dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Järelevalvemenetluse lõpetamine

Rahandusministeerium · 8. detsember 2021
Viit
12.2-1/8297-6
Registreeritud
8. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rapla Vallavalitsus, Advokaadibüroo FORT
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2021
Vastutaja
Mihhail Antonov (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-18297-6 08.12.2021 Väljaminev kiri.asice430 KB

Sisu (failidest)

Teie 07.12.2021 nr 4-8/2021/37-10 Rapla Vallavalitsus Meie 08.12.2021 nr 12.2-1/8297-6 [email protected] Järelevalvemenetluse lõpetamine Austatud härra Mägi 01.12.2021 kirjaga nr 12.2-1/8297-2 teavitas Rahandusministeerium, juhindudes riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) § 205 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2, Rapla Vallavalitsust (edaspidi: hankija) järelevalvemenetluse alustamisest hanketeateta pakkumuse esitamise ettepaneku tegemisega alustatud riigihanke "Rapla valla lumetõrjetööd perioodil november 2021 – aprill 2022" (edaspidi: riigihange)1 läbiviimise õiguspärasuse kontrollimiseks. Järelevalvemenetluse alustamise teates märkisime, et järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks kogutud andmete põhjal on Rahandusministeeriumil tekkinud põhjendatud kahtlus, et riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga ja hankija ei ole valinud eeldatavale maksumusele vastavat riigihanke menetluse korda. Selgitasime, et hankija kohustus järgida (tava-) teenuste tellimisel riigihanke piirmäärast (60 000 eurot, siin ja edaspidi käibemaksuta) alates RHS 2. ptk-is sätestatud hankemenetluse korda tähendab kohustust korraldada riigihange üldjuhul kas avatud või piiratud hankemenetlusena (RHS § 48 lg 1). Teiste hankemenetluse liikide kasutamine eeldab, et see oleks RHS-i kohaselt eraldi sõnaselgelt lubatud – selleks peavad olema täidetud RHS-is sätestatud täiendavad eeldused (vt RHS § 48 lg-d 2-4, §-d 49-50). Avatud ja piiratud hankemenetlus algab alati hanketeate avaldamisega riigihangete registris (RHS § 73 lg 1). Seega kehtib eeldus, et kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga, siis hankija korraldab riigihanke avatud või piiratud hankemenetlusena, esitades riigihangete registrile avaldamiseks hanketeate. Kui hankija on alustanud riigihanke piirmääraga vähemalt võrdse maksumusega riigihanget ilma hanketeadet esitamata ning teadolevalt ei esine RHS-is sätestatud erandlikke aluseid, mis õigustaksid riigihanke alustamist hanketeateta, esineb küllaldane põhjus kahtlustada hankija tegevuses RHS-i rikkumist. Telefonivestluses hankijaga on täiendavalt selgitatud RHS § 28 lg-s 3 ja lg-s 4 sätestatud nö väikeste osade erandi kohaldamisega seonduvat. RHS § 28 lg 3 kohaselt võib hankija kalduda kõrvale sama paragrahvi teises lõikes sätestatud osadeks jaotamise keelust, mis koostoimes § 28 lg-ga 1 kohustab hankijat lähtuma kohase menetlusliigi valikul kõigi funktsionaalselt koos toimivate või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike teenuste summeeritud eeldatavast kogumaksumusest. RHS § 28 lg 3 sätestab, et hankija võib kohaldada osadeks jaotatava riigihanke mõne osa suhtes hankelepingute sõlmimisel vastava osa eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise korda eeldusel, et nende osade kogumaksumus ei ületa 20 protsenti kogu riigihanke eeldatavast maksumusest. RHS § 28 lg 4 p 1 täpsustab, et kui osadeks jaotatava teenuste riigihanke kõigi osade summeeritud eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, võib hankija kohaldada sama paragrahvi kolmandas lõikes sätestatud väikeste osade erandit üksnes juhul, kui iga sellise osa eeldatav maksumus on alla 80 000 euro. 1 Registreeritud hankija dokumendiregistris pealkirjaga "Talv 2021-2022" – pakkumuse esitamise ettepanek on kättesaadav arvutivõrgus: https://atp.amphora.ee/raplavv2017/index.aspx?itm=507302 (07.12.2021) Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Seega, kui kõigi osade summeeritud eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või sellest suurem, võib hankija kohaldada mõne osa suhtes vastava osa eeldatavast maksumusest tulenevat hankelepingu sõlmimise korda (väikeste osade erandit) üksnes siis, kui lisaks 20% reeglile on sellise osa eeldatav maksumus teenuste hankelepingu puhul alla 80 000 euro. Näiteks, kui teenuste riigihanke kõikide osade summeeritud eeldatav maksumus on 1 000 000 eurot, võib avaliku sektori hankija sõlmida kuni kümme hankelepingut, neist igaühe eeldatava maksumusega 20 000 eurot, alla lihthanke piirmäära riigihankele kohalduvas korras 2 või RHS § 14 lg 1 p 1 ja § 15 lg 1 järgi RHS §-s 125 sätestatud lihthankemenetluse korras kuni viis hankelepingut, millest igaühe eeldatav maksumus on 40 000 eurot, või kaks 40 000 eurose eeldatava maksumusega hankelepingut lihthankemenetlusena ning kaks hankelepingut, kumbki eeldatava maksumusega 60 000 eurot, RHS § 14 lg 2 p 1, § 15 lg 2 ja § 48 lg 3 p 1 järgi konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogina. Sellisel juhul on iga väikeste osade erandi alusel sõlmitava hankelepingu eeldatav maksumus vähem kui 80 000 eurot ja selliselt sõlmitavate hankelepingute summeeritud eeldatav kogumaksumus ei ületa 20% kogu riigihanke eeldatavast maksumusest (200 000 eurot). RHS § 28 lg-te 3-4 regulatsioon lähtub riigihanke direktiivides3 sätestatud nö väikeste osade erandist, kus osadeks jaotatud riigihanke korral on hankijal võimalik kõrvale kalduda ühe riigihanke koosseisu kuuluvate hankelepingute kogumaksumusest tuleneva menetluskorra rakendamise kohustusest ja lähtuda reeglite valikul ainult konkreetse osa maksumusest.4 Väikeste osade erandi eesmärgina on nimetatud väikeettevõtjate turule pääsemise soodustamist ja hankijal hankelepingute sõlmimise lihtsustamist.5 Kehtiva seaduse kohaselt on väikeste osade erandit lubatud kasutada ka alla rahvusvahelise piirmäära jääva maksumusega riigihangetes.6 06.12.2021 teavitas hankija Rahandusministeeriumi sellest, et järelevalvealune riigihange "Rapla valla lumetõrjetööd perioodil november 2021 – aprill 2022" on Rapla Vallavalitsuse 06.12.2021 istungi protokollilise otsusega kehtetuks tunnistatud. Hankija selgitas, et vallavalitsuse istungi materjalid on vormistamisel ja vastav otsus edastatakse Rahandusministeeriumile elektrooniliselt allkirjatatult hiljemalt 07.12.2021. 07.12.2021 laekus Rahandusministeeriumile väljavõte 06.12.2021 toimunud Rapla Vallavalitsuse istungi nr 57 protokollist, mille p-st 6 nähtuvalt on hankija otsustanud tunnistada kehtetuks (ilma hanketeateta väljaspool riigihangete registrit alustatud) riigihanke menetluse "Rapla valla lumetõrjetööd perioodil november 2021 – aprill 2022".7 2 RHS § 9 lg 4 p 3 kohaselt peab vastav kord olema sätestanud hankija hankekorras. Alla lihthanke piirmäära jääva maksumusega riigihanke läbiviimisel on hankija kohustatud järgima lisaks hankekorrale ka RHS-i 1. ptk-s sätestatut, sh § 3 p-des 1-5 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. 3 RHS § 28 lg 3 – 2014/24/EL (avaliku sektori e. klassikalise riigihanke direktiivi) art 5 lg 10 ls 2; 2014/25/EL (võrgustiku sektori riigihanke direktiivi) art 16 lg 10 ls 2; 2009/81/EÜ (kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanke direktiivi) art 9 lg 5 p „a“ kolmas lõik ja art 9 lg 5 p „b“ kolmas lõik. RHS § 28 lg 4 – 2014/24/EL art 5 lg 10 ls 1; 2014/25/EL art 16 lg 10 ls 1; 2009/81/EÜ art 9 lg 5 p „a“ kolmas lõik ja art 9 lg 5 p „b“ kolmas lõik. 4 RHS eelnõu, 450 SE I, seletuskiri, lk-d 48 ja 50. 5 M. Steinicke in M. Steinicke, P. L. Vesterdorf (ed.). Brussels Commentary on EU Public Procurement Law. Nomos 2018, p 229 para 51; Guideline of the Public Procurement Authority on the enforcement of the prohibition on the splitting of public procurements, p 10. 6 vt ka M.-J. Raude. RHS § 28 komm.-d 17-20 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019. 7 Hankija ebaõigele terminikasutusele vaatamata, on antud juhul selge ning arusaadav, et hankija on kehtetuks tunnistamisel pidanud silmas mitte lihthanget, mis algab alati hanketeate avaldamisega riigihangete registris, vaid väljaspool riigihangete registrit tehtud pakkumuse esitamise ettepanekuga alustatud riigihanke menetlust. 2 Järelevalvemenetluse kestel ei ole hankijal keelatud tunnistada riigihanke menetlust kehtetuks hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. 8 RHS § 205 lg 4 p-st 1 tulenevalt lõpeb (RHS § 205 lg 1 p 1 järgi juhtumipõhiselt alustatud) järelevalvemenetlus kirjaliku teatega järelevalvemenetlust välistavate asjaolude esinemise kohta. RHS § 206 lg 1 p-s 4 sätestatud absoluutse menetlustakistuse kohaselt (juhtumipõhiselt) alustatud järelevalve menetlus lõpetatakse, kui riigihange (menetluse tähenduses) on lõppenud. RHS § 73 lg 3 p 6 (alt II) kohaselt lõpeb riigihanke menetlus muu hulgas selle kehtetuks tunnistamisel hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. Riigihanke menetluse (lõppemise) järgselt ei ole juhtumipõhise järelevalvemenetluse läbiviimine põhjendatud ega eesmärgipärane9 ning enne riigihanke menetluse lõppemist alustatud järelevalvemenetlus kuulub vastavalt RHS § 206 lg 1 p-le 4 lõpetamisele ilma hankijale ettekirjutust tegemata. Seega on riigihanke (menetluse) lõppemine, sh RHS § 73 lg 3 p 6 alt-s II sätestatud alusel, absoluutne menetlustakistus, mille korral juhtumipõhiselt RHS § 205 lg 1 p-s 1 toodud alusel alustatud järelevalvemenetlus kuulub lõpetamisele. Kui järelevalvemenetluse alustamiseks oli esitatud järelevalveteade, teavitab Rahandusministeerium teate esitajat menetluse alustamata jätmisest või lõpetamisest (RHS § 206 lg 3). Lähtudes eeltoodust ning juhindudes RHS § 73 lg 3 p-st 6, § 205 lg 4 p-st 1, § 206 lg 1 p- st 4 ja lg-st 3, teatab Rahandusministeerium, et lõpetab Rapla Vallavalitsuse riigihanke "Rapla valla lumetõrjetööd perioodil november 2021 – aprill 2022" õiguspärasuse kontrollimiseks alustatud järelevalvemenetluse. Koos järelevalvemenetluse lõpetamisega juhib Rahandusministeerium hankija tähelepanu RHS §-s 47 sätestatud hankija kohustusele teavitada ettevõtjaid hankija otsustest. Tegemist on RHS-i 1. ptk sättega, mida tuleb kohaldada kõikides riigihanke menetlustes, sh hankija otsuste tegemise korral ka alla lihthanke piirmäära jäävat (hankija hankekorras ette nähtud) korda järgivate riigihanke menetluste korral. RHS § 47 lg 1 p 12 koostoimes sama paragrahvi lg-ga 3 sätestab, et hankija peab kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama riigihanke kehtetuks tunnistamise otsusest ja selle põhjustest kõiki otsuse tegemise ajal riigihankes osalevaid ettevõtjaid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler Lisaadressaadid: Advokaadibüroo FORT Mihhail Antonov 6113468 [email protected] 8 vt ka M. Antonov. RHS § 206 komm.-d 13-15 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019. 9 RHS eelnõu, 450 SE I, seletuskiri, lk 139. 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →