dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Mereala planeering ja mõjude hindamise aruanne

Rahandusministeerium · 9. detsember 2021
Viit
15-1/8751-1
Registreeritud
9. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Ornitoloogiaühing
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-1 Üleriigilise planeeringu dokumendid (sh kohtudokumendid) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
15-1
Vastutaja
Triin Lepland (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Planeeringute osakond)
Lahendamise tähtaeg
29. detsember 2021

Failid

  • 📎EOY_mereplaneering_ja_MH.asice446 KB

Sisu (failidest)

Eesti Ornitoloogiaühing Rahandusministeerium Teie: [email protected] Meie: kuupäev digiallkirjas OÜ Hendrikson & Ko [email protected] Eesti Ornitoloogiaühingu seisukohad Eesti mereala planeeringu ja mõjude hindamise aruande kohta Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) tutvus Eesti mereala planeeringulahenduse, selle seletuskirja ja mõjude hindamise (MH) aruandega, mis oli avalikul väljapanekul 09.11.2021 – 09.12.2021. EOÜ seisukohad ja ettepanekud on esitatud allpool. 1. MH käsitleb lk 31 EL elurikkuse strateegiat aastani 2030 mh üldistades: “Strateegias esitatakse konkreetsed meetmed, et Euroopa elurikkus hakkaks taastuma, sh muutes vähemalt 30% Euroopa maa- ja merealadest tõhusalt hallatavateks kaitsealadeks ja muuta vähemalt 10% põllumajandusmaast mitmekesiste maastikuelementidega maaks“. EOÜ on seisukohal, et MH käsitlus EL elurikkuse strateegiast on puudulik. ELi elurikkuse strateegias aastani 20301 määratakse, et ELis tuleks kaitsta vähemalt 30 % maismaast ja 30 % merealast /---/ ja range kaitse alla tuleks võtta vähemalt kolmandik kaitsealadest, st 10 % ELi maismaast ja 10 % ELi merealast. Seega tuleb ka mereala planeeringu MH-s hinnata, kui kaugel on Eesti strateegia eesmärkide täitmisest ja kas planeeringuga ette nähtud merealade kasutus jätab võimaluse 30% kogu mereala kaitse alla võtmiseks. 2. MH lk 66 esitatakse täiesti asjakohatu arutluskäik järgmiselt: “Kui reeglina on kaitstaval merealal kalastikule positiivne mõju, siis võivad piirangud kaasa tuua ka negatiivseid mõjusid. Näiteks on kaitstavate alade tõttu plahvatuslikult suurenenud kormoranide arvukus. Kormoranide poolt tarbitud kriitiliselt ohustatud angerja kogust hinnatakse Läänemeres samasse suurusjärku inimeste poolt püütavaga (viide MH-s ekslikult Hansson et al. 2017, õige on 20182). 1 https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:a3c806a6-9ab3-11ea-9d2d- 01aa75ed71a1.0012.02/DOC_1&format=PDF 2 Hansson, S. et al. 2018. Competition for the fish – fish extraction from the Baltic Sea by humans, aquatic mammals, and birds. ICES Journal of Marine Science 75(3), 999–1008. doi:10.1093/icesjms/fsx207. MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing Registrikood: 80041898 Veski 4, Tartu linn, Tartu maakond 51005 Tel: +372 742 2195 [email protected] www.eoy.ee Esiteks, kormorani arvukuse tõusu ei saa seostada kaitstavate merealade laienemisega, sest ka mittekaitstavatel aladel on kormoranide tahtlik häirimine ja pesade-munade-poegade hävitamine keelatud. Teiseks luuakse mulje nagu oleks kormoranide poolt ära söödud angerjate kogus peamine Euroopa angerja arvukuse vähenemise põhjus. Maailma Looduskaitseliidu (IUCN) punase nimestiku hindamises loetletakse angerjale ohtudena rändetõkkeid (sh hüdrojaamade paisud), kliimamuutust, sh ookeanihoovuste muutumist, haiguseid ja parasiite, legaalset ja illegaalset kalapüüki ja kaubandust, elupaikade hävimist, saasteaineid ja röövlust (sh kormorani põhjustatud).3 Seega ei ole mingit põhjust esitada riikliku mereplaneeringu MH aruandes merekaitsealade olemasolu loomise negatiivse küljena ühe loodusliku linnuliigi (toitumisoportunisti!) arvukuse suurenemist. Palume see lõik aruandest eemaldada. 3. Planeering ega selle MH ei käsitle Saaremaast läänes asuva tuuleenergia arendamiseks sobiliku alale nr 2 rajatavate tuuleparkide teenindamiseks vajaliku sadama asukohta. Saaremaa läänerannikul praegu sobivad sadamad puuduvad. Uue sadama ehitamisel või mõne olemasoleva väikesadama olulisel laiendamisel ja sellega seotud veeliiklussageduse tõusul võib olla oluline mõju, sh Natura 2000 võrgustikule. Palume planeeringut ja MH aruannet selle teema osas täiendada. 4. Natura 2000 hindamises on läbiv loogikaviga. Paljude tegevuste puhul on asjakohase hindamise juures väidetud: „Kuna planeeringu rakendamine ei muuda olemasolevat olukorda, siis pole planeeringu elluviimisel oodata ka mõju Natura aladele ja nende kaitse- eesmärkidele“. Planeeringuga koostatakse planeeringuala kohta terviklik ruumilahendus, millega määratakse kasutus- ja ehitustingimused, seega on võimalik Natura 2000 aladele negatiivset mõju omavad tegevused ruumiliselt ümber planeerida nii, et negatiivset mõju ei oleks. Natura hindamise seisukohalt ei saa tegevuse status quo säilitamist võtta negatiivsete mõjude puudumisena (näit. Euroopa Kohtu Wadenzee mereala käsitlev lahend C-127/02) ja hinnata tuleks ka nende tegevuste mõju, mille jätkumist mereplaneering võimaldab, näiteks Natura 2000 aladel asuvad kaadamisalad jm. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Veljo Volke Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht 56157088, [email protected] 3 https://www.iucnredlist.org/species/60344/152845178#population
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →