dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

VV korraldus

Rahandusministeerium · 9. detsember 2021
Viit
1.1-10.1/8793-1
Registreeritud
9. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2021
Vastutaja
Alan Rood (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus)

Failid

  • 📎1.1-10.18793-1 09.12.2021 Väljaminev kiri.asice4491 KB

Sisu (failidest)

Vabariigi Valitsuse korraldus "Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ Lisa Planeeeringuala asukoht ja piir Lääne- Viru Harju maakond maakond Lääne maakond Rapla maakond Järva maakond Pärnu maakond Planeeringuala piir Maakonna piir Hr Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 09.12.2021 nr 1.1-10.1/8793-1 [email protected] Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Austatud riigisekretär Käesolevaga esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse „Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa(d): Korralduse eelnõu Korralduse lisa – planeeringuala joonis Korralduse eelnõu seletuskiri Alan Rood 715 5805 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 KORRALDUS Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Planeerimisseaduse § 58 lõike 1 alusel ning kooskõlas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktidega 2 ja 4. 1. Algatada Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2. Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu koostamise eesmärk on maavarade kaevandamise valdkonnas riiklike strateegiliste maakasutusprioriteetide seadmine, sealhulgas perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemise, samuti olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste määratlemine koostöös kohalike omavalitsuse üksuste ja kogukondadega. 3. Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu planeeringuala on terve Harju maakond, kuhu kuulub 16 omavalitsusüksust, sealhulgas 12 valda ja 4 linna – Keila linn, Loksa linn, Maardu linn, Tallinna linn, Anija vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Kose vald, Viimsi vald, Saue vald, Saku vald, Rae vald, Lääne-Harju vald, Kuusalu vald, Raasiku vald. Harju maakonna pindala on 4333 km². Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud korralduse lisas. 4. Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu koostamist ja selle keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab Rahandusministeerium. 5. Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuse ja muu asjakohase teabega saab tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa Planeeringuala asukoht ja piir Vabariigi Valitsuse korralduse „Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatakse Rahandusministeeriumi ettepanekul ning Keskkonnaministeeriumi taotlusel Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneering (edaspidi maakonnaplaneeringu teemaplaneering) ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH koostamist korraldab Rahandusministeerium. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna regionaalplaneerimise nõunikud Alan Rood (tel 715 5805, e-post [email protected]) ja Kadi-Kaisa Kaljuveer (tel 61103312, e-post [email protected]) ning planeeringute osakonna nõunikud Külli Siim (tel 611 3129, e-post [email protected]) ja Eleri Kautlenbach (tel 611 3228, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist õigusosakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (tel 611 3549, e-post [email protected]). 2. Korralduse eesmärk Korralduse eesmärk on algatada Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering ja KSH, et koostada pikaajaline strateegiline planeering, kus seatakse riiklikud strateegilised maakasutusprioriteedid kaevandamise valdkonnas – määratletakse perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemine, samuti olemasolevate karjääride laiendamine. Praegu kajastatakse maakonna- ja üldplaneeringutes vaid olemasolevad registrisse kantud maardlad ning maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivad kitsendused, kuid uued võimalikud kaevandamisalad ning perspektiivsed uuringualad ei ole nendes kajastatud. 3. Eelnõu sisu Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab Vabariigi Valitsus planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 58 lõike 1 alusel ning kooskõlas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 punktidega 2 ja 4 maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja selle KSH. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu käigus hinnatakse ka planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid (PlanS § 4 lõige 2 punkt 5). PlanS § 55 lõike 3 kohaselt on maakonnaplaneeringu koostamisel kohustuslik KSH. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu 1 koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Eelhinnangu andmise eesmärk on tuvastada, kas planeeringu kehtestamine võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju, mille hindamiseks on vaja algatada KSH. Kuna käesolev maakonnaplaneeringu teemaplaneering on aluseks tegevusele, mis on KeHJS § 6 lõike 1 punkti 28 (pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine) kohaselt olulise keskkonnamõjuga ning olemasoleva informatsiooni kohaselt ei ole välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, on teemaplaneeringuga kaasneva keskkonnamõju olulisus tuvastatav õigusaktide alusel. Haldusmenetluse ökonoomikast ja eesmärgipärasusest lähtudes on otstarbekas jätta käesoleval juhul KeHJS § 33 lõigete 4 ja 5 kohane eelhinnang koostamata ning algatada kohe KSH. PlanS § 55 lõike 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu eesmärk maakonna, selle osa või muu regiooni ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise aluseks. PlanS § 56 lõike 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu üheks ülesandeks maardlate ja kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määramine. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga täpsustatakse Harju maakonnaplaneeringut kogu Harju maakonna ulatuses. Harju maakonnaplaneering sedastab, et riigi tasandil on oluline erinevate ametkondade vahelise koostöö tõhustamine ja seeläbi ametliku seisukoha kujundamine ühtsete ruumiliste tingimuste väljatöötamiseks, et anda suunised maardla, rohelise võrgustiku, asustusalade, väärtuslike maastike ja väärtuslike põllumajandusmaade omavahelise kattumisega kaasnevate konfliktide lahendamiseks. Samasugused maakonnaplaneeringu teemaplaneeringud on kavas algatada järgnevatel aastatel ka ülejäänud maakondades. Maakonnaplaneeringu teemaplaneering koostatakse eeskätt riiklike ja kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks. Samuti arvestatakse ka kohalike omavalitsuste, kogukondade, elanike, mäetööstusettevõtete ja muude huvidega ning leitakse lahendusi nende tasakaalustamiseks. Maapõuepoliitika põhialuste arengudokumendis1 on välja toodud kolm olulist arengusuunda, mis ühtivad maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu eesmärkidega: 1) maapõue kasutuse paremaks korraldamiseks ja riigi huvide realiseerimiseks suunab riik maapõueressursside kasutamise asukoha valikut olukordades, kus see aitab kaasa ressursside ratsionaalsele ning säästlikule kasutamisele, vähendab olulisi negatiivseid keskkonna-, sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid ning lihtsustab maapõue kasutuse korraldamist; 2) planeerimise ja maapõue valdkonna õigusnormide reguleerimisalades kooskõla loomiseks määratakse selgelt eri tasandi planeeringute seos maapõue kasutuse korraldusega; 3) maapõueressursside kasutamise paremaks planeerimiseks ja varustuskindluse tagamiseks koostab ning uuendab riik regulaarselt maavarade vajaduse prognoosi, mis toob vajaduse välja nii ajaliselt kui ka geograafiliselt. 1 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 – Riigi Teataja 2 Arvestades nimetatud arengudokumendis seatud eesmärke, on maapõue kasutamise ruumiline planeerimine maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga oluline edasiminek maapõue valdkonna arendamisel, sh tegevuste kavandamisel nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil. Eelnõu punkti 2 järgi on maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamise eesmärk kaevandamise valdkonnas riiklike strateegiliste maakasutusprioriteetide seadmine, sealhulgas perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemise, samuti olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste määratlemine Harju maakonnas. Perspektiivsed alad määratakse lähtuvalt riigi huvist ja koostöös kohalike omavalitsustega arvestades majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ning looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, mida hinnatakse planeeringu koostamise raames. Kohalikud kogukonnad, asutused ja isikud, kelle õiguseid või huve planeering võib puudutada, kaasatakse planeeringu koostamisse. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel töötatakse koostöös planeeringu konsultandi, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Geoloogiateenistuse ja teiste osapooltega välja metoodika, mille alusel kategoriseeritakse olemasolevad ja perspektiivsed maardlad, karjäärid ning uuringualad vastavalt nende kasutuse perspektiivikusele. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamise järgselt saab riik suunata ettevõtteid perspektiivsetele aladele geoloogilisi uuringuid tegema. Lisaks kavandatakse planeeringuga suunised planeeringus määratud alade kasutusele võtmiseks. Kategoriseerimine aitab kontrollida maapõue ressursside säästlikku kasutamist, karjääride ammendamiseks kuluvat aega ja kaevandatud alade korrastamist. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga kavandatakse üldised ruumilised arengusuunad, antakse suunised ja seatakse konkreetsed tingimused kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning vajadusel tehakse ettepanekud riiklike ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitsealade ning kaitsealuste objektide kasutamistingimuste täpsustamiseks. Täpsemad keskkonnatingimused igas asukohas selguvad täpsemate etappide käigus (maavara kaevandamise keskkonnaloa ja uuringuloa taotluste, üldplaneeringute ja detailplaneeringute menetlused) ning vajalikud meetmed esitatakse täpsemate tingimuste selgumisel. Maakonnaplaneeringu teemaplaneering on maakonna ruumilist arengut suunav dokument ning aluseks edaspidiste tegevuste kavandamisel. Lisaks teavitab planeering aegsasti avalikkust riigi huvist lähtuvast maavarade kasutamise vajalikkusest ning perspektiivsetest kaevandamisaladest Harjumaal. Teemaplaneeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel, arvestades maakonnaplaneeringu täpsusastet, võetakse ennekõike arvesse: 1) kaevandamisest mõjutatud alade ulatust; 2) kaevandamise keskkonnamõju iseloomu asustusstruktuurile, asustuse arengule jms; 3) kaevandamise sotsiaalseid mõjusid; 4) kaevandamise majanduslikke mõjusid (nii kaevandamise endaga seotud majanduslikke mõjusid kui ka kaevandamisest lähtuvaid võimalikke majanduslikke mõjusid); 5) maavarade kvaliteedi ja leviku uuringu tulemusi Harju maakonnas; 6) üleriigilist planeeringut „Eesti 2030+“; 3 7) Harju maakonnaplaneeringut 2030+, sh sellega määratud asustusstruktuuri ning maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuid; 8) kohalike omavalitsuste üldplaneeringuid, sh koostamisel olevaid; 9) asustuse arengu tasakaalustatud suunamise põhimõtteid; 10) ruumiliste väärtuste võrgustikke (roheline võrgustik jms); 11) võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid; 12) planeerimise põhimõtteid: 13) kultuurilisi mõjusid; 14) olemasolevate maanteede ja raudteede võrku; 15) väljaspool asulaid paiknevaid rekreatsiooni ja puhkealasid; 16) väärtuslikku maastikku; 17) väärtuslikke põllumajandusmaid. Eelnõu punktis 3 esitatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu algatamisel teadaolev planeeringuala ja selle suurus, sh planeeringuala piir (vt planeeringuala skeem). Teemaplaneeringu planeeringuala on terve Harju maakond, kuhu kuulub 16 omavalitsusüksust, sealhulgas 12 valda ja 4 linna – Keila linn, Loksa linn, Maardu linn, Tallinna linn, Anija vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Kose vald, Viimsi vald, Saue vald, Saku vald, Rae vald, Lääne-Harju vald, Kuusalu vald, Raasiku vald. Harju maakonna pindala on 4333 km2. Planeeringuala skeem 4 Eelnõu punkti 4 kohaselt korraldab maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH koostamist Rahandusministeerium. Vastavalt PlanS § 55 lõikele 4 on maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja Rahandusministeerium. KeHJS § 34 lõike 1 järgi vastutab KSH eest ja sellega seotud kulud kannab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja ehk antud juhul Rahandusministeerium. Rahandusministeerium kaasab planeeringu koostamisse ministeeriumid jt valitsusasutused, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi maakonnaplaneeringu teemaplaneering käsitleb, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksused, isikud, kes on avaldanud selleks soovi, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. Rahandusministeerium koostab koostöös Keskkonnaministeeriumiga ja asjakohaste osapooltega kaasamiskava. Eelnõu punkti 5 järgi saab Vabariigi Valitsuse korraldusega lisaks Riigi Teataja veebilehele tutvuda Rahandusministeeriumi maakonnaplaneeringute veebilehel. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Kavandava planeeringu eeldatavad mõjud Maakonnaplaneeringu teemaplaneering on oma iseloomult pika ajaperspektiiviga strateegiline arengudokument. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu tasandil kavandatavate tegevuste elluviimine toimub üldjuhul pika ajaperioodi jooksul, mistõttu planeeringuga kaasnevad mõjud on üldjuhul samuti pikaajalise iseloomuga ning avalduvad järk-järgult, vastavalt toimuvatele arengutele. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga kavandatakse Harju maakonna maavarade üldised ruumilised arengusuunad, antakse suunised ja seatakse konkreetsed tingimused kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning vajadusel tehakse ettepanekud riiklike ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitsealade ning kaitsealuste objektide kasutamistingimuste täpsustamiseks. Täpsemad keskkonnatingimused igas asukohas selguvad täpsemate etappide käigus (maavara kaevandamise keskkonnaloa ja uuringuloa taotluste, üldplaneeringute ja detailplaneeringute menetlused) ning vajalikud meetmed esitatakse täpsemate tingimuste selgumisel. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel hinnatakse kõiki planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, sh algatatakse koos maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga KSH. Samuti viiakse läbi ka erinevad teemaplaneeringu koostamiseks ja 5 mõjude hindamiseks vajalikud analüüsid ja uuringud. Muuhulgas on vajalik hinnata, kas ja millises ulatuses võib kavandatav tegevus mõjutada kohalikke kogukondi ja elanikke. Kavandatava planeeringu mõju riigi julgeolekule ei ole seniste analüüside ja teadmiste põhjal tuvastatud. 7. Korralduse täitmisega seotud tegevused ja vajalikud kulud 7.1 Korralduse avalikustamine ja avalikustamisega kaasnevad kulud Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH algatamise otsusest teavitatakse PlanS § 58 lõigete 5 ja 6 alusel, arvestades KeHJS § 35 lõikes 5 toodud sisunõudeid, 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja Rahandusministeeriumi veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest arvates maakonnalehes või ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes. Rahandusministeeriumile kaasnevad kulud ajalehtedes teadete avaldamisega. Kulu suurus on ligi 2 000 eurot. Vastavalt PlanS § 58 lõikele 7 teavitatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH algatamisest 30 päeva jooksul algatamisest arvates kirjalikult ministeeriume jt valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi maakonnaplaneeringu teemaplaneering käsitleb, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksusi, isikuid, kes on avaldanud selleks soovi, samuti isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendava organisatsiooni kaudu. Kaasnevad kulud on seotud isikutele kirjade saatmisega. Kuna enamik isikuid on võimalik teavitada e-postiga, on kulud minimaalsed. 7.2 Korralduse täitmisega seotud kulud Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH ning vajalikud uuringud rahastatakse riigieelarvest. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja mõjude hindamise rahastamine 2022. aastaks otsustati 2021. aasta sügisel. Riigieelarvesse kavandatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamiseks vajalikud vahendid etappide kaupa vastavalt täpsustunud eelarvele. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu eeldatav maksumus koos mõjude hindamise ja uuringutega on hinnanguliselt 610 000 eurot (lisandub käibemaks). Lõplik maksumus täpsustub planeerimisprotsessi käigus (pärast lähteülesande koostamist ning riigihanke läbi viimist). Eeldatav maksumus sisaldab: 1) konsultandi teenust maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamiseks; 2) konsultandi teenust KSH koostamiseks, mille raames hinnatakse kõiki kaasnevaid asjakohased majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjusid; 3) planeeringu koostamise korraldaja menetlusega seotud kulusid (ajalehe kuulutused, avalikustamiste korraldamine jms); 6 4) perspektiivsete lasundite kvaliteedi üldgeoloogilisi uurimistöid ja proovide laboratoorseid uuringuid. Tabel 1. Eelarvelised vajadused (lisandub käibemaks) 2022 2023 2024 2025 Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja selle KSH 60 000 € lähteülesande ja lähteseisukohtade toimingud Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja selle KSH koos 150 000 € 150 000 € 50 000 € asjakohaste mõjude hindamisega Perspektiivsete lasundite kvaliteedi üldgeoloogilised 100 000 € 100 000 € uurimistööd ja proovide laboratoorsed uuringud 7.3 Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu elluviimine Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga seatakse tingimused ja üldised põhimõtted riigi huvide elluviimiseks. Teemaplaneering on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuste üldplaneeringute jt arengudokumentide koostamisel, samuti erinevate riiklike ja valdkondlike arengudokumentide koostamisel. Elluviimiseks vajalikud tegevused tuuakse välja maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu tegevuskavas. 8. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. 9. Korralduse eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu esitati EIS kaudu tutvumiseks Harjumaa Omavalitsuse Liidule, Anija Vallavalitsusele, Harku Vallavalitsusele, Jõelähtme Vallavalitsusele, Keila Linnavalitsusele, Kiili Vallavalitsusele, Kose Vallavalitsusele, Kuusalu Vallavalitsusele, Lääne-Harju Vallavalitsusele, Loksa Linnavalitsusele, Maardu Linnavalitsusele, Raasiku Vallavalitsusele, Rae Vallavalitsusele, Saku Vallavalitsusele, Saue Vallavalitsusele, Tallinna Linnavalitsusele ja Viimsi Vallavalitsusele. 7 Lisa. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ kohta esitatud kooskõlastused, arvamused ja vastused Seisukoha/arvamuse esitaja Ettepanekud, märkused Rahandusministeeriumi vastus 1. Lääne-Harju Vallavalitsus Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Märkused teadmiseks võetud. Täiendavalt 08.11.2021 kiri nr 6-2/2798-1 eesmärke on kvaliteetse tulemuse saavutamiseks selgitame, et maakonnaplaneeringu eelnõu seletuskirjas toodud rahalised vahendid, teemaplaneeringu lõplik maksumus täpsustub eriti uuringute osas, alahinnatud. Algatamisel planeerimisprotsessi käigus (pärast lähteülesande tuleks arvestada ka võimalike täiendavate koostamist ning riigihanke läbi viimist). uuringute vajadusega. Kuna huvitatud osapooli, kelle õiguseid või huve planeering puudutab on Nõustume, et kaasamisele tuleb tähelepanu mitmeid, tuleb meie hinnangul eraldi tähelepanu pöörata. Teeme seda läbivalt planeeringu pöörata ka kaasamisele. Kaasamise keerukust koostamise vältel, sh planeeringu algfaasis maapõueressursside kasutamise korraldamisel koostatakse planeeringu kaasamiskava, kus näitab ka senine keskkonnalubade menetlemise pannakse paika, keda, mis vormis ja millistes praktika kohalikes omavalitsustes. planeerimise faasides kaasatakse. Kaasamiskava võib ka täiendada kogu planeerimisprotsessi jooksul. 2. Jõelähtme Vallavalitsus 1. Planeeringu koostamine üksnes Harju 1. Rapla ja Pärnu maakonna teemaplaneering on 11.11.2021 kiri nr 7-2/5065-2 maakonna teemaplaneeringuna ei ole õige ega plaanis algatada aasta hiljem. tulemuslik. Võttes arvesse Harju maakonna Keskkonnaministeerium (KeM) on Vabariigi territooriumi kuju ja piire ning Tallinna linna Valitsusele esitanud analüüsi Rapla ja Pärnu paiknemist Harju maakonnas, on igal juhul maakonna teemaplaneeringu vajalikkuse asjassepuutuvad ka Rapla maakonnas kohta. Hetkel ei ole teada, millisel istungil paikenvad (ehitus)maavarade varud. Kuid ka hakatakse seda arutama. Pärast Harju planeeringuga üksnes Harju maakonna ja Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut (TP) maakonna hõlmamine ei ole õige. Oleme ongi järgmisena plaanis algatada Rapla ja seisukohal, et maavarade kasutamist käsitlev Pärnu maakondade ühine teemaplaneering, planeering peaks hõlmama kas kogu riiki või seejärel Järva maakonna TP. Eesmärk on vähemalt Harju, Lääne, Rapla, Järva, Lääne- koostada teemaplaneeringud kõikide Viru ja Ida-Viru maakondasid. maakonnade osas, kus on näha vajadust 8 2. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu maavarade uurimist, kaevandamist ja formaat ei ole õige. Planeering tuleks koostada kasutamist ruumiliselt planeerida. riigi eriplaneeringuna, määratledes kõigepealt 2. Maakonnaplaneeringuid koostatakse riiklike ja kindlaks võimalikud potentsiaalsed kohalike omavalitsuste (KOV) üleste huvide kaevandusalad asukoha eelvaliku staadiumis ja ruumiliseks suunamiseks. Seejuures on need seejärel juba konkreetsete asukohtadena. huvid strateegilised ja pikaajalised. KeMi 3. Maavarasid käsitlev planeering peaks hinnangul tuleb kaevandamise teemat samaaegselt reguleerima ka rohealade ja - planeerida väga pikas perspektiivis (50+ koridoride, väärtuslike maastike ning aastat). Riigi eriplaneeringuga on ka võimalik puhkevõimalustega seonduvat, määratledes maavarade kaevandamist suunata, aga see kindlaks territooriumid, mille osas planeeringu vorm on sobilik konkreetse kaevandamislubasid kindlasti ei väljastata ja kaevanduse/karjääri, mida soovitakse lähiajal territooriumid, mille osas on kasutusele võtta (eriplaneering kaotab kaevandamislubade väljastamine võimalik vaid kehtivuse, kui seda ei asuta 5 aasta jooksul ellu oluliste piirangutega (näiteks kaevandamisloa viima) kavandamiseks. Praegu aga on plaan lühike ajaline kehtivus ja/või kohustus kaardistada Harjumaal kõik potentsiaalsed korrastada kaevandamisala maastikuks, nagu maavarade uurimise ja kaevandamise see oli enne kaevandamisega alustamist ja/või võimalused. Antud kontekstis on õigem keeld kasutada kaevandamisala korrastamisel kasutada maakonna teemaplaneeringu karjääri täitmisel ehitusjäätmetest toodetud instrumenti. Maakonnaplaneeringut eristab nö täitematerjale). üksikotsustest see, et selle planeeringu puhul 4. KSH Natura-hindamist tuleks laiendada ka vaadatakse mõjusid laiemalt. Lisaks pannakse Natura varinimekirja kantud alade suhtes. teemaplaneeringus rõhku ka sellele, millised saavad olema kaevandamiseks määratud maa- alad peale kaevandustegevuse lõppu ehk millised on KOVide ettepanekud kaevandatud alade korrastamiseks. Põhimõtted kaevandatud alade korrastamiseks on võimalik kokku leppida üldisemal tasandil TPs. Iga konkreetse kaevandatud ala korrastamine otsustatakse vastavalt maapõueseaduses toodule. 3. Selgitame, et maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja keskkonnamõju 9 strateegilise hindamise (KSH) koostamisel ning selle asjakohaste mõjude hindamisel võetakse arvesse erinevaid asjaolusid, sealhulgas ruumiliste väärtuste võrgustikke, mille hulka kuuluvad ka roheline võrgustik, väärtuslikud maastikud jms. Seejuures on teemaplaneeringu fookus maavarade ruumilise kasutuse suunamisel. Teemaplaneeringus arvestatakse muuhulgas erinevatest kriteeriumitest tulenevaid tingimusi ning planeeringulahendus töötatakse välja neile vastavalt. 4. Natura varialade nimekiri koostati valitsusväliste organisatsioonide poolt rohkem kui 15 aastat tagasi ja sinna olid kantud alad, mis peaksid samuti kuuluma Natura 2000 võrgustikku. Keskkonnaministeerium on koos Keskkonnaametiga neid alasid analüüsinud ja suur osa neist ehk väärtuslikumad alad on liidetud Natura 2000 võrgustikku. Tänaseks on Natura 2000 alade valik lõppenud. Seetõttu ei pea me vajalikuks varinimekirja alade osas Natura hindamise läbiviimist. Küll aga on võimalik hinnata planeeringuga kavandatava tegevuse mõju nendel aladel olevatele loodusväärtustele KSH muudes peatükkides. 3. Tallinna Linnavalitsus 1. Tallinna linn ei kooskõlasta Vabariigi Valitsuse 1. Seisukoht on teadmiseks võetud. KSH mõjude 12.11.2021 kiri nr 6-2/1836-2 korralduse eelnõu „Harju maakonna maavarade hindamisel hinnatakse, arvestades planeeringu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu strateegilist iseloomu ja täpsusastet, teie poolt algatamist“, kuna ei toeta täiendavate toodud mõjusid. kaevandamismahtude planeerimist Tallinna linna territooriumile. 10 Tallinna linnas tekitab kaevandamine 2. Selgitame, et maakonnaplaneeringu linnaelanike tervist kahjustavat tolmu, müra ja teemaplaneeringu instrument on valitud vibratsiooni ning suurendab liikluskoormust. riiklike ja KOVide üleste huvide ruumiliseks Suuremaid keskkonnaprobleeme on tekitanud suunamiseks. Seejuures on need huvid just ehitusmaavarade - liiva-kruusa (Tallinn- strateegilised ja pikaajalised. Planeeringu Saku liivamaardla) ja lubjakivi (Väo, Harku). peamiseks eesmärgiks on määrata perspektiivsed uuringualad ja karjäärialad Uute kaevanduste kasutuselevõtmine või lähtuvalt riigi huvist ning koostöös KOV olemasolevate kaevanduste laiendamine seab arvestades majanduslikke, kultuurilisi, ohtu Tallinna põhjavee kvaliteedi ja sotsiaalseid ning looduskeskkonnale hädaolukorra reservvaru säilimise ning avalduvaid mõjusid. rohealad koos kaitsealuste liikidega, samuti suurendab see veelgi keskkonnahäiringuid Rõhutame, et teemaplaneeringu puhul on kohalikele elanikele ja ettevõtetele (eelkõige tegemist tavapärase planeeringu menetlusega. müra, tolm). Planeeringumenetlus viiakse läbi arvestades Arvesse võttes tiheasutusalal toimuva kõiki seaduseid. Rõhutame, et tegemist on kaevandamise majanduslikku, kultuurilist, planeeringu algatamisega, millega ei teki sotsiaalset ja looduskeskkonnale avaldavat kohustusi ega piiranguid, sh ei saa see olla mõju, ei ole Tallinna linna territooriumil ala, vastuolus PS § 154 toodud kohaliku kus kaevandamisega ei kaasneks olulist omavalitsuse autonoomia põhimõttega. negatiivset keskkonnamõju. 2. Tallinna linna hinnangul on kõnesoleva planeeringu eesmärk vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 154 tuleneva kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõttega. 4. Harku Vallavalitsus 1. Korralduse seletuskirja eelnõu sisu käsitlevas 1. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja 15.11.2021 kiri nr 12-3/6674-1 punktis on toodud, milliseid teemasid võetakse KSH koostamisel ja selle asjakohaste mõjude ennekõike arvesse teemaplaneeringu hindamisel võetakse arvesse erinevaid koostamisel ja selle mõjude hindamisel, asjaolusid, sealhulgas ruumiliste väärtuste arvestades maakonnaplaneeringu täpsusastet. võrgustikke, mille hulka kuuluvad ka roheline Välja on toodud 17 olulist teemat, mh nii võrgustik, väärtuslikud maastikud jne. ruumiliste väärtuste võrgustikud, võimalikult Seejuures on teemaplaneeringu fookus 11 paljude ühiskonnaliikmete vajadused ja huvid, maavarade ruumilise kasutuse suunamisel. kultuurilised mõjud, olemasolevate maanteede Teemaplaneeringus arvestatakse erinevatest ja raudteede võrk, väärtuslik maastik, kriteeriumitest tulenevaid tingimusi ning väärtuslikud põllumajandusmaad. planeeringulahendus töötatakse välja neile Kahetsusväärsel kombel on aga oluliste vastavalt. Täname Teid tähelepanu juhtimast. teemade loetelust välja jäänud rohevõrgustik. Selguse huvides täpsustame seletuskirja. Palume seletuskirja lisada ka rohevõrgustiku 2. Harku vallale on eelnõu materjalid esitatud. teema. Täiendame eelnõu seletuskirja ning lisame 2. Seletuskirja punktis 9 on välja toodud, kellele ekslikult välja jäänud Harku Vallavalitsuse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja eelnõu koostamisel koostöötegijate ja tutvumiseks. Välja on toodud kõik Harjumaa kaasatavate loetellu. omavalitsused, välja arvatud Harku vald. 5. Saue Vallavalitsus 1. Võttes arvesse Rail Balticu varustuskindluse 1. Rapla ja Pärnu maakonna teemaplaneering on 15.11.2021 kiri nr 5-5/7468 uuringut, selle väljaehitamiseks vajaminevat plaanis algatada aasta hiljem. maavarade hulka ja kohapõhisust, teeme Keskkonnaministeerium on Vabariigi ettepaneku nimetatud planeeringus arvestada Valitsusele esitanud analüüsi Rapla ja Pärnu piiriüleseid, kuid piisavas läheduses olevaid maakonna teemaplaneeringu vajalikkuse olemasolevaid ja planeeritavaid kaevandusi. kohta. Hetkel ei ole teada, millisel istungil Sellest tulenevalt teeme ettepaneku, et hakatakse seda arutama. Pärast Harju teemaplaneeringusse kaasataks ka Raplamaa. maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut ongi 2. Lisaks sellele edastame Teile Harjumaa järgmisena plaanis algatada Rapla ja Pärnu Omavalitsuste Liidu 17.05.2021 kirja nr 3-2/2- maakondade ühine teemaplaneering, seejärel 1, milles on välja toodud ettepanekud maapõue kasutamise regulatsiooni täiendamiseks Järva maakonna teemaplaneering. Eesmärk on koostada teemaplaneeringud kõikide maakonnade osas, kus on näha vajadust maavarade uurimist, kaevandamist ja kasutamist ruumiliselt planeerida. Juhime tähelepanu, et maavarade teemaplaneeringu koostamise eesmärk on suunata maavarade kasutamist strateegiliselt ja pikaajaliselt. KeMi hinnangul tuleb 12 kaevandamise teemat planeerida väga pikas perspektiivis (50+ aastat). 2. Harjumaa Omavalitsuste Liidu ettepanekud oleme kätte saanud. Harjumaa Omavalitsuste Liidu kaasame planeeringu koostamisse juba lähteülesande koostamisel. 6. Tiina Georg 16.11.2021 e-kiri, 1. Loodusdirektiivi (direktiivi 92/43/EMÜ) art 6 1. ja 2. Natura varialade nimekiri koostati Eili Kukumägi 16.11.2021 e- lg 3 vastavat asjakohast hindamist (Natura valitsusväliste organisatsioonide poolt rohkem kiri, hindamine) tuleks laiendada ka Natura kui 15 aastat tagasi ja sinna olid kantud alad, Tiia Välk 17.11.2021 e-kiri, varialade loetelusse kantud maaüksustele. mis peaksid samuti kuuluma Natura 2000 MTÜ Rebala Kultuuriruum Eelnõu kohaselt tuleb algatada KSH, mis on võrgustikku. Keskkonnaministeerium on koos 17.11.2021 e-kiri, õige. Keskkonnaametiga neid alasid analüüsinud ja Valter Hännikäinen 21.11.2021 2. Natura varialade osas kohaldada samasuguseid suur osa neist ehk väärtuslikumad alad on e-kiri põhimõtteid, kui Natura 2000 alade puhul. liidetud Natura 2000 võrgustikku. Tänaseks on KeHJS § 45 analoogia alusel kohaldamisel Natura 2000 alade valik lõppenud. Seetõttu ei Natura varialade asjus tuleks veenduda, et pea me vajalikuks varinimekirja alade osas maavara kaevandamine ei avaldaks ebasoodsat Natura hindamise läbiviimist. Küll aga on mõju Natura varialade nimekirjas nimetatud võimalik hinnata planeeringuga kavandatava maaüksuse loodusväärtustele, mille tõttu on tegevuse mõju nendel aladel olevatele konkreetne maaüksus varinimekirja kantud. loodusväärtustele KSH muudes peatükkides. Geoloogiliste uuringute KMH eeluuringutes, 3. Selgitame, et maakonnaplaneeringu kaevanduste KMH-des, teemaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH koostamisel ja selle KSH-s tuleb kajastada Natura varialadena asjakohaste mõjude hindamisel võetakse Euroopa Liidu direktiividele vastavate arvesse erinevaid asjaolusid, sealhulgas kaitsekategooria elupaikade ja ruumiliste väärtuste võrgustikke, mille hulka sihtkaitsevööndite paiknemist kaevandusalade kuuluvad ka roheline võrgustik, väärtuslikud läheduses, nende liikide võimalikku häirimist maastikud, puhkevõimalused jms. Seejuures või hävinemist. teemaplaneeringu fookus on maavarade 3. Maavarade kaevandamist vaadelda koosmõjus ruumilise kasutuse suunamisel. rohealade ja -koridoride, väärtuslike maastike 4. Selgitame, et teemaplaneeringu peamiseks ning puhkevõimalustega. eesmärgiks on määrata perspektiivsed 13 4. Teemaplaneeringu algatamine näib esmapilgul karjäärialad lähtuvalt riigi huvist ja koostöös kiiduväärne: maavara kaevandamine on KOV arvestades majanduslikke, kultuurilisi, üldiselt sellise keskkonnamõjuga ja sotsiaalseid ning looduskeskkonnale potentsiaalse keskkonnakahjuga tegevus, et iga avalduvaid mõjusid. Näeme, et karjääri rajamine peaks olema väga teemaplaneering on oluline Harju maakonna põhjendatud ja vajalik, mitte sõltuma ainult maavarade ruumilist kasutust suunav arendaja ainuhuvist, sh sellest, kus arendajal dokument. Kindlasti pole teemaplaneeringu parasjagu kaevandada oleks mugav ja eesmärk kohalike omavalitsuste kasumlik. enesekorraldusõiguse piiramine – planeeringut Harjumaa maakonnaplaneeringu maavarade koostatakse koostöös omavalitsustega. Samuti teemaplaneering on probleemne seetõttu, et pole eesmärgiks üldsuse takistamine selle peamine eesmärk paistab olevat kohalike keskkonnaasjades osalemast – planeeringu omavalitsuste (KOV) enesekorraldusõiguse koostamisel on plaanis kaasamisele pöörata piiramine, üldsuse takistamine erilist tähelepanu. Samuti ei soovita inimeste ja keskkonnaasjades osalemast vastuolus ning keskkonna suhtes probleemse keskkonnamõjuga kaevandusi/karjääre läbi inimeste ja keskkonna suhtes probleemse suruda – planeeringu koostamisel viiakse läbi keskkonnamõjuga kaevanduste läbisurumine. keskkonnamõju strateegiline hindamine ning Praegust tekkinud karjääride rajamise ja hinnatakse asjakohaseid sotsiaalseid praktiliselt piirideta ja kontrollimatu majanduslikke ja kultuurilisi mõjusid. kaevandamistegevuse kaost teemaplaneering 5. Selgitame, et KSH tegeleb ainult planeeringu suure tõenäosusega ei lahenda, vaid süvendab elluviimisega kaasnevate mõjude hindamisega, veelgi. mis ei hõlma endas kinnisvara võõrandamise 5. Praegune karjääride avamise olukord on ega sundvõõrandamisega seotud küsimusi. . ühiskondlikult aktsepteerimatu, sest KOVidel Maakonnaplaneeringuga ei saa, erinevalt üld-, ja piirkonna elanikele ei jää märkamata, kui detail- ja eriplaneeringutest, seada nende osalemist keskkonnaasjades ja õiguste kinnisomandile kitsendusi, seega selle alusel (sh inimõiguste) kaitsmist hakatakse senisest pole võimalik maid võõrandada, sh veelgi enam takistama ja piirama. sundvõõrandada (vt ka KAHOS § 5). Seega Tuginedes eeltoodule ja lisades, et kuna pole maakonnaplaneering ja selle mõjude tohututes kogustes maavarasid neelavate hindamine õige instrument analüüsimaks projektide teostumine muutub järjest avalikes huvides maade võõrandamise ehk KAHOS rakendamisega seotud küsimusi. 14 ebatõenäolisemaks, tuleks praegu ära hoida Juhul, kui maakonnaplaneeringule järgnevate määramatut keskkonnakahju, sh kahju tegevuste elluviimiseks on maade loodusdirektiivi ja linnudirektiivi võõrandamine siiski vajalik, lähtutakse kõigist kaitseväärtustele, leevendades juba pandeemia KAHOS-s toodud nõuetest, sh § 2 lg-s 1 mõõtmed võtnud kaevandamisprobleemi, sätestatud nõudest, mille kohaselt tuleb loobudes Rail Baltica projekti elluviimisest ja kinnisasi avalikes huvides omandada õiglase ja kohese hüvitise eest. vaadata kriitilise pilguga üle neljarealiste 6. Selgitame, et KSH tegeleb ainult planeeringu mootorsõidukiteede projekt. elluviimisega kaasnevate mõjude hindamisega. Konkreetne teemaplaneering, tekitab ilmselgelt Seega KSH-s ehitusmaavarade praeguse probleeme juurde, mitte ei lahenda neid, kui kasutamise analüüsimine ei kuulu selle teemaplaneeringu tegelik eesmärk (ja ka PlanS planeeringu ja mõjude hindamise § 55 lg-st nähtuv eesmärk, kuna pädevusvaldkonda. Antud küsimuse maakonnaplaneeringu näol on tegemist lahendamine oleks sobilik hoopis mõnes maavarade teemaplaneeringuga) on kaevandusi maapõuepoliitikat kujundavas arengukavas (nt väiksema vaevaga üldsuse keskkonnaasjades kui vaadatakse üle „Maapõuepoliitika osalmist takistades läbi suruda hoolimata põhialused aastani 2050“) ja selle KSHs. KOVide ja piirkondade elanike püüdlustest Juhime tähelepanu, et teemaplaneering peab oma elukeskkonna alles jätmisel. olema kooskõlas kõikide seadustega, sh säästva arengu seadusega. Märgime, et Selles valguses palun KSH-s analüüsida ka loodusressursside uurimist ja kasutamist avalikes huvides maade võõrandamise ehk käsitleb ka säästva arengu seadus. KAHOS seadust, kuidas siis peaksid inimesed 7. Selgitame, et KSH tegeleb ainult planeeringu oma sajandite pikkusest külast ja oma kodust elluviimisega kaasnevate mõjude hindamisega. ära minema kui kaevandajal on vaja Riigimaanteede taristute süvendisse viimise kaevandada. Kes ja kuidas siis kahju tegelikult hindamine ei kuulu selle planeeringu ja mõjude (ja õiglaselt) korvab? hindamise pädevusvaldkonda. Tegemist on 6. Palun läbiviidavas KSH-s analüüsida transpordi või ehitamisega seotud ehitusmaavarade praegust kasutamist riigi temaatikatega, mitte maavarade uurimise või tasandil: Kas antud tegevuses on arvestatud kaevandamisega. säästva arengu seadust? 8. Oleme seisukohal, et teemaplaneering on 7. Palun käesolevas KSH-s põhjendada, miks ei vajalik Harju maakonna maavarade ruumilise ole siiamaani alustatud olemasolevate kasutuse suunamiseks. Sellest tulenevalt 15 riigimaanteede taristute süvendisse viimist, kus jätkame teemaplaneeringu koostamise ee võimalik on? Miks on vaja maavarasid ettevalmistavate tegevustega. koormata väärtusliku ehitusmaaavara lubjakivi peale, mis on väidetavalt kohe kohe otsas? 8. PlanS § 59 lg 1 kohaselt võib maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja maakonnaplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada eelkõige juhul, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, või kui planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. PlanS § 59 lg 1 kohaldamisel on niisiis kaks alternatiivset alust. Käesolevas seisukohas on lühidalt välja toodud asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus. Samuti ei tohiks planeeringu eesmärk olla karjääride läbisurumine (isegi kui see eesmärk on rüütatud kaunimasse sõnastusse) ning kui seda eesmärki ei ole, siis ei ole ka senisel otstarbel vaja maavarade teemaplaneeringut. Seega on täidetud mõlemad alternatiivsed PlanS § 59 lg 1 kohaldamise eeldused. Eelnevast tulenevalt palun Rahandusministeeriumil PlanS § 59 lg 1 alusel Harjumaa maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine lõpetada. 16 7. Keskkonnaministeerium Keskkonnaministeerium kooskõlastab Vabariigi Viited KeHJS § 33 punktidele on korrigeeritud. 11.11.2021 kiri nr 1-5/21/5387- Valitsuse korralduse eelnõu „Harju Õige on: 2 maakonnaplaneeringu maavarade „/…/ KeHJS § 33 lõike 1 punktidele 2 ja 4“. teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Juhime tähelepanu, et korralduse eelnõus viidatakse alusena ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktile 4, kuid seletuskirja punktis 3 (korralduse eelnõu punkt 1) KeHJS § 33 lõike 1 punktile 2. 8. Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab Oleme toonud täpsemad selgitused kohalike 16.11.2021 kir nr 5-1/313-3 Vabariigi Valitsuse korralduse „Harju omavalitsuste vastavate arvamuste juures. maakonnaplaneeringu maavarade Kinnitame, et Harju maakonna kohalikud teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise omavalitsused kaasatakse planeeringu koostamise hindamise algatamine“ eelnõu üksnes tingimusel, protsessi kogu menetluse vältel. kui arvestatakse Harju maakonna kohalike omavalitsuste poolt eelnõule esitatud ettepanekutega (meile laekunud ettepanekud on lisatud kirjale). 9. Majandus- ja Kooskõlastab märkusteta. - Kommunikatsioonimisisteerium 16.11.2021 e-kiri 17
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel