dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Rahandusministeerium · 1. detsember 2021
Viit
1.1-10.1/8506-1
Registreeritud
1. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Kätlin Meekler (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finantspoliitika ja välissuhted, Finantsturgude poliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.18506-1 01.12.2021 Väljaminev kiri.asice2715 KB

Sisu (failidest)

02.11.2021 Väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) peamisteks eesmärkideks on:  investeerimisühingute tegevuse usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamine, sh see, et investeerimisühingud ei muutu kriisiolukordades maksejõuetuks, mistõttu investorid võivad oma vahendeid kaotada;  investeerimisühingutele senisest proportsionaalsemate nõuete kehtestamine, mis arvestavad investeerimisühingute suurust ja ärimudeleid – väga suuri investeerimisühinguid käsitatakse sarnaselt pankadega ja vastupidiselt kõige väiksemate investeerimisühingute suhtes vähendatakse regulatiivset koormust märkimisväärselt. See peaks tagama võrdsemad võimalused kõikidele investeerimisteenuste osutajatele ja suurendama konkurentsi;  seoses COVID-19 pandeemiaga lihtsustakse investeerimisühingute, pankade ja fondivalitsejate jaoks nõudeid investeerimisteenuste pakkumisel (eelkõige raporteerimise ja info avalikustamisega seotuid nõudeid), mis peaks omakorda soodustama investeerimist reaalmajandusse;  suurendada hoiuse hüvitamise piirmäära füüsilise isiku jaoks seoses selliste sotsiaalsete sündmustega kui pangakontole laekuvad rahalised vahendid näiteks koondamisega, kindlustushüvitise saamisega jms. Eelnõu põhineb järgmistel Euroopa Liidu finantsvaldkonna õigusaktidel: a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87(EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (edaspidi IFD või direktiiv (EL) 2019/2034)1; b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (edaspidi IFR või määrus (EL) 2019/2033)2; c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/338, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (edaspidi „MiFID 2“) seoses teabele esitatavate nõuete, tootejuhtimise ja positsioonipiirangutega ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/878 seoses nende kohaldamisega investeerimisühingute suhtes, et aidata kaasa COVID-19 kriisist taastumisele (edaspidi direktiiv (EL) 2021/338)3; 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2034, 27. november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL, 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2033, 27. november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019R2033 3Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/338, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (edaspidi „MiFID 2“) seoses teabele esitatavate nõuete, tootejuhtimise ja positsioonipiirangutega ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/878 seoses nende kohaldamisega investeerimisühingute suhtes, et aidata kaasa COVID-19 kriisist taastumisele, https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021L0338&qid=1618707111800. 1 d) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (edaspidi direktiiv (EL) 2014/49/EL)4. Eelnimetatud direktiiv (EL) nr 2019/2034 ehk IFD tuli liikmesriikidel oma õigusesse üle võtta hiljemalt 2021. aasta 26. juuniks. Samaaegselt jõustus ka eelnimetatud määrus (EL) 2019/2033 ehk IFR. Direktiiv (EL) nr 2021/338 tuleb Eesti õigusesse üle võtta hiljemalt 28. novembriks 2021. Nagu eespool juba märgitud, siis eelnõuga luuakse proportsionaalsem ja riskitundlikum investeerimisühingute usaldatavus- ja järelevalveraamistik. Investeerimisühingute jt finantsasutuste usaldatavusnõudeid on kavandatud selleks, et tagada, et neil on piisavalt ressursse, et püsida rahaliselt elujõulisena ja jätkata teenuste osutamist erinevates majandustsükli faasides. Siiski, kui finantsasutus muutub maksejõuetus, on regulatsiooni eesmärk tagada nende korrapärane likvideerimine, et investoritele oleks kahju võimalikult väike. Olgugi et investeerimisühingutel ja krediidiasutustel (pankadel) on väga erinevad ärimudelid, on kõik investeerimisühingud, olenemata nende suurusest või tegevusest, kohustatud hetkel järgima samu rangeid nõudeid, mis on välja töötatud krediidiasutuste jaoks. Veelgi enam, krediidiasutuste usaldatavusnõuete raamistik põhineb rahvusvahelistel standarditel, mille Baseli pangandusjärelevalve komitee on välja töötanud eelkõige suurte pankade jaoks. Aja jooksul on reeglid muutunud keerukamaks ja need ei võta täielikult arvesse investeerimisühingute erinevaid äriprofiile ja riske. Seetõttu on nende reeglite järgimine muutunud investeerimisühingutele kulukamaks. Eelnõu eesmärk on just väikeste ja keskmise suurusega investeerimisühingute vabastamine nendest üleliia rangetest nõuetest ja kohaldada režiimi, mis vastaks paremini nende suurusele ning tegevuse laadile, samal ajal ohustamata finantsstabiilsust. Samas kuivõrd väga suurte ja süsteemsete investeerimisühingute mõju finantsstabiilsusele on võrreldav krediidiasutustega, siis kohaldatakse sellistele investeerimisühingutele täielikult krediidiasutuste nõudeid. Eelnõu peaks seega hõlbustama investeerimisühingute äritegevust ning suurendama konkurentsi. Kuna eelnõuga kehtestatud usaldatavusnormatiivid on lihtsamad ja paremini seotud investeerimisühingute ärimudelitega, peaks käesolev eelnõu vähendama ka mitmete investeerimisühingute vastavuskulusid pikemas perspektiivis (eelkõige investeerimisühingute puhul, mis kvalifitseeruvad nn väikesteks ja mitteseotud investeerimisühinguteks). Eelnõu autorite hinnangul puudutab eelnõu osa, mis on seotud IFD ülevõtmisega Eesti õigusesse, hetkel Eestis vaid keskmiseid ja väikese suurusega investeerimisühinguid, kuna eelnõu ettevalmistamise ajal puuduvad turul investeerimisühingud, mis kvalifitseeruks suureks ja süsteemseks. Käesoleva eelnõuga tehakse ka muudatused väärtpaberituru seadusesse, mis tulenevad kaudsemalt COVID 19 põhjustatud kriisist. Nimelt avaldati 2021. a. direktiiv (eelnimetatud MiFID 2 muutmine), millega muudetakse ja lihtsustatakse investeerimisteenuste osutamise nõudeid. Kaotatakse eelkõige ära ebavajalikud ja mitteefektiivsed raporteerimise nõuded. Siiski investorite kaitse tase säilib, kuna muudetakse just neid nõudeid, mis puudutavad investeerimisteenuste osutamist professionaalsetele osapooltele – kutselistele investoritele ja võrdsetele vastaspooltele (teised pangad, investeerimisühingud). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta, https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02014L0049-20140702. 2 Eelnõu ja sellele lisatud seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna peaspetsialist Kätlin Meekler ([email protected]) ning sama osakonna nõunikud Helen Korju-Kuul ([email protected]) ja Kadri Siibak ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit ([email protected]). Eelnõu keelelise kontrolli tegi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõus esitatud muudatustel puudub otsene seos Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, sest eelnõu aluseks on Euroopa Liidu õigusaktides (direktiivides) sätestatud nõuded. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2034. Kuna hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest, siis ei ole antud eelnõu osas tehtud väljatöötamiskavatsust. Eelnõuga muudetakse järgmiseid seaduseid:  väärtpaberituru seadus, RT I, 02.06.2021, 16 (edaspidi VPTS);  Finantsinspektsiooni seadus, RT I, 20.06.2021, 2 (edaspidi FIS); kindlustustegevuse seadus, RT I, 14.04.2021, 5 (edaspidi KindlTS)  krediidiasutuste seadus, RT I, 02.06.2021, 25 (edaspidi KAS);  investeerimisfondide seadus, RT I, 02.06.2021, 7 (edaspidi IFS);  finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus, RT I, 02.06.2021, 28 (edaspidi FELS);  Tagatisfondi seadus, RT I, 02.06.2021, 14; Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Üldine taust Käesoleva eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle kaks Euroopa Liidu direktiivi, millest tulenevalt võib eelnõu eesmärgid üldiselt jaotada kaheks. Esiteks, tulenevalt investeerimisühinguid puudutavate regulatsioonide muudatustest Euroopa Liidus (vastu võetud direktiiv 2019/2034 ehk IFD) on eelnõu eesmärk luua tulemuslikum investeerimisühingute usaldatavus- ja järelevalveraamistik, mis on kalibreeritud investeerimisühingute suuruse ja laadi järgi. See peaks omakorda suurendama konkurentsi ja parandama investorite juurdepääsu uutele võimalustele ning parematele viisidele oma riskide juhtimiseks. Teiseks peamiseks eesmärgiks on võimaldada COVID-19 kriisiolukorrast tulenenud majanduskriisi tekitatud kahju leevendada, vähendades administratiivseid kulutusi (nt aruandluskohustus) nii pankadele, investeerimisühingutele kui muudele finantsteenuseid pakkuvatele ettevõtjatele. Vastavaid leevendusi võimaldavad sätted tulenevad MiFID 2 muutmise direktiivist 2021/338, mis võetakse samuti käesoleva eelnõuga üle väärtpaberituru seadusesse. 2.1.1. Investeerimisühingute regulatsioone puudutavad muudatused (direktiivi 2019/2034 ehk IFD ülevõtmine) Investeerimisühingud osutavad mitmesuguseid teenuseid (investeerimisnõustamine, väärtpaberiportfelli valitsemine, maaklerlus, korralduste täitmine jne), mis annavad investoritele juurdepääsu väärtpaberi- ja tuletisinstrumentide turgudele. Investeerimisühingud ja nende osutatavad teenused on hästi toimiva EL 3 kapitaliturgude oluline osa. Neil on muu hulgas oluline roll investeeringuvoogude soodustamisel, sest nende eri teenuseid kasutatakse tulemusliku kapitalipaigutuse ja riskijuhtimise toetamiseks. IFD ja IFR ettepanekud lisati õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi osana Euroopa Komisjoni 2017. aasta tööprogrammi. Ettepanekute eesmärk oli tagada, et investeerimisühingute suhtes kohaldatakse kapitali-, likviidsus- ja muid peamisi usaldatavusnõudeid ning asjakohast järelevalvekorda, mida on kohandatud nende äritegevusega, kuid mis on investeerimisühingute riskide usaldusväärseks hõlmamiseks piisavalt tõhusad, et kaitsta ELi finantsturgude stabiilsust. Ettepanekud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (edaspidi kapitalinõuete määrus või CRR)5 artikli 493 lõikega 2, artikli 498 lõikega 2 ning artikli 508 lõigetega 2 ja 3 ette nähtud läbivaatamise tulemus. See määrus ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL (edaspidi kapitalinõuete direktiiv või CRD)6 moodustavad kehtiva investeerimisühingute usaldatavusraamistiku. Kuna antud nõuded on välja töötatud peamisest krediidiasutuste ärimudeleid ja riske arvestades, siis otsustati investeerimisühingute suhtes kohaldatav raamistik läbi vaadata. Erinevalt krediidiasutustest ei kaasa investeerimisühingud hoiuseid ega anna laene. Neil on seega väiksem krediidirisk ja risk, et hoiustajad võtavad raha välja lühikese etteteatamise ajaga. Nende teenused keskenduvad finantsinstrumentidele (Eesti õiguse kohaselt väärtpaberitele), mida erinevalt hoiustest ei maksta välja nimiväärtuses, vaid mille väärtus kõigub vastavalt turuliikumistele. Nad konkureerivad krediidiasutustega siiski nende investeerimisteenuste osutamisel, mida krediidiasutused võivad klientidele pangalitsentsi alusel pakkuda. Krediidiasutused ja investeerimisühingud on seega kvalitatiivselt erinevad asutused, millel on erinevad esmased ärimudelid, kuid teataval määral kattuvad teenused. ELi usaldatavusnõudeid on kohaldatud nii investeerimisühingute kui ka krediidiasutuste suhtes alates 1993. aastast, mil jõustus esimene investeerimisühingute tegevust reguleeriv Euroopa Liidu raamistik. Selles raamistikus – mis on nüüd asendatud finantsinstrumentide turgude direktiiviga (edaspidi MiFID) ning alates 2018. aasta jaanuarist MiFID 2 ja finantsinstrumentide turgude määrusega – on sätestatud tegevusloa andmise tingimused ning organisatsioonilised ja äritegevust käsitlevad nõuded, mille kohaselt võib investoritele investeerimisteenuseid osutada, ja muud nõuded, mis reguleerivad finantsturgude nõuetekohast toimimist. Ettepanekutega nähti ette eraldi lähenemine nn suurte investeerimisühingute jaoks. Ehk süsteemselt oluliste investeerimisühingute (millest paljud on globaalsed) suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada EL pankade kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi raamistikku. Seda seetõttu, et need investeerimisühingud võtavad ja katavad tavaliselt märkimisväärses ulatuses riske kogu Euroopa Liidu turul. Oma tegevusest tulenevalt on neil krediidirisk, mis esineb peamiselt vastaspoole krediidiriski kujul, ning kas klientidele või endale oma arvel võetavate positsioonidega seotud tururisk. Seetõttu on nad nende suurust ja seotust arvestades finantsstabiilsusele suuremaks ohuks. Neid riske silmas pidades ja võrdsete tingimuste tagamiseks tuleks selliseid süsteemselt olulisi investeerimisühinguid kohelda nii nagu krediidiasutusi. Nagu on märgitud Euroopa Komisjoni 2017. aasta septembri teatises Euroopa järelevalveasutuste läbivaatamise kohta, tähendaks see muu hulgas, et nende tegevus ELi tasandi pangandusjärelevalve ja kriisilahenduse süsteemis (pangandusliidus) osalevates liikmesriikides kuuluks ühtse järelevalvemehhanismi raames Euroopa Keskpanga (EKP) otsese järelevalve alla. Siiski ei ole Eestis 2021. aasta veebruari seisuga ühtegi sellist süsteemselt olulist investeerimisühingut, kuid Euroopa Liidu õiguse harmoneerimise eesmärkidest lähtudes võtab Eesti vastavad nõuded üle ning loob direktiivile vastava õigusraamistiku. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1). 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338). 4 Muude – keskmise ja väikese suurusega – investeerimisühingute jaoks on teema või probleem selles, et praegune usaldatavusraamistik keskendub krediidiasutustele ja riskidele ning ei arvesta investeerimisühingute eripärasid. Seega kehtivad usaldatavusnõuete alased õigusnormid ei käsitle enamasti otseselt nende investeerimisühingute osutatavaid teenuseid ega võimalikke tekitatavaid riske. Üheksast investeerimisteenusest, mida investeerimisühingutel on lubatud MiFID 2 kohaselt osutada, on EL pankade kapitalinõuete määruses sätestatud selged nõuded ainult oma arvel kauplemise ning finantsinstrumentide emissiooni tagamise või siduva kohustuse alusel finantsinstrumentide pakkumise korraldamise kohta. Muude investeerimisteenuste (korralduste vastuvõtmine ja edastamine, korralduste täitmine, portfelli valitsemine, investeerimisnõustamine, finantsinstrumentide pakkumise korraldamine ilma siduva kohustuseta, mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamine, organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamine) kohta sellised nõuded puuduvad ja seetõttu on asjaomased riskid kaetud ligikaudselt. Sellisest tegevusest investeerimisühingule ja selle tagajärjel tema klientidele ja laiematele turgudele, kus nad tegutsevad, tulenevad riskid on küll mõningatel juhtudel piiratud, kuid need ei ole sihipäraselt hõlmatud. See on tekitanud kolm peamist probleemi: 1) kuigi kehtivas EL kapitalinõuete raamistikus võetakse investeerimisühingute äriprofiilide erinevusi erandeid kasutades teataval määral arvesse, on see paljude investeerimisühingute jaoks üldiselt siiski suurel määral regulatiivselt keerukus/koormav; 2) selle üksikasjalikud nõuded ja erandid kajastavad ligikaudu ja riskitundlikkuseta riske, millega investeerimisühingud tegelikult kokku puutuvad ja mida nad põhjustavad ning mis erinevad pankade omadest; 3) praeguse raamistiku rakendamine tekitab selle olemusliku keerukuse ja riskitundlikkuse puudumise tõttu investeerimisühingute üldise õiguskeskkonna killustatust liikmesriikides, võimaldades kahjulikku õiguslikku arbitraaži. See võib ohustada ühtse turu usaldusväärsust ja toimimist. Käesoleva eelnõu eesmärk on kõrvaldada kehtiva raamistikuga seotud probleemid, hõlbustades samal ajal võimaluse korral investeerimisühingute asutamist ja tegevust. Konkreetsemalt sätestab eelnõu investeerimisühingute ärimudelitega paremini kohandatud usaldatavusraamistiku. Eelnõu sisaldab investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid asjakohasemaid ja riskitundlikumaid nõudeid, mis on täpsemalt suunatud tegelikele riskidele, mida ühingud eri ärimudelite puhul võtavad. Eelnõuga nähakse seetõttu enamiku investeerimisühingute jaoks ette uus kord, arvates väikesed ja keskmise suurusega investeerimisühingud EL pankade kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi raamistikust välja. Eelnõuga muudetakse oluliselt ka investeerimisühingute erinevatesse suuruse ja olulisuse kategooriatesse (nn klassidesse) määramise lähenemisviisi, et kohaldada neile senisest proportsionaalsemaid nõudeid (vt joonist nr 1). 5 Joonis 1. Lihtsustatud joonis investeerimisühingute kvalifitseerimisest süsteemselt olulisteks ja süsteemselt mitte-olulisteks ja sellele vastavalt CRD/CRR või IFD/IFR nõuete kohaldamine.7 Joonis 2. Investeerimisühingutele kohaldatavad nõuded vastavalt sellele, mis on investeerimisühingu konsolideeritud vara väärtus ja kas investeerimisühing osutab teenuseid, millega kaasneb kõrge risk. 8 2.1.2. Investeerimisteenuste osutaja suhtes paindlikumate nõuete kehtestamine ehk MiFID 2 muudatused seoses COVID-19 põhjustatud olukorraga (direktiivi 2021/338 ülevõtmine) Lisaks eelpool nimetatud sätetele tehakse eelnõuga muudatused väärtpaberituru seadusesse, mille eesmärk on võimaldada COVID-19 kriisiolukorrast tulenenud majanduskriisi tekitatud kahju leevendada. Kriisist väljumiseks ja majanduslanguse ärahoidmiseks on vajalik kapitalituruosaliste toetamine kõigil tasanditel. Suurimateks probleemideks äriühingute jaoks on likviidsus ja rahastatuse kättesaadavus. Käesoleva eelnõu eesmärk on luua Eesti majandusele COVID-19 pandeemiast väljatulemiseks võimalikult head tingimused. Investeerimisteenuste eeskirjad võivad olla äriühingute jaoks määrava tähtsusega, kui need edendavad rekapitaliseerimist. Antud muudatused on olulised nii kriisiolukorrast väljumiseks kui ka tulevase investeerimiskeskkonna parandamiseks. Ainult osad eelnõus tehtud muudatused on ajutise iseloomuga (nagu käesolevas seletuskirjas täpsemalt kirjeldatud). Et finantseerimisasutused ja vahendajad saaksid täita oma olulist rolli reaalmajanduse rahastamisel, on vaja teatavaid MiFID 2 nõudeid sihipäraselt kohandada. MiFID 2 levitamiseeskirju on ka varasemalt peetud osaliselt tarbetuks ja liiga koormavaks, kuid COVID-19 pandeemia tõi veelgi enam välja vajaduse kaotada formaalsed kohustused, mis ei ole hädavajalikud. Täpsemalt kohandatud nõudmised investoritele jätaks rohkem ressursse COVID-19 pandeemia tagajärgedega tegelemiseks. Seega püütakse käesoleva eelnõuga saavutada parem tasakaal kliendi jaoks piisava läbipaistvuse, parima kaitse ja ettevõtjate jaoks vastuvõetavate vastavuskulude vahel. Eelnõuga kaotatakse dokumenteerimis- ja 7 https://www.simmons-simmons.com/en/publications/ck0a4tj6smzq70b36crqapd32/270619-the-new-eu-investment-firm-prudential- regime-an-overview 8 Ibid. 6 avalikustamisnõuetest tingitud halduskoormus, millega ei kaasne sama suurt investorite kaitse paranemist. Samuti kohandatakse positsioonipiirangut ja vastavat riskimaanduserandi korda, et soodustada tärkavaid eurodes nomineeritud finantsinstrumentide turge. Kavandatud muudatustega kohandatakse konkreetseid nõudeid, et saavutada parem tasakaal ühelt poolt investorite kaitse ja teiselt poolt kvaliteetsete investeerimisteenuste osutamise lihtsustamise vahel. Et jaeinvestorid oleks hästi kaitstud, kohandatakse muudatustega nõudeid jaeklientide, kutseliste klientide ja võrdsete vastaspoolte jaoks eraldi. Kuigi mõni leevendus on suunatud kõigile investoritele (nt teabe paberil esitamise järkjärguline kaotamine), on enamik praeguse reeglistiku muudatusi kutseliste klientide ja võrdsete vastaspoolte jaoks mõeldud leevendused. Investorite kaitsmiseks kehtestatud nõuete puhul ei ole MiFID 2-ga täielikult saavutatud eesmärki võtta meetmeid nii, et arvestataks piisavalt iga investorite kategooria eripäraga, st jaeklientide, kutseliste klientide ja võrdsete vastaspoolte eripäraga. Mõni neist nõuetest ei ole alati investorite kaitset suurendanud, vaid vahel hoopis takistanud investeerimisotsuste sujuvat täitmist. Seetõttu viiakse käesoleva eelnõuga sisse muudatused, et lihtsustada investeerimisteenuste osutamist ja investeerimist. 2.2. Käesoleva eelnõuga tehtavad peamised muudatused 2.2.1. Investeerimisühingute regulatsioone puudutavad muudatused (direktiivi 2019/2034 ehk IFD ülevõtmine) a) investeerimisühingute klassifitseerimine Selleks, et investeerimisühingutele saaks kohaldada proportsionaalseid nõudeid vastavalt nende suurusele ja potentsiaalsele riskile, klassifitseeritakse investeerimisühingud nelja gruppi: „klass 1“, „klass 1 miinus“, „klass 2“ ja „klass 3“.9 Kategooria Kvalifitseerimise aluseks olevad kriteeriumid Usaldatavusnõuete kohaldamine /järelevalve „Klass 1“10 „Klass 1“ on kõige suuremad, süsteemselt olulised investeerimisühingud. IFR- CRD V / CRR ga on muudetud CRR-i krediidiasutuse definitsiooni, mille alla kuulub ka investeerimisühing, mis: Euroopa Keskpanga  tegeleb väärtpaberite kauplemisega omal arvel (VPTS § 43 lg 1 p 3) või otsene järelevalve väärtpaberite garanteerimise, väärtpaberi pakkumise, emiteerimise või müümise garanteerimisega (VPTS § 43 lg 1 p 6) ja  ettevõtja konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem või  ettevõtja vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro ning ettevõtja kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate ettevõtjate, kes tegelevad VPTS § 43 lg 1 p-des 3 ja/või 6 osutatud tegevusega ja kellest iga üksiku ettevõtja vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro, konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem või  ettevõtja vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro ning ettevõtja kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate ettevõtjate, kes tegelevad VPTS § 43 lg 1 p-des 3 ja 6 osutatud tegevusega, konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem, kui konsolideeritud järelevalvaja koos teiste järelevalvajatega leiab, et selle ettevõtja tegevus võib kaasa tuua märkimisväärseid riske või ohustada finantsjärelevalvet. Kui ettevõtja langeb järjestikuse viie aasta jooksul alla eelpool nimetatud künnise, siis võib EKP otsustada muuta süsteemselt olulise investeerimisühingu 9 „Klass“ ei ole IFD/IFR ega VPTS ametlik terminoloogia vaid kasutatud käesolevas seletuskirjas pigem eesmärgiga selgitada lihtsustatult erinevate kategooriate investeerimisühingutele defineerimist ja neile vastavate nõuete kohaldamist. 10 Eelnõu ettevalmistamise ajal ei ole Eestis ühtegi „klass 1“ kategooriasse kuuluvat investeerimisühingut. 7 kategooriat krediidiasutusest investeerimisühinguks („klass 1“ > „klass 1 miinus“) „Klass 1 miinus“ Vastavalt IFR artiklile 1(2) vastavad „klass 1 miinus“ investeerimisühingud CRD V / CRR järgmistele tingimustele:  ettevõtja tegeleb VPTS § 43 lg 1 p-des 3 ja/või 6 osutatud tegevusega ja Finantsinspektsiooni  investeerimisühingu konsolideeritud vara koguväärtus on 15 miljardit eurot järelevalve või rohkem, arvutatuna eelneva 12 kuu keskmisena (sellest tuleb välja arvestada VPTS § 43 lg 1 p-des 3 ja/või 6 osutatud tegevusega tegeleva väljaspool EL-i asutatud iga üksiku tütarettevõtja vara väärtus) või  investeerimisühingu konsolideeritud vara koguväärtus on alla 15 miljardi euro ning investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate ettevõtjate, kes tegelevad VPTS § 43 lg 1 p-des 3 ja/või 6 osutatud tegevusega ja kellest iga üksiku ettevõtja vara koguväärtus on alla 15 miljardi euro, konsolideeritud vara koguväärtus on 15 miljardit eurot või rohkem, kõik arvutatuna eelneva 12 kuu keskmisena (sellest tuleb välja arvestada VPTS § 43 lg 1 p-des 3 ja/või 6 osutatud tegevusega tegeleva väljaspool EL-i asutatud iga üksiku tütarettevõtja vara väärtus) või  Finantsinspektsioon teeb vastava otsuse VPTS § 94 lg 2 sätestatud alustel (IFD artikkel 5) Klass 1 „miinus“ investeerimisühingud klassifitseeritakse ümber „klass 2“ investeerimisühinguteks juhul kui nad ei vasta enam 12 järjestikuse kuu jooksul arvutatud künnisele või kui Finantsinspektsioon otsustab, et nad tuleks ümber klassifitseerida. „Klass 2“ Investeerimisühingud, mida ei peeta süsteemselt olulisteks (lähtutakse nende IFD / IFR kõrgeimast püsivatest miinimumnõuetest, fikseeritud üldkulude nõudest või K- teguri arvutamisest) Finantsinspektsiooni järelevalve See on IFD/IFR raamistikus n-ö vaikekategooria, ehkki Finantsinspektsioon võib hinnata mõnda investeerimisühingut süsteemselt oluliseks ja seetõttu „klass 1 miinus“ kategooriasse kuuluvaks. Investeerimisühingud kuuluvad kategooriasse „klass 2“ kui :  nad ei vasta ühegi teise klassi kuulumise kriteeriumidele;  nad ei ole saanud Finantsinspektsioonilt IFR artikli 1(5) alusel kinnitust Klassi 1 “miinus” kuulumiseks. „Klass 2“ ettevõtja võidakse klassifitseerida ümber „klass 3“ ettevõtjaks juhul kui see ei vasta enam vähemalt kuue kuu jooksul „klass 2“ ettevõtja tingimustele. Kategooriat muutev ettevõtja peab sellest teavitama Finantsinspektsiooni. „Klass 3“ „Väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud“ IFD / IFR IFR artikli 12(1) näeb ette, et „klass 3“ ettevõtjad on sellised investeerimisühingud, mille riskimeetmete kogum jääb alal teatavate künniste, Finantsinspektsiooni mistõttu peaksid need investeerimisühingud olema suhteliselt madala riskiga ja järelevalve seetõttu tuleks nende suhtes kohaldada vähem koormavaid usaldatavusnormatiive. „Klassi 3“ kuuluvad investeerimisühingud:  ei tegele VPTS § 43 lg 1 p-des 3 ja/või 6 osutatud tegevusega;  kohaldub MiFID 2 tasustamise raamistik, mitte IFD/IFR raamistik;  kohalduvad IFR-is defineeritud K-teguri nõuded, mis on vahendid iga ettevõtja riskiprofiili arvestades selle kapitalinõuete arvutamiseks;  omavahendid võrduvad püsiva miinimumkapitalinõude või veerandiga nende fikseeritud üldkuludest (olenevalt sellest, kumb on suurem), mõõdetuna nende eelmise aasta tegevuse põhjal. Tabel nr 1. Investeerimisühingute kvalifitseerimine b) investeerimisühingute algkapitali nõuded 8 Käesoleva eelnõuga muudetakse investeerimisühingute algkapitali nõudeid, tagades proportsionaalsemate nõuete kohaldamise olenevalt investeerimisühingu tegevusest ja sellega kaasnevatest riskidest. Teenus Kehtiv seadus (EUR) Eelnõu (EUR) Väärtpaberiga kauplemine oma arvel 730 000 750 000 Väärtpaberi garanteerimine või väärtpaberi pakkumise, 730 000 750 000 emiteerimise või müümise garanteerimine Väärtpaberiga seotud korralduse vastuvõtmine ja edastamine 50 000 75 000 Väärtpaberiga seotud korralduse täitmine kliendi nimel või 50 000 75 000 arvel Väärtpaberiportfelli valitsemine 125 000 75 000 Investeerimisnõustamine 50 000 75 000 Väärtpaberi pakkumise või emiteerimise korraldamine 125 000 75 000 Organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamine 730 000 750 000 Muu tegevus (nt mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamine) 730 000 150 000 Tabel nr 2. Investeerimisühingute algkapitali nõuded c) investeerimisühingute tasustamispoliitika Üldjuhtimise regulatsiooni (corporate governance) eesmärk EL õiguses on tagada, et investeerimisühingutes suurendatakse riskijuhtimise tulemuslikkust. Juhtimisnõuetele, sh tasustamisnõuetele, olulise tähelepanu pööramine investeerimisühingutes peaks aitama vältida seda, et üksikud ettevõtjad võtavad liigselt riske ning seega kokkuvõttes vältida liigse riski kogunemist finantssüsteemis. Selleks et viia töötasu vastavusse investeerimisühingute riskiprofiiliga ning tagada võrdsed tingimused, tuleb investeerimisühingute suhtes kohaldada selget üldjuhtimiskorda ja tasustamiseeskirju, milles võetakse arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute erinevusi. Eelnõuga muudetakse seega investeerimisühingute tasustamispoliitikat, et muuta tasustamise nõuded proportsionaalsemaks, vastavalt investeerimisühingu suurusele ja olulisusele finantssüsteemis. Kui varasemalt kohaldati investeerimisühingutele krediidiasutuste seaduse tasustamisnõudeid kõikidele investeerimisühingutele, siis eelnõuga luuakse eraldiseisev tasustamisnõuete režiim. Siiski kohalduvad teatud erisused. Esiteks, sellistele investeerimisühingutele, mis muutuvad krediidiasutusteks (vt ülal „klass 1“) ja millele kohaldatakse krediidiasutuste usaldatavusnõudeid „nn „klass 1 miinus“) kohaldatakse ka edaspidi krediidiasutuste seaduse ja CRR/CRD raamistiku tasustamisnõudeid. Teiseks ei kohaldata IFR/IFD tasustamisnõudeid väikestele ja mitteseotud investeerimisühingutele ehk „klass 3“ investeerimisühingutele (IFR artikkel 12(1)). Sellistele investeerimisühingutele jäävad endiselt kohalduma MiFID 2 tasustamispoliitika nõuded. Seega kohaldatakse IFD tasustamisnõudeid vaid „klass 2“ investeerimisühingutele. d) täiendavad kapitali- ja likviidsusnõuded Nagu eespool punktis a selgitatud, kohaldatakse „klass 1“ ja „klass 1 miinus“ kategooriatesse kuuluvatele investeerimisühingutele CRR/CRD usaldatavusnõudeid. Seega IFR/IFD usaldatavusnõuete raamistikku kohaldatakse vaid investeerimisühingutele, mis kuuluvad kategooriatesse „klass 2“ ja „klass 3“. Käesoleva eelnõuga nähakse ette Finantsinspektsiooni õigused kehtestada teatud juhtudel investeerimisühingute suhtes täiendavate omavahendite nõuded, mis täiendavad IFR III ja IV osades sätestatud omavahendite nõudeid. Samuti lisatakse VPTS-i uue mõistena „täiendavate omavahendite suunis“ ehk nn järelevalveasutuse ettepaneku andmise instrument. Suuniseks loetakse konkreetsele adressaadile suunatud Finantsinspektsiooni juhendava sisuga tahteavaldust. Selle instrumendi eesmärk on anda Finantsinspektsioonile õigus teha kirjalikke tahteavaldusi tulevikuprognoosi alusel, et osundada teatavatele võimalikele ohtudele tulevikus, st täiendavate omavahendite suunisega saab Finantsinspektsioon anda investeerimisühingule teada, millist omavahendite taset peab Finantsinspektsioon kohaseks vastava investeerimisühingu puhul, tagamaks et majanduse tsükliline 9 kõikumine ei põhjustaks väärtpaberituru seaduses sätestatud nõuete rikkumist või, kui asjakohane, ei ohustaks see investeerimisühingu võimalust end nõuetekohaselt likvideerida ja tegevus lõpetada. Eelnõuga antakse Finantsinspektsioonile ka õigus kehtestada likviidsuse erinõuded, juhul kui selgub, et investeerimisühingut ohustab oluline likviidsusrisk, mida IFR V osas sätestatud likviidsusnõuded ei kata piisavalt või kui investeerimisühingu sisemine kapital ja likviidne vara või juhtimiskord ei vasta väärtpaberituru seaduses sätestatud nõuetele ning Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole võimalik muude haldusmeetmetega vastavat korda, protsesse, mehhanisme või strateegiaid sobiva aja jooksul parandada. Nimetatud likviidsuse erinõuete kehtestamise tingimused sätestatakse täpsemalt käesoleva eelnõu §-s 23613. 2.2.2. Investeerimisteenuste osutaja suhtes paindlikumate nõuete kehtestamine ehk MiFID 2 muudatused seoses COVID-19 põhjustatud olukorraga (direktiivi 2021/338 ülevõtmine) a) teabe paberil esitamise kui vaikevaliku kaotamine Praegu kehtib MiFID 2-s nõue, et kõik investoritele esitatavad aruanded ja teave tuleb esitada püsival andmekandjal, mis küll hõlmab elektroonilist esitamist (nt e-posti teel), aga vaikevalikuna esitatakse teave sel juhul siiski paberil. Kuna kliendid saavad enamjaolt vaadata oma investeerimisportfelle veebis (või võtta vajaduse korral investeerimisühinguga ühendust), on neile suurtes kogustes teabe paberil esitamine muutunud üleliigseks. Selle MiFID 2 alusel kehtestatud nõude täitmine on pankadele märgatav kulu ja muudab investeerimise aeglaseks. Lisaks sellele, et COVID-19 pandeemia ajal võis mõnele ettevõtjale tekkida klientidele paberil teabe esitamisega probleeme, on selline teavitamise vaikevalik vastuolus ka Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe ja digitaalse rahanduse tegevuskava eesmärkidega. Selleks, et äriühingutel oleks rohkem rahastamisvõimalusi ja investeerimisühingud saaksid kasutada ressursse tõhusamalt muudetakse klientide teavitamise vaikevalikuks elektrooniline andmekandja (e-post, eraldi veebileht või veebisaidil asuv kirjakast). Vaikevalikut tuleks kasutada kõigi teabedokumentide esitamiseks, et kliendile oleks kogu teave kättesaadav ühest kohast. Niisiis tuleks paberil teavitamine lõpetada nii pea kui võimalik. Jaeinvestoritele jääb võimalus otsustada soovi korral teabe paberil saamise kasuks. b) kulude ja tasude avalikustamise erand võrdsetele vastaspooltele ja kutselistele klientidele (v.a. investeerimisnõustamise ja portfelli valitsemise teenuste puhul) Kehtestatakse erand võrdsete vastaspoolte ja kutseliste klientide jaoks selliste teenuste puhul, mis ei ole investeerimisnõustamine ega portfelli valitsemine. Eelnõu kohaselt on võrdsed vastaspooled ja kutselised kliendid kulude ja tasudega seotud nõuete kohaldamisalast välja jäetud, kui tegemist on teenustega, mis ei ole investeerimisnõustamine ega portfelli valitsemine. Kulude ja tasude teave peaks andma investoritele hinnastamisega seotud baasläbipaistvuse ning võimaldama neil erinevaid pakkumisi võrrelda. Praegu kohaldatakse kulude ja tasude teabe esitamise nõuet kõigi kliendikategooriate puhul. Euroopa Komisjon on aga leidnud, et sellistest nõuetest on kasu kutselistel klientidel ja võrdsetel vastaspooltel ainult portfelli valitsemise ja investeerimisnõustamise puhul. Neil klientidel on oma investeerimisühingutega teistsugune suhe kui jaeklientidel. Üldiselt on sellised turuosalised turutingimuste ja eri pakkujate hindadega kursis ning määravad tehingu tingimused ka ise. Pealegi esitavad kutselised kliendid ja võrdsed vastaspooled jaeinvestoritega võrreldes palju suuri tehingukorraldusi ning peavad nende kiiret täitmist väga tähtsaks. Seega panevad hulgikliendid finantsnõustajad ja maaklerfirmad omavahel konkureerima, kui küsivad nende tehinguhindu. Nii saavad sellised investorid hindu keskmise jaekliendiga võrreldes palju rohkem mõjutada. Kui leevendada sellise teabe esitamise nõuet, mida nii võrdsed vastaspooled kui ka kutselised kliendid ei kasuta, on teave individuaalne ja hulgikliendid saavad teavet, mida neil on vaja. Majandust ja finantssüsteemi pingestanud COVID-19 pandeemia ajal on ebaolulise bürokraatia vähendamine muutunud veelgi hädavajalikumaks. Seega vabastatakse käesoleva eelnõuga võrdsed vastaspooled ja kutselised kliendid 10 täielikult kulude ja tasude aruannete saamisest teenuste puhul, mis ei ole investeerimisnõustamine ja portfelli valitsemine. Jaeklientide jaoks jääb nõue endiseks. c) tehingueelse kuluteabe aruandlusnõuete leevendamine Praegune seadus sätestab üksikasjalikud teabele esitatavad nõuded. Klientidega tehakse palju tehinguid telefonitsi või veebis. Investeerimisteenuste kliendid eeldavad, et sellised kaugkorraldused täidetakse kohe. Tehingueelse kuluteabe esitamine tähendab viivitust ning tehingukorralduse saamise ja täitmise vahelisel ajal toimuda võiva kahjuliku hinnamuutuse ohtu. Alati tehingueelse kuluteabe esitamise nõue on klientidele sageli kahjulik. Sellistel asjaoludel ei ole tehingueelse kuluteabe esitamine võimalik ega põhjendatud, eriti kui klient kannab hinna talle kahjulikus suunas liikumise tururiski ajal, mil tehingueelset kuluteavet koostatakse ja esitatakse. COVID-19 pandeemia on suurendanud elektrooniliste investeerimisteenuste kasutamist ning seega ka vajadust teha tehingud veebis ja telefonitsi tõhusalt ja kiiresti. Kuna praegune kuluteabe tehingueelse esitamise nõue tekitab viivitusi osaliste tehingute täideviimisel, aga neile on aeg tähtis ja nõudest tingitud viivitus võib parima täitmise võimatuks muuta, peab klientidel olema võimalik anda kuluteabedokumentide hilisema saamise nõusolek. d) parimal viisil täitmise aruannete ajutine peatamine Finantsinstrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 600/2014 (edaspidi finantsinstrumentide turgude määrus või MiFIR) artiklite 23 ja 28 kohast kohustusliku kauplemiskoha nõuet, peab iga kauplemiskoht ja kliendi korralduste süsteemne täitja ning muude instrumentide puhul iga täitmiskoht tegema regulaarselt avalikuks asjaomases täitmiskohas tehtud tehingute täitmise kvaliteedi andmed. Need perioodilised aruanded peavad sisaldama andmeid eri finantsinstrumentidega seotud korralduste täitmise hinna, kulu, kiiruse ja tõenäosuse kohta. Investorid aga ei loe selliseid aruandeid kuigi sageli (seda tõendab see, et neid ei laadita veebisaidilt kuigi palju alla). Seetõttu võib eeldada, et investorid ei taha või ei saa ettevõtjaid nende andmete alusel võrrelda. Kogu vajalik parima täitmise teave saadakse üldjuhul muul moel (nt vahendusüritustel). Praegune kriis on muutnud parima täitmise aruannete koostamise kulukuse probleemi lahendamise veelgi pakilisemaks. Ettevõtjatel peaks olema võimalus COVID-19 pandeemiast tingitud erandlike asjaolude tõttu jätta nende aruannete avaldamine tahaplaanile. Seetõttu peatatakse parima täitmise aruannete avaldamise nõude kohaldamine. Peatamine vabastab ressursid, mis praegu nende koostamisele kuluvad ning ettevõtjad ja kauplemiskohad ei pea enam panustama sellesse kulukasse nõude täitmisse. Samas ei vähene ka investorite kaitse, sest praegu investorid neid aruandeid ei loe ja ostjaettevõtjad saavad vajaliku teabe mujalt. MiFID 2-e täielikul läbivaatamisel, mis on kavas 2021. aastal, hindab Euroopa Komisjon, kas see aruannete avaldamise nõue tuleks kustutada jäädavalt või tuleks neid avaldada teisel kujul. e) tootevahetuse korral esitatavast kulude-tulude analüüsist keeldumise võimalus kutseliste investorite suhtes Ettevõtjatel on kohustus hinnata investeerimisnõustamise ja portfelli valitsemise korral pakutava sobivust. Seda nõuet kohaldatakse hetkel nii jae- ja kutseliste klientide suhtes. Võrdsed vastaspooled jäetakse aga käesoleva eelnõuga nõude kohaldamisalast välja. Klientide puhul, kes soovivad enda kohtlemist kutseliste klientidena, peavad ettevõtjad hankima teavet, mis annaks mõistliku aluse otsustamaks, kas tehing, mida on kavas soovitada või teha, vastab kliendi investeerimiseesmärkidele (sh tema riskitaluvusele) ning kas klient suudab rahaliselt kanda investeerimiseesmärkidega seotud riske. Kutseliste klientide puhul võib eeldada, et nad on suutelised investeerimisriske kandma. Kestva suhte puhul peavad ettevõtjad praegu tegema teatud portfellitegevuste kohta kulude-tulude analüüsi, kui on kavas tootevahetus. Selleks peavad investeerimisühingud enne tootevahetust küsima kliendilt vajalikku teavet ja suutma tõendada, kas tulud on kuludest suuremad. Sobivustesti tegemist tootevahetuse korral peetakse kohaldatavaks kõigi portfellitoimingute suhtes, mitte vaid nende vahetuste suhtes, milleks see oli ette nähtud, nagu näiteks n-ö samaväärse toote ost ja müük (nt mõne Euroopa omakapitaliinvesteeringute fondi osaku müük ja teise laias laastus samade omadustega börsil kaubeldava Euroopa omakapitalifondi osaku ost). Et reaalmajandust saaks kiiresti rahastada, peaks hulgikliendid saama oma investeerimisstrateegiat muuta võimalikult kiiresti. Kui tootevahetus muutub lihtsamaks, 11 motiveerib see hulgikliente investeerima ka teistesse ja uutesse ärimudelitesse ning aitab nii rohkemaid taastumise algusjärgus olevaid ettevõtjaid. Seetõttu peaksid kutselised kliendid saama valida, kas seda meedet kasutada või mitte. f) tootejuhtimise nõuete kaotamine äriühingute tagasikutsutavatele võlakirjadele Tootejuhtimisnõudeid kohaldatakse praegu kliendist olenemata kõigi finantsinstrumentide suhtes, kuigi hinnata kahe võrdse vastaspoole vahelise tehingu korral lihtvõlakirja ei ole peetud mõttekaks. Tootejuhtimise eeskirjad on teatavate lihtinstrumentide puhul takistanud kapitali optimaalset paigutamist elavatele järelturgudele. COVID-19 pandeemiast tingitud kriisi arvestades on kapitali väljaandmise lihtsustamine hädavajalik. Emitentidel ja investoritel peavad olema õiged võimalused uue kapitali lihtsaks väljaandmiseks ja suure investoribaasini jõudmiseks. Mida varem need võimalused avanevad, seda parem nii äriühingutele kui ka investoritele. Niisiis kaotatakse käesoleva eelnõuga tootejuhtimisnõuded äriühingute tagasikutsutavate võlakirjade puhul (tagasikutsumisklauslid on investoreid kaitsvad). Selle erandi eesmärk on teha jaeinvestoritele kättesaadavaks rohkem äriühingute lihtvõlakirju. Samas ei tee tagasikutsumissätted neid finantsinstrumente kombineeritud või kindlustuspõhiseks jaeinvesteerimistooteks (PRIIP). See sihitud erand annab emitentidele juurdepääsu suuremale investoribaasile, teadlike jaeinvestorite jaoks finantsinstrumentide valik suureneb ja kõik investorid on keerulisemate toodete kasutamisel kaitstud. Majanduse elavdamise paketi oluline osa on see, et jaeklientidele saavad kättesaadavaks püsivat sissetulekut pakkuvad tooted, sest need on mitmekesistamiseks ja riskide vähendamiseks väga tähtsad. 2.2.3. Muudatused Tagatisfondi seaduses – hoiuste hüvitamismäära tõstmine Muudatused tulenevad hoiuste tagamise direktiivi (2014/49/EL) artikkel 6 lõike 2 punktides b ja c sätestatud hoiuste tagamise aluste üle võtmisest. Nimelt kui üldine hüvitamise määr on iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses kuni 100 000 euro, siis näeb direktiiv ette täiendavad tagamise ulatuse erinevate sotsiaalsete sündmuste korral – nt kui kontole laekub summasid seoses koondamisega, kindlustushüvitiste tõttu jne. Varasemalt oli Eesti tõlgendanud neid sätteid liikmesriigi valikuvõimalusena. Euroopa Komisjon on juhtunud tähelepanu sellele, et seda ei saa siiski käsitleda valikuvõimalusena, vaid ikkagi kohustusena s.t. need direktiivi sätted tuleb ka üle võtta. Seepärast nähakse käesoleva eelnõuga ette lisaks tavapärasele piirmäärale 100 000 eurot, hüvitatakse erinevate sotsiaalsete sündmuste tõttu laekunud summad veel täiendavalt 100 000 euro ulatuses. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Muudatused väärtpaberituru seaduses Karistusmäärade muutmine juriidilistele isikutele. Praegu kehtivas väärtpaberituru seaduses on sätestatud juriidilistele isikutele määratav maksimaalne rahatrahv 32 000 eurot. IFD näeb ette, et liikmesriik on kohustatud kehtestama direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad karistuste määrad. Arvestades finantssektori eripäraga (mh finantssektori ettevõtjate käibe mahtusid) ei ole praegu kehtivad karistuste määrad enam efektiivsed. Samuti arvestades EL-i õigusest tulenevaid ja paljudes teistes liikmesriikides kehtestatud oluliselt kõrgemaid karistusmäärasid, võivad mittetulemuslikud karistuste määrad soodustada õiguslikku arbitraaži. Seetõttu tõstetakse juriidiliste isikute puhul rahatrahvi ülemmäär läbivalt 400 000 euroni. Seaduses asendatakse kõik juriidilistele isikutele määratavad maksimaalsed rahatrahvi määrad. Välja jäetakse VPTS § 234 1 kuna selle sätte puhul on tegemist Finantsinspektsiooni poolt määratava sunniraha määraga. Sunniraha puhul kohaldatakse juriidilistele isikutele endiselt VPTS § 2341 lõikes 3 nimetatud ülemmäärasid, mis küll esimesel rikkumisel on samuti kuni 32 000 eurot, aga korduvate rikkumiste puhul võimaldab määrata oluliselt kõrgema sunniraha. 12 Paragrahvi 101 muutmine. Paragrahv 101 sätestab üldreegli, mille kohaselt kõiki käesolevas seaduses määratlemata termineid kasutatakse vastavate EL-i määruste tähenduses. Määruste loetellu lisatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014. Paragrahvi 40 lõike 1 muutmine. Paragrahvi 40 lõikes 1 on sätestatud investeerimisühingu mõiste VPTS-i tähenduses. Lõiget 1 muudetakse, et viia investeerimisühingu definitsioon vastavusse Euroopa Liidu määruse (EL) 2019/2033 ja määrusega (EL) 575/2013. Kuna nendes määrustes antud definitsioonides ei hõlma finantseerimisasutuse mõiste investeerimisühingut („finantseerimisasutus on ettevõte, kes ei ole krediidiasutus, investeerimisühing ega pelgalt tööstusvaldusettevõtja(…)“), siis täpsustatakse § 40 lõike 1 kolmandas lauses, et erandina ei käsitata investeerimisühingut finantseerimisasutusena VPTS 3. osa ning nimetatud määruste mõistes. Paragrahvi 40 lõike 4 muutmine. Liikmesriikides asuvate investeerimisühingute ja nende filiaalide suhtes kohaldatakse krediidiasutuste likvideerimise ja saneerimise sätteid. Selline regulatsioon kehtib alates 2014 aastast, mil vastavad muudatused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/24/EÜ krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta viidi sisse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/59/EL, millega loodi krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik (BRRD). Kehtiv VPTS sätestas investeerimisühingutele krediidiasutuste seaduse kohaldamise ainult osas, mis puudutab saneerimist. Käesoleva eelnõuga lisatakse seadusesse täpsustus, mille kohaselt kohaldatakse investeerimisühingutele ka krediidiasutuste seaduse 11. peatüki 3. jaos olevaid mitmes riigis tegutseva krediidiasutuse likvideerimise sätteid. Paragrahvi 40 täiendamine lõigetega 6, 7 ja 8. Muudatuse eesmärgiks on kohaldada usaldatavusnõuete täitmise korda, mis vastab krediidiasutuse suurusele. Kõige suuremad investeerimisühingud (konsolideeritud vara koguväärtus üle 30 miljardi euro) muutuvad krediidiasutusteks ja peavad taotlema krediidiasutuse luba. Põhjus seisneb selles, et selliste investeerimisühingute ärimudelid ja riskiprofiilid on sarnased oluliste krediidiasutuste omadega. Nende tegevus ohustab neid nii krediidiriskiga (peamiselt vastaspoole krediidirisk) ja tururiskiga (positsioonide puhul, mille nad võtavad enda arvel). Läbi selle võivad nad kujutada ohtu finantsstabiilsusele. Investeerimisühingut, mis vastab määruse (EL) 575/2013 artikli 4 lõike 1 lõike 1 alapunktis b nimetatud tingimustele, kvalifitseeritakse ümber krediidiasutuseks. Selline investeerimisühing peab taotlema krediidiasutuste seaduse 2. peatükis nimetatud tegevusloa kui tema koguvarade keskmine kuus (arvutatuna 12 järjestikuse kuu jooksul) on 30 miljardit eurot või rohkem, või koguvarade keskmine kuus (arvutatuna 12 järjestikuse kuu jooksul) on alla 30 miljardi euro ning ettevõtja kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate ettevõtjate, kes tegelevad väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega ja kellest iga üksiku ettevõtja varade koguväärtus on alla 30 miljardi euro, konsolideeritud varade koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem, mõlemad arvutatuna 12 järjestikuse kuu keskmisena. Kuni tegevusloa saamiseni võib investeerimisühing § 43 lõike 1 punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega edasi tegeleda. Investeerimisühingu suhtes, kes on omandanud krediidiasutuse tegevusloa, kohaldatakse lõike 6 kohaselt täielikult krediidiasutuse seaduses ja vastavates õigusaktides krediidiasutustele kohalduvat (mh näiteks normid, mis käsitlevad õigusi võtta avalikkuselt vastu hoiuseid ja muid tagasimakstavaid vahendeid ja anda oma arvel laenu). Lõikega 7 reguleeritakse nn „klass 1 miinus“ investeerimisühingud (vt tabel käesoleva seletuskirja osas 2.1.2), mille puhul on vajalik küll investeerimisühingu tegevusluba, kuid kohaldatakse CRR-i ja 13 krediidiasutuste seaduse usaldatavusnõudeid. Usaldatavusnõuete kohaldamise täpsemad eeldused on toodud käesoleva eelnõu §-s 94. Paragrahvi 40 täiendamine lõikega 8. Investeerimisühingutele kohaldub finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus (FELS). FELS näeb ette kriisilahenduse miinimumnõuete emiteerimisele nõuded, allahindamise ja teisendamise õiguse alused ja kriisilahendamise hindamise põhimõtted, mille puhul on oluline kindlaks teha nõuete rahuldamise järjekord. Selleks, et investeerimisühingute puhul oleks asjakohased alused kriisilahenduse ennetavate ja kriisilahenduses olevate meetmeteks tuleks määratleda nende nõuete rahuldamise järjekord maksejõuetuses. Kuna nõuete dubleerimine ei ole asjakohane nähakse ette viiteline norm krediidiasutuste seaduse §-le 131. Seaduse täiendamine paragrahviga 401. Eelnõuga luuakse Eesti õigusesse uus mõiste, milleks on „väike ja mitteseotud investeerimisühing“. Mõiste on defineeritud IFR artikli 12 lõikes 1. Investeerimisühing, mis vastab IFR-i artikli 12 lõikes 1 sätestatud nõuetele, peab vastama ainult piiratud kapitali- ja likviidsusnõuetele (vt. IFR-i artikkel 6, artikli 9 lõige 4, artikli 11 lõige 2, artikli 43 lõike 1 punktid 2, 3, 4) ja see on vabastatud IFR-i artiklitest 46 ja 54 tulenevatest aruandlus- ja avalikustamiskohustustest ning riskipositsiooni arvutamisest IFR artikli 36 lõike 1 kohaselt). Käesoleva paragrahvi aluseks on IFD artikkel 25, mis välistab sisejuhtimise, läbipaistvuse, riskide käsitlemise ja tasustamisega seotud nõuete kohaldamise juhul kui investeerimisühing kvalifitseerub väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks IFD artikli 12 lõike 1 mõistes. Lõige 1 tuleneb IFD artikli 25 lõikest 1, mille kohaselt ei kohaldata direktiivi 2. peatüki 2. jagu sellise investeerimisühingu suhtes, mis teeb määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 alusel kindlaks, et ta vastab kõigile selles lõikes sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerimise tingimustele. Seega ei kuulu väikestele ja mitteseotud investeerimisühingutele üldjuhul kohaldamisele väärtpaberituru seaduse sätted, mis reguleerivad investeerimisühingu juhtimiskorda, eelkõige organisatsioonilist struktuuri, riskide juhtimiseks, jälgimiseks või raporteerimiseks ettenähtud protsesse, sisekontrollimehhanisme (mh juhtimis ja raamatupidamiskorda), usaldusväärse ja tulemusliku riskijuhtimisega kooskõlas olevat tasustamispoliitikat ja -tavasid (nii nagu on sätestatud direktiivi (EL) 2019/2034 artiklis 26). Lõike 2 aluseks on IFD artikli 44 punktid a ja b, mis kohaldub väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele mittevastavatele investeerimisühingutele ja määruse (EL) 2019/2033 artikli 46 lõikes 2 osutatud investeerimisühingutele. Käesoleva paragrahvi lõige 1 välistab üldiselt § 110 lõike 6 ja § 1103 lõike 2 punkti 1 kohaldamise väikestele ja mitteseotud investeerimisühingutele. Käesoleva sättega nähakse ette sellest erandist veel täiendav erand, mille kohaselt ikkagi kohaldatakse vastavaid avalikustamise nõudeid ka väikestele ja mitteseotud investeerimisühingutele juhul kui need emiteerivad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (vt määruse (EL) 2019/2033 § 46 lõiget 2). Lõige 3 täpsustab seda, millal võib investeerimisühingule jätta kohaldamata lõikes 1 viidatud nõuded juhul kui selline investeerimisühing, mis algselt määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 nimetatud tingimustele ei vastanud, kuid neile hiljem vastama hakkab. Kui investeerimisühing teeb kindlaks, et vastab nimetatud nõuetele, siis tuleb sellest teavitada Finantsinspektsiooni. Alates tingimuste täitmise kuupäevast hakkab jooksma kuuekuuline periood, mille möödumisel lõikes 1 nimetatud nõuete kohaldamine lõpetatakse. Oluline on ka märkida, et väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerimise nõuded peavad olema täidetud pidevalt, vastasel juhul ei kohaldu § 401 lõikes 1 sätestatud erand. Lõige 4 sätestab olukorra, mil investeerimisühing on teinud hinnangu ja leidnud, et ei kvalifitseeru enam väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks 2019/2033 artikli 12 lõike 1 alusel. Sellisel juhul lõpetatakse erandi kohaldamine alates vastava hindamise tegemisest (mitte hinnangu tulemustest 14 Finantsinspektsioonile teatamisest). 12 kuu jooksul alates hindamise tegemise kuupäevast kohaldatakse investeerimisühingu suhtes kõiki nõudeid (st ei välistata enam käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid). Käesoleva lõike aluseks on IFD artikli 25 lõige 3. Lõige 5 täpsustab kohalduvaid tulemustasude kohaldamise sätteid juhul kui investeerimisühing teeb lõikes 3 nimetatud hinnangu alusel kindlaks, et ei vasta enam väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerimise tingimustele. Tulemustasu maksmist reguleerivaid sätteid kohaldatakse selle majandusaasta jooksul osutatud teenuste või tulemuste eest, mis järgneb majandusaastale, mil vastav hinnang tehti. Lõige 6 sätestab Finantsinspektsiooni diskretsiooni olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust siiski teatud juhtudel otsustada väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute puhul viidatud sätteid, juhul kui vastavat investeerimisühingut ja asjaolusid arvesse võttes oleks see mõistlik. IFD artikli 24 lõike 1 kohaselt peavad investeerimisühingud, mis ei kvalifitseeru väikesteks ja mitteseotud investeerimisühinguteks, kehtestama usaldusväärse, tulemusliku ja kõikehõlmava korra, strateegiad ja protseduurid, et hinnata ja säilitada pidevalt sisemise kapitali suurust, liike ja koosseisu ning likviidset vara, mida nad peavad piisavaks, et katta sellist laadi ja tasemega riske, mida nad võivad teistele tekitada või millele need investeerimisühingud on avatud või võivad avatud olla. Viidatud strateegiad ja protseduurid peavad olema asjakohased ja vastama asjaomase investeerimisühingu tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele ning neid tuleb vaadata investeerimisühingus korrapäraselt läbi. IFD artikli 24 lõige 2 annab aga liikmesriigi pädevatele asutustele diskretsiooniõiguse otsustamaks vajadusel siiski vastavaid nõudeid ka väikestele ja mitteseotud investeerimisühingutele kohaldada. Lähtudes IFD-s ettenähtud suunistele ja põhimõtetele näeb käesoleva paragrahvi lõike 6 punkt 1 ette, et Finantsinspektsioon võib otsustada ka väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute puhul käesoleva paragrahvi lõikega 1 üldjuhul välistatud § 822 sätete kohaldamise asjakohasel määral. Siiski tuleb tähele panna, et § 822 lõike 3 punkte 1, 3 ja 4 (kliendirisk, investeerimisühingule avaldatav risk ja likviidsusrisk) kohaldatakse alati ka väikestele ja mitteseotud investeerimisühingutele (lähtuvalt IFD artikli 29 lõikest 3) – nende sätete puhul pole Finantsinspektsiooni vastav otsus enam vajalik. Seega on lõike 6 punktiga 1 silmas peetud, et Finantsinspektsioon võib otsustada kohaldada ka väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute puhul § 822 lõiget 2, lõike 3 punkti 2 ja lõikeid 4-7. Lõike 6 punkt 2 põhineb IFD artikli 36 lõikel 2. Väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute puhul on Finantsinspektsioonil õigus otsustada igal üksikjuhul eraldi, kas ja millisel viisil toimub nende investeerimisühingute suhtes käesoleva seaduse kohane järelevalvealane läbivaatamine ja hindamine. Finantsinspektsioon teostab vastavat läbivaatamist ja hindamist ainult juhul, kui see on vajalik lähtuvalt investeerimisühingu suurusest, tegevuse laadist, ulatusest ja keerukusest. Lõike 6 punkt 3 aluseks on IFD artikli 40 lõige 7. Säte annab Finantsinspektsioonile võimaluse kehtestada põhjendatud juhul ka väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute puhul täiendavate omavahendite nõude, arvestades §-s 23611 antud tingimusi. Finantsinspektsioon lähtub sellise otsuse tegemisel üksikjuhtumipõhisest hinnangust. Lõike 6 punkt 4 põhineb IFD artikli 42 lõikes 1 toodud erandil. Finantsinspektsioon võib likviidsuse erinõuded kehtestada väikese ja mitteseotud investeerimisühingu puhul ainult siis kui vastav investeerimisühing ei ole määruse (EL) 2019/2033 artikli 43 lõike 1 kohaselt likviidsusnõuete täitmisest vabastatud. Täidetud peavad olema ka muud VPTS § 23612 nimetatud tingimused. Paragrahvi 46 lõike 7 muutmine. Muudatus tehakse seoses investeerimisühingu definitsiooni muutmisega VPTS § 40 lõikes 1 (vt täpsemalt käesoleva seletuskirja vastava sätte muutmise selgitust). Paragrahvi 461 lõike 1 muutmine. Muudatuse aluseks on direktiiv 2021/338. Paragrahvi 461 lõikega 1 sätestatakse, et milliseid väärtpaberituru seaduse sätteid ei kohaldata kui tegevusluba omav investeerimisühing osutab § 43 lõike 1 punktis 1, 2 või 3 nimetatud investeerimisteenuseid (ja selliste tehingutega otseselt seotud kõrvalteenuseid) võrdsele vastaspoolele. MiFID 2 alusel ei kohustatud investeerimisühingut täitma artiklist 24 (välja arvatud lõiked 4 ja 5), artiklist 25 (välja arvatud lõige 6), 15 artiklist 27 ning artikli 28 lõikest 1 tulenevaid kohustusi. Direktiiviga 2021/338 muudetakse vastavat sätet nii, et nüüdsest kohaldatakse erisust kogu artikli 24 suhtes (v.a. uus lõige 5a) ja kogu artikli 25 suhtes. Seega lisatakse VPTS § 461 lõikesse 1 viited § 87 lõike 1 punktidele 3–5, lõigetele 2 – 3 ja lõike 4 punktidele 1–3 (millega on üle võetud MiFID 2 artikli 24 lõiked 4 ja 5) ning § 87 lõikele 5 ja § 891 lõigetele 1 ja 3 (millega on üle võetud MiFID 2 artikli 25 lõige 6). Paragrahvi 47 lõike 11 punkti 2 muutmine. Muudatus tehakse seoses investeerimisühingu definitsiooni muutmisega VPTS § 40 lõikes 1 (vt täpsemalt käesoleva seletuskirja vastava sätte muutmise selgitust). Paragrahvi 47 lõike 13 punkti 4 muutmine. Paragrahviga 47 nähakse ette erandid, mille puhul VPTS 3. osa ei kohaldata. Paragrahvi 47 lõike 1 punkti 9 kohaselt ei kohaldata seda isiku suhtes, kes kaupleb oma arvel, sealhulgas turutegijana, kuid mitte kliendi korralduste täitmiseks kaubatuletisinstrumentide, heitkoguse ühikute või nende tuletisinstrumentidega või osutab muud investeerimisteenust seoses selliste väärtpaberitega oma põhitegevusala kliendile või muule isikule, kellega tekib esmane lepinguline suhe või muu õigussuhe tema põhitegevusega seotud tehingu kaudu. Paragrahvi 47 lõige 13 näeb ette täiendavad tingimused vastava erandi kohaldamiseks. Kõrvaltegevuse erandit on õigus saada isikutel (sh turutegijatel), kes kauplevad oma arvel või osutavad oma põhitegevusala klientidele või tarnijatele investeerimisteenuseid, mis on seotud kaubatuletisinstrumentide, lubatud heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentidega, oma arvel kauplemata. Erandit peaks saama kasutada kõigil neil juhtudel eraldi ja koos, kui tegu on kontserni tasandil kõrvaltegevusega. Kõrvaltegevuse erandit ei saa kasutada isikud, kes kasutavad algoritmipõhist välkkauplemist või kuuluvad kontserni, mille põhitegevus on investeerimisteenuste osutamine, või kes tegutsevad kaubatuletisinstrumentide turutegijana. Direktiiviga 2021/338 muudetakse pädeva asutuse teavitamise kohustust. Kui varasemalt pidi isik igal aastal erandi kasutamisest teavitama, siis käesoleva eelnõuga kaotatakse selline kohustus. Isik on nüüdsest kohustatud ainult Finantsinspektsiooni taotluse korral aru andma sellest, mille alusel VPTS § 47 lõike 1 punktis 9 nimetatud tegevust või teenust käsitatakse kõrvaltegevusena. Paragrahvi 55 täiendamine lõikega 11. Antud täiendus tehakse eesmärgiga parandada Finantsinspektsiooni võimekust tegevusloa menetluste läbiviimisel. Krediidiandjate ja -vahendajate seadus sätestab analoogse õiguse Finantsinspektsioonile krediidiandjate ja -vahendajate tegevusloa menetluses ning tegemist on Finantsinspektsiooni jaoks olulise sättega eriti juhtudel, kus menetluse käigus või lõpu poole tehakse mitmeid olulisi muudatusi, mis vajavad täiendavat aega esitatud andmete ja dokumentide analüüsimiseks. Samuti selgitab nimetatud säte, et taotlejal on kohustus viivitamata teavitada muudatustest ning esitada sellekohased andmed ja dokumendid Finantsinspektsioonile. Paragrahvi 56 lõike 1 punkti 1 muutmine. Kehtiv § 56 sätestab investeerimisühingu tegevusloa andmisest keeldumise alused. Selle paragrahvi lõige 1 punkt 1 näeb ette, et tegevusloa andmisest võib Finantsinspektsioon keelduda kui isiku poolt tegevusloa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ehk pangandusmääruses sätestatule. Käesoleva muudatusega asendatakse pangandusmäärus EL määruse 2019/2033-ga ehk IFR-ga. Seda põhjusel, et nn kapitalinõuete raamistik kehtestataksegi nüüd investeerimisühingute jaoks eraldiseisva määrusega (IFR-ga). Varem viidati selles osas pangandusmäärusele. Muudatus põhineb IFD artikli 64 punktil 2 (millega omakorda muudetakse MiFID 2 artiklit 15). Paragrahvi 58 lõike 2 punkt 7 muutmine. Kehtiv § 58 sätestab investeerimisühingu tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused. Selle paragrahvi lõike 2 punkt 7 näeb täpsemalt ette, et tegevusloa võib kehtetuks tunnistada ka juhul, kui investeerimisühingu omavahendite suurus ei vasta väärtpaberituru seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuetele. Käesolevaga aga täpsustatakse antud kehtetuks tunnistamise alust niimoodi, et sellesse punkti lisatakse juurde, et loa saab kehtetuks tunnistada ka juhul 16 kui omavahendite suurus ei vasta EL määruse 2019/2033 ehk IFR nõuetele. Muudatus põhineb IFD artikli 64 punktil 1 (millega omakorda muudetakse MiFID 2 artiklit 8(c)). Paragrahvi 652 lõike 5 muutmine. Kehtiv § 652 sätestab üldised alused, mis tingimustel välisriikide (sh nii liikmesriikide kui kolmandate riikide) investeerimisühingud saavad Eestis tegutseda ja oma teenuseid siin pakkuda. Antud paragrahvi lõige 5 näeb hetkel ette, et juhul kui Eesti investor (klient) leiab ise omal initsiatiivil mõne väljaspool EL-i tegutseva investeerimisühingu ja soovib osta tema käest konkreetse väärtpaberi/investeerimistoote, siis see investeerimisühing ei pea väärtpaberituru seaduse 8. peatüki 3. jao nõudeid järgima. Ehk teisisõnu – see investeerimisühing ei pea selle tarvis Eestis filiaali asutama ega saama ka Finantsinspektsioonilt loa oma teenuste piiriüleseks pakkumiseks Eestis. Sellist erisust ei kohaldata samas juhul kui investeerimisühing hakkab peale kliendi esmast pöördumist pakkuma investorile (kliendile) omalt poolt uusi tooteid ehk sel juhul 3. jagu selle kolmanda riigi investeerimisühingu suhtes kohaldub. Käesoleva muudatusega täpsustatakse seda viimast osa – juhul kui see kolmanda riigi investeerimisühing pakub vastavaid investeerimistooteid ka läbi kolmanda või seotud isiku, siis ka sel juhul talle 3. jagu kohaldub. Küll nähakse ette omakorda sellest teatud erisus, mille kohaselt välistatakse nn grupisisesed (intragroup relations) tehingud (nt kolmanda riigi investeerimisühing omab tütarettevõtjat Eestis). Muudatus põhineb IFD artikli 64 punktil 4 (millega omakorda muudetakse MiFID 2 artiklit 42). Seaduse täiendamine §-ga 671. Uue paragrahvi lisamisega nähakse ette, et millist informatsiooni tuleb esitada selle filiaali kohta Eestis, mille asutajaks on kolmanda riigi investeerimisühing. Muudatus põhineb IFD artikli 64 lõike 3 punktil 3 (millega omakorda muudetakse MiFID 2 artiklit 41). Selle uue paragrahvi kohaselt peab investeerimisühing esitama oma Eestis asutatud filiaali kohta üsna põhjalikku infot, eelkõige tema tegevuse kohta Eestis, samuti teavet oma äritegevuse mahtude kohta. See info tuleb Finantsinspektsioonile esitada 1 kuu jooksul peale majandusaasta lõppu. Direktiiv küll sellist tähtaega täpselt ette ei näe, kuid 1-kuuline tähtaeg on antud juhul mõistlik. Paragrahvi 79 pealkirja muutmine ning täiendamine lõikega 10. Paragrahvi 79 praegune pealkiri hõlmab investeerimisühingu juhtide valimisele, pädevusele ja tegevusele esitatavaid nõudeid. Käesolev eelnõu näeb aga ette, et nõudeid kohaldatakse ka investeerimisvaldusettevõtjatele ja segafinantsvaldusettevõtjatele. Et viia sisse §-i 79 vastav muudatus, on vaja laiendada ka sätte pealkirja. Uue sätte eesmärgiks on seega laiendada juhatuse ja nõukogu liikmete sobivuse nõuete kohaldamist ka investeerimisvaldusettevõtjate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkti 57 tähenduses ja segafinantsvaldusettevõtjate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Investeerimisvaldusettevõtja ja segafinantsveldusettevõtja juhatuse ja nõukogu liikmete maine peab olema piisavalt hea ja neil peavad olema piisavad teadmised, oskused ja kogemused oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks, võttes arvesse nende eriomast rolli. Uue lõike aluseks on IFD artikkel 52. Paragrahvi 791 pealkirja muutmine ning paragrahvi 791 lõike 4 kehtetuks tunnistamine. Käesoleva eelnõuga nähakse ette spetsiifilised IFD-l põhinevad reeglid investeerimisühingu juhatuse liikmete ja töötajate tasustamiseks. Õigusselguse huvides viiakse kõik tasustamist puudutavad nõuded üle uude §-i 792 ning § 791 jääb reguleerima muid investeerimisühingu juhtidele ja töötajatele kohalduvaid nõudeid. Varasemalt kohaldati investeerimisühingutele krediidiasutuste seaduses ettenähtud nõudeid § 791 lõikes 3 viidatud ulatuses. Kuivõrd IFD ja IFR raamistikuga luuakse investeerimisühingutele krediidiasutustest eraldiseisev tasustamispoliitika (välja arvatud suurtele investeerimisühingutele, millele jätkuvalt kohaldatakse KAS ja CRR/CRD raamistikku). Seadust täiendatakse paragrahviga 792. Uue sätte aluseks on IFD artikkel 30, mis sätestab investeerimisühingute tasustamispoliitika põhimõtted. Kuna „klass 1“ ja „klass 1 miinus“ kategooria investeerimisühingutele jäävad kohalduma krediidiasutuste seadusest tulenevad nõuded juhtide ja töötajate tasustamisele ja IFD tasustamispoliitika ei kohaldu väikestele ja mitteseotud 17 investeerimisühingutele („klass 3“), siis kohaldatakse antud sätet (v.a. lõige 1, mis kohaldub üldpõhimõttena kõikidele invetseerimisühingutele) vaid „klass 2“ investeerimisühingutele. Eelnõu § 401 sätestab põhimõtte, mille kohaselt ei kohaldata väikestele ja mitteseotud investeerimisühingutele § 792 lõikeid 2 – 11 ning § 793 ja §794. Lõige 1 sätestab tasustamise üldpõhimõtte, mis lähtub kliendi kaitse põhimõtetest ja kohaldub kõikide kategooriate investeerimisühingutele (mh „klass 3“). Lõige 2 põhineb IFD artikli 30 lõikel 1 ja näeb ette need töötajate ja juhtorgani liikmete kategooriad, kellele tuleb kohaldada käesolevas paragrahvis nimetatud tasustamisnõudeid. Kui varasemalt nägi VPTS § 791 ette juhtide ja töötajate tasustamise põhimõtted üldiselt, siis käesoleva eelnõuga täpsustatakse töötajate kategooriad (categories of staff), kellele tasustamise põhimõtteid kohaldada tuleb. Nendeks isikute kategooriateks on: 1) juhatuse või nõukogu liige; 2) töötaja, kelle tööülesanded hõlmavad ettevõtja nimel riskide võtmist (riskivõtja); 3) kontrollfunktsiooni täitmisse kaasatud töötaja; 4) töötaja, kelle töötasu võrdub vähemalt juhatuse liikme või riskivõtja väikseima töötasuga; 5) töötaja, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili või hallatavat vara. Vastavaid kategooriaid täpsustatakse EBA tehnilistes standardites, muu hulgas seda, millistel töötajatel on oluline mõju investeerimisühingute riskiprofiilile. Lõige 3 sätestab investeerimisühingu juhatuse liikmete ja teatud kategooriate töötajate tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede (mh lahkumis- ja pensionihüvitiste ja muude soodustuste) määramise alused ja põhimõtted. Tasustamise põhimõtted peavad vastama järgmistele nõuetele:  olema selged ja dokumenteeritud ning nende põhimõtete loomisel tuleb eelkõige arvesse võtta investeerimisühingu suurust, sisemist korraldust ning tegevuse laadi, ulatust ja keerukust;  olema kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetega;  olema kooskõlas usaldusväärse ja tulemusliku riskide juhtimise põhimõtetega;  lähtuma investeerimisühingu äristrateegiast ja eesmärkidest ning võttes arvesse investeerimisotsuste pikaajalist mõju;  hõlmama huvide konfliktide vältimise meetmeid, soodustama vastutustundlikke äritavasid ning edendama teadlikkust riskidest ja ettevaatlikku riskide võtmist. Lõikega 4 täpsustatakse põhimõtteid, kuidas tasustamise põhimõtted peavad olema investeerimisühingus kehtestatud ja kohaldatud. Oluline on arvesse võtta investeerimisühingu suurust ja sisemist korraldust ning seda, millise tegevusega vastav ettevõtja tegeleb, mis on tegevuse ulatus ja kui keeruline see on. See aitab muu hulgas kindlaks teha lõikest 3 tulenevate isikute ringi (kes on riskivõtjad, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili või hallatavat vara jne). Sätte aluseks on IFD artikli 30 lõige 3. Lõike 5 kohaselt kinnitab investeerimisühingu tasustamise poliitika investeerimisühingu nõukogu. Nõukogul on ka kohustus tasustamispoliitikat perioodiliselt läbi vaadata ja vajadusel uuendada. Samuti peab nõukogu üldjuhul otsest järelevalvet investeerimisühingu tasustamispoliitika üle, välja arvatud juhul kui investeerimisühingus on loodud töötasukomitee, kes täidab sel juhul §-s 794 nimetatud ülesandeid. Lõige 6 tugineb IFD artikli 30 lõike 1 punktil g, mille kohaselt peab kontrollfunktsiooni raames toimuma vähemalt korra aastas tasustamispoliitika rakendamise keskne ja sõltumatu sisekontroll. Eraldi on lõikes 7 välja toodud see, et riskijuhtimise ja vastavuskontrolli funktsioone täitvate kõrgema taseme töötajate ja juhtide töötasu maksmise üle teostab investeerimisühingu nõukogu või kui investeerimisühingus on loodud töötasukomitee, siis teostab järelevalvet töötasukomitee §-is 794 antud volituste piires. Kontrollfunktsiooni täitvad juhid ja töötajad peavad olema sõltumatud nende järelevalve all olevatest äriüksustest, neil peavad olema asjakohased volitused ning nende tasustamine peab toimuma vastavalt sellele, kuidas nad saavutavad oma funktsiooniga seotud eesmärke. On oluline, et nende töötasu oleks 18 sõltumatu kontrollitavate tegevusvaldkondade töötulemusest, vastasel juhul oleks oht huvide konflikti tekkeks (lõige 8). Lõigetes 9-11 sätestatakse ka täpsemad kriteeriumid põhitöötasu ja tulemustasu (muutuvtasu) maksmiseks. Need elemendid peaksid olema tasustamispoliitikas selgelt eristatavad. Põhitöötasu on tasu, mis kajastab isiku erialaseid teadmisi ja oskuseid ning organisatsioonilist vastutust vastavalt töölepingule või selle juurde kuuluvale töökirjeldusele. Töötasu teine element – tulemustasu – on aga otseses seoses töö tulemuste ja lisaks töölepingule (või selle juurde kuuluvas töökirjelduses välja toodud) töökirjeldusele vastavale tööle. Põhitöötasu peab moodustama kogu töötasust piisavalt suure osa nii et oleks võimalik rakendada täielikult paindlikku töötasu muutuvkomponentide poliitikat, sealhulgas kasutada võimalust muutuvkomponente mitte maksta. See tähendab, et töötajat ei tohi jätta ilma töötasust kui ta ei võta lisatöökohustusi või kui ettevõtte nimel riski võttes ei saabu positiivset tagajärge, mis tooks kaasa tulemustasu maksmise. Investeerimisühing peab määrama oma tasustamispoliitikas kindlaks asjakohased põhitöötasu ja tulemustasu komponentide suhtarvud. Suhtarvude määramisel tuleb muu hulgas arvesse võtta investeerimisühingu tegevust ja seonduvaid riske ning iga vastava kategooria töötajate mõju investeerimishingu riskiprofiilile. Muutuvtasude komponentide määramise täpsemad põhimõtted on välja toodud §-s 793. Lõikega 12 nähakse ette Finantsinspektsiooni ülesanne koostada investeerimisühingu usaldusväärse tasustamispoliitika kohaldamise täpsemad nõuded. Seadust täiendatakse paragrahviga 793. Sättega nähakse ette täpsed reeglid muutuvtasu ehk tulemustasu maksmisele investeerimisühingus. Sätte aluseks on IFD artikkel 32. Investeerimisühingu poolt § 792 lõikes 10 osutatud töötajate kategooriatele määratav ja makstav muutuvtasu peab vastama kõigile järgmistele nõuetele (lõiked 1-6):  kui muutuvtasu on seotud töötulemustega, põhineb selle kogusumma üksikisiku ja asjaomase äriüksuse ning investeerimisühingu üldiste tulemuste hindamisel. Vastavate töötulemuste hindamisel lähtutakse mitmeaastasest ajavahemikust ning selles võetakse arvesse investeerimisühingu äritsüklit ja äririske. Seega tuleb arvestada töötulemusi pikema aja perspektiivis, mitte üksnes toetuda lühiajalistele tulemustele, mis võivad olla seotud riskantsete, kuid tulemuslike tehingutega;  üksikisiku töötulemuste hindamisel võetakse arvesse nii finants- kui ka muid kriteeriume;  tulemustasu ei mõjuta investeerimisühingu suutlikkust tagada tugev kapitalibaas, kusjuures võib tulemustasu olla garanteeritud ainult uutele töötajatele ja üksnes nende esimesel tööaastal ning kui investeerimisühingul on tugev kapitalibaas. See tähendab, et tulemustasu peab alati olema määratud vastavalt investeerimisühingu kapitalibaasile ega tohi olla sellega suhtes ebaproportsionaalne;  juhul kui tööleping lõpetatakse ennetähtaegselt, siis sellega seotud maksed peaksid kajastama isiku poolt aja jooksul saavutatud tulemusi. Näiteks kui töölepingu või juhatuse liikme lepingu lõpetamine on seotud ebaõnnestumiste või üleastumistega, siis sellistel juhtudel tulemustasude maksmine poleks põhjendatud. Siiski tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja saavutatud eesmärke kogumis;  hüvitisega või eelmisest töölepingust väljaostmisega seotud töötasupaketid peavad sobima kokku investeerimisühingu pikaajaliste huvidega. Samuti kehtivad hüvitisega või eelmisest töölepingust väljaostmisega seotud töötasupakettide puhul kõik tulemustasu nõuded;  selliste töötulemuste mõõtmisel, mida kasutatakse tulemustasu reservi arvutamise alusena, võetakse arvesse igat liiki olemasolevaid ja tulevasi riske, kapitalikulusid ja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2033 (IFR) vajalikku likviidsust;  samuti võetakse kõiki olemasolevaid ja tulevasi riske arvesse töötasude muutuvkomponentide jaotuse kindlaksmääramisel. Eelnõuga nähakse ette, et vähemalt 50 protsenti tulemustasust peab 19 koosnema järgmistest instrumentidest (v.a. kui investeerimisühing ei emiteeri ühtegi vastavat instrumenti, võib Finantsinspektsioon lubada kohaldada teistsugust korda): - aktsiad; - aktsiatega seotud instrumendid või samaväärsed mitterahalised instrumendid, sõltuvalt asjaomase investeerimisühingu õiguslikust vormist; - täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid või muud instrumendid, mida on võimalik täielikult konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või hinnata alla ning mis kajastavad adekvaatselt investeerimisühingu krediidikvaliteeti pikemas perspektiivis; - mitterahalised instrumendid, mis vastavad valitsetavate portfellide instrumentide struktuurile. Nimetatud instrumentide suhtes kohaldatakse asjakohaseid blokeerimispõhimõtteid, mis on mõeldud selleks, et viia üksikisiku stiimulid kooskõlla investeerimisühingu, tema võlausaldajate ja klientide pikemaajaliste huvidega. Finantsinspektsioon võib seada kõnealuste instrumentide liikidele ja struktuurile piiranguid või keelata teatavate instrumentide kasutamise muutuvtasu maksmiseks (lõige 4).  Kui investeerimisühing ei emiteeri ühtegi § 793 lõikes 2 nimetatud instrumenti, võib Finantsinspektsioon lubada kohaldada teistsugust korda. Tulemustasu ei tohi maksta finantsvahendite või meetoditega, mis muudavad lihtsamaks § 793 ja määruse (EL) 2019/2033 täitmata jätmise (lõige 3).  vähemalt 40 protsenti tulemustasust lükatakse edasi kolme kuni viie aasta võrra, nagu on asjakohane, arvestades investeerimisühingu äritsüklit, tegevuse laadi, riske ja asjaomase töötaja tegevust, välja arvatud juhul, kui tulemustasu on eriti suur ja edasi lükatakse vähemalt 60 protsenti summast (lõige 5). Edasi lükatud tulemustasu ei või töötaja saada enne proportsionaalselt makstavat töötasu. Kui töötaja lahkub investeerimisühingust enne pensioniikka jõudmist, hoiab investeerimisühing vabatahtlikke pensionimakseid (juhul kui need on osa tulemustasust) viie aasta jooksul § 793 lõikes 2 osutatud instrumentide kujul. Kui töötaja jõuab pensioniikka ja läheb pensionile, makstakse vabatahtlik pension töötajatele välja vastavate instrumentide kujul, kuid ka sellisel juhul kohaldatakse viie aasta pikkust ooteperioodi (lõige 8).  investeerimisühingu tulemustasu maksmine oleneb otseselt selle ettevõtte finantstulemustest. Tulemustasu vähendatakse kuni 100 protsenti, kui investeerimisühingu finantstulemused on tagasihoidlikud või negatiivsed. See puudutab eelkõige olukordi, mille puhul asjaomane isik osales investeerimisühingule olulist kahju tekitanud tegevuses või oli selle eest vastutav või asjaomast isikut ei käsitata enam sobiva ega nõuetele vastavana;  vabatahtlikud pensionihüvitised peavad olema kooskõlas investeerimisühingu äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega. Lõige 7 sätestab ka nõude, mille kohaselt § 792 lõikes 10 osutatud töötajad ei tohi kasutada §-s 793 osutatud põhimõtete kahjustamiseks isiklikke riskimaandamise strateegiaid ega töötasu- ja vastutuskindlustust. Erandina ei kohaldata lõike 9 alusel § 792 lõikes 2 nimetatud kohustust maksta 50 protsenti tulemustasust välja vastavates instrumentides, § 792 lõikes 5 nimetatud kohustust tulemustasu edasi lükata ega vabatahtlike pensionimaksete 5-aastast kinnipidamise perioodi kõigi sellise investeerimisühingu töötajate suhtes, mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt 100 miljonit eurot või sellest väiksem või sellise töötaja suhtes, kelle aastane tulemustasu ei ole suurem kui 50 000 eurot ega moodusta üle ühe neljandiku tema aastasest töötasust. Lõige 10 põhineb IFD artiklil 31. Erakorraline avaliku sektori finantstoetus direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punkti 28 kohaselt on riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses või mis tahes muu riigiülesel tasandil osutatav avaliku sektori finantstoetus, mis oleks riigiabi, kui seda osutataks 20 riigi tasandil, mida antakse sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu või nimetatud direktiivi artikli 1 lõike 1 punktides b, c või d osutatud ettevõtja või konsolideerimisgrupi, millesse selline krediidiasutus või investeerimisühing või ettevõtja kuulub, jätkusuutlikkuse, likviidsuse või maksevõimelisuse säilitamiseks või taastamiseks. Sättega välistatakse täielikult juhtorgani liikme (juhatus, nõukogu) tulemustasude maksmine kui investeerimisühing saab ülal defineeritud avaliku sektori finantstoetust. Muudele töötajatele ei tohi sellisel juhul aga tulemustasu maksta üksnes juhul kui tulemustasu maksmine läheks vastuollu investeerimisühingu tugeva kapitalibaasi säilitamisega ja erakorralise avaliku sektori finantstoetuse õigeaegse lõppemisega. Sellisel juhul kehtestatakse tulemustasule piirang, mis vastab teatavale osale netosissetulekust. Seadust täiendatakse paragrahviga 794. Käesoleva eelnõu § 794 sätestab nõuded töötasukomitee moodustamisele. Vastavalt IFD artikli 33 lõikele 1 peavad töötasukomitee moodustama investeerimisühing, mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt 100 miljonit eurot või sellest suurem (ehk mis ei vasta IFD artikli 32 lõike 4 punkti a tingimustele). Vastav nõue on sätestatud lõikes 1. Direktiiviga on muu hulgas täpsustatud, et otsuste ettevalmistamisel peab töötasukomisjon võtma arvesse investeerimisühingu aktsionäride või osanike, investorite ja muude sidusrühmade pikaajalisi huve ning avalikku huvi. Lõige 2 täpsustab, et töötasukomitee võib moodustada ka konsolideeritud tasandil. See tähendab, et juhul, kui töötasukomitee on moodustatud konsolideerimisgrupi tasandil, ei ole vajalik tütarettevõtjas eraldi komitee moodustamine. Eelduseks on, et konsolideeritud tasandil moodustatud töötasukomitee tegevus hõlmab vastavat tütarettevõtjat. Töötasukomisjon vastutab tasustamist käsitlevate otsuste ettevalmistamise eest, sealhulgas selliste otsuste ettevalmistamise eest, millel on mõju asjaomase investeerimisühingu riskile ja riskijuhtimisele ning mille peab tegema juhatus või nõukogu. Töötasukomisjoni ülesannete hulka kuuluvad seega järelevalve teostamine juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise üle, tasustamise põhimõtete rakendamise hindamine ning tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimine, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmine. Sealhulgas on töötasukomisjoni ülesandeks selliste tasustamisalaste otsuste projektide ettevalmistamine, millel on mõju asjaomase investeerimisühingu riskile ja riskijuhtimisele ning mille peab tegema juhtorgan. Samuti peab töötasukomitee jälgima seda, et tasustamise põhimõtted oleks pidevalt ajakohastatud ja vajadusel tegema ettepaneku nende muutmiseks (lõige 3). Töötasukomitee järelevalve all on ka näiteks riskijuhtimise ja vastavuskontrolli funktsiooni täitvate kõrgema taseme töötajate töötasu (kui töötasukomisjoni loomise kohustust ei ole, siis teostab järelevalvet nõukogu). Töötasukomiteese kuuluvatel isikutel peab olema kvalifikatsioon ja võimed, mis võimaldavad neil teha pädevaid otsuseid ning nende sõltumatus otsuste tegemisel peab olema väljaspool kahtlust. Töötasukomisjoni esimees ja liikmed on juhtorgani liikmed, kes ei täida asjaomases investeerimisühingus ühtegi tegevjuhtimise funktsiooni. IFD artikli 33 lõige 1, mis sätestab konkreetse nõude, et töötasukomitee peab olema sooliselt tasakaalustatud. Samuti peab töötasukomitee lähtuma oma tegevuses investeerimisühingu aktsionärise ja klientide pikaajalisest huvist ning vältida tuleb võimalikke huvide konflikte (lõige 4). Paragrahvi 822 muutmine. Säte reguleerib investeerimisühingu sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamise protsessi nõudeid. Muudatused põhinevad IFD artiklitel 24 ja 29. Lõikega 1 nähakse ette, et investeerimisühing peab tagama omavahendite olemasolu, mis tagab, et vastava investeerimisühingu riskid on igal ajahetkel kaetud. Võrreldes eelneva redaktsiooniga jääb see säte eelnõus muutumatuks. 21 Lõige 2 sätestab investeerimisühingu (mis ei kvalifitseeru väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks) kohustuse kehtestada usaldusväärse, tulemusliku ja kõikehõlmava korra, strateegiad ja protseduurid, et hinnata ja säilitada pidevalt sisemise kapitali suurust, liike ja koosseisu ning likviidset vara, mida ta peab piisavaks, et katta sellist laadi ja tasemega riske, mida ta võib teistele tekitada või millele see investeerimisühing on avatud või võib avatud olla. Samuti sätestatakse lõikes 2, et investeerimisühingu riskide käsitlemisel tuleb sise-eeskirjade loomisel lähtuda alati proportsionaalsuse põhimõttest, see tähendab et kõik investeerimisühingu sisesed strateegiad, põhimõtted, protsessid ja süsteemid peavad vastama selle investeerimisühingu keerukusele, riskiprofiilile ja tegevuse ulatusele ning investeerimisühingu siseselt kindlaks määratud ja juhtkonna poolt vastu võetud riskitaluvuse põhimõtetele. Seega, mida keerukam on investeerimisühingu äristruktuur ja laialdasemad tegevusvaldkonnad, seda üksikasjalikumad ja täpsemad peavad olema ka vastavad sise-eeskirjad, et hõlmata vastavaid riske. Lõige 3 põhineb IFD artikli 29 lõikel 1. Varasemalt kohaldati investeerimisühingutele krediidiasutuste seaduse § 821 nimetatud nõudeid, kuid eelnõu jõustudes hakkab investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid reguleerima Euroopa Parlamendi määrus 2019/2033 (IFR) (välja arvatud süsteemselt oluliste investeerimisühingute puhul, millele jätkuvalt kohalduvad krediidiasutuste sätted). Seega pole paragrahvi 822 lõikes 2 enam asjakohane viidata krediidiasutuste seaduse likviidsusiski juhtimise sätetele. Kehtima jääb üldine põhimõte, et investeerimisühingul peab oma sise-eeskirjadega kehtestama usaldusväärsed, tõhusad ja kõikehõlmavad strateegiad, põhimõtted, protsessid ja süsteemid, et teha kindlaks, juhtida ja jälgida võimalikke riske. Paragrahvi 822 lõikega 3 täpsustatakse veelgi neid riske, mida investeerimisühing peab vastavate sise-eeskirjade ja sisemiste süsteemidega adresseerima. Riskide peamisteks allikateks on kliendirisk, tururisk, likviidususrisk ja investeerimishingule endale avalduv risk. Investeerimisühingule endale avalduva riski all tuleb eelkõige silmas pidada olulisi muutusi investeerimisühingu vara bilansilises väärtuses, sealhulgas nõudeid seotud vahendajate suhtes, klientide või vastaspoolte maksejõuetust, finantsinstrumendi- , valuuta- ja kaubapositsioone ning kohustusi kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemide suhtes. Kõikide riskide allikate puhul peab investeerimisühing erilist tähelepanu pöörama sellistele riskidele, mis võivad olemasolevate omavahendite taset vähendada ja kaaluvad hoolikalt igasugust olulist mõju omavahenditele, kui selliseid riske ei ole asjakohaselt arvesse võetud määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 kohaselt arvutatud omavahendite nõuetes. Direktiiv sätestab muu hulgas nõude, et käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetud riskide (kliendile tekitatava riski olulised allikad ja mõju, samuti igasugune oluline mõju omavahenditele) tõhusa juhtimise vahendina peaksid investeerimisühingud kaaluma muu hulgas kutsekindlustuse sõlmimist. Lõikes 4 ettenähtud kliendi vara lahususe põhimõte põhineb IFD artikli 29 lõikel 1. Kliendile tekitatava riski allikate ja mõju hindamisel peab investeerimisühing arvestama käesoleva seaduse §-s 88 sätestatud kliendi varade lahususe põhimõtteid. Üldpõhimõte on, et investeerimisühing on kohustatud talle usaldatud kliendi vara hoidma lahus enda ja investeerimisühingu teiste klientide varast, välja arvatud juhul, kui klient ja investeerimisühing on kirjalikult ja selgesõnaliselt kokku leppinud teisiti (§ 88 lg 1 esimene lause). Lõiked 5-6. Kui asjakohane, siis arvestatakse investeerimisühingule avalduva riski olulised allikateks ja mõjuks muutusi vara bilansilises väärtuses, sealhulgas nõudeid seotud vahendite suhtes; klientide või vastaspoolte maksejõuetus; väärtpaberi-, valuuta- ja kaubapositsioonid; kohustused kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemide suhtes. Lõige 7 põhineb IFD artikli 29 lõikel 2. Juhul kui investeerimisühingu tegevus lõpetatakse või see likvideeritakse, siis peab investeerimisühing hoolikalt kaaluma kogu turult väljumise protsessi jooksul (nii ajaliselt kui ka omavahendite ja likviidsete vahendite haldamise seisukohast lähtudes) nõudeid ja 22 vajalikke ressursse. Finantsinspektsioon võib nõuda, et investeerimisühing, pidades silmas ärimudelit ja -strateegiate elujõulisust ja kestlikkust, kaaluks kogu turult väljumise protsessi jooksul hoolikalt nii ajaliselt kui ka omavahendite ja likviidsete vahendite haldamise seisukohalt realistlikke nõudeid ja vajalikke ressursse. Finantsinspektsioon kontrollib väljumise protsessi ja nõuete täitmist. Seaduse täiendamine paragrahviga 8217. Direktiiviga 2021/338 kehtestatakse erand teatud nõuete täitmisest juhul kui investeerimisühingu osutatav investeerimisteenus on seotud võlakirjadega, millel ei ole muid tuletisinstrumendi tunnuseid kui varasema lunastamise kokkulepe, või kui väärtpabereid turustatakse või levitatakse üksnes võrdsetele vastaspooltele. Võlakirju, millel ei ole muid tuletisinstrumendi tunnuseid kui varasema lunastamise klausel, peetakse tavaliselt turvalisteks lihttoodeteks, mis sobivad jaeklientidele. Kui võlakiri, millel ei ole muid tuletisinstrumendi tunnuseid kui varasema lunastamise klausel, lunastatakse enne tähtaega, kaitsevad varasema lunastamise klauslid investoreid kahjumi eest, sest tagavad investoritele sellise summa tasumise, mis võrdub järelejäänud kupongimaksete nüüdispuhasväärtuse summa ja võlakirja põhisummaga, mille nad oleksid saanud, kui võlakirja ei oleks tagasi ostetud. Seetõttu ei kohaldata tootejuhtimisnõudeid käesoleva eelnõu muudatuse kohaselt enam võlakirjade suhtes, millel ei ole muid tuletisinstrumendi tunnuseid kui varasema lunastamise klausel. Lisaks loetakse, et võrdsetel vastaspooltel on piisavad teadmised väärtpaberite kohta. Seepärast on põhjendatud võrdsete vastaspoolte vabastamine tootejuhtimisnõuetest, mida kohaldatakse üksnes nende turustatavate või levitatavate väärtpaberite suhtes. Kui investeerimisühing vastab eelnimetatud tingimustele, siis vabastatakse ta järgmistest nõuetest:  VPTS § 829 lõike 1 kohane sise-eeskirjadega investeerimisühingu poolt müügi eesmärgil välja töötatud väärtpaberi heakskiitmise ja olulise muutmise korra koostamine ja rakendamine nimetatud protsessi käigus iga välja töötatud väärtpaberi sihtrühma kindlaks määramine lõppklientide liikide kaupa ning väärtpaberiga seotud oluliste riskide määramine ja kavandatava turustamisstrateegia vastavuse hindamine VPTS § 8211 lõike 1 kohaselt (MiFID 2 artikli 16 lõike 3 teine ja kolmas lõik)  VPTS § 8213 lõike 1 kohane väärtpaberite regulaarne ülevaatmine ja sättes nimetatud asjaolude hindamine enne iga järgmist emissiooni või turuletoomist (kas väärtpaber vastab jätkuvalt sihtrühma vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele; kas väärtpaberi turustamisstrateegia on jätkuvalt sihtrühmale kohane; kas väärtpaberit turustatakse üksnes sihtrühmale; kas väärtpaber toimib kavakohaselt) (MiFID 2 artikli 16 lõike 3 neljas lõik);  VPTS § 8212 lõike 1 kohane väärtpaberi ja selle heakskiitmise protsessi kohta (mh väärtpaberi sihtrühma ja sobivate turustamiskanalite kohta) asjakohase teabe turustajale kättesaadavaks tegemise nõue, selleks, et turustaja suudaks mõista väärtpaberi omadusi ning seda turustada (MiFID 2 artikli 16 lõike 3 viies lõik);  VPTS § 85 lõike 1 punkti 61 kohane investeerimisühingu kohustus tagada, et tema poolt müügi eesmärgil välja töötatud väärtpaber vastab selle väärtpaberi kindlaks määratud sihtrühma kuuluvate lõppklientide vajadustele vastavalt klientide liigitusele, väärtpaberi turustamisstrateegia vastab sihtrühmale ja väärtpaberit turustatakse üksnes sihtrühmale (MiFID 2 artikli 24 lõige 2);  VPTS § 85 lõike 1 punkti 62 kohane investeerimisühingu kohustus mõista kliendile pakutavate või soovitatavate väärtpaberite omadusi, hinnata väärtpaberi sihtrühma arvesse võttes selliste väärtpaberite vastavust kliendi vajadustele ja pakkuda või soovitada väärtpabereid üksnes siis, kui see on kooskõlas kliendi huvidega (MiFID 2 artikli 24 lõige 2). Lõikega 2 lisatakse varasema lunastamise kokkuleppe definitsioon. Varasema lunastamise kokkulepe tähendab seda, et emitent peab tasuma võlakirja ennetähtaegse lunastamise korral võlakirja omavale investorile summa, mis võrdub lunastustähtpäevani jäänud eeldatavate kupongimaksete nüüdispuhasväärtuse ja lunastatava võlakirja põhisumma summaga. Kupongimakse on võlakirja pealt makstav aastane intressimäär, mis väljendatakse protsendina nimiväärtusest ja mida makstakse emissiooni kuupäevast kuni vastava tähtajani. 23 Seaduse täiendamine paragrahviga 833. Säte põhineb IFD artiklil 28, mis näeb ette nõuded investeerimisühingu juhtorganile riskide käsitlemisel. Eelnõuga viiakse sisse muu hulgas uus nõue, et kui investeerimisühingu bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomase majandusaasta vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt 100 miljonit eurot või suurem, peab investeerimisühing looma lisaks riskikomitee. Riskikomitee liikmetel on asjakohased teadmised, oskused ja asjatundlikkus, et täielikult mõista, juhtida ja jälgida investeerimisühingu riskistrateegiat ja riskivalmidust. Riskikomitee nõustab investeerimisühingu nõukogu seoses investeerimisühingu olemasoleva ja tulevase üldise riskivalmiduse ja -strateegiaga ning abistab nõukogu kõrgema juhtkonna poolt kõnealuse strateegia rakendamise üle järelevalve tegemises. Nõukogule jääb üldine vastutus investeerimisühingu riskistrateegiate ja -poliitika eest. Oluline on, et investeerimisühingu nõukogule ja selle loomisel riskikomiteele oleks tagatud juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik selleks, et hinnata investeerimisühingule avanevaid või avaneda võivaid riske. Paragrahvi 856 täiendamine lõigetega 13 ja 14. Muudatuste aluseks on direktiivi 2021/338 artikli 1 lõike 4 punkt c. MiFID 2-ga viidi VPTS-i sisse nõue, et analüüsid, mille kolmandad isikud teostavad investeerimisühingutele peavad olema kas tasustatud investeerimisühingu omadest vahenditest või kui need kulud kanduvad edasi kliendile, siis tuleb neid hoida lahus muude teenuste kuludest, mida investeerimisühing kliendile osutab (inglise k research unbundling). See regulatsioon mõjutab peamiselt kolme majandusosalist: 1) investeerimisühingud, kes palkavad analüütikuid vastavate analüüside tegemiseks, kuid kes samal ajal osutavad klientidele ka muid täideviimise/vahendamise teenuseid; 2) analüüside subjektid ehk ettevõtjad, kelle kohta analüüse koostatakse; 3) isikud, kellele analüüsid on suunatud (varahaldurid, investorid). Analüüside koostamine on olulises seoses muu investeerimistegevusega, kuivõrd kui mõne ettevõtja kohta koostatakse vähem analüüse (informatsiooni), siis üldjuhul on investoritel selle kohta ka väiksem huvi. Väiksem investorite huvi võib aga omakorda viia vähem soodsate kapitali kaasamise tingimusteni, mis potentsiaalselt võib tuua kaasa äritegevuse vähenemise. Vahetult COVID-19 pandeemia järgses olukorras on tekkinud aga vajadus tagada emitentidele (eelkõige väikese või keskmise turukapitalisatsiooniga äriühingutele) tugeva kapitalituru toetus. Väikese ja keskmise turukapitalisatsiooniga emitentide kohta analüüside koostamine on oluline, et aidata emitentidel investoritega ühendust võtta. Analüüsid suurendavad emitentide nähtavust ja tagavad seega piisava investeeringute ja likviidsuse taseme. Analüüside koostamise soodustamiseks väikese ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kohta luuakse käesoleva eelnõuga erand, mis lubab investeerimisühingutel analüüside koostamise ja korralduste täitmise teenuste eest ühiselt maksta (st, tegemist ei pea olema otseste maksetega investeerimisühingu poolt ega pole vajalik luua eraldi analüüsimaksete kontot). Tingimuseks on, et analüüse tehakse emitentide kohta, kelle turukapitalisatsioon ei ületanud aastalõpunoteeringute kohaselt viimase 36 kuu jooksul enne analüüsi koostamist 1 miljardit eurot. Kõnealust turukapitalisatsiooniga seonduvat tingimust tuleks tõlgendada nii, et see hõlmab nii börsil noteeritud kui ka noteerimata äriühinguid, tingimusel, et viimaste puhul ei ületanud omakapitali bilansikirje 1 miljardi euro künnist. Kohaldamisalasse kuuluvad ka hiljuti börsil noteeritud äriühingud ja noteerimata äriühingud, mis on asutatud vähem kui 36 kuud tagasi, kui nad suudavad tõendada, et nende turukapitalisatsioon ei ületanud 1 miljardi euro künnist, lähtudes nende noteerimise järgsetest aastalõpunoteeringutest või omavahenditest majandusaastatel, mil nad ei ole või mil nad ei olnud noteeritud. Tagamaks, et äsja asutatud äriühingud, mis on tegutsenud vähem kui 12 kuud, saaksid vabastusest võrdselt kasu, piisab sellest, et nad ei ole asutamise kuupäevast alates ületanud 1 miljardi euro künnist. Lisatud lõikes 14 täpsustatakse, mida tähendab analüüs käesoleva paragrahvi tähenduses. Paragrahvi 86 täiendamine lõigetega 6 ja 7. Muudatused põhinevad direktiivil 2021/338, millega täiendatakse MiFID 2 artiklit 24 lõikega 5a. Muudatusega nähakse ette teabe esitamise n-ö standard vormiks elektrooniline vorm (info esitamine elektroonilisel teabekandjal, mitte paberil). Erandina sätestatakse, et jaeinvestoritel on ka edaspidi õigus nõuda teabe esitamist paberil, st paberil teabe edastamist jätkatakse ainult siis, kui jaeinvestor teeb sellekohase avalduse. Investeerimisühingul on 24 seejuures kohustus teavitada jaekliente või potentsiaalseid jaekliente, et neil on võimalus saada seda teavet paberil. Investeerimisühingud peavad olemasolevaid jaekliente, kes saavad teavet paberil, vähemalt kaheksa nädalat enne teabe elektroonilisel kujul saatmist teavitama, et edaspidi saadetakse neile sellist teavet elektroonilisel andmekandjal. Muu hulgas peavad investeerimisühingud teavitama olemasolevaid jaekliente, et neil on võimalik valida, kas saada teavet edasi paberil või nõustuda elektroonilise teabe saamisega. Samuti peavad investeerimisühingud olemasolevaid jaekliente teavitama sellest, et kui nad eelnimetatud kaheksa nädala jooksul ei avalda soovi saada teavet edasi paberil, hakatakse seda automaatselt saatma elektrooniliselt. Olemasolevaid jaekliente, kes juba saavad käesolevas direktiivis nõutavat teavet elektrooniliselt, ei ole vaja teavitada. Paragrahvi 87 täiendamine lõikega 21. Muudatuste aluseks on direktiiv 2021/338, millega muudetakse MiFID 2 artikli 24 lõiget 4. Kui finantsinstrumendi ostmise või müümise kokkulepe sõlmitakse sidevahendi abil, mis ei võimalda eelnevalt anda teavet kulude ja tasude kohta, võib investeerimisühing esitada kulude ja tasude teabe elektroonilisel andmekandjal, kui klient on andnud nõusoleku saada teave põhjendamatu viivituseta pärast tehingu sõlmimist ja kui investeerimisühing on andnud kliendile võimaluse lükata tehingu tegemine selle teabe saamiseni edasi. Lisaks peab kogu investeerimisühingu poolt klientidele või potentsiaalsetele klientidele suunatud teave (sealhulgas reklaamteated) olema õiglane, selge ja mitteeksitav. Samuti peab investeerimisühing andma kliendile võimaluse saada enne tehingu sõlmimist telefoni teel teavet kulude ja tasude kohta. Juhul kui kliendiks on jaeklient, siis peab investeerimisühing sellise kliendi nõudmisel esitama vastava info paberil. Kui hoolimata jaekliendi soovist saada info paberil (mitte elektroonilisel teabekandjal) investeerimisühing seda nõudmist täita ei suuda, siis ei või investeerimisühing sõlmida jaekliendiga tehingut sellise sidevahendi abil, mis ei võimalda anda eelnevalt teavet kulude ja tasude kohta. Paragrahvi 871 täiendamine lõikega 22. VPTS § 87 sätestab teabe andmise nõuded kliendile. Käesoleva eelnõuga lisatakse MiFID 2 muudatuste kohaselt VPTS-i uus mõiste, milleks on väärtpaberite vahetamine. Kui investeerimisühing osutab kliendile investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuseid ja sellega seoses väärtpaberite vahetamise teenust, siis peab investeerimisühing hankima vajalikku teavet kliendi investeeringu kohta ja analüüsima väärtpaberi vahetamise kulu ja tulu. Investeerimisnõustamise korral peab investeerimisühing andma kliendile sealjuures teada, kas tulu, mille klient saab väärtpaberi vahetamisest on suurem kui sellega kaasnev kulu. Seaduse täiendamine §-ga 892. Muudatuste aluseks on MiFID 2 muudatused (direktiiv 2021/338). Uue paragrahviga täpsustatakse, et väärtpaberituru kutselisele osalisele kohaldatakse VPTS § 87 lõikes 2 sätestatud nõudeid vaid investeerimisnõustamise ja portfelli valitsemise teenuse osutamisel. VPTS § 87 lõike 2 kohaselt esitatakse teave teenusega seotud kulust ja tasudest nii investeerimisteenuse kui ka kõrvalteenuse kohta ja see peab hõlmama nõustamistasu, kliendile soovitatud või turustatud väärtpaberi maksumust ja viise, kuidas klient saab teenuse eest tasuda, ning mis tahes kolmandate isikute makseid. Teave kõigi kulude ja tasude kohta, sealhulgas seoses teenuse ning väärtpaberiga, mida ei ole põhjustanud tururiski realiseerumine, esitatakse koondatult või kliendi nõudel loeteluna, et klient võiks mõista kogukulu ja selle kumulatiivset mõju investeeringu tootlusele. Samuti nähakse ette, et VPTS § 891 lõigetes 1 ja 3 ning § 87 lõikes 5 nimetatud nõudeid kohaldatakse kutselistele osalistele ainult siis kui nad on teada andnud (kas elektrooniliselt või paberil), et soovivad nimetatud sätetega kasutatud õigusi kasutada. Viidatud sätetes antud nõuded on järgmised:  Paragrahvi 891 lõike 1 kohaselt peab investeerimisühing esitama kliendile püsival andmekandjal ülevaatliku aruande kliendile osutatud teenuste kohta. Aruanne peab sisaldama perioodiliselt esitatavat teavet, mille puhul on arvesse võetud asjakohaste väärtpaberite liiki ja keerukust, kliendile osutatud teenuse laadi, ning kui see on asjakohane, kliendi jaoks tehtud tehingute ja osutatud teenustega seotud kulusid.  Paragrahvi 891 lõike 3 kohaselt peab väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel ja juhul, kui investeerimisühing on klienti teavitanud, et hindab regulaarselt kliendile soovitatud väärtpaberi või teenuse sobivust, investeerimisühing esitama kliendile regulaarselt ajakohastatud 25 teabe selle kohta, kuidas investeering vastab kliendi eelistustele ja eesmärkidele ning tavakliendi muudele näitajatele.  Paragrahvi 87 lõike 5 kohaselt esitab investeerimisühing investeerimisnõustamise teenust osutades kliendile enne tehingu tegemist püsival andmekandjal sobivuse hinnangu, milles kirjeldatakse kliendile antud isiklikku soovitust, selle vastavust tavakliendi eelistustele, investeerimiseesmärkidele ja muudele näitajatele. Kui sobivuse hinnangut ei ole võimalik kliendile esitada enne sidevahendi abil tehtud tehingut, võib sobivuse hinnangu esitada püsival andmekandjal viivitamata pärast tehingu tegemist, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) investeerimisühing on pakkunud kliendile võimalust tehing sobivuse hinnangu esitamiseni edasi lükata; 2) klient on andnud nõusoleku sobivuse hinnangu esitamiseks viivitamata pärast tehingu tegemist. Paragrahvi 93 muutmine. Investeerimisühingu algkapitali nõuded muudetakse vastavalt IFD artiklile 9. Lõike 1 kohaselt jaotatakse investeerimisühingu algkapitali suuruse nõuded neljaks: 1) 750 000 euro suurune algkapitali nõue kehtib siis kui investeerimisühing kaupleb väärtpaberitega oma arvel (väärtpaberituruseaduse § 43 lõike 1 punkt 3) või investeerimisühing tegeleb väärtpaberi garanteerimise või väärtpaberi pakkumise, emiteerimise või müümise garanteerimisega väärtpaberituru seaduse § 43 lõige 1 punkt 6). 2) 750 000 euro suurust algkapitali nõuet kohaldatakse ka siis kui investeerimisühing tegeleb organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamisega juhul kui ta kaupleb oma arvel või tal on see lubatud. 3) 75 000 euro suurust algkapitali nõuet rakendatakse siis kui investeerimisühing osutab teenuseid või tegeleb väärtpaberitega seotud korralduste vastuvõtmise ja edastamisega (väärtpaberituruseaduse § 43 lõige 1 punkt 1), väärtpaberitega seotud korralduste täitmisega kliendi nimel või arvel (väärtpaberituruseaduse § 43 lõike 1 punkt 2), väärtpaberiportfelli valitsemisega (väärtpaberituruseaduse § 43 lõige 1 punkt 4), investeerimisnõustamisega või väärtpaberite pakkumise või emiteerimise korraldamisega (väärtpaberituruseaduse § 43 lõike 1 punkt 7). 4) juhul kui investeerimisühing osutab teenuseid, mis ei ole hõlmatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 3 osutatud teenustega (võttes arvesse vastavaid tingimusi), siis peab algkapital olema vähemalt 150 000 eurot. Vastavalt IFR artiklile 11 kohaldatakse alates Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 jõustumisest investeerimisühingute algkapitali koosseisu määramiseks nimetatud määrust. Seega ei ole asjakohane enam viidata § 93 lõikes 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 575/2013 ja seda tuleb käesoleva seaduseelnõuga muuta. Eelnõu kohaselt moodustatakse investeerimisühingu algkapital vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artiklile 9. Võrreldes varasema § 93 redaktsiooniga tunnistatakse kehtetuks lõiked 3 ja 4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/3034 ei näe ette vastavaid erandeid. Kuna nimetatud direktiivi ülevõetava artikli 9 puhul on tegemist maksimaalse harmoneerimise sättega, tuleb Eesti õiguses rakendada direktiiviga võrdväärseid algkapitali nõudeid. Paragrahvi 94 lõike 1 muutmine. IFD/IFR kehtestab investeerimisühingutele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 575/2013 ja krediidiasutuste seaduses ettenähtust erineva usaldatavusraamistiku kohaldamise, seega on käesolev viide muutunud valeks. Siiski tuleb silmas pidada, et krediidiasutuste usaldatavusraamistikku kohaldatakse endiselt „klass 1“ ja „klass 1 miinus“ kategooriate investeerimisühingutele. Paragrahvi 94 lõike 2 muutmine. Sätte aluseks on IFD artikli 5 lõige 1. Säte näeb ette, et teatud investeerimisühingutele, mis tegelevad väärtpaberitega kauplemisega omal arvel (VPTS § 43 lõike 1 punkt 3) või väärtpaberite garanteerimise või väärtpaberi pakkumise, emiteerimise või müümise garanteerimisega (VPTS § 43 lõike 1 punkt 6) ja vastava investeerimisühingu koguväärtus on 5 miljardit 26 eurot või enam ning vähemalt üks § 94 lõikes 2 nimetatud tingimus on täidetud, siis võib Finantsinspektsioon otsustada kohaldada vastava investeerimisühingu suhtes krediidiasutuste seaduses sätestatud usaldatavusnormatiive (direktiivi 2013/36/EL VII ja VIII jaotis). Sellisel juhul loetakse investeerimisühingut „klass 1 miinus“ kategooriasse kuuluvaks. Paragrahvi 94 lõike 3 kehtetuks tunnistamine. Eelnõu varasem redaktsioon nägi ette, et Eesti Pank võis otsustada mitte kohaldada krediidiasutuste seaduse §-des 8645 ja 8646 sätestatud puhvreid vastavalt Euroopa Komisjoni 2003. aasta 6. mai soovitusele nr 2003/361/EÜ määratletud väikese ja keskmise suurusega investeerimisühingutele, tingimusel, et see ei ohusta finantssüsteemi stabiilsust. Sellisel juhul pidi Eesti Pank teavitama erandi rakendamisest Euroopa Komisjoni, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja vajaduse korral asjaomaste lepinguriikide pädevaid asutusi ning esitama vastavad põhjendused. IFD artikli 62 punktidega 22 ja 23 jäetakse välja direktiivi (EL) 2013/36/EL artikli 129 lõiked 2,3 ja 4 ning artikli 130 lõiked 2, 3 ja 4, mis reguleerivad kapitali säilitamise puhvrit ja vastutsüklilist kapitalipuhvrit (KAS § 8645 ja 8646). Artikkel 129 lõige 2 andis liikmesriigile õiguse vabastada väikesed ja keskmise suurusega investeerimisühingud sama artikli lõikes 1 sätestatud kapitali säilimise puhvri nõuetest kui see ei ohusta vastava liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsust. Artikli 130 lõige 2 andis diskretsiooniõiguse vabastada väikesed ja keskmised investeerimisühingud sama artikli lõikes 1 sätestatud vastutsüklilisest kapitalipuhvrist. Nimetatud sätted olid varasemalt aluseks VPTS § 94 lg-le 3. Käesoleva eelnõuga täpsustatakse investeerimisühingutele kohaldatavaid nõudeid vastavalt nende suurusele ja olulisusele finantssüsteemis (nn investeerimisühingute klassidesse jaotamine) ja vastavalt sellele on eelnõuga täpsemalt ette nähtud muu hulgas vastavate usaldatavusnormatiivide kohaldamine selliste investeerimisühingute erinevatele klassidele. Seega ei ole Euroopa Komisjoni 2003. aasta 6. mai soovituse nr 2003/361/EÜ kohaldamine enam asjakohane. Eelnõu annab siiski teatud diskretsiooniõiguse Finantsinspektsioonile otsustamaks vastavasse kategooriasse kuuluvatele investeerimisühingutele teistsuguste nõuete kohaldamise, arvestades selgeid diskretsiooniõiguse piire, mis on käesolevas eelnõus sätestatud (vt nt eelnõu § 94 lõiget 2). Paragrahvi 94 täiendamine lõigetega 7 – 9. Lisatud sätete aluseks on IFD artikli 5 lõiked 2 – 5. Lõike 7 kohaselt ei kohaldata § 94 lõiget 2 kaubavahendajatele ja lubatud heitkoguse väärtpaberite vahendajatele (commodity and emission allowance dealers), ühisinvesteerimisettevõtjate (collective investment undertakings) ega kindlustusandjate suhtes. Lõikega 8 on täpsustatud, et kui Finantsinspektsioon teeb § 94 lõike 2 alusel otsuse kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 575/2013 nõudeid, siis kohalduvad selle investeerimisühingu suhtes krediidiasutuste seaduses ettenähtud usaldatavusnormatiivid. Seega on tegemist nn „klass 1 miinus“ investeerimisühinguga, mille suhtes kohaldatakse krediidiasutuste seadused ja CRR/CRD raamistikus ettenähtut ainult ulatuses, mis puudutab usaldatavusnormatiive (erinevalt „klass 1“ investeerimisühingutest, mis omandavad krediidiasutuse loa ja mille suhtes kohaldub krediidiasutuste seadus täies ulatuses.) Lõike aluseks on IFD artikli 5 lõige 3. Juhul kui Finantsinspektsioon on teinud otsuse kohaldada vastavalt § 94 lõikele 2 investeerimisühingu suhtes määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid ning hiljem otsustab vastava otsuse kehtetuks tunnistada (näiteks põhjusel, et erandi kohaldamise tingimused pole enam täidetud), peab Finantsinspektsioon lõike 8 alusel sellest vastavat investeerimisühingut viivitamata teavitama. Samuti lõpetatakse erandi kohaldamine ka siis kui investeerimisühing ei vasta enam § 94 lõikes 2 nimetatud künnistele, mis on arvutatud 12 järjestikuse kuu pikkuse perioodi alusel. Vastavalt lõikele 9 peab Finantsinspektsioon teavitama Euroopa Pangandusjärelevalve asutust § 94 alusel tehtud otsustest (mh otsuste tühistamisest). 27 Paragrahvi 108 lõike 1 muutmine. Seaduses asendatakse viide määrusele nr 575/2013 (CRR) viitega määrusele nr 2019/2033 (IFR) kuna alates IFR kehtima hakkamisest tuleb kohaldada investeerimisühingutele selles sätestatud nõudeid. Paragrahvi 110 lõike 1 muutmine. Käesoleva paragrahvi lõige 31 kustutatakse (mh selles olev dubleeriv viide krediidiasutuste seaduse § 92 lõikele 1). Sellega seoses täpsustatakse antud paragrahvi. Paragrahvi 110 täiendamine lõigetega 6 – 8. Lõike 6 aluseks on IFD artikli 44 punkt b. Sättega nähakse ette, et Finantsinspektsioon võib nõuda, et investeerimisühing kasutaks teabe avaldamiseks peale raamatupidamisaruannete ka muid spetsiifilisi teabekanaleid ja kohti (eelkõige investeerimisühingu veebileht). Lõiked 7 ja 8 on lisatud seoses VPTS § 110 lõikest 31 viite välja jätmisega KAS §-le 92, mis varasemalt sätestas samad põhimõtted. Õigusselguse eesmärgil on sätted üle toodud VPTS-i. Paragrahvi 110 lõike 31 kehtetuks tunnistamine. Paragrahvi 110 lõige 31 sätestab, et investeerimisühingule kohaldatakse aruannete avalikustamisel krediidiasutuste seaduse § 92 lõigetes 1, 31 ja 5–10 sätestatud nõudeid. Investeerimisühinguid puudutavad aruannete avalikustamise sätted on käesoleva eelnõuga viidud üle VPTS-i, mistõttu kustutatakse viited dubleerivatele sätetele krediidiasutuste seaduses. Paragrahvi 1101 kehtetuks tunnistamine. Kehtivad sätted tunnistatakse kehtetuks, sest vastav regulatsioon on kehtestatud veelgi täpsemalt otsekohalduvas IFR-is. Seaduse täiendamine paragrahviga 1102. Säte põhineb IFD artiklil 27, mille kohaselt investeerimisühinguid, kellel on liikmesriigis või kolmandas riigis, mis ei ole sama kui see, kus investeerimisühing sai tegevusloa, filiaal või tütarettevõtja, kes on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 26 määratletud finantseerimisasutus, avalikustama liikmesriigi ja kolmanda riigi kohta kord aastas järgmise teabe: tütarettevõtjate ja filiaalide nimi, tegevuse laad ja asukoht; käive; töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel; maksustamiseelne kasum või kahjum; kasumilt või kahjumilt tasumisele kuuluv maks; saadud riiklikud toetused. Vastav teave tuleb auditeerida ja lisada investeerimisühingu raamatupidamise aastaaruandele (või konsolideeritud raamatupidamisaruandele, kui see on asjakohane). Sätet ei kohaldata väikestele ja mitteseotud investeerimisühingutele kuna IFD artikli 25 lõike 1 kohaselt on välistatud kogu 2. peatüki 2. jao kohaldamine investeerimisühingutele, mis määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 alusel kvalifitseeruvad väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks. Seaduse täiendamine §-ga 1103. Uus säte (lõige 1) reguleerib tasustamispoliitika järele vaatamist vastavalt IFD artiklile 34. IFD kohustab Finantsinspektsiooni koguma teavet, mis avalikustatakse vastavalt määruse (EL) 2019/2033 (IFR) artikli 51 esimese lõigu punktidele c ja d. Nimetatud punktide kohaselt avalikustab investeerimisühing selliste töötajate kategooriate tasustamispoliitika ja -tavade, sealhulgas sooneutraalsuse ja soolise palgalõhega seotud aspektide kohta, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili järgmise teabe:  kvantitatiivne koondteave tasustamise kohta kõrgema juhtkonna ja selliste töötajate lõikes, kelle tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili, sealhulgas järgmine teave: majandusaastal määratud töötasu, esitatuna eraldi põhi- ja muutuvtasuna (tuues eraldi välja ka põhikomponendid), ning tasu saajate arv; määratud tulemustasu summad ja vorm rahalise tasu, aktsiate ning aktsiatega seotud instrumentide ja muude liikide kaupa ning eraldi ka ettemakstud ja edasilükatud osa kohta; eelmiste perioodide eest määratud edasilükatud töötasu jagatuna summaks, millele tekib nõudeõigus asjaomasel majandusaastal, ja summaks, millele tekib õigus järgmistel aastatel; edasilükatud töötasu, millele tekib nõudeõigus asjaomasel majandusaastal ja mis sel majandusaastal ka välja makstakse ning mida vähendatakse töötulemustest lähtuvalt; majandusaasta jooksul määratud tagatud muutuvtasu ning selle saajate arv; eelmistel perioodidel määratud lahkumishüvitised, mis maksti välja asjaomasel majandusaastal; majandusaasta jooksul määratud 28 lahkumishüvitiste summad, jagatuna ettemakstud ja edasilükatud summadeks, selliste hüvitiste saajate arv ning suurim ühele isikule määratud hüvitis;  teave selle kohta, kas investeerimisühingu suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõikes 4 sätestatud erandit. (artikli 32 lõige 4 on üle võetud käesoleva eelnõu § 793 lõikega 9). Finantsinspektsioon kasutab kogutud teavet tasustamissuundumuste ja –tavade võrdlemiseks. Samuti edastab Finantsinspektsioon vastava teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele. Lõike 2 aluseks on IFD artikkel 44 (punktid a ja c) ja IFD artikli 34 lõike 4 teine lause. Sättega täpsustatakse Finantsinspektsiooni õigusi teabe saamiseks. Sätet ei kohaldata väikestele ja mitteseotud investeerimisühingutele. Punkti 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus nõuda määruse (EL) 2019/2033 artiklis 46 osutatud teabe (eelkõige riskijuhtimise põhimõtted, juhtimiskord, teave omavahendite kohta, tasustamispoliitika ja –tavad, investeerimispoliitika) avalikustamist sagedamini kui kord aastas ja määrata muu avalikustamise tähtaeg. Samuti võib Finantsinspektsioon nõuda, et emaettevõtjad avaldaksid kord aastas kas täielikult või viidetena vastavale teabele oma juriidilise struktuuri ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi juhtimis- ning organisatsioonilise struktuuri kirjelduse vastavale IFD artikli 26 lõikele 1 ja direktiivi 2014/65/EL artiklile 10. Punkti 3 aluseks on IFD artikli 34 lõike 4 teine lause, mis näeb ette, et investeerimisühing peab edastama pädeva asutuste taotluse korral teabe juhtorgani või kõrgema juhtkonna iga liikme töötasu kogusumma kohta. Paragrahvi 1636 muutmine. Paragrahv 1636 sätestab kaubatuletisinstrumentide positsioonipiirangud käsitleva VPTS 182. peatüki kohaldamisala. Lõike 1 muudatusega sätestatakse täiendavad erandid, mille puhul antud peatükis sätestatud positsioonipiiranguid ei kohaldata. Kehtiva redaktsiooni kohaselt ei kohaldata antud peatükki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 08.12.2011, lk 1–16) artikli 2 punktis 4 nimetatud energia hulgimüügitoodetele, millega kaubeldakse organiseeritud kauplemissüsteemis ja mis täidetakse natuuras. Samuti ei kohaldata positsioonipiiranguid selle isiku poolt või tema nimel kaubatuletisinstrumentides hoitavate positsioonide suhtes, kes ei ole krediidi- ega finantseerimisasutus ja kelle hoitavad positsioonid vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil isiku äritegevusega otseselt seotud riske. Eelnõuga lisatakse positsioonipiirangute mittekohaldamisele täiendavad alused ehk riskimaandamise erandid. Positsioonipiiranguid ei kohaldata lisaks kehtivale erandile veel järgmistel juhtudel:  peamiselt ärikontserni kuuluva finantssektori üksuse enda või tema nimel hoitavate positsioonide suhtes, mis tegutseb peamiselt ärikontserni kuuluva finantssektorivälise üksuse nimel (st peamiselt äriga tegelevas grupis registreeritakse üks isik investeerimisühinguna, kes kaupleb kogu grupi nimel), kui need positsioonid vähendavad objektiivselt mõõdetaval moel kõnealuse finantssektorivälise üksuse äritegevusega otseselt seotud riske;  finantssektori ja finantssektoriväliste vastaspoolte positsioonide suhtes, mis tulenevad objektiivselt mõõdetavalt tehingutest, mida tehti kauplemiskohas likviidsuse tagamise nõude täitmiseks (st finantssektorisisestele ja -välistele vastaspooltele nende positsioonide jaoks, mis tulenevad kohustuslike likviidsussätete järgimisest;  väärtpaberistatud tuletisinstrumendid. Praeguses positsioonipiirangu korras ei arvestata väärtpaberistatud tuletisinstrumentide ainulaadsusega. Väärtpaberistatud tuletisinstrumendid on vabalt võõrandatavad väärtpaberid direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunkti c tähenduses. Väärtpaberistatud tuletisinstrumentide turgu iseloomustab suur hulk eri emissioone, millest igaüks on väärtpaberite keskdepositooriumis registreeritud teatava suurusega, ning mis tahes võimalik suurenemine toimub Finantsinspektsiooni poolt nõuetekohaselt heaks kiidetud erimenetluse kohaselt. See on vastuolus kaubatuletisinstrumentide lepingutega, mille puhul avatud kogupositsiooni summa ja seega positsiooni suurus võib olla piiramatu. Emiteerimise ajal kuulub emitendile või emissiooni turustamise eest vastutavale vahendajale 100 % emissioonist, mis seab kahtluse alla positsioonipiirangute korra kohaldamise. Lisaks kuulub enamik väärtpaberistatud tuletisinstrumente lõpuks suurele hulgale jaeinvestoritele, mis ei tekita samasugust turgu valitseva seisundi kuritarvitamise riski ega nõuetekohaste hinnakujundus- ja arveldustingimustega seotud riski nagu 29 kaubatuletisinstrumentide lepingute puhul. Ka ei kohaldata väärtpaberistatud tuletisinstrumentide suhtes hetkekuu ja muude kuude mõistet, mille suhtes tuleb direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõike 3 kohaselt seada positsioonipiirangud. Seetõttu jäetakse väärtpaberistatud tuletisinstrumendid positsioonipiirangute ja aruandlusnõuete kohaldamisest välja. Uue lõikega 11 piiratakse positsioonipiirangute kohaldamist vaid põllumajandustoorme tuletisinstrumentidele ja kriitilise tähtsusega või olulistele kaubatuletisinstrumentidele. COVID-19 pandeemia ja selle majanduslikud tagajärjed on MiFID 2 positsioonipiirangu korra probleemid ja selle jäikuse eriti silmatorkavaks muutnud. Paljud kaubatuletisinstrumentide turgude positsioonipiirangud on osutunud aegunuks, aga nende kohandamine kiiresti muutuvatele turutingimustele vastavaks nõuab palju aega. Seega tehakse käesoleva eelnõuga muudatus, mille kohaselt jäävad positsioonipiirangud alles vaid tuletisinstrumentidele, mille alusvara on põllumajanduskaup, ning kaubatuletisinstrumentidele, millega kaubeldakse kauplemiskohtades, ja majanduslikult samaväärsetele börsivälistele tuletisinstrumentidele, mille alusvara on oluline või kriitilise tähtsusega. ESMA-le on sellega seoses antud volitused koostada regulatiivsed tehnilised standardid, milles on määratletud, milliste omadustega tuletisinstrumendid on olulised või kriitilise tähtsusega, ning millistele põllumajanduskauba tuletisinstrumentidele positsioonipiiranguid kohaldada. Kriitilise tähtsusega või oluliste kaupade tuletisinstrumentide väljaselgitamise kriteeriumideks on avatud kogupositsiooni suurus keskmiselt 300 000 partiid aastas, aktiivsete turuosaliste arv ja alusvaraks olev kaup. Kui võtta tuletisinstrumentide jaoks läveks piisavalt suure partiiarvuga avatud kogupositsioon, siis võetakse arvesse vaid neid tuletisinstrumente, mille hind on alusvaraks oleva kauba võrdlusalus. Paragrahvi 1639 muutmine. VPTS 1639 sätestab inspektsiooni koostöö põhimõtted positsioonipiirangute kohaldamisel. Sätet muudetakse lähtuvalt direktiivis 2021/338 tehtud MiFID 2 muudatustest. Kui seaduse kehtiv redaktsioon näeb ette kaubatuletisinstrumentide positisioonipiirangud, siis direktiiviga kitsendatakse positsioonipiirangute kehtestamist põllumajandustoorme tuletisinstrumentidele ja kriitilise tähtsusega või olulistele kaubatuletisinstrumentidele. Direktiiviga sätestatakse põhimõte, et kui põllumajandustoorme tuletisinstrumentidega, millel on sama alusvara ja samad omadused, kaubeldakse olulises mahus kauplemiskohtades rohkem kui ühes jurisdiktsioonis, või kui kriitilise tähtsusega või oluliste kaubatuletisinstrumentidega, millel on sama alusvara ja samad omadused, kaubeldakse kauplemiskohtades rohkem kui ühes jurisdiktsioonis, määrab suurima kauplemismahuga kauplemiskoha pädev asutus (ehk keskne pädev asutus) ühtse positsioonipiirangu, mida kohaldatakse kõikide kõnealuste tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute suhtes. Sarnane põhimõte kehtib VPTS § 1639 lõige 2 praeguses redaktsioonis juhul kui kaubatuletisinstrumentidega kaubeldakse olulises mahus enam kui ühes jurisdiktsioonis asuvates kauplemiskohtades. Muudatusega kitsendatakse põhimõtte kohaldamist esiteks põllumajandustoorme tuletisinstrumentidele, millel on sama alusvara ja samad omadused, millega kaubeldakse olulises mahus rohkem kui ühes jurisdiktsioonis asuvates kauplemiskohtades, ning teiseks kriitilise tähtsusega või olulistele kaubatuletisinstrumentidele, millel on sama alusvara ja samad omadused, kui selliste kaubatuletisinstrumentidega kaubeldakse rohkem kui ühes jurisdiktsioonis asuvates kauplemiskohtades. Sarnaselt muudetakse ka sama paragrahvi lõiget 4, asendades sõnad „sama kaubatuletisinstrumendiga“ sõnadega „põllumajandustoorme tuletisinstrumendi, millel on sama alusvara ja samad omadused või kriitilise tähtsusega või olulisele kaubatuletisinstrumendiga, millel on sama alusvara ja samad omadused“ ning tehakse muud asjakohased sõnastuslikud muudatused. Direktiivis 2021/338 artikli 1 lõike 10 punktiga c nähakse ette ka MiFID 2 uus säte (artikli 57 lõike 6 viimane lause), mille kohaselt sõlmivad lepinguriikide finantsjärelevalve asutused koostöökokkuleppeid, mis käsitleks muu hulgas üksteisega asjakohase teabe vahetamist, et oleks võimalik ühtset positsioonipiirangut kontrollida ja selle täitmist tagada (lõiked 5 ja 6). Direktiiv näeb ette, et kui põllumajandustoorme tuletisinstrumentidega, millel on sama alusvara ja samad omadused, kaubeldakse olulises mahus kauplemiskohtades rohkem kui ühes jurisdiktsioonis, või kriitilise tähtsusega või oluliste kaubatuletisinstrumentidega, millel on sama alusvara ja samad omadused, 30 kauplevate kauplemiskohtade pädevad asutused ja nendes tuletisinstrumentides positsioone hoidvate isikute pädevad asutused sõlmivad koostöökokkulepped. Paragrahvi 16310 lõike 1 punktide 2 – 4 muutmine. Paragrahvi 16310 lõike 1 sätestab kauplemiskoha õigused kauplemiskoha korraldaja kaubatuletisinstrumentide positsioonide haldamisel. Punkti 2 – 4 muudatused põhinevad direktiivil 2021/338. Punktiga 2 täpsustatakse, et kauplemiskohal on muuhulgas volitus saada isikutelt teavet, kaasa arvatud kõiki asjakohaseid dokumente, positsiooni või riskipositsiooni suuruse ja eesmärgi kohta, tegelike kasusaajate või alusvara omanike kohta, kooskõlastamiskokkulepete kohta ning alusvara turul olevate varade või kohustuste kohta, sealhulgas asjakohasel juhul positsioonide kohta, mida hoitakse liikmete ja turuosaliste vahendusel kaubatuletisinstrumentides, millel on sama alusvara ja samad omadused, teistes kauplemiskohtades ja majanduslikult samaväärsetes börsivälistes lepingutes. Punktides 3 ja 4 tehakse sõnastuslikud muudatused, et viia need kooskõlla direktiiviga 2021/338. Paragrahvi 16311 täiendamine lõikega 11. VPTS § 16311 sätestab kauplemiskoha korraldaja aruandluskohustuse. Muudatuse aluseks on direktiivi 2021/338, millega lisatakse MiFID 2 artikli 58 lõikesse 1 põhimõte, et positsioonidest teatamist ei kohaldata artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis c määratletud mis tahes muudele väärtpaberitele, mis on seotud kauba või alusvaraga, millele on osutatud I lisa C jao punktis 10. Paragrahvi 230 lõike 1 täiendamine punktiga 12. VPTS § 230 lõige 1 loetleb need Euroopa Liidu õigusaktid, mille kohase täitmise üle on Finantsinspektsioonil õigus järelevalvet teostada. Direktiivi 2019/2034 Eesti õigusesse ülevõtmisel laieneb Finantsinspektsiooni õigus järelevalvet teostada ka määrusele 2019/2033, mistõttu viiakse § 230 lõikesse 1 sisse vastav täiendus. Paragrahvi 230 täiendamine lõikega 11. Sätte aluseks on IFD artiklid 38 ja 36 lõige 2 (viimane lause). Finantsinspektsioon kohustab investeerimisühinguid võtma varakult vajalikke meetmeid kui investeerimisühing ei täida VPTS-i või määruse (EL) 2019/2033 nõudeid, aga ka siis kui Finantsinspektsioonil on tõendeid, et investeerimisühing rikub järgneva 12 kuu jooksul tõenäoliselt vastavaid sätteid. Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis peab Finantsinspektsioon muu hulgas arvestama käesoleva seaduse §-s 88 sätestatud kliendi varade lahususe põhimõtetega. Üldpõhimõte on, et investeerimisühing on kohustatud talle usaldatud kliendi vara hoidma lahus enda ja investeerimisühingu teiste klientide varast, välja arvatud juhul, kui klient ja investeerimisühing on kirjalikult ja selgesõnaliselt kokku leppinud teisiti (§ 88 lg 1 esimene lause). Paragrahvi 230 täiendamine lõikega 41. Sarnaselt muude Euroopa Liidu finantsvaldkonna direktiividega (nt MiFiD artikli 70 lõigete 6 ja 71) sätestab IFD artikli 18 lõike 2 punktis a nõude, et liikmesriigid peavad tagama IFD ja määruse (EL) 2019/2033 oluliste rikkumiste eest rakendatud karistuste ja muude haldusmeetmete kohta avaliku teadaande avaldamise. IFD artikkel 20 sätestab täpsemad nõuded, millele peab vastama pädeva järelevalveasutuse poolt avalikustatud teave, kui investeerimisühingut on karistatud väärteomenetluses või kui investeerimisühingu suhtes on kohaldatud haldussundi. Paragrahvi 230 lõikesse 41 lisatakse viide määrusele (EL) 2019/2033. Vaadeldav VPTS-i säte on erinorm FIS § 54 lõikele 2 ja täpsustab FIS §-i 54 lõiget 5. Vastavalt FIS § 54 lõikele 5 on Finantsinspektsioonil õigus täielikult või osaliselt avalikustada väärteoasjas tehtud lahend või haldusakt või haldusleping, kui see on ette nähtud käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seaduses või kui see on vajalik investorite, finantsjärelevalve subjektide klientide või avalikkuse kaitseks või finantsturu õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks. Kogu nimetatud teave on veebilehel kättesaadav vähemalt viis aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vastav nõue teha teave kättesaadavaks viieks aastaks tuleneb samuti direktiivist 2019/2034 ehk IFD-st). Eestis on olnud lubatud teabe avalikustamine pärast selle teatavaks tegemist adressaadile (rikkujale). Kui Finantsinspektsiooni tehtud otsus vaidlustatakse kohtus, avalikustab Finantsinspektsioon ka teabe otsuse vaidlustamise kohta ja vastava kohtulahendi. Nagu § 230 lõikes 41 on viidatud, siis tuleb avaldamiskohustuse täitmisel arvestada ka teistest seadustest 31 tulenevate nõuetega, eelkõige karistusregistri seadusega (edaspidi KarRS). KarRS § 24 lõike 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. Paragrahvi 24 lõike 1 punkti 2 kohaselt on see tähtaeg kaks aastat, kui tegemist on maksukorralduse seaduses või maksuseaduses sätestatud väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahviga. Kui karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud üle arhiivi, siis ei tohiks need kaasa tuua isikutele negatiivseid tagajärgi, mistõttu neid ei tohiks ka enam veebilehel avaldada. Paragrahvi 230 lõike 5 muutmine. Sätte aluseks on IFD artkli 36 lõiked 1 ja 2 ja artikli 39 lõige 3. IFD täpsustab Finantsinspektsiooni pädevusi investeerimisühingute järelevalvelise läbivaatamise ja hindamise protsessis. Paragrahvi 230 lõikega 5 täpsustatakse veelgi Finantsinspektsiooni sisulist pädevust järelevalve teostamisel vastavalt VPTS-le ja määrusele (EL) 2019/2033. Järelevalve teostamisel hindab Finantsinspektsioon igal üksikjuhul eraldi selle asjakohasust ja vajalikkust, võttes arvesse muu hulgas investeerimisühingu suurust, riskiprofiili ja ärimudelit. Samuti hindab Finantsinspektsioon ulatuses, milles ta peab seda asjakohaseks ja vajalikuks, investeerimisühingu usaldusväärse juhtimise ja riskide katmise tagamiseks käesoleva lõike punktides 1 – 7 nimetatud asjaolusid. Punktis 4 nimetatud süsteemse riski hindamiseks võtab Finantsinspektsioon arvesse süsteemse riski kindlakstegemist ja mõõtmist määruse (EL) 1093/2010 artikli 23 alusel ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitusi. Paragrahvi 230 täiendamine lõikega 51. Sätte aluseks on IFD artikli 36 lõige 2 (esimene lause). Paragrahvi 2301 lõikes 5 osutatud läbivaatamise ja hindamise sageduse ja intensiivsuse määrab samuti kindlaks Finantsinspektsioon, võttes arvesse konkreetse investeerimisühingu suurust, tegevuse laadi, ulatust ja keerukust ning kui see on asjakohane, siis selle süsteemset olulisust ja üldist proportsionaalsuse põhimõtet. Finantsinspektsioon muu hulgas ka arvesse ka seda, kas vastaval investeerimisühingul on sõlmitud kutsekindlustus. Paragrahvi 2301 lõike 2 muutmine. Muudatuste tegemise aluseks on IFD artikkel 46. Varasemalt võis Finantsinspektsioon teostada konsolideeritud järelevalvet üksnes juhul kui investeerimisühing on emaettevõtja või kui Eestis ja mõnes teises lepinguriigis registreeritud investeerimisühingute emaettevõtja on Eestis registreeritud finantsvaldusettevõtja. Käesoleva eelnõuga muudetakse § 2301 lõike 2 punkte 2 ja 3. Punkti 2 kohaselt võib Inspektsioon teostada konsolideeritud järelevalvet ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet kui Eestis registreeritud investeerimisühingu emaettevõtja on Eestis registreeritud investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja. Punkti 3 kohaselt teostab Finantsinspektsioon konsolideeritud järelevalvet ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet ka juhul kui Eestis ja mõnes teises lepinguriigis registreeritud investeerimisühingute emaettevõtja on Eestis registreeritud investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja. Vastavalt määruse 2019/2033 artikli 4 punktile 57 on Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisvaldusettevõtja liikmesriigis tegutsev investeerimisvaldusettevõtja, mis on investeerimisühingute konsolideerimisgrupi osa, ent mis ise ei ole mõnes liikmesriigis tegevusloa saanud investeerimisühingu või mõnes liikmesriigis tegutseva teise investeerimisvaldusettevõtja tütarettevõtja. Segafinantsvaldusettevõtja määruse 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 21 tähenduses on emaettevõtja, välja arvatud reguleeritud üksus, mis moodustab koos oma tütarettevõtjatega, millest vähemalt üks on Euroopa Liidus asuva registrijärgse asukohaga reguleeritud üksus, ja muude üksustega finantskonglomeraadi. Paragrahvi 2301 täiendamine lõikega 21. Säte põhineb IFD artikli 46 lõikel 4. Käesoleva lõikega reguleeritakse olukorda, kus nii Eestis kui mõnes muus (või muudes) Euroopa Liidu liikmesriikides registreeritud investeerimisühingu emaettevõtjaks on mitu investeerimisvaldusettevõtjat või segafinantsvaldusettevõtjat, mille peakontorid asuvad nii Eestis kui muus liikmesriigis. Sellisel juhul 32 teeb Finantsinspektsioon investeerimisühingu üle järelevalvet ainult juhul kui see Eestis registreeritud investeerimisühing on konsolideerimisgruppi kuuluvatest investeerimisühingutest suurima bilansimahuga. Paragrahvi 2301 täiendamine lõikega 22. Säte põhineb IFD artikli 56 lõikel 5. Käesoleva lõikega reguleeritakse olukorda, kus Eestis ja veel vähemalt ühes Euroopa Liidus registreeritud investeerimisühingu emaettevõtjaks on sama Euroopa Liidus tegutsev investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ning liikmesriigis kus see investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asutati ei ole kõnealune investeerimisühing registreeritud. Sellisel juhul teostab Finantsinspektsioon järelevalvet konsolideeritud alusel ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet siis kui Eestis registreeritud investeerimisühing on suurima bilansimahuga. Paragrahvi 2301 täiendamine lõikega 23. Sätte aluseks on IFD artikli 46 lõige 6. Sättega nähakse ette Finantsinspektsiooni õigus loobuda järelevalve pädevustest kokkuleppel teiste pädevate asutustega. Kokkuleppel järelevalve õigustest loobumine ei ole võimalik § 230 lõike 2 punktides 1 ja 2 osutatud juhtudel ehk siis kui Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet kui Eesti investeerimisühing on emaettevõtja või kui Eestis registreeritud investeerimisühingu emaettevõtja on Eestis registreeritud investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja. Muudel juhtudel võib Finantsinspektsioon kokkuleppel muude pädevate asutustega järelevalve tegemisest loobuda kui see oleks tulemusliku konsolideeritud alusel tehtava järelevalve ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalve seisukohast asjakohane, võttes arvesse asjaomaseid investeerimisühinguid ja nende tegevuse olulisust Eestis. Sellisel juhul annab Finantsinspektsioon konsolideeritud alusel järelevalve või konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalve tegemise ülesanded üle mõne muu lepinguriigi pädevale asutusele. Paragrahvi 2301 lõike 4 muutmine. Säte põhineb IFD artikli 55 lõiked 2 ja 3. IFD artikli 55 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et kui kahe või enama investeerimisühingu suhtes, mis on sama emaettevõtja tütarettevõtjad ja mille puhul asjaomase emaettevõtja peakontor asub kolmandas riigis, ei tehta konsolideerimisgrupi tasandil tulemuslikku järelevalvet, hindab pädev asutus, kas kolmanda riigi järelevalveasutus teeb investeerimisühingute üle järelevalvet, mis on samaväärne IFD ja määruse (EL) 2019/2033 I osas sätestatud järelevalvega. Kui vastav hindamine näitab, et samaväärset järelevalvet ei tehta, lubavad liikmesriigid asjakohaseid järelevalvemeetodeid, millega saavutatakse järelevalve- eesmärgid kooskõlas määruse (EL) 2019/2033 artikliga 7 või 8. Nende järelevalvemeetodite üle otsustab pärast muude asjaomaste pädevate asutustega konsulteerimist pädev asutus, kes oleks konsolideerimisgrupi järelevalve tegija, kui emaettevõtja oleks asutatud liidus. Kõigist võetud meetmetest tuleb teavitada muid asjaomaseid pädevaid asutusi, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Komisjoni. Paragrahvi 2301 täiendamine lõikega 41. Sätte aluseks on IFD artikli 55 lõige 3. Juhul kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi järelevalve tegija § 2301 lõike 4 alusel, võib Finantsinspektsioon eelkõige nõuda investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asutamist Euroopa Liidus ja kohaldada selle investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja suhtes määruse (EL) nr 2019/2033 artiklit 7 või 8. Paragrahvi 2303 täiendamine lõikega 21. Sätte aluseks on IFD artikli 36 lõige 3. Sätte eesmärgiks on tagada, et § 230 lõike 11 punktis 7 osutatud juhtimiskorra ja juhtide pädevuse hindamiseks võimaldaks investeerimisühingud Finantsinspektsioonile juurdepääsu juhtorganite ja komitee päevakordadele, protokollidele ja lisadokumentidele ning juhtorgani tegevuse sise- ja välishindamise tulemustele. 33 Paragrahvi 2303 täiendamine lõikega 22. Tulenevalt finantsvaldkonna spetsiifikast on Finantsinspektsioonil väga laialdased volitused teabe saamisel kõikide järelevalve subjektide tegevuse kohta. Paragrahvi täpsustatakse tulenevalt IFD artikli 19 punktist a isikute loeteluga, kellelt Finantsinspektsioonil on õigus saada järelevalve teostamise eesmärgil teavet. Finantsinspektsioonil on õigus saada teavet investeerimisühingult, investeerimisvaldusettevõtjalt, segafinantsvaldusettevõtjalt, segavaldusettevõtjalt ning investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvalt muult äriühingult ja kolmandalt isikult, kellele eelnimetatud ettevõtja on tegevused edasi andnud. Finantsinspektsioon võib nõuda teavet igat liiki andmekandjatel, s.h. dokumente, raamatupidamisarvestusse kohta. Samuti on Finantsinspektsioonil õigus saada suulisi või kirjalikke selgitusi eelnimetatud ettevõtjate esindajatelt või töötajatelt. Sarnane säte on ka muudes finantsvaldkonna seadustes (nt KAS § 99). Paragrahvi 234 lõike 11 kehtetuks tunnistamine. Paragrahvi 234 lõikes 11 sätestatu on juba hõlmatud muude VPTS sätetega, mis võimaldavad Finantsinspektsioonil ettekirjutusega kehtestada täiendavate omavahendite nõude (vt eelnõu § 235 p 6 ja § 23611). On asjakohane viia vastav õigus VPTS §-i 235, mis sätestab ka muud Finantsinspektsiooni õigused ettekirjutuse tegemisel. Paragrahvi 235 muutmine. Paragrahvi 235 lõike 1 punkte 2, 6 ja 7 muudetakse vastavalt IFD-le. Sarnaselt muude Euroopa Liidu direktiividega (nt CRD IV) sätestab ka IFD artikli 18 lõike 2 punktis c nõude investeerimisühingu juhtorgani liikme volituste ajutise peatamise kohta. Kehtiv VPTS § 235 ei sätesta võimalust, et Finantsinspektsioon võiks oma ettekirjutusega nõuda juhtorgani liikme volituste ajutist peatamist. Täiendused lõigetes 9-17 on tehtud vastavalt IFD artikli 39 lõikele 2, mis sätestab järelevalvevolitused, mis tuleb Finantsinspektsioonile tagada, et sekkuda oma kohustuste täitmisel tõhusalt ja proportsionaalselt investeerimisühingute tegevusse. Punkt 9 annab Finantsinspektsioonile õiguse teha ettekirjutus täiendavate omavahendite rakendamiseks. Kui Finantsinspektsioon teeb kohase läbivaatamise tulemusel kindlaks, et esinevad käesoleva seaduse § 23611 nimetatud tingimused, siis võib Finantsinspektsioon investeerimisühingule kehtestada täiendavate omavahendite nõuded, st omavahendite nõuded, mis on suuremad kui määruse (EL) nr 2019/2033 artiklis 11 sätestatud. Muu hulgas võib Finantsinspektsioon kohaldada täiendavate omavahendite nõuete ja likviidse vara nõudeid investeerimisühingute äritegevuse olulise muutuse korral. Punkt 10 annab Finantsinspektsioonile õiguse nõuda, et investeerimisühingud esitaksid ühe aasta jooksul VPTS-i ja määruse (EL) 2019/2033 kohastele järelevalvealastele nõuetele vastavuse taastamise kava, sealjuures määraksid selle rakendamise tähtaja ning täiustaksid kava ulatuse ja tähtaja osas. Punkti 11 kohaselt võib Finantsinspektsioon ettekirjutusega nõuda, et investeerimisühingud kohaldaksid spetsiifilist eraldiste tegemise korda või vara käsitlemist tulenevalt omavahendite nõuetest. Punkt 12 näeb ette Finantsinspektsiooni õiguse nõuda, et investeerimisühingu tegevuse, toodete ja süsteemidega seotud riskide vähendamist, muu hulgas selliste tegevuste puhul, mille investeerimisühing on edasi andnud (outsourcing) kolmandatele osapooltele. Punkti 13 kohaselt võib Finantsinspektsioon ettekirjutusega nõuda, et investeerimisühingud kehtestaksid tulemustasule piirangu, mis vastab teatavale protsendile netosissetulekust, kui tulemustasu ei ole kooskõlas tugeva kapitalibaasi säilitamisega. Tulemustasu määramise üldised kriteeriumid on toodud käesoleva eelnõu §-s 793. Punkt 14 annab Finantsinspektsioonile õiguse ettekirjutusega määrata, et investeerimisühing kasutaks puhaskasumit omavahendite tugevdamiseks. Punkt 15 võimaldab Finantsinspektsioonil ettekirjutusega vajadusel kehtestada investeerimisühingule VPTS-is ja määruses (EL) 2019/2033 sätestatud nõuetega võrreldes täiendava või sagedasema aruandluse nõuded, sealhulgas aruandlus kapitali- ja likviidsuspositsioonide kohta. Punkti 16 kohaselt võib Finantsinspektsioon kehtestada investeerimisühingu suhtes likviidsuse erinõuded, arvestades tingimusi, mis on sätestatud käesoleva eelnõu §-s 23613. Punkti 17 eesmärk on võimaldada Finantsinspektsioonil vajadusel nõuda, et investeerimisühingud vähendaksid ohte investeerimisühingute võrgu- ja infosüsteemide turvalisusele, et tagada investeerimisühingute protsesside, andmete ja vara konfidentsiaalsus, terviklus ja kättesaadavus. 34 Paragrahvi 2361 täiendamine lõikega 11,12 ja 11. VPTS § 2361 sätestab järelevalve välisriigi investeerimisühingu Eesti äriregistrisse kantud filiaali ja Eestis teenuseid osutava välisriigi investeerimisühingu ning turu korraldaja üle. IFD artikli 14 lõikega 2 antakse vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutustele järelevalve eesmärgil ja juhul kui see on vastuvõtva liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsuse seisukohast asjakohane, volitus juhtumipõhiselt kohapeal kontrollida ja uurida nende territooriumil asuvate investeerimisühingute filiaalide tegevust ning nõuda filiaalilt teavet tema tegevuse kohta. Seega näeb eelnõu ette Finantsinspektsioonile vastavad õigused teiste liikmesriikide investeerimisühingute filiaalide üle Eestis kohapealset kontrolli teostada. Lisaks tuleneb direktiivist kohustus vastuvõtvale liikmesriigile lubada päritoluliikmesriigi pädeval asutusel iseseisvalt või läbi vahendajate kohapeal kontrollida liikmesriigi investeerimisühingu filiaalide kohta järgmist teavet: teave investeerimisühingu juhtimise ja omandistruktuuri kohta; teave investeerimisühingu omavahendite nõuetele vastavuse kohta; teave investeerimisühingu kontsentratsiooniriski nõuetele ja likviidsusnõuetele vastavuse kohta; teave investeerimisühingu haldus- ja raamatupidamisarvestuse korra ja sisekontrollimehhanismide kohta; muud asjakohased tegurid, mis võivad mõjutada riski, mida investeerimisühing tekitab. Enne kontrolli teostamist ja uurimist peab aga Finantsinspektsioon konsulteerima päritoluliikmesriigi pädevate asutustega. Niipea kui võimalik pärast kontrollide ja uurimise lõppu peab Finantsinspektsioon edastama päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele saadud teabe ja tuvastatud asjaolud, mis on asjaomase investeerimisühingu riskihindamise seisukohast olulised. Lõikega 12 nähakse ette, et ka teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus võib pärast Finantsinspektsioonile teatamist iseseisvalt või vahendajate kaudu vastava lepinguriigi Eesti filiaali kohta kohapeal kontrollida § 47 lõikes 22 osutatud teavet ja seda filiaali uurida. Samuti võib kohapeal kontrollida segavaldusettevõtjatelt ja nende tütarettevõtjatelt saadud teavet. Lõige 11 põhineb IFD artikli 13 lõikel 6. Vastavalt lisatud sättele võib Finantsinspektsioon võib määruse (EL) nr 2019/2033 artikli 23 lõike 1 punktis c esitatud tingimuse hindamiseks taotleda kliiriva liikme liikmesriigi järelevalveasutuselt teavet tagatise mudeli ja parameetrite kohta, mida kasutatakse asjaomase investeerimisühingu võimendustagatise nõude arvutamiseks. Paragrahvi 2362 täiendamine lõigetega 12, 13 ja 4. Paragrahv 2362 sätestab järelevalve välisriigis filiaali asutanud investeerimisühingu ning piiriüleseid teenuseid osutava investeerimisühingu üle. Muudatuste aluseks on IFD artikkel 13. Lõige 12 sätestab Finantsinspektsiooni kohustuse edastada teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele teabe ja tõendid järelevalve tegemise käigus kindlaks tehtud võimalike probleemide ja selliste riskide kohta, mida Eesti investeerimisühing klientide kaitsele või finantssüsteemi stabiilsusele vastavas lepinguriigis tekitab. Lõikega 12 on seega hõlmatud need juhud, kus Eestis asutatud investeerimisühing tekitab mõnes teises liikmesriigis probleeme selle riigi finantsstabiilsusele või klientide kaitsele ja Finantsinspektsioon on seda oma järelevalve käigus kindlaks teinud. Finantsinspektsiooni peab võtma kõik võimalikud meetmed juhul kui mõne teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud teabe põhjal tekitab see investeerimisühing probleeme vastavas liikmesriigis. Lõige 13 annab Finantsinspektsioonile aluse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole pöördumiseks juhul kui teise lepinguriigi pädev asutus pärast seda kui ta on teinud kindlaks võimalikud probleemid ja riskid, mida Eesti investeerimisühing selle riigi klientide kaitsele ja finantsistabiilsusele tekitab ja võtab ise meetmeid, millega Finantsinspektsioon ei nõustu. Finantsinspektsiooni ja teise liikmesriigi pädeva asutuse erimeelsused lahendatakse määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 19 sätestatud korras. Lõige 4 põhineb IFD artikli 13 lõikel 1, mis täpsustab teavet, mida eri liikmesriikide pädevad asutused peaksid omavahel vahetama, selleks, et täita IFD-st ja määrusest (EL) 2019/2033 tulenevaid ülesandeid. Antud loetelu on vaid näitlik, hõlmates kõige olulisemaid elemente. Olenevalt vajadusest ja muudest seaduse sätetest on Finantsinspektsioonil õigus ka saada muud asjakohast teavet ja ka ise sellist teavet teiste liikmesriikide pädevate asutustega jagada. 35 Seaduse täiendamine paragrahviga 2369. Säte põhineb IFD artikli 53 lõikel 1, mis näeb ette segavaldusettevõtjate järelevalve korra ja liikmesriigi pädeva asutuse õigused järelevalve teostamisel. Juhul kui investeerimisühingu emaettevõtja on segavaldusettevõtja, võib Finantsinspektsioon juhul kui ta on asjakohase investeerimisühingu järelevalve eest vastutav nõuda, et segavaldusettevõtja annaks Finantsinspektsioonile vastava investeerimisühingu järelevalve jaoks olulist teavet, teha järelevalvet investeerimisühingu ning segavaldusettevõtja ja tema tütarettevõtjate vaheliste tehingute üle ning nõuda, et investeerimisühingul oleksid piisavad riskijuhtimisprotsessid ja sisekontrollimehhanismid, sealhulgas usaldusväärne aruandlus- ja raamatupidamiskord, et kõnealuseid tehinguid kindlaks teha, mõõta, jälgida ja kontrollida. Säte reguleerib ka finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja üle järelevalve teostamist, nii nagu varem oli sätestatud § 2301 lõikes 9. Seaduse täiendamine paragrahviga 23610. Sätte aluseks on IFD artikkel 37. Sättega nähakse ette reeglid investeerimisühingute sisemudelite läbivaatamiseks. Lõikega 1 sätestatakse Finantsinspektsiooni kohustus regulaarselt ja vähemalt iga kolme aasta tagant läbi investeerimisühingu vastavuse nõuetele, mida tuleb järgida sisemudelite kasutamise loa saamiseks, nagu on osutatud määruse (EL) nr 2019/2033 artiklis 22. Finantsinspektsioon peab pöörama tähelepanu eelkõige investeerimisühingu tegevuse muutustele ja sisemudelite rakendamisele uute toodete suhtes ning uurima ja hindama, kas investeerimisühing kasutab nende sisemudelite puhul hästi välja töötatud ja ajakohaseid meetodeid ja tavasid. Lõike 2 kohaselt peab Finantsinspektsioon tagama, et olulised puudused, mis on avastatud selles, kuidas investeerimisühingu sisemudelites riski arvesse võetakse, kõrvaldatakse, või võetakse meetmeid nende tagajärgede leevendamiseks, muu hulgas kehtestades lisakapitalinõuded või suuremad korrutustegurid. Finantsinspektsioon lähtub sisemudelite hindamisel määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 366 sätestatust. Kui viidatud artiklis osutatud arvukad ületamised näitavad, et turule tekitatava riski sisemudelid ei ole või ei ole enam täpsed, tunnistab Finantsinspektsioon sisemudelite kasutamise loa kehtetuks või rakendab muid asjakohaseid meetmeid tagamaks, et investeerimisühing täiustaks sisemudeleid viivitamata määratud tähtaja jooksul (lõige 3). Lõikega 4 nähakse ette olukord, kus investeerimisühing, kes on saanud sisemudelite kasutamiseks Finantsinspektsioonilt loa, ei vasta enam nende sisemudelite kohaldamise nõuetele. Sellisel juhul võib Finantsinspektsioon nõuda, et investeerimisühing kas tõendaks, et nõuetele mittevastavuse mõju on ebaoluline, või esitaks kava ja tähtaja nõuetele vastavuse tagamiseks. Finantsinspektsioon võib nõuda ka esitatud kava täiustamist, kui on ebatõenäoline, et sellega saavutatakse täielik nõuetele vastavus, või kui tähtaeg ei ole sobiv. Kui on ebatõenäoline, et investeerimisühing saavutab vastavuse ette nähtud tähtajaks või kui ta ei ole piisavalt tõendanud, et nõuetele mittevastavuse mõju on ebaoluline, tühistab Finantsinspektsioon sisemudelite kasutamise loa või piirab seda nii, et see kehtiks ainult nõuetele vastavates valdkondades või valdkondades, kus nõuetele vastavus on võimalik sobivaks tähtajaks saavutada (lõiked 5-6). Seaduse täiendamine paragrahviga 23611. Uue paragrahvi aluseks on IFD artikkel 40, mis sätestab täiendavate omavahendite nõude. Käesoleva eelnõuga täiendatud väärtpaberituru seaduse § 235 punkt 9 annab Finantsinspektsioonile õiguse kehtestada ettekirjutusega, et investeerimisühingul oleks lisaks määruse (EL) nr 2019/2033 artiklis 11 nõutule rohkem omavahendeid. Käesolev säte annab täiendavad tingimused ja alused sellise ettekirjutuse tegemiseks. Lõikes 1 on nimetatud alused, mille korral täiendavate omavahendite nõude võib kehtestada:  kui investeerimisühingut ohustavad riskid või riskielemendid või investeerimisühing tekitab teistele riske, mis on olulised ja mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõue ja eelkõige K-teguri nõue ei kata või ei kata piisavalt;  investeerimisühingu sisemine kapital ja likviidne vara või juhtimiskord ei vasta sätestatud nõuetele ning muud järelevalvemeetmed tõenäoliselt ei paranda korda, protseduure, mehhanisme ja strateegiaid sobivaks ajaks piisavalt. Esiteks on investeerimisühingud kohustatud kehtestama usaldusväärse, tulemusliku ja kõikehõlmava korra, strateegiad ja protseduurid, et hinnata ja säilitada pidevalt sisemise kapitali suurust, liike ja koosseisu ning likviidset vara, mida nad peavad piisavaks, et katta sellist laadi ja tasemega riske, mida nad võivad teistele tekitada või millele need investeerimisühingud on avatud või võivad avatud olla. Teiseks peavad investeerimisühingud 36 tagama tugeva juhtimiskorra, sealhulgas selge organisatsioonilise struktuuri ning selgelt kindlaks määratud, läbipaistvad ja järjepidevad vastutusalad; tulemuslikud protsessid, et määrata kindlaks, juhtida, jälgida riske või anda teada riskidest, mis investeerimisühingutele avanevad või võivad avaneda või mida investeerimisühingud tekitavad või võivad tekitada teistele; piisavad sisekontrollimehhanismid, sealhulgas usaldusväärne juhtimis- ja raamatupidamiskord; tasustamispoliitika ja -tavad, mis on kooskõlas usaldusväärse ja tulemusliku riskijuhtimisega ja edendavad seda. Nimetatud nõuete rikkumise korral võib Finantsinspektsioon kehtestada investeerimisühingutele käesoleva seaduse § 235 punktis 9 nimetatud täiendavate omavahendite nõude.  kauplemisportfelli usaldusväärse hindamise kohandamine ei ole piisav, et võimaldada investeerimisühingul tavapäraste turutingimuste korral müüa või maandada oma positsioone lühikese aja jooksul ilma olulist kahju kandmata;  kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 23610 tehtud läbivaatamisest nähtub, et lubatud sisemudelite kohaldamise nõuetele mittevastavus toob tõenäoliselt kaasa ebapiisava kapitalitaseme;  investeerimisühing ei suuda korduvalt saavutada või säilitada § 23612 sätestatud piisavat täiendavate omavahendite taset. Lõikega 2 täpsustatakse, millal peetakse riske või riskielemente Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 (IFR) III ja IV osas sätestatud omavahendite nõuetega mitte kaetuna või ebapiisavalt kaetuna. See on juhul kui Finantsinspektsioon järelevalvealase läbivaatamise käigus leiab, et piisavaks peetud kapitali summad, liigid ja koosseis on kõrgemad kuid viidatud määruse III ja IV osas sätestatud omavahendite nõue. Lisaks täpsustatakse lõikega 3, et piisavaks peetav kapital võib hõlmata riske, mis on määruse (EL) nr 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõudest sõnaselgelt välja jäetud. Pärast vastavat hindamist määrab Finantsinspektsioon kindlaks täiendavate omavahendite taseme. Selleks teeb Finantsinspektsioon esiteks kindlaks, mis on käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel piisavaks peetav omavahendite nõue vastava investeerimisühingu puhul ja lahutab sellest maha määruse (EL) nr 2019/2033 (IFR) III ja IV osas sätestatud omavahendite nõude. Seega, lihtsustatult on täiendavate omavahendite nõude arvutamise valem järgmine (lõige 4): Täiendavate omavahendite nõue = Piisavaks peetav kapital – IFR-is sätestatud omavahendite nõue Lõikes 5 on sätestatud tingimused, mida kohaldatakse täiendavate omavahendite nõuetele. Sätte aluseks on IFD artikli 40 lõige 4, millega nähakse ette järgmised tingimused: vähemalt kolm neljandikku täiendavate omavahendite nõudest täidetakse esimese taseme omavahenditega; vähemalt kolm neljandikku esimese taseme omavahenditest moodustavad esimese taseme põhiomavahendid; ja neid omavahendeid ei kasutata investeerimisühingu püsivate ülekulude nõudeks, investeerimisühingu püsivaks miinimumkapitalinõudeks ega investeerimisühingu K-teguri nõudeks (määruse (EL) nr 2019/2033 artikli 11 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuded). Kui Finantsinspektsioon leiab käesolevas paragrahvis nimetatud tingimusi arvestades, et investeerimisühingu suhtes tuleb kohaldada täiendavate omavahendite nõuet, siis peab Finantsinspektsioon vastavat otsust kirjalikult põhjendama, eelkõige osas, mis puudutab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 – 5 nimetatud tingimusi. Juhul kui täiendavate omavahendite nõue kehtestatakse põhjusel, et sisemudelite kohaldamise nõuetele mittevastavus toob tõenäoliselt kaasa ebapiisava kapitalitaseme, peab Finantsinspektsioon ka põhjendama, miks täiendavate omavahendite suunisega ettenähtud kapitalitase pole enam piisav. Käesoleva paragrahvi kohaldamisel tuleks arvestada eelnõu §-s 401 lõikes 1 toodud erandiga. See tähendab, et üldjuhul ei kohaldata väikesteks ja mitteseotud investeerimisühinguteks kvalifitseeritavatele investeerimisühingutele täiendavate omavahendite nõuet (välja arvatud juhul kui Finantsinspektsioon üksikjuhtumipõhise hinnangu põhjal leiab, et see on vajalik). Seaduse täiendamine paragrahviga 23612. Säte põhineb IFD artiklil 41. 37 Proportsionaalsuse põhimõtet arvesse võttes ning investeerimisühingute suurusele, süsteemsele olulisusele, tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele vastavalt võib Finantsinspektsioon nõuda investeerimisühingutelt sellist omavahendite taset, mis ületab piisaval määral määruse (EL) nr 2019/2033 III osas ja väärtpaberituru seaduses sätestatud nõudeid (sealhulgas täiendavate omavahendite nõuet). Taset peetakse piisavaks kui Finantsinspektsiooni hinnangul on see piisav tagamaks, et majanduse tsükliline kõikumine ei põhjusta kõnealuste nõuete rikkumist ega ohusta investeerimisühingu võimalust nõuetekohaselt end likvideerida ja oma tegevus lõpetada. Finantsinspektsioon vaatab asjakohasel juhul läbi omavahendite taseme, mille investeerimisühing on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 1 kehtestanud. Kui see on asjakohane, siis teavitab Finantsinspektsioon investeerimisühingut läbivaatamise järeldustest, sealhulgas vastavast omavahendite taseme kohandamise eeldamisest. Kõnealuses teavituses näidatakse, mis kuupäevaks peab kapitalitase olema vastavalt Finantsinspektsiooni nõudmisele kohandatud. Mõiste „täiendavate omavahendite suunis“ ehk nn järelevalveasutuse ettepaneku andmise instrument on uudne termin VPTS-is. Suuniseks loetakse konkreetsele adressaadile suunatud Finantsinspektsiooni juhendava sisuga tahteavaldust. Selle instrumendi eesmärk on anda Finantsinspektsioonile õigus teha kirjalikke tahteavaldusi tulevikuprognoosi alusel, et osundada teatavatele võimalikele ohtudele tulevikus, st täiendavate omavahendite suunisega saab Finantsinspektsioon anda investeerimisühingule teada, millist omavahendite taset peab Finantsinspektsioon kohaseks vastava investeerimisühingu puhul, tagamaks et majanduse tsükliline kõikumine ei põhjustaks väärtpaberituru seaduses sätestatud nõuete rikkumist või, kui asjakohane, ei ohustaks see investeerimisühingu võimalust end nõuetekohaselt likvideerida ja tegevus lõpetada. Sellise suunise andmise õiguse annab Finantsinspektsioonile FIS § 551.11 Nagu osutatud käesoleva eelnõu § 401 lõikes 1, ei kohaldata käesolevat sätet väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute suhtes. Seaduse täiendamine paragrahviga 23613. Säte põhineb IFD artiklil 42. Loodava sättega nähakse ette täpsemad kriteeriumid, mida Finantsinspektsioon peab käesoleva eelnõu § 235 punkti 16 alusel likviidsuse erinõuete kehtestamisel arvesse võtma. Lõige 1 osutab kahele juhtumile, mil likviidsuse erinõuete sätestamine on asjakohane: 1) Finantsinspektsioon leiab läbivaatamise käigus, et investeerimisühingut ohustavad likviidsusrisk või likviidsusriski elemendid, mis on olulised ja mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/ 2033 V osas sätestatud likviidsusnõue ei kata või ei kata piisavalt; 2) investeerimisühingu sisemine kapital ja likviidne vara või juhtimiskord ei vasta väärtpaberituruseaduses sätestatud nõuetele ning muud haldusmeetmed tõenäoliselt ei paranda korda, protsesse, mehhanisme ja strateegiaid sobiva aja jooksul piisavalt. Esiteks on investeerimisühingud kohustatud kehtestama usaldusväärse, tulemusliku ja kõikehõlmava korra, strateegiad ja protseduurid, et hinnata ja säilitada pidevalt sisemise kapitali suurust, liike ja koosseisu ning likviidset vara, mida nad peavad piisavaks, et katta sellist laadi ja tasemega riske, mida nad võivad teistele tekitada või millele need investeerimisühingud on avatud või võivad avatud olla. Teiseks peavad investeerimisühingud tagama tugeva juhtimiskorra, sealhulgas selge organisatsioonilise struktuuri ning selgelt kindlaks määratud, läbipaistvad ja järjepidevad vastutusalad; tulemuslikud protsessid, et määrata kindlaks, juhtida, jälgida riske või anda teada riskidest, mis investeerimisühingutele avanevad või võivad avaneda või mida investeerimisühingud tekitavad või võivad tekitada teistele; piisavad sisekontrollimehhanismid, sealhulgas usaldusväärne juhtimis- ja raamatupidamiskord; tasustamispoliitika ja -tavad, mis on kooskõlas usaldusväärse ja tulemusliku riskijuhtimisega ja edendavad seda. Juhul kui viidatud nõuded ei ole täidetud, võib Finantsinspektsioon kehtestada investeerimisühingu suhtes likviidsuse erinõuded. 11 Sarnast täiendavate omavahendite suunise andmise instrumenti on kasutatud ka krediidiasutuse usaldatavusnõuete regulatsioonis (KAS § 1043). Sama eelnõuga täiendatakse ka FIS-i §-ga 551, mis annab Finantsinspektsioonile õiguse vastava suunise andmiseks. Suunise õiguslikku tähendust Eesti õiguses on detailsemalt kirjeldatud seaduseelnõu 312 SE seletuskirjas FIS § 551 muudatusettepaneku juures. 38 Likviidsusriski või likviidsusriski elemente loetakse lõike 2 järgi määruse (EL) nr 2019/2033 V osas sätestatud likviidsusnõudega mitte kaetuna või ebapiisavalt kaetuna ainult juhul, kui Finantsinspektsiooni poolt pärast investeerimisühingu sisemise kapitali ja likviidse vara (IFD artikli 24 lõige 1 tähenduses) kohta tehtud hindamise järelevalvealast läbivaatamist piisavaks peetud likviidsuse ulatus ja liigid on kõrgemal tasemel kui määruse (EL) nr 2019/2033 V osas sätestatud investeerimisühingu likviidsusnõue. Finantsinspektsioon määrab kindlaks käesoleva eelnõu § 235 punkti 16 kohaselt nõutava likviidsuse eritaseme nõude, milleks on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt piisavaks peetava likviidsuse ning määruse (EL) nr 2019/2033 V osas sätestatud likviidsusnõude vahe. Seega, lihtsustatult on likviidsuse erinõude arvutamise valem järgmine (lõige 3): Likviidsuse erinõue = Piisavaks peetav likviidsus – IFR-is sätestatud likviidsusnõue Pärast seda kui Finantsinspektsioon on teinud kindlaks likviidsuse erinõude rakendamise vajaduse, kohustab Finantsinspektsioon investeerimisühingut täitma osutatud likviidsuse erinõuet määruse (EL) nr 2019/2033 artiklis 43 sätestatud likviidse varaga (lõige 4). Finantsinspektsioon on kohustatud likviidsuse erinõude kehtestamiseks tehtud otsust kirjalikult põhjendama, eelkõige andes selge ülevaade sellest, kuidas Finantsinspektsioon on hinnanud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 – 3 nimetatud tingimusi ja jõudnud likviidsuse erinõude kehtestamise vajaduseni (lõige 5). Paragrahvi 2378 muutmine. Muudatus põhineb IFD artikli 18 lõike 1 punktidel b, c ja f. Viidatud punktides on sätestatud teabe esitamise nõuete rikkumine omavahendite nõuete täitmise kohustuse kohta (b), teabe esitamise nõuete rikkumine kontsentratsiooniriski kohta (c) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/2033 VI osas sätestatud avalikustamise nõuete rikkumine (f). Muudetud VPTS sättega nähakse ette, et VPTS-is, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2019/2033 või nende alusel antud õigusaktis sätestatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe avalikustamata jätmise või inspektsioonile esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise või ebaõige, eksitava või puuduliku teabe esitamise või avalikustamise eest karistatakse vastavalt kuni 300 trahviühikuga või kuni 400 000 euroga juriidiliste isikute puhul. Kui varasemalt kohaldati ka investeerimisühingutele sarnaseid nõudeid nagu krediidiasutustele (tulenevalt määrusest (EL) 575/2013), siis edaspidi tuleb kohaldada ka määrust (EL) 2019/2033 ehk IFR. Vastavalt IFR artiklile 1 sätestatakse määruses ühtsed usaldatavusnõuded, mida kohaldatakse investeerimisühingute suhtes, kellele on antud tegevusluba ja kelle üle tehakse järelevalvet direktiivi 2014/65/EL kohaselt ning kelle üle tehakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet direktiivi (EL) 2019/2034 kohaselt seoses järgmisega: a) omavahendite nõuded seoses investeerimisühingule tekitatava riski, kliendile tekitatava riski ja turule tekitatava riski kvantitatiivselt mõõdetavate, ühtsete ja standarditud elementidega; b) kontsentratsiooniriski piiravad nõuded; c) likviidsusnõuded seoses likviidsusriski kvantitatiivselt mõõdetavate, ühtsete ja standarditud elementidega; d) punktidega a, b ja c seotud aruandlusnõuded; e) avalikustamisnõuded. Nagu käesoleva eelnõu seletuskirja punktis 2.1.1 on detailsemalt kirjeldatud, jaotatakse investeerimisühingud n-ö klassideks (vt ka Joonis 1) ja IFR/IFD nõudeid kohaldatakse ainult keskmise suurusega ja väiksemate (ehk Klass 2 ja Klass 3) investeerimisühingute suhtes. Kõige suuremate ja süsteemselt oluliste investeerimisühingute (Klass 1) suhtes kohaldatakse endiselt CRD/CRR raamistikku. Kuigi Eestis puuduvad hetkel Klass 1 (ja Klass 1 miinus) investeerimisühingud, säilitame ka viite määrusele (EL) 575/2013 kuna selline nõue tuleneb ELi õigusest. Paragrahvi 23710 muutmine. Muudatus on tehtud IFD artikli 18 lõike 1 punkti a ülevõtmiseks (milles viidatakse omakorda IFD artiklile 26). Vastavalt IFD artiklile 26 peab investeerimisühingul olema tugev juhtimiskord, sealhulgas selge organisatsiooniline struktuur ning selgelt kindlaks määratud, läbipaistvad ja järjepidevad vastutusalad; tulemuslikud protsessid, et määrata kindlaks, juhtida, jälgida riske või anda teada riskidest, mis investeerimisühingutele avanevad või võivad avaneda või mida investeerimisühingud tekitavad või võivad tekitada teistele; c) piisavad sisekontrollimehhanismid, sealhulgas usaldusväärne juhtimis- ja raamatupidamiskord; d) tasustamispoliitika ja -tavad, mis on 39 kooskõlas usaldusväärse ja tulemusliku riskijuhtimisega ja edendavad seda. Muudetud VPTS §-ga 23710 nähakse ette, investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvestades ebapiisava või käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2017/565 sätestatud nõuetele mittevastava organisatsioonilise ülesehituse, sisekontrolli süsteemi, tasustamise, riskide tuvastamise, mõõtmise või juhtimise või sise-eeskirjade või aruannete esitamise korra kehtestamise või rakendamise eest on ette nähtud vastavad karistused. Seega peab investeerimisühing kehtestama oma sise-eeskirjad, korrad ja protsessid, mis tagavad organisatsioonile vastava struktuuri, riskide maandamise mehhanismid, tasustamise, sisekontrolli süsteemi ja muud asjakohased protsessid, et täita VPTS-is ja määruses (EL) nr 2019/2034 ette nähtud regulatsioone. Investeerimisühingu kontrollile, juhtimisele ja organisatsioonilisele ülesehitusele esitatavad nõuded sätestatakse VPTS 9. peatükis. Kogu IFD regulatsioon toetub ka proportsionaalsuse põhimõttele, st et vastavate nõuete täitmisel võetakse arvesse, millise tegevusega investeerimisühing tegeleb, muu hulgas selle tegevuse ulatust ja keerukust. Paragrahvi 23727 muutmine. Investeerimisühingule kehtestatakse normatiivid määrusega (EL) 2019/2033 ehk IFR-ga. IFD artikli 18 lõike 1 punktide d ja e kohaselt peab liikmesriik kehtestama karistusi ja haldusmeetmeid määruse artiklis 37 sätestatud kontsentratsiooni piirmäärade ületamise ja ka artiklis 43 sätestatud likviidse vara hoidmise nõuete korduva või pideva rikkumise eest. Paragrahvi 23760 muutmine. Kehtivas §-s 23760 sätestatakse karistused investeerimisühingu, reguleeritud turu korraldaja ja aruandlusteenuse osutaja juhtidele ja töötajatele esitatavate nõuete ning nende tasustamise nõuete rikkumise eest. Kuna IFD näeb ette ka investeerimisvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhtide pädevuse nõuded, siis nähakse ette ka vastavate nõuete rikkumise eest karistused. Kehtiv redaktsioon neid isikuid ei hõlmanud. Muudetakse ka §-i 23710 pealkirja. Vastavad nõuded tulenevad VPTS-st. Näiteks investeerimisühingu, investeerimisvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhtide valimisele pädevusele ja tegutsemisele esitatavad nõuded on sätestatud VPTS §-s 79, nõuded investeerimisühingu juhtidele ja töötajatele §-s 791, investeerimisühingu juhtide tasustamise nõuded VPTS §-des 792 ja 793. Aruandlusteenuse osutaja juhtide valimisele, pädevusele ja tegevusele esitatavad nõuded on sätestatud §-s 11914 ning turu korraldaja juhtide valimisele, pädevusele ja tegevusele ning töötajatele esitatavad nõuded §-s 1241. Paragrahvi 23783 kehtetuks tunnistamine ja seaduse täiendamine §-ga 23785. Vastavalt normitehnika eeskirjadele tunnistatakse paragrahv 23783 kehtetuks luuakse uus paragrahv 23785 (ehk menetlust käsitlev paragrahv jääb VPTS 24. peatüki lõppu). Menetluses on ka Finantsinspektsiooni ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega samuti muudetakse neid sätteid. Seega paragrahvi numbrid võivad muutuda sõltuvalt menetluses oleva eelnõu vastuvõtmisest Seaduse täiendamine paragrahviga 23784. Uue sättega võetakse üle IFD artikli 18 lõike 1 punkt g, mis näeb ette olukorra, kus investeerimisühing teeb väljamakseid investeerimisühingu omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele, kuigi määruse (EL) nr 575/2013 artikli 28, 52 või 63 kohaselt on niisuguste väljamaksete tegemine omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele keelatud. Kehtiv seadus karistust vastava rikkumise eest ette ei näinud, mistõttu täiendatakse VPTS-i paragrahviga 23784. Seaduse täiendamine §-ga 2726. Lisatud rakendussäte põhineb MiFID 2 muutmise direktiivil 2021/338. Paragrahvi 873 lõige 11 näeb ette, kauplemiskoha korraldaja peab avalikustama vähemalt kord aastas tasuta andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 23 ja 28 nimetatud väärtpaberitega seotud korralduste täitmise kvaliteedi kohta selles kauplemiskohas, eelkõige andmed eri väärtpaberitega seotud korralduste täitmise hinna, kulu, kiiruse ja tõenäosuse kohta. Sama nõuet kohaldatakse § 886 lõike 9 alusel ka süsteemsele täitjale. Direktiiv 2021/338 näeb aga ette erandi, et vastavat avalikkusele suunatud perioodilise aruandluse kohustust ei kohaldata kuni 28. veebruarini 2023. Sellest tulenevalt täpsustatakse sätet. 40 3.2. Muudatused Finantsinspektsiooni seaduses Paragrahvi 5 lõike 2 muutmine. Muudetakse sõnastust ja täpsustatakse haldussunni rakendamise üldpõhimõtteid. Sättega võetakse üle IFD art 18 lõige 3. Paragrahvi 39 lõike 2 punkti 2 muutmine. Investeerimisühingute järelevalvetasu mahuosa määr kehtivas seaduses ei ole konkureerimisvõimeline teiste Euroopa Liidu riikidega, mistõttu langetatakse järelevalvetasu mahuosa määrasid. Tasude langetamine omab küll mõju Finantsinspektsiooni eelarvele, ent arvestades, et investeerimisühingute arv Eesti turul ei ole see märkimisväärne, siis järelevalvetasu mahuosa langetamine ei mõjuta Finantsinspektsiooni eelarvet oluliselt. Lisaks aitab mahuosa tasude langetamine kaasa Eesti finantsturgu atraktiivsemaks muutmisele. Paragrahvi 39 täiendamine lõikega 22. Eeltoodud muudatust on vaja praktilistel kaalutlustel ja õigusselguse huvides. Olukorras, kus investeerimisühing kajastab kliendi varasid oma bilansis, võttes selleks selgesõnalise kirjalikus vormis nõusoleku, on tegemist investeerimisühingu varaga, millelt tuleks kehtiva seaduse kohaselt arvestada järelevalvetasu mahuosa nõutud suuruses. Kehtiv säte on tekitanud investeerimisühingutes segadust ja võimaldanud erinevaid tõlgendusi, mistõttu täpsustatakse seadust uue sättega, mis väljendab täpselt, mida investeerimisühingud ei pea arvestama (st kliendi vara jääb välja) oma konsolideerimata bilansi vara kirjete summa hulka. Muudatus aitab muuhulgas tagada, et järelevalvetasu mahuosa suurus investeerimisühingutel säiliks konkurentsivõimelisena. Paragrahvi 46 lõiget 4 täiendatakse punktiga 11. Muudatus tehakse makseteenuse teise direktiivi (EL) 2015/236612 artiklis 34 sätestatud teavitamise kohustuse täpsustamiseks. Eelnimetatud artikli kohaselt, kui lepinguriik kohaldab direktiivis ettenähtud erandit (vastavalt MERAS § 11 lõikes 1 ja 2 nimetatud erandit), teatab see lepinguriik Euroopa Komisjonile nende isikute arvu ning kord aastas iga kalendriaasta 31. detsembri seisuga täidetud maksetehingute kogusummast. Eelnimetatud erandi alusel tegutsevad makseasutused koostavad ja esitavad Finantsinspektsioonile erandit kasutava makseasutuse maksetehingute aruande. Aruande vorm on kehtestatud rahandusministri 21. oktoobri 2010. a määrusega nr 54 „Makseasutuste omavahendite aruandluse kord, omavahendite minimaalsuuruse arvutamise põhimõtted ning aruannete skeemid, aruannete koostamise metoodika ja esitamise kord“. Muudatus ei mõjuta erandi alusel tegutsevate makseasutuste tegevust, sest ka edaspidi esitavad nad aruandeid tavapäraselt. Aruandluskohustuse täitmise kaudu on erandi alusel tegutsevate makseasutuste maksetehingute kogusumma Finantsinspektsioonile teada. Seega ei kaasne muudatusega täiendava aruandluse kehtestamise või selle muutmise ega täiendamise vajadust. Teavitamine toob kaasa Finantsinspektsiooni töökoormuse suurenemise, kuid kuna samasugune teavitamiskohustus on Finantsinspektsioonil ka erandi alusel tegutsevate e-raha asutuste väljastatud e-raha suhtes, ei tohiks töökoormuse kasv olla märkimisväärne. Paragrahvi 461 täiendamine uue lõikega 13. Kehtiv § 461 sätestab selle, kuidas Finantsinspektsioon teeb koostööd Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusega (ESMA-ga) ja teiste seotud organisatsioonidega. Uue lõike lisamisega nähakse ette, millist informatsiooni peab Finantsinspektsioon esitama ESMA-le kolmandate riikide poolt Eestis asutatud filiaalide kohta. Muudatus põhineb IFD artikli 64 punktil 3 (millega omakorda muudetakse MiFID 2 artiklit 41). Paragrahvi 462 täiendamine lõikega 32. Sättega võetakse üle IFD artikkel 21. Inspektsioonil on kohustus teavitada avalikustatud väärteoasjas tehtud lahendist või rikkumisega seotud asjades rakendatud haldusmeetmetest, selle vaidlustamisest, tühistamisest või selle avalikustamata jätmise otsusest Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust. Finantsinspektsiooni kohustusi õigusrikkumiste kohta 12 Euroopa Parlamendi ja nõukodu direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul. 41 teavet avalikustada reguleerib VPTS § 230 lõige 41 jj. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus haldab keskset andmebaasi pädevate finantsjärelevalveasutuste vahelise teabevahetuse eesmärgil. Andmebaasile on ligipääs ainult pädevatel finantsjärelevalve asutustel ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusel. Paragrahvi 462 täiendamine lõikega 10. Sätte aluseks on IFD artikli 45 lõige 1. Finantsinspektsioon on kohustatud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust teavitama Finantsinspektsiooni poolt läbiviidud järelevalvelase läbivaatamise ja hindamise protsessist, mis on täpsustatud käesoleva seaduse § 230 lõikes 12; § 235 alusel tehtud ettekirjutustest, § 23611 alusel täiendavate omavahendite nõude määramiseks rakendatud metoodikast, § 23612 alusel antud täiendavate omavahendite suunise määramiseks rakendatud metoodikast; ja kehtestatud karistuste määradest. Paragrahvi 47 täiendamine lõigetega 91 ja 92. Paragrahvi 47 lõikes 9 on sätestatud, et kui Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, siis teavitab ta kohe asjasse puutuvat teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, asjaomast Euroopa järelevalveasutust, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpankasid ja muude seda laadi ülesannetega organeid, kui teave on asjakohane ja kui Inspektsioonil on põhjendatud kahtlus, et krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja või üksus on sattunud raskustesse ning see võib vahetult ohustada mõne lepinguriigi finantssüsteemi stabiilsust või makse- ja arveldussüsteemide toimimist või finantssektori likviidsust. Uue lõikega 91 nähakse ette täpsemad küsimused, mille puhul peaks Finantsinspektsioon konsulteerima teiste finantsjärelevalve asutustega enne vastavate otsuste tegemist. Nendeks on investeerimisühingu konsolideerimisgruppi kuuluva investeerimisühingu aktsionäride või osanike koosseisus või organisatsioonilises või juhtimisstruktuuris tehtavad muudatused, milleks on vaja asjakohaste finantsjärelevalve asutuste heakskiitu või luba; asjakohaste finantsjärelevalve asutuste poolt investeerimisühingutele määratud olulised karistused või muud nende võetud erakorralised meetmed ja (iii) VPTS § 23611 alusel kehtestatud täiendavate omavahendite nõude määramine. Need on eelkõige sellised küsimused, mis võivad olla pädevate asutuste järelevalvealaste ülesannete seisukohalt olulised. Säte põhineb IFD artikli 49 lõikel 3. Lõike 92 aluseks on IFD artikli 49 lõiked 4 ja 5. Sättega täpsustatakse Finantsinspektsiooni kohustust teavitada muid pädevaid asutusi juhul kui Finantsinspektsioon kehtestab karistusi või võtab muid erakorralisi meetmeid, mis võivad olla teiste pädevate asutuste järelevalvealaste ülesannete seisukohast olulised. Siiski ei pea Finantsinspektsioon teiste pädevate asutustega konsulteerima kiireloomulistel juhtudel või juhul, kui konsulteerimine võiks kahjustada tema otsuse tulemuslikkust. Sellisel juhul teavitab Finantsinspektsioon mittekonsulteerimise otsusest muid asjaomaseid pädevaid asutusi viivitamata. Paragrahvi 471 täiendamine lõigetega 11 – 13. Kehtiv § 471 sätestab koostöö alused finantsjärelevalve teostamisel. Täpsustustega võetakse üle CRD artikli 116 lõike 9 muudatused. Kui Inspektsioon teostab krediidiasutuse konsolideerimisgrupi üle järelevalvet, siis teavitab Inspektsioon Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust järelevalvekolleegiumi tegevusest, muu hulgas eriolukordades, ning edastab Euroopa Pangandusjärelevalvele kogu teabe, mis on oluline järelevalvealase tegevuse ühtsustamiseks. IFD artikkel 56 annab Euroopa Komisjonile õiguse liikmesriigi taotluse korral või omal algatusel esitada nõukogule soovitusi pidada kolmandate riikidega läbirääkimisi, et sõlmida kokkulepped, mis käsitlevad vahendeid konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalve tegemiseks järgmiste investeerimisühingute üle: investeerimisühingud, mille emaettevõtja peakontor asub kolmandas riigis; kolmandates riikides asuvad investeerimisühingud, mille emaettevõtja peakontor asub Euroopa Liidus. Antud säte on üle võetud uue lõikega 11. Lõike 12 aluseks on IFD artikkel 16. Säte täpsustab koostöö kokkulepete sõlmimise aluseid kolmandate riikide järelevalveasutuste, ametiasutuste või organitega. Lõike 12 kohaselt peab Finantsinspektsioon krediidiasutuste konsolideerimisgrupi üle järelevalvet tehes edastama Euroopa Pangandusjärelevalve 42 Asutusele info järelevalvekolleegiumi tegevusest, muu hulgas eriolukordadest ning kogu teabe, mis on oluline järelevalvealase tegevuse ühtsustamiseks. Lõige 13 kohaselt peab Finantsinspektsioon krediidiasutuse konsolideerimisgrupi järelevalve tegemisel teavitama Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust järelevalvekolleegiumi tegevusest, muu hulgas eriolukordadest. Samuti peab Finantsinspektsioon edastama Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele kogu teabe, mis on oluline järelevalvealase tegevuse ühtsustamiseks. Paragrahvi 474 täiendamine. Kehtiv § 474 näeb ette nõuded ühisotsustusmenetlusele olulise tähtsusega filiaali määratlemisel. Muudatusega asendatakse tekstiosa „krediidiasutuse filiaali“ tekstiosaga „krediidiasutuse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 95 nimetatud investeerimisühingu filiaali (edaspidi siin paragrahvis „krediidiasutuse filiaali“)“. Täpsustusega võetakse üle CRD artikkel 51 lõike 1 muudatus. Paragrahvi 475 lõike 1 muutmine. Muudatuse eesmärk on tagada, et konsolideerimisgrupi järelevalve tegija võib vastavalt vajadusele moodustada järelevalvekolleegiumid ja selleks, et hõlbustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2019/2034 artiklis 48 osutatud ülesannete täitmist ning tagada koordineerimine ja koostöö kolmandate riikide asjaomaste järelevalveasutustega. Kehtiv redaktsioon andis sellise võimaluse vaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artiklites 107 ja 108 ning artikli 130 lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks. Eelkõige võib konsolideerimisgrupi moodustada, kui see on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artikli 23 lõike 1 esimese lõigu punkti c ja lõike 2 kohaldamiseks, et vahetada ja ajakohastada asjakohast teavet tagatise mudeli kohta nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte järelevalveasutustega. Paragrahvi 475 täiendamine lõikega 12. Kehtiv § 475 näeb ette koostöö alused järelevalveasutuste kolleegiumites. Täpsustused tulenevad CRD artikkel 116 lõike 2 muudatustest. Uue lõikega 12 täpsustatakse isikute ringi, kes võivad osaleda järelevalvekolleegiumis. Järelevalvekolleegiumis võivad osaleda Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni tütarettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutavad finantsjärelevalve asutused ning süsteemselt olulise krediidiasutuse (nii nagu defineeritud KAS §-des 8647 ja 8648) filiaali vastuvõtva liikmesriigi finantsjärelevalve asutus, vajaduse korral Euroopa Keskpanga süsteemi kuuluvad keskpangad ja kolmandate riikide järelevalveasutused. Kõikide nimetatud isikute suhtes kohaldatakse Finantsinspektsioonile seadusega sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid või nendega samaväärseid nõudeid. Paragrahvi 475 täiendamine lõikega 13. Muudatus on tehtud kooskõlas IFD artikli 48 lõikega 3, mis sätestab, et järelevalvekolleegiumid võib moodustada vastavalt vajadusele ka juhul, kui liidus tegutseva investeerimisühingu, liidus emaettevõtjana tegutseva investeerimisvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja juhitava investeerimisühingute konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad asuvad kolmandas riigis. Paragrahvi 475 lõike 3 täiendamine punktidega 7 – 9. Muudatused põhinevad IFD artikli 48 lõikel 2, mille alusel täpsustatakse kolleegiumi ülesanded. Kuivõrd mitmed IFD-st tulenevad kolleegiumi ülesanded on juba kehtivas redaktsioonis sätestatud, siis täiendatakse käesolevat sätet ainult osas, milles IFD loob erinõuded. Punktiga 7 nähakse ette teabenõuete koordineerimise ülesanne, kui see on vajalik konsolideeritud alusel tehtava järelevalve hõlbustamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artikliga 7, mis sätestab usaldatavusnõuete konsolideerimise. Lõike 8 kohaselt peab kolleegium koordineerima teabenõudeid juhtudel, kui mitmel ühe konsolideerimisgrupi moodustavate investeerimisühingute pädeval asutusel on vaja nõuda kas kliiriva liikme päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt või nõuetele vastava keskse vastaspoole pädevalt asutuselt teavet tagatise mudeli ja parameetrite kohta, mida kasutatakse asjaomaste investeerimisühingute tagatisnõuete 43 arvutamiseks. Lõikega 9 tagatakse teabe vahetamine kõigi pädevate asutuste ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse vahel vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 21 ning kõigi pädevate asutuste ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse vahel vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 21. Paragrahvi 475 täiendamine lõikega 31 ja 32. Uus lõige 31 põhineb IFD artikli 49 lõikel 1, mis näeb ette näitliku loetelu teabest, mida konsolideerimisgrupi järelevalve tegija ja pädevad asutused peaksid üksteisele esitama. Punkti 1 kohaselt tuleb jagada teavet, mis puudutab investeerimisühingute konsolideerimisgrupi juriidilist ja juhtimisstruktuuri, sealhulgas organisatsioonilist struktuuri, mis hõlmab kõiki reguleeritud ja reguleerimata üksusi, reguleerimata tütarettevõtjaid ja emaettevõtjaid ning investeerimisühingute konsolideerimisgrupi reguleeritud üksuste pädevaid asutusi. Punkti 2 kohaselt tuleb esitada teave, mis puudutab investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvatelt investeerimisühingutelt teabe kogumise ja selle kontrollimise menetlust. Punkt 3 näeb ette, et esitada tuleb esitada teave selliste negatiivsete arengusuundade kohta investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvates investeerimisühingutes või muudes ettevõtjates, mis võiksid neid investeerimisühinguid tõsiselt mõjutada. Lisaks tuleb punkti 4 alusel esitada info oluliste karistuste ja erakorraliste meetmete kohta, mida Finantsinspektsioon käesoleva seaduse ja väärtpaberituruseaduse alusel rakendab. Punti 5 kohaselt tuleb esitada teave VPTS § 235 punkti 9 kohaselt kehtestatud täiendavate omavahendite nõuete kehtestamise kohta. Uus lõige 32 põhineb IFD artikli 48 lõikel 2. Sätte kohaselt võib Finantsinspektsioon määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 lõike 1 kohaselt pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole, kui käesoleva § 475 lõikes 31 nimetatud teavet ei ole esitatud viivitamata või kui koostöötaotlus on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud. Ka Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus võib kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ja omal algatusel aidata pädevatel asutustel arendada järjepidevat koostöötava. Paragrahvi 475 lõike 6 punkti 1 muutmine. Muudatuse aluseks on IFD artikli 48 lõige 6 teine lause, mis sätestab, et konsolideerimisgrupi järelevalve tegija teavitab enne koosolekute korraldamist kõiki järelevalvekolleegiumi liikmeid täielikult peamistest arutatavatest küsimustest ja kaalutavast tegevusest. Paragrahvi 53 lõike 3 täiendamine. Kehtiv § 53 sätestab Finantsinspektsiooni tegevuse avalikustamise nõuded. Lõike 3 punkti 3 muudetakse, hõlmates IFD artikli 57 lõike 1 punktis c osutatud üldkriteeriumid ja meetodid, mida Finantsinspektsioon IFD artiklis 36 osutatud järelevalvealasel läbivaatamisel ja hindamisel kasutab. Lõike 3 punkti 6 muudatus tehakse vastavalt IFD artikli 57 lõike 1 punktile d. Kehtivas redaktsioonis näeb § 53 lõike 3 punkt 6 ette, et Finantsinspektsioon peab avalikustama oma kodulehel statistilised koondandmed vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/35 artiklile 316. IFD artikli 57 lõike 1 punkt d aga sätestab, et pädevad asutused peavad avaldama kogu teabe IFD ja määruse (EL) 2019/2033 rakendamise peamisi aspekte käsitlevad statistilised koondandmed, sealhulgas IFD artikli 39 lõike 2 punkti a kohaselt võetud järelevalvemeetmete ning IFD artikli 18 kohaselt määratud halduskaristuste arv ja laad. Sättes tehakse üldine viide määrusele 2019/2033 ja VPTS-le. Eelkõige peab Finantsinspektsioon avaldama teabe VPTS § 23611 kohaselt võetud järelevalvemeetmete kohta ning VPTS alusel määratud halduskaristuste arvu ja laadi. Lisaks kohustatakse Finantsinspektsiooni avalikustama oma veebilehel krediidiasutuste usaldatavusnõudeid puudutavad statistilised koondandmeid (muudatusega võetakse üle CRD artikli 143 lõike 1 punkt d). Paragrahvi 54 lõike 4 punkti 3 muutmine. Sätte muutmise aluseks on IFD artikli 15 lõige 5. Paragrahvi kehtiv redaktsioon lubab avaldada konfidentsiaalset teavet ja finantsjärelevalve tulemusi Euroopa järelevalveasutusele, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluva keskpangale, Euroopa Keskpangale, maksesüsteemide üle järelevalvet teostava asutusele ja Eesti Panga töötajale ning Rahandusministeeriumi ametnikule. Hetkel puudub selge alus avaldada 44 vajadusel teavet Euroopa Komisjonile. IFD artikli 15 lõikest 5 tuleneb aga selline kohustus siis kui teave on vajalik Euroopa Komisjoni volituste kasutamiseks. Piirangud teabe edastamisele on juba kehtestatud § 54 lõikega 41, mida tuleb lugeda koosmõjus § 54 lõike 4 punktiga 3. 3.3. Muudatused finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses Paragrahvi 2 lõike 1 punkti 2 muutmine. Kehtiv § 2 määratleb FELSi kohaldamisala. Muudatusega võetakse üle BRRD artikkel 2 lõike 1 punkt 3. Kehtiva FELSiga on kaetud kõik investeerimisühingud, mis on olnud Eesti siseriiklik otsus. BRRD skoobi alla lähevad aga ainult need investeerimisühingud, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 22 määratletud, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/ 2034 artikli 9 lõikes 1 sätestatud algkapitali nõuet. Selleks, et proportsionaalsust juurde tekitada võetakse üle BRRD sätestatud skoop investeerimisühingutele kriisilahendusraamistiku kohaldamisel. Lõige 2 muudetakse viidates Eestis asutatud investeerimisühingutele, mille suhtes kohaldatakse väärtpaberituru seaduse § 93 lõike 1 punktis 1 sätestatud algkapitalinõuet, tema Eestis asutatud finantseerimisasutusest tütarettevõtjale ja kolmandas riigis asutatud filiaalile. Paragrahvi 17 täiendamine lõikega 23 ja 92. Kehtivas § 17 on toodud omavahendite ja kõlblike kohustuste minimaalse taseme nõude määramise ja arvutamise alusel. Muudatusega võetakse üle BRRD artikkel 45 lõike 3 täiendused. FELS omavahendite osa on seni olnud nii krediidiasutustele kui ka investeerimisühingutele sarnane, kuna ka investeerimisühingud pidi täitma krediidiasutustega sarnast usaldatavusnormatiivi. Uues lõikes 23 olevate täiendustega täpsustatakse, millistele investeerimisühingutele kohalduvaid omavahendite nõudeid tuleks tulevikus arvestada omavahendite ja kõlblike kohustuste minimaalse taseme nõude määramisel ja arvutamisel. Käesolevas seaduses sisalduvad koguomavahendite suhtarvu nõudega seonduvad viited Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktile c tuleb käsitleda viitena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artikli 11 lõikele 1 ning käesolevas seaduses sisalduvad koguriskipositsiooniga seonduvad viited Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 on viited Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artikli 11 lõike 1 alusel kohaldatavale nõudele, mis on korrutatud 12,5- ga. Uue lõikega 92 täpsustatakse, milliseid täiendavate omavahendite nõudeid tuleks arvestada. Kõik krediidiasutustega seonduvalt tehtud viited krediidiasutuste seaduse §-le 1042 tuleks investeerimisühingute puhul käsitleda viidetena väärtpaberituru seaduse § 235 lõike 1 punktile 9. 3.4. Muudatused investeerimisfondide seaduses Paragrahvi 335 muutmine. Muudatuse aluseks on IFD artiklid 60 ja 61. IFD artikliga 60 muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 7 lõike 1 punkti a alapunkti iii, mille kohaselt ei tohi fondivalitseja omavahendid ühelgi juhul olla väiksemad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 13 sätestatud summast. IFS § 334 lõike 3 punktis 3 nimetatud püsivatel üldkuludel põhinev omavahendite nõue arvutatakse seaduse kehtiva redaktsiooni kohaselt vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid omavahendite nõudeid (ELT L 74, 14.03.2014, lk 8–26), artiklitele 34b–34d. Tulenevalt IFD-st tulenevatest muudatustest asendatakse viidatud delegeeritud määrus viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/2033 artiklile 13. 3.5. Muudatused kindlustustegevuse seaduses Seaduse täiendamine paragrahvi 87 lõikega 9. Antud muudatus tehakse eesmärgiga viia KindlTS kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2033 ja määrus 45 (EL) 575/2013 sätestavad, et kindlustusvaldusettevõtjat ega segakindlustusvaldusettevõtjat ei käsitleta finantseerimisasutusena (erinevalt teistest varahaldusettevõtjatest). Uue § 87 lõikega 9 lisatakse vastav täpsustus KindlTS-i. 3.6. Muudatused krediidiasutuste seaduses Seaduse täiendamine §-ga 138. Uue paragrahviga nähakse ette erinõuded investeerimisühinguna tegutsenud krediidiasutustele tegevusloa andmiseks. Nende sätetega võetakse üle CRDsse lisatud artikkel 8a. Lõikega 1 nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud ettevõtjale, kellel on tegevusluba Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 349–496) II jaotise kohaselt saanud tegevusloa taotluse esitamise kohustus kooskõlas KAS § 131 hiljemalt päeval juhul kui on täidetud teatud tingimused. Selleks peab vähemalt investeerimisühingu koguvara keskmine maht kuus, arvutatuna 12 järjestikuse kuu jooksul, on 30 miljardit eurot või rohkem või koguvara keskmine maht kuus, arvutatuna 12 järjestikuse kuu jooksul, on alla 30 miljardi euro ning ettevõtja kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate ettevõtjate, kes tegelevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega ja kellest iga üksiku ettevõtja vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro, konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem, mõlemad arvutatuna 12 järjestikuse kuu keskmisena. Lõige 2 täpsustab olukorda tegutsevatele investeerimisühingutele, andes neile võimaluse oma tegevusega edasi tegeleda kuni krediidiasutuse tegevusloa saamiseni. Lõige 3 näeb Finantsinspektsioonile ette kohustused teatud tingimustel teavitada nii ettevõtjat (investeerimisühingut) kui ka pädevaid järelevalveasutusi. Kui Finantsinspektsioon otsustab pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 95a kohase teabe saamist, et ettevõtjal on vajalik taotleda krediidiasutuse tegevusluba vastavalt käesoleva seaduse § 131, teavitab ta ettevõtjat ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 26 määratletud pädevat asutust ning võtab tegevusloa andmise menetluse teavitamiskuupäevast alates üle. Lõikega 4 kohustatakse Finantsinspektsiooni arvestama võimalusel juba neile esitatud järelevalvelist informatsiooni, mis on saadud kehtivate tegevuslubadega seotult. Paragrahvi 17 lõike 1 täiendamine punktiga 17. Kehtiv § 17 sätestab alused krediidiasutuse tegevusloa ja tunnuskoodi kehtetuks tunnistamisele. Muudatusega võetakse üle CRD artikkel 18 punkt (aa). Uue punktiga antakse Finantsinspektsiooni alus tunnistada krediidiasutuse tegevusluba kehtetuks kui krediidiasutus kasutab tegevusluba ainult määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tegevuseks ja tema koguvara keskmine maht on viiel järjestikusel aastal väiksem kui nimetatud artiklis sätestatud. Paragrahv 207 lõike 4 täpsustamine. Kehtiv § 207 sätestab nõuded kolmanda riigi konsolideerimisgrupi krediidiasutuse tegevuse alused. Lõikega 4 kehtestatakse kolmanda riigi konsolideerimisgrupi Euroopa Liidus asuvate varade koguväärtus arvutuse alused. Muudatusega täpsustatakse lõikes 4 sätestatud arvutuste aluseid nähes ette, et seal olev mõiste „finantsinstitutsioon“ hõlmab ka investeerimisühinguid. Paragrahvi 821 lõike 5 täiendamine teise lausega. Kehtivas §-s 821 on sätestatud nõuded likviidsusriski juhtimisele. Lõikes 5 on sätestatud krediidiasutuse kohustus arvestada õiguslikke, järelevalve ja ärilisi piiranguid, mis kehtivad tema äriüksustele likviidsuse tagamiseks täiendava kapitali andmisel ja tagatisega koormamata varade potentsiaalsetele ülekannetele nii Euroopa Majanduspiirkonnas kui ka sellest väljaspool. Uue lausega võetakse üle CRD artikkel 86 lõige 11. uue nõudena täpsustatakse, et kui see on vajalik tuleb tagatist hoida teise lepinguriigi või kolmanda riigi territooriumil, kelle valuutas nõuded on. 46 3.7. Muudatused Tagatisfondi seaduses Paragrahvi 25 muutmine. Kehtiva seaduse §-ga 25 on reguleeritud hoiuste tagamise ja hüvitamise ulatus. Lõike 21 muudatused tulenevad hoiuste tagamise direktiivi (2014/49/EL) artikkel 6 lõike 2 punktides b ja c nimetatud täiendavate hoiuste tagamise aluste üle võtmisest. Varasemalt oli Eesti tõlgendanud neid sätteid liikmesriigi valikuvõimalusena. Direktiivi nimetatud punktid näevad ette liikmesriikide kohustuse tagada hoiused suuremas ulatuses kui 100 000 eurot vähemalt kolm kuud kuid mitte kauem kui 12 kuud pärast summa krediteerimist või hetkest, mil selliseid hoiuseid oli võimalik seaduslikult üle kanda. Kui hoiused teenivad riigisiseses õiguses sätestatud sotsiaalseid eesmärke ning on seotud hoiustaja teatavate elusündmustega, nagu abiellumine, lahutus, vanaduspensionile jäämine, vallandamine, koondamine, invaliidistumine või surm või täidavad riigisiseses õiguses sätestatud eesmärke ja tulenevad kindlustushüvitiste või kuriteoga tekitatud tervisekahjustuste või väära süüdimõistmise eest määratud hüvitiste väljamaksmisest. Sellest tulenevalt on liikmesriigil valik otsustada selliste hoiuste täiendava tagatuse ulatus, ehk siis kui suures summas on need hoiused täiendavalt kaetud. Direktiiviga on antud võimalus liikmesriigil valida, kas täiendavat tagatust kohaldatakse minimaalselt 3 kuu või maksimaalselt 12 kuu jooksul peale nimetatud sätetes nimetatud rahaliste vahendite krediteerimist kontole. Eelnõus on pakutud sarnane kaetuse ja tagamise periood ehk kuus kuud, mida kohaldatakse juba kehtiva seaduse alusel füüsilise isiku elamukinnisvara võõrandamise tehingust laekunud raha täiendava tagamise korra. Ühtlasi tõstetakse eelnõuga täiendava hoiuse tagamise piirmäära seniselt 70 000 eurolt 100 000 eurole. Senine kehtinud täiendava eluasemelaenudest tingitud laekumise tagamise 70 000 euro ulatuses oli põhjendatud keskmise korteri tehingu hinnaga. Maa-ameti kinnisvaraturu ja hinnaindeksite analüüsist selgub, et näiteks 2020 a IV kvartalis tehti kokku 7407 korteriostu-müügitehingut 579 miljoni euro väärtuses, sealhulgas eluruumidega 6638. Enim on turuaktiivsus kasvanud esmamüükidega ehk uute korteritega, järelturu korteritega tehtud tehingute arvu kasv on väiksem. Eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus oli IV kvartalis 579 miljonit eurot, mis teeb keskmiseks tehinguväärtuseks 87 225 eurot. Suurlinnades ning osades kõrgema hinnaklassiga piirkondades aga siiski oluliselt kõrgem. Kui arvestada võimalikke sotsiaalsete sündmustega seotud laekumisi, on eelnõu kirjutajate arvates mõistlik täiendava hoiuste tagamise piirmäära tõsta 100 000 euroni. Seega inimesel, kelle hoius hüvitamisjuhtumi hetkel on kõrgem kui 100 000 eurot ja tal oleks sotsiaalsete sündmuste või muudest käesolevas lõikes sätestatud alustest tingitud laekumisi, oleksid needki täiendavalt 100 000 euro ulatuses kaetud (100 000+100 000 =200 000 euro ulatuses). Paragrahvi 38 täiendamine. Kehtiv § 38 sätestab hoiuse hüvitise määramise korra. Uue lõikega 12 sätestatakse selgesõnaliselt hoiustaja kohustus, esitada haldurile asjakohased dokumendid, mis tõendavad, et hoiustaja kontot on krediteeritud viimase kuue kuu jooksul seoses hoiustajale kuulunud elamukinnisvara võõrandamisega, või seoses abiellumise, abielu lahutamise, töö- või ametilepingu ennetähtaegse lõpetamisega tööandja algatusel või koondamisega, vanaduspensionile jäämise või invaliidistumisega või lähedase inimese surma või kindlustushüvitise, ohvriabi seaduse või riigivastutuse seaduse alusel õiguse mõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks määratud hüvitise või kriminaal- või väärteomenetluses kannatanule määratud hüvitiseks määratud summadega. Eelnimetud asjaolusid tõendavad dokumendid tuleb haldurile esitada mõistliku aja jooksul alates hoiuste peatamise päevast. Määratlemata õigusmõistet „mõistlik aeg“ kasutatakse õigusaktides sageli, et tagada normi piisav paindlikkus eluliste situatsioonide lahendamisel. Mõiste „mõistlik aeg“ sisustamisel tuleb vaadelda elulisi asjaolusid igas konkreetses asjas eraldi, selle eripärasid ja hoiustaja jaoks kaalul olevaid hüvesid. Tagatisfondile esitatavate nõuete üldine tähtaeg on kolm aastat. Paragrahvi 40 lõike 1 muutmine. Kehtiv § 40 reguleerib hoiuste hüvitiste väljamaksmist. Lõikega 1 saab hüvitise välja maksta ülekandega hoiustaja teatatud pangakontole või nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti või välisriigi krediidiasutuse kaudu. Muudatus ei muuda otseselt sisu, kuid selle 47 eesmärk on lisada õiguskindlust hüvitise väljamaksmisel, et muuta hüvitisprotsess sujuvamaks. Uus lõike 1 tekst toonitab võimalust hüvitist maksta agentpanga vahendusel. Paragrahvi 59 lõike 1 muutmine. Kehtiv § 59 reguleerib investeeringute hüvitise väljamaksmist. Lõikega 1 saab hüvitis välja maksta rahas ülekandega investori teatatud pangakontole, kusjuures maksmine toimub Tagatisfondi nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti krediidiasutuse kaudu. Muudatuse eesmärk on laiendada võimalusi hüvitise väljamaksmiseks ning hüvitisprotsessi sujuvamaks toimimiseks. Uue lõike 1 tekst võimaldaks hüvitist maksta agentpanga vahendusel ning ei oleks seega sõltuvuses ainult investoripoolsest teavitusest. 4. Terminoloogia Muudatustega lisatakse Eesti õigusesse uusi termineid, milleks on:  väike ja mitteseotud investeerimisühing – inglise keeles “small and non-interconnected investment firm”. Väikese ja mitteseotud investeerimisühingu mõiste on avatud määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1.  konsolideerimisgrupi kapitalitest – inglise keeles “the group capital test”. Konsolideerimisgrupi kapitalitesti mõiste on avatud määruse (EL) 2019/2033 artiklis 8.  nüüdispuhasväärtus – inglise keeles „net present value“ ( NPV) tähistab näitajat, mis võrdub tulevaste rahavoogude käesoleva hetke väärtuse ja investeeringu väärtuse vahega.  kliiriv liige - ettevõtja, kes osaleb keskses vastaspooles ja vastutab sellest osalusest tulenevate finantskohustuste täitmise eest. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas järgmiste EL aktidega ja nende muutmise aktidega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2034, 27. november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/87/EÜ, 16. detsember 2002, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL, 8. juuni 2011, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, 15. mai 2014, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012; 48  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/338, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses teabele esitatavate nõuete, tootejuhtimise ja positsioonipiirangutega ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/878 seoses nende kohaldamisega investeerimisühingute suhtes, et aidata kaasa COVID-19 kriisist taastumisele. Eelnõus esitatud sätete vastavust EL normidele väljendavad seletuskirja Lisas nr 1 esitatud tabelid. 6. Eelnõu mõjud 6.1. Sihtrühm ja keskkonna kirjeldus Eelnõu sihtrühm on eelkõige investeerimisühingud, Finantsinspektsioon, kaudsemalt investeerimisühingute kliendid (eraisikud ja ettevõtjad) ja investorid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2021/338 alusel üle võetud muudatused puudutavad samas kõiki finantsteenuseid osutavaid ettevõtteid, leevendades teatud informatsiooni avaldamise nõudeid. Sihtrühma suurus. Investeerimisühingutest kuulus 2020. aasta lõpu seisuga Finantsinspektsiooni järelevalve alla viis järelevalve subjekti: Admiral Markets AS, Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid, Aktsiaselts KAWE KAPITAL, Aktsiaselts KIT Finance Europe, AS Redgate Capital. Sel aastal on Finantsinspektsioonilt investeerimisühingu tegevusloa saanud Funderbeam Markets AS ja Grünfin AS. Eestis ei tegutse ühtegi välisriigi investeerimisühingu filiaali. Suurem osa nimetatud investeerimisühingutest langeks tõenäoliselt „klass 2“ kategooriasse (vt täpsemalt investeerimisühingute kategoriseerimise tingimusi käesoleva seletuskirja punktis 2.2). Üks investeerimisühing võiks langeda „klassi 3“, kuid see nõuab täpsemat hindamist, kas kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/2033 artiklis 12 antud tingimused (nn K-tegurid) on täidetud, muu hulgas näiteks, kas valitsetava vara väärus jääb alla 1,2 miljardi, kas investeerimisühingul on õigus hoida või hallata klientide raha või vara, kas investeerimisühing teeb tehinguid oma arvel või nimel, kas netopositsioonirisk ja tehingu vastaspoole makseviivituse risk on 0, kas investeerimisühingu bilansimaht ja bilansiväline maht on alla 100 miljoni euro ja aastane kogubrutotulu väiksem kui 30 miljonit eurot. Klientide all võib käsitleda kõiki investeerimisühingute kliente, nii neid, kes on juba sõlminud teenuse kasutamise leppe kui neid, kes plaanivad seda tulevikus teha. Investeerimisühingute sektor tegutseb suuresti piiriüleselt ning sellest johtuvalt hoitakse suures mahus mitteresidentide vahendeid. Seetõttu klientide arvu ei ole eelnõu autoritel andmete puudumisel võimalik täpsemalt määratleda, kuid potentsiaalseid kliente on väga palju. Eesti investorite arvu, keda võiks eelnõus olevad muudatused mõjutada eelnõu autorid väga täpselt hinnata ei oska, kuna iga investori riskiisu on erinev ja/või nende investorite käitumine võib sõltuda mitte ainult antud eelnõust, vaid ka keskkonna muutumisest, sh investorite endi võimalustest investeerida. Hinnangud Eesti kapitalituru osas on võimalik leida inglise keelsest kapitalituru diagnostika uuringust13. Niisamuti ei ole eelnõu autoritel andmete puudumisel võimalik hinnata välisinvestorite arvu. Ülevaade eelnõu kohaldamise keskkonnast. Taustaks on toodud lühike ülevaade Eesti keskkonnast, millele eelnõu kohaldub. Eesti finantssektor on rahvusvahelises võrdluses suhteliselt väike. Eesti Panga hinnangul tuleneb Eesti finantssektori suhteline väiksus nii turumajandusel põhineva finantssektori 13 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/diagnostic_report_on_the_estonian_capital_market.pdf 49 noorest east, Eesti sissetulekute ja säästude suhteliselt madalast tasemest ning era- ja valitsemissektori teiste riikidega võrreldes suhteliselt väikesest võlakoormusest. Finantsinspektsiooni hinnangul ning 2020. aasta lõpu seisuga teadaolevate näitajate põhjal jätkab investeerimisühingute sektori varade maht suhteliselt kiiret kasvu tänu kasumlikkusele. Kui 2018. aasta lõpus oli investeerimisühingute varade maht 60 miljonit eurot (vt joonis nr 3), siis 2020. aasta lõpus ületas varade maht juba üle 100 miljoni euro piiri. Joonis 3. Investeerimisühingute koguvarad ja klientide nimel ja arvel soetatud varad 2015-2020 a.14 Joonis 4. Investeerimisühingute turuosad Eestis varade mahu järgi 30.06.2021 seisuga15 Investeerimisühingud tegelevad peamiselt väärtpaberitehingute tegemisega nii enda kui ka kliendi nimel, väärtpaberite hoidmise ja väärtpaberiportfellide valitsemisega, väärtpaberipakkumiste ja väärtpaberiemissioonide korraldamise ja garanteerimisega ning investeerimisnõustamisega. Vastavalt Eesti Panga 2021. aasta Finantssektori Struktuuri Ülevaatele16 on lisaks Eestis tegevusloa alusel tegutsevatele investeerimisühingutele rohkem kui paar tuhat Euroopa Majanduspiirkonna riikides registreeritud investeerimisühingut Finantsinspektsiooni teavitanud, et soovivad Eestis piiriüleseid investeerimisteenuseid pakkuda. Hetkel nad tõenäoliselt Eestis väga aktiivselt oma teenuseid ei paku. 14 Eesti Panga Finantssektori Struktuuri ülevaade 2021. Kättesaadav: https://www.eestipank.ee/finantsstabiilsus/ulevaade-finantssektori- struktuurist. 15 Allikas: https://www.fi.ee/et/publikatsioonid/investeerimisuhingute-sektori-ii-kvartali-2021-ulevaade 16 Kättesaadav: https://www.eestipank.ee/finantsstabiilsus/ulevaade-finantssektori-struktuurist 50 Hetkel Eestis tegutsevad investeerimisühingud finantseerivad ennast 80% ulatuses omakapitaliga. Investeerimisühingute enda varade maht ehk bilansimaht oli 2021. a. II kvartali lõpus 103 miljonit eurot. Enamuse varadest moodustasid lühiajalised hoiused ja likviidsed võlakirjad, mille osatähtsus varades oli 42%. Investeerimisühingute hallatavad klientide varad suurenesid teises kvartalis olid 507 miljon eurot. Klientide varad on kasvanud peamiselt aktsiainstrumentide arvelt. Finantsinspektsioon on võimalike riskide seoses märkinud, et investeerimisühingute kauplemistulu on muutunud volatiilsemaks, sh on sagenenud kahjumid aktsiainstrumentidega kauplemiselt. Samas varade seis püsib likviidne ja kapitalinõudeid täidetakse keskmiselt piisava varuga. Siiski märgitakse, et investeerimisühingute üsna ulatuslik piiriülene tegevus teistes riikides ja tegevuse geograafiline laienemine tekitab arvestatavaid õigusvastavuse riske ning nõuab kaasnevaid investeeringuid sisekontrollisüsteemidesse. 6.2. Mõjude hindamine Euroopa Liidu õigusaktide menetlemisel a) mõjude hindamine seoses direktiiviga 2019/2034 ELi investeerimisühingute direktiivi eesmärk, mida eelnõuga Eesti õigusesse üle võetakse on tagada sarnasem regulatiivsete standardite kohaldamine ning ühtlustada investeerimisühingute finantsjärelevalvelisi praktikaid. Euroopa komisjon viis läbi ulatusliku küsitluse (call for evidence) õigusakti võimalikest mõjudest, mille tulemused on inglise keelsena saadavad nende veebilehelt: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/. Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud muudatuste mõju hinnati Euroopa komisjoni ettepanekute osas Eesti riigi seisukohtade kujundamisel. Vabariigi Valitsus kinnitas 1. märtsi 2018. a istungil Eesti seisukohad investeerimisühingute usaldatavusnõuete muutmise eelnõude kohta.17 Nimetatud seisukohtade, seletuskirja ja seal oleva mõjude hindamine käis kooskõlastusringil arvamuse avaldamiseks nii Finantsinspektsiooni, Eesti Panga kui turuosaliste juures. b) mõjude hindamine seoses direktiiviga 2021/338 Direktiiviga 2021/338 muudetakse MiFID 2 sätteid eesmärgiga aidata kaasa kiiremale COVID 19 põhjustatud kriisist taastumisele. Muudatustega leevendatakse muuhulgas kliendile esitatava teabe ning aruandluse nõudeid, et aidata vähendada ettevõtete halduskoormust, kahandamata seejuures märgatavalt investorite kaitset. Samuti on eesmärgiks leevendada kulusid ja tasusid, osutatud teenuseid, kliendi plaanitava tootevahetuse analüüsi ning tehingute parimat täitmist puudutava teabe ja aruannete nõudeid ning finantstoodete juhtimise nõudeid ning kaubatuletisinstrumentide positsioonipiirangute nõudeid, mis võimaldaks Euroopa Liidu tärkavatel kaubatuletisinstrumentide turgudel kiiremini kasvada. Kohandatakse nõudeid, mis tulenevad investorite kaitse põhimõtetest, kaotades eelkõige ära ebavajalikud ja mitteefektiivsed raporteerimise nõuded. See omakorda peaks aitama ettevõtetel säästa ressursse muudeks eesmärkideks ja aitama kaasa kiiremale taastumisele. Muudatuste mõju hinnati Euroopa Komisjoni ettepanekute osas Eesti riigi seisukohtade kujundamisel. Vabariigi Valitsus kinnitas 24. septembril 2020. a istungil Eesti seisukohad MiFID 2 muudatuste osas, mille eesmärk on aidata kaasa COVID 19 pandeemiast taastumisele.18 6.3. Mõju majandusele ja klientidele, sh eraisikutele ja ettevõtjatele Eelnõuga Eesti õigusesse üle võetud ELi nõuete sõnastuste täpsustamisega suurendatakse õiguskindlust ja arusaadavust. Muudatuste, mis tulenevad direktiivist 2019/2034 mõju majandusele on väike ja kaudne 17 https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/9b3f7041-a3c3-47a2-8d98-2cbfeb527f7c 18 https://m.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/dfd63f84-2f20-4ca2-958c- 06b031410f5c/Eesti%20seisukohad%20Euroopa%20Komisjonikapitaliturgude%20liidu%20taastepaketi%20kohta%20- %20COM(2020)%20280,%20COM(2020)%20281,%20COM(2020)%20282,%20COM(2020)%20283,%20COM(2020)%20337 51 ning olulisem mõju lühiajaline peale uute nõuete kehtima hakkamist. Usaldusväärsuse ja õiguskindluse suurenemisel finantssektoris peaks eelnõu autorite hinnangul olema positiivne mõju ka majandusele tervikuna. Muudatustega ei kaasne negatiivseid suundi majandusele. Ühtsed rahvusvahelised EL eripäradega proportsionaalsed nõuded investeerimisühingutele mõjutavad finantsturge ja majandust pigem tervikuna soodsalt. Majanduskeskkonnale üldiselt on aga eelnõu autorite hinnangul mõju praktiliselt siiski väike. Küll aga pankade usaldusväärsuse ja kriisikõlblikkuse kasv vähendab ohtu, et pankade päästmiseks ehk n-ö kriisilahendamiseks on vaja kasutada maksumaksjate raha. Direktiivi 2019/2034 muudatuste ülevõtmisega Eesti õigusesse leevendatakse kõige väiksemate ja mitteseotud investeerimisühingute nõudeid. Nendel muudatustel on soodne mõju alustavatele investeerimisühingutele, kes ei pea järgima regulatiivseid nõudeid samas ulatuses kui suured ettevõtted (varasemalt kohaldati kõikidele investeerimisühingutele sarnaseid nõudeid kui pankadele). See loob võimalusi innovatsiooni suurendamiseks ja uute investeerimisühingute Eesti turule sisenemiseks. Eelnõu autorite hinnangul üldine mõju positiivne. Sätestatud nõuetega kasvab õigusselgus ja finantssektori usaldusväärsus. Rahvusvaheliste standardite üle võtmine tõstab finantsettevõtjate konkurentsivõimet. Eelnõu autorite hinnangul võivad uute nõuete rakendumisega kaasneda regulatiivne kulu, eelkõige IT tehniliste lahenduste loomise ja süsteemide kooskõlla viimise tõttu. Arvulisi hinnanguid ettevõtjate sisemiste protseduurireeglite ümberkujundamise ja infotehnoloogiliste arendustööde kohta ei ole võimalik anda. Üksikasjalik informatsioon annab kindlasti parema ettekujutuse õiguse rakendamisega kaasnevast mõjust, kuid turuosalised on õiguse rakendamisega seotud tegevuste mõjude hindamisel piirdunud pigem tegevuste kaardistamisega ja hinnanud kaasnevaid mõjusid üldiselt (ettevõtjate konkreetsete arvuliste väärtuste andmisega kaasneks neil omakorda märkimisväärne aja- ja ressursikulu ega annaks ilmselt teistsugust tulemit, kui praegune üldine hinnang). Kuluefektiivsuse saavutamine pankade poolt on üks ärisaladuse alla kuuluvaid asju, mida ei olda avalikustama. Tegemist ei ole märkimisväärse mõjuga ühegi nimetatud mõju puhul võrreldes saadava hüvega. Kui investeerimisühing on juba asutatud, on seadustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmisega kaasneva mõju avaldumine pidev. Eelnõu tulemusel suureneb usaldusväärsus finantssektori suhtes, kuna õiguskindlus suureneb ning Finantsjärelevalve muutub usaldusväärsemaks klientide silmis. Ebasoovitava mõjuna võib juhtuda, et investeerimisühingud, kelle nõuded karmistuvad, võivad oma ajutiselt kasvanud kulusid katta teenuse hinna tõstmisega. Pikemas perspektiivis peaksid aga nõuded investeerimisühingutele muutuma proportsionaalsemaks ja asjakohasemaks võrreldes kehtiva õigusega, seetõttu tulevikus võiksid teenustasud klientidele pigem väheneda. Ühtlasi võib mõju tuleneda sellest, et seaduse jõustamisel võib tekkida muudatusi investeerimisühingute üld-, toote- või lepingutingimustes, mis mõjutavad kliente. Tegemist ei ole olulise mõjuga ühegi nimetatud mõju puhul ning tõenäoliselt avaldub mõju pigem nõuete jõustumise järgselt suhteliselt lühiajaliselt. Eelnõu ei mõjuta reaalsektori ettevõtjate halduskoormust. Halduskoormus kodanikele võib, kuid ei pruugi tõusta, kuid see oleneb sellest, kas näiteks pangad võivad oma kasvanud kulusid katta teenuse hinna tõstmisega klientidele. Mis puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2021/338 muudatuste Eesti õigusesse ülevõtmist, siis aitab ettevõtjate administratiivse koormuse vähendamine soodustada investeerimist reaalmajandusse ja vähesel määral võimaldab ka äriühingutel vabastada ressursse COVID-19 kriisi tagajärgedega tegelemiseks. MiFID 2 ei võimaldanud täielikult saavutada eesmärki võtta meetmeid nii, et arvestataks piisavalt iga investorite kategooria eripäraga (st jaeklientide, kutseliste klientide ja võrdsete vastaspooltega). Praktika on näidanud, et mõni neist nõuetest ei ole alati investorite kaitset suurendanud vaid hoopis takistanud investeerimisotsuste sujuvat täitmist. Seetõttu leevendatakses teatud nõudeid, et lihtsustada investeerimisteenuste osutamist ja investeerimist. Kuna nõudeid leevendatakse ainult selliste informatsiooni avaldamise nõuete osas, mida siiani investorid ei kasutanud või ainult 52 kutselistele investorite puhul (juhul kui nad saavad informatsiooni mujalt), siis ei hinda käesoleva eelnõu koostajad mõjusid investoritele oluliseks. Seega direktiivi 2021/338 ülevõtmisel Eesti õigusesse puuduvad muud negatiivsed suundumised (mh riskid, mis puudutavad investorite kaitse põhimõtteid) kuna muudatused on tehtud ainult sellistes nõuetes ja sellises ulatuses, kus suudetakse tagada investorite täielik informeeritus ja jaeinvestorite kaitse põhimõtete tagamine. Järgmises tabelis on täpsemalt selgitatud käesoleva eelnõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2021/338 ülevõtmisel tehtud muudatuste mõjusid nii ettevõtjatele kui investoritele (mh kuidas potentsiaalseid riske on maandatud). Muudatus Muudatuse sisu Mõju ettevõtjatele Mõju investoritele Teabe paberil Hetkel on vaikevalikuks see, Muudatus vähendab Investorid saavad endiselt valida esitamise kui et investoritele saadetakse ettevõtjate kulutusi ja teabe esitamist paberil juhul kui nad vaikevaliku teave paberil. Eelnõu kiirendab investeerimise seda eelistavad. Samuti peab kaotamine muudatuste kohaselt protsessi. ettevõtja neid sellisest võimalusest esitatakse dokumendid alati teavitama. Seega ei too muudatus elektroonilises vormis kui kaasa olulist muutust jaeinvestoritele jaeklient pole avaldanud kuna nad saavad endiselt valida teabe soovi saada teave paberil. saamise sellises vormis nagu nad soovivad. Kulude ja tasude Eelnõuga kehtestatakse erand Muudatus vähendab Kuna kutselised kliendid ja võrdsed avalikustamise kulude ja tasude ettevõtjate koormust kulude vastaspooled üldiselt seda teavet ei erand avalikustamisele juhul kui ja tasude teabe esitamisel kasuta, siis ei too tegemist on kutseliste kutselistele klientidele ja avalikustamisnõude tühistamine klientide või võrdsetele võrdsetele vastaspooltele. neile kaasa suuri muudatusi. Veelgi vastaspooltega (v.a. enam, kliendid saavad teavet investeerimisnõustamise ja Ka sidevahendi abil muudest allikatest enam portfelli valitsemise teenuste sõlmitud tehingu puhul on individualiseeritult (ehk teavet mida puhul). ettevõtja kohustatud nad täpselt vajavad). jaeinvestorile esitama sama Kui finantsinstrumendi teabe, mis varem (olugi, et Muudatused, mis võimaldavad teabe ostmise või müümise muudatuse kohaselt võib esitamist viivitamata pärast tehingut kokkulepe sõlmitakse seda teha pärast tehingu juhul kui finantsinstrumendi ostmise sidevahendi abil, mis ei sooritamist) ei vähene selle või müümine toimub sidevahendi võimalda eelnevalt anda muudatusega seoses abil vähendavad investorite jaoks teavet kulude ja tasude kohta, ettevõtja jaoks seda riski, et selle aja jooksul kui võib investeerimisühing administratiivsed teavet esitatakse muutuks teatud juhtudel esitada kulude kohustused. finantsinstrumendi hind nende jaoks ja tasude teabe elektroonilisel ebasoodsamaks. andmekandjal viivitamata pärast tehingu sõlmimist. Aruandlusnõuete Võrdsete vastaspoolte ja See muudatus leevendab Tehingujärgsed aruanded sisaldavad leevendamine kutseliste investorite suhtes ei ettevõtjate mh kahjumit kajastavaid aruandeid, kohaldata enam ex post avalikustamiskohustusi ja mida ei peeta investoritele aruandlusnõudeid (nendele võimaldab keskenduda kasulikuks. Veelgi enam, need osutatud teenuste kohta). sellise informatsiooni võivad olla mõnele kliendile pakkumisele, mis on segadust tekitavad, sest näitavad vaid Kutselised kliendid saavad võrdsetele vastaspooltele ja lühiajalist vaadet ja võivad teatud siiski valida, et neile kutselistele klientidele juhtudel soodustada n-ö aruandlusnõudeid relevantsem. karjakäitumist. kohaldataks. Võrdsed vastaspooled ja kutselised kliendid saavad endale relevantse informatsiooni muudest allikatest, seega ei kujuta see muudatus ette olulist mõju nende informeeritusele. 53 Parimal viisil Hetkel kehtivad MiFID 2-st Parima täitmise aruannete Parima täitmise aruandeid (nii nagu täitmise aruannete tulenevad nõuded, mille peatamine vähendab need on praegusel kujul) loevad peatamine kohaselt peab kauplemiskoht ettevõtjate administratiivset investorid harva. Seda tõendab (ajutine – peatatud esitama parima täitmise koormust (mh kulusid) ja eelkõige väga madal allalaadimiste kaheks aastaks ehk aruandeid, mis peavad olema nad saavad vastavaid arv veebisaitidel. Investorid saavad kuni 28. veebruarini tasuta ja allalaetavad ressursse kasumlikumalt üldjuhul info teistest allikatest ja 2023)19. masinloetavas vormis (nagu kasutada. seega ei ole parima täitmise on määratletud Euroopa aruannete peatamisel olulist mõju Komisjoni delegeeritud investorite informeeritusele. määruses (EL) 2017/575 ehk RTS 2720). Käesoleva eelnõuga peatatakse ajutiselt parima täitmise aruanded, kuni põhjalik analüüs aruannete võimaliku lihtsustamise kohta on läbi viidud. Tulude-kulude Juhul kui tegemist on Sobivuse hindamise raames Muudatus puudutab vaid kutselisi analüüsi esitamise kutseliste klientidega, peavad ettevõtjad hankima kliente. Kuna nad saavad sama nõude kaotatakse käesoleva teavet kliendi kohta, et informatsiooni muudest allikatest, leevendamine eelnõuga ära nõue esitada koostada kulude-tulude siis ei ole mõju oluline. Lisaks saavad (kutseliste klientide kulude-tulude aruanne. analüüs juhul kui nad kutselised kliendid nõuda siiski puhul) Kutselise kliendi nõudel tuleb vahetavad väärtpabereid endale vastavate aruannete esitamist. selliseid aruandeid siiski kestva ärisuhte raames. esitada. Kutseliste klientide puhul See muudatus võimaldab samuti on selline nõue hetkel kutselistel klientidel vahetada oma ettevõtjale liialt koormav. investeerimisstrateegiaid ilma Kuna käesoleva eelnõuga viivitusteta. kaotatakse ära vastav „vaikimisi“ nõue kutselistele investoritele, siis väheneb ettevõtjate administratiivne koormus ja nad saavad vabanenud ressursse suunata muudeks tegevusteks. Tabel nr 3. Muudatuste mõjud ettevõtetele ja investoritele 6.4. Muud mõjud Eelnõu rakendamine ei too endaga kaasa muudatusi fiskaalpoliitikas. Eelnõu ei mõjuta otseselt elu- ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või regionaalset arengut. Eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavat koormust riigieelarvele. Seaduse rakendamine ei ole seotud kohaliku omavalitsustega ning seega otsene mõju neile puudub. Eelnõu mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on väike või olematu. Töökoormus, eelnõu autorite hinnangul jääb avalikule sektorile samaks. Üldine usaldusväärsuse kasv finantssektori ja majanduskeskkonna vastu tervikuna suurendab majanduskeskkonna tõhusust, mis on kaudselt kasuks ka riigiasutustele ja omavalitsustele. Eelnõu mõjutab eelkõige Finantsinspektsiooni ja Tagatisfondi tegevust. 6.5. Mõju Finantsinspektsioonile 19 MiFID 2 täieliku ülevaatamise käigus 2021. aastal hindab Euroopa Komisjon, kas parimal viisil täitmise aruannete esitamise nõue tuleks jäädavalt kaotada. 20 Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/575, 8. juuni 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad täitmiskohtade poolt tehingute täitmise kvaliteedi kohta avaldatavat teavet. 54 Finantsjärelevalve teostamise seisukohast on oluline tagada koostöö asjakohaste asutuste vahel. Samuti on vaja tagada Finantsinspektsiooni juhtimise tulemuslikkus. Seaduses sätestatud nõuded mõjutavad Finantsinspektsiooni tegevust ning seaduse jõustumisega võib vähesel määral tõusta töökoormus ja kulud. Finantsinspektsioon on finantsjärelevalve subjektide poolt täielikult rahastatav seetõttu täiendavat kulu riigieelarve tähenduses nende kulude tõusmisega ei kaasne. Finantsinspektsiooni rahastamise põhimõtted on sätestatud Finantsinspektsiooni seadusega. Finantsinspektsiooni suurimad rahastajad on krediidiasutused, eelkõige pangad. Eelnõu kirjutajatel ei ole võimalik hinnata Finantsinspektsiooni töökoormuse kasvu töötundides ega ka rahalisi suurusi kuludele, mis on tingitud eelnõu sätetest. Samas ei kaasne eelnõu koostajate hinnangul seaduse jõustumisega järelevalvekulude tõusu subjektidele. Täpsemalt rahastatakse Finantsinspektsiooni tegevust järelevalve- ja menetlustasudest, mida maksavad pangad, investeerimisühingud jt järelevalvesubjektid. Järelevalvetasude võrdlus aastate 2019 ja 2020 kohta on toodud järgmises tabelis. Tabel nr 4. Finantsinspektsioon järelevalvetasu 2019/2020 tuhandetes eurodes21 Finantsinspektsiooni tegevust kavandab ja kontrollib Finantsinspektsiooni nõukogu, mis koosneb kuuest liikmest ning nõukogu esimees on Eesti Vabariigi rahandusminister. Finantsinspektsiooni tööd juhib neljaliikmeline juhatus, kes kollektiivse juhtimisorganina langetab otsuseid häälteenamuse alusel. Juhatuse tegevust juhib juhatuse esimees. Eelnõu mõjutab Finantsinspektsiooni igapäevatööd, kuna järelevalvel tuleb järele valvata uute reeglite rakendamist turuosaliste poolt, niisamuti hakkavad eelnõuga kehtima ajakohastatud nõuded järelevalve teostamisele ja nõuete kohaldamisele. Eelnõu muudatused, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2021/338 ülevõtmisest Eesti õigusesse puudutavad peamiselt äriühingute kohustusi avaldada teavet investoritele, mistõttu Finantsinspektsioonile need otsest mõju ei avalda. Siiski on mõni muudatus seotud ka Finantsinspektsiooni aruandluskohustustega. Kui praegu peab äriühing Finantsinspektsiooni igal aastal teavitama investeerimistegevuse kõrvaltegevuse erandi kasutamisest (VPTS § 47 lõike 1 punkt 9), siis käesoleva eelnõu muudatuste kohaselt tuleb seda teha vaid Finantsinspektsiooni nõudmisel. Seega peab Finantsinspektsioon edaspidi iseseisvalt hindama, kas on vajalik taotleda, et äriühing põhistaks, et investeerimistegevust selles äriühingus saaks käsitleda kõrvaltegevusena. 21 Allikas: Finantsinspektsiooni 2020. aastaraamat: https://www.fi.ee/et/publikatsioonid/finantsinspektsiooni-aastaraamat-2020 55 Positsioonipiirangute korra muutmine ei too samuti Finantsinspektsioonile kaasa olulisi mõjusid. Praegu peab Finantsinspektsioon seadma kauplemiskohtades kaubeldavate kaubatuletisinstrumentide ja majanduslikult samaväärsete börsiväliste lepingute netopositsiooni suuruse piirangud ja neid kohaldama. Kuna positsioonipiirangute kord on osutunud uute kaubaturgude arenguks ebasoodsaks, vabastatakse tekkivad kaubaturud positsioonipiirangu korra kohaldamisalast. Selle asemel peaks Finantsinspektsioon positsioonipiiranguid kohaldama vaid kriitilise tähtsusega või oluliseks peetavatele kaubatuletisinstrumentidele, millega kaubeldakse kauplemiskohtades, ning nendega majanduslikult samaväärsetele börsivälistele lepingutele. Eelnõuga sätestatakse ka, et Finantsinspektsioon peab keskse finantsjärelevalve asutusena (st kui põllumajandustoorme tuletisinstrumendi või kriitilise tähtsusega või olulise kaubatuletisinstrumendiga kaubeldakse mitmes riigis ja Eestis kaubeldakse neist suurima kauplemismahuga) rakendama meetmeid koostöö korraldamiseks teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega. Finantsinspektsioonile sellel muudatusel aga hetkel otsest mõju ei ole kuna Eestis puudub vastav kaubanduskeskkond. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavat koormust riigieelarvele. Seaduse rakendamine ei ole seotud kohaliku omavalitsustega ning seega otsene mõju neile puudub. Seaduses sätestatud nõuded mõjutavad Finantsinspektsiooni tegevust ning seaduse jõustumisega võib tõusta töökoormus. Finantsinspektsioon on finantsjärelevalve subjektide poolt täielikult rahastatav, seetõttu täiendavat kulu riigieelarve tähenduses nende koormuse tõusmisega ei kaasne. Finantsinspektsiooni rahastamise põhimõtted on sätestatud Finantsinspektsiooni seadusega. Finantsinspektsiooni suurimad rahastajad on pangad. 8. Rakendusaktid Eelnõuga seotud rakendusaktid puuduvad ja olemasolevaid rakendusakte ei ole vaja muuta. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, välja arvatud selle § 1 punktid 7, 9, 23, 25 – 29, 42 – 50 ja 76, millega võetakse üle direktiiv (EL) 2021/338 (ehk MiFID 2 muudatused) ja mis jõustuvad 2022. aasta 28. veebruaril. Jõustumistähtajad on seotud eelnõuga ülevõetavate direktiivide ja nendega seotud määruste jõustumistähtaegadega. Direktiiv (EL) 2019/2034 (ehk IFD) pidi tegelikult jõustuma juba 2021. aasta 26. juunil (samal kuupäeval jõustus ka seotud määrus (EL) 2019/2033 ehk IFR). 10. Huvirühmade kaasamine ja eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on varasemalt esitatud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Justiitsministeeriumile, Finantsinspektsioonile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Eesti Pangale, MTÜ-le FinanceEstonia, Eesti Pangaliidule ning kõikidele investeerimisühingutele. Varasemate ettepanekute põhjal on koostatud märkuste tabel (Lisa 2). Põhjendatud juhtudel on märkustega arvestatud. Käesolevaga esitatakse eelnõu Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. 56 Algatab Vabariigi Valitsus 2021 (allkirjastatud digitaalselt) 57 LISA 1 EL direktiivide ja eelnõu kohaste sätete võrdlustabelid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2034, 27. november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL („IFD“) Ülevõetav IFD artikkel Eesti seaduse säte Kommentaarid Artikkel 1 N/A22 Artikkel 2 VPTS § 1 Artikli 3 lõike 1 punkt 1 N/A Direktiivi artikkel 50, mis kasutab antud terminit, on Eesti õigusesse üle võetud üldisemal kuju, viidates kõikidele ’finantsjärelevalve subjektidele’ (vt FIS § 47 lõiked, 3 ja 31, § 471 lõiked 2 ja 21). Seega ei ole vajalik seda terminit Eesti õiguses defineerida. Artikli 3 lõike 1 punkt 2 N/A (VPTS § 48) Artikli 3 lõike 1 punkt 3 N/A (ÄS § 384) Artikli 3 lõike 1 punkt 4 N/A (VPTS § 82) Artikli 3 lõike 1 punkt 5 N/A (FIS § 2) Artikli 3 lõike 1 punkt 6 N/A (VPTS § 101) Artikli 3 lõike 1 punkt 7 N/A (VPTS § 82) Artikli 3 lõike 1 punkt 8 N/A (VPTS § 101) Artikli 3 lõike 1 punkt 9 N/A (VPTS § 101) Artikli 3 lõike 1 punkt 10 N/A (VPTS § 101) Artikli 3 lõike 1 punkt 11 N/A (VPTS § 101) Artikli 3 lõike 1 punkt 12 N/A (SoVS § 3 lõige 1 punkt Kuna Eestis reguleerib meeste ja naiste vahelist 1) võrdset kohtlemist soolise võrdõiguslikkuse seadus (SoVS), siis ei ole vajalik vastavat terminit üle võtta. Tasustamissätete juures viidatakse SoVS-le. Artikli 3 lõike 1 punkt 13 N/A (VPTS § 81) Artikli 3 lõike 1 punkt 14 N/A (VPTS § 101) Artikli 3 lõike 1 punkt 15 N/A (VPTS § 2301 lõige 2) Artikli 3 lõike 1 punkt 16 N/A (VPTS § 1844 lõige 1) Artikli 3 lõike 1 punkt 17 N/A (VPTS § 1844 lõige 5) Artikli 3 lõike 1 punkt 18 § 93 Artikli 3 lõike 1 punkt 19 N/A (VPTS § 40) Artikli 3 lõike 1 punkt 20 N/A (VPTS § 101) Artikli 3 lõike 1 punkt 21 N/A (VPTS § 101) Artikli 3 lõike 1 punkt 22 N/A (VPTS § 43) Artikli 3 lõike 1 punkt 23 N/A (ÄS § 306) Artikli 3 lõike 1 punkt 24 N/A (ÄS § 316) Artikli 3 lõike 1 punkt 25 VPTS §2369 lõige 2 Artikli 3 lõike 1 punkt 26 VPTS §2369 lõige 2 Artikli 3 lõike 1 punkt 27 N/A Artikli 3 lõike 1 punkt 28 N/A (ÄS § 6) Artikli 3 lõike 1 punkt 29 N/A (ÄS § 6) Artikli 3 lõike 1 punkt 30 N/A Artikli 3 lõike 1 punkt 31 N/A (VPTS § 101) Artikli 3 lõike 1 punkt 32 N/A (VPTS § 101) Artikli 3 lõike 1 punkt 33 N/A (VPTS § 101) Artikli 3 lõige 2 N/A Artikli 4 lõige 1 N/A (FIS) Artikli 4 lõige 2 N/A (FIS, VPTS §-d 230, 2301) 22 „N/A“ käesolevas dokumendis viitab sellele, et muudatust ei ole vaja üle võtta. Juhul kui vastav säte on juba Eesti õiguses olemas, siis on see toodud sulgudes vastavas lahtris. 58 Artikli 4 lõige 3-4 N/A (FIS) Artikli 4 lõige 5 N/A (VPTS § 551 lõige 2, VPTS § 2303) Artikli 4 lõige 6 N/A (VPTS § 85 lõige 1 punkt 10) Artikli 5 lõiked 1 ja 3 VPTS § 94 lõige 2 Artikli 5 lõige 2 VPTS § 94 lõige 7 Artikli 5 lõige 4 VPTS § 94 lõige 8 Artikli 5 lõige 5 VPTS § 94 lõige 9 Artikli 5 lõige 6 N/A Artikkel 6 N/A Pole asjakohane kuna Eestis teeb krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste järelevalvet samuti Finantsinspektsioon Artikkel 7 N/A (FIS, 5. ptk) Artikkel 8 N/A (FIS § 5 lõige 3, § 47 punkt 11, § 471 lõige 41, § 54 lõige 41) Artikli 9 lõiked 1-4 VPTS § 93 lõike 1 punktid 1-4 Artikkel 10 N/A Artikkel 11 VPTS § 93 lõige 2 Artikkel 12 N/A (FIS) Artikli 13 lõige 1 VPTS § 2362 lõige 4 Artikli 13 lõiked 2-5 VPTS § 2362 lõiked 12, 13, 14 Osaliselt on artikli 13 lõigete 2-5 nõuded kaetud ka VPTS § 2361 lõigetega 3-6 Artikli 13 lõige 6 VPTS § 2362 lõige 11 Artikli 13 lõige 7 N/A Artikli 13 lõige 8 N/A Artikli 13 lõige 9 N/A Artikli 14 lõiked 1-2 VPTS § 2361 lõiked 11- 12 Artikli 15 lõiked 1-4, 6 N/A (FIS § 54) Artikli 15 lõige 5 FIS § 54 lõike 4 punkt 3. Artikkel 16 FIS § 471 lõige 11 Artikkel 17 N/A (VPTS § 113) Artikli 18 lõike 1 punkt a VPTS § 23710 Artikli 18 lõike 1 punktid b, c, f VPTS § 2378 Artikli 18 lõike 1 punktid d ja e VPTS § 23727 Artikli 18 lõike 1 punkt g VPTS § 23784 Artikli 18 lõike 1 punkt h N/A Karistused vastavate sätete rikkumise eest on konsolideeritud RahaPTS-i. Artikli 18 lõike 1 punkt i VPTS § 23760 Artikli 18 lõike 2 punkt a VPTS § 230 lõige 41 Artikli 18 lõike 2 punkt b N/A (VPTS §-id 234 ja 235) Artikli 18 lõike 2 punkt c VPTS § 235 lõike 1 punktid 6 ja 7 Artikli 18 lõike 2 punkt d-f N/A (VPTS § 2341) Artikli 18 lõige 3 FIS § 5 lõige 2 Artikli 19 punkti a alapunktid i) VPTS § 2303 - vi) Artikli 19 punkti b alapunktid i) VPTS § 2303 - iii) Artikli 19 punkti b alapunkt iv) N/A (VPTS § 2303 lõige 1) Artikli 19 punkt c VPTS § 232 lõige 11 Artikli 20 lõiked 1-2 VPTS § 230 lõige 41 Artikli 20 lõige 3 N/A (VPTS § 230 lõige 42) Artikli 20 lõige 4 N/A (VPTS § 230 lõige 41) Artikkel 21 FIS § 462 lõige 32 Artikkel 22 N/A FIS § 502 ja 503 sõnastus vaadatakse üle koos nn „vilepuhujate“ eelnõuga, mis sätestab täpsemad reeglid ja mehhanismid kõikide turuosaliste suhtes. Artikkel 23 N/A 59 Artikkel 24 lõige 1 VPTS § 822 lõige 2 Artikkel 24 lõige 2 VPTS § 401 lõike 6 punkt 1, VPTS § 822 lõige 2 Artikkel 25 VPTS § 401 Artikkel 26 N/A Võetud üle ka muude, täpsemate, IFD 2. ptk, 2. jao sätetega. Artikkel 27 VPTS § 1102 Artikli 28 lõige 1 VPTS § 833 lõige 1 Artikli 28 lõige 2 VPTS § 833 lõige 2 Artikli 28 lõige 3 VPTS § 833 lõige 3 Artikli 28 lõige 4 VPTS § 833 lõiked 4 - 6 Artikli 28 lõige 5 VPTS § 833 lõige 7 Artikli 29 lõige 1 VPTS § 822 lõiked 2-6 Artikli 29 lõige 2 VPTS § 822 lõige 7 Artikli 29 lõige 3 VPTS § 401 lõige 1 Artikli 29 lõige 4 N/A Artikkel 30 VPTS § 792 Artikkel 31 VPTS § 793 lõige 13 Artikkel 32 VPTS § 793 Artikkel 33 VPTS § 794 Artikli 34 lõige 1, lõige 4 VPTS § 1101 lõige 6 (esimene lause) Artikli 34 lõige 2 N/A Artikli 34 lõige 3 N/A Artikli 34 lõige 4 (teine lause VPTS § 1101 lõige 7 punkt 3 Artikkel 35 N/A Artikli 36 lõige 1 VPTS § 230 lõige 5 Artikli 36 lõige 2 (esimene VPTS § 230 lõige 51 lause) Artikli 36 lõige 2 (teine lause) VPTS § 401 lõike 6 punkt 2 Artikli 36 lõige 2 (kolmas lause) VPTS § 230 lõige 11 Artikli 36 lõige 3 VPTS § 2303 lõige 11 Artikli 36 lõige 4 N/A Artikli 37 lõige 1 VPTS § 23610 lõiked 1-2 Artikli 37 lõige 2 VPTS § 23610 lõige 3 Artikli 37 lõige 3 VPTS § 23610 lõiked 4-6 Artikli 37 lõige 4 N/A Artikkel 38 VPTS § 230 lõige 11 Artikli 39 lõige 1 N/A (VPTS § 234) Artikli 39 lõige 2 (a) VPTS § 235 punkt 9 Artikli 39 lõige 2 (b) N/A (VPTS § 235 punkt 5) Artikli 39 lõige 2 (c) VPTS § 235 punkt 10 Artikli 39 lõige 2 (d) VPTS § 235 punkt 11 Artikli 39 lõige 2 (e) N/A (VPTS § 235 punkt 1) Artikli 39 lõige 2 (f) VPTS § 235 punkt 12 Artikli 39 lõige 2 (g) VPTS § 235 punkt 13 Artikli 39 lõige 2 (h) VPTS § 235 punkt 14 Artikli 39 lõige 2 (i) N/A (VPTS § 235 punkt 2) Artikli 39 lõige 2 (j) VPTS § 235 punkt 15 Artikli 39 lõige 2 (k) VPTS § 235 punkt 16 Artikli 39 lõige 2 (l) N/A (VPTS § 235 punkt 3) Artikli 39 lõige 2 (m) VPTS § 235 punkt 17 Artikli 39 lõige 3 VPTS § 108 lõiked 6 ja 7 Artikli 40 lõige 1 VPTS § 23611 lõige 1 Artikli 40 lõige 2 VPTS § 23611 lõige 2-3 Artikli 40 lõige 3 VPTS § 23611 lõige 4 Artikli 40 lõige 4 VPTS § 23611 lõige 5 Artikli 40 lõige 5 § 2307 lõige 6 Artikli 40 lõige 6 N/A Artikli 40 lõige 7 VPTS § 401 lõike 6 punkt 3 60 Artikli 41 lõige 1 VPTS § 23612 lõige 1 Artikli 41 lõige 2 VPTS § 23612 lõiked 2-3 Artikli 42 lõige 1 VPTS § 23613 lõige 1, VPTS § 401 lõike 6 punkt 4 Artikli 42 lõige 2 VPTS § 23613 lõige 2 Artikli 42 lõige 3 VPTS § 23613 lõige 3 Artikli 42 lõige 4 VPTS § 23613 lõige 4 Artikli 42 lõige 5 VPTS § 23613 lõige 5 Artikli 42 lõige 6 N/A Artikkel 43 N/A Finantsinspektsioonil on Eestis nii järelevalveasutuse kui ka kriisilahendusasutuse ülesanded Artikli 44 punktid a ja c VPTS § 1101 lõike 7 punktid 1 ja 2, VPTS § 401 lõige 5 Artikli 44 punkt b VPTS § 110 lõige 6, VPTS § 401 lõige 5 Artikli 45 lõige 1 FIS § 462 lõige 10 Artikli 45 lõige 2 N/A Artikli 46 lõige 1 VPTS § 2301 lõike 2 punkt 1 Artikli 46 lõige 2 VPTS § 2301 lõike 2 punkt 2 Artikli 46 lõige 3 VPTS § 2301 lõike 2 punkt 3 Artikli 46 lõige 4 VPTS § 2301 lõige 21 Artikli 46 lõige 5 VPTS § 2301 lõige 22 Artikli 46 lõige 6 VPTS § 2301 lõiked 23 ja 24 Artikkel 47 N7A (FIS § 47 lõige 9) Artikli 48 lõige 1 FIS § 475 lõige 1 Artikli 48 lõige 2 punkt a N/A (FIS § 475 lõike 2 punkt 6) Artikli 48 lõige 2 punkt b N/A (FIS § 475 lõike 2 punkt 1) Artikli 48 lõige 2 punkt c FIS § 475 lõike 2 punkt 8 Artikli 48 lõige 2 punkt d FIS § 475 lõike 2 punkt 9 Artikli 48 lõige 2 punkt e N/A (FIS § 475 lõike 2 punkt 2) Artikli 48 lõige 2 punkt f N/A (FIS § 475 lõike 2 punkt 4) Artikli 48 lõige 3 FIS § 475 lõige 11 Artikli 48 lõige 4 N/A Artikli 48 lõige 5 FIS § 475 lõige 11 Artikli 48 lõige 6 FIS § 475 lõike 6 punkt 1 Osaliselt kaetud ka muude FIS § 475 lõike 6 punktidega. Artikli 48 lõige 7 N/A Artikli 48 lõige 8 N/A Artikli 49 lõige 1 FIS § 475 lõige 31 Artikli 49 lõige 2 FIS § 475 lõige 32 Artikli 49 lõige 3 FIS § 47 lõige 91 Artikli 49 lõige 4-5 FIS § 47 lõige 92 Artikkel 50 N/A (FIS § 47 lõiked, 3 ja 31, FIS § 471 lõiked 2 ja 21) Artikkel 51 VPTS § 2301 lõige 2 Artikkel 52 VPTS § 79 lõige 11 Artikli 53 lõige 1 VPTS § 2369 lõige 2 Artikli 53 lõige 2 VPTS § 2361 lõige 11 Artikkel 54 N/A Artikli 55 lõiked 1 ja 2 VPTS § 2301 lõige 4 Artikli 55 lõige 3 VPTS § 2301 lõige 41 Artikkel 56 FIS § 471 lõige 10 Artikli 57 lõige 1 (a-b) N/A (FIS § 53 lõike 2 punktid 1-12) Artikli 57 lõige 1 (c) FIS§ 53 lõike 3 punkt 3 Artikli 57 lõige 1 (d) FIS § 53 lõige 3 punkt 6 61 Artikli 57 lõiked 2-3 N/A (FIS § 53 lõige 4) Artikli 57 lõiked 4-5 N/A Artikkel 58 N/A Artikkel 59 N/A Artikkel 60 N/A (IFS § 334 lõike 3 punkt 3) Artikkel 61 N/A (IFS § 334 lõike 3 punkt 3) Artikli 62 punkt 1 N/A (KAS § 1 punkt 3) RRM eelnõu muudatus Artikli 62 punkt 2 Artikli 62 punkt 3 N/A (KAS § 1 punkt 6) RRM eelnõu muudatus Artikli 62 punkt 4 Säte viitas CRR terminile, mida pole vaja siseriiklikult üle võtta. Artikli 62 punkt 5 N/A Kuna Eestis on ainult üks järelevalveasutus, siis pole vaja üle võtta. Artikli 62 punkt 6 KAS § 138 Artikli 62 punkt 7 KAS § 17 lõige 1 punkt 17 Artikli 62 punkt 8 N/A Artikli 62 punkt 9 KAS 207 lõike 4 punktid 1 ja 2 Artikli 62 punkt 10 N/A Artikli 62 punkt 11 FIS § 474 Artikli 62 punkt 12 FIS § 54 lõige 4 punkt 3 Artikli 62 punkt 13 N/A Artikli 62 punkt 14 N/A Artikli 62 punkt 15 KAS § 821 lõige 5 Artikli 62 punkt 16 N/A Artikli 62 punkt 17 N/A (KAS § 97) RRM eelnõu muudatus Artikli 62 punkt 18 N/A (FIS § 47 lõiked 8, 9, 11 ja 12) Artikli 62 punkt 19 FIS § 475 lõige 11, FIS § 471 lõige 12 Artikli 62 punkt 20 N/A (FIS § 54 lõiked 1 ja 2) Artikli 62 punkt 21 N/A Artikli 62 punkt 22 VPTS § 94 lõike 3 kehtetuks tunnistamine Artikli 62 punkt 23 VPTS § 94 lõike 3 kehtetuks tunnistamine Artikli 62 punkt 24 FIS § 53 lõike 3 punkt 7 (KAS § 103 lõige 4; FIS § 54 lõige 5) Artikli 63 punkt 1 FELS § 2 lõige 2 punkt 2 Artikli 63 punkt 2 FELS § 17 lõige 23, § 17 lõige 92 Artikli 64 punkt 1 VPTS § 59 lõike 1 punkt 7 Artikli 64 punkt 2 VPTS § 56 lõike 1 punkt 1 Artikli 64 punkt 3 VPTS § 671; § 461 lõige 13 Artikli 64 punkt 4 VPTS § 652 lõige 5 Artikli 64 punkt 5 N/A (VPTS § 1371 lõige 11) (RRM eelnõu muudatus) Artikli 64 punkt 6 N/A (FIS § 47 lõiked 2-4) Artikli 64 punkt 7 N/A Kuna Eesti turul ei ole hetkel ühtegi investeerimisühingut, mis muutuks IFR/IFD muudatuste jõustumisel krediidiasutuseks („klass 1“), siis ei ole selle üleminekusätte Eesti õigusesse ülevõtmine vajalik. Artikkel 65 N/A Artikkel 66 N/A Artikkel 67 N/A Artikkel 68 N/A Artikkel 69 N/A 62 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/49/EL, 16. aprill 2014 , hoiuste tagamise skeemide kohta (OJ L 173, 12.6.2014, p. 149–178) („DGSD“) Ülevõetav DGSD artikkel Eesti seaduse säte Kommentaarid Artikkel 6 par 2 punktid b ja c TFS § 25 lõige 21 ja § 38 lõige 12 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2021/338, 16. veebruar 2021, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL seoses teabele esitatavate nõuete, tootejuhtimise ja positsioonipiirangutega ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/878 seoses nende kohaldamisega investeerimisühingute suhtes, et aidata kaasa COVID-19 kriisist taastumisele Muudetav EL õigusakti Eesti seaduse säte Kommentaarid artikkel Artikli 1 punkti 1 alapunkt a VPTS § 47 lõike 1 punkt 9 ja (Artikli 2 lõike 1 punkt j) lõige 13 Artikli 1 punkti 1 alapunkt b Euroopa Komisjoni volitused (Artikli 2 lõige 4) Artikli 1 punkti 2 alapunkt a VPTS § 871 lõige 22 (Art 4 lg 1 p 8a) Artikli 1 punkti 2 alapunkt b VPTS § 8217 lõige 2 (Artikli 4 lõike 1 punkt 44a) Artikli 1 punkti 2 alapunkti c VPTS § 1636 lõike 11 punkt 1 (Artikli 4 lõike 1 punkt 59) Artikli 1 punkti 2 alapunkt d VPTS § 86 lõige 6 (Artikli 4 lõike 1 punkt 62a) Artikli 1 lõike 1 punkti 2 VPTS § 1636 lõike 1 punkt 3 Üle võetud mõiste sisu alapunkt e (Artikli 4 lõike 1 punkt 65) Artikli 1 punkt 3 (Artikkel VPTS § 8217 16a) Artikli 1 punkti 4 alapunkt a VPTS § 87 lõige 21 (Artikli 24 lõige 4) Artikli 1 punkti 4 alapunkt b VPTS § 86 lõiked 6 ja 7 (Artikli 24 lõike 4 punkt 5a) Artikli 1 punkti 4 alapunkt c VPTS § 856 lõiked 13 ja 14 (Artikli 24 lõike 4 punkt 9a) Artikli 1 punkt 5 (Artikli 25 VPTS § 871 lõige 22 lõige 2) Artikli 1 punkt 6 (Artikli 27 VPTS § 2724 lõige 3) Artikli 1 punkt 7 (Artikli 27 Euroopa Komisjoni volitused lõige 6) Artikli 1 punkt 8 (Artikkel VPTS § 892 29a) Artikli 1 punkt 9 (Artikli 30 VPTS § 461 lõige 1 lõige 1) Artikli 1 punkti 10 alapunkt VPTS § 1637 lg 1 ja 7; § 1636 a (Artikli 57 lõige 1) lõiked 1-11 Artikli 1 punkti 10 alapunkt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitused b (Art 57 lõige 3) Artikli 1 punkti 10 alapunkt VPTS § 1639 lõige 11 b (Artikli 57 lõige 4) Artikli 1 punkti 10 alapunkt VPTS § 1639 lõige 2; § 1639; c (Artikli 57 lõiked 6, 7 ja 8) § 16310 Artikli 1 punkti 11 alapunkt VPTS § 16311 lõige 11 a (Artikli 58 lõige 1) 63 Artikli 1 punkti 11 alapunkt VPTS § 16312 b (Artikli 58 lõige 2) Artikli 1 punkt 12 VPTS § 2011 – 2012 Artikli 1 punkt 13 Euroopa komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu volitused Artikli 1 punkt 14 Euroopa komisjoni volitused Artikkel 2 RRM eelnõu üleminekusätted Artikkel 3 Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa komisjoni volitused Artikkel 4 Ülevõtmissäte Artikkel 5 Euroopa komisjoni volitused Artikkel 6 Direktiivi jõustumissäte Artikkel 7 Direktiivi adressaate määratlev säte 64 LISA 2 MÄRKUSTE TABEL „VÄÄRTPABERITURU SEADUSE JA SELLEGA SEONDUVALT TEISTE SEADUSTE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU“ JUURDE Arvestatud/ mitte arvestatud/ Nr. Ettepaneku sisu RMi kommentaar selgitatud/ Teadmiseks võetud I. kooskõlastusring FINANTSINSPEKTSIOON 1. Eelnõu § 1 punktidega 1), 44) – 47) ning 49) sätestatakse, et Teadmiseks Muudatusi, mis käsitlevad ELi karistusmäärad vastavate punktidega muudetavates VPTS-i võetud õiguses kõrge määraga trahvide paragrahvides on füüsilisele isikule maksimaalselt 300 ülevõtmist menetletakse trahviühikut ning juriidilisele isikule 400 000 eurot. Valdaval käesolevast eelnõust eraldi. Hetkel määral on sätete aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu on siseriiklikult võimalik direktiiv (EL) 2019/2034 (edaspidi IFD) artikli 18 lõikest 1 juriidilisele isikule määrata tulenevad alused. Karistusmäärade tõstmise vajalikkust on maksimaalselt trahv kuni 400 000 selgitatud ka eelnõu seletuskirja punkti 3.1 esimeses lõigus ning eurot. seda on põhjendatud finantssektori eripära ja käibemahtude suurusega, mis nõuab ka proportsionaalseid karistusi, et olla motiveeriv. Sama põhimõte nähtub ka IFD artikli 18 lõike 1 viimases lõigus. Finantsinspektsiooni hinnangul ei saavutata eelnõu praegusel kujul tehtud muudatustega eelnõu enda kui ka IFD artikli 18 lõike 1 viimases lõigus sätestatud eesmärki, sest karistusmäärade suurused ei ole vastavad finantssektori eripäradele. Kõige selgemalt nähtub eelnõu puudujääk IFD artikli 18 lõike 2 punktidest d) ja f), mille kohaselt artikli 18 lõikes 1 esimeses lõigus osutatud halduskaristused ja muud haldusmeetmed peavad hõlmama, et juriidilise isiku puhul rahaline halduskaristus on kuni 10% ettevõtja eelmise majandusaasta kogu aastasest netokäibest…/ (punkt d) ning füüsilise isiku puhul on halduskaristus kuni 5 000 000 eurot…/ (punkt f). Eelnevast tulenevalt ei ole eelnõu § 1 punktidega 1), 44) – 47) ning 49) tehtavad muudatused kooskõlas IFD-dega kui ka laiemalt eelnõu seletuskirjas seatud eesmärkidega. 2. Eelnõu § 1 punktiga 46) muudetavas VPTS § 237 27 vanas kui Selgitatud Juriidilise isiku vastutust ka uues sõnastuses on paragrahviga ette nähtud üksnes puudutvad muudatused on esitatud juriidilise isiku vastutus. See tähendab, et puudub sama teo Riigikogule (Justiitsministeeriumi karistatavus füüsilise isiku tasandil. Kuivõrd juriidilise isiku poolt ettevalmistatud eelnõu). vastutus on derivatiivne, eeldab see, et tema huvides teo toime Need karistusseadustiku pannud füüsilise isiku teo või tegevusetuse puhul oleks täidetud muudatused näevad ette üksnes süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü. Sellest johtuvalt soovime juriidilise isiku vastutuse teada, kas seaduseelnõu koostaja on analüüsinud üksnes võimaldamise, kuid ei muuda juriidilise isiku vastutusekoosseisu rakendamise võimalikkust juriidilise isiku derivatiivse karistusõiguse teooria ja praktika valguses. Kuigi nendime, et vastutuse põhimõtteid. Iga teo usaldatavusnõuete rikkumine füüsilise isiku tasandil ei pruugi faktilise toimepanija (füüsilise teenida normi tegelikku eesmärki, siis seni, kuni isiku) tegu ei saa omistada alati Finantsinspektsiooni menetlusliigiks on väärteomenetlus (mitte juriidilise isikule, mistõttu vajab aga nt halduskaristusmenetlus vms) ja peame selle juriidilise isiku vastutuse menetlemisel juhinduma karistusõiguse põhimõtetest, teeme problemaatika põhjalikumat ühtlasi ettepaneku nii kõnealune kui ka muud võimalikud käsitlemist ja lahendamist. analoogsed koosseisud, mis hetkel on karistatavad üksnes Füüsilise isiku vastutuse koosseis juriidilise isiku puhul, muuta karistatavaks ka füüsilise isiku ei lahenda meie hinnangul puhul. juriidilise isiku vastutusele võtmisega seonduvaid probleeme. 65 3. Eelnõu § 1 punktiga 13) muudetakse muu hulgas VPTS § 79 3, Arvestatud/ Rahandusministeerium arvestab mille uute lõigete 10 – 12 kohaselt on Finantsinspektsioonil selgitatud Finantsinspektsiooni ettepanekuga õigus suurendada (lõige 10) või vähendada (lõige 11) VPTS § ja muudab eelnõud nii, et jätab 793 lõikes 9 toodud piirmäära või otsustada täpselt § 793 lõigete direktiivist tuleneva diskretsiooni 2, 5 ja 8 kohaldumist (lõige 12). Samas nähtub IFD artikli 32 vastavaid piirmäärasid suurendada lõigetest 5 – 7, et vastav diskretsioon on jäetud liikmesriigile. või vähendada kasutamata. Eelnevast tulenevalt on küsitav, kas vastava diskretsiooni võib liikmesriik delegeerida edasi IFD mõistes pädevale asutusele. 4. Eelnõu § 1 punktiga 14) muudetakse muu hulgas VPTS § 822 . Arvestatud Nimetatud paragrahvi oluliseks aluseks oleva IFD artikli 29 lõike 1 IV lõigu kohaselt peaksid investeerimisühingud IFD artikli 29 lõike 1 punktis (a) nimetatud riski tõhusa juhtimise vahendina kaaluma muu hulgas kutsekindlustuse sõlmimist. Samasugune selgitus on lisatud ka eelnõu seletuskirjas eelnõu VPTS § 822 selgituste juurde. Eelnõus ei nähtu, et vastav säte või selle eesmärk oleks piisavalt selgelt nähtav eelnõust või kehtivast regulatsioonist, mistõttu tuleks Finantsinspektsiooni hinnangul lisada vastav säte selgemalt eelnõusse. Lisaks tuleks vastava paragrahvi lõikes 3 ära kustutada lause „käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korra“, sest eelnõu VPTS § 822 lõige 2 tuleneb IFD artiklist 24, mis sätestab ICAAP korra ja riskide katmise omavahenditega, samas kui eelnõu VPTS § 822 lõige 3 tuleneb IFD artiklist 29, mis sätestab üldise riskijuhtimise nõude. IFD-s endas puudub samas vastav viide, ehk viide üldisest riskijuhtimisest ICAAP korra ja omavahenditega riskide katmise regulatsioonile. 5. Eelnõu § 1 punktiga 24) täiendatakse VPTS-i § 1101 lõikega 6. Arvestatud Nimetatud lõikes tuleks sõna „avalikustab“ asendada sõnaga „edastab“, sest asjakohane teave avalikustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 (edaspidi IFR) artikli 51 alusel, mistõttu oleks antud sõnastus regulatsioone dubleeriv ning ei vastaks täpselt IFD artikli 34 lõikes 1 sätestatule. Eelnevast tulenevalt tuleks säte kehtestada järgnevas sõnastuses: „(6) investeerimisühing edastab koos majandusaasta aruandega inspektsioonile (EL) 2019/2033 artiklis 51 nimetatud teabe tasustamispoliitika ja -tavade kohta. Investeerimisühing annab inspektsioonile ka teavet selliste investeerimisühingus töötavate füüsiliste isikute kohta, kelle töötasu on majandusaastal miljon eurot või rohkem, sealhulgas teavet nende töökohustuste, asjaomase ärivaldkonna, töötasu, tulemustasu ja pensionimaksete kohta. Inspektsioon edastab teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele“ 6. Eelnõu § 1 punktiga 28) muudetakse VPTS § 230 lõiget 5. Arvestatud/ Vastav täiendav selgitav säte Nimetatud paragrahvi üheks aluseks on IFD artikli 36 lõige 1, selgitatud lisatud eelnõu § 230 lõikesse 51. mille teises lõigus sätestatakse, et artikli 36 lõike 1 kohaldamisel võtavad pädevad asutused nõuetekohaselt arvesse, kas investeerimisühingul on sõlmitud kutsekindlustus. Eelnõu poolt välja pakutud VPTS § 230 lõike 5 sõnastuses vastav säte puudub ning sätet ei nähtu ka eelnõu teistes paragrahvides. Eelnevast tulenevalt tuleb eelnõu sõnastust muuta, et see hõlmaks ka IFD artikli 36 lõike 1 teises lõigus sätestatut. 7. Eelnõu § 1 punktiga 30) muudetakse VPTS § 230 1 lõiget 2. Arvestatud Nimetatud paragrahvi punktis 2 ja 3 on segafinantsvaldusettevõtja defineerimiseks viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 66 1 punktile 21. Ettepanek oleks asendada nimetatud viide IFR artikli 4 lõike 1 punktiga 58. Eelnevat arvestades oleks VPTS § 2301 lõike 2 punktide 2 ja 3 sõnastus järgnev: „2) Eestis registreeritud investeerimisühingu emaettevõtja on Eestis registreeritud investeerimisvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkti 57 tähenduses või segafinantsvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkti 58 tähenduses; 3) Eestis ja mõnes teises lepinguriigis registreeritud investeerimisühingute emaettevõtja on Eestis registreeritud investeerimisvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkti 57 tähenduses või segafinantsvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkti 58 tähenduses.“. 8. Eelnõu § 1 punktiga 31) täiendatakse VPTS § 2301 lõigetega 21 Arvestatud – 24 . Eelnõu VPTS 2301 lõike 21 suhtes tuleks täpsustada, et arvesse võetavates liikmesriikides asuvad konsolideerimisgruppi kuuluvad investeerimisühingud. Eelnevast arvestades oleks VPTS § 2301 lõike 21 sõnastus järgnev: „(21 ) Kui Eestis ja muus lepinguriigis registreeritud kahe või enama investeerimisühingu emaettevõtjaks on mitu investeerimisvaldusettevõtjat või segafinantsvaldusettevõtjat, mille peakontorid asuvad nii Eestis kui ka muus lepinguriigis, millest igaühes asub konsolideerimisgruppi kuuluv investeerimisühing, teeb inspektsioon konsolideeritud järelevalvet ja kontrollib vastavust kapitalitestile üksnes juhul, kui Eestis registreeritud investeerimisühing on konsolideerimisgruppi kuuluvatest investeerimisühingutest suurima bilansimahuga.“. 9. Eelnõu § 1 punktiga 32) muudetakse VPTS § 2301 lõiget 4. IFD Arvestatud artikli 55 lõike 1 kohaselt, tuleks IFD artikli 55 lõikeid 2 ja 3, mis on VPTS § 2301 lõike 4 aluseks, rakendada olukorras, kui tegemist on kahe või enama investeerimisühinguga. Eelnõu sõnastuses vastav täpsustus puudub. Eelnevat arvestades tuleks VPTS § 2301 lõike 4 sõnastust muuta järgnevalt: „(4) Kui kahe või enama investeerimisühingu, kelle emaettevõtja peakontor asub kolmandas riigis, konsolideerimisgrupi üle ei teosta konsolideeritud finantsjärelevalvet lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus ning kui inspektsiooni ja teiste asjassepuutuvate lepinguriikide väärtpaberiturujärelevalve asutuste ühisel hinnangul ei ole kolmanda riigi järelevalveasutuse teostatav finantsjärelevalve investeerimisühingu konsolideerimisgrupi üle samaväärne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 I osas ja muudes asjakohastes õigusaktides kehtestatud nõuetele vastava konsolideeritud järelevalvega, teostab finantsjärelevalvet investeerimisühingu konsolideerimisgrupi üle vastavalt omavahelisele kokkuleppele inspektsioon või mõne teise asjassepuutuva lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus, kes teeks konsolideerimisgrupi üle järelevalvet juhul, kui emaettevõtja oleks asutatud Euroopa Liidus. Kõikidest käesoleva lõike alusel tehtud otsustest tuleb teavitada muid asjakohaseid väärtpaberiturujärelevalve asutusi, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Komisjoni.“. 67 10. Eelnõu § 1 punktiga 36) muudetakse VPTS § 235 sissejuhatava Arvestatud lauseosa ja sõnastatakse järgmiselt: „Inspektsioonil on õigus ettekirjutusega muu hulgas:“. Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole vastav muudatus vajalik. Finantsinspektsiooni hinnangul on Finantsinspektsioonil piisavad võimalused meetmete rakendamiseks ka olukordades, mis pole selgelt VPTS § 235 punktides sätestatud, kaetud olemasoleva VPTS § 235 punktiga 8, mille kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega esitada muid nõudmisi väärtpaberituru kutselise osalise tegevust reguleerivate õigusaktide täitmiseks. 11. Eelnõu § 1 punktiga 38) täiendatakse VPTS §-i 235 punktidega Arvestatud Rahandusministeerium arvestab 9) – 17), millega olemuslikult võetakse üle IFD artikli 39 lõikes /selgitatud Finantsinspektsiooni 2 toodud punktides a) – m) sätestatu. Samas nähtub, et IFD tähelepanekuga. Õigusselguse artikkel 39 lõige 2 punkt i) ei ole VPTS-i selgelt üle võetud. eesmärgil täpsustatakse VPTS § Kuigi olemasoleva VPTS § 235 punktide 1) ning 2) oleks 235 punkti 2 vastavalt IFD artikli võimalik saavutada teoreetiliselt sama tulemus, oleks 30 lõike 2 punktile i. Finantsinspektsiooni hinnangul õigusselguse huvides eelistatum, kui VPTS § 235 punktide loetelu sisaldaks selgemalt ka IFD artikli 30 lõike 2 punktis i) toodud alust. Eelnev on seda veel olulisem, et sätestab meetme rakendamisel ka eelduse: „kui piiramine või keelustamine ei too kaasa investeerimisühingu makseviivitust“. 12. Eelnõu § 1 punktiga 43) täiendatakse seadust muu hulgas §-ga Arvestatud 23611. Nimetatud paragrahvi lõike 1 punkti 1 tuleks täiendada sõnadega „või ebapiisavalt kaetud“, et paremini peegeldada IFD artikli 40 lõike 1 punkti a) sõnastust. Eelnevast tulenevalt tuleks säte kehtestada järgnevas sõnastuses: „1) investeerimisühingut ohustavad riskid või investeerimisühing tekitab teistele olulisi riske ja need ei ole kaetud või on ebapiisavalt kaetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõudega;“. 13. Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse VPTS-i §-ga 1102 . Samas Selgitatud Käesoleva eelnõuga tunnistatakse nähtub, et lisatud paragrahv dubleerib sõna-sõnalt olemasoleva VPTS § 110 lõige 31 kehtetuks. VPTS § 110 lõikes 31 viidatud KAS § 92 lõikes 8 sätestatud Sellega kaob ära dubleeriv säte. regulatsiooni. Eelnevast tulenevalt dubleeriks lisatav säte juba olemasolevat regulatsiooni. Finantsinspektsiooni ettepanek on, kas i) loobuda uue sätte loomisest või ii) kustutada viide VPTS § 110 lõikes 31 KAS § 92 lõikele 8. Täiendavad ettepanekud seoses IFR-i regulatsiooni jõustumisega 14. VPTS §1101 lõikes 1 nõutud riskijuhtimise ja kapitali Arvestatud adekvaatsuse arvutamise kohta teabe avalikustamise nõue ei ole kooskõlas määruse 2019/2033 artiklis 47 sätestatud nõuetega. Palume VPTS §1101 lõike 1 nõuded üle vaadata ja viia need vastavusse määruse 2019/2033 nõuetega. VPTS §1101 lõike 1 tühistamise puhul palume tühistada ka sama paragrahvi lõige 3. 15. Palume tunnistada kehtetuks VPTS §1101 lõikes 2 sätestatud Arvestatud avalikustamise nõuded ja lõikes 4 ja 5 sätestatud sama teabe Finantsinspektsioonile esitamise nõuded, sest sama regulatiivsusega ulatuslikumad avalikustamise nõuded on sätestatud IFR artiklites 49 ja 50, mida täpsustavad Komisjoni rakenduslikud tehnilised standardid. Finantsinspektsioonile 68 avalikustamisele kuuluvate andmete kohustus sätestatakse Komisjoni rakendusliku tehnilise standardiga. 16. Palume täiendada VPTS §108 sättega, mis annaks Mitte Juhime tähelepanu, et sätted, mis rahandusministrile õiguse kehtestada IFR alusel kehtestatud arvestatud/ annavad rahandusministrile õiguse järelevalveliste aruannete edastamise vormi. IFR artikli 49 selgitatud kehtestada järelevalveliste lõikega 2 ja artikli 54 lõikega 3 kehtestatavate rakenduslike aruannete vormi, on juba olemas standardite, mis reguleerivad järelevalvele aruannete esitamist, VPTS § 108 lõigetes 3 ja 4. Kuna eelnõu kohaselt esitatakse aruanded järelevalve poolt määratud nimetatud sätted on üldise andmevahetuse formaadis. sõnastusega, hõlmates ka IFR alusel kehtestatud järelevalveliste aruannete vormi, siis ei näe me vajadust uue sätte loomiseks. Muud ettepanekud VPTS-i muutmiseks 1. Ettepanek täiendada VPTS § 55 lõikega 11 järgmises Arvestatud sõnastuses: Finantsinspektsioon pakub välja täienduse VPTS regulatsiooni, et parandada tegevusloa menetluste läbiviimise võimekust. Krediidiandjate ja –vahendajate seadus sätestab analoogse õiguse Finantsinspektsioonile krediidiandjate ja –vahendajate tegevusloa menetluses ning tegemist on Finantsinspektsiooni jaoks olulise sättega eriti juhtudel, kus menetluse käigus või lõpu poole tehakse mitmeid olulisi muudatusi, mis vajavad täiendavat aega esitatud andmete ja dokumentide analüüsimiseks. Samuti selgitab nimetatud säte, et taotlejal on kohustus viivitamata teavitada muudatustest ning esitada sellekohased andmed ja dokumendid Finantsinspektsioonile. Eelnevast tulenevalt tuleks VPTS § 55 lisada lõige 11 järgnevas sõnastuses: “(11 ) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal tehakse muudatusi käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata Finantsinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud kujul. Kui muudatus on oluline, võib Finantsinspektsioon lugeda menetlustähtaja alguseks selle olulise muudatuse kättesaamise hetke. Sellisel juhul peab Finantsinspektsioon teatama taotlejale uuest menetlustähtajast.”. 2. Ettepanek muuta VPTS § 109 lõiget 3: Arvestatud Kehtiva VPTS § 109 lõike 3 kohaselt on investeerimisühingutel kohustus esitada vastavas lõikes loetletud dokumendid mitte hiljem kui majandusaastale järgneva aasta 1. maiks. Investeerimisühingutel puuduvad piirangud, mille kohaselt peaks investeerimisühingu majandusaasta ja kalendriaasta ühtima. Eelnevast tulenevalt ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul otstarbekas investeerimisühingute kui ka finantsjärelevalve huvisid silmas pidades siduda VPTS § 109 lõikes 3 toodud dokumentide esitamise kohustus kindla kuupäevaga. Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks vastavat sõnastust muuta ning asendada „1. maiks“ sõnadega „nelja kuu jooksul“, tagades seeläbi regulatsiooni paindlikkuse järelevalve subjektide kui ka teostaja jaoks. Eelnevast tulenevalt tuleks säte kehtestada järgnevas sõnastuses: „(3) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek ja otsus ning üldkoosoleku protokolli väljavõte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta esitatakse inspektsioonile kahe nädala 69 jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui majandusaastale järgneva nelja kuu jooksul.“ Ettepanek FIS-i ja seonduvate normide täiendavaks täpsustamiseks 1. Ettepanek muuta FIS § 39 lõige 2 punkti 2 Arvestatud Kehtiv FIS § 39 lõige 2 punkt 2 näeb ette, et investeerimisühingu või välisriigi investeerimisühingu Eesti filiaali korral 0,15 kuni 0,75 protsendiga investeerimisühingu või vastava Eesti filiaali varast; Teeme ettepaneku muuta FIS § 39 lõike 2 punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt: „2) investeerimisühingu või välisriigi investeerimisühingu Eesti filiaali korral 0,05 kuni 0,3 protsendiga investeerimisühingu või vastava Eesti filiaali varast.“ Investeerimisühingute järelevalvetasu mahuosa määr kehtivas seaduses ei ole konkureerimisvõimeline teiste Euroopa Liidu riikidega, mistõttu tuleks järelevalvetasu mahuosa määrasid langetada. Tasude langetamine omab küll mõju Finantsinspektsiooni eelarvele, ent arvestades, et investeerimisühingute arv Eesti turul ei ole see märkimisväärne, siis järelevalvetasu mahuosa langetamine ei mõjuta Finantsinspektsiooni eelarvet oluliselt. Samas muutub Eesti finantsturg investeerimisühingutele läbi järelevalve mahuosa tasude langetamise atraktiivsemaks ning seeläbi võidavad enim kliendid, mistõttu on kokkuvõttes selline muutus pigem positiivne. 2. FIS § 39 täiendamine lõikega 31 Selgitatud Rahandusministeerium arvestab Finantsinspektsiooni ettepanekuga Kehtiva FIS § 39 lõike 3 kohaselt vara FIS-i tähenduses on lisada täiendav selgitus selle vastavalt õigusaktidele konsolideerimata bilansi vara kirjete kohta, mida ei arvestata summa kokku. investeerimisühingu bilansi vara kirjete hulka. Siiski ei näe Teeme ettepaneku lisada FIS § 39 uus lõige 31 alljärgnevas Rahandusministeerium vajadust sõnastuses: dubleerida vara mõistet FIS § 39 „(31) Investeerimisühingu vara käesoleva seaduse tähenduses lõike 3 tähenduses (mis FIS on vastavalt õigusaktidele konsolideerimata bilansi vara kirjete üldisest loogikast tulenevalt summa kokku ja bilansi vara kirjete hulka ei arvata hõlmab niikuinii ka investeerimisühingu klientidele kuuluvat vara, mida investeerimisühingu vara). investeerimisühing haldab oma nimel, kuid kliendi huvides, ja Rahandusministeerium teeb kajastab oma bilansis.“. täpsustava muudatuse FIS § 39 lõikesse 22, kus sätestab, et Eeltoodud muudatust on vaja praktilistel kaalutlustel. „Investeerimisühingu bilansi vara Olukorras, kus investeerimisühing kajastab kliendi varasid oma kirjete hulka ei arvata bilansis, võttes selleks selgesõnalise kirjalikus vormis investeerimisühingu klientidele nõusoleku, on tegemist investeerimisühingu varaga, millelt kuuluvat vara, mida tuleks kehtiva seaduse kohaselt arvestada järelevalvetasu investeerimisühing haldab oma mahuosa nõutud suuruses. Selleks, et hoida järelevalvetasu nimel, kuid kliendi huvides, ja mahuosa suurus investeerimisühingutel kajastab oma bilansis.“ konkurentsivõimelisena, tuleks teha seadusesse erand, mis ei suurendaks investeerimisühingute järelevalvetasu mahuosa suurust ning seeläbi tagaks ka investeerimisühingutele selguse järelevalvetasu mahuosa arvestamisel. 3. Seoses FIS § 39 lõike 31 loomisega, tuleb lisada Arvestatud investeerimisühingute aruandluse jaoks vajalik muudatus ka Rahandusministri 28.11.2008 määrusesse nr 40 „Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja 70 välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord“ . See on vajalik selleks, et FI-l oleks andmed järelevalvetasu arvutamiseks. Kehtivas investeerimisühingute aruandluses vajalik eristus (investeerimisühingute bilansis kajastatav klientide vara) puudub ning see ei sisalda järelevalvetasude arvutamiseks vajalikke andmeid. Muutus investeerimisühingute varade mahu arvestusel toob investeerimisühingute jaoks kaasa täiendava aruandluskohustuse MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM 1. Eelnõus võetakse siseriiklikkusse õigusesse üle mitmeid EL Arvestatud Seletuskirja täiendatud. direktiive, mille üks peamine eesmärk on suurendada finantssektori õiguskindlust ja usaldusväärsust. Eelnõu seletuskirja majandusliku mõjude analüüsis samas ei tule välja muudatuste reaalne mõju majandusele, nentides et see on pigem väike või positiivne. Leiame, et majanduslike mõjude analüüs vajab täpsustamist ning lähtuda tuleks mõjude hindamise metoodikast, mille on välja töötanud Justiitsministeerium ja Riigikantselei. Muuhulgas tuuakse mõjude hindamise metoodikas välja, et majandusliku mõju hindamisel tuleb uurida, kuidas mõjutavad eelnõus tehtavad muudatused järgnevaid valdkondi: ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus, sh konkurents ja turu toimivus, mõjud väikeettevõtlusele ja alustavatele ettevõtetele ning investeeringutele ja innovatsioonile. II. kooskõlastusring FINANTSINSPEKTSIOON 1. VPTS-i täiendatakse § 401 lõikega 1 Arvestatud VPTS § 401 lõikest 1 kustutatakse viide VPTS § 1101 lõike 7 punktile Kommentaar: Eelnõu § 1 punkti 39 kohaselt tunnistatakse 1 ja täiendatakse viidetega VPTS § VPTS § 1101 kehtetuks, mistõttu ei ole Finantsinspektsiooni 1103 lõikele 1 ja VPTS § 1103 hinnangul viide VPTS § 1101 lõike 7 punktile 1 toodud sättes lõike 2 punktile 3. asjakohane. Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 (edaspidi IFD) artikli 25 lõikest 1 tulenevalt ei kohaldata väikese ja mitteseotud investeerimisühingute suhtes artiklit 34, mis on käesolevas Eelnõus VPTS § 1103 lõike 1 ja lõike 2 punkti 3 aluseks. Väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud ei avalda ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2033 (edaspidi IFR) artiklis 51 nimetatud teavet. Ettepanek: Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks VPTS § 401 lõikest 1 välja jätta viide VPTS § 1101 lõike 7 punktile 1 ning täiendada viidetega VPTS § 1103 lõikele 1, VPTS § 1103 lõike 2 punktile 3, kuivõrd nimetatud sätted ei peaks väikese ja mitteseotud investeerimisühingu suhtes olema kohaldatavad. 2. VPTS-i täiendatakse § 401 lõikega 5 Arvestatud VPTS § 401 lõikest 5 (uus lõige 2) kustutatakse viide § 1101 lõike 7 Kommentaar: Eelnõu § 1 punkti 39 kohaselt tunnistatakse punktile 1 ja lisatakse viide § 1103 VPTS § 1101 kehtetuks, mistõttu ei ole Finantsinspektsiooni lõike 2 punktile 1. hinnangul viide § 1101 lõike 7 punktile 1 toodud sättes asjakohane. Ettepanek: Vastavalt Eelnõu seletuskirjale peaks § 401 lõikes 5 olema viide § 1103 lõike 2 punktile 1. Teeme ettepaneku muuta nimetatud lõiku vastavalt kirjeldatule. 71 3. Eelnõu § 1 punkt 28, VPTS-i täiendamine §-ga 892 Arvestatud Asendame mõiste „kutseline osaline“ mõistega „kutseline Ettepanek: Nii Eelnõus kui ka seletuskirjas kasutada mõistet investor“. “kutseline investor” mõiste “kutseline osaleja” asemel. Mõistet “kutseline investor” on kasutanud Eelnõu koostaja ka näiteks VPTS paragrahvi 86 lõigetes 6 ja 7 muudatuse juures. Lisaks on mõiste “kutseline investor” reguleeritud VPTS § 6 lõikes 2. 4. Eelnõu § 1 punkt 38, VPTS-i § 110 täiendamine lõikega 6 Selgitatud Kuna VPTS § 401 lõikes 1 ja 5 on juba piiratud § 110 lõike 6 (6) Inspektsioon võib nõuda, et investeerimisühing avaldaks kohaldamisala väikestele ja enda kohta käivaid avalikke andmeid lisaks käesolevas mitteseotud paragrahvis nimetatud aruannetele ka oma veebilehel ja investeerimisühingutele, kes muudes teabekanalites. emiteerivad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse Kommentaar: Finantsinspektsiooni hinnangul on antud sätte kuuluvaid instrumente ja sisu ebaselge. Eelnõu seletuskirja kohaselt on VPTS § 110 investeerimisühingutele, kes ei ole lõike 6 aluseks IFD artikli 44 punkt b. Viidatud punkt sätestab väikesed ja mitteseotud pädeva asutuse õiguse nõuda investeerimisühingutelt, mis ei investeerimisühingud, siis me ei kvalifitseeru väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguteks pea vajalikuks seda uuesti § 110 ning väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks lõikes 6 välja tuua. kvalifitseeruvad investeerimisühingud, kui nad emiteerivad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid Seega, võttes arvesse instrumente, kasutaksid teabe avaldamiseks peale Finantsinspektsiooni ettepanekut, raamatupidamise aruannete ja kuid spetsiifilisi teabekanaleid sõnastame VPTS § 110 lõike 6 ja kohti, eelkõige veebilehti. järgmiselt: „Inspektsioon võib nõuda, et Finantsinspektsiooni hinnangul VPTS § 110 lõike 6 sõnastus investeerimisühing kasutaks teabe ei anna edasi direktiivi mõtet, kuna ei selgita milliseid avaldamiseks peale majandusaasta andmeid tuleb käsitleda investeerimisühingu enda kohta aruande ka muid teabekanaleid, käivate avalike andmetena. Lisaks VPTS § 110 lõige 4 eelkõige oma veebilehte.“ sätestab investeerimisühingu kohustuse avalikustada samas paragrahvis nimetatud majandusaasta aruanne VPTS § 110 lõige 4 sätestab investeerimisühingu veebilehel. Finantsinspektsiooni kohustuse saata majandusaasta hinnangul tekitab segadust VPTS § 110 lõike 6 ja lõike 4 aruanne avalikustamiseks vaheline ebakõla, kuivõrd lõike 6 kohaselt tuleb avaldada Finantsinspektsiooni veebilehel teave investeerimisühingu veebilehel, kuid lõike 4 kohaselt juhul kui investeerimisühingul veebilehe puudumisel tuleb esitada teave avalikustamiseks pole veebilehte (mh nt ajutiselt). Finantsinspektsiooni veebilehel. Seega ei loo see säte kohustust avalikustada majandusaasta Ettepanek: VPTS-i § 110 lõikes 4 tulenev nõue ei vasta aruanne Finantsinspektsiooni kaasaegsele olukorrale, mistõttu teeme ettepaneku eemaldada veebilehel, vaid annab võimaluse VPTS § 110 lõike 4 viimane lause ning sõnastada VPTS § 110 see avalikustada juhul kui seda lõige 6 ümber järgmiselt: Inspektsioon võib nõuda, et väike ja pole võimalik teha mitteseotud investeerimisühing, kes emiteerib täiendavatesse investeerimisühingu enda esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente ja veebilehel. Meie hinnangul ei ole investeerimisühing, kes ei ole väike ja mitteseotud see säte vastuolus VPTS § 110 investeerimisühing, kasutaks teabe avaldamiseks peale lõike 6 mõttega. majandusaasta aruande ka muid teabekanaleid, eelkõige oma veebilehte. 5. Eelnõu § 1 punkt 38, VPTS-i § 110 täiendamine lõikega 7 Arvestatud Asendame VPTS § 110 lõikes 7 sõna „aruanne“ sõnaga „teave“. (7) Avalikustatud aruandes olulise vea ilmnemisel tuleb sellest esimesel võimalusel avalikkust teavitada oma veebilehel ja avalikustada korrigeeritud aruanne käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud viisil. Kommentaar: VPTS-i § 110 lõikes 7 kohaldamisulatus peaks olema laiem, mistõttu võiks Finantsinspektsiooni hinnangul asendada sõna „aruanne“ sõnaga „teave“, mis ühtiks ka VPTS § 110 lõikes 6 sätestatuga. Ettepanek: Muuta VPTS § 110 lõike 7 sõnastust järgmiselt: Avalikustatud teabes olulise vea ilmnemisel tuleb sellest 72 esimesel võimalusel avalikkust teavitada oma veebilehel ja avalikustada korrigeeritud aruanne käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud viisil. 6. Arvestatud VPTS § 110 lõikes 8 kustutatakse Eelnõu § 1 punkt 38, VPTS-i § 110 täiendamine lõikega 8 viide VPTS § 1103 lõikele 1 (viidatakse ainult VPTS § 1103 lõikele 2). 8) Käesoleva seaduse §-des 1102 ja 1103 sätestatud teabe võib avaldada viitena asukohale, kus nimetatud teave on avalikustatud. Kommentaar: Finantsinspektsioon juhib tähelepanu asjaolule, et VPTS § 110 lõikes 8 viidatud VPTS § 1103 lõikes 1 nimetatud teave pole avalik teave, mistõttu pole Finantsinspektsioonil võimalik seda avaldada viitena asukohale, kus nimetatud teave on avalikustatud. Ettepanek: Muuta VPTS § 110 lõiget 8 järgnevalt: viidata ainult VPTS § 1103 lõikele 2. 7. Eelnõu § 1 punkt 40, VPTS-i täiendamine §-ga 1103 Arvestatud VPTS § 1103 pealkirjas asendatakse sõna Kommentaar: VPTS § 1103 käsitletakse nii „avalikustamine“ sõnaga Finantsinspektsioonile esitatavat teavet, mis pole avalik, kui ka „avaldamine“. Finantsinspektsiooni nõudmisel avalikustatavat teavet, mistõttu on eeltoodud sätte sõnastus eksitav. Ettepanek: Teeme ettepaneku asendada § 1103 pealkirjas sõna „avalikustamine“ sõnaga „avaldamine“. Seega VPTS § 1103 pealkirjaks oleks: Investeerimisühingu kohta muu teave avaldamine. 8. Arvestatud VPTS § 1103 lõike 1 esimene lause VPTS § 1103 lõige 1 sätestab, et investeerimisühing edastab sõnastatakse järgmiselt: koos majandusaasta aruandega inspektsioonile määruse (EL) nr 2019/2033 artiklis 51 nimetatud teabe tasustamispoliitika ja „Investeerimisühing edastab -tavade kohta. Investeerimisühing annab inspektsioonile ka inspektsioonile majandusaasta teavet selliste investeerimisühingus töötavate füüsiliste isikute aruande avalikustamise päeval kohta, kelle töötasu on majandusaastal miljon eurot või määruse (EL) nr 2019/2033 rohkem, sealhulgas teavet nende töökohustuste, asjaomase artiklis 51 nimetatud teabe ärivaldkonna, töötasu, tulemustasu ja pensionimaksete kohta. tasustamispoliitika ja -tavade Inspektsioon edastab teabe Euroopa Pangandusjärelevalve kohta“ Asutusele. Kommentaar: Vastavalt käesoleva Eelnõu § 1 punktile 35 tunnistatakse VPTS § 109 lõige 3 kehtetuks, mille alusel oli investeerimisühingul kohustus esitada Finantsinspektsioonile majandusaasta aruanne. Ettepanek: Muuta VPTS § 1103 lõike 1 sõnastust: Investeerimisühing edastab inspektsioonile majandusaasta aruande avalikustamise päeval määruse (EL) nr 2019/2033 artiklis 51 nimetatud teabe tasustamispoliitika ja -tavade kohta. Investeerimisühing annab inspektsioonile ka teavet selliste investeerimisühingus töötavate füüsiliste isikute kohta, kelle töötasu on majandusaastal miljon eurot või rohkem, sealhulgas teavet nende töökohustuste, asjaomase ärivaldkonna, töötasu, tulemustasu ja pensionimaksete kohta. Inspektsioon edastab teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele. 9. Arvestatud VPTS § 401 lõikesse 1 on lisatud 3 VPTS § 110 lõige 2 sätestab, et Inspektsioonil on muu hulgas vastav erand, mis sätestab, et õigus: 1) nõuda, et investeerimisühing avaldaks Euroopa VPTS § 1103 lõike 2 punktides 1 ja Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 46 3 sätestatut ei kohaldata väikestele 73 nimetatud teabe sagedamini kui kord aastas, ja määrata ja mitteseotud avaldamise tähtaeg; investeerimisühingutele (v.a. täiendav erand lõikes 5, mis osutab Kommentaar: IFD artikkel 44 punkt a sätestab, et liikmesriigid määruse (EL) 2019/2033 artikli 46 tagavad, et pädevatel asutustel on õigus nõuda, et määruse lõikes 2 osutatud (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja investeerimisühingutele). mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele mittevastavad investeerimisühingud ja määruse (EL) 2019/2033 artikli 46 lõikes 2 osutatud investeerimisühingud avaldaksid nimetatud määruse artiklis 46 osutatud teabe sagedamini kui kord aastas ja määraksid avaldamise tähtajad. Finantsinspektsiooni hinnangul on VPTS § 1103 lõike 2 punktis 1 toodud kohaldamisulatus palju laiem, kui nimetatud direktiiviga ettenähtud, kuivõrd IFD ei sea sellist nõudeõigust kõigi investeerimisühingute suhtes. Ettepanek: Viia VPTS § 1103 lõike 2 punkti 1 sõnastus vastavusse IFD artikkel 44 punktiga a. 10. Arvestatud. VPTS § 1103 lõike 2 punkt 3 3 VPTS § 110 lõige 2 sätestab, et Inspektsioonil on muu hulgas sõnastatakse järgmiselt: õigus: 3) nõuda, et investeerimisühing edastaks käesoleva „(2) Inspektsioonil on muu hulgas paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabe investeerimisühingu õigus: juhtorgani iga liikme või töötaja kohta. (…) 3) nõuda, et investeerimisühing Kommentaar: Eelnõust nähtub, et VPTS § 1103 on kaks lõiget, edastaks teabe juhtorgani või mistõttu VPTS § 1103 lõike 2 punktis 3 viide VPTS § 1103 kõrgema juhtkonna iga lõikele 6 on ekslik, mistõttu on ilmselt siin mõeldud liikme töötasu kogusumma „käesoleva paragrahvi lõikele 1“. Eelnõu seletuskirja kohaselt kohta.“ on VPTS § 1103 lõike 2 punkti 3 aluseks IFD artikli 34 lõike 4 teine lause. IFD vastav sõnastus on: Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud edastavad pädevatele asutustele taotluse korral teabe juhtorgani või kõrgema juhtkonna iga liikme töötasu kogusumma kohta. Seaduse viide VPTS § 1103 lõikele 1 on oluliselt laiem kui IFD-s toodud “töötasu kogusumma”, samas IFD sätestab nõude nii juhtorgani kui kõrgema juhtkonna iga liikme suhtes aga seadus räägib ainult juhtorgani liikmest. Ettepanek: Viia VPTS § 1103 lõige 2 punkti 3 sõnastus kooskõlla IFD artikkel 34 lõikes 4 sätestatuga. 11. Selgitatud VPTS-is ei ole kasutata terminit Eelnõu § 1 punktid 55-57 pädev asutus. Kuna „pädev Kommentaar: Eelnõu kasutab läbivalt § 1 punktides 55, 56 ja asutus“ IFD tähenduses on 57 mõistet “väärtpaberiturujärelevalve asutus”. IFD kasutab väärtpaberijärelevalve asutus, siis mõistet “competent authority” mida tõlgiti direktiivi leiame, et on õigusselgem eestikeelses versioonis kui “pädev asutus”. kasutada sama terminit, mida Ettepanek: Finantsinspektsiooni hinnangul peaks segaduse seaduses on ka varasemalt läbivalt vältimiseks kasutama mõistet pädev asutus. kasutatud. 12. Arvestatud Et anda selgemalt edasi sätte mõte, Eelnõu § 1 punkt 55, VPTS-i § 2301 täiendamine lõikega 24 siis kustutatakse vastav lause Kommentaar: VPTS § 2301 lõige 24 viimane lause sätestab: VPTS § 2301 lõikest 24 ja lisatakse “Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni ja Euroopa lõikesse 23. Pangandusjärelevalve Asutust vastavatest otsusest”. Hetke sõnastusest võib jääda mulje, et Euroopa Komisjoni ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust tuleb teavitada vaid investeerimisühingu seisukohast. Ettepanek: Finantsinspektsiooni hinnangul oleks antud kohustus arusaadavam, kui see lisada VPTS § 2301 lõikesse 23 või vormistada eraldiseisva lõikena. 13. Arvestatud VPTS § 2301 lõikesse 6 lisatakse 1 Eelnõu § 1 punkt 56, VPTS-i § 230 lõike 4 muutmine ka viide Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele. 74 Ettepanek: VPTS § 2301 lõike 4 muudatus nõuab, et kõigist kasutatud meetmetest tuleb teavitada lisaks pädevatele asutustele ja Euroopa Komisjonile ka Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust, mistõttu tuleks asjakohane Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuste teavitamiskohtus lisada ka VPTS § 2301 lõikesse 6. 14. Arvestatud VPTS § 2301 lõiget 41 Eelnõu § 1 punkt 57, VPTS-i § 2301 täiendamine lõikega 41 täpsustatakse, lisades sõna „konsolideerimisgrupi“. Kommentaar: Selle muudatusega võetakse üle IFS artikkel 55 lõige 3, kuid pakutud sõnastus ei vasta IFD artikli 55 lõike 3 täpsele sõnastusele. Ettepanek: Muuta VPTS § 2301 lõiget 41 järgmiselt: Kui inspektsioon kvalifitseerub käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt konsolideerimisgrupi väärtpaberiturujärelevalve asutuseks, võib ta nõuda investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asutamist Euroopa Liidus ja kohaldada selle investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artiklit 7 või 8. 15. Arvestatud Eelnõu § 1 punkt 70, VPTS § 23727 muutmine Kommentaar: Antud säte ei näe jätkuvalt ette füüsilise isiku vastutust, mis on Eesti karistusõiguse kohaselt vältimatu eeldus juriidilise isiku vastutuseks. Nimelt saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides (RKKKo 4-19-4632, p 8). Kui vastav tegu ei ole füüsilise isiku puhul karistatav, ei saa seda ka juriidilisele isikule omistada. Ettepanek: Viia VPTS § 27312 sisse ka füüsilise isiku vastutus. 16. Selgitatud FIS § 47 lõigete 91 ja 92 aluseks on Eelnõu § 2 punkt 7, finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi IFD 49 lõige 3, mille mõte on, et FIS) §-i 47 täiendamine lõigetega 91 ja 92 liikmesriigi pädevad asutused konsulteeriks enne selliste otsuste Kommentaar: Eelnõu § 2 punktiga 7 seatakse tegemist, mis võivad olla teiste Finantsinspektsioonile kohustus konsulteerida teiste pädevate asutuste asjakohaste väärtpaberiturujärelevalve asutustega. järelevalvealaste ülesannete Finantsinspektsioon palub seletuskirjas selgitada, mida täitmise seisukohalt olulised, tähendab antud kontekstis konsulteerimine. omavahel. Seda on selgitatud ka Näiteks olukorras, kus Finantsinspektsioon määrab väärteo eest seaduseelnõu seletuskirjas, § 47 karistuse, siis mis osas Finantsinspektsioon peaks lõike 91 juures. Täpsustame konsulteerima teiste asjakohaste järelevalveasustustega. Lisaks seletuskirjas täiendavalt ka lõiget palume täpsustada, kas Finantsinspektsioon võib või ei või 92. menetlust sellises olukorras alustada ja karistust määrata. Antud sätte sõnastus on segadust tekitav ka seetõttu, et FIS § 47 lõike Et täpsemalt edasi anda direktiivi 92 kasutab sõna „määrab“, mis viitab, et menetlus peaks justkui mõtet ja piirata olema juba Finantsinspektsiooni poolt läbi viidud ja rikkumine teavitamiskohustust ainult tuvastatud. Palume selgitada sätte mõtet täiendavalt ning tuua sellistele olukordadele, kui ka välja, kas sätte eesmärk on pigem teisi pädevaid Finantsinspektsioon teeb otsuse, järelevalveasutusi (tagantjärgi) teavitada. mis võib mõjutada teiste väärtpaberiturujärelevalveasutuste tööd (mitte kõikide punktides 1-3 nimetatud otsuste puhul), sõnastatakse VPTS § 47 lõikeid 91 ja 92 järgmiselt. „(91) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatule konsulteerib 75 Inspektsioon teiste asjakohaste väärtpaberiturujärelevalve asutustega enne sellise otsuse tegemist, mis võib olla nende ülesannete täitmise seisukohast oluline, järgmistes küsimustes: 1) investeerimisühingu konsolideerimisgruppi kuuluva investeerimisühingu aktsionäride koosseisus või organisatsioonilises või juhtimisstruktuuris tehtavad muudatused, milleks on vaja asjakohaste väärtpaberiturujärelevalve asutuste heakskiitu või luba; 2) asjakohaste väärtpaberiturujärelevalve asutuste poolt investeerimisühingutele määratud karistused või muud nende võetud erakorralised meetmed; 3) väärtpaberituru seaduse § 23611 alusel kehtestatud täiendavate omavahendite nõue.“ (92) Enne karistuse määramist või muu meetme võtmist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 91 punktile 2, konsulteerib Inspektsioon konsolideerimisgrupi järelevalve tegijaga, välja arvatud juhul, kui tegemist on kiireloomulise olukorraga või kui konsulteerimine võiks kahjustada Inspektsiooni otsuse tulemuslikkust. Konsulteerimata jätmise korral teavitab Inspektsioon viivitamata vastavast otsusest muid asjakohaseid väärtpaberiturujärelevalve asutusi.“; Seletuskirjas täpsustatakse ka seda, et konsulteerimine tähendab väärtpaberiturujärelevalve asutuste teavitamist enne otsuse tegemist nii, et neile jäetakse mõistlik aeg arvamuse avaldamiseks. JUSTIITSMINISTEERIUM 1. Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse seaduses, välja arvatud § Arvestatud Seletuskirja täiendatud. 234¹ lõikes 3, läbivalt tekstiosa „kuni 32 000 eurot“ tekstiosaga „kuni 400 000 eurot“. Seda põhjusel, et IFD näeb ette liikmesriikidele kohustuse kehtestada direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad karistuste määrad. 76 Palume paremaks arusaamiseks seletuskirja lisada selgitus, mida reguleerib VPTS § 2341 ning miks on see erandina välja toodud. 2. Eelnõu § 1 punktiga 51 muudetakse VPTS § 230 lõige 41 ja Arvestatud Seletuskirja täiendatud. sõnastatakse see järgmiselt: „(41) Inspektsioon avalikustab oma veebilehel käesoleva seaduse 3., 31 . ja 4. osas, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 600/2014, (EL) nr 596/2014, (EL) nr 1286/2014, (EL) nr 2017/1129 ja (EL) nr 2017/2402 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.06.2016, lk 1–65) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 nõudeid, sätestatud kohustuse rikkumisega seoses väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti viivitamata pärast selle teatavaks tegemist. Inspektsioon märgib vähemalt rikkumise liigi ja laadi, rikkumise eest vastutava isiku andmed, milleks on juriidilise isiku puhul ärinimi ja registrikood selle olemasolul, füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg, ning teabe lahendi või haldusakti vaidlustamise ja tühistamise kohta. Inspektsioon tagab, et kogu käesolevas lõikes nimetatud teave on tema veebilehel avalikult kättesaadav vähemalt viis aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“ Palume seletuskirja lisada põhjendused, kuidas see muudatus on kooskõlas karistusandmete kustutamise ning karistusregistri seadusega (KarRS). KarRS § 24 lõike 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. Paragrahvi 24 lõike 1 punkti 2 kohaselt on see tähtaeg kaks aastat, kui tegemist on maksukorralduse seaduses või maksuseaduses sätestatud väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahviga. Eelnõu VPTS § 230 lõikes 41 sätestatud viie aastane tähtaeg on vastuolus KarRS sätetega. Leiame, et VPTS-is kehtestatavad tähtajad peavad kooskõlas olema teiste õigusaktidega. Kui karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud üle arhiivi, siis ei tohiks need kaasa tuua isikutele negatiivseid tagajärgi. VPTS § 230 lõige 41 sellisel kujul võib sellise olukorra aga põhjustada. Seetõttu palume seletuskirjas põhjendada ja selgitada, mis on selle viieaastase tähtaja kehtestamise põhjus ja eesmärk, mida peetakse silmas tekstiosaga „kui seaduses ei ole sätestatud teisiti“. Kui „seaduse“ all on silmas peetud mh KaRS-i, tuleb sellele vastavalt viidata. 3. Eelnõu § 1 punktiga 68 muudetakse VPTS § 2378. Seletuskirja Arvestatud, Seletuskirja täiendatud. kohaselt põhineb muudatus IFD artikli 18 lõike 1 punktidel b, c selgitatud ja f. Viidatud punktides on sätestatud teabe esitamise nõuete Paragrahvi 2378 tekst muudetakse rikkumine omavahendite nõuete täitmise kohustuse kohta (b), ja sõnastatakse järgmiselt: teabe esitamise nõuete rikkumine kontsentratsiooniriski kohta „(1) Käesolevas seaduses, (c) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/2033 VI Euroopa Parlamendi ja nõukogu osas sätestatud avalikustamise nõuete rikkumine (f). määruses (EL) nr 575/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu Muudetud VPTS sättega nähakse ette, et VPTS-is, Euroopa määruses (EL) 2019/2033 või Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2019/2033 või nende nende alusel antud õigusaktis 77 alusel antud õigusaktis sätestatud aruande, dokumendi, nimetatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe avalikustamata jätmise või selgituse või muu teabe inspektsioonile esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise või tähtpäevaks avalikustamata või ebaõige, eksitava või puuduliku teabe esitamise või inspektsioonile esitamata jätmise avalikustamise eest karistatakse vastavalt kuni 300 või mitteõigeaegse, puuduliku või trahviühikuga või kuni 400 000 euroga juriidiliste isikute puhul. ebaõige teabe esitamise või avalikustamise eest – Kehtivas VPTS §-s 2378 on viidatud Euroopa Parlamendi ja karistatakse rahatrahviga kuni 300 nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013. Uues normis seda trahviühikut. määrust enam ei ole. Palume seletuskirjas täiendavalt selgitada, (2) Sama teo eest, kui selle on miks sellest määrusest on normis loobutud. Lisaks palume toime pannud juriidiline isik, – seletuskirjas selgitada, millistes §-des on VPTS-is kehtestatud karistatakse rahatrahviga kuni 400 need nõuded, mille alusel isikuid karistatakse. Praegusel juhul 000 eurot.“; on tegemist väga laia sõnastusega, mida karistussätete puhul ei saa heaks kiita. Ka soovime näiteid, milliseid VPTS-i ning Käesoleva eelnõuga võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 Eesti õigusesse üle alusel kehtestatud õigusakte peetakse silmas. investeerimisühingutele mõeldud spetsiifiline usaldatavusnõuete- ja Kui VPTS § 2378 muudatus põhineb seletuskirja kohaselt IFD järelevalveraamistik. Kui artikli 18 lõike 1 punktidel b, c ja f, siis tuleks see artikkel ja varasemalt kohaldati ka punktid normis konkreetselt sätestada. Nii on näiteks tehtud investeerimisühingutele sarnaseid kehtiva VPS § 2371, 23715, 23719 puhul. nõudeid nagu krediidiasutustele (tulenevalt määrusest (EL) Ühtlasi palume seletuskirjas võrdlevalt kehtiva sõnastusega 575/2013), siis edaspidi tuleb selgitada, miks on uuest sõnastusest välja jäetud „tähtpäevaks kohaldada ka määrust (EL) esitamise nõue“, kas see on asendatud „õigeks ajaks esitamise 2019/2033 ehk IFR. Vastavalt IFR nõudega“? Miks on juurde tulnud „eksitava teabe“ mõiste ning artiklile 1 sätestatakse määruses mille poolest erineb see „ebaõigest“ või „puudulikust teabest“. ühtsed usaldatavusnõuded, mida kohaldatakse investeerimisühingute suhtes, kellele on antud tegevusluba ja kelle üle tehakse järelevalvet direktiivi 2014/65/EL kohaselt ning kelle üle tehakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet direktiivi (EL) 2019/2034 kohaselt seoses järgmisega: a) omavahendite nõuded seoses investeerimisühingule tekitatava riski, kliendile tekitatava riski ja turule tekitatava riski kvantitatiivselt mõõdetavate, ühtsete ja standarditud elementidega; b) kontsentratsiooniriski piiravad nõuded; c) likviidsusnõuded seoses likviidsusriski kvantitatiivselt mõõdetavate, ühtsete ja standarditud elementidega; d) punktidega a, b ja c seotud aruandlusnõuded (nt määruse VII osas sätestatud nõuded); e) avalikustamisnõuded (nt määruse VI osas sätestatud nõuded). Nagu käesoleva eelnõu seletuskirja punktis 2.1.1 on detailsemalt kirjeldatud, jaotatakse investeerimisühingud n-ö klassideks (vt ka Joonis 1) ja 78 IFR/IFD nõudeid kohaldatakse ainult keskmise suurusega ja väiksemate (ehk Klass 2 ja Klass 3) investeerimisühingute suhtes. Kõige suuremate ja süsteemselt oluliste investeerimisühingute (Klass 1) suhtes kohaldatakse endiselt CRD/CRR raamistikku. Kuigi Eestis puuduvad hetkel Klass 1 (või Klass 1 „miinus“) investeerimisühingud, säilitame ka viite määrusele (EL) 575/2013 kuna selline nõue tuleneb ELi õigusest. Nimetatud määruste puhul ei ole erinevate aruannete, dokumentide selgitustee ja muu teabe avalikustamise kohustused koontatud ainult üksikutesse artiklitesse või osadesse/jaotistesse vaid need on hajutatud nii määruste (kui nende alusel antud aktide) erinevatesse artiklitesse (mis kokku ulatuvad tuhandetesse lehekülgedesse). Konkreetsetele määruses sätestatud normidele viitamine ei oleks seega asjakohane, sest esiteks tuleks teha lehekülgede pikkuseid loetelusid artiklite viidetest (mida oleks keeruline jälgida) ja teiseks oleks suur oht, et sellest loetelust jääb mõni oluline kohustus välja. 4. Eelnõu § 1 punktiga 69 muudetakse VPTS § 237 10 ning Arvestatud Seletuskirja täiendatud. sõnastatakse see järgmiselt. „§ 23710. Investeerimisühingu organisatsiooniliste nõuete rikkumine Investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvestades ebapiisava või käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2017/565 sätestatud nõuetele mittevastava organisatsioonilise ülesehituse, sisekontrolli süsteemi, tasustamise, riskide tuvastamise, mõõtmise või juhtimise või sise-eeskirjade või aruannete esitamise korra kehtestamise või rakendamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“ Seletuskirjas tuuakse välja, et muudatus on tehtud IFD artikli 18 lõike 1 punkti a ülevõtmiseks (milles viidatakse omakorda IFD artiklile 26). Palume seletuskirja lisada ka viited nendele VPTS sätetele, mis kajastavad nõudeid, mille eest karistused määratakse. 5. Eelnõu § 1 punktiga 70 muudetakse VPTS § 23727 tekst ja Arvestatud, VPTS § 23727 tekst ja sõnastatakse sõnastatakse see järgmiselt: selgitatud see järgmiselt: „Investeerimisühingu poolt käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõuete või Euroopa Parlamendi ja nõukogu „(1) Käesolevas seaduses määruses (EL) nr 2019/2033 sätestatud kontsentratsiooniriski sätestatud usaldatavusnõuete või 79 piirmäärade ületamise või likviidse vara hoidmise nõuete Euroopa Parlamendi ja nõukogu korduva või pideva rikkumise eest, kui selle on toime pannud määruses (EL) nr 2019/2033 juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“ sätestatud kontsentratsiooniriski piirmäärade ületamise või Oleme seisukohal, et esitatud kujul ei sobi see norm Eesti likviidse vara hoidmise nõuete õigussüsteemi. Seda põhjusel, et kui juriidilise isiku puhul korduva või pideva rikkumise eest soovitakse vastutusele võtta juhatuse liiget, siis peab tehtud tegu – olema etteheidetav ka füüsilisele isikule. Riigikohtu praktika karistatakse rahatrahviga kuni 300 kohaselt (vt otsused 4-18-6507, 4-17-366, 4-16-5811, 3-1-1-43- trahviühikut. 08, 3-1-1-84-16) tuleb tegevusetusdeliktide puhul muu hulgas näidata, millest tulenevalt on leitud, et tegutsemiskohustus oli (2) Sama teo eest kui selle on konkreetsel füüsilisel isikul (antud juhul juhatuse liikmel) ning toime pannud juriidiline isik, – mis oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis. Riigikohus on karistatakse rahatrahviga kuni 400 rõhutanud, et juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi 000 eurot.“ ei saa samastada ning juhatuse liige saab juriidilise isiku kõrvalt isiklikult vastutada siis, kui õigusnormiga on tegutsemiskohustus pandud ka temale. Investeerimisühingu juhtide pädevusele ja tegevusele Tegevusetuse koosseisupärasuse hindamisel tuleb seega esitatavad nõuded on ette nähtud näidata, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel VPTS-is §-desis 79 ja 791 (mh isikul. Juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi ei saa viide krediidiasutuste seaduse samastada ja üldjuhul juhatuse liige juriidilise isiku kohustuste normidele). täitmise eest isiklikult ei vastuta. Seega juriidilise isiku poolt tegutsemiskohustuse täitmata jätmine ei tähenda automaatselt, et sama kohustust oleks isiklikult rikkunud ka juriidilise isiku juhatuse liige või juhtivtöötaja või pädev esindaja. See nõuab eraldi õiguslikku alust. Seega kui eelnõus toodud sätted panevad kohustuse vaid juriidilisele isikule, ei jõuta enne juriidilise isiku vastutusele võtmist füüsilise isikuni ning juriidilise isiku süüteovastutus on välistatud. Nimelt, kui õigusnormis ei ole füüsilisele isikule (juhatuse liikmele) vastavat kohustust pandud, ei ole juhatuse liige koosseisu täitnud ja KarS § 14 lõike 1 kohaselt ei ole võimalik ilma selleta juriidilist isikut vastutusele võtta. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 14 lõikes 1 sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Eeltoodust tulenevalt palume selgitada, kus on VPTS-is sätestatud need juhatuse liikme kohustused, mille rikkumise korral on edaspidi võimalik ka juriidilist isikut vastutusele võtta. Samuti tuleb normi lisada füüsilise isiku vastutus. 6. Eelnõu § 1 punktiga 71 muudetakse VPTS § 237 60 ning Arvestatud Seletuskirja täiendatud. sõnastatakse see järgmiselt: VPTS § 23760 lõikest 1 60 „§ 237 . Investeerimisühingu, investeerimisvaldusettevõtja, kustutatakse tekstiosa „või segafinantsvaldusettevõtja, reguleeritud turu korraldaja ja nendega seotud muude nõuete“. aruandlusteenuse osutaja juhtidele ja töötajatele esitatavate nõuete ning nende tasustamise nõuete rikkumine (1) Investeerimisühingu, investeerimisvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, reguleeritud turu korraldaja või aruandlusteenuse osutaja juhtide valimisele, pädevusele ja tegevusele esitatavate nõuete või nendega seotud muude nõuete, töötajatele esitatavate nõuete või juhtide või töötajate tasustamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – 80 karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Palume seletuskirja lisada viited, millises õigusaktis on täpsemalt sätestatud need nõuded, mille rikkumise eest on võimalik isikut karistada. Millised on need „muud nõuded“? Selline sõnastus on karistusnormi jaoks liiga lai. 7. Seletuskirja punktis 6.5, kus kajastatakse mõju Arvestatud Seletuskirja täiendatud. Finantsinspektsioonile, on välja toodud, et seaduses sätestatud nõuded mõjutavad Finantsinspektsiooni tegevust ning seaduse jõustumisega võib vähesel määral tõusta töökoormus ja kulud. Kuivõrd Finantsinspektsiooni järelevalve on subjektide poolt rahastatav, palume täiendavalt hinnata, kas seaduse jõustumine toob kaasa järelevalve kulude suurenemise. 8. Mõjuanalüüs ei kajasta muudatustega kaasnevaid võimalikke Arvestatud Seletuskirja täiendatud. negatiivsed suundi. Palume kaardistada ja seletuskirjas välja tuua muudatustega kaasnevad võimalikud riskid. 9. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja Arvestatud seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjude kohta. 81 Riigikantselei Meie 01.12.2021 nr 1.1-10.1/8506-1 [email protected] Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse istungile väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Kätlin Meekler 6113132 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU 02.11.2021 Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse tekstis, välja arvatud § 234¹ lõikes 3, asendatakse läbivalt tekstiosa „kuni 32 000 eurot“ tekstiosaga „kuni 400 000 eurot“; 2) paragrahvi 101 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesolevas seaduses määratlemata termineid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (OJ L 173, 12.06.2014, lk 84–148), ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (OJ L 314, 05.12.2019), tähenduses.“; 3) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Investeerimisühing käesoleva seaduse tähenduses on aktsiaselts, kelle püsivaks tegevuseks on investeerimisteenuse osutamine kolmandatele isikutele või investeerimistegevus kutsetegevusena. Investeerimisühing on finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse § 5 tähenduses. Erandina käesoleva lõike teises lauses sätestatust ei käsitata investeerimisühingut finantseerimisasutusena käesoleva seaduse 3. osa, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 26 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 tähenduses.”; 4) paragrahvi 40 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Krediidiasutuste seaduse 101. peatükis sätestatud mitmes riigis tegutsevate krediidiasutuste tervendamist ja 11. peatüki 3. jaos sätestatud mitmes riigis tegutsevate krediidiasutuste likvideerimist kohaldatakse ka investeerimisühingute, sealhulgas investeerimisühingute teistes lepinguriikides asuvate filiaalide suhtes. Investeerimisühingut käsitatakse krediidiasutusena krediidiasutuste seaduse 101. peatüki ja 11. peatüki 3. jao tähenduses.“; 5) paragrahvi 40 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses: „(6) Kui investeerimisühing vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tingimustele, käsitatakse teda krediidiasutusena ning kohaldatakse tema suhtes krediidiasutuste seaduses ja teistes õigusaktides krediidiasutuse kohta sätestatut. (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 1 lõigetes 2 ja 5 nimetatud investeerimisühingute puhul tehakse järelevalvet direktiivi 2013/36/EL VII ja VIII jaotise kohaste usaldatavusnõuete täitmise üle vastavalt sama määruse artikli 1 lõike 2 teisele lõigule ja artikli 1 lõike 5 kolmandale lõigule. 1 (8) Investeerimisühingu võlausaldajate nõuete rahuldamisjärkude määramisel lähtutakse krediidiasutuste seaduse §-s 131 sätestatust.“; 6) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses: „§ 401. Väike ja mitteseotud investeerimisühing (1) Kui investeerimisühing vastab kõigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerimise tingimustele (edaspidi väike ja mitteseotud investeerimisühing), siis ei kohaldata selle investeerimisühingu suhtes käesoleva seaduse § 792 lõikeid 2–11, §-e 793 ja 794, § 822 lõiget 2, lõike 3 punkti 2 ja lõikeid 4–7, § 110 lõiget 6, § 1102, § 1103 lõiget 1, § 1103 lõike 2 punkte 1 ja 3 ning §-e 23611, 23612 ja 23613, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (2) Käesoleva seaduse § 110 lõiget 6 ja § 1103 lõike 2 punkti 1 kohaldatakse väikesele ja mitteseotud investeerimisühingule, kes emiteerib täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse, kui investeerimisühing on kuus kuud järjest vastanud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele ja on teavitanud sellest inspektsiooni. (4) Kui investeerimisühing ei kvalifitseeru enam väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks, tuleb sellest teavitada inspektsiooni ning tema suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 5 sätestatut 12 kuu jooksul hindamisest arvates. (5) Kui investeerimisühing ei kvalifitseeru enam väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks, kohaldatakse tema suhtes järgmisel majandusaastal käesoleva seaduse §-s 793 sätestatud tulemustasu nõudeid. (6) Inspektsioon võib otsustada väikese ja mitteseotud investeerimisühingu suhtes: 1) kohaldada käesoleva seaduse § 822 lõiget 2, lõike 3 punkti 2 ja lõikeid 4–7 asjakohasel määral; 2) kohaldada käesoleva seaduse § 230 lõikeid 5 ja 51 , lähtudes investeerimisühingu suurusest, tegevuse laadist, ulatusest ja keerukusest; 3) kehtestada käesoleva seaduse § 235 punkti 9 alusel täiendavate omavahendite nõude, võttes arvesse käesoleva seaduse §-s 23611 sätestatud tingimusi; 4) kehtestada likviidsuse erinõuded käesoleva seaduse § 235 punkti 16 alusel, võttes arvesse käesoleva seaduse §-s 23612 sätestatud tingimusi, juhul kui investeerimisühingut ei ole määruse (EL) 2019/2033 artikli 43 lõike 1 kohaselt likviidsusnõuete täitmisest vabastatud.“; 7) paragrahvi 461 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1, 2 või 3 nimetatud investeerimisteenuse osutamiseks tegevusluba omavale investeerimisühingule ei kohaldata võrdse vastaspoolega tehingu tegemisel ja sellise tehinguga otseselt seotud kõrvalteenuse osutamisel käesoleva seaduse § 791 lõigetes 2 ja 4, § 85 lõike 1 punktides 1, 5–7 ja 9, §-des 852 ja 854–857, § 86 lõigetes 1, 2 ja 5, § 87 lõike 1 punktides 3–5, lõigetes 2–3, lõike 4 punktides 1–3 ja lõikes 5, §-des 871– 875 ning § 891 lõigetes 1 ja 3 sätestatut.“; 8) paragrahvi 47 lõike 11 punktides 2 ja 3 asendatakse läbivalt sõnad “krediidi- ega finantseerimisasutus” sõnadega “krediidiasutus, investeerimisühing ega finantseerimisasutus”; 9) paragrahvi 47 lõike 13 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 2 „4) isik põhjendab inspektsiooni nõudmisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud tegevuse või teenuse käsitamist kõrvaltegevusena.“; 10) paragrahvi 46 lõike 7 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “Investeerimisühing võib kliendi asjatundlikkust, kogemusi ja teadmisi hinnata krediidiasutuste, investeerimisühingute ja teiste finantsjärelevalve alla kuuluvate finantseerimisasutuste juhtidele esitatavate nõuete alusel.”; 11) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: “(11) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal tehakse muudatusi käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata inspektsioonile vastavad andmed või dokumendid uuendatud kujul. Kui muudatus on oluline, võib inspektsioon lugeda menetlustähtaja alguseks uuendatud andmete või dokumentide kättesaamise aja. Sellisel juhul peab inspektsioon teatama taotlejale uue menetlustähtaja.”; 12) paragrahvi 56 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „(EL) nr 575/2013“ tekstiosaga „(EL) 2019/2033“; 13) paragrahvi 58 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) investeerimisühingu omavahendite suurus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 või käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuetele;“; 14) paragrahvi 652 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kolmanda riigi investeerimisühingule ei kohaldata käesolevas jaos sätestatut, kui klient pöördub omal initsiatiivil investeerimisteenuse või kõrvalteenuse saamiseks selles kolmandas riigis asutatud investeerimisühingu poole. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui investeerimisühing ise otse osutab investeerimisteenuseid või kõrvalteenuseid või turustab kliendile muid investeerimisteenuseid või -tooteid, mille vastu ei ole klient huvi väljendanud, sealhulgas ka juhul, kui investeerimisühingu nimel osutab eelnimetatud teenuseid või turustab tooteid kolmas isik või investeerimisühinguga seotud isik, välja arvatud juhul, kui tegemist on grupisiseste tehingutega.“; 15) seadust täiendatakse §-ga 671 järgmises sõnastuses: „§ 671. Kolmanda riigi investeerimisühingu filiaali aruandluskohustus (1) Kolmanda riigi investeerimisühing esitab inspektsioonile Eestis asutatud filiaali kohta ühe kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu: 1) andmed tegevuse ja osutatavate teenuste kohta Eestis; 2) igakuise minimaalse, keskmise ja maksimaalse riskipositsiooni Euroopa Liidus asuvate isikute suhtes, kui investeerimisühing osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 nimetatud teenust; 3) andmed nende väärtpaberite koguväärtuse kohta, mille on emiteerinud Euroopa Liidus asutatud juriidilised isikud või mis pärinevad eelnimetatud isikutelt, juhul kui investeerimisühing on garanteerinud selliste väärtpaberite pakkumise, emiteerimise või müügi viimase 12 kuu jooksul; 4) andmed Eestis osutatavate teenuste ja tegevuse käibe ning varade koguväärtuse kohta; 5) filiaali klientidele kättesaadavate investorikaitse meetmete üksikasjaliku kirjelduse, sealhulgas klientide õigused, mis tulenevad rakendatavast investorikaitse skeemist; 6) riskijuhtimise põhimõtted ja korra, mida filiaal kohaldab Eestis osutatavate teenuste ja tegevuse puhul; 7) filiaali juhtimiskorralduse, sealhulgas filiaali juhtimise eest vastutavate isikute ja muudel võtmekohtadel olevate isikute nimed. 3 (2) Inspektsioon võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule nõuda muu vajaliku teabe esitamist, et jälgida filiaali tegevust.“; 16) paragrahvi 79 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 79. Investeerimisühingu, investeerimisvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhtide valimisele, pädevusele ja tegevusele esitatavad nõuded“; 17) paragrahvi 79 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka investeerimisvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkti 57 tähenduses ja segafinantsvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 21 tähenduses juhatuse ja nõukogu liikmele ulatuses, mis on nende eriomast rolli arvesse võttes asjakohane.“; 18) paragrahvi 791 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ning nende tasustamise põhimõtted“; 19) paragrahvi 791 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 20) seadust täiendatakse §-dega 792–794 järgmises sõnastuses: „§ 792. Investeerimisühingu juhtide ja töötajate tasustamine (1) Investeerimisühing tagab, et tema töötajate tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste ning muude soodustuste määramise alused ja põhimõtted (edaspidi tasustamise põhimõtted) ei lähe vastuollu investeerimisühingu kohustusega lähtuda oma tegevuses kliendi parimatest huvidest, sealhulgas ei või investeerimisühing mõjutada oma töötajaid soovitama tavakliendile teatud väärtpaberit võrreldes muu, kliendi vajadustele paremini vastava väärtpaberiga. (2) Töötajaks käesoleva paragrahvi, § 793 lõigete 1–9 ja § 794 tähenduses loetakse järgmisi isikuid: 1) juhatuse või nõukogu liige; 2) töötaja, kelle tööülesanded hõlmavad ettevõtja nimel riskide võtmist (edaspidi riskivõtja); 3) kontrollifunktsiooni täitmisse kaasatud töötaja; 4) töötaja, kelle töötasu võrdub vähemalt juhatuse liikme või riskivõtja väikseima töötasuga; 5) töötaja, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili või tema valitsetava vara riskiprofiili. (3) Investeerimisühingu töötaja tasustamise põhimõtted peavad: 1) olema selged ja dokumenteeritud ning vastama investeerimisühingu suurusele, sisemisele korraldusele ning tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele; 2) olema kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse seaduses nimetatud põhimõtetega; 3) olema kooskõlas usaldusväärse ja tulemusliku riskide juhtimise põhimõtetega; 4) lähtuma investeerimisühingu äristrateegiast ja eesmärkidest ning võtma arvesse investeerimisotsuste pikaajalist mõju; 5) hõlmama huvide konflikti vältimise meetmeid, soodustama vastutustundlikke äritavasid ning edendama teadlikkust riskidest ja ettevaatlikku riskide võtmist. (4) Tasustamise põhimõtted peavad olema kehtestatud ja kohaldatavad viisil, mis on sobiv, arvestades investeerimisühingu suurust ja sisemist korraldust ning tegevuse laadi, ulatust ja keerukust. (5) Investeerimisühingu nõukogu kinnitab investeerimisühingu tasustamise põhimõtted ja vaatab need regulaarselt üle. Järelevalvet tasustamispoliitika rakendamise üle teostab 4 investeerimisühingu nõukogu, välja arvatud juhul, kui investeerimisühingus on moodustatud töötasukomitee . (6) Investeerimisühing viib vähemalt üks kord aastas läbi tasustamispoliitika rakendamise keskse ja sõltumatu sisekontrolli. (7) Riskijuhtimise ja vastavuskontrolli funktsiooni täitvate kõrgema taseme töötajate töötasu peab olema investeerimisühingu nõukogu või, kui see on moodustatud, siis töötasukomisjoni otsese järelevalve all. (8) Kontrollifunktsiooni täitva töötaja tasustamine peab lähtuma kontrollitegevuse eesmärkide saavutamisest ega tohi sõltuda tema kontrollitavate tegevusvaldkondade töötulemustest. (9) Tasustamise põhimõtetes eristatakse selgelt järgmisi tasusid: 1) põhitöötasu, mis kajastab töötaja asjakohaseid erialaseid kogemusi ja organisatsioonisisest vastutust vastavalt töötaja töölepingu juurde kuuluvale töökirjeldusele; 2) tulemustasu, mis kajastab töötaja pidevaid ja riskiga korrigeeritud tulemusi ning tööd, mis on tehtud lisaks töökirjeldusele vastavale tööle. (10) Põhitöötasu peab moodustama kogu töötasust piisavalt suure osa ning võimaldama rakendada paindlikku töötasu poliitikat, sealhulgas võimalust tulemustasu mitte maksta. (11) Käesoleva paragrahvi lõike 9 kohaldamiseks peab investeerimisühing määrama oma tasustamispoliitikas kindlaks asjakohased põhitöötasu ja tulemustasu komponentide suhtarvud. Suhtarvude määramisel tuleb muu hulgas arvesse võtta investeerimisühingu tegevust ja sellega seonduvaid riske ning iga vastava kategooria töötajate mõju investeerimisühingu riskiprofiilile. (12) Inspektsioon avaldab juhendiga investeerimisühingu usaldusväärse tasustamispoliitika kohaldamise täpsemad nõuded. § 793. Tulemustasu maksmise põhimõtted (1) Tulemustasu määramisel ja väljamaksmisel arvestatakse järgmist: 1) tulemustasu on seotud töö tulemusega ning põhineb töötaja ja asjaomase äriüksuse ning investeerimisühingu üldiste tulemuste hindamisel, mida arvutatakse mitmeaastasest ajavahemikust lähtudes ning milles võetakse arvesse investeerimisühingu äritsüklit ja äririske; 2) töötaja töötulemuste hindamisel tuleb arvesse võtta investeerimisühingu finants- ja muid kriteeriume; 3) tulemustasu ei tohi mõjutada investeerimisühingu suutlikkust tagada tugev kapitalibaas; 4) tulemustasu ei saa olla garanteeritud, välja arvatud uutele töötajatele nende esimesel tööaastal ning juhul, kui investeerimisühing on kõrgelt kapitaliseeritud; 5) töölepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud maksed kajastavad töötaja poolt aja jooksul saavutatud tulemusi ja tööülesannete täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral vähendatakse tulemustasu vastavalt; 6) hüvitisega või eelmisest töölepingust väljaostmisega seotud töötasupaketid peavad kokku sobima investeerimisühingu pikaajaliste huvidega; 7) selliste töötulemuste mõõtmisel, mida kasutatakse tulemustasu reservi arvutamise alusena, võetakse arvesse igat liiki olemasolevaid ja tulevasi riske, kapitalikulusid ja vastavalt määrusele (EL) 2019/2033 vajalikku likviidsust; 8) tulemustasu maksmisel võetakse arvesse kõiki olemasolevaid ja tulevasi riske; 9) vabatahtlikud pensionihüvitised peavad olema kooskõlas investeerimisühingu äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega. 5 (2) Vähemalt 50 protsenti tulemustasust koosneb järgmistest instrumentidest: 1) aktsiad; 2) aktsiatega seotud instrumendid või samaväärsed mitterahalised instrumendid; 3) täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid või muud instrumendid, mida on võimalik täielikult konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või hinnata alla ning mis kajastavad adekvaatselt investeerimisühingu krediidikvaliteeti pikemas perspektiivis; 4) mitterahalised instrumendid, mis vastavad valitsetavate portfellide instrumentide struktuurile. (3) Kui investeerimisühing ei emiteeri ühtegi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud instrumenti, võib inspektsioon erandina lubada kasutada samu eesmärke täitvat alternatiivset korda. Juhul kui tulemustasu maksmisel kasutatakse alternatiivset korda, tuleb tulemustasu määramisel ja väljamaksmisel tagada käesoleva seaduse ja määruse (EL) 2019/2033 nõuete täitmine. (4) Tulemustasu maksmisel arvestatakse investeerimisühingu, tema võlausaldajate ja klientide pikemaajaliste huvidega. Inspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud instrumentide liikidele ja struktuuride seada piiranguid või keelata teatud instrumentide kasutamise tulemustasu maksmiseks. (5) Arvestades investeerimisühingu äritsüklit, tegevuse laadi, riske ja asjaomase töötaja tegevust, lükkab investeerimisühing asjakohasel juhul tulemustasu maksmise vähemalt 40 protsendi ulatuses edasi kolme kuni viie aasta võrra. Juhul, kui tulemustasu investeerimisühingu kapitalibaasi arvestades on eriti suur, lükatakse tulemustasu maksmine edasi vähemalt 60 protsendi ulatuses. Maksmata tulemustasu osa ei maksta töötajale enne proportsionaalselt makstavat põhitöötasu. (6) Tulemustasu vähendatakse kuni 100 protsenti, kui investeerimisühingu finantstulemused on tagasihoidlikud või negatiivsed, muu hulgas olukorras, kus: 1) isik osales investeerimisühingule olulist kahju tekitanud tegevuses või oli selle eest vastutav; 2) isiku ei tule tööülesannete täitmisega toime ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu või on tööandja hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. (7) Investeerimisühingu töötajal ei ole lubatud sõlmida vastutuskindlustuse lepinguid ega võtta kasutusele muid sarnaseid meetmeid, millega vähendatakse käesoleva seaduse §-s 792 nimetatud tasustamise põhimõtetega eesmärgiks seatud tulemuste saavutamist. (8) Kui töötaja lahkub investeerimisühingust enne pensioniikka jõudmist, hoiab investeerimisühing käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 9 kohaldamisel vabatahtlikke pensionihüvitisi viie aasta jooksul lõikes 2 nimetatud instrumentide kujul. Kui töötaja jõuab pensioniikka ja läheb pensionile, makstakse talle vabatahtlik pension välja lõikes 2 nimetatud instrumentide kujul. (9) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2, 5 ja 8 ei kohaldata, kui: 1) investeerimisühingu bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt 100 miljonit eurot või sellest väiksem; 2) töötaja aastane tulemustasu ei ole suurem kui 50 000 eurot ega moodusta üle ühe neljandiku tema aastasest töötasust. 6 (10) Kui investeerimisühing saab finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud erakorralist avalikku finantstoetust, siis investeerimisühing: 1) ei maksa tulemustasu juhatuse liikmetele; 2) kehtestab piirangu tulemustasu maksmiseks investeerimisühingu töötajatele, kui tulemustasu maksmine läheks vastuollu investeerimisühingu tugeva kapitalibaasi säilimisega ja erakorralise avaliku finantstoetuse õigeaegse lõppemisega. § 794. Töötasukomitee (1) Investeerimisühingus, mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus on asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud neljal järjestikusel majandusaastal olnud keskmiselt 100 miljonit eurot või sellest suurem, moodustatakse nõukogu liikmetest koosnev töötasukomitee. (2) Investeerimisühing ei pea moodustama töötasukomiteed, kui töötasukomitee on moodustatud konsolideeritud tasandil ja selle tegevus hõlmab kogu konsolideerimisgruppi. (3) Töötasukomitee: 1) teostab järelevalvet juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise üle; 2) hindab tasustamise põhimõtete rakendamist ja tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele ning teeb vajaduse korral ettepaneku tasustamise põhimõtete ajakohastamiseks; 3) valmistab investeerimisühingu nõukogule ette tasustamisotsuste projektid. (4) Töötasukomitee lähtub oma tegevuses investeerimisühingu aktsionäride ja klientide pikaajalistest huvidest ning avalikust huvist.“; 21) paragrahv 822 lõikeid 2-5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Investeerimisühing kehtestab usaldusväärse, tulemusliku ja kõikehõlmava korra, strateegiad, süsteemid ja protsessid, et hinnata ja säilitada pidevalt sisemise kapitali suurust, liike ja koosseisu ning likviidset vara, mida ta peab piisavaks, et katta seda laadi ja selle tasemega riske, mida ta võib teistele tekitada või millele see investeerimisühing on avatud või võib avatud olla ning mis vastavad ajakohase investeerimisühingu keerukusele, riskiprofiilile, tegevuse ulatusele ja juhtorgani poolt kindlaks määratud riskitaluvusele. (3) Investeerimisühing kehtestab korra, strateegiad, süsteemid ja protseduurid, et teha kindlaks, juhtida ja jälgida: 1) kliendile tekitatava riski olulisi allikaid ja mõju, samuti igasugust olulist mõju omavahenditele; 2) turule tekitatava riski olulisi allikaid ja mõju, samuti igasugust olulist mõju omavahenditele; 3) investeerimisühingule avalduva riski olulisi allikaid ja mõju, eelkõige neid, mis võivad omavahendite taset vähendada; 4) likviidsusriski asjakohastel ajavahemikel, et tagada investeerimisühingu likviidsete vahendite piisav tase, sealhulgas seoses käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud riskide oluliste allikate käsitlemisega. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetud riskide hindamisel arvestatakse käesoleva seaduse §-s 88 sätestatut. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetud riskide tõhusa juhtimise vahendina kaalub investeerimisühing kutsekindlustuse sõlmimist.“; 7 22) paragrahvi 822 täiendatakse lõigetega 6-8 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 3 kohaldamisel loetakse asjakohasel juhul investeerimisühingule avalduva riski oluliseks allikaks ja mõjuks: 1) muutusi vara bilansilises väärtuses, sealhulgas nõudeid seotud vahendite suhtes; 2) klientide või vastaspoolte maksejõuetust; 3) väärtpaberi-, valuuta- ja kaubapositsioone; 4) kohustusi kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemide suhtes. (7) Investeerimisühing kaalub hoolikalt igasugust olulist mõju omavahenditele, kui selliseid riske ei ole asjakohaselt arvesse võetud määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 kohaselt arvutatud omavahendite nõuetes. (8) Lõpetamise või likvideerimise korral kaalub investeerimisühing kogu turult väljumise protsessi jooksul hoolikalt omavahendite ja likviidsete vahendite haldamise nõudeid ja vajalikke ressursse, võttes arvesse ärimudelite ja strateegiate elujõulisust ja kestlikkust.“; 23) seadust täiendatakse §-ga 8217 järgmises sõnastuses: „§ 8217. Nõuete täitmata jätmine väärtpaberite pakkumise või väljatöötamise korral (1) Investeerimisühing ei pea täitma käesoleva seaduse § 829 lõike 1, § 8211 lõike 1, § 8213 lõike 1, § 8214 lõike 1 ning § 85 lõike 1 punktides 61 ja 62 sätestatud nõudeid, kui: 1) investeerimisühingu osutatav investeerimisteenus on seotud võlakirjadega, millel ei ole muid tuletisinstrumendi tunnuseid kui varasema lunastamise kokkulepe; 2) väärtpabereid turustatakse või pakutakse üksnes võrdsetele vastaspooltele. (2) Varasema lunastamise kokkulepe on kokkulepe, mille kohaselt peab emitent tasuma võlakirja ennetähtaegse lunastamise korral võlakirja omavale investorile summa, mis võrdub lunastatava võlakirja põhisumma ja lunastustähtpäevani jäänud eeldatavate kupongimaksete nüüdispuhasväärtuse summaga.“; 24) seaduse 9. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 833 järgmises sõnastuses: „§ 833. Nõukogu ja riskikomitee kohustused seoses investeerimisühingu riskide käsitlemisega (1) Investeerimisühingu nõukogu kinnitab ja vaatab regulaarselt üle investeerimisühingu riskivalmiduse ning potentsiaalsete riskide juhtimise, jälgimise ja maandamise strateegiad ja põhimõtted, võttes arvesse makromajanduslikku keskkonda ja investeerimisühingu äritsüklit. (2) Investeerimisühingu nõukogu peab pühendama piisavalt aega ja vahendeid, et tagada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete nõuetekohane täitmine. (3) Investeerimisühing peab looma aruandlusahelad, mis tagavad nõukogu teavitamise kõigist olulistest riskidest ning riskijuhtimise põhimõtetest ja nendega seotud muudatustest. (4) Investeerimisühing, mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt 100 miljonit eurot või suurem, peab looma riskikomitee. Riskikomitee liikmed ei tohi asjaomases investeerimisühingus täita ühtegi tegevjuhtimise funktsiooni. (5) Riskikomitee pädevusse kuulub: 1) nõukogu ja juhatuse nõustamine krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtete ja riskitaluvuse alal; 2) järelevalve juhatuse riskijuhtimise põhimõtete rakendamise üle vastavalt nõukogu juhistele. 8 (6) Riskikomitee liikmetel peavad olema asjakohased teadmised ja oskused, et täielikult mõista, juhtida ja jälgida investeerimisühingu riskistrateegiat ja riskivalmidust ning täita käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ülesandeid. (7) Investeerimisühingu nõukogule ja riskikomiteele peab olema tagatud juurdepääs investeerimisühingu potentsiaalseid riske puudutavale teabele.“; 25) paragrahvi 856 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses: „(13) Erandina võib investeerimisühing, kes osutab kliendile väärtpaberiportfelli valitsemise või muid investeerimis- või kõrvalteenuseid, tellida kolmandalt isikult analüüse ilma käesoleva paragrahvi lõigetes 1–12 sätestatud nõudeid arvestamata, kui täidetud on järgmised tingimused: 1) investeerimisühing ja analüüsi koostaja on enne korralduste täitmist või analüüside koostamist sõlminud lepingu, milles on kindlaks määratud, milline osa korralduste täitmise ja analüüside eest makstud kombineeritud tasudest või ühismaksetest on seostatav analüüsiga; 2) investeerimisühing teavitab klienti analüüse koostavale kolmandale isikule korralduste täitmise ja analüüside eest tehtud ühismaksetest; 3) analüüsid, mille eest makstakse kombineeritud tasu või tehakse ühismakse, puudutavad emitente, kelle turukapitalisatsioon analüüsi koostamisele eelnenud 36 kuu jooksul ei ületa ühte miljardit eurot, lähtudes aastalõpunoteeringutest majandusaastatel, mil nad on või olid noteeritud, või omakapitalist majandusaastatel, mil nad ei ole või neid ei olnud noteeritud. (14) Analüüs käesoleva paragrahvi tähenduses on uurimismaterjal või teenus: 1) mis on seotud ühe või mitme väärtpaberi või muu varaga või väärtpaberi emitentide või potentsiaalsete emitentidega või mis on tihedalt seotud konkreetse tööstusharu või turuga, nii et see annab teavet selle tööstusharu või turu väärtpaberite, varade või emitentide kohta; 2) milles otseselt või kaudselt soovitatakse investeerimisstrateegiat ning milles esitatakse põhjendatud arvamus väärtpaberi või vara praeguse või tulevase väärtuse või hinna kohta või mis sisaldab analüüsi ja algupäraseid seisukohti ning uue või olemasoleva teabe põhjal tehtud järeldusi, mida võidakse kasutada investeerimisstrateegia kujundamisel ning mis võib olla asjakohane ja anda lisaväärtust otsustele, mille investeerimisühing teeb analüüsi eest maksvate klientide nimel.“; 26) paragrahvi 86 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Investeerimisühing esitab kliendile või potentsiaalsele kliendile kogu käesolevas seaduses esitamiseks nõutava teabe elektrooniliselt. Klient või potentsiaalne klient, kes ei ole kutseline investor, võib nõuda teabe tasuta esitamist paberil. (7) Investeerimisühing, kes annab klientidele edaspidi teavet üksnes elektroonilisel teabekandjal, peab kliente, kes ei ole kutselised investorid ja kes on saanud teavet seni paberil, teavitama sellisest muutusest vähemalt kaheksa nädalat ette. Seejuures on investeerimisühing kohustatud eelnimetatud kliente teavitama: 1) nende õigusest saada teavet edaspidi paberil, juhul kui nad seda soovivad; 2) sellest, et kui nad teavitamisest kaheksa nädala jooksul ei avalda soovi saada teavet paberil, hakatakse seda automaatselt saatma elektrooniliselt.“; 27) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui väärpaberi ostmise või müümise kokkulepe sõlmitakse sidevahendi abil, mis ei võimalda eelnevalt anda teavet kulude ja tasude kohta, võib investeerimisühing esitada kulude ja tasude teabe viivitamata pärast tehingu sõlmimist, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) klient annab nõusoleku saada teave põhjendamatu viivituseta pärast tehingu sõlmimist; 2) investeerimisühing annab kliendile võimaluse lükata tehingu tegemine teabe saamiseni edasi; 9 3) avaldatav teave vastab käesoleva seaduse § 86 lõikes 2 nimetatud nõuetele; 4) investeerimisühing annab kliendile võimaluse saada enne tehingu sõlmimist telefoni teel teavet kulude ja tasude kohta.“; 28) paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Kui investeerimisühing osutab investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuseid, mis sisaldavad ühe väärtpaberi müümise ja teise ostmise või olemasoleva väärtpaberi muutmise õiguse kasutamise teenust (edaspidi väärtpaberi vahetamine), hangib investeerimisühing vajalikku teavet kliendi investeeringu kohta ja analüüsib väärtpaberi vahetamise kulu ja tulu. Investeerimisnõustamise korral annab investeerimisühing kliendile sealjuures teada, kas väärtpaberi vahetamisest saadav tulu on suurem kui kulu.“; 29) seadust täiendatakse §-ga 892 järgmises sõnastuses: „§ 892. Nõuete kohaldamise erisused kutselisele investorile „(1) Käesoleva seaduse § 87 lõike 1 punktis 5 sätestatud nõudeid kohaldatakse kutselisele investorile vaid investeerimisnõustamise ja väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamise korral. (2) Käesoleva seaduse § 871 lõikes 21, § 87 lõikes 5 ning § 891 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõudeid väärtpaberituru kutselise osalise puhul ei kohaldata, välja arvatud, kui ta on investeerimisühingule teada andnud, et soovib nimetatud sätetega kehtestatud õigusi kasutada. Investeerimisühing säilitab kliendi teavitused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.“; 30) paragrahv 93 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 93. Investeerimisühingu aktsia- ja algkapital (1) Investeerimisühingu asutamisel uue äriühinguna peab tema aktsiakapital või tegutseva äriühingu puhul algkapital olema vähemalt: 1) 750 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 või 6 nimetatud investeerimisteenuseid; 2) 750 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 9 nimetatud investeerimisteenuseid, kui see investeerimisühing kaupleb oma arvel või talle on see lubatud; 3) 75 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1, 2, 4, 5 või 7 nimetatud investeerimisteenuseid, tingimusel et tal ei ole lubatud hoida klientide raha ega klientidele kuuluvaid väärtpabereid; 4) 150 000 eurot muude kui käesoleva lõike punktis 1, 2 või 3 nimetatud teenuseid pakkuvate investeerimisühingute puhul. (2) Algkapital koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 9 nimetatud vahenditest."; 31) paragrahvi 94 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ning krediidiasutuste seaduse §-s 822“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2033“; 32) paragrahvi 94 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Inspektsioon võib otsustada kohaldada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 1 lõike 2 punktile c Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 ning krediidiasutuste seaduse kohaseid usaldatavusnõudeid investeerimisühingu suhtes, kes tegeleb käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 või punktis 6 nimetatud tegevusega, kui investeerimisühingu konsolideeritud vara koguväärtus eelnenud 12 kuu keskmisena on viis miljardit eurot või rohkem ning kui esineb üks või enam järgmistest asjaoludest: 1) investeerimisühingu maksejõuetuse või finantsraskuste korral võib kaasneda olukord, mis kujutab endast süsteemset riski finantssüsteemile; 10 2) investeerimisühing on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 3 määratletud kliiriv liige; 3) investeerimisühingu suurus, tegevuse laad, ulatus, keerukus ja vastastikune seos finantssüsteemiga on Euroopa Liidu või Eesti majanduse seisukohast piisavalt oluline.“; 33) paragrahvi 94 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 34) paragrahvi 94 täiendatakse lõigetega 7–9 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata kaubavahendajate ja lubatud heitkoguse ühikute vahendajate, fondivalitsejate ega kindlustusandjate suhtes. (8) Kui inspektsioon tunnistab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tehtud otsuse kehtetuks, sealhulgas juhul, kui investeerimisühingu konsolideeritud vara koguväärtus ei vasta enam künnisele, mis on arvutatud 12 järjestikuse kuu alusel, teavitab ta sellest investeerimisühingut viivitamata. (9) Inspektsioon teavitab viivitamata käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 8 alusel tehtud otsustest Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.“; 35) paragrahvi 108 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(EL) nr 575/2013“ tekstiosaga „(EL) 2019/2033“; 36) paragrahvi 109 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 37) paragrahvi 110 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Investeerimisühing avalikustab majandusaasta aruande, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning vandeaudiitori aruande kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku toimumist, kuid hiljemalt neli kuud pärast majandusaasta lõppu.“; 38) paragrahvi 110 lõige 31 tunnistatakse kehtetuks; 39) paragrahvi 110 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses: „(6) Inspektsioon võib nõuda, et investeerimisühing kasutaks teabe avaldamiseks peale majandusaasta aruande ka muid teabekanaleid, eelkõige oma veebilehte. (7) Avalikustatud teabes olulise vea ilmnemise korral tuleb sellest esimesel võimalusel avalikkust teavitada oma veebilehel ja avalikustada korrigeeritud aruanne käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud viisil. (8) Käesoleva seaduse §-des 1102 ja 1103 lõikes 2 sätestatud teabe võib avaldada viitena asukohale, kus see on avalikustatud.“; 40) paragrahv 1101 tunnistatakse kehtetuks; 41) seadust täiendatakse §-dega 1102 ja 110³ järgmises sõnastuses: „§ 1102. Investeerimisühingu filiaali ja finantseerimisasutusest tütarettevõtja kohta avalikustatav teave Investeerimisühing avalikustab koos majandusaasta aruandega määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 26 tähenduses oma teistes riikides asutatud filiaalide ja finantseerimisasutusest tütarettevõtjate kohta järgmise teabe: 1) geograafiline asukoht, ärinimi ja tegevuse laad; 2) käive või müügitulu; 3) töötajate arv täistööaja arvestuse alusel; 4) maksustamiseelne kasum või kahjum; 11 5) tulumaks või muu kasumilt või kahjumilt tasumisele kuuluv maks; 6) saadud riiklike toetuste summa. § 1103. Investeerimisühingu kohta muu teabe avaldamine (1) Investeerimisühing edastab inspektsioonile majandusaasta aruande avalikustamise päeval määruse (EL) 2019/2033 artiklis 51 nimetatud teabe tasustamispoliitika ja -tavade kohta. Muu hulgas annab investeerimisühing inspektsioonile teavet selliste investeerimisühingus töötavate füüsiliste isikute kohta, kelle töötasu on majandusaastal miljon eurot või rohkem, sealhulgas teavet nende töökohustuste, ärivaldkonna, töötasu, tulemustasu ja pensionimaksete kohta. Inspektsioon edastab teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele. (2) Inspektsioonil on muu hulgas õigus nõuda, et: 1) investeerimisühing avaldaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 46 nimetatud teabe sagedamini kui kord aastas ja määrata avaldamise tähtaeg; 2) emaettevõtja avaldaks kord aastas kas täielikult või viidetena vastavale teabele oma juriidilise struktuuri ja investeerimisühingu konsolideerimisgrupi üldjuhtimis- ja organisatsioonilise struktuuri kirjelduse vastavalt käesolevale seadusele; 3) investeerimisühing edastaks teabe juhtorgani või kõrgema juhtkonna iga liikme töötasu kogusumma kohta.“; 42) paragrahvi 1636 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesolevas peatükis sätestatud positsioonipiiranguid ei kohaldata: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 08.12.2011, lk 1–16) artikli 2 punktis 4 nimetatud energia hulgimüügitoodetele, millega kaubeldakse organiseeritud kauplemissüsteemis ja mis täidetakse natuuras; 2) selle isiku poolt või tema nimel kaubatuletisinstrumentides hoitavate positsioonide suhtes, kes ei ole krediidi- ega finantseerimisasutus ja kelle hoitavad positsioonid vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil tema äritegevusega otseselt seotud riske; 3) positsioonide suhtes, mis kuuluvad isikule, kes kuulub konsolideerimisgruppi, mille põhitegevus ei ole investeerimisteenuse osutamine või krediidiasutuste seaduse §-s 6 sätestatud finantsteenuste osutamine või kaubatuletisinstrumentide turutegijana tegutsemine, kui need positsioonid vähendavad objektiivselt mõõdetaval moel kõnealuse isiku äritegevusega otseselt seotud riske; 4) positsioonide suhtes, mis tulenevad objektiivselt mõõdetavatest kaubatuletisinstrumentide ja lubatud heitkoguse väärtpaberitega sooritatud tehingutest, mille eesmärk on täita kauplemiskohas likviidsuse tagamise nõudeid, kui sellised nõuded on kehtestatud kooskõlas käesoleva seadusega; 5) käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud väärtpaberitele.“; 43) paragrahvi 1636 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesolevat peatükki kohaldatakse üksnes järgmistele kaubatuletisinstrumentidele: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 1 ning I lisa I–XX osas ja XXIV osa 1. jaos ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 I lisas nimetatud toodetega seotud tuletisleping (edaspidi põllumajandustoorme tuletisinstrument); 2) kaubatuletisinstrument, mille lõpp-positsioonide omanike kõigi netopositsioonide summa vastab nende avatud kogupositsiooni suurusele ja on keskmiselt vähemalt 300 000 partiid aastas (edaspidi kriitilise tähtsusega või oluline tuletisinstrument).“; 44) paragrahvi 1639 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Inspektsioon kehtestab positsioonipiirangud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 12 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, artikli 57 lõike 3 alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni tehnilistes standardites ette nähtud arvutusmeetoditele.“; 45) paragrahvi 1639 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Inspektsioon kehtestab kaubatuletisinstrumendile ühtse positsioonipiirangu, mida kohaldatakse kõigis jurisdiktsioonides selle instrumendiga tehtavate tehingute suhtes, kui: 1) põllumajandustoorme tuletisinstrumentidega, millel on sama alusvara ja samad omadused, kaubeldakse olulises mahus rohkem kui ühes jurisdiktsioonis asuvates kauplemiskohtades, millest suurima kauplemismahuga kauplemiskoht on registreeritud Eestis; 2) kriitilise tähtsusega või oluliste kaubatuletisinstrumentidega, millel on sama alusvara ja samad omadused, kaubeldakse rohkem kui ühes jurisdiktsioonis asuvates kauplemiskohtades, millest suurima kauplemismahuga kauplemiskoht on registreeritud Eestis.“; 46) paragrahvi 1639 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühtse positsioonipiirangu kohaldamisel ja selle läbivaatamisel konsulteerib inspektsioon teiste selle kaubatuletisinstrumendi olulises mahus kauplevate kauplemiskohtade finantsjärelevalve asutustega.“; 47) paragrahvi 1639 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Inspektsioon keskse finantsjärelevalve asutusena rakendab meetmeid koostöö korraldamiseks teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kes teostab järelevalvet põllumajandustoorme tuletisinstrumendiga, millel on sama alusvara ja samad omadused, või kriitilise tähtsusega või olulise kaubatuletisinstrumendiga, millel on sama alusvara ja samad omadused, kaupleva kauplemiskoha ja vastavas tuletisinstrumendis positsioone hoidvate isikute üle, muu hulgas asjakohase teabe vahetamiseks ühtse positsioonipiirangu kontrollimise võimaldamise ja positsioonipiirangu täitmise tagamise eesmärgil.“; 48) paragrahvi 1639 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Inspektsioon keskse finantsjärelevalve asutusena sõlmib koostöökokkuleppe teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kes teostab järelevalvet kaubatuletisinstrumendi, millel on sama alusvara ja samad omadused, olulises mahus kaupleva kauplemiskoha või vastavas tuletisinstrumendis positsioone hoidvate isikute üle. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koostöökokkuleppes käsitletakse muu hulgas teabe vahetamist, mis võimaldab ühtset positsioonipiirangut kontrollida ja selle täitmise tagada.“; 49) paragrahvi 16310 lõike 1 punktid 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) saada juurdepääs asjakohastele dokumentidele kaubatuletisinstrumendis võetud positsiooni või riskipositsiooni suuruse ja eesmärgi või võetud kohustuse kohta, samuti teabele kaudse osaluse, kooskõlastatult positsioonide omandamise kokkulepete ja vara või kohustuste kohta alusvara turul, sealhulgas asjakohasel juhul positsioonide kohta, mida hoitakse liikmete ja turuosaliste vahendusel kaubatuletisinstrumentides, millel on sama alusvara ja samad omadused, teistes kauplemiskohtades ja väljaspool kauplemiskohta tehtud majanduslikult samaväärsetes tehingutes; 3) nõuda isikult positsiooni ajutist või alalist likvideerimist või vähendamist ja sellise nõude täitmata jätmise korral võtta ühepoolselt asjakohaseid meetmeid positsiooni likvideerimiseks või vähendamiseks; 4) nõuda isikult turul likviidsuse ajutist taastamist kokkulepitud hinnaga ja mahus selge kavatsusega kahandada suure või valitseva mõjuga positsiooni mõjusid.“; 50) paragrahvi 16311 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: 13 „(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud positsioonidest teatamist ei kohaldata käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud kauba või alusvaraga seotud väärtpaberitele.“; 51) paragrahvi 230 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: „12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2033.“; 52) paragrahvi 230 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(11) Inspektsioon kohustab investeerimisühingut võtma võimalikult vara vajalikke meetmeid, muu hulgas tagamaks, et klientide vara hoitakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 88 nõuetekohaselt lahus, kui: 1) investeerimisühing ei täida õigusaktides, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2033 sätestatud nõudeid; 2) on tõendeid, et investeerimisühing rikub tõenäoliselt käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõudeid järgmise 12 kuu jooksul.“; 53) paragrahvi 230 lõige 41 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Inspektsioon avalikustab oma veebilehel käesoleva seaduse 3., 31. ja 4. osas, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 600/2014, (EL) nr 596/2014, (EL) nr 1286/2014, (EL) 2017/1129 ja (EL) 2017/2402 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja - lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.06.2016, lk 1–65), või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2033 sätestatud kohustuse rikkumisega seoses tehtud väärteoasja lahendi või haldusakti viivitamata pärast selle teatavaks tegemist.“; 54) paragrahvi 230 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Inspektsioon vaatab asjakohasel juhul ja vajalikul määral üle kokkulepped, strateegiad, protsessid ja mehhanismid, mida investeerimisühing kasutab käesoleva seaduse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 järgimiseks, ning hindab usaldusväärse juhtimise ja riskide maandamise seisukohast järgmist: 1) käesoleva seaduse § 822 lõikes 3 nimetatud riskid; 2) investeerimisühingu riskipositsioonide geograafiline paiknemine; 3) investeerimisühingu ärimudel; 4) süsteemse riski hinnang; 5) investeerimisühingu võrgu- ja infosüsteemide turvariskid; 6) investeerimisühingu avatus kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevale intressiriskile; 7) investeerimisühingu juhtimiskorraldus ja juhtide pädevus.“; 55) paragrahvi 230 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Inspektsioon määrab kindlaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ülevaatamise ja hindamise sageduse ja intensiivsuse, võttes arvesse investeerimisühingu suurust, tegevuse laadi, keerukust, süsteemset olulisust ja proportsionaalsuse põhimõtet. Ülevaatamisel ja hindamisel võtab inspektsioon muu hulgas arvesse, kas investeerimisühingul on sõlmitud kutsekindlustus.“; 56) paragrahvi 2301 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet või kontrollib investeerimisühingu konsolideerimisgrupi vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 8 sätestatud kapitalitesti nõuetele (edaspidi kontrollima vastavust kapitalitestile), kui: 1) Eesti investeerimisühing on emaettevõtja; 14 2) Eestis registreeritud investeerimisühingu emaettevõtja on Eestis registreeritud investeerimisvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkti 57 tähenduses või segafinantsvaldusettevõtja sama määruse artikli 4 lõike 1 punkti 58 tähenduses; 3) Eestis ja mõnes teises lepinguriigis registreeritud investeerimisühingute emaettevõtja on Eestis registreeritud investeerimisvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkti 57 tähenduses või segafinantsvaldusettevõtja sama määruse artikli 4 lõike 1 punkti 58 tähenduses.“; 57) paragrahvi 2301 täiendatakse lõigetega 21–24 järgmises sõnastuses: „(21) Kui Eestis ja muus lepinguriigis registreeritud kahe või enama investeerimisühingu emaettevõtjaks on mitu investeerimisvaldusettevõtjat või segafinantsvaldusettevõtjat, mille peakontorid asuvad nii Eestis kui ka muus lepinguriigis, millest igaühes asub konsolideerimisgruppi kuuluv investeerimisühing, teeb inspektsioon konsolideeritud järelevalvet ja kontrollib vastavust kapitalitestile üksnes juhul, kui Eestis registreeritud investeerimisühing on konsolideerimisgruppi kuuluvatest investeerimisühingutest suurima bilansimahuga. (22) Kui teises lepinguriigis asutatud investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on ühtlasi Eestis ja vähemalt ühes teises lepinguriigis registreeritud investeerimisühingu emaettevõtjaks ning nimetatud investeerimisühingul puudub tegevusluba lepinguriigis, kus investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on asutatud, teeb inspektsioon konsolideeritud järelevalvet ja kontrollib vastavust kapitalitestile juhul, kui Eestis registreeritud investeerimisühing on suurima bilansimahuga. (23) Inspektsioon võib loobuda kokkuleppel teiste lepinguriikide väärtpaberiturujärelevalve asutustega järelevalve tegemisest käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 ning lõigetes 21 ja 22 nimetatud juhtudel, kui see on tulemusliku konsolideeritud järelevalve ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalve seisukohast asjakohane, võttes arvesse asjaomast investeerimisühingut ja selle tegevuse olulisust Eestis. Sellisel juhul annab inspektsioon vastavad ülesanded üle mõne muu lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele. Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust vastavatest otsustest. (24) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 23 nimetatud järelevalveülesannete üleandmist annab inspektsioon emaettevõtjana tegutsevale investeerimisvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale või asjakohasel juhul suurima bilansimahuga investeerimisühingule võimaluse esitada kavandatava järelevalveülesannete üleandmise otsuse kohta oma seisukoht. 58) paragrahvi 2301 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui kahe või enama investeerimisühingu, kelle emaettevõtja peakontor asub kolmandas riigis, konsolideerimisgrupi üle ei teosta konsolideeritud finantsjärelevalvet lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus ning kui inspektsiooni ja teiste asjassepuutuvate lepinguriikide väärtpaberiturujärelevalve asutuste ühisel hinnangul ei ole kolmanda riigi järelevalveasutuse teostatav finantsjärelevalve investeerimisühingu konsolideerimisgrupi üle samaväärne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 I osas ja muudes asjakohastes õigusaktides kehtestatud nõuetele vastava konsolideeritud järelevalvega, teostab finantsjärelevalvet investeerimisühingu konsolideerimisgrupi üle vastavalt omavahelisele kokkuleppele inspektsioon või mõne teise asjassepuutuva lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus, kes teeb konsolideerimisgrupi üle järelevalvet juhul, kui emaettevõtja oleks asutatud Euroopa Liidus. Inspektsioon teavitab kõigist käesoleva lõike 15 alusel tehtud otsustest teisi asjakohaseid väärtpaberiturujärelevalve asutusi, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Komisjoni.“; 59) paragrahvi 2301 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Kui inspektsioon kvalifitseerub käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt konsolideerimisgrupi väärtpaberiturujärelevalve asutuseks, võib ta nõuda investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asutamist Euroopa Liidus ja kohaldada selle investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklit 7 või 8.“; 60) paragrahvi 2301 lõikesse 6 lisatakse tekstiosa „Euroopa Komisjoni“ järele tekstiosa „Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust“; 61) paragrahvi 2303 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Investeerimisühing peab tagama käesoleva seaduse § 230 lõike 5 punktis 7 nimetatud juhtimiskorralduse läbivaatamiseks ja juhtide pädevuse hindamiseks inspektsioonile täieliku juurdepääsu juhtorgani ja selle komiteede koosolekute päevakordadele, protokollidele ja lisadokumentidele ning juhtorgani tegevuse sise- ja välishindamise tulemustele. (22) Inspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus saada teavet igat liiki andmekandjatel, sealhulgas dokumente raamatupidamisarvestuse kohta, investeerimisühingult, investeerimisvaldusettevõtjalt, segafinantsvaldusettevõtjalt, segavaldusettevõtjalt ning investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvalt muult äriühingult ja kolmandalt isikult, kellele nimetatud ettevõtja on tegevused edasi andnud, ning saada suulisi ja kirjalikke selgitusi nimetatud ettevõtjate esindajatelt või töötajatelt.“; 62) paragrahvi 234 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks; 63) paragrahvi 235 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) keelata osaliselt või täielikult kasumist tehtavad väljamaksed, muu hulgas piirata investeerimisühingu väljamakseid või intressimakseid aktsionäridele, osanikele või täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele või need keelata, kui piiramine või keelustamine ei too kaasa käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmata jätmist;“; 64) paragrahvi 235 punktid 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „6) teha väärtpaberituru kutselise osalise nõukogule ettepanek juhatuse liikme tagasikutsumiseks või nõuda juhatuse liikme volituste ajutist peatamist; 7) teha ettepanek väärtpaberituru kutselise osalise aktsionäride üldkoosolekule nõukogu liikme tagasikutsumiseks või nõuda nõukogu liikme volituste ajutist peatamist;“; 65) paragrahvi 235 täiendatakse punktidega 9–17 järgmises sõnastuses: „9) nõuda, et investeerimisühingul oleks lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 11 nõutule rohkem omavahendeid, või kohandada nõutavaid omavahendeid ja likviidset vara asjaomase investeerimisühingu äritegevuse olulise muutuse korral; 10) nõuda, et investeerimisühing esitaks ühe aasta jooksul käesoleva seaduse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 nõuete kohase kava, millega nähakse ette, kuidas taastatakse järelevalvenõuetele vastavus; 11) nõuda, et investeerimisühing kohaldaks spetsiifilist eraldiste tegemise korda või varade käsitlemist tulenevalt omavahendite nõuetest; 12) nõuda investeerimisühingu tegevuse, toodete ja süsteemidega seotud riskide vähendamist, sealhulgas tegevuse edasiandmise puhul; 16 13) nõuda, et investeerimisühing kehtestaks käesoleva seaduse §-s 793 sätestatud tulemustasule piirangu, mis vastab teatavale protsendile netosissetulekust, kui tulemustasu ei ole kooskõlas tugeva kapitalibaasi säilitamisega; 14) nõuda, et investeerimisühing kasutaks puhaskasumit omavahendite tugevdamiseks; 15) nõuda käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2033 sätestatud nõuetega võrreldes täiendavat või sagedasemat aruandlust, sealhulgas kapitali- ja likviidsuspositsioonide kohta; 16) nõuda likviidsuse erinõuete kehtestamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 23613 sätestatud tingimustele; 17) nõuda, et investeerimisühing vähendaks ohte võrgu- ja infosüsteemide turvalisusele, et tagada investeerimisühingute protsesside, andmete ja vara konfidentsiaalsus, terviklus ja kättesaadavus.“; 66) paragrahvi 2361 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Inspektsioon võib järelevalve eesmärgil, kui see on Eesti finantssüsteemi stabiilsuse seisukohast asjakohane, või käesoleva seaduse §-s 2369 nimetatud teabe kontrollimiseks teostada kohapealset kontrolli ja uurida nende Eestis asuvate teises lepinguriigis asutatud investeerimisühingute filiaalide tegevust ning nõuda filiaalilt teavet tema tegevuse kohta, teavitades sellest eelnevalt lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust. Pärast kontrolli teostamist ja uurimise lõppu edastab inspektsioon vastavale järelevalveasutusele saadud teabe ja tuvastatud asjaolud, mis on asjakohase investeerimisühingu riskihindamise seisukohast olulised. (12) Teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus võib pärast inspektsioonile teatamist iseseisvalt või vahendajate kaudu kohapeal kontrollida § 2362 lõikes 4 nimetatud teavet vastava lepinguriigi Eesti filiaali kohta. Samuti võib lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus iseseisvalt või vahendajate kaudu kohapeal kontrollida segavaldusettevõtjatelt ja nende tütarettevõtjatelt saadud teavet.“; 67) paragrahvi 2361 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Inspektsioon võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 23 lõike 1 punktis c nimetatud tingimuse hindamiseks taotleda kliiriva liikme lepinguriigi järelevalveasutuselt teavet tagatise mudeli ja parameetrite kohta, mida kasutatakse asjaomase investeerimisühingu võimendustagatise nõude arvutamiseks.“; 68) paragrahvi 2362 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses: „(12) Inspektsioon edastab viivitamata teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele teabe ja tõendid järelevalve tegemise käigus kindlaks tehtud võimalike probleemide ja selliste riskide kohta, mida Eesti investeerimisühing klientide kaitsele või finantssüsteemi stabiilsusele vastavas lepinguriigis tekitab. Inspektsioon võtab teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt saadud teabe põhjal kõik vajalikud meetmed, et hoida ära või kõrvaldada võimalikud probleemid ja riskid.“; (13) Kui teise lepinguriigi järelevalveasutus võtab käesolevas paragrahvis nimetatud probleemide või riskide kindlakstegemisel ise meetmeid, millega inspektsioon ei nõustu, võib inspektsioon edastada eriarvamuse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele, kes lahendab selle määruse (EL) 1093/2010 artiklis 19 sätestatud korras.“; 69) paragrahvi 2362 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teave võib muu hulgas hõlmata: 1) teavet investeerimisühingu juhtimise ja omandistruktuuri kohta; 2) teavet investeerimisühingu omavahendite nõuetele vastavuse kohta; 17 3) teavet investeerimisühingu kontsentratsiooniriski nõuetele ja likviidsusnõuetele vastavuse kohta; 4) teavet investeerimisühingu juhtimis- ja raamatupidamisarvestuse korralduse ja sisekontrollimehhanismide kohta; 5) muud asjakohast teavet riske tekitavate tegurite kohta. “; 70) seadust täiendatakse §-dega 2369–23613 järgmises sõnastuses: „§ 2369. Järelevalve segavaldusettevõtja, finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja üle (1) Kui inspektsiooni järelevalve alla kuuluva investeerimisühingu emaettevõtja on segavaldusettevõtja käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses, võib inspektsioon: 1) nõuda, et segavaldusettevõtja avaldaks järelevalve jaoks olulise teabe; 2) teha järelevalvet investeerimisühingu ning segavaldusettevõtja ja tema tütarettevõtjate vaheliste tehingute üle ning nõuda, et investeerimisühingul oleksid piisavad riskijuhtimisprotsessid ja sisekontrollimehhanismid, sealhulgas usaldusväärne aruandluse ja raamatupidamise korraldus, et kõnealuseid tehinguid kindlaks teha, mõõta, jälgida ja kontrollida. (2) Kui investeerimisühingu emaettevõtja on finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 20 või 21 tähenduses, teostatakse krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva investeerimisühingu üle konsolideeritud järelevalvet vastavalt krediidiasutuste seaduse §-s 97 sätestatule. (3) Segavaldusettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on emaettevõtja, mis ei ole finantsvaldusettevõtja, investeerimisvaldusettevõtja, krediidiasutus, investeerimisühing ega segafinantsvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 tähenduses ja mille tütarettevõtjate hulgas on vähemalt üks investeerimisühing. § 23610. Investeerimisühingu sisemudelite kasutamise loa läbivaatamine (1) Inspektsioon vaatab vähemalt iga kolme aasta tagant läbi investeerimisühingu vastavuse nõuetele, mida tuleb järgida sisemudelite kasutamise loa saamiseks inspektsioonilt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklile 22. (2) Oluliste puuduste avastamise korral teeb inspektsioon investeerimisühingule ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks või meetmete võtmiseks puuduste tagajärgede leevendamiseks. Inspektsioon võib nõuda investeerimisühingult täiendavate kapitalinõuete kehtestamist või korrutustegurite suurendamist. (3) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 366 nimetatud määrade oluline ületamine näitab tururiski sisemudeli ebatäpsust, tühistab inspektsioon selle kasutamiseks antud loa, piirab selle kasutamist või rakendab muid asjakohaseid meetmeid, et tagada sisemudeli nõuetele vastavusse viimine. (4) Kui sisemudelite kasutamiseks loa saanud investeerimisühing ei vasta enam sisemudelite kohaldamise nõuetele, võib inspektsioon rakendada järgmisi meetmeid: 1) nõuda, et investeerimisühing tõendaks, et mittevastavuse mõju on ebaoluline; 2) nõuda, et investeerimisühing esitaks kava ja tähtaja nõuetele vastavuse tagamiseks. (5) Inspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud kava täpsustamist, kui on ebatõenäoline, et selle alusel saavutatakse täielik nõuetele vastavus antud tähtaja jooksul. 18 (6) Kui investeerimisühing ei täida käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimusi, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut, rakendab inspektsioon ühte alljärgnevatest meetmetest: 1) tühistab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud loa sisemudelite kasutamiseks; 2) piirab sisemudelite kasutamist nii, et see kehtib ainult nõuetele vastavates valdkondades; 3) piirab sisemudelite kasutamist nii, et see kehtib ainult valdkondades, kus nõuetele vastavus on võimalik sobivaks tähtajaks saavutada. § 23611. Täiendavate omavahendite nõue investeerimisühingule (1) Inspektsioon võib kehtestada investeerimisühingule käesoleva seaduse § 235 punktis 9 nimetatud täiendavate omavahendite nõude, kui kohase läbivaatamise tulemusel on selgunud, et: 1) investeerimisühingut ohustavad riskid või investeerimisühing tekitab teistele olulisi riske ja need ei ole kaetud või on ebapiisavalt kaetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõudega; 2) investeerimisühingu sisemine kapital ja likviidne vara või juhtimiskorraldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning muud järelevalvemeetmed tõenäoliselt ei paranda korda, protseduure, mehhanisme ja strateegiaid sobivaks ajaks piisavalt; 3) kauplemisportfelli usaldusväärse hindamise kohandamine ei ole piisav, et võimaldada investeerimisühingul tavapäraste turutingimuste korral müüa või maandada oma positsioone lühikese aja jooksul ilma olulist kahju kandmata; 4) lubatud sisemudelite kohaldamise nõuetele mittevastavus toob tõenäoliselt kaasa ebapiisava kapitalitaseme; 5) investeerimisühing ei suuda korduvalt saavutada või säilitada §-s 23612 sätestatud piisavat täiendavate omavahendite suunises antud taset. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaldamisel käsitatakse riske omavahendite nõudega mitte kaetuna või ebapiisavalt kaetuna ainult juhul, kui inspektsiooni poolt pärast käesoleva seaduse § 822 lõike 2 kohase hindamise järelevalvealast läbivaatamist piisavaks peetud kapitali summad, liigid ja koosseis on kõrgemal tasemel kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud investeerimisühingu omavahendite nõue. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel võib piisavaks peetav kapital hõlmata riske, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõudest sõnaselgelt välja jäetud. (4) Inspektsioon määrab igal üksikjuhtumil täiendavate omavahendite nõude taseme, milleks on käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt piisavaks loetava kapitali ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõude vahe. (5) Täiendavate omavahendite nõudepuhul kohaldatakse järgmisi tingimusi: 1) vähemalt kolm neljandikku täiendavate omavahendite nõudest täidetakse esimese taseme omavahenditega; 2) vähemalt kolm neljandikku esimese taseme omavahenditest moodustavad esimese taseme põhiomavahendid; 3) neid omavahendeid ei kasutata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuete täitmiseks. 19 (6) Inspektsioon peab kirjalikult põhjendama oma otsust kohaldada täiendavate omavahendite nõuet, esitades selge ülevaate käesolevas paragrahvis nimetatud tingimuste täielikust hindamisest. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul peab inspektsiooni põhjendus hõlmama selgitust, miks käesoleva seaduse § 23612 lõike 1 kohast omavahendite taset ei peeta enam piisavaks. § 23612. Täiendavate omavahendite suunis investeerimisühingule (1) Võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ning investeerimisühingu suurust, süsteemset olulisust, tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, võib inspeksioon nõuda investeerimisühingult sellist omavahendite taset, mis ületab piisaval määral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 III osas ja käesolevas seaduses sätestatud nõudeid, tagamaks, et majanduse tsükliline kõikumine ei põhjusta kõnealuste nõuete rikkumist ega ohusta investeerimisühingu võimalust nõuetekohaseks likvideerimiseks ja tegevuse lõpetamiseks . (2) Inspektsioon vaatab vajadusel läbi omavahendite taseme, mille investeerimisühing on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 1 kehtestanud, ja teavitab investeerimisühingut läbivaatamise tulemustest. (3) Kui inspektsioon leiab läbivaatamise tulemusel, et investeerimisühingu omavahendite taset tuleb kohandada, märgib ta teavituses, mis kuupäevaks vastavad muudatused tuleb teha. § 23613. Likviidsuse erinõuded investeerimisühingutele (1) Inspektsioon kehtestab käesoleva seaduse § 235 punkti 16 alusel likviidsuse erinõuded, kui ta on teinud kindlaks, et: 1) investeerimisühingut ohustab oluline likviidsusrisk, mida määruse (EL) 2019/2033 V osas sätestatud likviidsusnõue ei kata või ei kata piisavalt; 2) investeerimisühingu sisemine kapital ja likviidne vara või juhtimiskorraldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning muud haldusmeetmed tõenäoliselt ei paranda korda, protsesse, mehhanisme või strateegiaid mõistliku aja jooksul piisavalt. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaldamisel käsitatakse likviidsusriski likviidsusnõudega mitte kaetuna või ebapiisavalt kaetuna juhul, kui inspektsiooni poolt pärast investeerimisühingu sisemise kapitali ja likviidse vara hindamise järelevalvealast läbivaatamist piisavaks peetud likviidsuse ulatus ja liigid on kõrgemal tasemel kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 V osas sätestatud investeerimisühingu likviidsusnõue. (3) Inspektsioon määrab kindaks likviidsuse eritaseme nõude, milleks on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt piisavaks loetava likviidsuse taseme ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 V osas sätestatud likviidsusnõude vahe. (4) Inspektsioon kohustab investeerimisühingut täitma likviidsuse erinõuet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 43 sätestatud likviidse varaga. (5) Inspektsioon peab kirjalikult põhjendama oma otsust kehtestada likviidsuse erinõue, esitades selge ülevaate käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud tingimuste täielikust hindamisest.“; 71) paragrahvi 2378 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesolevas seaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2033 või nende alusel antud õigusaktis nimetatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe tähtpäevaks avalikustamata või 20 inspektsioonile esitamata jätmise või mitteõigeaegse, puuduliku või ebaõige teabe esitamise või avalikustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“; 72) paragrahv 23710 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 23710. Investeerimisühingu organisatsiooniliste nõuete rikkumine Investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvestades ebapiisava või käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/565 sätestatud nõuetele mittevastava organisatsioonilise ülesehituse, sisekontrollisüsteemi, tasustamise, riskide tuvastamise, mõõtmise või juhtimise või sise-eeskirjade või aruannete esitamise korra kehtestamise või rakendamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“; 73) paragrahvi 23727 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõuete või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2019/2033 sätestatud kontsentratsiooniriski piirmäärade ületamise või likviidse vara hoidmise nõuete korduva või pideva rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“; 74) paragrahv 23760 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 23760. Investeerimisühingu, investeerimisvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, reguleeritud turu korraldaja ja aruandlusteenuse osutaja juhtidele ja töötajatele esitatavate nõuete ning nende tasustamise nõuete rikkumine (1) Investeerimisühingu, investeerimisvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, reguleeritud turu korraldaja või aruandlusteenuse osutaja juhtide valimisele, pädevusele ja tegevusele esitatavate nõuete, töötajatele esitatavate nõuete või juhtide või töötajate tasustamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“; 75) paragrahv 23783 tunnistatakse kehtetuks; 76) seadust täiendatakse §-dega 23784 ja 23785 järgmises sõnastuses: „§ 23784. Väljamaksete keelu nõude rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 28, 52 või 63 sätestatud investeerimisühingu omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele tehtavate väljamaksete keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. 21 § 23785. Menetlus Käesolevas peatükis nimetatud kohtuväline menetleja on inspektsioon.“; 77) seadust täiendatakse §-ga 2726 järgmises sõnastuses: „§ 2726. Käesoleva seaduse § 873 lõike 11 kohaldamine Käesoleva seaduse § 873 lõikes 11 nimetatud andmete avalikustamine peatatakse kuni 2023. aasta 28. veebruarini.“. § 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Inspektsioon arvestab haldussunni kohaldamisel riskide ja võimaliku rikkumise iseloomu, kestust ja korduvust ning varasemaid õigusrikkumisi, õigusrikkumise eest vastutava isiku majanduslikku võimekust, sealhulgas juriidilise isiku kogukäivet, teenitud kasumi või ära hoitud kahjumi suurust või füüsilise isiku aastasissetulekut, samuti tekkinud või tekkida võinud kahjude suurust ja võimalikku mõju finantssüsteemi stabiilsusele ning järelevalveasutusega tehtava koostöö ulatust.“; 2) paragrahvi 39 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) investeerimisühingu või välisriigi investeerimisühingu Eesti filiaali korral 0,05 kuni 0,3 protsendiga investeerimisühingu või vastava Eesti filiaali varast;“; 3) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Investeerimisühingu bilansi vara kirjete hulka ei arvata investeerimisühingu klientidele kuuluvat vara, mida investeerimisühing haldab oma nimel, kuid kliendi huvides, ja kajastab oma bilansis.“; 4) paragrahvi 46 lõiget 4 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses: „1¹) iga kalendriaasta 31. detsembri seisuga nende äriühingute arvust, kes osutavad makseteenuseid makseasutuste ja e-raha asutuse seaduse § 11 lõigete 1 ja 2 alusel, ning nende tehtud maksetehingute kogusummast;“ 5) paragrahvi 461 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Inspektsioon edastab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele nimekirja kolmanda riigi investeerimisühingu Eestis asutatud filiaalidest. Lisaks edastab Inspektsioon Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele viimase nõudmisel teabe järgmise kohta: 1) kolmanda riigi investeerimisühingu poolt Eestis filiaali asutamine ja sellele tegevusloa andmine või tegevusloa muudatused; 2) filiaali tegevus ja osutatavad teenused Eestis; 3) filiaali nimetatud teenuste ja tegevuse käive ning neile vastavate varade koguväärtus; 4) kolmanda riigi investeerimisühingu konsolideerimisgrupi nimetus, kuhu filiaal kuulub.“; 6) paragrahvi 462 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Inspektsioon esitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse pädevate asutuste vahelisse kesksesse andmebaasi teabe finantsjärelevalve subjekti suhtes tehtud avalikustatud väärteoasja lahendi või haldusakti või -lepingu kohta ning selle vaidlustamise, tühistamise ja avalikustamata jätmise otsuse kohta.“; 7) paragrahvi 462 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: 22 „(10) Inspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust: 1) väärtpaberituru seaduse § 230 lõikes 5 nimetatud ülevaatamise ja hindamise protsessist; 2) väärtpaberituru seaduse §-des 235, 23611 ja 23612 nimetatud otsuste tegemise metoodikast; 3) väärtpaberituru seaduse 25. peatükis nimetatud väärtegude karistuste määradest.“; 8) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 91 ja 92 järgmises sõnastuses: „(91) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatule konsulteerib Inspektsioon teiste asjakohaste väärtpaberiturujärelevalve asutustega enne sellise otsuse tegemist, mis võib olla nende ülesannete täitmise seisukohast oluline, järgmistes küsimustes: 1) investeerimisühingu konsolideerimisgruppi kuuluva investeerimisühingu aktsionäride koosseisus või organisatsioonilises või juhtimisstruktuuris tehtavad muudatused, milleks on vaja asjakohaste väärtpaberiturujärelevalve asutuste heakskiitu või luba; 2) asjakohaste väärtpaberiturujärelevalve asutuste poolt investeerimisühingutele määratud karistused või muud nende võetud erakorralised meetmed; 3) väärtpaberituru seaduse § 23611 alusel kehtestatud täiendavate omavahendite nõue. (92) Enne karistuse määramist või muu meetme võtmist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 91 punktile 2, konsulteerib Inspektsioon konsolideerimisgrupi järelevalve teostajaga, välja arvatud juhul, kui tegemist on kiireloomulise olukorraga või kui konsulteerimine võiks kahjustada Inspektsiooni otsuse tulemuslikkust. Konsulteerimata jätmise korral teavitab Inspektsioon viivitamata vastavast otsusest muid asjakohaseid väärtpaberiturujärelevalve asutusi.“; 9) paragrahvi 471 täiendatakse lõigetega 11-13 järgmises sõnastuses: „(11) Inspektsioon võib esitada taotluse Euroopa Komisjonile, et pidada läbirääkimisi ühe või mitme kolmanda riigiga kokkuleppe sõlmimiseks selles, kuidas teha järelevalvet konsolideerimisgrupi kapitalitestiga määruse (EL) 2019/2033 artikli 8 tähenduses seotud vastavusnõuete täitmise üle järgmiste investeerimisühingute puhul: 1) investeerimisühingud, mille emaettevõtja on asutatud kolmandas riigis; 2) kolmandates riikides asuvad investeerimisühingud, mille emaettevõtja on asutatud Euroopa Liidus.“; (12) Inspektsioon võib vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 33 või määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 22 järelevalveülesannete täitmiseks ning teabe vahetamiseks sõlmida koostöökokkuleppeid kolmanda riigi järelevalveasutusega, kes vastutab ühe või mitme järgmise ülesande eest: 1) finantseerimisasutuste ja finantsturgude järelevalve, sealhulgas selliste finantssektori ettevõtjate järelevalve, kellel on luba tegutseda keskse vastaspoolena, kui keskseid vastaspooli tunnustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 alusel; 2) investeerimisühingute likvideerimis- ja pankrotimenetlused ning muud samalaadsed menetlused; 3) investeerimisühingute likvideerimis- ja pankrotimenetluste ning muude samalaadsete menetluste eest vastutavate organite üle järelevalve teostamine; 4) finantseerimisasutuste ja tagatisskeeme haldavate asutuste kohustuslike auditite tegemine; 5) finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete kohustuslikke auditeid tegevate isikute üle järelevalve teostamine; 6) lubatud heitkoguse ühikute turgudel tegutsevate isikute üle järelevalve teostamine eesmärgiga saada finants- ja hetketurgudest koondülevaade; 7) põllumajanduskaupade tuletisinstrumentide turgudel tegutsevate isikute üle järelevalve teostamine eesmärgiga saada finants- ja hetketurgudest koondülevaade. 23 (13) Kui Inspektsioon teostab krediidiasutuse konsolideerimisgrupi üle järelevalvet, teavitab Inspektsioon Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust järelevalvekolleegiumi tegevusest, muu hulgas eriolukordadest, ning edastab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele kogu teabe, mis on oluline järelevalvetegevuse ühtsustamiseks.“; 10) paragrahvi 474 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „krediidiasutuse filiaali“ tekstiosaga „krediidiasutuse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 95 nimetatud investeerimisühingu filiaali (edaspidi käesolevas paragrahvis krediidiasutuse filiaal)“; 11) paragrahvi 475 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „artikli 130 lõikes 1“ tekstiosaga „või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2019/2034 artiklis 48“; 12) paragrahvi 475 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses: „(12) Kolleegiumis võivad osaleda: 1) Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni tütarettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutavad väärtpaberiturujärelevalve asutused ning süsteemselt olulise krediidiasutuse filiaali vastuvõtva lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus; 2) Euroopa Keskpanga süsteemi kuuluvad keskpangad; 3) kolmandate riikide järelevalveasutused, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 54 sätestatuga samaväärseid konfidentsiaalsusnõudeid. (13) Kolleegiumi võib moodustada vastavalt vajadusele ka juhul, kui Euroopa Liidus tegutseva investeerimisühingu, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva investeerimisvaldusettevõtja või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja juhitava investeerimisühingute konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad asuvad kolmandas riigis.“; 13) paragrahvi 475 lõiget 3 täiendatakse punktidega 7–9: „7) teabenõuete koordineerimine, kui see on vajalik konsolideeritud järelevalve hõlbustamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (OJ L 314, 05.12.2019), artikliga 7; 8) teabenõuete koordineerimine juhtudel, kui mitmel ühe konsolideerimisgrupi moodustavate investeerimisühingute väärtpaberiturujärelevalve asutusel on vaja nõuda kas kliiriva liikme päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt või nõuetele vastava keskse vastaspoole väärtpaberiturujärelevalve asutuselt teavet tagatise mudeli ja parameetrite kohta, mida kasutatakse asjaomaste investeerimisühingute tagatisnõuete arvutamiseks; 9) teabe vahetamine kõigi väärtpaberiturujärelevalve asutuste ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse vahel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 21 ning kõigi väärtpaberiturujärelevalve asutuste ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse vahel vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 21.“; 14) paragrahvi 475 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud teabe hulka kuulub muu hulgas: 1) teave investeerimisühingute konsolideerimisgrupi juriidilise ja juhtimisstruktuuri kohta, sealhulgas organisatsioonilise struktuuri kirjeldus; 2) teave investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvatelt investeerimisühingutelt teabe kogumise ja selle kontrollimise menetluse kohta; 24 3) teave negatiivsete arengusuundade kohta investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvates investeerimisühingutes või muudes ettevõtjates, mis võivad neid investeerimisühinguid tõsiselt mõjutada; 4) teave karistuste ja erakorraliste meetmete kohta, mida Inspektsioon käesoleva seaduse või muude seaduste alusel kohaldab, või samaväärsete meetmete kohta muus lepinguriigis; 5) teave väärtpaberituru seaduse § 235 punkti 9 alusel kehtestatud omavahendite erinõuete kohta või samaväärsete nõuete kohta muus lepinguriigis. (32) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud teavet Inspektsioonile ei esitata või ei vastata tema järelepärimisele mõistliku aja jooksul, võib Inspektsioon pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19.“; 15) paragrahvi 475 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kutsub kokku kolleegiumi koosolekud, edastades enne koosoleku korraldamist kolleegiumi liikmetele koosoleku päevakorra, ning juhib ja korraldab kolleegiumi tegevust;“; 16) paragrahvi 53 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) üldkriteeriumid ja meetodid, mida Inspektsioon kasutab järelevalvealasel läbivaatamisel ja hindamisel ning kindlustustegevuse järelevalves, sealhulgas meetmed kindlustusandja stressitesti ja tundlikkuse analüüsi läbiviimiseks;“; 17) paragrahvi 53 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) statistilised koondandmed vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artiklile 316, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2033, väärtpaberituru seadusele, sealhulgas selle § 235 punkti 9 kohaselt sätestatud täiendavate omavahendite nõude ja 25. peatüki sätete alusel määratud karistuste arvu ja laadi kohta, ning statistilised koondandmed, mis puudutavad krediidiasutuste usaldatavusnõudeid.“; 18) paragrahvi 54 lõike 4 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „Euroopa järelevalveasutuse,“ tekstiosaga „Euroopa Komisjoni,“. § 3. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) Eestis asutatud investeerimisühingule, mille suhtes kohaldatakse väärtpaberituru seaduse § 93 lõike 1 punktis 1 sätestatud aktsia- või algkapitalinõuet, tema Eestis asutatud finantseerimisasutusest tütarettevõtjale ja kolmandas riigis asutatud filiaalile;“; 2) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses: „(23) Investeerimisühingute puhul käsitatakse käesolevas seaduses individuaalselt kohalduvate omavahendite nõuetega seonduvaid viiteid järgmiselt: 1) käesolevas seaduses sisalduvaid koguomavahendite suhtarvu nõudega seonduvaid viiteid tuleb vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktile c käsitada viitena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (OJ L 314, 05.12.2019), artikli 11 lõikele 1; 25 2) käesolevas seaduses sisalduvad koguriskipositsiooniga seonduvad viited Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 on viited Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 lõike 1 alusel kohaldatavale nõudele, mis on korrutatud 12,5-ga.“; 3) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 92 järgmises sõnastuses: „(92) Investeerimisühingute puhul käsitatakse käesolevas seaduses olevaid täiendavate omavahendite nõuetega seonduvaid viiteid krediidiasutuste seaduse §-le 1042 viidetena väärtpaberituru seaduse § 235 punktile 9.“. § 4. Investeerimisfondide seaduse muutmine Investeerimisfondide seaduse § 335 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse § 334 lõike 3 punktis 3 nimetatud püsivatel üldkuludel põhinev omavahendite nõue arvutatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (OJ L 314, 5.12.2019), artiklile 13.“. § 5. Kindlustustegevuse seaduse muutmine Kindlustustegevuse seaduse § 87 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Kindlustusvaldusettevõtjat ja segafinantsvaldusettevõtjat ei käsitata finantseerimisasutusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 26 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 tähenduses.”. § 6. Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 138 järgmises sõnastuses: „§ 138. Investeerimisühingu poolt krediidiasutuse tegevusloa taotlemine (1) Investeerimisühing, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tingimustele, peab esitama tegevusloa taotluse kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 131 hiljemalt päeval, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) tema koguvara keskmine maht kuus on 12 järjestikuse kuu jooksul on 30 miljardit eurot või rohkem; 2) koguvara keskmine maht ühes kuus 12 järjestikuse kuu jooksul on alla 30 miljardi euro ning investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate investeerimisühingute, kes tegelevad väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktides 3 ja 6 nimetatud tegevusega ja kellest iga üksiku investeerimisühingu vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro, konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeerimisühing võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tegevusega jätkata kuni krediidiasutuse tegevusloa saamiseni. 26 (3) Kui Finantsinspektsioon otsustab pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 95a kohase teabe saamist, et investeerimisühingul on vaja taotleda krediidiasutuse tegevusluba vastavalt käesoleva seaduse §-le 131, teavitab ta investeerimisühingut ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (OJ L 173, 12.06.2014, lk 349–496), artikli 4 lõike 1 punktis 26 nimetatud finantsjärelevalve asutust ning võtab tegevusloa andmise menetluse eelnimetatud finantsjärelevalve asutuselt teavitamiskuupäevast alates üle. (4) Finantsinspektsioon tagab, et lõigetes 1 ja 3 nimetatud isiku tegevusloa menetluses arvestatakse võimaluse korral kehtivate tegevuslubadega seotud teavet.“; 2) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses: „17) krediidiasutus kasutab tegevusluba ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tegevuseks ja tema koguvara keskmine maht on viiel järjestikusel aastal väiksem, kui on nimetatud artiklis sätestatud.“; 3) paragrahvi 207 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi kohaldamisel käsitatakse kolmanda riigi konsolideerimisgrupi Euroopa Liidus asuvate varade koguväärtust järgmiste varade summana: 1) kolmanda riigi konsolideerimisgrupi kõigi Euroopa Liidus asuvate finantsinstitutsioonide, sealhulgas investeerimisühingute vara koguväärtus konsolideeritud bilansi alusel või nende individuaalsete bilansside alusel, kui bilansid ei ole konsolideeritud; 2) käesoleva seaduse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.06.2014, lk 84–148) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 349–496) kohaselt Euroopa Liidus registreeritud või tegevusloa saanud kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluva finantsinstitutsiooni, sealhulgas investeerimisühingu iga filiaali vara koguväärtus.“; 4) paragrahvi 821 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui see on vajalik, tuleb tagatist hoida teise lepinguriigi või kolmanda riigi territooriumil vastava riigi valuutas.“. § 7. Tagatisfondi seaduse muutmine Tagatisfondi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 25 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Füüsilise isiku kõlblik hoius tagatakse ja hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga kuni 100 000 euro suuruses summas lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule, kui hoiustaja kontot on hoiuste peatamise päevale eelneva kuue kuu jooksul krediteeritud rahaliste vahenditega, mis on saadud isiklikuks kasutamiseks seoses: 1) krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 5 lõikes 4 sätestatud elamukinnisvara võõrandamisega; 2) abiellumisega, abielu lahutamisega, töö- või ametilepingu ennetähtaegse lõpetamisega tööandja algatusel või koondamisega, vanaduspensionile, sealhulgas kogumispensionile jäämisega või invaliidistumisega või lähedase inimese surmaga; 27 3) kindlustushüvitisena, ohvriabi seaduse või riigivastutuse seaduse alusel õiguse mõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks määratud hüvitisena või kriminaal- või väärteomenetluses kannatanule määratud hüvitisena“; 2) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Hoiustaja, kelle hoiuse suhtes võib kohaldada käesoleva seaduse § 25 lõikes 21 sätestatut, on kohustatud mõistliku aja jooksul alates hoiuste peatamise päevast esitama haldurile asjakohased tõendid.“; 3) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hüvitis makstakse nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti krediidiasutuse kaudu hoiustaja teatatud pangakontole või väljamakset teostavas krediidiasutuses avatud kontole.“; 4) paragrahvi 59 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hüvitis makstakse nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti krediidiasutuse kaudu investori teatatud pangakontole või väljamakset teostavas krediidiasutuses avatud kontole.“. § 8. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punktid 7, 9, 23, 25 – 29, 42 – 50 ja 76 jõustuvad 2022. aasta 28. veebruaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, […] Algatab Vabariigi Valitsus […] (allkirjastatud digitaalselt) 28
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel