dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine

Rahandusministeerium · 7. detsember 2021
Viit
1.1-10.1/8703-1
Registreeritud
7. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2021
Vastutaja
Anneli Valgma (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Maksu- ja tollipoliitika, Maksupoliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.18703-1 07.12.2021 Väljaminev kiri.asice2798 KB

Sisu (failidest)

Riigisekretär Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 07.12.2021 nr 1.1-10.1/8703-1 [email protected] Maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine Austatud riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungile maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega sätestatakse ehitusettevõtjatele ehitustööde ja ehitusplatsil viibitud aja kohta Maksu- ja Tolliametile teabe esitamise kohustus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1) Eelnõu; 2) Seletuskiri koos lisadega. Anneli Valgma 611 3289 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU 10.11.2021 Maksukorralduse seaduse muutmise seadus (ehitustööde andmete esitamine) § 1. Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktides 5, 6 ja 8 sätestatud riikliku järelevalve teostamisel kohaldatakse maksumenetlust reguleerivaid sätteid, arvestades vastavale järelevalvele kohalduvaid erisusi.“; 2) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) teostada riiklikku järelevalvet ehitustööde andmete esitamise kohustuse täitmise üle.“; 3) paragrahvi 17 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Andmeid kantakse registrisse ja saadakse registrist registri põhimääruses sätestatud korras ning vastavalt käesoleva peatüki 3.–4. jaos ja käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud seadustes sätestatule.“; 4) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Maksukohustuslaste registri põhimääruses sätestatakse andmete koosseisu ja nende registrisse kandmise erandid riigisaladuse kaitse tagamise eesmärgil, samuti riigikaitselise ehitise ja julgeolekuasutuse ehitise ehitustöödega seotud aruandekohustuse puhul.“; 5) paragrahvi 253 lõige 2 ja § 254 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 6) seaduse 1. peatükki täiendatakse 33. jaoga järgmises sõnastuses: „33. jagu Töövõtuahelast ja töötamise kestusest teatamine § 2510. Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu (1) Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu (edaspidi käesolevas jaos andmekogu) on maksukohustuslaste registri alamregister. Andmekogu peetakse Maksu- ja Tolliametile ja Tööinspektsioonile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks ning Politsei- ja Piirivalveametile välismaalaste Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamisega seotud asjaolude ja tingimuste täitmise üle riikliku järelevalve teostamiseks. (2) Andmekogusse esitatakse andmed ehitatava ehitise, ehitustööde, nende tellija ja ehitustöid tegevate alltöövõtjate ning ehitusplatsil viibivate isikute kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustus hõlmab ehitustöid, mille eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ja ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või mille eeldatav maht ületab 500 inimtööpäeva. (4) Andmekogusse kantavate andmete loetelu sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses. 1 § 2511. Peatöövõtja kohustused (1) Peatöövõtja on kohustatud: 1) esitama maksuhaldurile andmed teabe esitamise kohustusega ehitustööde kohta ning ehitustööde tellija nime ja isiku- või registrikoodi või kinnitama andmekogus kuvatud andmed vähemalt kolm tööpäeva enne ehitustööde alustamist; 2) tagama ehitusplatsile nõuetele vastava elektroonilise registreerimissüsteemi paigaldamise, selle nõuetekohase kasutamise ja töökorras oleku; 3) esitama maksuhaldurile kord päevas iga isiku eelmisel päeval ehitusplatsil viibimise summeeritud aja ning kuni kolm korda nädalas isikustamata kujul iga isiku ehitusplatsile sisenemise ja sellelt lahkumise kellaajad sekundi täpsusega; 4) säilitama käesoleva lõike punktis 3 nimetatud andmeid ehitustööde ajal ja neli kuud pärast ehitustööde lõpetamist. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud andmed ehitusplatsil seoses tööülesannetega viibinud isikute ja ehitusplatsi külastajate kohta, kes ehitustöid ei tee, esitatakse isikustamata kujul. § 2512. Ehitusettevõtja kohustused Iga ehitusettevõtja, sealhulgas peatöövõtja, on kohustatud: 1) esitama maksuhaldurile andmed tema tehtavate ehitustööde kohta ning selle alltöövõtja nime ja isiku- või registrikoodi, kellelt ta ostab või on ostnud ehitise ehitamisega seotud teenuseid, või kinnitama andmekogus kuvatud andmed enne ehitustööde alustamist; 2) märkima andmekogus vajadusel ära tema poolt ehitusplatsile lubatud isikud; 3) tagama, et tema poolt ehitusplatsile lubatud isikud fikseerivad elektroonilises registreerimissüsteemis kõik ehitusplatsile sisenemised ja sellelt lahkumised; 4) tagama, et tema poolt ehitusplatsile lubatud isikutel on olemas ehitusplatsile sisenemiseks ja sellelt lahkumiseks vajalik tuvastusvahend. § 2513. Ehitusplatsil viibimise fikseerimine (1) Andmete kogumiseks ja esitamiseks vajalikud tehnilised nõuded elektroonilisele registreerimissüsteemile kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Ehitusplatsile sisenemist ja sellelt lahkumist fikseerida võimaldavale tuvastusvahendile esitatavad nõuded ning selle taotlemise ja kasutamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, võttes arvesse, et tuvastusvahendiks oleva kaardi eest võetava tasu suurus ei ületaks kaardi valmistamisega seotud otseseid kulusid. (3) Ehitusplatsile sisenemist ja sellelt lahkumist fikseerida võimaldava kaardi väljastamise korraldamise tagab Maksu- ja Tolliamet. (4) Isikute ehitusplatsil viibimise andmete kogumise ja maksuhaldurile esitamise erijuhud, sealhulgas joonehitiste jaoks, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 2514. Andmete parandamine 2 (1) Vea ilmnemise korral on kande tegija või isik, keda kanne puudutab, kohustatud ebaõige kande viivitamata parandama. Kui kande tegijal või isikul, keda kanne puudutab, ei ole võimalik kannet ise parandada, esitab ta maksuhaldurile sellekohase taotluse. (2) Kui andmete esitamisest on möödas rohkem kui kolm kuud, saab ebaõigeid või ebatäpseid andmeid parandada üksnes põhjendatud taotluse alusel maksuhalduri otsusega. Taotlus esitatakse viivitamata pärast andmete parandamise vajadusest teadasaamist. Taotluses märgitakse andmete esitaja nimi ja kontaktandmed. Taotlusele lisatakse tõendid paranduse tegemise vajalikkuse kohta. (3) Maksuhaldur teeb otsuse andmete parandamise kohta 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast alates. § 2515. Sunniraha käesoleva seaduse §-s 2511 või 2512 sätestatud kohustuse täitmata jätmise eest (1) Kui ehitusettevõtja, sealhulgas peatöövõtja ei ole käesoleva seaduse §-s 2511 või 2512 sätestatud kohustust tähtajaks täitnud, võib maksuhaldur määrata selleks täiendava tähtaja ja teha hoiatuse käesoleva seaduse § 136 kohaselt, et kohustuse täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. (2) Kui ehitusettevõtja, sealhulgas peatöövõtja, ei ole kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks täitnud, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–132. (3) Kohustuse täitmisele sundimiseks ei tohi sunniraha kokku ületada 3300 eurot, sealjuures ei tohi see esimesel korral ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot.“; 7) paragrahvi 154 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Maksudeklaratsiooni, muu dokumendi või asja tähtpäevaks esitamata või maksuhalduri juures registreerimata jätmise, arvestuse pidamise nõuete eiramise, maksuhalduri korralduse täitmata jätmise või käesoleva seaduse §-s 2511 või 2512 sätestatud kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“; 8) seadust täiendatakse §-ga 16818 järgmises sõnastuses: „§ 16818. Käesoleva seaduse 1. peatüki 33. jao kohaldamine Käesoleva seaduse 1. peatüki 33. jagu kohaldatakse ehitustööde suhtes, millega alustatakse 2023. aasta 1. oktoobril või hiljem. Töövõtuahelast ja tööaja kestusest teatamise kohustusega on hõlmatud ka ehitustööd, millega on alustatud enne 2023. aasta 1. oktoobrit, tingimusel et nende ehitustööde eeldatav lõpptähtaeg on 2024. aasta 1. oktoober või sellest hilisem kuupäev.“. § 2. Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. oktoobril. 3 Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, ………………………. 2021 Algatab Vabariigi Valitsus ………………………………….2021 (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 4 Maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 Maksukohustuslaste registri põhimääruse muutmise kavand VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus” muutmine Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määrust täiendatakse §-ga 531 järgmises sõnastuses: „§ 531. Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu (1) Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu ametlik lühend on TVATKA. (2) Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse kantakse ehitise ja ehitusplatsi kohta järgmised andmed: 1) ehitise nimetus, aadress ja tunnus; 2) ehitise unikaalne ID (ehitisregistri kood); 3) ehitustegevuse alustamise ja lõpetamise kuupäev; 4) elektroonilise registreerimissüsteemi unikaalne ID. (3) Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse kantakse töövõtuahela kohta järgmised andmed: 1) ehitustööde tellija andmed – nimi ja registrikood, registrikoodi puudumisel mitteresidendi kood või füüsilise isiku puhul isikukood ja nimi; 2) peatöövõtja registri- või isikukood ja nimi;3) ehitustöid tegeva alltöövõtja registri- või isikukood ja nimi; 4) tööd tegeva isiku ees- ja perekonnanimi ja isikukood või isikukoodi puudumisel sünniaeg. (4) Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse kantakse iga ehitusplatsil viibinud isiku kohta järgmised andmed: 1) kord päevas eelneval päeval ehitusplatsil viibimise summeeritud aeg; 2) kuni kolm korda nädalas eelneval nädalal ehitusplatsile sisenemise ja sellelt lahkumise kellaajad sekundi täpsusega isikustamata kujul; 3) ehitusplatsil viibimise aeg vastavalt punktidele 1 ja 2 isikustamata kujul isikute kohta, kes viibisid ehitusplatsil külastajana või seoses tööülesannetega, kuid kes ehitustöid ei teinud. (5) Kui ehitustööde tellija on Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus või hallatav riigiasutus, siis kantakse ehitustööde tellijana töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse vastav ministeerium. (6) Riigikaitselise ehitisega ja julgeolekuasutuse ehitisega seotud ehitustööde kohta esitavad ehitusettevõtjad andmeid…..“; 2) paragrahvi 58 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „52, 53“ tekstiosaga „52–531“; 3) paragrahvi 58 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „50–53“ tekstiosaga „50–531“; 4) paragrahvi 58 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „42“ tekstiosaga „,531“; 5) paragrahvi 58 lõiget 6 täiendatakse pärast tekstiosa „50“ tekstiosaga „,531“; 6) paragrahvi 63 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „53“ tekstiosaga „,531“; 7) määruse 3. peatükki täiendatakse pärast § 71 4.jaoga järgmises sõnastuses: „4. jagu Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu andmete töötlemine § 711. Alusandmed /…/ § 712. Andmete esitamise kord /…/ § 713. Andmete parandamise kord /…/“; 8) paragrahvi 74 lõike 2 punktis 7 asendatakse tekstiosa „48–53“ tekstiosaga „48–531“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2023.a. (allkirjastatud digitaalselt) Kaja Kallas Peaminister 2 (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär 3 Maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 Rahandusministri määruse kavand RAHANDUSMINISTER MÄÄRUS Töövõtuahela ja töötamise andmete kogumise ja esitamise kord ning andmete töötlemiseks vajalike tehniliste vahendite nõuded Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 2513 lõigete 1–3 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse töövõtuahelast teavitamise kord ning ehitusplatsil viibimise andmete kogumise ja nende maksuhaldurile esitamise kord. (2) Määruse alusel kogutakse andmeid maksukorralduse seaduse § 2510 lõikes 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks. § 2. Elektrooniline registreerimissüsteem Ehitusplatsile paigaldatav elektrooniline registreerimissüsteem peab: 1) tagama ehitusplatsile sisenemise ja sealt väljumise aja usaldusväärse kindlaksmääramise sekundi täpsusega kas töötaja kaardi kasutamise teel või muud samaväärseid tuvastusvahendit, sh mobiilseid lahendusi kasutades; 2) võimaldama maksuhaldurile andmete edastamist ehitusplatsil viibinud isikute kohta ning nende ehitusplatsil viibitud aja kohta; 3) võimaldama ehitusplatsiga seotud järelevalve jaoks teha igal ajal väljavõtet tuvastusvahendite kasutamise kohta kogu ehitustsükli ulatuses ning nelja kuu jooksul pärast ehitustööde lõppu; 4) võimaldama igal ajahetkel ehitusplatsil konkreetsel hetkel peatöövõtja määratud isikul teha kohapeal detailse digitaalse ning paberkandjal väljavõtte, milles on toodud antud päeval ning ajahetkel ehitusplatsil viibivad isikud ning nende sealviibimise aeg; 5) võimaldama määruse §-s 2 kirjeldatud tuvastusvahendite kasutamist ehitusplatsile sisenemise ja sellelt lahkumise aja kindlaksmääramiseks; 6) võimaldama selle sidumist spetsiaalse identifitseerimisnumbri kaudu iga asjaomase ehitusplatsiga; 7) olema logitav iga andmete käitlemise osas ning logi peab olema salvestatud muutmist mittevõimaldaval kujul; 8) võimaldama edastada maksuhaldurile üle X-tee üks kord päevas iga isiku eelneval päeval ehitusplatsil viibimise summeeritud aja ning kuni kolm korda nädalas iga isiku eelneval nädalal ehitusplatsile sisenemise ja sealt väljumise kellaajad formaadis …. § 3. Tuvastusvahend (1) Ehitusettevõtjal on kohustus hankida ehitusplatsil töötavatele isikutele kaugloetav kaart, mis võimaldab läbipääsu- või valideerimissüsteemil isik tuvastada. (2) Lõike 1 sätestatud isiku ja kaardi vahelise seose tuvastamiseks peab hangitav kaart suutma edastada sagedusel xxx unikaalse identifitseerimiskoodi. (3) Töötaja kaardile peab olema kantud selle kasutaja pilt, nimi, isikukood või sünniaeg ning kaardi number. (4) Konkreetsele füüsilisele isikule väljastatud töötaja kaart seotakse töösuhte muutumisel tema igakordse tööandjaga. Kaardi aktiveerib isiku tööandja. (5) Kui isikul on kehtiv kaart, siis võib ehitusettevõtja lubada isikul kasutada tuvastusvahendina ka kehtivat kaugloetavat ID-kaarti, elamisloakaarti, mobiilset rakendust või muud vahendit mis on seotud isikule väljastatud kaardi numbriga ning mis võimaldab ehitusplatsil viibimise registreerida sarnaselt töötaja kaardiga. (6) Peatöövõtjal on kohustus hankida lõikes 1 nimetatud tehnilise spetsifikatsiooniga korduvkasutatavaid isikustamata kaardid, mille saab läbipääsu- või valideerimissüsteemis siduda ehitusplatsi külastava isikuga, kes ehitusplatsil ei tööta. § 4. Tuvastusvahendi tellimine ja aktiveerimine (1) Kaardi tellimiseks esitab tööandja kaardi väljastajale töötaja kohta järgmised andmed: 1) foto; 2) ees- ja perekonnanimi; 3) isikukood või selle puudumisel tema sünniaeg. (2) Tööandja on kohustatud kaardi edastama töötajale ning aktiveerima seejärel Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonnas enne isiku tööleasumist. Aktiveerimine on võimalik vaid juhul, kui töötaja on nõuetekohaselt registreeritud töötamise registris. § 5. Tuvastusvahendi väljastamise korraldamine Ehitusplatsil viibivate isikute jaoks kaartide väljastamise tagab Maksu- ja Tolliamet lepinguga järgmiselt: 1) kaartide tellimine peab olema võimalik kaarte väljastava isiku veebikeskkonna kaudu; 2) kaarte peab saama tellida töötaja jaoks ükshaaval või mitme töötaja jaoks korraga koondandmefaili üles laadides (nt töötamise registri väljavõte); 3) kaart väljastatakse kolme tööpäeva jooksul selle tellimisest arvates; 4) kaart väljastatakse tähtajatult; 5) duplikaadi tellimisel kaotab eelnevalt väljastatud kaart kehtivuse; 6) kaartidele teostatakse enne kaardi trükkimist ning enne tööandja juriidilisele aadressile saatmist visuaalne kontroll. 7) kaardi ja selle duplikaadi väljastamise eest ehitusettevõtjalt võetav tasu peab vastama selle valmistamisega seotud otsestele kuludele ning ei tohi olla kõrgem kui kuus eurot. § 6. Ehitusplatsil viibimise aja fikseerimise erijuhud (1) Isikule, kes ei täida ehitusplatsil ehitamisega seotud tööülesandeid, antakse ehitusplatsil viibimise ajaks külastajakaart, millega ta saab fikseerida oma ehitusplatsil viibimise aja. (2) Isikule, kes tarnib ehitusplatsile ehitustööde tegemiseks vajalikke materjale, kaarti ei anta ning tema viibimist ehitusplatsil ei registreerita. Sellisel juhul registreeritakse ehitusplatsil tema sõiduki viibimise kuupäev ja kellaaeg ning numbrimärk. § 7. Töövõtuahelast teavitamine (1) Töövõtuahelast teavitamise kohustuse täitmiseks esitab esmalt andmed peatöövõtja oma lepingupartnerite kohta, kes osutavad sama ehitusplatsi ehitamisega seotud teenuseid. (2) Peatöövõtja märgitud ehitusettevõtjal on kohustus Maksu- ja Tolliametilt sellekohase teavituse saamisel Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonnas kinnitada teavituses märgitud isikule samas viidatud ehitusplatsi ehitamisega seotud teenuste osutamist. (3) Iga töövõtuahelas registreeritud ehitusettevõtja esitab Maksu- ja Tolliameti e- teenuse keskkonnas andmed oma lepingupartnerite kohta, kes osutavad sama ehitusplatsi ehitamisega seotud teenuseid. § 8. Määruse jõustumine ja rakendamine Määrus jõustub 2023. aasta 1. oktoobril. (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler Lisa 3 Maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Eelnõu kooskõlastamisel esitatud ettepanekute ja märkuste tabel Ettepaneku tegija Ettepaneku / märkuse sisu Arvestamine / arvestamata jätmine Eesti Ametiühingute 1. Eelnõust jäi selgusetuks kas, kuidas ja milliseid andmeid saab 1. Täiendasime selgitustega eelnõu seletuskirja. Maksukorralduse Keskliit töötamise kestuse andmekogust ehitusobjektil viibinud tööd teinud seaduse (MKS) § 14 kohaselt on teabe andmine isik, kelle ehitusplatsil viibimise andmeid andmekogu sisaldab. Töötaja maksukohustuslasele maksuhalduri üks põhikohustustest. See võib vajada andmeid tõendusmaterjaliks näiteks vaidlusorganis. Samuti sisaldab ka isiku õigust tutvuda kõikide teda puudutavate on informatsioon vajalik Tööinspektsioonile järelevalve efektiivseks andmetega ja saada neist väljavõtteid. Mistahes töötamisega korraldamiseks, aidates nii korrastada ka maksustamise aluseks olevaid seotud andmed kuuluvad sedalaadi andmete hulka ning isikul ei andmeid. Palume nende ligipääsude osas eelnõu täiendada. ole kehtiva seaduse alusel õiguslikke takistusi ka tõendusmaterjali saamiseks. Ka Tööinspektsioonile saab maksuhaldur jagada teavet MKS § 29 punkti 18 alusel juba täna. Eelnõuga laieneb või täpsustub vaid asjasse puutuvate andmete hulk, õiguslik alus jääb samaks. 2. Eelnõu on seotud ka töötamise registriga (TÖR), seetõttu toome 2. MKSis sätestatud väärteokoosseise (§ 1531 ja 154) tuleks esile praktikas ülesse kerkinud probleemi seoses TÖR-ga. MKS § 258 mõista nii, et need on täidetud ka juhul, kui MTA-le on esitatud lg 1 näeb ette vastutuse juhul, kui tööd võimaldav isik ei ole tööd puudulikud või valed andmed. Samamoodi saab tööandjal lasuv tegeva isiku töötamise tähtajaks registreerinud või on jätnud töötaja registreerimise kohustus olla kohaselt täidetud vaid juhul, registreerimata töötamise lõpetamise. Samas näeme, et on tööandjaid, kui esitatud on kõik töötaja registreerimiseks vajalikud andmed. kes teevad teadlikult TÖR-i valekandeid. Näiteks kuigi pooled on Väärteomenetluse alustamise otsustamisel saab sageli määravaks sõlminud töölepingu, on TÖR-i andmetel tegemist VÕS lepinguga. see, et selline sekkumine on isikute jaoks küllaltki koormav, Harvad ei ole ka juhtumid, kui töölepingu lõppemise kanne ei vasta samuti on see menetluse liigina riigi jaoks väga kulukas. tegelikkusele. Näiteks kui töötaja on töölepingu üles öelnud tööandja Töötamise registriga seotud väärteomenetluse puhul võib piiratud rikkumiste tõttu TLS § 91 lg 2 alusel, on tööandja märkinud TÖR-i ressursside juures kaalukiviks saada asjaolu, kas puudujääk töölepingu ülesütlemise alusena TLS § 88 lg 1 p 3 (töökohustuste registrikandes mõjutab maksukohustuse täitmise alast rikkumine). Kõikide TÖR-i valekannete korral on kannatajaks töötaja, järelevalvet. sest töötaja peab algatama menetluse, et TÖR-i kanded vastaksid tegelikkusele. Samas TÖR-s valekannete tegijatel vastutus puudub. Ainult töötaja huve puudutav eksimus registrikandes võib olla Seetõttu palume kaaluda ka MKS § 258 täiendamist, mille kohaselt ka lõppastmes töötajal kergem tõendada tsiviilõiguslikus menetluses, valekanded tooksid kaasa vastutuse, kattes sellega ühtlasi ka uuest ilma riigipoolse sekkumiseta haldusmenetluses või süüteomenetluses, kus on suhteliselt kõrge tõendamiskoormus. 1 regulatsioonist tuleneva andmevoo tõelevastavuse ja madala Juhul, kui siin viidatud probleemid on hakanud kujunema aga vaidlustuskoormuse töötajatele. massiliseks, siis püüaksime koostöös MTAga leida lahenduse tööandjate tähelepanu juhtimiseks muul, isikuid vähem koormaval moel. Eesti EEEL nõustub MTA 11.05.2021 esitatud kompromissettepanekuga, Arvestame Ehitusettevõtjate Liit mh osas, mis puudutab aruandekohustusega hõlmatud ehitustööde Oleme pidanud paremaks alustada võimalikult ühtsetel alustel ja kirjeldust (eeldatav kestus ületab 30 päeva ja ehitusplatsil töötab samal ehitusettevõtjate jaoks tuttavate kriteeriumite järgi üles ehitatud ajal vähemalt 20 isikut, või ehitustöid, mille eeldatav maht ületab 500 aruandekohustusega. inimtööpäeva). Oleme võtnud eesmärgiks EEEL kirjas viidatud mõjusid ja Lisaks on EEEL-i seisukohast oluline eelnõuga tagada asjaolusid jooksvalt analüüsida ning hiljemalt kolme aasta kompromissettepanekus pakutud Rahandusministeeriumi ja MTA möödumisel aruandekohustuse rakendumisest teha järeldused kohustust hinnata seaduse mõjusid, valitud lahenduse optimaalsust kehtestatud reeglite optimaalsuse osas koostöös MTA-ga ning ning aruandluskohustuse laiendamise vajadust ja võimalusi pikemas konsulteerides ka ettevõtjatega. Eesmärk on kirjeldatud eelnõu ajaplaanis, hiljemalt kolme aasta möödumisel muudatuste seletuskirjas. rakendumisest. Eesti Kaubandus- 1. Teeme ettepaneku näha Eelnõus ette madalam piirmäär eelkõige 1. Võtame ettepanekud kindlasti arvesse aruandekohustuse Tööstuskoda juhtudel, kui ehitustöö tellija on riik või kohalik omavalitsus, sest jooksva hindamise käigus ning analüüsime nende valguses avaliku raha kasutamine peab olema võimalikult läbipaistev. Leiame, aruandekohustuse tõhustamise võimalusi. Optimaalseima et kui riik või kohalik omavalitsus tellib ehitustöö, mille puhul on lahenduse leidmisel loodame teiste hulgas kindlasti ka koostööle vajalik ehitusluba, siis tuleb ka sellise ehitustöö puhul kohaldada Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga. Eelnõus ettenähtud aruandluskohustust, sõltumata sellest, kas on Oleme nõus, et riigi või kohaliku omavalitsuse rahaliste vahendite täidetud Eelnõu § 1 p-s 6 sätestatud piirmäär. Näiteks kui kohalik kasutamise läbipaistvus vajab suuremat tähelepanu. omavalitsus tellib ehitustöö, mille maht on 200 inimtööpäeva ja ehitustöö vajab ehitusluba, siis tuleb ka sellise ehitustöö puhul töötajad Aruandekohustusega hõlmatud ehitusplatside valimi optimaalsuse registreerida ehitusplatsil. tagamiseks pikemas ajaplaanis kohustuvad Rahandusministeerium ning MTA hindama seaduse mõjusid ning Lisaks palume kaaluda lahendust vähendada näiteks kaks korda aruandluskohustuse laiendamise vajadust ja võimalusi hiljemalt aruandluskohustuse piirmäära töötajate ja inimtööpäevade osas ka kolme aasta möödumisel muudatuste rakendumisest. Seaduse juhul, kui tellijaks ei ole riik või kohalik omavalitsus. mõjusid ja aruandluskohustuse optimaalsust hinnatakse koostöös puudutatud osapooltega ning aruteludesse kaastakse ka TI ja PPA. 2. Palume seletuskirjas rikkumiste statistikat puudutavas osas välja 2. Seletuskirja lisatud Siseministeeriumi kaasabil täiendavat tuua Eestis töötanud välismaalaste arvu aastate lõikes, et oleks rikkumiste statistikat. võimalik paremini aru saada, kas rikkumiste arv, võttes arvesse välistöötajate arvu, on suurenenud või vähenenud. 2 Eesti Taristuehituse 1. Eelnõu ei arvesta taristuehituslike objektide eripäraga – teede, 1. Eelnõus on jäetud võimalus lahendada joonehitiste eripäradest Liit raudteede ja tehnovõrkude ehitus võib ühe objekti raames toimuda lähtuvad aruandekohustuse erisused vajaduse korral ministri kilomeetrite või ka kümnete kilomeetrite pikkustel lõikudel, mis ei ole määruse tasandil. Senine analüüs on näidanud, et eelnõus toodud mõnel juhul omavahel ühenduses ja sellistele joonehitistele võib olla tingimustel aruandekohustust saab mõistliku halduskoormusega kümneid juurdepääsuvõimalusi, mis lisaks ajas muutuvad. Eelnõus kohaldada ka joonehitistele. Ehitusplatsil viibimisega seotud tuleb välja tuua taristuehituslike objektidega seotud erisused ning aruandekohustust on võimalik täita registreerimissüsteemi abil, piirata seaduse mõjuala ulatust või pakkuda välja eriregulatsioon, mis mis ei eelda füüsilisel kujul valideerimist. arvestab joonehitiste spetsiifikaga. Seletuskirjas on joonehitistega seotud aruandekohustuse täitmise võimalusi rohkem avatud. 2. Riik tagab antud eelnõuga Maksuametile, Politsei- ja 2. Paljudel ehitusplatsidel on juba täna elektroonilised Piirivalveametile ning Tööinspektsioonile vajalike andmete valideerimise ja ka tööaja registreerimise süsteemid, mis on edastamise, kuid sellega ei lahendata ehitusettevõtjate probleeme, vaid võetud vabatahtlikult ettevõtjate poolt tööriistana kasutusele. suurendatakse oluliselt ettevõtjate halduskoormust ja seatakse Registreerimissüsteemide turul pakutakse ka mobiilseid ettevõtjatele kohustusi, mida praktikas ei ole võimalik nõuetekohaselt lahendusi, mille abil saab ehitusplatsile saabumise ja sealt täita. lahkumise fikseerida kas telefonikõnega või mobiilirakendusega (nt kasutades ära ka positsioneerimise võimalusi). Taolised süsteemid jäävad üsna samasse hinnaklassi teiste registreerimissüsteemidega, mis võimaldavad vajalikke andmeid koguda, komplekteerida ning maksuhaldurile automatiseeritult esitada. Ühelgi juhul ei ole ette nähtud nö käsitsi andmete töötlemist, kuna ka MTA ise ei ole huvitatud andmete käsitsi töötlemisest. 3. Taristuehitajate jaoks võiks seadus rakenduda võimalusel hiljem. 3. Eelnevalt kirjeldatud asjaoludel ei pidanud vajalikuks aruandekohustust edasi lükata ehitusplatsi eripärast tingitult. Majandus- ja 1. Mõjuanalüüsis on põhjalikult käsitletud mõju MTA, PPA ja TI 1. Seletuskirjas ehitamise hinna mõju hindamise asjaolusid Kommunikatsiooni- tuludele ja kuludele ning andmekaitsele, ent ei selgunud, kui palju mõnevõrra täiendatud. Ehitustegevuse hinna muutuse prognoos ministeerium kallimaks muutub ehitustegevus. Iga täiendava kohustuse lisamine saab olla vaid äärmiselt hinnanguline. Aruandekohustusega ettevõtetele suurendab ehitushinda. lisanduv otsene rahaline kulu registreerimissüsteemi ja töötaja kaartide näol ei too kindlasti kaasa ehitustegevuse hinna Seletuskirja tuleks täiendada kulude katmise allikatega kõikide märgatavat kasvu, kuna kulu 100-1000 eurot ühe ehitusobjekti väljatoodud kululiikide lõikes, vastates seejuures järgnevatele kohta on võrreldes ehituse kogukuluga väga väike. Küll aga on küsimustele. Kas see raha on juba MTA, RMIT, TI, TEHIK eelarvetes aruandekohustusel kaudne suurem mõju ehitusturule olemas või kas on olemas otsused täiendavate vahendite osas? Mis maksukohustuste parema täitmise kaudu. Esialgu prognoositav allikatest taotletakse raha arendustöödeks, hooldusele, personalile jms? maksutulu võiks jääda 7-8 miljoni euro piiresse ühe aasta kohta. Mõjuanalüüsis ei ole arvestatud tee ja raudtee-ehitusega ning mõju Kindlasti tähendab see ehitusprojektide kallinemist, kuid samas mitte kõikide ettevõtjate jaoks. Mõju puudutab rohkem 3 riigieelarvele täiendavate ülesannete lisamisest tingitud kulude ettevõtjaid, kellel on seni olnud lihtsam võimalus suurenemisega tee- ja raudteevaldkonna ehituse tellijatele. maksukohustuste täitmist vältida. Madalama ehitusteenuse hinna hoidmine ei saa tuleneda maksudest kõrvalehoidmisest ja sellise käitumise aktsepteerimisest teenuse pakkujate, tellijate ja riigi poolt. Maksukuulekuse tõus on kogu ettevõtluskeskkonna huvides, mistõttu ei saa seda mõju pidada lõpptulemusena negatiivseks. See puudutab ka tee ja raudtee ehitusi. Seletuskirjas on selgitatud, et eelnõu rakendamisega seotud riigi kulud kaasnevad vahetult eelkõige MTA-l ning kulu suurus ja kulu katmine riigieelarvest on samuti selgitatud Teised riigiasutused on arendamas oma andmekogusid erinevate projektide raames. Tee ja raudtee ehitamisega seotud projektides ei ole aruandekohustus ega kaasnevad kulud oluliselt erinevad hoonete ehitamisest, mistõttu ei ole nende osas ka eraldi analüüsi esitatud. Sellekohase märkega seletuskirja täiendatud. 2. Palume saata eelnõu kooskõlastamiseks ka Transpordiametile, Eesti 2. Eelnõu edastatud. Eesti Taristuehituse Liidult saadud sisend ja Taristuehituse Liidule, Eesti Puitmajaliidule ja Eesti Linnade ja tagasiside kajastatud siinses kooskõlastustabelis. Valdade Liidule. 3. Palume seletuskirjas selgitada seda, et nõuete mittekohaldumise 3. Aruandekohustuse kriteeriumite selgitust seletuskirjas rohkem erand olukorras, kui ehitusplatsil töötab samal ajal alla 20 isiku, avatud. tähendab füüsilist ehitustöö tegemist ühel ajahetkel. Senises töökeskkonna ja töötervishoiu järelevalves on piisavaks ja põhjendatuks osutunud teravama tähelepanu suunamine ehitustöödele, mis eeldatavalt kestavad kauem kui üks kuu ning millega on hõivatud vähemalt 20 isikut. See tähendab ehitustöid, mille kestus on vähemalt 31 päeva ning ühel ajahetkel töötab objektil korraga 20 või rohkem inimest. Näiteks kui tööd kestavad 31 päeva ning esimesel kolmekümnel päeval on ehitusplatsil korraga 5 töötajat, kuid viimasel päeval 20, siis vastab objekt kriteeriumile. Alternatiivina arvestatakse ehitustööde mahtu ka töötundides. Sellisel juhul hõlmab aruandluskohustus ehitusöid, mille kestus on pikem kui 500 inimtööpäeva ehk täistööpäeva. Viimasel juhul ei ole oluline, kui mitu kalendripäeva ehitustööd kestavad ning kui mitu isikut on korraga ühel ehitusplatsil töid teostamas. 4 4. Seejuures tuleks arvestusest välistada samaaegsed 4. Aruandekohustus hõlmab alltöövõtjatest teavitamist ning ehituskonsultatsioonitegevused või muud ehitamisega seotud ehitusplatsil viibitud aja teavitamist. Alltöövõtjateks on kõik tegevused väljaspool ehitusplatsi, samuti mõnel muul ajahetkel konkreetse ehitusobjekti valmimisel osalevad ettevõtjad ning toimuvad ehitustööd. maksuhaldurit tuleb teavitada kõigist koostööpartneritest, kes osutavad ehitise ehitamisega seotud teenuseid. Alltöövõtjatest teavitamine ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas alltöövõtja töötajad ehitusplatsil viibivad. Ehitusplatsil viibitud ajast teavitamine on samas kitsalt seotud konkreetsel ehitusplatsil viibimisega. 5. Juhul kui andmekogusse esitatakse andmed ehitatava ehitise kohta, 5. Eelnõust (rakendusakti kavandist) ja seletuskirjast nähtub, et siis palume seejuures tugineda ehitisregistris olemasolevatele ehitist puudutavad andmed saadakse eelkõige ehitisregistrist ning andmetele ja vajadusel tagada vastav liidestus. andmekogude vahel on planeeritud vastav andmete liikumine. Ehitusregistri ja maksuhalduri arenduste eest vastutavad isikud on olnud pidevas suhtluses. Siseministeerium 1. Eelnõuga nähakse ette kohustuslik töövõtuahela ja ehitusplatsil 1. Selgitame, et töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu viibitud aja kindlaks määramine ehitussektoris. Loodava töövõtuahela kasutamise õigused ei sõltu sellest, kas selle asutuse seadusest ja töötamise kestuse andmekogu (MKS § 2510 lg 1) eesmärgina tulenevate ülesannete täitmine on olnud andmekogu loomise määratletakse eelnõu seletuskirjas Maksu- ja Tolliameti ja algseks eesmärgiks. Asutuste õigus kasutada oma töös Tööinspektsiooni seadusest tulenevate ülesannete täitmine ning maksusaladust sisaldavat teavet, sõltub sellest, kas MTA-l on Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) järelevalvekohustus õigus neid andmeid avaldada ilma maksumaksja kirjaliku välismaalaste Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamisega seotud nõusoleku ja teadmiseta. Vastavad alused tulenevad hoopis MKS asjaolude ja tingimuste üle. § 29 punktides 1 ja 2 ning meile teadaolevalt on KaPo andmete vajadus täna selle normiga tagatud. KaPo VMSist tulenevad Selgitame Kaitsepolitseiamet (edaspidi KaPo) järelevalvekohustusi ülesanded ei ole uued. Samuti ei ole olemuslikult uut laadi (VMS § 296 lõiked 1 ja 2). KaPo-l on Eestis ajutiselt viibimise (sh ehitusplatside aruandlusega saadavad andmed, need on töötamise) aja ennetähtaegselt lõpetamise pädevus (VMS § 55) ning üksikasjalikumad. sellest tulenevalt õigus kontrollida välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise seadusliku aluse MTA, PPA ja TI seadusest tulenevate ülesannete täitmine on taotlemise, omamise, pikendamise taotlemise ja kehtetuks tunnistamise võetud andmekogu loomise eesmärgiks eelkõige seetõttu, et asjaolusid (VMS § 293 lõiked 2 ja 3). Samuti on tööandja kohustatud asutuste andmekogude vahel toimub juba täna aktiivne andmete nii PPA-le kui KaPo-le võimaldama juurdepääsu töötajatele, andmetele jagamine, asutused teevad tihedat koostööd ehitusplatside ja dokumentidele, mis on seotud selle tööandja juures töötavate kontrollimisel ning riikliku järelevalve tasandki on selgelt välismaalastega (VMS § 293 lõiked 4 ja 5). Seega tuleb KaPo-le tagada võrreldav. riikliku järelevalve teostamisel PPA-ga sarnased õigused, sh KaPo ei ole kahjuks asutus, kellega MTA teeks nö igapäevast töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu kasutamisel. koostööd töötamisega seotud riikliku järelevalve ülesannete Andmekogu asutamisel tuleb selgitada, millisel eesmärgil ja milliste täitmisel ning ta ei ole osalenud ka ehitusplatside ülesannete täitmiseks andmekogu luuakse ja peetakse. Esitatud eelnõus aruandlusreeglite väljatöötamisel. Muuhulgas tähendab see, et 5 on andmekogu asutamine põhjendatud Maksu- ja Tolliameti (MTA), ettevõtjatel ei ole olnud võimalust kujundada oma seisukohta Tööinspektsiooni (TI) ning Politsei- ja PPA ülesannetega, kuid asutuste andmekogu loomise kohta lisaks KaPo vajadustest lähtuvalt. loetelust on jäetud välja KaPo, kelle kohustused ja pädevus Oleme eespool selgitanud, et plaanime ehitusplatsidega seotud asjaomastes menetlustes on PPA-ga olemuslikult sarnased. aruandlusreeglite tõhusust jooksvalt hinnata ja algatada vajaduse Siseministeeriumi hinnangul ei pruugi eelnõus esitatud andmekogu korral menetlus aruandlusreeglite kohandamiseks. asutamise eesmärk piisava konkreetsuse nõudele vastata, sest KaPo võib vajada mingit osa andmetest ka enda seadusest andmekogu asutatakse kõikide MTA ja TI seadusest tulenevate tulenevate ülesannete täitmisel, kuid ainuüksi see ei ole piisav ülesannete täitmise tagamiseks. Välismaalaste seaduse alusel tehtava põhjus, et seada töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu riikliku järelevalvega on piiritletud küll PPA ülesanded, kuid siinkohal pidamise täiendavaks eesmärgiks KaPo VMSist tulenvate ei ole arvestatud, et PPA-l ja KaPol on VMS-st tulenev kohustus ülesannete täitmine. riiklikku järelevalvet teostada. Eeltoodud asjaoludel ei ole meil võimalik teie ettepanekuga täna Peame oluliseks, et andmete töötlemine oleks selgelt läbi mõeldud ning arvestada, kuid oleme valmis jätkuvateks aruteludeks ning KaPo eelnõu tekstis kajastataks korrektselt seotud asutuste pädevusi. Oleme andmevajaduse täiendavaks analüüsiks. seisukohal, et kui andmekogu asutamise eesmärk on tagada mitmete asutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmine, siis õigusselguse Võime kinnitada, et MTA poolt kogutavate andmete jagamine tagamise eesmärgil tuleb andmekogu asutamisel piiritleda kõik teiste riigiasutustega ei ole õiguslikult ega ka praktikas olnud asjassepuutuvad asutused ja nende ülesanded. Seetõttu leiame, et kunagi sõltuvuses sellest, kas asutuse andmevajadus kajastub kuivõrd KaPo-le laieneb sarnane järelevalvekohustus PPA-ga, tuleks mõne andmekogu loomise või pidamise eesmärgis. Näiteks toome ka KaPo-le tagada riikliku järelevalve teostamisel PPA-ga sarnased töötamise registri, kus osa andmestikust kogutakse Statistikaameti õigused, sh töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu kasutamisel. vajadustest lähtuvalt ning jagatakse temaga vastavalt. Oluline on siinjuures, et andmeid jagatakse MKS § 29 sätestatud alusel. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada MKS-i muutmise Samas ei saa Statistikaameti andmevajadust pidada iseenesest seaduse eelnõu § 2510 lõike 1 tekst ümber andmekogu pidamise töötamise registri kui terviku pidamise eesmärgiks ning ametit ei eesmärkidest lähtuvalt, näiteks järgmiselt: ole MKS § 251 lõikes 1 sellisena ka välja toodud. „(1) Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu (edaspidi Juhul, kui on selgunud, et andmete jagamise õiguslik alus MKS §- käesolevas jaos andmekogu) on maksukohustuslaste registri s 29 on osutunud praktikas KaPo välismaalaste seadusest alamregister. Andmekogu pidamise eesmärk on tagada tööjõumaksude tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike andmete saamisel tasumise ja kinnipidamise kohustuse täitmine, käibemaksu tasumise piiratuks, siis oleksime tänulikud kui konkreetsetele kohustuste täitmine, töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid kitsaskohtadele viitaksite, et saaksime õigusliku aluse täpsustada. puudutavate kohustuste täitmine ning välismaalaste Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamisega seotud asjaolude ja tingimuste täitmise üle riikliku järelevalve teostamine.“. Lõike 1 sõnastuse muutmisel tuleb muuta ka eelnõu seletuskirja. 2. Palume eemaldada eelnõu seletuskirjas lk 14 kasutatud sõna 2. Muutsime seletuskirja teksti. „/…/teostada järelevalvet ja järelkontrolli välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ning Eestis töötamisega seotud asjaolude ja 6 tingimuste täitmise üle“ ning jätta üksnes „/…/teostada järelevalvet/…/.“ 3. Eelnõu seletuskirjas lk 8 on viidatud: „Andmevahetuse jaoks tuleb 3. Täpsustasime seletuskirja teksti. arendada andmevahetusliidesed kõigi kolme asutuse vahel ja täiendada olemasolevaid andmekogusid või registreid.“ Palume kaaluda sõnastuse täpsustamist järgmiselt: „Andmevahetuse jaoks tuleb arendada andmevahetusliidesed kõigi kolme asutuse vahel vastavalt liidestumise võimekusele ja täiendada olemasolevaid andmekogusid või registreid.“ Kuigi seletuskiri käsitleb PPA planeeritavat Rändeinfosüsteemi (RIS) ning arvestab õiguslikus vaates, et andmesoovijaid tekib (tuleviku vaates) juurde, on sõnastuse täiendus tingitud RIS alla kuuluvast migratsioonijärelevalvemoodulist, mille tarvis saab andmevahetusliidese välja arendada kooskõlas mooduli valmimisega Välisministeerium 1. Eelnõuga täiendatakse maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 1. Täiendasime eelnõud, lisades MKS § 17 lõikes 5 asuvasse 17 lõikega 5 ja § 254 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Seletuskirja volitusnormi ka viited riigikaitselisele ehitisele ja kohaselt tagatakse muudatusega, et aruandekohustus ei laieneks julgeolekuasutuse ehitisele (ehitusseadustiku § 2 lg 5 eeskujul). Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluva Lisasime seletuskirja ka viite Välisministeeriumile. valitsusasutuse või hallatava riigiasutuse ametnike osas, kes täidavad See tagab lisaks ka Kaitseministeeriumi valitsemisalas toimuvad oma teenistusülesandeid (sh tellija rolli täitmisel). Maksukohuslaste ehitustööd, mille osas on tarvis leida erilahendusi andmete registri määruses (edaspidi MKR) võib riigisaladuse kaitse tagamise jagamisel. Täpsem kord reguleeritakse rakendusaktidega koostöös eesmärgil teha erisusi andmete koosseisu ja nende registrisse kandmise asjaomaste ministeeriumitega ning võimalusel konsulteerides suhtes (kehtiv MKS § 254 lg 2). Töötamise registreerimisega ehitusettevõtjatega. analoogselt tekib ka ehitusplatside ja seal viibivate isikute kohta andmete kogumisel vajadus tagada riigisaladuse kaitse ning sätestada MKR tasandil vastavad erandid. Eelnõuga tehtav muudatus võimaldab laiendada seda erandit alltöövõtjate ja ehitusplatsil viibivate isikute andmete kogumisel. Välisministeerium teeb ettepaneku, et aruandekohustuse erand laieneks ka Välisministeeriumile. Erand oleks vajalik nii riigisaladuse kaitse tagamisel kui täiendavalt ka olukorras, kus ehitustöid tehakse riigikaitseobjektil, kuigi konkreetsed ehitustööd või teenistuskohad ei ole riigisaladusega kaitstud, aga on olulised kaitsta julgeoleku seisukohast. 2. Samuti märgime, et kõigi riigikaitseobjektil viibivate isikute 2. Ehitusplatsidega seonduv aruandlus on kaheosaline. liikumine registreeritakse tulenevalt Vabariigi Valitsuse 23.09.2016 Alltöövõtjatest teavitamine ja ehitusplatsil viibimise aja 7 korraldusest nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“, mille § 71 lõige 1 teavitamine. Riigikaitseliste ehitiste puhul on töövõtjatest näeb ette, et „riigikaitseobjekti füüsilise kaitse miinimummeetmete ja teavitamine reeglina võimalik, erisused on praktilistel või muude kaitseabinõude kohaldamise eesmärgil on riigikaitseobjekti riigisaladuse kaitse huvides vajalikud inimeste ehitusplatsil valdajal õigus töödelda riigikaitseobjekti külastava või teenindava isiku viibitud aja teavitamisel. Erandite üksikasjad reguleerime tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise ja külastamise kohta rakendusaktiga. Oleme otsimas koostöös Kaitseministeeriumiga järgmisi andmeid: 1) ees-ja perekonnanimi; 2) isikukood, selle võimalust kasutada ära Teie kirjas viidatud olemasolevat puudumisel sünniaeg; 3) isikut tõendava dokumendi number ja aruandlust või kui andmete jagamine ei ole tehniliselt koheselt kehtivusaeg; 4) isiku kasutatava sõiduki registreerimisnumber, kui isik võimalik, siis leida paralleelne lahendus, mis ei tooks ettevõtjale sisenes riigikaitseobjektile sõidukiga; 5) saabumise ja lahkumise kaasa täiendavat halduskoormust või suurendada MTA kohalolu kuupäev ja kellaaeg.“. Seega ei peaks olema põhjust riigikaitseobjektil riigikaitseliste ehitiste ehitamisel, mille osas aruandlus puudub. toimuvate ehitustööde ajal samade isikute liikumist topelt registreerida MTA kontrollide statistikale tuginedes ei ole meil põhjust ega neid andmeid koguda. eeldada, et riigikaitselise ehitise ehitamisel on maksuseadustest ja MKSist tulenevad kohustused oluliselt paremini täidetud. Sotsiaalministeerium „Seletuskirjas jäi silma üks väike tehniline eksimus, punktis 1.2 eelnõu Parandatud. ettevalmistaja juures on nimed ja ametinimetused segamini läinud Mitteametlikud ettepanekud tekstide täpsustamiseks arvesse - palun ära vahetada Eva Põldis ja Seili Suder nimed (Eva Põldis on võetud. nõunik ja Seili Suder töökeskkonna juht).” Andmekaitse 1. Andmekaitse Inspektsioon on olnud seisukohal, et põhiseaduse §-st Selgitame, et eelnõust tuleneb peatöövõtja kohustus esitada tellija Inspektsioon 3 tulenevast olulisuse põhimõttest peaks riived §-st 26 tuleneva eraelu nimi ja isikukood ning ehitusettevõtja kohustus esitada enda puutumatuse põhiõiguse osas olema ette nähtud seaduse tasemel. alltöövõtja nimi ja isikukood. Tegemist on ettevõtjal olemas Isikuandmete kogumisel andmekogusse tuleks seega olulisemad olevate andmete maksuhaldurile esitamise kohustusega. Eelnõu ei töötlemise piirid –sh andmete koosseis ja säilitamise tähtajad seada pane kohustust neid andmeid uuesti koguda. Koguda on tarvis seadusega. Praeguse eelnõu puhul on töövõtuahela ja töötamise kestuse andmeid isikute viibimise kohta ehitusplatsil. andmekogu andmekoosseis ja andmete säilitamise tähtaeg jäetud Peatöövõtja on kohustatud: reguleerida andmekogu põhimääruse ehk valitsuse tasandile. Tõsi, isikuandmete puhul tuleb koosseis suuresti juba MKS-i eelnõu § 2511 1) esitama maksuhaldurile andmed teabe esitamise kohustusega lõikest 3, kuid andmekogu põhimäärusest omakorda info nime ja ehitustööde kohta ning ehitustööde tellija nime ja isiku- või isikukoodi kogumise kohta. Seega võiks kaaluda viimaste ära registrikoodi või kinnitama andmekogus kuvatud andmed märkimist samuti seaduse tasemel. vähemalt kolm tööpäeva enne ehitustööde alustamist Iga ehitusettevõtja, sealhulgas peatöövõtja, on kohustatud: 1) esitama maksuhaldurile andmed tema tehtavate ehitustööde kohta ning selle alltöövõtja nime ja isiku- või registrikoodi, kellelt ta ostab või on ostnud ehitise ehitamisega seotud teenuseid, või kinnitama andmekogus kuvatud andmed enne ehitustööde alustamist 8 Andmete säilitamise kohta selgitame, et MKSi puhul tervikuna on valitud maksuhalduri poolt andmete säilitamise tähtaegade sätestamine Vabariigi Valitsuse määrusega. Andmete säilitamise tähtaja sätestamisel peab ka Vabariigi Valitsus lähtuma andmete töötlemise olulistest põhimõtetest ja piiridest ning arvestama olemasolevat raamistikku. Maksukohustuslaste registri põhimääruse §-is 63 on üksikasjalikult määratud kindlaks andmete säilitamise tähtajad iga andmekogu jaoks. Me ei pea praegu võimalikuks selle eelnõu raames korraldada ümber kogu maksuhalduri poolt andmete säilitamise mahukat ning valdkondade ülest reeglistikku. 2. Nõustume, et alati ei ole võimalik seaduse tasemel täpselt paika Maksukohustuslaste registri põhimääruse §-is 63 on panna andmekogusse kogutavateisikuandmete koosseisu ja ka üksikasjalikult ja üheselt arusaadavalt määratud kindlaks andmete säilitustähtaega, kuid siiski peaks seadus andma indikatsiooni säilitamise tähtajad iga andmekogu jaoks. See norm on suuniseks kogutavate andmete liikidest ja seadma vähemalt maksimaalse ka töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu andmete säilitamise tähtaja piiri, vastasel juhul antakse seadusega sisuliselt säilitamise tähtaja kindlaksmääramisel. Tähtaja määramisel volitus säilitada andmeid tähtajatult.1 Siiski ei ole meile selge ka võetakse arvesse ka PPA ja TI vajadused andmete töötlemisel. MKR põhimääruse täiendamise eelnõust töövõtuahela ja töötamise Maksimaalse säilitamise tähtaja piir seaduses võiks anda ka kestuse andmete säilitamise tähtaeg–kas säilitamistähtaeg on sama mitmeti mõistetava signaali andmete säilitamise tähtaja mis TÖR-l ehk seitse aastat või hoopis seletuskirjas viidatud vajadus kehtestamisel. säilitada andmeid vähemalt viis aastat. Säilitustähtajad peaksid olema selgelt ja üheselt arusaadavad. Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu regulatsiooni väljatöötamisel täiendatakse maksukohustuslaste registri põhimääruse viidatud §-i 63 lõike 2 punkti 3, mis sätestab 7- aastase andmete säilitamise tähtaja. 3. Määruse eelnõus, millega nähakse ette töövõtuahela ja töötamise Mõistame, et töötaja kaardile isiku pildi kandmine võib eelnõuga andmete kogumise ja esitamise kord ning andmete töötlemiseks kehtestatava aruandluse kontekstis paista ülearune. Isiku foto ei vajalike tehniliste vahendite nõuded§ 3 lõikega 3 sätestatakse, et ole tõepoolest aruandluskohustuse täitmiseks tarvilik. Küll aga töötaja kaardile peab olema kantud selle kasutaja pilt, nimi, isikukood annab foto kaardile kvalitatiivselt laiema kasutusala. Aimate või sünniaeg ning kaardi number. Lõikega 5 sätestatakse, et töötaja õigesti et pilt on ehitusettevõtja jaoks vajalik isiku tuvastamiseks võib kasutada ka mobiilset rakendust. Meile ei ole selge, miks peab ehitusobjektil. Peatöövõtja peab tagama, et ehitusplatsil ei viibiks kaardile olema kantud ka isiku pilt, olukorras, kus kaardi asemel võõraid isikuid ning töötaja fotoga kaart hõlbustaks selle võib registreerimiseks kasutada ka mobiilset rakendust, mille osas on kohustuse täitmist. Ehitusettevõtjad on juhtinud meie tähelepanu hetkel ebaselge, kas see sisaldab kaisiku pilti või mitte. Isikuandmete sellele, et ehitusplatsil tööriiete peal kantav ID-kaart kulub kiirelt töötlemise minimaalsuse põhimõttest lähtuvalt tuleks andmeid ning selle kiip võib muutuda kasutuskõlbmatuks. Alternatiivina töödelda vaid nii palju kui eesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik. Kui on kasutusel seega odavamad töötaja kaardid ehitustöötajate pilt on vajalik isiku tuvastamiseks ehitusobjekti võimalikul isikute tuvastamiseks. Foto kandmine töötaja kaardile on 9 kontrollimisel, siis tegelikult peaks igal inimesel kaasas olema ka isikut sätestatud standardina seega ehitusettevõtjate palvel ning nende tõendav dokument, mis sisaldab ka inimese pilti ja mida saab tema antud selgituste pinnalt on see põhjendatud. Töötaja kaardi tuvastamiseks kasutada. Kuivõrd töötajate kaarte hakkab väljastama olemasolu on eelduseks ka mobiilsete lahenduste kasutamisel. eraettevõtja, kusjuures reguleerimata on, kuidas isikuandmeid Töötaja kaart on töötaja-põhine. See tähendab, et isik saab seda sisaldavaid valminud kaarte säilitatakse ja tellijale edastatakse või üle kaarti kasutada erinevate tööandjate heaks töötamisel ning antakse(võiks kaaluda vajadust seda siiski täpsemalt reguleerida), on erinevatele ehitusplatsidele sisenemisel. seda olulisem, et kaardil olev andmekoosseis oleks minimaalne. Kaartide hoidmise ja tellijale esitamise üldised põhimõtted sätestatakse ministri määrusega. Justiitsministeerium 1. Eelnõu § 1 punkt 4 – maksukorralduse seaduse (MKS) § 17 lõikega Volitusnormi eelnõus täpsustatud. 5 sätestatakse, et maksukohustuslaste registri põhimääruses võib Vabariigi Valitsuse kaalutlusruum erandit kehtestades on kindlaks riigisaladuse kaitse tagamise eesmärgil, samuti riigikaitselise ehitisega määratud vastavat valdkonda reguleerivate õigusaktidega. MKS ja julgeolekuasutuse ehitisega seotud aruandekohustuse puhul teha ega eelnõuga planeeritud muudatused ei loo täiendavaid aluseid erandeid andmete koosseisu ja nende registrisse kandmise suhtes. andmete salastamiseks. Sättest ei nähtu, milline on Vabariigi Valitsuse (maksukohustuslaste registri põhimääruse on kehtestanud Vabariigi Valitsus) kaalutlusruum erandit kehtestades. Paika on küll pandud eesmärk, ent määratlemata on jäänud volituse sisuline ulatus ehk kvalitatiivsed tingimused, millele tuginedes täitevvõim eesmärki silmas pidades erandi kehtestada võib. PS § 3 lõike 1 esimese lause kohaselt ei saa jätta täidesaatva võimu otsustamiseks seda, mis on oluline. Kui seadusandja soovib jätta täidesaatvale võimule õiguse teha erandit ehitustööde andmete esitamise kohustuse osas, siis peab ta andma ka sellise erandi tegemiseks vajalikud pidepunktid. Julgeolekukaalutlus on eesmärk iseenesest ning sel eesmärgil võiks öelda, et andmete registrisse kandmine peaks alati ja igal juhul välistatud olema. Samuti on täitevvõimu otsustada jäetud, milliseid andmeid registrisse sel juhul ei kanta. Ka siin peaks seadusandja sätestama kaalutlusruumi ulatuse ehk - millised andmed on julgeolekukaalutlustel sedavõrd olulised, et nende kandmine registrisse ei ole põhjendatud. 2. Eelnõu § 1 punkt 6 – MKS § 2511 lõike 1 punkti 3 kohaselt on Isikustamata andmete mõiste on täna MKSis jt seadustes peatöövõtja kohustatud esitama muu hulgas kord päevas iga isiku kasutusel, uut terminit eelnõuga kasutusele ei võeta. Ka ei eelmisel päeval ehitusplatsil viibimise summeeritud aja ning kuni kolm omistata terminile eelnõuga uut tähendust. Isikustamata andmed korda nädalas isikustamata kujul iga isiku ehitusplatsile sisenemise ja tähendavad, et MTA ei tea, millist konkreetset isikut andmed sellelt lahkumise kellaajad sekundi täpsusega. puudutavad. See on pigem statistiline teave. Arusaamatuks jääb andmete isikustamata kuju nõude kehtestamine. Isikustamata andmed annavad teavet inimeste ehitusplatsil Esmalt vajab selgust, mida peetakse silmas isikustamata andmete all. viibimise aegade kohta, kuid ei võimalda andmesubjekti 10 Eesmärgist lähtuvalt ei saa tegemist olla anonüümitud andmetega. Kas tuvastada. Igaühe ehitusplatsil viibimise isikustatud andmeid peetakse silmas pseudonüümitud andmeid? Seletuskirjas on märgitud, esitatakse iga päeva kohta summeeritult. et andmete saatmisel Maksu- ja Tolliametisse (MTA) asendatakse Nõustume, et isikustamata andmete pinnalt on riskianalüüsi jaoks isikuandmed süsteemis koodiga, mis ei võimalda konkreetseid isikuid vajaliku teabe saamine töömahukam ja tulemus mõnevõrra MTA-l tuvastada. Isikustamata kujul detailsete andmete aruandlus hinnangulisem. Isikustatud ja isikustamata andmete analüüs ning hoiab aruandluskohustuse mõju isikute jaoks mõõdukal tasemel (lk võrdlemine aitab vältida ja tuvastada andmetega manipuleerimist 22). Kui peatöövõtja peab andmeid koguma isikustatud kujul ning ning puudulike või osaliste andmete esitamist. Isikustatud ja viima need isikustamata kujule selleks, et need MTA-sse saata, siis on isikustamata andmete võrdlev analüüs võimaldab minimaalselt see peatöövõtja jaoks kahtlemata täiendav halduskoormus. Mis vajalikul määral tuvastada ja ennetada kohustuste eesmärki andmete isikustamata kujule viimine aitab saavutada, kui mittenõuetekohast täitmist. MTA, Politsei- ja Piirivalveameti ja Tööinspektsiooni järelevalve tarbeks on vajalikud ikkagi isikuandmed? Eelnõus väljendub kompromisslahendus ehitusettevõtjate ja ka justiitsministeeriumi varasema kahtluse maandamiseks, et regulatsioon võib riivata ebaproportsionaalselt töötajate eraelu puutumatust. Oleme selle vabaduse riivet seletuskirjas analüüsinud ning jõudnud järeldusele, et töökohal viibimise andmed eelnõus märgitud mahus ei kujuta endast ülemäärast riivet ega kujutada endast tingimata ohtu eraelu kaitsele. Juhul, kui aruandluse sisseviimise oluliseks kaalukeeleks ja eelduseks on isikuandmete töötlemise absoluutsele miinimumile viimine, siis see on igal juhul parem lahendus kui aruandluse sisse viimata jätmine. Kordame üle seletuskirjas selgitatut, et andmevahetuskanal MTA ja registreerimissüsteemide vahel ehitatakse üles viisil, mis välistavad igasuguse käsitöö andmete kogumisel, esitamisel jms. Kõik tänapäevased pakutavad ja juba kasutusel olevad registreerimissüsteemid (ka tööaja arvestuse süsteemid) on sellise võimekusega või vajavad aruandluskohustuse täitmiseks vaid ühekordset seadistamist, mis ei ole ülemäära kulukas. 3. Eelnõu § 1 punkt 6 – MKS § 2514 sätestab, et andmekogusse Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse kantakse kantavate andmete loetelu sätestatakse maksukohustuslaste registri andmed, millele viitab andmekogu nimetus. Andmete üldised põhimäärusega. Määrusega saab seadust täpsustada, seetõttu on vajalik kategooriad annab ette MKS § 2510 lg 2, mida tuleks loogiliselt seaduse tasandil piisavalt selgelt ära määratleda, millised on andmete sisustada §§-de 2511 ja 2512 valguses: andmed ehitatava ehitise, kategooriad, mida täitevvõim oma määrusega täpsustada saab. Teatava ehitustööde, nende tellija ja ehitustöid tegevate alltöövõtjate ning loetelu paneb paika kavandatava MKS § 2510 lõige 2, ent vähemalt ehitusplatsil viibivate isikute kohta. isikuandmete osas tuleks olulisuse põhimõtet (PS § 3 lõike 1 esimene lause) silmas pidades seda täpsemalt juba seaduse tasandil sisustada. 11 Eelnõus on küllaltki täpselt sätestatud andmed, mida andmekogu jaoks tarvis läheb. Justiitsministeeriumi märkusest ei ole võimalik aru saada, mida oleks tarvis seaduse tasandil sisustada täpsemalt. Eelnõu sätestab andmed, mida on vaja selleks, et määrata kindlaks ehitustööd, mida tehakse, ehitustööde asukoht (ehitusplats), ehitustöid korraldavad ettevõtjad ning inimesed, kes ehitustöid teevad. Need on andmed, mis peatöövõtjal ja tema alltöövõtjatel (jne) on juba olemas ja eraldi juurde koguma ei pea. Täiendavalt tuleb koguda ja esitada andmeid isikute ehitusplatsil viibimise kohta. Nagu seletuskirjas selgitatud, valdav osa andmetest on võimalik andmekogus eeltäita teiste liidestatud andmekogude kaudu – töötamise register, äriregister, ehitisregister, PPA ja TI andmekogud (need esialgu suuresti küll käsitsi). Andmekogusse kantavad isikuandmed on eelnõus kirjeldatud: alltöövõtja nimi ja isikukood ning ehitustööde omaniku ehk tellija nimi ja isikukood (§ 2511 lg 1 p 1 ja 2512 lg 2). Piisava täpsusega on sätestatud ka isikute ehitusplatsil viibimise aja andmed: iga päeva kohta iga isiku ehitusplatsil viibitud aeg kokku ning mõned korrad nädalas ehitusplatsile sisenemise ja sealt väljumise ajad ilma isikute nimedeta (§ 2511 lg 1 p 3). Ehitusplatsile lubatud isikute ära märkimine on samuti viidatud, kuid see on võimalus ehitusettevõtja enda jaoks, kui ta ei soovi iga oma töötajat konkreetsele ehitusplatsile lubada ning see puudutab töötamise registri andmete täpsustamist. Juhime tähelepanu, et tööd tegevate isikute andmeid uuesti ei esitata, need on MTA-l töötamise registris olemas. Erandiks on lähetatud töötajad, keda töötamise registris ei registreerita. Nende osas on planeeritud andmete eeltäitmine TI peetava andmestiku pinnalt. 4. „(1) Maksudeklaratsiooni, muu dokumendi või asja tähtpäevaks KarS § 279 sätestatud koosseis on sõnastatud järgmiselt: esitamata või maksuhalduri juures registreerimata jätmise, arvestuse „Riikliku ja haldusjärelevalve takistamise eest sellisel kujul, mis pidamise nõuete eiramise, maksuhalduri korralduse täitmata jätmise ei võimaldanud järelevalve teostamist, – või käesoleva seaduse §-des 2511 ja 2512 sätestatud kohustuste täitmata karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.“ jätmise eest – Eelnõu väljatöötaja ei oska anda ajaloolisi selgitusi, miks MKSis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“; on sarnane väärteokoosseis. Mõlemad seadused on vastu võetud 12 Maksuhalduriks on MKS § 5 kohaselt Maksu- ja Tolliamet. ajaliselt lähestikku ning võib vaid MTA senise praktika pinnalt Karistusseadustiku (KarS) §-s 279 on kehtestatud vastutus riikliku ja järeldada, et puudub vajadus rangemat karistust (sh aresti) ette haldusjärelevalve takistamise eest. Palume selgitada, miks on MKS-is nägeva väärteokoosseisu järgi. Kuna MKS § 154 koosseis on täna kehtestatud eraldi koosseis maksuhalduri tegevuse takistamise eest ja piisavalt toimiv, siis on valitud uue aruandluskohustuse täitmise miks ei ole võimalik kohaldada KarS § 279. tagamiseks samuti olemasolev väärteokoosseis. Ka ei näita määratud rahatrahvide summad tõsist vajadust kõrgema Seletuskirjas puuduvad MKS § 154 muudatuse osas täpsemad trahvimäära kohaldamiseks. Määratud rahatrahvid on viimastel selgitused, mis kohustused on kehtestatud MKS §-des 2511 ja 2512. aastatel jäänud 60 ja 900 euro vahele füüsilise isiku puhul ning 80 ja 1700 euro vahele juriidiliste isikute puhul. Väärteomenetluste arv on alla 40 aastas. Seletuskirja MKS § 154 muudatuste osas on korratud andmete kogumise ja MTA-le esitamisega seotud kohustused, mille rikkumiste eest rahatrahv ette nähakse. Lisaks sellele märgime, et eelnõus esitatud sõnastuses on norm välja Väga õige tähelepanek, normi sõnastus parandatud. 11 12 pakutud selliselt, et korraga mõlema nõude (§ 25 ja § 25 ) kohustuse täitmata jätmine toob kaasa vastutuse. Kui isik rikub üksnes § 2511 nõudeid, kuid 2512osas seda ei tee, siis teda vastutusele võtta ei saa. See tuleneb sidesõna „ja“ kasutamisest sõnastuses. Kui tegelikult saab kõne alla tulla ka üksnes ühe sätte, nt kas § 2511 või 2512rikkumise eest vastutusele võtmine, siis tuleb nende kahe paragrahvi vahel kasutada sidesõna „või“. Palume seletuskirja lisada põhjendused, miks peetakse juriidilise isiku Maksuhalduri tegevuse takistamine ei ole üldiselt väga raske karistusmäära, milleks on kuni 3200 eurot mõjusaks ja tõhusaks. rikkumine ning sageli esineb see koos muu maksuõiguse Praegu on seletuskirjas välja toodud, et füüsilisele isikule võib MTA rikkumisega. MTA järelevalve või tööpõhimõtted ei seisne üksnes määrata sellise rikkumise eest rahatrahvi kuni 1200 eurot ning karistamises ning seetõttu ei ole praktikas tõepoolest olnud juriidilisele isikule kuni 3200 eurot. Juhime tähelepanu sellele, et vajadust määrata juriidilisele isikule 3200 eurost suuremat füüsilise isiku karistusmäär kuni 1200 eurot on maksimaalne karistus, rahatrahvi MKS § 154 kirjeldatud rikkumise eest. Maksimaalne mida KarS § 47 kohaselt on üldse võimalik füüsilisele isikule trahvisumma on olnud kõigest 1700 eurot (periood 1.1.2008- kohaldada. Samas juriidilise isiku karistusmäär jääb maksimaalsest 30.9.2021). Füüsilisele isikule on määratud maksimaalse määrast (kuni 400 000 eurot) väga kaugele. Mis alustel on leitud, et suurusega rahatrahv 900 eurot. Kõige väiksemad rahatrahvid on füüsiline isik peab sellise teo eest saama teatud juhtudel äärmiselt olnud vastavalt 80 ja 60 eurot. Keskmine trahvisumma jääb 700 ja karmi karistuse, samas juriidilise isiku tegu on peetud väga väikese 300 euro juurde. Nagu näha, siis praktikas on juriidilise ja tähendusega teoks. füüsilise isiku karistused erineva kaaluga, kuid tõesti juriidilise isiku karistused ei ole olnud kümneid kordi suuremad. Suuremad karistused on ette nähtud raskema tagajärjega rikkumiste korral, nt maksupettused. 13 Samas mõistame vajadust ühtlustada trahvimäärasid Eesti õigusruumis tervikuna ning rahandusministeeriumis on välja töötamisel eelnõu, mis seda eesmärki püüab täita, sh MKS § 154 puutuvalt. 5. Seletuskirja mõjude osa – rakendatavate meetmete puhul ei ole Eelnõu väljatöötamise kavatsuses on selgitatud, miks eelnõuga selge, kas soovitud eesmärk oleks võimalik saavutada ka alternatiivsete soovitud eesmärki ei ole võimalik saavutada alternatiivsete mitteregulatiivsete meetmete toel. Mitteregulatiivsed meetmed (näiteks mitteregulatiivsete meetmete toel, kui kõne all on ühe kõrgeima olemasoleva õiguse parem rakendamine, avalikkuse teavitamine või riskitasemega sektori mõjutamise vajadus. Pelgalt pehmete iseregulatsioon valdkonnas) on alati eelistatumad võrreldes õigusliku meetmetega või vabatahtlikkuse alusel ei ole võimalik saavutada sekkumisega, kuna säilib õiguskeskkonna stabiilsus, õigusrahu, ning ei ka osalist 20 miljoni suuruse maksuaugu kõrvaldamist, lisandu halduskoormust. välistööjõu ebaseaduslikku kasutamise lõpetamist ega töökeskkonna probleemide lahendamist. Seletuskirja üle koormamise vältimiseks neid põhjendusi ei ole enam korratud. Seletuskirja lisatud kokkuvõte põhjendustest. Seaduseelnõu seletuskirjast ei selgu, milline on arvuliselt väljendatult Seletuskirjas ettevõtjate lisanduv halduskoormus täpsemalt lisanduv halduskoormus ettevõtjatele (ettevõtja ja/või objekti kohta), avatud. samuti ei ole esitatud kulu-tulu võrdlust, st, milline on riigi ja ettevõtja Mistahes arvutuste tegemisel on kasulik asetada arvud eelnõu kulude tõus (objekti või ettevõtja või sektori kohta kokku) ning loogilisse konteksti, et mitte laskuda meelevaldsesse tõlgendusse. enamlaekuv maksutulu. Selleks, et anda hinnang meetmete põhjendatusele, on tarvis esitada võrreldavad andmed ettevõtjate Võimaliku kulu arvutamisel tuleb arvesse võtta, et: kulude ning riigi (lisanduvate) maksutulude kohta. Olemasoleva teabe a) aruandlusega hõlmatud ehitustööd algavad 30 kalendripäevast, põhjal võib fragmente kasutades järeldada, et maksulaekumiste keskmiselt võivad ehitustööd kesta 6-7 kuud; parandamiseks 7–8 miljoni euro ulatuses aastas teeb riik kulutusi ca 2,5 miljonit eurot nelja aasta jooksul (seletuskirja lk 39) ning b) keskmine kulu ühes kuus on 400-500 eurot, kui vajaminev ehitusettevõtjad maksimaalselt 8 miljonit eurot aastas (kuni 700 objekti süsteem renditakse ning suurem juhul kui tarvis rohkelt kuni 1000 eurot kuus, seletuskirja lk 32). Juhul kui need andmed turnikeesid, on väga palju töötajaid jms; tõeseks osutuvad võib kahelda muudatuste otstarbekuses. c) paljudel suurematel ehitusettevõtetel on vajaminevad seadmed juba olemas ning suuremad ettevõtjad teevad ka kolmandiku aruandlusega hõlmatud ehitustöödest; d) registreerimissüsteeme kasutatakse ja saab kasutada soovi korral investeeringuna ehitustööde planeerimiseks, kontrollimiseks ja ehitusobjekti hinna täpsemaks kalkuleerimiseks, mistõttu ei peaks igal juhul käsitlema seda üksnes aruandekohustusega seotud kuluna. Juhul, kui viidatud kaalutlused arvesse võtta, siis on ilmne, et tegelik kulu on märkimisväärselt väiksem ning kindlasti 14 proportsionaalne maksuaugu suurusega, mis on 20 miljonit eurot aastas (ümbrikupalk + laekumata käibemaks). Täpsete kulunumbrite esitamine on võimatu, kuna eelnõu üks eesmärk ongi välja selgitada ehitustööde tegelik maht ning ehitustöid tegevad ettevõtted, vt lähemalt seletuskirjast eelnõu eesmärgi kohta. Meil ei ole ka teada, kui palju on neid ettevõtjaid kokku, kellel registreerimissüsteemid olemas on ning me ei tea täpselt, kui palju neil on ehitusobjekte kokku. Olemasolevate madala kvaliteediga andmete pinnalt ei ole otstarbekas teha üksikasjalikku tulu-kulu analüüsi, mis juba ette teada olevalt ei anna tegelikkusele vastavat tulemust. Arvestades, et täpsed prognoosid muudatuste kuludele ja tuludele osas Seletuskirja punktis 7.1 „Riigi tegevused“ on kirjeldatud asjasse puuduvad, oleks tarvis kavandada eelnõu jõustumise järgselt teatud aja puutuvate asutuste kohustus seaduse mõjusid kolme aasta möödudes (ca 2–3 aastat) järelhindamine. Järelhindamise käigus möödumisel hinnata: aruandekohustusega hõlmatud võrreldaks tegelikke tekkinud kulusid ja tulusid planeeritutega ning ehitusplatside valimi optimaalsuse tagamiseks pikemas ajaplaanis antaks hinnang sekkumise tõhususe kohta. kohustuvad Rahandusministeerium ning MTA hindama seaduse mõjusid ning aruandluskohustuse laiendamise vajadust ja võimalusi hiljemalt kolme aasta möödumisel muudatuste rakendumisest. Seaduse mõjusid ja aruandluskohustuse optimaalsust hinnatakse koostöös puudutatud osapooltega ning aruteludesse kaastakse ka TI ja PPA. Hindamise kohustuses lepiti kokku Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga. Peame seda piisavaks, et selgitada välja ja tagada aruandekohustuse tõhusus. 6. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas esitatud eelnõu failis Valdavalt arvestatud. Arvestamata jäetud ettepanek muuta jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega. normide järjekorda – peame oluliseks alustada andmekogu puudutavat regulatsiooni andmekogu eesmärgi ning andmekogusse kantavate andmete üldise kirjeldamisega. 15 Maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (ehitustööde andmete esitamine) seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) luuakse õiguslik alus töövõtuahela ning töökohal viibitud aja kindlaks määramiseks. Töövõtuahela fikseerimiseks luuakse Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) e-teenuste keskkonda rakendus, kus töövõtuahela iga lüli saab märkida ära enda alltöövõtjad. Teabe esitamisel võimaldab rakendus lähtuda äriregistri andmekogus olevatest andmetest. Töökohal viibimise andmete esitamisel võetakse eesmärgiks vältida käsitsi aruandlust ning andmevahetus automatiseerida. Igapäevase intervalliga tuleks edastada teavet iga isiku ehitusplatsil viibitud summeeritud aja kohta. Mõnepäevase intervalliga tuleks edastada kellaajalist isikustamata teavet ehitusplatsil viibimise kohta. Eelnõuga nähakse ette kohustuslik töövõtuahela ning ehitusplatsil viibitud aja kindlaks määramine ehitussektoris. Peamiseks kohustatud isikuks on peatöövõtja, kellel on lisaks alltöövõtja tuvastamise kohustusele ka kohustus kinnitada MTA veebikeskkonnas eeltäidetud andmetele tuginedes aruandekohustusega hõlmatud ehitustööd ja esitada ehitustööde tellija andmed. Ka ehitusplatsi elektrooniline registreerimissüsteem, mis võimaldab ehitusplatsil viibimise aega fikseerida, tuleks hankida peatöövõtjal. Süsteemi kasutamiseks (andmete kogumiseks, edastamiseks ja andmete MTA süsteemi abil kontrollimiseks) ning ehitusplatsil viibivate isikute tuvastamise hõlbustamiseks nähakse ette ühtne töötajate kaartide vorm. Kaardid valmistab ja väljastab MTA lepingupartner, kes leitakse riigihanke korras. Andmete kogumisel uuenduslikkuse ja paindlikkuse säilitamiseks jäetakse peatöövõtjale vabadus kasutada vajaduse ja võimaluse korral ehitusplatsil ka ID-kaarti või muud keskse registreerimissüsteemiga ühildatavat tuvastusvahendit (sh mobiilirakendust). Ehituse töövõtuahela ja ehitusplatsil viibimise aja kindlaksmääramise vajaduse on tinginud keskmisest kõrgem maksurisk ehituses. Suurteks murekohtadeks on osalise ümbrikupalga maksmine ja valeandmete esitamine käibemaksukohustuse vähendamiseks (valdavalt käibe varjamine). Arvutuslik maksukahju suurus ümbrikupalga maksmise1 ja laekumata käibemaksu tõttu on jätkuvalt kokku üle 20 miljonit euro aastas. Maksueelise saamine moonutab tugevalt ettevõtluskeskkonda. Peatöövõtja teadlik või hooletusest tingitud leppimine registreerimata tööjõu kasutamisega ehitusplatsil või ehitusplatsil ehitusteenust pakkuvate ettevõtete fikseerimata jätmine soodustab ümbrikupalga maksmist kogu töövõtuahela ulatuses ja soodustab ebaausat turueelist. Täiendav aruandluskohustus suurendaks ehitussektoris kohustuste täitmise läbipaistvust. Ehituses on ka väga kõrge välismaalastest töötajate osakaal, mis toob kaasa Eestis töötamise õiguse üle riikliku järelevalve teostamise vajaduse. Paljude isikute puhul rikutakse Eestis töötamise tingimusi või väärkasutatakse Eestis töötamise võimalusi. Näiteks ei pea tööandja kinni nõudest maksta välismaalasele vähemalt Eesti keskmise brutokuupalga suurust töötasu, 1 Puudutab sotsiaalmaksu, füüsilise isiku tulumaksu, töötuskindlustusmakseid, kogumispensioni makset. 1 välismaalasel ei ole Eestis töötamiseks seaduslikku alust, ta ei tööta nõuetekohaselt Eestis selleks antud õigusliku aluse järgi vms. Oluline on veenduda, et välismaalastel, kes ehitusplatsil viibivad, on Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks seaduslik alus. Ehitussektoris esineb probleeme ka töökeskkonna nõuete tagamisel, nt töötajate juhendamata jätmine, puudulik tööohutuse süsteem, ebasobivad tööriided ning puudulik turvavarustus. Töökeskkonna nõuete täitmata jätmisega kaasnevad raskete vigastustega või isegi surmaga lõppevad tööõnnetused. Tööinspektsiooni (edaspidi TI) andmetel juhtus 2020. a ehitusplatsidel 121 rasket tööõnnetust ning kaks surmaga lõppenud tööõnnetust. 2019. aastal juhtus ehitusplatsidel 129 rasket tööõnnetust ja kaheksa surmaga lõppenud tööõnnetust. 2018. aastal olid need arvud 121 ja kolm. Töövõtuahelate ja ehitusplatsil viibitud aja kohta saadav teave võimaldaks Politsei- ja Piirivalveametil (edaspidi PPA) teostada järelevalvet nii välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise kui Eestis töötamisega seotud asjaolude ja tingimuste täitmise üle. TI-l võimaldaks teave järelevalve teostamist töötervishoiu ja tööohutusalaste nõuete täitmise üle. Ehitusplatsidel registreerimise andmeid saavad ettevõtjad kasutada ehitustööde planeerimisel, nt projektide hinnakujundusel tööjõuressursi kulukuse osas. Paljudel suurtel ehitusplatsidel on analoogsed registreerimissüsteemid juba ka kasutuses. Ehitustöödega seotud aruandluse sisseviimine looks tehnilise võimaluse loobuda eraldi ehitamise alustamise eelteate nõudmisest, mille esitamine on täna kohustuslik mahukamate ehitustööde korral. Muudatused on planeeritud jõustada 2023. aasta 1. oktoobrist. Aruandekohustusi rakendatakse ehitusplatsidele, mille ehitamisega alustatakse 2023. aasta 1. oktoobril või hiljem aga ka ehitustööd, millega on alustatud enne 2023. aasta 1. oktoobrit, tingimusel, et nende ehitustööde eeldatav lõpptähtaeg on 2024. aasta 1. oktoober või sellest hilisem kuupäev. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna nõunik Anneli Valgma (telefon 611 3289; [email protected]) koostöös järgmiste isikutega: Maksu- ja Tolliameti maksuauditi osakonna arendusspetsialist Siim Tamm ([email protected]) ja juriidilise osakonna jurist Maarja Silber ([email protected]), Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Annika Murov ([email protected]), Sotsiaalministeeriumi töö ja pensionipoliitika osakonna töökeskkonna juht Seili Suder ([email protected]) ning sama osakonna nõunikud Eneken Sepa ([email protected]) ja Eva Põldis ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonnajuhataja ülesannetes Virge Aasa (telefon 611 3549; [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (telefon 611 3638; [email protected]). 1.3 Märkused 2 Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) tutvustamine ministeeriumidele ja huvirühmadele (Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile ning Eesti Ametiühingute Keskliidule) 2019. aasta detsembris. Olulisemaks küsimuseks on ehitusplatsil viibimise aja kohta andmete kogumine MTA andmekogusse. Eelnõus on andmete kogumise sageduse ja nende detailsuse osas leitud kõikide osapooltega koostöös sobivaim lahendus. Ehitusplatsil viibimise aja kohta andmete esitamine ühe päeva kohta isikustatud kujul ilma liikumise kellaaegadeta ning kuni kolm korda nädalas isikustamata kujul kellaajalise täpsusega tagab endiselt mõnevõrra väiksema riski andmete moonutamiseks ning on järelevalveasutuste jaoks rahuldaval määral üksikasjalikud riikliku järelevalve teostamiseks. Kuna andmed kogutakse elektroonilise registreerimissüsteemiga automaatselt ning süsteem jagab andmeid automatiseeritult MTA andmekoguga, siis kohustuste jooksva täitmisega suurt halduskoormust ettevõtjatele ei kaasne. Ehitusettevõtjate jaoks on suure praktilise kaaluga ka töötajate kaartide standardiseeritud vormis väljastamise korraldamine riigi poolt. Parimaks lahenduseks osutus kaartide väljastamise teenuse tellimine MTA poolt riigihankega eraõiguslikult isikult. Ehitusettevõtjate katusorganisatsiooni jaoks tooks nii ehitusplatsil viibimise aja andmete kogumine kui ka kaartide väljastamine kaasa väga kõrge halduskoormuse ning olulises mahus lisaressursside kaasamise vajaduse. Andmed, mida riigi andmekogusse kogutakse, on sarnast liiki täna kogutavate andmetega (töötamise asukoht) ega puuduta delikaatseid isikuandmeid. Seetõttu ei valitud eelnõus andmete kogumisel n-ö Soome varianti (vt lk 9 jj teiste riikide praktika kohta). Eesti Ametiühingute Keskliit avaldas toetust ehitusplatsil viibimise aja kohta andmete kogumisele (sh MTA andmekogusse), kuna see annab töötajatele tänasega võrreldes paremad võimalused töötamise aja tõendamisel. Eelnõuga muudetakse maksukorralduse seadust RT I, 09.04.2021, 1 redaktsioonis. Seaduse vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on vähendada ehitussektoris esinevaid riske, seejuures lahendust vajavaid probleeme on ehitussektoris nii ettevõtjate, ehitustöötajate kui riigi vaatest. Eelnõus ette nähtud läbipaistvuse suurendamine võimaldab tõsta MTA, PPA ja TI järelevalve võimekust, parandab ettevõtjate konkurentsitingimusi ning ehitustöötajate võimalusi oma õiguste kaitsmisel. Seadusega luuakse kohustuslik aruandlus ehitussektorile, kuid MTA arendatavat andmevahetuskanalit (liidestmine töötamise registriga) saab iga ettevõtja soovi korral ja koostöös MTA-ga kasutusele võtta oma ettevõtluses tööaja arvestuse vahendina (näiteks väiksemate ehitustööde puhul). Sellisel juhul loomulikult MTA-le ehitustöödega seotud andmete esitamise kohustust ei ole. Ehitussektori ettevõtjate (eelkõige peatöövõtja) vaatest saab välja tuua järgmised probleemid: 1) lepinguõiguslike meetmete abil on keeruline kindlaks määrata kogu ehitusplatsil tegutsevate ettevõtjate ahelat; 2) selle kindlakstegemisega, et ehitusplatsil viibivad vaid selleks õigustatud isikud, kaasneb suur halduskoormus; 3 3) seadusest tulenevate kohustuste (töökeskkond, maksud) täitmata jätmisega kaasnevad väga suured konkurentsimoonutused. Ehitusettevõtjate katusorganisatsiooni hinnangul kaalub maksude tasumata jätmisest saadav konkurentsieelis üles mistahes innovatsiooni jm uuenduslike lahenduste pakutavad tõhusused. Ettevõtjal ei tasu sellises olukorras investeeringud ennast lihtsalt ära. Ebaausat konkurentsieelist (turumoonutust) tekitavad eelkõige maksukohustuste ja töökeskkonna nõuete puudulik täitmine (viimast sageli välisriigist pärit tööjõu puhul). Riigihangetel edukas osalemine on maksukohustust ja töökeskkonna nõudeid ausalt täitvate ettevõtjate jaoks aina keerulisem, kuna riigihanke pakkumisel on pahatihti määravaks kriteeriumiks vaid pakkumuse hind. See omakorda hakkab soodustama seaduskuulekuse langust terves sektoris. Seaduskuulekamad ettevõtjad tõrjutakse turult välja. Ehitussektoris töötavate isikute vaatest saab välja tuua järgmised probleemid: 1) (osalise) ümbrikupalga saamine vähendab riigi poolt töötajatele tagatud sotsiaalseid garantiisid, mis sõltuvad tasutud sotsiaalmaksust; 2) töövaidluste lahendamisel on keeruline tõendada ehitusplatsil viibimise aega ehk tegelikku tööaega; 3) töökeskkonna nõuete tagamisega seotud probleemid puudutavad kõiki ehitussektoris töötavaid inimesi. Ehitussektoris esinevad järgmised maksustamisega seotud probleemid: 1) käibedeklaratsioonis esitatakse andmeid, mille kohaselt on tasumisele kuuluv käibemaks minimaalne või null, st varjatakse käivet ning jäetakse maksukohustus õiges suuruses kajastamata ja tasumata; 2) töötasu väljamaksed jäetakse deklareerimata (makstakse ümbrikupalka) või deklareeritakse need tegelikust väljamaksest väiksemas summas (makstakse osalist ümbrikupalka); 3) juriidilise isiku varast tehakse väljamakseid, mis ei ole ettevõtlusega seotud ja mille eesmärgiks on muuhulgas ka rahaliste vahendite tekitamine ümbrikupalga maksmiseks. Arvevabriku näitel teeb maksukohustuslane väljamakse ilma tegeliku majandustegevuseta äriühingu väljastatud fiktiivse arve alusel. Tegelikult liigub väljamaksest suurem osa ettevõttesse sularahas tagasi ning käibemaksukohustuslane vähendab oma käibemaksukohustust suurendades fiktiivse arve alusel sisendkäibemaksu summat; 4) sagedad tehingud isikutega, kes ei täida maksukohustusi, mistõttu on suur risk maksupettuste läbiviimise ja/või maksude tasumata jätmiseks. MTA andmetel on ehitussektor üks kolmest majandussektorist hulgi- ja jaekaubanduse ning töötleva tööstuse kõrval, kus põhjustatakse riigile aastas suurimat maksukahju (u 28 miljonit eurot 2020. aasta lõpu seisuga2). Ehitussektor on üks kolmest sektorist, kus tegutseb enim käibemaksu ja ümbrikupalga riskiga ettevõtjaid vastavas sektoris tegutsevate ettevõtjate koguarvu kohta. Arvutuslik maksukahju suurus ehitussektoris on MTA andmetel aastatel 2017–2019 ümbrikupalga maksmise tõttu olnud stabiilselt ligi 8 miljonit eurot ning laekumata käibemaksust tingitud maksukahju langenud 2017. aasta 15,9 miljonilt eurolt ligi 12 miljoni 2 Varasemalt küündinud regulaarselt üle 20 miljoni euro. 4 euroni. 2020. aastal oli maksukahju suurus ümbrikupalga maksmise tõttu 14,30 miljonit eurot ja laekumata käibemaksu tõttu 13,7 miljonit eurot. Ümbrikupalga probleemi on tuntavalt vähendanud töötajate registreerimine töötamise registris (edaspidi TÖR). Registreerimata töötajate arv on 2014. aasta juulis vastava kohustuse sätestamisest alates vähehaaval langenud. 2014. aastal oli registreerimata töötajaid kontrollitud isikutest 7,9% ja 2018. aastaks langes see arv 4,8%-le. 2020. aastal oli registreerimata töötajate osakaal 4,6%. Eesti Konjunktuuriinstituudi läbiviidud küsitluse andmeil sai 2019. aastal ümbrikupalka endiselt 5–8% töötajatest nagu ka sellele eelneval, 2018. aastal (95%-lise tõenäosusega usalduspiirides). Seega oli olukord tööturul juba teist aastat parem võrreldes eelnenud pikema perioodiga aastatel 2009–2017, mil ümbrikupalga saajate osakaal varieerus 5–15% piires. Uuringu andmetel võis ümbrikupalkadest tulenevalt jääda 2019. aastal hinnanguliselt saamata sotsiaalmaksu 73 kuni 124 mln euro piires ning füüsilise isiku tulumaksu 43 kuni 72 miljoni euro vahemikus. Seega tähendas töötasude varjamine riigile keskmiselt 156 miljoni euro (2018. aastal 119 miljoni euro) suurust maksukaotust.3 Enam ei olegi peamiseks probleemiks töötajate registreerimata jätmine ja täies mahus ümbrikupalga maksmine, vaid töötajatele osalise ümbrikupalga maksmine. Seega ei ole TÖR lahendanud ümbrikupalga maksmisega seotud probleeme tervikuna ega lõplikult. Vaja oleks täiendavaid õiguslikke vahendeid, mille abil langetada registreerimata tööjõu kasutamise osakaalu veelgi ning kontrollida, kas registreeritud töötajad saavad töötatud tööajale vastavat töötasu või makstakse osa töötasust neile mitteametlikult. Välismaalaste töötamisega seotud probleemid Välismaalaste seadusest (edaspidi VMS) tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on oluline läbi erinevate meetmete loomise ennetada ja tõkestada seadusliku rände reeglite väärkasutamist, ebaseaduslikku rännet ning seeläbi aidata kaasa avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele. Elektrooniline registreerimissüsteem aitaks vähendada välismaalaste (väljastpoolt Euroopa Liitu pärit ehk kolmanda riigi kodanikust) Eestis töötamise regulatsioonide kuritarvitamiste ja VMS rikkumiste hulka, samuti aidata kaasa ehitusettevõtjate ausale konkurentsile ja õiguskuuleka käitumise tagamisele. Registreerimiskohustuse sisseviimine omab mõju ka välismaalaste ja tööandjate teadlikkuse kasvatamisele Eestis viibimise, elamise ja töötamise reeglitest. Välismaalasest töötaja tööle võtmiseks on peamiselt kaks alust – isik taotleb PPA-s tähtajalise elamisloa Eestis töötamiseks või tööandja registreerib PPA-s ajutist viibimisalust omava välismaalase lühiajalise töötamise kuni 365 päevaks. Mõlemal juhul rakendub töötamisele palgakriteerium4, mille kohaselt kohustub tööandja tasuma töötajale töötasu, mis on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. 2019. aasta palgakriteerium oli 1407 eurot, 2020. aastal 1448 eurot5. Ühtlasi rakendub töötamiseks antava elamisloa puhul kolmandatest riikidest pärit töötajate värbamisel tööandjatele tööjõu sisserände 3 Vaata üksikasjalikumat analüüsi Eesti Konjunktuuriinstituudi 2020. aasta mais avaldatud analüüsist „Illegaalse alkoholi ja sigarettide tarbimine ja kaubandus ning ümbrikupalkade maksmine Eestis 2019“. 4 Vt üksikasjalikumat teavet PPA veebist: https://www2.politsei.ee/et/teenused/elamisluba/tahtajaline- elamisluba/tootamiseks/oluline-info-tootamiseks-elamisloa-taotlejale.dot 5 Statistikaameti avaldab keskmise brutokuupalga oma veebis: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-brutokuupalk 5 piirang ning tööandja on kohustatud Eesti Töötukassalt taotlema luba välismaalase tööle võtmiseks. Nii palgakriteerium, Töötukassa luba kui sisserände piirarv on Eesti tööturu kaitsemehhanismid, mille eesmärk on säilitada tööturu normaalne toimimine ja takistada töötasu kunstlikku vähendamist odava välistööjõu abil. Viimastel aastatel6 on välistööjõu kasutamine sagenenud. Suurenenud nõudlus välistööjõu Eestisse sissetoomiseks on toonud kaasa Eesti tööturu kaitsemehhanismidest ja tööjõumaksude tasumisest kõrvalehoidumise sagenemise. Ka ehitusplatsidel on probleemiks sellise välistööjõu kasutamine, kelle puhul rikutakse Eestis töötamise tingimusi või kuritarvitatakse Eestis töötamise võimalusi. Näiteks ei pea tööandja kinni nõudest maksta välismaalasele vähemalt Eesti keskmise brutokuupalga suurust töötasu, välismaalasel ei ole Eestis töötamiseks seaduslikku alust, ta ei tööta Eestis selleks antud õigusliku aluse kohaselt jms. 2018., 2019. ja 2020. aasta lühiajalise töötamise registreerimise alusel Eestis töötavate välismaalaste palgaandmete analüüs näitab, et maksukohustuslaste registris kõigi isikute andmed ei ühti PPA-l olemas olevate andmetega, samuti nähtub, et välismaalastele tehtud väljamakseid ei deklareerita või need deklareeritakse lühema perioodi osas või on täitmata palgakriteeriumi nõue. MTA palgaandmete analüüsi kohaselt oli lühiajalise töötamise registreeringu alusel kõigi välismaalaste Eestis töötamise kohta eelduslik maksukahju 2019. aasta I kvartali seisuga kokku 8,7 miljonit eurot ja 2019. aasta II kvartali seisuga 13,87 miljonit eurot. 2020. aasta IV kvartali seisuga on maksukahju suurus 11,15 miljonit eurot. Ehitussektoris eraldi, mis on suurima välismaalaste tööhõivega tegevusala, oli maksukahju suurus 2020. aastal 3,9 miljonit eurot. Seda eeldusel, et kõik lühiajalise töötamise registreeringu saanud välismaalased ka reaalselt Eestisse tööle asuvad ning neile palgakriteeriumi nõude kohaldumisel vastavat töötasu ka makstakse. Riskiga töötajate osakaal kõikidest lühiajalise töötamise registreerinud töötajatest on 54%. Palgakriteeriumi ja seeläbi tööjõumaksude tasumise kohustusest kõrvale hiilimiseks tekitatakse näilik olukord töötaja lähetamisest välisriigist Eestisse. Näiteks ehitusobjektidel järelevalvetoimingute teostamisel selgub tihti, et välismaalased on turismi või Poola tööviisadega Eestis tööl, kuid tööandja väidab, et tegu on alltöövõtu korras välisettevõttelt sisse ostetava teenusega ja töötajad on Eestisse lühiajaliselt lähetatud. Sellisel juhul ei teki ei kasutaja- ega lähetajaettevõttel Eestis tööjõumaksude tasumise kohustust, vaid väidetavalt täidetakse see kohustus lähetaja koduriigis. Kontrollkäike viidi 2020. aastal läbi 495, mis on kaks korda rohkem kui sellele eelnenud aastal. Sihistatud ja eesmärgipõhisem kontrollimine, lisaks eneseisolatsioonikontrollid. Peamiselt kontrolliti töörände eesmärgil ehituse, majutuse ja toitlustuse ning põllumajanduse ettevõtteid. Ettevõtetele määrati ebaseadusliku töötamise võimaldamise eest rahatrahv keskmiselt 1874 eurot ja välismaalastele 127 eurot. Eri hinnangutel on Eestis seaduslikult viibivaid, kuid töötamise tingimusi rikkuvaid või töötamise võimalusi väärkasutavaid välismaalasi aastas kokku 1000–5000. Kui võtta aluseks välismaalaste7 ja nende tööandjate rikkumiste statistika, on väärteomenetluste arv alates 2014. aastast suurenenud. Samas, rikkumiste arvu kasv on vähemalt osaliselt seletatav kasvanud välismaalastest töötajate hulgaga, v.a 2020. aasta erisus pandeemia levikust tingitud piirangutega (vt tabelid lk-del 32 jj). Soodne majanduskeskkond ja suur nõudlus tööjõu järele on toonud kaasa just lühiajaliste töötamiste taotluste tõusu. Tõusu on mõjutanud nii 6 Erandlik 2020. aasta välja arvatud. 7 Välismaalased põhitegevusalade lõikes, sh ehitussektoris vt seletuskirja mõjude osas sihtrühma juures. 6 viisavabaduse laienemine Ukraina kodanikele 2017. aastal kui lühiajalise töötamise lubatud perioodi pikendamine 2018. aastal. Ehitus ja töötlev tööstus, mis on peamisteks sihtvaldkondadeks, meelitavad siia enam Eestist madalama elatustasemega riikidest pärit tööjõudu. Kui arvestada asjaolu, et 2020. aastal olid pandeemiast tingitud reisipiirangud välismaalastele ja välitööpiirangud migratsioonijärelevalve üksustele, on rikkumiste osas märgata tõusu just Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase Eestis töötamise (VMS § 303) ja töötamise tingimuste rikkumise vaates (VMS §304). Enam esines rikkumisi Ukraina, Valgevene, Gruusia ja Moldova kodanike puhul. Kõige sagedasemad on rikkumised, kus välismaalane viibib Eestis seaduslikult, kuid tema töötamine ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Ebaseaduslikult töötavad välismaalased, kelle kohta on aastatel 2014–2019 (18.09.2019 seisuga) läbi viidud rikkumise menetlused, on peamiselt Ukraina (596), Valgevene (91), Moldova (54), määratlemata (40) ja Venemaa Föderatsiooni (32) kodanikud. Tabel 1. Välismaalaste Eestis töötamiste rikkumised aastatel 2014-2020 rikkumise aluste kaupa (allikas: PPA) Rikkumise alus VMS-s 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 § 303. Välismaalase ilma seadusliku 29 68 24 24 46 11 24 aluseta Eestis töötamine § 304. Välismaalase töötamise 11 11 111 358 140 112 148 tingimuste rikkumine Kokku 40 79 135 382 186 123 172 Tabel 2: Välismaalaste seaduse §300, §301, §303 ja §304 rikkumised 2019-2020 (allikas: PPA) VMS 2019 2020 Kokku Muutus § 300 21 5 26 -76% § 301 118 36 154 -69% § 303 11 24 35 118% § 304 112 148 260 32% Kokku 475 347 822 -27% Tabel 3. Tööandja poolt aastatel 2014-2020 toimepandud väärteod rikkumise aluste kaupa (allikas: PPA) Rikkumise alus VMS-s 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 § 300. Eestis töötamiseks seaduslikku alust mitteomavale 19 35 17 9 20 21 5 välismaalasele Eestis töötamise võimaldamine § 301. Välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise 5 14 41 75 85 118 36 võimaldamine § 302. Seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu 2 3 6 0 3 0 0 maksmine Kokku 26 52 64 84 108 139 41 Joonis 1: Migratsioonijärelevalve kontrollkäigud 2018-2020 (allikas: PPA) 7 4 752 4 371 4 217 930 389 645 495 403 239 2018 2019 2020 Läbiviidud kontrollkäigud neis kontrollitud isikuid neis kontorllitud ettevõtteid Elektrooniline registreerimissüsteem võimaldab PPA ametnikel kontrollida ehitusplatsil viibinud välismaalaste viibimisaluse ja töötamise õiguspärasust ning tingimuste täitmist, sh kasutada tööajaarvestuse raames kogutud andmeid palgakriteeriumi nõude täitmise kontrollimiseks. Registreerimiskohustus distsiplineerib tööandjaid täitma VMS ja teiste seadustega ette nähtud kohtusi. Töökeskkonnaga seotud probleemid Ehitusplatsidel töötervishoiu ja tööohutusalaste nõuete täitmise järelevalves kasutatakse ehitisregistri ja TÖR andmeid. Kuigi kehtivas õigusruumis ei ole järelevalve takistatud, oleks ehitusplatsil töötajate registreerimise abil võimalik koostada ohuprognoos võimalike rikkumiste tuvastamiseks. Ohuprognoosi koostamiseks puuduvad ehitisregistris täna tööohutuse andmed tööohutusplaani olemasolu, lammutustööde korral asbesti olemasolu, ehitustööde kestuse ja eeldatava töömahu kohta, samuti läbiviidavate ehitustööde liikide ning ühisel ehitusplatsil töötades ka tööohutuse koordinaatori olemasolu kohta. Need andmed tuleb tuvastada igakordse järelevalve käigus. Nende ja ka eelnevalt kirjeldatud probleemide lahendamise teeb keerukamaks ehitusplatside ning nende ehitamisega seotud ettevõtjate kohta olemas olevate või leitavate usaldusväärsete andmete vähesus. Peamiseks andmete allikaks on täna TI-le esitatavad ehituse alustamise eelteated. Selles tuleb muuhulgas esitada andmed ettevõtja (peatöövõtja), ehitise omaniku ja ehitustööde kohta, samuti andmed ehitusplatsil eeldatavalt tegutsema hakkavate ehitusettevõtjate kohta (sh füüsilisest isikust ettevõtjad). Täna praktikas hiljem andmeid reeglina ei uuendata, kui alltöövõtjaid tööde käigus lisandub. Seetõttu on eelteates olevad esialgselt prognoositud andmed riikliku järelevalve jaoks ebapiisavad. Eelteadete esitamise kontrollis esineb suur hulk väljakutseid, mistõttu arvestatav arv ettevõtjaid oma kohustust ka ei täida ja eelteadet ei esitagi. Seega puudub asutustel mistahes info järelevalvet vajavate ehitusplatside kohta ning riigil puudub tõhus ja kiire meede, millega kontrollida töötajate ehitusplatsil viibimist. MTA praktika näitab, et huvi ehitamise hinna madalal hoidmise vastu pärsib oluliselt peatöövõtjate huvi kontrollida, millised juriidilised ja füüsilised isikud ehitusplatsil tegutsevad. Kuritarvitamised ja maksuõigusrikkumised (ka mitteametliku tööjõu kasutamine) toimuvad 8 tihti just töövõtuahela kaugemates lülides. Kõrgemal asuv lüli ei pruugi olla rikkumisega küll vahetult seotud, ent ta võib olla rikkumisest teadlik või vähemalt möönda rikkumiste olemasolu ning ühel või teisel põhjusel nõustuda sellise käitumisega enda ehitusplatsil. Samas puudub täna ka tööriist, mille abil saaks kõrgemast seaduskuulekusest huvitatud ettevõtja terves töövõtuahelas tööjõu kasutamisega seotud nõuete täitmises hõlpsalt veenduda ning teadlikult ja kindlamalt vältida riskantsete ettevõtluspartnerite valikut. Senisest suurem läbipaistvus ehitussektoris aitaks kirjeldatud probleeme oluliselt vähendada. Läbipaistvust suurendaks ehitusteenust pakkuva ja töövõtuahelas tegutseva ettevõtte kohustus anda riigile teavet enda töötajate tööaja (ehitusplatsil viibimise aja) kohta ning enda alltöövõtjate kohta. Kõige kulutõhusamat lahendust kõigi osapoolte jaoks võimaldab andmete kogumine riigi poolt peetava elektroonilise registreerimiskeskkonna vahendusel. Ehitusplatsil registreerimise süsteemi kasutaja vaatest on parim selline lahendus, kus andmeid saab esitada ühes keskkonnas ja korraga. Kui need andmed saab koguda koos ehitisregistrile esitatavate andmetega või edasises protsessis MTA-le esitatavate andmetega MTA keskkonnas, siis oleks võimalik loobuda eraldi ehitustööde alustamise eelteate küsimisest. TI peaks sellisel juhul saama andmevahetuse käigus eelpool nimetatud andmed ehitistregistrilt ja/või MTA-lt. Andmevahetuse jaoks tuleb arendada andmevahetusliidesed kõigi kolme asutuse vahel vastavalt liidestumise võimekusele ja täiendada olemasolevaid andmekogusid või registreid. TI vaatest oleks tegemist ehitusplatside põhiselt automaatset ohuhinnangu andmist võimaldava lahenduse ühe komponendiga, mille arendamisel on oluline arvestada Tööelu infosüsteemi (edaspidi TEIS) jaoks kavandatud tööde ressurssidega ning planeerida muudatusi ehitisregistris. Eelnõuga loodavad lahendused Ehitusplatsil tegutsemise registreerimisel on kaks peamist meedet: 1. Töövõtuahela fikseerimine. Registreerimiskohustus peaks hõlmama töövõtuahela kõiki lülisid. Tehingute ahela väljajoonistamine esimesest lülist viimaseni on vajalik ehitusega seotud ettevõtjatest täpse ülevaate saamiseks. Ehitusplatsil toimuva eest vastutab peatöövõtja ning temal (ja ehitustööde tellijaks oleval alltöövõtjal) on reaalsed võimalused kujundada (nt lepingutingimuste kaudu) õiguskuulekat keskkonda ehitustöödel. Seevastu tehinguahelas allpool olevatel lülidel puudub vajadus omada ülevaadet peatöövõtja töötajatest ning neil puudub ka kontroll töövõtuahelas kõrgemal sõlmitavate tehingute ja tehingupartnerite valiku osas. Ausat konkurentsi aitaks tõhusamalt tagada, kui ka ehitustööde tellijale antakse õigus ja võimalus saada juurdepääs ehitustööde ahelas tegutsevate ettevõtjate andmetele (v.a. nende töötajate isikuandmetele). 2. Töötajate ja tööaja fikseerimine8 2.1. Kuna töötajate kaardid seotakse TÖR kannetega ning andmeid regulaarselt kontrollitakse, aitab kõigi ehitusplatsil tööd tegevate isikute fikseerimine tagada, et seal viibivad üksnes isikud, kes on korrektselt tööle vormistatud, registreeritud TÖR-is, elamis- ja töölubade registris, välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogus või lähetatud töötajate registris. Selleks, et registreerimise kohustus tulemusi annaks, tohiks lubada ehitusplatsile 8 Töötajate andmete tehingupartneritele avaldamisel tuleb arvestada andmekaitse regulatsioonidest tulenevaid tingimusi. Eeldatava tööaja arvestamisel võetakse tinglikult aluseks ehitusobjektil viibitud aeg. 9 siseneda vaid isikul, kellele on antud luba seal töötada või ajutiselt viibida. Sellekohane nõue tuleneb Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määrusest nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“9 ega hakata MKS-is üle kordama. Ehitusplatsi külastavate ja kaupa kohale toimetavate isikute osas on vaja lahendust, mis eristab neid ehitustöid tegevatest isikutest. Registreerimiskohustus ei puudutaks riigi ega kohaliku omavalitsuse asutuse ametnikke, kellel on vaja ehitusplatsil viibida oma ametist tulenevalt, nt seoses ehitusettevõtja kontrollimisega. Sama kehtib ka kiirabi ja päästetöötajate kohta. Eelnõuga tagatakse, et andmete esitamise kohustusega ei hõlmataks riigisaladusega hõlmatud andmeid. 2.2. Elektroonilist registreerimist võimaldava süsteemi kaudu saaks infot selle kohta, kui palju isikuid teatud perioodi jooksul ehitusplatsil kokku viibis ning ehitusplatsil töötavate isikute ehitusplatsil viibimise aja kohta. Elektroonilises registreerimissüsteemis on võimalik kaugloetava kaardiga fikseerida ehitusplatsile saabumine ja sealt lahkumine. Registreerimissüsteem võimaldab ehitusplatsil viibitud aja ühe päeva lõikes automatiseeritult summerida ning viia kellaajalise täpsusega andmed isikustamata kujule. Registreerimissüsteemi kasutaja ei pea käsitsi andmeid töötlema. Ehitustöötajatele kaardi kasutamise vajaduse ja korra selgitamine oleks iga ehitusettevõtja (tööandja) kohustus ning selles tuleks kokku leppida töö- ja võlaõigusega ettenähtud korras. Maksukohustuslaste registrisse arendatakse andmete automaatne kontroll, mis võrdleb maksudeklaratsioonides esitatud andmeid ehitusplatsi kohta esitatud andmetega. Vastuolude ilmnemisel saab alustada kontrolli, et välja selgitada andmete erisuse põhjused. Andmete elektrooniline automatiseeritud kogumine ja nende elektrooniline võrdlemine võimaldab säästa nii riigi vahendeid kui ettevõtjate aega, mis kuluks selgituste andmisele nö pisteliselt algatatud maksumenetluste raames (sh vaatluse talumine). Põhjendatud on esialgu hõlmata aruandluskohustusega samad ehitustööd, mis täna töökeskkonna ja töötervishoiu järelevalves, kus teravam tähelepanu on suunatud ehitustöödele, mis eeldatavalt kestavad kauem kui üks kuu ning millega on samaaegselt hõivatud vähemalt 20 isikut. Alternatiivina võib arvestada ehitustööde mahtu ka töötundides. Sellisel juhul hõlmab aruandluskohustus ehitusöid, mille kestus on pikem kui 500 inimtööpäeva. Valitud lahenduse optimaalsuse tagamiseks pikemas ajaplaanis kohustuvad Rahandusministeerium ning MTA hindama seaduse mõjusid ning aruandluskohustuse laiendamise vajadust ja võimalusi hiljemalt kolme aasta möödumisel muudatuste rakendumisest. Seaduse mõjusid ja aruandluskohustuse optimaalsust hinnatakse koostöös TI ja PPAga. Teiste riikide praktika Ehitussektori laiapõhjaline riskitase ei ole Eesti eripära. Euroopa Liidu liikmesriikides on üsna tavapärane, et ehitussektoris tegutsevatele isikutele on seatud lisakohustusi võrreldes muude 9 Vt § 3 lg 7: Ehitusplatsi välispiir peab olema piirestatud või selgesti märgistatud. Rakendada tuleb abinõusid, et ehitusplatsile pääseksid ainult sinna lubatud isikud. 10 tegevusaladega, nt suuremad andmete kogumise ja edastamise nõuded. Näiteks Belgias on ette nähtud sotsiaalkindlustusametile ehitusplatsidest teavitamise kohustus. Andmed tuleb esitada töötaja iga ehitusplatsil viibitud päeva kohta ning tema tööandja kohta.10 Samuti on mitmetes riikides sätestatud tellija või peatöövõtja vastutus maksukohustuse täitmise eest, näiteks Austrias, Itaalias, Šveitsis, Hollandis ja Soomes11. Sageli hõlmab ehitustöödega seotud aruandlus enamat, kui ainult ehitusplatsil viibimise aeg või äripartnerite andmed. Eesti lähimatest naabritest näiteks Soomel, Rootsil ja Lätil on kehtestatud nõue registreerida suurematel ehitusplatsidel muuhulgas töötajad ja nende ehitusplatsil viimise aeg. Soomes on kehtestatud nõue registreerida suurematel ehitusplatsidel töötajad ja nende tööaeg, samuti peab iga ehitustöötaja taotlema maksuhaldurilt maksunumbri (peab kandma nähtaval kohal pildiga dokumenti, millel on maksunumber). Sellekohane regulatsioon ei sätesta, et ehitusplatsil kasutatav registreerimissüsteem peab olema elektrooniline, kuid muul viisil nõutud info kogumine ning edastamine on praktikas niivõrd aeganõudev ja tülikas, et valdavalt kasutatakse elektroonilisi süsteeme. Samuti pole sätestatud üht ega kindlat kohustuslikku (riiklikku) kaardi standardit. Ehituse erinõuete täitmise lihtsustamiseks ning hõlpsamaks varimajanduse vastu võitlemiseks on Soome ehitusala liidud moodustanud äriühingu, mis on töötanud välja tänaseks turgu valitseva tehnilise lahenduse ning töötaja kaardi12. Viidatud teenuste ja kaardi kasutamise kohustus ei tulene seadusest, kuid erialaliitude liikmed nõuavad seda oma ehitustöödel, mis tähendab, et Vastuu Group OY lahenduste kasutamine on valdav. Lisaks erialaliitude mõjuvõimsusele on Soomes Eestist erinev ka ametiühingute mõjukus. See väljendub muu hulgas selles, et tegelikkuses käib töö- ja palgatingimuste reguleerimine üldsiduvate kollektiivlepingute kaudu. Seega töölepinguseaduse ning individuaalse töölepingu roll on võrreldes Eestiga teisejärguline – olulistes tingimustes lepivad ettevõtlusliidud ning ametiühingud kollektiivlepingutes kokku. Seejuures on need tihti kogu tegevusala kohta käivad ning üldsiduvad. See omakorda tähendab, et ka ametiühingutel on varimajanduse ning registreerimata tööjõu vastu võitlemisel oluline roll – jälgitakse väga pingsalt, et (üldsiduvate) kollektiivlepingutega määratud palga- ning töötingimusi täidetakse. Rootsi ehitusala andmete kogumise ning edastamise nõuded ehituses on väga sarnased Soomega. Ka seal võtsid ehitusala liidud kandva rolli seadustest tulenevate nõuete ning ebaausa konkurentsiga võitlemise tehniliste lahenduste loomisel13. Soomega on sarnane ka liitude ning ametiühingute roll ning kollektiivlepingute tähtsus. Seega on arusaadav, miks neis riikides sektori eneseregulatsioon toimib oluliselt efektiivsemalt kui Eestis. 10 https://www.international.socialsecurity.be/working_in_belgium/en/checkinatwork.html 11 Soomes on tööjõumahukatel tegevusaladel kehtestatud tellija vastutus, seejuures ehituses tegelevatele isikutele on seatud kõige rangemad nõuded. Kui lepingu summa on üle 9000 euro (neto), siis peab tellija veenduma enne lepingu sõlmimist, et tehingupartner on maksukohustuslane, tal ei ole ajatamata maksuvõlgasid, ärikeeldu, töötajatel on kehtiv sotsiaalkindlustus ning nende puhul rakendatakse kollektiivlepingust tulenevaid tingimusi. Kohustuse rikkumise eest on ette nähtud rahaline karistus 2000–20 000 eurot, raske rikkumise korral 20 000– 65 000 eurot. Seejuures esmakordsel rikkumisel võidakse piirduda ka hoiatusega, kuid korduva või raske rikkumise (nt tehing ärikeeldu kandva isikuga) korral järgneb rahaline karistus. Karistuse suuruse määramisel võetakse ka arvesse, kui mahuka tehinguga oli tegemist – suure mahuga tehingu puhul on sama rikkumise puhul suurem trahv kui väikse mahuga tehingu puhul. Soome variandi puudus on aga ettevõtjatele langev kõrge halduskoormus ning süsteemi killustatus. Kuna kohustuste täitmiseks ja andmete edastamiseks on mitmeid võimalusi ning kanaleid, siis on automatiseeritud kontrolli rakendamine raskendatud ning järelevalve vajab seetõttu palju inimressurssi. Samuti on samadel põhjustel mure andmete kvaliteediga – palju vabatäitmisega andmevälju tähendab seda, et erinevate andmebaaside teavet on raske kokku viia. 12 Vt lisaks https://www.vastuugroup.fi/fi-en/about-us 13 Vt lisaks https://id06.se/om-oss/ 11 Soome ja Rootsi puhul joonistub välja väga tugev ametiühingute traditsioonile tuginemine ning regulatsiooni jäikus, mis on sundinud ettevõtjaid rakendama äärmiselt koormavaid sisekontrolli süsteeme. Eestiga sarnase maksu- ja majanduskeskkonnaga Lätis on samuti kehtestatud nõue registreerida suurematel ehitusplatsidel töötajad ja nende tööaeg. Elektrooniline töötajate ja tööaja registreerimise kohustus rakendus 2017. aasta 1. oktoobrist. Lätis ei kehtestatud alguses kohustust edastada andmed kesksesse andmebaasi, kuid jõuti peagi järeldusele, et meede on oluliselt tõhusam, kui andmed koondada kesksesse andmebaasi. Alates 2020. aasta 1. veebruarist on kohustus andmeid regulaarselt maksuhaldurile esitada. Andmeid tuleb esitada ehitustööde, nende tellija ja peatöövõtja ning sõlmitud lepingute kohta, samuti alltöövõtjate, ehitusplatsil viibivate inimeste (töötajad ja külastajad) ja nende ehitusplatsile sisenemise ja lahkumise kellaaega ning summaarset ehitusplatsil viibitud aja kohta. Andmeid kasutab Läti maksuhaldur maksuriskide analüüsimiseks ja maksukuulekuse tõstmiseks. Lisaks kasutatakse Lätis andmeid välismaalastest töötajate hõive ning välismaiste ettevõtjate tegevuse üle ehitusplatsidel järelevalve teostamisel ning välistööjõudu puudutavate petuskeemide tuvastamisel. Läti meetmel puudub standardiseeritud universaalne isikutuvastuse nõue. Igal ehitusplatsil võib olla oma kaart, nutitelefoni rakendus või muu vahend. Maksuhaldur tuvastas ehitusplatside kontrollide käigus 2019. aastal 13 erinevat kasutusel olnud elektroonilise registreerimise tarkvara, mis tähendab, et ühel ehitajal võib samal ajal isikutuvastuseks potentsiaalselt kasutusel olla mitmeid erinevaid kaarte ning rakendusi. Tuvastusvahendite paljusus on saanud kasutajatelt kriitikat ning seetõttu on seal arutlusel elektroonilise isikutuvastuse ühtlustamine ja standardiseerimine. Läti maksuhaldur on hinnanud elektroonilise töötajate ja tööaja registreerimise meetme edukaks. Keskmine töökohtade arv kuus on Lätis ehitusalal suurenenud 2017. aasta 45 522-lt 2019. aasta 53 790-le (+18,1%), seejuures on kasv kõige suurem madalama kvalifikatsiooniga kutsealadel (abitööline, ehitustööline). Näiteks, kui 2017. aastal oli töödejuhatajaid 40,6% rohkem kui abitöölisi, siis 2019. aastal oli abitöölisi töödejuhatajatest juba 8,7% rohkem. Maksuhalduri kontrollid ehitusplatsidel on samuti kinnitanud, et deklareerimata töötajate arv on vähenenud. Tööjõumaksude laekumine oli seejuures ehitusalal 2019. aastal 43,3% suurem kui 2017. aastal (+101,35 miljonit eurot). Läti maksuhaldur ei tea tõsikindlalt järeldada, kui suur osa sellest kasvust tuli just tänu töötajate ja tööaja elektroonilise registreerimise meetmele. 2019. aastal Läti majandusministeeriumi poolt läbi viidud uuringus hinnati samas selle meetme mõju ehituses töötasu ning tööjõukulude kasvule kõige suuremaks. Ka Läti tööinspektsiooni hinnang meetmele on positiivne. See on võimaldanud vähendada illegaalse töötamise riske ehituses ning on kasulik vahend operatiivse info saamiseks, riskide tuvastamiseks ning järelevalvemeetmete planeerimisel. Läti maksuhaldur on toonud positiivsena välja selle, et ka ehitusettevõtjad ise on elektroonilise töötajate ja tööaja registreerimise süsteemi võtnud kasutusele sisemise järelevalve vahendina. Süsteem võimaldab neil saada reaalajas teavet platsil viibivate töötajate ja külastajate üle, kergendades nii töötajate tööaja arvestamist raamatupidamises ja aruannete koostamist, samuti kasutada teavet ettevõtte sisemiste protsesside planeerimisel, töötajate distsiplineerituse ja 12 tööviljakuse suurendamisel. Tervikuna on meetmel olnud positiivne mõju ehitusvaldkonna arengule ja tegevuse tõhususele. Kõigis neis riikides on väiksema mahuga ehitusplatsid registreerimissüsteemi kasutamise nõudest vabastatud. Piirmäär, millest alates tuleb töötajad ehitusplatsil registreerida erineb aga riigiti palju ja on seotud reeglina ehitatava ehitustööde maksumusega. Soomes tuleb töötajad ehitusplatsil registreerida, kui ehitatava objekti ehituslepingu maksumus on suurem kui 15 000 eurot, Rootsis suurem kui 180 000 SEK-i (u 17 000 eurot) ja Lätis suurem kui 350 000 eurot (kuni 2020. aasta 1. jaanuarini oli lävendiks 1 000 000 eurot). Eestil on võimalus naabrite kogemusest õppust võtta ning luua siinseid õigus- ja töökeskkonna eripärasid arvestav meede ning sobiv tehniline lahendus. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs MTA pädevused tehingupartnerite ja töötamise kontrollimisel MTA-l on MKS § 10 lõike 1 järgi kohustus kontrollida MKS ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. MTA täpsemad ülesanded on MKS § 10 lõike 2 kohaselt: 1) kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras; 2) arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad; 3) nõuda sisse maksuvõlad; 4) kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi; 5) teostada järelevalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle; 6) teostada järelevalvet maksualase teabevahetuse seaduses sätestatud teabeandja ja teabeandjale andmete esitaja kohustuste täitmise üle. MTA kogub juba täna töösuhetega seotud andmeid. MKS § 251 lõike 4 ja § 252 järgi tuleb tööd võimaldavatel isikutel esitada MTA-le andmed nende füüsiliste isikute kohta, kelle töötamisel tekib maksukohustus Eestis. Nendeks on muuhulgas töölepingu alusel töötav isik ja muu võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE). Registrisse kantakse töötamise alustamine, peatumine, lõpetamine ja töötamise liik ning muud andmed, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse 30.07.2002 määrusega nr 240 „Maksukohustuslaste registri“ asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (edaspidi MKR põhimäärus). 14 TÖRi kantakse täna järgmised andmed: 1) tööd tegeva isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) abikaasa tasu saava isiku puhul ees- ja perekonnanimi ning isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg; 3) isikukoodi puudumisel kuni viiepäevase töötamise korral sünniaeg; 4) tööd võimaldava isiku registri- või isikukood ja nimi; 5) töötamise alustamise kuupäev; 14 Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019012 13 6) töötamise liik; 7) ametinimetus ja töökoha aadress, kui tegemist on kolmanda riigi kodakondsust või määratlemata kodakondsust omava isikuga, kes elab Eestis töötamist lubava tähtajalise elamisloa alusel, või kolmanda riigi kodakondsust või määratlemata kodakondsust omava isikuga, kes viibib Eestis viisa või viisavabaduse alusel ja kellel on õigus lühiajaliselt Eestis töötada; 8) töötamise peatumise algus- ja lõppkuupäev ning peatumise alus; 9) töötamise lõpetamise kuupäev ja alus; 10) teave riigikaitselise töökohustuse kohta; 11) tööaja määr; 12) tööd tegeva isiku ametinimetus; 13) töökoha asukoht. Ehituses on tööd tegevate isikute töökoht liikuv, mistõttu ei kanta täna TÖRi nende tegeliku töökoha asukohta, vaid tööandja juriidiline aadress. MKS § 253 lõige 1 annab MTA-le õiguse tuvastada maksukohustuste täitmise kontrollimise raames töötamise alustamine ja lõpetamine ning teha vajaduse korral selle kohta vastav otsus. MKS võimaldab seega täna saada teavet ehitustööd tegevate isikute töösuhte kohta, kuid mitte teha järeldusi töötajate tegeliku töökoormuse kohta. MTA kogub käibemaksukohustuse täitmise kontrollimiseks ja riskianalüüsiks käibedeklaratsioonil täna piiratud koguses andmeid ka maksukohustuslase tehingupartnerite kohta.15 Andmed esitatakse isikute kohta, kellele väljastatud või kellelt saadud arve(te) kogusumma ületab 1000 eurot ühes kuus (ilma käibemaksuta). Sellises korras kogutavad üldised andmed tehingupartnerite kohta ei võimalda teha tõsikindlamaid järeldusi mõne konkreetse ehitusobjekti valmimisega seotud kõikide isikute kohta. Töökeskkonna kontroll Sotsiaalministri 17.10.2007 määruse nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus“ § 8 järgi on inspektsiooni põhiülesanneteks 1) viia ellu töökeskkonnapoliitikat; 2) teha järelevalvet töökeskkonnas töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle; 3) teha järelevalvet töövahendusteenust osutavate ja renditööjõudu vahendavate ettevõtjate majandustegevuse nõuete ja piirangute täitmise üle; 4) teavitada üldsust, töötajaid ja tööandjaid töökeskkonna ohtudest; 5) lahendada töövaidlusi ja viia läbi lepitusmenetlusi kohtuvälises töövaidlusi lahendavas organis. Põhiülesannete täitmiseks kontrollib TI põhimääruse § 9 punkti 8 järgi vajaduse korral uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste vastavust kehtestatud nõuetele. 15 Käibemaksuseaduse § 27. (12) Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi-, valla- ja linnaasutusele väljastatud ning nendelt saadud arvete andmed ning tehingupartnerile Eestis väljastatud registrikood, notari ja kohtutäituri puhul isikukood. Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse arved, millele kauba võõrandaja või teenuse osutaja on märkinud 20-protsendise ja 9-protsendise käibemaksumääraga maksustatava käibe, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud erikorra alusel esitatud arved, kui arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot. Tehingupartneripõhist piirmäära arvestatakse ostu- ja müügiarvete puhul eraldi. Käibedeklaratsiooni lisal arveid ei summeerita. (13) Isik võib käibedeklaratsiooni lisal kajastada ka käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud nende arvete andmed, mille kogusumma ilma käibemaksuta on väiksem kui 1000 eurot tehingupartneri kohta. 14 TI teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet töölepingu seaduse16 § 5 lõigetes 1 ja 3, §-s 7, § 8 lõigetes 1–3 ning 8 ja 9, § 28 lõike 2 punktides 9–10, § 29 lõigetes 3 ja 6, § 33 lõikes 1, §-s 43, § 44 lõigetes 2 ja 3 ning 5–7, §-s 45, § 46 lõigetes 1–3 ja 5, § 47 lõigetes 2 ja 3, § 48 lõigetes 1 ja 2, §-des 49–53, § 101 lõigetes 1–3, § 102 lõigetes 1 ja 2 ning § 113 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmise üle. Siinjuures töölepinguseaduse §-d 29–53 annavad TI-le õiguse saada andmeid ja kontrollida töötasu maksmise põhimõtteid ning töö- ja puhkeaja korralduse tingimusi. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse17 § 25 lõike 1 ja § 26 kohaselt teostab TI riiklikku ja haldusjärelevalvet ka selles seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle. TI võib töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ja § 781 punktis 12 sätestatud erivahendit korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Ehitusobjektide puhul peab ettevõtja: 1) teavitama ehitustööde alustamisest;18 2) teavitama asbestitööde alustamisest;19 3) esitama taotluse ehituse ülevaatuseks enne tööruumide kasutuselevõtmist.20 Eeltoodud andmetel on otsene seos ehitustööde ning töötegijaga, sest töötingimused võivad mõjutada töötaja tervist ning tööandjal on ehitustööde puhul kohustus teha spetsiifiline riskianalüüs ja selle tulemusel rakendada töötaja tervist säästvaid ennetavaid kaitsemeetmeid. Seega pikemas perspektiivis peab TI igal juhul suutma nende andmete saamiseks, vahetamiseks ning ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks liidestuda lisaks ehitisregistriga. Selleks on vaja järgmises etapis muuta töötervishoiu ja tööohutuse seadust ning selle alamakte. Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“21 (edaspidi ehitusnõuete määrus) § 2 lõige 1 paneb ehitusettevõtjale kohustuse esitada TI-le ehitustööde alustamise eelteade, kui tööde eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ning ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või eeldatav töömaht ületab 500 inimtööpäeva. Ehitusnõuete määruse § 2 lõike 2 kohaselt esitab ühisel ehitusplatsil ehitustööde alustamise korral eelteate peatöövõtja. Vastav vorm on sätestatud ehitusnõuete määruse lisas (kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.04.2009 määrusega nr 74). Eelteates tuleb märkida andmed ettevõtja, ehitise omaniku, ehitustööde ning ehitusplatsil töötavate ehitusettevõtjate kohta (sh FIE-d). Ehitusnõuete määruse § 3 lõige 7 kehtestab ehitusettevõtjale kohustuse ehitusobjekti välispiir piirestada või selgesti märgistada. Samuti on määruse kohaselt ehitusettevõtjal kohustus rakendada abinõusid, et ehitusplatsile pääseksid ainult sinna lubatud isikud. Ehitusettevõtjal (peatöövõtjal) ei ole täna õigusaktidest tulenevat kohustust tagada ehitusplatsil viibivate isikute elektrooniline registreerimine. MTA-l ega teistel ametitel ei ole ehitusplatsil viibivate isikute andmetele riskianalüüsiks vajalikku pidevat ligipääsu ka juhul, kui tellija või peatöövõtja omal initsiatiivil ehitusplatsil elektroonilist registreerimist võimaldavat süsteemi kasutab. 16 Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019094 17 Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019177 18 Vorm ja andmekoosseis vt https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1051/2201/8010/VV_377m_lisa.pdf# 19 Andmekoosseis vt https://www.riigiteataja.ee/akt/12872816?leiaKehtiv 20 Lähemalt vt https://www.ti.ee/est/taotlus-ehituse-uelevaatuseks/ 21 Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/105122018010 15 Ehitusega seotud protsessi etapid TI vaates: Eelteade Töötajate Ehitustööd Lepingute Ehitise ehitustööde registreerimine TÖR lõpp, ülevaatus alustamise kohta TÖR kanne Eelinfo TI-le, Ettevõtte tegevus, TI järelevalvemenetlus Ettevõtte Kohalik TI ohuhinnang andmed tööd tegevate ohuhinnangu põhjal, tegevus omavalitsus kavandatud tööde isikute, seire (st ehitusest kaasab TI põhjal, järelevalve tööaja/koormuse ja möödudes, kaebus, valimi tegemine töökoha kohta vihje) või üldkontroll Välismaalaste Eestis töötamise kontroll PPA jaoks on oluline, et välismaalaste Eestis viibimine ja töötamine toimuks õiguslikul alusel. PPA andmevajadus on tingitud ameti kohustustest teostada järelevalvet välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ning Eestis töötamisega seotud asjaolude ja tingimuste täitmise üle. PPA-l on kohustus teostada järelevalvet välismaalase viibimisaluse õiguspärase ja vastavuse üle töötamiseks sätestatud tingimustel nii elamisloa kui lühiajalise töötamise registreerimise alusel, sh kontrollida töötamise tingimusi, töötamise kohta ja töökohta ning töötamise tingimuste muutmist. Tööajaarvestuse raames kogutavad andmed võimaldavad kontrollida palgakriteeriumi täitmise nõudeid ning vajadusel tegeliku tööaja vastavust deklareeritule. Välismaalaste Eestisse saabumise, siin ajutise viibimise, elamise ja töötamise alused on reguleeritud VMS-s ja selle alusel antud rakendusaktides. Välismaalasest töötaja tööle võtmiseks on peamiselt kaks alust22 – isik taotleb PPA-s tähtajalise elamisloa Eestis töötamiseks või tööandja registreerib PPA-s ajutist viibimisalust omava välismaalase lühiajalise töötamise kuni 365 päevaks. PPA-l on VMS § 296 kohaselt õigus teostada riiklikku järelevalvet välismaalase Eestis ajutise viibimise, samuti siin elamise ja töötamise asjaolude üle. Selle üle riikliku järelevalve teostamiseks võib PPA VMS § 297 lõike 1 järgi kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, arvestades VMS-is sätestatud erisusi. Maksukorralduse seaduse muutmine MKS § 1 täiendamine lõikega 61 ja § 253 lõike 2 kehtetuks tunnistamine MKS § 253 lõikes 2 sätestatud maksumenetluse reeglite kohaldamise erikorda laiendatakse ka teistele MTA järelevalvemenetlustele, mis ei puuduta kitsalt maksukohustuse kindlaksmääramist. Seaduse kohaldamisalas täpsustatakse, et MKS § 10 lõike 2 punktides 5, 6 ja 8 sätestatud järelevalve teostamisel kohaldatakse maksumenetlust reguleerivaid sätteid, arvestades vastavale järelevalvele kohalduvaid erisusi. Muudatus puudutab (muu) riikliku järelevalve teostamiseks MTA jaoks maksumenetluse läbiviimiseks MKS-is ettenähtud reeglite kohaldamist. MKS sätestab MTA tegevusele reeglid 22 Täiendavalt on seadusest tulenev õigus töötamiseks loetletud VMS § 105 lõikes 4. 16 ning isikute õigused ja kohustused eelkõige maksumenetluse raamistikus. MTA ülesanded ei piirdu aga kitsalt maksukohustuse kindlaksmääramisega. Ülesannete loetelu on sätestatud MKS §-s 10, mille lõike 2 punktides 5, 6 ja 8 on sätestatud järelevalve teostamise kohustus vahetust maksumenetlusest väljapoole jäävates valdkondades. Viidatud järelevalve valdkonnad on: 1) järelevalve töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle; 2) järelevalve maksualase teabevahetuse seaduses sätestatud teabeandja ja teabeandjale andmete esitaja kohustuste täitmise üle; 3) järelevalve ehitustööde andmete esitamise kohustuse täitmise üle (luuakse käesoleva eelnõuga). Nende ülesannete täitmisel vajab MTA maksumenetlusega võrreldavaid pädevusi ning isikud vajavad võrreldavat õiguste kaitset. MTA-l on näiteks tarvis ka muu riikliku järelevalve raames koguda tõendeid kohustatud isikutelt (MKS mõistes maksumaksjatelt), kolmandatelt isikutelt ning kohaliku omavalitsuse asutustelt ja valitsusasutustelt. MKS § 252 lõige 2 sätestab selle vajaduse ilmestamiseks erisätte, mille järgi töötamise alustamise ja lõpetamise tuvastamisel kohaldatakse maksumenetlust reguleerivaid sätteid, arvestades töötajate registreerimisega seotud erisusi. Arvestades, et probleem ei puuduta ainult töötamise registreerimise kohustuse täitmise järelevalvet, on otstarbekam lahendada maksumenetluse reeglite kohaldamine riikliku järelevalve teostamisele üldnormiga MKS üldosas. Eelnõuga tunnistatakse viidatud MKS 252 lõige 2 küll kehtetuks, kuid selle asemel kohaldub TÖRga seotud riikliku järelevalve teostamisele edaspidi MKS § 1 lõige 61. Maksualase teabevahetuse seaduse (edaspidi MTVS) § 1 lõike 2 järgi kohaldatakse selle seaduse reguleerimisalasse jäävates, kuid otsesõnu reguleerimata küsimustes esmajärjekorras maksukorralduse seadust ja maksuseadusi. MKS-is peegeldab seda normi § 10 lõike 2 punktis 6 sätestatud MTA järelevalvekohustus maksualase teabevahetuse seaduses sätestatud teabeandja ja teabeandjale andmete esitaja kohustuste täitmise üle. Selleks, et tagada järelevalvemenetluse sujuv kulgemine on oluline laiendada ka MTVS-ist tulenevate kohustuste täitmise järelevalvele täna TÖR järelevalvega analoogset korda ehk maksumenetluse reegleid. Maksumenetluse reegleid kohaldatakse MTVS-i sätestatud erisusi arvestades. Ka loodavast töövõtuahelast ja ehitusplatsil viibitud ajast teavitamise üle järelevalve teostamine ei ole rangelt võttes maksumenetlus, mistõttu ka sellise järelevalve sujuvaks teostamiseks tuleb MKS-is sätestada MTA õigus tugineda järelevalve teostamisel maksumenetluse reeglitele. Ka kohustatud isikud – peatöövõtjad ja teised ehitusettevõtjad – saavad tugineda järelevalve käigus neile maksumenetluses ette nähtud õigustele. Maksumenetluse reegleid kohaldatakse vastavalt MKS 1. peatüki 33 jaos sätestatud erisustele. MKS § 10 lõike 2 täiendamine punktiga 8 MTA pädevust laiendatakse, et amet saaks teostada järelevalvet ehitustööde andmete esitamise kohustuse täitmise üle. Järelevalvet teostab MTA kitsamas mõttes eelkõige maksukohustuse ja selle suuruse kindlaksmääramiseks maksumenetluses, kuid hõlmab ka maksukontrollile eelnevat riskianalüüsi. MTA-l on kontrollitoimingute tegemisel õigus kaasata teisi asjaomaseid 17 valitsusasutusi, eelkõige TI-d ja PPA-d. Kohustuste rikkumise tuvastamisel alustab MTA väärteomenetlust, et välja selgitada rikkumise üksikasjad ning vajadusel kohaldab riiklikku sundi (MKS § 154). PPA ja TI MKS-ist tulenevate kohustuste täitmise üle järelevalvet ei teosta. Oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel kaasavad ametid ehitusplatside järelevalvesse teisi ameteid vastavalt vajadusele ja võimalustele. MKS § 17 lõike 4 täiendamine MKS § 17 lõige 4 sätestab isikuandmete kaitse seaduse nõuetest lähtuvalt MKR-i andmete kandmise ja MKR-ist andmete saamise korra ja alused. Selle normi kohaselt kantakse MKRi andmeid ja saadakse sealt andmeid MKR põhimääruses sätestatud korras ning MKS MKR registrit reguleerivas jaos, töötamise registrit reguleerivas jaos, maksusaladust reguleerivas jaos ning MKS § 17 lõikes 21 nimetatud seadustes ja sotsiaalmaksuseaduses sätestatud alustel. Loetellu lisatakse viide ka töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu reguleerivale jaole 33, mille alusel MKR-i andmeid kantakse ning neid väljastatakse. Eelnõu väljatöötamisel ilmnes, et MKS § 17 lõikest 4 on jäänud välja viide laoarvestuse ja - aruandluse andmekogule MKS 1. peatüki jaos 32. Viide parandatakse, sõnastades normi uuesti. Normis parandatakse ühtlasi ka keeleline ebatäpsus. Visuaalselt kaob viide sotsiaalmaksuseadusele, kuid tegemist on maksuseadusega, millele viidatakse normis MKS § 17 lõike 21 kaudu. MKS § 17 täiendamine lõikega 5 ja § 254 lõike 2 kehtetuks tunnistamine Muudatusega tagatakse, et aruandekohustus ei laieneks Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluva valitsusasutuse või hallatava riigiasutuse ametnike osas, kes täidavad oma teenistusülesandeid (sh tellija rolli täitmisel). Samuti võib tekkida vajadus piirata aruandekohustust riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise ehitusööde puhul. Selline erand puudutab Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi ja Välisministeeriumi tellitavaid ehitustöid. Vajalikud erisused tuuakse välja rahandusministri määruses. Töötamise registri regulatsioon näeb ette, et MKR määruses võib riigisaladuse kaitse tagamise eesmärgil teha erisusi andmete koosseisu ja nende registrisse kandmise suhtes (MKS § 254 lg 2)23. Töötamise registreerimisega analoogselt tekib ka ehitusplatside ja seal viibivate isikute kohta andmete kogumisel vajadus tagada riigisaladuse kaitse ning sätestada MKR tasandil vastavad erandid. Eelnõuga tehtav muudatus võimaldab laiendada seda erandit alltöövõtjate ja ehitusplatsil viibivate isikute andmete kogumisel. Selleks, et vältida topelt regulatsiooni sama registri osas, tõstetakse riigisaladuse kaitset tagav norm maksukohustuslaste registri üldnormide juurde MKS §-is 17. Selliselt kohaldub see MKR üleselt kõikide selle alamregistrite suhtes, sh jääb kehtima TÖR puhul. MKR määruses täpsustatakse riigisaladuse kaitseks tehtavaid piiranguid eelnõuga loodava andmekogu osas. TÖRi regulatsiooni MKR määruses ei muudeta seoses riigisaladuse kaitse klausli asukoha muutmisega seaduse tasandil. MKR 23 Seda normi täpsustab MKR määruse § 53 lõige 3, mille kohaselt Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvas valitsusasutuses või hallatavas riigiasutuses tööd tegeva isiku puhul kantakse töötamise registrisse tööd võimaldava isikuna ministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub valitsusasutus või hallatav riigiasutus, kus tööd tegev isik töötab. 18 MKS 1. peatüki täiendamine jaoga 33 „Töövõtuahelast ja töötamise kestusest teavitamine“ Töövõtuahela ja töötamise kestuse kohta kogutav teave moodustab õiguslikult ja infotehnoloogiliselt iseseisva andmete kogumi. Seetõttu kehtestatakse teavitamiskohustus töötamise registri regulatsiooni eeskujul eraldi jaona MKS-i maksukohustuslaste registrit käsitlevas peatükis. Lisatavas jaos sätestatakse töövõtuahela ja töötamise kestuse andmetest moodustuva andmekogu õiguslik alus, kogutavate andmete liigid, peatöövõtja ja ehitusettevõtja kohustused seoses andmete kogumise ja esitamisega ning isikute ehitusplatsil viibimise kontrollimisega, andmete esitamise ja parandamise tingimused, samuti järelevalve andmete kogumise ja esitamise üle ning sunnimeetmed kohustuste täitmise tagamiseks (sunniraha). MKS § 2510. Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu Lõikes 1 määratletakse töövõtuahela ja töötamise kestuse kohta kogutavate andmete kogumina töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu. Maksukohustuslaste registri struktuuris on tegemist selle alamregistriga. Andmete töötlemine sätestatakse ka MKRi põhimäärusega. Andmekogu pidamise eesmärgina määratletakse MTA ja TI seadusest tulenevate ülesannete täitmine ning PPA järelevalvekohustus välismaalaste Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamisega seotud asjaolude ja tingimuste üle. MTA ja TI ülesannete ringi ei ole üksikasjalikult loetletud, kuna saadavaid andmeid kasutatakse ametite valdava osa peamiste ülesannete täitmisel. PPA jaoks moodustab välismaalaste üle tehtav järelevalve vaid väikese osa ameti pädevusest. MTA vaatest on peamisteks ülesanneteks, mille täitmisel andmeid kasutatakse, maksuseadustest ja MKS-ist tulenevad ülesanded, mis tagavad eelkõige tööjõumaksude tasumise ja kinnipidamise kohustuse täitmise ning käibemaksu tasumise kohustuste täitmise. Praktikas tähendab see esmalt maksude tasumata jätmise riskide kaardistamist ning maksukontrolli alustamise vajaduse tuvastamist ehitusettevõtjate esitatavate andmete alusel. Seda eelkõige andmekogusse esitatud andmete ja maksudeklaratsioonidel esitatud andmete võrdlemise kaudu. TI vaatest on nendeks töölepingu seadusest ning töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevad ülesanded, mis tagavad töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid puudutavate kohustuste täitmise töökeskkonnas. Kõigi kolme asutuse jaoks on oluline kasutada peatöövõtja kogutud ja tema valduses olevaid detailseid andmeid ka konkreetse riikliku järelevalve menetluse raames, sh ehitusplatside kohapealses kontrollis. Lõikes 2 piiritletakse MTA-le esitatavate andmete liigid. Teavet tuleb ehitustööde peatöövõtjal esitada järgmiste isikute ja asjaolude kohta: 1) ehitatav ehitis; 2) ehitustööde tellija; 3) tellitud ja tehtavad ehitustööd; 4) ehitustöid tegevad alltöövõtjad – juriidilised isikud ja FIE-d; 19 5) ehitusplatsil viibivad isikud – nende isikusamasust tuvastada võimaldavad andmed ning ehitusplatsil viibimise aeg. Viidatud üksikasjalikumad andmete kategooriad sätestatakse MKR põhimäärusega – volitusnorm paikneb MKS §-s 2514. Lõikes 3 piiritletakse aruandekohustusega hõlmatud ehitustööd. Selleks, et meede oleks põhjendatud ja proportsionaalne, on vaja keskenduda riiklikus järelevalves suuremat riski kandvatele objektidele. Riigid, kelle eeskujul aruandluskohustus on välja töötatud, lähtuvad peaasjalikult ehitusobjekti maksumusest. Aruandluskohustuse kehtestamisel Eestis on aluseks võetud ehitustööde maht, mis on samuti otseses seoses ehitustööde maksumusega. Lävendi sätestamisel on aruandluskohustuse rakendamisel tõlgendamisprobleemide ennetamiseks lähtutud üks-ühele ehitusnõuete määrusega kehtestatud TI ehitustööde alustamise eelteate kriteeriumitest. Lävendi kriteeriumid vaadatakse üle kolmeaastase rakendamiskogemuse järel. Senises töökeskkonna ja töötervishoiu järelevalves on piisavaks ja põhjendatuks osutunud teravama tähelepanu suunamine ehitustöödele, mis eeldatavalt kestavad kauem kui üks kuu ning millega on samaaegselt hõivatud vähemalt 20 isikut. See tähendab ehitustöid, mille kestus on vähemalt 31 päeva ning ühel ajahetkel töötab objektil korraga 20 või rohkem inimest. Näiteks kui tööd kestavad 31 päeva ning esimesel kolmekümnel päeval on ehitusplatsil korraga 5 töötajat, kuid viimasel päeval 20, siis vastab objekt kriteeriumile. Alternatiivina arvestatakse ehitustööde mahtu ka töötundides. Sellisel juhul hõlmab aruandluskohustus ehitusöid, mille kestus on pikem kui 500 inimtööpäeva ehk täistööpäeva. Viimasel juhul ei ole oluline, kui mitu kalendripäeva ehitustööd kestavad ning kui mitu isikut on korraga ühel ehitusplatsil töid teostamas. Maksuriskid väiksema mahuga ehitustöödel ei ole kindlasti väiksemad, kuid meetme proportsionaalsuse huvides hõlmatakse teabe esitamise kohustusega siiski mahukamad ehitustööd. Kaalukeeleks on asjaolu, et täna peab sellise mahuga ehitustööde puhul esitama TI- le ehitustööde alustamise eelteate. MKS kohase aruandluse rakendumisel tekib tehniline võimalus eelteate esitamise kohustuse asendamiseks MTA-le esitatava aruandlusega24. Järgmises etapis oleks riigi andmekogude ja infosüsteemide automaatse andmevahetuse tagamiseks ning halduskoormuse vähendamiseks ehk andmete ühekordseks esitamiseks riigile, tarvis muuta töötervishoiu ja tööohutuse seaduse paragrahvi 4 lõike 5 alusel kehtestatud ehitusnõuete määrust ning tervise- ja tööministri 22.07.2014 määrust nr 47 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“. Lõikes 4 sätestatakse volitusnorm andmekogusse kantavate andmete loetelu kehtestamiseks MKRi põhimäärusega. MKR põhimäärus loetleb üles valdava enamuse MTA andmekogudest ning andmed, mida igas andmekogus töödeldakse ja sätestab nende töötlemise alused. MKR põhimääruses sätestatakse ehitusplatsi, ehituse tellija, peatöövõtja ja teiste ehitusettevõtjate kohta edastatavate andmete loetelu ning andmed, mida esitatakse isikute ja nende viibimise kohta ehitusplatsil. Andmekogusse kantakse ehitise ja ehitusplatsi kohta järgmised andmed: 24 Vajalike andmete koosseis vajab veel täiendavat analüüsi. Eelteates on andmeid, mida TI mujalt ei saa. Kaalumist vajab, kuidas on nii TI kui ka ehitusettevõtjate jaoks mugavam ehitada tehniliselt üles ehitusohutuse info kogumine. Ehitusobjektil tegutseb mitmeid ettevõtteid, mistõttu võib olla eelistatum, et iga ettevõtja esitab oma ehitustööde ohutusega seotud andmed TI iseteeninduses (varem esitatud andmed objekti kohta oleks eeltäidetud). 20 1) ehitise nimetus, aadress ja tunnus; 2) ehitise unikaalne ID (EHR kood); 3) ehitustegevuse alustamise ja lõpetamise kuupäev; 4) elektroonilise registreerimissüsteemi unikaalne ID. Andmekogusse kantakse töövõtuahela kohta järgmised andmed: 1) ehitustööde tellija ehk ehitise omaniku andmed (ettevõtte nimetus ja registrikood, registrikoodi puudumisel mitteresidendi kood); 2) peatöövõtja andmed; 3) tööandja andmed; 4) ehitustöid tegeva isiku andmed. Andmekogusse kantakse isiku ehitusplatsil viibimise kohta järgmised andmed: 1) kord päevas iga isiku ehitusplatsil viibimise summeeritud aeg eelneval päeval; 2) kuni kolm korda nädalas isikustamata kujul iga isiku ehitusplatsile sisenemise ja sellelt lahkumise kellaajad sekundi täpsusega iga päeva kohta. 3) sama info ehitusplatsi tööülesannetega seoses ühekordselt külastavate isikute (kes ehitusplatsil ehitustöid ei tee) kohta isikustamata kujul. Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvas valitsusasutuses või hallatavas riigiasutuses tööd tegeva isiku puhul on kantud TÖRi tööd võimaldava isikuna ministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub valitsusasutus või hallatav riigiasutus, kus tööd tegev isik töötab. MKRi kantavate andmete säilitamise tähtajad on kehtestatud MKR määruse §-ga 63. Andmekogus töödeldakse väga erinevat liiki andmeid ning nende säilitamise tähtajad on ühest aastast 75 aastani. MKSiga ei ole sätestatud maksuhalduri poolt andmete säilitamise tähtaegasid ega määratletud ka andmete võimalikku maksimaalset säilitamise tähtaega. Andmete säilitamise tähtaja kehtestamisel MKR määrusega võetakse aluseks konkreetsete andmete kasutamise vajadus. Maksukohustuse kindlaksmääramisel on selleks reeglina seitse aastat. Eelnõus kirjeldatud aruandlusega kogutavaid andmeid kasutatakse maksukohustuse kindlaksmääramisel ning seetõttu on MKR määruse muutmise kavandis liigitatud andmekogusse kantavate andmete säilitamise tähtajaks 7 aastat – MKR määruse § 63 lõige 3. MKS § 2511. Peatöövõtja kohustused Töövõtuahela ja töötamise kestuse alase aruandlusega seotud kohustused lasuvad peaasjalikult ehitusobjekti ehitust koordineerival ehitusettevõtjal, ehk peatöövõtjal. MKS §-ga 2511 sätestatakse kohustused, mis on seotud kitsalt isiku peatöövõtja rolliga. Kuna peatöövõtja on samal ajal ka ehitusettevõtja, laienevad peatöövõtjale lisaks ka järgnevas paragrahvis sätestatud ehitusettevõtja kohustused. MKS § 2511 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb peatöövõtjal esitada MTA e-teenuse keskkonnas andmed ehitatava ehitise kohta ning ehitustööde kohta, samuti isiku kohta, kes ehitustööd tellis (nimi ja registri- või isikukood). Andmed tuleb esitada vähemalt kolm tööpäeva enne ehitustööde alustamist. Need andmed on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peetavast ehitisregistrist25 saadavate andmete pinnalt võimalik MTA-l valdavas mahus eeltäita. 25 Ehitisregistri põhimäärus vt https://www.riigiteataja.ee/akt/128062019019 21 Peatöövõtja kohustus on reeglina seega eeltäidetud andmete õigsust kinnitada. Ehitise ja ehitustööde andmed sätestatakse MKRi põhimäärusega. Nendeks on: 1) ehitise nimetus ja aadress; 2) ehitise unikaalne ID (ehitisregistri kood); 3) ehitustööde alustamise ja eeldatav lõpetamise kuupäev; 4) elektroonilise registreerimissüsteemi unikaalne ID. Lõike 1 punkti 2 kohaselt peab peatöövõtja ehitustööde alustamise ajaks korraldama ehitusplatsile elektroonilise registreerimissüsteemi paigaldamise. Süsteemi paigaldamise kuludega seotud mõjude kohta vt seletuskirja mõjude osa. Süsteemi paigaldamise põhiseaduslik analüüs vt seletuskirjas eelnõu sisu ja võrdleva analüüsi osa viimast alalõiku „Muudatuste kooskõla põhiseadusega“. Elektrooniline registreerimissüsteem peab suutma koguda elektrooniliselt andmed ehitusplatsil viibinud isikute kohta ning edastada need automatiseeritult MTA-le. Süsteem peab suutma ka TÖR-ist pärit andmeid regulaarselt vastu võtta, et kontrollida ehitusplatsile sisenevate isikute õigust ehitusplatsil viibida (kas on kehtiv töösuhe mõne ehitusplatsil töid korraldava ettevõtjaga). Lisaks peab süsteem olema tehniliselt seadistatud viisil, mis võimaldab vajadusel teha kohapeal väljavõte ehitusplatsil viibivate isikute kohta. Selliselt tagab registreerimissüsteemi olemasolu, et ettevõtja ei pea mingeid andmeid koguma ega esitama käsitsi, süsteem täidab automatiseeritult kõik vajalikud kohustused ehitusplatsil viibimise aja teavitamisel. Elektroonilist registreerimist võimaldav süsteem kogub teavet isikute ehitusplatsil viibimise aja kohta ning edastab selle teabe automatiseeritult MTA andmekogusse. Elektroonilises registreerimissüsteemis fikseeritakse kaugloetava kaardiga (töötaja või külastaja kaardiga) või joonehitiste korral mobiilse lahenduse abil inimeste ehitusplatsile saabumine ja sealt lahkumine. Nõuetekohases registreerimissüsteemis on võimalik ehitusplatsil viibitud aeg iga päeva osas automaatselt summerida ilma täiendavate toiminguteta ettevõtjate poolt. Ehitustöötajatele ja külastajatele kaardi kasutamise vajaduse ja korra selgitamine oleks iga ehitusettevõtja (tööandja) kohustus ning selles tuleks kokku leppida töö- ja võlaõigusega ettenähtud korras. Peatöövõtjal tuleks kajastada vastavad kohustused alltöövõtjatega sõlmitavates lepingutes. Vahetut riiklikku järelevalvet iga töötaja ja külastaja poolt kaartide kasutamise üle eelnõuga ei planeerita. Lõike 1 punktist 2 tuleneb peatöövõtja kohustus tagada kogu ehitustööde kestuse ajal, et ehitusplatsile sisenevad inimesed registreeriksid enda ehitusplatsil viibimise. Seda eelkõige alltöövõtjatega sõlmitavate lepingute kaudu kuna iga tööandja peab tagama, et tema töötajad oma sisenemise ja väljumise nõuetekohaselt fikseeriksid. Elektroonilise registreerimissüsteemi töökorras oleku eest vastutab peatöövõtja. Võtmetähendusega on lõike 1 punktis 3 sätestatud aruandluskohustus. Peatöövõtjal tuleb esitada elektroonilise registreerimissüsteemi automatiseeritavaid lahendusi kasutades MTA-le regulaarselt andmeid isikute viibimise kohta ehitusplatsil. Kord päevas tuleks esitada summeeritud kujul teave iga isiku ehitusplatsil viibimise kestuse kohta eelneval päeval. Need on andmed selle kohta, kui pikalt iga isik eelneval päeval ehitusplatsil kokku viibis. 22 Kuni kolm korda nädalas tuleks esitada üksikasjalikku teavet isikute ehitusplatsile sisenemise ja sealt lahkumise kohta. Need on andmed selle kohta, millistel kellaaegadel kaarti kasutanud isik ehitusplatsile saabus ja millal sealt lahkus. Andmete saatmisel MTA-sse asendatakse isikuandmed süsteemis koodiga, mis ei võimalda konkreetseid isikuid MTA-l tuvastada. Isikustamata kujul detailsete andmete aruandlus hoiab aruandluskohustuse mõju isikute jaoks mõõdukal tasemel. Isikuandmete isikustamata kujule viimise saab tehniliselt lahendada automatiseeritult registreerimissüsteemi rakenduses ning teenusepakkujate sisendi põhjal mõjutab see süsteemi kasutamise hinda minimaalselt. Isikustamata andmeid saaks MTA süsteemis võrrelda kord päevas esitatava isikustatud, kuid päeva peale summeeritud andmetega. Andmete detailsus ja nende esitamise sagedus muudavad aruandluse moonutamise piisavalt tülikaks, et tagada võimalikult korrektne aruandlus võimalikult paljude kohustatud isikute poolt. Iga elektroonilist andmetöötlussüsteemi saab luua hilisema andmete muutmise võimalusega, kui see ei põhine plokiahela süsteemil või muul sarnast tehnoloogiat kasutaval süsteemil, kus kõik muudatused arhiveeritakse ajalises järjestuses. Plokiahela kasutamine andmete moonutamise ärahoidmiseks on kindlasti kallim kui andmete sagedasem esitamine ning selle kasutamist registreerimissüsteemi turvalisuse tagamiseks eelnõuga ette ei nähta. Küll aga nähakse ette kuni kolm korda nädalas detailsema teabe esitamise kohustus. See aitab tuvastada potentsiaalseid andmetega manipuleerimisi. Näiteks tuleks sekundi täpsusega fikseeritud kellaajaliste andmete puhul välja, kui mitukümmend isikut on sisenenud ehitusplatsile samal sekundil jne. Summeeritud aegadega andmete põhjal ei ole selliseid järeldusi võimalik teha. Juhul, kui andmetega manipuleerimise võimalusi ei vähendata, võib teabe esitamise kohustus osutuda sisult tühjaks kohustuseks, isikud võiksid esitada MTA-le endale sobilikuks muudetud andmeid ning ehitusturu konkurentsimoonutused jätkuksid tänases mahus. Isikute kohta kogutavate andmete loetelu ja kogumise täpsem sagedus ja kord sätestatakse MKR põhimäärusega. MTA-le edastatakse andmed isiku kasutatava kaardi koodiga. Töötaja kaardi kood on seotud isiku TÖR andmetega ning MKR andmebaas loob ise seosed kaardi koodi ja seda kasutava konkreetse isiku andmetega. MTA-le esitatavad andmed ehitusplatsil viibimise aja kohta on indikatiivsed isiku tegeliku tööaja osas ja seega võivad need andmed olla vajalikud töötajatele töövaidluste lahendamisel. Koostoimes teiste tõenditega võiksid andmed tõhustada töösuhtes tekkinud küsimuste lahendamist. Andmete saamine ja kasutamine töötaja poolt ei ole MKS-iga piiratud ega vaja seega eraldi reguleerimist. MKS § 14 kohaselt on teabe andmine maksukohustuslasele maksuhalduri üks põhikohustustest. See sisaldab ka isiku õigust tutvuda kõikide teda puudutavate andmetega ja saada neist väljavõtteid. Mistahes töötamisega seotud andmed kuuluvad sedalaadi andmete hulka ning isikul ei ole kehtiva seaduse alusel õiguslikke takistusi ka tõendusmaterjali saamiseks. Isikute ehitusplatsil viibimise kohta andmete kogumisel ja MTA-le esitamisel tuleb lähtuda aruandekohustuse eesmärgist. Erinevatel elulistel asjaoludel ehitusplatsi läbivate isikute kohta seega andmeid ei koguta. Aruandlus ei hõlma näiteks kortermaja fassaadi renoveerimistööde puhul majas elavate isikute liikumist ehitustöödega hõlmatud hoones, või ka renoveerimistöödega hõlmatud tänavat ületavaid isikuid. Sellised andmeid ei anna käibemaksu- ega ümbrikupalga riski analüüsiks kasutatavaid andmeid. Lõike 1 punkti 4 kohaselt peab peatöövõtja tagama punktis 3 nimetatud MTA-le edastavate ehitusplatsil viibimise andmete säilimise kogu ehitustööde kestuse jooksul ning lisaks neli kuud 23 peale ehitustööde valmimist. Seda on eelkõige tarvis ehitustööde üle riikliku järelevalve tagamiseks kuni ehitustööde lõpuni – olgu siis MTA, TI või PPA pädevusalas olevas valdkonnas. MKR-is töödeldavate andmete säilitamise tähtajad sätestatakse MKR põhimäärusega. Andmeid on MKRis vaja säilitada maksukohustuste täitmise kontrollimiseks seitse aastat analoogselt töötamise registri andmetega. Lõikes 2 sätestatakse, et ehitusplatsi ühekordselt külastavate ja ehitustöid mitte tegevate teiste inimeste isikuandmeid ei koguta – st tema kasutatavat kaarti ei seota TÖR andmetega ning MTA andmekogudes seega kaardi koodi ühegi konkreetse isikuga ei seostata. MKS § 2512. Ehitusettevõtja kohustused Terminit ehitusettevõtja kasutatakse eelnõus üldise mõistena, mis hõlmab ka peatöövõtja, kuna osa kohustusi tuleneb isiku rollist tööandjana, kelleks võib olla ka peatöövõtja ise. Samas ei lasu kõikidel ehitusettevõtjatel võrdses mahus kohustusi. Peatöövõtjal on lisaks üldistele kohustustele ehitusobjekti valmimise juhtimisest tingitud võtmekaaluga kohustused. Vt lisaks selgitusi MKS § 2511 (peatöövõtja kohustused) ja 2512 (ehitusettevõtja kohustused) kohta. Renditööjõu puhul on kohustatud isikuks ettevõtja, kes isikud ehitusplatsile lubab, st isik, kes nende tööjõudu kasutab. MKS §-ga 2512 reguleeritakse kõikide ehitusettevõtjate kohustused, sh peatöövõtja kohustused, mis ei tulene kitsalt tema peatöövõtja rollist. Punkti 1 kohaselt tuleb igal ehitusettevõtjal esitada MTA-le andmed tema tehtavate ehitustööde kohta ning tema alltöövõtja nime ja isiku- või registrikoodi, kellelt ta ostab või on ostnud ehitise ehitamisega seotud teenuseid. Andmed esitatakse enne tellitud ehitustööde alustamist. Peatöövõtja kohustused on olemuslikult seotud ehitusobjekti registrisse kandmisega ja projekti alustamisel teada olevate alltöövõtjate kohta teabe esitamisega. Ehitustööde käigus võib juhtuda, et tarvis on ehitustöid tellida juba järgmiseks päevaks, kuna tuleb leida uus koostööpartner või tekib ehitustel muu ootamatu olukord. Seetõttu ei ole nö jooksvate ehitustööde puhul kolmepäevast etteteatamist sätestatud ning andmed alltöövõtja kohta tuleb esitada esimesel võimalusel enne ehitustöödega alustamist. Ehitustöödega seotud andmeid ning alltöövõtja äriregistrisse kantud andmeid on võimalik aruandluses taaskasutada. See tähendab, et MKR saab automaatselt andmeid ehitisregistrist ja äriregistrist ning varasemalt esitatud andmeid ei pea uuesti esitama. Andmekogus luuakse tehnilised lahendused vajalike andmete leidmiseks ja kinnitamiseks. Alltöövõtjal on kohustus omakorda kinnitada tema kohta tehingupartneri poolt esitatud või kinnitatud andmete õigsust ning esitada/kinnitada andmed enda alltöövõtja kohta, kui see on asjakohane. Punktiga 2 nähakse ette ehitusettevõtja õigus märkida vajadusel andmekogus ammendavalt ära TÖRi kantud isikud, kelle ta on lubanud konkreetsele ehitusplatsile. Juhul, kui iga konkreetse ehitusplatsi puhul sellele lubatavaid isikuid ära ei märgita, siis annab andmekogu vaikimisi elektroonilisele registreerimissüsteemile nö rohelise tule kõigile TÖRi kantud isikutele ehitusplatsile sisenemiseks. Tööandjad (sh renditööjõu kasutajad) ei pea TÖRi kantud töötajate osas ehitusobjekti kaupa andmeid enam uuesti esitama, vaid need andmed kuvatakse andmekogus automaatselt. 24 Andmevahetus töötab ka TÖRi ja PPA andmekogude vahel. MTA saab andmeid juba täna PPA elamislubade ja töölubade registrilt ja välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogult. TI andmekogudest saadavaid andmeid töödeldakse ametites hetkel käsitsi, kuid töös on arendused automaatse andmevahetuskanali loomiseks. Punktiga 3 sätestatakse iga ehitusettevõtja (sh peatöövõtja) kohustus tagada, et tema poolt ehitusplatsile lubatud isikud fikseerivad kõik enda ehitusplatsile sisenemised ja sealt väljumised. Ehitusettevõtjate ja nende heaks töötavate isikute vahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks lepinguõigusega ette nähtud vahenditega, eelkõige töölepingu või muu võlaõigusliku lepinguga. Ehitusplatsi tööülesannetega seoses ühekordselt külastavatele isikutele tutvustab ehitusplatsil viibimise korda ja tingimusi ehitusplatsil selleks määratud isik. Peatöövõtja kohustus on tagada, et kõik ehitusplatsil viibivad isikud oleksid kursis ohutusjuhistega ning muuhulgas külastaja kaardi kasutamisega seotud kohustustega. Punktiga 4 sätestatakse iga ehitusettevõtja (sh peatöövõtja) kohustus tagada, et tema poolt ehitusplatsile lubatud isikutel on olemas ehitusplatsile sisenemiseks ja väljumiseks vajalik tuvastusvahend. Tuvastusvahendi olemasolu eeldatakse ka juhul, kui ettevõtja kasutab ehitusplatsil viibimise aja fikseerimiseks mõnda mobiilset lahendust. Eelkõige aga saab liikumised fikseerida isikule ehitusettevõtja poolt hangitava töötaja kaardiga. Kaardid valmistab ja väljastab MTA poolt riigihanke korras leitud isik järgides rahandusministri määrusega kehtestatud tingimusi. Taotlus oma töötajatele kaardi saamiseks tuleb ehitusettevõtjal esitada MTA lepingupartnerile26. Eelnõuga ei välistata võimalust fikseerida isikute liikumine vajaduse ja võimaluse korral ka muu tehnoloogilise lahenduse abil. Kui isikul on olemas isiklik töötaja kaart, siis võib ehitusplatsile sisenemise fikseerimiseks kasutada ka mobiilirakendust või helistamisteenust, sõltuvalt peatöövõtja poolt valitud elektroonilise registreerimissüsteemi võimalustest. Vajadus mobiilsete lahenduste järgi on eelkõige joonehitiste puhul.27 Suuremale maa-alale jaotunud ehitustööde puhul ei ole põhjendatud nõuda ehitustöötajatelt ehitusplatsile sisenemise või sealt väljumise fikseerimist töötaja kaardiga registreerimissüsteemi asukohas, vaid seda kõike saab korraldada ehitusettevõtjale kõige sobivamal viisil muud tehnilist lahendust kasutades sõltumata töö tegemise täpsest asukohast ehitusplatsil. Joonehitiste ehitustööde puhul võetakse rakendusaktide kavandamisel ning aruandluse praktilises korralduses arvesse suurele maa-alale jaotunud ehitusobjektil tehtavate ehitustööde erisusi võrreldes hoonete ehitamisega. Näiteks ei ole võimalik teetööde puhul tervikuna ehitusobjekti piirata, tööd toimuvad pikkade vahemaade kaugusel hajutatult ning ehitustööde käigus on tarvis liikuda ühelt ehitusplatsilt teise. Ehitusettevõtjad on välja toonud ka ehitusobjektidel sagedased muutused alltöövõtjate, töötajate koosseisus. Lisaks eriteenuste osutamine objektidel – tehnika remont ja tankimine, tehtud tööde ja kasutatavate materjalide nõuetele vastavuse kontrolliks proovivõtt jms. Eraldi tähelepanu pööratakse teede ehituses hoolduslepingute kvalifitseerimisele aruandekohustuse kindlaksmääramisel. MTA lähtub aruandekohuse kindlaksmääramisel 26 Kaaluti ka kaartide väljastamist MTA poolt või kaartide taotlemist MTA kaudu, kuid see tooks ametile kaasa vajaduse täiendavateks suurteks investeeringuteks. MTA-l puuduvad mistahes kaartide väljastamiseks vajalikud infrastruktuurid ja töötajad. Oluliselt kulutõhusam on vastav teenus osta sisse eraõiguslikult juriidiliselt isikult, kellel on juba olemas kõik vajalik kaartide taotluste menetlemiseks ja kaartide väljastamiseks. 27 Vt termini kasutusala ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest https://www.riigiteataja.ee/akt/130062020026 25 tänasest TI praktikast, kuna aruandluse lävendite puhul on võetud aluseks tänased ehitustööde alustamise eelteadete lävendid. Nii nagu täna TI-le eelteatega hõlmatud ehitustööde puhul, lähtutakse ka siin eelkõige konkreetse ehitusobjekti töömahust, mitte lepingu mahust. Näiteks aasta jooksul 10 bussipeatuse remonti ei loe TI reeglina üheks töömaaks isegi kui töid tehakse samaaegselt. Kui töid ei loeta ehitusloal või -teatisel üheks objektiks, siis ka siinse aruandluse puhul ei loeta neid üheks objektiks. Kindlasti tuleb arvestada, et kõike objektil toimuvat ei saa lugeda ehitustööks, täpsema määratluseni jõutakse koostöös ehitussektoriga, sh taristute ehitajatega. Registreerimissüsteemide turul pakutakse ka mobiilseid lahendusi, mille abil saab ehitusplatsile saabumise ja sealt lahkumise fikseerida kas telefonikõnega või mobiilirakendusega (nt positsioneerimine). Taolised süsteemid jäävad üsna samasse hinnaklassi teiste registreerimissüsteemidega, mis võimaldavad vajalikke andmeid koguda, komplekteerida ning maksuhaldurile automatiseeritult esitada. Kaartidele sätestatavad nõuded ja hankimise kord sätestatakse rahandusministri määrusega. Alternatiivsetele ehitusplatsil viibimise fikseerimise meetoditele või vahenditele täiendavaid nõudeid ei kehtestata. Need peavad vaid võimaldama fikseerida ehitusplatsile sisenemised ja sealt väljumised sarnaselt töötaja kaardiga. Viidatud määruses jäetakse ehitusettevõtjale võimalus ise valida endale sobivaim viis fikseerida isikute ehitusplatsil viibimine. Töötajate kaardid on isikupõhised, mis tähendab, et erinevatel ehitusplatsidel saab kasutada sama kaarti ning tööandja vahetumisel on sama kaart kasutatav ka uuel ehitusplatsil. Tööandjal tuleb töötaja kaart MTA e-teenuste keskkonnas vaid valideerida (TÖR andmete põhjal) ning vajadusel valida, millisele ehitusplatsile selle kaardi omanikku lubada. MKS § 2513. Ehitusplatsil viibimise fikseerimine Selleks, et tagada peatöövõtja ja MTA andmekogude omavaheline tõrgeteta andmevahetus ning ettevõtjate võrdne kohtlemine, määratakse rahandusministri määrusega kindlaks elektroonilisele registreerimissüsteemile esitatavad standardsed miinimumnõuded. Vastav volitusnorm sätestatakse lõikes 1. Ehitusplatsile paigaldatav elektrooniline registreerimissüsteem peab: 1) tagama ehitusplatsile sisenemise ja sealt väljumise aja usaldusväärse kindlaksmääramise sekundi täpsusega, kas töötaja kaardi kasutamise teel või muud samaväärseid tuvastusvahendit kasutades; 2) võimaldama maksuhaldurile andmete edastamist ehitusplatsil viibinud isikute kohta ning nende ehitusplatsil viibitud aja kohta; 3) võimaldama ehitusplatsiga seotud järelevalve jaoks teha igal ajal väljavõtet tuvastusvahendite kasutamise kohta kogu ehitustsükli ulatuses ning nelja kuu jooksul peale ehitustööde lõppu; 4) võimaldama peatöövõtja poolt määratud isikul teha (automatiseeritult) ehitusplatsil kohapeal detailse digitaalse ning vajadusel paberkandjal väljavõtte, milles on toodud antud päeval ning ajahetkel ehitusplatsil viibivad isikud ning nende sealviibimise aeg; 5) võimaldama töötaja kaartide kasutamist ehitusplatsile sisenemise ja sealt lahkumise aja kindlaksmääramiseks; 6) võimaldama siduda töötaja kaart spetsiaalse identifitseerimisnumbri kaudu iga asjaomase ehitusplatsiga; 26 7) olema logitav iga andmete käitlemise osas ning logi peab olema salvestatud muutmist mittevõimaldaval kujul; 8) võimaldama edastada maksuhaldurile üle X-tee üks kord päevas iga isiku eelneval päeval ehitusplatsil viibimise summeeritud aja ning kuni kolm korda nädalas isikustamata kujul iga isiku ehitusplatsile sisenemise ja sellelt lahkumise kellaajad sekundi täpsusega kindlas formaadis. Detailne formaat ning koosseis täpsustatakse MTA andmekogu arendajaga tehtava arenduseelse analüüsi käigus. Riigi Infosüsteemi Amet on kaardistamas kaugloetava ID-kaardi ja selleks vajalike rakenduste arendamise võimalusi. Seetõttu võib tulevikus olla vajalik ja põhjendatud sellise süsteemi kasutamine või selle kasutamise võimaldamine, mis suudab lugeda ka kaugloetavat ID-kaarti tavapärase töötaja kaardi asemel. ID-kaardi kasutamine ehitusplatsil viibimise aja fikseerimiseks võiks olla alternatiivseks võimaluseks töötaja kaardi kõrval. Lõikega 2 sätestatakse rahandusministrile volitusnorm, et kehtestada määrusega ehitusplatsile sisenemist ja sealt väljumist fikseerida võimaldavale tuvastusvahendile esitatavad nõuded, selle taotlemise ning kasutamise tingimused ja kord. Määrusega sätestatakse ehitusettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks ühtne töötaja ja külastaja kaardi standard. Igal ehitusettevõtjal on määruse kohaselt kohustus hankida kaardid oma töötajate tarvis (sh juhatuse liikmed). Ehitusplatsi külastajate kaartide hankimise ja nende kasutamise üle arvestuse pidamise kohustus on peatöövõtjal. Määrusega sätestatakse MTA kohustus leida riigihanke korras üks ja ühine kaartide väljastaja28. Kaartide tellimine peab olema võimalik kaarte väljastava isiku veebikeskkonna kaudu, sh võimaldama tellimust esitada TÖR andmetega koondandmefaili üles laadimisega. Kaartide väljastamine peaks toimuma võimalikult lühikese aja jooksul. Väljastatavad kaardid peavad vastama määrusega kehtestatud standardsetele miinimumnõuetele. Kaardi väljastamise tasu makstakse otse väljastajale. MTA näeb lepingus ette kaartide maksimaalsed tasumäärad, mis fikseeritakse ka ministri määruses. Kaardid väljastatakse tähtajatult. Kaardi kasutatavus konkreetse ehitusplatsi elektroonilises registreerimissüsteemis sõltub sellest, kas kaart on MTA andmekogus aktiveeritud ning seotud tööandja ja TÖR-i kaudu selle ehitusplatsiga. Juhul, kui töötaja töötamine TÖR-is peatatakse või lõpetatakse, lõpeb ka kaardi kehtivus selle konkreetse tööandja ehitusplatsil. Väljastatud kaardi aktiveerib tööandja ise MTA andmebaasis enne isiku ehitusplatsile lubamist. Kaardi aktiveerimine on ühekordne toiming. Aktiveerimise järel edastab MKR elektroonilisele registreerimissüsteemile teabe isiku lubamise kohta ehitusplatsile, kus isiku tööandja on kas peatöövõtja või üks alltöövõtjatest. Tööandjal on võimalik märkida ära, millised isikud millisele ehitusplatsile lubada. Vaikimisi saab ehitusplatsile sisenemise õiguse iga TÖR-i kantud isik. Elektroonilises registreerimissüsteemis võib ehitusplatsile sisenemise registreerida ka muu tehnilise lahendusega kui plastikkaardiga. Ehitusplatsi eripära arvestades võib olla parem lahendus ehitusplatsile saabumine fikseerida mobiilirakendusega või süsteemile helistades. Selliseid tehnilisi lisavõimalusi tänased läbipääsusüsteemid ka põhimõtteliselt võimaldavad, vajades väiksemaid täiendusi. Need ei ole teistest süsteemidest märkimisväärselt kallimad. 28 Sarnaselt nt liiklusseaduse alusel väljastatavate juhikaartidega ja ka nt õpilaspiletite väljastamisega. 27 MTA kohustus tagada ehitusplatsile sisenemist ja sellelt lahkumist fikseerida võimaldava kaardi väljastamise korraldamine sätestatakse lõikes 3. Lõikega 4 nähakse ette, et rahandusminister kehtestab määrusega ehitusplatsil viibimise fikseerimise erijuhud. Ehitusplatsile sisenemise fikseerimist ei nõuta ehitusplatsile ehitusmaterjali tarnivalt isikult (fikseeritakse sõiduki registreerimismärk, kuupäev ja kellaaeg), riikliku järelevalvet teostavatelt isikutelt ega kiirabilt või päästetöid teostavatelt isikutelt. MKS § 2514. Andmete parandamine Sarnaselt TÖRi regulatsiooniga, nähakse eelnõuga ette ka MTA-le esitatud andmete parandamise võimalus. Vea ilmnemisel on kande tegija kohustatud ebaõige kande viivitamata parandama. Andmeid on võimalik parandada samas andmekogus, kuhu esialgsed andmed sisestati. Kui kande tegijal ei ole võimalik kannet ise parandada, esitab ta MTA-le sellekohase taotluse. Andmete parandamisena ei tohiks siinjuures käsitleda uute andmete esitamist ega esmakande tegemist. Andmete parandamise tähtaja määramisel on samuti lähtutud analoogsest TÖR andmete parandamise tähtajast. Andmete esitamisest kolme kuu möödumisel saab ebaõigeid või ebatäpseid andmeid parandada üksnes põhjendatud taotluse alusel MTA otsusega. Taotlus esitatakse 14 päeva jooksul andmete parandamise vajadusest teadasaamisest arvates. Taotluses märgitakse andmete esitaja nimi ja kontaktandmed. Taotlusele lisatakse tõendid paranduse tegemise vajalikkuse kohta. Ka MTA otsusele andmete parandamise kohta on ette nähtud TÖR-iga analoogne maksimaalselt 30-päevane tähtaeg. MKS § 2515. Sunniraha MKS §-s 2511 või 2512 sätestatud kohustuse täitmata jätmise eest Sunniraha kohaldamise võimalustel on samuti lähtutud täna TÖR järelevalve jaoks kehtestatud sunniraha reeglistikust. Kui ehitusettevõtja ei ole MKS §-s 2511 või 2512 sätestatud kohustust tähtajaks täitnud, võib MTA määrata kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja ja teha hoiatuse MKS § 136 kohaselt, et kohustuse täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. Kui ehitusettevõtja ei ole kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks täitnud, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. MTA esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt MKS §-dele 128–132. Kohustuse täitmisele sundimiseks ei tohi sunniraha kokku ületada 3300 eurot, sealjuures ei tohi see esimesel korral ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot. MKS § 154 täiendamine MKS § 154 lõikes 1 sätestatud väärteokoosseisu laiendatakse, et see hõlmaks ka MKS §-des 2511 ja 2512 sätestatud kohustuste täitmata jätmise. 28 MKS § 154 sätestab rahatrahvi MTA tegevuse takistamine eest. Väärteokoosseis hõlmab täna maksudeklaratsiooni, muu dokumendi või asja tähtpäevaks esitamata jätmise, MTA juures registreerimata jätmise, arvestuse pidamise nõuete eiramise ning MTA korralduse täitmata jätmise. Füüsilisele isikule võib MTA määrata sellise rikkumise eest rahatrahvi kuni 1200 eurot ning juriidilisele isikule kuni 3200 eurot. Väärteomenetluse läbiviimine võib negatiivselt mõjuda äriühingu mainele ning kanne karistusregistris võib takistada riigihangetel osalemist. Seega on konkreetse rahatrahvi kõrval oluliseks distsiplineerivaks vahendiks ka väärteomenetlusega kaasnev potentsiaalne mainekahju ning võimalikud takistused äritegevuses. MKS § 154 sätestatava väärteokoosseisu täiendus peab tagama, et töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse jõuavad kõik olulised andmed ehitatava ehitise, ehitustööde, nende tellija (ostja) ja ehitustöid tegevate alltöövõtjate ning ehitusplatsil viibivate isikute kohta. Kohustused, mille täitmine tagatakse väärteotrahviga, on peatöövõtja puhul (MKS § 2511): 1) andmete kogumisega seotud kohustus on ehitusplatsile nõuetekohase registreerimissüsteemi paigaldamine või joonehitiste puhul mobiilse rakenduse hankimine isikute ehitusplatsil viibimise aja fikseerimiseks; 2) andmete MTA-le esitamisega seotud kohustused on: a) MTA e-teenuste keskkonnas ehitustööde ja nende tellija andmete ettenähtud tähtajaks esitamine või seal automaatselt kuvatavate29 andmete kinnitamine; b) ehitusplatsil viibitud aja kohta kogutud teabe esitamine MTA-le MKS § 2511 lõike 1 punktis 3 ja lõikes 2 nimetatud kujul, kasutades selleks registreerimissüsteemi automatiseeritud andmetöötlust; 3) andmete säilitamisega seotud kohustus on säilitada registreerimissüsteemis andmeid ehitusplatsil viibimise aja kohta kogu ehitustööde vältel ning nelja kuu jooksul peale ehitustööde lõpetamist. Kohustused, mille täitmine tagatakse väärteotrahviga, on kõikide ehitusettevõtjate puhul (MKS § 2512): 1) andmete esitamisega seotud kohustus on MTA e-teenuste keskkonnas enda tehtavate ehitustööde ja oma alltöövõtja andmete ettenähtud tähtajaks esitamine või seal automaatselt kuvatavate andmete kinnitamine; 2) andmete kogumisega seotud kohustus on tagada, et tema töötajad ja teised tema poolt ehitusplatsile kutsutud isikud fikseeriksid nõuetekohaselt ehitusplatsile sisenemise ja väljumise. Ehitustöötajate andmeid (nimi ja isikukood) ei ole tarvis töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse uuesti esitada, need eeltäidetakse andmekogus töötajate registrist. Ehitusplatsile lubatud isikute märkimine on vabatahtlik, seda teeb ehitusettevõtja vajaduse korral töötamise registri rakenduses. Töötaja kaardi omamine on oluline eelkõige ehitusettevõtjatele endile, et hõlpsamalt kasutada registreerimissüsteemi võimalusi ning vajadusel kontrollida ehitusplatsil viibivaid isikuid. Kuna registreerimissüsteemi on võimalik kasutada ka mobiilsete lahenduste abil ja isikusamastust on võimalik tuvastada ka ID-kaardi abil, siis puudub mõistlik vajadus tagada nende kohustuste täitmine rahatrahviga. 29 Andmete puhul, mida MTA saab eeltäita teistest andmekogudest. 29 Registreerimiskohustuse täitmata jätmise eest määratav rahatrahv ning kanne karistusregistris motiveerivad isikuid oma kohustusi täitma ning tagama, et töövõtuahela kõik lülid oleksid nõuetekohaselt süsteemis fikseeritud: ehitusplatsil töötaksid üksnes töötajad, kes on sellele konkreetsele ehitusplatsile lubatud ning nende töötajate ehitusplatsil viibitud tööaeg saaks fikseeritud. Kohustuse rikkumisel on haldusõiguse raames vastutavaks peatöövõtja või alltöövõtja, mitte aga töötaja. Tööandja ja töötaja töösuhted, sh vastutus tööülesannete rikkumise eest (nt ehitusplatsil registreerimata jätmine), tuleks reguleerida tsiviilõiguslikus töölepingus. Seega nõuete rikkumisel ei alustata väärteomenetlust töötaja, vaid tema tööandja või peatöövõtja osas. MTA-l on üldjuhul tavaks võtta kohustatud isikuga esmalt ühendust ning selgitada kohustuste täitmise vajadust ning tõsisemal juhul kohaldada ka sunniraha. MKS täiendamine §-ga 16818, MKS 1. peatüki 33. jao kohaldamine Rakendussättega määratakse kindlaks, et eelnõust tulenevaid aruandluskohustusi kohaldatakse selliste ehitustööde osas, millega alustatakse 2023. aasta 1. oktoobril või hiljem. Selleks, et välistada väga suurte ehitustööde jäämist aruandluskohustuse jõustumisel vajaliku tähelepanuta, hõlmatakse aruandlusega ka seaduse rakendumise hetkel veel pooleli olevad väga mahukad ehitustööd. Töövõtuahelast ja tööaja kestusest teavitamise kohustusega on eelnõu kohaselt seega hõlmatud ka ehitustööd, millega on alustatud enne 2023. aasta 1. oktoobrit, tingimusel, et nende ehitustööde eeldatav lõpptähtaeg on 2024. aasta 1. oktoober või sellest hilisem kuupäev. Seaduse jõustumine Seadus on planeeritud jõustuma ja rakenduma 2023. aasta 1. oktoobrist. Tähtaeg on valitud lähtuvalt MTA arenduste ajakavast. Sellest ajast arvates tuleb alustada andmete esitamisega ehitusplatside kohta, millel toimuvate ehitustööde eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ning kus töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või mille eeldatav tööde maht ületab 500 inimtööpäeva. Andmekogu loomisega seotud arendustega ei ole eeldatavalt võimalik varem valmis saada ning eelnõu edasisel menetlemisel ning seaduse rakendamise tähtaja sätestamisel arvestatakse arendustööde tegemiseks vajaliku ajaga. Juhul, kui arendustöödega ei ole aegsasti võimalik alustada, lükatakse vastavalt edasi ka seaduse rakendamise tähtaeg. MTA loob ehitusettevõtjatele võimaluse hankida töötajatele ja teistele ehitusplatsi külastavatele isikutele ehitusplatsil viibimise fikseerimiseks vajalikud kaardid soovi korral vähemalt kuus kuud enne 2023. aastat. Kaartide tellimisel ning elektrooniliste registreerimissüsteemide hankimisel tuleb arvestada, et MTA andmebaasidega on võimalik need ühildada siiski alates 2023. aasta 1. oktoobrist. Muudatuste kooskõla põhiseadusega Ehitusettevõtjad on rõhutanud, et kui riik vajab enda ülesannete täitmiseks ettevõtjatelt andmeid, kogutaks need üks kord ning välditaks samade või sarnaste andmete korduvalt 30 (päringu põhist) kogumist erinevates süsteemides või riigi andmekogudes. Riigi ülesanne on luua võimalused avalikule sektorile vajalike andmete kasutamiseks üle X-tee või muude rakenduste kaudu, nii et ettevõtjatel puuduks vajadus andmeid korduvalt esitada. Näiteks tuleks vältida, et ettevõtjad peaksid esitama ehitustööde kohta samu andmeid ehitisregistrile, MTA- le, TI-le, Statistikaametile jne. Ehitusettevõtjate koormamine ehitusplatsidel registreerimise kohustusega suurendab nende halduskoormust ning piirab põhiseaduse (edaspidi PS) §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse teostamist. Ettevõtlusvabadus on õiguslik vabadus, millele vastab riigi kohustus mitte luua põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks. Ettevõtlusvabadus ei kohusta riiki andma ettevõtjatele vahendeid ettevõtluse teostamiseks, kuid vabaduse realiseerimine eeldab toetamiskohustust. Ettevõtlusvabadusest tulenevalt on samas riigil kohustus tagada õiguslik keskkond vaba turu toimimiseks. Isikutel on õigus nõuda riigi sekkumist konkureerivate ettevõtjate tegevusse, et kaitsta teda teiste ettevõtjate õigusvastase tegevuse eest. 30 Sellest kohustusest lähtuvalt on põhjendatud ka ehitusplatsil registreerimise kohustuse panemine ettevõtetele, kuivõrd see aitab kaasa võrdsema konkurentsi tekkimisele ning kaitseb ausaid ettevõtteid konkureerivate ettevõtete õigusvastase tegevuse eest. PS §-s 31 sätestatud üldist ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse31. Ettevõtlusvabaduse kaitseala riivab ka see, kui ettevõtlusvabadust mõjutatakse avaliku võimu poolt ebasoodsalt.32 Riigikohus on selgitanud, et PS § 31 teine lause, mis lubab seadusega kehtestada piirangud ettevõtlusvabadusele, annab seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest.33 Arusaadavalt ei tohi sellised piirangud kahjustada ettevõtjate huvi või õigust rohkem, kui seda normi legitiimse eesmärgiga saab põhjendada. Piirangud peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Elektrooniliste registreerimissüsteemide soetamisega ja hooldamisega, samuti töötajatele kaartide taotlemisega kaasneb ettevõtjatele rahaline kulu. See võib tähendada PS §-is 32 sätestatud omandiõiguse riivet. Omandipõhiõiguse funktsiooniks on tagada põhiõiguse kandjale vabadussfäär omandiõiguse ja omandiga sarnanevate varaliste õiguste valdkonnas ning võimaldada tal selle kaudu kujundada oma elu ise omal vastutusel34. Ettevõtjatele langev halduskoormus ning rahaline kulu on detailsemalt kirjeldatud väljatöötamiskavatsuse punktis 11, millest nähtub, et lisanduvad kohustused tooksid kaasa vaid vähese halduskoormuse tõusu. Kulu põhjendatuse ehk omandipõhiõiguse riive suuruse hindamisel tuleks arvesse võtta ka seda, et elektrooniliste registreerimissüsteemide kasutusele võtmine ei ole kitsalt riigi huvi, vaid juba täna peatöövõtjate jaoks kasutuses ja vajalik oma jooksvate ning uute tööde planeerimisel, samuti selleks, et piirata võõraste isikute ehitusplatsile pääsemist. Samad kaalutlused on kohaldatavad ehitustööde tellija omandiõiguse riive hindamisel. Siin ei tohiks kaasnevaid kulusid siiski samaaegselt ja täies mahus (ehk topelt) 30 O. Kask, Sten Andreas Ehrlich, LLM Ave Henberg. PõhiSK § 31/6. – Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 4. vlj. Tallinn: Juura 2017; RKÜKo 3-4-1-2-13 p 105. 31 RKPJKo 3-4-1-6-00. 32 RKPJKo 3-4-1-1-02. 33 O. Kask, Sten Andreas Ehrlich, LLM Ave Henberg. PõhiSK § 31/20. – Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 4. vlj. Tallinn: Juura 2017; RKHKo 3-3-1-75-15. 34 https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=37&p=32 31 arvestada mõlema, nii ehitusettevõtja (eelkõige peatöövõtja) kui ka ehitusteenuse tellija kuludena. Kuna elektrooniliste registreerimissüsteemide kasutamisega seotud summad on ehitustööde kogukulu (sh ehitusseadustikust tulenevatest kohustustest tingitud kulu) arvestades väga väikesed on omandiõiguse riive väga madal ja seega proportsionaalne. Võimalikuks saab pidada ehitusteenuste kallinemist maksukuulekuse paranemisest tulenevalt. Tuleb pidada enesestmõistetavaks, et selline mõju ja tagajärg on iseenesest PS-ga määratud raamidesse kuuluv, eriti arvestades, et tegemist ei ole uute maksude kehtestamisega, mis võiks olla maksupõhiõiguse reguleerimisalas (§ 113). Andmete kogumine kesksesse riigi andmekogusse on põhjendatud optimaalse halduskoormuse tagamiseks ning andmete piisava usaldusväärsuse ning nende töödeldavuse huvides. Põhjendamatult koormav oleks andmete igakordne pärimine ettevõtjatelt nii riigi kui ettevõtjate jaoks konkreetse järelevalve raames ja kontrolliobjektide valiku kindlakstegemiseks. Kogutavad andmed ei ole olulisel määral uut liiki või erinevad võrreldes juba täna kogutavate andmetega, st riik ei hakkaks koguma märkimisväärselt uut teavet. Suureneb andmete täpsus ja täienevad kvalitatiivsed seosed juba täna kogutavate andmete vahel. Olulisemate tehingupartnerite kohta saab MTA teavet täna käibemaksudeklaratsioonidelt. Töötajate ja nende töö tegemise koha ja tööaja kohta saab MTA teavet TÖR-ist. Ehitustöötajate puhul, kelle töö on liikuva iseloomuga, hakkab MTA saama tänasest enamat teavet töö tegemise koha kohta, kuna kehtiva korra kohaselt registreeritakse liikuvate töötajate töökohana tööandja registreeritud asukoht. Ehitusplatsidel registreerimine Eestis ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 45 tulenevat töötajate vaba liikumise põhimõtet, kuivõrd registreerimise kohustus ei too kaasa diskrimineerimiskeelu rikkumist teiste liikmesriikide kodanike osas. Tekkiv registreerimiskohustus on üldine ning laieneb kõikidele isikutele, kes soovivad Eestis suuremal ehitusobjektil tööle asuda, olenemata nende päritolust või kodakondsusest. Arvestades, et juba täna kogub riik andmeid töötajate poolt töö tegemise koha kohta, ning tegemist ei ole eraeluliste andmetega, ei ole lisanduv andmete kogumine ehitusplatsil viibimise aja kohta ehitusplatsil viibivate inimeste jaoks tunnetuslikult enam riivavam kui juba kehtiv kord. Seni on ehitustöötajate kohta kogutud andmeid madalama täpsusastmega võrreldes teiste tööd tegevate isikutega. Andmete kogumise tunnetuslikku mõju vähendab ehitusplatsil viibitud aja summeerimine iga tööpäeva lõikes ning isikuid puudutavate detailsemate andmete edastamine MTA juures peetavasse andmekogusse kuni kolm korda nädalas isikustamata kujul. Ehitusplatsil viibinud inimeste koguarvu kohta andmete kogumine isikuandmete kaitsesfääri ei puuduta. PS § 26 sätestab, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Isiku töösuhteid puudutavate andmete konfidentsiaalset (st ainult seadusega volitatud asutuse sisest) töötlemist, sh töö tegemise koha ning tööl viibitud aja kohta andmete kogumist ei saa 32 siinses kontekstis pidada sekkumiseks isiku perekonna- ja eraellu. Kogutav ja töödeldav teave ei sisalda mingeid andmeid, millel oleks seos või puutumus isiku personaalautonoomia, identiteedi, isikupuutumatuse, privaatsuse, isiku arengu, isiku identifitseerimise või isiksuse muude kvaliteetidega. Vastasel juhul tuleks PS § 26 kaitsealasse lugeda kõikide ettevõtete ja asutuste töötajate selliste kontaktandmete avaldamine, mis näitavad, kus isik võib töö ajal viibida ning millega tegeleda. Inimese kõikide andmete piiramatu või absoluutne salastatus ei ole kindlasti selle vabadus- ja kaitseõiguse eesmärk. Kindlasti ei saa töö tegemise kohas viibimise aja kohta andmete kogumist pidada jälitustoiminguks. Riik ei kogu andmeid töökohale saabumise või sealt lahkumise teekonna kohta ega selle kohta, kus isik nt lõunapausi ajal viibis, kui ta juhtumisi lahkus selleks ajaks ehitusplatsilt. Meelevaldne oleks võrdsustada ehitusplatsil viibimise aja andmete kogumist varjatud jälgimisega, varjatult võrdlusmaterjali kogumisega või asja varjatud läbivaatamise vms jälitustoimingu tegemisega. Ehitusplatsi registreerimise mõjusid tuleb hinnata kindlasti orgaanilises koosmõjus. Riigihanke kohustusega koormatud ehitustööde tellija jaoks kaasneb ehitusturu puhastumisega väga oluline kasutegur. Valima ei pea enam maksude tasumisega konkurentsieelise saanud ehitusettevõtteid, kelle ehitustöödes ilmnevad tihti hiljem ka puudused. Ehitusturu puhastumisel on tugev positiivne majanduslik mõju kõikidele turul ausalt tegutseda soovivatele ettevõtjatele. Puhastunud turg tähendab ka paremate töötingimuste tagamist ehitustöötajatele. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid. Ehitustöödega seotud terminite puhul on lähtutud täna kasutusel olevatest terminitest, eelkõige varasemalt viidatud Vabariigi Valitsuse kehtestatud ehitusnõuete määrusest aga ka ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest ning ehitusseadustikus kasutusel olevatest terminitest. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus sisalduvatel muudatustel ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõu väljatöötamise kavatsuses on selgitatud, miks eelnõuga soovitud eesmärki ei ole võimalik saavutada alternatiivsete mitteregulatiivsete meetmete toel. Kõne all on ühe kõrgeima riskitasemega sektori mõjutamise vajadus. Pelgalt pehmete meetmetega või vabatahtlikkuse alusel ei ole võimalik saavutada mõistlikus ulatuses 20 miljoni suuruse maksuaugu kõrvaldamist, välistööjõu ebaseaduslikku kasutamise lõpetamist ega töökeskkonna probleemide lahendamist. Olemasoleva õiguse parem rakendamine võiks anda reaalselt võrreldavaid tulemusi ainult järjepidevate kohapealsete kontrollidega MTA, PPA ja TI koostöös. Riigi pidev kohalolek ehitusplatsidel kurnaks ära nii riigieelarve kui ehitusettevõtjad. Senisest kordades kulukam menetlus sööks ära kogu saavutatava maksutulu ning muudaks PPA ja TI järelevalve samuti ebaproportsionaalselt kulukaks. Avalikkuse teavitamine on olnud pidev tegevus, kuid see ei ole piisavalt häid tulemusi seni andnud. Loomulikult ajapikku maksukuulekus tõuseb, kuid eelnõuga võrreldavat mõju sellel ei ole. Iseregulatsioonina võiks kõne alla tulla ehitusettevõtjate katusorganisatsiooni poolse algatusena ehitussektoris toimuvat ise kontrollida. EEEL teebki aktiivset tööd sektoris ausa konkurentsi tagamiseks ning ehitustöödega seotud muude probleemide lahendamisel, kuid see ei ole olnud piisav eelnõu eesmärkide saavutamiseks. Katusorganisatsioon peaks selleks koondama enda alla kõik 33 ehitussektori ettevõtjad (ligi 170 000 ettevõtet35) ning nemadki vajaksid kordades suuremaid ressursse kui neil täna võimalik. Eelnõu ongi välja töötatud koostöös EEELiga, kuna alternatiivsed meetmed ei ole vajalikke tulemusi andnud. 6.1 Kaasnev mõju: Mõju majandusele Sihtrühmad. Mõjutatud isikud on ehitusettevõtjad, nende töötajad ja kaudselt ka ehitusteenuse tellijad. Siinjuures on oluline, et puudutatud on ka välismaalastest töötajad, kes soovivad Eestis ajutiselt viibida ning Eestis elada ja töötada ehitussektoris. Ajutise töötamise puhul taotletakse enamasti koos lühiajalise töötamise registreerimisega pikaajalist viisat ning pikemaajalisel töötamisel tähtajalist elamisluba töötamiseks. Elamisloa alusel Eestis elaval välismaalasel on õigus Eestis üldjuhul töötada. Sihtrühm ehitusettevõtjad. TI andmete kohaselt on viimastel aastatel ehitusnõuete määruse kriteeriumidele vastavate ehitustööde alustamise eelteateid esitatud 600-700. Praegu kasutab eelteates esitatud andmeid üksnes TI tööohutuse eesmärkidel. Mõju on keskmine, kuna puudutab 2018. –2020. aasta andmete kohaselt umbes 600-700 objekti aastas, mis jagunesid 2018. aastal 220, 2019. aastal 192 ning 2020. aastal 175 peatöövõtja vahel. Eeldatav objektide arv moodustab väikese osa kõigist ehitusobjektidest. Ainuüksi ehituslubasid eluhoonete, mitteeluhoonete ning rajatiste ehitamiseks väljastati 2019. aastal rohkem kui 13 000. Ka puudutatud peatöövõtjate arv on võrreldes kogu ehitussektori ettevõtetega väike, moodustades kõigest u 2% kõigist aktiivselt tegutsevatest ehitusettevõtetest. Arvestades aruandekohustuse püsivat olemust, võib eeldada, et suurem osa ehitusettevõtjatest puutub mingil hetkel sellega kokku, nt alltöövõtjana. 2020. a andmetel oli vastava objekti ehitustööde kestvus keskmiselt u 7 kuud. Ehitustegevuse kalliduse tõusu prognoos saab olla vaid äärmiselt hinnanguline. Aruandekohustusega lisanduva otsese rahalise kulu suurus sõltub olulises määras sellest, kas peatöövõtja omab seadistatavat läbipääsu või registreerimissüsteemi või peab vajaliku riistvara ja tarkvara soetama/rentima. Täna on mitmetel peatöövõtjatel sarnased süsteemid vabatahtlikult juba kasutusel ning nende puhul ei ole märkimisväärset kulude kasvu objekti kohta oodata. Aruandekohustusega lisanduv otsene rahaline kulu registreerimissüsteemi ja töötaja kaartide näol ei too kindlasti kaasa ehitustegevuse hinna märgatavat kasvu, kuna ligikaudu 500euro juurde jääv kulu ühe ehitusobjekti kohta kuus juhul mil peatöövõtja rendib vajaliku riist- ja tarkvara, on võrreldes ehituse kogukuluga väga väike. Küll aga on aruandekohustusel kaudne suurem mõju ehitusturule maksukohustuste parema täitmise kaudu. Esialgu prognoositav maksutulu võiks jääda 7-8 miljoni euro piiresse ühe aasta kohta. Kindlasti tähendab see ehitusprojektide kallinemist, kuid samas mitte kõikide ettevõtjate jaoks samas mahus. Mõju puudutab rohkem ettevõtjaid, kellel on seni olnud lihtsam võimalus maksukohustuste täitmist vältida. Maksukuulekuse tõus on kogu ettevõtluskeskkonna huvides, mistõttu ei saa seda mõju pidada lõpptulemusena negatiivseks. See puudutab ka tee ja raudtee ehitusi. Ehitustöödega seotud andmete kogumise ja esitamisega seotud kohustuste rikkumise eest ette nähtaval rahatrahvil on mõju eelkõige ettevõtja mainele. MKS § 154 ette nähtud rahatrahve on MTA määranud seni pigem väikeses summas36. Maksimaalne trahvisumma on juriidilisele isikule olnud 1700 eurot. Füüsilisele isikule on määratud maksimaalse suurusega rahatrahv 900 eurot. Kõige väiksemad rahatrahvid on olnud vastavalt 80 ja 60 eurot. Keskmine trahvisumma 35 Äriregistri andmetel, kuid siin hulgas on suur osa ilma reaalse majandustegevuseta ühinguid. 36 Vaadeldud periood 1.1.2008-30.9.2021 34 on jäänud 700 ja 300 euro juurde. Koos muude meetmetega on kehtivad trahvimäärad olnud seni piisavad, et suunata isikuid oma kohustusi täitma. Sihtrühm ehitustöötajad Tabel 4. Lühiajalise töötamise registreerimiste ja tähtajalise elamisloa töötamiseks taotluste arv 2014-2020 (allikas: PPA) 2017 2018 2019 2020 Lühiajalise töötamise 8377 21 759 34 843 26 140 registreerimise taotlused Esmakordsed tähtajalise elamisloa 1786 3086 2584 2127 töötamiseks taotlused Ehitustööd tegevate isikute sihtrühma suurus on ehitusettevõtjate esialgsel hinnangul ligikaudu 40 000 inimest. Eesti Panga arvutuste järgi oli 2019. aasta esimeseks pooleks ehitussektoris hõivatute arv kasvanud kuni 51 000 inimeseni. Kogu tööealist elanikkonda (600 000 inimest) arvestades on sihtrühma suurus väike – ligi 8%. Nagu eelnevalt öeldud, töötas Eesti Panga Tööturu Ülevaate 2/201937 järgi Eestis asuvates ehitusettevõtetes 2019. aasta esimesel poolel veidi üle 51 000 Eesti elaniku ehk 8% Eestis hõivatud residentidest. Seda oli 1400 Eesti elaniku ehk 2,8% võrra rohkem kui 2018. aasta esimesel poolel. Sama kiiresti suurenes ehitussektoris hõivatud ja Eestisse tööjõumakse maksvate inimeste arv ka MTA andmetel. Ettevõtete andmetele tuginedes oli hõive kasv ehitussektoris 2019. aasta alguses aga üle kahe korra kiirem. Ettevõtlusstatistika hõives kajastuvad kõik Eestis asuvates ettevõtetes töötavad inimesed sõltumata sellest, kas nende tööjõumaksud laekuvad Eestisse või mitte. PPA andmetel töötas 2019. aasta esimesel poolaastal suurim osa ehk veidi üle kolmandiku Eestis töötavatest lühiajalistest töötajatest ehituse tegevusala ettevõtetes. Ka vastavate kehtivate töölubade arv suurenes 2018. aastaga võrreldes hüppeliselt: 2018. aasta I ja I kvartali 2237 ja 3123 tööloalt 4580 ja 6223 tööloale 2019. aasta I ja II kvartaliks. Kuna Eesti elanike hõivet kajastava tööjõu-uuringu ning MTA andmed ehituse tegevusala hõive kasvu kohta on olnud väga sarnased, kuid ettevõtlusstatistika viitab kiiremale hõive kasvule, võib eeldada, et suur osa 2019. aastal lisandund lühiajalistest töötajatest on siia tööle tulnud vähem kui kuueks kuuks. Tabel 5. Lühiajalise töötamise registreerimise taotluste arv tööandja põhitegevusala lõikes 2017-2020 (allikas: PPA) 2017 2018 2019 2020 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik 2 5 8 4 sotsiaalkindlustus Ehitus 3454 8020 12 188 9386 Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja 5 5 8 2 üksuste tegevus Elektrienergia, gaasi, auru ja 15 52 115 182 konditsioneeritud õhuga varustamine Finants- ja kindlustustegevus 52 139 260 134 Haldus- ja abitegevused 33 649 1438 844 Haridus 71 172 197 199 37 Tööturu Ülevaated on kättesaadavad Eesti Panga veebis aadressil: https://www.eestipank.ee/publikatsioonid/tooturu-ulevaade 35 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite 213 740 1150 509 ja mootorrataste remont Info ja side 242 561 878 759 Kinnisvaraalane tegevus 16 102 197 255 Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks 2 2 13 6 mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 316 253 350 212 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 84 260 342 130 Majutus ja toitlustus 243 604 1542 1062 Muud teenindavad tegevused 953 1759 2712 1728 Mäetööstus 2 9 21 25 Põllumajandus, metsamajandus ja 914 1969 3329 2917 kalapüük Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 34 41 60 51 Töötlev tööstus 1220 5014 7702 5734 Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja 16 100 114 95 saastekäitlus Veondus ja laondus 446 1270 2147 1814 Muu 44 33 72 92 Kokku 8377 21 759 34 843 26 140 Tabel 6. Lühiajalise töötamise registreerimise positiivsed otsused tööandja põhitegevusala lõikes 2017-2020 (allikas: PPA) 2017 2018 2019 2020 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik 2 4 8 3 sotsiaalkindlustus Ehitus 2944 7240 10 884 7634 Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja 3 5 7 2 üksuste tegevus Elektrienergia, gaasi, auru ja 15 34 89 87 konditsioneeritud õhuga varustamine Finants- ja kindlustustegevus 50 129 249 120 Haldus- ja abitegevused 33 543 1283 697 Haridus 69 162 195 189 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite 209 672 1091 410 ja mootorrataste remont Info ja side 232 523 877 716 Kinnisvaraalane tegevus 16 95 175 207 Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks 2 2 11 5 mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 309 243 339 202 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 78 240 292 109 Majutus ja toitlustus 221 560 1415 863 Muud teenindavad tegevused 816 1567 2530 1487 Mäetööstus 2 9 20 16 Põllumajandus, metsamajandus ja 893 1873 3234 2610 kalapüük Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 33 37 52 40 36 Töötlev tööstus 1156 4575 7265 5027 Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja 16 94 101 81 saastekäitlus Veondus ja laondus 409 1178 2063 1563 Muu 3 2 3 27 Kokku 7511 19 787 32 183 22 095 Tabel 7. Esmakordsed tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlused tööandja põhitegevusala lõikes 2017-2020 (allikas: PPA) 2017 2018 2019 2020 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik 1 0 2 0 sotsiaalkindlustus Ehitus 410 610 291 206 Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja 0 1 3 2 üksuste tegevus Elektrienergia, gaasi, auru ja 3 13 15 17 konditsioneeritud õhuga varustamine Finants- ja kindlustustegevus 17 55 66 67 Haldus- ja abitegevused 2 16 20 29 Haridus 36 45 53 44 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite 47 82 76 54 ja mootorrataste remont Info ja side 196 343 526 368 Kinnisvaraalane tegevus 6 5 7 8 Kodumajapidamiste kui tööandjate 0 0 2 2 tegevus Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 38 39 21 44 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 29 30 60 51 Majutus ja toitlustus 47 88 77 75 Muud teenindavad tegevused 244 386 397 316 Mäetööstus 1 4 1 0 Põllumajandus, metsamajandus ja 13 46 22 33 kalapüük Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 32 22 20 13 Töötlev tööstus 304 647 583 474 Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja 9 12 11 8 saastekäitlus Veondus ja laondus 133 181 121 130 Muu 218 461 210 186 Kokku 1786 3086 2584 2127 Tabel 8. Esmakordsete tähtajaliste elamislubade töötamiseks positiivsed otsused tööandja põhitegevusala lõikes 2017-2020 (allikas: PPA) 2017 2018 2019 2020 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik 1 0 2 0 sotsiaalkindlustus Ehitus 291 403 277 190 Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja 0 0 1 3 üksuste tegevus Elektrienergia, gaasi, auru ja 3 4 14 19 konditsioneeritud õhuga varustamine 37 Finants- ja kindlustustegevus 19 45 65 69 Haldus- ja abitegevused 1 4 19 27 Haridus 37 31 49 37 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite 35 35 67 56 ja mootorrataste remont Info ja side 173 336 483 344 Kinnisvaraalane tegevus 1 4 4 7 Kodumajapidamiste kui tööandjate 0 0 1 0 tegevus Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 28 34 17 36 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 25 29 40 51 Majutus ja toitlustus 32 47 48 63 Muud teenindavad tegevused 253 195 313 321 Mäetööstus 1 0 3 0 Põllumajandus, metsamajandus ja 1 32 18 27 kalapüük Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 22 20 21 9 Töötlev tööstus 237 310 494 618 Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja 7 5 10 8 saastekäitlus Veondus ja laondus 122 110 96 94 Muu 212 207 176 110 Kokku 1501 1851 2218 2089 Sihtrühm tellijad. Nagu eelnevalt viidatud, on puudutatud ehitusobjekte aastas 600-700. Ehitustööde tellijate ehk ehitise omanike arv on seega võrreldes Eesti elanike koguarvuga tõenäoliselt väike. Täielikult ei saa välistada, et tellijale võib ehitusteenus registreerimissüsteemi soetamise ja haldamise kulude võrra väga vähesel määral kallimaks minna. Seda juhul, kui ehitusteenuse pakkuja ei arvesta aruandekohustusega seotud kulusid muude ehitamisega seotud kulude hulka. Puudutatud objektid on suuremahulised, mille kõrval elektroonilise registreerimissüsteemi kulu on tervikut arvestades väike. Seda eriti arvestades, et sama süsteemi saab kasutada järjest erinevatel objektidel. Vt ka sihtrühm ehitusettevõtjad. Mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus. Mõju on vajalike investeeringute ning andmete edastamise osas regulaarne. Muudatuse tulemusel peab peatöövõtja hankima või rentima ehitusplatsi elektroonilise registreerimissüsteemi, mis võimaldaks ehitusplatsile sisenevate ja sealt väljuvate isikute elektroonilist registreerimist. Mõju ulatus on keskmine ning puudutab majanduslikult peamiselt peatöövõtjaid, kes vastutavad elektroonilise registreerimise eest ehitusplatsil. Peatöövõtjal on võimalus turul pakutavatest toodetest valida endale tehniliselt ja hinna poolest kõige sobivam lahendus. Kategooriliselt ei saa välistada lihtsamate registreerimissüsteemide kasutamist, kuid silmas tuleb pidada, et eesmärki aitab kõige tõhusamalt täita MTA peetava keskse registriga masin-masin liidestust võimaldav registreerimissüsteem, mille andmevahetus on võimalikult automaatne. Täna turul pakutavad ja kasutusel olevad masin-masin liidestatavad lahendused vajaksid täiendavaid arendusi (eelkõige X-tee liidesed). Nende eeliseks on ettevõtja aja säästmine andmesisestuse ning - edastuse arvelt. MTA hinnangul võiks registreerimiskohustuse täitmist võimaldav IT lahendus jääda samasse hinnaklassi, mis täna kasutusel olevate keerulisemate süsteemide lahendused (tööajaarvestuse, töögraafikute planeerimise, raamatupidamistarkvara liidestega jne). 38 Kolme erineva teenusepakkuja näidetel on hinnad järgmised: 1) kaardilugeja rent 20-35 eurot kuus, millele lisandub kas rakendusepõhine tuvastuslahendus kaheksa eurot inimese kohta kuus või kaardipõhine tuvastuslahendus kolm eurot inimese kohta kuus; 2) igakuine makse koosneb kuni 1000 euro suurusest süsteemi hooldustasust (see hõlmab seadmeid ja ööpäevaringset teenindust, vead kõrvaldatakse 2–4 tunni jooksul) ning lisandub tarkvara kasutamise tasu kolm eurot inimese kohta kuus; 3) kuutasu 150-250 eurot sissepääsu kohta kuus, sõltuvalt tarkvara lisavõimalustest, sisaldab kaardilugeja renti ning tarkvara kasutamise tasu. Isikute arvust sõltuvaid lisatasusid ei ole. Mobiilseid lahendusi (sissehelistamine, positsioneerimine) kasutavad registreerimissüsteemid jäävad eelnevalt kirjeldatud lahendustega samassse hinnaklassi, makstes keskmise ehitusplatsi puhul ligi 450-500 eurot kuus. Samas on osad peatöövõtjad juba täna vabatahtlikult sarnased registreerimissüsteemid kasutusele võtnud ning omavad juba vajalikku riist- ning tarkvara, mis vajab vaid vähest täiendamist/uuendamist. Sellisel juhul on ka kulud oluliselt madalamad kui nö nullist kõige vajaliku ostmise või rentimise puhul. Mõju avaldumise sagedus on pigem harv, kuna hinnanguliselt on ühe registreerimissüsteemi kestvusiga vähemalt 12 kuud ning seda saab erinevatel ehitusplatsidel kasutada korduvalt, st iga uue objekti puhul ei pea peatöövõtja soetama uut registreerimissüsteemi. Piisab selle ümberseadistamisest uuel ehitusplatsil. Ümberseadistamine ei ole tehniliselt keeruline ega kulukas. Teenusepakkujad on avaldanud arvamust, et hinnastamine võib muutuda objektipõhiseks ja jaguneda kategooriatesse (nt väike, keskmine, suur). On tõenäoline, et mida suurem klient, seda väiksemaks kujuneb tema kuutasu ühe töötaja kohta. 2020. aastal TI-le esitatud ehitustööde alustamise eelteadete kohaselt oli peatöövõtjaid, kes esitasid vähemalt 5 objekti osas vastava teate, 34. Nende objektid moodustasid kõikidest teavitatud objektidest 57%. Vähemalt 10 objekti osas eelteate esitanud peatöövõtjaid oli 13 ning nende esitatud objektid moodustasid kõigist teavitatud objektidest kokku 35%. Mõningane ühekordne kulu kaasneb ehitusplatsil viibivatele isikutele töötajate ja külastajate kaartide hankimisega. MTA korraldab kaarte väljastava teenusepakkuja leidmiseks riigihanke võttes eeskujuks tänase õpilaspiletite puhul laialdaselt kasutuses oleva väljastamise teenuse. Võrdluseks, õpilaspileti duplikaadi maksumus lapsevanema/õpilase jaoks on kuni viis eurot. Ehitustöötaja kaardi maksumuse maksimaalne hind lepitakse kokku MTA ja teenusepakkuja vahelises lepingus. Kaart oleks standardne ning seda saaks kasutada nii paljudel ehitusplatsidel kui tarvis. Muudatusega kaasneb väike mõju ka töötajatele, kes peavad enda ehitusplatsile sisenemise ja sealt väljumise nõuetekohaselt iga kord kaardiga viibates või muud tehnilist lahendust kasutades registreerima (nt joonehitise puhul mobiilse registreerimise meetodit, mitte füüsiliselt registreerimissüsteemis töötaja kaardi valideerimist). Juhul, kui ehitusplatsilt ei ole tarvis tööpäeva jooksul väljas käia, siis tuleb viibata kaarti kaks korda päevas (teha mobiilirakenduses kaks nupule vajutust, kaks telefonikõne vms). Ebasoovitavate mõjude risk. MTA, PPA ja TI peavad tagama isikute ehitusplatsil viibimise andmete turbe ning andmete töötlemise vastavuse isikuandmete kaitse reeglitega. 39 6.2 Kaasnev mõju: Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm. Sihtrühmaks on MTA, PPA ja TI. Arvestades kõikide valitsusasutuste koguarvu, on sihtrühma suurus väike. Uute töökohtade loomise vajadust eelnõu rakendamine kaasa ei too. Täna riskianalüüsiga ja järelevalvega tegelevad isikud saavad oma käsutusse suurema hulga ja kvaliteetsemaid andmeid, millega töötada. MTA jaoks on ehitusplatsil registreerimise kohustuste täitmise üle järelevalve teostamine sarnane tänase regulaarse järelevalve teostamisega ning täiendavaid ressursse tarvis ei lähe. Mõju ulatus. Välistööjõuga seotud riiklikud registreerimistoimingud on tööandjate, välismaalaste ning järelevalve- ja kontrollitoiminguid teostavate asutuste jaoks seni killustatud. Tööandjad peavad esitama välismaalaste Eestis töötamisega seotud andmeid ja dokumente erinevatele riigiasutustele (sh PPA, MTA, TI). Välismaalaste Eestis töötamisega seotud regulatsioonide väärkasutuse tõkestamise vaates on erinevate riigiasutuste vaheline andmeedastus ja registreerimissüsteem oluliseks sammuks. Sh kasvab tööandjate ja välismaalaste teadlikkus välistööjõu värbamisega seotud tingimustest ehitussektoris. Muudatused hõlbustavad ametitele seadusega pandud ülesannete täitmist, kuna seni kõrge riskiga ehitussektori kohta hakkavad ametid saama järelevalve teostamiseks väga olulisi täiendavaid ja/või kvaliteetsemaid andmeid. Neid andmeid asutustel täna suuresti ei ole ning järelevalvet teostatakse sageli juhukontrolli põhimõtetel. MTA jaoks on tegemist täna juba olemasoleva TÖR järelevalvega väga sarnase ülesandega ning teiste asutuste jaoks järelevalve reeglid ei muutu. Muudatuse mõju ulatus on seega väike. Mõju avaldumise sagedus. Sarnastel põhjustel mõju ulatusega on ka muudatuste mõju avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude riskid. Asutused peavad tagama isikute ehitusplatsil viibimise andmete turbe ning andmete töötlemise vastavuse isikuandmete kaitse reeglitega sarnaselt teiste täna nende käsutuses olevate andmetega. Kaalukaid täiendavaid riske uute andmete töötlemisel ei kaasne. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 7.1 Riigi tegevused Pädevad asutused saaksid registrist oma ülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni üksik- või masspäringutena üle X-tee. Seni, kuni X-tee liidesed valmivad, on võimalik andmeid pärida MTA vastava ametnikurakenduse kaudu üle veebi (täna kasutuses olev andmete kasutamise võimalus). Andmevahetuse detailsemad üksikasjad määratakse asutuste vajadustest ja võimalustest lähtuvalt kindlaks asutuste vahelises andmevahetuskokkuleppes. Muudatusega kaasneb MTA-le rahaline kulu andmekogu loomiseks ja selle haldamiseks ning vähene mõju töökorralduse ümberkujundamiseks. Kogutavate andmete mahu suurenemise ja andmete kvaliteedi paranemisega väheneks ja muutuks tõhusamaks MTA ametnike töö (nt maksukontrollide läbiviimisel). Põhimõttelisi muudatusi MTA töökorralduses teha ei tuleks. Kulud on seotud andmekogu välja arendamisega, mis koondaks endas peatöövõtjate edastatud andmed. 40 MTA saab andmeid juba täna PPA elamislubade ja töölubade registrilt ja välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogult. Täiendavaid arendusi nende andmekogude liidestamiseks tarvis teha ei ole. Töövõtuahela ja töötamise aja andmekogu saab andmeid TÖR kaudu. PPA (ehitusplatsidega seotud aruandluse projektist eraldiseisvalt) planeeritava Rändeinfosüsteemi (edaspidi RIS) raames ei peaks andmeid pärima, vaid andmeedastus hakkab toimuma automaatselt. RIS projekti raames lihtsustatakse andmeedastuse ahelat, et tekiks ühtne loogiline andmejada. Näiteks kriitilistest andmebaasidest käib RIS regulaarselt staatust mõjutavaid andmeid pärimas (sh TÖR töösuhete lõppemise andmed). See lihtsustaks andmeedastust ka uue loodavad andmekogu jaoks. RIS arendustes on õiguslikus vaates arvestatud, et andmesoovijaid tekib juurde. TI-l on vajalikke liidestusi võimaldav infosüsteem olemas, kuid andmete vastuvõtmiseks ja järelevalves kasutamiseks on vaja arendada välja TEISi ehitustööde ohutuse moodul. Amet on (sõltumatult ehitusplatside aruandluse projektist) loomas uut kaasaegset infosüsteemi, mille juurde oleks võimalik ehitada MTA andmekogudega liidestatud moodul, mis võimaldaks andmete kiiret ja lihtsat töötlemist. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) hindas ehitusplatsidel registreerimise TI poolse arenduse mahuks ligikaudu 500 000 eurot. Mahuhinnangu andmisel võeti arvesse, et valmivasse TEIS-i luuakse järelevalve teostamiseks ehitusplatside üle sarnase ühesehitusega protsess nagu ettevõtete puhul. Lisaks võeti arvesse, et iga ehitusplatsiga peab lihtsalt ja mugavalt olema võimalik seostada ehituse erinevates etappides panustavad ettevõtted ning nendega omakorda nende töötajad. Puuduste korral peab olema võimalik need siduda ehitusplatsil töötavate ettevõtetega. Selleks, et kontrollida, kas töötajate töö- ja puhkeaja nõuded on täidetud, peab inspektoril menetluse ajal olema võimalik vajaduspõhiselt saada töötajate andmeid ehitusplatsil viibimise kohta. TEHIK hinnangul peab analüütika osas tekkima võimekus eristada enim levinud puuduseid ehitusplatside tüüpide ja piirkondade kaupa. Ka ehitisregistriga ei ole tarvis täiendavaid liidestusi eelnõuga kaasnevate arenduste raames. Andmevahetus ehitisregistriga on planeeritud arendada eraldiseisvalt MTA teiste arendusprojektide raames ning koostööd ehitisregistriga on alustatud. Ehitusplatside aruandluse projekti jaoks on eelkõige tarvis selekteerida ja siduda ehitusplatside registreerimisel vajalikud andmed. Aruandekohustusega hõlmatud ehitusplatside valimi optimaalsuse tagamiseks pikemas ajaplaanis kohustuvad Rahandusministeerium ning MTA hindama seaduse mõjusid ning aruandluskohustuse laiendamise vajadust ja võimalusi hiljemalt kolme aasta möödumisel muudatuste rakendumisest. Seaduse mõjusid ja aruandluskohustuse optimaalsust hinnatakse koostöös puudutatud osapooltega ning aruteludesse kaastakse ka TI ja PPA. 7.2 Riigi eeldatavad kulud ja tulud MTA kulud töövõtuahela ja töötamise kestuse aruandluse teostamiseks ja esitatud andmete töötlemiseks vajalikule arendusele on ühes kõrvalkuludega nelja aasta peale jaotatuna kokku 2,54 miljonit eurot. Arendus, selle aluseks olev analüüs, testimine, turvatestimine ning tootetugi maksavad kokku 1,9 miljonit eurot. Püsikulud on nelja aasta arvestuses kokku 638 000 eurot - MTA tööjõukulu 220 000 eurot ning majandamiskulud 418 000 eurot. Majandamiskuld koosnevad RMIT teenuse kulust 93 000 eurot ja teenuse parendamise/täiendamise kulust 125 000 eurot ning töötaja (ehitusplatsil viibivate isikute) kaartide väljastamise teenuse ostmise kulust 200 000 eurot. 41 Nimetatud kulud kaetakse riigi eelarvestrateegia raames riigieelarvest. Elektroonilise registreerimise tulemusel oodatav maksutulu suurenemine on MTA hinnangul ligikaudu 7,8 miljonit eurot aastas. Oodatav mõju põhineb eeldusel, et väheneb registreerimata tööjõu kasutamise osakaal ning suureneb ehitustööjõud, kellele makstud töötasu ja maksud deklareeritakse ning kellele makstakse vähemalt ehitussektori keskmist töötasu. MTA hinnangul võib tänu muudatustele kontrollide põhjal tuvastatud registreerimata tööjõu osakaal ehituses võrreldes 2020. aasta tasemega väheneda 50%. TI jaoks tekib tõhus andmevahetuse võimekus peale täiendavaid investeeringuid IT arendusse, mis on planeeritud eraldiseisvalt. Kuni TEIS mooduli valmimiseni jätkub andmevahetus senisel kujul. TEHIK hindas ehitusplatsidel registreerimise TI poolse arenduse mahuks ligikaudu 500 000 eurot. PPA jaoks ei too andmevahetus ETR-i (elamislubade ja töölubade register) ja LTR-ga (lühiajalise töötamise register) kaasa täiendavaid investeeringuid kuna MTA-le piisab PPA-s käesolevalt kasutuses olev süsteem andmete saamiseks. Andmevahetust ei hakka olema sissesõidukeeldude riikliku registri ja ebaseaduslikult riigis viibivate ja viibinud välismaalaste andmekoguga. Hilisemas faasis on võimalik saata täna jagatavad andmed automaatedastuse kaudu planeeritavalt RIS platvormilt. Mahuhinnangud on toodud eraldiseisva töörände kontrolli tõhustamise projektis. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks on vajalik täiendada Vabariigi Valitsuse 30.07.2002 määrust nr 40 „Maksukohustuslaste registri asutamise ja registri pidamise põhimäärus“ (RT I, 10.07.2021, 2) ning kehtestada rahandusministri määrusega ehituse elektroonilise registreerimissüsteemi ja kaartide nõuded. Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale, lisades 1 ja 2. Seaduse rakendamiseks on vaja täiendada ka välismaalaste seaduse rakendusakte: siseministri 18.12.2015 määrust nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“38 ning siseministri 04.12.2015 määrust nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord“39. Need on andmekogud, millest TÖR kaudu hakkavad liikuma andmed ka eelnõuga loodavasse töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse. 9. Seaduse jõustumine Seadus on planeeritud jõustada 2023. aasta 1. oktoobrist. Seadusest tulenevaid kohustusi rakendatakse ehitusplatsidele, mille ehitamisega alustatakse 2023. aasta 1. oktoobril või hiljem. Töövõtuahelast ja tööaja kestusest teavitamise kohustusega on eelnõu kohaselt seega hõlmatud ka ehitustööd, millega on alustatud enne 2023. aasta 1. oktoobrit, tingimusel, et nende ehitustööde eeldatav lõpptähtaeg on 2024. aasta 1. oktoober või sellest hilisem kuupäev. 38 Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/114012017020 39 Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/124072020015 42 Seaduse rakendamise tähtaeg on valitud lähtuvalt IT-arenduste valmimise võimalikust tähtajast. Eelnõu menetlemisel võetakse eesmärgiks, et seaduse vastuvõtmise ja aruandluskohustuse rakendumise vahele jääks piisav aeg ettevõtjate jaoks muudatustega kohanemiseks ning kohustuste täitmiseks vajalike investeeringute tegemiseks elektroonilistesse registreerimissüsteemidesse ning töötajatele süsteemi kasutamiseks vajalike kaartide ja muude alternatiivsete tuvastusvahendite hankimiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu väljatöötamisel konsulteeriti Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga ning Eesti Kaubandus- Tööstuskojaga. Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile ning Eesti Maksumaksjate Liidule. Ministeeriumid ja organisatsioonid avaldasid ehitusplatsidega seotud aruandluse eesmärgile tugevat toetust, sh Eesti Ametiühingute Keskliit, kes loodab, et kogutavad andmed aitavad senisest paremini tagada ka töötajate kaebeõigust töövaidlustes. Oluline osa organisatsioonidest peab oluliseks, et aruandekohustuse ulatus ja kriteeriumid hinnatakse mõne aasta möödudes üle ning vajadusel aruandlusreegleid muudetakse. Üksikasjalikum tagasiside esitatud ettepanekutele on leitav seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelist, lisas 3. Algatab Vabariigi Valitsus 2021 (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 43
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel