Indrek Kesküla Teie 30.09.2021 nr 7-1/11-175
Väike-Maarja Vallavalitsus 29.11.2021 nr 7-1/11-207
[email protected]
Meie 12.11.2021 nr 6-3/21/15509-2
07.12.2021 nr 6-3/21/15509-5
Väike-Maarja valla üldplaneering
Austatud Indrek Kesküla
Edastasite 29.11.2021 kirjaga nr 7-1/11-207 omapoolsed seisukohad Maa-ameti esitatud
ettepanekutele Väike-Maarja valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande osas. Täname, et olete üldplaneeringu koostamisel arvestamas suure osaga
Maa-ameti 12.11.2021 kirjas nr 6-3/21/15509-2 tehtud ettepanekutest. Olles tutvunud edastatud
selgitustega, märgime järgmist:
1. Palusime oma 12.11.2021 kirjas nr 6-3/21/15509-2 määrata kogu Rakke karjääri alale
mäetööstuse maa-ala juhtotstarve ning arvestada asjaoluga, et puhkeala rajamine on
võimalik alles peale karjääri ammendumist. Dokumendis Koostöö tabel olete lisanud
selgituse, et üldplaneeringu eesmärk on reguleerida valla ruumilist arengut tulevikus.
Olemasolevat maakasutust sellega ei muudeta. Valla soov on antud alal, pärast Rakke
karjääri ammendumist, näha ette supelranna ala, mis on avalikus kasutuses. Viime
üldplaneeringu eelnõusse sisse tingimuse, et supelranna maa-ala kasutuselevõtt on antud
alal võimalik pärast Rakke karjääri ammendumist. Maa-amet nõustub seletuskirja
täiendamisega selliselt, et supelranna maa-ala kasutuselevõtt on antud alal võimalik pärast
Rakke karjääri ammendumist, ent palume täiendavalt tähistada alale ka mäetööstuse maa-
ala juhtotstarve. Maa-ametil ei ole vastuväiteid, et Rakke karjääri ammendumise järgselt
võetakse ala kasutusele supelrannana korrastamisprojektis määratud ulatuses, kuid
selgitame, et Rakke karjääris on arvel arvestatav kogus maavara ning karjäär ei ole
lähiaastatel, ehk üldplaneeringu eeldatavalt kehtivusajal, ammendumas. 2009. aastal antud
kaevandamisluba kehtib kuni 2034. aastani ning vajadusel võidakse seda pikendada.
Üldplaneeringus tegelikkust kajastava ruumilahenduse saavutamiseks ning tagamaks, et
maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene, näiteks kaevandamisloa
võimaliku pikendamise vajaduse korral, palume planeeringus anda kogu Rakke karjääri ja
selle teenindusmaa alale mäetööstusmaa juhtotstarve. Maa-amet nõustub lahendusega,
mille kohaselt tähistatakse üldplaneeringus Rakke karjääri tulevikus supelrannaks
kavandatav ala kahe erineva viirutusega: kehtiv mäetööstusmaa ja perspektiivne
supelranna maa-ala. Selgitame, et olukorras, kus üldplaneeringu alal on kehtiv
kaevandamisluba, kuid mäetööstusmaa või turbatööstusmaa juhtotstarve puudub või ei ole
kaardipildis (joonistel) kujutatud, ei ole planeering kooskõlas PlanS § 75 lõike 1 punktiga
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
15, mille kohaselt üldplaneeringu ülesanne on maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud
aladest tekkivate kitsenduste määramine.
2. Märkisime oma 12.11.2021 kirjas nr 6-3/21/15509-2, et seletuskirja eelnõu peatükis 3.3.
Detailplaneeringu koostamise kohustus esitatud detailplaneeringu koostamise juhtude
kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik, kui tegevuse mõju väljendub
eelkõige kas piirkonna tavapärase ehitusmahu olulises suurenemises, transpordivoogude
või külastajate hulga suurenemises või visuaalse mõju, müra, tooraine, tööjõu vajaduse
suurenemises ehitise kavandatavas asukohas võrreldes senisega ning samuti on
detailplaneeringu koostamine kohustuslik väärtuslikel maastikel võimalike konfliktalade
(sh uute hoonestusalade, maakasutuse muutmise kavade, tuulegeneraatorite,
päikeseelektrijaamade, mobiilsidemastide, vesiehitiste jt maastikul domineerima jäävate
objektide) arendamise suunamisel ning väärtuslikel põllumajandusmaadel massiivide
killustamist, vähenemist või sihtotstarbelist kasutamist mõjutava arendamise suunamisel.
Märkisime, et eeltoodu võib kohalduda ka maavarade kaevandamisele. Selgitame, et
maardlate aladel antakse kaevandamisluba õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel
ning maavara kaevandamine kui tegevus ei nõua ühegi õigusakti järgi detailplaneeringu
koostamist, samuti on maavara kaevandamise loa taotluse menetlus avalik protsess ning
loa taotluse menetlusele kaasatakse nii kohalik omavalitsus kui ka kohalik elanikkond.
Igakordne detailplaneeringu kohustus oleks kaevandamisloa taotluse avalikku menetlust
dubleeriv avalik menetlus. Palusime seletuskirjas täpsustada, et detailplaneeringu
koostamise kohustus ei kohaldu maavara kaevandamise korral või koostatakse
detailplaneering vaid põhjendatud kaalutlusotsuse korral. Dokumendis Koostöö tabel olete
selgitanud (tsiteerin): „Selgitame, et viidatud detailplaneeringu koostamise kohustus ei
tähenda automaatselt detailplaneeringu koostamise kohustust maavara kaevandamiseks,
kuid kindlasti ei saa teha ka vastavat erandit. Selle sätte alusel tuleb omavalitsusel
kaalutlusotsuse tulemusel jõuda järelduseni, kas kaevandamistegevus vastab viidatud
detailplaneeringu koostamise kohustuse tingimustele või mitte.“ Selgitame, et kui tegelik
soov on kaalutlusotsuse tulemusel jõuda järelduseni, kas detailplaneeringu koostamine on
vajalik või mitte, siis palume sellest lähtuvalt korrigeerida seletuskirja peatükis 3.3.
Detailplaneeringu koostamise kohustus oleva detailplaneeringu koostamise juhtude loendi
pealkirja sõnastust, näiteks: „detailplaneeringu koostamise vajadust kaalutakse“. Hetkel
toodud sõnastuse „detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud“ kohaselt ei ole
tegemist kaalutlusega, vaid kindla nõudega ehk kohustusega.
Oma seisukohas märgite täiendavalt (tsiteerin): „Märgime täiendavalt, et detailplaneeringu
koostamise kohustus ei halvenda juurdepääsu maavaravarule. Detailplaneeringu
koostamine võimaldab omavalitsusel vajadusel anda ka maavarade kaevandamise plaani
korral alale terviklahendus, mis võimaldab maavaravaru kasutuselevõttu, kuid arvestab ka
piirkonna teiste tegevuste ning vajadustega, andes piirkonnale tervikliku ruumilahenduse.“
Selgitame, et Maa-amet ei nõustu Teie seisukohaga, et detailplaneeringu igakordne
kaalutlemata koostamise nõue maavarade võimaliku kaevandamise korral ei halvenda
juurdepääsu maavaravarule. Selgitame, et detailplaneeringu koostamine tähendab rahalisi
kulutusi ning täiendavat ajakulu detailplaneeringu menetluse protsessi näol, mis lisandub
kaevandamisloa taotluse menetlusele, mis on samuti avalik menetlus. Isegi juhul kui
kohalik omavalitsus võtab detailplaneeringu koostamise kulud enda kanda, tähendab see
loa taotlejale täiendavat ajakulu, mis halvendab juurdepääsu maavaravarule ning on
vastuolus MaaPS §14.
3. Selgitasime oma 12.11.2021 kirjas nr 6-3/21/15509-2, et Üldplaneeringu veebirakenduse
kohaselt asuvad maardlatel või nende vahetus läheduses mitmesugused pärandkultuuri
objektid, sh osad, mis on seotud kunagise kaevandamisega. Täiendavalt märkisime, et
seletuskirja peatükis 4.1.6 Pärandkultuuri objektid on selgitatud, et pärandkultuuri objekti
ümbritseval alal säilitada põlispuud. Palusime seletuskirja täpsustada selliselt, et
2
pärandkultuuri objekti ümbritseval alal tuleb võimalusel säilitada põlispuud või märkida,
et eelnimetatud nõue ei kehti maavarade kaevandamise korral. Oma seisukohas märgite
(tsiteerin): „Selgitame, et üldplaneeringu sõnastuses on kasutatud sõna „võimalusel“,
mistõttu on see soovitus edasiste tegevuste kavandamisega.“ Selgitame jätkuvalt, et
üldplaneeringu seletuskirjas ei ole tegemist kaalutletava tingimusega. Seletuskirja peatükis
4.1.6. Pärandkultuuri objektid on märgitud (tsiteerin): „Pärandkultuuri objekti ümbritseval
alal säilitada põlispuud“. Teie seisukohast lähtuvalt palume seletuskirja korrigeerida
lisades sõna „võimalusel“.
4. Märkisime oma 12.11.2021 kirjas nr 6-3/21/15509-2, et seletuskirja eelnõu peatükis 3.4.9
Mäetööstuse maa-ala on selgitatud, et püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt
lubatav, kui see ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimist või
maavaravarule juurdepääsu. Palusime täpsustada, et püsiva iseloomuga tegevus on
võimalik siis, kui selle jaoks on saadud MaaPS kohane kooskõlastus või luba ning palusime
viidatud lausest eemaldada sõna „põhimõtteliselt“, kuna selle sõna alles jätmise korral jääb
mulje, et tegu on valdava üldjuhtumiga (põhimõtteliselt lubatav). Oma seisukohas märgite,
et kooskõlastuse saamine taoliste tegevuste puhul on seaduses sätestatud protseduur, mille
osas üldplaneering leevendusi luua ei saa. Seetõttu on püsiva iseloomuga tegevused antud
aladel tõesti lubatud vaid juhul, kui selleks on olemas MaaPS kohane kooskõlastus või
luba. Teie seisukohast jääb selgusetuks, kas üldplaneeringu seletuskirja täiendatakse või
mitte. Kuna üldplaneeringu seletuskirja sõnastus on võrreldes seaduse sõnastusega osaline,
siis palume segaduste vältimiseks vastavalt Maa-ameti märkustele täiendada ka
seletuskirja.
5. Märkisime oma 12.11.2021 kirjas nr 6-3/21/15509-2, et seletuskirja peatükis 3.4
Maakasutus olevas tabelis on märgitud mäetööstuse maa-alale sobivad võimalikud
kavandatavad sihtotstarbed, lisaks on selgitatud, et muid sihtotstarbeid võib määrata
(mäetööstusmaale) juhul kui need ei kahjusta juhtotstarbe rakendamist. Märkisime ja
palusime seletuskirja lisada, et mäetööstusmaa sihtotstarbe määramiseks peab alal olema
keskkonnaluba maavara kaevandamiseks ja muid tegevusi kehtiva kaevandamisloaga
määratud mäeeraldise teenindusmaa alale saab kavandada ainult kaevandamisloa omaja
nõusolekul ning maardlate aladel on sihtotstarbe muutmiseks igakordselt vaja MaaPS
kohast kooskõlastust või luba. Selgitame jätkuvalt ja palume seletuskirja lisada, et
mäetööstusmaa sihtotstarbe määramiseks peab alal olema keskkonnaluba maavara
kaevandamiseks ja muid tegevusi kehtiva kaevandamisloaga määratud mäeeraldise
teenindusmaa alale saab kavandada ainult kaevandamisloa omaja nõusolekul ning
maardlate aladel on sihtotstarbe muutmiseks igakordselt vaja MaaPS kohast kooskõlastust
või luba. Käesoleva üldplaneeringuga ei anta luba mäetööstusmaa juhtotstarbega alale
määrata muid sihtotstarbeid vastavalt tabelis 3 kirjeldatule. Sihtotstarbe muutmiseks peab
lisaks kaevandamise lõppemisele olema ka kaevandamisluba lõppenud. Selgitasite oma
vastuses, et kooskõlastuse saamine taoliste tegevuste puhul on seaduses sätestatud
protseduur, mille osas üldplaneering leevendusi luua ei saa. Seetõttu on püsiva iseloomuga
tegevused antud aladel tõesti lubatud vaid juhul, kui selleks on olemas MaaPS kohane
kooskõlastus või luba. Seisukohast jääb selgusetuks, kas üldplaneeringu seletuskirja
vastavalt täiendatakse või mitte. Maavarale juurdepääsu tagamiseks ja segaduste
vältimiseks palume vastavalt Maa-ameti märkustele täiendada ka seletuskirja.
Maa-amet jääb oma 12.11.2021 kirjas nr 6-3/21/15509-2 ning käesolevas kirjas täiendavalt
selgitatud seisukohtade juurde. Maa-amet ei saa anda kooskõlastust üldplaneeringule, millega
kehtestatakse kaevandamisele piiranguid, mis ei tulene seadusest.
Maa-amet ei nõustu Väike-Maarja Vallavalitsuse 30.09.2021 kirjaga nr 7-1/11-175 edastatud
Väike-Maarja valla üldplaneeringu lahendusega ning 29.11.2021 kirjaga nr 7-1/11/207 esitatud
selgitustega. Palume täpsustada planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele.
3
Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja
planeering on vastuolus MaaPS § 14.
Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist
piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada või kui kaevandamine
muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva
olukorraga.
Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering
peale täpsustuste tegemist ning enne selle vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa-ametile.
Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille
volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium
Holger Ehrlich
675 0194
[email protected]
4