dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiiu aleviku Priiuse ja Männituka kinnistute detailplaneering

Rahandusministeerium · 9. detsember 2021
Viit
14-11/7262-3
Registreeritud
9. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kuusalu Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Lea Teeääre (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)

Failid

  • 📎14-117262-3 09.12.2021 Väljaminev kiri.asice506 KB

Sisu (failidest)

Terje Kraanvelt Teie 18.10.2021 nr 7-1/3495 Kuusalu Vallavalitsus Meie 09.12.2021 nr 14-11/7262-3 [email protected] Kiiu aleviku Priiuse ja Männituka kinnistute detailplaneering Austatud vallavanem Kuusalu Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 14.10.2021 kirjaga nr 7-1/3495 (Rahandusministeeriumi dokumendiregistris registreeritud 18.10.2021) Kuusalu valla Kiiu aleviku Priiuse kinnistu (35201:003:0331) ja Männituka kinnistu (35201:003:0329) detailplaneeringu (Maastikuarhitektuuri Büroo töö nr 09DP2017, edaspidi ka detailplaneering) vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 142 lõikele 4 täiendavate isikute ja asutustega koostöö vajaduste määramiseks. Kuusalu Vallavolikogu 31.05.2017 otsusega nr 34 „Kiiu aleviku Kambrikantsi ja Männituka kinnistu detailplaneeringu algatamine, Koplivälja kinnistu detailplaneeringu mittealgatamine, lähteülesande kinnitamine ning detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ (edaspidi detailplaneeringu algatamise otsus) algatati detailplaneeringu koostamine ning jäeti algatamata keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Planeeringu koostamise jooksul (19.12.2019) on Kambrikantsi kinnistu nimi muudetud Priiuse kinnistuks. Planeeritav ala, suurusega u 3 ha, paikneb Kuusalu vallas Kiiu alevikus. Planeeritav ala hõlmab Priiuse kinnistut (katastritunnus 35201:003:0331, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 15015 m2) ja Männituka kinnistut (katastritunnus 35201:003:0329, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 15067 m2). Planeeritav ala on hoonestatud. Detailplaneeringus on kavandatud kolm krunti, millele on planeeritud täiendav ehitusõigus. Juurdepääs planeeritavale alale toimub Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsusega nr 67 määratud avalike teede nimekirjas olevalt Mändlo-Kuusalu teelt. Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) kohaselt asub planeeritav ala osaliselt nn valgel alal ja osaliselt kaitsemetsa alal. Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei muutu ja selle muutmist tulevikus ei piirata. Kaitsemetsa ala on üldplaneeringus ette nähtud Kuusalu alevikku ümbritseva haljasvööndina, mis ühelt poolt toimiks inimtekkeliste mõjude pehmendajana ja teiselt poolt pakuks linlikule elulaadile looduslähedasemat elukeskkonda. Detailplaneering teeb ettepaneku Kuusalu valla Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 üldplaneeringu muutmiseks Priiuse ja Männituka kinnistute maakasutuse juhtotstarbe osas, muutes nn valge ala ja kaitsemetsa ala juhtotstarbe elamumaaks. Tutvunud esitatud materjalidega, märgin järgmist: 1. PlanS § 81 lõike 1 ja PlanS § 76 lõike 2 kohaselt tuleb teiste hulgas üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamisse kaasata valdkonna eest vastutav minister. Antud juhul ei ole Rahandusministeeriumilt enne detailplaneeringu algatamist ettepanekuid küsitud ning seega ei ole Rahandusministeeriumil olnud võimalust varasemalt detailplaneeringu kohta arvamust avaldada. Arvestades, et planeerimisseaduse kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine, on üldplaneeringu muutmine võimalik üksnes erandlikult, näiteks üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral.1 Rahandusministeerium printsiibina ei poolda uute elamuühikute planeerimist selleks üldplaneeringuga mitte ettenähtud kohta. 2. PlanS § 142 lõike 1 ning lõike 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Antud juhul üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise vajadust põhjendatud ei ole. Detailplaneeringu algatamise otsuses ja detailplaneeringu seletuskirja 4. peatükis „Kuusalu valla üldplaneeringu muutmise ettepanek“ on planeeritava ala kohta kirjutatud, et kinnistud on moodustatud maakorralduslikult 1,5 ha suurustena, mis võimaldas rajada elamud üldplaneeringu kohaselt ilma planeeringuid koostamata. Hoonestusalad lubati projekteerimistingimuste alusel kinnistute lagedale osale, väljapoole üldplaneeringu kohast kaitsemetsa ala. Kinnistud müüdi hiljem aga kaasomandisse nii, et ühele omanikule jäi ala, kuhu vallavalitsus oli lubanud projekteerimistingimuste alusel ehitada ning teisele omanikule kaitsemetsa ala, kuhu ehitustegevust ei lubatud. Kambrikantsi (Priiuse) kinnistule, kaitsemetsa alale on rajatud seadusliku aluseta hoone, mis on kohtuprotsessi tulemusel seadustatud (Tallinna Ringkonnakohtu 9. märtsi 2012 otsus number 3-10-505). Juhin tähelepanu, et nimetatud otsusega ei ole kohus Kuusalu Vallavalitsust kohustanud detailplaneeringut algatama. Kohtuotsuse punktist 18 selgub, et Ringkonnakohtu arvates ei tulene valla üldplaneeringust keeldu püstitada kaitsemetsana määratletud alale eramuid. Üldplaneering ei näe ette kaitsemetsa ehituskeeluvööndina. Hoonete püstitamine väikeses mahus ei takista ala kasutamist neil otstarvetel, mida üldplaneeringuga kaitsemetsas soovitakse. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu arvates otsustada ehitiste püstitamise lubamine vastustajal igal üksikjuhtumil eraldi kaalutlusotsusega, kus tuleb aga arvestada neid eesmärke, mida ala kasutamiseks on üldplaneeringuga soovitud, seejuures huvi kasutada ala keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud metsaalana. Vastustaja on projekteerimistingimuste väljastamisest keeldunud põhjendusel, et kaitsemetsas ei ole üldplaneeringu kohaselt üldse ehitamine lubatud. Seetõttu on ta projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumisel lähtunud ekslikult seisukohast, et projekteerimistingimuste väljastamine pole üldplaneeringust tulenevalt üldse võimalik, sõltumata taotluse esitaja huvist. Kaalumist pole seetõttu teostatud ning vaidlustatud haldusakt, millega projekteerimistingimuste 1 RKHKo 3-3-1-79-09 2 väljastamisest keelduti, tuleb tühistada ja kohustada vastustajat taotluse uueks läbivaatamiseks. Kuusalu valla üldplaneeringus on planeeritava ala üks krunt moodustatud üldplaneeringus ette nähtud kaitsemetsa alal. Kaitsemets on planeeritud Kuusalu alevikku ümbritseva haljasvööndina, mis ühelt poolt toimiks inimtekkeliste mõjude pehmendajana ja teiselt poolt pakuks linlikule elulaadile looduslähedasemat elukeskkonda. Üldplaneeringu kaardil toodud kaitsemetsade piiridesse jäävatel eramaadel on ette nähtud reserveerida alad metsamaana kaitsemetsa rajamise otstarbel. Üldplaneeringu eesmärk on valla või linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning üldplaneering on kohaliku omavalitsuse oluline töövahend ruumilise arengu kavandamisel. Üldplaneeringus otsustatakse, milline saab olema elukeskkond aastate pärast, kas asulate ümber on metsad ja pargid või raielangid; kas elumajad saavad tormi ja tuisu eest kaitstud või mitte. Üldplaneeringus sätestatud maakasutus- ja ehitustingimused on eelkõige ühiskondlik kokkulepe ning vastavalt PlanS § 74 lõikele 5 on üldplaneering detailplaneeringute koostamise aluseks. Eeltoodust lähtuvalt palun täiendada detailplaneeringu seletuskirja detailplaneeringu koostamise põhjendatud vajaduse osas. Lisaks palun täpsustada, kuidas on kaitsemetsa ala käsitletud Kuusalu valla koostatavas üldplaneeringus. 3. KSH eelhinnangu punktis 5 „Kokkuvõte“ on kirjas, et ehitusõiguse seadmisel tuleks arvesse võtta, et kaitsemets säiliks võimalikult suures ulatuses. Antud juhul ei toeta detailplaneeringu lahendus metsa säästvat planeerimise põhimõtet. Lisaks ei nähtu detailplaneeringu materjalidest, et planeerimisel oleks analüüsitud planeeritava ruumimuudatuse sobivust alale. Detailplaneeringu joonisel nr 3 „Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed“ ja seletuskirja punktis 3 „Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed“ on fookus peamiselt olemasoleval maakasutuse sihtotstarbel. Detailplaneeringus jääb selgusetuks: - täiendava hoonemahu suuruse valik (planeeritud ehitisealune pind 600 m2); - kaitsemetsa planeeritud krundi hoonestusala, mis ületab olemasolevat õueala ning hõlmab planeeritavat kaevu ja kaevu hooldusala; - juurdepääsutee asukoht läbi metsa situatsioonis, kus Maa-ameti kaardirakendusest nähtuvalt on võimalik juurdepääs olemasolevalt teelt metsata alal. Tulenevalt PlanS § 3 lõikest 3, esitatakse seletuskirjas planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Seega palun täiendada detailplaneeringut vastavalt eelnimetatud planeerimisseaduse sättele. 4. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Antud juhul vajab detailplaneering täpsustamist: 3 - Kanalisatsiooni lahendus on erinev detailplaneeringu joonisel ja seletuskirjas. Kanalisatsiooni lahenduseks on seletuskirjas märgitud olemasolevad imbväljakud, kuid joonisel nr 4 “Põhijoonis“ imbväljakuid märgitud ei ole; tingmärkides antud selgitus sinisele viirutusele on veemahuti, mis eeldatavalt tähendab reoveemahutit. - Põhijoonisel olevas tabelis “Ehitusõigus ja arhitektuurinõuded“ on märgitud hoonete arvuks krundil 3, täpsem oleks põhihoone ja kaks abihoonet. Tabelis ei ole antud arhitektuurinõudeid. - Seletuskirja punktis 6 on märgitud, et lubatud on ehitada põhihoone ja kaks abihoonet, kuid pole täpsustatud, mida tähendab põhihoone. 5. Kaitsemetsa alale moodustavale olemasoleva elamuga krundile on sihtotstarbeks kavandatud maatulundusmaa, mis ei vasta maakatastriseaduses (edaspidi MaaKatS) sätestatule. Üheks lahendatavaks ülesandeks detailplaneeringu koostamisel on planeeringuala kruntideks jaotamine. Moodustatavatele kruntidele määratakse sihtotstarve. Detailplaneeringu seletuskirja 9. peatükis „Haljastus ja heakord“ on kirjutatud, et planeeritaval ala kasvab u 40- 50 aasta vanune männimets, milles paikneb olemasolev elamu ning detailplaneeringus kavandatakse ehitisealust pinda suurendada. Katastriüksuse sihtotstarve määratakse MaaKatS § 18 lõike 1 punktide 2 ja 3 kohaselt detailplaneeringu alusel katastriüksusele kogu ulatuses ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt. MaaKatS § 181 lõikes 9 on sätestatud, et maatulundusmaa sihtotstarve on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal ning § 182 lõikest 2 tulenevalt ei määrata maatulundusmaa sihtotstarbega samaaegselt elamumaa sihtotstarvet. Palun määrata maakasutuse sihtotstarve vastavalt maakatastriseaduses sätestatule. 6. PlanS § 142 lõike 2 kohaselt rakendatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Seega tuleb üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut menetleda nagu üldplaneeringut, välja arvatud koostöö ja kaasamise osas. Antud juhul ei ole planeerimisseaduses ette nähtud menetlust täielikult järgitud. - Detailplaneeringu lähteseisukohti ei ole esitatud ettepanekute saamiseks PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele. Keskkonnaameti seisukohad on selgunud 06.06.2017 kirjas nr 7-1/1969, seega peale detailplaneeringu algatamist. - Detailplaneeringu eelnõu (eskiis) PlanS § 82 lõigete 1, 3, 4 ja 5 kohast avalikku väljapanekut ega isikute ja asutuste teavitamist ei ole toimunud. Kuusalu Vallavalitsus on teavitanud 13.12.2017 toimunud detailplaneeringu lähteseisukohtade tutvustusest ja eskiisi arutelust 30.11.2017 kohaliku omavalitsuse veebilehel ja 06.12.2017 ajalehes Sõnumitooja. Teadetes on märgitud võimalus tutvuda detailplaneeringu materjalidega veebi keskkonnas. Seega vähemalt 30 päeva kestvat eskiisi avalikku väljapanekut kohaliku omavalitsuse keskuses ja planeeringuala asulas toimunud ei ole. 4 Detailplaneeringu eelnõu avalikustamisest ega lähteseisukohtade tutvustuse ja eskiisi arutelu toimumisest ei ole isikuid ja asutusi teavitatud. 13.12.2017 toimunud arutelul osalesid vaid valla esindaja, üks Priiuse kinnistu omanikest ja planeeringu koostajad. Eeltoodust lähtuvalt palun korraldada detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek ja avalik arutelu vastavalt planeerimisseaduses ette nähtud korrale. 7. Detailplaneeringu lähteseisukohtade peatükis VII on nimetatud nõutavad koostöö tegijad ja kooskõlastajad: Päästeamet, tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad, kinnistu omanik, maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või kelle maakasutust kitsendatakse. Lähtuvalt eeltoodust ja võttes aluseks PlanS § 142 lõike 4 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, ei pea vajalikuks Kiiu aleviku Priiuse ja Männituka kinnistute detailplaneeringu koostamisel määrata täiendavaid koostöötegijaid lisaks lähteseisukohtades nimetatutele. Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleks kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeeringu koostamisel. Koostöö tegemisel tuleb kohaliku omavalitsusel lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“. Kuna detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta planeeritaval alal Kuusalu valla üldplaneeringut, palun vastavalt PlanS § 142 lõikele 5 ja § 90 lõikele 1 esitada detailplaneering enne kehtestamist Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lea Teeääre 715 5802 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel