dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanek Vabariigi Valitsuse arvamuse kujundamiseks eelnõu 483 SE kohta

Rahandusministeerium · 7. detsember 2021
Viit
1.1-11/8155-4
Registreeritud
7. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2021
Vastutaja
Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎Ettepanek Vabariigi Valitsuse arvamuse kujundamiseks eelnõu 483 SE kohta.asice543 KB

Sisu (failidest)

Teie 19.11.2021 nr 2-5/21-02487-2 Riigikantselei Meie 06.12.2021 nr 1-5/21/5701-5 Ettepanek Vabariigi Valitsuse arvamuse kujundamiseks eelnõu 483 SE kohta Olete saatnud 19.11.2021 kirjaga nr 2-5/21-02487-2 Keskkonnaministeeriumile ettepaneku esitamiseks valitsuse arvamuse kujundamiseks looduskaitseseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (483 SE), mille on algatanud 10.11.2021 Riigikogu liikmed Heiki Kranich, Peeter Ernits, Erki Savisaar ja Andres Metsoja. Eelnõu käsitleb ranna ja kalda looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid ja eelnõu seletuskirja kohaselt on selle eesmärgiks kujundada ümber loodusväärtuste kaitse veekogu rannal ja kaldal ning koondada senine looduskaitseseaduses sisaldunud ehituskeeluvööndi regulatsioon veeseadusesse. Keskkonnaministeerium tutvus eelnõu ja seletuskirjaga ning esitab lisaks Rahandusministeeriumi 29.11.2021 kirjaga nr 1.1-11/8155-2 saabunud seisukohtadele omapoolsed tähelepanekud eelnõu kohta. Nagu eelnõu seletuskirjas on välja toodud, pärineb kehtivas looduskaitseseaduses sätestatud ranna ja kalda kaitse regulatsioon valdavas osas 1995. aastal taasiseseisvunud Eestis vastu võetud ranna ja kalda kaitse seadusest. Seoses Euroopa Liiduga liitumisega tehti looduskaitse valdkonnas ulatuslikke muudatusi ning ranna ja kalda kaitse seaduse sätted viidi üle 2004. aastal vastu võetud looduskaitseseadusesse eraldi 6. peatükina. Kuigi aja jooksul on 6. peatükki mitmeid kordi täiendatud, toimusid suuremad muutused praktikas pärast 2007. aastal läbi viidud riigikontrolli auditit, mis tõi välja mitmeid regulatsiooni kitsaskohti1. Ka õiguskantsler on korduvalt välja toonud, et kuivõrd normi on võimalik rakendada põhiseaduspäraselt, on küsitavusi normi mitmetimõistetavuses ja võib olla vajalik seadusandja poolt praktika suunamine ja normi sõnastuse täiendamine2. Keskkonnaministeerium ei kahtle Eesti ranna ja kaldaalade olulisuses avalikkusele ja üldisele elukeskkonnale. Ranna ja kaldaalade looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine on jätkuvalt riigi huvides. 1 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. november 2007 „Ehitustegevus ranna- ja kaldaalal - Kas riik ja kohalikud omavalitsused kaitsevad ranna- ja kaldaaladele ehitisi planeerides avalikke huve?“ 2 Õiguskantsleri 13.04.2016 kiri nr 6-1/151125/1601576 ja 13.08.2019 kiri nr 7-4/191171/1903998 Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Rahandusministeerium tõi oma seisukohas eelnõu kohta välja asjakohaseid tähelepanekuid, kusjuures täheldatakse, et seadusemuudatusega kaasneb mitmeid muutusi, millede osas on vajalik kaasnevate mõjude põhjalikum hinnang. Tähelepanu on juhitud ka Euroopa keskkonnaõiguse üheks aluspõhimõtteks (aluspõhimõtete rakendamine on EL liikmesriikidele kohustuslik) olevale ettevaatusprintsiibile. Kuigi eelnõu seletuskirjas on tõdetud, et kavandatavate muudatustega võib kaasneda mõningane negatiivne mõju looduskeskkonnale, pole seda täpsemalt käsitletud. Nõustume, et mitmed eelnõus välja toodud ranna ja kalda kaitse piirangute reguleeritavad teemad nagu näiteks avaliku juurdepääsu tagamine ja kallasrajal suureneda võivad konfliktid, kehtivate kaitse-eeskirjade ülevaatamine seaduseelnõust tulenevate muutuste valguses ja kohaliku omavalitsuse rolli suurendamine ning asjaajamise lihtsustamine ranna ja kalda planeerimisel tuleb eraldi läbi vaadata, et tagada regulatsiooni selgus. Eeltoodust lähtuvalt leiab Keskkonnaministeerium, et antud teemapüstitus on vajalik. Keskkonnaministeerium toetab suurema otsustusvabaduse ja sellega kaasneva vastutuse viimist kohaliku omavalitsuse tasemele. Kuid olukorras, kus välja toodud muudatuste mõjud ei ole teada, ei ole antud hetkel võimalik eelnõu kohta anda lõpliku hinnangut. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Savisaar Minister Lisa: Rahandusministeeriumi seisukoht Teadmiseks: Rahandusministeerium Maris Pärn, 626 0730, [email protected] Liina Vaher, 626 2887, [email protected] Teie 12.11.2021 nr 1-1/14-483/1; 2- Keskkonnaministeerium 5/21-02487 [email protected] Meie 29.11.2021 nr 1.1-11/8155-2 Seisukoht looduskaitseseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (483 SE) kohta Austatud härra keskkonnaminister Vastavalt Riigikantselei 15. novembri 2021. a resolutsioonile 1-1/14-483 esitame Rahandusministeeriumi seisukoha looduskaitseseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (483 SE) kohta. 1. Täna kehtiv looduskaitseseaduse regulatsioon näeb ette, et korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja piiranguvööndi, ehituskeeluvööndi ja veekaitsevööndi laiusest. Eelnõuga soovitakse muuta kehtivat regulatsiooni nii, et korduva üleujutusega veekogude veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd laienevad vaid üleujutusala piirini, mis sisuliselt tähendab seda, et üleujutusala piiril on edaspidi ehitamine lubatud. Samas nähakse eelnõuga ette, et ehituskeeluvööndi suurendamine on võimalik vaid üldplaneeringuga (lisaks ka detailplaneeringuga, kuid arvestades, et detailplaneering peab olema kooskõlas üldplaneeringuga ehk detailplaneeringuga ei saa vööndit suurendada rohkem kui üldplaneering ette näeb). Selgitame, et täna koostab üldplaneeringuid ca 80% kõikidest omavalitsustest ehk 79-st kohalikust omavalitsusest on üldplaneering koostamisel 67. Eelnõu seadusena jõustumine tooks kaasa materiaalõiguse muutuse, millega üldplaneeringute kehtestamisel arvestada tuleb. Seega tuleb kohalikel omavalitsustel üldplaneeringu koostamise menetluses tagasi minna, millega kaasnevad omavalitsustele olulised kulud, samuti muudab see planeeringute koostamise ajaliselt pikemaks. Lisaks puudub omavalitsustel pädevus hindamaks kas ja millistel tingimustel ehituskeelu suurendamine võimalik on, mistõttu toob kohalikele omavalitsustele kaasa vajaduse erinevate ekspertiiside tellimiseks, millega kaasnevate kuludega omavalitsused täna arvestanud ei ole. Seletuskirjas ei ole hinnatud üleujutuspiirile ehitamisega kaasnevaid ohutusega seotud küsimusi, vaid on viidatud, et nimetatud reguleerib ehitusseadustik. Ehitusseadustik näeb küll üldise põhimõttena ette, et ehitamine peab olema ohutu, kuid seda saab antud olukorras liialt üldiseks pidada, mistõttu tuleks vastavad mõjud eelnõu koostamisel siiski eraldi hinnata. 2. Eelnõuga kavandatud ranna ja kalda kaitsevööndi regulatsiooni kaotamisel on otsene mõju rohevõrgustike käsitlemisega planeeringutes, mis on nii üleriigilise-, maakonna- kui ka üldplaneeringu ülesandeks (vt PlanS § 14 lg 1 p 5, § 56 lg 1 p 9, § 75 lg 1 p 10). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Rohevõrgustikega käsitlemine sai alguse Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse poliitikast tulenenud rohetaristu strateegiast1. Rohetaristu strateegiat viiakse ellu läbi erineva tasandi planeeringute, mille koostamisel lähtutakse Rohevõrgustiku planeerimisjuhendist2. Juhendis toodu kohaselt on veekogude kallastel oluline tähtsus elupaikade ja liikumiskoridoridena mitmetele maismaa liikidele, samuti on kaldad seotud puhkeotstarbelise kasutusega (lk 14). Samuti on juhendis rõhutatud vajadust näiteks vooluveekogude mõlemal kaldal säilitada taimestik kuni mitmesaja meetri ulatuses (lk 42). Eelnõu seletuskirjas ei ole analüüsitud, millised on eelnõuga seotud mõjud rohevõrgustikule ja seeläbi elurikkuse kaitsele ja säilimisele tervikuna. Arvestades eeltoodut, võib muudatuse jõustumine seada ohtu või raskendada rohevõrgustike määramist planeeringute koostamisel. 3. Eelnõu seletuskirjas on tõdetud, et kavandatavate muudatustega võib kaasneda mõningane negatiivne mõju looduskeskkonnale (lk 9), kuid täpsemat mõjuhinnangut seletuskirjas toodud ei ole. Märgime, et Vabariigi Valitsuse esitatud seaduseelnõude puhul, mille koostamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ toodust, on looduskeskkonnale avalduva mõju hindamine kohustuslik. Samuti rõhutame, et Euroopa keskkonnaõiguse üheks aluspõhimõtteks (aluspõhimõtete rakendamine on EL liikmesriikidele kohustuslik) olev ettevaatuspõhimõte näeb ette, et keskkonnaga seotud riske tuleb vältida olukordades, kus ei ole selge, kas kavandatava tegevusega kaasneb keskkonnamõju ja otsuseid ei tohiks teha olukorra, kus otsusega kaasnev keskkonnamõju on negatiivne või on mõju teadmata. Seega on kogu Eesti ranniku- ja kaldaala puudutava muudatusega looduskeskkonnale kaasnevate mõjude hindamata jätmine vastuolus ettevaatuspõhimõttega, millest ka õigusloome protsessis lähtuda tuleb. Eeltoodut toetavad keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 11 kommentaarid3. 4. Seletuskirja kohaselt on LKS-is sätestatud ranna ja kalda osas kehtivate ning eelnõuga kehtetuks tunnistatavate piirangute peamine eesmärk seotud vee kaitsega. Lähtudes nii kehtivate normide sisust kui arvestades täna LKS § 34 sätestatud ranna- ja kalda kaitse eesmärki (milleks on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine), on sätete reguleerimisala oluliselt laiem kui vaid vee kaitse, mistõttu on seletuskirjas toodud väide ekslik. 5. Seletuskirjas on toodud, et seaduse jõustumiseks on jäetud üleminekuaeg (1.09.2022), mis võimaldab vajadusel algatada rannal ja kaldal täiendavate alade looduskaitse alla võtmise menetlus. Samas on seletuskirjas analüüsimata, millised kulud võivad sellega kaasneda riigile kui menetluse läbiviijale ja looduskaitse aluste maa-alade omanikele loodushoiu toetuste maksjale (vt LKS § 18). 6. Seletuskirja kohaselt võivad eeldatavalt hakata maaomanikud esitama kohalikele omavalitsustele taotlusi planeeringute muutmiseks, kehtetuks tunnistamiseks või kohalikud omavalitsused soovivad ise algatada planeerimismenetlusi, et viia kehtivad planeeringud uuele seadusele vastavaks. Sellega kaasnevad planeerimismenetlustega seotud kulud, kuid ruumiline planeerimine on osa tavapärasest kohaliku omavalitsuse tegevusest. Märgime, et 1 https://ec.europa.eu/environment/nature/ecosystems/index_en.htm 2 https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_20-04-18.pdf 3 https://k6k.ee/keskkonnaseadustik/2-ptk/1-jagu/pg-11 2 tegemist on ulatusliku muudatusega, mis puudutab väga paljusid veekogude äärsete maade omanikke, mistõttu võib eeldada omavalitsuse töökoormuse olulist kasvu, mille mõjude hinnangut seletuskirjas aga toodud ei ole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Külli Siim 611 3129 [email protected] Kadi-Kaisa Kaljuveer 611 3312 [email protected] Virge Aasa 6113549 [email protected] Eleri Kautlenbach 6113228 [email protected] Lisaadressaadid: Riigikantselei 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →