Eduard Odinets Teie 29.11.2021 nr 2-11/21-27/1
Riigikogu Kantselei Meie 06.12.2021 nr 12.2-1/8425-2
[email protected]
Riigihangetest
Austatud härra Odinets
Pöördusite Rahandusministeeriumi poole Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse teel COVID-19 kiirtestide koolidele
hankimisega seonduvate küsimustega.
Vastame Teie küsimustele samas järjekorras.
1. Küsimus: Kas riigihangete registris avaldati 2021. a oktoobris Haridus- ja
Teadusministeeriumi (HTM) hanketeade koolides kasutamiseks kiirtestide hankimiseks ja kas
seejuures anti teada, et riigihanke läbiviimiseks kasutatakse väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlust?
Vastus: Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse puhul hanketeadet riigihangete
registris (eRHR) ei avaldata, isegi juhul, kui hankija kasutab eRHRi ettevõtjatele hankes
osalemise kutse esitamiseks. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kohta peab
hankija esitama andmed eRHR-ile 30 päeva jooksul pärast hankelepingu sõlmimist. HTM on
2.11.2021 esitanud eRHR-ile andmed riigihanke „SARS-CoV-2 Antigeeni kiirtestide ost“
(viitenumber 242978), sh 28.10.2021 sõlmitud lepingu kohta. 2.12.2021 on HTM esitanud
eRHR-ile andmed riigihanke „SARS-CoV-2 antigeeni kiirtestide soetamine Haridus- ja
Teadusministeeriumile jaotamiseks koolidele käesoleva aasta novembrist kuni 2022. a
jaanuarini“ (viitenumber 24394) kohta, esitatud andmete kohaselt sõlmiti leping 23.11.2021.
See tähendab ühtlasi, et kummagi riigihanke kohta ei ole hankija riigihanke alustamisel
avaldanud hanketeadet.
2. Küsimus: Kuidas sisustatakse riigihangete praktikas kontseptsiooni „kiireloomuline
vajadus“? Kas Eestis varsti juba kaks aastat leviv COVID-19 ja selle käigus meetmete
rakendamine on käsitletav kiireloomulise vajadusena?
Vastus: Iga juhtumit tuleb hinnata eraldi lähtudes konkreetsetest asjaoludest, sh ajahetkest,
millal hankija riigihanget alustab. Euroopa Komisjon on COVID-19 kriisiga seotud
hädaolukorraga seoses muu hulgas selgitanud: Avaliku sektori hankijad võivad sõlmida
riigihankelepinguid väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse teel, kui see on
tingimata vajalik, sest avaliku sektori hankijale ettenägematutest asjaoludest tingitud
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
kiireloomulisuse tõttu ei ole avatud või piiratud menetluste või konkurentsipõhise
läbirääkimistega hankemenetluste tähtaegade täitmine võimalik. Kiireloomulisuse
põhjendamiseks esitatavad asjaolud ei tohi mingil juhul johtuda avaliku sektori hankijast.
Otsene lepingu sõlmimine eelnevalt valitud ettevõtjaga jääb erandiks, mida kasutatakse ainult
juhul, kui äärmiselt kiireloomulisest olukorrast tulenevate tehniliste ja ajaliste piirangute tõttu
suudab lepingut täita ainult üks ettevõtja.
1.04.2020. a avaldatud teatises märkis Euroopa Komisjon lisaks: Ravi vajavate COVID-19
patsientide arv suureneb iga päevaga ja enamikes liikmesriikides suureneb see enne
tipptasemele jõudmist eeldatavasti veelgi. Neid sündmusi ja eelkõige nende konkreetset
arengut võib pidada ettenägematuks kõigi avaliku sektori hankijate jaoks. Haiglate ja muude
tervishoiuasutuste konkreetseid vajadusi anda ravi ning pakkuda isikukaitsevahendeid,
ventilaatoreid, täiendavaid voodikohti ning täiendavat intensiivravi- ja haiglataristut, sh kõiki
tehnilisi seadmeid, võib kindlasti pidada ettenägematuks ja plaaniväliseks ning järelikult on
see avaliku sektori hankijate jaoks ootamatu sündmus, mida nad ei saanud ette näha.
Selgitame, et väljakuulutamiseta menetluse kasutamisel peab esinema põhjuslik seos
ettenägematu sündmuse ja äärmise kiireloomulisuse vahel. See tähendab, et tuleb hinnata, kas
hoolika ja hea planeerimise korral oli kiireloomulise tegutsemise vajadus ära hoitav.
Ettenägematuks sündmuseks saab RHS § 49 lg 1 p 3 kontekstis lugeda üksnes selliseid
asjaolusid, mis ei sõltu kuidagi hankijast endast, see tähendab nii hankija tegevusest kui
tegevusetusest. Hankija hoolsuskohustuse osaks on muu hulgas kohustus läbi mõelda kõik
riigihankega seonduvad asjaolud, sh võimalikud vaidlustused ja nende ajaline mõju
riigihankele. Ettenägematuks sündmuseks ei saa pidada seda, kui realiseerub mõistlikult
võimalik risk.
3. Küsimus: Kui hankesumma ületab oluliselt riigihangete seaduses sätestatud
piirmäärasid hanke korraldamiseks, siis millised õiguslikud järelmid võivad saabuda, kui
kaupu või teenuseid soetatakse riigihangete reegleid eirates?
Vastus: RHS (§ 215) näeb ette, et hankelepingu või raamlepingu sõlmimise eest, kui
sõlmimisele ei ole eelnenud RHS-is nõutud menetlust, karistatakse rahatrahviga kuni 300
trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse
rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
Karistusseadustik (§ 300) näeb ette, et riigihanke menetluse nõuete rikkumise eest menetluses
osalejale eelise andmise eesmärgil, samuti seaduse kohaselt nõutavat riigihanke menetlust
korraldamata hankelepingu sõlmimise eest eelise andmise eesmärgil karistatakse rahalise
karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui riigihanke maksumus või
sõlmitud hankelepingu maksumus on eriti suur, karistatakse rahalise karistuse või kuni
viieaastase vangistusega. Kui sellise teo on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise
karistusega.
Juriidilise isiku karistusõiguslikku vastutust ei kohaldata riigile, riikidevahelisele
organisatsioonile, kohaliku omavalitsuse üksusele ega avalik-õiguslikule juriidilisele isikule
(karistusseadustik § 14 lg 3).
Juhul kui lepingu sõlmimiseks pidi hankija avaldama hanketeate, kuid jättis selle avaldamata,
võib sõlmitud leping olla tühine. Lepingu tühisusele saab tugineda ainult siis, kui tühisus on
tuvastatud RHS-is ette nähtud korras, läbides selleks vastava menetluse riigihangete
vaidlustuskomisjonis (VaKo). Ettevõtja võib selleks vaidlustada hankelepingu, kui hankija on
kasutanud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust ja pärast hankelepingu
sõlmimist esitanud tähtajaks registrile hankelepingu sõlmimise teate või kui hankija ei ole
2
esitanud hanketeadet, vabatahtlikku teadet ega tähtajaks hankelepingu sõlmimise teadet ja
hanketeate esitamata jätmine ei olnud lubatud (RHS § 185 lg 4 p 1-2).
4. Küsimus: Millised õiguslikud järelmid võivad saabuda, kui riigihangete
rahvusvahelist piirmäära väga olulisel määral ületavas summas soetatakse kaupu
väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluses?
Vastus: Palun tutvuge vastusega küsimusele nr 3.
5. Küsimus: Arvestades seda, et HTM väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke
summa oli oluliselt suurem kui rahvusvahelise hanke piirmäär, siis kas antud juhul oleks
Euroopa Liidu asjaomastel institutsioonidel alust algatada juhtunu osas menetlus? Kas ja
millised võivad olla toimunu eest rakendatavad sanktsioonid?
Vastus: Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) art 226 kohaselt võib Euroopa Komisjon,
kui ta on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud ELTL-st tulenevat kohustust, sh on näiteks
rikkunud mõne direktiivi sätteid, esitada liikmesriigile põhjendatud arvamuse ja anda
liikmesriigile võimaluse esitada oma seisukoht ning kui liikmesriik nõustub komisjoni
arvamusega, võtta meetmeid rikkumise kõrvaldamiseks. Kui liikmesriik komisjoni
arvamusega ei nõustu, võib komisjon esitada hagi Euroopa Kohtusse. ELTL art 228 kohaselt,
kui kohus omakorda leiab, et liikmesriik on direktiivi rikkunud, peab liikmesriik võtma
meetmeid kohtuotsuse täitmiseks, st rikkumise kõrvaldamiseks. Euroopa Komisjon võib
leida, et liikmesriigi võetud meetmed ei ole asjakohased, millisel juhul esitab komisjon
liikmesriigile selle kohta põhjendatud arvamuse. Kui liikmesriik ka siis asjakohaseid
meetmeid rikkumise kõrvaldamiseks ei võta, võib Euroopa Komisjon anda asja uuesti
Euroopa Kohtusse, et kohus määraks liikmesriigile komisjoni poolt näidatud suuruses trahvi.
6. Küsimus: Kas HTM väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihange vastas Euroopa
Komisjoni teatise 1.04.2020 (2020/C 108 I/01) „Suunised riigihangete raamistiku kasutamise
kohta COVID-19 kriisiga seotud hädaolukorras“ põhimõtetele?
Vastus: Rahandusministeerium alustas 11.11.2021 kirjaga nr 12.2-4/60-1
järelevalvemenetlust HTM-i poolt 2021. aastal korraldatud väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluste üle. Nimetatud järelevalvemenetlus hõlmab ka COVID-19
kiirtestide ostmiseks 2021. a korraldatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihankeid.
Järelevalvemenetluse läbiviimise tähtajaks on kavandatud orienteeruvalt kaks kuud menetluse
algatamise päevast arvates. Olenevalt menetluse käigus tuvastatud asjaoludest võib menetluse
läbiviimise aeg pikeneda. Järelevalvemenetluses on HTM esitanud esmased andmed, kuid
vajalik võib olla täiendavate dokumentide ja andmete küsimine ning läbitöötamine. Kontrolli
tulemuste kohta koostatakse kirjalik kontrolliakt, milles muu hulgas märgitakse
järelevalvemenetluses tuvastatud asjaolud ja rikkumised, sh märgitakse kontrollaktis COVID-
19 kiirtestide riigihangetes leitud rikkumised, kui neid esineb.
7. Küsimus: Kas HTM väljakuulutamiseta riigihanget saab vaidlustada ka praeguses
etapis?
Vastus: HTM-i poolt eRHR-is avaldatud ja ajakirjanduses teatavaks tehtud info kohaselt on
mõlemas riigihankes lepingud sõlmitud. See tähendab, et ettevõtjad ei saa kasutada võimalust
vaidlustada RHS-is sätestatud korras riigihanke alusdokumente ega hankemenetluses tehtud
otsuseid.
3
Samas ettevõtjad võivad vaidlustada sõlmitud hankelepingu, palun tutvuge vastusega
küsimusele nr 3 (4. lõik). Hankelepingu vaidlustamiseks, kui hankija on kasutanud
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust ja pärast hankelepingu sõlmimist
esitanud tähtajaks (30 päeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates) eRHR-ile hankelepingu
sõlmimise teate, tuleb ettevõtjal VaKo poole pöörduda 30 päeva jooksul hankelepingu
sõlmimise teate registris avaldamisest arvates.
Lisaks on pärast hankelepingu sõlmimist võimalik esitada kahju hüvitamise taotlus VaKo-le
ettevõtjal, kellega jäi hankeleping sõlmimata hankija õigusvastase otsuse või riigihanke
alusdokumendi tõttu, välja arvatud juhul, kui ta ei ole õigeaegselt hankija otsuseid või
riigihanke alusdokumente vaidlustanud, kuigi tal oli see võimalus olemas.
8. Küsimus: Kas HTM väljakuulutamiseta riigihanke praeguses staadiumis on võimalik,
et esitatakse kahju hüvitamise taotlus riigihangete vaidlustuskomisjonile nt ettevõtja poolt,
kellega jäi hankeleping sõlmimata hankija otsuse tõttu niisugust menetlusliiki kasutada?
Vastus: Jah, kahju hüvitamise taotlus on võimalik ettevõtjal esitada VaKo-le ühe aasta jooksul
hankelepingu sõlmimisest arvates (RHS § 189 lg 10). Kahju hüvitamise taotlusega võib nõuda
hankija õigusvastase otsuse või riigihanke alusdokumentide tõttu tekkinud kahju hüvitamist
(RHS § 190 lg 5).
9. Küsimus: Kas HTM väljakuulutamiseta riigihanke raames toimunu sisaldab alust
algatada süüteomenetlus riigihangete seaduse rikkumise tõttu?
Vastus: Selles küsimuses kujundab Rahandusministeerium seisukoha pärast 11.11.2021. a
alustatud järelevalvemenetluse lõpetamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Estella Põllu 611 3435
[email protected]
4