Teie 19.11.2021 nr 2-5/21-02487-2
Riigikantselei
Meie 06.12.2021 nr 1-5/21/5701-5
Ettepanek Vabariigi Valitsuse arvamuse
kujundamiseks eelnõu 483 SE kohta
Olete saatnud 19.11.2021 kirjaga nr 2-5/21-02487-2 Keskkonnaministeeriumile ettepaneku
esitamiseks valitsuse arvamuse kujundamiseks looduskaitseseaduse ja sellega seotud seaduste
muutmise seaduse eelnõu (483 SE), mille on algatanud 10.11.2021 Riigikogu liikmed
Heiki Kranich, Peeter Ernits, Erki Savisaar ja Andres Metsoja. Eelnõu käsitleb ranna ja kalda
looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid ja eelnõu seletuskirja kohaselt on selle eesmärgiks
kujundada ümber loodusväärtuste kaitse veekogu rannal ja kaldal ning koondada senine
looduskaitseseaduses sisaldunud ehituskeeluvööndi regulatsioon veeseadusesse.
Keskkonnaministeerium tutvus eelnõu ja seletuskirjaga ning esitab lisaks Rahandusministeeriumi
29.11.2021 kirjaga nr 1.1-11/8155-2 saabunud seisukohtadele omapoolsed tähelepanekud eelnõu
kohta.
Nagu eelnõu seletuskirjas on välja toodud, pärineb kehtivas looduskaitseseaduses sätestatud ranna
ja kalda kaitse regulatsioon valdavas osas 1995. aastal taasiseseisvunud Eestis vastu võetud ranna
ja kalda kaitse seadusest. Seoses Euroopa Liiduga liitumisega tehti looduskaitse valdkonnas
ulatuslikke muudatusi ning ranna ja kalda kaitse seaduse sätted viidi üle 2004. aastal vastu võetud
looduskaitseseadusesse eraldi 6. peatükina. Kuigi aja jooksul on 6. peatükki mitmeid kordi
täiendatud, toimusid suuremad muutused praktikas pärast 2007. aastal läbi viidud riigikontrolli
auditit, mis tõi välja mitmeid regulatsiooni kitsaskohti1. Ka õiguskantsler on korduvalt välja
toonud, et kuivõrd normi on võimalik rakendada põhiseaduspäraselt, on küsitavusi normi
mitmetimõistetavuses ja võib olla vajalik seadusandja poolt praktika suunamine ja normi sõnastuse
täiendamine2.
Keskkonnaministeerium ei kahtle Eesti ranna ja kaldaalade olulisuses avalikkusele ja üldisele
elukeskkonnale. Ranna ja kaldaalade looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva
kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba
liikumise ja juurdepääsu tagamine on jätkuvalt riigi huvides.
1
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. november 2007 „Ehitustegevus ranna- ja kaldaalal - Kas riik ja
kohalikud omavalitsused kaitsevad ranna- ja kaldaaladele ehitisi planeerides avalikke huve?“
2
Õiguskantsleri 13.04.2016 kiri nr 6-1/151125/1601576 ja 13.08.2019 kiri nr 7-4/191171/1903998
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Rahandusministeerium tõi oma seisukohas eelnõu kohta välja asjakohaseid tähelepanekuid,
kusjuures täheldatakse, et seadusemuudatusega kaasneb mitmeid muutusi, millede osas on vajalik
kaasnevate mõjude põhjalikum hinnang. Tähelepanu on juhitud ka Euroopa keskkonnaõiguse
üheks aluspõhimõtteks (aluspõhimõtete rakendamine on EL liikmesriikidele kohustuslik) olevale
ettevaatusprintsiibile. Kuigi eelnõu seletuskirjas on tõdetud, et kavandatavate muudatustega võib
kaasneda mõningane negatiivne mõju looduskeskkonnale, pole seda täpsemalt käsitletud.
Nõustume, et mitmed eelnõus välja toodud ranna ja kalda kaitse piirangute reguleeritavad teemad
nagu näiteks avaliku juurdepääsu tagamine ja kallasrajal suureneda võivad konfliktid, kehtivate
kaitse-eeskirjade ülevaatamine seaduseelnõust tulenevate muutuste valguses ja kohaliku
omavalitsuse rolli suurendamine ning asjaajamise lihtsustamine ranna ja kalda planeerimisel tuleb
eraldi läbi vaadata, et tagada regulatsiooni selgus.
Eeltoodust lähtuvalt leiab Keskkonnaministeerium, et antud teemapüstitus on vajalik.
Keskkonnaministeerium toetab suurema otsustusvabaduse ja sellega kaasneva vastutuse viimist
kohaliku omavalitsuse tasemele. Kuid olukorras, kus välja toodud muudatuste mõjud ei ole teada,
ei ole antud hetkel võimalik eelnõu kohta anda lõpliku hinnangut.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Savisaar
Minister
Lisa: Rahandusministeeriumi seisukoht
Teadmiseks: Rahandusministeerium
Maris Pärn, 626 0730,
[email protected]
Liina Vaher, 626 2887,
[email protected]
Teie 12.11.2021 nr 1-1/14-483/1; 2-
Keskkonnaministeerium 5/21-02487
[email protected] Meie 29.11.2021 nr 1.1-11/8155-2
Seisukoht looduskaitseseaduse ja
sellega seotud seaduste muutmise
seaduse eelnõu (483 SE) kohta
Austatud härra keskkonnaminister
Vastavalt Riigikantselei 15. novembri 2021. a resolutsioonile 1-1/14-483 esitame
Rahandusministeeriumi seisukoha looduskaitseseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise
seaduse eelnõu (483 SE) kohta.
1. Täna kehtiv looduskaitseseaduse regulatsioon näeb ette, et korduva üleujutusega veekogude
ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast
alast ja piiranguvööndi, ehituskeeluvööndi ja veekaitsevööndi laiusest. Eelnõuga soovitakse
muuta kehtivat regulatsiooni nii, et korduva üleujutusega veekogude veekaitsevöönd ja
ehituskeeluvöönd laienevad vaid üleujutusala piirini, mis sisuliselt tähendab seda, et
üleujutusala piiril on edaspidi ehitamine lubatud. Samas nähakse eelnõuga ette, et
ehituskeeluvööndi suurendamine on võimalik vaid üldplaneeringuga (lisaks ka
detailplaneeringuga, kuid arvestades, et detailplaneering peab olema kooskõlas
üldplaneeringuga ehk detailplaneeringuga ei saa vööndit suurendada rohkem kui
üldplaneering ette näeb). Selgitame, et täna koostab üldplaneeringuid ca 80% kõikidest
omavalitsustest ehk 79-st kohalikust omavalitsusest on üldplaneering koostamisel 67. Eelnõu
seadusena jõustumine tooks kaasa materiaalõiguse muutuse, millega üldplaneeringute
kehtestamisel arvestada tuleb. Seega tuleb kohalikel omavalitsustel üldplaneeringu
koostamise menetluses tagasi minna, millega kaasnevad omavalitsustele olulised kulud,
samuti muudab see planeeringute koostamise ajaliselt pikemaks. Lisaks puudub
omavalitsustel pädevus hindamaks kas ja millistel tingimustel ehituskeelu suurendamine
võimalik on, mistõttu toob kohalikele omavalitsustele kaasa vajaduse erinevate ekspertiiside
tellimiseks, millega kaasnevate kuludega omavalitsused täna arvestanud ei ole. Seletuskirjas
ei ole hinnatud üleujutuspiirile ehitamisega kaasnevaid ohutusega seotud küsimusi, vaid on
viidatud, et nimetatud reguleerib ehitusseadustik. Ehitusseadustik näeb küll üldise
põhimõttena ette, et ehitamine peab olema ohutu, kuid seda saab antud olukorras liialt üldiseks
pidada, mistõttu tuleks vastavad mõjud eelnõu koostamisel siiski eraldi hinnata.
2. Eelnõuga kavandatud ranna ja kalda kaitsevööndi regulatsiooni kaotamisel on otsene mõju
rohevõrgustike käsitlemisega planeeringutes, mis on nii üleriigilise-, maakonna- kui ka
üldplaneeringu ülesandeks (vt PlanS § 14 lg 1 p 5, § 56 lg 1 p 9, § 75 lg 1 p 10).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Rohevõrgustikega käsitlemine sai alguse Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse
poliitikast tulenenud rohetaristu strateegiast1.
Rohetaristu strateegiat viiakse ellu läbi erineva tasandi planeeringute, mille koostamisel
lähtutakse Rohevõrgustiku planeerimisjuhendist2. Juhendis toodu kohaselt on veekogude
kallastel oluline tähtsus elupaikade ja liikumiskoridoridena mitmetele maismaa liikidele,
samuti on kaldad seotud puhkeotstarbelise kasutusega (lk 14). Samuti on juhendis rõhutatud
vajadust näiteks vooluveekogude mõlemal kaldal säilitada taimestik kuni mitmesaja meetri
ulatuses (lk 42).
Eelnõu seletuskirjas ei ole analüüsitud, millised on eelnõuga seotud mõjud rohevõrgustikule
ja seeläbi elurikkuse kaitsele ja säilimisele tervikuna. Arvestades eeltoodut, võib muudatuse
jõustumine seada ohtu või raskendada rohevõrgustike määramist planeeringute koostamisel.
3. Eelnõu seletuskirjas on tõdetud, et kavandatavate muudatustega võib kaasneda mõningane
negatiivne mõju looduskeskkonnale (lk 9), kuid täpsemat mõjuhinnangut seletuskirjas toodud
ei ole. Märgime, et Vabariigi Valitsuse esitatud seaduseelnõude puhul, mille koostamisel tuleb
lähtuda Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 180 „Hea õigusloome ja
normitehnika eeskiri“ toodust, on looduskeskkonnale avalduva mõju hindamine kohustuslik.
Samuti rõhutame, et Euroopa keskkonnaõiguse üheks aluspõhimõtteks (aluspõhimõtete
rakendamine on EL liikmesriikidele kohustuslik) olev ettevaatuspõhimõte näeb ette, et
keskkonnaga seotud riske tuleb vältida olukordades, kus ei ole selge, kas kavandatava
tegevusega kaasneb keskkonnamõju ja otsuseid ei tohiks teha olukorra, kus otsusega kaasnev
keskkonnamõju on negatiivne või on mõju teadmata. Seega on kogu Eesti ranniku- ja kaldaala
puudutava muudatusega looduskeskkonnale kaasnevate mõjude hindamata jätmine vastuolus
ettevaatuspõhimõttega, millest ka õigusloome protsessis lähtuda tuleb. Eeltoodut toetavad
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 11 kommentaarid3.
4. Seletuskirja kohaselt on LKS-is sätestatud ranna ja kalda osas kehtivate ning eelnõuga
kehtetuks tunnistatavate piirangute peamine eesmärk seotud vee kaitsega. Lähtudes nii
kehtivate normide sisust kui arvestades täna LKS § 34 sätestatud ranna- ja kalda kaitse
eesmärki (milleks on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest
lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning
seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine), on sätete reguleerimisala oluliselt laiem kui vaid
vee kaitse, mistõttu on seletuskirjas toodud väide ekslik.
5. Seletuskirjas on toodud, et seaduse jõustumiseks on jäetud üleminekuaeg (1.09.2022), mis
võimaldab vajadusel algatada rannal ja kaldal täiendavate alade looduskaitse alla võtmise
menetlus. Samas on seletuskirjas analüüsimata, millised kulud võivad sellega kaasneda riigile
kui menetluse läbiviijale ja looduskaitse aluste maa-alade omanikele loodushoiu toetuste
maksjale (vt LKS § 18).
6. Seletuskirja kohaselt võivad eeldatavalt hakata maaomanikud esitama kohalikele
omavalitsustele taotlusi planeeringute muutmiseks, kehtetuks tunnistamiseks või kohalikud
omavalitsused soovivad ise algatada planeerimismenetlusi, et viia kehtivad planeeringud
uuele seadusele vastavaks. Sellega kaasnevad planeerimismenetlustega seotud kulud, kuid
ruumiline planeerimine on osa tavapärasest kohaliku omavalitsuse tegevusest. Märgime, et
1 https://ec.europa.eu/environment/nature/ecosystems/index_en.htm
2
https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_20-04-18.pdf
3
https://k6k.ee/keskkonnaseadustik/2-ptk/1-jagu/pg-11
2
tegemist on ulatusliku muudatusega, mis puudutab väga paljusid veekogude äärsete maade
omanikke, mistõttu võib eeldada omavalitsuse töökoormuse olulist kasvu, mille mõjude
hinnangut seletuskirjas aga toodud ei ole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Külli Siim 611 3129
[email protected]
Kadi-Kaisa Kaljuveer 611 3312
[email protected]
Virge Aasa 6113549
[email protected]
Eleri Kautlenbach 6113228
[email protected]
Lisaadressaadid:
Riigikantselei
3