dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukohad

Rahandusministeerium · 10. detsember 2021
Viit
14-11/8803-1
Registreeritud
10. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Põlva Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Marika Saks (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Põlva talitus)
Lahendamise tähtaeg
9. jaanuar 2022

Failid

  • 📎7-121-140-1 09.12.2021 Väljaminev kiri.asice610 KB
  • 📎E-kiri.pdf65 KB

Sisu (failidest)

PÕLVA VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale Teie: Meie: 09.12.2021 nr 7-1/21-140-1 Seisukohad Põlva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamustele Põlva Vallavalitsus tänab teid Põlva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud ettepanekute eest. Käesolevale kirjale on lisatud pärast avaliku väljapaneku lõppu esitatud arvamuste kokkuvõte koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekute ja vallavalitsuse seisukohtadega on võimalik tutvuda Põlva valla veebilehel www.polva.ee/uldplaanering-ksh-eelnou-avalikustamine . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Zuppur arhitekt-planeerija Lisa: Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõule esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga 53471669, [email protected] Kesk 15 tel 799 9470 Swedbank AS 63308 Põlva e-post [email protected] EE172200221012204673 Registrikood 75038581 www.polva.ee AS SEB Pank EE021010402018689001 Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule pärast avalikustamise lõppu (10.10.21) esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga Ettepaneku/arvamuse Ettepanek/arvamus Vastus esitaja ja kuupäev Keskkonnaministeerium, 1. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3. Maakasutuse juhtotstarbed on supelranna maa-ala juhtotstarbe kohta kirjutatud, et Arvestatakse. 17.10.2021 nr 7- see on avalikult kasutatav supelranna maa-ala mille piires on võimalik püstitada supelranna kasutamiseks vajalikke ehitisi. 15/21/4029-3 Peatükis 5.7. Puhkeväärtusega alad on kirjas, et enamkasutatavatele supluskohtadele on määratud supelranna maa-ala juhtotstarve (SE) mis võimaldab nendele aladele püstitada supelranna teenindamiseks vajalikke rajatisi. Supelranna maa-ala juhtotstarbega alale ei laiene ehituskeeld. Antud sõnastused ei lähe kokku looduskaitseseaduses sätestatuga ning on mitmeti mõistetavad. Ehituskeeld küll ei laiene supelranna teenindamiseks vajalike rajatiste ehitamiseks, kuid siiski laieneb hoonete püstitamisele. Lisaks märgime, et supelranna maa-ala juhtotstarbe tähiseks on mujal seletuskirjas märgitud PR. 2. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.5. Rohevõrgustik on esitatud tingimused rohevõrgustiku terviklikkuse ja toimimise Arvestatakse. säilitamiseks. Neljanda punkti sõnastuse on välja toodud, et majandatavates metsades on oluline muuhulgas metsade Selgitus: Ohtlike taimekaitsevahendite (glüfosaatide) väetamisest loobumine ja ohtlike taimekaitsevahendite (glüfosaatide) mittekasutamine. Juhime tähelepanu, et metsaseaduse kasutamise vältimise tingimus on kirjas 2018. a (edaspidi MS) § 27 lõike 3 kohaselt on metsa väetamine keelatud üksnes mineraalväetistega. Samuti vajaks täpsustamist mida kehtestatud Põlva valla üldplaneeringus 2029+. peetakse ohtlike taimekaitsevahendite all silmas, sest taimekaitseseadus ei defineeri ohtlikke taimekaitsevahendeid. Täpsustame, Nõustutakse, et see nõue ei ole põhjendatud. et pestitsiidide kasutamine metsas on reguleeritud keskkonnaministri 27.12.2006 aasta määruses nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ ning selle § 20 lõike 1 kohaselt võib pestitsiide metsas kasutada metsakaitseekspertiisi tulemuste alusel. Seega teeme ettepaneku seletuskirjas selgelt välja tuua, miks seatakse rangemad tingimused võrreldes kehtiva seadusandlusega. 3. Eelmises punktis toodud tingimuse eelviimase lause kohaselt tuleb metsamaaga kattuvatel rohevõrgustiku koridoride aladel Viidatud sõnastuse ebaselgusele on ka varasemalt vältida lageraieid, mille käigus raiega toimuks korraga koridoriga ristisuunaline raie, mis halvendaks seeläbi koridori toimimist. viidatud ning see vaadatakse üle. Sellisest sõnastusest võib välja lugeda, et ka lageraie on lubatud, kui ristisuunas täies ulatuses lageraie ei lõika korraga tervet koridori. Punkti viimase lause kohaselt tuleb koridori aladel raie läbi viia etappidena (aegjärksena). Palume selgitada, kas sulgudes oleva täienduse all on silmas peetud aegjärgset raiet MS § 30 mõistes ehk on valitud üks turberaieliikidest ja kui on, kas siis see tähendab, et muud MS-e turberaieliigid on keelatud. Kui on, siis palume seda põhjendada. 4. Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 5.5. Rohevõrgustik seitsmenda punkti kohaselt on seatud tingimuseks, et rohelise Selgitus: Antud rohevõrgustiku tingimus tuleneb võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tuumalas ei langeks alla 90%. Samas pole täpsustatud maakonnaplaneeringust. GIS-tehnoloogia võimaldab ega defineeritud, millised alad loetakse loodulike alade hulka ja kuidas ning kelle poolt seda protsenti jooksvalt jälgitakse. Samuti hinnata ja analüüsida ruumiandmeid erinevate tunnuste ei ole kirjeldatud kuidas seda tingimust rakendatakse ehk kas see võib kaasa tuua majandustegevuse keelamise, nt raie keelamise. alusel. Põlva valla üldplaneering on koostatud Palume selgitada. digitaalselt ning ruumianalüüsi abil on võimalik leida igale tuumalale looduslike alade osakaal. 5. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.5. Rohevõrgustik on kirjas, et kaevandamissoovi ja rohelise võrgustiku kattuvusel Arvestatakse. arvestab loaandja loamenetluses vajadusega säilitada rohelise võrgustiku toimivus, töötades vajadusel välja leevendavad meetme. Korrektne sõnastus on, et välja töötatakse leevendavaid meetmeid. 6. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.7. Puhkeväärtusega alad on esitatud tingimused puhkeväärtusega alade kasutamiseks ja Viidatud sõnastuse ebaselgusele on ka varasemalt arendamiseks. Viienda punkti kohaselt KAH-metsades raiete kavandamisel arvestatakse kogukonna ettepanekutega. Avaliku viidatud ning see vaadatakse üle. huviga metsaalade metsamaadel tuleb raietegevust planeerida selliselt, et aladel oleks tagatud kaugemas tulevikus erivanuseliste puistute kogum. Raiete kavandamisel (metsamajanduskavade koostamisel) puhke-ja virgestusaladel tuleb kaasata huvirühmad ja kohalik omavalitsus. Üldplaneeringu seletuskirjas on KAH-metsad defineeritud kui RMK hallatavatel maadel asuvad alad, mille majandamisega kaasneb kõrgendatud avalik huvi. Samas avaliku huviga metsaalad ei ole defineeritud. Palume selgitada, kas viiendas punktis avaliku huviga metsamaadel on silmas peetud tingimusi KAH aladele (ehk RMK hallatavatel maadel asuvad alad) või on silmas peetud ka eraomandis olevaid maid ja kas tegemist on kohustusliku kasutustingimusega, või on tegemist üldise suunisega. Selline üldsõnaline lähenemine jätab väga palju ruumi erinevateks tõlgendusteks. 7. Eelmises punktis toodud tingimuse viimase lause kohaselt tuleb raiete kavandamisel (metsamajanduskavade koostamisel) Võetakse teadmiseks, viidatud sõnastuse ebaselgusele puhke- ja virgestusaladel kaasata huvirühmad ja kohalik omavalitsus. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on puhke- ja on ka varasemalt viidatud ning see vaadatakse üle. virgestusaladeks muuhulgas ka marja- ja seenemetsad (lk 38, peatüki 5.7 esimene lõik). Juhime tähelepanu, et metsamajandamiskava ei ole MS alusel kohustuslik dokument ning seda ei koostata, kui metsaomanik seda ei soovi (MS § 11 lg 43 ). Metsamajandamiskava kohustuslikkus esineb üksiku erandiga (MS § 42 lg 11 ). Küll aga peavad teatud metsamajanduslike tegevuste (MS §11 lg 42 ) tegemiseks olemas olema metsa inventeerimise andmed metsaressursi arvestuse riiklikus registris (MS §11 lg 41 ). 8. Peame vajalikuks, et üldplaneeringu seletuskirja peatükki 6.2.2. Taastuvenergia lisatakse tuulikute rajamise üheks tingimuseks, Arvestatakse. Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule pärast avalikustamise lõppu (10.10.21) esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga et tuuleenergiat tuleb planeerida viisil, mis tagab kaitstavate loodusobjektide (kaitsealad, hoiualad, Natura 2000 võrgustiku alad, kaitsealused liigid, kaitstavad looduse üksikobjektid) säilimise ning kavandatav tegevus ei tohi avaldada negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärkidele. 9. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 6.2.2. Taastuvenergia toodud taastuvenergiarajatiste rajamise tingimuste esimese punkti Sõnastus ühtlustatakse ning raadamist käsitlev punkt kohaselt ei ole metsa raadamine päikeseparkide ja tuulikute rajamiseks lubatud. Samas KSH aruande eelnõu peatükis 3.8 vaadatakse üle. Taastuvenergeetika kavandamine ja sellega kaasnevad mõjud kasutatakse sõnastust, et metsa raadamine päikeseparkide ja tuulikute rajamiseks ei tohiks üldjuhul olla lubatud. Palume selgitada erinevust üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu vahel ja kas on üldplaneeringuga kavas seada tingimusi, mis juhtudel on siiski raadamine lubatud. 10. Üldplaneeringuga tehakse ettepanekud ehituskeeluvööndi vähendamiseks, kuid ettepanekud ei ole avaliku huvi seisukohast Arvestatakse. põhjendatud ning ettepanekutes pole arvestatud KSH aruande eelnõus esitatud tulemustega. Palume ettepanekuid korrigeerida. 11. KSH aruande eelnõus on välja toodud, et rohevõrgustiku tingimused tulenevad maakonnaplaneeringust, kuid rohevõrgustiku Selgitus: rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi on planeerimisjuhis ütleb, et maakonnaplaneering annab üldised kasutustingimused rohevõrgustiku toimimise tagamiseks, võrreldes maakonnaplaneeringuga täpsustatud, üldplaneeringu ülesanne on rohevõrgustiku ülesannete kohapõhine ülevaatamine ja täpsustamine ning tingimuste määramine. sellekohane viide on jäänud tegemata. 12. Palume tuua KSH aruande eelnõus välja, kas Põlva valla rohevõrgustik moodustab terviku naabervaldade omaga, kas alad on Arvestatakse. ühenduses või esineb mittetoimivaid lahendusi ja vajadusel pakkuda lahendusi puuduste kõrvaldamiseks. Selgitus: naabervaldadega (Kanepi, Räpina, Võru, Kastre) koostöös on rohevõrguistiku piirid liidetud ühtseks tervikuks. 13. KSH aruande eelnõu peatükis 3.1.2 Mõju elurikkusele, taimestikule, loomastikule kirjeldatakse, et asustuse laiendamist Sõnastust parandatakse. üldplaneeringuga vääriselupaikade aladele ei kavandata. Vääriselupaiku läbivad liikumisrajad on juba olemasolevad ning täiendavaid objekte vääriselupaikadele ei kavandata. Samas järgmises lauses viidatakse, et VEP nr.204705 osas esineb kattuvus kavandatava kergliiklustee perspektiivse asukohaga. Palume antud vastuolu selgitada. 14. KSH aruande eelnõu peatükis 3.1.5.1 Mõju pinnaveekogudele on kirjas, et üldplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiksid Arvestatakse, KSH aruannet täiendatakse. põhjustada veekogude seisundite halvenemist. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringuga kavandatakse maakasutuse otstarvete muutusi, sealhulgas kaardistatakse väärtuslikud põllumajandusmaad ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Näiteks on üldplaneeringuga tehtud ettepanek vähendada ehituskeeluvööndit Põlva järve ääres 50-le meetrile metsamaal lõikudes kuhu on kavandatud elamumaad. Seega oleme seisukohal, et maakasutuse mõju veekogumite seisundile tuleb KSH aruande eelnõus läbivalt hinnata. Kui vajalike hinnangute andmiseks ei ole üldplaneeringus piisavalt infot, tuleb vastav risk KSH aruande eelnõus välja tuua, et hilisemas planeerimise etapis mõju veekogumitele saaks nõuetekohaselt hinnatud. 15. KSH aruande eelnõu peatükis 3.1.5.2 Reoveekogumisalad ja nende mõju on märgitud, et Aarna külas ei ole määratud Arvestatakse, KSH aruannet korrigeeritakse. reoveekogumisala (RKA), kuid alal on ühiskanalisatsioon ja vajalik on üldplaneeringus määrata Aarna külasse RKA perspektiivala vastavalt ÜVK-le. Aarna RKA suurus on 1,9 ha ning reostuskoormus on 75 ie. Märgime, et ühiskanalisatsioon on tehniline lahendus reovee käitlemiseks, mille väljaehitamine ei eelda RKA olemasolu. Seega ei ole vajalik kõik ühiskanalisatsiooniga kaetud alad määrata perspektiivis RKA-ks. RKA määramise eeldused on sätestatud veeseaduse §-des 99-101. Veeseaduse § 100 lõike 2 kohaselt peab RKA olema vähemalt 5 ha. Seega palume tekst viia kooskõlla veeseadusega. 16. Palume KSH aruande eelnõu peatükis 3.1.6.1 Mõju põhjavee kvaliteedile (lk 57) täiendada, et uute hoonestusalade Arvestatakse, KSH aruannet täiendatakse. kavandamisel tuleb samuti lähtuda väljatoodud sademevee käitlemise põhimõtetest. 17. KSH aruande eelnõu peatükis 3.4.1 Mõju välisõhu seisundile toodud sõnastusest jääb ekslik mulje, et ammoniaak on nn Arvestatakse, KSH aruannet korrigeeritakse. esmatähtis saasteaine. Palume korrigeerida sõnastust. 18. KSH aruande eelnõu peatükis 3.4.1.1 Tootmisettevõtete mõju on märgitud, et nähakse mitmete olemasolevate tootmisalade Selgitus: olemasolev tootmisala ei muutu kuskil puhul ette nende perspektiivset sega-alaks muutumist. Sellise muudatuse korral on vaja hinnata, kas alal olev müratase vastab segakasutusega äri- ja teeninduse maa-alaks (SE) vaid uuele müratundlikule alale kehtestatud müra sihtväärtustele. segakasutusega äri ja tootmisettevõtte maa-alaks (SÄ). SE alale on lubatud ka elamud, see-eest SÄ alale elamud ja ühiskondlikud hooned lubatud ei ole. Seega ei muutu ala müratundlikkus. 19. KSH aruande eelnõu peatükis 3.4.1.2 Kaugküte asendada termin „peentolm“ terminitega „peenosakesed“ ja „eriti peened Arvestatakse, KSH aruannet korrigeeritakse. osakesed“. 20. KSH aruande eelnõu peatükis 3.4.2 Müra mõju on soovitav jätta ära standardi EVS 842:2003 aastaarv, sest koostamisel on Arvestatakse, KSH aruannet korrigeeritakse. standardi uustöötlusversioon. Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule pärast avalikustamise lõppu (10.10.21) esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga 21. Teeme ettepaneku KSH aruande eelnõus müra hindmaisel kasutada ka 2021 valminud Põlva linna ja ümbruskonna Arvestatakse, KSH aruannet korrigeeritakse. Eelnõu mürakaardistamise tulemusi. valmimisel ei olnud mürakaardistamise aruanne veel valminud. Rahandusministeerium, 1. Põlva maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja peatükis 2.2 Linnalise asustuse alad on sätestatud nende alade määramise ja Arvestatakse. 27.10.2021 nr 14- arendamise põhimõtted ning määratud linnalise asustuse alana Põlva linn ja selle lähiümbrus. Palume täpsustada üldplaneeringu 10/5827-3 eelnõus linnalise asustusega ala käsitlust lähtuvalt maakonnaplaneeringust. 2. Maakonnaplaneeringu peatükis 4.2.1. Elektrivõrk on kajastatud Tartu-Gulbene 330 kV kõrgepingeliini võimalik põhimõtteline Arvestatakse. suund ja sätestatud, et kõrgepingeliini trassi täpsem kulgemine selgub edaspidi täiendava planeeringu koostamise tulemusena. Samuti see, et kõrgepingeliini paiknemine võib oluliselt erineda maakonnaplaneeringus kajastatust. Maakonnaplaneeringus seatakse tingimus, et üldplaneeringu koostamisel on oluline teha koostööd Eesti elektrienergia põhivõrgu valdajaga, selgitamaks välja Tartu-Gulbene ühendusliini kavandamise ajakohane seis ning üldplaneeringus arvestamise vajadus. Palume täpsustada koostöös taristu valdajaga üldplaneeringu eelnõu peatükis 6.2. Energeetika objekti elluviimise perspektiivi ja seost võimaliku PlanS § 27 lõike 1 kohase riigi eriplaneeringu objektiga. 3. Üldplaneeringu eelnõu peatükis 2.1. Maakonnaplaneeringuga arvestamine on kirjas, milliste teemade osas on Arvestatakse. maakonnaplaneeringut täpsustatud ning et täpsustamise põhjendused ja ulatus on esitatud teemavaldkonda käsitlevas peatükis. Palume lisada kõigi täpsustamiste põhjendused ja ulatus vastavatesse teemavaldkondade peatükkidesse. 4. Maakonnaplaneeringu peatükis 2.1.3. Teenused on määratud keskuste igale tasemele vastavad teenused, mida on soovitatav Selgitus: Kõigi tasandi keskustele on määratud antud tasemel minimaalselt pakkuda. Erandiks on lähikeskused, mis on teatud teenuste koondumise kohaks, kuid kus väiksuse maakasutuse juhtotstarbed ning sõnastatud nende tõttu ei ole põhjendatud kindla nimekirja alusel teenuste tagamine: sel tasemel sõltub pakutavate teenuste valik kohaliku arengueesmärgid (vt p 4.4.3 ja 4.4.4), paindlik kogukonna initsiatiivist ja ettevõtlusaktiivsusest. Maakonnaplaneeringu soovituslike teenuste nimekiri ei ole lõplik ning võib maakasutus soodustab teenuste säilimist ja uute vastavalt keskuste võimekusele täieneda. Piirkondlike eripärade tõttu ei pruugi kõikides keskustes olla kõiki soovitatavaid loomist. Üldplaneeringu rakenduse 2. vahelehel on teenuseid, mistõttu üksikute teenuste tagamiseks tuleb kaaluda ja rakendada erinevaid parendusvõimalusi, arvestades toodud maakonnaplaneeringu keskuste võrgustik ja omavalitsuse profiiliga: teenuse tekitamine, ühistranspordi korraldamine teenuse kättesaadavuse parandamiseks (inimene läheb hierarhia. teenuse juurde), paindlikud lahendused (teenuse toomine inimeseni). Palume selgitada, millised on Põlva valla strateegilised suunad ja prioriteedid teenuste osutamisel vastavalt maakonnaplaneeringus määratud keskuste tasemetele. Palume tuua seosed, kuidas toetavad üldplaneeringuga seatud maakasutus- ja ehitustingimused teenuste võimaldamist ja selleks vajaliku taristu arendamist. 5. Maakonnaplaneeringu peatükis 2.3. Maaline piirkond on sätestatud: Kehtivate detailplaneeringute puhul, mis ei vasta Selgitus: detailplaneeringute kehtetuks tunnistamist ei maakonnaplaneeringu peatükkides 3, 4 ja 5 kirjeldatud tingimustele, on põhjendatud kaalumine, kas nende detailplaneeringutega ole kaalutud. kavandatu on jätkuvalt asjakohane nimetatud punktide kontekstis ning vajadusel kaaluda planeeringute kehtetuks tunnistamise protsessi algatamist. Palume selgitada, kas teemat on käsitletud ja kas on kaalutud eelnimetatud detailplaneeringute kehtetuks tunnistamise protsessi algatamist. 6. Maakonnaplaneeringu peatükis 2.4. Suunised detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramiseks Selgitus: üldplaneeringu eelnõu punktis 4.1. seisab: „ üldplaneeringutes on muu hulgas kaalutlemise aluseks maakonnaplaneeringus toodud väärtuslike maastike ja rohelise võrgustiku Kaaludes maakonnaplaneeringu suuniseid kasutamistingimused. Väärtuslikel maastikel detailplaneeringu koostamise kohustuse juhtude kaalumisel tuleb arvesse võtta ka detailplaneeringu koostamise kohustuse kohta iga konkreetse maastiku puhul väärtustatud maastikukomponentide säilimist. Palume selgitada, kas üldplaneeringu lahenduse väärtuslikel maastikel ning rohevõrgustiku aladel, leiti koostamisel kaaluti detailplaneeringu koostamise kohustust väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. üldplaneeringu koostamise käigus, et parima, tasakaalustatud tulemuse annab asukoha- ja juhtumipõhine lähenemine kogu valla territooriumil. Detailplaneeringu koostamise kohustuse määramisel on üldplaneeringus arvestatud sellega, et võimaldada valla elu- ja majanduskeskkonna mitmekülgset arenemist. Seetõttu on detailplaneeringu koostamise kohustuse määramise aluseks paljudel juhtudel kaalutlemine, mis võimaldab juhtumipõhiselt ja paindlikult läheneda.“ 7. Juhime tähelepanu sellele, et juhul kui maakonnaplaneeringuga kavandatud objekti täpsustamisel on selle asukohal lähedus KSH aruannet täiendatakse märkuse kohaselt. Natura 2000 alaga, ei saa Riigikohtu lahenditest tulenevalt lükata üldplaneeringus toodud tegevuste puhul Natura hindamist Selgitus: mitmed maakonnaplaneeringu kohased järgnevatesse etappidesse. Olenemata sellest, kas objektid on kohaliku omavalitsuse või riigi soov. Seega, isegi kui objektid (matkarajad) on praeguseks olemasolevad ja ei maakonnaplaneeringust üldplaneeringusse üle toodava objekti puhul mingeid sisulisi täpsustusi tehtud pole, aga pole ka võimalik vaja seega hindamist KSH aruandes. Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule pärast avalikustamise lõppu (10.10.21) esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga välistada kavandatava tegevuse olulist mõju Natura ala kaitse eesmärkidele, tuleb Natura asjakohane hindamine läbi viia üldplaneeringu menetluses. Põlva vallas on sellised objektid Ahja loodusala läbiv perspektiivne kergliiklustee, matkarajad ja tervisespordirada ning Valgesoo loodusala metsaelupaiga ala läbiv kergliiklustee. Palume täiendada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõusid. Tutvunud üldplaneeringu materjalidega ja lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ning võttes aluseks PlanS § 81 lõike 3 ja arvestades riigihalduse ministri 01.02.2019 käskkirja nr 1.1-4/16 punktis 2 antud volitust, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks määrata lisaks eespool nimetatud asutustele täiendavalt koostöötegijaid. Muinsuskaitseamet, e- I Kaardirakenduse väärtuste kiht Arvestatakse osaliselt. kiri 01.11.2021 1.sinna tuleks kindlasti lisada märkus (sest see ei tule muidu kusagilt mujalt välja): Selgitus: üldplaneeringus välditakse läbivalt õigusaktide Kinnismälestisi ümbritseb kaitsevöönd, milleks on 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (kui mälestiseks tsiteerimist. Kuni avalikest andmetest ei ole võimalik tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti) ja mille eesmärk on tagada: 1) kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas leida kõikide kinnismälestiste kaitsevööndeid (sarnaselt keskkonnas ning seda ümbritsevate mälestisega seotud kultuuriväärtuslike objektide ja elementide säilimine; 2) kinnismälestise tehnovõrkudele või veekogudele), seni lisame lisanduva vaadeldavus ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine; 3) kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi kaitsevööndi märke kaardikihi nimetuse juurde. säilimine. Mälestiste alal ja nende kaitsevööndis kehtivaid nõudeid ja tööde tegemise tingimusi reguleerib Muinsuskaitseseadus. II ÜP eelnõu. Seletuskiri Arvestatakse osaliselt. Ptk 5.1. Kultuurimälestised Selgitus: üldplaneeringus välditakse läbivalt õigusaktide Siin on käsitlus väga napp. Katsun veidi pikemalt põhjendada, miks peaks täiendama: Väärtuslike kultuurimälestiste ja kohaliku tsiteerimist. Kultuuripärandit on üldplaneeringus pärandi seisukohalt oluliste objektide välja toomine annab KOV-ile pikema aja vältel teabe ja seega ka võimaluse arvestada oma kajastatud samaväärselt looduskaitse või riigiteedega. tegevuses pärandiga laiemalt ja tagada sh sellega arvestamine ka edaspidistes ruumilise planeerimise protsessides. Üldplaneeringuga ei kavandata uut ega täiendavat Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) §-s 3 on sõnastatud muinsuskaitse põhimõtted üldise väärtusruumi loomiseks, sh see, et tiheasustust aladele, kus seda ei ole varem olnud või kultuuripärandi väärtustamine ja hoidmine on ühiskonna ühine kohustus, mistõttu on üldplaneeringu koostamisel oluline kavandatud. Üldplaneering ei olemasolevat olukorda kultuuripärandile tähelepanu pööramine, kuna see kinnitab valdkonna aktuaalsust ja KOV-i väärtuspõhimõtteid oma valla kirjeldav dokument vaid tulevikku suunatud kultuuripärandiga tegemisel. Teiste põhimõtete hulgas on eraldi välja toodud, et riik ja kohaliku omavalitsuse üksused arvestavad arengudokument. Sarnaselt loodusobjektidele oma ülesannete täitmisel kultuuripärandi kui avaliku väärtusega ning teevad omavahel koostööd, et toetada kultuuripärandi täiendatakse soovitud sõnastuses üldplaneeringu lisaks säilimist ja kasutuses hoidmist (MuKS § 3 lg 7). olevat dokumenti „Mõjutatava olukorra ülevaade“, Võimalus üldplaneeringu raames maakasutuse kaudu riikliku pärandiga arvestada on nt läbi maakasutuse, mis võimaldaks sellekohane selgem viide lisatakse seletuskirja. pärandit uues funktsioonis kasutusel hoida. Üldplaneeringu ja pärandi kasutuses hoidmise, kasutusse tagasi toomise teema on Üldplaneeringu pt 5.1. täiendatakse tingimustega seotud teedevõrgu arendamisega. Oluline on säilitada avalikus kasutuses juurdepääsuteed mälestistele, kalmistutele, majadele, kultuurimälestiste kaitsmiseks ja kasutamiseks, eratee aga ka monumentidele ja muudele rajatistele. Arheoloogiapärand on siinjuures erandlik, kuna sageli pärineb maapõues asuv avalikuks kasutamiseks määramise põhimõtete (6.1.1.) rikkus teedevõrgu kujunemise eelsest ajast, ning neile juurdepääsu hoidmine ja tekitamine pole primaarne. juurde lisatakse ka mälestistele juurdepääs. Samuti saab ja tuleb pärandiga arvestada näiteks maastikul avanevate kaugvaadete osas. Kui planeeritakse maakasutuse muutust seni põllumaana kasutusel olnud alale (näiteks elamuid või tootmishooneid), tuleb analüüsida, kuhu on õige hoonestusõigust määrata, et senine väärtuslik maastik säiliks võimalikult harjumuspäraselt ning vaated maastikus olevatele ja kohaidentiteeti kujundavatele mälestistele, nagu näiteks kirikud, mõisa peahooned, mõisaalleed, vabriku korstnad jm maastikul eristuvad mälestised, säiliksid. Arheoloogiapärandi puhul tuleb aga maakasutustingimuste puhul silmas pidada just seda, et ei kavandataks (tihe)hoonestusalasid (aga ka toomiskomplekse, kaevandusi jmt) kohtadesse, kus on tihe arheoloogiamälestiste kontsentratsioon. Riikliku kultuuripärandit tuleb üldplaneeringus käsitleda samaväärselt riikliku keskkonnakaitse ja riigimaanteedega. Ka neid valdkondi üldplaneeringus ei kehtestata, kuid neid kajastatakse (v.a arheoloogia prognoosalad) ja nendega arvestatakse. Üldplaneeringu seletuskirjas tulekski välja tuua, et need põhjendused on olemas ja siis saaks ka KSH aruandes öelda, et ÜP-s arvestatakse pärandiga ja soodustatakse läbi mainitud meetmete selle kasutusel olemist ja seeläbi ka hooldamist ja säilimist. Sellest lähtuvalt teen ettepaneku täiendada riikliku kultuuripärandi peatükki järgneva tekstiga (kursiisiv) (ja samas võtta ära KSH aruandest mälestiste nimekirja sisaldavad tabelid, millest pole eriti palju sisulist kasu). Eriti olulised on just mälestise liigiti need kasutustingimused ja -piirangud, sest neid sellises sõnastuses seadusest ei leia, need on siin n-ö inimkeelselt lahti kirjutatud ja kuna erinevad kardinaalselt nt arheoloogia ja ehitismälestiste puhul, siis oleks minuarust see info siin oluline: Põlva vallas on kinnismälestistena riikliku kaitse all 99 ehitismälestist, 12 ajaloomälestist ja 217 arheoloogiamälestist. Vallasmälestisteks olevaid kunstimälestisi üldplaneeringus eraldi ei käsitleta, kuna enamiku näol on neist tegu hoonetes (peamiselt kirikutes) asuvate üksikobjektidega. Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule pärast avalikustamise lõppu (10.10.21) esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga Kinnismälestisi ümbritseb kaitsevöönd, milleks on 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti) ja mille eesmärk on tagada: 1) kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning seda ümbritsevate mälestisega seotud kultuuriväärtuslike objektide ja elementide säilimine; 2) kinnismälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine; 3) kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine. Mälestiste alal ja nende kaitsevööndis kehtivaid nõudeid ja tööde tegemise tingimusi reguleerib Muinsuskaitseseadus. Põlva valla ehitismälestistest (kokku 99) moodustavad suurema osa mõisa- või veskikompleksid (sulgudes kaitsealuste üksikobjektide arv): Mooste (20), Ahja (9), Tilsi (8), Põlgaste (7), Joosu (4), Rasina (2), Peri (3), Partsi (2), Kiidjärve (1) ja Jaanimõisa (1) mõisakompleksid; Kauksi (5), Otteni (4), Rosma (4) ja Kiidjärve (1) vesiveskikompleksid. Lisaks on mälestistena riikliku kaitse all 3 kirikut: Põlva Maarja kirik (3), Kähri luteriusu kirik ja Kärsa õigeusukirik;, kaks ajaloolist kõrtsihoonet: Kärsa koos kõrvalhoonetega (5) ja Mustajõe; ajalooline Rosma küla (6), Kadaja talukompleks (7) ja rida üksikobjekte. Ehitismälestiste kasutustingimused ja -piirangud: ehitismälestisteks olevad hooned tuleb hoida kasutuses või kasutusest väljas olevatele leida (uus) sobiv kasutusotstarve. Säilitada või restaureerimistööde puhul tuleb taastada hoonete algne välisilme. Tagada ümbruse heakord ja mälestiste vaadeldavus. Mõisakompleksides tuleks säilitada mõisasüdame struktuur autentsel kujul, vältides uusehitiste paigutamist mõisasüdamesse, ajalooliste parkide ja alleede puhul hooldada puistuid põhimõttel, et säiliks algupärane stiil ning oleks tagatud järjepidevus, suuremate tööde korral konsulteerida haljastusspetsialistidega. Ajaloomälestistena (kokku 12) on Põlva vallas kaitse all 2 kalmistut (Põlva ja Kähri); üksikobjektidena 3 kultuuritegelase hauda Põlva kalmistul, 1 Vabadussõja mälestussammas ja 4 Teises maailmasõjas sõjas hukkunute ühishauda. Kaitse alla on võetud ka 1 ajalooline koolihoone Rosmas ning kunstnik Elmar Kitse suvemaja Valgemetsas. Ajaloomälestistest kalmistute kasutuskord ja seal säilitamisele kuuluvad elemendid ning vastutava ametiga kooskõlastatavad tööd tuleks täpsustada kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud kalmistueeskirjaga. Kasutuses olevate kalmistute kohta tuleks ÜP-s märkida, kas on kavas kalmistuid laiendada või ei. Samuti võiks olla kirjas, et Arvestatakse osaliselt. kalmistuseaduse kohaselt nähakse kalmistu rajamisel või laiendamisel ette vähemalt 50 m rahuvööndit kalmistu välispiirist. Sinna Selgitus: kalmistute rahuvööndit kajastatakse on keelatud rajada ehitisi ja planeerida maakasutust, mis võib põhjustada kalmistul müra, välja arvatud kalmistut teenindav maakasutuse juhtotstarvete juures, kalmistute rajatis. laiendamise vajadus on maakasutuse juhtotstarbega näidatud. Põlva valla arheoloogiamälestised (kokku 217) jagunevad liikide kaupa järgmiselt: elukohad: sh 8 asulakohta, 2 linnust ja 1 Arvestatakse osaliselt. pelgupaik; matmispaigad: sh 173 kääbast, 9 kivikalmet ja 16 kalmistut, eraldi arheoloogiamälestiste alaliigi moodustavad Selgitus: üldplaneeringus välditakse läbivalt õigusaktide ajaloolised looduslikud pühapaigad (neist muinsuskaitse all on Põlva vallas 2 ristimetsa, 1 ohverdamiskoht, 4 ohvrikivi ja 1 tsiteerimist. Kultuuripärandit on üldplaneeringus ohvriallikas, arvukalt looduslikke pühapaiku on aga sellised, millele ei ole kaitsestaatust kehtestatud, vt lähemalt looduslike kajastatud samaväärselt looduskaitse või riigiteedega. pühapaikade alaptk-st ###). Arheoloogiamälestiste maa-ala säilimis- ja kasutustingimused: arheoloogiapärandi puhul tuleb silmas Üldplaneeringuga ei kavandata uut ega täiendavat pidada seda, et selle säilimise tagab eelkõige senise maakasutuse jätkumine. Põllumaal asuvate asulakohtade puhul ei tohiks tiheasustust aladele, kus seda ei ole varem olnud või kasutada senisest künnikihist sügavamale minevamaid maaharimisviise, linnuste puhul tuleb tagada, et raietöödel ei kahjustataks kavandatud. Üldplaneering ei olemasolevat olukorda maapinda. Soovitav on hoida korras juurdepääsuteed linnustele, tõkestades samas mootorsõidukite ligipääsu, et ära hoida kirjeldav dokument vaid tulevikku suunatud linnusenõlvade kahjustamine. Matmispaikade puhul võib kääbastelt ja kalmetelt puid ja põõsaid eemaldada pinnast arengudokument. Sarnaselt loodusobjektidele kahjustamata, kuid mälestiste alale ei tohi kavandada uusi ehitisi või rajatisi. Maakasutuse muudatuste puhul, millega kaasnevad täiendatakse soovitud sõnastuses üldplaneeringu lisaks kaevetööd, tuleb silmas pidada juurdepääsetavuse jätkuvat tagamist ja kaevetööde minimaalset ulatust mälestiste alal. Kohtades, olevat dokumenti „Mõjutatava olukorra ülevaade“, kus on vajalikud kaevetööd, tuleb arvestada arheoloogiliste uuringute kohustusega enne tööde algust. Iga mälestisega seonduva sellekohane selgem viide lisatakse seletuskirja. võimaliku muudatuse puhul maakasutuses otsustab vastutav ametkond kitsendused ja võimalikud leevendused eraldi mälestisest Üldplaneeringu pt 5.1. täiendatakse tingimustega lähtuvalt. Ümbritsevast maastikust sageli selgelt esile kerkivatel arheoloogiamälestistel on tugev turismipotentsiaal, mida saab kultuurimälestiste kaitsmiseks kasutada piisava teadvustamise (nt teabetahvlitega tähistamise) abil. Võiks lisada ka viite kaardirakendusele, mis sisaldaks infot, et mälestised on leitavad kultuuriväärtuste kaardikihilt. Kuna viimastel kuudel on tihedas suhtluses planeerijatega täpsustunud arheoloogia prognoosaladele ehitamisel järgimist vajavad Arvestatakse osaliselt. tingimused, siis palun ka siin asendada ptk 5.1 viimane lause järgnevaga: Selgitus: sõnastust ja pindalalist suurust täpsustatakse Selleks tuleb KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) kooskõlastada arheoloogilise läbirääkimistel. uuringu läbiviimise vajadus valdkonna ees vastutava ametiga. Prognoositud tõenäolistel arheoloogiapärandirikastel aladel tuleb eelnevalt küsida seisukohta arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta kõigil juhtudel, kus üldplaneering näeb ette detailplaneeringu koostamist või kus rajatava kaevanduse või ehitiste alla jääva ala (või lähestikku jäävate alade) pindala on suurem kui 500 m2. Ptk 5.1. Kultuurilooliselt tähtsad objektid Arvestatakse, kui Muinsuskaitseamet annab sisendi. Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule pärast avalikustamise lõppu (10.10.21) esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga Sellesse peatükki anname me omaltpoolt novembri jooksul nimekirja Põlva vallas olevatest looduslikest pühapaikadest ja nende kaitse- ja kasutustingimustest. XX sajandi väärtuslikud arhitektuuriobjektid: tabel on muidu ok, ideaalis võiks olla ka kirjas, kas ja kuidas hooned on kasutusel või Ettepanek võetakse kaalumisele. kas on plaanis kasutusele võtta. Lisaksin siia veelt omaltpoolt ühe objekti, millest ka põgusalt rääkisin: See on siis Põlva leerimaja (Fr. Tuglase 2), mis ehitati 19. saj lõpul (pühitseti sisse 1897), oli väidetavalt esimene kahekorruseline ehitis Põlvas. Nõukogude ajal ehitati mõnevõrra ümber ja oli kasutusel kui riigipanga Põlva osakond, hoiukassa ja perekonnaseisuamet. 1993. aastal anti tagasi koguduse käsutusse ja praegu tegutseb seal kohvik, üritusteks renditakse välja kahte saali. Hoones on säilinud silmapaistvalt kõrgetasemeline ja terviklik 1980. aastate interjöör. Selle autorit mul kahjuks pole õnnestunud veel välja uurida, aga usun, et kohalikud inimesed kindlasti teavad selle kohta midagi rääkida. Võin saata ka fotosid lisaks, kui on vajadus. Üldiselt oleks siin peatükis soovituslik esitada arhitektuuri- ja muud objektid eraldi, nii on nende kasutus- ja säilitamistingimusi Võetakse teadmiseks, sõnastust korrigeeritakse. lihtsam seada. Ja siis üldine tähelepanek: mõned korrad on tekstis (nii seletuskirjas kui kaardirakenduse juures) kasutatud sõnastust: inimtegevuse käigus objektid, ma arvan, et siia tuleks lisada mingi sõna, et kõlaks paremini: nt inimtegevuse käigus loodud/tekkinud objektid. Oma algsetes seisukohtades lähtus MKA nõuetele vastavast keskkonnamõju strateegilise hindamise programmist, mille järegi Arvestatakse, KSH aruannet korrigeeritakse. peab keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne sisaldama hinnangut eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele, hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta ning mõju prognoosimise meetodite kirjeldust [KeHJS, § 40, lg 4 (6)]. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara (KeHJS, § 5). Viimaste arutelude tulemusel on võtnud aga Rahandusministeerium seisukoha, et mõjude hindamisel kultuuripärandile on tegu pigem asjakohaste mõjudega: Asjakohased mõjud on siis: 1) kõik konkreetse planeeringu elluviimisega kaasnevad olulised mõjud ning 2) kõik tavalised mõjud ulatuses, mis konkreetse planeeringu koostamisel vajavad mingil põhjusel hindamist (https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/moju/). Üldplaneeringu tasandil on selliste konfliktikohtade välja toomine ja kompromisslahenduste välja pakkumine erinevate ametite ja Arvestatakse, KSH aruannet korrigeeritakse. kogukonna vahel ülioluline, et leppida kokku võimalikud asukohad ja võimalikud alternatiivid juba enne projekteerimisprotsessi algust. Põlva valla ÜP mõju kultuuripärandile KSH aruandes sisuliselt analüüsitud ei ole. Tabel sellisel kujul pole eriti informatiivne ja minuarust võiks see ka ära jääda, kui aga jätta, siis tuleks tabelist kindlasti eemaldada kunstimälestisteks olevad vallasmälestised (tabel 24), mis asuvad reeglina kas hoones (kirikus ja mõisas) või kalmistul ja mida ÜP kuidagi eraldi ei mõjuta. KSH lk öeldakse: Kultuurimälestistele rakenduvad muinsuskaitseseadusest tulenevad piirangud, millega üldplaneeringu koostamisel on arvestatud. Üldplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiksid kahjustada kultuurimälestiste säilimist. 1)pigem ju siiski kavandab (viimane RM seisukoht on, et need on asjakohased mõjud) ja selleks palusingi ÜP seletuskirja lisada liigiti kasutus- ja säilitamistingimused, mida sellistel puhkudel tuleks järgida. Kui need sinna ÜP_sse sisse kirjutada, saab siin aruandes öelda, et seda on tehtud ja neid tingimuse järgides viidud võimalus kultuuripärandi kahjustamisele miinimumini. Samamoodi, nagu on toodud välja arheol.tundlikud alad, võiks olla ka nt ristipuude puhul toodud välja tingimus, et nendega tuleb arvestada metsaraie või tee-ehituse (nii uute teede, sh kergliiklusteede rajamine kui ka olemasolevate rekonstrueerimine) puhul. Ja samamoodi võiks lisada need tingimused Taristu peatükki (nagu on seal praegu Natura aladele kavandatavate teede puhul). 2)Tuleks ka äkki siin mainida, et väärtuslike objektidega arvestamise lihtsutamisel planeerimisotsuste tegemisel, on need kantud ÜP kaardirakendusele (täpsem info kaardirakenduse seletuskirjas). 3)On olemas lause: Põlva valla üldplaneeringus on informatiivselt mh esitatud ka pärandkultuuriobjektid (eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavad kultuuriväärtuslikud objektid maastikus) - võiks paari sõnaga mainida, kuidas ÜP tagab nende säilimise? 4)Võiks ju ka analüüsida, kas ÜP mõjutab kultuuripärandit positiivselt - nt läbimõeldud maa juhtotstarve, mis võimaldab hoonetele võimalikult laia sobivat kasutusviisi. Samuti võiks olla nii ehitismälestiste kui ka XX saj arhitektuuripärandi puhul välja toodud põhimõte, et uute avalike hoonete ehitamisele on eelistatud on tühjalt seisvatele väärtuslikele hoonete renoveerimine ja kasutuselevõtt. Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule pärast avalikustamise lõppu (10.10.21) esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga Täiendused (boldis) lk 92 kokkuvõtvasse lausesse: Arvestatakse, KSH aruannet korrigeeritakse. Üldplaneeringu kohaselt tuleb planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel arvestada inimtegevuse käigus tekkinud objektide väärtusega ning tagada nende säilimine või võimalusel taastada nende algne kuju, hoonete puhul hoida neid kasutusel või leida kasutuseta hoonetele uus kasutusotstarve. Tingimus aitab kaasa Põlva valla väärtusliku kultuuripärandi säilimisele. Kaardirakenduselt silmajäänud võimalikud probleemkohad, kus tuleb ÜP mõju kultuuripärandile otseselt välja (eelkõige Arvestatakse, KSH aruannet korrigeeritakse. kergliiklusteed): Planeeringu üldisi ehitustingimusi pt 4.4.1. täiendatakse a) kergliiklustee Mooste ja Põlva vahel, mis läbib arheoloogiatundliku ala, kus on juba praegu peal ka 6 kaitsealust kääbast (reg-nr punktiga, et arheoloogiatundlikel aladel tuleb 11170-11175), samuti jäävad tee äärde mitmed ristipuud: Säässaare ristipuud, Eoste ristimänd. projekteerimistingimuste väljastamisel teha koostööd b) kergliiklustee Kauksi külas (Kauksi silla ümbruses samuti arheoloogiatundlik ala, st tee rajamisel võib välja tulla kultuurkiht). MukA-ga, samuti täiendatakse jalg- ja jalgrattateede c) kergliiklustee ja tootmise maa-ala Võru-Põlva tee ääres Meemaste küla piirkonnas: arheoloogiatundlik ala: rajamise tingimusi (6.1.2.) tingimusega, et d) Kergliiklustee Kanepi-Leevaku tee ääres (see vist küll juba projekteeritud ja meie tingimustega arvestatud): Viglasoo ristimets, arheloogiatundlikul alal tuleb leidmata pärandiga Tännassilma küla ja Kähri kirikut ümbritsev arheoloogiatundlik ala. arvestada ja MuKA-ga koostööd teha. e) Tootmise maa-ala samas piirkonnas Tännassilmas, mis jääb arheoloogiatundliku piirkonna keskmesse ja kus rajatakse (ja on hiljuti rajatud) massiivseid tootmishooneid, millega kaasnevad suuremahulised pinnasetööd. f) Kergliiklustee Aarna ristimetsa alal (olnud juba arutlusel, et tuleb leida koostöös parim lahendus, mis säästaks mälestist ja vastaks liiklusohutuse nõuetele). g) Tootmise maa-ala Partsi mõisa allee vahetus naabruses. h) Põlgaste mõisakompleks (Lahe küla): Sinna ulatub Postitee väärtusliku maastiku ala, aga nii, et haarab enda alla pargi ja kaks Arvestatakse. mõisakompleksi hoonet (peahoone ja valitsejamaja), samas kui 3 mälestist (kaks moonakatemaja ja laut) jäävad alast välja. Kui mõelda mõisakompleksi kui terviku säilimise peale, siis oleks ehk efektiivsem, kui kogu ansamblile kehtiks samasugused tingimused. Kuna mõisasüda on nagunii omandiõiguslikult killustatud, siis praegu suurendavad maakasutusjuhtotstarved seda veelgi: pargiala on põhiosas PV, mõisa peahoone ja valitsejamaja alusel maal puudub üldse otstarve (kas see tähendab,et seal on lubatud kõik tegevused?), asuvad lihtsalt väärtusliku maastiku piires, moonakatemajad on igasugusest määratud maa-alast väljas ja laut ning jupike mõisaparki on tootmise maa-ala. Piirdemüür ise jääb väärtusliku maastiku sisse, aga kahjuks nii, et muinsuskaitsemärk on just alast väljas. Teeksin ettepaneku laiendada seal vähemalt väärtuslikku maastikku nii palju, et kõik mõisakompleksi hooned jääksid selle ala sisse. Ja mõelda, kuidas oleks võimalik läbi maakasutusotstarbe soodustada mõisakompleksi kasutuselhoidmist ja säilimist. Ettepanek: Väärtuslike maastike all on mainitud miljööalasid? Kuna miljööalad on väljakujunenud mõiste, siis äkki oleks vajalik ka Võetakse teadmiseks. ÜP-s kusagil selgelt sedastada, et Põlva valla ÜP-ga eraldi miljööväärtuslikke alasid ei määrata, vaid miljööväärtuste kaitse on haaratud väärtuslike maastike käsitlusse. Geidi Kuklase, Oleme Põlva valla noored, kes soetasid Pragi külla kinnistu Järvaugu (38501:001:0086). Sooviksime hakata vana talukohta Arvestatakse. 17.11.2021 elamiskõlblikuks muutma, remontima, aga kahjuks puudub kinnistule juurdepääsu tee. Kinnistule pääseb läbi mitme võõra kinnistu ja mööda põlluteed. Oleme püüdnud kinnistu omanikega kokkulepet saavutada servituudi seadmiseks, aga kahjuks kõiki omanikke ei tea ja osad pole ka nõus läbipääsu tagamisega. Oleme saanud kokkuleppe Pragi külas Made kinnistu (38501:002:0112) omanikuga, kuid Järvaugu kinnistule juurdepääsuks üle Made kinnistu oleks tarvis ehitada lisaks teele sild üle Orajõe. Eeltoodud arvesse võttes palume Põlva valla üldplaneeringu koostamisel lahendada ja määrata silla asukoht üle Orajõe. Lisatud asendiplaan tee ja silla asukohast. Katrin Peil, e-kiri Seoses Põlva valla üldplaneeringu aruteluga palume muuta rohevõrgustiku piiri Kiidjärve külas, Orunuka ja Metsaveere kinnistul. Arvestatakse osaliselt. 18.11.21 Rohevõrgustiku piir võiks alata RMK maa-alalt. Kehtiva üldplaneeringuga on Orunuka ja Metsaveere perspektiivsed elamuehitus Selgitus: kogu piirkonna rohevõrgustiku piir vaadatakse maad. Ühele krundile on juba ehitusluba väljastatud ja ka teisele krundile on planeeritud ühepereelamu. üle. Transpordiamet, Oleme läbi vaadanud planeeringu materjalid ning nii planeering kui KSH aruanne on väga hästi koostatud. Siiski tekkisid mõned Teekaitsevööndi vähendamise soovist loobutakse. 19.11.2021 nr 7.1- küsimused, mis on ilmselt põhjustatud meie erinevatest tõlgendustest. 1. Planeeringu seletuskirja p 6.1. „Liikuvus ja transport“ 2/25837-2 käsitletakse riigitee kaitsevööndi muudatusi ning kohalik omavalitsus teeb ettepaneku vähendada riigitee kaitsevööndi ulatust mõlemal pool teed 10 m riigitee äärmise sõiduraja servast muuhulgas ka järgmistes asukohtades: - Tilsi külas riigitee nr 18154 Tilsi – Naruski km 1,1-1,564 - Vardja külas riigitee nr 18211 Vardja – Tilsi km 0,53-0,86. Jääb selgusetuks, mis on antud asukohtades riigitee kaitsevööndi vähendamise eesmärk – mõlemal juhul on riigitee kaitsevööndis välja kujunenud hoonestusjoon (valdavalt paikenvad hooned 10+ m riigitee äärmisest sõidurajast, kummaski asukohas on vaid 1 kõrvalhoone, mis asub osaliselt riigiteele Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule pärast avalikustamise lõppu (10.10.21) esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga lähemal kui 10 m), kinnistud on juba hoonestatud. Mistahes hoonete projekteerimistingimuste menetlemisel lähtuksime väljakujunenud hoonestusjoonest – st meil ei ole juba praegu põhjust keelduda uute hoonete kavandamisest teekaitsevööndisse, kuid mitte lähemale riigiteele kui seda on olemasolevad hooned. Riigitee kaitsevööndi vähendamine 10 m ei muudaks sellest aspektist lähtudes mitte midagi. Palun vaadake üle ning täiendage planeeringu seletuskirja p 4.1. „Detailplaneeringu koostamise kohustus“ vastavalt meie Arvestatakse. ettepanekute p 3.6. Planeeringu seletuskirja p 6.2.2. „Taastuvenergia“ on välja toodud tingimused taastuvenergiarajatiste rajamiseks. Kuigi Põlva valla Arvestatakse. territooriumil on suurte, üle 30 m kõrgete, tuulegeneraatorite rajamine tulenevalt riigikaitselistest piirangutest välistatud, kehtivad meie ettepanekute p 3.9. kirjeldatud piirangud ka madalamate tuulikute (ning nt ka sidemastide) paigaldamise korral. Ehitusseadustikus vastavaid piiranguid ei käsitleta. Palun täiendage vastavalt ka planeeringu seletuskirja. Planeeringu seletuskirjas pole käsitletud meie ettepanekute p 3.11. Selgitasite telefoni teel, et üldplaneeringuga ei nähta ette Arvestatakse. uute arendus- ja elamualade kavandamist ning sellest tulenevalt ei ole planeeringus käsitletud ka meie nimetatud ettepanekut. Tulenevalt sellest, et detailplaneeringuga saab teha ettepaneku üldplaneeringu muutmiseks, ei ole tulevikus välistatud võimalikud eraalgatuslikud arendused, mis võivad eeldada soovitud tegevustest tulenevalt uute riigitee lõikude rajamist ja/või riigiteede ümberehitamist. Vastava kohustuse saame arendajale seada küll ka avatud projekteerimistingimuste menetluse raames, kuid soovime siiski, et meie ettepanekute p 3.11. oleks lisatud ka üldplaneeringusse. Üldplaneering on kohaliku omavalituse ruumilise arengu kavandamise alus ning riigiteede asukoha muutmine või ümberehituse vajadus ja sellega kaasnevad suuremahulised ning kulukad kohustused võiksid olla käsitletud ka üldplaneeringus. Mida varasemas etapis saab arendaja teadlikuks võimalikest piirangutest ja nendega kaasnevatest kohustustest, seda kiiremini on võimalik läbi viia vajalikud menetlused ning seda väiksem on nendega kaasnev aja- ning rahaline kulu. Teeme ettepaneku arutada ning vastastikku selgitada käesoleva kirja sisu virtuaalsel koosolekul, mis võiks toimuda vahemikus 29.11.-10.12.2021. Saatja: <[email protected]> Saadetud: 09.12.2021 17:16 Teema: Seisukohad Põlva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamustele Tere!Teile on saadetud Põlva Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Seisukohad Põlva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamustele, mis on registreeritud 09.12.2021, numbriga 7-1/21-140-1. KontaktinfoKesk 15, 63308 Põlva Tel 799 9470e-post:
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel