Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 09.12.2021 16:36
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: Seisukohtade küsimine lähteseiskukohtadele ja KSH mittealgatamise
kohta , Paldiski linn Posti
TereLääne-Harju Vallavalitsus edastab 09.12.2021 kirja 6-1/94-
2.LugupidamisegaLääne-Harju Vallavalitsus
LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS
Keskkonnaamet 09.12.2021 nr 6-1/94-2
Seisukohtade küsimine Paldiski linnas Posti
kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
lähteseisukohtade ja KSH mittealgatamise
kohta
Edastame Teile seisukohtade saamiseks vastavalt planeerimisseaduse § 81 lõikele 2 Lääne-Harju
Vallavolikogu 31.08.2021 otsusega nr 74 algatatud detailplaneeringule ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmisele ja detailplaneeringu lähteseisukohtadele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Ruben
abivallavanem
Lisad:
1. Lääne-Harju Vallavolikogu 31.08.2021 otsus nr 74
2. Lääne-Harju Vallavolikogu 31.08.2021 otsus nr 74 lisa
Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine
3. Lähteseisukohad
4. Eskiis
Sama kiri:
Maa-amet
Rahandusministeerium
Eesti Energia AS
Enefit Green AS
Elektrilevi OÜ
Ado Pallase, 679 0604
[email protected]
Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 |
[email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200
Lääne-Harju Vallavolikogu
31.08.2021 otsuse nr 74
lisa
Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Posti kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
1. Kavandatava tegevuse iseloomustus
1.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus
Ott Antsmaa esitas 08.06.2021 Lääne-Harju Vallavalitsusele taotluse (registreeritud
dokumendiregistris 6-2/1574) sooviga algatada detailplaneering Paldiski linnas Posti
(katastritunnus 58001:004:0024) kinnistul.
Antud planeeringu eesmärk on muuta maatulundusmaa tootmismaaks päikeseenergia tootmise
eesmärgil.
1.2 Kavandatava tegevuse asukoht
Planeeritav ala piirneb põhjast Paldiski tuulepargiga Tuulepargi kinnistul (katastritunnus
58001:001:0251), läänest mahuka päikeseelektrijaamaga Sadama tn 55 kinnistul (katastritunnus
43101:001:1533) ja Klibuloo maaüksustel, lõunast Sadama tänavaga, millest teisel pool asub
Paldiski peaalajaam ning elurajoon Põdra ja Sambla tänavate ääres, idas asub Soometsa
(katastritunnus 58001:001:0352) kinnistu, millest järgmine naaber on Paldiski radioaktiivsete
jäätmete vaheladustuspaika teenindav Leetse tee 21 kinnistu (katastritunnus 58001:004:0032).
Planeeringuala pindala on 18ha, millest 10,4 ha on metsamaa, 2,1ha looduslik rohumaa, 5,5ha
muu maa. Ala asub tiheasustusalal.
Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+
Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga
nr 1.1-4/78.
Harju maakonnaplaneeringus on välja toodud põhimõtted, millega tuleb ruumilise arengu
suunamisel ning ettevõtluskeskkonna arendamiseks arvestada. Üheks põhimõtteks on, et uute
arendusalade kavandamine, kui see osutub vajalikuks, saab toimuda hästi juurdepääsetavates
asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ning tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka
vajalikud kommunikatsiooni- ja taristulahendused. Vältida tuleb uute arendusalade kavandamist
üleujutusriskiga aladele.
Maakonnaplaneeringus on määratud rohelise võrgustiku alad ning eelnevale tuginedes ei paikne
Posti kinnistu rohevõrgustiku alal. Lisaks ei paikne planeeringuala maakonnaplaneeringukohaselt
väärtuslikul põllumajandusmaal.
Kokkuvõtvalt ei ole tegevus vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga.
2.2 Paldiski linna üldplaneering
Paldiski linna üldplaneeringus asub kinnistu loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooni kandval maa-
alal vahetult taastuvenergia tootmise maa-ala kõrval.
2.3 Riiklik energia- ja kliimakava
Eesti Riikliku energia ja kliimakava 2030 eesmärgiks on kasvuhoonegaaside heite vähendamise
tulemuseni jõudmiseks taastuvenergia osakaalu tõstmine aastaks 2030 vähemalt 42% tasemele
energia lõpptarbimisest. Sealhulgas päikeseenergia tootmise kasvu ootus on 100MW aastal 2020
kuni 415MW-ni aastaks 2030. Selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik vastu võtta paindlikke
otsuseid kohati kümneid aastaid kehtinud üldplaneeringute raames. Posti kinnistu puhul on
täidetud rida olulisi tingimusi, mis on taastuvenergia tootmiseks vajalikud: asub energiavõrgule ja
vabale võimsusele maksimaalselt lähedal; tegemist on senisel kasutusotstarbel raskesti kasutatava
maaga; omab head juurdepääsu: puuduvad looduskaitselised kitsendused ja piirangud.
3. KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest
Vastavalt planeerimisseaduse §142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH vajalikkust.
Lisaks küsida asjaomaste asutuste seisukohti.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1
punktid 1-4 sätestavad juhud kui tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH)
viia läbi. Väljaotsa ja Toakilgi kinnistute detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei
kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse hulka. Lisaks tuleb KSH
algatamist kaaluda ja anda sellekohane eelhinnang KeHJS § 33 lõikes 2 punktides 1-4 toodud
juhtudel, muuhulgas kui detailplaneering teeb ettepaneku kehtestatud üldplaneeringu
põhilahenduse muutmiseks. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine
detailplaneeringuga on sätestatud planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 2 alusel.
KeHJS § 33 lõike 2 alusel tuleb strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel anda
eelhinnang ja kaaluda KSH-d, lähtudes KeHJSe § 33 lõigetest 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitest
ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
4. Kavandatava tegevuse ja selle mõjuala keskkonnatingimused
Planeeringuala pindala on 18 ha, millest 10,4 ha on metsamaa, 2,1ha looduslik rohumaa, 5,5ha
muu maa. Ala asub tiheasustusalal.
Posti kinnistu on hoonestamata ja osaliselt kaetud metsaga. Osa planeeringualast on looduslik
rohumaa. Tegemist on liigniiske alaga, kus metsa majandamine ei ole majanduslikult otstarbekas.
Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti
looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduse ja keskkonnaregistri
andmetest.
Planeeringuala maapind langeb vähesel määral loodest edela suunas – absoluutkõrgused jäävad
vahemikku 24-25 meetrit. Piirkonnas on valdavad paepealsed gleimullad (Gh) ja rähksed
gleimullad (Gk). Vähesel määral esineb ka madalsoomulda (M) ja gleistunud õhukest paepealset
mulda (Kh’’g).
Maa-ameti maardlate kaardirakenduse kohaselt ei ole antud alal registrisse kantud maavarasid.
Planeeringuala jääb geoloogilise baaskaardi andmete kohaselt kaitsmata põhjaveega alale.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriski levilade kaardile asub piirkond
radooniriskiga alal.
Planeeringualal puuduvad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objektid. Lisaks puuduvad
looduskaitsealused objektid.
Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse kohaselt rakendub planeeringualale elektrikaabli
kaitsevöönd. Esinevad piirangud on välja toodud joonisel 1.
Joonis 1. Posti kinnistul esinevad kitsendused (Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus, 2021)
5. Tegevustega eeldatavalt kaasnev mõju
Lähtudes planeeringuala asukohast, keskkonnakaitselisest aspektist olulist või täiendavat
koormust keskkonnale ei tekitata. Planeeringu eesmärgiks olevate tegevustega kaasnevate
mõjude puhul on võimalik nende vältimine või minimeerimine. Seega võib keskkonna
vastupanuvõimet pidada stabiilseks.
5.1 Mõju maakasutusele ja maavaradele
Ehitustegevuse käigus kasutatakse tavapäraseid ehitusmaterjale mahus, mis ei ole ehitiste üldisi
mahtusid arvestades märkimisväärsed. Materjalide vajadus täpsustub ehitusprojektis. Kavandatav
ehitustegevus toimub kinnistu piires ning täiendav maavajadus puudub.
5.2 Jäätme- ja energiamahukus
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul ei ole oodata jäätmeteket
mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama
kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma
jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning
rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise,
taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning
jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on
sätestatud valla jäätmehoolduseeskirjaga.
Samuti kaasneb minimaalne jäätmeteke elektrijaama kasutusperioodil. Jäätmed tuleb üle anda
jäätmekäitlejale vastava lepingu alusel. Juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt
jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist
keskkonnamõju.
Suurim mõju avaldub elektrijaama utiliseerimisel tekkivate jäätmete käitlemisel, mille kohta
tuleb planeeringus seada tingimused, et ehitusprojektis antaks juhised.
Energiakasutus on peamiselt seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt
kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega ehitusperioodil. Mõningal määral kasutatakse
ehitusprotsessis elektrienergiat. Rajatise kasutamisel vastupidi, toodetakse elektrit.
5.3 Vee, pinnase ja õhusaastatus
Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti
ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.
Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi asub ala kaitsmata põhjaveega alal. Kavandatav tegevus võib
läbi ehitamise ja kommunikatsioonide rajamise mõjutada piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi,
kuid see ei ole eeldatavalt olulise mõjuga kui kommunikatsioonide rajamisel järgitakse
õigusaktides toodud nõudeid.
Sademevee immutamine või juhtimine lahendatakse planeeringu koostamise käigus. Sademevee
juhtimiseks väljapoole planeeringuala on vajalik taotleda veeluba.
Mõningane õhusaastatus võib kaasneda detailplaneeringu elluviimise perioodil ehk
ehitusperioodil, kuid see ei ole eeldatavalt olulise mõjuga.
5.4 Müra ja vibratsioon
Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegemist
on mööduvate mõjudega. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata liiklusmüra tõusu.
Ehitusaegne müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise meetodid” määratud norme.
Planeeringualale ei ole planeeritud mürarikkaid tootmistegevusi.
5.5 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Päikeseelektrijaama rajamisega kaasneb kõrghaljastuse likvideerimine. Looduslikke
valgustingimusi muudetakse. Ehitus- ja kasutusperioodi jooksul võib tekkida mõningane muutus
soojuse eraldumises, kuid eelhinnangu koostamise ajal sellekohased andmed puuduvad.
Kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha.
5.6 Visuaalne mõju
Planeeringu algatamise ettepanekus määratletud kavandatud tegevus muudab olemasolevat
olukorda eelkõige visuaalselt – olemasolev kõrghaljastus likvideeritakse ja luuakse
päikeseelektrijaam. Visuaalse mõju leevendamiseks on võimalik planeeringuga ette näha
leevendavaid meetmeid..
5.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju
Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei eeldata
kavandavast tegevusest tulenevate olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust.
Varem lähipiirkonnas rajatud päikeseelektrijaamadega koos ei ole oodata kavandatava
tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist.
5.8 Oht inimese tervisele või keskkonnale, kavandatava tegevusega kaasnevate
avariiolukordade esinemise võimalikkus
Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette näha ei ole.
Oht inimese tervisele avaldub elektrijaama rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb
kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest.
Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb
hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema
spetsiaalse hariduse ja teadmistega, nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale.
Detailplaneeringu elluviimise järgselt, edaspidise elutegevuse käigus on võimalik, et esineb
avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk.
Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused
on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda.
5.9 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja
piiriülene mõju
Mõju avaldub eelkõige looduskeskkonnale ning on lühiajaline ehitusperioodil, mil kasutatakse
ehitusmasinaid rajatiste (sh teed) rajamiseks. Ehitusmasinate müra võib peletada linde ning hävib
hoonete alla jääv taimestik.
Piiriülest mõju detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne. Detailplaneeringu elluviimisega
kaasneva mõju suurus ei ohusta keskkonda. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui rajatis
on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale detailplaneeringu menetlemise faasis
ette ei ole näha.
5.10 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 200
Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ja ruumiline ulatus piirdub
planeeringualaga. Kuna planeeringualal kaitstavad loodusobjektid ning Natura 2000 võrgustiku
alad puuduvad, siis puudub neile ka oluline negatiivne mõju.
5.11 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond
Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus piirdub
planeeringualaga. Arvestades kinnistutele planeeritava tegevuse iseloomu, ei ole negatiivset mõju
elanikkonnale ette näha.
5.12 Keskkonnakaalutluste integreerimine teistesse valdkondadesse ning tähtsus Euroopa
Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel
Detailplaneeringu puhul ei ole olulisi seoseid keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse
valdkondadesse.
Strateegilise planeerimisdokumendiga tuleb ette näha Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide
nõudeid, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud valdkondades, nende ülevõtmisel Eesti
seadusandlusesse.
6. Kokkuvõte
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu
elluviimisel ja hoonete sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:
1) Detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi,
millega kaasneks keskkonnaseisundi oluline kahjustumine, näiteks negatiivset mõju
keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja
veerežiimile;
2) detailplaneeringu realiseerimine ei avalda negatiivset mõju kaitsealustele looduse
üksikobjektidele ning kaitsealadele.
3) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara.
Tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist
suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;
4) alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis seaks piiranguid kavandatavale
maakasutusele või majandustegevusele;
5) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega
inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
Lääne-Harju Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist lähtuvalt saab järeldada, et
kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt
vajalik.
LÄÄNE-HARJU VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Paldiski 31. august 2021 nr 74
Detailplaneeringu koostamise algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine
Ott Antsmaa esitas 08.06.2021 Lääne-Harju Vallavalitsusele taotluse (registreeritud
dokumendiregistris 6-2/1574) detailplaneeringu algatamiseks Paldiski linnas Posti
(katastritunnus 58001:004:0024) kinnistul. Planeeritav kinnistu asub Sadama tänava ääres asuva
päikeseelektrijaama ja Paldiski linna peaalajaama vahetus naabruses.
Planeeritav ala piirneb põhjast Paldiski tuulepargiga Tuulepargi kinnistul (katastritunnus
58001:001:0251), läänest mahuka päikeseelektrijaamaga Sadama tn 55 kinnistul (katastritunnus
43101:001:1533) ja Klibuloo maaüksustel, lõunast Sadama tänavaga, millest teisel pool asub
Paldiski peaalajaam ning elurajoon Põdra ja Sambla tänavate ääres, idast Soometsa
(katastritunnus 58001:001:0352) kinnistuga, millest järgmine on Paldiski radioaktiivsete
jäätmete vaheladustuspaika teenindav Leetse tee 21 kinnistu (katastritunnus 58001:004:0032).
Planeeringuala pindala on 18 ha.
Kinnistu on hoonestamata ja suuremas osas kaetud metsaga, liigniiske ala ja loodusliku
rohumaaga. Liigniiske pinnas ei lase maaüksusel majanduslikult mõttekalt metsa majandada,
mistõttu on maa võõrandatud ettevõttele, kes soovib maad kasutusele võtta päikseenergia
tootmiseks. Juurdepääs planeeringualale on võimalik rajada nii Sadama tänavalt kui ka Paldiski
tuuleparki teenindavalt teelt. Paldiski linna üldplaneeringus asub kinnistu loodusliku haljasmaa
juhtfunktsiooni kandval maa-alal vahetult taastuvenergia tootmise maa-ala kõrval. Eesti riikliku
energia ja kliimakava 2030 eesmärgiks on kasvuhoonegaaside heite vähendamise tulemuseni
jõudmiseks taastuvenergia osakaalu tõstmine aastaks 2030 vähemalt 42% tasemele energia
lõpptarbimisest. Sealhulgas päikeseenergia tootmise kasvu ootus on 100 MW-st aastal 2020 kuni
415 MW-ni aastaks 2030. Selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik vastu võtta paindlikke
otsuseid kohati kümneid aastaid kehtinud üldplaneeringute raames. Posti kinnistu puhul on
täidetud rida olulisi tingimusi, mis on taastuvenergia tootmiseks vajalikud: asub energiavõrgule
ja vabale võimsusele maksimaalselt lähedal; tegemist on senisel kasutusotstarbel raskesti
kasutatava maaga; omab head juurdepääsu: puuduvad looduskaitselised kitsendused ja piirangud.
Antud planeeringu eesmärk on muuta maatulundusmaa tootmismaaks päikeseenergia tootmiseks.
Eeltoodust tulenevalt on antud asukoht taastuvenergia tootmiseks sobilik. Kuna planeeringuga
kavandatud maakasutuse sihtotstarbe muutmine on ulatuslik, siis vastavalt planeerimisseaduse §
142 lõike 1 punktile 1 on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Üldplaneeringu
muutmine on põhjendatud, kuna luuakse eeldused kaaluka avaliku huvi täitmiseks, sealhulgas
eelduslikult muid huvisid riivamata.
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju
strateegilise hindamise vajalikkust.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1
punktid 1-4 sätestavad juhud, millal tuleb viia läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine
(edaspidi KSH). Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 sätestatud
olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. KSH algatamist tuleb kaaluda ja anda sellekohane
eelhinnang KeHJS § 33 lõike 2 punktides 1-4 toodud juhtudel, sealhulgas kui detailplaneering
teeb ettepaneku kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (lisa) on koostatud lähtudes KeHJSe § 33
lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste
seisukohtadest ja arvestades Riin Kutsari poolt koostatud juhendit „EELHINDAMINE –
KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“.
Keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata, kuna planeeringuga kavandatavatel
tegevustel puudub oluline keskkonnamõju. Kui detailplaneeringu menetlemise käigus selgub, et
keskkonnamõju strateegiline hindamine on vajalik algatada, siis see algatatakse.
Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Lääne-Harju Vallavolikogu, koostamise
korraldaja Lääne-Harju Vallavalitsus (mõlema aadress Rae 38, Paldiski linn, 76806).
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 31, planeerimisseaduse § 9, § 10
lõike 1, § 12, § 128 lõigete 1, 4-8, § 130 lõike 2 punkti 2, § 142 lõike 1 punkti 1, lõike 2, lõigete
5 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 32, § 33 lõike 2
punkti 3, lõigete 3-6, § 35 lõigete 1, 3, 5, 6 ja 7 alusel ning arvestades vallavolikogu keskkonna-
ja planeerimiskomisjoni 23.08.2021 seisukohta
1. Algatada Paldiski linna üldplaneeringut muutev detailplaneering Lääne-Harju vallas Paldiski
linnas Posti (katastritunnus 58001:004:0024) kinnistul ja lähialal. Planeeringuala ligikaudne
suurus on 18 ha.
2. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine Lääne-Harju vallas Paldiski linnas
Posti (katastritunnus 58001:004:0024) kinnistul ja lähialal, kuna koostatud eelhinnangu (lisa)
põhjal detailplaneeringul oluline keskkonnamõju puudub.
3. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise
otsusega on võimalik tutvuda Lääne-Harju valla veebilehel www.laaneharju.ee ja tööpäevadel
Lääne-Harju Vallavalitsuses aadressil Rae 38, Paldiski linn.
4. Avaldada teade detailplaneeringu algatamisest 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja
valla veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest alates ajalehes Harju Elu ja Lääne-Harju
Valla Lehes.
5. Vallavalitsusel sõlmida leping huvitatud isikuga detailplaneeringu koostamise finantseerimise
õiguse üleandmisek.
6. Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmisest planeerimisseaduse § 127 lõikes 1 ja 2 nimetatud
isikuid ja asutusi ning KeHJS § 35 lõikes 6 nimetatud asutust.
7. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 8. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus
(Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie Lääne-Harju Vallavolikogule 30 päeva jooksul otsuse
teatavakstegemisest arvates.
2
8. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie
Lääne-Harju Vallavolikogule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates.
(allkirjastatud digitaalselt)
Külli Tammur
vallavolikogu esimees
3
Lääne-Harju Vallvolikogu 31. august i 2021 otsuse nr 74 lisa 1 LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS 1. LÄHTEANDMED 1.1 Paldiski linna üldplaneering; 1.2 Planeerimisseadus 1.3 Detailplaneeringu algatamise taotlus (registreeritud 08.06.2021 6-2/1574 ) 1.4 Lääne-Harju Vallvolikogu 31. augusti 2021 otsus nr 74 koos käesoleva lisaga 1. 5 Maa-ameti kaardiserver 2. DETAILPLANEERINGU ÜLESANNE P laneeringu eesmärk on muuta maatulundusmaa tootmismaaks päikeseenergia tootmiseks. 3. OLEMASOLEV OLUKORD 3.1 ASUKOHT 3.1.1 Planeeritav Posti (katastritunnus 58001:004:0024) kinnistu asub Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Sadama tänava ääres asuva päikeseelektrijaama ja Paldiski linna peaalajaama vahetus naabruses. 3.1.2 Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks. 3.1.3. Planeeritav ala piirneb põhjast Paldiski tuulepargiga Tuulepargi kinnistul (katastritunnus 58001:001:0251), läänest mahuka päikeseelektrijaamaga Sadama tn 55 kinnistul (katastritunnus 43101:001:1533) ja Klibuloo maaüksustel, lõunast Sadama tänavaga, millest teisel pool asub Paldiski peaalajaam ning elurajoon Põdra ja Sambla tänavate ääres, idast Soometsa (katastritunnus 58001:001:0352) kinnistuga, millest järgmine on Paldiski radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaika teenindav Leetse tee 21 kinnistu (katastritunnus 58001:004:0032). 3.1. 4 Kinnistu on hoonestamata ja suuremas osas kaetud metsaga, liigniiske ala ja loodusliku rohumaaga. Liigniiske pinnas ei lase maaüksusel majanduslikult mõttekalt metsa majandada, mistõttu on maa võõrandatud ettevõttele, kes soovib maad kasutusele võtta päikseenergia tootmiseks. Juurdepääs planeeringualale on võimalik rajada nii Sadama tänavalt kui ka Paldiski tuuleparki teenindavalt teelt. Paldiski linna üldplaneeringus asub kinnistu loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooni kandval maa-alal vahetult taastuvenergia tootmise maa-ala kõrval . 3.1. 5 Planeeringuala suurus on ligikaudu 1 8 ha. 3.2 PIIRANGUD Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: 3.2. 1 Elektri maakaabelliini ALARA I:PAL kaitsevöönd. 3.2.3 Sideehitise 149324052 kaitsevöönd 3.2.4 Geodeetilise märgi (Pallaste 40704) kaitsevöönd 4. NÕUTAVAD GEODEETILISED MÕÕDISTUSED JA UURINGUD Teostada planeeritava maa-ala geodeetiline mõõdistus M 1: 10 00 koos tehnovõrkudega ja kinnistute (ka naaberkinnistute piirid ja aadressid) piiridega. 5. NÕUDED MAA-ALA PLANEERIMISEKS 5.1 ÜLDNÕUDED 5.1.1 Koostada maa-ala detailplaneering mõõdus M 1: 10 00. Planeeringus määrata moodustatavate kruntide piirid, kruntide ehitusõigus ja lubatud ehitusalad, hoonestustingimused, maakasutuse sihtotstarve, haljastus, juurdepääs. Kruntide moodustamine ja ehitusõigus anda detailplaneeringu põhijoonisel tabeli kujul. Planeeringu koostamisel kasutada Siseministeeriumi poolt 2013. a välja töötatud „Ruumilise planeerimise leppemärke“ . 5.1.2 Detailplaneeringu koosseisus esitada situatsiooniskeem. 5.1.3 Anda kontaktvööndi analüüs krundistruktuuri kohta joonisel ja seletuskirjas. 5.1.4 Planeeringuala naabruses kehtestatud detailplaneeringud 5.2 KRUNDIJAOTUS JA HOONESTUS 5.2.1 Krundijaotus määrata vastavalt kavandatava päikesepargi vajadustele . 5.2.2 Arvestada juurdepääsutee ja piirangute paiknemisega. 5.3 ARHITEKTUUR 5.2.1 Kuna planeeritakse tehnorajatisi, siis arhitektuurseid tingimusi ei seata . 5.4 HALJASTUS JA HEAKORD 5.4.1 Anda haljastuse ja heakorrastuse lahendus , piirnevate teede äärde kavandada visuaalne puhver (näiteks hekk vms) . 5.4.2 Võimalusel säilitada osa olemasolevast kõrghaljastusest . 5.5 TEED JA PARKIMINE 5.5.1 J uurdepääs (ud) päikesepargi teenindamiseks p laneerida olemasoleva te lt kohalik e lt tee de lt – Sadama t änavalt (katastritunnus 58001:001:0392 ja 58001:001:0393 ) ja /või Värvu teelt (katastritunnus 43101:001:1148 ) . 5.5 .2 Planeeringus käsitleda vajalikus mahus sadevete käitlemise lahendus i . Eelistada nende immutamist ja hajutamist oma kinnistul. 5.6 TEHNOVÕRGUD 5.6.1 Anda tehnovõrkude koondplaan koos uute tehnovõrkude äranäitamisega kooskõlastatult tehnovõrkude valdajatega. Koondplaani alusplaanina kasutada vormistatud detailplaneeringu põhijoonist. Vajadusel määrata tehnovõrkude jaoks servituudid või kitsendused. Tehnilised tingimused taotleb projekteerija võrguvaldajatelt. 5.6.2 Lahendada põhimõtteliselt vertikaalplaneerimine ja sadevee käitlemine planeeritaval alal , välistada vee valgumine naaberkinnistutele. 5.6.3 Lahendada (vajadusel) tuletõrje veevarustus. 6. NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED 6.1 Detailplaneeringu eskiis kooskõlastada Lääne-Harju Vallavalitsusega. 6.2 Detailplaneering koostatakse koostöös planeeritava ala kinnisasja ja naaberkinnisasja omanikega ning olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude valdajatega. Peale selle on kooskõlastada vaja: • Põhja Päästekeskusega, • tehnovõrkude valdajatega. 6.3 Koostöös saadud nõusolekud detailplaneeringu lahenduse kohta ja tehnovõrkude valdajate kooskõlastused lisada detailplaneeringule tabeli kujul. 7. NÕUTAV DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS 7.1 Detailplaneering esitada planeerimisseaduses kehtestatud mahus juhindudes teistest seadustest ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest. Detailplaneeringu üldosas anda planeeringu vajalikkuse põhjendus ja haakuvus kontaktvööndiga, seletuskirja alapunktides lahenduste põhjendus; 7.2 Joonistest on vajalik esitada situatsiooniskeem, kontaktvöönd naaberplaneeringute lahendustega, tugiplaan topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkinnistute piiridega mõõdetuna vähemalt 20 m planeeringualast väljaspool ja fotodega olemasolevast situatsioonist, põhijoonis, illustreeriv joonis, tehnovõrkude plaan M 1:1000, teede lõiked, tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni ja eelvooluni; 7.3 Detailplaneering esitada Lääne-Harju Vallavalitsusele kahes eksemplaris köidetult paberkandjal ja digitaalselt; joonised *. dwg - ja *. pdf -formaadis, seletuskiri *. doc - ja *. pdf -formaadis. Lisaks esitada vähemalt üks värviline ruumiline joonis avaliku väljapaneku korraldamiseks. 7.4 Detailplaneering tuleb esitada kaustas ja digitaalselt erinevates etappides (eskiis, vastuvõtmine, kehtestamine). 8. LISAD LÄHTESEISUKOHTADELE Planeeringuala skeem Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad väljastatakse tähtajaga 2 aastat. Planeeringuala skeem väljavõte maa-ameti kaardiserverist. Koostas: Ado Pallase planeerimisspetsialist
PV-paneelide kandekonstruktsioonide külgvaade
72
Tingmärgid
65 21
43
Katastriüksuse piir
72
2504
2504
21
3022
Planeeritav PV-paneelide ala
Ridadevaheline kaugus ca 10 m
35°
Planeeritav piirdeaed
519