TORI VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Sindi 25. november 2021 nr 11
Susimetsa kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Meander Kinnisvara OÜ (registrikood 14283208) juhatuse liige Karl Jakobson esitas Tori
Vallavalitsusele taotluse Tori vallas Tammiste külas Susimetsa (73001:008:1764)
kinnistule detailplaneeringu koostamise algatamiseks.
Detailplaneeringu peamiseks eesmärgiks on Susimetsa kinnistu jagada
kaheksateistkümneks (18) elamumaa krundiks, määrata kruntidele ehitusõigus elamu ja
abihoonete ehitamiseks ja lahendada vajalik taristu.
Planeeritav kinnistu, suurusega 2,77 ha (100% maatulundusmaa), asub Pärnu-Rakvere-
Sõmeru maantee ja Tallinn-Lelle-Pärnu raudtee vahelisel alal olemasoleva elurajooni
vahetus naabruses. Kavandatav ala piirneb loodest Kellukese põik elamutega, kirdest
metsaga ja kagu-edela suunast Ritsika tee ja Kellukese teega. Juurdepääs planeeringualale
lahendatakse Kellukese tee ja Ritsika tee kaudu.
Sauga valla kehtiva üldplaneeringu järgi jääb kinnistu rohelise võrgustiku alale.
Planeeringuala moodustab rohekoridorist väikese osa, rohekoridor tervikuna jääb
toimima. Pärnu maakonna planeeringus (2018) on rohekoridorist välja arvatud juba
arendustega hõlmatud ja rohealana väärtuse kaotanud alad, ka käesolev planeeringuala.
Korrigeeritud rohelises võrgustikus fikseeriti potentsiaalse konfliktkohana ka raudtee.
Piirkonda elamute ehitamise eelduseks saavad olla tingimused, mis avaldavad võimalikult
vähe negatiivset mõju rohekoridorile. Tähelepanu peab pöörama kruntide suurusele ja
paiknemisele, säilitatavale kõrghaljastusele ning piirete tüübile ja paiknemisele.
Detailplaneering muudab Sauga valla kehtivat üldplaneeringut.
Pärnu maakonna planeeringu (2018) kohaselt on Tammiste küla tiheasustuspiirkond
määratud linnalise asustusega alaks. Planeeritav Susimetsa kinnistu asub piirkonna
vahetus läheduses. Tegemist on linnalise asustuse arenguks sobiliku alaga, mida
iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus (määratletud
tiheasustusega paikkondadena), maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad,
äripiirkonnad, ühiskondlikud ehitised, kompaktsele asustusele omased puhkealad jms),
ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning mitmesuguste teenuste ja töökohtade olemasolu.
Maakonnaplaneeringus on linnalise asustuse alad kavandatud eelisarendatavateks aladeks,
mis on elanike, töökohtade ja teenuste peamisteks koondumiskohtadeks ka rahvastiku
kahenemise tingimustes. Maakonnaplaneeringus on linnalise asustusega alade arendamise
tingimusena välja toodud, et uushoonestuse kavandamisel tuleb arvestada piirkonnas
väljakujunenud ehitusmahtude ja ehituslaadiga ja seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline
tase, veeäärsed alad tuleb siduda avaliku ruumiga, kavandada sinna puhkealasid ja
ühiskondlikke ehitisi, eelisarendada keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise,
arendada välja linnasisene ja -lähedane kergliiklusteede võrgustik ja ühendada see
ühistranspordi võrgustikuga.
Maakonnaplaneeringus piirneb planeeringuala rohelise võrgustiku alaga ning paikneb
puhkemetsa alal. Puhkemets on näidatud Pärnu linna ümber selleks, et linna elanikel oleks
võimalus puhata / sportida ning korjata seeni ja marju. Puhkemetsa üldistes
kasutustingimusetes on väljatoodud, et soositakse puhkuse ja rekreatsiooniga seotud
tegevusi ning välditakse senise maa juhtfunktsiooni (metsamaa) ja sihtotstarbe
(maatulundusmaa) muutmist. Puhkemetsades kehtivad maakonnaplaneeringu rohelise
võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks määratud üldised kasutustingimused.
Kohalikul omavalitsusel on põhjendatud juhtudel võimalik muuta maa senist sihtotstarvet
ja juhtfunktsiooni.
Detailplaneeringuga kavandatav on Sauga valla üldplaneeringut (2016) muutev. Samas
nähtub eelnevast, et paikkonna tänaseid arengueelduseid oli toona võimatu sellisel kujul
ette näha ning selles mängivad rolli nii haldusreformi järelmid, kui ka piirkonna
infrastruktuuriga seonduv. Samuti ei olnud 2016 kehtestatud ka rohevõrgustiku
põhimõtteid muutvat maakonnaplaneeringut. Vastavas planeeringus tehtud korrektuurid
on loogilised, tulenevalt varem teada olnud konfliktobjektidest (kasutusintensiivsus on
küll ajas pigem kahanenud), kui ka rohestruktuuride peamisest paiknemisest. Nt oli
Susimetsa maaüksusele ulatunud rohevõrgustiku ala nö poolsaareks, mis ei pakkunud
otseselt erinevate rohealadele ühendusfunktsiooni juba varem. Planeeringuala ümbruses
on piisavalt alasid, mis võimaldavad jätkuvalt ka rekreatiivseid tegevusi, kuivõrd
ümbruskonda jäävad alles puhkemetsa ala funktsiooni täitvad Raudsepa ja Vana-Pikamaa
metsalad.
Eelisarendatakse olemasoleva asustuse, transporditaristu, ühistranspordiliinide ja
tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid (keskendudes siinkohal elamutele),
mida toetab ka maakonnaplaneering (2018). Arendustegevust toetab ka piirkonna
varustatus infrastruktuuriga, sh sellega seonduvate perspektiivsete ühisvõrkude pidev
areng. Planeeritav elamuala asub linnalise elukeskkonna läheduses, võimaldades
mitmekülgsete funktsioonide arengueeldusi. Tagatud on optimaalne
teenindusfunktsioonide kättesaadavus (ühistranspordipeatused, Tammiste haridusasutused,
Coop kauplus, kogukonnakeskus). Eeltoodu alusel saab väita, et planeeringuga kavandatu
on kõnesolevasse asupaika sobiv.
Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud
keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja
pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Alkranel OÜ,
(reg nr 10607878).
Eelhindamise alusel ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi keskkonnamõjusid.
Järgnevalt on esitatud tingimused ja ettepanekud, mida silmas pidada detailplaneeringu
koostamise käigus, et vältida ja minimeerida võimalikke negatiivseid mõjusid.
▪ Naabruskonnas käimasoleva planeerimisprotsessiga (Kellukese tee 3, 5 ja T1
maaüksuste planeering, vt KSH eelhinnangus ptk 2.1) analoogselt tuleb arvestada
sademevee lahenduste väljatöötamisel maaparandussüsteemidega. St järgida ka määrust
(maaeluminister 14.01.19. a nr 1) „Maaparandussüsteemi lisavett juhtiva isiku
maaparandushoiukulude suuruse määramise alused ja kulude tasumise täpsem kord“.
▪ Arendustegevuses kaaluda paikkonnas oleva puurkaevu (vt KSH eelhinnangus ptk 2.2)
sanitaarkaitseala vähendamise taotlemist, kui ei rakendu DP kava raames DP-st huvitatud
isikule valla poolt esitatud teavet, et vastav puurkaev läheb aktiivsest kasutusest välja ja
sellega kaovad ka piirangud.
▪ Susimetsa kinnistule on märgitud võõrliigi verev lemmmaltsa (Impatiens glandulifera)
kasvuala. Verev lemmmalts kuulub nii Eestis kui Euroopa Liidus invasiivsete ehk
looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja. Taim ohustab looduse
mitmekesisust. Detailplaneeringu koostamisel arvestada, et kavandatav tegevus ei tohi
soodustada võõrliigi verev lemmmaltsa levikut ka arendustegevuse alalt välja. Liigi
täpsema teabe, ohjamiskava ja tegevustega saab tutvuda siin -
https://keskkonnaamet.ee/verev-lemmmalts
Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta
küsitakse seisukohta Keskkonnaametilt ja Rahandusministeeriumilt.
Keskkonnaamet oma 28.10.2021 kirjas nr 6-5/21/20657-2 on seisukohal, et lähtudes
algatatava detailplaneeringu eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala
keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise
keskkonnamõju4 ilmnemist ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
Keskkonnaamet peab vajalikuks, kuna kinnistul on märgitud võõrliigi kasvuala,
erialaspetsialistilt eksperthinnangu koostamise, mille alusel selguvad täpsemad meetmed
(sisendina detailplaneeringusse ja ehitusprojekti), kuidas välditakse võõrliigi levikut
arendusalalt välja ja kuidas hävitada liiki planeeringualal. Eksperthinnangust peab ka
selguma, millised on tõrjemeetmed praegusele arendajale ning tulevastele maaomanikele.
Rahandusministeerium oma 19.10.2021 kirjas nr 14-11/6748-2 on seisukohal, et Tori
vallas Tammiste külas Susimetsa kinnistu detailplaneeringu KSH menetlust pole
otstarbekas algatada, kui tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset
keskkonnamõju.
Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus,
kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel
www.torivald.ee
Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015
määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu
kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega,
kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.
Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud,
kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle
koostamisse kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada.
Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1,
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4 ja
§ 35 lõiked 3 ja 5, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku,
planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve
korraldamine Tori vallas“ § 2 lõike 3 ning Meander Kinnisvara OÜ poolt esitatud
detailplaneeringu algatamise taotluse annab Tori Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Tammiste külas Susimetsa
kinnistul.
2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse
lahutamatu lisa.
3. Jätta Susimetsa kinnistu detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju
strateegiline hindamine algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu
elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.
4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on
kättesaadavad veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi
veebilehel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu
seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud
tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5).
5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest
huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu
koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.
6. Tori Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest ja
keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmisest Ametlikes Teadaannetes, Tori
valla veebilehel ja ajalehes Pärnu Postimees.
7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise
käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,
kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;
planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades
vaide Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna
Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jana Malõh
volikogu esimees
Lisa “Asukohaskeem”
Tori Vallavolikogu 25.novembri 2021 otsuse nr 11 juurde
Tori vallas Tammiste külas Susimetsa (73001:008:1764)
detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) eelhinnang
Töö tellija: Meander Kinnisvara OÜ
Töö koostaja: Alkranel OÜ
Projektijuht: Elar Põldvere
Tartu 2021
1
Tori vallas Tammise külas Kellukese tee 2 ja Kellukese tee 4 kinnistute DP KSH eelhinnang Alkranel OÜ, 2019.
Publitseerimise üldandmed:
Töö koostatud - 03.09.2021. a.
Koostajad;
o Elar Põldvere (Alkranel OÜ).
o Liis Kukk (Alkranel OÜ).
Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.
2
Tori vallas Tammiste külas Susimetsa (73001:008:1764) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.
SISUKORD
Sisukord ...................................................................................................................................... 3
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4
1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna
lühikirjeldus ................................................................................................................................ 5
2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 8
2.1 Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja
arendusdokumentidega ning planeeritavate tegevustega ....................................................... 8
2.2 Keskkonna ja olukorra lühikirjeldus .............................................................................. 13
3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH
vajalikkuse määramine ............................................................................................................. 16
3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale
tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või
eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 16
3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisis
planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 17
3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 18
3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud
planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisel ........................................................................................................................... 18
3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja
pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 18
3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning
kliimale (sh oht keskkonnale). ......................................................................................... 19
3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt
mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 20
3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuurpärand ja
intensiivne maakasutus ..................................................................................................... 20
3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ................. 21
3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid ............................................................................... 21
3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ..................... 21
3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ............................... 23
Kokkuvõte ................................................................................................................................ 24
Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 25
3
Tori vallas Tammiste külas Susimetsa (73001:008:1764) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.
Sissejuhatus
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi EH) objektiks on Tori
vallas Tammise külas Susimetsa (73001:008:1764; 100% maatulundusmaa) kinnistu
detailplaneeringu (edaspidi DP) kava. Eesmärk on ehitusõiguse määramine elamumaa
kavandamiseks sh tuleb muuta krundistruktuur ja maakasutuse sihtotstarve, määrata ehitus- ja
hoonestustingimused, lahendada liikluskorraldus, parkimine, haljastuse ja tehnovõrkude
paiknemine. Lisaks tehakse detailplaneeringu kavaga kehtiva üldplaneeringu põhilahenduse
muutmise ettepanek (PlanS § 142 lg 1).
Eelhinnangu tellijaks on Meander Kinnisvara OÜ ja töö koostajaks Alkranel OÜ. Planeering
ideelahenduste koostajaks on Terav Kera OÜ. Eelhinnangu aluseks on taotletava tegevuse
materjalid (sh DP algatamise taotlus, ala eskiis). Eelhinnangu koostamisel lähtutakse taotluses
esitatud graafilisest osast, kuhu taotletakse planeerimist.
Koostatud eelhinnangut saab eelkõige Tori Vallavalitsus kasutada täiendava töövahendina DP-
ga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise
vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas
seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav
tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt
kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.
Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja
väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on
tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:
ületada mõjuala keskkonnataluvust;
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;
seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Töö koostamisel lähtutakse ka juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil,
sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud) ja
eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka dokumente „Keskkonnamõju hindamise
eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ning „KSH eelhindamise juhend
otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018).
4
Tori vallas Tammiste külas Susimetsa (73001:008:1764) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.
1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava
tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus
KSH EH objektiks on Tori vallas Tammiste külas Susimetsa (73001:008:1976; 100%
maatulundusmaa) kinnistu DP kava (ala, vt Joonis 1.1, suurusjärgus 2,77 ha). Eesmärk on
muuta krundi piire, seada Susimetsa kinnistule ehitusõigus elamuhoonete rajamiseks. Lisaks
lahendatakse liikluskorraldus - parkimine, haljastus ja tehnovõrkude paiknemine.
Joonis 1.1 Taotletava DP asukoht (markeerib punane ala) ja selle ümbruskond (aluskaart: Maa-amet,
2021).
DP-ga kavandatav kinnistu asub Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ja Tallinn-Lelle-Pärnu
raudtee vahelisel alal olemasoleva elurajooni vahetus naabruses (vt jooniselt 1.1). Kavandatav
ala piirneb loodest Kellukese põik tänava elamutega, kirdest metsaga ja kagu-edela suunast
Ritsika tee ja Kellukese teega. Eelhinnangu koostamise hetkel on Susimetsa kinnistul lageraie
(ca 2,67 ha, 2019. a) järgne lank. Kavandatava DP alal ei asu hooneid.
DP kava ala ümbruses on toimiv infrastruktuur, mis tagab majanduse toimimiseks vajalikud
teenused ja asutused (ühistranspordipeatused, Tammiste lasteaed (Kellukese tee 5) ning Coop
kauplus vt asukoha paiknevust Joonis 1.1. Coop kauplus jääb DP alast ca 537 m kaugusel.
5
Tori vallas Tammiste külas Susimetsa (73001:008:1764) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.
Juurdepääs planeeringu alale on hetkel võimaldatud Kellukese teelt ja Ristiku teelt. Kava
kohaselt lahendatakse juurdepääsud ja liikluskorraldus vastavalt kruntidele POS 1-11 ligipääs
uuelt tänavalt (POS 20) ning krundid POS 12-18 planeeritakse ligipääs Ritsika teelt (vt Joonis
1.2). Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee jääb DP alast ca 600 m kaugusele (vt asukohta Joonis 1.1).
Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee liiklustihedus oli Maa-ameti kaardirakenduse (2020 a andmed)
alusel 6229 autot (aasta keskmine) ööpäevas (sellest sõidu- ja pakiautod 93%). Vastavas
asupaigas on teel kiiruspiirang (70 km/h).
Planeeringu alast loode-põhja suunda jääb laiarööpmeline põhiraudtee (ETAK ID 4076188).
Edelaraudtee AS tegevuseeskirjast (2020) tulenevalt on Tallinn-Lelle-Pärnu raudteelõigul
kehtestatud liikluskorraldus ühe veovahendi süsteemi põhimõttel. Juba 2008. a katkestas
Edelaraudtee lõigul regulaarsed kaubaveod. Reisijateveo lõppemisel alates 01.01.2019. a Lelle-
Pärnu raudteel asendasid Pärnumaa omavalitsused selle bussitranspordiga. Raudteelõiku
säilitati kaubaveoks, sealhulgas Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaterjalide tarneks.
2020. a oktoobris sõlmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Edelaraudtee AS-iga
lepingu võimaldamaks raudtee korrastamise Rail Balticu ehitusmaterjalide etteveoks (kiirusega
≤ 40 km/h). Riigihanke tulemusel remondib taristuehitusettevõte Go Track OÜ raudtee Lellest
Pärnu kaubajaamani. Remonditöid tehakse 2021. aasta ehitusperioodi jooksul. Tallinn-Lelle-
Pärnu raudteelõigu edasine kasutuspotentsiaal pärast Rail Balticu valmimist ei ole veel teada.
Tänane Tori vald on moodustatud 2017. a haldusreformi käigus, kui ühinesid Sauga vald, Tori
vald, Are vald ja Sindi linn. Eelhinnanguga käsitletav ala asus varasemalt Sauga vallas.
Haldusreformi raames tekkinud ehk tänasel Tori vallal pole veel kehtivat üldplaneeringut.
Seega eelhinnangu koostamisel lähtutakse Sauga valla (nüüdse Tori valla osa) üldplaneeringust
(ÜP; 2016). Sauga valla ÜP järgselt on lubatud maksimaalne täisehituse protsent – 20%.
DP kavaga soovitakse liita arendusala paikkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Side- ning
elektrivarustus tuleb samuti ühisvõrkudest. Eelnevalt kirjeldatud ühisvõrkudega liitumiste
tulemuslikuks planeerimiseks kavandatakse DP raames taotleda ka nt tehnilisi tingimusi (vm
asjakohaseid ja vajalikke tingimusi) tehnovõrkude valdajatelt. Soojavarustus on planeeritud
maa- või õhksoojuspumpadega, kombineerituna ka päikesepaneelidega (hoonetel). Haljastuse
täpsed põhimõtted lahendatakse DP koostamise käigus. Kavandatava ideelahenduse täpsem
kirjeldus (vt ka joonist 1.2; elamud olemasolevat tiheasustusala laiendavad):
1) POS 1-18 – 18 elamumaa krunti (visiooni järgi keskmine krundi suurus ca 0,13 ha);
o igale krundile kuni kolm hoonet st üks elamu ja kaks abihoonet.
o hoonete korruselisus, elamul kuni 2 korrust ja abihoonel 1 korrus.
o katusekalle nii elamul kui ka abihoonel 0-30 kraadi.
o hoonete maksimaalne kõrgus maapinnast, elamul 8,5 m ja abihoonel 5,0 m.
o hoonete suurim ehitusalune pind, esitatud joonisel 1.2, esitatu alusel on krundi
suurim ehitusalune pind 288 m2 (POS 11) ja väiksem 240 m2 (POS 7, 8 ja 9).
2) POS 19 - tootmismaa (reoveepumpla) krunt.
3) POS 20-21 - moodustatakse perspektiivsele uuele tänavale transpordimaa krunt,
lahendatakse liikluskorraldus, sh kergliiklus.
Planeeringu kava ala kõrval paiknevate elamumaa kruntide keskmiseks pindalaks 0,09 ha, mis
on ligilähedane planeeringu ideelisest lahendusest tuletatule. Planeeritav Susimetsa kinnistu
oleks loogiliseks jätkuks senistele piirkonna elamumaa alade arendustele.
6
Tori vallas Tammiste külas Susimetsa (73001:008:1764) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.
Joonis 1.2 Susimetsa DP kava eskiis (allikas: Jane Asper, Terav Kera OÜ, märts 2021).
7
Tori vallas Tammiste külas Susimetsa (73001:008:1764) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.
2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus
Peatüki koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja
erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmebaasidena kasutatakse
peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur
(02.08.2021. a)) ja Maa-ameti kaardirakendusi (2021).
Eelhinnangus käsitletav ala asub Tori vallas, kus oli Statistikaameti andmetel 01.08.2021. a
seisuga 12130 elanikku. Sama perioodi andmete alusel elab Tammiste külas 1778 elanikku.
Susimetsa kinnistu vahetusläheduses asuvad Kellukese põik tänava elamud ja Tammiste
lasteaed. Statistikaameti rahva ja eluruumi loenduse andmete (31.12.2011) alusel elas
Kellukese põik tänaval 30 elanikku. Tuginedes ptk 1 taustinformatsioonile on tänane Tori vald
moodustatud 2017. a haldusreformi käigus, kui ühinesid Sauga vald, Tori vald, Are vald ja
Sindi linn. Eelhinnanguga käsitletav ala asus varasemalt Sauga vallas. Haldusreformi muutuste
raames ei ole tänasel Tori vallal kehtivat üldplaneeringut. Seega eelhinnangu koostamisel
lähtutakse Sauga valla (nüüdse Tori valla osa) üldplaneeringust (ÜP; 2016).
Kohalikus omavalitsuses, avaliku korra kaitse põhimõtted lähtuvad Korrakaitseseadusest.
Tuginedes Korrakaitseseadusele (§56) on kohalikus omavalitsuses, mujal kui avalikus kohas,
ajavahemikul kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-
ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.
Nimetatut ei kohaldata müra ja valgusefektide suhtes, mis on tekitatud:
1) päästetöö käigus või alarmsõiduki poolt;
2) kohaliku omavalitsuse loa alusel;
3) ööl vastu 1. jaanuaril, ööl vastu 25. veebruari või 24. juunit.
Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja
asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest
tulenevad andmed paikkonna osas (ptk 2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna
muude ja käesoleval juhul asjakohaste aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).
2.1 Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega ning planeeritavate
tegevustega
Pärnu maakonnaplaneeringus 2030+ (2018) on toodud maakonna arengu peamised
strateegilised eesmärgid. Planeeritav Susimetsa kinnistu kattub osaliselt Pärnu jõe koostöö
teljega (vt Joonis 2.1, telg on tähistatud sinisega). Ala asustuse suunamise üldpõhimõtetes on
välja toodud (siinkohal on esitatud asjakohasemad punktid arvestades kavandatavat), et tuleb:
eelisarendada olemasoleva asustuse, transporditaristu, ühistranspordiliinide ja
tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid.
vältida elamualasid veekogude ehituskeeluvööndites ja rohelise võrgustiku aladel.
arvestada välisõhu kvaliteedi ja müra normidega.
DP kava ala on kavandatud liita paikkonna ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga. Piirkonna
reoveed puhastatakse reoveepuhastis, kus on täiendavat jõudlust veel üle 40%.
Maakonnaplaneeringu järgi DP kava ala piirneb rohelise võrgustiku alaga vt Joonis 2.1 ning
paikneb puhkemetsa alal, mis on esitatud Joonis 2.2. Puhkemets on näidatud Pärnu linna ümber
selleks, et linna elanikel oleks võimalus puhata / sportida ning korjata seeni ja marju.
8
Tori vallas Tammiste külas Susimetsa (73001:008:1764) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.
Puhkemetsa vööndisse (ümber Pärnu Valgerannast kuni Uuluni) jäävad nt Valgeranna, Niidu ̶
Tammiste, Raeküla ̶ Lodja ja Reiu ̶ Uulu metsad ning Kõrsa ja Rääma rabad.
Joonis 2.1 Pärnu maakonnaplaneering 2030+ DP kava ala (punane) suhtes. Sinisega on tähistatud Pärnu
jõe koostöö telg; hallikas ala – rohevõrgustiku ala.
Puhkemetsa üldistes kasutustingimusetes on väljatoodud, et soositakse puhkuse ja
rekreatsiooniga seotud tegevusi ning välditakse senise maa juhtfunktsiooni (metsamaa) ja
sihtotstarbe (maatulundusmaa) muutmist. Puhkemetsades kehtivad maakonnaplaneeringu
rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks määratud üldised kasutustingimused
(vältida killustamist). Kohalikul omavalitsusel on põhjendatud juhtudel võimalik muuta maa
senist sihtotstarvet ja juhtfunktsiooni.
Joonis 2.2 Pärnu maakonnaplaneeringu 2030+ teemakaart „looduskeskkond“. Lillaga on tähistatud
puhkemetsa ala; beežiga rohevõrgustiku tuumala ja rohelisega rohelise võrgustiku koridori tinglik telg.
Sauga valla (nüüdse Tori valla osa) üldplaneering (ÜP; 2016) – väikeelamute krundiks
tiheasustusaladel ≥ 1200 m2. Välisviimistlusmaterjal, jälgida piirkonna üldist miljööd. Elamu
ja abihooned peavad moodustama ühtse terviku. Parkimine lahendada kinnistul. Piirdeaia
9
Tori vallas Tammiste külas Susimetsa (73001:008:1764) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.
maksimaalne kõrgus kuni 1,5 m. Tänavapiirete puhul arvestada naaberkinnistute piirete
kujundusega. Kinnistute vaheliseks piirdeks puidust lattaed või võrkpiire. Kui tänavapoolset
piirdeaeda ei ole võimalik rajada kinnistu piirile, peavad piirded olema rajatud teekatte servast
minimaalselt 2 m kaugusele, et oleks võimalik tagada talvine teehooldus.
Enne Pärnu maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamist asus Susimetsa kinnistu valla ÜP alusel
maakonna tasandi väikesel rohevõrgustiku tugialal (T9; Joonis 2.3). Toonasest tugialast arvati
välja juba arendustega hõlmatud ja rohealana väärtuse kaotanud alad. Korrigeeritud rohelises
võrgustikus fikseeriti potentsiaalse konfliktkohana ka raudtee. Toonased tingimused rohelise
võrgustiku toimimiseks (esitatud olulisim, arvestades ka 2018. a maakonnaplaneeringut):
Säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist;
Vältida senise maa sihtotstarbe (maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni (metsamaa,
põllumaa) muutmist. Muutmisvajadus peab olema igakülgselt põhjendatud.
Lisamärge joonisele:
esitatud puurkaev ei asu
Maa-ameti, Veevebi ja
EELIS’e andmebaasi
andmete alusel ÜP.s
märgitud asukohas.
Käesoleva eelhinnangu
koostamisel tuginetakse
Maa-ameti, Veevebi ja
EELIS’e andmebaasi
andmetele.
Joonis 2.3 Valla osa (endine Sauga vald) üldplaneeringu (2016) kaart, planeeritava ala suhtes.
DP kava ala ümbruskonda planeeritavad tegevused (kehtestatud ja menetluses olevad
planeeringud) on esitatud joonisel 2.4. Detailplaneeringud (peale 2010. a):
Kehtestatud;
o Jaama tn 4 kinnistu.
o Tammiste külas Nurga kinnistu.
o Kellukese tee 2 ja Kellukese tee 4 kinnistud.
o Oblika põik 1, 2, 4, Oblika tn 1, 3 ja Oblika põik kinnistud (Välgu DP kõrval).
Menetluses;
o Tammiste küla Kellukese tee 3, 5 ja T1 üksused (joonisel 2.4, Ü - piirkond).
o Rail Balticu kaubajaam.
10
Tori vallas Tammiste külas Susimetsa (73001:008:1764) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.
Joonis 2.4 DP kava ala ümbruskonna detailplaneeringud (menetluses > 2010. a), Välgu kinnistu DP
(kehtestatud < 2010. a). Aluskaart: Maa-amet, 2021.
Jaama tn 4 kinnistu DP (vt joonis 2.4) - Pärnu Linnavolikogu kehtestas 20.04.2017. a.
Kavandab piirkonda tootmismaa (T), ärimaa (Ä), raudteemaa (RDT) ja transpordimaa (L)
juhtotstarbeid. Tegemist on raudteefunktsiooni toetavate sihtotstarvetega, kuivõrd
tootmiskrundid on võimalik siduda raudteeliinide logistikaga.
Tammiste külas Nurga kinnistu (73001:008:0150) DP (vt joonis 2.4) – Tori Vallavolikogu
kehtestas 28.05.2020. a. Planeering võimaldab ellu viia varasemalt perspektiivse elamumaa
kasutuselevõttu (20 krunti).
Kellukese tee 2 ja Kellukese tee 4 kinnistute DP (vt joonis 2.4) – Tori Vallavolikogu
kehtestas 22.04.2020. a. Planeerimisprotsessi juhatas sisse ka KSH eelhinnang (Alkranel OÜ,
2019. a). Kokku anti võimalus realiseerida 11 uut kinnistut – 6 elamumaa, 3 ärimaa, 1
transpordimaa ja 1 üldkasutatava maa krunt. DP alale oli rajatud juba COOP kauplus ning Maa-
ameti andmete kohaselt on väljastatud ehitusluba Kellukese 2b lao ja büroohoone ehitamiseks.
Oblika põik 1, 2, 4, Oblika tn 1, 3 ja Oblika põik kinnistud (Välgu DP (< 2010. a
kehtestatud) kõrval, vt joonis 2.4) – Tori Vallavolikogu kehtestas 10.03.2021. a. Moodustati
viis üksikelamumaa sihtotstarbega krunti, üks ärimaa sihtotstarbega krunt ja kaks
transpordimaa sihtotstarbega krunti. Maa-ameti andmete kohaselt on ehitusluba väljastatud
Oblika põik 2 elamuhoonete ehitamiseks.
Tammiste küla Kellukese tee 3, 5 ja T1 üksused (joonisel 2.4, Ü - piirkond) – menetluses.
Eesmärk anda maatulundusmaale (Kellukese tee 3) ühiskondliku hoone maa-ala juhtotstarve ja
ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarve ning kavandada Kellukese tee 3, 5 ja T1 katastriüksustele
toimiv lasteaed-algkool-kogukonnakeskus (sh määrata selleks vajalik hoonestusala,
ehitusõigus, ehituslikud tingimused, lahendada juurdepääsud (autoga, ühistranspordi peatusest,
kergliiklus-vahendiga), jms). Ettepanek sisaldab senise maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku
muutmist Kellukese tee 3 katastriüksuse osas, mis mh tähendab, et maaparandussüsteemi
ALTKÜLA ja sellega seotud taristu nõuetekohase ja jätkuva toime tingimuste määratlemisega
(sh rekonstrueerimise vajadus jms) tuleb arvestada.
11
Tori vallas Tammiste külas Susimetsa (73001:008:1764) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.
Rail Balticu kaubajaama DP (vt joonis 2.4) – menetluses, alal Surju metskond 48
(katastritunnus 80901:001:0272), Sepa (katastritunnus 73001:008:0601), Surju metskond 49
(katastritunnus 73001:008:1739) ja Surju metskond 50 (katastritunnus 73001:008:1737).
Kaubajaama ja selle hoolduskeskuse planeeringu ala paikneb nii Pärnu linna kui Tori valla
territooriumil, st menetlus algatati mõlema omavalitsuse territooriumil eraldi. Tori vallas
algatati mh keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Planeeritav ala seondub
Pärnu linna Niidu ettevõtluspiirkonna ja paikkonna rohelise võrgustiku tugialaga.
Kaubarongide teenindamiseks mõeldud kaubaterminalis on võimalik kaupade ümber laadimine
raudtee- ja maanteetranspordi vahel, ladustamine, sorteerimine, koosseisude komplekteerimine
jms tegevus. Hoolduskeskus oleks Rail Baltica taristu tehnilise toe baasiks, kus baseeruvad
eriotstarbelised rongid ja jooksva hoolduse materjalide ladu. Tori valla territooriumile ulatuvad
kavandatud kompleksist osaliselt sõidutee ja raudteeharud. Rail Balticu põhtrass Susimetsa
kinnistu suhtes on esitatud Joonis 2.5.
Joonis 2.5 Rail Baltic põhitrass ja selle nihutamisruum (tähistatud punasega) DP kava ala suhtes (DP
kava ala tähistatud sinisega). Maa-amet, 2021.
Tori valla arengukava aastateks 2018-2030 (2018) – vallas on 41 küla, 3 alevikku (Are,
Sauga, Tori) ja 1 linn (Sindi), suurimaks külas Tammiste (11,2 km²). Tammiste küla
käsitletakse kui uut lähi keskust, mis paikneb Pärnu linna vahetus läheduses, väljasõidul Paide
suunas. Küla on saavutamas piisaval hulgal elanikkonda, et välja arendada kogukonnakeskus.
Lõpuni välja arendamata keskused ei leia praegusel kujul maksimaalselt otstarbekat kasutust,
kuid kindlad plaanid ja selged maakasutus- ja ehitustingimused tugevdavad piirkondade
arengut ja investeerimishuvi. Arengukava kohaselt on 2021/2022 õppeaastal planeeritud avada
Tammiste Lasteaia juures neljaklassilise algkooli osa esimene klass, mis tagab terviklikku
sotsiaalmajandusliku infrastruktuuri arengu.
12
Tori vallas Tammiste külas Susimetsa (73001:008:1764) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.
Tänasel Tori vallal puudub soojamajanduse arengukava - kehtiv Sauga valla kaugkütte
võrgupiirkonna soojamajanduse arengukava aastateks 2016 – 2026 oli mõeldud abivahendiks
Sauga aleviku soojusvarustuse edasisele. St arengudokumendid ei kajasta Tammiste küla.
Arengukavadele lisaks saab siinkohal esile tuua (mh Maa-ametile tuginedes), et DP kava alast
jääb linnulennult Pärnu koostootmisjaam (elekter ja soojus) ca 3,64 km kaugusele ja
gaasijaotusjaam ca 3,44 km kaugusele, mille lähim trass asub ca 740 m kaugusel.
Tori valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032 (ÜVKA;
OÜ Europolis, 2020) – DP kava ala lähikond on kavandatud liita paikkonna ühisveevarustuse
ja –kanalisatsiooniga (sh sademeveekanalisatsiooniga), vt ÜVK trasse DP ala suhtes Joonis 2.6.
Tori vallas asuvaid trasse, mis on ajakohased, haldab tänase seisuga OÜ Sindi Vesi. 2019. a
tarbiti Tammiste külas vett keskmiselt 124,6 m3/ööp (vesi AS-lt Pärnu Vesi). Reovesi jõuab
ühistrasside kaudu Pärnu reoveepuhastisse (haldab AS Pärnu Vesi). 2019. a juhiti Tammiste
külast reoveepuhastusjaama reovett keskmiselt 143 m3/ööp, sh sademe- ja infiltratsioonivett
keskmiselt 22 m3/ööp. Tammiste külas on 1,1 km sadeveekanalisatsiooni torustikku, lisaks
immutatakse sadevesi haljasaladel või suunatakse kraavide ja truupide kaudu Pärnu jõkke.
Joonis 2.6 DP kava ala (tähistatud rohelisega) ÜVK (2021-2032) Tammiste küla skeemi väljavõttest.
2.2 Keskkonna ja olukorra lühikirjeldus
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur,
02.08.2021. a) andmete alusel ei asu Susimetsa arendusalal ega selle lähiümbruskonnas ühtegi
looduskaitseala ja Natura 2000 ala. Lähimad püsielupaigad (kanakull ja kassikakk) jäävad ca
650-960 m kaugusele. Pärnu jõe hoiuala (Natura 2000 ala) asub Susimetsa kinnistust ca 1 km
kaugusel. Susimetsa kinnistul on märgitud võõrliigi verev lemmaltsa (Impatiens glandulifera)
kasvuala. Vastava liigiga seonduvaid teemasid on põhjalikumalt käsitletud ptk 3.5.3.
Käsitletaval alal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsus- ja miljööväärtuslikud
objektid, väärtuslikud maastikud ja pärandkooslused. Maa-ameti andmetel on lähimad
13
Tori vallas Tammiste külas Susimetsa (73001:008:1764) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.
pärandkultuuri objektiks loode-põhja suunas linnulennult ~105 m kaugusel asuv raudteerajatis
Sindi-Lavasaare kitsarööpmeline raudtee. Kultuurimälestistest asub lähim arheoloogiamälestis
ehk asulakoht lõuna-edela suunal ~2 km kaugusel Pärnu jõe ääres.
Maa-ameti kaardirakenduse (2021) kohaselt jäävad DP kava alale veehaarde
sanitaarkaitseala ja elektripaigaldise kaitsevööndist tulenevad kitsendused (Joonis 2.7).
Kitsenduste kaardiandmete alusel asub Susimetsa kinnistu tiheasustusala piirialal, mille
kattuvus pindala moodustab 3429,61 m2 (õigustiku kehtivuse kp 13.08.2021. a). Ümbruskonnas
on ka maaparandussüsteemide alad, st DP edasises võimalikus menetluses võib asjakohaseks
kujuneda määruse (maaeluminister 14.01.19. a nr 1) „Maaparandussüsteemi lisavett juhtiva
isiku maaparandushoiukulude suuruse määramise alused ja kulude tasumise täpsem kord“
tingimuste järgimine.
Joonis 2.7 Susimetsa kinnistu piirkonnas olevad kitsendused ja erinevad vööndid. Lillaga on tähistatud
elektripaigaldise kaitsevöönd, pruun viirutus tähistab maaparandushoiuala, sinise ringina veehaarde
sanitaarkaitseala 50 m ja kollase joonega tiheasustusala piir (aluskaart Maa-amet, 2021).
Puurkaev (registrikood PRK0012193) on registreeritud tarbepuurkaevuna olmevee saamiseks.
Veehaarde kaitsevöönd ehk sanitaarkaitsealaks on määratud 50 m. Tegevuste piirangud sellel
alal on kirjeldatud veeseaduse § 151 ja vastavad piirangud takistaksid ühe elamuala arendust.
Toetudes veeseaduse § 149 on piiranguala suurus sõltuvuses põhjaveekaitstusest ja veevõtust.
Kui põhjavesi on nt suhteliselt kaitstud, siis saab Keskkonnaagentuurist taotleda vööndiks 30
m. Kui aga veevõtt on alla 10 m3/ööp, siis saab taotleda ka hooldusala (10 m) määramist
(veeseadus § 148). Joonis 2.8 on esitatud hüpoteetilist lahendust, kus sanitaarkaitseala on 30 m,
kuna piirkonna põhjavee kaitstus (veeveeb.ee, 2021) on sellist lahendust võimaldav ning
elamuüksuse arendus ei oleks enam piiratud. Seega tuleb arendustegevuses kaaluda
veehaarde sanitaarkaitseala vähendamise taotlemist, kui ei rakendu DP kava raames DP-
st huvitatud isikule valla poolt esitatud teavet, et vastav puurkaev läheb aktiivsest
kasutusest välja ja sellega kaovad ka piirangud.
DP kava alaga seonduvad eelneva alusel ka elektrimaakaabelliinid 35-110 kV (kõrgepinge,
Elektrilevi OÜ) ja nende kaitsevööndid. Ehitusseadustiku § 77 (Elektripaigaldise
kaitsevöönd) lg 1 sätestab, et kaitsevööndis on kinnisasja kasutamist piiratud elektripaigaldise
ohutuse ja kaitse tagamiseks. § 77 lg 2 sätestab, et elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud
(esitatu kokkuvõtlik, lähtudes DP kavaga kavandatavast):
ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-,
lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;
14
Tori vallas Tammiste külas Susimetsa (73001:008:1764) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.
töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3
meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi
– õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.
Joonis 2.8 Visualiseeriv situatsioon veehaarde (PRK0012193) sanitaarkaitseala vähendus 30 meetrile
(aluskaart: Maa-amet, 2021).
DP-s käsitletava ala mullastiku kohta näitab Maa-amet (2021) GI (leostunud ja leetjad-
gleimullad) mullatüübi esinemist. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase
(Keskkonnaministeerium, 2017) kaart 6.1 kohaselt on piirkonnas pinnase õhu interpoleeritud
Rn-risk <10 kBq/m3. Vastavalt standardile Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks (EVS
840:2017) jaotatakse pinnaseõhu Rn-sisalduse alusel Eesti pinnas Rn-riski tasemelt nt
normaalseks (10‒50 kBq/m³) ja kõrgeks (50–250 kBq/m³).
Pärnu jõgi (VEE1123500; kogum Pärnu 4) jääb DP alast ca 1 km kaugusel (linnulennult
mõõdetuna). Keskkonnaagentuuri (2021) andmetel oli 2018. a vastava jõelõigu seisund hea.
Veemajanduskava (2016) alusel on seisundit ohustavad koormusallikad seostatavad
vesiviljeluse (rekreatsioon) ja põllumajandusega.
15
Tori vallas Tammiste külas Susimetsa (73001:008:1764) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.
3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja
ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine
Peatükk (edaspidi ptk) on jaotatud erinevateks alamosadeks, lihtsustamaks info menetlemist.
Alljärgnevad ptk näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel
või mitte algatamisel.
Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi mõjude kaalutlemisel arvestatakse
(alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:
1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale
tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või
eraldatavatest vahenditest;
2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi
planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;
3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse;
4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud
planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisel;
5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja
pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);
5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning
kliimale (sh oht keskkonnale);
5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja
eeldatavalt mõjutatav elanikkond);
5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;
5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;
5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.
Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk
3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7
võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku
KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.
3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse
kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja
elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest
DP kavaga soovitav tegevus (vt ptk 1) sobitub põhimõtteliselt kavandatavasse asupaika,
tuginedes ümbritsevale (vt ka ptk 1 ja 2) maakasutuslikule situatsioonile ja valla
arengukavadele (mh ÜVK). Eelneva osas tekib siiski konfliktsituatsiooni eeldus, kuna 2018. a
määratleti vastava piirkonna osaks olev Susimetsa kinnistu Pärnu maakonnaplaneeringuga
puhkemetsa alaks. Nimetatud konfliktsituatsioon oleks oluline, kui tegevuspaiga ümbruses ei
oleks piisavalt alasid, mis võimaldaksid jätkuvalt ka rekreatiivseid tegevusi, juhtumil kui
planeeringu kava realiseeruks. Kuivõrd ümbruskonda jäävad alles puhkemetsa ala funktsiooni
täitvad Raudsepa ja Vana-Pikamaa metsalad (vt Joonis 3.1), siis saab väita, et olulist vastuolu
siinkohal ei teki.
16
Tori vallas Tammiste külas Susimetsa (73001:008:1764) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.
Joonis 3.1 Puhkemetsa (ptk 2) ala funktsiooni edaspidi täitvad Raudsepa ja Vana-Pikamaa metsaalad
(tähistatud rohelise viirutusega). Aluskaart: Maa-amet, 2021.
DP menetlusvorm sobib vastava kinnistu perspektiivsete funktsioonide määramiseks,
Tammiste külas kui uues Pärnu linna lähikeskuses, väljasõidul Paide suunas (Tori valla
arengukava aastateks 2018-2030 (2018)). Eelisarendatakse olemasoleva asustuse,
transporditaristu, ühistranspordiliinide ja tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid
(keskendudes siinkohal elamutele), mida toetab ka maakonnaplaneering (2018).
Arendustegevust toetab ka piirkonna varustatus infrastruktuuriga (vt ka ptk 2), sh sellega
seonduvate perspektiivsete ühisvõrkude pidev areng.
Eelnevast tulenevalt on elluviimise tingimused soodsad ja annab täiendavad positiivsed
eeldused protsesside jätkusuutlikkusele. Lisaks tuleb positiivseks pidada asjaolu, et vastavad
ehitised asuksid linnalise elukeskkonna (sh keskuse) läheduses, võimaldades mitmekülgsete
funktsioonide arengueeldusi. Tagatud on optimaalne teenindusfunktsioonide kättesaadavus
(ühistranspordipeatused, Tammiste haridusasutused ning Coop kauplus). Eeltoodu alusel saab
väita, et DP kava on taotluses esitatud asupaika sobiv.
DP kavaga kavandatava ja paikkonna (ptk 1 ja 2) kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et
tegemist oleks arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava
elluviimiseks või haldamiseks. Seega ei ole nt finantsvahendid, tegevuse korrektseks
elluviimiseks, teadaolevalt takistavaks teguriks, sh nende hankimise eeldused vastavasse
asupaika arendustegevuse elluviimiseks on pigem head.
3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi
strateegilisis planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit
DP kavaga kavandatav oleks üldplaneeringut (2016) muutev. Samas nähtub ptk 2 esitatust, et
paikkonna tänaseid arengueelduseid oli toona võimatu sellisel kujul ette näha ning selles
mängivad rolli nii haldusreformi järelmid, kui ka piirkonna infrastruktuuriga seonduv. Samuti
ei olnud 2016. a kehtestatud ka rohevõrgustiku põhimõtteid muutvat maakonnaplaneeringut.
Vastavas planeeringus tehtud korrektuurid on loogilised, tulenevalt varem teada olnud
konfliktobjektidest (kasutusintensiivsus on küll ajas pigem kahanenud), kui ka rohestruktuurida
17
Tori vallas Tammiste külas Susimetsa (73001:008:1764) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.
peamisest paiknemisest. Nt oli Susimetsa maaüksusele ulatunud rohevõrgustiku ala nö
poolsaareks, mis ei pakkunud otseselt erinevate rohealadele ühendusfunktsiooni juba varem.
Maakasutuse suunamisel fikseeritud puhkemetsa temaatika osas on lahti kirjutatud mõju
eeldusi juba ptk 3.1. Kavandatav tegevus ei takista ka teiste ümbruskonna kinnistute senist või
seni teadaolevaid tulevasi maakasutusvõimalusi. Eelneva alusel saab väita, et kavandatav
tegevus ei mõjuta teadaolevalt ühtegi asjakohast strateegilist planeerimisdokumenti (sh
kõrgemad strateegilised kavad) negatiivselt, kuna ptk 3.1. andmete alusel jääb ümbruskonda
piisavalt puhkemetsaks sobivaid alasid. Seega puuduvad teadaolevad strateegilised kavad, mille
elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt mõjutada.
DP kava loob edasisel võimalikul menetlusel juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate
strateegiliste dokumentidega (korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks
(asjakohane sisend, mh Tori valla uue üldplaneeringu protsessi)) ning võimaldab menetleda
tegevuse elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.
3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus
keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse
Detailplaneeringu kava edasine menetlus on eelnevate alampeatükkide alusel asjakohane
vastavas kohas. DP menetlustasandi puhul (arvestades mh asjaolu, et DP muudaks kehtivat ÜP-
d) puuduvad olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.
DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgnev otseseks vahendiks nt riiklike
keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess (DP menetluse
algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise
menetluse käik võimaldab tulevikus ja vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada
teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste
ülevaatuste perioodidel). St, kõrgemates strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda
tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest
teabest ja/või situatsioonist ehk olukorrast.
3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega
seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste
õigusaktide nõuete ülevõtmisel
Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud
jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP
koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega
(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide
regulatsioonile ja raamistikule.
3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud
keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning
võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning
õnnetuste esinemise võimalikkust)
Ptk 3.5 – strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja
18
Tori vallas Tammiste külas Susimetsa (73001:008:1764) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.
pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) – jaotub omakorda
alamptk-sse (5 tk).
3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale
(sh oht keskkonnale).
Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senise maatulundusmaa maakasutus, kuid
maastikuvorme kui selliseid ei muudetaks. Samas maastikuilme muutub kuna planeeritav ala
hoonestatakse elamumaaga seonduvate ehitiste ja rajatistega. Arvestades juba arendusala
ümbritsevat maakasutust, siis ei ole maastikuilme muutust võimalik pidada paikkonda mitte
sobivaks. Elamute kavandamine ja kasutuselevõtt ei oma olulist negatiivset mõju ka mullale ja
pinnasele. Naabruskonnas käimasoleva planeerimisprotsessiga (Kellukese tee 3, 5 ja T1
maaüksuste planeering, vt ptk 2.1) analoogselt tuleb edasises planeerimisprotsessis arvestada
sademevee lahenduste väljatöötamisel maaparandussüsteemidega. St järgida ka määrust
(maaeluminister 14.01.19. a nr 1) „Maaparandussüsteemi lisavett juhtiva isiku
maaparandushoiukulude suuruse määramise alused ja kulude tasumise täpsem kord“.
DP kava järgselt soovitakse liita arendusala paikkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
Antud taristu edasisel kavandamisel arvestatakse ka võrguvaldaja tehniliste tingimustega. DP
kava ja selle eelhinnangu teostamise raames kogutud teave näitab, et arendusala veevarustuse
tagamisega ei tekitata olulise mõju eelduseid veestikule (sh põhjaveele). Samuti on ka
paikkonda teenindavasse ja AS-ile Pärnu Vesi kuuluvasse Pärnu Mõrra reoveepuhastusjaama
võimalik juhtida reoveed, mõjutamata negatiivselt puhastis toimuvaid protsesse. Tegevus ei sea
seega ohtu ka pinnaveekogusid, arvestades mh piirkonna kohta koondatud teavet (ptk 2).
Siinkohal lisame taustteabeks, et ptk 2.2 alusel ulatub DP kava alale ka ühe puurkaevu
sanitaarkaitseala. Kogutud teabe alusel tuleb arendustegevuses kaaluda puurkaevu
sanitaarkaitseala vähendamise taotlemist, kui ei rakendu DP kava raames DP-st huvitatud
isikule valla poolt esitatud teavet, et vastav puurkaev läheb aktiivsest kasutusest välja ja sellega
kaovad ka piirangud.
Toetudes ptk 1 ja 2 ning 3.1 esitatud teabele, siis linnalise iseloomuga ala arendus, vastavas
asupaigas, ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna õhule ja kliimale. Siinkohal ei
ole vaja täiendavaid meetmeid seada, mh hoonete küttelahendustele.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval projektil), kuid
käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida edaspidi järgnevat:
Naabruskonnas käimasoleva planeerimisprotsessiga (Kellukese tee 3, 5 ja T1
maaüksuste planeering, vt ptk 2.1) analoogselt tuleb arvestada sademevee lahenduste
väljatöötamisel maaparandussüsteemidega. St järgida ka määrust (maaeluminister
14.01.19. a nr 1) „Maaparandussüsteemi lisavett juhtiva isiku maaparandushoiukulude
suuruse määramise alused ja kulude tasumise täpsem kord“.
Arendustegevuses kaaluda paikkonnas oleva puurkaevu (vt ptk 2.2) sanitaarkaitseala
vähendamise taotlemist, kui ei rakendu DP kava raames DP-st huvitatud isikule valla
poolt esitatud teavet, et vastav puurkaev läheb aktiivsest kasutusest välja ja sellega
kaovad ka piirangud.
19
Tori vallas Tammiste külas Susimetsa (73001:008:1764) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.
3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt
mõjutatav elanikkond)
Eelhinnangus käsitletav ala asub Tori vallas, Tammiste külas, kus oli Statistikaameti andmetel
01.08.2021. a seisuga 1778 elanikku. Susimetsa kinnistu vahetusläheduses asuvad Kellukese
põik tänava elamud ja Tammiste lasteaed. Statistikaameti rahva ja eluruumi loenduse andmete
(31.12.2011) alusel elas Kellukese põik tänaval 30 elanikku. Tuginedes ptk 1
taustinformatsioonile on tänane Tori vald moodustatud 2017. a haldusreformi käigus, kui
ühinesid Sauga vald, Tori vald, Are vald ja Sindi linn. Eelhinnanguga käsitletav ala asus
varasemalt Sauga vallas.
Johtuvalt juba nt ptk 3.1, 3.2 ja 3.5.1 esitatud teabest saab järeldada, et arendatav tegevus
sobitub vastavasse piirkonda (lähtudes mh olemasolevast ja arenevast taristust). Elamuarendus
vastaval kujul ja mahus ei oma olulise negatiivse mõju ohu eeldusi paikkonna inimeste tervisele
ja heaolule. Muuhulgas on paikkonnas piisavalt alasid, mis võimaldavad ka puhkemetsadega
seonduvate rekreatiivsete tegevuste tagamist. DP kava edasine realiseerimine võiks täiendavalt
toetada Tori valla arengukava aastateks 2018-2030 (2018)) eesmärki, st Tammiste küla
elanikkond toetab paikkonna jätkusuutliku arengut, võimaldades ka kogukonnakeskuse
arendamist ja hilisemat efektiivset haldust.
Müra temaatika regulatsioon tuleneb eelkõige atmosfääriõhu kaitse seadusest ja
keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (mh määruse lisa). Arendusalani
jõudev müra võib olla eelkõige seotud Pärnu-Rakvere-Sõmeru riigiteega, kuid sellest jäädakse
ca 600 m kaugusele, mis on oluliselt kaugemal, kui Kellukese tee 2 ja Kellukese tee 4 DP ala
(90 m kaugusel teest, vt DP osas teavet ka ptk 2.1). Alkranel OÜ koostas viimati nimetatud DP
protsessi raames ka KSH eelhinnangu. Nii nimetatud eelhinnangust johtuvalt kui ka vahemaast
tulenevalt ei ole alust eeldada transpordimüra negatiivseid mõjusid. Lisaks on teatavaks müra
allikaks võimalik pidada paikkonna raudteed, kuid arvestades vastava taristu kaugust DP kava
alast (sh objektide vahel paiknevat maakasutust) ning kasutusinfot (vt ptk 1 ja 2.1), siis ei saa
ka siinkohal eeldada negatiivseid mõjusid, mh inimeste heaolule.
Inimeste heaolu võib muuhulgas seostada veel nt jäätmete, vibratsiooni ja valgusreostuse
valdkondadega. Kavandatava tegevuse korral ei ole ei ehitusperioodil ega ka ala võimalikul
kasutusajal ette näha vastavate valdkondade puhul tegureid, mis võiksid kaasa tuua olulist või
leevendamist vajavaid negatiivseid mõjusid (käsitletud piirkonnas).
3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuurpärand ja
intensiivne maakasutus
Susimetsa kinnistu ning seda ümbritseva keskkonna väärtuseid ja tundlikkust võtavad suurel
määral kokku juba 3.1, 3.2, 3.5.1 ja 3.5.2 esitatud andmed. Küla vastav piirkond ei ole haaratud
sellise intensiivse maakasutuse poolt, mis võiks seada ohtu DP kava edasist menetlemist või
omakorda esile kutsuda juba seniste tegevuste olulist mõjutamist (nt DP kava rakendamisel).
(sh arvestades võimalike ja vastastike mõju eeldustega ka juba teadaolevatele tegevustele).
Ptk 2.2 nähtub, et Susimetsa kinnistule on märgitud võõrliigi verev lemmaltsa (Impatiens
glandulifera) kasvuala. Verev lemmmalts kuulub nii Eestis kui Euroopa Liidus invasiivsete ehk
20
Tori vallas Tammiste külas Susimetsa (73001:008:1764) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.
looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja. Taim ohustab looduse mitmekesisust.
Liigi täpsema teabe, ohjamiskava ja tegevustega saab tutvuda siin -
https://keskkonnaamet.ee/verev-lemmmalts (2021). Siinkohal võib välja tuua, et DP kava
arendusprotsess takistaks pigem verev lemmaltsa levikut lähialadele.
DP alal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsus- ja miljööväärtuslikud objektid,
väärtuslikud maastikud ja pärandkooslused (vt ka ptk 2). Seega ei mõjutaks ka planeeringu
realiseerimine nimetatud objekte negatiivselt. Kokkuvõtvalt, vastava ala kohta koondunud
andmed, käesolevas töös, ei näita, et tegemist oleks tundliku või juba liiga intensiivselt
kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud arendustegevust ellu viia ei tohiks.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval projektil), kuid
käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida edaspidi järgnevat:
DP menetlusse võtmisel ja DP dokumentatsiooni koostamisel arvestada, et kavandatav
tegevus ei tohi soodustada võõrliigi verev lemmaltsa levikut ka arendustegevuse alalt
välja. Liigi täpsema teabe, ohjamiskava ja tegevustega saab tutvuda siin -
https://keskkonnaamet.ee/verev-lemmmalts (2021).
3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale
Toetudes ptk 2, siis ei esine loodusobjekte või Natura 2000 alasid, mida võidakse mõjutada.
Vastavast tulenevalt negatiivsed mõjud (sh eeldused) kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura
2000 võrgustiku aladele puuduvad.
3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid
Analüüsitud kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe).
Seega ei lisa kavandatav tegevus täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda. Planeeritu
elluviimisega ei kaasne eeldatavalt negatiivset riigipiiriülest mõju.
3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes
Tegevuse kava elluviimisega seotud – arvestades mõju (otsene või kaudne) suurust ja
ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust ehk
tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju ning
õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud
või võidakse ületada) – olulised keskkonnaprobleemid ehk negatiivsed mõjud (koos muude
mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa
ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused (määratakse
vajadusel). Teemad:
maa ja maakasutus.
märgalad.
jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.
veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.
muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).
maavarade kasutus.
ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.
maastik (sh pinnavormid).
21
Tori vallas Tammiste külas Susimetsa (73001:008:1764) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.
looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad
loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).
elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja
eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused
(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.
suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.
Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.
Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud juba nt ptk 3.1, 3.2 ja 3.5.1-3.5.3.
Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks negatiivseks mõjuks. Samas ohtude
minimeerimis on seatud meetmeid ptk 3.5.1 ja 3.5.3.
Märgalad – ptk 1 ja 2 kogutud andmed näitavad, et märgalade kui sellistega seosed puuduvad.
Negatiivsete mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub.
Jõeäärsed alad, jõesuudmed ning rannad ja/või kaldad – ptk 1 ja 2 kogutud andmed
näitavad, et otsesed seosed puuduvad. Negatiivsete mõjude eeldus vastava teemavaldkonna
osas puudub.
Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – kirjeldatud alal
ei ole seotust merekeskkonnaga (vt ka ptk 1 ja 2). Veestikuga sh maaparandussüsteemidega
haakuda võivad juhised ning DP kava ala lähistel oleva puurkaevu sanitaarkaitsealaga
seonduvat on käsitletud juba ptk 3.5.1. Mõjude avaldumist alaga seotud veestikule ei ole alust
eeldada.
Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba ptk
3.5.1. Ei ole alust eeldada negatiivsete mõjude avaldumist. Maaparandussüsteemidega haakuvat
juhist on käsitletud juba ptk 3.5.1.
Maavarade kasutus – kavandatav ei sea maavara potentsiaalsele kasutusele võtmisele
täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse teadaolevalt
eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid kasutada võiksid.
Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav tegevus
(ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud aspekte,
negatiivselt (tulenevalt ka taustainfost, ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.2, 3.5.2). Sh võeti arvesse
jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine (käitlemine kehtivate normide alusel).
Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)
ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1 ja 3.5.1).
Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad
loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on kajastatud juba nt ptk
2, 3.1, 3.5.1, 3.5.3 ja 3.5.4. Mainitud peatükkide järgselt ei ole põhjust eeldada vastava
teemavaldkonnaga haakuvate valdkondade mõjutamist. Samas ohtude minimeerimiseks on
seatud meede ptk 3.5.3 (võõrliikide leviku võimaluste piiramiseks).
Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja
eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused
22
Tori vallas Tammiste külas Susimetsa (73001:008:1764) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.
(vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba
ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis ebasoodsate mõjude eeldus
puudub. Ohtude minimeerimis on seatud meetmeid ptk 3.5.1 ja 3.5.3.
Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid –käesolevat teemat on kajastatud ptk
3.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale negatiivne mõju.
3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised
Lähtudes ptk 3.1 - 3.6 esitatud infost ei ole negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise
dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ
seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada.
Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk 3.5.1 ja 3.5.3 toodud meetmeid
ehk suuniseid. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35
alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt
(KeHJS § 33 lg 6). Asjakohaseid ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti
peaks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsima, Alkranel OÜ oma töös
üheselt ei tuvastanud. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik
korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse pädevuses.
KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.
Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks
ehk kujundamiseks. Lõpetuseks - otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga
seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse
pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka esitatud tingimuste / soovituste parameetrite ehk
suuniste rakendamise üle.
23
Tori vallas Tammiste külas Susimetsa (73001:008:1764) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.
Kokkuvõte
KSH eelhinnangu objektiks oli Tori vallas Tammiste külas Susimetsa (73001:008:1764; 100%
maatulundusmaa) kinnistu detailplaneeringu (DP) kava. Eesmärk on kinnistu ümber kruntida,
määrata hoonestusala ja ehitusõigus elamuhoonete (sh arhitektuuriliste tingimuste määramine),
tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamiseks.
Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud infost ei ole negatiivse keskkonnamõju avaldumist
strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel
OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada.
Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk 3.5.1 ja 3.5.3 toodud meetmeid
ehk suuniseid. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35
alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt
(KeHJS § 33 lg 6). Asjakohaseid ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti
peaks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsima, Alkranel OÜ oma töös
üheselt ei tuvastanud. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik
korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse pädevuses.
KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.
Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks
ehk kujundamiseks. Lõpetuseks - otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga
seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse
pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka esitatud tingimuste / soovituste parameetrite ehk
suuniste rakendamise üle.
24
Tori vallas Tammiste külas Susimetsa (73001:008:1764) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.
Kasutatud kirjandus
Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba
teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms):
1. Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura
eelhindamine. Riin Kutsar, 2015.
2. Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.
Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.
3. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur),
02.08.2021. a
4. Eesti statistikaameti kaardirakendus. Eesti Statistikaamet, 2021.
5. Ehitisregister, 2021.
6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, 2021.
7. Maa-ameti kaardirakendused, 2021.
8. Pärnu maakonna planeering 2030+, (2018).
9. Sauga valla üldplaneering. Sauga Vallavolikogu, 05.12.2016 otsus nr 97.
10. Sauga valla üldplaneeringu KSH aruanne. Skepast&Puhkim OÜ, 22.06.2016.
11. Tori valla arengukava aastateks 2018-2030, 2018.
12. Tori valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032,
(2020).
13. Tori vallas Tammise külas Kellukese tee 2 ja Kellukese tee 4 kinnistute
detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang,
(Alkranel OÜ, 2019).
25
Tori vallas Tammiste külas Susimetsa (73001:008:1764) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.
TORI VALLAVALITSUS
Detailplaneeringu koostamisse
kaasatavad isikud ja koostöötegijad 08.12.2021 nr 6-2.1/3914
Detailplaneeringu koostamise algatamisest teatamine
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 2, § 127 lg 1 ja 2 teatame Tori Vallavolikogu
25. novembri 2021 otsusega nr 11 algatatud detailplaneeringust ja keskkonnamõjude
strateegilise hindamise mittealgatamisest Tori vallas Tammiste külas Susimetsa
kinnistul.
Planeeritav kinnistu, suurusega 2,77 ha (100% maatulundusmaa), asub Pärnu-
Rakvere-Sõmeru maantee ja Tallinn-Lelle-Pärnu raudtee vahelisel alal olemasoleva
elurajooni vahetus naabruses. Kavandatav ala piirneb loodest Kellukese põik
elamutega, kirdest metsaga ja kagu-edela suunast Ritsika tee ja Kellukese teega.
Juurdepääs planeeringualale lahendatakse Kellukese tee ja Ritsika tee kaudu.
Detailplaneeringu peamiseks eesmärgiks on Susimetsa kinnistu jagada
kaheksateistkümneks (18) elamumaa krundiks, määrata kruntidele ehitusõigus elamu
ja abihoonete ehitamiseks ja lahendada vajalik taristu.
Sauga valla kehtiva üldplaneeringu järgi jääb kinnistu rohelise võrgustiku alale.
Planeeringuala moodustab rohekoridorist väikese osa, rohekoridor tervikuna jääb
toimima. Pärnu maakonna planeeringus (2018) on rohekoridorist välja arvatud juba
arendustega hõlmatud ja rohealana väärtuse kaotanud alad, ka käesolev
planeeringuala. Korrigeeritud rohelises võrgustikus fikseeriti potentsiaalse
konfliktkohana ka raudtee. Piirkonda elamute ehitamise eelduseks saavad olla
tingimused, mis avaldavad võimalikult vähe negatiivset mõju rohekoridorile.
Tähelepanu peab pöörama kruntide suurusele ja paiknemisele, säilitatavale
kõrghaljastusele ning piirete tüübile ja paiknemisele.
Detailplaneering muudab Sauga valla kehtivat üldplaneeringut.
Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud
keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja
pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn.
Eelhindamise alusel ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi keskkonnamõjusid.
Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail:
[email protected]
Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341
86705 PÄRNUMAA
Järgnevalt on esitatud tingimused ja ettepanekud, mida silmas pidada
detailplaneeringu koostamise käigus, et vältida ja minimeerida võimalikke
negatiivseid mõjusid.
▪ Naabruskonnas käimasoleva planeerimisprotsessiga (Kellukese tee 3, 5 ja T1
maaüksuste planeering, vt KSH eelhinnangus ptk 2.1) analoogselt tuleb arvestada
sademevee lahenduste väljatöötamisel maaparandussüsteemidega. St järgida ka
määrust (maaeluminister 14.01.19. a nr 1) „Maaparandussüsteemi lisavett juhtiva
isiku maaparandushoiukulude suuruse määramise alused ja kulude tasumise täpsem
kord“.
▪ Arendustegevuses kaaluda paikkonnas oleva puurkaevu (vt KSH eelhinnangus ptk
2.2) sanitaarkaitseala vähendamise taotlemist, kui ei rakendu DP kava raames DP-st
huvitatud isikule valla poolt esitatud teavet, et vastav puurkaev läheb aktiivsest
kasutusest välja ja sellega kaovad ka piirangud.
▪ Susimetsa kinnistule on märgitud võõrliigi verev lemmmaltsa (Impatiens
glandulifera) kasvuala. Verev lemmmalts kuulub nii Eestis kui Euroopa Liidus
invasiivsete ehk looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja. Taim ohustab
looduse mitmekesisust. Detailplaneeringu koostamisel arvestada, et kavandatav
tegevus ei tohi soodustada võõrliigi verev lemmmaltsa levikut ka arendustegevuse
alalt välja. Liigi täpsema teabe, ohjamiskava ja tegevustega saab tutvuda siin -
https://keskkonnaamet.ee/verev-lemmmalts
Lisauuringute vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Rõngas
abivallavanem
Lisa: Detailplaneeringu koostamise algatamise otsus
Esitatud: Rahandusministeerium, Päästeamet, Keskkonnaamet, piirinaabrid,
puudutatud isikud
Piret Kallas
planeerimisspetsialist
5198 4663
[email protected]