dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seisukohtade eelnõu edastamine

Rahandusministeerium · 8. detsember 2021
Viit
1.1-10.1/8745-1
Registreeritud
8. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2021
Vastutaja
Maret Mets (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Maksu- ja tollipoliitika, Tolli-ja aktsiisipoliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.18745-1 08.12.2021 Väljaminev kiri.asice3769 KB

Sisu (failidest)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, 14.7.2021 COM(2021) 564 final 2021/0214 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (EMPs kohaldatav tekst) {SEC(2021) 564 final} - {SWD(2021) 643 final} - {SWD(2021) 644 final} - {SWD(2021) 647 final} ET ET SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Maailm seisab silmitsi sügava kliimakriisiga ja kliimamuutustega seotud probleemid nõuavad ülemaailmset reageerimist. Tugev rahvusvaheline koostöö tugevdab ühiseid kliimameetmeid, mida kõik Pariisi kokkuleppe osalised vajavad, et saavutada eesmärk hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus tuntavalt allpool 2 °C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega ning püüda piirata temperatuuri tõusu 1,5 kraadini võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega1. Euroopa Liidu rahvusvaheline liidriroll peab käima käsikäes jõuliste siseriiklike meetmetega. Selleks et muuta EL kooskõlas Pariisi kokkuleppega 2050. aastaks kliimaneutraalseks, peab liit järgmisel kümnendil seadma suuremaid eesmärke ning ajakohastama oma kliima- ja energiapoliitika raamistikku. See protsess peaks algama juba praegu kehtivate ELi õigusaktide alusel. Lisaks sellele, nagu on teatatud Euroopa rohelises kokkuleppes, 2 on komisjon teinud põhjalikule mõjuhinnangule3 tuginedes ettepaneku seada 2030. aastaks uus ELi eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega4. Euroopa Ülemkogu5 kiitis selle eesmärgi heaks ja see lisati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioonile, muutes selle rahvusvaheliselt siduvaks6. Kaasseadusandjatega kokku lepitud Euroopa kliimamäärusega kehtestatakse uus 2030. aasta eesmärk, muutes samal ajal ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi õiguslikult siduvaks7. Selleks et saavutada selline kasvuhoonegaaside heite vähendamine kooskõlas Euroopa kliimamäärusega, teeb komisjon ettepaneku vaadata 2021. aasta juuliks läbi kõik asjakohased poliitikavahendid paketis „Eesmärk 55“, mis hõlmab eelkõige kliima-, energia-, transpordi- ja maksuvaldkonna õigusaktide läbivaatamist8. Euroopa rohelises kokkuleppes välja kuulutatud piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (edaspidi ka „CBAM“) on osa sellest paketist ja kuulub olulise elemendina ELi meetmepaketti, mille eesmärk on muuta EL kooskõlas Pariisi kokkuleppega 2050. aastaks kliimaneutraalseks, tegeledes kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga, mis tuleneb liidu suurematest kliimaeesmärkidest. Euroopa Parlament võttis 2021. aasta märtsis vastu resolutsiooni, milles 1 Pariisi kokkuleppe artikli 2 lõike 1 punkt a. 2 Komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatis „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final, punkt 4). 3 Komisjoni 17. septembri 2020. aasta teatis „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine“. (COM(2020) 562 final, 1 ja 2. osa). 4 Komisjon esitas ettepaneku COM(2020) 563 final, millega muudetakse komisjoni esialgset ettepanekut Euroopa kliimamääruse kohta, et lisada sellesse ELi muudetud eesmärk vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 55 %. Euroopa Ülemkogu kinnitas 10.–11. detsembril 2020 oma järeldustes selle suurema ELi eesmärgi. 5 Euroopa Ülemkogu 11. detsembri 2020. aasta järeldused. (EUCO 22/20 CO EUR 17 CONCL 8), 6 Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Saksamaa (2020), Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide riiklikult kindlaksmääratud panuse ajakohastamine. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) nr 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1). 8 Komisjoni 2021. aasta tööprogramm. (COM(2020) 690 final). I lisas on esitatud kõik paketis sisalduvad õigusaktid. ET 1 ET pooldati WTO nõuetele vastava piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kehtestamist9. Komisjon teatas ka oma ELi tegevuskavas „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“10 asjakohaste vahendite ja stiimulite edendamisest, et rakendada paremini põhimõtet „saastaja maksab“11 ja kaotada seega järk-järgult tasuta saastamise võimalus, et maksimeerida CO2 heite vähendamise ja nullsaaste eesmärgi vahelist koostoimet. Komisjon teatas oma kavatsusest teha Euroopa rohelises kokkuleppes ettepanek võtta kasutusele piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism. Nagu on märgitud teatises: „Kui maailmas jäävad erinevused eesmärkide tasemes püsima, samal ajal kui EL oma kliimapüüdlusi suurendab, teeb komisjon ettepaneku süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohta teatavates sektorites, et vähendada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu. See tagaks, et imporditud toodete hinnad kajastaksid täpsemalt nende süsinikusisaldust. Kõnealune meede kavandatakse nii, et see oleks kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjade ja liidu muude rahvusvaheliste kohustustega.“12 See mehhanism on alternatiiv meetmetele, millega vähendatakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu ELi heitkogustega kauplemise süsteemis13 (edaspidi ka „ELi HKS“), ning selle eesmärk on vältida seda, et liidu heitkoguste vähendamise jõupingutusi kompenseeritakse heitkoguste suurendamisega väljapoole liitu tootmise ümberpaigutamise või vähem CO2 heidet tekitavate toodete suurema impordi kaudu. Ilma sellise mehhanismita võib kasvuhoonegaaside heite ülekandumine tuua kaasa ülemaailmse heite üldise suurenemise. Pariisi kokkulepe kohustab rahvusvahelist üldsust pidevalt suurendama oma kliimapüüdlusi, et piirata ülemaailmset keskmise temperatuuri tõusu ja märkimisväärselt vähendada kliimamuutuste riske ja mõju. Iga lepinguosaline peab selle ülemaailmse eesmärgi saavutamiseks valmistama ette oma riiklikult kindlaksmääratud panuse, mis näitab tema „kõrgeimat võimalikku edasipüüdlikkuse taset“ ning kajastab tema „ühist, kuid diferentseeritud vastutust ja vastavat suutlikkust riigiti erineva olukorra valguses“14. Seni kuni märkimisväärne arv ELi rahvusvahelisi partnereid rakendab poliitikat, mille kliimaeesmärgid ei ole liidu omadega samaväärsed, ning vahe kasvuhoonegaaside heite suhtes kohaldatavate hindade vahel on endiselt suur, püsib kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht. Kasvuhoonegaaside heite ülekandumine tekib siis, kui kliimapoliitikaga seotud eesmärkide erinevuse tõttu viivad teatavate tööstussektorite või allsektorite ettevõtjad tootmise üle muudesse riikidesse, kus heitepiirangud on leebemad, või kui import nendest riikideks asendaks kliimapoliitika erinevuse tõttu samaväärseid, kuid vähem kasvuhoonegaaside heiteid tekitavaid tooteid. See võib vähendada ELi heite vähendamise poliitika tõhusust ja tuua kaasa ka koguheite suurenemise kogu maailmas, ohustades seega kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist, mis on hädavajalik, et hoida maailma keskmine temperatuur tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega. 9 Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2021. aasta resolutsioon WTO nõuetele vastava ELi süsinikdioksiidi piirimaksumehhanismi väljatöötamise kohta. 10 Komisjoni 12. mai 2021. aasta teatis „Heas seisundis planeet kõigi jaoks“ (COM(2021) 400 final). 11 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõige 2. 12 Komisjoni teatis. (2019). Euroopa roheline kokkulepe (COM(2019) 640 final), lk 4. 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32). 14 Pariisi kokkuleppe artikli 4 lõige 3. ET 2 ET Praegu tegeletakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga liidus ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames. See on maailma esimene rahvusvaheline kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem, mis on kehtinud alates 2005. aastast. Kõnealusesse süsteemi kaasatud sektorites, kus kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht on kõige suurem, ohjatakse seda ohtu praegu lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise ja suurenenud elektrikulude hüvitamise kaudu vastavalt riigiabi eeskirjadele. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine nõrgendab siiski hinnasignaali, mille süsteem annab neid saavatele käitistele, võrreldes täieliku enampakkumisega. Seega mõjutab see stiimuleid investeerida kasvuhoonegaaside heite vähendamisse. Samal ajal kui liit suurendab oma kliimaeesmärke, suureneb eeldatavasti erinevus kolmandate riikide kliimameetmete tasemest, millega kaasneb suurem kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht ELis. See tuleneks ELi üha ulatuslikumatest kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkidest, mis peaksid vähendama heitkogustega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühikute koguarvu. Selle tulemusena tugevneb ELi heitkogustega kauplemise süsteemi CO2 hinnasignaal, mis motiveerib liidu tootjaid oma heitkoguseid vähendama, kuid suurendab erinevust riikidega, kellel puuduvad CO2 hinnastamise mehhanismid. Lisaks väheneb aja jooksul ka tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute üldkogus, mis on kooskõlas heitkoguste piirmäära vähendamisega. Võttes arvesse eespool kirjeldatud probleeme, käsitletakse käesolevas ettepanekus kasvuhoonegaaside heite vähendamise probleemi liidus, vältides samal ajal seda, et heitkoguste vähendamise jõupingutused nullib kogu maailmas ära heitkoguste suurenemine väljaspool liitu. Sellega seoses tehakse ettepanek võtta kasutusele piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism, mille üldeesmärk on tegeleda kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga, et võidelda kliimamuutustega, vähendades kasvuhoonegaaside heidet liidus ja kogu maailmas. • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Paketi „Eesmärk 55“ kontekstis ei ole piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism eraldiseisev meede. See on kliimapoliitika meede, mille eesmärk on säilitada ELi kliimaneutraalsuse lõppeesmärgiga seotud kliimaeesmärkide terviklikkus. Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi funktsioon on tegeleda kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga ja tugevdada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi. Seega on ELi heitkogustega kauplemise süsteem ja piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism omavahel tugevalt soetud. Paketi „Eesmärk 55“ osana tehakse ettepanek vaadata läbi ka ELi heitkogustega kauplemise süsteem15. See hõlmab ELi heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamist meretranspordile ning heitkogustega kauplemise kasutuselevõttu hoonete ja maanteetranspordi sektoris. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kavandatavate muudatustega seatud ulatuslikumate kliimaeesmärkide näol on eeskätt tegemist rangemate heitkoguste piirmäärade kehtestamisega, mis tähendab, et saadaolevate lubatud heitkoguse ühikute üldarv väheneb. Rangem piirmäär tähendab tugevamat CO2 hinnasignaali. ELi kliimaneutraalsuse eesmärk ja otsus suurendada 2030. aastaks seatud kliimaeesmärke toob kaasa ka olemasolevate kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu vastaste meetmete ulatuslikuma läbivaatamise. Kuigi lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine hoiab tulemuslikult ära 15 [Väljaannete talitus: olemasolu korral sisestada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kavandatud muudatuse number] ET 3 ET kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu, nõrgendab see liidu ettevõtjate jaoks CO2 hinnasignaali võrreldes täieliku enampakkumisega. Nagu on osutatud Euroopa rohelises kokkuleppes, tagaks piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism, et impordihind kajastab täpsemalt impordi süsinikusisaldust. Meede on kavandatud vastama Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjadele ja muudele liidu rahvusvahelistele kohustustele. Lisaks on president von der Leyen rõhutanud, et „[s]üsinikuheitel peab olema hind – sest loodus seda hinda enam maksta ei saa. Süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism peaks motiveerima välismaiseid tootjaid või ELi importijaid oma süsinikuheidet vähendama16“. Selleks oleks oluline aktiivne kolmandate riikide teavitamine, et nad mõistaksid ja järgiksid piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi nõudeid. Lisaks teeb EL koostööd kolmandate riikidega, kelle kaubandust ELi käesolev määrus mõjutab, et uurida võimalusi dialoogiks ja koostööks seoses mehhanismi konkreetsete elementide rakendamisega. Samuti tuleks uurida võimalusi lepingute sõlmimiseks, et võtta arvesse nende CO2 hinnastamise mehhanismi. Olemasolevad kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu vähendamise mehhanismid on ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi ka „LHÜd“) tasuta eraldamine ja mõnel juhul finantsmeetmed hüvitamaks heitkogustega seotud kaudseid kulusid, mis tulenevad elektrihindade tõusust ELi HKSi tõttu (heitkogustega seotud kaudsed kulud). Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism on alternatiiviks nendele meetmetele ja peaks seetõttu need aja jooksul asendama. Selleks et võimaldada tootjatel, importijatel ja kauplejatel uue korraga kohaneda, tuleks LHÜde tasuta eraldamise vähendamist siiski rakendada järk-järgult, korraga piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi järkjärgulise kasutuselevõtuga, tagamaks, et need ei oleks kumulatiivsed. • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Liit tegutseb üliaktiivselt rahvusvahelistel foorumitel, et tugevdada ülemaailmseid keskkonnanorme ning toetada kaubanduspartnereid ja vähem arenenud riike CO2 heite vähendamisel. Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism täiendab liidu rahvusvahelist keskkonnaalast tegevust ja soodustab CO2 heite vähendamist kolmandates riikides. Alates 1992. aastast on liit töötanud selle nimel, et töötada välja ühised lahendused ja edendada ülemaailmseid meetmeid kliimamuutustega võitlemiseks. Täpsemalt peaks ELi tasandi meetmete eesmärk olema saavutada kulutõhusalt pikaajalised kliimaeesmärgid ning tagada samal ajal õiglus ja keskkonnaeesmärkidele vastavus. ELi 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise jõulise juhtimise kehtestamine aitab tagada, et liit püsib selle eesmärgi saavutamise kursil. Komisjon teatas ka asjakohaste vahendite ja stiimulite edendamisest, et rakendada paremini põhimõtet „saastaja maksab“17 ja kaotada seega järk-järgult tasuta saastamise võimalus; ta tegi seda ELi tegevuskavas „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“‫ׅ‬18 eesmärgiga maksimeerida CO2 heite vähendamise ja nullsaaste eesmärgi vahelist koostoimet. 16 President von der Leyeni poolt Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 16. septembril 2020 peetud kõne olukorrast Euroopa Liidus (https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/SPEECH_20_1655). 17 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõige 2. 18 Komisjoni teatis (2021), Heas seisundis planeet kõigi jaoks (COM(2021), 400 final). ET 4 ET 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklites 191–193 on kindlaks määratud ELi pädevus kliimamuutuste valdkonnas. Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 192 lõige 1. Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 191 ja artikli 192 lõikele 1 aitab liit muu hulgas kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele: keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine ning meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Kliimamuutused on oma olemuselt piiriülene probleem, mida ei ole võimalik lahendada üksnes liikmesriigi või kohaliku tasandi meetmete abil. Kooskõlastatud ELi meetmed võivad tulemuslikult täiendada ja tugevdada liikmesriigi ja kohaliku tasandi meetmeid ning need tõhustavad kliimamuutustevastast tegevust. Kliimameetmete kooskõlastamine on vajalik nii liidu kui ka võimaluse korral maailma tasandil ning ELi meetmed on subsidiaarsuse seisukohast põhjendatud. Kogu ELi hõlmava piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kasutuselevõtt loob ühise ja ühtse raamistiku, et tagada ELi siseturul kohaldatava CO2 hinnastamise poliitika ja impordi suhtes kohaldatava CO2 hinnastamise poliitika samaväärsus. Selle eesmärk on puhtalt keskkonnaalane ja sellel on piiriülene mõõde, mistõttu ei saa liikmesriigid sellega iseseisvalt tegeleda. Oma keskkondliku olemuse tõttu ja selleks, et vältida kaubavoogude ümbersuunamist, peaks piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism olema tõhusam, kui seda kohaldatakse liidu tasandil ühtsel viisil analoogselt ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga, ning see peaks olema loodud kooskõlas WTO eeskirjadega. Pealegi kui piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi ei kohaldata ühtselt, stimuleeriks see käitumist, mille tulemuseks on kaubavoogude kõrvalesuunamine ja meelepärase kohtualluvuse valimine, kuna kolmandate riikide eksportijad impordiksid kaupu nende ELi jurisdiktsioonide kaudu, kus piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohaldatakse kõige leebemal viisil. See ei ole vastuolus nimetatud mehhanismi rakendamise ja sellega seotud nõuete täitmise pädevuse andmisega liikmesriikide pädevatele asutustele, kuid see pädevus peaks siiski piirduma rakendamise ja nõuete täitmise tagamisega.  Proportsionaalsus Ettepaneku eesmärk on tegeleda kasvuhoonegaaside heite vähendamise probleemiga liidus, vältides samal ajal seda, et need heite vähendamise jõupingutused nullib ära heite suurenemine väljaspool liitu. Poliitilised valikud on seega selgelt tingitud eesmärgist saavutada piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi eesmärgid, nimelt tegeleda kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga, et võidelda kliimamuutustega, vähendades kasvuhoonegaaside heidet liidus ja kogu maailmas. Kavandatud piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism hõlmab ELi HKSi kaasatud sektoreid ja heitkoguseid, mille hõlmatus põhineb omakorda mitmesugustel kvantitatiivsetel ja kvalitatiivsetel kriteeriumidel, mis on seotud ELi HKSi keskkonnaeesmärkidega, ning piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohaldamisala tuleks kindlaks määrata viidates teatavatele kaupadele vastavalt nende ET 5 ET klassifikatsioonile kombineeritud nomenklatuuris19. See motiveerib meetme rakendamist, nimelt tagab kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu maandamise teatavates energiamahukates sektorites. Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism tugineb ELi HKSi kliimaloogikale, alustades sektoritest, kus heitkogused on absoluutarvudes suurimad ja kus selle rakendamine oleks seetõttu kõige olulisem. Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi oluline element on toodete süsinikusisaldus, sest see näitab kasvuhoonegaaside heidet (süsinikdioksiidi ekvivalendina, CO2e), mis vabaneb nende tootmise ajal välisriigis. Seda kasutatakse tagamaks, et imporditud tooteid ei kohelda ebasoodsamalt kui ELi HKSi käitistes toodetud kodumaiseid tooteid. Kuna ELi HKSi kuuluvate käitiste suhtes kohaldatakse CO2 hinda, mis määratakse kindlaks nende tegelike heitkoguste alusel, tuleks ka piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohaldamisalasse kuuluvaid imporditud tooteid hinnata nende tegelike kasvuhoonegaaside heitkoguste alusel. Selleks et ettevõtjad saaksid sellise lähenemisviisiga kohaneda, tehakse ettepanek alustada üleminekuperioodiga ilma finantskohandusteta. Seoses meetme haldusega maksimeeriks riiklikele pädevatele asutustele volituste andmine selle rakendamise ja sellega seotud nõuete täitmise tagamise tõhusust, võttes arvesse riikide kogemusi ELi HKSi haldamisel. Süsteem, kus peamine roll on riikide pädevatel kliimaasutustel, on suurel määral analoogne ELi HKSiga, mida on peaaegu kümne aasta jooksul edukalt kasutatud. • Vahendi valik Käesoleva ettepaneku eesmärke on kõige parem saavutada määruse abil. See tagab mitmete tolliliitu imporditavaid kaupu käsitlevate sätete vahetu kohaldatavuse. Lisaks tuleb käesolevat määrust kogu liidus kohaldada ühetaoliselt ja järjepidevalt, et saavutada ELi toimimise lepingu artiklite 32 ja 207 eesmärgid. Erinev kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht õigustaks riigi tasandil meetmete võtmist vaid vähesel määral. Süsinikdioksiidi heitkoguseid ei ole võimalik lokaliseerida ning nii nagu ELi HKS võib ka piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism olla tõhusam, kui seda kohaldatakse ühetaoliselt ja ulatuslikult. Seetõttu saab käesoleva ettepaneku eesmärke kõige paremini saavutada määruse abil. See tagab sätete vahetu kohaldatavuse. Lisaks aitaks teatavate kõnealuse mehhanismi rakendamise ja sellega seotud nõuete täitmise tagamisega seotud ülesannete andmine liikmesriikide kliima- ja tolliasutustele lahendada tehniliste ja metodoloogiliste piirangutega seotud probleeme ning suurendaks tõhusust. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED  Konsulteerimine sidusrühmadega Käesoleva ettepaneku koostamiseks töötas komisjon välja ja võttis kasutusele sidusrühmadega konsulteerimise strateegia, mis hõlmas nii üldsusele kui ka kitsamatele rühmadele suunatud konsultatsioone. 19 Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1). ET 6 ET Esialgne mõjuhinnang avaldati tagasiside saamiseks 4. märtsil 2020. Kuni 1. aprillini 2020 toimus konsultatsioon,20 mille eesmärk oli koguda tagasisidet projekti esialgsete kaalutluste kohta. Konsultatsiooniperioodil saadi kokku 219 vastust, sealhulgas kutseliitudelt, ettevõtjate ühendustelt ja ettevõtjatelt ligikaudu 150 vastust, valitsusvälistelt organisatsioonidelt 20 vastust, kodanikelt ja ülejäänud eksperdirühmadelt, akadeemilistelt/teadusasutustelt, ametiühingutelt ja riigiasutustelt 20 vastust. Enamik vastuseid laekus EList ja 24 kolmandatest riikidest. Üldiselt avaldati enamikus vastustes toetust piiril kohaldatavale süsinikdioksiidi kohandusmehhanismile ning ülejäänud jaotusid peaaegu võrdselt vastusteks, milles avaldati piiratud ulatusega toetust ja vastusteks, kus seda ei toetatud. Valdavas enamikus vastustes suhtuti ettevaatusega meetme ülesehitusse, paludes kaaluda kõiki võimalikke variante. Peamiste välja toodud valdkondade hulka kuulusid muu hulgas mõju väärtusahelatele ja tooraine impordile, liigse mõju vältimine lõpptarbijatele, seosed ELi HKSi ja LHÜde tasuta eraldamisega, jaotuslik mõju mõjutatud sektorites ja riikides, eelkõige areneva majandusega riikides, ning koostoime kehtivate kaubanduse kaitsemeetmetega toorainete valdkonnas. Kooskõlas komisjoni parema õigusloome suunistega korraldati 22. juulist kuni 28. oktoobrini 2020 ka avalik konsultatsioon21. Konsultatsiooni eesmärk oli koguda kodanike ja organisatsioonide arvamusi algatuse põhjenduste, eesmärkide, võimaliku ülesehituse ja ulatuse ning mõju kohta. Vastajatel lubati üles laadida ka kirjalikke arvamusavaldusi. Avalikule konsultatsioonile saadi kokku 615 vastust. Kuus neist olid dubleeritud, mille tulemusel saadi 609 kehtivat vastust. Seoses kasvuhoonegaaside heite ülekandumise probleemiga märkis enamik vastanuid, et kasvuhoonegaaside heite ülekandumine on tõeline probleem ning et piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga saab lahendada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise probleemi, edendada vähese CO2 heitega toodete tarbimist ELis ning stimuleerida vähese CO2heitega tehnoloogiate ja kaugeleulatuva kliimapoliitika kasutuselevõttu kolmandates riikides. Ettevõtjad, ettevõtjate ühendused ja riigiasutused suhtuvad ELi HKSi ja riigiabi eeskirjade kontekstis kehtestatud praeguste meetmete tõhususse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise piiramisel ning muude regulatiivsete meetmete võimesse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid positiivselt, samal ajal kui kodanikud ja muud sidusrühmad on kriitilisemad. Vastanud tegid ettepaneku, et piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism peaks keskenduma toodetele, mis on pärit ELi HKSi juba kaasatud tegevustest (eriti neist, mille puhul on kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht kõige suurem), ning hõlmama kogu väärtusahelat. Lisaks eelmainitule pidasid komisjoni talitused ulatuslikke kahepoolseid konsultatsioone ELi ja kolmandate riikide ametiasutuste, ettevõtjate ühenduste, üksikute ettevõtjate ja valitsusväliste organisatsioonidega. Samal ajal korraldas üks välistöövõtja sihtotstarbelised konsultatsioonid, mille käigus peeti 25 vestlust põhimaterjalide sektori kõrgema juhtkonna ja ühendustega, tootjatega, valitsusväliste organisatsioonidega ja poliitikakujundajatega. Toimus kaks vestlusvooru. Esiteks peeti algetapis 17 mitteametlikku vestlust, mille eesmärk oli teha kindlaks asjaomased probleemid ja lahendamata küsimused, mida tuleb täiendavalt uurida. Teises etapis peeti kaheksa lisavestlust, et kontrollida, kas mitteametlike vestluste käigus 20 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12228-EU-Green-Deal-carbon- border-adjustment-mechanism-_et 21 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12228-EU-Green-Deal-carbon- border-adjustment-mechanism-_et ET 7 ET esitatud arvamusi ja mureküsimusi jagatakse laiemas sidusrühmade grupis. 17 sidusrühma olid pärit ettevõtlusest, 5 valitsusvälistest organisatsioonidest ja 3 liikmesriikide institutsioonidest. Üldsusega ja kitsamate rühmadega peetud konsultatsioonide tulemused võimaldasid komisjonil koguda algatuse kohta märkimisväärsel hulgal seisukohti ja arvamusi. Nii üldsusega kui ka kitsamate rühmadega peetud konsultatsioonid näitasid, et ollakse üksmeelel selles, et kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga tegelemiseks ja liidu suuremate kliimaeesmärkide saavutamiseks on vaja piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi. Konsultatsioonide käigus saadud tagasisidet on kasutatud selleks, et teha süsteemi ülesehituse elementide valikut ja saada teavet eelistatud poliitikavariantide kohta. Sidusrühmadega konsulteerimise tulemused on kokkuvõtlikult esitatud mõjuhinnangu asjaomases lisas. • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Ettepaneku ettevalmistamise etapis tugineti mitmele uuringule ja ekspertide nõuannetele, milles analüüsitakse piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi võimalikku ülesehitust ja kohaldamisala ning selle keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku mõju. Eelkõige tehti komisjoni välisekspertide toel uuring mehhanismi optimaalse ülesehituse ja selle valdkondliku katvuse kohta. Uuringus analüüsiti meetme loogikat, hinnati mitmeid alternatiivseid variante ja nende teostatavust, anti tehnilist nõu tehnilise ülesehituse üksikasjade kohta ja pakuti tuge sektorite väljavalimiseks, mida mehhanism hõlmaks. Selle uuringu üksikasjad on esitatud mõjuhinnangus,22 samal ajal kui komisjon avaldab ka kogu uuringu23. Lisaks piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kvalitatiivsele uuringule tehti komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse ja välisekspertide toel ka spetsiaalne kvantitatiivne mõjuhindamine – esimene neist keskendus mõjule, mida piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism avaldab materiaalsetele toodetele ja teine mõjule, mida piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism avaldab elektrienergiale. Need kvantitatiivsed hinnangud andsid ülevaate algatuse keskkonna-, majanduslikust ja sotsiaalsest mõjust ning need tehakse üldsusele kättesaadavaks mõjuhinnangu osana. Analüüs põhineb täiendaval kirjanduse ülevaatel, akadeemiliste ringkondade poolt avaliku konsultatsiooni käigus esitatud uuringute ja muude sõltumatute uuringute tulemustel. • Mõjuhinnang Õiguskontrollikomitee esitas mõjuhinnangu kohta reservatsioonidega positiivse arvamuse, sealhulgas täiustamissoovitused24. Mõju hindamise aruannet on selle alusel muudetud, eelkõige püüti tagada, et selles käsitletakse eraldi kasvuhoonegaaside heite ülekandumise probleemi, tugevdades samal ajal aruande sidusust ELi HKSi läbivaatamise ettepanekuga, tagades suurema selguse peamiste mõjude ja institutsiooniliste valikute suhtes ning esitades üksikasjalikumalt eri sidusrühmade seisukohad. Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi abil tegeletakse probleemiga, mis seisneb selles, kuidas vähendada kasvuhoonegaaside heidet ELis, vältides samal ajal seda, et 22 [Väljaannete talitus: lisada link mõjuhinnangule pärast selle avaldamist] 23 [Väljaannete talitus: lisada link uuringule pärast selle avaldamist] 24 [Väljaannete talitus: lisada viited kokkuvõttele ja õiguskontrollikomitee positiivsele arvamusele pärast nende avaldamist] ET 8 ET need heitkoguste vähendamise jõupingutused nullib ära heitkoguste suurenemine väljaspool liitu (kasvuhoonegaaside heite ülekandumine). Selle dünaamilise raamistiku kajastamiseks tugineti mõjuhinnangu koostamisel asjaolule, et piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi ettepanek esitati ELi uue kokkulepitud eesmärgi alusel vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % (võrreldes 1990. aastaga). Selle dünaamilise raamistiku alusel hinnati kuut kõnealuse mehhanismi kasutuselevõtmise varianti, mille väljatöötamisel oli arvesse võetud WTO nõudeid ja ELi rahvusvahelisi kohustusi, näiteks ELi sõlmitud vabakaubanduslepinguid või energiaühenduse asutamislepingut. Esimene variant piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi rakendamiseks on kehtestada impordi CO2-maks, mida importija maksab toodete ELi sisenemisel. Maksu koguks piiril toll maksu alusel, mis kajastab CO2 hinda liidus ja toodete CO2-mahukuse vaikeväärtust. Importijatel oleks võimalus taotleda piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi vähendamist nende individuaalse CO2 jalajälje ja tootjariigis makstud CO2 hinna alusel. Teine variant hõlmab sellise süsteemi kohaldamist impordi suhtes, mis on analoogne omamaise toodangu suhtes kohaldatava ELi HKSiga. See variant tähendab nii nagu ELi HKSi LHÜde süsteemi puhul, et importijad loovutavad sertifikaadid (CBAM sertifikaadid), mis põhinevad nende liitu imporditavate toodetega kaasneval heitemahukusel, mida ostetakse hinnaga, mis vastab ELi HKSi LHÜde hinnale mis tahes hetkel. Neid sertifikaate ei seota ELi HKSi LHÜde süsteemiga, vaid need kajastavad nende lubatud heitkoguse ühikute hinda, et tagada ühtne hinnastamine ELi HKSi raames. Riiklikud kliimaasutused haldavad CBAM sertifikaatide müüki ning importijad esitavad deklaratsioonid imporditud toodetega seonduvate tõendatud heitkoguste kohta kõnealustele asutustele, kelle ülesanne on hallata piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi, ning loovutavad sellise arvu CBAM sertifikaate, mis vastab deklareeritud heitkogustele. Selline deklareerimine ja loovutamine toimub samamoodi nagu ELi HKSi raames tehtav iga-aastane kooskõlastav võrdlemine, mis toimub impordiaastale järgneval aastal ja põhineb iga-aastasel impordimahul. Toodete CO2 heite mahukus põhineb vaikeväärtustel; importijatel oleks siiski võimalus taotleda iga-aastase võrdlemise ajal piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi vähendamist nende individuaalsete heitkoguste alusel. Neil oleks õigus ka taotleda piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi vähendamist tootjariigis makstud mis tahes CO2 hinna puhul (mida eksportimisel ei tagastata ega hüvitata muul viisil). 3. variant toimib samamoodi nagu 2. variant, kuid impordi CO2 hind põhineb kolmandate riikide tootjate tegelikel heitkogustel, mitte vaikeväärtusel, mis põhineb ELi tootjate keskmistel väärtustel. Selle variandi kohaselt peab importija teatama tootega seonduvatest tegelikest heitkogustest ja loovutama vastava arvu CBAM sertifikaate. 4. varianti kohaldataks samamoodi nagu 3. varianti. See seisneb imporditud toodete CBAM sertifikaatide loovutamises. Selle variandi puhul võetakse aga arvesse ka 2026. aastal algavat kümneaastast üleminekuperioodi, mille jooksul ELi HKSi raames LHÜde tasuta eraldamine väheneb järk-järgult 10 protsendipunkti võrra igal aastal ja võetakse järk-järgult kasutusele piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism. Selle järkjärgulise üleminekuperioodi jooksul vähendatakse CBAMi kasutamist proportsionaalselt konkreetses sektoris tasuta eraldatud LHÜde kogusega. ET 9 ET 5. variant on 3. variandi üks variant, mille kohaldamisala on väärtusahelas veelgi laiendatud. CO2 heidet tekitavad materjalid, mis moodustavad osa pool- ja valmistoodetest, oleksid hõlmatud kogu väärtusahela ulatuses. Impordi puhul põhineks piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism jällegi kolmandate riikide tootjate tegelikel heitkogustel. Lisaks ELi HKSiga jätkamisele, sealhulgas LHÜde tasuta eraldamisele ELi tootmisel, hõlmab 6. variant ka CO2 heidet tekitavate materjalide aktsiisi, mida makstaks nii kodumaiste kui ka imporditud toodete tarbimise pealt liidus. Mis puudutab piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi tulemuslikkust seoses selle üldise eesmärgiga tegeleda kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga, et võidelda kliimamuutuste vastu kasvuhoonegaaside heite vähendamise abil liidus ja kogu maailmas, siis näitas mõjuhinnang, et kõigil poliitikavariantidel on positiivne mõju. Sellega seoses leiti, et kõigi piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kasutuselevõtmise variantidega saavutatakse suurem heitkoguste vähenemine liidu CBAMi kaasatud sektorites, võrreldes suuremate eesmärkide ja lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisega. Mis puudutab kolmandate riikide tootjate motiveerimisse minna üle puhtamatele tootmisprotsessidele, siis annaksid kõik poliitikavariandid positiivseid tulemusi. Nende kriteeriumide puhul on eriti tõhusad variandid, mis võimaldavad tõendada tegelikku heidet, ning 3., 4. ja 5. variant annavad samuti häid tulemusi. Leiti, et kõik variandid on kooskõlas ELi HKSiga. Kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastu kaitse pakkumisel on kõige positiivsem mõju 4. variandil, millele järgnevad 3. ja 5. variant, samal ajal kui 1., 2. ja 6. variant oleksid vähem tõhusad. Kõik poliitikavariandid on kavandatud nii, et need on kooskõlas ELi rahvusvaheliste kohustustega. Piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohaldatakse kaupade impordi suhtes CO2 hinnaga, mille määrab enampakkumiste süsteemi kaudu kindlaks ELi HKS. Importijatelt nõutakse tasu kas vaikeväärtuse alusel või impordiga kaasnevate tegelike heitkoguste alusel. Võimalus tõendada, et nende toote CO2-tõhusus on vaikeväärtusest parem, muudaks süsteemi keerukamaks, kuid see pakuks ka stiimuleid ELi eksporditavate materjalidega seonduvate heitkoguste vähendamiseks. Üldiselt on piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi mõju tööhõivele piiratud. Muutused tööhõives on peamiselt tingitud LHÜde tasuta eraldamisest (või selle puudumisest). LHÜde tasuta eraldamise säilitamine toob kaasa tööhõive mõningase suurenemise CBAMi kaasatud sektorites. LHÜde tasuta eraldamise täielik lõpetamine piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi puudumise korral vähendab tööhõivet kõige rohkem. Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohaldamisel materiaalsete tööstustoodete suhtes on tarbijahindadele tõenäoliselt piiratud mõju, sest meede on suunatud väärtusahelas eelnevatele toodetele ja mõjutab lõpptarbimiseks mõeldud kaupu üksnes kaudselt. Liidus asuvatel importijatel, kelle suhtes kohaldatakse piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohustusi, tekivad arvatavasti nõuete täitmisega seotud kulud. Seda saab teha kas vaikeväärtuse alusel või esitades tõendatud teavet tegelike heitkoguste kohta. Kuigi nende tegelike heitkoguste seire toimuks väljaspool liitu, lasub vastutus ja seega ka kulude kandmise kohustus kõnealuse seire tõendamise eest ametiasutuste ees importijatel. 1., 2., 3., 4. ja 5. variandi puhul, kui heitkogused deklareeritakse vaikeväärtusega, ei ole tootmisprotsessist tulenevate heitkoguste seire vajalik ning seetõttu on tekkivad kulud ka ET 10 ET piiratud. Kui aga importijad otsustavad nõuda tootmisprotsessist tulenevate tegelike heitkoguste kasutamist, tekitab seire ettevõtjatele lisakulusid. 6. variandi puhul tuleb vaikeväärtused kindlaks määrata nii materjalide kui ka valmistoodete puhul. ELi materjalitootjate halduskoormus on suhteliselt väike, mis tähendab, et tootjad ei pea tõendama oma tootmise CO2-mahukust. Elektrienergia tootmist käsitletakse materiaalsetest toodetest eraldi. Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohaldamine elektrisektori suhtes nõuab, et võetaks arvesse selle ainulaadsust, mis eristab seda põhimaterjalidest, sealhulgas selle piiratud monopoolsete võrkude kaudu transportimise meetodeid ning suurt hulka selle tootmiseks kasutatavaid tehnoloogiaid. Kooskõlas materiaalsete toodete suhtes kohaldatavate lähenemisviisidega tuleb vastava piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohustuse kindlaksmääramisel kindlaks määrata imporditud elektrienergiaga seonduvate heitkoguste kontrollväärtus. Elektriga seotud heitkoguste kontrollväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatakse kahte alternatiivset võimalust: a) kogu ELi elektrienergia keskmine kasvuhoonegaaside heite mahukus ja b) kogu ELi elektrienergia keskmine kasvuhoonegaaside heite koefitsient. Nagu teistegi variantide puhul, oleks importijatel ka selle variandi puhul siiski võimalik tõendada, et nende käitise heitkogused on eespool nimetatud kontrollväärtustest väiksemad. Eespool esitatut aluseks võttes jõuti mõjuhinnangus järeldusele, et 4. variant toob selget kasu võrreldes kõigi muude kaalutud variantidega. Seepärast tehakse ettepanek võtta piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism kasutusele valitud toodete puhul CBAM sertifikaatide kujul, mis põhinevad tegelikel heitkogustel. Samuti tehakse ettepanek võtta piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism kasutusele järk-järgult, vähendades asjaomastes ELi HKSi käitistes tasuta eraldatavaid LHÜsid vastavalt. See poliitikavariant tagab piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi suure tõhususe. Imporditud kaupade tegelikel heitkogustel põhinev süsteem tagab kogu impordi õiglase ja võrdse kohtlemise ning tiheda korrelatsiooni ELi HKSiga. Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi süsteemi tuleb siiski täiendada võimalusega tugineda arvutustes vaikeväärtustele, mida kasutatakse olukordades, kus heiteandmed ei ole piisavad. Lisaks võiks esialgses üleminekuetapis, kus importijad ei pruugi veel olla suutelised esitama süsteemi poolt nõutavaid andmeid tegelike heitkoguste kohta, kohaldada samuti vaikeväärtust. See võimalus tuleb välja töötada nii, et see vastaks täielikult ELi rahvusvahelistele kohustustele, eelkõige WTO eeskirjadele, ning seetõttu tuleb tagada, et kui kohaldatakse vaikeväärtust, antakse importijatele igal juhul võimalus tõendada, et nad saavutavad oma tegelikel heitkogustel põhinevast väärtusest paremaid tulemusi. Lisaks tuleb seoses piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi järkjärgulise kasutuselevõtuga ja vastava lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise järkjärgulise kaotamisega tagada, et kõnealuse ajavahemiku jooksul ei koheldaks importi kunagi vähem soodsalt kui ELi-sisest tootmist. Peale selle kaitseks tegelikel heitkogustel põhinevate CBAM sertifikaatide kasutuselevõtmine kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu eest, motiveerides samal ajal kolmandate riikide tootjaid kasutama puhtamaid tootmisprotsesse, vajaduse korral ametliku arenguabi toel. Elektrienergia puhul on eelistatud variant kohaldada piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi, mis põhineb CO2 heite koefitsiendil ja mis hõlmab ka importijate võimalust tõendada väiksemat heidet. Mõlemad variandid aitavad leevendada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu, pärssides keskpikas perspektiivis CO2-mahukate ET 11 ET elektritootmisallikate ehitamist ELi piiride lähedale, mis võivad asendada ELis asuvaid elektritootjaid, kes seisavad silmitsi suurenevate CO2ga seotud kuludega. CO2 heite koefitsiendil põhinev variant on siiski tõhusam kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vältimisel, hoides samal ajal halduskulud väiksena. 4. poliitikavariandi valimine materiaalsete toodete ja elektrienergia CO2 heite koefitsiendi jaoks looks proportsionaalse mehhanismi kliimamuutustega võitlemiseks, vähendades kasvuhoonegaaside heidet liidus ja vältides nende heitkoguste asendamist väljaspool liitu tekkivate heitkogustega. Lisaks tagaks ELi HKSi raames LHÜde tasuta eraldamise järkjärguline kaotamine asjaomastes sektorites koos piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi järkjärgulise kasutuselevõtuga ettevõtjate ja ametiasutuste jaoks mõistliku ja prognoositava ülemineku. • Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine Mõjuhinnangust nähtub, et piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kasutamisega kaasnevad nõuete täitmisega seotud kulud oleksid VKEde jaoks suhteliselt suuremad kui suurettevõtjate jaoks. Kahe rühma vahelise erinevuse täpset ulatust ei olnud praegu kättesaadavate andmete põhjal võimalik kindlaks teha. Asjaolu, et piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism kehtestatakse algselt mõne põhimaterjali ja põhimaterjalist toote impordi suhtes, toob kaasa selle, et peamised mõjutatud ettevõtjad on suurettevõtjad. Seega oleks impordiga seotud meetmete praktiline mõju VKEdele väike, kuigi kui võrrelda imporditud koguseid, siis oleks see mõju suhteliselt suurem kui suurettevõtjatele avalduv mõju. Seetõttu ei tehtud mõjuhinnangu raames VKE- testi ega peetud ka eraldi konsultatsioone VKEdega, kuigi VKEde seisukohti ja mõju VKEdele hinnati komisjoni veebipõhise avaliku konsultatsiooni raames. Nimetatud põhjustel ei ole käesolevas määruses ette nähtud erimeetmeid VKEde jaoks. • Põhiõigused Ettepanekuga austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid25. See aitab eelkõige saavutada eesmärki tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse kooskõlas harta artiklis 37 sätestatud säästva arengu põhimõttega. 4. MÕJU EELARVELE Suurem osa piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kasutamisest saadavast tulust läheb ELi eelarvesse26. Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta erakorralisel kohtumisel27 leppisid ELi juhid kokku taasterahastus „NextGenerationEU“. Rahastuga antakse ELile vajalikud vahendid COVID-19 pandeemiast tulenevate probleemide lahendamiseks ning sellega toetatakse investeerimist rohe- ja digipöördesse. Selle rahastamiseks saab komisjon finantsturgudelt laenata kuni 750 miljardit eurot. Sellega seoses leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et selleks, et taasterahastu „NextGenerationEU“ „tagasimaksete kava oleks usaldusväärsem ja jätkusuutlikum, püüavad institutsioonid võtta kasutusele piisavad uued omavahendid, et katta tagasimaksega seotud 25 ELT C 326, 26.10.2012, lk 391. 26 Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1). 27 Vt Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta järeldused. ET 12 ET eeldatavatele kuludele vastav summa“28. Komisjon võttis endale kohustuse esitada 2021. aasta esimesel poolaastal ettepanekud uute omavahendite kohta, mis hõlmaksid ka piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord ELi poolt vastu võetud ja kohaldatud üldise keskkonnameetmete paketi raames, mis näitab, et EL jätkab püüdlemist ulatuslikumate keskkonnaeesmärkide poole kui paljud meie kaubanduspartnerid, peetakse asjakohaseks alustada üleminekut süsteemilt, kus kasvuhoonegaaside heite ülekandumisega võideldakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisega, süsteemile, kus kasvuhoonegaaside heite ülekandumisega võideldakse impordi puhul piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga, niipea kui see on mõistlikult võimalik, võttes arvesse tehnilist ja majanduslikku teostatavust, sealhulgas halduspiiranguid ja kõigi ettevõtjate õiguspäraseid ootusi, ja seda erapooletult. Nende mitme eesmärgi samaaegne tasakaalustamine toetab piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi järkjärgulist kasutuselevõttu niipea, kui see on mõistlikult võimalik, nii et käitajad saaksid algses ja suhteliselt lühikeses katseetapis ilma finantskohandusteta kohaneda uue süsteemiga, sealhulgas selle täiendavate haldusnõuetega, ning ametiasutused saaksid uue süsteemi toimimisega seotud kogemusi. Kui see katseetapp on läbitud, kiireneb tõsine üleminek lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiselt piiril kohaldatavale süsinikdioksiidi kohandusmehhanismile viisil, mis tagab, et kodumaiseid ja imporditud kaupu või eri riikidest imporditud kaupu ei diskrimineerita, järgides täielikult ELi rahvusvahelisi kohustusi ja õigusi. Komisjon tagab, et on kehtestatud kord, mille alusel jälgitakse ja hinnatakse piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi toimimist, sealhulgas sellega seotud nõuete täitmise tagamist, et hoida ära pettused, ning hinnatakse selle vastavust peamistele poliitikaeesmärkidele. Arvestades, et piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism on üks paketi „Eesmärk 55“ poliitikameetmete ettepanekutest, võiks järelevalvet ja hindamist teha kooskõlas paketi muude poliitiliste strateegiatega. Enne üleminekuperioodi lõppu esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse kohaldamise kohta ning teeb vajaduse korral seadusandliku ettepaneku laiendada piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi I lisas loetlemata kaupadele ja võimaluse korral ka muudele heitkogustele ning teha muid võimalikke muudatusi, et parandada selle toimimist. Selleks tuleb kõigepealt jälgida piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi mõju. • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus I peatükk hõlmab üldsätteid, sealhulgas ettepaneku reguleerimiseset, kohaldamisala (artiklid 1 ja 2) ning põhimõistete määratlusi (artikkel 3). I lisas määratakse üksikasjalikult kindlaks ettepaneku kohaldamisala, loetledes kaubad ja iga kõnealuse kaubaga seotud 28 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 28). ET 13 ET kasvuhoonegaaside heitkogused. II lisas on esitatud päritoluriigid ja -territooriumid, mille suhtes meedet ei kohaldata. II peatükk sisaldab sätteid kauba deklarantide kohustuste ja õiguste kohta. Täpsemalt sisaldab see sätteid, mis käsitlevad piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga hõlmatud kaupade impordiloa taotlemise tingimusi (artiklid 4 ja 5), kinnitatud deklarandi kohustust esitada iga aasta 31. maiks iga-aastane CBAM deklaratsioon ja selle deklaratsiooni sisu (artikkel 6), eelmisel kalendriaastal ELi imporditud kaupadega seonduvate heitkoguste arvutamise põhimõtteid (artikkel 7, nagu on täpsemalt kirjeldatud III lisas) ning akrediteeritud tõendajate poolt nende heitkoguste tõendamise protsessi (artikkel 8, mida täiendavad IV ja V lisas esitatud aruandlusnõuded ja tõendamispõhimõtted). Selles sätestatakse ka põhimõtted kolmandates riikides makstud CO2 hinna arvessevõtmiseks (artikkel 9). Kolmanda riigi käitise käitajal on artikli 10 kohaselt võimalus esitada komisjonile taotlus enda kandmiseks keskandmebaasi. Pärast registreerimist võib käitaja otsustada avaldada teabe tõendatud kaasnevate heitkoguste kohta kinnitatud deklarandile. Kinnitatud deklarant võib seda avaldatud teavet kasutada selleks, et täita kohustust deklareerida tõendatud teave kaasnevate heitkoguste kohta, kui ta impordib liitu keskses andmebaasis registreeritud käitises toodetud kaupu. III peatükk sisaldab üldsätteid, mis käsitlevad riiklike pädevate asutuste halduskorraldust, komisjoni rolli – ka keskse haldajana – ja teabe avalikustamist (artiklid 11, 12, 13 ja 15). Peatükk sisaldab ka sätteid riiklike registrite ja nende kontode põhiomaduste kohta (artiklid 14 ja 16) ning ametiasutuste otsuseid impordilubade (artikkel 17), tõendajate akrediteerimise (artikkel 18) ja CBAM deklaratsioonide läbivaatamise kohta (artikkel 19). IV peatükk sisaldab sätteid CBAM sertifikaatide kohta. Artiklitega 20–24 kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad CBAM sertifikaatide kehtivusaja kohta, alates nende müügist kuni nende loovutamise või võimaliku tagasiostmise kontrollini ning nende lõpliku tühistamiseni. Artikkel 20 käsitleb üksikasjalikult sertifikaatide müüki pädevate asutuste poolt. Artiklis 21 käsitletakse sertifikaatide hinna arvutamist, mida komisjon teeb igal nädalal. Artiklis 22 sätestatakse menetlused, mille eesmärk on tagada, et iga kinnitatud deklarant täidab oma kohustust loovutada sertifikaadid riiklikus registris. Artikliga 23 kehtestatakse kinnitatud deklarandi õigus paluda pädeval asutusel osta tagasi piiratud arv CBAM sertifikaate, mis on jäänud tema kontole pärast loovutamist. Viimaks täpsustatakse artiklis 24, et pädev asutus peab iga aasta 30. juuniks tühistama sertifikaadid, mis on jäänud iga deklarandi kontole pärast loovutamist ja tagasiostmist. V peatükis käsitletakse seda, kuidas tolliasutused peaksid tegema kaupade piiril haldamise protseduure (artikkel 25). VI peatüki artiklis 26 sätestatakse karistused nõuete täitmata jätmise eest ja artiklis 27 on juhuks, kui kaubandusstruktuur muutub, ette nähtud erisäte meetmetest kõrvalehoidmise kohta. VII peatükk sisaldab sätteid komisjonile delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õiguse kasutamise kohta (artikkel 28) ja rakendusaktide kontrollimenetluse kohta (artikkel 29). Õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte on sätestatud artiklites 2, 18 ja 27. Artiklid 2, 5–9, 21, 25, 31, 33 ja 35 sisaldavad sätteid rakendamisvolituste kohta. VIII peatükk sisaldab (artikkel 30) sätteid määruse hindamise ja läbivaatamise kohta. IX peatükis (artikkel 31) käsitletakse piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kasutamise kohustuse vähendamist, et võtta arvesse ELi HKSi LHÜde tasuta eraldamist ET 14 ET üleminekuperioodil käitistes, mis toodavad liidus ettepanekuga hõlmatud kaupadega sama liiki kaupu. X peatükk sisaldab esialgse üleminekuperioodi jooksul kohaldatavaid erisätteid. Nende sätete kohaselt kohaldatakse piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi esimestel aastatel ilma finantskohandusteta, et koguda andmeid ja suurendada deklarantide teadlikkust. See üleminekuperiood kestab kolm aastat, alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2025, nagu on sätestatud artiklis 32. Deklarandid esitavad kord kvartalis andmed oma eelmise kvartali impordiga kaasnevate heitkoguste kohta, kirjeldades üksikasjalikult otseseid ja kaudseid heitkoguseid ning teatades välismaal makstud CO2 hinna. Tolliasutused teavitavad deklarante nende piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga seotud kohustustest ja vahetavad teavet pädevate asutustega. Viimaks viidatakse XI peatükis ettepaneku jõustumisele, kusjuures mõnda sätet kohaldatakse ainult üleminekuperioodil ja teisi hakatakse kohaldama 2026. aastal (artikkel 36). ET 15 ET 2021/0214 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,1 võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,2 toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Komisjon esitas oma teatises „Euroopa roheline kokkulepe“3 uue majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) (edaspidi „kasvuhoonegaaside heide“) ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Euroopa roheleppe eesmärk on ka kaitsta, säilitada ja suurendada ELi looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõju eest. Samal ajal peab see muudatus olema õiglane ja kaasav, nii et kedagi ei jäetaks kõrvale. Komisjon teatas ka oma ELi tegevuskavas „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste saavutamine“4 asjakohaste vahendite ja stiimulite edendamisest, et rakendada paremini Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 191 lõikes 2 sätestatud põhimõtet „saastaja maksab“ ning kaotada seega järk-järgult tasuta saastamise võimalus, et maksimeerida CO2 heite vähendamise ja nullsaaste eesmärgi vahelist koostoimet. (2) 2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe5 jõustus 2016. aasta novembris. Pariisi kliimakokkuleppe osalised leppisid kokkuleppe artiklis 2 kokku eesmärgis hoida üleilmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2°C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega ning teha jõupingutusi, et temperatuuri tõus jääks alla 1,5°C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega. 1 ELT C, , lk . [väljaannete talitus, palun lisage arvamuse number] 2 ELT C, , lk . [väljaannete talitus, palun lisage arvamuse number] 3 Komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatis „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final). 4 Komisjoni 12. mai 2021. aasta teatis „Heas seisundis planeet kõigi jaoks“ (COM(2021) 400). 5 ELT L 282, 19.10.2016, lk 4. ET 16 ET (3) Kliima- ja muude keskkonnaprobleemide lahendamine ning Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine on Euroopa roheline kokkuleppe keskmes. Euroopa rohelise kokkuleppe väärtus on üksnes kasvanud, võttes arvesse COVID-19 pandeemia väga tõsist mõju liidu kodanike tervisele ja majanduslikule heaolule. (4) Liit on võtnud kohustuse vähendada 2030. aastaks kogu majanduse kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega, nagu on sätestatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalistele Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel esitatud teatises Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide riiklikult kindlaksmääratud panuse ajakohastamise kohta6. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/11197 on eesmärk saavutada 2050. aastaks kogu majanduses kliimaneutraalsus sätestatud ka õiguses. Kõnealuse määrusega on kehtestatud ka liidu siduv kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. (6) Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruanne, milles käsitletakse mõju, mis tuleneb üleilmsest temperatuuri tõusust 1,5 °C võrra üle tööstusajastu eelse taseme ja sellega seotud üleilmseid kasvuhoonegaaside heitkoguste muutuse suundumusi8, loob kliimamuutustega võitlemiseks tugeva teadusliku aluse ning on selle tõenduseks, et kliimameetmeid on vaja tugevdada. Aruandes kinnitatakse, et äärmuslike ilmastikunähtuste tõenäosuse vähendamiseks tuleb kiiresti vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning et kliimamuutus peab piirduma üleilmse temperatuuri tõusuga 1,5 °C võrra. (7) Liit on edendanud ambitsioonikat kliimameetmete poliitikat ja loonud õigusraamistiku, et saavutada oma kasvuhoonegaaside heite vähendamise 2030. aasta eesmärk. Seda eesmärki rakendavad õigusaktid on muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ,9 millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem (edaspidi „ELi HKS“) ja tagatakse energiamahukate sektorite ja allsektorite kasvuhoonegaaside heite ühtlustatud hinnakujundus liidu tasandil, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/842,10 millega kehtestatakse riiklikud eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks 2030. aastaks, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 6 Euroopa Liidu Nõukogu ST/14222/1/20/REV1. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1). 8 IPCC, 2018: Global Warming of 1.5°C. An IPCC Special Report on the impacts of global warming of 1.5°C above pre-industrial levels and related global greenhouse gas emission pathways, in the context of strengthening the global response to the threat of climate change, sustainable development, and efforts to eradicate poverty [V. Masson-Delmotte, P. Zhai, H.-O. Pörtner, D. Roberts, J. Skea, P. R. Shukla, A. Pirani, W. Moufouma-Okia, C. Péan, R. Pidcock, S. Connors, J. B. R. Matthews, Y. Chen, X. Zhou, M. I. Gomis, E. Lonnoy, T. Maycock, M. Tignor, ja T. Waterfield (toim.)]. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32). 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26). ET 17 ET 2018/841,11 millega nõutakse liikmesriikidelt maakasutusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite kompenseerimist. (8) Niikaua kui märkimisväärse osa liidu rahvusvaheliste partnerite poliitika ei too kaasa samaväärseid kliimaeesmärke, on olemas kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht. Kasvuhoonegaaside heite ülekandumine tekib siis, kui teatavate tööstussektorite või allsektorite ettevõtjad viivad kliimapoliitikaga seotud kulude tõttu tootmise üle teistesse riikidesse või kui import nendest riikidest asendab samaväärseid, kuid vähem kasvuhoonegaaside heiteid tekitavaid tooteid. See võib viia nende koguheite suurenemiseni kogu maailmas, ohustades seega kasvuhoonegaaside heite vähendamist, mis on hädavajalik, kui maailm tahab hoida üleilmset keskmist temperatuuri tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega. (9) Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi (edaspidi „CBAM“) algatus on osa paketist „Eesmärk 55“. See mehhanism on oluline osa ELi meetmepaketist, mille eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne liit kooskõlas Pariisi kokkuleppega, tegeledes kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga, mis tuleneb liidu suurematest kliimaeesmärkidest. (10) Olemasolevad mehhanismid kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu vähendamiseks kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohus olevates sektorites või allsektorites on ELi HKSi lubatud heitkoguste ühikute tasuta eraldamine üleminekuperioodil ning direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 6 ja artiklis 10b sätestatud finantsmeetmed, millega hüvitatakse kasvuhoonegaaside heite kuludest tulenevad kaudsete heidete kulud, mis kantakse üle elektrihindadesse. Lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames nõrgendab siiski hinnasignaali, mille süsteem annab seda saavatele käitistele võrreldes täieliku enampakkumisega, ning mõjutab seega stiimuleid investeerida täiendavasse heitkoguste vähendamisse. (11) CBAMi eesmärk on asendada need olemasolevad mehhanismid, käsitledes kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu erineval viisil, nimelt tagades impordi ja kodumaiste toodete puhul samaväärse CO2 hinnastamise. Selleks et tagada järkjärguline üleminek praeguselt lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise süsteemilt CBAMile, tuleks CBAM järk-järgult kasutusele võtta, samal ajal kui järk- järgult kaotatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine CBAMiga hõlmatud sektorites. Tasuta eraldatud ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute ja CBAMi kombineeritud ja ajutine kohaldamine ei tohiks mingil juhul kaasa tuua liidu kaupade soodsamat kohtlemist võrreldes liidu tolliterritooriumile imporditud kaupadega. (12) Kuigi CBAMi eesmärk on vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu, soodustaks käesolev määrus ka kasvuhoonegaaside heite seisukohast tõhusamate tehnoloogiate kasutamist kolmandate riikide tootjate poolt, et vähendada heidet toodanguühiku kohta. (13) Kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vältimise ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise vahendina peaks CBAM tagama, et imporditud toodete suhtes kohaldatakse õigusraamistikku, milles kasutatakse CO2 kulusid, mis on samaväärsed nendega, mida muidu oleks kantud ELi HKSi raames. CBAM on kliimameede, mis 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1). ET 18 ET peaks ära hoidma kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu ja toetama liidu suuremaid püüdlusi kliimamuutuste leevendamisel, tagades samal ajal vastavuse WTO nõuetele. (14) Käesolevat määrust tuleks kohaldada kolmandatest riikidest liidu tolliterritooriumile imporditud kaupade suhtes, välja arvatud juhul, kui nende tootmine on juba hõlmatud ELi HKSiga, mida kohaldatakse kolmandate riikide või territooriumide suhtes, või CO2 hinnastamise süsteemiga, mis on täielikult seotud ELi HKSiga. (15) Selleks et jätta CBAMist välja kolmandad riigid või territooriumid, mis on ELi HKSi täielikult integreeritud või sellega seotud, tulevaste lepingute korral, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte II lisas esitatud riikide loetelu muutmiseks. Vastasel juhul tuleks need kolmandad riigid või territooriumid II lisa loetelust välja jätta ja nende suhtes tuleks kohaldada CBAMi, mille kohaselt nad tegelikult ei kehtesta liitu eksporditavatele kaupadele HKSi hinda. (16) Käesolevat määrust tuleks kohaldada mandrilava ja majandusvööndi suhtes, mille liikmesriigid on deklareerinud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni12 kohaselt, et vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu avamererajatistes. (17) CBAMiga reguleeritavad kasvuhoonegaaside heited peaksid vastama ELi HKSi käsitleva direktiivi 2003/87/EÜ I lisaga hõlmatud kasvuhoonegaaside heidetele, nimelt süsinikdioksiidi (edaspidi „CO2“) heitele, samuti asjakohasel juhul dilämmastikoksiidi (edaspidi „N2O“) ja perfluorosüsivesinike (edaspidi „PFCd“) heidetele. CBAMi tuleks esialgu kohaldada kõnealuste kasvuhoonegaaside otseheidete suhtes, mis tekivad kaupade tootmisel kuni nende importimiseni liidu tolliterritooriumile, ning pärast üleminekuperioodi lõppu ja täiendavat hindamist ka kaudsete heidete suhtes, peegeldades ELi HKSi kohaldamisala. (18) ELi HKSil ja CBAMil on ühine eesmärk määrata samades sektorites ja kaupades sisalduvate kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnad, kasutades selleks konkreetseid lubatud heitkoguse ühikuid või sertifikaate. Mõlemad süsteemid on oma olemuselt regulatiivsed ja neid õigustab vajadus vähendada kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas liidus seatud keskkonnaeesmärgiga. (19) Kuigi ELi HKSiga kehtestatakse selle kohaldamisalasse kuuluvatest tegevustest tuleneva kasvuhoonegaaside heite absoluutne ülempiir ja võimaldatakse lubatud heitkoguse ühikute kaubeldavust (nn piiramise ja kauplemise süsteem), ei tohiks CBAMiga kehtestada impordile koguselisi piiranguid, et tagada, et kaubavooge ei piirata. Kuigi ELi HKSi kohaldatakse liidus asuvate käitiste suhtes, tuleks CBAMi kohaldada teatavate liidu tolliterritooriumile imporditud kaupade suhtes. (20) CBAMi süsteemil on võrreldes ELi HKSiga mõned erijooned, sealhulgas CBAMi sertifikaatide hinna arvutamise, sertifikaatidega kauplemise võimaluste ja nende kehtivusaja osas. Need on tingitud vajadusest säilitada CBAMi kui kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vältimise meetme tõhusus aja jooksul ning tagada, et süsteemi haldamine ei oleks käitajatele kehtestatud kohustuste ja haldusressursside seisukohast ülemäära koormav, säilitades samal ajal käitajatele ELi HKSiga samaväärse paindlikkuse. 12 Mereõiguse konventsioon, Montego Bay, 10. detsember 1982. ET 19 ET (21) Selleks et säilitada tõhusus kasvuhoonegaaside heite ülekandumise meetmena, peab CBAM kajastama võimalikult täpselt ELi HKSi hinda. Kui ELi HKSi turul määratakse lubatud heitkoguse ühikute hind kindlaks enampakkumiste kaudu, siis CBAMi sertifikaatide hind peaks mõistlikult kajastama selliste enampakkumiste hinda iga nädal arvutatud keskmiste hindade kaudu. Sellised iganädalased keskmised hinnad kajastavad võimalikult täpselt ELi HKSi hinnakõikumisi ja tagavad importijatele mõistliku marginaali, et kasutada ära ELi HKSi hinnamuutusi, tagades samal ajal, et süsteem jääb haldusasutuste jaoks hallatavaks. (22) ELi HKSi raames eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute koguarv (edaspidi „ülemmäär“) määrab kindlaks lubatud heitkoguse ühikute pakkumise ja annab kindluse kasvuhoonegaaside maksimaalse heite kohta. CO2 hind määratakse kindlaks turu pakkumise ja nõudluse põhjal. Hinnastiimuli olemasoluks on vaja nappust. Kuna importijatele kättesaadavate CBAMi sertifikaatide arvule ei ole võimalik ülempiiri kehtestada, võib juhul, kui importijatel on võimalik CBAMi sertifikaate edasi kanda ja nendega kaubelda, tekkida olukord, kus CBAMi sertifikaatide hind ei kajasta enam hinna muutumist ELi HKSis. See nõrgendaks motivatsiooni vähendada CO2 heidet kodumaiste ja imporditud kaupade vahel, soodustades kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ja kahjustades CBAMi üldist kliimaeesmärki. Samuti võib see põhjustada eri riikide käitajate jaoks erinevaid hindu. Seetõttu on CBAMi sertifikaatidega kauplemise ja nende ülekandmise võimaluste piiramine põhjendatud vajadusega vältida CBAMi tõhususe ja kliimaeesmärgi kahjustamist ning tagada eri riikidest pärit käitajate võrdne kohtlemine. Selleks et importijatel säiliks võimalus kulusid optimeerida, tuleks käesoleva määrusega ette näha süsteem, mille kohaselt ametiasutused saavad importijatelt tagasi osta teatava koguse üleliigseid sertifikaate. Selline summa kehtestatakse tasemel, mis jätab importijatele piisava varu, et suurendada kulusid sertifikaatide kehtivusaja jooksul, säilitades samal ajal hindade ülekanduva mõju, tagades meetme keskkonnaeesmärgi säilimise. (23) Arvestades, et CBAM kehtib kaupade impordi suhtes liidu tolliterritooriumile, mitte käitiste suhtes, tuleks CBAMi korras teha ka teatavaid kohandusi ja lihtsustusi. Üks neist lihtsustustest peaks seisnema deklareerimissüsteemis, kus importijad peaksid teatama asjaomasel kalendriaastal imporditud kaupades sisalduva kasvuhoonegaaside tõendatud koguheite. Samuti tuleks kohaldada erinevat ajastust võrreldes ELi HKSi nõuete täitmise tsükliga, et vältida võimalikke kitsaskohti, mis tulenevad akrediteeritud tõendajate kohustustest käesoleva määruse ja ELi HKSi alusel. (24) Sanktsioonide osas peaksid liikmesriigid kohaldama trahve käesoleva määruse rikkumise eest ja tagama nende rakendamise. Nende trahvide summa peaks olema sama suur kui trahvidel, mida praegu kohaldatakse liidus ELi HKSi rikkumise korral vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 16 lõigetele 3 ja 4. (25) Kuigi ELi HKSi kohaldatakse teatavate tootmisprotsesside ja tegevuste suhtes, peaks CBAM keskenduma vastavale kaupade impordile. See nõuab imporditud kaupade selget identifitseerimist nende klassifitseerimise teel kombineeritud nomenklatuuris13 (edaspidi „CN“) ja nende seostamist sisalduvate kasvuhoonegaaside heitkogustega. (26) CBAMiga hõlmatud tooted peaksid kajastama ELi HKSiga hõlmatud tegevusi, kuna see süsteem põhineb direktiivi 2003/87/EÜ keskkonnaeesmärgiga seotud 13 Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1). ET 20 ET kvantitatiivsetel ja kvalitatiivsetel kriteeriumidel ning on liidu kõige terviklikum kasvuhoonegaaside heite reguleerimise süsteem. (27) Kui CBAMi jaoks kehtestatakse toodete ulatus, mis kajastab ELi HKSiga hõlmatud tegevusi, aitaks see ka tagada, et imporditud toodete suhtes kohaldatakse korda, mis ei ole ebasoodsam kui see, mida kohaldatakse omamaise päritoluga samasuguste toodete suhtes. (28) Kuigi CBAMi lõppeesmärk on hõlmata võimalikult palju tooteid, oleks mõistlik alustada valitud sektoritest, kus on suhteliselt homogeensed tooted ja kus esineb kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht. Kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga liidu sektorid on loetletud komisjoni delegeeritud otsuses 2019/70814. (29) Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad kaubad tuleks valida pärast nende asjakohasuse hoolikat analüüsi kumuleeritud kasvuhoonegaaside heite ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu seisukohast vastavates ELi HKSi sektorites, piirates samal ajal keerukust ja halduskoormust. Eelkõige tuleks tegeliku valiku puhul võtta arvesse ELi HKSiga hõlmatud põhimaterjale ja -tooteid eesmärgiga tagada, et energiamahukate toodete import liitu oleks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi CO2 hinnastamise seisukohast ELi toodetega võrdsel alusel, ning vähendada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu. Muud asjakohased valiku kitsendamise kriteeriumid peaksid olema järgmised: esiteks sektorite olulisus heitkoguste seisukohast, nimelt kas sektor on kokkuvõttes üks suurimaid kasvuhoonegaaside heite tekitajaid; teiseks sektori avatus märkimisväärsele kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohule, nagu on määratletud vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ; kolmandaks vajadus tasakaalustada kasvuhoonegaaside heite ulatuslikku katvust, piirates samas keerukust ja halduskoormust. (30) Esimese kriteeriumi kasutamine võimaldab loetleda kumuleeritud heitkoguste alusel järgmised tööstussektorid: raud ja teras, rafineerimistehased, tsement, orgaanilised põhikemikaalid ja väetised. (31) Komisjoni delegeeritud otsuses (EL) 2019/708 loetletud teatavaid sektoreid ei tuleks praeguses etapis siiski nende eripära tõttu käesolevas määruses käsitleda. (32) Eelkõige ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse orgaanilised kemikaalid tehniliste piirangute tõttu, mis ei võimalda selgelt määratleda imporditud kaupade sisalduvaid heitkoguseid. Nende kaupade puhul on ELi HKSi raames kohaldatav võrdlusalus põhiparameeter, mis ei võimalda üksikute imporditud kaupade sisalduvate heitkoguste üheselt mõistetavat eraldamist. Sihipärasem eraldamine orgaanilistele kemikaalidele nõuab rohkem andmeid ja analüüsi. (33) Sarnaseid tehnilised piirangud kehtivad ka rafineerimistoodete suhtes, mille puhul ei ole võimalik kasvuhoonegaaside heidet ühemõtteliselt omistada üksikutele väljundtoodetele. Samal ajal ei ole ELi HKSi asjaomane võrdlusalus otseselt seotud konkreetsete toodetega, nagu bensiin, diislikütus või petrool, vaid rafineerimistehaste kogutoodanguga. (34) Alumiiniumist tooted aga tuleks kanda CBAMi, kuna nende puhul esineb väga suur kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht. Lisaks on nad mitmetes tööstuslikes 14 Komisjoni 15. veebruari 2019. aasta delegeeritud otsus (EL) 2019/708, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses selliste sektorite ja allsektorite kindlaksmääramisega ajavahemikuks 2021–2030, mida peetakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest ohustatuks (ELT L 120, 8.5.2019, lk 2). ET 21 ET rakendustes terasetoodetega omaduste poolest otseses konkurentsis tulenevalt terasetoodetega väga sarnastest omadustest. Alumiiniumi lisamine on samuti asjakohane, kuna CBAMi kohaldamisala võib tulevikus laiendada ka kaudsetele heidetele. (35) Samamoodi tuleks toruliitmikud lisada CBAMi kohaldamisalasse, hoolimata nende väikestest sisalduvatest heitkogustest, kuna nende väljajätmine suurendaks tõenäosust hoida kõrvale terasetoodete lisamisest CBAMi, muutes järgmise etapi toodetega kauplemise struktuuri. (36) Seevastu ei tuleks käesolevat määrust kohaldada teatavate toodete suhtes, mille tootmisel ei teki olulist heidet, näiteks malmi ja terase jäätmed (CN-koodi 7204 all), ferrosulamid (CN-koodi 7202 all) ja teatavad väetised (CN-koodi 3105 60 00 all). (37) Elektrienergia import tuleks lisada käesoleva määruse kohaldamisalasse, kuna see sektor tekitab 30 % liidu kasvuhoonegaaside koguheitest. Liidu tõhustatud kliimaeesmärgid suurendaksid CO2 kulude erinevust elektritootmise vahel liidus ja väljaspool liitu. See suurenemine koos edusammudega liidu elektrivõrgu ühendamisel naaberriikide elektrivõrguga suurendaks kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu suurenenud elektriimpordi tõttu, millest märkimisväärse osa toodavad söeküttel töötavad elektrijaamad. (38) Kuna käesoleva määrusega hõlmatud kaupade importijad ei peaks täitma oma käesoleva määruse kohaseid CBAMi kohustusi impordi ajal, tuleks kohaldada konkreetseid haldusmeetmeid, et tagada kohustuste täitmine hilisemas etapis. Seepärast peaks importijatel olema õigus importida CBAMi tooteid alles pärast seda, kui nad on saanud loa pädevatelt asutustelt, kes vastutavad käesoleva määruse kohaldamise eest. (39) CBAM peaks põhinema deklaratiivsel süsteemil, mille puhul kinnitatud deklarant, kes võib esindada rohkem kui üht importijat, esitab igal aastal deklaratsiooni liidu tolliterritooriumile imporditud kaupade sisalduvate heitkoguste kohta ja tagastab kõnealustele deklareeritud heitkogustele vastava arvu CBAMi sertifikaate. (40) Kinnitatud deklarandil peaks olema lubatud taotleda tagastatavate CBAMi sertifikaatide arvu vähendamist vastavalt nende heitkoguste eest teistes jurisdiktsioonides juba makstud CO2 hinnale. (41) Sisalduvaid deklareeritud heitkoguseid peaks tõendama isik, kelle on akrediteerinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/200815 artikli 4 lõike 1 või komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/206716 kohaselt määratud riiklik akrediteerimisasutus. (42) Süsteem peaks võimaldama kolmandate riikide tootmiskäitiste käitajatel registreerida end keskandmebaasis ja teha kaupade tootmisel tekkinud tõendatud sisalduvad kasvuhoonegaaside heitkogused kättesaadavaks kinnitatud deklarantidele. Käitajal peaks olema võimalik otsustada, et tema nime, aadressi ja kontaktandmeid ei tehta keskandmebaasis üldsusele kättesaadavaks. 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30). 16 Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2067, milles käsitletakse andmete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ (ELT L 334, 31.12.2018, lk 94). ET 22 ET (43) CBAMi sertifikaadid erinevad ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikutest, mille oluline tunnus on igapäevane enampakkumine. Vajadus kehtestada selge hind CBAMi sertifikaatidele muudab igapäevase avaldamise käitajate jaoks ülemäära koormavaks ja segadust tekitavaks, kuna igapäevased hinnad võivad avaldamisel aeguda. Seega kajastaks iganädalane CBAMi hindade avaldamine täpselt ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute hinnasuundumust ja aitaks saavutada sama kliimaeesmärki. Seepärast tuleks CBAMi sertifikaatide hinna arvutamise aluseks võtta pikem ajavahemik (nädal) kui ELi HKSiga kehtestatud ajavahemik (päev). Komisjonile tuleks teha ülesandeks arvutada ja avaldada kõnealune keskmine hind. (44) Selleks et võimaldada kinnitatud deklarantidel paindlikult täita oma CBAMi kohustusi ja saada kasu ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute hinna kõikumisest, peaksid CBAMi sertifikaadid kehtima kaks aastat alates ostmise kuupäevast. Kinnitatud deklarandil peaks olema lubatud müüa üleliigselt ostetud sertifikaadid edasi riiklikule asutusele. Kinnitatud deklarant peaks aasta jooksul koguma tagastamise ajal nõutavad sertifikaadid, mille künnised kehtestatakse iga kvartali lõpus. (45) Elektri kui toote füüsikalised omadused, eelkõige asjaolu, et elektronide tegelikku vooluhulka ei ole võimalik jälgida, õigustavad CBAMi veidi teistsugust ülesehitust. Standardmeetodina tuleks kasutada vaikeväärtusi ja kinnitatud deklarantidel peaks olema võimalik taotleda oma CBAMi kohustuste arvutamist tegelike heitkoguste põhjal. Elektrikaubandus erineb muude kaupadega kauplemisest eelkõige seetõttu, et sellega kaubeldakse omavahel ühendatud elektrivõrkude kaudu, kasutades elektribörse ja konkreetseid kauplemisvorme. Turgude liitmine on tihedalt reguleeritud elektrikaubanduse vorm, mis võimaldab liita ostu- ja müügipakkumisi kogu liidus. (46) Selleks et vältida kõrvalehoidmise ohtu ning parandada elektri impordist ja selle kaupades kasutamisest tuleneva tegeliku CO2 heite jälgitavust, peaks tegelike heitkoguste arvutamine olema lubatud üksnes rangete tingimuste alusel. Eelkõige peaks olema vaja näidata, et määratud ülekandevõimsus on kindlalt registreeritud ning et on olemas otsene lepinguline suhe ostja ja taastuvelektri tootja vahel või ostja ja sellise elektritootja vahel, kelle heitkogused on vaikeväärtusest väiksemad. . (47) Energiaühenduse asutamislepingu17 osalised või põhjalikke ja laiaulatuslikke vabakaubanduspiirkondi hõlmavate assotsieerimislepingute osalised peavad järgima CO2 heite vähendamise protsesse, mille tulemuseks peaks lõpuks olema ELi HKSiga sarnaste või võrdväärsete CO2 hinnastamise mehhanismide vastuvõtmine või nende osalemine ELi HKSis. (48) Kolmandate riikide integreerimine liidu elektriturule annab neile riikidele olulise stiimuli kiirendada üleminekut suure taastuvenergia osakaaluga energiasüsteemidele. Komisjoni määruses (EL) 2015/122218 sätestatud elektriturgude liitmine võimaldab kolmandatel riikidel paremini integreerida taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit elektriturule, vahetada sellist elektrit tõhusalt laiemas piirkonnas, tasakaalustada pakkumist ja nõudlust suurema liidu turuga ning vähendada oma elektritootmise CO2-mahukust. Kolmandate riikide integreerimine liidu elektriturule aitab samuti kaasa elektrienergiaga varustamise kindlusele nendes riikides ja naaberliikmesriikides. 17 Nõukogu 29. mai 2006. aasta otsus 2006/500/EÜ energiaühenduse lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt (ELT L 198, 20.7.2006, lk 15). 18 Komisjoni 24. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised (ELT L 197, 25.7.2015, lk 24). ET 23 ET (49) Kui kolmandad riigid ühendatakse tihedalt liidu elektrituruga turgude liitmise kaudu, tuleks leida tehnilised lahendused, et tagada CBAMi kohaldamine sellistest riikidest liidu tolliterritooriumile eksporditava elektrienergia suhtes. Kui tehnilisi lahendusi ei ole võimalik leida, peaksid liidetud turul osalevad kolmandad riigid saama kasu CBAMist tulenevast ajaliselt piiratud vabastusest kuni maksimaalselt 2030. aastani üksnes seoses elektrienergia ekspordiga, eeldusel et teatavad tingimused on täidetud. Samas peaksid need kolmandad riigid välja töötama töökava ja võtma kohustuse rakendada CO2 hinnastamise mehhanismi, millega nähakse ette samaväärne hind nagu ELi HKSiga, ning võtma kohustuse saavutada 2050. aastaks CO2-neutraalsus, [samuti?] kohanduma liidu õigusaktidega keskkonna, kliima, konkurentsi ja energia valdkonnas. See erand tuleks tühistada, kui on põhjust arvata, et asjaomane riik ei täida oma kohustusi või ei ole 2030. aastaks vastu võtnud ELi HKSiga samaväärset HKSi. (50) Aastatel 2023–2025 tuleks kohaldada üleminekuperioodi. Kohaldada tuleks ilma finantskohandusteta CBAMi, et hõlbustada mehhanismi sujuvat kasutuselevõttu, vähendades seega kaubandust kahjustava mõju ohtu. Deklarandid peaksid esitama kord kvartalis andmed üleminekuperioodil imporditud kaupade tegelike sisalduvate heitkoguste kohta, kirjeldades üksikasjalikult otseseid ja kaudseid heiteid ning välismaal makstud CO2 hinda. (51) CBAMi nõuetekohase toimimise hõlbustamiseks ja tagamiseks peaks komisjon toetama käesoleva määruse kohaldamise eest vastutavaid pädevaid asutusi nende kohustuste täitmisel. (52) Komisjon peaks hindama käesoleva määruse kohaldamist enne üleminekuperioodi lõppu ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Komisjoni aruandes tuleks eelkõige keskenduda võimalustele tõhustada kliimameetmeid, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalse liidu eesmärk. Komisjon peaks selle hindamise osana algatama sellise teabe kogumise, mis on vajalik kohaldamisala võimalikuks laiendamiseks kaudsetele heidetele ning muudele kaupadele ja teenustele, mille puhul esineb kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht, ning keskkonnajalajälje leidmise meetoditel põhinevate sisalduva heitkoguse arvutamise meetodite väljatöötamiseks19. (53) Eespool toodut arvesse võttes tuleks jätkata dialoogi kolmandate riikidega ning luua võimalused koostööks ja lahendusteks, mis võiksid olla aluseks konkreetsetele valikutele, mis tehakse meetme ülesehituse üksikasjade kohta selle rakendamise ajal, eelkõige üleminekuperioodil. (54) Komisjon peaks püüdma erapooletult ja kooskõlas ELi rahvusvaheliste kohustustega teha koostööd kolmandate riikidega, kelle ELi suunduvat eksporti käesolev määrus mõjutab, et uurida võimalusi dialoogiks ja koostööks seoses käesolevas määruses ja sellega seotud rakendusaktides sätestatud mehhanismi konkreetsete elementide rakendamisega. Samuti tuleks uurida võimalusi lepingute sõlmimiseks, et võtta arvesse nende CO2 heite maksustamise mehhanismi. (55) Kuna CBAMi eesmärk on soodustada puhtamaid tootmisprotsesse, on EL valmis tegema koostööd madala ja keskmise sissetulekuga riikidega, et vähendada nende töötleva tööstuse CO2 heidet. Lisaks peaks liit toetama vähem arenenud riike vajaliku 19 Komisjoni 9. aprilli 2013. aasta soovitus 2013/179/EL toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmise ja teatavakstegemise ühtsete meetodite kasutamise kohta (ELT L 124, 4.5.2013, lk 1). ET 24 ET tehnilise abiga, et hõlbustada nende kohanemist käesoleva määrusega kehtestatud uute kohustustega. (56) Käesoleva määruse sätted ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/67920 ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/172521 kohaldamist. (57) Tõhususe huvides tuleks kohaldada nõukogu määruse (EÜ) nr 515/9722 sätteid. (58) Et vältida käesoleva määruse sätetest kõrvalehoidmist, tuleks komisjonile delegeerida ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt volitused võtta vastu õigusakte I lisas sätestatud kaupade loetelu täiendamiseks. (59) On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes23 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. (60) Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201124. (61) Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul haldus- ja rahalisi karistusi. 20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39). 22 Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1). 23 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1). 24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). ET 25 ET ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I peatükk Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted Artikkel 1 Reguleerimisese 1. Käesoleva määrusega kehtestatakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (edaspidi „CBAM“) I lisas osutatud kaupade sisalduvate kasvuhoonegaaside heitkoguste käsitlemiseks nende importimisel liidu tolliterritooriumile, et vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu. 2. CBAM täiendab direktiiviga 2003/87/EÜ kehtestatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, kohaldades samaväärseid eeskirju artiklis 2 osutatud kaupade liidu tolliterritooriumile importimise suhtes. 3. Mehhanismist saab järk-järgult alternatiiv direktiivi 2003/87/EÜ alusel kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu vältimiseks loodud mehhanismidele, eelkõige lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisele vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 10a. Artikkel 2 Kohaldamisala 1. Käesolevat määrust kohaldatakse I lisas loetletud kolmandatest riikidest pärit kaupade suhtes, kui need kaubad või nendest kaupadest saadud töödeldud tooted, mis on saadud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 25 artiklis 256 osutatud seestöötlemise protseduuri tulemusena, imporditakse liidu tolliterritooriumile. 2. Käesolevat määrust kohaldatakse lõikes 1 osutatud kaupade suhtes, kui need tuuakse liikmesriigi mandrilavale või majandusvööndisse. 3. Erandina lõigetest 1 ja 2 ei kohaldata käesolevat määrust II lisa A jaos loetletud riikidest ja territooriumidelt pärit kaupade suhtes. 4. Imporditud kaubad loetakse kolmandatest riikidest pärinevateks vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 59 määratletud mittesooduspäritolu reeglile. 5. Riigid ja territooriumid loetletakse II lisa A jaos, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: : a) kõnealuse riigi või territooriumi suhtes kohaldatakse direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt kehtestatud ELi HKSi või kõnealuse kolmanda riigi või territooriumi ja liidu vahel on sõlmitud leping, mis ühendab täielikult ELi HKSi kolmanda riigi või territooriumi heitkogustega kauplemise süsteemiga; b) hind, mida makstakse riigis, kust kaubad pärinevad, nõutakse nendelt kaupadelt tegelikult sisse, ilma et sellele tehtaks muid soodustusi peale nende, mida kohaldatakse ka ELi HKSis. 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1). ET 26 ET 6. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et määrata kindlaks tingimused CBAMi kohaldamiseks lõikes 2 osutatud kaupade suhtes. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 7. Kui kolmandal riigil või territooriumil on elektriturg, mis on turgude liitmise teel integreeritud liidu elektrienergia siseturuga, ning ei ole olnud võimalik leida tehnilist lahendust CBAMi kohaldamiseks kõnealusest kolmandast riigist või kolmandalt territooriumilt liitu imporditava elektrienergia suhtes, vabastatakse selline elektrienergia import kõnealusest riigist või kõnealuselt territooriumilt CBAMi kohaldamisest, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: a) kolmas riik või territoorium on sõlminud liiduga lepingu, milles sätestatakse kohustus kohaldada liidu õigust elektrienergia valdkonnas, sealhulgas taastuvate energiaallikate arendamist käsitlevaid õigusakte, ning muid energia-, keskkonna- ja konkurentsieeskirju; b) kõnealuse kolmanda riigi või territooriumi siseriikliku õigusega rakendatakse liidu elektriturgu käsitlevate õigusaktide peamisi sätteid, sealhulgas taastuvate energiaallikate arendamist ja elektriturgude ühendamist käsitlevaid sätteid; c) kolmas riik või territoorium on esitanud komisjonile tegevuskava, mis sisaldab punktides d ja e sätestatud tingimuste täitmiseks vajalike meetmete vastuvõtmise ajakava; d) kolmas riik või territoorium on võtnud kohustuse saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning on vastavalt ametlikult sõnastanud ja vajaduse korral edastanud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osalistele sajandi keskpaigani ulatuva vähese kasvuhoonegaaside heitega arengu strateegia, mis on selle eesmärgiga kooskõlas, ning on seda kohustust oma siseriiklikes õigusaktides rakendanud; e) kolmas riik või territoorium on punkti c kohase tegevuskava rakendamisel teinud märkimisväärseid edusamme kliimameetmete valdkonna siseriiklike õigusaktide liidu õigusega vastavusse viimisel kõnealuse tegevuskava alusel, sealhulgas CO2 heite maksustamise suunas liiduga samaväärsel tasemel vähemalt seoses elektrienergia tootmisega. ELi HKSiga samaväärse hinnaga heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamine elektri puhul viiakse lõpule 1. jaanuariks 2030; f) kolmas riik või territoorium on kehtestanud tõhusad süsteemid, et hoida ära elektrienergia kaudne import liitu muudest kolmandatest riikidest, mis ei vasta punktides a–e sätestatud nõuetele. 8. Lõike 7 punktides a–f sätestatud tingimustele vastav kolmas riik või territoorium loetletakse käesoleva määruse II lisa B jaos ning ta esitab lõike 7 punktide a–f kohaste tingimuste täitmise kohta kaks aruannet, ühe enne 1. juulit 2025 ja teise enne 1. juulit 2029. Komisjon hindab 31. detsembriks 2025 ja 31. detsembriks 2029, eelkõige lõike 7 punkti c kohase tegevuskava ning kolmandalt riigilt või territooriumilt saadud aruannete alusel, kas kõnealune kolmas riik või territoorium täidab jätkuvalt lõikes 7 sätestatud tingimusi. 9. Käesoleva määruse II lisa B jaos loetletud kolmas riik või territoorium jäetakse kõnealusest loetelust välja: a) kui komisjonil on põhjust arvata, et riik või territoorium ei ole teinud piisavaid edusamme mõne lõike 7 punktides a–f loetletud nõude täitmiseks, või kui riik ET 27 ET või territoorium on võtnud meetmeid, mis ei ole kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud eesmärkidega; b) kui kolmas riik või territoorium on võtnud meetmeid, mis on vastuolus tema CO2 heite vähendamise eesmärkidega, näiteks riikliku toetuse andmine sellise uue tootmisvõimsuse loomiseks, mis tekitab rohkem kui 550 g fossiilkütusest pärinevat CO2 ühe kWh elektri kohta. 10. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada nõuded ja menetlused riikidele või territooriumidele, mis on II lisa B jaos esitatud loetelust välja jäetud, et tagada käesoleva määruse kohaldamine nende territooriumil seoses elektrienergiaga. Kui sellistel juhtudel ei ole turgude liitmine käesoleva määruse kohaldamisega kooskõlas, võib komisjon otsustada jätta kolmandad riigid või territooriumid liidu turgude liitmisest välja ning nõuda võimsuse otsest jaotamist liidu ja kolmanda riigi piiril, et saaks kohaldada CBAMi. 11. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte II lisa A või B jaos esitatud loetelude muutmiseks, sõltuvalt sellest, kas lõigetes 5, 7 või 9 sätestatud tingimused on täidetud. 12. Liit võib sõlmida kolmandate riikidega lepinguid, et võtta artikli 9 kohaldamisel arvesse nende riikide CO2 heite maksustamise mehhanisme. Artikkel 3 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: (1) „kaup“ – 1. lisas loetletud kaup; (2) „kasvuhoonegaasid“ – kasvuhoonegaasid, nagu on määratletud I lisas seoses iga kõnealuses lisas loetletud kaubaga; (3) „heitkogus“ – kaupade tootmisest pärinevate kasvuhoonegaaside heide atmosfääri; (4) „import“ – määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 201 sätestatud vabasse ringlusse lubamine; (5) „ELi HKS“ – ELi heitkogustega kauplemise süsteem seoses direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusaladega, välja arvatud lennutegevus; (6) „kolmas riik” – väljaspool liidu tolliterritooriumi asuv riik või territoorium; (7) „mandrilava“ – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonis määratletud mandrilava; (8) „majandusvöönd“ – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonis määratletud majandusvöönd, mille liikmesriik on selle konventsiooni kohaselt kuulutanud majandusvööndiks; (9) „turgude liitmine“ – ülekandevõimsuse jaotamine liidu süsteemi kaudu, mis sobitab samaaegselt korraldusi ja jaotab piirkonnaülest võimsust, nagu on sätestatud komisjoni määruses (EL) 2015/1222; (10) „võimsuse otsene jaotamine“ – elektrienergiaga kauplemisest eraldatud piiriülese ülekandevõimsuse jaotamine; (11) „pädev asutus“ – käesoleva määruse artikli 11 kohaselt iga liikmesriigi määratud asutus; ET 28 ET (12) „toll“ – määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 lõikes 1 määratletud liikmesriikide tolliasutused; (13) „deklarant“ – isik, kes esitab vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni enda nimel, või isik, kelle nimel selline deklaratsioon esitatakse kooskõlas määrusega (EL) nr 952/2013; (14) „isik” – füüsiline isik, juriidiline isik ja mis tahes isikute ühendus, mis ei ole juriidiline isik, kuid mis saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid; (15) „otseheited“ – selliste kaupade tootmisprotsessidest tulenevad heited, mille üle tootjal on otsene kontroll; (16) „sisalduvad heitkogused“ – kaupade tootmise käigus tekkivad otseheited, mis arvutatakse III lisas sätestatud meetodite kohaselt; (17) „CO2 ekvivalenttonn“ – üks tonn süsinikdioksiidi (CO2) või CO2, dilämmastikoksiidi ja perfluorosüsivesinikke, nagu on viidatud I lisas loetletud kaupade puhul; (18) „CBAMi sertifikaat“ – elektrooniline sertifikaat, mis vastab ühele tonnile kaupade sisalduvatele heitkogustele; (19) „tagastamine“ – CBAMi sertifikaatide tasaarveldamine imporditud kauba sisalduvate deklareeritud heitkogustega; (20) „tootmisprotsessid“ – keemilised ja füüsikalised protsessid, mis viiakse läbi kaupade tootmiseks käitises; (21) „vaikeväärtus“ – väärtus, mis arvutatakse või saadakse teisestest andmetest, mis näitavad kaupade sisalduvaid heitkoguseid; (22) „tegelik heide“ – heide, mis on arvutatud kaupade tootmisprotsesside esmaste andmete põhjal; (23) „CO2 hind“ – rahasumma, mida makstakse kolmandas riigis kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi alusel maksu või lubatud heitkoguse ühikute kujul, arvutatuna sellise meetmega hõlmatud ja kaupade tootmise käigus vabanevate kasvuhoonegaaside põhjal; (24) „käitis“ – paikne tehniline üksus, kus toimub tootmisprotsess; (25) „käitaja“ – isik, kes käitab või kontrollib käitist kolmandas riigis; (26) „riiklik akrediteerimisasutus“ – riiklik akrediteerimisasutus, mille iga liikmesriik on määranud vastavalt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 4 lõikele 1; (27) „ELi HKSi lubatud heitkoguse ühik“ – direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis a osutatud lubatud heitkoguse ühik seoses kõnealuse direktiivi I lisas loetletud tegevusaladega, välja arvatud lennutegevus; (28) „kaudsed heited“ – kaupade tootmisprotsesside käigus tarbitava elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel tekkivad heited. ET 29 ET II peatükk Kinnitatud deklarantide kohustused ja õigused Artikkel 4 Kaupade import Kaupu impordib liidu tolliterritooriumile üksnes deklarant, kelle pädev asutus on kinnitanud vastavalt artiklile 17 (edaspidi „kinnitatud deklarant“). Artikkel 5 Kinnituse taotlemine 1. Enne artiklis 2 osutatud kauba importi taotleb iga deklarant oma asukohajärgselt pädevalt asutuselt kinnitust nende kaupade importimiseks liidu tolliterritooriumile. 2. Erandina lõikest 1, kui elektrienergia impordiks mõeldud ülekandevõimsust jaotatakse võimsuse otsese jaotamise teel, käsitatakse isikut, kellele on jaotatud võimsus impordiks ja kes määrab selle impordiks mõeldud võimsuse, käesoleva määruse kohaldamisel kinnitatud deklarandina liikmesriigis, kus isik elektrienergia impordi deklareerib. Importi tuleb mõõta piiri kohta ajavahemikel, mis ei ole pikemad kui üks tund, ning ekspordi või transiidi mahaarvamine sama tunni jooksul ei ole võimalik. 3. Kinnituse taotlus sisaldab järgmist teavet deklarandi kohta, kes peab olema asutatud liidus: a) nimi, aadress ja kontaktandmed; b) ettevõtjate registreerimis- ja identifitseerimisnumber (edaspidi „EORI- number“) vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 9; c) peamine majandustegevus liidus; d) deklarandi asukohaliikmesriigi maksuhalduri tõend selle kohta, et deklarandi suhtes ei ole riiklike maksuvõlgade täitmata sissenõudekorraldust; e) kirjalik kinnitus selle kohta, et deklarant ei ole taotluse esitamise aastale eelnenud viie aasta jooksul olnud seotud tollialaste õigusaktide, maksustamiseeskirjade ja turukuritarvitusi käsitlevate eeskirjade raske ega korduva rikkumisega, sealhulgas asjaolu kohta, et ta ei ole toime pannud oma majandustegevusega seotud raskeid kuritegusid; f) teave, mis näitab, et deklarandil on käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmiseks vajalik finants- ja tegevussuutlikkus, ning, kui pädev asutus otsustab riskianalüüsi alusel seda nõuda, siis nimetatud teavet tõendavad dokumendid, nagu viimase kolme lõpetatud majandusaasta kasumiaruanne ja bilanss; g) liidu tolliterritooriumile imporditud kauba hinnanguline rahaline väärtus ja maht kaubaliikide kaupa kalendriaastal, mille jooksul taotlus esitati, ja järgmisel kalendriaastal; h) vajaduse korral nende isikute nimed ja kontaktandmed, kelle nimel deklarant tegutseb. 4. Taotleja võib igal ajal oma taotluse tagasi võtta. ET 30 ET 5. Kinnitatud deklarant teavitab pädevat asutust viivitamata kõigist lõikes 3 esitatud teabes pärast otsuse tegemist toimunud muudatustest, mis võivad mõjutada artikli 17 kohaselt tehtud otsust või artikli 17 kohaselt antud kinnituse sisu. 6. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, milles käsitletakse taotluse standardvormi, tähtaegu ja menetlust, mida pädev asutus peab järgima lõike 1 kohaste kinnituse taotluste menetlemisel, ning eeskirju, mille alusel pädev asutus elektri impordiga seotud deklarante identifitseerib. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 6 CBAMi deklaratsioon 1. Iga aasta 31. maiks esitab iga kinnitatud deklarant pädevale asutusele deklaratsioonile eelneva kalendriaasta kohta deklaratsiooni (edaspidi „CBAMi deklaratsioon“). 2. CBAMi deklaratsioon sisaldab järgmisi andmeid: a) deklareerimisele eelnenud kalendriaasta jooksul imporditud iga kaubaliigi üldkogus, väljendatuna elektri puhul megavatt-tundides ja muude kaupade puhul tonnides; b) sisalduvate heitkoguste kogunäitaja, väljendatuna CO2 ekvivalenttonnides elektri megavatt-tunni kohta või CO2 ekvivalenttonnides muude kaupade tonni kohta, arvutatuna vastavalt artiklile 7; c) selliste CBAMi sertifikaatide koguarv, mis vastavad kogu sisalduvale heitkogusele ning mis tuleb tagastada pärast vähendust, mis tuleneb päritoluriigis artikli 9 kohaselt makstud CO2 hinnast, ja kohandust, mis on vajalik selleks, et teha kindlaks, millises ulatuses eraldatakse ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikuid tasuta vastavalt artiklile 31. 3. Kui imporditud kaup on määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 256 osutatud seestöötlemisprotseduuri tulemusena saadud töödeldud toode, esitab kinnitatud deklarant CBAMi deklaratsioonis käesoleva määruse I lisas loetletud seestöötlemisprotseduurile suunatud kauba sisalduvate heitkoguste kogunäitaja, isegi kui töödeldud toodet ei ole kõnealuses lisas loetletud. 4. Kui imporditud kaup on määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 259 osutatud välistöötlemisprotseduuri tulemusena saadud töödeldud toode, esitab kinnitatud deklarant CBAMi deklaratsioonis üksnes väljaspool liidu tolliterritooriumi toimunud töötlemistoimingu heited, tingimusel et töödeldud toode on loetletud käesoleva määruse I lisas. 5. Kui imporditud kaup on määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 203 osutatud tagasitoodud kaup, esitab kinnitatud deklarant CBAMi deklaratsioonis eraldi „nullheite“ sisalduvate heitkoguste kogunäitaja kohta, mis vastab kõnealusele kaubale. 6. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte lõike 2 punktis c sätestatud CBAMi deklaratsiooni standardvormi ja esitamise korra ning CBAMi sertifikaatide tagastamise korra kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. ET 31 ET Artikkel 7 Sisalduvate heitkoguste arvutamine 1. Kaupade sisalduvad heitkogused arvutatakse III lisas sätestatud meetodite kohaselt. 2. Muude kaupade kui elektri sisalduvad heitkogused määratakse kindlaks tegelike heitkoguste põhjal III lisa punktides 2 ja 3 sätestatud meetodite kohaselt. Kui tegelikke heitkoguseid ei ole võimalik nõuetekohaselt kindlaks määrata, määratakse sisalduvad heitkogused kindlaks vaikeväärtuste alusel vastavalt III lisa punktis 4.1 sätestatud meetoditele. 3. Imporditud elektri sisalduvad heitkogused määratakse kindlaks vaikeväärtuste alusel vastavalt III lisa punktis 4.2 sätestatud meetodile, välja arvatud juhul, kui kinnitatud deklarant otsustab määrata sisalduvad heitkogused kindlaks tegelike heitkoguste põhjal vastavalt kõnealuse lisa punktile 5. 4. Kinnitatud deklarant peab arvestust andmete üle, mis on vajalikud sisalduvate heitkoguste arvutamiseks vastavalt IV lisas sätestatud nõuetele. Need andmed peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et artikli 18 kohaselt akrediteeritud tõendajad saaksid tõendada sisalduvaid heitkoguseid vastavalt artiklile 8 ja V lisale ning et pädev asutus saaks läbi vaadata CBAMi deklaratsiooni vastavalt artikli 19 lõikele 1. 5. Kinnitatud deklarant säilitab lõikes 4 osutatud andmed, sealhulgas tõendaja aruande, kuni neljanda aasta lõpuni pärast aastat, mil CBAMi deklaratsioon esitati või oleks tulnud esitada. 6. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad III lisas sätestatud arvutusmeetodite elemente, sealhulgas tootmisprotsesside süsteemipiiride, heitekoefitsientide, käitisepõhiste tegelike heitkoguste väärtuste ja vaikeväärtuste kindlaksmääramist ning nende kohaldamist üksikute kaupade suhtes, samuti selliste meetodite sätestamist, millega tagatakse vaikeväärtuste kindlaksmääramise aluseks olevate andmete usaldusväärsus, sealhulgas üksikasjalikkuse tase ja andmete tõendamine. Vajaduse korral sätestatakse kõnealustes õigusaktides, et vaikeväärtusi saab konkreetsete alade, piirkondade või riikide puhu kohandada, et võtta arvesse konkreetseid objektiivseid tegureid, nagu geograafia, loodusvarad, turutingimused, peamised energiaallikad või tööstusprotsessid. Rakendusaktid tuginevad olemasolevatele õigusaktidele, mis käsitlevad direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud käitiste heitkoguste ja tegevust puudutavate andmete tõendamist, eelkõige rakendusmäärusele (EL) 2018/2067. 7. Käesoleva artikli lõikes 6 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 8 Sisalduvate heitkoguste tõendamine 1. Kinnitatud deklarant tagab, et artikli 6 kohaselt esitatud CBAMi deklaratsioonis deklareeritud sisalduvate heitkoguste kogunäitajat on tõendanud artikli 18 kohaselt akrediteeritud tõendaja, tuginedes V lisas sätestatud tõendamispõhimõtetele. 2. Kolmandas riigis registreeritud käitistes artikli 10 kohaselt toodetud kaupade sisalduvate heitkoguste puhul võib kinnitatud deklarant lõikes 1 osutatud kohustuse täitmiseks kasutada talle artikli 10 lõike 7 kohaselt avaldatud tõendatud teavet. 3. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, mis käsitlevad lõikes 1 osutatud tõendamispõhimõtteid seoses võimalusega vabastada tõendaja kohustusest külastada käitist, kus toodetakse asjaomaseid kaupu, ning seoses kohustusega kehtestada ET 32 ET künnised, mille alusel otsustada, kas väärkajastamised või mittevastavused on olulised, ning seoses tõendamisaruande jaoks vajalike tõendavate dokumentidega. Esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 9 Päritoluriigis makstud CO2 hind 1. Kinnitatud deklarant võib oma CBAMi deklaratsioonis taotleda tagastatavate CBAMi sertifikaatide arvu vähendamist, et võtta arvesse päritoluriigis deklareeritud sisalduvate heitkoguste eest makstud CO2 hinda. 2. Kinnitatud deklarant peab arvestust dokumentide üle, mille on sertifitseerinud sõltumatu isik ja millega näidatakse, et deklareeritud sisalduvate heitkoguste suhtes kohaldati CO2 hinda kauba päritoluriigis, ning säilitab tõendid selle CO2 hinnana tegelikult makstud summa kohta, mille suhtes ei oleks tulnud kohaldada ekspordisoodustust ega muud ekspordikompensatsiooni. 3. Kinnitatud deklarant säilitab lõikes 2 osutatud andmed kuni neljanda aasta lõpuni pärast aastat, mil CBAMi deklaratsioon esitati või oleks tulnud esitada. 4. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse tagastamisele kuuluvate CBAMi sertifikaatide arvu vähendamise arvutamise metoodika seoses lõike 1 kohaselt välisvaluutas makstud CO2 hinna konverteerimisega eurodesse aasta keskmise vahetuskursi alusel ning seoses teavet sertifitseeriva sõltumatu isiku kvalifikatsiooniga, samuti makstud CO2 hinna tõendamise elementidega ning ekspordi puhul kohaldatavate ekspordisoodustuste või muude kompensatsioonivormide puudumisega, nagu on osutatud lõikes 2. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 10 Käitajate ja käitiste registreerimine kolmandates riikides 1. Kolmandas riigis asuva käitise käitaja taotlusel registreerib komisjon teabe käitaja ja tema käitise kohta artikli 14 lõikes 4 osutatud keskandmebaasis. 2. Lõikes 1 osutatud registreerimistaotlus peab sisaldama järgmist registreerimisel andmebaasi lisatavat teavet: a) käitaja nimi, aadress ja kontaktandmed; b) iga käitise asukoht, sealhulgas täielik aadress ja koordinaadid, mis on väljendatud pikkus- ja laiuskraadides kuue kümnendkohaga; c) käitise peamine majandustegevus kolmandas riigis. 3. Komisjon teavitab käitajat andmebaasis registreerimisest. Registreerimine kehtib viis aastat alates käitise käitaja teavitamise kuupäevast. 4. Käitaja teavitab komisjoni viivitamata kõigist lõikes 2 osutatud teabes pärast registreerimist toimunud muutustest ning komisjon ajakohastab asjaomast teavet. 5. Lõikes 1 osutatud käitaja on kohustatud: ET 33 ET a) määrama kindlaks sisalduvad heitkogused, mis on arvutatud vastavalt III lisas sätestatud meetoditele lõikes 1 osutatud käitises toodetud kaupade liikide kaupa; b) tagama, et punktis a osutatud sisalduvad heitkogused on tõendatud kooskõlas V lisas sätestatud tõendamispõhimõtetega artikli 18 kohaselt akrediteeritud tõendaja poolt; c) säilitama nelja aasta jooksul pärast tõendamist koopiat tõendaja aruandest ja dokumentatsioonist, mis on vajalik kaupade sisalduvate heitkoguste arvutamiseks vastavalt IV lisale. 6. Lõike 5 punktis c osutatud arvestus peab olema piisavalt üksikasjalik, et võimaldada lõike 5 punkti b kohast tõendamist ja võimaldada igal pädeval asutusel vaadata kooskõlas artikli 19 lõikega 1 läbi CBAMi deklaratsioon, mille on esitanud kinnitatud deklarant, kellele asjaomane teave on lõike 8 kohaselt avaldatud. 7. Käitaja võib avaldada kinnitatud deklarandile teabe lõikes 5 osutatud sisalduvate heitkoguste tõendamise kohta. Kinnitatud deklarandil on õigus kasutada avaldatud teavet artiklis 8 osutatud kohustuse täitmiseks. 8. Käitaja võib igal ajal taotleda enda kustutamist andmebaasist. III peatükk Pädevad asutused Artikkel 11 Pädevad asutused 1. Iga liikmesriik määrab pädeva asutuse, kes täidab käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, ja teavitab sellest komisjoni. Komisjon teeb pädevate asutuste loetelu liikmesriikidele teatavaks ja avaldab selle teabe Euroopa Liidu Teatajas. 2. Liikmesriigid nõuavad, et pädevad asutused vahetaksid teavet, mis on nende ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalik või asjakohane. Artikkel 12 Komisjon Komisjon abistab pädevaid asutusi käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmisel ja koordineerib nende tegevust. Artikkel 13 Ametisaladus ja teabe avalikustamine Kogu teabe kohta, mida pädev asutus oma ülesandeid täites saab ning mis on oma olemuselt konfidentsiaalne või konfidentsiaalsena esitatud, kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus. Pädev asutus ei avalda sellist teavet ilma seda andnud isiku või ameti otsese loata. Seda võib jagada tolli, komisjoni ja Euroopa Prokuratuuriga ning seda käsitletakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 515/97. ET 34 ET Artikkel 14 Riiklikud registrid ja keskandmebaas 1. Iga liikmesriigi pädev asutus loob selles liikmesriigis kinnitatud deklarantide riikliku registri standardse elektroonilise andmebaasi kujul, mis sisaldab andmeid kõnealuste deklarantide CBAMi sertifikaatide kohta, ning tagab konfidentsiaalsuse vastavalt artiklis 13 sätestatud tingimustele. 2. Lõikes 1 osutatud andmebaas sisaldab kontosid, mis hõlmavad teavet iga kinnitatud deklarandi kohta ja eelkõige järgmist teavet: a) kinnitatud deklarandi nimi ja kontaktandmed; b) kinnitatud deklarandi EORI-number; c) CBAMi konto number; d) iga kinnitatud deklarandi CBAMi sertifikaatide arv, müügihind, ostukuupäev, tagastamise kuupäev või tagasiostu kuupäev või pädeva asutuse poolt tühistamise kuupäev. 3. Lõikes 2 osutatud andmebaasis sisalduv teave on konfidentsiaalne. 4. Komisjon loob artikli 10 lõike 2 kohaselt üldsusele juurdepääsetava keskandmebaasi, mis sisaldab käitajate nimesid, aadresse ja kontaktandmeid ning käitiste asukohta kolmandates riikides. Käitaja võib otsustada, et tema nimi, aadress ja kontaktandmed ei ole üldsusele kättesaadavad. Artikkel 15 Põhihaldaja 1. Komisjon tegutseb põhihaldajana, et pidada sõltumatut tehingute registrit, kuhu kantakse CBAMi sertifikaatide ost, omamine, tagastamine, tagasiostmine ja tühistamine, ning tagab riiklike registrite koordineerimise. 2. Põhihaldaja teeb riiklikes registrites registreeritud tehingute riskipõhiseid kontrolle ELi tehingulogi kaudu, tagamaks, et CBAMi sertifikaatide ostmisel, hoidmisel, tagastamisel, tagasiostmisel ja tühistamisel ei esine õigusnormide rikkumisi. 3. Kui lõike 2 kohaselt tehtud kontrollide tulemusena avastatakse õigusnormide rikkumisi, teavitab komisjon asjaomast liikmesriiki või asjaomaseid liikmesriike täiendava uurimise eesmärgil, et kõrvaldada tuvastatud eeskirjade eiramised. Artikkel 16 Kontod riiklikes registrites 1. Pädev asutus määrab igale kinnitatud deklarandile ühtse CBAMi konto numbri. 2. Igale kinnitatud deklarandile antakse juurdepääs registris olevale kontole. 3. Pädev asutus loob konto niipea, kui artikli 17 lõikes 1 osutatud luba on antud, ja teatab sellest kinnitatud deklarandile. 4. Kui kinnitatud deklarant on oma majandustegevuse lõpetanud või tema kinnitus on tühistatud, sulgeb pädev asutus deklarandi konto. ET 35 ET Artikkel 17 Deklarantide kinnitamine 1. Pädev asutus kinnitab deklarandi, kes esitab kinnitamise taotluse vastavalt artikli 5 lõikele 1, kui on täidetud järgmised tingimused: a) deklarant ei ole taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul olnud seotud tollialaste õigusaktide, maksustamiseeskirjade ja turukuritarvitusi käsitlevate eeskirjade raske ega korduva rikkumisega ega toime pannud oma majandustegevusega seotud raskeid kuritegusid; b) deklarant tõendab oma finants- ja tegevussuutlikkust täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi. 2. Kui pädev asutus leiab, et lõikes 1 loetletud tingimused ei ole täidetud, või kui taotleja ei ole esitanud artikli 5 lõikes 3 loetletud teavet, keeldutakse deklarandi kinnitamisest. 3. Kui pädev asutus keeldub deklarandi kinnitamisest, võib kinnitamist taotlev deklarant esitada enne kaebuse esitamist siseriikliku õiguse alusel vastuväiteid pädevale asutusele, kes annab riiklikule haldajale korralduse konto avada või jätab keeldumise muutmata oma põhjendatud otsusega, mille ta teeb siseriikliku õiguse nõuete kohaselt, mis on proportsionaalsed ning millega taotletakse käesoleva määrusega kooskõlas olevat õiguspärast eesmärki. 4. Pädeva asutuse otsus, millega deklarant kinnitatakse, sisaldab järgmist teavet: a) kinnitatud deklarandi nimi ja aadress; b) kinnitatud deklarandi EORI-number; c) CBAMi konto number. 5. Kinnitatud deklarant võib igal ajal taotleda oma kinnituse tühistamist. 6. Pädev asutus nõuab tagatise esitamist, et kinnitada deklarant vastavalt lõikele 1, kui deklarant ei ole asutatud kahe majandusaasta jooksul, mis eelnesid artikli 5 lõike 1 kohase taotluse esitamise aastale. Pädev asutus määrab sellise tagatise summaks maksimaalse summa, mis pädeva asutuse hinnangul vastab nende CBAMi sertifikaatide väärtusele, mille kinnitatud deklarant peab artikli 22 kohaselt tagastama. 7. Tagatis esitatakse pangatagatisena, mille peab nõudmisel maksma liidus tegutsev finantseerimisasutus, või muus samaväärset tagatist andvas vormis. Kui pädev asutus teeb kindlaks, et esitatud tagatis ei taga või ei ole enam kindel või piisav, et tagada CBAMi kohustuste summa, nõuab ta kinnitatud deklarandilt vastavalt tema valikule kas täiendava tagatise esitamist või esialgse tagatise asendamist uue tagatisega. 8. Pädev asutus vabastab tagatise viivitamata pärast 31. maid teisel aastal, mil kinnitatud deklarant on tagastanud CBAMi sertifikaadid vastavalt artiklile 22. 9. Pädev asutus tühistab deklarandi kinnituse, kui deklarant ei vasta enam lõikes 1 sätestatud tingimustele või ei tee selle asutusega koostööd. ET 36 ET Artikkel 18 Tõendajate akrediteerimine 1. Iga rakendusmääruse (EL) 2018/2067 kohaselt akrediteeritud isikut käsitatakse käesoleva määruse alusel akrediteeritud tõendajana. 2. Lisaks lõikele 1 võib riiklik akrediteerimisasutus taotluse korral akrediteerida isiku käesoleva määruse kohase tõendajana pärast seda, kui ta on kontrollinud dokumente, mis tõendavad tema suutlikkust kohaldada V lisas osutatud tõendamispõhimõtteid artiklites 8, 10 ja 38 sätestatud sisalduvate heitkoguste kontrollimise kohustuste täitmiseks. 3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte lõikes 2 osutatud akrediteerimise kohta, milles täpsustatakse akrediteeritud tõendajate kontrollimise ja järelevalve, akrediteerimise tühistamise ning akrediteerimisasutuste vastastikuse tunnustamise ja hindamise tingimusi. Artikkel 19 CBAMi deklaratsioonide läbivaatamine 1. Pädev asutus võib vaadata CBAMi deklaratsiooni läbi ajavahemiku jooksul, mis lõpeb neljandal aastal pärast aastat, mil deklaratsioon oleks tulnud esitada. Läbivaatamine võib seisneda CBAMi deklaratsioonis esitatud teabe kontrollimises tolli poolt artikli 25 lõike 2 kohaselt edastatud teabe ja muude asjakohaste tõendite alusel ning mis tahes vajalikuks peetava auditi alusel, sealhulgas kinnitatud deklarandi ruumides. 2. Kui artikli 6 kohast CBAMi deklaratsiooni ei ole esitatud, hindab kinnitatud deklarandi asukohaliikmesriigi pädev asutus kõnealuse deklarandi CBAMi kohustusi tema käsutuses oleva teabe alusel ja arvutab välja CBAMi sertifikaatide koguarvu, mis tuleb esitada hiljemalt sellele aastale järgneva neljanda aasta 31. detsembriks, mil CBAMi deklaratsioon oleks tulnud esitada. 3. Kui pädev asutus on kindlaks teinud, et tagastatavate CBAMi sertifikaatide deklareeritud arv on vale või et lõike 2 kohaselt ei ole esitatud CBAMi deklaratsiooni, korrigeerib ta CBAMi sertifikaatide arvu, mille peab esitama kinnitatud deklarant. Pädev asutus teatab kohandamisest kinnitatud deklarandile ja nõuab, et kinnitatud deklarant tagastaks täiendavad CBAMi sertifikaadid ühe kuu jooksul. 4. Lõikes 3 osutatud teate saaja võib teate edasi kaevata. Teate saajale antakse teavet menetluse kohta, mida tuleb kaebuse korral järgida. 5. Kui CBAMi sertifikaadid on tagastatud nõutavast arvust suuremas koguses, hüvitab pädev asutus viivitamata kinnitatud deklarandile üleliigselt tagastatud CBAMi sertifikaatide väärtuse, mis on arvutatud selle keskmise hinna alusel, mida kinnitatud deklarant on impordiaastal CBAMi sertifikaatide eest maksnud. ET 37 ET IV peatükk CBAMi sertifikaadid Artikkel 20 CBAMi sertifikaatide müük 1. Iga liikmesriigi pädev asutus müüb CBAMi sertifikaate selles liikmesriigis kinnitatud deklarantidele hinnaga, mis on arvutatud vastavalt artiklile 21. 2. Pädev asutus tagab, et igale CBAMi sertifikaadile antakse selle loomisel kordumatu tunnuskood, ning registreerib sertifikaadi kordumatu tunnuskoodi, hinna ja müügikuupäeva riiklikus registris selle ostnud kinnitatud deklarandi kontol. Artikkel 21 CBAMi sertifikaatide hind 1. Komisjon arvutab CBAMi sertifikaatide hinna kui ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute sulgemishindade keskmise hinna ühisel enampakkumisplatvormil vastavalt komisjoni määruses (EÜ) nr 1031/201026 sätestatud korrale iga kalendrinädala kohta. Nendel kalendrinädalatel, mil ühisel enampakkumisplatvormil ei ole kavandatud enampakkumisi, on CBAMi sertifikaatide hind ühise enampakkumisplatvormi enampakkumiste toimumise viimase nädala ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute sulgemishindade keskmine hind. 2. Komisjon avaldab kõnealuse keskmise hinna oma veebisaidil järgmise kalendrinädala esimesel tööpäeval ja seda kohaldatakse alates järgmisest tööpäevast kuni järgmise kalendrinädala esimese tööpäevani. 3. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et määrata täpsemalt kindlaks CBAMi sertifikaatide keskmise hinna arvutamise metoodika ja hinna avaldamise praktiline kord. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 22 CBAMi sertifikaatide tagastamine 1. Iga aasta 31. maiks tagastab kinnitatud deklarant pädevale asutusele sellise arvu CBAMi sertifikaate, mis vastab artikli 6 lõike 2 punkti c kohaselt deklareeritud ja artikli 8 kohaselt tõendatud sisalduvatele heitkogustele tagastamisele eelnenud kalendriaastal. 2. Lõike 1 kohaldamisel tagab kinnitatud deklarant, et tema kontol on riiklikus registris kättesaadav nõutav arv CBAMi sertifikaate. Lisaks sellele tagab kinnitatud deklarant, et tema kontol olevate CBAMi sertifikaatide arv riiklikus registris iga kvartali lõpus vastab vähemalt 80 %-le kõigist sisalduvatest heitkogustest, mida ta on kalendriaasta algusest saadik importinud ja mis on kindlaks määratud vastavalt III lisas sätestatud meetodite kohastele vaikeväärtustele. 26 Komisjoni 12. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1031/2010 direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide kohta (ELT L 302, 18.11.2010, lk 1). ET 38 ET 3. Kui pädev asutus leiab, et kinnitatud deklarandi kontol olevate CBAMi sertifikaatide arv ei vasta lõike 2 teises lauses sätestatud kohustustele, teatab ta korrigeerimisest ja nõuab, et kinnitatud deklarant tagastaks ühe kuu jooksul täiendavad CBAMi sertifikaadid. 4. Lõikes 3 osutatud teate saaja võib teate edasi kaevata. Teate saajale antakse teavet menetluse kohta, mida tuleb kaebuse korral järgida. Artikkel 23 CBAMi sertifikaatide tagasiostmine 1. Iga liikmesriigi pädev asutus ostab kõnealuses liikmesriigis kinnitatud deklarandi taotluse korral tagasi deklarandi kontol riiklikus registris üle jäänud CBAMi sertifikaadid pärast seda, kui sertifikaadid on artikli 22 kohaselt tagastatud. Tagasiostutaotlus esitatakse iga aasta 30. juuniks, mil CBAMi sertifikaadid tagastati. 2. Lõikes 1 osutatud tagasiostmisele kuuluvate sertifikaatide arv piirdub ühe kolmandikuga kinnitatud deklarandi poolt eelmisel kalendriaastal ostetud CBAMi sertifikaatide koguarvust. 3. Iga CBAMi sertifikaadi tagasiostuhind on hind, mille kinnitatud deklarant selle sertifikaadi eest ostmise ajal maksis. Artikkel 24 CBAMi sertifikaatide tühistamine Iga liikmesriigi pädev asutus tühistab iga aasta 30. juuniks kõik CBAMi sertifikaadid, mis osteti eelmisele kalendriaastale eelnenud aastal ja mis olid selles liikmesriigis kinnitatud deklarantide kontodel riiklikus registris. V peatükk Kaupade haldus piiril Artikkel 25 Protseduurid piiril kaupade importimisel 1. Toll ei luba kauba importi, välja arvatud juhul, kui pädev asutus kinnitab deklarandi hiljemalt kauba vabasse ringlusse lubamisel. 2. Toll edastab impordiks deklareeritud kaupa käsitleva teabe, mis sisaldab deklarandi EORI-numbrit ja CBAMi konto numbrit, kauba kaheksakohalist CN-koodi, kogust, päritoluriiki, deklaratsiooni esitamise kuupäeva ja tolliprotseduuri, korrapäraselt selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus deklarant on kinnitatud. 3. Toll kontrollib kaupa vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 46, sealhulgas imporditud kauba kaheksakohalist CN-koodi, kogust ja päritoluriiki. Komisjon võtab ühiste riskikriteeriumide ja standardite kavandamisel vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 50 arvesse CBAMiga seotud riske. 4. Toll võib kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artikli 12 lõikega 1 edastada konfidentsiaalset teavet, mille toll on saanud oma ülesannete täitmise käigus või mis on esitatud konfidentsiaalselt, selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus deklarant on ET 39 ET kinnitatud. Liikmesriikide pädevad asutused töötlevad ja vahetavad kõnealust teavet vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 515/97. 5. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, milles määratakse kindlaks teave, selle edastamise aeg ja vahendid vastavalt lõikele 2. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. VI peatükk Jõustamine Artikkel 26 Trahvid 1. Kinnitatud deklarandi suhtes, kes ei tagasta iga aasta 31. maiks sellist arvu CBAMi sertifikaate, mis vastab eelneval aastal imporditud kaupade sisalduvatele heitkogustele, kohaldatakse kaupade impordiaastal samasugust trahvi nagu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 16 lõikes 3 sätestatud ülemääraste heitkoguste trahv, mida suurendatakse vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 16 lõikele 4, iga CBAMi sertifikaadi eest, mille kinnitatud deklarant oleks pidanud tagastama. 2. Iga isiku suhtes (välja arvatud kinnitatud deklarant), kes toob kauba liidu tolliterritooriumile ilma CBAMi sertifikaate tagastamata vastavalt käesolevale määrusele, kohaldatakse lõikes 1 osutatud trahvi kauba sissetoomise aastal iga CBAMi sertifikaadi eest, mille isik oleks pidanud tagastama. 3. Trahvi tasumine ei vabasta kinnitatud deklaranti mingil juhul kohustusest tagastada asjaomasel aastal allesjäänud arv CBAMi sertifikaate selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus deklarant on kinnitatud. 4. Kui pädev asutus teeb kindlaks, et kinnitatud deklarant ei ole täitnud kohustust tagastada CBAMi sertifikaadid vastavalt lõikele 1 või et isik on toonud kaupa liidu tolliterritooriumile vastavalt lõikele 2, kohaldab pädev asutus trahvi ja teatab kinnitatud deklarandile või lõike 2 kohases olukorras isikule: a) sellest, et pädev asutus on jõudnud järeldusele, et kinnitatud deklarant või isik ei täida kohustust tagastada asjaomasel aastal CBAMi sertifikaadid; b) oma järelduse põhjustest; c) kinnitatud deklarandile või isikule määratud trahvi summast; d) kuupäevast, millest alates trahv kuulub tasumisele; e) meetmest, mille kinnitatud deklarant või isik peab pädeva asutuse arvates võtma punktis a sätestatud kohustuse täitmiseks, olenevalt juhtumi faktidest ja asjaoludest; ning f) kinnitatud deklarandi või isiku õigusest esitada kaebus siseriiklike eeskirjade alusel. 5. Liikmesriigid võivad lisaks lõikes 2 osutatud trahvidele kohaldada haldus- või kriminaalkaristusi CBAMi käsitlevate õigusaktide täitmata jätmise eest kooskõlas oma siseriiklike õigusnormidega. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. ET 40 ET Artikkel 27 Kõrvalehoidmine 1. Komisjon võtab kooskõlas käesoleva artikliga asjakohaste ja objektiivsete andmete põhjal meetmeid, et käsitleda käesolevast määrusest kõrvalehoidmist. 2. Kõrvalehoidmine hõlmab olukordi, kus käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate kaupadega seotud kauplemise struktuuri muutusel ei ole muud piisavat põhjendust või majanduslikku õigustust kui käesolevas määruses sätestatud kohustuste vältimine, ning see seisneb nende kaupade asendamises väheste muudatustega toodetega, mis ei kuulu I lisas esitatud kaupade loetellu, kuid kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvasse sektorisse. 3. Liikmesriik või mis tahes isik, keda lõikes 2 kirjeldatud olukord mõjutab või soodustab, võib teavitada komisjoni, kui võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kahe kuu jooksul oluliselt vähenenud käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate imporditud kaupade maht ja suurenenud selliste väheste muudatustega toodete impordimaht, mida ei ole I lisas esitatud kaupade loetelus. Komisjon jälgib liidu tasandil pidevalt olulisi muutusi kauplemise struktuuris ja väheste muudatustega toodete puhul. 4. Lõikes 3 osutatud teates esitatakse selle aluseks olevad põhjused ning see sisaldab asjakohaseid andmeid ja statistikat lõikes 2 osutatud kaupade ja toodete kohta. 5. Kui komisjonil on asjakohaseid andmeid, aruandeid ja statistikat arvesse võttes, sealhulgas juhul, kui need on esitanud liikmesriikide toll, piisavalt põhjust arvata, et lõikes 3 osutatud asjaolud esinevad ühes või mitmes liikmesriigis, on tal õigus võtta kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesoleva määruse kohaldamisala ja lisada sellesse väheste muudatustega tooted kõrvalehoidmise vältimiseks. VII peatükk Delegeeritud volituste rakendamine ja komiteemenetlus Artikkel 28 Delegeeritud volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 2 lõikes 10, artikli 2 lõikes 11, artikli 18 lõikes 3 ja artikli 27 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 10, artikli 2 lõikes 11, artikli 18 lõikes 3 ja artikli 27 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. 4. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. ET 41 ET 5. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 6. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 7. Artikli 2 lõike 10, artikli 2 lõike 11, artikli 18 lõike 3 ja artikli 27 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. Artikkel 29 Komisjoni rakendamisvolituste kasutamine 1. Komisjoni abistab CBAMi komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. VIII peatükk Aruandlus ja läbivaatamine Artikkel 30 Komisjonipoolne läbivaatamine ja aruandlus 1. Komisjon kogub vajalikku teavet, et laiendada käesoleva määruse reguleerimisala I lisas loetlemata kaudsetele heidetele ja kaupadele, ning töötab välja sisalduvate heitkoguste arvutamise meetodid, mis põhinevad ökoloogilise jalajälje meetoditel. 2. Enne üleminekuperioodi lõppu esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Aruanne sisaldab eelkõige hinnangut võimaluste kohta laiendada sisalduvate heitkoguste kohaldamisala kaudsetele heitkogustele ja käesoleva määrusega veel hõlmamata kaupadele, mille puhul esineb kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht, ning hinnangut juhtimissüsteemi kohta. Samuti sisaldab see hinnangut selle kohta, kas on võimalik laiendada kohaldamisala transporditeenuste sisalduvatele heitkogustele, samuti väärtusahelas allpool asuvatele kaupadele ja teenustele, mille puhul võib tulevikus esineda kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht. 3. Komisjoni aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek. ET 42 ET IX peatükk Kooskõlastamine lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisega ELi HKSi raames Artikkel 31 Lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine ELi HKSi raames ja kohustus tagastada CBAMi sertifikaadid 1. Artikli 22 kohaselt tagastatavaid CBAMi sertifikaate kohandatakse, et võtta arvesse seda, millises ulatuses eraldatakse ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikuid direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaselt tasuta käitistele, mis toodavad liidus I lisas loetletud kaupu. 2. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse lõikes 1 osutatud vähendamise arvutamise metoodika. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. X peatükk Üleminekusätted Artikkel 32 Kohaldamisala Käesoleva määruse kohase üleminekuperioodi jooksul kohaldatakse artiklites 33–35 sätestatud aruandekohustusena CBAMi mehhanismi. Artikkel 33 Kaupade import 1. Deklarant, kes impordib kaupa, on kohustatud täitma artiklis 35 sätestatud aruandekohustust. 2. Hiljemalt kõnealuse kauba vabasse ringlusse lubamisel teavitab toll deklaranti lõikes 1 osutatud kohustusest. 3. Toll edastab määruse (EL) nr 952/2013 artikli 56 lõike 5 kohaselt kehtestatud järelevalvemehhanismi kaudu importiva liikmesriigi pädevale asutusele teabe imporditud kauba kohta, sealhulgas välistöötlemisprotseduuri tulemusena saadud töödeldud toodete kohta. Selline teave hõlmab deklarandi EORI-numbrit, kaheksakohalist CN-koodi, kauba kogust, päritoluriiki ja deklaranti, deklaratsiooni esitamise kuupäeva ja tolliprotseduuri. Artikkel 34 Aruandekohustus teatavate tolliprotseduuride puhul 1. Seestöötlemisprotseduuri tulemusena saadud töödeldud kaupade puhul, nagu on osutatud määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 256, hõlmab artikli 33 lõikes 1 osutatud aruandekohustus käesoleva määruse I lisas loetletud seestöötlemisprotseduurile suunatud kaupu, isegi kui töödeldud toodet ei ole kõnealuses lisas loetletud. 2. Aruandekohustust ei kohaldata järgmiste toodete impordi suhtes: ET 43 ET a) töödeldud tooted, mis on saadud välistöötlemisprotseduuri tulemusel, nagu on osutatud määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 259; b) imporditud kaubad, mis vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 203 kvalifitseeruvad tagastatud kaubana. Artikkel 35 Aruandekohustus 1. Iga deklarant esitab kalendriaasta iga kvartali kohta aruande (edaspidi „CBAMi aruanne“), mis sisaldab teavet kõnealuse kvartali jooksul imporditud kaupade kohta, impordiliikmesriigi pädevale asutusele või, kui kaubad on imporditud rohkem kui ühte liikmesriiki, liikmesriigi pädevale asutusele deklarandi valikul hiljemalt ühe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu. 2. CBAMi aruanne peab sisaldama järgmist teavet: a) iga kaubaliigi üldkogus väljendatuna elektri puhul megavatt-tundides ja muude kaupade puhul tonnides ning täpsustatuna päritoluriigis kaupa tootva käitise järgi; b) sisalduvate heitkoguste kogunäitaja, väljendatuna CO2 ekvivalenttonnides elektri megavatt-tunni kohta või CO2 ekvivalenttonnides muude kaupade tonni kohta, arvutatuna vastavalt III lisas esitatud meetodile; c) tegelikud kaudsed sisalduvad heitkogused, väljendatuna CO2 ekvivalenttonnides iga muu kaubaliigi (v.a elekter) tonni kohta, mis on arvutatud lõikes 6 osutatud rakendusaktis sätestatud meetodi kohaselt; d) imporditud kaupades sisalduvate heitkoguste eest päritoluriigis tasumisele kuuluv CO2 hind, mille suhtes ei kohaldata ekspordisoodustust ega muud ekspordikompensatsiooni. 3. Pädev asutus edastab lõikes 2 osutatud teabe komisjonile hiljemalt kaks kuud pärast aruandega hõlmatud kvartali lõppu. 4. Pädev asutus määrab proportsionaalse ja hoiatava trahvi deklarantidele, kes ei esita CBAMi aruannet. 5. Kui pädev asutus teeb kindlaks, et deklarant ei ole täitnud lõikes 1 sätestatud kohustust esitada CBAMi aruanne, määrab pädev asutus trahvi ja teavitab deklaranti: a) sellest, et pädev asutus on jõudnud järeldusele, et deklarant ei täida kohustust esitada asjaomase kvartali aruanne; b) oma järelduse põhjustest; c) deklarandile määratud trahvi summast; d) kuupäevast, millest alates trahv kuulub tasumisele; e) meetmest, mille deklarant peab pädeva asutuse arvates võtma punktis a sätestatud kohustuse täitmiseks, olenevalt juhtumi faktidest ja asjaoludest; ning f) deklarandi õigusest esitada kaebus siseriiklike õigusnormide alusel. 6. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, mis käsitlevad esitatavat teavet, lõikes 3 osutatud teabe edastamise korda ja välisvaluutas makstud CO2 hinna konverteerimist eurodesse aasta keskmise vahetuskursi alusel. Samuti on komisjonil õigus võtta vastu rakendusakte, et määratleda täpsemalt III lisas sätestatud ET 44 ET arvutusmeetodite vajalikke elemente, sealhulgas tootmisprotsesside süsteemipiiride, heitekoefitsientide, käitisepõhiste tegelike heitkoguste väärtuste kindlaksmääramist ning nende kohaldamist üksikute kaupade suhtes, samuti selliste meetodite sätestamist, millega tagatakse andmete usaldusväärsus, sealhulgas üksikasjalikkuse tase ja andmete tõendamine. Lisaks on komisjonil õigus võtta vastu rakendusakte, et töötada välja imporditud kaupade kaudsete sisalduvate heitkoguste arvutamise meetod. 7. Esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. XI peatükk Lõppsätted Artikkel 36 Jõustumine 1. Käesolev määrus jõustub [kahekümnendal] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. 2. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023. 3. Erandina lõikest 2 kohaldatakse: a) artikleid 32–34 kuni 31. detsembrini 2025; b) artiklit 35 kuni 28. veebruarini 2026; c) artikleid 5 ja 17 alates 1. septembrist 2025. d) artikleid 4, 6, 7, 8, 9, 14, 15, 16, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27 ja 31 alates 1. jaanuarist 2026. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja ET 45 ET FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt ABM/ABB struktuurile 1.3. Ettepaneku/algatuse liik 1.4. Eesmärgid 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused 1.6. Meetme kestus ja finantsmõju 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem 2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade 3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele 3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus 3.3. Hinnanguline mõju tuludele ET 46 ET FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad Kliimapoliitika 1.3. Ettepanek/algatus käsitleb × uut meedet  uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 27  olemasoleva meetme pikendamist  ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Üldeesmärgid Võttes arvesse ELi suuremaid kliimaeesmärke, on piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kasutusele võtmise üldine eesmärk võidelda kliimamuutustega, vähendades kasvuhoonegaaside heidet ELis ja kogu maailmas. 1.4.2. Erieesmärgid Erieesmärk Kliimamuutustega võitlemise üldine eesmärk on täpsemalt väljendatud mitme erieesmärgina, nimelt: (i) tegeleda kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga ELi suurema eesmärgi raames; (ii) aidata luua stabiilne ja turvaline poliitikaraamistik vähese CO2 heitega või süsinikdioksiidivabadesse tehnoloogiatesse investeerimiseks; (iii) tagada, et omamaise toodangu ja impordi suhtes kohaldatakse sama CO2 hinnastamise taset; (iv) julgustada ELi eksportivaid kolmandate riikide tootjaid võtma kasutusele vähese CO2 heitega tehnoloogiaid; (v) tagada meetme tõhusus, minimeerides kõrvalehoidmise ohtu ja tagades seeläbi keskkonnaeesmärkidele vastavuse; (vi) tagada meetme kohaldamisel proportsionaalne halduskoormus ettevõtjatele ja riigiasutustele. 27 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b. ET 47 ET 1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale. Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kasutuselevõtuga nähakse ette kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine piiril kohaldatavasse süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kaasatud sektorites nii EL 27 riikides kui ka ülejäänud maailmas. Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism peaks vähendama ka kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu, asendades seega järk- järgult lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise ELi HKSi raames. Mis puudutab majanduslikku mõju, siis näitab modelleerimine, et piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi ja muude ELi suuremate kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete rakendamine võib viia EL 27 SKP vähenemiseni 0,22–0,23 % võrra 2030. aastal. Mõju investeeringutele on tagasihoidlik. Tarbimise poole pealt näib piiril kohaldataval süsinikdioksiidi kohandusmehhanismil olevat veidi suurem negatiivne mõju võrreldes stsenaariumiga, kus kliimaeesmärgid on suurenenud ja piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism puudub. Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kasutuselevõtuga, mis vähendab tulemuslikult kasvuhoonegaaside heite ülekandumist, kaasneb impordi vähenemine EL 27-s. Üldiselt on piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi sotsiaalne mõju piiratud. Oodata on haldusmõju riikide ametiasutustele ja ettevõtjatele. Kuigi nõuete täitmisega seotud kulud ettevõtjatele ja ametiasutustele on märkimisväärsed, peaksid need olema proportsionaalsed ja hallatavad, võttes arvesse meetmest tulenevat keskkonnakasu. Olgugi et piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi eesmärk ei ole tulu teenida, peaks see tooma lisatulu, mis 2030. aastaks on hinnangute järgi üle 2,1 miljardi euro. 1.4.4. Tulemusnäitajad Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi. Eesmärgid Näitajad Mõõtmisvahendid/andmeallikad - Heitetase ELis - Heitestatistika Vähendada - Heitetase kogu maailmas - Sektoristatistika kasvuhoonegaaside heidet - Tegeliku heite areng - Selliste kolmandate riikide Stimuleerida kolmandates riikides piiril tootjate tõendatud heitkoguste puhtamaid kohaldatavasse süsinikdioksiidi tase, kelle suhtes kohaldatakse tootmisprotsesse kohandusmehhanismi kaasatud piiril kohaldatavat kolmandates sektorites süsinikdioksiidi riikides kohandusmehhanismi - Eespool esitatud - Heitestatistika Vältida kasvuhoonegaaside heite - Kaubandusstatistika kasvuhoonegaaside näitajad - Sektoristatistika heite ülekandumist - Heitetase ELis võrreldes ülemaailmse heitetasemega - Kaubavood piiril kohaldatavasse süsinikdioksiidi ET 48 ET kohandusmehhanismi kaasatud sektorites - Järgmise etapi kaubavood - Impordisertifikaatide hind - ELi HKSi ja CBAM asutuste Tagada kooskõla vastavalt ELi HKSis kehtivale statistika ELi poliitikaga hinnale - Piiril kohaldatava - Tagasiside ettevõtjatelt ja Vähendada süsinikdioksiidi ametiasutustelt, kes vastutavad halduskoormust kohandusmehhanismi piiril kohaldatava jõustamise õigeaegne süsinikdioksiidi menetlemine (nt võimalik kohandusmehhanismi kooskõlastamismenetlus) rakendamise eest - ELi HKSi hinnastamise - Piiril kohaldatava ajakohastamise sagedus süsinikdioksiidi - Tegeliku heitetaseme kohandusmehhanismi kontrollimine eksportija poolt haldamiseks vajalike töötajate arv 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism võetakse eeldatavasti kasutusele 2023. aastal. Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi lihtsustatud süsteem võetakse kasutusele esimestel aastatel pärast selle jõustumist. Eelkõige kohaldatakse üleminekuperioodi, et hõlbustada piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi sujuvat kasutuselevõttu ning võimaldada kauplejatel ja importijatel sellega kohaneda. Lihtsustused hõlmavad kaupade importimisel piiril kohaldatavaid menetlusi ja piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohustuse kindlaksmääramisel vaikeväärtuste kasutamist. 1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. ELi tasandil meetme põhjused (ex ante): kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine on põhimõtteliselt piiriülene küsimus, mis nõuab tõhusaid meetmeid võimalikult suures ulatuses. EL kui riigiülene organisatsioon on heal positsioonil tõhusa kliimapoliitika kehtestamiseks ELis, nagu ta on seda teinud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames. ELi tasandil on juba olemas ühtlustatud CO2 hind. See hõlmab ELi HKSist tulenevat hinda süsteemi kaasatud sektoritele. Need sektorid on energiamahukad ja sõltuvad rahvusvahelisest konkurentsist. Selleks et tagada ELi kliimaeesmärkide suurendamisel hästi toimiv ühtne turg, on oluline luua võrdsed võimalused siseturu asjaomastele sektoritele. Ainus tõhus viis selle saavutamiseks on võtta meetmeid ELi tasandil. Kõiki algatusi tuleb rakendada viisil, mis tagab importijatele sõltumata nende päritoluriigist ning ELi sisenemise sadamast või sihtkohast ELis ühetaolised tingimused ja stiimulid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, mis on samaväärsed kodumaiste tootjate omadega. ET 49 ET Ainus otstarbekas viis tagada ELi siseturul kohaldatava CO2 hinnastamise poliitika ja impordi suhtes kohaldatava CO2 hinnastamise poliitika samaväärsus on võtta meetmeid liidu tasandil. Oodatav tekkiv liidu lisaväärtus (ex post): kõrvuti ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga saab kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja kaitset kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu eest ELi ühtsel turul kõige asjakohasemalt kehtestada ELi tasandil. Lisaks on eesmärki hoida halduskulud minimaalsed kõige parem saavutada ühtsete õigusnormide kehtestamisega kogu ühtse turu jaoks, rõhutades veelgi ELi tasandi sekkumise lisaväärtust. Avalik konsultatsioon on kinnitanud lisaväärtust, mida annab meetmete võtmine ELi tasandil seoses piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga. Sidusrühmad nõustuvad eelkõige sellega, et ELi piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism on vajalik ELi ja ülejäänud maailma eesmärkide erinevuste tõttu ning selleks, et toetada ülemaailmseid kliimapüüdlusi. Võttes arvesse ELi positsiooni rahvusvahelises kaubanduses, on piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kasutusele võtmisel rahvusvahelistele kliimaeesmärkidele avalduv keskkonnamõju ka kõige tõhusam eeskuju. Seega on heitkoguste vähendamise ja kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks vaja, et Euroopa Liit võtaks meetmeid ilma sama kaugele ulatuva ülemaailmse poliitikata. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism on uus mehhanism. Mõjuhinnangus eelistatud variant põhineb ELi heitkogustega kauplemise süsteemil ja selle eesmärk on jäljendada mõningaid selle omadusi. 1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes, mis allkirjastati läbirääkimiste raames, leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et selleks, et taasterahastu „NextGenerationEU“ „tagasimaksete kava oleks usaldusväärsem ja jätkusuutlikum, püüavad institutsioonid võtta kasutusele piisavad uued omavahendid, et katta tagasimaksega seotud eeldatavatele kuludele vastav summa“28. Saadud volituste raames paluti komisjonil 2021. aasta esimesel poolaastal esitada ettepanek piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohta, et selle saaks kasutusele võtta hiljemalt 1. jaanuariks 2023. 1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi rakenduskulusid rahastatakse ELi eelarvest. 28 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 28). ET 50 ET 1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju  Piiratud kestusega –  hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA –  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA– AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA. × Piiramatu kestusega – Rakendamise käivitusperiood algab 1. jaanuaril 2023, – millele järgneb täieulatuslik rakendamine 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid29  Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt –  oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali; –  rakendusametite kaudu.  Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega  Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud: –  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele; –  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage); –  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile; –  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele; –  avalik-õiguslikele asutustele; –  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised; –  liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised; –  isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis. – Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“. Märkused 29 Eelarve täitmise viiside üksikasjad ja viited finantsmäärusele on kättesaadavad veebisaidil BudgWeb: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/ET/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx ET 51 ET 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad Märkige sagedus ja tingimused. Komisjon tagab, et kehtestatakse kord, mille alusel jälgitakse ja hinnatakse piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi toimimist ning hinnatakse selle vastavust peamistele poliitikaeesmärkidele. Arvestades, et piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism on üks paketi „Eesmärk 55“ poliitikaettepanekutest, võiks järelevalvet ja hindamist teha kooskõlas paketi muude poliitiliste strateegiatega. Haldussüsteemi tuleks pärast esimest kasutusaastat hinnata, et teha kindlaks probleemid, sh ka juhtimisega seotud probleemid ja täiustamise võimalused. Kui on rohkem andmeid, vaatab komisjon läbi ka piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohaldamisala, et uurida võimalust laiendada seda nii, et see hõlmaks ka muude sektorite heitkoguseid ja väärtusahelas allpool tekkivaid heitkoguseid. Selleks on vaja jälgida piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi mõju väljavalitud sektoritele. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ELi HKSiga sarnane süsteem, mis tugineb riikide pädevate asutuste tööle, võimaldab piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kiiresti rakendada. Lisaks sellele peaksid eelkõige kesktasandil elluviidavad piiratud IT-funktsioonid tagama koostöö piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi rakendamisel. 2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta Kavandatav piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism põhineb deklareerimise süsteemil, millega kaasneb deklareerimata jätmise või valesti deklareerimise oht. Deklareerimata jätmise ohu vähendamiseks nõuab süsteem luba enne määruse kohaldamisalasse kuuluvate kaupade importimist. Riiklikud tolliasutused vastutavad selle nõude täitmise tagamise eest, mitte lubades neid kaupu vabasse ringlusse seni, kuni deklarandil ei ole käesoleva määruse kohast luba. Valesti deklareerimise ohu vähendamiseks kehtestatakse riskihindamise kriteeriumide auditeerimise ja pisteliste auditite süsteem ning sanktsioonid, mis on piisavalt karmid, et olla heidutavad. Auditeerimine toimub nii riiklike asutuste poolt CBAM deklaratsioonide kui ka tolliasutuste poolt impordideklaratsioonide tasandil. 2.2.3. Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). Riiklike ametiasutuste ülesanne on kontrollida piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi nõuetekohast kohaldamist, eelkõige CBAM sertifikaatide loovutamist ja rahaliste vahendite kogumist. Kulutõhusa kontrolli tagamiseks kohaldatakse riskijuhtimissüsteemi. ET 52 ET 2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed. Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning vajaduse korral haldus- ja rahalisi karistusi. Kinnitatud deklarant, kes ei loovuta iga aasta 31. maiks mitut eelmisel aastal imporditud kaupadega seonduvatele heitkogustele vastavat CBAM sertifikaati või esitab riigi pädevale asutusele valeandmeid tegelike heitkoguste kohta, et teda koheldaks soodsamalt, peab maksma trahvi. Trahvi suurus põhineb ELi heitkogustega kauplemise süsteemis kehtestatud karistustel. Trahvi tasumine ei vabasta kinnitatud deklaranti kohustusest loovutada riigi pädevale asutusele järelejäänud CBAM sertifikaadid. Korduvate rikkumiste korral võib riigi pädev asutus otsustada deklarandi konto sulgeda. Rakendusaktides esitatakse üksikasjalikum teave karistuste kohaldamise kohta. ET 53 ET 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub  Olemasolevad eelarveread Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Kulu Mitmeaasta Eelarverida liik Rahaline osalus se finantsraam Liigendatu finantsmääruse istiku Nr d/liigendam EFTA kandidaatrii kolmanda 2 3 artikli 21 lõike 2 rubriik 1 riigid gid d riigid ata punkti b tähenduses Liigendama 7 20 01 02 01 EI EI EI EI ta  Uued eelarveread, mille loomist taotletakse Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Kulu Mitmeaasta Eelarverida liik Rahaline osalus se finantsraam Liigendatu finantsmääruse istiku Nr EFTA kandidaatrii kolmanda d/liigendam artikli 21 lõike 2 rubriik riigid gid d riigid punkti b tähenduses ata 09.20.AA – piiril kohaldatav Liigendatu 3 EI EI EI EI süsinikdioksiidi kohandusmehhanism d 1 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 2 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 3 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid. ET 54 ET 3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma): jooksevhinnad Mitmeaastase finantsraamistiku Nr 3 Loodusvarad ja keskkond rubriik PEADIREKTORAAT: maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat 2022 2023 2024 2025 2026 2027 KOKKU Tegevusassigneeringud Kulukohust 1,3 used (1a) 2,25 2,45 1,8 1,65 1,55 11,1 Eelarverida1 Maksed (2a) 1,3 2,25 2,45 1,8 1,65 1,55 11,1 Kulukohust 1,3 used = 1a 2,25 2,45 1,8 1,65 1,55 11,1 Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi assigneeringud kokku = 2a 1,3 Maksed 2,25 2,45 1,8 1,65 1,55 11,1 1 Eelarve ametliku liigenduse kohaselt. ET 55 ET Mitmeaastase finantsraamistiku 7 „Halduskulud“ rubriik Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma): jooksevhinnad KOKKU MITMEAASTAN 2023 2024 2025 2026 2027 E FINANTSRAAMI STIK 2021–2027 Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat  Personalikulud 1,064 1,216 1,216 1,216 0,912 5,624  Muud halduskulud – lähetused MAKSUNDUSE JA TOLLILIIDU Assigneeringud 1,064 1,216 1,216 1,216 0,912 5,624 PEADIREKTORAAT KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku (Kulukohustuste rubriigi 7 kogusumma = maksete 1,064 1,216 1,216 1,216 0,912 5,624 assigneeringud KOKKU kogusumma) Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma): jooksevhinnad KOKKU 2023 2024 2025 2026 2027 MITMEAASTAN E ET 56 ET FINANTSRAAMI STIK 2021–2027 Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused 3,114 2,566 2,416 2,316 1,712 12,124 RUBRIIKIDE 1‒7 assigneeringud assigneeringud KOKKU Maksed 3,114 2,566 2,416 2,316 1,712 12,124 ET 57 ET 3.2.2. Ülevaade hinnangulisest mõjust komisjoni haldusassigneeringutele –  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist – × Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) KOKKU 2021. aasta 2022. aasta 2023. aasta 2024. aasta 2025. aasta 2026. aasta 2027. aasta Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7 Personalikulud 1,064 1,216 1,216 1,216 0,912 5,624 Muud halduskulud Mitmeaastase finantsraamistiku 1,064 1,216 1,216 1,216 0,912 5,624 RUBRIIGI 7 kulud kokku Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud1 Personalikulud Muud halduskulud Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad RUBRIIGI 7 kulud kokku KOKKU 1,064 1,216 1,216 1,216 0,912 5,624 Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega. 1 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus. ET 58 ET 3.2.2.1. Hinnanguline personalivajadus –  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist – × Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) 20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 7 8 8 8 6 6 20 01 02 03 (delegatsioonides) 01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 01 01 01 11 (otsene teadustegevus) Muud eelarveread (märkige)  Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)1 20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) 20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) - peakorteris XX 01 xx yy zz 2 - delegatsioonides 01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) 01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) Muud eelarveread (märkige) KOKKU 7 8 8 8 6 6 XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist. Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised töötajad Piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi käsitleva määruse kohaselt peab komisjon pärast määruse vastuvõtmist võtma vastu mitu delegeeritud õigusakti ja rakendusakti. Komisjoni töötajaid on vaja ka piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi süsteemi toimimise läbivaatamiseks ja hindamiseks ning IT-süsteemi rakendamiseks. Koosseisuvälised töötajad 1 AC= lepingulised töötajad; AL = kohalikud töötajad; END= riikide lähetatud eksperdid; INT = renditööjõud; JPD = noored spetsialistid delegatsioonides. 2 Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read). ET 59 ET 3.2.3. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.  Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku muutmist1. 3.3. Hinnanguline mõju tuludele  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:  omavahenditele  muudele tuludele  palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Jooksva aasta Ettepaneku/algatuse mõju Tulude eelarves eelarveri kättesaadavad 203 da 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 assigneeringud Artikkel 0 0 0 1,510 1,660 1,810 1,960 2,11 …. Märkus: piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga ei teenita üleminekuperioodil 2023–2025 eeldatavasti tulu. Lõplikus etapis, nimelt 2026. aastal, sõltub piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kasutamisest saadav iga-aastane tulu lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise järkjärgulisest lõpetamisest ja piiril võetava meetme vastavast järkjärgulisest kasutuselevõtmisest. 2030. aastal peaks ainuüksi piiril võetavast meetmest saadav aastane kogutulu ulatuma 2,1 miljardi euroni ja lisatulu 7 miljardi euroni. Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab. Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod. Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kasutamisest saadavate tulude hindamiseks kasutati Teadusuuringute Ühiskeskuse mudelit GEM-E3. 1 Vt nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) nr 2093/2020, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027, artiklid 12 ja 13. ET 1 ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 14.7.2021 COM(2021) 564 final ANNEXES 1 to 5 LISAD järgmise dokumendi juurde: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS millega kehtestatakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism {SEC(2021) 564 final} - {SWD(2021) 643 final} - {SWD(2021) 644 final} - {SWD(2021) 647 final} ET ET I LISA Kaupade ja kasvuhoonegaaside loetelu 1. Kaupade identifitseerimise eesmärgil kohaldatakse käesolevat määrust allpool loetletud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/871 kohase koondnomenklatuuri (CN) koodide alla kuuluvate kaupade suhtes. 2. Käesoleva määruse kohaldamisel on allpool loetletud sektoritesse kuuluvate kaupadega seotud kasvuhoonegaasid iga kaubaliigi puhul allpool loetletud kasvuhoonegaasid. Tsement CN-kood Kasvuhoonegaas 2523 10 00 – Tsemendiklinkrid Süsinikdioksiid 2523 21 00 – Valge portlandtsement, kunstlikult Süsinikdioksiid värvitud või värvimata 2523 29 00 – Muu portlandtsement Süsinikdioksiid 2523 90 00 – Muu hüdrauliline tsement Süsinikdioksiid Elekter CN-kood Kasvuhoonegaas 2716 00 00 – Elektrienergia Süsinikdioksiid Väetised CN-kood Kasvuhoonegaas 2808 00 00 – Lämmastikhape; Süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid sulfolämmastikhapped 2814 – Ammoniaak, veevaba või vesilahusena Süsinikdioksiid 2834 21 00 – Kaaliumnitraat Süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid 3102 – Mineraalsed ja keemilised Süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid lämmastikväetised 3105 – Mineraal- või keemilised väetised, mis Süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid sisaldavad kahte või kolme järgmistest toiteelementidest: lämmastik, fosfor ja kaalium; muud väetised; käesoleva grupi kaubad tablettidena vms kujul või pakendis brutomassiga kuni 10 kg - Välja arvatud: 3105 60 00 – Mineraal- ja keemilised väetised, mis sisaldavad kahte toiteelementi: fosforit ja kaaliumi 1 Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1). ET 1 ET ET 2 ET Raud ja teras CN-kood Kasvuhoonegaas 72 – Raud ja teras Süsinikdioksiid Välja arvatud: 7202 – Ferrosulamid 7204 – Malmi ja terase jäätmed ja jäägid; praagitud valuplokid ja teras ümbersulatamiseks 7301 – Rauast või terasest Süsinikdioksiid sulundkonstruktsioonid, puuritud, perforeeritud või mitte, monoliitsed või monteeritavad; keevitatud kujuprofiilid, rauast või terasest 7302 – Raudteede ja trammiteede rauast või Süsinikdioksiid terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja kontrarööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm ristühendused, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid jm detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks 7303 00 – Malmist torud ja õõnesprofiilid Süsinikdioksiid 7304 – Igasugused õmbluseta torud ja Süsinikdioksiid õõnesprofiilid, rauast või terasest (v.a malmist): 7305 – Muud raud- ja terastorud (näiteks Süsinikdioksiid keevitatud, needitud või muu õmblusega), ümmarguse ristlõikega, välisläbimõõduga üle 406,4 mm 7306 – Muud raud- või terastorud ning Süsinikdioksiid õõnesprofiilid (näiteks lahtiste, keevitatud, needitud või muude sellesarnaste õmblustega) 7307 – Rauast või terasest toruliitmikud (näiteks Süsinikdioksiid muhvid, põlved) 7308 – Rauast või terasest metallkonstruktsioonid Süsinikdioksiid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised) ja nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, kujuprofiilid, torud jms tarindites kasutatavad raud- või terastooted 7309 – Rauast või terasest reservuaarid, tsisternid, Süsinikdioksiid paagid jms mahutid mis tahes ainete jaoks (v.a suru- või vedelgaas), mahuga üle 300 liitri, vooderdusega või ilma, soojusisolatsiooniga või ilma, mehaaniliste ja soojustehniliste seadmeteta 7310 – Rauast või terasest tsisternid, vaadid, Süsinikdioksiid trumlid, plekknõud, toosid jm mahutid mis tahes ET 3 ET ainete jaoks (v.a suru- või vedelgaas), mahuga kuni 300 liitrit, vooderdusega või ilma, soojusisolatsiooniga või ilma, mehaaniliste ja soojustehniliste seadmeteta 7311 – Rauast ja terasest suru- või Süsinikdioksiid vedelgaasimahutid Alumiinium CN-kood Kasvuhoonegaas 7601 – Survetöötlemata alumiinium Süsinikdioksiid ja perfluorosüsivesinikud 7603 – Alumiiniumipulbrid ja -helbed Süsinikdioksiid ja perfluorosüsivesinikud 7604 – Alumiiniumist varbmaterjal ja profiilid Süsinikdioksiid ja perfluorosüsivesinikud 7605 – Alumiiniumtraat Süsinikdioksiid ja perfluorosüsivesinikud 7606 – Alumiiniumist plaadid, lehed ja ribad Süsinikdioksiid ja perfluorosüsivesinikud paksusega üle 0,2 mm 7607 – Alumiiniumfoolium (trükiga kaetud või Süsinikdioksiid ja perfluorosüsivesinikud mitte, paberist, papist, plastist vms materjalidest aluskihiga või ilma), paksusega kuni 0,2 mm (aluskihti arvestamata) 7608 – Alumiiniumtorud Süsinikdioksiid ja perfluorosüsivesinikud 7609 00 00 – Alumiiniumist toruliitmikud Süsinikdioksiid ja perfluorosüsivesinikud (näiteks muhvid, põlved, äärikud) ET 4 ET II LISA Käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävad riigid ja territooriumid 1. A JAGU – KÄESOLEVA MÄÄRUSE KOHALDAMISALAST VÄLJA JÄÄVAD RIIGID JA TERRITOORIUMID Käesolevat määrust ei kohaldata kaupade suhtes, mis pärinevad järgmistest riikidest: – Island – Liechtenstein – Norra – Šveits Käesolevat määrust ei kohaldata kaupade suhtes, mis pärinevad järgmistelt territooriumidelt: – Büsingen – Helgoland – Livigno – Ceuta – Melilla 2. B JAGU – SEOSES ELEKTRIENERGIA IMPORDIGA LIIDU TOLLITERRITOORIUMILE KÄESOLEVA MÄÄRUSE KOHALDAMISALAST VÄLJA JÄÄVAD RIIGID JA TERRITOORIUMID [Praegu tühi] ET 5 ET III LISA Sisalduvate heitkoguste arvutamise meetodid 1. MÕISTED Käesolevas lisas ja IV lisas kasutatakse järgmisi mõisteid: (a) „lihtsad kaubad“ – sellises tootmisprotsessis toodetud kaubad, mis nõuab üksnes sisendmaterjale ja kütuseid, ning millel puuduvad sisalduvad heitkogused; (b) „keerukad kaubad“ – kaubad, mille tootmisprotsessi üheks sisendiks on muud lihtsad kaubad; (c) „konkreetsed sisalduvad heitkogused“ – ühe tonni kaupade heitkogused väljendatuna CO2 ekvivalenttonnides kaupade tonni kohta; (d) „CO2 heite koefitsient“ – geograafilises piirkonnas fossiilkütustest toodetud elektrienergia CO2-mahukuse kaalutud keskmine. CO2 heite koefitsient saadakse energiasektori CO2 heite andmete jagamisel fossiilkütustel põhineva elektrienergia kogutoodanguga. Seda väljendatakse CO2 tonnides megavatt-tunni kohta; (e) „energiaostuleping“ – leping, mille alusel isik nõustub ostma elektrienergiat otse elektritootjalt; (f) „põhivõrguettevõtja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/9442 artikli 2 punktis 35 määratletud ettevõtja; 2. LIHTSATE KAUPADE TEGELIKE SISALDUVATE OTSEHEIDETE KINDLAKSMÄÄRAMINE Konkreetses käitises toodetud lihtsate kaupade tegelike sisalduvate heitkoguste kindlaksmääramisel võetakse arvesse ainult otseheiteid. Selleks kasutatakse järgmist võrrandit: 𝐴𝑡𝑡𝑟𝐸𝑚𝑔 𝑆𝐸𝐸𝑔 = 𝐴𝐿𝑔 kus SEEg on kaupade (g) konkreetsed sisalduvad heitkogused (CO2 ekvivalenttonnides), AttrEmg on kaupadele (g) omistatud heitkogused ning ALg on kaupade tootmistase. Tootmistase on aruandeperioodil selles käitises toodetud kaupade kogus. „Omistatud heitkogused“ on see osa käitise aruandeperioodi otseheidetest, mis on põhjustatud kaupade (g) tootmisprotsessist, kui kohaldatakse artikli 7 lõike 6 kohaselt vastu võetud rakendusaktides kindlaks määratud protsessi süsteemipiire. Omistatud heitkogused arvutatakse järgmise valemi abil: 𝐴𝑡𝑡𝑟𝐸𝑚𝑔 = 𝐷𝑖𝑟𝐸𝑚 kus DirEm on tootmisprotsessist tulenevad otseheited väljendatuna CO2 ekvivalenttonnides artikli 7 lõike 6 kohases rakendusaktis osutatud süsteemipiirides. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125). ET 6 ET 3. KEERUKATE KAUPADE TEGELIKE SISALDUVATE OTSEHEIDETE KINDLAKSMÄÄRAMINE Konkreetses käitises toodetud keerukate kaupade konkreetsete sisalduvate heitkoguste kindlaksmääramisel võetakse arvesse ainult otseheiteid. Selleks kasutatakse järgmist võrrandit: 𝐴𝑡𝑡𝑟𝐸𝑚𝑔 + 𝐸𝐸𝐼𝑛𝑝𝑀𝑎𝑡 𝑆𝐸𝐸𝑔 = 𝐴𝐿𝑔 kus AttrEmg on kaupadele (g) omistatud heitkogused, ALG kaupade tootmistase (aruandeperioodil selles käitises toodetud kaupade kogus) ja EEInpMat on tootmisprotsessis tarbitud sisendmaterjalide (lähteainete) sisalduvad heitkogused. Arvesse võetakse ainult sisendmaterjale, mis on loetletud tootmisprotsessi süsteemipiiride seisukohast asjakohastena, nagu on täpsustatud artikli 7 lõike 6 kohaselt vastu võetud rakendusaktis. Vastav EE InpMat arvutatakse järgmiselt: 𝑛 𝐸𝐸𝐼𝑚𝑝𝑀𝑎𝑡 = ∑ 𝑀𝑖 · 𝑆𝐸𝐸𝑖 𝑖=1 kus Mi on tootmisprotsessis kasutatud sisendmaterjali i mass ja SEEi selle sisendmaterjali konkreetsed sisalduvad heitkogused. SEEi puhul kasutab käitise käitaja heite väärtust, mis tuleneb käitisest, kus sisendmaterjal toodeti, tingimusel et viimati nimetatud käitise andmeid on võimalik asjakohaselt mõõta. 4. ARTIKLI 7 LÕIGETES 2 JA 3 OSUTATUD VAIKEVÄÄRTUSTE MÄÄRAMINE Kui lõigete 2 ja 3 kohaseid tegelikke seireandmeid otseheidete kohta ei ole võimalik nõuetekohaselt esitada, kohaldatakse vaikeväärtust. Vaikeväärtuste määramisel kasutatakse sisalduvate heitkoguste kindlaksmääramiseks ainult tegelikke väärtusi. Tegelike andmete puudumisel võib kasutada erialakirjanduses esitatud väärtusi. Enne kui komisjon kogub andmed, mida on vaja iga I lisas loetletud kaubaliigi puhul asjakohaste vaikeväärtuste kindlaksmääramiseks, avaldab ta protsessi sisendmaterjalina kasutatavate heitgaaside ja kasvuhoonegaaside arvesse võtmise suunised. Vaikeväärtused määratakse kindlaks parimate kättesaadavate andmete põhjal. Need vaadatakse korrapäraselt läbi rakendusaktidega, mis põhinevad kõige ajakohasemal ja usaldusväärsemal teabel, sealhulgas kolmanda riigi või kolmandate riikide rühma esitatud teabel. 4.1. Artikli 7 lõikes 2 osutatud vaikeväärtused Kui kinnitatud deklarant ei suuda tegelikke heitkoguseid nõuetekohaselt kindlaks määrata, kasutatakse vaikeväärtusi. Need väärtused määratakse kindlaks iga eksportiva riigi ja iga I lisas loetletud muu kauba kui elektri keskmise heitemahukuse alusel, millele lisatakse näitaja, mis määratakse kindlaks käesoleva määruse rakendusaktidega. Kui eksportiva riigi usaldusväärseid andmeid ei saa teatava kaubaliigi suhtes kohaldada, põhinevad vaikeväärtused seda liiki kauba puhul kõige halvemate näitajatega 10 % ELi käitiste heitkoguste keskmisel heitemahukusel. 4.2. Artikli 7 lõikes 3 osutatud imporditud elektri vaikeväärtused Imporditud elektri vaikeväärtused määratakse kindlaks kas konkreetsete vaikeväärtuste alusel kolmanda riigi, kolmandate riikide rühma või kolmanda riigi piirkonna kohta või, kui need väärtused ei ole kättesaadavad, siis sarnast ELi elektritootmist puudutavate ELi vaikeväärtuste alusel vastavalt punktile 4.2.2. ET 7 ET 4.2.1. Konkreetsed vaikeväärtused kolmanda riigi, kolmandate riikide rühma või kolmanda riigi piirkonna jaoks Konkreetsed vaikeväärtused põhinevad parimatel komisjoni käsutuses olevatel andmetel, millega määratakse kindlaks kolmanda riigi, kolmandate riikide rühma või kolmanda riigi piirkonna hinnakujundusallikate keskmine CO2 heite koefitsient CO2 tonnides megavatt-tunni kohta. Kui kolmanda riigi, kolmandate riikide rühma või kolmanda riigi piirkonna jaoks on kindlaks määratud konkreetsed vaikeväärtused ning elektrit imporditakse muust kolmandast riigist või muust piirkonnast sellesse kolmandasse riiki või kolmandate riikide rühma või kolmanda riigi piirkonda eesmärgiga see liitu reeksportida, siis seda konkreetset vaikeväärtust ei kasutata. 4.2.2. Alternatiivsed vaikeväärtused Kui kolmanda riigi, kolmandate riikide rühma või kolmanda riigi piirkonna jaoks ei ole konkreetseid vaikeväärtusi kindlaks määratud, peegeldab elektri vaikeväärtus CO2 heite koefitsienti ELis CO2 tonnides megavatt-tunni kohta. See tähendab ELis fossiilkütustest toodetud elektrienergia CO2-mahukuse kaalutud keskmist. Kaal kajastab fossiilkütustest elektri tootmise struktuuri ELis. CO2 heite koefitsient saadakse energiatööstuse CO2 heite andmete jagamisel fossiilkütustel põhineva elektrienergia kogutoodanguga megavatt-tundides. Kui sellisest kolmandast riigist või kolmandate riikide rühmast, mis vahetab ELiga märkimisväärselt elektrienergiat, pärit kaupade kinnitatud deklarandid saavad usaldusväärsete andmete põhjal tõendada, et kõnealuses kolmandas riigis või kolmandate riikide rühmas on hinnakujundusallikate keskmine CO2 heite koefitsient väiksem kui ELis või väiksem kui konkreetne vaikeväärtus, kehtestatakse kõnealuse keskmise CO2 heite koefitsiendi alusel selle riigi või riikide rühma jaoks alternatiivne vaikeväärtus. Kui kolmanda riigi või kolmanda riigi piirkonna või kolmandate riikide või kolmandates riikides asuvate piirkondade rühma jaoks on kindlaks määratud alternatiivsed vaikeväärtused ning elektrienergiat imporditakse muust kolmandast riigist või muust kolmanda riigi piirkonnast või kolmandate riikide või kolmandate riikide piirkondade rühmast sellesse kolmandasse riiki, mille suhtes kohaldatakse alternatiivset vaikeväärtust, ei tohi kasutada sama alternatiivset vaikeväärtust. 5. ELEKTRIENERGIA PUHUL TEGELIKE SISALDUVATE HEITKOGUSTE KOHALDAMISE TINGIMUSED Kinnitatud deklarant võib nõuda artikli 7 lõikes 3 osutatud arvutuses vaikeväärtuste asemel tegelike sisalduvate heitkoguste kasutamist, kui täidetud on järgmised kumulatiivsed kriteeriumid: (a) kinnitatud deklarant on sõlminud kolmandas riigis asuva elektritootjaga energiaostulepingu sellise elektrienergia koguse kohta, mis on võrdne kogusega, mille puhul nõutakse konkreetse väärtuse kasutamist; (b) elektrit tootev käitis on kas otse ühendatud ELi põhivõrguga või on võimalik tõendada, et ekspordi ajal ei esinenud võrgu üheski punktis käitise ja ELi põhivõrgu vahel füüsilist ülekoormust; (c) kõigi päritoluriigi, sihtriigi ja vajaduse korral iga transiidiriigi vastutavate põhivõrguettevõtjate poolt eraldatud ühendusvõimsusele on kindlalt määratud samaväärne kogus elektrienergiat, mille puhul nõutakse tegelike sisalduvate heitkoguste kasutamist, ning punktis b osutatud käitise määratud võimsus ja ET 8 ET elektrienergia tootmine viitavad samale ajavahemikule, mis ei tohi olla pikem kui üks tund; (d) eespool nimetatud kriteeriumidele vastavust tõendab akrediteeritud tõendaja. Tõendajale esitatakse vähemalt kord kuus vahearuanded, milles näidatakse, kuidas eespool nimetatud kriteeriumid on täidetud. 6. VAIKEVÄÄRTUSTE KOHANDAMINE PIIRKONDLIKE ERIPÄRADE ALUSEL Vaikeväärtusi saab riikide konkreetsete piirkondade puhul kohandada vastavalt sellistele objektiivsetele näitajatele nagu geograafia, loodusvarad, turutingimused, energiaallikate jaotus või tööstustoodang. Kui nende konkreetsete kohalike näitajatega kohandatud andmed on kättesaadavad ja nendega saab kindlaks määrata sihipärasemad vaikeväärtused, võib neid kasutada ELi käitistel põhinevate vaikeväärtuste asemel. Kui kolmandast riigist või kolmandate riikide rühmast pärit kauba deklarant suudab usaldusväärsete andmete põhjal näidata, et piirkondlikult kohandatud alternatiivsed vaikeväärtused on komisjoni määratletud vaikeväärtustest väiksemad, võib neid kasutada. ET 9 ET IV LISA Sisalduvate heitkoguste arvutamiseks kasutatavate andmete arvestuse pidamise nõuded 1. MINIMAALSED ANDMED, MIDA KINNITATUD DEKLARANT PEAB SÄILITAMA IMPORDITUD KAUBA KOHTA 1. Kinnitatud deklarandi identifitseerimisandmed: (a) nimi; (b) riigi pädeva asutuse määratud kordumatu tunnus. 2. Andmed imporditud kaupade kohta: (a) iga kauba liik ja kogus; (b) päritoluriik; (c) tegelikud heitkogused või vaikeväärtused. 2. MINIMAALSED ANDMED, MIDA KINNITATUD DEKLARANT PEAB SÄILITAMA IMPORDITUD KAUBA TEGELIKEL HEITKOGUSTEL PÕHINEVATE SISALDUVATE HEITKOGUSTE KOHTA Iga kaubaliigi kohta, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, tuleb säilitada täiendavalt järgmised andmed: (a) selle käitise tunnusandmed, kus kaubad toodeti; (b) selle käitise käitaja kontaktandmed, kus kaubad toodeti; (c) tõendatud heitkoguste aruanne, sealhulgas andmed iga deklareeritud kaubaliigi sisalduvate heitkoguste kohta, nagu on sätestatud V lisas; (d) kaupade konkreetsed sisalduvad heitkogused. ET 10 ET V LISA Tõendamispõhimõtted ja tõendamisaruande sisu 1. TÕENDAMISPÕHIMÕTTED Artikli 8 kohaselt taotletud tõendamiste suhtes kohaldatakse järgmisi põhimõtteid: (a) tõendajad teostavad tõendamisi kutsealase skeptitsismi vaimus; (b) heitearuannet käsitatakse tõendatuna ja ettenähtud otstarbeks sobivana üksnes juhul, kui tõendaja leiab piisava kindlusega, et aruandes ei esine olulisi väärkajastamisi ega olulisi mittevastavusi III lisa arvutuseeskirjadele; (c) tõendajal on kohustus käitist külastada, välja arvatud juhul, kui on täidetud konkreetsed kriteeriumid käitise külastusest loobumiseks; (d) otsustamaks, kas väärkajastamised või mittevastavused on olulised, kasutab tõendaja artikli 8 kohaselt vastu võetud rakendusaktides sätestatud künniseid. Parameetrite puhul, mille jaoks selliseid künniseid ei ole kindlaks määratud, kasutab tõendaja eksperdihinnangut selle kohta, kas väärkajastamisi eraldi või koos muude väärkajastamistega, võttes arvesse nende suurust ja laadi, tuleb käsitada olulistena, st kas need võivad mõjutada aruande kasutamist ettenähtud kasutajate, eelkõige riikide pädevate asutuste poolt. 2. TÕENDAMISARUANDE SISU Tõendamisaruanne peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: (a) selle käitise tunnusandmed, kus kaubad toodeti; (b) selle käitise käitaja kontaktandmed, kus kaubad toodeti; (c) kohaldatav aruandeperiood; (d) tõendaja nimi ja kontaktandmed: (e) akrediteeringu tunnus, akrediteerimisasutuse nimi; (f) käitise külastamise kuupäev või põhjused, miks käitist ei külastatud; (g) aruandeperioodil toodetud iga liiki deklareeritud kaupade kogused; (h) käitise otseheited aruandeperioodil; (i) kirjeldus selle kohta, kuidas käitise heitkogused on omistatud eri liiki kaupadele; (j) kvantitatiivne teave kaupade, heitkoguste ja nende kaupadega mitte seotud energiavoogude kohta; (k) keerukate kaupade puhul: i. kasutatud sisendmaterjalide (lähteainete) kogused; ii. konkreetsed sisalduvad heitkogused; iii. tegeliku heite kasutamise korral: selle käitise tunnusandmed, kus sisendmaterjal on toodetud, ja selle materjali tootmisest tulenev tegelik heide; (l) tõendaja arvamus; (m) asjakohasel juhul teave oluliste väärkajastamiste kohta, mis on leitud ja mida ei ole korrigeeritud; ET 11 ET (n) asjakohasel juhul teave mittevastavuse kohta III lisas sätestatud arvutuseeskirjadele. ET 12 ET Riigikantselei Meie 08.12.2021 nr 1.1-10.1/8745-1 [email protected] Seisukohtade eelnõu edastamine Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse istungil heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi ettepaneku kohta. Rohepoliitika juhtkomisjon kiitis oma 30. novembril 2021. a toimunud koosolekul Eesti seisukohad heaks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1) eelnõu Eesti seisukohtadega Euroopa Liidu piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi ettepaneku kohta; 2) eelnõu seletuskiri; 3) eelnõu seletuskirja lisa 1 (Euroopa Komisjoni piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi määruse eelnõu ettepanek); 4) eelnõu seletuskirja lisa 2 (Euroopa Komisjoni piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi määruse eelnõu ettepaneku lisad); 5) eelnõu seletuskirja lisa 3 (Kaasamisel esitatud märkustega arvestamise tabel); 6) eelnõu seletuskirja lisa 4 (Mõju Eesti impordile ja ekspordile). Maret Mets 611 3214 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Liidu piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi ettepaneku kohta 1. Sissejuhatus Euroopa Komisjon avalikustas 2021. aasta 14. juulil piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi määruse eelnõu ettepaneku1 (lisad 1 ja 2). Kohandusmehhanism on üks meede Euroopa Komisjoni mahukast kliima- ja energiaalasest paketist „Eesmärk 55“2, mis on suunatud kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgil oluliste kliima- ja energiaraamistiku õigusaktide ümbervaatamisele ning täiendamisele. Paketi ülesanne on sisustada kokku lepitud eesmärk saavutada liiduüleselt 2030. aastaks vähemalt 55% kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine võrreldes 1990. aastaga. Piiril kohaldataval süsinikdioksiidi kohandusmehhanismil on paketis „Eesmärk 55“ selgelt keskkonnakaitseline eesmärk. Kohandusmehhanismi kaasatud sektorites3 tuleb vähendada Euroopa Liidu tööstuse süsinikuheidet ja takistada kõrge süsinikuheitega tööstuse kolimist kolmandatesse riikidesse. Viimane lisab mehhanismi keskkonnakaitselisele eesmärgile ka majandusliku mõõtme. Selle veelgi laiemaks ja ambitsioonikamaks eesmärgiks on motiveerida Euroopa Liidu kaubanduspartnereid järgima samu keskkonnakaitse põhimõtteid. Seega mõjutab kavandatav meede mitmeid aspekte, mis aitavad nii Euroopa Liidu sees kui ka kolmandates riikides tööstuse süsinikujälge vähendada. Kokkuvõttes on meetmel „Eesmärk 55“ paketis roll vähendada tööstuse süsinikuheidet nii Euroopa Liidu sees kui ka kolmandates riikides ning kaitsta Euroopa Liidu siseturgu. Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi eelnõu on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2023 ja täies ulatuses hakatakse seda rakendama 2026. aasta veebruaris. Aastani 2035 suurendatakse järk-järguliselt kohandusmehhanismi sertifikaatide ehk heitkoguse ühikute hindu, et võtta arvesse, millises ulatuses eraldatakse eelnõuga sätestatud kaupade puhul Euroopa Liidus lubatud heitkoguste ühikuid tasuta. Aastaks 2035 kaotatakse järk-järgult kõnealuste kaupade tootmisele Euroopa Liidus tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamine. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 191–193 on kindlaks määratud liidu pädevus kliimamuutuste valdkonnas. Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1. Vastavalt lepingu artiklile 191 ja artikli 192 lõikele 1 aitab liit muu hulgas kaasa keskkonna säilitamise, kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise eesmärkidele ning edendab rahvusvahelisel tasandil meetmeid, et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ning eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu. Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi on kavandatud keskkonnameetmena, seetõttu on selle heakskiitmiseks vajalik häälteenamus. Eesti seisukohtade eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialistid Velda Buldas ([email protected], 611 3622) ja Maret Mets ([email protected], 611 3214), fiskaalpoliitika osakonna talituse juhataja Meelis Meigas 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX:52021PC0564 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021DC0550&qid=1627632350370 3 Tsement, väetised, raud ja teras, alumiinium ja elekter. 1 ([email protected], 611 3073), sama osakonna nõunik Mari Lahtmets ([email protected], 611 3520) ning tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla ([email protected], 611 3471). Eelnõu on kooskõlastanud maksu- ja tollipoliitika asekantsler Helen Pahapill ([email protected], 611 3011). 2. Sisu ja võrdlev analüüs 2.1 Eelnõu sisu Eelnõuga sätestatakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi (CO2) kohandusmehhanism (ingl k Carbon Border Adjustment Mechanisam, CBAM, eesti k SPIM). Kohandusmehhanism on kavandatud teatud imporditavale kaubale rakenduva meetmena ja on oma olemuselt sarnane Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem4, sätestatud heitkogustega kauplemise süsteemi (EL-i HKS) regulatsiooniga. Kohandusmehhanismiga luuakse EL-i HKS-i kõrvale sarnane süsteem, kus importijad ostavad sertifikaatide vormis õigust tuua Euroopa Liidu (EL) tolliterritooriumile teatud süsinikuheitemahukaid kaupu (tsement, väetised, raud ja teras, alumiinium ja elekter). Üks sertifikaat vastab ühele tonnile kaupades sisalduvatele heitkogustele. Kohandusmehhanism on alternatiiv EL-i HKS-is lubatud heitkoguste ühikute (LHÜ-de) tasuta eraldamisele ning see peaks aitama vähendada CO2 heite ülekandumise (süsinikulekke) ohtu. CO2 heite ülekandumise oht tekib, kui rangemate reeglitega EL-i kliimapoliitika põhjustab siinse tootmise väljaviimist EL-ist teistesse piirkondadesse, kus on vähem tõhusam kliimapoliitika või tõuseb vähem süsiniku-intensiivsete asendustoodete import. Selle tulemusel võib kogu maailma kasvuhoonegaaside heide hoopis tõusta, mis seaks omakorda ohtu Pariisi kokkuleppe eesmärgi hoida globaalne temperatuuri tõus alla 2 kraadi sajandi keskpaigaks. Kohandusmehhanismi kohaldamisalasse kuuluvatele sektoritele ei eraldata enam EL-s tootmise käigus tasuta LHÜ-sid, sest ainult nii asetatakse kolmandate riikide kaubad EL-i siseturul samale hinnapositsioonile EL-s toodetavatega. Selleni jõudmiseks on siiski vaja üleminekuperioodi, mille jooksul tasuta LHÜ-d järk-järgult kaotatakse, et võimaldada tootjatel, importijatel ja kauplejatel uue olukorraga kohaneda. Tasuta eraldatavate LHÜ-de vähendamine kuni täieliku ära kaotamiseni toimub aastani 2035. Eelnõu I peatükk hõlmab üldsätteid, sealhulgas ettepaneku reguleerimiseset, kohaldamisala (artiklid 1 ja 2) ning põhimõistete määratlusi (artikkel 3). I lisas määratakse üksikasjalikult kindlaks ettepaneku kohaldamisala, loetledes kaubad ja kaubaga seotud kasvuhoonegaasid. Kohandusmehhanism rakendub kõikide kolmandate riikide kaupadele, välja arvatud need, mis on toodud määruse II lisas nimetatud riikidest (Island, Liechtenstein, Norra, Šveits) ja territooriumitelt (Büsingen, Heligoland, Livigno, Ceuta, Melilla). Eelnõu II peatükk sisaldab sätteid kauba deklarantide kohustuste ja õiguste kohta. Täpsemalt sisaldab see sätteid, mis käsitlevad kohandusmehhanismiga hõlmatud kaupade impordiloa taotlemise tingimusi (artiklid 4 ja 5), kinnitatud deklarandi kohustust esitada iga aasta 31. maiks iga-aastane deklaratsioon ja selle deklaratsiooni sisu (artikkel 6), eelmisel kalendriaastal EL-i imporditud kaupadega seonduvate heitkoguste arvutamise põhimõtteid (artikkel 7 ja III lisa) 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02003L0087-20210101 2 ning akrediteeritud tõendajate poolt nende heitkoguste tõendamise protsessi (artikkel 8, mida täiendavad IV ja V lisas esitatud aruandlusnõuded ja tõendamispõhimõtted). Selles sätestatakse ka põhimõtted kolmandates riikides makstud CO2 hinna arvessevõtmiseks (artiklid 9 ja 10). Eelnõu III peatükk sisaldab üldsätteid, mis käsitlevad riiklike pädevate asutuste halduskorraldust, Euroopa Komisjoni (komisjon) rolli (sh keskse haldajana) ja teabe avalikustamist (artiklid 11, 12, 13 ja 15). Peatükk sisaldab sätteid riiklike registrite ja nende kontode põhiomaduste kohta (artiklid 14 ja 16), deklarantide kinnitamise (artikkel 17), tõendajate akrediteerimise (artikkel 18) ja deklaratsioonide läbivaatamise kohta (artikkel 19). Eelnõu IV peatükk sisaldab sätteid sertifikaatide kohta. Artiklitega 20–24 kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad sertifikaatide kehtivusaja kohta, alates nende müügist kuni nende loovutamise või võimaliku tagasiostmise kontrollini ning nende lõpliku tühistamiseni. Artikkel 20 käsitleb üksikasjalikult sertifikaatide müüki pädevate asutuste poolt. Artiklis 21 käsitletakse sertifikaatide iganädalast hinna arvutamist. Artiklis 22 sätestatakse menetlused, mille eesmärk on tagada, et iga kinnitatud deklarant täidab oma kohustust loovutada sertifikaadid riiklikus registris. Artikliga 23 kehtestatakse kinnitatud deklarandi õigus paluda pädeval asutusel osta tagasi piiratud arv sertifikaate, mis on jäänud tema kontole pärast loovutamist. Viimaks täpsustatakse artiklis 24, et pädev asutus peab iga aasta 30. juuniks tühistama sertifikaadid, mis on jäänud iga deklarandi kontole pärast loovutamist ja tagasiostmist. Eelnõu V peatükis käsitletakse seda, kuidas tolliasutused peaksid tegema kaupade piiril haldamise protseduure (artikkel 25). Toll kontrollib kaupa vastavalt liidu tolliõiguses sätestatud reeglitele, erisusi ei ole. Eelnõu VI peatüki artiklis 26 sätestatakse karistused eelnõus sätestatud nõuete täitmata jätmise eest. Artiklis 27 on juhuks, kui kaubandusstruktuur muutub, ette nähtud erisäte meetmetest kõrvalehoidmise kohta. Kaubandusstruktuuri muutmine tähendab eelkõige seda, kui kohaldamisalasse kuuluvaid kaupu asendatakse väheste muudatustega toodetega, mis enam kohaldamisalasse ei kuulu. Eesti õigusruumis on esialgse mõju hinnangul karistused juba sätestatud läbi EL-i HKS direktiivi 2003/87/EÜ5. Karistuse trahvi suurus on seotud CO2 suurusega. Eelnõu VII peatükk sisaldab sätteid komisjonile delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õiguse kasutamise kohta (artikkel 28) ja rakendusaktide kontrollimenetluse kohta (artikkel 29). Õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte on sätestatud artiklites 2, 18 ja 27. Artiklid 2, 5–9, 21, 25, 31, 33 ja 35 sisaldavad sätteid rakendamisvolituste kohta. Eelnõu VIII peatükk sisaldab sätteid määruse hindamise ja läbivaatamise kohta (artikkel 30). Eelnõu IX peatükis (artikkel 31) käsitletakse kohandusmehhanismi seost EL-i HKS-is LHÜ- de tasuta eraldamisega üleminekuperioodil käitistes, mis toodavad EL-s eelnõuga hõlmatud kaupu. Nende toodete EL-s tootmise puhul kasutatakse tegurit, millega vähendatakse 10 aasta jooksul tasuta eraldatavate LHÜ-de kogust nullini. Eelnõu X peatükk sisaldab esialgse üleminekuperioodi jooksul kohaldatavaid erisätteid (artiklid 32–35). Nende sätete järgi rakendatakse kohandusmehhanismi esimestel aastatel ilma 5 Justiitsministeeriumi e-kiri 25. oktoober 2021. a 3 finantskohandusteta, et koguda andmeid ja suurendada deklarantide teadlikkust. See üleminekuperiood kestab kolm aastat, alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2025, nagu on sätestatud artiklis 32. Deklarandid esitavad kord kvartalis andmed oma eelmise kvartali impordiga kaasnevate heitkoguste kohta, kirjeldades üksikasjalikult otseseid ja kaudseid heitkoguseid ning teatades välismaal makstud CO2 hinna. Tolliasutused teavitavad deklarante nende kohandusmehhanismiga seotud kohustustest ja vahetavad teavet pädevate asutustega. Eelnõu XI peatükk sisaldab lõppsätteid, millega sätestatakse eelnõu jõustumine ja kohaldamine alates 2023. aasta 1. jaanuarist, kusjuures mõnda sätet kohaldatakse ainult üleminekuperioodil ja teisi hakatakse kohaldama 2026. aastal (artikkel 36). 2.2 Kohaldamisala Kohandusmehhanismi rakendatakse tsemendi, väetiste, raua ja terase, alumiiniumi ning elektri importimisel EL-i. Kohaldamisalasse kuuluvad kaubad on valitud nende tootmisel tekkiva CO2 heitkoguse mahust ja heite ülekandumise riski koosmõjust tekkivast pingereast. Kumuleeritud heitkoguste alusel moodustati kohaldamisala väljatöötamise käigus järgmine tööstussektorite pingerida: raud ja teras, rafineerimistehased, tsement, orgaanilised põhikemikaalid ja väetised. Komisjoni delegeeritud otsuses (EL) 2019/708 loetletud teatavaid sektoreid ei saa praeguses etapis nende eripära tõttu käsitleda, seega ei kuulu ettepaneku järgi kohaldamisalasse orgaanilised kemikaalid. Nende puhul on sisalduva heitkoguse arvutamine väga keeruline. Samuti kehtivad tehnilised piirangud rafineerimistoodete suhtes, mille puhul ka ei ole võimalik kasvuhoonegaaside heidet ühemõtteliselt määrata. Lisaks jäävad kohaldamisalast välja teatavad tooted, mille tootmisel ei teki olulist heidet, näiteks malmi ja terase jäätmed, ferrosulamid ja teatavad väetised. Komisjon on rõhutanud, et hinnastamisel ei ole võimalik arvesse võtta kogu toote elutsükli jooksul põhjustatud süsinikuheidet, vaid ainult otsest CO2 heidet. Kogu keskkonnajälje arvestamine teeks süsteemi keeruliseks ja manipuleeritavaks. Alumiiniumist tooted lisati seevastu kohaldamisalasse, sest nende puhul esineb väga suur heite ülekandumise oht. Lisaks on nad oma omaduste poolest mitmetes tööstuslikes rakendustes terasetoodetega otseses konkurentsis. Alumiiniumi lisamine on asjakohane ka tuleviku mõttes, kui kohandusmehhanism võib laiendada kaudsetele heidetele. Elektrienergia on lisatud kohaldamisalasse, sest see sektor tekitab 30% EL-i CO2 koguheitest. EL-i tõhustatud kliimaeesmärgid suurendaksid CO2 kulude erinevust elektritootmise vahel siin ja kolmandates riikides. See suurenemine koos edusammudega elektrivõrgu ühendamisel naaberriikide elektrivõrguga suurendaks heite ülekandumise ohtu kasvanud elektriimpordi tõttu, millest märkimisväärse osa toodavad söeküttel töötavad elektrijaamad. Elektri kui toote füüsikalised omadused, eelkõige asjaolu, et elektronide tegelikku vooluhulka ei ole võimalik jälgida, põhjustavad kohandusmehhanismi veidi teistsugust ülesehitust. Elektrikaubandus erineb muude kaupadega kauplemisest eelkõige seetõttu, et sellega kaubeldakse omavahel ühendatud elektrivõrkude kaudu, kasutades elektribörse ja konkreetseid kauplemisvorme. Tegelike heitkoguste arvutamine on lubatud üksnes rangete tingimuste alusel, 4 näidates ära, et määratud ülekandevõimsus on kindlalt registreeritud ning et on olemas otsene lepinguline suhe ostja ja elektri tootja vahel. Kohandusmehhanismi sektori kaupade suurimad eksportöörid EL-i:  tsement: Türgi 37%, Ukraina 7%, Valgevene 8%;  väetised: Venemaa 36%, Egiptus 11%, Alžeeria 10%;  teras ja raud: Hiina 14%, Venemaa 13%, Türgi 12%;  alumiinimum: Norra 18%, Venemaa 14%, Hiina 9%;  elekter: Venemaa 13300GWh (363 CO2 tonni/GWh kohta), Ukraina 6400 GWh (282 t/GWh). 2.3 Kohandusmehhanismi osalised ja toimimine Joonisel 1 on kujutatud piiril kohaldatava CO2 kohandusmehhanismi toimimine, rakendamisega seotud institutsioonid ja nende peamised ülesanded. Joonis 1. Piiril kohaldatava CO2 kohandusmehhanismi toimimine Registreerivad KOMISJON KOMITEE EL Annab määrusi, direktiive ja suuniseid Aitab komisjoni TASAND Peab tsentraalseid registreid kohandusmehhanismi haldamisel Haldab mehhanismi teemalehte Monitoorib kaubavoogusid Juhised Aruandlus PÄDEV ASUTUS TOLLI- TÕENDAJA Täidab kohustusi komisjoni ees ja muid RV ASUTUS (riiklik või kohustusi Tolli- erasektorist) AVALIK Loob riikliku registri ja haldab seda formaal- Kontrollib SEKTOR Kinnitab deklarante sused, tootmisele Annab välja sertifikaate ja peab nende üle edastab omistatud arvestust andmed emissioonide Teostab järelevalvet, kontrollib pädevale õigsust asutusele tolliasutuse või komisjoni taotlusel Atesteerimine, arvestus,… Taotlus, aruandlus KINNITATUD DEKLARANT KOLMANDATE ERA- RIIKIDE Taotleb kinnitatud deklarandi SEKTOR TOOTMISKOHAD staatuse Tasub vajadusel tagatise Võimalus end Ostab sertifikaate ja peab nende üle registreerida arvestust komisjoni registris 5 EL tasandil on tsentraalseks üksuseks komisjon, mida toetab komitee. EL-i peamiste kaubanduspartnerite ja nende kaupade süsinikumahukuse kohta loob komisjon keskse registri. Kolmandate riikide ettevõtted saavad sinna esitada oma andmed ja need on registris järgneva viie aasta jooksul arvestuse aluseks. Kui ettevõte andmeid ei uuenda, siis viie aasta pärast need kustuvad ja ettevõtte kohta rakenduvad riigi keskmised. Kui ettevõte soovib tõestada oma emissiooni suurust või tekib kahtlus esitatud andmete õigsuses ja ta soovib tegeliku süsinikuheite kohta kinnitatud hinnangut, kasutatakse tõendajate abi. Tõendajaks võib olla kas avaliku või erasektori isik, kellel on olemas sobiv kvalifikatsioon ja akrediteering sellise hindamise läbiviimiseks. Liikmesriigi tasandil täidab tsentraalset rolli pädev asutus. Pädev asutus tuleb määrata igal liikmesriigil ja asutuse ülesandeks lisaks deklarantide kinnitamisele on regulatsiooni rakendamise korraldamine riiklikul tasandil, sealhulgas sertifikaatide väljastamine, arvestuse pidamine ja aruandlus komisjonile. Kliimameetmete paketis on kohandusmehhanism mõeldud alternatiivina EL-i HKS-is LHÜ-de tasuta eraldamisele. Sellest seosest tulenevalt võiks Eesti kaaluda pädeva asutuse määramist selle ministeeriumi haldusalas, kus täna juba tegeletakse EL- i HKS-ga (Keskkonnaministeerium). Nn kliimaasutuse määramist kohandusmehhanismi rakendajaks on nimetanud ka komisjon. Lisaks Keskkonnaministeeriumi haldusala asutusele kaalutakse pädeva asutusena Maksu- ja Tolliametit. Tolliformaalsustega tegeleb tolliasutus (Eestis Maksu- ja Tolliamet), kes tagab, et määruse kohaseid kaupu impordivad kinnitatud deklarandid. Eelnõu kohaseid kaupu on lubatud importida vaid kinnitatud deklarantidel, kes on liikmesriigi pädevalt asutuselt saanud vastava kinnituse ja loa. Tõendajaks võib kohandusmehhanismi rakendamise protsessis vastavalt komisjoni rakendusmäärusele 2018/20676 olla juriidiline isik või muu õigussubjekt, kes teostab tõendamistoimingud vastavalt käesolevale määrusele ja kellel on tõendamisaruande väljaandmise ajal määruse (EÜ) nr 765/2008 ja käesoleva määruse kohane riikliku akrediteerimisasutuse akrediteering, või füüsiline isik, kes on selleks muul viisil volitatud. Tõendaja akrediteerimisprotsess on sätestatud samas rakendusmääruses. Tõendaja ülesanne on kinnitada eelnõu kohaseid heitkoguse määramiseks tehtud arvutusi. Käesoleva ettepanekuga paralleelselt on komisjon teinud „Eesmärk 55“ paketis ettepaneku muuta EL-i HKS-i kehtestava direktiivi regulatsiooni, lisades süsteemi maanteetranspordi ja hoonete sektori ning vähendades järkjärgult tasuta LHÜ-de eraldamist, kuni need aastaks 2035 täielikult kaotatakse. Tasuta LHÜ-de eraldamist ja selle vähenemist võetakse arvesse süsinikuheite tonni hinna arvestamisel, oksjonil kujunevat hinda korrigeeritakse tasuta eraldatavate LHÜ-de koguse võrra. Täpsem arvutusmeetod sätestatakse komisjoni rakendusaktiga. 3. Vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 3.1 Subsidiaarsus 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018R2067 6 Kliimamuutused on oma olemuselt piiriülene probleem, mida ei ole võimalik lahendada üksnes liikmesriigi või kohaliku tasandi meetmete abil. Kooskõlastatud EL-i meetmed võivad tulemuslikult täiendada ja tugevdada liikmesriigi ja kohaliku tasandi meetmeid ning need tõhustavad kliimamuutuste vastast tegevust. Kliimameetmete kooskõlastamine on vajalik nii liidu kui ka võimaluse korral maailma tasandil ning EL-i meetmed on subsidiaarsuse seisukohast põhjendatud. Kogu EL-i hõlmava piiril kohaldatava CO2 kohandusmehhanismi kasutuselevõtt loob ühise ja ühtse raamistiku, et tagada EL-i siseturul kohaldatava CO2 hinnastamise poliitika ja impordi suhtes kohaldatava CO2 hinnastamise poliitika samaväärsus. Selle keskkonnakaitsealase eesmärgi ja piiriülese mõõtme tõttu ei saa liikmesriigid küsimusega iseseisvalt tegeleda. Keskkonnakaitselise olemuse tõttu ja kaubavoogude ümbersuunamise vältimiseks on kohandusmehhanism tõhusam, kui seda kohaldatakse EL tasandil ühtsel viisil analoogselt EL HKS-ga. Kohandusmehhanism peab olema loodud kooskõlas WTO eeskirjadega. Kui kohandusmehhanismi ei kohaldataks ühtselt, stimuleeriks see käitumist, mille tulemuseks oleks kaubavoogude kõrvalesuunamine ja meelepärase jurisdiktsiooni valimine, kuna kolmandate riikide eksportijad impordiksid kaupu nende EL-i jurisdiktsioonide kaudu, kus kohandusmehhanismi kohaldatakse kõige leebemal viisil. Seega ei tagaks liikmesriigi tasandile delegeeritud mehhanismi valik soovitud tulemust ei keskkonna ega ka majandustsooni kaitse eesmärke silmas pidades. Pädevuse andmine liikmesriikide pädevatele asutustele peaks seetõttu siiski piirduma rakendamise ja nõuete täitmise tagamisega. 3.2 Proportsionaalsus Ettepaneku eesmärk on tegeleda EL-s kasvuhoonegaaside heite vähendamise probleemiga, vältides samal ajal seda, et need heite vähendamise jõupingutused nullib ära heite suurenemine väljaspool EL-i. Poliitilised valikud on seega selgelt tingitud eesmärgist saavutada kohandusmehhanismi eesmärgid, nimelt tegeleda kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga, vähendades kasvuhoonegaaside heidet EL-s ja kogu maailmas. Kavandatud kohandusmehhanism hõlmab EL-i HKS-i kaasatud sektoreid ja heitkoguseid, mille hõlmatus põhineb omakorda mitmesugustel kvantitatiivsetel ja kvalitatiivsetel kriteeriumidel, mis on seotud EL-i HKS-i keskkonnaeesmärkidega, ning kohandusmehhanismi kohaldamisala tuleks kindlaks määrata viidates teatavatele kaupadele vastavalt nende klassifikatsioonile kombineeritud nomenklatuuris. See motiveerib meetme rakendamist, nimelt tagab kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu maandamise teatavates energiamahukates sektorites. Kohandusmehhanism tugineb EL-i HKSi kliimaloogikale, alustades sektoritest, kus heitkogused on absoluutarvudes suurimad ja kus selle rakendamine oleks seetõttu kõige olulisem. Kohandusmehhanismi oluline element on konkreetsete toodete süsinikusisaldus, sest see näitab kasvuhoonegaaside heidet (süsinikdioksiidi ekvivalendina, CO2), mis vabaneb nende konkreetsete toodete tootmise ajal välisriigis. Seda kasutatakse tagamaks, et imporditud tooteid ei kohelda ebasoodsamalt kui EL-i HKSi käitistes toodetud kodumaiseid tooteid. Kuna EL-i HKS-i kuuluvate käitiste suhtes kohaldatakse CO2 hinda, mis määratakse kindlaks nende tegelike heitkoguste alusel, tuleks ka piiril kohaldatava CO2 kohandusmehhanismi kohaldamisalasse kuuluvaid imporditud tooteid hinnata nende tegelike kasvuhoonegaaside heitkoguste alusel. Selleks, et ettevõtjad saaksid sellise lähenemisviisiga kohaneda, tehakse ettepanek alustada üleminekuperioodiga ilma finantskohandusteta. Finantskohustuseta 7 rakendamine tähendab, et kolme esimese aasta jooksul on ainult aruandekohustus, millega kogutakse rakendamiseks vajalikku informatsiooni. 3.3 Vahendi valik Ettepaneku eesmärke on kõige parem saavutada määruse abil. See tagab mitmete tolliliitu imporditavaid kaupu käsitlevate sätete vahetu kohaldatavuse. Lisaks tuleb määrust kogu EL-s ühetaoliselt ja järjepidevalt kohaldada, et saavutada ELi toimimise lepingu artiklite 32 ja 207 eesmärgid. Erinev kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht õigustaks riigi tasandil meetmete võtmist vaid vähesel määral. CO2 heitkoguseid ei ole võimalik lokaliseerida ning nii nagu EL-i HKS võib ka kohandusmehhanism olla tõhusam, kui seda rakendatakse ühetaoliselt ja ulatuslikult. Seetõttu saab käesoleva ettepaneku eesmärke kõige paremini saavutada määruse abil. See tagab sätete vahetu kohaldamise. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte 4.1 Komisjoni mõjuanalüüs Komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt mõjutab kohandusmehhanism Euroopa majandust mitteolulisel määral. Võrreldes 2030. aasta baasstsenaariumiga väheneb sisemajanduse kogutoodang 0,223% ja tarbimine 0,558%. Sotsiaalmõjuna suureneb vähesel määral tööhõive kohandusmehhanismi sektorites (0,388%). Piiratud negatiivset mõju tööhõivele võib oodata tootmisahela järgmise etapi sektorites. Kohandusmehhanismi sektorid moodustavad EL tööstuse toodangust suhteliselt väikse osa, 0,79% kogu lisandväärtusest, 2,61% kogu EL-i ekspordist ja 2,32% EL-i impordist. Komisjoni mõjuanalüüs näitab, et kohandusmehhanismi rakendamisega kaasnevate nõuete täitmise kulud ettevõtetele on suurusjärgus 9,8–14,3 miljonit eurot aastas. Ametiasutuste kulud võivad ulatuda 15 miljoni euroni aastas. Mõjuanalüüsi kohaselt vähenevad kohandusmehhanismi rakendamisel heitkogused EL-is 2030. aastaks 1% ja ülejäänud maailmas 0,4%. Süsinikdioksiidi ülekandumise riski vähendatakse 2030. aastaks 29%. Aastaks 2030, mil kohandusmehhanism on täismahus rakendunud, prognoosib komisjon nendes sektorites EL impordi vähenemist 11,9% ja ekspordi vähenemist 6,8%. Impordi vähenemine 11,9% tähendab, et EL-is tuleb neid kaupu ise tootma hakata. Kuna eksport nii palju ei vähene, säilib positsioon välisturgudel. Kokkuvõttes võib prognoosida EL-is kohandusmehhanismi sektorites suuremat tööhõivet, et kompenseerida 11,9% suurust ekspordi puudujääki. Kohandusmehhanism kehtestatakse esialgu ainult algmaterjali laadi kaupade (tsement, väetised, raud ja teras, alumiinium ning elekter) impordile, mistõttu mõjutab see peamiselt ainult suuri ettevõtteid. Seega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) on praktiline 8 mõju väike. Seetõttu ei tehtud VKE-de mõjuanalüüsi ega peetud nendega ka eraldi konsultatsioone, piirdudes veebipõhise avaliku konsultatsiooniga. Nimetatud põhjustel ei ole eelnõus ette nähtud VKE-dele erimeetmeid. Kuna enamus Eesti ettevõtetest on VKE-d ja kohandusmehhanismi sektorite tootmine on Eestis vähene, siis on ettepaneku üldine mõju Eestile tunduvalt väiksem kui teistele liikmesriikidele. 4.2 Mõju riigieelarvele ja riigiasutustele Mõju hindamise eelarvele muudab keeruliseks ühe CO2 heitkoguse tonni hinna määramatus ja volatiilsus ning esialgne ebaselgus toodetega kaasneva heitkoguse mahu osas. LHÜ hind, mida eelnõu kohaselt kavatsetakse kasutada kohandusmehhanismis sertifikaadi hinna alusena, kujuneb EL-i HKS-i oksjonil. EL kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemisel püsis aastatel 2010–2017 CO2 heitkoguse tonni hind suhteliselt muutumatuna 10 euro lähedal, järsk tõus algas 2018. aasta keskpaiku. Aastatel 2018–2020 kõikus heitkoguse tonni hind 20–30 euro vahemikus. Uue, 2021. aastal alanud kauplemisperioodi alguses on tonni hind ühelt poolt COVID-19 pandeemia mõjust tingituna järsult kõikunud, teiselt poolt erinevate protsesside mõjul kiiresti tõusnud 25 euro tasemelt enam kui 50 euro tasemele ühe tonni kohta. Eelarvemõju hindamise muudab keerukaks ka asjaolu, et konkreetsete käitiste CO2 heitkoguse tase ei ole hetkel teada. Samuti ei ole veel avalikult teada antud riikidepõhistest keskmistest, mida nendes arvutustes kasutada saaks. Toodetega kaasnev CO2 heitkoguse sisaldus võib olla erinev nii riigiti kui ka detailsemalt ühes riigis sama kaupa tootvate käitiste lõikes. Kui EL käitiste puhul on see EL-i HKS süsteemis kajastatud ja kaupade lõikes on võimalik välja tuua keskmine heitkogus, siis kolmandate riikide käitiste kohta sellised andmed hetkel puuduvad. Teada on vaid see, milliste riikide tootmine on saastavam, millistel riikidel vähem saastav. Sertifikaatide müügist saadav tulu sõltub just süsinikuheite sisaldusest. Lisaks muutuksid ettepanekute kohaselt nii EL-i HKS-s kaubeldavad kogused, nendega seotud erisused, LHÜ-de ettevõtetele tasuta eraldamise reeglistik ja mõned muud tegurid. Seega on hinna ja tulu prognoosimine nii lühi- kui pikas perspektiivis mõjutatud äärmiselt suurest määramatusest. Komisjon on EL-i tasandil prognoosinud, et kui EL-i HKS-i muudatused toovad tasuta LHÜ- de eraldamise vähenemisega seonduvalt kaasa umbes 7 miljardi euro suuruse tulu, siis kohandusmehhanismist laekuv tulu on EL-i tasandil keskmiselt 2,1 miljardit eurot. Lähtudes Eestisse perioodil 2019–2021 I poolaasta imporditud kauba mahtudest, võttes eelduseks CO2 heitkoguse tonni hinna 50 eurot ja EL-s toodetavate kaupade keskmise heite, oleks Eestis kohandusmehhanismiga kogutud CO2 heitkoguse tasu alla 10 miljoni euro aastas. Sealhulgas laekuks väetiste impordilt umbes 4 miljonit, raua ja terase impordilt 3–4 miljonit ja alumiiniumi impordilt umbes 0,5 miljonit eurot. Lisaks regulatsiooni mõjudele mängib olulist rolli ka turuosaliste käitumise muutumine, mis järgib kujunevaid hindu turul (ja komisjoni hinnangul väheneb import kuni veerandi võrra), seega võib prognoositud summa jääda ka väiksemasse suurusjärku. Kokkuvõttes puuduvad hetkel detailsemad andmed mida prognoosiks kasutada ja kohandusmehhanismi täpset rahalist mõju oodatavale laekuvale tulule paremini hinnata. Komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt on Eesti mahud 27 liikmesriigi kohandusmehhanismi sektori kaupade impordist ja ekspordist marginaalsed, vastavalt: 9  raual ja terasel 0,6% ja 0,4%;  tsement 0,6% ja 1,0%;  väetised 1,1% ja 0,5%;  alumiinimum 0,2% ja 0,2%. Kohandusmehhanismi sektorites loodud kogu lisandväärtusest moodustab Eesti osa kõikide EL liikmesriikide koguväärtusest 0,8% (import 4,9% ja eksport 4,8%). Kohandusmehhanismi rakendamisega kaasnevad püsikuludena halduskulud ja ühekordse kuluna siseriikliku registri loomise kulu. Siseriikliku registri lahenduse loomise kulu on oodatavalt 2 miljonit eurot. Pädevat asutust praegu veel määratud ei ole, kohandusmehhanismi rakendamisega seotud kulud tuleb täiendavalt katta riigieelarvest. Maksu- ja Tolliameti deklaratsioonide töötlemise süsteemi kohandamise kulu on hinnanguliselt tänase seisuga umbes 65 000 eurot, sh arenduskulud süsteemide liidestamiseks komisjoni ja pädeva asutuse infosüsteemidega (X-tee kaudu), vajalike andmeväljade täiendamine ja kriteeriumite lisamine. Eelduseks on määrusest tulenev konkreetne kaupade nomenklatuur ning asjaolu, et kõik andmeedastused toimuvad elektrooniliselt ja automatiseeritult. Riskianalüüs ja tollikontroll peaks jääma olemasolevasse kontrolliressurssi, kui ei lisandu erisuuniseid nende läbiviimiseks. 4.3 Mõju majandusele Kohandusmehhanismi sektori kaupade importide arv on 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga veidi langenud (4602 importdeklaratsioonilt 4442-le), kuid 2021. aasta I poolaastal tehtud importide arv ületab juba mõlema eelmise aasta impordid (4737). Seega võib kõnealuste kaupade importimist Eestis pigem kasvavaks trendiks lugeda. Tervikuna on kohandusmehhanismi sektori kaupade impordi mahud Eestisse olnud ülekaalukalt suurimad Venemaalt, järgnevad Ukraina ja Hiina. Seetõttu on Venemaal kaubanduspartnerina kohandusmehhanismi rakendumisele suur mõju. Kõige väiksema osakaaluga on olnud tsemendi importimine. Peamine osa tsemendist toodetakse Eestis või tuuakse siia teistest liikmesriikidest. Seega tasutakse Eestis kasutatava tsemendi tootmisega kaasneva CO2 heitkoguse eest EL-i HKS-i kaudu ja käesolev ettepanek seda ei puuduta. Alumiiniumi on toodud Eestisse umbes võrdses koguses teistest liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest (peamiselt Venemaalt, väheses mahus Hiinast ja Türgist). Impordi maht on kasvanud 2019.–2021. I poolaastal 14 miljonilt eurolt 17,6 miljoni euroni. Rauda ja terast toodi Eestisse 2020. aastal kokku 664,7 tuhat tonni, millest EL-sisene kaubandus moodustas üle poole (rahaliselt 73%, koguseliselt 64%), Venemaalt imporditi 143,2 tuhat tonni. Suurematest kolmandatest riikidest võibki välja tuua Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Türgi (koguselt kokku 32% impordist), kust pärinevad tooted on keskmisest madalama hinnaga, mistõttu võib eeldada, et nende puhul on ka kohandusmehhanismist tulenev suhteline hinnatõus suurem. Hinnatõusule seavad siiski piir konkureerivad tooted (näiteks EList). Võib eeldada, et ka EL-i hinnatase tõuseb, kuid see sõltub konkreetsetest tootegruppidest, mida üldse toodetakse või imporditakse. Kogu EL-välisele impordile CO2 hinna eeldusi rakendades lisanduks aastas suurusjärgus 17–44 miljonit eurot lisakulu. Antud toodete eksport on Eestis olnud koguseliselt 10 umbes kolmandik impordi mahust, samas ekspordihind ületab kaks korda importi. Seega võib osa toodangust liikuda EL-i turule läbi Eesti, kuid suures osas töödeldakse seda kohapeal. Metallitööstuses tegutseb Eestis suurusjärgus 1500 ettevõtet, lisaks kasutavad metalli sisendina veel masinatööstus, ehitus, elektriseadmete tootmine ning masinate ja seadmete remont. Väetisi tuuakse Eestisse valdavalt kolmandatest riikidest, sh moodustab import Venemaalt pea 60% kogu Eestisse toodud väetiste mahust. Kokkuvõtlikult on kohandusmehhanismi sektori kaupade impordi statistiline väärtus kajastatud alljärgneval joonisel 2. Joonis 2. Kohandusmehhanismi kaupade impordi statistiline väärtus 2019–2021 I pa (eurodes) 17587344,44 Alumiinium 15458930,1 14170667,5 31343162,23 Raud 21113506,56 28528774,71 60773253,75 Mustmetallid 34332021,28 42133388,32 51554439,03 Väetised 41806887 66410923,61 313316,6 Väetiste komponendid 266151,3 247437,55 149935,54 Tsement 214351,57 146500,17 0 10000000 20000000 30000000 40000000 50000000 60000000 70000000 2021 I pa 2020 2019 Allikas: Maksu- ja Tolliamet Alljärgnevas erinevate stsenaariumitega tabelis 1 on näidatud indikatiivselt, milliseks kujuneb kohandusmehhanismi sektori kaupade impordil ühele tonnile kauba hinnale lisanduv CO2 kulu. Tabeli 1 eesmärk on luua ettekujutus sellest, millises suurusjärgus kuludega tuleb arvestada. Lähtudes komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2021/447, millega määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2 kindlaks lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisel kasutatavate võrdlusaluste muudetud väärtused ajavahemikuks 2021–2025, ja Keskkonnaministeeriumi hinnangust, võib kaupade tootmisel eralduva CO2 mahu määramiseks kasutada seost, mille korral  ühe tonni tsemendi ja väetiste komponentide tootmisel eraldub õhku 0,7 tonni CO2,  ühe tonni väetiste tootmisel 0,23 tonni,  mustmetallide ja raua tootmisel 1,3 tonni ning 11  alumiiniumi tootmisel 1,46 tonni.7 Tabel 1. Importimisel ühele tonnile kohandusmehhanismi kauba hinnale lisanduv kulu (eurodes) 40 EUR/t 50 EUR/t 60 EUR/t 70 EUR/t 80 EUR/t Tsement 28,00 35,00 42,00 49,00 56,00 Väetised 9,20 11,50 13,80 16,10 18,40 Raud ja teras 52,00 65,00 78,00 91,00 104,00 Alumiinium 58,56 73,20 87,84 102,48 117,12 Kui näiteks ühe CO2 tonni hinnaks oleks 50 eurot, tähendaks see terase importijatele 2021. aasta I poolaasta andmetele tuginedes 6,4 miljoni eurost lisakulu, väetiste ja raua importijatele umbes 2,5 miljonit, alumiiniumi importijate täiendav kulu jääks 0,5 miljoni juurde. Paralleelselt kohandusmehhanismi rakendamisega kavandatakse EL-i HKS-is tasuta LHÜ-de eraldamise järkjärgulist vähendamist ja kahanemist nulliks aastaks 2035, seega mõjutab kohandusmehhanism kaudselt ka eksporti. Kohandusmehhanismi aluste kaupade eksportijaid on Eestis aastatel 2019–2021 olnud alla 500 ettevõtte, ekspordi deklaratsioone aastas kokku alla 3000. Kuigi eksportööride arv ei ole kasvanud, on trend pigem kasvav, sest juba 2021. aasta I poolaastal on deklaratsioone olnud rohkem kui 2019. ja 2020. aasta jooksul. Samas, nagu ka impordi puhul, prognoosib komisjon ekspordi langust pärast kohandusmehhanismi rakendumist. Kohandusmehhanismi kaupade ekspordimahud Eestis ei ole suured. Peamiselt eksporditakse väetisi, mustmetalle ning rauda ja terast. Kogu väljaveost, kus arvesse on võetud ka EL-sisene kaubandus, moodustab tsemendi eksport umbes 2%, väetise komponentide eksport alla 1%, väetiste eksport 5,63%, mustmetallidel 3,33%, raual 12,29% ja alumiiniumil 4,4%8. Seega on Eesti ettevõtete peamised väljaveopartnerid pärit teistest liikmesriikidest ja kuna kõigis neis rakendub kohandusmehhanism sarnaselt Eestile, tootjate ebavõrdse kohtlemise probleemi ei teki. Kohandusmehhanismi rakendumisega kaasneb EL-s nende sektorite kaupade kallinemine, sest imporditud toodetele lisandub tootmisel eraldunud CO2 heitkoguse hind. Sellise kulu lisandumine on siiski ootuspärane tulem ja samasugune kulu kasv kaasneb ka EL-sisese tootmisega, kui tasuta LHÜ-d EL-i HKS-s kaovad. Kuna tasuta LHÜ-de eraldamist võetakse ka kohandusmehhanismis arvesse, toimub kallinemine ühtmoodi paralleelselt nii kolmandatest riikidest pärit kui ka EL-s toodetavate kaupade puhul. Konkurentsis satuvad raskustesse vaid väga saastavast tööstusest pärit kaubad, kuna nende CO2 heitkoguse kulu on kõrge ning oodatavalt ei soovi kaupu EL-i müüvad ettevõtted jätta seda kulu enda kanda. Kui hinna kasv on sedavõrd oluline, et konkureerivate tootjate keskkonnasõbralikumad tooted muutuvad EL siseturul odavamaks, langevad saastavad kaubad järk-järgult konkurentsist välja. Seega takistab kohandusmehhanism EL-i siseturule saastava tööstuse toodangu importimist. Ühtlasi võimaldab see turule tulla hoopis uutel, innovatiivsetel ja vähese heitega toodetel. Tarbijat mõjutavad kohandusmehhanismi kehtestamine ja EL-i HKS-i muudatused sarnaselt ning ei saa 7 Nende hinnangute puhul tegemist EL-i keskmistega ning saastava tööstuse korral võivad mahud olla oluliselt, isegi kordades, suuremad. Kuigi toodud seos ei ole täpne, annab see aimu süsinikuheite keskmisest suurusjärgust arenenud riikide tööstuses. 8 Allikas: Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet 12 väita, et kohandusmehhanism oleks suurem kauba kallinemise mõjur turul kui EL-i HKS. Kohandusmehhanismi mõju avaldub pigem selles, et kui saastava tööstusega riik ei ole enam huvitatud oma toote Eestisse importimisest, siis võib tekkida selle kauba defitsiit, kui seda kaupa siin väga vähe toodetakse, nagu näiteks väetisi. Kohandusmehhanism võib mõjutada ka teisest turgu. Näiteks on elekter ja väetised sisendiks põllumajanduses ja nende kõrgem hind mõjutaks teatud määral toiduainete hindu. Kuna toidukaubad ei kuulu kohandusmehhanismi rakendusalasse, ei kanna imporditud toiduained süsinikuheite kulu. See võib kaasa tuua EL-i toiduainetetööstuse konkurentsipositsiooni halvenemist EL siseturul. Elektri ja väetiste puhul võib kohandusmehhanismi mõju jõuda otse lõpptarbijateni ka siis, kui kaupade lisandväärtus või ümbertöötlus on väike. Alumiinimumi ja raua tootmisahelas on rohkem etappe, mistõttu lõpptoode muutub kompleksemaks ja baasmaterjali osakaal ei mõjuta oluliselt lõpphindasid. Eesti põllumajandussektori jaoks on olulised Venemaalt imporditavad lämmastikväetised. EL- is väetiste tootmine ei ole tänasel päeval majanduslikult konkurentsivõimeline, sest Venemaal, kes on suurim väetiste eksportija EL-i, ei ole tootmisega kaasnev CO2 heitkogus hinnastatud. Väetistele CO2 heite kulu rakendamine võib kaasa tuua nende hinna tõusu EL-s, mis kanduks üle teatavate toiduainete hindadesse. Seetõttu võivad nende toiduainete hinnad Eesti turul tõusta ja muuta nende ekspordi kolmandatesse riikidesse vähem konkurentsivõimelimaks. Ka komisjon toob oma mõjuanalüüsis välja asjaolu, et väetiste osa toiduainete lõpphindades on suurem kui teiste kohandusmehhanismi sektorite puhul. Väetiste hinnatase tõuseb kõikide liikmesriikide jaoks siiski samaväärselt ja seega tänane ühisturu konkurentsivõime ei muutu EL ettevõtte asukohast sõltuvalt. Arvestades kohandusmehhanismi kliimaeesmärkide saavutamise potentsiaali, võib komisjoniga nõustuda, et võimalikud kaasnevad negatiivsed mõjud hindadele ei ole võrreldavad kohandusmehhanismi positiivse mõjuga kliimaeesmärgi saavutamisele. Näiteks väetiste puhul on praegu tegemist heite ülekandumisega kolmandatesse riikidesse, mille vastu kohandusmehhanism suunatud on. Kuna Eesti on heite ülekandumise vastaste meetmete võtmist näiteks elektrisektoris väga oluliseks pidanud, oleks sidus võtta väetiste suhtes sama suund. 4.3 Mõju keskkonnale Kohandusmehhanismi mõju keskkonnale on komisjoni mõjuhinnangus hinnatud positiivseks, sest meetme mõjul vähendavad EL-i imporditavate kaupade tootjad oodatavalt oma CO2 heidet ning madalama heitega tootjatel on turule sisenemine lihtsam. See omakorda avaldab positiivset mõju heite vähenemisele ka EL-s. Seega laiendaks meede väiksema süsinikuheitega tootmise initsiatiivi ka väljapoole EL-i, mõjutades positiivselt EL-i kaubanduspartnereid. Mõju eeldab, et kohandusmehhanismi puhul järgivad teised riigid ja majanduspiirkonnad EL-i eeskuju ja loovad sarnased süsteemid. 4.4 Mõju sotsiaalvaldkonnale 13 Mõju sotsiaalvaldkonnale ei ole võimalik eraldi välja tuua. Võib öelda, et mõju on kaudne ja sõltub paljudest teguritest. Komisjoni poolt läbiviidud analüüs näitab, et kuna import EL-st väheneb, võib see kaasa tuua näiteks uue väetisetehase loomise, mis suurendab tööhõivet mingis piirkonnas ja kannab seega positiivset sotsiaalset mõju. Samas võib väliskaubanduse mahtude vähenemine kaasa tuua töökohtade vähenemise näiteks vedude valdkonnas. 5. Eesti seisukohtade selgitus 5.1 Eesti toetab Euroopa Komisjoni piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi määruse ettepanekut, millega vähendatakse kasvuhoonegaaside heite kolmandatesse riikidesse ülekandumise ohtu Euroopa Liidu suure heitemahukusega tootmissektorites. Eesti toetab põhimõtteliselt piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi määruse ettepanekut sellisena, nagu see esitatud on. 2020. aasta detsembris seadis EL endale läbi Euroopa Ülemkogu siduva eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Selleks on vaja CO2 heitkoguse praeguse taseme olulist vähendamist järgmistel kümnenditel. Vahesammuna suurendas EL oma 2030. aasta kliimaeesmärki, kohustudes vähendama heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55% võrra ja esitas selle realiseerimiseks paketi „Eesmärk 55“. Selliste eesmärkidega on Euroopa võtnud endale juhtrolli globaalsete kliimaprobleemide lahendamisel. Kohandusmehhanism on üks „Eesmärk 55“ paketi meetmetest ja täidab seal selget rolli, olles üheaegselt suunatud kutsuma esile muutusi nii sise- kui välisturul. EL siseturul on meetme eesmärgiks takistada odavate suure süsinikuheitega kaupade importi ja heite ülekandumise ohtu kolmandatesse riikidesse (ehk süsinikuleket). Meetme välisturule suunatud eesmärgiks on ergutada kolmandaid riike looma sarnaseid süsteeme, et keskkonda toetav mõtteviis leviks. Seda aspekti ei saa alahinnata, kuna kliimamuutuste leevendamiseks on vaja kõigi maailma riikide tuge. Globaalseid eesmärke kliima soojendamise pidurdamiseks, mille riigid on omale seadnud Pariisi kokkuleppe ratifitseerimisega, ei ole võimalik saavutada vaid EL pingutustele tuginedes. 5.2 Peame oluliseks asjaolu, et ettepanek on vastavuses Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglitega ja sellesse ei lisata sätteid, mis võivad piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi nende reeglitega vastuollu viia. Nõustume Euroopa Komisjoni seisukohaga, et kohandusmehhanism on välja töötatud mittediskrimineeriva meetmena kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks. Kuigi kohandusmehhanism ja EL-i HKS-i direktiivi muudatused omavad tasuta eraldatavate LHÜ-de kaotamise kaudu teatavat majanduslikku mõju, on kohandusmehhanismi loomise eesmärk siiski keskkonnahoid. Kui EL-i HKS paneb EL-i ettevõtetele kohustuse kanda CO2 heite eest kulu, siis kohandusmehhanism paneb sama kohustuse ka kolmandate riikide ettevõtetele, kes oma kaupu EL-i impordivad. Sellega sunnib kohandusmehhanism kõiki EL-i siseturul kauplejaid oma süsinikuheidet vähendama (või selle eest maksma) ja pidurdab oluliselt heite ülekandumise ohtu kolmandatesse riikidesse. 14 Ühtlasi ei toeta kohandusmehhanism ka suure süsinikuheitega kaupade eksporti ehk nende müüki EL-st väljapoole. Sellisena on meede selgelt keskkondliku suunitlusega ja kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega. WTO reeglitega kooskõla tagab asjaolu, et tegemist on keskkonnapoliitika instrumendiga, mida kohaldatakse erapooletult, et see ei tooks kaasa kolmandate riikide ettevõtete õigustamata diskrimineerimist. Samuti võtab kohandusmehhanism arvesse imporditavates kaupades sisalduva CO2 heitkoguse, mis tagab võrdse kohtlemise. Lisaks tagab EL-i HKS-i ühikuhindade aluseksvõtmine, et EL-i ja siia imporditud tooteid koheldakse võrdselt ning võimaldab sujuva, ettenähtava ja asjakohase ülemineku kohandusmehhanismile, seda nii ettevõtete kui ametiasutuste jaoks. 5.3 Toetame piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi ettepaneku kohaldamisala, milleks on terase, raua, alumiiniumi, väetiste, tsemendi ja elektri import. Tegemist on tootmissektoritega, mis on ühed suuremad kasvuhoonegaaside heite tekitajad ja märkimisväärselt avatud nende süsinikuheite kolmandatesse riikidesse ülekandumise ohule. Kohandusmehhanismi kohaldamisalasse kuuluvad sektorid, mis moodustavad 45% EL-i HKS- i kõrge CO2 ülekandumise riskiga kaupadest. Ühtlasi on nende sektoritele tasuta LHÜ-de eraldamise asendamine kohandusmehhanismiga praktilisest küljest teostatav. Teise etapina kaalub komisjon kohandusmehhanismi laiendamist teistele sektoritele. 5.4 Peame oluliseks piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi järk-järgulist rakendamist, mille käigus suurendatakse sertifikaatide hindu võrdeliselt Euroopa Liidus kohandusmehhanismiga hõlmatud kaupade tootmisel tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute koguse vähendamisega. Sellega tagatakse kolmandatest riikidest pärit ja Euroopa Liidus toodetavate kaupade kasvuhoonegaaside võrdne hinnastamine. Seetõttu on kohandusmehhanismi toetamise vältimatuks eelduseks, et Eesti nõustub samaaegselt kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemi direktiivi 2003/87/EÜ muutmise ettepanekuga, mille kohaselt lõpetakse kümne aasta jooksul lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine kohandusmehhanismiga hõlmatud sektorites. Kohandusmehhanismi ettepanek on otseses seoses EL-i HKS-i direktiivi muutva eelnõu ettepanekuga. Sama CO2 hinna tagamiseks EL-i siseturul nii siin kui kolmandates riikides toodetud kaupade puhul peab CO2 hind pärinema samast arvestusest ja süsteemist. EL-s on toimiv heitkogustega kauplemise turg (EL-i HKS-i) ja seetõttu võetakse kolmandates riikides toodetud kaupade impordil arvesse sealsed iganädalased turu sulgemishinnad. Kuna EL-i HKS-is on kasutusel tasuta LHÜ-d ka kohandusmehhanismi sektorites, tuleb need järk-järgult kaotada. Kaotamise käigus tuleb selle võrra vähendada kohandusmehhanismi CO2 hinda, et see vastaks EL-i HKS-i hindadele. Tasuta LHÜ-de eraldamise ärakaotamine toimub astmeliselt ja ühtlaselt kümne aasta jooksul. See üleminekuaeg ja seos kohandusmehhanismiga on sätestatud nimetatud direktiivi muutmise eelnõu ettepanekus. Kohandusmehhanismi ei saa kehtestada ilma direktiivi muudatusteta, mis põhjustaks CO2 hinna arvestamiseks erinevad alused ja määrad ning vastuolu WTO reeglitega. EL-i HKS-i muutva direktiivi eelnõus on sätestatud üldsättena, et kohandusmehhanismi sektori kaupadele tasuta LHÜ-sid ei jagata. Küll on eelnevalt kirjeldatud üleminekuperioodi 15 tagamiseks tehtud sellesse üldsättesse erand. Erandi kohaselt rakendatakse kohandusmehhanismi toimimise esimesel aastal (2025) 100% luba kasutada tasuta LHÜ-de eraldamist, 2026. aastal 90% jne, kuni aastaks 2035 jõuab see nullini. 5.5 Leiame, et piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kolme aasta pikkune finantskohustuseta üleminekuperiood ja sellele järgnev kohandusmehhanismi järk- järguline kasutuselevõtt kümne aasta jooksul annavad Euroopa Liidu ja kolmandate riikide ettevõtetele ning ametiasutustele piisava aja, et kohaneda rakendatava meetmega. Selle aja jooksul saavad kolmandad riigid, sealhulgas Eesti jaoks olulised kaubanduspartnerid, järjest enam hinnastada kasvuhoonegaaside heidet, et täita rahvusvahelisi kliimaeesmärke. Olemasolevad CO2 heite ülekandumise ohu vähendamise mehhanismid on EL-i HKS-i LHÜ- de tasuta eraldamine ja mõnel juhul finantsmeetmed hüvitamaks heitkogustega seotud kaudseid kulusid, mis tulenevad elektrihindade tõusust EL-i HKS-i tõttu (heitkogustega seotud kaudsed kulud). Kohandusmehhanism peab need meetmed aja jooksul asendama. Selleks, et võimaldada tootjatel, importijatel ja kauplejatel uue korraga kohaneda, tuleks LHÜ-de tasuta eraldamise vähendamist rakendada järk-järgult, korraga piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi järkjärgulise kasutuselevõtuga, tagamaks, et need ei oleks kumulatiivsed. 5.6 Leiame, et 2021. a lõpus esitatava Euroopa Liidu omavahendite õigusakti ettepaneku menetlemise käigus tuleb kaaluda piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kasutamisest saadava tulu suunamist Euroopa Liidu eelarvesse. Selle arutelu juures peame oluliseks, et kohandusmehhanismi esmase rakendamisega seotud kulud ja hilisemad halduskulud kaetakse kohandusmehhanismi tuludest. Suurem osa piiril kohaldatava CO2 kohandusmehhanismi kasutamisest saadavast tulust läheb EL-i eelarvesse. Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta erakorralisel kohtumisel leppisid EL-i juhid kokku taasterahastus „NextGenerationEU“. Rahastuga antakse EL-ile vajalikud vahendid COVID-19 pandeemiast tulenevate probleemide lahendamiseks ning toetatakse investeerimist rohe- ja digipöördesse. Selle rahastamiseks saab komisjon finantsturgudelt laenata kuni 750 miljardit eurot. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leppisid kokku, et taasterahastu „NextGenerationEU“ tagasimaksete kava usaldusväärsuse ja jätkusuutlikuse tõstmiseks püüavad institutsioonid võtta kasutusele piisavad uued omavahendid, et katta tagasimaksega seotud eeldatavatele kuludele vastav summa. Komisjon võttis endale kohustuse esitada 2021. aasta I poolaastal ettepanekud uute omavahendite kohta, mis hõlmaksid ka kohandusmehhanismi. Kohandusmehhanism on liiduülene ja selle rakendamisest laekuvad tulud omavahenditena EL eelarvesse. On igati põhjendatud ja õiglane, et liikmesriikidele hüvitatakse kogumiskulud. 5.7 Peame oluliseks, et Euroopa Liit teeks koostööd vähemarenenud riikidega, et aidata kaasa nende tööstuse kasvuhoonegaaside heite vähendamisele ja toetada neid riike vajaliku tehnilise abiga, et hõlbustada piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi rakendamist. Ettepanekus on EL võtnud ülesande jätkata dialoogi kolmandate riikidega ning luua võimalused koostööks ja lahendusteks, mis võiksid edendada kohandusmehhanismi rakendamist ja 16 juurutamist. Komisjoni ülesanne on teha erapooletult ja kooskõlas EL-i rahvusvaheliste kohustustega koostööd kolmandate riikidega, kelle EL-i suunduvat eksporti käesolev määrus mõjutab. On oluline, et komisjon uurib ja rakendab võimalusi lepingute sõlmimiseks, et võtta arvesse kolmandate riikide CO2 heite maksustamise mehhanismi. Soovime eraldi rõhutada, et kuna kohandusmehhanismi eesmärk on soodustada puhtamaid tootmisprotsesse, peab EL olema valmis tegema koostööd madala ja keskmise sissetulekuga (MKS) riikidega, et vähendada nende töötleva tööstuse CO2 heidet. Lisaks peaks liit toetama vähem arenenud riike vajaliku tehnilise abiga, et hõlbustada nende kohanemist käesoleva määrusega kehtestatud uute kohustustega. Kaubanduse mahtude mõttes on MKS riikide kohandusmehhanismi sektori kaupade eksport EL-i minimaalne. Samas on iga eksport siia MKS riigi jaoks tõenäoliselt väga olulise tähtsusega ja mängib selle riigi tuludes suurt rolli. Kuigi nende riikide kaubanduslik eeliskohtlemine on teatud mehhanismidesse sisse kirjutatud, kohandusmehhanismis sellised reeglid puuduvad. Hoiduma peaks kindlasti otseste erandite tegemisest ja eelistama abi vormi mehhanismi rakendamisel ja kliimaneutraalsuse poole püüdlemisel. Selline lähenemine viib MKS riike siiski arengus edasi, mitte ei hoia paigal. Samuti võivad MKS riigid ilma igasuguse toeta väita, et kohandusmehhanism on ebaproportsionaalne koormus. Tehnilise abi eesmärk võib tähendada tehnoloogilist abi, võimekuse kasvatamist või rahalist abi, sh läbi juba toimivate abiprogrammide. 5.8 Nõustume ettepanekuga, et Euroopa Komisjon peaks hindama käesoleva määruse kohaldamist enne aruandluskohustusega kolmeaastase üleminekuperioodi lõppu ning esitama tulemustest nõukogule aruande. Oleme valmis selle aruande põhjal arutama võimalikku kohaldamisala laiendamist teistele sektoritele. Enne kolmeaastast aruandluskohustusega üleminekuperioodi lõppu esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse kohaldamise kohta. Kolme-aastane periood on vajalik selleks, et käitajad saaksid algses ja suhteliselt lühikeses katseetapis ilma finantskohandusteta kohaneda uue süsteemiga, sealhulgas selle täiendavate haldusnõuetega, ning ametiasutused saaksid uue süsteemi toimimisega seotud kogemusi. Lisaks teeb komisjon aruande esitamise ajal vajadusel seadusandliku ettepaneku laiendada kohandusmehhanismi I lisas loetlemata kaupadele ja muudele heitkogustele. See tähendab, et igasugune võimalik laienemine jõuab õigusakti andmise ettepanekuna liikmesriikidele seisukoha kujundamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Nii on tagatud, et ka hilisemal ajal ei lisata kohandusmehhanismiga hõlmatud kaupade loetellu ühtegi kaupa ilma liikmesriikide eelneva nõusoleku ja põhjaliku analüüsita. 5.9 Eesti toetab Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni otsese ja kaudse süsinikdioksiidi hinnastamise kaasava raamistiku algatust ja osaleb selles, et võrdsustada konkurentsitingimused riikide ja ettevõtete vahel. CO2 hinnastamine on üldtunnustatud poliitikameede, mis on üks kõige tulemuslikum ja kulutõhusam CO2 heitkoguste vähendamise meede. Tegemist on peamise meetmega, mis aitab jõuda üleilmse nullheiteni, seda olukorras, kus ligi 60% CO2-st on täna hinnastamata. 17 Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) peasekretär Mathias Cormann tegi oma 6. augusti 2021. aasta kirjas ettepaneku, et OECD kutsub kokku kaudse ja otsese CO2 hinnastamise kaasava raamistiku. Sinna kuuluksid G20 ja OECD riigid ning see oleks avatud ka teistele huvitatud riikidele. OECD teeb kaasava raamistiku kaudu vajaliku tehnilise töö, seda rahandusministeeriumide ekspertide kaasabil. Töö tulemused esitatakse aruteluks G20 rahandusministritele, sh kaasates kestliku rahanduse töörühma ja toetades OECD rahvusvahelisse kliimategevuste programmi (IPAC) algatust. Kuigi esmane fookus on mõõdikute väljatöötamisel, täpsemalt otsese ja kaudse CO2 hindadel, siis koostöös G20 riikidega pakub raamistik riikidele platvormi, mis aitab saavutada ühiseid eesmärke ja seeläbi võrdsustada konkurentsitingimusi. 6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Eelnõu kohta seisukoha kujundamiseks kaasati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Välisministeerium, Maaeluministeerium ning Riigikantselei. Erasektorist kaasati mitmed ettevõtete esindusorganisatsioonid ja suuremad ettevõtted: Balti Keskkonnafoorum, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Energia AS, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Keskkonnaühenduse Koda, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing, Eesti Toiduainetetööstuse Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Õliühing, Rahvusvaheline Kaubanduskoda ICC Eesti, AS Sillamäe Sadam, AS Tallinna Sadam, AS Tallink Grupp, Viru Keemia Grupp, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, AS Eesti Raudtee, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Baltic Agro, Eesti Biokütuste Ühing, Eesti Taastuvenergia Koda ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit. Kirjaliku tagasiside esitasid kõik kaasatud ministeeriumid ja erasektorist Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Energia AS ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Arvamused koos lühikommentaaridega on esitatud seletuskirja lisas 3. 7. Lisad Lisa 1. Euroopa Komisjoni piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi määruse eelnõu ettepanek Lisa 2. Euroopa Komisjoni piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi määruse eelnõu ettepaneku lisad Lisa 3. Kaasamisel esitatud märkustega arvestamise tabel Lisa 4. Mõju Eesti impordile ja ekspordile 18 Lisa 3. Kaasamisel esitatud märkustega arvestamise tabel 3.1 Ministeeriumid, riigiametid Esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Välisministeerium Oluline, et meede oleks vastavuses WTO reeglitele. See, kas SPIM vastab WTO Arvestatud. Komisjon valmistas ette õigusliku eeskirjadele või mitte, sõltub selle tegelikust rakendamisest ja eelkõige sellest, kas see analüüsi meetme vastavuse kohta WTO on mittediskrimineeriv kodumaiste ja välismaiste ettevõtete vahel. Oleme WTO reeglitele ja esitas 22.09.2021 toimunud reeglitele vastavuse kohta Komisjoni käest küsinud ja saanud lühikese vastuse, et töögrupi arutelul analüüsi tulemused. meede vastab reeglitele. Samas oleks vaja detailsemat vastust, sh milliste sätete alusel Keskkonnameetmena on SPIM (piiril see vastavuse hinnang on antud. Tervitame, et Komisjon valmistab sel teemal ette kohaldatav süsinikdioksiidi analüüsi. kohandusmehhanism) kooskõlas WTO reeglitega. Välisministeerium Kauba eksportijaid puudutav konkurentsivõime vähenemine. Lisaks importijatele on Arvestatud. Seletuskirjas on kajastatud SPIM- oluline ka kauba reeksportijate konkurentsivõime vähenemise teema. Oluline, et Eesti i mõju konkurentsile EL välistel turgudel. ja EL ettevõtted ei satuks rahvusvahelisel turul kolmandate riikide tootjatest Eksportkaupade konkurentsivõime vähenemine halvemasse konkurentsipositsiooni. Seega oleks oluline uurida, kuidas hakkab meede välisturgudel tuleneb tasuta kvoodi mõjutama Eesti eksportijate konkurentsivõimet. vähenemisest EL HKS-s, mitte SPIM regulatsioonist. Kuna muudatused on omavahel tihedalt seotud, on põhjust teemat ka SPIM-i teema all käsitleda. Välisministeerium Võimalikud kolmandate riikide vastumeetmed. EL eksportijate olukord halveneb, kui Arvestatud. Selgitatud seletuskirjas. Küsimus kolmandad riigid otsustavad kehtestada vastumeetmed meie ekspordile. SPIM-iga Komisjonile edastatud 22.09.2021 toimunud saaksid mh pihta nii Venemaa, Türgi kui ka näiteks meie hea liitlane Ukraina. töögrupis. EL oluliste kaubanduspartneritega Venemaa on juba EL-ilt küsinud selgitust SPIM-i olemuse kohta ja me võiksime korraldatakse kohtumisi ja jagatakse selgitusi. Komisjonilt küsida, mis staadiumis on sel teemal suhtlus kolmandate riikidega, sh WTO riikides on teavitustöö mahukas. Venemaaga. Lisaks võiksime uurida, millised on Komisjoni hinnangul võimalikud vastumeetmed ja kuidas Komisjon kavatseb minimeerida võimalike vastumeetmetega seotud riske. Maaeluministeerium Importijad hakkavad ostma sertifikaatide kaudu õigust teatud süsinikuheitemahukate Teadmiseks võetud. SPIM-ga koormatakse kaupade EL-i toomiseks. Seega, kui kaubaartikli tootmisel on suur CO2 heite jalajälg, kõigi SPIM toodete süsinikuheide. siis see saab SPIM-ga maksustatud. SPIM aitab vähendada nii-öelda süsinikuleket, sest Impordimahtude vähenemist on prognoositud meetme rakendumise tõttu on oodata meetme skoobis olevate toodete impordi mahtude Komisjoni poolt. Seega, importkaupade langust. tarbimine ei pruugi igal üksikul juhul väheneda, süsinikuleke aga väheneb, sest saaste jälg makstakse kinni toote tarbimiskohas. Maaeluministeerium SPIM mõjusid tuleb vaadelda laiemalt ja teatud juhtudel, näiteks väetiste osas, kus Arvestatud osaliselt. SPIM on kliimapoliitika oleme seni sõltunud valdavalt kolmandatest riikidest pärit impordist, tuleb ette näha mittediskrimineeriv meede, mistõttu ekspordi erisusi (nt pikema üleminekuperioodina). toetamine või muu sarnane meede muudab SPIMi sisuliselt majandusmeetmeks ning Selgitus: Komisjon on vaadelnud piirimeetme otsest mõju importijatele läbi teatud tõusetub vastuolu küsimus WTO reeglitega. kaupade impordi kulu suurenemise. Samuti kaudset mõju SPIM-i käsitlusalas olevate Väetiste ja Venemaaga seotud kaubanduse toodete eksportijatele, sest meetmes ei pakuta ekspordi toetamise skeemi ja ELi probleemid on Komisjonile edastatud, samuti kauplejate konkurentsiolukord halveneb. Ühtlasi ei ole vaadeldud kaudset mõju SPIM- kajastatud seletuskirjas. Võrreldes väetise ga hõlmatud tooteid sisendina kasutavatele tootjatele, kellel on samuti välisturul tonni kohta tekkivat süsinikuheidet Venemaal konkureerimine keerulisem. Meie arvates tuleb samuti vaadelda mõju nn teise ringi EL-i ettevõtjate keskmisega, võib eeldada, et tootjatele, kes kasutavad oma tegevuses piirimeetme käsitlusalas olevaid tooteid. Ühe sellise kulu lisandumisel kallineb Venemaalt näitena toome välja põllumajandustootjad, kes kasutavad nii lämmastikväetisi kui ka pärit väetis Eesti turul. Komisjoni hinnangul kompleksväetisi (NPK), mis jäävad piirmeetme eelnõuga hõlmatud toodete väheneb eksport 7%, kuid ka import umbes käsitlusalasse. Mõlemat väetise liiki kasutatakse põllukultuuride väetamisel ja selle 23%. Arvestades, et SPIM-i regulatsioon tegevuse eesmärk on taimede toitainetega varustamine ning mullaviljakuse säilitamine. rakendub täismahus alles 2026. aastal, on Lämmastikväetised on laia kasutusalaga. Neid kasutatakse nii külvieelsel kui ka ettevõtetel aega 4-5 aastat uute kasvuaegsel väetamisel ning kasutuskogused sõltuvad paljudest faktoritest, sh kaubanduspartnerite leidmiseks või EL sisese kasvatatavast kultuurist ja planeeritavast saagist. Taimede toitainete vajadusel põhinev tootmise laiendamiseks. Panna regulatsiooni väetamine on hea taimekasvatustava alus, mis ühtlasi aitab vähendada rakendumine sõltuma Venemaa tehaste taimekaitsevahendite kasutamist. Viimaste aastate impordi statistika näitab, et põhiosa võimest ja soovist puhtamaid tehnoloogiaid Eestis kasutatavast lämmastikväetisest pärineb Venemaalt. Venemaal on neli suuremat rakendada ei ole põhjendatud. Kuna kõik maailmaturule orienteeritud lämmastikväetiste tootjat. Kogu EL-s on seevastu üksnes SPIM kaubad on mingile tootmisele sisend neli liikmesriiki (Prantsusmaa, Leedu, Holland, Poola), kes on lämmastikväetiste (mitte lõpptooted), siis nende hinna kasv võib tootjad ja nendegi liikmesriikide tootajad on orienteeritud peamiselt siseturule. EL-i paratamatult tuua turul kaasa ka sama väetisetootjate katusorganisatsiooni Fertilisers Europe tellimusel viidi läbi uuring tootmisahela järgnevate toodete hinnatõusu. selleks, et määratleda lämmastikväetiste tootmisega kaasnevat süsiniku heite jalajälge Regulatsiooni eesmärk ongi, et tarbijad maailma eri piirkondades, sh Venemaal. Uuringu tulemuste kohaselt on ühe tonni maksaksid järjest õiglasemas ulatuses kinni ammooniumnitraadi ja kaltsiumammooniumnitraadi tootmise süsiniku heite jalajälg enda tarbimisvajadustest põhjustatud Venemaal vastavalt 7,1 ja 7,3 tonni. COVID19 pandeemiast tingitud väetise keskkonnajälje. Kui seda ei toimuks, siis oleks hinnatasemete kasvu ja kehtivat CO2 kvoodi hinda arvesse võttes saab prognoosida SPIM kasutu. Mõju kandumine SPIM kaupu kõnealuste väetiste hindade kahekordistamist tänase tasemega võrreldes (seda siiski sisendina kasutavatesse sektoritesse on teada, vaid juhul, kui arvestuse aluseks on tegelikult keskkonda paisatud CO2 kogused). kuid veel mitte piisavalt analüüsitud. Vajalikud Venemaa tootjate mastaapsus võimaldab uutele turgudele ümber orienteerumist, kuid oleksid siiski ka lahendid EL tasandil, mis ELi väetiseturul toob see tõenäoliselt kaasa suured muutused pakkumise mahtude aitaksid negatiivse stsenaariumi vähenemise osas ja samuti hindade tõusu. CO2 sertifikaatide hind kujuneb börsil ja realiseerumisel nii põllumajanduse ettevõtetel seetõttu ei ole konkreetseid mõjusid võimalik lõpuni prognoosida, kuid siiski saab kui ka eraisikutel toime tulla. Osalt aitab väita, et märkimisväärne hinnatõus on vältimatu. Meie hinnangul tuleb arvestada erinevate roheleppe algatuste koosmõju ja põllumajandustootjate konkurentsivõime probleeme lahendada sotsiaalse kliimafondi säilimise tagamiseks on oluline vältida erinevate algatuste mõjude kumuleerumist sisseseadmine. põllumajandustootmisele (sisendite hinnale ja kättesaadavusele). Kliimaeesmärkide täitmiseks on vaja mahukaid investeeringuid, tehnoloogiate arengut ning kõikide etappide elluviimiseks kulub aega. Seetõttu leiame, et piirimeetme kohaldamisel väetistele tuleb ette näha pikem üleminekuaeg. Maaeluministeerium Leiame, et SPIM-i rakendamisel ei tohi kaasneda negatiivset mõju Eesti ja EL-i Arvestamata. Komisjon on 02.09.2021 ja ettevõtete konkurentsivõimele rahvusvahelisel tasandil, sh toidukaupade ekspordil 22.09.2021 toimunud SPIM määruse eelnõu kolmandatesse riikidesse. Seetõttu tuleb kaaluda meetmeid konkurentsivõime aruteludel rõhutanud, et SPIM ei ole loodud tagamiseks. Selgitus: Süsiniku piirimeetme ja ka teiste kliimapaketti kuuluvate kaubandust kaitsva ja turutõkkeid tekitava algatustega ette nähtud meetmete rakendamise tulemusel tõusevad tootmissisendite meetmena ning sellega kaasnevalt ei plaanita hinnad ja kaasneb toidutootmise kulu suurenemine. Tulemuseks on toidu hindade tõus luua kaubanduse kaitsemeetmeid. SPIM-i ja tekib olukord, kus kohalik tarbija hakkab hinnatundlikkuse tõttu eelistama odavamat, eesmärgiks on keskkonnakaitse. Kuna ohus on kolmandatest riikidest pärit importkaupa (st importkaupa mille tootmiseks on küll planeedi kliima, on vajalik rakendada kolmandas riigis kasutatud süsinikuheitemahukaid sisendeid nagu väetised, aga mille kiirendatult meetmeid, et vähendada ohu tootehinnas tootmise käigus tekitatud süsiniku emissioon ei kajastu, sest ELi allikaks olevat süsinikdioksiidi taset imporditav lõpptoode ei kuulu SPIMi alla). Seetõttu leiame, et kliimaeesmärkide atmosfääris. Eelnõu seletuskirjas on toodud saavutamisel tuleb lisaks keskkonnaalastele aspektidele arvestada ka majanduslikke ja Komisjoni hinnang tööhõivele. Enim eelistatud sotsiaalseid aspekte. Sotsiaalmajanduslike mõjude eiramisega ohustame ettevõtete stsenaarium 4 kohaselt kasvab tööhõive SPIM- jätkusuutlikkust ja tarbijate toimetulekuvõimet. i mõjul alla 1% metallide sektorites, langeb alla 1% tsemendi sektoris ja kasvab 2,6% väetiste sektoris. Võimalike negatiivsete sotsiaalsete mõjude vähendamiseks on loodud kliima toetusfond. Maaeluministeerium Komisjoni väide, et impordi vähenemine kaitseb siseturgu, ei pea igal üksikul juhul Teadmiseks võetud. Komisjoni analüüsi paika. Kui importi pole millegagi asendada, siis tekib teatud kaupade defitsiit, mis kohaselt väheneb import valitud stsenaariumi siseturgu ei kaitse. Kliimaeesmärke seades tuleb ka elanike vajadustega arvestada. korral 4,4% alumiiniumi, 12% raua ja terase, 15% tsemendi ja 26,41% väetiste puhul. Eestit mõjutab enim väetiste import, mis on peamiselt Venemaaga seotud. Edaspidi tuleks analüüsida, kas tegu on raskesti lahendatava probleemiga või pigem ettevõtjate võimalusega täita tühjaks jäänud turunišš. Võib siiski eeldada, et kui defitsiidi tingimustes on nõudlus väga suur, tekib ka pakkumine. Majandus- ja Saame toetada piirimehhanismi rakendamist teatud süsinikulekke ohuga sektoritele, Arvestatud osaliselt. Komisjon on öelnud, et Kommunikatsiooni- kuid sellega ei tohi kaasneda negatiivset mõju EL ettevõtete globaalsele meetme eesmärk ei ole kaitsta kaubandust, ministeerium konkurentsivõimele. Käesolev määrus kohaldub kolmandatest riikidest liidu vaid keskkonda. Kulude lisandumine SPIM tolliterritooriumile imporditud kaupade suhtes, välja arvatud juhul, kui nende tootmine kaupade hinnale on vältimatu, samuti kulude on juba hõlmatud EL-i HKS-iga, mida kohaldatakse kolmandate riikide või edasikandumine mööda tooteahelaid, muutes territooriumide suhtes, või CO2 hinnastamise süsteemiga, mis on täielikult seotud EL-i nii kallimaks ka SPIM kaubaga seotud tooted HKS-iga. Seoses uue SPIM meetme rakendamisega tootmissisendid kallinevad, mis (nt toiduained). Seega, kõik osapooled on võib mõjutada tarneahelaid ja eksporti. Komisjon on määruse mõjuanalüüsis (Lisa 10 teadlikud kulude suurenemisest, samas meetme punktis 1) toonud välja SPIM sektorite kirjeldava statistika. Kui Eesti osatähtsus EL-s eesmärgiks ongi toodete hinna kaudu mõjutada tervikuna SPIM sektorite ekspordis ja impordis on üsna marginaalne (impordis ca 1% tarbima tooteid, mille CO2 jälg on väiksem. raual ja terasel, väetistel ja tsemendil), siis eraldi on KOM välja toonud selle, et SPIM sektorite eksport kolmandatesse riikidesse moodustab suurima osa Rumeenias, Leedus ja Eestis. Eesti ekspordi puhul on see 4,8%. Samas on Eesti impordis osatähtsus SPIM sektoritel samuti märkimisväärne – 4,9% (tabel 10-2). Tootmissisendi kallinemist võib illustreerida terase sektori näitega. Eestis ei eksisteeri terase tootmist, küll aga on meil üsna arenenud tasemel terast töötlev tööstus (galvaniseerimine, tsinkimine, erinevate profiilide ja metallkonstruktsioonide valmistamine, autode, transpordivahendite tarvikud ja komponendid jne). Oma tootmiseks vajalikud sisendid hangitakse mujalt ehk imporditakse märgatavas mahus kolmandatest riikidest (ca 5-6% koguimpordist). Raua- ja terasetoodete osatähtsus ekspordis on samuti 5-6% ringis). 40-100 eurose CO2 hinna korral lisanduks terasele suurusjärgus 75-185 eurot/t. 2020. aastal imporditi ettepanekus mainitud rauda, terast ja tooteid umbes 180 mln euro väärtuses, keskmise hinnaga 1274 eurot/t. Peamised impordipartnerid olid EL-i riigid (rahaliselt 70%, koguseliselt, 51% kogu impordist), suurematest kolmandatest riikidest võib välja tuua Venemaa (osatähtsus rahaliselt 13%, koguselt 30%). Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Türgi (koguselt kokku 41% impordist) on keskmisest madalama hinnaga, mistõttu võib eeldada, et nende puhul on ka piirimeetmest tulenev suhteline hinnatõus suurem (vaadeldud hinnavahemiku puhul kuni 34%). Samas piiri hinnatõusule seavad konkureerivad tooted (näiteks EL-st). Võib eeldada, et ka EL-i hinnatase tõuseb, kuid see sõltub konkreetsetest tootegruppidest, mida üldse toodetakse või imporditakse. Kogu EL-i välisele impordile CO2 hinna eeldusi rakendades lisanduks aastas suurusjärgus 5-13 mln eurot lisakulu. Majandus- ja SPIM raames koostatav metoodika kolmandate riikide importelektri CO2 heite Arvestatud. Komisjon on selgitanud, et ehkki Kommunikatsiooni- määramiseks peab olema selge ja üheselt täidetav ning lähtuma importriigi tegelikust elektriga seonduvad probleemid on SPIM-s ministeerium keskmisest elektrienergia tootmise CO2 intensiivsusest. Tähtis roll SPIM rakendamisel kõige keerulisemad lahendada, püütakse on läbipaistval järelevalvel ja süsteemi rakendamise õiglastel mehhanismidel, s.h süsinikujälge arvesse võtta võimalikult täpselt. elektrisektori digitaliseerimisel. EL27 majandus on järjest rohkem sõltuv Elektrituru kohta on tõdetud, et seal on seda elektrienergiast, mistõttu peab SPIM meetmete arendamisel võtma arvesse ka EL kõige keerulisem tagada, kuid õigluse piiririikide järjest kasvavat vajadust uute taastuvatest allikatest või süsinikuheiteta tagamiseks ja rohepesu vältimiseks võetakse elektrienergia tootmisseadmete järgi. Turupõhiseid investeeringuid piirab seejuures kasutusele piisavad meetmed. Vastasel korral soodne (CO2-intensiivne) imporditav elektrienergia, mille negatiivset mõju targalt ei täidaks meede oma eesmärki ja ei sunniks koostatud SPIM ära võiks hoida. Samuti peab SPIM raames koostatav metoodika rakendama vähem saastavaid tehnoloogiaid. kolmandate riikide importelektri CO2 heite määramiseks olema selge ja üheselt täidetav ning lähtuma importriigi tegelikust keskmisest elektrienergia tootmise CO2 intensiivsusest. Majandus- ja Peame tähtsaks, et uues mehhanismiks ei kaasneks väike- ja keskmise suurusega Teadmiseks võetud. Komisjon on oma Kommunikatsiooni- ettevõtjatele (edaspidi VKE) suuremad kulud nõuetele vastavuse tagamiseks võrreldes analüüsis öelnud, et oodatavalt on mõju ministeerium suurte ettevõtetega. Komisjon on parema õigusloome suunistes1 sätestanud põhimõtted, väikeettevõtetele suurem kui suurtele mida Komisjon järgib uute algatuste ja ettepanekute ettevalmistamisel ning ettevõtetele, samas viidates andmete olemasolevate õigusaktide haldamisel ja hindamisel. Eraldi on välja töötatud ka parema puudumisele ei ole täpsemat analüüsi tehtud. õigusloome tööriist nn SME TEST. SPIM eelnõu seletuskirjas on Komisjon maininud, SPIM kaupade tootjateks on peamiselt et vastavuskulud (kohandusmehhanismi kasutamisega kaasnevad nõuete täitmisega suurettevõtted. Kindlasti ei planeeri Komisjon seotud kulud) on tõenäoliselt suuremad VKE-de jaoks. Peatükis 2. VKE-dele suuremaid kulusid VKE-dele, samas on suurtes avaldatava mõju hindamisel on Komisjon selgitanud, et „Olemasolevad eeldused ja ettevõtetes kergem mastaabisäästu tõttu ning andmed ei võimalda SPIM-i mõju kvantitatiivset hindamist konkreetselt VKE-dele.“ kaupade paljususe tingimustes on võimalik ühe Küll aga on Komisjoni sõnul tolli- ja maksustamisega seotud uuringutest selgunud, et kauba kulu hajutada teistele, saades selliselt väikeettevõtetel on peamiste maksustamisvahendite puhul suurem suhteline nõuetele turueelise. Selliseid ilminguid ei saa vältida, vastavuse kulu. Seega üldiselt näitab see, et SPIM tooks VKE-dele suhteliselt need ei ole otseselt ja ainult SPIM-ga seotud. suuremad kulud nõuetele vastavuse tagamiseks võrreldes suurte ettevõtetega. Avalikust konsultatsioonist selgus ka see, et piiriäärsetes liikmesriikides saab administratiivne koormus VKE-dele olema ka suurem2. Majandus- ja MKM-i seisukohast on oluline, et uue piirimeetme kehtestamisel oleksid järgitud selle Teadmiseks võetud. Komisjon tellis õigusliku Kommunikatsiooni- vastavus ja kooskõla WTO ja muude süsteemide kaubandusreeglitega, et vältida analüüsi, et veenduda SPIM-i kooskõlas WTO ministeerium võimalikku multilateraalse kaubandussüsteemi õõnestamist ja EL kaubandusele kaubandusreeglitega. Analüüsi tulem esitati rakendatavaid vastumeetmeid. WTO GATT artikkel III sätestab, et liikmesriikidele 22.09.2021 toimunud töögrupi enamsoodustusrežiimi (MFN) põhimõtte kohaselt ei tohi riike diskrimineerida. arutelul. SPIM, kui seda käsitleda kui Enamsoodustusrežiimi põhimõtet täiendav võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et keskkonnameedet, ei ole vastuolus WTO importtoodete suhtes, mis on ületanud piiri pärast tollimaksude ja muude maksete kaubandusreeglitega. See meede ei kohtle tasumist, ei rakendata vähem soodsat režiimi kui see, mida kohaldatakse samasuguste erinevalt EL väliselt ja siseselt toodetud kaupu. kodumaiste toodete suhtes. Teisisõnu nõuab see põhimõte, et riigid kohtleksid imporditud ja kodumaiseid kaupu võrdsetel alustel. Seepärast ei tohi riik kehtestada importkaubale, mis on pärast tollimaksude tasumist ületanud piiri, siseriiklikke makse (näiteks müügimaksu) kõrgemal tasemel kui neid rakendatakse sarnaste kodumaiste toodete suhtes. Samuti ei tohi siseturul toodete ostu ja müüki mõjutavaid eeskirju kohaldada rangemalt importtoodete suhtes. Igas EL-i sõlmitud vabakaubanduslepingus on trafaretne säte, mis ütleb, et lepinguosaline ei või suurendada kehtivaid tollimakse 1 https://ec.europa.eu/info/law/law-making-process/planning-and-proposing-law/better-regulation-why-and-how/better-regulation-guidelines-and-toolbox/better-regulation-toolbox_en 2 Alapunktis 6.6.4: Although the majority of respondents (336/480) confirm that the CBAM is expected to generate relatively higher administrative burdens for small and medium-sized enterprises (SMEs), almost one third of respondents (144/480) do not agree with this conclusion. When looking at the breakdown by stakeholder cluster, the majority of companies (225/268) and public authorities (11/14) believe that SMEs will face higher administrative burdens; by contrast, slightly more than half of the respondents representing civil society organisations (33/57) and less than half of citizens (67/141) expect higher costs for SMEs. Results similar to those recorded in the entire sample are consistent in all geographical areas, except for bordering countries, where the vast majority of respondents indicate a stronger increase in administrative burdens for SMEs. või kehtestada uusi tollimakse teise lepinguosalise riigist pärit kaubale, kusjuures tollimaks hõlmab mis tahes maksu või lõivu, mis on kehtestatud kaupade impordi suhtes või sellega seoses, sealhulgas mis tahes kujul lisamaksu või -lõivu, mis on kehtestatud sellise impordi suhtes või sellega seoses. Kuna SPIM võib olla vastuolus WTO reeglitega, võib see võimalike vastusammudena tuua kaasa teiste lepinguosaliste või WTO liikmete poolt EL kaubandusele rakendatavad vastumeetmed (retaliation measures). Samuti näeme, et vastuolu võib tekkida ka muude kaubandusmeetmetega nagu üldine soodustuste süsteem (GSP), mille kohaselt arenenud riigid lubavad kõigi tööstustoodete ning teatavate põllumajandustoodete importi arengumaadest sooduskorra alusel ja tollimaksuvabalt. EL GSP regulatsiooni kohaselt on kehtestatud erikord vähim arenenud riikide (LDC) jaoks, pakkudes neile tollimaksuvaba ja kvoodivaba juurdepääsu kõikidele toodetele, välja arvatud relvad ja laskemoon (EBA – everything but arms). Kui arenguriigid peavad GSP või GSP+ saamiseks vastama teatavatele kriteeriumitele (teatavate konventsioonidega liitumine, teatav sissetulekute tase jne), siis LDC-dele antakse EBA automaatselt. EBA eelistused saab tühistada, kui soodustatud riigid ei järgi põhilisi inimõigusi ja tööõigusi.3 Hetkel jääb arusaamatuks, kuidas on komisjon oma ettepanekus sellega arvestanud. Küsimus on samuti TDI meetmete4 (st dumpingu- ja subsiidiumide vastased täiendavad tollimaksud ning kaitsemeetmed) ja SPIM täiendavate meetmete koosmõju importijatele (just raua- ja terasetoodete importijatele/tarbijatele, kuna üle poole TDI meetmetest on kehtestatud sellele sektorile.). Komisjon oma mõjuanalüüsis pole seda teemat käsitlenud, olgugi, et konsultatsiooniprotsessis rõhutasid sidusrühmad ka seda valdkonda. Keskkonna- Toetame süsiniku piirimeetme kehtestamist Euroopa Liidu üleselt Euroopa Komisjoni Arvestatud. ministeerium ettepanekus esitatud sektoritele, mille puhul esineb oluline süsinikulekke risk. Euroopa Liit on seadnud eesmärgi vähendada liiduülest kasvuhoonegaaside koguheidet 2030. aastaks 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Eesmärgi saavutamiseks on komisjon ette näinud erinevate valdkondade direktiivide ja määruste muutmist. Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS) direktiivi on planeeritud samuti muuta ambitsioonikamaks, et viia see kooskõlla 2030. aasta eesmärgiga ja kliimaneutraalsuse saavutamisega 2050. aastaks. ELi HKSi kohustusega on Euroopas hõlmatud ligi 10 000 käitist, mis moodustavad ELi koguheitest ligi 40%. ELi HKSi kuuluvad suured energiatootjad ja tööstuskäitised. ELi HKSi ambitsiooni tõstmine suurendab hõlmatud sektorite käitiste kulusid, kuna CO2 hinnasignaal tugevneb. Euroopa Liidu ettevõtted konkureerivad maailmaturul koos teiste piirkondade ettevõtetega, kus CO2 hinnasignaal on madalam või puudub. Selle 3 https://ec.europa.eu/trade/policy/countries-and-regions/development/generalised-scheme-of-preferences/ 4 2019. a kehtestas EL raua- ja terasetoodetele kaitsemeetmed (st tariifikvoodid, mille täitumisel lisandub täiendav tollimaks impordil 25%), https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02019R0159-20210701&qid=1631275888775 tõttu on oht, et ELi HKSi ambitsiooni tõstmine suurendab riski, et EL ettevõtted viivad oma tootmise EList välja või vähendavad tootmist ja hakatakse odavamalt tooteid importima kolmandatest riikidest. Kuna kliimapoliitika eesmärk peab olema vähendada kasvuhoonegaaside koguheidet, siis on oluline tagada, et erinevad meetmed aitaksid eesmärgi täitmisele kaasa. Näeme, et piirimeetme kehtestamine Euroopa Komisjoni ettepanekus esitatud sektoritele on põhjendatud, kui selle kaudu on võimalik süsinikulekke riski maandada. Täiendavatele sektoritele piirimeetme kehtestamist me ei toeta seniks, kuni pole kindel, kas süsiniku piirimeede oma eesmärki täidab, Enne uute sektorite lisandumist tuleks Euroopa Komisjonil esitada põhjalik aruanne süsiniku piirimeetme eesmärgi täitmise kohta. Keskkonna- Leiame, et süsiniku piirimeetmega hõlmatud sektorite toodete süsinikumahukuse Arvestatud. Komisjon on lubanud välja ministeerium arvutamiseks, hindamiseks ja tõendamiseks kasutatav metoodika peab olema pakkuda metoodika, et võimalikult õiglaselt läbipaistev ja võrreldav teiste Euroopa Liidu meetmetega, eelkõige ELi HKSiga. emissioone hinnata ja tagada, et meede täidaks Süsiniku piirimeetme eesmärk on Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt tegeleda oma eesmärki. Enamasti lähenetakse süsinikulekke vältimisega. Selleks luuakse mehhanism, mis seab Euroopa Liitu käitisepõhiselt, andmete puudumisel riigi imporditud kauba ja Euroopa Liidus toodetud kauba kasvuhoonegaaside heite kulud tootmistasemest tulenevatest keskmistest. võrdsetele alustele. See tähendab, et kolmandate riikides toote tootmisel tekkinud kasvuhoonegaasi heite eest tasutakse sama hinda, mida tasuvad EL ettevõtted, kes kuuluvad ELi HKSi. Võrdse kohtlemise aluseks on selge ja läbipaistev metoodika kasvuhoonegaaside heite arvutamise ja hindamise kohta. Keskkonna- Süsiniku piirimeede peab suunama madalama kasvuhoonegaaside sisaldusega toodete Arvestatud. Tehase andmeid võetakse arvesse ministeerium tarbimisele. Komisjoni ettepaneku kohaselt on süsiniku piirimeetme ettepanek esitatud sel juhul kui tehas on need esitanud või juhul, selleks, et adresseerida süsinikulekke ohtu, mis suureneb ELi HKSi eesmärgi tõstmise kus tõendaja on käinud tehast kontrollimas. järel lubatud heitkoguse ühiku hinnatõusu tõttu. Komisjon leiab, et täna tasuta Muudel juhtudel lähtutakse riigi keskmistest. eraldatud lubatud heitkoguse ühikud ei ole piisavad, et süsinikuleket vältida. Süsiniku Ebausaldusväärsed andmed impordil toovad piirimeetme ülesehitusel soovib komisjon peegeldada ELi HKSi, et kolmandatest kaasa kontrolli. riikidest imporditud kaubale kehtiks samasugune hind CO2 heitele nagu Euroopa Liidus toodetud kaubale. ELi HKSis eraldatakse tasuta lubatud heitkoguse ühikuid võrdlusaluste järgi. Võrdlusalused on välja arvutatud igale tootele (kui see ei ole võimalik, siis kütuse või sooja tarbimisele), mis kuulub ELi HKSi, kasutades 10% kõige tõhusama käitise tegevusandmeid vastavas sektoris. Võrdlusalused tagavad, et kõige tõhusama tootmisega käitis saaks kõige enam tasuta lubatud heitkoguse ühikuid. Ehk teisisõnu oleks neile CO2 hinnast tulenev kulu madalam võrreldes vähem tõhusate käitistega. Leiame, et süsiniku piirimeede peaks lähtuma samadest põhimõtetest. Imporditud tootele selles sisalduva kasvuhoonegaasi järgi kulu arvutamisel peaks olema tagatud, et kulud oleks väiksemad neile, kelle tootmine (EL siseselt või väliselt) on olnud tõhusam ehk kaasnevad kasvuhoonegaasid väiksemad. 3.2 Erasektor Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Eesti Energia AS Komisjon esitleb SPIM-i, kui alternatiivset meedet tasuta kvootide jaotamisele. Teadmiseks võetud. Komisjon ei käsitle Tegelikkuses SPIM eksportivatele sektoritele endast mingit alternatiivset süsinikulekke SPIM-i otseselt alternatiivina tasuta vastast meedet ei kujuta, sest tema mõju piirdub EL-i siseturuga. kvootidele. Komisjon on seisukohal, et neid kahte meedet koos rakendades ei oleks tagatud võrdne kohtlemine EL siseturul ja et see oleks vastuolus WTO reeglitega. Eesti Energia AS EL-is on miljoneid töökohti, mis on seotud EL-i eksportiva tööstusega. Tasuta kvootide Arvestatud osaliselt. Komisjoni prognoosi jaotamise mehaaniline vähendamine/lõpetamine paneb need töökohad surve alla. kohaselt väheneb küll eksport umbes 7%, Seetõttu peab Komisjon selgitama kuidas ta kavatseb seda probleemi lahendada ja samas väheneb ka import 23% ning see annab ühtlasi võtma ka tähtajalised kohustused nende võimalike lahenduste ellu võimaluse liikmesriikide kodumaiste tööstuste rakendamiseks. Tasuta kvootide jaotamise lõpetamine peaks seetõttu lähtuma: arenguks. Üleminekuaeg aastani 2035 on antud 1) Komisjoni poolt rakendatavate meetmete edukusest kolmandate riikide kohandumiseks. Komisjon ei pane tasuta kliimapoliitika mõjutamisel vms; või kvoodi vähendamist sõltuma muutustest 2) EL-i eksportiva tööstuse võimekusest enda emissioone konkurentsivõimet ekspordimahtudes. Loodetakse kodumaise mittekahjustaval viisil vähendada. tööstuse arengule ja EL sisesele kaubandusele. Kui neid eesmärke saavutada ei õnnestu peab tasuta kvootide jaotamine EL-i eksportivatele tööstustele (sh SPIM sektorid) jätkuma selles ulatuses, mis kataks ära kolmandate riikide turgudele minevale EL-i ekspordile vajalikud kogused. Eesti Energia AS Igal juhul tuleks vältida SPIM-i alla nende sektorite paigutamist, mis ekspordivad enda Arvestatud osaliselt. Rafineerimissektor on toodangu suures osas kolmandate riikide turgudele. Üheks selliseks sektoriks on hetkel SPIM fookusest väljas. Ei ole ette teada, põlevkiviõli tootmine Eestis, mille toodang eksporditakse ligi 100% ulatuses. SPIM ei kas ja kuidas SPIM-i laiendatakse. Kuna võimaldaks sellistele sektoritele mingit kaitset. Põlevkiviõlitootmine on hetkel EL-is erinevates liikmesriikides võivad sama paigutatud rafineerimissektori alla. Eelnõu mõjuhinnangus on Komisjon tõdenud, et tööstuse tooted minna kas siseturule või rafineerimissektori paigutamine SPIM-i alla on keeruline kuna selle erinevatele välisturule, ei ole võimalik teha toodetele täpse süsinikuemissiooni omistamine on tehniliselt keeruline. Oluline on tööstusharupõhist eristamist. Kuna tegu on siiski mainida ka seda, et põlevkiviõlitootmine on enda olemuselt erinev keskkonnameetmega, on välistatud ka ekspordi traditsioonilisest rafineerimissektorist kuna põlevkiviõlitootmise käitiste emissioonides erinev kohtlemine. Edastame Komisjonile kajastuvad ka nn front-end emissioonid (nafta pumpamine jms), mis traditsioonilise ettevõtte käsitluse. Ilmselt ei tasu siin rõhuda rafineerimissektori käitiste puhul emissioonides ei kajastu. Seetõttu ei kohaldata sellele, et Eesti ekspordib kogu toodangu, kuna põlevkiviõlikäitistele ka rafineerimissektori võrdlusalust ning neid käsitletakse ekspordi osas on Komisjon võtnud selge eranditena (st protsessiheite käitistena). Nimetatud aspektid peaksid võimaldama Eestil seisukoha seda mitte toetada. Rõhuda on vältida põlevkiviõlitootmise paigutamist SPIM-i alla isegi juhul, kui rafineerimissektor mõistlik välja toodud sektori eripäradele. Suure peaks sinna kunagi paigutatama. süsinikuheitega sektorid peavad seega olema valmis, et need SPIM-i hõlmatakse ja arvestama selle võimalusega oma äriplaane tehes. Eesti Elektritööstuse SPIM-i idee on iseenesest õige, paraku on hetkel täiesti määramatu, mida selle ellu Teadmiseks võetud. Nõustume, et meede on Liit rakendamine praktikas võib kaasa tuua (võimalikud kaubandussõjad, meetme mõjust vajalik, aga ka sellega, et määramatus on suur kõrvale hiilimine jms). ja et meetme mõjusid on analüüsitud seni ebapiisavalt. Eelnõu lisas on olemas mõjuanalüüs CO2 heitele ja üldistele majandusnäitajatele, turuosaliste käitumise muutusi on prognoositud vähem. Eesti Elektritööstuse Euroopa tööstuse vaatest on ettepaneku kõige suurem nõrkus see, et süsinikulekke eest Teadmiseks võetud. Komisjoni seisukohta Liit kaitsmise fookus keskendub EL-i siseturule, samas kui Euroopa eksport jääb kaitseta ekspordi toetamises on kommenteeritud (SPIM-i sektoritele eraldatavate tasute CO2 kvootide koguseid hakatakse kiirendatud eelpool, tegu on keskkonnameetmega, mitte korras vähendama). Komisjoni jutt aktiivsest tööst rahvusvaheliste partneritega ei ole majandusmeetmega. Komisjon püüab eriti usutav, sest maailmakaubanduse reeglite muutmine saab võtma kaua aega ja see ei süsinikuheite hüvitamisse kaasa tõmmata kogu pruugi tegelikult õnnestuda. SPIM-i juurutamine maailma kaubandusreeglitesse on maailma riike, tehes teavitustööd väga suur ja aeganõudev muudatus. WTO viimane suur läbirääkimiste voor (Doha) Rahvusvahelistes organisatsioonides ja algas 2001 aastal ja see pole tänaseks veel lõppenud. Sellele eelnev Uruguay voor kavandades SPIM meedet selliselt, et kestis üle 7 aasta. Eeldada läbirääkimiste kiiret ja EL-ile edukat lõpetamist nii kolmandatel riikidel oleks huvi asutada vastuolulises küsimuses nagu seda on SPIM mingit põhjust ei ole. sarnaseid süsteeme. Senise muutmine on kahtlemata aega ja vaeva nõudev, sest eeldab olulist maailmapildi muutust. Eesti Elektritööstuse SPIM-i ülesehitamise ja rakendamisega kaasneb suur hulk täiendavat bürokraatiat. See Teadmiseks võetud. SPIM-i rakendamisega Liit koormus langeb peamiselt liikmesriikidele kuna nemad peavad hakkama süsteemi kaasneb oluliselt bürokraatiat ja suur osa praktikas ellu rakendama ja tarbijatele kuna SPIM sektori kaupade hinnad saavad kuludest võib jääb liikmesriikide kanda. kasvama. Eesti Elektritööstuse Piirimeedet tuleb käsitleda siseturukaitsemeetmele kohase tollimaksuna. Arvestamata. Piirimeedet käsitletakse Liit keskkonnameetmena, mitte maksumeetmena, selle kohta on Komisjon välja öelnud selge seisukoha. Eesti Elektritööstuse SPIM võimaldab kaitsta EL-i siseturgu, samas see ei võimalda EL-i ekspordile mingit Teadmiseks võetud. Kvootide vähendamist Liit otsest kaitset kolmandate riikide turgudel. Seetõttu ei saa Euroopa eksportivate kiirendatakse „Eesmärk 55“ paketi raames, tööstuste puhul käsitleda SPIM-i kui alternatiivi tasuta CO2 kvootide jaotamisele. On seega jõuab hinnasignaal eksportijateni varem tõsi, et hetkel süsinikulekke ohuga sektoritele jaotatavad tasuta CO2 kvoodid kui aastaid tagasi planeeritud. Põhjus selleks nõrgestavad mõnevõrra CO2 hinna signaali, kuid kuna jaotatavate kvootide arv igal on keskkonnas kujunenud reaalne olukord, aastal väheneb, siis jõuab CO2 hinnasignaal ka EL-i süsinikulekke ohuga eksportivate millele tuleb kiiresti reageerida. tööstusteni sundides neid emissioone vähendama. Eesti Elektritööstuse Komisjon kirjeldab SPIM-i alla kuuluva EL-i eksportiva tööstuse kaitsmist Arvestatud osaliselt. Nõustume, et SPIM-i Liit süsinikulekke eest (tasuta CO2 kvootide jaotamist), kui tegevust, mis on vastuolus juurutamine tekitab EL-i kaubanduspartneritele kliimapoliitika eesmärkidega EL-is ja ka globaalselt. Lisaks arvatakse, et EL-i ekspordi probleeme, kuna ka nende kaupadele lisandub kaitsmine süsinikulekke eest õõnestab EL-i globaalset usaldusväärsust ja tekitab EL siseturul süsinikuheite kulu. Eriti suur on hõõrdumist suurte kaubanduspartneritega tingituna murest, et EL-i poliitika ei ole oodatav kauba hinna tõus saastavates kooskõlas WTO reeglitega. Selliste seisukohtadega ei saa põhimõtteliselt nõustuda. tööstustes toodetud toodetel. Samas, suunatud EL-i suurimatele kaubanduspartneritele ei valmista muret tasuta CO2 kvootide toetused EL ettevõtjatele, mis vähendavad jaotamine EL-i käitistele vaid SPIM-i juurutamine, millega EL hakkab piirama nende süsinikuheitega seotud kulusid, kolmandate riikide kaupade ligipääsu EL-i siseturule. Just siseturule ligipääsu piiramist suurendavad nende ettevõtete on ka WTO kontekstis põhjust kahtluse alla seada. EU ETS-iga EL-i tootjatele konkurentsivõimet välisturgudel. Seega, „süsiniku hinnasignaali andmine“ ja siis tasuta CO2 kvootide näol selle osaline rakendades kolmandate riikide tootjatele kompenseerimine ei ole kolmandatele riikidele probleemiks, vastupidi, see on neile süsinikukulu hüvitamise kohustust ja samal kokkuvõttes kasulik, sest sellega vähendab EL igal juhul enda tootjate rahvusvahelist ajal EL tootjate sama kulu kompenseerides, ei konkurentsivõimet. ole põhjendatud väide, et see kolmandate riikide tootjatele kuidagi kasulik oleks või et see neid ei puudutaks. SPIM-i eesmärgiks ei ole kahandada EL tootjate konkurentsivõimet kolmandate riikide turgudel, vaid kaasata kogu maailma riigid süsinikuheite kulusid hüvitama nii EL turul kui ka väljaspool seda. Oodatud positiivse stsenaariumi korral luuakse sarnased süsteemid ka muudes riikides ja eksportturgudel probleeme ei teki. Eesti Elektritööstuse Meie hinnangul ei ole piiriülese ülekandevõimsuse jaotamine elektri impordiks Teadmiseks võetud. Komisjonile esitati Liit kolmandast riigist ja otsene lepinguline vahekord elektri ostja ja tootja vahel sellisteks 22.09.2021 töögrupi kohtumisel küsimus asjaoludeks, mis peaks võimaldama imporditava elektri tootmise tegeliku CO2 rohepesu vältimise kohta elektri tootmise ja emissiooniga arvestada. Me peame võimalikuks arvestada imporditava elektri tootmise tarnimise valdkonnas. Komisjon tunnistas, et tegeliku CO2 emissiooniga üksnes juhul, kui vastaval tootmisseadmel on otsene elektri impordi teema on kogu SPIM teemas piiriülene ühendus EL-i liikmesriigi elektrisüsteemiga ja see ühendus ei võimalda kõige keerulisem, kuid nad tegelevad parimate lisaks taastuvelektrile ka kolmanda riigi päritoluga võrguelektrit EL-i importida. lahendite otsimisega. Turuõigluse tagamiseks Kui sellist otsest piiriülest ühendust ei ole, siis on risk rohepesuks nii suur, et püütakse süsteem luua nii, et saastavalt igasugune elektri import peab minema SPIM-i alla ja selle suhtes tuleks kohaldada toodetud energiat ei oleks võimalik rohelise vastava kolmanda riigi antud võrgupiirkonna elektritootmise CO2 eriemissiooni energia sildi all EL-i importida. vaikeväärtust vms. Eesti Põllumajandus- EPKK ei saa ilma põhjaliku mõjuanalüüsita toetada SPIMi algatust. EPKK hinnangul Teadmiseks võetud. Võimalusel koostatakse Kaubanduskoda kaasneb SPIM rakendamisega oluline mõju põllumajandus- ja toidusektorile. See olulisi teiseseid kaupu hõlmav analüüs täpsema vähendab sektori konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul väljaspool ELi. Praegune info selgumisel. Hetkel ei ole piisavalt ettepanek ei võimalda piisavat paindlikkust, et prognoositud negatiivseid tagajärgi. andmeid, et sellist analüüsi teha. Eesti Põllumajandus- SPIM algatus saab oluliselt mõjutama põllumajandustootjaid, kes kasutavad väetisi Arvesse võetud. Teiseste toodete kallinemist Kaubanduskoda (lämmastikväetised kui ka kompleksväetised), mis on hõlmatud SPIM ettepanekus. on võimalik nii sektorile kui ka eraisikutele Seejuures on väetiste kasutamine põllumajanduses oluline, et tagada taimede toitainete kompenseerida vajadusel toetustega. Impordi vajadusel põhinev väetamine. Täna EPKK-le teadaolevalt Eestis müüdavatest väetistest vähenemist on võimalik asendada kodumaise märkimisväärne osa imporditakse Venemaalt. Statistika kohaselt on väetiste või EL sisese tootmisega. Vajab analüüsimist, importimine kasvava trendiga. Seetõttu SPIM rakendamine tähendab meie millised on võimalused ja mis neist põllumajandustootjatele olulist sisendite hinnatõusu, mis omakorda toob kaasa võimalustest on parim võimalik lahend. negatiivse mõju konkurentsivõimele ja ettevõtete jätkusuutlikkusele, samaaegselt otseselt mõjutades ka kohalikku tarbijat toiduhinna kallinemise tõttu. ELis on ainult neli liikmesriiki, kes on lämmastikväetiste tootjad – FR, LT, NL, PL – ja nende tootjate toodang on peamiselt suunatud siseriikliku vajaduse katteks. ELi väetisetootjate katuseorganisatsioon Fertilisers Europe viis läbi uuringu, et hinnata erinevate maailma lämmastikväetiste tootjate süsiniku jalajälge. Uuringu tulemusena on Venemaal ühe tonni ammooniumnitraadi ja kaltsiumammooniumnitraadi tootmise süsiniku jalajälg vastavalt 7,1 ja 7,3 tonni. Arvestades tänaseid hinnatasemeid ja CO2 kvoodi hinda võib hinnanguliselt prognoosida väetiste hindade vähemalt 2-kordistumist võrreldes tänasega. Lisaks pole välistatud, et Venemaa lämmastikväetiste tootjatele pärast SPIM rakendamist ei ole ELi turg enam atraktiivne ning see võib tuua kaasa drastilised tagajärjed kogu ELis. Eesti Põllumajandus- Lisaks vajab analüüsimist väetiste ja elektri piirimeetme rakendamisega kaasnev mõju Teadmiseks võetud. Riski realiseerumisel on Kaubanduskoda toidutööstustele ning nende ekspordivõimele. Tänased kliimapaketi ettepanekud (lisaks vajalikud toetused, vajadusel ka korrigeerivad piirimeetmele ka taastuvenergia ja energiamaksustamise direktiivide meetmed EL tasandil. Probleem toiduainete muudatusettepanekud) toovad suure tõenäosusega kaasa toidutööstuse ettevõtete hinnatõusu riski kohta on kaasatud seletuskirja. ekspordipotentsiaali kahanemise. Seetõttu on oluline ette näha ka meetmeid tööstuste rahvusvahelise konkurentsivõime tagamiseks. Samuti on äärmiselt kahetsusväärne, et ettepanekus ei ole planeeritud eraldi meedet kohalike toidutootjate konkurentsivõime tagamiseks kolmandate riikide turgudel. See on väga oluline meede, tagamaks kohalike tootjate jätkusuutlikkus. Lisa 4. Mõju Eesti impordile ja ekspordile 1. Sissejuhatus Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism on komisjoni pakutud meede paketis „Eesmärk 55“ ja mille eesmärk on tagada teatud suure süsinikuheitega kaupade süsinikukulu hüvitamine imporditud toodete puhul. Kohandusmehhanism võrdsustab kolmandate riikide kaupadega kaasneva heite hüvitamise kulu EL-s toodetavate samade toodete eest EL-i HKS-i kaudu tasutud heite kuluga, tagades selliselt kaupade võrdse kohtlemise EL siseturul. Kohandusmehhanismi on kavas rakendada alates aastast 2026. Kuna hetkel kehtib EL-s raua, terase, alumiiniumi, tsemendi ja väetiste tootjatele võimalus rakendada neile kaupadele kvoodivabastust, mida on kavas vähendada järk-järguliselt kuni nullini aastaks 2035, tuleb samaväärset soodustust rakendada imporditavale kaubale. Seetõttu suureneb süsinikuheite hüvitamise kulu igal aastal perioodil 2026–2035 ja kohandusmehhanismi rahaline mõju impordile, ekspordile ja riigieelarve tuludele ilmneb täies ulatuses alles aastal 2035. Kohandusmehhanismi kohaldamisalasse kuulub elekter, kuid kuna elektri puhul hüvitatakse süsiniku kulu täies ulatuses ka praegu, ei põhjusta EL-i HKS-i muutused ja kohandusmehhanismi rakendumine elektriturul Eesti tootjate jaoks regulatsioonidest tulenevat kulude lisandumist. Positiivseks mõjuks on oodatavalt see, et ka kolmandates riikides toodetud elektri süsinikuheide hinnastatakse selle EL-i importimise korral. Täpsem metoodika, kuidas tagatakse imporditud elektri hulga mõõtmine ja rohelise elektri osakaalu määratlemine selles, on hetkel väljatöötamisel. Komisjon on kohandusmehhanismi ettepaneku mõju hindamiseks viinud läbi analüüsi EL tasandil ja selle tulemusi on lühidalt refereeritud ka seletuskirjas, Eesti kohta tehtud rahalise hinnangu kohaselt lisandub kohandusmehhanismi sektoritele umbes 20 miljoni eurot. Komisjon on samas rõhutanud, et kui liikmesriigid näevad vajadust täpsemateks või laiendatud analüüsideks, tuleb neil endil need analüüsid koostada. Komisjonil ei ole ressurssi, et ulatuslikku analüüsivajadust katta, lisaks on liikmesriikidel detailandmed kergemini kättesaadavad. Seetõttu eeldab komisjon, et iga liikmesriik viib vajaduse ilmnemisel ise läbi täiendavad analüüsid ning teavitab EL tasandil olulistest tulemustest ja riskidest ka komisjoni. Kuna tegemist on uue meetmega ja ilma detailanalüüsita liikmesriigi tasandil on keeruline hinnata, kui suured on kaubavood, mida kohandusmehhanism konkreetses liikmesriigis mõjutama hakkab, antakse selles analüüsis esmalt ülevaade kohandusmehhanismiga hõlmatud kaupade Eesti impordi mahtudest. Arvestades, et meede on kujundatud keskkonnameetmena ja EL-s toodetud kohandusmehhanismi kohaldamisala kaupade ekspordile ei ole ette nähtud toetust, võib EL ettevõtja eksportturgudel konkureerida kaupadega, millel süsinikuheite kulu puudub. Seetõttu on oluline anda ülevaade ka ekspordi mahtudest. Analüüsis kasutatakse impordi ja ekspordi mahtudest ülevaate andmiseks Maksu- ja Tolliameti andmeid nende mahtude kohta, EL sisese kaubanduse mahu hindamisel toetutakse Statistikaameti andmetele. Rahalise hinnangu jaoks vajalikke andmeid toote tonni kohta eralduva esmase emissiooni kohta võib leida internetist, kus neid pakuvad mitmete organisatsioonide kodulehed, samuti võib internetist leida mitmeid uuringuid, mis sisaldavad hinnanguid kaupade CO2 mahukuse kohta. Samas, kuna erinevate uuringute aluseks olevad metoodikad on olnud erinevad (võimalik on arvesse võtta kas ainult esmast emissiooni või kogu emissiooni, transpordi jalajälge on võimalik mõõta kas täpselt või omistada sellele mingi vaikeväärtus jne), ei ole erinevatest allikatest pärit andmed alati võrreldavad ja neid on riskantne kasutada selle analüüsi alusena. Oluline on, et 1 andmed oleksid kogutud ühtse metoodika alusel. Komisjon on alustanud nii EL tootjaid kui ka kolmandate riikide tootjaid hõlmava esmase emissiooni kaardistusega, kuid kuna töö on alles algusjärgus, ei ole andmed veel avalikustatud. Seetõttu käesolevas lisas esitatud analüüsis tuginetud Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/4471 toodud hinnangutele kaupade keskmise süsinikuheite kohta, mis annab õiglase hinnangu EL sisese tootmise kohta. Samas tuleb arvestada, et kolmandates riikides on samade kaupade tootmine enamasti saastavam ning seetõttu alahindab käesoleva analüüsi tulem impordil oodatavalt kogutavat tulu sertifikaatide müügist. Illustreerimaks, kui suur erinevus EL tootmiste ja kolmandate riikide tootmise saaste vahel eeldatavasti on, on komisjoni analüütikud raua tootmisi võrreldes leidnud2, et kui ühe tonni raua tootmisel kaasnev süsinikuheide EL-s on 1,7 tonni, siis kolmandates riikides on see keskmiselt 2,5 tonni, st umbes kolmandiku võrra suurem kui EL-s. Samas oleks meelevaldne ilma komisjoni uuringu tulemit ära ootamata eeldada, et ka teiste kaupade puhul on tootmisega kaasneva saaste tase just kolmandiku võrra suurem ja et see eeldus kehtib ühesugusena kõikide riikide ja kaubanduspartnerite kohta. Näiteks Venemaal toodud väetiste tootmisega kaasnev saaste võib olla oluliselt suurem EL-i rakendusmääruses toodud suurusjärgust. Eelnevat arvestades ja arvestades ka asjaolu, et süsinikuheite hind kujuneb oksjonil ja on pidevalt muutuv (oodatavalt kasvav), ei ole võimalik rahalise mõju hinnangutes täpne olla ning selles analüüsis esitatud hinnang alahindab piirimeetmest saadavat avaliku sektori tulu. Arvestades, et toodete süsinikuheite mahust sõltub, kui suur kulu kohandusmehhanismi rakendumisel lisandub (konkurentsivõimet mõjutab toote senise turuhinna ja lisanduva süsinikuheite kulu suhe), on oluline ka see, kui suur on süsinikuheite kulu osakaal kauba turuhinnaga võrreldes. Mida suurem on süsinikuheite oodatava kulu osakaal kauba hinnast, seda enam mõjutab süsinikuheite kulu kauba konkurentsivõimet (või ettevõtte kasumit, kui kulu otsustatakse lühiajaliselt hüvitada kasumi vähenemise arvelt). Analüüsi viimases osas antakse seetõttu kohandusmehhanismiga hõlmatud kaupadest (v.a elekter) ülevaade kaubagruppide lõikes. Hinnatakse iga kauba oodatavat mõju vastava kauba konkurentsivõimele ja muutuse olulisust Eesti tootjatele ja tarbijatele. 2. Import Kohandusmehhanismi oodatava mõju hindamiseks impordile on esmalt koostatud statistiline väljavõte tollideklaratsioonidest eelnõuga hõlmatud kaupade kohta. Väljavõte kajastab tehingute arvu, kaubamahtusid ja kauba hindasid perioodil 2019–2021 I pa. Nende kaupade importdeklaratsioonide arv on 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga veidi langenud, kuid 2021. aasta I pa tehtud tehingute arv ületab mõlema eelmise aasta tehingute arvud. Seega võib kohandusmehhanismi kaupade importimist Eestis hetkel pigem kasvavaks trendiks lugeda (vt joonis 1). Joonisel 2 on sama perioodi kohta toodud impordi rahalised mahud kaubaliikide lõikes. Peamine osa tsemendist tuuakse siia EL riikidest. Seega tasutakse Eestis kasutatava tsemendi tootmisega kaasneva süsinikuheite eest EL HKS-i kaudu mõnes teises liikmesriigis ja Eesti tarbija tasub selle kulu ehitiste hindade kaudu. Kohandusmehhanismi eelnõu seda valdkonda oodatavalt oluliselt ei puuduta. 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-contentT/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R0447&qid=1631532708647&from=en 2 Komisjoni ad hoc koosolekul ekspertide selgitusena toodud näide 2 4800 4737 4750 4700 4650 4602 4600 4550 4500 4442 4450 4400 4350 4300 4250 2019 2020 2021 I pa Joonis 1. Impordideklaratsioonide arv kokku aastatel 2019–2021 I pa. Allikas: Maksu- ja Tolliamet. Alumiiniumi tuuakse Eestisse umbes võrdses koguses EL riikidest ja kolmandatest riikidest. Praktiliselt kogu import tuleb Venemaalt. Hiinast ja Türgist on import vähene. Impordi maht on kasvanud vaadeldaval perioodil 14 miljonilt eurolt 17,6 miljoni euroni. Seega ka alumiiniumi mahud pigem suurenevad, importijana kasvab Venemaa olulisus. Rauda ja mustmetalle toodi Eestisse 2020 aastal kokku 144,2 tuhat tonni, millest EL sisene kaubandus moodustas umbes poole, Venemaalt toodi sellest kogusest 42,9 tonni. Väetisi tuuakse Eestisse valdavalt kolmandatest riikidest, sh moodustab import Venemaalt pea 2/3 kogu Eestisse toodud väetiste mahust. Tabel 1. Impordi peamised lähteriigid Allikas: Maksu- ja Tolliamet. 3 Täpsem impordi lähteriikide statistika on toodud tabelis 1. Tervikuna on kohandusmehhanismi kaupade impordi mahud Eestisse ülekaalukalt suurimad Venemaalt, järgnevad Ukraina ja Hiina. Tabeli andmed viitavad, et Venemaa osatähtsus kaubanduspartnerina on väga suur ja lähitulevikus määrab peamiselt sealse tööstuse saaste ja muude kulude tase, kas Venemaalt imporditavad kaubad on kohandusmehhanismi rakendudes EL turul konkurentsivõimelised. Kui koos süsinikuheite kuludega osutub Venemaalt imporditava kauba hind kõrgemaks kui muudes riikides (sh EL riikides) toodetavate samade kaupade hind, on põhjust eeldada, et import Venemaalt asendatakse sisseveoga muudest riikidest või riigisisese tootmisega. Esialgu näitab trend küll impordi kasvu, samas on komisjoni analüüs näinud ette impordi mahtude oodatavat vähenemist. Kuna kohandusmehhanismi kaupade puhul on valdavalt tegemist tootmise sisendiga (nt rauddetailid ehitusel, väetis põllumajanduses jne), kallinevad esmalt need kaubad, seejärel kanduvad need kulud edasi tootmisahelas järgmiste toodete ja kaupade hindadesse, põhjustades ka teiseste kaupade hinnatõusu. Ahela pikkusest sõltub, kui suures ulatuses mõjutab sisendi kulu lõpptoote hinda. Samas on sellise kulu lisandumine ootuspärane tulem ja samasugune kulu kasv kaasneb ka EL sisese tootmisega. Kuna kohandusmehhanismis arvestatakse tasuta LHÜ-dega, toimub nende järk-järgulisel vähendamisel kaupade kallinemine ühtmoodi paralleelselt nii kohandusmehhanismis kui ka EL-i HKS-is liikmesriikide ja siseriiklikult toodetavate kaupade puhul. Seega ei ole tarbija jaoks suurt vahet, kas ta ostab kodumaise või imporditud toote, kohandusmehhanism on kujundatud selliselt, et süsinikuheite kulu hüvitatakse igal juhul. 17587 Alumiinium 15459 14171 31343 Raud 21114 28529 60773 Mustmetallid 34332 42133 51554 Väetised 41807 66411 313 Väetiste komponendid 266 247 150 Tsement 214 147 0 10000 20000 30000 40000 50000 60000 70000 2021 I pa 2020 2019 Joonis 2. Imporditud kauba statistiline väärtus tuhandetes eurodes 2019–2021 I pa. Allikas: Maksu- ja Tolliamet. 4 3. Eksport Paralleelselt kohandusmehhanismi eelnõuga kavandatakse EL-i HKS-s tasuta LHÜ-de järkjärgulist vähendamist ja kahanemist nulliks aastaks 2035, seetõttu on kohandusmehhanismi kontekstis oluline ka eksport. Kaubad, mis seni on saanud konkureerida kolmandate riikide turgudel süsinikuheite kulude koormuseta, hakkavad seda kulu kohandusmehhanismi rakendudes järk-järgult üha suuremas osakaalus kandma, saavutades 100% aastaks 2035. Kuivõrd oluliselt selle kulu lisandumine Eesti tootjate konkurentsivõimet välisturgudel mõjutab, sõltub sellest, kas kolmandad riigid tulevad EL algatusega kaasa ja loovad ka oma riikides sarnased kvoodisüsteemid või kehtestavad süsinikumaksu mingil muul kujul. Kui EL tootjad peavad kandma süsinikuheite kulusid, mida kolmandate riikide tootjad ei kanna, on EL tootjate konkureerimine välisturgudel raskendatud. Kuna komisjon on oma õigusliku analüüsiga selgitanud, et ekspordile toetuste kehtestamine või erandi tegemine kohandusmehhanismi kohaldamisala kaupadele olukorras, kus ootame, et kõik riigid oma saastet vähendaksid ja süsinikuheite eest tasuksid, ei ole kohane, ei ole sellele probleemile hetkel head lahendust välja pakutud. Lähtudes ekspordideklaratsioonide andmetest on kohandusmehhanismi kaupade eksportijaid Eestis aastatel 2019–2021 I pa olnud alla 500 ettevõtte, ekspordi deklaratsioone on aastas kokku alla 3000. Kuigi eksportööride arv ei ole kasvanud, on deklaratsioonide arv ja kaubamahud pigem kasvanud. Juba 2021. aasta I pa on deklaratsioone rohkem kui 2019 ja 2020 oli terve aasta jooksul. Samas, nagu ka impordi puhul, prognoosib komisjon kohandusmehhanismi rakendudes kaupade ekspordi mahtude langust. Komisjon eeldab, et impordi mahud kahanevad rohkem kui ekspordi mahud ja seega avaneb senisest enam tootmisvõimalusi EL sisestele ettevõtetele. Jooniselt 3 on näha, et ekspordi mahud Eestis ei ole suured. Peamiselt eksporditakse väetisi, mustmetalle ning rauda ja terast. Kogu väljaveost, kus on arvestatud ka EL sisene kaubandus, moodustab tsemendi eksport umbes 2%, väetise komponentide eksport ei moodusta protsentigi, väetiste eksport 5,63%, mustmetallidel vastavalt 3,33%, raual 12,29% ja alumiiniumil 4,4% (seos on tuletatud Maksu- ja Tolliameti andmete ja Statistikaameti väljaveo andmete võrdluse alusel). Seega on Eesti ettevõtete peamised kaubanduspartnerid pärit EL riikidest ja kuna kõigis liikmesriikides rakendub kohandusmehhanism sarnaselt Eestile, tootjate ebavõrdse kohtlemise ja kaupade konkurentsivõime probleemi ei teki. 5 16000000 14000000 12000000 10000000 8000000 6000000 4000000 2000000 0 Tsement Väetiste Väetised Mustmetallid Raud Alumiinium komponendid Kaal_2019 Kaal_2020 Kaal_2021 Joonis 3. Kaupade eksport kaubaliikide lõikes 2019–2021 I pa. Allikas: Maksu- ja Tolliamet Võttes arvesse kohandusmehhanismi kaupade tootmise ja ekspordi praeguseid suhteliselt väikeseid mahtusid Eestis, ei saa eksportturgudel tekkivat ebaõiglase konkurentsi probleemi väga ulatuslikuks lugeda. Arvestades, et metalle Eestis ei toodeta (EL-i HKS-s nende kaupade kohta Eestis tootmiskohti registreeritud ei ole) ja metall imporditakse Eestisse või veetakse sisse EL riikidest, ilmneb kõige olulisema kaubagrupina taas väetiste grupp. Tabel 2. Väetise ekspordi mahud ekspordi liikide (eksport ja reeksport) lõikes 2019–2021 I pa ja puhta ekspordi osakaal koguekspordist Aasta ja Eksport 1 Statistiline hind Tonni Aasta ekspordi Netokaal (kg) osakaal kogu- (€) hind (€) liik ekspordist Kokku 9316520 3455167,63 370,86 2019 Eksport 1 1375920 1008601,55 733,04 15% Reeksport 7940600 2446566,08 308,11 Kokku 9226427,1 3060777,48 331,74 2020 Eksport 1 1617627,1 853727,27 527,77 18% Reeksport 7608800 2207050,21 290,07 Kokku 11255246 3882735,77 344,97 2021 I Eksport 1 3341846 1611425,15 482,20 30% pa Reeksport 7913400 2271310,62 287,02 Allikas: Maksu- ja Tolliamet Tabelis 2 on toodud väetise ekspordi mahud. Eristatud on puhas eksport (eksport 1) ja reeksport, et oleks arusaadav, millises osas toimub Eestis tootmine, millises osas läbivad imporditud tooted vaid teatud protsessid. Reekspordi puhul tuuakse väetise komponendid sisse Venemaalt ja nende töötlemise järel toimub väljavedu 95–100% ulatuses Islandisse, 2019 ja 2020 on mõned väikesemahulised saadetised tehtud ka Kolumbiasse. Puhta ekspordi mahud koguekspordist on 15–30%, sihtriikide nimistu on oluliselt pikem ja varieerub. Seega, puhta ekspordi puhul ei ole Eesti tootja ilmselt seotud vaid mõne üksiku kindla kaubanduspartneriga. 6 Puhta ekspordi mahu oluline kasv 2030. aastal näitab, et oma toodetud väetistega kauplemine on selgelt kasvav trend. See annab lootust, et ka juhul kui Venemaa väetiste import kohandusmehhanismi mõjul väheneb, on Eesti põllumeestel võimalik väetist osta kodumaiselt tootjalt. Samuti näitab ekspordi detailsem analüüs, et kuna väetiste ekspordi puhul on valdavalt tegemist reekspordiga, on konkurentsipositsiooni halvenemisega kaasnev probleem väetiste puhul Eesti tootjate jaoks oluliselt väiksema rahalise mahuga kui esmane ülevaade näitas ning seda probleemi ei saa pidada ulatuslikuks. Samas, kuna väetised on sisendiks põllumajanduses ja tootmise ahel lõpptoodeteni on selles valdkonnas sageli lühike, võib väetistele lisanduv süsinikuheite kulu tõsta teatud põllumajandustoodete hindu. Põllumajandustooted ei ole kohandusmehhanismi ettepanekuga hõlmatud ja seetõttu võib see mõjutada nende konkurentsivõimet nii siseturul kui ka välisturgudel. Seetõttu on nimetatud aspekti edasises analüüsis vaadeldud täpsemalt. Lähitulevikku silmas pidades, kui 2026. aastal otsustatakse kohandusmehhanismi laiendada ka rafineerimissektorile, puudutaks ebavõrdse konkurentsi probleem välisturgudel Eestit tunduvat teravamalt. Praktiliselt kogu Eestis toodetud põlevkiviõli eksporditakse. 4. Süsinikuheite kulu lisandumise mõju kohandusmehhanismiga hõlmatud kaupade hindadele Lähtudes Komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2021/4473 ja Keskkonnaministeeriumi ametnike eksperthinnangust, võib üldistatult toodete süsinikumahu määratlemiseks kasutada seost, mille korral ühe tonni tsemendi ja väetiste komponentide tootmisel eraldub õhku 700 kg süsinikdioksiidi, tonni väetiste tootmisel 230 kg, mustmetallide ja raua tootmisel 1,3 tonni ning alumiiniumi tootmisel 1,464 tonni süsinikuheidet. Nagu sissejuhatuses kirjeldati, alahindab see hinnang kohandusmehhanismist oodatavat avaliku sektori tulu, kuid see on allikas, kus toodud hinnangud on leitud ühe metoodikaga ja tuginevad EL tootmise näitajatele. Sellistest eeldustest lähtudes on tabelis 3 toodud arvestuslikud summad, mis oodatavalt lisanduksid süsiniku tonni hinnale, kui süsinikuheite hind oleks 40, 50, 60, 70 või 80 eurot tonni kohta. Selline kulu ei lisanduks toodetele kohe 2026. aastal, vaid täies mahus alles aastal 2035. Perioodil 2026–2035 kvoodivabastuse kaudu kompenseeritud osa väheneb järk-järgult. Jagades kulude lisandumise EL-i HKS-is 10-aastase üleminekuperioodi peale, lisanduks näiteks tsemendi tonnihinnale süsinikuheite hinna 50 eurot korral igal aastal keskmiselt 3,5 eurot, süsinikuheite hinna 80 eurot korral 5,6 eurot. Tabel 2. Kauba tonnihinna suurenemine impordil süsinikuheite kulu võrra süsinikdioksiidi heite 40–80 eurot/t korral Kaubaliigid 40 €/t 50 €/t 60 €/t 70 €/t 80 €/t Tsement 28,00 35,00 42,00 49,00 56,00 Väetiste komponendid 28,00 35,00 42,00 49,00 56,00 Väetised 9,20 11,50 13,80 16,10 18,40 Mustmetallid 52,00 65,00 78,00 91,00 104,00 Raud 52,00 65,00 78,00 91,00 104,00 Alumiinium 58,56 73,20 87,84 102,48 117,12 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-contentT/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R0447&qid=1631532708647&from=en 7 Allikas: Komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2021/447, Keskkonnaministeerium. Arvestades, et kauba enda tonni turuhinnad on erinevad, lisab süsinikuheite kulu neile erinevas osakaalus rahalist lisakoormust. Lähtudes impordideklaratsioonide alusel leitud keskmistest kauba tonnihindadest, lisaks 80-eurone süsinikuheite tonnihind kaupadele (täies mahus 2035. aastal, mil kulu rakenduks 100%) kulukoormust vastavalt tabelis 4 toodule. Tabelist 4 nähtub, et süsinikuheite kulu mõjutab enim tsemendi ja väetiste tonnihinda, moodustades tsemendi puhul üle 30% kauba hinnast ja väetiste puhul üle 20% hinnast. Samas on toodud hinnangute puhul tegemist EL keskmistega ning saastava tööstuse korral võivad mahud olla oluliselt, mõnel juhul isegi kordades, suuremad. Venemaa tööstust peetakse üheks kõige saastavamaks ja seega tõstaks süsiniku kulu EL-i imporditavate kaupade hinda oluliselt. Kuigi toodud üldistatud seos ei ole täpne, annab see aimu süsinikuheite keskmisest suurusjärgust arenenud riikide tööstuse korral. Näiteks, tsemendi puhul tähendaks see kulude kasvu umbes 3,2% aastas. Kui eeldada, et süsinikuheite hind ei tõuse nii kõrgele ja jääb püsima 50 euro juurde tonni kohta, oleks aastane kulude kasv tsemendi puhul 2,3%. Samas tuleb arvestada, et selline kulude kasv vähendaks müügitulu, kui kauba müügi hinda mitte muuta. Kasumid aga jäävad enamikes valdkondades alla 10% ja seega saaksid ettevõtted kauba hinna tõstmist äärmisel juhul edasi lükata vaid paar aastat. Kuna siseturul kohandusmehhanismi kaupade puhul konkurentsimoonutusi ei tekiks, tõusevad kauba hinnad oodatavalt kohe kulude lisandudes. Probleemiks võib selline kulude kasv saada välisturgudel. Tabel 4. Süsinikuheite tõttu lisanduv kulu süsinikuheite hinna 80 eurot/t kohta. Lisanduv süsinikuheite kulu Lisanduva Keskmine Keskmine eurodes 80 € süsinikuheite kulu kilo hind € tonnihind € süsinikuheite hinna osakaal kauba Kaubad 2021 a. 2021 a. korral hinnaga võrreldes Tsement 0,11642 116,42 56 32% Väetiste komponendid 0,19675 196,75 56 22% Väetised 0,24149 241,49 18,4 7% Mustmetallid 0,62170 621,70 104 14% Raud 0,83342 833,42 104 11% Alumiinium 2,17041 2170,41 117,12 5% Allikas: Maksu- ja Tolliamet, Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/447 alusel arvutatud oodatav lisanduv süsinikuheite kulu. Mitmed riigid on avaldanud muret, et kolmandate riikide andmed toodete süsinikumahukuse kohta ei pruugi olla õiged. Samuti, et nii tootmiskohad kui ka terved riigid võivad andmete esitamisest keelduda. Kui kolmanda riigi ettevõtted keelduvad esitamast oma detailseid andmeid, on võimalik rakendada vaikeväärtusena riigi kümne kõige saastavama tööstuse süsinikuheite näitajaid. Samas ei ole praegu selge, kuidas lahendada olukord, kui andmete esitamisest keeldub terve riik. Komisjon on tõdenud, et neil ei ole võimekust kontrollida üle kõikide riikide kõik tööstused õiglaste hinnangute saamiseks. Samal ajal on komisjon suures plaanis optimistlik, eeldades, et selline regulatsioon peaks suunama ettevõtjaid investeerima oma tootmiste keskkonnajälje vähendamisse ja seega täidaks pakutud meede suures plaanis 8 oma eesmärki survestada ettevõtjaid nii EL sees kui ka kolmandates riikides vähendama oma tootmiste süsinikuheite jälge. Kohandusmehhanismi kaupade süsinikuheite kulud tõstavad kulukoormust sektoris, mis lisandub Eesti turul müüdavate toodete hindadele. Süsinikuheite hinna 50 eurot/t korral lisanduks nende kulude täismahus rakendumisel mustmetalli toodetele 2021. I pa andmetele tuginedes 6,4 miljonit eurot, väetistele 2,5 miljonit, rauast toodetele samuti umbes 2,5 miljonit, mustmetallidest 4,3 miljonit, alumiiniumist toodetele poole miljoni euro jagu kulusid (vt joonis 4). Kokku tähendab see kohandusmehhanismi sektoritele umbes 16 miljoni euro suuruse kulukoormuse lisandumist. Samas tuleb arvestada, et 2021. aasta kohta on toodud vaid poole aasta andmed ning et raua ja väetiste tootmise saaste kolmandate riikide tootmistes on oluliselt kõrgem EL-i tehaste saastest. Samas on oodata kohandusmehhanismi käivitudes impordimahtude olulist langust. Seetõttu on komisjoni pakutud kohandusmehhanismist saadav tulu 20 miljonit eurot aastas üsna reaalne hinnang. Arvestada tuleb sellega, et tasuta kvoodi vähendamise perioodil on lisanduvad kulud esimesel aastal vaid umbes kümnendik toodud summast, teisel 20% jne. Summa kasvaks igal aastal umbes 10%. 593156 Alumiinium 587426 503212 2444526 Raud 1645376 1989107 6353965 Mustmetallid 3900157 4330568 2455062 Väetised 2359359 4178100 55736 Väetiste komponendid 47189 43438 45077 Tsement 83749 45920 0 1000000 2000000 3000000 4000000 5000000 6000000 7000000 Kulu 2021 Kulu 2020 Kulu 2019 Joonis 4. Impordil lisanduv süsinikuheitega seotud kulu süsinikdioksiidi hinna 50 €/t korral. Allikas: Maksu- ja Tolliamet, Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447 Oodatavalt lisanduvat kulukoormust on võimalik vähendada, ostes kaupu vähem saastavatelt tootjatelt. Kui hinna kasv süsinikuheite kulu mõjul on sedavõrd oluline, et konkureerivate tootjate keskkonnasõbralikumad tooted muutuvad EL siseturul odavamaks, langevad saastavad 9 kaubad järk-järgult konkurentsist välja. Seega satuvad konkurentsis oodatavalt raskustesse väga saastavast tööstusest pärit kaubad, kuna nende süsinikuheite kulu on kõrge ja hakkab tõstma turul toote hinda. Seega takistab kohandusmehhanism saastava tööstuse toodangu importimist EL turule. Oodatavalt ei soovi ega saa kaupu EL-i müüvad ettevõtted jätta seda kulu enda kanda. Arvestades, et toodetele lisanduv kulu hakkaks tabelis 4 toodud määral kauba hinna muutmata jätmisel vähendama müügitulu, kuid enam kuid enamasti on kasumid oluliselt väiksemad kui 10% käibest, sööks lisanduv kulu mõne aastaga ära kogu aastase kasumi. Seetõttu ei ole ettevõtjatel võimalik jätta kulu toodete hindadele lisamata. Tarbijat mõjutaks kohandusmehhanismi kehtestamine ja EL-i HKS-i muudatused sarnaselt, kuna mõlemas süsteemis lisanduv kulu on ühesugune. Seetõttu ei saa väita, et kohandusmehhanism oleks suurem kauba kallinemise mõjur turul kui EL-i HKS. Selle mõju avaldub pigem selles, et kui nt Venemaa kui saastava tööstusega riik ei ole enam huvitatud oma kauba Eestisse importimisest, võib tekkida selle kauba defitsiit (arvestades vähest väetise tootmist EL-s). 5. Oodatavad mõjud kaubagruppide lõikes 5.1. Tsement Tsemendi CO2 sisaldus on üle 500 kg tonni tsemendi kohta. Eelpool viidatud EL rakendusmäärus hindab kaasneva heite mahuks 700 kg, IEA (International Energy Agency) andmetel oli heite mahuks 2020. aastal umbes 600 kg4. Hinnangud on küll sarnased, kuid arvutuste tulemit mõjutab see oluliselt, millist hinnangut kasutada. Eestis on Kunda tehases tsemendi tootmine lõpetatud ja valdav enamus tsemendist tuuakse Eestisse EL riikidest. Kolmandate riikide osakaal jääb mõne protsendi juurde ja sedavõrd väike osakaal kajastus ka impordideklaratsioonide ülevaates joonisel 2. Peamiselt tuleb imporditud tsement Venemaalt. Samas, kuna selle kauba puhul on Venemaalt tulev kogus väike, ei mõjuta see Eesti turgu olulisel määral. Tsemendi tonni keskmine turuhind kaubadeklaratsioonide andmetele toetudes on umbes 116 eurot ja sellise tsemendi hinna korral lisaks süsinikukulu toote hinnale olenevalt süsinikuheite hinnast ligi 30%. Mõnedel andmetel on aga tsemendi turuhind imporditud tsemendi keskmisest hinnast madalam (umbes 60 eurot tonni kohta) ja võib lisanduv kulu tsemendi hinnale ka kuni poole lisada. Seega võib süsinikuheite kulu lisandumine tsemendi hinnale oluliselt mõjutada ehitiste ja rajatiste hindu, tarbijatele tähendab see kinnisvara kallinemist. Kuna peamiselt tuuakse tsement Eestisse sisse EL riikidest, kallinevad küll ehituste hinnad, kuid ei ole põhjust rääkida olulisest hinnatõusu efektist, mis tabaks Eestit tugevamini kui teisi liikmesriike. 5.2. Raud ja teras Ka raua ja terase CO2 sisalduse kohta saada olevad andmed on mõnevõrra erinevad. EL rakendusmäärus pakub selleks 1,3 tonni süsinikuheidet tonni raua kohta, komisjoni kogutud andmete alusel tehtud arvutuse kohaselt on see 1,7 tonni süsinikuheidet EL riikides ja 2,5 tonni kolmandates riikides tonni raua kohta. Worldsteel Association andmetel5 on toorterase tonni süsinikuheite sisaldus keskmiselt 1,8 tonni. Hinnangute erinevust võib pidada oluliseks ja vastavalt 4 https://www.iea.org/reports/cement 5 https://www.worldsteel.org/steel-by-topic/sustainability/sustainability-indicators.html 10 sellele, millisele hinnangule toetuda, on ka prognoos erinev. Kui lähtuda Worldsteel Associationi hinnangust, lisanduks 40–100 eurode CO2 hinna korral terase hinnale suurusjärgus 75– 185 eurot/t. Kui kolmandatest riikidest imporditud raua ja rauast toodete keskmine tonnihind oli perioodil 2019–2021 I pa 833 eurot, siis EL riikidest sisse toodud raua ja rauast toodete hind on olnud mõnevõrra kõrgem – 1274 eurot/t. See tähendab, et süsinikuheite kulu lisandumine raua turuhinnale tõstaks selle hinda 5–22%, olenevalt raua turuhinnast ja süsinikuheite oksjonihinnast. Massi alusel liigitades on 51% rauast ja rauast toodetest sisse toodud EL riikidest, ülejäänud 49% imporditud (sh 30% Venemaalt). Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Türgi (koguselt kokku 41% impordist) on keskmisest madalama hinnaga, mistõttu võib eeldada, et kui nende tootjatega kaubandussuhted jätkuvad, on nende puhul ka piirimeetmest tulenev suhteline hinnatõus suurem. Samas, kui turul on saada ka madalama süsinikumahukusega tooteid, seavad need piiri hinnatõusule. Võib eeldada, et ka EL-i hinnatase tõuseb, kuid see sõltub konkreetsetest tootegruppidest, mida üldse toodetakse või imporditakse. Tabel 5. Raua, terase ning nende toodete (KN 72, va 7202 ja 7204, 7301–7311) import, 2020. aasta Riik* mln € tuhat t €/t Kokku 183,7 144,2 1274 EL27 128,1 73,8 1740 Venemaa 23,3 42,9 542 Hiina 8,6 4,8 1788 Türgi 5,8 8,8 665 Ukraina 3,7 5,1 736 Taivan 3,7 1,5 2450 Valgevene 2,1 2,8 836 Suurbritannia 0,7 0,2 4405 * Valmistajariik, välja arvatud juhul kui see on määramata, EL või Eesti (siis saatjariik) Allikas: Statistikaamet Nii nagu tsemendi hinna kasv, lisab ka raua ja terase hinna kasv kulusid ehitussektorisse, samas ka masinatööstusesse. Kuna Eestis masinatööstust või muud metalli töötlemist ei ole, jääb siin peamine mõju ehitussektorisse ning mitmesuguste masinate hinnatõusu. 5.3. Alumiinium Alumiiniumi CO2 mahukuseks on EL rakendusmääruses pakutud 1,464 tonni süsinikuheidet tonni alumiiniumi kohta. Samas on see hinnang äärmiselt tagasihoidlik võrreldes Dietzi, Jahni ja Noelsi 2019. aastal avaldatud uuringus6 toodud hinnanguga, kus alumiiniumi tootmise tonni emissiooni hinnati 2020. aastal suurusjärku 4,86–5,61 tonni. Nii kõrge heite määr võib alumiiniumi tonni hinda tõsta kuni 30% ja sel juhul oleks sektorisse lisanduv kulu (või avaliku sektori oodatav tulu) Eestis kordades suurem kui eelpool toodud alla miljoni jääv hinnang. 6 https://www.transitionpathwayinitiative.org/publications/32.pdf?type=Publication 11 Tabel 6. Alumiiniumi (KN 7601, 7603-7609) import, 2020. aasta Riik mln € tuhat t €/t Kokku 76,6 29,9 2563 EL27 43,8 12,9 3385 Venemaa 22,1 12,6 1750 Hiina 2 0,6 3264 Türgi 0,5 0,1 3758 Allikas: Statistikaamet Alumiiniumi ja sellest valmistatud toodetest tuuakse samuti umbes pool sisse EL riikidest (12,9 tuhat tonni), teine pool imporditakse Venemaalt (12,6 tuhat tonni), import Hiinast ja Türgist on vähene (vt tabel 5). Kodumaist alumiiniumi tootmist Eestis ei eksisteeri. Kuna alumiiniumi kasutatakse suures mahus masinate ja seadmete detailides, muutuvad oodatavalt kallimaks mitmed masinad ja seadmed, mõjutades nii eratarbijaid, ettevõtjaid kui ka avaliku sektorit. 5.4. Väetised 2020. aastal toodi Eestisse kohandusmehhanismi kohaldamisalasse kuuluvaid väetisi7 kahe kolmandiku ulatuses väljastpoolt EL-i ja impordi peamine partner oli Venemaa (59%) (vt tabel 6). Hinnatase EL-i ja muude riikide vahel ei olnud suur, kuid erinevusi võis olla konkreetsete toodete tasemel. Tabel 7. Väetiste (KN 2808, 2814, 283421, 3102, 3105, va 310560) import, 2020 Riik mln € tuhat t €/t Kokku 101,9 495,2 206 EL27 33,1 158,3 209 Venemaa 60 294,3 204 Türgi 3,7 20,7 180 Allikas: Statistikaamet Sõltuvalt tootmisprotsessist võib väetiste tootmise süsinikujälg jääda 0,3–3 tonni vahemikku. Venemaa tootmist peetakse üheks maailma kõige saastavamaks ja seetõttu on õiglane arvestada Eestis hetkel kasutatava väetise puhul umbes kolmetonnise süsinikuheitega tonni väetise kohta. Sellise saaste õiglane arvesse võtmine tõstaks oluliselt väetise hinda. Kui arvestada, et väetise tonni hind jääb turul 300–400 euro juurde, võib saastava tootmise korral lisanduv süsinikuheite kulu moodustada 1/3 või isegi enam väetise hinnast. See põhjustab tõenäoliselt teatud toiduainete hinna kasvu. Põllumajanduses moodustab erinevate teraviljade kasvatamise kuludest väetis enamasti üle 20%. Kuna toiduained ei ole kohandusmehhanismi alune kaup, eksisteerib risk, et kolmandatest riikidest imporditavad teraviljatooted, köögiviljad ja puuviljad ei kanna kohandusmehhanismi rakendudes erinevalt EL-s toodetud toiduainetest alates 2026. aastast süsinikuheite kulu. See võib kaasa tuua mitmete EL toiduainetetööstuse ettevõtete konkurentsipositsiooni halvenemise nii välisturgudel kui ka EL siseturul. Väetiste näitel on tegemist olukorraga, kus EL-is väetiste tootmine ei ole tänasel päeval majanduslikult konkurentsivõimeline, kuna Venemaal, kes on suurim väetiste importija nii Eestisse kui ka teistesse EL-i riikidesse, ei ole tootmisega kaasnev süsinikdioksiidi heitkogus hinnastatud. 7 KN 2808, 2814, 283421, 3102, 3105, va 310560 12 Üleminek vähem saastavatele väetistele oleks seega kohandusmehhanismi positiivne mõju sektorile, kuid asenduskaupade olemasolust turul sõltub, kas ja kui kiiresti on võimalik seda teha. Arvestades, et põllumajandussaaduste näol on tegu esmatarbekaupadega ja riski realiseerumine mõjutaks ka madalama sissetulekuga isikuid, on oluline, et riik jälgiks muutusi turul ja sekkuks vajadusel, nt toetades vähemkindlustatud peresid. 6. Kokkuvõte ja edasised analüüsivajadused Analüüsist nähtus, et kohandusmehhanismi rakendudes võivad aastaks 2035 tõusta enamuse sellega hõlmatud kaupade hinnad. Samas on selline hinnatõus on vältimatu, kui oleme otsustanud hinnastada süsinikuheite. Mõju on sarnane nii EL sisesest tootmisest kui ka imporditud kaubale, kuna EL sisesele tootmisele rakendub EL-i HKS, imporditud kaupadele kohandusmehhanism. Seega ei kaasne kohandusmehhanismi rakendamisega EL siseturul konkurentsimoonutusi. Kohandusmehhanismi kohaldamisala kaupadest toodetakse Eestis vaid elektrit (mis kannab juba praegu süsinikuheite kulu) ja vähesel määral väetist. Seega on kohandusmehhanismi otsene mõju neid kaupu tootvate Eesti ettevõtete konkurentsivõimele välisturgudel vähene. Tegevusalad, millele kohandusmehhanism olulist mõju avaldab, sest kasutavad neid kaupu sisendina, on ehitus, rauast ja alumiiniumist masinad ja tarvikud ning põllumajanduslik tootmine. Arvestades, et metallide tootmist Eestis ei toimu, nende töötlemine on vähene ja kinnisvara hinnad sõltuvad lisaks väga mitmesugustest mõjuritest ning nende kaupade puhul ei ole tegemist esmatarbekaupadega, ei ole nende kaupade turgude muutuste jälgimine otseselt vajalik. Eesti tootjate ja tarbijate jaoks olulise võimaliku riskina jääb üles väetise hinna kasvu tõttu oodatav teatud toiduainete hinnatõus. Sellisteks toiduaineteks, kus tootmisahel on lühike ja väetise hinna tõusu mõju ei saa hajuda, on vähe töödeldud teraviljad, köögiviljad, puuviljad, marjad ja samuti vähe töödeldud loomsed saadused (arvestades, et teravilja on kasutatud loomade ja lindude söödaks). Nende toodete puhul on olemas risk, et nad kaotavad konkurentsis turgusid nii väljaspool EL-i kui ka kauplemismahtusid EL siseturul, kui konkureerivatel imporditavatel toiduainetel süsinikuheite kulu puudub. Kuna ei ole ette teada, kas kolmandad riigid järgivad EL eeskuju ja kehtestavad EL-i HKS-ga sarnased süsteemid või süsinikumaksu, on sellise riski realiseerumise võimalus olemas. Seetõttu on vajalik jälgida nimetatud toiduainete impordi ja ekspordi mahtusid ja keskmise hinna muutusi kohandusmehhanismi rakendamise eelsel perioodil ja EL-i HKS-i üleminekuperioodil, mil toimub tasuta LHÜ-de järk-järguline kaotamine. Kaupade, mille trendide järgimine on oluline, KN neljakohalised koodid on toodud tabelis 7. Analüüsiks vajalikke andmeid impordi ja ekspordi mahtude ning hindade kohta on võimalik saada Maksu- ja Tolliametist ja EL sisese kaubanduse kohta Statistikametist. Iga-aastane ülevaate koostamine ei ole hinnanguliselt väga ajamahukas töö ja selleks ei ole vaja palgata täiendavat ressurssi või teha muid täiendavaid ühekordseid või regulaarseid kulutusi. Ülevaate koostamine aitab tuvastada, kas nimetatud risk turul realiseerub või mitte. 13 Tabel 8. Toiduainete, mille impordi ja EL riikidest sisseveo ning ekspordi mahtusid ja keskmisi hindasid oleks soovitav perioodi 2020–2035 kohta monitoorida ja analüüsida, neljakohalised KN koodid Liha ja loomsed tooted 0201 värske või jahutatud veiseliha 0202 külmutatud veiseliha 0203 sealiha 0204 lamba- või kitseliha 0207 kodulinnuliha 0401 piim ja rõõsk koor suhkruta 0402 piim ja rõõsk koor suhkruga 0403 muud piimasaadused (koor, jogurt, hapupiim, …) 0406 juust ja kohupiim Köögiviljad 0701 kartulid 0702 tomatid 0703 sibul, porru, … 0704 kapsas, lillkapsas, muud kapsad 0705 salatid 0706 porgand, naeris jne 0707 kurgid 0708 kaunviljad 0709 muud köögiviljad, sh seened 0710 külmutatud köögiviljad 0711 säilitamiseks vähe töödeldud köögiviljad Puuviljad, marjad, pähklid 0801 pähklid 0802 pähklid 0808 õunad, pirnid 0810 muud värsked marjad ja puuviljad 0811 Külmutatud marjad ja puuviljad 0812 säilitamiseks vähe töödeldud puuviljad ja marjad Teravili 1001 nisu 1002 rukis 1003 oder 1004 kaer 1101 nisujahu 1102 muud jahud Allikas: Eesti Tollitariifistik Juhul kui kohandusmehhanismi laiendatakse muudesse sektoritesse (nt rafineerimissektor) või Eestisse luuakse neid kaupu tootvaid tööstusi, on põhjust selle analüüsi kogum üle vaadata ja vajadusel võtta jälgimise alla ka muid kaupu. 14 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 2021 nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi ettepaneku kohta 1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism, eelnõu kohta: 1.1 Eesti toetab Euroopa Komisjoni piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi määruse ettepanekut, millega vähendatakse kasvuhoonegaaside heite kolmandatesse riikidesse ülekandumise ohtu Euroopa Liidu suure heitemahukusega tootmissektorites. 1.2 Peame oluliseks asjaolu, et ettepanek on vastavuses Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglitega ja sellesse ei lisata sätteid, mis võivad piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi nende reeglitega vastuollu viia. Nõustume Euroopa Komisjoni seisukohaga, et kohandusmehhanism on välja töötatud mittediskrimineeriva meetmena kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks. 1.3 Toetame piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi ettepaneku kohaldamisala, milleks on terase, raua, alumiiniumi, väetiste, tsemendi ja elektri import. Tegemist on tootmissektoritega, mis on ühed suuremad kasvuhoonegaaside heite tekitajad ja märkimisväärselt avatud nende süsinikuheite kolmandatesse riikidesse ülekandumise ohule. 1.4 Peame oluliseks piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi järk-järgulist rakendamist, mille käigus suurendatakse sertifikaatide hindu võrdeliselt Euroopa Liidus kohandusmehhanismiga hõlmatud kaupade tootmisel tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute koguse vähendamisega. Sellega tagatakse kolmandatest riikidest pärit ja Euroopa Liidus toodetavate kaupade kasvuhoonegaaside võrdne hinnastamine. Seetõttu on kohandusmehhanismi toetamise vältimatuks eelduseks, et Eesti nõustub samaaegselt kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemi direktiivi 2003/87/EÜ muutmise ettepanekuga, mille kohaselt lõpetakse kümne aasta jooksul lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine kohandusmehhanismiga hõlmatud sektorites. 1.5 Leiame, et piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kolme aasta pikkune finantskohustuseta üleminekuperiood ja sellele järgnev kohandusmehhanismi järk-järguline kasutuselevõtt kümne aasta jooksul annavad Euroopa Liidu ja kolmandate riikide ettevõtetele ning ametiasutustele piisava aja, et kohaneda rakendatava meetmega. Selle aja jooksul saavad kolmandad riigid, sealhulgas Eesti jaoks olulised kaubanduspartnerid, järjest enam hinnastada kasvuhoonegaaside heidet, et täita rahvusvahelisi kliimaeesmärke. 1.6 Leiame, et 2021. a lõpus esitatava Euroopa Liidu omavahendite õigusakti ettepaneku menetlemise käigus tuleb kaaluda piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kasutamisest saadava tulu suunamist Euroopa Liidu eelarvesse. Selle arutelu juures peame oluliseks, et kohandusmehhanismi esmase rakendamisega seotud kulud ja hilisemad halduskulud kaetakse kohandusmehhanismi tuludest. 1.7 Peame oluliseks, et Euroopa Liit teeks koostööd vähemarenenud riikidega, et aidata kaasa nende tööstuse kasvuhoonegaaside heite vähendamisele ja toetada neid riike vajaliku tehnilise abiga, et hõlbustada piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi rakendamist. 1.8 Nõustume ettepanekuga, et Euroopa Komisjon peaks hindama käesoleva määruse kohaldamist enne aruandluskohustusega kolmeaastase üleminekuperioodi lõppu ning esitama tulemustest nõukogule aruande. Oleme valmis selle aruande põhjal arutama võimalikku kohaldamisala laiendamist teistele sektoritele. 1.9 Eesti toetab Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni otsese ja kaudse süsinikdioksiidi hinnastamise kaasava raamistiku algatust ja osaleb selles, et võrdsustada konkurentsitingimused riikide ja ettevõtete vahel. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. 3. Riigikantseleil esitada eelnevalt nimetatud teatis/määruse eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel