EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 14.7.2021
COM(2021) 564 final
2021/0214 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega kehtestatakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism
(EMPs kohaldatav tekst)
{SEC(2021) 564 final} - {SWD(2021) 643 final} - {SWD(2021) 644 final} -
{SWD(2021) 647 final}
ET ET
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Maailm seisab silmitsi sügava kliimakriisiga ja kliimamuutustega seotud probleemid nõuavad
ülemaailmset reageerimist. Tugev rahvusvaheline koostöö tugevdab ühiseid kliimameetmeid,
mida kõik Pariisi kokkuleppe osalised vajavad, et saavutada eesmärk hoida ülemaailmse
keskmise temperatuuri tõus tuntavalt allpool 2 °C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse
tasemega ning püüda piirata temperatuuri tõusu 1,5 kraadini võrreldes
tööstusrevolutsioonieelse tasemega1.
Euroopa Liidu rahvusvaheline liidriroll peab käima käsikäes jõuliste siseriiklike meetmetega.
Selleks et muuta EL kooskõlas Pariisi kokkuleppega 2050. aastaks kliimaneutraalseks, peab
liit järgmisel kümnendil seadma suuremaid eesmärke ning ajakohastama oma kliima- ja
energiapoliitika raamistikku. See protsess peaks algama juba praegu kehtivate ELi õigusaktide
alusel. Lisaks sellele, nagu on teatatud Euroopa rohelises kokkuleppes, 2 on komisjon teinud
põhjalikule mõjuhinnangule3 tuginedes ettepaneku seada 2030. aastaks uus ELi eesmärk
vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega4.
Euroopa Ülemkogu5 kiitis selle eesmärgi heaks ja see lisati Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioonile, muutes selle rahvusvaheliselt
siduvaks6. Kaasseadusandjatega kokku lepitud Euroopa kliimamäärusega kehtestatakse uus
2030. aasta eesmärk, muutes samal ajal ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi õiguslikult
siduvaks7.
Selleks et saavutada selline kasvuhoonegaaside heite vähendamine kooskõlas Euroopa
kliimamäärusega, teeb komisjon ettepaneku vaadata 2021. aasta juuliks läbi kõik asjakohased
poliitikavahendid paketis „Eesmärk 55“, mis hõlmab eelkõige kliima-, energia-, transpordi- ja
maksuvaldkonna õigusaktide läbivaatamist8. Euroopa rohelises kokkuleppes välja kuulutatud
piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (edaspidi ka „CBAM“) on osa sellest
paketist ja kuulub olulise elemendina ELi meetmepaketti, mille eesmärk on muuta EL
kooskõlas Pariisi kokkuleppega 2050. aastaks kliimaneutraalseks, tegeledes
kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga, mis tuleneb liidu suurematest
kliimaeesmärkidest. Euroopa Parlament võttis 2021. aasta märtsis vastu resolutsiooni, milles
1
Pariisi kokkuleppe artikli 2 lõike 1 punkt a.
2
Komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatis „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final, punkt
4).
3
Komisjoni 17. septembri 2020. aasta teatis „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine“.
(COM(2020) 562 final, 1 ja 2. osa).
4
Komisjon esitas ettepaneku COM(2020) 563 final, millega muudetakse komisjoni esialgset ettepanekut
Euroopa kliimamääruse kohta, et lisada sellesse ELi muudetud eesmärk vähendada 2030. aastaks
heitkoguseid vähemalt 55 %. Euroopa Ülemkogu kinnitas 10.–11. detsembril 2020 oma järeldustes selle
suurema ELi eesmärgi.
5
Euroopa Ülemkogu 11. detsembri 2020. aasta järeldused. (EUCO 22/20 CO EUR 17 CONCL 8),
6
Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Saksamaa (2020), Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide riiklikult
kindlaksmääratud panuse ajakohastamine.
7
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) nr 2021/1119, millega kehtestatakse
kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL)
2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).
8
Komisjoni 2021. aasta tööprogramm. (COM(2020) 690 final). I lisas on esitatud kõik paketis sisalduvad
õigusaktid.
ET 1 ET
pooldati WTO nõuetele vastava piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi
kehtestamist9.
Komisjon teatas ka oma ELi tegevuskavas „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“10
asjakohaste vahendite ja stiimulite edendamisest, et rakendada paremini põhimõtet „saastaja
maksab“11 ja kaotada seega järk-järgult tasuta saastamise võimalus, et maksimeerida CO2
heite vähendamise ja nullsaaste eesmärgi vahelist koostoimet.
Komisjon teatas oma kavatsusest teha Euroopa rohelises kokkuleppes ettepanek võtta
kasutusele piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism. Nagu on märgitud teatises:
„Kui maailmas jäävad erinevused eesmärkide tasemes püsima, samal ajal kui EL oma
kliimapüüdlusi suurendab, teeb komisjon ettepaneku süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi
kohta teatavates sektorites, et vähendada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu. See
tagaks, et imporditud toodete hinnad kajastaksid täpsemalt nende süsinikusisaldust.
Kõnealune meede kavandatakse nii, et see oleks kooskõlas Maailma
Kaubandusorganisatsiooni eeskirjade ja liidu muude rahvusvaheliste kohustustega.“12
See mehhanism on alternatiiv meetmetele, millega vähendatakse kasvuhoonegaaside heite
ülekandumise ohtu ELi heitkogustega kauplemise süsteemis13 (edaspidi ka „ELi HKS“), ning
selle eesmärk on vältida seda, et liidu heitkoguste vähendamise jõupingutusi
kompenseeritakse heitkoguste suurendamisega väljapoole liitu tootmise ümberpaigutamise
või vähem CO2 heidet tekitavate toodete suurema impordi kaudu. Ilma sellise mehhanismita
võib kasvuhoonegaaside heite ülekandumine tuua kaasa ülemaailmse heite üldise
suurenemise.
Pariisi kokkulepe kohustab rahvusvahelist üldsust pidevalt suurendama oma kliimapüüdlusi,
et piirata ülemaailmset keskmise temperatuuri tõusu ja märkimisväärselt vähendada
kliimamuutuste riske ja mõju. Iga lepinguosaline peab selle ülemaailmse eesmärgi
saavutamiseks valmistama ette oma riiklikult kindlaksmääratud panuse, mis näitab tema
„kõrgeimat võimalikku edasipüüdlikkuse taset“ ning kajastab tema „ühist, kuid
diferentseeritud vastutust ja vastavat suutlikkust riigiti erineva olukorra valguses“14.
Seni kuni märkimisväärne arv ELi rahvusvahelisi partnereid rakendab poliitikat, mille
kliimaeesmärgid ei ole liidu omadega samaväärsed, ning vahe kasvuhoonegaaside heite suhtes
kohaldatavate hindade vahel on endiselt suur, püsib kasvuhoonegaaside heite ülekandumise
oht. Kasvuhoonegaaside heite ülekandumine tekib siis, kui kliimapoliitikaga seotud
eesmärkide erinevuse tõttu viivad teatavate tööstussektorite või allsektorite ettevõtjad
tootmise üle muudesse riikidesse, kus heitepiirangud on leebemad, või kui import nendest
riikideks asendaks kliimapoliitika erinevuse tõttu samaväärseid, kuid vähem
kasvuhoonegaaside heiteid tekitavaid tooteid. See võib vähendada ELi heite vähendamise
poliitika tõhusust ja tuua kaasa ka koguheite suurenemise kogu maailmas, ohustades seega
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist, mis on hädavajalik, et hoida maailma keskmine
temperatuur tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega.
9
Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2021. aasta resolutsioon WTO nõuetele vastava ELi süsinikdioksiidi
piirimaksumehhanismi väljatöötamise kohta.
10
Komisjoni 12. mai 2021. aasta teatis „Heas seisundis planeet kõigi jaoks“ (COM(2021) 400 final).
11
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõige 2.
12
Komisjoni teatis. (2019). Euroopa roheline kokkulepe (COM(2019) 640 final), lk 4.
13
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse
ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi
96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).
14
Pariisi kokkuleppe artikli 4 lõige 3.
ET 2 ET
Praegu tegeletakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga liidus ELi heitkogustega
kauplemise süsteemi raames. See on maailma esimene rahvusvaheline kasvuhoonegaaside
heitkogustega kauplemise süsteem, mis on kehtinud alates 2005. aastast. Kõnealusesse
süsteemi kaasatud sektorites, kus kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht on kõige
suurem, ohjatakse seda ohtu praegu lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise ja
suurenenud elektrikulude hüvitamise kaudu vastavalt riigiabi eeskirjadele. ELi heitkogustega
kauplemise süsteemi raames lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine nõrgendab siiski
hinnasignaali, mille süsteem annab neid saavatele käitistele, võrreldes täieliku
enampakkumisega. Seega mõjutab see stiimuleid investeerida kasvuhoonegaaside heite
vähendamisse.
Samal ajal kui liit suurendab oma kliimaeesmärke, suureneb eeldatavasti erinevus kolmandate
riikide kliimameetmete tasemest, millega kaasneb suurem kasvuhoonegaaside heite
ülekandumise oht ELis. See tuleneks ELi üha ulatuslikumatest kasvuhoonegaaside heite
vähendamise eesmärkidest, mis peaksid vähendama heitkogustega kauplemise süsteemi
lubatud heitkoguse ühikute koguarvu. Selle tulemusena tugevneb ELi heitkogustega
kauplemise süsteemi CO2 hinnasignaal, mis motiveerib liidu tootjaid oma heitkoguseid
vähendama, kuid suurendab erinevust riikidega, kellel puuduvad CO2 hinnastamise
mehhanismid. Lisaks väheneb aja jooksul ka tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute
üldkogus, mis on kooskõlas heitkoguste piirmäära vähendamisega.
Võttes arvesse eespool kirjeldatud probleeme, käsitletakse käesolevas ettepanekus
kasvuhoonegaaside heite vähendamise probleemi liidus, vältides samal ajal seda, et
heitkoguste vähendamise jõupingutused nullib kogu maailmas ära heitkoguste suurenemine
väljaspool liitu. Sellega seoses tehakse ettepanek võtta kasutusele piiril kohaldatav
süsinikdioksiidi kohandusmehhanism, mille üldeesmärk on tegeleda kasvuhoonegaaside heite
ülekandumise ohuga, et võidelda kliimamuutustega, vähendades kasvuhoonegaaside heidet
liidus ja kogu maailmas.
• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Paketi „Eesmärk 55“ kontekstis ei ole piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism
eraldiseisev meede. See on kliimapoliitika meede, mille eesmärk on säilitada ELi
kliimaneutraalsuse lõppeesmärgiga seotud kliimaeesmärkide terviklikkus. Piiril kohaldatava
süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi funktsioon on tegeleda kasvuhoonegaaside heite
ülekandumise ohuga ja tugevdada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi. Seega on ELi
heitkogustega kauplemise süsteem ja piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism
omavahel tugevalt soetud.
Paketi „Eesmärk 55“ osana tehakse ettepanek vaadata läbi ka ELi heitkogustega kauplemise
süsteem15. See hõlmab ELi heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamist meretranspordile
ning heitkogustega kauplemise kasutuselevõttu hoonete ja maanteetranspordi sektoris. ELi
heitkogustega kauplemise süsteemi kavandatavate muudatustega seatud ulatuslikumate
kliimaeesmärkide näol on eeskätt tegemist rangemate heitkoguste piirmäärade
kehtestamisega, mis tähendab, et saadaolevate lubatud heitkoguse ühikute üldarv väheneb.
Rangem piirmäär tähendab tugevamat CO2 hinnasignaali. ELi kliimaneutraalsuse eesmärk ja
otsus suurendada 2030. aastaks seatud kliimaeesmärke toob kaasa ka olemasolevate
kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu vastaste meetmete ulatuslikuma läbivaatamise.
Kuigi lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine hoiab tulemuslikult ära
15
[Väljaannete talitus: olemasolu korral sisestada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kavandatud
muudatuse number]
ET 3 ET
kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu, nõrgendab see liidu ettevõtjate jaoks CO2
hinnasignaali võrreldes täieliku enampakkumisega.
Nagu on osutatud Euroopa rohelises kokkuleppes, tagaks piiril kohaldatav süsinikdioksiidi
kohandusmehhanism, et impordihind kajastab täpsemalt impordi süsinikusisaldust. Meede on
kavandatud vastama Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjadele ja muudele liidu
rahvusvahelistele kohustustele. Lisaks on president von der Leyen rõhutanud, et
„[s]üsinikuheitel peab olema hind – sest loodus seda hinda enam maksta ei saa.
Süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism peaks motiveerima välismaiseid tootjaid või ELi
importijaid oma süsinikuheidet vähendama16“.
Selleks oleks oluline aktiivne kolmandate riikide teavitamine, et nad mõistaksid ja järgiksid
piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi nõudeid. Lisaks teeb EL koostööd
kolmandate riikidega, kelle kaubandust ELi käesolev määrus mõjutab, et uurida võimalusi
dialoogiks ja koostööks seoses mehhanismi konkreetsete elementide rakendamisega. Samuti
tuleks uurida võimalusi lepingute sõlmimiseks, et võtta arvesse nende CO2 hinnastamise
mehhanismi.
Olemasolevad kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu vähendamise mehhanismid on ELi
HKSi lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi ka „LHÜd“) tasuta eraldamine ja mõnel juhul
finantsmeetmed hüvitamaks heitkogustega seotud kaudseid kulusid, mis tulenevad
elektrihindade tõusust ELi HKSi tõttu (heitkogustega seotud kaudsed kulud). Piiril kohaldatav
süsinikdioksiidi kohandusmehhanism on alternatiiviks nendele meetmetele ja peaks seetõttu
need aja jooksul asendama. Selleks et võimaldada tootjatel, importijatel ja kauplejatel uue
korraga kohaneda, tuleks LHÜde tasuta eraldamise vähendamist siiski rakendada järk-järgult,
korraga piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi järkjärgulise
kasutuselevõtuga, tagamaks, et need ei oleks kumulatiivsed.
• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Liit tegutseb üliaktiivselt rahvusvahelistel foorumitel, et tugevdada ülemaailmseid
keskkonnanorme ning toetada kaubanduspartnereid ja vähem arenenud riike CO2 heite
vähendamisel. Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism täiendab liidu
rahvusvahelist keskkonnaalast tegevust ja soodustab CO2 heite vähendamist kolmandates
riikides.
Alates 1992. aastast on liit töötanud selle nimel, et töötada välja ühised lahendused ja
edendada ülemaailmseid meetmeid kliimamuutustega võitlemiseks. Täpsemalt peaks ELi
tasandi meetmete eesmärk olema saavutada kulutõhusalt pikaajalised kliimaeesmärgid ning
tagada samal ajal õiglus ja keskkonnaeesmärkidele vastavus. ELi 2050. aasta
kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise jõulise juhtimise kehtestamine aitab tagada, et liit
püsib selle eesmärgi saavutamise kursil.
Komisjon teatas ka asjakohaste vahendite ja stiimulite edendamisest, et rakendada paremini
põhimõtet „saastaja maksab“17 ja kaotada seega järk-järgult tasuta saastamise võimalus; ta
tegi seda ELi tegevuskavas „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“ׅ18 eesmärgiga
maksimeerida CO2 heite vähendamise ja nullsaaste eesmärgi vahelist koostoimet.
16
President von der Leyeni poolt Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 16. septembril 2020 peetud kõne
olukorrast Euroopa Liidus (https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/SPEECH_20_1655).
17
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõige 2.
18
Komisjoni teatis (2021), Heas seisundis planeet kõigi jaoks (COM(2021), 400 final).
ET 4 ET
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Õiguslik alus
Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklites 191–193 on
kindlaks määratud ELi pädevus kliimamuutuste valdkonnas. Käesoleva ettepaneku õiguslik
alus on ELi toimimise lepingu artikli 192 lõige 1. Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile
191 ja artikli 192 lõikele 1 aitab liit muu hulgas kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:
keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine ning meetmete edendamine
rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete
keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu.
• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Kliimamuutused on oma olemuselt piiriülene probleem, mida ei ole võimalik lahendada
üksnes liikmesriigi või kohaliku tasandi meetmete abil. Kooskõlastatud ELi meetmed võivad
tulemuslikult täiendada ja tugevdada liikmesriigi ja kohaliku tasandi meetmeid ning need
tõhustavad kliimamuutustevastast tegevust. Kliimameetmete kooskõlastamine on vajalik nii
liidu kui ka võimaluse korral maailma tasandil ning ELi meetmed on subsidiaarsuse
seisukohast põhjendatud.
Kogu ELi hõlmava piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kasutuselevõtt
loob ühise ja ühtse raamistiku, et tagada ELi siseturul kohaldatava CO2 hinnastamise poliitika
ja impordi suhtes kohaldatava CO2 hinnastamise poliitika samaväärsus. Selle eesmärk on
puhtalt keskkonnaalane ja sellel on piiriülene mõõde, mistõttu ei saa liikmesriigid sellega
iseseisvalt tegeleda. Oma keskkondliku olemuse tõttu ja selleks, et vältida kaubavoogude
ümbersuunamist, peaks piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism olema
tõhusam, kui seda kohaldatakse liidu tasandil ühtsel viisil analoogselt ELi heitkogustega
kauplemise süsteemiga, ning see peaks olema loodud kooskõlas WTO eeskirjadega.
Pealegi kui piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi ei kohaldata ühtselt,
stimuleeriks see käitumist, mille tulemuseks on kaubavoogude kõrvalesuunamine ja
meelepärase kohtualluvuse valimine, kuna kolmandate riikide eksportijad impordiksid kaupu
nende ELi jurisdiktsioonide kaudu, kus piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi
kohandusmehhanismi kohaldatakse kõige leebemal viisil.
See ei ole vastuolus nimetatud mehhanismi rakendamise ja sellega seotud nõuete täitmise
pädevuse andmisega liikmesriikide pädevatele asutustele, kuid see pädevus peaks siiski
piirduma rakendamise ja nõuete täitmise tagamisega.
Proportsionaalsus
Ettepaneku eesmärk on tegeleda kasvuhoonegaaside heite vähendamise probleemiga liidus,
vältides samal ajal seda, et need heite vähendamise jõupingutused nullib ära heite
suurenemine väljaspool liitu. Poliitilised valikud on seega selgelt tingitud eesmärgist
saavutada piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi eesmärgid, nimelt tegeleda
kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga, et võidelda kliimamuutustega, vähendades
kasvuhoonegaaside heidet liidus ja kogu maailmas.
Kavandatud piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism hõlmab ELi HKSi
kaasatud sektoreid ja heitkoguseid, mille hõlmatus põhineb omakorda mitmesugustel
kvantitatiivsetel ja kvalitatiivsetel kriteeriumidel, mis on seotud ELi HKSi
keskkonnaeesmärkidega, ning piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi
kohaldamisala tuleks kindlaks määrata viidates teatavatele kaupadele vastavalt nende
ET 5 ET
klassifikatsioonile kombineeritud nomenklatuuris19. See motiveerib meetme rakendamist,
nimelt tagab kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu maandamise teatavates
energiamahukates sektorites. Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism tugineb
ELi HKSi kliimaloogikale, alustades sektoritest, kus heitkogused on absoluutarvudes
suurimad ja kus selle rakendamine oleks seetõttu kõige olulisem.
Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi oluline element on toodete
süsinikusisaldus, sest see näitab kasvuhoonegaaside heidet (süsinikdioksiidi ekvivalendina,
CO2e), mis vabaneb nende tootmise ajal välisriigis. Seda kasutatakse tagamaks, et imporditud
tooteid ei kohelda ebasoodsamalt kui ELi HKSi käitistes toodetud kodumaiseid tooteid. Kuna
ELi HKSi kuuluvate käitiste suhtes kohaldatakse CO2 hinda, mis määratakse kindlaks nende
tegelike heitkoguste alusel, tuleks ka piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi
kohaldamisalasse kuuluvaid imporditud tooteid hinnata nende tegelike kasvuhoonegaaside
heitkoguste alusel. Selleks et ettevõtjad saaksid sellise lähenemisviisiga kohaneda, tehakse
ettepanek alustada üleminekuperioodiga ilma finantskohandusteta.
Seoses meetme haldusega maksimeeriks riiklikele pädevatele asutustele volituste andmine
selle rakendamise ja sellega seotud nõuete täitmise tagamise tõhusust, võttes arvesse riikide
kogemusi ELi HKSi haldamisel. Süsteem, kus peamine roll on riikide pädevatel
kliimaasutustel, on suurel määral analoogne ELi HKSiga, mida on peaaegu kümne aasta
jooksul edukalt kasutatud.
• Vahendi valik
Käesoleva ettepaneku eesmärke on kõige parem saavutada määruse abil. See tagab mitmete
tolliliitu imporditavaid kaupu käsitlevate sätete vahetu kohaldatavuse. Lisaks tuleb käesolevat
määrust kogu liidus kohaldada ühetaoliselt ja järjepidevalt, et saavutada ELi toimimise
lepingu artiklite 32 ja 207 eesmärgid.
Erinev kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht õigustaks riigi tasandil meetmete võtmist
vaid vähesel määral. Süsinikdioksiidi heitkoguseid ei ole võimalik lokaliseerida ning nii nagu
ELi HKS võib ka piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism olla tõhusam, kui
seda kohaldatakse ühetaoliselt ja ulatuslikult.
Seetõttu saab käesoleva ettepaneku eesmärke kõige paremini saavutada määruse abil. See
tagab sätete vahetu kohaldatavuse.
Lisaks aitaks teatavate kõnealuse mehhanismi rakendamise ja sellega seotud nõuete täitmise
tagamisega seotud ülesannete andmine liikmesriikide kliima- ja tolliasutustele lahendada
tehniliste ja metodoloogiliste piirangutega seotud probleeme ning suurendaks tõhusust.
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU
HINDAMISE TULEMUSED
Konsulteerimine sidusrühmadega
Käesoleva ettepaneku koostamiseks töötas komisjon välja ja võttis kasutusele
sidusrühmadega konsulteerimise strateegia, mis hõlmas nii üldsusele kui ka kitsamatele
rühmadele suunatud konsultatsioone.
19
Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise
tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).
ET 6 ET
Esialgne mõjuhinnang avaldati tagasiside saamiseks 4. märtsil 2020. Kuni 1. aprillini 2020
toimus konsultatsioon,20 mille eesmärk oli koguda tagasisidet projekti esialgsete kaalutluste
kohta. Konsultatsiooniperioodil saadi kokku 219 vastust, sealhulgas kutseliitudelt, ettevõtjate
ühendustelt ja ettevõtjatelt ligikaudu 150 vastust, valitsusvälistelt organisatsioonidelt 20
vastust, kodanikelt ja ülejäänud eksperdirühmadelt, akadeemilistelt/teadusasutustelt,
ametiühingutelt ja riigiasutustelt 20 vastust. Enamik vastuseid laekus EList ja 24
kolmandatest riikidest.
Üldiselt avaldati enamikus vastustes toetust piiril kohaldatavale süsinikdioksiidi
kohandusmehhanismile ning ülejäänud jaotusid peaaegu võrdselt vastusteks, milles avaldati
piiratud ulatusega toetust ja vastusteks, kus seda ei toetatud. Valdavas enamikus vastustes
suhtuti ettevaatusega meetme ülesehitusse, paludes kaaluda kõiki võimalikke variante.
Peamiste välja toodud valdkondade hulka kuulusid muu hulgas mõju väärtusahelatele ja
tooraine impordile, liigse mõju vältimine lõpptarbijatele, seosed ELi HKSi ja LHÜde tasuta
eraldamisega, jaotuslik mõju mõjutatud sektorites ja riikides, eelkõige areneva majandusega
riikides, ning koostoime kehtivate kaubanduse kaitsemeetmetega toorainete valdkonnas.
Kooskõlas komisjoni parema õigusloome suunistega korraldati 22. juulist kuni 28. oktoobrini
2020 ka avalik konsultatsioon21. Konsultatsiooni eesmärk oli koguda kodanike ja
organisatsioonide arvamusi algatuse põhjenduste, eesmärkide, võimaliku ülesehituse ja
ulatuse ning mõju kohta. Vastajatel lubati üles laadida ka kirjalikke arvamusavaldusi.
Avalikule konsultatsioonile saadi kokku 615 vastust. Kuus neist olid dubleeritud, mille
tulemusel saadi 609 kehtivat vastust.
Seoses kasvuhoonegaaside heite ülekandumise probleemiga märkis enamik vastanuid, et
kasvuhoonegaaside heite ülekandumine on tõeline probleem ning et piiril kohaldatava
süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga saab lahendada kasvuhoonegaaside heite
ülekandumise probleemi, edendada vähese CO2 heitega toodete tarbimist ELis ning
stimuleerida vähese CO2heitega tehnoloogiate ja kaugeleulatuva kliimapoliitika
kasutuselevõttu kolmandates riikides. Ettevõtjad, ettevõtjate ühendused ja riigiasutused
suhtuvad ELi HKSi ja riigiabi eeskirjade kontekstis kehtestatud praeguste meetmete tõhususse
kasvuhoonegaaside heite ülekandumise piiramisel ning muude regulatiivsete meetmete
võimesse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid positiivselt, samal ajal kui kodanikud ja
muud sidusrühmad on kriitilisemad. Vastanud tegid ettepaneku, et piiril kohaldatav
süsinikdioksiidi kohandusmehhanism peaks keskenduma toodetele, mis on pärit ELi HKSi
juba kaasatud tegevustest (eriti neist, mille puhul on kasvuhoonegaaside heite ülekandumise
oht kõige suurem), ning hõlmama kogu väärtusahelat.
Lisaks eelmainitule pidasid komisjoni talitused ulatuslikke kahepoolseid konsultatsioone ELi
ja kolmandate riikide ametiasutuste, ettevõtjate ühenduste, üksikute ettevõtjate ja
valitsusväliste organisatsioonidega. Samal ajal korraldas üks välistöövõtja sihtotstarbelised
konsultatsioonid, mille käigus peeti 25 vestlust põhimaterjalide sektori kõrgema juhtkonna ja
ühendustega, tootjatega, valitsusväliste organisatsioonidega ja poliitikakujundajatega. Toimus
kaks vestlusvooru. Esiteks peeti algetapis 17 mitteametlikku vestlust, mille eesmärk oli teha
kindlaks asjaomased probleemid ja lahendamata küsimused, mida tuleb täiendavalt uurida.
Teises etapis peeti kaheksa lisavestlust, et kontrollida, kas mitteametlike vestluste käigus
20
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12228-EU-Green-Deal-carbon-
border-adjustment-mechanism-_et
21
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12228-EU-Green-Deal-carbon-
border-adjustment-mechanism-_et
ET 7 ET
esitatud arvamusi ja mureküsimusi jagatakse laiemas sidusrühmade grupis. 17 sidusrühma
olid pärit ettevõtlusest, 5 valitsusvälistest organisatsioonidest ja 3 liikmesriikide
institutsioonidest.
Üldsusega ja kitsamate rühmadega peetud konsultatsioonide tulemused võimaldasid
komisjonil koguda algatuse kohta märkimisväärsel hulgal seisukohti ja arvamusi. Nii
üldsusega kui ka kitsamate rühmadega peetud konsultatsioonid näitasid, et ollakse üksmeelel
selles, et kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga tegelemiseks ja liidu suuremate
kliimaeesmärkide saavutamiseks on vaja piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi
kohandusmehhanismi. Konsultatsioonide käigus saadud tagasisidet on kasutatud selleks, et
teha süsteemi ülesehituse elementide valikut ja saada teavet eelistatud poliitikavariantide
kohta. Sidusrühmadega konsulteerimise tulemused on kokkuvõtlikult esitatud mõjuhinnangu
asjaomases lisas.
• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ettepaneku ettevalmistamise etapis tugineti mitmele uuringule ja ekspertide nõuannetele,
milles analüüsitakse piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi võimalikku
ülesehitust ja kohaldamisala ning selle keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku mõju.
Eelkõige tehti komisjoni välisekspertide toel uuring mehhanismi optimaalse ülesehituse ja
selle valdkondliku katvuse kohta. Uuringus analüüsiti meetme loogikat, hinnati mitmeid
alternatiivseid variante ja nende teostatavust, anti tehnilist nõu tehnilise ülesehituse
üksikasjade kohta ja pakuti tuge sektorite väljavalimiseks, mida mehhanism hõlmaks. Selle
uuringu üksikasjad on esitatud mõjuhinnangus,22 samal ajal kui komisjon avaldab ka kogu
uuringu23.
Lisaks piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kvalitatiivsele uuringule tehti
komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse ja välisekspertide toel ka spetsiaalne kvantitatiivne
mõjuhindamine – esimene neist keskendus mõjule, mida piiril kohaldatav süsinikdioksiidi
kohandusmehhanism avaldab materiaalsetele toodetele ja teine mõjule, mida piiril kohaldatav
süsinikdioksiidi kohandusmehhanism avaldab elektrienergiale. Need kvantitatiivsed
hinnangud andsid ülevaate algatuse keskkonna-, majanduslikust ja sotsiaalsest mõjust ning
need tehakse üldsusele kättesaadavaks mõjuhinnangu osana.
Analüüs põhineb täiendaval kirjanduse ülevaatel, akadeemiliste ringkondade poolt avaliku
konsultatsiooni käigus esitatud uuringute ja muude sõltumatute uuringute tulemustel.
• Mõjuhinnang
Õiguskontrollikomitee esitas mõjuhinnangu kohta reservatsioonidega positiivse arvamuse,
sealhulgas täiustamissoovitused24. Mõju hindamise aruannet on selle alusel muudetud,
eelkõige püüti tagada, et selles käsitletakse eraldi kasvuhoonegaaside heite ülekandumise
probleemi, tugevdades samal ajal aruande sidusust ELi HKSi läbivaatamise ettepanekuga,
tagades suurema selguse peamiste mõjude ja institutsiooniliste valikute suhtes ning esitades
üksikasjalikumalt eri sidusrühmade seisukohad.
Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi abil tegeletakse probleemiga, mis
seisneb selles, kuidas vähendada kasvuhoonegaaside heidet ELis, vältides samal ajal seda, et
22
[Väljaannete talitus: lisada link mõjuhinnangule pärast selle avaldamist]
23
[Väljaannete talitus: lisada link uuringule pärast selle avaldamist]
24
[Väljaannete talitus: lisada viited kokkuvõttele ja õiguskontrollikomitee positiivsele arvamusele pärast
nende avaldamist]
ET 8 ET
need heitkoguste vähendamise jõupingutused nullib ära heitkoguste suurenemine väljaspool
liitu (kasvuhoonegaaside heite ülekandumine). Selle dünaamilise raamistiku kajastamiseks
tugineti mõjuhinnangu koostamisel asjaolule, et piiril kohaldatava süsinikdioksiidi
kohandusmehhanismi ettepanek esitati ELi uue kokkulepitud eesmärgi alusel vähendada
kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % (võrreldes 1990. aastaga).
Selle dünaamilise raamistiku alusel hinnati kuut kõnealuse mehhanismi kasutuselevõtmise
varianti, mille väljatöötamisel oli arvesse võetud WTO nõudeid ja ELi rahvusvahelisi
kohustusi, näiteks ELi sõlmitud vabakaubanduslepinguid või energiaühenduse
asutamislepingut.
Esimene variant piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi rakendamiseks on
kehtestada impordi CO2-maks, mida importija maksab toodete ELi sisenemisel. Maksu
koguks piiril toll maksu alusel, mis kajastab CO2 hinda liidus ja toodete CO2-mahukuse
vaikeväärtust. Importijatel oleks võimalus taotleda piiril kohaldatava süsinikdioksiidi
kohandusmehhanismi vähendamist nende individuaalse CO2 jalajälje ja tootjariigis makstud
CO2 hinna alusel.
Teine variant hõlmab sellise süsteemi kohaldamist impordi suhtes, mis on analoogne
omamaise toodangu suhtes kohaldatava ELi HKSiga. See variant tähendab nii nagu ELi HKSi
LHÜde süsteemi puhul, et importijad loovutavad sertifikaadid (CBAM sertifikaadid), mis
põhinevad nende liitu imporditavate toodetega kaasneval heitemahukusel, mida ostetakse
hinnaga, mis vastab ELi HKSi LHÜde hinnale mis tahes hetkel. Neid sertifikaate ei seota ELi
HKSi LHÜde süsteemiga, vaid need kajastavad nende lubatud heitkoguse ühikute hinda, et
tagada ühtne hinnastamine ELi HKSi raames. Riiklikud kliimaasutused haldavad CBAM
sertifikaatide müüki ning importijad esitavad deklaratsioonid imporditud toodetega
seonduvate tõendatud heitkoguste kohta kõnealustele asutustele, kelle ülesanne on hallata
piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi, ning loovutavad sellise arvu
CBAM sertifikaate, mis vastab deklareeritud heitkogustele. Selline deklareerimine ja
loovutamine toimub samamoodi nagu ELi HKSi raames tehtav iga-aastane kooskõlastav
võrdlemine, mis toimub impordiaastale järgneval aastal ja põhineb iga-aastasel impordimahul.
Toodete CO2 heite mahukus põhineb vaikeväärtustel; importijatel oleks siiski võimalus
taotleda iga-aastase võrdlemise ajal piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi
vähendamist nende individuaalsete heitkoguste alusel. Neil oleks õigus ka taotleda piiril
kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi vähendamist tootjariigis makstud mis
tahes CO2 hinna puhul (mida eksportimisel ei tagastata ega hüvitata muul viisil).
3. variant toimib samamoodi nagu 2. variant, kuid impordi CO2 hind põhineb kolmandate
riikide tootjate tegelikel heitkogustel, mitte vaikeväärtusel, mis põhineb ELi tootjate
keskmistel väärtustel. Selle variandi kohaselt peab importija teatama tootega seonduvatest
tegelikest heitkogustest ja loovutama vastava arvu CBAM sertifikaate.
4. varianti kohaldataks samamoodi nagu 3. varianti. See seisneb imporditud toodete CBAM
sertifikaatide loovutamises. Selle variandi puhul võetakse aga arvesse ka 2026. aastal algavat
kümneaastast üleminekuperioodi, mille jooksul ELi HKSi raames LHÜde tasuta eraldamine
väheneb järk-järgult 10 protsendipunkti võrra igal aastal ja võetakse järk-järgult kasutusele
piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism. Selle järkjärgulise üleminekuperioodi
jooksul vähendatakse CBAMi kasutamist proportsionaalselt konkreetses sektoris tasuta
eraldatud LHÜde kogusega.
ET 9 ET
5. variant on 3. variandi üks variant, mille kohaldamisala on väärtusahelas veelgi laiendatud.
CO2 heidet tekitavad materjalid, mis moodustavad osa pool- ja valmistoodetest, oleksid
hõlmatud kogu väärtusahela ulatuses. Impordi puhul põhineks piiril kohaldatav
süsinikdioksiidi kohandusmehhanism jällegi kolmandate riikide tootjate tegelikel
heitkogustel.
Lisaks ELi HKSiga jätkamisele, sealhulgas LHÜde tasuta eraldamisele ELi tootmisel, hõlmab
6. variant ka CO2 heidet tekitavate materjalide aktsiisi, mida makstaks nii kodumaiste kui ka
imporditud toodete tarbimise pealt liidus.
Mis puudutab piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi tulemuslikkust seoses
selle üldise eesmärgiga tegeleda kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga, et võidelda
kliimamuutuste vastu kasvuhoonegaaside heite vähendamise abil liidus ja kogu maailmas, siis
näitas mõjuhinnang, et kõigil poliitikavariantidel on positiivne mõju. Sellega seoses leiti, et
kõigi piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kasutuselevõtmise variantidega
saavutatakse suurem heitkoguste vähenemine liidu CBAMi kaasatud sektorites, võrreldes
suuremate eesmärkide ja lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisega. Mis puudutab
kolmandate riikide tootjate motiveerimisse minna üle puhtamatele tootmisprotsessidele, siis
annaksid kõik poliitikavariandid positiivseid tulemusi. Nende kriteeriumide puhul on eriti
tõhusad variandid, mis võimaldavad tõendada tegelikku heidet, ning 3., 4. ja 5. variant
annavad samuti häid tulemusi. Leiti, et kõik variandid on kooskõlas ELi HKSiga.
Kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastu kaitse pakkumisel on kõige positiivsem mõju 4.
variandil, millele järgnevad 3. ja 5. variant, samal ajal kui 1., 2. ja 6. variant oleksid vähem
tõhusad. Kõik poliitikavariandid on kavandatud nii, et need on kooskõlas ELi rahvusvaheliste
kohustustega.
Piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohaldatakse kaupade impordi
suhtes CO2 hinnaga, mille määrab enampakkumiste süsteemi kaudu kindlaks ELi HKS.
Importijatelt nõutakse tasu kas vaikeväärtuse alusel või impordiga kaasnevate tegelike
heitkoguste alusel. Võimalus tõendada, et nende toote CO2-tõhusus on vaikeväärtusest parem,
muudaks süsteemi keerukamaks, kuid see pakuks ka stiimuleid ELi eksporditavate
materjalidega seonduvate heitkoguste vähendamiseks.
Üldiselt on piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi mõju tööhõivele piiratud.
Muutused tööhõives on peamiselt tingitud LHÜde tasuta eraldamisest (või selle puudumisest).
LHÜde tasuta eraldamise säilitamine toob kaasa tööhõive mõningase suurenemise CBAMi
kaasatud sektorites. LHÜde tasuta eraldamise täielik lõpetamine piiril kohaldatava
süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi puudumise korral vähendab tööhõivet kõige rohkem.
Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohaldamisel materiaalsete
tööstustoodete suhtes on tarbijahindadele tõenäoliselt piiratud mõju, sest meede on suunatud
väärtusahelas eelnevatele toodetele ja mõjutab lõpptarbimiseks mõeldud kaupu üksnes
kaudselt.
Liidus asuvatel importijatel, kelle suhtes kohaldatakse piiril kohaldatava süsinikdioksiidi
kohandusmehhanismi kohustusi, tekivad arvatavasti nõuete täitmisega seotud kulud. Seda
saab teha kas vaikeväärtuse alusel või esitades tõendatud teavet tegelike heitkoguste kohta.
Kuigi nende tegelike heitkoguste seire toimuks väljaspool liitu, lasub vastutus ja seega ka
kulude kandmise kohustus kõnealuse seire tõendamise eest ametiasutuste ees importijatel. 1.,
2., 3., 4. ja 5. variandi puhul, kui heitkogused deklareeritakse vaikeväärtusega, ei ole
tootmisprotsessist tulenevate heitkoguste seire vajalik ning seetõttu on tekkivad kulud ka
ET 10 ET
piiratud. Kui aga importijad otsustavad nõuda tootmisprotsessist tulenevate tegelike
heitkoguste kasutamist, tekitab seire ettevõtjatele lisakulusid. 6. variandi puhul tuleb
vaikeväärtused kindlaks määrata nii materjalide kui ka valmistoodete puhul. ELi
materjalitootjate halduskoormus on suhteliselt väike, mis tähendab, et tootjad ei pea tõendama
oma tootmise CO2-mahukust.
Elektrienergia tootmist käsitletakse materiaalsetest toodetest eraldi. Piiril kohaldatava
süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohaldamine elektrisektori suhtes nõuab, et võetaks
arvesse selle ainulaadsust, mis eristab seda põhimaterjalidest, sealhulgas selle piiratud
monopoolsete võrkude kaudu transportimise meetodeid ning suurt hulka selle tootmiseks
kasutatavaid tehnoloogiaid.
Kooskõlas materiaalsete toodete suhtes kohaldatavate lähenemisviisidega tuleb vastava piiril
kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohustuse kindlaksmääramisel kindlaks
määrata imporditud elektrienergiaga seonduvate heitkoguste kontrollväärtus. Elektriga seotud
heitkoguste kontrollväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatakse kahte alternatiivset võimalust:
a) kogu ELi elektrienergia keskmine kasvuhoonegaaside heite mahukus ja b) kogu ELi
elektrienergia keskmine kasvuhoonegaaside heite koefitsient. Nagu teistegi variantide puhul,
oleks importijatel ka selle variandi puhul siiski võimalik tõendada, et nende käitise
heitkogused on eespool nimetatud kontrollväärtustest väiksemad.
Eespool esitatut aluseks võttes jõuti mõjuhinnangus järeldusele, et 4. variant toob selget kasu
võrreldes kõigi muude kaalutud variantidega. Seepärast tehakse ettepanek võtta piiril
kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism kasutusele valitud toodete puhul CBAM
sertifikaatide kujul, mis põhinevad tegelikel heitkogustel. Samuti tehakse ettepanek võtta
piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism kasutusele järk-järgult, vähendades
asjaomastes ELi HKSi käitistes tasuta eraldatavaid LHÜsid vastavalt. See poliitikavariant
tagab piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi suure tõhususe.
Imporditud kaupade tegelikel heitkogustel põhinev süsteem tagab kogu impordi õiglase ja
võrdse kohtlemise ning tiheda korrelatsiooni ELi HKSiga. Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi
kohandusmehhanismi süsteemi tuleb siiski täiendada võimalusega tugineda arvutustes
vaikeväärtustele, mida kasutatakse olukordades, kus heiteandmed ei ole piisavad. Lisaks võiks
esialgses üleminekuetapis, kus importijad ei pruugi veel olla suutelised esitama süsteemi poolt
nõutavaid andmeid tegelike heitkoguste kohta, kohaldada samuti vaikeväärtust. See võimalus
tuleb välja töötada nii, et see vastaks täielikult ELi rahvusvahelistele kohustustele, eelkõige
WTO eeskirjadele, ning seetõttu tuleb tagada, et kui kohaldatakse vaikeväärtust, antakse
importijatele igal juhul võimalus tõendada, et nad saavutavad oma tegelikel heitkogustel
põhinevast väärtusest paremaid tulemusi. Lisaks tuleb seoses piiril kohaldatava
süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi järkjärgulise kasutuselevõtuga ja vastava lubatud
heitkoguse ühikute tasuta eraldamise järkjärgulise kaotamisega tagada, et kõnealuse
ajavahemiku jooksul ei koheldaks importi kunagi vähem soodsalt kui ELi-sisest tootmist.
Peale selle kaitseks tegelikel heitkogustel põhinevate CBAM sertifikaatide kasutuselevõtmine
kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu eest, motiveerides samal ajal kolmandate riikide
tootjaid kasutama puhtamaid tootmisprotsesse, vajaduse korral ametliku arenguabi toel.
Elektrienergia puhul on eelistatud variant kohaldada piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi
kohandusmehhanismi, mis põhineb CO2 heite koefitsiendil ja mis hõlmab ka importijate
võimalust tõendada väiksemat heidet. Mõlemad variandid aitavad leevendada
kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu, pärssides keskpikas perspektiivis CO2-mahukate
ET 11 ET
elektritootmisallikate ehitamist ELi piiride lähedale, mis võivad asendada ELis asuvaid
elektritootjaid, kes seisavad silmitsi suurenevate CO2ga seotud kuludega. CO2 heite
koefitsiendil põhinev variant on siiski tõhusam kasvuhoonegaaside heite ülekandumise
vältimisel, hoides samal ajal halduskulud väiksena.
4. poliitikavariandi valimine materiaalsete toodete ja elektrienergia CO2 heite koefitsiendi
jaoks looks proportsionaalse mehhanismi kliimamuutustega võitlemiseks, vähendades
kasvuhoonegaaside heidet liidus ja vältides nende heitkoguste asendamist väljaspool liitu
tekkivate heitkogustega. Lisaks tagaks ELi HKSi raames LHÜde tasuta eraldamise
järkjärguline kaotamine asjaomastes sektorites koos piiril kohaldatava süsinikdioksiidi
kohandusmehhanismi järkjärgulise kasutuselevõtuga ettevõtjate ja ametiasutuste jaoks
mõistliku ja prognoositava ülemineku.
• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Mõjuhinnangust nähtub, et piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi
kasutamisega kaasnevad nõuete täitmisega seotud kulud oleksid VKEde jaoks suhteliselt
suuremad kui suurettevõtjate jaoks. Kahe rühma vahelise erinevuse täpset ulatust ei olnud
praegu kättesaadavate andmete põhjal võimalik kindlaks teha.
Asjaolu, et piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism kehtestatakse algselt mõne
põhimaterjali ja põhimaterjalist toote impordi suhtes, toob kaasa selle, et peamised mõjutatud
ettevõtjad on suurettevõtjad. Seega oleks impordiga seotud meetmete praktiline mõju
VKEdele väike, kuigi kui võrrelda imporditud koguseid, siis oleks see mõju suhteliselt
suurem kui suurettevõtjatele avalduv mõju. Seetõttu ei tehtud mõjuhinnangu raames VKE-
testi ega peetud ka eraldi konsultatsioone VKEdega, kuigi VKEde seisukohti ja mõju
VKEdele hinnati komisjoni veebipõhise avaliku konsultatsiooni raames.
Nimetatud põhjustel ei ole käesolevas määruses ette nähtud erimeetmeid VKEde jaoks.
• Põhiõigused
Ettepanekuga austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas
tunnustatud põhimõtteid25. See aitab eelkõige saavutada eesmärki tagada kõrgetasemeline
keskkonnakaitse kooskõlas harta artiklis 37 sätestatud säästva arengu põhimõttega.
4. MÕJU EELARVELE
Suurem osa piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kasutamisest saadavast
tulust läheb ELi eelarvesse26. Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta erakorralisel
kohtumisel27 leppisid ELi juhid kokku taasterahastus „NextGenerationEU“. Rahastuga
antakse ELile vajalikud vahendid COVID-19 pandeemiast tulenevate probleemide
lahendamiseks ning sellega toetatakse investeerimist rohe- ja digipöördesse. Selle
rahastamiseks saab komisjon finantsturgudelt laenata kuni 750 miljardit eurot. Sellega seoses
leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et selleks, et taasterahastu
„NextGenerationEU“ „tagasimaksete kava oleks usaldusväärsem ja jätkusuutlikum, püüavad
institutsioonid võtta kasutusele piisavad uued omavahendid, et katta tagasimaksega seotud
25
ELT C 326, 26.10.2012, lk 391.
26
Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu
omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom (ELT L 424,
15.12.2020, lk 1).
27
Vt Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta järeldused.
ET 12 ET
eeldatavatele kuludele vastav summa“28. Komisjon võttis endale kohustuse esitada 2021. aasta
esimesel poolaastal ettepanekud uute omavahendite kohta, mis hõlmaksid ka piiril
kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi.
5. MUU TEAVE
• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
ELi poolt vastu võetud ja kohaldatud üldise keskkonnameetmete paketi raames, mis näitab, et
EL jätkab püüdlemist ulatuslikumate keskkonnaeesmärkide poole kui paljud meie
kaubanduspartnerid, peetakse asjakohaseks alustada üleminekut süsteemilt, kus
kasvuhoonegaaside heite ülekandumisega võideldakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta
eraldamisega, süsteemile, kus kasvuhoonegaaside heite ülekandumisega võideldakse impordi
puhul piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga, niipea kui see on
mõistlikult võimalik, võttes arvesse tehnilist ja majanduslikku teostatavust, sealhulgas
halduspiiranguid ja kõigi ettevõtjate õiguspäraseid ootusi, ja seda erapooletult.
Nende mitme eesmärgi samaaegne tasakaalustamine toetab piiril kohaldatava süsinikdioksiidi
kohandusmehhanismi järkjärgulist kasutuselevõttu niipea, kui see on mõistlikult võimalik, nii
et käitajad saaksid algses ja suhteliselt lühikeses katseetapis ilma finantskohandusteta
kohaneda uue süsteemiga, sealhulgas selle täiendavate haldusnõuetega, ning ametiasutused
saaksid uue süsteemi toimimisega seotud kogemusi.
Kui see katseetapp on läbitud, kiireneb tõsine üleminek lubatud heitkoguse ühikute tasuta
eraldamiselt piiril kohaldatavale süsinikdioksiidi kohandusmehhanismile viisil, mis tagab, et
kodumaiseid ja imporditud kaupu või eri riikidest imporditud kaupu ei diskrimineerita,
järgides täielikult ELi rahvusvahelisi kohustusi ja õigusi.
Komisjon tagab, et on kehtestatud kord, mille alusel jälgitakse ja hinnatakse piiril kohaldatava
süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi toimimist, sealhulgas sellega seotud nõuete täitmise
tagamist, et hoida ära pettused, ning hinnatakse selle vastavust peamistele
poliitikaeesmärkidele. Arvestades, et piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism
on üks paketi „Eesmärk 55“ poliitikameetmete ettepanekutest, võiks järelevalvet ja hindamist
teha kooskõlas paketi muude poliitiliste strateegiatega.
Enne üleminekuperioodi lõppu esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande
määruse kohaldamise kohta ning teeb vajaduse korral seadusandliku ettepaneku laiendada
piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi I lisas loetlemata kaupadele ja
võimaluse korral ka muudele heitkogustele ning teha muid võimalikke muudatusi, et
parandada selle toimimist. Selleks tuleb kõigepealt jälgida piiril kohaldatava süsinikdioksiidi
kohandusmehhanismi mõju.
• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
I peatükk hõlmab üldsätteid, sealhulgas ettepaneku reguleerimiseset, kohaldamisala (artiklid 1
ja 2) ning põhimõistete määratlusi (artikkel 3). I lisas määratakse üksikasjalikult kindlaks
ettepaneku kohaldamisala, loetledes kaubad ja iga kõnealuse kaubaga seotud
28
16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu
Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning
usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite
kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 28).
ET 13 ET
kasvuhoonegaaside heitkogused. II lisas on esitatud päritoluriigid ja -territooriumid, mille
suhtes meedet ei kohaldata.
II peatükk sisaldab sätteid kauba deklarantide kohustuste ja õiguste kohta. Täpsemalt sisaldab
see sätteid, mis käsitlevad piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga
hõlmatud kaupade impordiloa taotlemise tingimusi (artiklid 4 ja 5), kinnitatud deklarandi
kohustust esitada iga aasta 31. maiks iga-aastane CBAM deklaratsioon ja selle deklaratsiooni
sisu (artikkel 6), eelmisel kalendriaastal ELi imporditud kaupadega seonduvate heitkoguste
arvutamise põhimõtteid (artikkel 7, nagu on täpsemalt kirjeldatud III lisas) ning akrediteeritud
tõendajate poolt nende heitkoguste tõendamise protsessi (artikkel 8, mida täiendavad IV ja V
lisas esitatud aruandlusnõuded ja tõendamispõhimõtted). Selles sätestatakse ka põhimõtted
kolmandates riikides makstud CO2 hinna arvessevõtmiseks (artikkel 9). Kolmanda riigi
käitise käitajal on artikli 10 kohaselt võimalus esitada komisjonile taotlus enda kandmiseks
keskandmebaasi. Pärast registreerimist võib käitaja otsustada avaldada teabe tõendatud
kaasnevate heitkoguste kohta kinnitatud deklarandile. Kinnitatud deklarant võib seda
avaldatud teavet kasutada selleks, et täita kohustust deklareerida tõendatud teave kaasnevate
heitkoguste kohta, kui ta impordib liitu keskses andmebaasis registreeritud käitises toodetud
kaupu.
III peatükk sisaldab üldsätteid, mis käsitlevad riiklike pädevate asutuste halduskorraldust,
komisjoni rolli – ka keskse haldajana – ja teabe avalikustamist (artiklid 11, 12, 13 ja 15).
Peatükk sisaldab ka sätteid riiklike registrite ja nende kontode põhiomaduste kohta (artiklid
14 ja 16) ning ametiasutuste otsuseid impordilubade (artikkel 17), tõendajate akrediteerimise
(artikkel 18) ja CBAM deklaratsioonide läbivaatamise kohta (artikkel 19).
IV peatükk sisaldab sätteid CBAM sertifikaatide kohta. Artiklitega 20–24 kehtestatakse
üksikasjalikud eeskirjad CBAM sertifikaatide kehtivusaja kohta, alates nende müügist kuni
nende loovutamise või võimaliku tagasiostmise kontrollini ning nende lõpliku tühistamiseni.
Artikkel 20 käsitleb üksikasjalikult sertifikaatide müüki pädevate asutuste poolt. Artiklis 21
käsitletakse sertifikaatide hinna arvutamist, mida komisjon teeb igal nädalal. Artiklis 22
sätestatakse menetlused, mille eesmärk on tagada, et iga kinnitatud deklarant täidab oma
kohustust loovutada sertifikaadid riiklikus registris. Artikliga 23 kehtestatakse kinnitatud
deklarandi õigus paluda pädeval asutusel osta tagasi piiratud arv CBAM sertifikaate, mis on
jäänud tema kontole pärast loovutamist. Viimaks täpsustatakse artiklis 24, et pädev asutus
peab iga aasta 30. juuniks tühistama sertifikaadid, mis on jäänud iga deklarandi kontole pärast
loovutamist ja tagasiostmist.
V peatükis käsitletakse seda, kuidas tolliasutused peaksid tegema kaupade piiril haldamise
protseduure (artikkel 25). VI peatüki artiklis 26 sätestatakse karistused nõuete täitmata jätmise
eest ja artiklis 27 on juhuks, kui kaubandusstruktuur muutub, ette nähtud erisäte meetmetest
kõrvalehoidmise kohta.
VII peatükk sisaldab sätteid komisjonile delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õiguse
kasutamise kohta (artikkel 28) ja rakendusaktide kontrollimenetluse kohta (artikkel 29). Õigus
vastu võtta delegeeritud õigusakte on sätestatud artiklites 2, 18 ja 27. Artiklid 2, 5–9, 21, 25,
31, 33 ja 35 sisaldavad sätteid rakendamisvolituste kohta.
VIII peatükk sisaldab (artikkel 30) sätteid määruse hindamise ja läbivaatamise kohta.
IX peatükis (artikkel 31) käsitletakse piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi
kasutamise kohustuse vähendamist, et võtta arvesse ELi HKSi LHÜde tasuta eraldamist
ET 14 ET
üleminekuperioodil käitistes, mis toodavad liidus ettepanekuga hõlmatud kaupadega sama
liiki kaupu.
X peatükk sisaldab esialgse üleminekuperioodi jooksul kohaldatavaid erisätteid. Nende sätete
kohaselt kohaldatakse piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi esimestel
aastatel ilma finantskohandusteta, et koguda andmeid ja suurendada deklarantide teadlikkust.
See üleminekuperiood kestab kolm aastat, alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2025,
nagu on sätestatud artiklis 32. Deklarandid esitavad kord kvartalis andmed oma eelmise
kvartali impordiga kaasnevate heitkoguste kohta, kirjeldades üksikasjalikult otseseid ja
kaudseid heitkoguseid ning teatades välismaal makstud CO2 hinna. Tolliasutused teavitavad
deklarante nende piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga seotud
kohustustest ja vahetavad teavet pädevate asutustega.
Viimaks viidatakse XI peatükis ettepaneku jõustumisele, kusjuures mõnda sätet kohaldatakse
ainult üleminekuperioodil ja teisi hakatakse kohaldama 2026. aastal (artikkel 36).
ET 15 ET
2021/0214 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega kehtestatakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,1
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,2
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Komisjon esitas oma teatises „Euroopa roheline kokkulepe“3 uue majanduskasvu
strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse,
ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei
ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist)
(edaspidi „kasvuhoonegaaside heide“) ja kus majanduskasv on ressursikasutusest
lahutatud. Euroopa roheleppe eesmärk on ka kaitsta, säilitada ja suurendada ELi
looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja
mõju eest. Samal ajal peab see muudatus olema õiglane ja kaasav, nii et kedagi ei
jäetaks kõrvale. Komisjon teatas ka oma ELi tegevuskavas „Õhu, vee ja pinnase
nullsaaste saavutamine“4 asjakohaste vahendite ja stiimulite edendamisest, et
rakendada paremini Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise
leping“) artikli 191 lõikes 2 sätestatud põhimõtet „saastaja maksab“ ning kaotada
seega järk-järgult tasuta saastamise võimalus, et maksimeerida CO2 heite vähendamise
ja nullsaaste eesmärgi vahelist koostoimet.
(2) 2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) alusel
vastu võetud Pariisi kokkulepe5 jõustus 2016. aasta novembris. Pariisi
kliimakokkuleppe osalised leppisid kokkuleppe artiklis 2 kokku eesmärgis hoida
üleilmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2°C võrreldes tööstusajastu eelse
tasemega ning teha jõupingutusi, et temperatuuri tõus jääks alla 1,5°C võrreldes
tööstusajastu eelse tasemega.
1
ELT C, , lk . [väljaannete talitus, palun lisage arvamuse number]
2
ELT C, , lk . [väljaannete talitus, palun lisage arvamuse number]
3
Komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatis „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).
4
Komisjoni 12. mai 2021. aasta teatis „Heas seisundis planeet kõigi jaoks“ (COM(2021) 400).
5
ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.
ET 16 ET
(3) Kliima- ja muude keskkonnaprobleemide lahendamine ning Pariisi kokkuleppe
eesmärkide saavutamine on Euroopa roheline kokkuleppe keskmes. Euroopa rohelise
kokkuleppe väärtus on üksnes kasvanud, võttes arvesse COVID-19 pandeemia väga
tõsist mõju liidu kodanike tervisele ja majanduslikule heaolule.
(4) Liit on võtnud kohustuse vähendada 2030. aastaks kogu majanduse
kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega, nagu on
sätestatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalistele Euroopa Liidu ja selle
liikmesriikide nimel esitatud teatises Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide riiklikult
kindlaksmääratud panuse ajakohastamise kohta6.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/11197 on eesmärk saavutada
2050. aastaks kogu majanduses kliimaneutraalsus sätestatud ka õiguses. Kõnealuse
määrusega on kehtestatud ka liidu siduv kohustus vähendada kasvuhoonegaaside
heidet 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega.
(6) Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruanne, milles käsitletakse mõju,
mis tuleneb üleilmsest temperatuuri tõusust 1,5 °C võrra üle tööstusajastu eelse taseme
ja sellega seotud üleilmseid kasvuhoonegaaside heitkoguste muutuse suundumusi8,
loob kliimamuutustega võitlemiseks tugeva teadusliku aluse ning on selle tõenduseks,
et kliimameetmeid on vaja tugevdada. Aruandes kinnitatakse, et äärmuslike
ilmastikunähtuste tõenäosuse vähendamiseks tuleb kiiresti vähendada
kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning et kliimamuutus peab piirduma üleilmse
temperatuuri tõusuga 1,5 °C võrra.
(7) Liit on edendanud ambitsioonikat kliimameetmete poliitikat ja loonud
õigusraamistiku, et saavutada oma kasvuhoonegaaside heite vähendamise 2030. aasta
eesmärk. Seda eesmärki rakendavad õigusaktid on muu hulgas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ,9 millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud
heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem (edaspidi „ELi HKS“) ja tagatakse
energiamahukate sektorite ja allsektorite kasvuhoonegaaside heite ühtlustatud
hinnakujundus liidu tasandil, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
2018/842,10 millega kehtestatakse riiklikud eesmärgid kasvuhoonegaaside heite
vähendamiseks 2030. aastaks, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
6
Euroopa Liidu Nõukogu ST/14222/1/20/REV1.
7
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse
kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa
kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).
8
IPCC, 2018: Global Warming of 1.5°C. An IPCC Special Report on the impacts of global warming of
1.5°C above pre-industrial levels and related global greenhouse gas emission pathways, in the context
of strengthening the global response to the threat of climate change, sustainable development, and
efforts to eradicate poverty [V. Masson-Delmotte, P. Zhai, H.-O. Pörtner, D. Roberts, J. Skea, P. R.
Shukla, A. Pirani, W. Moufouma-Okia, C. Péan, R. Pidcock, S. Connors, J. B. R. Matthews, Y. Chen,
X. Zhou, M. I. Gomis, E. Lonnoy, T. Maycock, M. Tignor, ja T. Waterfield (toim.)].
9
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus
lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT
L 275, 25.10.2003, lk 32).
10
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse
liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse
kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust
(EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).
ET 17 ET
2018/841,11 millega nõutakse liikmesriikidelt maakasutusest tuleneva
kasvuhoonegaaside heite kompenseerimist.
(8) Niikaua kui märkimisväärse osa liidu rahvusvaheliste partnerite poliitika ei too kaasa
samaväärseid kliimaeesmärke, on olemas kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht.
Kasvuhoonegaaside heite ülekandumine tekib siis, kui teatavate tööstussektorite või
allsektorite ettevõtjad viivad kliimapoliitikaga seotud kulude tõttu tootmise üle
teistesse riikidesse või kui import nendest riikidest asendab samaväärseid, kuid vähem
kasvuhoonegaaside heiteid tekitavaid tooteid. See võib viia nende koguheite
suurenemiseni kogu maailmas, ohustades seega kasvuhoonegaaside heite vähendamist,
mis on hädavajalik, kui maailm tahab hoida üleilmset keskmist temperatuuri tunduvalt
alla 2 °C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega.
(9) Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi (edaspidi „CBAM“) algatus
on osa paketist „Eesmärk 55“. See mehhanism on oluline osa ELi meetmepaketist,
mille eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne liit kooskõlas Pariisi
kokkuleppega, tegeledes kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga, mis tuleneb
liidu suurematest kliimaeesmärkidest.
(10) Olemasolevad mehhanismid kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu
vähendamiseks kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohus olevates sektorites või
allsektorites on ELi HKSi lubatud heitkoguste ühikute tasuta eraldamine
üleminekuperioodil ning direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 6 ja artiklis 10b
sätestatud finantsmeetmed, millega hüvitatakse kasvuhoonegaaside heite kuludest
tulenevad kaudsete heidete kulud, mis kantakse üle elektrihindadesse. Lubatud
heitkoguse ühikute tasuta eraldamine ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames
nõrgendab siiski hinnasignaali, mille süsteem annab seda saavatele käitistele võrreldes
täieliku enampakkumisega, ning mõjutab seega stiimuleid investeerida täiendavasse
heitkoguste vähendamisse.
(11) CBAMi eesmärk on asendada need olemasolevad mehhanismid, käsitledes
kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu erineval viisil, nimelt tagades impordi ja
kodumaiste toodete puhul samaväärse CO2 hinnastamise. Selleks et tagada
järkjärguline üleminek praeguselt lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise
süsteemilt CBAMile, tuleks CBAM järk-järgult kasutusele võtta, samal ajal kui järk-
järgult kaotatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine CBAMiga hõlmatud
sektorites. Tasuta eraldatud ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute ja CBAMi
kombineeritud ja ajutine kohaldamine ei tohiks mingil juhul kaasa tuua liidu kaupade
soodsamat kohtlemist võrreldes liidu tolliterritooriumile imporditud kaupadega.
(12) Kuigi CBAMi eesmärk on vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu,
soodustaks käesolev määrus ka kasvuhoonegaaside heite seisukohast tõhusamate
tehnoloogiate kasutamist kolmandate riikide tootjate poolt, et vähendada heidet
toodanguühiku kohta.
(13) Kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vältimise ja kasvuhoonegaaside heite
vähendamise vahendina peaks CBAM tagama, et imporditud toodete suhtes
kohaldatakse õigusraamistikku, milles kasutatakse CO2 kulusid, mis on samaväärsed
nendega, mida muidu oleks kantud ELi HKSi raames. CBAM on kliimameede, mis
11
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse
maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest
tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega
muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).
ET 18 ET
peaks ära hoidma kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu ja toetama liidu
suuremaid püüdlusi kliimamuutuste leevendamisel, tagades samal ajal vastavuse WTO
nõuetele.
(14) Käesolevat määrust tuleks kohaldada kolmandatest riikidest liidu tolliterritooriumile
imporditud kaupade suhtes, välja arvatud juhul, kui nende tootmine on juba hõlmatud
ELi HKSiga, mida kohaldatakse kolmandate riikide või territooriumide suhtes, või
CO2 hinnastamise süsteemiga, mis on täielikult seotud ELi HKSiga.
(15) Selleks et jätta CBAMist välja kolmandad riigid või territooriumid, mis on ELi HKSi
täielikult integreeritud või sellega seotud, tulevaste lepingute korral, tuleks
komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu
õigusakte II lisas esitatud riikide loetelu muutmiseks. Vastasel juhul tuleks need
kolmandad riigid või territooriumid II lisa loetelust välja jätta ja nende suhtes tuleks
kohaldada CBAMi, mille kohaselt nad tegelikult ei kehtesta liitu eksporditavatele
kaupadele HKSi hinda.
(16) Käesolevat määrust tuleks kohaldada mandrilava ja majandusvööndi suhtes, mille
liikmesriigid on deklareerinud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse
konventsiooni12 kohaselt, et vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu
avamererajatistes.
(17) CBAMiga reguleeritavad kasvuhoonegaaside heited peaksid vastama ELi HKSi
käsitleva direktiivi 2003/87/EÜ I lisaga hõlmatud kasvuhoonegaaside heidetele, nimelt
süsinikdioksiidi (edaspidi „CO2“) heitele, samuti asjakohasel juhul dilämmastikoksiidi
(edaspidi „N2O“) ja perfluorosüsivesinike (edaspidi „PFCd“) heidetele. CBAMi tuleks
esialgu kohaldada kõnealuste kasvuhoonegaaside otseheidete suhtes, mis tekivad
kaupade tootmisel kuni nende importimiseni liidu tolliterritooriumile, ning pärast
üleminekuperioodi lõppu ja täiendavat hindamist ka kaudsete heidete suhtes,
peegeldades ELi HKSi kohaldamisala.
(18) ELi HKSil ja CBAMil on ühine eesmärk määrata samades sektorites ja kaupades
sisalduvate kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnad, kasutades selleks konkreetseid
lubatud heitkoguse ühikuid või sertifikaate. Mõlemad süsteemid on oma olemuselt
regulatiivsed ja neid õigustab vajadus vähendada kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas
liidus seatud keskkonnaeesmärgiga.
(19) Kuigi ELi HKSiga kehtestatakse selle kohaldamisalasse kuuluvatest tegevustest
tuleneva kasvuhoonegaaside heite absoluutne ülempiir ja võimaldatakse lubatud
heitkoguse ühikute kaubeldavust (nn piiramise ja kauplemise süsteem), ei tohiks
CBAMiga kehtestada impordile koguselisi piiranguid, et tagada, et kaubavooge ei
piirata. Kuigi ELi HKSi kohaldatakse liidus asuvate käitiste suhtes, tuleks CBAMi
kohaldada teatavate liidu tolliterritooriumile imporditud kaupade suhtes.
(20) CBAMi süsteemil on võrreldes ELi HKSiga mõned erijooned, sealhulgas CBAMi
sertifikaatide hinna arvutamise, sertifikaatidega kauplemise võimaluste ja nende
kehtivusaja osas. Need on tingitud vajadusest säilitada CBAMi kui kasvuhoonegaaside
heite ülekandumise vältimise meetme tõhusus aja jooksul ning tagada, et süsteemi
haldamine ei oleks käitajatele kehtestatud kohustuste ja haldusressursside seisukohast
ülemäära koormav, säilitades samal ajal käitajatele ELi HKSiga samaväärse
paindlikkuse.
12
Mereõiguse konventsioon, Montego Bay, 10. detsember 1982.
ET 19 ET
(21) Selleks et säilitada tõhusus kasvuhoonegaaside heite ülekandumise meetmena, peab
CBAM kajastama võimalikult täpselt ELi HKSi hinda. Kui ELi HKSi turul määratakse
lubatud heitkoguse ühikute hind kindlaks enampakkumiste kaudu, siis CBAMi
sertifikaatide hind peaks mõistlikult kajastama selliste enampakkumiste hinda iga
nädal arvutatud keskmiste hindade kaudu. Sellised iganädalased keskmised hinnad
kajastavad võimalikult täpselt ELi HKSi hinnakõikumisi ja tagavad importijatele
mõistliku marginaali, et kasutada ära ELi HKSi hinnamuutusi, tagades samal ajal, et
süsteem jääb haldusasutuste jaoks hallatavaks.
(22) ELi HKSi raames eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute koguarv (edaspidi
„ülemmäär“) määrab kindlaks lubatud heitkoguse ühikute pakkumise ja annab
kindluse kasvuhoonegaaside maksimaalse heite kohta. CO2 hind määratakse kindlaks
turu pakkumise ja nõudluse põhjal. Hinnastiimuli olemasoluks on vaja nappust. Kuna
importijatele kättesaadavate CBAMi sertifikaatide arvule ei ole võimalik ülempiiri
kehtestada, võib juhul, kui importijatel on võimalik CBAMi sertifikaate edasi kanda ja
nendega kaubelda, tekkida olukord, kus CBAMi sertifikaatide hind ei kajasta enam
hinna muutumist ELi HKSis. See nõrgendaks motivatsiooni vähendada CO2 heidet
kodumaiste ja imporditud kaupade vahel, soodustades kasvuhoonegaaside heite
ülekandumist ja kahjustades CBAMi üldist kliimaeesmärki. Samuti võib see
põhjustada eri riikide käitajate jaoks erinevaid hindu. Seetõttu on CBAMi
sertifikaatidega kauplemise ja nende ülekandmise võimaluste piiramine põhjendatud
vajadusega vältida CBAMi tõhususe ja kliimaeesmärgi kahjustamist ning tagada eri
riikidest pärit käitajate võrdne kohtlemine. Selleks et importijatel säiliks võimalus
kulusid optimeerida, tuleks käesoleva määrusega ette näha süsteem, mille kohaselt
ametiasutused saavad importijatelt tagasi osta teatava koguse üleliigseid sertifikaate.
Selline summa kehtestatakse tasemel, mis jätab importijatele piisava varu, et
suurendada kulusid sertifikaatide kehtivusaja jooksul, säilitades samal ajal hindade
ülekanduva mõju, tagades meetme keskkonnaeesmärgi säilimise.
(23) Arvestades, et CBAM kehtib kaupade impordi suhtes liidu tolliterritooriumile, mitte
käitiste suhtes, tuleks CBAMi korras teha ka teatavaid kohandusi ja lihtsustusi. Üks
neist lihtsustustest peaks seisnema deklareerimissüsteemis, kus importijad peaksid
teatama asjaomasel kalendriaastal imporditud kaupades sisalduva kasvuhoonegaaside
tõendatud koguheite. Samuti tuleks kohaldada erinevat ajastust võrreldes ELi HKSi
nõuete täitmise tsükliga, et vältida võimalikke kitsaskohti, mis tulenevad
akrediteeritud tõendajate kohustustest käesoleva määruse ja ELi HKSi alusel.
(24) Sanktsioonide osas peaksid liikmesriigid kohaldama trahve käesoleva määruse
rikkumise eest ja tagama nende rakendamise. Nende trahvide summa peaks olema
sama suur kui trahvidel, mida praegu kohaldatakse liidus ELi HKSi rikkumise korral
vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 16 lõigetele 3 ja 4.
(25) Kuigi ELi HKSi kohaldatakse teatavate tootmisprotsesside ja tegevuste suhtes, peaks
CBAM keskenduma vastavale kaupade impordile. See nõuab imporditud kaupade
selget identifitseerimist nende klassifitseerimise teel kombineeritud nomenklatuuris13
(edaspidi „CN“) ja nende seostamist sisalduvate kasvuhoonegaaside heitkogustega.
(26) CBAMiga hõlmatud tooted peaksid kajastama ELi HKSiga hõlmatud tegevusi, kuna
see süsteem põhineb direktiivi 2003/87/EÜ keskkonnaeesmärgiga seotud
13
Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise
tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).
ET 20 ET
kvantitatiivsetel ja kvalitatiivsetel kriteeriumidel ning on liidu kõige terviklikum
kasvuhoonegaaside heite reguleerimise süsteem.
(27) Kui CBAMi jaoks kehtestatakse toodete ulatus, mis kajastab ELi HKSiga hõlmatud
tegevusi, aitaks see ka tagada, et imporditud toodete suhtes kohaldatakse korda, mis ei
ole ebasoodsam kui see, mida kohaldatakse omamaise päritoluga samasuguste toodete
suhtes.
(28) Kuigi CBAMi lõppeesmärk on hõlmata võimalikult palju tooteid, oleks mõistlik
alustada valitud sektoritest, kus on suhteliselt homogeensed tooted ja kus esineb
kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht. Kasvuhoonegaaside heite ülekandumise
ohuga liidu sektorid on loetletud komisjoni delegeeritud otsuses 2019/70814.
(29) Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad kaubad tuleks valida pärast nende
asjakohasuse hoolikat analüüsi kumuleeritud kasvuhoonegaaside heite ja
kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu seisukohast vastavates ELi HKSi
sektorites, piirates samal ajal keerukust ja halduskoormust. Eelkõige tuleks tegeliku
valiku puhul võtta arvesse ELi HKSiga hõlmatud põhimaterjale ja -tooteid eesmärgiga
tagada, et energiamahukate toodete import liitu oleks ELi heitkogustega kauplemise
süsteemi CO2 hinnastamise seisukohast ELi toodetega võrdsel alusel, ning vähendada
kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu. Muud asjakohased valiku kitsendamise
kriteeriumid peaksid olema järgmised: esiteks sektorite olulisus heitkoguste
seisukohast, nimelt kas sektor on kokkuvõttes üks suurimaid kasvuhoonegaaside heite
tekitajaid; teiseks sektori avatus märkimisväärsele kasvuhoonegaaside heite
ülekandumise ohule, nagu on määratletud vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ;
kolmandaks vajadus tasakaalustada kasvuhoonegaaside heite ulatuslikku katvust,
piirates samas keerukust ja halduskoormust.
(30) Esimese kriteeriumi kasutamine võimaldab loetleda kumuleeritud heitkoguste alusel
järgmised tööstussektorid: raud ja teras, rafineerimistehased, tsement, orgaanilised
põhikemikaalid ja väetised.
(31) Komisjoni delegeeritud otsuses (EL) 2019/708 loetletud teatavaid sektoreid ei tuleks
praeguses etapis siiski nende eripära tõttu käesolevas määruses käsitleda.
(32) Eelkõige ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse orgaanilised kemikaalid
tehniliste piirangute tõttu, mis ei võimalda selgelt määratleda imporditud kaupade
sisalduvaid heitkoguseid. Nende kaupade puhul on ELi HKSi raames kohaldatav
võrdlusalus põhiparameeter, mis ei võimalda üksikute imporditud kaupade
sisalduvate heitkoguste üheselt mõistetavat eraldamist. Sihipärasem eraldamine
orgaanilistele kemikaalidele nõuab rohkem andmeid ja analüüsi.
(33) Sarnaseid tehnilised piirangud kehtivad ka rafineerimistoodete suhtes, mille puhul ei
ole võimalik kasvuhoonegaaside heidet ühemõtteliselt omistada üksikutele
väljundtoodetele. Samal ajal ei ole ELi HKSi asjaomane võrdlusalus otseselt seotud
konkreetsete toodetega, nagu bensiin, diislikütus või petrool, vaid rafineerimistehaste
kogutoodanguga.
(34) Alumiiniumist tooted aga tuleks kanda CBAMi, kuna nende puhul esineb väga suur
kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht. Lisaks on nad mitmetes tööstuslikes
14
Komisjoni 15. veebruari 2019. aasta delegeeritud otsus (EL) 2019/708, millega täiendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses selliste sektorite ja allsektorite
kindlaksmääramisega ajavahemikuks 2021–2030, mida peetakse kasvuhoonegaaside heite
ülekandumisest ohustatuks (ELT L 120, 8.5.2019, lk 2).
ET 21 ET
rakendustes terasetoodetega omaduste poolest otseses konkurentsis tulenevalt
terasetoodetega väga sarnastest omadustest. Alumiiniumi lisamine on samuti
asjakohane, kuna CBAMi kohaldamisala võib tulevikus laiendada ka kaudsetele
heidetele.
(35) Samamoodi tuleks toruliitmikud lisada CBAMi kohaldamisalasse, hoolimata nende
väikestest sisalduvatest heitkogustest, kuna nende väljajätmine suurendaks tõenäosust
hoida kõrvale terasetoodete lisamisest CBAMi, muutes järgmise etapi toodetega
kauplemise struktuuri.
(36) Seevastu ei tuleks käesolevat määrust kohaldada teatavate toodete suhtes, mille
tootmisel ei teki olulist heidet, näiteks malmi ja terase jäätmed (CN-koodi 7204 all),
ferrosulamid (CN-koodi 7202 all) ja teatavad väetised (CN-koodi 3105 60 00 all).
(37) Elektrienergia import tuleks lisada käesoleva määruse kohaldamisalasse, kuna see
sektor tekitab 30 % liidu kasvuhoonegaaside koguheitest. Liidu tõhustatud
kliimaeesmärgid suurendaksid CO2 kulude erinevust elektritootmise vahel liidus ja
väljaspool liitu. See suurenemine koos edusammudega liidu elektrivõrgu ühendamisel
naaberriikide elektrivõrguga suurendaks kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu
suurenenud elektriimpordi tõttu, millest märkimisväärse osa toodavad söeküttel
töötavad elektrijaamad.
(38) Kuna käesoleva määrusega hõlmatud kaupade importijad ei peaks täitma oma
käesoleva määruse kohaseid CBAMi kohustusi impordi ajal, tuleks kohaldada
konkreetseid haldusmeetmeid, et tagada kohustuste täitmine hilisemas etapis.
Seepärast peaks importijatel olema õigus importida CBAMi tooteid alles pärast seda,
kui nad on saanud loa pädevatelt asutustelt, kes vastutavad käesoleva määruse
kohaldamise eest.
(39) CBAM peaks põhinema deklaratiivsel süsteemil, mille puhul kinnitatud deklarant, kes
võib esindada rohkem kui üht importijat, esitab igal aastal deklaratsiooni liidu
tolliterritooriumile imporditud kaupade sisalduvate heitkoguste kohta ja tagastab
kõnealustele deklareeritud heitkogustele vastava arvu CBAMi sertifikaate.
(40) Kinnitatud deklarandil peaks olema lubatud taotleda tagastatavate CBAMi
sertifikaatide arvu vähendamist vastavalt nende heitkoguste eest teistes
jurisdiktsioonides juba makstud CO2 hinnale.
(41) Sisalduvaid deklareeritud heitkoguseid peaks tõendama isik, kelle on akrediteerinud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/200815 artikli 4 lõike 1 või
komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/206716 kohaselt määratud riiklik
akrediteerimisasutus.
(42) Süsteem peaks võimaldama kolmandate riikide tootmiskäitiste käitajatel registreerida
end keskandmebaasis ja teha kaupade tootmisel tekkinud tõendatud sisalduvad
kasvuhoonegaaside heitkogused kättesaadavaks kinnitatud deklarantidele. Käitajal
peaks olema võimalik otsustada, et tema nime, aadressi ja kontaktandmeid ei tehta
keskandmebaasis üldsusele kättesaadavaks.
15
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse
akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks
määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).
16
Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2067, milles käsitletakse andmete
tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile
2003/87/EÜ (ELT L 334, 31.12.2018, lk 94).
ET 22 ET
(43) CBAMi sertifikaadid erinevad ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikutest, mille oluline
tunnus on igapäevane enampakkumine. Vajadus kehtestada selge hind CBAMi
sertifikaatidele muudab igapäevase avaldamise käitajate jaoks ülemäära koormavaks ja
segadust tekitavaks, kuna igapäevased hinnad võivad avaldamisel aeguda. Seega
kajastaks iganädalane CBAMi hindade avaldamine täpselt ELi HKSi lubatud
heitkoguse ühikute hinnasuundumust ja aitaks saavutada sama kliimaeesmärki.
Seepärast tuleks CBAMi sertifikaatide hinna arvutamise aluseks võtta pikem
ajavahemik (nädal) kui ELi HKSiga kehtestatud ajavahemik (päev). Komisjonile
tuleks teha ülesandeks arvutada ja avaldada kõnealune keskmine hind.
(44) Selleks et võimaldada kinnitatud deklarantidel paindlikult täita oma CBAMi kohustusi
ja saada kasu ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute hinna kõikumisest, peaksid
CBAMi sertifikaadid kehtima kaks aastat alates ostmise kuupäevast. Kinnitatud
deklarandil peaks olema lubatud müüa üleliigselt ostetud sertifikaadid edasi riiklikule
asutusele. Kinnitatud deklarant peaks aasta jooksul koguma tagastamise ajal nõutavad
sertifikaadid, mille künnised kehtestatakse iga kvartali lõpus.
(45) Elektri kui toote füüsikalised omadused, eelkõige asjaolu, et elektronide tegelikku
vooluhulka ei ole võimalik jälgida, õigustavad CBAMi veidi teistsugust ülesehitust.
Standardmeetodina tuleks kasutada vaikeväärtusi ja kinnitatud deklarantidel peaks
olema võimalik taotleda oma CBAMi kohustuste arvutamist tegelike heitkoguste
põhjal. Elektrikaubandus erineb muude kaupadega kauplemisest eelkõige seetõttu, et
sellega kaubeldakse omavahel ühendatud elektrivõrkude kaudu, kasutades elektribörse
ja konkreetseid kauplemisvorme. Turgude liitmine on tihedalt reguleeritud
elektrikaubanduse vorm, mis võimaldab liita ostu- ja müügipakkumisi kogu liidus.
(46) Selleks et vältida kõrvalehoidmise ohtu ning parandada elektri impordist ja selle
kaupades kasutamisest tuleneva tegeliku CO2 heite jälgitavust, peaks tegelike
heitkoguste arvutamine olema lubatud üksnes rangete tingimuste alusel. Eelkõige
peaks olema vaja näidata, et määratud ülekandevõimsus on kindlalt registreeritud ning
et on olemas otsene lepinguline suhe ostja ja taastuvelektri tootja vahel või ostja ja
sellise elektritootja vahel, kelle heitkogused on vaikeväärtusest väiksemad. .
(47) Energiaühenduse asutamislepingu17 osalised või põhjalikke ja laiaulatuslikke
vabakaubanduspiirkondi hõlmavate assotsieerimislepingute osalised peavad järgima
CO2 heite vähendamise protsesse, mille tulemuseks peaks lõpuks olema ELi HKSiga
sarnaste või võrdväärsete CO2 hinnastamise mehhanismide vastuvõtmine või nende
osalemine ELi HKSis.
(48) Kolmandate riikide integreerimine liidu elektriturule annab neile riikidele olulise
stiimuli kiirendada üleminekut suure taastuvenergia osakaaluga energiasüsteemidele.
Komisjoni määruses (EL) 2015/122218 sätestatud elektriturgude liitmine võimaldab
kolmandatel riikidel paremini integreerida taastuvatest energiaallikatest toodetud
elektrit elektriturule, vahetada sellist elektrit tõhusalt laiemas piirkonnas,
tasakaalustada pakkumist ja nõudlust suurema liidu turuga ning vähendada oma
elektritootmise CO2-mahukust. Kolmandate riikide integreerimine liidu elektriturule
aitab samuti kaasa elektrienergiaga varustamise kindlusele nendes riikides ja
naaberliikmesriikides.
17
Nõukogu 29. mai 2006. aasta otsus 2006/500/EÜ energiaühenduse lepingu sõlmimise kohta Euroopa
Ühenduse poolt (ELT L 198, 20.7.2006, lk 15).
18
Komisjoni 24. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja
ülekoormuse juhtimise suunised (ELT L 197, 25.7.2015, lk 24).
ET 23 ET
(49) Kui kolmandad riigid ühendatakse tihedalt liidu elektrituruga turgude liitmise kaudu,
tuleks leida tehnilised lahendused, et tagada CBAMi kohaldamine sellistest riikidest
liidu tolliterritooriumile eksporditava elektrienergia suhtes. Kui tehnilisi lahendusi ei
ole võimalik leida, peaksid liidetud turul osalevad kolmandad riigid saama kasu
CBAMist tulenevast ajaliselt piiratud vabastusest kuni maksimaalselt 2030. aastani
üksnes seoses elektrienergia ekspordiga, eeldusel et teatavad tingimused on täidetud.
Samas peaksid need kolmandad riigid välja töötama töökava ja võtma kohustuse
rakendada CO2 hinnastamise mehhanismi, millega nähakse ette samaväärne hind nagu
ELi HKSiga, ning võtma kohustuse saavutada 2050. aastaks CO2-neutraalsus,
[samuti?] kohanduma liidu õigusaktidega keskkonna, kliima, konkurentsi ja energia
valdkonnas. See erand tuleks tühistada, kui on põhjust arvata, et asjaomane riik ei
täida oma kohustusi või ei ole 2030. aastaks vastu võtnud ELi HKSiga samaväärset
HKSi.
(50) Aastatel 2023–2025 tuleks kohaldada üleminekuperioodi. Kohaldada tuleks ilma
finantskohandusteta CBAMi, et hõlbustada mehhanismi sujuvat kasutuselevõttu,
vähendades seega kaubandust kahjustava mõju ohtu. Deklarandid peaksid esitama
kord kvartalis andmed üleminekuperioodil imporditud kaupade tegelike sisalduvate
heitkoguste kohta, kirjeldades üksikasjalikult otseseid ja kaudseid heiteid ning
välismaal makstud CO2 hinda.
(51) CBAMi nõuetekohase toimimise hõlbustamiseks ja tagamiseks peaks komisjon
toetama käesoleva määruse kohaldamise eest vastutavaid pädevaid asutusi nende
kohustuste täitmisel.
(52) Komisjon peaks hindama käesoleva määruse kohaldamist enne üleminekuperioodi
lõppu ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Komisjoni aruandes
tuleks eelkõige keskenduda võimalustele tõhustada kliimameetmeid, et saavutada
2050. aastaks kliimaneutraalse liidu eesmärk. Komisjon peaks selle hindamise osana
algatama sellise teabe kogumise, mis on vajalik kohaldamisala võimalikuks
laiendamiseks kaudsetele heidetele ning muudele kaupadele ja teenustele, mille puhul
esineb kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht, ning keskkonnajalajälje leidmise
meetoditel põhinevate sisalduva heitkoguse arvutamise meetodite väljatöötamiseks19.
(53) Eespool toodut arvesse võttes tuleks jätkata dialoogi kolmandate riikidega ning luua
võimalused koostööks ja lahendusteks, mis võiksid olla aluseks konkreetsetele
valikutele, mis tehakse meetme ülesehituse üksikasjade kohta selle rakendamise ajal,
eelkõige üleminekuperioodil.
(54) Komisjon peaks püüdma erapooletult ja kooskõlas ELi rahvusvaheliste kohustustega
teha koostööd kolmandate riikidega, kelle ELi suunduvat eksporti käesolev määrus
mõjutab, et uurida võimalusi dialoogiks ja koostööks seoses käesolevas määruses ja
sellega seotud rakendusaktides sätestatud mehhanismi konkreetsete elementide
rakendamisega. Samuti tuleks uurida võimalusi lepingute sõlmimiseks, et võtta
arvesse nende CO2 heite maksustamise mehhanismi.
(55) Kuna CBAMi eesmärk on soodustada puhtamaid tootmisprotsesse, on EL valmis
tegema koostööd madala ja keskmise sissetulekuga riikidega, et vähendada nende
töötleva tööstuse CO2 heidet. Lisaks peaks liit toetama vähem arenenud riike vajaliku
19
Komisjoni 9. aprilli 2013. aasta soovitus 2013/179/EL toodete ja organisatsioonide olelusringi
keskkonnatoime mõõtmise ja teatavakstegemise ühtsete meetodite kasutamise kohta (ELT L 124,
4.5.2013, lk 1).
ET 24 ET
tehnilise abiga, et hõlbustada nende kohanemist käesoleva määrusega kehtestatud uute
kohustustega.
(56) Käesoleva määruse sätted ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2016/67920 ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/172521
kohaldamist.
(57) Tõhususe huvides tuleks kohaldada nõukogu määruse (EÜ) nr 515/9722 sätteid.
(58) Et vältida käesoleva määruse sätetest kõrvalehoidmist, tuleks komisjonile delegeerida
ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt volitused võtta vastu õigusakte I lisas
sätestatud kaupade loetelu täiendamiseks.
(59) On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid
konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid
viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema
õigusloome kokkuleppes23 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada
delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa
Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning
nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele,
millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(60) Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks
komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201124.
(61) Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega,
mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti
kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist
ning asjakohasel juhul haldus- ja rahalisi karistusi.
20
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse
kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
21
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb
füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning
isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr
1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
22
Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest
abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate
õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1).
23
Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud
institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).
24
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega
kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli
mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,
28.2.2011, lk 13).
ET 25 ET
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I peatükk
Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted
Artikkel 1
Reguleerimisese
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi
kohandusmehhanism (edaspidi „CBAM“) I lisas osutatud kaupade sisalduvate
kasvuhoonegaaside heitkoguste käsitlemiseks nende importimisel liidu
tolliterritooriumile, et vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu.
2. CBAM täiendab direktiiviga 2003/87/EÜ kehtestatud ELi heitkogustega kauplemise
süsteemi, kohaldades samaväärseid eeskirju artiklis 2 osutatud kaupade liidu
tolliterritooriumile importimise suhtes.
3. Mehhanismist saab järk-järgult alternatiiv direktiivi 2003/87/EÜ alusel
kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu vältimiseks loodud mehhanismidele,
eelkõige lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisele vastavalt kõnealuse
direktiivi artiklile 10a.
Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse I lisas loetletud kolmandatest riikidest pärit
kaupade suhtes, kui need kaubad või nendest kaupadest saadud töödeldud tooted, mis
on saadud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 25 artiklis 256
osutatud seestöötlemise protseduuri tulemusena, imporditakse liidu
tolliterritooriumile.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse lõikes 1 osutatud kaupade suhtes, kui need tuuakse
liikmesriigi mandrilavale või majandusvööndisse.
3. Erandina lõigetest 1 ja 2 ei kohaldata käesolevat määrust II lisa A jaos loetletud
riikidest ja territooriumidelt pärit kaupade suhtes.
4. Imporditud kaubad loetakse kolmandatest riikidest pärinevateks vastavalt määruse
(EL) nr 952/2013 artiklis 59 määratletud mittesooduspäritolu reeglile.
5. Riigid ja territooriumid loetletakse II lisa A jaos, kui on täidetud kõik järgmised
tingimused: :
a) kõnealuse riigi või territooriumi suhtes kohaldatakse direktiivi 2003/87/EÜ
kohaselt kehtestatud ELi HKSi või kõnealuse kolmanda riigi või territooriumi
ja liidu vahel on sõlmitud leping, mis ühendab täielikult ELi HKSi kolmanda
riigi või territooriumi heitkogustega kauplemise süsteemiga;
b) hind, mida makstakse riigis, kust kaubad pärinevad, nõutakse nendelt kaupadelt
tegelikult sisse, ilma et sellele tehtaks muid soodustusi peale nende, mida
kohaldatakse ka ELi HKSis.
25
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega
kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).
ET 26 ET
6. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et määrata kindlaks tingimused
CBAMi kohaldamiseks lõikes 2 osutatud kaupade suhtes. Kõnealused rakendusaktid
võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
7. Kui kolmandal riigil või territooriumil on elektriturg, mis on turgude liitmise teel
integreeritud liidu elektrienergia siseturuga, ning ei ole olnud võimalik leida tehnilist
lahendust CBAMi kohaldamiseks kõnealusest kolmandast riigist või kolmandalt
territooriumilt liitu imporditava elektrienergia suhtes, vabastatakse selline
elektrienergia import kõnealusest riigist või kõnealuselt territooriumilt CBAMi
kohaldamisest, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
a) kolmas riik või territoorium on sõlminud liiduga lepingu, milles sätestatakse
kohustus kohaldada liidu õigust elektrienergia valdkonnas, sealhulgas
taastuvate energiaallikate arendamist käsitlevaid õigusakte, ning muid energia-,
keskkonna- ja konkurentsieeskirju;
b) kõnealuse kolmanda riigi või territooriumi siseriikliku õigusega rakendatakse
liidu elektriturgu käsitlevate õigusaktide peamisi sätteid, sealhulgas taastuvate
energiaallikate arendamist ja elektriturgude ühendamist käsitlevaid sätteid;
c) kolmas riik või territoorium on esitanud komisjonile tegevuskava, mis sisaldab
punktides d ja e sätestatud tingimuste täitmiseks vajalike meetmete
vastuvõtmise ajakava;
d) kolmas riik või territoorium on võtnud kohustuse saavutada 2050. aastaks
kliimaneutraalsus ning on vastavalt ametlikult sõnastanud ja vajaduse korral
edastanud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste
raamkonventsiooni osalistele sajandi keskpaigani ulatuva vähese
kasvuhoonegaaside heitega arengu strateegia, mis on selle eesmärgiga
kooskõlas, ning on seda kohustust oma siseriiklikes õigusaktides rakendanud;
e) kolmas riik või territoorium on punkti c kohase tegevuskava rakendamisel
teinud märkimisväärseid edusamme kliimameetmete valdkonna siseriiklike
õigusaktide liidu õigusega vastavusse viimisel kõnealuse tegevuskava alusel,
sealhulgas CO2 heite maksustamise suunas liiduga samaväärsel tasemel
vähemalt seoses elektrienergia tootmisega. ELi HKSiga samaväärse hinnaga
heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamine elektri puhul viiakse lõpule 1.
jaanuariks 2030;
f) kolmas riik või territoorium on kehtestanud tõhusad süsteemid, et hoida ära
elektrienergia kaudne import liitu muudest kolmandatest riikidest, mis ei vasta
punktides a–e sätestatud nõuetele.
8. Lõike 7 punktides a–f sätestatud tingimustele vastav kolmas riik või territoorium
loetletakse käesoleva määruse II lisa B jaos ning ta esitab lõike 7 punktide a–f
kohaste tingimuste täitmise kohta kaks aruannet, ühe enne 1. juulit 2025 ja teise enne
1. juulit 2029. Komisjon hindab 31. detsembriks 2025 ja 31. detsembriks 2029,
eelkõige lõike 7 punkti c kohase tegevuskava ning kolmandalt riigilt või
territooriumilt saadud aruannete alusel, kas kõnealune kolmas riik või territoorium
täidab jätkuvalt lõikes 7 sätestatud tingimusi.
9. Käesoleva määruse II lisa B jaos loetletud kolmas riik või territoorium jäetakse
kõnealusest loetelust välja:
a) kui komisjonil on põhjust arvata, et riik või territoorium ei ole teinud piisavaid
edusamme mõne lõike 7 punktides a–f loetletud nõude täitmiseks, või kui riik
ET 27 ET
või territoorium on võtnud meetmeid, mis ei ole kooskõlas liidu kliima- ja
keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud eesmärkidega;
b) kui kolmas riik või territoorium on võtnud meetmeid, mis on vastuolus tema
CO2 heite vähendamise eesmärkidega, näiteks riikliku toetuse andmine sellise
uue tootmisvõimsuse loomiseks, mis tekitab rohkem kui 550 g fossiilkütusest
pärinevat CO2 ühe kWh elektri kohta.
10. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte, et
kehtestada nõuded ja menetlused riikidele või territooriumidele, mis on II lisa B jaos
esitatud loetelust välja jäetud, et tagada käesoleva määruse kohaldamine nende
territooriumil seoses elektrienergiaga. Kui sellistel juhtudel ei ole turgude liitmine
käesoleva määruse kohaldamisega kooskõlas, võib komisjon otsustada jätta
kolmandad riigid või territooriumid liidu turgude liitmisest välja ning nõuda
võimsuse otsest jaotamist liidu ja kolmanda riigi piiril, et saaks kohaldada CBAMi.
11. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte II lisa
A või B jaos esitatud loetelude muutmiseks, sõltuvalt sellest, kas lõigetes 5, 7 või 9
sätestatud tingimused on täidetud.
12. Liit võib sõlmida kolmandate riikidega lepinguid, et võtta artikli 9 kohaldamisel
arvesse nende riikide CO2 heite maksustamise mehhanisme.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
(1) „kaup“ – 1. lisas loetletud kaup;
(2) „kasvuhoonegaasid“ – kasvuhoonegaasid, nagu on määratletud I lisas seoses iga
kõnealuses lisas loetletud kaubaga;
(3) „heitkogus“ – kaupade tootmisest pärinevate kasvuhoonegaaside heide atmosfääri;
(4) „import“ – määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 201 sätestatud vabasse ringlusse
lubamine;
(5) „ELi HKS“ – ELi heitkogustega kauplemise süsteem seoses direktiivi 2003/87/EÜ I
lisas loetletud tegevusaladega, välja arvatud lennutegevus;
(6) „kolmas riik” – väljaspool liidu tolliterritooriumi asuv riik või territoorium;
(7) „mandrilava“ – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonis
määratletud mandrilava;
(8) „majandusvöönd“ – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonis
määratletud majandusvöönd, mille liikmesriik on selle konventsiooni kohaselt
kuulutanud majandusvööndiks;
(9) „turgude liitmine“ – ülekandevõimsuse jaotamine liidu süsteemi kaudu, mis sobitab
samaaegselt korraldusi ja jaotab piirkonnaülest võimsust, nagu on sätestatud
komisjoni määruses (EL) 2015/1222;
(10) „võimsuse otsene jaotamine“ – elektrienergiaga kauplemisest eraldatud piiriülese
ülekandevõimsuse jaotamine;
(11) „pädev asutus“ – käesoleva määruse artikli 11 kohaselt iga liikmesriigi määratud
asutus;
ET 28 ET
(12) „toll“ – määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 lõikes 1 määratletud liikmesriikide
tolliasutused;
(13) „deklarant“ – isik, kes esitab vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni enda
nimel, või isik, kelle nimel selline deklaratsioon esitatakse kooskõlas määrusega
(EL) nr 952/2013;
(14) „isik” – füüsiline isik, juriidiline isik ja mis tahes isikute ühendus, mis ei ole
juriidiline isik, kuid mis saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha
õigustoiminguid;
(15) „otseheited“ – selliste kaupade tootmisprotsessidest tulenevad heited, mille üle
tootjal on otsene kontroll;
(16) „sisalduvad heitkogused“ – kaupade tootmise käigus tekkivad otseheited, mis
arvutatakse III lisas sätestatud meetodite kohaselt;
(17) „CO2 ekvivalenttonn“ – üks tonn süsinikdioksiidi (CO2) või CO2, dilämmastikoksiidi
ja perfluorosüsivesinikke, nagu on viidatud I lisas loetletud kaupade puhul;
(18) „CBAMi sertifikaat“ – elektrooniline sertifikaat, mis vastab ühele tonnile kaupade
sisalduvatele heitkogustele;
(19) „tagastamine“ – CBAMi sertifikaatide tasaarveldamine imporditud kauba sisalduvate
deklareeritud heitkogustega;
(20) „tootmisprotsessid“ – keemilised ja füüsikalised protsessid, mis viiakse läbi kaupade
tootmiseks käitises;
(21) „vaikeväärtus“ – väärtus, mis arvutatakse või saadakse teisestest andmetest, mis
näitavad kaupade sisalduvaid heitkoguseid;
(22) „tegelik heide“ – heide, mis on arvutatud kaupade tootmisprotsesside esmaste
andmete põhjal;
(23) „CO2 hind“ – rahasumma, mida makstakse kolmandas riigis kasvuhoonegaaside
heitkogustega kauplemise süsteemi alusel maksu või lubatud heitkoguse ühikute
kujul, arvutatuna sellise meetmega hõlmatud ja kaupade tootmise käigus vabanevate
kasvuhoonegaaside põhjal;
(24) „käitis“ – paikne tehniline üksus, kus toimub tootmisprotsess;
(25) „käitaja“ – isik, kes käitab või kontrollib käitist kolmandas riigis;
(26) „riiklik akrediteerimisasutus“ – riiklik akrediteerimisasutus, mille iga liikmesriik on
määranud vastavalt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 4 lõikele 1;
(27) „ELi HKSi lubatud heitkoguse ühik“ – direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis a
osutatud lubatud heitkoguse ühik seoses kõnealuse direktiivi I lisas loetletud
tegevusaladega, välja arvatud lennutegevus;
(28) „kaudsed heited“ – kaupade tootmisprotsesside käigus tarbitava elektri-, soojus- ja
jahutusenergia tootmisel tekkivad heited.
ET 29 ET
II peatükk
Kinnitatud deklarantide kohustused ja õigused
Artikkel 4
Kaupade import
Kaupu impordib liidu tolliterritooriumile üksnes deklarant, kelle pädev asutus on kinnitanud
vastavalt artiklile 17 (edaspidi „kinnitatud deklarant“).
Artikkel 5
Kinnituse taotlemine
1. Enne artiklis 2 osutatud kauba importi taotleb iga deklarant oma asukohajärgselt
pädevalt asutuselt kinnitust nende kaupade importimiseks liidu tolliterritooriumile.
2. Erandina lõikest 1, kui elektrienergia impordiks mõeldud ülekandevõimsust
jaotatakse võimsuse otsese jaotamise teel, käsitatakse isikut, kellele on jaotatud
võimsus impordiks ja kes määrab selle impordiks mõeldud võimsuse, käesoleva
määruse kohaldamisel kinnitatud deklarandina liikmesriigis, kus isik elektrienergia
impordi deklareerib. Importi tuleb mõõta piiri kohta ajavahemikel, mis ei ole
pikemad kui üks tund, ning ekspordi või transiidi mahaarvamine sama tunni jooksul
ei ole võimalik.
3. Kinnituse taotlus sisaldab järgmist teavet deklarandi kohta, kes peab olema asutatud
liidus:
a) nimi, aadress ja kontaktandmed;
b) ettevõtjate registreerimis- ja identifitseerimisnumber (edaspidi „EORI-
number“) vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 9;
c) peamine majandustegevus liidus;
d) deklarandi asukohaliikmesriigi maksuhalduri tõend selle kohta, et deklarandi
suhtes ei ole riiklike maksuvõlgade täitmata sissenõudekorraldust;
e) kirjalik kinnitus selle kohta, et deklarant ei ole taotluse esitamise aastale
eelnenud viie aasta jooksul olnud seotud tollialaste õigusaktide,
maksustamiseeskirjade ja turukuritarvitusi käsitlevate eeskirjade raske ega
korduva rikkumisega, sealhulgas asjaolu kohta, et ta ei ole toime pannud oma
majandustegevusega seotud raskeid kuritegusid;
f) teave, mis näitab, et deklarandil on käesoleva määruse kohaste kohustuste
täitmiseks vajalik finants- ja tegevussuutlikkus, ning, kui pädev asutus otsustab
riskianalüüsi alusel seda nõuda, siis nimetatud teavet tõendavad dokumendid,
nagu viimase kolme lõpetatud majandusaasta kasumiaruanne ja bilanss;
g) liidu tolliterritooriumile imporditud kauba hinnanguline rahaline väärtus ja
maht kaubaliikide kaupa kalendriaastal, mille jooksul taotlus esitati, ja
järgmisel kalendriaastal;
h) vajaduse korral nende isikute nimed ja kontaktandmed, kelle nimel deklarant
tegutseb.
4. Taotleja võib igal ajal oma taotluse tagasi võtta.
ET 30 ET
5. Kinnitatud deklarant teavitab pädevat asutust viivitamata kõigist lõikes 3 esitatud
teabes pärast otsuse tegemist toimunud muudatustest, mis võivad mõjutada artikli 17
kohaselt tehtud otsust või artikli 17 kohaselt antud kinnituse sisu.
6. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, milles käsitletakse taotluse
standardvormi, tähtaegu ja menetlust, mida pädev asutus peab järgima lõike 1
kohaste kinnituse taotluste menetlemisel, ning eeskirju, mille alusel pädev asutus
elektri impordiga seotud deklarante identifitseerib. Kõnealused rakendusaktid
võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 6
CBAMi deklaratsioon
1. Iga aasta 31. maiks esitab iga kinnitatud deklarant pädevale asutusele
deklaratsioonile eelneva kalendriaasta kohta deklaratsiooni (edaspidi „CBAMi
deklaratsioon“).
2. CBAMi deklaratsioon sisaldab järgmisi andmeid:
a) deklareerimisele eelnenud kalendriaasta jooksul imporditud iga kaubaliigi
üldkogus, väljendatuna elektri puhul megavatt-tundides ja muude kaupade
puhul tonnides;
b) sisalduvate heitkoguste kogunäitaja, väljendatuna CO2 ekvivalenttonnides
elektri megavatt-tunni kohta või CO2 ekvivalenttonnides muude kaupade tonni
kohta, arvutatuna vastavalt artiklile 7;
c) selliste CBAMi sertifikaatide koguarv, mis vastavad kogu sisalduvale
heitkogusele ning mis tuleb tagastada pärast vähendust, mis tuleneb
päritoluriigis artikli 9 kohaselt makstud CO2 hinnast, ja kohandust, mis on
vajalik selleks, et teha kindlaks, millises ulatuses eraldatakse ELi HKSi lubatud
heitkoguse ühikuid tasuta vastavalt artiklile 31.
3. Kui imporditud kaup on määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 256 osutatud
seestöötlemisprotseduuri tulemusena saadud töödeldud toode, esitab kinnitatud
deklarant CBAMi deklaratsioonis käesoleva määruse I lisas loetletud
seestöötlemisprotseduurile suunatud kauba sisalduvate heitkoguste kogunäitaja, isegi
kui töödeldud toodet ei ole kõnealuses lisas loetletud.
4. Kui imporditud kaup on määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 259 osutatud
välistöötlemisprotseduuri tulemusena saadud töödeldud toode, esitab kinnitatud
deklarant CBAMi deklaratsioonis üksnes väljaspool liidu tolliterritooriumi toimunud
töötlemistoimingu heited, tingimusel et töödeldud toode on loetletud käesoleva
määruse I lisas.
5. Kui imporditud kaup on määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 203 osutatud tagasitoodud
kaup, esitab kinnitatud deklarant CBAMi deklaratsioonis eraldi „nullheite“
sisalduvate heitkoguste kogunäitaja kohta, mis vastab kõnealusele kaubale.
6. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte lõike 2 punktis c sätestatud CBAMi
deklaratsiooni standardvormi ja esitamise korra ning CBAMi sertifikaatide
tagastamise korra kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas
artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
ET 31 ET
Artikkel 7
Sisalduvate heitkoguste arvutamine
1. Kaupade sisalduvad heitkogused arvutatakse III lisas sätestatud meetodite kohaselt.
2. Muude kaupade kui elektri sisalduvad heitkogused määratakse kindlaks tegelike
heitkoguste põhjal III lisa punktides 2 ja 3 sätestatud meetodite kohaselt. Kui
tegelikke heitkoguseid ei ole võimalik nõuetekohaselt kindlaks määrata, määratakse
sisalduvad heitkogused kindlaks vaikeväärtuste alusel vastavalt III lisa punktis 4.1
sätestatud meetoditele.
3. Imporditud elektri sisalduvad heitkogused määratakse kindlaks vaikeväärtuste alusel
vastavalt III lisa punktis 4.2 sätestatud meetodile, välja arvatud juhul, kui kinnitatud
deklarant otsustab määrata sisalduvad heitkogused kindlaks tegelike heitkoguste
põhjal vastavalt kõnealuse lisa punktile 5.
4. Kinnitatud deklarant peab arvestust andmete üle, mis on vajalikud sisalduvate
heitkoguste arvutamiseks vastavalt IV lisas sätestatud nõuetele. Need andmed peavad
olema piisavalt üksikasjalikud, et artikli 18 kohaselt akrediteeritud tõendajad saaksid
tõendada sisalduvaid heitkoguseid vastavalt artiklile 8 ja V lisale ning et pädev
asutus saaks läbi vaadata CBAMi deklaratsiooni vastavalt artikli 19 lõikele 1.
5. Kinnitatud deklarant säilitab lõikes 4 osutatud andmed, sealhulgas tõendaja aruande,
kuni neljanda aasta lõpuni pärast aastat, mil CBAMi deklaratsioon esitati või oleks
tulnud esitada.
6. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis
käsitlevad III lisas sätestatud arvutusmeetodite elemente, sealhulgas
tootmisprotsesside süsteemipiiride, heitekoefitsientide, käitisepõhiste tegelike
heitkoguste väärtuste ja vaikeväärtuste kindlaksmääramist ning nende kohaldamist
üksikute kaupade suhtes, samuti selliste meetodite sätestamist, millega tagatakse
vaikeväärtuste kindlaksmääramise aluseks olevate andmete usaldusväärsus,
sealhulgas üksikasjalikkuse tase ja andmete tõendamine. Vajaduse korral sätestatakse
kõnealustes õigusaktides, et vaikeväärtusi saab konkreetsete alade, piirkondade või
riikide puhu kohandada, et võtta arvesse konkreetseid objektiivseid tegureid, nagu
geograafia, loodusvarad, turutingimused, peamised energiaallikad või
tööstusprotsessid. Rakendusaktid tuginevad olemasolevatele õigusaktidele, mis
käsitlevad direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud käitiste heitkoguste ja tegevust
puudutavate andmete tõendamist, eelkõige rakendusmäärusele (EL) 2018/2067.
7. Käesoleva artikli lõikes 6 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29
lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 8
Sisalduvate heitkoguste tõendamine
1. Kinnitatud deklarant tagab, et artikli 6 kohaselt esitatud CBAMi deklaratsioonis
deklareeritud sisalduvate heitkoguste kogunäitajat on tõendanud artikli 18 kohaselt
akrediteeritud tõendaja, tuginedes V lisas sätestatud tõendamispõhimõtetele.
2. Kolmandas riigis registreeritud käitistes artikli 10 kohaselt toodetud kaupade
sisalduvate heitkoguste puhul võib kinnitatud deklarant lõikes 1 osutatud kohustuse
täitmiseks kasutada talle artikli 10 lõike 7 kohaselt avaldatud tõendatud teavet.
3. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, mis käsitlevad lõikes 1 osutatud
tõendamispõhimõtteid seoses võimalusega vabastada tõendaja kohustusest külastada
käitist, kus toodetakse asjaomaseid kaupu, ning seoses kohustusega kehtestada
ET 32 ET
künnised, mille alusel otsustada, kas väärkajastamised või mittevastavused on
olulised, ning seoses tõendamisaruande jaoks vajalike tõendavate dokumentidega.
Esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2
osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 9
Päritoluriigis makstud CO2 hind
1. Kinnitatud deklarant võib oma CBAMi deklaratsioonis taotleda tagastatavate
CBAMi sertifikaatide arvu vähendamist, et võtta arvesse päritoluriigis deklareeritud
sisalduvate heitkoguste eest makstud CO2 hinda.
2. Kinnitatud deklarant peab arvestust dokumentide üle, mille on sertifitseerinud
sõltumatu isik ja millega näidatakse, et deklareeritud sisalduvate heitkoguste suhtes
kohaldati CO2 hinda kauba päritoluriigis, ning säilitab tõendid selle CO2 hinnana
tegelikult makstud summa kohta, mille suhtes ei oleks tulnud kohaldada
ekspordisoodustust ega muud ekspordikompensatsiooni.
3. Kinnitatud deklarant säilitab lõikes 2 osutatud andmed kuni neljanda aasta lõpuni
pärast aastat, mil CBAMi deklaratsioon esitati või oleks tulnud esitada.
4. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse tagastamisele
kuuluvate CBAMi sertifikaatide arvu vähendamise arvutamise metoodika seoses
lõike 1 kohaselt välisvaluutas makstud CO2 hinna konverteerimisega eurodesse aasta
keskmise vahetuskursi alusel ning seoses teavet sertifitseeriva sõltumatu isiku
kvalifikatsiooniga, samuti makstud CO2 hinna tõendamise elementidega ning
ekspordi puhul kohaldatavate ekspordisoodustuste või muude
kompensatsioonivormide puudumisega, nagu on osutatud lõikes 2. Kõnealused
rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega.
Artikkel 10
Käitajate ja käitiste registreerimine kolmandates riikides
1. Kolmandas riigis asuva käitise käitaja taotlusel registreerib komisjon teabe käitaja ja
tema käitise kohta artikli 14 lõikes 4 osutatud keskandmebaasis.
2. Lõikes 1 osutatud registreerimistaotlus peab sisaldama järgmist registreerimisel
andmebaasi lisatavat teavet:
a) käitaja nimi, aadress ja kontaktandmed;
b) iga käitise asukoht, sealhulgas täielik aadress ja koordinaadid, mis on
väljendatud pikkus- ja laiuskraadides kuue kümnendkohaga;
c) käitise peamine majandustegevus kolmandas riigis.
3. Komisjon teavitab käitajat andmebaasis registreerimisest. Registreerimine kehtib viis
aastat alates käitise käitaja teavitamise kuupäevast.
4. Käitaja teavitab komisjoni viivitamata kõigist lõikes 2 osutatud teabes pärast
registreerimist toimunud muutustest ning komisjon ajakohastab asjaomast teavet.
5. Lõikes 1 osutatud käitaja on kohustatud:
ET 33 ET
a) määrama kindlaks sisalduvad heitkogused, mis on arvutatud vastavalt III lisas
sätestatud meetoditele lõikes 1 osutatud käitises toodetud kaupade liikide
kaupa;
b) tagama, et punktis a osutatud sisalduvad heitkogused on tõendatud kooskõlas V
lisas sätestatud tõendamispõhimõtetega artikli 18 kohaselt akrediteeritud
tõendaja poolt;
c) säilitama nelja aasta jooksul pärast tõendamist koopiat tõendaja aruandest ja
dokumentatsioonist, mis on vajalik kaupade sisalduvate heitkoguste
arvutamiseks vastavalt IV lisale.
6. Lõike 5 punktis c osutatud arvestus peab olema piisavalt üksikasjalik, et võimaldada
lõike 5 punkti b kohast tõendamist ja võimaldada igal pädeval asutusel vaadata
kooskõlas artikli 19 lõikega 1 läbi CBAMi deklaratsioon, mille on esitanud
kinnitatud deklarant, kellele asjaomane teave on lõike 8 kohaselt avaldatud.
7. Käitaja võib avaldada kinnitatud deklarandile teabe lõikes 5 osutatud sisalduvate
heitkoguste tõendamise kohta. Kinnitatud deklarandil on õigus kasutada avaldatud
teavet artiklis 8 osutatud kohustuse täitmiseks.
8. Käitaja võib igal ajal taotleda enda kustutamist andmebaasist.
III peatükk
Pädevad asutused
Artikkel 11
Pädevad asutused
1. Iga liikmesriik määrab pädeva asutuse, kes täidab käesolevast määrusest tulenevaid
kohustusi, ja teavitab sellest komisjoni.
Komisjon teeb pädevate asutuste loetelu liikmesriikidele teatavaks ja avaldab selle
teabe Euroopa Liidu Teatajas.
2. Liikmesriigid nõuavad, et pädevad asutused vahetaksid teavet, mis on nende
ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalik või asjakohane.
Artikkel 12
Komisjon
Komisjon abistab pädevaid asutusi käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmisel ja
koordineerib nende tegevust.
Artikkel 13
Ametisaladus ja teabe avalikustamine
Kogu teabe kohta, mida pädev asutus oma ülesandeid täites saab ning mis on oma olemuselt
konfidentsiaalne või konfidentsiaalsena esitatud, kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.
Pädev asutus ei avalda sellist teavet ilma seda andnud isiku või ameti otsese loata. Seda võib
jagada tolli, komisjoni ja Euroopa Prokuratuuriga ning seda käsitletakse vastavalt nõukogu
määrusele (EÜ) nr 515/97.
ET 34 ET
Artikkel 14
Riiklikud registrid ja keskandmebaas
1. Iga liikmesriigi pädev asutus loob selles liikmesriigis kinnitatud deklarantide riikliku
registri standardse elektroonilise andmebaasi kujul, mis sisaldab andmeid kõnealuste
deklarantide CBAMi sertifikaatide kohta, ning tagab konfidentsiaalsuse vastavalt
artiklis 13 sätestatud tingimustele.
2. Lõikes 1 osutatud andmebaas sisaldab kontosid, mis hõlmavad teavet iga kinnitatud
deklarandi kohta ja eelkõige järgmist teavet:
a) kinnitatud deklarandi nimi ja kontaktandmed;
b) kinnitatud deklarandi EORI-number;
c) CBAMi konto number;
d) iga kinnitatud deklarandi CBAMi sertifikaatide arv, müügihind, ostukuupäev,
tagastamise kuupäev või tagasiostu kuupäev või pädeva asutuse poolt
tühistamise kuupäev.
3. Lõikes 2 osutatud andmebaasis sisalduv teave on konfidentsiaalne.
4. Komisjon loob artikli 10 lõike 2 kohaselt üldsusele juurdepääsetava keskandmebaasi,
mis sisaldab käitajate nimesid, aadresse ja kontaktandmeid ning käitiste asukohta
kolmandates riikides. Käitaja võib otsustada, et tema nimi, aadress ja kontaktandmed
ei ole üldsusele kättesaadavad.
Artikkel 15
Põhihaldaja
1. Komisjon tegutseb põhihaldajana, et pidada sõltumatut tehingute registrit, kuhu
kantakse CBAMi sertifikaatide ost, omamine, tagastamine, tagasiostmine ja
tühistamine, ning tagab riiklike registrite koordineerimise.
2. Põhihaldaja teeb riiklikes registrites registreeritud tehingute riskipõhiseid kontrolle
ELi tehingulogi kaudu, tagamaks, et CBAMi sertifikaatide ostmisel, hoidmisel,
tagastamisel, tagasiostmisel ja tühistamisel ei esine õigusnormide rikkumisi.
3. Kui lõike 2 kohaselt tehtud kontrollide tulemusena avastatakse õigusnormide
rikkumisi, teavitab komisjon asjaomast liikmesriiki või asjaomaseid liikmesriike
täiendava uurimise eesmärgil, et kõrvaldada tuvastatud eeskirjade eiramised.
Artikkel 16
Kontod riiklikes registrites
1. Pädev asutus määrab igale kinnitatud deklarandile ühtse CBAMi konto numbri.
2. Igale kinnitatud deklarandile antakse juurdepääs registris olevale kontole.
3. Pädev asutus loob konto niipea, kui artikli 17 lõikes 1 osutatud luba on antud, ja
teatab sellest kinnitatud deklarandile.
4. Kui kinnitatud deklarant on oma majandustegevuse lõpetanud või tema kinnitus on
tühistatud, sulgeb pädev asutus deklarandi konto.
ET 35 ET
Artikkel 17
Deklarantide kinnitamine
1. Pädev asutus kinnitab deklarandi, kes esitab kinnitamise taotluse vastavalt artikli 5
lõikele 1, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) deklarant ei ole taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul olnud seotud
tollialaste õigusaktide, maksustamiseeskirjade ja turukuritarvitusi käsitlevate
eeskirjade raske ega korduva rikkumisega ega toime pannud oma
majandustegevusega seotud raskeid kuritegusid;
b) deklarant tõendab oma finants- ja tegevussuutlikkust täita käesolevast
määrusest tulenevaid kohustusi.
2. Kui pädev asutus leiab, et lõikes 1 loetletud tingimused ei ole täidetud, või kui
taotleja ei ole esitanud artikli 5 lõikes 3 loetletud teavet, keeldutakse deklarandi
kinnitamisest.
3. Kui pädev asutus keeldub deklarandi kinnitamisest, võib kinnitamist taotlev
deklarant esitada enne kaebuse esitamist siseriikliku õiguse alusel vastuväiteid
pädevale asutusele, kes annab riiklikule haldajale korralduse konto avada või jätab
keeldumise muutmata oma põhjendatud otsusega, mille ta teeb siseriikliku õiguse
nõuete kohaselt, mis on proportsionaalsed ning millega taotletakse käesoleva
määrusega kooskõlas olevat õiguspärast eesmärki.
4. Pädeva asutuse otsus, millega deklarant kinnitatakse, sisaldab järgmist teavet:
a) kinnitatud deklarandi nimi ja aadress;
b) kinnitatud deklarandi EORI-number;
c) CBAMi konto number.
5. Kinnitatud deklarant võib igal ajal taotleda oma kinnituse tühistamist.
6. Pädev asutus nõuab tagatise esitamist, et kinnitada deklarant vastavalt lõikele 1, kui
deklarant ei ole asutatud kahe majandusaasta jooksul, mis eelnesid artikli 5 lõike 1
kohase taotluse esitamise aastale.
Pädev asutus määrab sellise tagatise summaks maksimaalse summa, mis pädeva
asutuse hinnangul vastab nende CBAMi sertifikaatide väärtusele, mille kinnitatud
deklarant peab artikli 22 kohaselt tagastama.
7. Tagatis esitatakse pangatagatisena, mille peab nõudmisel maksma liidus tegutsev
finantseerimisasutus, või muus samaväärset tagatist andvas vormis. Kui pädev asutus
teeb kindlaks, et esitatud tagatis ei taga või ei ole enam kindel või piisav, et tagada
CBAMi kohustuste summa, nõuab ta kinnitatud deklarandilt vastavalt tema valikule
kas täiendava tagatise esitamist või esialgse tagatise asendamist uue tagatisega.
8. Pädev asutus vabastab tagatise viivitamata pärast 31. maid teisel aastal, mil
kinnitatud deklarant on tagastanud CBAMi sertifikaadid vastavalt artiklile 22.
9. Pädev asutus tühistab deklarandi kinnituse, kui deklarant ei vasta enam lõikes 1
sätestatud tingimustele või ei tee selle asutusega koostööd.
ET 36 ET
Artikkel 18
Tõendajate akrediteerimine
1. Iga rakendusmääruse (EL) 2018/2067 kohaselt akrediteeritud isikut käsitatakse
käesoleva määruse alusel akrediteeritud tõendajana.
2. Lisaks lõikele 1 võib riiklik akrediteerimisasutus taotluse korral akrediteerida isiku
käesoleva määruse kohase tõendajana pärast seda, kui ta on kontrollinud dokumente,
mis tõendavad tema suutlikkust kohaldada V lisas osutatud tõendamispõhimõtteid
artiklites 8, 10 ja 38 sätestatud sisalduvate heitkoguste kontrollimise kohustuste
täitmiseks.
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte lõikes
2 osutatud akrediteerimise kohta, milles täpsustatakse akrediteeritud tõendajate
kontrollimise ja järelevalve, akrediteerimise tühistamise ning akrediteerimisasutuste
vastastikuse tunnustamise ja hindamise tingimusi.
Artikkel 19
CBAMi deklaratsioonide läbivaatamine
1. Pädev asutus võib vaadata CBAMi deklaratsiooni läbi ajavahemiku jooksul, mis
lõpeb neljandal aastal pärast aastat, mil deklaratsioon oleks tulnud esitada.
Läbivaatamine võib seisneda CBAMi deklaratsioonis esitatud teabe kontrollimises
tolli poolt artikli 25 lõike 2 kohaselt edastatud teabe ja muude asjakohaste tõendite
alusel ning mis tahes vajalikuks peetava auditi alusel, sealhulgas kinnitatud
deklarandi ruumides.
2. Kui artikli 6 kohast CBAMi deklaratsiooni ei ole esitatud, hindab kinnitatud
deklarandi asukohaliikmesriigi pädev asutus kõnealuse deklarandi CBAMi kohustusi
tema käsutuses oleva teabe alusel ja arvutab välja CBAMi sertifikaatide koguarvu,
mis tuleb esitada hiljemalt sellele aastale järgneva neljanda aasta 31. detsembriks,
mil CBAMi deklaratsioon oleks tulnud esitada.
3. Kui pädev asutus on kindlaks teinud, et tagastatavate CBAMi sertifikaatide
deklareeritud arv on vale või et lõike 2 kohaselt ei ole esitatud CBAMi
deklaratsiooni, korrigeerib ta CBAMi sertifikaatide arvu, mille peab esitama
kinnitatud deklarant. Pädev asutus teatab kohandamisest kinnitatud deklarandile ja
nõuab, et kinnitatud deklarant tagastaks täiendavad CBAMi sertifikaadid ühe kuu
jooksul.
4. Lõikes 3 osutatud teate saaja võib teate edasi kaevata. Teate saajale antakse teavet
menetluse kohta, mida tuleb kaebuse korral järgida.
5. Kui CBAMi sertifikaadid on tagastatud nõutavast arvust suuremas koguses, hüvitab
pädev asutus viivitamata kinnitatud deklarandile üleliigselt tagastatud CBAMi
sertifikaatide väärtuse, mis on arvutatud selle keskmise hinna alusel, mida kinnitatud
deklarant on impordiaastal CBAMi sertifikaatide eest maksnud.
ET 37 ET
IV peatükk
CBAMi sertifikaadid
Artikkel 20
CBAMi sertifikaatide müük
1. Iga liikmesriigi pädev asutus müüb CBAMi sertifikaate selles liikmesriigis kinnitatud
deklarantidele hinnaga, mis on arvutatud vastavalt artiklile 21.
2. Pädev asutus tagab, et igale CBAMi sertifikaadile antakse selle loomisel kordumatu
tunnuskood, ning registreerib sertifikaadi kordumatu tunnuskoodi, hinna ja
müügikuupäeva riiklikus registris selle ostnud kinnitatud deklarandi kontol.
Artikkel 21
CBAMi sertifikaatide hind
1. Komisjon arvutab CBAMi sertifikaatide hinna kui ELi HKSi lubatud heitkoguse
ühikute sulgemishindade keskmise hinna ühisel enampakkumisplatvormil vastavalt
komisjoni määruses (EÜ) nr 1031/201026 sätestatud korrale iga kalendrinädala kohta.
Nendel kalendrinädalatel, mil ühisel enampakkumisplatvormil ei ole kavandatud
enampakkumisi, on CBAMi sertifikaatide hind ühise enampakkumisplatvormi
enampakkumiste toimumise viimase nädala ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute
sulgemishindade keskmine hind.
2. Komisjon avaldab kõnealuse keskmise hinna oma veebisaidil järgmise
kalendrinädala esimesel tööpäeval ja seda kohaldatakse alates järgmisest tööpäevast
kuni järgmise kalendrinädala esimese tööpäevani.
3. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et määrata täpsemalt kindlaks CBAMi
sertifikaatide keskmise hinna arvutamise metoodika ja hinna avaldamise praktiline
kord. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega.
Artikkel 22
CBAMi sertifikaatide tagastamine
1. Iga aasta 31. maiks tagastab kinnitatud deklarant pädevale asutusele sellise arvu
CBAMi sertifikaate, mis vastab artikli 6 lõike 2 punkti c kohaselt deklareeritud ja
artikli 8 kohaselt tõendatud sisalduvatele heitkogustele tagastamisele eelnenud
kalendriaastal.
2. Lõike 1 kohaldamisel tagab kinnitatud deklarant, et tema kontol on riiklikus registris
kättesaadav nõutav arv CBAMi sertifikaate. Lisaks sellele tagab kinnitatud deklarant,
et tema kontol olevate CBAMi sertifikaatide arv riiklikus registris iga kvartali lõpus
vastab vähemalt 80 %-le kõigist sisalduvatest heitkogustest, mida ta on kalendriaasta
algusest saadik importinud ja mis on kindlaks määratud vastavalt III lisas sätestatud
meetodite kohastele vaikeväärtustele.
26
Komisjoni 12. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1031/2010 direktiivi 2003/87/EÜ kohase
kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide kohta
(ELT L 302, 18.11.2010, lk 1).
ET 38 ET
3. Kui pädev asutus leiab, et kinnitatud deklarandi kontol olevate CBAMi sertifikaatide
arv ei vasta lõike 2 teises lauses sätestatud kohustustele, teatab ta korrigeerimisest ja
nõuab, et kinnitatud deklarant tagastaks ühe kuu jooksul täiendavad CBAMi
sertifikaadid.
4. Lõikes 3 osutatud teate saaja võib teate edasi kaevata. Teate saajale antakse teavet
menetluse kohta, mida tuleb kaebuse korral järgida.
Artikkel 23
CBAMi sertifikaatide tagasiostmine
1. Iga liikmesriigi pädev asutus ostab kõnealuses liikmesriigis kinnitatud deklarandi
taotluse korral tagasi deklarandi kontol riiklikus registris üle jäänud CBAMi
sertifikaadid pärast seda, kui sertifikaadid on artikli 22 kohaselt tagastatud.
Tagasiostutaotlus esitatakse iga aasta 30. juuniks, mil CBAMi sertifikaadid tagastati.
2. Lõikes 1 osutatud tagasiostmisele kuuluvate sertifikaatide arv piirdub ühe
kolmandikuga kinnitatud deklarandi poolt eelmisel kalendriaastal ostetud CBAMi
sertifikaatide koguarvust.
3. Iga CBAMi sertifikaadi tagasiostuhind on hind, mille kinnitatud deklarant selle
sertifikaadi eest ostmise ajal maksis.
Artikkel 24
CBAMi sertifikaatide tühistamine
Iga liikmesriigi pädev asutus tühistab iga aasta 30. juuniks kõik CBAMi sertifikaadid, mis
osteti eelmisele kalendriaastale eelnenud aastal ja mis olid selles liikmesriigis kinnitatud
deklarantide kontodel riiklikus registris.
V peatükk
Kaupade haldus piiril
Artikkel 25
Protseduurid piiril kaupade importimisel
1. Toll ei luba kauba importi, välja arvatud juhul, kui pädev asutus kinnitab deklarandi
hiljemalt kauba vabasse ringlusse lubamisel.
2. Toll edastab impordiks deklareeritud kaupa käsitleva teabe, mis sisaldab deklarandi
EORI-numbrit ja CBAMi konto numbrit, kauba kaheksakohalist CN-koodi, kogust,
päritoluriiki, deklaratsiooni esitamise kuupäeva ja tolliprotseduuri, korrapäraselt selle
liikmesriigi pädevale asutusele, kus deklarant on kinnitatud.
3. Toll kontrollib kaupa vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 46, sealhulgas
imporditud kauba kaheksakohalist CN-koodi, kogust ja päritoluriiki. Komisjon võtab
ühiste riskikriteeriumide ja standardite kavandamisel vastavalt määruse (EL) nr
952/2013 artiklile 50 arvesse CBAMiga seotud riske.
4. Toll võib kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artikli 12 lõikega 1 edastada
konfidentsiaalset teavet, mille toll on saanud oma ülesannete täitmise käigus või mis
on esitatud konfidentsiaalselt, selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus deklarant on
ET 39 ET
kinnitatud. Liikmesriikide pädevad asutused töötlevad ja vahetavad kõnealust teavet
vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 515/97.
5. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, milles määratakse kindlaks teave,
selle edastamise aeg ja vahendid vastavalt lõikele 2. Kõnealused rakendusaktid
võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
VI peatükk
Jõustamine
Artikkel 26
Trahvid
1. Kinnitatud deklarandi suhtes, kes ei tagasta iga aasta 31. maiks sellist arvu CBAMi
sertifikaate, mis vastab eelneval aastal imporditud kaupade sisalduvatele
heitkogustele, kohaldatakse kaupade impordiaastal samasugust trahvi nagu direktiivi
2003/87/EÜ artikli 16 lõikes 3 sätestatud ülemääraste heitkoguste trahv, mida
suurendatakse vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 16 lõikele 4, iga CBAMi
sertifikaadi eest, mille kinnitatud deklarant oleks pidanud tagastama.
2. Iga isiku suhtes (välja arvatud kinnitatud deklarant), kes toob kauba liidu
tolliterritooriumile ilma CBAMi sertifikaate tagastamata vastavalt käesolevale
määrusele, kohaldatakse lõikes 1 osutatud trahvi kauba sissetoomise aastal iga
CBAMi sertifikaadi eest, mille isik oleks pidanud tagastama.
3. Trahvi tasumine ei vabasta kinnitatud deklaranti mingil juhul kohustusest tagastada
asjaomasel aastal allesjäänud arv CBAMi sertifikaate selle liikmesriigi pädevale
asutusele, kus deklarant on kinnitatud.
4. Kui pädev asutus teeb kindlaks, et kinnitatud deklarant ei ole täitnud kohustust
tagastada CBAMi sertifikaadid vastavalt lõikele 1 või et isik on toonud kaupa liidu
tolliterritooriumile vastavalt lõikele 2, kohaldab pädev asutus trahvi ja teatab
kinnitatud deklarandile või lõike 2 kohases olukorras isikule:
a) sellest, et pädev asutus on jõudnud järeldusele, et kinnitatud deklarant või isik
ei täida kohustust tagastada asjaomasel aastal CBAMi sertifikaadid;
b) oma järelduse põhjustest;
c) kinnitatud deklarandile või isikule määratud trahvi summast;
d) kuupäevast, millest alates trahv kuulub tasumisele;
e) meetmest, mille kinnitatud deklarant või isik peab pädeva asutuse arvates
võtma punktis a sätestatud kohustuse täitmiseks, olenevalt juhtumi faktidest ja
asjaoludest; ning
f) kinnitatud deklarandi või isiku õigusest esitada kaebus siseriiklike eeskirjade
alusel.
5. Liikmesriigid võivad lisaks lõikes 2 osutatud trahvidele kohaldada haldus- või
kriminaalkaristusi CBAMi käsitlevate õigusaktide täitmata jätmise eest kooskõlas
oma siseriiklike õigusnormidega. Need karistused peavad olema tõhusad,
proportsionaalsed ja hoiatavad.
ET 40 ET
Artikkel 27
Kõrvalehoidmine
1. Komisjon võtab kooskõlas käesoleva artikliga asjakohaste ja objektiivsete andmete
põhjal meetmeid, et käsitleda käesolevast määrusest kõrvalehoidmist.
2. Kõrvalehoidmine hõlmab olukordi, kus käesoleva määruse reguleerimisalasse
kuuluvate kaupadega seotud kauplemise struktuuri muutusel ei ole muud piisavat
põhjendust või majanduslikku õigustust kui käesolevas määruses sätestatud
kohustuste vältimine, ning see seisneb nende kaupade asendamises väheste
muudatustega toodetega, mis ei kuulu I lisas esitatud kaupade loetellu, kuid kuuluvad
käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvasse sektorisse.
3. Liikmesriik või mis tahes isik, keda lõikes 2 kirjeldatud olukord mõjutab või
soodustab, võib teavitada komisjoni, kui võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on
kahe kuu jooksul oluliselt vähenenud käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate
imporditud kaupade maht ja suurenenud selliste väheste muudatustega toodete
impordimaht, mida ei ole I lisas esitatud kaupade loetelus. Komisjon jälgib liidu
tasandil pidevalt olulisi muutusi kauplemise struktuuris ja väheste muudatustega
toodete puhul.
4. Lõikes 3 osutatud teates esitatakse selle aluseks olevad põhjused ning see sisaldab
asjakohaseid andmeid ja statistikat lõikes 2 osutatud kaupade ja toodete kohta.
5. Kui komisjonil on asjakohaseid andmeid, aruandeid ja statistikat arvesse võttes,
sealhulgas juhul, kui need on esitanud liikmesriikide toll, piisavalt põhjust arvata, et
lõikes 3 osutatud asjaolud esinevad ühes või mitmes liikmesriigis, on tal õigus võtta
kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesoleva määruse
kohaldamisala ja lisada sellesse väheste muudatustega tooted kõrvalehoidmise
vältimiseks.
VII peatükk
Delegeeritud volituste rakendamine ja komiteemenetlus
Artikkel 28
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis
sätestatud tingimustel.
2. Artikli 2 lõikes 10, artikli 2 lõikes 11, artikli 18 lõikes 3 ja artikli 27 lõikes 5 osutatud
õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 10, artikli 2 lõikes 11, artikli
18 lõikes 3 ja artikli 27 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi
võtta.
4. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus
jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses
nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud
õigusaktide kehtivust.
ET 41 ET
5. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli
2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud
põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
6. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal
teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
7. Artikli 2 lõike 10, artikli 2 lõike 11, artikli 18 lõike 3 ja artikli 27 lõike 5 alusel vastu
võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega
nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa
Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa
Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad
ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda
tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 29
Komisjoni rakendamisvolituste kasutamine
1. Komisjoni abistab CBAMi komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr
182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
VIII peatükk
Aruandlus ja läbivaatamine
Artikkel 30
Komisjonipoolne läbivaatamine ja aruandlus
1. Komisjon kogub vajalikku teavet, et laiendada käesoleva määruse reguleerimisala I
lisas loetlemata kaudsetele heidetele ja kaupadele, ning töötab välja sisalduvate
heitkoguste arvutamise meetodid, mis põhinevad ökoloogilise jalajälje meetoditel.
2. Enne üleminekuperioodi lõppu esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule
aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Aruanne sisaldab eelkõige hinnangut
võimaluste kohta laiendada sisalduvate heitkoguste kohaldamisala kaudsetele
heitkogustele ja käesoleva määrusega veel hõlmamata kaupadele, mille puhul esineb
kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht, ning hinnangut juhtimissüsteemi kohta.
Samuti sisaldab see hinnangut selle kohta, kas on võimalik laiendada kohaldamisala
transporditeenuste sisalduvatele heitkogustele, samuti väärtusahelas allpool asuvatele
kaupadele ja teenustele, mille puhul võib tulevikus esineda kasvuhoonegaaside heite
ülekandumise oht.
3. Komisjoni aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek.
ET 42 ET
IX peatükk
Kooskõlastamine lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisega
ELi HKSi raames
Artikkel 31
Lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine ELi HKSi raames ja kohustus tagastada
CBAMi sertifikaadid
1. Artikli 22 kohaselt tagastatavaid CBAMi sertifikaate kohandatakse, et võtta arvesse
seda, millises ulatuses eraldatakse ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikuid direktiivi
2003/87/EÜ artikli 10a kohaselt tasuta käitistele, mis toodavad liidus I lisas loetletud
kaupu.
2. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse lõikes 1
osutatud vähendamise arvutamise metoodika. Kõnealused rakendusaktid võetakse
vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
X peatükk
Üleminekusätted
Artikkel 32
Kohaldamisala
Käesoleva määruse kohase üleminekuperioodi jooksul kohaldatakse artiklites 33–35
sätestatud aruandekohustusena CBAMi mehhanismi.
Artikkel 33
Kaupade import
1. Deklarant, kes impordib kaupa, on kohustatud täitma artiklis 35 sätestatud
aruandekohustust.
2. Hiljemalt kõnealuse kauba vabasse ringlusse lubamisel teavitab toll deklaranti
lõikes 1 osutatud kohustusest.
3. Toll edastab määruse (EL) nr 952/2013 artikli 56 lõike 5 kohaselt kehtestatud
järelevalvemehhanismi kaudu importiva liikmesriigi pädevale asutusele teabe
imporditud kauba kohta, sealhulgas välistöötlemisprotseduuri tulemusena saadud
töödeldud toodete kohta. Selline teave hõlmab deklarandi EORI-numbrit,
kaheksakohalist CN-koodi, kauba kogust, päritoluriiki ja deklaranti, deklaratsiooni
esitamise kuupäeva ja tolliprotseduuri.
Artikkel 34
Aruandekohustus teatavate tolliprotseduuride puhul
1. Seestöötlemisprotseduuri tulemusena saadud töödeldud kaupade puhul, nagu on
osutatud määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 256, hõlmab artikli 33 lõikes 1 osutatud
aruandekohustus käesoleva määruse I lisas loetletud seestöötlemisprotseduurile
suunatud kaupu, isegi kui töödeldud toodet ei ole kõnealuses lisas loetletud.
2. Aruandekohustust ei kohaldata järgmiste toodete impordi suhtes:
ET 43 ET
a) töödeldud tooted, mis on saadud välistöötlemisprotseduuri tulemusel, nagu on
osutatud määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 259;
b) imporditud kaubad, mis vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 203
kvalifitseeruvad tagastatud kaubana.
Artikkel 35
Aruandekohustus
1. Iga deklarant esitab kalendriaasta iga kvartali kohta aruande (edaspidi „CBAMi
aruanne“), mis sisaldab teavet kõnealuse kvartali jooksul imporditud kaupade kohta,
impordiliikmesriigi pädevale asutusele või, kui kaubad on imporditud rohkem kui
ühte liikmesriiki, liikmesriigi pädevale asutusele deklarandi valikul hiljemalt ühe kuu
jooksul pärast iga kvartali lõppu.
2. CBAMi aruanne peab sisaldama järgmist teavet:
a) iga kaubaliigi üldkogus väljendatuna elektri puhul megavatt-tundides ja muude
kaupade puhul tonnides ning täpsustatuna päritoluriigis kaupa tootva käitise
järgi;
b) sisalduvate heitkoguste kogunäitaja, väljendatuna CO2 ekvivalenttonnides
elektri megavatt-tunni kohta või CO2 ekvivalenttonnides muude kaupade tonni
kohta, arvutatuna vastavalt III lisas esitatud meetodile;
c) tegelikud kaudsed sisalduvad heitkogused, väljendatuna CO2
ekvivalenttonnides iga muu kaubaliigi (v.a elekter) tonni kohta, mis on
arvutatud lõikes 6 osutatud rakendusaktis sätestatud meetodi kohaselt;
d) imporditud kaupades sisalduvate heitkoguste eest päritoluriigis tasumisele
kuuluv CO2 hind, mille suhtes ei kohaldata ekspordisoodustust ega muud
ekspordikompensatsiooni.
3. Pädev asutus edastab lõikes 2 osutatud teabe komisjonile hiljemalt kaks kuud pärast
aruandega hõlmatud kvartali lõppu.
4. Pädev asutus määrab proportsionaalse ja hoiatava trahvi deklarantidele, kes ei esita
CBAMi aruannet.
5. Kui pädev asutus teeb kindlaks, et deklarant ei ole täitnud lõikes 1 sätestatud
kohustust esitada CBAMi aruanne, määrab pädev asutus trahvi ja teavitab deklaranti:
a) sellest, et pädev asutus on jõudnud järeldusele, et deklarant ei täida kohustust
esitada asjaomase kvartali aruanne;
b) oma järelduse põhjustest;
c) deklarandile määratud trahvi summast;
d) kuupäevast, millest alates trahv kuulub tasumisele;
e) meetmest, mille deklarant peab pädeva asutuse arvates võtma punktis a
sätestatud kohustuse täitmiseks, olenevalt juhtumi faktidest ja asjaoludest; ning
f) deklarandi õigusest esitada kaebus siseriiklike õigusnormide alusel.
6. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, mis käsitlevad esitatavat teavet, lõikes
3 osutatud teabe edastamise korda ja välisvaluutas makstud CO2 hinna
konverteerimist eurodesse aasta keskmise vahetuskursi alusel. Samuti on komisjonil
õigus võtta vastu rakendusakte, et määratleda täpsemalt III lisas sätestatud
ET 44 ET
arvutusmeetodite vajalikke elemente, sealhulgas tootmisprotsesside süsteemipiiride,
heitekoefitsientide, käitisepõhiste tegelike heitkoguste väärtuste kindlaksmääramist
ning nende kohaldamist üksikute kaupade suhtes, samuti selliste meetodite
sätestamist, millega tagatakse andmete usaldusväärsus, sealhulgas üksikasjalikkuse
tase ja andmete tõendamine. Lisaks on komisjonil õigus võtta vastu rakendusakte, et
töötada välja imporditud kaupade kaudsete sisalduvate heitkoguste arvutamise
meetod.
7. Esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2
osutatud kontrollimenetlusega.
XI peatükk
Lõppsätted
Artikkel 36
Jõustumine
1. Käesolev määrus jõustub [kahekümnendal] päeval pärast selle avaldamist Euroopa
Liidu Teatajas.
2. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.
3. Erandina lõikest 2 kohaldatakse:
a) artikleid 32–34 kuni 31. detsembrini 2025;
b) artiklit 35 kuni 28. veebruarini 2026;
c) artikleid 5 ja 17 alates 1. septembrist 2025.
d) artikleid 4, 6, 7, 8, 9, 14, 15, 16, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27 ja 31 alates 1.
jaanuarist 2026.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
ET 45 ET
FINANTSSELGITUS
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt ABM/ABB struktuurile
1.3. Ettepaneku/algatuse liik
1.4. Eesmärgid
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.6. Meetme kestus ja finantsmõju
1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem
2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju
avaldub
3.2. Hinnanguline mõju kuludele
3.2.1. Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade
3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele
3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
ET 46 ET
FINANTSSELGITUS
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad
Kliimapoliitika
1.3. Ettepanek/algatus käsitleb
× uut meedet
uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 27
olemasoleva meetme pikendamist
ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või
ühendamist teise või uue meetmega
1.4. Eesmärgid
1.4.1. Üldeesmärgid
Võttes arvesse ELi suuremaid kliimaeesmärke, on piiril kohaldatava süsinikdioksiidi
kohandusmehhanismi kasutusele võtmise üldine eesmärk võidelda kliimamuutustega,
vähendades kasvuhoonegaaside heidet ELis ja kogu maailmas.
1.4.2. Erieesmärgid
Erieesmärk
Kliimamuutustega võitlemise üldine eesmärk on täpsemalt väljendatud mitme
erieesmärgina, nimelt:
(i) tegeleda kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga ELi suurema eesmärgi
raames;
(ii) aidata luua stabiilne ja turvaline poliitikaraamistik vähese CO2 heitega või
süsinikdioksiidivabadesse tehnoloogiatesse investeerimiseks;
(iii) tagada, et omamaise toodangu ja impordi suhtes kohaldatakse sama CO2
hinnastamise taset;
(iv) julgustada ELi eksportivaid kolmandate riikide tootjaid võtma kasutusele vähese
CO2 heitega tehnoloogiaid;
(v) tagada meetme tõhusus, minimeerides kõrvalehoidmise ohtu ja tagades seeläbi
keskkonnaeesmärkidele vastavuse;
(vi) tagada meetme kohaldamisel proportsionaalne halduskoormus ettevõtjatele ja
riigiasutustele.
27
Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.
ET 47 ET
1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kasutuselevõtuga nähakse
ette kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine piiril kohaldatavasse
süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kaasatud sektorites nii EL 27 riikides kui ka
ülejäänud maailmas. Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism peaks
vähendama ka kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu, asendades seega järk-
järgult lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise ELi HKSi raames.
Mis puudutab majanduslikku mõju, siis näitab modelleerimine, et piiril kohaldatava
süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi ja muude ELi suuremate kliimaeesmärkide
saavutamiseks vajalike meetmete rakendamine võib viia EL 27 SKP vähenemiseni
0,22–0,23 % võrra 2030. aastal. Mõju investeeringutele on tagasihoidlik. Tarbimise
poole pealt näib piiril kohaldataval süsinikdioksiidi kohandusmehhanismil olevat
veidi suurem negatiivne mõju võrreldes stsenaariumiga, kus kliimaeesmärgid on
suurenenud ja piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism puudub.
Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kasutuselevõtuga, mis
vähendab tulemuslikult kasvuhoonegaaside heite ülekandumist, kaasneb impordi
vähenemine EL 27-s. Üldiselt on piiril kohaldatava süsinikdioksiidi
kohandusmehhanismi sotsiaalne mõju piiratud.
Oodata on haldusmõju riikide ametiasutustele ja ettevõtjatele. Kuigi nõuete
täitmisega seotud kulud ettevõtjatele ja ametiasutustele on märkimisväärsed, peaksid
need olema proportsionaalsed ja hallatavad, võttes arvesse meetmest tulenevat
keskkonnakasu.
Olgugi et piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi eesmärk ei ole
tulu teenida, peaks see tooma lisatulu, mis 2030. aastaks on hinnangute järgi üle 2,1
miljardi euro.
1.4.4. Tulemusnäitajad
Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.
Eesmärgid Näitajad Mõõtmisvahendid/andmeallikad
- Heitetase ELis - Heitestatistika
Vähendada
- Heitetase kogu maailmas - Sektoristatistika
kasvuhoonegaaside
heidet
- Tegeliku heite areng - Selliste kolmandate riikide
Stimuleerida
kolmandates riikides piiril tootjate tõendatud heitkoguste
puhtamaid
kohaldatavasse süsinikdioksiidi tase, kelle suhtes kohaldatakse
tootmisprotsesse
kohandusmehhanismi kaasatud piiril kohaldatavat
kolmandates
sektorites süsinikdioksiidi
riikides
kohandusmehhanismi
- Eespool esitatud - Heitestatistika
Vältida
kasvuhoonegaaside heite - Kaubandusstatistika
kasvuhoonegaaside
näitajad - Sektoristatistika
heite ülekandumist
- Heitetase ELis võrreldes
ülemaailmse heitetasemega
- Kaubavood piiril
kohaldatavasse süsinikdioksiidi
ET 48 ET
kohandusmehhanismi kaasatud
sektorites
- Järgmise etapi kaubavood
- Impordisertifikaatide hind - ELi HKSi ja CBAM asutuste
Tagada kooskõla
vastavalt ELi HKSis kehtivale statistika
ELi poliitikaga
hinnale
- Piiril kohaldatava - Tagasiside ettevõtjatelt ja
Vähendada
süsinikdioksiidi ametiasutustelt, kes vastutavad
halduskoormust
kohandusmehhanismi piiril kohaldatava
jõustamise õigeaegne süsinikdioksiidi
menetlemine (nt võimalik kohandusmehhanismi
kooskõlastamismenetlus) rakendamise eest
- ELi HKSi hinnastamise - Piiril kohaldatava
ajakohastamise sagedus süsinikdioksiidi
- Tegeliku heitetaseme kohandusmehhanismi
kontrollimine eksportija poolt haldamiseks vajalike töötajate
arv
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse
rakendamise üksikasjalik ajakava
Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism võetakse eeldatavasti
kasutusele 2023. aastal. Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi
lihtsustatud süsteem võetakse kasutusele esimestel aastatel pärast selle jõustumist.
Eelkõige kohaldatakse üleminekuperioodi, et hõlbustada piiril kohaldatava
süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi sujuvat kasutuselevõttu ning võimaldada
kauplejatel ja importijatel sellega kohaneda. Lihtsustused hõlmavad kaupade
importimisel piiril kohaldatavaid menetlusi ja piiril kohaldatava süsinikdioksiidi
kohandusmehhanismi kohustuse kindlaksmääramisel vaikeväärtuste kasutamist.
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest
saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva
punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu
sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
ELi tasandil meetme põhjused (ex ante): kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähendamine on põhimõtteliselt piiriülene küsimus, mis nõuab tõhusaid meetmeid
võimalikult suures ulatuses. EL kui riigiülene organisatsioon on heal positsioonil
tõhusa kliimapoliitika kehtestamiseks ELis, nagu ta on seda teinud ELi heitkogustega
kauplemise süsteemi raames.
ELi tasandil on juba olemas ühtlustatud CO2 hind. See hõlmab ELi HKSist tulenevat
hinda süsteemi kaasatud sektoritele. Need sektorid on energiamahukad ja sõltuvad
rahvusvahelisest konkurentsist. Selleks et tagada ELi kliimaeesmärkide
suurendamisel hästi toimiv ühtne turg, on oluline luua võrdsed võimalused siseturu
asjaomastele sektoritele. Ainus tõhus viis selle saavutamiseks on võtta meetmeid ELi
tasandil. Kõiki algatusi tuleb rakendada viisil, mis tagab importijatele sõltumata
nende päritoluriigist ning ELi sisenemise sadamast või sihtkohast ELis ühetaolised
tingimused ja stiimulid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, mis on
samaväärsed kodumaiste tootjate omadega.
ET 49 ET
Ainus otstarbekas viis tagada ELi siseturul kohaldatava CO2 hinnastamise poliitika ja
impordi suhtes kohaldatava CO2 hinnastamise poliitika samaväärsus on võtta
meetmeid liidu tasandil.
Oodatav tekkiv liidu lisaväärtus (ex post): kõrvuti ELi heitkogustega kauplemise
süsteemiga saab kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja kaitset
kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu eest ELi ühtsel turul kõige
asjakohasemalt kehtestada ELi tasandil. Lisaks on eesmärki hoida halduskulud
minimaalsed kõige parem saavutada ühtsete õigusnormide kehtestamisega kogu
ühtse turu jaoks, rõhutades veelgi ELi tasandi sekkumise lisaväärtust.
Avalik konsultatsioon on kinnitanud lisaväärtust, mida annab meetmete võtmine ELi
tasandil seoses piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga.
Sidusrühmad nõustuvad eelkõige sellega, et ELi piiril kohaldatav süsinikdioksiidi
kohandusmehhanism on vajalik ELi ja ülejäänud maailma eesmärkide erinevuste
tõttu ning selleks, et toetada ülemaailmseid kliimapüüdlusi. Võttes arvesse ELi
positsiooni rahvusvahelises kaubanduses, on piiril kohaldatava süsinikdioksiidi
kohandusmehhanismi kasutusele võtmisel rahvusvahelistele kliimaeesmärkidele
avalduv keskkonnamõju ka kõige tõhusam eeskuju.
Seega on heitkoguste vähendamise ja kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks
vaja, et Euroopa Liit võtaks meetmeid ilma sama kaugele ulatuva ülemaailmse
poliitikata.
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism on uus mehhanism.
Mõjuhinnangus eelistatud variant põhineb ELi heitkogustega kauplemise süsteemil ja
selle eesmärk on jäljendada mõningaid selle omadusi.
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude
asjaomaste meetmetega
16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes, mis allkirjastati
läbirääkimiste raames, leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et
selleks, et taasterahastu „NextGenerationEU“ „tagasimaksete kava oleks
usaldusväärsem ja jätkusuutlikum, püüavad institutsioonid võtta kasutusele piisavad
uued omavahendid, et katta tagasimaksega seotud eeldatavatele kuludele vastav
summa“28. Saadud volituste raames paluti komisjonil 2021. aasta esimesel poolaastal
esitada ettepanek piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohta, et
selle saaks kasutusele võtta hiljemalt 1. jaanuariks 2023.
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite
ümberpaigutamise võimaluste hinnang
Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi rakenduskulusid
rahastatakse ELi eelarvest.
28
16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu
Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning
usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite
kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 28).
ET 50 ET
1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju
Piiratud kestusega
– hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA
– finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–
AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.
× Piiramatu kestusega
– Rakendamise käivitusperiood algab 1. jaanuaril 2023,
– millele järgneb täieulatuslik rakendamine
1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid29
Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt
– oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat
komisjoni personali;
– rakendusametite kaudu.
Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega
Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
– avalik-õiguslikele asutustele;
– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad
piisavad finantstagatised;
– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku
ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;
– isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste
ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks
määratud asjaomases alusaktis.
– Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.
Märkused
29
Eelarve täitmise viiside üksikasjad ja viited finantsmäärusele on kättesaadavad veebisaidil BudgWeb:
https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/ET/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx
ET 51 ET
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
Märkige sagedus ja tingimused.
Komisjon tagab, et kehtestatakse kord, mille alusel jälgitakse ja hinnatakse piiril
kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi toimimist ning hinnatakse selle
vastavust peamistele poliitikaeesmärkidele. Arvestades, et piiril kohaldatav
süsinikdioksiidi kohandusmehhanism on üks paketi „Eesmärk 55“
poliitikaettepanekutest, võiks järelevalvet ja hindamist teha kooskõlas paketi muude
poliitiliste strateegiatega.
Haldussüsteemi tuleks pärast esimest kasutusaastat hinnata, et teha kindlaks
probleemid, sh ka juhtimisega seotud probleemid ja täiustamise võimalused. Kui on
rohkem andmeid, vaatab komisjon läbi ka piiril kohaldatava süsinikdioksiidi
kohandusmehhanismi kohaldamisala, et uurida võimalust laiendada seda nii, et see
hõlmaks ka muude sektorite heitkoguseid ja väärtusahelas allpool tekkivaid
heitkoguseid. Selleks on vaja jälgida piiril kohaldatava süsinikdioksiidi
kohandusmehhanismi mõju väljavalitud sektoritele.
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete
tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
ELi HKSiga sarnane süsteem, mis tugineb riikide pädevate asutuste tööle, võimaldab
piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kiiresti rakendada. Lisaks
sellele peaksid eelkõige kesktasandil elluviidavad piiratud IT-funktsioonid tagama
koostöö piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi rakendamisel.
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta
Kavandatav piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism põhineb
deklareerimise süsteemil, millega kaasneb deklareerimata jätmise või valesti
deklareerimise oht.
Deklareerimata jätmise ohu vähendamiseks nõuab süsteem luba enne määruse
kohaldamisalasse kuuluvate kaupade importimist. Riiklikud tolliasutused vastutavad
selle nõude täitmise tagamise eest, mitte lubades neid kaupu vabasse ringlusse seni,
kuni deklarandil ei ole käesoleva määruse kohast luba.
Valesti deklareerimise ohu vähendamiseks kehtestatakse riskihindamise
kriteeriumide auditeerimise ja pisteliste auditite süsteem ning sanktsioonid, mis on
piisavalt karmid, et olla heidutavad. Auditeerimine toimub nii riiklike asutuste poolt
CBAM deklaratsioonide kui ka tolliasutuste poolt impordideklaratsioonide tasandil.
2.2.3. Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse)
hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja
sulgemise ajal).
Riiklike ametiasutuste ülesanne on kontrollida piiril kohaldatava süsinikdioksiidi
kohandusmehhanismi nõuetekohast kohaldamist, eelkõige CBAM sertifikaatide
loovutamist ja rahaliste vahendite kogumist. Kulutõhusa kontrolli tagamiseks
kohaldatakse riskijuhtimissüsteemi.
ET 52 ET
2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse
strateegias esitatud meetmed.
Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete
meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja
uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade
sissenõudmist ning vajaduse korral haldus- ja rahalisi karistusi.
Kinnitatud deklarant, kes ei loovuta iga aasta 31. maiks mitut eelmisel aastal
imporditud kaupadega seonduvatele heitkogustele vastavat CBAM sertifikaati või
esitab riigi pädevale asutusele valeandmeid tegelike heitkoguste kohta, et teda
koheldaks soodsamalt, peab maksma trahvi.
Trahvi suurus põhineb ELi heitkogustega kauplemise süsteemis kehtestatud
karistustel. Trahvi tasumine ei vabasta kinnitatud deklaranti kohustusest loovutada
riigi pädevale asutusele järelejäänud CBAM sertifikaadid.
Korduvate rikkumiste korral võib riigi pädev asutus otsustada deklarandi konto
sulgeda.
Rakendusaktides esitatakse üksikasjalikum teave karistuste kohaldamise kohta.
ET 53 ET
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
Kulu
Mitmeaasta Eelarverida liik
Rahaline osalus
se
finantsraam Liigendatu finantsmääruse
istiku Nr d/liigendam
EFTA kandidaatrii kolmanda
2 3 artikli 21 lõike 2
rubriik 1 riigid gid d riigid
ata punkti b tähenduses
Liigendama
7 20 01 02 01 EI EI EI EI
ta
Uued eelarveread, mille loomist taotletakse
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
Kulu
Mitmeaasta Eelarverida liik
Rahaline osalus
se
finantsraam Liigendatu finantsmääruse
istiku Nr EFTA kandidaatrii kolmanda
d/liigendam artikli 21 lõike 2
rubriik riigid gid d riigid punkti b tähenduses
ata
09.20.AA – piiril kohaldatav Liigendatu
3 EI EI EI EI
süsinikdioksiidi kohandusmehhanism d
1
Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.
2
EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.
3
Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.
ET 54 ET
3.2. Hinnanguline mõju kuludele
3.2.1. Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma): jooksevhinnad
Mitmeaastase finantsraamistiku
Nr 3 Loodusvarad ja keskkond
rubriik
PEADIREKTORAAT: maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat 2022 2023 2024 2025 2026 2027 KOKKU
Tegevusassigneeringud
Kulukohust 1,3
used
(1a) 2,25 2,45 1,8 1,65 1,55 11,1
Eelarverida1
Maksed (2a) 1,3 2,25 2,45 1,8 1,65 1,55 11,1
Kulukohust 1,3
used
= 1a 2,25 2,45 1,8 1,65 1,55 11,1
Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi
assigneeringud kokku = 2a 1,3
Maksed 2,25 2,45 1,8 1,65 1,55 11,1
1
Eelarve ametliku liigenduse kohaselt.
ET 55 ET
Mitmeaastase finantsraamistiku
7 „Halduskulud“
rubriik
Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma): jooksevhinnad
KOKKU
MITMEAASTAN
2023 2024 2025 2026 2027 E
FINANTSRAAMI
STIK 2021–2027
Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat
Personalikulud 1,064 1,216 1,216 1,216 0,912 5,624
Muud halduskulud – lähetused
MAKSUNDUSE JA TOLLILIIDU
Assigneeringud 1,064 1,216 1,216 1,216 0,912 5,624
PEADIREKTORAAT KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku (Kulukohustuste
rubriigi 7 kogusumma = maksete 1,064 1,216 1,216 1,216 0,912 5,624
assigneeringud KOKKU kogusumma)
Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma): jooksevhinnad
KOKKU
2023 2024 2025 2026 2027
MITMEAASTAN
E
ET 56 ET
FINANTSRAAMI
STIK 2021–2027
Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused 3,114 2,566 2,416 2,316 1,712 12,124
RUBRIIKIDE 1‒7 assigneeringud
assigneeringud KOKKU Maksed 3,114 2,566 2,416 2,316 1,712 12,124
ET 57 ET
3.2.2. Ülevaade hinnangulisest mõjust komisjoni haldusassigneeringutele
– Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist
– × Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub
järgmiselt:
Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
KOKKU
2021. aasta 2022. aasta 2023. aasta 2024. aasta 2025. aasta 2026. aasta 2027. aasta
Mitmeaastase
finantsraamistiku
RUBRIIK 7
Personalikulud 1,064 1,216 1,216 1,216 0,912 5,624
Muud halduskulud
Mitmeaastase
finantsraamistiku
1,064 1,216 1,216 1,216 0,912 5,624
RUBRIIGI 7 kulud
kokku
Mitmeaastase
finantsraamistiku
RUBRIIGIST 7 välja
jäävad kulud1
Personalikulud
Muud
halduskulud
Mitmeaastase
finantsraamistiku
RUBRIIGIST 7 välja
jäävad
RUBRIIGI 7 kulud
kokku
KOKKU 1,064 1,216 1,216 1,216 0,912 5,624
Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse
meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral
võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite
eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
1
Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud
(endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.
ET 58 ET
3.2.2.1. Hinnanguline personalivajadus
– Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist
– × Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina
2023 2024 2025 2026 2027 Kokku
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 7 8 8 8 6 6
20 01 02 03 (delegatsioonides)
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)
Muud eelarveread (märkige)
Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)1
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide
lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud
eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
- peakorteris
XX 01 xx yy zz 2
- delegatsioonides
01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja
renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja
renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (märkige)
KOKKU 7 8 8 8 6 6
XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.
Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate
peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite
eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.
Ülesannete kirjeldus:
Ametnikud ja ajutised töötajad Piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi käsitleva
määruse kohaselt peab komisjon pärast määruse vastuvõtmist võtma
vastu mitu delegeeritud õigusakti ja rakendusakti. Komisjoni töötajaid
on vaja ka piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi
süsteemi toimimise läbivaatamiseks ja hindamiseks ning IT-süsteemi
rakendamiseks.
Koosseisuvälised töötajad
1
AC= lepingulised töötajad; AL = kohalikud töötajad; END= riikide lähetatud eksperdid; INT =
renditööjõud; JPD = noored spetsialistid delegatsioonides.
2
Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA
read).
ET 59 ET
3.2.3. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.
Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase
rubriigi ümberplaneerimine.
Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või
mitmeaastase finantsraamistiku muutmist1.
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele
Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
omavahenditele
muudele tuludele
palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Jooksva aasta Ettepaneku/algatuse mõju
Tulude
eelarves
eelarveri
kättesaadavad 203
da 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
assigneeringud
Artikkel 0 0 0 1,510 1,660 1,810 1,960 2,11
….
Märkus: piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga ei teenita üleminekuperioodil 2023–2025
eeldatavasti tulu.
Lõplikus etapis, nimelt 2026. aastal, sõltub piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kasutamisest
saadav iga-aastane tulu lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise järkjärgulisest lõpetamisest ja piiril võetava
meetme vastavast järkjärgulisest kasutuselevõtmisest.
2030. aastal peaks ainuüksi piiril võetavast meetmest saadav aastane kogutulu ulatuma 2,1 miljardi euroni ja
lisatulu 7 miljardi euroni.
Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude
eelarveridasid ettepanek mõjutab.
Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod.
Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kasutamisest saadavate
tulude hindamiseks kasutati Teadusuuringute Ühiskeskuse mudelit GEM-E3.
1
Vt nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) nr 2093/2020, millega määratakse
kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027, artiklid 12 ja 13.
ET 1 ET
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 14.7.2021
COM(2021) 564 final
ANNEXES 1 to 5
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
millega kehtestatakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism
{SEC(2021) 564 final} - {SWD(2021) 643 final} - {SWD(2021) 644 final} -
{SWD(2021) 647 final}
ET ET
I LISA
Kaupade ja kasvuhoonegaaside loetelu
1. Kaupade identifitseerimise eesmärgil kohaldatakse käesolevat määrust allpool
loetletud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/871 kohase koondnomenklatuuri (CN)
koodide alla kuuluvate kaupade suhtes.
2. Käesoleva määruse kohaldamisel on allpool loetletud sektoritesse kuuluvate
kaupadega seotud kasvuhoonegaasid iga kaubaliigi puhul allpool loetletud
kasvuhoonegaasid.
Tsement
CN-kood Kasvuhoonegaas
2523 10 00 – Tsemendiklinkrid Süsinikdioksiid
2523 21 00 – Valge portlandtsement, kunstlikult Süsinikdioksiid
värvitud või värvimata
2523 29 00 – Muu portlandtsement Süsinikdioksiid
2523 90 00 – Muu hüdrauliline tsement Süsinikdioksiid
Elekter
CN-kood Kasvuhoonegaas
2716 00 00 – Elektrienergia Süsinikdioksiid
Väetised
CN-kood Kasvuhoonegaas
2808 00 00 – Lämmastikhape; Süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid
sulfolämmastikhapped
2814 – Ammoniaak, veevaba või vesilahusena Süsinikdioksiid
2834 21 00 – Kaaliumnitraat Süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid
3102 – Mineraalsed ja keemilised Süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid
lämmastikväetised
3105 – Mineraal- või keemilised väetised, mis Süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid
sisaldavad kahte või kolme järgmistest
toiteelementidest: lämmastik, fosfor ja kaalium;
muud väetised; käesoleva grupi kaubad
tablettidena vms kujul või pakendis brutomassiga
kuni 10 kg
- Välja arvatud: 3105 60 00 – Mineraal- ja
keemilised väetised, mis sisaldavad kahte
toiteelementi: fosforit ja kaaliumi
1
Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise
tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).
ET 1 ET
ET 2 ET
Raud ja teras
CN-kood Kasvuhoonegaas
72 – Raud ja teras Süsinikdioksiid
Välja arvatud:
7202 – Ferrosulamid
7204 – Malmi ja terase jäätmed ja jäägid;
praagitud valuplokid ja teras
ümbersulatamiseks
7301 – Rauast või terasest Süsinikdioksiid
sulundkonstruktsioonid, puuritud, perforeeritud
või mitte, monoliitsed või monteeritavad;
keevitatud kujuprofiilid, rauast või terasest
7302 – Raudteede ja trammiteede rauast või Süsinikdioksiid
terasest konstruktsioonielemendid: rööpad,
hammas- ja kontrarööpad, pöörmed, riströöpad,
pöörmekangid jm ristühendused, liiprid,
lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud,
tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid,
rööpapoldid jm detailid rööbaste ühendamiseks
või kinnitamiseks
7303 00 – Malmist torud ja õõnesprofiilid Süsinikdioksiid
7304 – Igasugused õmbluseta torud ja Süsinikdioksiid
õõnesprofiilid, rauast või terasest (v.a malmist):
7305 – Muud raud- ja terastorud (näiteks Süsinikdioksiid
keevitatud, needitud või muu õmblusega),
ümmarguse ristlõikega, välisläbimõõduga üle
406,4 mm
7306 – Muud raud- või terastorud ning Süsinikdioksiid
õõnesprofiilid (näiteks lahtiste, keevitatud,
needitud või muude sellesarnaste õmblustega)
7307 – Rauast või terasest toruliitmikud (näiteks Süsinikdioksiid
muhvid, põlved)
7308 – Rauast või terasest metallkonstruktsioonid Süsinikdioksiid
(v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised) ja
nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid,
lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted,
katusefermid, uksed, aknad, nende raamid,
lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja
sambad); tahvlid, vardad, kujuprofiilid, torud jms
tarindites kasutatavad raud- või terastooted
7309 – Rauast või terasest reservuaarid, tsisternid, Süsinikdioksiid
paagid jms mahutid mis tahes ainete jaoks (v.a
suru- või vedelgaas), mahuga üle 300 liitri,
vooderdusega või ilma, soojusisolatsiooniga või
ilma, mehaaniliste ja soojustehniliste seadmeteta
7310 – Rauast või terasest tsisternid, vaadid, Süsinikdioksiid
trumlid, plekknõud, toosid jm mahutid mis tahes
ET 3 ET
ainete jaoks (v.a suru- või vedelgaas), mahuga
kuni 300 liitrit, vooderdusega või ilma,
soojusisolatsiooniga või ilma, mehaaniliste ja
soojustehniliste seadmeteta
7311 – Rauast ja terasest suru- või Süsinikdioksiid
vedelgaasimahutid
Alumiinium
CN-kood Kasvuhoonegaas
7601 – Survetöötlemata alumiinium Süsinikdioksiid ja perfluorosüsivesinikud
7603 – Alumiiniumipulbrid ja -helbed Süsinikdioksiid ja perfluorosüsivesinikud
7604 – Alumiiniumist varbmaterjal ja profiilid Süsinikdioksiid ja perfluorosüsivesinikud
7605 – Alumiiniumtraat Süsinikdioksiid ja perfluorosüsivesinikud
7606 – Alumiiniumist plaadid, lehed ja ribad Süsinikdioksiid ja perfluorosüsivesinikud
paksusega üle 0,2 mm
7607 – Alumiiniumfoolium (trükiga kaetud või Süsinikdioksiid ja perfluorosüsivesinikud
mitte, paberist, papist, plastist vms materjalidest
aluskihiga või ilma), paksusega kuni 0,2 mm
(aluskihti arvestamata)
7608 – Alumiiniumtorud Süsinikdioksiid ja perfluorosüsivesinikud
7609 00 00 – Alumiiniumist toruliitmikud Süsinikdioksiid ja perfluorosüsivesinikud
(näiteks muhvid, põlved, äärikud)
ET 4 ET
II LISA
Käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävad riigid ja territooriumid
1. A JAGU – KÄESOLEVA MÄÄRUSE KOHALDAMISALAST VÄLJA JÄÄVAD RIIGID JA
TERRITOORIUMID
Käesolevat määrust ei kohaldata kaupade suhtes, mis pärinevad järgmistest riikidest:
– Island
– Liechtenstein
– Norra
– Šveits
Käesolevat määrust ei kohaldata kaupade suhtes, mis pärinevad järgmistelt territooriumidelt:
– Büsingen
– Helgoland
– Livigno
– Ceuta
– Melilla
2. B JAGU – SEOSES ELEKTRIENERGIA IMPORDIGA LIIDU TOLLITERRITOORIUMILE
KÄESOLEVA MÄÄRUSE KOHALDAMISALAST VÄLJA JÄÄVAD RIIGID JA
TERRITOORIUMID
[Praegu tühi]
ET 5 ET
III LISA
Sisalduvate heitkoguste arvutamise meetodid
1. MÕISTED
Käesolevas lisas ja IV lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
(a) „lihtsad kaubad“ – sellises tootmisprotsessis toodetud kaubad, mis nõuab üksnes
sisendmaterjale ja kütuseid, ning millel puuduvad sisalduvad heitkogused;
(b) „keerukad kaubad“ – kaubad, mille tootmisprotsessi üheks sisendiks on muud lihtsad
kaubad;
(c) „konkreetsed sisalduvad heitkogused“ – ühe tonni kaupade heitkogused väljendatuna
CO2 ekvivalenttonnides kaupade tonni kohta;
(d) „CO2 heite koefitsient“ – geograafilises piirkonnas fossiilkütustest toodetud
elektrienergia CO2-mahukuse kaalutud keskmine. CO2 heite koefitsient saadakse
energiasektori CO2 heite andmete jagamisel fossiilkütustel põhineva elektrienergia
kogutoodanguga. Seda väljendatakse CO2 tonnides megavatt-tunni kohta;
(e) „energiaostuleping“ – leping, mille alusel isik nõustub ostma elektrienergiat otse
elektritootjalt;
(f) „põhivõrguettevõtja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/9442
artikli 2 punktis 35 määratletud ettevõtja;
2. LIHTSATE KAUPADE TEGELIKE SISALDUVATE OTSEHEIDETE KINDLAKSMÄÄRAMINE
Konkreetses käitises toodetud lihtsate kaupade tegelike sisalduvate heitkoguste
kindlaksmääramisel võetakse arvesse ainult otseheiteid. Selleks kasutatakse järgmist
võrrandit:
𝐴𝑡𝑡𝑟𝐸𝑚𝑔
𝑆𝐸𝐸𝑔 =
𝐴𝐿𝑔
kus SEEg on kaupade (g) konkreetsed sisalduvad heitkogused (CO2 ekvivalenttonnides),
AttrEmg on kaupadele (g) omistatud heitkogused ning ALg on kaupade tootmistase.
Tootmistase on aruandeperioodil selles käitises toodetud kaupade kogus.
„Omistatud heitkogused“ on see osa käitise aruandeperioodi otseheidetest, mis on põhjustatud
kaupade (g) tootmisprotsessist, kui kohaldatakse artikli 7 lõike 6 kohaselt vastu võetud
rakendusaktides kindlaks määratud protsessi süsteemipiire. Omistatud heitkogused
arvutatakse järgmise valemi abil:
𝐴𝑡𝑡𝑟𝐸𝑚𝑔 = 𝐷𝑖𝑟𝐸𝑚
kus DirEm on tootmisprotsessist tulenevad otseheited väljendatuna CO2 ekvivalenttonnides
artikli 7 lõike 6 kohases rakendusaktis osutatud süsteemipiirides.
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu
ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125).
ET 6 ET
3. KEERUKATE KAUPADE TEGELIKE SISALDUVATE OTSEHEIDETE
KINDLAKSMÄÄRAMINE
Konkreetses käitises toodetud keerukate kaupade konkreetsete sisalduvate heitkoguste
kindlaksmääramisel võetakse arvesse ainult otseheiteid. Selleks kasutatakse järgmist
võrrandit:
𝐴𝑡𝑡𝑟𝐸𝑚𝑔 + 𝐸𝐸𝐼𝑛𝑝𝑀𝑎𝑡
𝑆𝐸𝐸𝑔 =
𝐴𝐿𝑔
kus AttrEmg on kaupadele (g) omistatud heitkogused, ALG kaupade tootmistase
(aruandeperioodil selles käitises toodetud kaupade kogus) ja EEInpMat on tootmisprotsessis
tarbitud sisendmaterjalide (lähteainete) sisalduvad heitkogused. Arvesse võetakse ainult
sisendmaterjale, mis on loetletud tootmisprotsessi süsteemipiiride seisukohast asjakohastena,
nagu on täpsustatud artikli 7 lõike 6 kohaselt vastu võetud rakendusaktis. Vastav EE InpMat
arvutatakse järgmiselt:
𝑛
𝐸𝐸𝐼𝑚𝑝𝑀𝑎𝑡 = ∑ 𝑀𝑖 · 𝑆𝐸𝐸𝑖
𝑖=1
kus Mi on tootmisprotsessis kasutatud sisendmaterjali i mass ja SEEi selle sisendmaterjali
konkreetsed sisalduvad heitkogused. SEEi puhul kasutab käitise käitaja heite väärtust, mis
tuleneb käitisest, kus sisendmaterjal toodeti, tingimusel et viimati nimetatud käitise andmeid
on võimalik asjakohaselt mõõta.
4. ARTIKLI 7 LÕIGETES 2 JA 3 OSUTATUD VAIKEVÄÄRTUSTE MÄÄRAMINE
Kui lõigete 2 ja 3 kohaseid tegelikke seireandmeid otseheidete kohta ei ole võimalik
nõuetekohaselt esitada, kohaldatakse vaikeväärtust.
Vaikeväärtuste määramisel kasutatakse sisalduvate heitkoguste kindlaksmääramiseks ainult
tegelikke väärtusi. Tegelike andmete puudumisel võib kasutada erialakirjanduses esitatud
väärtusi. Enne kui komisjon kogub andmed, mida on vaja iga I lisas loetletud kaubaliigi puhul
asjakohaste vaikeväärtuste kindlaksmääramiseks, avaldab ta protsessi sisendmaterjalina
kasutatavate heitgaaside ja kasvuhoonegaaside arvesse võtmise suunised. Vaikeväärtused
määratakse kindlaks parimate kättesaadavate andmete põhjal. Need vaadatakse korrapäraselt
läbi rakendusaktidega, mis põhinevad kõige ajakohasemal ja usaldusväärsemal teabel,
sealhulgas kolmanda riigi või kolmandate riikide rühma esitatud teabel.
4.1. Artikli 7 lõikes 2 osutatud vaikeväärtused
Kui kinnitatud deklarant ei suuda tegelikke heitkoguseid nõuetekohaselt kindlaks määrata,
kasutatakse vaikeväärtusi. Need väärtused määratakse kindlaks iga eksportiva riigi ja iga I
lisas loetletud muu kauba kui elektri keskmise heitemahukuse alusel, millele lisatakse näitaja,
mis määratakse kindlaks käesoleva määruse rakendusaktidega. Kui eksportiva riigi
usaldusväärseid andmeid ei saa teatava kaubaliigi suhtes kohaldada, põhinevad
vaikeväärtused seda liiki kauba puhul kõige halvemate näitajatega 10 % ELi käitiste
heitkoguste keskmisel heitemahukusel.
4.2. Artikli 7 lõikes 3 osutatud imporditud elektri vaikeväärtused
Imporditud elektri vaikeväärtused määratakse kindlaks kas konkreetsete vaikeväärtuste alusel
kolmanda riigi, kolmandate riikide rühma või kolmanda riigi piirkonna kohta või, kui need
väärtused ei ole kättesaadavad, siis sarnast ELi elektritootmist puudutavate ELi vaikeväärtuste
alusel vastavalt punktile 4.2.2.
ET 7 ET
4.2.1. Konkreetsed vaikeväärtused kolmanda riigi, kolmandate riikide rühma või kolmanda
riigi piirkonna jaoks
Konkreetsed vaikeväärtused põhinevad parimatel komisjoni käsutuses olevatel andmetel,
millega määratakse kindlaks kolmanda riigi, kolmandate riikide rühma või kolmanda riigi
piirkonna hinnakujundusallikate keskmine CO2 heite koefitsient CO2 tonnides megavatt-tunni
kohta.
Kui kolmanda riigi, kolmandate riikide rühma või kolmanda riigi piirkonna jaoks on kindlaks
määratud konkreetsed vaikeväärtused ning elektrit imporditakse muust kolmandast riigist või
muust piirkonnast sellesse kolmandasse riiki või kolmandate riikide rühma või kolmanda riigi
piirkonda eesmärgiga see liitu reeksportida, siis seda konkreetset vaikeväärtust ei kasutata.
4.2.2. Alternatiivsed vaikeväärtused
Kui kolmanda riigi, kolmandate riikide rühma või kolmanda riigi piirkonna jaoks ei ole
konkreetseid vaikeväärtusi kindlaks määratud, peegeldab elektri vaikeväärtus CO2 heite
koefitsienti ELis CO2 tonnides megavatt-tunni kohta. See tähendab ELis fossiilkütustest
toodetud elektrienergia CO2-mahukuse kaalutud keskmist. Kaal kajastab fossiilkütustest
elektri tootmise struktuuri ELis. CO2 heite koefitsient saadakse energiatööstuse CO2 heite
andmete jagamisel fossiilkütustel põhineva elektrienergia kogutoodanguga megavatt-tundides.
Kui sellisest kolmandast riigist või kolmandate riikide rühmast, mis vahetab ELiga
märkimisväärselt elektrienergiat, pärit kaupade kinnitatud deklarandid saavad usaldusväärsete
andmete põhjal tõendada, et kõnealuses kolmandas riigis või kolmandate riikide rühmas on
hinnakujundusallikate keskmine CO2 heite koefitsient väiksem kui ELis või väiksem kui
konkreetne vaikeväärtus, kehtestatakse kõnealuse keskmise CO2 heite koefitsiendi alusel selle
riigi või riikide rühma jaoks alternatiivne vaikeväärtus.
Kui kolmanda riigi või kolmanda riigi piirkonna või kolmandate riikide või kolmandates
riikides asuvate piirkondade rühma jaoks on kindlaks määratud alternatiivsed vaikeväärtused
ning elektrienergiat imporditakse muust kolmandast riigist või muust kolmanda riigi
piirkonnast või kolmandate riikide või kolmandate riikide piirkondade rühmast sellesse
kolmandasse riiki, mille suhtes kohaldatakse alternatiivset vaikeväärtust, ei tohi kasutada
sama alternatiivset vaikeväärtust.
5. ELEKTRIENERGIA PUHUL TEGELIKE SISALDUVATE HEITKOGUSTE KOHALDAMISE
TINGIMUSED
Kinnitatud deklarant võib nõuda artikli 7 lõikes 3 osutatud arvutuses vaikeväärtuste asemel
tegelike sisalduvate heitkoguste kasutamist, kui täidetud on järgmised kumulatiivsed
kriteeriumid:
(a) kinnitatud deklarant on sõlminud kolmandas riigis asuva elektritootjaga
energiaostulepingu sellise elektrienergia koguse kohta, mis on võrdne kogusega,
mille puhul nõutakse konkreetse väärtuse kasutamist;
(b) elektrit tootev käitis on kas otse ühendatud ELi põhivõrguga või on võimalik
tõendada, et ekspordi ajal ei esinenud võrgu üheski punktis käitise ja ELi põhivõrgu
vahel füüsilist ülekoormust;
(c) kõigi päritoluriigi, sihtriigi ja vajaduse korral iga transiidiriigi vastutavate
põhivõrguettevõtjate poolt eraldatud ühendusvõimsusele on kindlalt määratud
samaväärne kogus elektrienergiat, mille puhul nõutakse tegelike sisalduvate
heitkoguste kasutamist, ning punktis b osutatud käitise määratud võimsus ja
ET 8 ET
elektrienergia tootmine viitavad samale ajavahemikule, mis ei tohi olla pikem kui
üks tund;
(d) eespool nimetatud kriteeriumidele vastavust tõendab akrediteeritud tõendaja.
Tõendajale esitatakse vähemalt kord kuus vahearuanded, milles näidatakse, kuidas
eespool nimetatud kriteeriumid on täidetud.
6. VAIKEVÄÄRTUSTE KOHANDAMINE PIIRKONDLIKE ERIPÄRADE ALUSEL
Vaikeväärtusi saab riikide konkreetsete piirkondade puhul kohandada vastavalt sellistele
objektiivsetele näitajatele nagu geograafia, loodusvarad, turutingimused, energiaallikate
jaotus või tööstustoodang. Kui nende konkreetsete kohalike näitajatega kohandatud andmed
on kättesaadavad ja nendega saab kindlaks määrata sihipärasemad vaikeväärtused, võib neid
kasutada ELi käitistel põhinevate vaikeväärtuste asemel.
Kui kolmandast riigist või kolmandate riikide rühmast pärit kauba deklarant suudab
usaldusväärsete andmete põhjal näidata, et piirkondlikult kohandatud alternatiivsed
vaikeväärtused on komisjoni määratletud vaikeväärtustest väiksemad, võib neid kasutada.
ET 9 ET
IV LISA
Sisalduvate heitkoguste arvutamiseks kasutatavate andmete arvestuse pidamise nõuded
1. MINIMAALSED ANDMED, MIDA KINNITATUD DEKLARANT PEAB SÄILITAMA
IMPORDITUD KAUBA KOHTA
1. Kinnitatud deklarandi identifitseerimisandmed:
(a) nimi;
(b) riigi pädeva asutuse määratud kordumatu tunnus.
2. Andmed imporditud kaupade kohta:
(a) iga kauba liik ja kogus;
(b) päritoluriik;
(c) tegelikud heitkogused või vaikeväärtused.
2. MINIMAALSED ANDMED, MIDA KINNITATUD DEKLARANT PEAB SÄILITAMA
IMPORDITUD KAUBA TEGELIKEL HEITKOGUSTEL PÕHINEVATE SISALDUVATE
HEITKOGUSTE KOHTA
Iga kaubaliigi kohta, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, tuleb säilitada täiendavalt
järgmised andmed:
(a) selle käitise tunnusandmed, kus kaubad toodeti;
(b) selle käitise käitaja kontaktandmed, kus kaubad toodeti;
(c) tõendatud heitkoguste aruanne, sealhulgas andmed iga deklareeritud kaubaliigi
sisalduvate heitkoguste kohta, nagu on sätestatud V lisas;
(d) kaupade konkreetsed sisalduvad heitkogused.
ET 10 ET
V LISA
Tõendamispõhimõtted ja tõendamisaruande sisu
1. TÕENDAMISPÕHIMÕTTED
Artikli 8 kohaselt taotletud tõendamiste suhtes kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:
(a) tõendajad teostavad tõendamisi kutsealase skeptitsismi vaimus;
(b) heitearuannet käsitatakse tõendatuna ja ettenähtud otstarbeks sobivana üksnes juhul,
kui tõendaja leiab piisava kindlusega, et aruandes ei esine olulisi väärkajastamisi ega
olulisi mittevastavusi III lisa arvutuseeskirjadele;
(c) tõendajal on kohustus käitist külastada, välja arvatud juhul, kui on täidetud
konkreetsed kriteeriumid käitise külastusest loobumiseks;
(d) otsustamaks, kas väärkajastamised või mittevastavused on olulised, kasutab tõendaja
artikli 8 kohaselt vastu võetud rakendusaktides sätestatud künniseid.
Parameetrite puhul, mille jaoks selliseid künniseid ei ole kindlaks määratud, kasutab
tõendaja eksperdihinnangut selle kohta, kas väärkajastamisi eraldi või koos muude
väärkajastamistega, võttes arvesse nende suurust ja laadi, tuleb käsitada olulistena, st
kas need võivad mõjutada aruande kasutamist ettenähtud kasutajate, eelkõige riikide
pädevate asutuste poolt.
2. TÕENDAMISARUANDE SISU
Tõendamisaruanne peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
(a) selle käitise tunnusandmed, kus kaubad toodeti;
(b) selle käitise käitaja kontaktandmed, kus kaubad toodeti;
(c) kohaldatav aruandeperiood;
(d) tõendaja nimi ja kontaktandmed:
(e) akrediteeringu tunnus, akrediteerimisasutuse nimi;
(f) käitise külastamise kuupäev või põhjused, miks käitist ei külastatud;
(g) aruandeperioodil toodetud iga liiki deklareeritud kaupade kogused;
(h) käitise otseheited aruandeperioodil;
(i) kirjeldus selle kohta, kuidas käitise heitkogused on omistatud eri liiki kaupadele;
(j) kvantitatiivne teave kaupade, heitkoguste ja nende kaupadega mitte seotud
energiavoogude kohta;
(k) keerukate kaupade puhul:
i. kasutatud sisendmaterjalide (lähteainete) kogused;
ii. konkreetsed sisalduvad heitkogused;
iii. tegeliku heite kasutamise korral: selle käitise tunnusandmed, kus
sisendmaterjal on toodetud, ja selle materjali tootmisest tulenev tegelik heide;
(l) tõendaja arvamus;
(m) asjakohasel juhul teave oluliste väärkajastamiste kohta, mis on leitud ja mida ei ole
korrigeeritud;
ET 11 ET
(n) asjakohasel juhul teave mittevastavuse kohta III lisas sätestatud arvutuseeskirjadele.
ET 12 ET
Riigikantselei Meie 08.12.2021 nr 1.1-10.1/8745-1
[email protected]
Seisukohtade eelnõu edastamine
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsuse istungil heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu piiril
kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi ettepaneku kohta. Rohepoliitika
juhtkomisjon kiitis oma 30. novembril 2021. a toimunud koosolekul Eesti seisukohad heaks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1) eelnõu Eesti seisukohtadega Euroopa Liidu piiril kohaldatava süsinikdioksiidi
kohandusmehhanismi ettepaneku kohta;
2) eelnõu seletuskiri;
3) eelnõu seletuskirja lisa 1 (Euroopa Komisjoni piiril kohaldatava süsinikdioksiidi
kohandusmehhanismi määruse eelnõu ettepanek);
4) eelnõu seletuskirja lisa 2 (Euroopa Komisjoni piiril kohaldatava süsinikdioksiidi
kohandusmehhanismi määruse eelnõu ettepaneku lisad);
5) eelnõu seletuskirja lisa 3 (Kaasamisel esitatud märkustega arvestamise tabel);
6) eelnõu seletuskirja lisa 4 (Mõju Eesti impordile ja ekspordile).
Maret Mets 611 3214
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Liidu piiril kohaldatava
süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi ettepaneku kohta
1. Sissejuhatus
Euroopa Komisjon avalikustas 2021. aasta 14. juulil piiril kohaldatava süsinikdioksiidi
kohandusmehhanismi määruse eelnõu ettepaneku1 (lisad 1 ja 2). Kohandusmehhanism on üks
meede Euroopa Komisjoni mahukast kliima- ja energiaalasest paketist „Eesmärk 55“2, mis on
suunatud kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgil oluliste kliima- ja energiaraamistiku
õigusaktide ümbervaatamisele ning täiendamisele. Paketi ülesanne on sisustada kokku lepitud
eesmärk saavutada liiduüleselt 2030. aastaks vähemalt 55% kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähenemine võrreldes 1990. aastaga.
Piiril kohaldataval süsinikdioksiidi kohandusmehhanismil on paketis „Eesmärk 55“ selgelt
keskkonnakaitseline eesmärk. Kohandusmehhanismi kaasatud sektorites3 tuleb vähendada
Euroopa Liidu tööstuse süsinikuheidet ja takistada kõrge süsinikuheitega tööstuse kolimist
kolmandatesse riikidesse. Viimane lisab mehhanismi keskkonnakaitselisele eesmärgile ka
majandusliku mõõtme. Selle veelgi laiemaks ja ambitsioonikamaks eesmärgiks on motiveerida
Euroopa Liidu kaubanduspartnereid järgima samu keskkonnakaitse põhimõtteid. Seega
mõjutab kavandatav meede mitmeid aspekte, mis aitavad nii Euroopa Liidu sees kui ka
kolmandates riikides tööstuse süsinikujälge vähendada. Kokkuvõttes on meetmel „Eesmärk 55“
paketis roll vähendada tööstuse süsinikuheidet nii Euroopa Liidu sees kui ka kolmandates
riikides ning kaitsta Euroopa Liidu siseturgu.
Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi eelnõu on planeeritud jõustuma 1.
jaanuaril 2023 ja täies ulatuses hakatakse seda rakendama 2026. aasta veebruaris. Aastani 2035
suurendatakse järk-järguliselt kohandusmehhanismi sertifikaatide ehk heitkoguse ühikute
hindu, et võtta arvesse, millises ulatuses eraldatakse eelnõuga sätestatud kaupade puhul
Euroopa Liidus lubatud heitkoguste ühikuid tasuta. Aastaks 2035 kaotatakse järk-järgult
kõnealuste kaupade tootmisele Euroopa Liidus tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamine.
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 191–193 on kindlaks määratud liidu pädevus
kliimamuutuste valdkonnas. Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise
lepingu artikli 192 lõige 1. Vastavalt lepingu artiklile 191 ja artikli 192 lõikele 1 aitab liit muu
hulgas kaasa keskkonna säilitamise, kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise eesmärkidele
ning edendab rahvusvahelisel tasandil meetmeid, et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete
keskkonnaprobleemidega ning eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu.
Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi on kavandatud keskkonnameetmena,
seetõttu on selle heakskiitmiseks vajalik häälteenamus.
Eesti seisukohtade eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika
osakonna peaspetsialistid Velda Buldas (
[email protected], 611 3622) ja Maret Mets
(
[email protected], 611 3214), fiskaalpoliitika osakonna talituse juhataja Meelis Meigas
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX:52021PC0564
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021DC0550&qid=1627632350370
3
Tsement, väetised, raud ja teras, alumiinium ja elekter.
1
(
[email protected], 611 3073), sama osakonna nõunik Mari Lahtmets
(
[email protected], 611 3520) ning tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek
Uusküla (
[email protected], 611 3471). Eelnõu on kooskõlastanud maksu- ja tollipoliitika
asekantsler Helen Pahapill (
[email protected], 611 3011).
2. Sisu ja võrdlev analüüs
2.1 Eelnõu sisu
Eelnõuga sätestatakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi (CO2) kohandusmehhanism (ingl k
Carbon Border Adjustment Mechanisam, CBAM, eesti k SPIM). Kohandusmehhanism on
kavandatud teatud imporditavale kaubale rakenduva meetmena ja on oma olemuselt sarnane
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses
kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem4, sätestatud
heitkogustega kauplemise süsteemi (EL-i HKS) regulatsiooniga. Kohandusmehhanismiga
luuakse EL-i HKS-i kõrvale sarnane süsteem, kus importijad ostavad sertifikaatide vormis
õigust tuua Euroopa Liidu (EL) tolliterritooriumile teatud süsinikuheitemahukaid kaupu
(tsement, väetised, raud ja teras, alumiinium ja elekter). Üks sertifikaat vastab ühele tonnile
kaupades sisalduvatele heitkogustele.
Kohandusmehhanism on alternatiiv EL-i HKS-is lubatud heitkoguste ühikute (LHÜ-de) tasuta
eraldamisele ning see peaks aitama vähendada CO2 heite ülekandumise (süsinikulekke) ohtu.
CO2 heite ülekandumise oht tekib, kui rangemate reeglitega EL-i kliimapoliitika põhjustab
siinse tootmise väljaviimist EL-ist teistesse piirkondadesse, kus on vähem tõhusam
kliimapoliitika või tõuseb vähem süsiniku-intensiivsete asendustoodete import. Selle tulemusel
võib kogu maailma kasvuhoonegaaside heide hoopis tõusta, mis seaks omakorda ohtu Pariisi
kokkuleppe eesmärgi hoida globaalne temperatuuri tõus alla 2 kraadi sajandi keskpaigaks.
Kohandusmehhanismi kohaldamisalasse kuuluvatele sektoritele ei eraldata enam EL-s tootmise
käigus tasuta LHÜ-sid, sest ainult nii asetatakse kolmandate riikide kaubad EL-i siseturul
samale hinnapositsioonile EL-s toodetavatega. Selleni jõudmiseks on siiski vaja
üleminekuperioodi, mille jooksul tasuta LHÜ-d järk-järgult kaotatakse, et võimaldada tootjatel,
importijatel ja kauplejatel uue olukorraga kohaneda. Tasuta eraldatavate LHÜ-de vähendamine
kuni täieliku ära kaotamiseni toimub aastani 2035.
Eelnõu I peatükk hõlmab üldsätteid, sealhulgas ettepaneku reguleerimiseset, kohaldamisala
(artiklid 1 ja 2) ning põhimõistete määratlusi (artikkel 3). I lisas määratakse üksikasjalikult
kindlaks ettepaneku kohaldamisala, loetledes kaubad ja kaubaga seotud kasvuhoonegaasid.
Kohandusmehhanism rakendub kõikide kolmandate riikide kaupadele, välja arvatud need, mis
on toodud määruse II lisas nimetatud riikidest (Island, Liechtenstein, Norra, Šveits) ja
territooriumitelt (Büsingen, Heligoland, Livigno, Ceuta, Melilla).
Eelnõu II peatükk sisaldab sätteid kauba deklarantide kohustuste ja õiguste kohta. Täpsemalt
sisaldab see sätteid, mis käsitlevad kohandusmehhanismiga hõlmatud kaupade impordiloa
taotlemise tingimusi (artiklid 4 ja 5), kinnitatud deklarandi kohustust esitada iga aasta 31. maiks
iga-aastane deklaratsioon ja selle deklaratsiooni sisu (artikkel 6), eelmisel kalendriaastal EL-i
imporditud kaupadega seonduvate heitkoguste arvutamise põhimõtteid (artikkel 7 ja III lisa)
4
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02003L0087-20210101
2
ning akrediteeritud tõendajate poolt nende heitkoguste tõendamise protsessi (artikkel 8, mida
täiendavad IV ja V lisas esitatud aruandlusnõuded ja tõendamispõhimõtted). Selles sätestatakse
ka põhimõtted kolmandates riikides makstud CO2 hinna arvessevõtmiseks (artiklid 9 ja 10).
Eelnõu III peatükk sisaldab üldsätteid, mis käsitlevad riiklike pädevate asutuste
halduskorraldust, Euroopa Komisjoni (komisjon) rolli (sh keskse haldajana) ja teabe
avalikustamist (artiklid 11, 12, 13 ja 15). Peatükk sisaldab sätteid riiklike registrite ja nende
kontode põhiomaduste kohta (artiklid 14 ja 16), deklarantide kinnitamise (artikkel 17),
tõendajate akrediteerimise (artikkel 18) ja deklaratsioonide läbivaatamise kohta (artikkel 19).
Eelnõu IV peatükk sisaldab sätteid sertifikaatide kohta. Artiklitega 20–24 kehtestatakse
üksikasjalikud eeskirjad sertifikaatide kehtivusaja kohta, alates nende müügist kuni nende
loovutamise või võimaliku tagasiostmise kontrollini ning nende lõpliku tühistamiseni. Artikkel
20 käsitleb üksikasjalikult sertifikaatide müüki pädevate asutuste poolt. Artiklis 21 käsitletakse
sertifikaatide iganädalast hinna arvutamist. Artiklis 22 sätestatakse menetlused, mille eesmärk
on tagada, et iga kinnitatud deklarant täidab oma kohustust loovutada sertifikaadid riiklikus
registris. Artikliga 23 kehtestatakse kinnitatud deklarandi õigus paluda pädeval asutusel osta
tagasi piiratud arv sertifikaate, mis on jäänud tema kontole pärast loovutamist. Viimaks
täpsustatakse artiklis 24, et pädev asutus peab iga aasta 30. juuniks tühistama sertifikaadid, mis
on jäänud iga deklarandi kontole pärast loovutamist ja tagasiostmist.
Eelnõu V peatükis käsitletakse seda, kuidas tolliasutused peaksid tegema kaupade piiril
haldamise protseduure (artikkel 25). Toll kontrollib kaupa vastavalt liidu tolliõiguses sätestatud
reeglitele, erisusi ei ole.
Eelnõu VI peatüki artiklis 26 sätestatakse karistused eelnõus sätestatud nõuete täitmata jätmise
eest. Artiklis 27 on juhuks, kui kaubandusstruktuur muutub, ette nähtud erisäte meetmetest
kõrvalehoidmise kohta. Kaubandusstruktuuri muutmine tähendab eelkõige seda, kui
kohaldamisalasse kuuluvaid kaupu asendatakse väheste muudatustega toodetega, mis enam
kohaldamisalasse ei kuulu.
Eesti õigusruumis on esialgse mõju hinnangul karistused juba sätestatud läbi EL-i HKS
direktiivi 2003/87/EÜ5. Karistuse trahvi suurus on seotud CO2 suurusega.
Eelnõu VII peatükk sisaldab sätteid komisjonile delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õiguse
kasutamise kohta (artikkel 28) ja rakendusaktide kontrollimenetluse kohta (artikkel 29). Õigus
vastu võtta delegeeritud õigusakte on sätestatud artiklites 2, 18 ja 27. Artiklid 2, 5–9, 21, 25,
31, 33 ja 35 sisaldavad sätteid rakendamisvolituste kohta.
Eelnõu VIII peatükk sisaldab sätteid määruse hindamise ja läbivaatamise kohta (artikkel 30).
Eelnõu IX peatükis (artikkel 31) käsitletakse kohandusmehhanismi seost EL-i HKS-is LHÜ-
de tasuta eraldamisega üleminekuperioodil käitistes, mis toodavad EL-s eelnõuga hõlmatud
kaupu. Nende toodete EL-s tootmise puhul kasutatakse tegurit, millega vähendatakse 10 aasta
jooksul tasuta eraldatavate LHÜ-de kogust nullini.
Eelnõu X peatükk sisaldab esialgse üleminekuperioodi jooksul kohaldatavaid erisätteid
(artiklid 32–35). Nende sätete järgi rakendatakse kohandusmehhanismi esimestel aastatel ilma
5
Justiitsministeeriumi e-kiri 25. oktoober 2021. a
3
finantskohandusteta, et koguda andmeid ja suurendada deklarantide teadlikkust. See
üleminekuperiood kestab kolm aastat, alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2025, nagu
on sätestatud artiklis 32. Deklarandid esitavad kord kvartalis andmed oma eelmise kvartali
impordiga kaasnevate heitkoguste kohta, kirjeldades üksikasjalikult otseseid ja kaudseid
heitkoguseid ning teatades välismaal makstud CO2 hinna. Tolliasutused teavitavad deklarante
nende kohandusmehhanismiga seotud kohustustest ja vahetavad teavet pädevate asutustega.
Eelnõu XI peatükk sisaldab lõppsätteid, millega sätestatakse eelnõu jõustumine ja
kohaldamine alates 2023. aasta 1. jaanuarist, kusjuures mõnda sätet kohaldatakse ainult
üleminekuperioodil ja teisi hakatakse kohaldama 2026. aastal (artikkel 36).
2.2 Kohaldamisala
Kohandusmehhanismi rakendatakse tsemendi, väetiste, raua ja terase, alumiiniumi ning elektri
importimisel EL-i.
Kohaldamisalasse kuuluvad kaubad on valitud nende tootmisel tekkiva CO2 heitkoguse mahust
ja heite ülekandumise riski koosmõjust tekkivast pingereast. Kumuleeritud heitkoguste alusel
moodustati kohaldamisala väljatöötamise käigus järgmine tööstussektorite pingerida: raud ja
teras, rafineerimistehased, tsement, orgaanilised põhikemikaalid ja väetised.
Komisjoni delegeeritud otsuses (EL) 2019/708 loetletud teatavaid sektoreid ei saa praeguses
etapis nende eripära tõttu käsitleda, seega ei kuulu ettepaneku järgi kohaldamisalasse
orgaanilised kemikaalid. Nende puhul on sisalduva heitkoguse arvutamine väga keeruline.
Samuti kehtivad tehnilised piirangud rafineerimistoodete suhtes, mille puhul ka ei ole võimalik
kasvuhoonegaaside heidet ühemõtteliselt määrata.
Lisaks jäävad kohaldamisalast välja teatavad tooted, mille tootmisel ei teki olulist heidet,
näiteks malmi ja terase jäätmed, ferrosulamid ja teatavad väetised. Komisjon on rõhutanud, et
hinnastamisel ei ole võimalik arvesse võtta kogu toote elutsükli jooksul põhjustatud
süsinikuheidet, vaid ainult otsest CO2 heidet. Kogu keskkonnajälje arvestamine teeks süsteemi
keeruliseks ja manipuleeritavaks.
Alumiiniumist tooted lisati seevastu kohaldamisalasse, sest nende puhul esineb väga suur heite
ülekandumise oht. Lisaks on nad oma omaduste poolest mitmetes tööstuslikes rakendustes
terasetoodetega otseses konkurentsis. Alumiiniumi lisamine on asjakohane ka tuleviku mõttes,
kui kohandusmehhanism võib laiendada kaudsetele heidetele.
Elektrienergia on lisatud kohaldamisalasse, sest see sektor tekitab 30% EL-i CO2 koguheitest.
EL-i tõhustatud kliimaeesmärgid suurendaksid CO2 kulude erinevust elektritootmise vahel siin
ja kolmandates riikides. See suurenemine koos edusammudega elektrivõrgu ühendamisel
naaberriikide elektrivõrguga suurendaks heite ülekandumise ohtu kasvanud elektriimpordi
tõttu, millest märkimisväärse osa toodavad söeküttel töötavad elektrijaamad.
Elektri kui toote füüsikalised omadused, eelkõige asjaolu, et elektronide tegelikku vooluhulka
ei ole võimalik jälgida, põhjustavad kohandusmehhanismi veidi teistsugust ülesehitust.
Elektrikaubandus erineb muude kaupadega kauplemisest eelkõige seetõttu, et sellega
kaubeldakse omavahel ühendatud elektrivõrkude kaudu, kasutades elektribörse ja konkreetseid
kauplemisvorme. Tegelike heitkoguste arvutamine on lubatud üksnes rangete tingimuste alusel,
4
näidates ära, et määratud ülekandevõimsus on kindlalt registreeritud ning et on olemas otsene
lepinguline suhe ostja ja elektri tootja vahel.
Kohandusmehhanismi sektori kaupade suurimad eksportöörid EL-i:
tsement: Türgi 37%, Ukraina 7%, Valgevene 8%;
väetised: Venemaa 36%, Egiptus 11%, Alžeeria 10%;
teras ja raud: Hiina 14%, Venemaa 13%, Türgi 12%;
alumiinimum: Norra 18%, Venemaa 14%, Hiina 9%;
elekter: Venemaa 13300GWh (363 CO2 tonni/GWh kohta), Ukraina 6400 GWh
(282 t/GWh).
2.3 Kohandusmehhanismi osalised ja toimimine
Joonisel 1 on kujutatud piiril kohaldatava CO2 kohandusmehhanismi toimimine,
rakendamisega seotud institutsioonid ja nende peamised ülesanded.
Joonis 1. Piiril kohaldatava CO2 kohandusmehhanismi toimimine
Registreerivad
KOMISJON KOMITEE
EL Annab määrusi, direktiive ja suuniseid Aitab komisjoni
TASAND Peab tsentraalseid registreid kohandusmehhanismi haldamisel
Haldab mehhanismi teemalehte
Monitoorib kaubavoogusid
Juhised Aruandlus
PÄDEV ASUTUS TOLLI- TÕENDAJA
Täidab kohustusi komisjoni ees ja muid RV ASUTUS (riiklik või
kohustusi Tolli- erasektorist)
AVALIK Loob riikliku registri ja haldab seda formaal- Kontrollib
SEKTOR Kinnitab deklarante sused, tootmisele
Annab välja sertifikaate ja peab nende üle edastab omistatud
arvestust andmed emissioonide
Teostab järelevalvet, kontrollib pädevale õigsust
asutusele tolliasutuse või
komisjoni
taotlusel
Atesteerimine, arvestus,… Taotlus, aruandlus
KINNITATUD DEKLARANT KOLMANDATE
ERA- RIIKIDE
Taotleb kinnitatud deklarandi
SEKTOR TOOTMISKOHAD
staatuse
Tasub vajadusel tagatise Võimalus end
Ostab sertifikaate ja peab nende üle registreerida
arvestust komisjoni registris
5
EL tasandil on tsentraalseks üksuseks komisjon, mida toetab komitee. EL-i peamiste
kaubanduspartnerite ja nende kaupade süsinikumahukuse kohta loob komisjon keskse registri.
Kolmandate riikide ettevõtted saavad sinna esitada oma andmed ja need on registris järgneva
viie aasta jooksul arvestuse aluseks. Kui ettevõte andmeid ei uuenda, siis viie aasta pärast need
kustuvad ja ettevõtte kohta rakenduvad riigi keskmised. Kui ettevõte soovib tõestada oma
emissiooni suurust või tekib kahtlus esitatud andmete õigsuses ja ta soovib tegeliku
süsinikuheite kohta kinnitatud hinnangut, kasutatakse tõendajate abi. Tõendajaks võib olla kas
avaliku või erasektori isik, kellel on olemas sobiv kvalifikatsioon ja akrediteering sellise
hindamise läbiviimiseks.
Liikmesriigi tasandil täidab tsentraalset rolli pädev asutus. Pädev asutus tuleb määrata igal
liikmesriigil ja asutuse ülesandeks lisaks deklarantide kinnitamisele on regulatsiooni
rakendamise korraldamine riiklikul tasandil, sealhulgas sertifikaatide väljastamine, arvestuse
pidamine ja aruandlus komisjonile. Kliimameetmete paketis on kohandusmehhanism mõeldud
alternatiivina EL-i HKS-is LHÜ-de tasuta eraldamisele. Sellest seosest tulenevalt võiks Eesti
kaaluda pädeva asutuse määramist selle ministeeriumi haldusalas, kus täna juba tegeletakse EL-
i HKS-ga (Keskkonnaministeerium). Nn kliimaasutuse määramist kohandusmehhanismi
rakendajaks on nimetanud ka komisjon. Lisaks Keskkonnaministeeriumi haldusala asutusele
kaalutakse pädeva asutusena Maksu- ja Tolliametit.
Tolliformaalsustega tegeleb tolliasutus (Eestis Maksu- ja Tolliamet), kes tagab, et määruse
kohaseid kaupu impordivad kinnitatud deklarandid. Eelnõu kohaseid kaupu on lubatud
importida vaid kinnitatud deklarantidel, kes on liikmesriigi pädevalt asutuselt saanud vastava
kinnituse ja loa.
Tõendajaks võib kohandusmehhanismi rakendamise protsessis vastavalt komisjoni
rakendusmäärusele 2018/20676 olla juriidiline isik või muu õigussubjekt, kes teostab
tõendamistoimingud vastavalt käesolevale määrusele ja kellel on tõendamisaruande
väljaandmise ajal määruse (EÜ) nr 765/2008 ja käesoleva määruse kohane riikliku
akrediteerimisasutuse akrediteering, või füüsiline isik, kes on selleks muul viisil volitatud.
Tõendaja akrediteerimisprotsess on sätestatud samas rakendusmääruses. Tõendaja ülesanne on
kinnitada eelnõu kohaseid heitkoguse määramiseks tehtud arvutusi.
Käesoleva ettepanekuga paralleelselt on komisjon teinud „Eesmärk 55“ paketis ettepaneku
muuta EL-i HKS-i kehtestava direktiivi regulatsiooni, lisades süsteemi maanteetranspordi ja
hoonete sektori ning vähendades järkjärgult tasuta LHÜ-de eraldamist, kuni need aastaks 2035
täielikult kaotatakse. Tasuta LHÜ-de eraldamist ja selle vähenemist võetakse arvesse
süsinikuheite tonni hinna arvestamisel, oksjonil kujunevat hinda korrigeeritakse tasuta
eraldatavate LHÜ-de koguse võrra. Täpsem arvutusmeetod sätestatakse komisjoni
rakendusaktiga.
3. Vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
3.1 Subsidiaarsus
6
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018R2067
6
Kliimamuutused on oma olemuselt piiriülene probleem, mida ei ole võimalik lahendada üksnes
liikmesriigi või kohaliku tasandi meetmete abil. Kooskõlastatud EL-i meetmed võivad
tulemuslikult täiendada ja tugevdada liikmesriigi ja kohaliku tasandi meetmeid ning need
tõhustavad kliimamuutuste vastast tegevust. Kliimameetmete kooskõlastamine on vajalik nii
liidu kui ka võimaluse korral maailma tasandil ning EL-i meetmed on subsidiaarsuse
seisukohast põhjendatud.
Kogu EL-i hõlmava piiril kohaldatava CO2 kohandusmehhanismi kasutuselevõtt loob ühise ja
ühtse raamistiku, et tagada EL-i siseturul kohaldatava CO2 hinnastamise poliitika ja impordi
suhtes kohaldatava CO2 hinnastamise poliitika samaväärsus. Selle keskkonnakaitsealase
eesmärgi ja piiriülese mõõtme tõttu ei saa liikmesriigid küsimusega iseseisvalt tegeleda.
Keskkonnakaitselise olemuse tõttu ja kaubavoogude ümbersuunamise vältimiseks on
kohandusmehhanism tõhusam, kui seda kohaldatakse EL tasandil ühtsel viisil analoogselt EL
HKS-ga. Kohandusmehhanism peab olema loodud kooskõlas WTO eeskirjadega.
Kui kohandusmehhanismi ei kohaldataks ühtselt, stimuleeriks see käitumist, mille tulemuseks
oleks kaubavoogude kõrvalesuunamine ja meelepärase jurisdiktsiooni valimine, kuna
kolmandate riikide eksportijad impordiksid kaupu nende EL-i jurisdiktsioonide kaudu, kus
kohandusmehhanismi kohaldatakse kõige leebemal viisil. Seega ei tagaks liikmesriigi tasandile
delegeeritud mehhanismi valik soovitud tulemust ei keskkonna ega ka majandustsooni kaitse
eesmärke silmas pidades. Pädevuse andmine liikmesriikide pädevatele asutustele peaks seetõttu
siiski piirduma rakendamise ja nõuete täitmise tagamisega.
3.2 Proportsionaalsus
Ettepaneku eesmärk on tegeleda EL-s kasvuhoonegaaside heite vähendamise probleemiga,
vältides samal ajal seda, et need heite vähendamise jõupingutused nullib ära heite suurenemine
väljaspool EL-i. Poliitilised valikud on seega selgelt tingitud eesmärgist saavutada
kohandusmehhanismi eesmärgid, nimelt tegeleda kasvuhoonegaaside heite ülekandumise
ohuga, vähendades kasvuhoonegaaside heidet EL-s ja kogu maailmas.
Kavandatud kohandusmehhanism hõlmab EL-i HKS-i kaasatud sektoreid ja heitkoguseid, mille
hõlmatus põhineb omakorda mitmesugustel kvantitatiivsetel ja kvalitatiivsetel kriteeriumidel,
mis on seotud EL-i HKS-i keskkonnaeesmärkidega, ning kohandusmehhanismi kohaldamisala
tuleks kindlaks määrata viidates teatavatele kaupadele vastavalt nende klassifikatsioonile
kombineeritud nomenklatuuris. See motiveerib meetme rakendamist, nimelt tagab
kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu maandamise teatavates energiamahukates
sektorites. Kohandusmehhanism tugineb EL-i HKSi kliimaloogikale, alustades sektoritest, kus
heitkogused on absoluutarvudes suurimad ja kus selle rakendamine oleks seetõttu kõige
olulisem.
Kohandusmehhanismi oluline element on konkreetsete toodete süsinikusisaldus, sest see näitab
kasvuhoonegaaside heidet (süsinikdioksiidi ekvivalendina, CO2), mis vabaneb nende
konkreetsete toodete tootmise ajal välisriigis. Seda kasutatakse tagamaks, et imporditud tooteid
ei kohelda ebasoodsamalt kui EL-i HKSi käitistes toodetud kodumaiseid tooteid. Kuna EL-i
HKS-i kuuluvate käitiste suhtes kohaldatakse CO2 hinda, mis määratakse kindlaks nende
tegelike heitkoguste alusel, tuleks ka piiril kohaldatava CO2 kohandusmehhanismi
kohaldamisalasse kuuluvaid imporditud tooteid hinnata nende tegelike kasvuhoonegaaside
heitkoguste alusel. Selleks, et ettevõtjad saaksid sellise lähenemisviisiga kohaneda, tehakse
ettepanek alustada üleminekuperioodiga ilma finantskohandusteta. Finantskohustuseta
7
rakendamine tähendab, et kolme esimese aasta jooksul on ainult aruandekohustus, millega
kogutakse rakendamiseks vajalikku informatsiooni.
3.3 Vahendi valik
Ettepaneku eesmärke on kõige parem saavutada määruse abil. See tagab mitmete tolliliitu
imporditavaid kaupu käsitlevate sätete vahetu kohaldatavuse. Lisaks tuleb määrust kogu EL-s
ühetaoliselt ja järjepidevalt kohaldada, et saavutada ELi toimimise lepingu artiklite 32 ja 207
eesmärgid.
Erinev kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht õigustaks riigi tasandil meetmete võtmist
vaid vähesel määral. CO2 heitkoguseid ei ole võimalik lokaliseerida ning nii nagu EL-i HKS
võib ka kohandusmehhanism olla tõhusam, kui seda rakendatakse ühetaoliselt ja ulatuslikult.
Seetõttu saab käesoleva ettepaneku eesmärke kõige paremini saavutada määruse abil. See tagab
sätete vahetu kohaldamise.
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
4.1 Komisjoni mõjuanalüüs
Komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt mõjutab kohandusmehhanism Euroopa majandust
mitteolulisel määral. Võrreldes 2030. aasta baasstsenaariumiga väheneb sisemajanduse
kogutoodang 0,223% ja tarbimine 0,558%. Sotsiaalmõjuna suureneb vähesel määral tööhõive
kohandusmehhanismi sektorites (0,388%). Piiratud negatiivset mõju tööhõivele võib oodata
tootmisahela järgmise etapi sektorites.
Kohandusmehhanismi sektorid moodustavad EL tööstuse toodangust suhteliselt väikse osa,
0,79% kogu lisandväärtusest, 2,61% kogu EL-i ekspordist ja 2,32% EL-i impordist.
Komisjoni mõjuanalüüs näitab, et kohandusmehhanismi rakendamisega kaasnevate nõuete
täitmise kulud ettevõtetele on suurusjärgus 9,8–14,3 miljonit eurot aastas. Ametiasutuste kulud
võivad ulatuda 15 miljoni euroni aastas.
Mõjuanalüüsi kohaselt vähenevad kohandusmehhanismi rakendamisel heitkogused EL-is
2030. aastaks 1% ja ülejäänud maailmas 0,4%. Süsinikdioksiidi ülekandumise riski
vähendatakse 2030. aastaks 29%.
Aastaks 2030, mil kohandusmehhanism on täismahus rakendunud, prognoosib komisjon
nendes sektorites EL impordi vähenemist 11,9% ja ekspordi vähenemist 6,8%. Impordi
vähenemine 11,9% tähendab, et EL-is tuleb neid kaupu ise tootma hakata. Kuna eksport nii
palju ei vähene, säilib positsioon välisturgudel. Kokkuvõttes võib prognoosida EL-is
kohandusmehhanismi sektorites suuremat tööhõivet, et kompenseerida 11,9% suurust ekspordi
puudujääki.
Kohandusmehhanism kehtestatakse esialgu ainult algmaterjali laadi kaupade (tsement,
väetised, raud ja teras, alumiinium ning elekter) impordile, mistõttu mõjutab see peamiselt
ainult suuri ettevõtteid. Seega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) on praktiline
8
mõju väike. Seetõttu ei tehtud VKE-de mõjuanalüüsi ega peetud nendega ka eraldi
konsultatsioone, piirdudes veebipõhise avaliku konsultatsiooniga. Nimetatud põhjustel ei ole
eelnõus ette nähtud VKE-dele erimeetmeid. Kuna enamus Eesti ettevõtetest on VKE-d ja
kohandusmehhanismi sektorite tootmine on Eestis vähene, siis on ettepaneku üldine mõju
Eestile tunduvalt väiksem kui teistele liikmesriikidele.
4.2 Mõju riigieelarvele ja riigiasutustele
Mõju hindamise eelarvele muudab keeruliseks ühe CO2 heitkoguse tonni hinna määramatus ja
volatiilsus ning esialgne ebaselgus toodetega kaasneva heitkoguse mahu osas. LHÜ hind, mida
eelnõu kohaselt kavatsetakse kasutada kohandusmehhanismis sertifikaadi hinna alusena,
kujuneb EL-i HKS-i oksjonil.
EL kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemisel püsis aastatel 2010–2017 CO2 heitkoguse
tonni hind suhteliselt muutumatuna 10 euro lähedal, järsk tõus algas 2018. aasta keskpaiku.
Aastatel 2018–2020 kõikus heitkoguse tonni hind 20–30 euro vahemikus. Uue, 2021. aastal
alanud kauplemisperioodi alguses on tonni hind ühelt poolt COVID-19 pandeemia mõjust
tingituna järsult kõikunud, teiselt poolt erinevate protsesside mõjul kiiresti tõusnud 25 euro
tasemelt enam kui 50 euro tasemele ühe tonni kohta.
Eelarvemõju hindamise muudab keerukaks ka asjaolu, et konkreetsete käitiste CO2 heitkoguse
tase ei ole hetkel teada. Samuti ei ole veel avalikult teada antud riikidepõhistest keskmistest,
mida nendes arvutustes kasutada saaks. Toodetega kaasnev CO2 heitkoguse sisaldus võib olla
erinev nii riigiti kui ka detailsemalt ühes riigis sama kaupa tootvate käitiste lõikes. Kui EL
käitiste puhul on see EL-i HKS süsteemis kajastatud ja kaupade lõikes on võimalik välja tuua
keskmine heitkogus, siis kolmandate riikide käitiste kohta sellised andmed hetkel puuduvad.
Teada on vaid see, milliste riikide tootmine on saastavam, millistel riikidel vähem saastav.
Sertifikaatide müügist saadav tulu sõltub just süsinikuheite sisaldusest. Lisaks muutuksid
ettepanekute kohaselt nii EL-i HKS-s kaubeldavad kogused, nendega seotud erisused, LHÜ-de
ettevõtetele tasuta eraldamise reeglistik ja mõned muud tegurid. Seega on hinna ja tulu
prognoosimine nii lühi- kui pikas perspektiivis mõjutatud äärmiselt suurest määramatusest.
Komisjon on EL-i tasandil prognoosinud, et kui EL-i HKS-i muudatused toovad tasuta LHÜ-
de eraldamise vähenemisega seonduvalt kaasa umbes 7 miljardi euro suuruse tulu, siis
kohandusmehhanismist laekuv tulu on EL-i tasandil keskmiselt 2,1 miljardit eurot.
Lähtudes Eestisse perioodil 2019–2021 I poolaasta imporditud kauba mahtudest, võttes
eelduseks CO2 heitkoguse tonni hinna 50 eurot ja EL-s toodetavate kaupade keskmise heite,
oleks Eestis kohandusmehhanismiga kogutud CO2 heitkoguse tasu alla 10 miljoni euro aastas.
Sealhulgas laekuks väetiste impordilt umbes 4 miljonit, raua ja terase impordilt 3–4 miljonit ja
alumiiniumi impordilt umbes 0,5 miljonit eurot. Lisaks regulatsiooni mõjudele mängib olulist
rolli ka turuosaliste käitumise muutumine, mis järgib kujunevaid hindu turul (ja komisjoni
hinnangul väheneb import kuni veerandi võrra), seega võib prognoositud summa jääda ka
väiksemasse suurusjärku. Kokkuvõttes puuduvad hetkel detailsemad andmed mida prognoosiks
kasutada ja kohandusmehhanismi täpset rahalist mõju oodatavale laekuvale tulule paremini
hinnata.
Komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt on Eesti mahud 27 liikmesriigi kohandusmehhanismi sektori
kaupade impordist ja ekspordist marginaalsed, vastavalt:
9
raual ja terasel 0,6% ja 0,4%;
tsement 0,6% ja 1,0%;
väetised 1,1% ja 0,5%;
alumiinimum 0,2% ja 0,2%.
Kohandusmehhanismi sektorites loodud kogu lisandväärtusest moodustab Eesti osa kõikide EL
liikmesriikide koguväärtusest 0,8% (import 4,9% ja eksport 4,8%).
Kohandusmehhanismi rakendamisega kaasnevad püsikuludena halduskulud ja ühekordse
kuluna siseriikliku registri loomise kulu. Siseriikliku registri lahenduse loomise kulu on
oodatavalt 2 miljonit eurot. Pädevat asutust praegu veel määratud ei ole, kohandusmehhanismi
rakendamisega seotud kulud tuleb täiendavalt katta riigieelarvest.
Maksu- ja Tolliameti deklaratsioonide töötlemise süsteemi kohandamise kulu on hinnanguliselt
tänase seisuga umbes 65 000 eurot, sh arenduskulud süsteemide liidestamiseks komisjoni ja
pädeva asutuse infosüsteemidega (X-tee kaudu), vajalike andmeväljade täiendamine ja
kriteeriumite lisamine. Eelduseks on määrusest tulenev konkreetne kaupade nomenklatuur ning
asjaolu, et kõik andmeedastused toimuvad elektrooniliselt ja automatiseeritult. Riskianalüüs ja
tollikontroll peaks jääma olemasolevasse kontrolliressurssi, kui ei lisandu erisuuniseid nende
läbiviimiseks.
4.3 Mõju majandusele
Kohandusmehhanismi sektori kaupade importide arv on 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga
veidi langenud (4602 importdeklaratsioonilt 4442-le), kuid 2021. aasta I poolaastal tehtud
importide arv ületab juba mõlema eelmise aasta impordid (4737). Seega võib kõnealuste
kaupade importimist Eestis pigem kasvavaks trendiks lugeda. Tervikuna on
kohandusmehhanismi sektori kaupade impordi mahud Eestisse olnud ülekaalukalt suurimad
Venemaalt, järgnevad Ukraina ja Hiina. Seetõttu on Venemaal kaubanduspartnerina
kohandusmehhanismi rakendumisele suur mõju.
Kõige väiksema osakaaluga on olnud tsemendi importimine. Peamine osa tsemendist
toodetakse Eestis või tuuakse siia teistest liikmesriikidest. Seega tasutakse Eestis kasutatava
tsemendi tootmisega kaasneva CO2 heitkoguse eest EL-i HKS-i kaudu ja käesolev ettepanek
seda ei puuduta.
Alumiiniumi on toodud Eestisse umbes võrdses koguses teistest liikmesriikidest ja
kolmandatest riikidest (peamiselt Venemaalt, väheses mahus Hiinast ja Türgist). Impordi maht
on kasvanud 2019.–2021. I poolaastal 14 miljonilt eurolt 17,6 miljoni euroni.
Rauda ja terast toodi Eestisse 2020. aastal kokku 664,7 tuhat tonni, millest EL-sisene kaubandus
moodustas üle poole (rahaliselt 73%, koguseliselt 64%), Venemaalt imporditi 143,2 tuhat tonni.
Suurematest kolmandatest riikidest võibki välja tuua Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Türgi
(koguselt kokku 32% impordist), kust pärinevad tooted on keskmisest madalama hinnaga,
mistõttu võib eeldada, et nende puhul on ka kohandusmehhanismist tulenev suhteline hinnatõus
suurem. Hinnatõusule seavad siiski piir konkureerivad tooted (näiteks EList). Võib eeldada, et
ka EL-i hinnatase tõuseb, kuid see sõltub konkreetsetest tootegruppidest, mida üldse toodetakse
või imporditakse. Kogu EL-välisele impordile CO2 hinna eeldusi rakendades lisanduks aastas
suurusjärgus 17–44 miljonit eurot lisakulu. Antud toodete eksport on Eestis olnud koguseliselt
10
umbes kolmandik impordi mahust, samas ekspordihind ületab kaks korda importi. Seega võib
osa toodangust liikuda EL-i turule läbi Eesti, kuid suures osas töödeldakse seda kohapeal.
Metallitööstuses tegutseb Eestis suurusjärgus 1500 ettevõtet, lisaks kasutavad metalli sisendina
veel masinatööstus, ehitus, elektriseadmete tootmine ning masinate ja seadmete remont.
Väetisi tuuakse Eestisse valdavalt kolmandatest riikidest, sh moodustab import Venemaalt pea
60% kogu Eestisse toodud väetiste mahust.
Kokkuvõtlikult on kohandusmehhanismi sektori kaupade impordi statistiline väärtus kajastatud
alljärgneval joonisel 2.
Joonis 2. Kohandusmehhanismi kaupade impordi statistiline väärtus 2019–2021 I pa (eurodes)
17587344,44
Alumiinium 15458930,1
14170667,5
31343162,23
Raud 21113506,56
28528774,71
60773253,75
Mustmetallid 34332021,28
42133388,32
51554439,03
Väetised 41806887
66410923,61
313316,6
Väetiste komponendid 266151,3
247437,55
149935,54
Tsement 214351,57
146500,17
0 10000000 20000000 30000000 40000000 50000000 60000000 70000000
2021 I pa 2020 2019
Allikas: Maksu- ja Tolliamet
Alljärgnevas erinevate stsenaariumitega tabelis 1 on näidatud indikatiivselt, milliseks kujuneb
kohandusmehhanismi sektori kaupade impordil ühele tonnile kauba hinnale lisanduv CO2 kulu.
Tabeli 1 eesmärk on luua ettekujutus sellest, millises suurusjärgus kuludega tuleb arvestada.
Lähtudes komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2021/447, millega määratakse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2 kindlaks lubatud heitkoguse
ühikute tasuta eraldamisel kasutatavate võrdlusaluste muudetud väärtused ajavahemikuks
2021–2025, ja Keskkonnaministeeriumi hinnangust, võib kaupade tootmisel eralduva CO2
mahu määramiseks kasutada seost, mille korral
ühe tonni tsemendi ja väetiste komponentide tootmisel eraldub õhku 0,7 tonni CO2,
ühe tonni väetiste tootmisel 0,23 tonni,
mustmetallide ja raua tootmisel 1,3 tonni ning
11
alumiiniumi tootmisel 1,46 tonni.7
Tabel 1. Importimisel ühele tonnile kohandusmehhanismi kauba hinnale lisanduv kulu
(eurodes)
40 EUR/t 50 EUR/t 60 EUR/t 70 EUR/t 80 EUR/t
Tsement 28,00 35,00 42,00 49,00 56,00
Väetised 9,20 11,50 13,80 16,10 18,40
Raud ja teras 52,00 65,00 78,00 91,00 104,00
Alumiinium 58,56 73,20 87,84 102,48 117,12
Kui näiteks ühe CO2 tonni hinnaks oleks 50 eurot, tähendaks see terase importijatele 2021. aasta
I poolaasta andmetele tuginedes 6,4 miljoni eurost lisakulu, väetiste ja raua importijatele umbes
2,5 miljonit, alumiiniumi importijate täiendav kulu jääks 0,5 miljoni juurde.
Paralleelselt kohandusmehhanismi rakendamisega kavandatakse EL-i HKS-is tasuta LHÜ-de
eraldamise järkjärgulist vähendamist ja kahanemist nulliks aastaks 2035, seega mõjutab
kohandusmehhanism kaudselt ka eksporti. Kohandusmehhanismi aluste kaupade eksportijaid
on Eestis aastatel 2019–2021 olnud alla 500 ettevõtte, ekspordi deklaratsioone aastas kokku
alla 3000. Kuigi eksportööride arv ei ole kasvanud, on trend pigem kasvav, sest juba 2021. aasta
I poolaastal on deklaratsioone olnud rohkem kui 2019. ja 2020. aasta jooksul. Samas, nagu ka
impordi puhul, prognoosib komisjon ekspordi langust pärast kohandusmehhanismi
rakendumist.
Kohandusmehhanismi kaupade ekspordimahud Eestis ei ole suured. Peamiselt eksporditakse
väetisi, mustmetalle ning rauda ja terast. Kogu väljaveost, kus arvesse on võetud ka EL-sisene
kaubandus, moodustab tsemendi eksport umbes 2%, väetise komponentide eksport alla 1%,
väetiste eksport 5,63%, mustmetallidel 3,33%, raual 12,29% ja alumiiniumil 4,4%8. Seega on
Eesti ettevõtete peamised väljaveopartnerid pärit teistest liikmesriikidest ja kuna kõigis neis
rakendub kohandusmehhanism sarnaselt Eestile, tootjate ebavõrdse kohtlemise probleemi ei
teki.
Kohandusmehhanismi rakendumisega kaasneb EL-s nende sektorite kaupade kallinemine, sest
imporditud toodetele lisandub tootmisel eraldunud CO2 heitkoguse hind. Sellise kulu
lisandumine on siiski ootuspärane tulem ja samasugune kulu kasv kaasneb ka EL-sisese
tootmisega, kui tasuta LHÜ-d EL-i HKS-s kaovad. Kuna tasuta LHÜ-de eraldamist võetakse
ka kohandusmehhanismis arvesse, toimub kallinemine ühtmoodi paralleelselt nii kolmandatest
riikidest pärit kui ka EL-s toodetavate kaupade puhul. Konkurentsis satuvad raskustesse vaid
väga saastavast tööstusest pärit kaubad, kuna nende CO2 heitkoguse kulu on kõrge ning
oodatavalt ei soovi kaupu EL-i müüvad ettevõtted jätta seda kulu enda kanda. Kui hinna kasv
on sedavõrd oluline, et konkureerivate tootjate keskkonnasõbralikumad tooted muutuvad EL
siseturul odavamaks, langevad saastavad kaubad järk-järgult konkurentsist välja. Seega takistab
kohandusmehhanism EL-i siseturule saastava tööstuse toodangu importimist. Ühtlasi
võimaldab see turule tulla hoopis uutel, innovatiivsetel ja vähese heitega toodetel. Tarbijat
mõjutavad kohandusmehhanismi kehtestamine ja EL-i HKS-i muudatused sarnaselt ning ei saa
7
Nende hinnangute puhul tegemist EL-i keskmistega ning saastava tööstuse korral võivad mahud olla oluliselt,
isegi kordades, suuremad. Kuigi toodud seos ei ole täpne, annab see aimu süsinikuheite keskmisest suurusjärgust
arenenud riikide tööstuses.
8
Allikas: Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet
12
väita, et kohandusmehhanism oleks suurem kauba kallinemise mõjur turul kui EL-i HKS.
Kohandusmehhanismi mõju avaldub pigem selles, et kui saastava tööstusega riik ei ole enam
huvitatud oma toote Eestisse importimisest, siis võib tekkida selle kauba defitsiit, kui seda
kaupa siin väga vähe toodetakse, nagu näiteks väetisi.
Kohandusmehhanism võib mõjutada ka teisest turgu. Näiteks on elekter ja väetised sisendiks
põllumajanduses ja nende kõrgem hind mõjutaks teatud määral toiduainete hindu. Kuna
toidukaubad ei kuulu kohandusmehhanismi rakendusalasse, ei kanna imporditud toiduained
süsinikuheite kulu. See võib kaasa tuua EL-i toiduainetetööstuse konkurentsipositsiooni
halvenemist EL siseturul.
Elektri ja väetiste puhul võib kohandusmehhanismi mõju jõuda otse lõpptarbijateni ka siis, kui
kaupade lisandväärtus või ümbertöötlus on väike. Alumiinimumi ja raua tootmisahelas on
rohkem etappe, mistõttu lõpptoode muutub kompleksemaks ja baasmaterjali osakaal ei mõjuta
oluliselt lõpphindasid.
Eesti põllumajandussektori jaoks on olulised Venemaalt imporditavad lämmastikväetised. EL-
is väetiste tootmine ei ole tänasel päeval majanduslikult konkurentsivõimeline, sest Venemaal,
kes on suurim väetiste eksportija EL-i, ei ole tootmisega kaasnev CO2 heitkogus hinnastatud.
Väetistele CO2 heite kulu rakendamine võib kaasa tuua nende hinna tõusu EL-s, mis kanduks
üle teatavate toiduainete hindadesse. Seetõttu võivad nende toiduainete hinnad Eesti turul tõusta
ja muuta nende ekspordi kolmandatesse riikidesse vähem konkurentsivõimelimaks. Ka
komisjon toob oma mõjuanalüüsis välja asjaolu, et väetiste osa toiduainete lõpphindades on
suurem kui teiste kohandusmehhanismi sektorite puhul. Väetiste hinnatase tõuseb kõikide
liikmesriikide jaoks siiski samaväärselt ja seega tänane ühisturu konkurentsivõime ei muutu EL
ettevõtte asukohast sõltuvalt.
Arvestades kohandusmehhanismi kliimaeesmärkide saavutamise potentsiaali, võib
komisjoniga nõustuda, et võimalikud kaasnevad negatiivsed mõjud hindadele ei ole
võrreldavad kohandusmehhanismi positiivse mõjuga kliimaeesmärgi saavutamisele. Näiteks
väetiste puhul on praegu tegemist heite ülekandumisega kolmandatesse riikidesse, mille vastu
kohandusmehhanism suunatud on. Kuna Eesti on heite ülekandumise vastaste meetmete
võtmist näiteks elektrisektoris väga oluliseks pidanud, oleks sidus võtta väetiste suhtes sama
suund.
4.3 Mõju keskkonnale
Kohandusmehhanismi mõju keskkonnale on komisjoni mõjuhinnangus hinnatud positiivseks,
sest meetme mõjul vähendavad EL-i imporditavate kaupade tootjad oodatavalt oma CO2 heidet
ning madalama heitega tootjatel on turule sisenemine lihtsam. See omakorda avaldab positiivset
mõju heite vähenemisele ka EL-s. Seega laiendaks meede väiksema süsinikuheitega tootmise
initsiatiivi ka väljapoole EL-i, mõjutades positiivselt EL-i kaubanduspartnereid. Mõju eeldab,
et kohandusmehhanismi puhul järgivad teised riigid ja majanduspiirkonnad EL-i eeskuju ja
loovad sarnased süsteemid.
4.4 Mõju sotsiaalvaldkonnale
13
Mõju sotsiaalvaldkonnale ei ole võimalik eraldi välja tuua. Võib öelda, et mõju on kaudne ja
sõltub paljudest teguritest. Komisjoni poolt läbiviidud analüüs näitab, et kuna import EL-st
väheneb, võib see kaasa tuua näiteks uue väetisetehase loomise, mis suurendab tööhõivet
mingis piirkonnas ja kannab seega positiivset sotsiaalset mõju. Samas võib väliskaubanduse
mahtude vähenemine kaasa tuua töökohtade vähenemise näiteks vedude valdkonnas.
5. Eesti seisukohtade selgitus
5.1 Eesti toetab Euroopa Komisjoni piiril kohaldatava süsinikdioksiidi
kohandusmehhanismi määruse ettepanekut, millega vähendatakse kasvuhoonegaaside heite
kolmandatesse riikidesse ülekandumise ohtu Euroopa Liidu suure heitemahukusega
tootmissektorites.
Eesti toetab põhimõtteliselt piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi määruse
ettepanekut sellisena, nagu see esitatud on.
2020. aasta detsembris seadis EL endale läbi Euroopa Ülemkogu siduva eesmärgi saavutada
kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Selleks on vaja CO2 heitkoguse praeguse taseme olulist
vähendamist järgmistel kümnenditel. Vahesammuna suurendas EL oma 2030. aasta
kliimaeesmärki, kohustudes vähendama heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55% võrra ja
esitas selle realiseerimiseks paketi „Eesmärk 55“. Selliste eesmärkidega on Euroopa võtnud
endale juhtrolli globaalsete kliimaprobleemide lahendamisel.
Kohandusmehhanism on üks „Eesmärk 55“ paketi meetmetest ja täidab seal selget rolli, olles
üheaegselt suunatud kutsuma esile muutusi nii sise- kui välisturul. EL siseturul on meetme
eesmärgiks takistada odavate suure süsinikuheitega kaupade importi ja heite ülekandumise ohtu
kolmandatesse riikidesse (ehk süsinikuleket). Meetme välisturule suunatud eesmärgiks on
ergutada kolmandaid riike looma sarnaseid süsteeme, et keskkonda toetav mõtteviis leviks.
Seda aspekti ei saa alahinnata, kuna kliimamuutuste leevendamiseks on vaja kõigi maailma
riikide tuge. Globaalseid eesmärke kliima soojendamise pidurdamiseks, mille riigid on omale
seadnud Pariisi kokkuleppe ratifitseerimisega, ei ole võimalik saavutada vaid EL pingutustele
tuginedes.
5.2 Peame oluliseks asjaolu, et ettepanek on vastavuses Maailma Kaubandusorganisatsiooni
reeglitega ja sellesse ei lisata sätteid, mis võivad piiril kohaldatava süsinikdioksiidi
kohandusmehhanismi nende reeglitega vastuollu viia. Nõustume Euroopa Komisjoni
seisukohaga, et kohandusmehhanism on välja töötatud mittediskrimineeriva meetmena
kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks.
Kuigi kohandusmehhanism ja EL-i HKS-i direktiivi muudatused omavad tasuta eraldatavate
LHÜ-de kaotamise kaudu teatavat majanduslikku mõju, on kohandusmehhanismi loomise
eesmärk siiski keskkonnahoid. Kui EL-i HKS paneb EL-i ettevõtetele kohustuse kanda CO2
heite eest kulu, siis kohandusmehhanism paneb sama kohustuse ka kolmandate riikide
ettevõtetele, kes oma kaupu EL-i impordivad. Sellega sunnib kohandusmehhanism kõiki EL-i
siseturul kauplejaid oma süsinikuheidet vähendama (või selle eest maksma) ja pidurdab
oluliselt heite ülekandumise ohtu kolmandatesse riikidesse.
14
Ühtlasi ei toeta kohandusmehhanism ka suure süsinikuheitega kaupade eksporti ehk nende
müüki EL-st väljapoole. Sellisena on meede selgelt keskkondliku suunitlusega ja kooskõlas
Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega.
WTO reeglitega kooskõla tagab asjaolu, et tegemist on keskkonnapoliitika instrumendiga, mida
kohaldatakse erapooletult, et see ei tooks kaasa kolmandate riikide ettevõtete õigustamata
diskrimineerimist. Samuti võtab kohandusmehhanism arvesse imporditavates kaupades
sisalduva CO2 heitkoguse, mis tagab võrdse kohtlemise. Lisaks tagab EL-i HKS-i ühikuhindade
aluseksvõtmine, et EL-i ja siia imporditud tooteid koheldakse võrdselt ning võimaldab sujuva,
ettenähtava ja asjakohase ülemineku kohandusmehhanismile, seda nii ettevõtete kui
ametiasutuste jaoks.
5.3 Toetame piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi ettepaneku
kohaldamisala, milleks on terase, raua, alumiiniumi, väetiste, tsemendi ja elektri import.
Tegemist on tootmissektoritega, mis on ühed suuremad kasvuhoonegaaside heite tekitajad ja
märkimisväärselt avatud nende süsinikuheite kolmandatesse riikidesse ülekandumise ohule.
Kohandusmehhanismi kohaldamisalasse kuuluvad sektorid, mis moodustavad 45% EL-i HKS-
i kõrge CO2 ülekandumise riskiga kaupadest. Ühtlasi on nende sektoritele tasuta LHÜ-de
eraldamise asendamine kohandusmehhanismiga praktilisest küljest teostatav. Teise etapina
kaalub komisjon kohandusmehhanismi laiendamist teistele sektoritele.
5.4 Peame oluliseks piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi järk-järgulist
rakendamist, mille käigus suurendatakse sertifikaatide hindu võrdeliselt Euroopa Liidus
kohandusmehhanismiga hõlmatud kaupade tootmisel tasuta eraldatavate lubatud
heitkoguse ühikute koguse vähendamisega. Sellega tagatakse kolmandatest riikidest pärit ja
Euroopa Liidus toodetavate kaupade kasvuhoonegaaside võrdne hinnastamine. Seetõttu on
kohandusmehhanismi toetamise vältimatuks eelduseks, et Eesti nõustub samaaegselt
kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemi direktiivi 2003/87/EÜ muutmise ettepanekuga,
mille kohaselt lõpetakse kümne aasta jooksul lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine
kohandusmehhanismiga hõlmatud sektorites.
Kohandusmehhanismi ettepanek on otseses seoses EL-i HKS-i direktiivi muutva eelnõu
ettepanekuga. Sama CO2 hinna tagamiseks EL-i siseturul nii siin kui kolmandates riikides
toodetud kaupade puhul peab CO2 hind pärinema samast arvestusest ja süsteemist. EL-s on
toimiv heitkogustega kauplemise turg (EL-i HKS-i) ja seetõttu võetakse kolmandates riikides
toodetud kaupade impordil arvesse sealsed iganädalased turu sulgemishinnad.
Kuna EL-i HKS-is on kasutusel tasuta LHÜ-d ka kohandusmehhanismi sektorites, tuleb need
järk-järgult kaotada. Kaotamise käigus tuleb selle võrra vähendada kohandusmehhanismi CO2
hinda, et see vastaks EL-i HKS-i hindadele. Tasuta LHÜ-de eraldamise ärakaotamine toimub
astmeliselt ja ühtlaselt kümne aasta jooksul. See üleminekuaeg ja seos kohandusmehhanismiga
on sätestatud nimetatud direktiivi muutmise eelnõu ettepanekus. Kohandusmehhanismi ei saa
kehtestada ilma direktiivi muudatusteta, mis põhjustaks CO2 hinna arvestamiseks erinevad
alused ja määrad ning vastuolu WTO reeglitega.
EL-i HKS-i muutva direktiivi eelnõus on sätestatud üldsättena, et kohandusmehhanismi sektori
kaupadele tasuta LHÜ-sid ei jagata. Küll on eelnevalt kirjeldatud üleminekuperioodi
15
tagamiseks tehtud sellesse üldsättesse erand. Erandi kohaselt rakendatakse
kohandusmehhanismi toimimise esimesel aastal (2025) 100% luba kasutada tasuta LHÜ-de
eraldamist, 2026. aastal 90% jne, kuni aastaks 2035 jõuab see nullini.
5.5 Leiame, et piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kolme aasta pikkune
finantskohustuseta üleminekuperiood ja sellele järgnev kohandusmehhanismi järk-
järguline kasutuselevõtt kümne aasta jooksul annavad Euroopa Liidu ja kolmandate riikide
ettevõtetele ning ametiasutustele piisava aja, et kohaneda rakendatava meetmega. Selle aja
jooksul saavad kolmandad riigid, sealhulgas Eesti jaoks olulised kaubanduspartnerid, järjest
enam hinnastada kasvuhoonegaaside heidet, et täita rahvusvahelisi kliimaeesmärke.
Olemasolevad CO2 heite ülekandumise ohu vähendamise mehhanismid on EL-i HKS-i LHÜ-
de tasuta eraldamine ja mõnel juhul finantsmeetmed hüvitamaks heitkogustega seotud kaudseid
kulusid, mis tulenevad elektrihindade tõusust EL-i HKS-i tõttu (heitkogustega seotud kaudsed
kulud). Kohandusmehhanism peab need meetmed aja jooksul asendama. Selleks, et võimaldada
tootjatel, importijatel ja kauplejatel uue korraga kohaneda, tuleks LHÜ-de tasuta eraldamise
vähendamist rakendada järk-järgult, korraga piiril kohaldatava süsinikdioksiidi
kohandusmehhanismi järkjärgulise kasutuselevõtuga, tagamaks, et need ei oleks kumulatiivsed.
5.6 Leiame, et 2021. a lõpus esitatava Euroopa Liidu omavahendite õigusakti ettepaneku
menetlemise käigus tuleb kaaluda piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi
kasutamisest saadava tulu suunamist Euroopa Liidu eelarvesse. Selle arutelu juures peame
oluliseks, et kohandusmehhanismi esmase rakendamisega seotud kulud ja hilisemad
halduskulud kaetakse kohandusmehhanismi tuludest.
Suurem osa piiril kohaldatava CO2 kohandusmehhanismi kasutamisest saadavast tulust läheb
EL-i eelarvesse. Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta erakorralisel kohtumisel leppisid
EL-i juhid kokku taasterahastus „NextGenerationEU“. Rahastuga antakse EL-ile vajalikud
vahendid COVID-19 pandeemiast tulenevate probleemide lahendamiseks ning toetatakse
investeerimist rohe- ja digipöördesse. Selle rahastamiseks saab komisjon finantsturgudelt
laenata kuni 750 miljardit eurot. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leppisid kokku, et
taasterahastu „NextGenerationEU“ tagasimaksete kava usaldusväärsuse ja jätkusuutlikuse
tõstmiseks püüavad institutsioonid võtta kasutusele piisavad uued omavahendid, et katta
tagasimaksega seotud eeldatavatele kuludele vastav summa. Komisjon võttis endale kohustuse
esitada 2021. aasta I poolaastal ettepanekud uute omavahendite kohta, mis hõlmaksid ka
kohandusmehhanismi.
Kohandusmehhanism on liiduülene ja selle rakendamisest laekuvad tulud omavahenditena EL
eelarvesse. On igati põhjendatud ja õiglane, et liikmesriikidele hüvitatakse kogumiskulud.
5.7 Peame oluliseks, et Euroopa Liit teeks koostööd vähemarenenud riikidega, et aidata
kaasa nende tööstuse kasvuhoonegaaside heite vähendamisele ja toetada neid riike vajaliku
tehnilise abiga, et hõlbustada piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi
rakendamist.
Ettepanekus on EL võtnud ülesande jätkata dialoogi kolmandate riikidega ning luua võimalused
koostööks ja lahendusteks, mis võiksid edendada kohandusmehhanismi rakendamist ja
16
juurutamist. Komisjoni ülesanne on teha erapooletult ja kooskõlas EL-i rahvusvaheliste
kohustustega koostööd kolmandate riikidega, kelle EL-i suunduvat eksporti käesolev määrus
mõjutab. On oluline, et komisjon uurib ja rakendab võimalusi lepingute sõlmimiseks, et võtta
arvesse kolmandate riikide CO2 heite maksustamise mehhanismi.
Soovime eraldi rõhutada, et kuna kohandusmehhanismi eesmärk on soodustada puhtamaid
tootmisprotsesse, peab EL olema valmis tegema koostööd madala ja keskmise sissetulekuga
(MKS) riikidega, et vähendada nende töötleva tööstuse CO2 heidet. Lisaks peaks liit toetama
vähem arenenud riike vajaliku tehnilise abiga, et hõlbustada nende kohanemist käesoleva
määrusega kehtestatud uute kohustustega. Kaubanduse mahtude mõttes on MKS riikide
kohandusmehhanismi sektori kaupade eksport EL-i minimaalne. Samas on iga eksport siia
MKS riigi jaoks tõenäoliselt väga olulise tähtsusega ja mängib selle riigi tuludes suurt rolli.
Kuigi nende riikide kaubanduslik eeliskohtlemine on teatud mehhanismidesse sisse kirjutatud,
kohandusmehhanismis sellised reeglid puuduvad. Hoiduma peaks kindlasti otseste erandite
tegemisest ja eelistama abi vormi mehhanismi rakendamisel ja kliimaneutraalsuse poole
püüdlemisel. Selline lähenemine viib MKS riike siiski arengus edasi, mitte ei hoia paigal.
Samuti võivad MKS riigid ilma igasuguse toeta väita, et kohandusmehhanism on
ebaproportsionaalne koormus.
Tehnilise abi eesmärk võib tähendada tehnoloogilist abi, võimekuse kasvatamist või rahalist
abi, sh läbi juba toimivate abiprogrammide.
5.8 Nõustume ettepanekuga, et Euroopa Komisjon peaks hindama käesoleva määruse
kohaldamist enne aruandluskohustusega kolmeaastase üleminekuperioodi lõppu ning
esitama tulemustest nõukogule aruande. Oleme valmis selle aruande põhjal arutama
võimalikku kohaldamisala laiendamist teistele sektoritele.
Enne kolmeaastast aruandluskohustusega üleminekuperioodi lõppu esitab komisjon Euroopa
Parlamendile ja nõukogule aruande määruse kohaldamise kohta. Kolme-aastane periood on
vajalik selleks, et käitajad saaksid algses ja suhteliselt lühikeses katseetapis ilma
finantskohandusteta kohaneda uue süsteemiga, sealhulgas selle täiendavate haldusnõuetega,
ning ametiasutused saaksid uue süsteemi toimimisega seotud kogemusi.
Lisaks teeb komisjon aruande esitamise ajal vajadusel seadusandliku ettepaneku laiendada
kohandusmehhanismi I lisas loetlemata kaupadele ja muudele heitkogustele. See tähendab, et
igasugune võimalik laienemine jõuab õigusakti andmise ettepanekuna liikmesriikidele
seisukoha kujundamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Nii on tagatud, et ka hilisemal ajal ei lisata
kohandusmehhanismiga hõlmatud kaupade loetellu ühtegi kaupa ilma liikmesriikide eelneva
nõusoleku ja põhjaliku analüüsita.
5.9 Eesti toetab Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni otsese ja kaudse
süsinikdioksiidi hinnastamise kaasava raamistiku algatust ja osaleb selles, et võrdsustada
konkurentsitingimused riikide ja ettevõtete vahel.
CO2 hinnastamine on üldtunnustatud poliitikameede, mis on üks kõige tulemuslikum ja
kulutõhusam CO2 heitkoguste vähendamise meede. Tegemist on peamise meetmega, mis aitab
jõuda üleilmse nullheiteni, seda olukorras, kus ligi 60% CO2-st on täna hinnastamata.
17
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) peasekretär Mathias Cormann tegi
oma 6. augusti 2021. aasta kirjas ettepaneku, et OECD kutsub kokku kaudse ja otsese CO2
hinnastamise kaasava raamistiku. Sinna kuuluksid G20 ja OECD riigid ning see oleks avatud
ka teistele huvitatud riikidele.
OECD teeb kaasava raamistiku kaudu vajaliku tehnilise töö, seda rahandusministeeriumide
ekspertide kaasabil. Töö tulemused esitatakse aruteluks G20 rahandusministritele, sh kaasates
kestliku rahanduse töörühma ja toetades OECD rahvusvahelisse kliimategevuste programmi
(IPAC) algatust. Kuigi esmane fookus on mõõdikute väljatöötamisel, täpsemalt otsese ja kaudse
CO2 hindadel, siis koostöös G20 riikidega pakub raamistik riikidele platvormi, mis aitab
saavutada ühiseid eesmärke ja seeläbi võrdsustada konkurentsitingimusi.
6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Eelnõu kohta seisukoha kujundamiseks kaasati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Keskkonnaministeerium, Välisministeerium, Maaeluministeerium ning Riigikantselei.
Erasektorist kaasati mitmed ettevõtete esindusorganisatsioonid ja suuremad ettevõtted: Balti
Keskkonnafoorum, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit,
Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Energia AS, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste
Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti
Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Keskkonnaühenduse Koda, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti
Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Tarneahelate
Juhtimise Ühing, Eesti Toiduainetetööstuse Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate
Assotsiatsioon, Eesti Õliühing, Rahvusvaheline Kaubanduskoda ICC Eesti, AS Sillamäe
Sadam, AS Tallinna Sadam, AS Tallink Grupp, Viru Keemia Grupp, Logistika ja Transiidi
Assotsiatsioon, AS Eesti Raudtee, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Baltic Agro, Eesti
Biokütuste Ühing, Eesti Taastuvenergia Koda ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit.
Kirjaliku tagasiside esitasid kõik kaasatud ministeeriumid ja erasektorist Eesti Elektritööstuse
Liit, Eesti Energia AS ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Arvamused koos
lühikommentaaridega on esitatud seletuskirja lisas 3.
7. Lisad
Lisa 1. Euroopa Komisjoni piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi määruse
eelnõu ettepanek
Lisa 2. Euroopa Komisjoni piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi määruse
eelnõu ettepaneku lisad
Lisa 3. Kaasamisel esitatud märkustega arvestamise tabel
Lisa 4. Mõju Eesti impordile ja ekspordile
18
Lisa 3. Kaasamisel esitatud märkustega arvestamise tabel
3.1 Ministeeriumid, riigiametid
Esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine
Välisministeerium Oluline, et meede oleks vastavuses WTO reeglitele. See, kas SPIM vastab WTO Arvestatud. Komisjon valmistas ette õigusliku
eeskirjadele või mitte, sõltub selle tegelikust rakendamisest ja eelkõige sellest, kas see analüüsi meetme vastavuse kohta WTO
on mittediskrimineeriv kodumaiste ja välismaiste ettevõtete vahel. Oleme WTO reeglitele ja esitas 22.09.2021 toimunud
reeglitele vastavuse kohta Komisjoni käest küsinud ja saanud lühikese vastuse, et töögrupi arutelul analüüsi tulemused.
meede vastab reeglitele. Samas oleks vaja detailsemat vastust, sh milliste sätete alusel Keskkonnameetmena on SPIM (piiril
see vastavuse hinnang on antud. Tervitame, et Komisjon valmistab sel teemal ette kohaldatav süsinikdioksiidi
analüüsi. kohandusmehhanism) kooskõlas WTO
reeglitega.
Välisministeerium Kauba eksportijaid puudutav konkurentsivõime vähenemine. Lisaks importijatele on Arvestatud. Seletuskirjas on kajastatud SPIM-
oluline ka kauba reeksportijate konkurentsivõime vähenemise teema. Oluline, et Eesti i mõju konkurentsile EL välistel turgudel.
ja EL ettevõtted ei satuks rahvusvahelisel turul kolmandate riikide tootjatest Eksportkaupade konkurentsivõime vähenemine
halvemasse konkurentsipositsiooni. Seega oleks oluline uurida, kuidas hakkab meede välisturgudel tuleneb tasuta kvoodi
mõjutama Eesti eksportijate konkurentsivõimet. vähenemisest EL HKS-s, mitte SPIM
regulatsioonist. Kuna muudatused on
omavahel tihedalt seotud, on põhjust teemat ka
SPIM-i teema all käsitleda.
Välisministeerium Võimalikud kolmandate riikide vastumeetmed. EL eksportijate olukord halveneb, kui Arvestatud. Selgitatud seletuskirjas. Küsimus
kolmandad riigid otsustavad kehtestada vastumeetmed meie ekspordile. SPIM-iga Komisjonile edastatud 22.09.2021 toimunud
saaksid mh pihta nii Venemaa, Türgi kui ka näiteks meie hea liitlane Ukraina. töögrupis. EL oluliste kaubanduspartneritega
Venemaa on juba EL-ilt küsinud selgitust SPIM-i olemuse kohta ja me võiksime korraldatakse kohtumisi ja jagatakse selgitusi.
Komisjonilt küsida, mis staadiumis on sel teemal suhtlus kolmandate riikidega, sh WTO riikides on teavitustöö mahukas.
Venemaaga. Lisaks võiksime uurida, millised on Komisjoni hinnangul võimalikud
vastumeetmed ja kuidas Komisjon kavatseb minimeerida võimalike vastumeetmetega
seotud riske.
Maaeluministeerium Importijad hakkavad ostma sertifikaatide kaudu õigust teatud süsinikuheitemahukate Teadmiseks võetud. SPIM-ga koormatakse
kaupade EL-i toomiseks. Seega, kui kaubaartikli tootmisel on suur CO2 heite jalajälg, kõigi SPIM toodete süsinikuheide.
siis see saab SPIM-ga maksustatud. SPIM aitab vähendada nii-öelda süsinikuleket, sest Impordimahtude vähenemist on prognoositud
meetme rakendumise tõttu on oodata meetme skoobis olevate toodete impordi mahtude Komisjoni poolt. Seega, importkaupade
langust. tarbimine ei pruugi igal üksikul juhul
väheneda, süsinikuleke aga väheneb, sest
saaste jälg makstakse kinni toote
tarbimiskohas.
Maaeluministeerium SPIM mõjusid tuleb vaadelda laiemalt ja teatud juhtudel, näiteks väetiste osas, kus Arvestatud osaliselt. SPIM on kliimapoliitika
oleme seni sõltunud valdavalt kolmandatest riikidest pärit impordist, tuleb ette näha mittediskrimineeriv meede, mistõttu ekspordi
erisusi (nt pikema üleminekuperioodina). toetamine või muu sarnane meede muudab
SPIMi sisuliselt majandusmeetmeks ning
Selgitus: Komisjon on vaadelnud piirimeetme otsest mõju importijatele läbi teatud tõusetub vastuolu küsimus WTO reeglitega.
kaupade impordi kulu suurenemise. Samuti kaudset mõju SPIM-i käsitlusalas olevate Väetiste ja Venemaaga seotud kaubanduse
toodete eksportijatele, sest meetmes ei pakuta ekspordi toetamise skeemi ja ELi probleemid on Komisjonile edastatud, samuti
kauplejate konkurentsiolukord halveneb. Ühtlasi ei ole vaadeldud kaudset mõju SPIM- kajastatud seletuskirjas. Võrreldes väetise
ga hõlmatud tooteid sisendina kasutavatele tootjatele, kellel on samuti välisturul tonni kohta tekkivat süsinikuheidet Venemaal
konkureerimine keerulisem. Meie arvates tuleb samuti vaadelda mõju nn teise ringi EL-i ettevõtjate keskmisega, võib eeldada, et
tootjatele, kes kasutavad oma tegevuses piirimeetme käsitlusalas olevaid tooteid. Ühe sellise kulu lisandumisel kallineb Venemaalt
näitena toome välja põllumajandustootjad, kes kasutavad nii lämmastikväetisi kui ka pärit väetis Eesti turul. Komisjoni hinnangul
kompleksväetisi (NPK), mis jäävad piirmeetme eelnõuga hõlmatud toodete väheneb eksport 7%, kuid ka import umbes
käsitlusalasse. Mõlemat väetise liiki kasutatakse põllukultuuride väetamisel ja selle 23%. Arvestades, et SPIM-i regulatsioon
tegevuse eesmärk on taimede toitainetega varustamine ning mullaviljakuse säilitamine. rakendub täismahus alles 2026. aastal, on
Lämmastikväetised on laia kasutusalaga. Neid kasutatakse nii külvieelsel kui ka ettevõtetel aega 4-5 aastat uute
kasvuaegsel väetamisel ning kasutuskogused sõltuvad paljudest faktoritest, sh kaubanduspartnerite leidmiseks või EL sisese
kasvatatavast kultuurist ja planeeritavast saagist. Taimede toitainete vajadusel põhinev tootmise laiendamiseks. Panna regulatsiooni
väetamine on hea taimekasvatustava alus, mis ühtlasi aitab vähendada rakendumine sõltuma Venemaa tehaste
taimekaitsevahendite kasutamist. Viimaste aastate impordi statistika näitab, et põhiosa võimest ja soovist puhtamaid tehnoloogiaid
Eestis kasutatavast lämmastikväetisest pärineb Venemaalt. Venemaal on neli suuremat rakendada ei ole põhjendatud. Kuna kõik
maailmaturule orienteeritud lämmastikväetiste tootjat. Kogu EL-s on seevastu üksnes SPIM kaubad on mingile tootmisele sisend
neli liikmesriiki (Prantsusmaa, Leedu, Holland, Poola), kes on lämmastikväetiste (mitte lõpptooted), siis nende hinna kasv võib
tootjad ja nendegi liikmesriikide tootajad on orienteeritud peamiselt siseturule. EL-i paratamatult tuua turul kaasa ka sama
väetisetootjate katusorganisatsiooni Fertilisers Europe tellimusel viidi läbi uuring tootmisahela järgnevate toodete hinnatõusu.
selleks, et määratleda lämmastikväetiste tootmisega kaasnevat süsiniku heite jalajälge Regulatsiooni eesmärk ongi, et tarbijad
maailma eri piirkondades, sh Venemaal. Uuringu tulemuste kohaselt on ühe tonni maksaksid järjest õiglasemas ulatuses kinni
ammooniumnitraadi ja kaltsiumammooniumnitraadi tootmise süsiniku heite jalajälg enda tarbimisvajadustest põhjustatud
Venemaal vastavalt 7,1 ja 7,3 tonni. COVID19 pandeemiast tingitud väetise keskkonnajälje. Kui seda ei toimuks, siis oleks
hinnatasemete kasvu ja kehtivat CO2 kvoodi hinda arvesse võttes saab prognoosida SPIM kasutu. Mõju kandumine SPIM kaupu
kõnealuste väetiste hindade kahekordistamist tänase tasemega võrreldes (seda siiski sisendina kasutavatesse sektoritesse on teada,
vaid juhul, kui arvestuse aluseks on tegelikult keskkonda paisatud CO2 kogused). kuid veel mitte piisavalt analüüsitud. Vajalikud
Venemaa tootjate mastaapsus võimaldab uutele turgudele ümber orienteerumist, kuid oleksid siiski ka lahendid EL tasandil, mis
ELi väetiseturul toob see tõenäoliselt kaasa suured muutused pakkumise mahtude aitaksid negatiivse stsenaariumi
vähenemise osas ja samuti hindade tõusu. CO2 sertifikaatide hind kujuneb börsil ja realiseerumisel nii põllumajanduse ettevõtetel
seetõttu ei ole konkreetseid mõjusid võimalik lõpuni prognoosida, kuid siiski saab kui ka eraisikutel toime tulla. Osalt aitab
väita, et märkimisväärne hinnatõus on vältimatu. Meie hinnangul tuleb arvestada
erinevate roheleppe algatuste koosmõju ja põllumajandustootjate konkurentsivõime probleeme lahendada sotsiaalse kliimafondi
säilimise tagamiseks on oluline vältida erinevate algatuste mõjude kumuleerumist sisseseadmine.
põllumajandustootmisele (sisendite hinnale ja kättesaadavusele). Kliimaeesmärkide
täitmiseks on vaja mahukaid investeeringuid, tehnoloogiate arengut ning kõikide
etappide elluviimiseks kulub aega. Seetõttu leiame, et piirimeetme kohaldamisel
väetistele tuleb ette näha pikem üleminekuaeg.
Maaeluministeerium Leiame, et SPIM-i rakendamisel ei tohi kaasneda negatiivset mõju Eesti ja EL-i Arvestamata. Komisjon on 02.09.2021 ja
ettevõtete konkurentsivõimele rahvusvahelisel tasandil, sh toidukaupade ekspordil 22.09.2021 toimunud SPIM määruse eelnõu
kolmandatesse riikidesse. Seetõttu tuleb kaaluda meetmeid konkurentsivõime aruteludel rõhutanud, et SPIM ei ole loodud
tagamiseks. Selgitus: Süsiniku piirimeetme ja ka teiste kliimapaketti kuuluvate kaubandust kaitsva ja turutõkkeid tekitava
algatustega ette nähtud meetmete rakendamise tulemusel tõusevad tootmissisendite meetmena ning sellega kaasnevalt ei plaanita
hinnad ja kaasneb toidutootmise kulu suurenemine. Tulemuseks on toidu hindade tõus luua kaubanduse kaitsemeetmeid. SPIM-i
ja tekib olukord, kus kohalik tarbija hakkab hinnatundlikkuse tõttu eelistama odavamat, eesmärgiks on keskkonnakaitse. Kuna ohus on
kolmandatest riikidest pärit importkaupa (st importkaupa mille tootmiseks on küll planeedi kliima, on vajalik rakendada
kolmandas riigis kasutatud süsinikuheitemahukaid sisendeid nagu väetised, aga mille kiirendatult meetmeid, et vähendada ohu
tootehinnas tootmise käigus tekitatud süsiniku emissioon ei kajastu, sest ELi allikaks olevat süsinikdioksiidi taset
imporditav lõpptoode ei kuulu SPIMi alla). Seetõttu leiame, et kliimaeesmärkide atmosfääris. Eelnõu seletuskirjas on toodud
saavutamisel tuleb lisaks keskkonnaalastele aspektidele arvestada ka majanduslikke ja Komisjoni hinnang tööhõivele. Enim eelistatud
sotsiaalseid aspekte. Sotsiaalmajanduslike mõjude eiramisega ohustame ettevõtete stsenaarium 4 kohaselt kasvab tööhõive SPIM-
jätkusuutlikkust ja tarbijate toimetulekuvõimet. i mõjul alla 1% metallide sektorites, langeb
alla 1% tsemendi sektoris ja kasvab 2,6%
väetiste sektoris. Võimalike negatiivsete
sotsiaalsete mõjude vähendamiseks on loodud
kliima toetusfond.
Maaeluministeerium Komisjoni väide, et impordi vähenemine kaitseb siseturgu, ei pea igal üksikul juhul Teadmiseks võetud. Komisjoni analüüsi
paika. Kui importi pole millegagi asendada, siis tekib teatud kaupade defitsiit, mis kohaselt väheneb import valitud stsenaariumi
siseturgu ei kaitse. Kliimaeesmärke seades tuleb ka elanike vajadustega arvestada. korral 4,4% alumiiniumi, 12% raua ja terase,
15% tsemendi ja 26,41% väetiste puhul. Eestit
mõjutab enim väetiste import, mis on
peamiselt Venemaaga seotud. Edaspidi tuleks
analüüsida, kas tegu on raskesti lahendatava
probleemiga või pigem ettevõtjate võimalusega
täita tühjaks jäänud turunišš. Võib siiski
eeldada, et kui defitsiidi tingimustes on
nõudlus väga suur, tekib ka pakkumine.
Majandus- ja Saame toetada piirimehhanismi rakendamist teatud süsinikulekke ohuga sektoritele, Arvestatud osaliselt. Komisjon on öelnud, et
Kommunikatsiooni- kuid sellega ei tohi kaasneda negatiivset mõju EL ettevõtete globaalsele meetme eesmärk ei ole kaitsta kaubandust,
ministeerium konkurentsivõimele. Käesolev määrus kohaldub kolmandatest riikidest liidu vaid keskkonda. Kulude lisandumine SPIM
tolliterritooriumile imporditud kaupade suhtes, välja arvatud juhul, kui nende tootmine kaupade hinnale on vältimatu, samuti kulude
on juba hõlmatud EL-i HKS-iga, mida kohaldatakse kolmandate riikide või edasikandumine mööda tooteahelaid, muutes
territooriumide suhtes, või CO2 hinnastamise süsteemiga, mis on täielikult seotud EL-i nii kallimaks ka SPIM kaubaga seotud tooted
HKS-iga. Seoses uue SPIM meetme rakendamisega tootmissisendid kallinevad, mis (nt toiduained). Seega, kõik osapooled on
võib mõjutada tarneahelaid ja eksporti. Komisjon on määruse mõjuanalüüsis (Lisa 10 teadlikud kulude suurenemisest, samas meetme
punktis 1) toonud välja SPIM sektorite kirjeldava statistika. Kui Eesti osatähtsus EL-s eesmärgiks ongi toodete hinna kaudu mõjutada
tervikuna SPIM sektorite ekspordis ja impordis on üsna marginaalne (impordis ca 1% tarbima tooteid, mille CO2 jälg on väiksem.
raual ja terasel, väetistel ja tsemendil), siis eraldi on KOM välja toonud selle, et SPIM
sektorite eksport kolmandatesse riikidesse moodustab suurima osa Rumeenias, Leedus
ja Eestis. Eesti ekspordi puhul on see 4,8%. Samas on Eesti impordis osatähtsus SPIM
sektoritel samuti märkimisväärne – 4,9% (tabel 10-2). Tootmissisendi kallinemist võib
illustreerida terase sektori näitega. Eestis ei eksisteeri terase tootmist, küll aga on meil
üsna arenenud tasemel terast töötlev tööstus (galvaniseerimine, tsinkimine, erinevate
profiilide ja metallkonstruktsioonide valmistamine, autode, transpordivahendite
tarvikud ja komponendid jne). Oma tootmiseks vajalikud sisendid hangitakse mujalt
ehk imporditakse märgatavas mahus kolmandatest riikidest (ca 5-6% koguimpordist).
Raua- ja terasetoodete osatähtsus ekspordis on samuti 5-6% ringis). 40-100 eurose CO2
hinna korral lisanduks terasele suurusjärgus 75-185 eurot/t. 2020. aastal imporditi
ettepanekus mainitud rauda, terast ja tooteid umbes 180 mln euro väärtuses, keskmise
hinnaga 1274 eurot/t. Peamised impordipartnerid olid EL-i riigid (rahaliselt 70%,
koguseliselt, 51% kogu impordist), suurematest kolmandatest riikidest võib välja tuua
Venemaa (osatähtsus rahaliselt 13%, koguselt 30%). Venemaa, Ukraina, Valgevene ja
Türgi (koguselt kokku 41% impordist) on keskmisest madalama hinnaga, mistõttu võib
eeldada, et nende puhul on ka piirimeetmest tulenev suhteline hinnatõus suurem
(vaadeldud hinnavahemiku puhul kuni 34%). Samas piiri hinnatõusule seavad
konkureerivad tooted (näiteks EL-st). Võib eeldada, et ka EL-i hinnatase tõuseb, kuid
see sõltub konkreetsetest tootegruppidest, mida üldse toodetakse või imporditakse.
Kogu EL-i välisele impordile CO2 hinna eeldusi rakendades lisanduks aastas
suurusjärgus 5-13 mln eurot lisakulu.
Majandus- ja SPIM raames koostatav metoodika kolmandate riikide importelektri CO2 heite Arvestatud. Komisjon on selgitanud, et ehkki
Kommunikatsiooni- määramiseks peab olema selge ja üheselt täidetav ning lähtuma importriigi tegelikust elektriga seonduvad probleemid on SPIM-s
ministeerium keskmisest elektrienergia tootmise CO2 intensiivsusest. Tähtis roll SPIM rakendamisel kõige keerulisemad lahendada, püütakse
on läbipaistval järelevalvel ja süsteemi rakendamise õiglastel mehhanismidel, s.h süsinikujälge arvesse võtta võimalikult täpselt.
elektrisektori digitaliseerimisel. EL27 majandus on järjest rohkem sõltuv Elektrituru kohta on tõdetud, et seal on seda
elektrienergiast, mistõttu peab SPIM meetmete arendamisel võtma arvesse ka EL kõige keerulisem tagada, kuid õigluse
piiririikide järjest kasvavat vajadust uute taastuvatest allikatest või süsinikuheiteta tagamiseks ja rohepesu vältimiseks võetakse
elektrienergia tootmisseadmete järgi. Turupõhiseid investeeringuid piirab seejuures kasutusele piisavad meetmed. Vastasel korral
soodne (CO2-intensiivne) imporditav elektrienergia, mille negatiivset mõju targalt ei täidaks meede oma eesmärki ja ei sunniks
koostatud SPIM ära võiks hoida. Samuti peab SPIM raames koostatav metoodika rakendama vähem saastavaid tehnoloogiaid.
kolmandate riikide importelektri CO2 heite määramiseks olema selge ja üheselt täidetav
ning lähtuma importriigi tegelikust keskmisest elektrienergia tootmise CO2
intensiivsusest.
Majandus- ja Peame tähtsaks, et uues mehhanismiks ei kaasneks väike- ja keskmise suurusega Teadmiseks võetud. Komisjon on oma
Kommunikatsiooni- ettevõtjatele (edaspidi VKE) suuremad kulud nõuetele vastavuse tagamiseks võrreldes analüüsis öelnud, et oodatavalt on mõju
ministeerium suurte ettevõtetega. Komisjon on parema õigusloome suunistes1 sätestanud põhimõtted, väikeettevõtetele suurem kui suurtele
mida Komisjon järgib uute algatuste ja ettepanekute ettevalmistamisel ning ettevõtetele, samas viidates andmete
olemasolevate õigusaktide haldamisel ja hindamisel. Eraldi on välja töötatud ka parema puudumisele ei ole täpsemat analüüsi tehtud.
õigusloome tööriist nn SME TEST. SPIM eelnõu seletuskirjas on Komisjon maininud, SPIM kaupade tootjateks on peamiselt
et vastavuskulud (kohandusmehhanismi kasutamisega kaasnevad nõuete täitmisega suurettevõtted. Kindlasti ei planeeri Komisjon
seotud kulud) on tõenäoliselt suuremad VKE-de jaoks. Peatükis 2. VKE-dele suuremaid kulusid VKE-dele, samas on suurtes
avaldatava mõju hindamisel on Komisjon selgitanud, et „Olemasolevad eeldused ja ettevõtetes kergem mastaabisäästu tõttu ning
andmed ei võimalda SPIM-i mõju kvantitatiivset hindamist konkreetselt VKE-dele.“ kaupade paljususe tingimustes on võimalik ühe
Küll aga on Komisjoni sõnul tolli- ja maksustamisega seotud uuringutest selgunud, et kauba kulu hajutada teistele, saades selliselt
väikeettevõtetel on peamiste maksustamisvahendite puhul suurem suhteline nõuetele turueelise. Selliseid ilminguid ei saa vältida,
vastavuse kulu. Seega üldiselt näitab see, et SPIM tooks VKE-dele suhteliselt need ei ole otseselt ja ainult SPIM-ga seotud.
suuremad kulud nõuetele vastavuse tagamiseks võrreldes suurte ettevõtetega. Avalikust
konsultatsioonist selgus ka see, et piiriäärsetes liikmesriikides saab administratiivne
koormus VKE-dele olema ka suurem2.
Majandus- ja MKM-i seisukohast on oluline, et uue piirimeetme kehtestamisel oleksid järgitud selle Teadmiseks võetud. Komisjon tellis õigusliku
Kommunikatsiooni- vastavus ja kooskõla WTO ja muude süsteemide kaubandusreeglitega, et vältida analüüsi, et veenduda SPIM-i kooskõlas WTO
ministeerium võimalikku multilateraalse kaubandussüsteemi õõnestamist ja EL kaubandusele kaubandusreeglitega. Analüüsi tulem esitati
rakendatavaid vastumeetmeid. WTO GATT artikkel III sätestab, et liikmesriikidele 22.09.2021 toimunud töögrupi
enamsoodustusrežiimi (MFN) põhimõtte kohaselt ei tohi riike diskrimineerida. arutelul. SPIM, kui seda käsitleda kui
Enamsoodustusrežiimi põhimõtet täiendav võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et keskkonnameedet, ei ole vastuolus WTO
importtoodete suhtes, mis on ületanud piiri pärast tollimaksude ja muude maksete kaubandusreeglitega. See meede ei kohtle
tasumist, ei rakendata vähem soodsat režiimi kui see, mida kohaldatakse samasuguste erinevalt EL väliselt ja siseselt toodetud kaupu.
kodumaiste toodete suhtes. Teisisõnu nõuab see põhimõte, et riigid kohtleksid
imporditud ja kodumaiseid kaupu võrdsetel alustel. Seepärast ei tohi riik kehtestada
importkaubale, mis on pärast tollimaksude tasumist ületanud piiri, siseriiklikke makse
(näiteks müügimaksu) kõrgemal tasemel kui neid rakendatakse sarnaste kodumaiste
toodete suhtes. Samuti ei tohi siseturul toodete ostu ja müüki mõjutavaid eeskirju
kohaldada rangemalt importtoodete suhtes. Igas EL-i sõlmitud vabakaubanduslepingus
on trafaretne säte, mis ütleb, et lepinguosaline ei või suurendada kehtivaid tollimakse
1 https://ec.europa.eu/info/law/law-making-process/planning-and-proposing-law/better-regulation-why-and-how/better-regulation-guidelines-and-toolbox/better-regulation-toolbox_en
2 Alapunktis 6.6.4: Although the majority of respondents (336/480) confirm that the CBAM is expected to generate relatively higher administrative burdens for small and medium-sized enterprises
(SMEs), almost one third of respondents (144/480) do not agree with this conclusion. When looking at the breakdown by stakeholder cluster, the majority of companies (225/268) and public authorities
(11/14) believe that SMEs will face higher administrative burdens; by contrast, slightly more than half of the respondents representing civil society organisations (33/57) and less than half of citizens
(67/141) expect higher costs for SMEs. Results similar to those recorded in the entire sample are consistent in all geographical areas, except for bordering countries, where the vast majority of
respondents indicate a stronger increase in administrative burdens for SMEs.
või kehtestada uusi tollimakse teise lepinguosalise riigist pärit kaubale, kusjuures
tollimaks hõlmab mis tahes maksu või lõivu, mis on kehtestatud kaupade impordi
suhtes või sellega seoses, sealhulgas mis tahes kujul lisamaksu või -lõivu, mis on
kehtestatud sellise impordi suhtes või sellega seoses. Kuna SPIM võib olla vastuolus
WTO reeglitega, võib see võimalike vastusammudena tuua kaasa teiste lepinguosaliste
või WTO liikmete poolt EL kaubandusele rakendatavad vastumeetmed (retaliation
measures). Samuti näeme, et vastuolu võib tekkida ka muude kaubandusmeetmetega
nagu üldine soodustuste süsteem (GSP), mille kohaselt arenenud riigid lubavad kõigi
tööstustoodete ning teatavate põllumajandustoodete importi arengumaadest
sooduskorra alusel ja tollimaksuvabalt. EL GSP regulatsiooni kohaselt on kehtestatud
erikord vähim arenenud riikide (LDC) jaoks, pakkudes neile tollimaksuvaba ja
kvoodivaba juurdepääsu kõikidele toodetele, välja arvatud relvad ja laskemoon (EBA –
everything but arms). Kui arenguriigid peavad GSP või GSP+ saamiseks vastama
teatavatele kriteeriumitele (teatavate konventsioonidega liitumine, teatav sissetulekute
tase jne), siis LDC-dele antakse EBA automaatselt. EBA eelistused saab tühistada, kui
soodustatud riigid ei järgi põhilisi inimõigusi ja tööõigusi.3 Hetkel jääb arusaamatuks,
kuidas on komisjon oma ettepanekus sellega arvestanud. Küsimus on samuti TDI
meetmete4 (st dumpingu- ja subsiidiumide vastased täiendavad tollimaksud ning
kaitsemeetmed) ja SPIM täiendavate meetmete koosmõju importijatele (just raua- ja
terasetoodete importijatele/tarbijatele, kuna üle poole TDI meetmetest on kehtestatud
sellele sektorile.). Komisjon oma mõjuanalüüsis pole seda teemat käsitlenud, olgugi, et
konsultatsiooniprotsessis rõhutasid sidusrühmad ka seda valdkonda.
Keskkonna- Toetame süsiniku piirimeetme kehtestamist Euroopa Liidu üleselt Euroopa Komisjoni Arvestatud.
ministeerium ettepanekus esitatud sektoritele, mille puhul esineb oluline süsinikulekke risk. Euroopa
Liit on seadnud eesmärgi vähendada liiduülest kasvuhoonegaaside koguheidet 2030.
aastaks 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Eesmärgi saavutamiseks on komisjon ette
näinud erinevate valdkondade direktiivide ja määruste muutmist. Euroopa Liidu
kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS)
direktiivi on planeeritud samuti muuta ambitsioonikamaks, et viia see kooskõlla 2030.
aasta eesmärgiga ja kliimaneutraalsuse saavutamisega 2050. aastaks. ELi HKSi
kohustusega on Euroopas hõlmatud ligi 10 000 käitist, mis moodustavad ELi
koguheitest ligi 40%. ELi HKSi kuuluvad suured energiatootjad ja tööstuskäitised. ELi
HKSi ambitsiooni tõstmine suurendab hõlmatud sektorite käitiste kulusid, kuna CO2
hinnasignaal tugevneb. Euroopa Liidu ettevõtted konkureerivad maailmaturul koos
teiste piirkondade ettevõtetega, kus CO2 hinnasignaal on madalam või puudub. Selle
3 https://ec.europa.eu/trade/policy/countries-and-regions/development/generalised-scheme-of-preferences/
4 2019. a kehtestas EL raua- ja terasetoodetele kaitsemeetmed (st tariifikvoodid, mille täitumisel lisandub täiendav tollimaks impordil 25%), https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02019R0159-20210701&qid=1631275888775
tõttu on oht, et ELi HKSi ambitsiooni tõstmine suurendab riski, et EL ettevõtted viivad
oma tootmise EList välja või vähendavad tootmist ja hakatakse odavamalt tooteid
importima kolmandatest riikidest. Kuna kliimapoliitika eesmärk peab olema vähendada
kasvuhoonegaaside koguheidet, siis on oluline tagada, et erinevad meetmed aitaksid
eesmärgi täitmisele kaasa. Näeme, et piirimeetme kehtestamine Euroopa Komisjoni
ettepanekus esitatud sektoritele on põhjendatud, kui selle kaudu on võimalik
süsinikulekke riski maandada. Täiendavatele sektoritele piirimeetme kehtestamist me ei
toeta seniks, kuni pole kindel, kas süsiniku piirimeede oma eesmärki täidab, Enne uute
sektorite lisandumist tuleks Euroopa Komisjonil esitada põhjalik aruanne süsiniku
piirimeetme eesmärgi täitmise kohta.
Keskkonna- Leiame, et süsiniku piirimeetmega hõlmatud sektorite toodete süsinikumahukuse Arvestatud. Komisjon on lubanud välja
ministeerium arvutamiseks, hindamiseks ja tõendamiseks kasutatav metoodika peab olema pakkuda metoodika, et võimalikult õiglaselt
läbipaistev ja võrreldav teiste Euroopa Liidu meetmetega, eelkõige ELi HKSiga. emissioone hinnata ja tagada, et meede täidaks
Süsiniku piirimeetme eesmärk on Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt tegeleda oma eesmärki. Enamasti lähenetakse
süsinikulekke vältimisega. Selleks luuakse mehhanism, mis seab Euroopa Liitu käitisepõhiselt, andmete puudumisel riigi
imporditud kauba ja Euroopa Liidus toodetud kauba kasvuhoonegaaside heite kulud tootmistasemest tulenevatest keskmistest.
võrdsetele alustele. See tähendab, et kolmandate riikides toote tootmisel tekkinud
kasvuhoonegaasi heite eest tasutakse sama hinda, mida tasuvad EL ettevõtted, kes
kuuluvad ELi HKSi. Võrdse kohtlemise aluseks on selge ja läbipaistev metoodika
kasvuhoonegaaside heite arvutamise ja hindamise kohta.
Keskkonna- Süsiniku piirimeede peab suunama madalama kasvuhoonegaaside sisaldusega toodete Arvestatud. Tehase andmeid võetakse arvesse
ministeerium tarbimisele. Komisjoni ettepaneku kohaselt on süsiniku piirimeetme ettepanek esitatud sel juhul kui tehas on need esitanud või juhul,
selleks, et adresseerida süsinikulekke ohtu, mis suureneb ELi HKSi eesmärgi tõstmise kus tõendaja on käinud tehast kontrollimas.
järel lubatud heitkoguse ühiku hinnatõusu tõttu. Komisjon leiab, et täna tasuta Muudel juhtudel lähtutakse riigi keskmistest.
eraldatud lubatud heitkoguse ühikud ei ole piisavad, et süsinikuleket vältida. Süsiniku Ebausaldusväärsed andmed impordil toovad
piirimeetme ülesehitusel soovib komisjon peegeldada ELi HKSi, et kolmandatest kaasa kontrolli.
riikidest imporditud kaubale kehtiks samasugune hind CO2 heitele nagu Euroopa
Liidus toodetud kaubale. ELi HKSis eraldatakse tasuta lubatud heitkoguse ühikuid
võrdlusaluste järgi. Võrdlusalused on välja arvutatud igale tootele (kui see ei ole
võimalik, siis kütuse või sooja tarbimisele), mis kuulub ELi HKSi, kasutades 10%
kõige tõhusama käitise tegevusandmeid vastavas sektoris. Võrdlusalused tagavad, et
kõige tõhusama tootmisega käitis saaks kõige enam tasuta lubatud heitkoguse ühikuid.
Ehk teisisõnu oleks neile CO2 hinnast tulenev kulu madalam võrreldes vähem tõhusate
käitistega. Leiame, et süsiniku piirimeede peaks lähtuma samadest põhimõtetest.
Imporditud tootele selles sisalduva kasvuhoonegaasi järgi kulu arvutamisel peaks
olema tagatud, et kulud oleks väiksemad neile, kelle tootmine (EL siseselt või väliselt)
on olnud tõhusam ehk kaasnevad kasvuhoonegaasid väiksemad.
3.2 Erasektor
Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine
Eesti Energia AS Komisjon esitleb SPIM-i, kui alternatiivset meedet tasuta kvootide jaotamisele. Teadmiseks võetud. Komisjon ei käsitle
Tegelikkuses SPIM eksportivatele sektoritele endast mingit alternatiivset süsinikulekke SPIM-i otseselt alternatiivina tasuta
vastast meedet ei kujuta, sest tema mõju piirdub EL-i siseturuga. kvootidele. Komisjon on seisukohal, et neid
kahte meedet koos rakendades ei oleks tagatud
võrdne kohtlemine EL siseturul ja et see oleks
vastuolus WTO reeglitega.
Eesti Energia AS EL-is on miljoneid töökohti, mis on seotud EL-i eksportiva tööstusega. Tasuta kvootide Arvestatud osaliselt. Komisjoni prognoosi
jaotamise mehaaniline vähendamine/lõpetamine paneb need töökohad surve alla. kohaselt väheneb küll eksport umbes 7%,
Seetõttu peab Komisjon selgitama kuidas ta kavatseb seda probleemi lahendada ja samas väheneb ka import 23% ning see annab
ühtlasi võtma ka tähtajalised kohustused nende võimalike lahenduste ellu võimaluse liikmesriikide kodumaiste tööstuste
rakendamiseks. Tasuta kvootide jaotamise lõpetamine peaks seetõttu lähtuma: arenguks. Üleminekuaeg aastani 2035 on antud
1) Komisjoni poolt rakendatavate meetmete edukusest kolmandate riikide kohandumiseks. Komisjon ei pane tasuta
kliimapoliitika mõjutamisel vms; või kvoodi vähendamist sõltuma muutustest
2) EL-i eksportiva tööstuse võimekusest enda emissioone konkurentsivõimet ekspordimahtudes. Loodetakse kodumaise
mittekahjustaval viisil vähendada. tööstuse arengule ja EL sisesele kaubandusele.
Kui neid eesmärke saavutada ei õnnestu peab tasuta kvootide jaotamine EL-i
eksportivatele tööstustele (sh SPIM sektorid) jätkuma selles ulatuses, mis kataks ära
kolmandate riikide turgudele minevale EL-i ekspordile vajalikud kogused.
Eesti Energia AS Igal juhul tuleks vältida SPIM-i alla nende sektorite paigutamist, mis ekspordivad enda Arvestatud osaliselt. Rafineerimissektor on
toodangu suures osas kolmandate riikide turgudele. Üheks selliseks sektoriks on hetkel SPIM fookusest väljas. Ei ole ette teada,
põlevkiviõli tootmine Eestis, mille toodang eksporditakse ligi 100% ulatuses. SPIM ei kas ja kuidas SPIM-i laiendatakse. Kuna
võimaldaks sellistele sektoritele mingit kaitset. Põlevkiviõlitootmine on hetkel EL-is erinevates liikmesriikides võivad sama
paigutatud rafineerimissektori alla. Eelnõu mõjuhinnangus on Komisjon tõdenud, et tööstuse tooted minna kas siseturule või
rafineerimissektori paigutamine SPIM-i alla on keeruline kuna selle erinevatele välisturule, ei ole võimalik teha
toodetele täpse süsinikuemissiooni omistamine on tehniliselt keeruline. Oluline on tööstusharupõhist eristamist. Kuna tegu on
siiski mainida ka seda, et põlevkiviõlitootmine on enda olemuselt erinev keskkonnameetmega, on välistatud ka ekspordi
traditsioonilisest rafineerimissektorist kuna põlevkiviõlitootmise käitiste emissioonides erinev kohtlemine. Edastame Komisjonile
kajastuvad ka nn front-end emissioonid (nafta pumpamine jms), mis traditsioonilise ettevõtte käsitluse. Ilmselt ei tasu siin rõhuda
rafineerimissektori käitiste puhul emissioonides ei kajastu. Seetõttu ei kohaldata sellele, et Eesti ekspordib kogu toodangu, kuna
põlevkiviõlikäitistele ka rafineerimissektori võrdlusalust ning neid käsitletakse ekspordi osas on Komisjon võtnud selge
eranditena (st protsessiheite käitistena). Nimetatud aspektid peaksid võimaldama Eestil seisukoha seda mitte toetada. Rõhuda on
vältida põlevkiviõlitootmise paigutamist SPIM-i alla isegi juhul, kui rafineerimissektor mõistlik välja toodud sektori eripäradele. Suure
peaks sinna kunagi paigutatama. süsinikuheitega sektorid peavad seega olema
valmis, et need SPIM-i hõlmatakse ja
arvestama selle võimalusega oma äriplaane
tehes.
Eesti Elektritööstuse SPIM-i idee on iseenesest õige, paraku on hetkel täiesti määramatu, mida selle ellu Teadmiseks võetud. Nõustume, et meede on
Liit rakendamine praktikas võib kaasa tuua (võimalikud kaubandussõjad, meetme mõjust vajalik, aga ka sellega, et määramatus on suur
kõrvale hiilimine jms). ja et meetme mõjusid on analüüsitud seni
ebapiisavalt. Eelnõu lisas on olemas
mõjuanalüüs CO2 heitele ja üldistele
majandusnäitajatele, turuosaliste käitumise
muutusi on prognoositud vähem.
Eesti Elektritööstuse Euroopa tööstuse vaatest on ettepaneku kõige suurem nõrkus see, et süsinikulekke eest Teadmiseks võetud. Komisjoni seisukohta
Liit kaitsmise fookus keskendub EL-i siseturule, samas kui Euroopa eksport jääb kaitseta ekspordi toetamises on kommenteeritud
(SPIM-i sektoritele eraldatavate tasute CO2 kvootide koguseid hakatakse kiirendatud eelpool, tegu on keskkonnameetmega, mitte
korras vähendama). Komisjoni jutt aktiivsest tööst rahvusvaheliste partneritega ei ole majandusmeetmega. Komisjon püüab
eriti usutav, sest maailmakaubanduse reeglite muutmine saab võtma kaua aega ja see ei süsinikuheite hüvitamisse kaasa tõmmata kogu
pruugi tegelikult õnnestuda. SPIM-i juurutamine maailma kaubandusreeglitesse on maailma riike, tehes teavitustööd
väga suur ja aeganõudev muudatus. WTO viimane suur läbirääkimiste voor (Doha) Rahvusvahelistes organisatsioonides ja
algas 2001 aastal ja see pole tänaseks veel lõppenud. Sellele eelnev Uruguay voor kavandades SPIM meedet selliselt, et
kestis üle 7 aasta. Eeldada läbirääkimiste kiiret ja EL-ile edukat lõpetamist nii kolmandatel riikidel oleks huvi asutada
vastuolulises küsimuses nagu seda on SPIM mingit põhjust ei ole. sarnaseid süsteeme. Senise muutmine on
kahtlemata aega ja vaeva nõudev, sest eeldab
olulist maailmapildi muutust.
Eesti Elektritööstuse SPIM-i ülesehitamise ja rakendamisega kaasneb suur hulk täiendavat bürokraatiat. See Teadmiseks võetud. SPIM-i rakendamisega
Liit koormus langeb peamiselt liikmesriikidele kuna nemad peavad hakkama süsteemi kaasneb oluliselt bürokraatiat ja suur osa
praktikas ellu rakendama ja tarbijatele kuna SPIM sektori kaupade hinnad saavad kuludest võib jääb liikmesriikide kanda.
kasvama.
Eesti Elektritööstuse Piirimeedet tuleb käsitleda siseturukaitsemeetmele kohase tollimaksuna. Arvestamata. Piirimeedet käsitletakse
Liit keskkonnameetmena, mitte maksumeetmena,
selle kohta on Komisjon välja öelnud selge
seisukoha.
Eesti Elektritööstuse SPIM võimaldab kaitsta EL-i siseturgu, samas see ei võimalda EL-i ekspordile mingit Teadmiseks võetud. Kvootide vähendamist
Liit otsest kaitset kolmandate riikide turgudel. Seetõttu ei saa Euroopa eksportivate kiirendatakse „Eesmärk 55“ paketi raames,
tööstuste puhul käsitleda SPIM-i kui alternatiivi tasuta CO2 kvootide jaotamisele. On seega jõuab hinnasignaal eksportijateni varem
tõsi, et hetkel süsinikulekke ohuga sektoritele jaotatavad tasuta CO2 kvoodid kui aastaid tagasi planeeritud. Põhjus selleks
nõrgestavad mõnevõrra CO2 hinna signaali, kuid kuna jaotatavate kvootide arv igal on keskkonnas kujunenud reaalne olukord,
aastal väheneb, siis jõuab CO2 hinnasignaal ka EL-i süsinikulekke ohuga eksportivate millele tuleb kiiresti reageerida.
tööstusteni sundides neid emissioone vähendama.
Eesti Elektritööstuse Komisjon kirjeldab SPIM-i alla kuuluva EL-i eksportiva tööstuse kaitsmist Arvestatud osaliselt. Nõustume, et SPIM-i
Liit süsinikulekke eest (tasuta CO2 kvootide jaotamist), kui tegevust, mis on vastuolus juurutamine tekitab EL-i kaubanduspartneritele
kliimapoliitika eesmärkidega EL-is ja ka globaalselt. Lisaks arvatakse, et EL-i ekspordi probleeme, kuna ka nende kaupadele lisandub
kaitsmine süsinikulekke eest õõnestab EL-i globaalset usaldusväärsust ja tekitab EL siseturul süsinikuheite kulu. Eriti suur on
hõõrdumist suurte kaubanduspartneritega tingituna murest, et EL-i poliitika ei ole oodatav kauba hinna tõus saastavates
kooskõlas WTO reeglitega. Selliste seisukohtadega ei saa põhimõtteliselt nõustuda. tööstustes toodetud toodetel. Samas, suunatud
EL-i suurimatele kaubanduspartneritele ei valmista muret tasuta CO2 kvootide toetused EL ettevõtjatele, mis vähendavad
jaotamine EL-i käitistele vaid SPIM-i juurutamine, millega EL hakkab piirama nende süsinikuheitega seotud kulusid,
kolmandate riikide kaupade ligipääsu EL-i siseturule. Just siseturule ligipääsu piiramist suurendavad nende ettevõtete
on ka WTO kontekstis põhjust kahtluse alla seada. EU ETS-iga EL-i tootjatele konkurentsivõimet välisturgudel. Seega,
„süsiniku hinnasignaali andmine“ ja siis tasuta CO2 kvootide näol selle osaline rakendades kolmandate riikide tootjatele
kompenseerimine ei ole kolmandatele riikidele probleemiks, vastupidi, see on neile süsinikukulu hüvitamise kohustust ja samal
kokkuvõttes kasulik, sest sellega vähendab EL igal juhul enda tootjate rahvusvahelist ajal EL tootjate sama kulu kompenseerides, ei
konkurentsivõimet. ole põhjendatud väide, et see kolmandate
riikide tootjatele kuidagi kasulik oleks või et
see neid ei puudutaks. SPIM-i eesmärgiks ei
ole kahandada EL tootjate konkurentsivõimet
kolmandate riikide turgudel, vaid kaasata kogu
maailma riigid süsinikuheite kulusid hüvitama
nii EL turul kui ka väljaspool seda. Oodatud
positiivse stsenaariumi korral luuakse sarnased
süsteemid ka muudes riikides ja
eksportturgudel probleeme ei teki.
Eesti Elektritööstuse Meie hinnangul ei ole piiriülese ülekandevõimsuse jaotamine elektri impordiks Teadmiseks võetud. Komisjonile esitati
Liit kolmandast riigist ja otsene lepinguline vahekord elektri ostja ja tootja vahel sellisteks 22.09.2021 töögrupi kohtumisel küsimus
asjaoludeks, mis peaks võimaldama imporditava elektri tootmise tegeliku CO2 rohepesu vältimise kohta elektri tootmise ja
emissiooniga arvestada. Me peame võimalikuks arvestada imporditava elektri tootmise tarnimise valdkonnas. Komisjon tunnistas, et
tegeliku CO2 emissiooniga üksnes juhul, kui vastaval tootmisseadmel on otsene elektri impordi teema on kogu SPIM teemas
piiriülene ühendus EL-i liikmesriigi elektrisüsteemiga ja see ühendus ei võimalda kõige keerulisem, kuid nad tegelevad parimate
lisaks taastuvelektrile ka kolmanda riigi päritoluga võrguelektrit EL-i importida. lahendite otsimisega. Turuõigluse tagamiseks
Kui sellist otsest piiriülest ühendust ei ole, siis on risk rohepesuks nii suur, et püütakse süsteem luua nii, et saastavalt
igasugune elektri import peab minema SPIM-i alla ja selle suhtes tuleks kohaldada toodetud energiat ei oleks võimalik rohelise
vastava kolmanda riigi antud võrgupiirkonna elektritootmise CO2 eriemissiooni energia sildi all EL-i importida.
vaikeväärtust vms.
Eesti Põllumajandus- EPKK ei saa ilma põhjaliku mõjuanalüüsita toetada SPIMi algatust. EPKK hinnangul Teadmiseks võetud. Võimalusel koostatakse
Kaubanduskoda kaasneb SPIM rakendamisega oluline mõju põllumajandus- ja toidusektorile. See olulisi teiseseid kaupu hõlmav analüüs täpsema
vähendab sektori konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul väljaspool ELi. Praegune info selgumisel. Hetkel ei ole piisavalt
ettepanek ei võimalda piisavat paindlikkust, et prognoositud negatiivseid tagajärgi. andmeid, et sellist analüüsi teha.
Eesti Põllumajandus- SPIM algatus saab oluliselt mõjutama põllumajandustootjaid, kes kasutavad väetisi Arvesse võetud. Teiseste toodete kallinemist
Kaubanduskoda (lämmastikväetised kui ka kompleksväetised), mis on hõlmatud SPIM ettepanekus. on võimalik nii sektorile kui ka eraisikutele
Seejuures on väetiste kasutamine põllumajanduses oluline, et tagada taimede toitainete kompenseerida vajadusel toetustega. Impordi
vajadusel põhinev väetamine. Täna EPKK-le teadaolevalt Eestis müüdavatest väetistest vähenemist on võimalik asendada kodumaise
märkimisväärne osa imporditakse Venemaalt. Statistika kohaselt on väetiste või EL sisese tootmisega. Vajab analüüsimist,
importimine kasvava trendiga. Seetõttu SPIM rakendamine tähendab meie millised on võimalused ja mis neist
põllumajandustootjatele olulist sisendite hinnatõusu, mis omakorda toob kaasa võimalustest on parim võimalik lahend.
negatiivse mõju konkurentsivõimele ja ettevõtete jätkusuutlikkusele, samaaegselt
otseselt mõjutades ka kohalikku tarbijat toiduhinna kallinemise tõttu. ELis on ainult
neli liikmesriiki, kes on lämmastikväetiste tootjad – FR, LT, NL, PL – ja nende tootjate
toodang on peamiselt suunatud siseriikliku vajaduse katteks. ELi väetisetootjate
katuseorganisatsioon Fertilisers Europe viis läbi uuringu, et hinnata erinevate maailma
lämmastikväetiste tootjate süsiniku jalajälge. Uuringu tulemusena on Venemaal ühe
tonni ammooniumnitraadi ja kaltsiumammooniumnitraadi tootmise süsiniku jalajälg
vastavalt 7,1 ja 7,3 tonni. Arvestades tänaseid hinnatasemeid ja CO2 kvoodi hinda võib
hinnanguliselt prognoosida väetiste hindade vähemalt 2-kordistumist võrreldes
tänasega. Lisaks pole välistatud, et Venemaa lämmastikväetiste tootjatele pärast SPIM
rakendamist ei ole ELi turg enam atraktiivne ning see võib tuua kaasa drastilised
tagajärjed kogu ELis.
Eesti Põllumajandus- Lisaks vajab analüüsimist väetiste ja elektri piirimeetme rakendamisega kaasnev mõju Teadmiseks võetud. Riski realiseerumisel on
Kaubanduskoda toidutööstustele ning nende ekspordivõimele. Tänased kliimapaketi ettepanekud (lisaks vajalikud toetused, vajadusel ka korrigeerivad
piirimeetmele ka taastuvenergia ja energiamaksustamise direktiivide meetmed EL tasandil. Probleem toiduainete
muudatusettepanekud) toovad suure tõenäosusega kaasa toidutööstuse ettevõtete hinnatõusu riski kohta on kaasatud seletuskirja.
ekspordipotentsiaali kahanemise. Seetõttu on oluline ette näha ka meetmeid tööstuste
rahvusvahelise konkurentsivõime tagamiseks. Samuti on äärmiselt kahetsusväärne, et
ettepanekus ei ole planeeritud eraldi meedet kohalike toidutootjate konkurentsivõime
tagamiseks kolmandate riikide turgudel. See on väga oluline meede, tagamaks kohalike
tootjate jätkusuutlikkus.
Lisa 4. Mõju Eesti impordile ja ekspordile
1. Sissejuhatus
Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism on komisjoni pakutud meede paketis
„Eesmärk 55“ ja mille eesmärk on tagada teatud suure süsinikuheitega kaupade süsinikukulu
hüvitamine imporditud toodete puhul. Kohandusmehhanism võrdsustab kolmandate riikide
kaupadega kaasneva heite hüvitamise kulu EL-s toodetavate samade toodete eest EL-i HKS-i
kaudu tasutud heite kuluga, tagades selliselt kaupade võrdse kohtlemise EL siseturul.
Kohandusmehhanismi on kavas rakendada alates aastast 2026. Kuna hetkel kehtib EL-s raua,
terase, alumiiniumi, tsemendi ja väetiste tootjatele võimalus rakendada neile kaupadele
kvoodivabastust, mida on kavas vähendada järk-järguliselt kuni nullini aastaks 2035, tuleb
samaväärset soodustust rakendada imporditavale kaubale. Seetõttu suureneb süsinikuheite
hüvitamise kulu igal aastal perioodil 2026–2035 ja kohandusmehhanismi rahaline mõju
impordile, ekspordile ja riigieelarve tuludele ilmneb täies ulatuses alles aastal 2035.
Kohandusmehhanismi kohaldamisalasse kuulub elekter, kuid kuna elektri puhul hüvitatakse
süsiniku kulu täies ulatuses ka praegu, ei põhjusta EL-i HKS-i muutused ja
kohandusmehhanismi rakendumine elektriturul Eesti tootjate jaoks regulatsioonidest tulenevat
kulude lisandumist. Positiivseks mõjuks on oodatavalt see, et ka kolmandates riikides toodetud
elektri süsinikuheide hinnastatakse selle EL-i importimise korral. Täpsem metoodika, kuidas
tagatakse imporditud elektri hulga mõõtmine ja rohelise elektri osakaalu määratlemine selles,
on hetkel väljatöötamisel.
Komisjon on kohandusmehhanismi ettepaneku mõju hindamiseks viinud läbi analüüsi EL
tasandil ja selle tulemusi on lühidalt refereeritud ka seletuskirjas, Eesti kohta tehtud rahalise
hinnangu kohaselt lisandub kohandusmehhanismi sektoritele umbes 20 miljoni eurot. Komisjon
on samas rõhutanud, et kui liikmesriigid näevad vajadust täpsemateks või laiendatud
analüüsideks, tuleb neil endil need analüüsid koostada. Komisjonil ei ole ressurssi, et
ulatuslikku analüüsivajadust katta, lisaks on liikmesriikidel detailandmed kergemini
kättesaadavad. Seetõttu eeldab komisjon, et iga liikmesriik viib vajaduse ilmnemisel ise läbi
täiendavad analüüsid ning teavitab EL tasandil olulistest tulemustest ja riskidest ka komisjoni.
Kuna tegemist on uue meetmega ja ilma detailanalüüsita liikmesriigi tasandil on keeruline
hinnata, kui suured on kaubavood, mida kohandusmehhanism konkreetses liikmesriigis
mõjutama hakkab, antakse selles analüüsis esmalt ülevaade kohandusmehhanismiga hõlmatud
kaupade Eesti impordi mahtudest. Arvestades, et meede on kujundatud keskkonnameetmena ja
EL-s toodetud kohandusmehhanismi kohaldamisala kaupade ekspordile ei ole ette nähtud
toetust, võib EL ettevõtja eksportturgudel konkureerida kaupadega, millel süsinikuheite kulu
puudub. Seetõttu on oluline anda ülevaade ka ekspordi mahtudest. Analüüsis kasutatakse
impordi ja ekspordi mahtudest ülevaate andmiseks Maksu- ja Tolliameti andmeid nende
mahtude kohta, EL sisese kaubanduse mahu hindamisel toetutakse Statistikaameti andmetele.
Rahalise hinnangu jaoks vajalikke andmeid toote tonni kohta eralduva esmase emissiooni kohta
võib leida internetist, kus neid pakuvad mitmete organisatsioonide kodulehed, samuti võib
internetist leida mitmeid uuringuid, mis sisaldavad hinnanguid kaupade CO2 mahukuse kohta.
Samas, kuna erinevate uuringute aluseks olevad metoodikad on olnud erinevad (võimalik on
arvesse võtta kas ainult esmast emissiooni või kogu emissiooni, transpordi jalajälge on võimalik
mõõta kas täpselt või omistada sellele mingi vaikeväärtus jne), ei ole erinevatest allikatest pärit
andmed alati võrreldavad ja neid on riskantne kasutada selle analüüsi alusena. Oluline on, et
1
andmed oleksid kogutud ühtse metoodika alusel. Komisjon on alustanud nii EL tootjaid kui ka
kolmandate riikide tootjaid hõlmava esmase emissiooni kaardistusega, kuid kuna töö on alles
algusjärgus, ei ole andmed veel avalikustatud.
Seetõttu käesolevas lisas esitatud analüüsis tuginetud Komisjoni rakendusmääruses (EL)
2021/4471 toodud hinnangutele kaupade keskmise süsinikuheite kohta, mis annab õiglase
hinnangu EL sisese tootmise kohta. Samas tuleb arvestada, et kolmandates riikides on samade
kaupade tootmine enamasti saastavam ning seetõttu alahindab käesoleva analüüsi tulem
impordil oodatavalt kogutavat tulu sertifikaatide müügist. Illustreerimaks, kui suur erinevus EL
tootmiste ja kolmandate riikide tootmise saaste vahel eeldatavasti on, on komisjoni analüütikud
raua tootmisi võrreldes leidnud2, et kui ühe tonni raua tootmisel kaasnev süsinikuheide EL-s on
1,7 tonni, siis kolmandates riikides on see keskmiselt 2,5 tonni, st umbes kolmandiku võrra
suurem kui EL-s. Samas oleks meelevaldne ilma komisjoni uuringu tulemit ära ootamata
eeldada, et ka teiste kaupade puhul on tootmisega kaasneva saaste tase just kolmandiku võrra
suurem ja et see eeldus kehtib ühesugusena kõikide riikide ja kaubanduspartnerite kohta.
Näiteks Venemaal toodud väetiste tootmisega kaasnev saaste võib olla oluliselt suurem EL-i
rakendusmääruses toodud suurusjärgust. Eelnevat arvestades ja arvestades ka asjaolu, et
süsinikuheite hind kujuneb oksjonil ja on pidevalt muutuv (oodatavalt kasvav), ei ole võimalik
rahalise mõju hinnangutes täpne olla ning selles analüüsis esitatud hinnang alahindab
piirimeetmest saadavat avaliku sektori tulu.
Arvestades, et toodete süsinikuheite mahust sõltub, kui suur kulu kohandusmehhanismi
rakendumisel lisandub (konkurentsivõimet mõjutab toote senise turuhinna ja lisanduva
süsinikuheite kulu suhe), on oluline ka see, kui suur on süsinikuheite kulu osakaal kauba
turuhinnaga võrreldes. Mida suurem on süsinikuheite oodatava kulu osakaal kauba hinnast,
seda enam mõjutab süsinikuheite kulu kauba konkurentsivõimet (või ettevõtte kasumit, kui kulu
otsustatakse lühiajaliselt hüvitada kasumi vähenemise arvelt). Analüüsi viimases osas antakse
seetõttu kohandusmehhanismiga hõlmatud kaupadest (v.a elekter) ülevaade kaubagruppide
lõikes. Hinnatakse iga kauba oodatavat mõju vastava kauba konkurentsivõimele ja muutuse
olulisust Eesti tootjatele ja tarbijatele.
2. Import
Kohandusmehhanismi oodatava mõju hindamiseks impordile on esmalt koostatud statistiline
väljavõte tollideklaratsioonidest eelnõuga hõlmatud kaupade kohta. Väljavõte kajastab
tehingute arvu, kaubamahtusid ja kauba hindasid perioodil 2019–2021 I pa.
Nende kaupade importdeklaratsioonide arv on 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga veidi
langenud, kuid 2021. aasta I pa tehtud tehingute arv ületab mõlema eelmise aasta tehingute
arvud. Seega võib kohandusmehhanismi kaupade importimist Eestis hetkel pigem kasvavaks
trendiks lugeda (vt joonis 1). Joonisel 2 on sama perioodi kohta toodud impordi rahalised
mahud kaubaliikide lõikes. Peamine osa tsemendist tuuakse siia EL riikidest. Seega tasutakse
Eestis kasutatava tsemendi tootmisega kaasneva süsinikuheite eest EL HKS-i kaudu mõnes
teises liikmesriigis ja Eesti tarbija tasub selle kulu ehitiste hindade kaudu.
Kohandusmehhanismi eelnõu seda valdkonda oodatavalt oluliselt ei puuduta.
1 https://eur-lex.europa.eu/legal-contentT/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R0447&qid=1631532708647&from=en
2 Komisjoni ad hoc koosolekul ekspertide selgitusena toodud näide
2
4800
4737
4750
4700
4650
4602
4600
4550
4500
4442
4450
4400
4350
4300
4250
2019 2020 2021 I pa
Joonis 1. Impordideklaratsioonide arv kokku aastatel 2019–2021 I pa.
Allikas: Maksu- ja Tolliamet.
Alumiiniumi tuuakse Eestisse umbes võrdses koguses EL riikidest ja kolmandatest riikidest.
Praktiliselt kogu import tuleb Venemaalt. Hiinast ja Türgist on import vähene. Impordi maht
on kasvanud vaadeldaval perioodil 14 miljonilt eurolt 17,6 miljoni euroni. Seega ka
alumiiniumi mahud pigem suurenevad, importijana kasvab Venemaa olulisus. Rauda ja
mustmetalle toodi Eestisse 2020 aastal kokku 144,2 tuhat tonni, millest EL sisene kaubandus
moodustas umbes poole, Venemaalt toodi sellest kogusest 42,9 tonni. Väetisi tuuakse Eestisse
valdavalt kolmandatest riikidest, sh moodustab import Venemaalt pea 2/3 kogu Eestisse toodud
väetiste mahust.
Tabel 1. Impordi peamised lähteriigid
Allikas: Maksu- ja Tolliamet.
3
Täpsem impordi lähteriikide statistika on toodud tabelis 1. Tervikuna on kohandusmehhanismi
kaupade impordi mahud Eestisse ülekaalukalt suurimad Venemaalt, järgnevad Ukraina ja
Hiina. Tabeli andmed viitavad, et Venemaa osatähtsus kaubanduspartnerina on väga suur ja
lähitulevikus määrab peamiselt sealse tööstuse saaste ja muude kulude tase, kas Venemaalt
imporditavad kaubad on kohandusmehhanismi rakendudes EL turul konkurentsivõimelised.
Kui koos süsinikuheite kuludega osutub Venemaalt imporditava kauba hind kõrgemaks kui
muudes riikides (sh EL riikides) toodetavate samade kaupade hind, on põhjust eeldada, et
import Venemaalt asendatakse sisseveoga muudest riikidest või riigisisese tootmisega.
Esialgu näitab trend küll impordi kasvu, samas on komisjoni analüüs näinud ette impordi
mahtude oodatavat vähenemist. Kuna kohandusmehhanismi kaupade puhul on valdavalt
tegemist tootmise sisendiga (nt rauddetailid ehitusel, väetis põllumajanduses jne), kallinevad
esmalt need kaubad, seejärel kanduvad need kulud edasi tootmisahelas järgmiste toodete ja
kaupade hindadesse, põhjustades ka teiseste kaupade hinnatõusu. Ahela pikkusest sõltub, kui
suures ulatuses mõjutab sisendi kulu lõpptoote hinda. Samas on sellise kulu lisandumine
ootuspärane tulem ja samasugune kulu kasv kaasneb ka EL sisese tootmisega. Kuna
kohandusmehhanismis arvestatakse tasuta LHÜ-dega, toimub nende järk-järgulisel
vähendamisel kaupade kallinemine ühtmoodi paralleelselt nii kohandusmehhanismis kui ka
EL-i HKS-is liikmesriikide ja siseriiklikult toodetavate kaupade puhul. Seega ei ole tarbija
jaoks suurt vahet, kas ta ostab kodumaise või imporditud toote, kohandusmehhanism on
kujundatud selliselt, et süsinikuheite kulu hüvitatakse igal juhul.
17587
Alumiinium 15459
14171
31343
Raud 21114
28529
60773
Mustmetallid 34332
42133
51554
Väetised 41807
66411
313
Väetiste komponendid 266
247
150
Tsement 214
147
0 10000 20000 30000 40000 50000 60000 70000
2021 I pa 2020 2019
Joonis 2. Imporditud kauba statistiline väärtus tuhandetes eurodes 2019–2021 I pa.
Allikas: Maksu- ja Tolliamet.
4
3. Eksport
Paralleelselt kohandusmehhanismi eelnõuga kavandatakse EL-i HKS-s tasuta LHÜ-de
järkjärgulist vähendamist ja kahanemist nulliks aastaks 2035, seetõttu on kohandusmehhanismi
kontekstis oluline ka eksport. Kaubad, mis seni on saanud konkureerida kolmandate riikide
turgudel süsinikuheite kulude koormuseta, hakkavad seda kulu kohandusmehhanismi
rakendudes järk-järgult üha suuremas osakaalus kandma, saavutades 100% aastaks 2035.
Kuivõrd oluliselt selle kulu lisandumine Eesti tootjate konkurentsivõimet välisturgudel
mõjutab, sõltub sellest, kas kolmandad riigid tulevad EL algatusega kaasa ja loovad ka oma
riikides sarnased kvoodisüsteemid või kehtestavad süsinikumaksu mingil muul kujul. Kui EL
tootjad peavad kandma süsinikuheite kulusid, mida kolmandate riikide tootjad ei kanna, on EL
tootjate konkureerimine välisturgudel raskendatud. Kuna komisjon on oma õigusliku
analüüsiga selgitanud, et ekspordile toetuste kehtestamine või erandi tegemine
kohandusmehhanismi kohaldamisala kaupadele olukorras, kus ootame, et kõik riigid oma
saastet vähendaksid ja süsinikuheite eest tasuksid, ei ole kohane, ei ole sellele probleemile
hetkel head lahendust välja pakutud.
Lähtudes ekspordideklaratsioonide andmetest on kohandusmehhanismi kaupade eksportijaid
Eestis aastatel 2019–2021 I pa olnud alla 500 ettevõtte, ekspordi deklaratsioone on aastas kokku
alla 3000. Kuigi eksportööride arv ei ole kasvanud, on deklaratsioonide arv ja kaubamahud
pigem kasvanud. Juba 2021. aasta I pa on deklaratsioone rohkem kui 2019 ja 2020 oli terve
aasta jooksul. Samas, nagu ka impordi puhul, prognoosib komisjon kohandusmehhanismi
rakendudes kaupade ekspordi mahtude langust. Komisjon eeldab, et impordi mahud kahanevad
rohkem kui ekspordi mahud ja seega avaneb senisest enam tootmisvõimalusi EL sisestele
ettevõtetele.
Jooniselt 3 on näha, et ekspordi mahud Eestis ei ole suured. Peamiselt eksporditakse väetisi,
mustmetalle ning rauda ja terast. Kogu väljaveost, kus on arvestatud ka EL sisene kaubandus,
moodustab tsemendi eksport umbes 2%, väetise komponentide eksport ei moodusta protsentigi,
väetiste eksport 5,63%, mustmetallidel vastavalt 3,33%, raual 12,29% ja alumiiniumil 4,4%
(seos on tuletatud Maksu- ja Tolliameti andmete ja Statistikaameti väljaveo andmete võrdluse
alusel). Seega on Eesti ettevõtete peamised kaubanduspartnerid pärit EL riikidest ja kuna kõigis
liikmesriikides rakendub kohandusmehhanism sarnaselt Eestile, tootjate ebavõrdse kohtlemise
ja kaupade konkurentsivõime probleemi ei teki.
5
16000000
14000000
12000000
10000000
8000000
6000000
4000000
2000000
0
Tsement Väetiste Väetised Mustmetallid Raud Alumiinium
komponendid
Kaal_2019 Kaal_2020 Kaal_2021
Joonis 3. Kaupade eksport kaubaliikide lõikes 2019–2021 I pa.
Allikas: Maksu- ja Tolliamet
Võttes arvesse kohandusmehhanismi kaupade tootmise ja ekspordi praeguseid suhteliselt
väikeseid mahtusid Eestis, ei saa eksportturgudel tekkivat ebaõiglase konkurentsi probleemi
väga ulatuslikuks lugeda. Arvestades, et metalle Eestis ei toodeta (EL-i HKS-s nende kaupade
kohta Eestis tootmiskohti registreeritud ei ole) ja metall imporditakse Eestisse või veetakse sisse
EL riikidest, ilmneb kõige olulisema kaubagrupina taas väetiste grupp.
Tabel 2. Väetise ekspordi mahud ekspordi liikide (eksport ja reeksport) lõikes 2019–2021 I pa
ja puhta ekspordi osakaal koguekspordist
Aasta ja Eksport 1
Statistiline hind Tonni
Aasta ekspordi Netokaal (kg) osakaal kogu-
(€) hind (€)
liik ekspordist
Kokku 9316520 3455167,63 370,86
2019 Eksport 1 1375920 1008601,55 733,04 15%
Reeksport 7940600 2446566,08 308,11
Kokku 9226427,1 3060777,48 331,74
2020 Eksport 1 1617627,1 853727,27 527,77 18%
Reeksport 7608800 2207050,21 290,07
Kokku 11255246 3882735,77 344,97
2021 I
Eksport 1 3341846 1611425,15 482,20 30%
pa
Reeksport 7913400 2271310,62 287,02
Allikas: Maksu- ja Tolliamet
Tabelis 2 on toodud väetise ekspordi mahud. Eristatud on puhas eksport (eksport 1) ja reeksport,
et oleks arusaadav, millises osas toimub Eestis tootmine, millises osas läbivad imporditud
tooted vaid teatud protsessid. Reekspordi puhul tuuakse väetise komponendid sisse Venemaalt
ja nende töötlemise järel toimub väljavedu 95–100% ulatuses Islandisse, 2019 ja 2020 on
mõned väikesemahulised saadetised tehtud ka Kolumbiasse. Puhta ekspordi mahud
koguekspordist on 15–30%, sihtriikide nimistu on oluliselt pikem ja varieerub. Seega, puhta
ekspordi puhul ei ole Eesti tootja ilmselt seotud vaid mõne üksiku kindla kaubanduspartneriga.
6
Puhta ekspordi mahu oluline kasv 2030. aastal näitab, et oma toodetud väetistega kauplemine
on selgelt kasvav trend. See annab lootust, et ka juhul kui Venemaa väetiste import
kohandusmehhanismi mõjul väheneb, on Eesti põllumeestel võimalik väetist osta kodumaiselt
tootjalt. Samuti näitab ekspordi detailsem analüüs, et kuna väetiste ekspordi puhul on valdavalt
tegemist reekspordiga, on konkurentsipositsiooni halvenemisega kaasnev probleem väetiste
puhul Eesti tootjate jaoks oluliselt väiksema rahalise mahuga kui esmane ülevaade näitas ning
seda probleemi ei saa pidada ulatuslikuks.
Samas, kuna väetised on sisendiks põllumajanduses ja tootmise ahel lõpptoodeteni on selles
valdkonnas sageli lühike, võib väetistele lisanduv süsinikuheite kulu tõsta teatud
põllumajandustoodete hindu. Põllumajandustooted ei ole kohandusmehhanismi ettepanekuga
hõlmatud ja seetõttu võib see mõjutada nende konkurentsivõimet nii siseturul kui ka
välisturgudel. Seetõttu on nimetatud aspekti edasises analüüsis vaadeldud täpsemalt.
Lähitulevikku silmas pidades, kui 2026. aastal otsustatakse kohandusmehhanismi laiendada ka
rafineerimissektorile, puudutaks ebavõrdse konkurentsi probleem välisturgudel Eestit tunduvat
teravamalt. Praktiliselt kogu Eestis toodetud põlevkiviõli eksporditakse.
4. Süsinikuheite kulu lisandumise mõju kohandusmehhanismiga hõlmatud kaupade
hindadele
Lähtudes Komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2021/4473 ja Keskkonnaministeeriumi ametnike
eksperthinnangust, võib üldistatult toodete süsinikumahu määratlemiseks kasutada seost, mille
korral ühe tonni tsemendi ja väetiste komponentide tootmisel eraldub õhku 700 kg
süsinikdioksiidi, tonni väetiste tootmisel 230 kg, mustmetallide ja raua tootmisel 1,3 tonni ning
alumiiniumi tootmisel 1,464 tonni süsinikuheidet. Nagu sissejuhatuses kirjeldati, alahindab see
hinnang kohandusmehhanismist oodatavat avaliku sektori tulu, kuid see on allikas, kus toodud
hinnangud on leitud ühe metoodikaga ja tuginevad EL tootmise näitajatele.
Sellistest eeldustest lähtudes on tabelis 3 toodud arvestuslikud summad, mis oodatavalt
lisanduksid süsiniku tonni hinnale, kui süsinikuheite hind oleks 40, 50, 60, 70 või 80 eurot tonni
kohta. Selline kulu ei lisanduks toodetele kohe 2026. aastal, vaid täies mahus alles aastal 2035.
Perioodil 2026–2035 kvoodivabastuse kaudu kompenseeritud osa väheneb järk-järgult. Jagades
kulude lisandumise EL-i HKS-is 10-aastase üleminekuperioodi peale, lisanduks näiteks
tsemendi tonnihinnale süsinikuheite hinna 50 eurot korral igal aastal keskmiselt 3,5 eurot,
süsinikuheite hinna 80 eurot korral 5,6 eurot.
Tabel 2. Kauba tonnihinna suurenemine impordil süsinikuheite kulu võrra süsinikdioksiidi
heite 40–80 eurot/t korral
Kaubaliigid 40 €/t 50 €/t 60 €/t 70 €/t 80 €/t
Tsement 28,00 35,00 42,00 49,00 56,00
Väetiste
komponendid 28,00 35,00 42,00 49,00 56,00
Väetised 9,20 11,50 13,80 16,10 18,40
Mustmetallid 52,00 65,00 78,00 91,00 104,00
Raud 52,00 65,00 78,00 91,00 104,00
Alumiinium 58,56 73,20 87,84 102,48 117,12
3
https://eur-lex.europa.eu/legal-contentT/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R0447&qid=1631532708647&from=en
7
Allikas: Komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2021/447, Keskkonnaministeerium.
Arvestades, et kauba enda tonni turuhinnad on erinevad, lisab süsinikuheite kulu neile erinevas
osakaalus rahalist lisakoormust. Lähtudes impordideklaratsioonide alusel leitud keskmistest
kauba tonnihindadest, lisaks 80-eurone süsinikuheite tonnihind kaupadele (täies mahus 2035.
aastal, mil kulu rakenduks 100%) kulukoormust vastavalt tabelis 4 toodule.
Tabelist 4 nähtub, et süsinikuheite kulu mõjutab enim tsemendi ja väetiste tonnihinda,
moodustades tsemendi puhul üle 30% kauba hinnast ja väetiste puhul üle 20% hinnast. Samas
on toodud hinnangute puhul tegemist EL keskmistega ning saastava tööstuse korral võivad
mahud olla oluliselt, mõnel juhul isegi kordades, suuremad. Venemaa tööstust peetakse üheks
kõige saastavamaks ja seega tõstaks süsiniku kulu EL-i imporditavate kaupade hinda oluliselt.
Kuigi toodud üldistatud seos ei ole täpne, annab see aimu süsinikuheite keskmisest
suurusjärgust arenenud riikide tööstuse korral.
Näiteks, tsemendi puhul tähendaks see kulude kasvu umbes 3,2% aastas. Kui eeldada, et
süsinikuheite hind ei tõuse nii kõrgele ja jääb püsima 50 euro juurde tonni kohta, oleks aastane
kulude kasv tsemendi puhul 2,3%. Samas tuleb arvestada, et selline kulude kasv vähendaks
müügitulu, kui kauba müügi hinda mitte muuta. Kasumid aga jäävad enamikes valdkondades
alla 10% ja seega saaksid ettevõtted kauba hinna tõstmist äärmisel juhul edasi lükata vaid paar
aastat. Kuna siseturul kohandusmehhanismi kaupade puhul konkurentsimoonutusi ei tekiks,
tõusevad kauba hinnad oodatavalt kohe kulude lisandudes. Probleemiks võib selline kulude
kasv saada välisturgudel.
Tabel 4. Süsinikuheite tõttu lisanduv kulu süsinikuheite hinna 80 eurot/t kohta.
Lisanduv
süsinikuheite kulu Lisanduva
Keskmine Keskmine eurodes 80 € süsinikuheite kulu
kilo hind € tonnihind € süsinikuheite hinna osakaal kauba
Kaubad 2021 a. 2021 a. korral hinnaga võrreldes
Tsement 0,11642 116,42 56 32%
Väetiste
komponendid 0,19675 196,75 56 22%
Väetised 0,24149 241,49 18,4 7%
Mustmetallid 0,62170 621,70 104 14%
Raud 0,83342 833,42 104 11%
Alumiinium 2,17041 2170,41 117,12 5%
Allikas: Maksu- ja Tolliamet, Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/447 alusel arvutatud oodatav
lisanduv süsinikuheite kulu.
Mitmed riigid on avaldanud muret, et kolmandate riikide andmed toodete süsinikumahukuse
kohta ei pruugi olla õiged. Samuti, et nii tootmiskohad kui ka terved riigid võivad andmete
esitamisest keelduda. Kui kolmanda riigi ettevõtted keelduvad esitamast oma detailseid
andmeid, on võimalik rakendada vaikeväärtusena riigi kümne kõige saastavama tööstuse
süsinikuheite näitajaid. Samas ei ole praegu selge, kuidas lahendada olukord, kui andmete
esitamisest keeldub terve riik. Komisjon on tõdenud, et neil ei ole võimekust kontrollida üle
kõikide riikide kõik tööstused õiglaste hinnangute saamiseks. Samal ajal on komisjon suures
plaanis optimistlik, eeldades, et selline regulatsioon peaks suunama ettevõtjaid investeerima
oma tootmiste keskkonnajälje vähendamisse ja seega täidaks pakutud meede suures plaanis
8
oma eesmärki survestada ettevõtjaid nii EL sees kui ka kolmandates riikides vähendama oma
tootmiste süsinikuheite jälge.
Kohandusmehhanismi kaupade süsinikuheite kulud tõstavad kulukoormust sektoris, mis
lisandub Eesti turul müüdavate toodete hindadele. Süsinikuheite hinna 50 eurot/t korral
lisanduks nende kulude täismahus rakendumisel mustmetalli toodetele 2021. I pa andmetele
tuginedes 6,4 miljonit eurot, väetistele 2,5 miljonit, rauast toodetele samuti umbes 2,5 miljonit,
mustmetallidest 4,3 miljonit, alumiiniumist toodetele poole miljoni euro jagu kulusid (vt joonis
4). Kokku tähendab see kohandusmehhanismi sektoritele umbes 16 miljoni euro suuruse
kulukoormuse lisandumist. Samas tuleb arvestada, et 2021. aasta kohta on toodud vaid poole
aasta andmed ning et raua ja väetiste tootmise saaste kolmandate riikide tootmistes on oluliselt
kõrgem EL-i tehaste saastest. Samas on oodata kohandusmehhanismi käivitudes
impordimahtude olulist langust. Seetõttu on komisjoni pakutud kohandusmehhanismist saadav
tulu 20 miljonit eurot aastas üsna reaalne hinnang. Arvestada tuleb sellega, et tasuta kvoodi
vähendamise perioodil on lisanduvad kulud esimesel aastal vaid umbes kümnendik toodud
summast, teisel 20% jne. Summa kasvaks igal aastal umbes 10%.
593156
Alumiinium 587426
503212
2444526
Raud 1645376
1989107
6353965
Mustmetallid 3900157
4330568
2455062
Väetised 2359359
4178100
55736
Väetiste komponendid 47189
43438
45077
Tsement 83749
45920
0 1000000 2000000 3000000 4000000 5000000 6000000 7000000
Kulu 2021 Kulu 2020 Kulu 2019
Joonis 4. Impordil lisanduv süsinikuheitega seotud kulu süsinikdioksiidi hinna 50 €/t korral.
Allikas: Maksu- ja Tolliamet, Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447
Oodatavalt lisanduvat kulukoormust on võimalik vähendada, ostes kaupu vähem saastavatelt
tootjatelt. Kui hinna kasv süsinikuheite kulu mõjul on sedavõrd oluline, et konkureerivate
tootjate keskkonnasõbralikumad tooted muutuvad EL siseturul odavamaks, langevad saastavad
9
kaubad järk-järgult konkurentsist välja. Seega satuvad konkurentsis oodatavalt raskustesse väga
saastavast tööstusest pärit kaubad, kuna nende süsinikuheite kulu on kõrge ja hakkab tõstma
turul toote hinda. Seega takistab kohandusmehhanism saastava tööstuse toodangu importimist
EL turule.
Oodatavalt ei soovi ega saa kaupu EL-i müüvad ettevõtted jätta seda kulu enda kanda.
Arvestades, et toodetele lisanduv kulu hakkaks tabelis 4 toodud määral kauba hinna muutmata
jätmisel vähendama müügitulu, kuid enam kuid enamasti on kasumid oluliselt väiksemad kui
10% käibest, sööks lisanduv kulu mõne aastaga ära kogu aastase kasumi. Seetõttu ei ole
ettevõtjatel võimalik jätta kulu toodete hindadele lisamata.
Tarbijat mõjutaks kohandusmehhanismi kehtestamine ja EL-i HKS-i muudatused sarnaselt,
kuna mõlemas süsteemis lisanduv kulu on ühesugune. Seetõttu ei saa väita, et
kohandusmehhanism oleks suurem kauba kallinemise mõjur turul kui EL-i HKS. Selle mõju
avaldub pigem selles, et kui nt Venemaa kui saastava tööstusega riik ei ole enam huvitatud oma
kauba Eestisse importimisest, võib tekkida selle kauba defitsiit (arvestades vähest väetise
tootmist EL-s).
5. Oodatavad mõjud kaubagruppide lõikes
5.1. Tsement
Tsemendi CO2 sisaldus on üle 500 kg tonni tsemendi kohta. Eelpool viidatud EL rakendusmäärus
hindab kaasneva heite mahuks 700 kg, IEA (International Energy Agency) andmetel oli heite
mahuks 2020. aastal umbes 600 kg4. Hinnangud on küll sarnased, kuid arvutuste tulemit mõjutab
see oluliselt, millist hinnangut kasutada.
Eestis on Kunda tehases tsemendi tootmine lõpetatud ja valdav enamus tsemendist tuuakse Eestisse
EL riikidest. Kolmandate riikide osakaal jääb mõne protsendi juurde ja sedavõrd väike osakaal
kajastus ka impordideklaratsioonide ülevaates joonisel 2. Peamiselt tuleb imporditud tsement
Venemaalt. Samas, kuna selle kauba puhul on Venemaalt tulev kogus väike, ei mõjuta see Eesti
turgu olulisel määral.
Tsemendi tonni keskmine turuhind kaubadeklaratsioonide andmetele toetudes on umbes 116 eurot
ja sellise tsemendi hinna korral lisaks süsinikukulu toote hinnale olenevalt süsinikuheite hinnast ligi
30%. Mõnedel andmetel on aga tsemendi turuhind imporditud tsemendi keskmisest hinnast
madalam (umbes 60 eurot tonni kohta) ja võib lisanduv kulu tsemendi hinnale ka kuni poole lisada.
Seega võib süsinikuheite kulu lisandumine tsemendi hinnale oluliselt mõjutada ehitiste ja rajatiste
hindu, tarbijatele tähendab see kinnisvara kallinemist. Kuna peamiselt tuuakse tsement Eestisse
sisse EL riikidest, kallinevad küll ehituste hinnad, kuid ei ole põhjust rääkida olulisest hinnatõusu
efektist, mis tabaks Eestit tugevamini kui teisi liikmesriike.
5.2. Raud ja teras
Ka raua ja terase CO2 sisalduse kohta saada olevad andmed on mõnevõrra erinevad. EL
rakendusmäärus pakub selleks 1,3 tonni süsinikuheidet tonni raua kohta, komisjoni kogutud
andmete alusel tehtud arvutuse kohaselt on see 1,7 tonni süsinikuheidet EL riikides ja 2,5 tonni
kolmandates riikides tonni raua kohta. Worldsteel Association andmetel5 on toorterase tonni
süsinikuheite sisaldus keskmiselt 1,8 tonni. Hinnangute erinevust võib pidada oluliseks ja vastavalt
4
https://www.iea.org/reports/cement
5
https://www.worldsteel.org/steel-by-topic/sustainability/sustainability-indicators.html
10
sellele, millisele hinnangule toetuda, on ka prognoos erinev. Kui lähtuda Worldsteel Associationi
hinnangust, lisanduks 40–100 eurode CO2 hinna korral terase hinnale suurusjärgus 75–
185 eurot/t.
Kui kolmandatest riikidest imporditud raua ja rauast toodete keskmine tonnihind oli perioodil
2019–2021 I pa 833 eurot, siis EL riikidest sisse toodud raua ja rauast toodete hind on olnud
mõnevõrra kõrgem – 1274 eurot/t. See tähendab, et süsinikuheite kulu lisandumine raua
turuhinnale tõstaks selle hinda 5–22%, olenevalt raua turuhinnast ja süsinikuheite
oksjonihinnast.
Massi alusel liigitades on 51% rauast ja rauast toodetest sisse toodud EL riikidest, ülejäänud
49% imporditud (sh 30% Venemaalt). Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Türgi (koguselt kokku
41% impordist) on keskmisest madalama hinnaga, mistõttu võib eeldada, et kui nende
tootjatega kaubandussuhted jätkuvad, on nende puhul ka piirimeetmest tulenev suhteline
hinnatõus suurem. Samas, kui turul on saada ka madalama süsinikumahukusega tooteid, seavad
need piiri hinnatõusule. Võib eeldada, et ka EL-i hinnatase tõuseb, kuid see sõltub
konkreetsetest tootegruppidest, mida üldse toodetakse või imporditakse.
Tabel 5. Raua, terase ning nende toodete (KN 72, va 7202 ja 7204, 7301–7311) import, 2020.
aasta
Riik* mln € tuhat t €/t
Kokku 183,7 144,2 1274
EL27 128,1 73,8 1740
Venemaa 23,3 42,9 542
Hiina 8,6 4,8 1788
Türgi 5,8 8,8 665
Ukraina 3,7 5,1 736
Taivan 3,7 1,5 2450
Valgevene 2,1 2,8 836
Suurbritannia 0,7 0,2 4405
* Valmistajariik, välja arvatud juhul kui see on määramata, EL või Eesti (siis saatjariik)
Allikas: Statistikaamet
Nii nagu tsemendi hinna kasv, lisab ka raua ja terase hinna kasv kulusid ehitussektorisse, samas ka
masinatööstusesse. Kuna Eestis masinatööstust või muud metalli töötlemist ei ole, jääb siin peamine
mõju ehitussektorisse ning mitmesuguste masinate hinnatõusu.
5.3. Alumiinium
Alumiiniumi CO2 mahukuseks on EL rakendusmääruses pakutud 1,464 tonni süsinikuheidet tonni
alumiiniumi kohta. Samas on see hinnang äärmiselt tagasihoidlik võrreldes Dietzi, Jahni ja Noelsi
2019. aastal avaldatud uuringus6 toodud hinnanguga, kus alumiiniumi tootmise tonni emissiooni
hinnati 2020. aastal suurusjärku 4,86–5,61 tonni. Nii kõrge heite määr võib alumiiniumi tonni hinda
tõsta kuni 30% ja sel juhul oleks sektorisse lisanduv kulu (või avaliku sektori oodatav tulu) Eestis
kordades suurem kui eelpool toodud alla miljoni jääv hinnang.
6
https://www.transitionpathwayinitiative.org/publications/32.pdf?type=Publication
11
Tabel 6. Alumiiniumi (KN 7601, 7603-7609) import, 2020. aasta
Riik mln € tuhat t €/t
Kokku 76,6 29,9 2563
EL27 43,8 12,9 3385
Venemaa 22,1 12,6 1750
Hiina 2 0,6 3264
Türgi 0,5 0,1 3758
Allikas: Statistikaamet
Alumiiniumi ja sellest valmistatud toodetest tuuakse samuti umbes pool sisse EL riikidest (12,9
tuhat tonni), teine pool imporditakse Venemaalt (12,6 tuhat tonni), import Hiinast ja Türgist on
vähene (vt tabel 5). Kodumaist alumiiniumi tootmist Eestis ei eksisteeri. Kuna alumiiniumi
kasutatakse suures mahus masinate ja seadmete detailides, muutuvad oodatavalt kallimaks mitmed
masinad ja seadmed, mõjutades nii eratarbijaid, ettevõtjaid kui ka avaliku sektorit.
5.4. Väetised
2020. aastal toodi Eestisse kohandusmehhanismi kohaldamisalasse kuuluvaid väetisi7 kahe
kolmandiku ulatuses väljastpoolt EL-i ja impordi peamine partner oli Venemaa (59%) (vt tabel
6). Hinnatase EL-i ja muude riikide vahel ei olnud suur, kuid erinevusi võis olla konkreetsete
toodete tasemel.
Tabel 7. Väetiste (KN 2808, 2814, 283421, 3102, 3105, va 310560) import, 2020
Riik mln € tuhat t €/t
Kokku 101,9 495,2 206
EL27 33,1 158,3 209
Venemaa 60 294,3 204
Türgi 3,7 20,7 180
Allikas: Statistikaamet
Sõltuvalt tootmisprotsessist võib väetiste tootmise süsinikujälg jääda 0,3–3 tonni vahemikku.
Venemaa tootmist peetakse üheks maailma kõige saastavamaks ja seetõttu on õiglane arvestada
Eestis hetkel kasutatava väetise puhul umbes kolmetonnise süsinikuheitega tonni väetise kohta.
Sellise saaste õiglane arvesse võtmine tõstaks oluliselt väetise hinda. Kui arvestada, et väetise
tonni hind jääb turul 300–400 euro juurde, võib saastava tootmise korral lisanduv süsinikuheite
kulu moodustada 1/3 või isegi enam väetise hinnast. See põhjustab tõenäoliselt teatud
toiduainete hinna kasvu.
Põllumajanduses moodustab erinevate teraviljade kasvatamise kuludest väetis enamasti üle
20%. Kuna toiduained ei ole kohandusmehhanismi alune kaup, eksisteerib risk, et kolmandatest
riikidest imporditavad teraviljatooted, köögiviljad ja puuviljad ei kanna kohandusmehhanismi
rakendudes erinevalt EL-s toodetud toiduainetest alates 2026. aastast süsinikuheite kulu. See
võib kaasa tuua mitmete EL toiduainetetööstuse ettevõtete konkurentsipositsiooni halvenemise
nii välisturgudel kui ka EL siseturul.
Väetiste näitel on tegemist olukorraga, kus EL-is väetiste tootmine ei ole tänasel päeval
majanduslikult konkurentsivõimeline, kuna Venemaal, kes on suurim väetiste importija nii Eestisse
kui ka teistesse EL-i riikidesse, ei ole tootmisega kaasnev süsinikdioksiidi heitkogus hinnastatud.
7
KN 2808, 2814, 283421, 3102, 3105, va 310560
12
Üleminek vähem saastavatele väetistele oleks seega kohandusmehhanismi positiivne mõju
sektorile, kuid asenduskaupade olemasolust turul sõltub, kas ja kui kiiresti on võimalik seda teha.
Arvestades, et põllumajandussaaduste näol on tegu esmatarbekaupadega ja riski realiseerumine
mõjutaks ka madalama sissetulekuga isikuid, on oluline, et riik jälgiks muutusi turul ja sekkuks
vajadusel, nt toetades vähemkindlustatud peresid.
6. Kokkuvõte ja edasised analüüsivajadused
Analüüsist nähtus, et kohandusmehhanismi rakendudes võivad aastaks 2035 tõusta enamuse sellega
hõlmatud kaupade hinnad. Samas on selline hinnatõus on vältimatu, kui oleme otsustanud
hinnastada süsinikuheite. Mõju on sarnane nii EL sisesest tootmisest kui ka imporditud kaubale,
kuna EL sisesele tootmisele rakendub EL-i HKS, imporditud kaupadele kohandusmehhanism.
Seega ei kaasne kohandusmehhanismi rakendamisega EL siseturul konkurentsimoonutusi.
Kohandusmehhanismi kohaldamisala kaupadest toodetakse Eestis vaid elektrit (mis kannab juba
praegu süsinikuheite kulu) ja vähesel määral väetist. Seega on kohandusmehhanismi otsene mõju
neid kaupu tootvate Eesti ettevõtete konkurentsivõimele välisturgudel vähene.
Tegevusalad, millele kohandusmehhanism olulist mõju avaldab, sest kasutavad neid kaupu
sisendina, on ehitus, rauast ja alumiiniumist masinad ja tarvikud ning põllumajanduslik tootmine.
Arvestades, et metallide tootmist Eestis ei toimu, nende töötlemine on vähene ja kinnisvara hinnad
sõltuvad lisaks väga mitmesugustest mõjuritest ning nende kaupade puhul ei ole tegemist
esmatarbekaupadega, ei ole nende kaupade turgude muutuste jälgimine otseselt vajalik. Eesti
tootjate ja tarbijate jaoks olulise võimaliku riskina jääb üles väetise hinna kasvu tõttu oodatav teatud
toiduainete hinnatõus. Sellisteks toiduaineteks, kus tootmisahel on lühike ja väetise hinna tõusu
mõju ei saa hajuda, on vähe töödeldud teraviljad, köögiviljad, puuviljad, marjad ja samuti vähe
töödeldud loomsed saadused (arvestades, et teravilja on kasutatud loomade ja lindude söödaks).
Nende toodete puhul on olemas risk, et nad kaotavad konkurentsis turgusid nii väljaspool EL-i kui
ka kauplemismahtusid EL siseturul, kui konkureerivatel imporditavatel toiduainetel süsinikuheite
kulu puudub. Kuna ei ole ette teada, kas kolmandad riigid järgivad EL eeskuju ja kehtestavad EL-i
HKS-ga sarnased süsteemid või süsinikumaksu, on sellise riski realiseerumise võimalus olemas.
Seetõttu on vajalik jälgida nimetatud toiduainete impordi ja ekspordi mahtusid ja keskmise hinna
muutusi kohandusmehhanismi rakendamise eelsel perioodil ja EL-i HKS-i üleminekuperioodil, mil
toimub tasuta LHÜ-de järk-järguline kaotamine. Kaupade, mille trendide järgimine on oluline, KN
neljakohalised koodid on toodud tabelis 7.
Analüüsiks vajalikke andmeid impordi ja ekspordi mahtude ning hindade kohta on võimalik saada
Maksu- ja Tolliametist ja EL sisese kaubanduse kohta Statistikametist. Iga-aastane ülevaate
koostamine ei ole hinnanguliselt väga ajamahukas töö ja selleks ei ole vaja palgata täiendavat
ressurssi või teha muid täiendavaid ühekordseid või regulaarseid kulutusi. Ülevaate koostamine
aitab tuvastada, kas nimetatud risk turul realiseerub või mitte.
13
Tabel 8. Toiduainete, mille impordi ja EL riikidest sisseveo ning ekspordi mahtusid ja keskmisi
hindasid oleks soovitav perioodi 2020–2035 kohta monitoorida ja analüüsida, neljakohalised KN
koodid
Liha ja loomsed tooted
0201 värske või jahutatud veiseliha
0202 külmutatud veiseliha
0203 sealiha
0204 lamba- või kitseliha
0207 kodulinnuliha
0401 piim ja rõõsk koor suhkruta
0402 piim ja rõõsk koor suhkruga
0403 muud piimasaadused (koor, jogurt, hapupiim, …)
0406 juust ja kohupiim
Köögiviljad
0701 kartulid
0702 tomatid
0703 sibul, porru, …
0704 kapsas, lillkapsas, muud kapsad
0705 salatid
0706 porgand, naeris jne
0707 kurgid
0708 kaunviljad
0709 muud köögiviljad, sh seened
0710 külmutatud köögiviljad
0711 säilitamiseks vähe töödeldud köögiviljad
Puuviljad, marjad, pähklid
0801 pähklid
0802 pähklid
0808 õunad, pirnid
0810 muud värsked marjad ja puuviljad
0811 Külmutatud marjad ja puuviljad
0812 säilitamiseks vähe töödeldud puuviljad ja marjad
Teravili
1001 nisu
1002 rukis
1003 oder
1004 kaer
1101 nisujahu
1102 muud jahud
Allikas: Eesti Tollitariifistik
Juhul kui kohandusmehhanismi laiendatakse muudesse sektoritesse (nt rafineerimissektor) või
Eestisse luuakse neid kaupu tootvaid tööstusi, on põhjust selle analüüsi kogum üle vaadata ja
vajadusel võtta jälgimise alla ka muid kaupu.
14
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja 2021 nr
Eesti seisukohad Euroopa Liidu piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi
ettepaneku kohta
1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse, millega kehtestatakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism, eelnõu
kohta:
1.1 Eesti toetab Euroopa Komisjoni piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi
määruse ettepanekut, millega vähendatakse kasvuhoonegaaside heite kolmandatesse riikidesse
ülekandumise ohtu Euroopa Liidu suure heitemahukusega tootmissektorites.
1.2 Peame oluliseks asjaolu, et ettepanek on vastavuses Maailma Kaubandusorganisatsiooni
reeglitega ja sellesse ei lisata sätteid, mis võivad piiril kohaldatava süsinikdioksiidi
kohandusmehhanismi nende reeglitega vastuollu viia. Nõustume Euroopa Komisjoni
seisukohaga, et kohandusmehhanism on välja töötatud mittediskrimineeriva meetmena
kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks.
1.3 Toetame piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi ettepaneku
kohaldamisala, milleks on terase, raua, alumiiniumi, väetiste, tsemendi ja elektri import.
Tegemist on tootmissektoritega, mis on ühed suuremad kasvuhoonegaaside heite tekitajad ja
märkimisväärselt avatud nende süsinikuheite kolmandatesse riikidesse ülekandumise ohule.
1.4 Peame oluliseks piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi järk-järgulist
rakendamist, mille käigus suurendatakse sertifikaatide hindu võrdeliselt Euroopa Liidus
kohandusmehhanismiga hõlmatud kaupade tootmisel tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse
ühikute koguse vähendamisega. Sellega tagatakse kolmandatest riikidest pärit ja Euroopa
Liidus toodetavate kaupade kasvuhoonegaaside võrdne hinnastamine. Seetõttu on
kohandusmehhanismi toetamise vältimatuks eelduseks, et Eesti nõustub samaaegselt
kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemi direktiivi 2003/87/EÜ muutmise ettepanekuga,
mille kohaselt lõpetakse kümne aasta jooksul lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine
kohandusmehhanismiga hõlmatud sektorites.
1.5 Leiame, et piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kolme aasta pikkune
finantskohustuseta üleminekuperiood ja sellele järgnev kohandusmehhanismi järk-järguline
kasutuselevõtt kümne aasta jooksul annavad Euroopa Liidu ja kolmandate riikide ettevõtetele
ning ametiasutustele piisava aja, et kohaneda rakendatava meetmega. Selle aja jooksul saavad
kolmandad riigid, sealhulgas Eesti jaoks olulised kaubanduspartnerid, järjest enam hinnastada
kasvuhoonegaaside heidet, et täita rahvusvahelisi kliimaeesmärke.
1.6 Leiame, et 2021. a lõpus esitatava Euroopa Liidu omavahendite õigusakti ettepaneku
menetlemise käigus tuleb kaaluda piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi
kasutamisest saadava tulu suunamist Euroopa Liidu eelarvesse. Selle arutelu juures peame
oluliseks, et kohandusmehhanismi esmase rakendamisega seotud kulud ja hilisemad
halduskulud kaetakse kohandusmehhanismi tuludest.
1.7 Peame oluliseks, et Euroopa Liit teeks koostööd vähemarenenud riikidega, et aidata kaasa
nende tööstuse kasvuhoonegaaside heite vähendamisele ja toetada neid riike vajaliku tehnilise
abiga, et hõlbustada piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi rakendamist.
1.8 Nõustume ettepanekuga, et Euroopa Komisjon peaks hindama käesoleva määruse
kohaldamist enne aruandluskohustusega kolmeaastase üleminekuperioodi lõppu ning esitama
tulemustest nõukogule aruande. Oleme valmis selle aruande põhjal arutama võimalikku
kohaldamisala laiendamist teistele sektoritele.
1.9 Eesti toetab Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni otsese ja kaudse
süsinikdioksiidi hinnastamise kaasava raamistiku algatust ja osaleb selles, et võrdsustada
konkurentsitingimused riikide ja ettevõtete vahel.
2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.
3. Riigikantseleil esitada eelnevalt nimetatud teatis/määruse eelnõu ja seisukohad Riigikogu
juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning
Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär