Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 01.12.2021 nr 11-3.3/8505-1
[email protected]
Eesti seisukohad eurorühma 6.
Eesti
seisukohad eurorühma
6. detsembri
2021. a kohtumisel ja Euroopa
Liidu
majandus- ja rahandusküsimuste
nõukogu 7. detsembri 2021. a
istungil
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad eurorühma 6. detsembri
2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 7. detsembri
2021. a istungil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1. Eesti seisukohad eurorühma 6. detsembri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus-
ja rahandusküsimuste nõukogu 7. detsembri 2021. a istungil – 11 lehel
2. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Kristiina Abel 611 3406,
[email protected]
2
Saaja: Vabariigi Valitsus
Esitaja: Rahandusministeerium
Kuupäev: 29. november 2021. aasta
Teema: Eesti seisukohad eurorühma 6. detsembri 2021. a kohtumisel ja
Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu
7. detsembri 2021. a istungil
SISSEJUHATUS
Eurorühmas antakse ülevaade Iirimaa, Hispaania, Küprose ja Portugali abiprogrammi järgsetest
tõhustatud järelevalve aruannetest. Samuti on päevakorras Kreeka tõhustatud järelevalve
aruanne, milles hinnatakse abiprogrammi järgselt seatud nõuete täitmist ning otsustatakse
võlaleevendusmeetmete seekordne rakendamine. Arutatakse Euroopa poolaasta 2022 paketis
euroalale antud majanduspoliitika soovitusi ning hinnatakse euroala riikide 2022. a
eelarvekavasid. Vaadatakse üle ka 2022. a eurorühma tööprogramm ning IMF informeerib
euroala majanduspoliitika hindamise (art IV) missioonist.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus on kavas kokku leppida käibemaksumäärade
direktiivis. Euroopa Komisjon (komisjon) tutvustab 25. novembril avaldatud kapitaliturgude
liidu edasiarendamise ettepanekuid, mis tulenevad 2020. a avaldatud kapitaliturgude liidu
tegevuskavast. Komisjon esitleb ka Euroopa poolaasta aluseks olevaid dokumente (aastane
majanduskasvu analüüs, häiremehhanismi aruanne). Euroopa Eelarvenõukogu esitleb
2021. aasta aruannet. Kinnitatakse eduaruanded „Eesmärk 55“ paketi, pangandusliiduga
edasimineku ning rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse kohta. Antakse tavapärane
ülevaade finantssektori eelnõude menetlemise seisust ning taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF)
rakendamisest.
Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö
osakonna nõunik Kristiina Abel (
[email protected], 611 3406) ja osakonna juhataja Andres
Kuningas (
[email protected], 611 3759) ning kooskõlastanud finantspoliitika ja
välissuhete asekantsler Märten Ross (
[email protected], 611 3195).
Eestit esindab eurorühma ja EL majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel
rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
1
EURORÜHM
1. Kreeka süvendatud järelevalve aruanne
Ministritele esitatakse kaheteistkümnes tõhustatud järelevalve aruanne Kreeka kohta. Aruanne
põhineb 19.–20. oktoobril 2021 Ateenas toimunud missiooni tulemustel ja korrapärasel
dialoogil Kreeka ametivõimudega. Missiooni viis läbi Euroopa Komisjon koostöös Euroopa
Keskpangaga; kaasatud oli ka Rahvusvaheline Valuutafond ning Euroopa stabiilsusmehhanism
(ESM) osales varajase hoiatamise süsteemi raames. Tõhustatud järelevalve võimaldab
korrapäraselt hinnata hiljutisi majandus- ja finantsarenguid Kreekas, samuti jälgida riigi
rahastamistingimusi ja ajakohastada võla jätkusuutlikkuse analüüsi. Tõhustatud järelevalve
loob ka raamistiku, et hinnata Kreeka poolt 22. juunil 2018 eurorühmas antud üldist kohustust
jätkata ja viia lõpule Euroopa stabiilsusmehhanismi programmi reforme ning tagada, et
finantsabiprogrammide alusel vastu võetud oluliste reformide eesmärgid saavutatakse. Sellega
seoses jälgitakse tõhustatud järelevalve abil konkreetsete kohustuste täitmist, et viia lõpule
programmi raames alustatud peamised struktuurireformid kuues võtmevaldkonnas
kokkulepitud tähtaegadeks kuni 2022. aasta keskpaigani, nimelt: i) fiskaal- ja
fiskaalstruktuuripoliitika, ii) sotsiaalhoolekanne. iii) finantsstabiilsus, iv) töö- ja kaubaturud, v)
erastamine ning vi) avaliku halduse moderniseerimine.
Käesolevas aruandes hinnatakse 2021. aasta keskpaiga seisuga Kreeka võetud kohustuste
täitmist/reformide elluviimist. Komisjoni hinnangul on Kreeka piisavalt teinud, näiteks riigi
finantsjuhtimise arendamine, erastamine, riigiäriühingute juhtimise tugevdamine,
investeeringute litsentseerimise lihtsustamine.
Kreeka majanduse taastumine on vaatamata käimasolevale pandeemiale hoogustumas. Pärast
tugevat esimest poolaastat ja oodatust paremat turismihooaega prognoosib komisjoni
sügisprognoosis 2021. aasta majanduskasvuks 7,1%, saavutades seega praktiliselt
pandeemiaeelse majandusaktiivsuse taseme. Prognoositakse, et reaalne SKT kasvab
2022. aastal 5,2%. Kuigi pandeemia mõju on endiselt väga intensiivne, väheneb see eeldatavasti
käimasoleva vaktsineerimiskampaaniaga järk-järgult. Kohanemisvõimeline eelarve- ja
rahapoliitika koos Kreeka taaste- ja vastupidavuskava rakendamisest tuleneva eeldatava tugeva
tõukega peaksid edaspidigi majanduse taastumise hoogu säilitama. Tööturg on jätkuvalt
vastupidav, seda ka tänu valitsuse toetusskeemidele, millega jätkati haavatavates sektorites
töökohtade kaitsmist. 2022. aasta eelarvekavas kinnitati, et 2021. aasta lõpuks loodetakse
olemasolevad erakorralised toetusmeetmed suures osas järk-järgult lõpetada ning järgmisel
aastal kohandatakse aktiivseid meetmeid vastavalt majanduse muutuvatele vajadustele. Koos
majanduse taastumisega peaksid need sammud toetama valitsemissektori eelarve puudujäägi
edasist vähendamist.
Ajakohastatud võla teenindamise analüüs näitab, et riskid jäid 11. aruandega võrreldes üldiselt
samaks, kuid ebakindlus on endiselt suur. Lühiajalised riskid võla jätkusuutlikkusele jäävad
piiratuks, samas kui riskid on pikemas perspektiivis olulisemad just madala kasvu ja kõrgema
riskipreemia stsenaariumide korral. Põhistsenaariumi kohaselt väheneb võlg 203 %-lt SKTst
2021. aastal ligikaudu 54 %-ni SKTst 2060. aastal, samas kui kogufinantseerimise vajadus jääb
2
pikas perspektiivis alla 15 % SKTst. Kõrgema riskipreemia stsenaariumi korral väheneb võlg
2060. aastaks 90%-ni SKTst ja kogufinantseerimise vajadus jääb alates 2030. aastatest
ligikaudu 18%-ni SKTst. Madala kasvu stsenaariumi korral võlatase ei stabiliseeru ning
kogufinantseerimise vajadus ületab 2050. aasta seisuga püsivalt 20% SKTst. Alternatiivsed
stsenaariumid näitavad, et praegu vaadeldavas madala intressikeskkonnas on keskpikas
perspektiivis võimalikud muutused ja nõrgem majanduskasv võib võlgade jätkusuutlikkust
negatiivselt mõjutada.
See aruanne on eurorühmale aluseks, et otsustada järgmise etapi võlaleevendusmeetmete üle,
767 miljoni euro väärtuses. Need meetmed lepiti eurorühmas kokku 22. juunil 2018. a ja
hõlmavad keskpankade poolt väärtpaberiturgude programmi raames Kreeka valitsuse
võlakirjadest tulenevate tulude ekvivalentsete summade ülekandmist ning intressitõusust
loobumist teatud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) laenude puhul. 2022. aasta on
võlaleevendusmeetmete rakendamise viimane aasta.
Seisukoht:
- Võtame Kreeka tõhustatud järelevalve aruande teadmiseks ning arvestades Euroopa
Komisjoni hinnangut reformilubaduste täitmise kohta ja varasemaid kokkuleppeid,
nõustume järgmise osa võlaleevendusmeetmete võimaldamisega Kreekale.
2. Riikide toetusprogrammijärgsed aruanded
Küprose (11. aruanne) ja Hispaania (16. aruanne) ESMi toetusprogrammi ning Portugali
(14. aruanne) ja Iirimaa (15. aruanne) EFSFi rahastatud toetusprogrammi järgsed aruanded
kinnitavad, et nimetatud riikide puhul ei ole tõsiseid riske, mis ohustaks nende võimet saadud
laenud tagasi maksta. Küpros alustab graafikujärgsete laenu tagasimaksetega 2025. a,
Hispaania 2022. a, Portugal 2025. a ja Iirimaa 2029. a.
3. Eelarvekavade hindamine
Komisjoni arvamused põhinevad nõukogu poolt 2021. aasta juunis vastu võetud
eelarvepoliitika soovitustel. Neis on arvestatud asjaoluga, et 2022. aastal rakendatakse jätkuvalt
stabiilsuse ja kasvu pakti üldist vabastusklauslit.
Liikmesriigid tühistavad ajutisi kiireloomulisi meetmeid ja keskenduvad üha enam taastumist
soodustavatele toetusmeetmetele. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest rahastatakse
2022. aastal 24 % kõigist taastumist toetavatest meetmetest. Eelduste kohaselt kasutatakse
taaste- ja vastupidavusrahastu abi ära väga kiiresti: ilmselt kulutavad liikmesriigid enam kui 40
% taaste- ja vastupidavusrahastust antud abist ära enne vahe- ja lõppeesmärkide saavutamise
põhjal tehtavat otsust toetus välja maksta. Riikide rahastatavaid investeeringuid kavatsetakse
2022. aastal suures osas säilitada kõigis liikmesriikides, nagu nõukogu soovitas.
Eelduste kohaselt on euroala eelarvepoliitiline hoiak ajavahemikul 2020–2022 ekspansiivne.
Nii riiklike kui ka ELi eelarvest rahastatavate avaliku sektori investeeringute ja muude
kapitalikulutuste positiivne panus on oluline, kuid 2021. ja 2022. aasta ekspansiivse
eelarvepoliitika peamine liikumapanev jõud on riiklikult rahastatavad esmased jooksvad kulud.
3
Paljudes liikmesriikides (sealhulgas mitmes suure võlakoormusega liikmesriigis) on
kavandatava toetava eelarvepoliitika meetmeteks suuremad riiklikult rahastatavad jooksvad
kulud või rahastamata maksukärped. Ilmselt mõjutab see mõnel juhul märkimisväärselt
struktuurset eelarvepositsiooni. Umbes neljandikus liikmesriikides peaks toetava
eelarvepoliitilise hoiaku tagama nii riiklikult kui ka ELi poolt rahastatavad investeeringud.
Kõrge võlaga riikidele (Belgia, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Hispaania) soovitatakse
investeeringuid eelkõige taastekavade arvelt. Itaalia peaks piirama jooksvate kulude kasvu
eelarves. Madala ja keskmise võlatasemega riikidele (Austria, Küpros, Eesti, Soome,
Saksamaa, Iirimaa, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Holland, Sloveenia, Slovakkia)
soovitatakse toetavat eelarvepositsiooni, sh arvestades taastekava vahendite mõjusid.
Eesti eelarvekavas planeeritavat eelarve positsiooni, mis arvestab taastekava vahendite mõjuga,
hindab komisjon majandusaktiivsust toetavaks. Komisjon leiab, et riiklikult rahastatud
investeeringud on eelarves säilitatud nagu varem soovitatud. Komisjon tuletab meelde riigi
rahanduse struktuuri ja eelarvemeetmete kvaliteedi tähtsust, sealhulgas majanduskasvu
soodustavate investeeringute kaudu. Võttes arvesse taastumise tugevust, kutsutakse Eestit
regulaarselt üle vaatama toetusmeetmete kasutamist, tõhusust ja piisavust ning olema valmis
neid vastavalt vajadusele kohandama muutuvate oludega.
Seisukoht:
- Toetame Euroopa Komisjoni hinnangut eelarvekavade kohta, sealhulgas Eesti eelarvekava
kohta, ja nõustume, et kõrge võlatasemega riikides peab eelarvekulude kasv jääma piiratuks.
MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU
1. Käibemaksumäärade direktiiv
- Nõukogu üldise lähenemise kokkuleppimine
Direktiivi eesmärk on võimaldada liikmesriikidele rohkem paindlikkust käibemaksumäärade
kehtestamisel ja tagada, et kõikide liikmesriikide suhtes kehtiksid ühed ja samad eeskirjad ning
neil oleks käibemaksumäärade kehtestamisel võrdsed võimalused. Eesistujariigi poolt
nõukogule esitatud eelnõu vastab Vabariigi Valitsuse 8. märtsil 2018. a võetud seisukohtadele,
mida Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon toetas 23. märtsil 2018. a.
Vähendatud käibemaksumäärade kohaldamine
Komisjoni ettepanekus oli ette nähtud, et direktiivi lisas III nähakse ette negatiivne kaupade ja
teenuste nimekiri, millele ei ole lubatud vähendatud käibemaksumäärasid kohaldada. Nõukogu
kaudsete maksude töörühma arutelude käigus otsustati negatiivse nimekirja asemel kehtestada
positiivne nimekiri, kus on loetelu kaupadest ja teenustest, millele on lubatud vähendatud
määrasid kohaldada. Täpsemalt on lisa III nimekirja Nõukogu töörühmade arutelude jooksul
võrreldes kehtiva nimekirjaga uuendatud, et see vastaks vähendatud käibemaksumäärade
kohaldamise üldpõhimõtetele, eriti põhimõttele, et vähendatud käibemaksumääradest võivad
kasu saada üksnes lõpptarbijad. Samuti on lisa III nimekirja uuendamisel eesmärgiks võetud,
4
et see võtaks arvesse EL tervise- ja keskkonnapoliitikat, majanduse digitaliseerimist ja
liikmesriikide võrdset kohtlemist.
Ettepanekuga antakse kõikidele liikmesriikidele võrdne võimalus kehtestada vähendatud
käibemaksumäärasid kaupadele ja teenustele, mis on nimetatud eelnevalt viidatud
käibemaksudirektiivi lisas III. Nõukogu töörühmade arutelude jooksul on siiski oluliseks
peetud, et vähendatud käibemaksumäärade kohaldamine oleks piiratud. Seetõttu antakse
kõikidele liikmesriikidele võrdne võimalus kehtestada nullmäärasid ja eriti vähendatud
käibemaksumäärasid kokku seitsmele punktile käibemaksudirektiivi lisas III ehk sellistele
esmatarbekaupadele ja -teenustele, mis on seotud toidu, vee, ravimite ja tervisekaupadega,
isikute transpordi, päikesepaneelide ja mõningate kultuuriesemetega. Lisaks antakse kõikidele
liikmesriikidele võrdne võimalus kehtestada vähendatud käibemaksumäärasid kokku
kahekümne neljale punktile käibemaksudirektiivi lisas III.
Liikmesriikidele võimaldatud erandite kohaldamine
Osa liikmesriikide kehtivatest õiguspärastest eranditest kaotab ettepaneku kohaselt kehtivuse
roheliste eesmärkide tõttu 1. jaanuaril 2030. Keemilistele väetistele ja pestitsiididele kehtivad
vähendatud käibemaksumäärad kaotavad kehtivuse 1. jaanuaril 2032. Võrreldes eelmise
nõukogu aruteluga on tähtaega lühendatud, varem oli tähtajaks 2035. Eesti jaoks ei ole ükski
nendest kaubagruppidest asjakohane ja leiame, et varasem erandite kaotamise kuupäev toetab
rohelisi eesmärke. Lisas III nimetamata kaupadele ja teenustele kehtivad vähendatud
käibemaksumäärad kaotavad kehtivuse 1. jaanuar 2032 või lõpliku käibemaksusüsteemi
rakendumisel, kumb iganes on varasem. Alles jäävate erandite rakendamise võimalus antakse
kõikidele liikmesriikidele. Selline ettepanek vastab Vabariigi Valituse seisukohale, mille
kohaselt tuleb tagada liikmesriikide võrdne kohtlemine ja liitumislepingutega antud erandite
avamine kõikidele liikmesriikidele.
Kõik liikmesriigid, kellele võimaldatud eranditele ei ole ette nähtud kehtivuse lõppemist,
peavad teavitama kõikidest erandile seatud tingimustest käibemaksukomiteed hiljemalt 3 kuud
pärast direktiivi eelnõu jõustumist. Seda seetõttu, et liikmesriigid, kes soovivad kohaldada
mõnda nendest eranditest, peavad tegema seda samadel tingimustel nagu erandi kehtestanud
liikmesriik. Erandit kohaldada sooviv liikmesriik peab käibemaksukomiteed, mis on komisjoni
nõuandekomitee, sellise võimaluse kasutamisest ainult teavitama hiljemalt 18 kuud pärast
direktiivi eelnõu jõustumist.
Seisukoht:
- Toetame eesistujariigi esitatud vähendatud käibemaksumäärade direktiivi eelnõu
vastuvõtmist.
2. Kapitaliturgude liidu seadusandlik pakett
- Tutvustamine, arutelu
25. novembril avaldas komisjon kapitaliturgude liidu meetmete paketi, mille eesmärk on
suurendada kõikjal ELis kapitali kaasamise võimalusi ettevõtetel, aidata Euroopa majandusel
taastuda COVID-19 kriisist ning viia ellu digi- ja rohepööret. Komisjoni avaldatud teatises
kirjeldatakse järgmisel aastal turu elavdamiseks võetavaid meetmeid (nt ettepanek noteerimise,
5
avatud rahanduse raamistiku1, ettevõtete maksejõuetust käsitleva algatuse ja finantskirjaoskuse
raamistiku kohta).
25. novembril avaldatud ettepanekud tagavad investoritele parema juurdepääsu ettevõtete ja
kauplemisandmetele, soodustavad pikaajalist investeerimist ning muudavad
investeerimisfondide piiriülese müümise lihtsamaks ja ohutumaks. Sellega tuuakse ELi
ettevõtted investoritele lähemale, parandatakse ettevõtete juurdepääsu rahastamisele,
laiendatakse jaeinvestorite investeerimisvõimalusi ning integreeritakse veelgi ELi
kapitaliturge.
Ettepanekud on järgmised:
a) Euroopa ühtne juurdepääsupunkt (ESAP), millega tehakse andmed investoritele
ühest kohast kättesaadavaks. ESAP on ühtne juurdepääsupunkt finantsteabele, mida
erinevate EL õigusaktide alusel finantssektori ettevõtted juba praegu avaldavad, kuid
millele ei ole võimalik erinevate liikmesriikide ettevõtete kohta koondatult ligi pääseda
ühest kohast. Lisaks tehakse ESAP kaudu kättesaadavaks ka kestlikkusega seotud teave,
mida ELi ettevõtted erinevate õigusaktide alusel hakkavad avaldama. Ühtse
juurdepääsupunkti loomine muudab ettevõtted investoritele, analüütikutele,
finantsvahendajatele, teadlastele, investeerimisfondidele, jt nähtavamaks ning
ettevõtete avaldatava teabe ka piiriüleselt kergemini kättesaadavaks, sealhulgas
rahuldada kasvavat nõudlust jätkusuutlikkusega seotud andmete järele. Eriti oluline
võib see olla väikestel kapitaliturgudel (nagu Eestis) tegutsevate väiksemate ettevõtete
jaoks, sest neil nüüd on lihtsam jõuda ELi ja ka rahvusvaheliste investorite vaatevälja.
b) Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide (ELTIF) määruse läbivaatamine, mille
kaudu soodustatakse pikaajalisi investeeringuid. ELTIFid on mõeldud
investeerimiseks pikaaegsetesse varadesse, näiteks suurtesse taristuprojektidesse, mis
nõuavad suurt hulka kapitali, mis jääb investeerituks pikaks ajaks (nt sotsiaaltaristu,
suured transiidisüsteemid või lennujaamad). Seetõttu sobivad nad hästi rohe- ja
digipöörde rahastamiseks. Kuna ELTIFid on võrreldes teiste investeerimisvõimalustega
vähem likviidsed, siis ei ole nad saavutanud esialgset loodetud populaarsust ja täna
investeerivad ELTIFidesse eelkõige institutsionaalsed investorid. Võrdluseks:
alternatiivfondide turg oli EL-is 2021. aastal 6,8 triljonit eurot, millest ELTIFid
moodustasid vaid 2,4 miljardit eurot. ELTIF määruse läbivaatamisega püütakse
parandada ELTIFide atraktiivsust kõigi, sealhulgas jaeinvestorite hulgas. Selleks
kaalutakse teatud piirangutest loobumist: näiteks seni jaeinvestoritele kehtinud
investeerimiskünnisest (10 000 eurot) ja investeerimispiirangust (jaeinvestoril ei ole
lubatud ELTIFitesse investeerida üle 10% oma investeerimisportfellist). Samuti
püütakse ELTIFe muuta paindlikumaks – kui kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole
võimalik nõuda oma osakute või aktsiate tagasivõtmist enne ELTIFi tähtaja möödumist,
siis nüüd kaalutakse nö likviidsusakna tekitamist ja märkimissooviga uued investorid
viiakse kokku fondist lahkuda soovivate investoritega.
1
Open finance framework - selle eesmärk on võimaldada finantsinstitutsioonidel kasutada enam avaandmeid, et
pakkuda paremaid ja innovatiivsemaid finantstooteid eeldusel, et kliendid on nõus ja see on kooskõlas
andmekaitsereeglitega
6
c) Alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiivi (AIFMD) läbivaatamine.
AIFMD eesmärk on luua ühtne fondide siseturg: tagada investeerimisfondidele võrdsed
võimalused nii riigisisesel kui piiriülesel pakkumisel, kõrvaldada takistused
investeerimisfondide osakute ja aktsiate vabale liikumisele EL-s ja kindlustada
investorite kaitse. Need eesmärgid on suuresti küll saavutatud, siiski ei saa
fondivalitsejad siseturu eeliseid veel täiel määral kasutada. Käesolevaga püütaksegi
ühtlustada sätteid, sh näiteks luua ühtne raamistik reguleerimaks fondide laenamist otse
ettevõtetele ja sellega seotud likviidsusjuhtimise põhimõtteid. Samuti määratletakse
selgemalt, millistel tingimustel võib investeerimisfond ülesandeid kolmandatele
isikutele edasi anda. Parandatakse ka seda, et järelevalve asutused saaksid vajaliku
statistika ja teabe sektori riskide õigeaegseks hindamiseks.
d) Finantsinstrumentide turgude määruse (MiFIR) läbivaatamine, millega
suurendatakse läbipaistvust nn Euroopa kauplemiskoondteabe süsteemi abil, et
kauplemisandmed oleksid kõigile investoritele kättesaadavamad. Kasutusele
võetakse Euroopa kauplemiskoondteabe süsteem, mis annab investoritele peaaegu
reaalajas (olenevalt tehnoloogilisest võimekusest) juurdepääsu aktsiate, võlakirjade ja
tuletisinstrumentidega kauplemise andmetele kõigis ELi kauplemiskohtades. Kõik
kauplemiskohad oleksid kohustatud lisama oma kauplemisandmed vastavasse
kauplemiskoondteabe süsteemi. See võimaldab investoritel - nii professionaalsetel
investoritel kui jaeinvestoritel - saada sellised andmed (nt hind, tehingute maht, aeg)
ühest kohast ja samal ajal. Seni on aktsiate ja võlakirjadega EL-is kaubeldud ligikaudu
500 erinevas kauplemiskohas, kes kõik avaldavad vastava teabe eraldi. See teeb teabe
jagamise/kättesaamise väga killustatuks ja võimaldab juurdepääsu eelkõige
professionaalsetele investoritele. Seega peaksid need muudatused tagama ka börsidele
ja investeerimispankadele võrdsemad tingimused.
Leiame, et komisjoni ettepanekud aitavad muuta EL kapitaliturge avatumaks, parandavad
võimalusi nii ettevõtetel paremini kapitali kaasata, kui ka investorite ligipääsu teabele ning
suurendavad investorite kaitset. Kavas on põhjalikumalt analüüsida, mis mõju komisjoni
ettepanekutega Eestile kaasneb. Eelkõige tuleb hinnata, et mõni ettepanek ei tõstaks Eesti
turuosaliste jaoks halduskoormust ebamõistlikus ulatuses. Rahandusministeerium esitab
komisjoni ettepanekute kohta seisukohad Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.
3. Euroopa poolaasta
- Komisjoni tutvustus
24. novembril alustas komisjon majanduspoliitika koordineerimise uut Euroopa poolaasta
2022. aasta tsüklit. Komisjon avaldas Euroopa poolaasta sügispaketi, millesse kuuluvad iga-
aastane kestliku majanduskasvu analüüs, arvamused euroala riikide 2022. aasta eelarvekavade
kohta, euroala käsitlevad eelarve- ja majanduspoliitilised soovitused ning makromajanduslike
tasakaalustamatuste häiremehhanismi aruanne. Pakett tugineb 2021. aasta sügisesele
majandusprognoosile, kus märgiti, et Euroopa majandus hakkab pärast taastumist kasvama,
kuid peab arvestama ka võimalike uute riskidega.
7
Iga-aastases kestliku majanduskasvu analüüsis on esikohale seatud 2022. aasta
ambitsioonikas tegevuskava, mis peaks juhtima ELi tervisekriisist välja majanduslikku
vastupanuvõimet suurendava kestliku ja õiglase majanduskasvu suunas. Samuti on selles
kirjeldatud, kuidas Euroopa taastekava (Next Generation EU) keskmes seisev taaste- ja
vastupidavusrahastu lõimitakse tihedamalt Euroopa poolaasta uude tsüklisse. See tagab nende
protsesside vahelise sünergia ja hoiab ära liikmesriikide ülemäärase halduskoormuse. Lisaks
sellele on iga-aastases majanduskasvu analüüsis kirjeldatud kestliku arengu eesmärkide veelgi
tihedamat sidumist Euroopa poolaastaga, et esitada täielikult ajakohastatud ja sidusad aruanded
kestliku arengu eesmärkide kohta kõigis liikmesriikides.
723,8 miljardi euro suuruse toetuste ja laenude eelarvega taaste- ja vastupidavusrahastul on
keskne roll, et ehitada üles vastupanuvõimeline majandus. Kuna taaste- ja vastupidavusrahastu
järgib ELi prioriteete, on liikmesriikidel nüüd Euroopa poolaastast juhindudes hõlpsam viia läbi
edukas nii rohe- kui digipööre ning muuta ELi majandus vastupanuvõimelisemaks.
Tänaseks on komisjon kinnitanud 22 riigi taaste- ja vastupidavuskavad ning nõukogu on kõik
need heaks kiitnud. See tähendab, et alates 2021. aasta augustist on 17 liikmesriigi kasutusse
eelmaksetena antud 52,3 miljardit eurot. Nõukogus seni heaks kiidetud kavade kogusumma on
291 miljardit eurot toetustena ja 154 miljardit eurot laenudena. Järgmisena tuleb keskenduda
taastekavade rakendamisele liikmesriikides.
Juba praegu annavad taaste- ja vastupidavusrahastu eelmaksed olulise panuse
konkurentsivõimelise kestlikkuse kõigisse nelja aspekti, mis on visandatud iga-aastases
majanduskasvu analüüsis, see tähendab keskkonnasäästlikkusse, tootlikkuse kasvu, õiglusse ja
makromajanduslikku stabiilsusesse.
Häiremehhanismi aruanne on seiremeede võimalike makromajanduslike tasakaalustamatuse
avastamiseks. Sel aastal on põhjalik analüüs häiremehhanismi aruande kohaselt põhjendatud
12 liikmesriigi (Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Holland, Portugal,
Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia ja Saksamaa) puhul. Loetletud liikmesriikide kohta koostati
makromajanduslike tasakaalustamatuse menetluse järelevalvetsükli raames põhjalik analüüs ja
leiti, et neis esines tasakaalustamatus (Horvaatia, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Madalmaad,
Portugal, Rumeenia, Hispaania ja Rootsi) või ülemäärane tasakaalustamatus (Küpros, Kreeka
ja Itaalia). Uue põhjaliku analüüsi raames hinnatakse tasakaalustamatuse arengut ning vaetakse
selle raskusastet, kulgu ja liikmesriikide poliitilist reageerimist, et uuendada olemasolevat
hinnangut ja hinnata võimalikke veel täitmata poliitikavajadusi.
Euroala eelarve- ja majanduspoliitika soovituses annab komisjon euroala liikmesriikidele
spetsiaalselt nende oludele kohandatud nõuandeid teemadel, mis mõjutavad kogu euroala
toimimist. Soovituse kohaselt peaksid euroala liikmesriigid võtma ajavahemikul 2022–2023
eraldi ja ühiselt eurorühmas meetmeid, et jätkata riikliku eelarvepoliitika kasutamist ja
koordineerimist, eesmärgiga toetada tulemuslikult kestlikku taastumist. Soovituses kutsutakse
üles säilitama euroalal 2022. aastal mõõdukalt toetav eelarvepoliitiline hoiak ja järk-järgult
suunama eelarvepoliitilised meetmed sellistele investeeringutele, mis aitavad kaasa püsivale ja
8
kestlikule taastumisele. Samuti rõhutatakse, kui oluline on minna tööturul erakorralistelt
meetmetelt üle taastumismeetmetele, seejuures tagades tulemusliku aktiivse tööturupoliitika,
mis vastab komisjoni soovitusele tööhõive aktiivse toetamise toimivate meetmete kohta pärast
COVID-19 kriisi. Euroala liikmesriigid peaksid säilitama eelarvepoliitilise paindlikkuse, et
suuta pandeemiariski taastekke korral reageerida. Kui majandustingimused seda võimaldavad,
peaksid euroala liikmesriigid järgima eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada keskpikas
perspektiivis usaldusväärne eelarvepositsioon ja tagada võla kestlikkus, suurendades samal ajal
investeeringuid. Lisaks sellele kutsutakse soovituses üles jätkama tööd pangandusliidu
väljakujundamiseks, euro rahvusvahelise rolli tugevdamiseks ja digieuro loomise toetamiseks.
Nõukogu järeldused Euroopa poolaasta erinevate osade kohta, sh euroala eelarve- ja
majanduspoliitiliste soovituste kinnitamine, on kavandatud jaanuari majandus- ja
rahandusküsimuste nõukogu istungile.
Seisukohad:
- Nõustume tasakaalustamatuste või ülemääraste tasakaalustamatustega liikmesriikide
suhtes põhjalikuma analüüsi tegemisega. Majanduskasvu analüüsis viidatud
aspektidega on arvestatud ka Eesti taastekava ettevalmistamisel.
- Euroala eelarve- ja majanduspoliitika soovitustes peaks keskenduma eelkõige euroala
spetsiifilistele teemadele ning pigem vältima soovitusi valdkondades, mis on seotud
kõikide Euroopa Liidu liikmesriikidega, nagu maksupoliitika.
4. Euroopa Eelarvenõukogu 2021. a aruanne
- Tutvustus
Tegemist on Euroopa Eelarvenõukogu viienda aruandega, kus tehakse tagasivaade ELi eelarve
juhtimisraamistiku rakendamisele ning soovitatakse parandamisettepanekuid edaspidiseks.
2020. a toimus COVID-19 tõttu järk majanduskasvu langus (reaalne SKP langes üle 6%), mille
mõju riikidele oli väga erinev. Eelarvepuudujääk ELis ulatus 6,5% SKPst ja riigivõlg suurenes
13% võrra SKPst. Riigid, kus oli eelarveruumi, said seda kasutada kriisikulutuste
suurendamiseks. Samas tõdetakse, et mõned riigid ei kasutanud ära kriisile eelnevaid nn häid
aegu ega kogunud eelarvepuhvreid, samuti oleks pidanud headel aegadel vähendama kõrge
riigivõla taset. COVID-19 kriisis rakendati stabiilsuse ja kasvu paktis (tõsise majanduslanguse
olukorras) lubatud üldist eelarve vabastusklauslit, samuti ei algatatud ülemäärase
eelarvepuudujäägi menetlusi (Excessive Deficit Procedure, EDP).
Eelarvenõukogu tervitab komisjoni algatatud EL majandusjuhtimise reeglite ülevaatuse
taaskäivitamist ja kutsub riike üles 2023. aastaks uues lahenduses kokku leppima.
Eelarvenõukogu ettepanekud on sarnased, mis juba 2018–2019. a stabiilsuse ja kasvu pakti
reformiks esitati: väga kõrge riigivõlaga riikides tuleks seada võlavähendusele numbrilised
eesmärgid, st realistlik võlavähendusstrateegia; rakendada kulukasvu eesmärki/lage; ning
vaadata üle eelarve vabastusklausli rakendamine. Kuna tõsiseid ettenägematuid šokke võib ka
edaspidi toimuda, siis eelarvenõukogu arvates peaks vabastusklausli võimaldamise aluseks
olema sõltumatu majandusanalüüs. Eelarvepuudujäägi lävend 3% peaks nn tagatismeetmena
alles jääma, et ohjeldada võlaarenguid riikides ja säiliks võimalus käivitada ülemäärase
9
eelarvepuudujäägi menetlus. Lisaks soovitab eelarvenõukogu EL keskse eelarvevõimekuse
loomist, millel oleks stabiliseeriv ja investeeringuid kaitsev/soodustav roll.
Lähtume arutelus Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud seisukohtadest:
Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2020. a ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni
5. novembri 2021. a istungil heaks kiidetud „Eesti seisukohad eurorühma 8. novembri 2021. a
kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. novembri 2021. a
istungil“.
5. Ettevõtete maksustamise käitumisjuhendi töörühm
- Heakskiitmine
Äriühingute maksustamise käitumisjuhend on 1997. a sõlmitud poliitiline kokkulepe, millega
liikmesriigid on nõustunud ära muutma ja tulevikus mitte kehtestama kahjulikke
maksumeetmeid. Kui liikmesriik otsustab anda maksusoodustuse äriühingutele, tehes sellega
erandi oma üldiselt kehtivast tulumaksurežiimist, tuleb sellest teavitada käitumisjuhendi
töörühma. Euroopa Komisjoni abiga koostatud kirjelduse alusel hindab töörühm, kas
kehtestatud meede vastab kokkulepitud kriteeriumidele. Alates selle moodustamisest 1998. a
on töörühm hinnanud ligi 400 liikmesriikide (sh nende sõltlasterritooriumide) maksumeedet,
neist kahjulikuks loetud on umbes veerand. Alates 2017. a tegeleb töörühm ka kolmandate
riikide maksumeetmete hindamisega, mille alusel kantakse kahjulikke maksumeetmete
kaotamisega mittenõustunud riigid ELi musta nimekirja.
Detsembris 2019. a algatati arutelu kokkuleppe muutmiseks, eesmärgiga lisada hinnatavate
meetmete hulka ka liikmesriikide maksurežiimide üldised sätted, mis võimaldavad piiriüleses
olukorras tulumaksu täielikult vältida. Pea kaks aastat kestnud läbirääkimiste kestel on
muudatuse vajadus ning sisu oluliselt selgemaks saanud. Praeguseks on arutamisel ettepanek,
mille kohaselt edaspidi hindaks töörühm lisaks eranditele ka liikmesriigi maksusüsteemi
üldiseid sätteid, mis piiriüleses olukorras võimaldavad maksuvabastust või mitmekordset
maksusoodustust. Hinnangu andmisel tuleb võtta arvesse, kas sätted on piiratud kuritarvitamise
vastaste reeglitega ning kas need põhjustavad äriühingute märkimisväärset ümberpaiknemist
EL-is.
Suurem osa liikmesriike on muudatustega nõustunud. Osa väiksemaid liikmesriike on välja
toonud vajaduse arvestada ka äriühingute muid ümberpaiknemise põhjuseid ning liikmesriigi
majanduse olukorda ning suurust, mis on nüüd ettepanekusse lisatud.
Pikka aega oli suurimaks vaidluskohaks muudatus, mis annab liikmesriikide kõrval ka Euroopa
komisjonile õiguse hindamist vajavatest meetmetest töörühma teavitada. Komisjonil on seni
olnud töörühma abistav roll, koostades maksumeetmete kirjeldusi ja tehes ettepanekuid
hinnangu andmiseks. Edaspidi saaks maksusätteid töörühmale hindamiseks tuua ka teised
liikmesriigid või komisjon, kuigi sellisel juhul tuleb neil tõendada ka äriühingute olulist
ümberpaiknemist selle meetme tõttu. Komisjoni rolli laiendamist ei toetanud läbirääkimiste
alguses 9 liikmesriiki, sealhulgas Eesti. Tänaseks on enamus neist valmis eesistuja pakutud
kompromissiga nõustuma, kuna kompromissi on lisatud nõue, et enne maksureegli hindamist
koostab töörühm selleks eraldi suunised.
10
Eestis kehtiva tulumaksusüsteemi kaitseks on ettepanekus säte, mille kohaselt kasumi
jaotamisel põhinevaid tulumaksusüsteeme ei loeta kahjulikuks. Lisaks ei kuulu käitumisjuhendi
töörühma kontrolli alla enne 2023. a vastuvõetud maksureeglid.
Komisjoni rolli suurendamist maksuasjades me põhimõtteliselt ei toeta, kuid võiksime kaaluda
nõustumist kompromissiga, kus komisjonil on üksnes meetmest teavitamise õigus, kuid ei ole
sõnaõigust meetme kahjulikkuse üle otsustamisel. Eesti võiks käitumisjuhendi muudatustega
nõustuda põhjusel, et see aitab kaasa maksulünkade leidmisele EL-is ja võimaldab nende
kahjulikkuse aruteludes kaasa rääkida.
Seisukohad:
- Me ei toeta ettevõtete maksustamise käitumisjuhendi töörühma mandaadi muutmist enne,
kui ei ole selge, millisel kujul on kavas Euroopa Liidu õigusesse üle võtta üleilmse
maksukokkuleppe ettevõtete tulumaksu miinimummäär.
- Käitumisjuhendis peab olema kindlustatud, et kasumi maksustamise ajalist erinevust
kasumi jaotamisel põhinevates tulumaksusüsteemides ei loeta topeltmittemaksustamist
põhjustavaks.
- Maksumeetmete kahjulikkuse üle otsustamine peab jääma liikmesriikide pädevusse.
6. Muud teemad
Nõukogu kohtumisel kinnitatakse eduaruanded: „Eesmärk 55“ paketi kohta, kus
rahandusvaldkonna töögruppides on arutatud piiril kohaldatava süsinikdioksiidi
kohandusmehhanismi, energiamaksustamise direktiivi ning sotsiaalse kliimafondi üle;
pangandusliiduga edasimineku kohta, kus viimase poole aasta jooksul on arutatud
kriisijuhtimise ja ühtse hoiusekindlustuse raamistiku elemente; rahapesu ja terrorismi
rahastamise vastase võitluse kohta, kus on antud ülevaade 20. juulil avaldatud rahapesu paketi
menetlemisest. Eduaruannete üle arutelu nõukogu istungil kavas ei ole.
Lisaks antakse tavapärane ülevaade finantssektori eelnõude menetlemise seisust ja taaste- ja
vastupidavusrahastu rakendamisest.
11
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja detsember 2021 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad eurorühma 6. detsembri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus-
ja rahandusküsimuste nõukogu 7. detsembri 2021. a istungil
Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad eurorühma 6. detsembri 2021. a
kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 7. detsembri 2021. a
istungil:
Eurorühm:
1. Kreeka süvendatud järelevalve aruanne
- Võtame Kreeka tõhustatud järelevalve aruande teadmiseks ning arvestades Euroopa
Komisjoni hinnangut reformilubaduste täitmise kohta ja varasemaid kokkuleppeid,
nõustume järgmise osa võlaleevendusmeetmete võimaldamisega Kreekale.
2. Eelarvekavade hindamine
- Toetame Euroopa Komisjoni hinnangut eelarvekavade kohta, sealhulgas Eesti
eelarvekava kohta, ja nõustume, et kõrge võlatasemega riikides peab eelarvekulude kasv
jääma piiratuks.
ECOFIN:
1. Käibemaksumäärade direktiiv
- Toetame eesistujariigi esitatud vähendatud käibemaksumäärade direktiivi eelnõu
vastuvõtmist.
2. Euroopa poolaasta
- Nõustume tasakaalustamatuste või ülemääraste tasakaalustamatustega liikmesriikide
suhtes põhjalikuma analüüsi tegemisega. Majanduskasvu analüüsis viidatud
aspektidega on arvestatud ka Eesti taastekava ettevalmistamisel.
- Euroala eelarve- ja majanduspoliitika soovitustes peaks keskenduma eelkõige euroala
spetsiifilistele teemadele ning pigem vältima soovitusi valdkondades, mis on seotud
kõikide Euroopa Liidu liikmesriikidega, nagu maksupoliitika.
3. Ettevõtete maksustamise käitumisjuhendi töörühm
- Me ei toeta ettevõtete maksustamise käitumisjuhendi töörühma mandaadi muutmist
enne, kui ei ole selge, millisel kujul on kavas Euroopa Liidu õigusesse üle võtta üleilmse
maksukokkuleppe ettevõtete tulumaksu miinimummäär.
- Käitumisjuhendis peab olema kindlustatud, et kasumi maksustamise ajalist erinevust
kasumi jaotamisel põhinevates tulumaksusüsteemides ei loeta topeltmittemaksustamist
põhjustavaks. Maksumeetmete kahjulikkuse üle otsustamine peab jääma liikmesriikide
pädevusse.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär