dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele riigihangetest

Rahandusministeerium · 6. detsember 2021
Viit
12.2-1/8425-4
Registreeritud
6. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu Kantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2022
Vastutaja
Estella Põllu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-18425-2 06.12.2021 Väljaminev kiri.asice407 KB

Sisu (failidest)

Eduard Odinets Teie 29.11.2021 nr 2-11/21-27/1 Riigikogu Kantselei Meie 06.12.2021 nr 12.2-1/8425-2 [email protected] Riigihangetest Austatud härra Odinets Pöördusite Rahandusministeeriumi poole Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse teel COVID-19 kiirtestide koolidele hankimisega seonduvate küsimustega. Vastame Teie küsimustele samas järjekorras. 1. Küsimus: Kas riigihangete registris avaldati 2021. a oktoobris Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) hanketeade koolides kasutamiseks kiirtestide hankimiseks ja kas seejuures anti teada, et riigihanke läbiviimiseks kasutatakse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust? Vastus: Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse puhul hanketeadet riigihangete registris (eRHR) ei avaldata, isegi juhul, kui hankija kasutab eRHRi ettevõtjatele hankes osalemise kutse esitamiseks. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kohta peab hankija esitama andmed eRHR-ile 30 päeva jooksul pärast hankelepingu sõlmimist. HTM on 2.11.2021 esitanud eRHR-ile andmed riigihanke „SARS-CoV-2 Antigeeni kiirtestide ost“ (viitenumber 242978), sh 28.10.2021 sõlmitud lepingu kohta. 2.12.2021 on HTM esitanud eRHR-ile andmed riigihanke „SARS-CoV-2 antigeeni kiirtestide soetamine Haridus- ja Teadusministeeriumile jaotamiseks koolidele käesoleva aasta novembrist kuni 2022. a jaanuarini“ (viitenumber 24394) kohta, esitatud andmete kohaselt sõlmiti leping 23.11.2021. See tähendab ühtlasi, et kummagi riigihanke kohta ei ole hankija riigihanke alustamisel avaldanud hanketeadet. 2. Küsimus: Kuidas sisustatakse riigihangete praktikas kontseptsiooni „kiireloomuline vajadus“? Kas Eestis varsti juba kaks aastat leviv COVID-19 ja selle käigus meetmete rakendamine on käsitletav kiireloomulise vajadusena? Vastus: Iga juhtumit tuleb hinnata eraldi lähtudes konkreetsetest asjaoludest, sh ajahetkest, millal hankija riigihanget alustab. Euroopa Komisjon on COVID-19 kriisiga seotud hädaolukorraga seoses muu hulgas selgitanud: Avaliku sektori hankijad võivad sõlmida riigihankelepinguid väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse teel, kui see on tingimata vajalik, sest avaliku sektori hankijale ettenägematutest asjaoludest tingitud Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 kiireloomulisuse tõttu ei ole avatud või piiratud menetluste või konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluste tähtaegade täitmine võimalik. Kiireloomulisuse põhjendamiseks esitatavad asjaolud ei tohi mingil juhul johtuda avaliku sektori hankijast. Otsene lepingu sõlmimine eelnevalt valitud ettevõtjaga jääb erandiks, mida kasutatakse ainult juhul, kui äärmiselt kiireloomulisest olukorrast tulenevate tehniliste ja ajaliste piirangute tõttu suudab lepingut täita ainult üks ettevõtja. 1.04.2020. a avaldatud teatises märkis Euroopa Komisjon lisaks: Ravi vajavate COVID-19 patsientide arv suureneb iga päevaga ja enamikes liikmesriikides suureneb see enne tipptasemele jõudmist eeldatavasti veelgi. Neid sündmusi ja eelkõige nende konkreetset arengut võib pidada ettenägematuks kõigi avaliku sektori hankijate jaoks. Haiglate ja muude tervishoiuasutuste konkreetseid vajadusi anda ravi ning pakkuda isikukaitsevahendeid, ventilaatoreid, täiendavaid voodikohti ning täiendavat intensiivravi- ja haiglataristut, sh kõiki tehnilisi seadmeid, võib kindlasti pidada ettenägematuks ja plaaniväliseks ning järelikult on see avaliku sektori hankijate jaoks ootamatu sündmus, mida nad ei saanud ette näha. Selgitame, et väljakuulutamiseta menetluse kasutamisel peab esinema põhjuslik seos ettenägematu sündmuse ja äärmise kiireloomulisuse vahel. See tähendab, et tuleb hinnata, kas hoolika ja hea planeerimise korral oli kiireloomulise tegutsemise vajadus ära hoitav. Ettenägematuks sündmuseks saab RHS § 49 lg 1 p 3 kontekstis lugeda üksnes selliseid asjaolusid, mis ei sõltu kuidagi hankijast endast, see tähendab nii hankija tegevusest kui tegevusetusest. Hankija hoolsuskohustuse osaks on muu hulgas kohustus läbi mõelda kõik riigihankega seonduvad asjaolud, sh võimalikud vaidlustused ja nende ajaline mõju riigihankele. Ettenägematuks sündmuseks ei saa pidada seda, kui realiseerub mõistlikult võimalik risk. 3. Küsimus: Kui hankesumma ületab oluliselt riigihangete seaduses sätestatud piirmäärasid hanke korraldamiseks, siis millised õiguslikud järelmid võivad saabuda, kui kaupu või teenuseid soetatakse riigihangete reegleid eirates? Vastus: RHS (§ 215) näeb ette, et hankelepingu või raamlepingu sõlmimise eest, kui sõlmimisele ei ole eelnenud RHS-is nõutud menetlust, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Karistusseadustik (§ 300) näeb ette, et riigihanke menetluse nõuete rikkumise eest menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil, samuti seaduse kohaselt nõutavat riigihanke menetlust korraldamata hankelepingu sõlmimise eest eelise andmise eesmärgil karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui riigihanke maksumus või sõlmitud hankelepingu maksumus on eriti suur, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kui sellise teo on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega. Juriidilise isiku karistusõiguslikku vastutust ei kohaldata riigile, riikidevahelisele organisatsioonile, kohaliku omavalitsuse üksusele ega avalik-õiguslikule juriidilisele isikule (karistusseadustik § 14 lg 3). Juhul kui lepingu sõlmimiseks pidi hankija avaldama hanketeate, kuid jättis selle avaldamata, võib sõlmitud leping olla tühine. Lepingu tühisusele saab tugineda ainult siis, kui tühisus on tuvastatud RHS-is ette nähtud korras, läbides selleks vastava menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis (VaKo). Ettevõtja võib selleks vaidlustada hankelepingu, kui hankija on kasutanud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust ja pärast hankelepingu sõlmimist esitanud tähtajaks registrile hankelepingu sõlmimise teate või kui hankija ei ole 2 esitanud hanketeadet, vabatahtlikku teadet ega tähtajaks hankelepingu sõlmimise teadet ja hanketeate esitamata jätmine ei olnud lubatud (RHS § 185 lg 4 p 1-2). 4. Küsimus: Millised õiguslikud järelmid võivad saabuda, kui riigihangete rahvusvahelist piirmäära väga olulisel määral ületavas summas soetatakse kaupu väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluses? Vastus: Palun tutvuge vastusega küsimusele nr 3. 5. Küsimus: Arvestades seda, et HTM väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke summa oli oluliselt suurem kui rahvusvahelise hanke piirmäär, siis kas antud juhul oleks Euroopa Liidu asjaomastel institutsioonidel alust algatada juhtunu osas menetlus? Kas ja millised võivad olla toimunu eest rakendatavad sanktsioonid? Vastus: Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) art 226 kohaselt võib Euroopa Komisjon, kui ta on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud ELTL-st tulenevat kohustust, sh on näiteks rikkunud mõne direktiivi sätteid, esitada liikmesriigile põhjendatud arvamuse ja anda liikmesriigile võimaluse esitada oma seisukoht ning kui liikmesriik nõustub komisjoni arvamusega, võtta meetmeid rikkumise kõrvaldamiseks. Kui liikmesriik komisjoni arvamusega ei nõustu, võib komisjon esitada hagi Euroopa Kohtusse. ELTL art 228 kohaselt, kui kohus omakorda leiab, et liikmesriik on direktiivi rikkunud, peab liikmesriik võtma meetmeid kohtuotsuse täitmiseks, st rikkumise kõrvaldamiseks. Euroopa Komisjon võib leida, et liikmesriigi võetud meetmed ei ole asjakohased, millisel juhul esitab komisjon liikmesriigile selle kohta põhjendatud arvamuse. Kui liikmesriik ka siis asjakohaseid meetmeid rikkumise kõrvaldamiseks ei võta, võib Euroopa Komisjon anda asja uuesti Euroopa Kohtusse, et kohus määraks liikmesriigile komisjoni poolt näidatud suuruses trahvi. 6. Küsimus: Kas HTM väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihange vastas Euroopa Komisjoni teatise 1.04.2020 (2020/C 108 I/01) „Suunised riigihangete raamistiku kasutamise kohta COVID-19 kriisiga seotud hädaolukorras“ põhimõtetele? Vastus: Rahandusministeerium alustas 11.11.2021 kirjaga nr 12.2-4/60-1 järelevalvemenetlust HTM-i poolt 2021. aastal korraldatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluste üle. Nimetatud järelevalvemenetlus hõlmab ka COVID-19 kiirtestide ostmiseks 2021. a korraldatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihankeid. Järelevalvemenetluse läbiviimise tähtajaks on kavandatud orienteeruvalt kaks kuud menetluse algatamise päevast arvates. Olenevalt menetluse käigus tuvastatud asjaoludest võib menetluse läbiviimise aeg pikeneda. Järelevalvemenetluses on HTM esitanud esmased andmed, kuid vajalik võib olla täiendavate dokumentide ja andmete küsimine ning läbitöötamine. Kontrolli tulemuste kohta koostatakse kirjalik kontrolliakt, milles muu hulgas märgitakse järelevalvemenetluses tuvastatud asjaolud ja rikkumised, sh märgitakse kontrollaktis COVID- 19 kiirtestide riigihangetes leitud rikkumised, kui neid esineb. 7. Küsimus: Kas HTM väljakuulutamiseta riigihanget saab vaidlustada ka praeguses etapis? Vastus: HTM-i poolt eRHR-is avaldatud ja ajakirjanduses teatavaks tehtud info kohaselt on mõlemas riigihankes lepingud sõlmitud. See tähendab, et ettevõtjad ei saa kasutada võimalust vaidlustada RHS-is sätestatud korras riigihanke alusdokumente ega hankemenetluses tehtud otsuseid. 3 Samas ettevõtjad võivad vaidlustada sõlmitud hankelepingu, palun tutvuge vastusega küsimusele nr 3 (4. lõik). Hankelepingu vaidlustamiseks, kui hankija on kasutanud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust ja pärast hankelepingu sõlmimist esitanud tähtajaks (30 päeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates) eRHR-ile hankelepingu sõlmimise teate, tuleb ettevõtjal VaKo poole pöörduda 30 päeva jooksul hankelepingu sõlmimise teate registris avaldamisest arvates. Lisaks on pärast hankelepingu sõlmimist võimalik esitada kahju hüvitamise taotlus VaKo-le ettevõtjal, kellega jäi hankeleping sõlmimata hankija õigusvastase otsuse või riigihanke alusdokumendi tõttu, välja arvatud juhul, kui ta ei ole õigeaegselt hankija otsuseid või riigihanke alusdokumente vaidlustanud, kuigi tal oli see võimalus olemas. 8. Küsimus: Kas HTM väljakuulutamiseta riigihanke praeguses staadiumis on võimalik, et esitatakse kahju hüvitamise taotlus riigihangete vaidlustuskomisjonile nt ettevõtja poolt, kellega jäi hankeleping sõlmimata hankija otsuse tõttu niisugust menetlusliiki kasutada? Vastus: Jah, kahju hüvitamise taotlus on võimalik ettevõtjal esitada VaKo-le ühe aasta jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates (RHS § 189 lg 10). Kahju hüvitamise taotlusega võib nõuda hankija õigusvastase otsuse või riigihanke alusdokumentide tõttu tekkinud kahju hüvitamist (RHS § 190 lg 5). 9. Küsimus: Kas HTM väljakuulutamiseta riigihanke raames toimunu sisaldab alust algatada süüteomenetlus riigihangete seaduse rikkumise tõttu? Vastus: Selles küsimuses kujundab Rahandusministeerium seisukoha pärast 11.11.2021. a alustatud järelevalvemenetluse lõpetamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Estella Põllu 611 3435 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel