dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Väike-Maarja valla üldplaneering

Rahandusministeerium · 7. detsember 2021
Viit
14-11/8674-1
Registreeritud
7. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maa-amet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Agnes Lihtsa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Jõgeva talitus)

Failid

  • 📎Väike-Maarja valla üldplaneering.asice381 KB

Sisu (failidest)

Indrek Kesküla Teie 30.09.2021 nr 7-1/11-175 Väike-Maarja Vallavalitsus 29.11.2021 nr 7-1/11-207 [email protected] Meie 12.11.2021 nr 6-3/21/15509-2 07.12.2021 nr 6-3/21/15509-5 Väike-Maarja valla üldplaneering Austatud Indrek Kesküla Edastasite 29.11.2021 kirjaga nr 7-1/11-207 omapoolsed seisukohad Maa-ameti esitatud ettepanekutele Väike-Maarja valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande osas. Täname, et olete üldplaneeringu koostamisel arvestamas suure osaga Maa-ameti 12.11.2021 kirjas nr 6-3/21/15509-2 tehtud ettepanekutest. Olles tutvunud edastatud selgitustega, märgime järgmist: 1. Palusime oma 12.11.2021 kirjas nr 6-3/21/15509-2 määrata kogu Rakke karjääri alale mäetööstuse maa-ala juhtotstarve ning arvestada asjaoluga, et puhkeala rajamine on võimalik alles peale karjääri ammendumist. Dokumendis Koostöö tabel olete lisanud selgituse, et üldplaneeringu eesmärk on reguleerida valla ruumilist arengut tulevikus. Olemasolevat maakasutust sellega ei muudeta. Valla soov on antud alal, pärast Rakke karjääri ammendumist, näha ette supelranna ala, mis on avalikus kasutuses. Viime üldplaneeringu eelnõusse sisse tingimuse, et supelranna maa-ala kasutuselevõtt on antud alal võimalik pärast Rakke karjääri ammendumist. Maa-amet nõustub seletuskirja täiendamisega selliselt, et supelranna maa-ala kasutuselevõtt on antud alal võimalik pärast Rakke karjääri ammendumist, ent palume täiendavalt tähistada alale ka mäetööstuse maa- ala juhtotstarve. Maa-ametil ei ole vastuväiteid, et Rakke karjääri ammendumise järgselt võetakse ala kasutusele supelrannana korrastamisprojektis määratud ulatuses, kuid selgitame, et Rakke karjääris on arvel arvestatav kogus maavara ning karjäär ei ole lähiaastatel, ehk üldplaneeringu eeldatavalt kehtivusajal, ammendumas. 2009. aastal antud kaevandamisluba kehtib kuni 2034. aastani ning vajadusel võidakse seda pikendada. Üldplaneeringus tegelikkust kajastava ruumilahenduse saavutamiseks ning tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene, näiteks kaevandamisloa võimaliku pikendamise vajaduse korral, palume planeeringus anda kogu Rakke karjääri ja selle teenindusmaa alale mäetööstusmaa juhtotstarve. Maa-amet nõustub lahendusega, mille kohaselt tähistatakse üldplaneeringus Rakke karjääri tulevikus supelrannaks kavandatav ala kahe erineva viirutusega: kehtiv mäetööstusmaa ja perspektiivne supelranna maa-ala. Selgitame, et olukorras, kus üldplaneeringu alal on kehtiv kaevandamisluba, kuid mäetööstusmaa või turbatööstusmaa juhtotstarve puudub või ei ole kaardipildis (joonistel) kujutatud, ei ole planeering kooskõlas PlanS § 75 lõike 1 punktiga Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098 15, mille kohaselt üldplaneeringu ülesanne on maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. 2. Märkisime oma 12.11.2021 kirjas nr 6-3/21/15509-2, et seletuskirja eelnõu peatükis 3.3. Detailplaneeringu koostamise kohustus esitatud detailplaneeringu koostamise juhtude kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik, kui tegevuse mõju väljendub eelkõige kas piirkonna tavapärase ehitusmahu olulises suurenemises, transpordivoogude või külastajate hulga suurenemises või visuaalse mõju, müra, tooraine, tööjõu vajaduse suurenemises ehitise kavandatavas asukohas võrreldes senisega ning samuti on detailplaneeringu koostamine kohustuslik väärtuslikel maastikel võimalike konfliktalade (sh uute hoonestusalade, maakasutuse muutmise kavade, tuulegeneraatorite, päikeseelektrijaamade, mobiilsidemastide, vesiehitiste jt maastikul domineerima jäävate objektide) arendamise suunamisel ning väärtuslikel põllumajandusmaadel massiivide killustamist, vähenemist või sihtotstarbelist kasutamist mõjutava arendamise suunamisel. Märkisime, et eeltoodu võib kohalduda ka maavarade kaevandamisele. Selgitame, et maardlate aladel antakse kaevandamisluba õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel ning maavara kaevandamine kui tegevus ei nõua ühegi õigusakti järgi detailplaneeringu koostamist, samuti on maavara kaevandamise loa taotluse menetlus avalik protsess ning loa taotluse menetlusele kaasatakse nii kohalik omavalitsus kui ka kohalik elanikkond. Igakordne detailplaneeringu kohustus oleks kaevandamisloa taotluse avalikku menetlust dubleeriv avalik menetlus. Palusime seletuskirjas täpsustada, et detailplaneeringu koostamise kohustus ei kohaldu maavara kaevandamise korral või koostatakse detailplaneering vaid põhjendatud kaalutlusotsuse korral. Dokumendis Koostöö tabel olete selgitanud (tsiteerin): „Selgitame, et viidatud detailplaneeringu koostamise kohustus ei tähenda automaatselt detailplaneeringu koostamise kohustust maavara kaevandamiseks, kuid kindlasti ei saa teha ka vastavat erandit. Selle sätte alusel tuleb omavalitsusel kaalutlusotsuse tulemusel jõuda järelduseni, kas kaevandamistegevus vastab viidatud detailplaneeringu koostamise kohustuse tingimustele või mitte.“ Selgitame, et kui tegelik soov on kaalutlusotsuse tulemusel jõuda järelduseni, kas detailplaneeringu koostamine on vajalik või mitte, siis palume sellest lähtuvalt korrigeerida seletuskirja peatükis 3.3. Detailplaneeringu koostamise kohustus oleva detailplaneeringu koostamise juhtude loendi pealkirja sõnastust, näiteks: „detailplaneeringu koostamise vajadust kaalutakse“. Hetkel toodud sõnastuse „detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud“ kohaselt ei ole tegemist kaalutlusega, vaid kindla nõudega ehk kohustusega. Oma seisukohas märgite täiendavalt (tsiteerin): „Märgime täiendavalt, et detailplaneeringu koostamise kohustus ei halvenda juurdepääsu maavaravarule. Detailplaneeringu koostamine võimaldab omavalitsusel vajadusel anda ka maavarade kaevandamise plaani korral alale terviklahendus, mis võimaldab maavaravaru kasutuselevõttu, kuid arvestab ka piirkonna teiste tegevuste ning vajadustega, andes piirkonnale tervikliku ruumilahenduse.“ Selgitame, et Maa-amet ei nõustu Teie seisukohaga, et detailplaneeringu igakordne kaalutlemata koostamise nõue maavarade võimaliku kaevandamise korral ei halvenda juurdepääsu maavaravarule. Selgitame, et detailplaneeringu koostamine tähendab rahalisi kulutusi ning täiendavat ajakulu detailplaneeringu menetluse protsessi näol, mis lisandub kaevandamisloa taotluse menetlusele, mis on samuti avalik menetlus. Isegi juhul kui kohalik omavalitsus võtab detailplaneeringu koostamise kulud enda kanda, tähendab see loa taotlejale täiendavat ajakulu, mis halvendab juurdepääsu maavaravarule ning on vastuolus MaaPS §14. 3. Selgitasime oma 12.11.2021 kirjas nr 6-3/21/15509-2, et Üldplaneeringu veebirakenduse kohaselt asuvad maardlatel või nende vahetus läheduses mitmesugused pärandkultuuri objektid, sh osad, mis on seotud kunagise kaevandamisega. Täiendavalt märkisime, et seletuskirja peatükis 4.1.6 Pärandkultuuri objektid on selgitatud, et pärandkultuuri objekti ümbritseval alal säilitada põlispuud. Palusime seletuskirja täpsustada selliselt, et 2 pärandkultuuri objekti ümbritseval alal tuleb võimalusel säilitada põlispuud või märkida, et eelnimetatud nõue ei kehti maavarade kaevandamise korral. Oma seisukohas märgite (tsiteerin): „Selgitame, et üldplaneeringu sõnastuses on kasutatud sõna „võimalusel“, mistõttu on see soovitus edasiste tegevuste kavandamisega.“ Selgitame jätkuvalt, et üldplaneeringu seletuskirjas ei ole tegemist kaalutletava tingimusega. Seletuskirja peatükis 4.1.6. Pärandkultuuri objektid on märgitud (tsiteerin): „Pärandkultuuri objekti ümbritseval alal säilitada põlispuud“. Teie seisukohast lähtuvalt palume seletuskirja korrigeerida lisades sõna „võimalusel“. 4. Märkisime oma 12.11.2021 kirjas nr 6-3/21/15509-2, et seletuskirja eelnõu peatükis 3.4.9 Mäetööstuse maa-ala on selgitatud, et püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui see ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimist või maavaravarule juurdepääsu. Palusime täpsustada, et püsiva iseloomuga tegevus on võimalik siis, kui selle jaoks on saadud MaaPS kohane kooskõlastus või luba ning palusime viidatud lausest eemaldada sõna „põhimõtteliselt“, kuna selle sõna alles jätmise korral jääb mulje, et tegu on valdava üldjuhtumiga (põhimõtteliselt lubatav). Oma seisukohas märgite, et kooskõlastuse saamine taoliste tegevuste puhul on seaduses sätestatud protseduur, mille osas üldplaneering leevendusi luua ei saa. Seetõttu on püsiva iseloomuga tegevused antud aladel tõesti lubatud vaid juhul, kui selleks on olemas MaaPS kohane kooskõlastus või luba. Teie seisukohast jääb selgusetuks, kas üldplaneeringu seletuskirja täiendatakse või mitte. Kuna üldplaneeringu seletuskirja sõnastus on võrreldes seaduse sõnastusega osaline, siis palume segaduste vältimiseks vastavalt Maa-ameti märkustele täiendada ka seletuskirja. 5. Märkisime oma 12.11.2021 kirjas nr 6-3/21/15509-2, et seletuskirja peatükis 3.4 Maakasutus olevas tabelis on märgitud mäetööstuse maa-alale sobivad võimalikud kavandatavad sihtotstarbed, lisaks on selgitatud, et muid sihtotstarbeid võib määrata (mäetööstusmaale) juhul kui need ei kahjusta juhtotstarbe rakendamist. Märkisime ja palusime seletuskirja lisada, et mäetööstusmaa sihtotstarbe määramiseks peab alal olema keskkonnaluba maavara kaevandamiseks ja muid tegevusi kehtiva kaevandamisloaga määratud mäeeraldise teenindusmaa alale saab kavandada ainult kaevandamisloa omaja nõusolekul ning maardlate aladel on sihtotstarbe muutmiseks igakordselt vaja MaaPS kohast kooskõlastust või luba. Selgitame jätkuvalt ja palume seletuskirja lisada, et mäetööstusmaa sihtotstarbe määramiseks peab alal olema keskkonnaluba maavara kaevandamiseks ja muid tegevusi kehtiva kaevandamisloaga määratud mäeeraldise teenindusmaa alale saab kavandada ainult kaevandamisloa omaja nõusolekul ning maardlate aladel on sihtotstarbe muutmiseks igakordselt vaja MaaPS kohast kooskõlastust või luba. Käesoleva üldplaneeringuga ei anta luba mäetööstusmaa juhtotstarbega alale määrata muid sihtotstarbeid vastavalt tabelis 3 kirjeldatule. Sihtotstarbe muutmiseks peab lisaks kaevandamise lõppemisele olema ka kaevandamisluba lõppenud. Selgitasite oma vastuses, et kooskõlastuse saamine taoliste tegevuste puhul on seaduses sätestatud protseduur, mille osas üldplaneering leevendusi luua ei saa. Seetõttu on püsiva iseloomuga tegevused antud aladel tõesti lubatud vaid juhul, kui selleks on olemas MaaPS kohane kooskõlastus või luba. Seisukohast jääb selgusetuks, kas üldplaneeringu seletuskirja vastavalt täiendatakse või mitte. Maavarale juurdepääsu tagamiseks ja segaduste vältimiseks palume vastavalt Maa-ameti märkustele täiendada ka seletuskirja. Maa-amet jääb oma 12.11.2021 kirjas nr 6-3/21/15509-2 ning käesolevas kirjas täiendavalt selgitatud seisukohtade juurde. Maa-amet ei saa anda kooskõlastust üldplaneeringule, millega kehtestatakse kaevandamisele piiranguid, mis ei tulene seadusest. Maa-amet ei nõustu Väike-Maarja Vallavalitsuse 30.09.2021 kirjaga nr 7-1/11-175 edastatud Väike-Maarja valla üldplaneeringu lahendusega ning 29.11.2021 kirjaga nr 7-1/11/207 esitatud selgitustega. Palume täpsustada planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. 3 Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering peale täpsustuste tegemist ning enne selle vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa-ametile. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium Holger Ehrlich 675 0194 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel