dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha küsimine

Rahandusministeerium · 3. detsember 2021
Viit
14-13/8600-1
Registreeritud
3. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-13 Kirjavahetus riigiasutustega (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-13/2021
Vastutaja
Agnes Lihtsa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Jõgeva talitus)
Lahendamise tähtaeg
23. detsember 2021

Failid

  • 📎Seisukoha küsimine AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise programmi kohta.asice2054 KB

Sisu (failidest)

Väike-Maarja Vallavalitsus [email protected] 03.12.2021 nr 6-3/21/24715-2 Seisukoha küsimine AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise programmi kohta AS HKScan Estonia esitas 24.11.2021 kirjaga nr 6-3/21/24715 Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeJHS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi ehitamise ja tegutsemise keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu (koostaja: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, töö nr KL-21-003E). KeHJS § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). KeHJS 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates seisukohad AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata Teie pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Juhul kui Teie hinnangul käesoleva KMH menetlusega kokkupuude puudub, siis andke teada, et Teid asjaomase asutusena edaspidi selles KMH protsessis ei kaasataks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Lisa: KMH programm (211122 AS HKScan Estonia programm_ELLE.asice) Sama: Põllumajandus- ja Toiduamet ([email protected]); Terviseamet ([email protected]); Rahandusministeerium ([email protected]); Maa-amet ([email protected]); Päästeamet ([email protected]) Karl Markus Wahlberg 5885 7049 [email protected] Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine Programm Tartu 2021 AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine Nimetus AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine Versioon Ülevaatamiseks Töö nr KL-21-003E KMH tellijad AS HKScan Estonia Registrikood: 10156832 Aadress: Rakvere lihakombinaat, Roodevälja küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond Telefon: +372 5083706 E-post: [email protected] KHM koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Registrikood: 10705517 Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn Telefon/faks: +372 61 17 690 / +372 61 17 699 E-post: [email protected] Vastutav ekspert Toomas Pallo, MSc, litsents KMH0090 Eksperdid Kaido Soosaar, PhD Kerli Leetsaar, MSc Birgit Kena, MSc Liisi Nõgu, MSc . Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale. 2/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine SISUKORD 1 Sissejuhatus --------------------------------------------------------------------------------------- 4 2 Kavandatava tegevuse eesmärk --------------------------------------------------------------- 6 3 Käitise täpsem asukoht ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus --------------- 7 4 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus - 10 4.1 Reaalsed alternatiivsed võimalused ....................................................... 10 4.2 Kavandatav tegevus .......................................................................... 11 5 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega --------------- 15 6 Keskkonnamõju hindamise ulatus ja sisu --------------------------------------------------- 19 7 Keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus ---------------- 23 7.1 Avalik protsess ................................................................................ 23 7.2 Teabe lähteallikad ja kasutatavad materjalid ........................................... 23 7.3 Keskkonnamõju hindamine .................................................................. 23 7.4 Alternatiivide võrdlemine ................................................................... 24 8 Keskkonnamõju hindamise protsessi ja selle tulemuste avalikustamise ajakava --- 25 9 KMH osapooled ----------------------------------------------------------------------------------- 26 10 Tegevusloa taotluse koopia ----------------------------------------------------------------- 28 Lisad ---------------------------------------------------------------------------------------------------- 29 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/39 AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine 1 SISSEJUHATUS AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) algatati Keskkonnaameti poolt 01.09.2021 kirjaga nr DM-115915-7 (Lisa 1). Algatamise aluseks oli keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 27, § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja 3, tööstusheite seaduse § 27 ning Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkiri nr 1-1/20/230 “Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine” lisa 16 punktidega 1.4, 2.2.3 ja 3.5 ning ettevõtte AS HKScan Estonia keskkonnakompleksloa taotlus. Kompleksloa taotlus on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 11.08.2021 nr DM-115915-6. Lääne-Viru maakonda planeeritava AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi põhitegevusalaks hakkab olema kodulindude intensiivkasvatus. Keskkonnamõju hindamise (KMH) objektiks on Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Liivaküla külas Kiltsi farm (katastritunnus 92701:004:0145) katastrile Kiltsi broilerifarmi ehitamine ja selle tegevus. Ettevõttel on plaanis saada enda katastri hulka ka katastri Vaheliku (katastrinumber: 92701:004:0177) nurgaosa ning Kaalumaja (katastrinumber: 92701:004:0021) kataster, mille jaoks on esialgne kokkulepe olemas ning mille põhjal toimub kinnistute vahetus. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Kiltsi broilerifarmi rajamine, kus ülesseatud tootmisvõimsuseks on planeeritud 480 000 broilerikohta. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on:  hinnata farmi rajamiseks vajalikke tegevusi, kaasnevaid tagajärgi ja nende eeldatavat keskkonnamõju;  hinnata rajatava farmi tegevusega kaasnevaid tagajärgi ja selle eeldatavat keskkonnamõju;  hinnata farmi sulgemisega kaasnevaid tagajärgi ja eeldatavat keskkonnamõju;  välja tuua olulised keskkonnamõjud;  prognoosida võimalikke muutusi keskkonnas, sealjuures nii positiivseid kui ka negatiivseid;  välja valida parimad alternatiivsed lahendused;  negatiivsete mõjude olemasolul välja pakkuda nende mõjude vältimise ning leevendamise võimalusi ja positiivsete mõjude suurendamise võimalusi;  esitada soovitusi keskkonna- ja seirenõuete seadmiseks, et kontrollida ja minimeerida käitise tegevusest tulenevat potentsiaalset negatiivset keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise programmi eesmärgiks on kindlaks määrata keskkonnamõju hindamise ulatus, täpsustada valdkonnad, kus mõjude ilmnemine on võimalik ning need valdkonnad, kus hindamine ei ole asjakohane. Keskkonnamõju hindamisel tuginetakse KeHJS-ele ning selle rakendusaktides KMH protseduurile ja sisule esitatud nõuetele. Keskkonnamõju hindamise raames hinnatakse kahte reaalset alternatiivset olukorda:  olukorda, kus ei toimu uut Kiltsi broilerifarmi rajamist Kiltsi farm maaüksusele ning Kiltsi farm maaüksusel paikneksid amortiseerunud vanad farmihooned edasi (nullalternatiiv); 4/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine  olukorda, kus rajatakse Kiltsi farm maaüksusele Kiltsi broilerifarm, kus hakkaks kohti olema kuni 480 000 broilerile (alternatiiv 1). Asukoha alternatiive ei hinnata, sest farmi soovitakse rajada vana farmi maadele ning tegevust ellu viia selles asukohas. Kiltsi broilerifarmi planeeritud asukoht on valitud lähtuvalt sellest, et tegemist on kinnistuga, kus on varem farmikompleks asunud ning muutused maastikus oleks antud asukohas selletõttu minimaalsemad. Maaüksusel asuvad programmi koostamise ajal amortiseerunud farmihooned. Keskkonnamõju hindamise näol on tegemist ühe abivahendiga keskkonnalubade väljaandmise üle otsustamise protsessis. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud protseduuri kohaselt on läbiviidava hindamise eesmärk anda otsustajale informatsiooni kavandatava tegevuse võimalikust keskkonnamõjust. Lõplik otsus tehakse erineva teabe alusel, millest keskkonnamõju hindamise aruanne ja selles toodud järeldused on vaid üks ja ilmtingimata mitte määrav osa informatsioonist. Keskkonnamõju hindamise viib läbi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE) Toomas Pallo kuuluva KMH isikulitsentsi (KMH 0090) alusel. Keskkonnamõju hindamise osapoolte andmed on esitatud käesoleva programmi viimases peatükis. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/39 AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK Arendaja, AS HKScan Estonia, poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on kodulindude intensiivkasvatuse läbi linnuliha tootmine. Planeeritava broilerifarmi tootmisvõimsuseks planeeritakse 480 000 broilerikohta. Aastaseks tootmismahuks planeeritakse 4 miljonit broilerit. Planeeritava tegevuse asukohas paiknevad KMH programmi koostamise ajal amortiseerunud laudahooned, mis lammutatakse ning mille asemele rajatakse täiesti uus farmikompleks. Farmikompleksi rajamisel lähtutakse loomade heaolust ning arvestatakse ümbritseva keskkonnaga. 6/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine 3 KÄITISE TÄPSEM ASUKOHT JA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Kiltsi broilerifarmi hooned ja rajatised planeeritakse rajada Kiltsi farmi kinnistule (katastrinumber: 92701:004:0145), mis asub Liivaküla külas Väike-Maarja vallas Lääne-Virumaal (Joonis 1). Joonis 1. Planeeritava Kiltsi broilerifarmi asukoht Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/39 AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine Kiltsi farm kinnistu suuruseks on 62 347 m², millest 2729 m² on haritav maa, 13 211 m2 on looduslik rohumaa 44 830 m² on õuemaa ja 1577 m² on muu maa. Kinnistu sihtotstarbeks on tootmismaa (100%). Ettevõttel on plaanis enda tootmisterritooriumi hulka kaasata katastri Vaheliku (katastrinumber: 92701:004:0177) nurgaosa ning Kaalumaja (katastrinumber: 92701:004:0021) kataster, mille jaoks on esialgne kokkulepe olemas ning mille põhjal toimub kinnistuosade vahetus. Kavandatud tegevuse alal asub KMH programmi koostamise ajal amortiseerunud farmihooned. Kavandatavat Kiltsi broilerifarmi ümbritseb pea igast ilmakaarest tootmishoonetega maad või põllud. Läänest piirneb farmikompleks asfaltkattega Kiltsi mõisateega (katastrinumber 92701:004:0188). Kavandatava tegevuse asukohal on hea ühendus teedevõrgustikuga ning hea võimalus liitumiseks elektrivõrguga. Asukoha eeliseks on ka kaugus tiheasustusaladest, seega väiksem keskkonnamõjudest potentsiaalselt mõjutatava elanikkonna arv. Käitisest lõunas asub Liivaküla küla. Kiltsi alevik jääb käitisest umbes 700 m kaugusele loode suunda. Lähim elamu elamumaal on käitisest 200 m kaugusel lõuna suunas – Kaja elamumaa, katastrinumber: 92701:004:0015. Käitis territoorium piirneb lõunast Osaühing DINER Liivaküla veisefarmi kompleksiga. Teisi töötavaid loomapidamiskomplekse ega muid käitisi, kellele oleks väljastatud keskkonnaluba, kompleksluba või registreering või mille toimimise tõttu võiks tekkida käitistest eralduvate saasteainete vahel koosmõju, ei ole.1,2 Kavandatava broilerifarmi alale ei jää kõrgendatud väärtusega või tundlikkusega elupaiku. Kinnistu ei ole arvatud planeeringutega rohelise võrgustiku koosseisu. Liivaküla külas asub osaliselt (ala laieneb ka teistesse küladesse), kavandatava tegevuse asukohast umbes 2,3 km kaugusel kagu suunas, rahvusvahelise tähtsusega ala (Natura 2000 võrgustiku ala) - Äntu loodusala (Rahvusvaheline kood EE0060212).3 Kiltsi broilerifarmi kavandatava tegevuspaiga otseses lähipiirkonnas looduskaitsealused üksikobjektid ja kohaliku kaitse alla võetud objektid puuduvad. Kompleksist jääb kaitstava loodusobjektina edelasse Kiltsi mõisa park (registrikood: KLO1200356). Põhjasuunas asuvad 370 m kaugusel käitisest Äärepera pärnad (370 m).4 Planeeritava broilerifarmi territooriumile kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte ei jää. Planeeritava käitise otsesesse mõjupiirkonda jäävad pärandkultuuriobjektidest umbes 175 m kaugusel läänes asuv Kiltsi mõisa munakivitee (registrikood: 926:MKT:001) ja umbes 315 m kaugusel lõunas asuv hukatud punakaartlaste mälestustahvel (registrikood: 926:MAL:001). 500 m raadiusesse käitisest jääb pärandkultuuriobjektidest veel ka Järvepera pärnad (registrikood: 928:PUU:001). Kultuurimälestistest jäävad mõjupiirkonda umbes 100 m kaugusel käitisest edelas asuv Lohukivi (registrikood: 10937) ning edelas asuvad ka umbes 260 m kaugusel Kiltsi mõisa teenijatemaja (registrikood: 16083), umbes 280 m kaugusel Kiltsi mõisa hobusetall (registrikood: 16085) ja umbes 200 m kaugusel käitisest saab alguse Kiltsi mõisa pargi ala (registrikood: 16080), kus asub veel mitmeid muinsuskaitseobjekte: Kiltsi mõisa piimaköök (390 m) (registrikood: 16084), Kiltsi mõisa 1 EELIS, https://infoleht.keskkonnainfo.ee/ 2 https://eteenus.keskkonnaamet.ee 3 Keskkonnaportaal, https://keskkonnaportaal.ee/register 4 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/maps 8/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine valitsejamaja (323 m) (registrikood: 16082), Kiltsi mõisa peahoone (376 m) (registrikood: 16079) ja Kiltsi mõisa ait (372 m) (registrikood: 16081).5, 6 Kiltsi broilerifarmi planeeritav asukoht asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal (registrikood: LTA1000001 ) ning nõrgalt kaitstud alal.7 Tootmisterritooriumil ja selle lähiümbruses looduslikud pinnaveekogud puuduvad. Käitisest ca 550 m kaugusel edelas asuvad Kiltsi mõisa pargi allikad (registrikoodid: LTA1001479; LTA10014798; LTA1001477). Lisaks asub Liivaküla külas veel mitmeid teisi allikaid (registrikoodid: VEE4107417 , VEE4107415, VEE4802701, VEE4107406, VEE4107405, VEE4802700). Käitisest umbes 440 m kaugusel edelas asub Kiltsi veskijärv (registrikood: VEE2043610). Põltsamaa jõgi (registrikood: VEE1030000) jääb umbes 450 m kaugusele läände.8 Planeeritava broilerifarmi ümbrusesse, Liivaküla külla, ei jää reoveekogumisalasid, veepuhasteid ega heitvee väljalaskmeid.9 5 Kultuurimälestiste riiklik register, https://register.muinas.ee/ 6 Maa-ameti kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee 7 Eesti põhjaveekaitstuse kaart, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ise34R2r 8 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/maps 9 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/39 AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine 4 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS 4.1 Reaalsed alternatiivsed võimalused Keskkonnamõju hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatud eesmärgi saavutamise erinevaid võimalusi. Käesoleva arenduse peamine eesmärk on broilerite kasvatamine liha tootmise eesmärgil. Kavandatava tegevuse alternatiivid peavad vastama eesmärgile. Keskkonnamõju hindamisel käsitletavad reaalsed kavandatavad alternatiivid peavad vastama järgnevatele kriteeriumitele:  olema vastavuses õigusaktidega;  ei kaasne vastuvõetamatut keskkonnamõju;  vastama eesmärgile;  olema majanduslikult teostatavad;  olema tehniliselt teostatavad;  vastama parima võimaliku tehnika alastes järeldustes toodule;  arendaja peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima. Keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel on ekspert koos arendajaga leidnud kaks alternatiivi, mille tagajärgi ja võimalikke mõjusid aruande koostamisel hinnatakse. Kavandatav tegevus ehk Alternatiiv 1 Alternatiiv 1 KMH käsitluses on arendaja soov rajada amortiseerunud farmikompleksi asemele uus farm - Kiltsi broilerifarm. Linnukohti broileritele hakkaks olema 480 000 (Joonis 2). Nullalternatiiv Lisaks hinnatakse olukorda, kus kavandatavat arendustegevust läbi ei viida ehk ei toimuks vana farmikompleksi lammutamist ega uue rajamist. Kuna tegemist on vana farmi asukohaga, siis teisi asukoha alternatiive ei hinnata. KMH käigus hinnatakse tehnoloogilisi lahendusi, lähtudes arendaja kavadest, PVT-järeldustest ja ehitusprojektist. 10/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine Joonis 2. Kiltsi broilerifarmi asendiplaan 4.2 Kavandatav tegevus Hinnatavat kavandatavat tegevust võib jagada laias laastus kolme etappi:  farmi rajamiseks vajalikud ehitustegevused;  farmi tegevus;  tegevuse lõpetamine. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/39 AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine Alljärgnevalt kirjeldatakse arendaja plaane kavandatava tegevuse elluviimiseks. Toodud tegevuse kirjeldus võib detailide osas muutuda või modifitseeruda ehitusprojekti koostamisest ning KMH tulemustest sõltuvalt. Farmikompleksi rajamiseks viiakse läbi järgmised tegevused:  lammutatakse vanad farmihooned;  rajatakse kuus lindlat (igas kohti 80 000-le broilerile);  rajatakse abirajatised (söödapunkrid, olmehoone, reoveemahutid, LNG gaasimahutite ala, puurkaev (juhul kui vett ei hakata võtma lepingu alusel puurkaevust numbriga 3032)). Rajatavad hooned ja abirajatised on tänapäevased ja nõuetele vastavad. Kavandatud tegevuse tehnoloogiline skeem (tegevuse sisendid ja väljundid) on esitatud järgneval joonisel (Joonis 3). Joonis 3. Broilerite pidamise tehnoloogiline skeem Alljärgnevalt on kirjeldatud kavandatavat tegevust. Broilerite pidamine Kiltsi broilerifarm hakkab koosnema kuuest lindlast, kus on kohti igas lindlas 80 000 -le broilerile. Broileritibud tuuakse haudejaamast spetsiaalse „tibuautoga“, kus tibud on plastkastides ja kastid virnastatud konteineritele. Broileritibu kaalub 40 g ja keskmine kasvatusaeg on 37 päeva, kui linnud on saavutanud keskmise kaalu 2,35 kg. Ühte kanalasse paigutatakse tibud ühel ajal ja kõik ühe kanala broilerid on ühevanused. Broilereid peetakse põrandal ja nad saavad kogu lindude ruumi ulatuses liikuda. Õhuvahetuseks on lindlates kasutusel sundventilatsioon. 12/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine Peale kasvatusperioodi lõppu linnud korjatakse spetsiaalse korjemasinaga transpordikonteineritesse, konteinerid laaditakse tõstukiga spetsiaalsele linnuveo autole. Broilerid transporditakse tapmiseks ja edasiseks töötlemiseks AS HKscan Estonia Tabasalu tapamaja- lihatööstusesse. Lindude söötmine ja jootmine Broilereid söödetakse jõusöödatehases toodetud jõusöödaga, millele lisatakse kanalas nisu. Mõlemad tuuakse kohale puhurautodega ja ladustatakse iga kanala kõrval asuvates kahes jõusööda- ja ühes nisupunkris. Kanalasse punkritest spiraaltransportööriga transporditav jõusööt ja nisu kaalutakse portsjonkaaluga, mis võimaldab vajadusel komponentide vahekorda muuta. Jõusööda ja nisu segamine toimub kaalusüsteemis. Kaal teostab 10 kiloseid kaalutisi, kaalule sisestatakse nisu % ja kaal doseerib vastavalt jõusööta juurde, et kaalutise 10 kg täis saada. Nisu % söödas sõltub lindude vanusest (5...30%, keskmine 17,3). 3...4 päeva enne tapmist lõpetatakse nisu söötmine. Kaal registreerib igapäevaselt kulunud söödakogused. Broilerite söötmine ja jootmine farmis toimub automaatselt täituvate söödaautomaatide ja nippeljootjatega veeliinide kaudu. Broilerid söövad ja joovad isu järgi ja nii vesi kui sööt on neile kättesaadav ööpäevaringselt. Talitaja jälgib igapäevaselt joogiliini ja söötjate kõrgust ja reguleerib neid nii, et keskmist kasvu lind saaks juua üles väljasirutatud kaelaga ja söödaautomaadi ülemise serva kõrgus oleks lindude selja kõrgusel. Pärast esimest elunädalat peab reguleerima talitaja sööda taset söödaautomaatides, esialgu vähendatakse söödaautomaadi täituvust ½-ni mahust, hiljem linnu kasvades võib vaid 1/3 söödaautomaadi mahust olla täidetud, et linnud ei raiskaks sööta. Joogivesi on kättesaadav ööpäevaringselt. Lindlates kasutatakse nippeljootjaid, mille tootlikkus on 80-90 ml/min. Küte, jahutus ja ventilatsioon Lindlates hakkab olema sundventilatsioon, mille reguleerimine toimub vastavalt lautade sisetemperatuurile. Lindlatele planeeritakse ventilatsioonikorstnad, seinaventilaatorid ja soojusvahetite ventilaatorid. Iga lindla katusel hakkab olema 14 korstnat, iga lindla otsaseinas hakkab olema kuus seinaventilaatorit ning iga lindla puhul tuleb kasutusele soojusvaheti, mille kaudu toimub samuti väljatõmme välisõhku. Värske õhk siseneb kanalatesse välisseintes paiknevate klappide kaudu. Igas lindlas hakkab olema neli 50 kW soojapuhurit ning üks 220 kW soojusvaheti katel (alternatiiviks on 200 kW võimsusega veeradiaatorid koos 200 kW katlaga. Lisaks on uurimisel võimalus paigaldada kuni 175 kW võimsusega põrandaküte (veega) ja sellisel juhul tuleks sellele samuti 200 kW katel. Summaarne soojavajadus ja kulutatud kütte kogus ning töötunnid jäävad samaks). Kütuseks hakatakse kasutatama vedelgaasi. Olmeplokis hakkab kasutusel olema õhk-vesi küttesüsteem ning tehnoplokkides õhk-õhk soojuspumbad. Sõnnikukäitlus Lindude pidamine toimub sügavallapanul: lindlate põrandaks on valatud betoonpõrandad, millele on puistatud allapanuks turvas. Peale lindla tühjendamist lindudest puhastatakse lindla põrand sõnnikust ja pestakse. Lindlates tekib tahesõnnik (kuivaineprotsent on 43-55). Pärast pesu teostatakse lindla desinfitseerimine. Peale broilerite korjet kasvuperioodil tekkinud tahesõnnik koristatakse ja laaditakse lepingulise partneri transpordile äraveoks kas ladustamisele hoidlas või vegetatsiooniperioodil ka maaomaniku põllule. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13/39 AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine Veevarustus ja reoveekäitlus Tootmistsükli vältel moodustub farmi veetarbimine lindude joogiveest ja olmeveest. Veevõtt on planeeritud Pandivere Vesi OÜ-le kuuluvast puurkaevust katastrinumbriga 3032. Kogu tootmistsükli vältel tekib reovesi farmi töötajate olmekasutuse tulemusena. Tootmistsükli lõppedes tekib täiendav kogus reovett kanalate pesemise tulemusena. Kasutusele võetakse reovee kogumismahutid. Hoonete katustelt ja katenditega maapinnalt juhitakse sademevesi kalletega muruga kaetud pinnasesse. Jäätmekäitlus Peamised Kiltsi broilerifarmis tekkima hakkavad jäätmed on olmejäätmed, luminesentslambid, ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud jäätmed jm. Erinevad jäätmeliigid kogutakse eraldi konteineritesse. Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud jäätmed antakse üle ainult jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale käitlejale saatekirja vastu. Loomsed kõrvalsaadused Keskkonnaohutuse seisukohalt on eelkõige oluline üldine veterinaarohutuse tagamine ja loomsete jäätmete käitlemise nõuete järgimine. Kasvatusperioodil tekkinud surnud linnud kogutakse igapäevaselt kokku kogumiskonteinerisse. Konteinerid tühjendab lepinguline parter regulaarselt, surnud linnud kahjustatakse AS-s Vireen. Tööjõud Käitisesse planeeritakse viis täistööajaga töökohta. Transpordimaht Käitise tegevuse tagamiseks transporditakse raskeveokitega sinna tibud, söödad ja mitmesuguseid abimaterjale. Käitisest veetakse raskeveokite või traktoritega ära linnud, linnusõnnik, loomsed jäätmed, olmejäätmed ning vajadusel muud jäätmed. Raskeveokite liikumine on kavandatud Kiltsi mõisateele (katastrinumber: 92701:004:0188), kuhu saab mööda Järva-Jaani - Pikevere - Ebavere teed (katastrinumber: 92701:004:0800) ja Kiltsi jaama teed (katastrinumber: 92701:002:0550). 14/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“10 peamine eesmärk on ruumilise arengu suunamine kõige üldisemates küsimustes. Eesmärgiks on tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine. Lisaks on üleriigilises planeeringus seatud eesmärgiks rohelise võrgustiku sidususe ja väärtuslike maastike hoidmine ja seada nende säilimist tagavad tingimused. „Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030“ eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 on püstitanud mitmeid eesmärke nii loodusvarade säästlikuks kasutamiseks kui ka jäätmetekke vähendamiseks.11 Planeeritava farmi tegevus vastab PVT-le.12 Farmis hakatakse jälgima saasteainete levikut, hoidmaks looduskeskkonna head seisundit. AS HKScan Estonia kavandatav tegevus Kiltsi broilerifarmis loob inimestele rohkem töökohti. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020“13 visioon aastani 2030+ on piirkondade eripäradele toetuv majanduskasv ja riigi konkurentsivõime ning inimeste heaks elukvaliteediks vajalike hüvede tagatus toimepiirkondades. Kiltsi broilerifarmi kavandatav tegevus Liivaküla külas toetab Lääne- Virumaal põllumajanduse valdkonnas majandussektori kasvu ning loob inimestele rohkem töökohti, laiendades olemasolevat tootmisala, kus on juba olemas vastav tehniline taristu. Väike-Maarja valla arengukava14 üheks eesmärgiks on ettevõtete jätkusuutlikkuse ning töökohtade arvu kasvuks toetava keskkonna loomine, samuti valla elukeskkonna välisilme korrastamine, sh lagunevate hoonete likvideerimine. Broilerifarmi kavandatav tegevus toimuks asukohas, kus aruande koostamise ajal asuvad veel vanad lagunenud farmihooned. Kiltsi broilerifarmi rajamisega toimuks vanade hoonete likvideerimine ning uute rajamine. Lisaks loob farmi rajamine aluse uuteks töökohtadeks. Väike-Maarja valla üldplaneeringu15 kõige olulisem eesmärk ja ruumilise arengu tingimus on tagada valla keskkonnaväärtuste hoidmine ja tasakaalustatud edasiarendamine ning nende kasutamine valla arengu soodustamiseks neid väärtusi kahjustamata. 10 Üleriigiline planeering Eesti 2030+, https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf 11 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf# 12 KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/302, 15. veebruar 2017, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse jaoks 13 Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020, 2014, https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/eesti_regionaalarengu_strateegia_2014-2020.pdf 14 Väike-Maarja valla arengukava 2021 - 2027, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4101/1202/0019/2020_m13_lisa1.pdf 15 Väike-Maarja valla üldplaneering, 2008 https://v- maarja.kovtp.ee/documents/19398149/19801103/Seletuskiri.pdf/1de6f207-e5b4-4a2a-9a93-244ff112b2dc Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15/39 AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine Valla keskkonnaväärtustest lähtuvalt on ruumilise arengu põhimõtted, mis kaudselt või otseselt puudutavad ka broilerifarmi rajamist, järgmised:  olemasolevate tootmisalade arendamine ja laiendamine;  ettevõtluse arengu soodustamine;  maaelu väärtustamine. Ruumilise arengu põhimõtetes nähakse valda elujõulise, loodushoidliku, mitmekesise ettevõtlusega ning kaasaegse infrastruktuuriga elukeskkonnana. Sellest lähtuvalt on üldplaneering keskendunud hajaasustuse piirkonnas looduskauni elukeskkonna ja traditsioonilise elulaadi säilitamisele ning külades ja alevikes ka tootmise ja elamuehituse edasiarendamisele. Töökohtade teke ja sotsiaalse ning tehnilise infrastruktuuri olemasolu on eelduseks arenevale elamuehitusele. Broilerifarmi rajamisega luuakse piirkonda juurde töökohtasid, mistõttu võib suureneda ka alaline elanikkond. Selliselt panustatakse kaudselt ka valla elukeskkonna arendamisesse. Üldplaneeringu üheks eesmärgiks on määrata alad, kus ei ole valla arengu seisukohast lähtuvalt võimalik loomakasvatuse arendamine ja laiendamine, kuna nimetatud tegevus vastavatel maa- aladel võib kahjustada vahetute lähialade toimimist kultuuriliste ja sotsiaalsete keskustena ning lähialade kasutamist turismipiirkondadena. Loomakasvatuse arendamine on valla arengu seisukohast taunitav ka kompaktse asustusega elamupiirkondade vahetus lähenduses, kuna selline tegevus võib ebasoodsalt mõjutada elamupiirkonna elutingimusi loomakasvatusega kaasnevast tegevusest tulenevate võimalike negatiivsete kõrvalnähete (suurenenud transporditihedus, müra, lõhn, õhusaaste) tõttu. Kavandatav Kiltsi broilerifarmi asukoht on üldplaneeringu järgi määratud kompaktse asustusega maa-alade hulka. Samas peab arvestama, et farmi rajamist planeeritakse endise loomakasvatuskompleksi asemele. Tootmiskompleks asuks Liivaküla küla kirde servas ning kuna piirkonnas on valitsevaks edelatuuled, siis valdavate tuulte korral on mõju külale väiksem.(Joonis 4) Väike-Maarja vallas on põllumaad kõrge boniteediga, mistõttu on ka praegu jätkuvalt suur huvi haritava maa sihipärase kasutamise vastu. Paiknemine Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul maa-alal (alal, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud) seab küll keskkonnakaitselisi piiranguid intensiivsele maaharimisele ja loomapidamisele, mis jällegi omakorda motiveerib keskkonnasäästlikumale tootmisele. Seega planeeritav farm saab olema keskkonnasäästlik, peab vastama parimale võimalikule tehnikale ning farmis tekkivat sõnnikut saab omakorda kasutada ümbritsevate põldude viljakuse tõstmiseks. Uusi tootmispiirkondi üldplaneeringuga kavandatud ei ole. Majanduslikult seisukohalt on otstarbekas kasutusele võtta endised tootmisalad, mida kavandatava broilerifarmi rajamisel ka arvestatakse. Praeguste tootmispiirkondade kasutuse jätkamine peab sõltuma sellest, kui optimaalne on nende asukoht muid valla seisukohalt olulisi tegevusi ja avalikke huve arvesse võttes. Kui olemasolevate tootmisalade algne asukoht on optimaalne ja kooskõlas piirkonna arengupõhimõtetega, siis võib arvestada, et nende kasutamise jätkamine või nende kasutuselevõtt mõjutab ka looduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist keskkonda kõige vähem. 16/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine Joonis 4. Maakasutus planeeritava Kiltsi broilerifarmi asukohas (väljavõte Väike-Maarja valla üldplaneeringust) Ida-Eesti veemajanduskava16 ja veemajanduskavade meetmeprogramm17.18. Kiltsi broilerifarmi rajamisel arvestatakse Ida-Eesti veemajanduskavas ja meetmeprogrammis olevate suuniste ja piirangutega ning põllumajanduse poolt veekeskkonnale avaldatava surve ja koormuse kasvu ennetamisega. Suunised või piirangute nõuded kattuvad osaliselt PVT-järeldustes19 toodule. Seega, kuna farmi tegevus peab vastama PVT-järeldustes esitatule , siis saavad täidetud nõuded ka veevõttu ja reovett puudutavates küsimustes. 16 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuaril 2016.a. https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021 17 Põhjaveekogumite ohustatust ja halba seisundit põhjustavate koormuste vähendamise meetmeprogramm ja selle tegevused. 06.07.2015. https://old.envir.ee/sites/default/files/150706pohjaveekogumite_ohustatust_ja_halba_seisundit_pohjustavate_koormuste _vahendamise_meetmeprogramm.pdf 18 Keskkonnaministeerium. Veemajanduskavad 2015-2021. https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021 19 KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/302, 15. veebruar 2017, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse jaoks Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17/39 AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine Merestrateegia raamdirektiivi meetmekava20. Mere ökosüsteemi seisundit mõjutavad nii maismaal kui Läänemeres toimuvad protsessid ja mõjurid, olulisim neist inimtegevus. Eesti asub Läänemere valgalal ja jõgede kaudu satub merre põllumajanduse hajukoormusest pärinevaid toitaineid, mis põhjustavad meres toitainete üleküllust ja eutrofeerumist, millest põhilise osa moodustab väetiste kasutamine21. Merestrateegia raamdirektiivi põhieesmärk on säilitada või saavutada mereala hea keskkonnaseisund. Keskkonnaseisundi säilitamiseks või saavutamiseks on vaja rakendada keskkonnakaitsemeetmeid.22 Kiltsi broilerifarmis hakatakse rakendama keskkonnaseisundi säilitamiseks keskkonnakaitsemeetmeid, näiteks lekkekindlad laudad. Sõnniku laotamisega ettevõte ise ei tegele, seega väetistest lähtuvat heidet otseselt Kiltsi broilerifarmi tegevuse käigus ei esine. Euroopa Liidu strateegia „Talust taldrikule”23 eesmärgiks on põllumajanduses pestitsiidide kasutamise vähendamine, toitainete kao vähendamine, väetiste kasutamise vähendamine, antimikroobikumide müügi vähendamine põllumajandusloomade ja vesiviljeluse tarbeks ja mahepõllumajanduse arendamine.24 Kiltsi broilerifarmis hakkab toimuma lindude söötmine vastavalt söödaratsioonidele ning söötadena kasutatakse madala proteiinisisaldusega söötasid, millele lisatakse ensüüme. Sellega aidatakse kaudselt vähendada loomakasvatuse keskkonna- ja kliimamõju. Samuti hakkab toimuma farmis üldine veterinaarohutuse tagamine. 20 Eesti merestrateegia meetmekava, Heakskiidetud Vabariigi Valitsuse 23.03.2017. a istungi protokollilise otsusega (päevakorrapunkt nr 1), 2016. https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia#iii-etapp- mereala-m 21 Eesti mereala keskkonnaseisund 2018. Keskkonnaministeerium, 2019. https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia#i-etapp-eesti-merea 22 Keskkonnaministeerium. Merestrateegia. https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia 23 Komisjoni teatis euroopa parlamendile, nõukogule, euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele, Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks. Euroopa Komisjon, 2020. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1590404602495&uri=CELEX%3A52020DC0381 24 Talust toidulauale. Euroopa Komisjon. https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green- deal/actions-being-taken-eu/farm-fork_et 18/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine 6 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ULATUS JA SISU Alljärgnevalt antakse ülevaade keskkonnamõju hindamise sisust ehk valdkondadest, millele pööratakse kogu keskkonnamõju hindamise protsessis olulist tähelepanu. Keskkonnamõju hindamisel analüüsitakse rajatiste ehitamise, käitamisega ja sulgemisega kaasneda võivat mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule. Hinnang toob välja käitise kasutamisega seotud keskkonnariskid ja vajadusel nende leevendamise võimalused. Hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale etteantud maa-alade piires ning nende lähiümbruse ulatuses, kus käitise mõju on tuntav. Käitise tegevuse eeldatav mõjupiirkond on kauguseni, kus saasteainete sisaldus maapinnalähedases õhukihis küünib 10% tasemeni nende ainete ühe tunni keskmisest saastetaseme piirväärtusest või mis võrdub selle tootmisterritooriumi kõrgeima õhusaasteallika 50-kordse kõrgusega maapinnast. Mõjupiirkonna suuruseks on valitud 1 km raadiusega ring, mille keskpunktiks on Kiltsi farm maaüksuse (katastrinumber: 92701:004:0145) keskpunkt. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju. Järgnevalt esitatav keskkonnamõju hindamise sisu rakendub kõigile eelpool toodud alternatiividele. Peamised kavandatava arendustegevusega kaasnevad olulised mõjud on:  sõnniku tekkest ja käitlemisest tulenev keskkonnamõju, sh mõju välisõhu kvaliteedile;  vee tarbimisest tulenev keskkonnamõju;  jäätmekäitlusest tulenev keskkonnamõju;  farmi teenindavast transpordist tulenev keskkonnamõju;  võimalike avariiolukordade keskkonnamõju. Nende ja ka teiste vähem oluliste mõjude suurust, ulatust, olulisust ning negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi hinnatakse ja käsitletakse keskkonnamõju hindamise aruandes. Aruanne koosneb järgmistest osadest ning näeb ette järgmiste teemade kajastamist: Sissejuhatus. Kirjeldatakse keskkonnamõju hindamise eesmärki ja alust. Viidatakse KMH algatamise otsusele. Määratletakse keskkonnamõju hindamise ulatus. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus. Kirjeldatakse eesmärki ning vajadust arendaja poolt kavandatava tegevuse järele. Keskkonnamõju hindamise meetodid. Kirjeldatakse ning selgitatakse keskkonnamõjude prognoosimisel kasutatud lähenemist ning alternatiivide võrdlemise meetodit. Alternatiivide valik ja eelhindamine. Selgitatakse alternatiivide valimise ja sõelumise protsessi ning esitatakse mõttekäik reaalsete alternatiivideni jõudmiseks. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ning piirkonna keskkonnaseisundi hinnang. Kirjeldatakse eeldatavalt mõjutatavat keskkonda ning hinnatakse selle seisundit. Antakse ülevaade piirkonda jäävatest loodus- ja muinsuskaitse objektidest, looduskaitse- ja muinsuskaitsealadest ning tehisobjektidest. Kirjeldatakse erinevate keskkonnaelementide seisundit, põhja- ja pinnavee seisundit, välisõhu seisundit. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19/39 AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine Olemasoleva olukorra kirjeldus. Kirjeldatakse kavandatava tegevuse ala enne kavandatava tegevusega alustamist. Olemasoleva tegevusega kaasnevad tagajärjed ja keskkonnamõju hinnang. Hinnatakse olemasolevast olukorrast tuleneda võivaid tagajärgi ning keskkonnamõjusid. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus. Kirjeldatakse kavandatavat tegevust koos mahtude ning võimalusel kavandatavat tegevust iseloomustavate skeemide-joonistega. Selgitatakse kavandatavat sõnnikukäitlust (sh sõnnikuvedu) ja reovee ning jäätmete kogumist. Käitise ehituse, tegevuse ning sulgemisega kaasnevate tagajärgede ja eeldatava keskkonnamõju hinnang. Eesmärk on välja selgitada mõju suurus erinevatele keskkonnavaldkondadele ning keskkonnaelementidele ja eristada olulised mõjud ebaolulistest. Mõju maastikule ja pinnasele ning taimedele ja loomadele. Hinnatakse nii pinnase seisundi ja pinnavormide muutust kui ka visuaalseid muutusi maastikuvaadetes. Samuti mõju taimedele ja loomadele. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna. Mõju põhja- ja pinnaveele. Käitise mõju põhja- ja pinnaveele hinnatakse eksperthinnanguna, lähtudes veetarbe eeldatavast suurusest, kasutatavast põhjaveekihist, piirkonna põhjaveevarust, geoloogilistest tingimustest jms. Arvestatakse käitisesisese sõnnikukäitlusega kaasneda võivate võimalike mõjudega veekeskkonnale. Võetakse arvesse asjaolu, et käitis asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Sõnniku laotamisega kaasnevat mõju põllupõhiselt ei hinnata (kuna ettevõte ise sõnnikulaotamisega ei tegele), kuid hinnatakse vajalike põllupindade olemasolu tekkiva sõnniku laotamiseks. Vajalike laotuspindade vajalikkuse aluseks võetakse toitainete sisaldus sõnnikus, mille põhjal määratakse minimaalselt vajalik laotuspind.25 Sõnniku toitainete sisalduse määramisel võetakse aluseks maaeluministri määrus nr 7326. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna. Mõju välisõhu kvaliteedile, sh lõhn. Välisõhu lenduvate saasteainete heitkogused ning saasteainete saastetaset modelleeritakse, võttes arvesse käitise tehnilisi omadusi, mahtusid, kavandatavat tehnoloogiat, prognoositakse heitmeid, arvestatakse kohalikke meteoroloogilisi tingimusi (nt tuule suund, temperatuur). Saasteainete emissioonid arvutatakse vastavalt keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määrusele nr 6627. Sarnaste parameetritega heiteallikad grupeeritakse koondheiteallikateks. Põletusseadmetest lähtuvate saasteainete emissioone arvutatakse vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 5928 ja 8629. Lõhna hindamine viiakse läbi vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrusele nr 8130. Õhusaaste leviku modelleerimiseks ja visualiseerimiseks kasutatakse saasteainete hajumisarvutuste arvutimudelit ADMS 5, mis vastab välisõhus saasteainete hajumisarvutuste arvutimudelitele Eestis kehtestatud nõuetele31. Saasteainete modelleerimine teostatakse koosmõjus teiste asjakohaste heiteallikatega. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 92 lõige 3 kohaselt 25 Veeseadus. Riigikogu seadus. Vastu võetud 30.01.2019 26 Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika. Maaeluministri määrus nr 73, vastu võetud 30.09.2019. 27 Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid. Keskkonnaministri 12. detsembri 2016. a. määrus nr 66 28 Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid. Keskkonnaministri määrus nr 59, vastu võetud 24.11.2016. 29 Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid1. Keskkonnaministri määrus nr 86, vastu võetud 27.12.2016. 30 Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016 a määrus nr 81 31 Õhukvaliteedi hindamise kord1. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016 a määrus nr 84 20/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine võetakse iga saasteaine hajumise arvutuslikul hindamisel arvesse kõik käitise tootmisterritooriumil paiknevad heiteallikad ja kõik keskkonnaluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavad heiteallikad, mis jäävad saasteainete hajumise arvutuslikuks hindamiseks kasutatava arvutusprogrammi hindamise piirkonda.32 Mõju müra tasemele. Hinnatakse müra allikaid ning nende levikut ja mõju. Muuhulgas käsitletakse käitist teenindavat transpordikoormust ja selle muutust. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna. Jäätmetekke mõju. Eksperthinnanguna hinnatakse tekkivate jäätmete (olmejäätmed, ohtlikud jäätmed) käitlusega kaasneda võivaid mõjusid. Mõju kliimale. Käitise mõju kliimale on seotud eelkõige lindude elutegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heitega (eelkõige dilämmastikoksiid ja süsinikdioksiid) välisõhku. Lähtudes kliimamuutuste mastaapsusest ning üksiku farmi suhteliselt väiksest panusest kliimamuutustele, võib eeldada, et kavandatud mahus tegevuste läbiviimine ei too kaasa olulist mõju kliimale ning selle hindamine ei ole vajalik, mistõttu mõju kliimale ei hinnata. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuuripärandile. Mõju kultuurimälestistele, kaitstavatele loodusobjektidele ja pärandkultuuriobjektidele hinnatakse eksperthinnanguna. Mõju valguse, soojuse, kiirguse ja vibratsioon tasemele. Kavandatava tegevuse käigus ei eraldu olulisel määral valgust, soojust, kiirgust ega teki vibratsiooni. Järelikult puuduvad ka eelpool mainitud tagajärjed ning neist tulenev mõju. Selle põhjal ei pea keskkonnamõju hindamise ekspert vajalikuks hinnata mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele. Mõju hädaolukordadest. Viidatakse võimalikele riskidele ja avariiolukordadele ning tuuakse välja riskide maandamise meetmed. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna. Kaudne mõju. Kaudse mõju all käsitletakse mõju, mis avaldub käitise tegevuse tulemusena mõnes teises asukohas. Samuti mõju, mis on kandunud ühest keskkonnaelemendist teise ning avaldub läbi selle. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna. Mõju vastuvõtvale keskkonnale. Mõju inimese tervisele, mõju elusloodusele ja mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale. Siinkohal hinnatakse mõjusid nn retseptorile. Mõju hindamisel inimese tervisele lähtutakse eeldusest, et juhul, kui kavandatavatest tegevustest tekkiv häiring (seotuna saasteainete heitega õhku, müra tekkega vm) jääb alla neid reguleerivates Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides toodud piirväärtusi, siis otsest ohtu inimese tervisele ei ole. Häiring kohalike elanike heaolule on aga võimalik ka allapoole piirväärtusi jäävate tasemete korral. Inimese heaolu mõjutab eeldatavalt eelkõige tootmistegevusest (seejuures eeskätt sõnnikukäitlusest) tulenev õhusaaste (lõhnahäiring). Häiring avaldub eeldatavalt eelkõige lähimate elamute juures, sõnnikulaotusperioodidel on häiring võimalik ka laotuspindade lähistel. Võimalik mõju ulatus selgitatakse ja täpsustatakse mõju hindamise käigus. Võrdlus PVT-järeldustega. Esitatakse ettevõttes kasutatava tehnika võrdlus parima võimaliku tehnika alastes järeldustes tooduga. Linnukasvatus planeeritavas Kiltsi broilerifarmis ületab kavandatavate mahtude juures tööstusheite seaduses toodud künniskoguse, millest tulenevalt vajab ettevõte oma tegevuseks keskkonnakompleksluba ning ettevõtte tegevus peab vastama parima võimaliku tehnika referentsdokumendis33 toodud nõudmistele. Peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja leevendavate meetmete kirjeldus ning meetmete kasutamise eeldatav efektiivsus. Tuuakse välja olulise keskkonnamõjuga valdkonnad ning kirjeldatakse planeeritavaid leevendavaid meetmeid. Võimalusel esitatakse tehnoloogilisi lahendusi saastuse vähendamiseks ja/või heitmete kontrolliks. 32 Atmosfääriõhu kaitse seadus1. Riigikogu poolt 15.juuni 2016 a vastu võetud seadus 33 KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/302, 15. veebruar 2017, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse jaoks Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21/39 AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine Loodusvara kasutamise otstarbekuse hinnang ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavuse hinnang säästva arengu põhimõtetele. Hinnatakse erinevate loodusressursside tarbimist säästva arengu seisukohast. Kavandatava tegevuse võrdlus reaalsete alternatiivsete võimalustega ning nende paremusjärjestus. Sobivat meetodit kasutades hinnatakse alternatiive ning võrreldakse neid omavahel. Hindamist täiendatakse seletustega ning võrdlusprotsessi sisu analüüsiga. Ettepanekud seire korraldamiseks. Antakse soovitusi keskkonnamõju hindamise käigus välja selgitatud eeldatavalt oluliste keskkonnamõjude seireks kavandatava tegevuse elluviimise etapis. Ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise tulemuste kohta. Antakse ülevaade keskkonnamõju hindamise protsessist ning avalikkuse kaasamisest väljapanekute ning avaliku arutelu käigus. Kokkuvõte ja järeldused. Juhitakse tähelepanu mõju hindamise käigus leitud olulistele keskkonnamõjudele ning rõhutatakse negatiivsete mõjude leevendamise ning positiivsete mõjude suurendamise võimalusi. Kasutatud kirjandus. Tuuakse ära loend mõju hindamise käigus kasutatud andmebaasidest, alusdokumentidest, metoodikatest jne. Lisad. Lisatakse nõuetekohased lisad ning teised aruande juurde kuuluvad dokumendid. 22/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine 7 KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS 7.1 Avalik protsess KMH protsessi saavad sekkuda ja aruannet täiendada oma põhjendatud soovituste, ettepanekute ja kommentaaridega kõik huvipooled, kes tunnevad, et nende huvisid võib käitise rajamine ja selle tegevus mõjutada, vähemalt keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisel, hindamise protsessis ja aruande avalikustamise käigus. Ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega võib pöörduda nii otsustaja, keskkonnamõju hindaja kui ka arendaja poole. 7.2 Teabe lähteallikad ja kasutatavad materjalid Keskkonnamõju hindamisel hinnatakse olulisi valdkondi, mida linnufarmi tegevus võib mõjutada. Olemasoleva keskkonnaseisundi kohta hangitakse teavet vähemalt järgmistest allikatest:  Väike-Maarja Vallavalitsus ja tema käsutuses olev ning eksperdile kättesaadavaks tehtud teave;  Keskkonnaministeeriumi avalikud tasuta ja vajadusel tasulised andmebaasid (nt EELIS);  Maa-ameti aluskaart;  KAUR andmed kliimatingimuste kohta;  ekspertide kohapealsed vaatlused välitöödel;  tehniliste ekspertide esitatud teave ehitiste ja rajatiste ning tootmistehnoloogia kohta. Keskkonnamõju hindamise protsessis ei plaanita läbi viia täiendavaid mõõtmisi. 7.3 Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamises lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad kavandatava tegevuse elluviimisel. Selleks kirjeldatakse loodus-, tehis- ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale avaldatava otsese ja kaudse, negatiivse ja positiivse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud negatiivse mõju vältimiseks või leevendavate meetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel. Mõjude hindamisel on oluline teada tegevusega kaasnevaid aspekte (tagajärgi), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides (näiteks tegevusega välisõhku eralduvad saasteained on tagajärg ning nendest tulenev mõju on välisõhu kvaliteedi muutus). Lõpuks vaadatakse keskkonnaelementides (välisõhk, pinnavesi, põhjavesi jne) toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis. Seejuures lähtutakse keskkonnamõju hindamisel, et sellised vastuvõtjad on:  sotsiaalne keskkond, s.h. inimese tervis;  elusloodus;  majanduskeskkond. Põhimõtteline hindamismetoodika on toodud alljärgneval joonisel (Joonis 5). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23/39 AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine Joonis 5. Keskkonnamõju hindamise metoodika Täpsem mõju ulatus selgitatakse välja, iga mõjuvaldkonna puhul eraldi, KMH aruande käigus, ning selleks kasutatakse õhusaaste modelleerimist, sõnnikumahu arvutusi, hinnatakse ettevõtte (kellele sõnnik üle antakse) olevate põllumaade pindala piisavust kompleksis aastas tekkiva sõnniku kasutamiseks orgaanilise väetisena. Töö teostamisel võetakse arvesse avalikkuse ettepanekud ning tuuakse välja nendega arvestamise või mittearvestamise põhjendused. 7.4 Alternatiivide võrdlemine Alternatiive võrreldakse välja selgitatud mõjude kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid hinnanguid kõrvutades ning analüüsides. Võrdluse tulemusena esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste paremusjärjestus. 24/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine 8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA Alljärgnev tabel (Tabel 1) annab ülevaate KMH protsessist ning programmi koostamise hetke orienteeruvast ajakavast. Tabel 1. AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmis KMH läbiviimise ja tulemuste avalikustamise orienteeruv ajakava KMH etapp Menetluse aeg KeHJS järgi päevades Eeldatav aeg KHM algatamine - 01.09.2021 KMH programmi koostamine - Sept-nov 2021 Programmi esitamine otsustajale, otsustaja kontrollib programmi Kuni 14 November 2021 sisu vastavust nõuetele Otsustaja küsib asutustelt seisukohti programmi sisu kohta 30 Detsember 2021 Otsustaja menetleb saabunud seisukohti ja esitab enda seisukoha Kuni 14 Detsember 2021 Märkuste menetlemine ja programmi parandamine - Jaanuar 2022 Programmi esitamine otsustajale, otsustaja kontrollib programmi Kuni 14 Jaanuar 2022 sisu ning esitab avalikustamisele Programmi avalik väljapanek Vähemalt 14 Jaanuar 2022 KMH programmi avalik arutelu - Veebruar 2022 Programmi täiendamine vastavalt märkustele ja ettepanekutele, - Veebruar 2022 vastamine kirjadele KMH programmi esitamine otsustajale, otsustaja tunnistab Kuni 30 Märts 2022 programmi nõuetele vastavaks KMH aruande koostamine - Jaanuar-mai 2022 Aruande esitamine otsustajale, otsustaja kontrollib aruande sisu Kuni 21 Mai 2022 vastavust nõuetele Otsustaja küsib asutustelt seisukohti aruande sisu kohta 30 Juuni 2022 Otsustaja menetleb saabunud seisukohti ja esitab enda seisukoha Kuni 21 Juuli 2022 Märkuste menetlemine ja aruande parandamine - Juuli 2022 KMH aruande esitamine otsustajale, otsustaja kontrollib aruande Kuni 14 August 2022 sisu ning esitab avalikustamisele Aruande avalik väljapanek Vähemalt 21 August 2022 Aruande avaliku arutelu - September 2022 Aruande täiendamine vastavalt märkustele ja ettepanekutele, - September 2022 vastamine kirjadele Otsustaja esitab aruande asutustele kooskõlastamiseks Kuni 30 Oktoober 2022 Otsustaja kontrollib aruande vastavust kooskõlastustest lähtuvalt Kuni 30 November 2022 Otsustaja tunnistab aruande nõuetele vastavaks ja teavitab Kuni 14 Detsember 2022 otsusest Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25/39 AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine 9 KMH OSAPOOLED Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohased osapooled on arendaja, ekspert ja otsustaja (Tabel 2). Tabel 2. KMH osapooled Arendajad Ekspert Otsustaja Keskkonnaameti keskkonnakasutuse valdkonna AS HKScan Estonia ELLE OÜ ringmajanduse osakonna keskkonnakorralduse büroo Esindaja: Esindaja: - Toomas Pallo Maria Karus - (KMH litsents nr 0090) Rakvere lihakombinaat, Roodevälja küla, Rakvere vald, Tõnismägi 3a-15 10119 Tallinn Roheline 64 80010 Pärnu, Eesti Lääne-Viru maakond +372 5083706 Tel: 6117692 Tel: +372 680 7438 - Faks: 6117699 Faks: +372 680 7427 [email protected] [email protected] [email protected] Käesoleva keskkonnamõju hindamise puhul on juhteksperdiks Toomas Pallo (litsents: KMH 0090). Juhteksperdi juhtimisel koostab töörühm, mis koosneb peamiselt arendajapoolsetest tehnilistest ekspertidest ja ELLE OÜ erinevate valdkondade keskkonnaekspertidest (Tabel 3), keskkonnamõju hindamise aruande. Vajadusel kaasatakse KMH protsessi täiendavaid eksperte ka väljastpoolt ELLE OÜ-d. Tabel 3. ELLE OÜ ekspertrühm ja täiendavad eksperdid Ekspert Positsioon Haridustase Ülesanded Mõjuvaldkonnad: pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase, õhusaaste, Toomas juhtekspert, KMH jäätmeteke, soojus, müra ja vibratsioon, kiirgus, lõhn, maismaa MSc geograafias Pallo litsents nr 0090 taimestik, maismaa loomastik, kaitstavad loodusobjektid. Alternatiivide võrdlus. Mõjuvaldkonnad: maavara, pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase, Kaido PhD geograafias, MSc õhusaaste, jäätmeteke, soojus, müra ja vibratsioon, kiirgus, lõhn, ekspert Soosaar keskkonnatehnoloogias maismaa taimestik, maismaa loomastik, mets, kaitstavad loodusobjektid. Alternatiivide võrdlus. Mõjuvaldkonnad: inimese tervis, pinnas ja maastik, veesaaste ja Kerli veetase, õhusaaste, jäätmeteke, soojus, müra ja vibratsioon, kiirgus, ekspert MSc keskkonnakaitses Leetsaar lõhn, maismaa taimestik, maismaa loomastik, kaitstavad loodusobjektid, kultuuripärand, geoloogia, maavara, vee-elustik. Alternatiivide võrdlus. Mõjuvaldkonnad: pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase, õhusaaste, Birgit Kena ekspert MSc keskkonnatehnoloogias jäätmeteke, maismaa taimestik, maismaa loomastik, kaitstavad loodusobjektid, kultuuripärand. Alternatiivide võrdlus. Liisi Nõgu ekspert MSc loodusgeograafias GIS, kaartide koostamine Lisaks eeltoodule tuleb arvestada ka teiste huvirühmadega, kellele farmi tegevus võib huvi pakkuda (Tabel 4). 26/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine Tabel 4. Muud huvirühmad Isik või asutus Mõju või huvi Asjaomased asutused Väike-Maarja Vallavalitsus Vallas toimuva arendustegevuse osas Põllumajandus- ja Toiduamet Mõju maaparandussüsteemidele Rahandusministeerium Vastavus planeerimisseadusele Terviseamet Mõju inimeste tervisele Muud asutused Teehoiu korraldamine ja tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks Transpordiamet riigimaanteedel Maa-Amet Maakatastri pidamine Kaasatavad isikud Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid Avaliku huvi esindaja keskkonnavaldkonnas Piirnevate kinnistute omanikud Huvi mõju osas, mis lähtub käitise kinnistutelt Liivaküla küla elanikud Mõju elukeskkonnale Väike-Maarja valla elanikud Mõju elukeskkonnale Laiem avalikkus Erinev võimalik huvi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 27/39 AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine 10 TEGEVUSLOA TAOTLUSE KOOPIA Tegevusloa taotluse koopia on leitav infosüsteemist KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) keskkonnalubade dokumentide registri alt dokumendi numbri DM-115915-6 alt. 28/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine LISAD Keskkonnamõju hindamise algatamise otsus (Lisa 1). Asjaomaste asutuste kirjade koopiad (Lisa 2). KMH programmi kohta esitatud kirjalikud ettepanekud ja vastuväited ja nende vastused (Lisa 3). KMH programmi avaliku arutelu protokoll, osalejate registreerimisleht ning KMH programmi tutvustavad slaidid (Lisa 4). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 29/39 AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine Lisa 1. Keskkonnamõju hindamise algatamise otsus 30/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 31/39 AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine 32/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 33/39 AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine 34/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 35/39 AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine 36/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine Lisa 2. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad Asjaomaste asutuste kirjade koopiad lisatakse programmile pärast seisukohtade küsimist. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 37/39 AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine Lisa 3. KMH programmi kohta esitatud kirjalikud ettepanekud ja vastuväited ja nende vastused KMH programmi kohta esitatud kirjalikud ettepanekud ja vastuväited ja nende vastused lisatakse programmile pärast KMH programmi avalikustamist. 38/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine Lisa 4. KMH programmi avaliku arutelu protokoll, osalejate registreerimisleht ning KMH programmi tutvustavad slaidid KMH programmi avaliku arutelu protokoll, osalejate registreerimisleht ning KMH programmi tutvustavad slaidid lisatakse KMH programmile pärast programmi avalikustamist ja avalikku arutelu. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 39/39
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel