Eesti Ornitoloogiaühing
Rahandusministeerium Teie:
[email protected] Meie: kuupäev digiallkirjas
OÜ Hendrikson & Ko
[email protected]
Eesti Ornitoloogiaühingu seisukohad
Eesti mereala planeeringu ja mõjude hindamise aruande kohta
Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) tutvus Eesti mereala planeeringulahenduse, selle seletuskirja
ja mõjude hindamise (MH) aruandega, mis oli avalikul väljapanekul 09.11.2021 –
09.12.2021. EOÜ seisukohad ja ettepanekud on esitatud allpool.
1. MH käsitleb lk 31 EL elurikkuse strateegiat aastani 2030 mh üldistades: “Strateegias
esitatakse konkreetsed meetmed, et Euroopa elurikkus hakkaks taastuma, sh muutes
vähemalt 30% Euroopa maa- ja merealadest tõhusalt hallatavateks kaitsealadeks ja muuta
vähemalt 10% põllumajandusmaast mitmekesiste maastikuelementidega maaks“.
EOÜ on seisukohal, et MH käsitlus EL elurikkuse strateegiast on puudulik. ELi elurikkuse
strateegias aastani 20301 määratakse, et ELis tuleks kaitsta vähemalt 30 % maismaast ja 30
% merealast /---/ ja range kaitse alla tuleks võtta vähemalt kolmandik kaitsealadest, st 10 %
ELi maismaast ja 10 % ELi merealast. Seega tuleb ka mereala planeeringu MH-s hinnata, kui
kaugel on Eesti strateegia eesmärkide täitmisest ja kas planeeringuga ette nähtud
merealade kasutus jätab võimaluse 30% kogu mereala kaitse alla võtmiseks.
2. MH lk 66 esitatakse täiesti asjakohatu arutluskäik järgmiselt: “Kui reeglina on kaitstaval
merealal kalastikule positiivne mõju, siis võivad piirangud kaasa tuua ka negatiivseid
mõjusid. Näiteks on kaitstavate alade tõttu plahvatuslikult suurenenud kormoranide
arvukus. Kormoranide poolt tarbitud kriitiliselt ohustatud angerja kogust hinnatakse
Läänemeres samasse suurusjärku inimeste poolt püütavaga (viide MH-s ekslikult Hansson et
al. 2017, õige on 20182).
1
https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:a3c806a6-9ab3-11ea-9d2d-
01aa75ed71a1.0012.02/DOC_1&format=PDF
2
Hansson, S. et al. 2018. Competition for the fish – fish extraction from the Baltic Sea by humans, aquatic
mammals, and birds. ICES Journal of Marine Science 75(3), 999–1008. doi:10.1093/icesjms/fsx207.
MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing
Registrikood: 80041898
Veski 4, Tartu linn, Tartu maakond 51005
Tel: +372 742 2195
[email protected]
www.eoy.ee
Esiteks, kormorani arvukuse tõusu ei saa seostada kaitstavate merealade laienemisega, sest
ka mittekaitstavatel aladel on kormoranide tahtlik häirimine ja pesade-munade-poegade
hävitamine keelatud. Teiseks luuakse mulje nagu oleks kormoranide poolt ära söödud
angerjate kogus peamine Euroopa angerja arvukuse vähenemise põhjus. Maailma
Looduskaitseliidu (IUCN) punase nimestiku hindamises loetletakse angerjale ohtudena
rändetõkkeid (sh hüdrojaamade paisud), kliimamuutust, sh ookeanihoovuste muutumist,
haiguseid ja parasiite, legaalset ja illegaalset kalapüüki ja kaubandust, elupaikade hävimist,
saasteaineid ja röövlust (sh kormorani põhjustatud).3 Seega ei ole mingit põhjust esitada
riikliku mereplaneeringu MH aruandes merekaitsealade olemasolu loomise negatiivse
küljena ühe loodusliku linnuliigi (toitumisoportunisti!) arvukuse suurenemist. Palume see
lõik aruandest eemaldada.
3. Planeering ega selle MH ei käsitle Saaremaast läänes asuva tuuleenergia arendamiseks
sobiliku alale nr 2 rajatavate tuuleparkide teenindamiseks vajaliku sadama asukohta.
Saaremaa läänerannikul praegu sobivad sadamad puuduvad. Uue sadama ehitamisel või
mõne olemasoleva väikesadama olulisel laiendamisel ja sellega seotud veeliiklussageduse
tõusul võib olla oluline mõju, sh Natura 2000 võrgustikule. Palume planeeringut ja MH
aruannet selle teema osas täiendada.
4. Natura 2000 hindamises on läbiv loogikaviga. Paljude tegevuste puhul on asjakohase
hindamise juures väidetud: „Kuna planeeringu rakendamine ei muuda olemasolevat
olukorda, siis pole planeeringu elluviimisel oodata ka mõju Natura aladele ja nende kaitse-
eesmärkidele“. Planeeringuga koostatakse planeeringuala kohta terviklik ruumilahendus,
millega määratakse kasutus- ja ehitustingimused, seega on võimalik Natura 2000 aladele
negatiivset mõju omavad tegevused ruumiliselt ümber planeerida nii, et negatiivset mõju ei
oleks. Natura hindamise seisukohalt ei saa tegevuse status quo säilitamist võtta negatiivsete
mõjude puudumisena (näit. Euroopa Kohtu Wadenzee mereala käsitlev lahend C-127/02) ja
hinnata tuleks ka nende tegevuste mõju, mille jätkumist mereplaneering võimaldab, näiteks
Natura 2000 aladel asuvad kaadamisalad jm.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Veljo Volke
Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht
56157088,
[email protected]
3
https://www.iucnredlist.org/species/60344/152845178#population