dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Peipsiääre valla üldplaneeringu kommentaaride vastused üle vaatamiseks

Rahandusministeerium · 6. detsember 2021
Viit
14-11/6338-9
Registreeritud
6. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Peipsiääre Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Peep Männiksaar (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Tartu talitus)

Failid

  • 📎6-21799-3 Peipsiääre valla üldplaneeringu kommentaaride vastused üle vaatamiseks.asice116 KB

Sisu (failidest)

PEIPSIÄÄRE VALLAVALITSUS Rahandusministeerium Teie 16.11.2021 nr 14-11/6338-2 [email protected] Meie 06.12.2021 nr 6-2/1799-3 Peipsiääre valla üldplaneeringu kommentaaride vastused üle vaatamiseks Peipsiääre vallavalitsus on Rahandusministeeriumi 16.11.2021 üldplaneeringu heakskiitmise vastuskirja nr 14-11/6338-2 kätte saanud. Esitame esitatud märkustele enda poolsed kommentaarid ja selgitused üle vaatamiseks. Peipsiääre valla üldplaneering esitatakse uuesti heakskiitmiseks, kui oleme kätte saanud Maaeluministeeriumi kooskõlastuse. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Širokov vallavanem Lisa: 1. Rahandusministeeriumi tähelepanekud. _____________________________________________________________________________ Tartu mnt 4 Telefon +372 730 2370 Arvelduskonto EE601010102034611007 Alatskivi alevik, Peipsiääre vald e-post [email protected] SEB Pank TARTUMAA 60201 Registrikood 77000192 Rahandusministeeriumi tähelepanekud Kommentaar Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks PlanS § 81 lõike 3, Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, määran täiendavaks asutuseks Maaeluministeeriumi, kellega Peipsiääre valla üldplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd ja planeering ka kooskõlastada. Maaeluministeeriumile on 22.11 saadetud üldplaneering kooskõlastamiseks. Üldplaneeringu seletuskirja lk 45 on: hajaasustuses on minimaalseks katastriüksuse suuruseks 2,0 ha. Tuginedes PlanS § 6 punktile 8, palun korrigeerida, et ehitusõigust ei anta 2 hektarist väiksemale krundile. Katastriüksuste suurust ei saa määrata üldplaneeringuga, küll saab määrata krundi minimaalsuuruse ( PlanS § 75 lg 1 p 24). Lk 45 on kajastatud tingimus on arendustegevus ja ehitamine jaotise all ehk juba seotud ehitustegevusega. Krunt on planeerimisseadusest lähtuvalt seotud detailplaneeringuga. Hajaasustuses aga antakse ehitusõigus tihti just projekteerimistingimustega , millega ei ole võimalik krunti moodustada. Lk 15 on välja toodud, et uute moodustatavate kruntide suurus hajaasustuses on 1 ha, mis peaks olema ka õige. Lk 45 olev katastriüksuse suurus parandatakse . Seletuskirja lk 15 punktis 5 on sõnastatud, et väärtuslike põllumajandusmaade säilimiseks vajalikud kitsendused elamute ehitamise kohta sätestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse uues redaktsioonis . Samale seaduse eelnõule viidatakse ka ptk 4.5. Üldplaneeringu ülesande väärtuslike põllumajandusmaade (….) määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine lahendust ei saa delegeerida võimalikule tulevasele seadusele. Seletuskirja lk 15 punkt 5 eemaldatakse segaduse vältimiseks. Väärtuslike põllumajandusmaad teemat ja seaduse rakendumist on täpsemalt käsitletud peatükis 4.5. Seletuskirja ptk-st 2.4.4 „Haljasala ja parkmetsa maa-ala üldised arendamise põhimõtted“ ei selgu, millised tingimused käivad haljasalade, millised parkmetsa ja millised mõlema kohta. Haljasala ja parkmetsa maa-ala on üks juhtotstarve ning need ei ole eristatud. Seega kõik antud peatükis toodud tingimused kehtivad antud juhtotstarbe puhul. Selguse huvides vajavad mõisted kasutusotstarve, juhtotstarve, kasutuse juhtotstarve, sihtotstarve asjakohastamist, mõisteid on kasutatud läbisegi, sealhulgas samas peatükis. Kasutusotstarve määratakse ehitusseadustiku alusel ehitistele. Juhtotstarbe asemel on üldplaneeringus kohane maakasutuse juhtotstarve ja seda saab määrata vaid üldplaneeringus. Sihtotstarve on katastriüksuse parameeter, krundi kasutamise sihtotstarve(-tarbed) määratakse detailplaneeringus, katastriüksuse sihtotstarve määratakse maakatastriseaduse alusel. Palun eelmainitu valguses korrigeerida seletuskirja peatükke. Mõistete kasutus on ühtlustatud. Maakastriseaduse § 18 lõike 1 punkti 1 kohaselt ehitisteta katastriüksusele määratakse sihtotstarve maa tegeliku kasutuse alusel või detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel üldplaneeringu alusel, sama lõike punkti 3 kohaselt ehitist teenindavale katastriüksusele määratakse kogu ulatuses ehitise kasutamise otstarbest tulenev sihtotstarve ehitise tegeliku kasutuse, ehitusloa, ehitisteatise, linna- või vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku või kasutusloa alusel. Palun eeltoodu valguses korrigeerida seletuskirja lk 19 olevat punkti 7. Antud punktiga üldplaneeringus antakse alus katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul. Seletuskirja ptk-s 4.8 oleks asjakohane täiendada, kuidas ettepanek võtta kohaliku kaitse alla Torukülasse ja Lahepera külasse jääv Kasu mets rakendub. Milline on kaitse eesmärk (praegu on kasutuse kirjeldus) ja kuidas seatakse kaitsekord (kas rakendatakse looduskaitseseaduse § 31 toodut või leevendatakse seda üldplaneeringu sätetega või luuakse üldplaneeringu lisana kaitse-eeskiri)? Üldplaneeringu seletuskirja on lisatud selgitus „Kasu metsa ei võeta kaitse alla üldplaneeringuga, vaid tehakse selleks ettepanek. Kaitse alla võtmise protsess viiakse läbi peale üldplaneeringu kehtestamist ning siis määratakse kaitse eesmärk ja seatakse kaitsekord.„ Joonisel „Taristu ja tehnovõrgud“ leppemärkides kujutatud sümbolid on heaks arusaamiseks liiga väikesed. Joonisel on tähis „Avalikku kasutusse määratud tee“. Üldplaneeringuga ei saa määrata teed avalikuks kasutuseks, saab määrata avalikuks kasutuseks määramise vajaduse. Joonis näitab avalikuks kasutuseks juba määratud teid, eristamata planeeringuga avalikuks kasutamiseks määramise vajadusega ning avalikes huvides omandamise vajadusena märgituid teelõike. Seletuskirjas lk 57 lause, et rohkem kui kahte katastriüksust teenindava eratee omanikuga tuleb sõlmida asjaõigusleping eratee avalikuks kasutamiseks määramise kohta või seada sundvaldus või sundvõõrandada , sõnastus pole PlanS § 75 lõike 1 punkti 29 ülesande „käesolevas lõikes nimetatud ülesannete täitmiseks avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine“ kohane, st märkida saab vajaduse, mitte kohustuse. PlanS § 74 lõike 3 kohaselt võib üldplaneeringu alusel kinnisomandile seada kitsendusi, st kitsendusi ei seata planeeringu endaga. Palun kontrollida, kas avalikes huvides omandamise vajaduse märkimisel on täidetud PlanS § 77 lõike 8 nõuded (kinnisasja omanike teavitamine üldplaneeringu algatamisest). Joonise leppemärke on muudetud. Joonise leppemärk on muudetud . Omandi küsimus ei ole üldplaneeringu küsimus. Üldplaneeringus on oluline tee avaliku kasutamise vajaduse määramine, mis on üldplaneeringus kajastatud. Antud juhul ongi märgitud vajadust, et tagada kõigile juurde pääs oma katastriüksusele. Üldplaneeringuga ei omandata antud teid aga märgitakse, et selline võimalus on olemas. Täpsustada, mida tähendab elamu maa-ala katastriüksus (lk 57)? Kas elamumaa sihtotstarbega katastriüksust või midagi muud? Täpsustatud, mõeldud on elamumaa sihtotstarbega katastriüksusi. Palun asendada sisukorras ja ptk 10 pealkirjas sõna „maakonnaplaneeringu“ sõnaga „maakonnaplaneeringute“, sest Peipsiääre vallas kehtib kaks maakonnaplaneeringut. Täpsustatud. Üldplaneeringust ei selgu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eri jaotistes toodud mõnede üldplaneeringu täiendamise ettepanekute arvesse võtmine või nende mittearvestamise põhjendus (KSH ptk 5.1.1, 5.5.1.4, 5.7). Seletuskiri on täpsustatud. Palun kaaluda kehtestatava planeeringu kasutusmugavamaks vormistamist. Üldplaneeringu peamine kasutusotstarve on aluseks detailplaneeringute koostamisele ja projekteerimistingimuste väljastamisele, mistõttu konkreetsele maatükile kehtestatu peab olema hõlpsalt leitav. Üldplaneeringus kehtestatut tuleb otsida 14 jooniselt ja 72 leheküljelise seletuskirja eri peatükkidest. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ sätestab jooniste vormistamise esitluskujudena ja digitaalsete kihtidena. Andmekogust kättesaadav kehtestatud ruumiregulatsioon ei või olla erinev muul viisil (nt prindituna või failide komplektina) kättesaadava planeeringu kehtestatud ruumiregulatsioonist. Kokku on 3 põhijoonist ning teiste puhul on tegemist täpsustatavate väljavõtetega. Kui elanikule on üldplaneeringu seletuskirjast arusaamine keeruline on alati võimalik pöörduda kohaliku omavalitsuse vastava spetsialisti poole. Digitaalsete kihtide ja esitluskujude info on alati sama, kuid digitaalsetel kihtidel puudub juures vormingufail ehk tulevikus hakkavad esitatud digitaalsed kihid ja esitlusvormid erinema vormistuse osas. Antud juhul ei ole võimalik kohalikul omavalitsusel seda muuta.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel