(kuupäev digiallkirjas)
nr 6517-1
Volikiri
AS Tallinna Sadam, registrikoodiga 10137319, aadressiga Sadama 25, Tallinna linn, Harju maakond,
15051, mille esindajatena tegutsevad juhatuse liikmed Valdo Kalm (isikukood 36604270244) ja Marko
Raid (isikukood 37605120287),
volitab käesolevaga ASi Tallinna Sadam arendusosakonna juhatajat
Hele-Mai Metsal´i (isikukood 46804010296)
1) Esindama ASi Tallinna Sadam kõiges, mis on seotud planeeringute (sh detailplaneeringute,
üldplaneeringute, maakonna planeeringute jne) algatamise taotluste, vastuväidete,
ettepanekute, kooskõlastamiste jm planeeringumenetlusega seotud dokumentide esitamisega
ja menetlusprotsessis osalemisega ning ASi Tallinna Sadam nimel allkirjastama kõiki
planeeringumenetlusega seotud dokumente;
2) ASi Tallinna Sadam nimel tegutsedes tutvuma kõigis riigi- ja kohaliku omavalitsuse ja muudes
asutustes kõiki liiki planeeringutega seotud dokumentidega, saama nimetatud dokumentidest
ärakirju ning ASi Tallinna Sadam nimel allkirjastama vajalikke taotlusi.
Volikiri on kehtiv kuni 31. detsember 2021. a ning on välja antud edasivolitamise õiguseta.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Valdo Kalm Marko Raid
Juhatuse esimees Juhatuse liige
AS Tallinna Sadam | Registrikood 10137319 | Sadama 25 | 15051 Tallinn | 631 8555 |
[email protected] | www.ts.ee
Saatja: AS Tallinna Sadam <
[email protected]>
Saadetud: 08.12.2021 20:15
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>; Triin Lepland <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: Eesti mereala planeering. AS Tallinna Sadam arvamus 08.12.2021
TereEdastan Teile ASi Tallinna Sadam kirja 08.12.2021 nr 2-7/752-6
(bdoc). LugupidamisegaMari-Anne StöörSpetsialistAS Tallinna
[email protected]
Rahandusministeerium Teie e-kiri 08.11.2021
[email protected]
[email protected] Meie 08.12.2021 nr 2-7/752-6
Eesti mereala planeering
Täname, et olete kaasanud ASi Tallinna Sadam (edaspidi TS) Eesti mereala planeeringu arutelusse.
Käesolevaga esitab TS oma ettepanekud ja tähelepanekud menetletava mereala planeeringu osas:
Eesti mereala planeering on üheks oluliseks dokumendiks mereala kasutamise planeerimisel ning
seega sisaldub selles ka riiklik pikaajaline visioon, mida järjepidevalt ellu viia. Samas peab
selline visioon olema selgelt sisustatud, kuid samas ka paindlik uute asjaolude ja tehnoloogiate
ilmumisel.
Eesti mereala planeeringu vastu võtmisel peaks seal selgesõnaliselt kajastuma muuhulgas ka suunised
avamere taastuvenergia strateegia ellu viimiseks vajalike tegevuste ja seadusmuudatuste osas
süsinikneutraalsete tehnoloogiate arendamiseks.
Olete leidnud, et Eesti mereala planeering määrab planeeringualal ruumiliselt siduvate asukohtadena
tuuleenergeetika arendusalad, kaasa arvatud tuulikute sadama akvatooriumisse või nende vahetusse
lähedusse paigutamise ning leidnud, et sadamate akvatooriumisse tuulikute rajamine neid tammidega
maismaaga ühendamata ei ole lubatud (Rahandusministeeriumi 06.11.2020 kiri nr 15-1/6874-2 ASile
Tallinna Sadam):
„Ühe kriteeriumina paljudest on oluliseks peetud nö sotsiaalset puhvrit 6 meremiili rannajoonest, kuhu
tuulikuid ei paigutata, et leevendada tuulikute rajamisega kaasnevaid võimalikke häiringuid inimeste
elukeskkonnale. Seetõttu on tuuleenergeetika arenguks sobivate alade leidmisel välistatud vahetult
rannajoone läheduses paiknevad merealad. Ilma sotsiaalse puhvri rakendamiseta ei ole võimalik
negatiivseid häiringuid leevendada. …. Lähtudes eeltoodust ei ole tuuleenergeetika arendamist sadama
veealale võimalik mereala planeeringuga lubada, kuna mereala planeeringu koostamisel tuleb
veenduda, et kavandatava tegevusega ei esine pikaajalist negatiivset mõju, vajadusel sätestada
mõjude leevendamiseks meetmed ning planeering on terviklikult elluviidav. Antud ettepaneku raames
ei ole võimalik sellisele veendumusele jõuda ja seega ei saa me Teie ettepanekuga arvestada.
Juhime tähelepanu, et üksikute tuulikute kavandamine sadama maa-aladele maismaal ja kaldaga
püsivalt ühendatult merealale on võimalik tavapärase planeerimismenetlusega ja on üldjuhul kohaliku
omavalitsuse pädevuses.“
Eeltoodust tulenevalt ei välista planeeringu koostaja/menetleja sadamate akvatooriumitesse tuulikute
rajamist, kuid peab selle eelduseks seda, et tuulikute ja maismaa vahele rajatakse tammid. Leiame, et
selline lähenemine välistab keskkonnasäästlikkuse printsiibi, st tammide rajamise (täiendavad
AS Tallinna Sadam | Registrikood 10137319 | Sadama 25 | 15051 Tallinn | 631 8555 |
[email protected] | www.ts.ee
kulutused ja keskkonna täiendav koormamine nii tammide rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel)
korral on võimalik akvatooriumidesse tuulikute püstitamine, muul juhul mitte.
TSi arvates võib olla tegemist süsinikneutraalse energiatootmise põhjendamatu välistamisega
sadamate akvatooriumides. Tehnoloogia arenedes või ka näiteks toetatud pilootprojektina tagaks
tuulikute püstitamine sadamate akvatooriumidesse vesiniku kasutuselevõtu süsinikneutraalse
laevakütusena ja laevade sadamas seismisel vajaliku elektrienergia (majanduslikult ja keskkonnaalaselt
otstarbekas lühiaegseks tarbimiseks rajada väga võimsaid ülekandeliine ja alajaamu) tootmiseks.
Vajalik energia saadaks sadama veealale või selle vahetusse lähedusse püstitavatelt elektrituulikutelt
kas otse või vaheetapis salvestatuna vesinikku. Seega oleks tegemist süsinikneutraalse tootmisega.
Tulenevalt eeltoodust palume Eesti mereala planeeringus arvestada TSi varasema ettepanekuga, mille
kohaselt tehakse mereala planeeringus ettepanek, et tuulikute püstitamine sadamate
akvatooriumidesse või nende vahetusse lähedusse on kooskõlas Eesti mereala planeeringuga ja loa
andmine võib toimuda hoonestusloa ja keskkonnamõju hindamise menetluses, mis koostatakse
koostöös piirneva kohaliku omavalitsusega või antakse selliste planeeringute ja keskkonnamõjude
hindamise menetlemise pädevus üle kohalikele omavalitsustele.
Oma 06.11.2020 kirjas nr 15-1/6874-2 ASile Tallinna Sadam on Rahandusministeerium leidnud veel, et
„Nõustume, et vesiniktehnoloogia areng on kiire, samuti on see võimalik lahendus fossiilsete kütuste
energiaallikana kasutamise lõpetamiseks. Tervitame igati Tallinna Sadama suunda taastuvenergeetika
kasutuselevõtu soodustamiseks. Ühtlasi viitame, et mereala planeering vesiniktehnoloogia
kasutuselevõttu ei välista ja täpsemalt ei reguleeri.“
Planeeringu seletuskirja punktis 5.6 on öeldud, et „pikemas perspektiivis on otstarbekas kogu Eesti
merealal kaaluda laiemaid võimalusi taastuvenergia tootmiseks (nt vesiniku, päikese- ja laineenergia).
Planeeringu koostamine otsustatakse lähtuvalt konkreetsel ajahetkel kehtivast õigusruumist.“
TSile jääb selgusetuks, kuidas on sisustatud Rahandusministeeriumi kirjas toodud seisukoht, et
„mereala planeering vesiniktehnoloogia kasutuselevõttu ei välista ja täpsemalt ei reguleeri“ ning
Planeeringu seletuskirjas toodu, et „Planeeringu koostamine otsustatakse lähtuvalt konkreetsel
ajahetkel kehtivast õigusruumist.“
See tähendab, et vajalik on selge vastus küsimusele, et kui keegi sooviks täna ja tänases õigusruumis
arendada merealal vesiniktehnoloogiat, päiseenergeetikat või laineenergeetikat, siis millises
menetluses on võimalik vajalikud load saada: kas tuleb koostada uus mereala planeering või mereala
teemaplaneering või piirduda hoonestusloa ja keskkonnamõju hindamise menetlusega vm .
Kuigi täna veel puudub selleks tasuv tehnoloogia, võib sellise tehnoloogia arendamisel saada
takistuseks just Eesti mereala planeering, mille kohaselt näiteks päiksejaamade rajamine merealale ei
ole võimalik. Nimelt võtab sellise planeeringu menetlemine aega ca 5 aastat, maksab maksumaksjale
pea miljon eurot ning alles seejärel saab hakata vajalikke projekte koostama jne. Lisaks ei selgu
seadustest ja ei selgunud ka Eesti mereala planeeringu avalikel aruteludel selgelt, millise planeeringuga
Eesti mereala planeeringut muuta saab (kas üleriigilise planeeringuga või uue Eesti mereala
planeeringuga või mereala teemaplaneeringuga või mereala osaplaneeringuga jne).
Leiame, et eelnevast tulenevalt tuleks Eesti mereala planeeringu vastu võtmisel hoolikalt analüüsida
teiste õigusaktide mõju planeeringu ellu viimise võimalikkusele ning Eesti mereala planeeringu mõju
teistele planeeringutele ja strateegiatele, sh mereala taastuvenergeetika strateegiale.
2
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hele-Mai Metsal
arendusosakonna juhataja
Kärt Madiberk, 5340 0112,
[email protected]
3