Teie 19.11.2021 nr 1-13.1/2931
Narva Linnavalitsus Meie 10.12.2021 nr 14-11/8160-2
[email protected]
Ettepanekud Narva linna
üldplaneeringu lähteseisukohtade
ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise väljatöötamise
kavatsuse kohta
Narva linnavalitsus esitas planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 80 lõike 1 kohaselt
Rahandusministeeriumile ettepanekute tegemiseks Narva Linnavolikogu 27.08.2020 otsusega
nr 32 algatatud Narva linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK).
Narva linna üldplaneeringu koostamise eesmärk on pikaajalise ruumilise strateegia abil siduda
keskkond ühtseks tervikuks, mis tagab tasakaalustatud arengu kõigis linna osades ja loob
ühinenud omavalitsuses alused suuremaks ühistundeks. Üldplaneeringuga määratakse maa-
ja veealadele üldised kasutamis- ja ehitustingimused ning maakasutuse juhtotstarbed, mis on
aluseks hilisemate projekteerimistingimuste andmisele ja detailplaneeringute koostamisele.
Tutvunud esitatud materjalidega ning lähtuvalt PlanS § 81 lõikest 2 märgime, et esitatud
materjalid on asjakohased ja esitame:
1. Ettepanekud üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH VTK väljatöötamise
kavatsusele
1.1 Peatükis 1.4 on esitatud seosed strateegiliste dokumentidega, mille põhimõtted
peavad kajastuma üldplaneeringu lahenduses. Erinevate keskuste arengu
kavandamisel palume võtta lähtealuseks Ida-Viru maakonnaplaneeringus toodud
keskuste võrgustik, keskuste hierarhia ning teenustasemed. Asustuse arengut
suunavate tingimuste seadmisel palume lähtuda maakonnaplaneeringus sätestatud
põhimõtetest. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringuga täpsustatakse mitte ainult
linnalise asustusega alade asustuse suunamise põhimõtteid vaid ka alade piire.
1.2 Juhime tähelepanu, et Ida-Viru maakonnaplaneeringus on kavandatud ohutumate ja
mugavamate ühenduste tagamiseks jalg- ja jalgrattateed, mis on lähtuvalt olulisusest
jagatud kolme tähtsusklassi. Jalg- ja jalgrattateede arendamise üldpõhimõtteid ja
paiknemist täpsustatakse üldplaneeringutega. Palume üldplaneeringu lahenduse
väljatöötamisel arvestada maakonnaplaneeringuga.
1.3 Narva linna ruumilise arengu eesmärke arvestades on soovitav integreerida
üldplaneeringusse kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete hea tava, mille üheks osaks on
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
ligipääsetavus laiemas ruumilises mõttes ning kõiki kaasava elukeskkonna
kavandamine. Nimetatud põhimõtetesse on integreeritud ka planeerimisseaduse 2.
peatükis toodud planeerimise põhimõtted. Tegu on olulise teemaga, mis vajab
terviklikke lahendusi ja eeldab poliitikakujundajate, esindusorganisatsioonide,
erasektori esindajate jt osaliste teadlikkust.
1.4 Teeme ettepaneku käsitleda üldplaneeringus nii tuuleenergeetika kui ka
päikeseenergeetikaga seonduvat ja seada vastavad kasutustingimused. Juhime
tähelepanu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi soovitusele kaaluda
üldplaneeringu koostamisel võimalusi energia tootmiseks vajalike alade
kavandamiseks ja teha sellekohast koostööd. Vastavad soovitused ja põhimõtted on
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastanud kohalikele omavalitsustele
kirjadega 07.01.2020 nr 17-7/2019/112; 13.03.2019 nr 17-7/2019/2142 ja 07.01.2020
nr 17-7/2019/112.
1.5 Palun lisada lähtematerjalide (peatükk 1.4) nimekirja Ida-Virumaa
maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi–Narva teelõigu
trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“
(kehtestatud Ida-Viru maavanema 17.04.2013 korraldusega nr 1-1/2013/124.).
1.6 Planeeringu lähteseisukohtade lk 13 on esitatud illustratiivne joonis Narva linna
elamualade kohta. Joonisel ei ole võimalik eristada väikeelamumaa, hooajaliste
elamute maa ja korterelamumaa alasid. Tähiste värvid ei eristu. Palume muuta joonis
loetavamaks.
1.7 Lk 7 on kirjeldatud linna suurt korterelamute osakaalu. Soovitav on käsitleda
üldplaneeringus tühjenevate korterelamute probleemi ja pakkuda lahendamise
võimalusi.
1.8 Juhime ettevaatavalt tähelepanu, et juhul kui tabelis 1 loetletud ülesannete täitmiseks
märgitakse üldplaneeringuga ära avalikes huvides omandamise, sealhulgas
sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajadus (PlanS § 75 lg 1 punkt 29), siis
on planeeringu koostamise korraldajal ülesanne teatada sellest kinnisasja omanikule
vastavalt PlanS § 77 lg 8.
1.9 Tabel 1:
1.9.1 Ülesannete puhul, kus planeerimisseaduse sõnastusest tulenevalt
üldplaneeringuga määratakse või kasutustingimused seatakse, on üheselt
mõistetavam kui ka Narva linna üldplaneeringus vastava lahendamise kirjeldus
kasutab samuti sõna määratakse/kasutustingimused seatakse. Praegu on
kasutatud kohati käsitletakse, määratletakse, seatakse üldised nõuded jmt, mis
võib olla eksitav.
1.9.2 Lk 24: on nimetatud Maanteeamet, täna on ameti nimi Transpordiamet.
1.9.3 Lk 25: Roheline võrgustik. Narva linna kohta on toodud, et linn paistab silma
rohelise linnana. Arvestades, et üldplaneeringuga määratakse ka linna pargid ja
kuna linna arendamine eeldab tihendamist, täiendavate ühendus-
/kergliiklusteede loomist, siis tasakaalustatud lahenduse saavutamiseks
soovitame koostada üldplaneeringu koosseisus linna rohealade alusuuringu,
mis käsitleks rohealasid multifunktsionaalsuse kontekstis - nii puhkealadena
kui kohaliku tasandi rohevõrgustiku osadena. Ilmselt on vajalik täiendada
rohelist võrgustikku kohaliku tasandi elementidega. Asjakohane on välja tuua
rohelise võrgustiku elementide hierarhia. Maakonnaplaneeringu üldistuses
rohevõrgustiku käsitlusest Narva linna puhul ei piisa. Ja kuna Narva linna
eesmärk on olla kliimasõbralik linn, kus eelistatakse keskkonda säästvaid
2
lahendusi mh sademevee säästva kasutuse ja elurikkuse toetamiseks, siis on
asjakohane siduda rohealade teema ka sademevee lahendustega.
1.9.4 Lk 27 punkt 28: Täpsustatakse kompaktse asustusega ala/tiheasustusega ala
mõistete tähendust ja alade piire. Palume tuua üldplaneeringus eraldi peatükis
välja mõistete selgitused. Seejuures lisada vastav viide juhul kui tegu on
maakonnaplaneeringu mõistega või kehtivast õigusest tuleneva mõistega.
Juhul kui tegu on Narva linna üldplaneeringus kasutatava unikaalse –
planeeringu koostamise korraldaja poolt sisustatud mõistega, siis tuua ka see
välja.
1.9.5 Lk 27: Pikemat aega mitte realiseerunud detailplaneeringualadel kaalutakse
vajadusel uusi lahendusi (nt suuremahulised korterelamute alad linnas jms).
Soovitav on võtta aluseks (vajadusel koostada) kehtestatud ja mitte ellu viidud
detailplaneeringute ajakohasuse analüüs, hinnata ühtlasi enam mitte ajakohaste
detailplaneeringute kehtetuks tunnistamise vajadust (juhul kui seda pole juba
tehtud).
1.9.6 Lk 28: Kaalutakse maakonnaplaneeringu muutmise vajadust.
Üldplaneeringuga saab teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks.
Sellised ettepanekud on kindlasti vaja sisuliselt põhjendada ja tuua planeeringu
seletuskirjas selgelt välja (soovitavalt eraldi peatükis).
1.10 Ptk 1.4 „Üldplaneeringu seosed asjakohaste planeerimis- ja arengudokumentidega“
Ida-Viru maakonnaplaneeringu (edaspidi maakonnaplaneering) elluviimine kohalikul
tasandil toimub läbi kohalike omavalitsuste üld- ja teemaplaneeringute.
Üldplaneeringu koostamisel tuleb maakonnaplaneeringuga arvestada järgmises:
1.10.1 Üldplaneeringu lahendusele on raamistavad maakonnaplaneeringu asustuse
suunamise põhimõtted. Üldplaneering peab arvestama määratud keskuste
võrgustiku ja toimepiirkondadega, vajadusel kohapõhiselt täpsustama.
1.10.2 Narva linn on maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustuse alaks, mille
piiri täpsustatakse üldplaneeringuga. Tingimused linnalise asustuse aladel
üldplaneeringute koostamiseks on toodud maakonnaplaneeringu ptk 2.2. lk 23.
Linnalise asustuse alasid arendatakse terviklikult, lähtudes
planeerimispõhimõtetest, mis tagavad kvaliteetse, harmoonilise ja
inimmõõtmelise linnaruumi. Ruumilise arengu põhimõtted linnalise asustuse
aladel on toodud maakonnaplaneeringu ptk 2.2. lk 22. Põhimõtted
linnakeskkonna planeerimiseks üldplaneeringuga on toodud ptk 3.1.4 lk 35.
1.10.3 Soovitame kaaluda Narva linnas üldplaneeringu osana ruumimudeli koostamist
(näiteks kindlale piirkonnale/linnaosale). Kuna ruumimudel võimaldab
arvestada sihipärasemalt piirkonna loodusliku, kultuurilise ja linnaehitusliku
eripäraga.
1.10.4 Ettevõtluspiirkondadena näeb maakonnaplaneering eelkõige linnalise asustuse
alasid. Üldised ruumilised suunised ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja
töökohtade paiknemiseks on toodud maakonnaplaneeringus ptk 2.1.1. lk 18.
1.10.5 Maakonnaplaneering annab suunise detailplaneeringu koostamise kohustusega
alade ja juhtude määramiseks üldplaneeringutes ptk 2.4. lk 26. Nimetatud
peatükis toodud juhtudel on üldplaneeringu ülesanne kaaluda detailplaneeringu
koostamise kohustuse määramise vajadust üldplaneeringuga.
1.10.6 Väärtuslikud maastikud ja maakonna erinevad kultuuriväärtused on nii
atraktiivsed identiteedikandjad kui ka külastuskohad. Kasutustingimused
3
väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks on toodud
maakonnaplaneeringu ptk 3.1.1 lk 28. Kultuuripärandi osas on toodud
põhimõtted üldplaneeringu koostamiseks ptk 3.1.2 lk 30.
1.10.7 Linnalise asustuse aladele ulatuvad rohevõrgustiku osad on eelkõige
puhkeotstarbelised. Oluline on säilitada ja parandada rohelise võrgustiku
sidusust nii linnalise asustuse ala siseselt kui ka ühendusi linnalist ala
ümbritseva rohevõrgustikuga. Sidususe säilitamisel on keskne roll
rohekoridoridel. Tingimused üldplaneeringute koostamiseks rohelise
võrgustiku osas on toodud maakonnaplaneeringu ptk 3.1.3 lk 31, tingimused
puhkealade osas lk 32.
1.10.8 Veekogude kasutamise, samuti põhjaveega ja reoveekogumisalaga seonduvad
põhimõtted üldplaneeringu koostamiseks on toodud maakonnaplaneeringu ptk
3.1.5 lk 36 - 39.
1.10.9 Põhimõtted sadamate arendamisel on toodud ptk 4.1.3 lk 51.
1.10.10 Tingimused väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks on toodud
maakonnaplaneeringu ptk 3.2.1 lk 39.
1.10.11 Üldised tingimused üldplaneeringu koostamisel maardlate kasutuselevõtuks on
toodud maakonnaplaneeringu ptk 3.2.2 lk 40.
1.10.12 Põhimõtted maanteevõrgu arendamiseks on toodud maakonnaplaneeringu ptk
4.1.1 lk 46 ja raudteevõrgu arendamisel on toodud maakonnaplaneeringu ptk
4.1.2 lk 50.
1.10.13 Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut „E20 Jõhvi-Narva teelõigu
trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine"
käsitletakse planeerimisseaduse tähenduses riigi eriplaneeringuna (EhSRS § 13
lg 2). Üldplaneeringuga on vajalik teemaplaneeringuga kavandatud kajastada,
ent seda ei saa üldplaneeringuga täpsustada. Vt ka maakonnaplaneeringu ptk
4.1.1.1, kus on toodud maade kasutamis- ja ehitustingimused E20 põhimaantee
Jõhvi-Narva lõigu trassikoridori puhveralas.
1.10.14 Narva lennuväljaga seonduv ja tingimused lennuväljade arendamisel on toodud
maakonnaplaneeringu ptk 4.1.4 lk 52. Planeeringulahendus näeb ette vajadusel
Narva lennuvälja lennuraja pikendamise 2000 meetrini. Edasisel planeerimisel
tuleb arvestada Narva lennuvälja lähiümbruse piirangupindadega.
1.10.15 Maakonnaplaneeringuga kavandatud kergliiklusteed, esmatähtsad põhimõtted
kergliiklusteede planeerimisel ja tingimused kergliiklusteede kavandamiseks
üld- ja detailplaneeringutes ja projektides on toodud ptk 4.1.5. Põhimõtted
ühistranspordi arendamisel on toodud ptk 4.1.6 lk 55.
1.10.16 Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduv on toodud maakonnaplaneeringu
ptk 4.2.1. Sidevõrkudega seonduv ptk 4.2.2.
1.10.17 Taastuvenergia üldised arendamistingimused on toodud maakonnaplaneeringu
ptk 4.3 lk 57.
1.10.18 Maakonnaplaneeringuga on kavandatud Eesti ja Balti elektrijaamu ühendava
330 kV õhuliini trassikoridor, mis jääb Narva linna ja Vaivara valla
territooriumile. Peamisteks õhuliini rajamisega kaasnevateks piiranguteks on
maavajadus liini rajamiseks (mastide alune maa) ning tegevuspiirangud liini
kaitsevööndis, vt maakonnaplaneeringu ptk 4.4.1.
4
1.10.19 Tingimused riskiallikatest tuleneva ohuga arvestamiseks üldplaneeringute
koostamisel on toodud maakonnaplaneeringu ptk 4.8 lk 72. Muuhulgas tuleb
tiheasustusaladel tagada toimiv sademeveesüsteem, et vältida
sademeveeüleujutusi.
1.11 Ptk 1.5 „Üldplaneeringu ja KSH eeldatav ajakava.“ Palume ajakava kaasajastada.
1.12 Ptk 1.6 „Koostöö ja kaasamine“. Paljude osapoolte kaasamist ja koostöö korraldamist
hõlbustaks läbimõeldud ja osapooltele nende rollist ja arvamuse tähendusest selgeid
sõnumeid andev valla veebilehel avalikustatud kaasamiskava.
1.13 Ptk 2.2.2 „Mõju looduskeskkonnale ja kaitstavatele loodusobjektidele“. Juhime
tähelepanu, et võrreldes varasemaga on kohtulahendid õigusruumi muutnud ja täna ei
ole enam võimalik Natura asjakohast hindamist lükata üldplaneeringus järgmisesse
planeerimise/projekteerimise etappi. Natura asjakohane hindamine tuleb läbi viia
sellises täpsusastmes nagu üldplaneering võimaldab. Maakonnaplaneeringuga on
kavandatud Narva Jõesadama arendamine toimivaks külalissadamaks. Narva jõe
alamjooksu hõlmab Struuga loodusala (RAH0000602). Maakonnaplaneeringu KSHs
ei ole viidud läbi Natura asjakohast hindamist. On tehtud eelhindamine - prognoositud
projekti/tegevuste võimalik mõju Natura 2000 ala(de)le (kas eraldi või koos teiste
projektide või kavadega) ning toodud välja jätkutegevused ja hindamise läbiviimise
vajadus, kus maakonnaplaneeringus ette nähtud tegevuste edasisel planeerimisel ja
kavandamisel tuleb välja selgitada mõjud Natura 2000 aladele ja nende kaitse-
eesmärkidele.
2. Palume arvestada
2.1 PlanS § 55 lõige 2 sätestab, et maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise
alus, mistõttu tuleb üldplaneeringu koostajatel juhinduda Ida-Viru maavanema
28.12.2016 korraldusega nr 1 1/2016/278 kehtestatud Ida-Virumaa
maakonnaplaneeringust, mis on kättesaadav aadressil
https://maakonnaplaneering.ee/ida-viru-maakonnaplaneering-2030-
2.2 PlanS §-s 11 on sätestatud teabe piisavuse põhimõte, mille kohaselt planeerimisalase
tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut
mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning
teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet. PlanS teises
peatükis toodud oluliste põhimõtete rakendamisest on põhjalikumalt kirjutatud
juhendmaterjalis „Planeerimise põhimõtete rakendamine“, mis on kättesaadav
aadressilt https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/pohimotted/
2.3 Üldplaneeringu koostamisel palume kasutada juhendit „Nõuandeid üldplaneeringu
koostamiseks“, mis on kättesaadav aadressilt https://planeerimine.ee/seadus-ja-
juhendid/yp-noustik/. Soovitame kasutada juhendis toodud mõisteid.
2.4 Palume arvestada vajadusega kohandada üldplaneeringu lahenduse kaudu asustust,
elukeskkonda ja taristut sobivaks kahanevale ja vananevale elanikkonnale.
Üldplaneeringu koostamisel soovitame kasutada juhendit „Suunised kahanevate
piirkondade säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks“, mis on kättesaadav aadressilt
https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/kahaneva-asustusega-piirkond/
2.5 Maakonnaplaneeringus toodud rohelise võrgustiku paiknemise ja kasutustingimuste
täpsustamisel palume kasutada Keskkonnaagentuuri tellimusel valminud
juhendmaterjal „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“, mis on kättesaadav aadressilt
https://keskkonnaagentuur.ee/elme#rohevrgustik
5
2.6 Juhime tähelepanu metsaseaduse § 42 lg 3, mille kohaselt „planeeringuga linna kui
asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda kohaliku
omavalitsuse nõusolekuta“. Soovitame linnade rohealad määrata joonisel (ja eraldi
kihil), et hiljem oleks vajadusel võimalik tuvastada, kas ja milliste alade kohta jõustuv
säte kohaldub. Rohealade määramisel palume kasutada Keskkonnaagentuuri
tellimusel valminud juhendmaterjal „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“.
2.7 Asulate olukorda väljaspool keskuslinnu kirjeldab „Eesti väikeasulate uuring“, mis
teeb ettepanekud väikeasulate elujõu hoidmiseks nii riigi kui omavalitsuse tasandil.
Uuring pakub asustusüksuste tasemel üleriigiliselt võrreldavaid alusandmeid, mis on
vajalikud asustuse arengu täpsustamiseks linnade ja valdade üldplaneeringutes ning
teistes arengudokumentides. Uuring on kättesaadav aadressilt
https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/vaikeasulate-uuring/
2.8 Seoses kahanemisega kohanemise temaatikaga juhime tähelepanu vajadusele kaaluda
võimalusi elamute renoveerimise ja elamumajanduse suunamiseks läbi
üldplaneeringu. Näiteks, millistes piirkondades korruselamute rekonstrueerimine
toetab linna ruumilise arengu perspektiivseid suundi.
2.9 Palume üldplaneeringu vormistamisel ja ülesehitamisel juhinduda riigihalduse
ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded“.
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Ida-Viru talitust kursis
linna üldplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Ühtlasi palume
Narva linna veebilehel kajastada üldplaneeringu koostamise protsessi kohta jooksvalt
ajakohast teavet. Palume esitada Narva linna üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruande eelnõu
Rahandusministeeriumile PlanS § 85 lõike 1 kohaselt arvamuse avaldamiseks ning PlanS § 81
lõike 3 alusel täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate isikute ning asutuste määramiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Tiit Toos 715 5813
[email protected]
6