Riigisekretär Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 07.12.2021 nr 1.1-10.1/8703-1
[email protected]
Maksukorralduse seaduse
muutmise seaduse eelnõu esitamine
Austatud riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu,
millega sätestatakse ehitusettevõtjatele ehitustööde ja ehitusplatsil viibitud aja kohta Maksu-
ja Tolliametile teabe esitamise kohustus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1) Eelnõu;
2) Seletuskiri koos lisadega.
Anneli Valgma 611 3289
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
10.11.2021
Maksukorralduse seaduse muutmise seadus
(ehitustööde andmete esitamine)
§ 1. Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktides 5, 6 ja 8 sätestatud riikliku järelevalve
teostamisel kohaldatakse maksumenetlust reguleerivaid sätteid, arvestades vastavale
järelevalvele kohalduvaid erisusi.“;
2) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) teostada riiklikku järelevalvet ehitustööde andmete esitamise kohustuse täitmise üle.“;
3) paragrahvi 17 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Andmeid kantakse registrisse ja saadakse registrist registri põhimääruses sätestatud
korras ning vastavalt käesoleva peatüki 3.–4. jaos ja käesoleva paragrahvi lõikes 21
nimetatud seadustes sätestatule.“;
4) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Maksukohustuslaste registri põhimääruses sätestatakse andmete koosseisu ja nende
registrisse kandmise erandid riigisaladuse kaitse tagamise eesmärgil, samuti riigikaitselise
ehitise ja julgeolekuasutuse ehitise ehitustöödega seotud aruandekohustuse puhul.“;
5) paragrahvi 253 lõige 2 ja § 254 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
6) seaduse 1. peatükki täiendatakse 33. jaoga järgmises sõnastuses:
„33. jagu
Töövõtuahelast ja töötamise kestusest teatamine
§ 2510. Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu
(1) Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu (edaspidi käesolevas jaos andmekogu) on
maksukohustuslaste registri alamregister. Andmekogu peetakse Maksu- ja Tolliametile ja
Tööinspektsioonile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks ning Politsei- ja
Piirivalveametile välismaalaste Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamisega seotud
asjaolude ja tingimuste täitmise üle riikliku järelevalve teostamiseks.
(2) Andmekogusse esitatakse andmed ehitatava ehitise, ehitustööde, nende tellija ja
ehitustöid tegevate alltöövõtjate ning ehitusplatsil viibivate isikute kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustus hõlmab ehitustöid, mille eeldatav
kestus ületab 30 tööpäeva ja ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või mille
eeldatav maht ületab 500 inimtööpäeva.
(4) Andmekogusse kantavate andmete loetelu sätestatakse maksukohustuslaste registri
põhimääruses.
1
§ 2511. Peatöövõtja kohustused
(1) Peatöövõtja on kohustatud:
1) esitama maksuhaldurile andmed teabe esitamise kohustusega ehitustööde kohta ning
ehitustööde tellija nime ja isiku- või registrikoodi või kinnitama andmekogus kuvatud
andmed vähemalt kolm tööpäeva enne ehitustööde alustamist;
2) tagama ehitusplatsile nõuetele vastava elektroonilise registreerimissüsteemi
paigaldamise, selle nõuetekohase kasutamise ja töökorras oleku;
3) esitama maksuhaldurile kord päevas iga isiku eelmisel päeval ehitusplatsil viibimise
summeeritud aja ning kuni kolm korda nädalas isikustamata kujul iga isiku ehitusplatsile
sisenemise ja sellelt lahkumise kellaajad sekundi täpsusega;
4) säilitama käesoleva lõike punktis 3 nimetatud andmeid ehitustööde ajal ja neli kuud pärast
ehitustööde lõpetamist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud andmed ehitusplatsil seoses
tööülesannetega viibinud isikute ja ehitusplatsi külastajate kohta, kes ehitustöid ei tee,
esitatakse isikustamata kujul.
§ 2512. Ehitusettevõtja kohustused
Iga ehitusettevõtja, sealhulgas peatöövõtja, on kohustatud:
1) esitama maksuhaldurile andmed tema tehtavate ehitustööde kohta ning selle alltöövõtja
nime ja isiku- või registrikoodi, kellelt ta ostab või on ostnud ehitise ehitamisega seotud
teenuseid, või kinnitama andmekogus kuvatud andmed enne ehitustööde alustamist;
2) märkima andmekogus vajadusel ära tema poolt ehitusplatsile lubatud isikud;
3) tagama, et tema poolt ehitusplatsile lubatud isikud fikseerivad elektroonilises
registreerimissüsteemis kõik ehitusplatsile sisenemised ja sellelt lahkumised;
4) tagama, et tema poolt ehitusplatsile lubatud isikutel on olemas ehitusplatsile sisenemiseks
ja sellelt lahkumiseks vajalik tuvastusvahend.
§ 2513. Ehitusplatsil viibimise fikseerimine
(1) Andmete kogumiseks ja esitamiseks vajalikud tehnilised nõuded elektroonilisele
registreerimissüsteemile kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(2) Ehitusplatsile sisenemist ja sellelt lahkumist fikseerida võimaldavale tuvastusvahendile
esitatavad nõuded ning selle taotlemise ja kasutamise tingimused ja korra kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega, võttes arvesse, et tuvastusvahendiks oleva
kaardi eest võetava tasu suurus ei ületaks kaardi valmistamisega seotud otseseid kulusid.
(3) Ehitusplatsile sisenemist ja sellelt lahkumist fikseerida võimaldava kaardi väljastamise
korraldamise tagab Maksu- ja Tolliamet.
(4) Isikute ehitusplatsil viibimise andmete kogumise ja maksuhaldurile esitamise erijuhud,
sealhulgas joonehitiste jaoks, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 2514. Andmete parandamine
2
(1) Vea ilmnemise korral on kande tegija või isik, keda kanne puudutab, kohustatud ebaõige
kande viivitamata parandama. Kui kande tegijal või isikul, keda kanne puudutab, ei ole
võimalik kannet ise parandada, esitab ta maksuhaldurile sellekohase taotluse.
(2) Kui andmete esitamisest on möödas rohkem kui kolm kuud, saab ebaõigeid või
ebatäpseid andmeid parandada üksnes põhjendatud taotluse alusel maksuhalduri otsusega.
Taotlus esitatakse viivitamata pärast andmete parandamise vajadusest teadasaamist.
Taotluses märgitakse andmete esitaja nimi ja kontaktandmed. Taotlusele lisatakse tõendid
paranduse tegemise vajalikkuse kohta.
(3) Maksuhaldur teeb otsuse andmete parandamise kohta 30 päeva jooksul taotluse esitamise
päevast alates.
§ 2515. Sunniraha käesoleva seaduse §-s 2511 või 2512 sätestatud kohustuse täitmata
jätmise eest
(1) Kui ehitusettevõtja, sealhulgas peatöövõtja ei ole käesoleva seaduse §-s 2511 või 2512
sätestatud kohustust tähtajaks täitnud, võib maksuhaldur määrata selleks täiendava tähtaja ja
teha hoiatuse käesoleva seaduse § 136 kohaselt, et kohustuse täitmata jätmise korral
võidakse rakendada sunniraha.
(2) Kui ehitusettevõtja, sealhulgas peatöövõtja, ei ole kohustust hoiatuses märgitud
tähtpäevaks täitnud, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab
sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse,
et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva
seaduse §-dele 128–132.
(3) Kohustuse täitmisele sundimiseks ei tohi sunniraha kokku ületada 3300 eurot, sealjuures
ei tohi see esimesel korral ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot.“;
7) paragrahvi 154 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Maksudeklaratsiooni, muu dokumendi või asja tähtpäevaks esitamata või maksuhalduri
juures registreerimata jätmise, arvestuse pidamise nõuete eiramise, maksuhalduri korralduse
täitmata jätmise või käesoleva seaduse §-s 2511 või 2512 sätestatud kohustuse täitmata jätmise
eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;
8) seadust täiendatakse §-ga 16818 järgmises sõnastuses:
„§ 16818. Käesoleva seaduse 1. peatüki 33. jao kohaldamine
Käesoleva seaduse 1. peatüki 33. jagu kohaldatakse ehitustööde suhtes, millega alustatakse
2023. aasta 1. oktoobril või hiljem. Töövõtuahelast ja tööaja kestusest teatamise kohustusega
on hõlmatud ka ehitustööd, millega on alustatud enne 2023. aasta 1. oktoobrit, tingimusel et
nende ehitustööde eeldatav lõpptähtaeg on 2024. aasta 1. oktoober või sellest hilisem
kuupäev.“.
§ 2. Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. oktoobril.
3
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, ………………………. 2021
Algatab Vabariigi Valitsus ………………………………….2021
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
4
Maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2
Maksukohustuslaste registri põhimääruse muutmise kavand
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21
„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri
põhimäärus” muutmine
Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“
tehakse järgmised muudatused:
1) määrust täiendatakse §-ga 531 järgmises sõnastuses:
„§ 531. Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu
(1) Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu ametlik lühend on TVATKA.
(2) Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse kantakse ehitise ja ehitusplatsi kohta
järgmised andmed:
1) ehitise nimetus, aadress ja tunnus;
2) ehitise unikaalne ID (ehitisregistri kood);
3) ehitustegevuse alustamise ja lõpetamise kuupäev;
4) elektroonilise registreerimissüsteemi unikaalne ID.
(3) Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse kantakse töövõtuahela kohta järgmised
andmed:
1) ehitustööde tellija andmed – nimi ja registrikood, registrikoodi puudumisel mitteresidendi
kood või füüsilise isiku puhul isikukood ja nimi;
2) peatöövõtja registri- või isikukood ja nimi;3) ehitustöid tegeva alltöövõtja registri- või
isikukood ja nimi;
4) tööd tegeva isiku ees- ja perekonnanimi ja isikukood või isikukoodi puudumisel sünniaeg.
(4) Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse kantakse iga ehitusplatsil viibinud isiku
kohta järgmised andmed:
1) kord päevas eelneval päeval ehitusplatsil viibimise summeeritud aeg;
2) kuni kolm korda nädalas eelneval nädalal ehitusplatsile sisenemise ja sellelt lahkumise
kellaajad sekundi täpsusega isikustamata kujul;
3) ehitusplatsil viibimise aeg vastavalt punktidele 1 ja 2 isikustamata kujul isikute kohta, kes
viibisid ehitusplatsil külastajana või seoses tööülesannetega, kuid kes ehitustöid ei teinud.
(5) Kui ehitustööde tellija on Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalasse
kuuluv valitsusasutus või hallatav riigiasutus, siis kantakse ehitustööde tellijana töövõtuahela
ja töötamise kestuse andmekogusse vastav ministeerium.
(6) Riigikaitselise ehitisega ja julgeolekuasutuse ehitisega seotud ehitustööde kohta esitavad
ehitusettevõtjad andmeid…..“;
2) paragrahvi 58 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „52, 53“ tekstiosaga „52–531“;
3) paragrahvi 58 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „50–53“ tekstiosaga „50–531“;
4) paragrahvi 58 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „42“ tekstiosaga „,531“;
5) paragrahvi 58 lõiget 6 täiendatakse pärast tekstiosa „50“ tekstiosaga „,531“;
6) paragrahvi 63 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „53“ tekstiosaga „,531“;
7) määruse 3. peatükki täiendatakse pärast § 71 4.jaoga järgmises sõnastuses:
„4. jagu
Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu andmete töötlemine
§ 711. Alusandmed
/…/
§ 712. Andmete esitamise kord
/…/
§ 713. Andmete parandamise kord
/…/“;
8) paragrahvi 74 lõike 2 punktis 7 asendatakse tekstiosa „48–53“ tekstiosaga „48–531“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. oktoobril 2023.a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaja Kallas
Peaminister
2
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Taimar Peterkop
Riigisekretär
3
Maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1
Rahandusministri määruse kavand
RAHANDUSMINISTER
MÄÄRUS
Töövõtuahela ja töötamise andmete kogumise ja esitamise kord ning andmete
töötlemiseks vajalike tehniliste vahendite nõuded
Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 2513 lõigete 1–3 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse töövõtuahelast teavitamise kord ning ehitusplatsil
viibimise andmete kogumise ja nende maksuhaldurile esitamise kord.
(2) Määruse alusel kogutakse andmeid maksukorralduse seaduse § 2510 lõikes 1
sätestatud eesmärkide täitmiseks.
§ 2. Elektrooniline registreerimissüsteem
Ehitusplatsile paigaldatav elektrooniline registreerimissüsteem peab:
1) tagama ehitusplatsile sisenemise ja sealt väljumise aja usaldusväärse
kindlaksmääramise sekundi täpsusega kas töötaja kaardi kasutamise teel või muud
samaväärseid tuvastusvahendit, sh mobiilseid lahendusi kasutades;
2) võimaldama maksuhaldurile andmete edastamist ehitusplatsil viibinud isikute kohta
ning nende ehitusplatsil viibitud aja kohta;
3) võimaldama ehitusplatsiga seotud järelevalve jaoks teha igal ajal väljavõtet
tuvastusvahendite kasutamise kohta kogu ehitustsükli ulatuses ning nelja kuu jooksul
pärast ehitustööde lõppu;
4) võimaldama igal ajahetkel ehitusplatsil konkreetsel hetkel peatöövõtja määratud
isikul teha kohapeal detailse digitaalse ning paberkandjal väljavõtte, milles on toodud
antud päeval ning ajahetkel ehitusplatsil viibivad isikud ning nende sealviibimise aeg;
5) võimaldama määruse §-s 2 kirjeldatud tuvastusvahendite kasutamist ehitusplatsile
sisenemise ja sellelt lahkumise aja kindlaksmääramiseks;
6) võimaldama selle sidumist spetsiaalse identifitseerimisnumbri kaudu iga asjaomase
ehitusplatsiga;
7) olema logitav iga andmete käitlemise osas ning logi peab olema salvestatud muutmist
mittevõimaldaval kujul;
8) võimaldama edastada maksuhaldurile üle X-tee üks kord päevas iga isiku eelneval
päeval ehitusplatsil viibimise summeeritud aja ning kuni kolm korda nädalas iga isiku
eelneval nädalal ehitusplatsile sisenemise ja sealt väljumise kellaajad formaadis ….
§ 3. Tuvastusvahend
(1) Ehitusettevõtjal on kohustus hankida ehitusplatsil töötavatele isikutele kaugloetav
kaart, mis võimaldab läbipääsu- või valideerimissüsteemil isik tuvastada.
(2) Lõike 1 sätestatud isiku ja kaardi vahelise seose tuvastamiseks peab hangitav kaart
suutma edastada sagedusel xxx unikaalse identifitseerimiskoodi.
(3) Töötaja kaardile peab olema kantud selle kasutaja pilt, nimi, isikukood või sünniaeg
ning kaardi number.
(4) Konkreetsele füüsilisele isikule väljastatud töötaja kaart seotakse töösuhte
muutumisel tema igakordse tööandjaga. Kaardi aktiveerib isiku tööandja.
(5) Kui isikul on kehtiv kaart, siis võib ehitusettevõtja lubada isikul kasutada
tuvastusvahendina ka kehtivat kaugloetavat ID-kaarti, elamisloakaarti, mobiilset
rakendust või muud vahendit mis on seotud isikule väljastatud kaardi numbriga ning
mis võimaldab ehitusplatsil viibimise registreerida sarnaselt töötaja kaardiga.
(6) Peatöövõtjal on kohustus hankida lõikes 1 nimetatud tehnilise spetsifikatsiooniga
korduvkasutatavaid isikustamata kaardid, mille saab läbipääsu- või
valideerimissüsteemis siduda ehitusplatsi külastava isikuga, kes ehitusplatsil ei tööta.
§ 4. Tuvastusvahendi tellimine ja aktiveerimine
(1) Kaardi tellimiseks esitab tööandja kaardi väljastajale töötaja kohta järgmised
andmed:
1) foto;
2) ees- ja perekonnanimi;
3) isikukood või selle puudumisel tema sünniaeg.
(2) Tööandja on kohustatud kaardi edastama töötajale ning aktiveerima seejärel Maksu-
ja Tolliameti e-teenuse keskkonnas enne isiku tööleasumist. Aktiveerimine on võimalik
vaid juhul, kui töötaja on nõuetekohaselt registreeritud töötamise registris.
§ 5. Tuvastusvahendi väljastamise korraldamine
Ehitusplatsil viibivate isikute jaoks kaartide väljastamise tagab Maksu- ja Tolliamet
lepinguga järgmiselt:
1) kaartide tellimine peab olema võimalik kaarte väljastava isiku veebikeskkonna
kaudu;
2) kaarte peab saama tellida töötaja jaoks ükshaaval või mitme töötaja jaoks korraga
koondandmefaili üles laadides (nt töötamise registri väljavõte);
3) kaart väljastatakse kolme tööpäeva jooksul selle tellimisest arvates;
4) kaart väljastatakse tähtajatult;
5) duplikaadi tellimisel kaotab eelnevalt väljastatud kaart kehtivuse;
6) kaartidele teostatakse enne kaardi trükkimist ning enne tööandja juriidilisele
aadressile saatmist visuaalne kontroll.
7) kaardi ja selle duplikaadi väljastamise eest ehitusettevõtjalt võetav tasu peab vastama
selle valmistamisega seotud otsestele kuludele ning ei tohi olla kõrgem kui kuus eurot.
§ 6. Ehitusplatsil viibimise aja fikseerimise erijuhud
(1) Isikule, kes ei täida ehitusplatsil ehitamisega seotud tööülesandeid, antakse
ehitusplatsil viibimise ajaks külastajakaart, millega ta saab fikseerida oma ehitusplatsil
viibimise aja.
(2) Isikule, kes tarnib ehitusplatsile ehitustööde tegemiseks vajalikke materjale, kaarti
ei anta ning tema viibimist ehitusplatsil ei registreerita. Sellisel juhul registreeritakse
ehitusplatsil tema sõiduki viibimise kuupäev ja kellaaeg ning numbrimärk.
§ 7. Töövõtuahelast teavitamine
(1) Töövõtuahelast teavitamise kohustuse täitmiseks esitab esmalt andmed peatöövõtja
oma lepingupartnerite kohta, kes osutavad sama ehitusplatsi ehitamisega seotud
teenuseid.
(2) Peatöövõtja märgitud ehitusettevõtjal on kohustus Maksu- ja Tolliametilt
sellekohase teavituse saamisel Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonnas kinnitada
teavituses märgitud isikule samas viidatud ehitusplatsi ehitamisega seotud teenuste
osutamist.
(3) Iga töövõtuahelas registreeritud ehitusettevõtja esitab Maksu- ja Tolliameti e-
teenuse keskkonnas andmed oma lepingupartnerite kohta, kes osutavad sama
ehitusplatsi ehitamisega seotud teenuseid.
§ 8. Määruse jõustumine ja rakendamine
Määrus jõustub 2023. aasta 1. oktoobril.
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Lisa 3
Maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Eelnõu kooskõlastamisel esitatud ettepanekute ja märkuste tabel
Ettepaneku tegija Ettepaneku / märkuse sisu Arvestamine / arvestamata jätmine
Eesti Ametiühingute 1. Eelnõust jäi selgusetuks kas, kuidas ja milliseid andmeid saab 1. Täiendasime selgitustega eelnõu seletuskirja. Maksukorralduse
Keskliit töötamise kestuse andmekogust ehitusobjektil viibinud tööd teinud seaduse (MKS) § 14 kohaselt on teabe andmine
isik, kelle ehitusplatsil viibimise andmeid andmekogu sisaldab. Töötaja maksukohustuslasele maksuhalduri üks põhikohustustest. See
võib vajada andmeid tõendusmaterjaliks näiteks vaidlusorganis. Samuti sisaldab ka isiku õigust tutvuda kõikide teda puudutavate
on informatsioon vajalik Tööinspektsioonile järelevalve efektiivseks andmetega ja saada neist väljavõtteid. Mistahes töötamisega
korraldamiseks, aidates nii korrastada ka maksustamise aluseks olevaid seotud andmed kuuluvad sedalaadi andmete hulka ning isikul ei
andmeid. Palume nende ligipääsude osas eelnõu täiendada. ole kehtiva seaduse alusel õiguslikke takistusi ka tõendusmaterjali
saamiseks. Ka Tööinspektsioonile saab maksuhaldur jagada teavet
MKS § 29 punkti 18 alusel juba täna. Eelnõuga laieneb või
täpsustub vaid asjasse puutuvate andmete hulk, õiguslik alus jääb
samaks.
2. Eelnõu on seotud ka töötamise registriga (TÖR), seetõttu toome 2. MKSis sätestatud väärteokoosseise (§ 1531 ja 154) tuleks
esile praktikas ülesse kerkinud probleemi seoses TÖR-ga. MKS § 258 mõista nii, et need on täidetud ka juhul, kui MTA-le on esitatud
lg 1 näeb ette vastutuse juhul, kui tööd võimaldav isik ei ole tööd puudulikud või valed andmed. Samamoodi saab tööandjal lasuv
tegeva isiku töötamise tähtajaks registreerinud või on jätnud töötaja registreerimise kohustus olla kohaselt täidetud vaid juhul,
registreerimata töötamise lõpetamise. Samas näeme, et on tööandjaid, kui esitatud on kõik töötaja registreerimiseks vajalikud andmed.
kes teevad teadlikult TÖR-i valekandeid. Näiteks kuigi pooled on
Väärteomenetluse alustamise otsustamisel saab sageli määravaks
sõlminud töölepingu, on TÖR-i andmetel tegemist VÕS lepinguga.
see, et selline sekkumine on isikute jaoks küllaltki koormav,
Harvad ei ole ka juhtumid, kui töölepingu lõppemise kanne ei vasta
samuti on see menetluse liigina riigi jaoks väga kulukas.
tegelikkusele. Näiteks kui töötaja on töölepingu üles öelnud tööandja
Töötamise registriga seotud väärteomenetluse puhul võib piiratud
rikkumiste tõttu TLS § 91 lg 2 alusel, on tööandja märkinud TÖR-i
ressursside juures kaalukiviks saada asjaolu, kas puudujääk
töölepingu ülesütlemise alusena TLS § 88 lg 1 p 3 (töökohustuste
registrikandes mõjutab maksukohustuse täitmise alast
rikkumine). Kõikide TÖR-i valekannete korral on kannatajaks töötaja,
järelevalvet.
sest töötaja peab algatama menetluse, et TÖR-i kanded vastaksid
tegelikkusele. Samas TÖR-s valekannete tegijatel vastutus puudub. Ainult töötaja huve puudutav eksimus registrikandes võib olla
Seetõttu palume kaaluda ka MKS § 258 täiendamist, mille kohaselt ka lõppastmes töötajal kergem tõendada tsiviilõiguslikus menetluses,
valekanded tooksid kaasa vastutuse, kattes sellega ühtlasi ka uuest ilma riigipoolse sekkumiseta haldusmenetluses või
süüteomenetluses, kus on suhteliselt kõrge tõendamiskoormus.
1
regulatsioonist tuleneva andmevoo tõelevastavuse ja madala Juhul, kui siin viidatud probleemid on hakanud kujunema aga
vaidlustuskoormuse töötajatele. massiliseks, siis püüaksime koostöös MTAga leida lahenduse
tööandjate tähelepanu juhtimiseks muul, isikuid vähem koormaval
moel.
Eesti EEEL nõustub MTA 11.05.2021 esitatud kompromissettepanekuga, Arvestame
Ehitusettevõtjate Liit mh osas, mis puudutab aruandekohustusega hõlmatud ehitustööde
Oleme pidanud paremaks alustada võimalikult ühtsetel alustel ja
kirjeldust (eeldatav kestus ületab 30 päeva ja ehitusplatsil töötab samal
ehitusettevõtjate jaoks tuttavate kriteeriumite järgi üles ehitatud
ajal vähemalt 20 isikut, või ehitustöid, mille eeldatav maht ületab 500
aruandekohustusega.
inimtööpäeva).
Oleme võtnud eesmärgiks EEEL kirjas viidatud mõjusid ja
Lisaks on EEEL-i seisukohast oluline eelnõuga tagada
asjaolusid jooksvalt analüüsida ning hiljemalt kolme aasta
kompromissettepanekus pakutud Rahandusministeeriumi ja MTA
möödumisel aruandekohustuse rakendumisest teha järeldused
kohustust hinnata seaduse mõjusid, valitud lahenduse optimaalsust
kehtestatud reeglite optimaalsuse osas koostöös MTA-ga ning
ning aruandluskohustuse laiendamise vajadust ja võimalusi pikemas
konsulteerides ka ettevõtjatega. Eesmärk on kirjeldatud eelnõu
ajaplaanis, hiljemalt kolme aasta möödumisel muudatuste
seletuskirjas.
rakendumisest.
Eesti Kaubandus- 1. Teeme ettepaneku näha Eelnõus ette madalam piirmäär eelkõige 1. Võtame ettepanekud kindlasti arvesse aruandekohustuse
Tööstuskoda juhtudel, kui ehitustöö tellija on riik või kohalik omavalitsus, sest jooksva hindamise käigus ning analüüsime nende valguses
avaliku raha kasutamine peab olema võimalikult läbipaistev. Leiame, aruandekohustuse tõhustamise võimalusi. Optimaalseima
et kui riik või kohalik omavalitsus tellib ehitustöö, mille puhul on lahenduse leidmisel loodame teiste hulgas kindlasti ka koostööle
vajalik ehitusluba, siis tuleb ka sellise ehitustöö puhul kohaldada Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga.
Eelnõus ettenähtud aruandluskohustust, sõltumata sellest, kas on
Oleme nõus, et riigi või kohaliku omavalitsuse rahaliste vahendite
täidetud Eelnõu § 1 p-s 6 sätestatud piirmäär. Näiteks kui kohalik
kasutamise läbipaistvus vajab suuremat tähelepanu.
omavalitsus tellib ehitustöö, mille maht on 200 inimtööpäeva ja
ehitustöö vajab ehitusluba, siis tuleb ka sellise ehitustöö puhul töötajad Aruandekohustusega hõlmatud ehitusplatside valimi optimaalsuse
registreerida ehitusplatsil. tagamiseks pikemas ajaplaanis kohustuvad
Rahandusministeerium ning MTA hindama seaduse mõjusid ning
Lisaks palume kaaluda lahendust vähendada näiteks kaks korda
aruandluskohustuse laiendamise vajadust ja võimalusi hiljemalt
aruandluskohustuse piirmäära töötajate ja inimtööpäevade osas ka
kolme aasta möödumisel muudatuste rakendumisest. Seaduse
juhul, kui tellijaks ei ole riik või kohalik omavalitsus.
mõjusid ja aruandluskohustuse optimaalsust hinnatakse koostöös
puudutatud osapooltega ning aruteludesse kaastakse ka TI ja PPA.
2. Palume seletuskirjas rikkumiste statistikat puudutavas osas välja 2. Seletuskirja lisatud Siseministeeriumi kaasabil täiendavat
tuua Eestis töötanud välismaalaste arvu aastate lõikes, et oleks rikkumiste statistikat.
võimalik paremini aru saada, kas rikkumiste arv, võttes arvesse
välistöötajate arvu, on suurenenud või vähenenud.
2
Eesti Taristuehituse 1. Eelnõu ei arvesta taristuehituslike objektide eripäraga – teede, 1. Eelnõus on jäetud võimalus lahendada joonehitiste eripäradest
Liit raudteede ja tehnovõrkude ehitus võib ühe objekti raames toimuda lähtuvad aruandekohustuse erisused vajaduse korral ministri
kilomeetrite või ka kümnete kilomeetrite pikkustel lõikudel, mis ei ole määruse tasandil. Senine analüüs on näidanud, et eelnõus toodud
mõnel juhul omavahel ühenduses ja sellistele joonehitistele võib olla tingimustel aruandekohustust saab mõistliku halduskoormusega
kümneid juurdepääsuvõimalusi, mis lisaks ajas muutuvad. Eelnõus kohaldada ka joonehitistele. Ehitusplatsil viibimisega seotud
tuleb välja tuua taristuehituslike objektidega seotud erisused ning aruandekohustust on võimalik täita registreerimissüsteemi abil,
piirata seaduse mõjuala ulatust või pakkuda välja eriregulatsioon, mis mis ei eelda füüsilisel kujul valideerimist.
arvestab joonehitiste spetsiifikaga.
Seletuskirjas on joonehitistega seotud aruandekohustuse täitmise
võimalusi rohkem avatud.
2. Riik tagab antud eelnõuga Maksuametile, Politsei- ja 2. Paljudel ehitusplatsidel on juba täna elektroonilised
Piirivalveametile ning Tööinspektsioonile vajalike andmete valideerimise ja ka tööaja registreerimise süsteemid, mis on
edastamise, kuid sellega ei lahendata ehitusettevõtjate probleeme, vaid võetud vabatahtlikult ettevõtjate poolt tööriistana kasutusele.
suurendatakse oluliselt ettevõtjate halduskoormust ja seatakse Registreerimissüsteemide turul pakutakse ka mobiilseid
ettevõtjatele kohustusi, mida praktikas ei ole võimalik nõuetekohaselt lahendusi, mille abil saab ehitusplatsile saabumise ja sealt
täita. lahkumise fikseerida kas telefonikõnega või mobiilirakendusega
(nt kasutades ära ka positsioneerimise võimalusi). Taolised
süsteemid jäävad üsna samasse hinnaklassi teiste
registreerimissüsteemidega, mis võimaldavad vajalikke andmeid
koguda, komplekteerida ning maksuhaldurile automatiseeritult
esitada. Ühelgi juhul ei ole ette nähtud nö käsitsi andmete
töötlemist, kuna ka MTA ise ei ole huvitatud andmete käsitsi
töötlemisest.
3. Taristuehitajate jaoks võiks seadus rakenduda võimalusel hiljem. 3. Eelnevalt kirjeldatud asjaoludel ei pidanud vajalikuks
aruandekohustust edasi lükata ehitusplatsi eripärast tingitult.
Majandus- ja 1. Mõjuanalüüsis on põhjalikult käsitletud mõju MTA, PPA ja TI 1. Seletuskirjas ehitamise hinna mõju hindamise asjaolusid
Kommunikatsiooni- tuludele ja kuludele ning andmekaitsele, ent ei selgunud, kui palju mõnevõrra täiendatud. Ehitustegevuse hinna muutuse prognoos
ministeerium kallimaks muutub ehitustegevus. Iga täiendava kohustuse lisamine saab olla vaid äärmiselt hinnanguline. Aruandekohustusega
ettevõtetele suurendab ehitushinda. lisanduv otsene rahaline kulu registreerimissüsteemi ja töötaja
kaartide näol ei too kindlasti kaasa ehitustegevuse hinna
Seletuskirja tuleks täiendada kulude katmise allikatega kõikide
märgatavat kasvu, kuna kulu 100-1000 eurot ühe ehitusobjekti
väljatoodud kululiikide lõikes, vastates seejuures järgnevatele
kohta on võrreldes ehituse kogukuluga väga väike. Küll aga on
küsimustele. Kas see raha on juba MTA, RMIT, TI, TEHIK eelarvetes
aruandekohustusel kaudne suurem mõju ehitusturule
olemas või kas on olemas otsused täiendavate vahendite osas? Mis
maksukohustuste parema täitmise kaudu. Esialgu prognoositav
allikatest taotletakse raha arendustöödeks, hooldusele, personalile jms?
maksutulu võiks jääda 7-8 miljoni euro piiresse ühe aasta kohta.
Mõjuanalüüsis ei ole arvestatud tee ja raudtee-ehitusega ning mõju
Kindlasti tähendab see ehitusprojektide kallinemist, kuid samas
mitte kõikide ettevõtjate jaoks. Mõju puudutab rohkem
3
riigieelarvele täiendavate ülesannete lisamisest tingitud kulude ettevõtjaid, kellel on seni olnud lihtsam võimalus
suurenemisega tee- ja raudteevaldkonna ehituse tellijatele. maksukohustuste täitmist vältida. Madalama ehitusteenuse hinna
hoidmine ei saa tuleneda maksudest kõrvalehoidmisest ja sellise
käitumise aktsepteerimisest teenuse pakkujate, tellijate ja riigi
poolt. Maksukuulekuse tõus on kogu ettevõtluskeskkonna
huvides, mistõttu ei saa seda mõju pidada lõpptulemusena
negatiivseks. See puudutab ka tee ja raudtee ehitusi.
Seletuskirjas on selgitatud, et eelnõu rakendamisega seotud riigi
kulud kaasnevad vahetult eelkõige MTA-l ning kulu suurus ja
kulu katmine riigieelarvest on samuti selgitatud Teised
riigiasutused on arendamas oma andmekogusid erinevate
projektide raames.
Tee ja raudtee ehitamisega seotud projektides ei ole
aruandekohustus ega kaasnevad kulud oluliselt erinevad hoonete
ehitamisest, mistõttu ei ole nende osas ka eraldi analüüsi esitatud.
Sellekohase märkega seletuskirja täiendatud.
2. Palume saata eelnõu kooskõlastamiseks ka Transpordiametile, Eesti 2. Eelnõu edastatud. Eesti Taristuehituse Liidult saadud sisend ja
Taristuehituse Liidule, Eesti Puitmajaliidule ja Eesti Linnade ja tagasiside kajastatud siinses kooskõlastustabelis.
Valdade Liidule.
3. Palume seletuskirjas selgitada seda, et nõuete mittekohaldumise 3. Aruandekohustuse kriteeriumite selgitust seletuskirjas rohkem
erand olukorras, kui ehitusplatsil töötab samal ajal alla 20 isiku, avatud.
tähendab füüsilist ehitustöö tegemist ühel ajahetkel.
Senises töökeskkonna ja töötervishoiu järelevalves on piisavaks ja
põhjendatuks osutunud teravama tähelepanu suunamine
ehitustöödele, mis eeldatavalt kestavad kauem kui üks kuu ning
millega on hõivatud vähemalt 20 isikut. See tähendab ehitustöid,
mille kestus on vähemalt 31 päeva ning ühel ajahetkel töötab
objektil korraga 20 või rohkem inimest. Näiteks kui tööd kestavad
31 päeva ning esimesel kolmekümnel päeval on ehitusplatsil
korraga 5 töötajat, kuid viimasel päeval 20, siis vastab objekt
kriteeriumile. Alternatiivina arvestatakse ehitustööde mahtu ka
töötundides. Sellisel juhul hõlmab aruandluskohustus ehitusöid,
mille kestus on pikem kui 500 inimtööpäeva ehk täistööpäeva.
Viimasel juhul ei ole oluline, kui mitu kalendripäeva ehitustööd
kestavad ning kui mitu isikut on korraga ühel ehitusplatsil töid
teostamas.
4
4. Seejuures tuleks arvestusest välistada samaaegsed 4. Aruandekohustus hõlmab alltöövõtjatest teavitamist ning
ehituskonsultatsioonitegevused või muud ehitamisega seotud ehitusplatsil viibitud aja teavitamist. Alltöövõtjateks on kõik
tegevused väljaspool ehitusplatsi, samuti mõnel muul ajahetkel konkreetse ehitusobjekti valmimisel osalevad ettevõtjad ning
toimuvad ehitustööd. maksuhaldurit tuleb teavitada kõigist koostööpartneritest, kes
osutavad ehitise ehitamisega seotud teenuseid. Alltöövõtjatest
teavitamine ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas alltöövõtja
töötajad ehitusplatsil viibivad. Ehitusplatsil viibitud ajast
teavitamine on samas kitsalt seotud konkreetsel ehitusplatsil
viibimisega.
5. Juhul kui andmekogusse esitatakse andmed ehitatava ehitise kohta, 5. Eelnõust (rakendusakti kavandist) ja seletuskirjast nähtub, et
siis palume seejuures tugineda ehitisregistris olemasolevatele ehitist puudutavad andmed saadakse eelkõige ehitisregistrist ning
andmetele ja vajadusel tagada vastav liidestus. andmekogude vahel on planeeritud vastav andmete liikumine.
Ehitusregistri ja maksuhalduri arenduste eest vastutavad isikud on
olnud pidevas suhtluses.
Siseministeerium 1. Eelnõuga nähakse ette kohustuslik töövõtuahela ja ehitusplatsil 1. Selgitame, et töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu
viibitud aja kindlaks määramine ehitussektoris. Loodava töövõtuahela kasutamise õigused ei sõltu sellest, kas selle asutuse seadusest
ja töötamise kestuse andmekogu (MKS § 2510 lg 1) eesmärgina tulenevate ülesannete täitmine on olnud andmekogu loomise
määratletakse eelnõu seletuskirjas Maksu- ja Tolliameti ja algseks eesmärgiks. Asutuste õigus kasutada oma töös
Tööinspektsiooni seadusest tulenevate ülesannete täitmine ning maksusaladust sisaldavat teavet, sõltub sellest, kas MTA-l on
Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) järelevalvekohustus õigus neid andmeid avaldada ilma maksumaksja kirjaliku
välismaalaste Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamisega seotud nõusoleku ja teadmiseta. Vastavad alused tulenevad hoopis MKS
asjaolude ja tingimuste üle. § 29 punktides 1 ja 2 ning meile teadaolevalt on KaPo andmete
vajadus täna selle normiga tagatud. KaPo VMSist tulenevad
Selgitame Kaitsepolitseiamet (edaspidi KaPo) järelevalvekohustusi
ülesanded ei ole uued. Samuti ei ole olemuslikult uut laadi
(VMS § 296 lõiked 1 ja 2). KaPo-l on Eestis ajutiselt viibimise (sh
ehitusplatside aruandlusega saadavad andmed, need on
töötamise) aja ennetähtaegselt lõpetamise pädevus (VMS § 55) ning
üksikasjalikumad.
sellest tulenevalt õigus kontrollida välismaalase Eestis ajutise
viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise seadusliku aluse MTA, PPA ja TI seadusest tulenevate ülesannete täitmine on
taotlemise, omamise, pikendamise taotlemise ja kehtetuks tunnistamise võetud andmekogu loomise eesmärgiks eelkõige seetõttu, et
asjaolusid (VMS § 293 lõiked 2 ja 3). Samuti on tööandja kohustatud asutuste andmekogude vahel toimub juba täna aktiivne andmete
nii PPA-le kui KaPo-le võimaldama juurdepääsu töötajatele, andmetele jagamine, asutused teevad tihedat koostööd ehitusplatside
ja dokumentidele, mis on seotud selle tööandja juures töötavate kontrollimisel ning riikliku järelevalve tasandki on selgelt
välismaalastega (VMS § 293 lõiked 4 ja 5). Seega tuleb KaPo-le tagada võrreldav.
riikliku järelevalve teostamisel PPA-ga sarnased õigused, sh
KaPo ei ole kahjuks asutus, kellega MTA teeks nö igapäevast
töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu kasutamisel.
koostööd töötamisega seotud riikliku järelevalve ülesannete
Andmekogu asutamisel tuleb selgitada, millisel eesmärgil ja milliste täitmisel ning ta ei ole osalenud ka ehitusplatside
ülesannete täitmiseks andmekogu luuakse ja peetakse. Esitatud eelnõus aruandlusreeglite väljatöötamisel. Muuhulgas tähendab see, et
5
on andmekogu asutamine põhjendatud Maksu- ja Tolliameti (MTA), ettevõtjatel ei ole olnud võimalust kujundada oma seisukohta
Tööinspektsiooni (TI) ning Politsei- ja PPA ülesannetega, kuid asutuste andmekogu loomise kohta lisaks KaPo vajadustest lähtuvalt.
loetelust on jäetud välja KaPo, kelle kohustused ja pädevus
Oleme eespool selgitanud, et plaanime ehitusplatsidega seotud
asjaomastes menetlustes on PPA-ga olemuslikult sarnased.
aruandlusreeglite tõhusust jooksvalt hinnata ja algatada vajaduse
Siseministeeriumi hinnangul ei pruugi eelnõus esitatud andmekogu korral menetlus aruandlusreeglite kohandamiseks.
asutamise eesmärk piisava konkreetsuse nõudele vastata, sest
KaPo võib vajada mingit osa andmetest ka enda seadusest
andmekogu asutatakse kõikide MTA ja TI seadusest tulenevate
tulenevate ülesannete täitmisel, kuid ainuüksi see ei ole piisav
ülesannete täitmise tagamiseks. Välismaalaste seaduse alusel tehtava
põhjus, et seada töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu
riikliku järelevalvega on piiritletud küll PPA ülesanded, kuid siinkohal
pidamise täiendavaks eesmärgiks KaPo VMSist tulenvate
ei ole arvestatud, et PPA-l ja KaPol on VMS-st tulenev kohustus
ülesannete täitmine.
riiklikku järelevalvet teostada.
Eeltoodud asjaoludel ei ole meil võimalik teie ettepanekuga täna
Peame oluliseks, et andmete töötlemine oleks selgelt läbi mõeldud ning
arvestada, kuid oleme valmis jätkuvateks aruteludeks ning KaPo
eelnõu tekstis kajastataks korrektselt seotud asutuste pädevusi. Oleme
andmevajaduse täiendavaks analüüsiks.
seisukohal, et kui andmekogu asutamise eesmärk on tagada mitmete
asutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmine, siis õigusselguse Võime kinnitada, et MTA poolt kogutavate andmete jagamine
tagamise eesmärgil tuleb andmekogu asutamisel piiritleda kõik teiste riigiasutustega ei ole õiguslikult ega ka praktikas olnud
asjassepuutuvad asutused ja nende ülesanded. Seetõttu leiame, et kunagi sõltuvuses sellest, kas asutuse andmevajadus kajastub
kuivõrd KaPo-le laieneb sarnane järelevalvekohustus PPA-ga, tuleks mõne andmekogu loomise või pidamise eesmärgis. Näiteks toome
ka KaPo-le tagada riikliku järelevalve teostamisel PPA-ga sarnased töötamise registri, kus osa andmestikust kogutakse Statistikaameti
õigused, sh töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu kasutamisel. vajadustest lähtuvalt ning jagatakse temaga vastavalt. Oluline on
siinjuures, et andmeid jagatakse MKS § 29 sätestatud alusel.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada MKS-i muutmise
Samas ei saa Statistikaameti andmevajadust pidada iseenesest
seaduse eelnõu § 2510 lõike 1 tekst ümber andmekogu pidamise
töötamise registri kui terviku pidamise eesmärgiks ning ametit ei
eesmärkidest lähtuvalt, näiteks järgmiselt:
ole MKS § 251 lõikes 1 sellisena ka välja toodud.
„(1) Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu (edaspidi
Juhul, kui on selgunud, et andmete jagamise õiguslik alus MKS §-
käesolevas jaos andmekogu) on maksukohustuslaste registri
s 29 on osutunud praktikas KaPo välismaalaste seadusest
alamregister. Andmekogu pidamise eesmärk on tagada tööjõumaksude
tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike andmete saamisel
tasumise ja kinnipidamise kohustuse täitmine, käibemaksu tasumise
piiratuks, siis oleksime tänulikud kui konkreetsetele
kohustuste täitmine, töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid
kitsaskohtadele viitaksite, et saaksime õigusliku aluse täpsustada.
puudutavate kohustuste täitmine ning välismaalaste Eestis ajutise
viibimise, elamise ja töötamisega seotud asjaolude ja tingimuste
täitmise üle riikliku järelevalve teostamine.“.
Lõike 1 sõnastuse muutmisel tuleb muuta ka eelnõu seletuskirja.
2. Palume eemaldada eelnõu seletuskirjas lk 14 kasutatud sõna 2. Muutsime seletuskirja teksti.
„/…/teostada järelevalvet ja järelkontrolli välismaalase Eestis ajutise
viibimise, Eestis elamise ning Eestis töötamisega seotud asjaolude ja
6
tingimuste täitmise üle“ ning jätta üksnes „/…/teostada
järelevalvet/…/.“
3. Eelnõu seletuskirjas lk 8 on viidatud: „Andmevahetuse jaoks tuleb 3. Täpsustasime seletuskirja teksti.
arendada andmevahetusliidesed kõigi kolme asutuse vahel ja täiendada
olemasolevaid andmekogusid või registreid.“ Palume kaaluda
sõnastuse täpsustamist järgmiselt: „Andmevahetuse jaoks tuleb
arendada andmevahetusliidesed kõigi kolme asutuse vahel vastavalt
liidestumise võimekusele ja täiendada olemasolevaid andmekogusid
või registreid.“ Kuigi seletuskiri käsitleb PPA planeeritavat
Rändeinfosüsteemi (RIS) ning arvestab õiguslikus vaates, et
andmesoovijaid tekib (tuleviku vaates) juurde, on sõnastuse täiendus
tingitud RIS alla kuuluvast migratsioonijärelevalvemoodulist, mille
tarvis saab andmevahetusliidese välja arendada kooskõlas mooduli
valmimisega
Välisministeerium 1. Eelnõuga täiendatakse maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 1. Täiendasime eelnõud, lisades MKS § 17 lõikes 5 asuvasse
17 lõikega 5 ja § 254 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Seletuskirja volitusnormi ka viited riigikaitselisele ehitisele ja
kohaselt tagatakse muudatusega, et aruandekohustus ei laieneks julgeolekuasutuse ehitisele (ehitusseadustiku § 2 lg 5 eeskujul).
Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluva Lisasime seletuskirja ka viite Välisministeeriumile.
valitsusasutuse või hallatava riigiasutuse ametnike osas, kes täidavad
See tagab lisaks ka Kaitseministeeriumi valitsemisalas toimuvad
oma teenistusülesandeid (sh tellija rolli täitmisel). Maksukohuslaste
ehitustööd, mille osas on tarvis leida erilahendusi andmete
registri määruses (edaspidi MKR) võib riigisaladuse kaitse tagamise
jagamisel. Täpsem kord reguleeritakse rakendusaktidega koostöös
eesmärgil teha erisusi andmete koosseisu ja nende registrisse kandmise
asjaomaste ministeeriumitega ning võimalusel konsulteerides
suhtes (kehtiv MKS § 254 lg 2). Töötamise registreerimisega
ehitusettevõtjatega.
analoogselt tekib ka ehitusplatside ja seal viibivate isikute kohta
andmete kogumisel vajadus tagada riigisaladuse kaitse ning sätestada
MKR tasandil vastavad erandid. Eelnõuga tehtav muudatus võimaldab
laiendada seda erandit alltöövõtjate ja ehitusplatsil viibivate isikute
andmete kogumisel.
Välisministeerium teeb ettepaneku, et aruandekohustuse erand laieneks
ka Välisministeeriumile. Erand oleks vajalik nii riigisaladuse kaitse
tagamisel kui täiendavalt ka olukorras, kus ehitustöid tehakse
riigikaitseobjektil, kuigi konkreetsed ehitustööd või teenistuskohad ei
ole riigisaladusega kaitstud, aga on olulised kaitsta julgeoleku
seisukohast.
2. Samuti märgime, et kõigi riigikaitseobjektil viibivate isikute 2. Ehitusplatsidega seonduv aruandlus on kaheosaline.
liikumine registreeritakse tulenevalt Vabariigi Valitsuse 23.09.2016 Alltöövõtjatest teavitamine ja ehitusplatsil viibimise aja
7
korraldusest nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“, mille § 71 lõige 1 teavitamine. Riigikaitseliste ehitiste puhul on töövõtjatest
näeb ette, et „riigikaitseobjekti füüsilise kaitse miinimummeetmete ja teavitamine reeglina võimalik, erisused on praktilistel või
muude kaitseabinõude kohaldamise eesmärgil on riigikaitseobjekti riigisaladuse kaitse huvides vajalikud inimeste ehitusplatsil
valdajal õigus töödelda riigikaitseobjekti külastava või teenindava isiku viibitud aja teavitamisel. Erandite üksikasjad reguleerime
tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise ja külastamise kohta rakendusaktiga. Oleme otsimas koostöös Kaitseministeeriumiga
järgmisi andmeid: 1) ees-ja perekonnanimi; 2) isikukood, selle võimalust kasutada ära Teie kirjas viidatud olemasolevat
puudumisel sünniaeg; 3) isikut tõendava dokumendi number ja aruandlust või kui andmete jagamine ei ole tehniliselt koheselt
kehtivusaeg; 4) isiku kasutatava sõiduki registreerimisnumber, kui isik võimalik, siis leida paralleelne lahendus, mis ei tooks ettevõtjale
sisenes riigikaitseobjektile sõidukiga; 5) saabumise ja lahkumise kaasa täiendavat halduskoormust või suurendada MTA kohalolu
kuupäev ja kellaaeg.“. Seega ei peaks olema põhjust riigikaitseobjektil riigikaitseliste ehitiste ehitamisel, mille osas aruandlus puudub.
toimuvate ehitustööde ajal samade isikute liikumist topelt registreerida MTA kontrollide statistikale tuginedes ei ole meil põhjust
ega neid andmeid koguda. eeldada, et riigikaitselise ehitise ehitamisel on maksuseadustest ja
MKSist tulenevad kohustused oluliselt paremini täidetud.
Sotsiaalministeerium „Seletuskirjas jäi silma üks väike tehniline eksimus, punktis 1.2 eelnõu Parandatud.
ettevalmistaja juures on nimed ja ametinimetused segamini läinud
Mitteametlikud ettepanekud tekstide täpsustamiseks arvesse
- palun ära vahetada Eva Põldis ja Seili Suder nimed (Eva Põldis on
võetud.
nõunik ja Seili Suder töökeskkonna juht).”
Andmekaitse 1. Andmekaitse Inspektsioon on olnud seisukohal, et põhiseaduse §-st Selgitame, et eelnõust tuleneb peatöövõtja kohustus esitada tellija
Inspektsioon 3 tulenevast olulisuse põhimõttest peaks riived §-st 26 tuleneva eraelu nimi ja isikukood ning ehitusettevõtja kohustus esitada enda
puutumatuse põhiõiguse osas olema ette nähtud seaduse tasemel. alltöövõtja nimi ja isikukood. Tegemist on ettevõtjal olemas
Isikuandmete kogumisel andmekogusse tuleks seega olulisemad olevate andmete maksuhaldurile esitamise kohustusega. Eelnõu ei
töötlemise piirid –sh andmete koosseis ja säilitamise tähtajad seada pane kohustust neid andmeid uuesti koguda. Koguda on tarvis
seadusega. Praeguse eelnõu puhul on töövõtuahela ja töötamise kestuse andmeid isikute viibimise kohta ehitusplatsil.
andmekogu andmekoosseis ja andmete säilitamise tähtaeg jäetud
Peatöövõtja on kohustatud:
reguleerida andmekogu põhimääruse ehk valitsuse tasandile. Tõsi,
isikuandmete puhul tuleb koosseis suuresti juba MKS-i eelnõu § 2511 1) esitama maksuhaldurile andmed teabe esitamise kohustusega
lõikest 3, kuid andmekogu põhimäärusest omakorda info nime ja ehitustööde kohta ning ehitustööde tellija nime ja isiku- või
isikukoodi kogumise kohta. Seega võiks kaaluda viimaste ära registrikoodi või kinnitama andmekogus kuvatud andmed
märkimist samuti seaduse tasemel. vähemalt kolm tööpäeva enne ehitustööde alustamist
Iga ehitusettevõtja, sealhulgas peatöövõtja, on kohustatud:
1) esitama maksuhaldurile andmed tema tehtavate ehitustööde
kohta ning selle alltöövõtja nime ja isiku- või registrikoodi, kellelt
ta ostab või on ostnud ehitise ehitamisega seotud teenuseid, või
kinnitama andmekogus kuvatud andmed enne ehitustööde
alustamist
8
Andmete säilitamise kohta selgitame, et MKSi puhul tervikuna on
valitud maksuhalduri poolt andmete säilitamise tähtaegade
sätestamine Vabariigi Valitsuse määrusega. Andmete säilitamise
tähtaja sätestamisel peab ka Vabariigi Valitsus lähtuma andmete
töötlemise olulistest põhimõtetest ja piiridest ning arvestama
olemasolevat raamistikku. Maksukohustuslaste registri
põhimääruse §-is 63 on üksikasjalikult määratud kindlaks andmete
säilitamise tähtajad iga andmekogu jaoks.
Me ei pea praegu võimalikuks selle eelnõu raames korraldada
ümber kogu maksuhalduri poolt andmete säilitamise mahukat ning
valdkondade ülest reeglistikku.
2. Nõustume, et alati ei ole võimalik seaduse tasemel täpselt paika Maksukohustuslaste registri põhimääruse §-is 63 on
panna andmekogusse kogutavateisikuandmete koosseisu ja ka üksikasjalikult ja üheselt arusaadavalt määratud kindlaks andmete
säilitustähtaega, kuid siiski peaks seadus andma indikatsiooni säilitamise tähtajad iga andmekogu jaoks. See norm on suuniseks
kogutavate andmete liikidest ja seadma vähemalt maksimaalse ka töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu andmete
säilitamise tähtaja piiri, vastasel juhul antakse seadusega sisuliselt säilitamise tähtaja kindlaksmääramisel. Tähtaja määramisel
volitus säilitada andmeid tähtajatult.1 Siiski ei ole meile selge ka võetakse arvesse ka PPA ja TI vajadused andmete töötlemisel.
MKR põhimääruse täiendamise eelnõust töövõtuahela ja töötamise
Maksimaalse säilitamise tähtaja piir seaduses võiks anda ka
kestuse andmete säilitamise tähtaeg–kas säilitamistähtaeg on sama
mitmeti mõistetava signaali andmete säilitamise tähtaja
mis TÖR-l ehk seitse aastat või hoopis seletuskirjas viidatud vajadus
kehtestamisel.
säilitada andmeid vähemalt viis aastat. Säilitustähtajad peaksid olema
selgelt ja üheselt arusaadavad. Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu regulatsiooni
väljatöötamisel täiendatakse maksukohustuslaste registri
põhimääruse viidatud §-i 63 lõike 2 punkti 3, mis sätestab 7-
aastase andmete säilitamise tähtaja.
3. Määruse eelnõus, millega nähakse ette töövõtuahela ja töötamise Mõistame, et töötaja kaardile isiku pildi kandmine võib eelnõuga
andmete kogumise ja esitamise kord ning andmete töötlemiseks kehtestatava aruandluse kontekstis paista ülearune. Isiku foto ei
vajalike tehniliste vahendite nõuded§ 3 lõikega 3 sätestatakse, et ole tõepoolest aruandluskohustuse täitmiseks tarvilik. Küll aga
töötaja kaardile peab olema kantud selle kasutaja pilt, nimi, isikukood annab foto kaardile kvalitatiivselt laiema kasutusala. Aimate
või sünniaeg ning kaardi number. Lõikega 5 sätestatakse, et töötaja õigesti et pilt on ehitusettevõtja jaoks vajalik isiku tuvastamiseks
võib kasutada ka mobiilset rakendust. Meile ei ole selge, miks peab ehitusobjektil. Peatöövõtja peab tagama, et ehitusplatsil ei viibiks
kaardile olema kantud ka isiku pilt, olukorras, kus kaardi asemel võõraid isikuid ning töötaja fotoga kaart hõlbustaks selle
võib registreerimiseks kasutada ka mobiilset rakendust, mille osas on kohustuse täitmist. Ehitusettevõtjad on juhtinud meie tähelepanu
hetkel ebaselge, kas see sisaldab kaisiku pilti või mitte. Isikuandmete sellele, et ehitusplatsil tööriiete peal kantav ID-kaart kulub kiirelt
töötlemise minimaalsuse põhimõttest lähtuvalt tuleks andmeid ning selle kiip võib muutuda kasutuskõlbmatuks. Alternatiivina
töödelda vaid nii palju kui eesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik. Kui on kasutusel seega odavamad töötaja kaardid ehitustöötajate
pilt on vajalik isiku tuvastamiseks ehitusobjekti võimalikul isikute tuvastamiseks. Foto kandmine töötaja kaardile on
9
kontrollimisel, siis tegelikult peaks igal inimesel kaasas olema ka isikut sätestatud standardina seega ehitusettevõtjate palvel ning nende
tõendav dokument, mis sisaldab ka inimese pilti ja mida saab tema antud selgituste pinnalt on see põhjendatud. Töötaja kaardi
tuvastamiseks kasutada. Kuivõrd töötajate kaarte hakkab väljastama olemasolu on eelduseks ka mobiilsete lahenduste kasutamisel.
eraettevõtja, kusjuures reguleerimata on, kuidas isikuandmeid
Töötaja kaart on töötaja-põhine. See tähendab, et isik saab seda
sisaldavaid valminud kaarte säilitatakse ja tellijale edastatakse või üle
kaarti kasutada erinevate tööandjate heaks töötamisel ning
antakse(võiks kaaluda vajadust seda siiski täpsemalt reguleerida), on
erinevatele ehitusplatsidele sisenemisel.
seda olulisem, et kaardil olev andmekoosseis oleks minimaalne.
Kaartide hoidmise ja tellijale esitamise üldised põhimõtted
sätestatakse ministri määrusega.
Justiitsministeerium 1. Eelnõu § 1 punkt 4 – maksukorralduse seaduse (MKS) § 17 lõikega Volitusnormi eelnõus täpsustatud.
5 sätestatakse, et maksukohustuslaste registri põhimääruses võib
Vabariigi Valitsuse kaalutlusruum erandit kehtestades on kindlaks
riigisaladuse kaitse tagamise eesmärgil, samuti riigikaitselise ehitisega
määratud vastavat valdkonda reguleerivate õigusaktidega. MKS
ja julgeolekuasutuse ehitisega seotud aruandekohustuse puhul teha
ega eelnõuga planeeritud muudatused ei loo täiendavaid aluseid
erandeid andmete koosseisu ja nende registrisse kandmise suhtes.
andmete salastamiseks.
Sättest ei nähtu, milline on Vabariigi Valitsuse (maksukohustuslaste
registri põhimääruse on kehtestanud Vabariigi Valitsus) kaalutlusruum
erandit kehtestades. Paika on küll pandud eesmärk, ent määratlemata
on jäänud volituse sisuline ulatus ehk kvalitatiivsed tingimused, millele
tuginedes täitevvõim eesmärki silmas pidades erandi kehtestada võib.
PS § 3 lõike 1 esimese lause kohaselt ei saa jätta täidesaatva võimu
otsustamiseks seda, mis on oluline. Kui seadusandja soovib jätta
täidesaatvale võimule õiguse teha erandit ehitustööde andmete
esitamise kohustuse osas, siis peab ta andma ka sellise erandi
tegemiseks vajalikud pidepunktid. Julgeolekukaalutlus on eesmärk
iseenesest ning sel eesmärgil võiks öelda, et andmete registrisse
kandmine peaks alati ja igal juhul välistatud olema. Samuti on
täitevvõimu otsustada jäetud, milliseid andmeid registrisse sel juhul ei
kanta. Ka siin peaks seadusandja sätestama kaalutlusruumi ulatuse ehk
- millised andmed on julgeolekukaalutlustel sedavõrd olulised, et
nende kandmine registrisse ei ole põhjendatud.
2. Eelnõu § 1 punkt 6 – MKS § 2511 lõike 1 punkti 3 kohaselt on Isikustamata andmete mõiste on täna MKSis jt seadustes
peatöövõtja kohustatud esitama muu hulgas kord päevas iga isiku kasutusel, uut terminit eelnõuga kasutusele ei võeta. Ka ei
eelmisel päeval ehitusplatsil viibimise summeeritud aja ning kuni kolm omistata terminile eelnõuga uut tähendust. Isikustamata andmed
korda nädalas isikustamata kujul iga isiku ehitusplatsile sisenemise ja tähendavad, et MTA ei tea, millist konkreetset isikut andmed
sellelt lahkumise kellaajad sekundi täpsusega. puudutavad. See on pigem statistiline teave.
Arusaamatuks jääb andmete isikustamata kuju nõude kehtestamine. Isikustamata andmed annavad teavet inimeste ehitusplatsil
Esmalt vajab selgust, mida peetakse silmas isikustamata andmete all. viibimise aegade kohta, kuid ei võimalda andmesubjekti
10
Eesmärgist lähtuvalt ei saa tegemist olla anonüümitud andmetega. Kas tuvastada. Igaühe ehitusplatsil viibimise isikustatud andmeid
peetakse silmas pseudonüümitud andmeid? Seletuskirjas on märgitud, esitatakse iga päeva kohta summeeritult.
et andmete saatmisel Maksu- ja Tolliametisse (MTA) asendatakse
Nõustume, et isikustamata andmete pinnalt on riskianalüüsi jaoks
isikuandmed süsteemis koodiga, mis ei võimalda konkreetseid isikuid
vajaliku teabe saamine töömahukam ja tulemus mõnevõrra
MTA-l tuvastada. Isikustamata kujul detailsete andmete aruandlus
hinnangulisem. Isikustatud ja isikustamata andmete analüüs ning
hoiab aruandluskohustuse mõju isikute jaoks mõõdukal tasemel (lk
võrdlemine aitab vältida ja tuvastada andmetega manipuleerimist
22). Kui peatöövõtja peab andmeid koguma isikustatud kujul ning
ning puudulike või osaliste andmete esitamist. Isikustatud ja
viima need isikustamata kujule selleks, et need MTA-sse saata, siis on
isikustamata andmete võrdlev analüüs võimaldab minimaalselt
see peatöövõtja jaoks kahtlemata täiendav halduskoormus. Mis
vajalikul määral tuvastada ja ennetada kohustuste
eesmärki andmete isikustamata kujule viimine aitab saavutada, kui
mittenõuetekohast täitmist.
MTA, Politsei- ja Piirivalveameti ja Tööinspektsiooni järelevalve
tarbeks on vajalikud ikkagi isikuandmed? Eelnõus väljendub kompromisslahendus ehitusettevõtjate ja ka
justiitsministeeriumi varasema kahtluse maandamiseks, et
regulatsioon võib riivata ebaproportsionaalselt töötajate eraelu
puutumatust. Oleme selle vabaduse riivet seletuskirjas
analüüsinud ning jõudnud järeldusele, et töökohal viibimise
andmed eelnõus märgitud mahus ei kujuta endast ülemäärast
riivet ega kujutada endast tingimata ohtu eraelu kaitsele. Juhul,
kui aruandluse sisseviimise oluliseks kaalukeeleks ja eelduseks on
isikuandmete töötlemise absoluutsele miinimumile viimine, siis
see on igal juhul parem lahendus kui aruandluse sisse viimata
jätmine.
Kordame üle seletuskirjas selgitatut, et andmevahetuskanal MTA
ja registreerimissüsteemide vahel ehitatakse üles viisil, mis
välistavad igasuguse käsitöö andmete kogumisel, esitamisel jms.
Kõik tänapäevased pakutavad ja juba kasutusel olevad
registreerimissüsteemid (ka tööaja arvestuse süsteemid) on sellise
võimekusega või vajavad aruandluskohustuse täitmiseks vaid
ühekordset seadistamist, mis ei ole ülemäära kulukas.
3. Eelnõu § 1 punkt 6 – MKS § 2514 sätestab, et andmekogusse Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse kantakse
kantavate andmete loetelu sätestatakse maksukohustuslaste registri andmed, millele viitab andmekogu nimetus. Andmete üldised
põhimäärusega. Määrusega saab seadust täpsustada, seetõttu on vajalik kategooriad annab ette MKS § 2510 lg 2, mida tuleks loogiliselt
seaduse tasandil piisavalt selgelt ära määratleda, millised on andmete sisustada §§-de 2511 ja 2512 valguses: andmed ehitatava ehitise,
kategooriad, mida täitevvõim oma määrusega täpsustada saab. Teatava ehitustööde, nende tellija ja ehitustöid tegevate alltöövõtjate ning
loetelu paneb paika kavandatava MKS § 2510 lõige 2, ent vähemalt ehitusplatsil viibivate isikute kohta.
isikuandmete osas tuleks olulisuse põhimõtet (PS § 3 lõike 1 esimene
lause) silmas pidades seda täpsemalt juba seaduse tasandil sisustada.
11
Eelnõus on küllaltki täpselt sätestatud andmed, mida andmekogu
jaoks tarvis läheb. Justiitsministeeriumi märkusest ei ole võimalik
aru saada, mida oleks tarvis seaduse tasandil sisustada täpsemalt.
Eelnõu sätestab andmed, mida on vaja selleks, et määrata kindlaks
ehitustööd, mida tehakse, ehitustööde asukoht (ehitusplats),
ehitustöid korraldavad ettevõtjad ning inimesed, kes ehitustöid
teevad. Need on andmed, mis peatöövõtjal ja tema alltöövõtjatel
(jne) on juba olemas ja eraldi juurde koguma ei pea. Täiendavalt
tuleb koguda ja esitada andmeid isikute ehitusplatsil viibimise
kohta.
Nagu seletuskirjas selgitatud, valdav osa andmetest on võimalik
andmekogus eeltäita teiste liidestatud andmekogude kaudu –
töötamise register, äriregister, ehitisregister, PPA ja TI
andmekogud (need esialgu suuresti küll käsitsi).
Andmekogusse kantavad isikuandmed on eelnõus kirjeldatud:
alltöövõtja nimi ja isikukood ning ehitustööde omaniku ehk tellija
nimi ja isikukood (§ 2511 lg 1 p 1 ja 2512 lg 2). Piisava täpsusega on
sätestatud ka isikute ehitusplatsil viibimise aja andmed: iga päeva
kohta iga isiku ehitusplatsil viibitud aeg kokku ning mõned korrad
nädalas ehitusplatsile sisenemise ja sealt väljumise ajad ilma
isikute nimedeta (§ 2511 lg 1 p 3). Ehitusplatsile lubatud isikute ära
märkimine on samuti viidatud, kuid see on võimalus ehitusettevõtja
enda jaoks, kui ta ei soovi iga oma töötajat konkreetsele
ehitusplatsile lubada ning see puudutab töötamise registri andmete
täpsustamist.
Juhime tähelepanu, et tööd tegevate isikute andmeid uuesti ei
esitata, need on MTA-l töötamise registris olemas. Erandiks on
lähetatud töötajad, keda töötamise registris ei registreerita. Nende
osas on planeeritud andmete eeltäitmine TI peetava andmestiku
pinnalt.
4. „(1) Maksudeklaratsiooni, muu dokumendi või asja tähtpäevaks KarS § 279 sätestatud koosseis on sõnastatud järgmiselt:
esitamata või maksuhalduri juures registreerimata jätmise, arvestuse „Riikliku ja haldusjärelevalve takistamise eest sellisel kujul, mis
pidamise nõuete eiramise, maksuhalduri korralduse täitmata jätmise ei võimaldanud järelevalve teostamist, –
või käesoleva seaduse §-des 2511 ja 2512 sätestatud kohustuste täitmata karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.“
jätmise eest –
Eelnõu väljatöötaja ei oska anda ajaloolisi selgitusi, miks MKSis
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“; on sarnane väärteokoosseis. Mõlemad seadused on vastu võetud
12
Maksuhalduriks on MKS § 5 kohaselt Maksu- ja Tolliamet. ajaliselt lähestikku ning võib vaid MTA senise praktika pinnalt
Karistusseadustiku (KarS) §-s 279 on kehtestatud vastutus riikliku ja järeldada, et puudub vajadus rangemat karistust (sh aresti) ette
haldusjärelevalve takistamise eest. Palume selgitada, miks on MKS-is nägeva väärteokoosseisu järgi. Kuna MKS § 154 koosseis on täna
kehtestatud eraldi koosseis maksuhalduri tegevuse takistamise eest ja piisavalt toimiv, siis on valitud uue aruandluskohustuse täitmise
miks ei ole võimalik kohaldada KarS § 279. tagamiseks samuti olemasolev väärteokoosseis. Ka ei näita
määratud rahatrahvide summad tõsist vajadust kõrgema
Seletuskirjas puuduvad MKS § 154 muudatuse osas täpsemad
trahvimäära kohaldamiseks. Määratud rahatrahvid on viimastel
selgitused, mis kohustused on kehtestatud MKS §-des 2511 ja 2512.
aastatel jäänud 60 ja 900 euro vahele füüsilise isiku puhul ning 80
ja 1700 euro vahele juriidiliste isikute puhul. Väärteomenetluste
arv on alla 40 aastas.
Seletuskirja MKS § 154 muudatuste osas on korratud andmete
kogumise ja MTA-le esitamisega seotud kohustused, mille
rikkumiste eest rahatrahv ette nähakse.
Lisaks sellele märgime, et eelnõus esitatud sõnastuses on norm välja Väga õige tähelepanek, normi sõnastus parandatud.
11 12
pakutud selliselt, et korraga mõlema nõude (§ 25 ja § 25 ) kohustuse
täitmata jätmine toob kaasa vastutuse. Kui isik rikub üksnes § 2511
nõudeid, kuid 2512osas seda ei tee, siis teda vastutusele võtta ei saa. See
tuleneb sidesõna „ja“ kasutamisest sõnastuses. Kui tegelikult saab kõne
alla tulla ka üksnes ühe sätte, nt kas § 2511 või 2512rikkumise eest
vastutusele võtmine, siis tuleb nende kahe paragrahvi vahel kasutada
sidesõna „või“.
Palume seletuskirja lisada põhjendused, miks peetakse juriidilise isiku Maksuhalduri tegevuse takistamine ei ole üldiselt väga raske
karistusmäära, milleks on kuni 3200 eurot mõjusaks ja tõhusaks. rikkumine ning sageli esineb see koos muu maksuõiguse
Praegu on seletuskirjas välja toodud, et füüsilisele isikule võib MTA rikkumisega. MTA järelevalve või tööpõhimõtted ei seisne üksnes
määrata sellise rikkumise eest rahatrahvi kuni 1200 eurot ning karistamises ning seetõttu ei ole praktikas tõepoolest olnud
juriidilisele isikule kuni 3200 eurot. Juhime tähelepanu sellele, et vajadust määrata juriidilisele isikule 3200 eurost suuremat
füüsilise isiku karistusmäär kuni 1200 eurot on maksimaalne karistus, rahatrahvi MKS § 154 kirjeldatud rikkumise eest. Maksimaalne
mida KarS § 47 kohaselt on üldse võimalik füüsilisele isikule trahvisumma on olnud kõigest 1700 eurot (periood 1.1.2008-
kohaldada. Samas juriidilise isiku karistusmäär jääb maksimaalsest 30.9.2021). Füüsilisele isikule on määratud maksimaalse
määrast (kuni 400 000 eurot) väga kaugele. Mis alustel on leitud, et suurusega rahatrahv 900 eurot. Kõige väiksemad rahatrahvid on
füüsiline isik peab sellise teo eest saama teatud juhtudel äärmiselt olnud vastavalt 80 ja 60 eurot. Keskmine trahvisumma jääb 700 ja
karmi karistuse, samas juriidilise isiku tegu on peetud väga väikese 300 euro juurde. Nagu näha, siis praktikas on juriidilise ja
tähendusega teoks. füüsilise isiku karistused erineva kaaluga, kuid tõesti juriidilise
isiku karistused ei ole olnud kümneid kordi suuremad. Suuremad
karistused on ette nähtud raskema tagajärjega rikkumiste korral,
nt maksupettused.
13
Samas mõistame vajadust ühtlustada trahvimäärasid Eesti
õigusruumis tervikuna ning rahandusministeeriumis on välja
töötamisel eelnõu, mis seda eesmärki püüab täita, sh MKS § 154
puutuvalt.
5. Seletuskirja mõjude osa – rakendatavate meetmete puhul ei ole Eelnõu väljatöötamise kavatsuses on selgitatud, miks eelnõuga
selge, kas soovitud eesmärk oleks võimalik saavutada ka alternatiivsete soovitud eesmärki ei ole võimalik saavutada alternatiivsete
mitteregulatiivsete meetmete toel. Mitteregulatiivsed meetmed (näiteks mitteregulatiivsete meetmete toel, kui kõne all on ühe kõrgeima
olemasoleva õiguse parem rakendamine, avalikkuse teavitamine või riskitasemega sektori mõjutamise vajadus. Pelgalt pehmete
iseregulatsioon valdkonnas) on alati eelistatumad võrreldes õigusliku meetmetega või vabatahtlikkuse alusel ei ole võimalik saavutada
sekkumisega, kuna säilib õiguskeskkonna stabiilsus, õigusrahu, ning ei ka osalist 20 miljoni suuruse maksuaugu kõrvaldamist,
lisandu halduskoormust. välistööjõu ebaseaduslikku kasutamise lõpetamist ega
töökeskkonna probleemide lahendamist. Seletuskirja üle
koormamise vältimiseks neid põhjendusi ei ole enam korratud.
Seletuskirja lisatud kokkuvõte põhjendustest.
Seaduseelnõu seletuskirjast ei selgu, milline on arvuliselt väljendatult Seletuskirjas ettevõtjate lisanduv halduskoormus täpsemalt
lisanduv halduskoormus ettevõtjatele (ettevõtja ja/või objekti kohta), avatud.
samuti ei ole esitatud kulu-tulu võrdlust, st, milline on riigi ja ettevõtja
Mistahes arvutuste tegemisel on kasulik asetada arvud eelnõu
kulude tõus (objekti või ettevõtja või sektori kohta kokku) ning
loogilisse konteksti, et mitte laskuda meelevaldsesse tõlgendusse.
enamlaekuv maksutulu. Selleks, et anda hinnang meetmete
põhjendatusele, on tarvis esitada võrreldavad andmed ettevõtjate Võimaliku kulu arvutamisel tuleb arvesse võtta, et:
kulude ning riigi (lisanduvate) maksutulude kohta. Olemasoleva teabe a) aruandlusega hõlmatud ehitustööd algavad 30 kalendripäevast,
põhjal võib fragmente kasutades järeldada, et maksulaekumiste keskmiselt võivad ehitustööd kesta 6-7 kuud;
parandamiseks 7–8 miljoni euro ulatuses aastas teeb riik kulutusi ca 2,5
miljonit eurot nelja aasta jooksul (seletuskirja lk 39) ning b) keskmine kulu ühes kuus on 400-500 eurot, kui vajaminev
ehitusettevõtjad maksimaalselt 8 miljonit eurot aastas (kuni 700 objekti süsteem renditakse ning suurem juhul kui tarvis rohkelt
kuni 1000 eurot kuus, seletuskirja lk 32). Juhul kui need andmed turnikeesid, on väga palju töötajaid jms;
tõeseks osutuvad võib kahelda muudatuste otstarbekuses. c) paljudel suurematel ehitusettevõtetel on vajaminevad seadmed
juba olemas ning suuremad ettevõtjad teevad ka kolmandiku
aruandlusega hõlmatud ehitustöödest;
d) registreerimissüsteeme kasutatakse ja saab kasutada soovi
korral investeeringuna ehitustööde planeerimiseks,
kontrollimiseks ja ehitusobjekti hinna täpsemaks
kalkuleerimiseks, mistõttu ei peaks igal juhul käsitlema seda
üksnes aruandekohustusega seotud kuluna.
Juhul, kui viidatud kaalutlused arvesse võtta, siis on ilmne, et
tegelik kulu on märkimisväärselt väiksem ning kindlasti
14
proportsionaalne maksuaugu suurusega, mis on 20 miljonit eurot
aastas (ümbrikupalk + laekumata käibemaks).
Täpsete kulunumbrite esitamine on võimatu, kuna eelnõu üks
eesmärk ongi välja selgitada ehitustööde tegelik maht ning
ehitustöid tegevad ettevõtted, vt lähemalt seletuskirjast eelnõu
eesmärgi kohta. Meil ei ole ka teada, kui palju on neid ettevõtjaid
kokku, kellel registreerimissüsteemid olemas on ning me ei tea
täpselt, kui palju neil on ehitusobjekte kokku.
Olemasolevate madala kvaliteediga andmete pinnalt ei ole
otstarbekas teha üksikasjalikku tulu-kulu analüüsi, mis juba ette
teada olevalt ei anna tegelikkusele vastavat tulemust.
Arvestades, et täpsed prognoosid muudatuste kuludele ja tuludele osas Seletuskirja punktis 7.1 „Riigi tegevused“ on kirjeldatud asjasse
puuduvad, oleks tarvis kavandada eelnõu jõustumise järgselt teatud aja puutuvate asutuste kohustus seaduse mõjusid kolme aasta
möödudes (ca 2–3 aastat) järelhindamine. Järelhindamise käigus möödumisel hinnata: aruandekohustusega hõlmatud
võrreldaks tegelikke tekkinud kulusid ja tulusid planeeritutega ning ehitusplatside valimi optimaalsuse tagamiseks pikemas ajaplaanis
antaks hinnang sekkumise tõhususe kohta. kohustuvad Rahandusministeerium ning MTA hindama seaduse
mõjusid ning aruandluskohustuse laiendamise vajadust ja
võimalusi hiljemalt kolme aasta möödumisel muudatuste
rakendumisest. Seaduse mõjusid ja aruandluskohustuse
optimaalsust hinnatakse koostöös puudutatud osapooltega ning
aruteludesse kaastakse ka TI ja PPA.
Hindamise kohustuses lepiti kokku Eesti Ehitusettevõtjate
Liiduga. Peame seda piisavaks, et selgitada välja ja tagada
aruandekohustuse tõhusus.
6. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas esitatud eelnõu failis Valdavalt arvestatud. Arvestamata jäetud ettepanek muuta
jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega. normide järjekorda – peame oluliseks alustada andmekogu
puudutavat regulatsiooni andmekogu eesmärgi ning
andmekogusse kantavate andmete üldise kirjeldamisega.
15
Maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu
(ehitustööde andmete esitamine)
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõuga (edaspidi eelnõu) luuakse õiguslik alus töövõtuahela ning töökohal viibitud aja
kindlaks määramiseks. Töövõtuahela fikseerimiseks luuakse Maksu- ja Tolliameti (edaspidi
MTA) e-teenuste keskkonda rakendus, kus töövõtuahela iga lüli saab märkida ära enda
alltöövõtjad. Teabe esitamisel võimaldab rakendus lähtuda äriregistri andmekogus olevatest
andmetest. Töökohal viibimise andmete esitamisel võetakse eesmärgiks vältida käsitsi
aruandlust ning andmevahetus automatiseerida. Igapäevase intervalliga tuleks edastada teavet
iga isiku ehitusplatsil viibitud summeeritud aja kohta. Mõnepäevase intervalliga tuleks edastada
kellaajalist isikustamata teavet ehitusplatsil viibimise kohta.
Eelnõuga nähakse ette kohustuslik töövõtuahela ning ehitusplatsil viibitud aja kindlaks
määramine ehitussektoris. Peamiseks kohustatud isikuks on peatöövõtja, kellel on lisaks
alltöövõtja tuvastamise kohustusele ka kohustus kinnitada MTA veebikeskkonnas eeltäidetud
andmetele tuginedes aruandekohustusega hõlmatud ehitustööd ja esitada ehitustööde tellija
andmed. Ka ehitusplatsi elektrooniline registreerimissüsteem, mis võimaldab ehitusplatsil
viibimise aega fikseerida, tuleks hankida peatöövõtjal. Süsteemi kasutamiseks (andmete
kogumiseks, edastamiseks ja andmete MTA süsteemi abil kontrollimiseks) ning ehitusplatsil
viibivate isikute tuvastamise hõlbustamiseks nähakse ette ühtne töötajate kaartide vorm.
Kaardid valmistab ja väljastab MTA lepingupartner, kes leitakse riigihanke korras. Andmete
kogumisel uuenduslikkuse ja paindlikkuse säilitamiseks jäetakse peatöövõtjale vabadus
kasutada vajaduse ja võimaluse korral ehitusplatsil ka ID-kaarti või muud keskse
registreerimissüsteemiga ühildatavat tuvastusvahendit (sh mobiilirakendust).
Ehituse töövõtuahela ja ehitusplatsil viibimise aja kindlaksmääramise vajaduse on tinginud
keskmisest kõrgem maksurisk ehituses. Suurteks murekohtadeks on osalise ümbrikupalga
maksmine ja valeandmete esitamine käibemaksukohustuse vähendamiseks (valdavalt käibe
varjamine). Arvutuslik maksukahju suurus ümbrikupalga maksmise1 ja laekumata käibemaksu
tõttu on jätkuvalt kokku üle 20 miljonit euro aastas.
Maksueelise saamine moonutab tugevalt ettevõtluskeskkonda. Peatöövõtja teadlik või
hooletusest tingitud leppimine registreerimata tööjõu kasutamisega ehitusplatsil või
ehitusplatsil ehitusteenust pakkuvate ettevõtete fikseerimata jätmine soodustab ümbrikupalga
maksmist kogu töövõtuahela ulatuses ja soodustab ebaausat turueelist. Täiendav
aruandluskohustus suurendaks ehitussektoris kohustuste täitmise läbipaistvust.
Ehituses on ka väga kõrge välismaalastest töötajate osakaal, mis toob kaasa Eestis töötamise
õiguse üle riikliku järelevalve teostamise vajaduse. Paljude isikute puhul rikutakse Eestis
töötamise tingimusi või väärkasutatakse Eestis töötamise võimalusi. Näiteks ei pea tööandja
kinni nõudest maksta välismaalasele vähemalt Eesti keskmise brutokuupalga suurust töötasu,
1
Puudutab sotsiaalmaksu, füüsilise isiku tulumaksu, töötuskindlustusmakseid, kogumispensioni makset.
1
välismaalasel ei ole Eestis töötamiseks seaduslikku alust, ta ei tööta nõuetekohaselt Eestis
selleks antud õigusliku aluse järgi vms. Oluline on veenduda, et välismaalastel, kes ehitusplatsil
viibivad, on Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks seaduslik alus.
Ehitussektoris esineb probleeme ka töökeskkonna nõuete tagamisel, nt töötajate juhendamata
jätmine, puudulik tööohutuse süsteem, ebasobivad tööriided ning puudulik turvavarustus.
Töökeskkonna nõuete täitmata jätmisega kaasnevad raskete vigastustega või isegi surmaga
lõppevad tööõnnetused. Tööinspektsiooni (edaspidi TI) andmetel juhtus 2020. a ehitusplatsidel
121 rasket tööõnnetust ning kaks surmaga lõppenud tööõnnetust. 2019. aastal juhtus
ehitusplatsidel 129 rasket tööõnnetust ja kaheksa surmaga lõppenud tööõnnetust. 2018. aastal
olid need arvud 121 ja kolm.
Töövõtuahelate ja ehitusplatsil viibitud aja kohta saadav teave võimaldaks Politsei- ja
Piirivalveametil (edaspidi PPA) teostada järelevalvet nii välismaalase Eestis ajutise viibimise,
Eestis elamise kui Eestis töötamisega seotud asjaolude ja tingimuste täitmise üle. TI-l
võimaldaks teave järelevalve teostamist töötervishoiu ja tööohutusalaste nõuete täitmise üle.
Ehitusplatsidel registreerimise andmeid saavad ettevõtjad kasutada ehitustööde planeerimisel,
nt projektide hinnakujundusel tööjõuressursi kulukuse osas. Paljudel suurtel ehitusplatsidel on
analoogsed registreerimissüsteemid juba ka kasutuses. Ehitustöödega seotud aruandluse
sisseviimine looks tehnilise võimaluse loobuda eraldi ehitamise alustamise eelteate nõudmisest,
mille esitamine on täna kohustuslik mahukamate ehitustööde korral.
Muudatused on planeeritud jõustada 2023. aasta 1. oktoobrist. Aruandekohustusi rakendatakse
ehitusplatsidele, mille ehitamisega alustatakse 2023. aasta 1. oktoobril või hiljem aga ka
ehitustööd, millega on alustatud enne 2023. aasta 1. oktoobrit, tingimusel, et nende ehitustööde
eeldatav lõpptähtaeg on 2024. aasta 1. oktoober või sellest hilisem kuupäev.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna
nõunik Anneli Valgma (telefon 611 3289;
[email protected]) koostöös järgmiste isikutega:
Maksu- ja Tolliameti maksuauditi osakonna arendusspetsialist Siim Tamm
(
[email protected]) ja juriidilise osakonna jurist Maarja Silber (
[email protected]),
Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Annika Murov
(
[email protected]),
Sotsiaalministeeriumi töö ja pensionipoliitika osakonna töökeskkonna juht Seili Suder
(
[email protected]) ning sama osakonna nõunikud Eneken Sepa (
[email protected]) ja Eva
Põldis (
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist
osakonnajuhataja ülesannetes Virge Aasa (telefon 611 3549;
[email protected]). Keeleliselt
toimetas eelnõu Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (telefon
611 3638;
[email protected]).
1.3 Märkused
2
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu koostamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) tutvustamine
ministeeriumidele ja huvirühmadele (Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Väike- ja Keskmiste
Ettevõtjate Assotsiatsioonile ning Eesti Ametiühingute Keskliidule) 2019. aasta detsembris.
Olulisemaks küsimuseks on ehitusplatsil viibimise aja kohta andmete kogumine MTA
andmekogusse. Eelnõus on andmete kogumise sageduse ja nende detailsuse osas leitud kõikide
osapooltega koostöös sobivaim lahendus. Ehitusplatsil viibimise aja kohta andmete esitamine
ühe päeva kohta isikustatud kujul ilma liikumise kellaaegadeta ning kuni kolm korda nädalas
isikustamata kujul kellaajalise täpsusega tagab endiselt mõnevõrra väiksema riski andmete
moonutamiseks ning on järelevalveasutuste jaoks rahuldaval määral üksikasjalikud riikliku
järelevalve teostamiseks. Kuna andmed kogutakse elektroonilise registreerimissüsteemiga
automaatselt ning süsteem jagab andmeid automatiseeritult MTA andmekoguga, siis kohustuste
jooksva täitmisega suurt halduskoormust ettevõtjatele ei kaasne. Ehitusettevõtjate jaoks on
suure praktilise kaaluga ka töötajate kaartide standardiseeritud vormis väljastamise
korraldamine riigi poolt. Parimaks lahenduseks osutus kaartide väljastamise teenuse tellimine
MTA poolt riigihankega eraõiguslikult isikult. Ehitusettevõtjate katusorganisatsiooni jaoks
tooks nii ehitusplatsil viibimise aja andmete kogumine kui ka kaartide väljastamine kaasa väga
kõrge halduskoormuse ning olulises mahus lisaressursside kaasamise vajaduse. Andmed, mida
riigi andmekogusse kogutakse, on sarnast liiki täna kogutavate andmetega (töötamise asukoht)
ega puuduta delikaatseid isikuandmeid. Seetõttu ei valitud eelnõus andmete kogumisel n-ö
Soome varianti (vt lk 9 jj teiste riikide praktika kohta).
Eesti Ametiühingute Keskliit avaldas toetust ehitusplatsil viibimise aja kohta andmete
kogumisele (sh MTA andmekogusse), kuna see annab töötajatele tänasega võrreldes paremad
võimalused töötamise aja tõendamisel.
Eelnõuga muudetakse maksukorralduse seadust RT I, 09.04.2021, 1 redaktsioonis.
Seaduse vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on vähendada ehitussektoris esinevaid riske, seejuures lahendust vajavaid
probleeme on ehitussektoris nii ettevõtjate, ehitustöötajate kui riigi vaatest. Eelnõus ette nähtud
läbipaistvuse suurendamine võimaldab tõsta MTA, PPA ja TI järelevalve võimekust, parandab
ettevõtjate konkurentsitingimusi ning ehitustöötajate võimalusi oma õiguste kaitsmisel.
Seadusega luuakse kohustuslik aruandlus ehitussektorile, kuid MTA arendatavat
andmevahetuskanalit (liidestmine töötamise registriga) saab iga ettevõtja soovi korral ja
koostöös MTA-ga kasutusele võtta oma ettevõtluses tööaja arvestuse vahendina (näiteks
väiksemate ehitustööde puhul). Sellisel juhul loomulikult MTA-le ehitustöödega seotud
andmete esitamise kohustust ei ole.
Ehitussektori ettevõtjate (eelkõige peatöövõtja) vaatest saab välja tuua järgmised probleemid:
1) lepinguõiguslike meetmete abil on keeruline kindlaks määrata kogu ehitusplatsil
tegutsevate ettevõtjate ahelat;
2) selle kindlakstegemisega, et ehitusplatsil viibivad vaid selleks õigustatud isikud,
kaasneb suur halduskoormus;
3
3) seadusest tulenevate kohustuste (töökeskkond, maksud) täitmata jätmisega kaasnevad
väga suured konkurentsimoonutused.
Ehitusettevõtjate katusorganisatsiooni hinnangul kaalub maksude tasumata jätmisest saadav
konkurentsieelis üles mistahes innovatsiooni jm uuenduslike lahenduste pakutavad tõhusused.
Ettevõtjal ei tasu sellises olukorras investeeringud ennast lihtsalt ära. Ebaausat
konkurentsieelist (turumoonutust) tekitavad eelkõige maksukohustuste ja töökeskkonna nõuete
puudulik täitmine (viimast sageli välisriigist pärit tööjõu puhul). Riigihangetel edukas
osalemine on maksukohustust ja töökeskkonna nõudeid ausalt täitvate ettevõtjate jaoks aina
keerulisem, kuna riigihanke pakkumisel on pahatihti määravaks kriteeriumiks vaid pakkumuse
hind. See omakorda hakkab soodustama seaduskuulekuse langust terves sektoris.
Seaduskuulekamad ettevõtjad tõrjutakse turult välja.
Ehitussektoris töötavate isikute vaatest saab välja tuua järgmised probleemid:
1) (osalise) ümbrikupalga saamine vähendab riigi poolt töötajatele tagatud sotsiaalseid
garantiisid, mis sõltuvad tasutud sotsiaalmaksust;
2) töövaidluste lahendamisel on keeruline tõendada ehitusplatsil viibimise aega ehk
tegelikku tööaega;
3) töökeskkonna nõuete tagamisega seotud probleemid puudutavad kõiki ehitussektoris
töötavaid inimesi.
Ehitussektoris esinevad järgmised maksustamisega seotud probleemid:
1) käibedeklaratsioonis esitatakse andmeid, mille kohaselt on tasumisele kuuluv
käibemaks minimaalne või null, st varjatakse käivet ning jäetakse maksukohustus õiges
suuruses kajastamata ja tasumata;
2) töötasu väljamaksed jäetakse deklareerimata (makstakse ümbrikupalka) või
deklareeritakse need tegelikust väljamaksest väiksemas summas (makstakse osalist
ümbrikupalka);
3) juriidilise isiku varast tehakse väljamakseid, mis ei ole ettevõtlusega seotud ja mille
eesmärgiks on muuhulgas ka rahaliste vahendite tekitamine ümbrikupalga maksmiseks.
Arvevabriku näitel teeb maksukohustuslane väljamakse ilma tegeliku
majandustegevuseta äriühingu väljastatud fiktiivse arve alusel. Tegelikult liigub
väljamaksest suurem osa ettevõttesse sularahas tagasi ning käibemaksukohustuslane
vähendab oma käibemaksukohustust suurendades fiktiivse arve alusel
sisendkäibemaksu summat;
4) sagedad tehingud isikutega, kes ei täida maksukohustusi, mistõttu on suur risk
maksupettuste läbiviimise ja/või maksude tasumata jätmiseks.
MTA andmetel on ehitussektor üks kolmest majandussektorist hulgi- ja jaekaubanduse ning
töötleva tööstuse kõrval, kus põhjustatakse riigile aastas suurimat maksukahju (u 28 miljonit
eurot 2020. aasta lõpu seisuga2). Ehitussektor on üks kolmest sektorist, kus tegutseb enim
käibemaksu ja ümbrikupalga riskiga ettevõtjaid vastavas sektoris tegutsevate ettevõtjate
koguarvu kohta.
Arvutuslik maksukahju suurus ehitussektoris on MTA andmetel aastatel 2017–2019
ümbrikupalga maksmise tõttu olnud stabiilselt ligi 8 miljonit eurot ning laekumata
käibemaksust tingitud maksukahju langenud 2017. aasta 15,9 miljonilt eurolt ligi 12 miljoni
2
Varasemalt küündinud regulaarselt üle 20 miljoni euro.
4
euroni. 2020. aastal oli maksukahju suurus ümbrikupalga maksmise tõttu 14,30 miljonit eurot
ja laekumata käibemaksu tõttu 13,7 miljonit eurot.
Ümbrikupalga probleemi on tuntavalt vähendanud töötajate registreerimine töötamise registris
(edaspidi TÖR). Registreerimata töötajate arv on 2014. aasta juulis vastava kohustuse
sätestamisest alates vähehaaval langenud. 2014. aastal oli registreerimata töötajaid kontrollitud
isikutest 7,9% ja 2018. aastaks langes see arv 4,8%-le. 2020. aastal oli registreerimata töötajate
osakaal 4,6%.
Eesti Konjunktuuriinstituudi läbiviidud küsitluse andmeil sai 2019. aastal ümbrikupalka
endiselt 5–8% töötajatest nagu ka sellele eelneval, 2018. aastal (95%-lise tõenäosusega
usalduspiirides). Seega oli olukord tööturul juba teist aastat parem võrreldes eelnenud pikema
perioodiga aastatel 2009–2017, mil ümbrikupalga saajate osakaal varieerus 5–15% piires.
Uuringu andmetel võis ümbrikupalkadest tulenevalt jääda 2019. aastal hinnanguliselt saamata
sotsiaalmaksu 73 kuni 124 mln euro piires ning füüsilise isiku tulumaksu 43 kuni 72 miljoni
euro vahemikus. Seega tähendas töötasude varjamine riigile keskmiselt 156 miljoni euro (2018.
aastal 119 miljoni euro) suurust maksukaotust.3
Enam ei olegi peamiseks probleemiks töötajate registreerimata jätmine ja täies mahus
ümbrikupalga maksmine, vaid töötajatele osalise ümbrikupalga maksmine. Seega ei ole TÖR
lahendanud ümbrikupalga maksmisega seotud probleeme tervikuna ega lõplikult. Vaja oleks
täiendavaid õiguslikke vahendeid, mille abil langetada registreerimata tööjõu kasutamise
osakaalu veelgi ning kontrollida, kas registreeritud töötajad saavad töötatud tööajale vastavat
töötasu või makstakse osa töötasust neile mitteametlikult.
Välismaalaste töötamisega seotud probleemid
Välismaalaste seadusest (edaspidi VMS) tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on oluline
läbi erinevate meetmete loomise ennetada ja tõkestada seadusliku rände reeglite
väärkasutamist, ebaseaduslikku rännet ning seeläbi aidata kaasa avaliku korra ja riigi julgeoleku
tagamisele. Elektrooniline registreerimissüsteem aitaks vähendada välismaalaste (väljastpoolt
Euroopa Liitu pärit ehk kolmanda riigi kodanikust) Eestis töötamise regulatsioonide
kuritarvitamiste ja VMS rikkumiste hulka, samuti aidata kaasa ehitusettevõtjate ausale
konkurentsile ja õiguskuuleka käitumise tagamisele. Registreerimiskohustuse sisseviimine
omab mõju ka välismaalaste ja tööandjate teadlikkuse kasvatamisele Eestis viibimise, elamise
ja töötamise reeglitest.
Välismaalasest töötaja tööle võtmiseks on peamiselt kaks alust – isik taotleb PPA-s tähtajalise
elamisloa Eestis töötamiseks või tööandja registreerib PPA-s ajutist viibimisalust omava
välismaalase lühiajalise töötamise kuni 365 päevaks. Mõlemal juhul rakendub töötamisele
palgakriteerium4, mille kohaselt kohustub tööandja tasuma töötajale töötasu, mis on vähemalt
võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. 2019. aasta
palgakriteerium oli 1407 eurot, 2020. aastal 1448 eurot5. Ühtlasi rakendub töötamiseks antava
elamisloa puhul kolmandatest riikidest pärit töötajate värbamisel tööandjatele tööjõu sisserände
3
Vaata üksikasjalikumat analüüsi Eesti Konjunktuuriinstituudi 2020. aasta mais avaldatud analüüsist „Illegaalse
alkoholi ja sigarettide tarbimine ja kaubandus ning ümbrikupalkade maksmine Eestis 2019“.
4
Vt üksikasjalikumat teavet PPA veebist: https://www2.politsei.ee/et/teenused/elamisluba/tahtajaline-
elamisluba/tootamiseks/oluline-info-tootamiseks-elamisloa-taotlejale.dot
5
Statistikaameti avaldab keskmise brutokuupalga oma veebis: https://www.stat.ee/et/avasta-
statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-brutokuupalk
5
piirang ning tööandja on kohustatud Eesti Töötukassalt taotlema luba välismaalase tööle
võtmiseks. Nii palgakriteerium, Töötukassa luba kui sisserände piirarv on Eesti tööturu
kaitsemehhanismid, mille eesmärk on säilitada tööturu normaalne toimimine ja takistada
töötasu kunstlikku vähendamist odava välistööjõu abil.
Viimastel aastatel6 on välistööjõu kasutamine sagenenud. Suurenenud nõudlus välistööjõu
Eestisse sissetoomiseks on toonud kaasa Eesti tööturu kaitsemehhanismidest ja tööjõumaksude
tasumisest kõrvalehoidumise sagenemise. Ka ehitusplatsidel on probleemiks sellise välistööjõu
kasutamine, kelle puhul rikutakse Eestis töötamise tingimusi või kuritarvitatakse Eestis
töötamise võimalusi. Näiteks ei pea tööandja kinni nõudest maksta välismaalasele vähemalt
Eesti keskmise brutokuupalga suurust töötasu, välismaalasel ei ole Eestis töötamiseks
seaduslikku alust, ta ei tööta Eestis selleks antud õigusliku aluse kohaselt jms.
2018., 2019. ja 2020. aasta lühiajalise töötamise registreerimise alusel Eestis töötavate
välismaalaste palgaandmete analüüs näitab, et maksukohustuslaste registris kõigi isikute
andmed ei ühti PPA-l olemas olevate andmetega, samuti nähtub, et välismaalastele tehtud
väljamakseid ei deklareerita või need deklareeritakse lühema perioodi osas või on täitmata
palgakriteeriumi nõue. MTA palgaandmete analüüsi kohaselt oli lühiajalise töötamise
registreeringu alusel kõigi välismaalaste Eestis töötamise kohta eelduslik maksukahju 2019.
aasta I kvartali seisuga kokku 8,7 miljonit eurot ja 2019. aasta II kvartali seisuga 13,87 miljonit
eurot. 2020. aasta IV kvartali seisuga on maksukahju suurus 11,15 miljonit eurot. Ehitussektoris
eraldi, mis on suurima välismaalaste tööhõivega tegevusala, oli maksukahju suurus 2020. aastal
3,9 miljonit eurot. Seda eeldusel, et kõik lühiajalise töötamise registreeringu saanud
välismaalased ka reaalselt Eestisse tööle asuvad ning neile palgakriteeriumi nõude
kohaldumisel vastavat töötasu ka makstakse. Riskiga töötajate osakaal kõikidest lühiajalise
töötamise registreerinud töötajatest on 54%.
Palgakriteeriumi ja seeläbi tööjõumaksude tasumise kohustusest kõrvale hiilimiseks tekitatakse
näilik olukord töötaja lähetamisest välisriigist Eestisse. Näiteks ehitusobjektidel
järelevalvetoimingute teostamisel selgub tihti, et välismaalased on turismi või Poola
tööviisadega Eestis tööl, kuid tööandja väidab, et tegu on alltöövõtu korras välisettevõttelt sisse
ostetava teenusega ja töötajad on Eestisse lühiajaliselt lähetatud. Sellisel juhul ei teki ei
kasutaja- ega lähetajaettevõttel Eestis tööjõumaksude tasumise kohustust, vaid väidetavalt
täidetakse see kohustus lähetaja koduriigis.
Kontrollkäike viidi 2020. aastal läbi 495, mis on kaks korda rohkem kui sellele eelnenud aastal.
Sihistatud ja eesmärgipõhisem kontrollimine, lisaks eneseisolatsioonikontrollid. Peamiselt
kontrolliti töörände eesmärgil ehituse, majutuse ja toitlustuse ning põllumajanduse ettevõtteid.
Ettevõtetele määrati ebaseadusliku töötamise võimaldamise eest rahatrahv keskmiselt 1874
eurot ja välismaalastele 127 eurot.
Eri hinnangutel on Eestis seaduslikult viibivaid, kuid töötamise tingimusi rikkuvaid või
töötamise võimalusi väärkasutavaid välismaalasi aastas kokku 1000–5000. Kui võtta aluseks
välismaalaste7 ja nende tööandjate rikkumiste statistika, on väärteomenetluste arv alates
2014. aastast suurenenud. Samas, rikkumiste arvu kasv on vähemalt osaliselt seletatav kasvanud
välismaalastest töötajate hulgaga, v.a 2020. aasta erisus pandeemia levikust tingitud
piirangutega (vt tabelid lk-del 32 jj). Soodne majanduskeskkond ja suur nõudlus tööjõu järele
on toonud kaasa just lühiajaliste töötamiste taotluste tõusu. Tõusu on mõjutanud nii
6
Erandlik 2020. aasta välja arvatud.
7
Välismaalased põhitegevusalade lõikes, sh ehitussektoris vt seletuskirja mõjude osas sihtrühma juures.
6
viisavabaduse laienemine Ukraina kodanikele 2017. aastal kui lühiajalise töötamise lubatud
perioodi pikendamine 2018. aastal. Ehitus ja töötlev tööstus, mis on peamisteks
sihtvaldkondadeks, meelitavad siia enam Eestist madalama elatustasemega riikidest pärit
tööjõudu.
Kui arvestada asjaolu, et 2020. aastal olid pandeemiast tingitud reisipiirangud välismaalastele
ja välitööpiirangud migratsioonijärelevalve üksustele, on rikkumiste osas märgata tõusu just
Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase Eestis töötamise (VMS § 303) ja töötamise
tingimuste rikkumise vaates (VMS §304). Enam esines rikkumisi Ukraina, Valgevene, Gruusia
ja Moldova kodanike puhul.
Kõige sagedasemad on rikkumised, kus välismaalane viibib Eestis seaduslikult, kuid tema
töötamine ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Ebaseaduslikult töötavad välismaalased, kelle
kohta on aastatel 2014–2019 (18.09.2019 seisuga) läbi viidud rikkumise menetlused, on
peamiselt Ukraina (596), Valgevene (91), Moldova (54), määratlemata (40) ja Venemaa
Föderatsiooni (32) kodanikud.
Tabel 1. Välismaalaste Eestis töötamiste rikkumised aastatel 2014-2020 rikkumise aluste kaupa
(allikas: PPA)
Rikkumise alus VMS-s 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
§ 303. Välismaalase ilma seadusliku
29 68 24 24 46 11 24
aluseta Eestis töötamine
§ 304. Välismaalase töötamise
11 11 111 358 140 112 148
tingimuste rikkumine
Kokku 40 79 135 382 186 123 172
Tabel 2: Välismaalaste seaduse §300, §301, §303 ja §304 rikkumised 2019-2020 (allikas: PPA)
VMS 2019 2020 Kokku Muutus
§ 300 21 5 26 -76%
§ 301 118 36 154 -69%
§ 303 11 24 35 118%
§ 304 112 148 260 32%
Kokku 475 347 822 -27%
Tabel 3. Tööandja poolt aastatel 2014-2020 toimepandud väärteod rikkumise aluste kaupa
(allikas: PPA)
Rikkumise alus VMS-s 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
§ 300. Eestis töötamiseks
seaduslikku alust mitteomavale
19 35 17 9 20 21 5
välismaalasele Eestis töötamise
võimaldamine
§ 301. Välismaalase Eestis
töötamise tingimuste rikkumise 5 14 41 75 85 118 36
võimaldamine
§ 302. Seaduses sätestatud töötasu
määrast väiksema töötasu 2 3 6 0 3 0 0
maksmine
Kokku 26 52 64 84 108 139 41
Joonis 1: Migratsioonijärelevalve kontrollkäigud 2018-2020 (allikas: PPA)
7
4 752 4 371
4 217
930
389 645
495
403
239
2018 2019 2020
Läbiviidud kontrollkäigud
neis kontrollitud isikuid
neis kontorllitud ettevõtteid
Elektrooniline registreerimissüsteem võimaldab PPA ametnikel kontrollida ehitusplatsil
viibinud välismaalaste viibimisaluse ja töötamise õiguspärasust ning tingimuste täitmist, sh
kasutada tööajaarvestuse raames kogutud andmeid palgakriteeriumi nõude täitmise
kontrollimiseks. Registreerimiskohustus distsiplineerib tööandjaid täitma VMS ja teiste
seadustega ette nähtud kohtusi.
Töökeskkonnaga seotud probleemid
Ehitusplatsidel töötervishoiu ja tööohutusalaste nõuete täitmise järelevalves kasutatakse
ehitisregistri ja TÖR andmeid. Kuigi kehtivas õigusruumis ei ole järelevalve takistatud, oleks
ehitusplatsil töötajate registreerimise abil võimalik koostada ohuprognoos võimalike
rikkumiste tuvastamiseks. Ohuprognoosi koostamiseks puuduvad ehitisregistris täna
tööohutuse andmed tööohutusplaani olemasolu, lammutustööde korral asbesti olemasolu,
ehitustööde kestuse ja eeldatava töömahu kohta, samuti läbiviidavate ehitustööde liikide ning
ühisel ehitusplatsil töötades ka tööohutuse koordinaatori olemasolu kohta. Need andmed tuleb
tuvastada igakordse järelevalve käigus.
Nende ja ka eelnevalt kirjeldatud probleemide lahendamise teeb keerukamaks ehitusplatside
ning nende ehitamisega seotud ettevõtjate kohta olemas olevate või leitavate usaldusväärsete
andmete vähesus. Peamiseks andmete allikaks on täna TI-le esitatavad ehituse alustamise
eelteated. Selles tuleb muuhulgas esitada andmed ettevõtja (peatöövõtja), ehitise omaniku ja
ehitustööde kohta, samuti andmed ehitusplatsil eeldatavalt tegutsema hakkavate
ehitusettevõtjate kohta (sh füüsilisest isikust ettevõtjad). Täna praktikas hiljem andmeid
reeglina ei uuendata, kui alltöövõtjaid tööde käigus lisandub. Seetõttu on eelteates olevad
esialgselt prognoositud andmed riikliku järelevalve jaoks ebapiisavad. Eelteadete esitamise
kontrollis esineb suur hulk väljakutseid, mistõttu arvestatav arv ettevõtjaid oma kohustust ka ei
täida ja eelteadet ei esitagi. Seega puudub asutustel mistahes info järelevalvet vajavate
ehitusplatside kohta ning riigil puudub tõhus ja kiire meede, millega kontrollida töötajate
ehitusplatsil viibimist.
MTA praktika näitab, et huvi ehitamise hinna madalal hoidmise vastu pärsib oluliselt
peatöövõtjate huvi kontrollida, millised juriidilised ja füüsilised isikud ehitusplatsil tegutsevad.
Kuritarvitamised ja maksuõigusrikkumised (ka mitteametliku tööjõu kasutamine) toimuvad
8
tihti just töövõtuahela kaugemates lülides. Kõrgemal asuv lüli ei pruugi olla rikkumisega küll
vahetult seotud, ent ta võib olla rikkumisest teadlik või vähemalt möönda rikkumiste olemasolu
ning ühel või teisel põhjusel nõustuda sellise käitumisega enda ehitusplatsil. Samas puudub täna
ka tööriist, mille abil saaks kõrgemast seaduskuulekusest huvitatud ettevõtja terves
töövõtuahelas tööjõu kasutamisega seotud nõuete täitmises hõlpsalt veenduda ning teadlikult ja
kindlamalt vältida riskantsete ettevõtluspartnerite valikut.
Senisest suurem läbipaistvus ehitussektoris aitaks kirjeldatud probleeme oluliselt vähendada.
Läbipaistvust suurendaks ehitusteenust pakkuva ja töövõtuahelas tegutseva ettevõtte kohustus
anda riigile teavet enda töötajate tööaja (ehitusplatsil viibimise aja) kohta ning enda
alltöövõtjate kohta. Kõige kulutõhusamat lahendust kõigi osapoolte jaoks võimaldab andmete
kogumine riigi poolt peetava elektroonilise registreerimiskeskkonna vahendusel.
Ehitusplatsil registreerimise süsteemi kasutaja vaatest on parim selline lahendus, kus andmeid
saab esitada ühes keskkonnas ja korraga. Kui need andmed saab koguda koos ehitisregistrile
esitatavate andmetega või edasises protsessis MTA-le esitatavate andmetega MTA keskkonnas,
siis oleks võimalik loobuda eraldi ehitustööde alustamise eelteate küsimisest. TI peaks sellisel
juhul saama andmevahetuse käigus eelpool nimetatud andmed ehitistregistrilt ja/või MTA-lt.
Andmevahetuse jaoks tuleb arendada andmevahetusliidesed kõigi kolme asutuse vahel
vastavalt liidestumise võimekusele ja täiendada olemasolevaid andmekogusid või registreid.
TI vaatest oleks tegemist ehitusplatside põhiselt automaatset ohuhinnangu andmist võimaldava
lahenduse ühe komponendiga, mille arendamisel on oluline arvestada Tööelu infosüsteemi
(edaspidi TEIS) jaoks kavandatud tööde ressurssidega ning planeerida muudatusi
ehitisregistris.
Eelnõuga loodavad lahendused
Ehitusplatsil tegutsemise registreerimisel on kaks peamist meedet:
1. Töövõtuahela fikseerimine.
Registreerimiskohustus peaks hõlmama töövõtuahela kõiki lülisid. Tehingute ahela
väljajoonistamine esimesest lülist viimaseni on vajalik ehitusega seotud ettevõtjatest täpse
ülevaate saamiseks. Ehitusplatsil toimuva eest vastutab peatöövõtja ning temal (ja ehitustööde
tellijaks oleval alltöövõtjal) on reaalsed võimalused kujundada (nt lepingutingimuste kaudu)
õiguskuulekat keskkonda ehitustöödel. Seevastu tehinguahelas allpool olevatel lülidel puudub
vajadus omada ülevaadet peatöövõtja töötajatest ning neil puudub ka kontroll töövõtuahelas
kõrgemal sõlmitavate tehingute ja tehingupartnerite valiku osas. Ausat konkurentsi aitaks
tõhusamalt tagada, kui ka ehitustööde tellijale antakse õigus ja võimalus saada juurdepääs
ehitustööde ahelas tegutsevate ettevõtjate andmetele (v.a. nende töötajate isikuandmetele).
2. Töötajate ja tööaja fikseerimine8
2.1. Kuna töötajate kaardid seotakse TÖR kannetega ning andmeid regulaarselt kontrollitakse,
aitab kõigi ehitusplatsil tööd tegevate isikute fikseerimine tagada, et seal viibivad üksnes isikud,
kes on korrektselt tööle vormistatud, registreeritud TÖR-is, elamis- ja töölubade registris,
välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogus või lähetatud töötajate
registris. Selleks, et registreerimise kohustus tulemusi annaks, tohiks lubada ehitusplatsile
8
Töötajate andmete tehingupartneritele avaldamisel tuleb arvestada andmekaitse regulatsioonidest tulenevaid
tingimusi. Eeldatava tööaja arvestamisel võetakse tinglikult aluseks ehitusobjektil viibitud aeg.
9
siseneda vaid isikul, kellele on antud luba seal töötada või ajutiselt viibida. Sellekohane nõue
tuleneb Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määrusest nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
ehituses“9 ega hakata MKS-is üle kordama.
Ehitusplatsi külastavate ja kaupa kohale toimetavate isikute osas on vaja lahendust, mis eristab
neid ehitustöid tegevatest isikutest. Registreerimiskohustus ei puudutaks riigi ega kohaliku
omavalitsuse asutuse ametnikke, kellel on vaja ehitusplatsil viibida oma ametist tulenevalt, nt
seoses ehitusettevõtja kontrollimisega. Sama kehtib ka kiirabi ja päästetöötajate kohta.
Eelnõuga tagatakse, et andmete esitamise kohustusega ei hõlmataks riigisaladusega hõlmatud
andmeid.
2.2. Elektroonilist registreerimist võimaldava süsteemi kaudu saaks infot selle kohta, kui palju
isikuid teatud perioodi jooksul ehitusplatsil kokku viibis ning ehitusplatsil töötavate isikute
ehitusplatsil viibimise aja kohta. Elektroonilises registreerimissüsteemis on võimalik
kaugloetava kaardiga fikseerida ehitusplatsile saabumine ja sealt lahkumine.
Registreerimissüsteem võimaldab ehitusplatsil viibitud aja ühe päeva lõikes automatiseeritult
summerida ning viia kellaajalise täpsusega andmed isikustamata kujule.
Registreerimissüsteemi kasutaja ei pea käsitsi andmeid töötlema.
Ehitustöötajatele kaardi kasutamise vajaduse ja korra selgitamine oleks iga ehitusettevõtja
(tööandja) kohustus ning selles tuleks kokku leppida töö- ja võlaõigusega ettenähtud korras.
Maksukohustuslaste registrisse arendatakse andmete automaatne kontroll, mis võrdleb
maksudeklaratsioonides esitatud andmeid ehitusplatsi kohta esitatud andmetega. Vastuolude
ilmnemisel saab alustada kontrolli, et välja selgitada andmete erisuse põhjused. Andmete
elektrooniline automatiseeritud kogumine ja nende elektrooniline võrdlemine võimaldab säästa
nii riigi vahendeid kui ettevõtjate aega, mis kuluks selgituste andmisele nö pisteliselt algatatud
maksumenetluste raames (sh vaatluse talumine).
Põhjendatud on esialgu hõlmata aruandluskohustusega samad ehitustööd, mis täna
töökeskkonna ja töötervishoiu järelevalves, kus teravam tähelepanu on suunatud ehitustöödele,
mis eeldatavalt kestavad kauem kui üks kuu ning millega on samaaegselt hõivatud vähemalt 20
isikut. Alternatiivina võib arvestada ehitustööde mahtu ka töötundides. Sellisel juhul hõlmab
aruandluskohustus ehitusöid, mille kestus on pikem kui 500 inimtööpäeva.
Valitud lahenduse optimaalsuse tagamiseks pikemas ajaplaanis kohustuvad
Rahandusministeerium ning MTA hindama seaduse mõjusid ning aruandluskohustuse
laiendamise vajadust ja võimalusi hiljemalt kolme aasta möödumisel muudatuste
rakendumisest. Seaduse mõjusid ja aruandluskohustuse optimaalsust hinnatakse koostöös TI ja
PPAga.
Teiste riikide praktika
Ehitussektori laiapõhjaline riskitase ei ole Eesti eripära. Euroopa Liidu liikmesriikides on üsna
tavapärane, et ehitussektoris tegutsevatele isikutele on seatud lisakohustusi võrreldes muude
9
Vt § 3 lg 7: Ehitusplatsi välispiir peab olema piirestatud või selgesti märgistatud. Rakendada tuleb abinõusid, et
ehitusplatsile pääseksid ainult sinna lubatud isikud.
10
tegevusaladega, nt suuremad andmete kogumise ja edastamise nõuded. Näiteks Belgias on ette
nähtud sotsiaalkindlustusametile ehitusplatsidest teavitamise kohustus. Andmed tuleb esitada
töötaja iga ehitusplatsil viibitud päeva kohta ning tema tööandja kohta.10
Samuti on mitmetes riikides sätestatud tellija või peatöövõtja vastutus maksukohustuse täitmise
eest, näiteks Austrias, Itaalias, Šveitsis, Hollandis ja Soomes11. Sageli hõlmab ehitustöödega
seotud aruandlus enamat, kui ainult ehitusplatsil viibimise aeg või äripartnerite andmed.
Eesti lähimatest naabritest näiteks Soomel, Rootsil ja Lätil on kehtestatud nõue registreerida
suurematel ehitusplatsidel muuhulgas töötajad ja nende ehitusplatsil viimise aeg.
Soomes on kehtestatud nõue registreerida suurematel ehitusplatsidel töötajad ja nende tööaeg,
samuti peab iga ehitustöötaja taotlema maksuhaldurilt maksunumbri (peab kandma nähtaval
kohal pildiga dokumenti, millel on maksunumber). Sellekohane regulatsioon ei sätesta, et
ehitusplatsil kasutatav registreerimissüsteem peab olema elektrooniline, kuid muul viisil nõutud
info kogumine ning edastamine on praktikas niivõrd aeganõudev ja tülikas, et valdavalt
kasutatakse elektroonilisi süsteeme. Samuti pole sätestatud üht ega kindlat kohustuslikku
(riiklikku) kaardi standardit. Ehituse erinõuete täitmise lihtsustamiseks ning hõlpsamaks
varimajanduse vastu võitlemiseks on Soome ehitusala liidud moodustanud äriühingu, mis on
töötanud välja tänaseks turgu valitseva tehnilise lahenduse ning töötaja kaardi12. Viidatud
teenuste ja kaardi kasutamise kohustus ei tulene seadusest, kuid erialaliitude liikmed nõuavad
seda oma ehitustöödel, mis tähendab, et Vastuu Group OY lahenduste kasutamine on valdav.
Lisaks erialaliitude mõjuvõimsusele on Soomes Eestist erinev ka ametiühingute mõjukus. See
väljendub muu hulgas selles, et tegelikkuses käib töö- ja palgatingimuste reguleerimine
üldsiduvate kollektiivlepingute kaudu. Seega töölepinguseaduse ning individuaalse töölepingu
roll on võrreldes Eestiga teisejärguline – olulistes tingimustes lepivad ettevõtlusliidud ning
ametiühingud kollektiivlepingutes kokku. Seejuures on need tihti kogu tegevusala kohta käivad
ning üldsiduvad. See omakorda tähendab, et ka ametiühingutel on varimajanduse ning
registreerimata tööjõu vastu võitlemisel oluline roll – jälgitakse väga pingsalt, et (üldsiduvate)
kollektiivlepingutega määratud palga- ning töötingimusi täidetakse.
Rootsi ehitusala andmete kogumise ning edastamise nõuded ehituses on väga sarnased
Soomega. Ka seal võtsid ehitusala liidud kandva rolli seadustest tulenevate nõuete ning ebaausa
konkurentsiga võitlemise tehniliste lahenduste loomisel13. Soomega on sarnane ka liitude ning
ametiühingute roll ning kollektiivlepingute tähtsus. Seega on arusaadav, miks neis riikides
sektori eneseregulatsioon toimib oluliselt efektiivsemalt kui Eestis.
10
https://www.international.socialsecurity.be/working_in_belgium/en/checkinatwork.html
11
Soomes on tööjõumahukatel tegevusaladel kehtestatud tellija vastutus, seejuures ehituses tegelevatele isikutele
on seatud kõige rangemad nõuded. Kui lepingu summa on üle 9000 euro (neto), siis peab tellija veenduma enne
lepingu sõlmimist, et tehingupartner on maksukohustuslane, tal ei ole ajatamata maksuvõlgasid, ärikeeldu,
töötajatel on kehtiv sotsiaalkindlustus ning nende puhul rakendatakse kollektiivlepingust tulenevaid tingimusi.
Kohustuse rikkumise eest on ette nähtud rahaline karistus 2000–20 000 eurot, raske rikkumise korral 20 000–
65 000 eurot. Seejuures esmakordsel rikkumisel võidakse piirduda ka hoiatusega, kuid korduva või raske
rikkumise (nt tehing ärikeeldu kandva isikuga) korral järgneb rahaline karistus. Karistuse suuruse määramisel
võetakse ka arvesse, kui mahuka tehinguga oli tegemist – suure mahuga tehingu puhul on sama rikkumise puhul
suurem trahv kui väikse mahuga tehingu puhul. Soome variandi puudus on aga ettevõtjatele langev kõrge
halduskoormus ning süsteemi killustatus. Kuna kohustuste täitmiseks ja andmete edastamiseks on mitmeid
võimalusi ning kanaleid, siis on automatiseeritud kontrolli rakendamine raskendatud ning järelevalve vajab
seetõttu palju inimressurssi. Samuti on samadel põhjustel mure andmete kvaliteediga – palju vabatäitmisega
andmevälju tähendab seda, et erinevate andmebaaside teavet on raske kokku viia.
12
Vt lisaks https://www.vastuugroup.fi/fi-en/about-us
13
Vt lisaks https://id06.se/om-oss/
11
Soome ja Rootsi puhul joonistub välja väga tugev ametiühingute traditsioonile tuginemine ning
regulatsiooni jäikus, mis on sundinud ettevõtjaid rakendama äärmiselt koormavaid sisekontrolli
süsteeme.
Eestiga sarnase maksu- ja majanduskeskkonnaga Lätis on samuti kehtestatud nõue registreerida
suurematel ehitusplatsidel töötajad ja nende tööaeg. Elektrooniline töötajate ja tööaja
registreerimise kohustus rakendus 2017. aasta 1. oktoobrist. Lätis ei kehtestatud alguses
kohustust edastada andmed kesksesse andmebaasi, kuid jõuti peagi järeldusele, et meede on
oluliselt tõhusam, kui andmed koondada kesksesse andmebaasi. Alates 2020. aasta 1.
veebruarist on kohustus andmeid regulaarselt maksuhaldurile esitada.
Andmeid tuleb esitada ehitustööde, nende tellija ja peatöövõtja ning sõlmitud lepingute kohta,
samuti alltöövõtjate, ehitusplatsil viibivate inimeste (töötajad ja külastajad) ja nende
ehitusplatsile sisenemise ja lahkumise kellaaega ning summaarset ehitusplatsil viibitud aja
kohta. Andmeid kasutab Läti maksuhaldur maksuriskide analüüsimiseks ja maksukuulekuse
tõstmiseks. Lisaks kasutatakse Lätis andmeid välismaalastest töötajate hõive ning välismaiste
ettevõtjate tegevuse üle ehitusplatsidel järelevalve teostamisel ning välistööjõudu puudutavate
petuskeemide tuvastamisel.
Läti meetmel puudub standardiseeritud universaalne isikutuvastuse nõue. Igal ehitusplatsil võib
olla oma kaart, nutitelefoni rakendus või muu vahend. Maksuhaldur tuvastas ehitusplatside
kontrollide käigus 2019. aastal 13 erinevat kasutusel olnud elektroonilise registreerimise
tarkvara, mis tähendab, et ühel ehitajal võib samal ajal isikutuvastuseks potentsiaalselt
kasutusel olla mitmeid erinevaid kaarte ning rakendusi. Tuvastusvahendite paljusus on saanud
kasutajatelt kriitikat ning seetõttu on seal arutlusel elektroonilise isikutuvastuse ühtlustamine ja
standardiseerimine.
Läti maksuhaldur on hinnanud elektroonilise töötajate ja tööaja registreerimise meetme
edukaks. Keskmine töökohtade arv kuus on Lätis ehitusalal suurenenud 2017. aasta 45 522-lt
2019. aasta 53 790-le (+18,1%), seejuures on kasv kõige suurem madalama kvalifikatsiooniga
kutsealadel (abitööline, ehitustööline). Näiteks, kui 2017. aastal oli töödejuhatajaid 40,6%
rohkem kui abitöölisi, siis 2019. aastal oli abitöölisi töödejuhatajatest juba 8,7% rohkem.
Maksuhalduri kontrollid ehitusplatsidel on samuti kinnitanud, et deklareerimata töötajate arv
on vähenenud. Tööjõumaksude laekumine oli seejuures ehitusalal 2019. aastal 43,3% suurem
kui 2017. aastal (+101,35 miljonit eurot). Läti maksuhaldur ei tea tõsikindlalt järeldada, kui
suur osa sellest kasvust tuli just tänu töötajate ja tööaja elektroonilise registreerimise meetmele.
2019. aastal Läti majandusministeeriumi poolt läbi viidud uuringus hinnati samas selle meetme
mõju ehituses töötasu ning tööjõukulude kasvule kõige suuremaks.
Ka Läti tööinspektsiooni hinnang meetmele on positiivne. See on võimaldanud vähendada
illegaalse töötamise riske ehituses ning on kasulik vahend operatiivse info saamiseks, riskide
tuvastamiseks ning järelevalvemeetmete planeerimisel.
Läti maksuhaldur on toonud positiivsena välja selle, et ka ehitusettevõtjad ise on elektroonilise
töötajate ja tööaja registreerimise süsteemi võtnud kasutusele sisemise järelevalve vahendina.
Süsteem võimaldab neil saada reaalajas teavet platsil viibivate töötajate ja külastajate üle,
kergendades nii töötajate tööaja arvestamist raamatupidamises ja aruannete koostamist, samuti
kasutada teavet ettevõtte sisemiste protsesside planeerimisel, töötajate distsiplineerituse ja
12
tööviljakuse suurendamisel. Tervikuna on meetmel olnud positiivne mõju ehitusvaldkonna
arengule ja tegevuse tõhususele.
Kõigis neis riikides on väiksema mahuga ehitusplatsid registreerimissüsteemi kasutamise
nõudest vabastatud. Piirmäär, millest alates tuleb töötajad ehitusplatsil registreerida erineb aga
riigiti palju ja on seotud reeglina ehitatava ehitustööde maksumusega.
Soomes tuleb töötajad ehitusplatsil registreerida, kui ehitatava objekti ehituslepingu maksumus
on suurem kui 15 000 eurot, Rootsis suurem kui 180 000 SEK-i (u 17 000 eurot) ja Lätis suurem
kui 350 000 eurot (kuni 2020. aasta 1. jaanuarini oli lävendiks 1 000 000 eurot).
Eestil on võimalus naabrite kogemusest õppust võtta ning luua siinseid õigus- ja töökeskkonna
eripärasid arvestav meede ning sobiv tehniline lahendus.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
MTA pädevused tehingupartnerite ja töötamise kontrollimisel
MTA-l on MKS § 10 lõike 1 järgi kohustus kontrollida MKS ja maksuseaduste täitmist,
kasutades talle selleks seadusega antud pädevust.
MTA täpsemad ülesanded on MKS § 10 lõike 2 kohaselt:
1) kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse
ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras;
2) arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja
intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad;
3) nõuda sisse maksuvõlad;
4) kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja
karistusi;
5) teostada järelevalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle;
6) teostada järelevalvet maksualase teabevahetuse seaduses sätestatud teabeandja ja
teabeandjale andmete esitaja kohustuste täitmise üle.
MTA kogub juba täna töösuhetega seotud andmeid. MKS § 251 lõike 4 ja § 252 järgi tuleb tööd
võimaldavatel isikutel esitada MTA-le andmed nende füüsiliste isikute kohta, kelle töötamisel
tekib maksukohustus Eestis. Nendeks on muuhulgas töölepingu alusel töötav isik ja muu
võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja
(edaspidi FIE). Registrisse kantakse töötamise alustamine, peatumine, lõpetamine ja töötamise
liik ning muud andmed, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse 30.07.2002 määrusega nr 240
„Maksukohustuslaste registri“ asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (edaspidi MKR
põhimäärus). 14
TÖRi kantakse täna järgmised andmed:
1) tööd tegeva isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) abikaasa tasu saava isiku puhul ees- ja perekonnanimi ning isikukood, isikukoodi
puudumisel sünniaeg;
3) isikukoodi puudumisel kuni viiepäevase töötamise korral sünniaeg;
4) tööd võimaldava isiku registri- või isikukood ja nimi;
5) töötamise alustamise kuupäev;
14
Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019012
13
6) töötamise liik;
7) ametinimetus ja töökoha aadress, kui tegemist on kolmanda riigi kodakondsust või
määratlemata kodakondsust omava isikuga, kes elab Eestis töötamist lubava tähtajalise
elamisloa alusel, või kolmanda riigi kodakondsust või määratlemata kodakondsust
omava isikuga, kes viibib Eestis viisa või viisavabaduse alusel ja kellel on õigus
lühiajaliselt Eestis töötada;
8) töötamise peatumise algus- ja lõppkuupäev ning peatumise alus;
9) töötamise lõpetamise kuupäev ja alus;
10) teave riigikaitselise töökohustuse kohta;
11) tööaja määr;
12) tööd tegeva isiku ametinimetus;
13) töökoha asukoht.
Ehituses on tööd tegevate isikute töökoht liikuv, mistõttu ei kanta täna TÖRi nende tegeliku
töökoha asukohta, vaid tööandja juriidiline aadress.
MKS § 253 lõige 1 annab MTA-le õiguse tuvastada maksukohustuste täitmise kontrollimise
raames töötamise alustamine ja lõpetamine ning teha vajaduse korral selle kohta vastav otsus.
MKS võimaldab seega täna saada teavet ehitustööd tegevate isikute töösuhte kohta, kuid mitte
teha järeldusi töötajate tegeliku töökoormuse kohta.
MTA kogub käibemaksukohustuse täitmise kontrollimiseks ja riskianalüüsiks
käibedeklaratsioonil täna piiratud koguses andmeid ka maksukohustuslase tehingupartnerite
kohta.15 Andmed esitatakse isikute kohta, kellele väljastatud või kellelt saadud arve(te)
kogusumma ületab 1000 eurot ühes kuus (ilma käibemaksuta). Sellises korras kogutavad
üldised andmed tehingupartnerite kohta ei võimalda teha tõsikindlamaid järeldusi mõne
konkreetse ehitusobjekti valmimisega seotud kõikide isikute kohta.
Töökeskkonna kontroll
Sotsiaalministri 17.10.2007 määruse nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus“ § 8 järgi on
inspektsiooni põhiülesanneteks 1) viia ellu töökeskkonnapoliitikat; 2) teha järelevalvet
töökeskkonnas töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete
täitmise üle; 3) teha järelevalvet töövahendusteenust osutavate ja renditööjõudu vahendavate
ettevõtjate majandustegevuse nõuete ja piirangute täitmise üle; 4) teavitada üldsust, töötajaid ja
tööandjaid töökeskkonna ohtudest; 5) lahendada töövaidlusi ja viia läbi lepitusmenetlusi
kohtuvälises töövaidlusi lahendavas organis. Põhiülesannete täitmiseks kontrollib TI
põhimääruse § 9 punkti 8 järgi vajaduse korral uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste
vastavust kehtestatud nõuetele.
15
Käibemaksuseaduse § 27. (12) Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse juriidilisele isikule, füüsilisest isikust
ettevõtjale ning riigi-, valla- ja linnaasutusele väljastatud ning nendelt saadud arvete andmed ning tehingupartnerile
Eestis väljastatud registrikood, notari ja kohtutäituri puhul isikukood. Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse arved,
millele kauba võõrandaja või teenuse osutaja on märkinud 20-protsendise ja 9-protsendise käibemaksumääraga
maksustatava käibe, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud erikorra alusel esitatud arved, kui arve või
arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot.
Tehingupartneripõhist piirmäära arvestatakse ostu- ja müügiarvete puhul eraldi. Käibedeklaratsiooni lisal arveid
ei summeerita. (13) Isik võib käibedeklaratsiooni lisal kajastada ka käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud nende
arvete andmed, mille kogusumma ilma käibemaksuta on väiksem kui 1000 eurot tehingupartneri kohta.
14
TI teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet töölepingu seaduse16 § 5 lõigetes 1 ja 3, §-s 7, § 8
lõigetes 1–3 ning 8 ja 9, § 28 lõike 2 punktides 9–10, § 29 lõigetes 3 ja 6, § 33 lõikes 1, §-s 43,
§ 44 lõigetes 2 ja 3 ning 5–7, §-s 45, § 46 lõigetes 1–3 ja 5, § 47 lõigetes 2 ja 3, § 48 lõigetes 1
ja 2, §-des 49–53, § 101 lõigetes 1–3, § 102 lõigetes 1 ja 2 ning § 113 lõigetes 1 ja 2 sätestatud
nõuete täitmise üle. Siinjuures töölepinguseaduse §-d 29–53 annavad TI-le õiguse saada
andmeid ja kontrollida töötasu maksmise põhimõtteid ning töö- ja puhkeaja korralduse
tingimusi.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse17 § 25 lõike 1 ja § 26 kohaselt teostab TI riiklikku ja
haldusjärelevalvet ka selles seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete
täitmise üle. TI võib töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud riikliku järelevalve
teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku
järelevalve erimeetmeid ja § 781 punktis 12 sätestatud erivahendit korrakaitseseaduses
sätestatud alusel ja korras.
Ehitusobjektide puhul peab ettevõtja:
1) teavitama ehitustööde alustamisest;18
2) teavitama asbestitööde alustamisest;19
3) esitama taotluse ehituse ülevaatuseks enne tööruumide kasutuselevõtmist.20
Eeltoodud andmetel on otsene seos ehitustööde ning töötegijaga, sest töötingimused võivad
mõjutada töötaja tervist ning tööandjal on ehitustööde puhul kohustus teha spetsiifiline
riskianalüüs ja selle tulemusel rakendada töötaja tervist säästvaid ennetavaid kaitsemeetmeid.
Seega pikemas perspektiivis peab TI igal juhul suutma nende andmete saamiseks, vahetamiseks
ning ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks liidestuda lisaks ehitisregistriga. Selleks on
vaja järgmises etapis muuta töötervishoiu ja tööohutuse seadust ning selle alamakte.
Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
ehituses“21 (edaspidi ehitusnõuete määrus) § 2 lõige 1 paneb ehitusettevõtjale kohustuse esitada
TI-le ehitustööde alustamise eelteade, kui tööde eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ning
ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või eeldatav töömaht ületab 500 inimtööpäeva.
Ehitusnõuete määruse § 2 lõike 2 kohaselt esitab ühisel ehitusplatsil ehitustööde alustamise
korral eelteate peatöövõtja. Vastav vorm on sätestatud ehitusnõuete määruse lisas (kehtestatud
Vabariigi Valitsuse 30.04.2009 määrusega nr 74). Eelteates tuleb märkida andmed ettevõtja,
ehitise omaniku, ehitustööde ning ehitusplatsil töötavate ehitusettevõtjate kohta (sh FIE-d).
Ehitusnõuete määruse § 3 lõige 7 kehtestab ehitusettevõtjale kohustuse ehitusobjekti välispiir
piirestada või selgesti märgistada. Samuti on määruse kohaselt ehitusettevõtjal kohustus
rakendada abinõusid, et ehitusplatsile pääseksid ainult sinna lubatud isikud. Ehitusettevõtjal
(peatöövõtjal) ei ole täna õigusaktidest tulenevat kohustust tagada ehitusplatsil viibivate isikute
elektrooniline registreerimine. MTA-l ega teistel ametitel ei ole ehitusplatsil viibivate isikute
andmetele riskianalüüsiks vajalikku pidevat ligipääsu ka juhul, kui tellija või peatöövõtja omal
initsiatiivil ehitusplatsil elektroonilist registreerimist võimaldavat süsteemi kasutab.
16
Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019094
17
Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019177
18
Vorm ja andmekoosseis vt https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1051/2201/8010/VV_377m_lisa.pdf#
19
Andmekoosseis vt https://www.riigiteataja.ee/akt/12872816?leiaKehtiv
20
Lähemalt vt https://www.ti.ee/est/taotlus-ehituse-uelevaatuseks/
21
Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/105122018010
15
Ehitusega seotud protsessi etapid TI vaates:
Eelteade Töötajate Ehitustööd Lepingute Ehitise
ehitustööde registreerimine TÖR lõpp, ülevaatus
alustamise kohta TÖR kanne
Eelinfo TI-le, Ettevõtte tegevus, TI järelevalvemenetlus Ettevõtte Kohalik
TI ohuhinnang andmed tööd tegevate ohuhinnangu põhjal, tegevus omavalitsus
kavandatud tööde isikute, seire (st ehitusest kaasab TI
põhjal, järelevalve tööaja/koormuse ja möödudes, kaebus,
valimi tegemine töökoha kohta vihje) või üldkontroll
Välismaalaste Eestis töötamise kontroll
PPA jaoks on oluline, et välismaalaste Eestis viibimine ja töötamine toimuks õiguslikul alusel.
PPA andmevajadus on tingitud ameti kohustustest teostada järelevalvet välismaalase Eestis
ajutise viibimise, Eestis elamise ning Eestis töötamisega seotud asjaolude ja tingimuste täitmise
üle.
PPA-l on kohustus teostada järelevalvet välismaalase viibimisaluse õiguspärase ja vastavuse
üle töötamiseks sätestatud tingimustel nii elamisloa kui lühiajalise töötamise registreerimise
alusel, sh kontrollida töötamise tingimusi, töötamise kohta ja töökohta ning töötamise
tingimuste muutmist. Tööajaarvestuse raames kogutavad andmed võimaldavad kontrollida
palgakriteeriumi täitmise nõudeid ning vajadusel tegeliku tööaja vastavust deklareeritule.
Välismaalaste Eestisse saabumise, siin ajutise viibimise, elamise ja töötamise alused on
reguleeritud VMS-s ja selle alusel antud rakendusaktides. Välismaalasest töötaja tööle
võtmiseks on peamiselt kaks alust22 – isik taotleb PPA-s tähtajalise elamisloa Eestis töötamiseks
või tööandja registreerib PPA-s ajutist viibimisalust omava välismaalase lühiajalise töötamise
kuni 365 päevaks.
PPA-l on VMS § 296 kohaselt õigus teostada riiklikku järelevalvet välismaalase Eestis ajutise
viibimise, samuti siin elamise ja töötamise asjaolude üle. Selle üle riikliku järelevalve
teostamiseks võib PPA VMS § 297 lõike 1 järgi kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja
45–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, arvestades VMS-is sätestatud erisusi.
Maksukorralduse seaduse muutmine
MKS § 1 täiendamine lõikega 61 ja § 253 lõike 2 kehtetuks tunnistamine
MKS § 253 lõikes 2 sätestatud maksumenetluse reeglite kohaldamise erikorda laiendatakse ka
teistele MTA järelevalvemenetlustele, mis ei puuduta kitsalt maksukohustuse
kindlaksmääramist. Seaduse kohaldamisalas täpsustatakse, et MKS § 10 lõike 2 punktides 5, 6
ja 8 sätestatud järelevalve teostamisel kohaldatakse maksumenetlust reguleerivaid sätteid,
arvestades vastavale järelevalvele kohalduvaid erisusi.
Muudatus puudutab (muu) riikliku järelevalve teostamiseks MTA jaoks maksumenetluse
läbiviimiseks MKS-is ettenähtud reeglite kohaldamist. MKS sätestab MTA tegevusele reeglid
22
Täiendavalt on seadusest tulenev õigus töötamiseks loetletud VMS § 105 lõikes 4.
16
ning isikute õigused ja kohustused eelkõige maksumenetluse raamistikus. MTA ülesanded ei
piirdu aga kitsalt maksukohustuse kindlaksmääramisega. Ülesannete loetelu on sätestatud MKS
§-s 10, mille lõike 2 punktides 5, 6 ja 8 on sätestatud järelevalve teostamise kohustus vahetust
maksumenetlusest väljapoole jäävates valdkondades.
Viidatud järelevalve valdkonnad on:
1) järelevalve töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle;
2) järelevalve maksualase teabevahetuse seaduses sätestatud teabeandja ja teabeandjale
andmete esitaja kohustuste täitmise üle;
3) järelevalve ehitustööde andmete esitamise kohustuse täitmise üle (luuakse käesoleva
eelnõuga).
Nende ülesannete täitmisel vajab MTA maksumenetlusega võrreldavaid pädevusi ning isikud
vajavad võrreldavat õiguste kaitset. MTA-l on näiteks tarvis ka muu riikliku järelevalve raames
koguda tõendeid kohustatud isikutelt (MKS mõistes maksumaksjatelt), kolmandatelt isikutelt
ning kohaliku omavalitsuse asutustelt ja valitsusasutustelt.
MKS § 252 lõige 2 sätestab selle vajaduse ilmestamiseks erisätte, mille järgi töötamise
alustamise ja lõpetamise tuvastamisel kohaldatakse maksumenetlust reguleerivaid sätteid,
arvestades töötajate registreerimisega seotud erisusi.
Arvestades, et probleem ei puuduta ainult töötamise registreerimise kohustuse täitmise
järelevalvet, on otstarbekam lahendada maksumenetluse reeglite kohaldamine riikliku
järelevalve teostamisele üldnormiga MKS üldosas.
Eelnõuga tunnistatakse viidatud MKS 252 lõige 2 küll kehtetuks, kuid selle asemel kohaldub
TÖRga seotud riikliku järelevalve teostamisele edaspidi MKS § 1 lõige 61.
Maksualase teabevahetuse seaduse (edaspidi MTVS) § 1 lõike 2 järgi kohaldatakse selle seaduse
reguleerimisalasse jäävates, kuid otsesõnu reguleerimata küsimustes esmajärjekorras
maksukorralduse seadust ja maksuseadusi. MKS-is peegeldab seda normi § 10 lõike 2 punktis
6 sätestatud MTA järelevalvekohustus maksualase teabevahetuse seaduses sätestatud
teabeandja ja teabeandjale andmete esitaja kohustuste täitmise üle. Selleks, et tagada
järelevalvemenetluse sujuv kulgemine on oluline laiendada ka MTVS-ist tulenevate kohustuste
täitmise järelevalvele täna TÖR järelevalvega analoogset korda ehk maksumenetluse reegleid.
Maksumenetluse reegleid kohaldatakse MTVS-i sätestatud erisusi arvestades.
Ka loodavast töövõtuahelast ja ehitusplatsil viibitud ajast teavitamise üle järelevalve teostamine
ei ole rangelt võttes maksumenetlus, mistõttu ka sellise järelevalve sujuvaks teostamiseks tuleb
MKS-is sätestada MTA õigus tugineda järelevalve teostamisel maksumenetluse reeglitele. Ka
kohustatud isikud – peatöövõtjad ja teised ehitusettevõtjad – saavad tugineda järelevalve käigus
neile maksumenetluses ette nähtud õigustele. Maksumenetluse reegleid kohaldatakse vastavalt
MKS 1. peatüki 33 jaos sätestatud erisustele.
MKS § 10 lõike 2 täiendamine punktiga 8
MTA pädevust laiendatakse, et amet saaks teostada järelevalvet ehitustööde andmete esitamise
kohustuse täitmise üle. Järelevalvet teostab MTA kitsamas mõttes eelkõige maksukohustuse ja
selle suuruse kindlaksmääramiseks maksumenetluses, kuid hõlmab ka maksukontrollile
eelnevat riskianalüüsi. MTA-l on kontrollitoimingute tegemisel õigus kaasata teisi asjaomaseid
17
valitsusasutusi, eelkõige TI-d ja PPA-d. Kohustuste rikkumise tuvastamisel alustab MTA
väärteomenetlust, et välja selgitada rikkumise üksikasjad ning vajadusel kohaldab riiklikku
sundi (MKS § 154).
PPA ja TI MKS-ist tulenevate kohustuste täitmise üle järelevalvet ei teosta. Oma seadusest
tulenevate ülesannete täitmisel kaasavad ametid ehitusplatside järelevalvesse teisi ameteid
vastavalt vajadusele ja võimalustele.
MKS § 17 lõike 4 täiendamine
MKS § 17 lõige 4 sätestab isikuandmete kaitse seaduse nõuetest lähtuvalt MKR-i andmete
kandmise ja MKR-ist andmete saamise korra ja alused. Selle normi kohaselt kantakse MKRi
andmeid ja saadakse sealt andmeid MKR põhimääruses sätestatud korras ning MKS MKR
registrit reguleerivas jaos, töötamise registrit reguleerivas jaos, maksusaladust reguleerivas jaos
ning MKS § 17 lõikes 21 nimetatud seadustes ja sotsiaalmaksuseaduses sätestatud alustel.
Loetellu lisatakse viide ka töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu reguleerivale jaole 33,
mille alusel MKR-i andmeid kantakse ning neid väljastatakse.
Eelnõu väljatöötamisel ilmnes, et MKS § 17 lõikest 4 on jäänud välja viide laoarvestuse ja -
aruandluse andmekogule MKS 1. peatüki jaos 32. Viide parandatakse, sõnastades normi uuesti.
Normis parandatakse ühtlasi ka keeleline ebatäpsus. Visuaalselt kaob viide
sotsiaalmaksuseadusele, kuid tegemist on maksuseadusega, millele viidatakse normis MKS §
17 lõike 21 kaudu.
MKS § 17 täiendamine lõikega 5 ja § 254 lõike 2 kehtetuks tunnistamine
Muudatusega tagatakse, et aruandekohustus ei laieneks Kaitseministeeriumi või
Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluva valitsusasutuse või hallatava riigiasutuse ametnike
osas, kes täidavad oma teenistusülesandeid (sh tellija rolli täitmisel). Samuti võib tekkida
vajadus piirata aruandekohustust riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise ehitusööde puhul.
Selline erand puudutab Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi ja Välisministeeriumi
tellitavaid ehitustöid. Vajalikud erisused tuuakse välja rahandusministri määruses.
Töötamise registri regulatsioon näeb ette, et MKR määruses võib riigisaladuse kaitse tagamise
eesmärgil teha erisusi andmete koosseisu ja nende registrisse kandmise suhtes (MKS § 254 lg
2)23.
Töötamise registreerimisega analoogselt tekib ka ehitusplatside ja seal viibivate isikute kohta
andmete kogumisel vajadus tagada riigisaladuse kaitse ning sätestada MKR tasandil vastavad
erandid. Eelnõuga tehtav muudatus võimaldab laiendada seda erandit alltöövõtjate ja
ehitusplatsil viibivate isikute andmete kogumisel. Selleks, et vältida topelt regulatsiooni sama
registri osas, tõstetakse riigisaladuse kaitset tagav norm maksukohustuslaste registri
üldnormide juurde MKS §-is 17. Selliselt kohaldub see MKR üleselt kõikide selle alamregistrite
suhtes, sh jääb kehtima TÖR puhul. MKR määruses täpsustatakse riigisaladuse kaitseks
tehtavaid piiranguid eelnõuga loodava andmekogu osas. TÖRi regulatsiooni MKR määruses ei
muudeta seoses riigisaladuse kaitse klausli asukoha muutmisega seaduse tasandil. MKR
23
Seda normi täpsustab MKR määruse § 53 lõige 3, mille kohaselt Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi
valitsemisalasse kuuluvas valitsusasutuses või hallatavas riigiasutuses tööd tegeva isiku puhul kantakse töötamise
registrisse tööd võimaldava isikuna ministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub valitsusasutus või hallatav
riigiasutus, kus tööd tegev isik töötab.
18
MKS 1. peatüki täiendamine jaoga 33 „Töövõtuahelast ja töötamise kestusest
teavitamine“
Töövõtuahela ja töötamise kestuse kohta kogutav teave moodustab õiguslikult ja
infotehnoloogiliselt iseseisva andmete kogumi. Seetõttu kehtestatakse teavitamiskohustus
töötamise registri regulatsiooni eeskujul eraldi jaona MKS-i maksukohustuslaste registrit
käsitlevas peatükis.
Lisatavas jaos sätestatakse töövõtuahela ja töötamise kestuse andmetest moodustuva
andmekogu õiguslik alus, kogutavate andmete liigid, peatöövõtja ja ehitusettevõtja kohustused
seoses andmete kogumise ja esitamisega ning isikute ehitusplatsil viibimise kontrollimisega,
andmete esitamise ja parandamise tingimused, samuti järelevalve andmete kogumise ja
esitamise üle ning sunnimeetmed kohustuste täitmise tagamiseks (sunniraha).
MKS § 2510. Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu
Lõikes 1 määratletakse töövõtuahela ja töötamise kestuse kohta kogutavate andmete kogumina
töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu. Maksukohustuslaste registri struktuuris on
tegemist selle alamregistriga. Andmete töötlemine sätestatakse ka MKRi põhimäärusega.
Andmekogu pidamise eesmärgina määratletakse MTA ja TI seadusest tulenevate ülesannete
täitmine ning PPA järelevalvekohustus välismaalaste Eestis ajutise viibimise, elamise ja
töötamisega seotud asjaolude ja tingimuste üle. MTA ja TI ülesannete ringi ei ole
üksikasjalikult loetletud, kuna saadavaid andmeid kasutatakse ametite valdava osa peamiste
ülesannete täitmisel. PPA jaoks moodustab välismaalaste üle tehtav järelevalve vaid väikese
osa ameti pädevusest.
MTA vaatest on peamisteks ülesanneteks, mille täitmisel andmeid kasutatakse,
maksuseadustest ja MKS-ist tulenevad ülesanded, mis tagavad eelkõige tööjõumaksude
tasumise ja kinnipidamise kohustuse täitmise ning käibemaksu tasumise kohustuste täitmise.
Praktikas tähendab see esmalt maksude tasumata jätmise riskide kaardistamist ning
maksukontrolli alustamise vajaduse tuvastamist ehitusettevõtjate esitatavate andmete alusel.
Seda eelkõige andmekogusse esitatud andmete ja maksudeklaratsioonidel esitatud andmete
võrdlemise kaudu.
TI vaatest on nendeks töölepingu seadusest ning töötervishoiu ja tööohutuse seadusest
tulenevad ülesanded, mis tagavad töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid puudutavate
kohustuste täitmise töökeskkonnas.
Kõigi kolme asutuse jaoks on oluline kasutada peatöövõtja kogutud ja tema valduses olevaid
detailseid andmeid ka konkreetse riikliku järelevalve menetluse raames, sh ehitusplatside
kohapealses kontrollis.
Lõikes 2 piiritletakse MTA-le esitatavate andmete liigid. Teavet tuleb ehitustööde peatöövõtjal
esitada järgmiste isikute ja asjaolude kohta:
1) ehitatav ehitis;
2) ehitustööde tellija;
3) tellitud ja tehtavad ehitustööd;
4) ehitustöid tegevad alltöövõtjad – juriidilised isikud ja FIE-d;
19
5) ehitusplatsil viibivad isikud – nende isikusamasust tuvastada võimaldavad andmed
ning ehitusplatsil viibimise aeg.
Viidatud üksikasjalikumad andmete kategooriad sätestatakse MKR põhimäärusega –
volitusnorm paikneb MKS §-s 2514.
Lõikes 3 piiritletakse aruandekohustusega hõlmatud ehitustööd. Selleks, et meede oleks
põhjendatud ja proportsionaalne, on vaja keskenduda riiklikus järelevalves suuremat riski
kandvatele objektidele. Riigid, kelle eeskujul aruandluskohustus on välja töötatud, lähtuvad
peaasjalikult ehitusobjekti maksumusest. Aruandluskohustuse kehtestamisel Eestis on aluseks
võetud ehitustööde maht, mis on samuti otseses seoses ehitustööde maksumusega. Lävendi
sätestamisel on aruandluskohustuse rakendamisel tõlgendamisprobleemide ennetamiseks
lähtutud üks-ühele ehitusnõuete määrusega kehtestatud TI ehitustööde alustamise eelteate
kriteeriumitest. Lävendi kriteeriumid vaadatakse üle kolmeaastase rakendamiskogemuse järel.
Senises töökeskkonna ja töötervishoiu järelevalves on piisavaks ja põhjendatuks osutunud
teravama tähelepanu suunamine ehitustöödele, mis eeldatavalt kestavad kauem kui üks kuu
ning millega on samaaegselt hõivatud vähemalt 20 isikut. See tähendab ehitustöid, mille kestus
on vähemalt 31 päeva ning ühel ajahetkel töötab objektil korraga 20 või rohkem
inimest. Näiteks kui tööd kestavad 31 päeva ning esimesel kolmekümnel päeval on ehitusplatsil
korraga 5 töötajat, kuid viimasel päeval 20, siis vastab objekt kriteeriumile. Alternatiivina
arvestatakse ehitustööde mahtu ka töötundides. Sellisel juhul hõlmab aruandluskohustus
ehitusöid, mille kestus on pikem kui 500 inimtööpäeva ehk täistööpäeva. Viimasel juhul ei ole
oluline, kui mitu kalendripäeva ehitustööd kestavad ning kui mitu isikut on korraga ühel
ehitusplatsil töid teostamas.
Maksuriskid väiksema mahuga ehitustöödel ei ole kindlasti väiksemad, kuid meetme
proportsionaalsuse huvides hõlmatakse teabe esitamise kohustusega siiski mahukamad
ehitustööd. Kaalukeeleks on asjaolu, et täna peab sellise mahuga ehitustööde puhul esitama TI-
le ehitustööde alustamise eelteate. MKS kohase aruandluse rakendumisel tekib tehniline
võimalus eelteate esitamise kohustuse asendamiseks MTA-le esitatava aruandlusega24.
Järgmises etapis oleks riigi andmekogude ja infosüsteemide automaatse andmevahetuse
tagamiseks ning halduskoormuse vähendamiseks ehk andmete ühekordseks esitamiseks riigile,
tarvis muuta töötervishoiu ja tööohutuse seaduse paragrahvi 4 lõike 5 alusel kehtestatud
ehitusnõuete määrust ning tervise- ja tööministri 22.07.2014 määrust nr 47 „Töökeskkonna
andmekogu põhimäärus“.
Lõikes 4 sätestatakse volitusnorm andmekogusse kantavate andmete loetelu kehtestamiseks
MKRi põhimäärusega. MKR põhimäärus loetleb üles valdava enamuse MTA andmekogudest
ning andmed, mida igas andmekogus töödeldakse ja sätestab nende töötlemise alused. MKR
põhimääruses sätestatakse ehitusplatsi, ehituse tellija, peatöövõtja ja teiste ehitusettevõtjate
kohta edastatavate andmete loetelu ning andmed, mida esitatakse isikute ja nende viibimise
kohta ehitusplatsil.
Andmekogusse kantakse ehitise ja ehitusplatsi kohta järgmised andmed:
24
Vajalike andmete koosseis vajab veel täiendavat analüüsi. Eelteates on andmeid, mida TI mujalt ei saa.
Kaalumist vajab, kuidas on nii TI kui ka ehitusettevõtjate jaoks mugavam ehitada tehniliselt üles ehitusohutuse
info kogumine. Ehitusobjektil tegutseb mitmeid ettevõtteid, mistõttu võib olla eelistatum, et iga ettevõtja esitab
oma ehitustööde ohutusega seotud andmed TI iseteeninduses (varem esitatud andmed objekti kohta oleks
eeltäidetud).
20
1) ehitise nimetus, aadress ja tunnus;
2) ehitise unikaalne ID (EHR kood);
3) ehitustegevuse alustamise ja lõpetamise kuupäev;
4) elektroonilise registreerimissüsteemi unikaalne ID.
Andmekogusse kantakse töövõtuahela kohta järgmised andmed:
1) ehitustööde tellija ehk ehitise omaniku andmed (ettevõtte nimetus ja registrikood,
registrikoodi puudumisel mitteresidendi kood);
2) peatöövõtja andmed;
3) tööandja andmed;
4) ehitustöid tegeva isiku andmed.
Andmekogusse kantakse isiku ehitusplatsil viibimise kohta järgmised andmed:
1) kord päevas iga isiku ehitusplatsil viibimise summeeritud aeg eelneval päeval;
2) kuni kolm korda nädalas isikustamata kujul iga isiku ehitusplatsile sisenemise ja
sellelt lahkumise kellaajad sekundi täpsusega iga päeva kohta.
3) sama info ehitusplatsi tööülesannetega seoses ühekordselt külastavate isikute (kes
ehitusplatsil ehitustöid ei tee) kohta isikustamata kujul.
Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvas valitsusasutuses või
hallatavas riigiasutuses tööd tegeva isiku puhul on kantud TÖRi tööd võimaldava isikuna
ministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub valitsusasutus või hallatav riigiasutus, kus tööd
tegev isik töötab.
MKRi kantavate andmete säilitamise tähtajad on kehtestatud MKR määruse §-ga 63.
Andmekogus töödeldakse väga erinevat liiki andmeid ning nende säilitamise tähtajad on ühest
aastast 75 aastani. MKSiga ei ole sätestatud maksuhalduri poolt andmete säilitamise tähtaegasid
ega määratletud ka andmete võimalikku maksimaalset säilitamise tähtaega. Andmete
säilitamise tähtaja kehtestamisel MKR määrusega võetakse aluseks konkreetsete andmete
kasutamise vajadus. Maksukohustuse kindlaksmääramisel on selleks reeglina seitse aastat.
Eelnõus kirjeldatud aruandlusega kogutavaid andmeid kasutatakse maksukohustuse
kindlaksmääramisel ning seetõttu on MKR määruse muutmise kavandis liigitatud
andmekogusse kantavate andmete säilitamise tähtajaks 7 aastat – MKR määruse § 63 lõige 3.
MKS § 2511. Peatöövõtja kohustused
Töövõtuahela ja töötamise kestuse alase aruandlusega seotud kohustused lasuvad peaasjalikult
ehitusobjekti ehitust koordineerival ehitusettevõtjal, ehk peatöövõtjal. MKS §-ga 2511
sätestatakse kohustused, mis on seotud kitsalt isiku peatöövõtja rolliga. Kuna peatöövõtja on
samal ajal ka ehitusettevõtja, laienevad peatöövõtjale lisaks ka järgnevas paragrahvis sätestatud
ehitusettevõtja kohustused.
MKS § 2511 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb peatöövõtjal esitada MTA e-teenuse keskkonnas
andmed ehitatava ehitise kohta ning ehitustööde kohta, samuti isiku kohta, kes ehitustööd tellis
(nimi ja registri- või isikukood). Andmed tuleb esitada vähemalt kolm tööpäeva enne
ehitustööde alustamist. Need andmed on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
peetavast ehitisregistrist25 saadavate andmete pinnalt võimalik MTA-l valdavas mahus eeltäita.
25
Ehitisregistri põhimäärus vt https://www.riigiteataja.ee/akt/128062019019
21
Peatöövõtja kohustus on reeglina seega eeltäidetud andmete õigsust kinnitada. Ehitise ja
ehitustööde andmed sätestatakse MKRi põhimäärusega. Nendeks on:
1) ehitise nimetus ja aadress;
2) ehitise unikaalne ID (ehitisregistri kood);
3) ehitustööde alustamise ja eeldatav lõpetamise kuupäev;
4) elektroonilise registreerimissüsteemi unikaalne ID.
Lõike 1 punkti 2 kohaselt peab peatöövõtja ehitustööde alustamise ajaks korraldama
ehitusplatsile elektroonilise registreerimissüsteemi paigaldamise. Süsteemi paigaldamise
kuludega seotud mõjude kohta vt seletuskirja mõjude osa. Süsteemi paigaldamise põhiseaduslik
analüüs vt seletuskirjas eelnõu sisu ja võrdleva analüüsi osa viimast alalõiku „Muudatuste
kooskõla põhiseadusega“.
Elektrooniline registreerimissüsteem peab suutma koguda elektrooniliselt andmed ehitusplatsil
viibinud isikute kohta ning edastada need automatiseeritult MTA-le. Süsteem peab suutma ka
TÖR-ist pärit andmeid regulaarselt vastu võtta, et kontrollida ehitusplatsile sisenevate isikute
õigust ehitusplatsil viibida (kas on kehtiv töösuhe mõne ehitusplatsil töid korraldava
ettevõtjaga). Lisaks peab süsteem olema tehniliselt seadistatud viisil, mis võimaldab vajadusel
teha kohapeal väljavõte ehitusplatsil viibivate isikute kohta. Selliselt tagab
registreerimissüsteemi olemasolu, et ettevõtja ei pea mingeid andmeid koguma ega esitama
käsitsi, süsteem täidab automatiseeritult kõik vajalikud kohustused ehitusplatsil viibimise aja
teavitamisel.
Elektroonilist registreerimist võimaldav süsteem kogub teavet isikute ehitusplatsil viibimise aja
kohta ning edastab selle teabe automatiseeritult MTA andmekogusse. Elektroonilises
registreerimissüsteemis fikseeritakse kaugloetava kaardiga (töötaja või külastaja kaardiga) või
joonehitiste korral mobiilse lahenduse abil inimeste ehitusplatsile saabumine ja sealt
lahkumine. Nõuetekohases registreerimissüsteemis on võimalik ehitusplatsil viibitud aeg iga
päeva osas automaatselt summerida ilma täiendavate toiminguteta ettevõtjate poolt.
Ehitustöötajatele ja külastajatele kaardi kasutamise vajaduse ja korra selgitamine oleks iga
ehitusettevõtja (tööandja) kohustus ning selles tuleks kokku leppida töö- ja võlaõigusega
ettenähtud korras. Peatöövõtjal tuleks kajastada vastavad kohustused alltöövõtjatega
sõlmitavates lepingutes. Vahetut riiklikku järelevalvet iga töötaja ja külastaja poolt kaartide
kasutamise üle eelnõuga ei planeerita.
Lõike 1 punktist 2 tuleneb peatöövõtja kohustus tagada kogu ehitustööde kestuse ajal, et
ehitusplatsile sisenevad inimesed registreeriksid enda ehitusplatsil viibimise. Seda eelkõige
alltöövõtjatega sõlmitavate lepingute kaudu kuna iga tööandja peab tagama, et tema töötajad
oma sisenemise ja väljumise nõuetekohaselt fikseeriksid. Elektroonilise registreerimissüsteemi
töökorras oleku eest vastutab peatöövõtja.
Võtmetähendusega on lõike 1 punktis 3 sätestatud aruandluskohustus. Peatöövõtjal tuleb
esitada elektroonilise registreerimissüsteemi automatiseeritavaid lahendusi kasutades MTA-le
regulaarselt andmeid isikute viibimise kohta ehitusplatsil.
Kord päevas tuleks esitada summeeritud kujul teave iga isiku ehitusplatsil viibimise kestuse
kohta eelneval päeval. Need on andmed selle kohta, kui pikalt iga isik eelneval päeval
ehitusplatsil kokku viibis.
22
Kuni kolm korda nädalas tuleks esitada üksikasjalikku teavet isikute ehitusplatsile sisenemise
ja sealt lahkumise kohta. Need on andmed selle kohta, millistel kellaaegadel kaarti kasutanud
isik ehitusplatsile saabus ja millal sealt lahkus. Andmete saatmisel MTA-sse asendatakse
isikuandmed süsteemis koodiga, mis ei võimalda konkreetseid isikuid MTA-l tuvastada.
Isikustamata kujul detailsete andmete aruandlus hoiab aruandluskohustuse mõju isikute jaoks
mõõdukal tasemel. Isikuandmete isikustamata kujule viimise saab tehniliselt lahendada
automatiseeritult registreerimissüsteemi rakenduses ning teenusepakkujate sisendi põhjal
mõjutab see süsteemi kasutamise hinda minimaalselt. Isikustamata andmeid saaks MTA
süsteemis võrrelda kord päevas esitatava isikustatud, kuid päeva peale summeeritud andmetega.
Andmete detailsus ja nende esitamise sagedus muudavad aruandluse moonutamise piisavalt
tülikaks, et tagada võimalikult korrektne aruandlus võimalikult paljude kohustatud isikute
poolt. Iga elektroonilist andmetöötlussüsteemi saab luua hilisema andmete muutmise
võimalusega, kui see ei põhine plokiahela süsteemil või muul sarnast tehnoloogiat kasutaval
süsteemil, kus kõik muudatused arhiveeritakse ajalises järjestuses. Plokiahela kasutamine
andmete moonutamise ärahoidmiseks on kindlasti kallim kui andmete sagedasem esitamine
ning selle kasutamist registreerimissüsteemi turvalisuse tagamiseks eelnõuga ette ei nähta. Küll
aga nähakse ette kuni kolm korda nädalas detailsema teabe esitamise kohustus. See aitab
tuvastada potentsiaalseid andmetega manipuleerimisi. Näiteks tuleks sekundi täpsusega
fikseeritud kellaajaliste andmete puhul välja, kui mitukümmend isikut on sisenenud
ehitusplatsile samal sekundil jne. Summeeritud aegadega andmete põhjal ei ole selliseid
järeldusi võimalik teha. Juhul, kui andmetega manipuleerimise võimalusi ei vähendata, võib
teabe esitamise kohustus osutuda sisult tühjaks kohustuseks, isikud võiksid esitada MTA-le
endale sobilikuks muudetud andmeid ning ehitusturu konkurentsimoonutused jätkuksid tänases
mahus.
Isikute kohta kogutavate andmete loetelu ja kogumise täpsem sagedus ja kord sätestatakse
MKR põhimäärusega. MTA-le edastatakse andmed isiku kasutatava kaardi koodiga. Töötaja
kaardi kood on seotud isiku TÖR andmetega ning MKR andmebaas loob ise seosed kaardi
koodi ja seda kasutava konkreetse isiku andmetega.
MTA-le esitatavad andmed ehitusplatsil viibimise aja kohta on indikatiivsed isiku tegeliku
tööaja osas ja seega võivad need andmed olla vajalikud töötajatele töövaidluste lahendamisel.
Koostoimes teiste tõenditega võiksid andmed tõhustada töösuhtes tekkinud küsimuste
lahendamist. Andmete saamine ja kasutamine töötaja poolt ei ole MKS-iga piiratud ega vaja
seega eraldi reguleerimist. MKS § 14 kohaselt on teabe andmine maksukohustuslasele
maksuhalduri üks põhikohustustest. See sisaldab ka isiku õigust tutvuda kõikide teda
puudutavate andmetega ja saada neist väljavõtteid. Mistahes töötamisega seotud andmed
kuuluvad sedalaadi andmete hulka ning isikul ei ole kehtiva seaduse alusel õiguslikke takistusi
ka tõendusmaterjali saamiseks.
Isikute ehitusplatsil viibimise kohta andmete kogumisel ja MTA-le esitamisel tuleb lähtuda
aruandekohustuse eesmärgist. Erinevatel elulistel asjaoludel ehitusplatsi läbivate isikute kohta
seega andmeid ei koguta. Aruandlus ei hõlma näiteks kortermaja fassaadi renoveerimistööde
puhul majas elavate isikute liikumist ehitustöödega hõlmatud hoones, või ka
renoveerimistöödega hõlmatud tänavat ületavaid isikuid. Sellised andmeid ei anna käibemaksu-
ega ümbrikupalga riski analüüsiks kasutatavaid andmeid.
Lõike 1 punkti 4 kohaselt peab peatöövõtja tagama punktis 3 nimetatud MTA-le edastavate
ehitusplatsil viibimise andmete säilimise kogu ehitustööde kestuse jooksul ning lisaks neli kuud
23
peale ehitustööde valmimist. Seda on eelkõige tarvis ehitustööde üle riikliku järelevalve
tagamiseks kuni ehitustööde lõpuni – olgu siis MTA, TI või PPA pädevusalas olevas
valdkonnas.
MKR-is töödeldavate andmete säilitamise tähtajad sätestatakse MKR põhimäärusega. Andmeid
on MKRis vaja säilitada maksukohustuste täitmise kontrollimiseks seitse aastat analoogselt
töötamise registri andmetega.
Lõikes 2 sätestatakse, et ehitusplatsi ühekordselt külastavate ja ehitustöid mitte tegevate teiste
inimeste isikuandmeid ei koguta – st tema kasutatavat kaarti ei seota TÖR andmetega ning
MTA andmekogudes seega kaardi koodi ühegi konkreetse isikuga ei seostata.
MKS § 2512. Ehitusettevõtja kohustused
Terminit ehitusettevõtja kasutatakse eelnõus üldise mõistena, mis hõlmab ka peatöövõtja, kuna
osa kohustusi tuleneb isiku rollist tööandjana, kelleks võib olla ka peatöövõtja ise. Samas ei
lasu kõikidel ehitusettevõtjatel võrdses mahus kohustusi. Peatöövõtjal on lisaks üldistele
kohustustele ehitusobjekti valmimise juhtimisest tingitud võtmekaaluga kohustused. Vt lisaks
selgitusi MKS § 2511 (peatöövõtja kohustused) ja 2512 (ehitusettevõtja kohustused) kohta.
Renditööjõu puhul on kohustatud isikuks ettevõtja, kes isikud ehitusplatsile lubab, st isik, kes
nende tööjõudu kasutab.
MKS §-ga 2512 reguleeritakse kõikide ehitusettevõtjate kohustused, sh peatöövõtja kohustused,
mis ei tulene kitsalt tema peatöövõtja rollist.
Punkti 1 kohaselt tuleb igal ehitusettevõtjal esitada MTA-le andmed tema tehtavate ehitustööde
kohta ning tema alltöövõtja nime ja isiku- või registrikoodi, kellelt ta ostab või on ostnud ehitise
ehitamisega seotud teenuseid. Andmed esitatakse enne tellitud ehitustööde alustamist.
Peatöövõtja kohustused on olemuslikult seotud ehitusobjekti registrisse kandmisega ja projekti
alustamisel teada olevate alltöövõtjate kohta teabe esitamisega. Ehitustööde käigus võib
juhtuda, et tarvis on ehitustöid tellida juba järgmiseks päevaks, kuna tuleb leida uus
koostööpartner või tekib ehitustel muu ootamatu olukord. Seetõttu ei ole nö jooksvate
ehitustööde puhul kolmepäevast etteteatamist sätestatud ning andmed alltöövõtja kohta tuleb
esitada esimesel võimalusel enne ehitustöödega alustamist.
Ehitustöödega seotud andmeid ning alltöövõtja äriregistrisse kantud andmeid on võimalik
aruandluses taaskasutada. See tähendab, et MKR saab automaatselt andmeid ehitisregistrist ja
äriregistrist ning varasemalt esitatud andmeid ei pea uuesti esitama. Andmekogus luuakse
tehnilised lahendused vajalike andmete leidmiseks ja kinnitamiseks. Alltöövõtjal on kohustus
omakorda kinnitada tema kohta tehingupartneri poolt esitatud või kinnitatud andmete õigsust
ning esitada/kinnitada andmed enda alltöövõtja kohta, kui see on asjakohane.
Punktiga 2 nähakse ette ehitusettevõtja õigus märkida vajadusel andmekogus ammendavalt ära
TÖRi kantud isikud, kelle ta on lubanud konkreetsele ehitusplatsile. Juhul, kui iga konkreetse
ehitusplatsi puhul sellele lubatavaid isikuid ära ei märgita, siis annab andmekogu vaikimisi
elektroonilisele registreerimissüsteemile nö rohelise tule kõigile TÖRi kantud isikutele
ehitusplatsile sisenemiseks. Tööandjad (sh renditööjõu kasutajad) ei pea TÖRi kantud töötajate
osas ehitusobjekti kaupa andmeid enam uuesti esitama, vaid need andmed kuvatakse
andmekogus automaatselt.
24
Andmevahetus töötab ka TÖRi ja PPA andmekogude vahel. MTA saab andmeid juba täna PPA
elamislubade ja töölubade registrilt ja välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise
andmekogult. TI andmekogudest saadavaid andmeid töödeldakse ametites hetkel käsitsi, kuid
töös on arendused automaatse andmevahetuskanali loomiseks.
Punktiga 3 sätestatakse iga ehitusettevõtja (sh peatöövõtja) kohustus tagada, et tema poolt
ehitusplatsile lubatud isikud fikseerivad kõik enda ehitusplatsile sisenemised ja sealt
väljumised. Ehitusettevõtjate ja nende heaks töötavate isikute vahelised õigused ja kohustused
määratakse kindlaks lepinguõigusega ette nähtud vahenditega, eelkõige töölepingu või muu
võlaõigusliku lepinguga. Ehitusplatsi tööülesannetega seoses ühekordselt külastavatele
isikutele tutvustab ehitusplatsil viibimise korda ja tingimusi ehitusplatsil selleks määratud isik.
Peatöövõtja kohustus on tagada, et kõik ehitusplatsil viibivad isikud oleksid kursis
ohutusjuhistega ning muuhulgas külastaja kaardi kasutamisega seotud kohustustega.
Punktiga 4 sätestatakse iga ehitusettevõtja (sh peatöövõtja) kohustus tagada, et tema poolt
ehitusplatsile lubatud isikutel on olemas ehitusplatsile sisenemiseks ja väljumiseks vajalik
tuvastusvahend. Tuvastusvahendi olemasolu eeldatakse ka juhul, kui ettevõtja kasutab
ehitusplatsil viibimise aja fikseerimiseks mõnda mobiilset lahendust.
Eelkõige aga saab liikumised fikseerida isikule ehitusettevõtja poolt hangitava töötaja kaardiga.
Kaardid valmistab ja väljastab MTA poolt riigihanke korras leitud isik järgides
rahandusministri määrusega kehtestatud tingimusi. Taotlus oma töötajatele kaardi saamiseks
tuleb ehitusettevõtjal esitada MTA lepingupartnerile26. Eelnõuga ei välistata võimalust
fikseerida isikute liikumine vajaduse ja võimaluse korral ka muu tehnoloogilise lahenduse abil.
Kui isikul on olemas isiklik töötaja kaart, siis võib ehitusplatsile sisenemise fikseerimiseks
kasutada ka mobiilirakendust või helistamisteenust, sõltuvalt peatöövõtja poolt valitud
elektroonilise registreerimissüsteemi võimalustest. Vajadus mobiilsete lahenduste järgi on
eelkõige joonehitiste puhul.27 Suuremale maa-alale jaotunud ehitustööde puhul ei ole
põhjendatud nõuda ehitustöötajatelt ehitusplatsile sisenemise või sealt väljumise fikseerimist
töötaja kaardiga registreerimissüsteemi asukohas, vaid seda kõike saab korraldada
ehitusettevõtjale kõige sobivamal viisil muud tehnilist lahendust kasutades sõltumata töö
tegemise täpsest asukohast ehitusplatsil.
Joonehitiste ehitustööde puhul võetakse rakendusaktide kavandamisel ning aruandluse
praktilises korralduses arvesse suurele maa-alale jaotunud ehitusobjektil tehtavate ehitustööde
erisusi võrreldes hoonete ehitamisega. Näiteks ei ole võimalik teetööde puhul tervikuna
ehitusobjekti piirata, tööd toimuvad pikkade vahemaade kaugusel hajutatult ning ehitustööde
käigus on tarvis liikuda ühelt ehitusplatsilt teise. Ehitusettevõtjad on välja toonud ka
ehitusobjektidel sagedased muutused alltöövõtjate, töötajate koosseisus. Lisaks eriteenuste
osutamine objektidel – tehnika remont ja tankimine, tehtud tööde ja kasutatavate materjalide
nõuetele vastavuse kontrolliks proovivõtt jms.
Eraldi tähelepanu pööratakse teede ehituses hoolduslepingute kvalifitseerimisele
aruandekohustuse kindlaksmääramisel. MTA lähtub aruandekohuse kindlaksmääramisel
26
Kaaluti ka kaartide väljastamist MTA poolt või kaartide taotlemist MTA kaudu, kuid see tooks ametile kaasa
vajaduse täiendavateks suurteks investeeringuteks. MTA-l puuduvad mistahes kaartide väljastamiseks vajalikud
infrastruktuurid ja töötajad. Oluliselt kulutõhusam on vastav teenus osta sisse eraõiguslikult juriidiliselt isikult,
kellel on juba olemas kõik vajalik kaartide taotluste menetlemiseks ja kaartide väljastamiseks.
27
Vt termini kasutusala ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest
https://www.riigiteataja.ee/akt/130062020026
25
tänasest TI praktikast, kuna aruandluse lävendite puhul on võetud aluseks tänased ehitustööde
alustamise eelteadete lävendid. Nii nagu täna TI-le eelteatega hõlmatud ehitustööde puhul,
lähtutakse ka siin eelkõige konkreetse ehitusobjekti töömahust, mitte lepingu mahust. Näiteks
aasta jooksul 10 bussipeatuse remonti ei loe TI reeglina üheks töömaaks isegi kui töid tehakse
samaaegselt. Kui töid ei loeta ehitusloal või -teatisel üheks objektiks, siis ka siinse aruandluse
puhul ei loeta neid üheks objektiks. Kindlasti tuleb arvestada, et kõike objektil toimuvat ei saa
lugeda ehitustööks, täpsema määratluseni jõutakse koostöös ehitussektoriga, sh taristute
ehitajatega.
Registreerimissüsteemide turul pakutakse ka mobiilseid lahendusi, mille abil saab ehitusplatsile
saabumise ja sealt lahkumise fikseerida kas telefonikõnega või mobiilirakendusega (nt
positsioneerimine). Taolised süsteemid jäävad üsna samasse hinnaklassi teiste
registreerimissüsteemidega, mis võimaldavad vajalikke andmeid koguda, komplekteerida ning
maksuhaldurile automatiseeritult esitada.
Kaartidele sätestatavad nõuded ja hankimise kord sätestatakse rahandusministri määrusega.
Alternatiivsetele ehitusplatsil viibimise fikseerimise meetoditele või vahenditele täiendavaid
nõudeid ei kehtestata. Need peavad vaid võimaldama fikseerida ehitusplatsile sisenemised ja
sealt väljumised sarnaselt töötaja kaardiga. Viidatud määruses jäetakse ehitusettevõtjale
võimalus ise valida endale sobivaim viis fikseerida isikute ehitusplatsil viibimine.
Töötajate kaardid on isikupõhised, mis tähendab, et erinevatel ehitusplatsidel saab kasutada
sama kaarti ning tööandja vahetumisel on sama kaart kasutatav ka uuel ehitusplatsil. Tööandjal
tuleb töötaja kaart MTA e-teenuste keskkonnas vaid valideerida (TÖR andmete põhjal) ning
vajadusel valida, millisele ehitusplatsile selle kaardi omanikku lubada.
MKS § 2513. Ehitusplatsil viibimise fikseerimine
Selleks, et tagada peatöövõtja ja MTA andmekogude omavaheline tõrgeteta andmevahetus ning
ettevõtjate võrdne kohtlemine, määratakse rahandusministri määrusega kindlaks
elektroonilisele registreerimissüsteemile esitatavad standardsed miinimumnõuded. Vastav
volitusnorm sätestatakse lõikes 1.
Ehitusplatsile paigaldatav elektrooniline registreerimissüsteem peab:
1) tagama ehitusplatsile sisenemise ja sealt väljumise aja usaldusväärse
kindlaksmääramise sekundi täpsusega, kas töötaja kaardi kasutamise teel või muud
samaväärseid tuvastusvahendit kasutades;
2) võimaldama maksuhaldurile andmete edastamist ehitusplatsil viibinud isikute kohta
ning nende ehitusplatsil viibitud aja kohta;
3) võimaldama ehitusplatsiga seotud järelevalve jaoks teha igal ajal väljavõtet
tuvastusvahendite kasutamise kohta kogu ehitustsükli ulatuses ning nelja kuu jooksul
peale ehitustööde lõppu;
4) võimaldama peatöövõtja poolt määratud isikul teha (automatiseeritult) ehitusplatsil
kohapeal detailse digitaalse ning vajadusel paberkandjal väljavõtte, milles on toodud
antud päeval ning ajahetkel ehitusplatsil viibivad isikud ning nende sealviibimise aeg;
5) võimaldama töötaja kaartide kasutamist ehitusplatsile sisenemise ja sealt lahkumise
aja kindlaksmääramiseks;
6) võimaldama siduda töötaja kaart spetsiaalse identifitseerimisnumbri kaudu iga
asjaomase ehitusplatsiga;
26
7) olema logitav iga andmete käitlemise osas ning logi peab olema salvestatud muutmist
mittevõimaldaval kujul;
8) võimaldama edastada maksuhaldurile üle X-tee üks kord päevas iga isiku eelneval
päeval ehitusplatsil viibimise summeeritud aja ning kuni kolm korda nädalas
isikustamata kujul iga isiku ehitusplatsile sisenemise ja sellelt lahkumise kellaajad
sekundi täpsusega kindlas formaadis. Detailne formaat ning koosseis täpsustatakse
MTA andmekogu arendajaga tehtava arenduseelse analüüsi käigus.
Riigi Infosüsteemi Amet on kaardistamas kaugloetava ID-kaardi ja selleks vajalike rakenduste
arendamise võimalusi. Seetõttu võib tulevikus olla vajalik ja põhjendatud sellise süsteemi
kasutamine või selle kasutamise võimaldamine, mis suudab lugeda ka kaugloetavat ID-kaarti
tavapärase töötaja kaardi asemel. ID-kaardi kasutamine ehitusplatsil viibimise aja
fikseerimiseks võiks olla alternatiivseks võimaluseks töötaja kaardi kõrval.
Lõikega 2 sätestatakse rahandusministrile volitusnorm, et kehtestada määrusega ehitusplatsile
sisenemist ja sealt väljumist fikseerida võimaldavale tuvastusvahendile esitatavad nõuded, selle
taotlemise ning kasutamise tingimused ja kord.
Määrusega sätestatakse ehitusettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks ühtne töötaja ja
külastaja kaardi standard. Igal ehitusettevõtjal on määruse kohaselt kohustus hankida kaardid
oma töötajate tarvis (sh juhatuse liikmed). Ehitusplatsi külastajate kaartide hankimise ja nende
kasutamise üle arvestuse pidamise kohustus on peatöövõtjal.
Määrusega sätestatakse MTA kohustus leida riigihanke korras üks ja ühine kaartide väljastaja28.
Kaartide tellimine peab olema võimalik kaarte väljastava isiku veebikeskkonna kaudu, sh
võimaldama tellimust esitada TÖR andmetega koondandmefaili üles laadimisega. Kaartide
väljastamine peaks toimuma võimalikult lühikese aja jooksul. Väljastatavad kaardid peavad
vastama määrusega kehtestatud standardsetele miinimumnõuetele. Kaardi väljastamise tasu
makstakse otse väljastajale. MTA näeb lepingus ette kaartide maksimaalsed tasumäärad, mis
fikseeritakse ka ministri määruses. Kaardid väljastatakse tähtajatult.
Kaardi kasutatavus konkreetse ehitusplatsi elektroonilises registreerimissüsteemis sõltub
sellest, kas kaart on MTA andmekogus aktiveeritud ning seotud tööandja ja TÖR-i kaudu selle
ehitusplatsiga. Juhul, kui töötaja töötamine TÖR-is peatatakse või lõpetatakse, lõpeb ka kaardi
kehtivus selle konkreetse tööandja ehitusplatsil. Väljastatud kaardi aktiveerib tööandja ise MTA
andmebaasis enne isiku ehitusplatsile lubamist. Kaardi aktiveerimine on ühekordne toiming.
Aktiveerimise järel edastab MKR elektroonilisele registreerimissüsteemile teabe isiku lubamise
kohta ehitusplatsile, kus isiku tööandja on kas peatöövõtja või üks alltöövõtjatest. Tööandjal on
võimalik märkida ära, millised isikud millisele ehitusplatsile lubada. Vaikimisi saab
ehitusplatsile sisenemise õiguse iga TÖR-i kantud isik.
Elektroonilises registreerimissüsteemis võib ehitusplatsile sisenemise registreerida ka muu
tehnilise lahendusega kui plastikkaardiga. Ehitusplatsi eripära arvestades võib olla parem
lahendus ehitusplatsile saabumine fikseerida mobiilirakendusega või süsteemile helistades.
Selliseid tehnilisi lisavõimalusi tänased läbipääsusüsteemid ka põhimõtteliselt võimaldavad,
vajades väiksemaid täiendusi. Need ei ole teistest süsteemidest märkimisväärselt kallimad.
28
Sarnaselt nt liiklusseaduse alusel väljastatavate juhikaartidega ja ka nt õpilaspiletite väljastamisega.
27
MTA kohustus tagada ehitusplatsile sisenemist ja sellelt lahkumist fikseerida võimaldava
kaardi väljastamise korraldamine sätestatakse lõikes 3.
Lõikega 4 nähakse ette, et rahandusminister kehtestab määrusega ehitusplatsil viibimise
fikseerimise erijuhud. Ehitusplatsile sisenemise fikseerimist ei nõuta ehitusplatsile
ehitusmaterjali tarnivalt isikult (fikseeritakse sõiduki registreerimismärk, kuupäev ja kellaaeg),
riikliku järelevalvet teostavatelt isikutelt ega kiirabilt või päästetöid teostavatelt isikutelt.
MKS § 2514. Andmete parandamine
Sarnaselt TÖRi regulatsiooniga, nähakse eelnõuga ette ka MTA-le esitatud andmete
parandamise võimalus. Vea ilmnemisel on kande tegija kohustatud ebaõige kande viivitamata
parandama. Andmeid on võimalik parandada samas andmekogus, kuhu esialgsed andmed
sisestati. Kui kande tegijal ei ole võimalik kannet ise parandada, esitab ta MTA-le sellekohase
taotluse. Andmete parandamisena ei tohiks siinjuures käsitleda uute andmete esitamist ega
esmakande tegemist.
Andmete parandamise tähtaja määramisel on samuti lähtutud analoogsest TÖR andmete
parandamise tähtajast. Andmete esitamisest kolme kuu möödumisel saab ebaõigeid või
ebatäpseid andmeid parandada üksnes põhjendatud taotluse alusel MTA otsusega. Taotlus
esitatakse 14 päeva jooksul andmete parandamise vajadusest teadasaamisest arvates. Taotluses
märgitakse andmete esitaja nimi ja kontaktandmed. Taotlusele lisatakse tõendid paranduse
tegemise vajalikkuse kohta.
Ka MTA otsusele andmete parandamise kohta on ette nähtud TÖR-iga analoogne
maksimaalselt 30-päevane tähtaeg.
MKS § 2515. Sunniraha MKS §-s 2511 või 2512 sätestatud kohustuse täitmata jätmise eest
Sunniraha kohaldamise võimalustel on samuti lähtutud täna TÖR järelevalve jaoks kehtestatud
sunniraha reeglistikust.
Kui ehitusettevõtja ei ole MKS §-s 2511 või 2512 sätestatud kohustust tähtajaks täitnud, võib
MTA määrata kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja ja teha hoiatuse MKS § 136 kohaselt, et
kohustuse täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha.
Kui ehitusettevõtja ei ole kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks täitnud, peab ta tasuma
hoiatuses märgitud sunniraha. MTA esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude
korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata
jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt MKS §-dele 128–132.
Kohustuse täitmisele sundimiseks ei tohi sunniraha kokku ületada 3300 eurot, sealjuures ei tohi
see esimesel korral ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot.
MKS § 154 täiendamine
MKS § 154 lõikes 1 sätestatud väärteokoosseisu laiendatakse, et see hõlmaks ka MKS §-des
2511 ja 2512 sätestatud kohustuste täitmata jätmise.
28
MKS § 154 sätestab rahatrahvi MTA tegevuse takistamine eest. Väärteokoosseis hõlmab täna
maksudeklaratsiooni, muu dokumendi või asja tähtpäevaks esitamata jätmise, MTA juures
registreerimata jätmise, arvestuse pidamise nõuete eiramise ning MTA korralduse täitmata
jätmise.
Füüsilisele isikule võib MTA määrata sellise rikkumise eest rahatrahvi kuni 1200 eurot ning
juriidilisele isikule kuni 3200 eurot. Väärteomenetluse läbiviimine võib negatiivselt mõjuda
äriühingu mainele ning kanne karistusregistris võib takistada riigihangetel osalemist. Seega on
konkreetse rahatrahvi kõrval oluliseks distsiplineerivaks vahendiks ka väärteomenetlusega
kaasnev potentsiaalne mainekahju ning võimalikud takistused äritegevuses.
MKS § 154 sätestatava väärteokoosseisu täiendus peab tagama, et töövõtuahela ja töötamise
kestuse andmekogusse jõuavad kõik olulised andmed ehitatava ehitise, ehitustööde, nende
tellija (ostja) ja ehitustöid tegevate alltöövõtjate ning ehitusplatsil viibivate isikute kohta.
Kohustused, mille täitmine tagatakse väärteotrahviga, on peatöövõtja puhul (MKS § 2511):
1) andmete kogumisega seotud kohustus on ehitusplatsile nõuetekohase
registreerimissüsteemi paigaldamine või joonehitiste puhul mobiilse rakenduse
hankimine isikute ehitusplatsil viibimise aja fikseerimiseks;
2) andmete MTA-le esitamisega seotud kohustused on:
a) MTA e-teenuste keskkonnas ehitustööde ja nende tellija andmete ettenähtud
tähtajaks esitamine või seal automaatselt kuvatavate29 andmete kinnitamine;
b) ehitusplatsil viibitud aja kohta kogutud teabe esitamine MTA-le MKS § 2511
lõike 1 punktis 3 ja lõikes 2 nimetatud kujul, kasutades selleks
registreerimissüsteemi automatiseeritud andmetöötlust;
3) andmete säilitamisega seotud kohustus on säilitada registreerimissüsteemis andmeid
ehitusplatsil viibimise aja kohta kogu ehitustööde vältel ning nelja kuu jooksul peale
ehitustööde lõpetamist.
Kohustused, mille täitmine tagatakse väärteotrahviga, on kõikide ehitusettevõtjate puhul (MKS
§ 2512):
1) andmete esitamisega seotud kohustus on MTA e-teenuste keskkonnas enda tehtavate
ehitustööde ja oma alltöövõtja andmete ettenähtud tähtajaks esitamine või seal
automaatselt kuvatavate andmete kinnitamine;
2) andmete kogumisega seotud kohustus on tagada, et tema töötajad ja teised tema poolt
ehitusplatsile kutsutud isikud fikseeriksid nõuetekohaselt ehitusplatsile sisenemise ja
väljumise.
Ehitustöötajate andmeid (nimi ja isikukood) ei ole tarvis töövõtuahela ja töötamise kestuse
andmekogusse uuesti esitada, need eeltäidetakse andmekogus töötajate registrist.
Ehitusplatsile lubatud isikute märkimine on vabatahtlik, seda teeb ehitusettevõtja vajaduse
korral töötamise registri rakenduses. Töötaja kaardi omamine on oluline eelkõige
ehitusettevõtjatele endile, et hõlpsamalt kasutada registreerimissüsteemi võimalusi ning
vajadusel kontrollida ehitusplatsil viibivaid isikuid. Kuna registreerimissüsteemi on võimalik
kasutada ka mobiilsete lahenduste abil ja isikusamastust on võimalik tuvastada ka ID-kaardi
abil, siis puudub mõistlik vajadus tagada nende kohustuste täitmine rahatrahviga.
29
Andmete puhul, mida MTA saab eeltäita teistest andmekogudest.
29
Registreerimiskohustuse täitmata jätmise eest määratav rahatrahv ning kanne karistusregistris
motiveerivad isikuid oma kohustusi täitma ning tagama, et töövõtuahela kõik lülid oleksid
nõuetekohaselt süsteemis fikseeritud: ehitusplatsil töötaksid üksnes töötajad, kes on sellele
konkreetsele ehitusplatsile lubatud ning nende töötajate ehitusplatsil viibitud tööaeg saaks
fikseeritud.
Kohustuse rikkumisel on haldusõiguse raames vastutavaks peatöövõtja või alltöövõtja, mitte
aga töötaja. Tööandja ja töötaja töösuhted, sh vastutus tööülesannete rikkumise eest (nt
ehitusplatsil registreerimata jätmine), tuleks reguleerida tsiviilõiguslikus töölepingus. Seega
nõuete rikkumisel ei alustata väärteomenetlust töötaja, vaid tema tööandja või peatöövõtja osas.
MTA-l on üldjuhul tavaks võtta kohustatud isikuga esmalt ühendust ning selgitada kohustuste
täitmise vajadust ning tõsisemal juhul kohaldada ka sunniraha.
MKS täiendamine §-ga 16818, MKS 1. peatüki 33. jao kohaldamine
Rakendussättega määratakse kindlaks, et eelnõust tulenevaid aruandluskohustusi kohaldatakse
selliste ehitustööde osas, millega alustatakse 2023. aasta 1. oktoobril või hiljem.
Selleks, et välistada väga suurte ehitustööde jäämist aruandluskohustuse jõustumisel vajaliku
tähelepanuta, hõlmatakse aruandlusega ka seaduse rakendumise hetkel veel pooleli olevad väga
mahukad ehitustööd. Töövõtuahelast ja tööaja kestusest teavitamise kohustusega on eelnõu
kohaselt seega hõlmatud ka ehitustööd, millega on alustatud enne 2023. aasta 1. oktoobrit,
tingimusel, et nende ehitustööde eeldatav lõpptähtaeg on 2024. aasta 1. oktoober või sellest
hilisem kuupäev.
Seaduse jõustumine
Seadus on planeeritud jõustuma ja rakenduma 2023. aasta 1. oktoobrist. Tähtaeg on valitud
lähtuvalt MTA arenduste ajakavast. Sellest ajast arvates tuleb alustada andmete esitamisega
ehitusplatside kohta, millel toimuvate ehitustööde eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ning kus
töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või mille eeldatav tööde maht ületab 500 inimtööpäeva.
Andmekogu loomisega seotud arendustega ei ole eeldatavalt võimalik varem valmis saada ning
eelnõu edasisel menetlemisel ning seaduse rakendamise tähtaja sätestamisel arvestatakse
arendustööde tegemiseks vajaliku ajaga. Juhul, kui arendustöödega ei ole aegsasti võimalik
alustada, lükatakse vastavalt edasi ka seaduse rakendamise tähtaeg.
MTA loob ehitusettevõtjatele võimaluse hankida töötajatele ja teistele ehitusplatsi külastavatele
isikutele ehitusplatsil viibimise fikseerimiseks vajalikud kaardid soovi korral vähemalt kuus
kuud enne 2023. aastat. Kaartide tellimisel ning elektrooniliste registreerimissüsteemide
hankimisel tuleb arvestada, et MTA andmebaasidega on võimalik need ühildada siiski alates
2023. aasta 1. oktoobrist.
Muudatuste kooskõla põhiseadusega
Ehitusettevõtjad on rõhutanud, et kui riik vajab enda ülesannete täitmiseks ettevõtjatelt
andmeid, kogutaks need üks kord ning välditaks samade või sarnaste andmete korduvalt
30
(päringu põhist) kogumist erinevates süsteemides või riigi andmekogudes. Riigi ülesanne on
luua võimalused avalikule sektorile vajalike andmete kasutamiseks üle X-tee või muude
rakenduste kaudu, nii et ettevõtjatel puuduks vajadus andmeid korduvalt esitada. Näiteks tuleks
vältida, et ettevõtjad peaksid esitama ehitustööde kohta samu andmeid ehitisregistrile, MTA-
le, TI-le, Statistikaametile jne.
Ehitusettevõtjate koormamine ehitusplatsidel registreerimise kohustusega suurendab nende
halduskoormust ning piirab põhiseaduse (edaspidi PS) §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse
teostamist. Ettevõtlusvabadus on õiguslik vabadus, millele vastab riigi kohustus mitte luua
põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks. Ettevõtlusvabadus ei kohusta riiki andma ettevõtjatele
vahendeid ettevõtluse teostamiseks, kuid vabaduse realiseerimine eeldab toetamiskohustust.
Ettevõtlusvabadusest tulenevalt on samas riigil kohustus tagada õiguslik keskkond vaba turu
toimimiseks. Isikutel on õigus nõuda riigi sekkumist konkureerivate ettevõtjate tegevusse, et
kaitsta teda teiste ettevõtjate õigusvastase tegevuse eest. 30 Sellest kohustusest lähtuvalt on
põhjendatud ka ehitusplatsil registreerimise kohustuse panemine ettevõtetele, kuivõrd see aitab
kaasa võrdsema konkurentsi tekkimisele ning kaitseb ausaid ettevõtteid konkureerivate
ettevõtete õigusvastase tegevuse eest.
PS §-s 31 sätestatud üldist ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või
kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse31. Ettevõtlusvabaduse kaitseala riivab ka see,
kui ettevõtlusvabadust mõjutatakse avaliku võimu poolt ebasoodsalt.32 Riigikohus on
selgitanud, et PS § 31 teine lause, mis lubab seadusega kehtestada piirangud
ettevõtlusvabadusele, annab seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse
kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast
mõistlikust põhjusest.33 Arusaadavalt ei tohi sellised piirangud kahjustada ettevõtjate huvi või
õigust rohkem, kui seda normi legitiimse eesmärgiga saab põhjendada. Piirangud peavad olema
proportsionaalsed soovitud eesmärgiga.
Elektrooniliste registreerimissüsteemide soetamisega ja hooldamisega, samuti töötajatele
kaartide taotlemisega kaasneb ettevõtjatele rahaline kulu. See võib tähendada PS §-is 32
sätestatud omandiõiguse riivet. Omandipõhiõiguse funktsiooniks on tagada põhiõiguse
kandjale vabadussfäär omandiõiguse ja omandiga sarnanevate varaliste õiguste valdkonnas
ning võimaldada tal selle kaudu kujundada oma elu ise omal vastutusel34.
Ettevõtjatele langev halduskoormus ning rahaline kulu on detailsemalt kirjeldatud
väljatöötamiskavatsuse punktis 11, millest nähtub, et lisanduvad kohustused tooksid kaasa vaid
vähese halduskoormuse tõusu. Kulu põhjendatuse ehk omandipõhiõiguse riive suuruse
hindamisel tuleks arvesse võtta ka seda, et elektrooniliste registreerimissüsteemide kasutusele
võtmine ei ole kitsalt riigi huvi, vaid juba täna peatöövõtjate jaoks kasutuses ja vajalik oma
jooksvate ning uute tööde planeerimisel, samuti selleks, et piirata võõraste isikute ehitusplatsile
pääsemist. Samad kaalutlused on kohaldatavad ehitustööde tellija omandiõiguse riive
hindamisel. Siin ei tohiks kaasnevaid kulusid siiski samaaegselt ja täies mahus (ehk topelt)
30
O. Kask, Sten Andreas Ehrlich, LLM Ave Henberg. PõhiSK § 31/6. – Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi
põhiseadus. Komm vlj. 4. vlj. Tallinn: Juura 2017; RKÜKo 3-4-1-2-13 p 105.
31
RKPJKo 3-4-1-6-00.
32
RKPJKo 3-4-1-1-02.
33
O. Kask, Sten Andreas Ehrlich, LLM Ave Henberg. PõhiSK § 31/20. – Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi
põhiseadus. Komm vlj. 4. vlj. Tallinn: Juura 2017; RKHKo 3-3-1-75-15.
34
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=37&p=32
31
arvestada mõlema, nii ehitusettevõtja (eelkõige peatöövõtja) kui ka ehitusteenuse tellija
kuludena.
Kuna elektrooniliste registreerimissüsteemide kasutamisega seotud summad on ehitustööde
kogukulu (sh ehitusseadustikust tulenevatest kohustustest tingitud kulu) arvestades väga
väikesed on omandiõiguse riive väga madal ja seega proportsionaalne.
Võimalikuks saab pidada ehitusteenuste kallinemist maksukuulekuse paranemisest tulenevalt.
Tuleb pidada enesestmõistetavaks, et selline mõju ja tagajärg on iseenesest PS-ga määratud
raamidesse kuuluv, eriti arvestades, et tegemist ei ole uute maksude kehtestamisega, mis võiks
olla maksupõhiõiguse reguleerimisalas (§ 113).
Andmete kogumine kesksesse riigi andmekogusse on põhjendatud optimaalse halduskoormuse
tagamiseks ning andmete piisava usaldusväärsuse ning nende töödeldavuse huvides.
Põhjendamatult koormav oleks andmete igakordne pärimine ettevõtjatelt nii riigi kui ettevõtjate
jaoks konkreetse järelevalve raames ja kontrolliobjektide valiku kindlakstegemiseks.
Kogutavad andmed ei ole olulisel määral uut liiki või erinevad võrreldes juba täna kogutavate
andmetega, st riik ei hakkaks koguma märkimisväärselt uut teavet. Suureneb andmete täpsus ja
täienevad kvalitatiivsed seosed juba täna kogutavate andmete vahel.
Olulisemate tehingupartnerite kohta saab MTA teavet täna käibemaksudeklaratsioonidelt.
Töötajate ja nende töö tegemise koha ja tööaja kohta saab MTA teavet TÖR-ist. Ehitustöötajate
puhul, kelle töö on liikuva iseloomuga, hakkab MTA saama tänasest enamat teavet töö tegemise
koha kohta, kuna kehtiva korra kohaselt registreeritakse liikuvate töötajate töökohana tööandja
registreeritud asukoht.
Ehitusplatsidel registreerimine Eestis ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 45
tulenevat töötajate vaba liikumise põhimõtet, kuivõrd registreerimise kohustus ei too kaasa
diskrimineerimiskeelu rikkumist teiste liikmesriikide kodanike osas. Tekkiv
registreerimiskohustus on üldine ning laieneb kõikidele isikutele, kes soovivad Eestis suuremal
ehitusobjektil tööle asuda, olenemata nende päritolust või kodakondsusest.
Arvestades, et juba täna kogub riik andmeid töötajate poolt töö tegemise koha kohta, ning
tegemist ei ole eraeluliste andmetega, ei ole lisanduv andmete kogumine ehitusplatsil viibimise
aja kohta ehitusplatsil viibivate inimeste jaoks tunnetuslikult enam riivavam kui juba kehtiv
kord. Seni on ehitustöötajate kohta kogutud andmeid madalama täpsusastmega võrreldes teiste
tööd tegevate isikutega. Andmete kogumise tunnetuslikku mõju vähendab ehitusplatsil viibitud
aja summeerimine iga tööpäeva lõikes ning isikuid puudutavate detailsemate andmete
edastamine MTA juures peetavasse andmekogusse kuni kolm korda nädalas isikustamata kujul.
Ehitusplatsil viibinud inimeste koguarvu kohta andmete kogumine isikuandmete kaitsesfääri ei
puuduta.
PS § 26 sätestab, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused,
kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda
muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste
inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
Isiku töösuhteid puudutavate andmete konfidentsiaalset (st ainult seadusega volitatud asutuse
sisest) töötlemist, sh töö tegemise koha ning tööl viibitud aja kohta andmete kogumist ei saa
32
siinses kontekstis pidada sekkumiseks isiku perekonna- ja eraellu. Kogutav ja töödeldav teave
ei sisalda mingeid andmeid, millel oleks seos või puutumus isiku personaalautonoomia,
identiteedi, isikupuutumatuse, privaatsuse, isiku arengu, isiku identifitseerimise või isiksuse
muude kvaliteetidega. Vastasel juhul tuleks PS § 26 kaitsealasse lugeda kõikide ettevõtete ja
asutuste töötajate selliste kontaktandmete avaldamine, mis näitavad, kus isik võib töö ajal
viibida ning millega tegeleda. Inimese kõikide andmete piiramatu või absoluutne salastatus ei
ole kindlasti selle vabadus- ja kaitseõiguse eesmärk. Kindlasti ei saa töö tegemise kohas
viibimise aja kohta andmete kogumist pidada jälitustoiminguks. Riik ei kogu andmeid
töökohale saabumise või sealt lahkumise teekonna kohta ega selle kohta, kus isik nt lõunapausi
ajal viibis, kui ta juhtumisi lahkus selleks ajaks ehitusplatsilt. Meelevaldne oleks võrdsustada
ehitusplatsil viibimise aja andmete kogumist varjatud jälgimisega, varjatult võrdlusmaterjali
kogumisega või asja varjatud läbivaatamise vms jälitustoimingu tegemisega.
Ehitusplatsi registreerimise mõjusid tuleb hinnata kindlasti orgaanilises koosmõjus. Riigihanke
kohustusega koormatud ehitustööde tellija jaoks kaasneb ehitusturu puhastumisega väga oluline
kasutegur. Valima ei pea enam maksude tasumisega konkurentsieelise saanud ehitusettevõtteid,
kelle ehitustöödes ilmnevad tihti hiljem ka puudused. Ehitusturu puhastumisel on tugev
positiivne majanduslik mõju kõikidele turul ausalt tegutseda soovivatele ettevõtjatele.
Puhastunud turg tähendab ka paremate töötingimuste tagamist ehitustöötajatele.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid. Ehitustöödega seotud terminite puhul on lähtutud
täna kasutusel olevatest terminitest, eelkõige varasemalt viidatud Vabariigi Valitsuse
kehtestatud ehitusnõuete määrusest aga ka ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise
seadusest ning ehitusseadustikus kasutusel olevatest terminitest.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõus sisalduvatel muudatustel ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Eelnõu väljatöötamise kavatsuses on selgitatud, miks eelnõuga soovitud eesmärki ei ole
võimalik saavutada alternatiivsete mitteregulatiivsete meetmete toel. Kõne all on ühe kõrgeima
riskitasemega sektori mõjutamise vajadus. Pelgalt pehmete meetmetega või vabatahtlikkuse
alusel ei ole võimalik saavutada mõistlikus ulatuses 20 miljoni suuruse maksuaugu
kõrvaldamist, välistööjõu ebaseaduslikku kasutamise lõpetamist ega töökeskkonna
probleemide lahendamist. Olemasoleva õiguse parem rakendamine võiks anda reaalselt
võrreldavaid tulemusi ainult järjepidevate kohapealsete kontrollidega MTA, PPA ja TI
koostöös. Riigi pidev kohalolek ehitusplatsidel kurnaks ära nii riigieelarve kui ehitusettevõtjad.
Senisest kordades kulukam menetlus sööks ära kogu saavutatava maksutulu ning muudaks PPA
ja TI järelevalve samuti ebaproportsionaalselt kulukaks. Avalikkuse teavitamine on olnud pidev
tegevus, kuid see ei ole piisavalt häid tulemusi seni andnud. Loomulikult ajapikku
maksukuulekus tõuseb, kuid eelnõuga võrreldavat mõju sellel ei ole. Iseregulatsioonina võiks
kõne alla tulla ehitusettevõtjate katusorganisatsiooni poolse algatusena ehitussektoris toimuvat
ise kontrollida. EEEL teebki aktiivset tööd sektoris ausa konkurentsi tagamiseks ning
ehitustöödega seotud muude probleemide lahendamisel, kuid see ei ole olnud piisav eelnõu
eesmärkide saavutamiseks. Katusorganisatsioon peaks selleks koondama enda alla kõik
33
ehitussektori ettevõtjad (ligi 170 000 ettevõtet35) ning nemadki vajaksid kordades suuremaid
ressursse kui neil täna võimalik. Eelnõu ongi välja töötatud koostöös EEELiga, kuna
alternatiivsed meetmed ei ole vajalikke tulemusi andnud.
6.1 Kaasnev mõju: Mõju majandusele
Sihtrühmad. Mõjutatud isikud on ehitusettevõtjad, nende töötajad ja kaudselt ka ehitusteenuse
tellijad. Siinjuures on oluline, et puudutatud on ka välismaalastest töötajad, kes soovivad Eestis
ajutiselt viibida ning Eestis elada ja töötada ehitussektoris. Ajutise töötamise puhul taotletakse
enamasti koos lühiajalise töötamise registreerimisega pikaajalist viisat ning pikemaajalisel
töötamisel tähtajalist elamisluba töötamiseks. Elamisloa alusel Eestis elaval välismaalasel on
õigus Eestis üldjuhul töötada.
Sihtrühm ehitusettevõtjad. TI andmete kohaselt on viimastel aastatel ehitusnõuete määruse
kriteeriumidele vastavate ehitustööde alustamise eelteateid esitatud 600-700. Praegu kasutab
eelteates esitatud andmeid üksnes TI tööohutuse eesmärkidel.
Mõju on keskmine, kuna puudutab 2018. –2020. aasta andmete kohaselt umbes 600-700 objekti
aastas, mis jagunesid 2018. aastal 220, 2019. aastal 192 ning 2020. aastal 175 peatöövõtja vahel.
Eeldatav objektide arv moodustab väikese osa kõigist ehitusobjektidest. Ainuüksi ehituslubasid
eluhoonete, mitteeluhoonete ning rajatiste ehitamiseks väljastati 2019. aastal rohkem kui
13 000. Ka puudutatud peatöövõtjate arv on võrreldes kogu ehitussektori ettevõtetega väike,
moodustades kõigest u 2% kõigist aktiivselt tegutsevatest ehitusettevõtetest. Arvestades
aruandekohustuse püsivat olemust, võib eeldada, et suurem osa ehitusettevõtjatest puutub
mingil hetkel sellega kokku, nt alltöövõtjana.
2020. a andmetel oli vastava objekti ehitustööde kestvus keskmiselt u 7 kuud.
Ehitustegevuse kalliduse tõusu prognoos saab olla vaid äärmiselt hinnanguline.
Aruandekohustusega lisanduva otsese rahalise kulu suurus sõltub olulises määras sellest, kas
peatöövõtja omab seadistatavat läbipääsu või registreerimissüsteemi või peab vajaliku riistvara
ja tarkvara soetama/rentima. Täna on mitmetel peatöövõtjatel sarnased süsteemid vabatahtlikult
juba kasutusel ning nende puhul ei ole märkimisväärset kulude kasvu objekti kohta oodata.
Aruandekohustusega lisanduv otsene rahaline kulu registreerimissüsteemi ja töötaja kaartide
näol ei too kindlasti kaasa ehitustegevuse hinna märgatavat kasvu, kuna ligikaudu 500euro
juurde jääv kulu ühe ehitusobjekti kohta kuus juhul mil peatöövõtja rendib vajaliku riist- ja
tarkvara, on võrreldes ehituse kogukuluga väga väike. Küll aga on aruandekohustusel kaudne
suurem mõju ehitusturule maksukohustuste parema täitmise kaudu. Esialgu prognoositav
maksutulu võiks jääda 7-8 miljoni euro piiresse ühe aasta kohta. Kindlasti tähendab see
ehitusprojektide kallinemist, kuid samas mitte kõikide ettevõtjate jaoks samas mahus. Mõju
puudutab rohkem ettevõtjaid, kellel on seni olnud lihtsam võimalus maksukohustuste täitmist
vältida. Maksukuulekuse tõus on kogu ettevõtluskeskkonna huvides, mistõttu ei saa seda mõju
pidada lõpptulemusena negatiivseks. See puudutab ka tee ja raudtee ehitusi.
Ehitustöödega seotud andmete kogumise ja esitamisega seotud kohustuste rikkumise eest ette
nähtaval rahatrahvil on mõju eelkõige ettevõtja mainele. MKS § 154 ette nähtud rahatrahve on
MTA määranud seni pigem väikeses summas36. Maksimaalne trahvisumma on juriidilisele
isikule olnud 1700 eurot. Füüsilisele isikule on määratud maksimaalse suurusega rahatrahv 900
eurot. Kõige väiksemad rahatrahvid on olnud vastavalt 80 ja 60 eurot. Keskmine trahvisumma
35
Äriregistri andmetel, kuid siin hulgas on suur osa ilma reaalse majandustegevuseta ühinguid.
36
Vaadeldud periood 1.1.2008-30.9.2021
34
on jäänud 700 ja 300 euro juurde. Koos muude meetmetega on kehtivad trahvimäärad olnud
seni piisavad, et suunata isikuid oma kohustusi täitma.
Sihtrühm ehitustöötajad
Tabel 4. Lühiajalise töötamise registreerimiste ja tähtajalise elamisloa töötamiseks taotluste arv
2014-2020 (allikas: PPA)
2017 2018 2019 2020
Lühiajalise töötamise
8377 21 759 34 843 26 140
registreerimise taotlused
Esmakordsed tähtajalise elamisloa
1786 3086 2584 2127
töötamiseks taotlused
Ehitustööd tegevate isikute sihtrühma suurus on ehitusettevõtjate esialgsel hinnangul ligikaudu
40 000 inimest. Eesti Panga arvutuste järgi oli 2019. aasta esimeseks pooleks ehitussektoris
hõivatute arv kasvanud kuni 51 000 inimeseni. Kogu tööealist elanikkonda (600 000 inimest)
arvestades on sihtrühma suurus väike – ligi 8%.
Nagu eelnevalt öeldud, töötas Eesti Panga Tööturu Ülevaate 2/201937 järgi Eestis asuvates
ehitusettevõtetes 2019. aasta esimesel poolel veidi üle 51 000 Eesti elaniku ehk 8% Eestis
hõivatud residentidest. Seda oli 1400 Eesti elaniku ehk 2,8% võrra rohkem kui 2018. aasta
esimesel poolel. Sama kiiresti suurenes ehitussektoris hõivatud ja Eestisse tööjõumakse
maksvate inimeste arv ka MTA andmetel. Ettevõtete andmetele tuginedes oli hõive kasv
ehitussektoris 2019. aasta alguses aga üle kahe korra kiirem. Ettevõtlusstatistika hõives
kajastuvad kõik Eestis asuvates ettevõtetes töötavad inimesed sõltumata sellest, kas nende
tööjõumaksud laekuvad Eestisse või mitte.
PPA andmetel töötas 2019. aasta esimesel poolaastal suurim osa ehk veidi üle kolmandiku
Eestis töötavatest lühiajalistest töötajatest ehituse tegevusala ettevõtetes. Ka vastavate kehtivate
töölubade arv suurenes 2018. aastaga võrreldes hüppeliselt: 2018. aasta I ja I kvartali 2237 ja
3123 tööloalt 4580 ja 6223 tööloale 2019. aasta I ja II kvartaliks. Kuna Eesti elanike hõivet
kajastava tööjõu-uuringu ning MTA andmed ehituse tegevusala hõive kasvu kohta on olnud
väga sarnased, kuid ettevõtlusstatistika viitab kiiremale hõive kasvule, võib eeldada, et suur osa
2019. aastal lisandund lühiajalistest töötajatest on siia tööle tulnud vähem kui kuueks kuuks.
Tabel 5. Lühiajalise töötamise registreerimise taotluste arv tööandja põhitegevusala lõikes
2017-2020 (allikas: PPA)
2017 2018 2019 2020
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik
2 5 8 4
sotsiaalkindlustus
Ehitus 3454 8020 12 188 9386
Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja
5 5 8 2
üksuste tegevus
Elektrienergia, gaasi, auru ja
15 52 115 182
konditsioneeritud õhuga varustamine
Finants- ja kindlustustegevus 52 139 260 134
Haldus- ja abitegevused 33 649 1438 844
Haridus 71 172 197 199
37
Tööturu Ülevaated on kättesaadavad Eesti Panga veebis aadressil:
https://www.eestipank.ee/publikatsioonid/tooturu-ulevaade
35
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite
213 740 1150 509
ja mootorrataste remont
Info ja side 242 561 878 759
Kinnisvaraalane tegevus 16 102 197 255
Kodumajapidamiste kui tööandjate
tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks
2 2 13 6
mõeldud eristamata kaupade tootmine ja
teenuste osutamine
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 316 253 350 212
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 84 260 342 130
Majutus ja toitlustus 243 604 1542 1062
Muud teenindavad tegevused 953 1759 2712 1728
Mäetööstus 2 9 21 25
Põllumajandus, metsamajandus ja
914 1969 3329 2917
kalapüük
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 34 41 60 51
Töötlev tööstus 1220 5014 7702 5734
Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja
16 100 114 95
saastekäitlus
Veondus ja laondus 446 1270 2147 1814
Muu 44 33 72 92
Kokku 8377 21 759 34 843 26 140
Tabel 6. Lühiajalise töötamise registreerimise positiivsed otsused tööandja põhitegevusala
lõikes 2017-2020 (allikas: PPA)
2017 2018 2019 2020
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik
2 4 8 3
sotsiaalkindlustus
Ehitus 2944 7240 10 884 7634
Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja
3 5 7 2
üksuste tegevus
Elektrienergia, gaasi, auru ja
15 34 89 87
konditsioneeritud õhuga varustamine
Finants- ja kindlustustegevus 50 129 249 120
Haldus- ja abitegevused 33 543 1283 697
Haridus 69 162 195 189
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite
209 672 1091 410
ja mootorrataste remont
Info ja side 232 523 877 716
Kinnisvaraalane tegevus 16 95 175 207
Kodumajapidamiste kui tööandjate
tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks
2 2 11 5
mõeldud eristamata kaupade tootmine ja
teenuste osutamine
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 309 243 339 202
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 78 240 292 109
Majutus ja toitlustus 221 560 1415 863
Muud teenindavad tegevused 816 1567 2530 1487
Mäetööstus 2 9 20 16
Põllumajandus, metsamajandus ja
893 1873 3234 2610
kalapüük
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 33 37 52 40
36
Töötlev tööstus 1156 4575 7265 5027
Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja
16 94 101 81
saastekäitlus
Veondus ja laondus 409 1178 2063 1563
Muu 3 2 3 27
Kokku 7511 19 787 32 183 22 095
Tabel 7. Esmakordsed tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlused tööandja põhitegevusala
lõikes 2017-2020 (allikas: PPA)
2017 2018 2019 2020
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik
1 0 2 0
sotsiaalkindlustus
Ehitus 410 610 291 206
Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja
0 1 3 2
üksuste tegevus
Elektrienergia, gaasi, auru ja
3 13 15 17
konditsioneeritud õhuga varustamine
Finants- ja kindlustustegevus 17 55 66 67
Haldus- ja abitegevused 2 16 20 29
Haridus 36 45 53 44
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite
47 82 76 54
ja mootorrataste remont
Info ja side 196 343 526 368
Kinnisvaraalane tegevus 6 5 7 8
Kodumajapidamiste kui tööandjate
0 0 2 2
tegevus
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 38 39 21 44
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 29 30 60 51
Majutus ja toitlustus 47 88 77 75
Muud teenindavad tegevused 244 386 397 316
Mäetööstus 1 4 1 0
Põllumajandus, metsamajandus ja
13 46 22 33
kalapüük
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 32 22 20 13
Töötlev tööstus 304 647 583 474
Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja
9 12 11 8
saastekäitlus
Veondus ja laondus 133 181 121 130
Muu 218 461 210 186
Kokku 1786 3086 2584 2127
Tabel 8. Esmakordsete tähtajaliste elamislubade töötamiseks positiivsed otsused tööandja
põhitegevusala lõikes 2017-2020 (allikas: PPA)
2017 2018 2019 2020
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik
1 0 2 0
sotsiaalkindlustus
Ehitus 291 403 277 190
Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja
0 0 1 3
üksuste tegevus
Elektrienergia, gaasi, auru ja
3 4 14 19
konditsioneeritud õhuga varustamine
37
Finants- ja kindlustustegevus 19 45 65 69
Haldus- ja abitegevused 1 4 19 27
Haridus 37 31 49 37
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite
35 35 67 56
ja mootorrataste remont
Info ja side 173 336 483 344
Kinnisvaraalane tegevus 1 4 4 7
Kodumajapidamiste kui tööandjate
0 0 1 0
tegevus
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 28 34 17 36
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 25 29 40 51
Majutus ja toitlustus 32 47 48 63
Muud teenindavad tegevused 253 195 313 321
Mäetööstus 1 0 3 0
Põllumajandus, metsamajandus ja
1 32 18 27
kalapüük
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 22 20 21 9
Töötlev tööstus 237 310 494 618
Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja
7 5 10 8
saastekäitlus
Veondus ja laondus 122 110 96 94
Muu 212 207 176 110
Kokku 1501 1851 2218 2089
Sihtrühm tellijad. Nagu eelnevalt viidatud, on puudutatud ehitusobjekte aastas 600-700.
Ehitustööde tellijate ehk ehitise omanike arv on seega võrreldes Eesti elanike koguarvuga
tõenäoliselt väike. Täielikult ei saa välistada, et tellijale võib ehitusteenus
registreerimissüsteemi soetamise ja haldamise kulude võrra väga vähesel määral kallimaks
minna. Seda juhul, kui ehitusteenuse pakkuja ei arvesta aruandekohustusega seotud kulusid
muude ehitamisega seotud kulude hulka. Puudutatud objektid on suuremahulised, mille kõrval
elektroonilise registreerimissüsteemi kulu on tervikut arvestades väike. Seda eriti arvestades, et
sama süsteemi saab kasutada järjest erinevatel objektidel. Vt ka sihtrühm ehitusettevõtjad.
Mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus. Mõju on vajalike investeeringute ning andmete
edastamise osas regulaarne. Muudatuse tulemusel peab peatöövõtja hankima või rentima
ehitusplatsi elektroonilise registreerimissüsteemi, mis võimaldaks ehitusplatsile sisenevate ja
sealt väljuvate isikute elektroonilist registreerimist. Mõju ulatus on keskmine ning puudutab
majanduslikult peamiselt peatöövõtjaid, kes vastutavad elektroonilise registreerimise eest
ehitusplatsil. Peatöövõtjal on võimalus turul pakutavatest toodetest valida endale tehniliselt ja
hinna poolest kõige sobivam lahendus. Kategooriliselt ei saa välistada lihtsamate
registreerimissüsteemide kasutamist, kuid silmas tuleb pidada, et eesmärki aitab kõige
tõhusamalt täita MTA peetava keskse registriga masin-masin liidestust võimaldav
registreerimissüsteem, mille andmevahetus on võimalikult automaatne. Täna turul pakutavad
ja kasutusel olevad masin-masin liidestatavad lahendused vajaksid täiendavaid arendusi
(eelkõige X-tee liidesed). Nende eeliseks on ettevõtja aja säästmine andmesisestuse ning -
edastuse arvelt.
MTA hinnangul võiks registreerimiskohustuse täitmist võimaldav IT lahendus jääda samasse
hinnaklassi, mis täna kasutusel olevate keerulisemate süsteemide lahendused (tööajaarvestuse,
töögraafikute planeerimise, raamatupidamistarkvara liidestega jne).
38
Kolme erineva teenusepakkuja näidetel on hinnad järgmised:
1) kaardilugeja rent 20-35 eurot kuus, millele lisandub kas rakendusepõhine
tuvastuslahendus kaheksa eurot inimese kohta kuus või kaardipõhine tuvastuslahendus
kolm eurot inimese kohta kuus;
2) igakuine makse koosneb kuni 1000 euro suurusest süsteemi hooldustasust (see
hõlmab seadmeid ja ööpäevaringset teenindust, vead kõrvaldatakse 2–4 tunni jooksul)
ning lisandub tarkvara kasutamise tasu kolm eurot inimese kohta kuus;
3) kuutasu 150-250 eurot sissepääsu kohta kuus, sõltuvalt tarkvara lisavõimalustest,
sisaldab kaardilugeja renti ning tarkvara kasutamise tasu. Isikute arvust sõltuvaid
lisatasusid ei ole.
Mobiilseid lahendusi (sissehelistamine, positsioneerimine) kasutavad registreerimissüsteemid
jäävad eelnevalt kirjeldatud lahendustega samassse hinnaklassi, makstes keskmise ehitusplatsi
puhul ligi 450-500 eurot kuus.
Samas on osad peatöövõtjad juba täna vabatahtlikult sarnased registreerimissüsteemid
kasutusele võtnud ning omavad juba vajalikku riist- ning tarkvara, mis vajab vaid vähest
täiendamist/uuendamist. Sellisel juhul on ka kulud oluliselt madalamad kui nö nullist kõige
vajaliku ostmise või rentimise puhul.
Mõju avaldumise sagedus on pigem harv, kuna hinnanguliselt on ühe registreerimissüsteemi
kestvusiga vähemalt 12 kuud ning seda saab erinevatel ehitusplatsidel kasutada korduvalt, st
iga uue objekti puhul ei pea peatöövõtja soetama uut registreerimissüsteemi. Piisab selle
ümberseadistamisest uuel ehitusplatsil. Ümberseadistamine ei ole tehniliselt keeruline ega
kulukas. Teenusepakkujad on avaldanud arvamust, et hinnastamine võib muutuda
objektipõhiseks ja jaguneda kategooriatesse (nt väike, keskmine, suur). On tõenäoline, et mida
suurem klient, seda väiksemaks kujuneb tema kuutasu ühe töötaja kohta.
2020. aastal TI-le esitatud ehitustööde alustamise eelteadete kohaselt oli peatöövõtjaid, kes
esitasid vähemalt 5 objekti osas vastava teate, 34. Nende objektid moodustasid kõikidest
teavitatud objektidest 57%. Vähemalt 10 objekti osas eelteate esitanud peatöövõtjaid oli 13 ning
nende esitatud objektid moodustasid kõigist teavitatud objektidest kokku 35%.
Mõningane ühekordne kulu kaasneb ehitusplatsil viibivatele isikutele töötajate ja külastajate
kaartide hankimisega. MTA korraldab kaarte väljastava teenusepakkuja leidmiseks riigihanke
võttes eeskujuks tänase õpilaspiletite puhul laialdaselt kasutuses oleva väljastamise teenuse.
Võrdluseks, õpilaspileti duplikaadi maksumus lapsevanema/õpilase jaoks on kuni viis eurot.
Ehitustöötaja kaardi maksumuse maksimaalne hind lepitakse kokku MTA ja teenusepakkuja
vahelises lepingus. Kaart oleks standardne ning seda saaks kasutada nii paljudel ehitusplatsidel
kui tarvis.
Muudatusega kaasneb väike mõju ka töötajatele, kes peavad enda ehitusplatsile sisenemise ja
sealt väljumise nõuetekohaselt iga kord kaardiga viibates või muud tehnilist lahendust
kasutades registreerima (nt joonehitise puhul mobiilse registreerimise meetodit, mitte füüsiliselt
registreerimissüsteemis töötaja kaardi valideerimist). Juhul, kui ehitusplatsilt ei ole tarvis
tööpäeva jooksul väljas käia, siis tuleb viibata kaarti kaks korda päevas (teha mobiilirakenduses
kaks nupule vajutust, kaks telefonikõne vms).
Ebasoovitavate mõjude risk. MTA, PPA ja TI peavad tagama isikute ehitusplatsil viibimise
andmete turbe ning andmete töötlemise vastavuse isikuandmete kaitse reeglitega.
39
6.2 Kaasnev mõju: Mõju riigiasutuste korraldusele
Sihtrühm. Sihtrühmaks on MTA, PPA ja TI. Arvestades kõikide valitsusasutuste koguarvu, on
sihtrühma suurus väike. Uute töökohtade loomise vajadust eelnõu rakendamine kaasa ei too.
Täna riskianalüüsiga ja järelevalvega tegelevad isikud saavad oma käsutusse suurema hulga ja
kvaliteetsemaid andmeid, millega töötada. MTA jaoks on ehitusplatsil registreerimise
kohustuste täitmise üle järelevalve teostamine sarnane tänase regulaarse järelevalve
teostamisega ning täiendavaid ressursse tarvis ei lähe.
Mõju ulatus. Välistööjõuga seotud riiklikud registreerimistoimingud on tööandjate,
välismaalaste ning järelevalve- ja kontrollitoiminguid teostavate asutuste jaoks seni killustatud.
Tööandjad peavad esitama välismaalaste Eestis töötamisega seotud andmeid ja dokumente
erinevatele riigiasutustele (sh PPA, MTA, TI). Välismaalaste Eestis töötamisega seotud
regulatsioonide väärkasutuse tõkestamise vaates on erinevate riigiasutuste vaheline
andmeedastus ja registreerimissüsteem oluliseks sammuks. Sh kasvab tööandjate ja
välismaalaste teadlikkus välistööjõu värbamisega seotud tingimustest ehitussektoris.
Muudatused hõlbustavad ametitele seadusega pandud ülesannete täitmist, kuna seni kõrge
riskiga ehitussektori kohta hakkavad ametid saama järelevalve teostamiseks väga olulisi
täiendavaid ja/või kvaliteetsemaid andmeid. Neid andmeid asutustel täna suuresti ei ole ning
järelevalvet teostatakse sageli juhukontrolli põhimõtetel. MTA jaoks on tegemist täna juba
olemasoleva TÖR järelevalvega väga sarnase ülesandega ning teiste asutuste jaoks järelevalve
reeglid ei muutu. Muudatuse mõju ulatus on seega väike.
Mõju avaldumise sagedus. Sarnastel põhjustel mõju ulatusega on ka muudatuste mõju
avaldumise sagedus väike.
Ebasoovitavate mõjude riskid. Asutused peavad tagama isikute ehitusplatsil viibimise
andmete turbe ning andmete töötlemise vastavuse isikuandmete kaitse reeglitega sarnaselt teiste
täna nende käsutuses olevate andmetega. Kaalukaid täiendavaid riske uute andmete töötlemisel
ei kaasne.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
7.1 Riigi tegevused
Pädevad asutused saaksid registrist oma ülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni üksik-
või masspäringutena üle X-tee. Seni, kuni X-tee liidesed valmivad, on võimalik andmeid pärida
MTA vastava ametnikurakenduse kaudu üle veebi (täna kasutuses olev andmete kasutamise
võimalus). Andmevahetuse detailsemad üksikasjad määratakse asutuste vajadustest ja
võimalustest lähtuvalt kindlaks asutuste vahelises andmevahetuskokkuleppes.
Muudatusega kaasneb MTA-le rahaline kulu andmekogu loomiseks ja selle haldamiseks ning
vähene mõju töökorralduse ümberkujundamiseks. Kogutavate andmete mahu suurenemise ja
andmete kvaliteedi paranemisega väheneks ja muutuks tõhusamaks MTA ametnike töö (nt
maksukontrollide läbiviimisel). Põhimõttelisi muudatusi MTA töökorralduses teha ei tuleks.
Kulud on seotud andmekogu välja arendamisega, mis koondaks endas peatöövõtjate edastatud
andmed.
40
MTA saab andmeid juba täna PPA elamislubade ja töölubade registrilt ja välismaalase
lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogult. Täiendavaid arendusi nende
andmekogude liidestamiseks tarvis teha ei ole. Töövõtuahela ja töötamise aja andmekogu saab
andmeid TÖR kaudu. PPA (ehitusplatsidega seotud aruandluse projektist eraldiseisvalt)
planeeritava Rändeinfosüsteemi (edaspidi RIS) raames ei peaks andmeid pärima, vaid
andmeedastus hakkab toimuma automaatselt. RIS projekti raames lihtsustatakse andmeedastuse
ahelat, et tekiks ühtne loogiline andmejada. Näiteks kriitilistest andmebaasidest käib RIS
regulaarselt staatust mõjutavaid andmeid pärimas (sh TÖR töösuhete lõppemise andmed). See
lihtsustaks andmeedastust ka uue loodavad andmekogu jaoks. RIS arendustes on õiguslikus
vaates arvestatud, et andmesoovijaid tekib juurde.
TI-l on vajalikke liidestusi võimaldav infosüsteem olemas, kuid andmete vastuvõtmiseks ja
järelevalves kasutamiseks on vaja arendada välja TEISi ehitustööde ohutuse moodul. Amet on
(sõltumatult ehitusplatside aruandluse projektist) loomas uut kaasaegset infosüsteemi, mille
juurde oleks võimalik ehitada MTA andmekogudega liidestatud moodul, mis võimaldaks
andmete kiiret ja lihtsat töötlemist. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) hindas
ehitusplatsidel registreerimise TI poolse arenduse mahuks ligikaudu 500 000 eurot.
Mahuhinnangu andmisel võeti arvesse, et valmivasse TEIS-i luuakse järelevalve teostamiseks
ehitusplatside üle sarnase ühesehitusega protsess nagu ettevõtete puhul. Lisaks võeti arvesse, et
iga ehitusplatsiga peab lihtsalt ja mugavalt olema võimalik seostada ehituse erinevates
etappides panustavad ettevõtted ning nendega omakorda nende töötajad. Puuduste korral peab
olema võimalik need siduda ehitusplatsil töötavate ettevõtetega. Selleks, et kontrollida, kas
töötajate töö- ja puhkeaja nõuded on täidetud, peab inspektoril menetluse ajal olema võimalik
vajaduspõhiselt saada töötajate andmeid ehitusplatsil viibimise kohta. TEHIK hinnangul peab
analüütika osas tekkima võimekus eristada enim levinud puuduseid ehitusplatside tüüpide ja
piirkondade kaupa.
Ka ehitisregistriga ei ole tarvis täiendavaid liidestusi eelnõuga kaasnevate arenduste raames.
Andmevahetus ehitisregistriga on planeeritud arendada eraldiseisvalt MTA teiste
arendusprojektide raames ning koostööd ehitisregistriga on alustatud. Ehitusplatside aruandluse
projekti jaoks on eelkõige tarvis selekteerida ja siduda ehitusplatside registreerimisel vajalikud
andmed.
Aruandekohustusega hõlmatud ehitusplatside valimi optimaalsuse tagamiseks pikemas
ajaplaanis kohustuvad Rahandusministeerium ning MTA hindama seaduse mõjusid ning
aruandluskohustuse laiendamise vajadust ja võimalusi hiljemalt kolme aasta möödumisel
muudatuste rakendumisest. Seaduse mõjusid ja aruandluskohustuse optimaalsust hinnatakse
koostöös puudutatud osapooltega ning aruteludesse kaastakse ka TI ja PPA.
7.2 Riigi eeldatavad kulud ja tulud
MTA kulud töövõtuahela ja töötamise kestuse aruandluse teostamiseks ja esitatud andmete
töötlemiseks vajalikule arendusele on ühes kõrvalkuludega nelja aasta peale jaotatuna kokku
2,54 miljonit eurot. Arendus, selle aluseks olev analüüs, testimine, turvatestimine ning tootetugi
maksavad kokku 1,9 miljonit eurot. Püsikulud on nelja aasta arvestuses kokku 638 000 eurot -
MTA tööjõukulu 220 000 eurot ning majandamiskulud 418 000 eurot. Majandamiskuld
koosnevad RMIT teenuse kulust 93 000 eurot ja teenuse parendamise/täiendamise kulust
125 000 eurot ning töötaja (ehitusplatsil viibivate isikute) kaartide väljastamise teenuse ostmise
kulust 200 000 eurot.
41
Nimetatud kulud kaetakse riigi eelarvestrateegia raames riigieelarvest.
Elektroonilise registreerimise tulemusel oodatav maksutulu suurenemine on MTA hinnangul
ligikaudu 7,8 miljonit eurot aastas. Oodatav mõju põhineb eeldusel, et väheneb registreerimata
tööjõu kasutamise osakaal ning suureneb ehitustööjõud, kellele makstud töötasu ja maksud
deklareeritakse ning kellele makstakse vähemalt ehitussektori keskmist töötasu.
MTA hinnangul võib tänu muudatustele kontrollide põhjal tuvastatud registreerimata tööjõu
osakaal ehituses võrreldes 2020. aasta tasemega väheneda 50%.
TI jaoks tekib tõhus andmevahetuse võimekus peale täiendavaid investeeringuid IT arendusse,
mis on planeeritud eraldiseisvalt. Kuni TEIS mooduli valmimiseni jätkub andmevahetus senisel
kujul. TEHIK hindas ehitusplatsidel registreerimise TI poolse arenduse mahuks ligikaudu
500 000 eurot.
PPA jaoks ei too andmevahetus ETR-i (elamislubade ja töölubade register) ja LTR-ga
(lühiajalise töötamise register) kaasa täiendavaid investeeringuid kuna MTA-le piisab PPA-s
käesolevalt kasutuses olev süsteem andmete saamiseks. Andmevahetust ei hakka olema
sissesõidukeeldude riikliku registri ja ebaseaduslikult riigis viibivate ja viibinud välismaalaste
andmekoguga. Hilisemas faasis on võimalik saata täna jagatavad andmed automaatedastuse
kaudu planeeritavalt RIS platvormilt. Mahuhinnangud on toodud eraldiseisva töörände
kontrolli tõhustamise projektis.
8. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks on vajalik täiendada Vabariigi Valitsuse 30.07.2002 määrust nr 40
„Maksukohustuslaste registri asutamise ja registri pidamise põhimäärus“ (RT I, 10.07.2021, 2)
ning kehtestada rahandusministri määrusega ehituse elektroonilise registreerimissüsteemi ja
kaartide nõuded.
Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale, lisades 1 ja 2.
Seaduse rakendamiseks on vaja täiendada ka välismaalaste seaduse rakendusakte: siseministri
18.12.2015 määrust nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“38 ning siseministri
04.12.2015 määrust nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord“39.
Need on andmekogud, millest TÖR kaudu hakkavad liikuma andmed ka eelnõuga loodavasse
töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse.
9. Seaduse jõustumine
Seadus on planeeritud jõustada 2023. aasta 1. oktoobrist. Seadusest tulenevaid kohustusi
rakendatakse ehitusplatsidele, mille ehitamisega alustatakse 2023. aasta 1. oktoobril või hiljem.
Töövõtuahelast ja tööaja kestusest teavitamise kohustusega on eelnõu kohaselt seega hõlmatud
ka ehitustööd, millega on alustatud enne 2023. aasta 1. oktoobrit, tingimusel, et nende
ehitustööde eeldatav lõpptähtaeg on 2024. aasta 1. oktoober või sellest hilisem kuupäev.
38
Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/114012017020
39
Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/124072020015
42
Seaduse rakendamise tähtaeg on valitud lähtuvalt IT-arenduste valmimise võimalikust tähtajast.
Eelnõu menetlemisel võetakse eesmärgiks, et seaduse vastuvõtmise ja aruandluskohustuse
rakendumise vahele jääks piisav aeg ettevõtjate jaoks muudatustega kohanemiseks ning
kohustuste täitmiseks vajalike investeeringute tegemiseks elektroonilistesse
registreerimissüsteemidesse ning töötajatele süsteemi kasutamiseks vajalike kaartide ja muude
alternatiivsete tuvastusvahendite hankimiseks.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu väljatöötamisel konsulteeriti Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga ning Eesti Kaubandus-
Tööstuskojaga.
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele.
Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Kaubandus-
Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Väike- ja
Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile ning Eesti Maksumaksjate Liidule.
Ministeeriumid ja organisatsioonid avaldasid ehitusplatsidega seotud aruandluse eesmärgile
tugevat toetust, sh Eesti Ametiühingute Keskliit, kes loodab, et kogutavad andmed aitavad
senisest paremini tagada ka töötajate kaebeõigust töövaidlustes.
Oluline osa organisatsioonidest peab oluliseks, et aruandekohustuse ulatus ja kriteeriumid
hinnatakse mõne aasta möödudes üle ning vajadusel aruandlusreegleid muudetakse.
Üksikasjalikum tagasiside esitatud ettepanekutele on leitav seletuskirjale lisatud
kooskõlastustabelist, lisas 3.
Algatab Vabariigi Valitsus 2021
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
43