EELNÕU
23.11.2021
MINISTRI KÄSKKIRI
nr
Sotsiaalkaitseministri 05.02.2019 käskkirja nr 14
„Enim puudust kannatavatele inimestele
toiduannetuste kogumise ja jagamise
tingimused“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel teen sotsiaalkaitseministri
05.02.2019 käskkirjaga nr 14 „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste
kogumise ja jagamise tingimused“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes järgmised
muudatused:
1. Sõnastan punkti 2.1 järgmiselt:
„TAT sihtrühm on majanduslikult raskes olukorras olev füüsiline isik või leibkond
(vanem/hooldaja ja samal pinnal elavad lapsed), kelle abivajaduse on välja selgitanud KOV-i
sotsiaaltöötaja ja kellel on selle tulemusena õigus saada annetatud toiduabi. Annetatud
toiduabi on õigus saada abivajaduse hindamise kuul ja sellele järgneval kolmel kuul.“.
2. Sõnastan punkti 2.2.3 teise lause järgmiselt:
„Annetatud toiduabi jagatakse igas maakonnas vähemalt kaks korda kuus.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Sotsiaalkaitseministri 05.02.2019 käskkirja nr 14 „Enim puudust kannatavatele inimestele
toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused“ muutmise käskkirja eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga tehakse muudatused sotsiaalkaitseministri 05.02.2019 käskkirjaga nr 14 „Enim puudust
kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused“ kinnitatud toetuse
andmise tingimustes (edaspidi TAT).
Muudatusega kehtestataks uus sihtrühma määramise alus, milleks on inimese abivajaduse
olemasolu, samuti muudetakse abi jagamise sagedust.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
TAT muutmise käskkirja eelnõu on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise
osakonna peaspetsialist Kertu Põial (
[email protected], tel 626 9188).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Piret Eelmets (
[email protected], tel 626 9128). Eelnõu on keeletoimetanud
Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru
(
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Eelnõu sisu
Käskkirja eelnõu koosneb kahest punktist.
Punktiga 1 muudetakse punkti 2.1 sõnastust ja määratakse, et annetatud toiduabi saavad
abivajadusega, majanduslikes raskustes inimesed.
Kuna majanduslike raskuste puhul pöördutakse eelkõige KOV-i poole, on TAT sihtrühma
määramine jäetud KOV-i sotsiaaltöötaja ülesandeks. Sotsiaaltöötaja hindab sotsiaalhoolekande
seaduse § 15 alusel KOV-i pöördunud inimese abivajadust ja kui hindamise tulemusel selgub, et
inimene vajab materiaalset abi, määratakse talle soovi korral kuni kolmeks kuuks toiduabi. Kolme
kuu möödumisel tuleb toiduabi määramiseks inimese abivajadust uuesti hinnata. Abivajaduse
hindamine toimub sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR).
Punktiga 2 muudetakse annetatud toiduabi jagamise sagedust ühelt korralt kahele korrale kuus.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Muudatus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Muudatuse koostamisel on arvestatud järgmiste
Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim
puudustkannatavate isikute jaoks;
2) Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 532/2014, millega täiendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust
kannatavate isikute jaoks;
3) Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1255/2014, millega täiendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust
1
kannatavate isikute jaoks, määrates kindlaks rakenduskava elluviimise aasta- ja lõpparuannete
sisu, sealhulgas ühiste näitajate loetelu;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/177, millega muudetakse määrust (EL) nr
223/2014 seoses erimeetmete kehtestamisega, et reageerida COVID-19 puhanguga seotud
kriisile.
4. TAT muudatuste mõjud
Muudatusega suureneb sihtrühm, kellel on õigus toiduabile.
5. TAT muudatuste jõustumine
TAT muudatused jõustuvad üldises korras.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele,
Rahandusministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
2
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri 5. veebruari 2019. a
käskkirjaga nr 14
MUUDETUD
sotsiaalkaitseministri … 2022 käskkirjaga nr…
Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste
kogumise ja jagamise tingimused
Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.01.2019–31.12.2023
Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
SA Innove
Toetuse saaja
Sotsiaalministeerium
Sisukord
1. TAT KIRJELDUS ...................................................................................................... 3
1.1. MÕISTED ................................................................................................................. 3
1.2. TAT EESMÄRK.......................................................................................................... 3
1.3. TAT TULEMUS .......................................................................................................... 3
1.4. TAT VAJALIKKUSE PÕHJENDUS .................................................................................. 3
1.5. EELARVE (EURODES) ................................................................................................ 4
2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ................................ 4
2.1. SIHTRÜHM ............................................................................................................... 4
2.2. PARTNERORGANISATSIOONIDE LEIDMINE, TOIDUANNETUSTE KOGUMINE JA JAGAMINE
SIHTRÜHMALE ................................................................................................................. 4
2.2.1. Partnerorganisatsiooni leidmine ...................................................................... 4
2.2.2. Toiduannetuste kogumine ja edasisaatmine ................................................... 5
2.2.3. Toiduabi ning kaasnevate meetmete kohta info jagamine sihtrühmale ........... 5
2.2.4. Tegevuse elluviija ............................................................................................ 5
3. NÄITAJAD ................................................................................................................... 6
4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE..................................................................... 6
5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD
TAOTLUSVOORUDE NING VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA .......................... 7
5.1. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD
TAOTLUSVOORUDEGA ...................................................................................................... 7
5.2. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA .................................................................... 8
6. RISKIDE HINDAMINE.................................................................................................. 8
7. TAT RAKENDAMINE .................................................................................................. 9
7.1. TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED ................................................................................... 9
7.2. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ............................................................................................ 9
7.3. RIIGIABI ................................................................................................................. 10
7.4. TOETUSE MAKSMINE ............................................................................................... 10
7.5. TAT MUUTMINE ...................................................................................................... 11
7.6. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE................... 11
7.7. FINANTSKORREKTSIOONID ....................................................................................... 12
7.8. VAIETE MENETLEJA ................................................................................................. 12
LISAD: ........................................................................................................................... 12
2
TAT on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi
struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel. TAT reguleerib Euroopa enim puudust
kannatavate inimeste abifondi kasutamist.
1. TAT kirjeldus
1.1. Mõisted
ESF – Euroopa Sotsiaalfond
EL – Euroopa Liit
abifond – Euroopa enim puudust kannatavate inimeste abifond
abifondi määrus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, 11.
märts 2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute
jaoks
kaasnevad meetmed – vastavalt abifondi määruse artikkel 2 p 11 toidu
jaotamisele lisaks pakutavad teenused, mille eesmärk on vähendada sotsiaalset
tõrjutust ja/või käsitleda sotsiaalseid kriise jõulisemal ja kestlikumal viisil
KOV – kohalik omavalitsus
TAT – toetuse andmise tingimused
RA – rakendusasutus
RÜ – rakendusüksus
1.2. TAT eesmärk
Toetuse kasutamise eesmärk on annetatud toidu jagamisega vähendada enim puudust
kannatavate inimeste toidupuudust ning toetada nende toimetulekut.
1.3. TAT tulemus
Abifondi vahendite kasutamise tulemusel on annetatud toit kogutud ja jagatud enim
puudust kannatavatele inimestele, soovijaid on informeeritud kaasnevatest meetmetest.
1.4. TAT vajalikkuse põhjendus
Alates 2015. aastast jagab Sotsiaalministeerium koostöös partnerorganisatsiooni
toidupangaga abifondi toel ostetud toiduabi. Abifondi rakenduskava sätestab, et abifondi
toetuse vajadus on suur toimetulekutoetuse saajate, selle taotlejate ning eriolukorda
sattunud inimeste seas. 2015. aastal alustatud ostetud toidu jagamise programm on
eelkõige mõeldud toimetulekutoetuse saajatele ja taotlejatele. Kuna ostetud toitu
jagatakse kaks korda aastas, ei ole võimalik selle raames jagada operatiivselt toitu
eriolukorda sattunud inimestele. Kantar Emori 2017. aastal tehtud abifondi sihtrühma
uuringus selgus, et ostetud toidu pakki hindab sihtrühm vajalikuks, kuid toiduabi vajadus
on suurem kui kaks korda aastas (76% vastanutest leidis, et toiduabi on nende elu
muutnud ja 34% leidis, et toiduabi tuleks jagada tihedamini), sama on seirekohtumistel
välja toonud ka KOV-ide ja partnerite esindajad. KOV-ide esindajad on ka rõhutanud
vajadust jagada operatiivsemalt toiduabi just eriolukorda sattunud inimestele, kuid
ostetud toiduabi sihtrühma kriteeriumid seda alati ei võimalda. 2017. aastal on KOV-id
maksnud eriolukorra toetust või täiendavat toimetulekutoetust 11 400 inimesele, kelle
puhul oleks ka toiduabi jagamine kohane. Seetõttu on ostetud toiduabi jagamist vaja
täiendada sagedasema toidujagamisega.
3
Toiduannetusi on Eestis kogutud ja jagatud 2010. aastast, kui tööd alustasid
toidupangad. 2017. aasta lõpuks töötas Eestis 14 toidupanka: Narva, Jõhvi, Rakvere,
Türi, Tartu, Põlva, Valga, Viljandi, Pärnu, Haapsalu, Võru, Jõgeva, Kuressaare ja
Tallinna toidupank. 2017. aastal jagasid toidupangad üle Eesti annetatud toiduabi igal
nädalal ligikaudu 8800 perele ning vabatahtlikud panustasid toidupankade tegevusse
50 000 töötunniga. Kokku jagati puudust kannatavatele peredele 1,26 miljonit kilo
annetatud toidukaupa. 90% sellest on kaubandusvõrgust n-ö päästetud toit, mis muul
juhul läheks prügiks.
Toiduannetused ei jõua praegu kõikidesse omavalitsustesse, samuti on annetatud toidu
koostis väga erinev, sõltudes piirkondlikest varudes. 2017. aastal saadi 75% toidust,
mille toidupangad kokku kogusid, Tallinna, Tartu ja Pärnu kaubandusvõrgust. Teistes
maakondades on annetatud toidu kogused märksa väiksemad. Näiteks Pärnu toidupank
kogus 2017. aastal 1,6 kg toitu elaniku kohta, samas kogus Järvamaa toidupank 0,2 kg
elaniku kohta – peamiseks põhjuseks suurte toidupoodide vähesus piirkonnas ning
väiksem kaubavalik. Seega vajab toiduannetuste kogumise ja jagamise süsteem Eestis
lisatoetust, et kvaliteetne ja mitmekülgne annetatud toit jõuaks suurema hulga
abivajajateni üle Eesti. Käesolev TAT toetab mitmekülgsema annetatud toidu jõudmist
kõikidesse maakondadesse ja selle jagamist jooksvalt eelkõige eriolukorras olevatele
enim puudust kannatavatele inimestele.
1.5. Eelarve (eurodes)
Summa Osakaal
1 Fond 96%
1 612 162
2 Riiklik 4%
kaasfinantseering 67 350
3 TAT eelarve kokku 100%
1 679 512
2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks
2.1. Sihtrühm
TAT sihtrühm on majanduslikult raskes olukorras olev füüsiline isik või leibkond
(vanem/hooldaja ja samal pinnal elavad lapsed), kelle abivajaduse on välja selgitanud
KOV-i sotsiaaltöötaja ja kellel on selle tulemusena õigus saada annetatud toiduabi.
Annetatud toiduabi on õigus saada abivajaduse hindamise kuul ja sellele järgneval
kolmel kuul.
2.2. Partnerorganisatsioonide leidmine, toiduannetuste kogumine ja jagamine
sihtrühmale
2.2.1. Partnerorganisatsiooni (de) leidmine
Partnerorganisatsiooni(de) ülesanne on toiduannetuste kogumine ja jagamine
sihtrühmale ning sihtrühma informeerimine sotsiaalset kaasatust suurendavatest
meetmetest
Toetuse saaja korraldab partnerorganisatsiooni(de) leidmiseks hanke.
4
Partnerorganisatsioon võib olla (abifondi määruse art 2 p 3) avaliku sektori asutus ja/või
mittetulundusühendus (MTÜ, SA), kes jaotab kas otse või muu partnerorganisatsiooni
kaudu toiduabi.
Hankekonkursid korraldatakse eesmärgiga sõlmida leping perioodiks 2019–2021 ja
2022-2023
2.2.2. Toiduannetuste kogumine ja edasisaatmine
Partnerorganisatsioon võtab vastu kaubandus- ja tootmisettevõtetest nende annetatava
toidu, samuti eraisikute annetatud toidu.
Annetatav toit võib olla realiseerimistähtaega peatselt ületav, kuid ei tohi olla ohtlik
inimese tervisele.
Toiduabi ladustatakse partnerorganisatsiooni enda või selleks otstarbeks renditud
nõuetele vastavates ruumides, mis vastavad toiduseaduses ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides sätestatud nõuetele.
2.2.3. Toiduabi ning kaasnevate meetmete kohta info jagamine sihtrühmale
Toiduabi sihtrühma kriteeriumid on sätestatud punktis 2.1.
Annetatud toiduabi jagatakse igas maakonnas vähemalt kaks korda kuus. Infot abi
saamise õiguse, aja ja koha kohta vahendab abisaajale partnerorganisatsioon või KOV.
Toiduabi jagatakse üldjuhul partnerorganisatsiooni ruumides. Partnerorganisatsiooni ja
KOV-i kokkuleppel võib abisaajate toidupakid sihtkohta toimetada ka KOV või mõni muu
kogukondlik organisatsioon,
Jagatav toiduabi peab olema üle Eesti toidugrupiti ja mahult sarnane.
Partnerorganisatsioonidega sõlmitavates lepingutes kinnitatakse täpsemad nõuded
toiduabi mahule ja sisule.
Toiduabi jagamisel tutvustatakse enim puudust kannatavatele isikutele kaasnevaid
meetmeid, mida pakuvad KOV-id, Eesti Töötukassa või riik teistest fondidest
rahastatavate tegevuste raames. Partnerorganisatsiooni ülesanne on vahendada
sihtrühmale sellekohast infot.
Tegevus Tegevuse algus- ja lõppkuupäev
Toiduannetuste kogumine, Eesti-sisene 01.01.2019–31.12.2023
transport ja jagamine sihtrühmale ning
kaasnevatest meetmetest
informeerimine
2.2.4. Tegevuse elluviija
Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond, partnerorganisatsioon(id)
5
3. Näitajad
Näitaja Nimetus Baas- Siht- Siht- Siht- Siht- Siht- Selgitus
tase tase tase tase tase tase
(2019) (2020) (2021) (2022) (2023)
Väljundi Annetuste 0 10 000 20 000 30 000 45 000 60 000 Kumulatiivne
näitaja saajate arvestus.
arv Abisaajate
aastas kohta
kogutakse
infot iga aasta
kohta ning eri
aastatel
kajastub sama
abisaaja
korduvalt.
4. TAT mõju läbivatele teemadele
TAT mõjutab (märkida ristiga, peab mõjutama vähemalt ühte teemat)1:
Regionaalareng jah ei
TAT tegevused ei toeta otseselt piirkondade arengut.
Keskkonnahoid ja kliima jah ei
Kaubandus- ja tootmisettevõtetes üle jääva toidu äraviskamine põhjustab keskkonna- ja
majanduskulusid, mistõttu on toidujääkide kasutusse võtmisel soodne mõju
keskkonnale.
Infoühiskond jah ei
TAT ei mõjuta ühiskonna elutähtsate funktsioonide sõltuvust infotehnoloogiast või
andmesidevõrkudest, mõne infoühiskonna teenuse kasutamist ega kättesaadavust,
infoühiskonna teenuste pakkumist, sisu või selliseid teenuseid pakkuvate ettevõtete
tegevust.
Riigivalitsemine jah ei
TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal on tagatud:
a) planeeritavad tegevused aitavad kaasa integreeritumale riigivalitsemisele,
edendades koostööd kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühendustega;
b) tegevuste elluviimisel saavad inimesed teadlikumaks riigi ja
mittetulundusühenduste pakutavatest sotsiaal- ja tööturuteenustest.
Võrdsed võimalused2
Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda
ühiskonnas)3
1 „Jah“ vastuse korral tuua välja lühike selgitus.
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse
edendamine ja mittediskrimineerimine.
6
jah ei
Võrdne kohtlemine
jah ei
TAT ettevalmistamisel ja rakendamisel on tagatud:
a) eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine: toiduabi saavad kõik sihtrühma
kriteeriumitele vastavad inimesed, sõltumata vanusest;
b) puudega inimeste võrdne kohtlemine: toiduabi kättesaamine on tagatud kõigile
õigustatud isikutele, vajaduse korral viiakse toiduabi inimestele koju;
c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist, rahvuslikust kuuluvusest,
usutunnistusest, veendumusest ja seksuaalsest sättumusest: toiduabi saavad kõik
sihtrühma kriteeriumitele vastavad inimesed, sõltumata nende soost, rassist,
rahvusest, usulisest veendumusest ja seksuaalsest sättumusest. Vene keelt
emakeelena kõnelevatele inimestele osutatakse võimaluse korral teenust vene
keeles.
5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorude ning
valdkondlike arengukavadega
5.1. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega
TAT on eelkõige seotud abifondi teise TAT-ga „Enim puudust kannatavatele inimestele
toidu ostmise ja jagamise tingimused“. TAT raames jagatakse enim puudust
kannatavatele inimestele mahukaid toidupakke, mis sisaldavad Sotsiaalministeeriumi
valitud ja ostetud toiduaineid. Toiduannetuste jagamine on mõeldud täiendama ostetud
toidu jagamist sihtrühmale väiksemate, kuid sagedamini jagatavate toidupakkidega.
Lisaks sotsiaalteenustele vajab osa abisaajaid ka aktiivseid tööturuteenuseid,
karjäärinõustamist, kutseoskuse täiendamise, koolituse ja haridusega seotud meetmeid
ning hoolekandeteenuseid, mida toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist (ESF). TAT on
seotud prioriteetse suuna „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult
väljalangemise ennetamine“ meetme „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
hõives osalemiseks“ raames rakendatavate TAT-de ja avatud taotlusvoorude
projektidega, mille eesmärk on sotsiaalteenuste kättesaadavuse, mitmekesistamise ja
kvaliteedi parandamise kaudu soodustada erivajadusega, hoolduskoormusega ja
toimetulekuraskustes inimeste osalemist tööturul. Lisaks on TAT seotud meetmetega
„Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ ja „Tööturuteenused tagamaks
paremaid võimalusi hõives osalemiseks“. TAT täiendab ka prioriteetse suuna
„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetmeid „Lapsehoiu ja puudega laste
hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“ ja „Tööturul
osalemist toetavad hoolekandeteenused“.
Abifondi ja ESF-i meetmete elluviimise eest vastutavad samad asutused, mis muu
hulgas tagab nende kahe instrumendi omavahelise koordinatsiooni. Selline korraldus
3 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides
eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad
ka naisi ja mehi.
7
võimaldab tagada ka selle, et toiduabi jagavatele partnerorganisatsioonile on võimalik
hõlpsasti teha kättesaadavaks teave ESF-ist toetavate sotsiaalset kaasatust ja tööhõivet
suurendavate meetmete kohta. 2017. aastal kasutas ligi 30% täiskasvanud (16+)
toiduabi saajatest mõnd ESF-i meedet.
5.2. Seos valdkondlike arengukavadega
2016. aastal kinnitati Sotsiaalministeeriumis heaolu arengukava aastateks 2016–2023,
mis toetab konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide saavutamist ja mille üldised
eesmärgid on kõrge tööhõive tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu, aga ka sotsiaalse
ebavõrduse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus.
Abifondi toiduabi on arengukavasse integreeritud ühe toetava meetmena arengukava
alaeesmärgi „Inimeste majanduslik toimetulek on aktiveeriva, adekvaatse ja jätkusuutliku
sotsiaalkaitse toel paranenud“ saavutamiseks. Eesmärgi mõõdikud on absoluutse
vaesuse määr ja sügava materiaalse ilmajäetuse määr.
„Laste ja perede arengukavas 2012–2020“ seatud eesmärgi – Eestis on perede
adekvaatset majanduslikku toimetulekut toetav kombineeritud toetuste ja teenuste
süsteem, mis pakub perele püsivat kindlustunnet – saavutamiseks on kavandatud
arendada sotsiaalkaitsesüsteemi ning teenuseid perede iseseisva majandusliku
toimetuleku soodustamiseks.
„Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ üldeesmärk on tervena elatud eluea
pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu. Eraldi on
arengukavas välja toodud viis temaatilist valdkonda, mis kajastavad sotsiaalse sidususe
ja võrdsete võimaluste suurendamist, lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamist,
tervist toetava keskkonna kujundamist, tervislike eluviiside soodustamist ning
tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse kindlustamist.
Käesoleva TAT eesmärk on toiduainete jagamise kaudu vähendada enim puudust
kannatavate inimeste toidupuudust, et toetada nende toimetulekut ja suurendada
sotsiaalset kaasatust ning seeläbi toetada eespool nimetatud arengukavade eesmärke.
6. Riskide hindamine
Risk Tegevus riskide maandamiseks
TAT tegevuste elluviimise takistused Hangete detailne läbimõtlemine ning vajaduse
võivad olla peamiselt tingitud korral turu-uuringu tegemine pakutavate
hangete viibimisest või nurjumisest, teenuste või hindade kohta.
mis võib olla tingitud sellest, et turul
ei pakuta teenust või kaupa soovitud
hinnaga, samuti võimalike
teenusepakkujate kitsast ringist.
Partnerorganisatsiooni võimekus Läbimõeldud hankeleping, mis võimaldab
täita oma ülesandeid kindlaks probleemide ja takistuste ilmnemise korral
määratud perioodi vältel. pooltel leping mõistliku tähtajaga üles öelda.
Pidev lepingu täitmise kvaliteedi jälgimine
toetuse saaja poolt ja koostöö
partnerorganisatsiooniga.
8
Abisaajate kindlaks määramise KOV-ide ja sihtrühma teavitustegevus.
vastavus abi saamise kriteeriumitele.
7. TAT rakendamine
7.1. Toetuse saaja kohustused
7.1.1. TAT elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–
2020 struktuuritoetuse seaduses (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning
selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.
Ühtlasi on TAT elluviija kohustatud:
7.1.1.1 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevustele ja eelarvele;
7.1.1.2 koguma TAT-s osalejate kohta nõutavad andmed vastavalt Euroopa Komisjoni
delegeeritud määrus (EL) nr 1255/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust
kannatavate isikute jaoks, määrates kindlaks rakenduskava elluviimise aasta- ja
lõpparuannete sisu, sealhulgas ühiste näitajate loetelu. Toetuse saaja tagab, et abi
jagavad partnerorganisatsioonid peavad arvestust jaotatud toidu koguste ja abisaajate
kohta vastavalt rakendusasutuse (edaspidi RA) kehtestatud nõuetele, tagades
andmekorje ühtsel moel, mh Euroopa Komisjoni delegeeritud aktiga kehtestatud
näitajate kohta. Andmeid kogutakse TAT lisa 2 vormide A ja B alusel, mis tuleb esitada
koos seirearuandega vähemalt üks kord aastas seisuga 31.12 iga järgmise aasta 28.
veebruariks;
7.1.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
7.1.1.4 esitama rakendusüksusele (edaspidi RÜ) järgneva eelarveaasta väljamaksete
prognoosi 10. detsembriks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada
15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;
7.1.1.5 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3
nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.1.3 esitatud prognoosist;
7.1.1.6 järgima Vabariigi Valitsuse määruses „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning
Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” sätestatud nõudeid.
7.1.2. TAT partnerile (partnerorganisatsioonile) kohaldub struktuuritoetuse seaduse §
25.
7.2. Kulude abikõlblikkus
7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1.
septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate
kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse
vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
7.2.2. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse abifondi määruse artikli 26
lõikest 2.
7.2.3. Abikõlblikud kulud on toiduannetuste kogumise, transportimise, hoiustamise ja
jaotamise ning sellega otseselt seotud teadlikkuse suurendamise tegevuse kulud.
7.2.4. Mitteabikõlblikud on kulud, mida ei ole loetletud punktis 7.2.3.
9
7.3. Riigiabi
Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.
7.4. Toetuse maksmine
7.4.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja
selle alusel kehtestatud õigusaktidele.
7.4.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel.
7.4.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le:
7.4.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas
TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
7.4.3.2 koopia riigihangete korraldamise korrast asutuses;
7.4.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise
ja kinnitamise kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste
korral vastavad volituste koopiad.
7.4.4. Punktis 7.4.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja on
varasemate TAT-de rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne
uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku
kinnituse.
7.4.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini
üks kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga
võrdne või ületab seda, esitatakse maksetaotlus üks kord kuus. Maksetaotluse
menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva.
7.4.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le
esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu.
7.4.7. RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada, kui:
7.4.7.1 maksetaotluses esineb puudusi;
7.4.7.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
7.4.7.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
7.4.7.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda ettenähtud ajaks
TAT-d ellu viia või saavutada kavandatud tulemust;
7.4.7.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse
seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja
6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis
nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega.
7.4.8. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on maksetaotluses
nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue täitmata või maksetaotluses esineb puudus,
mida on võimalik RÜ määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, võib RÜ määrata kohustuse
ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus
kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et
maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud.
7.4.9. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu
abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid.
Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või
täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel.
7.4.10. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik.
Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6
nimetatud juhtudel.
10
7.4.11. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane
väljamakse tehakse, kui RA on lõpparuande kinnitanud.
7.5. TAT muutmine
7.5.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, indikaatoreid või TAT
abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab TAT elluviija RA-le põhjendatud taotluse.
7.5.2. RA vaatab punktis 7.5.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul
alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta peale
punktis 7.5.4 nimetatud RÜ edastatud ettepanekut ja punktis 7.5.8 nimetatud
kooskõlastamist.
7.5.3. Puuduste esinemise korral annab RA TAT elluviijale tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste
kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.5.4. RA edastab muutmise taotluse pärast läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-
le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute
tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
7.5.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui
TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste
tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks.
7.5.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja
arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek.
7.5.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT
edukaks elluviimiseks või TAT elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel
võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud
eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta
kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.
7.5.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega.
7.5.9. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist eelarve
muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates ei muutu
ning kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt
rohkem kui 20%.
7.5.10. Peale punktis 7.5.9 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja
viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le.
7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine
7.6.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuse e-
keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 28. veebruariks. Kui tehniline viga e-keskkonna
töös takistab vahearuande tähtaegset esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise
tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. Kui TAT tegevuste alguse ja
esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse
vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.
7.6.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT lõpparuande struktuuritoetuse e-keskkonna
kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui
tehniline viga e-keskkonna töös takistab lõpparuande tähtaegset esitamist, loetakse
uueks lõpparuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.
7.6.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud,
esitatakse vaid lõpparuanne.
11
7.6.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas see on
vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
7.6.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.
7.6.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab viie
tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata
RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud
elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul
RA-le kinnitamiseks.
7.6.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt 10
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande 5 tööpäeva
jooksul pärast puuduste kõrvaldamist.
7.6.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ TAT elluviijale vähemalt
kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab viie tööpäeva jooksul peale
puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest
viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on
esitatud elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva
jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks.
7.6.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja
edasine lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.6.8.
7.5.10. TAT seirearuandes kajastatav informatsioon tuleb struktuuritoetuse e-keskkonna
seirearuande vormilt.
7.7. Finantskorrektsioonid
7.7.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47.
7.7.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–
49.
7.8. Vaiete menetleja
7.8.1. Rakendusasutuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusasutus.
7.8.2. Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus.
Lisad:
TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm A
Seireandmete kogumise vormid – lisa 2 vorm A ja vorm B
12
Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 07.12.2021 nr 1.2-2/159-1
Rahandusministeerium
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 05.02.2019
käskkirja nr 14 „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise
tingimused“ muutmise käskkirja eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisad:
1. Käskkirja eelnõu
2. Seletuskiri
3. Toetuse andmise tingimused
Lisaadressaat:
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Kertu Põial 626 9188
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/21-1505 - Sotsiaalkaitseministri 05.02.2019 käskkirja nr 14 „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 21.12.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d36ef800-7c78-43c8-861c-545738385d6d
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d36ef800-7c78-43c8-861c-545738385d6d?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main