dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad eurorühma 6. detsembri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 7. detsembri 2021. a istungil

Rahandusministeerium · 1. detsember 2021
Viit
11-3.3/8505-1
Registreeritud
1. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
11 RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ
Sari
11-3.3 ECOFIN Nõukoguga, alamkomiteedega (EFC, EPC) ja Eurogrupiga seotud dokumendid (kirjavahetus, päevakorrad, kohtumiste materjalid, aruanded, VV materjalid) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
11-3.3/2021
Vastutaja
Keit Pillak (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎11-3.38505-1 01.12.2021 Väljaminev kiri.asice1726 KB

Sisu (failidest)

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 01.12.2021 nr 11-3.3/8505-1 [email protected] Eesti seisukohad eurorühma 6. Eesti seisukohad eurorühma 6. detsembri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 7. detsembri 2021. a istungil Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad eurorühma 6. detsembri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 7. detsembri 2021. a istungil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. Eesti seisukohad eurorühma 6. detsembri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 7. detsembri 2021. a istungil – 11 lehel 2. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Kristiina Abel 611 3406, [email protected] 2 Saaja: Vabariigi Valitsus Esitaja: Rahandusministeerium Kuupäev: 29. november 2021. aasta Teema: Eesti seisukohad eurorühma 6. detsembri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 7. detsembri 2021. a istungil SISSEJUHATUS Eurorühmas antakse ülevaade Iirimaa, Hispaania, Küprose ja Portugali abiprogrammi järgsetest tõhustatud järelevalve aruannetest. Samuti on päevakorras Kreeka tõhustatud järelevalve aruanne, milles hinnatakse abiprogrammi järgselt seatud nõuete täitmist ning otsustatakse võlaleevendusmeetmete seekordne rakendamine. Arutatakse Euroopa poolaasta 2022 paketis euroalale antud majanduspoliitika soovitusi ning hinnatakse euroala riikide 2022. a eelarvekavasid. Vaadatakse üle ka 2022. a eurorühma tööprogramm ning IMF informeerib euroala majanduspoliitika hindamise (art IV) missioonist. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus on kavas kokku leppida käibemaksumäärade direktiivis. Euroopa Komisjon (komisjon) tutvustab 25. novembril avaldatud kapitaliturgude liidu edasiarendamise ettepanekuid, mis tulenevad 2020. a avaldatud kapitaliturgude liidu tegevuskavast. Komisjon esitleb ka Euroopa poolaasta aluseks olevaid dokumente (aastane majanduskasvu analüüs, häiremehhanismi aruanne). Euroopa Eelarvenõukogu esitleb 2021. aasta aruannet. Kinnitatakse eduaruanded „Eesmärk 55“ paketi, pangandusliiduga edasimineku ning rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse kohta. Antakse tavapärane ülevaade finantssektori eelnõude menetlemise seisust ning taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) rakendamisest. Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Kristiina Abel ([email protected], 611 3406) ja osakonna juhataja Andres Kuningas ([email protected], 611 3759) ning kooskõlastanud finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross ([email protected], 611 3195). Eestit esindab eurorühma ja EL majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. 1 EURORÜHM 1. Kreeka süvendatud järelevalve aruanne Ministritele esitatakse kaheteistkümnes tõhustatud järelevalve aruanne Kreeka kohta. Aruanne põhineb 19.–20. oktoobril 2021 Ateenas toimunud missiooni tulemustel ja korrapärasel dialoogil Kreeka ametivõimudega. Missiooni viis läbi Euroopa Komisjon koostöös Euroopa Keskpangaga; kaasatud oli ka Rahvusvaheline Valuutafond ning Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) osales varajase hoiatamise süsteemi raames. Tõhustatud järelevalve võimaldab korrapäraselt hinnata hiljutisi majandus- ja finantsarenguid Kreekas, samuti jälgida riigi rahastamistingimusi ja ajakohastada võla jätkusuutlikkuse analüüsi. Tõhustatud järelevalve loob ka raamistiku, et hinnata Kreeka poolt 22. juunil 2018 eurorühmas antud üldist kohustust jätkata ja viia lõpule Euroopa stabiilsusmehhanismi programmi reforme ning tagada, et finantsabiprogrammide alusel vastu võetud oluliste reformide eesmärgid saavutatakse. Sellega seoses jälgitakse tõhustatud järelevalve abil konkreetsete kohustuste täitmist, et viia lõpule programmi raames alustatud peamised struktuurireformid kuues võtmevaldkonnas kokkulepitud tähtaegadeks kuni 2022. aasta keskpaigani, nimelt: i) fiskaal- ja fiskaalstruktuuripoliitika, ii) sotsiaalhoolekanne. iii) finantsstabiilsus, iv) töö- ja kaubaturud, v) erastamine ning vi) avaliku halduse moderniseerimine. Käesolevas aruandes hinnatakse 2021. aasta keskpaiga seisuga Kreeka võetud kohustuste täitmist/reformide elluviimist. Komisjoni hinnangul on Kreeka piisavalt teinud, näiteks riigi finantsjuhtimise arendamine, erastamine, riigiäriühingute juhtimise tugevdamine, investeeringute litsentseerimise lihtsustamine. Kreeka majanduse taastumine on vaatamata käimasolevale pandeemiale hoogustumas. Pärast tugevat esimest poolaastat ja oodatust paremat turismihooaega prognoosib komisjoni sügisprognoosis 2021. aasta majanduskasvuks 7,1%, saavutades seega praktiliselt pandeemiaeelse majandusaktiivsuse taseme. Prognoositakse, et reaalne SKT kasvab 2022. aastal 5,2%. Kuigi pandeemia mõju on endiselt väga intensiivne, väheneb see eeldatavasti käimasoleva vaktsineerimiskampaaniaga järk-järgult. Kohanemisvõimeline eelarve- ja rahapoliitika koos Kreeka taaste- ja vastupidavuskava rakendamisest tuleneva eeldatava tugeva tõukega peaksid edaspidigi majanduse taastumise hoogu säilitama. Tööturg on jätkuvalt vastupidav, seda ka tänu valitsuse toetusskeemidele, millega jätkati haavatavates sektorites töökohtade kaitsmist. 2022. aasta eelarvekavas kinnitati, et 2021. aasta lõpuks loodetakse olemasolevad erakorralised toetusmeetmed suures osas järk-järgult lõpetada ning järgmisel aastal kohandatakse aktiivseid meetmeid vastavalt majanduse muutuvatele vajadustele. Koos majanduse taastumisega peaksid need sammud toetama valitsemissektori eelarve puudujäägi edasist vähendamist. Ajakohastatud võla teenindamise analüüs näitab, et riskid jäid 11. aruandega võrreldes üldiselt samaks, kuid ebakindlus on endiselt suur. Lühiajalised riskid võla jätkusuutlikkusele jäävad piiratuks, samas kui riskid on pikemas perspektiivis olulisemad just madala kasvu ja kõrgema riskipreemia stsenaariumide korral. Põhistsenaariumi kohaselt väheneb võlg 203 %-lt SKTst 2021. aastal ligikaudu 54 %-ni SKTst 2060. aastal, samas kui kogufinantseerimise vajadus jääb 2 pikas perspektiivis alla 15 % SKTst. Kõrgema riskipreemia stsenaariumi korral väheneb võlg 2060. aastaks 90%-ni SKTst ja kogufinantseerimise vajadus jääb alates 2030. aastatest ligikaudu 18%-ni SKTst. Madala kasvu stsenaariumi korral võlatase ei stabiliseeru ning kogufinantseerimise vajadus ületab 2050. aasta seisuga püsivalt 20% SKTst. Alternatiivsed stsenaariumid näitavad, et praegu vaadeldavas madala intressikeskkonnas on keskpikas perspektiivis võimalikud muutused ja nõrgem majanduskasv võib võlgade jätkusuutlikkust negatiivselt mõjutada. See aruanne on eurorühmale aluseks, et otsustada järgmise etapi võlaleevendusmeetmete üle, 767 miljoni euro väärtuses. Need meetmed lepiti eurorühmas kokku 22. juunil 2018. a ja hõlmavad keskpankade poolt väärtpaberiturgude programmi raames Kreeka valitsuse võlakirjadest tulenevate tulude ekvivalentsete summade ülekandmist ning intressitõusust loobumist teatud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) laenude puhul. 2022. aasta on võlaleevendusmeetmete rakendamise viimane aasta. Seisukoht: - Võtame Kreeka tõhustatud järelevalve aruande teadmiseks ning arvestades Euroopa Komisjoni hinnangut reformilubaduste täitmise kohta ja varasemaid kokkuleppeid, nõustume järgmise osa võlaleevendusmeetmete võimaldamisega Kreekale. 2. Riikide toetusprogrammijärgsed aruanded Küprose (11. aruanne) ja Hispaania (16. aruanne) ESMi toetusprogrammi ning Portugali (14. aruanne) ja Iirimaa (15. aruanne) EFSFi rahastatud toetusprogrammi järgsed aruanded kinnitavad, et nimetatud riikide puhul ei ole tõsiseid riske, mis ohustaks nende võimet saadud laenud tagasi maksta. Küpros alustab graafikujärgsete laenu tagasimaksetega 2025. a, Hispaania 2022. a, Portugal 2025. a ja Iirimaa 2029. a. 3. Eelarvekavade hindamine Komisjoni arvamused põhinevad nõukogu poolt 2021. aasta juunis vastu võetud eelarvepoliitika soovitustel. Neis on arvestatud asjaoluga, et 2022. aastal rakendatakse jätkuvalt stabiilsuse ja kasvu pakti üldist vabastusklauslit. Liikmesriigid tühistavad ajutisi kiireloomulisi meetmeid ja keskenduvad üha enam taastumist soodustavatele toetusmeetmetele. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest rahastatakse 2022. aastal 24 % kõigist taastumist toetavatest meetmetest. Eelduste kohaselt kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu abi ära väga kiiresti: ilmselt kulutavad liikmesriigid enam kui 40 % taaste- ja vastupidavusrahastust antud abist ära enne vahe- ja lõppeesmärkide saavutamise põhjal tehtavat otsust toetus välja maksta. Riikide rahastatavaid investeeringuid kavatsetakse 2022. aastal suures osas säilitada kõigis liikmesriikides, nagu nõukogu soovitas. Eelduste kohaselt on euroala eelarvepoliitiline hoiak ajavahemikul 2020–2022 ekspansiivne. Nii riiklike kui ka ELi eelarvest rahastatavate avaliku sektori investeeringute ja muude kapitalikulutuste positiivne panus on oluline, kuid 2021. ja 2022. aasta ekspansiivse eelarvepoliitika peamine liikumapanev jõud on riiklikult rahastatavad esmased jooksvad kulud. 3 Paljudes liikmesriikides (sealhulgas mitmes suure võlakoormusega liikmesriigis) on kavandatava toetava eelarvepoliitika meetmeteks suuremad riiklikult rahastatavad jooksvad kulud või rahastamata maksukärped. Ilmselt mõjutab see mõnel juhul märkimisväärselt struktuurset eelarvepositsiooni. Umbes neljandikus liikmesriikides peaks toetava eelarvepoliitilise hoiaku tagama nii riiklikult kui ka ELi poolt rahastatavad investeeringud. Kõrge võlaga riikidele (Belgia, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Hispaania) soovitatakse investeeringuid eelkõige taastekavade arvelt. Itaalia peaks piirama jooksvate kulude kasvu eelarves. Madala ja keskmise võlatasemega riikidele (Austria, Küpros, Eesti, Soome, Saksamaa, Iirimaa, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Holland, Sloveenia, Slovakkia) soovitatakse toetavat eelarvepositsiooni, sh arvestades taastekava vahendite mõjusid. Eesti eelarvekavas planeeritavat eelarve positsiooni, mis arvestab taastekava vahendite mõjuga, hindab komisjon majandusaktiivsust toetavaks. Komisjon leiab, et riiklikult rahastatud investeeringud on eelarves säilitatud nagu varem soovitatud. Komisjon tuletab meelde riigi rahanduse struktuuri ja eelarvemeetmete kvaliteedi tähtsust, sealhulgas majanduskasvu soodustavate investeeringute kaudu. Võttes arvesse taastumise tugevust, kutsutakse Eestit regulaarselt üle vaatama toetusmeetmete kasutamist, tõhusust ja piisavust ning olema valmis neid vastavalt vajadusele kohandama muutuvate oludega. Seisukoht: - Toetame Euroopa Komisjoni hinnangut eelarvekavade kohta, sealhulgas Eesti eelarvekava kohta, ja nõustume, et kõrge võlatasemega riikides peab eelarvekulude kasv jääma piiratuks. MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU 1. Käibemaksumäärade direktiiv - Nõukogu üldise lähenemise kokkuleppimine Direktiivi eesmärk on võimaldada liikmesriikidele rohkem paindlikkust käibemaksumäärade kehtestamisel ja tagada, et kõikide liikmesriikide suhtes kehtiksid ühed ja samad eeskirjad ning neil oleks käibemaksumäärade kehtestamisel võrdsed võimalused. Eesistujariigi poolt nõukogule esitatud eelnõu vastab Vabariigi Valitsuse 8. märtsil 2018. a võetud seisukohtadele, mida Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon toetas 23. märtsil 2018. a. Vähendatud käibemaksumäärade kohaldamine Komisjoni ettepanekus oli ette nähtud, et direktiivi lisas III nähakse ette negatiivne kaupade ja teenuste nimekiri, millele ei ole lubatud vähendatud käibemaksumäärasid kohaldada. Nõukogu kaudsete maksude töörühma arutelude käigus otsustati negatiivse nimekirja asemel kehtestada positiivne nimekiri, kus on loetelu kaupadest ja teenustest, millele on lubatud vähendatud määrasid kohaldada. Täpsemalt on lisa III nimekirja Nõukogu töörühmade arutelude jooksul võrreldes kehtiva nimekirjaga uuendatud, et see vastaks vähendatud käibemaksumäärade kohaldamise üldpõhimõtetele, eriti põhimõttele, et vähendatud käibemaksumääradest võivad kasu saada üksnes lõpptarbijad. Samuti on lisa III nimekirja uuendamisel eesmärgiks võetud, 4 et see võtaks arvesse EL tervise- ja keskkonnapoliitikat, majanduse digitaliseerimist ja liikmesriikide võrdset kohtlemist. Ettepanekuga antakse kõikidele liikmesriikidele võrdne võimalus kehtestada vähendatud käibemaksumäärasid kaupadele ja teenustele, mis on nimetatud eelnevalt viidatud käibemaksudirektiivi lisas III. Nõukogu töörühmade arutelude jooksul on siiski oluliseks peetud, et vähendatud käibemaksumäärade kohaldamine oleks piiratud. Seetõttu antakse kõikidele liikmesriikidele võrdne võimalus kehtestada nullmäärasid ja eriti vähendatud käibemaksumäärasid kokku seitsmele punktile käibemaksudirektiivi lisas III ehk sellistele esmatarbekaupadele ja -teenustele, mis on seotud toidu, vee, ravimite ja tervisekaupadega, isikute transpordi, päikesepaneelide ja mõningate kultuuriesemetega. Lisaks antakse kõikidele liikmesriikidele võrdne võimalus kehtestada vähendatud käibemaksumäärasid kokku kahekümne neljale punktile käibemaksudirektiivi lisas III. Liikmesriikidele võimaldatud erandite kohaldamine Osa liikmesriikide kehtivatest õiguspärastest eranditest kaotab ettepaneku kohaselt kehtivuse roheliste eesmärkide tõttu 1. jaanuaril 2030. Keemilistele väetistele ja pestitsiididele kehtivad vähendatud käibemaksumäärad kaotavad kehtivuse 1. jaanuaril 2032. Võrreldes eelmise nõukogu aruteluga on tähtaega lühendatud, varem oli tähtajaks 2035. Eesti jaoks ei ole ükski nendest kaubagruppidest asjakohane ja leiame, et varasem erandite kaotamise kuupäev toetab rohelisi eesmärke. Lisas III nimetamata kaupadele ja teenustele kehtivad vähendatud käibemaksumäärad kaotavad kehtivuse 1. jaanuar 2032 või lõpliku käibemaksusüsteemi rakendumisel, kumb iganes on varasem. Alles jäävate erandite rakendamise võimalus antakse kõikidele liikmesriikidele. Selline ettepanek vastab Vabariigi Valituse seisukohale, mille kohaselt tuleb tagada liikmesriikide võrdne kohtlemine ja liitumislepingutega antud erandite avamine kõikidele liikmesriikidele. Kõik liikmesriigid, kellele võimaldatud eranditele ei ole ette nähtud kehtivuse lõppemist, peavad teavitama kõikidest erandile seatud tingimustest käibemaksukomiteed hiljemalt 3 kuud pärast direktiivi eelnõu jõustumist. Seda seetõttu, et liikmesriigid, kes soovivad kohaldada mõnda nendest eranditest, peavad tegema seda samadel tingimustel nagu erandi kehtestanud liikmesriik. Erandit kohaldada sooviv liikmesriik peab käibemaksukomiteed, mis on komisjoni nõuandekomitee, sellise võimaluse kasutamisest ainult teavitama hiljemalt 18 kuud pärast direktiivi eelnõu jõustumist. Seisukoht: - Toetame eesistujariigi esitatud vähendatud käibemaksumäärade direktiivi eelnõu vastuvõtmist. 2. Kapitaliturgude liidu seadusandlik pakett - Tutvustamine, arutelu 25. novembril avaldas komisjon kapitaliturgude liidu meetmete paketi, mille eesmärk on suurendada kõikjal ELis kapitali kaasamise võimalusi ettevõtetel, aidata Euroopa majandusel taastuda COVID-19 kriisist ning viia ellu digi- ja rohepööret. Komisjoni avaldatud teatises kirjeldatakse järgmisel aastal turu elavdamiseks võetavaid meetmeid (nt ettepanek noteerimise, 5 avatud rahanduse raamistiku1, ettevõtete maksejõuetust käsitleva algatuse ja finantskirjaoskuse raamistiku kohta). 25. novembril avaldatud ettepanekud tagavad investoritele parema juurdepääsu ettevõtete ja kauplemisandmetele, soodustavad pikaajalist investeerimist ning muudavad investeerimisfondide piiriülese müümise lihtsamaks ja ohutumaks. Sellega tuuakse ELi ettevõtted investoritele lähemale, parandatakse ettevõtete juurdepääsu rahastamisele, laiendatakse jaeinvestorite investeerimisvõimalusi ning integreeritakse veelgi ELi kapitaliturge. Ettepanekud on järgmised: a) Euroopa ühtne juurdepääsupunkt (ESAP), millega tehakse andmed investoritele ühest kohast kättesaadavaks. ESAP on ühtne juurdepääsupunkt finantsteabele, mida erinevate EL õigusaktide alusel finantssektori ettevõtted juba praegu avaldavad, kuid millele ei ole võimalik erinevate liikmesriikide ettevõtete kohta koondatult ligi pääseda ühest kohast. Lisaks tehakse ESAP kaudu kättesaadavaks ka kestlikkusega seotud teave, mida ELi ettevõtted erinevate õigusaktide alusel hakkavad avaldama. Ühtse juurdepääsupunkti loomine muudab ettevõtted investoritele, analüütikutele, finantsvahendajatele, teadlastele, investeerimisfondidele, jt nähtavamaks ning ettevõtete avaldatava teabe ka piiriüleselt kergemini kättesaadavaks, sealhulgas rahuldada kasvavat nõudlust jätkusuutlikkusega seotud andmete järele. Eriti oluline võib see olla väikestel kapitaliturgudel (nagu Eestis) tegutsevate väiksemate ettevõtete jaoks, sest neil nüüd on lihtsam jõuda ELi ja ka rahvusvaheliste investorite vaatevälja. b) Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide (ELTIF) määruse läbivaatamine, mille kaudu soodustatakse pikaajalisi investeeringuid. ELTIFid on mõeldud investeerimiseks pikaaegsetesse varadesse, näiteks suurtesse taristuprojektidesse, mis nõuavad suurt hulka kapitali, mis jääb investeerituks pikaks ajaks (nt sotsiaaltaristu, suured transiidisüsteemid või lennujaamad). Seetõttu sobivad nad hästi rohe- ja digipöörde rahastamiseks. Kuna ELTIFid on võrreldes teiste investeerimisvõimalustega vähem likviidsed, siis ei ole nad saavutanud esialgset loodetud populaarsust ja täna investeerivad ELTIFidesse eelkõige institutsionaalsed investorid. Võrdluseks: alternatiivfondide turg oli EL-is 2021. aastal 6,8 triljonit eurot, millest ELTIFid moodustasid vaid 2,4 miljardit eurot. ELTIF määruse läbivaatamisega püütakse parandada ELTIFide atraktiivsust kõigi, sealhulgas jaeinvestorite hulgas. Selleks kaalutakse teatud piirangutest loobumist: näiteks seni jaeinvestoritele kehtinud investeerimiskünnisest (10 000 eurot) ja investeerimispiirangust (jaeinvestoril ei ole lubatud ELTIFitesse investeerida üle 10% oma investeerimisportfellist). Samuti püütakse ELTIFe muuta paindlikumaks – kui kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole võimalik nõuda oma osakute või aktsiate tagasivõtmist enne ELTIFi tähtaja möödumist, siis nüüd kaalutakse nö likviidsusakna tekitamist ja märkimissooviga uued investorid viiakse kokku fondist lahkuda soovivate investoritega. 1 Open finance framework - selle eesmärk on võimaldada finantsinstitutsioonidel kasutada enam avaandmeid, et pakkuda paremaid ja innovatiivsemaid finantstooteid eeldusel, et kliendid on nõus ja see on kooskõlas andmekaitsereeglitega 6 c) Alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiivi (AIFMD) läbivaatamine. AIFMD eesmärk on luua ühtne fondide siseturg: tagada investeerimisfondidele võrdsed võimalused nii riigisisesel kui piiriülesel pakkumisel, kõrvaldada takistused investeerimisfondide osakute ja aktsiate vabale liikumisele EL-s ja kindlustada investorite kaitse. Need eesmärgid on suuresti küll saavutatud, siiski ei saa fondivalitsejad siseturu eeliseid veel täiel määral kasutada. Käesolevaga püütaksegi ühtlustada sätteid, sh näiteks luua ühtne raamistik reguleerimaks fondide laenamist otse ettevõtetele ja sellega seotud likviidsusjuhtimise põhimõtteid. Samuti määratletakse selgemalt, millistel tingimustel võib investeerimisfond ülesandeid kolmandatele isikutele edasi anda. Parandatakse ka seda, et järelevalve asutused saaksid vajaliku statistika ja teabe sektori riskide õigeaegseks hindamiseks. d) Finantsinstrumentide turgude määruse (MiFIR) läbivaatamine, millega suurendatakse läbipaistvust nn Euroopa kauplemiskoondteabe süsteemi abil, et kauplemisandmed oleksid kõigile investoritele kättesaadavamad. Kasutusele võetakse Euroopa kauplemiskoondteabe süsteem, mis annab investoritele peaaegu reaalajas (olenevalt tehnoloogilisest võimekusest) juurdepääsu aktsiate, võlakirjade ja tuletisinstrumentidega kauplemise andmetele kõigis ELi kauplemiskohtades. Kõik kauplemiskohad oleksid kohustatud lisama oma kauplemisandmed vastavasse kauplemiskoondteabe süsteemi. See võimaldab investoritel - nii professionaalsetel investoritel kui jaeinvestoritel - saada sellised andmed (nt hind, tehingute maht, aeg) ühest kohast ja samal ajal. Seni on aktsiate ja võlakirjadega EL-is kaubeldud ligikaudu 500 erinevas kauplemiskohas, kes kõik avaldavad vastava teabe eraldi. See teeb teabe jagamise/kättesaamise väga killustatuks ja võimaldab juurdepääsu eelkõige professionaalsetele investoritele. Seega peaksid need muudatused tagama ka börsidele ja investeerimispankadele võrdsemad tingimused. Leiame, et komisjoni ettepanekud aitavad muuta EL kapitaliturge avatumaks, parandavad võimalusi nii ettevõtetel paremini kapitali kaasata, kui ka investorite ligipääsu teabele ning suurendavad investorite kaitset. Kavas on põhjalikumalt analüüsida, mis mõju komisjoni ettepanekutega Eestile kaasneb. Eelkõige tuleb hinnata, et mõni ettepanek ei tõstaks Eesti turuosaliste jaoks halduskoormust ebamõistlikus ulatuses. Rahandusministeerium esitab komisjoni ettepanekute kohta seisukohad Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. 3. Euroopa poolaasta - Komisjoni tutvustus 24. novembril alustas komisjon majanduspoliitika koordineerimise uut Euroopa poolaasta 2022. aasta tsüklit. Komisjon avaldas Euroopa poolaasta sügispaketi, millesse kuuluvad iga- aastane kestliku majanduskasvu analüüs, arvamused euroala riikide 2022. aasta eelarvekavade kohta, euroala käsitlevad eelarve- ja majanduspoliitilised soovitused ning makromajanduslike tasakaalustamatuste häiremehhanismi aruanne. Pakett tugineb 2021. aasta sügisesele majandusprognoosile, kus märgiti, et Euroopa majandus hakkab pärast taastumist kasvama, kuid peab arvestama ka võimalike uute riskidega. 7 Iga-aastases kestliku majanduskasvu analüüsis on esikohale seatud 2022. aasta ambitsioonikas tegevuskava, mis peaks juhtima ELi tervisekriisist välja majanduslikku vastupanuvõimet suurendava kestliku ja õiglase majanduskasvu suunas. Samuti on selles kirjeldatud, kuidas Euroopa taastekava (Next Generation EU) keskmes seisev taaste- ja vastupidavusrahastu lõimitakse tihedamalt Euroopa poolaasta uude tsüklisse. See tagab nende protsesside vahelise sünergia ja hoiab ära liikmesriikide ülemäärase halduskoormuse. Lisaks sellele on iga-aastases majanduskasvu analüüsis kirjeldatud kestliku arengu eesmärkide veelgi tihedamat sidumist Euroopa poolaastaga, et esitada täielikult ajakohastatud ja sidusad aruanded kestliku arengu eesmärkide kohta kõigis liikmesriikides. 723,8 miljardi euro suuruse toetuste ja laenude eelarvega taaste- ja vastupidavusrahastul on keskne roll, et ehitada üles vastupanuvõimeline majandus. Kuna taaste- ja vastupidavusrahastu järgib ELi prioriteete, on liikmesriikidel nüüd Euroopa poolaastast juhindudes hõlpsam viia läbi edukas nii rohe- kui digipööre ning muuta ELi majandus vastupanuvõimelisemaks. Tänaseks on komisjon kinnitanud 22 riigi taaste- ja vastupidavuskavad ning nõukogu on kõik need heaks kiitnud. See tähendab, et alates 2021. aasta augustist on 17 liikmesriigi kasutusse eelmaksetena antud 52,3 miljardit eurot. Nõukogus seni heaks kiidetud kavade kogusumma on 291 miljardit eurot toetustena ja 154 miljardit eurot laenudena. Järgmisena tuleb keskenduda taastekavade rakendamisele liikmesriikides. Juba praegu annavad taaste- ja vastupidavusrahastu eelmaksed olulise panuse konkurentsivõimelise kestlikkuse kõigisse nelja aspekti, mis on visandatud iga-aastases majanduskasvu analüüsis, see tähendab keskkonnasäästlikkusse, tootlikkuse kasvu, õiglusse ja makromajanduslikku stabiilsusesse. Häiremehhanismi aruanne on seiremeede võimalike makromajanduslike tasakaalustamatuse avastamiseks. Sel aastal on põhjalik analüüs häiremehhanismi aruande kohaselt põhjendatud 12 liikmesriigi (Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Holland, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia ja Saksamaa) puhul. Loetletud liikmesriikide kohta koostati makromajanduslike tasakaalustamatuse menetluse järelevalvetsükli raames põhjalik analüüs ja leiti, et neis esines tasakaalustamatus (Horvaatia, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Madalmaad, Portugal, Rumeenia, Hispaania ja Rootsi) või ülemäärane tasakaalustamatus (Küpros, Kreeka ja Itaalia). Uue põhjaliku analüüsi raames hinnatakse tasakaalustamatuse arengut ning vaetakse selle raskusastet, kulgu ja liikmesriikide poliitilist reageerimist, et uuendada olemasolevat hinnangut ja hinnata võimalikke veel täitmata poliitikavajadusi. Euroala eelarve- ja majanduspoliitika soovituses annab komisjon euroala liikmesriikidele spetsiaalselt nende oludele kohandatud nõuandeid teemadel, mis mõjutavad kogu euroala toimimist. Soovituse kohaselt peaksid euroala liikmesriigid võtma ajavahemikul 2022–2023 eraldi ja ühiselt eurorühmas meetmeid, et jätkata riikliku eelarvepoliitika kasutamist ja koordineerimist, eesmärgiga toetada tulemuslikult kestlikku taastumist. Soovituses kutsutakse üles säilitama euroalal 2022. aastal mõõdukalt toetav eelarvepoliitiline hoiak ja järk-järgult suunama eelarvepoliitilised meetmed sellistele investeeringutele, mis aitavad kaasa püsivale ja 8 kestlikule taastumisele. Samuti rõhutatakse, kui oluline on minna tööturul erakorralistelt meetmetelt üle taastumismeetmetele, seejuures tagades tulemusliku aktiivse tööturupoliitika, mis vastab komisjoni soovitusele tööhõive aktiivse toetamise toimivate meetmete kohta pärast COVID-19 kriisi. Euroala liikmesriigid peaksid säilitama eelarvepoliitilise paindlikkuse, et suuta pandeemiariski taastekke korral reageerida. Kui majandustingimused seda võimaldavad, peaksid euroala liikmesriigid järgima eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada keskpikas perspektiivis usaldusväärne eelarvepositsioon ja tagada võla kestlikkus, suurendades samal ajal investeeringuid. Lisaks sellele kutsutakse soovituses üles jätkama tööd pangandusliidu väljakujundamiseks, euro rahvusvahelise rolli tugevdamiseks ja digieuro loomise toetamiseks. Nõukogu järeldused Euroopa poolaasta erinevate osade kohta, sh euroala eelarve- ja majanduspoliitiliste soovituste kinnitamine, on kavandatud jaanuari majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungile. Seisukohad: - Nõustume tasakaalustamatuste või ülemääraste tasakaalustamatustega liikmesriikide suhtes põhjalikuma analüüsi tegemisega. Majanduskasvu analüüsis viidatud aspektidega on arvestatud ka Eesti taastekava ettevalmistamisel. - Euroala eelarve- ja majanduspoliitika soovitustes peaks keskenduma eelkõige euroala spetsiifilistele teemadele ning pigem vältima soovitusi valdkondades, mis on seotud kõikide Euroopa Liidu liikmesriikidega, nagu maksupoliitika. 4. Euroopa Eelarvenõukogu 2021. a aruanne - Tutvustus Tegemist on Euroopa Eelarvenõukogu viienda aruandega, kus tehakse tagasivaade ELi eelarve juhtimisraamistiku rakendamisele ning soovitatakse parandamisettepanekuid edaspidiseks. 2020. a toimus COVID-19 tõttu järk majanduskasvu langus (reaalne SKP langes üle 6%), mille mõju riikidele oli väga erinev. Eelarvepuudujääk ELis ulatus 6,5% SKPst ja riigivõlg suurenes 13% võrra SKPst. Riigid, kus oli eelarveruumi, said seda kasutada kriisikulutuste suurendamiseks. Samas tõdetakse, et mõned riigid ei kasutanud ära kriisile eelnevaid nn häid aegu ega kogunud eelarvepuhvreid, samuti oleks pidanud headel aegadel vähendama kõrge riigivõla taset. COVID-19 kriisis rakendati stabiilsuse ja kasvu paktis (tõsise majanduslanguse olukorras) lubatud üldist eelarve vabastusklauslit, samuti ei algatatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusi (Excessive Deficit Procedure, EDP). Eelarvenõukogu tervitab komisjoni algatatud EL majandusjuhtimise reeglite ülevaatuse taaskäivitamist ja kutsub riike üles 2023. aastaks uues lahenduses kokku leppima. Eelarvenõukogu ettepanekud on sarnased, mis juba 2018–2019. a stabiilsuse ja kasvu pakti reformiks esitati: väga kõrge riigivõlaga riikides tuleks seada võlavähendusele numbrilised eesmärgid, st realistlik võlavähendusstrateegia; rakendada kulukasvu eesmärki/lage; ning vaadata üle eelarve vabastusklausli rakendamine. Kuna tõsiseid ettenägematuid šokke võib ka edaspidi toimuda, siis eelarvenõukogu arvates peaks vabastusklausli võimaldamise aluseks olema sõltumatu majandusanalüüs. Eelarvepuudujäägi lävend 3% peaks nn tagatismeetmena alles jääma, et ohjeldada võlaarenguid riikides ja säiliks võimalus käivitada ülemäärase 9 eelarvepuudujäägi menetlus. Lisaks soovitab eelarvenõukogu EL keskse eelarvevõimekuse loomist, millel oleks stabiliseeriv ja investeeringuid kaitsev/soodustav roll. Lähtume arutelus Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud seisukohtadest: Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2020. a ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 5. novembri 2021. a istungil heaks kiidetud „Eesti seisukohad eurorühma 8. novembri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. novembri 2021. a istungil“. 5. Ettevõtete maksustamise käitumisjuhendi töörühm - Heakskiitmine Äriühingute maksustamise käitumisjuhend on 1997. a sõlmitud poliitiline kokkulepe, millega liikmesriigid on nõustunud ära muutma ja tulevikus mitte kehtestama kahjulikke maksumeetmeid. Kui liikmesriik otsustab anda maksusoodustuse äriühingutele, tehes sellega erandi oma üldiselt kehtivast tulumaksurežiimist, tuleb sellest teavitada käitumisjuhendi töörühma. Euroopa Komisjoni abiga koostatud kirjelduse alusel hindab töörühm, kas kehtestatud meede vastab kokkulepitud kriteeriumidele. Alates selle moodustamisest 1998. a on töörühm hinnanud ligi 400 liikmesriikide (sh nende sõltlasterritooriumide) maksumeedet, neist kahjulikuks loetud on umbes veerand. Alates 2017. a tegeleb töörühm ka kolmandate riikide maksumeetmete hindamisega, mille alusel kantakse kahjulikke maksumeetmete kaotamisega mittenõustunud riigid ELi musta nimekirja. Detsembris 2019. a algatati arutelu kokkuleppe muutmiseks, eesmärgiga lisada hinnatavate meetmete hulka ka liikmesriikide maksurežiimide üldised sätted, mis võimaldavad piiriüleses olukorras tulumaksu täielikult vältida. Pea kaks aastat kestnud läbirääkimiste kestel on muudatuse vajadus ning sisu oluliselt selgemaks saanud. Praeguseks on arutamisel ettepanek, mille kohaselt edaspidi hindaks töörühm lisaks eranditele ka liikmesriigi maksusüsteemi üldiseid sätteid, mis piiriüleses olukorras võimaldavad maksuvabastust või mitmekordset maksusoodustust. Hinnangu andmisel tuleb võtta arvesse, kas sätted on piiratud kuritarvitamise vastaste reeglitega ning kas need põhjustavad äriühingute märkimisväärset ümberpaiknemist EL-is. Suurem osa liikmesriike on muudatustega nõustunud. Osa väiksemaid liikmesriike on välja toonud vajaduse arvestada ka äriühingute muid ümberpaiknemise põhjuseid ning liikmesriigi majanduse olukorda ning suurust, mis on nüüd ettepanekusse lisatud. Pikka aega oli suurimaks vaidluskohaks muudatus, mis annab liikmesriikide kõrval ka Euroopa komisjonile õiguse hindamist vajavatest meetmetest töörühma teavitada. Komisjonil on seni olnud töörühma abistav roll, koostades maksumeetmete kirjeldusi ja tehes ettepanekuid hinnangu andmiseks. Edaspidi saaks maksusätteid töörühmale hindamiseks tuua ka teised liikmesriigid või komisjon, kuigi sellisel juhul tuleb neil tõendada ka äriühingute olulist ümberpaiknemist selle meetme tõttu. Komisjoni rolli laiendamist ei toetanud läbirääkimiste alguses 9 liikmesriiki, sealhulgas Eesti. Tänaseks on enamus neist valmis eesistuja pakutud kompromissiga nõustuma, kuna kompromissi on lisatud nõue, et enne maksureegli hindamist koostab töörühm selleks eraldi suunised. 10 Eestis kehtiva tulumaksusüsteemi kaitseks on ettepanekus säte, mille kohaselt kasumi jaotamisel põhinevaid tulumaksusüsteeme ei loeta kahjulikuks. Lisaks ei kuulu käitumisjuhendi töörühma kontrolli alla enne 2023. a vastuvõetud maksureeglid. Komisjoni rolli suurendamist maksuasjades me põhimõtteliselt ei toeta, kuid võiksime kaaluda nõustumist kompromissiga, kus komisjonil on üksnes meetmest teavitamise õigus, kuid ei ole sõnaõigust meetme kahjulikkuse üle otsustamisel. Eesti võiks käitumisjuhendi muudatustega nõustuda põhjusel, et see aitab kaasa maksulünkade leidmisele EL-is ja võimaldab nende kahjulikkuse aruteludes kaasa rääkida. Seisukohad: - Me ei toeta ettevõtete maksustamise käitumisjuhendi töörühma mandaadi muutmist enne, kui ei ole selge, millisel kujul on kavas Euroopa Liidu õigusesse üle võtta üleilmse maksukokkuleppe ettevõtete tulumaksu miinimummäär. - Käitumisjuhendis peab olema kindlustatud, et kasumi maksustamise ajalist erinevust kasumi jaotamisel põhinevates tulumaksusüsteemides ei loeta topeltmittemaksustamist põhjustavaks. - Maksumeetmete kahjulikkuse üle otsustamine peab jääma liikmesriikide pädevusse. 6. Muud teemad Nõukogu kohtumisel kinnitatakse eduaruanded: „Eesmärk 55“ paketi kohta, kus rahandusvaldkonna töögruppides on arutatud piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi, energiamaksustamise direktiivi ning sotsiaalse kliimafondi üle; pangandusliiduga edasimineku kohta, kus viimase poole aasta jooksul on arutatud kriisijuhtimise ja ühtse hoiusekindlustuse raamistiku elemente; rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse kohta, kus on antud ülevaade 20. juulil avaldatud rahapesu paketi menetlemisest. Eduaruannete üle arutelu nõukogu istungil kavas ei ole. Lisaks antakse tavapärane ülevaade finantssektori eelnõude menetlemise seisust ja taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisest. 11 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja detsember 2021 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad eurorühma 6. detsembri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 7. detsembri 2021. a istungil Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad eurorühma 6. detsembri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 7. detsembri 2021. a istungil: Eurorühm: 1. Kreeka süvendatud järelevalve aruanne - Võtame Kreeka tõhustatud järelevalve aruande teadmiseks ning arvestades Euroopa Komisjoni hinnangut reformilubaduste täitmise kohta ja varasemaid kokkuleppeid, nõustume järgmise osa võlaleevendusmeetmete võimaldamisega Kreekale. 2. Eelarvekavade hindamine - Toetame Euroopa Komisjoni hinnangut eelarvekavade kohta, sealhulgas Eesti eelarvekava kohta, ja nõustume, et kõrge võlatasemega riikides peab eelarvekulude kasv jääma piiratuks. ECOFIN: 1. Käibemaksumäärade direktiiv - Toetame eesistujariigi esitatud vähendatud käibemaksumäärade direktiivi eelnõu vastuvõtmist. 2. Euroopa poolaasta - Nõustume tasakaalustamatuste või ülemääraste tasakaalustamatustega liikmesriikide suhtes põhjalikuma analüüsi tegemisega. Majanduskasvu analüüsis viidatud aspektidega on arvestatud ka Eesti taastekava ettevalmistamisel. - Euroala eelarve- ja majanduspoliitika soovitustes peaks keskenduma eelkõige euroala spetsiifilistele teemadele ning pigem vältima soovitusi valdkondades, mis on seotud kõikide Euroopa Liidu liikmesriikidega, nagu maksupoliitika. 3. Ettevõtete maksustamise käitumisjuhendi töörühm - Me ei toeta ettevõtete maksustamise käitumisjuhendi töörühma mandaadi muutmist enne, kui ei ole selge, millisel kujul on kavas Euroopa Liidu õigusesse üle võtta üleilmse maksukokkuleppe ettevõtete tulumaksu miinimummäär. - Käitumisjuhendis peab olema kindlustatud, et kasumi maksustamise ajalist erinevust kasumi jaotamisel põhinevates tulumaksusüsteemides ei loeta topeltmittemaksustamist põhjustavaks. Maksumeetmete kahjulikkuse üle otsustamine peab jääma liikmesriikide pädevusse. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel