Väljaminev kiriAvalik
Vastus selgitustaotlusele
Rahandusministeerium · 7. detsember 2021
- Viit
- 15-4/8137-2
- Registreeritud
- 7. detsember 2021
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- TRINITI
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
- Sari
- 15-4 Kirjavahetus planeeringute korraldamise küsimustes
- Toimik
- 15-4/2021
- Vastutaja
- Külli Siim (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Planeeringute osakond)
Sisu (failidest)
TRINITI Teie 19.11.2021
[email protected] Meie 07.12.2021 nr 15-4/8137-2
Vastus selgitustaotlusele
Austatud härra Elias
Olete pöördunud Rahandusministeeriumi poole planeerimisseaduse (PlanS) tõlgendamise
küsimuses ja soovite teada, kas juhul, kui kehtivas detailplaneeringus on ehitusõigusena
määratud hoonete suurim lubatud arv piirab see automaatselt ja igal juhul ka selliste hoonete
püstitamist, mis ei ole ehitusloakohustuslikud.
Vastuseks Teie pöördumisele selgitame järgmist. PlanS § 125 lg 1 näeb ette üldised nõuded,
millal detailplaneeringu koostamine kohustuslik on. Nimetatud lõike punktidest 1 ja 2 tuleneb,
et detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades alevites ja alevikes ehitusloa
kohustusliku hoone püstitamiseks, samuti olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi
selle esialgu kavandatud mahust. Ehitusloa kohustuslikud hooned ja rajatise on toodud
ehitusseadustiku lisas 1.
Detailplaneeringuga lahendatavad ülesande on toodud PlanS §-s 126, mille lõike 1 punkti 3
kohaselt on detailplaneeringu üheks ülesandeks krundi ehitusõiguse määramine. Krundi
ehitusõigusega määratavad komponendid on toodud sama paragrahvi lõikes 4, mille punkti 2
kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega ka hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste
suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal. Kuna detailplaneeringu kohustus on
üldreeglina vaid ehitusloa kohustuslike hoonete ja olulise avaliku huviga rajatiste puhul, on
nimetatud normis silmas peetud vaid eelnimetatud ehitusloa kohustuslikke ehitisi. Samas näeb
PlanS § 126 lg 1 p 21 ette võimaluse seda detailplaneeringuga põhjendatud juhul tingimusi ka
nendele ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav (ehk
ehitusluba mitte nõudvatele ehitistele). Seega ei kuulu krundi ehitusõigusega määratud
hoonete hulka hooned, mille ehitamiseks ei ole nõutav detailplaneeringu koostamine, küll aga
saab sellistele ehitistele tingimusi seada PlanS § 126 lg 1 p 21 alusel. Detailplaneeringuga nn
vabale ehitustegevusele piirangute seadmist oleme käsitlenud ka oma veebilehel
planeerimine.ee.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Katri-Liis Ennok
Planeeringute osakonna juhataja
Külli Siim 611 3129, [email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272