Terje Kraanvelt Teie 18.10.2021 nr 7-1/3495
Kuusalu Vallavalitsus Meie 09.12.2021 nr 14-11/7262-3
[email protected]
Kiiu aleviku Priiuse ja Männituka
kinnistute detailplaneering
Austatud vallavanem
Kuusalu Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 14.10.2021 kirjaga nr 7-1/3495
(Rahandusministeeriumi dokumendiregistris registreeritud 18.10.2021) Kuusalu valla Kiiu
aleviku Priiuse kinnistu (35201:003:0331) ja Männituka kinnistu (35201:003:0329)
detailplaneeringu (Maastikuarhitektuuri Büroo töö nr 09DP2017, edaspidi ka
detailplaneering) vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 142 lõikele 4 täiendavate
isikute ja asutustega koostöö vajaduste määramiseks.
Kuusalu Vallavolikogu 31.05.2017 otsusega nr 34 „Kiiu aleviku Kambrikantsi ja Männituka
kinnistu detailplaneeringu algatamine, Koplivälja kinnistu detailplaneeringu mittealgatamine,
lähteülesande kinnitamine ning detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise
mittealgatamine“ (edaspidi detailplaneeringu algatamise otsus) algatati detailplaneeringu
koostamine ning jäeti algatamata keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Planeeringu
koostamise jooksul (19.12.2019) on Kambrikantsi kinnistu nimi muudetud Priiuse kinnistuks.
Planeeritav ala, suurusega u 3 ha, paikneb Kuusalu vallas Kiiu alevikus. Planeeritav ala
hõlmab Priiuse kinnistut (katastritunnus 35201:003:0331, sihtotstarve maatulundusmaa,
pindala 15015 m2) ja Männituka kinnistut (katastritunnus 35201:003:0329, sihtotstarve
maatulundusmaa, pindala 15067 m2). Planeeritav ala on hoonestatud. Detailplaneeringus on
kavandatud kolm krunti, millele on planeeritud täiendav ehitusõigus. Juurdepääs
planeeritavale alale toimub Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsusega nr 67 määratud
avalike teede nimekirjas olevalt Mändlo-Kuusalu teelt.
Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) kohaselt asub planeeritav ala osaliselt nn valgel alal ja osaliselt
kaitsemetsa alal. Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse
sihtotstarve ei muutu ja selle muutmist tulevikus ei piirata. Kaitsemetsa ala on üldplaneeringus
ette nähtud Kuusalu alevikku ümbritseva haljasvööndina, mis ühelt poolt toimiks
inimtekkeliste mõjude pehmendajana ja teiselt poolt pakuks linlikule elulaadile
looduslähedasemat elukeskkonda. Detailplaneering teeb ettepaneku Kuusalu valla
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
üldplaneeringu muutmiseks Priiuse ja Männituka kinnistute maakasutuse juhtotstarbe osas,
muutes nn valge ala ja kaitsemetsa ala juhtotstarbe elamumaaks.
Tutvunud esitatud materjalidega, märgin järgmist:
1. PlanS § 81 lõike 1 ja PlanS § 76 lõike 2 kohaselt tuleb teiste hulgas üldplaneeringu
lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamisse kaasata
valdkonna eest vastutav minister. Antud juhul ei ole Rahandusministeeriumilt enne
detailplaneeringu algatamist ettepanekuid küsitud ning seega ei ole Rahandusministeeriumil
olnud võimalust varasemalt detailplaneeringu kohta arvamust avaldada.
Arvestades, et planeerimisseaduse kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige
üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine, on
üldplaneeringu muutmine võimalik üksnes erandlikult, näiteks üldplaneeringu kehtestamise
järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral.1 Rahandusministeerium printsiibina
ei poolda uute elamuühikute planeerimist selleks üldplaneeringuga mitte ettenähtud kohta.
2. PlanS § 142 lõike 1 ning lõike 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral
sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Antud juhul
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise vajadust põhjendatud ei ole.
Detailplaneeringu algatamise otsuses ja detailplaneeringu seletuskirja 4. peatükis „Kuusalu
valla üldplaneeringu muutmise ettepanek“ on planeeritava ala kohta kirjutatud, et kinnistud
on moodustatud maakorralduslikult 1,5 ha suurustena, mis võimaldas rajada elamud
üldplaneeringu kohaselt ilma planeeringuid koostamata. Hoonestusalad lubati
projekteerimistingimuste alusel kinnistute lagedale osale, väljapoole üldplaneeringu kohast
kaitsemetsa ala. Kinnistud müüdi hiljem aga kaasomandisse nii, et ühele omanikule jäi ala,
kuhu vallavalitsus oli lubanud projekteerimistingimuste alusel ehitada ning teisele
omanikule kaitsemetsa ala, kuhu ehitustegevust ei lubatud. Kambrikantsi (Priiuse)
kinnistule, kaitsemetsa alale on rajatud seadusliku aluseta hoone, mis on kohtuprotsessi
tulemusel seadustatud (Tallinna Ringkonnakohtu 9. märtsi 2012 otsus number 3-10-505).
Juhin tähelepanu, et nimetatud otsusega ei ole kohus Kuusalu Vallavalitsust kohustanud
detailplaneeringut algatama. Kohtuotsuse punktist 18 selgub, et Ringkonnakohtu arvates ei
tulene valla üldplaneeringust keeldu püstitada kaitsemetsana määratletud alale eramuid.
Üldplaneering ei näe ette kaitsemetsa ehituskeeluvööndina. Hoonete püstitamine väikeses
mahus ei takista ala kasutamist neil otstarvetel, mida üldplaneeringuga kaitsemetsas
soovitakse. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu arvates otsustada ehitiste püstitamise lubamine
vastustajal igal üksikjuhtumil eraldi kaalutlusotsusega, kus tuleb aga arvestada neid
eesmärke, mida ala kasutamiseks on üldplaneeringuga soovitud, seejuures huvi kasutada ala
keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud metsaalana. Vastustaja on projekteerimistingimuste
väljastamisest keeldunud põhjendusel, et kaitsemetsas ei ole üldplaneeringu kohaselt üldse
ehitamine lubatud. Seetõttu on ta projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumisel
lähtunud ekslikult seisukohast, et projekteerimistingimuste väljastamine pole
üldplaneeringust tulenevalt üldse võimalik, sõltumata taotluse esitaja huvist. Kaalumist pole
seetõttu teostatud ning vaidlustatud haldusakt, millega projekteerimistingimuste
1 RKHKo 3-3-1-79-09
2
väljastamisest keelduti, tuleb tühistada ja kohustada vastustajat taotluse uueks
läbivaatamiseks.
Kuusalu valla üldplaneeringus on planeeritava ala üks krunt moodustatud üldplaneeringus ette
nähtud kaitsemetsa alal. Kaitsemets on planeeritud Kuusalu alevikku ümbritseva
haljasvööndina, mis ühelt poolt toimiks inimtekkeliste mõjude pehmendajana ja teiselt poolt
pakuks linlikule elulaadile looduslähedasemat elukeskkonda. Üldplaneeringu kaardil toodud
kaitsemetsade piiridesse jäävatel eramaadel on ette nähtud reserveerida alad metsamaana
kaitsemetsa rajamise otstarbel.
Üldplaneeringu eesmärk on valla või linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste
määratlemine ning üldplaneering on kohaliku omavalitsuse oluline töövahend ruumilise
arengu kavandamisel. Üldplaneeringus otsustatakse, milline saab olema elukeskkond aastate
pärast, kas asulate ümber on metsad ja pargid või raielangid; kas elumajad saavad tormi ja
tuisu eest kaitstud või mitte.
Üldplaneeringus sätestatud maakasutus- ja ehitustingimused on eelkõige ühiskondlik
kokkulepe ning vastavalt PlanS § 74 lõikele 5 on üldplaneering detailplaneeringute
koostamise aluseks.
Eeltoodust lähtuvalt palun täiendada detailplaneeringu seletuskirja detailplaneeringu
koostamise põhjendatud vajaduse osas. Lisaks palun täpsustada, kuidas on kaitsemetsa ala
käsitletud Kuusalu valla koostatavas üldplaneeringus.
3. KSH eelhinnangu punktis 5 „Kokkuvõte“ on kirjas, et ehitusõiguse seadmisel tuleks arvesse
võtta, et kaitsemets säiliks võimalikult suures ulatuses. Antud juhul ei toeta detailplaneeringu
lahendus metsa säästvat planeerimise põhimõtet. Lisaks ei nähtu detailplaneeringu
materjalidest, et planeerimisel oleks analüüsitud planeeritava ruumimuudatuse sobivust alale.
Detailplaneeringu joonisel nr 3 „Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed“ ja seletuskirja
punktis 3 „Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed“ on fookus peamiselt
olemasoleval maakasutuse sihtotstarbel.
Detailplaneeringus jääb selgusetuks:
- täiendava hoonemahu suuruse valik (planeeritud ehitisealune pind 600 m2);
- kaitsemetsa planeeritud krundi hoonestusala, mis ületab olemasolevat õueala ning
hõlmab planeeritavat kaevu ja kaevu hooldusala;
- juurdepääsutee asukoht läbi metsa situatsioonis, kus Maa-ameti kaardirakendusest
nähtuvalt on võimalik juurdepääs olemasolevalt teelt metsata alal.
Tulenevalt PlanS § 3 lõikest 3, esitatakse seletuskirjas planeeringuala ja selle mõjuala
analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud
planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Seega palun täiendada
detailplaneeringut vastavalt eelnimetatud planeerimisseaduse sättele.
4. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud
seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt
mõistetav. Antud juhul vajab detailplaneering täpsustamist:
3
- Kanalisatsiooni lahendus on erinev detailplaneeringu joonisel ja seletuskirjas.
Kanalisatsiooni lahenduseks on seletuskirjas märgitud olemasolevad imbväljakud,
kuid joonisel nr 4 “Põhijoonis“ imbväljakuid märgitud ei ole; tingmärkides antud
selgitus sinisele viirutusele on veemahuti, mis eeldatavalt tähendab reoveemahutit.
- Põhijoonisel olevas tabelis “Ehitusõigus ja arhitektuurinõuded“ on märgitud hoonete
arvuks krundil 3, täpsem oleks põhihoone ja kaks abihoonet. Tabelis ei ole antud
arhitektuurinõudeid.
- Seletuskirja punktis 6 on märgitud, et lubatud on ehitada põhihoone ja kaks abihoonet,
kuid pole täpsustatud, mida tähendab põhihoone.
5. Kaitsemetsa alale moodustavale olemasoleva elamuga krundile on sihtotstarbeks kavandatud
maatulundusmaa, mis ei vasta maakatastriseaduses (edaspidi MaaKatS) sätestatule.
Üheks lahendatavaks ülesandeks detailplaneeringu koostamisel on planeeringuala kruntideks
jaotamine. Moodustatavatele kruntidele määratakse sihtotstarve. Detailplaneeringu
seletuskirja 9. peatükis „Haljastus ja heakord“ on kirjutatud, et planeeritaval ala kasvab u 40-
50 aasta vanune männimets, milles paikneb olemasolev elamu ning detailplaneeringus
kavandatakse ehitisealust pinda suurendada.
Katastriüksuse sihtotstarve määratakse MaaKatS § 18 lõike 1 punktide 2 ja 3 kohaselt
detailplaneeringu alusel katastriüksusele kogu ulatuses ehitise kasutamise otstarbest
tulenevalt. MaaKatS § 181 lõikes 9 on sätestatud, et maatulundusmaa sihtotstarve on
põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa millel on
põllu- või metsamajanduslik potentsiaal ning § 182 lõikest 2 tulenevalt ei määrata
maatulundusmaa sihtotstarbega samaaegselt elamumaa sihtotstarvet.
Palun määrata maakasutuse sihtotstarve vastavalt maakatastriseaduses sätestatule.
6. PlanS § 142 lõike 2 kohaselt rakendatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud
menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud
nõudeid. Seega tuleb üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut menetleda nagu
üldplaneeringut, välja arvatud koostöö ja kaasamise osas.
Antud juhul ei ole planeerimisseaduses ette nähtud menetlust täielikult järgitud.
- Detailplaneeringu lähteseisukohti ei ole esitatud ettepanekute saamiseks PlanS § 127
lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele. Keskkonnaameti seisukohad on
selgunud 06.06.2017 kirjas nr 7-1/1969, seega peale detailplaneeringu algatamist.
- Detailplaneeringu eelnõu (eskiis) PlanS § 82 lõigete 1, 3, 4 ja 5 kohast avalikku
väljapanekut ega isikute ja asutuste teavitamist ei ole toimunud.
Kuusalu Vallavalitsus on teavitanud 13.12.2017 toimunud detailplaneeringu
lähteseisukohtade tutvustusest ja eskiisi arutelust 30.11.2017 kohaliku omavalitsuse
veebilehel ja 06.12.2017 ajalehes Sõnumitooja. Teadetes on märgitud võimalus
tutvuda detailplaneeringu materjalidega veebi keskkonnas. Seega vähemalt 30 päeva
kestvat eskiisi avalikku väljapanekut kohaliku omavalitsuse keskuses ja
planeeringuala asulas toimunud ei ole.
4
Detailplaneeringu eelnõu avalikustamisest ega lähteseisukohtade tutvustuse ja eskiisi
arutelu toimumisest ei ole isikuid ja asutusi teavitatud. 13.12.2017 toimunud arutelul
osalesid vaid valla esindaja, üks Priiuse kinnistu omanikest ja planeeringu koostajad.
Eeltoodust lähtuvalt palun korraldada detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek ja avalik
arutelu vastavalt planeerimisseaduses ette nähtud korrale.
7. Detailplaneeringu lähteseisukohtade peatükis VII on nimetatud nõutavad koostöö tegijad ja
kooskõlastajad: Päästeamet, tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad, kinnistu
omanik, maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või
kelle maakasutust kitsendatakse.
Lähtuvalt eeltoodust ja võttes aluseks PlanS § 142 lõike 4 ning arvestades riigihalduse ministri
11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, ei pea vajalikuks Kiiu aleviku Priiuse ja
Männituka kinnistute detailplaneeringu koostamisel määrata täiendavaid koostöötegijaid lisaks
lähteseisukohtades nimetatutele.
Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleks kaasatud kõik
isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikuid, kes on
avaldanud soovi olla kaasatud planeeringu koostamisel.
Koostöö tegemisel tuleb kohaliku omavalitsusel lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015
määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute
kooskõlastamise alused“.
Kuna detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta planeeritaval alal Kuusalu valla
üldplaneeringut, palun vastavalt PlanS § 142 lõikele 5 ja § 90 lõikele 1 esitada detailplaneering
enne kehtestamist Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lea Teeääre 715 5802
[email protected]
5