Urmas Möldre Teie 07.12.2021 nr 11-1/2754-6
Valga Vallavalitsus
[email protected] Meie 08.12.2021 nr 6-3/21/4292-21
Pedeli esimese ja Pedeli teise paisjärve
süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruande
edastamine kooskõlastamiseks
Arendaja, Valga Vallavalitsus esitas 07.12.2021 Pedeli esimese ja Pedeli teise paisjärve
süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande nõuetele
vastavuse tuvastamiseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(KeHJS) § 22 lg 1 alusel.
Keskkonnaamet peab edastama KMH aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks
KeHJS § 22 lg 2 alusel. Palume KMH aruanne kooskõlastada või jätta kooskõlastamata
oma pädevusvaldkonnast tulenevalt 30 päeva jooksul KMH aruande saamisest arvates
lähtudes KeHJS § 22 lg 3.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Lisa: 1. KMH aruanne
2. KMH aruanne ja lisad Valga Vallavalituse kirjas veebilingil
Sama: Terviseamet
[email protected]; Transpordiamet
[email protected];
Muinsuskaitseamet
[email protected]; Rahandusministeerium
[email protected]
Siret Punnisk 512 8350
[email protected]
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Registrikood 10171636
Riia 35, Tartu 50410
Tel 730 0310
[email protected]
TÖÖ NR 2021-006
Asukoht (L-Est’97) X 6405971
Y 620785
Pedeli (esimese) paisjärve ja
Pedeli II paisjärve süvendamise
keskkonnaloa taotluse
Keskonnamõju hindamise
aruanne
KOOSKÕLASTAMISEKS
Objekti aadress : VALGAMAA, VALGA VALD, VALGA LINN
Tellija: VALGA VALLAVALITSUS
Töö täitja: Kobras OÜ
Juhataja: URMAS URI
Juhtekspert: NOEELA KULM (KMH litsents nr
KMH0159)
Juhteksperdi abi, keskkonnaekspert: MERILIN MÜHLBERG
Kontrollis: ENE KÕND
Detsember 2021 TARTU
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Üldinfo
TÖÖ NIMETUS: Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve
süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamine
OBJEKTI ASUKOHT: Valga maakond, Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 (kü
tunnus 85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2 (kü
tunnus 85401:001:0233)
TÖÖ EESMÄRK: Valgamaal Valga vallas Valga linnas Pedeli (esimese) ja Pedeli teise
paisjärve puhastamisega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude
väljaselgitamine ning seega Keskkonnaametile (keskkonnaloa
andjale) teabe andmine paisjärvede puhastamise ja selle reaalsete
alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi
valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju
keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju hindamine
TÖÖ STAADIUM: Keskkonnamõju hindamise aruanne
TÖÖ TELLIJA (KeHJS § 8 lg 1 Valga Vallavalitsus
alusel arendaja, kes kavandab Registrikood 77000507
Valgamaa
tegevust ja soovib seda ellu Valga vald
viia): Valga linn
Puiestee tn 8, 68203
Kontaktisik: Anni Teetsmann
Tel +3725860 1328
[email protected]
OTSUSTAJA (KeHJS § 9 lg 1 Keskkonnaamet
alusel keskkonnaloa
väljaandja):
TÖÖ TÄITJA (KeHJS § 14 Kobras OÜ (kuni 31.10.2021 Kobras AS)
alusel keskkonnamõju hindaja, Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
kes hindab keskkonnamõju Tel 730 0310
KMH litsentsiga töötaja http://www.kobras.ee
kaudu):
Eksperdid: Noeela Kulm – KMH juhtekspert (KMH litsents nr KMH0159)
Tel +372 730 0316, +372 5693 9300
[email protected]
Valdkonnad: maastik, pinnavee režiim ja kvaliteet, alternatiivide
võrdlus, mõju neljandas paisjärves ja sellest allavoolu Pedeli jões
elavale III kaitsekategooriasse kuuluvale hingule, mõju inimese
tervisele ja heaolule (müra, lõhn, Pedeli virgestusala kasutamise
piiramine)
Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0046)
[email protected]
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 2 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Valdkonnad: pinnavee režiim ja kvaliteet, maastik, sotsiaalne
keskkond (inimese tervis ja heaolu).
Maris Palo – keskkonnaekspert
[email protected]
Valdkonnad: maakasutus, kultuurimälestised, sotsiaalne keskkond
(inimese tervis ja heaolu - (müra, lõhn, Pedeli virgestusala
kasutamise piiramine)).
Marite Blankin – keskkonnaekspert
[email protected]
Valdkonnad: vee-elustik, maastik, sotsiaalne keskkond (inimese
tervis ja heaolu).
Merilin Mühlberg – keskkonnaekspert
[email protected]
Valdkonnad: elanikkonna heaolu (müra, lõhn, vibratsioon),
kultuurimälestised.
Erki Kõnd – projektijuht, projekteerija
[email protected]
Paisjärvede puhastamise insenertehniline lahendus
Tanel Mäger – geoloog
[email protected]
Valdkond: ala geoloogilised iseärasused
Arvo Käärd (Kupi OÜ)
Valdkond: müra teke ja levik, mõju ümbritsevale asustusele
Rein Järvekülg – ihtüoloog
Valdkond: mõju kalastikule
Kontrollija: Ene Kõnd
[email protected]
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 3 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise litsents:
KMH0046 Urmas Uri
KMH0159 Noeela Kulm.
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
Urmas Uri;
Teele Nigola.
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379.
Hüdrogeoloogilised uuringud.
Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k.
5. MTR-i majandustegevusteated:
• Ehitusuuringud EG10171636-0001;
• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;
• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
• Projekteerimine EP10171636-0001;
• Muinsuskaitse E 377/2008.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;
• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:
Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.
Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja
restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline
järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade
koostamine.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja
reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18.
9. Kutsetunnistused:
• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;
• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru;
• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;
• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 –
Ervin R. Piirsalu;
• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau;
• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert
Kartau;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;
• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;
• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik;
• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring;
• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;
• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 4 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Sisukord
1. Sissejuhatus....................................................................................................................................... 7
1.1. Kavandatava tegevuse asukoht, kirjeldus ja vajadus ................................................................... 7
1.2. Keskkonnamõju hindamise objekt ja eesmärk .............................................................................. 11
1.3. Keskkonnamõju hindamise menetlus ........................................................................................... 13
2. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus ........................... 16
2.1 Paisjärvede puhastamise tehnilised alternatiivid ................................................................... 17
2.2 Alternatiiv II settekäitluse alaalternatiivid ............................................................................... 21
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja keskkonnaseisund ................................................................. 24
3.1. Asustus ja maakasutus ................................................................................................................. 25
3.2. Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused .................................................................. 26
3.3. Hüdroloogilised tingimused ........................................................................................................... 27
3.3.1. Pedeli jõgi ............................................................................................................................... 27
3.3.1.1. Paisregulaatorid ........................................................................................................... 29
3.3.2. Pedeli paisjärved .................................................................................................................... 34
3.4. Taimestik ja loomastik ................................................................................................................... 49
3.5. Looduskaitselised objektid ja alad ................................................................................................ 49
3.6. Sotsiaalmajanduslik keskkond ...................................................................................................... 49
3.7. Kultuurimälestised ......................................................................................................................... 50
4. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ..................................... 51
5. Kavandatava tegevuse reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise
keskkonnamõju prognoosimeetodite kirjeldus .................................................................................. 53
6. Oluliste keskkonnamõjude selgitamine .......................................................................................... 54
6.1. Alternatiiv II alaaalternatiivid settekäitluse osas ........................................................................... 55
6.1.1. Settekäitlusega seotud mõju maakasutusele .................................................................. 55
6.1.2. Mõju Pedeli virgestusalale ja selle kasutamisele............................................................. 56
6.1.3. Mõju Pedeli jõe paisjärvede ja Pedeli jõe veerežiimile .................................................... 57
6.1.4. Mõju Pedeli paisjärvede ja Pedeli jõe veekvaliteedile ..................................................... 57
6.1.5. Mõju vee-elustikule .......................................................................................................... 58
6.1.6. Mõju inimese tervisele ja heaolule ................................................................................... 59
6.1.7. Mõju kultuurimälestistele ........................................................................................................ 62
6.2. Alternatiiv II alaalternatiivide võrdlemine ...................................................................................... 62
6.3. Paisjärvede puhastamise tehnilised põhialternatiivid I ja II .......................................................... 65
6.3.1. Settekäitlusega seotud mõju maakasutusele .................................................................. 65
6.3.2. Mõju Pedeli virgestusalale ja selle kasutamisele............................................................. 67
6.3.3. Mõju Pedeli paisjärvede ja Pedeli jõe veerežiimile .......................................................... 70
6.3.4. Mõju Pedeli paisjärvede ja Pedeli jõe veekvaliteedile ..................................................... 72
6.3.5. Mõju vee-elustikule, sh kalastikule .................................................................................. 77
6.3.6. Mõju inimese tervisele ja heaolule (sh müratasemele ja õhukvaliteedile) ....................... 81
6.3.7. Mõju kultuurimälestistele ....................................................................................................... 87
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 5 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
6.3.7.1. Mõju ajaloomälestisele Valga Tartu tänava kalmistu ............................................................ 87
6.3.7.2. Mõju ehitismälestisele Ramsi vesiveski................................................................................. 89
6.3.8. Loodusvarade kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele .............. 90
6.4. Paisjärvede puhastamise põhialternatiivide I ja II võrdlemine ............................................... 91
7. Paisjärvede puhastamisega kaasneva võimaliku negatiivse mõju ennetamise ja/või
vähendamise meetmed ......................................................................................................................... 95
7.1. (Olulise) negatiivse keskkonnamõju ennetamine ning soovitused tegevuse elluviimiseks .......... 95
7.2. Keskkonnariskid ............................................................................................................................ 97
8. Keskkonnaseire meetmed ................................................................................................................ 98
9. Raskused keskkonnamõju hindamisel ........................................................................................... 99
10. Hindamistulemuste lühikokkuvõte ja järeldused ......................................................................... 100
11. Kasutatud allikad ............................................................................................................................. 103
Lisad........................................................................................................................................................ 107
Lisa 1. Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa
taotluse KMH programm
Lisa 2. KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine Keskkonnaameti poolt 07.07.2021
kirjaga nr 6-3/21/4292-10
Lisa 3. Ihtüoloog Rein Järvekülje ekspertarvamus kalastiku kaitsemeetmete kohta Pedeli
ülemise ja keskmise paisjärve puhastamisel setetest
Lisa 4. Asjaomaste asutuste seisukohad KMH aruande eelnõu kohta ning ülevaade esitatud
märkustest, küsimustest ja seisukohtadest
Lisa 5. Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu koosoleku protokoll ja
osavõtjate nimekiri
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 6 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
1. Sissejuhatus
1.1. Kavandatava tegevuse asukoht, kirjeldus ja vajadus
Valga valda Valga linna läbiva Pedeli jõele on rajatud neli paisjärve (joonis 1 ja 2). Pedeli (esimene) paisjärv
(edaspidi ka Pedeli esimene paisjärv) ja seda ümbritsev puhkeala kuulub Pedeli virgestusala 1
katastriüksuse (kü tunnus 85401:003:3021) koosseisu. Pedeli teine, kolmas ja neljas paisjärv ning neid
ümbritsev puhkeala kuulub Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2 katastriüksuse (kü tunnus 85401:001:0233)
koosseisu (joonis 3).
Joonis 1. Pedeli paisjärvede paiknemine Valga linnas (aluskaart: Maa-amet, 21.06.2021).
Valga Vallavalitsuse 08.09.2021 korraldusega nr 344 muudeti Pedeli paisjärvede nimed järgmisteks:
Veskijärv (varasem Pedeli esimene paisjärv), Jõekääru järv (varasem Pedeli teine paisjärv), Vahejärv
(varasem Pedeli kolmas paisjärv) ja Rannajärv (varasem Pedeli neljas paisjärv) (vt täpsemalt peatükk
3.3.2). Kuna paisjärvede nimed on muutunud suhteliselt hiljuti, kuid KMH on algatatud paisjärvede
eelmiste nimede järgi, mida on mõju hindamises läbivalt ka kasutatud, siis arusaamatuste
vältimiseks ja selguse huvides kasutatakse käesolevas KMH aruandes ka edaspidi järvede eelmisi
ametlikke nimesid.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 7 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 2. Pedeli jõel paiknevate Pedeli paisjärvede paiknemine Valga linnas (aluskaart: Maa-amet,
21.06.2021; andmed: EELIS, 30.07.2021).
Joonis 3. Pedeli paisjärvede paiknemine Pedeli virgestusala 1 ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
katastriüksusel (aluskaart: Maa-amet, 21.06.2021).
Pedeli jõele rajatud Pedeli paisjärved kuuluvad linna suurima virgestusala koosseisu, olles selle keskseteks
elementideks. Pedeli virgestusala on linnaelanike seas väga hinnatud, pakkudes mitmekesiseid võimalusi
vaba aega veeta, harrastada tervisesporti ning nautida loodust keset linna. Paisjärvi ääristavad jalgsi,
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 8 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
jalgratta või rulluiskudega liikumiseks kergliiklusteed kogupikkusega 4 km. Kergliiklusteed on osaliselt
valgustatud, et ala oleks võimalik kasutada ka pimedal ajal. Paisjärvede vahetus läheduses asub mitmeid
väiksemaid puhkekohti, mänguväljakuid, palliplatse ning muid vaba aja veetmisega seotud rajatisi. Pika
tänava poolsel alal asub avalik supluskoht koos rannavalvealaga. Rannavalve majas asub kohvik. Kohapeal
on võimalik laenutada vesirattaid või sõudepaate.
Pedeli paisjärvedesse suubuvad mitmed ojad. Uuringutega on tuvastatud, et Nimetu oja, Konnaoja ja Räni
oja veekvaliteet on halb ning nende kaudu on paisjärvedesse sisse kantud reostust. Neist kõige
probleemsem paisjärve suubuv vooluveekogu on eelnevate uuringute põhjal olnud Konnaoja, mille kaudu on
Pedeli paisjärvedesse sattunud reostus kaldaaladel paiknevatelt objektidelt. 2013. aastal Eesti
Keskkonnauuringute Keskus OÜ (edaspidi EKUK OÜ) poolt läbi viidud uuringu tulemused näitasid, et
füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangute alusel kuulusid kesisesse ökoloogilisse seisundiklassi
paisjärvedesse suubuvad Nimetu oja, Konnaoja ja Räni oja, kus saadi halba ja väga halba ökoloogilisse
seisundiklassi jäänud üldfosfori aritmeetilised keskmised kontsentratsioonid. Tegemist on olnud fekaalse
iseloomuga Coli-baktereid, mudasetteid, prahti jms reoaineid sisaldava veega. Pedeli paisjärvede põhjas
settiv muda sisaldab hulgaliselt toitaineid, mis viib aktiivse veetaimestiku vohamiseni ja kiirendab seega
paisjärvede eutrofeerumise protsesse.
2013. aastal EKUK OÜ poolt läbi viidud Pedeli paisjärvede uuringu tulemused näitasid, et neljast paisjärvest
kaks esimest on kõige halvemas seisukorras ning vajavad suurtaimestikust ja mudast puhastamist. Valga
Vallavalitsus esitas 16.11.2020 Keskkonnaametile taotluse (lisas 1 esitatud KMH programmi koosseisus olev
lisa 1) vee erikasutuseks keskkonnaloa (edaspidi veeluba) saamiseks Valga linnas asuvate Pedeli (esimese)
paisjärve ja teise paisjärve (joonis 4) süvendamiseks mahus 12 700 m3.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 9 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 4. Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse nr
T/KL-1005783 koosseisus esitatud vee erikasutuse asukohaskeem (KOTKAS,
https://kotkas.envir.ee/).
Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 187 lõige 8 kohaselt peab veekogu süvendamiseks mahuga alates
100 kuupmeetrit olema veeluba. Veekogu süvendamine on VeeS tähenduses veekogu põhjast setendi
eemaldamine, välja arvatud juhul, kui see toimub maaparandussüsteemi hooldamise käigus (VeeS § 176
lõige 1). See tähendab, et igasuguse sette eemaldamine, ka aja jooksul sinna ladestunud orgaanilise sette
(muda) eemaldamine ehk veekogu puhastamine ilma seda täiendavalt süvendamata (mineraalpinnast
eemaldamata) loetakse veekogu süvendamiseks.
Keskkonnaloa taotlemise aluseks on EKUK OÜ poolt 2013. aastal koostatud tehniline projekt (EKUK OÜ,
2013b), milles on muda paksuste uurimistulemustele tuginedes välja toodud eemaldatava setendi (muda)
kogus 12 700 m3.
Eesti-Läti programmi kaasabil valmis 2020. aasta lõpus Valga ja Valka kaksiklinna ühine piiriülene keskus,
mille eesmärgiks on taaselustada ajalooline linnasüda ning ühendada kaks linna nii visuaalselt kui füüsiliselt.
Kaksiklinna keskuse arendamise projekti raames on astutud esimene suur samm kahe naaberlinna
taasühendamiseks läbi kaasaegse ja atraktiivse ühise linnasüdame loomise. Pedeli I ja II paisjärve
puhastamine on osa järgmisest sammust ning tegevustest, mille eesmärgiks on korrastada Valga-Valka
kaksiklinna keskuse ühine puhkeala.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 10 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve puhastamine
liigsest jõetaimestikust ja põhjasettest eesmärgiga parandada veekogu seisundit ning säilitada Pedeli
paisjärvede ja neid ümbritseva puhkeala atraktiivsus Valga linna elanikele ja teistele külastajatele.
Kobras OÜ teostas 2021. aasta veebaruaris esimeses (teise nimega tuntud ka kui Ülemises) ja teises (teise
nimega tuntud ka kui Keskmises) paisjärves settekihi paksuste mõõtmised. Mõõtmistulemused (vt täpsemalt
ptk 3.3.2) näitasid, et otstarbekas on sete ja taimestik eemaldada kogu esimese paisjärve ulatuses ning
teisest paisjärvest sete joonisel 5 toodud ulatuses ning kaldataimestik kogu teise paisjärve kalda perimeetrilt.
Joonis 5. Teise paisjärve (Keskmise järve) ligikaudne setetest ja taimestikust puhastatav osa
(aluskaart: Maa-ameti kaardirakendus, 2021).
1.2. Keskkonnamõju hindamise objekt ja eesmärk
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja
tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH)
algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud
tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju hinnata, kui
taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev
kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 p 17 kohaselt on olulise
keskkonnamõjuga tegevus veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit. KeHJS § 9
kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, VeeS § 191 järgi annab keskkonnaloa vee erikasutuseks
Keskkonnaamet.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 11 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Keskkonnaamet võttis 20.11.2020 (kiri nr DM-112269-2) Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve
süvendamise keskkonnaloa taotluse menetlusse ning algatas keskkonnamõjude hindamise (edasipidi KMH)
(lisas 1 esitatud KMH programmi koosseisus olev lisa 2). Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatatud.
Keskkonnaamet teavitas 23.11.2020 kirjaga nr DM-112269-3 loa taotluse menetlusse võtmisest ning KMH
algatamisest asjasse puutuvaid isikuid ja asutusi ning samal kuupäeval ka Ametlikes Teadaannetes.
Keskkonnamõju hindamise objektiks on Valga Vallavalitsuse esitatud keskkonnaloa taotlus vee
erikasutuseks, st Pedeli (esimese) ja Pedeli teise paisjärve puhastamiseks.
Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on anda otsustajale (Keskkonnaametile) teavet keskkonnaloa
taotlusega kavandatu ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või
vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
Läti Keskkonnabüroo teatas 15.01.2021 kirjas Keskkonnaametile, et Läti Vabariik ei soovi osaleda
keskkonnamõjude hindamise ja tehniliste tööde koostamise protsessis, kuna paisjärvede puhastamise mõju
ei tohiks Valka linna ja seda läbivat jõge mõjutada (plaanitavad puhastustööd jäävad Läti poolt läbivast jõest
allavoolu). Läti keskkonnabüroo soovib teateid riikide piiril oleva Ramsi paisuga seotud tööde kohta ning
rõhutab, et paisude ja muude tehniliste objektide tööd ei tohiks negatiivselt mõjutada Valka linna läbiva
Pedeli jõe seisundit.
Paralleelselt keskkonnamõju hindamisega koostab Kobras OÜ Valga Vallavalitsuse tellimusel paisjärvede
puhastamise tööprojekti. EKUK OÜ poolt 2013. aastal koostatud Pedeli jõe paisjärvede korrastamise ja
puhastamise tehniline projekt, mis on ühtlasi keskkonnaloa taotluse koostamise aluseks, on koostatud
nüüdseks juba 7 aastat tagasi. Projektis on esitatud kaks erinevat sette tahendamise meetodit -
konventsionaalne meetod ehk sette tahendamine selitustiikidega ning kinnine meetod ehk sette
tahendamine geotekstiilist kottide abil, aga eelistust välja ei ole toodud. Samuti ei ole projektis käsitletud
sette edasist käitlemist (käitlusviisi ja asukohta). Eeltoodud põhjustel on vajalik uue projekti koostamine, et
esitada konkreetsed lahendused nii sette tahendamiseks kui edasiseks käitluseks, kaaludes samal ajal ka
sette eemaldamise erinevaid võimalusi.
Projekteerimise käigus mõõdistati üle mõlema paisjärve sette paksused: võrreldes seni tehtuga oli vajalik
sette paksuse määramine enamates kohtadedes (st tihedamalt). Tuli selgitada, kas sette eemaldamine
teisest paisjärvest on vajalik üksnes järve algusosast, mis on EKUK OÜ projekti järgi (tuginedes
setteanalüüside tulemustele) kvaliteedilt halvimate näitajatega ja kus settekihi paksus on kõige suurem või
oleks vajalik/otstarbekas sete eemaldada kogu teisest paisjärvest.
KeHJS § 11 lg 11 kohaselt peatub keskkonnaloa taotluse menetlus kuni KMH aruande nõuetele vastavaks
tunnistamise otsusest teavitamiseni ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või KeHJS § 18 lg 7
sätestatud asjaolude ilmnemiseni. See tähendab, et kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamiseni
Keskkonnaameti poolt ei ole võimalik keskkonnaloa taotluse menetlusega jätkata ja luba väljastada,
kusjuures loa taotluse edasisel menetlemisel tuleb arvesse võtta Kobras OÜ poolt koostatava paisjärvede
puhastamise projektiga kavandatut ning keskkonnamõju hindamise tulemusi.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 12 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
1.3. Keskkonnamõju hindamise menetlus
Keskkonnaamet võttis 20.11.2020 (kiri nr DM-112269-2) Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve
süvendamise keskkonnaloa taotluse menetlusse, algatas KMH ning teavitas 23.11.2020 kirjaga nr DM-
112269-3 loa taotluse menetlusse võtmisest ning KMH algatamisest asjasse puutuvaid isikuid ja asutusi ja
samal kuupäeval ka Ametlikes Teadaannetes.
Pärast keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu valmimist küsis Keskkonnaamet sellele 09.03.20121
kirjaga nr 6-3/21/4292-2 seisukohti Valga Vallavalitsuselt, Terviseametilt, Transpordiametilt ja
Muinsuskaitseametilt. Omapoolseid seisukohti programmi eelnõu edastas Terviseamet 31.03.2021 (kiri nr
9.3-4/21/3107-2), Muinsuskaitseamet 05.04.2021 (kiri nr 1.1-7/658-1). Keskkonnaamet hindas Terviseameti
ja Muinsuskaitseameti kirjades toodu asjakohaseks ning palus esitatud seisukohtadega mõju hindamisel
arvestada ning vajalikus ulatuses KMH programmi täiendada, et teemad kajastuksid KMH aruandes
(13.04.2021 kiri nr 6-3/21/4292-6). Lisaks tuvastas Keskkonnaamet programmi eelnõus mõningad puudused
ja tegi ettepanekuid. Valga Vallavalitsus andis 10.03.2021 kirjas nr 11-1/743-2 teada, et Valga Vallavalitsus
on koostöös AS-iga Kobras koostanud KMH programmi ja Keskkonnaametile esitatud KMH programm on
Valga Vallavalitsuse hinnangul asjakohane ja piisav, et jätkata KMH protsessi. Valga Vallavalitsuse
hinnangul on ka KMH programmis nimetatud eksperdirühm piisav. Edastatud seisukohtade alusel täiendati
asjakohases ulatuses KMH programmi eelnõud. Asjaomastelt asutustelt saabunud seisukohad KMH
programmi kohta ning nendega arvestamine on esitatud lisas 1 esitatud KMH programmi koosseisus olev
lisas 3.
Valga Vallavalitsus saatis 19.04.2021 (kirjaga nr 11-1/743/1-4) esitatud seisukohtade alusel täiendatud KMH
programmi Keskkonnaametile ning palus selle suunata KeHJS § 16 kohase avaliku väljapaneku
korraldamiseks.
Keskkonnaamet teavitas KMH programmi eelnõu avaliku väljapaneku ja arutelu toimumisest 27.04.2021
kirjaga nr 6-3/21/4292-8 Terviseametit, Transpordiametit, Muinsuskaitseametit, Rahandusministeeriumit,
Eesti Keskkonnaühenduste Koda, AS Valga Vesi, Elektrilevi OÜ, lähialal paiknevat kümmet korteriühistut
(lisas 1 esitatud KMH programmi koosseisus olev lisa 4). Avalikustamisest teavitati Ametlikes Teadaannetes
26.04.2021, Lõuna-Eesti Postimehes 28.04.20211, Valga Vallavalitsuses ja Valga linnas Konnaoja ääres
asuval infotahvlil (Valga Selveri ja Neste tankla juures), Valga valla kodulehel, Valga valla facebooki lehel.
Kirjalikke küsimusi, arvamusi ega seisukohti avaliku väljapaneku kestel (03.05 – 17.05.2021) ei laekunud.
KMH programmi avalik arutelu toimus 27.05.2021 seoses Covid-19 levikuga ja vastavalt siseriiklikult
kehtestatud piirangutele veebikeskkonnas MS Teams. Avalikul arutelul küsimusi ei küsitud. Avaliku arutelu
koosoleku protokoll ja osavõtjate nimekiri on esitatud lisas 1 esitatud KMH programmi koosseisus olevas
lisas 5.
Valga Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile 10.06.2021 (kiri nr 11-1/743/1-7) Pedeli esimese ja Pedeli teise
paisjärve KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamiseks. Keskkonnaamet tunnistas KMH programmi
(lisa 1) 07.07.2021 kirjaga nr 6-3/21/4292-10 nõuetele vastavaks (lisa 2).
Keskkonnaamet edastas KMH aruande eelnõu 24.08.2021 seisukohtade küsimiseks asjaomastelt asutustelt
(Terviseametilt, Muinsuskaitseametilt, Transpordiametilt, Rahandusministeeriumilt, Valga Vallavalitsuselt).
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 13 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Omapoolsed seisukohad edastasid Valga Vallavalitsus (01.09.2021 kiri nr 11-1/2754-2), Muinsuskaitseamet
(17.09.2021 kiri nr 1.1-7/658-4), Rahandusministeerium (21.09.2021 kiri nr 14-11/5971-2), Keskkonnaamet
(29.09.2021 kiri nr 6-3/21/4292-17).
Valga Vallavalitsus andis teada, et eelistavad Pedeli paisjärvesid puhastada, kasutades alternatiiv I nn „kuiva
meetodit“, mis mahub nende eelarve piiridesse ning mis on ka ajaliselt kõige kiirem meetod.
Muinsuskaitseamet märkis, et Ramsi vesiveski müürid on konserveeritud ja nende seisund on hea, samuti tõi
välja, et Ramsi vesiveskil siiski on kaitsevöönd (ulatusega 50 m) ning juhtis tähelepanu paarile ebatäpsusele
(joonise 20 allkirjas toodud “kultuuriväärtused” korrektene nimetus oleks “kultuurimälestised” ning peatükis
6.3.7.2 (mõju ehitismälestisele) Ramsi vesiveski on tekstis viidatud, et puhastamistööde järgselt mõju Tartu
tn kalmistule puudub, mis ei ole antud peatükis asjakohane“. Keskkonnaamet tõi oma kirjas välja, et
Muinsuskaitseameti esitatud märkuste alusel tuleb aruannet täienda ja tuua välja selgitused, kas
ettepanekuid on arvestatud või kui nendega täielikult pole nõustutud siis omapoolsed põhjendused.
Rahandusministeerium on seisukohal, et KMH aruande koostamisel on järgitud Valga
maakonnaplaneeringus sätestatud põhimõtteid ja KMH aruanne ei vaja täiendamist.
Keskkonnaamet palus täpsustada, kuidas on tagatud, et kaldapiirkonda ladustatud settest nõrgvesi nii sette
kuivamise perioodil kui ka valingvihmade tagajärjel uuesti paisjärve tagasi ei valgu ning palusid lisada sette
vahe- ja lõppladestusalade asukohad skemaatiliselt joonisele ülevaatlikuma vaate jaoks, samuti võimalikud
koppekskavaatoriga eemaldatud setete kuhjamise alad paisjärvede kaldapiirkonnas. Samuti palus
Keskkonnaamet täpsustada veetaseme alandamiseks sobiv ajavahemik ning ajaline periood, mille jooksul
setendit välja veetakse, kui kaua peaks peale veetaseme alandamist põhjas asuv sete tahenema ja kas töid
on võimalik teostada talvisel perioodil? Keskkonnaamet juhtis tähelepanu looduskaitseseadusega sätestatud
III kaitsekategooria liigi hingu isendite kaitse kohustusele ja palus selles osas KMH aruannet täpsustada.
Ühtlasi juhtis Keskkonnaamet tähelepanu, et KMH aruande lõppjäreldus peaks selgelt välja tooma parima
alternatiivi, mille põhiselt keskkonnaluba ka loa taotlejale antakse.
KMH aruannet täiendati ja korrigeeriti Muinsuskaitseameti ja Keskkonnaameti märkuste, küsimuste ja
seisukohtade alusel. Esitatud kirjade koopiad ning ülevaade esitatud märkustest, küsimustest ja
seisukohtadest on esitatud käesoleva KMH aruande lisas 4.
Valga Vallavalitsus saatis 14.10.2021 (kirjaga nr 11-1/2754-5) esitatud seisukohtade alusel täiendatud KMH
aruande Keskkonnaametile ning palus selle suunata KeHJS § 16 ja § 21 kohasele avaliku väljapaneku
korraldamiseks.
Keskkonnaamet teavitas KMH aruande eelnõu avaliku väljapaneku ja arutelu toimumisest 15.10.2021 kirjaga
nr 6-3/21/4292-19 Terviseametit, Transpordiametit, Muinsuskaitseametit, Rahandusministeeriumit, Eesti
Keskkonnaühenduste Koda, AS Valga Vesi, Elektrilevi OÜ, lähialal paiknevat kümmet korteriühistut.
Avalikustamisest teavitati Ametlikes Teadaannetes 15.10.2021, Lõuna-Eesti Postimehes 20.10.20211, Valga
Vallavalitsuses, Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses, Valga Keskraamatukogus, Valga (Siili) Konsum/Coop
teadetetahvlil, Valga linnas Konnaoja ääres asuval infotahvlil (Neste tankla juures), Valga valla kodulehel,
Valga valla facebooki lehel. Kirjalikke küsimusi, arvamusi ega seisukohti avaliku väljapaneku kestel (22.10 –
21.11.2021) ei laekunud.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 14 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
KMH aruande avalik arutelu toimus 23.11.2021 seoses Covid-19 levikuga ja vastavalt siseriiklikult
kehtestatud piirangutele veebikeskkonnas MS Teams. Avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjate
nimekiri on esitatud KMH aruande lisas 5.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 15 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
2. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus
Kavandatavaks tegevuseks on Pedeli esimese paisjärve ja Pedeli teise paisjärve algusosa puhastamine
taimestikust ning aja jooksul sinna settinud settest.
Koostöös projekteerija ja Valga Vallavalitsusega leiti, et Pedeli esimese ja teise paisjärve puhastamistööde
läbiviimisel võrreldakse omavahel kahte erinevat sette eemaldamise võimalust ning kolme sette
käitlemise meetodit, mida on osaliselt käsitletud ka 2013. aasta EKUK OÜ töös. Toona koostatud tehniline
projekt tõi välja kahe erineva meetodi realiseerimise jaoks vajalikud tööd ja nende mahud.
Valga Vallavalitsuse poolt väljapakutud võimalikest sette lõppkäitluskohtadest osutus sobivaimaks Valga
linna kaguosas Saviaugu tee ääres Saviaugu tn 3 kinnistu (kü tunnus 85401:001:0207, munitsipaalomand,
sihtotstarve 100% üldkasutatav maa), mis on ühtlasi registrisse kantud jäätmekäitluskohana (Saviaugu 3
jäätmekäitluskoht, keskkonnaregistri kood JKK8200079). Saviaugu tn 3 kinnistu asub kavandavate tööde
läbiviimise alast linnulennult ca 2,8 km kaugusel ja ca 4 km veoteekonna kaugusel (joonis 6). Tahenenud
setet veetakse alale veoautodega ning planeeritakse madalamate alade täiteks laiali. Kohalik omavalitsus on
kinnistut täitnud ka muudelt objektidelt pärineva pinnasega. Valga Vallavalitsus tegi ettepaneku ka osa
järvedest eemaldatud sette laialiplaneerimiseks Pedeli teise paisjärve loodekaldal oleva kergliiklustee ja
Tartu tn äärsete elamumaade (Tartu tn 22 - Tartu tn 32) vahelisele madalamale ca 2200 m2 suurusele alale
(joonis 6 ja 7). Tegemist on liigniiskuse tõttu aktiivsest kasutusest väljas oleva maa-alaga.
Sette ajutise käitlemise asukoht
(Pärna pst 17a kinnistul)
Sette lõpliku käitlemise
asukoht Pedeli teise
paisjärve loodekaldal
Pedeli esimene ja teine Sette lõpliku käitlemise asukoht
paisjärv (Saviaugu tn 3 kinnistu)
Joonis 6. Sette ajutise ja lõpliku käitlemise asukohad Valga linnas (aluskaart: Maa-amet, 2021).
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 16 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 7. Teise paisjärve loodekaldal järve ümbritseva kergliiklustee ja eramute vaheline madal
liigniiske ala, mida on kavas täita järvedest väljavõetava settega (punase joonega on tähistatud
eeldatav settega täitmise ala ning sinise joonega teise paisjärve ja järve kaldal oleva allika kalda
kaitsevööndid) (aluskaart: Maa-amet, 2021).
Teise paisjärve loodekalda madalamat liigniisket ala täiteks kasutataks ära ca 3000 m3 setet ca 1-1,5 m
paksuse kihina.
Ajutise vaheladustusalana, kus sete saab kuivada ja taheneda, saab kasutada esimese paisjärvega kirdes
piirnevat Pärna pst 17a kinnistut (kü tunnus 85401:003:2130) (joonis 6). Paisjärvedest eri perioodidel sette
eemaldamise korral saab võimaldada vahepealsel perioodil Pärna pst 17a katastriüksust kasutamist
tavapärasel viisil.
Paisjärvedest ja kallastelt eemaldatud taimestik purustatakse kohapeal ning saab edasi suunata Valga
jäätmejaama aadressile Võru tänav 109c (käitleja Marico Metall OÜ), Valga Vallavalitsuse poolt hallatavale
Saviaugu tn 3 jäätmekäitluskohta (registrisse kantud ametlik jäätmekäitluskoht (keskkonnaregistri kood
JKK8200079), kus teostatakse muuhulgas jäätmete bioloogilist töötlust) või Valga Vesi AS poolt hallatavale
Metsa tn 27 kompostimisväljakule (keskkonnaregistri kood JKK8200016) (kõikide alternatiivide puhul ning ka
paisjärvede koos või erinevatel aegadel puhastamise korral).
Õhu käes kuivanud muda paakub ning hiljem enam vees hästi ei lahustu. Kuna setet ei soovita
mullaparandusainena käesoleval juhul kasutada, siis ei ole otseselt vajalik selle üle talve ajutisse
ladustuspaika seisma jätmiseks, st võib transportida otse lõppkäitluskohta.
Keskkonnamõju hindamisel võrreldi erinevaid alternatiive omavahel väljavalitud kriteeriumite alusel ja leiti
nende alusel paisjärvede puhastamiseks ning sette edasiseks käitluseks parim alternatiiv (vt ptk 6).
2.1 Paisjärvede puhastamise tehnilised alternatiivid
KMH aruandes käsitletakse paisjärvedest sette eemaldamisel kahte alternatiivi:
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 17 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
• I alternatiiv – sette eemaldamine eelnevalt puhastatavate paisjärvede veetaset alandades,
• II alternatiiv – sette eemaldamine eelnevalt puhastatavate paisjärvede veetaset alandamata, setet
pumbates.
I alternatiiv – sette eemaldamine eelnevalt puhastatavate paisjärvede veetaset alandades ehk setete
eemaldamine peamiselt kuivast sängist.
Alternatiiv I on nn “kuiv meetod”, mis seisneb veekogu veetaseme täielikus alandamises ning selle järgselt
sette eemaldamises kuivast sängist. Veetaseme alandamise järgselt jääb jõgi voolama oma esialgses sängis
või selleks kavandatud sängis ning ülejäänud paisjärve ala jääb kuivaks. Kuivaks lastud veekogu põhjal
lastakse mõni aeg taheneda ning seejärel eemaldatakse taimestik ning kaevatakse sete vajalikus mahus
välja.
Veetaseme alandamine esimeses paisjärves
Veetaseme alandamiseks Pedeli (esimeses) paisjärves on esmalt vajalik reguleerida veetaset Pedeli III
paisregulaatoril (keskkonnaregistri kood PAIS010300). Valga paisjärve I etapi tööprojekti (Kobras AS,
1996a) alusel on Pedeli III pais rekonstrueeritud 1996. aastal sildregulaatoriks, kus veetaseme reguleerimine
on ette nähtud käsitsi liigutatavate puitšandooridega. Eeldades, et sildregulaator on ehitatud tööprojekti
alusel, oleks teoreetiliselt võimalik puitšandooride eemaldamine kuni veekogu põhjani, st kogu ulatuses.
Praegusel ajal ei pruugi puitšandooride liigutamine käsitsi enam võimalik olla ja võib vaja olla rakendada
suuremat mehaanilist jõudu.
Pärast puitšandooride eemaldamist III paisul (paisutab esimest paisjärve) jääb veetaset esimeses paisjärves
dikteerima pärast teist paisjärve paisutava II paisu ülemise varja kõrgus, kuna see on kõrgem III paisu põhja
kõrgusest: III paisregulaatori põhja kõrgus on vastavalt Kobras OÜ poolt läbi viidud geodeetilise mõõdistuse
andmetele 41,99 m ning II paisu paisutuskõrgus on 42,30 m. Geodeetilise mõõdistuse andmeil jääks
veesügavus esimeses paisjärves pärast III paisu puitšandooride eemaldamist enne sette eemaldamist
keskmiselt ca 0,8 m ning pärast sette eemaldamist (arvestades I paisu betoonülevoolu kõrgust, mis määrab
ära ühtlasi veetaseme ka I paisjärves) keskmiselt ca 1,60 m. Veetaset on veelgi võimalik veidi isevoolselt
alandada, eemaldades ca 1 rida varjasid II paisul (pärast teist paisjärve). Rohkemate varjade eemaldamisel
efekti pole, kuna teise paisjärve algusosas kitsamas kanalis asub Pärna pst silla profiilis jõe põhi üsna
veepinna lähedal (kõrgusel 42,10 m) ning kõrguslikult isegi mõnevõrra kõrgemal kui III paisu põhja kõrgus.
Sama kõrgel asub ka allavoolu pärat neljandat paisjärve asuva paisu betoonülevoolu kõrgus. Teisisõnu –
Pärna pst silla all paiknev “künnis” ja neljanda paisjärve väljavoolu kõrgus hakkab dikteerima esimese
paisjärve veetaset pärast puitvarjade eemaldamist II ja III paisul. Peatükis 3.3.2 (Pedeli paisjärved) on Pedeli
paisjärvede pikiprofiililt (joonis 16) näha, et esimene paisjärv oleks võimalik isevoolselt tühjendada ainult siis,
kui ümber kolmandat ja neljandat paisjärve paisutava I paisu rajada veealanduse kraav.
Kuna puitšandooride eemaldamisega ei ole võimalik esimest paisjärve tühjaks lasta, siis tuleb rakendada
pumpamist: pärast šandooride eemaldamist pumbatakse vesi üle III paisu teise paisjärve, mis jätkub kogu
tööde teostamise ajal, võimaldamaks järve sängi põhja kuivana hoida. Pedeli jõe vee voolamine tagatakse
ajutise möödavoolu-/kuivenduskraaviga (olemasoleva järve põhjas). Kraav suunab juurde voolava vee
pumpade juurde. Kuna korraga puhastatakse ainult esimene paisjärv ja teist paisjärve paisutava II paisu
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 18 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
ülemise šandoori ülemine pind asub kõrgemal kui esimest paisjärve paisutava III paisu põhja kõrgus pärast
šandooride eemaldamist, siis on vajalik III paisul ühe või mitme šandoori eemaldamata jätmine, tagamaks
pumbatava vee isevoolset äravoolu. Teine variant on osaliselt eemaldada II paisu šandoorid (pärast teist
paisjärve), et võimaldada esimeses paisjärves maksimaalset isevoolset veealandust pärast III paisul
šandooride eemaldamist. See on vajalik ca 20 cm ulatuses, siis hakkab esimese paisjärve veetaset
määrama juba Pärna pst silla all paiknev kõrgem künnis ja neljanda paisjärve väljavool (mõlema kõrgus on
42,10 m). Selleks, et vesi üle künnise isevoolselt voolaks, on vajalik III paisule ühe varjarea eemaldamata
jätmine.
Veetaseme alandamine teises paisjärves
Pedeli teises paisjärves veetaseme alandamiseks on vajalik veetaseme reguleerimine Pedeli II paisul. Valga
paisjärve II etapi tööprojekti (Kobras AS, 1996b) kohaselt on Pedeli II pais rekonstrueeritud 1999. aastal
samuti sildregulaatoriks, kus veetaseme reguleerimine on ette nähtud samuti käsitsi liigutatavate
puitšandooridega. Eeldades, et sildregulaator on ehitatud tööprojekti alusel, on võimalik puitšandooride
eemaldamine kuni veekogu põhjani, st kogu ulatuses. Praegusel ajal ei pruugi puitšandooride liigutamine
käsitsi enam võimalik olla ja võib vaja olla rakendada suuremat mehaanilist jõudu.
II paisregulaatori (paisutab teist paisjärve) põhja kõrgus pärast varjade eemaldamist on 40,12 m ning
kolmandat ja neljandat paisjärve paisutava I paisu betoonülevoolu kõrgus 42,10 m. See tähendab, et
veetaseme teises paisjärves määrab ära I paisu betoonülevoolu kõrgus, mida reguleerida ei ole võimalik.
Puitšandooride eemaldamisega on teises paisjärves võimalik veetaset alandada pärast puitšandooride
eemaldamist seega ainult ca 20 cm. Selisel juhul jääb keskmiseks veesügavuseks järves enne sette
eemaldamist ca 1,90 m ja pärast sette eemaldamist ca 2,55 m.
Neljandat paisjärve paisutava I paisu sisse on paigaldatud toru, mis projekti järgi täidab põhjalasu
(liigveelasu) ülesannet ja mille kaudu peaks olema võimalik veetaset neljandas paisjärves (järve(de))
puhastamiseks alla lasta. Geodeetilise mõõdistusega tuvastati väljalasu põhja kõrgus I paisu Pedeli jõe
poolses otsas 40,05 m, seega on neljandasse paisjärve avaneva toru põhi enam-vähem samal kõrgusel,
kalde tõttu tõenäoliselt mõnevõrra kõrgemal (peaks olema enam-vähem sama kõrgel kui teist paisjärve
paisutava II paisu põhja kõrgus). See tähendab, et põhjalasu kaudu veetaseme alandamisel oleks võimalik
teine paisjärv isevoolselt veest tühjaks lasta ning sette eemaldamise järgselt oleks järves orienteeruvalt kuni
mõnikümmend cm vett. Sellisel juhul alaneb veetase oluliselt ka kolmandas ja neljandas paisjärves –
kolmandasse paisjärve jääks keskmiselt 0,3 m vett ning neljandasse 0,6 m vett1. See tähendab järvedes
veealandust ca 2 m.
Teine võimalus on jätta šandoorid eemaldamata ning pumbata vesi teisest paisjärvest üle II paisu
kolmandasse paisjärve. Sellisel juhul veetase III ja IV paisjärves säiliks. Samas on see tehniliselt oluliselt
keerulisem ning kulukam. Pump tuleb valida vastavalt jõevee vooluhulgale.
Alternatiiv I korral saab setteid eemaldada mõlemast paisjärvest (pöörd)kopp-ekskavaatoriga.
Kobras OÜ poolt 2021. aasta veebruaris mõõdetud settekihi paksuste alusel arvutatud eemaldatava sette
maht Pedeli esimesest paisjärvest on 10 600 m3 ja teisest paisjärvest 3825 m3 (vt täpsemalt ptk 3.3.2).
1
Veesügavuste arvutamisel on kasutatud EKUK OÜ töös (2013) esitatud järve vee sügavuste andmeid.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 19 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Arvestades, et (pöörd)kopp-ekskavaator suudab ühe tööpäeva jooksul eemaldada ligikaudu 400 m3 setet,
võtab esimesest paisjärvest sette kaevamine aega ca 27 päeva ning teisest ligikaudu 10 päeva. Settest
puhastamise perioodi saab lühendada mitme kopa samaaegse kasutamisega.
Koppekskavaatoriga eemaldatud sete kuhjatakse kokku paisjärve kaldapiirkonda võimalikult kõrgele, kuivale
alale ning lastakse taheneda. Sette eemaldustöid teostatakse madalveeperioodil eelduslikult juunis ja/või
juulis ja äärmisel juhul augusti esimeses pooles. Hilissuvel ja sügisel jõevee suurenevad vooluhulgad
tekitavad olukorra, mil on vaja kaasata lisapumpasid veetaseme allhoidmiseks, mis aga on täiendav oluline
kulutus, lisaenergia rakendamine ja pole mõistlik. See tingib olukorra, et kaldale kuhja nõrguma tõstetud
sette tahenemisaeg jääb suhteliselt lühikeseks, sest enne veetaseme taastamist tuleb see järve põhjast
(kaldapiirkonnast) ära vedada. Seega äraveetav sete võib olla veel püdel, kuna tahenemise aeg on
ebapiisav. Põhjasette lisatahenemiseks kasutatakse vajadusel enne lõplikku asukohta viimist esimese
paisjärve kirdeosas ning teise paisjärve loodeosas munitsipaalomandis olevat Pärna pst 17a katastriüksust
(kü tunnus 85401:003:2130, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa) (joonis 6). Ajutise vaheladustusplatsi
kasutamine võib vajalikuks osutuda ka juhul, kui on vaja teostada sette ümberlaadimist transpordimasinate
peale. Pikemaks ajaks sette ladustamine sellisel viisil platsile ei ole mõeldav, kuna platsi suurus seda ei
võimalda. Kohaliku omavalitsuse omandis olev Pärna pst 17a katastriüksus on leidnud kasutust üksnes
suviti, mil alale on paigaldatud mobiilse lõbustuspargi Tivoli Tuur atraktsioonid. Ajutise sette ladustamisala
kasutamise valikute üle otsustab ehitustööde töövõtja tööde teostamise ajal sõltuvalt sette omadustest ja
kasutatava masinapargi võimalustest.
Esimese ja teise paisjärve taimestik eemaldatakse enne sette eemaldamist piidega kopa abil. Taimestik
eemaldatakse nii kaldalt kui veekogu põhjast. Eemaldatud taimestik purustatakse kohapeal spetsiaalse
purustusmasinaga. Purustatud taimestik suunatakse edasi veoautodega kas Valga jäätmejaama või
Saviaugu tn 3 asuvale kompostimisplatsile (joonis 6) ning kasutatakse hiljem sama ala täitmiseks,
haljastuses tugiainetega segatuna või mujal.
Alternatiiv II – sette eemaldamine eelnevalt veetaset alandamata ehk setete pumpamine
Üldist: Alternatiiv seisneb sette eemaldamises veekogus ilma veetaset alandamata. Setteid eemaldatakse
settepumbaga ning pulp transporditakse torustikuga töötlemiskohta. Nii settebasseinide kui ka geotuubide
kasutamise korral on vaja üsna suuri alasid, kuhu ehitada setteväljakud.
Alternatiiv II korral käsitletakse kolme erinevat võimalust paisjärvest eemaldatud sette käitluseks enne selle
taaskasutamisele suunamist:
• I alaalternatiiv – sette tahendamine settebasseinides,
• II alaalternatiiv – sette tahendamine suurtes geotekstiilist valmistatud kottides ehk nn
geokonteinerites,
• III alaalternatiiv – sette separeerimine.
Kõikide alaalternatiivide korral transporditakse veetustatud sete Saviaugu tn 3 katastriüksusele ning
planeeritakse seal maa-ala täiteks laiali. Osa settest planeeritakse Pedeli teise paisjärve loodekaldal oleva
kergliiklustee ja Tartu tn äärsete elamumaade (Tartu tn 22 - Tartu tn 32) vahelisele madalamale liigniiskele
alale.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 20 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
2.2 Alternatiiv II settekäitluse alaalternatiivid
I alaalternatiiv – sette tahendamine settebasseinides ehk selitites
Tehnoloogia põhineb pinnaosakeste settimisel raskusjõu mõjul aja jooksul basseini põhja. Tuleb arvestada
sellega, et pumbatava pulbi maht on (vähemalt) kaks korda suurem võrreldes muda loodusliku lasundi
mahuga. Muda pumpamiseks kasutatakse amfiibmasinat Watermaster Classic IV või muud analoogset
setete ammutamise seadet. Peale settebasseinis sette settimist juhitakse vesi paisjärve tagasi.
Osakeste settimisaeg sõltub osakese läbimõõdust. Alljärgnevas tabelis 1 on toodud pinnaseosakese
settimiskiirused sõltuvalt setteosakeste läbimõõdust.
Tabel 1. Pinnaseosakeste settimiskiirus seisvas vees (temperatuur 10oC), osakeste erikaal 2,65 g/cm3
(Vesistökuormituksen…, 1992).
Pedeli paisjärvedes oleva sette puhul tuleks arvestada pinnaseosakestega d < 0,002 mm > 0,0001 mm (ibe
suurem fraktsioon). Ibe settimisaeg settebasseinis peaks olema vähemalt 3 ööpäeva, kuid seda suuremate
osakeste puhul ja seetõttu ikkagi kauem. Veekogusse on võimalik lasta vett siis, kui see sette kohal selgeks
muutub. Settetiigi valli sisse paigaldatakse väljalasketoru, mille kaudu selginenud vesi tagasi paisjärve
juhitakse.
Kogemustele põhinev basseini(de) maht peaks olema ca kahekordne muda profiilsest mahust (tegelik muda
maht veekogus), st esimese paisjärve 10 611 m3 muda setitamiseks oleks vaja 21 222 m3 pulpi mahutavat
settebasseini. Teisest paisjärvest eemaldatava 3 825 m3 sette setitamiseks oleks vaja 7650 m3 pulpi
mahutavat settebasseini. Kui sette eemaldamine tehtaks mõlemast järvest korraga, siis oleks vajalik 25 047
m3 pulpi mahutavat settebasseini. Arvestades Pärna pst 17a kinnstu suurust, ei ole sinna võimalik korraga
sellist kogust pulpi mahutava basseini rajamine, mistõttu alale rajatavat settebasseini saab kasutada selle
perioodilise tühjendamisega.
EKUK OÜ poolt 2013. aastal koostatud paisjärvede puhastamise tehnilises projektis nähti ette selitite
rajamine paisjärvedest allavoolu paiknevale lammialale. Pumpamiskaugus on sel juhul kuni 2 km ning vajalik
on rakendada vahepumpamist. Pärast sette tahenemist nähti projektiga ette sette laiali planeerimine ja ala
korrastamine. Kobras OÜ projekteerijate hinnangul ei ole sedavõrd kaugele pumpamine, mis vajab ka
vahepumpamist, siiski mõistlik ja ratsionaalne ning seega langeb käsitlusest välja.
Ainukene optimaalne lahendus on setteväljaku rajamine vahetult piirnevale Pärna pst 17a katastriüksusele,
kuid ala suuruse tõttu ei ole võimalik nii suure settebasseini ehitamine, mis mahutaks korraga ära kogu
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 21 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
väljapumbatava sette ning seetõttu on vajalik sette perioodiline äravedu lõppkäitluskohta. Pumpamise
kaugus oleks nii esimesest kui teisest järvest kuni ca 300 m.
II alaalternatiiv – Geo Tube tehnoloogia kasutamine ehk nn geokottide / geotuubide kasutamine
Sette pumpamine järvest toimub samamoodi nagu settebasseini alaalternatiivi puhul. Antud meetodi puhul
veetustatakse paisjärve(de)st väljapumbatav sete suurtes vett läbilaskvates sünteeskangast (geotekstiilist)
valmistatud nn geokottides ehk geotuubides (joonis 8) Pärna pst 17a kinnistul. Geokotid lasevad läbi vee,
ent mitte tahke osise ja nendega seotud taimetoitained ning muu orgaanilise ja mineraalse materjali. Kottide
täitmine toimub mitmes järgus, need lastakse pulpi täis, lastakse veel välja nõrguda ja seejärel täidetakse
uuesti, kuni kott saavutab oma mahu.
Tahenemine on geokotis oluliselt kiirem kui settetiikides, sest eralduv vesi juhitakse kohe settest eemale ja
järvemuda saab hakata kuivama. Sette algmaht väheneb geokotis 2 - 4 korda.
Joonis 8. Geokoti kasutamine järvest pumbatud muda veetustamiseks
(https://www.geosolutionsinc.com/products/erosion-control-geotube.html).
Kottidest välja nõrguv vesi juhitakse järve tagasi selleks otstarbeks rajatava kraavi või torustiku kaudu.
Kahe paisjärve sette käitlemise jaoks on vaja 23 geokotti (esimese jaoks 19 ja teise jaoks 7). Ühe geokoti
ümbermõõt on 27,4 m ja pikkus 30 m.
Platsi piiratud mõõtmete tõttu võib vajalikuks osutuda mõne geotuubi asetamine setet täis oleva geotuubi
peale. Kui kõikides geokottides olev sete on lõplikult tahenenud, lõigatakse geokotid katki ning tahenenud
sete veetakse lõpliku ladestamise alale.
Geotuubid on ühekordse kasutamisega, kasutatud geokotid antakse üle sobivale jäätmekäitlejale.
III alternatiiv – separeerimine
Järve põhjasette veetustamine separeerimise tehnoloogiaga põhineb tsentrifugaaljõu põhimõttel. Tahked
osakesed on raskemad kui vesi ja need kogunevad kiiresti pöörleva separaatori välisseina, kust see
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 22 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
juhitakse veest eraldatuna separaatorist välja (joonis 9). Lisaks separeerimise võib samas tootmisüksuses
toimuda ka muda edasine käitlemine ja lõpptoodangu valmistamine.
Joonis 9. Järvemuda separeerimise skeem (http://hiller-us.com/sludge-dewatering.php).
Separeerimise jaoks on vajalik rajada hoone, kuhu paigutatakse separaatorid, pulbi etteande pumbad ja
lisavee ning polümeeri lisamise süsteemid. Joonisel 10 on skemaatiliselt näidatud muda separeerimise
tehniline skeem Kahala järve näitel.
Joonis 10. Kahala järve tervendamise insenertehnilise kava muda separeerimise tehniline skeem
(Maa ja Vesi AS, 2017).
Muda pumpamiseks kasutatakse elektriajamiga pinnasepumpa, mis imeb settekihi alt ja arvestuslikult lisavett
pumpa ei satu, praktikas võib muidugi ka lisavett pumpa pääseda. Separaatori normaalseks tööks on vajalik
kuivaine sisaldus ca 2%, st enne separaatorisse minekut lahjendatakse pulpi täiendava vee lisamisega.
Esialgseks käivitamiseks on vaja lisavett väljaspoolt juurde anda, hiljem saab lahjendusveena kasutada
tagastuvat vett. Sellest tulenevalt separeerimise tehnoloogiat kasutades on järve tagastuv veekogus
tunduvalt väiksem kui settebasseinide ja geotuubide korral.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 23 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Separeerimise korral sõltub separeerimisperioodi pikkus separaatori jõudlusest. Projekteerimisbüroo Maa ja
Vesi AS poolt 2017. aastal koostatud Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise
tegevuskava näitel on Lahepera järve puhastamisel settekäitlusel pumba jõudlus 26 m3 pulpi tunnis, millest
profiilset mahtu (tegelik muda maht veekogus) on 50%. Seega on ühe separaatori profiilne jõudlus 13 m3
separeeritud setet tunnis (Maa ja Vesi, 2017). Esimesest ja teisest paisjärvest eemaldatava sette kogus on
14 436 m3. Eeldades, et separaator töötab tööpäevas 10 tundi, kulub sellise koguse eemaldatud sette
käitlemiseks 1111 tundi ja 111 tööpäeva. Kokku kulub tööde teostamise peale ligikaudu 22 nädalat ehk 5
kuud. Esimesest paisjärvest eemaldatava sette kogus on 10600 m3 ning kokku kulub sette separeerimise
peale 16 nädalat ehk veidi rohkem kui 3,5 kuud. Teisest paisjärvest eemaldatava sette kogus on 10 600 m3
ning kokku kulub sette separeerimise peale 6 nädalat ehk veidi rohkem kui 1 kuu.
Separeerimishoone võimalik asukoht oleks samuti nagu eelmistegi alaalternatiivide puhul Pärna pst 17a
katastriüksus. Katastriüksuse eeliseks on paisjärvedega piirnemine ehk pumpamise lühikene kaugus (kuni
300 m) ja maa-ala enamasti kasutuseta seismine.
Separeerimiseks vajaliku hoone pind on ca 600 m², lisaks veel vajadusel kogumistank (Lahepera järve näitel
500 m3) ja järeltöötlusbassein (Lahepera järve näitel maht 1500 m3). Joonisel 10 nähtava puhvertangi
kasutamine võimaldaks vajadusel lühendada pumpamise perioodi pikkust ööpäeva lõikes (pump on suurema
jõudlusega kui separaatorseade), kuid arvestades Pärna pst 17a kinnistu suurust, ei pruugi selle
paigaldamine alale olla võimalik.
Pärna pst 17a kinnistul (joonis 6) ei ole võimalik suuri laomahte hoida ning seetõttu tuleb separeeritud sete
käitlemisprotsessi kestel jooksvalt ära vedada.
Tihtipeale loetakse alternatiivide hulka tinglikult ka nn 0-alternatiiv, mis tähendab kõigist tegevusvariantidest
loobumist ja olemasoleva olukorra jätkumist. Arvestades seda, et alternatiivid peavad olema omavahel
võrreldavad ja täitma sama eesmärki, siis sisuliselt saab alternatiividena käsitleda erinevaid võimalusi
keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tegevuse ehk paisjärvede puhastamise elluviimiseks ja olemasoleva
olukorra jätkumist alternatiivina ei käsitleta, kuna see ei täida taotletud eesmärgi saavutamist. Erinevaid
alternatiive võrreldi omavahel olemasoleva olukorra taustal ehk nn 0-alternatiiv annab aluse, mille suhtes
prognoosida ja hinnata paisjärvede puhastustöödel esile kutsutud mõjusid. Alternatiivide omavahelisel
võrdlusel leiti sobivaim lahendus paisjärvede puhastamistööde läbiviimiseks ja settekäitluseks (vt ptk 6).
Asukohast tulenevaid alternatiive keskkonnamõju hindamise käigus ei kaalutud, kuna keskkonnamõju
hindamise objektiks olev keskkonnaloa taotlus on esitatud Pedeli esimese ja teise paisjärve puhastamiseks.
Pedeli kolmanda ja Pedeli neljanda paisjärve puhastamise järele puudub eelnevate uuringute tulemusel
otsene vajadus.
Tööde läbiviimise ajalisi alternatiive kaaluda ei ole vajalik, kuna sellise iseloomuga töid on mõistlik võimaluse
korral niikuinii madalvee perioodil teha.
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja keskkonnaseisund
Peamised mõjutatavad keskkonnaelemendid on nii puhastatavad Pedeli paisjärved, nende kaldapiirkond (sh
võimalik settekäitluse ala), puhastatavatele järvedele järgnevad Pedeli kolmas ja neljas paisjärv ning
nendest läbi voolav Pedeli jõgi (puhastatavatest paisjärvedest allavoolu kuni võimaliku heljumi ja
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 24 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
taimetoitainete leviku teekonnani), järvede vee-elustik, sh neljandas paisjärves ja sellest allavoolu olevas
Pedeli jões elav kaitsealune kalaliik.
3.1. Asustus ja maakasutus
Virgestusaladele on rajatud avalikult kasutatavad neli paisjärve eesmärgiga parandada Valga ja Valka linna
elanike ning külastajate puhketingimusi. Paisjärved piirnevad läänest Läti Vabariigis oleva Valka linnaga.
Keskkonnamõju hindamise objektiks olevad paisjärved asuvad Valga linnas tiheasustatud alal. Linna jaotab
kaheks seda läbiv kirde-edela-suunaline 200–300 m laiune Pedeli jõe ürgorg, mis ilmestab ka Valga linna
üldiselt tasast, kaldtasandikule iseloomulikku reljeefi. Pedeli (esimene) paisjärv ja Pedeli teine paisjärv
asuvad üldkasutatava maa sihtotstarbega Pedeli virgestusala 1 katastriüksusel (kü tunnus 85401:003:3021)
ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2 katastriüksusel (kü tunnus 85401:001:0233). Kahele paisjärvele
järgneb veel kaks paisjärve (Pedeli kolmas ja Pedeli neljas paisjärv) (joonis 2). Paisjärvi ümbritsevale alale
on kujundatud atraktiivne puhkeala: järvi ääristavad kergliiklusteed, vahetus läheduses asuvad puhkekohad,
mänguväljakud, palliplatsid ning muud vaba aja veetmisega seotud rajatised. Pika tänava poolsel alal asub
avalik supluskoht koos rannavalvealaga. Pedeli teise paisjärve keskel asub poolsaar, kus asub valgustatud
kergliiklustee koos pinkide ning kujundatud haljastusega.
Seisuga 01.01.2021 elas Valga linnas 11 792 elanikku (Statistikaamet, 2021).
Järvede ümbruses paiknevad põhiliselt ühe- ja kahekorruselised eramajad. Järvedest põhja pool asuvad
eramajade piirkond, lõunapoolset külge ääristab kortermajade vöönd, mille taga paiknevad eramajad, samuti
kesklinna piirkonnale omased segaotstarbega hooned (ühiskondliku kasutusega hooned, ärihooned,
kaubandus jne). Kortermajade läheduses paiknevad garaažid.
Paisjärvede läheduses pikanevad mitmed tööstus- ja ärihooned. Esimese paisjärve kaldal asub endisaegse
Ramsi vesiveski varemed, mis on ehitismälestisena arvel ning asfalteeritud plats ja busside ooteplats.
Aadressil Pärna pst 13 asub ärihoone, kus asuvad peamiselt erinevaid autode remonttöödega ja muude
ehtitustöödega seotud poed ja ärid. Aadressil Pärna pst 15 asub Valga linna keskkatlamaja (kinnistul asub
Ehitisregistri kohaselt muuhulgas töökoda, kütusehoidla, hakkepuiduhoone, masuudihoidla). Pedeli IV
paisjärve läheduses aadressil Peetri 18 asub Valga reoveepumpla, mille kaugus Pedeli IV paisjärvest on
ligikaudu 85 meetrit.
Tartu tn 6b asuvad Stilmet OÜ tootmishooned. Stilmet OÜ tegeleb mitmesuguste metallkonstruktsioonide,
konteinerite ja muude metallitöödega. Lähim kaugus Tartu 6b maaüksuse piirist Pedeli I paisjärveni on 28 m.
Aadressil Metsa 19 tegeleb Atria Eesti AS erinevate sealihatoodete valmistamisega, tootmishoonete
kompleks asub ligikaudu 410 m kaugusel kagus Pedeli neljandast paisjärvest.
Pedeli paisjärvede läheduses paikneb kaks kalmistut. Metsa tänaval asuv Priimetsa kalmistu paikneb Pedeli
IV paisjärvest ligikaudu 60 m kaugusel. Kalmistu pärineb 19. sajandist ja on mitmekordselt ülemaetud. Tartu
tn 34 katastriüksusel asub õigeusu kalmistu. Tartu tn 34 õigeusu kalmistu sanitaarkaitseala suurus kehtiva
Valga linna üldplaneeringu järgi on 50 m ning see ulatub Pedeli teisele paisjärvele. Õigusaktidest tulenevalt
kalmistutel otseselt kaitsevööndeid ei ole. VeeS järgi on veekogu piiranguvööndis keelatud matmispaiga
rajamine. Kuna kalmistud on rajatud enne piirangu kehtima hakkamist, siis see nendele kalmistutele ei kehti
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 25 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
ja tagantjärele seda ei kehtestata. Pedeli virgestusala 3 (kü tunnus 85401:001:0234) asub Priimetsa kalmistu
kõrval. Alal avati juuni alguses 2021 koerte jalutusväljak.
Pedeli jõel asub Valga linnas kokku 4 paisu (joonis 13), millest on täpsemalt juttu peatükis 3.3.1.1.
3.2. Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused
Valga linna Pedeli jõe oru lammialal moodustab pinnakatte ülemise osa holotseeni jõe- ja soosetted ja
turbamuda orgaanika viirgudega liiv. Lammisetete turba ja muda paksus on suurem Pedeli jõe sootide ning
orgu suubuvate kõrvalorgude asukohas. Valga linna geoloogiline aluspõhi koosneb Kesk-Devoni Burtnieki,
Aruküla, Narva ja Pärnu lademe kivimitest kogupaksusega 200-250 m (Valga linna üldplaneering 2007).
Pedeli esimese paisjärve lähistele (ca 50 m kaugusel Tartu tn 6b territooriumil) rajatud ja nüüdseks
likvideeritud puurkaevu (PRK0008491) geoloogilise läbilõike andmeil moodustavad pinnakatte antud
asukohas kuni 4 m sügavuseni kultuurpinnas (täitematerjal), millele järgneb kuni 4,5 m sügavuseni muld
(0,5 m paksune kiht), kuni 5,6 m sügavuseni turvas (1,1 m paksune kiht), kuni 11,4 m sügavuseni liiv
kruusaga (5,8 m paksune kiht), seejärel kuni 20,5 m sügavuseni rähksaviliiv, kuni 24,5 m sügavuseni savi,
kuni 26,3 m sügavuseni jämedateraline liiv ning kuni 35 m sügavuseni liiv. Aluspõhi (liivakivi savi
vahekihtidega) asub 35 m sügavusel maapinnast.
Pedeli jõe ja paisjärvede läheduses (aadressil Raja tn 5) paikneva puurkaevu (keskkonnaregistri kood:
PRK0008492) geoloogilise läbilõike moodustavad 7 erinevat kihti (alustades ülemisest kihist): saviliiv ja
liivsavi veerise ja kruusaga (tüsedus 12 m); veeris ja munakad (tüsedus 11 m); saviliiv ja liivsavi veerisega
(tüsedus 17 m); aleuroliit liivakivi vahekihtidega (40 m); liivakivi savi vahekihtidega (tüsedus 20 m); savi
(tüsedus 20 m) ning aluskihis liivakivi aluoroliidi ja savi vahekihtidega (30 m).
1995. aastal läbi viidud Valga tehisjärve maa-ala uurimise (Kobras AS, 1995) aruande andmetel puuriti
praeguste paisjärvede alal ja lähialal kokku 91 puurauku. Puurimissügavus ulatus keskmiselt 2 meetrini,
mõnes üksikus kohas puuriti veidi sügavamale kui 3 meetrit. See on seletatav sellega, et sooviti saada
informatsiooni järvede rajamiseks eemaldatava pinnase kohta ja eesmärgiks ei olnud uurida kavandatava
põhja kõrgusest sügavamal lamavat pinnast. Vaadates puurpäevikute andmeid, siis levib kõige sügavamal
kirjeldatud kihis peamiselt peen- kuni keskliiv orgaanikaga ja huumuslik liiv.
Esimene aluspõhjaline põhjaveekiht on Valga linna territooriumil hästi kaitstud, kuna aluspõhi asub piisavalt
sügaval (puuraukude andmetel ligikaudu 30 - 100 m sügavusel) (joonis 11) (Veeveeb, 2021).
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 26 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 11. Põhjavee kaitstus ja puurkaevud Pedeli paisjärvede läheduses (Veeveeb, 2021).
Valga põhjaveevaru pärineb Kesk-Devoni (D2) veekihi Pajula põhjaveemaardla piirkonnast Valga
põhjaveemaardlast. 2016. aastal määrati Keskkonnaministri 06.12.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/1244 Valga
põhjaveemaardla varuks 3200 m3/d kasutusajaga kuni 31.12.2043.
Pedeli Paisjärvede läheduses ei paikne maardlaid (Maa-ameti kaardirakenduse maardlate kaart, 2021).
3.3. Hüdroloogilised tingimused
3.3.1. Pedeli jõgi
Pedeli jõe (VEE1012100) lähe ja suue asuvad Eestis Valga maakonnas, keskjooks asub aga Läti Vabariigi
territooriumil. Pedeli jõe lähe asub Kadastiku järves ja jõgi suubub Väikesesse Emajõkke. Jõe pikkus on
29,6 km, millest 15 km asub Eestis. Jõe valgala on 143,2 km².
Valga ja Valka linna piires ning selle lähedal on jõgi looduslikus või looduslähedases sängis, välja arvatud
paisjärvede alal. Jõe langus on 32,7 m ja keskmine lang 1,05 m/km. Suurem osa langust on koondunud jõe
keskjooksule, sh Valka ja Valga linna läbivale lõigule. Jõe veepind langeb Valka linna idaserval oleva
paisjärve tasemelt 53,7 meetrit tasemele 40 meetrit Valga linna läänepiiril ja sealt edasi suudmes 35
meetrile. Kuna jõgi voolab peaaegu terves ulatuses maastikuliselt lainja pinnamoega alal, siis on jõe
keskmine lang suhteliselt suur (1,05 m/km).
Pedeli jõel on moodustatud hindamisüksustena 3 veekogumit. Pedeli paisjärvi läbival lõigul kuulub Pedeli
jõgi veekogumisse Pedeli jõgi riigipiirist Pika tänava sillani (Pedeli_2). Selle veekogumi valgala suurus on
ca 2761 ha (joonis 12).
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 27 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 12. Veekogum Pedeli jõgi riigipiirist Pika tänava sillani (Pedeli_2) ja selle valgala Eesti
Vabariigi piires (EELIS, 30.07.2021).
Lähtudes Keskkonnaministri 24.04.2020 määrusest nr 192 käsitletakse Pedeli jõge riigipiirist Pika tänava
sillani (veekogum Pedeli_2) vooluveekogude tüübina II B (heledaveelised ja vähese orgaanilise aine
sisaldusega (KHTMn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >100 -1 000 km2). Eesti
pinnaveekogumite seisundi 2019. a vahehinnangu kohaselt oli veekogumi koondseisund 2019. aastal kesine
(seda juba alates 2012. aastast). Viimati on veekogumi seiret teostatud 2018. aastal (Läti territooriumil
olevas lävendis). Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud ja mitteheaks näitajaks kalastiku seisund.
Pedeli jõgi Pika tänava sillast suudmeni veekogumi (Pedeli_3) koondseisund on Eesti pinnaveekogumite
seisundi 2019. a vahehinnangu kohaselt hea.
Ihtüoloog Rein Järvekülg on teinud Pedeli jões 4 kalastiku katsepüüki (1991., 2004., 2007. ja 2012. a) ja
nende käigus on registreeritud kokku 18 kalaliiki: haug, angerjas särg, roosärg, teib, säinas, turb, lepamaim,
mudamaim, rünt, viidikas, latikas, koger, hink, trulling, luts, ahven ja kiisk. Tõenäoline on veel linaski,
hõbekogre ja vingerja esinemine Pedeli jões. Pedeli jõe lisaharust Rautina ojast on leitud ojasilmu ja
luukaritsat. Pedeli jõe alamjooksule võivad Väikesest Emajõest siseneda veel nurg ja koha (Järvekülg R.,
2021).
2
Keskkonnaministri määrus 24.04.2020 määrus nr 19 “Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere
seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja
pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused”.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 28 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
3.3.1.1. Paisregulaatorid
Pedeli jõel on Valga linna piires kokku 4 paisregulaatorit: I paisregulaator paisutab kolmandat ja neljandat
paisjärve, II paisregulaator paisutab teist paisjärve ja IV paisregulaator esimest paisjärve (joonis 13). Kõik
paisud on rajatud rekreatiivsel otstarbel.
Neljas paisjärv
Kolmas paisjärv
Teine paisjärv
Esimene paisjärv
Joonis 13. Pedeli paisude ja sildade paiknemine Valga linnas (Aluskaart: Maa-ameti kaardirakendus,
2021).
Pedeli IV pais (PAIS010310) (foto 1) asub Tartu tänava silla all Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piiril (jäädes
kogu ulatuses Eesti Vabariigi territooriumile) ning on üles paisutanud Läti Vabariigi territooriumil asuva jõe ca
180 m pikuses lõigus. Paisutus oli vajalik Ramsi vesiveski tööshoidmisks 20. sajandil. Paisutuskõrgus
(veetasemete vahe ülemises ja alumises bjefis) on 2 m ja Eesti Veeprojekt OÜ pool läbi viidud paisude
inventariseerimise alusel on pais kaladele ületamatu (Eesti Veeprojekt OÜ jt, 2013). Üle liigveelaskme
kulgeb Tartu tänav.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 29 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Foto 1. Pedeli IV paisregulaator (Valga Vallavalitsus, 2021).
Pedeli III pais (PAIS010300) asub Pedeli jõel ca 100 m enne Pärna pst silda ning on üles paisutanud jõel
Pedeli esimese paisjärve (foto 2). Paisutuskõrgus on 0,6 m (EELIS, 30.07.2021). Kobras OÜ poolt
22.02.2021 mõõdetud paisutuskõrgus on 0,85 m (veetase esimeses paisjäves 43,34 m abs). Kobras OÜ
mõõtmise andmeil on III paisu betoonist põhja kõrgus 41,99 m ja puidust varjade kõrgus 43,29 m (joonis 16).
Foto 2. Vaade Pedeli III paisuregulaatorile Pedeli esimese paisjärve poolt (Kobras OÜ, 2021).
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 30 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Pedeli II pais (PAIS010290) asub E. Enno tänava jalakäijate silla all (foto 3). Selle paisutuskõrgus on 0,45 m
(EELIS, 2021). Kobras OÜ poolt 22.02.2021 mõõdetud paisutuskõrgus on 0,39 m (42,49 m ab) ja sama
mõõtmise tulemusel on II paisu betoonist põhja kõrgus 40,12 m ja puidust varjade (ülemise varja) kõrgus
42,30 m. Pais on kaladele raskesti ületatav (Eesti Veeprojekt OÜ jt, 2013).
Foto 3. Vaade Pedeli II paisule (Eesti Veeprojekt jt., 06.07.2012).
Pedeli I pais (PAIS010280) (foto 4) paisutab kolmandat ja neljandat paisjärve. Veetasemete vahe alumises
ja ülemises bjefis on 1,6 meetrit (EELIS, 2021). Kobras OÜ poolt 22.02.2021 mõõdetud suhteline
paisutuskõrgus on 1,7 (veetase kolmandas ja neljandas paisjärves 42,10 m abs) m, sama mõõtmise
andmetel on I paisu betoonist ülevoolu kõrgus 42,10 m ja paisu sisse paigaldatud liigveelaskme
väljavoolutoru alumise otsa kõrgus 40,05 m. Pais on kaladele raskesti ületatav (Eesti Veeprojekt OÜ jt,
2013). Paisutamiseks on Keskkonnaameti poolt 11.06.2015 väljastatud keskkonnaluba vee erikasutuseks nr
L.VV/326075. Pedeli I paisu normaalpaistustasemeks keskkonnaloa alusel on 41.95 m abs. Loaga on
sätestatud juhud, millal on lubatud veetasemete reguleerimine: suurvee ajal (normaalpaisutustaset võib
lühiajaliselt ületada) ning paisu ajutise hooldamise ja ehitamisel ajal, kooskõlastades selle eelnevalt loa
andjaga.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 31 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Foto 4. Pedeli I paisregulaator (Valga Vallavalitsus, 2021).
Kõiki paise (v.a Pedeli IV) ületavad kergliiklustee sillad.
2013. aastal läbi viidud paisude inventariseerimisel (Eesti Veeprojekt jt., 2013) leiti, et I, II ja III paisülevoolud
on kaladele raskesti läbitavad, I pais kaladele ületamatu ning kalade rändetingimuste parandamine oleks
vajalik, kuna rändetee avamisel on oluline positiivne mõju kalastikule. IV paisu osas tehti ettepanek rajada
paisust möödaviik kalade liikumiseks, II ja III paisu osas tehti ettepanek rajada kalapääs jõesängis ning I
paisu osas peeti kõige õigemaks kujundada pais kärestikuks, mis oleks kaladele läbitav. Iga tõkestusrajatise
puhul hinnati kalade läbipääsu tagamiseks väljapakutud lahenduse tehnilist teostatavust. Pedeli I, II ja III
paisu puhul leiti, et looduslikud ja maakasutuse tingimused kalade rändetee avamiseks on rahuldavad, kuid
IV paisu puhul siiski keerulised3. Lõppkokkuvõttes on siiski leitud, et rändetee avamise tähtsus on
kolmandajärguline, mis tähendab, et investeeringute nõudmine omanikelt või nende tegemise riiklik
toetamine enne I ja II järgulise tähtsusega objektidel kalade läbipääsu tagamist ei ole otstarbekas.
Inventariseerimisprojekti koostajad on leidnud, et kalade läbipääs Valga ja Valka paisude kaskaadist tuleks
lahendada koos Läti Vabariigiga, kuna teadaolevalt asub Valkas Pedeli jões ülesvoolu veel 2 paisu, neist üks
hüdroelektrijaamaga.
Pedeli alumise paisjärve pais (paiskärestik) on hinnatud latikale ja haugile läbitavaks Eesti Maaülikooli
Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskuse ekspertide poolt (Eesti Maaülikooli
Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskus, 2008).
3
Hinnangu andmisel lähtuti järgmistest asjaoludest: veetasemete vahe paisu juures, maakasutus ja looduslikud
tingimused (Veeprojekt jt., 2013).
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 32 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Kõikide paisjärvede kalda piiranguvööndi ulatus tulenevalt looduskaitseseadusest on 50 m,
ehituskeeluvööndi ulatus 25 m, veekaitsevööndi ulatus VeeS tulenevalt 10 m ja veekogu kallasraja ulatus
tulenevalt keskkonnaseadustiku üldosa seadusest 4 m põhikaardile märgitud veepiirist (joonis 14). Valga
linna üldplaneeringuga (2007) on Pedeli jõe (paisjärvede) kallaste ehituskeeluvööndit Tartu tn 2 ja Raja tn 12
vahelises lõigus vähendatud 30 meetrini vastavalt Valga linna Pedeli piiriülese virgestusala
detailplaneeringule (kehtestatud 26.05.2006 Valga Linnavalitsuse otsusega nr 20). See Maa-ameti
kitsenduste kaardirakenduses ei kajastu.
Ehituskeeluvööndis on uute ehitiste rajamine keelatud. Kavandatav tegevus ei sattu vastuollu selle
piiranguga, kuna uusi hooneid ega rajatisi paisjärvede kaldale kavandada ei ole plaanis. Piiranguvööndis on
keelatud jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 33 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 14. Veekaitselised piirangud ja objektid (Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaart, 2021).
3.3.2. Pedeli paisjärved
Pedeli (esimene) paisjärv (VEE2085410) (foto 5 ja 6) on pindalaga 1,6 ha ning kaldajoone pikkusega 881 m.
Pedeli teise paisjärv (VEE2085420) (foto 7) pindala on 2,5 ha ning kaldajoone pikkus 1 494 m. Kolmas
paisjärv (VEE2085440) on pindalaga 1,5 ha ning neljas paisjärv (VEE2085450) on pindalaga 4,6 ha.
Kohanimekorralduse probleemide läbitöötamise, kohanimealase tegevuse suunamise ja
korraldamisega tegelev Kohanimenõukogu arutas 11.03.2021 avalikult kasutatavate veekogude
nimekirjas olevate veekogude nimesid, sh Pedeli paisjärvede nimesid ning leidis, et numbrid
kohanimedes ei ole hea tava ning keskkonnaregistris olevad nimed peaksid kattuma
kohanimeregistris olevate andmetega. Sellest lähtuvalt tehti Keskkonnaagentuurile ettepanek viia
nimed kooskõlla Kohanimeregistrigaga ning kinnitada järvedele uued nimed. Info edastati ka Valga
Vallavalitsusele, kes viis järvedele sobivate nimede osas kohalike seas läbi küsitluse. Valga
Vallavalitsuse 08.09.2021 korraldusega nr 344 muudeti Pedeli paisjärvede nimed järgmisteks:
Veskijärv (varasem Pedeli esimene paisjärv), Jõekääru järv (varasem Pedeli teine paisjärv), Vahejärv
(varasem Pedeli kolmas paisjärv) ja Rannajärv (varasem Pedeli neljas paisjärv). Selguse huvides ning
arusaamatuste vältimiseks kasutatakse käesolevas KMH aruandes läbivalt eelmisi nimesid.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 34 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Foto 5. Pedeli (esimene) paisjärv vaatega Konnaoja suubumiskoha juures (Kobras OÜ, 2021).
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 35 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Foto 6. Pedeli esimene paisjärv (Kobras OÜ, 2021).
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 36 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Foto 7. Pedeli teine paisjärv (Kobras OÜ, 2021).
Pedeli jõe luhaalale rajati esimene paisjärv 1996. aastal, teine paisjärv 1999. aastal Kobras AS poolt
koostatud Valga paisjärve I ja II (1996a ja 1996b) tööprojektide alusel. Kolmas paisjärv valmis 2006. aastaks
ning neljas paisjärv 2007. aastaks. Paisjärved rajati eesmärgiga parandada linna looduskeskkonna
atraktiivsust ning Valga ja Valka linnade elanike puhketingimusi ja vaba aja veetmise veetmise võimalusi.
Pedeli paisjärvesid ümbritsevad avalikult kasutatavad kergliiklusteed ning haljasala. Pedeli kolmas ja neljas
paisjärv on üksteisest eraldatud kitsenduse ja seda ületava jalakäijate silla kaudu. Pedeli neljas paisjärv on
pikim ning suurim paisjärvedest ning selle kaldal (Tartu ja Pika tänava risti läheduses) asub Valga linna
ainuke avalik suplusrand (joonis 15).
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 37 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 15. Terviseameti poolt koostatud Pedeli supluskoha profiilis toodud Pedeli ranna-ala piirid
(märgitud punase pidevjoonega; suplusvee seirepunkt märgitud punase täpiga) (Terviseamet, 2011,
üle vaadatud 2012, 2020).
Pedeli paisjärve I etapi tööprojektiga nähti ette esimese paisjärve keskmiseks sügavuseks 1,4 m ning
maksimaalseks sügavuseks 1,5 m ning II etapi tööprojektiga teise paisjärve keskmiseks sügavuseks 1,88 m
ning maksimaalseks sügavuseks 2,5 m. 2013. aastal mõõtis EKUK OÜ esimese paisjärve sügavuseks 1,25-
1,8 m (keskmine sügavus 1,5 m) ning teise paisjärve sügavuseks 0,8-2,65 m (keskmine sügavus 2,1 m).
2021. aastal Kobras OÜ poolt geodeetilise mõõdistamise andmetel oli esimese paisjärve sügavus
0,90-2,00 m (keskmine sügavus ligikaudu 1,4 m) ja teise paisjärve sügavuseks 0,3-2,45 m (keskmine
sügavus 2,0 m). Kahe erineva mõõdistamise andmete erinevus ei ole märgatav ning sügavuste muutusi
saab seletada vooluvee setete ühest kohast teise kandmisega ja mõningal määral settekihi paksenemisega
mõningates esimese ja teise paisjärve piirkondades.
Paisjärvede pikiprofiil
Joonisel 16 on kujutatud Pedeli nelja paisjärve pikiprofiil. Joonisele on märgitud paisjärvesid ületavad sillad,
22.02.2021 mõõdetud paisjärvede veepinna kõrgus, paisude puidust varjade kõrgus, betoonist paisu
põhjade (III ja II pais) ja betoonist ülevoolu (I pais) kõrgus ja paisjärvede põhja kõrgused (ilma ja koos
settega).
Jooniselt 16 on nähtav paisjärvede veepindade kõrguste erinevus, mis on kõige kõrgem esimesel paisjärvel
(43,34 m) ja madalaim neljandas paisjärves (42,10 m). Veepinna kõrgus sõltub aastaajast ning võib kuude
lõikes erineda. III paisu betoonist paisu põhja kõrgus 41,99 m. Teise ja kolmanda paisjärve vahel oleva
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 38 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
betoonist paisu (II pais) põhja kõrgus on 40,12 m ja I paisu betoonist ülevoolu kõrgus on 42,10 m. Neljandat
paisjärve paisutava I paisu sisse on paigaldatud toru, mis projekti järgi täidab põhjalasu (liigveelasu)
ülesannet ja mille kaudu peaks olema võimalik veetaset neljandas paisjärves (järve(de)) puhastamiseks alla
lasta. Geodeetilise mõõdistusega tuvastati väljalasu põhja kõrgus I paisu Pedeli jõe poolses otsas 40,05 m,
seega on neljandasse paisjärve avaneva toru põhi enam-vähem samal kõrgusel, kalde tõttu tõenäoliselt
mõnevõrra kõrgemal (peaks olema enam-vähem sama kõrgel kui teist paisjärve paisutava II paisu põhja
kõrgus).
Esimeses paisjärves oleva settekihi paksus on võrreldes teise paisjärve settekihiga silmnähtavalt suurem,
olles kuni 1 m tüsedune.
Kolmanda ja neljanda paisjärve põhja kõrgust ei mõõdetud, kuna antud tööde teostamise puhul ei oma
nende paisjärvede põhja kõrgus tähtsust. Orienteeruv põhja kõrgus on kolmandas ja neljandas järves ca
39,10 m.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 39 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 16. Pedeli paisjärvede pikiprofiil (Kobras OÜ, 2021).
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 40 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Vee kvaliteet
2012-2013. aastal viidi EKUK OÜ poolt Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasrahastuse abil läbi uuring
hindamaks Valga linnas asuvate Pedeli jõe paisjärvede, sinna suubuvate ojade ning Pedeli jõelõigu seisundit
ning määrati ka tervendamise võimalused. Uuringu tulemusena jõuti järeldusele, et Pedeli jõkke suubuvad
ojad (Nimetu oja, Konnaoja ning Räni oja) jäävad füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangute
alusel “halba” ja “väga halba” ökoloogilisse seisundiklassi üldfosfori sisalduse alusel. Pedeli jõe paisjärved
ning jõelõigu füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangud jäid heasse ja väga heasse ökoloogilisse
seisundiklassi. Uuringus leiti, et veekogu tervisliku seisundi parandamise seisukohalt on otstarbekas
eemaldada kvaliteedilt halvimate näitajatega ja settepaksuselt suurimate mahtudega Pedeli jõe I paisjärve
keskosa ja II paisjärve algusosa põhjasete. Kuna I ja II paisjärve vaheline jõelõik on taimestikku täis
kasvanud (taimestiku üldkatvuseks hinnati 94%), tuleks jõelõik taimestikust puhastada (EKUK, 2013).
2019. aastal tellis Valga Vallavalitsus EKUK OÜ-lt Konnaoja ja Pedeli jõe paisjärvede veekvaliteedi uuringu.
Veeproovid võeti 19.11.2019 kokku 11 proovivõtukohast. Pedeli (esimese) ja teise paisjärve seisundit
iseloomustab tabelis 2 proovivõtupunkt nr 3 – “Pedeli jõgi - II paisjärve väljavool” (joonis 17).
Joonis 17. Veeproovivõtukohtade asukohad 2019. aastal läbi viidud uuringus (EKUK OÜ, 2019).
Pinnaveeproovidest analüüsiti järgimisi näitajad: temperatuur, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik, pH ning
laboris hõljuvaine, BHT5, KHTMN, NH4, üldN, üldP, Cl.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 41 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Pinnaveekogumi ökoloogilist seisundit iseloomustavad loodusläheduse järgi viis seisundiklassi: väga hea,
hea, kesine, halb ja väga halb (keskkonnaministri 28.07.2009 määrus nr 444).
4
Kehtetu. Käesoleval ajal kehtib keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja
territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja
pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 42 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 2. Veeproovide füüsikalis-keemiliste üldtingimuste tulemused ja koondmäärang (EKUK OÜ,
2019).
Füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangute alusel kuulus proovivõtukoha nr 3 koondmäärang
heasse ökoloogilisse seisundikalssi. Kuna proovivõtukoht nr 3 asus Pedeli teise paisjärve väljavoolul, siis
iseloomustab see eelkõige teise paisjärve seisundit (I ja II paisjärve vee kvaliteet on sellest lähtuvalt normide
piires ja hea). Arvestades, et Pedeli jõest Tartu tn silla juures Eesti-Läti piiril võetud veeproovi
analüüsitulemuse järgi kuulub Läti territooriumil oleva paisjärve väljavool heasse ökoloogilisse seisundiklassi
üldfosfori (üldP) alusel, siis tähendab see eelkõige seda, et Pedeli esimesse ja teise paisjärve otsesed
sissevoolud mõjutavad Pedeli järvede veekvaliteeti (teise ja neljanda paisjärve väljavoolus jääb üldfosfori
sisaldus kesisesse seisundiklassi. Konnaoja suubumiskohas Pedeli esimesse paisjärve võetud veeproovi
analüüsitulemus näitas üldfosfori väga suurt sisaldust (väga halb klass). Numbrilisi tulemusi vaadates on
neljanda paisjärve väljavoolus üldfosfori sisaldus veidi madalam teise paisjärve väljavoolus määratud
üldfosfori sisaldusest, mis võib näidata tendentsi fosfori akumuleerumisele settes. Samas on neljanda
paisjärve summaarne valgala suurem kui teise paisjärve oma ja seega võib olla tegu ka “lahjendusefektiga”.
Proovivõtukohtadest 2-8 määrati mikrobioloogilistest näitajatest Coli-laadsed bakterid, enterokokid ja
Escherichia coli, mis kuuluvad suplusvee kvaliteedi näitajate hulka. Tartu tn silla juures (Eesti-Läti piiril) ja
Pedeli paisjärvede väljavooludes määratud mikrobioloogilised näitajad vastasid normidele, küll aga olid
Konnaoja proovivõtukohtades 6-8 kõrged enterokokkide ja otsese fekaalse päritoluga reostuse näitaja
Escherichia coli väärtused.
Muda ja setted. Informatsioon Pedeli paisjärvede setete kohta pärineb EKUK OÜ 2013. aasta tööst (EKUK
OÜ, 2013a) ja 2021. a Kobras OÜ poolt läbi viidud sette mõõdistamise tööst.
2013. a veebruaris teostasid EKUK OÜ proovivõtjad Pedeli jõe nelja paisjärve settekihi paksuste ning vee
sügavuste mõõtmised paisjärvede erinevates profiilides. 22. veebruaril 2021 viis Kobras OÜ läbi muda
paksuste sondeerimise esimeses ja teises paisjärves.
Esimene paisjärv
2013. a EKUK OÜ uuringu tulemused näitasid, et sette paksused on suurimad Pedeli jõe I paisjärve
keskosas (joonis 18), kus need jäid vahemikku 0,25-0,55 m. Vee sügavus samas profiilis oli 1,25-1,50 m,
maksimaalse settekihi 0,55 m juures oli minimaalne veesügavus 1,25 m. Keskmine veesügavus I paisjärves
oli 1,5 m ning keskmiselt moodustas settekihi paksus 13% järve sügavusest.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 43 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 18. Settekihi paksus Pedeli esimeses paisjärves (Eesti Keskkonnauringute Keskus, 2013a).
Kobras OÜ poolt veebaruaris 2021 läbi viidud muda sondeerimise tulemused erinesid esimese paisjärve
osas EKUK OÜ mõõtmise tulemustest: sondeerimise andmeil varieerub esimese paisjärve settekihi paksus
0,3 m kuni 1,1 m, ulatudes veekogu keskel keskmiselt kuni 0,6 meetrini ja veekogu kaldapoolsetel aladel
kuni 0,4 meetrini (joonis 18). Paisjärve väljavoolu poolses osas on settekihi paksus väike (ca 0,1 m).
Konnaoja suubumiskoht on täis settinud ja seal ulatub settekihi paksus ca 1 meetrini. Vee sügavus samas
profiilis ulatus kuni 1,9 meetrini, maksimaalse settekihi 1,1 m juures oli minimaalne veesügavus 1,3 m.
Keskmine veesügavus I paisjärves oli ca 1,5 m.
Teine paisjärv
EKUK OÜ uuringu andmeil oli paksem settekiht Pedeli jõe II paisjärve algusosas (joonis 19), kus settekihi
paksus oli 0,40 - 0,55 m ja veesügavus 2,0-2,5 m. Keskmine veesügavus II paisjärves oli 2,1 m ja sealne
settekihi paksus moodustas keskmiselt 7% järve sügavusest.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 44 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 19. Settekihi paksus Pedeli teises paisjärves (Eesti Keskkonnauringute Keskus, 2013a).
Kobras OÜ uuringu (2021) andmeil on teise paisjärve settekihi paksused võrreldes esimese paisjärvega
väiksemad. Paisjärve settekiht on suurem Tartu tänava poolsel osal, kus settekihi paksus ulatub kuni 0,7
meetrini. Paisjärve Tähe tänava poolne osa settekiht on väiksem. Selle põhjuseks võib olla teise paisjärve
keskel asuv poolsaar, mis jagab mõtteliselt paisjärve paksema settekihiga Tartu tn poolseks osaks ning
väiksema settekihiga Tähe tn poolseks osaks. Pedeli jõe looduslik veevool toimub Pärna pst sillast mööda
Tartu tn poolset osa kolmanda paisjärve suunas. Seega selles osas settib enamik vooluveega
edasikanduvaid setteid ning Tähe tn poolsele osale sattuvate setete hulk on väiksem. Teise paisjärve III
paisu ja Pärna pst silla vahelise osa settekiht on kuni 0,2 meetri paksune. Keskmine veesügavus II
paisjärves on 2,2 m.
EKUK OÜ uuringu (2013) andmeil oli III paisjärves sette paksus vahemikus 0,05-0,20 m, keskmine
veesügavus 2,3 m ja settekihi paksus moodustas keskmiselt 4% järve sügavusest. Paisjärvedest suurima
veesügavusega oli IV paisjärv, kus keskmine veetase oli 2,6 m, mõõdetud settepaksused (0,10-0,30 m)
moodustavad keskmiselt 7% järve sügavusest.
Orgaanilise aine ja üldlämmastiku sisaldused olid kõrgemad I paisjärve keskosa settes, IV paisjärves ja
Pedeli jõelõigus 200 m allpool Pika tänava silda.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 45 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Ohtlike ainete sisaldus settes
Sette keemiline- ja mikrobioloogiline analüüs tehti kümnes proovivõtukohas võetud sette proovidele,
milledest määrati raskmetallide As, Cd, Cr, Cu, Hg, Ni, Pb, Zn sisaldused, üldlämmastiku, fosfori,
üldorgaanilise süsiniku, PCB summa, polütsükliliste aromaatsete süsivesinike summa, Escherichia coli ja
enterokokkide sisaldused ning uuriti helmintide munade esinemist.
Setete seisundit hinnati toona kehtinud keskkonnaministri 30.12.2002 määruse nr 78 “Reoveesette
põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded”5, prioriteetsete ainete
keskkonnakvaliteedi standardite ja keskkonnaministri 11.08.2010 määruse nr 38 “Ohtlike ainete sisalduse
piirväärtused pinnases”6 alusel.
Olgu öeldud, et toona kehtinud keskkonnaministri 30.12.2002 määrus nr 78, nagu ka praegu kehtiv,
reguleeris üksnes reoveesette kasutamist põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel, et vältida selle
kahjulikku mõju pinna- ja põhjaveele, mullale, taimedele, loomade ja inimese tervisele. Järvede põhjast
eemaldatav muda ei ole määruse definitsiooni kohaselt reoveesete, seega selle alusel nõuete
otsekohaldamine ja järelduste tegemine ei ole asjakohane.
Uuringu tegemise hetkel kasutati järelduste tegemise alusena prioriteetsete ainete keskkonnakvaliteedi
standardeid, kuna tol hetkel vastavasisulist määrust ei olnud veel kehtestatud. Käesoleval ajal kehtib küll
selle asemel keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 “Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete
nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna
kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna
kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused”, millega kehtestatakse prioriteetsete
ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused. Ka
selle määrusega kehtestatud piirväärtustega saadud tulemuste võrdlemine ei ole asjakohane, kuna
määrusega on kehtestatud vesikeskkonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused
pinnaveekogumite ökoloogilise seisundi hindamiseks, mitte järvedest väljavõetud sette edasise kasutamise
võimaluste üle otsustamiseks.
Lisaks võrreldi saadud tulemusi keskkonnaministri 11.08.2010 määrusega nr 38 “Ohtlike ainete sisalduse
piirväärtused pinnases” kehtestatud piirarvudega (näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest
suurema väärtuse korral loetakse pinnas saastunuks) ja sihtarvudega (näitab ohtliku aine sellist sisaldust
pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse korral loetakse pinnase seisund heaks). Käesoleval ajal
kehtib keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”.
Alljärgnevalt on hinnatud sette seisundit ja tehtud järeldused nimetatud määrusega sätestatud piirnormide
järgi.
Proovid võeti järve erinevatest ristlõigetest, kusjuures ühe ristlõike osaproovid segati kokku, saamaks
keskmistatud proov. Tulemused näitasid, et arseeni, kaadmiumi, kroomi, plii, elavhõbeda ja vase sisaldused
5
Selle asemel kehtib nüüd keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 29 „Haljastuses, rekultiveerimisel ja
põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded“.
6
Selle asemel kehtib nüüd keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused
pinnases“.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 46 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
põhjasettes ei ületa pinnasele kehtestatud piir- ega ka sihtarve7, jäädes oluliselt allapoole sihtarvu. Tsingi
sisaldus oli esimese paisjärve keskosas veidi üle elamumaale kehtestatud sihtarvu (sisaldus 210 mg/kg,
sihtväärtus 200 mg/kg), ent oluliselt allapoole piirarvu. Polüklooritud bifenüülide (PCB) summa sisaldus jäi
kõikides proovides samuti oluliselt allapoole sihtarvu. Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) summa
sisaldus jäi kõikides proovides allapoole elamumaale kehtestatud sihtarvu, v.a esimese paisjärve keskosas,
kus selle sisaldus oli veidi üle sihtarvu (sisaldus 5,88 mg/kg, sihtarv 5 mg/kg), ent oluliselt madalam
elamumaale kehtestatud piirarvust. Orgaanilise ainele, üldlämmastikule ja üldfosforile piirnorme kehtestatud
ei ole.
Otsese fekaalse reostuse olemasolu näitas Escherichia coli kõrge sisaldus Konnaoja setetes, kus leidus ka
väga palju enterokoki baktereid. Fekaalse reostuse bakteriaalsete indikaatornäitajate leidumine (Escherichia
coli, kolilaadsed ja enterokokid) viitab heit- või reovee suurele mõjule uuringu piirkonnas.
Fütoplankton
2013. aasta EKUK OÜ töös hinnati Pedeli jõe nelja paisjärve veekvaliteeti fütoplanktoni järgi, mille
metoodikast lähtudest käsitletakse Pedeli jõe paisjärvi II tüüpi ehk keskmise karedusega madalate
järvedena.
Vee vähene läbipaistvus Pedeli jõe paisjärvedes ei ole tingitud taimse hõljumi (fütoplanktoni) rohkusest, vaid
pigem voolu tõttu veesambasse resuspendeerunud setteosakestest. Kuna fütoplankton konkureerib vees
sisalduvatele toiteainetele taimedega, siis madalad fütoplanktoni biomassid on osaliselt seletatavad sellega,
et makrofüüdid Pedeli jõe paisjärvedes vähendavad toiteainete kättesaadavust fütoplanktonile. Samuti on
fütoplanktoni vähesus seletatav pideva vee vooluga paisjärvedes.
Pedeli (esimese) paisjärve koondhinnang fütoplanktoni näitajate alusel on kesine. Teiste Pedeli paisjärvede
koondhinnang fütoplanktoni näitajate alustel on hea.
Taimestik
2012. aastal uuriti ka Pedeli jõe suurtaimi (EKUK OÜ, 2013). Pedeli paisjärved kuuluvad keskmise vee
karedusega madala järve tüüpi (tüüp II, EKUK 2013 uuringu lisa 5). Antud järvetüübi taimestiku
kvaliteedinäitajad peavad vastama EKUKi 2013 uuringu Lisa 5 toodud taimestiku kvaliteedinäitajatele
(taimekoosluste ja tähtsamate hüdrofüütide taksonite ohtrus kogu järve kohta vastavalt kvaliteediklassile).
Paisjärvedes esines toitainetenõudlikku kaldataimestikku, erinevaid ujulehtedega taimi ning niitjaid vetikaid.
Esines ka veesisene taimestik, mille ohtrus kõikus erinevate paisjärvede piirides. Taimestiku üldkatvuseks
hinnati 94%. Jõelõigul domineeris kaldaveetaimestik. Koondseisund oli taimestiku alusel halb.
Kalastik
2008. aastal uuriti Pedeli neljanda paisjärve kalastikku (Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja
keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskus. 2008). Leiti, et paisjärve kalastik on liigirikas, kuna katsepüükidel
tabati 11 kalaliiki (haug, särg, turb, mudamaim, linask, rünt, viidikas, latikas, luts, ahven ja kiisk). Oluliseks ja
7
Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 § 3 lg 1: piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest
suurema väärtuse korral loetakse pinnas saastunuks.
Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 § 4: sihtarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millega võrdse või
väiksema väärtuse korral loetakse pinnase seisund heaks.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 47 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
tähenduslikuks on ka väikejärvedest suhteliselt harva võrkudega püütavate liikide nagu luts, rünt ja turb
esinemine kalakoosluses.
Neljas paisjärv ja Pedeli jõgi sellest allavoolu on III kaitsekategooriasse kuuluva hingi (Cobitis taenia) elupaik
(EELIS, 31.07.2021) (vt täpsemalt ptk 3.5).
Eelnevate uuringuandmete põhjal on alust eeldada, et Pedeli esimeses ja teises paisjärves esinevad
järgmised kalaliigid: haug, angerjas, särg, roosärg, turb, lepamaim, mudamaim, linask, rünt, viidikas, latikas,
koger, hõbekoger, hink, luts, ahven ja kiisk (Järvekülg R, 2021).
Põhjaloomastik
EKUK poolt teostati 21.05.2012 Pedeli jõel operatiivseiret. Pedeli jõe esimeses paisjärves Konnaoja suudme
juures oli järve seisund põhjaloomastiku määrangu alusel kesine.
Väline reostus
2013. aasta EKUK OÜ uuring kaardistas ka välise reostuse võimalikke allikaid. Kehtestatud nõuetele ei
vastanud Läti poolt Konnaojja suubuva kollektori väljavool, milles üldfosfori sisaldused ületasid või olid
ligilähedased kehtestatud piirväärtusele. Suhteliselt suured sisaldused olid Konnajja suubuva kollektori
väljavoolus ka üldlämmastiku ja ammooniumlämmastiku osas. Tugevale fekaalsele reostusele viitasid
analüüsitud mikrobioloogilised näitajad. Allpool Pika tänava silda Pedeli jõkke suubuva kollektori väljavoolust
saadi kõrged ammooniumlämmastiku sisaldused.
Pedeli jõele ja paisjärvedele on reostusallikateks sinna suubuvad reostunud ojad ja kollektorite väljavoolud.
Terviseameti koostatud Pedeli supluskoha suplusvee profiili (koostatud 2011, üle vaadatud 2012 ja 2020)
andmetel on hinnatav suurim supluskohta külastavate inimeste arv 30-100 inimest päevas. Supluskoha
rannajoone/kalda pikkus on 100 m. Supluskoha maksimaalne sügavus on 1,7 m. Rannas on riietuskabiinid ja
lastemänguväljakud. Suplejatele on ehitatud ujumissild. Suplusvee kvaliteet on aastatel 2011-2019 olnud
“hea” ja “väga hea”.
Tabel 3. Suplusvee klassifikatsioon 2011.-2019. a vastavalt direktiivile 2006/7/EÜ (Terviseamet, 2011).
Supluskoht 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Pedeli VÄGA VÄGA
HEA HEA HEA HEA HEA HEA HEA
supluskoht HEA HEA
2020. aastal Pedeli paisjärve suplusvee seirepunktist võetud veeproovi (Terviseameti katseprotokoll nr
TL2020/V1664B) Escherichia coli ja soole enterokokkide näitajate tulemused jäävad sotsiaalministri
03.10.2019 määrusega nr 63 sätestatud piiridesse.
3.3.3. Muud veekogud
Pedeli I paisjärve suubub Konnaoja (VEE1012106), mille mõjust Pedeli paisjärvede ja Pedeli jõe
veekvaliteedile oli juttu peatükis 3.3.2.
Pedeli paisjärvede läheduses paiknevad kaks nimeta allikat: VEE4708700 (ca 30 m kaugusel teisest
paisjärvest) ja VEE4708800 (ca 150 m kaugusel neljandast paisjärvest) (joonis 14). Allikate veekaitsevööndi
ulatus on 10 meetrit ning ehituskeeluvööndi ulatus 25 m allikast ning ei ulatu järvedele. Küll aga ulatub
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 48 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Pedeli teisele paisjärvele esimese nimetatud allika VEE4708700 piiranguvöönd, mille ulatus on 50 meetrit
(joonis 14).
3.4. Taimestik ja loomastik
Pedeli paisjärved asuvad Valga linnas tiheasustatud alal, kus maismaal ei esine looduslikku taimestikku ega
loomastikku. Järvede äärsetel virgestusaladel on valdavalt rohtkate ning hajusalt paiknevad põõsad ning
puud.
Pedeli neljas paisjärv ja Pedeli jõgi sellest allavoolu on III kaitsekategooria aluse loomaliigi hingi (Cobitis
taenia) elupaik (vt ptk 3.5)
Pedeli paisjärvede vee-elustikust on antud ülevaade peatükis 3.3.2.
3.5. Looduskaitselised objektid ja alad
Neljas paisjärv ja Pedeli jõgi sellest allavoolu on III kaitsekategooriasse kuuluva hingi (Cobitis taenia) elupaik
(EELIS, 30.07.2021). EELISe andmetel pärineb viimane kinnitatud vaatlus Pedeli neljandas paisjärves 2007.
aastast. Pedeli neljandast paisjärvest allavoolu jääval Pedeli jõe lõigul pärineb viimane kinnitatud vaatlus
2012. aastast. Hink asustab üldiselt selgeveelisi ja madalaid järvi ning aeglase vooluga jõgesid. Hingu eluviis
on omapärane: ta tavatseb kaevuda poolenisti järve põhja pinnasesse. Kala toitub veekogu pinnases
olevatest pisivähilistest ja putukavastsetest ning lagunevatest taime- ja loomajäänustest (bio.edu.ee,
08.01.2021). Peamiseks ohuteguriks liigile on järvede veetaseme muutmine, jõgedes lisaks veetaseme
muutmisele ka nende süvendamine ja sirgeks kaevamine. Eelnevate uuringuandmete põhjal on alust
eeldada, et hink elab ka teistes paisjärvedes (ei saa seda välistada) (Järvekülg R., 2021).
Vee erikasutuse alal ega eeldatavas mõjupiirkonnas muid looduskaitselisi väärtuseid pole.
3.6. Sotsiaalmajanduslik keskkond
Valga ja Valka linnade koostöös arendatakse ühist linnaruumi, et muuta elukeskkond kohalikele elanikele
meeldivamaks ja kaasaegsemaks. Valka Kihelkonna Duuma koostöös Valga Vallavalitsusega viib
INTERREG Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi 2014-2020 raames ellu projekti "Valga-Valka kaksiklinna
keskuse (puhkeala) arendamine" (Est-Lat 51). Projekt on jaotatud kaheks etapiks, esimese etapi tegevused
on nüüdseks lõpetatud - puhastati Konnaoja setetest, kallastelt eemaldati võsa ning rajati kergliiklustee, mis
ühendas Pedeli virgestusala 1 uue Valka keskväljakuga. Samuti rajati üle Konnaoja uus jalakäijate sild.
Valka poolel valmis keskväljak koos lavaga ürituste läbiviimiseks ja laste mänguväljak.
Järgmiseks on kavas korrastada vastvalminud linnasüdame vahetus ümbruses asuvad alad – Pedeli jõe
puhkeala kahel pool Ramsi silda ja Konnaoja ümbrus Sõpruse tänavast Sepa tänavani. Atraktiivne ja
kvaliteetne avalik ruum loob uusi võimalusi vaba aja veetmiseks ja spordi tegemiseks nii Valga ja Valka
elanikele kui kaksiklinna külalistele. Valga poolel on suurimaks tööks Pedeli jõe keskjooksul asuva kahe
paisjärve puhastamine üleliigsest taimestikust ja setetest (https://visitvalgavalka.com/...).
Lisaks on kavas panustada ka paisjärvi ümbritsevasse avalikku ruumi – seni pimeduses olnud esimese
paisjärve ümbrusesse paigaldatakse tänavavalgustus, korrastatakse puhkealad ja mänguväljakud ning
luuakse uusi võimalusi vaba aja veetmiseks (https://visitvalgavalka.com/...).
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 49 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Valka poolel korrastatakse Pudrumäe ümbrus ning paisjärve ümbritsevad vanad amortiseerunud jalgrajad
asendatakse uute jalg- ja rattateedega, samuti paigaldatakse tänavavalgustus kohtadesse, kus seda seni ei
ole. Luuakse juurde puhkekohti, värskendatakse haljastust ja paigaldatakse purskkaev Pedeli paisjärvele
(https://visitvalgavalka.com/...).
Lisaks korrastatakse endise Seminara tänava piirikontrollipunkti hoonet ümbritsev ala ja rajatakse Konnaoja
kaldale jalgtee, mis ühendab Sepa tänava Sõpruse tänava ja valminud keskväljakuga. Kahe omavalitsuse
ühise jõupingutusena tehakse korda Sepa tänava sild ja puhastatakse piirioja Sepa tänava sillast jalakäijate
tänavani Sõpruse tänaval (https://visitvalgavalka.com/...).
Käesolev projekt on järgmine samm saavutamaks Valga ja Valka strateegilist eesmärki tuua kaksiklinna elu
tagasi ajaloolisesse linnasüdamesse ja selle ümbrusse. Kavandatavad tegevused on plaanis ellu viia 2021.-
2022. aastal (https://visitvalgavalka.com/...). .
3.7. Kultuurimälestised
Kultuurimälestiste registri andmeil asub Pedeli esimese paisjärve kaldal (Läti Vabariigi poolse otsa juures)
ehitismälestis Ramsi vesiveski (registri nr 23340) (joonis 20). Mälestis on kaitse alla võetud kultuuriministri
12.08.1999 määrusega nr 16. Vesiveski müürid on konserveeritud, nende seisund on hea.
Muinsuskaitseseaduse § 14 lg 1 kohaselt võib kaitsevööndi kehtestada kinnismälestise kaitseks, kaaludes
selle vajalikkust ja ulatust kaitsevööndite eesmärkidest lähtudes. Kultuurimälestiste registris puudub kirje
kaitsevööndi olemasolu kohta, Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele on kaitsevöönd ulatusega
50 m märgitud (joonis 20). Muinsuskaitseseaduse § 95 kohaselt on enne 2008. aasta 19. detsembrit ministri
määruse või käskkirjaga mälestiseks tunnistatud asja kaitsevöönd 50 meetri laiune maa-ala mälestise
väliskontuurist või piirist arvates, kui õigusaktis ei ole määratud teisiti. Ramsi vesiveski on kaitse alla võetud
varem (1999. aastal, täpsemalt kultuuriministri 12.08.1999 määrusega nr 16), seega on mälestisel 50 meetri
laiune kaitsevöönd, mis ulatub ka Pedeli esimesele paisjärvele.
Pedeli teisest paisjärvest ca 15 m kaugusel põhja suunas asub ajaloomälestis Valga Tartu tänava kalmistu
(registri nr 4510) (joonis 20). Viimane on kaitse alla võetud kultuuriministri 19.03.1997 määrusega nr 6
"Kultuurimälestiseks tunnistamine". Valga Tartu tn kalmistu kaitsevöönd ulatusega 50 m ulatub Pedeli teisele
paisjärvele. Kinnismälestis on heas seisus.
Vastavalt muinsuskaitseseadusele on kinnismälestiste kaitsevööndi eesmärk tagada kinnismälestise
säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning seda ümbritsevate mälestisega seotud kultuuriväärtuslike
objektide ja elementide säilimine; kinnismälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete
säilimine; kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine.
Paisjärvedest lõuna suunas asub Valga linnatuumiku muinsuskaitseala (registri nr 27005), mis hõlmab
22,7 ha suuruse ala. Valga linna ajalooline linnatuumiku muinsuskaitseala ja selle kaitsevöönd on Valga
linna üldplaneeringuga määratud ühtlasi miljööväärtuslikuks alaks.
Pedeli neljanda paisjärve lõunakalda läheduses paiknevad ajaloomälestised Valga Priimetsa kalmistu
(registri nr 4508), Vabadussõjas hukkunute matmispaik (registri nr 4507) ja II maailmasõjas hukkunute
ühishaud (registri nr 4506).
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 50 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 20. Pedeli paisjärvede ümbruses paiknevad kultuurimälestised (Maa-ameti kaardirakendus,
2021).
4. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega
Kavandatava tegevuse ala hõlmavad kõrgematasandilised strateegilised planeerimisdokumendid toetavad
Pedeli paisjärvede puhastamise kavatsust.
Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) eesmärk on saavutada pinnavee hea seisund ning hoida
veekogusid, mille seisund on juba hea või väga hea. Kuigi paisutatud lõigus on Pedeli jõe kesise ökoloogilise
seisundi põhjuseks paisud ja paisjärvede puhastamisega antud probleemi ei lahendata (kaladele läbipääse
paisudest ei projekteerita), siis paisjärvede puhastamine aitab igati parandada veekogude üldist tervislikku
seisundit, mis parandab järves elavate kalade ja muu vee-elustiku elukeskkonna kvaliteeti märgatavalt.
Valga maakonnaplaneeringule 2030+ (2017) on kantud Pedeli paisjärve äärde supelrand.
Valga linna Pedeli jõelamm, linnapark, Räniorg ja Tambre mets kuulub maakondliku tähtsusega II klassi
väärtuslike maastike hulka. Linna rajatud paisjärved omavad nii esteetilist kui puhkeotstarbelist väärtust.
Pedeli lammiala (eriti kaldariba) võib lugeda suurima potentsiaaliga maastikuks, kus on võimalik säilitada
saarekestena looduslikke taimekooslusi. Maakonnaplaneeringuga seatud tingimuseks on väärtuslike
maastike arhitektuurilise ja maastikulise miljöö säilitamine.
Valga maakonnaplaneeringu koostamisel korrigeeriti rohelise võrgustiku piire T. Veersalu 2015. aastal
maakonnaplaneeringu eeltööna valminud „Valga maakonna rohevõrgustik“ tehtud ettepanekute järgi.
Maakonnaplaneeringu järgi ei asu paisjärved ega nende kaldavöönd rohelise võrgustiku alal
(joonis 21).
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 51 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 21. Väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku paiknemine Pedeli paisjärvede piirkonnas (Valga
maakonnaplaneering 2030+, 2017. Aluskaart: Maa-amet, 2021).
Maakonnaplaneeringu kohaselt kasutatakse maakonna veekogusid eelkõige puhke-eesmärkidel -
suplemine, paadisõit, veesport, hobikalandus. Veealade kasutamise tingimusena on välja toodud, et
veekogu kasutamine ei tohi halvendada veekogu keskkonnaseisundit. Järgida tuleb veekaitsenõudeid ja Ida-
Eesti ja Koiva vesikonna veemajanduskavas seatavaid eesmärke. Samuti tuleb jälgida Ida-Eesti ja Koiva
vesikonna maaparandushoiukavas seatavaid eesmärke.
Valga maakonnaplaneeringu alusel ei ole Pedeli paisjärved ega Pedeli jõgi miljööväärtuslik ala.
Valga maakonnaplaneering toetab paisjärvede puhastamiseks keskkonnaloa taotlemist, et tagada Pedeli
paisjärvede korrashoid ning nende jätkuv esteetiline ja puhkeotstarbeline väärtus. Viimati nimetatud
väärtused määravad suuresti Pedeli jõe lammi väärtusliku maastiku sisu ning järvede puhastamine aitabki
väärtuste taset ja kvaliteeti tõsta.
Valga linna üldplaneering (2007) määrab Pedeli paisjärvede ümbruse ehk Pedeli virgestusmaa
juhtfunktsiooniks 100% üldmaa. Nimetatud juhtfunktsiooniga piirkondadesse võib planeerida antud piirkonna
teenindamiseks vajalikke rajatisi, mis ei paikne planeeritud juhtfunktsiooniga maa-aladel. Näiteks parklad,
alajaamad, siderajatised jt rajatised. Pedeli virgestusala on Valga linna olulisimaid puhke- ja virgestusalasid.
Kehtiva üldplaneeringu rohevõrgustiku ja rohealade kaardi alusel asuvad Pedeli jõe paisjärved ja nende
looduslik kaldapiirkond Valga Pedeli jõe rohelises koridoris. 3,5 km orienteeruva pikkuse ja 0,1-0,4 km
laiusega maakonna väike koridor ühendab Jaanikese-Toogipalu koridori ja Valga linna suunduvat
looduslikku ala.
Kuigi üldplaneeringu ülesanne on maakonnaplaneeringus määratletud rohevõrgustiku täpsustamine, siis on
antud piirkonna strateegiliste planeerimisdokumentide kehtestamise erinevaid aegasid arvestades
(üldplaneering kehtestatud 2007 aastal ja maakonnaplaneering kehtestatud 2017) õigem lähtuda
maakonnaplaneeringuga määratletud rohevõrgustiku paiknemisest, mille järgi vee erikasutuse piirkond
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 52 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
rohevõrgustiku koosseisu ei jää. Käesoleval hetkel on koostamisel uus üldplaneering, kuid hetkel ei ole veel
selge, kas ja kuidas tehakse ettepanek maakonnaplaneeringus määratletud rohevõrgustiku piiride ja
kasutamistingimuste määramiseks.
Valga linna üldplaneeringus ei ole välja toodud Pedeli paisjärvede puhastamise vajadust, ent see on
põhjendatav üldplaneeringu koostamise ajaga, mil ei olnud üles kerkinud veel selle vajadust.
Valga valla arengukava 2021-2035 (2020) üks atraktiivse ja hea elukeskkonnaga vallaruumi eesmärgi
tegevustest on Eesti-Läti piiriala jõgede puhastamine ja nende ökoloogilise seisundi parandamine, sh Pedeli
jõevee ja paisjärve veekvaliteedi parandamine. Lisaks soovitakse korrastada valla territooriumil olevaid tiike,
paisjärvesid (sh Pedeli paisjärvesid) ja teisi veekogusid.
Valga valla arengukava 2021-2035 toetab Valga Vallavalitsuse soovi taotleda keskkonnaluba vee
erikasutuseks Pedeli paisjärvede puhastamise eesmärgil.
Valga valla eelarvestrateegias 2021-2025 on Pedeli teise paisjärve puhastamine ja rekreatsiooniala
parendamine suuremate investeeringuobjektide nimekirjas (2021 ja 2022 eelarvesse arvestatud).
Eelarvestrateegia on arengukavaga kooskõlas olev selgitustega finantsplaan ning on aluseks kohaliku
omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute
kavandamisel ning investeeringuteks toetuste taotlemisel.
Valga valla üldplaneeringu (algatatud Valga Vallavolikogu 28.09.2018. a otsusega nr 74) ideekorje raames
on tehtud ettepanek muuta Pedeli virgestusalad väärtuslikeks aladeks8.
5. Kavandatava tegevuse reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt
kaasneva olulise keskkonnamõju prognoosimeetodite kirjeldus
KMH aruande ja tööprojekti koostamise käigus teostati järvede põhjas oleva sette paksuste mõõdistus, kuna
eemaldatava sette mahu täpsemaks määratlemiseks oli vajalik sette paksuste mõõtmine enamatest
kohtadest võrreldes 2013. aastal EKUK OÜ määratuga (st mõõtmise samm peab olema tihedam). Lisaks
selgitati välja, et sette eemaldamine Pedeli teisest paisjärvest on vajalik üksnes järve algusosas (joonis 5
peatükis 1.1).
Keskkonnamõju hindamisse kaasati ihtüoloog Rein Järvekülg, kes hindas kavandatavate tegevuste mõju
(I ja II alternatiivi mõju eraldi) kalastikule, sh looduskaitse all olevale hingule (Cobitis taenia) (lisa 3).
Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel kasutati:
• Maa-ameti kaardirakendusi,
• EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur) andmeid,
• Loodusvaatluste andmebaasi,
• eElurikkuse andmebaas,
• erialakirjandust,
• varasemaid uuringuandmeid,
• paisjärvede ja -regulaatorite projekte,
8
Valga valla üldplaneeringu ideekorje rakenduse kaart
(https://valgavv.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=e82f7e092b3a4d3bade235e290968487).
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 53 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
• varasemaid analoogseid keskkonnamõju hindamise tulemusi,
• strateegilisi planeerimisdokumente ja Eesti Vabariigi õigusakte,
• kalastikuekspert Rein Järvekülje ekspertarvamust (lisa 3),
• Kobras OÜ poolt läbi viidud paisjärvede sette paksuste mõõdistamise andmeid,
• välivaatluste tulemusi,
• muud asjakohast informatsiooni.
Mõju hinnangute andmisel ja alternatiivide omavahelisel võrdlemisel kasutati täisarvulisel skaalal põhinevat
kvalitatiivset hindamissüsteemi (nt -3...+3), kus negatiivsed hinded tähistavad kavandatava tegevuse
negatiivset mõju ning positiivsed hinded positiivset mõju.
Peatükis 2.1. käsitletud põhialternatiivide hindamisel ja omavahelisel võrdlemisel hinnati ja võrreldi omavahel
esmalt alternatiiv II (paisjärvede puhastamine eelnevalt veetaset alandamata) alaalternatiive (sette käitluse
alternatiive) ning seejärel võrreldi omavahel alternatiivi I (sette eemaldamise eelnevalt veetaset alandades)
alternatiiviga II, kus alternatiivile II hinnangute andmisel ja alternatiiviga I võrdlemisel arvestati juba
eelistatud settekäitluse meetodiga.
6. Oluliste keskkonnamõjude selgitamine
Kavandatava tegevusega avaldub eeldatavalt mõju:
• maakasutusele,
• Pedeli virgestusala kasutamise piiramisele,
• Pedeli paisjärvede ja Pedeli jõe veerežiimile ja kvaliteedile,
• Pedeli paisjärvede ja jõe ökoloogilisele seisundile,
• vee-elustikule, sh neljandas paisjärves ja sellest allavoolu Pedeli jões elavale III kaitsekategooriasse
kuuluvale hingule (Cobitis taenia),
• inimese tervise ja heaolu määravatele olulistele komponentidele (müra ja lõhn),
• kultuurimälestistele:
- ajaloomälestisele Valga Tartu tänava kalmistu
- ehitismälestisele Ramsi vesiveski,
• loodusressursside kokkuhoidmisele.
Paisjärvede puhastamise mõju erinevatele valdkondadele saab jaotada puhastamistööde aegseks
(lühiajaline, seotud kavandatavate tegevuste elluviimise perioodiga) ja puhastamistööde järgseks (kestvaks,
puhastamistööde järgseks) mõjuks. Puhastamistööde perioodi hulka on arvestatud ka sette äravedu lõpliku
käitlemise alale. Sette laialiplaneerimine, sellele eelnev seismine (täiendav tahenemine ja stabiliseerumine)
ning sellega seotud mõju käsitletakse puhastamistööde järgse mõjuna. Seejuures on eraldi välja toodud
mõju hinnang võimalike leevendusmeetmete rakendamisel.
Kavandatava tegevusega kaasnevad negatiivsed mõjud ja häiringud avalduvad peamiselt järvede
puhastustööde läbiviimise ajal. Puhastamistööde järgne periood on pigem seotud positiivsete mõjude
avaldumisega, kuna tegevuse eesmärk on suunatud järvede ökoloogilise seisundi parandamisele, puhkeala
visuaalse väljanägemise parandamisse ning eelduste loomisega puhkeala kasutatavuse suurendamisele
ning ala edasiarendamisele. Samas ulatub puhastamistööde järgsesse perioodi ka järvedele omase
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 54 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
vee-elustiku ja ökoloogilise tasakaalu rikkumisega seotud häiring, mis taandub aja möödudes, mil
puhastatavates veekogudes järk-järgult taastub järvedele omane veeökosüsteem ja iseregulatsioon
suurenenud veemahu ja toitainete sisekoormuse vähenemise tingimustes.
Alternatiivide hindamisel mõjuvaldkondade lõikes ja omavahelisel võrdlemisel kasutati täisarvulisel skaalal
põhinevat kvalitatiivset hindamissüsteemi (-3...+3), kus negatiivsed hinded tähistavad kavandatava tegevuse
negatiivset mõju ning positiivsed hinded positiivset mõju. Mõju puudumise korral anti hindepall 0 (tabel 4).
Tabel 4. Mõjude olulisuse hindamise skaala ja selgitused.
Kriteeriumi hindepunkt Selgitus
-3 oluline negatiivne mõju
-2 mõõdukas negatiivne mõju
-1 nõrk (vähene) negatiivne mõju
0 mõju puudub
+1 nõrk (vähene) positiivne mõju
+2 mõõdukas positiivne mõju
+3 oluline positiivne mõju
Kui mõju suurusele omistatud hinnang ei langenud kokku ühegi täisarvulisel skaalal toodud väärtusega või
esines varieerumist, esitati mõju hinnang kahe täisarvulise väärtuse vahemikuna (nt tegemist on nõrga kuni
mõõduka negatiivse mõjuga, hindepall -1 … -2). Kui mõju hinnang leevendusmeetme(te) rakendamisel ei
muutu, on hindepall tähistatud kaldkirjas.
6.1. Alternatiiv II alaaalternatiivid settekäitluse osas
Alternatiiv II korral käsitletakse kolme erinevat võimalust paisjärvest eemaldatud sette käitluseks enne selle
taaskasutamisele suunamist (vt täpsemalt ptk 2.2).
• I alaalternatiiv – sette tahendamine settebasseinides,
• II alaalternatiiv – sette tahendamine suurtes geotekstiilist valmistatud kottides ehk nn
geokonteinerites,
• III alaalternatiiv – sette separeerimine separaatoris.
Alaalternatiivide kasutamisega avalduv mõju on seotud peamiselt paisjärvede puhastusperioodiga.
Puhastamistööde järgselt avalduda võiv mõju võib olla seotud veekvaliteedi mõjutamisega veekogusse
tagasijuhitava vee tõttu ning see tuuakse eraldi peatükis 6.1.4. all välja.
Alternatiiv II alaalternatiivide omavahelisel võrdlemisel ei käsitletud eraldiseisvalt positiivse mõju avaldamist
paisjärve ökoloogilise seisundi parandamisele, kalastikule ja loodusressursside kokkuhoidmisele, need on
käsitletavad põhialternatiiv II koosseisus kumulatiivselt (ptk 6.3.4, 6.3.5 ja 6.3.8).
6.1.1. Settekäitlusega seotud mõju maakasutusele
II alternatiivi alaalternatiivide vahel erinevusi mõju osas maakasutusele ei ole. Järgnev selgitus
kehtib võrdselt kõigi kolme alaalternatiivi kohta.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 55 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Mõju Pärna pst 17a kinnistu maakasutusele on suurel määral negatiivne, kuna tavapäraste suviste Tivoli
tuuride korraldamiseks tuleb leida teine asukoht või lõbustuspargist neil aastail loobuda maa hõivamise tõttu.
Erinevate alaalternatiivide settekäitluse perioodide pikkused küll erinevad üksteiset mingil määral, ent antud
kinnistu puhul ei oma ala hõivamise pikkus kuigivõrd tähtsust, kuna suvekuudeks on ala vaja settetiikide,
geotuubide või separeerimiskompleksi poolt ikkagi hõivata ja väljaspool suveperioodi ei ole alal
konkureerivat maakasutust.
Puhastamistööde aegne mõju maakasutusele on kõikide alternatiiv II alaalternatiivide korral nõrgalt
negatiivne, suvise Tivoli tuuri korraldamiseks Pärna pst 17a kinnistul tuleb leida teine asukoht maa
hõivamise tõttu või lõbustuspargist puhastustööde läbiviimise ajal sobiva alternatiivse ala
puudumise tõttu Valgas loobuda (hindepall -1).
Mõju hinnang leevendusmeetmete rakendamisel
• Meetmeid maakasutusele avalduva mõju leevendamiseks ei ole välja pakkuda (säilib hindepall -1).
• Sette tahenemise kiirendamiseks saab lisada II alaalternatiivi kasutamisel pinnasepumbast tulevale
settepulbile enne geokotti jõudmist polüakrüüli (looduslik polümeer), mis soodustab vee eraldumist
(Eesti Maaülikool, 2011a), kuid kuna väljaspool suveperioodi ei ole alal konkureerivat maakasutust,
mis seaks oluliseks faktoriks ala kasutamise aja settekäitlusel, siis ei oma setitamisperioodi teatav
lühendamine suurt tähtsust.
6.1.2. Mõju Pedeli virgestusalale ja selle kasutamisele
Arvestades seda, et settekäitlus toimub Pärna pst 17a kinnistul, mis ei kuulu Pedeli paisjärvi ümbritseva
puhkeala koosseisu, st ala ei kasutata igapäevaselt linnaelanike ja teiste inimeste poolt virgestuslikel
eesmärkidel, siis ei oma ükski settekäitluse alaalternatiiv otseselt maa-ala hõivamise tõttu ka mõju Pedeli
virgestusala rajatistele ja virgestusala kasutamisele. Kuna puhastatavate paisjärvede ja Pärna pst 17a
kinnistut eraldavad aktiivselt kasutatavad kergliiklusteed, milledel liiklus sette pumpamise ajaks ja
tõenäoliselt kogu järvede puhastamisperioodi jooksul Pärna pst 17a kinnistuga piirneval alal tõkestatakse,
siis kaudselt avaldavad kõik settekäitluse alaalternatiivid ümber järvede kulgeva liiklemise katkestamise tõttu
virgestusala täisväärtuslikule ja harjumuspärasele kasutamisele negatiivset mõju, mida võimendab
alaalternatiiv III korral ka separaatorseadme enda poolt tekitatav müra, selle ehitamise ajal tekitatav müra
ning samuti alaalternatiiv I korral settetiikide rajamisel tekitatav müra ja ebameeldiv lõhn. Müra mõju on
suurim alaalternatiiv III korral (vt täpsemalt ptk 6.1.6.1) ja lõhnahäiring eelduslikult alaalternatiiv I korral (vt
täpsemalt ptk 6.1.6.2). Kõikide alaalternatiividega kaasneb ka visuaalne häiring, häiringu suurust ei ole
võimalik erinevate alaalternatiivide omavahelisel võrdlemisel otseselt eristada.
Alaalternatiivi I ja III mõju Pedeli virgestusala piiramisele võib hinnata hindepalliga -2 ning
alaalternatiiv II mõju hindepalliga -1.
Mõju hinnang leevendusmeetmete rakendamisel
• Settetiigi kasutamise korral (alaalternatiiv I) saaks teoreetiliselt pärast settetiigi täitumist settimise
ajaks kergliiklusteel liikluse taastada ja samuti taandub selleks ajaks pumpade töö lakkamisel
mürahäiring. Geotuubide täitmine toimub tihedama tsükliga ja torustiku eemaldamine pumpamise
vaheliste perioodide ajaks ei ole otstarbekas. Separaatorseadmesse toimub pumpamine sisuliselt
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 56 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
pidevalt ja seega ka sellele eelnevasse ühtlustusmahutisse (millest pumbatakse sete
separeerimisseadmesse), seega pole ka geotuubide kasutamisel kergliiklejatele liiklemise
taastamine põhimõtteliselt võimalik.
• Separaatorseadme puhul on hoone konstruktsioonid võimalik rajada helikindlamatena (valida heli
summutavamad materjalid, lisada müraisolatsioonikihte hoonele vms). Sellega on võimalik
leevendada müra levikust tingitud mõju ümbritseva puhkeala kasutamisele.
• Kõikide alaalternatiivide korral saab sette äraveol koormaid katta, mis vähendab ebameeldiva lõhna
levikut veoteekonna äärsetele aladele.
Eelnevat arvestades võib kõikide alaalternatiivide mõju Pedeli virgestusala piiramisele hinnata
hindepalliga -1.
6.1.3. Mõju Pedeli jõe paisjärvede ja Pedeli jõe veerežiimile
II alternatiivi alaalternatiivid ei oma mõju Pedeli paisjärvede ja Pedeli jõe veerežiimile, kuna ühegi
settekäitluse lahendusega ei kaasne järvede veetasemete ja vooluhulga muutusi (hindepall 0).
Mõju hinnang leevendusmeetmete rakendamisel
• Meetmeid Pedeli paisjärvede ja Pedeli jõe veerežiimile avalduva mõju leevendamiseks ei ole välja
pakkuda (säilib hindepall 0).
6.1.4. Mõju Pedeli paisjärvede ja Pedeli jõe veekvaliteedile
Pinnaspumbaga sette imemisel kasutatakse järve põhjas sette eemaldamise lihtsustamiseks
pinnasekobestajat (freesi). Kobestatud pinnase ja vee segu (pulp) imetakse pinnasepumbaga ja suunatakse
torustiku kaudu vallidega piiratud ladustamiskohta (settetiiki)/geotuubidesse/separaatorikompleksi, kus sete
settib/eraldatakse mehhaaniliselt tsentrifugaaljõuga veest ja eraldunud vesi suunatakse toru kaudu tagasi
veekogusse. Seejuures on kõik kolm käsitletavat settekäitluse alaalternatiivi eelduslikult sette eraldamisel
veest ühtviisi efektiivsed, veekogusse tagasijuhitavas vees on heljumina vees olevate pinnaseosakeste
sisaldus madal. Samas ei ole ühegi settekäitluse meetodiga võimalik veest eraldada sette pumpamisega
settest vette paisatud ja seal lahustunud toitaineid.
Kokkuvõttes: II alternatiivi settekäitluse alaalternatiivide mõju puhastatavate paisjärvede ja allavoolu
jääva jõe veekvaliteedile võib hinnata nõrgalt negatiivseks (hindepall -1) ja ei erine kuigivõrd
seejuures üksteisest.
Mõju hinnang leevendusmeetmete rakendamisel
I alaalternatiiv (sette nõrutamine settetiigis)
• Pulp pumbatakse settetiiki, kus muda aja jooksul settib. Kuna sete sisaldab väga väikese
läbimõõduga osakesi (ka ibet), siis settimisprotsess võib aega võtta üsna kaua, enne kui vesi
selgeks muutub ja seda on võimalik tagasi veekogusse juhtida. Settetiigi valli sisse paigaldatakse
väljalasketoru, mille kaudu juhitakse selginenud vesi tagasi paisjärve. Tagasijuhitav vesi sisaldab
kõrgendatud koguses settest eraldunud vees lahustunud taimetoitaineid. Seetõttu tuleks järve
tagasijuhitava vee kvaliteeti kontrollida (määrata vähemalt üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldus) ning
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 57 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
vajadusel täiendavalt puhastada. Vee fosfori ja lämmastiku sisaldust saab vähendada selleks
otstarbeks ette nähtud järeltöötlusbasseini koagulandi, nt polümeeri Superfloc C496HMW või
selleks otstarbeks ette nähtud alumiiniumsoolade (alumiiniumsulfaat, polüalumiiniumkloriid (PAC))
või kaltsiumkarbonaadi lisamisega (https://www1.epa.ee/...). Raudsoolade (nt raud(III)kloriidi)
kasutamine ei pruugi fosfori eemaldamiseks olla tõhus, kuna rauaga seotud fosforifraktsioon on
tundlik keskkonna redokspotentsiaali vähenemisele (Eesti Maaülikool, 2011b), mis tähendab seda,
et kui järeltöötlusbasseinis hapnikutase langeb, võib osa rauaga seotud fosforist taas vette
vabaneda. Täpsed koagulandi kogused tehakse kindlaks kohapealsete katsetuste käigus. Selleks
on kasutusel oma metoodika proovituubide ja proovimahutite kasutamisega, mille täpsed juhised on
võimalik saada toote edasimüüja käest. Tagastuva vee puhastamisel tekkivaid setteid eemaldatakse
basseinist perioodiliselt ning töödeldakse koos veetustatud mudaga.
Kokkuvõttes: settetiigist järve tagasijuhitava vee järelpuhastamine koagulandi abil võimaldab
oluliselt minimeerida mõju tagasijuhitava vee suublaks olevate järvede ja jõe veekvaliteedile.
Mõju võib lugeda ka puhastustööde järgsesse perioodi ulatuvaks (hindepall 0).
II alaalternatiiv (geotuubide kasutamine) ja III alaalternatiiv (separaatorseadmes puhastamine)
• Nende alaalternatiivide kohta kehtivad samad järeldused, mis settetiigi kasutamise puhul
(hindepall 0).
6.1.5. Mõju vee-elustikule
II alternatiivi alaalternatiivid eraldiseisvalt käsitletuna eeldatavalt olulist negatiivset mõju põhjaloomastikule ja
kalastikule ei oma.
Taimetoiteainetest on levinuimaks määratavaks elemendiks fosfor, sest fosforisisaldust peetakse enamasti
järvede primaarproduktsiooni kontrollivaks teguriks. Fosforit eraldub järvevette loomulike protsesside
tulemusena setetest – orgaanilise aine lagunemisel, talvel ummuksisse jäämisel anaeroobsetest kihtidest,
aga ka tuule ja lainetuse mõjul. Fosfor võib settes esineda erinevates keemilistes vormides, millest mõned
on võrdlemisi püsivalt settesse seotud, mõned aga võivad sobivate tingimuste esinemisel imbuda tagasi
järvevette. Viimastest võiks nimetada eelkõige setteosakeste vahelises nn poorivees lahustunud kujul
esinevat fosforit – need fosfaadid on bakteritele, vetikatele ja suurtaimedele kergesti omastatavad, kui need
satuvad veesambasse. On leitud, et sette poorivee fosfori kontsentratsioon võib olla kümneid kordi kõrgem
kui järvevee oma, seega sette segunemisel järveveega võib järvevee fosforikontsentratsioon tublisti tõusta.
Samuti võib hapnikuvabades setetes muutuda lahustuvaks rauaga seotud fosfor (Eesti Maaülikool, 2011a).
EKUK OÜ poolt 2013. aastal läbi viidud seisundi hindamisel oli teise, kolmanda ja neljanda paisjärve
koondhinnang fütoplanktoni näitajate alusel hea, ent toitainete lisandumisel võib fütoplankton hakata
makrofüütidega (allavoolu asuvates järvedes) teatud perioodil konkureerima ning selle biomass kasvama,
mis omakorda vähendab vee läbipaistvust. Intensiivsete õitsengute teke on pigem vähetõenäoline, kuna
tegemist ei ole seisuveekogudega, vaid üsna kiire veevahetusega läbivoolsete järvedega (st “lahjenduse”
osakaal on suur), mille on ka EKUK OÜ oma töös (EKUK OÜ, 2013) välja toonud fütoplanktoni vähesuse
põhjendusena. Samas ei saa välistada fütoplanktoni näitajate halvenemist puhastustööde perioodil, kuna
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 58 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
2019. aasta veeproovide analüüsitulemused näitasid juba praegu teise ja neljanda järve väljavoolus kõrget
üldfosfori sisaldust (peamiselt Konnaoja halva veekvaliteedi tõttu) (EKUK OÜ, 2019).
Kuna fütoplankton konkureerib veetaimestikuga vees sisalduvate toiteainete pärast ja veetaimestiku
eemaldamise järgselt konkurents toitainete tarbimisele kaob, siis võib fütoplanktoni mõningane õitseng
tekkida juhul, kui settest väljanõrguv vesi juhitakse tagasi puhastatavatesse järvedesse, kus makrofüüdid on
eemaldatud, kuna toiteainete kättesaadavus fütoplanktonile suureneb (st konkurents fütoplanktoni jaoks
kõrvaldatakse).
Kokkuvõttes: Uuesti vette sattuvad toitained võivad soodustada ajutiselt fütoplanktoni arengut ja
seda eelkõige puhastatavates järvedes, kus toitainetega konkureerivad makrofüüdid eemaldatakse.
Intensiivsete õitsengute teke on pigem vähetõenäoline, kuna tegemist ei ole seisuveekogudega, vaid
üsna kiire veevahetusega läbivoolsete järvedega. Samas ei saa välistada fütoplanktoni näitajate
halvenemist puhastustööde perioodil, paisjärvedes on juba praegu üldfosfori sisaldus kõrge
(hindepall -2 kuni -1)
Mõju hinnang leevendusmeetmete rakendamisel
• Peatükis 6.1.4 kirjeldatud meetmed tagasijuhitava veekvaliteedi parandamiseks kohalduvad ka vee-
elustikule (eelkõige veetaimestikule) avalduva mõju leevendamiseks (hindepall -1 kuni 0).
6.1.6. Mõju inimese tervisele ja heaolule
6.1.6.1. Mõju müratasemele
Alljärgnevalt arvestatakse mõju hindamisel müratasemele alaalternatiivi kasutamisega otseselt kaasnevat
müra kui ka konkreetse alaalternatiivi kasutamisest tingitud alternatiivi II tööprotsessi pikkust (st
pumpamisperioodi pikkust) ja alaalaternatiivi valikust tingitud sette äraveo dünaamikat ja sellest tingitud
liiklusmüra kasvu äraveoteel.
I alaalternatiiv (sette nõrutamine settetiigis)
Settebasseini kasutamine müra ei tekita. Settebasseinis sette käitlemine mõjutab kogu tööprotsessi kestvust
ehk muda pumpamisega ja selle tekitatud mürarikka perioodi kestvust ning samuti on mõju müratasemele
seotud kaudselt sette äraveoga.
Arvestades Pärna pst 17a kinnistu suurust, ei ole sinna võimalik kogu väljapumbatava pulbi kogust
mahutava basseini rajamine, mistõttu alale rajatavat settebasseini saab kasutada selle perioodilise
tühjendamisega. See tähendab, et setet ammutav pump ei saa järjest kogu setet eemaldada, vaid pärast
settebasseini täitumist tuleb oodata, millal muda settib, üleliigne vesi eemale juhitakse ning sete ära
veetakse ja seejärel saab hakata uuesti settebasseini täitma. Pärna pst 17a kinnistu suurust arvestades
peaks arvestama settebasseini vähemalt kahekordse täitmisega.
Äravedu on võimalik teha seega pärast settebasseini täitumist, settimise toimumist ja üleliigse vee
ärajuhtimist. Seejärel toimub pärast settebasseini tühjendamist äravedamises paus, kuna settebassein
täidetakse uuesti mudaga ning oodatakse äravedamiseks sobivat aega (pärast uuesti settimise toimumist ja
üleliigse vee ärajuhtimist). Teisisõnu – äraveoga kaasneva liiklussageduse tõusuga kaasneva müra mõju on
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 59 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
teistsuguse iseloomuga võrreldes alaalternatiivide II ja III kasutamisega - mõju avaldub „tsükliliselt“ ja
pikema aja vältel (kuigi mürarikka perioodi summaarne kestus on sama) (hindepall -1).
Mõju hinnang leevendusmeetmete kasutamisel
• Leevendusmeetmena saab välja pakkuda suurema kandevõimega kallurite kasutamise, millega on
võimalik mõnevõrra liikluskoormust teel ja seega mõnevõrra suurenevat mürataset äraveotee
äärsetel aladel vähendada. Samas see üldhinnangut mõju osas siiski väga palju ei muuda (säilib
hindepall -1).
II alaalternatiiv
• Geotuubide kasutamine müra ei tekita.
• Mõju müratasemele on sarnaselt alaalternatiiviga I seotud kaudselt pumpamisperioodi pikkusega
(selle töötamise võimaldamisega) ning sette äraveoga, mida on võimalik teostada pärast tuubides
veetustamisprotsessi toimumist. Üldiselt mahutab Pärna pst 17a kinnistu üheaegselt peaaegu kõik
tuubid, mis on kogu eemaldatava settemahu eraldamiseks vajalikud. Vesi hakkab koheselt tuubidest
eemalduma ja seetõttu on võimalik praktiliselt katkematult pinnasepumbaga tuubid täita kuni sete on
järve(de)st ammutatud. Tuubide täitmine tuleb teha mitmes järgus, pärast vee eemaldumist
täidetakse tuube seni, kuni need on saavutanud oma etteantud mahu. See mõjutab pinnasepumba
töötsüklit - võrreldes alaalternatiiviga I on katkematu pumpamise ja seega müra tekitamise
järjestikune periood küll tõenäoliselt lühem, ent pumpamise tsükleid pigem rohkem ning võrreldes
alaalternatiiviga III on järjestikuse müra tekitava pumpamise periood (mil tuube saab järjest pumbiga
täita) küll pikem, ent summaarse müra tekitava pumpamise periood (mil kogu sete on järvedest välja
pumbatud) lühem.
• Mõju müratasemele avaldub äraveoga kaasneva liiklussageduse tõusuga kaasneva müra tõttu, kuid
ei erine eriti alaalternatiivist I.
Kokkuvõttes võib omistada aalaalternatiivile II mõju müratasemele hindepalli -1.
Mõju hinnang leevendusmeetmete kasutamisel
• Leevendusmeetmena saab välja pakkuda suurema kandevõimega kallurite kasutamise, millega on
võimalik mõnevõrra liikluskoormust äraveotee äärsetel aladel vähendada. Samas see üldhinnangut
siiski väga palju ei mõjuta (säilib hindepall -1).
III alaalternatiiv
Separeermise tehnoloogia puhul rajatakse setete töötlemiseks hoone. Hoone ehitusega kaasneb Pärna pst
17a lähiümbruses mõningane tavapärasele ehitise ehitamisele omane mürataseme tõus. Kavandatav hoone
on ühekorruseline kergkonstruktsiooniga tootmishoone, mille ehitustöid teostatakse päevasel ajal. Töid ei
teostata öisel ajal ning seega müra häiring lähipiirkonna elanikele öösel puudub.
Sette pumpamiseks kasutatakse väiksema jõudlusega elektriajamiga pinnasepumpa. Võimsamat pumpa ei
ole vaja kasutada, kuna separeerimisseadme enda jõudlus on väike. Väiksema jõudlusega pinnasepumba
müratase olenevalt valitud seadmest võib olla kuni 85 dB. Tekitatav müratase on võrreldav näiteks muruniitja
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 60 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
tekitatud müratasemega. Lisaks tekitab selle alternatiivi puhul müra ka veetustamisprotsess, mille puhul
müratase seadme juures on kuni 82 dB (Maves AS, 2018), samuti pulbi ja lisavee etteande pumbad
(separaatori normaalseks tööks on vajalik kuivaine sisaldus ca 2%, st enne separaatorisse minekut
lahjendatakse vastavalt pulpi täiendava vee lisamisega; samuti ei saa pinnasepump setet otse
separeerimisseadmesse pumbata, vaid selleks on vaja rajada eraldi ühtlustusmahuti, millest pumbatakse
sete separeerimisseadmesse). Lähimad elamud asuksid separaatorihoonest kõigest 20 – 50 m kaugusel
(Tartu mnt 8, 10, 12, 14, 16, 18 ja Pärna pst 17 katastriüksustel).
III alaalternatiivi puhul toimub veetustatud setete äravedu paralleelselt tööde teostamisega, kuna Pärna pst
17a katastriüksuse suurus ei võimalda alale veetustatud sette ladustusplatsi rajamist (st sette ajutist
kogumist ja ladustamist enne transportimist lõppkäitluskohta). See tähendab seda, et võrreldes
alaalternatiiviga II ja III on sette vedude arv päevas küll väiksem, kuid samas summaarne veopäevade arv
siiski suurem (st korraga väiksem häiring pikema perioodi jooksul).
Müraallikaid on alaalternatiiv III korral võrreldes alaalternatiiviga I ja II rohkem, ent nende müratase on
madalam kui sette pumpamisel settebasseini või geotuubidesse kasutataval pumbal. Separaatori madala
jõudluse tõttu on separaatori poolt tekitatava müra periood pikem kui alaalternatiiv I või II korral. Seega
kokkuvõttes võib alaalternatiivile III omistada müratasemele avalduva mõju osas hindepalli -2.
Mõju hinnang leevendusmeetmete kasutamisel
• Separaatori madala jõudluse tõttu on separaatori poolt tekitatava müra periood oluliselt pikem kui
alaalternatiiv I või II korral (mõjutab mudapumba tööaega). Separaatorihoone konstruktsioonid on
küll võimalik rajada helikindlamatena (valida heli summutavamad materjalid, lisada
müraisolatsioonikihte hoonele vms) ja separaatori tekitatavat mürataset sellega mõnevõrra
alandada, ent seadme töötamisel pumpamise tekitatud müra ikkagi säilib pikema ajaperioodi jooksul
võrreldes alaalternatiiviga I ja II (säilib hindepall -2).
6.1.6.2. Lõhnahäiringu teke ja mõju
I alaalternatiiv
Settebasseini kasutamisel tekib võrreldes geotuubide kasutamisega (alaalternatiiv II) enam ebameeldivat
lõhna ja selle levik tööde teostamise lähipiirkonnas on võrreldes alaalternatiiviga II ja III tõenäoliselt ka kõige
ulatuslikum ja olulisem. Settebasseinide asukoht, Pärna pst 17a, piirneb Tartu tn asuvate eramajadega
hoonestatud katastriüksustega. Settebasseinidest leviv ebameeldiv lõhn omab olulist pikemaaegset
negatiivset mõju pika tsüklilise iseloomu tõttu eelkõige eelnevalt mainitud eramajade elanikele, kuna elamud
asuvad settebasseinidest 20 kuni 40 m kaugusel. Ebameeldiv lõhn võib ebasoodsate ilmastikutingimuste
korral levida isegi paari- kuni mitmesaja meetri kaugusele ning sellesse tsooni jääb ala asukohta arvesse
võttes üsna palju eramajapidamisi kui ka kortermaju ja teenindava iseloomuga ettevõtlust. Settekäitusalast
kaugenedes häiringu suurus väheneb. Lõhna levimiskaugust ja intensiivsust vähendab asjaolu, et aja jooksul
tekib settebasseinile kuivamise tagajärjel nn ”koorik”, mis vähendab ebameeldiva lõhna eraldumist. Samas
kuna settebassein ei mahuta korraga kogu ammutatavat setet ära ja seda tuleb vähemalt paar korda täita,
siis lõhna teke ja levimine jällegi taastub. Sette transportimisel levib auto möödumisel samuti ebameeldiv
lõhn veoteekonna äärsetele aladele (hindepall -2).
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 61 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Mõju hinnang leevendusmeetmete kasutamisel
• Sette äraveol on koorma katmisega võimalik leevendada ebameeldiva lõhna levimist
ümberkaudsetele aladele (hindepall -2 kuni -1).
II alaalternatiiv
Geotuuubide kasutamisega kaasneb ka ebameeldiva lõhna teke ja levik, kuid võrreldes alaalternatiiviga I on
selle teke ja levik väheolulisem - sete pumbatakse otse kotti ning see ei ole õhuga otseses kokkupuutes.
Geotuube täidetakse sisuliselt ühe korra ning tuubis veetustamine vähendab võrreldes alaalternatiiviga I
lõhna levikut ümbruskonda (hindepall -1).
Mõju hinnang leevendusmeetmete kasutamisel
• Sette äraveol on koorma katmisega võimalik leevendada ebameeldiva lõhna levimist
ümberkaudsetele aladele, kuid kokkuvõttes ei saa vältida ebameeldiva lõhna levimist settekäitluse
alalt ümberkaudsete aladele (säilib hindepall -1).
III alaalternatiiv
Sette veetustamine toimub hoones ja on kinnine protsess, seadmest endast ebameeldivat lõhna
ümbruskonda ei levi. Veetustatud sete võib teatud määral ebameeldivat lõhna emiteerida, kuid see on pigem
marginaalne ja lähimate elamute juures võrreldes alaalterantiiviga I ja II kindlasti vähem häirivam või üldse
ebaoluline.
Pärna pst 17a kinnistu piiratud suuruse tõttu ei ladustata kohapeal suuremat kogust veetustatud setet, vaid
viiakse paralleelselt ära lõppkäitluskohtadesse. Mingil määral võib lõhna levida kohapeal hoitavast
veetustatud settest (enne pealelaadimist kallurile ja transportimist lõppkäitluskohtadesse), kuna veetustatud
setet ei hoita kusagil eraldi hoones, vaid väliskeskkonnas enne selle pealelaadimist veoautole. Samas on
ebameeldiva lõhna intensiivsus pigem madal (hindepall -1 kuni 0).
Mõju hinnang leevendusmeetmete kasutamisel
• Sette äraveol on koorma katmisega võimalik leevendada võimaliku ebameeldiva lõhna levimist
ümberkaudsetele aladele, kuid üldhinnangut see ei muuda (säilib hindepall -1 kuni 0).
6.1.7. Mõju kultuurimälestistele
II alternatiivi settekäitluse erinevad tehnilised lahendused ei avalda mõju ajaloomälestisele Valga Tartu tn
kalmistu ega ehitismälestisele Ramsi vesiveski, kuna settekäitluse lahendus Pärna pst 17a kinnistul ei
mõjuta mälestiste säilimist ja seisundit. Teisisõnu – sette käitlemisega kaasnevad tagajärjed, mis võiksid
mälestiste seisundit ja säilimist mõjutada, puuduvad (hindepall 0).
Mõju hinnang leevendusmeetmete kasutamisel
• Leevendusmeetmeid ei ole vajalik välja pakkuda (säilib hindepall 0).
6.2. Alternatiiv II alaalternatiivide võrdlemine
Sette pumpamisel (alternatiiv II) settekäitluse alaalternatiivide omavaheliseks võrdlemiseks on kasutatud
delphi-meetodit, mille aluseks on kaalutud intervallskaalal põhinev eksperdiarvamus. Keskkonnamõju
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 62 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
hindamise kriteeriumite määramisel lähtuti nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmis eelnevalt
nimetatud eeldatavalt olulistest mõjuvaldkondadest, mis on käsitletud käesolevas KMH aruandes
peatükkides 6.1.1 - 6.1.7. Nagu eelnevalt peatükis 6.1 välja toodud, siis alternatiiv II alaalternatiivide
omavahelisel võrdlemisel ei käsitletud eraldiseisvalt positiivse mõju avaldamist paisjärve ökoloogilise
seisundi parandamisele, kalastikule ja loodusressursside kokkuhoidmisele, need on käsitletavad
põhialternatiiv II koosseisus kumulatiivselt (ptk 6.3.4, 6.3.5 ja 6.3.8).
Alaalternatiividele hindepallide andmisel arvestati avalduva tagajärje ja mõju suurust (st vaadeldava
keskkonnaelemendi omaduse muutuse suurust), tähtsust (väljendab mõjutatavale objektile ning selle
muutuvale omadusele omistatavat väärtust), mis võtab omakorda arvesse ruumilist ulatust ja mõjutatud
objektide hulka (iseloomustab ala, milles muutus esineb). Alaalternatiividele antud hinnangud
mõjuvaldkondade lõikes koos omistatud hindepunktidega on lahti kirjutatud peatükkides 6.1.1-6.1.7.
Kriteeriumitele kaalude omistamiseks võrreldi neid omavahel ning järjestati tähtsuse alusel, arvestades nii
alaalternatiivide olemust kui ka konkreetsele mõjuvaldkonnale eeldatavalt kaasneva mõju olulisust
alaalternatiivide rakendamisel. Mõjukriteeriumile kaalu andmisel kasutati paariti võrdlemist ehk iga kriteeriumi
võrreldi paarikaupa teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetud kriteeriumile omistati väärtus 1, vähem
olulisele 0 ning kui kaks kriteeriumit on üksteistega võrreldes sama kaaluga (sama olulised alternatiivide
võrdlemisel), siis anti mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Lõplikud kaalud saadi kriteeriumite olulisuse
aritmeetilise keskmise teel, kusjuures kõikide mõjuvaldkondade kaalude summa on võrdne ühega ehk 100%.
Seega iga kriteerium moodustab osakaalu 100 protsendist ehk kogukaalude summast.
Kriteeriumite olulisust arvesse võtvate alaalternatiivide lõplike hindepallide saamiseks korrutati kriteeriumite
kaupa alternatiividele antud hindepallid kriteeriumitele antud kaaluga ehk niiviisi saadi kaalkriteeriumid.
Alternatiivide lõplik paremusjärjestus saadi kõigi delphi-meetodil kaalutud kaalkriteeriumide hindepallide
summeerimisel alaalternatiivide lõikes. Seejuures on eristatud võimalike leevendusmeetmete rakendamisel
avalduvat mõju. Olukorras, kus leevendusmeetmeid konkreetsele mõjuvaldkonnale ei ole välja pakkuda,
arvestatakse mõju hinnangule väärtuse andmisel eelnevalt ilma leevendusmeetmeteta avalduvale mõjule
antud hinnanguga (ehk säilib esialgselt omistastud väärtus) ning sellisel juhul on vastav väärtus allolevas
tabelis 5 ka kaldkirjas.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 63 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 5. Alternaatiivi II alaalternatiivide I, II ja III hindamine ja võrdlemine mõjuvaldkondade kaupa.
Alaalternatiiv I Alaalternatiiv II Alaalternatiiv III
Mõju hinnang Mõju hinnang Mõju hinnang
Mõju hinnang leevendusmeetme- Mõju hinnang leevendusmeetme- Mõju hinnang leevendusmeetme-
(te) kasutamisel (te) kasutamisel (te) kasutamisel
Kaalutud Kaalutud Kaalutud Kaalutud Kaalutud Kaalutud
Kriteerium Hinde- Hinde- Hinde- Hinde- Hinde- Hinde-
Kaal hinde- hinde- hinde- hinde- hinde- hinde-
(mõjuvaldkond) punkt punkt punkt punkt punkt punkt
punkt punkt punkt punkt punkt punkt
Mõju müratasemele 0,167 -1 -0,167 -1 -0,167 -1 -0,167 -1 -0,167 -2 -0,333 -2 -0,333
Lõhnahäiringu teke -0,333…-
-2 -2 / -1 -1 -1 -1 / 0 -1 / 0
ja mõju 0,167 -0,333 0,167 -0,167 -0,167 -0,167 -0,167
Mõju Pedeli
virgestusalale ja -2 -1 -1 -1 -2 -1
selle kasutamisele 0,167 -0,333 -0,167 -0,167 -0,167 -0,333 -0,167
Mõju Pedeli
paisjärvede ja
-1 0 -1 0 -1 0
Pedeli jõe
veekvaliteedile 0,167 -0,167 0,000 -0,167 0,000 -0,167 0,000
Mõju vee-elustikule, -0,444…- -0,444…- - -0,444…-
-2 / -1 -1 / 0 -2 / -1 -1 / 0 -2 / -1 -1 / 0
sh kalastikule 0,222 0,222 -0,222…0 0,222 0,222…0 0,222 -0,222…0
Mõju Pedeli
paisjärvede ja
0 0 0 0 0 0
Pedeli jõe
veerežiimile 0,056 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Mõju
0 0 0 0 0 0
kultuurimälestistele 0,037 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Settekäitlusega
seotud mõju -1 -1 -1 -1 -1 -1
maakasutusele 0,018 -0,019 -0,019 -0,019 -0,019 -0,019 -0,019
-1,241 -0,519 -0,907 -0,519 -1,074 -0,519
KOKKU 1,000 kuni kuni kuni kuni kuni kuni
-1,463 -0,907 -1,130 -0,741 -1,463 -0,907
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 64 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Nagu tabelist 5 nähtub, siis alaalternatiiv II ehk settekäitlus geotuubidega on võrreldes teiste
alaalternatiividega mõnevõrra eelistatum lahendus. Alaalternatiiv I (settekäitlus settebasseinis) puhul
on sette äraveol koorma katmisega võimalik leevendada ebameeldiva lõhna levimist
ümberkaudsetele aladele, ent võrreldes geotuubide kasutamisega (alaalternatiiv II) tekib enam
ebameeldivat lõhna ja selle levik tööde teostamise lähipiirkonnas on võrreldes alaalternatiiviga II ja III
tõenäoliselt ka kõige ulatuslikum ja olulisem. Separaatorseadme kasutamisel on lõhna teke ja
levimine kinnise sette veetustamine protsessi tõttu sisuliselt olematu, ent samas seadme töötamisel
pumpamise tekitatud müra säilib pikema ajaperioodi jooksul võrreldes alaalternatiiviga I ja II, kuna
separaatorseadme jõudlus on madal ja seega settekäitluse protsess pikk.
6.3. Paisjärvede puhastamise tehnilised põhialternatiivid I ja II
Sette eemaldamisel käsitletakse kahte põhialternatiivi (vt täpsemalt ptk 2.1):
• I alternatiiv – sette eemaldamine eelnevalt puhastatavate paisjärvede veetaset alandades,
• II alternatiiv – sette eemaldamine eelnevalt puhastatavate paisjärvede veetaset alandamata, setet
pumbates.
Seejuures arvestatakse II alternatiivi korral settekäitlemisel eelistatud alaalternatiivi lahendusega ehk sette
pumpamisega ja veetustamisega geotuubides.
Eraldi hinnati lühiajalist mööduvat (järvede puhastustööde aegset, arvestades ka sette transportimisega
kaasnevat mõju) kui pikema perioodi vältel püsivat (st järvede puhastamistööde järgset) mõju ning seejuures
anti eraldiseisvalt mõju hinnangud olukorrale, kus rakendatakse (olulise) ebasoodsa mõju
leevendusmeetmeid (nii puhastustööde aegseks kui järgseks perioodiks).
6.3.1. Settekäitlusega seotud mõju maakasutusele
Settekäitluseks on vajalik olenevalt käsitletavast alternatiivist täiendavalt maad kasutusele võtta.
I alternatiiv - sette eemaldamine eelneva veetaseme alandamisega
Puhastamistööde aegne mõju
Kuna puhastamistööde läbiviimine toimub eeldatavalt madalveeperioodil, st suvel, siis ei pruugi olla võimalik
puhastustööde ajal Pärna pst 17a kinnistut mobiilse lõbustuspargi (Tivoli Tuur) alana kasutada, kui osutub
vajalikuks sette ajutine vaheladustamine kinnistul enne lõplikku käitluspaika viimist. Sellisel juhul tuleb
atraktsioonide paigutamiseks leida muu asukoht (hindepall -1).
Puhastamistööde aegne mõju leevendusmeetmete rakendamisel
• Kui ekskavaatoriga väljatõstetud setet õnnestub kokku kuhjata kuivamise eesmärgil
puhastatava paisjärve ala piires ja puhastustööde läbiviija masinapark võimaldab tõsta
sette otse transportmasina peale (pole vajadust ümberlaadimiseks) ehk otsest vajadust
selle vaheladustamiseks (kuivatamise ja/või ümberlaadimise eesmärgil) Pärna pst 17a
kinnistule ei ole, siis võiks olla võimalik platsil Tivoli tuuri korraldamine ka paisjärve(de)
puhastamise ajal ehk otsesed piirangud selle ala kasutamiseks puuduvad sellisel juhul
(hindepall 0).
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 65 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Puhastamistööde järgne mõju
Järvede puhastamise järgselt mõju Pärna pst 17a katastriüksusele puudub, sest järvedest väljatõstetud sete
viiakse pärast tahenemist alalt minema lõpliku käitluse alale. Pärna pst 17a kinnistu puhastustöödele
eelnenud olukord taastatakse ning ka edaspidi on alal võimalik Tivoli Tuuri korraldada. Mõju võib olla ka
nõrgalt positiivne, kuna paisjärvede paranenud seisund soosib Pedeli virgestusala aktiivsemat kasutamist ja
võib toetada ka Pärna pst 17a katastriüksusele alalise puhkeotstarbelise maakasutusviisi leidmist, mis sõltub
suuresti ideedest ja võimalustest (sh rahalistest võimalustest) ala virgestuslikul eesmärgil kasutusse
võtmisest. Seda toetab ka kehtiv Valga linna üldplaneering, mille kohaselt on alal üldmaa juhtfunktsioon, mis
on meõldud puhke- ja virgestusalana kasutamiseks.
Saviaugu tn 3 on liigniiske maa-ala ning tahenenud sette kasutamine alal täitepinnasena võimaldab Valga
linna omanduses olevat katastriüksust vajadusel tulevikus erinevatel otstarvetel kasutada. Kehtiva Valga
linna üldplaneeringuga on katastriüksuse kesk- ja lõunapoolne osa väikeelamumaa juhtfunktsiooniga, kuhu
on üldplaneeringuga lubatud kuni 2 korteriga elamute ja garaažide, suvilate, ridaelamute ja kahekorruseliste
kolme ja enama korteriga korterelamute ehitamine ning kõrvalfunktsioongia on lubatud ärimaa, sotsiaalmaa
vms juhul, kui see ei too kaasa olulisi mõjusid elukeskkonnale (müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni, autoliikluse
olulist kasvu). Järvedest eemaldatud sette laialiplaneerimine ehk sisuliselt ala täitmine ei välista alale
hoonete/rajatiste ehitamist. Ehitustingimused sõltuvad suuresti sellest, kui tüseda kihina sete alale laiali
planeeritakse. Kuna ka ala varasema täitmise kohta ei ole täielikku ülevaadet, siis tuleb hoonete
projekteerimisel vundamendi tüübi ja parameetrite valiku tegemise üle otsustamiseks läbi viia geotehnilised
uuringud, mille käigus määratakse pinnase kandevõime, survetugevused jm vajalikud parameetrid.
Tuginedes 2013. aastal läbi viidud EKUK OÜ järvede põhjasetete keemilise koostise uuringutulemustele, mis
näitasid, et settes sisalduvate ohtlike ainete sisaldused jäid enamjaolt oluliselt allapoole õigusaktiga
kehtestatud sihtarvu ja kõik allapoole kehtestatud piirarvu, ei ole see asjaolu piiravaks teguriks ala täitmisel
settega ning hilisemal hoonestamisel.
Pedeli teise paisjärve loodekaldal teisel pool järve ääres kulgevat kerliiklusteed olev maa-ala on samuti
liigniiske ning tahenenud sette kasutamine täitepinnasena loob ka sellel alal eeldused ala aktiivseks
kasutuselevõtuks (eeldatavalt puhkeala koosseisus).
Kokkuvõttes võib alternatiiv I puhastamistööde järgset mõju maakasutusele lugeda pigem positiivseks
(hindepall +1).
Puhastamistööde järgne mõju leevendusmeetmete rakendamisel
• Leevendusmeetmeid rakendada ei ole vajalik (säilib hindepall +1).
II alternatiiv – sette eemaldamine eelnevalt veetaset alandamata, setet pumbates
Puhastamistööde aegne mõju
Geotuubides sette setitamine Pärna mnt 17a katastriüksusel välistab katastriüksuse muul viisil kasutamise,
seega ei ole võimalik alal korraldada suvel ka Tivoli Tuuri (hindepall -1).
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 66 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Puhastamistööde aegne mõju leevendusmeetmete rakendamisel
• Leevendusmeetmeid maakasutusele avalduva mõju leevendamiseks ei ole välja
pakkuda (säilib hindepall -1).
Puhastamistööde järgne mõju
Järvede puhastamise järgselt mõju Pärna pst 17a katastriüksusele puudub, pärast sette veetustamist
lõigatakse geotuubid katki, viiakse minema lõpliku käitluse alale, tuubid antakse üle vastavat liiki jäätmeid
käitlevale ettevõttele ning tuubide alune plats likvideeritakse. Pärna pst 17a kinnistu puhastustöödele
eelnenud olukord taastatakse ning ka edaspidi on alal võimalik Tivoli Tuuri korraldada. Mõju võib olla ka
nõrgalt positiivne, kuna paisjärvede paranenud seisund soosib Pedeli virgestusala aktiivsemat kasutamist ja
võib toetada ka Pärna pst 17a katastriüksusele alalise puhkeotstarbelise maakasutusviisi leidmist, mis sõltub
suuresti ideedest ja võimalustest (sh rahalistest võimalustest) ala virgestuslikul eesmärgil kasutusse
võtmisest. Seda toetab ka kehtiv Valga linna üldplaneering, mille kohaselt on alal üldmaa juhtfunktsioon, mis
on meõldud puhke- ja virgestusalana kasutamiseks.
Saviaugu tn 3 kinnistu ning Pedeli teise paisjärve loodekaldal teisel pool järve ääres kulgevat kerliiklusteed
olev maa-ala on liigniiske ning tahenenud sette kasutamine neil aladel täitepinnasena loob eeldused Valga
linna omanduses olevaid alasid vajadusel tulevikus soovitud otstarvetel kasutada.
Kokkuvõttes võib alternatiiv II puhastamistööde järgset mõju maakasutusele lugeda pigem positiivseks
(hindepall +1).
Puhastamistööde järgne mõju leevendusmeetmete rakendamisel
• Leevendusmeetmeid rakendada ei ole vajalik (säilib hindepall +1).
6.3.2. Mõju Pedeli virgestusalale ja selle kasutamisele
Paisjärvede ja seda ümbritseva virgestusala eesmärgiks on pakkuda aktiivse puhkuse laialdasi võimalusi
Pedeli jõe luhal ning ühendada see Lätis Valka linnas asuva Pedeli jõe luhaga ja puhkerajatistega ühtseks
piiriüleseks virgestusalaks. Paisjärvede puhastamisel on mõlema alternatiivi korral positiivne mõju paisjärvi
ümbritsevale maakasutusele, kuna kaldataimestikust ja settest puhastatud paisjärved on visuaalselt
atraktiivsed kohalikele elanikele, suurendavad alade kasutamise väärtust puhkealana nii kohalike kui ka
turistide ja piirkonnast läbi sõitjate seas, soodustades veelgi piirkonna edasiarendamise eeldusi ja
potentsiaali. Kavandatud tegevuse elluviimine on üks osa Eesti-Läti programmi toel elluviidavast Valga-Valka
kaksiklinna keskuse arendamisest, toetades atraktiivse ja kvaliteetse avaliku linnaruumi loomist, mis loob
uusi võimalusi vaba aja veetmiseks ja spordi tegemiseks nii Valga ja Valka elanikele kui kaksiklinna
külalistele.
Kavandatavate tööde teostamine ei piira küll täielikult inimeste jaoks virgestusala rekreatiivsel eesmärgil
kasutamist, kuid puhastustööde läbiviimise ajal siiski oluliselt. Sõltuvalt valitud tehnoloogiliselt lahendusest
(I või II alternatiiv) tuleb ajutiselt sulgeda esimese ja võib-olla ka teise paisjärve loodekaldal asuv
kergliiklustee liiklemiseks, kuna sette transport ja ladustamine toimub (I alternatiivi korral võib toimuda)
põhjas piirneval Pärna pst 17a kinnistul ning laialiplaneerimine teise paisjärve loodekaldal kergliiklusteega
piirneval alal. Ohutuse tagamise eesmärgil võidakse sulgeda kergliiklejatele liikumiseks suure tõenäosusega
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 67 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
ka esimest ja teist paisjärve ümbritsevad kergliiklusteed mujalgi (vähemalt osaliselt) ja puhastatavaid järvi
ületavad kergliiklussillad, kuna piirnevad otseselt tööde tsooniga. Muude virgestusrajatiste kasutamist
järvede puhastamine mõjutada ei tohiks.
Puhastamise järgselt jätkub tavapärane virgestusala kasutamine. Kavandatavate tööde realiseerimise tõttu
ei muutu kergliiklusteede ja rekreatiivse iseloomuga rajatiste asukohad, küll aga paraneb oluliselt
paisjärvede väljanägemine, mis eeldatavalt suurendab tervikuna puhkeala kasutusväärtust. Teise paisjärve
kaldal oleva madala liigniiske ala täitmine võimaldab tulevikus seda puhkeala koosseisus kasutusele võtta
(rajada sinna näiteks istumiseks pingid, infotahvlid vms). Sellest lähtuvalt on paisjärvede puhastamise mõju
positiivne.
I alternatiiv - sette eemaldamine eelneva veetaseme alandamisega
Puhastamistööde aegne mõju
Paisjärvede puhastamistööd (mõlemal paisjärvel eelneva veetaseme alandamise ja seejärgse pideva vee
pumpamisega allavoolu järgmisesse paisjärve) võivad mõjutada veekvaliteeti allavoolu asuvates järvedes,
sh neljandas paisjärves, kus asub supluskoht, mistõttu võib supluskoha kasutamine olla puhastamistööde
ajal otseselt piiratud. Puhastustöid tehakse “kuivas sängis”, st tööde läbiviimise ala ei ole läbi voolava Pedeli
jõega kokkupuutes, ent veetaseme all hoidmiseks tuleb jõega pealetulevat (lisanduvat) vett pidevalt ära
pumbata ning selle käigus ei ole võimalik vältida heljumi allakannet allavoolu paiknevatesse järvedesse.
Järvedes on vee viibaeg väga lühike, st ei pruugi heljumi settimiseks olla piisav, mistõttu võib vee kvaliteet
pumpamise ajal mõnevõrra muutuda ka neljandas paisjärves, kus asub supluskoht. Sellest tulenevalt ei
pruugi inimesed sel ajal soovida ujumiskohta kasutada. Vee kvaliteet suplemiseks kõlbmatuks kindlasti ei
muutu, pigem võib olla tegu visuaalselt tajutavate muutustega, mis ei pruugi kõikidele suplemisest
huvitatutele vastuvõetav olla. Suurim mõju võib supluskohas avalduda ajal, mil voolusängi alalt (alalt, kus
vesi pidevalt läbi voolab) eemaldatakse setteid ja teise paisjärve puhastamise korral (teine järv on neljandale
paisjärvele lähemal).
Kui teise paisjärve puhastamiseks lastakse veetase alla I paisus oleva põhjalasu kaudu, tühjenevad veest
sisuliselt ka kolmas ja neljas paisjärv, mistõttu on suplemine neljandas järves välistatud ning see alandab
tervikuna puhkeala kasutusväärtust.
Järvede puhastamisel on vähemalt osaliselt puhastatavaid paisjärvi ümbritsevad kergliiklusteed ajutiselt
liiklemiseks ohutuse tagamise eesmärgil suletud – järvede kaldapiirkonnas ladustatakse eemaldatavat setet
ning alal liiguvad ekskavaatorid, kallurid jm masinad. Kolmandatele isikutele võidakse piirata ka
puhastatavaid paisjärvi ületavate kergliiklussildade kasutamine, muude virgestusrajatiste kasutamist järvede
puhastamine mõjutada ei tohiks. Kergliikluse tõkestamisest tulenevalt on ka puhkeala kasutamine häiritud,
mida võimendab puhastusmasinate tekitatav müra ja sette eemaldamisel ja ümbertõstmisel leviv ebameeldiv
lõhn. Teise paisjärve puhastamisel kõigi kolme järve tühjaks laskmine mõjutab oluliselt ala virgestusliku
maakasutuse väärtust, kuna virgestusala kesksete elementide puhkeväärtus ajutiselt kaob. Paisjärvede
puhastamisega on võimalik säilitada suures osas järve ümber kulgevad kergliiklusteed ja nende seisund,
erandiks võib olla Pärna pst 17a kinnistu lõunaosas piirnev tee osa ja teise paisjärve põhjaosas olev
kergliiklustee, mille kahjustamist ei pruugi olla võimalik vältida seoses raskete masinate liikumise
võimaldamise vajadusega järve ja settekäitlusala vahel. Teise paisjärve ääres kulgeva kergliiklustee
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 68 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
kannatada saamine võib olla seotud ka järve sissesõitmise ja järvest sette transportimise võimaldamiseks
(sh järve loodekaldal olevale madalamale alale).
I alternatiivi puhastamistööde aegne mõju Pedeli järvi ümbritseva virgestusala kasutamisele on
mõõdukalt negatiivne (hindepall -2) selle tavapärase kasutamise häirimise tõttu kergliiklusteede ja -
sildade osalise sulgemise tõttu, mida võimendab tekitatav müra ja sette eemaldamisel leviv
ebameeldiv lõhn. Osaliselt võidakse kahjustada ka järvi ümbritsevaid kergliiklusteid raskete
masinate liikumise võimaldamiseks järve alale. Muude virgestusrajatiste kasutamist järvede
puhastamine mõjutada ei tohiks. Puhastustööde ja pumpamise käigus võib osaliselt heljumit
kanduda allavoolu ja see võib jõuda neljandasse paisjärve, mis ei pruugi supluskohta kasutavatele
inimestele olla vastuvõetav ja seega võib supluskoha kasutamisaktiivsus langeda.
Puhastamistööde aegne mõju leevendusmeetmete rakendamisel
• Eemaldatud sette ajutisele ladustamispaigale vedamiseks on võimalik rajada ajutine
liivakattega tee paisjärvede ja Pärna pst 17a vahele, millega on võimalik vältida
liikumistrajektooridega ristuvate kergliiklusteede seisundi kahjustamist.
• Heljumi leviku tõkestamiseks allavoolu saab kasutada spetsiaalset geotekstiilist
kangast, mille saab paigaldada esimese paisjärve puhastamisel nt teise paisjärve
algusosa kanalisse. Teise paisjärve puhastamisel tuleb kanga paigaldamine lahendada
projekteerijate poolt ja on eeldatavasti keerulisem, aga teostatav.
Leevendusmeetmete rakendamisel võib summaarset mõju Pedeli virgestusala kasutamisele
hinnata vähesel määral negatiivseks (hindepall -1).
Puhastamistööde järgne mõju
Pärast järvede puhastamist on mõju Pedeli järvede virgestusala kasutamisele positiivne, kuna piirkonna
puhkeväärtus tõuseb.
Puhastamistööde järgne mõju Pedeli virgestusala kasutamisele on mõõdukalt positiivne
(hindepall +2), kuna paisjärvede paranenud seisund soosib virgestuala aktiivsemat kasutamist
kohalike ja turistide poolt ning loob (võib luua) eeldusi puhkepiirkonna edasiarendamiseks.
Puhastamistööde järgne mõju leevendusmeetmete kasutamisel
• Pedeli virgestusalale ja selle kasutamisele avalduvale mõjule leevendusmeetmeid ei ole
vajalik välja pakkuda. Meetmeid positiivse mõju suurendamiseks ei ole alternatiivile I
välja pakkuda (säilib hindepall +2).
II alternatiiv – sette eemaldamine eelnevalt veetaset alandamata, setet pumbates
Puhastamistööde aegne mõju
Sete eemaldatakse järve(de)st pumpamisega, pulp juhitakse torustikuga piirnevale ajutise käitlemise platsile
Pärna pst 17a. Torustik kulgeb mõlema paisjärve puhastamisel üle virgestualadel paiknevate
kergliiklusteede, torustiku kahjustuste vältimiseks ja ohutuse tagamiseks on ristuva jalgtee kasutamine
ajutiselt tõkestatud. Vajalik võib olla kergliiklustee lõigu sulgemine pikemas ulatuses, et mitte suunata inimesi
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 69 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
settekäitluse ala suunas. Sellest lähtuvalt on virgestusala kasutamine puhastustööde perioodil piiratud.
Pumpamisel tekitatav müra ja settekäitlusalalt eralduv ebameeldiv lõhn omab omakorda häirivat efekti,
mistõttu välditakse ala kasutamist. Samas võrreldes alternatiiviga I on järvi ümbritsevate kergliiklusteede ja
puhkeala kasutamise piiramine tööde iseloomust lähtuvalt väheulatuslikum.
Teise paisjärve puhastamiseks ei ole vajalik allavoolu paiknevate järvede veetasemete allalaskmine, mis
võimaldab terviklikult puhkeala visuaalset väärtust ka puhastustööde vältel hoida.
Supluskoha kasutamine neljandas paisjärves on mõlema järve puhastamisel tõenäoliselt tugevalt häiritud,
sest pumpamisega paisatakse vette üsna palju heljumit, mis allavoolu kandudes ka neljandasse paisjärve
jõuab. Võrreldes alternatiiviga I on veekvaliteedi mõjutamine märksa suurem.
Kokkuvõttes: alternatiiv II puhastamistööde aegset mõju Pedeli virgestusala kasutamisele võib
hinnata hindepalliga -2.
Puhastamistööde aegne mõju leevendusmeetmete kasutamisel
• Pinnasepumbaga järvede põhjast lahtikobestatud sette kandumise minimeerimiseks
veevooluga allavoolu tuleb kasutada spetsiaalset filterkangast, mis võimaldab oluliselt
kinni hoida vette paisatud heljumit ja vältida selle allavoolu sattumist. Ujumiskoha
kasutamine võib osutuda paralleelselt tööde teostamisega võimalikuks (ei ole
välistatud).
Kokkuvõttes: alternatiiv II puhastamistööde järgne mõju Pedeli virgestusala kasutamisele võib
hinnata hindepalliga -1.
Puhastamistööde järgselt mõju Pärna pst 17a katastriüksusele puudub, sest järvedest eemaldatud sete
viiakse pärast tahenemist alalt minema lõpliku käitluse alale. Pärna pst 17a kinnistu puhastustööde eelne
olukord taastatakse ning ka edaspidi on alal võimalik Tivoli Tuuri korraldada. Mõju võib olla ka nõrgalt
positiivne, kuna paisjärvede paranenud seisund soosib Pedeli virgestusala aktiivsemat kasutamist ja võib
toetada alalise puhkeotstarbelise kasutusviisi leidmist ka Pärna pst 17a kinnistule (vt täpsemalt alternatiiv I
puhastamistööde järgne mõju, mis kehtib ka alternatiiv II puhul).
Pärast järvede puhastamist on mõju Pedeli järvede virgestusala kasutamisele positiivne, kuna piirkonna
puhkeväärtus tõuseb.
Paisjärvede eraldi puhastamisel kehtivad eelnevad järeldused.
Kokkuvõttes: alternatiiv II puhastamistööde järgset mõju Pedeli virgestusala kasutamisele võib
hinnata hindepalliga +2.
Puhastamistööde järgne mõju leevendusmeetmete kasutamisel
• Puhastamistööde järgselt ei ole maakasutusele mõju avaldumise osas
leevendusmeetmeid välja pakkuda (säilib hindepall +2).
6.3.3. Mõju Pedeli paisjärvede ja Pedeli jõe veerežiimile
Kavandatava tegevuse mõju veerežiimile on alternatiiv I puhul ajutine ning taastub peale järve(de)
puhastustööde lõppu.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 70 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Paisjärvede vee sügavus suureneb pärast setete eemaldamist – esimeses paisjärves ulatub vee sügavus
pärast veetasemete taastamist kuni 2,54 meetrini (keskmine sügavus 2,34 m) ja teises järves ulatub vee
sügavus kuni 2,88 meetrini (keskmine sügavus 2,69 m). Paisjärvede maht suureneb ja seega ka viibeaeg
paisjärvedes.
I alternatiiv - sette eemaldamine eelneva veetaseme alandamisega
Puhastamistööde aegne mõju
Sette eemaldamisele eelnevalt lastakse Pedeli esimene paisjärv veest tühjaks (vt täpsemalt ptk 2.1).
Esimese paisjärve veetaseme alandamisel ning tühjaks pumpamisel säilib veetase kolmandas ja neljandas
paisjärvedes. Esimese paisjärve maksimaalseks isevoolseks veealanduseks on vajalik pärast teist paisjärve
puitšandoore eemaldada ca 20 cm ulatuses (vt pkt 2.1). Seega langeb mõnevõrra esimese järve
puhastamiseks ka teise järve veetase, kuid veetaseme langus on vaevumärgatav.
Teise paisjärve puhastamiseks tuleb eemaldada II paisul šandoorid ning lasta I paisu konstruktsioonis
paikneva põhjalasu kaudu veetase alla. I paisu põhjalasu kaudu veetaseme alandamisel oleks võimalik teine
paisjärv isevoolselt veest tühjaks lasta ning pärast sette eemaldamist oleks järves orienteeruvalt kuni
mõnikümmend cm vett. Sellisel juhul alaneb veetase oluliselt ka kolmandas ja neljandas paisjärves –
kolmandasse paisjärve jääks keskmiselt 0,3 m vett ning neljandasse 0,6 m vett. Teine võimalus on jätta
šandoorid eemaldamata ning pumbata vesi kolmandasse paisjärve. Sellisel juhul veetase kolmandas ja
neljandas paisjärves säiliks. Tegemist on ehitusaegse mõjuga ning veetaseme alandamine ehitustegevuse
ajal ei mõjuta veetaset paisjärvedest allavoolu paiknevas Pedeli jões. See tähendab, et mõju paisjärvedest
allavoolu olevale Pedeli jõe veerežiimile puudub.
Kokkuvõttes: I alternatiiv puhastamistööde aegne mõju on nõrgalt (-1) kuni mõõdukalt negatiivne
(-2), kuna paisjärvede veerežiim kavandatavate tegevuste läbiviimise ajal muutub. Esimese paisjärve
puhastamisel alandatakse täielikult veetase esmalt maksimaalse isevoolse alandusega ja seejärgse
pumpamisega järgmisesse paisjärve. Järve maksimaalseks isevoolseks veealanduseks on vajalik
pärast teist paisjärve puitšandoore eemaldada ca 20 cm ulatuses. Sellega on aga samas võimalik
säilitada veetaset kolmandas ja neljandas paisjärves ning üldjoontes ka teises paisjärves. Teise
paisjärve „kuivalt“ puhastamiseks tuleb eemaldada II paisul šandoorid ning lasta I paisu
konstruktsioonis paikneva põhjalasu kaudu veetase alla, millega alandatakse oluliselt ka kolmanda ja
neljanda järve veetaset, kuid teist paisjärve saab ka pumpamisega alla lasta ja sellisel juhul ei ole
järgnevates järvedes vajalik veetaset alandada.
Puhastamistööde aegne mõju leevendusmeetmete kasutamisel
• Võimaluse korral tuleks teine paisjärv puhastada kolmanda ja neljanda paisjärve
veetaset alandamata. Sellega on võimalik vähendada mõju avaldumist paisjärvede
veerežiimile.
• Pärast järvede puhastamist tuleb järvede veetaseme taastamisel arvestada järvedest
allavoolu paiknevas Pedeli jões ökoloogilise miinimumvooluhulga või loodusliku
vooluhulga tagamise vajadusega, kui looduslik vooluhulk on ökoloogilisest
miinimumvooluhulgast väiksem.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 71 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Leevendusmeetmete järgimisel on mõju Pedeli paisjärvede veerežiimile vähesel määral negatiivne
(hindepall -1).
Puhastamistööde järgne mõju
Pärast puhastamistööde läbiviimist mõju Pedeli jõe ja järvede veerežiimile puudub.
Puhastamistööde järgselt taastatakse paisjärvede senine veerežiim – šandoorid paigaldatakse paisudel
endisele kõrgusele ja veetase allalastud paisjärvedes taastatakse. Veetaseme taastumiseks võib pikaajalist
suvist (juulikuu) 50% ületustõenäosusega vooluhulka (0,67 m3/s) ja paisjärvede mahtu arvestades kuluda
esimese paisjärve puhul ca 1 ööpäev ja teise paisjärve puhul ca 2 ööpäeva. Kõikide paisjärvede veetase ja
seega voolurežiim taastub pärast puitšandooride tagasipaigaldamist. Läbi paisjärvede voolava Pedeli jõe
vee vooluhulka ei piirata, st vooluhulk ei muutu.
Puhastamisjärgselt taastatakse endine järvede veerežiim (hindepall 0).
Puhastamistööde järgne mõju leevendusmeetmete kasutamisel
• Leevendusmeetmeid mõju avaldumise osas (positiivse mõju tekitamiseks) Pedeli
paisjärvede ja Pedeli jõe veerežiimile pärast puhastamistööde elluviimist välja pakkuda
ei ole (säilib hindepall 0).
II alternatiiv – sette eemaldamine eelnevalt veetaset alandamata, setet pumbates
Puhastamistööde aegne mõju
II alternatiivi puhul Pedeli paisjärvede ja Pedeli jõe veerežiimi ei muudeta, kuna setet eemaldatakse veetaset
alandamata pumpamise teel. Sellest lähtuvalt „märja meetodi“ kasutamise mõju paisjärvede veerežiimile
puudub. Samuti puudub mõju veerežiimile pärast järvede puhastamistöid.
II alternatiivi puhastamisaegne mõju Pedeli paisjärvede ja Pedeli jõe veerežiimile on neutraalne, kuna
paisjärvede ja jõe veerežiim kavandatavate tegevuste läbiviimise ajal ei muutu (hindepall 0).
Puhastamistööde aegne mõju leevendusmeetmete kasutamisel
• Leevendusmeetmeid veerežiimile avalduva mõju ennetamiseks ja vältimiseks ei ole välja pakkuda
(säilib hindepall 0).
Puhastamistööde järgne mõju
Paisjärvede puhastamisjärgne mõju on Pedeli paisjärvede ja Pedeli jõe veerežiimile neutraalne, kuna
veerežiim ei muutu (hindepall 0).
Puhastamistööde järgne mõju leevendusmeetmete kasutamisel
• Leevendusmeetmeid veerežiimile avalduva mõju ennetamiseks ja vältimiseks ei ole välja pakkuda
(säilib hindepall 0).
6.3.4. Mõju Pedeli paisjärvede ja Pedeli jõe veekvaliteedile
Pinnasepumba kasutamisel lastakse veekogu põhja pinnasekobestaja (frees). Pump ei suuda kõike
lahtikobestatud setet koheselt imeda, mistõttu paiskub järvevette paratamatult põhjasetteid, mis vee
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 72 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
läbipaistvust halvendavad. Vesi muutub häguseks nii puhastatava(te)s järve(de)s (peamiselt tööde
teostamise alast allavoolu) kui ka puhastatava(te)st järve(de)st allavoolu.
Järvede vee kvaliteeti võib ajutiselt halvendada setteväljakule (Pärna pst 17a) ladustatud setetest järve
tagasi nõrguv toitaineterikas vesi. Muda eemaldamise tulemusena väheneb proportsionaalselt puhastatud
alalt lähtuv sisekoormus ning järve seisund paraneb.
Pärast järvede puhastamist nende sügavuse suurenedes paranevad eeldatavalt paisjärve hapnikuolud, kuna
sette orgaanika lagundamiseks vajaliku hapniku hulk kahaneb märgatavalt. Muda eemaldamine esimesest ja
teisest paisjärvest vähendab paisjärvede sisekoormust ning suurenenud veekihi paksus muudab veekogude
ainevahetuse stabiilsemaks. Sellega võib eeldada ka mõningast üldfosfori ja (üldlämmastiku) sisalduse
vähenemist vees.
I alternatiiv - sette eemaldamine eelneva veetaseme alandamisega
Puhastamistöödega avalduv mõju
Pärast seda, kui paisjärved on veest maksimaalses ulatuses isevoolselt ja seejärel järjepidevalt pumbates
tühjendatud, lastakse mõni aeg väljaspool Pedeli jõe voolusängi järve põhjal taheneda ning seejärel
eemaldatakse taimestik ning kaevatakse sete vajalikus mahus välja. Vee isevoolse alandamisega ja
pumpamisega võib veekvaliteet heljumi sisalduse tõttu allavoolu paisjärvedes (ja jões) mõnevõrra
halveneda. Allavoolu pumbatava vee kvaliteeti mõjutab kindlasti voolusängi alalt muda eemaldamine, kuid
see on paratamatu (jõge ei ole võimalik järve sängist ajutiselt mööda juhtida) ja ajutine. Vooluveest eraldatud
tööde piirkonnas puhastustööde läbiviimine kuivas sängis allavoolu paiknevate Pedeli paisjärvede ja Pedeli
jõe veekvaliteeti ei mõjuta.
Sette tahendamisel järve kaldapiirkonnas nõrgub settest välja vett, mis tänu sette liigutamisele
(väljakaevamisele ja ümberpaigutamisele) on tõenäoliselt üsnagi toitaineterikas. Kui sete tõstetakse ajutiselt
edasi tahenema Pärna pst 17a katastriüksusele, siis jätkub seal vee väljanõrgumine settest, mis Pedeli jõkke
sattudes suurendab mõnevõrra selle toitainetekoormust. Kuna sete eemaldatakse ja kuhjatakse kokku
pärast järvepõhja eelnevat tahenemist ja kokkukuhjatud sette transporditakse alalt ünsa kiiresti ära, jääb
settest vee nõrgumisaeg (tahenemisaeg) kuivas järve sängis lühikeseks. Settest eralduva vee kogus on
pigem väike ja allavoolu paisjärvedesse jõudev toitainete koormus marginaalne. Kuna sette ajutine
ladustamine Pärna pst 17 kinnistule võib vajalikuks osutuda eelkõige vahelaadimise pärast (ümbertõstmise
pärast teistele masinatele, st otse ei ole võimalik järvest setet tõsta masinatele, mis selle lõppkäitlusalale
viiksid), siis ei nõrutata setet kuigi pikka aega ka vaheladustusplatsil Pärna pst 17a kinnistul, mistõttu eelnev
järeldus (settest eralduva vee kogus on pigem väike ja allavoolu paisjärvedesse jõudev toitainete koormus
marginaalne) kehtib ka olukorras, kui on vaja läbi viia sette vaheladustamist.
Võrreldes alternatiiviga II on kõige olulisem erinevus see, et sette eemaldamist teostatakse pärast
veetaseme alandamist, mis võimaldab suurel osal toitainetest jääda eemaldatavasse settesse. Alternatiiv II
korral liigutatakse sete veekeskkonnas põhjast lahti ja pumpamisel ei ole võimalik arvestatavat osa settest ja
seega ka settest vette lahustuvatest toitainetest “kinni püüda”.
Eesti pinnaveekogumite 2019. a seisundi vahehinnangu kohaselt ei ole paisjärvi hõlmava veekogumi kesine
seisund põhjustatud füüsikalis-keemilistest näitajatest, vaid paisudest (mittehea näitaja: kalastik), mistõttu
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 73 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
mõningane (mõõduka) taimetoitainete, eelkõige fosfori koormuse lisandumine veekvaliteeti sedavõrd palju ei
mõjuta, et see tooks kaasa veekogumi ökoloogilise seisundi langemise kesisesse klassi. Nagu eespool
öeldud, mängib suurt rolli siinjuures see, et tegemist on läbivoolse süsteemiga, st Läti poolelt tuleb pidevalt
peale “lahjendavat” vett ja seega saab ebasoodsate tingimuste (nt intensiivse vihmasaju) korral olla tegu
“löökkoormusega”, mille mõju ei ole püsiv. Ka 2019. aastal EKUK OÜ poolt läbi viidud Pedeli paisjärvede
veekvaliteedi uuringu tulemused näitasid, et teise paisjärve väljavool kuulus füüsikalis-keemiliste näitajate
koondmäärangu alusel heasse ökoloogilisse seisundiklassi, kusjuures üldlämmastiku alusel heasse
seisundiklassi (väärtuse poolest isegi väga hea seisundiklassi lähedasele tasemele). Samuti ka neljanda
paisjärve väljavool kuulus heasse ökoloogilisse sisundiklassi ning 2019. a pinnaveekogumite vahehinnangu
alusel ka Pedeli jõe kolmas veekogum (Pika tn sillast kuni suubumiseni Väikesesse-Emajõkke). Kuigi settest
väljanõrguv vesi allavoolu Pedeli jões ja seega ka puhastatavatest paisjärvedest allavoolu olevates järvedes
ajutise iseloomu tõttu üldfosfori ja -lämmastiku sisaldust oluliselt ei mõjuta ja seega ökoloogilise
koondseisundi muutust tõenäosusega kaasa ei too, on asjakohane siiski maksimaalses ja proportsionaalselt
mõistlikus ulatuses rakendada meetmeid toitainete koormuse minimeerimiseks.
Kokkuvõttes: alternatiiv I mõju allavoolu jäävate Pedeli paisjärvede ja jõevee kvaliteedile võib olla
nõrgalt negatiivne (hindepall -1).
Puhastamistööde aegne mõju leevendusmeetmete kasutamisel
• Ekskavaatoriga järvede põhjast lahtiliigutatud sette veevooluga allavoolu kandumise
minimeerimiseks on mõistlik vesi esimesest paisjärvest pumbata III paisu ja Pärna pst
silla vahelisse teise paisjärve (ehk teise paisjärve algusossa). Pärna pst silla all on järve
põhi kõrgem ning see võimaldab teatud määral pumbatud vees oleva heljumi settimist
ennem, kui vesi voolab teise paisjärve “põhiosasse” ja edasi kolmandasse ning
neljandasse järve.
• Spetsiaalse geotekstiilist filterkanga kasutamine võimaldab oluliselt kinni hoida vette
paisatud heljumit ja vältida selle sattumist allavoolu edasi teistesse paisjärvedesse.
Filterkanga saab paigaldada esimese paisjärve puhastamisel nt teise paisjärve
algusosa kanalisse (Pärna pst silla ette).
• Teise paisjärve puhastamisel tuleb kanga paigaldamine lahendada projekteerijate poolt
ja on eeldatavasti keerulisem, aga teostatav. Sellega on võimalik vähendada allavoolu
kantavat heljumi koormust.
• Teise paisjärve loodeossa juhitud kuivenduskraavile tuleb enne suubumist
paigaldada/asetada põhupallid, millega on võimalik minimeerida heljumi sattumist
paisjärve.
Eelkirjeldatud leevendusmeetmete rakendamisel on eeldatavalt tegemist vähese
negatiivse mõjuga kuni selleni, et mõju puudub (hindepall -1 kuni 0).
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 74 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Puhastamistööde järgne mõju
Saviaugu tn 3 kinnistule püdela sette vedamisel ja seal edasi nõrutamisel ei ole olulist mõju kinnistu
lääneosas olevale liigniiske ala veekvaliteedile ette näha, kuna settest toimub vee väljanõrgumine järk-järgult
ning toitaineid tarvitab alal kasvav taimestik. Sellest tulenevalt ei ole olulist mõju ka liigniiske alaga
ühenduses olevate kraavide veekvaliteedile.
Osa settest planeeritakse teise paisjärve loodepoolses osas oleva madala ala täiteks. Sette
laialiplaneerimise alaga piirneb kuivenduskraav, mis suubub teise paisjärve. Olulist mõju Pedeli teise
paisjärve veekvaliteedile ei ole ka teise paisjärve loodekaldale sette viimisel, kuna suurem osa
väljanõrguvast veest imbub looduslikku pinnasesse, toitaineid tarbib ka piirneva ala taimestik. Kraavi kaudu
teise paisjärve jõudev toitainete kogus ei ole sedavõrd suur, et mõjutaks allavoolu olevate paisjärvede ja
Pedeli jõe veekvaliteeti. Toimub pidev “lahjendamine” läbivoolava Pedeli jõega.
Pärast esimese ja teise paisjärve puhastamist settest ja taimestikust on mõju paisjärvede veekvaliteedile
kindlasti positiivne (hindepall +2). Muda eemaldamise tulemusena väheneb proportsionaalselt puhastatud
alalt lähtuv sisekoormus ning järve seisund paraneb.
Tegevuse elluviimine küll ei aita kaasa Pedeli_2 veekogumi hea seisundi saavutamisele, ent paisjärvede vee
kvaliteet paraneb sekundaarsete koormusallikate eemaldamise tõttu, toetades hea ökoloogilise seisundi
säilimist. Aja jooksul järvede põhja ladestunud setete eemaldamise järgselt väheneb orgaanilise aine hulk ja
järvesisene fosfori- ja lämmastiku koormus ning suureneb vee läbipaistvus. Puhastatavad veekogud
muudetakse sügavamaks ning veekogude ainevahetus muutub stabiilsemaks. Järve sügavuse
suurenemisega suureneb ka selle koormustaluvus. Paraku oleneb puhastatavate paisjärvede ja nendest
allavoolu olevate järvede ja Pedeli jõe seisund alaliste sissevoolude, eelkõige Konnaoja veekvaliteedist.
Alaliselt lisanduvate koormusallikate likvideerimiseta jääb positiivne mõju ajutiseks ning teatud aja möödudes
suureneb järves taas toitaineterikka sette hulk, mis soodustab eutrofeerumist ja makrofüütide kasvu kuni
vohamiseni.
Puhastamistööde järgne mõju leevendusmeetmete kasutamisel
• Puhastamistööde järgselt ei ole positiivse mõju võimendamiseks Pedeli paisjärvede ja
jõe kvaliteedile meetmeid välja pakkuda (säilib hindepall +2).
II alternatiiv
Puhastamistööde aegne mõju
Pinnaspumbaga sette imemisel kasutatakse järve põhjas sette eemaldamise lihtsustamiseks
pinnasekobestajat (freesi). Kobestatud pinnase ja vee segu (pulp) imetakse pinnasepumbaga ja suunatakse
torustiku kaudu vallidega piiratud ladustamiskohta geotuubidesse, kus sete settib ja eraldunud vesi
suunatakse toru kaudu tagasi veekogusse. Võrreldes alternatiiviga I ei ole tööde teostamise ala veest
eraldatud ning pinnasepumba efektiivsuse tõstmiseks kasutatava kobestaja töö tõttu paisatakse vette
põhjasetet, mis muudab häguseks nii puhastatava järve vee kui allavoolu asuvate järvede vee tänu tööde
alast läbivoolavale Pedeli jõele. Orgaanikarikaste setete liigutamisel paisatakse vette ka taimetoitaineid, mis
veekogu põhja olid varasemalt settinud. Orgaanilise aine kontsentratsiooni suurenemine toob koheselt
kaasa vees oleva hapniku sisalduse langemise, kuna orgaanika lagunemiseks on vaja hapnikku.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 75 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
EKUK OÜ poolt 2013. aastal oli teise, kolmanda ja neljanda paisjärve koondhinnang fütoplanktoni näitajate
alusel hea, ent toitainete lisandumisel võib fütoplankton hakata makrofüütidega (allavoolu asuvates
järvedes) teatud perioodil konkureerima ning selle biomass kasvama, mis omakorda vähendab vee
läbipaistvust. Intensiivsete õitsengute teke on pigem vähetõenäoline, kuna tegemist ei ole
seisuveekogudega, vaid üsna kiire veevahetusega läbivoolsete järvedega (st “lahjenduse” osakaal on suur),
mille on ka EKUK OÜ oma töös (EKUK OÜ, 2013) välja toonud fütoplanktoni vähesuse põhjendusena.
Samas ei saa välistada fütoplanktoni näitajate mõningast halvenemist puhastustööde perioodil, kuna 2019.
aasta veeproovide analüüsitulemused näitasid juba praegu teise ja neljanda järve väljavoolus kõrget
üldfosfori sisaldust (peamiselt Konnaoja halva veekvaliteedi tõttu) (EKUK OÜ, 2019).
Kuna fütoplankton konkureerib veetaimestikuga vees sisalduvate toiteainete pärast ja veetaimestiku
eemaldamise järgselt konkurents toitainete tarbimisele kaob, siis võib fütoplanktoni mõningane õitseng
tekkida juhul, kui settest väljanõrguv vesi juhitakse tagasi puhastatavatesse järvedesse, kus makrofüüdid on
eemaldatud, kuna toiteainete kättesaadavus fütoplanktonile suureneb (st konkurents fütoplanktoni jaoks
kõrvaldatakse).
Kokkuvõttes: pinnasepumba kasutamise mõju puhastatavate paisjärvede ja allavoolu jääva jõe
veekvaliteedile on mõõdukalt negatiivne (hindepall -2).
Mõju hinnang leevendusmeetmete rakendamisel
• Settekäitlusalalt tuleks settest eraldunud vesi võimalusel juhtida puhastatavatest
paisjärvedest allavoolu, kus makrofüüdid konkureerivad fütoplanktoniga ning
tõkestavad nende jaoks toitainete kättesaadavust.
• Pulp pumbatakse geotuubi, kus toimub sette veetustamine. Tagasijuhitav vesi sisaldab
kõrgendatud koguses settest eraldunud vees lahustunud taimetoitaineid. Seetõttu
tuleks järve tagasijuhitav vesi võimalike õitsengute tekkimise vältimiseks täiendavalt
puhastada. Vee fosfori ja lämmastiku sisaldust saab vähendada selleks otstarbeks ette
nähtud järeltöötlusbasseini koagulandi, nt polümeeri Superfloc C496HMW või selleks
otstarbeks ette nähtud alumiiniumsoolade (alumiiniumsulfaat, polüalumiiniumkloriid
(PAC)) või kaltsiumkarbonaadi lisamisega (https://www1.epa.ee/...). Raudsoolade (nt
raud(III)kloriidi kasutamine ei pruugi fosfori eemaldamiseks olla tõhus, kuna rauaga
seotud fosforifraktsioon on tundlik keskkonna redokspotentsiaali vähenemisele (Eesti
Maaülikool, 2011b), mis tähendab seda, et kui järeltöötlusbasseinis hapnikutase
langeb, võib osa rauaga seotud fosforist taas vette vabaneda. Täpsed koagulandi
kogused tehakse kindlaks kohapealsete katsetuste käigus. Selleks on kasutusel oma
metoodika proovituubide ja proovimahutite kasutamisega, mille täpsed juhised on
võimalik saada toote edasimüüja käest. Tagastuva vee puhastamisel tekkivaid setteid
eemaldatakse basseinist perioodiliselt ning töödeldakse koos veetustatud mudaga.
• Järvede põhjast lahtikobestatud sette kandumist veevooluga allavoolu on võimalik
suures osas vältida spetsiaalse filterkanga kasutamisega, mis peab kinni suurema osa
vette paisatud heljumit ja väldib selle allavoolu sattumist. Sellega on võimalik säästa
allavoolu olevates järvedes veekvaliteeti. Kui samal ajal puhastatakse ka teist paisjärve
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 76 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
või teist paisjärve eraldiseisvalt, siis on asjakohane rääkida ainult kolmandasse ja
neljandasse paisjärve jõudva veekvaliteedi säästmisest.
Kokkuvõttes: geotuubidest järve tagasijuhitava vee järelpuhastamine koagulandi abil võimaldab
oluliselt minimeerida mõju tagasijuhitava vee suublaks olevate järvede ja jõe veekvaliteedile,
võimaluse korral tuleks vesi juhtida puhastatavatest järvedest allavoolu olevasse järve.
Spetsiaalsete geotekstiilist kardinate mõju võib lugeda ka puhastustööde järgsesse perioodi
ulatuvaks (hindepall -1 kuni 0).
Puhastamistööde järgne mõju
Osa tahendatud settest planeeritakse teise paisjärve loodepoolses osas oleva madala ala täiteks. Alale
tahendatud sette planeerimine ei mõjuta sellega piirneva kraavi ja selle suublaks oleva paisjärve
veekvaliteeti.
Pärast esimese ja teise paisjärve puhastamist settest ja taimestikust on mõju paisjärvede veekvaliteedile
kindlasti positiivne (hindepall +2). Muda eemaldamise tulemusena väheneb proportsionaalselt veekogu
sisekoormus ning järve seisund paraneb.
Tegevuse elluviimine küll ei aita kaasa Pedeli_2 veekogumi hea seisundi saavutamisele, ent paisjärvede vee
kvaliteet paraneb sekundaarsete koormusallikate eemaldamise tõttu, toetades hea ökoloogilise seisundi
säilimist. Aja jooksul järvede põhja ladestunud setete eemaldamise järgselt väheneb orgaanilise aine hulk ja
järvesisene fosfori- ja lämmastiku koormus ning suureneb vee läbipaistvus. Puhastatavad veekogud
muudetakse sügavamaks ning veekogude ainevahetus muutub stabiilsemaks. Paraku oleneb puhastatavate
paisjärvede ja nendest allavoolu olevate järvede ja Pedeli jõe seisund alaliste sissevoolude, eelkõige
Konnaoja veekvaliteedist. Sissevoolude koormusallikate likvideerimiseta jääb positiivne mõju ajutiseks ning
teatud aja möödudes suureneb järves taas toitaineterikka sette hulk, mis soodustab eutrofeerumist ja
fütoplanktoni ning makrofüütide kasvu kuni vohamiseni.
Mõju hinnang leevendusmeetmete rakendamisel
• Puhastamistööde järgselt ei ole positiivse mõju võimendamiseks Pedeli paisjärvede ja
jõe veekvaliteedile meetmeid välja pakkuda (säilib hindepall +2).
6.3.5. Mõju vee-elustikule, sh kalastikule
I alternatiiv - sette eemaldamine eelneva veetaseme alandamisega
Puhastamistööde aegne mõju
Kavandatava tegevuse tulemusena hävitatakse kogu veetaimestik ja põhjaloomastik, kuna nende kasvu- ja
elupaiga substraat eemaldatakse. Veetaseme alandamine ja seejärgne pumpamine puhastatavatest
paisjärvedest allavoolu jäävate järvede ja Pedeli jõe veetaimestikule olulist negatiivset mõju ei avalda.
Heljumi lisandumine võib allavoolu jäävate järvede ja jõe põhja settimisel avaldada mõningast negatiivset
mõju põhjaloomastikule, kes on selle suhtes tundlikud – võib põhjaloomastiku katta ning muuta nende jaoks
olulisi valgus- ja troofsustingimusi. See võib kaasa tuua mõningasi muutusi põhjaloomastiku liigilises
koosseisus ja arvukuses.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 77 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Puitžandooride eemaldamisel liiguvad eeldatavalt enamik esimese paisjärves olevatest kaladest vooluveega
edasi teise paisjärve ja teise paisjärve kalad kolmandasse paisjärve.
Mõju paisjärvede ja jõe kalastikule oleneb setete eemaldamisele eelnevatest tehnilistest võtetest (veetaseme
alandamise kiirusest, paisjärve põhja isoleeritud lompide jätmisest, jäetava voolusängi laiusest, vee
pumpamise tingimustest, pärast puhastamist veetaseme tõstmise kiirusest jne) ning võib varieeruda
vähesest kuni olulise negatiivse mõjuni.
Oluline on siinkohal eraldi välja tuua III kaitsekategooriasse kuuluv põhjalähedase eluviisiga kalaliik hink
(Cobitis taenia), kelle puhul tuleb järvede puhastamisel järgida looduskaitseseaduses toodud kohustust
tagada piiritlemata III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse. Käesoleva tegevuse puhul
looduskaitseseaduse § 55 lg 3 ei rakendu, st isendi surmamine ei ole lubatud.
Kokkuvõttes avaldab järvede puhastamine nii puhastatavate järvede, allavoolu olevate järvede kui Pedeli jõe
vee-elustikule (sh. III kaitsekategooria liigile hingule (Cobitis taenia)) vähest kuni olulist negatiivset mõju
(hindepall -1 kuni -3).
Mõju hinnang leevendusmeetmete rakendamisel
Rein Järvekülg on koostatud ekspertarvamuses üles loetlenud vajalikud meetmed kalastiku kaitseks, mis on
ühtlasi meetmed negatiivse mõju minimeerimiseks (Järvekülg R., 2021):
• Paisjärve9 veetaseme alandamine peaks toimuma aeglaselt. Paisjärve veetaseme
aeglasel alandamisel saavad põhja- ja põhjalähedase eluviisiga kalad liikuda koos
veetaseme alanemisega aegamööda sügavamasse paisjärve ossa, kus vesi säilib
(Pedeli jõe veevoolu poolt läbitavale alale). Kuni kõrguseni 42,30 abs ei tohi veetaset
alandada mitte kiiremini kui 0,2 m ööpäevas ning kõrgusest 42,30 abs allapoole mitte
kiiremini kui 0,1 m ööpäevas. Sellisel juhul oleks põhja-eluviisiga kalade, sh kaitsealuse
hingi hukkumine tõenäoliselt vähene. Paisjärve veekihis elunevate ja liikuvama
eluviisiga kalade (haug, särg, roosärg, turb, mudamaim, viidikas) jaoks pole sügavama
ala leidmine veekogus probleemiks.
• juhul kui veetaseme alandamisel tekib paisjärve põhja isoleeritud lompe, tuleb need
lombid ühendada sügavama osaga kaevamise teel. Sellega tuleb vältida või vähendada
lompidesse lõksu jäänud kalade hukkumist. Vajaduse korral tuleb peatada ajutiselt
veetaseme alandamine või vähendada veetaseme alandamise kiirust.
• Paisjärves peab kogu setetest puhastamise perioodil säilima sügavam veetäitega osa
veesügavusega minimaalselt 0,5 m. Tavaliselt on paisjärvede põhjas säilinud vana
jõesäng, mis veetaseme alanedes kujunebki paisjärve sügavaimaks kohaks ning on
kaladele sobivaks refuugiumiks. Kui aga konkreetset sügavamat vooluosa veetaseme
alandamise käigus paisjärves välja ei kujune, siis tuleb sügavam voolunõgu paisjärve
põhja kopaga kaevata ning juhtida sinna paisjärve läbivool. Jõe veevool peab jääma
paisjärve pidevalt läbima kogu setete eemaldamise perioodil. Kui teise paisjärve
puhastamiseks eemaldatakse II paisul (pärast teist paisjärve) šandoorid ning lastakse
9
Siin ja alljärgnevalt on mõeldud nii esimest kui teist paisjärve nii koos kui eraldi puhastamisel.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 78 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
pärast neljandat paisjärve I paisu konstruktsioonis paikneva põhjalasu kaudu veetase
alla, millega alaneb ka veetase paratamatult kolmandas ja neljandas paisjärves, siis
kohaldub kolmanda ja neljanda paisjärve kohta sama meede. Eelkõige puudutab see
kolmandat järve, kus eeldatavasti jääb veetase madalamaks (ca 30 cm vett), seega
tuleb tehniliste võtetega lahendada järves suurema veesügavuse tagamine.
• Vee ümberpumpamisel allavoolu jäävasse paisjärve tuleb pumpade veevõtu koha
ümbrus piirata võrega, mille avade suurus vertikaalselt ja horisontaalselt on ≤ 20 mm.
See väldib suuremate kalade sattumise pumpadesse ning nende hukkumise seal.
Väiksematel kaladel on oluliselt suurem võimalus pumpade läbimisel ellu jääda.
• Juhul kui pumpade veevõtu koha juurde koguneb massiliselt suuremaid kalu, siis tuleb
need sealt välja püüda ning alumisse paisjärve ümber asustada. Selleks peab töödesse
olema kaasatud ihtüoloog, kes kalade väljapüügi ja ümberasustamise korraldab.
• Pärast setete eemaldamist tuleb veetaset paisjärvedes tõsta aeglaselt, et mitte
põhjustada vee liigvähendamist Pedeli jões allpool paisjärvi. Paisjärvedes veetaseme
tõstmise perioodil peab Pedeli jões allpool Pedeli I paisu säilima vooluhulk vähemalt 0,2
m³/s. Jõe vooluhulka tuleb veetaseme tõstmise perioodil igapäevaselt (kord päevas)
allpool Pedeli I paisu mõõta ja tulemused dokumenteerida. Kui jõe äravool on
looduslikult väiksem kui 0,2 m³/s, siis veetaset paisjärvedes tõsta ei tohi.
Eelloetletud meetmed on kooskõlas looduskaitseseaduse § 55 lõikega 6.
Loetletud meetmete rakendamisel on eeldatavalt kalastikule avalduv negatiivne mõju vähene (hindepall -1).
Leevendusmeetmeid veetaimestikule ja põhjaloomastikule avalduva negatiivse mõju minimeerimiseks ei ole
välja pakkuda.
Puhastustööde järgne mõju
EKUK OÜ tõi 2013. aastal koostatud Pedeli jõe paisjärvede, suubuvate ojade ning Pedeli jõelõigu seisundi
hindamise ning tervendamise võimaluste määramise töös välja, et settes uuritud ohtlike ainete
kontsentratsioonid olid ohtlikult lähedal veekogu elustikku ohustavale tasemele. Puhastatud paisjärve(de)
vee-elustiku seisund paraneb pärast muda eemaldamist. Setete eemaldamine vähendab paisjärvede
sisekoormust ning suurenenud veekihi paksus muudab paisjärvede, eriti Pedeli esimese ja Pedeli teise
paisjärve, ainevahetuse stabiilsemaks. Paisjärvede sügavuse suurenedes paranevad ka hapnikuolud ning
lüheneb hapnikupuuduse periood. Vee-elustiku taastumine võtab küll aega, ent järvedele omased kooslused
ja tasakaal kujuneb aja jooksul välja. Võiks isegi eeldada, et pikemas perspektiivis muutub puhastatavate
järvede kalastikuline, taimestiku ja põhjaloomastiku liigiline koosseis vee kvaliteedi paranedes
mitmekesisemaks (hindepall +2), samas sõltub see paljugi ka järve suubuva Konnaojaga lisanduva
koormusest, mis siiani on oluliselt paisjärvede veekvaliteeti mõjutanud.
Kavandatav tegevuse läbiviimine ei mõjuta tulevikus kalastiku rändevõimalusi.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 79 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Mõju hinnang leevendusmeetmete rakendamisel
• Puhastamistööde järgselt ei ole positiivse mõju võimendamiseks Pedeli paisjärvede ja
jõe vee-elustikule meetmeid välja pakkuda (säilib hindepall +2).
II alternatiiv – sette eemaldamine eelnevalt veetaset alandamata, setet pumbates
Puhastamistööde aegne mõju
Vette paisatakse rohkelt heljumi, mis allavoolu kandub, avaldades võrreldes alternatiiviga I suuremat
negatiivset mõju järvede ja võib avaldada ka mõju jõe põhjaloomastikule ja ka valgustingimuste halvenemise
kaudu kalastikule.
Setete väljapumpamise korral sattuks suur osa põhja- ja põhjalähedase eluviisiga kaladest settepumpa ning
hukkuks, kui mitte pumbas, siis kindlasti väljapumbatud ja kaldele kuivama pumbatud sette sees. See
puudutab ka kaitselust hinki, kes on põhjaeluviisiga kala ja kes on sette pumpamisest eriti ohustatud liik.
Väljapumbatud settest kalade päästmine pole reaalselt teostatav, settepumba ette pole võimalik panna
tihedat võret, mis väldiks kalade sattumise pumpa. See tähendab, et kaitsealuse hingu puhul oleks sisuliselt
alternatiiv II vastuolus ka looduskaitseseaduses sätestatuga, kus on kirjas, et III kategooria kaitsealuste
liikide elupaikades rakendub isendi kaitse (§ 48 lg 4) ja kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine on
keelatud (§ 55 lg 1). Paisjärve veekihis elunevate ja liikuvama eluviisiga kalade (haug, särg, roosärg, turb,
mudamaim, viidikas) jaoks pole sette eemaldamine järvedest pumpamise teel probleemiks, sest enamik
veekihis elunevatest liikuva eluviisiga kaladest suudaks pumba eest minema ujuda ning nende pumpa
sattumise oht on väike (Järvekülg R., 2021).
Seega järvede puhastamine avaldab nii puhastatavate järvede, allavoolu olevate järvede kui Pedeli jõe vee-
elustikule mõõdukat kuni olulist negatiivset mõju (hindepall -2 kuni -3).
Mõju hinnang leevendusmeetmete rakendamisel
• Järvede põhjast lahtikobestatud sette kandumist veevooluga allavoolu on võimalik suures osas
vältida spetsiaalse filterkanga kasutamisega, mis peab kinni suurema osa vette paisatud heljumit ja
väldib selle allavoolu sattumist.
• Võimalused põhjaeluviisiga kalade kalade hukkumise vähendamiseks praktiliselt puuduvad
(Järvekülg R., 2021).
Leevendusmeetmete rakendamisel on võimalik veidi mõju leevendada, kuid kalastiku tõttu jääb mõju ikkagi
mõõdukalt negatiivseks (hindepall -2).
Puhastamistööde järgne mõju
Kavandatavate tegevuste puhastamisjärgne mõju vee-elustikule ühtib I alternatiivi mõjudega (hindepall +2).
Mõju hinnang leevendusmeetmete rakendamisel
• Puhastamistööde järgselt ei ole positiivse mõju võimendamiseks Pedeli paisjärvede ja
jõe vee-elustikule meetmeid välja pakkuda (säilib hindepall +2).
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 80 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
6.3.6. Mõju inimese tervisele ja heaolule (sh müratasemele ja õhukvaliteedile)
6.3.6.1. Mõju müratasemele
Pedeli esimene ja teine paisjärv asuvad keset tiheasustatud Valga linna ja ehitustegevuse ajal tekkiv müra
mõjutab lähinaabruses elavate inimeste heaolu. Paisjärvede puhastamine kuulub oma iseloomult
ehitustööde alla. Kavandatava tegevusega esineb kahte tüüpi müraallikaid:
- statsionaarsed masinad ja seadmed ehk punktmüraallikad: alternatiiv I puhul veepump/-pumbad,
koppekskavaator/-ekskavaatorid, alternatiiv II puhul pinnasepump;
- transport ehk joonallikad: eemaldatud sette järvesisene vedu, vedu piirnevale Pärna pst 17a
platsile ja sette transport lõppkäitlusaladele (teise paisjärve loodekaldale ja Saviaugu 3
kinnistule).
Punktallikatel on olulisimaks parameetriks nende tekitatav helivõimsustase. Helivõimsustase on akustiline
energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, mis
tähendab, et müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika
helivõimsustasemest.
Joonallikate puhul on olulisimaks parameetriks liiklussagedus, millest sõltub transpordivahendite
müraemissioon keskkonda. Mida suurem on liiklussagedus, seda suuremaks ja ühtlasemaks kujuneb
müratase teede lähiümbruses. Lisaks liiklussagedusele mõjutab transpordi puhul müra teket ka raskete
sõidukite osakaal, teekate (asfalt, kruuskate) ning liikumiskiirus.
Ehitustegevuse poolt tekitatud müratase ei ole päevasel ajal (ajavahemikul 07.00-23.00) õigusaktide järgi
normeeritud, kuna ehitusmüra on teatud aja kestev müra ning ehitustööde eripärast tingitult ei ole sellele
päevaseks ajaks normtasemeid kehtestatud, vaid üksnes öise ajavahemiku (21.00-07.00) jaoks. Järvede
puhastustöödel koppekskavaatori ja pinnasepumba tekitatavad müratasemed peavad öisel ajal töötades
vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra
normtasemele.
Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Kehtiva Valga linna
üldplaneeringu (2007) põhjal on ümbruses elamumaa, korruselamumaa, tootmismaa, üldmaa juhtotstarbega
alad. Tootmismaale müra normtasemeid ei ole kehtestatud, seal kehtivad töötervishoiu ja tööohutuse
nõuded. Elamumaa kuulub II mürakategooriasse (tööstusmüra piirväärtus 45 dB(A)). Üldmaa on seletuskirja
järgi puhke- ja virgestustegevuse maa, mistõttu on asjakohane I kategooria mürataseme rakendamine (40
dB(A)).
Sette äraveoga kaasnevat müra liiklussageduse suurenemise tõttu äraveotee marsruudil käsitletakse
hinnangute andmisel puhastamistööde aegse mõju all, kuna tegevus loetakse puhastustööde läbiviimise
etapi alla kuuluvaks.
I alternatiiv - sette eemaldamine eelnevalt veetaset alandades
Puhastamistööde aegne mõju
Peamiseks müraallikaks on veepump/-pumbad, koppekskavaator/-ekskavaatorid.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 81 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Pedeli jõega lisanduva vee ärapumpamiseks kasutatakse pumpa, nt BBA BA 300K D, mille müratase on
10 m kauguselt mõõdetuna 64 dB. Sette eemaldamiseks kuivast sängist kasutatakse koppekskavaatorit.
Selliste masinate müratase on ca 103 dB. Paisjärve(de) puhastamiseks võidakse kasutada ka mitut
ekskavaatorit korraga, kui ehitaja masinapark seda võimaldab ning soovitakse/on vajalik tööde läbiviimise
perioodi lühendada. Näiteks 4 ekskavaatori koostöötamisel tekkiv summaarne müratase on 109 dB
(https://noisetools.net/decibelcalculator). Pumba ja ekskavaatori(te) üheaegsel töötamisel (samas või
lähedases asukohas) määrab summaarse mürataseme ekskavaatorite poolt tekitatav müra (st pumba poolt
tekitatav müra sumbub ekskavaatori(te) tekitatud müra taustal) ning seega üldine ehitustegevuse aegne
müratase ei summeeru. Kui ekskavaatorid töötavad pumbast kaugemal eemal, siis pumba juures on määrav
pumba tekitatud müratase.
Pärast sette (mõningast) tahenemist on müraallikaks kallur-dumper, mida kasutatakse sette transportimiseks
vaheladustusalale Pärna pst 17a katastriüksusele või otse lõppkäitlusaladele. Kallur-dumperi müratase on
samas suurusjärgus ekskavaatori müratasemega (ca 103) dB. Tõenäoliselt ei tööta kallur-dumper
samaaegselt pumba/pumpadega ja ekskavaatori(te)ga, vaid eraldiseisvalt pärast sette kokkukuhjamist ja
tahenemist, kui see on vajalik transportida objektilt ära lõppkäitluskohtadesse. Samas ei saa välistada
olukorda, kui ekskavaatoriga eemaldatakse veel järve(de) põhjast setet ning juba kokkukuhjatud setet
transporditakse lõppkäitlusaladele või otsustatakse transportida eelnevalt vaheladustusplatsile. Ühe sama
suure müratasemega sõiduki lisandumine üldist mürafooni sisuliselt ei muuda - pumba, 4 ekskavaatori ja
kallur-dumperi tekitatud summaarne müratase on 110 dB(A) ehk siis 1 dB rohkem kui ilma kallur-dumperita.
Arvestades, et tegemist on linnakeskkonnaga, siis eeldatakse, et pärast kella 23 töid ei teostata, seega ei ole
ka ohtu, et lähimatel elamualadel oleks oluline häiring tekitatava müra tõttu.
Päevasele ajale ei ole küll piirväärtusi puhastustöödest tingitud mürale kehtestatud, ent puhastamistöid
teostavate masinate ja seadmete tekitatud müra levib ka lähimatele elamualadele. Müratase väheneb
vahemaa kahekordsel suurenemisel 4-5 dB(A) võrra. Seega võttes lähtetasemeks 110 dB, on 20 m kaugusel
müratase 4-5 dB(A), 40 m kaugusel 8-10 dB(A) võrra ja 80 m kaugusel 12-15 dB(A) võrra madalam. See
tähendab, et puhastatavatest järvedest kõigest mõnekümne meetri kaugusel asuvate elamute juures võib
müratase ulatuda pea 100 dB-ni. Ka teise paisjärve loodeosas sette laialiplaneerimise alaga piirnevatel
õuealade võib müratase üsna kõrge olla. Müratase vastuvõtja juures oleneb sellest, kus ekskavaator
parajasti töid teeb, samuti ilmastikutingimustest (eelkõige tuule suunast). Mõju on ajutine ja lakkab pärast
puhastustööde teostamist.
Veetustatud sette transportimisel lõppkäitluskohta Saviaugu tn 3 kinnistule kaasneb väljaveotee marsruudile
jäävatel tänavatel liikluskoormuse kasv ja piirnevatel aladel seega ka müratase. Liiklussageduse kasv sõltub
vedude arvust ja ajalisest jaotumisest ööpäeva lõikes. Eeldades, et kogu esimese paisjärve sete viiakse
lõppkäitlusalale Saviaugu tn 3 kinnistule 1 kuuga (5 päeva nädalas, tööpäeva pikkus 8 h), siis teeb see
päevas 10 tonnise kandevõimega kallur-dumperiga ca 55 vedu ning tagasi "tühisõiduga“ kokku arvestades
110 masinat päevas. Kui kuivanud sete viiakse ära 25-tonnise kandevõimega kalluriga, siis teeb see 22 vedu
ning tagasi „tühisõiduga“ kokku 44 masinat päevas. Arvutused on tehtud eeldusel, et eemaldatud muda
profiilsest mahust transportimist vajav sette maht pärast kuivamist moodustab 80% ning selle erikaal on ca
1,3 t/m3. Käesoleval hetkel ei ole teada väljaveo marsruuti ja seetõttu ei oska ka öelda, mitu protsenti
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 82 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
liikluskoormus hinnanguliselt tänavatel kasvaks. Sette äravedude arv on siiski sedavõrd väike, et väikese
liiklussagedusega tänaval sellega piirnevatel elamualadel müra piirväärtuse ületamist (60 dB ja teepoolselt
fassaadil 65 dB) kindlasti ei põhjusta. Suurema liiklussagedusega tänavale lisanduv liikluskoormus
moodustab teisipidi tühise osa summaarsest liiklussagedusest ja on ebatõenöoline, et just sette äravedu
põhjustaks piirnevatel müratundlikel aladel piirväärtuste ületamist. Ühtlasi tuleb arvesse võtta, et mõnevõrra
suurenev müratase kestab vaid lühikese perioodi (ajutise iseloomuga).
Teisest paisjärvest eemaldatava sette mahtu (3825 m3) arvestades saaks suure osa sellest laiali planeerida
järve loodekaldal olevale madalale alale, Saviaugu tn 3 kinnistule veetav kogus on väike ja äraveo kestus
hinnanguliselt kõigest paar päeva.
Kokkuvõttes: Paisjärvede puhastamisega kaasneb mürataseme tõus tööpiirkonnas (puhastatavas
järve sängis) ning selle vahetus läheduses, samuti sette transportimisel (lõppkäitluspaika) selleks
kasutatavate teede vahetus läheduses, mis põhjustab üldist mürataseme kasvu järvi ümbritseval alal
ja mõningal määral äraveoteedega piirnevatel aladel. Mürarikka perioodi kestust ei ole võimalik
hinnata, kuna see sõltub sellest, mitu ekskavaatorit korraga töös on. Päevasele ajale normtasemeid
kehtestatud ei ole, kuid üldist mürahäiringut tegevus siiski põhjustab (hindepall: -1 kuni -2).
Mõju hinnang leevendusmeetmete rakendamisel
• Mürahäiringu vähendamiseks tuleks sette väljaveomarsruut Saviaugu 3
katastriüksusele kavandada mööda tänavaid, mille ääres on vastuvõtjate hulk väiksem
ja mille seisund on hea. Samuti tuleks kasutada pigem suurema kandevõimega
kallureid, et minimeerida vedude arvu. Sellega saaks lisanduvast liikluskoormusest
tekitatud mürataset mõnevõrra alandada.
• Kuigi ehitustööde ajal ei ole müratase normeeritud, siis võimaluse korral võiks
eramajade piirkonda leviva mürataseme vähendamiseks pumba ümber paigaldada
ajutise müratõkkebarjääri (kuni ca 3 m kõrguse).
Eelkirjeldatud meetmete rakendamisel jääks mõju müratasemele nõrgalt negatiivseks (hindepall -1).
Puhastamistööde järgne mõju.
Pärast puhastamistööde teostamist, sh pärast sette äravedu kavandatud tegevusega müra ei kaasne.
Järvede puhastamine loob eeldused järvi ümbritseva virgestusala aktiivsemaks kasutamiseks, kuid sellest
suurenev mürataseme tõus piirkonda lisanduvate autode tõttu on pigem minimaalne (alal liigutakse jalgsi või
jalgrattaga) ning paisjärvede lähipiirkonna elanike heaolu ega tervist ei mõjuta (hindepall 0).
Mõju hinnang leevendusmeetmete rakendamisel
• Leevendusmeetmeid ei ole vajalik välja pakkuda (säilib hindepall 0).
II alternatiiv – sette eemaldamine pinnasepumbaga eelnevalt veetaset alandamata
Puhastamistööde aegne mõju
Müraallikateks on diisel- või elektrimootoriga pinnasepump.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 83 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Pinnasepumba poolt tekitatav müratase on samaväärne kopp-ekskavaatori müratasemega, näiteks
amfiibmasinat Watermaster IV müratase tootja andmetel on 103 dB.
Arvestades, et tegemist on linnakeskkonnaga, siis eeldatakse, et pärast kella 23 töid ei teostata, seega ei ole
ka ohtu, et lähimatel elamualadel oleks oluline häiring tekitatava müra ja võimaliku müra normtaseme
ületamise tõttu. Lähimad elamud praktiliselt piirnevad paisjärvedega, seega oleks müra normtaseme
ületamine väga tõenäoline.
Päevasele ajale ei ole küll piirväärtusi puhastustöödest tingitud mürale kehtestatud, ent puhastamistöid
teostavate masinate ja seadmete tekitatud müra levib ka lähimatele elamualadele. Müratase väheneb
vahemaa kahekordsel suurenemisel 4-5 dB(A) võrra. Seega võttes lähtetasemeks 103 dB (ka
separeerimismeetodi korral, kus erinevate pumpade ja separeerimisseadme summaarne müratase on ca
103 dB, kuna mürad ei liitu), on 20 m kaugusel on müratase 4-5 dB(A), 40 m kaugusel 8-10 dB(A) võrra ja
80 m kaugusel 12-15 dB(A) võrra madalam. See tähendab, et puhastatavatest järvedest kõigest
mõnekümne meetri kaugusel asuvate lähimate elamute juures võib müratase ulatuda ca 91 dB-ni. Müratase
vastuvõtja juures oleneb sellest, kus pinnasepump parasjagu järves töötab, samuti ilmastikutingimustest
(eelkõige tuule suunast). Mõju on ajutine ja lakkab pärast puhastustööde teostamist.
Eemaldatud sette transportimisel lõppkäitluskohta suureneb väljaveotee marsruudile jäävatel tänavatel
liiklussagedus, mis sõltub vedude arvust ja ajalisest jaotumisest ööpäeva lõikes.
Kokkuvõttes: Paisjärvede puhastamisega kaasneb mürataseme tõus tööpiirkonnas (puhastatavas
järve sängis) ning selle vahetus läheduses, samuti sette vedamisel (lõppkäitluspaika) selleks
kasutatavate teede vahetus läheduses, mis põhjustab üldist mürataseme kasvu järvi ümbritseval alal
ja mõningal määral äraveoteedega piirnevatel aladel. Mürarikka perioodi kestust ei ole võimalik
hinnata, kuna see sõltub sellest, mitu pinnasepumpa korraga töös on. Päevasele ajale normtasemeid
kehtestatud ei ole, kuid üldist mürahäiringut tegevus siiski põhjustab (hindepall -1 kuni -2).
Mõju hinnang leevendusmeetmete rakendamisel
• Mürahäiringu vähendamiseks tuleks sette väljaveomarsruut Saviaugu 3
katastriüksusele kavandada mööda tänavaid, mille ääres on vastuvõtjate hulk väiksem
ja mille seisund on hea. Samuti tuleks kasutada pigem suurema kandevõimega
kallureid, et minimeerida vedude arvu. Sellega saaks lisanduvast liikluskoormusest
tekitatud mürataset mõnevõrra alandada (hindepall -1).
Puhastamistööde järgne mõju
Pärast puhastamistööde teostamist, sh pärast sette äravedu müra tekitamist enam ei kaasne. Järvede
puhastamine loob eeldused järvi ümbritseva virgestusala aktiivsemaks kasutamiseks, kuid sellest suurenev
mürataseme tõus piirkonda lisanduvate autode tõttu on pigem minimaalne (alal liigutakse jalgsi või
jalgrattaga) ning paisjärvede lähipiirkonna elanike heaolu ega tervist ei mõjuta (hindepall 0).
Mõju hinnang pärast puhastamistööde läbiviimist leevendusmeetmete kasutamisel (alternatiiv II)
• Leevendusmeetmeid ei ole vajalik välja pakkuda (säilib hindepall 0).
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 84 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
6.3.6.2. Lõhnahäiringu teke ja mõju
Veekogust eemaldatud sete hakkab kuivades ebameeldivalt lõhna eritama settes olevate orgaaniliste
taimsete ja loomsete osakeste lagunemisel eralduvate laguproduktide tõttu. Lagunemisprotsessi käigus
eraldub lõhn, mis sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest võib levida enam kui mitmesaja meetri kaugusele.
Väiksemal või rohkemal määral lõhna teke ja levik järve puhastamistööde käigus on vältimatu.
Pedeli virgestuala I ja II on üks Valga linna tähtsamaid puhke- ja virgestusalasid. Sette eemaldamise käigus
tekkiv ebameeldiv lõhn võib ala puhkeväärtust vähendada.
I alternatiiv - sette eemaldamine eelnevalt veetaset alandades
Puhastamistööde aegne mõju
Pärast veetaseme allalaskmist hakkab järve põhi kuivama ja juba siis võib hakata ebameeldivat lõhna
eralduma. See võib intensiivistuda sette eemaldustööde ning igasuguse liigutamise (ühest kohast teise
tõstmise ja kuhjamise) käigus. Settes olevad orgaanilised ühendid ja osakesed hakkavad lagunema ning
lagunemisgaaside eraldumise tõttu hakkab kuhjas olev sete lõhnama. Mõju avaldumise intensiivsus ja ulatus
sõltub palju ilmastikutingimustest, sh tuule leviku suunast ja kiirusest, õhurõhust, sademetest (sellest sõltub
mõjutavate elanike hulk). Linnakeskkonnas elavad inimesed on üldjuhul juba väheintensiivse ebameeldiva
lõhna leviku suhtes tundlikumad ja vastuvõtlikumad võrreldes maapiirkonnas elavate inimestega, samuti on
mõjutatavate inimeste hulk linnakeskkonnas märksa suurem.
Kuigi piirkonnas on valdavad lõuna-, lääne- ja edelatuuled, ei ole tegevuse ajutise iseloomu tõttu võimalik
selle põhjal järeldusi teha, milline piirkond järvi ümbritseval alal võib saada enim mõjutatud. Seda enam, et
setet ei jäeta pikemaks ajaks kohapeale kuivama, vaid suurem osa sellest viiakse edasiseks tahenemiseks
(pärast vajadusepõhist vaheladustamist Pärna pst 17a kinnistul) ära Saviaugu tn 3 kinnistule. Teise paisjärve
loodekaldale veetav sete tõstetakse enne laialiplaneerimist kuhja seisma, kuniks see on täiesti veetustunud.
Võimalik ebameeldiva lõhna teke ja levik settehunnikutest on alale vedamisel juba oluliselt vähenenud ja
ilma liigutamata lakkab üsna kiiresti. Laialiajamise hetkel võib lühikese perioodi jooksul vähemintensiivsemat
lõhna veel tekkida, kuid see kaob üsna kiiresti. Lõhnaaine esinemise häiringutasemest ehk olulise häiringu
esinemisest, mis on keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 81 järgi 15% aasta lõhnatundidest,
asjakohane rääkida ei ole.
Kui teist paisjärve puhastatakse eelnevalt kolmanda ja neljanda paisjärve veetaseme allalaskmisega, siis
nendest järvedest ebameeldiva lõhna eraldumist oodata ei ole, kuna täiesti tühjaks neid ei lasta.
Kokkuvõttes: I alternatiivi puhastamistööde aegne mõju õhukvaliteedile on mõõdukalt kuni nõrgalt
negatiivne, settest tulenev ebameeldiv lõhn võib põhjustada ebameeldivusi puhastatavate järvede
ääres ja naabruses elavatele inimestele. Tegemist ei ole küll otsese terviseriskiga, kuid ebameeldiva
ja häiriva aistinguga (hindepall -2 kuni -1).
Mõju hinnang puhastamistööde aegselt leevendusmeetmete kasutamisel
• Puhastustööde aegsel perioodil saab lõhna levikut paisjärvi ümbritsevatele aladele
vähendada, kui sette ümbertõstmisi tööde tsoonis, samuti teise paisjärve loodekaldal
seettekäitlusalal minimeerida (hindepall -1). Kui vaheladustamine Pärna pst 17a
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 85 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
kinnistule ei osutu vajalikuks, siis on võimalik ebameeldiva lõhna esinemise aega
piirkonnas vähendada.
Puhastamistööde järgne mõju
Lähimad, Välja, Hiie, Edela ja Lille tänava äärsed elamud jäävad võimalikust sette mahalaadimiskohast
Saviaugu tn 3 kinnistust ca 150 m kaugusele. Sette edasisel tahenemisel Saviaugu tn 3 kinnistul võib teatud
aja jooksul samuti ebameeldiv lõhn ümbruskonnas levida, kuid kindlasti ei ole lõhna intensiivsus enam
võrreldav järve põhjast sette eemaldamisel, kokkukuhjamisel ja algsel tahenemisel eralduva lõhna
intensiivsusega. Aja jooksul üha rohkem tahendes lõhna intensiivsus väheneb kuni lõpuks kaob ja seega ka
võimaliku häiringu suurus ja ulatus lähimate majapidamiste juures. Sette seismine kuhjades ja veesisalduse
vähenemine lihtsustab ka selle laialiplaneerimist alal ja hilisemat lõhna eraldumist (hindepall -1).
Mõju hinnang puhastamistööde järgselt leevendusmeetmete kasutamisel
• Saviaugu tn 3 kinnistule tahenema veetud settest on võimalik ebameeldiva lõhna
eraldumist minimeerida, kui see paariks aastaks kuhjadesse seisma jätta (st mitte kohe
laiali ajada). Võrreldes Pedeli paisjärvede äärse piirkonnaga on vastuvõtjaid vähem ning
ühtlasti on kaugema vahemaa tõttu väiksem ka vastuvõtjateni jõudev lõhnahäiring (mõju
olulisus väiksem). Sellegipoolest mõningane lõhnahäiring lähimate elamute juures võib
teatud aja esineda (säilib hindepall -1).
II alternatiiv – sette eemaldamine pinnasepumbaga eelnevalt veetaset alandamata
Puhastamistööde aegne mõju
Võrreldes alternatiiviga I ei lasta järve(de) veetaset alla enne sette eemaldamist ja pumpamisel järvest lähtuv
lõhnahäiring puudub. Ebameeldivat lõhna eraldub geotuubide kasutamise korral settekäitluse alalt.
Ajutise iseloomuga tegevuse tõttu ei ole asjakohane rääkida lõhnaaine esinemise häiringutasemest ehk
olulisest häiringust, mis on keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 81 järgi 15% aasta lõhnatundidest.
Võrreldes alternatiiviga I on ebameeldiva lõhna intensiivsus puhastustööde ajal geotuubidest väiksem. Sete
pumbatakse otse kotti ning see ei ole õhuga otseses kokkupuutes. Samas hoitakse setet võrreldes
alternatiiviga I kauem kohapeal ning lõhnahäiringu kestus on pikem. Sellest tulenevalt võib mõju olla vähene
(hindepall -1). Teise paisjärve loodekaldale laialiplaneerita veetustatud sete enam ebameeldivat lõhna ei
erita.
Mõju hinnang puhastamistööde aegselt leevendusmeetmete kasutamisel
• Järve(de) veetaset ei lasta alla enne sette eemaldamist ja pumpamisel järvest lähtuvad
lõhnahäiringud puuduvad, seega ei ole vajalik ka leevendusmeetmete väljapakkumine.
Leevendusmeetmeid lõhna tekke ja leviku vähendamiseks geotuubides veetustamisel ei
ole välja pakkuda (säilib hindepall -1).
Puhastamistööde järgne mõju
Lähimad, Välja, Hiie, Edela ja Lille tänava äärsed elamud jäävad võimalikust sette mahalaadimiskohast ca
150 m kaugusele. Pärast sette äravedamist vahekäitlusalalt (Pärna pst 17a kinnistult) on kohapealne
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 86 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
lõhnahäiring praktiliselt olematu. Mõningane vähene lõhna eraldumine võib veel toimuda Saviaugu tn 3
kinnistul enne sette laialiplaneerimist, kuid see on ebaoluline (hindepall 0).
Mõju hinnang puhastamistööde järgselt leevendusmeetmete kasutamisel
• Saviaugu tn 3 kinnistule tahenema veetud settest on võimalik ebameeldiva lõhna
eraldumist veelgi minimeerida, kui see veel vähemalt aastaks kuhjadesse seisma jätta
(st mitte kohe laiali ajada). Samas kuna eeldatakse, et sete veetustatakse tuubides
vähemalt üle talve enne taaskasutuskohta viimist, siis see niikuinii enam ebameeldivalt
ei lõhna (säilib hindepall 0).
6.3.7. Mõju kultuurimälestistele
Muinsuskaitseseaduse § 33 kohaselt peab igaüks hoiduma tegevusest, mis võib mälestist või
muinsuskaitsealal asuvat ehitist ohustada, rikkuda või selle hävitada. Muinsuskaitseseaduse § 58 sätestab
kinnismälestise kaitsevööndis tegutsemise nõuded. Muuhulgas tuleb Muinsuskaitsametit teavitada ette
kaevetööde ja muude pinnase teisaldamisega seotud tööde tegemisest ajaloomälestise kalmistu
kaitsevööndis. Vastav kord on sätestatud muinsuskaitseadue § 59. Vastavalt seaduse § 60 tuleb kõik tööd
peatada, kui kinnismälestise kaitsevööndis töid tehes avastatakse rajatis, tarind, hooneosa, viimistluskiht,
arheoloogiline kultuurkiht või muu leid või asjaolu, mida seni tehtud uuringute käigus ei ole dokumenteeritud
või millega projekteerimisel või tööde tegemise loa andmisel ei ole arvestatud. Tööde teostaja on kohustatud
säilitama leitu muutmata kujul ning teavitama sellest viivitamata Muinsuskaitseametit.
6.3.7.1. Mõju ajaloomälestisele Valga Tartu tänava kalmistu
Pedeli paisjärvede läheduses paikneb Tartu tn kalmistu, mille kaitsevöönd tulenevalt
muinsuskaitseseadusest (§ 95) on 50 m väliskontuurist või piirist ning mis ulatub Pedeli teise paisjärve
peale. Kaitsevööndi eesmärk on tagada:
- kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning seda ümbritsevate mälestisega
seotud kultuuriväärtuslike objektide ja elementide säilimine;
- kinnismälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine ehk siis
mõlemas suunas algupäraste vaadete sälimine;
- kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine.
Pedeli teise paisjärve setetest puhastamine toimub joonisel 5 näidatud viirutatud ala ulatuses. Teise
paisjärve veepiiri minimaalne kaugus ajaloomälestisena kaitstavast kalmistust on ca 15 m.
Paisjärve(de) puhastustöödega ei kaasne muutusi teise paisjärve ja kalmistu vahelisel alal. Ehitusmasinatel
võib olla vajadus liikuda maismaal mälestise kaitsevööndis, kuid sellega ei põhjustata kahju tekitamist
mälestisele.
I alternatiiv - sette eemaldamine eelnevalt veetaset alandades
Puhastustööde aegne mõju
Ajaloomälestise kaitsevööndisse ulatuvas järves alandatakse veetaset ning põhjast ja kaldapiirkonnast
eemaldatakse taimestik ja põhja ladestunud sete. Need muutused ja tööd ei ole kaitsevööndi eesmärgiga
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 87 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
vastuolus. Sette eemaldamiseks teisest paisjärvest kasutatakse kopp-ekskavaatoreid, mis liiguvad kuivaks
lastud paisjärve sängis. Järvest eemaldatavat setet võidakse kuivamiseks ladustada järve kaldapiirkonda,
ent see ei ohusta mälestist ega takista muinsuskaitseseadusega kaitsevööndile pandud eesmärgi täitmist
tagada mälestise säilimine, vaadeldavus ja ümbritseva arheoloogilise kultuurikihi säilimine. Tegemist ei ole
uute paisjärvede rajamisega, vaid juba varasemalt rajatud järvede puhastamisega. Paisjärvede rajamise
projektdokumentatsioonis puuduvad viited paisjärvede alal arheoloogiliste leidude kohta. Seetõttu ei ole kuigi
tõenäoline, et puhastustöödega arheoloogilist kultuurkihti võidaks ka mõjutada või rikkuda (hindepall 0).
Siiski tuleb meeles pidada muinsuskaitseseaduse § 60 toodud kohustust tööd peatada, kui ilmneb mõni
arheoloogiline kultuurkiht või leid.
Teise paisjärve loodekaldale madalamale alale sette laialiplaneerimine jääb väljaspoole Valga Tartu tn
kalmistu kaitsevööndit.
Mõju hinnang puhastamistööde aegselt leevendusmeetmete kasutamisel
• Leevendusmeetmeid ei ole vajalik välja pakkuda (säilib hindepall 0).
Puhastamistööde järgne mõju Tartu tn kalmistule puudub, kuna tavapärane Pedeli virgestusala kasutamine
taastub ning see ei mõjuta Tartu tn kalmistut (hindepall 0).
Mõju hinnang puhastamistööde järgselt leevendusmeetmete kasutamisel
• Leevendusmeetmeid ei ole vajalik välja pakkuda (säilib hindepall 0).
II alternatiiv – sette eemaldamine pinnasepumbaga eelnevalt veetaset alandamata
Puhastamistööde aegne mõju
Pinnasepumbaga sette eemaldamine ja käitlemine ajaloomälestise Tartu tn kalmistu seisundit ei mõjuta.
Eemaldatud pulp juhitakse torustiku kaudu Pärna pst 17a katastriüksusele. Torustik ei kulge üle kalmistu ala
ning kalmistut ei mõjuta.
Ajaloomälestise kaitsevööndisse ulatuvas järves alandatakse veetaset ning põhjast ja kaldapiirkonnast
eemaldatakse taimestik ja põhja ladestunud sete. Need muutused ja tööd ei ole kaitsevööndi eesmärgiga
vastuolus. Sette eemaldamiseks teisest paisjärvest kasutatakse kopp-ekskavaatoreid, mis liiguvad kuivaks
lastud paisjärve sängis. Järvest eemaldatavat setet võidakse kuivamiseks ladustada järve kaldapiirkonda,
ent see ei ohusta mälestist ega takista muinsuskaitseseadusega kaitsevööndile pandud eesmärgi täitmist
tagada mälestise säilimine, vaadeldavus ja ümbritseva arheoloogilise kultuurikihi säilimine. Tegemist ei ole
uute paisjärvede rajamisega, vaid juba varasemalt rajatud järvede puhastamisega. Paisjärvede rajamise
projektdokumentatsioonis puuduvad viited paisjärvede alal arheoloogiliste leidude kohta. Seetõttu ei ole kuigi
tõenäoline, et puhastustöödega arheoloogilist kultuurkihti võidaks ka mõjutada või rikkuda (hindepall 0).
Siiski tuleb meeles pidada muinsuskaitseseaduse § 60 toodud kohustust tööd peatada, kui ilmneb mõni
arheoloogiline kultuurkiht või leid.
Teise paisjärve loodekaldale madalamale alale sette laialiplaneerimine jääb väljaspoole Valga Tartu tn
kalmistu kaitsevööndit.
Mõju hinnang puhastamistööde aegselt leevendusmeetmete kasutamisel
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 88 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
• Leevendusmeetmeid ei ole vajalik välja pakkuda (säilib hindepall 0).
Puhastamistööde järgselt mõju Tartu tn kalmistule puudub, kuna kavandatava tegevusega seonduvalt ei
kaasne selliseid tagajärgi, mis võiksid ajaloomälestise seisundit mõjutada (hindepall 0).
Mõju hinnang puhastamistööde järgselt leevendusmeetmete kasutamisel
• Leevendusmeetmeid ei ole vajalik välja pakkuda (säilib hindepall 0).
6.3.7.2. Mõju ehitismälestisele Ramsi vesiveski
Ehitismälestise Ramsi vesiveski vähim kaugus Pedeli esimesest paisjärvest on ca 11 m.
I alternatiiv - sette eemaldamine eelnevalt veetaset alandades
Puhastamistööde aegne mõju
Veetaseme alandamine ja sette eemaldamine ei mõjuta vesiveski hoone seisukorda. Veetaseme
alandamine ei mõjuta konserveeritud vesiveski müüri maapealseid - ega maa - aluseid konstruktsioone, sest
need ei ole sõltuvad Pedeli esimese paisjärve veetasemest. Veetaseme alandamine ei too kasa muutusi
vesiveski aluses pinnases. Koppekskavaator ja kallur-dumper liiguvad järve sängis ning hoonega vahetult
piirnevale alale neil asja ei ole.
Sette transportimise mõju ehitismälestisena arvel olevale Ramsi vesiveskile (selle müüridele) puudub, kuna
kavandatava tegevusega seonduvalt ei kaasne selliseid tagajärgi, mis võiksid mälestise seisundit mõjutada
(hindepall 0).
Mõju hinnang puhastamistööde aegselt leevendusmeetmete kasutamisel
• Leevendusmeetmeid ei ole vajalik välja pakkuda (säilib hindepall 0).
Puhastamistööde järgne mõju
Ehitismälestisena arvel oleva ja tänaseks konserveeritud Ramsi vesiveski müüride üldisele seisukorrale
pärast paisjärvede puhastamistöid mõju puudub, kuna ei kaasne selliseid tagajärgi, mis võiks mälestist
mõjutada (hindepall 0).
Mõju hinnang puhastamistööde järgselt leevendusmeetmete kasutamisel
• Leevendusmeetmeid ei ole vajalik välja pakkuda (säilib hindepall 0).
II alternatiiv – sette eemaldamine pinnasepumbaga eelnevalt veetaset alandamata
Puhastamistööde aegne mõju
Pinnasepumbaga sette eemaldamine ja käitlemine ehitismälestise Ramsi vesiveski seisundit ei mõjuta.
Mõju hinnang puhastamistööde aegselt leevendusmeetmete kasutamisel
• Leevendusmeetmeid ei ole vajalik välja pakkuda (säilib hindepall 0).
Puhastamistööde järgselt mõju ehitismälestisele Ramsi vesiveski puudub, kuna kavandatava tegevusega
seonduvalt ei kaasne selliseid tagajärgi, mis võiksid ajaloomälestise nüüdseks taastatud head seisundit
mõjutada (hindepall 0).
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 89 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Mõju hinnang puhastamistööde järgselt leevendusmeetmete kasutamisel
• Leevendusmeetmeid ei ole vajalik välja pakkuda (säilib hindepall 0).
6.3.8. Loodusvarade kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele
Pedeli paisjärvedest eemaldatavat setet saab kasutada Saviaugu tn 3 katastriüksuse ning teise paisjärve
loodekaldal oleva madala ja liigniiske täitmiseks, mis loob eeldused alade aktiivsesse kasutusse võtmiseks.
Teadaolevalt ei ole Valga Linnavalitsusel lähitulevikus kavas Saviaugu tn 3 kinnistut hakata hoonestama või
muul viisil kasutusele võtta, kuid see ei ole välistatud, kui selleks eeldusi saab luua. Hetkel on ala suurimaks
puuduseks asjaolu, et tegemist on madala liigniiske alaga, mida on järjest täidetud ja tõstetud, kuid seda
vaid osaliselt.
Teise paisjärve loodekaldal kõnnitee ja eramute vahelise madala liigniiske ala täitmine võimaldab tulevikus
seda Pedeli järvede puhkeala koosseisus kasutusele võtta (rajada sinna näiteks istumiseks pingid,
infotahvlid vms).
Kõikide alternatiivide settekäitluse lahendustega on tulemiks veetustatud järve(de) põhjasete – ressurss,
mida on võimalik taaskasutada Saviaugu tn 3 kinnistu ja teise paisjärve loodekaldal oleva madala liigniiske
ala täitmisel ning millega on seega võimalik säästa taastumatuid loodusressursse alade aktiivsesse
kasutusse võtmise eelduste loomiseks.
Alternatiivsed lahendused järvemuda kasutamiseks
2013. aastal võttis EKUK OÜ esimesest ja teisest paisjärve mudast proovid, milles analüüsis raskmetallide ja
teiste ohtlike komponentide sisaldusi, mis jäid enamjaolt oluliselt allapoole keskkonnaministri 28.06.2019
määrusega nr 26 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” kehtestatud sihtarvu ja kõik allapoole
kehtestatud piirarvu. Ei ole alust eeldada, et olukord oleks selles osas oluliselt muutunud, mistõttu on
asjakohane tugineda toonastele tulemustele ja kavandada sette taaskasutamine, mis vastab igati säästva
arengu põhimõtetetele, kuna aitab säästa muidu ala täitmiseks kasutatavaid taastumatuid loodusvarasid
(liiva, kruusa).
Käideldud muda on võimalik kasutada mullaparandusainena. Järvemuda põllukatsed on tehtud Eesti
Taimekasvatuse Instituudi poolt 2015 aastal. Põldkatsetest selgus, et nii saagikuse, mulla keemiliste-
füüsikaliste- kui ka mikrobioloogiliste näitajate seisukohalt oli kõige efektiivsemaks mullaparandusaineks
järvemuda kasutusnormiga 100 t/ha (Eesti Taimekasvatuse Instituut, 2015).
Järvemuda kui orgaaniline väetis on ühelt poolt sobilik sisend põllumajandusse ja teiselt poolt on selle
põldudele laotamine lahenduseks järvede tervendamisel tekkiva massi kasutamisele.
Järvemuda on hea orgaaniline väetis. Õhukuivas mudas sisaldub enamikel juhtudel 25– 30% orgaanilist
ainet, tuhasus on 20–85%, lämmastikusisaldus 0,56–3,6%, valdavalt 1,4% piirides, fosforit 0,1–0,26%,
kaaliumi 0,2–0,44% ja kaltsiumi 1,2–2,1%. Peale nimetatute sisaldab muda veel magneesiumi, mangaani,
tsinki, molübdeeni, boori jt. elemente. Mineraalainete rohkus mudas sõltub järve asukohast ja seda
ümbritseva keskkonna taimetoiteelementide sisaldusest (Kalvi Tamm, 2013). Kahjuks ei ole järvemuda
Eestis väetisena populaarne, kuna kohalik turg on harjunud kasutama turbapõhiseid tooteid.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 90 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
6.4. Paisjärvede puhastamise põhialternatiivide I ja II võrdlemine
Alternatiivsete lahenduste võrdlemiseks kasutati analoogselt alternatiiv II alaalternatiivide võrdlemisele
delphi-meetodit. Esmalt võrreldi käsitletavaid mõjukriteeriume omavahel paariti võrdluse teel ja seejärel
omistati mõlemale paisjärve puhastamise alternatiivile mõjuvaldkondade lõikes hinded (skaalal -3…+3), mis
korrutati kaalutud hindepunktide saamiseks läbi kriteeriumi kaaluga (vt lähemalt ptk 6.2).
II alternatiivi korral arvestati settekäitlemisel eelistatud alaalternatiivi lahendusega ehk sette pumpamisega ja
veetustamisega geotuubides.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 91 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 6. Pedeli esimese ja teise paisjärve puhastamise alternatiivsete lahenduste võrdlus.
Alternatiiv I Alternatiiv II
Puhastamistööde aegne mõju Puhastamistööde järgne mõju Puhastamistööde aegne mõju Puhastamistööde järgne mõju
Mõju hinnang Mõju hinnang Mõju hinnang Mõju hinnang
Kriteerium leevendusmeetmete leevendusmeetmete leevendusmeetmete leevendusmeetmete
(mõjuvaldkond) Kaal Mõju hinnang kasutamisel Mõju hinnang kasutamisel Mõju hinnang kasutamisel Mõju hinnang kasutamisel
Kaalutud Kaalutud Kaalutud Kaalutud Kaalutud Kaalutud Kaalutud Kaalutud
Hindepunkt hindepunkt Hindepunkt hindepunkt Hindepunkt hindepunkt Hindepunkt hindepunkt Hindepunkt hindepunkt Hindepunkt hindepunkt Hindepunkt hindepunkt Hindepunkt hindepunkt
Mõju Pedeli
virgestusalale ja 0,139
selle kasutamisele -2 -0,278 -1 -0,139 2 0,278 2 0,278 -2 -0,278 -1 -0,139 2 0,278 2 0,278
Mõju Pedeli
paisjärvede ja
0,125
Pedeli jõe -0,250 …
veerežiimile -2 … -1 -0,125 -1 -0,125 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000
Mõju vee-
elustikule, sh 0,153 -0,452 … -0.458 …
kalastikule -3 … -1 -0,153 … -1 -0,153 2 0,306 2 0,306 -3… -2 -0,306 -2 -0,306 2 0,306 2 0,306
Mõju Pedeli
paisjärvede ja
0,153
Pedeli jõe
veekvaliteedile -1 -0,153 -1 … 0 -0,153 …0 2 0,306 2 0,306 -2 -0,306 -1 … 0 -0,153…0 2 0,306 2 0,306
Mõju -0,306 … -0,306…
0,153
müratasemele -2 … -1 -0,153 -1 -0,153 0 0,000 0 0,000 -2 … -1 -0,153 -1 -0,153 0 0,000 0 0,000
Lõhnahäiringu 0,153 -0,306…
teke ja mõju -2 … -1 -0,153 -1 -0,153 -1 -0,153 -1 -0,153 -1 -0,153 -1 -0,153 0 0,000 0 0,000
Mõju 0,056
kultuurimälestistele 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000
Settekäitlusega
seotud mõju 0,042
maakasutusele -1 -0,042 0 0,000 1 0,042 1 0,042 -1 -0,042 -1 -0,042 1 0,042 1 0,042
Mõju loodusvarade
kasutamise 0,028
otstarbekusele 0 0,000 0 0,000 1 0,028 1 0,028 0 0,000 0 0,000 1 0,028 1 0,028
-1,056 -0,722 -1,236 -0,792
kuni kuni kuni kuni
KOKKU 1,000 -1,792 -0,875 0,806 0,806 -1,542 -0,944 0,958 0,958
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 92 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Alternatiivide võrdlusest selgub, et Pedeli paisjärvede puhastamisel on eelistatumaks lahenduseks
alternatiiv I ehk sette eemaldamine eelnevalt puhastatavate paisjärvede veetaset alandades peamiselt
kuivast sängist. Alternatiiv I omab vähem negatiivset mõju kalastikule, sh III kaitsekategooria alusele
liigile (hingule), kui järgitakse peatükis 6.3.5 toodud leevendusmeetmeid: alandatakse veetaset
aeglaselt, paisjärve põhja jäävad isoleeritud lombid ühendatakse sügavama osaga kaevamise teel,
sügavam veetäitega osa jäetakse veesügavusega minimaalselt 0,5 m, vee pumpamisel allavoolu
jäävasse paisjärve piiratakse pumpade veevõtu koha ümbrus võrega, pumpade veevõtu koha juurde
massiliselt kogunevad suuremad kalad püütakse välja ning asustatakse alumisse paisjärve ümber
ihtüoloogi poolt ning pärast setete eemaldamist tõstetakse veetaset paisjärvedes aeglaselt, et mitte
põhjustada vee liigvähendamist Pedeli jões allpool paisjärvi. Setete väljapumpamise korral
(alternatiiv II) satuks suur osa põhja- ja põhjalähedase eluviisiga kaladest settepumpa ning hukkuks,
kui mitte pumbas, siis kindlasti väljapumbatud ja kaldele kuivama pumbatud sette sees. Võimalused
kalade hukkumise vähendamiseks praktiliselt puuduvad. Väljapumbatud settest kalade päästmine
pole reaalselt teostatav, settepumba ette pole võimalik panna tihedat võret, mis väldiks kalade
sattumise pumpa. Arvestades, et kalastiku hulgas on ka looduskaitseseaduse alusel kaitse alla
võetud kalaliigiga, tuleb eelkõige silmas pidada looduskaitseseadusest tulenevat kohustust tagada
piiritlemata III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse.
Lisaks võib välja tuua, et I alternatiivi korral, kui ekskavaatoriga väljatõstetud setet õnnestub kokku
kuhjata kuivamise eesmärgil puhastatava paisjärve ala piires ja puhastustööde läbiviija masinapark
võimaldab tõsta sette otse transportmasina peale (pole vajadust ümberlaadimiseks) ehk otsest
vajadust selle vaheladustamiseks (kuivatamise ja/või ümberlaadimise eesmärgil) Pärna pst 17a
kinnistule ei ole, siis võiks olla võimalik platsil Tivoli tuuri korraldamine ka paisjärve(de) puhastamise
ajal ehk otsesed piirangud selle ala kasutamiseks puuduvad sellisel juhul.
Alternatiiv II omab eelist alternatiiv I ees pärast puhastamistööde läbiviimist üksnes selles osas, et
kuna geotuubides seisab (taheneb) sete kohapeal pikemat aega, siis lõppkäitluskohas Saviaugu tn 3
kinnistule veetav tahendatud sete enam tõenäoliselt ebameeldivalt ei lõhna või on see väga vähene
ja seega ka lähimate elamute juures lõhnahäiring ebaoluline. Samas on võimalik ka alternatiiv I puhul
ebameeldiva lõhnast tingitud häiringuid mõnevõrra leevendada, kui setet koheselt laiali ei planeerita,
vaid jäetakse paariks aastaks laiali planeerimata tahenema.
Pinnasepump paiskab vette rohkelt heljumi, mis allavoolu kandub, ning see avaldab suuremat
negatiivset mõju puhastatavate järvede ja allavoolu asuvate järvede veekvaliteedile ja võib avalda ka
jõevee veekvaliteedile. Allavoolu kanduv heljum avaldab ka suuremat negatiivset mõju järvede ja
võib avaldada ka mõju jõe põhjaloomastikule ja valgustingimuste halvenemise kaudu kalastikule.
Heljumist tingitud mõju on võimalik leevendada spetsiaalse filterkanga kasutamisega, mis peab kinni
suurema osa vette paisatud heljumit ja väldib selle allavoolu sattumist. Sellisel juhul on mõju ühtviisi
alternatiiviga I leevendatav.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 93 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Alternatiiv II eeliseks alternatiiv I ees on küll asjaolu, et Pedeli paisjärvede veerežiimi ei muudeta
(sete eemaldatakse veetaset alandamata pumpamise teel), kuid samas tuleb silmas pidada, et
tegemist on jõele rajatud tehisveekogudega.
Tuleb välja tuua, et sette pumpamine geotuubidesse on rahaliselt kordades kallim lahendus
võrreldes koppekskavaatoriga sette eemaldamisega eelnevalt veetaset alandades, samuti on enam
kui kaks korda kallim sette pumpamine selleks otstarbeks rajatud settetiiki, rääkimata
separaatorhoone ehitamisest ja kasutamisest. Sellist rahalist võimekust teadaolevalt kohalikul
omavalitsusel ei ole.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 94 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
7. Paisjärvede puhastamisega kaasneva võimaliku negatiivse mõju ennetamise
ja/või vähendamise meetmed
7.1. (Olulise) negatiivse keskkonnamõju ennetamine ning soovitused tegevuse elluviimiseks
Paisjärvede puhastamisega kaasneda võivate negatiivsete keskkonnamõjude avaldumise vältimiseks või
vähendamiseks on Pedeli (esimese) ja Pedeli teise paisjärve puhastamisel vajalik arvestada järgnevate
meetmetega (enamjaolt kirjeldatud läbivalt ka peatükkides 6.3.1 - 6.3.7):
• tööde tegemisel tuleb kasutada töökorras masinaid, et välistada ülemäärase müra tekitamist ja
välisõhu saastamist heitgaasidega;
• arvestades seda, et tegemist on tiheasustatud linnakeskkonnaga, ei tohiks müra tekitavaid töid läbi
viia ajavahemikul kl 23.00-07.00. Kuigi päevasele ajale ei ole müra piirväärtusi müratundlike alade
suhtes kehtestatud, tuleb tekitatavat müra minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras
masinaid ning vältides asjatut müra teket;
• kuigi tehnikale on seatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases (tulenevalt ka töötervisohu
alastest nõuetest) ja tervist kahjustavat ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat
vibratsiooni teket ette näha ei ole, on asjakohane välja tuua, et tekitatavad vibratsiooni tasemed
peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele.
• tööde tegemiseks vajalike masinate hooldus, tankimine ja muu hooldusega seotud töö peab olema
paisjärvede veepiirist piisavalt kaugel, et vältida veekogu kütuse ja muuga reostumist;
• teise paisjärve loodekalda madala ala täitmisel järvedest eemaldatava settega ei tohi setet laotada
allika peale. Sete tuleb laotada väljaspoole allika veekaitsevööndit;
• kui paisjärvede puhastustööd jäävad suplushooaja perioodi (01.06-31.08) ning neljanda paisjärve
supluskoha vee kvaliteeti pole võimalik tagada või ilmnevad muud põhjused (veetaseme
alandamine), tuleb suplusrand sulgeda ning paigaldada vastavasisuline silt „SUPLEMINE
KEELATUD“, vastavalt Euroopa komisjoni rakendusotsusele (2011/321/EL) 27. mai 2011.
• eemaldatud sette ajutisele ladustamispaigale vedamiseks tuleb võimaluse korral rajada ajutine
liivakattega tee paisjärvede ja Pärna pst 17a vahele, millega on võimalik vältida
liikumistrajektooridega ristuvate kergliiklusteede seisundi kahjustamist; vältida tuleb maksimaalses
ulatuses kõikide kergliiklusteede kahjustamist.
• minimeerimaks ekskavaatoriga järvede põhjast lahtiliigutatud sette kandumist veevooluga allavoolu,
on mõistlik vesi esimesest paisjärvest pumbata III paisu ja Pärna pst silla vahelisse teise paisjärve.
Pärna pst silla all on järve põhi kõrgem ning see võimaldab teatud määral pumbatud vees oleva
heljumi settimist ennem, kui vesi voolab teise paisjärve “põhiosasse” ja edasi kolmandasse ning
neljandasse järve. Heljumi leviku tõkestamiseks allavoolu tuleb kasutada spetsiaalset geotekstiilist
kangast, mis tuleb paigaldada esimese paisjärve puhastamisel nt teise paisjärve algusosa kanalisse.
Teise paisjärve puhastamisel tuleb kanga paigaldamine lahendada projekteerijate poolt ja on
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 95 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
eeldatavasti keerulisem, aga teostatav. Selle eesmärgipäraseks toimimiseks on oluline see
korralikult vastavalt ettenähtud juhistele paigaldada.
• paisjärve veetaseme alandamine peaks toimuma aeglaselt. Paisjärve veetaseme aeglasel
alandamisel saavad põhja- ja põhjalähedase eluviisiga kalad liikuda koos veetaseme alanemisega
aegamööda sügavamasse paisjärve ossa, kus vesi säilib (Pedeli jõe veevoolu poolt läbitavale alale).
Kuni kõrguseni 42,30 abs ei tohi veetaset alandada mitte kiiremini kui 0,2 m ööpäevas ning
kõrgusest 42,30 abs allapoole mitte kiiremini kui 0,1 m ööpäevas. Sellisel juhul oleks põhja-eluviisiga
kalade hukkumine tõenäoliselt vähene. Paisjärve veekihis elunevate ja liikuvama eluviisiga kalade
(haug, särg, roosärg, turb, mudamaim, viidikas) jaoks pole sügavama ala leidmine veekogus
probleemiks;
• juhul kui veetaseme alandamisel tekib paisjärve põhja isoleeritud lompe, tuleb need lombid
ühendada sügavama osaga kaevamise teel. Sellega tuleb vältida või vähendada lompidesse lõksu
jäänud kalade hukkumist. Vajaduse korral tuleb peatada ajutiselt veetaseme alandamine või
vähendada veetaseme alandamise kiirust;
• paisjärves peab kogu setetest puhastamise perioodil säilima sügavam veetäitega osa
veesügavusega minimaalselt 0,5 m. Tavaliselt on paisjärvede põhjas säilinud vana jõesäng, mis
veetaseme alanedes kujunebki paisjärve sügavaimaks kohaks ning on kaladele sobivaks
refuugiumiks. Kui aga konkreetset sügavamat vooluosa veetaseme alandamise käigus paisjärves
välja ei kujune, siis tuleb sügavam voolunõgu paisjärve põhja kopaga kaevata ning juhtida sinna
paisjärve läbivool. Jõe veevool peab jääma paisjärve pidevalt läbima kogu setete eemaldamise
perioodil. Kui teise paisjärve puhastamiseks eemaldatakse II paisul (pärast teist paisjärve) šandoorid
ning lastakse pärast neljandat paisjärve I paisu konstruktsioonis paikneva põhjalasu kaudu veetase
alla, millega alaneb ka veetase paratamatult kolmandas ja neljandas paisjärves, siis kohaldub
kolmanda ja neljanda paisjärve kohta sama meede. Eelkõige puudutab see kolmandat järve, kus
eeldatavasti jääb veetase madalamaks (ca 30 cm vett), seega tuleb tehniliste võtetega lahendada
järves suurema veesügavuse tagamine;
• vee ümberpumpamisel allavoolu jäävasse paisjärve tuleb pumpade veevõtu koha ümbrus piirata
võrega, mille avade suurus vertikaalselt ja horisontaalselt on ≤ 20 mm. See väldib suuremate kalade
sattumise pumpadesse ning nende hukkumise seal. Väiksematel kaladel on oluliselt suurem
võimalus pumpade läbimisel ellu jääda;
• juhul kui pumpade veevõtu koha juurde koguneb massiliselt suuremaid kalu, siis tuleb need sealt
välja püüda ning alumisse paisjärve ümber asustada. Selleks peab töödesse olema kaasatud
ihtüoloog, kes kalade väljapüügi ja ümberasustamise korraldab;
• pärast setete eemaldamist tuleb veetaset paisjärvedes tõsta aeglaselt, et mitte põhjustada vee
liigvähendamist Pedeli jões allpool paisjärvi (tuleb tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk või
looduslik vooluhulk, kui see on ökoloogilisest miinimumvooluhulgas väiksem). Paisjärvedes
veetaseme tõstmise perioodil peab Pedeli jões allpool Pedeli I paisu säilima vooluhulk vähemalt 0,2
m³/s. Jõe vooluhulka tuleb veetaseme tõstmise perioodil igapäevaselt (kord päevas) allpool Pedeli I
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 96 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
paisu mõõta ja tulemused dokumenteerida. Kui jõe äravool on looduslikult väiksem kui 0,2 m³/s, siis
veetaset paisjärvedes tõsta ei tohi.
• mürahäiringu vähendamiseks tuleks sette väljaveomarsruut Saviaugu 3 katastriüksusele kavandada
mööda tänavaid, mille ääres on vastuvõtjate hulk väiksem ja mille seisund on hea. Samuti tuleks
kasutada pigem suurema kandevõimega kallureid, et minimeerida äravedude arvu. Sellega saaks
lisanduvast liikluskoormusest tekitatud mürataset mõnevõrra alandada;
• kuigi ehitustööde ajal ei ole müratase normeeritud, siis võimaluse korral võiks eramajade piirkonda
leviva mürataseme vähendamiseks pumba ümber paigaldada ajutise müratõkkebarjääri (kuni ca 3 m
kõrguse);
• puhastustööde aegsel perioodil saab lõhna levikut paisjärvi ümbritsevatele aladele vähendada, kui
sette ümbertõstmisi tööde tsoonis minimeerida ja võimaluse korral mitte vaheladustada omakorda
Pärna pst 17a kinnistule. Transporditavat settekoormaid tuleks lõhna eraldumise vältimiseks katta;
• Saviaugu tn 3 kinnistule tahenema veetud settest on võimalik ebameeldiva lõhna eraldumist
minimeerida, kui see paariks aastaks kuhjadesse seisma jätta (st mitte kohe laiali ajada);
• võimalusel tuleb sette äravedamisel lõppkäitluskohta kasutada suurema kandevõimega kallureid,
millega on võimalik mõnevõrra liikluskoormust teel ja seega mõnevõrra suurenevat mürataset
äraveotee äärsetel aladel vähendada;
• sette ladustamist tuleb vältida ehitismälestise Ramsi vesiveski varemete juures, samuti tuleb vältida
piirneval alal rasketehnikaga liikumist, ennetamaks võimalike füüsiliste kahjustuste teket;
• pärast veetaseme alandamist ning enne taimestiku ja sette eemaldamist tuleb kokku koguda kõik
järve põhja sattunud jäätmed, liigit kohapeal sorteerida ning üle anda jäätmekäitlusettevõttele.
Kõik eelkirjeldatud meetmed on asjakohased ja efektiivsed negatiivsete mõjude vähendamisel.
7.2. Keskkonnariskid
Pedeli paisjärvede puhastamisega on seotud reostuse oht (õlid, kütused, praht ja muu), mis võib järvede
puhastamistööde käigus erinevatel masinatel lekke korral vette või maapinnale sattuda. Jälgides
puhastamistööde käigus kõiki veekaitselisi ja muid asjakohaseid ohutusabinõusid, kasutades korras ning
korrektselt hooldatud masinad ja töövõtteid, on maapinna ja veekeskkonna reostamise risk minimeeritud.
Pärast setete eemaldamist tuleb veetaset paisjärvedes tõsta aeglaselt, et mitte põhjustada vee
liigvähendamist Pedeli jões allpool paisjärvi. Paisjärvedes veetaseme tõstmise perioodil peab Pedeli jões
allpool Pedeli I paisu säilima ökoloogiline miinimumvooluhulk (vähemalt 0,2 m³/s).
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 97 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
8. Keskkonnaseire meetmed
Järvede puhastustööde aegse mõju hindamiseks tuleb vahetult puhastustöödele eelnevalt, sette
eemaldamise ajal ja tööde järgselt seirata allavoolu paiknevas kolmandas paisjärves ja Pedeli jões järgmisi
veekvaliteedi ökoloogilist seisundit iseloomustavaid näitajaid: heljum, N, P, KHT, BHT5, pH, vee
läbipaistvust, fütoplanktonit ja suurselgrootuid.
Seire sagedus:
• 1 kord enne töödega alustamist;
• tööde teostamise perioodil kaks korda;
• 1 kord pärast tööde teostamist,
Seirepunktide asukohad:
• Puhastatavast järvest allavoolu asuv järv (kui puhastatakse korraga ainult esimest paisjärvem, siis
tuleb proovid võtta teisest paisjärvest, kui puhastatakse teist paisjärve või esimest ja teist paisjärve
korraga, siis kolmandast paisjärvest);
• Pedeli jõgi ca 100 m neljandast paisjärvest allavoolu.
II alternatiivi rakendamisel pumbatakse pump geotuubi, kus toimub sette veetustamine. Tagasijuhitav vesi
sisaldab kõrgendatud koguses settest eraldunud vees lahustunud taimetoitaineid. Seetõttu tuleks järve
tagasijuhitava vee kvaliteeti võimalike õitsengute tekkimise vältimiseks kontrollida (määrata vähemalt
üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldus10) ning vajadusel täiendavalt puhastada (vt täpsemalt ptk 7.1).
Alternatiiv I korral tuleb jõe vooluhulka pärast järvede puhastamist veetaseme tõstmise perioodil
igapäevaselt (kord päevas) allpool Pedeli I paisu mõõta ja tulemused dokumenteerida. Kui jõe äravool on
looduslikult väiksem kui 0,2 m³/s, siis veetaset paisjärvedes tõsta ei tohi.
Paisjärvede puhastamine ei ole ühekordne tegevus. Paisjärved on oma olemuselt paraku jõele rajatud
“settetiigid”, kus aja jooksul veevooluga järve kantud osakesed, samuti lagunemata orgaaniline materjal
(taimejäänused) taas järve põhja settivad. Paisjärvede puhastamine vajadus tuleb määrata sette paksuste
mõõtmise teel (esimest korda soovitatavalt ca 20 aasta pärast).
10
Komponentide sisaldus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 toodud nõutele.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 98 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
9. Raskused keskkonnamõju hindamisel
Raskused keskkonnamõju hindamisel puudusid.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 99 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
10. Hindamistulemuste lühikokkuvõte ja järeldused
Pedeli jõele rajatud Pedeli paisjärved kuuluvad linna suurima virgestusala koosseisu, olles selle keskseteks
elementideks. Pedeli virgestusala on linnaelanike seas väga hinnatud, pakkudes mitmekesiseid võimalusi
vaba aega veeta, harrastada tervisesporti ning nautida loodust keset linna.
2013. aastal EKUK OÜ poolt läbi viidud Pedeli paisjärvede uuringu tulemused näitasid, et neljast paisjärvest
kaks esimest on kõige halvemas seisukorras ning vajavad suurtaimestikust ja mudast puhastamist. Valga
Vallavalitsus esitas 16.11.2020 Keskkonnaametile vee erikasutuseks keskkonnaloa (edaspidi veeluba)
saamiseks Valga linnas asuvate Pedeli (esimese) paisjärve ja teise paisjärve puhastamiseks.
Eesti-Läti programmi kaasabil valmis 2020. aasta lõpus Valga ja Valka kaksiklinna ühine piiriülene keskus,
mille eesmärgiks on taaselustada ajalooline linnasüda ning ühendada kaks linna nii visuaalselt kui füüsiliselt.
Kaksiklinna keskuse arendamise projekti raames on astutud esimene suur samm kahe naaberlinna
taasühendamiseks läbi kaasaegse ja atraktiivse ühise linnasüdame loomise. Pedeli I ja II paisjärve
puhastamine on osa järgmisest sammust ning tegevustest Valga-Valka kaksiklinna keskuse ühise puhkeala
arendamise projektist, toetades atraktiivse ja kvaliteetse avaliku linnaruumi loomist, luues uusi võimalusi
vaba aja veetmiseks ja spordi tegemiseks nii Valga ja Valka elanikele kui kaksiklinna külalistele.
Keskkonnaamet võttis 20.11.2020 (kiri nr DM-112269-2) Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve
süvendamise keskkonnaloa taotluse menetlusse ning algatas keskkonnamõjude hindamise. Piiriülest
keskkonnamõju hindamist ei algatatud. KMH on algatatud tuginedes veeseaduse § 187 lg 8, § 191 ja
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 17, § 9.
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Pedeli (esimene) ja Pedeli teise paisjärve puhastamine liigsest
jõetaimestikust ja põhjasettest eesmärgiga parandada veekogu seisundit ning säilitada Pedeli paisjärvede ja
neid ümbritseva puhkeala atraktiivsus Valga linna elanikele ja teistele külastajatele. KMH järeldused ja
keskkonnameetmed integreeritakse paisjärvede puhastamise projekti.
Kobras OÜ teostas 2021. aasta veebaruaris esimeses ja teises paisjärves settekihi paksuste mõõtmised,
mille tulemuste alusel otsustati sete ja taimestik eemaldada kogu esimese paisjärve ulatuses ning teise
paisjärve algusosast.
Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on anda otsustajale (Keskkonnaametile) teavet keskkonnaloa
taotlusega kavandatu ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või
vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
KMH aruandes käsitleti paisjärvedest sette eemaldamisel kahte alternatiivi:
• I alternatiiv – sette eemaldamine eelnevalt puhastatavate paisjärvede veetaset alandades;
• II alternatiiv – sette eemaldamine eelnevalt puhastatavate paisjärvede veetaset alandamata, setet
pumbates.
II alternatiivi puhul käsitleti KMH aruandes kolme erinevat settekäitluse alaalternatiivi:
• I alaalternatiiv – sette tahendamine settebasseinides ehk selitites;
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 100 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
• II alaalternatiiv – Geo Tube tehnoloogia kasutamine ehk nn geokottide / geotuubide kasutamine;
• III alternatiiv – sette separeerimine.
Mõju hindamise tulemusena selgus, et alaalternatiiv II ehk settekäitlus geotuubidega on võrreldes teiste
alaalternatiividega mõnevõrra eelistatum lahendus. Alaalternatiiv I (settekäitlus settebasseinis) puhul on
sette äraveol koorma katmisega võimalik leevendada ebameeldiva lõhna levimist ümberkaudsetele aladele,
ent võrreldes geotuubide kasutamisega (alaalternatiiv II) tekib enam ebameeldivat lõhna ja selle levik tööde
teostamise lähipiirkonnas on võrreldes alaalternatiiviga II ja III tõenäoliselt ka kõige ulatuslikum ja olulisem.
Separaatorseadme kasutamisel on lõhna teke ja levimine kinnise sette veetustamine protsessi tõttu sisuliselt
olematu, ent samas seadme töötamisel pumpamisel tekitatud müra kestab pikema ajaperioodi jooksul
võrreldes alaalternatiiviga I ja II, kuna separaatorseadme jõudlus on madal ja seega settekäitluse protsess
pikk.
II alternatiivi mõjude hindamisel ja võrdlemisel arvestati settekäitlemisel eelistatud alaalternatiivi lahendusega
ehk sette pumpamisega ja veetustamisega geotuubides.
Alternatiivide võrdlusest selgub, et Pedeli paisjärvede puhastamisel on eelistatumaks lahenduseks alternatiiv
I ehk sette eemaldamine eelnevalt puhastatavate paisjärvede veetaset alandades peamiselt kuivast sängist.
Alternatiiv I omab vähem negatiivset mõju kalastikule, sh III kaitsekategooria alusele liigile (hingule), kui
järgitakse peatükis 6.3.5 toodud leevendusmeetmeid: alandatakse veetaset aeglaselt, paisjärve põhja jäävad
isoleeritud lombid ühendatakse sügavama osaga kaevamise teel, sügavam veetäitega osa jäetakse
veesügavusega minimaalselt 0,5 m, vee pumpamisel allavoolu jäävasse paisjärve piiratakse pumpade
veevõtu koha ümbrus võrega, pumpade veevõtu koha juurde massiliselt kogunevad suuremad kalad
püütakse välja ning asustatakse alumisse paisjärve ümber ihtüoloogi poolt ning pärast setete eemaldamist
tõstetakse veetaset paisjärvedes aeglaselt, et mitte põhjustada vee liigvähendamist Pedeli jões allpool
paisjärvi. Setete väljapumpamise korral (alternatiiv II) satuks suur osa põhja- ja põhjalähedase eluviisiga
kaladest settepumpa ning hukkuks, kui mitte pumbas, siis kindlasti väljapumbatud ja kaldele kuivama
pumbatud sette sees. Võimalused kalade hukkumise vähendamiseks praktiliselt puuduvad. Väljapumbatud
settest kalade päästmine pole reaalselt teostatav, settepumba ette pole võimalik panna tihedat võret, mis
väldiks kalade sattumise pumpa. Arvestades, et kalastiku hulgas on ka looduskaitseseaduse alusel kaitse
alla võetud kalaliigiga, tuleb eelkõige silmas pidada looduskaitseseadusest tulenevat kohustust tagada
piiritlemata III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse.
Lisaks võib välja tuua, et I alternatiivi korral, kui ekskavaatoriga väljatõstetud setet õnnestub kokku kuhjata
kuivamise eesmärgil puhastatava paisjärve ala piires ja puhastustööde läbiviija masinapark võimaldab tõsta
sette otse transportmasina peale (pole vajadust ümberlaadimiseks) ehk otsest vajadust selle
vaheladustamiseks (kuivatamise ja/või ümberlaadimise eesmärgil) Pärna pst 17a kinnistule ei ole, siis võiks
olla võimalik platsil Tivoli tuuri korraldamine ka paisjärve(de) puhastamise ajal ehk otsesed piirangud selle
ala kasutamiseks puuduvad sellisel juhul.
Alternatiiv II omab eelist alternatiiv I ees pärast puhastamistööde läbiviimist üksnes selles osas, et kuna
geotuubides seisab (taheneb) sete kohapeal pikemat aega, siis lõppkäitluskohas Saviaugu tn 3 kinnistule
veetav tahendatud sete enam tõenäoliselt ebameeldivalt ei lõhna või on see väga vähene ja seega ka
lähimate elamute juures lõhnahäiring ebaoluline. Samas on võimalik ka alternatiiv I puhul ebameeldiva
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 101 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
lõhnast tingitud häiringuid mõnevõrra leevendada, kui setet koheselt laiali ei planeerita, vaid jäetakse paariks
aastaks laiali planeerimata tahenema.
Pinnasepump paiskab vette rohkelt heljumi, mis allavoolu kandub, ning see avaldab suuremat negatiivset
mõju puhastatavate järvede ja allavoolu asuvate järvede veekvaliteedile ja võib avalda ka jõevee
veekvaliteedile. Allavoolu kanduv heljum avaldab ka suuremat negatiivset mõju järvede ja võib avaldada ka
mõju jõe põhjaloomastikule ja valgustingimuste halvenemise kaudu kalastikule. Heljumist tingitud mõju on
võimalik leevendada spetsiaalse filterkanga kasutamisega, mis peab kinni suurema osa vette paisatud
heljumit ja väldib selle allavoolu sattumist. Sellisel juhul on mõju ühtviisi alternatiiviga I leevendatav.
Alternatiiv II eeliseks alternatiiv I ees on küll asjaolu, et Pedeli paisjärvede veerežiimi ei muudeta (sete
eemaldatakse veetaset alandamata pumpamise teel), kuid samas tuleb silmas pidada, et tegemist on jõele
rajatud tehisveekogudega.
Tuleb välja tuua, et sette pumpamine geotuubidesse on rahaliselt kordades kallim lahendus võrreldes
koppekskavaatoriga sette eemaldamisega eelnevalt veetaset alandades, samuti on enam kui kaks korda
kallim sette pumpamine selleks otstarbeks rajatud settetiiki, rääkimata separaatorhoone ehitamisest ja
kasutamisest. Sellist rahalist võimekust teadaolevalt kohalikul omavalitsusel ei ole.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 102 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
11. Kasutatud allikad
Õigusaktid
• Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, vastu võetud Riigikogu poolt 14.02.2007.
• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.
• Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011.
• "Kultuurimälestiseks tunnistamine", kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 16.
• "Kultuurimälestiseks tunnistamine", kukltuuriministri 19.03.1997 määruse nr 6.
• Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004.
• “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed”, keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81.
• Muinsuskaitseseadus, vastu võetud Riigikogu poolt 20.02.2019.
• “Nõuded suplusveele ja supelrannale”, sotsiaalministri 03.10.2019 määrus nr 63. “Ohtlike ainete
sisalduse piirväärtused pinnases”, keskkonnaministri 11.08.2010 määrus nr 38 (kehtetu).
• “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”, keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26.
• “Pedeli jõe paisjärvede kohanimede muutmine”, Valga Vallavalitsuse 08.09.2021 korraldus nr 344.
• “Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord,
pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga
hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused”, keskkonnaministri 24.04.2020 määrus nr 19.
• “Valga linnatuumiku muinsuskaitseala põhimäärus”, vastu võetud Vabariigi Valitsuse 23.01.2006
määrusega nr 15.
• “Valga valla eelarvestrateegia 2021-2025”, vastu võetud Valga Vallavolikogu 18.12.2020 määrusega
nr 120.
• “Valga valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2029”, vastu võetud Valga
Vallavolikogu 02.02.2018 märusega nr 15.
• Veepoliitika raamdirektiiv, 2002. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv
2000/60/EÜ. Keskkonnaministeerium.
• Veepoliitika raamdirektiiv, 2002. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv
2000/60/EÜ. Keskkonnaministeerium.
• Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019.
• „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise
meetodid“, sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 103 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
• „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“,
keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.
• „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused ning hindamispiirid“, keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr
75.
Muud allikad
• Algab Valga-Valka kaksiklinna ühise puhkeala korrastamine ja arendamine.
https://visitvalgavalka.com/et/algab-valga-valka-kaksiklinna-uhise-puhkeala-korrastamine-ja-
arendamine/.
• Decibel calculator for performing arithmetic on sound levels, https://noisetools.net/decibelcalculator
• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur. Info seisuga
30.07.2021
• Enka Solutions, https://enkasolutions.com/enka-technology
• Eesti Maaülikool, 2011a. Järvede tervendamine. Kogumik (kättesaadav:
https://pk.emu.ee/struktuur/hudrobioloogiajakalandus/teadustoo/publikatsioonid/jarvede-
tervendamine-kogumik/).
• Eesti Maaülikool, 2011b. Vetiku allikajärvede limnoloogilised uurimused.
• Eesti Geoloogiakeskus. 2001. Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000.
• Eestis kehtiva Euroopa patendi patendikirjelduse tõlge: Töödeldud pinnaga kaltsiumkarbonaat ja
selle kasutamine reovee töötlemiseks, https://www1.epa.ee/ep/EPtolked/E006067.pdf.
• Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2013a. Pedeli jõe paisjärvede, suubuvate ojade ning Pedeli
jõelõigu seisundi hindamine ning tervendamise võimaluste määramine. I osa. Pedeli jõe paisjärvede,
suubuvate ojate ning Pedeli jõelõigu seisundi hindamine.
• Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2013b. Pedeli jõe paisjärvede, suubuvate ojade ning Pedeli
jõelõigu seisundi hindamine ning tervendamise võimaluste määramine. II osa. Pedeli jõe paisjärvede
korrastamise ja puhastamise tehniline projekt.
• Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2019. Konnaoja ja Pedeli jõe paisjärcvede veeanalüüside
ülevaade.
• Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskus. 2008. Valga linna
Pedeli jõe paisjärve kalastiku ja kalatrepi läbitavuse uuring. Koostajad: Krause, T. ja Palm, A.
• Eesti Taimekasvatuse Instituut, 2015. Projekti „Ülevaade alternatiivsete mullaparandusainete
kasutusvõimalustest ja tehnoloogiatest mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses„ lõpparuanne.
http://www.maheklubi.ee/upload/Editor/alternatiivsed_mullaparandusained.pdf
• Hendrikson & Ko, 2017. Valga liikuvusuuring. Töö nr 2745/17, 2017.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 104 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
• Eesti Veeprojekt OÜ, Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Piiber
Projekt OÜ, Projektbüroo Koda OÜ, Maves AS, Kobras AS, Merin OÜ, Ökokonsult OÜ. 2013.
Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks.
Hange II.
• Hendrikson & Ko, 2016. Valga kesklinna elanike küsitlus. Töö nr 1879/15.
• Hink. Bio.edu.ee: bio.edu.ee/loomad/Kalad/COBTAE2.htm.
• Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. 2016. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016.
• Järvekülg R., Kalastiku kaitsemeetmed Pedeli ülemise ja keskmise paisjärve puhastamisel setetest.
Elspertarvamus.
• Keskkonnaagentuur, 2020. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud
vahehinnang.
• Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeerium, 2020. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta
ajakohastatud vahehinnang. Seletuskiri veemajanduskomisjonile.
• Keskkonnalubade infosüsteem: http://klis2.envir.ee/.
• Keskkonnaregister:
http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPPxiZk2C6pnOrPpLsv8apFOCd3qMfUM
• Keskkonnaameti 20.11.2020 kiri nr DM-112269-2. Keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest
teavitamine ja keskkonnamõju hindamise algatamine Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise
paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotlusele.
• Keskkonnaagentuuri 30.07.2021 kiri nr 2-5/21/49-2. Pedeli jõe hüdroloogilised andmed Pika tn silla
lõikes.
• Keskkonnaluba vee erikasutuseks nr L.VV/326075.
• Keskkonnaministri 06.12.2016 käskkiri nr 1- 2/16/1244.
• Kobras AS, 1995. Valga tehisjärve maa-ala uurimine. Töö nr D-20.
• Kobras AS, 1996a. Valga paisjärv (I etapp). Tööprojekt. Töö nr D-24.
• Kobras AS, 1996b. Valga paisjärv (II etapp). Tööprojekt. Töö nr D-24.
• Kobras AS, 1997. Valga linn, Valga paisjärve tamm ja regulaator. Tööprojekt. Töö nr E-20.
• Kobras AS, 1999. Valga paisjärv, III etapp. Eelprojekt. Töö nr G-22/030.
• Kultuurimälestiste register: https://register.muinas.ee/.
• Maa-ameti kaardirakendused: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis/.
• Maa ja Vesi AS, 2017. Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehniline
tegevuskava. Töö nr 171209.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 105 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
• Maves AS, 2018. Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava
keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 16166.
• Maves AS, 2015. Kahala järve tervendamise insenerterhnilise tegevuskava keskkonnamõju
hindamise aruanne. Töö nr 13106.
• Sludge dewatering, http://hiller-us.com/sludge-dewatering.php
• Statistikaamet: stat.ee.
• Tamm, Kalvi (koostaja); Vettik, Raivo; Võsa, Taavi; Siim, Jaanus; Viil, Peeter (2013). Väetiste
käitlustehnoloogiad ja masinad. Saku: Estonian Research Institute of Agriculture.
• Terviseamet. Pedeli supluskoha suplusvee profiil. Koostatud 2011, üle vaadatud 2012 ja 2020.
• Terviseameti katseprotokoll nr TL2020/V1664B.
• Tinter Projekt OÜ. 2004. Pedeli jõe piiriülese virgestusala detailplaneering. Kehtestatud Valga
Linnavalitsuse 26.05.2006 otsusega nr 20.
• Valga valla arengukava 2021-2035, vastu võetud Valga Vallavolikogu 18.12.2020 määrusega nr 119.
• Valga Vallavalitsuse poolt esitatud keskkonnaloa taotlus nr T-KL/1005783 Pedeli esimese ja teise
paisjärve süvendamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis dokument nr
DM-112269-1).
• Valga linna üldplaneeringu KSH aruanne, 2006. Arvo Järvet.
• Valga valla üldplaneeringu ideekorje rakenduse kaart:
https://valgavv.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=e82f7e092b3a4d3bade235e290
968487.
• Valga valla uudised ja teated. Pedeli paisjärvede nimed lähevad muutmisele,
https://www.valga.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/NdxUP2aDtxzz/content/id/30850684
(27.04.2021).
• Valga valla üldplaneeringu eelnõu (algatatud Valga Vallavolikogu 28.09.2018. a otsusega nr 74).
• Valga maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega nr
1-1/17-417.
• Valga linna üldplaneering. Kehtestatud Valga Linnavolikogu 25.05.2007 määrusega nr 6.
• Veeveeb: https://veeveeb.envir.ee/vesi/
• Vesistökuormituksen vähentäminen peruskuivatustöissä. Vesi- ja Ympäristöhallitus 1992.
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 106 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisad
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 107 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 1. Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse KMH
programm
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 108 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 2. KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine Keskkonnaameti poolt 07.07.2021 kirjaga
nr 6-3/21/4292-10
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 109 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 3. Ihtüoloog Rein Järvekülje ekspertarvamus kalastiku kaitsemeetmete kohta Pedeli ülemise ja
keskmise paisjärve puhastamisel setetest
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 110 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 4. Asjaomaste asutuste seisukohad KMH aruande eelnõu kohta ning ülevaade esitatud
märkustest, küsimustest ja seisukohtadest
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 111 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
Pedeli (esimese) paisjärve ja Pedeli teise paisjärve süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 5. Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjate
nimekiri
Kobras OÜ töö nr 2021-006 Objekti aadress: Valga vald, Valga linn, Pedeli virgestusala 1 112 / 112
(85401:003:3021) ja Perve tn 30 // Pedeli virgestusala 2
(85401:001:0233)
VALGA VALLAVALITSUS
Helen Manguse
Keskkonnaamet
[email protected] Meie: 06.12.2021 nr 11-1/2754-6
Pedeli esimese ja Pedeli teise paisjärve
KMH aruande nõuetele vastavaks
tunnistamise taotlemine
Vastavalt KeHJS § 22 lõikele 1 edastame Keskkonnaametile Pedeli esimese (Veskijärve) ja
Pedeli teise paisjärve (Jõekääru järve) keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande
nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja nõuetele vastavaks tunnistamiseks.
Keskkonnamõju hindamise aruande ja selle lisadega on võimalik tutvuda siit:
https://valgalinnavalitsus-
my.sharepoint.com/:f:/g/personal/anni_teetsmann_valga_ee/ErmkW8KaClNHjan4iRG9J5sByO
AjQyt6Sy0L41esz_mBsw?e=5gc72u
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Möldre
Ehitus- ja planeerimisteenistuse juhataja
Anni Teetsmann tel 5860 1328
[email protected]
Puiestee tn 8 766 9900, 5348 9118 ak EE491010202000577004
68203 Valga
[email protected] SEB Pank AS
rg-kood 77000507 www.valga.ee