dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ettepanekud Narva linna üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta

Rahandusministeerium · 10. detsember 2021
Viit
14-11/8160-2
Registreeritud
10. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Narva Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Tiit Toos (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Ida-Viru talitus)

Failid

  • 📎14-118160-2 10.12.2021 Väljaminev kiri.asice442 KB

Sisu (failidest)

Teie 19.11.2021 nr 1-13.1/2931 Narva Linnavalitsus Meie 10.12.2021 nr 14-11/8160-2 [email protected] Ettepanekud Narva linna üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta Narva linnavalitsus esitas planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 80 lõike 1 kohaselt Rahandusministeeriumile ettepanekute tegemiseks Narva Linnavolikogu 27.08.2020 otsusega nr 32 algatatud Narva linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). Narva linna üldplaneeringu koostamise eesmärk on pikaajalise ruumilise strateegia abil siduda keskkond ühtseks tervikuks, mis tagab tasakaalustatud arengu kõigis linna osades ja loob ühinenud omavalitsuses alused suuremaks ühistundeks. Üldplaneeringuga määratakse maa- ja veealadele üldised kasutamis- ja ehitustingimused ning maakasutuse juhtotstarbed, mis on aluseks hilisemate projekteerimistingimuste andmisele ja detailplaneeringute koostamisele. Tutvunud esitatud materjalidega ning lähtuvalt PlanS § 81 lõikest 2 märgime, et esitatud materjalid on asjakohased ja esitame: 1. Ettepanekud üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH VTK väljatöötamise kavatsusele 1.1 Peatükis 1.4 on esitatud seosed strateegiliste dokumentidega, mille põhimõtted peavad kajastuma üldplaneeringu lahenduses. Erinevate keskuste arengu kavandamisel palume võtta lähtealuseks Ida-Viru maakonnaplaneeringus toodud keskuste võrgustik, keskuste hierarhia ning teenustasemed. Asustuse arengut suunavate tingimuste seadmisel palume lähtuda maakonnaplaneeringus sätestatud põhimõtetest. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringuga täpsustatakse mitte ainult linnalise asustusega alade asustuse suunamise põhimõtteid vaid ka alade piire. 1.2 Juhime tähelepanu, et Ida-Viru maakonnaplaneeringus on kavandatud ohutumate ja mugavamate ühenduste tagamiseks jalg- ja jalgrattateed, mis on lähtuvalt olulisusest jagatud kolme tähtsusklassi. Jalg- ja jalgrattateede arendamise üldpõhimõtteid ja paiknemist täpsustatakse üldplaneeringutega. Palume üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada maakonnaplaneeringuga. 1.3 Narva linna ruumilise arengu eesmärke arvestades on soovitav integreerida üldplaneeringusse kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete hea tava, mille üheks osaks on Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 ligipääsetavus laiemas ruumilises mõttes ning kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine. Nimetatud põhimõtetesse on integreeritud ka planeerimisseaduse 2. peatükis toodud planeerimise põhimõtted. Tegu on olulise teemaga, mis vajab terviklikke lahendusi ja eeldab poliitikakujundajate, esindusorganisatsioonide, erasektori esindajate jt osaliste teadlikkust. 1.4 Teeme ettepaneku käsitleda üldplaneeringus nii tuuleenergeetika kui ka päikeseenergeetikaga seonduvat ja seada vastavad kasutustingimused. Juhime tähelepanu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi soovitusele kaaluda üldplaneeringu koostamisel võimalusi energia tootmiseks vajalike alade kavandamiseks ja teha sellekohast koostööd. Vastavad soovitused ja põhimõtted on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastanud kohalikele omavalitsustele kirjadega 07.01.2020 nr 17-7/2019/112; 13.03.2019 nr 17-7/2019/2142 ja 07.01.2020 nr 17-7/2019/112. 1.5 Palun lisada lähtematerjalide (peatükk 1.4) nimekirja Ida-Virumaa maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi–Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 17.04.2013 korraldusega nr 1-1/2013/124.). 1.6 Planeeringu lähteseisukohtade lk 13 on esitatud illustratiivne joonis Narva linna elamualade kohta. Joonisel ei ole võimalik eristada väikeelamumaa, hooajaliste elamute maa ja korterelamumaa alasid. Tähiste värvid ei eristu. Palume muuta joonis loetavamaks. 1.7 Lk 7 on kirjeldatud linna suurt korterelamute osakaalu. Soovitav on käsitleda üldplaneeringus tühjenevate korterelamute probleemi ja pakkuda lahendamise võimalusi. 1.8 Juhime ettevaatavalt tähelepanu, et juhul kui tabelis 1 loetletud ülesannete täitmiseks märgitakse üldplaneeringuga ära avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajadus (PlanS § 75 lg 1 punkt 29), siis on planeeringu koostamise korraldajal ülesanne teatada sellest kinnisasja omanikule vastavalt PlanS § 77 lg 8. 1.9 Tabel 1: 1.9.1 Ülesannete puhul, kus planeerimisseaduse sõnastusest tulenevalt üldplaneeringuga määratakse või kasutustingimused seatakse, on üheselt mõistetavam kui ka Narva linna üldplaneeringus vastava lahendamise kirjeldus kasutab samuti sõna määratakse/kasutustingimused seatakse. Praegu on kasutatud kohati käsitletakse, määratletakse, seatakse üldised nõuded jmt, mis võib olla eksitav. 1.9.2 Lk 24: on nimetatud Maanteeamet, täna on ameti nimi Transpordiamet. 1.9.3 Lk 25: Roheline võrgustik. Narva linna kohta on toodud, et linn paistab silma rohelise linnana. Arvestades, et üldplaneeringuga määratakse ka linna pargid ja kuna linna arendamine eeldab tihendamist, täiendavate ühendus- /kergliiklusteede loomist, siis tasakaalustatud lahenduse saavutamiseks soovitame koostada üldplaneeringu koosseisus linna rohealade alusuuringu, mis käsitleks rohealasid multifunktsionaalsuse kontekstis - nii puhkealadena kui kohaliku tasandi rohevõrgustiku osadena. Ilmselt on vajalik täiendada rohelist võrgustikku kohaliku tasandi elementidega. Asjakohane on välja tuua rohelise võrgustiku elementide hierarhia. Maakonnaplaneeringu üldistuses rohevõrgustiku käsitlusest Narva linna puhul ei piisa. Ja kuna Narva linna eesmärk on olla kliimasõbralik linn, kus eelistatakse keskkonda säästvaid 2 lahendusi mh sademevee säästva kasutuse ja elurikkuse toetamiseks, siis on asjakohane siduda rohealade teema ka sademevee lahendustega. 1.9.4 Lk 27 punkt 28: Täpsustatakse kompaktse asustusega ala/tiheasustusega ala mõistete tähendust ja alade piire. Palume tuua üldplaneeringus eraldi peatükis välja mõistete selgitused. Seejuures lisada vastav viide juhul kui tegu on maakonnaplaneeringu mõistega või kehtivast õigusest tuleneva mõistega. Juhul kui tegu on Narva linna üldplaneeringus kasutatava unikaalse – planeeringu koostamise korraldaja poolt sisustatud mõistega, siis tuua ka see välja. 1.9.5 Lk 27: Pikemat aega mitte realiseerunud detailplaneeringualadel kaalutakse vajadusel uusi lahendusi (nt suuremahulised korterelamute alad linnas jms). Soovitav on võtta aluseks (vajadusel koostada) kehtestatud ja mitte ellu viidud detailplaneeringute ajakohasuse analüüs, hinnata ühtlasi enam mitte ajakohaste detailplaneeringute kehtetuks tunnistamise vajadust (juhul kui seda pole juba tehtud). 1.9.6 Lk 28: Kaalutakse maakonnaplaneeringu muutmise vajadust. Üldplaneeringuga saab teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Sellised ettepanekud on kindlasti vaja sisuliselt põhjendada ja tuua planeeringu seletuskirjas selgelt välja (soovitavalt eraldi peatükis). 1.10 Ptk 1.4 „Üldplaneeringu seosed asjakohaste planeerimis- ja arengudokumentidega“ Ida-Viru maakonnaplaneeringu (edaspidi maakonnaplaneering) elluviimine kohalikul tasandil toimub läbi kohalike omavalitsuste üld- ja teemaplaneeringute. Üldplaneeringu koostamisel tuleb maakonnaplaneeringuga arvestada järgmises: 1.10.1 Üldplaneeringu lahendusele on raamistavad maakonnaplaneeringu asustuse suunamise põhimõtted. Üldplaneering peab arvestama määratud keskuste võrgustiku ja toimepiirkondadega, vajadusel kohapõhiselt täpsustama. 1.10.2 Narva linn on maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustuse alaks, mille piiri täpsustatakse üldplaneeringuga. Tingimused linnalise asustuse aladel üldplaneeringute koostamiseks on toodud maakonnaplaneeringu ptk 2.2. lk 23. Linnalise asustuse alasid arendatakse terviklikult, lähtudes planeerimispõhimõtetest, mis tagavad kvaliteetse, harmoonilise ja inimmõõtmelise linnaruumi. Ruumilise arengu põhimõtted linnalise asustuse aladel on toodud maakonnaplaneeringu ptk 2.2. lk 22. Põhimõtted linnakeskkonna planeerimiseks üldplaneeringuga on toodud ptk 3.1.4 lk 35. 1.10.3 Soovitame kaaluda Narva linnas üldplaneeringu osana ruumimudeli koostamist (näiteks kindlale piirkonnale/linnaosale). Kuna ruumimudel võimaldab arvestada sihipärasemalt piirkonna loodusliku, kultuurilise ja linnaehitusliku eripäraga. 1.10.4 Ettevõtluspiirkondadena näeb maakonnaplaneering eelkõige linnalise asustuse alasid. Üldised ruumilised suunised ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja töökohtade paiknemiseks on toodud maakonnaplaneeringus ptk 2.1.1. lk 18. 1.10.5 Maakonnaplaneering annab suunise detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramiseks üldplaneeringutes ptk 2.4. lk 26. Nimetatud peatükis toodud juhtudel on üldplaneeringu ülesanne kaaluda detailplaneeringu koostamise kohustuse määramise vajadust üldplaneeringuga. 1.10.6 Väärtuslikud maastikud ja maakonna erinevad kultuuriväärtused on nii atraktiivsed identiteedikandjad kui ka külastuskohad. Kasutustingimused 3 väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks on toodud maakonnaplaneeringu ptk 3.1.1 lk 28. Kultuuripärandi osas on toodud põhimõtted üldplaneeringu koostamiseks ptk 3.1.2 lk 30. 1.10.7 Linnalise asustuse aladele ulatuvad rohevõrgustiku osad on eelkõige puhkeotstarbelised. Oluline on säilitada ja parandada rohelise võrgustiku sidusust nii linnalise asustuse ala siseselt kui ka ühendusi linnalist ala ümbritseva rohevõrgustikuga. Sidususe säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel. Tingimused üldplaneeringute koostamiseks rohelise võrgustiku osas on toodud maakonnaplaneeringu ptk 3.1.3 lk 31, tingimused puhkealade osas lk 32. 1.10.8 Veekogude kasutamise, samuti põhjaveega ja reoveekogumisalaga seonduvad põhimõtted üldplaneeringu koostamiseks on toodud maakonnaplaneeringu ptk 3.1.5 lk 36 - 39. 1.10.9 Põhimõtted sadamate arendamisel on toodud ptk 4.1.3 lk 51. 1.10.10 Tingimused väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks on toodud maakonnaplaneeringu ptk 3.2.1 lk 39. 1.10.11 Üldised tingimused üldplaneeringu koostamisel maardlate kasutuselevõtuks on toodud maakonnaplaneeringu ptk 3.2.2 lk 40. 1.10.12 Põhimõtted maanteevõrgu arendamiseks on toodud maakonnaplaneeringu ptk 4.1.1 lk 46 ja raudteevõrgu arendamisel on toodud maakonnaplaneeringu ptk 4.1.2 lk 50. 1.10.13 Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine" käsitletakse planeerimisseaduse tähenduses riigi eriplaneeringuna (EhSRS § 13 lg 2). Üldplaneeringuga on vajalik teemaplaneeringuga kavandatud kajastada, ent seda ei saa üldplaneeringuga täpsustada. Vt ka maakonnaplaneeringu ptk 4.1.1.1, kus on toodud maade kasutamis- ja ehitustingimused E20 põhimaantee Jõhvi-Narva lõigu trassikoridori puhveralas. 1.10.14 Narva lennuväljaga seonduv ja tingimused lennuväljade arendamisel on toodud maakonnaplaneeringu ptk 4.1.4 lk 52. Planeeringulahendus näeb ette vajadusel Narva lennuvälja lennuraja pikendamise 2000 meetrini. Edasisel planeerimisel tuleb arvestada Narva lennuvälja lähiümbruse piirangupindadega. 1.10.15 Maakonnaplaneeringuga kavandatud kergliiklusteed, esmatähtsad põhimõtted kergliiklusteede planeerimisel ja tingimused kergliiklusteede kavandamiseks üld- ja detailplaneeringutes ja projektides on toodud ptk 4.1.5. Põhimõtted ühistranspordi arendamisel on toodud ptk 4.1.6 lk 55. 1.10.16 Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduv on toodud maakonnaplaneeringu ptk 4.2.1. Sidevõrkudega seonduv ptk 4.2.2. 1.10.17 Taastuvenergia üldised arendamistingimused on toodud maakonnaplaneeringu ptk 4.3 lk 57. 1.10.18 Maakonnaplaneeringuga on kavandatud Eesti ja Balti elektrijaamu ühendava 330 kV õhuliini trassikoridor, mis jääb Narva linna ja Vaivara valla territooriumile. Peamisteks õhuliini rajamisega kaasnevateks piiranguteks on maavajadus liini rajamiseks (mastide alune maa) ning tegevuspiirangud liini kaitsevööndis, vt maakonnaplaneeringu ptk 4.4.1. 4 1.10.19 Tingimused riskiallikatest tuleneva ohuga arvestamiseks üldplaneeringute koostamisel on toodud maakonnaplaneeringu ptk 4.8 lk 72. Muuhulgas tuleb tiheasustusaladel tagada toimiv sademeveesüsteem, et vältida sademeveeüleujutusi. 1.11 Ptk 1.5 „Üldplaneeringu ja KSH eeldatav ajakava.“ Palume ajakava kaasajastada. 1.12 Ptk 1.6 „Koostöö ja kaasamine“. Paljude osapoolte kaasamist ja koostöö korraldamist hõlbustaks läbimõeldud ja osapooltele nende rollist ja arvamuse tähendusest selgeid sõnumeid andev valla veebilehel avalikustatud kaasamiskava. 1.13 Ptk 2.2.2 „Mõju looduskeskkonnale ja kaitstavatele loodusobjektidele“. Juhime tähelepanu, et võrreldes varasemaga on kohtulahendid õigusruumi muutnud ja täna ei ole enam võimalik Natura asjakohast hindamist lükata üldplaneeringus järgmisesse planeerimise/projekteerimise etappi. Natura asjakohane hindamine tuleb läbi viia sellises täpsusastmes nagu üldplaneering võimaldab. Maakonnaplaneeringuga on kavandatud Narva Jõesadama arendamine toimivaks külalissadamaks. Narva jõe alamjooksu hõlmab Struuga loodusala (RAH0000602). Maakonnaplaneeringu KSHs ei ole viidud läbi Natura asjakohast hindamist. On tehtud eelhindamine - prognoositud projekti/tegevuste võimalik mõju Natura 2000 ala(de)le (kas eraldi või koos teiste projektide või kavadega) ning toodud välja jätkutegevused ja hindamise läbiviimise vajadus, kus maakonnaplaneeringus ette nähtud tegevuste edasisel planeerimisel ja kavandamisel tuleb välja selgitada mõjud Natura 2000 aladele ja nende kaitse- eesmärkidele. 2. Palume arvestada 2.1 PlanS § 55 lõige 2 sätestab, et maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus, mistõttu tuleb üldplaneeringu koostajatel juhinduda Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1 1/2016/278 kehtestatud Ida-Virumaa maakonnaplaneeringust, mis on kättesaadav aadressil https://maakonnaplaneering.ee/ida-viru-maakonnaplaneering-2030- 2.2 PlanS §-s 11 on sätestatud teabe piisavuse põhimõte, mille kohaselt planeerimisalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet. PlanS teises peatükis toodud oluliste põhimõtete rakendamisest on põhjalikumalt kirjutatud juhendmaterjalis „Planeerimise põhimõtete rakendamine“, mis on kättesaadav aadressilt https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/pohimotted/ 2.3 Üldplaneeringu koostamisel palume kasutada juhendit „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“, mis on kättesaadav aadressilt https://planeerimine.ee/seadus-ja- juhendid/yp-noustik/. Soovitame kasutada juhendis toodud mõisteid. 2.4 Palume arvestada vajadusega kohandada üldplaneeringu lahenduse kaudu asustust, elukeskkonda ja taristut sobivaks kahanevale ja vananevale elanikkonnale. Üldplaneeringu koostamisel soovitame kasutada juhendit „Suunised kahanevate piirkondade säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks“, mis on kättesaadav aadressilt https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/kahaneva-asustusega-piirkond/ 2.5 Maakonnaplaneeringus toodud rohelise võrgustiku paiknemise ja kasutustingimuste täpsustamisel palume kasutada Keskkonnaagentuuri tellimusel valminud juhendmaterjal „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“, mis on kättesaadav aadressilt https://keskkonnaagentuur.ee/elme#rohevrgustik 5 2.6 Juhime tähelepanu metsaseaduse § 42 lg 3, mille kohaselt „planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta“. Soovitame linnade rohealad määrata joonisel (ja eraldi kihil), et hiljem oleks vajadusel võimalik tuvastada, kas ja milliste alade kohta jõustuv säte kohaldub. Rohealade määramisel palume kasutada Keskkonnaagentuuri tellimusel valminud juhendmaterjal „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“. 2.7 Asulate olukorda väljaspool keskuslinnu kirjeldab „Eesti väikeasulate uuring“, mis teeb ettepanekud väikeasulate elujõu hoidmiseks nii riigi kui omavalitsuse tasandil. Uuring pakub asustusüksuste tasemel üleriigiliselt võrreldavaid alusandmeid, mis on vajalikud asustuse arengu täpsustamiseks linnade ja valdade üldplaneeringutes ning teistes arengudokumentides. Uuring on kättesaadav aadressilt https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/vaikeasulate-uuring/ 2.8 Seoses kahanemisega kohanemise temaatikaga juhime tähelepanu vajadusele kaaluda võimalusi elamute renoveerimise ja elamumajanduse suunamiseks läbi üldplaneeringu. Näiteks, millistes piirkondades korruselamute rekonstrueerimine toetab linna ruumilise arengu perspektiivseid suundi. 2.9 Palume üldplaneeringu vormistamisel ja ülesehitamisel juhinduda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Ida-Viru talitust kursis linna üldplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Ühtlasi palume Narva linna veebilehel kajastada üldplaneeringu koostamise protsessi kohta jooksvalt ajakohast teavet. Palume esitada Narva linna üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruande eelnõu Rahandusministeeriumile PlanS § 85 lõike 1 kohaselt arvamuse avaldamiseks ning PlanS § 81 lõike 3 alusel täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate isikute ning asutuste määramiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Tiit Toos 715 5813 [email protected] 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel