dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eesti mereala planeering -

Rahandusministeerium · 9. detsember 2021
Viit
15-1/8750-1
Registreeritud
9. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
AS Tallinna Sadam
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-1 Üleriigilise planeeringu dokumendid (sh kohtudokumendid) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
15-1
Vastutaja
Triin Lepland (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Planeeringute osakond)
Lahendamise tähtaeg
29. detsember 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎Mereala_planeering_AS_Tallinna_Sadam_08_12_2021.asice158 KB
  • 📎Volikiri_Hele_Mai_Metsal_2021.asice70 KB

Sisu (failidest)

(kuupäev digiallkirjas) nr 6517-1 Volikiri AS Tallinna Sadam, registrikoodiga 10137319, aadressiga Sadama 25, Tallinna linn, Harju maakond, 15051, mille esindajatena tegutsevad juhatuse liikmed Valdo Kalm (isikukood 36604270244) ja Marko Raid (isikukood 37605120287), volitab käesolevaga ASi Tallinna Sadam arendusosakonna juhatajat Hele-Mai Metsal´i (isikukood 46804010296) 1) Esindama ASi Tallinna Sadam kõiges, mis on seotud planeeringute (sh detailplaneeringute, üldplaneeringute, maakonna planeeringute jne) algatamise taotluste, vastuväidete, ettepanekute, kooskõlastamiste jm planeeringumenetlusega seotud dokumentide esitamisega ja menetlusprotsessis osalemisega ning ASi Tallinna Sadam nimel allkirjastama kõiki planeeringumenetlusega seotud dokumente; 2) ASi Tallinna Sadam nimel tegutsedes tutvuma kõigis riigi- ja kohaliku omavalitsuse ja muudes asutustes kõiki liiki planeeringutega seotud dokumentidega, saama nimetatud dokumentidest ärakirju ning ASi Tallinna Sadam nimel allkirjastama vajalikke taotlusi. Volikiri on kehtiv kuni 31. detsember 2021. a ning on välja antud edasivolitamise õiguseta. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Valdo Kalm Marko Raid Juhatuse esimees Juhatuse liige AS Tallinna Sadam | Registrikood 10137319 | Sadama 25 | 15051 Tallinn | 631 8555 | [email protected] | www.ts.ee Saatja: AS Tallinna Sadam <[email protected]> Saadetud: 08.12.2021 20:15 Adressaat: RAM Info <[email protected]>; Triin Lepland <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Eesti mereala planeering. AS Tallinna Sadam arvamus 08.12.2021 TereEdastan Teile ASi Tallinna Sadam kirja 08.12.2021 nr 2-7/752-6 (bdoc). LugupidamisegaMari-Anne StöörSpetsialistAS Tallinna [email protected] Rahandusministeerium Teie e-kiri 08.11.2021 [email protected] [email protected] Meie 08.12.2021 nr 2-7/752-6 Eesti mereala planeering Täname, et olete kaasanud ASi Tallinna Sadam (edaspidi TS) Eesti mereala planeeringu arutelusse. Käesolevaga esitab TS oma ettepanekud ja tähelepanekud menetletava mereala planeeringu osas: Eesti mereala planeering on üheks oluliseks dokumendiks mereala kasutamise planeerimisel ning seega sisaldub selles ka riiklik pikaajaline visioon, mida järjepidevalt ellu viia. Samas peab selline visioon olema selgelt sisustatud, kuid samas ka paindlik uute asjaolude ja tehnoloogiate ilmumisel. Eesti mereala planeeringu vastu võtmisel peaks seal selgesõnaliselt kajastuma muuhulgas ka suunised avamere taastuvenergia strateegia ellu viimiseks vajalike tegevuste ja seadusmuudatuste osas süsinikneutraalsete tehnoloogiate arendamiseks. Olete leidnud, et Eesti mereala planeering määrab planeeringualal ruumiliselt siduvate asukohtadena tuuleenergeetika arendusalad, kaasa arvatud tuulikute sadama akvatooriumisse või nende vahetusse lähedusse paigutamise ning leidnud, et sadamate akvatooriumisse tuulikute rajamine neid tammidega maismaaga ühendamata ei ole lubatud (Rahandusministeeriumi 06.11.2020 kiri nr 15-1/6874-2 ASile Tallinna Sadam): „Ühe kriteeriumina paljudest on oluliseks peetud nö sotsiaalset puhvrit 6 meremiili rannajoonest, kuhu tuulikuid ei paigutata, et leevendada tuulikute rajamisega kaasnevaid võimalikke häiringuid inimeste elukeskkonnale. Seetõttu on tuuleenergeetika arenguks sobivate alade leidmisel välistatud vahetult rannajoone läheduses paiknevad merealad. Ilma sotsiaalse puhvri rakendamiseta ei ole võimalik negatiivseid häiringuid leevendada. …. Lähtudes eeltoodust ei ole tuuleenergeetika arendamist sadama veealale võimalik mereala planeeringuga lubada, kuna mereala planeeringu koostamisel tuleb veenduda, et kavandatava tegevusega ei esine pikaajalist negatiivset mõju, vajadusel sätestada mõjude leevendamiseks meetmed ning planeering on terviklikult elluviidav. Antud ettepaneku raames ei ole võimalik sellisele veendumusele jõuda ja seega ei saa me Teie ettepanekuga arvestada. Juhime tähelepanu, et üksikute tuulikute kavandamine sadama maa-aladele maismaal ja kaldaga püsivalt ühendatult merealale on võimalik tavapärase planeerimismenetlusega ja on üldjuhul kohaliku omavalitsuse pädevuses.“ Eeltoodust tulenevalt ei välista planeeringu koostaja/menetleja sadamate akvatooriumitesse tuulikute rajamist, kuid peab selle eelduseks seda, et tuulikute ja maismaa vahele rajatakse tammid. Leiame, et selline lähenemine välistab keskkonnasäästlikkuse printsiibi, st tammide rajamise (täiendavad AS Tallinna Sadam | Registrikood 10137319 | Sadama 25 | 15051 Tallinn | 631 8555 | [email protected] | www.ts.ee kulutused ja keskkonna täiendav koormamine nii tammide rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel) korral on võimalik akvatooriumidesse tuulikute püstitamine, muul juhul mitte. TSi arvates võib olla tegemist süsinikneutraalse energiatootmise põhjendamatu välistamisega sadamate akvatooriumides. Tehnoloogia arenedes või ka näiteks toetatud pilootprojektina tagaks tuulikute püstitamine sadamate akvatooriumidesse vesiniku kasutuselevõtu süsinikneutraalse laevakütusena ja laevade sadamas seismisel vajaliku elektrienergia (majanduslikult ja keskkonnaalaselt otstarbekas lühiaegseks tarbimiseks rajada väga võimsaid ülekandeliine ja alajaamu) tootmiseks. Vajalik energia saadaks sadama veealale või selle vahetusse lähedusse püstitavatelt elektrituulikutelt kas otse või vaheetapis salvestatuna vesinikku. Seega oleks tegemist süsinikneutraalse tootmisega. Tulenevalt eeltoodust palume Eesti mereala planeeringus arvestada TSi varasema ettepanekuga, mille kohaselt tehakse mereala planeeringus ettepanek, et tuulikute püstitamine sadamate akvatooriumidesse või nende vahetusse lähedusse on kooskõlas Eesti mereala planeeringuga ja loa andmine võib toimuda hoonestusloa ja keskkonnamõju hindamise menetluses, mis koostatakse koostöös piirneva kohaliku omavalitsusega või antakse selliste planeeringute ja keskkonnamõjude hindamise menetlemise pädevus üle kohalikele omavalitsustele. Oma 06.11.2020 kirjas nr 15-1/6874-2 ASile Tallinna Sadam on Rahandusministeerium leidnud veel, et „Nõustume, et vesiniktehnoloogia areng on kiire, samuti on see võimalik lahendus fossiilsete kütuste energiaallikana kasutamise lõpetamiseks. Tervitame igati Tallinna Sadama suunda taastuvenergeetika kasutuselevõtu soodustamiseks. Ühtlasi viitame, et mereala planeering vesiniktehnoloogia kasutuselevõttu ei välista ja täpsemalt ei reguleeri.“ Planeeringu seletuskirja punktis 5.6 on öeldud, et „pikemas perspektiivis on otstarbekas kogu Eesti merealal kaaluda laiemaid võimalusi taastuvenergia tootmiseks (nt vesiniku, päikese- ja laineenergia). Planeeringu koostamine otsustatakse lähtuvalt konkreetsel ajahetkel kehtivast õigusruumist.“ TSile jääb selgusetuks, kuidas on sisustatud Rahandusministeeriumi kirjas toodud seisukoht, et „mereala planeering vesiniktehnoloogia kasutuselevõttu ei välista ja täpsemalt ei reguleeri“ ning Planeeringu seletuskirjas toodu, et „Planeeringu koostamine otsustatakse lähtuvalt konkreetsel ajahetkel kehtivast õigusruumist.“ See tähendab, et vajalik on selge vastus küsimusele, et kui keegi sooviks täna ja tänases õigusruumis arendada merealal vesiniktehnoloogiat, päiseenergeetikat või laineenergeetikat, siis millises menetluses on võimalik vajalikud load saada: kas tuleb koostada uus mereala planeering või mereala teemaplaneering või piirduda hoonestusloa ja keskkonnamõju hindamise menetlusega vm . Kuigi täna veel puudub selleks tasuv tehnoloogia, võib sellise tehnoloogia arendamisel saada takistuseks just Eesti mereala planeering, mille kohaselt näiteks päiksejaamade rajamine merealale ei ole võimalik. Nimelt võtab sellise planeeringu menetlemine aega ca 5 aastat, maksab maksumaksjale pea miljon eurot ning alles seejärel saab hakata vajalikke projekte koostama jne. Lisaks ei selgu seadustest ja ei selgunud ka Eesti mereala planeeringu avalikel aruteludel selgelt, millise planeeringuga Eesti mereala planeeringut muuta saab (kas üleriigilise planeeringuga või uue Eesti mereala planeeringuga või mereala teemaplaneeringuga või mereala osaplaneeringuga jne). Leiame, et eelnevast tulenevalt tuleks Eesti mereala planeeringu vastu võtmisel hoolikalt analüüsida teiste õigusaktide mõju planeeringu ellu viimise võimalikkusele ning Eesti mereala planeeringu mõju teistele planeeringutele ja strateegiatele, sh mereala taastuvenergeetika strateegiale. 2 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hele-Mai Metsal arendusosakonna juhataja Kärt Madiberk, 5340 0112, [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel