dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuste ja ettepanekute küsimine Tammas-Mardi kinnistule detailplaneeringu algatamiseks

Rahandusministeerium · 9. detsember 2021
Viit
14-11/5368-3
Registreeritud
9. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Lääneranna Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus)
Lahendamise tähtaeg
8. jaanuar 2022

Failid

  • 📎20218-1752-7 09.12.2021 Väljaminev kiri.asice4762 KB

Sisu (failidest)

Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Tallinn 2021 Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.11.2021 Nimetus: Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected] Töö tellija: Peeter Ojasaar KSH ekspert: Mihkel Vaarik Töö versioon: 25.11.2021 2 Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.11.2021 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 5 2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest .................................................................................. 6 3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 7 3.1 Lääne maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................. 7 3.2 Lihula valla üldplaneering ........................................................................................... 7 3.1 Koostatav Lääneranna valla üldplaneering ................................................................. 8 3.2 Matsalu turismipiirkonna arengukava 2021-2025+ ................................................. 8 4 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 10 5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 13 5.1 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ehk Natura eelhindamine ............................ 13 5.1.1 Tegevuse kaitsekorralduslik vajadus.................................................................. 13 5.1.2 Mõjuala ulatuse määratlemine, sh teiste Natura ala ebasoodsalt mõjutada võivate projektide või kavade kirjeldamine ja iseloomustamine .................................... 13 5.1.3 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ...................................................... 15 5.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 15 5.3 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn . 16 5.3.1 Veekeskkond ...................................................................................................... 16 5.4 Jääkreostus ................................................................................................................ 19 5.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus............................................ 19 5.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 19 5.7 Visuaalne mõju .......................................................................................................... 19 5.8 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 20 5.9 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 20 5.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .................. 20 5.11 Muud aspektid ....................................................................................................... 21 6 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused ............................................................................................................................... 22 7 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 23 Kasutatud materjalid................................................................................................................ 25 3 Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.11.2021 Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) 2021. aasta novembris. Tööd viisid läbi keskkonnaeksperdid Mihkel Vaarik ja Piret Toonpere (litsents KMH 0153). KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29. 08.2005.a määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ ja asjakohastest juhendmaterjalidest. Töö tulemusena selgitatakse välja, kas Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu detailplaneeringu koostamisel on vajalik täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema Lääneranna Vallavolikogu ning enne otsuse tegemist tuleb küsida (DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal) seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega ja detailplaneering on hetkel algatamata. 4 Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.11.2021 1 Kavandatava tegevuse kirjeldus Detailplaneeringu eesmärgiks on Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast elamumaaks, ehitusõiguse ja - tingimuste määramine moodustatavale krundile elamu ja viie abihoone ehitamiseks ning tehisveekogu rajamiseks, hoonete olulisemate arhitektuurinõuete, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha ning hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine, samuti keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ning seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine. Tegemist on ajaloolise talukoha taastamisega ja sinna on võimalik kavandada uut hoonestust, järgides Matsalu rahvuspargi looduse ja kultuuripärandi kaitse-eesmärki. Kavandatakse 6 ehitist (1 eramu + 5 abihoonet). Lisaks hoonestusele planeeritakse kinnistule tehisveekogu rajamist (ca 1800 m2). DP algatamise taotluse juurde lisatud töös (nr 443, OÜ NXXN) on täpsemalt kirjeldatud arenduse vajadust, milleks on luua võimalus välja ehitada maakodu, kus on peahooneks elamu ja maaelu tarbeks vajalikud abihooned ja tehnosüsteemid, sealhulgas majutamisvõimaluste loomine saunahoones. Täiendavalt on kavas rajada tiik, mille maht tagab kogu vajaliku majandusvee nii aia, põllumajanduse kui ka koduloomade ja lindudele. Joonis 1. DP ettepanek. Allikas: DP algatamise taotlus. 5 Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.11.2021 2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Seega toimub KSH vajaduse üle otsutamine PlanS ja KeHJS koostoimes. Antud juhul ei kuulu detailplaneeringuga kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. PlanS § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik üldjuhul detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju ja § 142 nimetatud DP (üldplaneeringut muutev) koostamisel. Seega reguleerib planeeringute KSH läbiviimist PlanS, kuid KSH algatamise ja algatamata jätmise menetlus ja sisu on toodud ka detailplaneeringute korral siiski KeHJS-es, mille § 33 lõike 2 järgi tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (ÜP muutmine). Selle paragrahvile tuleb otsuses viidata ainult siis, kui kohalik omavalitsus peab detailplaneeringut kehtivat ÜP-d muutvaks. Täiendava kohustuse eelhinnangule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumisele DP koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, tingib ka KeHJS § 6 lõikes 2 p 22 nimetatud ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud VV 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punktis 8 toodud tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. KSH eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda. Kaalumine (eelhindamine) ei lõpe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid enne otsuse tegemist on vajalik asjaomaste asutustega konsulteerimine, millele viitab ka PlanS § 124 lg 6. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on DP protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad, kuid nende hulka kuulub alati Keskkonnaamet (KeA). Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus. DP keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12, ilma selleks alati KSH-d algatamata. Samuti saab DP koosseisus vajadusel teha täpsemaid uuringuid (näiteks mõju linnustikule) jms. 6 Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.11.2021 3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 3.1 Lääne maakonnaplaneering 2030+ Kuigi praegu on Lääneranna vald Pärnu maakonna koosseisus, siis maakondade planeeringud koostati haldusreformieelse (2017) territooriumi kohta, kui Lihula vald oli Lääne maakonnas. Seega kehtib Pärnu maakonnas endiste Lihula (ja Hanila) valla territooriumil, praegu Lääne maakonnaplaneering 2030+. Lääne maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70. Planeeringu eesmärk on väljendada maakonna ruumilise arengu vajadusi arvestades piirkondlikke eripärasid. Tegu on uue maakonnaplaneeringuga, mis on loogiliseks jätkuks 1998. aastal kehtestatud maakonnaplaneeringule ja selle teemaplaneeringutele. Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb planeeringuala rohelise võrgustiku alale. Rohelise võrgustiku alad kattuvad suuresti Natura 2000 ja rahvusvahelise tähtsusega märgaladega. Planeeringus on kirjeldatud, et kaitsealad hõlmavad Lääne maakonnas suure osa rannikualast, mis toob kaasa olulised kitsendused maakasutusele ja ehitustegevusele. Lihula vallas asub ligikaudu pool Euroopa ühest tähtsamast kaitsealusest märgalast - Matsalu rahvuspargist. Maakonnaplaneering määrab üldised tingimused üldplaneeringute koostamiseks, s.h kaitstavate loodusobjektidega arvestamise põhimõtted üldplaneeringus: • Pöörata tuleb enam tähelepanu tasakaalu leidmisele loodushoiu piirangute sh koormustaluvuse ja kohaliku kogukonna vajaduste sh majandustegevuse vahel. Uute looduskaitseliste objektide kavandamisel, piiride või kaitserežiimi muutmisel, tuleb looduskaitseliste eesmärkide kõrval arvesse võtta ka kohaliku sotsiaalmajandusliku keskkonna vajadusi (nt liikumispiirangute leevendamise vajadus Matsalu Rahvuspargis). Asustuse kavandamisel tuleb arvestada piirkonnale omaste looduslike, kultuuriliste ja ajalooliste tingimustega, mis on kujundanud asustuse arengut (rannarootsi kultuur, rannakülad, Matsalu rahvuspark). Detailplaneeringu algatamine ei ole vastuolus maakonnaplaneeringuga. 3.2 Lihula valla üldplaneering Lihula valla üldplaneering on kehtestatud endise Lihula Vallavolikogu 25.09.2003 määrusega nr 22. Hiljem 1 on seda muudetud Lihula Vallavolikogu 10.06.2004 otsusega nr 30, Lihula Vallavolikogu 28.04.2011 määrusega nr 13 ja 31.01.2013 määrusega nr 2, Lääne Maavanema 25.07.2016 korraldusega nr 1-1/16/114, Lääneranna Vallavolikogu 14.12.2017 otsusega nr 31 ja 18.04.2019 otsusega nr 140. Lihula valla üldplaneeringu kehtestamise hetkel ei asunud ala veel 1957. aastal loodud Matsalu looduskaitsealal (alates 2004 Matsalu rahvuspargi koosseisus). Üldplaneeringus oli ära toodud Natura 2000 eelvaliku alad. Matsalu rahvuspargi praeguseni kehtiva kaitse- 1 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx 7 Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.11.2021 eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitas Vabariigi Valitsus 2005.a. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 2004. a. Kehtivas üldplaneeringus ei ole DP alale maakasutuse juhtotstarvet määratud. ÜP seletuskirja peatüki 4.5 „Senise maakasutuse säilitavad alad“ kohaselt üldplaneeringuga väljaspool detailplaneeringu kohustusega alasid sihtotstarbeid ei muudeta ega piirata ning sihtotstarvete muutmine nendel aladel ei ole üldplaneeringu muutmise aluseks. Sihtotstarbe muutmiseks väljaspool detailplaneeringu kohustusega alasid on vajalik (Lihula) Vallavolikogu otsus. Ehitamise aluseks nendel aladel on projekteerimistingimused, kui käesolev planeering ei sätesta teisiti. DP algatamisel peab kohalik omavalitsus kaaluma, kas tegemist on olulise planeeringulise muudatusega või mitte. 3.1 Koostatav Lääneranna valla üldplaneering Lääneranna Vallavolikogu algatas 23.08.2018.a otsusega nr 90 Lääneranna valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Üldplaneering on koostamisel. ÜP-s täpsustatakse valla eri piirkondade üldisi kasutamis- ja ehitamistingimusi. Samuti arvestatakse kaitstavate loodusobjektide ja keskkonnakaitseliste tingimuste ning rohevõrgustikuga vastavalt kehtivatele (Läänemaa ja Pärnumaa) maakonnaplaneeringutele. Üldplaneeringu KSH-s viiakse läbi ka Natura hindamine (vähemalt Natura eelhindamine). 3.2 Matsalu turismipiirkonna arengukava 2021-2025+ Lisaks Lääneranna valla arengukavale koostatakse periooditi ka Matsalu turismipiirkonna arengukavasid. Matsalu piirkonna omavalitsused on ühendanud oma jõud, et arendada piirkonda ühtse turismisihtkohana, olla konkurentsivõimelisemad ja pakkuda mitmekülgseid külastuselamusi. Piirkonna üheks olulisimaks tõmbeteguriks on Matsalu rahvuspark, mistõttu piirkonda käsitletakse Matsalu turismipiirkonnana. Loodud on Matsalu rahvuspargi koostöökogu. Koostöökogu on vajalik huvirühmade jooksvaks kaasamiseks rahvuspargi kaitse korraldamisesse, sealhulgas ka rahvusparkide kogukondade vahelise suhtlemise soodustamiseks. Arengukavas on toodud, et muutused turismitaristu ja toetavate teenuste osas olid ebaühtlased. Oli piirkondi, kus lisandus erineva kvaliteediga majutuskohti (nt hostelid, puhkemajad, turismitalud, külalistemajad) ja mitmed majutuskohad laiendasid oma tegevusvaldkonda, kuid nii nagu aktiivsete teenuste puhul tunnevad külastajad puudust tervikteenuse pakkumistest. Kohati on tugitaristu arendamine läbimõtlemata (nt on välikäimlate puudus). Enamjaolt on toitlustusvõimalused majutusettevõtetes. Eraldiseisvad toitlustuskohad on samuti jätkuvalt avatud, kuid nende kvaliteet on kõikuv ja valik ühekülgne. Piirkonda külastavad üha enam karavanituristid, kuid pakkuda on vaid üks karavaniplats. Samas on lisandunud telkimisvõimalusi. 8 Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.11.2021 Matsalu rahvuspark ei ole aktiivse kinnisvaraarendamise koht. Matsalu piirkonnas ei ole täheldatud ka nii suurt külastajate voogu, et see nõuaks külastuskoormuse hajutamist. Suuremad sündmused toimuvad üldiselt suuremal alal ja sel juhul on tagatud külastajate hajutamine. Külastusmahu seiret riigimaal asuvatel kaitsealadel mõõdab Riigi Metsamajandamise Keskus ( RMK), kes suunab külastajaid ja planeerib vastavalt vajadusele avalikku külastustaristut. Külastusuuringuid korraldab RMK oma puhkealadel iga 5 aasta tagant. Eesmärgiks on võetud külastustaristu arendamine ja parendamine. 9 Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.11.2021 4 Mõjutatav keskkond Tammas-Mardi kinnistu (kat. tunnus 41102:001:0219), maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 2,0 ha, on moodustatud Tabraku kinnistu poolitamisest. Moodustatud Tammas-Mardi kinnistule jäid põhiliselt Tabraku talu põllumaad ja abihoone, millest on hetkel säilinud ainult hoone vundament ning kõrghaljastus vahetult endise abihoone ümbruses. Tegemist on ajaloolise talukoha taastamisega ja sinna on võimalik kavandada hoonestust, järgides Matsalu rahvuspargi looduse ja kultuuripärandi kaitse- eesmärki. Joonis 2. DP ala. Allikas: Maa-amet. Kõlvikuliselt koosneb kinnistu 1.48 ha haritavast maast, 0.43 ha looduslikust rohumaast ja 0.09 ha muust maast. Tammas-Mardi kinnistul kehtiv detailplaneering puudub. Samuti puuduvad DP alal ehitisregistri andmetel õigusliku alusega rajatud hooned ja rajatised. Säilinud on vaid ajalooline vundament. Tammas-Mardi kinnistu asub kohalike teede Pagasiluha tee (nr 4110311) ja Võeka - Seli tee (nr 4110310) ristumiskohal. Planeeringualast ida poole jääv praegune Tabraku kinnistu (41102:001:0218) on 100% elamumaa sihtotstarbega. Tabraku kinnistul asuvad 1927-1930 rajatud talukompleksi kolm 10 Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.11.2021 hoonet. Ehitisregistri andmetel on kavas elamu laiendamine. Kinnistul on hoonete veega varustuseks puurkaev, mida ei ole aga ehitusregistris ega keskkonnaregistris. Samuti on ajalooline hoonestus (elamu+laut) lõunas üle Võeka - Seli tee asuval Pärtli-Jaani kinnistul (41102:001:0151). Rahvastiku paiknemine Matsalu rahvuspargis ja Seli külas ei erine oluliselt Läänemaa inimasustusest tervikuna: ulatuslikud inimtühjad alad vahelduvad väikeste hoonetegruppidega. Kultuurimälestiste riikliku registri2 järgi DP ala piirkonnas kinnismälestised puuduvad. Planeeritav ala asub Kelu I maaparandussüsteemi maa-alal (MPS kood: 5110700010030). DP ala asub Matsalu rahvuspargi (KLO1000300) territooriumil. Matsalu rahvuspark hõlmab madalaveelist Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, erinevaid niidu- ja metsakooslusi ning umbes 50 meresaart ja laidu. Matsalu rahvuspargis on väga mitmekesine ökosüsteem, kus puutumatud looduslikud alad vahelduvad aastasadu hooldatud kooslustega pakkudes sobilikke elukohti nii paljudele lindudele, imetajatele kui ka kahepaiksetele ning kasvukohti mitmesugustele taime-, seene- ja samblaliikidele. Lisaks on Matsalu rahvuspark tähtis rahvusvaheline linnuala (IBA), Ramsari (Rahvusvahelise tähtsusega märgalade konventsioon) ala ja ka HELCOMi (Helsingi konventsioon ehk Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon) kaitseala. Joonis 3. DP ala paiknemine Matsalu RP ja kattuvate Natura 2000 alade suhtes. Allikas: Maa-amet. Kaitseala on loodud lindude rahvusvahelise tähtsusega rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade – Matsalu lahe ja roostike ning saarterikka Väinamere ala kaitseks, samuti 2 https://register.muinas.ee 11 Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.11.2021 ohustatud poollooduslike koosluste – Kasari jõe suudmeala luhaniitude ning piirkonnale iseloomulike ranna- ja puisniitude taastamiseks ja säilitamiseks. Matsalu rahvuspark kattub ka Natura 200 alade Väinamere linnuala ja Väinamere loodusalaga. Väinamere loodusala kaitse eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I ja II lisas nimetatud elupa igatüüpid e ja liikide kaitse. Väinamere linnuala kaitse eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Täpsemalt asub ala ka Matsalu piiranguvööndis (KLO1100749) ja samuti kavandatavas Matsalu piiranguvööndis (PLO2002047) projekteeritavas Matsalu rahvuspargis (PLO1001212). Uus kaitse-eeskiri on koostamisel. Piiranguvöönd on kaitseala piires olev maa-ala, mis ei kuulu reservaati ega sihtkaitsevööndisse. Siia kuuluvad hoonestatud alad, põllud ja kultuurrohumaad, samuti pargid ning teadaolevalt väiksema looduskaitseväärtusega metsad. Tegu on asustatud ja majanduslikus kasutuses oleva maaga, kus kehtivad mõned rahvuspargi kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud. Piiranguvöönd on majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning kaitse-eeskirjas kehtestatud piirangutega. Kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekuta on alal muuhulgas keelatud näiteks katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine, samuti detail- ja üldplaneeringu kehtestamine. Uute ehitiste püstitamine eeldab kaitseala valitseja nõusolekut. Alal kehtib “Matsalu rahvuspargi, Rajametsa hoiuala, Haeska hoiuala ja Puiatu merikotka kaitsekorralduskava 2015‒2024”. Vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 25 on kaitsekorralduskava kaitstava loodusobjekti alapõhise kaitse korraldamise aluseks. Kava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. 12 Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.11.2021 5 Võimalikud keskkonnamõjud 5.1 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ehk Natura eelhindamine Natura 2000 on üle-Euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2013, uuendamisel). Lisaks arvestatakse juhendmaterjaliga „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ (Kaja Peterson, SEI Tallinn, 2006). Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. 5.1.1 Tegevuse kaitsekorralduslik vajadus Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole projekti mõjupiirkonnas paiknevate Natura 2000 võrgustiku alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks otseselt vajalik. 5.1.2 Mõjuala ulatuse määratlemine, sh teiste Natura ala ebasoodsalt mõjutada võivate projektide või kavade kirjeldamine ja iseloomustamine Detailplaneeringuala paikneb Matsalu rahvuspargi territooriumil, mis on üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikus Natura 2000 linnualana (keskkonnaregistri kood RAH0000133, EE0040001) ja Väinamere loodusalana (keskkonnaregistri kood RAH0000605 EE0040002). Väinamere linnualal kaitstakse järgnevaid liike: soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja- loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg- kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), 13 Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.11.2021 rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Väinamere loodusalal on loodusdirektiivi I lisas nimetatud järgmised kaitstavad elupaigatüübid: veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri); DP alal puuduvad Natura aladel kaitstavad elupaigatüübid ja kaitsealuste liikide elupaigad Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi3 andmetel. 3 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx 14 Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.11.2021 5.1.3 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus LKS § 14 lg 2 ja 3 alusel ei tohi kaitsealade piirkonnas kavandatavad tegevused kahjustada alade kaitse-eesmärkide saavutamist ega seisundit. Kavandatav tegevus ei kahjusta Natura 2000 ala terviklikkust ning kaitse-eesmärkide saavutamist. Matsalu põllud ja kultuurrohumaad on rändel (nii kevadel kui sügisel) toitumisalaks laulu- ja väikeluikedele ning hanedele ja lagledele. Planeeringualal võib hoonestamise ja tiigi rajamise tulemusena kaitse-eesmärgiks olevate rändlindude toitumisala väheneda. Ei saa täiesti välistada kaudse mõju olemasolu linnustikule, kuid planeeritava kinnistu suurus on vaid 2,0 ha, mis moodustab kaitstavate alade territooriumist tühise osa. Samuti asub planeeritav kinnistu olemasolevate hoonete lähedal, mida rändlinnud pigem väldivad. Ümberkaudsed rannaniidud ja põllud pakuvad jätkuvalt piisavalt toitumisvõimalusi. Kuna piirkonnas ei ole teadaolevalt sarnaseid DP-sid endiste talukohtade taastamiseks algatatud, siis puudub hetkel täiendavate ornitoloogiliste hinnangute vajadus. Taoline tulevikku suunatud analüüs on soovitav teha ÜP koostamise käigus. Muud mõjud võivad ehitusaegselt esineda lühiajaliselt, eriti kui ei järgita vajalikke meetmeid, kuid mõjud on väheolulised. Sellest lähtuvalt ei ole vajalik teostada Natura asjakohast hindamist. 5.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest. Jäätmeteke kaasneb ka hoonete kasutusperioodiga. Tekkivad jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. Jääkreostuse olemasolu kohta antud alal andmed puuduvad. Arvestades kinnistu varasemat maakasutust on jääkreostuse esinemine vähetõenäoline. 15 Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.11.2021 5.3 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 5.3.1 Veekeskkond DP alal on põhjavesi nõrgalt kaitstud Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi. Geoloogiliselt ehituselt on tegemist nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga, kui pinnakatte moodustab 2-10 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01-0,5 meetrit ööpäevas. Põhjavee kaitstuse all mõeldakse maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi kaetust vettpidavate või nõrgalt vett läbilaskvate setetega, mis takistavad reostusainete sattumist maapinnalt põhjavette. Puurkaevu rajamisel tuleks võtta vett sügavamast põhjaveekihist (Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumist), mis on maapinnast tuleva võimaliku reostuse eest aga vettpidava kihiga kaitstud. Antud piirkonnas intensiivset veetarbimist ei ole, põhjavee looduslik survepind ei ole langenud ning kohalike depressioonilehtrite mõju regionaalsele põhjaveevoolule puudub. Ülemise põhjaveekihi liikumine järgib samuti maapinda. Puurkaev tuleb projekteerida ja rajada pädeva ettevõtte poolt vastavalt kehtivatele nõuetele. Korrektse projekteerimise ja ehitustegevuse korral ei ole oodata puurkaevu rajamisega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Veeseaduse § 187 punkti 2 kohaselt on veeloa kohustus, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas. Eeltoodust tulenevalt juhul, kui selgub, et puurkaevust võetava põhjaveekogus on 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas, siis on vajalik tegevuseks taotleda veeluba. Arvestades arendustegevsue mahtu ei pruugi veevõtt ületada veeloa künnist, kuid täpne veevajadus peab selguma detailplaneeringu koostamisel. Siiski arvestades arendustegevuse mahtu, siis ei ole oodata olulist mõju põhjaveeressursile. Detailplaneeringuala asub hajaasustusalas ja samuti väljaspool reoveekogumisalasid (RKA). Väljaspool reoveekogumisala asuvates ühiskanalisatsioonita piirkondades võib lisaks kogumismahutitele kasutada reovee kohtkäitluseks omapuhasteid (kohtpuhasteid, mille projekteeritud reostuskoormus on alla 50 ie), kui keskkonnaalasel kaalutlusel on see lubatav, juhtides neist bioloogiliselt või süvapuhastatud reovett suublasse. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb reovesi puhastada bioloogiliselt ja puhastist väljuvat heitvett võib juhtida suublasse või immutada pinnasesse kuni 10 m3 ööpäevas. Omapuhastites tuleb reovesi enne suublasse juhtimist puhastada vastavalt asjassepuutuvatele õigusaktidele, so suublasse juhitav heitvesi peab vastama õigus- või haldusaktidega määratud heitvee saasteainesisalduse piirväärtustele ja saasteainete heitkogustele. Kinnistule saab rajada reoveepuhasti (biopuhasti) majapidamises tekkiva reovee puhastamiseks. Puhasti hüdraulilise koormuse arvutamisel arvestatakse, et drenaaži- ja sademevett ei juhita reoveekanalisatsioonitorustikku. Turul on mitmeid ettevõtteid, kes pakuvad kompakt-biopuhasteid. Tegemist on lahendustega, kus vett puhastavatele bakteritele tagatakse sobilik elukeskkond sõltumata välistingimustest. Kaasaegsetes reovee väikepuhastites toimub mehaaniline ja bioloogiline puhastus. Puhasti asub pinnasesse 16 Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.11.2021 paigaldatava(te)s mahuti(te)s ning sette äraviimiseks peab puhasti paiknema sarnaselt kogumismahutile paakautoga juurdepääsetavas kohas. Kindlasti peab olema võimalik võtta esinduslikke proove reoveepuhastisse sisenevast reoveest ja puhastist väljuvast heitveest. Biopuhasti kuja hoonetest on 10 m (maa-aluse omapuhasti korral 5 m), arvestades keskkonnaministri 31.07.2019 määrusega nr 31 “Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus” kehtestatut. Määruse nr 31 § 5 järgi peab omapuhasti rajamisel arvestama, et see paikneks joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. Pinnasevee liikumine toimub raskusjõu mõjul reljeefi kõrgematest kohtadest madalamatele. Planeeringu kohaselt soovitakse rajada tiik, mis oleks ühendatud Kelu I maaparandussüsteemi eesvooluga. Ca 1800 m2 pindalaga tiigi rajamiseks ei ole vajalik taotleda keskkonnaluba, kuid on vajalik Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus vastavalt Maaparandusseadusele. Maaparandussüsteemi maa-alale ehitise kavandamisel, tuleb nii projekteerimisel, ehitamisel kui ka ehitiste ja rajatiste hilisemal kasutamisel tuleb arvestada maaparandusseadusest tulenevate nõuetega, kuna ehitustöödega ei tohi kahjustada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist ehitustöödega hõlmatud kinnistule lisaks ka naaberkinnisasjadel. Maaparandusseaduse § 53 reguleerib ka maaparandussüsteemi või selle koosseisu kuuluvasse vooluveekogusse lisavee juhtimist, kui soovitakse juhtida väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vesi (lisavesi sademetest või biopuhastist) eesvoolu või kuivenduskraavi. Maaparandusseaduse § 54 lõike 4 alusel ning lähtudes maaomaniku taotlusest saab Põllumajandus- ja Toiduamet lugeda maaparandussüsteemi kasutusotstarve lõppenuks, kui maaüksusel on kuivendussüsteem iganenud või lagunenud või muul põhjusel kaotanud olulise osa oma toimimisvõimest. Samas eesvoolu kasutusotstarvet ei loeta lõppenuks, kui eesvoolu toimimisest sõltub teisel kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu toimimine. Naaberkinnistute kuivendussüsteemi jätkuvaks toimimiseks ja liigvee ärajuhtimiseks saab kuivendusüsteemi osaliselt ümber ehitada. Tiigi mõju ala hüdroloogilistele tingimustele on väike (piirdub paarikümne meetriga). Kui tiik rajatakse kraaviga ligikaudu samale tasemele (mitte ei paisutata oluliselt kõrgemaks) siis muutub tiigi vahetu naabrus mõnevõrra kuivemaks. Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju kaitsealale. Tiigi projekteerimisel, ehitamisel ning kasutamisel tuleb veenduda, et see ei halvendaks kraavi vee kvaliteeti. Kraav suubub Lääne-Eesti vesikonda (Matsalu alamvesikonda)kuuluvasse Kasari jõkke. Kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne mõju veekeskkonnale, mis eeldaks planeeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist. 17 Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.11.2021 Joonis 4. Maaparandussüsteemi paiknemine kinnistul. Allikas: Põllumajandus- ja Toiduamet. 18 Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.11.2021 5.4 Jääkreostus DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud tootmist keskkonnaohtlikku tegevust. Kuigi tegemist on tootmismaa osalise muutmisega elamumaaks, ei ole eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele. 5.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Piirkonna välisõhu kvaliteet on hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne DP realiseerimisega olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet. Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse detailplaneeringu koostamisel. Individuaalsetel küttelahendustel oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Lokaalküttelahendusena või ahiküttele täienduseks on populaarne maasoojuse (geotermaalenergia) kasutamine. Omavalitsusel on õigus keelduda soojuspuuraugule ehitusloa andmisest kui puudub veendumus selle negatiivsete keskkonnamõjude puudumise osas. Lokaalsete taastuvenergialahenduste kasutuselevõtt vajab üldjuhul projektipõhist lähenemist, kuid erinevate taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu üldiselt soositakse, kus võimalik. Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline. Olulist soojuse emissiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust ei ole oodata. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist. 5.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju ei ole ette näha. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju tervisele või varale. 5.7 Visuaalne mõju Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti. Oluline, et uus hoonestus sobituks ümbritsevasse keskkonda, eriti arvestades, et kavandatav hoonestus on mõnevõrra suurema mahuline kui olemasolevad elamud. Planeeringuala asukohta võib pidada visuaalselt sobivaks elamute rajamiseks. Planeeringus tuleb määrata arhitektuursed tingimused, mis tagavad hoonete sobivuse traditsioonilisse külamiljöösse. 19 Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.11.2021 5.8 Mõju kultuuriväärtustele Matsalu rahvuspargi pärandmaastik hõlmab endas Matsalu rahvuspargi maastike üldilme, mis sisaldab nii hooneid, taristut kui looduslikke kooslusi. Iseloomulikud kultuurmaastikud luha-, ranna-, loo-ja puisniitude taustal moodustavad Lääne-Eestile iseloomuliku maastiku. Rahvuspargi pärandmaastiku asustusmuster ehk -struktuur hõlmab endas vanu asulakohti, külasüdameid, õuesid, põlde ja väljasid, teid, kraave, sildu, kiviaedu, põllukivihunnikuid, maamärke, veskeid, sadamaid ja lautrikohti. Asustusstruktuur maastikul annab ilmekaima pildi kunagisest külaelust –ajaloost, hoonete paiknemisest maastikul, asustusest, maakasutusest, elukorraldusest, elukeskkonnast ‒ ja moodustab väärtusliku pärandi ka siis kui need objektid enam praktilist kasutust ei leia. Rahvuspargi asustusmuster on üldiselt veel maastikus jälgitav, objektid säilinud, väärtuslikumad mälestistena arvele võetud ning moodustub piirkonnale iseloomulik maastikupilt. Kultuurimälestiste riikliku registri4 andmetel on piirkonnas ajaloolisi asulakohti ja pärandkultuuri objekte. Piiranguvööndis, kus ehitustegevus võimalik, tuleb uute hoonete ehitamisel pidada silmas, et need järgiksid olemasolevat asustusstruktuuri ja -mustrit ning seeläbi säiliks rahvuspargi hoonestusstruktuur ja seda kujundav protsess. Asustusstruktuuri kujundavaks protsessiks on peetakse viisi ja põhimõtet, mille alusel rahvuspargis hoonestus on kujunenud – ühe ajalooliselt hoonestatud maaüksuse piires on loodud teine elamumaa (talud on nt laste/pereliikmete vahel jagatud). Rahvusparki uute hoonete ehitamisel tuleb järgida kindlaksmääratud ja kokkuleptud põhimõtteid. 2013. a on Artes Terrae OÜ koostanud vastava Matsalu rahvuspargi ehituspärandi ja asustusstruktuuri analüüsi5. Otsene mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub. 5.9 Avariiolukordade esinemise võimalikkus Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist. 5.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine Planeeringuala kontaktvööndis teadaolevad teised sarnased arendused puuduvad, millega seoses võiksid avalduda koosmõjud või mõjude kumuleerumine.. 4 https://register.muinas.ee 5 https://www.dropbox.com/s/hmhy7jck3e1t29m/44MT12%20Matsalu%20seletuskiri.pdf?dl=0 20 Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.11.2021 5.11 Muud aspektid Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu võrdlemisi väiksemahulist eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu võrdlemisi väiksemahulist eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Kui DP-ga planeeritakse võimalikku keskkonnamõju kaasa toovat tegevust, siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL. 21 Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.11.2021 6 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Planeeringu edasisel koostamisel ning kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada järgmisi keskkonnatingimusi: - Hooned tuleb projekteerida ristkülikukujulise põhiplaaniga, lihtsa arhitektuurilise lahendusega, ühemahulisena, põhimahult ühekorruselisena. Vältida tuleb hoone põhimahu liigendamist, lubatud on väiksemad tagaseina juurdeehitised ja esiseina tagasiasted räästaaluste varjualustena. Vältida tuleb tüüpprojekte ja kataloogimaju. - Elumaja tuleb planeerida mahult suurem kui abihooned, soovitame osad majandusruumid elamuga kokku (ühte mahtu) ehitada. Katused projekteerida viil-, poolkelp või kelpkatusena, kaldega 35-50 kraadi, vältides domineerivaid ja suuri katuseuuke, need peaksid olema madalamad kui põhikatus ja mitte enam kui 1/3 katuse küljepindalast. - Hoonete välisel viimistlemisel kasutada naturaalseid materjale - seinte materjal on tahumata ja värvimata ümarpalk, tahutud või saetud palk, roog või laudis ning osaliselt kas maakivi või paekivi; kaasaegsest kivist vm materjalist seinte puhul soovitame krohvimist. Vältida ebatraditsioonilisi ning ajalooliste hoonetega sobimatuid või imiteerivaid ja plastmaterjale, tööstuslikku ümarpalki, katusekattena s‐kivi. - Vältida tuleb suuri klaaspindasid. Selleks, et linnud klaasi märkaksid ja end ei vigastaks, tuleb kasutada vastavaid meetmeid - paremini on märgatavad valged kujutised, märgised või kardinad. Asjakohased soovitused https://www.eoy.ee/ET/12/33/linnud-ja-klaaspinnad/. - Puurkaev tuleb rajada lähtudes keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või - augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“. Puurkaevu asukoht tuleb valida võimalike reostusallikate suhtes põhjaveevoolu suunas (järgib üldjoontes maapinna kallakut) ülesvoolu ja krundi piires võimalikult kaugel (mitte vähem kui 50 m). Tagada tuleb nõuetekohane sanitaarkaitseala. Puurkaevu rajamisel tuleb sellest veevarustuse tagamisel arvestada joogiveele kehtivate kvaliteedinormidega (sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“). - Ehitamisel kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut igapäevaselt. - Veeseaduse § 187 punkti 2 kohaselt on veeloa kohustus, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas. Eeltoodust tulenevalt juhul, kui selgub, et puurkaevust võetava põhjaveekogus on 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas, siis on vajalik tegevuseks taotleda veeluba. 22 Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.11.2021 7 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb KeHJS alusel VV 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15, mille kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang “ punktis 8 toodud tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. DP ala asub Matsalu rahvuspargi Matsalu piiranguvööndis. Piiranguvööndid on kõige leebema kaitsekorraga alad, mis määratletakse juhul kui loodusväärtuste säilitamiseks rangemaid piiranguid pole vaja. Põhinõudeks on siin maastikupildi säilitamine ja jätkusuutlik majandamine. Piiranguvööndid toimivad ka ühendusalana rangemalt kaitstavate vööndite sidumiseks ühtseks kaitsealaks. Lisaks looduse kaitsele on Natura alade koosseisu jääva Matsalu rahvuspargi pikaajaliseks kaitse-eesmärk 30 aastaks seatud, et rahvuspargis on säilinud asustusstruktuur ja seda kujundanud protsess. Siinkohal on oluline eelkõige ohjata sobimatut ehitust. Antud piirkonnas puudub ehitussurve ja pole kartust, et ulatuslikud uusehitused domineerivad ajaloolise maastiku üle ning ei sobitu traditsioonilise külailmega. DP-ga kavandatavad uued hooned järgivad olemasolevat asustusstruktuuri ja stiili. Matsalu rahvuspargi kultuuripärandi kaitse-eesmärki järgides ja kehtiva kaitsekorralduskava järgi (kaitsekorralduskava on kaitstava loodusobjekti alapõhise kaitse korraldamise aluseks) tuleb ehitamisel jälgida hoonete välisilme sobivust traditsioonilisse külamaastikku. Matsalu rahvuspargi maastike kultuuripärandi kaitse-eesmärk on säilitada külades asustusstruktuur ja ajalooline maakasutus, mis tähendab ehitamise lubamist eelkõige varem hoonestatud talukohtades, säilitades piirkonnas levinud krundisisest hoonete paigutust ja arvu (asustustihedust). Algatatava DP elluviimine ei kahjusta kaitsealade kaitse-eesmärkideks nimetatud loodusväärtusi ja ei ole vastuolus looduskaitseseadusega ega Matsalu rahvuspargi kaitse- eeskirjaga. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega hetkel teadaoleva info alusel koostatud käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: 1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile – planeering ei näe ette ehituskeeluvööndi vähendamist; 23 Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.11.2021 2) planeeringuala paikneb Natura 2000 võrgustiku alal, kuid tegevus kaittavaid alasid oluliselt ei mõjuta. Mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele puudub. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata kaitstavate alade kaitse- eesmärgiks olevate koosluste või liikide seisundi halvenemist. 3) kaitsealustele linnuliikide elupaikade olulist vähenemist kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata. 4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeringu elluviimisega kaasnevana on oodata pigem positiivset mõju inimese heaolule. 5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele; 6) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket; 7) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju. Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12 ning täiemahulise KSH läbiviimise vajadust eelhinnangu koostaja ei näe. KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes. Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6. 24 Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.11.2021 Kasutatud materjalid Seadused, määrused: Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258) Planeerimisseadus (RT I, 04.05.2017, 4) Veeseadus (RT I, 21.09.2021, 6) Maaparandusseadus (RT I, 01.07.2020, 8) Andmebaasid: EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee 25 KOOPIA No:_______ Number: _______ TAMMAS-MARDI KINNISTU PLANEERINGU LÄHTEÜLESANNE KELU KÜLA, LÄÄNERANNA VALD, PÄRNU MAAKOND (41102:001:0219) OMANIK/VALDAJA: HUVITATUD ISIK: PROJEKTI KOOSTAJA: Peeter Ojasaar Peeter Ojasaar OÜ NXXN allkiri allkiri allkiri TÖÖ No: 443POJA KOOSTAMISE AEG: STAADIUM: 20.06.2021 PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE GSM:+(372) 5048588, E-MAIL: [email protected] , www.laansoo.ee NXXN OÜ TÖÖ NR 443POJA LÄHTEÜLESANNE, TAMMAS-MARDI, KELU KÜLA, LÄÄNERANNA VALD, PÄRNU MAAKOND – STAADIUM: DETAILPLANEERING. [Kuupäev] PROJEKTI KOOSTAJAD: OÜ NXXN REG. KOOD: 10687593 PEAPROJEKTEERIJA: SAMBLAMÄE, RANNAKÜLA, LÄÄNE-NIGULA VALD, LÄÄNEMAA, 91104 MAJANDUSTEGEVUSE REGISTREERINGUD: valdkond EHITUS: Ehitusjuhtimine EEJ000113 Ehitusprojektide ekspertiiside tegemine EPE000031 Projekteerimine EEP000137 VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO – EP00405FIE-0001 VOLITATUD ARHITEKT V, KUTSETUNNISTUS NR.059112 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU LIIGE TEL:+372 5048588 E-MAIL: [email protected] PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE GSM:+(372) 5048588, E-MAIL: [email protected] , www.laansoo.ee 2 NXXN OÜ TÖÖ NR 443POJA LÄHTEÜLESANNE, TAMMAS-MARDI, KELU KÜLA, LÄÄNERANNA VALD, PÄRNU MAAKOND – STAADIUM: DETAILPLANEERING. [Kuupäev] SELETUSKIRI 1. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS Planeeringu eesmärk on: • Maa sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast elamumaaks • Krundile uue ehitusõiguse ja -tingimuste määramine, hoone olulisemate arhitektuurinõuete määramine, tehnovõrkude ja-rajatiste asukoha määramine ning servituutide vajaduse määramine. • Tekkivatele kinnistutele insenerkommunikatsioonidega varustamine, tehisveekogu rajamine. Käesoleva lähteülesande eesmärgiks on määratleda vajalikud tegevused püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Toimub see läbi koostatava detailplaneeringu või mingil muul viisil seda otsustab Lääneranna vallavalitsus. Planeeritav ala piirdub Tammas-Mardi kinnistuga, mille pindala on 2,0 ha ja asub Kelu külas, Lääneranna vallas, Pärnu maakonnas. Katastritunnus 41102:001:0219, maa ol. olev sihtotstarve 100% maatulundusmaa. Kinnistusraamatust väljavõte: PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE GSM:+(372) 5048588, E-MAIL: [email protected] , www.laansoo.ee 3 NXXN OÜ TÖÖ NR 443POJA LÄHTEÜLESANNE, TAMMAS-MARDI, KELU KÜLA, LÄÄNERANNA VALD, PÄRNU MAAKOND – STAADIUM: DETAILPLANEERING. [Kuupäev] Maaüksus on tekkinud Tabraku kinnistu poolitamisest. Tekkinud Tammas-Mardi kinnistule jäid põhiliselt Tabraku talu põllumaad ja abihoone, millest on hetkel säilinud ainult hoone vundament ning kõrghaljastus vahetult endise abihoone ümbruses. 2. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS Kinnistu planeerimisel on omanike soovunelmad järgmised: • Luua võimalus etapiliselt välja ehitada omale maakodu, kus on peahooneks elamu ja maaelu tarbeks vajalikud abihooned ja tehnosüsteemid, sealhulgas: o Saunahoone ööbimisvõimalusega o Töökoda veesõlm, elektrikilp, garaaž traktorile, murutraktorile, paadi, kanuu hoidla, majandusruum mee töötlemiseks jne. o Laut – lambad, kanad o Mesilastarud o Maakelder – maakivist o Auto katusealune 2le autole koos panipaigaga. Teisel korrusel ööbimise võimalus o Päikesepaneelid, tuulik, maaküte, septik, puurkaev koos võimalusega käsitsi vett välja pumbata. o Lubatud on kodumajutusteenuse pakkumine, kui selleks soovi on • Sissesõidutee - allee (pärn, hobukastan?) • Tiik – piisava suurusega, tagab kogu vajaliku majandusvee nii aia, põllumajanduse kui ka koduloomade ja lindudele. Teenindab ka sauna vajadusi. • Elamu iluaed lõuna, lääne küljes. Lõuna poole, tee äärde võiks istutada puid vabas vormis, mitte müürina. • Tarbeaed - kasvuhoone, marjapõõsaste, puu - ja juurvilja ala, kompostikast jne, aiaga ümbritsetud. Viljapuid 20 (+/-), marjapõõsaid 30 (+/-) Kokkuvõte esialgsest planeeringuskeemist vaata joonis: „Planeeringuskeem“ Ootused hoonete arhitektuursele lahendusele: • Unistus on, et maja oleks viilkatusega, puitlaudisega, iluliistutega akendel ja ustel. Aknad suured ja “ruutudega”, loodan, et on arusaadav, mida ma selle all mõtlen :). Maja võiks olla kompaktne, valgusküllane, kohalikku arhitektuuri järgiv. Värvieelistused on rootsi punane, heledad hallikad toonid, naturaalvalge või heledad hallikasrohelised toonid. Võib kasutada maakivi, aga ei pea ;) • Maja lõuna- ja lääneküljes ilma katuseta terass • Eeskoda, peasissekäik - kinnine, akendega katusealune. Võiks olla kas köögi või elutoa pool, et emba-kumba akendest oleks võimalik näha, kes külla tuleb ;) • Esik - mitte just jalgpalliväljaku suurune, aga selline, et saaks seal ringi ka pöörata • Köök - aknad lõuna poole, kraanikauss akna all. Lisaks tavalisele pliidile ka soojamüüriga puupliit ja sahver. Võiks olla võimalus eraldada kööki teistest ruumidest klaasidega ustega. • Elutuba - suurte akendega ( nagu talveaed või akendega veranda), saab otse terassile minna, valgetest pottidest ahi • Söögituba - köögi ja elutoa vahel, vajadusel mahutaks ka suurema laua. • Kontorituba( võib olla ka teisel korrusel) • Wc - I korrusel • Majapidamisruum - pesumasin, pesu kuivatus, kraanikauss ja jalgade, jalanõude pesu. Uks õue. • Majaisanda ja - emanda magamistuba - II korrusel, aknad lääne poole, omaette vannitoaga, vann akna all :). Kaks garderoobi. • Peretütarde magamistuba - II korrusel, garderoob • Perepoja magamistuba -II korrusel, garderoob • Trepihall - kamin soojamüüriga majaisanda ja - emanda magamistuppa (?), rõdu • Dušširuum, wc - II korrusel. • Ol, olevat eluhoonet peab saama vajadusel laiendada (suurendada eluruumide osa, lisada magamistube, saun jms ), et tekiks suurem kasutusmugavus hoonele. . 2.1. KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED • Planeeringualal puuduvad: o Looduskaitsealad ja looduse kaitstavad üksikobjektid o Muinsuskaitseobjektid PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE GSM:+(372) 5048588, E-MAIL: [email protected] , www.laansoo.ee 4 NXXN OÜ TÖÖ NR 443POJA LÄHTEÜLESANNE, TAMMAS-MARDI, KELU KÜLA, LÄÄNERANNA VALD, PÄRNU MAAKOND – STAADIUM: DETAILPLANEERING. [Kuupäev] o Muud kaitsealad ja kaitsealused objektid • Planeeringualal puudub vajadus teha ettepanekuid kaitseeeskirjade, põhimääruste ja muude kasutamistingimuste täpsustamiseks ja muutmiseks. • Planeeringu alal pole vaja teha ettepanekuid maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks või kaitsereziimi lõpetamiseks. • Servituutide seadmise vajadus o Planeeringualal puuduvad o KÜNKA kinnistu (53101:001:0285) kasuks õigus kasutada maad juurdepääsuks oma o Kinnistu 2 ja 3 kasuks õigus juurdepääsule oma kinnistule üle Samblamäe kinnistu • Muud seadustest tulenevad kinnisomandi kitsendused o Planeeringualal puuduvad 2.1.1. JÄÄTMETE LIIGITI TÖÖTLEMINE Olmeprügi äraviimine krundilt lahendatakse spetsiaalsete prügiveofirmade abil, kellega sõlmitakse leping. Lääneranna vallas kehtiva jäätmehoolduseeskirja nõuete kohaselt. Jäätmete sorteeritult kogumiseks projekteerida kinnistule vastavad hoidlad. PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE GSM:+(372) 5048588, E-MAIL: [email protected] , www.laansoo.ee 5 NXXN OÜ TÖÖ NR 443POJA LÄHTEÜLESANNE, TAMMAS-MARDI, KELU KÜLA, LÄÄNERANNA VALD, PÄRNU MAAKOND – STAADIUM: DETAILPLANEERING. [Kuupäev] 2.1.2. KOOSTÖÖ PLANEERINGUALASSE MÄÄRATUD KINNISTUTE OMANIKEGA • Vastavalt planeerimisseadusele • Naabreid: Oti DP alal olevate kinnistute, Madise ja Tiigi kinnistute omaikke on informeeritud 2.1.3. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEKUD JA PÕHJENDUSED • Puuduvad 2.1.4. KOOSTATAVA DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEGA OSALISELT VÕI TÄIELIKULT KEHTETUKS MUUTUVAD SAMALE MAA-ALALE VAREM KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUD: Planeeritava ala kohta ei kehti hetkel ühtegi varem kehtestatud detailplaneeringut. PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE GSM:+(372) 5048588, E-MAIL: [email protected] , www.laansoo.ee 6 NXXN OÜ TÖÖ NR 443POJA LÄHTEÜLESANNE, TAMMAS-MARDI, KELU KÜLA, LÄÄNERANNA VALD, PÄRNU MAAKOND – STAADIUM: DETAILPLANEERING. [Kuupäev] 3. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ESITATUD NÕUDEID Krundi ehitusõigus on määratletud esialgu tingimustega, mida on õigus hilisema töö käigus täpsustada:  Maa sihtotstarbeks jääb: E – elamumaa, krundi kasutamise sihtotstarve pereelamumaa EP 100%,  Lubatud ehitiste arv krundil: 6 tk (1 eramu + 5 abihoonet),  Lubatud hoonestustihedus: - ei määratleta  Ehitiste lubatud suurim ehitusalune pind - vastavalt uuele ÜP-le  krundi maksimaalne täisehitusprotsent:- vastavalt uuele ÜP-le  Ehitiste lubatud suurim kõrgus (viilkatuse harja absoluutkõrgusena) maapinnast:  Elamu - katusehari 8,5 m, (vastavalt uuele ÜP-le?)  Abihoone - katusehari 5,0 m, (vastavalt uuele ÜP-le?)  Maksimaalne korruselisus: 2/ -1 eramul, 1+katusekorrus / -1 abihoonetel, ( sõnastust täpsustada töö käigus, tulenevalt arhitektuursest disainist!)  Suletud brutopind: ei määratleta(vastavalt uuele ÜP-le?)  Metsaindeks ei määratleta(vastavalt uuele ÜP-le?) Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele: täpsustuvad vallavalitsuse poolt väljaantavate detailplaneeringu lähteülesandes. KOOSTAS: ENN LAANSOO ARHITEKT PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE GSM:+(372) 5048588, E-MAIL: [email protected] , www.laansoo.ee 7 NXXN OÜ TÖÖ NR 443POJA LÄHTEÜLESANNE, TAMMAS-MARDI, KELU KÜLA, LÄÄNERANNA VALD, PÄRNU MAAKOND – STAADIUM: DETAILPLANEERING. [Kuupäev] Lisa 1 Keskkonnaameti kiri 12.11.2019 nr.7-9/19/18169-2 „Ehitamise võimalusest Tammas-Mardi maaüksusel (kü: 41102:001:0219) PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE GSM:+(372) 5048588, E-MAIL: [email protected] , www.laansoo.ee 8 NXXN OÜ TÖÖ NR 443POJA LÄHTEÜLESANNE, TAMMAS-MARDI, KELU KÜLA, LÄÄNERANNA VALD, PÄRNU MAAKOND – STAADIUM: DETAILPLANEERING. [Kuupäev] PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE GSM:+(372) 5048588, E-MAIL: [email protected] , www.laansoo.ee 9 Lisa 1 DPL- ...... -........ Lääneranna Vallavalitsusele, Jaama tn 1, Lihula linn, 90302 Pärnu maakond TAOTLUS DETAILPLANEERINGU ALGATAMISEKS Taotleja: Nimi Peeter Ojasaar Registrikood / isikukood 36903040263 Aadress Kopli 1, Kose, 75101, Kose vald, Harjumaa Kontakttelefon +3725014982 E-post [email protected] Palun algatada detailplaneering ja väljastada detailplaneeringu lähteseisukohad maa-alal järgmise aadressiga: Lääne maakond, Lääneranna vald, Kelu küla katastriüksus tunnusega 41102:001:0219 kinnistu registriosa nr Tammas-Mardi, pindala 2ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100% Detailplaneeringu koostamise eesmärk: Planeeringu eesmärk on: • Maa sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast elamumaaks • Krundile uue ehitusõiguse ja -tingimuste määramine, hoone olulisemate arhitektuurinõuete määramine, tehnovõrkude ja-rajatiste asukoha määramine ning servituutide vajaduse määramine. • Tekkivatele kinnistutele insenerkommunikatsioonidega varustamine, tehisveekogu rajamine. Käesoleva lähteülesande eesmärgiks on määratleda vajalikud tegevused püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Toimub see läbi koostatava detailplaneeringu või mingil muul viisil seda otsustab Lääneranna vallavalitsus. 1 Täpsemalt loe DP taotluse lisa: seletuskiri DP lähteülesanne ja joonised: Uute kruntide arv: uusi krunte ei eraldata Lammutatavad ehitised: puuduvad Säilitatavad ehitised: • Kaaluda ol. oleva vundamendi kasutamist Uute ehitiste arv, tüüp, kasutusotstarve: • loe maaomaniku DP lähteülesanne Taotletavad kommunikatsioonid: Elekter: • Taodelda liitumistingimused planeeritava kinnistu tarbeks. Vesi: o Planeeritavast uuest puurkaevust. 2 Kanaliseerimine: o Kohalik. Vastavalt Keskkonnaameti nõuetele. Biopuhasti või kogumismahuti. Keelatud on bioloogiliselt puhastamata reovee juhtimine pinnasesse. Servituutide vajadus: Puudub Olemasoleva olukorra kirjeldus planeeritaval maaüksusel: Maaüksuse üldiseloomustus: Tammas-Mardi kinnistu 2ha on hoonestamata. Säilinud varasema hoone vundament ja kõrghaljastus vundamendi ümber. Vt joonis: Ol. olev olukord Olemasolevad ehitised: puuduvad 3 Olemasolevad kommunikatsioonid: • Loe eespool Olemasolevad teed ja juurdepääsud: • Juurdepääsu tee olemas olev Pagasiluha teelt. Palun anda detailplaneeringu koostamise korraldamise ja/või rahastamise õigused järgmisele isikule: Nimi Peeter Ojasaar Registrikood / isikukood 36903040263 Aadress Kopli 1, Kose, 75101, Kose vald, Harjumaa Kontakttelefon +3725014982 E-post [email protected] Kohustun enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmima Lääneranna Vallavalitsusega lepingu planeeringuala teede ja tehnotrasside väljaehitamise kohustuse võtmise kohta. Taotleja Peeter Ojasaar (nimi ja allkiri) 2021 a 4 PÕHIJOONIS M1:1000 Tabraku plan. hoonestusalast 40meetrit piir LEPPEMÄRGID PLANEERITAVA ALA PIIR OL. KINNISTU PIIR 41102:001:0048 MAAPEALSE MAA-ALUSE MAHU PLAN. HOONESTUSALA PLAN. HOONE VÕIMALIK N 8.67 8.62 8.75 8.69 8.41 56,2 m2 E1A E1B PAIKNEMINE KINNISTUL (ORIENT EHITUSALUNE PIND) PLAN. UUSELAMU (VAR1) PLAN. UUSELAMU (VAR2) või ABIHOONE? 8.62 E2 7.61 8.55 PLAN. SAUN 8.93 7.63 E3 PLAN. MAAKELDER 7.118.467.82 T1 PLAN. TALL-TÖÖKODA-AIATEHNIKA 13 8.46 8.54 T 107,9 m2 L1 Loomaaedikud 641,9 m28.60 8.62 L1 8.57 PLAN. LAUT 8.50 8.59 M1 PLAN. MESILASTARUD 8.62 8.66 8.50 56,4 m2 PLAN. TEHISVEEKOGU LÄBIVOOLAVA M1 VEEGA (ORIENT EHITUSALUNE PIND) A 8.95 8.41 8.72 8.85 8.97 8.48 8.43 M1 PLAN. KRUNDISISENE AUTOTEE 7.27 107,9 m2 T1 8.55 8.72 ekk PLAN. KRUNDISISENE JALGTEE 8.54 M1 8.85 8.56 vare 9 .0 8.63 8.46 PLAN. TEED-PLATSID PROJ. 0 8.71 (VETT LÄBILASKVAD KATENDID ) seh 1 738,6 m2 M1 8.92 SÕIDUVAHEND - PARKIMISKOHT PROJ 8.61 kuu Loomaaedikud P2 PLAN. PARKIMISKOHTI HOOVIS MIN 2 TK M1 9.01 8.47 8.52 PLAN. PRÜGIKASTIDE ASUKOHT 8.55 PK 8.57 63,7 m2 8.50 M1 8.81 8.55 kask PLAN PIIRDEAED ( VAISI KÜLALE 343,7 m2 8.40E2 0 9 .0.2 5 Pagasiluha tee ISELOOMULIK ). LUBATUD M1 8.71 9.88 KOMBINEERIDA LÕIGUTI ERINEVAID 492750 9 0 9.09 50 8 .6511500 9 .59 .7 5 AIA TÜÜPE sh. 1. TÜÜP KIVIAED H=60-75CM - MAA- 41102:001:0071 8.41 8.50 JA PAEKIVIST 1 0 .0 010.25 8.61 8.76 8.46 8.48 8.46 9.5 10.28 2.TÜÜP - PUIDUST PÜSTLIPPAED 8.50 8.76 9.41 9.89 10.19 10.28 Hmax 1,2m hõredus 50% 8.59õ 11.53 10.03 10.22 nulg 3. TÜÜP - VABAKUJULINE 10.68 11.45 PÕÕSASPIIRE ( soovitav sirel jms. ) õ 9.51 9.23 10.00 10.13 10.30 10.29 10.21 8 .5 0 8.88 9.01 10.57 10.36 9.82 10.77 9.97 TRANSPORDI SISSEPÄÄS KRUNDILE E3 9.74 9.96 10.22 0 9.92 10.35 .09.95 .5 0 8.58 8.54 49,2 m2 10.529.87 mängumaja 10.25 1 09.90 10.20 8.40 8.60 9.80 JALAKÄIJA SISSEPÄÄS KRUNDILE 10 9.84 1 0 . 1 0 .2 5 8.54 A 10.16 8.55 8.6 9.34 9.99 9.90 9.77 9.45 SOOVITUSLIK SISSEPÄÄS ELURUUMIDESSE 8.75 8.51 8.83 kirs id 8.83 10.04 9.93 TEE KAITSEVÖÖND 0M 00 9.20 10.2710.06 9.35 9. 10 .5 0 9.13 9.8410.70 10.52 9.78 9.33 25 0 maastik ) Kiviktaimla-iluaed .(0kaldega 10.30 10.15 10.28 9.729.70 9.70 9.75 9 kirs id 9.59 auk 9.54 9.80 vund 9.53 9.34 10.48 188,5 9.58 m2 10.16 5 8.82 9 .2 0 10.50 10.51 E1B 10.67 9.95 9 .5 9 .5 9.71 10.09 9.28 10.36 10.11sirelid 5 kuusk9 .5 0 9.58 9.56 9.51 9.48 0 277,7 m25 9 .7 10.03 10.16 1 0 .2 9.86 9.68 9.51 9.32 9.05 9.81 9.32 E1A 9.329.80 91.07..2050 9 .7 9.76 9.46 5 5 9.18 9.83 tomingas 10.45 5 9 .7 10.98 10 9.05 9.99 10.07 9.59 9.42 tomingas 9.77 9.29 7.86 10.13 9.82 9.34 10.19 9.379.36 9.69 9 .7 5 10 .0 0 sirelid 10. 9.82 sirelid 9.65 9.44 9.10 00 9.69 9.81 9.73 9.50 9.36kirsid 9.34 9.60 9.55 9.53 9.64 9.36 9.34 9.64 9.35 9.45 10 9 .5 0 9 .2 5 .2 5 10.13 9.50 5 8.06 9.69 9 .2 Eesaed-iluaed ( kujundatud maastik ) 9.38 9 .2 5 9.53 9.44 9.70 9.41 9.25 9 .5 0 492850 9.53 A8.07 10.00 9.33 9.69 6511400 9.34 9.52 9.99 9.97 0 1 0 .010.02 9.39 9.49 1 0 .2 5 10.13 10.13 9.43 9.55 9.48 9.50 10.10 9.59 9.84 10.19 10.17 A 9.47 9.65 9.59 10.18 Joonise nimetus: 0. Planeeringuskeem Töö nimetus TAMMAS-MARDI KINNISTU DETAILPLANEERING TAMMAS-MARDI KELU KÜLA, LÄÄNERANNA VALD PÄRNU MAAKOND NXXN OÜ reg. nr. 10687593 Samblamäe, Rannaküla, Nõva vald, Läänemaa.91104 tel:5048588 e-mail:[email protected] www.laansoo.ee Tellija: Töö staadium Töö nr. Arhitekt: Viimati salvestatud Joonise mastaap Joonise ID PEETER OJASAAR PLANEERINGU 443POJA ENN LAANSOO 29.06.2021 1:1000 .1 LÄHTEÜLESANNE LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS Teie 10.08.2021 nr 6-5/21/15997-3 Keskkonnaamet info@keskkonnaamet Meie 09.12.2021 nr 2021/8-1/752-7 Rahandusministeerium [email protected] Arvamuste ja ettepanekute küsimine Tammas-Mardi kinnistule detailplaneeringu algatamiseks Planeerimisseaduse § 124 lõike 6 ja § 127 lõike 1 alusel esitame Kelu külas, Tammas- Mardi kinnistu (41102:001:0219) detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu arvamuste ja ettepanekute esitamiseks. Täna kehtiva Lihula valla üldplaneeringu kohaselt asub Tammas-Mardi kinnistu hajaasustuspiirkonnas, Matsalu rahvuspargis ja Natura 2000 alal, kus täna kehtiva üldplaneeringuga on määratud detailplaneeringu koostamise kohustus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ene Täht vallavanem 1. Tammas-Mardi kinnistu (41102:001:0219) detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (eelnõu) 2. Tammas-Mardi kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad (eelnõu) 3. Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 4. Tammas-Mardi kinnistu detailplaneeringu algatamise taotlus koos kavandatava eskiislahendusega Kaire Koitne 56918606 [email protected] Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298 Jaama 1, 90302 Lihula [email protected] IBAN EE341010602005099006 Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank 2 EELNÕU LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS 1. Planeeritava ala asukoht ja ulatus Planeeritava ala suurus on ca 2,0 ha ja see asub Kelu külas, hõlmates Tammas-Mardi kinnistut (41102:001:0219) ja lähiala. Tammas-Mardi kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ja pindala 2,0 ha, millest 1,48 ha on haritav maa 0,43 ha looduslik rohumaa ja 0,09 ha muu maa. Tammas-Mardi kinnistu, kus on alles vanast talukohast vundamendi varemed, asub Matsalu rahvuspargi piiranguvööndis ja jääb tervikuna Natura 2000 kaitsealade võrgustikku kuuluvale Väinamere linnu- ja loodusalale. Matsalu rahvuspargi alal kehtib kaitse-eeskiri, mille kohaselt on rahvuspargi valitseja Keskkonnaamet. Kaitseala piires ei tohi kaitseala valitseja nõusolekuta muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala, kinnitada maakorralduskava, väljastada metsaomanikule metsamajandamisekava ega kehtestada detail- ja üldplaneeringut ning anda projekteerimistingimusi. Maa-ameti kaardi andmetel on tegemist kunagi hoonestatud talukohaga ning kitsenduste kaardi andmetel on nimetatud kinnistul kitsenduseks Matsalu rahvuspargi kaitseala kaitse-eeskiri, maaparandussüsteemide hoiuala ning kinnistu läänepiiri ääres on 2-4 m laiune vooluveega kraav koos kaitsevöönditega. Tammas-Mardi kinnistule on võimalik rajada juurdepääs külgnevatelt Pagasiluha ja/või Võeka-Seli teelt. Ehitisregistri andmetel ei asu Tammas-Mardi kinnistul hooneid, kuid selle kinnistu idapoolsel piirinaabril Tabraku kinnistul asuvad elamu, rehetuba-rehealune ja ait, mis jäävad Tammas-Mardi kinnistu piirist ca 35 m kaugusele. Tammas-Mardi kinnistust lõuna pool üle Võeka-Seli tee asuv Pärtli-Jaani kinnistu on samuti hoonestatud, seal paikneb elamu+laut, mis on kasutuses 1932 aastast. Ülejäänud lähiümbruse maa-alad on hoonestamata suured maatulundusmaa kinnistud, mis on Maa- ameti kaartidel tähistatud valdavalt haritava maana. Täna kehtib antud alal Lihula valla üldplaneering, mis on kehtestatud Lihula Vallavolikogu 25.09.2003 määrusega nr 22, muudetud Lihula Vallavolikogu 10.06.2004 otsusega nr 30, Lihula Vallavolikogu 28.04.2011 määrusega nr 13 ja 31.01.2013 määrusega nr 2, Lääne Maavanema 25.07.2016 korraldusega nr 1-1/16/114, Lääneranna Vallavolikogu 14.12.2017 otsusega nr 31 ja 18.04.2019 otsusega nr 140. Nimetatud üldplaneeringu kohaselt asub Tammas-Mardi kinnistu hajaasustuspiirkonnas, looduskaitsealal – Matsalu rahvuspargis, mis on üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks. 2. Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeerida Tammas-Mardi kinnistule looduskeskkonna ja ehitatud keskkonna tasakaalustatud ruumiline terviklahendus nii, et kavandatavad inimtegevused ei avaldaks negatiivset mõju Natura 2000 kaitsealale. Kuid samuti on oluline detailplaneerimise kaudu luua võimalus inimeste vajadusi ja huve arvestava sobivalt tasakaalustatud elukeskkonna kujunemiseks. Detailplaneeringu koostamise taotluses on planeeringu koostamise eesmärgiks etappide kaupa välja arendada maakodu, kus peahooneks on elamu ja kõrvalhooneteks maaelu tarbeks vajalikud abihooned: saunahoone koos ööbimisvõimalusega, töökoda ja veesõlm, elektrikilp, garaaž traktorile ja murutraktorile ning paadi ja kanuu hoidla, majandusruum mee töötlemiseks, laut (lambad, kanad), mesitarud, maakivist kelder, auto katusealune 2le autole koos panipaigaga, kus teisel korrusel on külalistele ööbimise võimalus, tehnorajatised- päikesepaneelid, tuulik, maaküte, septik, puurkaev koos võimalusega käsitsi vett välja pumbata ja tiik, mis on piisava suurusega, et tagab kogu vajaliku majandusvee nii aia, põllumajanduse kui ka koduloomade ja lindudele ning teenindab ka sauna ja tulekustutusvee vajadusi. 3. Detailplaneeringu koostamise ülesanne Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on Planeerimisseaduse § 126 alusel: 1 hoonestusala ja tingimuste määramine; 2 ehitusõiguse ulatuse määramine, mis sisaldab krundi kasutamise sihtotstarbeid, hoonete ja rajatuste arvu ning nende maksimaalset ehitusalust pinda ja hoonete ja rajatiste maksimaalset kõrgust ja sügavust; 3 hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude võimaliku asukoha määramine; 4 hoonete arhitektuur – ehituslike ja kujunduslike tingimuste määramine arvestades piirkonna miljööd ja traditsioone. Matsalu rahvuspargis on hooned tavapäraselt lihtsa ristkülikukujulise põhiplaaniga ja viilkatusega, mille kalle on ca 450. Välisviimistluses on tavaliselt kasutatud looduslikke materjale ja rahulikke värvitoone; 5 keskkonnakaitse tingimuste, haljastuse ning heakorrastuse põhimõtete määramine; 6 tuleohutustingimuste määramine; 7 kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine; 8. maaparandussüsteemide muutmine ja veerežiimi lahendamine; 9. maapinna vertikaalplaneerimine ja kaevetöödest tekkiva pinnase ümberpaigutamise lahendamine. 4. Vastavus üldplaneeringule Detailplaneeringu eesmärk vastab täna kehtivale Lihula valla üldplaneeringule, mille kohaselt asub Tammas-Mardi kinnistu üldplaneeringuga määratud hajaasustuse alal – Matsalu rahvuspargis. Üldplaneeringu peatüki ,,Ehitamise printsiibid kaitsealadel“ Matsalu looduskaitsealal on kirjas järgmised põhimõtted: Matsalu looduskaitseala sihtkaitsevööndid on ehituskeeluvööndid, lubatud on kaitserežiimi täitmisega ja alade eksponeerimisega seonduv ehitus. Matsalu looduskaitseala piiranguvööndis moodustatakse uusi krunte, sealhulgas elamuehituse tarbeks, erandkorras. Krundi moodustamiseks on vajalik vallavalitsuse ja Matsalu looduskaitseala administratsiooni kooskõlastus. Maastike, asustuse ja hoonestuse omapära ja üldise miljöö säilitamiseks on kaitsealal detailplaneeringu kohustus. Ehitada lubatakse esmajärjekorras asustatud või hoonestatud aladele; kunagi hoonestatud paikadesse, varemetele ja vundamentidele ning taluasemetele; teede äärde ja metsaservadesse. Ehitada ei ole lubatud avamaastikele. Uusi hooneid on lubatud püstitada hajusalt, eesmärgiga vältida uute tihedalt hoonestatud asumite või hoonegruppide teket. Lubatud on kuni 2 korruselised hooned. 5. Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamine: Tuleb arvestada alljärgnevate asutuste seisukohtadega, kellel on eeldatavalt kavandatava tegevuse osas põhjendatud huvi ja kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering puudutab: 5.1. Põllumajandus- ja Toiduameti 02.08.2021 kirjas nr 6.2-2/6936-1 esitatud seisukohaga, et neil puuduvad vastuväited planeeringu algatamisele. Kuid tulenevalt asjaolust, et kinnistu paikneb maaparandussüsteemi maa-alal, esitab PTA oma seisukohad ja tingimused, millega tuleb planeeringu koostamisel arvestada: 5.1.1. Maaparandussüsteemi maa-alale ehitise kavandamisel, tuleb nii projekteerimisel, ehitamisel kui ka ehitiste ja rajatiste hilisemal kasutamisel arvestada maaparandusseadusest tulenevate nõuetega, kuna ehitustöödega ei tohi kahjustada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist ehitustöödega hõlmatud kinnistule lisaks ka naaberkinnisasjadel (maaparandusseadus (edaspidi MaaParS) § 44 lg 2 ja 3). Selleks tuleb kõik tegevused, millega võidakse maaparandussüsteemi toimimist mingil viisil mõjutada eelnevalt PTA-ga kooskõlastada (MaaParS § 50 lg 1). 5.1.2. Lisada DP-sse kõik maaparandusseadusest tulenevad kitsendused ning kanda drenaažkuivenduse rajatiste paiknemine joonistele vastavalt edastatud maaparandussüsteemi teostusjoonisele (MaaParS § 47 lg 6.). Vajadusel saab projekteerija küsida PTA Lääne regiooni Haapsalu esindusest ka TIF-formaadis joonist. 5.1.3. Lähtudes edastatud DP lähteülesande tekstist ja planeeringuskeemist (443POJA) võib järeldada, et kavandatav projektlahendus ei võimalda Tammas-Mardi katastriüksusel maaparandussüsteemi toimimise jätkumist. Soovitame Tammas-Mardi katastriüksuse omanikul taotleda kinnistu välja arvamist maaparandussüsteemide registrist (MaaParS § 51 lg 5 p 1). Lisaks juhime tähelepanu, et olenevalt kavandatava tehisveekogu lahendusest ning selleks, et kinnistust väljapoole jääv maaparandussüsteemi ala jääks iseseisvalt toimivaks, võib osutuda vajalikuks maaparandussüsteemi rekonstrueerimine, mistõttu PTA ei soovita läbivoolavat tehisveekogu planeerida. Juhul, kui kinnistu omanik siiski soovib näidatud mahus tehisveekogu rajada, palume selleks tegevuseks võtta PTA-lt maaparandussüsteemi projekteerimistingimused (MaaParS § 50 lg 5). 5.1.4. Sõltumata sellest, kas maaomaniku maa-alale jääv katastriüksus arvatakse välja maaparandussüsteemide registrist, jääb maaomanikule kehtima tema katastriüksust läbiva maaparandussüsteemi eesvoolu hoiu- ja hooldustööde kohustus (MaaParS § 49 lg 1) Maaparandussüsteemi (ühis)eesvoolule Kelu I (MPS kood: 5110700010030 / ehitis 001) kehtib eesvoolu kaitsevöönd (12 meetrit mõlemal pool eesvoolu telge). Kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatistele (MaaParS § 48 lg-d 1 ja 2 ning maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 2 lg 2). 5.2. Päästeameti 20.07.2021 kirjas nr7.2-3.4/6225-2 esitatud Päästeameti Lääne päästekeskuse seisukohad ja ettepanekud on: 5.2.1. Välise kustutusvee tagamise lahendus tuleb planeerida vastavuses Siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. 5.2.2. Ülejäänud planeeringu tuleohutus lahendada vastavuses kehtivatele tuleohutusnõuetele. 5.3. Muinsuskaitseameti 29.07.2021 kirjas nr 5.1-17,5/2210-1 on esitatud järgmine seisukoht detailplaneeringu algatamise taotluse kohta: 5.3.1. Kelu külas Tammas-Mardi kinnistul (41102:001:0219) puuduvad muinsuskaitse all olevad objektid, sellest tulenevalt ei ole vaja Muinsuskaitseametit antud menetlusse kaasata. 5.3.2. Kuid juhime tähelepanu, et kui mistahes paigas töid tehes avastatakse rajatis, tarind, hooneosa, viimistluskiht, arheoloogiline kultuurkiht või muu leid või asjaolu, mida seni tehtud uuringute või teiste tegevuste käigus ei ole dokumenteeritud, on tööde teostaja kohustatud säilitama leitu muutmata kujul ning teavitama sellest viivitamata Muinsuskaitseametit. 5.4. Keskkonnaameti 10.08.2021 kirjas nr 6-5/21/15997-3 on esitatud järgmised seisukohad: Lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist ei saa Keskkonnaamet käesoleva DP puhul anda KSH algatamise või algatamata jätmise osas seisukohta, kuna ebasoodne mõju Natura2000 loodusaladele ei ole teada. Palume arvesse võtta allpool toodud asjaolusid ning koostada KSH eelhinnang koos KSH algatamise või algatamata jätmise otsusega ning esitada täiendatud dokumentatsioon uuesti seisukoha andmiseks. Keskkonnaamet on varem avaldanud taotlejale antud kinnistu kohta 12.11.2019 kirjaga omapoolse eelneva seisukoha ehitamise võimalikkusest Tammas-Mardi kinnistul, tuues välja tingimused, mida tuleb hoonestusega seotud ehitustööde teostamisel arvestada Matsalu RP alal. Keskkonnaameti 10.08.2021 kirjas nr 6-5/21/15997-3 on täpsustatud mainitud kirjas antud tingimusi ja toob järgnevalt välja asjaolud, millega palub arvestada: 5.4.1. Katastriüksusel ei leidu kaitstavaid elupaigatüüpe ega Keskkonnaregistri andmetelkaitsealuste liikide elupaiku. Planeeringuga hõlmatud kinnistul võib tööde tulemusena kaitse-eesmärgiks olevate rändlindude toitumisala väheneda. Ümberkaudsed rannaniidud ja põllud pakuvad toitumisvõimalusi, kuid arvestada tuleb asjaolu, et planeeritud töödega muudetakse kogu kinnistu maatulundusmaast elamumaaks ning projektist lähtuvalt toimuvad ehitustööd suurel alal. Vajadusel kaasata eelhinnangu koostamisse ornitoloog või kui omavalitsuse piires on Matsalu rahvuspargis talukohtade taastamiseks detailplaneeringute algatamised sagenenud, siis tellida ulatuslikum eksperthinnang, kus hinnatakse mõjusid lindude elupaikade vähenemisele ka kumulatiivselt. 5.4.2. Planeeringu kohaselt soovitakse rajada tiik, mis oleks ühendatud maaparandussüsteemi Kelu I eesvooluga. Lähtuvalt tiigi mahust (ligikaudu 1800 m2) ei ole selle rajamiseks vajalik taotleda keskkonnaluba, kuid on vajalik Põllumajandus-ja Toiduametilt kooskõlastuse küsimine. 5.4.3. Keskkonnaamet ei saa anda seisukohta rajatava reoveepuhasti ega puurkaevuasukoha osas, kuna neid ei ole joonisele kantud. DP joonisele peaksid reoveepuhasti ja puurkaevu asukohad märgitud olema. Taotluse kohaselt soovitakse reovee kohtkäitlussüsteemina rajada septik. Keskkonnaamet on viidanud juba varasemalt 12.11.2019 kirjas, et kuna tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga, siis septiku kasutamine ei ole lubatud. Reovett on lubatud puhastada biopuhastis või koguda kogumismahutisse. Biopuhastist väljuvat heitvett võib juhtida suublasse või immutada pinnasesse kuni 10 m3 ööpäevas. 5.4.4. Ehitustööde käigus üle jääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine on lubatud ainult Keskkonnaameti loal. Mainitud juhul tuleb ennekavandatavat tegevust Keskkonnaametile esitada kohane taotlus.. 5.4.5.Keskkonnaamet toob järgnevalt välja hoonestust puudutavad tingimused: 5.4.5.1.Tammas-Mardi katastriüksus on moodustatud Tabraku kinnistu jagamisel, kuid on olnud ajalooliselt omaette talukoht, mille varemed on ka praegu maastikul märgatavad. Tegemist on ajaloolise talukoha taastamisega ja sinna on võimalik kavandada hoonestust, järgides RP kultuuripärandi kaitse-eesmärki ja Matsalu kaitsekorralduskava. DP üheks ülesandeks on ehitiste arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine. DP-s arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramisel tuleb arvestada järgnevaga: 5.4.5.2. Kelu külas on eluhoone lubatud ehitisealune pind on kuni 300 m2. Elumaja planeerida üldjuhul mahult suurem kui abihooned; 6. Nõuded detailplaneeringu koostamiseks 6.1. Detailplaneering koostada mõõtkavas 1:500 mitte enam kui ühe aasta vanusele topo- geodeetilisele alusplaanile, mõõdistada vähemalt 20 m laiune ala väljaspool planeeritava ala piiri. Mõõdistuse peab olema koostanud kutsetunnistust omav maamõõtja-geodeet (minimaalne tase 5) vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale korrale. 6.2. Planeerimisel arvestada valla üldplaneeringu nõudeid ja võtta arvesse Matsalu rahvuspargi kaitse - eeskirja ja kaitseala valitseja nõudeid ning asutuste põhjendatud seisukohti ja tingimusi. 6.3 Detailplaneeringu määrata tingimused, et kavandatavad hooned moodustaksid hea ehituskvaliteediga arhitektuurse ansambli, mis sobib olemasolevasse keskkonda. 6.4. Arhitektuurse lahenduse koostamisel arvestada piirkonnas enam kasutatud ehitusmaterjale ja traditsioonilist hoonestuslaadi. 6.5. Lahendada juurdepääs(ud) olemasolevalt teelt. Parkimine lahendada krundisiseselt, lähtudes elanike ja külaliste vajadusest. 6.6. Detailplaneeringuga määrata kruntide haljastuse põhimõtteline lahendus, väärtuslik kõrghaljastus kuulub säilitamisele. Lahendada heakorra põhimõtted, jäätmete sorteeritud kogumiseks konteinerid, taaskasutamine jmv. 6.7. Detailplaneeringuga määrata tingimused krundi piirdeaia asukohale ja materjalile jne. Sobivad on ca 1m kõrgused looduslikust kivist aiad või hekk sh vabakujuline hekk. Soovitav on kasutada piirkonna looduses levinud taimi näiteks kadakas, kibuvits jne. Hekkide kõrgus ei ole piiratud. 6.8. Vajadusel tuleb radooniohu täpsustamiseks enne hoone projekteerimist määrata pinnase radoonisisaldus ja vastavalt mõõtmistulemustele rakendada meetmeid radooni hoonesse imbumise tõkestamiseks. 6.9. Lahendada verikaalplaneerimisega sademevee ärajuhtimine hoonetest ja teedelt eemale. 6.10. Vee ja reoveekanalisatsiooni lahendus planeerida vastavalt keskkonnanõuetele. Piirkonna põhjavee kaitstusest tulenevalt näha ette meetmed põhjavee kaitseks (näidata reovee kogumismahuti vms, kaevu asukoht). 6.11. Detailplaneeringu graafilise osa koosseisus esitada asukohaskeem kontaktvööndi ulatuses (vabas mõõtkavas), tugiplaan, põhijoonis (M1:500), illustreeritavad 3D joonised, tehnovõrkude joonis ja liikluslahendus, haljastuse ning heakorrastuse lahendus võib olla põhijoonisel. 6.12. Detailplaneering esitada vastuvõtmiseks kahes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt (jooniste vormistus nõutav formaadis *.dwg või *.dgn ja avalikustamiseks *.pdf) ning kehtestamiseks minimaalselt kahes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt. Digitaalsed failid peavad olema L-EST koordinaatsüsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis ja vastama antud asukoha koordinaatidele. 6.13. Detailplaneering peab vastama riigihalduse ministri 22.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ https://planeerimine.ee/2020/04/valminud-on- planeeringu-jooniste-kihtide-vormistamise-juhend/. 7. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel ning detailplaneeringu kooskõlastamine, kehtestamine. Planeeringu koostamise korraldaja kaasab planeeringu koostamisse asutused (Keskkonnaamet, Päästeamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaameti jt) kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb ja planeeringuala naabruses asuvate kinnisasjade omanikud ja teised huvitatud isikud sh naabruse paiknevad hoonestatud kinnistute omanikud), kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada. 8. Detailplaneeringu koostamise ajakava* 7.1 Detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade koostamine, lepingu sõlmimine detsember - jaanuar 2021-2022; 7.2 Detailplaneeringu eelnõu koostamine – jaanuar - märts 2022; 7.3 Detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek – aprill 2022; 7.4 Detailplaneeringu eelnõu avalik arutelu – mai 2022; 7.5 Vajadusel avalikuväljapaneku ja arutelu tulemuste alusel detailplaneeringu korrigeerimine –juuni 2022;. 7.6 Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks – juuli-september 2022; 7.7 Detailplaneeringu vastuvõtmine – oktoober 2022; 7.8 Kooskõlastatud detailplaneeringu materjali avalik väljapanek – 2022; november 7.9 Detailplaneeringu avalik arutelu. Avaliku arutelu korraldamine ei ole vajalik juhul kui DP kohta ei esitatud avaliku väljapaneku ajal kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud (PlanS § 88 lg 2). – detsember 2022; 7.10 Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel detailplaneeringu korrigeerimine, vajadusel uus avalik väljapanek – detsember – veebruar 2022-2023; 7.11 Detailplaneeringu kehtestamine – märts 2023. *ajakava on ligikaudne ning koostatud eeldusel, et detailplaneeringu koostamisel ei ilmne planeeringu koostamist takistavaid või pidurdavaid asjaolusid ning ei teki olulisi planeeringuvaidlusi. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates väljaandmisest. KORRALDUSE EELNÕU KORRALDUS Lihula 2021 nr Kelu külas, Tammas-Mardi kinnistu detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Detailplaneeringust huvitatud isik Peeter Ojasaar esitas 30.06.2021 detailplaneeringu algatamise taotluse koos lähtematerjalidega sooviga algatada detailplaneering Lääneranna vallas, Kelu külas, Tammas-Mardi kinnistule (katastritunnus 41102:001:0219; pindala 2,0 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa) maatulundusmaa sihtotstarbe muutmiseks, ehitusõiguse ulatuse ja tingimuste määramiseks ning tehnovarustuse ja tehisveekogu rajamiseks. Tuginedes planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 124 lõikele 6 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi KeHJS) §33 lõikele 4 küsis Lääneranna vallavalitsus nende materjalide alusel 19.07.2021 kirjaga nr 2021/8-1/752-2 puudutatud asutustelt arvamust enne detailplaneeringu algatamist keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) koostamise vajaduse kohta Tammas-Mardi kinnistule. Põllumajandus- ja Toiduamet andis oma tingimused 02.08.2021 kirjaga nr 6.2-2/6936-1, mis kõik on lisatud lähteseisukohtadele. Päästeamet andis oma ettepanekud 20.07.2021 kirjaga nr 7.2-3.4/6225-2, mis kõik on lisatud lähteseisukohtadele. Muinsuskaitseamet andis oma seisukoha 29.07.2021 kirjaga nr 5.1-17.5/2210-1, mis on lisatud lähteseisukohtadele. Rahandusministeeriumi 03.08.2021 vastuskirjas nr 14-1/5368-2 ei antud seisukohta küsimusele, kas teadaoleva informatsiooni alusel tuleks lähtuda PlanS § 124 lõikest 6 ja koostada detailplaneeringu algatamiseks KSH eelhinnang või võtta aluseks KeHJS § 33 lõikest 4 ja algatada koos detailplaneeringu koostamisega KSH, kuna kavandatakse ehitustegevust Natura 2000 alal. Antud juhul sai tugineda Keskkonnaameti 10.08.2021 vastuskirjale nr 6-5/21/15997-3, kus märgitakse, et kavandatava detailplaneeringu puhul on KSH algatamise või algatamata jätmise otsustamiseks vaja koostada KSH eelhinnang, mis selgitab välja kavandatava tegevuse võimaliku mõju olulisuse ja ulatuse Matsalu rahvuspargis ja Natura 2000 loodusalal. Edastasime nimetatud materjalid taotluse esitajale, kes täiendas detailplaneeringu algatamiseks vajalikke materjale ja saatis 26.11.2021 Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnanguga (koostatud LEMMA OÜ KSH ekspert Mihkel Vaariku poolt 25.11.2021). Vastavalt PlanS § 128 lõikele 4 algatatakse detailplaneering 30 päeva jooksul, algatamise taotluse st viimaste materjalide saamisest arvates. Täna kehtib antud piirkonnas Lihula valla üldplaneering, mis on kehtestatud Lihula Vallavolikogu 25.09.2003 määrusega nr 22, muudetud Lihula Vallavolikogu 10.06.2004 otsusega nr 30, Lihula Vallavolikogu 28.04.2011 määrusega nr 13 ja 31.01.2013 määrusega nr 2, Lääne Maavanema 25.07.2016 korraldusega nr 1-1/16/114, Lääneranna Vallavolikogu 14.12.2017 otsusega nr 31 ja 18.04.2019 otsusega nr 140. Nimetatud üldplaneeringu kohaselt asub Tammas-Mardi kinnistu hajaasustuspiirkonnas, looduskaitsealal – Matsalu rahvuspargis, mis on üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks. Tammas-Mardi kinnistu on Matsalu rahvuspargi kaitseala piiranguvööndis ja jääb tervikuna Natura 2000 kaitsealade võrgustikku kuuluvale Väinamere linnu- ja loodusalale. Matsalu rahvuspargi alal kehtib kaitse-eeskiri, mille kohaselt on rahvuspargi valitseja Keskkonnaamet. Kaitseala piires ei tohi kaitseala valitseja nõusolekuta muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala, kinnitada maakorralduskava, väljastada metsaomanikule metsamajandamisekava ega kehtestada detail- ja üldplaneeringut ning anda projekteerimistingimusi. Maa-ameti kaardi andmetel on antud alal tegemist kunagi hoonestatud talukohaga, millest on säilinud hoone vundamendi varemed. Kitsenduste kaardi andmetel on nimetatud kinnistul kitsenduseks Matsalu rahvuspargi kaitseala kaitseeeskiri, maaparandussüstemide hoiuala ning kinnistu läänepiiri ääres on 2-4 m laiune vooluveega kraav koos kaitsevöönditega. Tammas-Mardi kinnistule on võimalik rajada juurdepääs lääne- ja lõunapoolt külgnevatelt Pagasiluha ja/või Võeka-Seli teelt. Detailplaneeringu taotlusele lisatud lähtematerjalide kohaselt soovitakse kinnistule luua võimalus maakodu rajamiseks, mis koosneks elamust koos abihoonetega sh ööbimisvõimalustega saunahoone ning suur tiik ja tehnosüsteemid-rajatised. Detailplaneeringu koostamise ülesanne on määrata optimaalne hoonestusala ja krundi ehitusõiguse ulatus ning arhitektuur-ehituslikud ja keskkonnakaitse tingimused, rajatiste ja tehnovõrkude asukohad ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted. Detailplaneeringuga tuleb lahendada peamiselt PlanS § 126 lõike 1 punktides 1–9, 11, 12, 14, 17 ja 21 nimetatud ülesanded, mille loetelu võib detailplaneeringu koostamisel uute asjaolude ilmnemisel täieneda. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeerida Tammas-Mardi kinnistule looduskeskkonna ja ehitatud keskkonna tasakaalustatud ruumiline terviklahendus nii, et kavandatavad tegevused ei avaldaks negatiivset mõju ka Natura 2000 kaitsealade võrtgustikku kuuluvale Väinamere linnu- ja loodusalale. Detailplaneeringu eesmärk vastab täna kehtivale üldplaneeringule. Kui detailplaneering on üldplaneeringu kohane, otsustab detailplaneeringu algatamise Lääneranna Vallavalitsus vastavalt Lääneranna Vallavolikogu 07.09.2019 määrusele nr 7 ,,Otsustusõiguse ja ülesannete täitmise delegeerimine“. PlanS § 127 kohaselt kaasatakse planeeringu koostamisse asutused, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb ja isikud, kelle huve võib planeering puudutada (hoonestatud naaberkinnistute Tabraku ja Pärtli-Jaani kinnistute omanikud). Lähtudes Rahandusministeeriumi 03.08.2021 kirjast nr 14-1/5368-2 ja Keskkonnaameti 10.08.2021 kirjast nr 6-5/21/15997-3 tuleb käesolev detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade eelnõu ning KSH eelhinnang saata tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile ja Rahandusministeeriumile. Keskkonnaameti .....2022 kirjaga nr .................... anti seisukoht, et detailplaneeringuga Rahandusministeeriumi .....2022 kirjaga nr .................... anti seisukoht, et detailplaneeringuga Enne Tammas-Mardi kinnistu detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse vastuvõtmist sõlmiti ....202 huvitatud isikuga leping detailplaneeringu koostamise, rahastamise ja planeeringukohase taristu väljaehitamise õiguse üleandmiseks (registreeritud valla dokumendiregistris ....2022 numbriga 2022/8-2/....). Eeltoodu alusel ja juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1, § 30 lõike 1 punktist 2, PlanS § 124 lõikest 1 ja lõikest 6, § 125 lõikest 2, § 126 lõike 1 punktides 2–9, 11-15 ja 21-22, § 128 lõikest 1, KeHJS § 33 lõike 4, 5 ja 6 ning lähtudes täna kehtivast Lihula valla üldplaneeringust ning detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikute taotlusest (registreeritud 31.07.2021 Lääneranna valla dokumendiregistris nr 2021/8-1/1752- 1) ja KSH eelhinnangust (registreeritud 31.07.2021 Lääneranna valla dokumendiregistris nr 2021/8-1/1752-1) annab Lääneranna vallavalitsus korralduse: 1. Algatada detailplaneering Kelu külas, Tammas-Mardi kinnistule (katastritunnus 41102:001:0219 ) ehitusõiguse ulatuse, tehnovõrkudega varustamise põhimõtete ning keskkonnakaitse, haljastuse ja heakorra tingimuste määramiseks. 2. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt korralduse lisale 2. 3. Jätta algatamata Tammas-Mardi kinnistule keskkonnamõju strateegiline hindamine tuginedes KSH eelhinnangule, mis on koostatud LEMMA OÜ poolt 25.11.2021 ja Keskkonnaameti ... kirjas toodud seisukohtadele. Kuna uus hoonestus planeeritakse püstitada ühe kinnistu hoovialale, mis jääb osaliselt ka vanale taluasemele, seetõttu on tegemist Matsalu rahvuspargis lokaalsete muudatustega. Planeeringu lahenduse koostamisel tuleb arvestada KSH eelhinnanguga, Natura 2000 tingimustega, Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirjaga, Keskkonnaameti seisukohaga ning teiste puudutatud asutuste arvamustega, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud kavandatava tegevusega. Kui hoonete projekteerimisel ja püstitamisel järgitakse KSH eelhinnanguga ja detailplaneeringuga määratud ning nimetatud asutuste poolt kooskõlastatud üldiseid keskkonnanõudeid, siis eeldatavalt selle tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju Natura 2000 ala looduskeskkonnale, kultuuripärandile ega inimeste tervisele, heaolule ja varale. Keskkonnamõju strteegilisel hindamisel on ebasoodsate mõjude ennetav ja teadvustav, mõjude kumuleerumist arvestav ja keskkonnale ebasoodsate lahenduste väljaselgitav roll, mille koostamine antud tingimustes ei oleks põhjendatud, sest kavandatav tegevus - üksikute lokaalsete majapidamiste rajamine sh ka külalistele majutusvõimaluste loomine, on antud piirkonnale küllaltki iseloomulik. Matsalu rahvuspargis toimib mitmeid sarnaseid majapidamisi, mis sobivad looduskaitse tingimustega. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemide seaduse1 § 6 ja § 61 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud § 13 lõikes 8 tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kohaselt ühe elukoha väljaehitamine ei kuulu tegevuste hulka, mis võib kaasa tuua olulise negatiivse keskkonnamõju kui selle tegevuse juures arvestatakse kaitseeeskirja tingimustega. 4. Kooskõlastatud detailplaneering, mis vastab riigihalduse ministri 22.10.2019 määrusele nr 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“, tuleb esitada vallavalitsusele menetlemiseks hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise kuupäevast arvates. Vallavalitsus võib põhjendatud taotluse alusel pikendada detailplaneeringu esitamise tähtaega. Taotlus detailplaneeringu esitamise tähtaja pikendamiseks tuleb esitada hiljemalt kaks kuud enne detailplaneeringu esitamise tähtaja lõppemist. Kui detailplaneering ei ole tähtaegselt esitatud, kaotab detailplaneeringu algatamise korraldus kehtivuse. 5. Lääneranna Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu koostamise algatamisest Ametlikes Teadaannetes, ajalehes Pärnu Postimees ja Lääneranna Teataja ning Lääneranna valla kodulehel. 6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ene Täht Cariina Pähk vallavanem
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel