Vabariigi Valitsuse korraldus
"Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“
Lisa
Planeeeringuala asukoht ja piir
Lääne-
Viru
Harju maakond maakond
Lääne
maakond Rapla maakond Järva maakond
Pärnu maakond
Planeeringuala piir
Maakonna piir
Hr Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 09.12.2021 nr 1.1-10.1/8793-1
[email protected]
Eelnõu esitamine Vabariigi
Valitsuse istungile
Austatud riigisekretär
Käesolevaga esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse „Harju
maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisa(d): Korralduse eelnõu
Korralduse lisa – planeeringuala joonis
Korralduse eelnõu seletuskiri
Alan Rood 715 5805
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
KORRALDUS
Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine
Planeerimisseaduse § 58 lõike 1 alusel ning kooskõlas keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktidega 2 ja 4.
1. Algatada Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneering ja selle keskkonnamõju
strateegiline hindamine.
2. Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu koostamise eesmärk on
maavarade kaevandamise valdkonnas riiklike strateegiliste maakasutusprioriteetide
seadmine, sealhulgas perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning
kaevandamisalade paiknemise, samuti olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste
määratlemine koostöös kohalike omavalitsuse üksuste ja kogukondadega.
3. Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu planeeringuala on terve Harju
maakond, kuhu kuulub 16 omavalitsusüksust, sealhulgas 12 valda ja 4 linna – Keila linn,
Loksa linn, Maardu linn, Tallinna linn, Anija vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald,
Kose vald, Viimsi vald, Saue vald, Saku vald, Rae vald, Lääne-Harju vald, Kuusalu vald,
Raasiku vald. Harju maakonna pindala on 4333 km². Planeeringuala asukoht ja piir on
esitatud korralduse lisas.
4. Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu koostamist ja selle
keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab Rahandusministeerium.
5. Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamise otsuse ja muu asjakohase teabega saab tutvuda
Rahandusministeeriumi veebilehel.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa Planeeringuala asukoht ja piir
Vabariigi Valitsuse korralduse „Harju maakonnaplaneeringu maavarade
teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatakse Rahandusministeeriumi ettepanekul ning
Keskkonnaministeeriumi taotlusel Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneering
(edaspidi maakonnaplaneeringu teemaplaneering) ja selle keskkonnamõju strateegiline
hindamine (edaspidi KSH). Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH koostamist
korraldab Rahandusministeerium.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna
regionaalplaneerimise nõunikud Alan Rood (tel 715 5805, e-post
[email protected]) ja
Kadi-Kaisa Kaljuveer (tel 61103312, e-post
[email protected]) ning planeeringute
osakonna nõunikud Külli Siim (tel 611 3129, e-post
[email protected]) ja Eleri Kautlenbach
(tel 611 3228, e-post
[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis
Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist õigusosakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa
(tel 611 3549, e-post
[email protected]).
2. Korralduse eesmärk
Korralduse eesmärk on algatada Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering ja KSH, et
koostada pikaajaline strateegiline planeering, kus seatakse riiklikud strateegilised
maakasutusprioriteedid kaevandamise valdkonnas – määratletakse perspektiivsete
ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemine, samuti
olemasolevate karjääride laiendamine. Praegu kajastatakse maakonna- ja üldplaneeringutes
vaid olemasolevad registrisse kantud maardlad ning maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud
aladest tekkivad kitsendused, kuid uued võimalikud kaevandamisalad ning perspektiivsed
uuringualad ei ole nendes kajastatud.
3. Eelnõu sisu
Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab Vabariigi Valitsus planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 58
lõike 1 alusel ning kooskõlas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 punktidega 2 ja 4 maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja
selle KSH.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu käigus hinnatakse ka planeeringu elluviimisega
kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale
avalduvaid mõjusid (PlanS § 4 lõige 2 punkt 5). PlanS § 55 lõike 3 kohaselt on
maakonnaplaneeringu koostamisel kohustuslik KSH. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu
1
koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4
ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Eelhinnangu andmise eesmärk on tuvastada, kas planeeringu kehtestamine võib kaasa tuua
olulise keskkonnamõju, mille hindamiseks on vaja algatada KSH. Kuna käesolev
maakonnaplaneeringu teemaplaneering on aluseks tegevusele, mis on KeHJS § 6 lõike 1 punkti
28 (pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine
suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine) kohaselt olulise
keskkonnamõjuga ning olemasoleva informatsiooni kohaselt ei ole välistatud ebasoodne mõju
Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, on teemaplaneeringuga kaasneva
keskkonnamõju olulisus tuvastatav õigusaktide alusel. Haldusmenetluse ökonoomikast ja
eesmärgipärasusest lähtudes on otstarbekas jätta käesoleval juhul KeHJS § 33 lõigete 4 ja 5
kohane eelhinnang koostamata ning algatada kohe KSH.
PlanS § 55 lõike 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu eesmärk maakonna, selle osa või muu
regiooni ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering
koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja
kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. PlanS § 55 lõike 2 kohaselt
on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise aluseks.
PlanS § 56 lõike 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu üheks ülesandeks maardlate ja
kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määramine.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga täpsustatakse Harju maakonnaplaneeringut kogu
Harju maakonna ulatuses. Harju maakonnaplaneering sedastab, et riigi tasandil on oluline
erinevate ametkondade vahelise koostöö tõhustamine ja seeläbi ametliku seisukoha
kujundamine ühtsete ruumiliste tingimuste väljatöötamiseks, et anda suunised maardla, rohelise
võrgustiku, asustusalade, väärtuslike maastike ja väärtuslike põllumajandusmaade omavahelise
kattumisega kaasnevate konfliktide lahendamiseks. Samasugused maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringud on kavas algatada järgnevatel aastatel ka ülejäänud maakondades.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneering koostatakse eeskätt riiklike ja kohalike omavalitsuste
üleste huvide väljendamiseks. Samuti arvestatakse ka kohalike omavalitsuste, kogukondade,
elanike, mäetööstusettevõtete ja muude huvidega ning leitakse lahendusi nende
tasakaalustamiseks.
Maapõuepoliitika põhialuste arengudokumendis1 on välja toodud kolm olulist arengusuunda,
mis ühtivad maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu eesmärkidega:
1) maapõue kasutuse paremaks korraldamiseks ja riigi huvide realiseerimiseks suunab riik
maapõueressursside kasutamise asukoha valikut olukordades, kus see aitab kaasa ressursside
ratsionaalsele ning säästlikule kasutamisele, vähendab olulisi negatiivseid keskkonna-,
sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid ning lihtsustab maapõue kasutuse korraldamist;
2) planeerimise ja maapõue valdkonna õigusnormide reguleerimisalades kooskõla loomiseks
määratakse selgelt eri tasandi planeeringute seos maapõue kasutuse korraldusega;
3) maapõueressursside kasutamise paremaks planeerimiseks ja varustuskindluse tagamiseks
koostab ning uuendab riik regulaarselt maavarade vajaduse prognoosi, mis toob vajaduse välja
nii ajaliselt kui ka geograafiliselt.
1
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 – Riigi Teataja
2
Arvestades nimetatud arengudokumendis seatud eesmärke, on maapõue kasutamise ruumiline
planeerimine maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga oluline edasiminek maapõue
valdkonna arendamisel, sh tegevuste kavandamisel nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil.
Eelnõu punkti 2 järgi on maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamise eesmärk
kaevandamise valdkonnas riiklike strateegiliste maakasutusprioriteetide seadmine, sealhulgas
perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemise,
samuti olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste määratlemine Harju maakonnas.
Perspektiivsed alad määratakse lähtuvalt riigi huvist ja koostöös kohalike omavalitsustega
arvestades majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ning looduskeskkonnale avalduvaid
mõjusid, mida hinnatakse planeeringu koostamise raames. Kohalikud kogukonnad, asutused
ja isikud, kelle õiguseid või huve planeering võib puudutada, kaasatakse planeeringu
koostamisse.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel töötatakse koostöös planeeringu
konsultandi, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Geoloogiateenistuse ja teiste osapooltega välja
metoodika, mille alusel kategoriseeritakse olemasolevad ja perspektiivsed maardlad, karjäärid
ning uuringualad vastavalt nende kasutuse perspektiivikusele. Maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringu kehtestamise järgselt saab riik suunata ettevõtteid perspektiivsetele aladele
geoloogilisi uuringuid tegema. Lisaks kavandatakse planeeringuga suunised planeeringus
määratud alade kasutusele võtmiseks. Kategoriseerimine aitab kontrollida maapõue ressursside
säästlikku kasutamist, karjääride ammendamiseks kuluvat aega ja kaevandatud alade
korrastamist.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga kavandatakse üldised ruumilised arengusuunad,
antakse suunised ja seatakse konkreetsed tingimused kohalike omavalitsuste üldplaneeringute
koostamiseks ning vajadusel tehakse ettepanekud riiklike ja kohaliku omavalitsuse tasandil
kaitsealade ning kaitsealuste objektide kasutamistingimuste täpsustamiseks. Täpsemad
keskkonnatingimused igas asukohas selguvad täpsemate etappide käigus (maavara
kaevandamise keskkonnaloa ja uuringuloa taotluste, üldplaneeringute ja detailplaneeringute
menetlused) ning vajalikud meetmed esitatakse täpsemate tingimuste selgumisel.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneering on maakonna ruumilist arengut suunav dokument ning
aluseks edaspidiste tegevuste kavandamisel. Lisaks teavitab planeering aegsasti avalikkust riigi
huvist lähtuvast maavarade kasutamise vajalikkusest ning perspektiivsetest kaevandamisaladest
Harjumaal.
Teemaplaneeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel, arvestades maakonnaplaneeringu
täpsusastet, võetakse ennekõike arvesse:
1) kaevandamisest mõjutatud alade ulatust;
2) kaevandamise keskkonnamõju iseloomu asustusstruktuurile, asustuse arengule jms;
3) kaevandamise sotsiaalseid mõjusid;
4) kaevandamise majanduslikke mõjusid (nii kaevandamise endaga seotud majanduslikke
mõjusid kui ka kaevandamisest lähtuvaid võimalikke majanduslikke mõjusid);
5) maavarade kvaliteedi ja leviku uuringu tulemusi Harju maakonnas;
6) üleriigilist planeeringut „Eesti 2030+“;
3
7) Harju maakonnaplaneeringut 2030+, sh sellega määratud asustusstruktuuri ning
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuid;
8) kohalike omavalitsuste üldplaneeringuid, sh koostamisel olevaid;
9) asustuse arengu tasakaalustatud suunamise põhimõtteid;
10) ruumiliste väärtuste võrgustikke (roheline võrgustik jms);
11) võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid;
12) planeerimise põhimõtteid:
13) kultuurilisi mõjusid;
14) olemasolevate maanteede ja raudteede võrku;
15) väljaspool asulaid paiknevaid rekreatsiooni ja puhkealasid;
16) väärtuslikku maastikku;
17) väärtuslikke põllumajandusmaid.
Eelnõu punktis 3 esitatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu algatamisel teadaolev
planeeringuala ja selle suurus, sh planeeringuala piir (vt planeeringuala skeem).
Teemaplaneeringu planeeringuala on terve Harju maakond, kuhu kuulub 16 omavalitsusüksust,
sealhulgas 12 valda ja 4 linna – Keila linn, Loksa linn, Maardu linn, Tallinna linn, Anija vald,
Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Kose vald, Viimsi vald, Saue vald, Saku vald, Rae vald,
Lääne-Harju vald, Kuusalu vald, Raasiku vald. Harju maakonna pindala on 4333 km2.
Planeeringuala skeem
4
Eelnõu punkti 4 kohaselt korraldab maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH
koostamist Rahandusministeerium. Vastavalt PlanS § 55 lõikele 4 on maakonnaplaneeringu
koostamise korraldaja Rahandusministeerium. KeHJS § 34 lõike 1 järgi vastutab KSH eest ja
sellega seotud kulud kannab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja ehk
antud juhul Rahandusministeerium.
Rahandusministeerium kaasab planeeringu koostamisse ministeeriumid jt valitsusasutused,
kelle valitsemisalas olevaid küsimusi maakonnaplaneeringu teemaplaneering käsitleb,
planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksused, isikud, kes on avaldanud selleks soovi, samuti
isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise
keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas
valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu.
Rahandusministeerium koostab koostöös Keskkonnaministeeriumiga ja asjakohaste
osapooltega kaasamiskava.
Eelnõu punkti 5 järgi saab Vabariigi Valitsuse korraldusega lisaks Riigi Teataja veebilehele
tutvuda Rahandusministeeriumi maakonnaplaneeringute veebilehel.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
6. Kavandava planeeringu eeldatavad mõjud
Maakonnaplaneeringu teemaplaneering on oma iseloomult pika ajaperspektiiviga strateegiline
arengudokument. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu tasandil kavandatavate tegevuste
elluviimine toimub üldjuhul pika ajaperioodi jooksul, mistõttu planeeringuga kaasnevad mõjud
on üldjuhul samuti pikaajalise iseloomuga ning avalduvad järk-järgult, vastavalt toimuvatele
arengutele.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga kavandatakse Harju maakonna maavarade üldised
ruumilised arengusuunad, antakse suunised ja seatakse konkreetsed tingimused kohalike
omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning vajadusel tehakse ettepanekud riiklike ja
kohaliku omavalitsuse tasandil kaitsealade ning kaitsealuste objektide kasutamistingimuste
täpsustamiseks. Täpsemad keskkonnatingimused igas asukohas selguvad täpsemate etappide
käigus (maavara kaevandamise keskkonnaloa ja uuringuloa taotluste, üldplaneeringute ja
detailplaneeringute menetlused) ning vajalikud meetmed esitatakse täpsemate tingimuste
selgumisel. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel hinnatakse kõiki planeeringu
elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja
looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, sh algatatakse koos maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringuga KSH. Samuti viiakse läbi ka erinevad teemaplaneeringu koostamiseks ja
5
mõjude hindamiseks vajalikud analüüsid ja uuringud. Muuhulgas on vajalik hinnata, kas ja
millises ulatuses võib kavandatav tegevus mõjutada kohalikke kogukondi ja elanikke.
Kavandatava planeeringu mõju riigi julgeolekule ei ole seniste analüüside ja teadmiste põhjal
tuvastatud.
7. Korralduse täitmisega seotud tegevused ja vajalikud kulud
7.1 Korralduse avalikustamine ja avalikustamisega kaasnevad kulud
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH algatamise otsusest teavitatakse PlanS § 58
lõigete 5 ja 6 alusel, arvestades KeHJS § 35 lõikes 5 toodud sisunõudeid, 14 päeva jooksul
algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja Rahandusministeeriumi veebilehel ning 30
päeva jooksul algatamisest arvates maakonnalehes või ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja
planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes. Rahandusministeeriumile
kaasnevad kulud ajalehtedes teadete avaldamisega. Kulu suurus on ligi 2 000 eurot.
Vastavalt PlanS § 58 lõikele 7 teavitatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH
algatamisest 30 päeva jooksul algatamisest arvates kirjalikult ministeeriume jt valitsusasutusi,
kelle valitsemisalas olevaid küsimusi maakonnaplaneeringu teemaplaneering käsitleb,
planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksusi, isikuid, kes on avaldanud selleks soovi, samuti
isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju
või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusväliseid
keskkonnaorganisatsioone neid ühendava organisatsiooni kaudu. Kaasnevad kulud on seotud
isikutele kirjade saatmisega. Kuna enamik isikuid on võimalik teavitada e-postiga, on kulud
minimaalsed.
7.2 Korralduse täitmisega seotud kulud
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH ning vajalikud uuringud rahastatakse
riigieelarvest.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja mõjude hindamise rahastamine 2022. aastaks
otsustati 2021. aasta sügisel. Riigieelarvesse kavandatakse maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringu koostamiseks vajalikud vahendid etappide kaupa vastavalt täpsustunud
eelarvele.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu eeldatav maksumus koos mõjude hindamise ja
uuringutega on hinnanguliselt 610 000 eurot (lisandub käibemaks). Lõplik maksumus täpsustub
planeerimisprotsessi käigus (pärast lähteülesande koostamist ning riigihanke läbi viimist).
Eeldatav maksumus sisaldab:
1) konsultandi teenust maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamiseks;
2) konsultandi teenust KSH koostamiseks, mille raames hinnatakse kõiki kaasnevaid
asjakohased majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad
mõjusid;
3) planeeringu koostamise korraldaja menetlusega seotud kulusid (ajalehe kuulutused,
avalikustamiste korraldamine jms);
6
4) perspektiivsete lasundite kvaliteedi üldgeoloogilisi uurimistöid ja proovide laboratoorseid
uuringuid.
Tabel 1. Eelarvelised vajadused (lisandub käibemaks)
2022 2023 2024 2025
Maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringu ja
selle KSH
60 000 €
lähteülesande ja
lähteseisukohtade
toimingud
Maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringu ja
selle KSH koos 150 000 € 150 000 € 50 000 €
asjakohaste mõjude
hindamisega
Perspektiivsete
lasundite kvaliteedi
üldgeoloogilised
100 000 € 100 000 €
uurimistööd ja
proovide laboratoorsed
uuringud
7.3 Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu elluviimine
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga seatakse tingimused ja üldised põhimõtted riigi
huvide elluviimiseks. Teemaplaneering on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuste
üldplaneeringute jt arengudokumentide koostamisel, samuti erinevate riiklike ja valdkondlike
arengudokumentide koostamisel. Elluviimiseks vajalikud tegevused tuuakse välja
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu tegevuskavas.
8. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub üldises korras.
9. Korralduse eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Eesti
Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu esitati EIS kaudu tutvumiseks Harjumaa Omavalitsuse
Liidule, Anija Vallavalitsusele, Harku Vallavalitsusele, Jõelähtme Vallavalitsusele, Keila
Linnavalitsusele, Kiili Vallavalitsusele, Kose Vallavalitsusele, Kuusalu Vallavalitsusele,
Lääne-Harju Vallavalitsusele, Loksa Linnavalitsusele, Maardu Linnavalitsusele, Raasiku
Vallavalitsusele, Rae Vallavalitsusele, Saku Vallavalitsusele, Saue Vallavalitsusele, Tallinna
Linnavalitsusele ja Viimsi Vallavalitsusele.
7
Lisa. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamine“ kohta esitatud kooskõlastused, arvamused ja vastused
Seisukoha/arvamuse esitaja Ettepanekud, märkused Rahandusministeeriumi vastus
1. Lääne-Harju Vallavalitsus Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Märkused teadmiseks võetud. Täiendavalt
08.11.2021 kiri nr 6-2/2798-1 eesmärke on kvaliteetse tulemuse saavutamiseks selgitame, et maakonnaplaneeringu
eelnõu seletuskirjas toodud rahalised vahendid, teemaplaneeringu lõplik maksumus täpsustub
eriti uuringute osas, alahinnatud. Algatamisel planeerimisprotsessi käigus (pärast lähteülesande
tuleks arvestada ka võimalike täiendavate koostamist ning riigihanke läbi viimist).
uuringute vajadusega. Kuna huvitatud osapooli,
kelle õiguseid või huve planeering puudutab on Nõustume, et kaasamisele tuleb tähelepanu
mitmeid, tuleb meie hinnangul eraldi tähelepanu pöörata. Teeme seda läbivalt planeeringu
pöörata ka kaasamisele. Kaasamise keerukust koostamise vältel, sh planeeringu algfaasis
maapõueressursside kasutamise korraldamisel koostatakse planeeringu kaasamiskava, kus
näitab ka senine keskkonnalubade menetlemise pannakse paika, keda, mis vormis ja millistes
praktika kohalikes omavalitsustes. planeerimise faasides kaasatakse. Kaasamiskava
võib ka täiendada kogu planeerimisprotsessi
jooksul.
2. Jõelähtme Vallavalitsus 1. Planeeringu koostamine üksnes Harju 1. Rapla ja Pärnu maakonna teemaplaneering on
11.11.2021 kiri nr 7-2/5065-2 maakonna teemaplaneeringuna ei ole õige ega plaanis algatada aasta hiljem.
tulemuslik. Võttes arvesse Harju maakonna Keskkonnaministeerium (KeM) on Vabariigi
territooriumi kuju ja piire ning Tallinna linna Valitsusele esitanud analüüsi Rapla ja Pärnu
paiknemist Harju maakonnas, on igal juhul maakonna teemaplaneeringu vajalikkuse
asjassepuutuvad ka Rapla maakonnas kohta. Hetkel ei ole teada, millisel istungil
paikenvad (ehitus)maavarade varud. Kuid ka hakatakse seda arutama. Pärast Harju
planeeringuga üksnes Harju maakonna ja Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut (TP)
maakonna hõlmamine ei ole õige. Oleme ongi järgmisena plaanis algatada Rapla ja
seisukohal, et maavarade kasutamist käsitlev Pärnu maakondade ühine teemaplaneering,
planeering peaks hõlmama kas kogu riiki või seejärel Järva maakonna TP. Eesmärk on
vähemalt Harju, Lääne, Rapla, Järva, Lääne- koostada teemaplaneeringud kõikide
Viru ja Ida-Viru maakondasid. maakonnade osas, kus on näha vajadust
8
2. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu maavarade uurimist, kaevandamist ja
formaat ei ole õige. Planeering tuleks koostada kasutamist ruumiliselt planeerida.
riigi eriplaneeringuna, määratledes kõigepealt 2. Maakonnaplaneeringuid koostatakse riiklike ja
kindlaks võimalikud potentsiaalsed kohalike omavalitsuste (KOV) üleste huvide
kaevandusalad asukoha eelvaliku staadiumis ja ruumiliseks suunamiseks. Seejuures on need
seejärel juba konkreetsete asukohtadena. huvid strateegilised ja pikaajalised. KeMi
3. Maavarasid käsitlev planeering peaks hinnangul tuleb kaevandamise teemat
samaaegselt reguleerima ka rohealade ja - planeerida väga pikas perspektiivis (50+
koridoride, väärtuslike maastike ning aastat). Riigi eriplaneeringuga on ka võimalik
puhkevõimalustega seonduvat, määratledes maavarade kaevandamist suunata, aga see
kindlaks territooriumid, mille osas planeeringu vorm on sobilik konkreetse
kaevandamislubasid kindlasti ei väljastata ja kaevanduse/karjääri, mida soovitakse lähiajal
territooriumid, mille osas on kasutusele võtta (eriplaneering kaotab
kaevandamislubade väljastamine võimalik vaid kehtivuse, kui seda ei asuta 5 aasta jooksul ellu
oluliste piirangutega (näiteks kaevandamisloa viima) kavandamiseks. Praegu aga on plaan
lühike ajaline kehtivus ja/või kohustus kaardistada Harjumaal kõik potentsiaalsed
korrastada kaevandamisala maastikuks, nagu maavarade uurimise ja kaevandamise
see oli enne kaevandamisega alustamist ja/või võimalused. Antud kontekstis on õigem
keeld kasutada kaevandamisala korrastamisel kasutada maakonna teemaplaneeringu
karjääri täitmisel ehitusjäätmetest toodetud instrumenti. Maakonnaplaneeringut eristab nö
täitematerjale). üksikotsustest see, et selle planeeringu puhul
4. KSH Natura-hindamist tuleks laiendada ka vaadatakse mõjusid laiemalt. Lisaks pannakse
Natura varinimekirja kantud alade suhtes. teemaplaneeringus rõhku ka sellele, millised
saavad olema kaevandamiseks määratud maa-
alad peale kaevandustegevuse lõppu ehk
millised on KOVide ettepanekud kaevandatud
alade korrastamiseks. Põhimõtted kaevandatud
alade korrastamiseks on võimalik kokku
leppida üldisemal tasandil TPs. Iga konkreetse
kaevandatud ala korrastamine otsustatakse
vastavalt maapõueseaduses toodule.
3. Selgitame, et maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringu ja keskkonnamõju
9
strateegilise hindamise (KSH) koostamisel
ning selle asjakohaste mõjude hindamisel
võetakse arvesse erinevaid asjaolusid,
sealhulgas ruumiliste väärtuste võrgustikke,
mille hulka kuuluvad ka roheline võrgustik,
väärtuslikud maastikud jms. Seejuures on
teemaplaneeringu fookus maavarade ruumilise
kasutuse suunamisel. Teemaplaneeringus
arvestatakse muuhulgas erinevatest
kriteeriumitest tulenevaid tingimusi ning
planeeringulahendus töötatakse välja neile
vastavalt.
4. Natura varialade nimekiri koostati
valitsusväliste organisatsioonide poolt rohkem
kui 15 aastat tagasi ja sinna olid kantud alad,
mis peaksid samuti kuuluma Natura 2000
võrgustikku. Keskkonnaministeerium on koos
Keskkonnaametiga neid alasid analüüsinud ja
suur osa neist ehk väärtuslikumad alad on
liidetud Natura 2000 võrgustikku. Tänaseks on
Natura 2000 alade valik lõppenud. Seetõttu ei
pea me vajalikuks varinimekirja alade osas
Natura hindamise läbiviimist. Küll aga on
võimalik hinnata planeeringuga kavandatava
tegevuse mõju nendel aladel olevatele
loodusväärtustele KSH muudes peatükkides.
3. Tallinna Linnavalitsus 1. Tallinna linn ei kooskõlasta Vabariigi Valitsuse 1. Seisukoht on teadmiseks võetud. KSH mõjude
12.11.2021 kiri nr 6-2/1836-2 korralduse eelnõu „Harju maakonna maavarade hindamisel hinnatakse, arvestades planeeringu
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu strateegilist iseloomu ja täpsusastet, teie poolt
algatamist“, kuna ei toeta täiendavate toodud mõjusid.
kaevandamismahtude planeerimist Tallinna
linna territooriumile.
10
Tallinna linnas tekitab kaevandamine 2. Selgitame, et maakonnaplaneeringu
linnaelanike tervist kahjustavat tolmu, müra ja teemaplaneeringu instrument on valitud
vibratsiooni ning suurendab liikluskoormust. riiklike ja KOVide üleste huvide ruumiliseks
Suuremaid keskkonnaprobleeme on tekitanud suunamiseks. Seejuures on need huvid
just ehitusmaavarade - liiva-kruusa (Tallinn- strateegilised ja pikaajalised. Planeeringu
Saku liivamaardla) ja lubjakivi (Väo, Harku). peamiseks eesmärgiks on määrata
perspektiivsed uuringualad ja karjäärialad
Uute kaevanduste kasutuselevõtmine või
lähtuvalt riigi huvist ning koostöös KOV
olemasolevate kaevanduste laiendamine seab
arvestades majanduslikke, kultuurilisi,
ohtu Tallinna põhjavee kvaliteedi ja sotsiaalseid ning looduskeskkonnale
hädaolukorra reservvaru säilimise ning avalduvaid mõjusid.
rohealad koos kaitsealuste liikidega, samuti
suurendab see veelgi keskkonnahäiringuid Rõhutame, et teemaplaneeringu puhul on
kohalikele elanikele ja ettevõtetele (eelkõige tegemist tavapärase planeeringu menetlusega.
müra, tolm). Planeeringumenetlus viiakse läbi arvestades
Arvesse võttes tiheasutusalal toimuva kõiki seaduseid. Rõhutame, et tegemist on
kaevandamise majanduslikku, kultuurilist, planeeringu algatamisega, millega ei teki
sotsiaalset ja looduskeskkonnale avaldavat kohustusi ega piiranguid, sh ei saa see olla
mõju, ei ole Tallinna linna territooriumil ala, vastuolus PS § 154 toodud kohaliku
kus kaevandamisega ei kaasneks olulist omavalitsuse autonoomia põhimõttega.
negatiivset keskkonnamõju.
2. Tallinna linna hinnangul on kõnesoleva
planeeringu eesmärk vastuolus Eesti Vabariigi
põhiseaduse §-st 154 tuleneva kohaliku
omavalitsuse autonoomia põhimõttega.
4. Harku Vallavalitsus 1. Korralduse seletuskirja eelnõu sisu käsitlevas 1. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja
15.11.2021 kiri nr 12-3/6674-1 punktis on toodud, milliseid teemasid võetakse KSH koostamisel ja selle asjakohaste mõjude
ennekõike arvesse teemaplaneeringu hindamisel võetakse arvesse erinevaid
koostamisel ja selle mõjude hindamisel, asjaolusid, sealhulgas ruumiliste väärtuste
arvestades maakonnaplaneeringu täpsusastet. võrgustikke, mille hulka kuuluvad ka roheline
Välja on toodud 17 olulist teemat, mh nii võrgustik, väärtuslikud maastikud jne.
ruumiliste väärtuste võrgustikud, võimalikult Seejuures on teemaplaneeringu fookus
11
paljude ühiskonnaliikmete vajadused ja huvid, maavarade ruumilise kasutuse suunamisel.
kultuurilised mõjud, olemasolevate maanteede Teemaplaneeringus arvestatakse erinevatest
ja raudteede võrk, väärtuslik maastik, kriteeriumitest tulenevaid tingimusi ning
väärtuslikud põllumajandusmaad. planeeringulahendus töötatakse välja neile
Kahetsusväärsel kombel on aga oluliste vastavalt. Täname Teid tähelepanu juhtimast.
teemade loetelust välja jäänud rohevõrgustik. Selguse huvides täpsustame seletuskirja.
Palume seletuskirja lisada ka rohevõrgustiku 2. Harku vallale on eelnõu materjalid esitatud.
teema. Täiendame eelnõu seletuskirja ning lisame
2. Seletuskirja punktis 9 on välja toodud, kellele ekslikult välja jäänud Harku Vallavalitsuse
eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja eelnõu koostamisel koostöötegijate ja
tutvumiseks. Välja on toodud kõik Harjumaa kaasatavate loetellu.
omavalitsused, välja arvatud Harku vald.
5. Saue Vallavalitsus 1. Võttes arvesse Rail Balticu varustuskindluse 1. Rapla ja Pärnu maakonna teemaplaneering on
15.11.2021 kiri nr 5-5/7468 uuringut, selle väljaehitamiseks vajaminevat plaanis algatada aasta hiljem.
maavarade hulka ja kohapõhisust, teeme Keskkonnaministeerium on Vabariigi
ettepaneku nimetatud planeeringus arvestada Valitsusele esitanud analüüsi Rapla ja Pärnu
piiriüleseid, kuid piisavas läheduses olevaid maakonna teemaplaneeringu vajalikkuse
olemasolevaid ja planeeritavaid kaevandusi. kohta. Hetkel ei ole teada, millisel istungil
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku, et hakatakse seda arutama. Pärast Harju
teemaplaneeringusse kaasataks ka Raplamaa. maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut ongi
2. Lisaks sellele edastame Teile Harjumaa
järgmisena plaanis algatada Rapla ja Pärnu
Omavalitsuste Liidu 17.05.2021 kirja nr 3-2/2-
maakondade ühine teemaplaneering, seejärel
1, milles on välja toodud ettepanekud maapõue
kasutamise regulatsiooni täiendamiseks Järva maakonna teemaplaneering. Eesmärk on
koostada teemaplaneeringud kõikide
maakonnade osas, kus on näha vajadust
maavarade uurimist, kaevandamist ja
kasutamist ruumiliselt planeerida.
Juhime tähelepanu, et maavarade
teemaplaneeringu koostamise eesmärk on
suunata maavarade kasutamist strateegiliselt ja
pikaajaliselt. KeMi hinnangul tuleb
12
kaevandamise teemat planeerida väga pikas
perspektiivis (50+ aastat).
2. Harjumaa Omavalitsuste Liidu ettepanekud
oleme kätte saanud. Harjumaa Omavalitsuste
Liidu kaasame planeeringu koostamisse juba
lähteülesande koostamisel.
6. Tiina Georg 16.11.2021 e-kiri, 1. Loodusdirektiivi (direktiivi 92/43/EMÜ) art 6 1. ja 2. Natura varialade nimekiri koostati
Eili Kukumägi 16.11.2021 e- lg 3 vastavat asjakohast hindamist (Natura valitsusväliste organisatsioonide poolt rohkem
kiri, hindamine) tuleks laiendada ka Natura kui 15 aastat tagasi ja sinna olid kantud alad,
Tiia Välk 17.11.2021 e-kiri, varialade loetelusse kantud maaüksustele. mis peaksid samuti kuuluma Natura 2000
MTÜ Rebala Kultuuriruum Eelnõu kohaselt tuleb algatada KSH, mis on võrgustikku. Keskkonnaministeerium on koos
17.11.2021 e-kiri, õige. Keskkonnaametiga neid alasid analüüsinud ja
Valter Hännikäinen 21.11.2021 2. Natura varialade osas kohaldada samasuguseid suur osa neist ehk väärtuslikumad alad on
e-kiri põhimõtteid, kui Natura 2000 alade puhul. liidetud Natura 2000 võrgustikku. Tänaseks on
KeHJS § 45 analoogia alusel kohaldamisel Natura 2000 alade valik lõppenud. Seetõttu ei
Natura varialade asjus tuleks veenduda, et pea me vajalikuks varinimekirja alade osas
maavara kaevandamine ei avaldaks ebasoodsat Natura hindamise läbiviimist. Küll aga on
mõju Natura varialade nimekirjas nimetatud võimalik hinnata planeeringuga kavandatava
maaüksuse loodusväärtustele, mille tõttu on tegevuse mõju nendel aladel olevatele
konkreetne maaüksus varinimekirja kantud. loodusväärtustele KSH muudes peatükkides.
Geoloogiliste uuringute KMH eeluuringutes, 3. Selgitame, et maakonnaplaneeringu
kaevanduste KMH-des, teemaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH koostamisel ja selle
KSH-s tuleb kajastada Natura varialadena asjakohaste mõjude hindamisel võetakse
Euroopa Liidu direktiividele vastavate arvesse erinevaid asjaolusid, sealhulgas
kaitsekategooria elupaikade ja ruumiliste väärtuste võrgustikke, mille hulka
sihtkaitsevööndite paiknemist kaevandusalade kuuluvad ka roheline võrgustik, väärtuslikud
läheduses, nende liikide võimalikku häirimist maastikud, puhkevõimalused jms. Seejuures
või hävinemist. teemaplaneeringu fookus on maavarade
3. Maavarade kaevandamist vaadelda koosmõjus ruumilise kasutuse suunamisel.
rohealade ja -koridoride, väärtuslike maastike 4. Selgitame, et teemaplaneeringu peamiseks
ning puhkevõimalustega. eesmärgiks on määrata perspektiivsed
13
4. Teemaplaneeringu algatamine näib esmapilgul karjäärialad lähtuvalt riigi huvist ja koostöös
kiiduväärne: maavara kaevandamine on KOV arvestades majanduslikke, kultuurilisi,
üldiselt sellise keskkonnamõjuga ja sotsiaalseid ning looduskeskkonnale
potentsiaalse keskkonnakahjuga tegevus, et iga avalduvaid mõjusid. Näeme, et
karjääri rajamine peaks olema väga teemaplaneering on oluline Harju maakonna
põhjendatud ja vajalik, mitte sõltuma ainult maavarade ruumilist kasutust suunav
arendaja ainuhuvist, sh sellest, kus arendajal dokument. Kindlasti pole teemaplaneeringu
parasjagu kaevandada oleks mugav ja eesmärk kohalike omavalitsuste
kasumlik. enesekorraldusõiguse piiramine – planeeringut
Harjumaa maakonnaplaneeringu maavarade koostatakse koostöös omavalitsustega. Samuti
teemaplaneering on probleemne seetõttu, et pole eesmärgiks üldsuse takistamine
selle peamine eesmärk paistab olevat kohalike keskkonnaasjades osalemast – planeeringu
omavalitsuste (KOV) enesekorraldusõiguse koostamisel on plaanis kaasamisele pöörata
piiramine, üldsuse takistamine erilist tähelepanu. Samuti ei soovita inimeste ja
keskkonnaasjades osalemast vastuolus ning keskkonna suhtes probleemse
keskkonnamõjuga kaevandusi/karjääre läbi
inimeste ja keskkonna suhtes probleemse
suruda – planeeringu koostamisel viiakse läbi
keskkonnamõjuga kaevanduste läbisurumine.
keskkonnamõju strateegiline hindamine ning
Praegust tekkinud karjääride rajamise ja hinnatakse asjakohaseid sotsiaalseid
praktiliselt piirideta ja kontrollimatu majanduslikke ja kultuurilisi mõjusid.
kaevandamistegevuse kaost teemaplaneering 5. Selgitame, et KSH tegeleb ainult planeeringu
suure tõenäosusega ei lahenda, vaid süvendab elluviimisega kaasnevate mõjude hindamisega,
veelgi. mis ei hõlma endas kinnisvara võõrandamise
5. Praegune karjääride avamise olukord on ega sundvõõrandamisega seotud küsimusi. .
ühiskondlikult aktsepteerimatu, sest KOVidel Maakonnaplaneeringuga ei saa, erinevalt üld-,
ja piirkonna elanikele ei jää märkamata, kui detail- ja eriplaneeringutest, seada
nende osalemist keskkonnaasjades ja õiguste kinnisomandile kitsendusi, seega selle alusel
(sh inimõiguste) kaitsmist hakatakse senisest pole võimalik maid võõrandada, sh
veelgi enam takistama ja piirama. sundvõõrandada (vt ka KAHOS § 5). Seega
Tuginedes eeltoodule ja lisades, et kuna pole maakonnaplaneering ja selle mõjude
tohututes kogustes maavarasid neelavate hindamine õige instrument analüüsimaks
projektide teostumine muutub järjest avalikes huvides maade võõrandamise ehk
KAHOS rakendamisega seotud küsimusi.
14
ebatõenäolisemaks, tuleks praegu ära hoida Juhul, kui maakonnaplaneeringule järgnevate
määramatut keskkonnakahju, sh kahju tegevuste elluviimiseks on maade
loodusdirektiivi ja linnudirektiivi võõrandamine siiski vajalik, lähtutakse kõigist
kaitseväärtustele, leevendades juba pandeemia KAHOS-s toodud nõuetest, sh § 2 lg-s 1
mõõtmed võtnud kaevandamisprobleemi, sätestatud nõudest, mille kohaselt tuleb
loobudes Rail Baltica projekti elluviimisest ja kinnisasi avalikes huvides omandada õiglase ja
kohese hüvitise eest.
vaadata kriitilise pilguga üle neljarealiste
6. Selgitame, et KSH tegeleb ainult planeeringu
mootorsõidukiteede projekt.
elluviimisega kaasnevate mõjude hindamisega.
Konkreetne teemaplaneering, tekitab ilmselgelt Seega KSH-s ehitusmaavarade praeguse
probleeme juurde, mitte ei lahenda neid, kui kasutamise analüüsimine ei kuulu selle
teemaplaneeringu tegelik eesmärk (ja ka PlanS planeeringu ja mõjude hindamise
§ 55 lg-st nähtuv eesmärk, kuna pädevusvaldkonda. Antud küsimuse
maakonnaplaneeringu näol on tegemist lahendamine oleks sobilik hoopis mõnes
maavarade teemaplaneeringuga) on kaevandusi maapõuepoliitikat kujundavas arengukavas (nt
väiksema vaevaga üldsuse keskkonnaasjades kui vaadatakse üle „Maapõuepoliitika
osalmist takistades läbi suruda hoolimata põhialused aastani 2050“) ja selle KSHs.
KOVide ja piirkondade elanike püüdlustest Juhime tähelepanu, et teemaplaneering peab
oma elukeskkonna alles jätmisel. olema kooskõlas kõikide seadustega, sh
säästva arengu seadusega. Märgime, et
Selles valguses palun KSH-s analüüsida ka
loodusressursside uurimist ja kasutamist
avalikes huvides maade võõrandamise ehk
käsitleb ka säästva arengu seadus.
KAHOS seadust, kuidas siis peaksid inimesed 7. Selgitame, et KSH tegeleb ainult planeeringu
oma sajandite pikkusest külast ja oma kodust elluviimisega kaasnevate mõjude hindamisega.
ära minema kui kaevandajal on vaja Riigimaanteede taristute süvendisse viimise
kaevandada. Kes ja kuidas siis kahju tegelikult hindamine ei kuulu selle planeeringu ja mõjude
(ja õiglaselt) korvab? hindamise pädevusvaldkonda. Tegemist on
6. Palun läbiviidavas KSH-s analüüsida transpordi või ehitamisega seotud
ehitusmaavarade praegust kasutamist riigi temaatikatega, mitte maavarade uurimise või
tasandil: Kas antud tegevuses on arvestatud kaevandamisega.
säästva arengu seadust? 8. Oleme seisukohal, et teemaplaneering on
7. Palun käesolevas KSH-s põhjendada, miks ei vajalik Harju maakonna maavarade ruumilise
ole siiamaani alustatud olemasolevate kasutuse suunamiseks. Sellest tulenevalt
15
riigimaanteede taristute süvendisse viimist, kus jätkame teemaplaneeringu koostamise
ee võimalik on? Miks on vaja maavarasid ettevalmistavate tegevustega.
koormata väärtusliku ehitusmaaavara lubjakivi
peale, mis on väidetavalt kohe kohe otsas?
8. PlanS § 59 lg 1 kohaselt võib
maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja
maakonnaplaneeringu koostamise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise
lõpetada eelkõige juhul, kui koostamise käigus
ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu
elluviimise tulevikus, või kui planeeringu
koostamise eesmärk muutub oluliselt
koostamise käigus.
PlanS § 59 lg 1 kohaldamisel on niisiis kaks
alternatiivset alust. Käesolevas seisukohas on
lühidalt välja toodud asjaolud, mis välistavad
planeeringu elluviimise tulevikus. Samuti ei
tohiks planeeringu eesmärk olla karjääride
läbisurumine (isegi kui see eesmärk on rüütatud
kaunimasse sõnastusse) ning kui seda eesmärki
ei ole, siis ei ole ka senisel otstarbel vaja
maavarade teemaplaneeringut. Seega on
täidetud mõlemad alternatiivsed PlanS § 59 lg
1 kohaldamise eeldused.
Eelnevast tulenevalt palun
Rahandusministeeriumil PlanS § 59 lg 1 alusel
Harjumaa maakonnaplaneeringu maavarade
teemaplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju
strateegiline hindamine lõpetada.
16
7. Keskkonnaministeerium Keskkonnaministeerium kooskõlastab Vabariigi Viited KeHJS § 33 punktidele on korrigeeritud.
11.11.2021 kiri nr 1-5/21/5387- Valitsuse korralduse eelnõu „Harju Õige on:
2 maakonnaplaneeringu maavarade „/…/ KeHJS § 33 lõike 1 punktidele 2 ja 4“.
teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise
algatamine“. Juhime tähelepanu, et korralduse
eelnõus viidatakse alusena ka keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(KeHJS) § 33 lõike 1 punktile 4, kuid
seletuskirja punktis 3 (korralduse eelnõu punkt 1)
KeHJS § 33 lõike 1 punktile 2.
8. Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab Oleme toonud täpsemad selgitused kohalike
16.11.2021 kir nr 5-1/313-3 Vabariigi Valitsuse korralduse „Harju omavalitsuste vastavate arvamuste juures.
maakonnaplaneeringu maavarade Kinnitame, et Harju maakonna kohalikud
teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise omavalitsused kaasatakse planeeringu koostamise
hindamise algatamine“ eelnõu üksnes tingimusel, protsessi kogu menetluse vältel.
kui arvestatakse Harju maakonna kohalike
omavalitsuste poolt eelnõule esitatud
ettepanekutega (meile laekunud ettepanekud on
lisatud kirjale).
9. Majandus- ja Kooskõlastab märkusteta. -
Kommunikatsioonimisisteerium
16.11.2021 e-kiri
17