Väike-Maarja Vallavalitsus
[email protected]
03.12.2021 nr 6-3/21/24715-2
Seisukoha küsimine AS HKScan Estonia Kiltsi
broilerifarmi keskkonnamõju hindamise
programmi kohta
AS HKScan Estonia esitas 24.11.2021 kirjaga nr 6-3/21/24715 Keskkonnaametile keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeJHS) § 15¹ kohase menetluse
läbiviimiseks AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi ehitamise ja tegutsemise keskkonnamõju
hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu (koostaja: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment
OÜ, töö nr KL-21-003E).
KeHJS § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast
avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda
kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib
olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu).
KeHJS 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest
alates seisukohad AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi KMH programmi asjakohasuse ja
piisavuse kohta. Samuti palume hinnata Teie pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma
koosseisulist piisavust. Juhul kui Teie hinnangul käesoleva KMH menetlusega kokkupuude puudub,
siis andke teada, et Teid asjaomase asutusena edaspidi selles KMH protsessis ei kaasataks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Lisa: KMH programm (211122 AS HKScan Estonia programm_ELLE.asice)
Sama: Põllumajandus- ja Toiduamet (
[email protected]); Terviseamet (
[email protected]);
Rahandusministeerium (
[email protected]); Maa-amet (
[email protected]);
Päästeamet (
[email protected])
Karl Markus Wahlberg 5885 7049
[email protected]
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi
keskkonnamõjude hindamine
Programm
Tartu 2021
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
Nimetus AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
Versioon Ülevaatamiseks
Töö nr KL-21-003E
KMH tellijad AS HKScan Estonia
Registrikood: 10156832
Aadress: Rakvere lihakombinaat, Roodevälja küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond
Telefon: +372 5083706
E-post:
[email protected]
KHM koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)
Registrikood: 10705517
Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn
Telefon/faks: +372 61 17 690 / +372 61 17 699
E-post:
[email protected]
Vastutav ekspert Toomas Pallo, MSc, litsents KMH0090
Eksperdid Kaido Soosaar, PhD
Kerli Leetsaar, MSc
Birgit Kena, MSc
Liisi Nõgu, MSc
.
Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle
lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle
kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruande
omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian
& Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info
kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale.
Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale.
2/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
SISUKORD
1 Sissejuhatus --------------------------------------------------------------------------------------- 4
2 Kavandatava tegevuse eesmärk --------------------------------------------------------------- 6
3 Käitise täpsem asukoht ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus --------------- 7
4 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus - 10
4.1 Reaalsed alternatiivsed võimalused ....................................................... 10
4.2 Kavandatav tegevus .......................................................................... 11
5 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega --------------- 15
6 Keskkonnamõju hindamise ulatus ja sisu --------------------------------------------------- 19
7 Keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus ---------------- 23
7.1 Avalik protsess ................................................................................ 23
7.2 Teabe lähteallikad ja kasutatavad materjalid ........................................... 23
7.3 Keskkonnamõju hindamine .................................................................. 23
7.4 Alternatiivide võrdlemine ................................................................... 24
8 Keskkonnamõju hindamise protsessi ja selle tulemuste avalikustamise ajakava --- 25
9 KMH osapooled ----------------------------------------------------------------------------------- 26
10 Tegevusloa taotluse koopia ----------------------------------------------------------------- 28
Lisad ---------------------------------------------------------------------------------------------------- 29
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/39
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
1 SISSEJUHATUS
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) algatati
Keskkonnaameti poolt 01.09.2021 kirjaga nr DM-115915-7 (Lisa 1). Algatamise aluseks oli
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 27,
§ 9 lg 1, § 11 lg 2 ja 3, tööstusheite seaduse § 27 ning Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020
käskkiri nr 1-1/20/230 “Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine” lisa 16
punktidega 1.4, 2.2.3 ja 3.5 ning ettevõtte AS HKScan Estonia keskkonnakompleksloa taotlus.
Kompleksloa taotlus on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 11.08.2021 nr
DM-115915-6.
Lääne-Viru maakonda planeeritava AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi põhitegevusalaks hakkab
olema kodulindude intensiivkasvatus.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) objektiks on Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Liivaküla
külas Kiltsi farm (katastritunnus 92701:004:0145) katastrile Kiltsi broilerifarmi ehitamine ja selle
tegevus. Ettevõttel on plaanis saada enda katastri hulka ka katastri Vaheliku (katastrinumber:
92701:004:0177) nurgaosa ning Kaalumaja (katastrinumber: 92701:004:0021) kataster, mille jaoks
on esialgne kokkulepe olemas ning mille põhjal toimub kinnistute vahetus.
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Kiltsi broilerifarmi rajamine, kus ülesseatud
tootmisvõimsuseks on planeeritud 480 000 broilerikohta.
Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on:
hinnata farmi rajamiseks vajalikke tegevusi, kaasnevaid tagajärgi ja nende eeldatavat
keskkonnamõju;
hinnata rajatava farmi tegevusega kaasnevaid tagajärgi ja selle eeldatavat keskkonnamõju;
hinnata farmi sulgemisega kaasnevaid tagajärgi ja eeldatavat keskkonnamõju;
välja tuua olulised keskkonnamõjud;
prognoosida võimalikke muutusi keskkonnas, sealjuures nii positiivseid kui ka negatiivseid;
välja valida parimad alternatiivsed lahendused;
negatiivsete mõjude olemasolul välja pakkuda nende mõjude vältimise ning leevendamise
võimalusi ja positiivsete mõjude suurendamise võimalusi;
esitada soovitusi keskkonna- ja seirenõuete seadmiseks, et kontrollida ja minimeerida
käitise tegevusest tulenevat potentsiaalset negatiivset keskkonnamõju.
Keskkonnamõju hindamise programmi eesmärgiks on kindlaks määrata keskkonnamõju hindamise
ulatus, täpsustada valdkonnad, kus mõjude ilmnemine on võimalik ning need valdkonnad, kus
hindamine ei ole asjakohane.
Keskkonnamõju hindamisel tuginetakse KeHJS-ele ning selle rakendusaktides KMH protseduurile ja
sisule esitatud nõuetele.
Keskkonnamõju hindamise raames hinnatakse kahte reaalset alternatiivset olukorda:
olukorda, kus ei toimu uut Kiltsi broilerifarmi rajamist Kiltsi farm maaüksusele ning
Kiltsi farm maaüksusel paikneksid amortiseerunud vanad farmihooned edasi
(nullalternatiiv);
4/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
olukorda, kus rajatakse Kiltsi farm maaüksusele Kiltsi broilerifarm, kus hakkaks
kohti olema kuni 480 000 broilerile (alternatiiv 1).
Asukoha alternatiive ei hinnata, sest farmi soovitakse rajada vana farmi maadele ning tegevust
ellu viia selles asukohas. Kiltsi broilerifarmi planeeritud asukoht on valitud lähtuvalt sellest, et
tegemist on kinnistuga, kus on varem farmikompleks asunud ning muutused maastikus oleks antud
asukohas selletõttu minimaalsemad. Maaüksusel asuvad programmi koostamise ajal
amortiseerunud farmihooned.
Keskkonnamõju hindamise näol on tegemist ühe abivahendiga keskkonnalubade väljaandmise üle
otsustamise protsessis. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses
sätestatud protseduuri kohaselt on läbiviidava hindamise eesmärk anda otsustajale informatsiooni
kavandatava tegevuse võimalikust keskkonnamõjust. Lõplik otsus tehakse erineva teabe alusel,
millest keskkonnamõju hindamise aruanne ja selles toodud järeldused on vaid üks ja ilmtingimata
mitte määrav osa informatsioonist.
Keskkonnamõju hindamise viib läbi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE) Toomas
Pallo kuuluva KMH isikulitsentsi (KMH 0090) alusel. Keskkonnamõju hindamise osapoolte andmed
on esitatud käesoleva programmi viimases peatükis.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/39
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK
Arendaja, AS HKScan Estonia, poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on kodulindude
intensiivkasvatuse läbi linnuliha tootmine. Planeeritava broilerifarmi tootmisvõimsuseks
planeeritakse 480 000 broilerikohta. Aastaseks tootmismahuks planeeritakse 4 miljonit broilerit.
Planeeritava tegevuse asukohas paiknevad KMH programmi koostamise ajal amortiseerunud
laudahooned, mis lammutatakse ning mille asemele rajatakse täiesti uus farmikompleks.
Farmikompleksi rajamisel lähtutakse loomade heaolust ning arvestatakse ümbritseva
keskkonnaga.
6/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
3 KÄITISE TÄPSEM ASUKOHT JA EELDATAVALT
MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
Kiltsi broilerifarmi hooned ja rajatised planeeritakse rajada Kiltsi farmi kinnistule
(katastrinumber: 92701:004:0145), mis asub Liivaküla külas Väike-Maarja vallas Lääne-Virumaal
(Joonis 1).
Joonis 1. Planeeritava Kiltsi broilerifarmi asukoht
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/39
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
Kiltsi farm kinnistu suuruseks on 62 347 m², millest 2729 m² on haritav maa, 13 211 m2 on looduslik
rohumaa 44 830 m² on õuemaa ja 1577 m² on muu maa. Kinnistu sihtotstarbeks on tootmismaa
(100%).
Ettevõttel on plaanis enda tootmisterritooriumi hulka kaasata katastri Vaheliku (katastrinumber:
92701:004:0177) nurgaosa ning Kaalumaja (katastrinumber: 92701:004:0021) kataster, mille jaoks
on esialgne kokkulepe olemas ning mille põhjal toimub kinnistuosade vahetus.
Kavandatud tegevuse alal asub KMH programmi koostamise ajal amortiseerunud farmihooned.
Kavandatavat Kiltsi broilerifarmi ümbritseb pea igast ilmakaarest tootmishoonetega maad või
põllud. Läänest piirneb farmikompleks asfaltkattega Kiltsi mõisateega (katastrinumber
92701:004:0188).
Kavandatava tegevuse asukohal on hea ühendus teedevõrgustikuga ning hea võimalus liitumiseks
elektrivõrguga.
Asukoha eeliseks on ka kaugus tiheasustusaladest, seega väiksem keskkonnamõjudest
potentsiaalselt mõjutatava elanikkonna arv. Käitisest lõunas asub Liivaküla küla. Kiltsi alevik jääb
käitisest umbes 700 m kaugusele loode suunda. Lähim elamu elamumaal on käitisest 200 m
kaugusel lõuna suunas – Kaja elamumaa, katastrinumber: 92701:004:0015.
Käitis territoorium piirneb lõunast Osaühing DINER Liivaküla veisefarmi kompleksiga. Teisi
töötavaid loomapidamiskomplekse ega muid käitisi, kellele oleks väljastatud keskkonnaluba,
kompleksluba või registreering või mille toimimise tõttu võiks tekkida käitistest eralduvate
saasteainete vahel koosmõju, ei ole.1,2
Kavandatava broilerifarmi alale ei jää kõrgendatud väärtusega või tundlikkusega elupaiku. Kinnistu
ei ole arvatud planeeringutega rohelise võrgustiku koosseisu. Liivaküla külas asub osaliselt (ala
laieneb ka teistesse küladesse), kavandatava tegevuse asukohast umbes 2,3 km kaugusel kagu
suunas, rahvusvahelise tähtsusega ala (Natura 2000 võrgustiku ala) - Äntu loodusala
(Rahvusvaheline kood EE0060212).3 Kiltsi broilerifarmi kavandatava tegevuspaiga otseses
lähipiirkonnas looduskaitsealused üksikobjektid ja kohaliku kaitse alla võetud objektid puuduvad.
Kompleksist jääb kaitstava loodusobjektina edelasse Kiltsi mõisa park (registrikood: KLO1200356).
Põhjasuunas asuvad 370 m kaugusel käitisest Äärepera pärnad (370 m).4
Planeeritava broilerifarmi territooriumile kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte ei jää.
Planeeritava käitise otsesesse mõjupiirkonda jäävad pärandkultuuriobjektidest umbes 175 m
kaugusel läänes asuv Kiltsi mõisa munakivitee (registrikood: 926:MKT:001) ja umbes 315 m
kaugusel lõunas asuv hukatud punakaartlaste mälestustahvel (registrikood: 926:MAL:001). 500 m
raadiusesse käitisest jääb pärandkultuuriobjektidest veel ka Järvepera pärnad (registrikood:
928:PUU:001).
Kultuurimälestistest jäävad mõjupiirkonda umbes 100 m kaugusel käitisest edelas asuv Lohukivi
(registrikood: 10937) ning edelas asuvad ka umbes 260 m kaugusel Kiltsi mõisa teenijatemaja
(registrikood: 16083), umbes 280 m kaugusel Kiltsi mõisa hobusetall (registrikood: 16085) ja umbes
200 m kaugusel käitisest saab alguse Kiltsi mõisa pargi ala (registrikood: 16080), kus asub veel
mitmeid muinsuskaitseobjekte: Kiltsi mõisa piimaköök (390 m) (registrikood: 16084), Kiltsi mõisa
1 EELIS, https://infoleht.keskkonnainfo.ee/
2 https://eteenus.keskkonnaamet.ee
3 Keskkonnaportaal, https://keskkonnaportaal.ee/register
4 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/maps
8/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
valitsejamaja (323 m) (registrikood: 16082), Kiltsi mõisa peahoone (376 m) (registrikood: 16079)
ja Kiltsi mõisa ait (372 m) (registrikood: 16081).5, 6
Kiltsi broilerifarmi planeeritav asukoht asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal
(registrikood: LTA1000001 ) ning nõrgalt kaitstud alal.7
Tootmisterritooriumil ja selle lähiümbruses looduslikud pinnaveekogud puuduvad. Käitisest ca 550
m kaugusel edelas asuvad Kiltsi mõisa pargi allikad (registrikoodid: LTA1001479; LTA10014798;
LTA1001477). Lisaks asub Liivaküla külas veel mitmeid teisi allikaid (registrikoodid: VEE4107417 ,
VEE4107415, VEE4802701, VEE4107406, VEE4107405, VEE4802700). Käitisest umbes 440 m
kaugusel edelas asub Kiltsi veskijärv (registrikood: VEE2043610). Põltsamaa jõgi (registrikood:
VEE1030000) jääb umbes 450 m kaugusele läände.8 Planeeritava broilerifarmi ümbrusesse,
Liivaküla külla, ei jää reoveekogumisalasid, veepuhasteid ega heitvee väljalaskmeid.9
5 Kultuurimälestiste riiklik register, https://register.muinas.ee/
6 Maa-ameti kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee
7 Eesti põhjaveekaitstuse kaart, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ise34R2r
8 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/maps
9 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/39
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
4 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE
ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS
4.1 Reaalsed alternatiivsed võimalused
Keskkonnamõju hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatud eesmärgi
saavutamise erinevaid võimalusi. Käesoleva arenduse peamine eesmärk on broilerite kasvatamine
liha tootmise eesmärgil. Kavandatava tegevuse alternatiivid peavad vastama eesmärgile.
Keskkonnamõju hindamisel käsitletavad reaalsed kavandatavad alternatiivid peavad vastama
järgnevatele kriteeriumitele:
olema vastavuses õigusaktidega;
ei kaasne vastuvõetamatut keskkonnamõju;
vastama eesmärgile;
olema majanduslikult teostatavad;
olema tehniliselt teostatavad;
vastama parima võimaliku tehnika alastes järeldustes toodule;
arendaja peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima.
Keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel on ekspert koos arendajaga leidnud kaks
alternatiivi, mille tagajärgi ja võimalikke mõjusid aruande koostamisel hinnatakse.
Kavandatav tegevus ehk Alternatiiv 1
Alternatiiv 1 KMH käsitluses on arendaja soov rajada amortiseerunud farmikompleksi asemele uus
farm - Kiltsi broilerifarm. Linnukohti broileritele hakkaks olema 480 000 (Joonis 2).
Nullalternatiiv
Lisaks hinnatakse olukorda, kus kavandatavat arendustegevust läbi ei viida ehk ei toimuks vana
farmikompleksi lammutamist ega uue rajamist.
Kuna tegemist on vana farmi asukohaga, siis teisi asukoha alternatiive ei hinnata. KMH käigus
hinnatakse tehnoloogilisi lahendusi, lähtudes arendaja kavadest, PVT-järeldustest ja
ehitusprojektist.
10/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
Joonis 2. Kiltsi broilerifarmi asendiplaan
4.2 Kavandatav tegevus
Hinnatavat kavandatavat tegevust võib jagada laias laastus kolme etappi:
farmi rajamiseks vajalikud ehitustegevused;
farmi tegevus;
tegevuse lõpetamine.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/39
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
Alljärgnevalt kirjeldatakse arendaja plaane kavandatava tegevuse elluviimiseks. Toodud tegevuse
kirjeldus võib detailide osas muutuda või modifitseeruda ehitusprojekti koostamisest ning KMH
tulemustest sõltuvalt.
Farmikompleksi rajamiseks viiakse läbi järgmised tegevused:
lammutatakse vanad farmihooned;
rajatakse kuus lindlat (igas kohti 80 000-le broilerile);
rajatakse abirajatised (söödapunkrid, olmehoone, reoveemahutid, LNG gaasimahutite ala,
puurkaev (juhul kui vett ei hakata võtma lepingu alusel puurkaevust numbriga 3032)).
Rajatavad hooned ja abirajatised on tänapäevased ja nõuetele vastavad.
Kavandatud tegevuse tehnoloogiline skeem (tegevuse sisendid ja väljundid) on esitatud järgneval
joonisel (Joonis 3).
Joonis 3. Broilerite pidamise tehnoloogiline skeem
Alljärgnevalt on kirjeldatud kavandatavat tegevust.
Broilerite pidamine
Kiltsi broilerifarm hakkab koosnema kuuest lindlast, kus on kohti igas lindlas 80 000 -le broilerile.
Broileritibud tuuakse haudejaamast spetsiaalse „tibuautoga“, kus tibud on plastkastides ja kastid
virnastatud konteineritele. Broileritibu kaalub 40 g ja keskmine kasvatusaeg on 37 päeva, kui
linnud on saavutanud keskmise kaalu 2,35 kg. Ühte kanalasse paigutatakse tibud ühel ajal ja kõik
ühe kanala broilerid on ühevanused.
Broilereid peetakse põrandal ja nad saavad kogu lindude ruumi ulatuses liikuda. Õhuvahetuseks
on lindlates kasutusel sundventilatsioon.
12/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
Peale kasvatusperioodi lõppu linnud korjatakse spetsiaalse korjemasinaga
transpordikonteineritesse, konteinerid laaditakse tõstukiga spetsiaalsele linnuveo autole. Broilerid
transporditakse tapmiseks ja edasiseks töötlemiseks AS HKscan Estonia Tabasalu tapamaja-
lihatööstusesse.
Lindude söötmine ja jootmine
Broilereid söödetakse jõusöödatehases toodetud jõusöödaga, millele lisatakse kanalas nisu.
Mõlemad tuuakse kohale puhurautodega ja ladustatakse iga kanala kõrval asuvates kahes
jõusööda- ja ühes nisupunkris. Kanalasse punkritest spiraaltransportööriga transporditav jõusööt
ja nisu kaalutakse portsjonkaaluga, mis võimaldab vajadusel komponentide vahekorda muuta.
Jõusööda ja nisu segamine toimub kaalusüsteemis. Kaal teostab 10 kiloseid kaalutisi, kaalule
sisestatakse nisu % ja kaal doseerib vastavalt jõusööta juurde, et kaalutise 10 kg täis saada. Nisu
% söödas sõltub lindude vanusest (5...30%, keskmine 17,3). 3...4 päeva enne tapmist lõpetatakse
nisu söötmine. Kaal registreerib igapäevaselt kulunud söödakogused.
Broilerite söötmine ja jootmine farmis toimub automaatselt täituvate söödaautomaatide ja
nippeljootjatega veeliinide kaudu. Broilerid söövad ja joovad isu järgi ja nii vesi kui sööt on neile
kättesaadav ööpäevaringselt. Talitaja jälgib igapäevaselt joogiliini ja söötjate kõrgust ja
reguleerib neid nii, et keskmist kasvu lind saaks juua üles väljasirutatud kaelaga ja
söödaautomaadi ülemise serva kõrgus oleks lindude selja kõrgusel. Pärast esimest elunädalat peab
reguleerima talitaja sööda taset söödaautomaatides, esialgu vähendatakse söödaautomaadi
täituvust ½-ni mahust, hiljem linnu kasvades võib vaid 1/3 söödaautomaadi mahust olla täidetud,
et linnud ei raiskaks sööta.
Joogivesi on kättesaadav ööpäevaringselt. Lindlates kasutatakse nippeljootjaid, mille tootlikkus
on 80-90 ml/min.
Küte, jahutus ja ventilatsioon
Lindlates hakkab olema sundventilatsioon, mille reguleerimine toimub vastavalt lautade
sisetemperatuurile.
Lindlatele planeeritakse ventilatsioonikorstnad, seinaventilaatorid ja soojusvahetite
ventilaatorid. Iga lindla katusel hakkab olema 14 korstnat, iga lindla otsaseinas hakkab olema kuus
seinaventilaatorit ning iga lindla puhul tuleb kasutusele soojusvaheti, mille kaudu toimub samuti
väljatõmme välisõhku.
Värske õhk siseneb kanalatesse välisseintes paiknevate klappide kaudu.
Igas lindlas hakkab olema neli 50 kW soojapuhurit ning üks 220 kW soojusvaheti katel (alternatiiviks
on 200 kW võimsusega veeradiaatorid koos 200 kW katlaga. Lisaks on uurimisel võimalus paigaldada
kuni 175 kW võimsusega põrandaküte (veega) ja sellisel juhul tuleks sellele samuti 200 kW katel.
Summaarne soojavajadus ja kulutatud kütte kogus ning töötunnid jäävad samaks).
Kütuseks hakatakse kasutatama vedelgaasi.
Olmeplokis hakkab kasutusel olema õhk-vesi küttesüsteem ning tehnoplokkides õhk-õhk
soojuspumbad.
Sõnnikukäitlus
Lindude pidamine toimub sügavallapanul: lindlate põrandaks on valatud betoonpõrandad, millele
on puistatud allapanuks turvas. Peale lindla tühjendamist lindudest puhastatakse lindla põrand
sõnnikust ja pestakse. Lindlates tekib tahesõnnik (kuivaineprotsent on 43-55). Pärast pesu
teostatakse lindla desinfitseerimine. Peale broilerite korjet kasvuperioodil tekkinud tahesõnnik
koristatakse ja laaditakse lepingulise partneri transpordile äraveoks kas ladustamisele hoidlas või
vegetatsiooniperioodil ka maaomaniku põllule.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13/39
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
Veevarustus ja reoveekäitlus
Tootmistsükli vältel moodustub farmi veetarbimine lindude joogiveest ja olmeveest. Veevõtt on
planeeritud Pandivere Vesi OÜ-le kuuluvast puurkaevust katastrinumbriga 3032.
Kogu tootmistsükli vältel tekib reovesi farmi töötajate olmekasutuse tulemusena. Tootmistsükli
lõppedes tekib täiendav kogus reovett kanalate pesemise tulemusena. Kasutusele võetakse reovee
kogumismahutid.
Hoonete katustelt ja katenditega maapinnalt juhitakse sademevesi kalletega muruga kaetud
pinnasesse.
Jäätmekäitlus
Peamised Kiltsi broilerifarmis tekkima hakkavad jäätmed on olmejäätmed, luminesentslambid,
ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud jäätmed jm. Erinevad jäätmeliigid kogutakse
eraldi konteineritesse. Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud
jäätmed antakse üle ainult jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale käitlejale
saatekirja vastu.
Loomsed kõrvalsaadused
Keskkonnaohutuse seisukohalt on eelkõige oluline üldine veterinaarohutuse tagamine ja loomsete
jäätmete käitlemise nõuete järgimine. Kasvatusperioodil tekkinud surnud linnud kogutakse
igapäevaselt kokku kogumiskonteinerisse. Konteinerid tühjendab lepinguline parter regulaarselt,
surnud linnud kahjustatakse AS-s Vireen.
Tööjõud
Käitisesse planeeritakse viis täistööajaga töökohta.
Transpordimaht
Käitise tegevuse tagamiseks transporditakse raskeveokitega sinna tibud, söödad ja mitmesuguseid
abimaterjale.
Käitisest veetakse raskeveokite või traktoritega ära linnud, linnusõnnik, loomsed jäätmed,
olmejäätmed ning vajadusel muud jäätmed.
Raskeveokite liikumine on kavandatud Kiltsi mõisateele (katastrinumber: 92701:004:0188), kuhu
saab mööda Järva-Jaani - Pikevere - Ebavere teed (katastrinumber: 92701:004:0800) ja Kiltsi
jaama teed (katastrinumber: 92701:002:0550).
14/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“10 peamine eesmärk on ruumilise arengu suunamine kõige
üldisemates küsimustes. Eesmärgiks on tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele
võimalikult hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne
ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine. Lisaks on üleriigilises planeeringus seatud
eesmärgiks rohelise võrgustiku sidususe ja väärtuslike maastike hoidmine ja seada nende säilimist
tagavad tingimused.
„Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030“ eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad
looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna seostest majandus-
ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti
Keskkonnastrateegia aastani 2030 on püstitanud mitmeid eesmärke nii loodusvarade säästlikuks
kasutamiseks kui ka jäätmetekke vähendamiseks.11
Planeeritava farmi tegevus vastab PVT-le.12 Farmis hakatakse jälgima saasteainete levikut,
hoidmaks looduskeskkonna head seisundit. AS HKScan Estonia kavandatav tegevus Kiltsi
broilerifarmis loob inimestele rohkem töökohti.
„Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020“13 visioon aastani 2030+ on piirkondade eripäradele
toetuv majanduskasv ja riigi konkurentsivõime ning inimeste heaks elukvaliteediks vajalike hüvede
tagatus toimepiirkondades. Kiltsi broilerifarmi kavandatav tegevus Liivaküla külas toetab Lääne-
Virumaal põllumajanduse valdkonnas majandussektori kasvu ning loob inimestele rohkem töökohti,
laiendades olemasolevat tootmisala, kus on juba olemas vastav tehniline taristu.
Väike-Maarja valla arengukava14 üheks eesmärgiks on ettevõtete jätkusuutlikkuse ning
töökohtade arvu kasvuks toetava keskkonna loomine, samuti valla elukeskkonna välisilme
korrastamine, sh lagunevate hoonete likvideerimine.
Broilerifarmi kavandatav tegevus toimuks asukohas, kus aruande koostamise ajal asuvad veel
vanad lagunenud farmihooned. Kiltsi broilerifarmi rajamisega toimuks vanade hoonete
likvideerimine ning uute rajamine. Lisaks loob farmi rajamine aluse uuteks töökohtadeks.
Väike-Maarja valla üldplaneeringu15 kõige olulisem eesmärk ja ruumilise arengu tingimus on
tagada valla keskkonnaväärtuste hoidmine ja tasakaalustatud edasiarendamine ning nende
kasutamine valla arengu soodustamiseks neid väärtusi kahjustamata.
10 Üleriigiline planeering Eesti 2030+, https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf
11 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf#
12 KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/302, 15. veebruar 2017, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused kodulindude ja sigade
intensiivkasvatuse jaoks
13 Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020, 2014,
https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/eesti_regionaalarengu_strateegia_2014-2020.pdf
14 Väike-Maarja valla arengukava 2021 - 2027, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4101/1202/0019/2020_m13_lisa1.pdf
15 Väike-Maarja valla üldplaneering, 2008 https://v-
maarja.kovtp.ee/documents/19398149/19801103/Seletuskiri.pdf/1de6f207-e5b4-4a2a-9a93-244ff112b2dc
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15/39
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
Valla keskkonnaväärtustest lähtuvalt on ruumilise arengu põhimõtted, mis kaudselt või otseselt
puudutavad ka broilerifarmi rajamist, järgmised:
olemasolevate tootmisalade arendamine ja laiendamine;
ettevõtluse arengu soodustamine;
maaelu väärtustamine.
Ruumilise arengu põhimõtetes nähakse valda elujõulise, loodushoidliku, mitmekesise
ettevõtlusega ning kaasaegse infrastruktuuriga elukeskkonnana. Sellest lähtuvalt on üldplaneering
keskendunud hajaasustuse piirkonnas looduskauni elukeskkonna ja traditsioonilise elulaadi
säilitamisele ning külades ja alevikes ka tootmise ja elamuehituse edasiarendamisele. Töökohtade
teke ja sotsiaalse ning tehnilise infrastruktuuri olemasolu on eelduseks arenevale elamuehitusele.
Broilerifarmi rajamisega luuakse piirkonda juurde töökohtasid, mistõttu võib suureneda ka alaline
elanikkond. Selliselt panustatakse kaudselt ka valla elukeskkonna arendamisesse.
Üldplaneeringu üheks eesmärgiks on määrata alad, kus ei ole valla arengu seisukohast lähtuvalt
võimalik loomakasvatuse arendamine ja laiendamine, kuna nimetatud tegevus vastavatel maa-
aladel võib kahjustada vahetute lähialade toimimist kultuuriliste ja sotsiaalsete keskustena ning
lähialade kasutamist turismipiirkondadena. Loomakasvatuse arendamine on valla arengu
seisukohast taunitav ka kompaktse asustusega elamupiirkondade vahetus lähenduses, kuna selline
tegevus võib ebasoodsalt mõjutada elamupiirkonna elutingimusi loomakasvatusega kaasnevast
tegevusest tulenevate võimalike negatiivsete kõrvalnähete (suurenenud transporditihedus, müra,
lõhn, õhusaaste) tõttu. Kavandatav Kiltsi broilerifarmi asukoht on üldplaneeringu järgi määratud
kompaktse asustusega maa-alade hulka. Samas peab arvestama, et farmi rajamist planeeritakse
endise loomakasvatuskompleksi asemele. Tootmiskompleks asuks Liivaküla küla kirde servas ning
kuna piirkonnas on valitsevaks edelatuuled, siis valdavate tuulte korral on mõju külale
väiksem.(Joonis 4)
Väike-Maarja vallas on põllumaad kõrge boniteediga, mistõttu on ka praegu jätkuvalt suur huvi
haritava maa sihipärase kasutamise vastu. Paiknemine Pandivere ja Adavere-Põltsamaa
nitraaditundlikul maa-alal (alal, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud) seab küll keskkonnakaitselisi
piiranguid intensiivsele maaharimisele ja loomapidamisele, mis jällegi omakorda motiveerib
keskkonnasäästlikumale tootmisele. Seega planeeritav farm saab olema keskkonnasäästlik, peab
vastama parimale võimalikule tehnikale ning farmis tekkivat sõnnikut saab omakorda kasutada
ümbritsevate põldude viljakuse tõstmiseks.
Uusi tootmispiirkondi üldplaneeringuga kavandatud ei ole. Majanduslikult seisukohalt on
otstarbekas kasutusele võtta endised tootmisalad, mida kavandatava broilerifarmi rajamisel ka
arvestatakse. Praeguste tootmispiirkondade kasutuse jätkamine peab sõltuma sellest, kui
optimaalne on nende asukoht muid valla seisukohalt olulisi tegevusi ja avalikke huve arvesse
võttes. Kui olemasolevate tootmisalade algne asukoht on optimaalne ja kooskõlas piirkonna
arengupõhimõtetega, siis võib arvestada, et nende kasutamise jätkamine või nende kasutuselevõtt
mõjutab ka looduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist keskkonda kõige vähem.
16/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
Joonis 4. Maakasutus planeeritava Kiltsi broilerifarmi asukohas (väljavõte Väike-Maarja valla
üldplaneeringust)
Ida-Eesti veemajanduskava16 ja veemajanduskavade meetmeprogramm17.18. Kiltsi broilerifarmi
rajamisel arvestatakse Ida-Eesti veemajanduskavas ja meetmeprogrammis olevate suuniste ja
piirangutega ning põllumajanduse poolt veekeskkonnale avaldatava surve ja koormuse kasvu
ennetamisega. Suunised või piirangute nõuded kattuvad osaliselt PVT-järeldustes19 toodule. Seega,
kuna farmi tegevus peab vastama PVT-järeldustes esitatule , siis saavad täidetud nõuded ka
veevõttu ja reovett puudutavates küsimustes.
16 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuaril 2016.a.
https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021
17 Põhjaveekogumite ohustatust ja halba seisundit põhjustavate koormuste vähendamise meetmeprogramm ja selle
tegevused. 06.07.2015.
https://old.envir.ee/sites/default/files/150706pohjaveekogumite_ohustatust_ja_halba_seisundit_pohjustavate_koormuste
_vahendamise_meetmeprogramm.pdf
18 Keskkonnaministeerium. Veemajanduskavad 2015-2021. https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021
19 KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/302, 15. veebruar 2017, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused kodulindude ja sigade
intensiivkasvatuse jaoks
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17/39
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
Merestrateegia raamdirektiivi meetmekava20. Mere ökosüsteemi seisundit mõjutavad nii
maismaal kui Läänemeres toimuvad protsessid ja mõjurid, olulisim neist inimtegevus. Eesti asub
Läänemere valgalal ja jõgede kaudu satub merre põllumajanduse hajukoormusest pärinevaid
toitaineid, mis põhjustavad meres toitainete üleküllust ja eutrofeerumist, millest põhilise osa
moodustab väetiste kasutamine21. Merestrateegia raamdirektiivi põhieesmärk on säilitada või
saavutada mereala hea keskkonnaseisund. Keskkonnaseisundi säilitamiseks või saavutamiseks on
vaja rakendada keskkonnakaitsemeetmeid.22 Kiltsi broilerifarmis hakatakse rakendama
keskkonnaseisundi säilitamiseks keskkonnakaitsemeetmeid, näiteks lekkekindlad laudad. Sõnniku
laotamisega ettevõte ise ei tegele, seega väetistest lähtuvat heidet otseselt Kiltsi broilerifarmi
tegevuse käigus ei esine.
Euroopa Liidu strateegia „Talust taldrikule”23 eesmärgiks on põllumajanduses pestitsiidide
kasutamise vähendamine, toitainete kao vähendamine, väetiste kasutamise vähendamine,
antimikroobikumide müügi vähendamine põllumajandusloomade ja vesiviljeluse tarbeks ja
mahepõllumajanduse arendamine.24 Kiltsi broilerifarmis hakkab toimuma lindude söötmine
vastavalt söödaratsioonidele ning söötadena kasutatakse madala proteiinisisaldusega söötasid,
millele lisatakse ensüüme. Sellega aidatakse kaudselt vähendada loomakasvatuse keskkonna- ja
kliimamõju. Samuti hakkab toimuma farmis üldine veterinaarohutuse tagamine.
20 Eesti merestrateegia meetmekava, Heakskiidetud Vabariigi Valitsuse 23.03.2017. a istungi protokollilise otsusega
(päevakorrapunkt nr 1), 2016. https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia#iii-etapp-
mereala-m
21 Eesti mereala keskkonnaseisund 2018. Keskkonnaministeerium, 2019.
https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia#i-etapp-eesti-merea
22 Keskkonnaministeerium. Merestrateegia. https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia
23 Komisjoni teatis euroopa parlamendile, nõukogule, euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele,
Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks. Euroopa Komisjon,
2020. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1590404602495&uri=CELEX%3A52020DC0381
24 Talust toidulauale. Euroopa Komisjon. https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-
deal/actions-being-taken-eu/farm-fork_et
18/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
6 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ULATUS JA SISU
Alljärgnevalt antakse ülevaade keskkonnamõju hindamise sisust ehk valdkondadest, millele
pööratakse kogu keskkonnamõju hindamise protsessis olulist tähelepanu.
Keskkonnamõju hindamisel analüüsitakse rajatiste ehitamise, käitamisega ja sulgemisega
kaasneda võivat mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule. Hinnang toob välja käitise
kasutamisega seotud keskkonnariskid ja vajadusel nende leevendamise võimalused. Hinnatakse
kavandatava tegevuse mõju keskkonnale etteantud maa-alade piires ning nende lähiümbruse
ulatuses, kus käitise mõju on tuntav.
Käitise tegevuse eeldatav mõjupiirkond on kauguseni, kus saasteainete sisaldus
maapinnalähedases õhukihis küünib 10% tasemeni nende ainete ühe tunni keskmisest saastetaseme
piirväärtusest või mis võrdub selle tootmisterritooriumi kõrgeima õhusaasteallika 50-kordse
kõrgusega maapinnast. Mõjupiirkonna suuruseks on valitud 1 km raadiusega ring, mille
keskpunktiks on Kiltsi farm maaüksuse (katastrinumber: 92701:004:0145) keskpunkt.
Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju.
Järgnevalt esitatav keskkonnamõju hindamise sisu rakendub kõigile eelpool toodud
alternatiividele.
Peamised kavandatava arendustegevusega kaasnevad olulised mõjud on:
sõnniku tekkest ja käitlemisest tulenev keskkonnamõju, sh mõju välisõhu
kvaliteedile;
vee tarbimisest tulenev keskkonnamõju;
jäätmekäitlusest tulenev keskkonnamõju;
farmi teenindavast transpordist tulenev keskkonnamõju;
võimalike avariiolukordade keskkonnamõju.
Nende ja ka teiste vähem oluliste mõjude suurust, ulatust, olulisust ning negatiivsete mõjude
leevendamise võimalusi hinnatakse ja käsitletakse keskkonnamõju hindamise aruandes.
Aruanne koosneb järgmistest osadest ning näeb ette järgmiste teemade kajastamist:
Sissejuhatus. Kirjeldatakse keskkonnamõju hindamise eesmärki ja alust. Viidatakse KMH
algatamise otsusele. Määratletakse keskkonnamõju hindamise ulatus.
Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus. Kirjeldatakse eesmärki ning vajadust arendaja poolt
kavandatava tegevuse järele.
Keskkonnamõju hindamise meetodid. Kirjeldatakse ning selgitatakse keskkonnamõjude
prognoosimisel kasutatud lähenemist ning alternatiivide võrdlemise meetodit.
Alternatiivide valik ja eelhindamine. Selgitatakse alternatiivide valimise ja sõelumise protsessi
ning esitatakse mõttekäik reaalsete alternatiivideni jõudmiseks.
Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ning piirkonna keskkonnaseisundi hinnang.
Kirjeldatakse eeldatavalt mõjutatavat keskkonda ning hinnatakse selle seisundit. Antakse
ülevaade piirkonda jäävatest loodus- ja muinsuskaitse objektidest, looduskaitse- ja
muinsuskaitsealadest ning tehisobjektidest. Kirjeldatakse erinevate keskkonnaelementide
seisundit, põhja- ja pinnavee seisundit, välisõhu seisundit.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19/39
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
Olemasoleva olukorra kirjeldus. Kirjeldatakse kavandatava tegevuse ala enne kavandatava
tegevusega alustamist.
Olemasoleva tegevusega kaasnevad tagajärjed ja keskkonnamõju hinnang. Hinnatakse
olemasolevast olukorrast tuleneda võivaid tagajärgi ning keskkonnamõjusid.
Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus. Kirjeldatakse
kavandatavat tegevust koos mahtude ning võimalusel kavandatavat tegevust iseloomustavate
skeemide-joonistega. Selgitatakse kavandatavat sõnnikukäitlust (sh sõnnikuvedu) ja reovee ning
jäätmete kogumist.
Käitise ehituse, tegevuse ning sulgemisega kaasnevate tagajärgede ja eeldatava
keskkonnamõju hinnang. Eesmärk on välja selgitada mõju suurus erinevatele
keskkonnavaldkondadele ning keskkonnaelementidele ja eristada olulised mõjud ebaolulistest.
Mõju maastikule ja pinnasele ning taimedele ja loomadele. Hinnatakse nii pinnase seisundi ja
pinnavormide muutust kui ka visuaalseid muutusi maastikuvaadetes. Samuti mõju taimedele ja
loomadele. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna.
Mõju põhja- ja pinnaveele. Käitise mõju põhja- ja pinnaveele hinnatakse eksperthinnanguna,
lähtudes veetarbe eeldatavast suurusest, kasutatavast põhjaveekihist, piirkonna põhjaveevarust,
geoloogilistest tingimustest jms. Arvestatakse käitisesisese sõnnikukäitlusega kaasneda võivate
võimalike mõjudega veekeskkonnale. Võetakse arvesse asjaolu, et käitis asub nõrgalt kaitstud
põhjaveega alal. Sõnniku laotamisega kaasnevat mõju põllupõhiselt ei hinnata (kuna ettevõte ise
sõnnikulaotamisega ei tegele), kuid hinnatakse vajalike põllupindade olemasolu tekkiva sõnniku
laotamiseks. Vajalike laotuspindade vajalikkuse aluseks võetakse toitainete sisaldus sõnnikus,
mille põhjal määratakse minimaalselt vajalik laotuspind.25 Sõnniku toitainete sisalduse määramisel
võetakse aluseks maaeluministri määrus nr 7326. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna.
Mõju välisõhu kvaliteedile, sh lõhn. Välisõhu lenduvate saasteainete heitkogused ning
saasteainete saastetaset modelleeritakse, võttes arvesse käitise tehnilisi omadusi, mahtusid,
kavandatavat tehnoloogiat, prognoositakse heitmeid, arvestatakse kohalikke meteoroloogilisi
tingimusi (nt tuule suund, temperatuur). Saasteainete emissioonid arvutatakse vastavalt
keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määrusele nr 6627. Sarnaste parameetritega heiteallikad
grupeeritakse koondheiteallikateks. Põletusseadmetest lähtuvate saasteainete emissioone
arvutatakse vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 5928 ja 8629.
Lõhna hindamine viiakse läbi vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrusele nr 8130.
Õhusaaste leviku modelleerimiseks ja visualiseerimiseks kasutatakse saasteainete
hajumisarvutuste arvutimudelit ADMS 5, mis vastab välisõhus saasteainete hajumisarvutuste
arvutimudelitele Eestis kehtestatud nõuetele31. Saasteainete modelleerimine teostatakse
koosmõjus teiste asjakohaste heiteallikatega. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 92 lõige 3 kohaselt
25 Veeseadus. Riigikogu seadus. Vastu võetud 30.01.2019
26 Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja
sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika. Maaeluministri määrus nr 73, vastu võetud 30.09.2019.
27 Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid.
Keskkonnaministri 12. detsembri 2016. a. määrus nr 66
28 Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku
määramise meetodid. Keskkonnaministri määrus nr 59, vastu võetud 24.11.2016.
29 Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid1. Keskkonnaministri määrus nr 86, vastu võetud
27.12.2016.
30 Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed. Keskkonnaministri
27. detsembri 2016 a määrus nr 81
31 Õhukvaliteedi hindamise kord1. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016 a määrus nr 84
20/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
võetakse iga saasteaine hajumise arvutuslikul hindamisel arvesse kõik käitise tootmisterritooriumil
paiknevad heiteallikad ja kõik keskkonnaluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavad
heiteallikad, mis jäävad saasteainete hajumise arvutuslikuks hindamiseks kasutatava
arvutusprogrammi hindamise piirkonda.32
Mõju müra tasemele. Hinnatakse müra allikaid ning nende levikut ja mõju. Muuhulgas käsitletakse
käitist teenindavat transpordikoormust ja selle muutust. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna.
Jäätmetekke mõju. Eksperthinnanguna hinnatakse tekkivate jäätmete (olmejäätmed, ohtlikud
jäätmed) käitlusega kaasneda võivaid mõjusid.
Mõju kliimale. Käitise mõju kliimale on seotud eelkõige lindude elutegevusest tingitud
kasvuhoonegaaside heitega (eelkõige dilämmastikoksiid ja süsinikdioksiid) välisõhku. Lähtudes
kliimamuutuste mastaapsusest ning üksiku farmi suhteliselt väiksest panusest kliimamuutustele,
võib eeldada, et kavandatud mahus tegevuste läbiviimine ei too kaasa olulist mõju kliimale ning
selle hindamine ei ole vajalik, mistõttu mõju kliimale ei hinnata.
Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuuripärandile. Mõju kultuurimälestistele,
kaitstavatele loodusobjektidele ja pärandkultuuriobjektidele hinnatakse eksperthinnanguna.
Mõju valguse, soojuse, kiirguse ja vibratsioon tasemele. Kavandatava tegevuse käigus ei eraldu
olulisel määral valgust, soojust, kiirgust ega teki vibratsiooni. Järelikult puuduvad ka eelpool
mainitud tagajärjed ning neist tulenev mõju. Selle põhjal ei pea keskkonnamõju hindamise ekspert
vajalikuks hinnata mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele.
Mõju hädaolukordadest. Viidatakse võimalikele riskidele ja avariiolukordadele ning tuuakse välja
riskide maandamise meetmed. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna.
Kaudne mõju. Kaudse mõju all käsitletakse mõju, mis avaldub käitise tegevuse tulemusena mõnes
teises asukohas. Samuti mõju, mis on kandunud ühest keskkonnaelemendist teise ning avaldub läbi
selle. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna.
Mõju vastuvõtvale keskkonnale. Mõju inimese tervisele, mõju elusloodusele ja mõju sotsiaal- ja
majanduskeskkonnale. Siinkohal hinnatakse mõjusid nn retseptorile. Mõju hindamisel inimese
tervisele lähtutakse eeldusest, et juhul, kui kavandatavatest tegevustest tekkiv häiring (seotuna
saasteainete heitega õhku, müra tekkega vm) jääb alla neid reguleerivates Eesti Vabariigis
kehtivates õigusaktides toodud piirväärtusi, siis otsest ohtu inimese tervisele ei ole. Häiring
kohalike elanike heaolule on aga võimalik ka allapoole piirväärtusi jäävate tasemete korral.
Inimese heaolu mõjutab eeldatavalt eelkõige tootmistegevusest (seejuures eeskätt
sõnnikukäitlusest) tulenev õhusaaste (lõhnahäiring). Häiring avaldub eeldatavalt eelkõige lähimate
elamute juures, sõnnikulaotusperioodidel on häiring võimalik ka laotuspindade lähistel. Võimalik
mõju ulatus selgitatakse ja täpsustatakse mõju hindamise käigus.
Võrdlus PVT-järeldustega. Esitatakse ettevõttes kasutatava tehnika võrdlus parima võimaliku
tehnika alastes järeldustes tooduga. Linnukasvatus planeeritavas Kiltsi broilerifarmis ületab
kavandatavate mahtude juures tööstusheite seaduses toodud künniskoguse, millest tulenevalt
vajab ettevõte oma tegevuseks keskkonnakompleksluba ning ettevõtte tegevus peab vastama
parima võimaliku tehnika referentsdokumendis33 toodud nõudmistele.
Peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja leevendavate meetmete kirjeldus ning
meetmete kasutamise eeldatav efektiivsus. Tuuakse välja olulise keskkonnamõjuga valdkonnad
ning kirjeldatakse planeeritavaid leevendavaid meetmeid. Võimalusel esitatakse tehnoloogilisi
lahendusi saastuse vähendamiseks ja/või heitmete kontrolliks.
32 Atmosfääriõhu kaitse seadus1. Riigikogu poolt 15.juuni 2016 a vastu võetud seadus
33 KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/302, 15. veebruar 2017, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse jaoks
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21/39
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
Loodusvara kasutamise otstarbekuse hinnang ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete
alternatiivsete võimaluste vastavuse hinnang säästva arengu põhimõtetele. Hinnatakse
erinevate loodusressursside tarbimist säästva arengu seisukohast.
Kavandatava tegevuse võrdlus reaalsete alternatiivsete võimalustega ning nende
paremusjärjestus. Sobivat meetodit kasutades hinnatakse alternatiive ning võrreldakse neid
omavahel. Hindamist täiendatakse seletustega ning võrdlusprotsessi sisu analüüsiga.
Ettepanekud seire korraldamiseks. Antakse soovitusi keskkonnamõju hindamise käigus välja
selgitatud eeldatavalt oluliste keskkonnamõjude seireks kavandatava tegevuse elluviimise etapis.
Ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise tulemuste kohta. Antakse
ülevaade keskkonnamõju hindamise protsessist ning avalikkuse kaasamisest väljapanekute ning
avaliku arutelu käigus.
Kokkuvõte ja järeldused. Juhitakse tähelepanu mõju hindamise käigus leitud olulistele
keskkonnamõjudele ning rõhutatakse negatiivsete mõjude leevendamise ning positiivsete mõjude
suurendamise võimalusi.
Kasutatud kirjandus. Tuuakse ära loend mõju hindamise käigus kasutatud andmebaasidest,
alusdokumentidest, metoodikatest jne.
Lisad. Lisatakse nõuetekohased lisad ning teised aruande juurde kuuluvad dokumendid.
22/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
7 KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA
HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS
7.1 Avalik protsess
KMH protsessi saavad sekkuda ja aruannet täiendada oma põhjendatud soovituste, ettepanekute
ja kommentaaridega kõik huvipooled, kes tunnevad, et nende huvisid võib käitise rajamine ja selle
tegevus mõjutada, vähemalt keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisel, hindamise
protsessis ja aruande avalikustamise käigus. Ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega võib
pöörduda nii otsustaja, keskkonnamõju hindaja kui ka arendaja poole.
7.2 Teabe lähteallikad ja kasutatavad materjalid
Keskkonnamõju hindamisel hinnatakse olulisi valdkondi, mida linnufarmi tegevus võib mõjutada.
Olemasoleva keskkonnaseisundi kohta hangitakse teavet vähemalt järgmistest allikatest:
Väike-Maarja Vallavalitsus ja tema käsutuses olev ning eksperdile kättesaadavaks
tehtud teave;
Keskkonnaministeeriumi avalikud tasuta ja vajadusel tasulised andmebaasid (nt
EELIS);
Maa-ameti aluskaart;
KAUR andmed kliimatingimuste kohta;
ekspertide kohapealsed vaatlused välitöödel;
tehniliste ekspertide esitatud teave ehitiste ja rajatiste ning tootmistehnoloogia
kohta.
Keskkonnamõju hindamise protsessis ei plaanita läbi viia täiendavaid mõõtmisi.
7.3 Keskkonnamõju hindamine
Keskkonnamõju hindamises lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis
kaasnevad kavandatava tegevuse elluviimisel. Selleks kirjeldatakse loodus-, tehis- ja
sotsiaalmajanduslikule keskkonnale avaldatava otsese ja kaudse, negatiivse ja positiivse mõju
iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Hindamise tulemusena tehakse
ettepanekud negatiivse mõju vältimiseks või leevendavate meetmete kasutamiseks kavandatava
tegevuse elluviimisel. Mõjude hindamisel on oluline teada tegevusega kaasnevaid aspekte
(tagajärgi), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides (näiteks tegevusega välisõhku
eralduvad saasteained on tagajärg ning nendest tulenev mõju on välisõhu kvaliteedi muutus).
Lõpuks vaadatakse keskkonnaelementides (välisõhk, pinnavesi, põhjavesi jne) toimuvaid muutusi
vastuvõtja kontekstis. Seejuures lähtutakse keskkonnamõju hindamisel, et sellised vastuvõtjad on:
sotsiaalne keskkond, s.h. inimese tervis;
elusloodus;
majanduskeskkond.
Põhimõtteline hindamismetoodika on toodud alljärgneval joonisel (Joonis 5).
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23/39
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
Joonis 5. Keskkonnamõju hindamise metoodika
Täpsem mõju ulatus selgitatakse välja, iga mõjuvaldkonna puhul eraldi, KMH aruande käigus, ning
selleks kasutatakse õhusaaste modelleerimist, sõnnikumahu arvutusi, hinnatakse ettevõtte
(kellele sõnnik üle antakse) olevate põllumaade pindala piisavust kompleksis aastas tekkiva
sõnniku kasutamiseks orgaanilise väetisena.
Töö teostamisel võetakse arvesse avalikkuse ettepanekud ning tuuakse välja nendega arvestamise
või mittearvestamise põhjendused.
7.4 Alternatiivide võrdlemine
Alternatiive võrreldakse välja selgitatud mõjude kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid hinnanguid
kõrvutades ning analüüsides. Võrdluse tulemusena esitatakse kavandatava tegevuse ja selle
reaalsete alternatiivsete võimaluste paremusjärjestus.
24/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI JA SELLE
TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA
Alljärgnev tabel (Tabel 1) annab ülevaate KMH protsessist ning programmi koostamise hetke
orienteeruvast ajakavast.
Tabel 1. AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmis KMH läbiviimise ja tulemuste avalikustamise
orienteeruv ajakava
KMH etapp Menetluse aeg KeHJS järgi päevades Eeldatav aeg
KHM algatamine - 01.09.2021
KMH programmi koostamine - Sept-nov 2021
Programmi esitamine otsustajale, otsustaja kontrollib programmi
Kuni 14 November 2021
sisu vastavust nõuetele
Otsustaja küsib asutustelt seisukohti programmi sisu kohta 30 Detsember 2021
Otsustaja menetleb saabunud seisukohti ja esitab enda seisukoha Kuni 14 Detsember 2021
Märkuste menetlemine ja programmi parandamine - Jaanuar 2022
Programmi esitamine otsustajale, otsustaja kontrollib programmi
Kuni 14 Jaanuar 2022
sisu ning esitab avalikustamisele
Programmi avalik väljapanek Vähemalt 14 Jaanuar 2022
KMH programmi avalik arutelu - Veebruar 2022
Programmi täiendamine vastavalt märkustele ja ettepanekutele,
- Veebruar 2022
vastamine kirjadele
KMH programmi esitamine otsustajale, otsustaja tunnistab
Kuni 30 Märts 2022
programmi nõuetele vastavaks
KMH aruande koostamine - Jaanuar-mai 2022
Aruande esitamine otsustajale, otsustaja kontrollib aruande sisu
Kuni 21 Mai 2022
vastavust nõuetele
Otsustaja küsib asutustelt seisukohti aruande sisu kohta 30 Juuni 2022
Otsustaja menetleb saabunud seisukohti ja esitab enda seisukoha Kuni 21 Juuli 2022
Märkuste menetlemine ja aruande parandamine - Juuli 2022
KMH aruande esitamine otsustajale, otsustaja kontrollib aruande
Kuni 14 August 2022
sisu ning esitab avalikustamisele
Aruande avalik väljapanek Vähemalt 21 August 2022
Aruande avaliku arutelu - September 2022
Aruande täiendamine vastavalt märkustele ja ettepanekutele,
- September 2022
vastamine kirjadele
Otsustaja esitab aruande asutustele kooskõlastamiseks Kuni 30 Oktoober 2022
Otsustaja kontrollib aruande vastavust kooskõlastustest lähtuvalt Kuni 30 November 2022
Otsustaja tunnistab aruande nõuetele vastavaks ja teavitab
Kuni 14 Detsember 2022
otsusest
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25/39
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
9 KMH OSAPOOLED
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohased osapooled on arendaja,
ekspert ja otsustaja (Tabel 2).
Tabel 2. KMH osapooled
Arendajad Ekspert Otsustaja
Keskkonnaameti
keskkonnakasutuse valdkonna
AS HKScan Estonia ELLE OÜ
ringmajanduse osakonna
keskkonnakorralduse büroo
Esindaja: Esindaja: -
Toomas Pallo
Maria Karus -
(KMH litsents nr 0090)
Rakvere lihakombinaat, Roodevälja küla, Rakvere vald,
Tõnismägi 3a-15 10119 Tallinn Roheline 64 80010 Pärnu, Eesti
Lääne-Viru maakond
+372 5083706 Tel: 6117692 Tel: +372 680 7438
- Faks: 6117699 Faks: +372 680 7427
[email protected] [email protected] [email protected]
Käesoleva keskkonnamõju hindamise puhul on juhteksperdiks Toomas Pallo (litsents: KMH 0090).
Juhteksperdi juhtimisel koostab töörühm, mis koosneb peamiselt arendajapoolsetest tehnilistest
ekspertidest ja ELLE OÜ erinevate valdkondade keskkonnaekspertidest (Tabel 3), keskkonnamõju
hindamise aruande. Vajadusel kaasatakse KMH protsessi täiendavaid eksperte ka väljastpoolt ELLE
OÜ-d.
Tabel 3. ELLE OÜ ekspertrühm ja täiendavad eksperdid
Ekspert Positsioon Haridustase Ülesanded
Mõjuvaldkonnad: pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase, õhusaaste,
Toomas juhtekspert, KMH jäätmeteke, soojus, müra ja vibratsioon, kiirgus, lõhn, maismaa
MSc geograafias
Pallo litsents nr 0090 taimestik, maismaa loomastik, kaitstavad loodusobjektid. Alternatiivide
võrdlus.
Mõjuvaldkonnad: maavara, pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase,
Kaido PhD geograafias, MSc õhusaaste, jäätmeteke, soojus, müra ja vibratsioon, kiirgus, lõhn,
ekspert
Soosaar keskkonnatehnoloogias maismaa taimestik, maismaa loomastik, mets, kaitstavad loodusobjektid.
Alternatiivide võrdlus.
Mõjuvaldkonnad: inimese tervis, pinnas ja maastik, veesaaste ja
Kerli veetase, õhusaaste, jäätmeteke, soojus, müra ja vibratsioon, kiirgus,
ekspert MSc keskkonnakaitses
Leetsaar lõhn, maismaa taimestik, maismaa loomastik, kaitstavad loodusobjektid,
kultuuripärand, geoloogia, maavara, vee-elustik. Alternatiivide võrdlus.
Mõjuvaldkonnad: pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase, õhusaaste,
Birgit Kena ekspert MSc keskkonnatehnoloogias jäätmeteke, maismaa taimestik, maismaa loomastik, kaitstavad
loodusobjektid, kultuuripärand. Alternatiivide võrdlus.
Liisi Nõgu ekspert MSc loodusgeograafias GIS, kaartide koostamine
Lisaks eeltoodule tuleb arvestada ka teiste huvirühmadega, kellele farmi tegevus võib huvi
pakkuda (Tabel 4).
26/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
Tabel 4. Muud huvirühmad
Isik või asutus Mõju või huvi
Asjaomased asutused
Väike-Maarja Vallavalitsus Vallas toimuva arendustegevuse osas
Põllumajandus- ja Toiduamet Mõju maaparandussüsteemidele
Rahandusministeerium Vastavus planeerimisseadusele
Terviseamet Mõju inimeste tervisele
Muud asutused
Teehoiu korraldamine ja tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks
Transpordiamet
riigimaanteedel
Maa-Amet Maakatastri pidamine
Kaasatavad isikud
Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid Avaliku huvi esindaja keskkonnavaldkonnas
Piirnevate kinnistute omanikud Huvi mõju osas, mis lähtub käitise kinnistutelt
Liivaküla küla elanikud Mõju elukeskkonnale
Väike-Maarja valla elanikud Mõju elukeskkonnale
Laiem avalikkus Erinev võimalik huvi
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 27/39
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
10 TEGEVUSLOA TAOTLUSE KOOPIA
Tegevusloa taotluse koopia on leitav infosüsteemist KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/)
keskkonnalubade dokumentide registri alt dokumendi numbri DM-115915-6 alt.
28/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
LISAD
Keskkonnamõju hindamise algatamise otsus (Lisa 1).
Asjaomaste asutuste kirjade koopiad (Lisa 2).
KMH programmi kohta esitatud kirjalikud ettepanekud ja vastuväited ja nende vastused (Lisa 3).
KMH programmi avaliku arutelu protokoll, osalejate registreerimisleht ning KMH programmi
tutvustavad slaidid (Lisa 4).
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 29/39
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
Lisa 1. Keskkonnamõju hindamise algatamise otsus
30/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 31/39
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
32/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 33/39
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
34/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 35/39
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
36/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
Lisa 2. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad
Asjaomaste asutuste kirjade koopiad lisatakse programmile pärast seisukohtade küsimist.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 37/39
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
Lisa 3. KMH programmi kohta esitatud kirjalikud ettepanekud ja
vastuväited ja nende vastused
KMH programmi kohta esitatud kirjalikud ettepanekud ja vastuväited ja nende vastused lisatakse
programmile pärast KMH programmi avalikustamist.
38/39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõjude hindamine
Lisa 4. KMH programmi avaliku arutelu protokoll, osalejate
registreerimisleht ning KMH programmi tutvustavad slaidid
KMH programmi avaliku arutelu protokoll, osalejate registreerimisleht ning KMH programmi
tutvustavad slaidid lisatakse KMH programmile pärast programmi avalikustamist ja avalikku
arutelu.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 39/39