Pärnu Linnavalitsus Teie 06.09.2021 nr 8-4/4342/2021-88
[email protected] Meie 06.12.2021 nr 14-11/6237-6
Karusselli tn 20 kinnistu
detailplaneeringu heakskiitmine
Pärnu Linnavalitsus esitas 06.09.2021 Rahandusministeeriumile taotluse Karusselli tn 20
kinnistu detailplaneeringu (AB Artes Terrae töö nr 1941DP1; edaspidi ka detailplaneering)
heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 138 lõike 1 alusel. Taotlusele
on lisatud detailplaneering, selle menetluse materjalid, sh avalikul väljapanekul esitatud
kirjalikud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud ja detailplaneeringu
koostamise korraldaja seisukohad nende arvestamata jätmise kohta.
Linnavalitsuse taotluses on selgitatud, et detailplaneeringut on esialgu menetletud Pärnu linna
üldplaneeringu (2001–2025) põhilahendust muutvana: detailplaneeringuga nähti ette kinnistu
väikeelamumaa maakasutuse juhtotstarbe muutmine korruselamumaaks. Alates 01.06.2021
kehtib uus, Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ (edaspidi ka üldplaneering). Selle
kohaselt asub planeeritav kinnistu väikeelamute maa-alal, kus on lubatav üksik-, kaksik ja
ridaelamute ning väikeste korterelamute kavandamine. Arvestades asjaolu, et
planeeringulahendus vastab eelpool nimetatud tingimustele ja seega Pärnu linna
asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ põhilahendusele, on planeeringu menetlust jätkatud
üldplaneeringu kohasena.
Heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud
ametniku pädevuses PlanS § 138 lõigete 4 ja 5 kohaselt detailplaneeringu õigusaktidele
vastavuse kontrollimine, avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja
planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ning seisukoha
andmine arvestamata jäänud arvamuste kohta, kui vaidlevad osapooled ärakuulamisel
kokkulepet ei saavuta.
1. Asjaolud
Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitati kolm kirjalikku
arvamust PlanS § 135 lõike 2 tähenduses. Arvamused esitasid Eve Pulk (23.07.2021), Kaja
Jõerand-Vahur ja Urmas Vahur (26.07.2021) ning Marko Kalle, Ingmar Saksingu, Ats
Lõhmussaare, Lembitu Holding OÜ (Elar Nellis), Anu ning Arvo Jõgiberti esindajad
vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere ja advokaat Katarina Talumäe (26.07.2021; edaspidi
ka ühisarvamus).
28.09.2021 esitas vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere Rahandusministeeriumile
detailplaneeringu menetluse raames linnavalitsusele saadetud seisukohad ning Leele Välja
ekspertarvamuse, sh 18.08.2021 avaliku arutelu kirjalikud seisukohad Karusselli tn 20
kinnistu detailplaneeringu kohta (25.08.2021).
Kuna linnavalitsus ei arvestanud kõigi esitatud arvamustega, siis vastavalt PlanS § 138 lõike
4 punktile 2 toimus Rahandusministeeriumis 05.10.2021 vaidlevate osapoolte ̶ kirjalikke
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
arvamusi esitanud isikute ja Pärnu Linnavalitsuse esindajate ärakuulamine. Sellel osalesid:
arvamuste esitajad Ingmar Saksing ja Marko Kalle ning nende ja Ats Lõhmussaare, Lembitu
Holding OÜ, Anu ja Arvo Jõgiberti esindaja vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere; Urmas
Vahur ning Muinsuskaitseameti esindaja Terje Luure. Teamsi vahendusel osalesid Pärnu
Linnavalitsuse esindajad Silver Smeljanski, Kaido Koppel, Janno Poopuu, Henri Eessalu ning
AB Artes Terrae OÜ planeerija Mart Hiob. Eve Pulk teavitas Rahandusministeeriumi
28.09.2021 e-kirjaga, et seoses töökohustustega ei tal võimalik arvamuste ärakuulamisel
osaleda.
Arvamuste ärakuulamise tulemusena lepiti kokku, et Rahandusministeerium saadab
Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu Pärnu Linnavalitsusele tagasi korrigeerimiseks.
Täiendamist ja ülevaatamist vajavad teemad fikseeriti ärakuulamise protokollis (saadetud
linnavalitsusele ja arvamuste esitajatele Rahandusministeeriumi 13.10.2021 kirjaga nr 14-
11/6237-4). Lepiti kokku, et linnavalitsus teeb insolatsiooni analüüsi ja lisab selle
planeeringumaterjalidele. Edastab planeeringu ning liikluse ja parkimisega seonduvad
arvamused vastavale linnavalitsuse osakonnale, liiklusspetsialistid vaatavad lahenduse üle ja
teevad omad ettepanekud. Vaatab planeeringulahenduse veelkord üle ja täiendab seda.
Planeeringust peab selgelt välja tulema, mida ja miks kavandatakse. Linnavalitsus käsitleb
proportsionaalsust, sobivust linnaruumi, hinnatakse kaasnevaid mõjusid.
Pärnu Linnavalitsus esitas 02.11.2021 Rahandusministeeriumile kirja, milles kinnitab, et
Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu planeeringulahendus vaadati veelkord üle ja
analüüsiti täiendavalt avalikul arutelul üles jäänud põhilisi küsimusi – eelkõige ehitusõigust,
hoonestuse paiknemist, insolatsiooninõuete täitmist ja liikluskorraldust. Lisati selgitused
planeeringulahenduse sobivuse kohta antud asukohas. Detailplaneeringule lisati insolatsiooni
analüüs. Linnavalitsus kinnitas, et koostatud Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering on
kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
2. Detailplaneeringu vastavus õigusaktidele
Planeeritav kinnistu, pindalaga 2505 m², asub kesklinna piiril Pärnu vanalinna ja kuurordi
muinsuskaitseala kaitsevööndis. Kinnistul paikneb amortiseerunud ja lammutamist vajav
kuur, tänava ääres paiknenud elamu on lammutatud. Detailplaneeringuga on kavandatud kaks
korterelamut (2 täiskorrust ja katusekorrus), mis jäävad Karusselli tn 22 krundi
naaberhoonetest ja Karusselli tn 18 krundi hoovimajast vähemalt 8 m kaugusele ning Suur-
Sepa tn 26 krundi naaberhoonetest 27 m kaugusele. Krundi suurim lubatud hoonete
ehitisalune pind on 735 m2, so krundi pinnast ligikaudu 30%. Lubatud on ainult viilkatusega
hoonete püstitamine. Viilkatuse tüüp ja katusekalle peab mõlemal põhihoonel olema kogu
hoone ulatuses samakaldeline. Mahte tuleb liigendada vertikaalselt ja horisontaalselt
materjalidega või arhitektuursete detailidega, et vältida monotoonsust ja rikastada tänavapilti.
Enne keldrikorruse ehitamist tuleb anda hinnang naaberkruntidel asuvate hoonete püsivusele
ning vajadusel määrata meetmed võimalike vajumiste välistamiseks.
Arhitektuurinõueteks on seatud, et tänavaäärne hoone peab asuma kohustuslikul ehitusjoonel
krundi piiril. Planeeritud tänavaäärse hoone sokli kõrguse määramisel on aluseks Karusselli
tn lähikruntide naaberhoonestuse soklite kõrgus, millest märgatavalt erinev kõrgus ei ole
lubatud. Hoonestuse parima arhitektuurse lahenduse saamiseks tuleb korraldada koostöös
Pärnu Linnavalitsusega arhitektuurivõistlus.
2
Terrasse ja kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikehooneid on lubatud täiendavalt ehitada
krundi põhjapiirist vähemalt 16 m kaugusele, kuid järgida tuleb tuleohutusnõudeid ning
naabrusõigusi. Kõik püstitatavad hooned (sh kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hooned)
arvestatakse ehitisealuse pinna sisse. Elamute juurde kuuluvad osad ja detailid, mida
arvestatakse ehitisealuse pinna sisse, peavad jääma hoonestusala piiridesse. Korterite suurim
lubatud arv krundil kokku on 20. Igale korterile tuleb tagada üks parkimiskoht. Täiendavaid
parkimiskohti võib rajada, kuid krundi põhjapiirist vähemalt 16 m kaugusele. Krundi
haljastuse osakaal peab olema 30%.
Detailplaneering on algatatud Pärnu Linnavolikogu 05.03.2020 otsusega nr 8. Sama otsusega
jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna detailplaneeringuga
kavandatav tegevus ei oma olulist keskkonnamõju. Planeeringu algatamisest on teavitatud
linnavalitsuse veebilehel, Pärnu Postimehes 18.03.2020 ja Ametlikes Teadaannetes
12.03.2020.
Detailplaneeringule on AB Artes Terrae OÜ koostanud muinsuskaitse eritingimused, mis on
kooskõlastatud Muinsuskaitseameti poolt 02.10.2019, kooskõlastus nr 36069.
Detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek toimus 29.06-31.07.2020. Vastav teade
avaldati linnavalitsuse veebilehel ja 16.06.2020 ajalehes Pärnu Postimees. Avalik arutelu
linnavalitsuses toimus 29.10.2020.
Detailplaneering võeti vastu Pärnu Linnavalitsuse 21.06.2021 korraldusega nr 422. Enne
vastuvõtmist on detailplaneeringu kooskõlastanud Päästeamet (22.03.2021) ja
Muinsuskaitseamet (12.02.2021).
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 12.-26.07.2021, mille kohta teade
avaldati linnavalitsuse veebilehel ja 01.07.2021 ajalehes Pärnu Postimees. Avalik arutelu
linnavalitsuses toimus 18.08.2021. Planeeringumaterjalidega oli võimalik tutvuda Pärnu
Linnavalitsuse veebilehel ja paberkandjal linnavalitsuses. Kõikidest avalikustamistest teavitas
kohalik omavalitsus koostöötegijaid, kaasatavaid jt puudutatud isikuid kirja teel.
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemustest teavitas linnavalitsus ajalehes Pärnu
Postimees 29.09.2021.
Detailplaneeringu koostamist on korraldanud Pärnu Linnavalitsus. Detailplaneeringu
koostanud AB Artes Terrae planeerija Mart Hiob on piisava töökogemusega ja vastab PlanS
§ 6 punktis 10 toodud nõuetele.
Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel on arvestatud
planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse põhimõtetega ning lähtutud
PlanS §-s 126 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest.
3. Arvestamata jäänud arvamused ning neile antud kohaliku omavalitsuse vastused
ja Rahandusministeeriumi seisukohad
Lähtuvalt detailplaneeringu materjalidest ja esitatud arvamustest, vaidlevate osapoolte
05.10.2021 toimunud ärakuulamisel antud selgitustest, 02.11.2021 Pärnu Linnavalitsuse
täiendavatest selgitustest ning PlanS § 138 lõike 5 alusel annab Rahandusministeerium
(heakskiidu andja) arvamuse arvestamata jäänud arvamuste kohta.
Arvestades asjaolu, et mitmete isikute poolt esitatud arvamused suurelt jaolt kattusid, on
kooskõlas HMS § 5 lõikega 2 nende osas antud ühine seisukoht, teemade kaupa.
3
3.1 Kaasamine
Kaja Jõerand-Vahuri ja Urmas Vahuri arvamuses ning ka ühisarvamuses toodi välja, et kõiki
planeeringulahendusest huvitatud isikuid ei kaasatud detailplaneeringu koostamise
menetlusse.
Pärnu Linnavalitsus vastuskirjades on selgitanud, et kaasamine võib toimuda kogu
detailplaneeringu koostamise vältel. Kuna planeeringut alles koostatakse, siis vajalikud isikud
saab kaasata täiendavalt.
Rahandusministeerium on seisukohal, et mitmeid naaberkinnistute omanikke pole kohe
detailplaneeringu algatamisest alates planeeringulahendusesse kaasatud, kuid seda on tehtud
planeeringulahenduse koostamise käigus. Planeeringulahendusest naabrite teavitamine on
planeerimisseaduses sätestatud nõue, kuid Rahandusministeeriumile esitatud
menetlusdokumentidest saab järeldada, et Kaja Jõerand-Vahur ja Urmas Vahur (arvamuse
esitanud 26.07.2021), Erko Tähe (arvamuse esitanud täiendava ühisarvamuse raames
25.08.2021) ning Ingmar Saksing (arvamuse esitanud ühisarvamuse raames aga ka juba
eskiislahendusele 30.07.2020) on olnud teadlikud detailplaneeringu koostamisest ning oma
seisukohad ka planeeringulahenduse kohta esitanud. Linnavalitsus on arvamusi kaalunud ja
arvamustele andnud ka omad seisukohad. Heakskiidu andja leiab, et kuigi kõiki planeeringust
huvitatud osapooli ei teavitatud kirjalikult detailplaneeringu koostamisest selle algetapis ja
neid teavitati hiljem, siis teavitamata jätmine ei ole võtnud huvitatud isikutelt võimalust
detailplaneeringu koostamisel kaasa rääkida. Nad on saanud esitada oma arvamusi
detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelu ajal.
3.2 Liikluskorraldus ja parkimine
Eve Pulk leiab, et miljööväärtuslikku aedlinnakusse väikesele kinnistule ei ole õige kahe
kortermaja kavandamine. Tänaval on juba täna võimatu parkida, sest need on ummistatud
randa minejate ja majutusasutustes puhkavate turistide autode poolt. Kortermajade
kavandamisel lisandub autosid veelgi nii tänavale kui piirkonna ristmikele. Ka Kaja Jõerand-
Vahur ja Urmas Vahur leiavad, et detailplaneering suurendab oluliselt Karusselli tänava
liikluskoormust jättes lahendamata uute elanike külastajate parkimise võimalused. Ranna
külastajad pargivad kinni kõikvõimalikud kohad, eirates liikluseeskirjade nõudeid ja
elementaarset viisakust. Ühisarvamuses leitakse täiendavalt, et planeeringu kehtestamisega
parkimisprobleem tänaval üksnes suureneks, toob kaasa ka liikluskoormuse ja liiklusohtlike
olukordade kasvu. Probleemi väljaselgitamiseks pole koostatud liikluse analüüsi, kuigi
lähteseisukohades on see nõutud. Leitakse, et detailplaneeringuga iga korteri kohta ühe
parkimiskoha kavandamine ei ole piisav, tänapäeva autokasutust arvestades ei kata see
tegelikke vajadusi. Samuti tuuakse välja, et juurdepääs parkimisalale (hoovi) on liiga kitsas.
Pärnu Linnavalitsus vastuskirjades selgitab, et planeeringu koostamisel on kaalutud
liiklusküsimusi. Planeeringuga seatakse nõue, et parkimine tuleb lahendada oma krundil. Kui
tänaval parkimine segab liiklemist, saab omavalitsus rakendada korralduslikke meetmeid.
Krundile kavandatud korterite arvu on vähendatud 20 korterini. Teenindamisest tulenev mõju
liikluskorraldusele lähedalasuvatel ristmikel on minimaalne. Liikluskorralduse
optimeerimiseks saab linnavalitsus teha jooksvalt otsuseid vastavalt vajadusele nii üksikute
tänavalõikude kohta kui ka kõigi ristmike kohta. Detailplaneeringu koostamiseks vajalikud
andmed, sh liikluskorralduse osas on piisavad.
4
Maa otstarbeka kasutamise seisukohalt ei ole kesklinnas parkimiskohtade igaks juhuks
kavandamine hea lahendus – maad on vaja kasutada teisel otstarbel, kui autode seisuplatsina.
Parkimine tagatakse omal kinnistul, üks parkimiskoht korteri kohta on üldplaneeringu kohane.
Kinnistule sissesõit on standardikohane ja piisav, autod läbivad sissesõidu vähendatud
kiirusel.
Arvamuste ärakuulamisel leidis Pirkka-Marja Põldvere, et kuna linnavalitsusel on kavas
Karusselli tänava liiklusuuringu tegemine, siis on mõistlik selle uuringu läbiviimine enne
detailplaneeringu kehtestamist. Urmas Vahur selgitas, et olemasolevate hoonete ajaloolist
paiknemist arvestades kõikidel piirkonna kinnistuomanikel pole võimalik omal kinnistul
parkida. Seepärast kohalikud elanikud peaksid saama tänaval parkida, linna ja ranna külalised
aga mitte. Detailplaneeringuga väljaspool kinnistut parkimise keelamine ei ole kontrollitav.
Linnavalitsuse esindaja Kaido Koppel selgitas, et detailplaneeringuga on ette nähtud uute
hoonete elanike parkimine omal kinnistul ja nõuetekohased parkimiskohad on alale ette
nähtud. Linnaarhitekt Henri Eessalu tõi välja, et linnavalitsus ei saa paari suvise kuu järgi
planeerida linnas parkimiskohti.
02.11.2021 Rahandusministeeriumile saadetud kirjas Pärnu Linnavalitsus selgitab, et
detailplaneeringu lahendus vaadati veelkord üle ja analüüsiti täiendavalt ka liikluskorraldust.
Planeeringulahenduses on liikluskorralduse üldised põhimõtted määratletud, nii nagu
detailplaneeringute puhul on tavapärane. Liiklusanalüüs muutub aga aktuaalseks alles
projekteerimisfaasis, kuivõrd detailplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel ei ole võimalik
ette näha detailplaneeringu realiseerimise aega ning selleks ajaks muutunud linnaruumi, sh
selleks ajaks on selgunud ka näiteks Supeluse tänava uue lahendusega kaasnev mõju.
Tegemist on liikluskorralduslike küsimustega, mille reguleerimine on linnavalitsuse
pädevuses. Parkimine lahendatakse omal krundil, mistõttu ei koormata parkimisega Karusselli
tänavat. Parkimiskohtadest nähtuv täiendav liikluskoormus ei avalda Karusselli tänava
liikluskoormusele märgatavat mõju.
Rahandusministeerium on seisukohal, et planeerimisseaduses sätestatud ülesanded seoses
liikluskorraldusega on detailplaneeringus täidetud. PlanS § 126 lõike 1 punkt 4 kohaselt on
detailplaneeringu üheks ülesandeks detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste
toimimiseks vajalike ehitiste, sh tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele
juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine. PlanS § 126 lõike 1 punkt 7 kohaselt on
detailplaneeringu ülesanne liikluskorralduse põhimõtete määramine. Detailplaneeringus on
näidatud juurdepääs planeeringualale Karusselli tänavalt, määratud kindlaks parkimiskohtade
arv korteri kohta ning näidatud planeeringu põhijoonisel sissesõidutee ja parkimiskohad.
Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 1.6.4 „Tänava maa-alad ning liiklus- ja
parkimiskorraldus“ on nõudena toodud, et sõidukite parkimiskohtade arv tuleb tagada
vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Täiendavaid parkimiskohti võib
rajada, kuid krundi põhjapiirist vähemalt 16 m kaugusele ning arvestades, et vähemalt 30%
krundi pinnast peab olema haljastatud. Lubatud on täiendavate parkimiskohtade
projekteerimine ja ehitamine. Kui parkimiskohti projekteeritakse ja ehitatakse vähem kui 20,
tuleb vähendada ka korterite arvu niimoodi, et igal korteril oleks tagatud vähemalt üks
parkimiskoht.
Linna tänavatele nõuded määrab kohalik omavalitsus ning peab tagama, et detailplaneeringus
oleksid vastavad nõuded seatud, sh sissesõidutee vajalik laius.
Kuigi antud juhul on krundil detailplaneeringu ülesanded täidetud, teen linnavalitsusele
ettepaneku vaadata üle ja vajadusel lahendada parkimiskorraldus Karusselli tänava
5
piirkonnas nii, et randa ja majutusasutusi külastavad turistid ei halvendaks kohalike
elanike igapäeva elukorraldust. Suvitajate parkimisprobleem on probleem, mis vajab
lahendamist laiemas piirkonnas.
3.3 Privaatsus, insolatsioon ja naaberkinnistute väärtus
Kaja Jõerand-Vahur ja Urmas Vahur leiavad, et planeeringulahendus vähendab oluliselt
Karusselli tn 25 kinnistu väärtust, sest võrreldes lammutatud ajaloolise hoonestusega
suurendatakse Karusselli tn 20 tänavajoonel hoonestuse mahtu 4-5 kordselt, millega
varjatakse väga oluliselt Karusselli tn 25 langevat päikesevalgust ja suletakse vaade.
Ühisavalduses leitakse, et planeeringulahendus rikub ebaproportsionaalselt ümberkaudsete
elanike privaatsust ning vähendab naaberkinnistute turuväärtust. Piirkonna inimesed on
eeldanud, et naabrusesse suuri korrusmaju ei ehitata. Lisaks peavad nad oluliseks
detailplaneeringu koostamise käigus viia läbi mõju uuring maapinnale, naaberkinnistute
hoonetele.
Pärnu Linnavalitsus vastuskirjades selgitab, et linnakeskkonnas on uute hoonete püstitamine
vajalik linna toimimiseks. Hoonestamata krundile hoonete püstitamine on krundiomaniku
õigus. Tulenevalt Karusselli tänava ehitustavast tuleb üks elamu püstitada kohustuslikule
ehitusjoonele tänava ääres. Hoone kõrgus ja pikkus on piiratud ümbritsevate hoonete kõrguse
ja pikkusega. Uue hoone arhitektuurse sobivuse tagamiseks on detailplaneeringuga nõutud
projekteerimise eelselt arhitektuurivõistluse korraldamine. Uus hoone asub Karusselli tn 25
majast kirdes, teisel pool tänavat ja puuderivi taga, mistõttu päikesevalguse piiramine on
minimaalne. Õigus vaatele on krundiomanikul juhul, kui on seatud vastav servituut, mida
antud juhul tehtud ei ole. Linnavalitsuse hinnangul puudub tõestus keskkonda sobiva
uushoonestuse negatiivse mõju kohta olemasolevate hoonete väärtusele.
Planeeringulahendusega tagatakse ümberkaudsete naabrite privaatsust suurimal võimalikul
moel: hoonete kaugus naaberkinnistutest, haljaspiirded jne. Linnavalitsus on seisukohal, et
linnaliselt tihe elukeskkond ei paku sarnast privaatsust võrreldes hõreasustusele omase
keskkonnaga. Kavandatava puhul ei ole tegemist keskkonna liigse tihendamisega, mis võiks
hakata põhjustama ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas linnaruumis ja naaberkinnistutel.
Arvamuste ärakuulamisel lubas linnavalitsus teha insolatsiooni analüüsi ja lisada see
planeeringumaterjalidele.
02.11.2021 Rahandusministeeriumile saadetud kirjas Pärnu Linnavalitsus jääb seisukohale, et
linnakeskuse elanikud ei saa linnakeskkonna tihendamisele suunatud üldplaneeringu valguses
oodata, et nende ümbruses muutusi ei toimu või lubatavad on üksnes muutused, mis ei ole
tajutavad ning ei too kaasa teatavad koormust ühisruumile. Ka Karusselli tn 20 kinnistu
detailplaneeringust huvitatud isikul on huvi enda kinnistut parimal võimalikul viisil
hoonestada, mis on linnavalitsuse hinnangul antud planeeringulahendusega saavutatud.
Hoonestuse kavandamisel on arvestatud standardikohase loomuliku valguse tagamisega nii
naaberhoonetes kui ka kavandatavates hoonetes. Selleks on täiendavalt koostatud
insolatsiooni analüüsi joonised (lisatud detailplaneeringule), näidates kavandatavate hoonete
heidetavat varju päeva jooksul ekvivalentkuupäeval. Analüüs näitab, et kavandatavatel
hoonetel on mõju ainult vahetult idas ja läänes asuvatele hoonetele, mitte aga põhjas ja lõunas
asuvatele naaberhoonetele.
Rahandusministeerium on seisukohal, et kui detailplaneering ei ole vastuolus kehtivate
seaduste ja normidega, siis detailplaneeringu sisulise lahenduse, sh krundi hoonestusala ja
6
krundi ehitusõiguse suuruse üle otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
otsustama kohalik omavalitsus, kelle ülesandeks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
järgi on kohaliku elu küsimuste, muuhulgas ka ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine.
Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 1.6.12 (lk 15) on toodud, et enne kaevetööde tegemist
tuleb anda hinnang naaberkruntidel asuvate hoonete püsivusele ning vajadusel määrata
meetmed võimalike vajumiste vältimiseks. Välistada tuleb oht naaberhoonetele nii Karusselli
tn 18, 20 kui ka Suur-Sepa tn 26 krundil. Seega on antud tingimusega tagatud naaberkinnistute
hoonete püsivus ning võimalike negatiivsete mõjude avaldamise ärahoidmine.
3.4 Planeeringulahenduse vastavus üldplaneeringule
Kaja Jõerand-Vahur ja Urmas Vahur annavad teada, et nad ei nõustu üldplaneeringuga
kehtestatud piirangute leevendamisega.
Ühisarvamuses leitakse, et detailplaneeringuga kavandatavad 20 korteriga 4-korruselised
hooned ei sobitu Karusselli tn miljöösse ning piirkonnas levinud ühtsest stiilist
kõrvalekaldumist ei saa õigustada üksikute mittesobituvate majade olemasoluga.
Planeeringulahendus ei vasta üldplaneeringus seatud väärtuslikkuse põhimõttele kui
linnaruumi arendamise põhiprintsiibile: ei austata olemasolevaid väärtuseid; tegemist ei ole
parima võimaliku arhitektuurse lahendusega; hooned ei sobitu olemasolevasse keskkonda;
pole arvestatud piirkonnale omast korruselisust ega naaberhoonestuse parameetreid. Nad
toovad välja, et kavandatavate hoonete mittesobivust piirkonda on kinnitanud ka
kunstiteadlane Leele Välja ekspertarvamuses.
Samuti leitakse, et üldplaneeringu kohaselt tuleks rannapiirkonnas vähendada hooajalisust,
kuid piirkonda sobimatute korterelamute ehitamine seda eesmärki ei täida vaid süvendab
probleemi. Kuna muinsuskaitse eritingimused on teinud sama isik, kes detailplaneeringut, siis
on tegemist huvide konfliktiga. Planeeringulahendus on vastuolus lähteülesandega, mille
kohaselt „on Suur-Sepa tn 26 krundiga külgnev hoonemaht lubatud rajada ühe täis- ja
katusekorrusega“.
Leitakse ka, et Pärnu Linnavalitsus eirab võrdse kohtlemise printsiipi – Suur-Sepa tn 26
kinnistu hoonestamisel nõudis linn kortermajade asemel paarismajade ehitamist ning
Karusselli tn 16 kinnistu hoovi käsitleti rohealana. Otsuse tegemisel tugines linnavalitsus
Leele Välja ekspertarvamusele, mille kohaselt peab uushoonestuse maht olema kooskõlas
lähiümbrusega (ka üldplaneeringus sätestatud põhimõte). Ühisarvamuse esitajate hinnangul
ei ole põhjendatud, miks need samad argumendid antud detailplaneeringu juures pole enam
asjakohased.
Pärnu Linnavalitsus vastuskirjades selgitab, et planeeringulahendus on kooskõlas uue
üldplaneeringuga. Selle kohaselt asub Karusselli tn 20 kinnistu väikeelamute maa-alal, kus on
lubatud väikeste korterelamute kavandamine. Detailplaneeringuga on lubatud kuni kahe
maapealse täiskorruse ja katusealuse korrusega hoonete ehitamine, soklikorrus on hoonetel
ette nähtud ainult panipaikade ja tehnoruumide tarbeks. Üldplaneeringu eesmärgiks on
kesklinna ja selle lähialade tihedam kasutuselevõtt ning tühjalt seisvate kruntide
taashoonestamine. Linnavalitsus leiab, et planeeringuala suurust arvestades on kahe
väiksemat tüüpi (kuni 20 korteriga) elamu rajamine piirkonda sobilik. Uuselamute arendamist
ei peeta üldplaneeringus rannahooajalisust mõjutavaks teguriks.
Karusselli tänaval leidub planeeringuala lähipiirkonnas sarnaselt kavandatavale teisigi kahe
täiskorruse ja viilkatusega kortermaju (Aia tn 28c, Karusselli tn 13, 22, 27 ja 39/1). Tegemist
ongi eriilmelise linnaruumi osaga, mille hoonestus ei ole homogeenne ja stiililt ühtne.
Kavandatav hoonestus ei sea miljööväärtust ohtu, vaid hea projektlahenduse korral hoopis
7
rikastab ja täiendab miljööd. Detailplaneeringuga on sobivaima arhitektuurse lahenduse
saamiseks määratud arhitektuurivõistluse korraldamise nõue.
Linnavalitsus selgitab, et on Leele Välja ekspertarvamusega tutvutud kuid detailplaneeringu
koostamise aluseks on võetud muinsuskaitse eritingimused. Linnavalitsuse hinnangul on
ekspertarvamus detailides ebatäpne, jätab välja põhilise argumendi, mida on
detailplaneeringus ja varasemalt koostatud ning kooskõlastatud muinsuskaitse eritingimustes
kasutatud Karusselli tn 20 krundi hoonestuse kõrguspiirangu seadmisel. Nimelt üle tänava
Karusselli tn 27, ajalooline hoone, mis on just sama kõrge, kui Karusselli tn 20 krundile
kavandatavate hoonete piirkõrgus. Seejuures ei eristu Karusselli tn 27 hoone oma
hoonestusfrondis kui ebatavaliselt kõrge, vaid sulandub meeldivalt miljöösse.
Ekspertarvamusest jääb mulje, justkui kahe täiskorruse ja kõrge kaldkatusega hooned on
Karusselli tänaval suur erand, mis ei vasta aga tõele. Detailplaneeringuga on seatud piirid ka
katuseväljaehituste ulatusele.
Võrdluse kohta Suur-Sepa tn 26 kinnistuga leiab linnavalitsus, et selle kinnistu näol on
tegemist maa-alaga, mis asub kvartali sisemuses, kus on suured haljastatud hoovialad ja
kvartalisisene hoonestus on väikesemahuline. Planeeringuala paikneb seevastu Karusselli
tänava ääres, kus kavandatav hoonemaht ei ole käesoleval ajal erandlik. Kuna tegemist on
erinevate kinnistute, asjaolude ja menetlusprotsessidega, siis linnavalitsus ei eira võrdse
kohtlemise printsiipi.
Lähteülesande kohaselt võiks kavandada kinnistule kuni 3 hoonet, hetkel kavandatakse kahte,
millest üks hoone on paigutatud Karusselli tänava äärde ja teine krundi keskossa. Suur-Sepa
tn 26 kinnistuga külgnevat hoonet detailplaneeringuga ei kavandata.
Arvamuste ärakuulamisel tõi Pirkka-Marja Põldvere välja, et detailplaneeringuga on
kavandatud hoonetele neli korrust – soklikorrus, kaks põhikorrust ja katusekorrus. Suur-Sepa
tn 26 kinnistu omanikud tahtsid ehitada korrusmaja aga linnavalitsus ei lubanud, kuna ekspert
Leele Välja hinnangu kohaselt see ei sobinud piirkonda. Kinnistule ehitati nelja korteriga kaks
paarismaja. Linnavalitsusel on kohustus järgida, analüüsida, kuulata erinevaid arvamusi. Kõik
üldplaneeringu eesmärgid oleksid saavutatavad, kui majad oleksid väiksemad (kokku 15
korterit).
Muinsuskaitse eritingimuste koostamise kohta selgitas Muinsuskaitseameti esindaja, et
eritingimuste koostamiseks peab olema eriluba, eritingimused kooskõlastab
Muinsuskaitseamet. Eritingimuste koostajal ei ole keelatud teha sama detailplaneeringut.
Eritingimused vaatab üle Muinsuskaitseameti komisjon ja kiidab selle heaks või saadab tagasi
täiendamiseks. Alles pärast heakskiitmist on võimalik eritingimusi kasutada
planeeringulahenduse koostamiseks.
02.11.2021 Rahandusministeeriumile saadetud kirjas Pärnu Linnavalitsus selgitab, et
üldplaneeringu üks eesmärke ongi kesklinnalähedase linnakeskkonna tihendamine. Arvestada
tuleb seejuures, et üldplaneeringuga võimaldatakse suuremat ehitusmahtu, kui koostatud
detailplaneeringu lahendus võimaldab. Parkimine lahendatakse omal krundil, tagatakse
haljastuse nõutav osakaal ja täidetakse muud nõuded. Linnavalitsus jääb seetõttu oma
varasemalt väljendatud seisukoha juurde, et detailplaneering on koostatud üldplaneeringust
lähtuvalt ning planeeringuga kavandatav ehitusmaht on optimaalne. Puudub igasugune
kaalutlus Karusselli tn 20 kinnistu ehitusmahtu veelgi vähendada ja kinnistuomaniku
omandiõigust piirata selle juures üldplaneeringu linnakeskkonna tihendamise eesmärki
saavutades.
8
Sarnaselt planeeritavale leidub piirkonnas teisigi näiteid, kus ühele suuremale krundile on
rajatud mitu korterelamut, mistõttu ei ole tegemist erandliku linnaehitusliku situatsiooniga.
Planeeringulahendust on naabrite seisukohti arvestades menetluse käigus muudetud.
Rahandusministeerium on seisukohal, et koostatud on planeeringulahendus, mida kohalik
omavalitsus antud juhul on pidanud vajalikuks ja sobivaks ning kinnitanud seda
detailplaneeringu vastuvõtmisega. Detailplaneeringu lahendus on vastavuses kehtiva Pärnu
linna üldplaneeringuga. Üldplaneeringuga on ala määratud väikeelamumaaks. Üldplaneeringu
seletuskirja peatükis 4.3.1.2 „Väikeelamute maa-ala (Ev)“ on fikseeritud, et valdav maa-ala
otstarve on üksikelamud, kaksikelamud, ridaelamud ja väikesed korterelamud. Väikese
korterelamu krundi täisehitus on kuni 40% (eeslinna asumis ja peatänavatel) ja kuni 30%
(teistes asumites). Suurim lubatud maapealne korruselisus on 2 korrust + katusekorrus.
Erandina on võimalik krundile kavandada teine põhielamu korterelamute terviklahenduste
korral. Üldreeglina peab väikese korterelamu korteri kohta olema tagatud vähemalt 100-150
m² krundi pinda. Väikestele korterelamutele nähakse ette üks parkimiskoht korteri kohta.
Väikseim lubatud haljastuse osakaal on 30% krundi pinnast.
PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama
erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise
põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. PlanS
§ 12 lõike 2 kohaselt peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud
keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid
asjaolusid. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu lahendus
planeerimisseaduses sätestatud põhimõtete kohaselt läbi kaalutletud.
Naabrite vaheliste suhete kindlaksmääramisel tuleb kaaluda poolte õigustatud huvisid.
Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 32 on omand puutumatu ja võrdselt kaitstud.
Seaduse järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
Omandiõigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute, sh naaberkinnisasja
omanike õigustega. Naaberkinnisasjade omanike vahel võib tekkida huvide konflikt, kui
mõlemad hakkavad teostama täielikku õiguslikku võimu oma kinnisasja üle. Sellest tingituna
ei kaitse naabrusõigused kummagi kinnisasja omaniku huve ühepoolselt ning naabrusõiguste
näol on tegemist seadusliku kompromissiga omandiõiguse rakendamisel.
Ühel kinnisasjal omandiõiguse teostamisel ei tohi kahjustada piiramatult naabrite, teiste
puudutatud isikute huve ja avalikke huve. Kuid ka naabri õigused ei ole piiramatud. On
paratamatu, et ühe kinnisasja arendamine võib mõjutada naaberkinnisasja kasutamist.
Planeerimisel ei saa olla takistuseks igasugune harjumuspärase elukeskkonna muutumine uue
ehitise tõttu. Naaber peab taluma ehitiste rajamist, mis on lubatud planeeringuga, sobivad
ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane.
Planeering on koostatud kooskõlas muinsuskatsenõuetega (ka eritingimustega), mida tõendab
asjaolu, et Muinsuskaitseamet on 12.02.2021 detailplaneeringu kooskõlastanud,
kooskõlastuse number 39898. Kui Muinsuskaitseamet on detailplaneeringu kooskõlastanud,
saab heakskiidu andja lugeda detailplaneeringu vastavaks muinsuskaitsenõuetele.
Kooskõlastamise eesmärgiks on tagada, et kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule
väljapanekule planeeringu, mille vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud
riigiamet.
9
4. Kokkuvõte
Planeerimisalase tegevuse korraldamine PlanS § 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS § 124 lõige
10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus.
Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid
huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele
ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Detailplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu
küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine.
Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on
erinevate huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja
maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse seadustele ja normidele
vastavuse kontrollimine. Planeeringulahenduse otstarbekuse üle õigusliku hinnangu andmine
ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses.
Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima
planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute
subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks
planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu,
et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute
soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku
arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse
planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks
otsuseks esitatud arvamuste suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus
esitatud arvamustele.
Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest lähtuvalt on arvamusi esitanud isikud olnud
teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu
koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine planeeringu koostamise käigus.
Arvamusi esitanud isikute arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud
oma seisukoha. Seega on arvamusi esitanud isikud saanud kasutada oma protsessiõigusi
detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi
planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise eesmärk. PlanS § 9 kohaselt on planeeringu
koostamine avalik ning antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja
vastuvõtmisest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi
avaliku menetluse nõudeid.
Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud
vastuväiteid esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja
poolt tagamisele ning puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks otsustada detailplaneeringule
heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS §-s 138 sätestatud pädevusele. Detailplaneeringu
koostamisel on arvestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS § 126
sätestatud detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud
kõikide asjakohaste riigiasutuste ja võrguvaldajatega ning detailplaneeringu koostamisel on
kaasatud ja planeeringulahendusest teavitatud puudutatud isikuid.
10
Käesoleva detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega
otsustab antud juhul kohalik omavalitsus, kas Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu
lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi
esitanud isikute huvide) arvestamise. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab
haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi
ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
See tähendab, et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele
vastava planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid
lahendusvariante.
Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on välja toonud
planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui
motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis
olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis
peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon
kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Haldusmenetluse seaduse § 56 vastaselt
haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on
haldusakti tühistamise aluseks1. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid,
millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud
vastuväiteid planeeringu koostamise käigus2. Palun kohalikul omavalitsusel Karusselli tn 20
kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada
eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega.
Lähtudes heakskiidu andja pädevuse piiridest ja võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning
arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust,
annan heakskiidu Pärnu linnas Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringule ning
tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja
kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on
haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on
menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist
kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.3
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik
kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma
subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
1
RKHKo 3-3-1-39-07
2
RKHKo 3-3-1-37-04
3
RKHKo 3-3-1-12-07
11
Lisaadressaadid:
E. Pulk
K. Jõerand-Vahur, U. Vahur
LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
12