02.11.2021
Väärtpaberituru seaduse
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu)
peamisteks eesmärkideks on:
investeerimisühingute tegevuse usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamine, sh see, et
investeerimisühingud ei muutu kriisiolukordades maksejõuetuks, mistõttu investorid võivad oma
vahendeid kaotada;
investeerimisühingutele senisest proportsionaalsemate nõuete kehtestamine, mis arvestavad
investeerimisühingute suurust ja ärimudeleid – väga suuri investeerimisühinguid käsitatakse sarnaselt
pankadega ja vastupidiselt kõige väiksemate investeerimisühingute suhtes vähendatakse regulatiivset
koormust märkimisväärselt. See peaks tagama võrdsemad võimalused kõikidele investeerimisteenuste
osutajatele ja suurendama konkurentsi;
seoses COVID-19 pandeemiaga lihtsustakse investeerimisühingute, pankade ja fondivalitsejate jaoks
nõudeid investeerimisteenuste pakkumisel (eelkõige raporteerimise ja info avalikustamisega seotuid
nõudeid), mis peaks omakorda soodustama investeerimist reaalmajandusse;
suurendada hoiuse hüvitamise piirmäära füüsilise isiku jaoks seoses selliste sotsiaalsete sündmustega
kui pangakontole laekuvad rahalised vahendid näiteks koondamisega, kindlustushüvitise saamisega
jms.
Eelnõu põhineb järgmistel Euroopa Liidu finantsvaldkonna õigusaktidel:
a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute
usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87(EÜ,
2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (edaspidi IFD või direktiiv (EL)
2019/2034)1;
b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute
suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL)
nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (edaspidi IFR või määrus (EL) 2019/2033)2;
c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/338, millega muudetakse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (edaspidi „MiFID 2“) seoses teabele esitatavate nõuete,
tootejuhtimise ja positsioonipiirangutega ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/878 seoses nende
kohaldamisega investeerimisühingute suhtes, et aidata kaasa COVID-19 kriisist taastumisele
(edaspidi direktiiv (EL) 2021/338)3;
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2034, 27. november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete
täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL,
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2033, 27. november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid
usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014,
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019R2033
3Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/338, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL
(edaspidi „MiFID 2“) seoses teabele esitatavate nõuete, tootejuhtimise ja positsioonipiirangutega ning direktiive 2013/36/EL ja (EL)
2019/878 seoses nende kohaldamisega investeerimisühingute suhtes, et aidata kaasa COVID-19 kriisist taastumisele, https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021L0338&qid=1618707111800.
1
d) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (edaspidi
direktiiv (EL) 2014/49/EL)4.
Eelnimetatud direktiiv (EL) nr 2019/2034 ehk IFD tuli liikmesriikidel oma õigusesse üle võtta hiljemalt
2021. aasta 26. juuniks. Samaaegselt jõustus ka eelnimetatud määrus (EL) 2019/2033 ehk IFR. Direktiiv
(EL) nr 2021/338 tuleb Eesti õigusesse üle võtta hiljemalt 28. novembriks 2021.
Nagu eespool juba märgitud, siis eelnõuga luuakse proportsionaalsem ja riskitundlikum
investeerimisühingute usaldatavus- ja järelevalveraamistik. Investeerimisühingute jt finantsasutuste
usaldatavusnõudeid on kavandatud selleks, et tagada, et neil on piisavalt ressursse, et püsida rahaliselt
elujõulisena ja jätkata teenuste osutamist erinevates majandustsükli faasides. Siiski, kui finantsasutus
muutub maksejõuetus, on regulatsiooni eesmärk tagada nende korrapärane likvideerimine, et
investoritele oleks kahju võimalikult väike.
Olgugi et investeerimisühingutel ja krediidiasutustel (pankadel) on väga erinevad ärimudelid, on kõik
investeerimisühingud, olenemata nende suurusest või tegevusest, kohustatud hetkel järgima samu
rangeid nõudeid, mis on välja töötatud krediidiasutuste jaoks. Veelgi enam, krediidiasutuste
usaldatavusnõuete raamistik põhineb rahvusvahelistel standarditel, mille Baseli pangandusjärelevalve
komitee on välja töötanud eelkõige suurte pankade jaoks. Aja jooksul on reeglid muutunud keerukamaks
ja need ei võta täielikult arvesse investeerimisühingute erinevaid äriprofiile ja riske. Seetõttu on nende
reeglite järgimine muutunud investeerimisühingutele kulukamaks.
Eelnõu eesmärk on just väikeste ja keskmise suurusega investeerimisühingute vabastamine nendest
üleliia rangetest nõuetest ja kohaldada režiimi, mis vastaks paremini nende suurusele ning tegevuse
laadile, samal ajal ohustamata finantsstabiilsust. Samas kuivõrd väga suurte ja süsteemsete
investeerimisühingute mõju finantsstabiilsusele on võrreldav krediidiasutustega, siis kohaldatakse
sellistele investeerimisühingutele täielikult krediidiasutuste nõudeid.
Eelnõu peaks seega hõlbustama investeerimisühingute äritegevust ning suurendama konkurentsi. Kuna
eelnõuga kehtestatud usaldatavusnormatiivid on lihtsamad ja paremini seotud investeerimisühingute
ärimudelitega, peaks käesolev eelnõu vähendama ka mitmete investeerimisühingute vastavuskulusid
pikemas perspektiivis (eelkõige investeerimisühingute puhul, mis kvalifitseeruvad nn väikesteks ja
mitteseotud investeerimisühinguteks).
Eelnõu autorite hinnangul puudutab eelnõu osa, mis on seotud IFD ülevõtmisega Eesti õigusesse, hetkel
Eestis vaid keskmiseid ja väikese suurusega investeerimisühinguid, kuna eelnõu ettevalmistamise ajal
puuduvad turul investeerimisühingud, mis kvalifitseeruks suureks ja süsteemseks.
Käesoleva eelnõuga tehakse ka muudatused väärtpaberituru seadusesse, mis tulenevad kaudsemalt
COVID 19 põhjustatud kriisist. Nimelt avaldati 2021. a. direktiiv (eelnimetatud MiFID 2 muutmine),
millega muudetakse ja lihtsustatakse investeerimisteenuste osutamise nõudeid. Kaotatakse eelkõige ära
ebavajalikud ja mitteefektiivsed raporteerimise nõuded. Siiski investorite kaitse tase säilib, kuna
muudetakse just neid nõudeid, mis puudutavad investeerimisteenuste osutamist professionaalsetele
osapooltele – kutselistele investoritele ja võrdsetele vastaspooltele (teised pangad,
investeerimisühingud).
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta, https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02014L0049-20140702.
2
Eelnõu ja sellele lisatud seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika
osakonna peaspetsialist Kätlin Meekler (
[email protected]) ning sama osakonna nõunikud Helen
Korju-Kuul (
[email protected]) ja Kadri Siibak (
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (
[email protected]).
Eelnõu keelelise kontrolli tegi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõus esitatud muudatustel puudub otsene seos Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, sest eelnõu
aluseks on Euroopa Liidu õigusaktides (direktiivides) sätestatud nõuded. Eelnõuga võetakse Eesti
õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2034. Kuna hea õigusloome ja
normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus
nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu
õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest, siis ei ole
antud eelnõu osas tehtud väljatöötamiskavatsust.
Eelnõuga muudetakse järgmiseid seaduseid:
väärtpaberituru seadus, RT I, 02.06.2021, 16 (edaspidi VPTS);
Finantsinspektsiooni seadus, RT I, 20.06.2021, 2 (edaspidi FIS);
kindlustustegevuse seadus, RT I, 14.04.2021, 5 (edaspidi KindlTS)
krediidiasutuste seadus, RT I, 02.06.2021, 25 (edaspidi KAS);
investeerimisfondide seadus, RT I, 02.06.2021, 7 (edaspidi IFS);
finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus, RT I, 02.06.2021, 28 (edaspidi FELS);
Tagatisfondi seadus, RT I, 02.06.2021, 14;
Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
2.1. Üldine taust
Käesoleva eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle kaks Euroopa Liidu direktiivi, millest tulenevalt võib
eelnõu eesmärgid üldiselt jaotada kaheks. Esiteks, tulenevalt investeerimisühinguid puudutavate
regulatsioonide muudatustest Euroopa Liidus (vastu võetud direktiiv 2019/2034 ehk IFD) on eelnõu
eesmärk luua tulemuslikum investeerimisühingute usaldatavus- ja järelevalveraamistik, mis on
kalibreeritud investeerimisühingute suuruse ja laadi järgi. See peaks omakorda suurendama konkurentsi
ja parandama investorite juurdepääsu uutele võimalustele ning parematele viisidele oma riskide
juhtimiseks. Teiseks peamiseks eesmärgiks on võimaldada COVID-19 kriisiolukorrast tulenenud
majanduskriisi tekitatud kahju leevendada, vähendades administratiivseid kulutusi (nt
aruandluskohustus) nii pankadele, investeerimisühingutele kui muudele finantsteenuseid pakkuvatele
ettevõtjatele. Vastavaid leevendusi võimaldavad sätted tulenevad MiFID 2 muutmise direktiivist
2021/338, mis võetakse samuti käesoleva eelnõuga üle väärtpaberituru seadusesse.
2.1.1. Investeerimisühingute regulatsioone puudutavad muudatused (direktiivi 2019/2034 ehk
IFD ülevõtmine)
Investeerimisühingud osutavad mitmesuguseid teenuseid (investeerimisnõustamine, väärtpaberiportfelli
valitsemine, maaklerlus, korralduste täitmine jne), mis annavad investoritele juurdepääsu väärtpaberi- ja
tuletisinstrumentide turgudele. Investeerimisühingud ja nende osutatavad teenused on hästi toimiva EL
3
kapitaliturgude oluline osa. Neil on muu hulgas oluline roll investeeringuvoogude soodustamisel, sest
nende eri teenuseid kasutatakse tulemusliku kapitalipaigutuse ja riskijuhtimise toetamiseks.
IFD ja IFR ettepanekud lisati õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi osana Euroopa
Komisjoni 2017. aasta tööprogrammi. Ettepanekute eesmärk oli tagada, et investeerimisühingute suhtes
kohaldatakse kapitali-, likviidsus- ja muid peamisi usaldatavusnõudeid ning asjakohast
järelevalvekorda, mida on kohandatud nende äritegevusega, kuid mis on investeerimisühingute riskide
usaldusväärseks hõlmamiseks piisavalt tõhusad, et kaitsta ELi finantsturgude stabiilsust. Ettepanekud
on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (edaspidi kapitalinõuete määrus või
CRR)5 artikli 493 lõikega 2, artikli 498 lõikega 2 ning artikli 508 lõigetega 2 ja 3 ette nähtud
läbivaatamise tulemus. See määrus ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL (edaspidi
kapitalinõuete direktiiv või CRD)6 moodustavad kehtiva investeerimisühingute usaldatavusraamistiku.
Kuna antud nõuded on välja töötatud peamisest krediidiasutuste ärimudeleid ja riske arvestades, siis
otsustati investeerimisühingute suhtes kohaldatav raamistik läbi vaadata.
Erinevalt krediidiasutustest ei kaasa investeerimisühingud hoiuseid ega anna laene. Neil on seega
väiksem krediidirisk ja risk, et hoiustajad võtavad raha välja lühikese etteteatamise ajaga. Nende
teenused keskenduvad finantsinstrumentidele (Eesti õiguse kohaselt väärtpaberitele), mida erinevalt
hoiustest ei maksta välja nimiväärtuses, vaid mille väärtus kõigub vastavalt turuliikumistele. Nad
konkureerivad krediidiasutustega siiski nende investeerimisteenuste osutamisel, mida krediidiasutused
võivad klientidele pangalitsentsi alusel pakkuda. Krediidiasutused ja investeerimisühingud on seega
kvalitatiivselt erinevad asutused, millel on erinevad esmased ärimudelid, kuid teataval määral kattuvad
teenused.
ELi usaldatavusnõudeid on kohaldatud nii investeerimisühingute kui ka krediidiasutuste suhtes alates
1993. aastast, mil jõustus esimene investeerimisühingute tegevust reguleeriv Euroopa Liidu raamistik.
Selles raamistikus – mis on nüüd asendatud finantsinstrumentide turgude direktiiviga (edaspidi MiFID)
ning alates 2018. aasta jaanuarist MiFID 2 ja finantsinstrumentide turgude määrusega – on sätestatud
tegevusloa andmise tingimused ning organisatsioonilised ja äritegevust käsitlevad nõuded, mille
kohaselt võib investoritele investeerimisteenuseid osutada, ja muud nõuded, mis reguleerivad
finantsturgude nõuetekohast toimimist.
Ettepanekutega nähti ette eraldi lähenemine nn suurte investeerimisühingute jaoks. Ehk süsteemselt
oluliste investeerimisühingute (millest paljud on globaalsed) suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada EL
pankade kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi raamistikku. Seda seetõttu, et need
investeerimisühingud võtavad ja katavad tavaliselt märkimisväärses ulatuses riske kogu Euroopa Liidu
turul. Oma tegevusest tulenevalt on neil krediidirisk, mis esineb peamiselt vastaspoole krediidiriski
kujul, ning kas klientidele või endale oma arvel võetavate positsioonidega seotud tururisk. Seetõttu on
nad nende suurust ja seotust arvestades finantsstabiilsusele suuremaks ohuks. Neid riske silmas pidades
ja võrdsete tingimuste tagamiseks tuleks selliseid süsteemselt olulisi investeerimisühinguid kohelda nii
nagu krediidiasutusi. Nagu on märgitud Euroopa Komisjoni 2017. aasta septembri teatises Euroopa
järelevalveasutuste läbivaatamise kohta, tähendaks see muu hulgas, et nende tegevus ELi tasandi
pangandusjärelevalve ja kriisilahenduse süsteemis (pangandusliidus) osalevates liikmesriikides kuuluks
ühtse järelevalvemehhanismi raames Euroopa Keskpanga (EKP) otsese järelevalve alla. Siiski ei ole
Eestis 2021. aasta veebruari seisuga ühtegi sellist süsteemselt olulist investeerimisühingut, kuid Euroopa
Liidu õiguse harmoneerimise eesmärkidest lähtudes võtab Eesti vastavad nõuded üle ning loob
direktiivile vastava õigusraamistiku.
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes
kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi
ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning
millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
4
Muude – keskmise ja väikese suurusega – investeerimisühingute jaoks on teema või probleem selles, et
praegune usaldatavusraamistik keskendub krediidiasutustele ja riskidele ning ei arvesta
investeerimisühingute eripärasid. Seega kehtivad usaldatavusnõuete alased õigusnormid ei käsitle
enamasti otseselt nende investeerimisühingute osutatavaid teenuseid ega võimalikke tekitatavaid riske.
Üheksast investeerimisteenusest, mida investeerimisühingutel on lubatud MiFID 2 kohaselt osutada, on
EL pankade kapitalinõuete määruses sätestatud selged nõuded ainult oma arvel kauplemise ning
finantsinstrumentide emissiooni tagamise või siduva kohustuse alusel finantsinstrumentide pakkumise
korraldamise kohta. Muude investeerimisteenuste (korralduste vastuvõtmine ja edastamine, korralduste
täitmine, portfelli valitsemine, investeerimisnõustamine, finantsinstrumentide pakkumise korraldamine
ilma siduva kohustuseta, mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamine, organiseeritud
kauplemissüsteemi korraldamine) kohta sellised nõuded puuduvad ja seetõttu on asjaomased riskid
kaetud ligikaudselt. Sellisest tegevusest investeerimisühingule ja selle tagajärjel tema klientidele ja
laiematele turgudele, kus nad tegutsevad, tulenevad riskid on küll mõningatel juhtudel piiratud, kuid
need ei ole sihipäraselt hõlmatud.
See on tekitanud kolm peamist probleemi:
1) kuigi kehtivas EL kapitalinõuete raamistikus võetakse investeerimisühingute äriprofiilide erinevusi
erandeid kasutades teataval määral arvesse, on see paljude investeerimisühingute jaoks üldiselt siiski
suurel määral regulatiivselt keerukus/koormav;
2) selle üksikasjalikud nõuded ja erandid kajastavad ligikaudu ja riskitundlikkuseta riske, millega
investeerimisühingud tegelikult kokku puutuvad ja mida nad põhjustavad ning mis erinevad pankade
omadest;
3) praeguse raamistiku rakendamine tekitab selle olemusliku keerukuse ja riskitundlikkuse puudumise
tõttu investeerimisühingute üldise õiguskeskkonna killustatust liikmesriikides, võimaldades kahjulikku
õiguslikku arbitraaži. See võib ohustada ühtse turu usaldusväärsust ja toimimist.
Käesoleva eelnõu eesmärk on kõrvaldada kehtiva raamistikuga seotud probleemid, hõlbustades samal
ajal võimaluse korral investeerimisühingute asutamist ja tegevust. Konkreetsemalt sätestab eelnõu
investeerimisühingute ärimudelitega paremini kohandatud usaldatavusraamistiku. Eelnõu sisaldab
investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid asjakohasemaid ja riskitundlikumaid nõudeid, mis on
täpsemalt suunatud tegelikele riskidele, mida ühingud eri ärimudelite puhul võtavad. Eelnõuga nähakse
seetõttu enamiku investeerimisühingute jaoks ette uus kord, arvates väikesed ja keskmise suurusega
investeerimisühingud EL pankade kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi raamistikust välja.
Eelnõuga muudetakse oluliselt ka investeerimisühingute erinevatesse suuruse ja olulisuse
kategooriatesse (nn klassidesse) määramise lähenemisviisi, et kohaldada neile senisest
proportsionaalsemaid nõudeid (vt joonist nr 1).
5
Joonis 1. Lihtsustatud joonis investeerimisühingute kvalifitseerimisest süsteemselt olulisteks ja süsteemselt mitte-olulisteks
ja sellele vastavalt CRD/CRR või IFD/IFR nõuete kohaldamine.7
Joonis 2. Investeerimisühingutele kohaldatavad nõuded vastavalt sellele, mis on investeerimisühingu konsolideeritud vara
väärtus ja kas investeerimisühing osutab teenuseid, millega kaasneb kõrge risk. 8
2.1.2. Investeerimisteenuste osutaja suhtes paindlikumate nõuete kehtestamine ehk MiFID 2
muudatused seoses COVID-19 põhjustatud olukorraga (direktiivi 2021/338 ülevõtmine)
Lisaks eelpool nimetatud sätetele tehakse eelnõuga muudatused väärtpaberituru seadusesse, mille
eesmärk on võimaldada COVID-19 kriisiolukorrast tulenenud majanduskriisi tekitatud kahju
leevendada. Kriisist väljumiseks ja majanduslanguse ärahoidmiseks on vajalik kapitalituruosaliste
toetamine kõigil tasanditel. Suurimateks probleemideks äriühingute jaoks on likviidsus ja rahastatuse
kättesaadavus. Käesoleva eelnõu eesmärk on luua Eesti majandusele COVID-19 pandeemiast
väljatulemiseks võimalikult head tingimused. Investeerimisteenuste eeskirjad võivad olla äriühingute
jaoks määrava tähtsusega, kui need edendavad rekapitaliseerimist. Antud muudatused on olulised nii
kriisiolukorrast väljumiseks kui ka tulevase investeerimiskeskkonna parandamiseks. Ainult osad eelnõus
tehtud muudatused on ajutise iseloomuga (nagu käesolevas seletuskirjas täpsemalt kirjeldatud).
Et finantseerimisasutused ja vahendajad saaksid täita oma olulist rolli reaalmajanduse rahastamisel, on
vaja teatavaid MiFID 2 nõudeid sihipäraselt kohandada. MiFID 2 levitamiseeskirju on ka varasemalt
peetud osaliselt tarbetuks ja liiga koormavaks, kuid COVID-19 pandeemia tõi veelgi enam välja
vajaduse kaotada formaalsed kohustused, mis ei ole hädavajalikud. Täpsemalt kohandatud nõudmised
investoritele jätaks rohkem ressursse COVID-19 pandeemia tagajärgedega tegelemiseks. Seega
püütakse käesoleva eelnõuga saavutada parem tasakaal kliendi jaoks piisava läbipaistvuse, parima kaitse
ja ettevõtjate jaoks vastuvõetavate vastavuskulude vahel. Eelnõuga kaotatakse dokumenteerimis- ja
7 https://www.simmons-simmons.com/en/publications/ck0a4tj6smzq70b36crqapd32/270619-the-new-eu-investment-firm-prudential-
regime-an-overview
8 Ibid.
6
avalikustamisnõuetest tingitud halduskoormus, millega ei kaasne sama suurt investorite kaitse
paranemist. Samuti kohandatakse positsioonipiirangut ja vastavat riskimaanduserandi korda, et
soodustada tärkavaid eurodes nomineeritud finantsinstrumentide turge.
Kavandatud muudatustega kohandatakse konkreetseid nõudeid, et saavutada parem tasakaal ühelt poolt
investorite kaitse ja teiselt poolt kvaliteetsete investeerimisteenuste osutamise lihtsustamise vahel. Et
jaeinvestorid oleks hästi kaitstud, kohandatakse muudatustega nõudeid jaeklientide, kutseliste klientide
ja võrdsete vastaspoolte jaoks eraldi. Kuigi mõni leevendus on suunatud kõigile investoritele (nt teabe
paberil esitamise järkjärguline kaotamine), on enamik praeguse reeglistiku muudatusi kutseliste
klientide ja võrdsete vastaspoolte jaoks mõeldud leevendused.
Investorite kaitsmiseks kehtestatud nõuete puhul ei ole MiFID 2-ga täielikult saavutatud eesmärki võtta
meetmeid nii, et arvestataks piisavalt iga investorite kategooria eripäraga, st jaeklientide, kutseliste
klientide ja võrdsete vastaspoolte eripäraga. Mõni neist nõuetest ei ole alati investorite kaitset
suurendanud, vaid vahel hoopis takistanud investeerimisotsuste sujuvat täitmist. Seetõttu viiakse
käesoleva eelnõuga sisse muudatused, et lihtsustada investeerimisteenuste osutamist ja investeerimist.
2.2. Käesoleva eelnõuga tehtavad peamised muudatused
2.2.1. Investeerimisühingute regulatsioone puudutavad muudatused (direktiivi 2019/2034 ehk
IFD ülevõtmine)
a) investeerimisühingute klassifitseerimine
Selleks, et investeerimisühingutele saaks kohaldada proportsionaalseid nõudeid vastavalt nende
suurusele ja potentsiaalsele riskile, klassifitseeritakse investeerimisühingud nelja gruppi: „klass 1“,
„klass 1 miinus“, „klass 2“ ja „klass 3“.9
Kategooria Kvalifitseerimise aluseks olevad kriteeriumid Usaldatavusnõuete
kohaldamine
/järelevalve
„Klass 1“10 „Klass 1“ on kõige suuremad, süsteemselt olulised investeerimisühingud. IFR- CRD V / CRR
ga on muudetud CRR-i krediidiasutuse definitsiooni, mille alla kuulub ka
investeerimisühing, mis: Euroopa Keskpanga
tegeleb väärtpaberite kauplemisega omal arvel (VPTS § 43 lg 1 p 3) või otsene järelevalve
väärtpaberite garanteerimise, väärtpaberi pakkumise, emiteerimise või
müümise garanteerimisega (VPTS § 43 lg 1 p 6) ja
ettevõtja konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem
või
ettevõtja vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro ning ettevõtja kuulub
konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate ettevõtjate,
kes tegelevad VPTS § 43 lg 1 p-des 3 ja/või 6 osutatud tegevusega ja kellest
iga üksiku ettevõtja vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro, konsolideeritud
vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem või
ettevõtja vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro ning ettevõtja kuulub
konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate ettevõtjate,
kes tegelevad VPTS § 43 lg 1 p-des 3 ja 6 osutatud tegevusega, konsolideeritud
vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem, kui konsolideeritud
järelevalvaja koos teiste järelevalvajatega leiab, et selle ettevõtja tegevus võib
kaasa tuua märkimisväärseid riske või ohustada finantsjärelevalvet.
Kui ettevõtja langeb järjestikuse viie aasta jooksul alla eelpool nimetatud künnise,
siis võib EKP otsustada muuta süsteemselt olulise investeerimisühingu
9 „Klass“ ei ole IFD/IFR ega VPTS ametlik terminoloogia vaid kasutatud käesolevas seletuskirjas pigem eesmärgiga selgitada
lihtsustatult erinevate kategooriate investeerimisühingutele defineerimist ja neile vastavate nõuete kohaldamist.
10 Eelnõu ettevalmistamise ajal ei ole Eestis ühtegi „klass 1“ kategooriasse kuuluvat investeerimisühingut.
7
kategooriat krediidiasutusest investeerimisühinguks („klass 1“ > „klass 1
miinus“)
„Klass 1 miinus“ Vastavalt IFR artiklile 1(2) vastavad „klass 1 miinus“ investeerimisühingud CRD V / CRR
järgmistele tingimustele:
ettevõtja tegeleb VPTS § 43 lg 1 p-des 3 ja/või 6 osutatud tegevusega ja Finantsinspektsiooni
investeerimisühingu konsolideeritud vara koguväärtus on 15 miljardit eurot järelevalve
või rohkem, arvutatuna eelneva 12 kuu keskmisena (sellest tuleb välja
arvestada VPTS § 43 lg 1 p-des 3 ja/või 6 osutatud tegevusega tegeleva
väljaspool EL-i asutatud iga üksiku tütarettevõtja vara väärtus) või
investeerimisühingu konsolideeritud vara koguväärtus on alla 15 miljardi euro
ning investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi
selliste sinna kuuluvate ettevõtjate, kes tegelevad VPTS § 43 lg 1 p-des 3 ja/või
6 osutatud tegevusega ja kellest iga üksiku ettevõtja vara koguväärtus on alla
15 miljardi euro, konsolideeritud vara koguväärtus on 15 miljardit eurot või
rohkem, kõik arvutatuna eelneva 12 kuu keskmisena (sellest tuleb välja
arvestada VPTS § 43 lg 1 p-des 3 ja/või 6 osutatud tegevusega tegeleva
väljaspool EL-i asutatud iga üksiku tütarettevõtja vara väärtus) või
Finantsinspektsioon teeb vastava otsuse VPTS § 94 lg 2 sätestatud alustel (IFD
artikkel 5)
Klass 1 „miinus“ investeerimisühingud klassifitseeritakse ümber „klass 2“
investeerimisühinguteks juhul kui nad ei vasta enam 12 järjestikuse kuu jooksul
arvutatud künnisele või kui Finantsinspektsioon otsustab, et nad tuleks ümber
klassifitseerida.
„Klass 2“ Investeerimisühingud, mida ei peeta süsteemselt olulisteks (lähtutakse nende IFD / IFR
kõrgeimast püsivatest miinimumnõuetest, fikseeritud üldkulude nõudest või K-
teguri arvutamisest) Finantsinspektsiooni
järelevalve
See on IFD/IFR raamistikus n-ö vaikekategooria, ehkki Finantsinspektsioon võib
hinnata mõnda investeerimisühingut süsteemselt oluliseks ja seetõttu „klass 1
miinus“ kategooriasse kuuluvaks.
Investeerimisühingud kuuluvad kategooriasse „klass 2“ kui :
nad ei vasta ühegi teise klassi kuulumise kriteeriumidele;
nad ei ole saanud Finantsinspektsioonilt IFR artikli 1(5) alusel kinnitust
Klassi 1 “miinus” kuulumiseks.
„Klass 2“ ettevõtja võidakse klassifitseerida ümber „klass 3“ ettevõtjaks juhul kui
see ei vasta enam vähemalt kuue kuu jooksul „klass 2“ ettevõtja tingimustele.
Kategooriat muutev ettevõtja peab sellest teavitama Finantsinspektsiooni.
„Klass 3“ „Väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud“ IFD / IFR
IFR artikli 12(1) näeb ette, et „klass 3“ ettevõtjad on sellised
investeerimisühingud, mille riskimeetmete kogum jääb alal teatavate künniste, Finantsinspektsiooni
mistõttu peaksid need investeerimisühingud olema suhteliselt madala riskiga ja järelevalve
seetõttu tuleks nende suhtes kohaldada vähem koormavaid
usaldatavusnormatiive.
„Klassi 3“ kuuluvad investeerimisühingud:
ei tegele VPTS § 43 lg 1 p-des 3 ja/või 6 osutatud tegevusega;
kohaldub MiFID 2 tasustamise raamistik, mitte IFD/IFR raamistik;
kohalduvad IFR-is defineeritud K-teguri nõuded, mis on vahendid iga
ettevõtja riskiprofiili arvestades selle kapitalinõuete arvutamiseks;
omavahendid võrduvad püsiva miinimumkapitalinõude või veerandiga
nende fikseeritud üldkuludest (olenevalt sellest, kumb on suurem),
mõõdetuna nende eelmise aasta tegevuse põhjal.
Tabel nr 1. Investeerimisühingute kvalifitseerimine
b) investeerimisühingute algkapitali nõuded
8
Käesoleva eelnõuga muudetakse investeerimisühingute algkapitali nõudeid, tagades
proportsionaalsemate nõuete kohaldamise olenevalt investeerimisühingu tegevusest ja sellega
kaasnevatest riskidest.
Teenus Kehtiv seadus (EUR) Eelnõu (EUR)
Väärtpaberiga kauplemine oma arvel 730 000 750 000
Väärtpaberi garanteerimine või väärtpaberi pakkumise, 730 000 750 000
emiteerimise või müümise garanteerimine
Väärtpaberiga seotud korralduse vastuvõtmine ja edastamine 50 000 75 000
Väärtpaberiga seotud korralduse täitmine kliendi nimel või 50 000 75 000
arvel
Väärtpaberiportfelli valitsemine 125 000 75 000
Investeerimisnõustamine 50 000 75 000
Väärtpaberi pakkumise või emiteerimise korraldamine 125 000 75 000
Organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamine 730 000 750 000
Muu tegevus (nt mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamine) 730 000 150 000
Tabel nr 2. Investeerimisühingute algkapitali nõuded
c) investeerimisühingute tasustamispoliitika
Üldjuhtimise regulatsiooni (corporate governance) eesmärk EL õiguses on tagada, et
investeerimisühingutes suurendatakse riskijuhtimise tulemuslikkust. Juhtimisnõuetele, sh
tasustamisnõuetele, olulise tähelepanu pööramine investeerimisühingutes peaks aitama vältida seda, et
üksikud ettevõtjad võtavad liigselt riske ning seega kokkuvõttes vältida liigse riski kogunemist
finantssüsteemis. Selleks et viia töötasu vastavusse investeerimisühingute riskiprofiiliga ning tagada
võrdsed tingimused, tuleb investeerimisühingute suhtes kohaldada selget üldjuhtimiskorda ja
tasustamiseeskirju, milles võetakse arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute erinevusi.
Eelnõuga muudetakse seega investeerimisühingute tasustamispoliitikat, et muuta tasustamise nõuded
proportsionaalsemaks, vastavalt investeerimisühingu suurusele ja olulisusele finantssüsteemis. Kui
varasemalt kohaldati investeerimisühingutele krediidiasutuste seaduse tasustamisnõudeid kõikidele
investeerimisühingutele, siis eelnõuga luuakse eraldiseisev tasustamisnõuete režiim. Siiski kohalduvad
teatud erisused. Esiteks, sellistele investeerimisühingutele, mis muutuvad krediidiasutusteks (vt ülal
„klass 1“) ja millele kohaldatakse krediidiasutuste usaldatavusnõudeid „nn „klass 1 miinus“)
kohaldatakse ka edaspidi krediidiasutuste seaduse ja CRR/CRD raamistiku tasustamisnõudeid. Teiseks
ei kohaldata IFR/IFD tasustamisnõudeid väikestele ja mitteseotud investeerimisühingutele ehk „klass 3“
investeerimisühingutele (IFR artikkel 12(1)). Sellistele investeerimisühingutele jäävad endiselt
kohalduma MiFID 2 tasustamispoliitika nõuded. Seega kohaldatakse IFD tasustamisnõudeid vaid „klass
2“ investeerimisühingutele.
d) täiendavad kapitali- ja likviidsusnõuded
Nagu eespool punktis a selgitatud, kohaldatakse „klass 1“ ja „klass 1 miinus“ kategooriatesse kuuluvatele
investeerimisühingutele CRR/CRD usaldatavusnõudeid. Seega IFR/IFD usaldatavusnõuete raamistikku
kohaldatakse vaid investeerimisühingutele, mis kuuluvad kategooriatesse „klass 2“ ja „klass 3“.
Käesoleva eelnõuga nähakse ette Finantsinspektsiooni õigused kehtestada teatud juhtudel
investeerimisühingute suhtes täiendavate omavahendite nõuded, mis täiendavad IFR III ja IV osades
sätestatud omavahendite nõudeid. Samuti lisatakse VPTS-i uue mõistena „täiendavate omavahendite
suunis“ ehk nn järelevalveasutuse ettepaneku andmise instrument. Suuniseks loetakse konkreetsele
adressaadile suunatud Finantsinspektsiooni juhendava sisuga tahteavaldust. Selle instrumendi eesmärk
on anda Finantsinspektsioonile õigus teha kirjalikke tahteavaldusi tulevikuprognoosi alusel, et osundada
teatavatele võimalikele ohtudele tulevikus, st täiendavate omavahendite suunisega saab
Finantsinspektsioon anda investeerimisühingule teada, millist omavahendite taset peab
Finantsinspektsioon kohaseks vastava investeerimisühingu puhul, tagamaks et majanduse tsükliline
9
kõikumine ei põhjustaks väärtpaberituru seaduses sätestatud nõuete rikkumist või, kui asjakohane, ei
ohustaks see investeerimisühingu võimalust end nõuetekohaselt likvideerida ja tegevus lõpetada.
Eelnõuga antakse Finantsinspektsioonile ka õigus kehtestada likviidsuse erinõuded, juhul kui selgub, et
investeerimisühingut ohustab oluline likviidsusrisk, mida IFR V osas sätestatud likviidsusnõuded ei kata
piisavalt või kui investeerimisühingu sisemine kapital ja likviidne vara või juhtimiskord ei vasta
väärtpaberituru seaduses sätestatud nõuetele ning Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole võimalik muude
haldusmeetmetega vastavat korda, protsesse, mehhanisme või strateegiaid sobiva aja jooksul parandada.
Nimetatud likviidsuse erinõuete kehtestamise tingimused sätestatakse täpsemalt käesoleva eelnõu §-s
23613.
2.2.2. Investeerimisteenuste osutaja suhtes paindlikumate nõuete kehtestamine ehk MiFID 2
muudatused seoses COVID-19 põhjustatud olukorraga (direktiivi 2021/338 ülevõtmine)
a) teabe paberil esitamise kui vaikevaliku kaotamine
Praegu kehtib MiFID 2-s nõue, et kõik investoritele esitatavad aruanded ja teave tuleb esitada püsival
andmekandjal, mis küll hõlmab elektroonilist esitamist (nt e-posti teel), aga vaikevalikuna esitatakse
teave sel juhul siiski paberil. Kuna kliendid saavad enamjaolt vaadata oma investeerimisportfelle veebis
(või võtta vajaduse korral investeerimisühinguga ühendust), on neile suurtes kogustes teabe paberil
esitamine muutunud üleliigseks. Selle MiFID 2 alusel kehtestatud nõude täitmine on pankadele märgatav
kulu ja muudab investeerimise aeglaseks.
Lisaks sellele, et COVID-19 pandeemia ajal võis mõnele ettevõtjale tekkida klientidele paberil teabe
esitamisega probleeme, on selline teavitamise vaikevalik vastuolus ka Euroopa Komisjoni rohelise
kokkuleppe ja digitaalse rahanduse tegevuskava eesmärkidega. Selleks, et äriühingutel oleks rohkem
rahastamisvõimalusi ja investeerimisühingud saaksid kasutada ressursse tõhusamalt muudetakse
klientide teavitamise vaikevalikuks elektrooniline andmekandja (e-post, eraldi veebileht või veebisaidil
asuv kirjakast). Vaikevalikut tuleks kasutada kõigi teabedokumentide esitamiseks, et kliendile oleks
kogu teave kättesaadav ühest kohast. Niisiis tuleks paberil teavitamine lõpetada nii pea kui võimalik.
Jaeinvestoritele jääb võimalus otsustada soovi korral teabe paberil saamise kasuks.
b) kulude ja tasude avalikustamise erand võrdsetele vastaspooltele ja kutselistele klientidele (v.a.
investeerimisnõustamise ja portfelli valitsemise teenuste puhul)
Kehtestatakse erand võrdsete vastaspoolte ja kutseliste klientide jaoks selliste teenuste puhul, mis ei ole
investeerimisnõustamine ega portfelli valitsemine. Eelnõu kohaselt on võrdsed vastaspooled ja
kutselised kliendid kulude ja tasudega seotud nõuete kohaldamisalast välja jäetud, kui tegemist on
teenustega, mis ei ole investeerimisnõustamine ega portfelli valitsemine.
Kulude ja tasude teave peaks andma investoritele hinnastamisega seotud baasläbipaistvuse ning
võimaldama neil erinevaid pakkumisi võrrelda. Praegu kohaldatakse kulude ja tasude teabe esitamise
nõuet kõigi kliendikategooriate puhul. Euroopa Komisjon on aga leidnud, et sellistest nõuetest on kasu
kutselistel klientidel ja võrdsetel vastaspooltel ainult portfelli valitsemise ja investeerimisnõustamise
puhul. Neil klientidel on oma investeerimisühingutega teistsugune suhe kui jaeklientidel. Üldiselt on
sellised turuosalised turutingimuste ja eri pakkujate hindadega kursis ning määravad tehingu tingimused
ka ise. Pealegi esitavad kutselised kliendid ja võrdsed vastaspooled jaeinvestoritega võrreldes palju suuri
tehingukorraldusi ning peavad nende kiiret täitmist väga tähtsaks. Seega panevad hulgikliendid
finantsnõustajad ja maaklerfirmad omavahel konkureerima, kui küsivad nende tehinguhindu. Nii saavad
sellised investorid hindu keskmise jaekliendiga võrreldes palju rohkem mõjutada. Kui leevendada sellise
teabe esitamise nõuet, mida nii võrdsed vastaspooled kui ka kutselised kliendid ei kasuta, on teave
individuaalne ja hulgikliendid saavad teavet, mida neil on vaja. Majandust ja finantssüsteemi
pingestanud COVID-19 pandeemia ajal on ebaolulise bürokraatia vähendamine muutunud veelgi
hädavajalikumaks. Seega vabastatakse käesoleva eelnõuga võrdsed vastaspooled ja kutselised kliendid
10
täielikult kulude ja tasude aruannete saamisest teenuste puhul, mis ei ole investeerimisnõustamine ja
portfelli valitsemine. Jaeklientide jaoks jääb nõue endiseks.
c) tehingueelse kuluteabe aruandlusnõuete leevendamine
Praegune seadus sätestab üksikasjalikud teabele esitatavad nõuded. Klientidega tehakse palju tehinguid
telefonitsi või veebis. Investeerimisteenuste kliendid eeldavad, et sellised kaugkorraldused täidetakse
kohe. Tehingueelse kuluteabe esitamine tähendab viivitust ning tehingukorralduse saamise ja täitmise
vahelisel ajal toimuda võiva kahjuliku hinnamuutuse ohtu. Alati tehingueelse kuluteabe esitamise nõue
on klientidele sageli kahjulik. Sellistel asjaoludel ei ole tehingueelse kuluteabe esitamine võimalik ega
põhjendatud, eriti kui klient kannab hinna talle kahjulikus suunas liikumise tururiski ajal, mil
tehingueelset kuluteavet koostatakse ja esitatakse. COVID-19 pandeemia on suurendanud elektrooniliste
investeerimisteenuste kasutamist ning seega ka vajadust teha tehingud veebis ja telefonitsi tõhusalt ja
kiiresti. Kuna praegune kuluteabe tehingueelse esitamise nõue tekitab viivitusi osaliste tehingute
täideviimisel, aga neile on aeg tähtis ja nõudest tingitud viivitus võib parima täitmise võimatuks muuta,
peab klientidel olema võimalik anda kuluteabedokumentide hilisema saamise nõusolek.
d) parimal viisil täitmise aruannete ajutine peatamine
Finantsinstrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 600/2014 (edaspidi
finantsinstrumentide turgude määrus või MiFIR) artiklite 23 ja 28 kohast kohustusliku kauplemiskoha
nõuet, peab iga kauplemiskoht ja kliendi korralduste süsteemne täitja ning muude instrumentide puhul
iga täitmiskoht tegema regulaarselt avalikuks asjaomases täitmiskohas tehtud tehingute täitmise
kvaliteedi andmed. Need perioodilised aruanded peavad sisaldama andmeid eri finantsinstrumentidega
seotud korralduste täitmise hinna, kulu, kiiruse ja tõenäosuse kohta. Investorid aga ei loe selliseid
aruandeid kuigi sageli (seda tõendab see, et neid ei laadita veebisaidilt kuigi palju alla). Seetõttu võib
eeldada, et investorid ei taha või ei saa ettevõtjaid nende andmete alusel võrrelda. Kogu vajalik parima
täitmise teave saadakse üldjuhul muul moel (nt vahendusüritustel). Praegune kriis on muutnud parima
täitmise aruannete koostamise kulukuse probleemi lahendamise veelgi pakilisemaks. Ettevõtjatel peaks
olema võimalus COVID-19 pandeemiast tingitud erandlike asjaolude tõttu jätta nende aruannete
avaldamine tahaplaanile. Seetõttu peatatakse parima täitmise aruannete avaldamise nõude kohaldamine.
Peatamine vabastab ressursid, mis praegu nende koostamisele kuluvad ning ettevõtjad ja
kauplemiskohad ei pea enam panustama sellesse kulukasse nõude täitmisse. Samas ei vähene ka
investorite kaitse, sest praegu investorid neid aruandeid ei loe ja ostjaettevõtjad saavad vajaliku teabe
mujalt. MiFID 2-e täielikul läbivaatamisel, mis on kavas 2021. aastal, hindab Euroopa Komisjon, kas
see aruannete avaldamise nõue tuleks kustutada jäädavalt või tuleks neid avaldada teisel kujul.
e) tootevahetuse korral esitatavast kulude-tulude analüüsist keeldumise võimalus kutseliste
investorite suhtes
Ettevõtjatel on kohustus hinnata investeerimisnõustamise ja portfelli valitsemise korral pakutava
sobivust. Seda nõuet kohaldatakse hetkel nii jae- ja kutseliste klientide suhtes. Võrdsed vastaspooled
jäetakse aga käesoleva eelnõuga nõude kohaldamisalast välja. Klientide puhul, kes soovivad enda
kohtlemist kutseliste klientidena, peavad ettevõtjad hankima teavet, mis annaks mõistliku aluse
otsustamaks, kas tehing, mida on kavas soovitada või teha, vastab kliendi investeerimiseesmärkidele (sh
tema riskitaluvusele) ning kas klient suudab rahaliselt kanda investeerimiseesmärkidega seotud riske.
Kutseliste klientide puhul võib eeldada, et nad on suutelised investeerimisriske kandma. Kestva suhte
puhul peavad ettevõtjad praegu tegema teatud portfellitegevuste kohta kulude-tulude analüüsi, kui on
kavas tootevahetus. Selleks peavad investeerimisühingud enne tootevahetust küsima kliendilt vajalikku
teavet ja suutma tõendada, kas tulud on kuludest suuremad. Sobivustesti tegemist tootevahetuse korral
peetakse kohaldatavaks kõigi portfellitoimingute suhtes, mitte vaid nende vahetuste suhtes, milleks see
oli ette nähtud, nagu näiteks n-ö samaväärse toote ost ja müük (nt mõne Euroopa
omakapitaliinvesteeringute fondi osaku müük ja teise laias laastus samade omadustega börsil kaubeldava
Euroopa omakapitalifondi osaku ost). Et reaalmajandust saaks kiiresti rahastada, peaks hulgikliendid
saama oma investeerimisstrateegiat muuta võimalikult kiiresti. Kui tootevahetus muutub lihtsamaks,
11
motiveerib see hulgikliente investeerima ka teistesse ja uutesse ärimudelitesse ning aitab nii rohkemaid
taastumise algusjärgus olevaid ettevõtjaid. Seetõttu peaksid kutselised kliendid saama valida, kas seda
meedet kasutada või mitte.
f) tootejuhtimise nõuete kaotamine äriühingute tagasikutsutavatele võlakirjadele
Tootejuhtimisnõudeid kohaldatakse praegu kliendist olenemata kõigi finantsinstrumentide suhtes, kuigi
hinnata kahe võrdse vastaspoole vahelise tehingu korral lihtvõlakirja ei ole peetud mõttekaks.
Tootejuhtimise eeskirjad on teatavate lihtinstrumentide puhul takistanud kapitali optimaalset
paigutamist elavatele järelturgudele. COVID-19 pandeemiast tingitud kriisi arvestades on kapitali
väljaandmise lihtsustamine hädavajalik. Emitentidel ja investoritel peavad olema õiged võimalused uue
kapitali lihtsaks väljaandmiseks ja suure investoribaasini jõudmiseks. Mida varem need võimalused
avanevad, seda parem nii äriühingutele kui ka investoritele. Niisiis kaotatakse käesoleva eelnõuga
tootejuhtimisnõuded äriühingute tagasikutsutavate võlakirjade puhul (tagasikutsumisklauslid on
investoreid kaitsvad). Selle erandi eesmärk on teha jaeinvestoritele kättesaadavaks rohkem äriühingute
lihtvõlakirju. Samas ei tee tagasikutsumissätted neid finantsinstrumente kombineeritud või
kindlustuspõhiseks jaeinvesteerimistooteks (PRIIP). See sihitud erand annab emitentidele juurdepääsu
suuremale investoribaasile, teadlike jaeinvestorite jaoks finantsinstrumentide valik suureneb ja kõik
investorid on keerulisemate toodete kasutamisel kaitstud. Majanduse elavdamise paketi oluline osa on
see, et jaeklientidele saavad kättesaadavaks püsivat sissetulekut pakkuvad tooted, sest need on
mitmekesistamiseks ja riskide vähendamiseks väga tähtsad.
2.2.3. Muudatused Tagatisfondi seaduses – hoiuste hüvitamismäära tõstmine
Muudatused tulenevad hoiuste tagamise direktiivi (2014/49/EL) artikkel 6 lõike 2 punktides b ja c
sätestatud hoiuste tagamise aluste üle võtmisest. Nimelt kui üldine hüvitamise määr on iga hoiustaja
kohta ühes krediidiasutuses kuni 100 000 euro, siis näeb direktiiv ette täiendavad tagamise ulatuse
erinevate sotsiaalsete sündmuste korral – nt kui kontole laekub summasid seoses koondamisega,
kindlustushüvitiste tõttu jne. Varasemalt oli Eesti tõlgendanud neid sätteid liikmesriigi
valikuvõimalusena. Euroopa Komisjon on juhtunud tähelepanu sellele, et seda ei saa siiski käsitleda
valikuvõimalusena, vaid ikkagi kohustusena s.t. need direktiivi sätted tuleb ka üle võtta. Seepärast
nähakse käesoleva eelnõuga ette lisaks tavapärasele piirmäärale 100 000 eurot, hüvitatakse erinevate
sotsiaalsete sündmuste tõttu laekunud summad veel täiendavalt 100 000 euro ulatuses.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Muudatused väärtpaberituru seaduses
Karistusmäärade muutmine juriidilistele isikutele. Praegu kehtivas väärtpaberituru seaduses on
sätestatud juriidilistele isikutele määratav maksimaalne rahatrahv 32 000 eurot. IFD näeb ette, et
liikmesriik on kohustatud kehtestama direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks tulemuslikud,
proportsionaalsed ja hoiatavad karistuste määrad. Arvestades finantssektori eripäraga (mh finantssektori
ettevõtjate käibe mahtusid) ei ole praegu kehtivad karistuste määrad enam efektiivsed. Samuti arvestades
EL-i õigusest tulenevaid ja paljudes teistes liikmesriikides kehtestatud oluliselt kõrgemaid
karistusmäärasid, võivad mittetulemuslikud karistuste määrad soodustada õiguslikku arbitraaži. Seetõttu
tõstetakse juriidiliste isikute puhul rahatrahvi ülemmäär läbivalt 400 000 euroni. Seaduses asendatakse
kõik juriidilistele isikutele määratavad maksimaalsed rahatrahvi määrad. Välja jäetakse VPTS § 234 1
kuna selle sätte puhul on tegemist Finantsinspektsiooni poolt määratava sunniraha määraga. Sunniraha
puhul kohaldatakse juriidilistele isikutele endiselt VPTS § 2341 lõikes 3 nimetatud ülemmäärasid, mis
küll esimesel rikkumisel on samuti kuni 32 000 eurot, aga korduvate rikkumiste puhul võimaldab
määrata oluliselt kõrgema sunniraha.
12
Paragrahvi 101 muutmine. Paragrahv 101 sätestab üldreegli, mille kohaselt kõiki käesolevas seaduses
määratlemata termineid kasutatakse vastavate EL-i määruste tähenduses. Määruste loetellu lisatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning
millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr
2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega
muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014.
Paragrahvi 40 lõike 1 muutmine. Paragrahvi 40 lõikes 1 on sätestatud investeerimisühingu mõiste
VPTS-i tähenduses. Lõiget 1 muudetakse, et viia investeerimisühingu definitsioon vastavusse Euroopa
Liidu määruse (EL) 2019/2033 ja määrusega (EL) 575/2013. Kuna nendes määrustes antud
definitsioonides ei hõlma finantseerimisasutuse mõiste investeerimisühingut („finantseerimisasutus on
ettevõte, kes ei ole krediidiasutus, investeerimisühing ega pelgalt tööstusvaldusettevõtja(…)“), siis
täpsustatakse § 40 lõike 1 kolmandas lauses, et erandina ei käsitata investeerimisühingut
finantseerimisasutusena VPTS 3. osa ning nimetatud määruste mõistes.
Paragrahvi 40 lõike 4 muutmine. Liikmesriikides asuvate investeerimisühingute ja nende filiaalide
suhtes kohaldatakse krediidiasutuste likvideerimise ja saneerimise sätteid. Selline regulatsioon kehtib
alates 2014 aastast, mil vastavad muudatused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/24/EÜ
krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta viidi sisse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga 2014/59/EL, millega loodi krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi
taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik (BRRD). Kehtiv VPTS sätestas investeerimisühingutele
krediidiasutuste seaduse kohaldamise ainult osas, mis puudutab saneerimist. Käesoleva eelnõuga
lisatakse seadusesse täpsustus, mille kohaselt kohaldatakse investeerimisühingutele ka krediidiasutuste
seaduse 11. peatüki 3. jaos olevaid mitmes riigis tegutseva krediidiasutuse likvideerimise sätteid.
Paragrahvi 40 täiendamine lõigetega 6, 7 ja 8. Muudatuse eesmärgiks on kohaldada
usaldatavusnõuete täitmise korda, mis vastab krediidiasutuse suurusele. Kõige suuremad
investeerimisühingud (konsolideeritud vara koguväärtus üle 30 miljardi euro) muutuvad
krediidiasutusteks ja peavad taotlema krediidiasutuse luba. Põhjus seisneb selles, et selliste
investeerimisühingute ärimudelid ja riskiprofiilid on sarnased oluliste krediidiasutuste omadega. Nende
tegevus ohustab neid nii krediidiriskiga (peamiselt vastaspoole krediidirisk) ja tururiskiga (positsioonide
puhul, mille nad võtavad enda arvel). Läbi selle võivad nad kujutada ohtu finantsstabiilsusele.
Investeerimisühingut, mis vastab määruse (EL) 575/2013 artikli 4 lõike 1 lõike 1 alapunktis b nimetatud
tingimustele, kvalifitseeritakse ümber krediidiasutuseks. Selline investeerimisühing peab taotlema
krediidiasutuste seaduse 2. peatükis nimetatud tegevusloa kui tema koguvarade keskmine kuus
(arvutatuna 12 järjestikuse kuu jooksul) on 30 miljardit eurot või rohkem, või koguvarade keskmine
kuus (arvutatuna 12 järjestikuse kuu jooksul) on alla 30 miljardi euro ning ettevõtja kuulub
konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate ettevõtjate, kes tegelevad
väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega ja kellest iga üksiku ettevõtja
varade koguväärtus on alla 30 miljardi euro, konsolideeritud varade koguväärtus on 30 miljardit eurot
või rohkem, mõlemad arvutatuna 12 järjestikuse kuu keskmisena. Kuni tegevusloa saamiseni võib
investeerimisühing § 43 lõike 1 punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega edasi tegeleda.
Investeerimisühingu suhtes, kes on omandanud krediidiasutuse tegevusloa, kohaldatakse lõike 6
kohaselt täielikult krediidiasutuse seaduses ja vastavates õigusaktides krediidiasutustele kohalduvat (mh
näiteks normid, mis käsitlevad õigusi võtta avalikkuselt vastu hoiuseid ja muid tagasimakstavaid
vahendeid ja anda oma arvel laenu).
Lõikega 7 reguleeritakse nn „klass 1 miinus“ investeerimisühingud (vt tabel käesoleva seletuskirja osas
2.1.2), mille puhul on vajalik küll investeerimisühingu tegevusluba, kuid kohaldatakse CRR-i ja
13
krediidiasutuste seaduse usaldatavusnõudeid. Usaldatavusnõuete kohaldamise täpsemad eeldused on
toodud käesoleva eelnõu §-s 94.
Paragrahvi 40 täiendamine lõikega 8. Investeerimisühingutele kohaldub finantskriisi ennetamise ja
lahendamise seadus (FELS). FELS näeb ette kriisilahenduse miinimumnõuete emiteerimisele nõuded,
allahindamise ja teisendamise õiguse alused ja kriisilahendamise hindamise põhimõtted, mille puhul on
oluline kindlaks teha nõuete rahuldamise järjekord. Selleks, et investeerimisühingute puhul oleks
asjakohased alused kriisilahenduse ennetavate ja kriisilahenduses olevate meetmeteks tuleks määratleda
nende nõuete rahuldamise järjekord maksejõuetuses. Kuna nõuete dubleerimine ei ole asjakohane
nähakse ette viiteline norm krediidiasutuste seaduse §-le 131.
Seaduse täiendamine paragrahviga 401. Eelnõuga luuakse Eesti õigusesse uus mõiste, milleks on
„väike ja mitteseotud investeerimisühing“. Mõiste on defineeritud IFR artikli 12 lõikes 1.
Investeerimisühing, mis vastab IFR-i artikli 12 lõikes 1 sätestatud nõuetele, peab vastama ainult piiratud
kapitali- ja likviidsusnõuetele (vt. IFR-i artikkel 6, artikli 9 lõige 4, artikli 11 lõige 2, artikli 43 lõike 1
punktid 2, 3, 4) ja see on vabastatud IFR-i artiklitest 46 ja 54 tulenevatest aruandlus- ja
avalikustamiskohustustest ning riskipositsiooni arvutamisest IFR artikli 36 lõike 1 kohaselt). Käesoleva
paragrahvi aluseks on IFD artikkel 25, mis välistab sisejuhtimise, läbipaistvuse, riskide käsitlemise ja
tasustamisega seotud nõuete kohaldamise juhul kui investeerimisühing kvalifitseerub väikeseks ja
mitteseotud investeerimisühinguks IFD artikli 12 lõike 1 mõistes.
Lõige 1 tuleneb IFD artikli 25 lõikest 1, mille kohaselt ei kohaldata direktiivi 2. peatüki 2. jagu sellise
investeerimisühingu suhtes, mis teeb määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 alusel kindlaks, et ta
vastab kõigile selles lõikes sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerimise
tingimustele. Seega ei kuulu väikestele ja mitteseotud investeerimisühingutele üldjuhul kohaldamisele
väärtpaberituru seaduse sätted, mis reguleerivad investeerimisühingu juhtimiskorda, eelkõige
organisatsioonilist struktuuri, riskide juhtimiseks, jälgimiseks või raporteerimiseks ettenähtud protsesse,
sisekontrollimehhanisme (mh juhtimis ja raamatupidamiskorda), usaldusväärse ja tulemusliku
riskijuhtimisega kooskõlas olevat tasustamispoliitikat ja -tavasid (nii nagu on sätestatud direktiivi (EL)
2019/2034 artiklis 26).
Lõike 2 aluseks on IFD artikli 44 punktid a ja b, mis kohaldub väikeseks ja mitteseotud
investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele mittevastavatele investeerimisühingutele ja
määruse (EL) 2019/2033 artikli 46 lõikes 2 osutatud investeerimisühingutele. Käesoleva paragrahvi
lõige 1 välistab üldiselt § 110 lõike 6 ja § 1103 lõike 2 punkti 1 kohaldamise väikestele ja mitteseotud
investeerimisühingutele. Käesoleva sättega nähakse ette sellest erandist veel täiendav erand, mille
kohaselt ikkagi kohaldatakse vastavaid avalikustamise nõudeid ka väikestele ja mitteseotud
investeerimisühingutele juhul kui need emiteerivad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse
kuuluvaid instrumente (vt määruse (EL) 2019/2033 § 46 lõiget 2).
Lõige 3 täpsustab seda, millal võib investeerimisühingule jätta kohaldamata lõikes 1 viidatud nõuded
juhul kui selline investeerimisühing, mis algselt määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 nimetatud
tingimustele ei vastanud, kuid neile hiljem vastama hakkab. Kui investeerimisühing teeb kindlaks, et
vastab nimetatud nõuetele, siis tuleb sellest teavitada Finantsinspektsiooni. Alates tingimuste täitmise
kuupäevast hakkab jooksma kuuekuuline periood, mille möödumisel lõikes 1 nimetatud nõuete
kohaldamine lõpetatakse. Oluline on ka märkida, et väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks
kvalifitseerimise nõuded peavad olema täidetud pidevalt, vastasel juhul ei kohaldu § 401 lõikes 1
sätestatud erand.
Lõige 4 sätestab olukorra, mil investeerimisühing on teinud hinnangu ja leidnud, et ei kvalifitseeru enam
väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks 2019/2033 artikli 12 lõike 1 alusel. Sellisel juhul
lõpetatakse erandi kohaldamine alates vastava hindamise tegemisest (mitte hinnangu tulemustest
14
Finantsinspektsioonile teatamisest). 12 kuu jooksul alates hindamise tegemise kuupäevast kohaldatakse
investeerimisühingu suhtes kõiki nõudeid (st ei välistata enam käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
nõudeid). Käesoleva lõike aluseks on IFD artikli 25 lõige 3.
Lõige 5 täpsustab kohalduvaid tulemustasude kohaldamise sätteid juhul kui investeerimisühing teeb
lõikes 3 nimetatud hinnangu alusel kindlaks, et ei vasta enam väikeseks ja mitteseotud
investeerimisühinguks kvalifitseerimise tingimustele. Tulemustasu maksmist reguleerivaid sätteid
kohaldatakse selle majandusaasta jooksul osutatud teenuste või tulemuste eest, mis järgneb
majandusaastale, mil vastav hinnang tehti.
Lõige 6 sätestab Finantsinspektsiooni diskretsiooni olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust
siiski teatud juhtudel otsustada väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute puhul viidatud sätteid,
juhul kui vastavat investeerimisühingut ja asjaolusid arvesse võttes oleks see mõistlik. IFD artikli 24
lõike 1 kohaselt peavad investeerimisühingud, mis ei kvalifitseeru väikesteks ja mitteseotud
investeerimisühinguteks, kehtestama usaldusväärse, tulemusliku ja kõikehõlmava korra, strateegiad ja
protseduurid, et hinnata ja säilitada pidevalt sisemise kapitali suurust, liike ja koosseisu ning likviidset
vara, mida nad peavad piisavaks, et katta sellist laadi ja tasemega riske, mida nad võivad teistele tekitada
või millele need investeerimisühingud on avatud või võivad avatud olla. Viidatud strateegiad ja
protseduurid peavad olema asjakohased ja vastama asjaomase investeerimisühingu tegevuse laadile,
ulatusele ja keerukusele ning neid tuleb vaadata investeerimisühingus korrapäraselt läbi. IFD artikli 24
lõige 2 annab aga liikmesriigi pädevatele asutustele diskretsiooniõiguse otsustamaks vajadusel siiski
vastavaid nõudeid ka väikestele ja mitteseotud investeerimisühingutele kohaldada. Lähtudes IFD-s
ettenähtud suunistele ja põhimõtetele näeb käesoleva paragrahvi lõike 6 punkt 1 ette, et
Finantsinspektsioon võib otsustada ka väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute puhul käesoleva
paragrahvi lõikega 1 üldjuhul välistatud § 822 sätete kohaldamise asjakohasel määral. Siiski tuleb tähele
panna, et § 822 lõike 3 punkte 1, 3 ja 4 (kliendirisk, investeerimisühingule avaldatav risk ja likviidsusrisk)
kohaldatakse alati ka väikestele ja mitteseotud investeerimisühingutele (lähtuvalt IFD artikli 29 lõikest
3) – nende sätete puhul pole Finantsinspektsiooni vastav otsus enam vajalik. Seega on lõike 6 punktiga
1 silmas peetud, et Finantsinspektsioon võib otsustada kohaldada ka väikeste ja mitteseotud
investeerimisühingute puhul § 822 lõiget 2, lõike 3 punkti 2 ja lõikeid 4-7. Lõike 6 punkt 2 põhineb IFD
artikli 36 lõikel 2. Väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute puhul on Finantsinspektsioonil õigus
otsustada igal üksikjuhul eraldi, kas ja millisel viisil toimub nende investeerimisühingute suhtes
käesoleva seaduse
kohane järelevalvealane läbivaatamine ja hindamine. Finantsinspektsioon teostab vastavat läbivaatamist
ja hindamist ainult juhul, kui see on vajalik lähtuvalt investeerimisühingu suurusest, tegevuse laadist,
ulatusest ja keerukusest. Lõike 6 punkt 3 aluseks on IFD artikli 40 lõige 7. Säte annab
Finantsinspektsioonile võimaluse kehtestada põhjendatud juhul ka väikeste ja mitteseotud
investeerimisühingute puhul täiendavate omavahendite nõude, arvestades §-s 23611 antud tingimusi.
Finantsinspektsioon lähtub sellise otsuse tegemisel üksikjuhtumipõhisest hinnangust. Lõike 6 punkt 4
põhineb IFD artikli 42 lõikes 1 toodud erandil. Finantsinspektsioon võib likviidsuse erinõuded
kehtestada väikese ja mitteseotud investeerimisühingu puhul ainult siis kui vastav investeerimisühing ei
ole määruse (EL) 2019/2033 artikli 43 lõike 1 kohaselt likviidsusnõuete täitmisest vabastatud. Täidetud
peavad olema ka muud VPTS § 23612 nimetatud tingimused.
Paragrahvi 46 lõike 7 muutmine. Muudatus tehakse seoses investeerimisühingu definitsiooni
muutmisega VPTS § 40 lõikes 1 (vt täpsemalt käesoleva seletuskirja vastava sätte muutmise selgitust).
Paragrahvi 461 lõike 1 muutmine. Muudatuse aluseks on direktiiv 2021/338. Paragrahvi 461 lõikega 1
sätestatakse, et milliseid väärtpaberituru seaduse sätteid ei kohaldata kui tegevusluba omav
investeerimisühing osutab § 43 lõike 1 punktis 1, 2 või 3 nimetatud investeerimisteenuseid (ja selliste
tehingutega otseselt seotud kõrvalteenuseid) võrdsele vastaspoolele. MiFID 2 alusel ei kohustatud
investeerimisühingut täitma artiklist 24 (välja arvatud lõiked 4 ja 5), artiklist 25 (välja arvatud lõige 6),
15
artiklist 27 ning artikli 28 lõikest 1 tulenevaid kohustusi. Direktiiviga 2021/338 muudetakse vastavat
sätet nii, et nüüdsest kohaldatakse erisust kogu artikli 24 suhtes (v.a. uus lõige 5a) ja kogu artikli 25
suhtes. Seega lisatakse VPTS § 461 lõikesse 1 viited § 87 lõike 1 punktidele 3–5, lõigetele 2 – 3 ja lõike
4 punktidele 1–3 (millega on üle võetud MiFID 2 artikli 24 lõiked 4 ja 5) ning § 87 lõikele 5 ja § 891
lõigetele 1 ja 3 (millega on üle võetud MiFID 2 artikli 25 lõige 6).
Paragrahvi 47 lõike 11 punkti 2 muutmine. Muudatus tehakse seoses investeerimisühingu
definitsiooni muutmisega VPTS § 40 lõikes 1 (vt täpsemalt käesoleva seletuskirja vastava sätte
muutmise selgitust).
Paragrahvi 47 lõike 13 punkti 4 muutmine. Paragrahviga 47 nähakse ette erandid, mille puhul VPTS
3. osa ei kohaldata. Paragrahvi 47 lõike 1 punkti 9 kohaselt ei kohaldata seda isiku suhtes, kes kaupleb
oma arvel, sealhulgas turutegijana, kuid mitte kliendi korralduste täitmiseks kaubatuletisinstrumentide,
heitkoguse ühikute või nende tuletisinstrumentidega või osutab muud investeerimisteenust seoses
selliste väärtpaberitega oma põhitegevusala kliendile või muule isikule, kellega tekib esmane lepinguline
suhe või muu õigussuhe tema põhitegevusega seotud tehingu kaudu. Paragrahvi 47 lõige 13 näeb ette
täiendavad tingimused vastava erandi kohaldamiseks. Kõrvaltegevuse erandit on õigus saada isikutel (sh
turutegijatel), kes kauplevad oma arvel või osutavad oma põhitegevusala klientidele või tarnijatele
investeerimisteenuseid, mis on seotud kaubatuletisinstrumentide, lubatud heitkoguste väärtpaberite või
nende tuletisinstrumentidega, oma arvel kauplemata. Erandit peaks saama kasutada kõigil neil juhtudel
eraldi ja koos, kui tegu on kontserni tasandil kõrvaltegevusega. Kõrvaltegevuse erandit ei saa kasutada
isikud, kes kasutavad algoritmipõhist välkkauplemist või kuuluvad kontserni, mille põhitegevus on
investeerimisteenuste osutamine, või kes tegutsevad kaubatuletisinstrumentide turutegijana.
Direktiiviga 2021/338 muudetakse pädeva asutuse teavitamise kohustust. Kui varasemalt pidi isik igal
aastal erandi kasutamisest teavitama, siis käesoleva eelnõuga kaotatakse selline kohustus. Isik on
nüüdsest kohustatud ainult Finantsinspektsiooni taotluse korral aru andma sellest, mille alusel VPTS §
47 lõike 1 punktis 9 nimetatud tegevust või teenust käsitatakse kõrvaltegevusena.
Paragrahvi 55 täiendamine lõikega 11. Antud täiendus tehakse eesmärgiga parandada
Finantsinspektsiooni võimekust tegevusloa menetluste läbiviimisel. Krediidiandjate ja -vahendajate
seadus sätestab analoogse õiguse Finantsinspektsioonile krediidiandjate ja -vahendajate tegevusloa
menetluses ning tegemist on Finantsinspektsiooni jaoks olulise sättega eriti juhtudel, kus menetluse
käigus või lõpu poole tehakse mitmeid olulisi muudatusi, mis vajavad täiendavat aega esitatud andmete
ja dokumentide analüüsimiseks. Samuti selgitab nimetatud säte, et taotlejal on kohustus viivitamata
teavitada muudatustest ning esitada sellekohased andmed ja dokumendid Finantsinspektsioonile.
Paragrahvi 56 lõike 1 punkti 1 muutmine. Kehtiv § 56 sätestab investeerimisühingu tegevusloa
andmisest keeldumise alused. Selle paragrahvi lõige 1 punkt 1 näeb ette, et tegevusloa andmisest võib
Finantsinspektsioon keelduda kui isiku poolt tegevusloa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei
vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ehk pangandusmääruses sätestatule.
Käesoleva muudatusega asendatakse pangandusmäärus EL määruse 2019/2033-ga ehk IFR-ga. Seda
põhjusel, et nn kapitalinõuete raamistik kehtestataksegi nüüd investeerimisühingute jaoks eraldiseisva
määrusega (IFR-ga). Varem viidati selles osas pangandusmäärusele. Muudatus põhineb IFD artikli 64
punktil 2 (millega omakorda muudetakse MiFID 2 artiklit 15).
Paragrahvi 58 lõike 2 punkt 7 muutmine. Kehtiv § 58 sätestab investeerimisühingu tegevusloa
kehtetuks tunnistamise alused. Selle paragrahvi lõike 2 punkt 7 näeb täpsemalt ette, et tegevusloa võib
kehtetuks tunnistada ka juhul, kui investeerimisühingu omavahendite suurus ei vasta väärtpaberituru
seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuetele. Käesolevaga aga täpsustatakse antud kehtetuks
tunnistamise alust niimoodi, et sellesse punkti lisatakse juurde, et loa saab kehtetuks tunnistada ka juhul
16
kui omavahendite suurus ei vasta EL määruse 2019/2033 ehk IFR nõuetele. Muudatus põhineb IFD
artikli 64 punktil 1 (millega omakorda muudetakse MiFID 2 artiklit 8(c)).
Paragrahvi 652 lõike 5 muutmine. Kehtiv § 652 sätestab üldised alused, mis tingimustel välisriikide
(sh nii liikmesriikide kui kolmandate riikide) investeerimisühingud saavad Eestis tegutseda ja oma
teenuseid siin pakkuda. Antud paragrahvi lõige 5 näeb hetkel ette, et juhul kui Eesti investor (klient)
leiab ise omal initsiatiivil mõne väljaspool EL-i tegutseva investeerimisühingu ja soovib osta tema käest
konkreetse väärtpaberi/investeerimistoote, siis see investeerimisühing ei pea väärtpaberituru seaduse 8.
peatüki 3. jao nõudeid järgima. Ehk teisisõnu – see investeerimisühing ei pea selle tarvis Eestis filiaali
asutama ega saama ka Finantsinspektsioonilt loa oma teenuste piiriüleseks pakkumiseks Eestis. Sellist
erisust ei kohaldata samas juhul kui investeerimisühing hakkab peale kliendi esmast pöördumist
pakkuma investorile (kliendile) omalt poolt uusi tooteid ehk sel juhul 3. jagu selle kolmanda riigi
investeerimisühingu suhtes kohaldub. Käesoleva muudatusega täpsustatakse seda viimast osa – juhul
kui see kolmanda riigi investeerimisühing pakub vastavaid investeerimistooteid ka läbi kolmanda või
seotud isiku, siis ka sel juhul talle 3. jagu kohaldub. Küll nähakse ette omakorda sellest teatud erisus,
mille kohaselt välistatakse nn grupisisesed (intragroup relations) tehingud (nt kolmanda riigi
investeerimisühing omab tütarettevõtjat Eestis). Muudatus põhineb IFD artikli 64 punktil 4 (millega
omakorda muudetakse MiFID 2 artiklit 42).
Seaduse täiendamine §-ga 671. Uue paragrahvi lisamisega nähakse ette, et millist informatsiooni tuleb
esitada selle filiaali kohta Eestis, mille asutajaks on kolmanda riigi investeerimisühing. Muudatus
põhineb IFD artikli 64 lõike 3 punktil 3 (millega omakorda muudetakse MiFID 2 artiklit 41). Selle uue
paragrahvi kohaselt peab investeerimisühing esitama oma Eestis asutatud filiaali kohta üsna põhjalikku
infot, eelkõige tema tegevuse kohta Eestis, samuti teavet oma äritegevuse mahtude kohta. See info tuleb
Finantsinspektsioonile esitada 1 kuu jooksul peale majandusaasta lõppu. Direktiiv küll sellist tähtaega
täpselt ette ei näe, kuid 1-kuuline tähtaeg on antud juhul mõistlik.
Paragrahvi 79 pealkirja muutmine ning täiendamine lõikega 10. Paragrahvi 79 praegune pealkiri
hõlmab investeerimisühingu juhtide valimisele, pädevusele ja tegevusele esitatavaid nõudeid. Käesolev
eelnõu näeb aga ette, et nõudeid kohaldatakse ka investeerimisvaldusettevõtjatele ja
segafinantsvaldusettevõtjatele. Et viia sisse §-i 79 vastav muudatus, on vaja laiendada ka sätte pealkirja.
Uue sätte eesmärgiks on seega laiendada juhatuse ja nõukogu liikmete sobivuse nõuete kohaldamist ka
investeerimisvaldusettevõtjate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/2033 artikli 4 lõike 1
punkti 57 tähenduses ja segafinantsvaldusettevõtjate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Investeerimisvaldusettevõtja ja
segafinantsveldusettevõtja juhatuse ja nõukogu liikmete maine peab olema piisavalt hea ja neil peavad
olema piisavad teadmised, oskused ja kogemused oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks, võttes
arvesse nende eriomast rolli. Uue lõike aluseks on IFD artikkel 52.
Paragrahvi 791 pealkirja muutmine ning paragrahvi 791 lõike 4 kehtetuks tunnistamine. Käesoleva
eelnõuga nähakse ette spetsiifilised IFD-l põhinevad reeglid investeerimisühingu juhatuse liikmete ja
töötajate tasustamiseks. Õigusselguse huvides viiakse kõik tasustamist puudutavad nõuded üle uude §-i
792 ning § 791 jääb reguleerima muid investeerimisühingu juhtidele ja töötajatele kohalduvaid nõudeid.
Varasemalt kohaldati investeerimisühingutele krediidiasutuste seaduses ettenähtud nõudeid § 791 lõikes
3 viidatud ulatuses. Kuivõrd IFD ja IFR raamistikuga luuakse investeerimisühingutele krediidiasutustest
eraldiseisev tasustamispoliitika (välja arvatud suurtele investeerimisühingutele, millele jätkuvalt
kohaldatakse KAS ja CRR/CRD raamistikku).
Seadust täiendatakse paragrahviga 792. Uue sätte aluseks on IFD artikkel 30, mis sätestab
investeerimisühingute tasustamispoliitika põhimõtted. Kuna „klass 1“ ja „klass 1 miinus“ kategooria
investeerimisühingutele jäävad kohalduma krediidiasutuste seadusest tulenevad nõuded juhtide ja
töötajate tasustamisele ja IFD tasustamispoliitika ei kohaldu väikestele ja mitteseotud
17
investeerimisühingutele („klass 3“), siis kohaldatakse antud sätet (v.a. lõige 1, mis kohaldub
üldpõhimõttena kõikidele invetseerimisühingutele) vaid „klass 2“ investeerimisühingutele. Eelnõu § 401
sätestab põhimõtte, mille kohaselt ei kohaldata väikestele ja mitteseotud investeerimisühingutele § 792
lõikeid 2 – 11 ning § 793 ja §794.
Lõige 1 sätestab tasustamise üldpõhimõtte, mis lähtub kliendi kaitse põhimõtetest ja kohaldub kõikide
kategooriate investeerimisühingutele (mh „klass 3“).
Lõige 2 põhineb IFD artikli 30 lõikel 1 ja näeb ette need töötajate ja juhtorgani liikmete kategooriad,
kellele tuleb kohaldada käesolevas paragrahvis nimetatud tasustamisnõudeid. Kui varasemalt nägi VPTS
§ 791 ette juhtide ja töötajate tasustamise põhimõtted üldiselt, siis käesoleva eelnõuga täpsustatakse
töötajate kategooriad (categories of staff), kellele tasustamise põhimõtteid kohaldada tuleb. Nendeks
isikute kategooriateks on: 1) juhatuse või nõukogu liige; 2) töötaja, kelle tööülesanded hõlmavad
ettevõtja nimel riskide võtmist (riskivõtja); 3) kontrollfunktsiooni täitmisse kaasatud töötaja; 4) töötaja,
kelle töötasu võrdub vähemalt juhatuse liikme või riskivõtja väikseima töötasuga; 5) töötaja, kelle
ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili või hallatavat vara. Vastavaid
kategooriaid täpsustatakse EBA tehnilistes standardites, muu hulgas seda, millistel töötajatel on oluline
mõju investeerimisühingute riskiprofiilile.
Lõige 3 sätestab investeerimisühingu juhatuse liikmete ja teatud kategooriate töötajate tasustamise ning
tööga kaasnevate hüvede (mh lahkumis- ja pensionihüvitiste ja muude soodustuste) määramise alused
ja põhimõtted. Tasustamise põhimõtted peavad vastama järgmistele nõuetele:
olema selged ja dokumenteeritud ning nende põhimõtete loomisel tuleb eelkõige arvesse võtta
investeerimisühingu suurust, sisemist korraldust ning tegevuse laadi, ulatust ja keerukust;
olema kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetega;
olema kooskõlas usaldusväärse ja tulemusliku riskide juhtimise põhimõtetega;
lähtuma investeerimisühingu äristrateegiast ja eesmärkidest ning võttes arvesse
investeerimisotsuste pikaajalist mõju;
hõlmama huvide konfliktide vältimise meetmeid, soodustama vastutustundlikke äritavasid ning
edendama teadlikkust riskidest ja ettevaatlikku riskide võtmist.
Lõikega 4 täpsustatakse põhimõtteid, kuidas tasustamise põhimõtted peavad olema
investeerimisühingus kehtestatud ja kohaldatud. Oluline on arvesse võtta investeerimisühingu suurust ja
sisemist korraldust ning seda, millise tegevusega vastav ettevõtja tegeleb, mis on tegevuse ulatus ja kui
keeruline see on. See aitab muu hulgas kindlaks teha lõikest 3 tulenevate isikute ringi (kes on riskivõtjad,
kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili või hallatavat vara jne). Sätte
aluseks on IFD artikli 30 lõige 3.
Lõike 5 kohaselt kinnitab investeerimisühingu tasustamise poliitika investeerimisühingu nõukogu.
Nõukogul on ka kohustus tasustamispoliitikat perioodiliselt läbi vaadata ja vajadusel uuendada. Samuti
peab nõukogu üldjuhul otsest järelevalvet investeerimisühingu tasustamispoliitika üle, välja arvatud
juhul kui investeerimisühingus on loodud töötasukomitee, kes täidab sel juhul §-s 794 nimetatud
ülesandeid.
Lõige 6 tugineb IFD artikli 30 lõike 1 punktil g, mille kohaselt peab kontrollfunktsiooni raames toimuma
vähemalt korra aastas tasustamispoliitika rakendamise keskne ja sõltumatu sisekontroll. Eraldi on lõikes
7 välja toodud see, et riskijuhtimise ja vastavuskontrolli funktsioone täitvate kõrgema taseme töötajate
ja juhtide töötasu maksmise üle teostab investeerimisühingu nõukogu või kui investeerimisühingus on
loodud töötasukomitee, siis teostab järelevalvet töötasukomitee §-is 794 antud volituste piires.
Kontrollfunktsiooni täitvad juhid ja töötajad peavad olema sõltumatud nende järelevalve all olevatest
äriüksustest, neil peavad olema asjakohased volitused ning nende tasustamine peab toimuma vastavalt
sellele, kuidas nad saavutavad oma funktsiooniga seotud eesmärke. On oluline, et nende töötasu oleks
18
sõltumatu kontrollitavate tegevusvaldkondade töötulemusest, vastasel juhul oleks oht huvide konflikti
tekkeks (lõige 8).
Lõigetes 9-11 sätestatakse ka täpsemad kriteeriumid põhitöötasu ja tulemustasu (muutuvtasu)
maksmiseks. Need elemendid peaksid olema tasustamispoliitikas selgelt eristatavad. Põhitöötasu on
tasu, mis kajastab isiku erialaseid teadmisi ja oskuseid ning organisatsioonilist vastutust vastavalt
töölepingule või selle juurde kuuluvale töökirjeldusele. Töötasu teine element – tulemustasu – on aga
otseses seoses töö tulemuste ja lisaks töölepingule (või selle juurde kuuluvas töökirjelduses välja toodud)
töökirjeldusele vastavale tööle. Põhitöötasu peab moodustama kogu töötasust piisavalt suure osa nii et
oleks võimalik rakendada täielikult paindlikku töötasu muutuvkomponentide poliitikat, sealhulgas
kasutada võimalust muutuvkomponente mitte maksta. See tähendab, et töötajat ei tohi jätta ilma
töötasust kui ta ei võta lisatöökohustusi või kui ettevõtte nimel riski võttes ei saabu positiivset tagajärge,
mis tooks kaasa tulemustasu maksmise. Investeerimisühing peab määrama oma tasustamispoliitikas
kindlaks asjakohased põhitöötasu ja tulemustasu komponentide suhtarvud. Suhtarvude määramisel tuleb
muu hulgas arvesse võtta investeerimisühingu tegevust ja seonduvaid riske ning iga vastava kategooria
töötajate mõju investeerimishingu riskiprofiilile. Muutuvtasude komponentide määramise täpsemad
põhimõtted on välja toodud §-s 793.
Lõikega 12 nähakse ette Finantsinspektsiooni ülesanne koostada investeerimisühingu usaldusväärse
tasustamispoliitika kohaldamise täpsemad nõuded.
Seadust täiendatakse paragrahviga 793. Sättega nähakse ette täpsed reeglid muutuvtasu ehk
tulemustasu maksmisele investeerimisühingus. Sätte aluseks on IFD artikkel 32.
Investeerimisühingu poolt § 792 lõikes 10 osutatud töötajate kategooriatele määratav ja makstav
muutuvtasu peab vastama kõigile järgmistele nõuetele (lõiked 1-6):
kui muutuvtasu on seotud töötulemustega, põhineb selle kogusumma üksikisiku ja asjaomase
äriüksuse ning investeerimisühingu üldiste tulemuste hindamisel. Vastavate töötulemuste
hindamisel lähtutakse mitmeaastasest ajavahemikust ning selles võetakse arvesse
investeerimisühingu äritsüklit ja äririske. Seega tuleb arvestada töötulemusi pikema aja
perspektiivis, mitte üksnes toetuda lühiajalistele tulemustele, mis võivad olla seotud riskantsete,
kuid tulemuslike tehingutega;
üksikisiku töötulemuste hindamisel võetakse arvesse nii finants- kui ka muid kriteeriume;
tulemustasu ei mõjuta investeerimisühingu suutlikkust tagada tugev kapitalibaas, kusjuures võib
tulemustasu olla garanteeritud ainult uutele töötajatele ja üksnes nende esimesel tööaastal ning
kui investeerimisühingul on tugev kapitalibaas. See tähendab, et tulemustasu peab alati olema
määratud vastavalt investeerimisühingu kapitalibaasile ega tohi olla sellega suhtes
ebaproportsionaalne;
juhul kui tööleping lõpetatakse ennetähtaegselt, siis sellega seotud maksed peaksid kajastama
isiku poolt aja jooksul saavutatud tulemusi. Näiteks kui töölepingu või juhatuse liikme lepingu
lõpetamine on seotud ebaõnnestumiste või üleastumistega, siis sellistel juhtudel tulemustasude
maksmine poleks põhjendatud. Siiski tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja saavutatud eesmärke
kogumis;
hüvitisega või eelmisest töölepingust väljaostmisega seotud töötasupaketid peavad sobima
kokku investeerimisühingu pikaajaliste huvidega. Samuti kehtivad hüvitisega või eelmisest
töölepingust väljaostmisega seotud töötasupakettide puhul kõik tulemustasu nõuded;
selliste töötulemuste mõõtmisel, mida kasutatakse tulemustasu reservi arvutamise alusena,
võetakse arvesse igat liiki olemasolevaid ja tulevasi riske, kapitalikulusid ja vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2033 (IFR) vajalikku likviidsust;
samuti võetakse kõiki olemasolevaid ja tulevasi riske arvesse töötasude muutuvkomponentide
jaotuse kindlaksmääramisel. Eelnõuga nähakse ette, et vähemalt 50 protsenti tulemustasust peab
19
koosnema järgmistest instrumentidest (v.a. kui investeerimisühing ei emiteeri ühtegi vastavat
instrumenti, võib Finantsinspektsioon lubada kohaldada teistsugust korda):
- aktsiad;
- aktsiatega seotud instrumendid või samaväärsed mitterahalised instrumendid, sõltuvalt
asjaomase investeerimisühingu õiguslikust vormist;
- täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, teise taseme
omavahenditesse kuuluvad instrumendid või muud instrumendid, mida on võimalik
täielikult konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks
instrumentideks või hinnata alla ning mis kajastavad adekvaatselt investeerimisühingu
krediidikvaliteeti pikemas perspektiivis;
- mitterahalised instrumendid, mis vastavad valitsetavate portfellide instrumentide
struktuurile.
Nimetatud instrumentide suhtes kohaldatakse asjakohaseid blokeerimispõhimõtteid, mis on
mõeldud selleks, et viia üksikisiku stiimulid kooskõlla investeerimisühingu, tema võlausaldajate
ja klientide pikemaajaliste huvidega. Finantsinspektsioon võib seada kõnealuste instrumentide
liikidele ja struktuurile piiranguid või keelata teatavate instrumentide kasutamise muutuvtasu
maksmiseks (lõige 4).
Kui investeerimisühing ei emiteeri ühtegi § 793 lõikes 2 nimetatud instrumenti, võib
Finantsinspektsioon lubada kohaldada teistsugust korda. Tulemustasu ei tohi maksta
finantsvahendite või meetoditega, mis muudavad lihtsamaks § 793 ja määruse (EL) 2019/2033
täitmata jätmise (lõige 3).
vähemalt 40 protsenti tulemustasust lükatakse edasi kolme kuni viie aasta võrra, nagu on
asjakohane, arvestades investeerimisühingu äritsüklit, tegevuse laadi, riske ja asjaomase töötaja
tegevust, välja arvatud juhul, kui tulemustasu on eriti suur ja edasi lükatakse vähemalt 60
protsenti summast (lõige 5). Edasi lükatud tulemustasu ei või töötaja saada enne
proportsionaalselt makstavat töötasu. Kui töötaja lahkub investeerimisühingust enne
pensioniikka jõudmist, hoiab investeerimisühing vabatahtlikke pensionimakseid (juhul kui need
on osa tulemustasust) viie aasta jooksul § 793 lõikes 2 osutatud instrumentide kujul. Kui töötaja
jõuab pensioniikka ja läheb pensionile, makstakse vabatahtlik pension töötajatele välja vastavate
instrumentide kujul, kuid ka sellisel juhul kohaldatakse viie aasta pikkust ooteperioodi (lõige 8).
investeerimisühingu tulemustasu maksmine oleneb otseselt selle ettevõtte finantstulemustest.
Tulemustasu vähendatakse kuni 100 protsenti, kui investeerimisühingu finantstulemused on
tagasihoidlikud või negatiivsed. See puudutab eelkõige olukordi, mille puhul asjaomane isik
osales investeerimisühingule olulist kahju tekitanud tegevuses või oli selle eest vastutav või
asjaomast isikut ei käsitata enam sobiva ega nõuetele vastavana;
vabatahtlikud pensionihüvitised peavad olema kooskõlas investeerimisühingu äristrateegia,
eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega.
Lõige 7 sätestab ka nõude, mille kohaselt § 792 lõikes 10 osutatud töötajad ei tohi kasutada §-s 793
osutatud põhimõtete kahjustamiseks isiklikke riskimaandamise strateegiaid ega töötasu- ja
vastutuskindlustust.
Erandina ei kohaldata lõike 9 alusel § 792 lõikes 2 nimetatud kohustust maksta 50 protsenti tulemustasust
välja vastavates instrumentides, § 792 lõikes 5 nimetatud kohustust tulemustasu edasi lükata ega
vabatahtlike pensionimaksete 5-aastast kinnipidamise perioodi kõigi sellise investeerimisühingu
töötajate suhtes, mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele majandusaastale vahetult
eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt 100 miljonit eurot või sellest väiksem või sellise töötaja
suhtes, kelle aastane tulemustasu ei ole suurem kui 50 000 eurot ega moodusta üle ühe neljandiku tema
aastasest töötasust.
Lõige 10 põhineb IFD artiklil 31. Erakorraline avaliku sektori finantstoetus direktiivi 2014/59/EL artikli
2 lõike 1 punkti 28 kohaselt on riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses või mis
tahes muu riigiülesel tasandil osutatav avaliku sektori finantstoetus, mis oleks riigiabi, kui seda osutataks
20
riigi tasandil, mida antakse sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu või nimetatud direktiivi
artikli 1 lõike 1 punktides b, c või d osutatud ettevõtja või konsolideerimisgrupi, millesse selline
krediidiasutus või investeerimisühing või ettevõtja kuulub, jätkusuutlikkuse, likviidsuse või
maksevõimelisuse säilitamiseks või taastamiseks.
Sättega välistatakse täielikult juhtorgani liikme (juhatus, nõukogu) tulemustasude maksmine kui
investeerimisühing saab ülal defineeritud avaliku sektori finantstoetust. Muudele töötajatele ei tohi
sellisel juhul aga tulemustasu maksta üksnes juhul kui tulemustasu maksmine läheks vastuollu
investeerimisühingu tugeva kapitalibaasi säilitamisega ja erakorralise avaliku sektori finantstoetuse
õigeaegse lõppemisega. Sellisel juhul kehtestatakse tulemustasule piirang, mis vastab teatavale osale
netosissetulekust.
Seadust täiendatakse paragrahviga 794. Käesoleva eelnõu § 794 sätestab nõuded töötasukomitee
moodustamisele. Vastavalt IFD artikli 33 lõikele 1 peavad töötasukomitee moodustama
investeerimisühing, mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele majandusaastale
vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt 100 miljonit eurot või sellest suurem (ehk mis
ei vasta IFD artikli 32 lõike 4 punkti a tingimustele). Vastav nõue on sätestatud lõikes 1. Direktiiviga on
muu hulgas täpsustatud, et otsuste ettevalmistamisel peab töötasukomisjon võtma arvesse
investeerimisühingu aktsionäride või osanike, investorite ja muude sidusrühmade pikaajalisi huve ning
avalikku huvi.
Lõige 2 täpsustab, et töötasukomitee võib moodustada ka konsolideeritud tasandil. See tähendab, et
juhul, kui töötasukomitee on moodustatud konsolideerimisgrupi tasandil, ei ole vajalik tütarettevõtjas
eraldi komitee moodustamine. Eelduseks on, et konsolideeritud tasandil moodustatud töötasukomitee
tegevus hõlmab vastavat tütarettevõtjat.
Töötasukomisjon vastutab tasustamist käsitlevate otsuste ettevalmistamise eest, sealhulgas selliste
otsuste ettevalmistamise eest, millel on mõju asjaomase investeerimisühingu riskile ja riskijuhtimisele
ning mille peab tegema juhatus või nõukogu. Töötasukomisjoni ülesannete hulka kuuluvad seega
järelevalve teostamine juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise üle, tasustamise põhimõtete
rakendamise hindamine ning tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimine, omavahendite ja
likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmine. Sealhulgas on töötasukomisjoni ülesandeks selliste
tasustamisalaste otsuste projektide ettevalmistamine, millel on mõju asjaomase investeerimisühingu
riskile ja riskijuhtimisele ning mille peab tegema juhtorgan. Samuti peab töötasukomitee jälgima seda,
et tasustamise põhimõtted oleks pidevalt ajakohastatud ja vajadusel tegema ettepaneku nende
muutmiseks (lõige 3). Töötasukomitee järelevalve all on ka näiteks riskijuhtimise ja vastavuskontrolli
funktsiooni täitvate kõrgema taseme töötajate töötasu (kui töötasukomisjoni loomise kohustust ei ole,
siis teostab järelevalvet nõukogu). Töötasukomiteese kuuluvatel isikutel peab olema kvalifikatsioon ja
võimed, mis võimaldavad neil teha pädevaid otsuseid ning nende sõltumatus otsuste tegemisel peab
olema väljaspool kahtlust. Töötasukomisjoni esimees ja liikmed on juhtorgani liikmed, kes ei täida
asjaomases investeerimisühingus ühtegi tegevjuhtimise funktsiooni. IFD artikli 33 lõige 1, mis sätestab
konkreetse nõude, et töötasukomitee peab olema sooliselt tasakaalustatud. Samuti peab töötasukomitee
lähtuma oma tegevuses investeerimisühingu aktsionärise ja klientide pikaajalisest huvist ning vältida
tuleb võimalikke huvide konflikte (lõige 4).
Paragrahvi 822 muutmine. Säte reguleerib investeerimisühingu sisemise kapitali ja likviidsuse
piisavuse hindamise protsessi nõudeid. Muudatused põhinevad IFD artiklitel 24 ja 29.
Lõikega 1 nähakse ette, et investeerimisühing peab tagama omavahendite olemasolu, mis tagab, et
vastava investeerimisühingu riskid on igal ajahetkel kaetud. Võrreldes eelneva redaktsiooniga jääb see
säte eelnõus muutumatuks.
21
Lõige 2 sätestab investeerimisühingu (mis ei kvalifitseeru väikeseks ja mitteseotud
investeerimisühinguks) kohustuse kehtestada usaldusväärse, tulemusliku ja kõikehõlmava korra,
strateegiad ja protseduurid, et hinnata ja säilitada pidevalt sisemise kapitali suurust, liike ja koosseisu
ning likviidset vara, mida ta peab piisavaks, et katta sellist laadi ja tasemega riske, mida ta võib teistele
tekitada või millele see investeerimisühing on avatud või võib avatud olla. Samuti sätestatakse lõikes 2,
et investeerimisühingu riskide käsitlemisel tuleb sise-eeskirjade loomisel lähtuda alati
proportsionaalsuse põhimõttest, see tähendab et kõik investeerimisühingu sisesed strateegiad,
põhimõtted, protsessid ja süsteemid peavad vastama selle investeerimisühingu keerukusele,
riskiprofiilile ja tegevuse ulatusele ning investeerimisühingu siseselt kindlaks määratud ja juhtkonna
poolt vastu võetud riskitaluvuse põhimõtetele. Seega, mida keerukam on investeerimisühingu
äristruktuur ja laialdasemad tegevusvaldkonnad, seda üksikasjalikumad ja täpsemad peavad olema ka
vastavad sise-eeskirjad, et hõlmata vastavaid riske. Lõige 3 põhineb IFD artikli 29 lõikel 1.
Varasemalt kohaldati investeerimisühingutele krediidiasutuste seaduse § 821 nimetatud nõudeid, kuid
eelnõu jõustudes hakkab investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid reguleerima
Euroopa Parlamendi määrus 2019/2033 (IFR) (välja arvatud süsteemselt oluliste investeerimisühingute
puhul, millele jätkuvalt kohalduvad krediidiasutuste sätted). Seega pole paragrahvi 822 lõikes 2 enam
asjakohane viidata krediidiasutuste seaduse likviidsusiski juhtimise sätetele.
Kehtima jääb üldine põhimõte, et investeerimisühingul peab oma sise-eeskirjadega kehtestama
usaldusväärsed, tõhusad ja kõikehõlmavad strateegiad, põhimõtted, protsessid ja süsteemid, et teha
kindlaks, juhtida ja jälgida võimalikke riske. Paragrahvi 822 lõikega 3 täpsustatakse veelgi neid riske,
mida investeerimisühing peab vastavate sise-eeskirjade ja sisemiste süsteemidega adresseerima. Riskide
peamisteks allikateks on kliendirisk, tururisk, likviidususrisk ja investeerimishingule endale avalduv
risk. Investeerimisühingule endale avalduva riski all tuleb eelkõige silmas pidada olulisi muutusi
investeerimisühingu vara bilansilises väärtuses, sealhulgas nõudeid seotud vahendajate suhtes, klientide
või vastaspoolte maksejõuetust, finantsinstrumendi- , valuuta- ja kaubapositsioone ning kohustusi
kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemide suhtes. Kõikide riskide allikate puhul peab
investeerimisühing erilist tähelepanu pöörama sellistele riskidele, mis võivad olemasolevate
omavahendite taset vähendada ja kaaluvad hoolikalt igasugust olulist mõju omavahenditele, kui selliseid
riske ei ole asjakohaselt arvesse võetud määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 kohaselt arvutatud
omavahendite nõuetes.
Direktiiv sätestab muu hulgas nõude, et käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetud riskide (kliendile
tekitatava riski olulised allikad ja mõju, samuti igasugune oluline mõju omavahenditele) tõhusa
juhtimise vahendina peaksid investeerimisühingud kaaluma muu hulgas kutsekindlustuse sõlmimist.
Lõikes 4 ettenähtud kliendi vara lahususe põhimõte põhineb IFD artikli 29 lõikel 1. Kliendile tekitatava
riski allikate ja mõju hindamisel peab investeerimisühing arvestama käesoleva seaduse §-s 88 sätestatud
kliendi varade lahususe põhimõtteid. Üldpõhimõte on, et investeerimisühing on kohustatud talle
usaldatud kliendi vara hoidma lahus enda ja investeerimisühingu teiste klientide varast, välja arvatud
juhul, kui klient ja investeerimisühing on kirjalikult ja selgesõnaliselt kokku leppinud teisiti (§ 88 lg 1
esimene lause).
Lõiked 5-6. Kui asjakohane, siis arvestatakse investeerimisühingule avalduva riski olulised allikateks
ja mõjuks muutusi vara bilansilises väärtuses, sealhulgas nõudeid seotud vahendite suhtes; klientide või
vastaspoolte maksejõuetus; väärtpaberi-, valuuta- ja kaubapositsioonid; kohustused kindlaksmääratud
hüvitisega pensioniskeemide suhtes.
Lõige 7 põhineb IFD artikli 29 lõikel 2. Juhul kui investeerimisühingu tegevus lõpetatakse või see
likvideeritakse, siis peab investeerimisühing hoolikalt kaaluma kogu turult väljumise protsessi jooksul
(nii ajaliselt kui ka omavahendite ja likviidsete vahendite haldamise seisukohast lähtudes) nõudeid ja
22
vajalikke ressursse. Finantsinspektsioon võib nõuda, et investeerimisühing, pidades silmas ärimudelit ja
-strateegiate elujõulisust ja kestlikkust, kaaluks kogu turult väljumise protsessi jooksul hoolikalt nii
ajaliselt kui ka omavahendite ja likviidsete vahendite haldamise seisukohalt realistlikke nõudeid ja
vajalikke ressursse. Finantsinspektsioon kontrollib väljumise protsessi ja nõuete täitmist.
Seaduse täiendamine paragrahviga 8217. Direktiiviga 2021/338 kehtestatakse erand teatud nõuete
täitmisest juhul kui investeerimisühingu osutatav investeerimisteenus on seotud võlakirjadega, millel ei
ole muid tuletisinstrumendi tunnuseid kui varasema lunastamise kokkulepe, või kui väärtpabereid
turustatakse või levitatakse üksnes võrdsetele vastaspooltele. Võlakirju, millel ei ole muid
tuletisinstrumendi tunnuseid kui varasema lunastamise klausel, peetakse tavaliselt turvalisteks
lihttoodeteks, mis sobivad jaeklientidele. Kui võlakiri, millel ei ole muid tuletisinstrumendi tunnuseid
kui varasema lunastamise klausel, lunastatakse enne tähtaega, kaitsevad varasema lunastamise klauslid
investoreid kahjumi eest, sest tagavad investoritele sellise summa tasumise, mis võrdub järelejäänud
kupongimaksete nüüdispuhasväärtuse summa ja võlakirja põhisummaga, mille nad oleksid saanud, kui
võlakirja ei oleks tagasi ostetud. Seetõttu ei kohaldata tootejuhtimisnõudeid käesoleva eelnõu muudatuse
kohaselt enam võlakirjade suhtes, millel ei ole muid tuletisinstrumendi tunnuseid kui varasema
lunastamise klausel. Lisaks loetakse, et võrdsetel vastaspooltel on piisavad teadmised väärtpaberite
kohta. Seepärast on põhjendatud võrdsete vastaspoolte vabastamine tootejuhtimisnõuetest, mida
kohaldatakse üksnes nende turustatavate või levitatavate väärtpaberite suhtes.
Kui investeerimisühing vastab eelnimetatud tingimustele, siis vabastatakse ta järgmistest nõuetest:
VPTS § 829 lõike 1 kohane sise-eeskirjadega investeerimisühingu poolt müügi eesmärgil välja
töötatud väärtpaberi heakskiitmise ja olulise muutmise korra koostamine ja rakendamine
nimetatud protsessi käigus iga välja töötatud väärtpaberi sihtrühma kindlaks määramine
lõppklientide liikide kaupa ning väärtpaberiga seotud oluliste riskide määramine ja kavandatava
turustamisstrateegia vastavuse hindamine VPTS § 8211 lõike 1 kohaselt (MiFID 2 artikli 16 lõike
3 teine ja kolmas lõik)
VPTS § 8213 lõike 1 kohane väärtpaberite regulaarne ülevaatmine ja sättes nimetatud asjaolude
hindamine enne iga järgmist emissiooni või turuletoomist (kas väärtpaber vastab jätkuvalt
sihtrühma vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele; kas väärtpaberi turustamisstrateegia on
jätkuvalt sihtrühmale kohane; kas väärtpaberit turustatakse üksnes sihtrühmale; kas väärtpaber
toimib kavakohaselt) (MiFID 2 artikli 16 lõike 3 neljas lõik);
VPTS § 8212 lõike 1 kohane väärtpaberi ja selle heakskiitmise protsessi kohta (mh väärtpaberi
sihtrühma ja sobivate turustamiskanalite kohta) asjakohase teabe turustajale kättesaadavaks
tegemise nõue, selleks, et turustaja suudaks mõista väärtpaberi omadusi ning seda turustada
(MiFID 2 artikli 16 lõike 3 viies lõik);
VPTS § 85 lõike 1 punkti 61 kohane investeerimisühingu kohustus tagada, et tema poolt müügi
eesmärgil välja töötatud väärtpaber vastab selle väärtpaberi kindlaks määratud sihtrühma
kuuluvate lõppklientide vajadustele vastavalt klientide liigitusele, väärtpaberi
turustamisstrateegia vastab sihtrühmale ja väärtpaberit turustatakse üksnes sihtrühmale (MiFID
2 artikli 24 lõige 2);
VPTS § 85 lõike 1 punkti 62 kohane investeerimisühingu kohustus mõista kliendile pakutavate
või soovitatavate väärtpaberite omadusi, hinnata väärtpaberi sihtrühma arvesse võttes selliste
väärtpaberite vastavust kliendi vajadustele ja pakkuda või soovitada väärtpabereid üksnes siis,
kui see on kooskõlas kliendi huvidega (MiFID 2 artikli 24 lõige 2).
Lõikega 2 lisatakse varasema lunastamise kokkuleppe definitsioon. Varasema lunastamise kokkulepe
tähendab seda, et emitent peab tasuma võlakirja ennetähtaegse lunastamise korral võlakirja omavale
investorile summa, mis võrdub lunastustähtpäevani jäänud eeldatavate kupongimaksete
nüüdispuhasväärtuse ja lunastatava võlakirja põhisumma summaga. Kupongimakse on võlakirja pealt
makstav aastane intressimäär, mis väljendatakse protsendina nimiväärtusest ja mida makstakse
emissiooni kuupäevast kuni vastava tähtajani.
23
Seaduse täiendamine paragrahviga 833. Säte põhineb IFD artiklil 28, mis näeb ette nõuded
investeerimisühingu juhtorganile riskide käsitlemisel. Eelnõuga viiakse sisse muu hulgas uus nõue, et
kui investeerimisühingu bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomase majandusaasta vahetult
eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt 100 miljonit eurot või suurem, peab investeerimisühing
looma lisaks riskikomitee. Riskikomitee liikmetel on asjakohased teadmised, oskused ja asjatundlikkus,
et täielikult mõista, juhtida ja jälgida investeerimisühingu riskistrateegiat ja riskivalmidust. Riskikomitee
nõustab investeerimisühingu nõukogu seoses investeerimisühingu olemasoleva ja tulevase üldise
riskivalmiduse ja -strateegiaga ning abistab nõukogu kõrgema juhtkonna poolt kõnealuse strateegia
rakendamise üle järelevalve tegemises. Nõukogule jääb üldine vastutus investeerimisühingu
riskistrateegiate ja -poliitika eest. Oluline on, et investeerimisühingu nõukogule ja selle loomisel
riskikomiteele oleks tagatud juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik selleks, et hinnata
investeerimisühingule avanevaid või avaneda võivaid riske.
Paragrahvi 856 täiendamine lõigetega 13 ja 14. Muudatuste aluseks on direktiivi 2021/338 artikli 1
lõike 4 punkt c. MiFID 2-ga viidi VPTS-i sisse nõue, et analüüsid, mille kolmandad isikud teostavad
investeerimisühingutele peavad olema kas tasustatud investeerimisühingu omadest vahenditest või kui
need kulud kanduvad edasi kliendile, siis tuleb neid hoida lahus muude teenuste kuludest, mida
investeerimisühing kliendile osutab (inglise k research unbundling). See regulatsioon mõjutab peamiselt
kolme majandusosalist: 1) investeerimisühingud, kes palkavad analüütikuid vastavate analüüside
tegemiseks, kuid kes samal ajal osutavad klientidele ka muid täideviimise/vahendamise teenuseid; 2)
analüüside subjektid ehk ettevõtjad, kelle kohta analüüse koostatakse; 3) isikud, kellele analüüsid on
suunatud (varahaldurid, investorid). Analüüside koostamine on olulises seoses muu
investeerimistegevusega, kuivõrd kui mõne ettevõtja kohta koostatakse vähem analüüse
(informatsiooni), siis üldjuhul on investoritel selle kohta ka väiksem huvi. Väiksem investorite huvi võib
aga omakorda viia vähem soodsate kapitali kaasamise tingimusteni, mis potentsiaalselt võib tuua kaasa
äritegevuse vähenemise.
Vahetult COVID-19 pandeemia järgses olukorras on tekkinud aga vajadus tagada emitentidele (eelkõige
väikese või keskmise turukapitalisatsiooniga äriühingutele) tugeva kapitalituru toetus. Väikese ja
keskmise turukapitalisatsiooniga emitentide kohta analüüside koostamine on oluline, et aidata
emitentidel investoritega ühendust võtta. Analüüsid suurendavad emitentide nähtavust ja tagavad seega
piisava investeeringute ja likviidsuse taseme. Analüüside koostamise soodustamiseks väikese ja
keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kohta luuakse käesoleva eelnõuga erand, mis lubab
investeerimisühingutel analüüside koostamise ja korralduste täitmise teenuste eest ühiselt maksta (st,
tegemist ei pea olema otseste maksetega investeerimisühingu poolt ega pole vajalik luua eraldi
analüüsimaksete kontot). Tingimuseks on, et analüüse tehakse emitentide kohta, kelle
turukapitalisatsioon ei ületanud aastalõpunoteeringute kohaselt viimase 36 kuu jooksul enne analüüsi
koostamist 1 miljardit eurot. Kõnealust turukapitalisatsiooniga seonduvat tingimust tuleks tõlgendada
nii, et see hõlmab nii börsil noteeritud kui ka noteerimata äriühinguid, tingimusel, et viimaste puhul ei
ületanud omakapitali bilansikirje 1 miljardi euro künnist.
Kohaldamisalasse kuuluvad ka hiljuti börsil noteeritud äriühingud ja noteerimata äriühingud, mis on
asutatud vähem kui 36 kuud tagasi, kui nad suudavad tõendada, et nende turukapitalisatsioon ei ületanud
1 miljardi euro künnist, lähtudes nende noteerimise järgsetest aastalõpunoteeringutest või
omavahenditest majandusaastatel, mil nad ei ole või mil nad ei olnud noteeritud. Tagamaks, et äsja
asutatud äriühingud, mis on tegutsenud vähem kui 12 kuud, saaksid vabastusest võrdselt kasu, piisab
sellest, et nad ei ole asutamise kuupäevast alates ületanud 1 miljardi euro künnist. Lisatud lõikes 14
täpsustatakse, mida tähendab analüüs käesoleva paragrahvi tähenduses.
Paragrahvi 86 täiendamine lõigetega 6 ja 7. Muudatused põhinevad direktiivil 2021/338, millega
täiendatakse MiFID 2 artiklit 24 lõikega 5a. Muudatusega nähakse ette teabe esitamise n-ö standard
vormiks elektrooniline vorm (info esitamine elektroonilisel teabekandjal, mitte paberil). Erandina
sätestatakse, et jaeinvestoritel on ka edaspidi õigus nõuda teabe esitamist paberil, st paberil teabe
edastamist jätkatakse ainult siis, kui jaeinvestor teeb sellekohase avalduse. Investeerimisühingul on
24
seejuures kohustus teavitada jaekliente või potentsiaalseid jaekliente, et neil on võimalus saada seda
teavet paberil. Investeerimisühingud peavad olemasolevaid jaekliente, kes saavad teavet paberil,
vähemalt kaheksa nädalat enne teabe elektroonilisel kujul saatmist teavitama, et edaspidi saadetakse
neile sellist teavet elektroonilisel andmekandjal. Muu hulgas peavad investeerimisühingud teavitama
olemasolevaid jaekliente, et neil on võimalik valida, kas saada teavet edasi paberil või nõustuda
elektroonilise teabe saamisega. Samuti peavad investeerimisühingud olemasolevaid jaekliente teavitama
sellest, et kui nad eelnimetatud kaheksa nädala jooksul ei avalda soovi saada teavet edasi paberil,
hakatakse seda automaatselt saatma elektrooniliselt. Olemasolevaid jaekliente, kes juba saavad
käesolevas direktiivis nõutavat teavet elektrooniliselt, ei ole vaja teavitada.
Paragrahvi 87 täiendamine lõikega 21. Muudatuste aluseks on direktiiv 2021/338, millega muudetakse
MiFID 2 artikli 24 lõiget 4. Kui finantsinstrumendi ostmise või müümise kokkulepe sõlmitakse
sidevahendi abil, mis ei võimalda eelnevalt anda teavet kulude ja tasude kohta, võib investeerimisühing
esitada kulude ja tasude teabe elektroonilisel andmekandjal, kui klient on andnud nõusoleku saada teave
põhjendamatu viivituseta pärast tehingu sõlmimist ja kui investeerimisühing on andnud kliendile
võimaluse lükata tehingu tegemine selle teabe saamiseni edasi. Lisaks peab kogu investeerimisühingu
poolt klientidele või potentsiaalsetele klientidele suunatud teave (sealhulgas reklaamteated) olema
õiglane, selge ja mitteeksitav. Samuti peab investeerimisühing andma kliendile võimaluse saada enne
tehingu sõlmimist telefoni teel teavet kulude ja tasude kohta. Juhul kui kliendiks on jaeklient, siis peab
investeerimisühing sellise kliendi nõudmisel esitama vastava info paberil. Kui hoolimata jaekliendi
soovist saada info paberil (mitte elektroonilisel teabekandjal) investeerimisühing seda nõudmist täita ei
suuda, siis ei või investeerimisühing sõlmida jaekliendiga tehingut sellise sidevahendi abil, mis ei
võimalda anda eelnevalt teavet kulude ja tasude kohta.
Paragrahvi 871 täiendamine lõikega 22. VPTS § 87 sätestab teabe andmise nõuded kliendile.
Käesoleva eelnõuga lisatakse MiFID 2 muudatuste kohaselt VPTS-i uus mõiste, milleks on väärtpaberite
vahetamine. Kui investeerimisühing osutab kliendile investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli
valitsemise teenuseid ja sellega seoses väärtpaberite vahetamise teenust, siis peab investeerimisühing
hankima vajalikku teavet kliendi investeeringu kohta ja analüüsima väärtpaberi vahetamise kulu ja tulu.
Investeerimisnõustamise korral peab investeerimisühing andma kliendile sealjuures teada, kas tulu,
mille klient saab väärtpaberi vahetamisest on suurem kui sellega kaasnev kulu.
Seaduse täiendamine §-ga 892. Muudatuste aluseks on MiFID 2 muudatused (direktiiv 2021/338). Uue
paragrahviga täpsustatakse, et väärtpaberituru kutselisele osalisele kohaldatakse VPTS § 87 lõikes 2
sätestatud nõudeid vaid investeerimisnõustamise ja portfelli valitsemise teenuse osutamisel. VPTS § 87
lõike 2 kohaselt esitatakse teave teenusega seotud kulust ja tasudest nii investeerimisteenuse kui ka
kõrvalteenuse kohta ja see peab hõlmama nõustamistasu, kliendile soovitatud või turustatud väärtpaberi
maksumust ja viise, kuidas klient saab teenuse eest tasuda, ning mis tahes kolmandate isikute makseid.
Teave kõigi kulude ja tasude kohta, sealhulgas seoses teenuse ning väärtpaberiga, mida ei ole
põhjustanud tururiski realiseerumine, esitatakse koondatult või kliendi nõudel loeteluna, et klient võiks
mõista kogukulu ja selle kumulatiivset mõju investeeringu tootlusele.
Samuti nähakse ette, et VPTS § 891 lõigetes 1 ja 3 ning § 87 lõikes 5 nimetatud nõudeid kohaldatakse
kutselistele osalistele ainult siis kui nad on teada andnud (kas elektrooniliselt või paberil), et soovivad
nimetatud sätetega kasutatud õigusi kasutada. Viidatud sätetes antud nõuded on järgmised:
Paragrahvi 891 lõike 1 kohaselt peab investeerimisühing esitama kliendile püsival andmekandjal
ülevaatliku aruande kliendile osutatud teenuste kohta. Aruanne peab sisaldama perioodiliselt
esitatavat teavet, mille puhul on arvesse võetud asjakohaste väärtpaberite liiki ja keerukust,
kliendile osutatud teenuse laadi, ning kui see on asjakohane, kliendi jaoks tehtud tehingute ja
osutatud teenustega seotud kulusid.
Paragrahvi 891 lõike 3 kohaselt peab väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel ja juhul,
kui investeerimisühing on klienti teavitanud, et hindab regulaarselt kliendile soovitatud
väärtpaberi või teenuse sobivust, investeerimisühing esitama kliendile regulaarselt ajakohastatud
25
teabe selle kohta, kuidas investeering vastab kliendi eelistustele ja eesmärkidele ning tavakliendi
muudele näitajatele.
Paragrahvi 87 lõike 5 kohaselt esitab investeerimisühing investeerimisnõustamise teenust
osutades kliendile enne tehingu tegemist püsival andmekandjal sobivuse hinnangu, milles
kirjeldatakse kliendile antud isiklikku soovitust, selle vastavust tavakliendi eelistustele,
investeerimiseesmärkidele ja muudele näitajatele. Kui sobivuse hinnangut ei ole võimalik
kliendile esitada enne sidevahendi abil tehtud tehingut, võib sobivuse hinnangu esitada püsival
andmekandjal viivitamata pärast tehingu tegemist, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) investeerimisühing on pakkunud kliendile võimalust tehing sobivuse hinnangu esitamiseni
edasi lükata; 2) klient on andnud nõusoleku sobivuse hinnangu esitamiseks viivitamata pärast
tehingu tegemist.
Paragrahvi 93 muutmine. Investeerimisühingu algkapitali nõuded muudetakse vastavalt IFD artiklile
9. Lõike 1 kohaselt jaotatakse investeerimisühingu algkapitali suuruse nõuded neljaks:
1) 750 000 euro suurune algkapitali nõue kehtib siis kui investeerimisühing kaupleb väärtpaberitega oma
arvel (väärtpaberituruseaduse § 43 lõike 1 punkt 3) või investeerimisühing tegeleb väärtpaberi
garanteerimise või väärtpaberi pakkumise, emiteerimise või müümise garanteerimisega väärtpaberituru
seaduse § 43 lõige 1 punkt 6).
2) 750 000 euro suurust algkapitali nõuet kohaldatakse ka siis kui investeerimisühing tegeleb
organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamisega juhul kui ta kaupleb oma arvel või tal on see
lubatud.
3) 75 000 euro suurust algkapitali nõuet rakendatakse siis kui investeerimisühing osutab teenuseid või
tegeleb väärtpaberitega seotud korralduste vastuvõtmise ja edastamisega (väärtpaberituruseaduse § 43
lõige 1 punkt 1), väärtpaberitega seotud korralduste täitmisega kliendi nimel või arvel
(väärtpaberituruseaduse § 43 lõike 1 punkt 2), väärtpaberiportfelli valitsemisega (väärtpaberituruseaduse
§ 43 lõige 1 punkt 4), investeerimisnõustamisega või väärtpaberite pakkumise või emiteerimise
korraldamisega (väärtpaberituruseaduse § 43 lõike 1 punkt 7).
4) juhul kui investeerimisühing osutab teenuseid, mis ei ole hõlmatud käesoleva paragrahvi lõike 1
punktides 1, 2 ja 3 osutatud teenustega (võttes arvesse vastavaid tingimusi), siis peab algkapital olema
vähemalt 150 000 eurot.
Vastavalt IFR artiklile 11 kohaldatakse alates Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033
jõustumisest investeerimisühingute algkapitali koosseisu määramiseks nimetatud määrust. Seega ei ole
asjakohane enam viidata § 93 lõikes 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 575/2013 ja seda
tuleb käesoleva seaduseelnõuga muuta. Eelnõu kohaselt moodustatakse investeerimisühingu algkapital
vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artiklile 9.
Võrreldes varasema § 93 redaktsiooniga tunnistatakse kehtetuks lõiked 3 ja 4. Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv (EL) 2019/3034 ei näe ette vastavaid erandeid. Kuna nimetatud direktiivi ülevõetava
artikli 9 puhul on tegemist maksimaalse harmoneerimise sättega, tuleb Eesti õiguses rakendada
direktiiviga võrdväärseid algkapitali nõudeid.
Paragrahvi 94 lõike 1 muutmine. IFD/IFR kehtestab investeerimisühingutele Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 575/2013 ja krediidiasutuste seaduses ettenähtust erineva usaldatavusraamistiku
kohaldamise, seega on käesolev viide muutunud valeks. Siiski tuleb silmas pidada, et krediidiasutuste
usaldatavusraamistikku kohaldatakse endiselt „klass 1“ ja „klass 1 miinus“ kategooriate
investeerimisühingutele.
Paragrahvi 94 lõike 2 muutmine. Sätte aluseks on IFD artikli 5 lõige 1. Säte näeb ette, et teatud
investeerimisühingutele, mis tegelevad väärtpaberitega kauplemisega omal arvel (VPTS § 43 lõike 1
punkt 3) või väärtpaberite garanteerimise või väärtpaberi pakkumise, emiteerimise või müümise
garanteerimisega (VPTS § 43 lõike 1 punkt 6) ja vastava investeerimisühingu koguväärtus on 5 miljardit
26
eurot või enam ning vähemalt üks § 94 lõikes 2 nimetatud tingimus on täidetud, siis võib
Finantsinspektsioon otsustada kohaldada vastava investeerimisühingu suhtes krediidiasutuste seaduses
sätestatud usaldatavusnormatiive (direktiivi 2013/36/EL VII ja VIII jaotis). Sellisel juhul loetakse
investeerimisühingut „klass 1 miinus“ kategooriasse kuuluvaks.
Paragrahvi 94 lõike 3 kehtetuks tunnistamine. Eelnõu varasem redaktsioon nägi ette, et Eesti Pank
võis otsustada mitte kohaldada krediidiasutuste seaduse §-des 8645 ja 8646 sätestatud puhvreid vastavalt
Euroopa Komisjoni 2003. aasta 6. mai soovitusele nr 2003/361/EÜ määratletud väikese ja keskmise
suurusega investeerimisühingutele, tingimusel, et see ei ohusta finantssüsteemi stabiilsust. Sellisel juhul
pidi Eesti Pank teavitama erandi rakendamisest Euroopa Komisjoni, Euroopa Süsteemsete Riskide
Nõukogu, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja vajaduse korral asjaomaste lepinguriikide pädevaid
asutusi ning esitama vastavad põhjendused. IFD artikli 62 punktidega 22 ja 23 jäetakse välja direktiivi
(EL) 2013/36/EL artikli 129 lõiked 2,3 ja 4 ning artikli 130 lõiked 2, 3 ja 4, mis reguleerivad kapitali
säilitamise puhvrit ja vastutsüklilist kapitalipuhvrit (KAS § 8645 ja 8646). Artikkel 129 lõige 2 andis
liikmesriigile õiguse vabastada väikesed ja keskmise suurusega investeerimisühingud sama artikli lõikes
1 sätestatud kapitali säilimise puhvri nõuetest kui see ei ohusta vastava liikmesriigi finantssüsteemi
stabiilsust. Artikli 130 lõige 2 andis diskretsiooniõiguse vabastada väikesed ja keskmised
investeerimisühingud sama artikli lõikes 1 sätestatud vastutsüklilisest kapitalipuhvrist. Nimetatud sätted
olid varasemalt aluseks VPTS § 94 lg-le 3.
Käesoleva eelnõuga täpsustatakse investeerimisühingutele kohaldatavaid nõudeid vastavalt nende
suurusele ja olulisusele finantssüsteemis (nn investeerimisühingute klassidesse jaotamine) ja vastavalt
sellele on eelnõuga täpsemalt ette nähtud muu hulgas vastavate usaldatavusnormatiivide kohaldamine
selliste investeerimisühingute erinevatele klassidele. Seega ei ole Euroopa Komisjoni 2003. aasta 6. mai
soovituse nr 2003/361/EÜ kohaldamine enam asjakohane. Eelnõu annab siiski teatud
diskretsiooniõiguse Finantsinspektsioonile otsustamaks vastavasse kategooriasse kuuluvatele
investeerimisühingutele teistsuguste nõuete kohaldamise, arvestades selgeid diskretsiooniõiguse piire,
mis on käesolevas eelnõus sätestatud (vt nt eelnõu § 94 lõiget 2).
Paragrahvi 94 täiendamine lõigetega 7 – 9. Lisatud sätete aluseks on IFD artikli 5 lõiked 2 – 5.
Lõike 7 kohaselt ei kohaldata § 94 lõiget 2 kaubavahendajatele ja lubatud heitkoguse väärtpaberite
vahendajatele (commodity and emission allowance dealers), ühisinvesteerimisettevõtjate (collective
investment undertakings) ega kindlustusandjate suhtes.
Lõikega 8 on täpsustatud, et kui Finantsinspektsioon teeb § 94 lõike 2 alusel otsuse kohaldada Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 575/2013 nõudeid, siis kohalduvad selle investeerimisühingu
suhtes krediidiasutuste seaduses ettenähtud usaldatavusnormatiivid. Seega on tegemist nn „klass 1
miinus“ investeerimisühinguga, mille suhtes kohaldatakse krediidiasutuste seadused ja CRR/CRD
raamistikus ettenähtut ainult ulatuses, mis puudutab usaldatavusnormatiive (erinevalt „klass 1“
investeerimisühingutest, mis omandavad krediidiasutuse loa ja mille suhtes kohaldub krediidiasutuste
seadus täies ulatuses.) Lõike aluseks on IFD artikli 5 lõige 3.
Juhul kui Finantsinspektsioon on teinud otsuse kohaldada vastavalt § 94 lõikele 2 investeerimisühingu
suhtes määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid ning hiljem otsustab vastava otsuse kehtetuks tunnistada
(näiteks põhjusel, et erandi kohaldamise tingimused pole enam täidetud), peab Finantsinspektsioon lõike
8 alusel sellest vastavat investeerimisühingut viivitamata teavitama. Samuti lõpetatakse erandi
kohaldamine ka siis kui investeerimisühing ei vasta enam § 94 lõikes 2 nimetatud künnistele, mis on
arvutatud 12 järjestikuse kuu pikkuse perioodi alusel. Vastavalt lõikele 9 peab Finantsinspektsioon
teavitama Euroopa Pangandusjärelevalve asutust § 94 alusel tehtud otsustest (mh otsuste tühistamisest).
27
Paragrahvi 108 lõike 1 muutmine. Seaduses asendatakse viide määrusele nr 575/2013 (CRR) viitega
määrusele nr 2019/2033 (IFR) kuna alates IFR kehtima hakkamisest tuleb kohaldada
investeerimisühingutele selles sätestatud nõudeid.
Paragrahvi 110 lõike 1 muutmine. Käesoleva paragrahvi lõige 31 kustutatakse (mh selles olev
dubleeriv viide krediidiasutuste seaduse § 92 lõikele 1). Sellega seoses täpsustatakse antud paragrahvi.
Paragrahvi 110 täiendamine lõigetega 6 – 8. Lõike 6 aluseks on IFD artikli 44 punkt b. Sättega nähakse
ette, et Finantsinspektsioon võib nõuda, et investeerimisühing kasutaks teabe avaldamiseks peale
raamatupidamisaruannete ka muid spetsiifilisi teabekanaleid ja kohti (eelkõige investeerimisühingu
veebileht). Lõiked 7 ja 8 on lisatud seoses VPTS § 110 lõikest 31 viite välja jätmisega KAS §-le 92, mis
varasemalt sätestas samad põhimõtted. Õigusselguse eesmärgil on sätted üle toodud VPTS-i.
Paragrahvi 110 lõike 31 kehtetuks tunnistamine. Paragrahvi 110 lõige 31 sätestab, et
investeerimisühingule kohaldatakse aruannete avalikustamisel krediidiasutuste seaduse § 92 lõigetes 1,
31 ja 5–10 sätestatud nõudeid. Investeerimisühinguid puudutavad aruannete avalikustamise sätted on
käesoleva eelnõuga viidud üle VPTS-i, mistõttu kustutatakse viited dubleerivatele sätetele
krediidiasutuste seaduses.
Paragrahvi 1101 kehtetuks tunnistamine. Kehtivad sätted tunnistatakse kehtetuks, sest vastav
regulatsioon on kehtestatud veelgi täpsemalt otsekohalduvas IFR-is.
Seaduse täiendamine paragrahviga 1102. Säte põhineb IFD artiklil 27, mille kohaselt
investeerimisühinguid, kellel on liikmesriigis või kolmandas riigis, mis ei ole sama kui see, kus
investeerimisühing sai tegevusloa, filiaal või tütarettevõtja, kes on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4
lõike 1 punktis 26 määratletud finantseerimisasutus, avalikustama liikmesriigi ja kolmanda riigi kohta
kord aastas järgmise teabe: tütarettevõtjate ja filiaalide nimi, tegevuse laad ja asukoht; käive; töötajate
arv täistööaja ekvivalendi alusel; maksustamiseelne kasum või kahjum; kasumilt või kahjumilt
tasumisele kuuluv maks; saadud riiklikud toetused. Vastav teave tuleb auditeerida ja lisada
investeerimisühingu raamatupidamise aastaaruandele (või konsolideeritud raamatupidamisaruandele,
kui see on asjakohane). Sätet ei kohaldata väikestele ja mitteseotud investeerimisühingutele kuna IFD
artikli 25 lõike 1 kohaselt on välistatud kogu 2. peatüki 2. jao kohaldamine investeerimisühingutele, mis
määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 alusel kvalifitseeruvad väikeseks ja mitteseotud
investeerimisühinguks.
Seaduse täiendamine §-ga 1103. Uus säte (lõige 1) reguleerib tasustamispoliitika järele vaatamist
vastavalt IFD artiklile 34. IFD kohustab Finantsinspektsiooni koguma teavet, mis avalikustatakse
vastavalt määruse (EL) 2019/2033 (IFR) artikli 51 esimese lõigu punktidele c ja d. Nimetatud punktide
kohaselt avalikustab investeerimisühing selliste töötajate kategooriate tasustamispoliitika ja -tavade,
sealhulgas sooneutraalsuse ja soolise palgalõhega seotud aspektide kohta, kelle ametialane tegevus
mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili järgmise teabe:
kvantitatiivne koondteave tasustamise kohta kõrgema juhtkonna ja selliste töötajate lõikes, kelle
tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili, sealhulgas järgmine teave:
majandusaastal määratud töötasu, esitatuna eraldi põhi- ja muutuvtasuna (tuues eraldi välja ka
põhikomponendid), ning tasu saajate arv; määratud tulemustasu summad ja vorm rahalise tasu,
aktsiate ning aktsiatega seotud instrumentide ja muude liikide kaupa ning eraldi ka ettemakstud ja
edasilükatud osa kohta; eelmiste perioodide eest määratud edasilükatud töötasu jagatuna summaks,
millele tekib nõudeõigus asjaomasel majandusaastal, ja summaks, millele tekib õigus järgmistel
aastatel; edasilükatud töötasu, millele tekib nõudeõigus asjaomasel majandusaastal ja mis sel
majandusaastal ka välja makstakse ning mida vähendatakse töötulemustest lähtuvalt; majandusaasta
jooksul määratud tagatud muutuvtasu ning selle saajate arv; eelmistel perioodidel määratud
lahkumishüvitised, mis maksti välja asjaomasel majandusaastal; majandusaasta jooksul määratud
28
lahkumishüvitiste summad, jagatuna ettemakstud ja edasilükatud summadeks, selliste hüvitiste
saajate arv ning suurim ühele isikule määratud hüvitis;
teave selle kohta, kas investeerimisühingu suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32
lõikes 4 sätestatud erandit. (artikli 32 lõige 4 on üle võetud käesoleva eelnõu § 793 lõikega 9).
Finantsinspektsioon kasutab kogutud teavet tasustamissuundumuste ja –tavade võrdlemiseks. Samuti
edastab Finantsinspektsioon vastava teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.
Lõike 2 aluseks on IFD artikkel 44 (punktid a ja c) ja IFD artikli 34 lõike 4 teine lause. Sättega
täpsustatakse Finantsinspektsiooni õigusi teabe saamiseks. Sätet ei kohaldata väikestele ja mitteseotud
investeerimisühingutele. Punkti 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus nõuda määruse (EL)
2019/2033 artiklis 46 osutatud teabe (eelkõige riskijuhtimise põhimõtted, juhtimiskord, teave
omavahendite kohta, tasustamispoliitika ja –tavad, investeerimispoliitika) avalikustamist sagedamini kui
kord aastas ja määrata muu avalikustamise tähtaeg. Samuti võib Finantsinspektsioon nõuda, et
emaettevõtjad avaldaksid kord aastas kas täielikult või viidetena vastavale teabele oma juriidilise
struktuuri ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi juhtimis- ning organisatsioonilise struktuuri
kirjelduse vastavale IFD artikli 26 lõikele 1 ja direktiivi 2014/65/EL artiklile 10. Punkti 3 aluseks on
IFD artikli 34 lõike 4 teine lause, mis näeb ette, et investeerimisühing peab edastama pädeva asutuste
taotluse korral teabe juhtorgani või kõrgema juhtkonna iga liikme töötasu kogusumma kohta.
Paragrahvi 1636 muutmine. Paragrahv 1636 sätestab kaubatuletisinstrumentide positsioonipiirangud
käsitleva VPTS 182. peatüki kohaldamisala. Lõike 1 muudatusega sätestatakse täiendavad erandid, mille
puhul antud peatükis sätestatud positsioonipiiranguid ei kohaldata. Kehtiva redaktsiooni kohaselt ei
kohaldata antud peatükki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 energia
hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 08.12.2011, lk 1–16) artikli 2 punktis
4 nimetatud energia hulgimüügitoodetele, millega kaubeldakse organiseeritud kauplemissüsteemis ja
mis täidetakse natuuras. Samuti ei kohaldata positsioonipiiranguid selle isiku poolt või tema nimel
kaubatuletisinstrumentides hoitavate positsioonide suhtes, kes ei ole krediidi- ega finantseerimisasutus
ja kelle hoitavad positsioonid vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil isiku äritegevusega otseselt
seotud riske. Eelnõuga lisatakse positsioonipiirangute mittekohaldamisele täiendavad alused ehk
riskimaandamise erandid. Positsioonipiiranguid ei kohaldata lisaks kehtivale erandile veel järgmistel
juhtudel:
peamiselt ärikontserni kuuluva finantssektori üksuse enda või tema nimel hoitavate positsioonide
suhtes, mis tegutseb peamiselt ärikontserni kuuluva finantssektorivälise üksuse nimel (st peamiselt
äriga tegelevas grupis registreeritakse üks isik investeerimisühinguna, kes kaupleb kogu grupi nimel),
kui need positsioonid vähendavad objektiivselt mõõdetaval moel kõnealuse finantssektorivälise
üksuse äritegevusega otseselt seotud riske;
finantssektori ja finantssektoriväliste vastaspoolte positsioonide suhtes, mis tulenevad objektiivselt
mõõdetavalt tehingutest, mida tehti kauplemiskohas likviidsuse tagamise nõude täitmiseks (st
finantssektorisisestele ja -välistele vastaspooltele nende positsioonide jaoks, mis tulenevad
kohustuslike likviidsussätete järgimisest;
väärtpaberistatud tuletisinstrumendid. Praeguses positsioonipiirangu korras ei arvestata
väärtpaberistatud tuletisinstrumentide ainulaadsusega. Väärtpaberistatud tuletisinstrumendid on
vabalt võõrandatavad väärtpaberid direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunkti c
tähenduses. Väärtpaberistatud tuletisinstrumentide turgu iseloomustab suur hulk eri emissioone,
millest igaüks on väärtpaberite keskdepositooriumis registreeritud teatava suurusega, ning mis tahes
võimalik suurenemine toimub Finantsinspektsiooni poolt nõuetekohaselt heaks kiidetud erimenetluse
kohaselt. See on vastuolus kaubatuletisinstrumentide lepingutega, mille puhul avatud kogupositsiooni
summa ja seega positsiooni suurus võib olla piiramatu. Emiteerimise ajal kuulub emitendile või
emissiooni turustamise eest vastutavale vahendajale 100 % emissioonist, mis seab kahtluse alla
positsioonipiirangute korra kohaldamise. Lisaks kuulub enamik väärtpaberistatud tuletisinstrumente
lõpuks suurele hulgale jaeinvestoritele, mis ei tekita samasugust turgu valitseva seisundi
kuritarvitamise riski ega nõuetekohaste hinnakujundus- ja arveldustingimustega seotud riski nagu
29
kaubatuletisinstrumentide lepingute puhul. Ka ei kohaldata väärtpaberistatud tuletisinstrumentide
suhtes hetkekuu ja muude kuude mõistet, mille suhtes tuleb direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõike 3
kohaselt seada positsioonipiirangud. Seetõttu jäetakse väärtpaberistatud tuletisinstrumendid
positsioonipiirangute ja aruandlusnõuete kohaldamisest välja.
Uue lõikega 11 piiratakse positsioonipiirangute kohaldamist vaid põllumajandustoorme
tuletisinstrumentidele ja kriitilise tähtsusega või olulistele kaubatuletisinstrumentidele. COVID-19
pandeemia ja selle majanduslikud tagajärjed on MiFID 2 positsioonipiirangu korra probleemid ja selle
jäikuse eriti silmatorkavaks muutnud. Paljud kaubatuletisinstrumentide turgude positsioonipiirangud on
osutunud aegunuks, aga nende kohandamine kiiresti muutuvatele turutingimustele vastavaks nõuab palju
aega. Seega tehakse käesoleva eelnõuga muudatus, mille kohaselt jäävad positsioonipiirangud alles vaid
tuletisinstrumentidele, mille alusvara on põllumajanduskaup, ning kaubatuletisinstrumentidele, millega
kaubeldakse kauplemiskohtades, ja majanduslikult samaväärsetele börsivälistele tuletisinstrumentidele,
mille alusvara on oluline või kriitilise tähtsusega. ESMA-le on sellega seoses antud volitused koostada
regulatiivsed tehnilised standardid, milles on määratletud, milliste omadustega tuletisinstrumendid on
olulised või kriitilise tähtsusega, ning millistele põllumajanduskauba tuletisinstrumentidele
positsioonipiiranguid kohaldada. Kriitilise tähtsusega või oluliste kaupade tuletisinstrumentide
väljaselgitamise kriteeriumideks on avatud kogupositsiooni suurus keskmiselt 300 000 partiid aastas,
aktiivsete turuosaliste arv ja alusvaraks olev kaup. Kui võtta tuletisinstrumentide jaoks läveks piisavalt
suure partiiarvuga avatud kogupositsioon, siis võetakse arvesse vaid neid tuletisinstrumente, mille hind
on alusvaraks oleva kauba võrdlusalus.
Paragrahvi 1639 muutmine. VPTS 1639 sätestab inspektsiooni koostöö põhimõtted
positsioonipiirangute kohaldamisel. Sätet muudetakse lähtuvalt direktiivis 2021/338 tehtud MiFID 2
muudatustest. Kui seaduse kehtiv redaktsioon näeb ette kaubatuletisinstrumentide positisioonipiirangud,
siis direktiiviga kitsendatakse positsioonipiirangute kehtestamist põllumajandustoorme
tuletisinstrumentidele ja kriitilise tähtsusega või olulistele kaubatuletisinstrumentidele. Direktiiviga
sätestatakse põhimõte, et kui põllumajandustoorme tuletisinstrumentidega, millel on sama alusvara ja
samad omadused, kaubeldakse olulises mahus kauplemiskohtades rohkem kui ühes jurisdiktsioonis, või
kui kriitilise tähtsusega või oluliste kaubatuletisinstrumentidega, millel on sama alusvara ja samad
omadused, kaubeldakse kauplemiskohtades rohkem kui ühes jurisdiktsioonis, määrab suurima
kauplemismahuga kauplemiskoha pädev asutus (ehk keskne pädev asutus) ühtse positsioonipiirangu,
mida kohaldatakse kõikide kõnealuste tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute suhtes. Sarnane
põhimõte kehtib VPTS § 1639 lõige 2 praeguses redaktsioonis juhul kui kaubatuletisinstrumentidega
kaubeldakse olulises mahus enam kui ühes jurisdiktsioonis asuvates kauplemiskohtades. Muudatusega
kitsendatakse põhimõtte kohaldamist esiteks põllumajandustoorme tuletisinstrumentidele, millel on
sama alusvara ja samad omadused, millega kaubeldakse olulises mahus rohkem kui ühes jurisdiktsioonis
asuvates kauplemiskohtades, ning teiseks kriitilise tähtsusega või olulistele kaubatuletisinstrumentidele,
millel on sama alusvara ja samad omadused, kui selliste kaubatuletisinstrumentidega kaubeldakse
rohkem kui ühes jurisdiktsioonis asuvates kauplemiskohtades. Sarnaselt muudetakse ka sama paragrahvi
lõiget 4, asendades sõnad „sama kaubatuletisinstrumendiga“ sõnadega „põllumajandustoorme
tuletisinstrumendi, millel on sama alusvara ja samad omadused või kriitilise tähtsusega või olulisele
kaubatuletisinstrumendiga, millel on sama alusvara ja samad omadused“ ning tehakse muud asjakohased
sõnastuslikud muudatused.
Direktiivis 2021/338 artikli 1 lõike 10 punktiga c nähakse ette ka MiFID 2 uus säte (artikli 57 lõike 6
viimane lause), mille kohaselt sõlmivad lepinguriikide finantsjärelevalve asutused
koostöökokkuleppeid, mis käsitleks muu hulgas üksteisega asjakohase teabe vahetamist, et oleks
võimalik ühtset positsioonipiirangut kontrollida ja selle täitmist tagada (lõiked 5 ja 6). Direktiiv näeb
ette, et kui põllumajandustoorme tuletisinstrumentidega, millel on sama alusvara ja samad omadused,
kaubeldakse olulises mahus kauplemiskohtades rohkem kui ühes jurisdiktsioonis, või kriitilise
tähtsusega või oluliste kaubatuletisinstrumentidega, millel on sama alusvara ja samad omadused,
30
kauplevate kauplemiskohtade pädevad asutused ja nendes tuletisinstrumentides positsioone hoidvate
isikute pädevad asutused sõlmivad koostöökokkulepped.
Paragrahvi 16310 lõike 1 punktide 2 – 4 muutmine. Paragrahvi 16310 lõike 1 sätestab kauplemiskoha
õigused kauplemiskoha korraldaja kaubatuletisinstrumentide positsioonide haldamisel. Punkti 2 – 4
muudatused põhinevad direktiivil 2021/338. Punktiga 2 täpsustatakse, et kauplemiskohal on muuhulgas
volitus saada isikutelt teavet, kaasa arvatud kõiki asjakohaseid dokumente, positsiooni või
riskipositsiooni suuruse ja eesmärgi kohta, tegelike kasusaajate või alusvara omanike kohta,
kooskõlastamiskokkulepete kohta ning alusvara turul olevate varade või kohustuste kohta, sealhulgas
asjakohasel juhul positsioonide kohta, mida hoitakse liikmete ja turuosaliste vahendusel
kaubatuletisinstrumentides, millel on sama alusvara ja samad omadused, teistes kauplemiskohtades ja
majanduslikult samaväärsetes börsivälistes lepingutes. Punktides 3 ja 4 tehakse sõnastuslikud
muudatused, et viia need kooskõlla direktiiviga 2021/338.
Paragrahvi 16311 täiendamine lõikega 11. VPTS § 16311 sätestab kauplemiskoha korraldaja
aruandluskohustuse. Muudatuse aluseks on direktiivi 2021/338, millega lisatakse MiFID 2 artikli 58
lõikesse 1 põhimõte, et positsioonidest teatamist ei kohaldata artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis c
määratletud mis tahes muudele väärtpaberitele, mis on seotud kauba või alusvaraga, millele on osutatud
I lisa C jao punktis 10.
Paragrahvi 230 lõike 1 täiendamine punktiga 12. VPTS § 230 lõige 1 loetleb need Euroopa Liidu
õigusaktid, mille kohase täitmise üle on Finantsinspektsioonil õigus järelevalvet teostada. Direktiivi
2019/2034 Eesti õigusesse ülevõtmisel laieneb Finantsinspektsiooni õigus järelevalvet teostada ka
määrusele 2019/2033, mistõttu viiakse § 230 lõikesse 1 sisse vastav täiendus.
Paragrahvi 230 täiendamine lõikega 11. Sätte aluseks on IFD artiklid 38 ja 36 lõige 2 (viimane lause).
Finantsinspektsioon kohustab investeerimisühinguid võtma varakult vajalikke meetmeid kui
investeerimisühing ei täida VPTS-i või määruse (EL) 2019/2033 nõudeid, aga ka siis kui
Finantsinspektsioonil on tõendeid, et investeerimisühing rikub järgneva 12 kuu jooksul tõenäoliselt
vastavaid sätteid. Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis peab Finantsinspektsioon muu
hulgas arvestama käesoleva seaduse §-s 88 sätestatud kliendi varade lahususe põhimõtetega.
Üldpõhimõte on, et investeerimisühing on kohustatud talle usaldatud kliendi vara hoidma lahus enda ja
investeerimisühingu teiste klientide varast, välja arvatud juhul, kui klient ja investeerimisühing on
kirjalikult ja selgesõnaliselt kokku leppinud teisiti (§ 88 lg 1 esimene lause).
Paragrahvi 230 täiendamine lõikega 41. Sarnaselt muude Euroopa Liidu finantsvaldkonna
direktiividega (nt MiFiD artikli 70 lõigete 6 ja 71) sätestab IFD artikli 18 lõike 2 punktis a nõude, et
liikmesriigid peavad tagama IFD ja määruse (EL) 2019/2033 oluliste rikkumiste eest rakendatud
karistuste ja muude haldusmeetmete kohta avaliku teadaande avaldamise. IFD artikkel 20 sätestab
täpsemad nõuded, millele peab vastama pädeva järelevalveasutuse poolt avalikustatud teave, kui
investeerimisühingut on karistatud väärteomenetluses või kui investeerimisühingu suhtes on kohaldatud
haldussundi. Paragrahvi 230 lõikesse 41 lisatakse viide määrusele (EL) 2019/2033. Vaadeldav VPTS-i
säte on erinorm FIS § 54 lõikele 2 ja täpsustab FIS §-i 54 lõiget 5. Vastavalt FIS § 54 lõikele 5 on
Finantsinspektsioonil õigus täielikult või osaliselt avalikustada väärteoasjas tehtud lahend või haldusakt
või haldusleping, kui see on ette nähtud käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seaduses või kui see
on vajalik investorite, finantsjärelevalve subjektide klientide või avalikkuse kaitseks või finantsturu
õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks. Kogu nimetatud teave on veebilehel kättesaadav vähemalt
viis aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vastav nõue teha teave kättesaadavaks viieks aastaks
tuleneb samuti direktiivist 2019/2034 ehk IFD-st). Eestis on olnud lubatud teabe avalikustamine pärast
selle teatavaks tegemist adressaadile (rikkujale). Kui Finantsinspektsiooni tehtud otsus vaidlustatakse
kohtus, avalikustab Finantsinspektsioon ka teabe otsuse vaidlustamise kohta ja vastava kohtulahendi.
Nagu § 230 lõikes 41 on viidatud, siis tuleb avaldamiskohustuse täitmisel arvestada ka teistest seadustest
31
tulenevate nõuetega, eelkõige karistusregistri seadusega (edaspidi KarRS). KarRS § 24 lõike 1 kohaselt
kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud
rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena
juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. Paragrahvi 24 lõike 1 punkti 2 kohaselt on see
tähtaeg kaks aastat, kui tegemist on maksukorralduse seaduses või maksuseaduses sätestatud väärteo
eest mõistetud või määratud rahatrahviga. Kui karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud
üle arhiivi, siis ei tohiks need kaasa tuua isikutele negatiivseid tagajärgi, mistõttu neid ei tohiks ka enam
veebilehel avaldada.
Paragrahvi 230 lõike 5 muutmine. Sätte aluseks on IFD artkli 36 lõiked 1 ja 2 ja artikli 39 lõige 3. IFD
täpsustab Finantsinspektsiooni pädevusi investeerimisühingute järelevalvelise läbivaatamise ja
hindamise protsessis. Paragrahvi 230 lõikega 5 täpsustatakse veelgi Finantsinspektsiooni sisulist
pädevust järelevalve teostamisel vastavalt VPTS-le ja määrusele (EL) 2019/2033. Järelevalve
teostamisel hindab Finantsinspektsioon igal üksikjuhul eraldi selle asjakohasust ja vajalikkust, võttes
arvesse muu hulgas investeerimisühingu suurust, riskiprofiili ja ärimudelit. Samuti hindab
Finantsinspektsioon ulatuses, milles ta peab seda asjakohaseks ja vajalikuks, investeerimisühingu
usaldusväärse juhtimise ja riskide katmise tagamiseks käesoleva lõike punktides 1 – 7 nimetatud
asjaolusid. Punktis 4 nimetatud süsteemse riski hindamiseks võtab Finantsinspektsioon arvesse
süsteemse riski kindlakstegemist ja mõõtmist määruse (EL) 1093/2010 artikli 23 alusel ja Euroopa
Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitusi.
Paragrahvi 230 täiendamine lõikega 51. Sätte aluseks on IFD artikli 36 lõige 2 (esimene lause).
Paragrahvi 2301 lõikes 5 osutatud läbivaatamise ja hindamise sageduse ja intensiivsuse määrab samuti
kindlaks Finantsinspektsioon, võttes arvesse konkreetse investeerimisühingu suurust, tegevuse laadi,
ulatust ja keerukust ning kui see on asjakohane, siis selle süsteemset olulisust ja üldist proportsionaalsuse
põhimõtet. Finantsinspektsioon muu hulgas ka arvesse ka seda, kas vastaval investeerimisühingul on
sõlmitud kutsekindlustus.
Paragrahvi 2301 lõike 2 muutmine. Muudatuste tegemise aluseks on IFD artikkel 46. Varasemalt võis
Finantsinspektsioon teostada konsolideeritud järelevalvet üksnes juhul kui investeerimisühing on
emaettevõtja või kui Eestis ja mõnes teises lepinguriigis registreeritud investeerimisühingute
emaettevõtja on Eestis registreeritud finantsvaldusettevõtja. Käesoleva eelnõuga muudetakse § 2301
lõike 2 punkte 2 ja 3. Punkti 2 kohaselt võib Inspektsioon teostada konsolideeritud järelevalvet ja
konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet kui Eestis registreeritud
investeerimisühingu emaettevõtja on Eestis registreeritud investeerimisvaldusettevõtja või
segafinantsvaldusettevõtja. Punkti 3 kohaselt teostab Finantsinspektsioon konsolideeritud järelevalvet
ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet ka juhul kui Eestis ja
mõnes teises lepinguriigis registreeritud investeerimisühingute emaettevõtja on Eestis registreeritud
investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja. Vastavalt määruse 2019/2033 artikli 4
punktile 57 on Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisvaldusettevõtja liikmesriigis
tegutsev investeerimisvaldusettevõtja, mis on investeerimisühingute konsolideerimisgrupi osa, ent mis
ise ei ole mõnes liikmesriigis tegevusloa saanud investeerimisühingu või mõnes liikmesriigis tegutseva
teise investeerimisvaldusettevõtja tütarettevõtja. Segafinantsvaldusettevõtja määruse 575/2013 artikli 4
lõike 1 punkti 21 tähenduses on emaettevõtja, välja arvatud reguleeritud üksus, mis moodustab koos
oma tütarettevõtjatega, millest vähemalt üks on Euroopa Liidus asuva registrijärgse asukohaga
reguleeritud üksus, ja muude üksustega finantskonglomeraadi.
Paragrahvi 2301 täiendamine lõikega 21. Säte põhineb IFD artikli 46 lõikel 4. Käesoleva lõikega
reguleeritakse olukorda, kus nii Eestis kui mõnes muus (või muudes) Euroopa Liidu liikmesriikides
registreeritud investeerimisühingu emaettevõtjaks on mitu investeerimisvaldusettevõtjat või
segafinantsvaldusettevõtjat, mille peakontorid asuvad nii Eestis kui muus liikmesriigis. Sellisel juhul
32
teeb Finantsinspektsioon investeerimisühingu üle järelevalvet ainult juhul kui see Eestis registreeritud
investeerimisühing on konsolideerimisgruppi kuuluvatest investeerimisühingutest suurima
bilansimahuga.
Paragrahvi 2301 täiendamine lõikega 22. Säte põhineb IFD artikli 56 lõikel 5. Käesoleva lõikega
reguleeritakse olukorda, kus Eestis ja veel vähemalt ühes Euroopa Liidus registreeritud
investeerimisühingu emaettevõtjaks on sama Euroopa Liidus tegutsev investeerimisvaldusettevõtja või
segafinantsvaldusettevõtja ning liikmesriigis kus see investeerimisvaldusettevõtja või
segafinantsvaldusettevõtja asutati ei ole kõnealune investeerimisühing registreeritud. Sellisel juhul
teostab Finantsinspektsioon järelevalvet konsolideeritud alusel ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga
seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet siis kui Eestis registreeritud investeerimisühing on suurima
bilansimahuga.
Paragrahvi 2301 täiendamine lõikega 23. Sätte aluseks on IFD artikli 46 lõige 6. Sättega nähakse ette
Finantsinspektsiooni õigus loobuda järelevalve pädevustest kokkuleppel teiste pädevate asutustega.
Kokkuleppel järelevalve õigustest loobumine ei ole võimalik § 230 lõike 2 punktides 1 ja 2 osutatud
juhtudel ehk siis kui Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet ja konsolideerimisgrupi
kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet kui Eesti investeerimisühing on emaettevõtja
või kui Eestis registreeritud investeerimisühingu emaettevõtja on Eestis registreeritud
investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja. Muudel juhtudel võib Finantsinspektsioon
kokkuleppel muude pädevate asutustega järelevalve tegemisest loobuda kui see oleks tulemusliku
konsolideeritud alusel tehtava järelevalve ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete
täitmise järelevalve seisukohast asjakohane, võttes arvesse asjaomaseid investeerimisühinguid ja nende
tegevuse olulisust Eestis. Sellisel juhul annab Finantsinspektsioon konsolideeritud alusel järelevalve või
konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalve tegemise ülesanded üle
mõne muu lepinguriigi pädevale asutusele.
Paragrahvi 2301 lõike 4 muutmine. Säte põhineb IFD artikli 55 lõiked 2 ja 3. IFD artikli 55 kohaselt
peavad liikmesriigid tagama, et kui kahe või enama investeerimisühingu suhtes, mis on sama
emaettevõtja tütarettevõtjad ja mille puhul asjaomase emaettevõtja peakontor asub kolmandas riigis, ei
tehta konsolideerimisgrupi tasandil tulemuslikku järelevalvet, hindab pädev asutus, kas kolmanda riigi
järelevalveasutus teeb investeerimisühingute üle järelevalvet, mis on samaväärne IFD ja määruse (EL)
2019/2033 I osas sätestatud järelevalvega. Kui vastav hindamine näitab, et samaväärset järelevalvet ei
tehta, lubavad liikmesriigid asjakohaseid järelevalvemeetodeid, millega saavutatakse järelevalve-
eesmärgid kooskõlas määruse (EL) 2019/2033 artikliga 7 või 8. Nende järelevalvemeetodite üle otsustab
pärast muude asjaomaste pädevate asutustega konsulteerimist pädev asutus, kes oleks
konsolideerimisgrupi järelevalve tegija, kui emaettevõtja oleks asutatud liidus. Kõigist võetud
meetmetest tuleb teavitada muid asjaomaseid pädevaid asutusi, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust
ja Euroopa Komisjoni.
Paragrahvi 2301 täiendamine lõikega 41. Sätte aluseks on IFD artikli 55 lõige 3. Juhul kui
Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi järelevalve tegija § 2301 lõike 4 alusel, võib
Finantsinspektsioon eelkõige nõuda investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja
asutamist Euroopa Liidus ja kohaldada selle investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja
suhtes määruse (EL) nr 2019/2033 artiklit 7 või 8.
Paragrahvi 2303 täiendamine lõikega 21. Sätte aluseks on IFD artikli 36 lõige 3. Sätte eesmärgiks on
tagada, et § 230 lõike 11 punktis 7 osutatud juhtimiskorra ja juhtide pädevuse hindamiseks võimaldaks
investeerimisühingud Finantsinspektsioonile juurdepääsu juhtorganite ja komitee päevakordadele,
protokollidele ja lisadokumentidele ning juhtorgani tegevuse sise- ja välishindamise tulemustele.
33
Paragrahvi 2303 täiendamine lõikega 22. Tulenevalt finantsvaldkonna spetsiifikast on
Finantsinspektsioonil väga laialdased volitused teabe saamisel kõikide järelevalve subjektide tegevuse
kohta. Paragrahvi täpsustatakse tulenevalt IFD artikli 19 punktist a isikute loeteluga, kellelt
Finantsinspektsioonil on õigus saada järelevalve teostamise eesmärgil teavet. Finantsinspektsioonil on
õigus saada teavet investeerimisühingult, investeerimisvaldusettevõtjalt, segafinantsvaldusettevõtjalt,
segavaldusettevõtjalt ning investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvalt muult
äriühingult ja kolmandalt isikult, kellele eelnimetatud ettevõtja on tegevused edasi andnud.
Finantsinspektsioon võib nõuda teavet igat liiki andmekandjatel, s.h. dokumente,
raamatupidamisarvestusse kohta. Samuti on Finantsinspektsioonil õigus saada suulisi või kirjalikke
selgitusi eelnimetatud ettevõtjate esindajatelt või töötajatelt. Sarnane säte on ka muudes
finantsvaldkonna seadustes (nt KAS § 99).
Paragrahvi 234 lõike 11 kehtetuks tunnistamine. Paragrahvi 234 lõikes 11 sätestatu on juba hõlmatud
muude VPTS sätetega, mis võimaldavad Finantsinspektsioonil ettekirjutusega kehtestada täiendavate
omavahendite nõude (vt eelnõu § 235 p 6 ja § 23611). On asjakohane viia vastav õigus VPTS §-i 235,
mis sätestab ka muud Finantsinspektsiooni õigused ettekirjutuse tegemisel.
Paragrahvi 235 muutmine. Paragrahvi 235 lõike 1 punkte 2, 6 ja 7 muudetakse vastavalt IFD-le.
Sarnaselt muude Euroopa Liidu direktiividega (nt CRD IV) sätestab ka IFD artikli 18 lõike 2 punktis c
nõude investeerimisühingu juhtorgani liikme volituste ajutise peatamise kohta. Kehtiv VPTS § 235 ei
sätesta võimalust, et Finantsinspektsioon võiks oma ettekirjutusega nõuda juhtorgani liikme volituste
ajutist peatamist.
Täiendused lõigetes 9-17 on tehtud vastavalt IFD artikli 39 lõikele 2, mis sätestab järelevalvevolitused,
mis tuleb Finantsinspektsioonile tagada, et sekkuda oma kohustuste täitmisel tõhusalt ja
proportsionaalselt investeerimisühingute tegevusse.
Punkt 9 annab Finantsinspektsioonile õiguse teha ettekirjutus täiendavate omavahendite rakendamiseks.
Kui Finantsinspektsioon teeb kohase läbivaatamise tulemusel kindlaks, et esinevad käesoleva seaduse §
23611 nimetatud tingimused, siis võib Finantsinspektsioon investeerimisühingule kehtestada täiendavate
omavahendite nõuded, st omavahendite nõuded, mis on suuremad kui määruse (EL) nr 2019/2033
artiklis 11 sätestatud. Muu hulgas võib Finantsinspektsioon kohaldada täiendavate omavahendite nõuete
ja likviidse vara nõudeid investeerimisühingute äritegevuse olulise muutuse korral. Punkt 10 annab
Finantsinspektsioonile õiguse nõuda, et investeerimisühingud esitaksid ühe aasta jooksul VPTS-i ja
määruse (EL) 2019/2033 kohastele järelevalvealastele nõuetele vastavuse taastamise kava, sealjuures
määraksid selle rakendamise tähtaja ning täiustaksid kava ulatuse ja tähtaja osas. Punkti 11 kohaselt
võib Finantsinspektsioon ettekirjutusega nõuda, et investeerimisühingud kohaldaksid spetsiifilist
eraldiste tegemise korda või vara käsitlemist tulenevalt omavahendite nõuetest. Punkt 12 näeb ette
Finantsinspektsiooni õiguse nõuda, et investeerimisühingu tegevuse, toodete ja süsteemidega seotud
riskide vähendamist, muu hulgas selliste tegevuste puhul, mille investeerimisühing on edasi andnud
(outsourcing) kolmandatele osapooltele. Punkti 13 kohaselt võib Finantsinspektsioon ettekirjutusega
nõuda, et investeerimisühingud kehtestaksid tulemustasule piirangu, mis vastab teatavale protsendile
netosissetulekust, kui tulemustasu ei ole kooskõlas tugeva kapitalibaasi säilitamisega. Tulemustasu
määramise üldised kriteeriumid on toodud käesoleva eelnõu §-s 793. Punkt 14 annab
Finantsinspektsioonile õiguse ettekirjutusega määrata, et investeerimisühing kasutaks puhaskasumit
omavahendite tugevdamiseks. Punkt 15 võimaldab Finantsinspektsioonil ettekirjutusega vajadusel
kehtestada investeerimisühingule VPTS-is ja määruses (EL) 2019/2033 sätestatud nõuetega võrreldes
täiendava või sagedasema aruandluse nõuded, sealhulgas aruandlus kapitali- ja likviidsuspositsioonide
kohta. Punkti 16 kohaselt võib Finantsinspektsioon kehtestada investeerimisühingu suhtes likviidsuse
erinõuded, arvestades tingimusi, mis on sätestatud käesoleva eelnõu §-s 23613. Punkti 17 eesmärk on
võimaldada Finantsinspektsioonil vajadusel nõuda, et investeerimisühingud vähendaksid ohte
investeerimisühingute võrgu- ja infosüsteemide turvalisusele, et tagada investeerimisühingute
protsesside, andmete ja vara konfidentsiaalsus, terviklus ja kättesaadavus.
34
Paragrahvi 2361 täiendamine lõikega 11,12 ja 11. VPTS § 2361 sätestab järelevalve välisriigi
investeerimisühingu Eesti äriregistrisse kantud filiaali ja Eestis teenuseid osutava välisriigi
investeerimisühingu ning turu korraldaja üle. IFD artikli 14 lõikega 2 antakse vastuvõtva liikmesriigi
pädevale asutustele järelevalve eesmärgil ja juhul kui see on vastuvõtva liikmesriigi finantssüsteemi
stabiilsuse seisukohast asjakohane, volitus juhtumipõhiselt kohapeal kontrollida ja uurida nende
territooriumil asuvate investeerimisühingute filiaalide tegevust ning nõuda filiaalilt teavet tema tegevuse
kohta. Seega näeb eelnõu ette Finantsinspektsioonile vastavad õigused teiste liikmesriikide
investeerimisühingute filiaalide üle Eestis kohapealset kontrolli teostada. Lisaks tuleneb direktiivist
kohustus vastuvõtvale liikmesriigile lubada päritoluliikmesriigi pädeval asutusel iseseisvalt või läbi
vahendajate kohapeal kontrollida liikmesriigi investeerimisühingu filiaalide kohta järgmist teavet: teave
investeerimisühingu juhtimise ja omandistruktuuri kohta; teave investeerimisühingu omavahendite
nõuetele vastavuse kohta; teave investeerimisühingu kontsentratsiooniriski nõuetele ja
likviidsusnõuetele vastavuse kohta; teave investeerimisühingu haldus- ja raamatupidamisarvestuse korra
ja sisekontrollimehhanismide kohta; muud asjakohased tegurid, mis võivad mõjutada riski, mida
investeerimisühing tekitab.
Enne kontrolli teostamist ja uurimist peab aga Finantsinspektsioon konsulteerima päritoluliikmesriigi
pädevate asutustega. Niipea kui võimalik pärast kontrollide ja uurimise lõppu peab Finantsinspektsioon
edastama päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele saadud teabe ja tuvastatud asjaolud, mis on
asjaomase investeerimisühingu riskihindamise seisukohast olulised. Lõikega 12 nähakse ette, et ka teise
lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus võib pärast Finantsinspektsioonile teatamist iseseisvalt või
vahendajate kaudu vastava lepinguriigi Eesti filiaali kohta kohapeal kontrollida § 47 lõikes 22 osutatud
teavet ja seda filiaali uurida. Samuti võib kohapeal kontrollida segavaldusettevõtjatelt ja nende
tütarettevõtjatelt saadud teavet.
Lõige 11 põhineb IFD artikli 13 lõikel 6. Vastavalt lisatud sättele võib Finantsinspektsioon võib määruse
(EL) nr 2019/2033 artikli 23 lõike 1 punktis c esitatud tingimuse hindamiseks taotleda kliiriva liikme
liikmesriigi järelevalveasutuselt teavet tagatise mudeli ja parameetrite kohta, mida kasutatakse
asjaomase investeerimisühingu võimendustagatise nõude arvutamiseks.
Paragrahvi 2362 täiendamine lõigetega 12, 13 ja 4. Paragrahv 2362 sätestab järelevalve välisriigis
filiaali asutanud investeerimisühingu ning piiriüleseid teenuseid osutava investeerimisühingu üle.
Muudatuste aluseks on IFD artikkel 13. Lõige 12 sätestab Finantsinspektsiooni kohustuse edastada teise
lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele teabe ja tõendid järelevalve tegemise käigus kindlaks tehtud
võimalike probleemide ja selliste riskide kohta, mida Eesti investeerimisühing klientide kaitsele või
finantssüsteemi stabiilsusele vastavas lepinguriigis tekitab. Lõikega 12 on seega hõlmatud need juhud,
kus Eestis asutatud investeerimisühing tekitab mõnes teises liikmesriigis probleeme selle riigi
finantsstabiilsusele või klientide kaitsele ja Finantsinspektsioon on seda oma järelevalve käigus kindlaks
teinud. Finantsinspektsiooni peab võtma kõik võimalikud meetmed juhul kui mõne teise liikmesriigi
pädevalt asutuselt saadud teabe põhjal tekitab see investeerimisühing probleeme vastavas liikmesriigis.
Lõige 13 annab Finantsinspektsioonile aluse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole
pöördumiseks juhul kui teise lepinguriigi pädev asutus pärast seda kui ta on teinud kindlaks võimalikud
probleemid ja riskid, mida Eesti investeerimisühing selle riigi klientide kaitsele ja finantsistabiilsusele
tekitab ja võtab ise meetmeid, millega Finantsinspektsioon ei nõustu. Finantsinspektsiooni ja teise
liikmesriigi pädeva asutuse erimeelsused lahendatakse määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 19 sätestatud
korras. Lõige 4 põhineb IFD artikli 13 lõikel 1, mis täpsustab teavet, mida eri liikmesriikide pädevad
asutused peaksid omavahel vahetama, selleks, et täita IFD-st ja määrusest (EL) 2019/2033 tulenevaid
ülesandeid. Antud loetelu on vaid näitlik, hõlmates kõige olulisemaid elemente. Olenevalt vajadusest ja
muudest seaduse sätetest on Finantsinspektsioonil õigus ka saada muud asjakohast teavet ja ka ise sellist
teavet teiste liikmesriikide pädevate asutustega jagada.
35
Seaduse täiendamine paragrahviga 2369. Säte põhineb IFD artikli 53 lõikel 1, mis näeb ette
segavaldusettevõtjate järelevalve korra ja liikmesriigi pädeva asutuse õigused järelevalve teostamisel.
Juhul kui investeerimisühingu emaettevõtja on segavaldusettevõtja, võib Finantsinspektsioon juhul kui
ta on asjakohase investeerimisühingu järelevalve eest vastutav nõuda, et segavaldusettevõtja annaks
Finantsinspektsioonile vastava investeerimisühingu järelevalve jaoks olulist teavet, teha järelevalvet
investeerimisühingu ning segavaldusettevõtja ja tema tütarettevõtjate vaheliste tehingute üle ning nõuda,
et investeerimisühingul oleksid piisavad riskijuhtimisprotsessid ja sisekontrollimehhanismid, sealhulgas
usaldusväärne aruandlus- ja raamatupidamiskord, et kõnealuseid tehinguid kindlaks teha, mõõta, jälgida
ja kontrollida. Säte reguleerib ka finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja üle järelevalve
teostamist, nii nagu varem oli sätestatud § 2301 lõikes 9.
Seaduse täiendamine paragrahviga 23610. Sätte aluseks on IFD artikkel 37. Sättega nähakse ette
reeglid investeerimisühingute sisemudelite läbivaatamiseks. Lõikega 1 sätestatakse
Finantsinspektsiooni kohustus regulaarselt ja vähemalt iga kolme aasta tagant läbi investeerimisühingu
vastavuse nõuetele, mida tuleb järgida sisemudelite kasutamise loa saamiseks, nagu on osutatud määruse
(EL) nr 2019/2033 artiklis 22. Finantsinspektsioon peab pöörama tähelepanu eelkõige
investeerimisühingu tegevuse muutustele ja sisemudelite rakendamisele uute toodete suhtes ning uurima
ja hindama, kas investeerimisühing kasutab nende sisemudelite puhul hästi välja töötatud ja ajakohaseid
meetodeid ja tavasid. Lõike 2 kohaselt peab Finantsinspektsioon tagama, et olulised puudused, mis on
avastatud selles, kuidas investeerimisühingu sisemudelites riski arvesse võetakse, kõrvaldatakse, või
võetakse meetmeid nende tagajärgede leevendamiseks, muu hulgas kehtestades lisakapitalinõuded või
suuremad korrutustegurid. Finantsinspektsioon lähtub sisemudelite hindamisel määruse (EL) nr
575/2013 artiklis 366 sätestatust. Kui viidatud artiklis osutatud arvukad ületamised näitavad, et turule
tekitatava riski sisemudelid ei ole või ei ole enam täpsed, tunnistab Finantsinspektsioon sisemudelite
kasutamise loa kehtetuks või rakendab muid asjakohaseid meetmeid tagamaks, et investeerimisühing
täiustaks sisemudeleid viivitamata määratud tähtaja jooksul (lõige 3). Lõikega 4 nähakse ette olukord,
kus investeerimisühing, kes on saanud sisemudelite kasutamiseks Finantsinspektsioonilt loa, ei vasta
enam nende sisemudelite kohaldamise nõuetele. Sellisel juhul võib Finantsinspektsioon nõuda, et
investeerimisühing kas tõendaks, et nõuetele mittevastavuse mõju on ebaoluline, või esitaks kava ja
tähtaja nõuetele vastavuse tagamiseks. Finantsinspektsioon võib nõuda ka esitatud kava täiustamist, kui
on ebatõenäoline, et sellega saavutatakse täielik nõuetele vastavus, või kui tähtaeg ei ole sobiv. Kui on
ebatõenäoline, et investeerimisühing saavutab vastavuse ette nähtud tähtajaks või kui ta ei ole piisavalt
tõendanud, et nõuetele mittevastavuse mõju on ebaoluline, tühistab Finantsinspektsioon sisemudelite
kasutamise loa või piirab seda nii, et see kehtiks ainult nõuetele vastavates valdkondades või
valdkondades, kus nõuetele vastavus on võimalik sobivaks tähtajaks saavutada (lõiked 5-6).
Seaduse täiendamine paragrahviga 23611. Uue paragrahvi aluseks on IFD artikkel 40, mis sätestab
täiendavate omavahendite nõude. Käesoleva eelnõuga täiendatud väärtpaberituru seaduse § 235 punkt 9
annab Finantsinspektsioonile õiguse kehtestada ettekirjutusega, et investeerimisühingul oleks lisaks
määruse (EL) nr 2019/2033 artiklis 11 nõutule rohkem omavahendeid. Käesolev säte annab täiendavad
tingimused ja alused sellise ettekirjutuse tegemiseks. Lõikes 1 on nimetatud alused, mille korral
täiendavate omavahendite nõude võib kehtestada:
kui investeerimisühingut ohustavad riskid või riskielemendid või investeerimisühing tekitab teistele
riske, mis on olulised ja mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 III või
IV osas sätestatud omavahendite nõue ja eelkõige K-teguri nõue ei kata või ei kata piisavalt;
investeerimisühingu sisemine kapital ja likviidne vara või juhtimiskord ei vasta sätestatud nõuetele
ning muud järelevalvemeetmed tõenäoliselt ei paranda korda, protseduure, mehhanisme ja
strateegiaid sobivaks ajaks piisavalt. Esiteks on investeerimisühingud kohustatud kehtestama
usaldusväärse, tulemusliku ja kõikehõlmava korra, strateegiad ja protseduurid, et hinnata ja säilitada
pidevalt sisemise kapitali suurust, liike ja koosseisu ning likviidset vara, mida nad peavad piisavaks,
et katta sellist laadi ja tasemega riske, mida nad võivad teistele tekitada või millele need
investeerimisühingud on avatud või võivad avatud olla. Teiseks peavad investeerimisühingud
36
tagama tugeva juhtimiskorra, sealhulgas selge organisatsioonilise struktuuri ning selgelt kindlaks
määratud, läbipaistvad ja järjepidevad vastutusalad; tulemuslikud protsessid, et määrata kindlaks,
juhtida, jälgida riske või anda teada riskidest, mis investeerimisühingutele avanevad või võivad
avaneda või mida investeerimisühingud tekitavad või võivad tekitada teistele; piisavad
sisekontrollimehhanismid, sealhulgas usaldusväärne juhtimis- ja raamatupidamiskord;
tasustamispoliitika ja -tavad, mis on kooskõlas usaldusväärse ja tulemusliku riskijuhtimisega ja
edendavad seda. Nimetatud nõuete rikkumise korral võib Finantsinspektsioon kehtestada
investeerimisühingutele käesoleva seaduse § 235 punktis 9 nimetatud täiendavate omavahendite
nõude.
kauplemisportfelli usaldusväärse hindamise kohandamine ei ole piisav, et võimaldada
investeerimisühingul tavapäraste turutingimuste korral müüa või maandada oma positsioone
lühikese aja jooksul ilma olulist kahju kandmata;
kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 23610 tehtud läbivaatamisest nähtub, et lubatud sisemudelite
kohaldamise nõuetele mittevastavus toob tõenäoliselt kaasa ebapiisava kapitalitaseme;
investeerimisühing ei suuda korduvalt saavutada või säilitada § 23612 sätestatud piisavat täiendavate
omavahendite taset.
Lõikega 2 täpsustatakse, millal peetakse riske või riskielemente Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 2019/2033 (IFR) III ja IV osas sätestatud omavahendite nõuetega mitte kaetuna või
ebapiisavalt kaetuna. See on juhul kui Finantsinspektsioon järelevalvealase läbivaatamise käigus leiab,
et piisavaks peetud kapitali summad, liigid ja koosseis on kõrgemad kuid viidatud määruse III ja IV osas
sätestatud omavahendite nõue. Lisaks täpsustatakse lõikega 3, et piisavaks peetav kapital võib hõlmata
riske, mis on määruse (EL) nr 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõudest sõnaselgelt
välja jäetud. Pärast vastavat hindamist määrab Finantsinspektsioon kindlaks täiendavate omavahendite
taseme. Selleks teeb Finantsinspektsioon esiteks kindlaks, mis on käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2
alusel piisavaks peetav omavahendite nõue vastava investeerimisühingu puhul ja lahutab sellest maha
määruse (EL) nr 2019/2033 (IFR) III ja IV osas sätestatud omavahendite nõude. Seega, lihtsustatult on
täiendavate omavahendite nõude arvutamise valem järgmine (lõige 4):
Täiendavate omavahendite nõue = Piisavaks peetav kapital – IFR-is sätestatud omavahendite nõue
Lõikes 5 on sätestatud tingimused, mida kohaldatakse täiendavate omavahendite nõuetele. Sätte aluseks
on IFD artikli 40 lõige 4, millega nähakse ette järgmised tingimused: vähemalt kolm neljandikku
täiendavate omavahendite nõudest täidetakse esimese taseme omavahenditega; vähemalt kolm
neljandikku esimese taseme omavahenditest moodustavad esimese taseme põhiomavahendid; ja neid
omavahendeid ei kasutata investeerimisühingu püsivate ülekulude nõudeks, investeerimisühingu
püsivaks miinimumkapitalinõudeks ega investeerimisühingu K-teguri nõudeks (määruse (EL) nr
2019/2033 artikli 11 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuded).
Kui Finantsinspektsioon leiab käesolevas paragrahvis nimetatud tingimusi arvestades, et
investeerimisühingu suhtes tuleb kohaldada täiendavate omavahendite nõuet, siis peab
Finantsinspektsioon vastavat otsust kirjalikult põhjendama, eelkõige osas, mis puudutab käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktides 1 – 5 nimetatud tingimusi. Juhul kui täiendavate omavahendite nõue
kehtestatakse põhjusel, et sisemudelite kohaldamise nõuetele mittevastavus toob tõenäoliselt kaasa
ebapiisava kapitalitaseme, peab Finantsinspektsioon ka põhjendama, miks täiendavate omavahendite
suunisega ettenähtud kapitalitase pole enam piisav.
Käesoleva paragrahvi kohaldamisel tuleks arvestada eelnõu §-s 401 lõikes 1 toodud erandiga. See
tähendab, et üldjuhul ei kohaldata väikesteks ja mitteseotud investeerimisühinguteks
kvalifitseeritavatele investeerimisühingutele täiendavate omavahendite nõuet (välja arvatud juhul kui
Finantsinspektsioon üksikjuhtumipõhise hinnangu põhjal leiab, et see on vajalik).
Seaduse täiendamine paragrahviga 23612. Säte põhineb IFD artiklil 41.
37
Proportsionaalsuse põhimõtet arvesse võttes ning investeerimisühingute suurusele, süsteemsele
olulisusele, tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele vastavalt võib Finantsinspektsioon nõuda
investeerimisühingutelt sellist omavahendite taset, mis ületab piisaval määral määruse (EL) nr
2019/2033 III osas ja väärtpaberituru seaduses sätestatud nõudeid (sealhulgas täiendavate omavahendite
nõuet). Taset peetakse piisavaks kui Finantsinspektsiooni hinnangul on see piisav tagamaks, et
majanduse tsükliline kõikumine ei põhjusta kõnealuste nõuete rikkumist ega ohusta investeerimisühingu
võimalust nõuetekohaselt end likvideerida ja oma tegevus lõpetada. Finantsinspektsioon vaatab
asjakohasel juhul läbi omavahendite taseme, mille investeerimisühing on kooskõlas käesoleva
paragrahvi lõikega 1 kehtestanud. Kui see on asjakohane, siis teavitab Finantsinspektsioon
investeerimisühingut läbivaatamise järeldustest, sealhulgas vastavast omavahendite taseme
kohandamise eeldamisest. Kõnealuses teavituses näidatakse, mis kuupäevaks peab kapitalitase olema
vastavalt Finantsinspektsiooni nõudmisele kohandatud.
Mõiste „täiendavate omavahendite suunis“ ehk nn järelevalveasutuse ettepaneku andmise instrument on
uudne termin VPTS-is. Suuniseks loetakse konkreetsele adressaadile suunatud Finantsinspektsiooni
juhendava sisuga tahteavaldust. Selle instrumendi eesmärk on anda Finantsinspektsioonile õigus teha
kirjalikke tahteavaldusi tulevikuprognoosi alusel, et osundada teatavatele võimalikele ohtudele tulevikus,
st täiendavate omavahendite suunisega saab Finantsinspektsioon anda investeerimisühingule teada,
millist omavahendite taset peab Finantsinspektsioon kohaseks vastava investeerimisühingu puhul,
tagamaks et majanduse tsükliline kõikumine ei põhjustaks väärtpaberituru seaduses sätestatud nõuete
rikkumist või, kui asjakohane, ei ohustaks see investeerimisühingu võimalust end nõuetekohaselt
likvideerida ja tegevus lõpetada. Sellise suunise andmise õiguse annab Finantsinspektsioonile FIS §
551.11
Nagu osutatud käesoleva eelnõu § 401 lõikes 1, ei kohaldata käesolevat sätet väikeste ja mitteseotud
investeerimisühingute suhtes.
Seaduse täiendamine paragrahviga 23613. Säte põhineb IFD artiklil 42. Loodava sättega nähakse ette
täpsemad kriteeriumid, mida Finantsinspektsioon peab käesoleva eelnõu § 235 punkti 16 alusel
likviidsuse erinõuete kehtestamisel arvesse võtma. Lõige 1 osutab kahele juhtumile, mil likviidsuse
erinõuete sätestamine on asjakohane:
1) Finantsinspektsioon leiab läbivaatamise käigus, et investeerimisühingut ohustavad likviidsusrisk või
likviidsusriski elemendid, mis on olulised ja mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2019/ 2033 V osas sätestatud likviidsusnõue ei kata või ei kata piisavalt;
2) investeerimisühingu sisemine kapital ja likviidne vara või juhtimiskord ei vasta
väärtpaberituruseaduses sätestatud nõuetele ning muud haldusmeetmed tõenäoliselt ei paranda korda,
protsesse, mehhanisme ja strateegiaid sobiva aja jooksul piisavalt. Esiteks on investeerimisühingud
kohustatud kehtestama usaldusväärse, tulemusliku ja kõikehõlmava korra, strateegiad ja protseduurid,
et hinnata ja säilitada pidevalt sisemise kapitali suurust, liike ja koosseisu ning likviidset vara, mida nad
peavad piisavaks, et katta sellist laadi ja tasemega riske, mida nad võivad teistele tekitada või millele
need investeerimisühingud on avatud või võivad avatud olla. Teiseks peavad investeerimisühingud
tagama tugeva juhtimiskorra, sealhulgas selge organisatsioonilise struktuuri ning selgelt kindlaks
määratud, läbipaistvad ja järjepidevad vastutusalad; tulemuslikud protsessid, et määrata kindlaks,
juhtida, jälgida riske või anda teada riskidest, mis investeerimisühingutele avanevad või võivad avaneda
või mida investeerimisühingud tekitavad või võivad tekitada teistele; piisavad
sisekontrollimehhanismid, sealhulgas usaldusväärne juhtimis- ja raamatupidamiskord;
tasustamispoliitika ja -tavad, mis on kooskõlas usaldusväärse ja tulemusliku riskijuhtimisega ja
edendavad seda. Juhul kui viidatud nõuded ei ole täidetud, võib Finantsinspektsioon kehtestada
investeerimisühingu suhtes likviidsuse erinõuded.
11 Sarnast täiendavate omavahendite suunise andmise instrumenti on kasutatud ka krediidiasutuse usaldatavusnõuete regulatsioonis (KAS
§ 1043). Sama eelnõuga täiendatakse ka FIS-i §-ga 551, mis annab Finantsinspektsioonile õiguse vastava suunise andmiseks. Suunise
õiguslikku tähendust Eesti õiguses on detailsemalt kirjeldatud seaduseelnõu 312 SE seletuskirjas FIS § 551 muudatusettepaneku juures.
38
Likviidsusriski või likviidsusriski elemente loetakse lõike 2 järgi määruse (EL) nr 2019/2033 V osas
sätestatud likviidsusnõudega mitte kaetuna või ebapiisavalt kaetuna ainult juhul, kui
Finantsinspektsiooni poolt pärast investeerimisühingu sisemise kapitali ja likviidse vara (IFD artikli 24
lõige 1 tähenduses) kohta tehtud hindamise järelevalvealast läbivaatamist piisavaks peetud likviidsuse
ulatus ja liigid on kõrgemal tasemel kui määruse (EL) nr 2019/2033 V osas sätestatud
investeerimisühingu likviidsusnõue. Finantsinspektsioon määrab kindlaks käesoleva eelnõu § 235
punkti 16 kohaselt nõutava likviidsuse eritaseme nõude, milleks on käesoleva paragrahvi lõike 2
kohaselt piisavaks peetava likviidsuse ning määruse (EL) nr 2019/2033 V osas sätestatud
likviidsusnõude vahe. Seega, lihtsustatult on likviidsuse erinõude arvutamise valem järgmine (lõige 3):
Likviidsuse erinõue = Piisavaks peetav likviidsus – IFR-is sätestatud likviidsusnõue
Pärast seda kui Finantsinspektsioon on teinud kindlaks likviidsuse erinõude rakendamise vajaduse,
kohustab Finantsinspektsioon investeerimisühingut täitma osutatud likviidsuse erinõuet määruse (EL)
nr 2019/2033 artiklis 43 sätestatud likviidse varaga (lõige 4). Finantsinspektsioon on kohustatud
likviidsuse erinõude kehtestamiseks tehtud otsust kirjalikult põhjendama, eelkõige andes selge ülevaade
sellest, kuidas Finantsinspektsioon on hinnanud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 – 3 nimetatud tingimusi
ja jõudnud likviidsuse erinõude kehtestamise vajaduseni (lõige 5).
Paragrahvi 2378 muutmine. Muudatus põhineb IFD artikli 18 lõike 1 punktidel b, c ja f. Viidatud
punktides on sätestatud teabe esitamise nõuete rikkumine omavahendite nõuete täitmise kohustuse kohta
(b), teabe esitamise nõuete rikkumine kontsentratsiooniriski kohta (c) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse 2019/2033 VI osas sätestatud avalikustamise nõuete rikkumine (f). Muudetud VPTS sättega
nähakse ette, et VPTS-is, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2019/2033 või nende alusel
antud õigusaktis sätestatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe avalikustamata jätmise või
inspektsioonile esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise või ebaõige, eksitava või puuduliku teabe
esitamise või avalikustamise eest karistatakse vastavalt kuni 300 trahviühikuga või kuni 400 000 euroga
juriidiliste isikute puhul. Kui varasemalt kohaldati ka investeerimisühingutele sarnaseid nõudeid nagu
krediidiasutustele (tulenevalt määrusest (EL) 575/2013), siis edaspidi tuleb kohaldada ka määrust (EL)
2019/2033 ehk IFR. Vastavalt IFR artiklile 1 sätestatakse määruses ühtsed usaldatavusnõuded, mida
kohaldatakse investeerimisühingute suhtes, kellele on antud tegevusluba ja kelle üle tehakse järelevalvet
direktiivi 2014/65/EL kohaselt ning kelle üle tehakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet direktiivi
(EL) 2019/2034 kohaselt seoses järgmisega: a) omavahendite nõuded seoses investeerimisühingule
tekitatava riski, kliendile tekitatava riski ja turule tekitatava riski kvantitatiivselt mõõdetavate, ühtsete ja
standarditud elementidega; b) kontsentratsiooniriski piiravad nõuded; c) likviidsusnõuded seoses
likviidsusriski kvantitatiivselt mõõdetavate, ühtsete ja standarditud elementidega; d) punktidega a, b ja
c seotud aruandlusnõuded; e) avalikustamisnõuded. Nagu käesoleva eelnõu seletuskirja punktis 2.1.1 on
detailsemalt kirjeldatud, jaotatakse investeerimisühingud n-ö klassideks (vt ka Joonis 1) ja IFR/IFD
nõudeid kohaldatakse ainult keskmise suurusega ja väiksemate (ehk Klass 2 ja Klass 3)
investeerimisühingute suhtes. Kõige suuremate ja süsteemselt oluliste investeerimisühingute (Klass 1)
suhtes kohaldatakse endiselt CRD/CRR raamistikku. Kuigi Eestis puuduvad hetkel Klass 1 (ja Klass 1
miinus) investeerimisühingud, säilitame ka viite määrusele (EL) 575/2013 kuna selline nõue tuleneb
ELi õigusest.
Paragrahvi 23710 muutmine. Muudatus on tehtud IFD artikli 18 lõike 1 punkti a ülevõtmiseks (milles
viidatakse omakorda IFD artiklile 26). Vastavalt IFD artiklile 26 peab investeerimisühingul olema tugev
juhtimiskord, sealhulgas selge organisatsiooniline struktuur ning selgelt kindlaks määratud, läbipaistvad
ja järjepidevad vastutusalad; tulemuslikud protsessid, et määrata kindlaks, juhtida, jälgida riske või anda
teada riskidest, mis investeerimisühingutele avanevad või võivad avaneda või mida
investeerimisühingud tekitavad või võivad tekitada teistele; c) piisavad sisekontrollimehhanismid,
sealhulgas usaldusväärne juhtimis- ja raamatupidamiskord; d) tasustamispoliitika ja -tavad, mis on
39
kooskõlas usaldusväärse ja tulemusliku riskijuhtimisega ja edendavad seda. Muudetud VPTS §-ga 23710
nähakse ette, investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvestades ebapiisava või
käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2017/565 sätestatud nõuetele
mittevastava organisatsioonilise ülesehituse, sisekontrolli süsteemi, tasustamise, riskide tuvastamise,
mõõtmise või juhtimise või sise-eeskirjade või aruannete esitamise korra kehtestamise või rakendamise
eest on ette nähtud vastavad karistused. Seega peab investeerimisühing kehtestama oma sise-eeskirjad,
korrad ja protsessid, mis tagavad organisatsioonile vastava struktuuri, riskide maandamise mehhanismid,
tasustamise, sisekontrolli süsteemi ja muud asjakohased protsessid, et täita VPTS-is ja määruses (EL) nr
2019/2034 ette nähtud regulatsioone. Investeerimisühingu kontrollile, juhtimisele ja
organisatsioonilisele ülesehitusele esitatavad nõuded sätestatakse VPTS 9. peatükis. Kogu IFD
regulatsioon toetub ka proportsionaalsuse põhimõttele, st et vastavate nõuete täitmisel võetakse arvesse,
millise tegevusega investeerimisühing tegeleb, muu hulgas selle tegevuse ulatust ja keerukust.
Paragrahvi 23727 muutmine. Investeerimisühingule kehtestatakse normatiivid määrusega (EL)
2019/2033 ehk IFR-ga. IFD artikli 18 lõike 1 punktide d ja e kohaselt peab liikmesriik kehtestama
karistusi ja haldusmeetmeid määruse artiklis 37 sätestatud kontsentratsiooni piirmäärade ületamise ja
ka artiklis 43 sätestatud likviidse vara hoidmise nõuete korduva või pideva rikkumise eest.
Paragrahvi 23760 muutmine. Kehtivas §-s 23760 sätestatakse karistused investeerimisühingu,
reguleeritud turu korraldaja ja aruandlusteenuse osutaja juhtidele ja töötajatele esitatavate nõuete ning
nende tasustamise nõuete rikkumise eest. Kuna IFD näeb ette ka investeerimisvaldusettevõtja ja
segafinantsvaldusettevõtja juhtide pädevuse nõuded, siis nähakse ette ka vastavate nõuete rikkumise eest
karistused. Kehtiv redaktsioon neid isikuid ei hõlmanud. Muudetakse ka §-i 23710 pealkirja. Vastavad
nõuded tulenevad VPTS-st. Näiteks investeerimisühingu, investeerimisvaldusettevõtja ja
segafinantsvaldusettevõtja juhtide valimisele pädevusele ja tegutsemisele esitatavad nõuded on
sätestatud VPTS §-s 79, nõuded investeerimisühingu juhtidele ja töötajatele §-s 791, investeerimisühingu
juhtide tasustamise nõuded VPTS §-des 792 ja 793. Aruandlusteenuse osutaja juhtide valimisele,
pädevusele ja tegevusele esitatavad nõuded on sätestatud §-s 11914 ning turu korraldaja juhtide
valimisele, pädevusele ja tegevusele ning töötajatele esitatavad nõuded §-s 1241.
Paragrahvi 23783 kehtetuks tunnistamine ja seaduse täiendamine §-ga 23785. Vastavalt
normitehnika eeskirjadele tunnistatakse paragrahv 23783 kehtetuks luuakse uus paragrahv 23785 (ehk
menetlust käsitlev paragrahv jääb VPTS 24. peatüki lõppu). Menetluses on ka Finantsinspektsiooni ja
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega samuti muudetakse neid sätteid. Seega paragrahvi
numbrid võivad muutuda sõltuvalt menetluses oleva eelnõu vastuvõtmisest
Seaduse täiendamine paragrahviga 23784. Uue sättega võetakse üle IFD artikli 18 lõike 1 punkt g, mis
näeb ette olukorra, kus investeerimisühing teeb väljamakseid investeerimisühingu omavahenditesse
kuuluvate instrumentide omanikele, kuigi määruse (EL) nr 575/2013 artikli 28, 52 või 63 kohaselt on
niisuguste väljamaksete tegemine omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele keelatud. Kehtiv
seadus karistust vastava rikkumise eest ette ei näinud, mistõttu täiendatakse VPTS-i paragrahviga 23784.
Seaduse täiendamine §-ga 2726. Lisatud rakendussäte põhineb MiFID 2 muutmise direktiivil 2021/338.
Paragrahvi 873 lõige 11 näeb ette, kauplemiskoha korraldaja peab avalikustama vähemalt kord aastas
tasuta andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 23 ja 28 nimetatud
väärtpaberitega seotud korralduste täitmise kvaliteedi kohta selles kauplemiskohas, eelkõige andmed eri
väärtpaberitega seotud korralduste täitmise hinna, kulu, kiiruse ja tõenäosuse kohta. Sama nõuet
kohaldatakse § 886 lõike 9 alusel ka süsteemsele täitjale. Direktiiv 2021/338 näeb aga ette erandi, et
vastavat avalikkusele suunatud perioodilise aruandluse kohustust ei kohaldata kuni 28. veebruarini 2023.
Sellest tulenevalt täpsustatakse sätet.
40
3.2. Muudatused Finantsinspektsiooni seaduses
Paragrahvi 5 lõike 2 muutmine. Muudetakse sõnastust ja täpsustatakse haldussunni rakendamise
üldpõhimõtteid. Sättega võetakse üle IFD art 18 lõige 3.
Paragrahvi 39 lõike 2 punkti 2 muutmine. Investeerimisühingute järelevalvetasu mahuosa määr
kehtivas seaduses ei ole konkureerimisvõimeline teiste Euroopa Liidu riikidega, mistõttu langetatakse
järelevalvetasu mahuosa määrasid. Tasude langetamine omab küll mõju Finantsinspektsiooni eelarvele,
ent arvestades, et investeerimisühingute arv Eesti turul ei ole see märkimisväärne, siis järelevalvetasu
mahuosa langetamine ei mõjuta Finantsinspektsiooni eelarvet oluliselt. Lisaks aitab mahuosa tasude
langetamine kaasa Eesti finantsturgu atraktiivsemaks muutmisele.
Paragrahvi 39 täiendamine lõikega 22. Eeltoodud muudatust on vaja praktilistel kaalutlustel ja
õigusselguse huvides. Olukorras, kus investeerimisühing kajastab kliendi varasid oma bilansis, võttes
selleks selgesõnalise kirjalikus vormis nõusoleku, on tegemist investeerimisühingu varaga, millelt tuleks
kehtiva seaduse kohaselt arvestada järelevalvetasu mahuosa nõutud suuruses. Kehtiv säte on tekitanud
investeerimisühingutes segadust ja võimaldanud erinevaid tõlgendusi, mistõttu täpsustatakse seadust
uue sättega, mis väljendab täpselt, mida investeerimisühingud ei pea arvestama (st kliendi vara jääb
välja) oma konsolideerimata bilansi vara kirjete summa hulka. Muudatus aitab muuhulgas tagada, et
järelevalvetasu mahuosa suurus investeerimisühingutel säiliks konkurentsivõimelisena.
Paragrahvi 46 lõiget 4 täiendatakse punktiga 11. Muudatus tehakse makseteenuse teise direktiivi (EL)
2015/236612 artiklis 34 sätestatud teavitamise kohustuse täpsustamiseks. Eelnimetatud artikli kohaselt,
kui lepinguriik kohaldab direktiivis ettenähtud erandit (vastavalt MERAS § 11 lõikes 1 ja 2 nimetatud
erandit), teatab see lepinguriik Euroopa Komisjonile nende isikute arvu ning kord aastas iga
kalendriaasta 31. detsembri seisuga täidetud maksetehingute kogusummast.
Eelnimetatud erandi alusel tegutsevad makseasutused koostavad ja esitavad Finantsinspektsioonile
erandit kasutava makseasutuse maksetehingute aruande. Aruande vorm on kehtestatud rahandusministri
21. oktoobri 2010. a määrusega nr 54 „Makseasutuste omavahendite aruandluse kord, omavahendite
minimaalsuuruse arvutamise põhimõtted ning aruannete skeemid, aruannete koostamise metoodika ja
esitamise kord“. Muudatus ei mõjuta erandi alusel tegutsevate makseasutuste tegevust, sest ka edaspidi
esitavad nad aruandeid tavapäraselt. Aruandluskohustuse täitmise kaudu on erandi alusel tegutsevate
makseasutuste maksetehingute kogusumma Finantsinspektsioonile teada. Seega ei kaasne muudatusega
täiendava aruandluse kehtestamise või selle muutmise ega täiendamise vajadust. Teavitamine toob kaasa
Finantsinspektsiooni töökoormuse suurenemise, kuid kuna samasugune teavitamiskohustus on
Finantsinspektsioonil ka erandi alusel tegutsevate e-raha asutuste väljastatud e-raha suhtes, ei tohiks
töökoormuse kasv olla märkimisväärne.
Paragrahvi 461 täiendamine uue lõikega 13. Kehtiv § 461 sätestab selle, kuidas Finantsinspektsioon
teeb koostööd Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusega (ESMA-ga) ja teiste seotud
organisatsioonidega. Uue lõike lisamisega nähakse ette, millist informatsiooni peab Finantsinspektsioon
esitama ESMA-le kolmandate riikide poolt Eestis asutatud filiaalide kohta. Muudatus põhineb IFD
artikli 64 punktil 3 (millega omakorda muudetakse MiFID 2 artiklit 41).
Paragrahvi 462 täiendamine lõikega 32. Sättega võetakse üle IFD artikkel 21. Inspektsioonil on
kohustus teavitada avalikustatud väärteoasjas tehtud lahendist või rikkumisega seotud asjades
rakendatud haldusmeetmetest, selle vaidlustamisest, tühistamisest või selle avalikustamata jätmise
otsusest Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust. Finantsinspektsiooni kohustusi õigusrikkumiste kohta
12 Euroopa Parlamendi ja nõukodu direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul.
41
teavet avalikustada reguleerib VPTS § 230 lõige 41 jj. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus haldab
keskset andmebaasi pädevate finantsjärelevalveasutuste vahelise teabevahetuse eesmärgil.
Andmebaasile on ligipääs ainult pädevatel finantsjärelevalve asutustel ja Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalve Asutusel.
Paragrahvi 462 täiendamine lõikega 10. Sätte aluseks on IFD artikli 45 lõige 1. Finantsinspektsioon
on kohustatud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust teavitama Finantsinspektsiooni poolt läbiviidud
järelevalvelase läbivaatamise ja hindamise protsessist, mis on täpsustatud käesoleva seaduse § 230 lõikes
12; § 235 alusel tehtud ettekirjutustest, § 23611 alusel täiendavate omavahendite nõude määramiseks
rakendatud metoodikast, § 23612 alusel antud täiendavate omavahendite suunise määramiseks
rakendatud metoodikast; ja kehtestatud karistuste määradest.
Paragrahvi 47 täiendamine lõigetega 91 ja 92. Paragrahvi 47 lõikes 9 on sätestatud, et kui
Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, siis teavitab ta kohe asjasse puutuvat teise
lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, asjaomast Euroopa järelevalveasutust, Euroopa Süsteemsete
Riskide Nõukogu, Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpankasid ja muude seda laadi ülesannetega
organeid, kui teave on asjakohane ja kui Inspektsioonil on põhjendatud kahtlus, et krediidiasutuse
konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja või üksus on sattunud raskustesse ning see võib vahetult
ohustada mõne lepinguriigi finantssüsteemi stabiilsust või makse- ja arveldussüsteemide toimimist või
finantssektori likviidsust. Uue lõikega 91 nähakse ette täpsemad küsimused, mille puhul peaks
Finantsinspektsioon konsulteerima teiste finantsjärelevalve asutustega enne vastavate otsuste tegemist.
Nendeks on investeerimisühingu konsolideerimisgruppi kuuluva investeerimisühingu aktsionäride või
osanike koosseisus või organisatsioonilises või juhtimisstruktuuris tehtavad muudatused, milleks on vaja
asjakohaste finantsjärelevalve asutuste heakskiitu või luba; asjakohaste finantsjärelevalve asutuste poolt
investeerimisühingutele määratud olulised karistused või muud nende võetud erakorralised meetmed ja
(iii) VPTS § 23611 alusel kehtestatud täiendavate omavahendite nõude määramine. Need on eelkõige
sellised küsimused, mis võivad olla pädevate asutuste järelevalvealaste ülesannete seisukohalt olulised.
Säte põhineb IFD artikli 49 lõikel 3.
Lõike 92 aluseks on IFD artikli 49 lõiked 4 ja 5. Sättega täpsustatakse Finantsinspektsiooni kohustust
teavitada muid pädevaid asutusi juhul kui Finantsinspektsioon kehtestab karistusi või võtab muid
erakorralisi meetmeid, mis võivad olla teiste pädevate asutuste järelevalvealaste ülesannete seisukohast
olulised. Siiski ei pea Finantsinspektsioon teiste pädevate asutustega konsulteerima kiireloomulistel
juhtudel või juhul, kui konsulteerimine võiks kahjustada tema otsuse tulemuslikkust. Sellisel juhul
teavitab Finantsinspektsioon mittekonsulteerimise otsusest muid asjaomaseid pädevaid asutusi
viivitamata.
Paragrahvi 471 täiendamine lõigetega 11 – 13. Kehtiv § 471 sätestab koostöö alused finantsjärelevalve
teostamisel. Täpsustustega võetakse üle CRD artikli 116 lõike 9 muudatused. Kui Inspektsioon teostab
krediidiasutuse konsolideerimisgrupi üle järelevalvet, siis teavitab Inspektsioon Euroopa
Pangandusjärelevalve Asutust järelevalvekolleegiumi tegevusest, muu hulgas eriolukordades, ning
edastab Euroopa Pangandusjärelevalvele kogu teabe, mis on oluline järelevalvealase tegevuse
ühtsustamiseks. IFD artikkel 56 annab Euroopa Komisjonile õiguse liikmesriigi taotluse korral või omal
algatusel esitada nõukogule soovitusi pidada kolmandate riikidega läbirääkimisi, et sõlmida
kokkulepped, mis käsitlevad vahendeid konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete
täitmise järelevalve tegemiseks järgmiste investeerimisühingute üle: investeerimisühingud, mille
emaettevõtja peakontor asub kolmandas riigis; kolmandates riikides asuvad investeerimisühingud, mille
emaettevõtja peakontor asub Euroopa Liidus. Antud säte on üle võetud uue lõikega 11.
Lõike 12 aluseks on IFD artikkel 16. Säte täpsustab koostöö kokkulepete sõlmimise aluseid kolmandate
riikide järelevalveasutuste, ametiasutuste või organitega. Lõike 12 kohaselt peab Finantsinspektsioon
krediidiasutuste konsolideerimisgrupi üle järelevalvet tehes edastama Euroopa Pangandusjärelevalve
42
Asutusele info järelevalvekolleegiumi tegevusest, muu hulgas eriolukordadest ning kogu teabe, mis on
oluline järelevalvealase tegevuse ühtsustamiseks.
Lõige 13 kohaselt peab Finantsinspektsioon krediidiasutuse konsolideerimisgrupi järelevalve
tegemisel teavitama Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust järelevalvekolleegiumi tegevusest, muu
hulgas eriolukordadest. Samuti peab Finantsinspektsioon edastama Euroopa Pangandusjärelevalve
Asutusele kogu teabe, mis on oluline järelevalvealase tegevuse ühtsustamiseks.
Paragrahvi 474 täiendamine. Kehtiv § 474 näeb ette nõuded ühisotsustusmenetlusele olulise tähtsusega
filiaali määratlemisel. Muudatusega asendatakse tekstiosa „krediidiasutuse filiaali“ tekstiosaga
„krediidiasutuse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 95 nimetatud
investeerimisühingu filiaali (edaspidi siin paragrahvis „krediidiasutuse filiaali“)“. Täpsustusega
võetakse üle CRD artikkel 51 lõike 1 muudatus.
Paragrahvi 475 lõike 1 muutmine. Muudatuse eesmärk on tagada, et konsolideerimisgrupi järelevalve
tegija võib vastavalt vajadusele moodustada järelevalvekolleegiumid ja selleks, et hõlbustada Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2019/2034 artiklis 48 osutatud ülesannete täitmist ning tagada
koordineerimine ja koostöö kolmandate riikide asjaomaste järelevalveasutustega. Kehtiv redaktsioon
andis sellise võimaluse vaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artiklites 107 ja 108
ning artikli 130 lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks. Eelkõige võib konsolideerimisgrupi
moodustada, kui see on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artikli 23
lõike 1 esimese lõigu punkti c ja lõike 2 kohaldamiseks, et vahetada ja ajakohastada asjakohast teavet
tagatise mudeli kohta nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte järelevalveasutustega.
Paragrahvi 475 täiendamine lõikega 12. Kehtiv § 475 näeb ette koostöö alused järelevalveasutuste
kolleegiumites. Täpsustused tulenevad CRD artikkel 116 lõike 2 muudatustest. Uue lõikega 12
täpsustatakse isikute ringi, kes võivad osaleda järelevalvekolleegiumis. Järelevalvekolleegiumis võivad
osaleda Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni tütarettevõtjate või Euroopa
Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate või Euroopa Liidus
emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutavad
finantsjärelevalve asutused ning süsteemselt olulise krediidiasutuse (nii nagu defineeritud KAS §-des
8647 ja 8648) filiaali vastuvõtva liikmesriigi finantsjärelevalve asutus, vajaduse korral Euroopa
Keskpanga süsteemi kuuluvad keskpangad ja kolmandate riikide järelevalveasutused. Kõikide
nimetatud isikute suhtes kohaldatakse Finantsinspektsioonile seadusega sätestatud
konfidentsiaalsusnõudeid või nendega samaväärseid nõudeid.
Paragrahvi 475 täiendamine lõikega 13. Muudatus on tehtud kooskõlas IFD artikli 48 lõikega 3, mis
sätestab, et järelevalvekolleegiumid võib moodustada vastavalt vajadusele ka juhul, kui liidus tegutseva
investeerimisühingu, liidus emaettevõtjana tegutseva investeerimisvaldusettevõtja või liidus
emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja juhitava investeerimisühingute
konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad asuvad kolmandas riigis.
Paragrahvi 475 lõike 3 täiendamine punktidega 7 – 9. Muudatused põhinevad IFD artikli 48 lõikel 2,
mille alusel täpsustatakse kolleegiumi ülesanded. Kuivõrd mitmed IFD-st tulenevad kolleegiumi
ülesanded on juba kehtivas redaktsioonis sätestatud, siis täiendatakse käesolevat sätet ainult osas, milles
IFD loob erinõuded. Punktiga 7 nähakse ette teabenõuete koordineerimise ülesanne, kui see on vajalik
konsolideeritud alusel tehtava järelevalve hõlbustamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 2019/2033 artikliga 7, mis sätestab usaldatavusnõuete konsolideerimise. Lõike 8
kohaselt peab kolleegium koordineerima teabenõudeid juhtudel, kui mitmel ühe konsolideerimisgrupi
moodustavate investeerimisühingute pädeval asutusel on vaja nõuda kas kliiriva liikme
päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt või nõuetele vastava keskse vastaspoole pädevalt asutuselt teavet
tagatise mudeli ja parameetrite kohta, mida kasutatakse asjaomaste investeerimisühingute tagatisnõuete
43
arvutamiseks. Lõikega 9 tagatakse teabe vahetamine kõigi pädevate asutuste ja Euroopa
Pangandusjärelevalve Asutuse vahel vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 21 ning kõigi
pädevate asutuste ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse vahel vastavalt määruse (EL) nr
1095/2010 artiklile 21.
Paragrahvi 475 täiendamine lõikega 31 ja 32. Uus lõige 31 põhineb IFD artikli 49 lõikel 1, mis näeb
ette näitliku loetelu teabest, mida konsolideerimisgrupi järelevalve tegija ja pädevad asutused peaksid
üksteisele esitama. Punkti 1 kohaselt tuleb jagada teavet, mis puudutab investeerimisühingute
konsolideerimisgrupi juriidilist ja juhtimisstruktuuri, sealhulgas organisatsioonilist struktuuri, mis
hõlmab kõiki reguleeritud ja reguleerimata üksusi, reguleerimata tütarettevõtjaid ja emaettevõtjaid ning
investeerimisühingute konsolideerimisgrupi reguleeritud üksuste pädevaid asutusi. Punkti 2 kohaselt
tuleb esitada teave, mis puudutab investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvatelt
investeerimisühingutelt teabe kogumise ja selle kontrollimise menetlust. Punkt 3 näeb ette, et esitada
tuleb esitada teave selliste negatiivsete arengusuundade kohta investeerimisühingute
konsolideerimisgruppi kuuluvates investeerimisühingutes või muudes ettevõtjates, mis võiksid neid
investeerimisühinguid tõsiselt mõjutada. Lisaks tuleb punkti 4 alusel esitada info oluliste karistuste ja
erakorraliste meetmete kohta, mida Finantsinspektsioon käesoleva seaduse ja väärtpaberituruseaduse
alusel rakendab. Punti 5 kohaselt tuleb esitada teave VPTS § 235 punkti 9 kohaselt kehtestatud
täiendavate omavahendite nõuete kehtestamise kohta.
Uus lõige 32 põhineb IFD artikli 48 lõikel 2. Sätte kohaselt võib Finantsinspektsioon määruse (EL) nr
1093/2010 artikli 19 lõike 1 kohaselt pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole, kui
käesoleva § 475 lõikes 31 nimetatud teavet ei ole esitatud viivitamata või kui koostöötaotlus on tagasi
lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud. Ka Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus
võib kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ja omal algatusel aidata
pädevatel asutustel arendada järjepidevat koostöötava.
Paragrahvi 475 lõike 6 punkti 1 muutmine. Muudatuse aluseks on IFD artikli 48 lõige 6 teine lause,
mis sätestab, et konsolideerimisgrupi järelevalve tegija teavitab enne koosolekute korraldamist kõiki
järelevalvekolleegiumi liikmeid täielikult peamistest arutatavatest küsimustest ja kaalutavast tegevusest.
Paragrahvi 53 lõike 3 täiendamine. Kehtiv § 53 sätestab Finantsinspektsiooni tegevuse avalikustamise
nõuded. Lõike 3 punkti 3 muudetakse, hõlmates IFD artikli 57 lõike 1 punktis c osutatud
üldkriteeriumid ja meetodid, mida Finantsinspektsioon IFD artiklis 36 osutatud järelevalvealasel
läbivaatamisel ja hindamisel kasutab. Lõike 3 punkti 6 muudatus tehakse vastavalt IFD artikli 57 lõike
1 punktile d. Kehtivas redaktsioonis näeb § 53 lõike 3 punkt 6 ette, et Finantsinspektsioon peab
avalikustama oma kodulehel statistilised koondandmed vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL)
nr 2015/35 artiklile 316. IFD artikli 57 lõike 1 punkt d aga sätestab, et pädevad asutused peavad
avaldama kogu teabe IFD ja määruse (EL) 2019/2033 rakendamise peamisi aspekte käsitlevad
statistilised koondandmed, sealhulgas IFD artikli 39 lõike 2 punkti a kohaselt võetud
järelevalvemeetmete ning IFD artikli 18 kohaselt määratud halduskaristuste arv ja laad. Sättes tehakse
üldine viide määrusele 2019/2033 ja VPTS-le. Eelkõige peab Finantsinspektsioon avaldama teabe VPTS
§ 23611 kohaselt võetud järelevalvemeetmete kohta ning VPTS alusel määratud halduskaristuste arvu ja
laadi. Lisaks kohustatakse Finantsinspektsiooni avalikustama oma veebilehel krediidiasutuste
usaldatavusnõudeid puudutavad statistilised koondandmeid (muudatusega võetakse üle CRD artikli 143
lõike 1 punkt d).
Paragrahvi 54 lõike 4 punkti 3 muutmine. Sätte muutmise aluseks on IFD artikli 15 lõige 5. Paragrahvi
kehtiv redaktsioon lubab avaldada konfidentsiaalset teavet ja finantsjärelevalve tulemusi Euroopa
järelevalveasutusele, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, Euroopa Keskpankade Süsteemi
kuuluva keskpangale, Euroopa Keskpangale, maksesüsteemide üle järelevalvet teostava asutusele ja
Eesti Panga töötajale ning Rahandusministeeriumi ametnikule. Hetkel puudub selge alus avaldada
44
vajadusel teavet Euroopa Komisjonile. IFD artikli 15 lõikest 5 tuleneb aga selline kohustus siis kui teave
on vajalik Euroopa Komisjoni volituste kasutamiseks. Piirangud teabe edastamisele on juba kehtestatud
§ 54 lõikega 41, mida tuleb lugeda koosmõjus § 54 lõike 4 punktiga 3.
3.3. Muudatused finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses
Paragrahvi 2 lõike 1 punkti 2 muutmine. Kehtiv § 2 määratleb FELSi kohaldamisala. Muudatusega
võetakse üle BRRD artikkel 2 lõike 1 punkt 3. Kehtiva FELSiga on kaetud kõik investeerimisühingud,
mis on olnud Eesti siseriiklik otsus. BRRD skoobi alla lähevad aga ainult need investeerimisühingud,
mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 22 määratletud,
mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/ 2034 artikli 9 lõikes 1
sätestatud algkapitali nõuet. Selleks, et proportsionaalsust juurde tekitada võetakse üle BRRD sätestatud
skoop investeerimisühingutele kriisilahendusraamistiku kohaldamisel. Lõige 2 muudetakse viidates
Eestis asutatud investeerimisühingutele, mille suhtes kohaldatakse väärtpaberituru seaduse § 93 lõike 1
punktis 1 sätestatud algkapitalinõuet, tema Eestis asutatud finantseerimisasutusest tütarettevõtjale ja
kolmandas riigis asutatud filiaalile.
Paragrahvi 17 täiendamine lõikega 23 ja 92. Kehtivas § 17 on toodud omavahendite ja kõlblike
kohustuste minimaalse taseme nõude määramise ja arvutamise alusel. Muudatusega võetakse üle BRRD
artikkel 45 lõike 3 täiendused. FELS omavahendite osa on seni olnud nii krediidiasutustele kui ka
investeerimisühingutele sarnane, kuna ka investeerimisühingud pidi täitma krediidiasutustega sarnast
usaldatavusnormatiivi. Uues lõikes 23 olevate täiendustega täpsustatakse, millistele
investeerimisühingutele kohalduvaid omavahendite nõudeid tuleks tulevikus arvestada omavahendite
ja kõlblike kohustuste minimaalse taseme nõude määramisel ja arvutamisel. Käesolevas seaduses
sisalduvad koguomavahendite suhtarvu nõudega seonduvad viited Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktile c tuleb käsitleda viitena Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artikli 11 lõikele 1 ning käesolevas seaduses sisalduvad
koguriskipositsiooniga seonduvad viited Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013
artikli 92 lõikele 3 on viited Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artikli 11 lõike
1 alusel kohaldatavale nõudele, mis on korrutatud 12,5- ga. Uue lõikega 92 täpsustatakse, milliseid
täiendavate omavahendite nõudeid tuleks arvestada. Kõik krediidiasutustega seonduvalt tehtud viited
krediidiasutuste seaduse §-le 1042 tuleks investeerimisühingute puhul käsitleda viidetena
väärtpaberituru seaduse § 235 lõike 1 punktile 9.
3.4. Muudatused investeerimisfondide seaduses
Paragrahvi 335 muutmine. Muudatuse aluseks on IFD artiklid 60 ja 61. IFD artikliga 60 muudetakse
direktiivi 2009/65/EÜ artikli 7 lõike 1 punkti a alapunkti iii, mille kohaselt ei tohi fondivalitseja
omavahendid ühelgi juhul olla väiksemad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033
artiklis 13 sätestatud summast. IFS § 334 lõike 3 punktis 3 nimetatud püsivatel üldkuludel põhinev
omavahendite nõue arvutatakse seaduse kehtiva redaktsiooni kohaselt vastavalt komisjoni delegeeritud
määruse (EL) nr 241/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr
575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse krediidiasutuste ja
investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid omavahendite nõudeid (ELT L 74, 14.03.2014, lk 8–26),
artiklitele 34b–34d. Tulenevalt IFD-st tulenevatest muudatustest asendatakse viidatud delegeeritud
määrus viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/2033 artiklile 13.
3.5. Muudatused kindlustustegevuse seaduses
Seaduse täiendamine paragrahvi 87 lõikega 9. Antud muudatus tehakse eesmärgiga viia KindlTS
kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2033 ja määrus
45
(EL) 575/2013 sätestavad, et kindlustusvaldusettevõtjat ega segakindlustusvaldusettevõtjat ei käsitleta
finantseerimisasutusena (erinevalt teistest varahaldusettevõtjatest). Uue § 87 lõikega 9 lisatakse vastav
täpsustus KindlTS-i.
3.6. Muudatused krediidiasutuste seaduses
Seaduse täiendamine §-ga 138. Uue paragrahviga nähakse ette erinõuded investeerimisühinguna
tegutsenud krediidiasutustele tegevusloa andmiseks. Nende sätetega võetakse üle CRDsse lisatud
artikkel 8a. Lõikega 1 nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4
lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud ettevõtjale, kellel on tegevusluba Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive
2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 349–496) II jaotise kohaselt saanud tegevusloa
taotluse esitamise kohustus kooskõlas KAS § 131 hiljemalt päeval juhul kui on täidetud teatud
tingimused. Selleks peab vähemalt investeerimisühingu koguvara keskmine maht kuus, arvutatuna 12
järjestikuse kuu jooksul, on 30 miljardit eurot või rohkem või koguvara keskmine maht kuus, arvutatuna
12 järjestikuse kuu jooksul, on alla 30 miljardi euro ning ettevõtja kuulub konsolideerimisgruppi, mille
puhul kõigi selliste sinna kuuluvate ettevõtjate, kes tegelevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega ja kellest iga üksiku ettevõtja vara
koguväärtus on alla 30 miljardi euro, konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem,
mõlemad arvutatuna 12 järjestikuse kuu keskmisena. Lõige 2 täpsustab olukorda tegutsevatele
investeerimisühingutele, andes neile võimaluse oma tegevusega edasi tegeleda kuni krediidiasutuse
tegevusloa saamiseni. Lõige 3 näeb Finantsinspektsioonile ette kohustused teatud tingimustel teavitada
nii ettevõtjat (investeerimisühingut) kui ka pädevaid järelevalveasutusi. Kui Finantsinspektsioon
otsustab pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 95a kohase teabe saamist,
et ettevõtjal on vajalik taotleda krediidiasutuse tegevusluba vastavalt käesoleva seaduse § 131, teavitab
ta ettevõtjat ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 26
määratletud pädevat asutust ning võtab tegevusloa andmise menetluse teavitamiskuupäevast alates üle.
Lõikega 4 kohustatakse Finantsinspektsiooni arvestama võimalusel juba neile esitatud järelevalvelist
informatsiooni, mis on saadud kehtivate tegevuslubadega seotult.
Paragrahvi 17 lõike 1 täiendamine punktiga 17. Kehtiv § 17 sätestab alused krediidiasutuse
tegevusloa ja tunnuskoodi kehtetuks tunnistamisele. Muudatusega võetakse üle CRD artikkel 18 punkt
(aa). Uue punktiga antakse Finantsinspektsiooni alus tunnistada krediidiasutuse tegevusluba kehtetuks
kui krediidiasutus kasutab tegevusluba ainult määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1
alapunktis b nimetatud tegevuseks ja tema koguvara keskmine maht on viiel järjestikusel aastal väiksem
kui nimetatud artiklis sätestatud.
Paragrahv 207 lõike 4 täpsustamine. Kehtiv § 207 sätestab nõuded kolmanda riigi
konsolideerimisgrupi krediidiasutuse tegevuse alused. Lõikega 4 kehtestatakse kolmanda riigi
konsolideerimisgrupi Euroopa Liidus asuvate varade koguväärtus arvutuse alused. Muudatusega
täpsustatakse lõikes 4 sätestatud arvutuste aluseid nähes ette, et seal olev mõiste „finantsinstitutsioon“
hõlmab ka investeerimisühinguid.
Paragrahvi 821 lõike 5 täiendamine teise lausega. Kehtivas §-s 821 on sätestatud nõuded
likviidsusriski juhtimisele. Lõikes 5 on sätestatud krediidiasutuse kohustus arvestada õiguslikke,
järelevalve ja ärilisi piiranguid, mis kehtivad tema äriüksustele likviidsuse tagamiseks täiendava kapitali
andmisel ja tagatisega koormamata varade potentsiaalsetele ülekannetele nii Euroopa
Majanduspiirkonnas kui ka sellest väljaspool. Uue lausega võetakse üle CRD artikkel 86 lõige 11. uue
nõudena täpsustatakse, et kui see on vajalik tuleb tagatist hoida teise lepinguriigi või kolmanda riigi
territooriumil, kelle valuutas nõuded on.
46
3.7. Muudatused Tagatisfondi seaduses
Paragrahvi 25 muutmine. Kehtiva seaduse §-ga 25 on reguleeritud hoiuste tagamise ja hüvitamise
ulatus. Lõike 21 muudatused tulenevad hoiuste tagamise direktiivi (2014/49/EL) artikkel 6 lõike 2
punktides b ja c nimetatud täiendavate hoiuste tagamise aluste üle võtmisest. Varasemalt oli Eesti
tõlgendanud neid sätteid liikmesriigi valikuvõimalusena. Direktiivi nimetatud punktid näevad ette
liikmesriikide kohustuse tagada hoiused suuremas ulatuses kui 100 000 eurot vähemalt kolm kuud kuid
mitte kauem kui 12 kuud pärast summa krediteerimist või hetkest, mil selliseid hoiuseid oli võimalik
seaduslikult üle kanda. Kui hoiused teenivad riigisiseses õiguses sätestatud sotsiaalseid eesmärke ning
on seotud hoiustaja teatavate elusündmustega, nagu abiellumine, lahutus, vanaduspensionile jäämine,
vallandamine, koondamine, invaliidistumine või surm või täidavad riigisiseses õiguses sätestatud
eesmärke ja tulenevad kindlustushüvitiste või kuriteoga tekitatud tervisekahjustuste või väära
süüdimõistmise eest määratud hüvitiste väljamaksmisest. Sellest tulenevalt on liikmesriigil valik
otsustada selliste hoiuste täiendava tagatuse ulatus, ehk siis kui suures summas on need hoiused
täiendavalt kaetud. Direktiiviga on antud võimalus liikmesriigil valida, kas täiendavat
tagatust kohaldatakse minimaalselt 3 kuu või maksimaalselt 12 kuu jooksul peale nimetatud sätetes
nimetatud rahaliste vahendite krediteerimist kontole. Eelnõus on pakutud sarnane kaetuse ja tagamise
periood ehk kuus kuud, mida kohaldatakse juba kehtiva seaduse alusel füüsilise isiku elamukinnisvara
võõrandamise tehingust laekunud raha täiendava tagamise korra. Ühtlasi tõstetakse eelnõuga täiendava
hoiuse tagamise piirmäära seniselt 70 000 eurolt 100 000 eurole. Senine kehtinud täiendava
eluasemelaenudest tingitud laekumise tagamise 70 000 euro ulatuses oli põhjendatud keskmise korteri
tehingu hinnaga. Maa-ameti kinnisvaraturu ja hinnaindeksite analüüsist selgub, et näiteks 2020 a IV
kvartalis tehti kokku 7407 korteriostu-müügitehingut 579 miljoni euro väärtuses, sealhulgas
eluruumidega 6638. Enim on turuaktiivsus kasvanud esmamüükidega ehk uute korteritega, järelturu
korteritega tehtud tehingute arvu kasv on väiksem. Eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus oli IV
kvartalis 579 miljonit eurot, mis teeb keskmiseks tehinguväärtuseks 87 225 eurot. Suurlinnades ning
osades kõrgema hinnaklassiga piirkondades aga siiski oluliselt kõrgem. Kui arvestada võimalikke
sotsiaalsete sündmustega seotud laekumisi, on eelnõu kirjutajate arvates mõistlik täiendava hoiuste
tagamise piirmäära tõsta 100 000 euroni. Seega inimesel, kelle hoius hüvitamisjuhtumi hetkel on kõrgem
kui 100 000 eurot ja tal oleks sotsiaalsete sündmuste või muudest käesolevas lõikes sätestatud alustest
tingitud laekumisi, oleksid needki täiendavalt 100 000 euro ulatuses kaetud (100 000+100 000 =200 000
euro ulatuses).
Paragrahvi 38 täiendamine. Kehtiv § 38 sätestab hoiuse hüvitise määramise korra. Uue lõikega 12
sätestatakse selgesõnaliselt hoiustaja kohustus, esitada haldurile asjakohased dokumendid, mis
tõendavad, et hoiustaja kontot on krediteeritud viimase kuue kuu jooksul seoses hoiustajale kuulunud
elamukinnisvara võõrandamisega, või seoses abiellumise, abielu lahutamise, töö- või ametilepingu
ennetähtaegse lõpetamisega tööandja algatusel või koondamisega, vanaduspensionile jäämise või
invaliidistumisega või lähedase inimese surma või kindlustushüvitise, ohvriabi seaduse või
riigivastutuse seaduse alusel õiguse mõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks määratud hüvitise
või kriminaal- või väärteomenetluses kannatanule määratud hüvitiseks määratud summadega.
Eelnimetud asjaolusid tõendavad dokumendid tuleb haldurile esitada mõistliku aja jooksul alates
hoiuste peatamise päevast. Määratlemata õigusmõistet „mõistlik aeg“ kasutatakse õigusaktides sageli,
et tagada normi piisav paindlikkus eluliste situatsioonide lahendamisel. Mõiste „mõistlik aeg“
sisustamisel tuleb vaadelda elulisi asjaolusid igas konkreetses asjas eraldi, selle eripärasid ja hoiustaja
jaoks kaalul olevaid hüvesid. Tagatisfondile esitatavate nõuete üldine tähtaeg on kolm aastat.
Paragrahvi 40 lõike 1 muutmine. Kehtiv § 40 reguleerib hoiuste hüvitiste väljamaksmist. Lõikega 1
saab hüvitise välja maksta ülekandega hoiustaja teatatud pangakontole või nõukogu otsusega määratud
ühe või mitme Eesti või välisriigi krediidiasutuse kaudu. Muudatus ei muuda otseselt sisu, kuid selle
47
eesmärk on lisada õiguskindlust hüvitise väljamaksmisel, et muuta hüvitisprotsess sujuvamaks. Uus
lõike 1 tekst toonitab võimalust hüvitist maksta agentpanga vahendusel.
Paragrahvi 59 lõike 1 muutmine. Kehtiv § 59 reguleerib investeeringute hüvitise väljamaksmist.
Lõikega 1 saab hüvitis välja maksta rahas ülekandega investori teatatud pangakontole, kusjuures
maksmine toimub Tagatisfondi nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti krediidiasutuse kaudu.
Muudatuse eesmärk on laiendada võimalusi hüvitise väljamaksmiseks ning hüvitisprotsessi sujuvamaks
toimimiseks. Uue lõike 1 tekst võimaldaks hüvitist maksta agentpanga vahendusel ning ei oleks seega
sõltuvuses ainult investoripoolsest teavitusest.
4. Terminoloogia
Muudatustega lisatakse Eesti õigusesse uusi termineid, milleks on:
väike ja mitteseotud investeerimisühing – inglise keeles “small and non-interconnected investment
firm”. Väikese ja mitteseotud investeerimisühingu mõiste on avatud määruse (EL) 2019/2033 artikli
12 lõikes 1.
konsolideerimisgrupi kapitalitest – inglise keeles “the group capital test”. Konsolideerimisgrupi
kapitalitesti mõiste on avatud määruse (EL) 2019/2033 artiklis 8.
nüüdispuhasväärtus – inglise keeles „net present value“ ( NPV) tähistab näitajat, mis võrdub tulevaste
rahavoogude käesoleva hetke väärtuse ja investeeringu väärtuse vahega.
kliiriv liige - ettevõtja, kes osaleb keskses vastaspooles ja vastutab sellest osalusest tulenevate
finantskohustuste täitmise eest.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas järgmiste EL aktidega ja nende muutmise aktidega:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2034, 27. november 2019, mis käsitleb
investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive
2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/87/EÜ, 16. detsember 2002, milles käsitletakse
finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute
täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ,
92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive
98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009, vabalt võõrandatavatesse
väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja
haldusnormide kooskõlastamise kohta;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL, 8. juuni 2011, alternatiivsete
investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ
ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste
tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete
täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks
direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, 15. mai 2014, millega luuakse krediidiasutuste
ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning
muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive
2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja
2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012;
48
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude
kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/338, millega muudetakse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses teabele esitatavate nõuete, tootejuhtimise ja
positsioonipiirangutega ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/878 seoses nende kohaldamisega
investeerimisühingute suhtes, et aidata kaasa COVID-19 kriisist taastumisele.
Eelnõus esitatud sätete vastavust EL normidele väljendavad seletuskirja Lisas nr 1 esitatud tabelid.
6. Eelnõu mõjud
6.1. Sihtrühm ja keskkonna kirjeldus
Eelnõu sihtrühm on eelkõige investeerimisühingud, Finantsinspektsioon, kaudsemalt
investeerimisühingute kliendid (eraisikud ja ettevõtjad) ja investorid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi (EL) 2021/338 alusel üle võetud muudatused puudutavad samas kõiki finantsteenuseid
osutavaid ettevõtteid, leevendades teatud informatsiooni avaldamise nõudeid.
Sihtrühma suurus. Investeerimisühingutest kuulus 2020. aasta lõpu seisuga Finantsinspektsiooni
järelevalve alla viis järelevalve subjekti: Admiral Markets AS, Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid,
Aktsiaselts KAWE KAPITAL, Aktsiaselts KIT Finance Europe, AS Redgate Capital. Sel aastal on
Finantsinspektsioonilt investeerimisühingu tegevusloa saanud Funderbeam Markets AS ja Grünfin AS.
Eestis ei tegutse ühtegi välisriigi investeerimisühingu filiaali. Suurem osa nimetatud
investeerimisühingutest langeks tõenäoliselt „klass 2“ kategooriasse (vt täpsemalt investeerimisühingute
kategoriseerimise tingimusi käesoleva seletuskirja punktis 2.2). Üks investeerimisühing võiks langeda
„klassi 3“, kuid see nõuab täpsemat hindamist, kas kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
2019/2033 artiklis 12 antud tingimused (nn K-tegurid) on täidetud, muu hulgas näiteks, kas valitsetava
vara väärus jääb alla 1,2 miljardi, kas investeerimisühingul on õigus hoida või hallata klientide raha või
vara, kas investeerimisühing teeb tehinguid oma arvel või nimel, kas netopositsioonirisk ja tehingu
vastaspoole makseviivituse risk on 0, kas investeerimisühingu bilansimaht ja bilansiväline maht on alla
100 miljoni euro ja aastane kogubrutotulu väiksem kui 30 miljonit eurot.
Klientide all võib käsitleda kõiki investeerimisühingute kliente, nii neid, kes on juba sõlminud teenuse
kasutamise leppe kui neid, kes plaanivad seda tulevikus teha. Investeerimisühingute sektor tegutseb
suuresti piiriüleselt ning sellest johtuvalt hoitakse suures mahus mitteresidentide vahendeid. Seetõttu
klientide arvu ei ole eelnõu autoritel andmete puudumisel võimalik täpsemalt määratleda, kuid
potentsiaalseid kliente on väga palju.
Eesti investorite arvu, keda võiks eelnõus olevad muudatused mõjutada eelnõu autorid väga täpselt
hinnata ei oska, kuna iga investori riskiisu on erinev ja/või nende investorite käitumine võib sõltuda
mitte ainult antud eelnõust, vaid ka keskkonna muutumisest, sh investorite endi võimalustest
investeerida. Hinnangud Eesti kapitalituru osas on võimalik leida inglise keelsest kapitalituru
diagnostika uuringust13. Niisamuti ei ole eelnõu autoritel andmete puudumisel võimalik hinnata
välisinvestorite arvu.
Ülevaade eelnõu kohaldamise keskkonnast. Taustaks on toodud lühike ülevaade Eesti keskkonnast,
millele eelnõu kohaldub. Eesti finantssektor on rahvusvahelises võrdluses suhteliselt väike. Eesti Panga
hinnangul tuleneb Eesti finantssektori suhteline väiksus nii turumajandusel põhineva finantssektori
13 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/diagnostic_report_on_the_estonian_capital_market.pdf
49
noorest east, Eesti sissetulekute ja säästude suhteliselt madalast tasemest ning era- ja valitsemissektori
teiste riikidega võrreldes suhteliselt väikesest võlakoormusest.
Finantsinspektsiooni hinnangul ning 2020. aasta lõpu seisuga teadaolevate näitajate põhjal jätkab
investeerimisühingute sektori varade maht suhteliselt kiiret kasvu tänu kasumlikkusele. Kui 2018. aasta
lõpus oli investeerimisühingute varade maht 60 miljonit eurot (vt joonis nr 3), siis 2020. aasta lõpus
ületas varade maht juba üle 100 miljoni euro piiri.
Joonis 3. Investeerimisühingute koguvarad ja klientide nimel ja arvel soetatud varad 2015-2020 a.14
Joonis 4. Investeerimisühingute turuosad Eestis varade mahu järgi 30.06.2021 seisuga15
Investeerimisühingud tegelevad peamiselt väärtpaberitehingute tegemisega nii enda kui ka kliendi
nimel, väärtpaberite hoidmise ja väärtpaberiportfellide valitsemisega, väärtpaberipakkumiste ja
väärtpaberiemissioonide korraldamise ja garanteerimisega ning investeerimisnõustamisega. Vastavalt
Eesti Panga 2021. aasta Finantssektori Struktuuri Ülevaatele16 on lisaks Eestis tegevusloa alusel
tegutsevatele investeerimisühingutele rohkem kui paar tuhat Euroopa Majanduspiirkonna riikides
registreeritud investeerimisühingut Finantsinspektsiooni teavitanud, et soovivad Eestis piiriüleseid
investeerimisteenuseid pakkuda. Hetkel nad tõenäoliselt Eestis väga aktiivselt oma teenuseid ei paku.
14 Eesti Panga Finantssektori Struktuuri ülevaade 2021. Kättesaadav: https://www.eestipank.ee/finantsstabiilsus/ulevaade-finantssektori-
struktuurist.
15 Allikas: https://www.fi.ee/et/publikatsioonid/investeerimisuhingute-sektori-ii-kvartali-2021-ulevaade
16 Kättesaadav: https://www.eestipank.ee/finantsstabiilsus/ulevaade-finantssektori-struktuurist
50
Hetkel Eestis tegutsevad investeerimisühingud finantseerivad ennast 80% ulatuses omakapitaliga.
Investeerimisühingute enda varade maht ehk bilansimaht oli 2021. a. II kvartali lõpus 103 miljonit eurot.
Enamuse varadest moodustasid lühiajalised hoiused ja likviidsed võlakirjad, mille osatähtsus varades oli
42%. Investeerimisühingute hallatavad klientide varad suurenesid teises kvartalis olid 507 miljon eurot.
Klientide varad on kasvanud peamiselt aktsiainstrumentide arvelt.
Finantsinspektsioon on võimalike riskide seoses märkinud, et investeerimisühingute kauplemistulu on
muutunud volatiilsemaks, sh on sagenenud kahjumid aktsiainstrumentidega kauplemiselt. Samas varade
seis püsib likviidne ja kapitalinõudeid täidetakse keskmiselt piisava varuga. Siiski märgitakse, et
investeerimisühingute üsna ulatuslik piiriülene tegevus teistes riikides ja tegevuse geograafiline
laienemine tekitab arvestatavaid õigusvastavuse riske ning nõuab kaasnevaid investeeringuid
sisekontrollisüsteemidesse.
6.2. Mõjude hindamine Euroopa Liidu õigusaktide menetlemisel
a) mõjude hindamine seoses direktiiviga 2019/2034
ELi investeerimisühingute direktiivi eesmärk, mida eelnõuga Eesti õigusesse üle võetakse on tagada
sarnasem regulatiivsete standardite kohaldamine ning ühtlustada investeerimisühingute
finantsjärelevalvelisi praktikaid. Euroopa komisjon viis läbi ulatusliku küsitluse (call for evidence)
õigusakti võimalikest mõjudest, mille tulemused on inglise keelsena saadavad nende veebilehelt:
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/. Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud muudatuste mõju
hinnati Euroopa komisjoni ettepanekute osas Eesti riigi seisukohtade kujundamisel. Vabariigi Valitsus
kinnitas 1. märtsi 2018. a istungil Eesti seisukohad investeerimisühingute usaldatavusnõuete muutmise
eelnõude kohta.17 Nimetatud seisukohtade, seletuskirja ja seal oleva mõjude hindamine käis
kooskõlastusringil arvamuse avaldamiseks nii Finantsinspektsiooni, Eesti Panga kui turuosaliste juures.
b) mõjude hindamine seoses direktiiviga 2021/338
Direktiiviga 2021/338 muudetakse MiFID 2 sätteid eesmärgiga aidata kaasa kiiremale COVID 19
põhjustatud kriisist taastumisele. Muudatustega leevendatakse muuhulgas kliendile esitatava teabe ning
aruandluse nõudeid, et aidata vähendada ettevõtete halduskoormust, kahandamata seejuures märgatavalt
investorite kaitset. Samuti on eesmärgiks leevendada kulusid ja tasusid, osutatud teenuseid, kliendi
plaanitava tootevahetuse analüüsi ning tehingute parimat täitmist puudutava teabe ja aruannete nõudeid
ning finantstoodete juhtimise nõudeid ning kaubatuletisinstrumentide positsioonipiirangute nõudeid,
mis võimaldaks Euroopa Liidu tärkavatel kaubatuletisinstrumentide turgudel kiiremini kasvada.
Kohandatakse nõudeid, mis tulenevad investorite kaitse põhimõtetest, kaotades eelkõige ära
ebavajalikud ja mitteefektiivsed raporteerimise nõuded. See omakorda peaks aitama ettevõtetel säästa
ressursse muudeks eesmärkideks ja aitama kaasa kiiremale taastumisele. Muudatuste mõju hinnati
Euroopa Komisjoni ettepanekute osas Eesti riigi seisukohtade kujundamisel. Vabariigi Valitsus kinnitas
24. septembril 2020. a istungil Eesti seisukohad MiFID 2 muudatuste osas, mille eesmärk on aidata
kaasa COVID 19 pandeemiast taastumisele.18
6.3. Mõju majandusele ja klientidele, sh eraisikutele ja ettevõtjatele
Eelnõuga Eesti õigusesse üle võetud ELi nõuete sõnastuste täpsustamisega suurendatakse õiguskindlust
ja arusaadavust. Muudatuste, mis tulenevad direktiivist 2019/2034 mõju majandusele on väike ja kaudne
17 https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/9b3f7041-a3c3-47a2-8d98-2cbfeb527f7c
18 https://m.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/dfd63f84-2f20-4ca2-958c-
06b031410f5c/Eesti%20seisukohad%20Euroopa%20Komisjonikapitaliturgude%20liidu%20taastepaketi%20kohta%20-
%20COM(2020)%20280,%20COM(2020)%20281,%20COM(2020)%20282,%20COM(2020)%20283,%20COM(2020)%20337
51
ning olulisem mõju lühiajaline peale uute nõuete kehtima hakkamist. Usaldusväärsuse ja õiguskindluse
suurenemisel finantssektoris peaks eelnõu autorite hinnangul olema positiivne mõju ka majandusele
tervikuna. Muudatustega ei kaasne negatiivseid suundi majandusele. Ühtsed rahvusvahelised EL
eripäradega proportsionaalsed nõuded investeerimisühingutele mõjutavad finantsturge ja majandust
pigem tervikuna soodsalt. Majanduskeskkonnale üldiselt on aga eelnõu autorite hinnangul mõju
praktiliselt siiski väike. Küll aga pankade usaldusväärsuse ja kriisikõlblikkuse kasv vähendab ohtu, et
pankade päästmiseks ehk n-ö kriisilahendamiseks on vaja kasutada maksumaksjate raha.
Direktiivi 2019/2034 muudatuste ülevõtmisega Eesti õigusesse leevendatakse kõige väiksemate ja
mitteseotud investeerimisühingute nõudeid. Nendel muudatustel on soodne mõju alustavatele
investeerimisühingutele, kes ei pea järgima regulatiivseid nõudeid samas ulatuses kui suured ettevõtted
(varasemalt kohaldati kõikidele investeerimisühingutele sarnaseid nõudeid kui pankadele). See loob
võimalusi innovatsiooni suurendamiseks ja uute investeerimisühingute Eesti turule sisenemiseks.
Eelnõu autorite hinnangul üldine mõju positiivne. Sätestatud nõuetega kasvab õigusselgus ja
finantssektori usaldusväärsus. Rahvusvaheliste standardite üle võtmine tõstab finantsettevõtjate
konkurentsivõimet.
Eelnõu autorite hinnangul võivad uute nõuete rakendumisega kaasneda regulatiivne kulu, eelkõige IT
tehniliste lahenduste loomise ja süsteemide kooskõlla viimise tõttu. Arvulisi hinnanguid ettevõtjate
sisemiste protseduurireeglite ümberkujundamise ja infotehnoloogiliste arendustööde kohta ei ole
võimalik anda. Üksikasjalik informatsioon annab kindlasti parema ettekujutuse õiguse rakendamisega
kaasnevast mõjust, kuid turuosalised on õiguse rakendamisega seotud tegevuste mõjude hindamisel
piirdunud pigem tegevuste kaardistamisega ja hinnanud kaasnevaid mõjusid üldiselt (ettevõtjate
konkreetsete arvuliste väärtuste andmisega kaasneks neil omakorda märkimisväärne aja- ja ressursikulu
ega annaks ilmselt teistsugust tulemit, kui praegune üldine hinnang). Kuluefektiivsuse saavutamine
pankade poolt on üks ärisaladuse alla kuuluvaid asju, mida ei olda avalikustama. Tegemist ei ole
märkimisväärse mõjuga ühegi nimetatud mõju puhul võrreldes saadava hüvega. Kui investeerimisühing
on juba asutatud, on seadustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmisega kaasneva mõju avaldumine
pidev.
Eelnõu tulemusel suureneb usaldusväärsus finantssektori suhtes, kuna õiguskindlus suureneb ning
Finantsjärelevalve muutub usaldusväärsemaks klientide silmis. Ebasoovitava mõjuna võib juhtuda, et
investeerimisühingud, kelle nõuded karmistuvad, võivad oma ajutiselt kasvanud kulusid katta teenuse
hinna tõstmisega. Pikemas perspektiivis peaksid aga nõuded investeerimisühingutele muutuma
proportsionaalsemaks ja asjakohasemaks võrreldes kehtiva õigusega, seetõttu tulevikus võiksid
teenustasud klientidele pigem väheneda. Ühtlasi võib mõju tuleneda sellest, et seaduse jõustamisel võib
tekkida muudatusi investeerimisühingute üld-, toote- või lepingutingimustes, mis mõjutavad kliente.
Tegemist ei ole olulise mõjuga ühegi nimetatud mõju puhul ning tõenäoliselt avaldub mõju pigem nõuete
jõustumise järgselt suhteliselt lühiajaliselt. Eelnõu ei mõjuta reaalsektori ettevõtjate halduskoormust.
Halduskoormus kodanikele võib, kuid ei pruugi tõusta, kuid see oleneb sellest, kas näiteks pangad
võivad oma kasvanud kulusid katta teenuse hinna tõstmisega klientidele.
Mis puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2021/338 muudatuste Eesti õigusesse
ülevõtmist, siis aitab ettevõtjate administratiivse koormuse vähendamine soodustada investeerimist
reaalmajandusse ja vähesel määral võimaldab ka äriühingutel vabastada ressursse COVID-19 kriisi
tagajärgedega tegelemiseks. MiFID 2 ei võimaldanud täielikult saavutada eesmärki võtta meetmeid nii,
et arvestataks piisavalt iga investorite kategooria eripäraga (st jaeklientide, kutseliste klientide ja
võrdsete vastaspooltega). Praktika on näidanud, et mõni neist nõuetest ei ole alati investorite kaitset
suurendanud vaid hoopis takistanud investeerimisotsuste sujuvat täitmist. Seetõttu leevendatakses teatud
nõudeid, et lihtsustada investeerimisteenuste osutamist ja investeerimist. Kuna nõudeid leevendatakse
ainult selliste informatsiooni avaldamise nõuete osas, mida siiani investorid ei kasutanud või ainult
52
kutselistele investorite puhul (juhul kui nad saavad informatsiooni mujalt), siis ei hinda käesoleva eelnõu
koostajad mõjusid investoritele oluliseks. Seega direktiivi 2021/338 ülevõtmisel Eesti õigusesse
puuduvad muud negatiivsed suundumised (mh riskid, mis puudutavad investorite kaitse põhimõtteid)
kuna muudatused on tehtud ainult sellistes nõuetes ja sellises ulatuses, kus suudetakse tagada investorite
täielik informeeritus ja jaeinvestorite kaitse põhimõtete tagamine.
Järgmises tabelis on täpsemalt selgitatud käesoleva eelnõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2021/338 ülevõtmisel tehtud muudatuste mõjusid nii ettevõtjatele kui investoritele (mh kuidas
potentsiaalseid riske on maandatud).
Muudatus Muudatuse sisu Mõju ettevõtjatele Mõju investoritele
Teabe paberil Hetkel on vaikevalikuks see, Muudatus vähendab Investorid saavad endiselt valida
esitamise kui et investoritele saadetakse ettevõtjate kulutusi ja teabe esitamist paberil juhul kui nad
vaikevaliku teave paberil. Eelnõu kiirendab investeerimise seda eelistavad. Samuti peab
kaotamine muudatuste kohaselt protsessi. ettevõtja neid sellisest võimalusest
esitatakse dokumendid alati teavitama. Seega ei too muudatus
elektroonilises vormis kui kaasa olulist muutust jaeinvestoritele
jaeklient pole avaldanud kuna nad saavad endiselt valida teabe
soovi saada teave paberil. saamise sellises vormis nagu nad
soovivad.
Kulude ja tasude Eelnõuga kehtestatakse erand Muudatus vähendab Kuna kutselised kliendid ja võrdsed
avalikustamise kulude ja tasude ettevõtjate koormust kulude vastaspooled üldiselt seda teavet ei
erand avalikustamisele juhul kui ja tasude teabe esitamisel kasuta, siis ei too
tegemist on kutseliste kutselistele klientidele ja avalikustamisnõude tühistamine
klientide või võrdsetele võrdsetele vastaspooltele. neile kaasa suuri muudatusi. Veelgi
vastaspooltega (v.a. enam, kliendid saavad teavet
investeerimisnõustamise ja Ka sidevahendi abil muudest allikatest enam
portfelli valitsemise teenuste sõlmitud tehingu puhul on individualiseeritult (ehk teavet mida
puhul). ettevõtja kohustatud nad täpselt vajavad).
jaeinvestorile esitama sama
Kui finantsinstrumendi teabe, mis varem (olugi, et Muudatused, mis võimaldavad teabe
ostmise või müümise muudatuse kohaselt võib esitamist viivitamata pärast tehingut
kokkulepe sõlmitakse seda teha pärast tehingu juhul kui finantsinstrumendi ostmise
sidevahendi abil, mis ei sooritamist) ei vähene selle või müümine toimub sidevahendi
võimalda eelnevalt anda muudatusega seoses abil vähendavad investorite jaoks
teavet kulude ja tasude kohta, ettevõtja jaoks seda riski, et selle aja jooksul kui
võib investeerimisühing administratiivsed teavet esitatakse muutuks
teatud juhtudel esitada kulude kohustused. finantsinstrumendi hind nende jaoks
ja tasude teabe elektroonilisel ebasoodsamaks.
andmekandjal viivitamata
pärast tehingu sõlmimist.
Aruandlusnõuete Võrdsete vastaspoolte ja See muudatus leevendab Tehingujärgsed aruanded sisaldavad
leevendamine kutseliste investorite suhtes ei ettevõtjate mh kahjumit kajastavaid aruandeid,
kohaldata enam ex post avalikustamiskohustusi ja mida ei peeta investoritele
aruandlusnõudeid (nendele võimaldab keskenduda kasulikuks. Veelgi enam, need
osutatud teenuste kohta). sellise informatsiooni võivad olla mõnele kliendile
pakkumisele, mis on segadust tekitavad, sest näitavad vaid
Kutselised kliendid saavad võrdsetele vastaspooltele ja lühiajalist vaadet ja võivad teatud
siiski valida, et neile kutselistele klientidele juhtudel soodustada n-ö
aruandlusnõudeid relevantsem. karjakäitumist.
kohaldataks. Võrdsed vastaspooled ja kutselised
kliendid saavad endale relevantse
informatsiooni muudest allikatest,
seega ei kujuta see muudatus ette
olulist mõju nende informeeritusele.
53
Parimal viisil Hetkel kehtivad MiFID 2-st Parima täitmise aruannete Parima täitmise aruandeid (nii nagu
täitmise aruannete tulenevad nõuded, mille peatamine vähendab need on praegusel kujul) loevad
peatamine kohaselt peab kauplemiskoht ettevõtjate administratiivset investorid harva. Seda tõendab
(ajutine – peatatud esitama parima täitmise koormust (mh kulusid) ja eelkõige väga madal allalaadimiste
kaheks aastaks ehk aruandeid, mis peavad olema nad saavad vastavaid arv veebisaitidel. Investorid saavad
kuni 28. veebruarini tasuta ja allalaetavad ressursse kasumlikumalt üldjuhul info teistest allikatest ja
2023)19. masinloetavas vormis (nagu kasutada. seega ei ole parima täitmise
on määratletud Euroopa aruannete peatamisel olulist mõju
Komisjoni delegeeritud investorite informeeritusele.
määruses (EL) 2017/575 ehk
RTS 2720).
Käesoleva eelnõuga
peatatakse ajutiselt parima
täitmise aruanded, kuni
põhjalik analüüs aruannete
võimaliku lihtsustamise
kohta on läbi viidud.
Tulude-kulude Juhul kui tegemist on Sobivuse hindamise raames Muudatus puudutab vaid kutselisi
analüüsi esitamise kutseliste klientidega, peavad ettevõtjad hankima kliente. Kuna nad saavad sama
nõude kaotatakse käesoleva teavet kliendi kohta, et informatsiooni muudest allikatest,
leevendamine eelnõuga ära nõue esitada koostada kulude-tulude siis ei ole mõju oluline. Lisaks saavad
(kutseliste klientide kulude-tulude aruanne. analüüs juhul kui nad kutselised kliendid nõuda siiski
puhul) Kutselise kliendi nõudel tuleb vahetavad väärtpabereid endale vastavate aruannete esitamist.
selliseid aruandeid siiski kestva ärisuhte raames.
esitada. Kutseliste klientide puhul See muudatus võimaldab samuti
on selline nõue hetkel kutselistel klientidel vahetada oma
ettevõtjale liialt koormav. investeerimisstrateegiaid ilma
Kuna käesoleva eelnõuga viivitusteta.
kaotatakse ära vastav
„vaikimisi“ nõue
kutselistele investoritele,
siis väheneb ettevõtjate
administratiivne koormus
ja nad saavad vabanenud
ressursse suunata muudeks
tegevusteks.
Tabel nr 3. Muudatuste mõjud ettevõtetele ja investoritele
6.4. Muud mõjud
Eelnõu rakendamine ei too endaga kaasa muudatusi fiskaalpoliitikas. Eelnõu ei mõjuta otseselt elu- ja
looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või regionaalset arengut.
Eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavat koormust riigieelarvele. Seaduse rakendamine ei ole seotud
kohaliku omavalitsustega ning seega otsene mõju neile puudub. Eelnõu mõju riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse korraldusele on väike või olematu. Töökoormus, eelnõu autorite hinnangul jääb avalikule
sektorile samaks. Üldine usaldusväärsuse kasv finantssektori ja majanduskeskkonna vastu tervikuna
suurendab majanduskeskkonna tõhusust, mis on kaudselt kasuks ka riigiasutustele ja omavalitsustele.
Eelnõu mõjutab eelkõige Finantsinspektsiooni ja Tagatisfondi tegevust.
6.5. Mõju Finantsinspektsioonile
19 MiFID 2 täieliku ülevaatamise käigus 2021. aastal hindab Euroopa Komisjon, kas parimal viisil täitmise aruannete esitamise nõue
tuleks jäädavalt kaotada.
20 Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/575, 8. juuni 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad täitmiskohtade poolt tehingute
täitmise kvaliteedi kohta avaldatavat teavet.
54
Finantsjärelevalve teostamise seisukohast on oluline tagada koostöö asjakohaste asutuste vahel. Samuti
on vaja tagada Finantsinspektsiooni juhtimise tulemuslikkus. Seaduses sätestatud nõuded mõjutavad
Finantsinspektsiooni tegevust ning seaduse jõustumisega võib vähesel määral tõusta töökoormus ja
kulud. Finantsinspektsioon on finantsjärelevalve subjektide poolt täielikult rahastatav seetõttu täiendavat
kulu riigieelarve tähenduses nende kulude tõusmisega ei kaasne. Finantsinspektsiooni rahastamise
põhimõtted on sätestatud Finantsinspektsiooni seadusega. Finantsinspektsiooni suurimad rahastajad on
krediidiasutused, eelkõige pangad. Eelnõu kirjutajatel ei ole võimalik hinnata Finantsinspektsiooni
töökoormuse kasvu töötundides ega ka rahalisi suurusi kuludele, mis on tingitud eelnõu sätetest. Samas
ei kaasne eelnõu koostajate hinnangul seaduse jõustumisega järelevalvekulude tõusu subjektidele.
Täpsemalt rahastatakse Finantsinspektsiooni tegevust järelevalve- ja menetlustasudest, mida maksavad
pangad, investeerimisühingud jt järelevalvesubjektid. Järelevalvetasude võrdlus aastate 2019 ja 2020
kohta on toodud järgmises tabelis.
Tabel nr 4. Finantsinspektsioon järelevalvetasu 2019/2020 tuhandetes eurodes21
Finantsinspektsiooni tegevust kavandab ja kontrollib Finantsinspektsiooni nõukogu, mis koosneb kuuest
liikmest ning nõukogu esimees on Eesti Vabariigi rahandusminister. Finantsinspektsiooni tööd juhib
neljaliikmeline juhatus, kes kollektiivse juhtimisorganina langetab otsuseid häälteenamuse alusel.
Juhatuse tegevust juhib juhatuse esimees.
Eelnõu mõjutab Finantsinspektsiooni igapäevatööd, kuna järelevalvel tuleb järele valvata uute reeglite
rakendamist turuosaliste poolt, niisamuti hakkavad eelnõuga kehtima ajakohastatud nõuded järelevalve
teostamisele ja nõuete kohaldamisele.
Eelnõu muudatused, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2021/338
ülevõtmisest Eesti õigusesse puudutavad peamiselt äriühingute kohustusi avaldada teavet investoritele,
mistõttu Finantsinspektsioonile need otsest mõju ei avalda. Siiski on mõni muudatus seotud ka
Finantsinspektsiooni aruandluskohustustega. Kui praegu peab äriühing Finantsinspektsiooni igal aastal
teavitama investeerimistegevuse kõrvaltegevuse erandi kasutamisest (VPTS § 47 lõike 1 punkt 9), siis
käesoleva eelnõu muudatuste kohaselt tuleb seda teha vaid Finantsinspektsiooni nõudmisel. Seega peab
Finantsinspektsioon edaspidi iseseisvalt hindama, kas on vajalik taotleda, et äriühing põhistaks, et
investeerimistegevust selles äriühingus saaks käsitleda kõrvaltegevusena.
21 Allikas: Finantsinspektsiooni 2020. aastaraamat: https://www.fi.ee/et/publikatsioonid/finantsinspektsiooni-aastaraamat-2020
55
Positsioonipiirangute korra muutmine ei too samuti Finantsinspektsioonile kaasa olulisi mõjusid. Praegu
peab Finantsinspektsioon seadma kauplemiskohtades kaubeldavate kaubatuletisinstrumentide ja
majanduslikult samaväärsete börsiväliste lepingute netopositsiooni suuruse piirangud ja neid
kohaldama. Kuna positsioonipiirangute kord on osutunud uute kaubaturgude arenguks ebasoodsaks,
vabastatakse tekkivad kaubaturud positsioonipiirangu korra kohaldamisalast. Selle asemel peaks
Finantsinspektsioon positsioonipiiranguid kohaldama vaid kriitilise tähtsusega või oluliseks peetavatele
kaubatuletisinstrumentidele, millega kaubeldakse kauplemiskohtades, ning nendega majanduslikult
samaväärsetele börsivälistele lepingutele.
Eelnõuga sätestatakse ka, et Finantsinspektsioon peab keskse finantsjärelevalve asutusena (st kui
põllumajandustoorme tuletisinstrumendi või kriitilise tähtsusega või olulise kaubatuletisinstrumendiga
kaubeldakse mitmes riigis ja Eestis kaubeldakse neist suurima kauplemismahuga) rakendama meetmeid
koostöö korraldamiseks teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega. Finantsinspektsioonile sellel
muudatusel aga hetkel otsest mõju ei ole kuna Eestis puudub vastav kaubanduskeskkond.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja
tulud
Eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavat koormust riigieelarvele. Seaduse rakendamine ei ole seotud
kohaliku omavalitsustega ning seega otsene mõju neile puudub. Seaduses sätestatud nõuded mõjutavad
Finantsinspektsiooni tegevust ning seaduse jõustumisega võib tõusta töökoormus. Finantsinspektsioon
on finantsjärelevalve subjektide poolt täielikult rahastatav, seetõttu täiendavat kulu riigieelarve
tähenduses nende koormuse tõusmisega ei kaasne. Finantsinspektsiooni rahastamise põhimõtted on
sätestatud Finantsinspektsiooni seadusega. Finantsinspektsiooni suurimad rahastajad on pangad.
8. Rakendusaktid
Eelnõuga seotud rakendusaktid puuduvad ja olemasolevaid rakendusakte ei ole vaja muuta.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, välja arvatud selle
§ 1 punktid 7, 9, 23, 25 – 29, 42 – 50 ja 76, millega võetakse üle direktiiv (EL) 2021/338 (ehk MiFID 2
muudatused) ja mis jõustuvad 2022. aasta 28. veebruaril. Jõustumistähtajad on seotud eelnõuga
ülevõetavate direktiivide ja nendega seotud määruste jõustumistähtaegadega. Direktiiv (EL) 2019/2034
(ehk IFD) pidi tegelikult jõustuma juba 2021. aasta 26. juunil (samal kuupäeval jõustus ka seotud määrus
(EL) 2019/2033 ehk IFR).
10. Huvirühmade kaasamine ja eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu on varasemalt esitatud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Justiitsministeeriumile,
Finantsinspektsioonile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Eesti Pangale, MTÜ-le
FinanceEstonia, Eesti Pangaliidule ning kõikidele investeerimisühingutele. Varasemate ettepanekute
põhjal on koostatud märkuste tabel (Lisa 2). Põhjendatud juhtudel on märkustega arvestatud.
Käesolevaga esitatakse eelnõu Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks.
56
Algatab Vabariigi Valitsus 2021
(allkirjastatud digitaalselt)
57
LISA 1
EL direktiivide ja eelnõu kohaste sätete võrdlustabelid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2034, 27. november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute
usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL,
2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL („IFD“)
Ülevõetav IFD artikkel Eesti seaduse säte Kommentaarid
Artikkel 1 N/A22
Artikkel 2 VPTS § 1
Artikli 3 lõike 1 punkt 1 N/A Direktiivi artikkel 50, mis kasutab antud
terminit, on Eesti õigusesse üle võetud
üldisemal kuju, viidates kõikidele
’finantsjärelevalve subjektidele’ (vt FIS § 47
lõiked, 3 ja 31, § 471 lõiked 2 ja 21). Seega ei ole
vajalik seda terminit Eesti õiguses defineerida.
Artikli 3 lõike 1 punkt 2 N/A (VPTS § 48)
Artikli 3 lõike 1 punkt 3 N/A (ÄS § 384)
Artikli 3 lõike 1 punkt 4 N/A (VPTS § 82)
Artikli 3 lõike 1 punkt 5 N/A (FIS § 2)
Artikli 3 lõike 1 punkt 6 N/A (VPTS § 101)
Artikli 3 lõike 1 punkt 7 N/A (VPTS § 82)
Artikli 3 lõike 1 punkt 8 N/A (VPTS § 101)
Artikli 3 lõike 1 punkt 9 N/A (VPTS § 101)
Artikli 3 lõike 1 punkt 10 N/A (VPTS § 101)
Artikli 3 lõike 1 punkt 11 N/A (VPTS § 101)
Artikli 3 lõike 1 punkt 12 N/A (SoVS § 3 lõige 1 punkt Kuna Eestis reguleerib meeste ja naiste vahelist
1) võrdset kohtlemist soolise võrdõiguslikkuse
seadus (SoVS), siis ei ole vajalik vastavat
terminit üle võtta. Tasustamissätete juures
viidatakse SoVS-le.
Artikli 3 lõike 1 punkt 13 N/A (VPTS § 81)
Artikli 3 lõike 1 punkt 14 N/A (VPTS § 101)
Artikli 3 lõike 1 punkt 15 N/A (VPTS § 2301 lõige 2)
Artikli 3 lõike 1 punkt 16 N/A (VPTS § 1844 lõige 1)
Artikli 3 lõike 1 punkt 17 N/A (VPTS § 1844 lõige 5)
Artikli 3 lõike 1 punkt 18 § 93
Artikli 3 lõike 1 punkt 19 N/A (VPTS § 40)
Artikli 3 lõike 1 punkt 20 N/A (VPTS § 101)
Artikli 3 lõike 1 punkt 21 N/A (VPTS § 101)
Artikli 3 lõike 1 punkt 22 N/A (VPTS § 43)
Artikli 3 lõike 1 punkt 23 N/A (ÄS § 306)
Artikli 3 lõike 1 punkt 24 N/A (ÄS § 316)
Artikli 3 lõike 1 punkt 25 VPTS §2369 lõige 2
Artikli 3 lõike 1 punkt 26 VPTS §2369 lõige 2
Artikli 3 lõike 1 punkt 27 N/A
Artikli 3 lõike 1 punkt 28 N/A (ÄS § 6)
Artikli 3 lõike 1 punkt 29 N/A (ÄS § 6)
Artikli 3 lõike 1 punkt 30 N/A
Artikli 3 lõike 1 punkt 31 N/A (VPTS § 101)
Artikli 3 lõike 1 punkt 32 N/A (VPTS § 101)
Artikli 3 lõike 1 punkt 33 N/A (VPTS § 101)
Artikli 3 lõige 2 N/A
Artikli 4 lõige 1 N/A (FIS)
Artikli 4 lõige 2 N/A (FIS, VPTS §-d 230,
2301)
22
„N/A“ käesolevas dokumendis viitab sellele, et muudatust ei ole vaja üle võtta. Juhul kui vastav säte on juba Eesti
õiguses olemas, siis on see toodud sulgudes vastavas lahtris.
58
Artikli 4 lõige 3-4 N/A (FIS)
Artikli 4 lõige 5 N/A (VPTS § 551 lõige 2,
VPTS § 2303)
Artikli 4 lõige 6 N/A (VPTS § 85 lõige 1 punkt
10)
Artikli 5 lõiked 1 ja 3 VPTS § 94 lõige 2
Artikli 5 lõige 2 VPTS § 94 lõige 7
Artikli 5 lõige 4 VPTS § 94 lõige 8
Artikli 5 lõige 5 VPTS § 94 lõige 9
Artikli 5 lõige 6 N/A
Artikkel 6 N/A Pole asjakohane kuna Eestis teeb
krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste
järelevalvet samuti Finantsinspektsioon
Artikkel 7 N/A (FIS, 5. ptk)
Artikkel 8 N/A (FIS § 5 lõige 3, § 47
punkt 11, § 471 lõige 41, § 54
lõige 41)
Artikli 9 lõiked 1-4 VPTS § 93 lõike 1 punktid 1-4
Artikkel 10 N/A
Artikkel 11 VPTS § 93 lõige 2
Artikkel 12 N/A (FIS)
Artikli 13 lõige 1 VPTS § 2362 lõige 4
Artikli 13 lõiked 2-5 VPTS § 2362 lõiked 12, 13, 14 Osaliselt on artikli 13 lõigete 2-5 nõuded kaetud
ka VPTS § 2361 lõigetega 3-6
Artikli 13 lõige 6 VPTS § 2362 lõige 11
Artikli 13 lõige 7 N/A
Artikli 13 lõige 8 N/A
Artikli 13 lõige 9 N/A
Artikli 14 lõiked 1-2 VPTS § 2361 lõiked 11- 12
Artikli 15 lõiked 1-4, 6 N/A (FIS § 54)
Artikli 15 lõige 5 FIS § 54 lõike 4 punkt 3.
Artikkel 16 FIS § 471 lõige 11
Artikkel 17 N/A (VPTS § 113)
Artikli 18 lõike 1 punkt a VPTS § 23710
Artikli 18 lõike 1 punktid b, c, f VPTS § 2378
Artikli 18 lõike 1 punktid d ja e VPTS § 23727
Artikli 18 lõike 1 punkt g VPTS § 23784
Artikli 18 lõike 1 punkt h N/A Karistused vastavate sätete rikkumise eest on
konsolideeritud RahaPTS-i.
Artikli 18 lõike 1 punkt i VPTS § 23760
Artikli 18 lõike 2 punkt a VPTS § 230 lõige 41
Artikli 18 lõike 2 punkt b N/A (VPTS §-id 234 ja 235)
Artikli 18 lõike 2 punkt c VPTS § 235 lõike 1 punktid 6
ja 7
Artikli 18 lõike 2 punkt d-f N/A (VPTS § 2341)
Artikli 18 lõige 3 FIS § 5 lõige 2
Artikli 19 punkti a alapunktid i) VPTS § 2303
- vi)
Artikli 19 punkti b alapunktid i) VPTS § 2303
- iii)
Artikli 19 punkti b alapunkt iv) N/A (VPTS § 2303 lõige 1)
Artikli 19 punkt c VPTS § 232 lõige 11
Artikli 20 lõiked 1-2 VPTS § 230 lõige 41
Artikli 20 lõige 3 N/A (VPTS § 230 lõige 42)
Artikli 20 lõige 4 N/A (VPTS § 230 lõige 41)
Artikkel 21 FIS § 462 lõige 32
Artikkel 22 N/A FIS § 502 ja 503 sõnastus vaadatakse üle koos nn
„vilepuhujate“ eelnõuga, mis sätestab täpsemad
reeglid ja mehhanismid kõikide turuosaliste
suhtes.
Artikkel 23 N/A
59
Artikkel 24 lõige 1 VPTS § 822 lõige 2
Artikkel 24 lõige 2 VPTS § 401 lõike 6 punkt 1,
VPTS § 822 lõige 2
Artikkel 25 VPTS § 401
Artikkel 26 N/A Võetud üle ka muude, täpsemate, IFD 2. ptk, 2.
jao sätetega.
Artikkel 27 VPTS § 1102
Artikli 28 lõige 1 VPTS § 833 lõige 1
Artikli 28 lõige 2 VPTS § 833 lõige 2
Artikli 28 lõige 3 VPTS § 833 lõige 3
Artikli 28 lõige 4 VPTS § 833 lõiked 4 - 6
Artikli 28 lõige 5 VPTS § 833 lõige 7
Artikli 29 lõige 1 VPTS § 822 lõiked 2-6
Artikli 29 lõige 2 VPTS § 822 lõige 7
Artikli 29 lõige 3 VPTS § 401 lõige 1
Artikli 29 lõige 4 N/A
Artikkel 30 VPTS § 792
Artikkel 31 VPTS § 793 lõige 13
Artikkel 32 VPTS § 793
Artikkel 33 VPTS § 794
Artikli 34 lõige 1, lõige 4 VPTS § 1101 lõige 6
(esimene lause)
Artikli 34 lõige 2 N/A
Artikli 34 lõige 3 N/A
Artikli 34 lõige 4 (teine lause VPTS § 1101 lõige 7 punkt 3
Artikkel 35 N/A
Artikli 36 lõige 1 VPTS § 230 lõige 5
Artikli 36 lõige 2 (esimene VPTS § 230 lõige 51
lause)
Artikli 36 lõige 2 (teine lause) VPTS § 401 lõike 6 punkt 2
Artikli 36 lõige 2 (kolmas lause) VPTS § 230 lõige 11
Artikli 36 lõige 3 VPTS § 2303 lõige 11
Artikli 36 lõige 4 N/A
Artikli 37 lõige 1 VPTS § 23610 lõiked 1-2
Artikli 37 lõige 2 VPTS § 23610 lõige 3
Artikli 37 lõige 3 VPTS § 23610 lõiked 4-6
Artikli 37 lõige 4 N/A
Artikkel 38 VPTS § 230 lõige 11
Artikli 39 lõige 1 N/A (VPTS § 234)
Artikli 39 lõige 2 (a) VPTS § 235 punkt 9
Artikli 39 lõige 2 (b) N/A (VPTS § 235 punkt 5)
Artikli 39 lõige 2 (c) VPTS § 235 punkt 10
Artikli 39 lõige 2 (d) VPTS § 235 punkt 11
Artikli 39 lõige 2 (e) N/A (VPTS § 235 punkt 1)
Artikli 39 lõige 2 (f) VPTS § 235 punkt 12
Artikli 39 lõige 2 (g) VPTS § 235 punkt 13
Artikli 39 lõige 2 (h) VPTS § 235 punkt 14
Artikli 39 lõige 2 (i) N/A (VPTS § 235 punkt 2)
Artikli 39 lõige 2 (j) VPTS § 235 punkt 15
Artikli 39 lõige 2 (k) VPTS § 235 punkt 16
Artikli 39 lõige 2 (l) N/A (VPTS § 235 punkt 3)
Artikli 39 lõige 2 (m) VPTS § 235 punkt 17
Artikli 39 lõige 3 VPTS § 108 lõiked 6 ja 7
Artikli 40 lõige 1 VPTS § 23611 lõige 1
Artikli 40 lõige 2 VPTS § 23611 lõige 2-3
Artikli 40 lõige 3 VPTS § 23611 lõige 4
Artikli 40 lõige 4 VPTS § 23611 lõige 5
Artikli 40 lõige 5 § 2307 lõige 6
Artikli 40 lõige 6 N/A
Artikli 40 lõige 7 VPTS § 401 lõike 6 punkt 3
60
Artikli 41 lõige 1 VPTS § 23612 lõige 1
Artikli 41 lõige 2 VPTS § 23612 lõiked 2-3
Artikli 42 lõige 1 VPTS § 23613 lõige 1, VPTS §
401 lõike 6 punkt 4
Artikli 42 lõige 2 VPTS § 23613 lõige 2
Artikli 42 lõige 3 VPTS § 23613 lõige 3
Artikli 42 lõige 4 VPTS § 23613 lõige 4
Artikli 42 lõige 5 VPTS § 23613 lõige 5
Artikli 42 lõige 6 N/A
Artikkel 43 N/A Finantsinspektsioonil on Eestis nii
järelevalveasutuse kui ka kriisilahendusasutuse
ülesanded
Artikli 44 punktid a ja c VPTS § 1101 lõike 7 punktid 1
ja 2, VPTS § 401 lõige 5
Artikli 44 punkt b VPTS § 110 lõige 6, VPTS §
401 lõige 5
Artikli 45 lõige 1 FIS § 462 lõige 10
Artikli 45 lõige 2 N/A
Artikli 46 lõige 1 VPTS § 2301 lõike 2 punkt 1
Artikli 46 lõige 2 VPTS § 2301 lõike 2 punkt 2
Artikli 46 lõige 3 VPTS § 2301 lõike 2 punkt 3
Artikli 46 lõige 4 VPTS § 2301 lõige 21
Artikli 46 lõige 5 VPTS § 2301 lõige 22
Artikli 46 lõige 6 VPTS § 2301 lõiked 23 ja 24
Artikkel 47 N7A (FIS § 47 lõige 9)
Artikli 48 lõige 1 FIS § 475 lõige 1
Artikli 48 lõige 2 punkt a N/A (FIS § 475 lõike 2 punkt
6)
Artikli 48 lõige 2 punkt b N/A (FIS § 475 lõike 2 punkt
1)
Artikli 48 lõige 2 punkt c FIS § 475 lõike 2 punkt 8
Artikli 48 lõige 2 punkt d FIS § 475 lõike 2 punkt 9
Artikli 48 lõige 2 punkt e N/A (FIS § 475 lõike 2 punkt
2)
Artikli 48 lõige 2 punkt f N/A (FIS § 475 lõike 2 punkt
4)
Artikli 48 lõige 3 FIS § 475 lõige 11
Artikli 48 lõige 4 N/A
Artikli 48 lõige 5 FIS § 475 lõige 11
Artikli 48 lõige 6 FIS § 475 lõike 6 punkt 1 Osaliselt kaetud ka muude FIS § 475 lõike 6
punktidega.
Artikli 48 lõige 7 N/A
Artikli 48 lõige 8 N/A
Artikli 49 lõige 1 FIS § 475 lõige 31
Artikli 49 lõige 2 FIS § 475 lõige 32
Artikli 49 lõige 3 FIS § 47 lõige 91
Artikli 49 lõige 4-5 FIS § 47 lõige 92
Artikkel 50 N/A (FIS § 47 lõiked, 3 ja 31,
FIS § 471 lõiked 2 ja 21)
Artikkel 51 VPTS § 2301 lõige 2
Artikkel 52 VPTS § 79 lõige 11
Artikli 53 lõige 1 VPTS § 2369 lõige 2
Artikli 53 lõige 2 VPTS § 2361 lõige 11
Artikkel 54 N/A
Artikli 55 lõiked 1 ja 2 VPTS § 2301 lõige 4
Artikli 55 lõige 3 VPTS § 2301 lõige 41
Artikkel 56 FIS § 471 lõige 10
Artikli 57 lõige 1 (a-b) N/A (FIS § 53 lõike 2 punktid
1-12)
Artikli 57 lõige 1 (c) FIS§ 53 lõike 3 punkt 3
Artikli 57 lõige 1 (d) FIS § 53 lõige 3 punkt 6
61
Artikli 57 lõiked 2-3 N/A (FIS § 53 lõige 4)
Artikli 57 lõiked 4-5 N/A
Artikkel 58 N/A
Artikkel 59 N/A
Artikkel 60 N/A (IFS § 334 lõike 3 punkt
3)
Artikkel 61 N/A (IFS § 334 lõike 3 punkt
3)
Artikli 62 punkt 1 N/A (KAS § 1 punkt 3) RRM eelnõu muudatus
Artikli 62 punkt 2
Artikli 62 punkt 3 N/A (KAS § 1 punkt 6) RRM eelnõu muudatus
Artikli 62 punkt 4 Säte viitas CRR terminile, mida pole vaja
siseriiklikult üle võtta.
Artikli 62 punkt 5 N/A Kuna Eestis on ainult üks järelevalveasutus, siis
pole vaja üle võtta.
Artikli 62 punkt 6 KAS § 138
Artikli 62 punkt 7 KAS § 17 lõige 1 punkt 17
Artikli 62 punkt 8 N/A
Artikli 62 punkt 9 KAS 207 lõike 4 punktid 1 ja 2
Artikli 62 punkt 10 N/A
Artikli 62 punkt 11 FIS § 474
Artikli 62 punkt 12 FIS § 54 lõige 4 punkt 3
Artikli 62 punkt 13 N/A
Artikli 62 punkt 14 N/A
Artikli 62 punkt 15 KAS § 821 lõige 5
Artikli 62 punkt 16 N/A
Artikli 62 punkt 17 N/A (KAS § 97) RRM eelnõu muudatus
Artikli 62 punkt 18 N/A (FIS § 47 lõiked 8, 9, 11
ja 12)
Artikli 62 punkt 19 FIS § 475 lõige 11, FIS § 471
lõige 12
Artikli 62 punkt 20 N/A (FIS § 54 lõiked 1 ja 2)
Artikli 62 punkt 21 N/A
Artikli 62 punkt 22 VPTS § 94 lõike 3 kehtetuks
tunnistamine
Artikli 62 punkt 23 VPTS § 94 lõike 3 kehtetuks
tunnistamine
Artikli 62 punkt 24 FIS § 53 lõike 3 punkt 7
(KAS § 103 lõige 4; FIS § 54
lõige 5)
Artikli 63 punkt 1 FELS § 2 lõige 2 punkt 2
Artikli 63 punkt 2 FELS § 17 lõige 23, § 17 lõige
92
Artikli 64 punkt 1 VPTS § 59 lõike 1 punkt 7
Artikli 64 punkt 2 VPTS § 56 lõike 1 punkt 1
Artikli 64 punkt 3 VPTS § 671; § 461 lõige 13
Artikli 64 punkt 4 VPTS § 652 lõige 5
Artikli 64 punkt 5 N/A (VPTS § 1371 lõige 11)
(RRM eelnõu muudatus)
Artikli 64 punkt 6 N/A (FIS § 47 lõiked 2-4)
Artikli 64 punkt 7 N/A Kuna Eesti turul ei ole hetkel ühtegi
investeerimisühingut, mis muutuks IFR/IFD
muudatuste jõustumisel krediidiasutuseks
(„klass 1“), siis ei ole selle üleminekusätte Eesti
õigusesse ülevõtmine vajalik.
Artikkel 65 N/A
Artikkel 66 N/A
Artikkel 67 N/A
Artikkel 68 N/A
Artikkel 69 N/A
62
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/49/EL, 16. aprill 2014 , hoiuste tagamise skeemide kohta (OJ L 173,
12.6.2014, p. 149–178) („DGSD“)
Ülevõetav DGSD artikkel Eesti seaduse säte Kommentaarid
Artikkel 6 par 2 punktid b ja c TFS § 25 lõige 21 ja § 38
lõige 12
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2021/338, 16. veebruar 2021, millega
muudetakse direktiivi 2014/65/EL seoses teabele esitatavate nõuete, tootejuhtimise ja positsioonipiirangutega
ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/878 seoses nende kohaldamisega investeerimisühingute suhtes, et
aidata kaasa COVID-19 kriisist taastumisele
Muudetav EL õigusakti
Eesti seaduse säte Kommentaarid
artikkel
Artikli 1 punkti 1 alapunkt a VPTS § 47 lõike 1 punkt 9 ja
(Artikli 2 lõike 1 punkt j) lõige 13
Artikli 1 punkti 1 alapunkt b Euroopa Komisjoni volitused
(Artikli 2 lõige 4)
Artikli 1 punkti 2 alapunkt a VPTS § 871 lõige 22
(Art 4 lg 1 p 8a)
Artikli 1 punkti 2 alapunkt b VPTS § 8217 lõige 2
(Artikli 4 lõike 1 punkt 44a)
Artikli 1 punkti 2 alapunkti c VPTS § 1636 lõike 11 punkt 1
(Artikli 4 lõike 1 punkt 59)
Artikli 1 punkti 2 alapunkt d VPTS § 86 lõige 6
(Artikli 4 lõike 1 punkt 62a)
Artikli 1 lõike 1 punkti 2 VPTS § 1636 lõike 1 punkt 3 Üle võetud mõiste sisu
alapunkt e (Artikli 4 lõike 1
punkt 65)
Artikli 1 punkt 3 (Artikkel VPTS § 8217
16a)
Artikli 1 punkti 4 alapunkt a VPTS § 87 lõige 21
(Artikli 24 lõige 4)
Artikli 1 punkti 4 alapunkt b VPTS § 86 lõiked 6 ja 7
(Artikli 24 lõike 4 punkt 5a)
Artikli 1 punkti 4 alapunkt c VPTS § 856 lõiked 13 ja 14
(Artikli 24 lõike 4 punkt 9a)
Artikli 1 punkt 5 (Artikli 25 VPTS § 871 lõige 22
lõige 2)
Artikli 1 punkt 6 (Artikli 27 VPTS § 2724
lõige 3)
Artikli 1 punkt 7 (Artikli 27 Euroopa Komisjoni volitused
lõige 6)
Artikli 1 punkt 8 (Artikkel VPTS § 892
29a)
Artikli 1 punkt 9 (Artikli 30 VPTS § 461 lõige 1
lõige 1)
Artikli 1 punkti 10 alapunkt VPTS § 1637 lg 1 ja 7; § 1636
a (Artikli 57 lõige 1) lõiked 1-11
Artikli 1 punkti 10 alapunkt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitused
b (Art 57 lõige 3)
Artikli 1 punkti 10 alapunkt VPTS § 1639 lõige 11
b (Artikli 57 lõige 4)
Artikli 1 punkti 10 alapunkt VPTS § 1639 lõige 2; § 1639;
c (Artikli 57 lõiked 6, 7 ja 8) § 16310
Artikli 1 punkti 11 alapunkt VPTS § 16311 lõige 11
a (Artikli 58 lõige 1)
63
Artikli 1 punkti 11 alapunkt VPTS § 16312
b (Artikli 58 lõige 2)
Artikli 1 punkt 12 VPTS § 2011 – 2012
Artikli 1 punkt 13 Euroopa komisjoni, Euroopa Parlamendi ja
nõukogu volitused
Artikli 1 punkt 14 Euroopa komisjoni volitused
Artikkel 2 RRM eelnõu üleminekusätted
Artikkel 3 Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa
komisjoni volitused
Artikkel 4 Ülevõtmissäte
Artikkel 5 Euroopa komisjoni volitused
Artikkel 6 Direktiivi jõustumissäte
Artikkel 7 Direktiivi adressaate määratlev säte
64
LISA 2
MÄRKUSTE TABEL
„VÄÄRTPABERITURU SEADUSE JA SELLEGA SEONDUVALT TEISTE SEADUSTE MUUTMISE
SEADUSE EELNÕU“ JUURDE
Arvestatud/
mitte
arvestatud/
Nr. Ettepaneku sisu RMi kommentaar
selgitatud/
Teadmiseks
võetud
I. kooskõlastusring
FINANTSINSPEKTSIOON
1. Eelnõu § 1 punktidega 1), 44) – 47) ning 49) sätestatakse, et Teadmiseks Muudatusi, mis käsitlevad ELi
karistusmäärad vastavate punktidega muudetavates VPTS-i võetud õiguses kõrge määraga trahvide
paragrahvides on füüsilisele isikule maksimaalselt 300 ülevõtmist menetletakse
trahviühikut ning juriidilisele isikule 400 000 eurot. Valdaval käesolevast eelnõust eraldi. Hetkel
määral on sätete aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu on siseriiklikult võimalik
direktiiv (EL) 2019/2034 (edaspidi IFD) artikli 18 lõikest 1 juriidilisele isikule määrata
tulenevad alused. Karistusmäärade tõstmise vajalikkust on maksimaalselt trahv kuni 400 000
selgitatud ka eelnõu seletuskirja punkti 3.1 esimeses lõigus ning eurot.
seda on põhjendatud finantssektori eripära ja käibemahtude
suurusega, mis nõuab ka proportsionaalseid karistusi, et olla
motiveeriv. Sama põhimõte nähtub ka IFD artikli 18 lõike 1
viimases lõigus. Finantsinspektsiooni hinnangul ei saavutata
eelnõu praegusel kujul tehtud muudatustega eelnõu enda kui ka
IFD artikli 18 lõike 1 viimases lõigus sätestatud eesmärki, sest
karistusmäärade suurused ei ole vastavad finantssektori
eripäradele. Kõige selgemalt nähtub eelnõu puudujääk IFD
artikli 18 lõike 2 punktidest d) ja f), mille kohaselt artikli 18
lõikes 1 esimeses lõigus osutatud halduskaristused ja muud
haldusmeetmed peavad hõlmama, et juriidilise isiku puhul
rahaline halduskaristus on kuni 10% ettevõtja eelmise
majandusaasta kogu aastasest netokäibest…/ (punkt d) ning
füüsilise isiku puhul on halduskaristus kuni 5 000 000 eurot…/
(punkt f). Eelnevast tulenevalt ei ole eelnõu § 1 punktidega 1),
44) – 47) ning 49) tehtavad muudatused kooskõlas IFD-dega
kui ka laiemalt eelnõu seletuskirjas seatud eesmärkidega.
2. Eelnõu § 1 punktiga 46) muudetavas VPTS § 237 27 vanas kui Selgitatud Juriidilise isiku vastutust
ka uues sõnastuses on paragrahviga ette nähtud üksnes puudutvad muudatused on esitatud
juriidilise isiku vastutus. See tähendab, et puudub sama teo Riigikogule (Justiitsministeeriumi
karistatavus füüsilise isiku tasandil. Kuivõrd juriidilise isiku poolt ettevalmistatud eelnõu).
vastutus on derivatiivne, eeldab see, et tema huvides teo toime Need karistusseadustiku
pannud füüsilise isiku teo või tegevusetuse puhul oleks täidetud muudatused näevad ette üksnes
süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü. Sellest johtuvalt soovime juriidilise isiku vastutuse
teada, kas seaduseelnõu koostaja on analüüsinud üksnes võimaldamise, kuid ei muuda
juriidilise isiku vastutusekoosseisu rakendamise võimalikkust juriidilise isiku derivatiivse
karistusõiguse teooria ja praktika valguses. Kuigi nendime, et vastutuse põhimõtteid. Iga teo
usaldatavusnõuete rikkumine füüsilise isiku tasandil ei pruugi faktilise toimepanija (füüsilise
teenida normi tegelikku eesmärki, siis seni, kuni isiku) tegu ei saa omistada alati
Finantsinspektsiooni menetlusliigiks on väärteomenetlus (mitte juriidilise isikule, mistõttu vajab
aga nt halduskaristusmenetlus vms) ja peame selle juriidilise isiku vastutuse
menetlemisel juhinduma karistusõiguse põhimõtetest, teeme problemaatika põhjalikumat
ühtlasi ettepaneku nii kõnealune kui ka muud võimalikud käsitlemist ja lahendamist.
analoogsed koosseisud, mis hetkel on karistatavad üksnes Füüsilise isiku vastutuse koosseis
juriidilise isiku puhul, muuta karistatavaks ka füüsilise isiku ei lahenda meie hinnangul
puhul. juriidilise isiku vastutusele
võtmisega seonduvaid probleeme.
65
3. Eelnõu § 1 punktiga 13) muudetakse muu hulgas VPTS § 79 3, Arvestatud/ Rahandusministeerium arvestab
mille uute lõigete 10 – 12 kohaselt on Finantsinspektsioonil selgitatud Finantsinspektsiooni ettepanekuga
õigus suurendada (lõige 10) või vähendada (lõige 11) VPTS § ja muudab eelnõud nii, et jätab
793 lõikes 9 toodud piirmäära või otsustada täpselt § 793 lõigete direktiivist tuleneva diskretsiooni
2, 5 ja 8 kohaldumist (lõige 12). Samas nähtub IFD artikli 32 vastavaid piirmäärasid suurendada
lõigetest 5 – 7, et vastav diskretsioon on jäetud liikmesriigile. või vähendada kasutamata.
Eelnevast tulenevalt on küsitav, kas vastava diskretsiooni võib
liikmesriik delegeerida edasi IFD mõistes pädevale asutusele.
4. Eelnõu § 1 punktiga 14) muudetakse muu hulgas VPTS § 822 . Arvestatud
Nimetatud paragrahvi oluliseks aluseks oleva IFD artikli 29
lõike 1 IV lõigu kohaselt peaksid investeerimisühingud IFD
artikli 29 lõike 1 punktis (a) nimetatud riski tõhusa juhtimise
vahendina kaaluma muu hulgas kutsekindlustuse sõlmimist.
Samasugune selgitus on lisatud ka eelnõu seletuskirjas eelnõu
VPTS § 822 selgituste juurde. Eelnõus ei nähtu, et vastav säte
või selle eesmärk oleks piisavalt selgelt nähtav eelnõust või
kehtivast regulatsioonist, mistõttu tuleks Finantsinspektsiooni
hinnangul lisada vastav säte selgemalt eelnõusse.
Lisaks tuleks vastava paragrahvi lõikes 3 ära kustutada lause
„käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korra“, sest eelnõu
VPTS § 822 lõige 2 tuleneb IFD artiklist 24, mis sätestab
ICAAP korra ja riskide katmise omavahenditega, samas kui
eelnõu VPTS § 822 lõige 3 tuleneb IFD artiklist 29, mis sätestab
üldise riskijuhtimise nõude. IFD-s endas puudub samas vastav
viide, ehk viide üldisest riskijuhtimisest ICAAP korra ja
omavahenditega riskide katmise regulatsioonile.
5. Eelnõu § 1 punktiga 24) täiendatakse VPTS-i § 1101 lõikega 6. Arvestatud
Nimetatud lõikes tuleks sõna „avalikustab“ asendada sõnaga
„edastab“, sest asjakohane teave avalikustatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 (edaspidi IFR)
artikli 51 alusel, mistõttu oleks antud sõnastus regulatsioone
dubleeriv ning ei vastaks täpselt IFD artikli 34 lõikes 1
sätestatule.
Eelnevast tulenevalt tuleks säte kehtestada järgnevas
sõnastuses: „(6) investeerimisühing edastab koos
majandusaasta aruandega inspektsioonile (EL) 2019/2033
artiklis 51 nimetatud teabe tasustamispoliitika ja -tavade kohta.
Investeerimisühing annab inspektsioonile ka teavet selliste
investeerimisühingus töötavate füüsiliste isikute kohta, kelle
töötasu on majandusaastal miljon eurot või rohkem, sealhulgas
teavet nende töökohustuste, asjaomase ärivaldkonna, töötasu,
tulemustasu ja pensionimaksete kohta. Inspektsioon edastab
teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele“
6. Eelnõu § 1 punktiga 28) muudetakse VPTS § 230 lõiget 5. Arvestatud/ Vastav täiendav selgitav säte
Nimetatud paragrahvi üheks aluseks on IFD artikli 36 lõige 1, selgitatud lisatud eelnõu § 230 lõikesse 51.
mille teises lõigus sätestatakse, et artikli 36 lõike 1
kohaldamisel võtavad pädevad asutused nõuetekohaselt
arvesse, kas investeerimisühingul on sõlmitud kutsekindlustus.
Eelnõu poolt välja pakutud VPTS § 230 lõike 5 sõnastuses
vastav säte puudub ning sätet ei nähtu ka eelnõu teistes
paragrahvides. Eelnevast tulenevalt tuleb eelnõu sõnastust
muuta, et see hõlmaks ka IFD artikli 36 lõike 1 teises lõigus
sätestatut.
7. Eelnõu § 1 punktiga 30) muudetakse VPTS § 230 1 lõiget 2. Arvestatud
Nimetatud paragrahvi punktis 2 ja 3 on
segafinantsvaldusettevõtja defineerimiseks viidatud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike
66
1 punktile 21. Ettepanek oleks asendada nimetatud viide IFR
artikli 4 lõike 1 punktiga 58.
Eelnevat arvestades oleks VPTS § 2301 lõike 2 punktide 2 ja 3
sõnastus järgnev: „2) Eestis registreeritud investeerimisühingu
emaettevõtja on Eestis registreeritud
investeerimisvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkti 57 tähenduses
või segafinantsvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkti 58 tähenduses;
3) Eestis ja mõnes teises lepinguriigis registreeritud
investeerimisühingute emaettevõtja on Eestis registreeritud
investeerimisvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkti 57
tähenduses või segafinantsvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkti
58 tähenduses.“.
8. Eelnõu § 1 punktiga 31) täiendatakse VPTS § 2301 lõigetega 21 Arvestatud
– 24 . Eelnõu VPTS 2301 lõike 21 suhtes tuleks täpsustada, et
arvesse võetavates liikmesriikides asuvad
konsolideerimisgruppi kuuluvad investeerimisühingud.
Eelnevast arvestades oleks VPTS § 2301 lõike 21 sõnastus
järgnev: „(21 ) Kui Eestis ja muus lepinguriigis registreeritud
kahe või enama investeerimisühingu emaettevõtjaks on mitu
investeerimisvaldusettevõtjat või segafinantsvaldusettevõtjat,
mille peakontorid asuvad nii Eestis kui ka muus lepinguriigis,
millest igaühes asub konsolideerimisgruppi kuuluv
investeerimisühing, teeb inspektsioon konsolideeritud
järelevalvet ja kontrollib vastavust kapitalitestile üksnes juhul,
kui Eestis registreeritud investeerimisühing on
konsolideerimisgruppi kuuluvatest investeerimisühingutest
suurima bilansimahuga.“.
9. Eelnõu § 1 punktiga 32) muudetakse VPTS § 2301 lõiget 4. IFD Arvestatud
artikli 55 lõike 1 kohaselt, tuleks IFD artikli 55 lõikeid 2 ja 3,
mis on VPTS § 2301 lõike 4 aluseks, rakendada olukorras, kui
tegemist on kahe või enama investeerimisühinguga. Eelnõu
sõnastuses vastav täpsustus puudub.
Eelnevat arvestades tuleks VPTS § 2301 lõike 4 sõnastust muuta
järgnevalt: „(4) Kui kahe või enama investeerimisühingu, kelle
emaettevõtja peakontor asub kolmandas riigis,
konsolideerimisgrupi üle ei teosta konsolideeritud
finantsjärelevalvet lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve
asutus ning kui inspektsiooni ja teiste asjassepuutuvate
lepinguriikide väärtpaberiturujärelevalve asutuste ühisel
hinnangul ei ole kolmanda riigi järelevalveasutuse teostatav
finantsjärelevalve investeerimisühingu konsolideerimisgrupi
üle samaväärne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 2019/2033 I osas ja muudes asjakohastes õigusaktides
kehtestatud nõuetele vastava konsolideeritud järelevalvega,
teostab finantsjärelevalvet investeerimisühingu
konsolideerimisgrupi üle vastavalt omavahelisele kokkuleppele
inspektsioon või mõne teise asjassepuutuva lepinguriigi
väärtpaberiturujärelevalve asutus, kes teeks
konsolideerimisgrupi üle järelevalvet juhul, kui emaettevõtja
oleks asutatud Euroopa Liidus. Kõikidest käesoleva lõike alusel
tehtud otsustest tuleb teavitada muid asjakohaseid
väärtpaberiturujärelevalve asutusi, Euroopa
Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Komisjoni.“.
67
10. Eelnõu § 1 punktiga 36) muudetakse VPTS § 235 sissejuhatava Arvestatud
lauseosa ja sõnastatakse järgmiselt:
„Inspektsioonil on õigus ettekirjutusega muu hulgas:“.
Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole vastav muudatus vajalik.
Finantsinspektsiooni hinnangul on Finantsinspektsioonil
piisavad võimalused meetmete rakendamiseks ka olukordades,
mis pole selgelt VPTS § 235 punktides sätestatud, kaetud
olemasoleva VPTS § 235 punktiga 8, mille kohaselt on
Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega esitada muid
nõudmisi väärtpaberituru kutselise osalise tegevust
reguleerivate õigusaktide täitmiseks.
11. Eelnõu § 1 punktiga 38) täiendatakse VPTS §-i 235 punktidega Arvestatud Rahandusministeerium arvestab
9) – 17), millega olemuslikult võetakse üle IFD artikli 39 lõikes /selgitatud Finantsinspektsiooni
2 toodud punktides a) – m) sätestatu. Samas nähtub, et IFD tähelepanekuga. Õigusselguse
artikkel 39 lõige 2 punkt i) ei ole VPTS-i selgelt üle võetud. eesmärgil täpsustatakse VPTS §
Kuigi olemasoleva VPTS § 235 punktide 1) ning 2) oleks 235 punkti 2 vastavalt IFD artikli
võimalik saavutada teoreetiliselt sama tulemus, oleks 30 lõike 2 punktile i.
Finantsinspektsiooni hinnangul õigusselguse huvides
eelistatum, kui VPTS § 235 punktide loetelu sisaldaks selgemalt
ka IFD artikli 30 lõike 2 punktis i) toodud alust. Eelnev on seda
veel olulisem, et sätestab meetme rakendamisel ka eelduse: „kui
piiramine või keelustamine ei too kaasa investeerimisühingu
makseviivitust“.
12. Eelnõu § 1 punktiga 43) täiendatakse seadust muu hulgas §-ga Arvestatud
23611. Nimetatud paragrahvi lõike 1 punkti 1 tuleks täiendada
sõnadega „või ebapiisavalt kaetud“, et paremini peegeldada
IFD artikli 40 lõike 1 punkti a) sõnastust. Eelnevast tulenevalt
tuleks säte kehtestada järgnevas sõnastuses: „1)
investeerimisühingut ohustavad riskid või investeerimisühing
tekitab teistele olulisi riske ja need ei ole kaetud või on
ebapiisavalt kaetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite
nõudega;“.
13. Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse VPTS-i §-ga 1102 . Samas Selgitatud Käesoleva eelnõuga tunnistatakse
nähtub, et lisatud paragrahv dubleerib sõna-sõnalt olemasoleva VPTS § 110 lõige 31 kehtetuks.
VPTS § 110 lõikes 31 viidatud KAS § 92 lõikes 8 sätestatud Sellega kaob ära dubleeriv säte.
regulatsiooni. Eelnevast tulenevalt dubleeriks lisatav säte juba
olemasolevat regulatsiooni. Finantsinspektsiooni ettepanek on,
kas i) loobuda uue sätte loomisest või ii) kustutada viide VPTS
§ 110 lõikes 31 KAS § 92 lõikele 8.
Täiendavad ettepanekud seoses IFR-i regulatsiooni jõustumisega
14. VPTS §1101 lõikes 1 nõutud riskijuhtimise ja kapitali Arvestatud
adekvaatsuse arvutamise kohta teabe avalikustamise nõue ei ole
kooskõlas määruse 2019/2033 artiklis 47 sätestatud nõuetega.
Palume VPTS §1101 lõike 1 nõuded üle vaadata ja viia need
vastavusse määruse 2019/2033 nõuetega. VPTS §1101 lõike 1
tühistamise puhul palume tühistada ka sama paragrahvi lõige 3.
15. Palume tunnistada kehtetuks VPTS §1101 lõikes 2 sätestatud Arvestatud
avalikustamise nõuded ja lõikes 4 ja 5 sätestatud sama teabe
Finantsinspektsioonile esitamise nõuded, sest sama
regulatiivsusega ulatuslikumad avalikustamise nõuded on
sätestatud IFR artiklites 49 ja 50, mida täpsustavad Komisjoni
rakenduslikud tehnilised standardid. Finantsinspektsioonile
68
avalikustamisele kuuluvate andmete kohustus sätestatakse
Komisjoni rakendusliku tehnilise standardiga.
16. Palume täiendada VPTS §108 sättega, mis annaks Mitte Juhime tähelepanu, et sätted, mis
rahandusministrile õiguse kehtestada IFR alusel kehtestatud arvestatud/ annavad rahandusministrile õiguse
järelevalveliste aruannete edastamise vormi. IFR artikli 49 selgitatud kehtestada järelevalveliste
lõikega 2 ja artikli 54 lõikega 3 kehtestatavate rakenduslike aruannete vormi, on juba olemas
standardite, mis reguleerivad järelevalvele aruannete esitamist, VPTS § 108 lõigetes 3 ja 4. Kuna
eelnõu kohaselt esitatakse aruanded järelevalve poolt määratud nimetatud sätted on üldise
andmevahetuse formaadis. sõnastusega, hõlmates ka IFR
alusel kehtestatud järelevalveliste
aruannete vormi, siis ei näe me
vajadust uue sätte loomiseks.
Muud ettepanekud VPTS-i muutmiseks
1. Ettepanek täiendada VPTS § 55 lõikega 11 järgmises Arvestatud
sõnastuses:
Finantsinspektsioon pakub välja täienduse VPTS regulatsiooni,
et parandada tegevusloa menetluste läbiviimise võimekust.
Krediidiandjate ja –vahendajate seadus sätestab analoogse
õiguse Finantsinspektsioonile krediidiandjate ja –vahendajate
tegevusloa menetluses ning tegemist on Finantsinspektsiooni
jaoks olulise sättega eriti juhtudel, kus menetluse käigus või
lõpu poole tehakse mitmeid olulisi muudatusi, mis vajavad
täiendavat aega esitatud andmete ja dokumentide
analüüsimiseks. Samuti selgitab nimetatud säte, et taotlejal on
kohustus viivitamata teavitada muudatustest ning esitada
sellekohased andmed ja dokumendid Finantsinspektsioonile.
Eelnevast tulenevalt tuleks VPTS § 55 lisada lõige 11 järgnevas
sõnastuses: “(11 ) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal
tehakse muudatusi käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 nimetatud
andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata
Finantsinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid
uuendatud kujul. Kui muudatus on oluline, võib
Finantsinspektsioon lugeda menetlustähtaja alguseks selle
olulise muudatuse kättesaamise hetke. Sellisel juhul peab
Finantsinspektsioon teatama taotlejale uuest
menetlustähtajast.”.
2. Ettepanek muuta VPTS § 109 lõiget 3: Arvestatud
Kehtiva VPTS § 109 lõike 3 kohaselt on investeerimisühingutel
kohustus esitada vastavas lõikes loetletud dokumendid mitte
hiljem kui majandusaastale järgneva aasta 1. maiks.
Investeerimisühingutel puuduvad piirangud, mille kohaselt
peaks investeerimisühingu majandusaasta ja kalendriaasta
ühtima. Eelnevast tulenevalt ei ole Finantsinspektsiooni
hinnangul otstarbekas investeerimisühingute kui ka
finantsjärelevalve huvisid silmas pidades siduda VPTS § 109
lõikes 3 toodud dokumentide esitamise kohustus kindla
kuupäevaga. Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks vastavat
sõnastust muuta ning asendada „1. maiks“ sõnadega „nelja kuu
jooksul“, tagades seeläbi regulatsiooni paindlikkuse järelevalve
subjektide kui ka teostaja jaoks. Eelnevast tulenevalt tuleks säte
kehtestada järgnevas sõnastuses: „(3) Majandusaasta aruanne,
vandeaudiitori aruanne, majandusaasta kasumi jaotamise või
kahjumi katmise ettepanek ja otsus ning üldkoosoleku protokolli
väljavõte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata
jätmise otsuse kohta esitatakse inspektsioonile kahe nädala
69
jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku toimumist, kuid mitte
hiljem kui majandusaastale järgneva nelja kuu jooksul.“
Ettepanek FIS-i ja seonduvate normide täiendavaks täpsustamiseks
1. Ettepanek muuta FIS § 39 lõige 2 punkti 2 Arvestatud
Kehtiv FIS § 39 lõige 2 punkt 2 näeb ette, et
investeerimisühingu või välisriigi investeerimisühingu Eesti
filiaali korral 0,15 kuni 0,75 protsendiga investeerimisühingu
või vastava Eesti filiaali varast;
Teeme ettepaneku muuta FIS § 39 lõike 2 punkti 2 ja sõnastada
see järgmiselt: „2) investeerimisühingu või välisriigi
investeerimisühingu Eesti filiaali korral 0,05 kuni 0,3
protsendiga investeerimisühingu või vastava Eesti filiaali
varast.“
Investeerimisühingute järelevalvetasu mahuosa määr kehtivas
seaduses ei ole konkureerimisvõimeline teiste Euroopa Liidu
riikidega, mistõttu tuleks järelevalvetasu mahuosa määrasid
langetada. Tasude langetamine omab küll mõju
Finantsinspektsiooni eelarvele, ent arvestades, et
investeerimisühingute arv Eesti turul ei ole see märkimisväärne,
siis järelevalvetasu mahuosa langetamine ei mõjuta
Finantsinspektsiooni eelarvet oluliselt. Samas muutub Eesti
finantsturg investeerimisühingutele läbi järelevalve mahuosa
tasude langetamise atraktiivsemaks ning seeläbi võidavad enim
kliendid, mistõttu on kokkuvõttes selline muutus pigem
positiivne.
2. FIS § 39 täiendamine lõikega 31 Selgitatud Rahandusministeerium arvestab
Finantsinspektsiooni ettepanekuga
Kehtiva FIS § 39 lõike 3 kohaselt vara FIS-i tähenduses on lisada täiendav selgitus selle
vastavalt õigusaktidele konsolideerimata bilansi vara kirjete kohta, mida ei arvestata
summa kokku. investeerimisühingu bilansi vara
kirjete hulka. Siiski ei näe
Teeme ettepaneku lisada FIS § 39 uus lõige 31 alljärgnevas Rahandusministeerium vajadust
sõnastuses: dubleerida vara mõistet FIS § 39
„(31) Investeerimisühingu vara käesoleva seaduse tähenduses lõike 3 tähenduses (mis FIS
on vastavalt õigusaktidele konsolideerimata bilansi vara kirjete üldisest loogikast tulenevalt
summa kokku ja bilansi vara kirjete hulka ei arvata hõlmab niikuinii ka
investeerimisühingu klientidele kuuluvat vara, mida investeerimisühingu vara).
investeerimisühing haldab oma nimel, kuid kliendi huvides, ja Rahandusministeerium teeb
kajastab oma bilansis.“. täpsustava muudatuse FIS § 39
lõikesse 22, kus sätestab, et
Eeltoodud muudatust on vaja praktilistel kaalutlustel. „Investeerimisühingu bilansi vara
Olukorras, kus investeerimisühing kajastab kliendi varasid oma kirjete hulka ei arvata
bilansis, võttes selleks selgesõnalise kirjalikus vormis investeerimisühingu klientidele
nõusoleku, on tegemist investeerimisühingu varaga, millelt kuuluvat vara, mida
tuleks kehtiva seaduse kohaselt arvestada järelevalvetasu investeerimisühing haldab oma
mahuosa nõutud suuruses. Selleks, et hoida järelevalvetasu nimel, kuid kliendi huvides, ja
mahuosa suurus investeerimisühingutel kajastab oma bilansis.“
konkurentsivõimelisena, tuleks teha seadusesse erand, mis ei
suurendaks investeerimisühingute järelevalvetasu mahuosa
suurust ning seeläbi tagaks ka investeerimisühingutele selguse
järelevalvetasu mahuosa arvestamisel.
3. Seoses FIS § 39 lõike 31 loomisega, tuleb lisada Arvestatud
investeerimisühingute aruandluse jaoks vajalik muudatus ka
Rahandusministri 28.11.2008 määrusesse nr 40
„Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja
70
välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu,
koostamise metoodika ja esitamise kord“ .
See on vajalik selleks, et FI-l oleks andmed järelevalvetasu
arvutamiseks. Kehtivas investeerimisühingute aruandluses
vajalik eristus (investeerimisühingute bilansis kajastatav
klientide vara) puudub ning see ei sisalda järelevalvetasude
arvutamiseks vajalikke andmeid. Muutus investeerimisühingute
varade mahu arvestusel toob investeerimisühingute jaoks kaasa
täiendava aruandluskohustuse
MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM
1. Eelnõus võetakse siseriiklikkusse õigusesse üle mitmeid EL Arvestatud Seletuskirja täiendatud.
direktiive, mille üks peamine eesmärk on suurendada
finantssektori õiguskindlust ja usaldusväärsust. Eelnõu
seletuskirja majandusliku mõjude analüüsis samas ei tule välja
muudatuste reaalne mõju majandusele, nentides et see on pigem
väike või positiivne. Leiame, et majanduslike mõjude analüüs
vajab täpsustamist ning lähtuda tuleks mõjude hindamise
metoodikast, mille on välja töötanud Justiitsministeerium ja
Riigikantselei. Muuhulgas tuuakse mõjude hindamise
metoodikas välja, et majandusliku mõju hindamisel tuleb
uurida, kuidas mõjutavad eelnõus tehtavad muudatused
järgnevaid valdkondi: ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus,
sh konkurents ja turu toimivus, mõjud väikeettevõtlusele ja
alustavatele ettevõtetele ning investeeringutele ja
innovatsioonile.
II. kooskõlastusring
FINANTSINSPEKTSIOON
1. VPTS-i täiendatakse § 401 lõikega 1 Arvestatud VPTS § 401 lõikest 1 kustutatakse
viide VPTS § 1101 lõike 7 punktile
Kommentaar: Eelnõu § 1 punkti 39 kohaselt tunnistatakse 1 ja täiendatakse viidetega VPTS §
VPTS § 1101 kehtetuks, mistõttu ei ole Finantsinspektsiooni 1103 lõikele 1 ja VPTS § 1103
hinnangul viide VPTS § 1101 lõike 7 punktile 1 toodud sättes lõike 2 punktile 3.
asjakohane. Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
(EL) 2019/2034 (edaspidi IFD) artikli 25 lõikest 1 tulenevalt
ei kohaldata väikese ja mitteseotud investeerimisühingute
suhtes artiklit 34, mis on käesolevas Eelnõus VPTS § 1103
lõike 1 ja lõike 2 punkti 3 aluseks. Väikesed ja mitteseotud
investeerimisühingud ei avalda ka Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrus (EL) 2019/2033 (edaspidi IFR) artiklis 51
nimetatud teavet.
Ettepanek: Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks VPTS § 401
lõikest 1 välja jätta viide VPTS § 1101 lõike 7 punktile 1 ning
täiendada viidetega VPTS § 1103 lõikele 1, VPTS § 1103 lõike
2 punktile 3, kuivõrd nimetatud sätted ei peaks väikese ja
mitteseotud investeerimisühingu suhtes olema kohaldatavad.
2. VPTS-i täiendatakse § 401 lõikega 5 Arvestatud VPTS § 401 lõikest 5 (uus lõige 2)
kustutatakse viide § 1101 lõike 7
Kommentaar: Eelnõu § 1 punkti 39 kohaselt tunnistatakse punktile 1 ja lisatakse viide § 1103
VPTS § 1101 kehtetuks, mistõttu ei ole Finantsinspektsiooni lõike 2 punktile 1.
hinnangul viide § 1101 lõike 7 punktile 1 toodud sättes
asjakohane.
Ettepanek: Vastavalt Eelnõu seletuskirjale peaks § 401 lõikes 5
olema viide § 1103 lõike 2 punktile 1. Teeme ettepaneku muuta
nimetatud lõiku vastavalt kirjeldatule.
71
3. Eelnõu § 1 punkt 28, VPTS-i täiendamine §-ga 892 Arvestatud Asendame mõiste „kutseline
osaline“ mõistega „kutseline
Ettepanek: Nii Eelnõus kui ka seletuskirjas kasutada mõistet investor“.
“kutseline investor” mõiste “kutseline osaleja” asemel. Mõistet
“kutseline investor” on kasutanud Eelnõu koostaja ka näiteks
VPTS paragrahvi 86 lõigetes 6 ja 7 muudatuse juures. Lisaks on
mõiste “kutseline investor” reguleeritud VPTS § 6 lõikes 2.
4. Eelnõu § 1 punkt 38, VPTS-i § 110 täiendamine lõikega 6 Selgitatud Kuna VPTS § 401 lõikes 1 ja 5 on
juba piiratud § 110 lõike 6
(6) Inspektsioon võib nõuda, et investeerimisühing avaldaks kohaldamisala väikestele ja
enda kohta käivaid avalikke andmeid lisaks käesolevas mitteseotud
paragrahvis nimetatud aruannetele ka oma veebilehel ja investeerimisühingutele, kes
muudes teabekanalites. emiteerivad täiendavatesse
esimese taseme omavahenditesse
Kommentaar: Finantsinspektsiooni hinnangul on antud sätte kuuluvaid instrumente ja
sisu ebaselge. Eelnõu seletuskirja kohaselt on VPTS § 110 investeerimisühingutele, kes ei ole
lõike 6 aluseks IFD artikli 44 punkt b. Viidatud punkt sätestab väikesed ja mitteseotud
pädeva asutuse õiguse nõuda investeerimisühingutelt, mis ei investeerimisühingud, siis me ei
kvalifitseeru väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguteks pea vajalikuks seda uuesti § 110
ning väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks lõikes 6 välja tuua.
kvalifitseeruvad investeerimisühingud, kui nad emiteerivad
täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid Seega, võttes arvesse
instrumente, kasutaksid teabe avaldamiseks peale Finantsinspektsiooni ettepanekut,
raamatupidamise aruannete ja kuid spetsiifilisi teabekanaleid sõnastame VPTS § 110 lõike 6
ja kohti, eelkõige veebilehti. järgmiselt:
„Inspektsioon võib nõuda, et
Finantsinspektsiooni hinnangul VPTS § 110 lõike 6 sõnastus investeerimisühing kasutaks teabe
ei anna edasi direktiivi mõtet, kuna ei selgita milliseid avaldamiseks peale majandusaasta
andmeid tuleb käsitleda investeerimisühingu enda kohta aruande ka muid teabekanaleid,
käivate avalike andmetena. Lisaks VPTS § 110 lõige 4 eelkõige oma veebilehte.“
sätestab investeerimisühingu kohustuse avalikustada samas
paragrahvis nimetatud majandusaasta aruanne VPTS § 110 lõige 4 sätestab
investeerimisühingu veebilehel. Finantsinspektsiooni kohustuse saata majandusaasta
hinnangul tekitab segadust VPTS § 110 lõike 6 ja lõike 4 aruanne avalikustamiseks
vaheline ebakõla, kuivõrd lõike 6 kohaselt tuleb avaldada Finantsinspektsiooni veebilehel
teave investeerimisühingu veebilehel, kuid lõike 4 kohaselt juhul kui investeerimisühingul
veebilehe puudumisel tuleb esitada teave avalikustamiseks pole veebilehte (mh nt ajutiselt).
Finantsinspektsiooni veebilehel. Seega ei loo see säte kohustust
avalikustada majandusaasta
Ettepanek: VPTS-i § 110 lõikes 4 tulenev nõue ei vasta aruanne Finantsinspektsiooni
kaasaegsele olukorrale, mistõttu teeme ettepaneku eemaldada veebilehel, vaid annab võimaluse
VPTS § 110 lõike 4 viimane lause ning sõnastada VPTS § 110 see avalikustada juhul kui seda
lõige 6 ümber järgmiselt: Inspektsioon võib nõuda, et väike ja pole võimalik teha
mitteseotud investeerimisühing, kes emiteerib täiendavatesse investeerimisühingu enda
esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente ja veebilehel. Meie hinnangul ei ole
investeerimisühing, kes ei ole väike ja mitteseotud see säte vastuolus VPTS § 110
investeerimisühing, kasutaks teabe avaldamiseks peale lõike 6 mõttega.
majandusaasta aruande ka muid teabekanaleid, eelkõige oma
veebilehte.
5. Eelnõu § 1 punkt 38, VPTS-i § 110 täiendamine lõikega 7 Arvestatud Asendame VPTS § 110 lõikes 7
sõna „aruanne“ sõnaga „teave“.
(7) Avalikustatud aruandes olulise vea ilmnemisel tuleb sellest
esimesel võimalusel avalikkust teavitada oma veebilehel ja
avalikustada korrigeeritud aruanne käesoleva paragrahvi lõikes
4 sätestatud viisil.
Kommentaar: VPTS-i § 110 lõikes 7 kohaldamisulatus peaks
olema laiem, mistõttu võiks Finantsinspektsiooni hinnangul
asendada sõna „aruanne“ sõnaga „teave“, mis ühtiks ka VPTS
§ 110 lõikes 6 sätestatuga.
Ettepanek: Muuta VPTS § 110 lõike 7 sõnastust järgmiselt:
Avalikustatud teabes olulise vea ilmnemisel tuleb sellest
72
esimesel võimalusel avalikkust teavitada oma veebilehel ja
avalikustada korrigeeritud aruanne käesoleva paragrahvi lõikes
4 sätestatud viisil.
6. Arvestatud VPTS § 110 lõikes 8 kustutatakse
Eelnõu § 1 punkt 38, VPTS-i § 110 täiendamine lõikega 8 viide VPTS § 1103 lõikele 1
(viidatakse ainult VPTS § 1103
lõikele 2).
8) Käesoleva seaduse §-des 1102 ja 1103 sätestatud teabe võib
avaldada viitena asukohale, kus nimetatud teave on
avalikustatud.
Kommentaar: Finantsinspektsioon juhib tähelepanu asjaolule,
et VPTS § 110 lõikes 8 viidatud VPTS § 1103 lõikes 1
nimetatud teave pole avalik teave, mistõttu pole
Finantsinspektsioonil võimalik seda avaldada viitena
asukohale, kus nimetatud teave on avalikustatud.
Ettepanek: Muuta VPTS § 110 lõiget 8 järgnevalt: viidata
ainult VPTS § 1103 lõikele 2.
7. Eelnõu § 1 punkt 40, VPTS-i täiendamine §-ga 1103 Arvestatud VPTS § 1103 pealkirjas
asendatakse sõna
Kommentaar: VPTS § 1103 käsitletakse nii „avalikustamine“ sõnaga
Finantsinspektsioonile esitatavat teavet, mis pole avalik, kui ka „avaldamine“.
Finantsinspektsiooni nõudmisel avalikustatavat teavet,
mistõttu on eeltoodud sätte sõnastus eksitav.
Ettepanek: Teeme ettepaneku asendada § 1103 pealkirjas sõna
„avalikustamine“ sõnaga „avaldamine“. Seega VPTS § 1103
pealkirjaks oleks: Investeerimisühingu kohta muu teave
avaldamine.
8. Arvestatud VPTS § 1103 lõike 1 esimene lause
VPTS § 1103 lõige 1 sätestab, et investeerimisühing edastab sõnastatakse järgmiselt:
koos majandusaasta aruandega inspektsioonile määruse (EL)
nr 2019/2033 artiklis 51 nimetatud teabe tasustamispoliitika ja „Investeerimisühing edastab
-tavade kohta. Investeerimisühing annab inspektsioonile ka inspektsioonile majandusaasta
teavet selliste investeerimisühingus töötavate füüsiliste isikute aruande avalikustamise päeval
kohta, kelle töötasu on majandusaastal miljon eurot või määruse (EL) nr 2019/2033
rohkem, sealhulgas teavet nende töökohustuste, asjaomase artiklis 51 nimetatud teabe
ärivaldkonna, töötasu, tulemustasu ja pensionimaksete kohta. tasustamispoliitika ja -tavade
Inspektsioon edastab teabe Euroopa Pangandusjärelevalve kohta“
Asutusele.
Kommentaar: Vastavalt käesoleva Eelnõu § 1 punktile 35
tunnistatakse VPTS § 109 lõige 3 kehtetuks, mille alusel oli
investeerimisühingul kohustus esitada Finantsinspektsioonile
majandusaasta aruanne.
Ettepanek: Muuta VPTS § 1103 lõike 1 sõnastust:
Investeerimisühing edastab inspektsioonile majandusaasta
aruande avalikustamise päeval määruse (EL) nr 2019/2033
artiklis 51 nimetatud teabe tasustamispoliitika ja -tavade kohta.
Investeerimisühing annab inspektsioonile ka teavet selliste
investeerimisühingus töötavate füüsiliste isikute kohta, kelle
töötasu on majandusaastal miljon eurot või rohkem, sealhulgas
teavet nende töökohustuste, asjaomase ärivaldkonna, töötasu,
tulemustasu ja pensionimaksete kohta. Inspektsioon edastab
teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.
9. Arvestatud VPTS § 401 lõikesse 1 on lisatud
3
VPTS § 110 lõige 2 sätestab, et Inspektsioonil on muu hulgas vastav erand, mis sätestab, et
õigus: 1) nõuda, et investeerimisühing avaldaks Euroopa VPTS § 1103 lõike 2 punktides 1 ja
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 46 3 sätestatut ei kohaldata väikestele
73
nimetatud teabe sagedamini kui kord aastas, ja määrata ja mitteseotud
avaldamise tähtaeg; investeerimisühingutele (v.a.
täiendav erand lõikes 5, mis osutab
Kommentaar: IFD artikkel 44 punkt a sätestab, et liikmesriigid määruse (EL) 2019/2033 artikli 46
tagavad, et pädevatel asutustel on õigus nõuda, et määruse lõikes 2 osutatud
(EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja investeerimisühingutele).
mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise
tingimustele mittevastavad investeerimisühingud ja määruse
(EL) 2019/2033 artikli 46 lõikes 2 osutatud
investeerimisühingud avaldaksid nimetatud määruse artiklis 46
osutatud teabe sagedamini kui kord aastas ja määraksid
avaldamise tähtajad. Finantsinspektsiooni hinnangul on VPTS
§ 1103 lõike 2 punktis 1 toodud kohaldamisulatus palju laiem,
kui nimetatud direktiiviga ettenähtud, kuivõrd IFD ei sea
sellist nõudeõigust kõigi investeerimisühingute suhtes.
Ettepanek: Viia VPTS § 1103 lõike 2 punkti 1 sõnastus
vastavusse IFD artikkel 44 punktiga a.
10. Arvestatud. VPTS § 1103 lõike 2 punkt 3
3
VPTS § 110 lõige 2 sätestab, et Inspektsioonil on muu hulgas sõnastatakse järgmiselt:
õigus: 3) nõuda, et investeerimisühing edastaks käesoleva „(2) Inspektsioonil on muu hulgas
paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabe investeerimisühingu õigus:
juhtorgani iga liikme või töötaja kohta. (…)
3) nõuda, et investeerimisühing
Kommentaar: Eelnõust nähtub, et VPTS § 1103 on kaks lõiget, edastaks teabe juhtorgani või
mistõttu VPTS § 1103 lõike 2 punktis 3 viide VPTS § 1103 kõrgema juhtkonna iga
lõikele 6 on ekslik, mistõttu on ilmselt siin mõeldud liikme töötasu kogusumma
„käesoleva paragrahvi lõikele 1“. Eelnõu seletuskirja kohaselt kohta.“
on VPTS § 1103 lõike 2 punkti 3 aluseks IFD artikli 34 lõike 4
teine lause. IFD vastav sõnastus on: Liikmesriigid tagavad, et
investeerimisühingud edastavad pädevatele asutustele taotluse
korral teabe juhtorgani või kõrgema juhtkonna iga liikme
töötasu kogusumma kohta. Seaduse viide VPTS § 1103 lõikele
1 on oluliselt laiem kui IFD-s toodud “töötasu kogusumma”,
samas IFD sätestab nõude nii juhtorgani kui kõrgema
juhtkonna iga liikme suhtes aga seadus räägib ainult juhtorgani
liikmest.
Ettepanek: Viia VPTS § 1103 lõige 2 punkti 3 sõnastus
kooskõlla IFD artikkel 34 lõikes 4 sätestatuga.
11. Selgitatud VPTS-is ei ole kasutata terminit
Eelnõu § 1 punktid 55-57 pädev asutus. Kuna „pädev
Kommentaar: Eelnõu kasutab läbivalt § 1 punktides 55, 56 ja asutus“ IFD tähenduses on
57 mõistet “väärtpaberiturujärelevalve asutus”. IFD kasutab väärtpaberijärelevalve asutus, siis
mõistet “competent authority” mida tõlgiti direktiivi leiame, et on õigusselgem
eestikeelses versioonis kui “pädev asutus”. kasutada sama terminit, mida
Ettepanek: Finantsinspektsiooni hinnangul peaks segaduse seaduses on ka varasemalt läbivalt
vältimiseks kasutama mõistet pädev asutus. kasutatud.
12. Arvestatud Et anda selgemalt edasi sätte mõte,
Eelnõu § 1 punkt 55, VPTS-i § 2301 täiendamine lõikega 24 siis kustutatakse vastav lause
Kommentaar: VPTS § 2301 lõige 24 viimane lause sätestab: VPTS § 2301 lõikest 24 ja lisatakse
“Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni ja Euroopa lõikesse 23.
Pangandusjärelevalve Asutust vastavatest otsusest”. Hetke
sõnastusest võib jääda mulje, et Euroopa Komisjoni ja
Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust tuleb teavitada vaid
investeerimisühingu seisukohast.
Ettepanek: Finantsinspektsiooni hinnangul oleks antud
kohustus arusaadavam, kui see lisada VPTS § 2301 lõikesse 23
või vormistada eraldiseisva lõikena.
13. Arvestatud VPTS § 2301 lõikesse 6 lisatakse
1
Eelnõu § 1 punkt 56, VPTS-i § 230 lõike 4 muutmine ka viide Euroopa
Pangandusjärelevalve Asutusele.
74
Ettepanek: VPTS § 2301 lõike 4 muudatus nõuab, et kõigist
kasutatud meetmetest tuleb teavitada lisaks pädevatele
asutustele ja Euroopa Komisjonile ka Euroopa
Pangandusjärelevalve Asutust, mistõttu tuleks asjakohane
Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuste teavitamiskohtus
lisada ka VPTS § 2301 lõikesse 6.
14. Arvestatud VPTS § 2301 lõiget 41
Eelnõu § 1 punkt 57, VPTS-i § 2301 täiendamine lõikega 41 täpsustatakse, lisades sõna
„konsolideerimisgrupi“.
Kommentaar: Selle muudatusega võetakse üle IFS artikkel 55
lõige 3, kuid pakutud sõnastus ei vasta IFD artikli 55 lõike 3
täpsele sõnastusele.
Ettepanek: Muuta VPTS § 2301 lõiget 41 järgmiselt: Kui
inspektsioon kvalifitseerub käesoleva paragrahvi lõike 4
kohaselt konsolideerimisgrupi väärtpaberiturujärelevalve
asutuseks, võib ta nõuda investeerimisvaldusettevõtja või
segafinantsvaldusettevõtja asutamist Euroopa Liidus ja
kohaldada selle investeerimisvaldusettevõtja või
segafinantsvaldusettevõtja suhtes Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artiklit 7 või 8.
15. Arvestatud
Eelnõu § 1 punkt 70, VPTS § 23727 muutmine
Kommentaar: Antud säte ei näe jätkuvalt ette füüsilise isiku
vastutust, mis on Eesti karistusõiguse kohaselt vältimatu
eeldus juriidilise isiku vastutuseks. Nimelt saab juriidiline isik
vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme,
juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik
deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi
toime juriidilise isiku huvides (RKKKo 4-19-4632, p 8). Kui
vastav tegu ei ole füüsilise isiku puhul karistatav, ei saa seda
ka juriidilisele isikule omistada.
Ettepanek: Viia VPTS § 27312 sisse ka füüsilise isiku vastutus.
16. Selgitatud FIS § 47 lõigete 91 ja 92 aluseks on
Eelnõu § 2 punkt 7, finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi IFD 49 lõige 3, mille mõte on, et
FIS) §-i 47 täiendamine lõigetega 91 ja 92 liikmesriigi pädevad asutused
konsulteeriks enne selliste otsuste
Kommentaar: Eelnõu § 2 punktiga 7 seatakse tegemist, mis võivad olla teiste
Finantsinspektsioonile kohustus konsulteerida teiste pädevate asutuste
asjakohaste väärtpaberiturujärelevalve asutustega. järelevalvealaste ülesannete
Finantsinspektsioon palub seletuskirjas selgitada, mida täitmise seisukohalt olulised,
tähendab antud kontekstis konsulteerimine. omavahel. Seda on selgitatud ka
Näiteks olukorras, kus Finantsinspektsioon määrab väärteo eest seaduseelnõu seletuskirjas, § 47
karistuse, siis mis osas Finantsinspektsioon peaks lõike 91 juures. Täpsustame
konsulteerima teiste asjakohaste järelevalveasustustega. Lisaks seletuskirjas täiendavalt ka lõiget
palume täpsustada, kas Finantsinspektsioon võib või ei või 92.
menetlust sellises olukorras alustada ja karistust määrata. Antud
sätte sõnastus on segadust tekitav ka seetõttu, et FIS § 47 lõike Et täpsemalt edasi anda direktiivi
92 kasutab sõna „määrab“, mis viitab, et menetlus peaks justkui mõtet ja piirata
olema juba Finantsinspektsiooni poolt läbi viidud ja rikkumine teavitamiskohustust ainult
tuvastatud. Palume selgitada sätte mõtet täiendavalt ning tuua sellistele olukordadele, kui
ka välja, kas sätte eesmärk on pigem teisi pädevaid Finantsinspektsioon teeb otsuse,
järelevalveasutusi (tagantjärgi) teavitada. mis võib mõjutada teiste
väärtpaberiturujärelevalveasutuste
tööd (mitte kõikide punktides 1-3
nimetatud otsuste puhul),
sõnastatakse VPTS § 47 lõikeid 91
ja 92 järgmiselt.
„(91) Lisaks käesoleva paragrahvi
lõikes 9 sätestatule konsulteerib
75
Inspektsioon teiste asjakohaste
väärtpaberiturujärelevalve
asutustega enne sellise otsuse
tegemist, mis võib olla nende
ülesannete täitmise seisukohast
oluline, järgmistes küsimustes:
1) investeerimisühingu
konsolideerimisgruppi kuuluva
investeerimisühingu aktsionäride
koosseisus või
organisatsioonilises või
juhtimisstruktuuris tehtavad
muudatused, milleks on vaja
asjakohaste
väärtpaberiturujärelevalve
asutuste heakskiitu või luba;
2) asjakohaste
väärtpaberiturujärelevalve
asutuste poolt
investeerimisühingutele määratud
karistused või muud nende võetud
erakorralised meetmed;
3) väärtpaberituru seaduse § 23611
alusel kehtestatud täiendavate
omavahendite nõue.“
(92) Enne karistuse määramist või
muu meetme võtmist vastavalt
käesoleva paragrahvi lõike 91
punktile 2, konsulteerib
Inspektsioon konsolideerimisgrupi
järelevalve tegijaga, välja arvatud
juhul, kui tegemist on
kiireloomulise olukorraga või kui
konsulteerimine võiks kahjustada
Inspektsiooni otsuse
tulemuslikkust. Konsulteerimata
jätmise korral teavitab
Inspektsioon viivitamata vastavast
otsusest muid asjakohaseid
väärtpaberiturujärelevalve
asutusi.“;
Seletuskirjas täpsustatakse ka
seda, et konsulteerimine tähendab
väärtpaberiturujärelevalve
asutuste teavitamist enne otsuse
tegemist nii, et neile jäetakse
mõistlik aeg arvamuse
avaldamiseks.
JUSTIITSMINISTEERIUM
1. Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse seaduses, välja arvatud § Arvestatud Seletuskirja täiendatud.
234¹ lõikes 3, läbivalt tekstiosa „kuni 32 000 eurot“ tekstiosaga
„kuni 400 000 eurot“. Seda põhjusel, et IFD näeb ette
liikmesriikidele kohustuse kehtestada direktiivist tulenevate
kohustuste täitmiseks tulemuslikud, proportsionaalsed ja
hoiatavad karistuste määrad.
76
Palume paremaks arusaamiseks seletuskirja lisada selgitus,
mida reguleerib VPTS § 2341 ning miks on see erandina välja
toodud.
2. Eelnõu § 1 punktiga 51 muudetakse VPTS § 230 lõige 41 ja Arvestatud Seletuskirja täiendatud.
sõnastatakse see järgmiselt:
„(41) Inspektsioon avalikustab oma veebilehel käesoleva
seaduse 3., 31 . ja 4. osas, Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrustes (EL) nr 600/2014, (EL) nr 596/2014, (EL) nr
1286/2014, (EL) nr 2017/1129 ja (EL) nr 2017/2402 ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2016/1011,
mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena
finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või
investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega
muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust
(EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.06.2016, lk 1–65) või
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033
nõudeid, sätestatud kohustuse rikkumisega seoses väärteoasjas
tehtud lahendi või haldusakti viivitamata pärast selle teatavaks
tegemist. Inspektsioon märgib vähemalt rikkumise liigi ja laadi,
rikkumise eest vastutava isiku andmed, milleks on juriidilise
isiku puhul ärinimi ja registrikood selle olemasolul, füüsilise
isiku puhul ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle
puudumisel sünniaeg, ning teabe lahendi või haldusakti
vaidlustamise ja tühistamise kohta. Inspektsioon tagab, et kogu
käesolevas lõikes nimetatud teave on tema veebilehel avalikult
kättesaadav vähemalt viis aastat, kui seaduses ei ole sätestatud
teisiti.“
Palume seletuskirja lisada põhjendused, kuidas see muudatus on
kooskõlas karistusandmete kustutamise ning karistusregistri
seadusega (KarRS). KarRS § 24 lõike 1 kohaselt kustutatakse
karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo
eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti
kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena
juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta.
Paragrahvi 24 lõike 1 punkti 2 kohaselt on see tähtaeg kaks
aastat, kui tegemist on maksukorralduse seaduses või
maksuseaduses sätestatud väärteo eest mõistetud või määratud
rahatrahviga.
Eelnõu VPTS § 230 lõikes 41 sätestatud viie aastane tähtaeg on
vastuolus KarRS sätetega. Leiame, et VPTS-is kehtestatavad
tähtajad peavad kooskõlas olema teiste õigusaktidega. Kui
karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud üle
arhiivi, siis ei tohiks need kaasa tuua isikutele negatiivseid
tagajärgi. VPTS § 230 lõige 41 sellisel kujul võib sellise
olukorra aga põhjustada. Seetõttu palume seletuskirjas
põhjendada ja selgitada, mis on selle viieaastase tähtaja
kehtestamise põhjus ja eesmärk, mida peetakse silmas
tekstiosaga „kui seaduses ei ole sätestatud teisiti“. Kui
„seaduse“ all on silmas peetud mh KaRS-i, tuleb sellele
vastavalt viidata.
3. Eelnõu § 1 punktiga 68 muudetakse VPTS § 2378. Seletuskirja Arvestatud, Seletuskirja täiendatud.
kohaselt põhineb muudatus IFD artikli 18 lõike 1 punktidel b, c selgitatud
ja f. Viidatud punktides on sätestatud teabe esitamise nõuete Paragrahvi 2378 tekst muudetakse
rikkumine omavahendite nõuete täitmise kohustuse kohta (b), ja sõnastatakse järgmiselt:
teabe esitamise nõuete rikkumine kontsentratsiooniriski kohta „(1) Käesolevas seaduses,
(c) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/2033 VI Euroopa Parlamendi ja nõukogu
osas sätestatud avalikustamise nõuete rikkumine (f). määruses (EL) nr 575/2013,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
Muudetud VPTS sättega nähakse ette, et VPTS-is, Euroopa määruses (EL) 2019/2033 või
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2019/2033 või nende nende alusel antud õigusaktis
77
alusel antud õigusaktis sätestatud aruande, dokumendi, nimetatud aruande, dokumendi,
selgituse või muu teabe avalikustamata jätmise või selgituse või muu teabe
inspektsioonile esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise või tähtpäevaks avalikustamata või
ebaõige, eksitava või puuduliku teabe esitamise või inspektsioonile esitamata jätmise
avalikustamise eest karistatakse vastavalt kuni 300 või mitteõigeaegse, puuduliku või
trahviühikuga või kuni 400 000 euroga juriidiliste isikute puhul. ebaõige teabe esitamise või
avalikustamise eest –
Kehtivas VPTS §-s 2378 on viidatud Euroopa Parlamendi ja karistatakse rahatrahviga kuni 300
nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013. Uues normis seda trahviühikut.
määrust enam ei ole. Palume seletuskirjas täiendavalt selgitada, (2) Sama teo eest, kui selle on
miks sellest määrusest on normis loobutud. Lisaks palume toime pannud juriidiline isik, –
seletuskirjas selgitada, millistes §-des on VPTS-is kehtestatud karistatakse rahatrahviga kuni 400
need nõuded, mille alusel isikuid karistatakse. Praegusel juhul 000 eurot.“;
on tegemist väga laia sõnastusega, mida karistussätete puhul ei
saa heaks kiita. Ka soovime näiteid, milliseid VPTS-i ning Käesoleva eelnõuga võetakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 Eesti õigusesse üle
alusel kehtestatud õigusakte peetakse silmas. investeerimisühingutele mõeldud
spetsiifiline usaldatavusnõuete- ja
Kui VPTS § 2378 muudatus põhineb seletuskirja kohaselt IFD järelevalveraamistik. Kui
artikli 18 lõike 1 punktidel b, c ja f, siis tuleks see artikkel ja varasemalt kohaldati ka
punktid normis konkreetselt sätestada. Nii on näiteks tehtud investeerimisühingutele sarnaseid
kehtiva VPS § 2371, 23715, 23719 puhul. nõudeid nagu krediidiasutustele
(tulenevalt määrusest (EL)
Ühtlasi palume seletuskirjas võrdlevalt kehtiva sõnastusega 575/2013), siis edaspidi tuleb
selgitada, miks on uuest sõnastusest välja jäetud „tähtpäevaks kohaldada ka määrust (EL)
esitamise nõue“, kas see on asendatud „õigeks ajaks esitamise 2019/2033 ehk IFR. Vastavalt IFR
nõudega“? Miks on juurde tulnud „eksitava teabe“ mõiste ning artiklile 1 sätestatakse määruses
mille poolest erineb see „ebaõigest“ või „puudulikust teabest“. ühtsed usaldatavusnõuded, mida
kohaldatakse
investeerimisühingute suhtes,
kellele on antud tegevusluba
ja kelle üle tehakse järelevalvet
direktiivi 2014/65/EL kohaselt
ning
kelle üle tehakse
usaldatavusnõuete täitmise
järelevalvet direktiivi
(EL) 2019/2034 kohaselt seoses
järgmisega: a) omavahendite
nõuded seoses
investeerimisühingule tekitatava
riski, kliendile tekitatava riski ja
turule tekitatava riski
kvantitatiivselt mõõdetavate,
ühtsete ja standarditud
elementidega; b)
kontsentratsiooniriski piiravad
nõuded; c) likviidsusnõuded
seoses likviidsusriski
kvantitatiivselt mõõdetavate,
ühtsete ja standarditud
elementidega; d) punktidega a, b ja
c seotud aruandlusnõuded (nt
määruse VII osas sätestatud
nõuded); e) avalikustamisnõuded
(nt määruse VI osas sätestatud
nõuded).
Nagu käesoleva eelnõu
seletuskirja punktis 2.1.1 on
detailsemalt kirjeldatud, jaotatakse
investeerimisühingud n-ö
klassideks (vt ka Joonis 1) ja
78
IFR/IFD nõudeid kohaldatakse
ainult keskmise suurusega ja
väiksemate (ehk Klass 2 ja Klass
3) investeerimisühingute suhtes.
Kõige suuremate ja süsteemselt
oluliste investeerimisühingute
(Klass 1) suhtes kohaldatakse
endiselt CRD/CRR raamistikku.
Kuigi Eestis puuduvad hetkel
Klass 1 (või Klass 1 „miinus“)
investeerimisühingud, säilitame ka
viite määrusele (EL) 575/2013
kuna selline nõue tuleneb ELi
õigusest.
Nimetatud määruste puhul ei ole
erinevate aruannete, dokumentide
selgitustee ja muu teabe
avalikustamise kohustused
koontatud ainult üksikutesse
artiklitesse või
osadesse/jaotistesse vaid need on
hajutatud nii määruste (kui nende
alusel antud aktide) erinevatesse
artiklitesse (mis kokku ulatuvad
tuhandetesse lehekülgedesse).
Konkreetsetele määruses
sätestatud normidele viitamine ei
oleks seega asjakohane, sest
esiteks tuleks teha lehekülgede
pikkuseid loetelusid artiklite
viidetest (mida oleks keeruline
jälgida) ja teiseks oleks suur oht, et
sellest loetelust jääb mõni oluline
kohustus välja.
4. Eelnõu § 1 punktiga 69 muudetakse VPTS § 237 10 ning Arvestatud Seletuskirja täiendatud.
sõnastatakse see järgmiselt.
„§ 23710. Investeerimisühingu organisatsiooniliste nõuete
rikkumine
Investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukust
arvestades ebapiisava või käesolevas seaduses või Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2017/565 sätestatud
nõuetele mittevastava organisatsioonilise ülesehituse,
sisekontrolli süsteemi, tasustamise, riskide tuvastamise,
mõõtmise või juhtimise või sise-eeskirjade või aruannete
esitamise korra kehtestamise või rakendamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“
Seletuskirjas tuuakse välja, et muudatus on tehtud IFD artikli 18
lõike 1 punkti a ülevõtmiseks (milles viidatakse omakorda IFD
artiklile 26). Palume seletuskirja lisada ka viited nendele VPTS
sätetele, mis kajastavad nõudeid, mille eest karistused
määratakse.
5. Eelnõu § 1 punktiga 70 muudetakse VPTS § 23727 tekst ja Arvestatud, VPTS § 23727 tekst ja sõnastatakse
sõnastatakse see järgmiselt: selgitatud see järgmiselt:
„Investeerimisühingu poolt käesolevas seaduses sätestatud
usaldatavusnõuete või Euroopa Parlamendi ja nõukogu „(1) Käesolevas seaduses
määruses (EL) nr 2019/2033 sätestatud kontsentratsiooniriski sätestatud usaldatavusnõuete või
79
piirmäärade ületamise või likviidse vara hoidmise nõuete Euroopa Parlamendi ja nõukogu
korduva või pideva rikkumise eest, kui selle on toime pannud määruses (EL) nr 2019/2033
juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“ sätestatud kontsentratsiooniriski
piirmäärade ületamise või
Oleme seisukohal, et esitatud kujul ei sobi see norm Eesti likviidse vara hoidmise nõuete
õigussüsteemi. Seda põhjusel, et kui juriidilise isiku puhul korduva või pideva rikkumise eest
soovitakse vastutusele võtta juhatuse liiget, siis peab tehtud tegu –
olema etteheidetav ka füüsilisele isikule. Riigikohtu praktika karistatakse rahatrahviga kuni 300
kohaselt (vt otsused 4-18-6507, 4-17-366, 4-16-5811, 3-1-1-43- trahviühikut.
08, 3-1-1-84-16) tuleb tegevusetusdeliktide puhul muu hulgas
näidata, millest tulenevalt on leitud, et tegutsemiskohustus oli (2) Sama teo eest kui selle on
konkreetsel füüsilisel isikul (antud juhul juhatuse liikmel) ning toime pannud juriidiline isik, –
mis oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis. Riigikohus on karistatakse rahatrahviga kuni 400
rõhutanud, et juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi 000 eurot.“
ei saa samastada ning juhatuse liige saab juriidilise isiku kõrvalt
isiklikult vastutada siis, kui õigusnormiga on
tegutsemiskohustus pandud ka temale. Investeerimisühingu juhtide
pädevusele ja tegevusele
Tegevusetuse koosseisupärasuse hindamisel tuleb seega esitatavad nõuded on ette nähtud
näidata, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel VPTS-is §-desis 79 ja 791 (mh
isikul. Juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi ei saa viide krediidiasutuste seaduse
samastada ja üldjuhul juhatuse liige juriidilise isiku kohustuste normidele).
täitmise eest isiklikult ei vastuta. Seega juriidilise isiku poolt
tegutsemiskohustuse täitmata jätmine ei tähenda automaatselt,
et sama kohustust oleks isiklikult rikkunud ka juriidilise isiku
juhatuse liige või juhtivtöötaja või pädev esindaja. See nõuab
eraldi õiguslikku alust.
Seega kui eelnõus toodud sätted panevad kohustuse vaid
juriidilisele isikule, ei jõuta enne juriidilise isiku vastutusele
võtmist füüsilise isikuni ning juriidilise isiku süüteovastutus on
välistatud. Nimelt, kui õigusnormis ei ole füüsilisele isikule
(juhatuse liikmele) vastavat kohustust pandud, ei ole juhatuse
liige koosseisu täitnud ja KarS § 14 lõike 1 kohaselt ei ole
võimalik ilma selleta juriidilist isikut vastutusele võtta.
Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 14 lõikes 1
sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte
kohaselt saab juriidiline isik vastutada vaid siis, kui tema
organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja
käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui
tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides.
Eeltoodust tulenevalt palume selgitada, kus on VPTS-is
sätestatud need juhatuse liikme kohustused, mille rikkumise
korral on edaspidi võimalik ka juriidilist isikut vastutusele
võtta. Samuti tuleb normi lisada füüsilise isiku vastutus.
6. Eelnõu § 1 punktiga 71 muudetakse VPTS § 237 60 ning Arvestatud Seletuskirja täiendatud.
sõnastatakse see järgmiselt:
VPTS § 23760 lõikest 1
60
„§ 237 . Investeerimisühingu, investeerimisvaldusettevõtja, kustutatakse tekstiosa „või
segafinantsvaldusettevõtja, reguleeritud turu korraldaja ja nendega seotud muude nõuete“.
aruandlusteenuse osutaja juhtidele ja töötajatele esitatavate
nõuete ning nende tasustamise nõuete rikkumine
(1) Investeerimisühingu, investeerimisvaldusettevõtja,
segafinantsvaldusettevõtja, reguleeritud turu korraldaja või
aruandlusteenuse osutaja juhtide valimisele, pädevusele ja
tegevusele esitatavate nõuete või nendega seotud muude nõuete,
töötajatele esitatavate nõuete või juhtide või töötajate
tasustamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
80
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
Palume seletuskirja lisada viited, millises õigusaktis on
täpsemalt sätestatud need nõuded, mille rikkumise eest on
võimalik isikut karistada. Millised on need „muud nõuded“?
Selline sõnastus on karistusnormi jaoks liiga lai.
7. Seletuskirja punktis 6.5, kus kajastatakse mõju Arvestatud Seletuskirja täiendatud.
Finantsinspektsioonile, on välja toodud, et seaduses sätestatud
nõuded mõjutavad Finantsinspektsiooni tegevust ning seaduse
jõustumisega võib vähesel määral tõusta töökoormus ja kulud.
Kuivõrd Finantsinspektsiooni järelevalve on subjektide poolt
rahastatav, palume täiendavalt hinnata, kas seaduse jõustumine
toob kaasa järelevalve kulude suurenemise.
8. Mõjuanalüüs ei kajasta muudatustega kaasnevaid võimalikke Arvestatud Seletuskirja täiendatud.
negatiivsed suundi. Palume kaardistada ja seletuskirjas välja
tuua muudatustega kaasnevad võimalikud riskid.
9. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja Arvestatud
seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja
keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjude kohta.
81
Riigikantselei Meie 01.12.2021 nr 1.1-10.1/8506-1
[email protected]
Väärtpaberituru seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seadus eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Kätlin Meekler 6113132
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
02.11.2021
Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadus
§ 1. Väärtpaberituru seaduse muutmine
Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse tekstis, välja arvatud § 234¹ lõikes 3, asendatakse läbivalt tekstiosa „kuni 32 000
eurot“ tekstiosaga „kuni 400 000 eurot“;
2) paragrahvi 101 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesolevas seaduses määratlemata termineid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate
usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176,
27.06.2013, lk 1–337), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014
finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (OJ L
173, 12.06.2014, lk 84–148), ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033, mis
käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega
muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr
806/2014 (OJ L 314, 05.12.2019), tähenduses.“;
3) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Investeerimisühing käesoleva seaduse tähenduses on aktsiaselts, kelle püsivaks tegevuseks
on investeerimisteenuse osutamine kolmandatele isikutele või investeerimistegevus
kutsetegevusena. Investeerimisühing on finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse § 5
tähenduses. Erandina käesoleva lõike teises lauses sätestatust ei käsitata investeerimisühingut
finantseerimisasutusena käesoleva seaduse 3. osa, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 26 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/2033 tähenduses.”;
4) paragrahvi 40 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Krediidiasutuste seaduse 101. peatükis sätestatud mitmes riigis tegutsevate krediidiasutuste
tervendamist ja 11. peatüki 3. jaos sätestatud mitmes riigis tegutsevate krediidiasutuste
likvideerimist kohaldatakse ka investeerimisühingute, sealhulgas investeerimisühingute teistes
lepinguriikides asuvate filiaalide suhtes. Investeerimisühingut käsitatakse krediidiasutusena
krediidiasutuste seaduse 101. peatüki ja 11. peatüki 3. jao tähenduses.“;
5) paragrahvi 40 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses:
„(6) Kui investeerimisühing vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013
artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tingimustele, käsitatakse teda krediidiasutusena
ning kohaldatakse tema suhtes krediidiasutuste seaduses ja teistes õigusaktides krediidiasutuse
kohta sätestatut.
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 1 lõigetes 2 ja 5 nimetatud
investeerimisühingute puhul tehakse järelevalvet direktiivi 2013/36/EL VII ja VIII jaotise
kohaste usaldatavusnõuete täitmise üle vastavalt sama määruse artikli 1 lõike 2 teisele lõigule
ja artikli 1 lõike 5 kolmandale lõigule.
1
(8) Investeerimisühingu võlausaldajate nõuete rahuldamisjärkude määramisel lähtutakse
krediidiasutuste seaduse §-s 131 sätestatust.“;
6) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:
„§ 401. Väike ja mitteseotud investeerimisühing
(1) Kui investeerimisühing vastab kõigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks
kvalifitseerimise tingimustele (edaspidi väike ja mitteseotud investeerimisühing), siis ei
kohaldata selle investeerimisühingu suhtes käesoleva seaduse § 792 lõikeid 2–11, §-e 793 ja 794,
§ 822 lõiget 2, lõike 3 punkti 2 ja lõikeid 4–7, § 110 lõiget 6, § 1102, § 1103 lõiget 1, § 1103
lõike 2 punkte 1 ja 3 ning §-e 23611, 23612 ja 23613, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud
teisiti.
(2) Käesoleva seaduse § 110 lõiget 6 ja § 1103 lõike 2 punkti 1 kohaldatakse väikesele ja
mitteseotud investeerimisühingule, kes emiteerib täiendavatesse esimese taseme
omavahenditesse kuuluvaid instrumente.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse, kui investeerimisühing on kuus kuud
järjest vastanud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele
ja on teavitanud sellest inspektsiooni.
(4) Kui investeerimisühing ei kvalifitseeru enam väikeseks ja mitteseotud
investeerimisühinguks, tuleb sellest teavitada inspektsiooni ning tema suhtes ei kohaldata
käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 5 sätestatut 12 kuu jooksul hindamisest arvates.
(5) Kui investeerimisühing ei kvalifitseeru enam väikeseks ja mitteseotud
investeerimisühinguks, kohaldatakse tema suhtes järgmisel majandusaastal käesoleva seaduse
§-s 793 sätestatud tulemustasu nõudeid.
(6) Inspektsioon võib otsustada väikese ja mitteseotud investeerimisühingu suhtes:
1) kohaldada käesoleva seaduse § 822 lõiget 2, lõike 3 punkti 2 ja lõikeid 4–7 asjakohasel
määral;
2) kohaldada käesoleva seaduse § 230 lõikeid 5 ja 51 , lähtudes investeerimisühingu suurusest,
tegevuse laadist, ulatusest ja keerukusest;
3) kehtestada käesoleva seaduse § 235 punkti 9 alusel täiendavate omavahendite nõude, võttes
arvesse käesoleva seaduse §-s 23611 sätestatud tingimusi;
4) kehtestada likviidsuse erinõuded käesoleva seaduse § 235 punkti 16 alusel, võttes arvesse
käesoleva seaduse §-s 23612 sätestatud tingimusi, juhul kui investeerimisühingut ei ole määruse
(EL) 2019/2033 artikli 43 lõike 1 kohaselt likviidsusnõuete täitmisest vabastatud.“;
7) paragrahvi 461 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1, 2 või 3 nimetatud investeerimisteenuse osutamiseks
tegevusluba omavale investeerimisühingule ei kohaldata võrdse vastaspoolega tehingu
tegemisel ja sellise tehinguga otseselt seotud kõrvalteenuse osutamisel käesoleva seaduse
§ 791 lõigetes 2 ja 4, § 85 lõike 1 punktides 1, 5–7 ja 9, §-des 852 ja 854–857, § 86 lõigetes 1, 2
ja 5, § 87 lõike 1 punktides 3–5, lõigetes 2–3, lõike 4 punktides 1–3 ja lõikes 5, §-des 871–
875 ning § 891 lõigetes 1 ja 3 sätestatut.“;
8) paragrahvi 47 lõike 11 punktides 2 ja 3 asendatakse läbivalt sõnad “krediidi- ega
finantseerimisasutus” sõnadega “krediidiasutus, investeerimisühing ega finantseerimisasutus”;
9) paragrahvi 47 lõike 13 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
2
„4) isik põhjendab inspektsiooni nõudmisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud
tegevuse või teenuse käsitamist kõrvaltegevusena.“;
10) paragrahvi 46 lõike 7 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“Investeerimisühing võib kliendi asjatundlikkust, kogemusi ja teadmisi hinnata
krediidiasutuste, investeerimisühingute ja teiste finantsjärelevalve alla kuuluvate
finantseerimisasutuste juhtidele esitatavate nõuete alusel.”;
11) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
“(11) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal tehakse muudatusi käesoleva seaduse § 54 lõikes
1 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata inspektsioonile vastavad
andmed või dokumendid uuendatud kujul. Kui muudatus on oluline, võib inspektsioon lugeda
menetlustähtaja alguseks uuendatud andmete või dokumentide kättesaamise aja. Sellisel juhul
peab inspektsioon teatama taotlejale uue menetlustähtaja.”;
12) paragrahvi 56 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „(EL) nr 575/2013“ tekstiosaga „(EL)
2019/2033“;
13) paragrahvi 58 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) investeerimisühingu omavahendite suurus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2019/2033 või käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuetele;“;
14) paragrahvi 652 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kolmanda riigi investeerimisühingule ei kohaldata käesolevas jaos sätestatut, kui klient
pöördub omal initsiatiivil investeerimisteenuse või kõrvalteenuse saamiseks selles kolmandas
riigis asutatud investeerimisühingu poole. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei
kohaldata juhul, kui investeerimisühing ise otse osutab investeerimisteenuseid või
kõrvalteenuseid või turustab kliendile muid investeerimisteenuseid või -tooteid, mille vastu ei
ole klient huvi väljendanud, sealhulgas ka juhul, kui investeerimisühingu nimel osutab
eelnimetatud teenuseid või turustab tooteid kolmas isik või investeerimisühinguga seotud isik,
välja arvatud juhul, kui tegemist on grupisiseste tehingutega.“;
15) seadust täiendatakse §-ga 671 järgmises sõnastuses:
„§ 671. Kolmanda riigi investeerimisühingu filiaali aruandluskohustus
(1) Kolmanda riigi investeerimisühing esitab inspektsioonile Eestis asutatud filiaali kohta ühe
kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu:
1) andmed tegevuse ja osutatavate teenuste kohta Eestis;
2) igakuise minimaalse, keskmise ja maksimaalse riskipositsiooni Euroopa Liidus asuvate
isikute suhtes, kui investeerimisühing osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3
nimetatud teenust;
3) andmed nende väärtpaberite koguväärtuse kohta, mille on emiteerinud Euroopa Liidus
asutatud juriidilised isikud või mis pärinevad eelnimetatud isikutelt, juhul kui
investeerimisühing on garanteerinud selliste väärtpaberite pakkumise, emiteerimise või müügi
viimase 12 kuu jooksul;
4) andmed Eestis osutatavate teenuste ja tegevuse käibe ning varade koguväärtuse kohta;
5) filiaali klientidele kättesaadavate investorikaitse meetmete üksikasjaliku kirjelduse,
sealhulgas klientide õigused, mis tulenevad rakendatavast investorikaitse skeemist;
6) riskijuhtimise põhimõtted ja korra, mida filiaal kohaldab Eestis osutatavate teenuste ja
tegevuse puhul;
7) filiaali juhtimiskorralduse, sealhulgas filiaali juhtimise eest vastutavate isikute ja muudel
võtmekohtadel olevate isikute nimed.
3
(2) Inspektsioon võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule nõuda muu vajaliku teabe
esitamist, et jälgida filiaali tegevust.“;
16) paragrahvi 79 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 79. Investeerimisühingu, investeerimisvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja
juhtide valimisele, pädevusele ja tegevusele esitatavad nõuded“;
17) paragrahvi 79 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka investeerimisvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkti 57 tähenduses ja
segafinantsvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4
lõike 1 punkti 21 tähenduses juhatuse ja nõukogu liikmele ulatuses, mis on nende eriomast rolli
arvesse võttes asjakohane.“;
18) paragrahvi 791 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ning nende tasustamise põhimõtted“;
19) paragrahvi 791 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
20) seadust täiendatakse §-dega 792–794 järgmises sõnastuses:
„§ 792. Investeerimisühingu juhtide ja töötajate tasustamine
(1) Investeerimisühing tagab, et tema töötajate tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede,
sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste ning muude soodustuste määramise alused ja
põhimõtted (edaspidi tasustamise põhimõtted) ei lähe vastuollu investeerimisühingu
kohustusega lähtuda oma tegevuses kliendi parimatest huvidest, sealhulgas ei või
investeerimisühing mõjutada oma töötajaid soovitama tavakliendile teatud väärtpaberit
võrreldes muu, kliendi vajadustele paremini vastava väärtpaberiga.
(2) Töötajaks käesoleva paragrahvi, § 793 lõigete 1–9 ja § 794 tähenduses loetakse järgmisi
isikuid:
1) juhatuse või nõukogu liige;
2) töötaja, kelle tööülesanded hõlmavad ettevõtja nimel riskide võtmist (edaspidi riskivõtja);
3) kontrollifunktsiooni täitmisse kaasatud töötaja;
4) töötaja, kelle töötasu võrdub vähemalt juhatuse liikme või riskivõtja väikseima töötasuga;
5) töötaja, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili või tema
valitsetava vara riskiprofiili.
(3) Investeerimisühingu töötaja tasustamise põhimõtted peavad:
1) olema selged ja dokumenteeritud ning vastama investeerimisühingu suurusele, sisemisele
korraldusele ning tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele;
2) olema kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse seaduses nimetatud põhimõtetega;
3) olema kooskõlas usaldusväärse ja tulemusliku riskide juhtimise põhimõtetega;
4) lähtuma investeerimisühingu äristrateegiast ja eesmärkidest ning võtma arvesse
investeerimisotsuste pikaajalist mõju;
5) hõlmama huvide konflikti vältimise meetmeid, soodustama vastutustundlikke äritavasid ning
edendama teadlikkust riskidest ja ettevaatlikku riskide võtmist.
(4) Tasustamise põhimõtted peavad olema kehtestatud ja kohaldatavad viisil, mis on sobiv,
arvestades investeerimisühingu suurust ja sisemist korraldust ning tegevuse laadi, ulatust ja
keerukust.
(5) Investeerimisühingu nõukogu kinnitab investeerimisühingu tasustamise põhimõtted ja
vaatab need regulaarselt üle. Järelevalvet tasustamispoliitika rakendamise üle teostab
4
investeerimisühingu nõukogu, välja arvatud juhul, kui investeerimisühingus on moodustatud
töötasukomitee .
(6) Investeerimisühing viib vähemalt üks kord aastas läbi tasustamispoliitika rakendamise
keskse ja sõltumatu sisekontrolli.
(7) Riskijuhtimise ja vastavuskontrolli funktsiooni täitvate kõrgema taseme töötajate töötasu
peab olema investeerimisühingu nõukogu või, kui see on moodustatud, siis töötasukomisjoni
otsese järelevalve all.
(8) Kontrollifunktsiooni täitva töötaja tasustamine peab lähtuma kontrollitegevuse eesmärkide
saavutamisest ega tohi sõltuda tema kontrollitavate tegevusvaldkondade töötulemustest.
(9) Tasustamise põhimõtetes eristatakse selgelt järgmisi tasusid:
1) põhitöötasu, mis kajastab töötaja asjakohaseid erialaseid kogemusi ja organisatsioonisisest
vastutust vastavalt töötaja töölepingu juurde kuuluvale töökirjeldusele;
2) tulemustasu, mis kajastab töötaja pidevaid ja riskiga korrigeeritud tulemusi ning tööd, mis
on tehtud lisaks töökirjeldusele vastavale tööle.
(10) Põhitöötasu peab moodustama kogu töötasust piisavalt suure osa ning võimaldama
rakendada paindlikku töötasu poliitikat, sealhulgas võimalust tulemustasu mitte maksta.
(11) Käesoleva paragrahvi lõike 9 kohaldamiseks peab investeerimisühing määrama oma
tasustamispoliitikas kindlaks asjakohased põhitöötasu ja tulemustasu komponentide suhtarvud.
Suhtarvude määramisel tuleb muu hulgas arvesse võtta investeerimisühingu tegevust ja sellega
seonduvaid riske ning iga vastava kategooria töötajate mõju investeerimisühingu riskiprofiilile.
(12) Inspektsioon avaldab juhendiga investeerimisühingu usaldusväärse tasustamispoliitika
kohaldamise täpsemad nõuded.
§ 793. Tulemustasu maksmise põhimõtted
(1) Tulemustasu määramisel ja väljamaksmisel arvestatakse järgmist:
1) tulemustasu on seotud töö tulemusega ning põhineb töötaja ja asjaomase äriüksuse ning
investeerimisühingu üldiste tulemuste hindamisel, mida arvutatakse mitmeaastasest
ajavahemikust lähtudes ning milles võetakse arvesse investeerimisühingu äritsüklit ja äririske;
2) töötaja töötulemuste hindamisel tuleb arvesse võtta investeerimisühingu finants- ja muid
kriteeriume;
3) tulemustasu ei tohi mõjutada investeerimisühingu suutlikkust tagada tugev kapitalibaas;
4) tulemustasu ei saa olla garanteeritud, välja arvatud uutele töötajatele nende esimesel
tööaastal ning juhul, kui investeerimisühing on kõrgelt kapitaliseeritud;
5) töölepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud maksed kajastavad töötaja poolt aja jooksul
saavutatud tulemusi ja tööülesannete täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral
vähendatakse tulemustasu vastavalt;
6) hüvitisega või eelmisest töölepingust väljaostmisega seotud töötasupaketid peavad kokku
sobima investeerimisühingu pikaajaliste huvidega;
7) selliste töötulemuste mõõtmisel, mida kasutatakse tulemustasu reservi arvutamise alusena,
võetakse arvesse igat liiki olemasolevaid ja tulevasi riske, kapitalikulusid ja vastavalt määrusele
(EL) 2019/2033 vajalikku likviidsust;
8) tulemustasu maksmisel võetakse arvesse kõiki olemasolevaid ja tulevasi riske;
9) vabatahtlikud pensionihüvitised peavad olema kooskõlas investeerimisühingu äristrateegia,
eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega.
5
(2) Vähemalt 50 protsenti tulemustasust koosneb järgmistest instrumentidest:
1) aktsiad;
2) aktsiatega seotud instrumendid või samaväärsed mitterahalised instrumendid;
3) täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, teise taseme
omavahenditesse kuuluvad instrumendid või muud instrumendid, mida on võimalik täielikult
konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või hinnata
alla ning mis kajastavad adekvaatselt investeerimisühingu krediidikvaliteeti pikemas
perspektiivis;
4) mitterahalised instrumendid, mis vastavad valitsetavate portfellide instrumentide
struktuurile.
(3) Kui investeerimisühing ei emiteeri ühtegi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
instrumenti, võib inspektsioon erandina lubada kasutada samu eesmärke täitvat alternatiivset
korda. Juhul kui tulemustasu maksmisel kasutatakse alternatiivset korda, tuleb tulemustasu
määramisel ja väljamaksmisel tagada käesoleva seaduse ja määruse (EL) 2019/2033 nõuete
täitmine.
(4) Tulemustasu maksmisel arvestatakse investeerimisühingu, tema võlausaldajate ja klientide
pikemaajaliste huvidega. Inspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
instrumentide liikidele ja struktuuride seada piiranguid või keelata teatud instrumentide
kasutamise tulemustasu maksmiseks.
(5) Arvestades investeerimisühingu äritsüklit, tegevuse laadi, riske ja asjaomase töötaja
tegevust, lükkab investeerimisühing asjakohasel juhul tulemustasu maksmise vähemalt 40
protsendi ulatuses edasi kolme kuni viie aasta võrra. Juhul, kui tulemustasu investeerimisühingu
kapitalibaasi arvestades on eriti suur, lükatakse tulemustasu maksmine edasi vähemalt 60
protsendi ulatuses. Maksmata tulemustasu osa ei maksta töötajale enne proportsionaalselt
makstavat põhitöötasu.
(6) Tulemustasu vähendatakse kuni 100 protsenti, kui investeerimisühingu finantstulemused on
tagasihoidlikud või negatiivsed, muu hulgas olukorras, kus:
1) isik osales investeerimisühingule olulist kahju tekitanud tegevuses või oli selle eest vastutav;
2) isiku ei tule tööülesannete täitmisega toime ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või
kohanematuse tõttu või on tööandja hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke
korraldusi või rikkunud töökohustusi.
(7) Investeerimisühingu töötajal ei ole lubatud sõlmida vastutuskindlustuse lepinguid ega võtta
kasutusele muid sarnaseid meetmeid, millega vähendatakse käesoleva seaduse §-s 792
nimetatud tasustamise põhimõtetega eesmärgiks seatud tulemuste saavutamist.
(8) Kui töötaja lahkub investeerimisühingust enne pensioniikka jõudmist, hoiab
investeerimisühing käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 9 kohaldamisel vabatahtlikke
pensionihüvitisi viie aasta jooksul lõikes 2 nimetatud instrumentide kujul. Kui töötaja jõuab
pensioniikka ja läheb pensionile, makstakse talle vabatahtlik pension välja lõikes 2 nimetatud
instrumentide kujul.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2, 5 ja 8 ei kohaldata, kui:
1) investeerimisühingu bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele majandusaastale
vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt 100 miljonit eurot või sellest
väiksem;
2) töötaja aastane tulemustasu ei ole suurem kui 50 000 eurot ega moodusta üle ühe neljandiku
tema aastasest töötasust.
6
(10) Kui investeerimisühing saab finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 8 lõikes 1
nimetatud erakorralist avalikku finantstoetust, siis investeerimisühing:
1) ei maksa tulemustasu juhatuse liikmetele;
2) kehtestab piirangu tulemustasu maksmiseks investeerimisühingu töötajatele, kui
tulemustasu maksmine läheks vastuollu investeerimisühingu tugeva kapitalibaasi säilimisega
ja erakorralise avaliku finantstoetuse õigeaegse lõppemisega.
§ 794. Töötasukomitee
(1) Investeerimisühingus, mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus on asjaomasele
majandusaastale vahetult eelnenud neljal järjestikusel majandusaastal olnud keskmiselt 100
miljonit eurot või sellest suurem, moodustatakse nõukogu liikmetest koosnev töötasukomitee.
(2) Investeerimisühing ei pea moodustama töötasukomiteed, kui töötasukomitee on
moodustatud konsolideeritud tasandil ja selle tegevus hõlmab kogu konsolideerimisgruppi.
(3) Töötasukomitee:
1) teostab järelevalvet juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise üle;
2) hindab tasustamise põhimõtete rakendamist ja tasustamisega seotud otsuste mõju
riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele ning teeb
vajaduse korral ettepaneku tasustamise põhimõtete ajakohastamiseks;
3) valmistab investeerimisühingu nõukogule ette tasustamisotsuste projektid.
(4) Töötasukomitee lähtub oma tegevuses investeerimisühingu aktsionäride ja klientide
pikaajalistest huvidest ning avalikust huvist.“;
21) paragrahv 822 lõikeid 2-5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Investeerimisühing kehtestab usaldusväärse, tulemusliku ja kõikehõlmava korra,
strateegiad, süsteemid ja protsessid, et hinnata ja säilitada pidevalt sisemise kapitali suurust,
liike ja koosseisu ning likviidset vara, mida ta peab piisavaks, et katta seda laadi ja selle
tasemega riske, mida ta võib teistele tekitada või millele see investeerimisühing on avatud või
võib avatud olla ning mis vastavad ajakohase investeerimisühingu keerukusele, riskiprofiilile,
tegevuse ulatusele ja juhtorgani poolt kindlaks määratud riskitaluvusele.
(3) Investeerimisühing kehtestab korra, strateegiad, süsteemid ja protseduurid, et teha kindlaks,
juhtida ja jälgida:
1) kliendile tekitatava riski olulisi allikaid ja mõju, samuti igasugust olulist mõju
omavahenditele;
2) turule tekitatava riski olulisi allikaid ja mõju, samuti igasugust olulist mõju omavahenditele;
3) investeerimisühingule avalduva riski olulisi allikaid ja mõju, eelkõige neid, mis võivad
omavahendite taset vähendada;
4) likviidsusriski asjakohastel ajavahemikel, et tagada investeerimisühingu likviidsete
vahendite piisav tase, sealhulgas seoses käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud riskide
oluliste allikate käsitlemisega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetud riskide hindamisel arvestatakse käesoleva
seaduse §-s 88 sätestatut.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetud riskide tõhusa juhtimise vahendina kaalub
investeerimisühing kutsekindlustuse sõlmimist.“;
7
22) paragrahvi 822 täiendatakse lõigetega 6-8 järgmises sõnastuses:
„(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 3 kohaldamisel loetakse asjakohasel juhul
investeerimisühingule avalduva riski oluliseks allikaks ja mõjuks:
1) muutusi vara bilansilises väärtuses, sealhulgas nõudeid seotud vahendite suhtes;
2) klientide või vastaspoolte maksejõuetust;
3) väärtpaberi-, valuuta- ja kaubapositsioone;
4) kohustusi kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemide suhtes.
(7) Investeerimisühing kaalub hoolikalt igasugust olulist mõju omavahenditele, kui selliseid
riske ei ole asjakohaselt arvesse võetud määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 kohaselt arvutatud
omavahendite nõuetes.
(8) Lõpetamise või likvideerimise korral kaalub investeerimisühing kogu turult väljumise
protsessi jooksul hoolikalt omavahendite ja likviidsete vahendite haldamise nõudeid ja
vajalikke ressursse, võttes arvesse ärimudelite ja strateegiate elujõulisust ja kestlikkust.“;
23) seadust täiendatakse §-ga 8217 järgmises sõnastuses:
„§ 8217. Nõuete täitmata jätmine väärtpaberite pakkumise või väljatöötamise korral
(1) Investeerimisühing ei pea täitma käesoleva seaduse § 829 lõike 1, § 8211 lõike 1, § 8213 lõike
1, § 8214 lõike 1 ning § 85 lõike 1 punktides 61 ja 62 sätestatud nõudeid, kui:
1) investeerimisühingu osutatav investeerimisteenus on seotud võlakirjadega, millel ei ole muid
tuletisinstrumendi tunnuseid kui varasema lunastamise kokkulepe;
2) väärtpabereid turustatakse või pakutakse üksnes võrdsetele vastaspooltele.
(2) Varasema lunastamise kokkulepe on kokkulepe, mille kohaselt peab emitent tasuma
võlakirja ennetähtaegse lunastamise korral võlakirja omavale investorile summa, mis võrdub
lunastatava võlakirja põhisumma ja lunastustähtpäevani jäänud eeldatavate kupongimaksete
nüüdispuhasväärtuse summaga.“;
24) seaduse 9. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 833 järgmises sõnastuses:
„§ 833. Nõukogu ja riskikomitee kohustused seoses investeerimisühingu riskide
käsitlemisega
(1) Investeerimisühingu nõukogu kinnitab ja vaatab regulaarselt üle investeerimisühingu
riskivalmiduse ning potentsiaalsete riskide juhtimise, jälgimise ja maandamise strateegiad ja
põhimõtted, võttes arvesse makromajanduslikku keskkonda ja investeerimisühingu äritsüklit.
(2) Investeerimisühingu nõukogu peab pühendama piisavalt aega ja vahendeid, et tagada
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete nõuetekohane täitmine.
(3) Investeerimisühing peab looma aruandlusahelad, mis tagavad nõukogu teavitamise kõigist
olulistest riskidest ning riskijuhtimise põhimõtetest ja nendega seotud muudatustest.
(4) Investeerimisühing, mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele
majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt 100 miljonit eurot
või suurem, peab looma riskikomitee. Riskikomitee liikmed ei tohi asjaomases
investeerimisühingus täita ühtegi tegevjuhtimise funktsiooni.
(5) Riskikomitee pädevusse kuulub:
1) nõukogu ja juhatuse nõustamine krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtete ja riskitaluvuse
alal;
2) järelevalve juhatuse riskijuhtimise põhimõtete rakendamise üle vastavalt nõukogu juhistele.
8
(6) Riskikomitee liikmetel peavad olema asjakohased teadmised ja oskused, et täielikult mõista,
juhtida ja jälgida investeerimisühingu riskistrateegiat ja riskivalmidust ning täita käesoleva
paragrahvi lõikes 5 nimetatud ülesandeid.
(7) Investeerimisühingu nõukogule ja riskikomiteele peab olema tagatud juurdepääs
investeerimisühingu potentsiaalseid riske puudutavale teabele.“;
25) paragrahvi 856 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:
„(13) Erandina võib investeerimisühing, kes osutab kliendile väärtpaberiportfelli valitsemise
või muid investeerimis- või kõrvalteenuseid, tellida kolmandalt isikult analüüse ilma käesoleva
paragrahvi lõigetes 1–12 sätestatud nõudeid arvestamata, kui täidetud on järgmised tingimused:
1) investeerimisühing ja analüüsi koostaja on enne korralduste täitmist või analüüside
koostamist sõlminud lepingu, milles on kindlaks määratud, milline osa korralduste täitmise ja
analüüside eest makstud kombineeritud tasudest või ühismaksetest on seostatav analüüsiga;
2) investeerimisühing teavitab klienti analüüse koostavale kolmandale isikule korralduste
täitmise ja analüüside eest tehtud ühismaksetest;
3) analüüsid, mille eest makstakse kombineeritud tasu või tehakse ühismakse, puudutavad
emitente, kelle turukapitalisatsioon analüüsi koostamisele eelnenud 36 kuu jooksul ei ületa ühte
miljardit eurot, lähtudes aastalõpunoteeringutest majandusaastatel, mil nad on või olid
noteeritud, või omakapitalist majandusaastatel, mil nad ei ole või neid ei olnud noteeritud.
(14) Analüüs käesoleva paragrahvi tähenduses on uurimismaterjal või teenus:
1) mis on seotud ühe või mitme väärtpaberi või muu varaga või väärtpaberi emitentide või
potentsiaalsete emitentidega või mis on tihedalt seotud konkreetse tööstusharu või turuga, nii
et see annab teavet selle tööstusharu või turu väärtpaberite, varade või emitentide kohta;
2) milles otseselt või kaudselt soovitatakse investeerimisstrateegiat ning milles esitatakse
põhjendatud arvamus väärtpaberi või vara praeguse või tulevase väärtuse või hinna kohta või
mis sisaldab analüüsi ja algupäraseid seisukohti ning uue või olemasoleva teabe põhjal tehtud
järeldusi, mida võidakse kasutada investeerimisstrateegia kujundamisel ning mis võib olla
asjakohane ja anda lisaväärtust otsustele, mille investeerimisühing teeb analüüsi eest maksvate
klientide nimel.“;
26) paragrahvi 86 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„(6) Investeerimisühing esitab kliendile või potentsiaalsele kliendile kogu käesolevas seaduses
esitamiseks nõutava teabe elektrooniliselt. Klient või potentsiaalne klient, kes ei ole kutseline
investor, võib nõuda teabe tasuta esitamist paberil.
(7) Investeerimisühing, kes annab klientidele edaspidi teavet üksnes elektroonilisel
teabekandjal, peab kliente, kes ei ole kutselised investorid ja kes on saanud teavet seni paberil,
teavitama sellisest muutusest vähemalt kaheksa nädalat ette. Seejuures on investeerimisühing
kohustatud eelnimetatud kliente teavitama:
1) nende õigusest saada teavet edaspidi paberil, juhul kui nad seda soovivad;
2) sellest, et kui nad teavitamisest kaheksa nädala jooksul ei avalda soovi saada teavet paberil,
hakatakse seda automaatselt saatma elektrooniliselt.“;
27) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui väärpaberi ostmise või müümise kokkulepe sõlmitakse sidevahendi abil, mis ei
võimalda eelnevalt anda teavet kulude ja tasude kohta, võib investeerimisühing esitada kulude
ja tasude teabe viivitamata pärast tehingu sõlmimist, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) klient annab nõusoleku saada teave põhjendamatu viivituseta pärast tehingu sõlmimist;
2) investeerimisühing annab kliendile võimaluse lükata tehingu tegemine teabe saamiseni
edasi;
9
3) avaldatav teave vastab käesoleva seaduse § 86 lõikes 2 nimetatud nõuetele;
4) investeerimisühing annab kliendile võimaluse saada enne tehingu sõlmimist telefoni teel
teavet kulude ja tasude kohta.“;
28) paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Kui investeerimisühing osutab investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli
valitsemise teenuseid, mis sisaldavad ühe väärtpaberi müümise ja teise ostmise või olemasoleva
väärtpaberi muutmise õiguse kasutamise teenust (edaspidi väärtpaberi vahetamine), hangib
investeerimisühing vajalikku teavet kliendi investeeringu kohta ja analüüsib väärtpaberi
vahetamise kulu ja tulu. Investeerimisnõustamise korral annab investeerimisühing kliendile
sealjuures teada, kas väärtpaberi vahetamisest saadav tulu on suurem kui kulu.“;
29) seadust täiendatakse §-ga 892 järgmises sõnastuses:
„§ 892. Nõuete kohaldamise erisused kutselisele investorile
„(1) Käesoleva seaduse § 87 lõike 1 punktis 5 sätestatud nõudeid kohaldatakse kutselisele
investorile vaid investeerimisnõustamise ja väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamise
korral.
(2) Käesoleva seaduse § 871 lõikes 21, § 87 lõikes 5 ning § 891 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõudeid
väärtpaberituru kutselise osalise puhul ei kohaldata, välja arvatud, kui ta on
investeerimisühingule teada andnud, et soovib nimetatud sätetega kehtestatud õigusi kasutada.
Investeerimisühing säilitab kliendi teavitused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.“;
30) paragrahv 93 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 93. Investeerimisühingu aktsia- ja algkapital
(1) Investeerimisühingu asutamisel uue äriühinguna peab tema aktsiakapital või tegutseva
äriühingu puhul algkapital olema vähemalt:
1) 750 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 või 6 nimetatud
investeerimisteenuseid;
2) 750 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 9 nimetatud
investeerimisteenuseid, kui see investeerimisühing kaupleb oma arvel või talle on see lubatud;
3) 75 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1, 2, 4, 5 või 7 nimetatud
investeerimisteenuseid, tingimusel et tal ei ole lubatud hoida klientide raha ega klientidele
kuuluvaid väärtpabereid;
4) 150 000 eurot muude kui käesoleva lõike punktis 1, 2 või 3 nimetatud teenuseid pakkuvate
investeerimisühingute puhul.
(2) Algkapital koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 9
nimetatud vahenditest.";
31) paragrahvi 94 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EL) nr 575/2013 ning krediidiasutuste seaduse §-s 822“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) 2019/2033“;
32) paragrahvi 94 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Inspektsioon võib otsustada kohaldada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2019/2033 artikli 1 lõike 2 punktile c Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
575/2013 ning krediidiasutuste seaduse kohaseid usaldatavusnõudeid investeerimisühingu
suhtes, kes tegeleb käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 või punktis 6 nimetatud tegevusega,
kui investeerimisühingu konsolideeritud vara koguväärtus eelnenud 12 kuu keskmisena on viis
miljardit eurot või rohkem ning kui esineb üks või enam järgmistest asjaoludest:
1) investeerimisühingu maksejõuetuse või finantsraskuste korral võib kaasneda olukord, mis
kujutab endast süsteemset riski finantssüsteemile;
10
2) investeerimisühing on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr (EL) 2019/2033 artikli 4
lõike 1 punktis 3 määratletud kliiriv liige;
3) investeerimisühingu suurus, tegevuse laad, ulatus, keerukus ja vastastikune seos
finantssüsteemiga on Euroopa Liidu või Eesti majanduse seisukohast piisavalt oluline.“;
33) paragrahvi 94 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
34) paragrahvi 94 täiendatakse lõigetega 7–9 järgmises sõnastuses:
„(7) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata kaubavahendajate ja lubatud heitkoguse ühikute
vahendajate, fondivalitsejate ega kindlustusandjate suhtes.
(8) Kui inspektsioon tunnistab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tehtud otsuse kehtetuks,
sealhulgas juhul, kui investeerimisühingu konsolideeritud vara koguväärtus ei vasta enam
künnisele, mis on arvutatud 12 järjestikuse kuu alusel, teavitab ta sellest investeerimisühingut
viivitamata.
(9) Inspektsioon teavitab viivitamata käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 8 alusel tehtud otsustest
Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.“;
35) paragrahvi 108 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(EL) nr 575/2013“ tekstiosaga „(EL)
2019/2033“;
36) paragrahvi 109 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
37) paragrahvi 110 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Investeerimisühing avalikustab majandusaasta aruande, kasumi jaotamise või kahjumi
katmise ettepaneku ja otsuse ning vandeaudiitori aruande kahe nädala jooksul pärast
aktsionäride üldkoosoleku toimumist, kuid hiljemalt neli kuud pärast majandusaasta lõppu.“;
38) paragrahvi 110 lõige 31 tunnistatakse kehtetuks;
39) paragrahvi 110 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses:
„(6) Inspektsioon võib nõuda, et investeerimisühing kasutaks teabe avaldamiseks peale
majandusaasta aruande ka muid teabekanaleid, eelkõige oma veebilehte.
(7) Avalikustatud teabes olulise vea ilmnemise korral tuleb sellest esimesel võimalusel
avalikkust teavitada oma veebilehel ja avalikustada korrigeeritud aruanne käesoleva paragrahvi
lõikes 4 sätestatud viisil.
(8) Käesoleva seaduse §-des 1102 ja 1103 lõikes 2 sätestatud teabe võib avaldada viitena
asukohale, kus see on avalikustatud.“;
40) paragrahv 1101 tunnistatakse kehtetuks;
41) seadust täiendatakse §-dega 1102 ja 110³ järgmises sõnastuses:
„§ 1102. Investeerimisühingu filiaali ja finantseerimisasutusest tütarettevõtja kohta
avalikustatav teave
Investeerimisühing avalikustab koos majandusaasta aruandega määruse (EL) nr 575/2013
artikli 4 lõike 1 punkti 26 tähenduses oma teistes riikides asutatud filiaalide ja
finantseerimisasutusest tütarettevõtjate kohta järgmise teabe:
1) geograafiline asukoht, ärinimi ja tegevuse laad;
2) käive või müügitulu;
3) töötajate arv täistööaja arvestuse alusel;
4) maksustamiseelne kasum või kahjum;
11
5) tulumaks või muu kasumilt või kahjumilt tasumisele kuuluv maks;
6) saadud riiklike toetuste summa.
§ 1103. Investeerimisühingu kohta muu teabe avaldamine
(1) Investeerimisühing edastab inspektsioonile majandusaasta aruande avalikustamise päeval
määruse (EL) 2019/2033 artiklis 51 nimetatud teabe tasustamispoliitika ja -tavade kohta. Muu
hulgas annab investeerimisühing inspektsioonile teavet selliste investeerimisühingus töötavate
füüsiliste isikute kohta, kelle töötasu on majandusaastal miljon eurot või rohkem, sealhulgas
teavet nende töökohustuste, ärivaldkonna, töötasu, tulemustasu ja pensionimaksete kohta.
Inspektsioon edastab teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.
(2) Inspektsioonil on muu hulgas õigus nõuda, et:
1) investeerimisühing avaldaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033
artiklis 46 nimetatud teabe sagedamini kui kord aastas ja määrata avaldamise tähtaeg;
2) emaettevõtja avaldaks kord aastas kas täielikult või viidetena vastavale teabele oma
juriidilise struktuuri ja investeerimisühingu konsolideerimisgrupi üldjuhtimis- ja
organisatsioonilise struktuuri kirjelduse vastavalt käesolevale seadusele;
3) investeerimisühing edastaks teabe juhtorgani või kõrgema juhtkonna iga liikme töötasu
kogusumma kohta.“;
42) paragrahvi 1636 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevas peatükis sätestatud positsioonipiiranguid ei kohaldata:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru
terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 08.12.2011, lk 1–16) artikli 2 punktis 4
nimetatud energia hulgimüügitoodetele, millega kaubeldakse organiseeritud
kauplemissüsteemis ja mis täidetakse natuuras;
2) selle isiku poolt või tema nimel kaubatuletisinstrumentides hoitavate positsioonide suhtes,
kes ei ole krediidi- ega finantseerimisasutus ja kelle hoitavad positsioonid vähendavad
objektiivselt mõõdetaval viisil tema äritegevusega otseselt seotud riske;
3) positsioonide suhtes, mis kuuluvad isikule, kes kuulub konsolideerimisgruppi, mille
põhitegevus ei ole investeerimisteenuse osutamine või krediidiasutuste seaduse §-s 6 sätestatud
finantsteenuste osutamine või kaubatuletisinstrumentide turutegijana tegutsemine, kui need
positsioonid vähendavad objektiivselt mõõdetaval moel kõnealuse isiku äritegevusega otseselt
seotud riske;
4) positsioonide suhtes, mis tulenevad objektiivselt mõõdetavatest kaubatuletisinstrumentide ja
lubatud heitkoguse väärtpaberitega sooritatud tehingutest, mille eesmärk on täita
kauplemiskohas likviidsuse tagamise nõudeid, kui sellised nõuded on kehtestatud kooskõlas
käesoleva seadusega;
5) käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud väärtpaberitele.“;
43) paragrahvi 1636 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesolevat peatükki kohaldatakse üksnes järgmistele kaubatuletisinstrumentidele:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 1 ning I lisa I–XX osas
ja XXIV osa 1. jaos ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 I lisas
nimetatud toodetega seotud tuletisleping (edaspidi põllumajandustoorme tuletisinstrument);
2) kaubatuletisinstrument, mille lõpp-positsioonide omanike kõigi netopositsioonide summa
vastab nende avatud kogupositsiooni suurusele ja on keskmiselt vähemalt 300 000 partiid aastas
(edaspidi kriitilise tähtsusega või oluline tuletisinstrument).“;
44) paragrahvi 1639 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Inspektsioon kehtestab positsioonipiirangud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive
12
2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, artikli 57 lõike 3 alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni tehnilistes
standardites ette nähtud arvutusmeetoditele.“;
45) paragrahvi 1639 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Inspektsioon kehtestab kaubatuletisinstrumendile ühtse positsioonipiirangu, mida
kohaldatakse kõigis jurisdiktsioonides selle instrumendiga tehtavate tehingute suhtes, kui:
1) põllumajandustoorme tuletisinstrumentidega, millel on sama alusvara ja samad omadused,
kaubeldakse olulises mahus rohkem kui ühes jurisdiktsioonis asuvates kauplemiskohtades,
millest suurima kauplemismahuga kauplemiskoht on registreeritud Eestis;
2) kriitilise tähtsusega või oluliste kaubatuletisinstrumentidega, millel on sama alusvara ja
samad omadused, kaubeldakse rohkem kui ühes jurisdiktsioonis asuvates kauplemiskohtades,
millest suurima kauplemismahuga kauplemiskoht on registreeritud Eestis.“;
46) paragrahvi 1639 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühtse positsioonipiirangu kohaldamisel ja selle
läbivaatamisel konsulteerib inspektsioon teiste selle kaubatuletisinstrumendi olulises mahus
kauplevate kauplemiskohtade finantsjärelevalve asutustega.“;
47) paragrahvi 1639 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Inspektsioon keskse finantsjärelevalve asutusena rakendab meetmeid koostöö
korraldamiseks teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kes teostab järelevalvet
põllumajandustoorme tuletisinstrumendiga, millel on sama alusvara ja samad omadused, või
kriitilise tähtsusega või olulise kaubatuletisinstrumendiga, millel on sama alusvara ja samad
omadused, kaupleva kauplemiskoha ja vastavas tuletisinstrumendis positsioone hoidvate
isikute üle, muu hulgas asjakohase teabe vahetamiseks ühtse positsioonipiirangu kontrollimise
võimaldamise ja positsioonipiirangu täitmise tagamise eesmärgil.“;
48) paragrahvi 1639 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Inspektsioon keskse finantsjärelevalve asutusena sõlmib koostöökokkuleppe teise
lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kes teostab järelevalvet kaubatuletisinstrumendi,
millel on sama alusvara ja samad omadused, olulises mahus kaupleva kauplemiskoha või
vastavas tuletisinstrumendis positsioone hoidvate isikute üle.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koostöökokkuleppes käsitletakse muu hulgas teabe
vahetamist, mis võimaldab ühtset positsioonipiirangut kontrollida ja selle täitmise tagada.“;
49) paragrahvi 16310 lõike 1 punktid 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) saada juurdepääs asjakohastele dokumentidele kaubatuletisinstrumendis võetud positsiooni
või riskipositsiooni suuruse ja eesmärgi või võetud kohustuse kohta, samuti teabele kaudse
osaluse, kooskõlastatult positsioonide omandamise kokkulepete ja vara või kohustuste kohta
alusvara turul, sealhulgas asjakohasel juhul positsioonide kohta, mida hoitakse liikmete ja
turuosaliste vahendusel kaubatuletisinstrumentides, millel on sama alusvara ja samad
omadused, teistes kauplemiskohtades ja väljaspool kauplemiskohta tehtud majanduslikult
samaväärsetes tehingutes;
3) nõuda isikult positsiooni ajutist või alalist likvideerimist või vähendamist ja sellise nõude
täitmata jätmise korral võtta ühepoolselt asjakohaseid meetmeid positsiooni likvideerimiseks
või vähendamiseks;
4) nõuda isikult turul likviidsuse ajutist taastamist kokkulepitud hinnaga ja mahus selge
kavatsusega kahandada suure või valitseva mõjuga positsiooni mõjusid.“;
50) paragrahvi 16311 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
13
„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud positsioonidest teatamist ei kohaldata käesoleva
seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud kauba või alusvaraga seotud väärtpaberitele.“;
51) paragrahvi 230 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:
„12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2033.“;
52) paragrahvi 230 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:
„(11) Inspektsioon kohustab investeerimisühingut võtma võimalikult vara vajalikke meetmeid,
muu hulgas tagamaks, et klientide vara hoitakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 88
nõuetekohaselt lahus, kui:
1) investeerimisühing ei täida õigusaktides, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EL) 2019/2033 sätestatud nõudeid;
2) on tõendeid, et investeerimisühing rikub tõenäoliselt käesoleva lõike punktis 1 nimetatud
nõudeid järgmise 12 kuu jooksul.“;
53) paragrahvi 230 lõige 41 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Inspektsioon avalikustab oma veebilehel käesoleva seaduse 3., 31. ja 4. osas, Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 600/2014, (EL) nr 596/2014, (EL) nr 1286/2014,
(EL) 2017/1129 ja (EL) 2017/2402 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -
lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse
direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.06.2016,
lk 1–65), või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2033 sätestatud kohustuse
rikkumisega seoses tehtud väärteoasja lahendi või haldusakti viivitamata pärast selle teatavaks
tegemist.“;
54) paragrahvi 230 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Inspektsioon vaatab asjakohasel juhul ja vajalikul määral üle kokkulepped, strateegiad,
protsessid ja mehhanismid, mida investeerimisühing kasutab käesoleva seaduse ja Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 järgimiseks, ning hindab usaldusväärse
juhtimise ja riskide maandamise seisukohast järgmist:
1) käesoleva seaduse § 822 lõikes 3 nimetatud riskid;
2) investeerimisühingu riskipositsioonide geograafiline paiknemine;
3) investeerimisühingu ärimudel;
4) süsteemse riski hinnang;
5) investeerimisühingu võrgu- ja infosüsteemide turvariskid;
6) investeerimisühingu avatus kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevale intressiriskile;
7) investeerimisühingu juhtimiskorraldus ja juhtide pädevus.“;
55) paragrahvi 230 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Inspektsioon määrab kindlaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ülevaatamise ja
hindamise sageduse ja intensiivsuse, võttes arvesse investeerimisühingu suurust, tegevuse
laadi, keerukust, süsteemset olulisust ja proportsionaalsuse põhimõtet. Ülevaatamisel ja
hindamisel võtab inspektsioon muu hulgas arvesse, kas investeerimisühingul on sõlmitud
kutsekindlustus.“;
56) paragrahvi 2301 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet või kontrollib investeerimisühingu
konsolideerimisgrupi vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033
artiklis 8 sätestatud kapitalitesti nõuetele (edaspidi kontrollima vastavust kapitalitestile), kui:
1) Eesti investeerimisühing on emaettevõtja;
14
2) Eestis registreeritud investeerimisühingu emaettevõtja on Eestis registreeritud
investeerimisvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli
4 lõike 1 punkti 57 tähenduses või segafinantsvaldusettevõtja sama määruse artikli 4 lõike 1
punkti 58 tähenduses;
3) Eestis ja mõnes teises lepinguriigis registreeritud investeerimisühingute emaettevõtja on
Eestis registreeritud investeerimisvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkti 57 tähenduses või segafinantsvaldusettevõtja sama
määruse artikli 4 lõike 1 punkti 58 tähenduses.“;
57) paragrahvi 2301 täiendatakse lõigetega 21–24 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui Eestis ja muus lepinguriigis registreeritud kahe või enama investeerimisühingu
emaettevõtjaks on mitu investeerimisvaldusettevõtjat või segafinantsvaldusettevõtjat, mille
peakontorid asuvad nii Eestis kui ka muus lepinguriigis, millest igaühes asub
konsolideerimisgruppi kuuluv investeerimisühing, teeb inspektsioon konsolideeritud
järelevalvet ja kontrollib vastavust kapitalitestile üksnes juhul, kui Eestis registreeritud
investeerimisühing on konsolideerimisgruppi kuuluvatest investeerimisühingutest suurima
bilansimahuga.
(22) Kui teises lepinguriigis asutatud investeerimisvaldusettevõtja või
segafinantsvaldusettevõtja on ühtlasi Eestis ja vähemalt ühes teises lepinguriigis registreeritud
investeerimisühingu emaettevõtjaks ning nimetatud investeerimisühingul puudub tegevusluba
lepinguriigis, kus investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on asutatud, teeb
inspektsioon konsolideeritud järelevalvet ja kontrollib vastavust kapitalitestile juhul, kui Eestis
registreeritud investeerimisühing on suurima bilansimahuga.
(23) Inspektsioon võib loobuda kokkuleppel teiste lepinguriikide väärtpaberiturujärelevalve
asutustega järelevalve tegemisest käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 ning lõigetes 21 ja 22
nimetatud juhtudel, kui see on tulemusliku konsolideeritud järelevalve ja konsolideerimisgrupi
kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalve seisukohast asjakohane, võttes
arvesse asjaomast investeerimisühingut ja selle tegevuse olulisust Eestis. Sellisel juhul annab
inspektsioon vastavad ülesanded üle mõne muu lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve
asutusele. Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust
vastavatest otsustest.
(24) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 23 nimetatud järelevalveülesannete üleandmist annab
inspektsioon emaettevõtjana tegutsevale investeerimisvaldusettevõtjale või
segafinantsvaldusettevõtjale või asjakohasel juhul suurima bilansimahuga
investeerimisühingule võimaluse esitada kavandatava järelevalveülesannete üleandmise otsuse
kohta oma seisukoht.
58) paragrahvi 2301 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kui kahe või enama investeerimisühingu, kelle emaettevõtja peakontor asub kolmandas
riigis, konsolideerimisgrupi üle ei teosta konsolideeritud finantsjärelevalvet lepinguriigi
väärtpaberiturujärelevalve asutus ning kui inspektsiooni ja teiste asjassepuutuvate
lepinguriikide väärtpaberiturujärelevalve asutuste ühisel hinnangul ei ole kolmanda riigi
järelevalveasutuse teostatav finantsjärelevalve investeerimisühingu konsolideerimisgrupi üle
samaväärne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 I osas ja muudes
asjakohastes õigusaktides kehtestatud nõuetele vastava konsolideeritud järelevalvega, teostab
finantsjärelevalvet investeerimisühingu konsolideerimisgrupi üle vastavalt omavahelisele
kokkuleppele inspektsioon või mõne teise asjassepuutuva lepinguriigi
väärtpaberiturujärelevalve asutus, kes teeb konsolideerimisgrupi üle järelevalvet juhul, kui
emaettevõtja oleks asutatud Euroopa Liidus. Inspektsioon teavitab kõigist käesoleva lõike
15
alusel tehtud otsustest teisi asjakohaseid väärtpaberiturujärelevalve asutusi, Euroopa
Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Komisjoni.“;
59) paragrahvi 2301 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Kui inspektsioon kvalifitseerub käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt
konsolideerimisgrupi väärtpaberiturujärelevalve asutuseks, võib ta nõuda
investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asutamist Euroopa Liidus ja
kohaldada selle investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja suhtes Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklit 7 või 8.“;
60) paragrahvi 2301 lõikesse 6 lisatakse tekstiosa „Euroopa Komisjoni“ järele tekstiosa
„Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust“;
61) paragrahvi 2303 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Investeerimisühing peab tagama käesoleva seaduse § 230 lõike 5 punktis 7 nimetatud
juhtimiskorralduse läbivaatamiseks ja juhtide pädevuse hindamiseks inspektsioonile täieliku
juurdepääsu juhtorgani ja selle komiteede koosolekute päevakordadele, protokollidele ja
lisadokumentidele ning juhtorgani tegevuse sise- ja välishindamise tulemustele.
(22) Inspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus saada teavet igat liiki andmekandjatel,
sealhulgas dokumente raamatupidamisarvestuse kohta, investeerimisühingult,
investeerimisvaldusettevõtjalt, segafinantsvaldusettevõtjalt, segavaldusettevõtjalt ning
investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvalt muult äriühingult ja
kolmandalt isikult, kellele nimetatud ettevõtja on tegevused edasi andnud, ning saada suulisi ja
kirjalikke selgitusi nimetatud ettevõtjate esindajatelt või töötajatelt.“;
62) paragrahvi 234 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;
63) paragrahvi 235 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) keelata osaliselt või täielikult kasumist tehtavad väljamaksed, muu hulgas piirata
investeerimisühingu väljamakseid või intressimakseid aktsionäridele, osanikele või
täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele või need
keelata, kui piiramine või keelustamine ei too kaasa käesolevas seaduses sätestatud kohustuste
täitmata jätmist;“;
64) paragrahvi 235 punktid 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„6) teha väärtpaberituru kutselise osalise nõukogule ettepanek juhatuse liikme
tagasikutsumiseks või nõuda juhatuse liikme volituste ajutist peatamist;
7) teha ettepanek väärtpaberituru kutselise osalise aktsionäride üldkoosolekule nõukogu liikme
tagasikutsumiseks või nõuda nõukogu liikme volituste ajutist peatamist;“;
65) paragrahvi 235 täiendatakse punktidega 9–17 järgmises sõnastuses:
„9) nõuda, et investeerimisühingul oleks lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/2033 artiklis 11 nõutule rohkem omavahendeid, või kohandada nõutavaid omavahendeid
ja likviidset vara asjaomase investeerimisühingu äritegevuse olulise muutuse korral;
10) nõuda, et investeerimisühing esitaks ühe aasta jooksul käesoleva seaduse ja Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 nõuete kohase kava, millega nähakse ette,
kuidas taastatakse järelevalvenõuetele vastavus;
11) nõuda, et investeerimisühing kohaldaks spetsiifilist eraldiste tegemise korda või varade
käsitlemist tulenevalt omavahendite nõuetest;
12) nõuda investeerimisühingu tegevuse, toodete ja süsteemidega seotud riskide vähendamist,
sealhulgas tegevuse edasiandmise puhul;
16
13) nõuda, et investeerimisühing kehtestaks käesoleva seaduse §-s 793 sätestatud tulemustasule
piirangu, mis vastab teatavale protsendile netosissetulekust, kui tulemustasu ei ole kooskõlas
tugeva kapitalibaasi säilitamisega;
14) nõuda, et investeerimisühing kasutaks puhaskasumit omavahendite tugevdamiseks;
15) nõuda käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2033
sätestatud nõuetega võrreldes täiendavat või sagedasemat aruandlust, sealhulgas kapitali- ja
likviidsuspositsioonide kohta;
16) nõuda likviidsuse erinõuete kehtestamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 23613 sätestatud
tingimustele;
17) nõuda, et investeerimisühing vähendaks ohte võrgu- ja infosüsteemide turvalisusele, et
tagada investeerimisühingute protsesside, andmete ja vara konfidentsiaalsus, terviklus ja
kättesaadavus.“;
66) paragrahvi 2361 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Inspektsioon võib järelevalve eesmärgil, kui see on Eesti finantssüsteemi stabiilsuse
seisukohast asjakohane, või käesoleva seaduse §-s 2369 nimetatud teabe kontrollimiseks
teostada kohapealset kontrolli ja uurida nende Eestis asuvate teises lepinguriigis asutatud
investeerimisühingute filiaalide tegevust ning nõuda filiaalilt teavet tema tegevuse kohta,
teavitades sellest eelnevalt lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust. Pärast kontrolli
teostamist ja uurimise lõppu edastab inspektsioon vastavale järelevalveasutusele saadud teabe
ja tuvastatud asjaolud, mis on asjakohase investeerimisühingu riskihindamise seisukohast
olulised.
(12) Teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus võib pärast inspektsioonile teatamist
iseseisvalt või vahendajate kaudu kohapeal kontrollida § 2362 lõikes 4 nimetatud teavet vastava
lepinguriigi Eesti filiaali kohta. Samuti võib lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus
iseseisvalt või vahendajate kaudu kohapeal kontrollida segavaldusettevõtjatelt ja nende
tütarettevõtjatelt saadud teavet.“;
67) paragrahvi 2361 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Inspektsioon võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 23
lõike 1 punktis c nimetatud tingimuse hindamiseks taotleda kliiriva liikme lepinguriigi
järelevalveasutuselt teavet tagatise mudeli ja parameetrite kohta, mida kasutatakse asjaomase
investeerimisühingu võimendustagatise nõude arvutamiseks.“;
68) paragrahvi 2362 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:
„(12) Inspektsioon edastab viivitamata teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele
teabe ja tõendid järelevalve tegemise käigus kindlaks tehtud võimalike probleemide ja selliste
riskide kohta, mida Eesti investeerimisühing klientide kaitsele või finantssüsteemi stabiilsusele
vastavas lepinguriigis tekitab. Inspektsioon võtab teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve
asutuselt saadud teabe põhjal kõik vajalikud meetmed, et hoida ära või kõrvaldada võimalikud
probleemid ja riskid.“;
(13) Kui teise lepinguriigi järelevalveasutus võtab käesolevas paragrahvis nimetatud
probleemide või riskide kindlakstegemisel ise meetmeid, millega inspektsioon ei nõustu, võib
inspektsioon edastada eriarvamuse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele, kes lahendab
selle määruse (EL) 1093/2010 artiklis 19 sätestatud korras.“;
69) paragrahvi 2362 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teave võib muu hulgas hõlmata:
1) teavet investeerimisühingu juhtimise ja omandistruktuuri kohta;
2) teavet investeerimisühingu omavahendite nõuetele vastavuse kohta;
17
3) teavet investeerimisühingu kontsentratsiooniriski nõuetele ja likviidsusnõuetele vastavuse
kohta;
4) teavet investeerimisühingu juhtimis- ja raamatupidamisarvestuse korralduse ja
sisekontrollimehhanismide kohta;
5) muud asjakohast teavet riske tekitavate tegurite kohta. “;
70) seadust täiendatakse §-dega 2369–23613 järgmises sõnastuses:
„§ 2369. Järelevalve segavaldusettevõtja, finantsvaldusettevõtja ja
segafinantsvaldusettevõtja üle
(1) Kui inspektsiooni järelevalve alla kuuluva investeerimisühingu emaettevõtja on
segavaldusettevõtja käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses, võib inspektsioon:
1) nõuda, et segavaldusettevõtja avaldaks järelevalve jaoks olulise teabe;
2) teha järelevalvet investeerimisühingu ning segavaldusettevõtja ja tema tütarettevõtjate
vaheliste tehingute üle ning nõuda, et investeerimisühingul oleksid piisavad
riskijuhtimisprotsessid ja sisekontrollimehhanismid, sealhulgas usaldusväärne aruandluse ja
raamatupidamise korraldus, et kõnealuseid tehinguid kindlaks teha, mõõta, jälgida ja
kontrollida.
(2) Kui investeerimisühingu emaettevõtja on finantsvaldusettevõtja või
segafinantsvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4
lõike 1 punkti 20 või 21 tähenduses, teostatakse krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva
investeerimisühingu üle konsolideeritud järelevalvet vastavalt krediidiasutuste seaduse §-s 97
sätestatule.
(3) Segavaldusettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on emaettevõtja, mis ei ole
finantsvaldusettevõtja, investeerimisvaldusettevõtja, krediidiasutus, investeerimisühing ega
segafinantsvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033
tähenduses ja mille tütarettevõtjate hulgas on vähemalt üks investeerimisühing.
§ 23610. Investeerimisühingu sisemudelite kasutamise loa läbivaatamine
(1) Inspektsioon vaatab vähemalt iga kolme aasta tagant läbi investeerimisühingu vastavuse
nõuetele, mida tuleb järgida sisemudelite kasutamise loa saamiseks inspektsioonilt vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklile 22.
(2) Oluliste puuduste avastamise korral teeb inspektsioon investeerimisühingule ettekirjutuse
puuduste kõrvaldamiseks või meetmete võtmiseks puuduste tagajärgede leevendamiseks.
Inspektsioon võib nõuda investeerimisühingult täiendavate kapitalinõuete kehtestamist või
korrutustegurite suurendamist.
(3) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 366 nimetatud
määrade oluline ületamine näitab tururiski sisemudeli ebatäpsust, tühistab inspektsioon selle
kasutamiseks antud loa, piirab selle kasutamist või rakendab muid asjakohaseid meetmeid, et
tagada sisemudeli nõuetele vastavusse viimine.
(4) Kui sisemudelite kasutamiseks loa saanud investeerimisühing ei vasta enam sisemudelite
kohaldamise nõuetele, võib inspektsioon rakendada järgmisi meetmeid:
1) nõuda, et investeerimisühing tõendaks, et mittevastavuse mõju on ebaoluline;
2) nõuda, et investeerimisühing esitaks kava ja tähtaja nõuetele vastavuse tagamiseks.
(5) Inspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud kava
täpsustamist, kui on ebatõenäoline, et selle alusel saavutatakse täielik nõuetele vastavus antud
tähtaja jooksul.
18
(6) Kui investeerimisühing ei täida käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud
tingimusi, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut, rakendab inspektsioon ühte
alljärgnevatest meetmetest:
1) tühistab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud loa sisemudelite kasutamiseks;
2) piirab sisemudelite kasutamist nii, et see kehtib ainult nõuetele vastavates valdkondades;
3) piirab sisemudelite kasutamist nii, et see kehtib ainult valdkondades, kus nõuetele vastavus
on võimalik sobivaks tähtajaks saavutada.
§ 23611. Täiendavate omavahendite nõue investeerimisühingule
(1) Inspektsioon võib kehtestada investeerimisühingule käesoleva seaduse § 235 punktis 9
nimetatud täiendavate omavahendite nõude, kui kohase läbivaatamise tulemusel on selgunud,
et:
1) investeerimisühingut ohustavad riskid või investeerimisühing tekitab teistele olulisi riske ja
need ei ole kaetud või on ebapiisavalt kaetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõudega;
2) investeerimisühingu sisemine kapital ja likviidne vara või juhtimiskorraldus ei vasta
käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning muud järelevalvemeetmed tõenäoliselt ei paranda
korda, protseduure, mehhanisme ja strateegiaid sobivaks ajaks piisavalt;
3) kauplemisportfelli usaldusväärse hindamise kohandamine ei ole piisav, et võimaldada
investeerimisühingul tavapäraste turutingimuste korral müüa või maandada oma positsioone
lühikese aja jooksul ilma olulist kahju kandmata;
4) lubatud sisemudelite kohaldamise nõuetele mittevastavus toob tõenäoliselt kaasa ebapiisava
kapitalitaseme;
5) investeerimisühing ei suuda korduvalt saavutada või säilitada §-s 23612 sätestatud piisavat
täiendavate omavahendite suunises antud taset.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaldamisel käsitatakse riske omavahendite
nõudega mitte kaetuna või ebapiisavalt kaetuna ainult juhul, kui inspektsiooni poolt pärast
käesoleva seaduse § 822 lõike 2 kohase hindamise järelevalvealast läbivaatamist piisavaks
peetud kapitali summad, liigid ja koosseis on kõrgemal tasemel kui Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud investeerimisühingu omavahendite
nõue.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel võib piisavaks peetav kapital hõlmata riske, mis
on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud
omavahendite nõudest sõnaselgelt välja jäetud.
(4) Inspektsioon määrab igal üksikjuhtumil täiendavate omavahendite nõude taseme, milleks
on käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt piisavaks loetava kapitali ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõude
vahe.
(5) Täiendavate omavahendite nõudepuhul kohaldatakse järgmisi tingimusi:
1) vähemalt kolm neljandikku täiendavate omavahendite nõudest täidetakse esimese taseme
omavahenditega;
2) vähemalt kolm neljandikku esimese taseme omavahenditest moodustavad esimese taseme
põhiomavahendid;
3) neid omavahendeid ei kasutata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033
artikli 11 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuete täitmiseks.
19
(6) Inspektsioon peab kirjalikult põhjendama oma otsust kohaldada täiendavate omavahendite
nõuet, esitades selge ülevaate käesolevas paragrahvis nimetatud tingimuste täielikust
hindamisest. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul peab inspektsiooni
põhjendus hõlmama selgitust, miks käesoleva seaduse § 23612 lõike 1 kohast omavahendite
taset ei peeta enam piisavaks.
§ 23612. Täiendavate omavahendite suunis investeerimisühingule
(1) Võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ning investeerimisühingu suurust, süsteemset
olulisust, tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, võib inspeksioon nõuda investeerimisühingult
sellist omavahendite taset, mis ületab piisaval määral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2019/2033 III osas ja käesolevas seaduses sätestatud nõudeid, tagamaks, et majanduse
tsükliline kõikumine ei põhjusta kõnealuste nõuete rikkumist ega ohusta investeerimisühingu
võimalust nõuetekohaseks likvideerimiseks ja tegevuse lõpetamiseks .
(2) Inspektsioon vaatab vajadusel läbi omavahendite taseme, mille investeerimisühing on
kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 1 kehtestanud, ja teavitab investeerimisühingut
läbivaatamise tulemustest.
(3) Kui inspektsioon leiab läbivaatamise tulemusel, et investeerimisühingu omavahendite taset
tuleb kohandada, märgib ta teavituses, mis kuupäevaks vastavad muudatused tuleb teha.
§ 23613. Likviidsuse erinõuded investeerimisühingutele
(1) Inspektsioon kehtestab käesoleva seaduse § 235 punkti 16 alusel likviidsuse erinõuded, kui
ta on teinud kindlaks, et:
1) investeerimisühingut ohustab oluline likviidsusrisk, mida määruse (EL) 2019/2033 V osas
sätestatud likviidsusnõue ei kata või ei kata piisavalt;
2) investeerimisühingu sisemine kapital ja likviidne vara või juhtimiskorraldus ei vasta
käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning muud haldusmeetmed tõenäoliselt ei paranda
korda, protsesse, mehhanisme või strateegiaid mõistliku aja jooksul piisavalt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaldamisel käsitatakse likviidsusriski
likviidsusnõudega mitte kaetuna või ebapiisavalt kaetuna juhul, kui inspektsiooni poolt pärast
investeerimisühingu sisemise kapitali ja likviidse vara hindamise järelevalvealast läbivaatamist
piisavaks peetud likviidsuse ulatus ja liigid on kõrgemal tasemel kui Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/2033 V osas sätestatud investeerimisühingu likviidsusnõue.
(3) Inspektsioon määrab kindaks likviidsuse eritaseme nõude, milleks on käesoleva paragrahvi
lõike 2 kohaselt piisavaks loetava likviidsuse taseme ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2019/2033 V osas sätestatud likviidsusnõude vahe.
(4) Inspektsioon kohustab investeerimisühingut täitma likviidsuse erinõuet Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 43 sätestatud likviidse varaga.
(5) Inspektsioon peab kirjalikult põhjendama oma otsust kehtestada likviidsuse erinõue,
esitades selge ülevaate käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud tingimuste täielikust
hindamisest.“;
71) paragrahvi 2378 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevas seaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2033 või nende alusel antud õigusaktis
nimetatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe tähtpäevaks avalikustamata või
20
inspektsioonile esitamata jätmise või mitteõigeaegse, puuduliku või ebaõige teabe esitamise või
avalikustamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“;
72) paragrahv 23710 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 23710. Investeerimisühingu organisatsiooniliste nõuete rikkumine
Investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvestades ebapiisava või käesolevas
seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/565 sätestatud nõuetele
mittevastava organisatsioonilise ülesehituse, sisekontrollisüsteemi, tasustamise, riskide
tuvastamise, mõõtmise või juhtimise või sise-eeskirjade või aruannete esitamise korra
kehtestamise või rakendamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“;
73) paragrahvi 23727 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõuete või Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EL) nr 2019/2033 sätestatud kontsentratsiooniriski piirmäärade ületamise või
likviidse vara hoidmise nõuete korduva või pideva rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“;
74) paragrahv 23760 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 23760. Investeerimisühingu, investeerimisvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja,
reguleeritud turu korraldaja ja aruandlusteenuse osutaja juhtidele ja töötajatele
esitatavate nõuete ning nende tasustamise nõuete rikkumine
(1) Investeerimisühingu, investeerimisvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, reguleeritud
turu korraldaja või aruandlusteenuse osutaja juhtide valimisele, pädevusele ja tegevusele
esitatavate nõuete, töötajatele esitatavate nõuete või juhtide või töötajate tasustamise nõuete
rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“;
75) paragrahv 23783 tunnistatakse kehtetuks;
76) seadust täiendatakse §-dega 23784 ja 23785 järgmises sõnastuses:
„§ 23784. Väljamaksete keelu nõude rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 28, 52 või 63 sätestatud
investeerimisühingu omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele tehtavate
väljamaksete keelu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
21
§ 23785. Menetlus
Käesolevas peatükis nimetatud kohtuväline menetleja on inspektsioon.“;
77) seadust täiendatakse §-ga 2726 järgmises sõnastuses:
„§ 2726. Käesoleva seaduse § 873 lõike 11 kohaldamine
Käesoleva seaduse § 873 lõikes 11 nimetatud andmete avalikustamine peatatakse kuni 2023.
aasta 28. veebruarini.“.
§ 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Inspektsioon arvestab haldussunni kohaldamisel riskide ja võimaliku rikkumise iseloomu,
kestust ja korduvust ning varasemaid õigusrikkumisi, õigusrikkumise eest vastutava isiku
majanduslikku võimekust, sealhulgas juriidilise isiku kogukäivet, teenitud kasumi või ära
hoitud kahjumi suurust või füüsilise isiku aastasissetulekut, samuti tekkinud või tekkida võinud
kahjude suurust ja võimalikku mõju finantssüsteemi stabiilsusele ning järelevalveasutusega
tehtava koostöö ulatust.“;
2) paragrahvi 39 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) investeerimisühingu või välisriigi investeerimisühingu Eesti filiaali korral 0,05 kuni 0,3
protsendiga investeerimisühingu või vastava Eesti filiaali varast;“;
3) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Investeerimisühingu bilansi vara kirjete hulka ei arvata investeerimisühingu klientidele
kuuluvat vara, mida investeerimisühing haldab oma nimel, kuid kliendi huvides, ja kajastab
oma bilansis.“;
4) paragrahvi 46 lõiget 4 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:
„1¹) iga kalendriaasta 31. detsembri seisuga nende äriühingute arvust, kes osutavad
makseteenuseid makseasutuste ja e-raha asutuse seaduse § 11 lõigete 1 ja 2 alusel, ning nende
tehtud maksetehingute kogusummast;“
5) paragrahvi 461 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Inspektsioon edastab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele nimekirja kolmanda
riigi investeerimisühingu Eestis asutatud filiaalidest. Lisaks edastab Inspektsioon Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele viimase nõudmisel teabe järgmise kohta:
1) kolmanda riigi investeerimisühingu poolt Eestis filiaali asutamine ja sellele tegevusloa
andmine või tegevusloa muudatused;
2) filiaali tegevus ja osutatavad teenused Eestis;
3) filiaali nimetatud teenuste ja tegevuse käive ning neile vastavate varade koguväärtus;
4) kolmanda riigi investeerimisühingu konsolideerimisgrupi nimetus, kuhu filiaal kuulub.“;
6) paragrahvi 462 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:
„(32) Inspektsioon esitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse pädevate asutuste vahelisse
kesksesse andmebaasi teabe finantsjärelevalve subjekti suhtes tehtud avalikustatud väärteoasja
lahendi või haldusakti või -lepingu kohta ning selle vaidlustamise, tühistamise ja
avalikustamata jätmise otsuse kohta.“;
7) paragrahvi 462 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
22
„(10) Inspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust:
1) väärtpaberituru seaduse § 230 lõikes 5 nimetatud ülevaatamise ja hindamise protsessist;
2) väärtpaberituru seaduse §-des 235, 23611 ja 23612 nimetatud otsuste tegemise metoodikast;
3) väärtpaberituru seaduse 25. peatükis nimetatud väärtegude karistuste määradest.“;
8) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 91 ja 92 järgmises sõnastuses:
„(91) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatule konsulteerib Inspektsioon teiste
asjakohaste väärtpaberiturujärelevalve asutustega enne sellise otsuse tegemist, mis võib olla
nende ülesannete täitmise seisukohast oluline, järgmistes küsimustes:
1) investeerimisühingu konsolideerimisgruppi kuuluva investeerimisühingu aktsionäride
koosseisus või organisatsioonilises või juhtimisstruktuuris tehtavad muudatused, milleks on
vaja asjakohaste väärtpaberiturujärelevalve asutuste heakskiitu või luba;
2) asjakohaste väärtpaberiturujärelevalve asutuste poolt investeerimisühingutele määratud
karistused või muud nende võetud erakorralised meetmed;
3) väärtpaberituru seaduse § 23611 alusel kehtestatud täiendavate omavahendite nõue.
(92) Enne karistuse määramist või muu meetme võtmist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike
91 punktile 2, konsulteerib Inspektsioon konsolideerimisgrupi järelevalve teostajaga, välja
arvatud juhul, kui tegemist on kiireloomulise olukorraga või kui konsulteerimine võiks
kahjustada Inspektsiooni otsuse tulemuslikkust. Konsulteerimata jätmise korral teavitab
Inspektsioon viivitamata vastavast otsusest muid asjakohaseid väärtpaberiturujärelevalve
asutusi.“;
9) paragrahvi 471 täiendatakse lõigetega 11-13 järgmises sõnastuses:
„(11) Inspektsioon võib esitada taotluse Euroopa Komisjonile, et pidada läbirääkimisi ühe või
mitme kolmanda riigiga kokkuleppe sõlmimiseks selles, kuidas teha järelevalvet
konsolideerimisgrupi kapitalitestiga määruse (EL) 2019/2033 artikli 8 tähenduses seotud
vastavusnõuete täitmise üle järgmiste investeerimisühingute puhul:
1) investeerimisühingud, mille emaettevõtja on asutatud kolmandas riigis;
2) kolmandates riikides asuvad investeerimisühingud, mille emaettevõtja on asutatud Euroopa
Liidus.“;
(12) Inspektsioon võib vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010
artiklile 33 või määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 22 järelevalveülesannete täitmiseks ning
teabe vahetamiseks sõlmida koostöökokkuleppeid kolmanda riigi järelevalveasutusega, kes
vastutab ühe või mitme järgmise ülesande eest:
1) finantseerimisasutuste ja finantsturgude järelevalve, sealhulgas selliste finantssektori
ettevõtjate järelevalve, kellel on luba tegutseda keskse vastaspoolena, kui keskseid vastaspooli
tunnustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 alusel;
2) investeerimisühingute likvideerimis- ja pankrotimenetlused ning muud samalaadsed
menetlused;
3) investeerimisühingute likvideerimis- ja pankrotimenetluste ning muude samalaadsete
menetluste eest vastutavate organite üle järelevalve teostamine;
4) finantseerimisasutuste ja tagatisskeeme haldavate asutuste kohustuslike auditite tegemine;
5) finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete kohustuslikke auditeid tegevate isikute üle
järelevalve teostamine;
6) lubatud heitkoguse ühikute turgudel tegutsevate isikute üle järelevalve teostamine
eesmärgiga saada finants- ja hetketurgudest koondülevaade;
7) põllumajanduskaupade tuletisinstrumentide turgudel tegutsevate isikute üle järelevalve
teostamine eesmärgiga saada finants- ja hetketurgudest koondülevaade.
23
(13) Kui Inspektsioon teostab krediidiasutuse konsolideerimisgrupi üle järelevalvet, teavitab
Inspektsioon Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust järelevalvekolleegiumi tegevusest, muu
hulgas eriolukordadest, ning edastab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele kogu teabe, mis
on oluline järelevalvetegevuse ühtsustamiseks.“;
10) paragrahvi 474 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „krediidiasutuse filiaali“ tekstiosaga
„krediidiasutuse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 95
nimetatud investeerimisühingu filiaali (edaspidi käesolevas paragrahvis krediidiasutuse
filiaal)“;
11) paragrahvi 475 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „artikli 130 lõikes 1“ tekstiosaga „või
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2019/2034 artiklis 48“;
12) paragrahvi 475 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:
„(12) Kolleegiumis võivad osaleda:
1) Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni tütarettevõtjate või Euroopa
Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate või Euroopa Liidus
emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutavad
väärtpaberiturujärelevalve asutused ning süsteemselt olulise krediidiasutuse filiaali vastuvõtva
lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus;
2) Euroopa Keskpanga süsteemi kuuluvad keskpangad;
3) kolmandate riikide järelevalveasutused, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 54
sätestatuga samaväärseid konfidentsiaalsusnõudeid.
(13) Kolleegiumi võib moodustada vastavalt vajadusele ka juhul, kui Euroopa Liidus tegutseva
investeerimisühingu, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva investeerimisvaldusettevõtja
või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja juhitava
investeerimisühingute konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad asuvad kolmandas riigis.“;
13) paragrahvi 475 lõiget 3 täiendatakse punktidega 7–9:
„7) teabenõuete koordineerimine, kui see on vajalik konsolideeritud järelevalve hõlbustamiseks
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033, mis käsitleb
investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse
määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (OJ L
314, 05.12.2019), artikliga 7;
8) teabenõuete koordineerimine juhtudel, kui mitmel ühe konsolideerimisgrupi moodustavate
investeerimisühingute väärtpaberiturujärelevalve asutusel on vaja nõuda kas kliiriva liikme
päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt või nõuetele vastava keskse
vastaspoole väärtpaberiturujärelevalve asutuselt teavet tagatise mudeli ja parameetrite kohta,
mida kasutatakse asjaomaste investeerimisühingute tagatisnõuete arvutamiseks;
9) teabe vahetamine kõigi väärtpaberiturujärelevalve asutuste ja Euroopa Pangandusjärelevalve
Asutuse vahel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile
21 ning kõigi väärtpaberiturujärelevalve asutuste ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve
Asutuse vahel vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 21.“;
14) paragrahvi 475 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud teabe hulka kuulub muu hulgas:
1) teave investeerimisühingute konsolideerimisgrupi juriidilise ja juhtimisstruktuuri kohta,
sealhulgas organisatsioonilise struktuuri kirjeldus;
2) teave investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvatelt investeerimisühingutelt
teabe kogumise ja selle kontrollimise menetluse kohta;
24
3) teave negatiivsete arengusuundade kohta investeerimisühingute konsolideerimisgruppi
kuuluvates investeerimisühingutes või muudes ettevõtjates, mis võivad neid
investeerimisühinguid tõsiselt mõjutada;
4) teave karistuste ja erakorraliste meetmete kohta, mida Inspektsioon käesoleva seaduse või
muude seaduste alusel kohaldab, või samaväärsete meetmete kohta muus lepinguriigis;
5) teave väärtpaberituru seaduse § 235 punkti 9 alusel kehtestatud omavahendite erinõuete
kohta või samaväärsete nõuete kohta muus lepinguriigis.
(32) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud teavet Inspektsioonile ei esitata või ei vastata
tema järelepärimisele mõistliku aja jooksul, võib Inspektsioon pöörduda Euroopa
Pangandusjärelevalve Asutuse poole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 1093/2010 artiklile 19.“;
15) paragrahvi 475 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) kutsub kokku kolleegiumi koosolekud, edastades enne koosoleku korraldamist kolleegiumi
liikmetele koosoleku päevakorra, ning juhib ja korraldab kolleegiumi tegevust;“;
16) paragrahvi 53 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) üldkriteeriumid ja meetodid, mida Inspektsioon kasutab järelevalvealasel läbivaatamisel ja
hindamisel ning kindlustustegevuse järelevalves, sealhulgas meetmed kindlustusandja
stressitesti ja tundlikkuse analüüsi läbiviimiseks;“;
17) paragrahvi 53 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) statistilised koondandmed vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artiklile
316, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2033, väärtpaberituru seadusele,
sealhulgas selle § 235 punkti 9 kohaselt sätestatud täiendavate omavahendite nõude ja 25.
peatüki sätete alusel määratud karistuste arvu ja laadi kohta, ning statistilised koondandmed,
mis puudutavad krediidiasutuste usaldatavusnõudeid.“;
18) paragrahvi 54 lõike 4 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „Euroopa järelevalveasutuse,“
tekstiosaga „Euroopa Komisjoni,“.
§ 3. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine
Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) Eestis asutatud investeerimisühingule, mille suhtes kohaldatakse väärtpaberituru seaduse §
93 lõike 1 punktis 1 sätestatud aktsia- või algkapitalinõuet, tema Eestis asutatud
finantseerimisasutusest tütarettevõtjale ja kolmandas riigis asutatud filiaalile;“;
2) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses:
„(23) Investeerimisühingute puhul käsitatakse käesolevas seaduses individuaalselt kohalduvate
omavahendite nõuetega seonduvaid viiteid järgmiselt:
1) käesolevas seaduses sisalduvaid koguomavahendite suhtarvu nõudega seonduvaid viiteid
tuleb vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1
punktile c käsitada viitena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033, mis
käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega
muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr
806/2014 (OJ L 314, 05.12.2019), artikli 11 lõikele 1;
25
2) käesolevas seaduses sisalduvad koguriskipositsiooniga seonduvad viited Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 on viited Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 lõike 1 alusel kohaldatavale nõudele,
mis on korrutatud 12,5-ga.“;
3) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 92 järgmises sõnastuses:
„(92) Investeerimisühingute puhul käsitatakse käesolevas seaduses olevaid täiendavate
omavahendite nõuetega seonduvaid viiteid krediidiasutuste seaduse §-le 1042 viidetena
väärtpaberituru seaduse § 235 punktile 9.“.
§ 4. Investeerimisfondide seaduse muutmine
Investeerimisfondide seaduse § 335 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva seaduse § 334 lõike 3 punktis 3 nimetatud püsivatel üldkuludel põhinev
omavahendite nõue arvutatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning
millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL)
nr 806/2014 (OJ L 314, 5.12.2019), artiklile 13.“.
§ 5. Kindlustustegevuse seaduse muutmine
Kindlustustegevuse seaduse § 87 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Kindlustusvaldusettevõtjat ja segafinantsvaldusettevõtjat ei käsitata
finantseerimisasutusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4
lõike 1 punkti 26 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 tähenduses.”.
§ 6. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 138 järgmises sõnastuses:
„§ 138. Investeerimisühingu poolt krediidiasutuse tegevusloa taotlemine
(1) Investeerimisühing, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013
artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tingimustele, peab esitama tegevusloa taotluse
kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 131 hiljemalt päeval, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest
tingimustest:
1) tema koguvara keskmine maht kuus on 12 järjestikuse kuu jooksul on 30 miljardit eurot või
rohkem;
2) koguvara keskmine maht ühes kuus 12 järjestikuse kuu jooksul on alla 30 miljardi euro ning
investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate
investeerimisühingute, kes tegelevad väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktides 3 ja 6
nimetatud tegevusega ja kellest iga üksiku investeerimisühingu vara koguväärtus on alla 30
miljardi euro, konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeerimisühing võib Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tegevusega
jätkata kuni krediidiasutuse tegevusloa saamiseni.
26
(3) Kui Finantsinspektsioon otsustab pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2014/65/EL artikli 95a kohase teabe saamist, et investeerimisühingul on vaja taotleda
krediidiasutuse tegevusluba vastavalt käesoleva seaduse §-le 131, teavitab ta
investeerimisühingut ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL
finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja
2011/61/EL (OJ L 173, 12.06.2014, lk 349–496), artikli 4 lõike 1 punktis 26 nimetatud
finantsjärelevalve asutust ning võtab tegevusloa andmise menetluse eelnimetatud
finantsjärelevalve asutuselt teavitamiskuupäevast alates üle.
(4) Finantsinspektsioon tagab, et lõigetes 1 ja 3 nimetatud isiku tegevusloa menetluses
arvestatakse võimaluse korral kehtivate tegevuslubadega seotud teavet.“;
2) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses:
„17) krediidiasutus kasutab tegevusluba ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tegevuseks ja tema koguvara
keskmine maht on viiel järjestikusel aastal väiksem, kui on nimetatud artiklis sätestatud.“;
3) paragrahvi 207 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesoleva paragrahvi kohaldamisel käsitatakse kolmanda riigi konsolideerimisgrupi
Euroopa Liidus asuvate varade koguväärtust järgmiste varade summana:
1) kolmanda riigi konsolideerimisgrupi kõigi Euroopa Liidus asuvate finantsinstitutsioonide,
sealhulgas investeerimisühingute vara koguväärtus konsolideeritud bilansi alusel või nende
individuaalsete bilansside alusel, kui bilansid ei ole konsolideeritud;
2) käesoleva seaduse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014
finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT
L 173, 12.06.2014, lk 84–148) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL
finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja
2011/61/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 349–496) kohaselt Euroopa Liidus registreeritud või
tegevusloa saanud kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluva finantsinstitutsiooni,
sealhulgas investeerimisühingu iga filiaali vara koguväärtus.“;
4) paragrahvi 821 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kui see on vajalik, tuleb tagatist hoida teise lepinguriigi või kolmanda riigi territooriumil
vastava riigi valuutas.“.
§ 7. Tagatisfondi seaduse muutmine
Tagatisfondi seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 25 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Füüsilise isiku kõlblik hoius tagatakse ja hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks
kogunenud intressiga kuni 100 000 euro suuruses summas lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2
sätestatule, kui hoiustaja kontot on hoiuste peatamise päevale eelneva kuue kuu jooksul
krediteeritud rahaliste vahenditega, mis on saadud isiklikuks kasutamiseks seoses:
1) krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 5 lõikes 4 sätestatud elamukinnisvara
võõrandamisega;
2) abiellumisega, abielu lahutamisega, töö- või ametilepingu ennetähtaegse lõpetamisega
tööandja algatusel või koondamisega, vanaduspensionile, sealhulgas kogumispensionile
jäämisega või invaliidistumisega või lähedase inimese surmaga;
27
3) kindlustushüvitisena, ohvriabi seaduse või riigivastutuse seaduse alusel õiguse mõistmisel
tekitatud kahju hüvitamiseks määratud hüvitisena või kriminaal- või väärteomenetluses
kannatanule määratud hüvitisena“;
2) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Hoiustaja, kelle hoiuse suhtes võib kohaldada käesoleva seaduse § 25 lõikes 21 sätestatut,
on kohustatud mõistliku aja jooksul alates hoiuste peatamise päevast esitama haldurile
asjakohased tõendid.“;
3) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Hüvitis makstakse nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti krediidiasutuse kaudu
hoiustaja teatatud pangakontole või väljamakset teostavas krediidiasutuses avatud kontole.“;
4) paragrahvi 59 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Hüvitis makstakse nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti krediidiasutuse kaudu
investori teatatud pangakontole või väljamakset teostavas krediidiasutuses avatud kontole.“.
§ 8. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 1 punktid 7, 9, 23, 25 – 29, 42 – 50 ja 76 jõustuvad 2022. aasta 28.
veebruaril.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, […]
Algatab Vabariigi Valitsus […]
(allkirjastatud digitaalselt)
28