dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu heakskiitmine

Rahandusministeerium · 6. detsember 2021
Viit
14-11/6237-6
Registreeritud
6. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Pärnu Linnavalitsus, E. Pulk , K. Jõerand-Vahur, U. Vahur , LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus)

Failid

  • 📎14-116237-6 06.12.2021 Väljaminev kiri.asice466 KB

Sisu (failidest)

Pärnu Linnavalitsus Teie 06.09.2021 nr 8-4/4342/2021-88 [email protected] Meie 06.12.2021 nr 14-11/6237-6 Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu heakskiitmine Pärnu Linnavalitsus esitas 06.09.2021 Rahandusministeeriumile taotluse Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu (AB Artes Terrae töö nr 1941DP1; edaspidi ka detailplaneering) heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 138 lõike 1 alusel. Taotlusele on lisatud detailplaneering, selle menetluse materjalid, sh avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud ja detailplaneeringu koostamise korraldaja seisukohad nende arvestamata jätmise kohta. Linnavalitsuse taotluses on selgitatud, et detailplaneeringut on esialgu menetletud Pärnu linna üldplaneeringu (2001–2025) põhilahendust muutvana: detailplaneeringuga nähti ette kinnistu väikeelamumaa maakasutuse juhtotstarbe muutmine korruselamumaaks. Alates 01.06.2021 kehtib uus, Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ (edaspidi ka üldplaneering). Selle kohaselt asub planeeritav kinnistu väikeelamute maa-alal, kus on lubatav üksik-, kaksik ja ridaelamute ning väikeste korterelamute kavandamine. Arvestades asjaolu, et planeeringulahendus vastab eelpool nimetatud tingimustele ja seega Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ põhilahendusele, on planeeringu menetlust jätkatud üldplaneeringu kohasena. Heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku pädevuses PlanS § 138 lõigete 4 ja 5 kohaselt detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine, avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ning seisukoha andmine arvestamata jäänud arvamuste kohta, kui vaidlevad osapooled ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta. 1. Asjaolud Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitati kolm kirjalikku arvamust PlanS § 135 lõike 2 tähenduses. Arvamused esitasid Eve Pulk (23.07.2021), Kaja Jõerand-Vahur ja Urmas Vahur (26.07.2021) ning Marko Kalle, Ingmar Saksingu, Ats Lõhmussaare, Lembitu Holding OÜ (Elar Nellis), Anu ning Arvo Jõgiberti esindajad vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere ja advokaat Katarina Talumäe (26.07.2021; edaspidi ka ühisarvamus). 28.09.2021 esitas vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere Rahandusministeeriumile detailplaneeringu menetluse raames linnavalitsusele saadetud seisukohad ning Leele Välja ekspertarvamuse, sh 18.08.2021 avaliku arutelu kirjalikud seisukohad Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu kohta (25.08.2021). Kuna linnavalitsus ei arvestanud kõigi esitatud arvamustega, siis vastavalt PlanS § 138 lõike 4 punktile 2 toimus Rahandusministeeriumis 05.10.2021 vaidlevate osapoolte ̶ kirjalikke Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 arvamusi esitanud isikute ja Pärnu Linnavalitsuse esindajate ärakuulamine. Sellel osalesid: arvamuste esitajad Ingmar Saksing ja Marko Kalle ning nende ja Ats Lõhmussaare, Lembitu Holding OÜ, Anu ja Arvo Jõgiberti esindaja vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere; Urmas Vahur ning Muinsuskaitseameti esindaja Terje Luure. Teamsi vahendusel osalesid Pärnu Linnavalitsuse esindajad Silver Smeljanski, Kaido Koppel, Janno Poopuu, Henri Eessalu ning AB Artes Terrae OÜ planeerija Mart Hiob. Eve Pulk teavitas Rahandusministeeriumi 28.09.2021 e-kirjaga, et seoses töökohustustega ei tal võimalik arvamuste ärakuulamisel osaleda. Arvamuste ärakuulamise tulemusena lepiti kokku, et Rahandusministeerium saadab Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu Pärnu Linnavalitsusele tagasi korrigeerimiseks. Täiendamist ja ülevaatamist vajavad teemad fikseeriti ärakuulamise protokollis (saadetud linnavalitsusele ja arvamuste esitajatele Rahandusministeeriumi 13.10.2021 kirjaga nr 14- 11/6237-4). Lepiti kokku, et linnavalitsus teeb insolatsiooni analüüsi ja lisab selle planeeringumaterjalidele. Edastab planeeringu ning liikluse ja parkimisega seonduvad arvamused vastavale linnavalitsuse osakonnale, liiklusspetsialistid vaatavad lahenduse üle ja teevad omad ettepanekud. Vaatab planeeringulahenduse veelkord üle ja täiendab seda. Planeeringust peab selgelt välja tulema, mida ja miks kavandatakse. Linnavalitsus käsitleb proportsionaalsust, sobivust linnaruumi, hinnatakse kaasnevaid mõjusid. Pärnu Linnavalitsus esitas 02.11.2021 Rahandusministeeriumile kirja, milles kinnitab, et Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu planeeringulahendus vaadati veelkord üle ja analüüsiti täiendavalt avalikul arutelul üles jäänud põhilisi küsimusi – eelkõige ehitusõigust, hoonestuse paiknemist, insolatsiooninõuete täitmist ja liikluskorraldust. Lisati selgitused planeeringulahenduse sobivuse kohta antud asukohas. Detailplaneeringule lisati insolatsiooni analüüs. Linnavalitsus kinnitas, et koostatud Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. 2. Detailplaneeringu vastavus õigusaktidele Planeeritav kinnistu, pindalaga 2505 m², asub kesklinna piiril Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndis. Kinnistul paikneb amortiseerunud ja lammutamist vajav kuur, tänava ääres paiknenud elamu on lammutatud. Detailplaneeringuga on kavandatud kaks korterelamut (2 täiskorrust ja katusekorrus), mis jäävad Karusselli tn 22 krundi naaberhoonetest ja Karusselli tn 18 krundi hoovimajast vähemalt 8 m kaugusele ning Suur- Sepa tn 26 krundi naaberhoonetest 27 m kaugusele. Krundi suurim lubatud hoonete ehitisalune pind on 735 m2, so krundi pinnast ligikaudu 30%. Lubatud on ainult viilkatusega hoonete püstitamine. Viilkatuse tüüp ja katusekalle peab mõlemal põhihoonel olema kogu hoone ulatuses samakaldeline. Mahte tuleb liigendada vertikaalselt ja horisontaalselt materjalidega või arhitektuursete detailidega, et vältida monotoonsust ja rikastada tänavapilti. Enne keldrikorruse ehitamist tuleb anda hinnang naaberkruntidel asuvate hoonete püsivusele ning vajadusel määrata meetmed võimalike vajumiste välistamiseks. Arhitektuurinõueteks on seatud, et tänavaäärne hoone peab asuma kohustuslikul ehitusjoonel krundi piiril. Planeeritud tänavaäärse hoone sokli kõrguse määramisel on aluseks Karusselli tn lähikruntide naaberhoonestuse soklite kõrgus, millest märgatavalt erinev kõrgus ei ole lubatud. Hoonestuse parima arhitektuurse lahenduse saamiseks tuleb korraldada koostöös Pärnu Linnavalitsusega arhitektuurivõistlus. 2 Terrasse ja kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikehooneid on lubatud täiendavalt ehitada krundi põhjapiirist vähemalt 16 m kaugusele, kuid järgida tuleb tuleohutusnõudeid ning naabrusõigusi. Kõik püstitatavad hooned (sh kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hooned) arvestatakse ehitisealuse pinna sisse. Elamute juurde kuuluvad osad ja detailid, mida arvestatakse ehitisealuse pinna sisse, peavad jääma hoonestusala piiridesse. Korterite suurim lubatud arv krundil kokku on 20. Igale korterile tuleb tagada üks parkimiskoht. Täiendavaid parkimiskohti võib rajada, kuid krundi põhjapiirist vähemalt 16 m kaugusele. Krundi haljastuse osakaal peab olema 30%. Detailplaneering on algatatud Pärnu Linnavolikogu 05.03.2020 otsusega nr 8. Sama otsusega jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma olulist keskkonnamõju. Planeeringu algatamisest on teavitatud linnavalitsuse veebilehel, Pärnu Postimehes 18.03.2020 ja Ametlikes Teadaannetes 12.03.2020. Detailplaneeringule on AB Artes Terrae OÜ koostanud muinsuskaitse eritingimused, mis on kooskõlastatud Muinsuskaitseameti poolt 02.10.2019, kooskõlastus nr 36069. Detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek toimus 29.06-31.07.2020. Vastav teade avaldati linnavalitsuse veebilehel ja 16.06.2020 ajalehes Pärnu Postimees. Avalik arutelu linnavalitsuses toimus 29.10.2020. Detailplaneering võeti vastu Pärnu Linnavalitsuse 21.06.2021 korraldusega nr 422. Enne vastuvõtmist on detailplaneeringu kooskõlastanud Päästeamet (22.03.2021) ja Muinsuskaitseamet (12.02.2021). Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 12.-26.07.2021, mille kohta teade avaldati linnavalitsuse veebilehel ja 01.07.2021 ajalehes Pärnu Postimees. Avalik arutelu linnavalitsuses toimus 18.08.2021. Planeeringumaterjalidega oli võimalik tutvuda Pärnu Linnavalitsuse veebilehel ja paberkandjal linnavalitsuses. Kõikidest avalikustamistest teavitas kohalik omavalitsus koostöötegijaid, kaasatavaid jt puudutatud isikuid kirja teel. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemustest teavitas linnavalitsus ajalehes Pärnu Postimees 29.09.2021. Detailplaneeringu koostamist on korraldanud Pärnu Linnavalitsus. Detailplaneeringu koostanud AB Artes Terrae planeerija Mart Hiob on piisava töökogemusega ja vastab PlanS § 6 punktis 10 toodud nõuetele. Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse põhimõtetega ning lähtutud PlanS §-s 126 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. 3. Arvestamata jäänud arvamused ning neile antud kohaliku omavalitsuse vastused ja Rahandusministeeriumi seisukohad Lähtuvalt detailplaneeringu materjalidest ja esitatud arvamustest, vaidlevate osapoolte 05.10.2021 toimunud ärakuulamisel antud selgitustest, 02.11.2021 Pärnu Linnavalitsuse täiendavatest selgitustest ning PlanS § 138 lõike 5 alusel annab Rahandusministeerium (heakskiidu andja) arvamuse arvestamata jäänud arvamuste kohta. Arvestades asjaolu, et mitmete isikute poolt esitatud arvamused suurelt jaolt kattusid, on kooskõlas HMS § 5 lõikega 2 nende osas antud ühine seisukoht, teemade kaupa. 3 3.1 Kaasamine Kaja Jõerand-Vahuri ja Urmas Vahuri arvamuses ning ka ühisarvamuses toodi välja, et kõiki planeeringulahendusest huvitatud isikuid ei kaasatud detailplaneeringu koostamise menetlusse. Pärnu Linnavalitsus vastuskirjades on selgitanud, et kaasamine võib toimuda kogu detailplaneeringu koostamise vältel. Kuna planeeringut alles koostatakse, siis vajalikud isikud saab kaasata täiendavalt. Rahandusministeerium on seisukohal, et mitmeid naaberkinnistute omanikke pole kohe detailplaneeringu algatamisest alates planeeringulahendusesse kaasatud, kuid seda on tehtud planeeringulahenduse koostamise käigus. Planeeringulahendusest naabrite teavitamine on planeerimisseaduses sätestatud nõue, kuid Rahandusministeeriumile esitatud menetlusdokumentidest saab järeldada, et Kaja Jõerand-Vahur ja Urmas Vahur (arvamuse esitanud 26.07.2021), Erko Tähe (arvamuse esitanud täiendava ühisarvamuse raames 25.08.2021) ning Ingmar Saksing (arvamuse esitanud ühisarvamuse raames aga ka juba eskiislahendusele 30.07.2020) on olnud teadlikud detailplaneeringu koostamisest ning oma seisukohad ka planeeringulahenduse kohta esitanud. Linnavalitsus on arvamusi kaalunud ja arvamustele andnud ka omad seisukohad. Heakskiidu andja leiab, et kuigi kõiki planeeringust huvitatud osapooli ei teavitatud kirjalikult detailplaneeringu koostamisest selle algetapis ja neid teavitati hiljem, siis teavitamata jätmine ei ole võtnud huvitatud isikutelt võimalust detailplaneeringu koostamisel kaasa rääkida. Nad on saanud esitada oma arvamusi detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelu ajal. 3.2 Liikluskorraldus ja parkimine Eve Pulk leiab, et miljööväärtuslikku aedlinnakusse väikesele kinnistule ei ole õige kahe kortermaja kavandamine. Tänaval on juba täna võimatu parkida, sest need on ummistatud randa minejate ja majutusasutustes puhkavate turistide autode poolt. Kortermajade kavandamisel lisandub autosid veelgi nii tänavale kui piirkonna ristmikele. Ka Kaja Jõerand- Vahur ja Urmas Vahur leiavad, et detailplaneering suurendab oluliselt Karusselli tänava liikluskoormust jättes lahendamata uute elanike külastajate parkimise võimalused. Ranna külastajad pargivad kinni kõikvõimalikud kohad, eirates liikluseeskirjade nõudeid ja elementaarset viisakust. Ühisarvamuses leitakse täiendavalt, et planeeringu kehtestamisega parkimisprobleem tänaval üksnes suureneks, toob kaasa ka liikluskoormuse ja liiklusohtlike olukordade kasvu. Probleemi väljaselgitamiseks pole koostatud liikluse analüüsi, kuigi lähteseisukohades on see nõutud. Leitakse, et detailplaneeringuga iga korteri kohta ühe parkimiskoha kavandamine ei ole piisav, tänapäeva autokasutust arvestades ei kata see tegelikke vajadusi. Samuti tuuakse välja, et juurdepääs parkimisalale (hoovi) on liiga kitsas. Pärnu Linnavalitsus vastuskirjades selgitab, et planeeringu koostamisel on kaalutud liiklusküsimusi. Planeeringuga seatakse nõue, et parkimine tuleb lahendada oma krundil. Kui tänaval parkimine segab liiklemist, saab omavalitsus rakendada korralduslikke meetmeid. Krundile kavandatud korterite arvu on vähendatud 20 korterini. Teenindamisest tulenev mõju liikluskorraldusele lähedalasuvatel ristmikel on minimaalne. Liikluskorralduse optimeerimiseks saab linnavalitsus teha jooksvalt otsuseid vastavalt vajadusele nii üksikute tänavalõikude kohta kui ka kõigi ristmike kohta. Detailplaneeringu koostamiseks vajalikud andmed, sh liikluskorralduse osas on piisavad. 4 Maa otstarbeka kasutamise seisukohalt ei ole kesklinnas parkimiskohtade igaks juhuks kavandamine hea lahendus – maad on vaja kasutada teisel otstarbel, kui autode seisuplatsina. Parkimine tagatakse omal kinnistul, üks parkimiskoht korteri kohta on üldplaneeringu kohane. Kinnistule sissesõit on standardikohane ja piisav, autod läbivad sissesõidu vähendatud kiirusel. Arvamuste ärakuulamisel leidis Pirkka-Marja Põldvere, et kuna linnavalitsusel on kavas Karusselli tänava liiklusuuringu tegemine, siis on mõistlik selle uuringu läbiviimine enne detailplaneeringu kehtestamist. Urmas Vahur selgitas, et olemasolevate hoonete ajaloolist paiknemist arvestades kõikidel piirkonna kinnistuomanikel pole võimalik omal kinnistul parkida. Seepärast kohalikud elanikud peaksid saama tänaval parkida, linna ja ranna külalised aga mitte. Detailplaneeringuga väljaspool kinnistut parkimise keelamine ei ole kontrollitav. Linnavalitsuse esindaja Kaido Koppel selgitas, et detailplaneeringuga on ette nähtud uute hoonete elanike parkimine omal kinnistul ja nõuetekohased parkimiskohad on alale ette nähtud. Linnaarhitekt Henri Eessalu tõi välja, et linnavalitsus ei saa paari suvise kuu järgi planeerida linnas parkimiskohti. 02.11.2021 Rahandusministeeriumile saadetud kirjas Pärnu Linnavalitsus selgitab, et detailplaneeringu lahendus vaadati veelkord üle ja analüüsiti täiendavalt ka liikluskorraldust. Planeeringulahenduses on liikluskorralduse üldised põhimõtted määratletud, nii nagu detailplaneeringute puhul on tavapärane. Liiklusanalüüs muutub aga aktuaalseks alles projekteerimisfaasis, kuivõrd detailplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel ei ole võimalik ette näha detailplaneeringu realiseerimise aega ning selleks ajaks muutunud linnaruumi, sh selleks ajaks on selgunud ka näiteks Supeluse tänava uue lahendusega kaasnev mõju. Tegemist on liikluskorralduslike küsimustega, mille reguleerimine on linnavalitsuse pädevuses. Parkimine lahendatakse omal krundil, mistõttu ei koormata parkimisega Karusselli tänavat. Parkimiskohtadest nähtuv täiendav liikluskoormus ei avalda Karusselli tänava liikluskoormusele märgatavat mõju. Rahandusministeerium on seisukohal, et planeerimisseaduses sätestatud ülesanded seoses liikluskorraldusega on detailplaneeringus täidetud. PlanS § 126 lõike 1 punkt 4 kohaselt on detailplaneeringu üheks ülesandeks detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sh tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine. PlanS § 126 lõike 1 punkt 7 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne liikluskorralduse põhimõtete määramine. Detailplaneeringus on näidatud juurdepääs planeeringualale Karusselli tänavalt, määratud kindlaks parkimiskohtade arv korteri kohta ning näidatud planeeringu põhijoonisel sissesõidutee ja parkimiskohad. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 1.6.4 „Tänava maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus“ on nõudena toodud, et sõidukite parkimiskohtade arv tuleb tagada vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Täiendavaid parkimiskohti võib rajada, kuid krundi põhjapiirist vähemalt 16 m kaugusele ning arvestades, et vähemalt 30% krundi pinnast peab olema haljastatud. Lubatud on täiendavate parkimiskohtade projekteerimine ja ehitamine. Kui parkimiskohti projekteeritakse ja ehitatakse vähem kui 20, tuleb vähendada ka korterite arvu niimoodi, et igal korteril oleks tagatud vähemalt üks parkimiskoht. Linna tänavatele nõuded määrab kohalik omavalitsus ning peab tagama, et detailplaneeringus oleksid vastavad nõuded seatud, sh sissesõidutee vajalik laius. Kuigi antud juhul on krundil detailplaneeringu ülesanded täidetud, teen linnavalitsusele ettepaneku vaadata üle ja vajadusel lahendada parkimiskorraldus Karusselli tänava 5 piirkonnas nii, et randa ja majutusasutusi külastavad turistid ei halvendaks kohalike elanike igapäeva elukorraldust. Suvitajate parkimisprobleem on probleem, mis vajab lahendamist laiemas piirkonnas. 3.3 Privaatsus, insolatsioon ja naaberkinnistute väärtus Kaja Jõerand-Vahur ja Urmas Vahur leiavad, et planeeringulahendus vähendab oluliselt Karusselli tn 25 kinnistu väärtust, sest võrreldes lammutatud ajaloolise hoonestusega suurendatakse Karusselli tn 20 tänavajoonel hoonestuse mahtu 4-5 kordselt, millega varjatakse väga oluliselt Karusselli tn 25 langevat päikesevalgust ja suletakse vaade. Ühisavalduses leitakse, et planeeringulahendus rikub ebaproportsionaalselt ümberkaudsete elanike privaatsust ning vähendab naaberkinnistute turuväärtust. Piirkonna inimesed on eeldanud, et naabrusesse suuri korrusmaju ei ehitata. Lisaks peavad nad oluliseks detailplaneeringu koostamise käigus viia läbi mõju uuring maapinnale, naaberkinnistute hoonetele. Pärnu Linnavalitsus vastuskirjades selgitab, et linnakeskkonnas on uute hoonete püstitamine vajalik linna toimimiseks. Hoonestamata krundile hoonete püstitamine on krundiomaniku õigus. Tulenevalt Karusselli tänava ehitustavast tuleb üks elamu püstitada kohustuslikule ehitusjoonele tänava ääres. Hoone kõrgus ja pikkus on piiratud ümbritsevate hoonete kõrguse ja pikkusega. Uue hoone arhitektuurse sobivuse tagamiseks on detailplaneeringuga nõutud projekteerimise eelselt arhitektuurivõistluse korraldamine. Uus hoone asub Karusselli tn 25 majast kirdes, teisel pool tänavat ja puuderivi taga, mistõttu päikesevalguse piiramine on minimaalne. Õigus vaatele on krundiomanikul juhul, kui on seatud vastav servituut, mida antud juhul tehtud ei ole. Linnavalitsuse hinnangul puudub tõestus keskkonda sobiva uushoonestuse negatiivse mõju kohta olemasolevate hoonete väärtusele. Planeeringulahendusega tagatakse ümberkaudsete naabrite privaatsust suurimal võimalikul moel: hoonete kaugus naaberkinnistutest, haljaspiirded jne. Linnavalitsus on seisukohal, et linnaliselt tihe elukeskkond ei paku sarnast privaatsust võrreldes hõreasustusele omase keskkonnaga. Kavandatava puhul ei ole tegemist keskkonna liigse tihendamisega, mis võiks hakata põhjustama ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas linnaruumis ja naaberkinnistutel. Arvamuste ärakuulamisel lubas linnavalitsus teha insolatsiooni analüüsi ja lisada see planeeringumaterjalidele. 02.11.2021 Rahandusministeeriumile saadetud kirjas Pärnu Linnavalitsus jääb seisukohale, et linnakeskuse elanikud ei saa linnakeskkonna tihendamisele suunatud üldplaneeringu valguses oodata, et nende ümbruses muutusi ei toimu või lubatavad on üksnes muutused, mis ei ole tajutavad ning ei too kaasa teatavad koormust ühisruumile. Ka Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringust huvitatud isikul on huvi enda kinnistut parimal võimalikul viisil hoonestada, mis on linnavalitsuse hinnangul antud planeeringulahendusega saavutatud. Hoonestuse kavandamisel on arvestatud standardikohase loomuliku valguse tagamisega nii naaberhoonetes kui ka kavandatavates hoonetes. Selleks on täiendavalt koostatud insolatsiooni analüüsi joonised (lisatud detailplaneeringule), näidates kavandatavate hoonete heidetavat varju päeva jooksul ekvivalentkuupäeval. Analüüs näitab, et kavandatavatel hoonetel on mõju ainult vahetult idas ja läänes asuvatele hoonetele, mitte aga põhjas ja lõunas asuvatele naaberhoonetele. Rahandusministeerium on seisukohal, et kui detailplaneering ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, siis detailplaneeringu sisulise lahenduse, sh krundi hoonestusala ja 6 krundi ehitusõiguse suuruse üle otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle ülesandeks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi on kohaliku elu küsimuste, muuhulgas ka ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 1.6.12 (lk 15) on toodud, et enne kaevetööde tegemist tuleb anda hinnang naaberkruntidel asuvate hoonete püsivusele ning vajadusel määrata meetmed võimalike vajumiste vältimiseks. Välistada tuleb oht naaberhoonetele nii Karusselli tn 18, 20 kui ka Suur-Sepa tn 26 krundil. Seega on antud tingimusega tagatud naaberkinnistute hoonete püsivus ning võimalike negatiivsete mõjude avaldamise ärahoidmine. 3.4 Planeeringulahenduse vastavus üldplaneeringule Kaja Jõerand-Vahur ja Urmas Vahur annavad teada, et nad ei nõustu üldplaneeringuga kehtestatud piirangute leevendamisega. Ühisarvamuses leitakse, et detailplaneeringuga kavandatavad 20 korteriga 4-korruselised hooned ei sobitu Karusselli tn miljöösse ning piirkonnas levinud ühtsest stiilist kõrvalekaldumist ei saa õigustada üksikute mittesobituvate majade olemasoluga. Planeeringulahendus ei vasta üldplaneeringus seatud väärtuslikkuse põhimõttele kui linnaruumi arendamise põhiprintsiibile: ei austata olemasolevaid väärtuseid; tegemist ei ole parima võimaliku arhitektuurse lahendusega; hooned ei sobitu olemasolevasse keskkonda; pole arvestatud piirkonnale omast korruselisust ega naaberhoonestuse parameetreid. Nad toovad välja, et kavandatavate hoonete mittesobivust piirkonda on kinnitanud ka kunstiteadlane Leele Välja ekspertarvamuses. Samuti leitakse, et üldplaneeringu kohaselt tuleks rannapiirkonnas vähendada hooajalisust, kuid piirkonda sobimatute korterelamute ehitamine seda eesmärki ei täida vaid süvendab probleemi. Kuna muinsuskaitse eritingimused on teinud sama isik, kes detailplaneeringut, siis on tegemist huvide konfliktiga. Planeeringulahendus on vastuolus lähteülesandega, mille kohaselt „on Suur-Sepa tn 26 krundiga külgnev hoonemaht lubatud rajada ühe täis- ja katusekorrusega“. Leitakse ka, et Pärnu Linnavalitsus eirab võrdse kohtlemise printsiipi – Suur-Sepa tn 26 kinnistu hoonestamisel nõudis linn kortermajade asemel paarismajade ehitamist ning Karusselli tn 16 kinnistu hoovi käsitleti rohealana. Otsuse tegemisel tugines linnavalitsus Leele Välja ekspertarvamusele, mille kohaselt peab uushoonestuse maht olema kooskõlas lähiümbrusega (ka üldplaneeringus sätestatud põhimõte). Ühisarvamuse esitajate hinnangul ei ole põhjendatud, miks need samad argumendid antud detailplaneeringu juures pole enam asjakohased. Pärnu Linnavalitsus vastuskirjades selgitab, et planeeringulahendus on kooskõlas uue üldplaneeringuga. Selle kohaselt asub Karusselli tn 20 kinnistu väikeelamute maa-alal, kus on lubatud väikeste korterelamute kavandamine. Detailplaneeringuga on lubatud kuni kahe maapealse täiskorruse ja katusealuse korrusega hoonete ehitamine, soklikorrus on hoonetel ette nähtud ainult panipaikade ja tehnoruumide tarbeks. Üldplaneeringu eesmärgiks on kesklinna ja selle lähialade tihedam kasutuselevõtt ning tühjalt seisvate kruntide taashoonestamine. Linnavalitsus leiab, et planeeringuala suurust arvestades on kahe väiksemat tüüpi (kuni 20 korteriga) elamu rajamine piirkonda sobilik. Uuselamute arendamist ei peeta üldplaneeringus rannahooajalisust mõjutavaks teguriks. Karusselli tänaval leidub planeeringuala lähipiirkonnas sarnaselt kavandatavale teisigi kahe täiskorruse ja viilkatusega kortermaju (Aia tn 28c, Karusselli tn 13, 22, 27 ja 39/1). Tegemist ongi eriilmelise linnaruumi osaga, mille hoonestus ei ole homogeenne ja stiililt ühtne. Kavandatav hoonestus ei sea miljööväärtust ohtu, vaid hea projektlahenduse korral hoopis 7 rikastab ja täiendab miljööd. Detailplaneeringuga on sobivaima arhitektuurse lahenduse saamiseks määratud arhitektuurivõistluse korraldamise nõue. Linnavalitsus selgitab, et on Leele Välja ekspertarvamusega tutvutud kuid detailplaneeringu koostamise aluseks on võetud muinsuskaitse eritingimused. Linnavalitsuse hinnangul on ekspertarvamus detailides ebatäpne, jätab välja põhilise argumendi, mida on detailplaneeringus ja varasemalt koostatud ning kooskõlastatud muinsuskaitse eritingimustes kasutatud Karusselli tn 20 krundi hoonestuse kõrguspiirangu seadmisel. Nimelt üle tänava Karusselli tn 27, ajalooline hoone, mis on just sama kõrge, kui Karusselli tn 20 krundile kavandatavate hoonete piirkõrgus. Seejuures ei eristu Karusselli tn 27 hoone oma hoonestusfrondis kui ebatavaliselt kõrge, vaid sulandub meeldivalt miljöösse. Ekspertarvamusest jääb mulje, justkui kahe täiskorruse ja kõrge kaldkatusega hooned on Karusselli tänaval suur erand, mis ei vasta aga tõele. Detailplaneeringuga on seatud piirid ka katuseväljaehituste ulatusele. Võrdluse kohta Suur-Sepa tn 26 kinnistuga leiab linnavalitsus, et selle kinnistu näol on tegemist maa-alaga, mis asub kvartali sisemuses, kus on suured haljastatud hoovialad ja kvartalisisene hoonestus on väikesemahuline. Planeeringuala paikneb seevastu Karusselli tänava ääres, kus kavandatav hoonemaht ei ole käesoleval ajal erandlik. Kuna tegemist on erinevate kinnistute, asjaolude ja menetlusprotsessidega, siis linnavalitsus ei eira võrdse kohtlemise printsiipi. Lähteülesande kohaselt võiks kavandada kinnistule kuni 3 hoonet, hetkel kavandatakse kahte, millest üks hoone on paigutatud Karusselli tänava äärde ja teine krundi keskossa. Suur-Sepa tn 26 kinnistuga külgnevat hoonet detailplaneeringuga ei kavandata. Arvamuste ärakuulamisel tõi Pirkka-Marja Põldvere välja, et detailplaneeringuga on kavandatud hoonetele neli korrust – soklikorrus, kaks põhikorrust ja katusekorrus. Suur-Sepa tn 26 kinnistu omanikud tahtsid ehitada korrusmaja aga linnavalitsus ei lubanud, kuna ekspert Leele Välja hinnangu kohaselt see ei sobinud piirkonda. Kinnistule ehitati nelja korteriga kaks paarismaja. Linnavalitsusel on kohustus järgida, analüüsida, kuulata erinevaid arvamusi. Kõik üldplaneeringu eesmärgid oleksid saavutatavad, kui majad oleksid väiksemad (kokku 15 korterit). Muinsuskaitse eritingimuste koostamise kohta selgitas Muinsuskaitseameti esindaja, et eritingimuste koostamiseks peab olema eriluba, eritingimused kooskõlastab Muinsuskaitseamet. Eritingimuste koostajal ei ole keelatud teha sama detailplaneeringut. Eritingimused vaatab üle Muinsuskaitseameti komisjon ja kiidab selle heaks või saadab tagasi täiendamiseks. Alles pärast heakskiitmist on võimalik eritingimusi kasutada planeeringulahenduse koostamiseks. 02.11.2021 Rahandusministeeriumile saadetud kirjas Pärnu Linnavalitsus selgitab, et üldplaneeringu üks eesmärke ongi kesklinnalähedase linnakeskkonna tihendamine. Arvestada tuleb seejuures, et üldplaneeringuga võimaldatakse suuremat ehitusmahtu, kui koostatud detailplaneeringu lahendus võimaldab. Parkimine lahendatakse omal krundil, tagatakse haljastuse nõutav osakaal ja täidetakse muud nõuded. Linnavalitsus jääb seetõttu oma varasemalt väljendatud seisukoha juurde, et detailplaneering on koostatud üldplaneeringust lähtuvalt ning planeeringuga kavandatav ehitusmaht on optimaalne. Puudub igasugune kaalutlus Karusselli tn 20 kinnistu ehitusmahtu veelgi vähendada ja kinnistuomaniku omandiõigust piirata selle juures üldplaneeringu linnakeskkonna tihendamise eesmärki saavutades. 8 Sarnaselt planeeritavale leidub piirkonnas teisigi näiteid, kus ühele suuremale krundile on rajatud mitu korterelamut, mistõttu ei ole tegemist erandliku linnaehitusliku situatsiooniga. Planeeringulahendust on naabrite seisukohti arvestades menetluse käigus muudetud. Rahandusministeerium on seisukohal, et koostatud on planeeringulahendus, mida kohalik omavalitsus antud juhul on pidanud vajalikuks ja sobivaks ning kinnitanud seda detailplaneeringu vastuvõtmisega. Detailplaneeringu lahendus on vastavuses kehtiva Pärnu linna üldplaneeringuga. Üldplaneeringuga on ala määratud väikeelamumaaks. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3.1.2 „Väikeelamute maa-ala (Ev)“ on fikseeritud, et valdav maa-ala otstarve on üksikelamud, kaksikelamud, ridaelamud ja väikesed korterelamud. Väikese korterelamu krundi täisehitus on kuni 40% (eeslinna asumis ja peatänavatel) ja kuni 30% (teistes asumites). Suurim lubatud maapealne korruselisus on 2 korrust + katusekorrus. Erandina on võimalik krundile kavandada teine põhielamu korterelamute terviklahenduste korral. Üldreeglina peab väikese korterelamu korteri kohta olema tagatud vähemalt 100-150 m² krundi pinda. Väikestele korterelamutele nähakse ette üks parkimiskoht korteri kohta. Väikseim lubatud haljastuse osakaal on 30% krundi pinnast. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. PlanS § 12 lõike 2 kohaselt peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu lahendus planeerimisseaduses sätestatud põhimõtete kohaselt läbi kaalutletud. Naabrite vaheliste suhete kindlaksmääramisel tuleb kaaluda poolte õigustatud huvisid. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 32 on omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Seaduse järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Omandiõigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute, sh naaberkinnisasja omanike õigustega. Naaberkinnisasjade omanike vahel võib tekkida huvide konflikt, kui mõlemad hakkavad teostama täielikku õiguslikku võimu oma kinnisasja üle. Sellest tingituna ei kaitse naabrusõigused kummagi kinnisasja omaniku huve ühepoolselt ning naabrusõiguste näol on tegemist seadusliku kompromissiga omandiõiguse rakendamisel. Ühel kinnisasjal omandiõiguse teostamisel ei tohi kahjustada piiramatult naabrite, teiste puudutatud isikute huve ja avalikke huve. Kuid ka naabri õigused ei ole piiramatud. On paratamatu, et ühe kinnisasja arendamine võib mõjutada naaberkinnisasja kasutamist. Planeerimisel ei saa olla takistuseks igasugune harjumuspärase elukeskkonna muutumine uue ehitise tõttu. Naaber peab taluma ehitiste rajamist, mis on lubatud planeeringuga, sobivad ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane. Planeering on koostatud kooskõlas muinsuskatsenõuetega (ka eritingimustega), mida tõendab asjaolu, et Muinsuskaitseamet on 12.02.2021 detailplaneeringu kooskõlastanud, kooskõlastuse number 39898. Kui Muinsuskaitseamet on detailplaneeringu kooskõlastanud, saab heakskiidu andja lugeda detailplaneeringu vastavaks muinsuskaitsenõuetele. Kooskõlastamise eesmärgiks on tagada, et kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule planeeringu, mille vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud riigiamet. 9 4. Kokkuvõte Planeerimisalase tegevuse korraldamine PlanS § 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS § 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse seadustele ja normidele vastavuse kontrollimine. Planeeringulahenduse otstarbekuse üle õigusliku hinnangu andmine ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks esitatud arvamuste suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus esitatud arvamustele. Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest lähtuvalt on arvamusi esitanud isikud olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine planeeringu koostamise käigus. Arvamusi esitanud isikute arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega on arvamusi esitanud isikud saanud kasutada oma protsessiõigusi detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise eesmärk. PlanS § 9 kohaselt on planeeringu koostamine avalik ning antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud vastuväiteid esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt tagamisele ning puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks otsustada detailplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS §-s 138 sätestatud pädevusele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS § 126 sätestatud detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud kõikide asjakohaste riigiasutuste ja võrguvaldajatega ning detailplaneeringu koostamisel on kaasatud ja planeeringulahendusest teavitatud puudutatud isikuid. 10 Käesoleva detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab antud juhul kohalik omavalitsus, kas Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isikute huvide) arvestamise. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante. Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on välja toonud planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Haldusmenetluse seaduse § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks1. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus2. Palun kohalikul omavalitsusel Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega. Lähtudes heakskiidu andja pädevuse piiridest ja võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Pärnu linnas Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.3 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler 1 RKHKo 3-3-1-39-07 2 RKHKo 3-3-1-37-04 3 RKHKo 3-3-1-12-07 11 Lisaadressaadid: E. Pulk K. Jõerand-Vahur, U. Vahur LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS Raine Viitas 715 5865 [email protected] 12
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel