dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukohtade küsimine

Rahandusministeerium · 10. detsember 2021
Viit
14-11/8801-1
Registreeritud
10. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Lääne-Harju Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Loona Kangur (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)
Lahendamise tähtaeg
9. jaanuar 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf64 KB
  • 📎Seisukohtade küsimine lähteseiskukohtadele ja KSH mittealgatamise , Pal...asice2288 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 09.12.2021 16:36 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: Seisukohtade küsimine lähteseiskukohtadele ja KSH mittealgatamise kohta , Paldiski linn Posti TereLääne-Harju Vallavalitsus edastab 09.12.2021 kirja 6-1/94- 2.LugupidamisegaLääne-Harju Vallavalitsus LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS Keskkonnaamet 09.12.2021 nr 6-1/94-2 Seisukohtade küsimine Paldiski linnas Posti kinnistu ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH mittealgatamise kohta Edastame Teile seisukohtade saamiseks vastavalt planeerimisseaduse § 81 lõikele 2 Lääne-Harju Vallavolikogu 31.08.2021 otsusega nr 74 algatatud detailplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisele ja detailplaneeringu lähteseisukohtadele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Ruben abivallavanem Lisad: 1. Lääne-Harju Vallavolikogu 31.08.2021 otsus nr 74 2. Lääne-Harju Vallavolikogu 31.08.2021 otsus nr 74 lisa Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine 3. Lähteseisukohad 4. Eskiis Sama kiri: Maa-amet Rahandusministeerium Eesti Energia AS Enefit Green AS Elektrilevi OÜ Ado Pallase, 679 0604 [email protected] Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200 Lääne-Harju Vallavolikogu 31.08.2021 otsuse nr 74 lisa Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Posti kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 1. Kavandatava tegevuse iseloomustus 1.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Ott Antsmaa esitas 08.06.2021 Lääne-Harju Vallavalitsusele taotluse (registreeritud dokumendiregistris 6-2/1574) sooviga algatada detailplaneering Paldiski linnas Posti (katastritunnus 58001:004:0024) kinnistul. Antud planeeringu eesmärk on muuta maatulundusmaa tootmismaaks päikeseenergia tootmise eesmärgil. 1.2 Kavandatava tegevuse asukoht Planeeritav ala piirneb põhjast Paldiski tuulepargiga Tuulepargi kinnistul (katastritunnus 58001:001:0251), läänest mahuka päikeseelektrijaamaga Sadama tn 55 kinnistul (katastritunnus 43101:001:1533) ja Klibuloo maaüksustel, lõunast Sadama tänavaga, millest teisel pool asub Paldiski peaalajaam ning elurajoon Põdra ja Sambla tänavate ääres, idas asub Soometsa (katastritunnus 58001:001:0352) kinnistu, millest järgmine naaber on Paldiski radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaika teenindav Leetse tee 21 kinnistu (katastritunnus 58001:004:0032). Planeeringuala pindala on 18ha, millest 10,4 ha on metsamaa, 2,1ha looduslik rohumaa, 5,5ha muu maa. Ala asub tiheasustusalal. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+ Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Harju maakonnaplaneeringus on välja toodud põhimõtted, millega tuleb ruumilise arengu suunamisel ning ettevõtluskeskkonna arendamiseks arvestada. Üheks põhimõtteks on, et uute arendusalade kavandamine, kui see osutub vajalikuks, saab toimuda hästi juurdepääsetavates asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ning tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka vajalikud kommunikatsiooni- ja taristulahendused. Vältida tuleb uute arendusalade kavandamist üleujutusriskiga aladele. Maakonnaplaneeringus on määratud rohelise võrgustiku alad ning eelnevale tuginedes ei paikne Posti kinnistu rohevõrgustiku alal. Lisaks ei paikne planeeringuala maakonnaplaneeringukohaselt väärtuslikul põllumajandusmaal. Kokkuvõtvalt ei ole tegevus vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga. 2.2 Paldiski linna üldplaneering Paldiski linna üldplaneeringus asub kinnistu loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooni kandval maa- alal vahetult taastuvenergia tootmise maa-ala kõrval. 2.3 Riiklik energia- ja kliimakava Eesti Riikliku energia ja kliimakava 2030 eesmärgiks on kasvuhoonegaaside heite vähendamise tulemuseni jõudmiseks taastuvenergia osakaalu tõstmine aastaks 2030 vähemalt 42% tasemele energia lõpptarbimisest. Sealhulgas päikeseenergia tootmise kasvu ootus on 100MW aastal 2020 kuni 415MW-ni aastaks 2030. Selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik vastu võtta paindlikke otsuseid kohati kümneid aastaid kehtinud üldplaneeringute raames. Posti kinnistu puhul on täidetud rida olulisi tingimusi, mis on taastuvenergia tootmiseks vajalikud: asub energiavõrgule ja vabale võimsusele maksimaalselt lähedal; tegemist on senisel kasutusotstarbel raskesti kasutatava maaga; omab head juurdepääsu: puuduvad looduskaitselised kitsendused ja piirangud. 3. KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest Vastavalt planeerimisseaduse §142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH vajalikkust. Lisaks küsida asjaomaste asutuste seisukohti. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 punktid 1-4 sätestavad juhud kui tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) viia läbi. Väljaotsa ja Toakilgi kinnistute detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse hulka. Lisaks tuleb KSH algatamist kaaluda ja anda sellekohane eelhinnang KeHJS § 33 lõikes 2 punktides 1-4 toodud juhtudel, muuhulgas kui detailplaneering teeb ettepaneku kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine detailplaneeringuga on sätestatud planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 2 alusel. KeHJS § 33 lõike 2 alusel tuleb strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d, lähtudes KeHJSe § 33 lõigetest 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. 4. Kavandatava tegevuse ja selle mõjuala keskkonnatingimused Planeeringuala pindala on 18 ha, millest 10,4 ha on metsamaa, 2,1ha looduslik rohumaa, 5,5ha muu maa. Ala asub tiheasustusalal. Posti kinnistu on hoonestamata ja osaliselt kaetud metsaga. Osa planeeringualast on looduslik rohumaa. Tegemist on liigniiske alaga, kus metsa majandamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduse ja keskkonnaregistri andmetest. Planeeringuala maapind langeb vähesel määral loodest edela suunas – absoluutkõrgused jäävad vahemikku 24-25 meetrit. Piirkonnas on valdavad paepealsed gleimullad (Gh) ja rähksed gleimullad (Gk). Vähesel määral esineb ka madalsoomulda (M) ja gleistunud õhukest paepealset mulda (Kh’’g). Maa-ameti maardlate kaardirakenduse kohaselt ei ole antud alal registrisse kantud maavarasid. Planeeringuala jääb geoloogilise baaskaardi andmete kohaselt kaitsmata põhjaveega alale. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriski levilade kaardile asub piirkond radooniriskiga alal. Planeeringualal puuduvad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objektid. Lisaks puuduvad looduskaitsealused objektid. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse kohaselt rakendub planeeringualale elektrikaabli kaitsevöönd. Esinevad piirangud on välja toodud joonisel 1. Joonis 1. Posti kinnistul esinevad kitsendused (Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus, 2021) 5. Tegevustega eeldatavalt kaasnev mõju Lähtudes planeeringuala asukohast, keskkonnakaitselisest aspektist olulist või täiendavat koormust keskkonnale ei tekitata. Planeeringu eesmärgiks olevate tegevustega kaasnevate mõjude puhul on võimalik nende vältimine või minimeerimine. Seega võib keskkonna vastupanuvõimet pidada stabiilseks. 5.1 Mõju maakasutusele ja maavaradele Ehitustegevuse käigus kasutatakse tavapäraseid ehitusmaterjale mahus, mis ei ole ehitiste üldisi mahtusid arvestades märkimisväärsed. Materjalide vajadus täpsustub ehitusprojektis. Kavandatav ehitustegevus toimub kinnistu piires ning täiendav maavajadus puudub. 5.2 Jäätme- ja energiamahukus Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud valla jäätmehoolduseeskirjaga. Samuti kaasneb minimaalne jäätmeteke elektrijaama kasutusperioodil. Jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale vastava lepingu alusel. Juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. Suurim mõju avaldub elektrijaama utiliseerimisel tekkivate jäätmete käitlemisel, mille kohta tuleb planeeringus seada tingimused, et ehitusprojektis antaks juhised. Energiakasutus on peamiselt seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega ehitusperioodil. Mõningal määral kasutatakse ehitusprotsessis elektrienergiat. Rajatise kasutamisel vastupidi, toodetakse elektrit. 5.3 Vee, pinnase ja õhusaastatus Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi asub ala kaitsmata põhjaveega alal. Kavandatav tegevus võib läbi ehitamise ja kommunikatsioonide rajamise mõjutada piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi, kuid see ei ole eeldatavalt olulise mõjuga kui kommunikatsioonide rajamisel järgitakse õigusaktides toodud nõudeid. Sademevee immutamine või juhtimine lahendatakse planeeringu koostamise käigus. Sademevee juhtimiseks väljapoole planeeringuala on vajalik taotleda veeluba. Mõningane õhusaastatus võib kaasneda detailplaneeringu elluviimise perioodil ehk ehitusperioodil, kuid see ei ole eeldatavalt olulise mõjuga. 5.4 Müra ja vibratsioon Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegemist on mööduvate mõjudega. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata liiklusmüra tõusu. Ehitusaegne müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise meetodid” määratud norme. Planeeringualale ei ole planeeritud mürarikkaid tootmistegevusi. 5.5 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Päikeseelektrijaama rajamisega kaasneb kõrghaljastuse likvideerimine. Looduslikke valgustingimusi muudetakse. Ehitus- ja kasutusperioodi jooksul võib tekkida mõningane muutus soojuse eraldumises, kuid eelhinnangu koostamise ajal sellekohased andmed puuduvad. Kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha. 5.6 Visuaalne mõju Planeeringu algatamise ettepanekus määratletud kavandatud tegevus muudab olemasolevat olukorda eelkõige visuaalselt – olemasolev kõrghaljastus likvideeritakse ja luuakse päikeseelektrijaam. Visuaalse mõju leevendamiseks on võimalik planeeringuga ette näha leevendavaid meetmeid.. 5.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei eeldata kavandavast tegevusest tulenevate olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust. Varem lähipiirkonnas rajatud päikeseelektrijaamadega koos ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist. 5.8 Oht inimese tervisele või keskkonnale, kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette näha ei ole. Oht inimese tervisele avaldub elektrijaama rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega, nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale. Detailplaneeringu elluviimise järgselt, edaspidise elutegevuse käigus on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. 5.9 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Mõju avaldub eelkõige looduskeskkonnale ning on lühiajaline ehitusperioodil, mil kasutatakse ehitusmasinaid rajatiste (sh teed) rajamiseks. Ehitusmasinate müra võib peletada linde ning hävib hoonete alla jääv taimestik. Piiriülest mõju detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ohusta keskkonda. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui rajatis on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale detailplaneeringu menetlemise faasis ette ei ole näha. 5.10 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 200 Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ja ruumiline ulatus piirdub planeeringualaga. Kuna planeeringualal kaitstavad loodusobjektid ning Natura 2000 võrgustiku alad puuduvad, siis puudub neile ka oluline negatiivne mõju. 5.11 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus piirdub planeeringualaga. Arvestades kinnistutele planeeritava tegevuse iseloomu, ei ole negatiivset mõju elanikkonnale ette näha. 5.12 Keskkonnakaalutluste integreerimine teistesse valdkondadesse ning tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel Detailplaneeringu puhul ei ole olulisi seoseid keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Strateegilise planeerimisdokumendiga tuleb ette näha Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõudeid, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud valdkondades, nende ülevõtmisel Eesti seadusandlusesse. 6. Kokkuvõte Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: 1) Detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi oluline kahjustumine, näiteks negatiivset mõju keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; 2) detailplaneeringu realiseerimine ei avalda negatiivset mõju kaitsealustele looduse üksikobjektidele ning kaitsealadele. 3) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; 4) alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele; 5) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. Lääne-Harju Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist lähtuvalt saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. LÄÄNE-HARJU VALLAVOLIKOGU OTSUS Paldiski 31. august 2021 nr 74 Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Ott Antsmaa esitas 08.06.2021 Lääne-Harju Vallavalitsusele taotluse (registreeritud dokumendiregistris 6-2/1574) detailplaneeringu algatamiseks Paldiski linnas Posti (katastritunnus 58001:004:0024) kinnistul. Planeeritav kinnistu asub Sadama tänava ääres asuva päikeseelektrijaama ja Paldiski linna peaalajaama vahetus naabruses. Planeeritav ala piirneb põhjast Paldiski tuulepargiga Tuulepargi kinnistul (katastritunnus 58001:001:0251), läänest mahuka päikeseelektrijaamaga Sadama tn 55 kinnistul (katastritunnus 43101:001:1533) ja Klibuloo maaüksustel, lõunast Sadama tänavaga, millest teisel pool asub Paldiski peaalajaam ning elurajoon Põdra ja Sambla tänavate ääres, idast Soometsa (katastritunnus 58001:001:0352) kinnistuga, millest järgmine on Paldiski radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaika teenindav Leetse tee 21 kinnistu (katastritunnus 58001:004:0032). Planeeringuala pindala on 18 ha. Kinnistu on hoonestamata ja suuremas osas kaetud metsaga, liigniiske ala ja loodusliku rohumaaga. Liigniiske pinnas ei lase maaüksusel majanduslikult mõttekalt metsa majandada, mistõttu on maa võõrandatud ettevõttele, kes soovib maad kasutusele võtta päikseenergia tootmiseks. Juurdepääs planeeringualale on võimalik rajada nii Sadama tänavalt kui ka Paldiski tuuleparki teenindavalt teelt. Paldiski linna üldplaneeringus asub kinnistu loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooni kandval maa-alal vahetult taastuvenergia tootmise maa-ala kõrval. Eesti riikliku energia ja kliimakava 2030 eesmärgiks on kasvuhoonegaaside heite vähendamise tulemuseni jõudmiseks taastuvenergia osakaalu tõstmine aastaks 2030 vähemalt 42% tasemele energia lõpptarbimisest. Sealhulgas päikeseenergia tootmise kasvu ootus on 100 MW-st aastal 2020 kuni 415 MW-ni aastaks 2030. Selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik vastu võtta paindlikke otsuseid kohati kümneid aastaid kehtinud üldplaneeringute raames. Posti kinnistu puhul on täidetud rida olulisi tingimusi, mis on taastuvenergia tootmiseks vajalikud: asub energiavõrgule ja vabale võimsusele maksimaalselt lähedal; tegemist on senisel kasutusotstarbel raskesti kasutatava maaga; omab head juurdepääsu: puuduvad looduskaitselised kitsendused ja piirangud. Antud planeeringu eesmärk on muuta maatulundusmaa tootmismaaks päikeseenergia tootmiseks. Eeltoodust tulenevalt on antud asukoht taastuvenergia tootmiseks sobilik. Kuna planeeringuga kavandatud maakasutuse sihtotstarbe muutmine on ulatuslik, siis vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktile 1 on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Üldplaneeringu muutmine on põhjendatud, kuna luuakse eeldused kaaluka avaliku huvi täitmiseks, sealhulgas eelduslikult muid huvisid riivamata. Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 punktid 1-4 sätestavad juhud, millal tuleb viia läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. KSH algatamist tuleb kaaluda ja anda sellekohane eelhinnang KeHJS § 33 lõike 2 punktides 1-4 toodud juhtudel, sealhulgas kui detailplaneering teeb ettepaneku kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (lisa) on koostatud lähtudes KeHJSe § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest ja arvestades Riin Kutsari poolt koostatud juhendit „EELHINDAMINE – KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“. Keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata, kuna planeeringuga kavandatavatel tegevustel puudub oluline keskkonnamõju. Kui detailplaneeringu menetlemise käigus selgub, et keskkonnamõju strateegiline hindamine on vajalik algatada, siis see algatatakse. Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Lääne-Harju Vallavolikogu, koostamise korraldaja Lääne-Harju Vallavalitsus (mõlema aadress Rae 38, Paldiski linn, 76806). Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 31, planeerimisseaduse § 9, § 10 lõike 1, § 12, § 128 lõigete 1, 4-8, § 130 lõike 2 punkti 2, § 142 lõike 1 punkti 1, lõike 2, lõigete 5 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 32, § 33 lõike 2 punkti 3, lõigete 3-6, § 35 lõigete 1, 3, 5, 6 ja 7 alusel ning arvestades vallavolikogu keskkonna- ja planeerimiskomisjoni 23.08.2021 seisukohta 1. Algatada Paldiski linna üldplaneeringut muutev detailplaneering Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Posti (katastritunnus 58001:004:0024) kinnistul ja lähialal. Planeeringuala ligikaudne suurus on 18 ha. 2. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Posti (katastritunnus 58001:004:0024) kinnistul ja lähialal, kuna koostatud eelhinnangu (lisa) põhjal detailplaneeringul oluline keskkonnamõju puudub. 3. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Lääne-Harju valla veebilehel www.laaneharju.ee ja tööpäevadel Lääne-Harju Vallavalitsuses aadressil Rae 38, Paldiski linn. 4. Avaldada teade detailplaneeringu algatamisest 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja valla veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest alates ajalehes Harju Elu ja Lääne-Harju Valla Lehes. 5. Vallavalitsusel sõlmida leping huvitatud isikuga detailplaneeringu koostamise finantseerimise õiguse üleandmisek. 6. Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest planeerimisseaduse § 127 lõikes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi ning KeHJS § 35 lõikes 6 nimetatud asutust. 7. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 8. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie Lääne-Harju Vallavolikogule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates. 2 8. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie Lääne-Harju Vallavolikogule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Külli Tammur vallavolikogu esimees 3 Lääne-Harju Vallvolikogu 31. august i 2021 otsuse nr 74 lisa 1 LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS 1. LÄHTEANDMED 1.1 Paldiski linna üldplaneering; 1.2 Planeerimisseadus 1.3 Detailplaneeringu algatamise taotlus (registreeritud 08.06.2021 6-2/1574 ) 1.4 Lääne-Harju Vallvolikogu 31. augusti 2021 otsus nr 74 koos käesoleva lisaga 1. 5 Maa-ameti kaardiserver 2. DETAILPLANEERINGU ÜLESANNE P laneeringu eesmärk on muuta maatulundusmaa tootmismaaks päikeseenergia tootmiseks. 3. OLEMASOLEV OLUKORD 3.1 ASUKOHT 3.1.1 Planeeritav Posti (katastritunnus 58001:004:0024) kinnistu asub Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Sadama tänava ääres asuva päikeseelektrijaama ja Paldiski linna peaalajaama vahetus naabruses. 3.1.2 Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks. 3.1.3. Planeeritav ala piirneb põhjast Paldiski tuulepargiga Tuulepargi kinnistul (katastritunnus 58001:001:0251), läänest mahuka päikeseelektrijaamaga Sadama tn 55 kinnistul (katastritunnus 43101:001:1533) ja Klibuloo maaüksustel, lõunast Sadama tänavaga, millest teisel pool asub Paldiski peaalajaam ning elurajoon Põdra ja Sambla tänavate ääres, idast Soometsa (katastritunnus 58001:001:0352) kinnistuga, millest järgmine on Paldiski radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaika teenindav Leetse tee 21 kinnistu (katastritunnus 58001:004:0032). 3.1. 4 Kinnistu on hoonestamata ja suuremas osas kaetud metsaga, liigniiske ala ja loodusliku rohumaaga. Liigniiske pinnas ei lase maaüksusel majanduslikult mõttekalt metsa majandada, mistõttu on maa võõrandatud ettevõttele, kes soovib maad kasutusele võtta päikseenergia tootmiseks. Juurdepääs planeeringualale on võimalik rajada nii Sadama tänavalt kui ka Paldiski tuuleparki teenindavalt teelt. Paldiski linna üldplaneeringus asub kinnistu loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooni kandval maa-alal vahetult taastuvenergia tootmise maa-ala kõrval . 3.1. 5 Planeeringuala suurus on ligikaudu 1 8 ha. 3.2 PIIRANGUD Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: 3.2. 1 Elektri maakaabelliini ALARA I:PAL kaitsevöönd. 3.2.3 Sideehitise 149324052 kaitsevöönd 3.2.4 Geodeetilise märgi (Pallaste 40704) kaitsevöönd 4. NÕUTAVAD GEODEETILISED MÕÕDISTUSED JA UURINGUD Teostada planeeritava maa-ala geodeetiline mõõdistus M 1: 10 00 koos tehnovõrkudega ja kinnistute (ka naaberkinnistute piirid ja aadressid) piiridega. 5. NÕUDED MAA-ALA PLANEERIMISEKS 5.1 ÜLDNÕUDED 5.1.1 Koostada maa-ala detailplaneering mõõdus M 1: 10 00. Planeeringus määrata moodustatavate kruntide piirid, kruntide ehitusõigus ja lubatud ehitusalad, hoonestustingimused, maakasutuse sihtotstarve, haljastus, juurdepääs. Kruntide moodustamine ja ehitusõigus anda detailplaneeringu põhijoonisel tabeli kujul. Planeeringu koostamisel kasutada Siseministeeriumi poolt 2013. a välja töötatud „Ruumilise planeerimise leppemärke“ . 5.1.2 Detailplaneeringu koosseisus esitada situatsiooniskeem. 5.1.3 Anda kontaktvööndi analüüs krundistruktuuri kohta joonisel ja seletuskirjas. 5.1.4 Planeeringuala naabruses kehtestatud detailplaneeringud 5.2 KRUNDIJAOTUS JA HOONESTUS 5.2.1 Krundijaotus määrata vastavalt kavandatava päikesepargi vajadustele . 5.2.2 Arvestada juurdepääsutee ja piirangute paiknemisega. 5.3 ARHITEKTUUR 5.2.1 Kuna planeeritakse tehnorajatisi, siis arhitektuurseid tingimusi ei seata . 5.4 HALJASTUS JA HEAKORD 5.4.1 Anda haljastuse ja heakorrastuse lahendus , piirnevate teede äärde kavandada visuaalne puhver (näiteks hekk vms) . 5.4.2 Võimalusel säilitada osa olemasolevast kõrghaljastusest . 5.5 TEED JA PARKIMINE 5.5.1 J uurdepääs (ud) päikesepargi teenindamiseks p laneerida olemasoleva te lt kohalik e lt tee de lt – Sadama t änavalt (katastritunnus 58001:001:0392 ja 58001:001:0393 ) ja /või Värvu teelt (katastritunnus 43101:001:1148 ) . 5.5 .2 Planeeringus käsitleda vajalikus mahus sadevete käitlemise lahendus i . Eelistada nende immutamist ja hajutamist oma kinnistul. 5.6 TEHNOVÕRGUD 5.6.1 Anda tehnovõrkude koondplaan koos uute tehnovõrkude äranäitamisega kooskõlastatult tehnovõrkude valdajatega. Koondplaani alusplaanina kasutada vormistatud detailplaneeringu põhijoonist. Vajadusel määrata tehnovõrkude jaoks servituudid või kitsendused. Tehnilised tingimused taotleb projekteerija võrguvaldajatelt. 5.6.2 Lahendada põhimõtteliselt vertikaalplaneerimine ja sadevee käitlemine planeeritaval alal , välistada vee valgumine naaberkinnistutele. 5.6.3 Lahendada (vajadusel) tuletõrje veevarustus. 6. NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED 6.1 Detailplaneeringu eskiis kooskõlastada Lääne-Harju Vallavalitsusega. 6.2 Detailplaneering koostatakse koostöös planeeritava ala kinnisasja ja naaberkinnisasja omanikega ning olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude valdajatega. Peale selle on kooskõlastada vaja: • Põhja Päästekeskusega, • tehnovõrkude valdajatega. 6.3 Koostöös saadud nõusolekud detailplaneeringu lahenduse kohta ja tehnovõrkude valdajate kooskõlastused lisada detailplaneeringule tabeli kujul. 7. NÕUTAV DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS 7.1 Detailplaneering esitada planeerimisseaduses kehtestatud mahus juhindudes teistest seadustest ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest. Detailplaneeringu üldosas anda planeeringu vajalikkuse põhjendus ja haakuvus kontaktvööndiga, seletuskirja alapunktides lahenduste põhjendus; 7.2 Joonistest on vajalik esitada situatsiooniskeem, kontaktvöönd naaberplaneeringute lahendustega, tugiplaan topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkinnistute piiridega mõõdetuna vähemalt 20 m planeeringualast väljaspool ja fotodega olemasolevast situatsioonist, põhijoonis, illustreeriv joonis, tehnovõrkude plaan M 1:1000, teede lõiked, tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni ja eelvooluni; 7.3 Detailplaneering esitada Lääne-Harju Vallavalitsusele kahes eksemplaris köidetult paberkandjal ja digitaalselt; joonised *. dwg - ja *. pdf -formaadis, seletuskiri *. doc - ja *. pdf -formaadis. Lisaks esitada vähemalt üks värviline ruumiline joonis avaliku väljapaneku korraldamiseks. 7.4 Detailplaneering tuleb esitada kaustas ja digitaalselt erinevates etappides (eskiis, vastuvõtmine, kehtestamine). 8. LISAD LÄHTESEISUKOHTADELE Planeeringuala skeem Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad väljastatakse tähtajaga 2 aastat. Planeeringuala skeem väljavõte maa-ameti kaardiserverist. Koostas: Ado Pallase planeerimisspetsialist PV-paneelide kandekonstruktsioonide külgvaade 72 Tingmärgid 65 21 43 Katastriüksuse piir 72 2504 2504 21 3022 Planeeritav PV-paneelide ala Ridadevaheline kaugus ca 10 m 35° Planeeritav piirdeaed 519
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel