Lääneranna vallas Kelu külas
Tammas-Mardi kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Tallinn 2021
Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang. Versioon 25.11.2021
Nimetus: Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Töö teostaja: LEMMA OÜ
Reg nr 11453673
Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621
Tel +372 5139031
E-post
[email protected]
Töö tellija: Peeter Ojasaar
KSH ekspert: Mihkel Vaarik
Töö versioon: 25.11.2021
2
Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang. Versioon 25.11.2021
Sisukord
Sisukord ...................................................................................................................................... 3
Sissejuhatus................................................................................................................................ 4
1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 5
2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest .................................................................................. 6
3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 7
3.1 Lääne maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................. 7
3.2 Lihula valla üldplaneering ........................................................................................... 7
3.1 Koostatav Lääneranna valla üldplaneering ................................................................. 8
3.2 Matsalu turismipiirkonna arengukava 2021-2025+ ................................................. 8
4 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 10
5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 13
5.1 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ehk Natura eelhindamine ............................ 13
5.1.1 Tegevuse kaitsekorralduslik vajadus.................................................................. 13
5.1.2 Mõjuala ulatuse määratlemine, sh teiste Natura ala ebasoodsalt mõjutada
võivate projektide või kavade kirjeldamine ja iseloomustamine .................................... 13
5.1.3 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ...................................................... 15
5.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 15
5.3 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn . 16
5.3.1 Veekeskkond ...................................................................................................... 16
5.4 Jääkreostus ................................................................................................................ 19
5.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus............................................ 19
5.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 19
5.7 Visuaalne mõju .......................................................................................................... 19
5.8 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 20
5.9 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 20
5.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .................. 20
5.11 Muud aspektid ....................................................................................................... 21
6 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise
võimalused ............................................................................................................................... 22
7 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 23
Kasutatud materjalid................................................................................................................ 25
3
Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang. Versioon 25.11.2021
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg
nr 11453673) 2021. aasta novembris.
Tööd viisid läbi keskkonnaeksperdid Mihkel Vaarik ja Piret Toonpere (litsents KMH 0153).
KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju
hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.
08.2005.a määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ ja asjakohastest
juhendmaterjalidest.
Töö tulemusena selgitatakse välja, kas Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu
detailplaneeringu koostamisel on vajalik täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) algatamine või mitte.
Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema Lääneranna Vallavolikogu ning
enne otsuse tegemist tuleb küsida (DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal)
seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul
üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega ja detailplaneering
on hetkel algatamata.
4
Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang. Versioon 25.11.2021
1 Kavandatava tegevuse kirjeldus
Detailplaneeringu eesmärgiks on Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu
maakasutuse sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast elamumaaks, ehitusõiguse ja -
tingimuste määramine moodustatavale krundile elamu ja viie abihoone ehitamiseks ning
tehisveekogu rajamiseks, hoonete olulisemate arhitektuurinõuete, tehnovõrkude ja -rajatiste
asukoha ning hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine, samuti
keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ning seadustest ja
teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine.
Tegemist on ajaloolise talukoha taastamisega ja sinna on võimalik kavandada uut
hoonestust, järgides Matsalu rahvuspargi looduse ja kultuuripärandi kaitse-eesmärki.
Kavandatakse 6 ehitist (1 eramu + 5 abihoonet). Lisaks hoonestusele planeeritakse kinnistule
tehisveekogu rajamist (ca 1800 m2). DP algatamise taotluse juurde lisatud töös (nr 443, OÜ
NXXN) on täpsemalt kirjeldatud arenduse vajadust, milleks on luua võimalus välja ehitada
maakodu, kus on peahooneks elamu ja maaelu tarbeks vajalikud abihooned ja
tehnosüsteemid, sealhulgas majutamisvõimaluste loomine saunahoones.
Täiendavalt on kavas rajada tiik, mille maht tagab kogu vajaliku majandusvee nii aia,
põllumajanduse kui ka koduloomade ja lindudele.
Joonis 1. DP ettepanek. Allikas: DP algatamise taotlus.
5
Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang. Versioon 25.11.2021
2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest
Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise
käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid
menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu
koostamisel, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Seega toimub
KSH vajaduse üle otsutamine PlanS ja KeHJS koostoimes.
Antud juhul ei kuulu detailplaneeringuga kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise
keskkonnamõjuga tegevuse alla. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib
eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid
muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
PlanS § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
kaalumine vajalik üldjuhul detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura
2000 võrgustiku alale mõju ja § 142 nimetatud DP (üldplaneeringut muutev) koostamisel.
Seega reguleerib planeeringute KSH läbiviimist PlanS, kuid KSH algatamise ja algatamata
jätmise menetlus ja sisu on toodud ka detailplaneeringute korral siiski KeHJS-es, mille § 33
lõike 2 järgi tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui
koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (ÜP
muutmine). Selle paragrahvile tuleb otsuses viidata ainult siis, kui kohalik omavalitsus peab
detailplaneeringut kehtivat ÜP-d muutvaks.
Täiendava kohustuse eelhinnangule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumisele
DP koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, tingib ka KeHJS §
6 lõikes 2 p 22 nimetatud ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud VV 29.08.2005 määruse nr
224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punktis 8 toodud tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala
kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu
tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.
KSH eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures
hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava
tegevusega kaasneda.
Kaalumine (eelhindamine) ei lõpe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid enne otsuse tegemist
on vajalik asjaomaste asutustega konsulteerimine, millele viitab ka PlanS § 124 lg 6.
Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on DP protsessis esimene
asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb
planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest,
millised mõjud tegevusega kaasnevad, kuid nende hulka kuulub alati Keskkonnaamet (KeA).
Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus.
DP keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus
vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12, ilma selleks alati KSH-d algatamata. Samuti saab
DP koosseisus vajadusel teha täpsemaid uuringuid (näiteks mõju linnustikule) jms.
6
Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang. Versioon 25.11.2021
3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
3.1 Lääne maakonnaplaneering 2030+
Kuigi praegu on Lääneranna vald Pärnu maakonna koosseisus, siis maakondade planeeringud
koostati haldusreformieelse (2017) territooriumi kohta, kui Lihula vald oli Lääne maakonnas.
Seega kehtib Pärnu maakonnas endiste Lihula (ja Hanila) valla territooriumil, praegu Lääne
maakonnaplaneering 2030+.
Lääne maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018
käskkirjaga nr 1.1-4/70.
Planeeringu eesmärk on väljendada maakonna ruumilise arengu vajadusi arvestades
piirkondlikke eripärasid. Tegu on uue maakonnaplaneeringuga, mis on loogiliseks jätkuks
1998. aastal kehtestatud maakonnaplaneeringule ja selle teemaplaneeringutele. Lääne
maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb planeeringuala rohelise võrgustiku alale. Rohelise
võrgustiku alad kattuvad suuresti Natura 2000 ja rahvusvahelise tähtsusega märgaladega.
Planeeringus on kirjeldatud, et kaitsealad hõlmavad Lääne maakonnas suure osa rannikualast,
mis toob kaasa olulised kitsendused maakasutusele ja ehitustegevusele. Lihula vallas asub
ligikaudu pool Euroopa ühest tähtsamast kaitsealusest märgalast - Matsalu rahvuspargist.
Maakonnaplaneering määrab üldised tingimused üldplaneeringute koostamiseks, s.h
kaitstavate loodusobjektidega arvestamise põhimõtted üldplaneeringus:
• Pöörata tuleb enam tähelepanu tasakaalu leidmisele loodushoiu piirangute sh
koormustaluvuse ja kohaliku kogukonna vajaduste sh majandustegevuse vahel.
Uute looduskaitseliste objektide kavandamisel, piiride või kaitserežiimi muutmisel,
tuleb looduskaitseliste eesmärkide kõrval arvesse võtta ka kohaliku
sotsiaalmajandusliku keskkonna vajadusi (nt liikumispiirangute leevendamise
vajadus Matsalu Rahvuspargis).
Asustuse kavandamisel tuleb arvestada piirkonnale omaste looduslike, kultuuriliste ja
ajalooliste tingimustega, mis on kujundanud asustuse arengut (rannarootsi kultuur,
rannakülad, Matsalu rahvuspark).
Detailplaneeringu algatamine ei ole vastuolus maakonnaplaneeringuga.
3.2 Lihula valla üldplaneering
Lihula valla üldplaneering on kehtestatud endise Lihula Vallavolikogu 25.09.2003 määrusega
nr 22. Hiljem 1 on seda muudetud Lihula Vallavolikogu 10.06.2004 otsusega nr 30, Lihula
Vallavolikogu 28.04.2011 määrusega nr 13 ja 31.01.2013 määrusega nr 2, Lääne Maavanema
25.07.2016 korraldusega nr 1-1/16/114, Lääneranna Vallavolikogu 14.12.2017 otsusega nr 31
ja 18.04.2019 otsusega nr 140.
Lihula valla üldplaneeringu kehtestamise hetkel ei asunud ala veel 1957. aastal loodud
Matsalu looduskaitsealal (alates 2004 Matsalu rahvuspargi koosseisus). Üldplaneeringus oli
ära toodud Natura 2000 eelvaliku alad. Matsalu rahvuspargi praeguseni kehtiva kaitse-
1
http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx
7
Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang. Versioon 25.11.2021
eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitas Vabariigi Valitsus 2005.a. Euroopa Komisjonile esitatav
Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 2004. a.
Kehtivas üldplaneeringus ei ole DP alale maakasutuse juhtotstarvet määratud. ÜP
seletuskirja peatüki 4.5 „Senise maakasutuse säilitavad alad“ kohaselt üldplaneeringuga
väljaspool detailplaneeringu kohustusega alasid sihtotstarbeid ei muudeta ega piirata
ning sihtotstarvete muutmine nendel aladel ei ole üldplaneeringu muutmise aluseks.
Sihtotstarbe muutmiseks väljaspool detailplaneeringu kohustusega alasid on vajalik
(Lihula) Vallavolikogu otsus. Ehitamise aluseks nendel aladel on projekteerimistingimused,
kui käesolev planeering ei sätesta teisiti.
DP algatamisel peab kohalik omavalitsus kaaluma, kas tegemist on olulise planeeringulise
muudatusega või mitte.
3.1 Koostatav Lääneranna valla üldplaneering
Lääneranna Vallavolikogu algatas 23.08.2018.a otsusega nr 90 Lääneranna valla
üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).
Üldplaneering on koostamisel. ÜP-s täpsustatakse valla eri piirkondade üldisi kasutamis- ja
ehitamistingimusi. Samuti arvestatakse kaitstavate loodusobjektide ja keskkonnakaitseliste
tingimuste ning rohevõrgustikuga vastavalt kehtivatele (Läänemaa ja Pärnumaa)
maakonnaplaneeringutele.
Üldplaneeringu KSH-s viiakse läbi ka Natura hindamine (vähemalt Natura eelhindamine).
3.2 Matsalu turismipiirkonna arengukava 2021-2025+
Lisaks Lääneranna valla arengukavale koostatakse periooditi ka Matsalu turismipiirkonna
arengukavasid. Matsalu piirkonna omavalitsused on ühendanud oma jõud, et arendada
piirkonda ühtse turismisihtkohana, olla konkurentsivõimelisemad ja pakkuda
mitmekülgseid külastuselamusi. Piirkonna üheks olulisimaks tõmbeteguriks on Matsalu
rahvuspark, mistõttu piirkonda käsitletakse Matsalu turismipiirkonnana.
Loodud on Matsalu rahvuspargi koostöökogu. Koostöökogu on vajalik huvirühmade
jooksvaks kaasamiseks rahvuspargi kaitse korraldamisesse, sealhulgas ka rahvusparkide
kogukondade vahelise suhtlemise soodustamiseks.
Arengukavas on toodud, et muutused turismitaristu ja toetavate teenuste osas olid
ebaühtlased. Oli piirkondi, kus lisandus erineva kvaliteediga majutuskohti (nt hostelid,
puhkemajad, turismitalud, külalistemajad) ja mitmed majutuskohad laiendasid oma
tegevusvaldkonda, kuid nii nagu aktiivsete teenuste puhul tunnevad külastajad puudust
tervikteenuse pakkumistest. Kohati on tugitaristu arendamine läbimõtlemata (nt on
välikäimlate puudus). Enamjaolt on toitlustusvõimalused majutusettevõtetes.
Eraldiseisvad toitlustuskohad on samuti jätkuvalt avatud, kuid nende kvaliteet on kõikuv
ja valik ühekülgne. Piirkonda külastavad üha enam karavanituristid, kuid pakkuda on
vaid üks karavaniplats. Samas on lisandunud telkimisvõimalusi.
8
Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang. Versioon 25.11.2021
Matsalu rahvuspark ei ole aktiivse kinnisvaraarendamise koht. Matsalu piirkonnas ei ole
täheldatud ka nii suurt külastajate voogu, et see nõuaks külastuskoormuse hajutamist.
Suuremad sündmused toimuvad üldiselt suuremal alal ja sel juhul on tagatud külastajate
hajutamine. Külastusmahu seiret riigimaal asuvatel kaitsealadel mõõdab Riigi
Metsamajandamise Keskus ( RMK), kes suunab külastajaid ja planeerib vastavalt vajadusele
avalikku külastustaristut. Külastusuuringuid korraldab RMK oma puhkealadel iga 5 aasta
tagant.
Eesmärgiks on võetud külastustaristu arendamine ja parendamine.
9
Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang. Versioon 25.11.2021
4 Mõjutatav keskkond
Tammas-Mardi kinnistu (kat. tunnus 41102:001:0219), maakasutuse sihtotstarve 100%
maatulundusmaa, pindala 2,0 ha, on moodustatud Tabraku kinnistu poolitamisest.
Moodustatud Tammas-Mardi kinnistule jäid põhiliselt Tabraku talu põllumaad ja abihoone,
millest on hetkel säilinud ainult hoone vundament ning kõrghaljastus vahetult endise
abihoone ümbruses. Tegemist on ajaloolise talukoha taastamisega ja sinna on võimalik
kavandada hoonestust, järgides Matsalu rahvuspargi looduse ja kultuuripärandi kaitse-
eesmärki.
Joonis 2. DP ala. Allikas: Maa-amet.
Kõlvikuliselt koosneb kinnistu 1.48 ha haritavast maast, 0.43 ha looduslikust rohumaast ja
0.09 ha muust maast.
Tammas-Mardi kinnistul kehtiv detailplaneering puudub. Samuti puuduvad DP alal
ehitisregistri andmetel õigusliku alusega rajatud hooned ja rajatised. Säilinud on vaid
ajalooline vundament.
Tammas-Mardi kinnistu asub kohalike teede Pagasiluha tee (nr 4110311) ja Võeka - Seli tee
(nr 4110310) ristumiskohal.
Planeeringualast ida poole jääv praegune Tabraku kinnistu (41102:001:0218) on 100%
elamumaa sihtotstarbega. Tabraku kinnistul asuvad 1927-1930 rajatud talukompleksi kolm
10
Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang. Versioon 25.11.2021
hoonet. Ehitisregistri andmetel on kavas elamu laiendamine. Kinnistul on hoonete veega
varustuseks puurkaev, mida ei ole aga ehitusregistris ega keskkonnaregistris.
Samuti on ajalooline hoonestus (elamu+laut) lõunas üle Võeka - Seli tee asuval Pärtli-Jaani
kinnistul (41102:001:0151).
Rahvastiku paiknemine Matsalu rahvuspargis ja Seli külas ei erine oluliselt Läänemaa
inimasustusest tervikuna: ulatuslikud inimtühjad alad vahelduvad väikeste
hoonetegruppidega.
Kultuurimälestiste riikliku registri2 järgi DP ala piirkonnas kinnismälestised puuduvad.
Planeeritav ala asub Kelu I maaparandussüsteemi maa-alal (MPS kood: 5110700010030).
DP ala asub Matsalu rahvuspargi (KLO1000300) territooriumil. Matsalu rahvuspark hõlmab
madalaveelist Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe
alamjooksu, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid,
erinevaid niidu- ja metsakooslusi ning umbes 50 meresaart ja laidu. Matsalu rahvuspargis on
väga mitmekesine ökosüsteem, kus puutumatud looduslikud alad vahelduvad aastasadu
hooldatud kooslustega pakkudes sobilikke elukohti nii paljudele lindudele, imetajatele kui ka
kahepaiksetele ning kasvukohti mitmesugustele taime-, seene- ja samblaliikidele.
Lisaks on Matsalu rahvuspark tähtis rahvusvaheline linnuala (IBA), Ramsari (Rahvusvahelise
tähtsusega märgalade konventsioon) ala ja ka HELCOMi (Helsingi konventsioon ehk
Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon) kaitseala.
Joonis 3. DP ala paiknemine Matsalu RP ja kattuvate Natura 2000 alade suhtes. Allikas: Maa-amet.
Kaitseala on loodud lindude rahvusvahelise tähtsusega rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja
sulgimispaikade – Matsalu lahe ja roostike ning saarterikka Väinamere ala kaitseks, samuti
2
https://register.muinas.ee
11
Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang. Versioon 25.11.2021
ohustatud poollooduslike koosluste – Kasari jõe suudmeala luhaniitude ning piirkonnale
iseloomulike ranna- ja puisniitude taastamiseks ja säilitamiseks.
Matsalu rahvuspark kattub ka Natura 200 alade Väinamere linnuala ja Väinamere
loodusalaga. Väinamere loodusala kaitse eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I ja II lisas
nimetatud elupa igatüüpid e ja liikide kaitse. Väinamere linnuala kaitse eesmärk on Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas
nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse.
Täpsemalt asub ala ka Matsalu piiranguvööndis (KLO1100749) ja samuti kavandatavas
Matsalu piiranguvööndis (PLO2002047) projekteeritavas Matsalu rahvuspargis
(PLO1001212). Uus kaitse-eeskiri on koostamisel.
Piiranguvöönd on kaitseala piires olev maa-ala, mis ei kuulu reservaati ega
sihtkaitsevööndisse. Siia kuuluvad hoonestatud alad, põllud ja kultuurrohumaad, samuti
pargid ning teadaolevalt väiksema looduskaitseväärtusega metsad. Tegu on asustatud ja
majanduslikus kasutuses oleva maaga, kus kehtivad mõned rahvuspargi kaitse-eeskirjast
tulenevad piirangud. Piiranguvöönd on majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses
tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning kaitse-eeskirjas kehtestatud
piirangutega. Kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekuta on alal muuhulgas keelatud
näiteks katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine, samuti detail- ja üldplaneeringu
kehtestamine. Uute ehitiste püstitamine eeldab kaitseala valitseja nõusolekut. Alal kehtib
“Matsalu rahvuspargi, Rajametsa hoiuala, Haeska hoiuala ja Puiatu merikotka
kaitsekorralduskava 2015‒2024”. Vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 25 on
kaitsekorralduskava kaitstava loodusobjekti alapõhise kaitse korraldamise aluseks. Kava
kinnitab Keskkonnaameti peadirektor.
12
Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang. Versioon 25.11.2021
5 Võimalikud keskkonnamõjud
5.1 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ehk Natura eelhindamine
Natura 2000 on üle-Euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada
haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja
kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade
soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa
Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ.
Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6
lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid
oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6
lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise
läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2013,
uuendamisel). Lisaks arvestatakse juhendmaterjaliga „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete
3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ (Kaja Peterson, SEI Tallinn, 2006).
Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju
lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse
elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise
tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.
5.1.1 Tegevuse kaitsekorralduslik vajadus
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole projekti mõjupiirkonnas paiknevate Natura
2000 võrgustiku alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks otseselt vajalik.
5.1.2 Mõjuala ulatuse määratlemine, sh teiste Natura ala ebasoodsalt
mõjutada võivate projektide või kavade kirjeldamine ja iseloomustamine
Detailplaneeringuala paikneb Matsalu rahvuspargi territooriumil, mis on üle-euroopalisse
kaitsealade võrgustikus Natura 2000 linnualana (keskkonnaregistri kood RAH0000133,
EE0040001) ja Väinamere loodusalana (keskkonnaregistri kood RAH0000605 EE0040002).
Väinamere linnualal kaitstakse järgnevaid liike:
soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca),
viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula),
rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser),
väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea),
kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart
(Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta
bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala
clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla
(Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires
(Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-
loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-
kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra),
13
Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang. Versioon 25.11.2021
rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus),
merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus),
tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus),
vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta
fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus
merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e
karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus
canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva),
täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria
mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna
hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia
nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola),
heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Väinamere loodusalal on loodusdirektiivi I lisas nimetatud järgmised kaitstavad
elupaigatüübid:
veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased
pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170),
esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad
(1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud
(*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030),
kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210),
liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused
(6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160),
lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad
madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised
metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-
lehtmetsad (9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja
rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0);
II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus),
saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica),
harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik
vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium
calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas
(Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal
unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal
(Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas
(Euphydryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo
angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri);
DP alal puuduvad Natura aladel kaitstavad elupaigatüübid ja kaitsealuste liikide elupaigad
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi3 andmetel.
3
http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx
14
Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang. Versioon 25.11.2021
5.1.3 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus
LKS § 14 lg 2 ja 3 alusel ei tohi kaitsealade piirkonnas kavandatavad tegevused kahjustada
alade kaitse-eesmärkide saavutamist ega seisundit.
Kavandatav tegevus ei kahjusta Natura 2000 ala terviklikkust ning kaitse-eesmärkide
saavutamist.
Matsalu põllud ja kultuurrohumaad on rändel (nii kevadel kui sügisel) toitumisalaks laulu- ja
väikeluikedele ning hanedele ja lagledele. Planeeringualal võib hoonestamise ja tiigi rajamise
tulemusena kaitse-eesmärgiks olevate rändlindude toitumisala väheneda. Ei saa täiesti
välistada kaudse mõju olemasolu linnustikule, kuid planeeritava kinnistu suurus on vaid 2,0
ha, mis moodustab kaitstavate alade territooriumist tühise osa. Samuti asub planeeritav
kinnistu olemasolevate hoonete lähedal, mida rändlinnud pigem väldivad. Ümberkaudsed
rannaniidud ja põllud pakuvad jätkuvalt piisavalt toitumisvõimalusi.
Kuna piirkonnas ei ole teadaolevalt sarnaseid DP-sid endiste talukohtade taastamiseks
algatatud, siis puudub hetkel täiendavate ornitoloogiliste hinnangute vajadus. Taoline
tulevikku suunatud analüüs on soovitav teha ÜP koostamise käigus.
Muud mõjud võivad ehitusaegselt esineda lühiajaliselt, eriti kui ei järgita vajalikke meetmeid,
kuid mõjud on väheolulised.
Sellest lähtuvalt ei ole vajalik teostada Natura asjakohast hindamist.
5.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus
Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa,
veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte ei põhjusta see nende
varude kättesaadavuse vähenemist mujal.
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata
jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.
Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti
kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed
käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete
taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse
jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest.
Jäätmeteke kaasneb ka hoonete kasutusperioodiga. Tekkivad jäätmed tuleb üle anda
jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja
omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.
Jääkreostuse olemasolu kohta antud alal andmed puuduvad. Arvestades kinnistu varasemat
maakasutust on jääkreostuse esinemine vähetõenäoline.
15
Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang. Versioon 25.11.2021
5.3 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus,
kiirgus ja lõhn
5.3.1 Veekeskkond
DP alal on põhjavesi nõrgalt kaitstud Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi.
Geoloogiliselt ehituselt on tegemist nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga, kui pinnakatte
moodustab 2-10 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01-0,5 meetrit ööpäevas.
Põhjavee kaitstuse all mõeldakse maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi kaetust
vettpidavate või nõrgalt vett läbilaskvate setetega, mis takistavad reostusainete sattumist
maapinnalt põhjavette.
Puurkaevu rajamisel tuleks võtta vett sügavamast põhjaveekihist (Siluri-Ordoviitsiumi
Matsalu põhjaveekogumist), mis on maapinnast tuleva võimaliku reostuse eest aga
vettpidava kihiga kaitstud.
Antud piirkonnas intensiivset veetarbimist ei ole, põhjavee looduslik survepind ei ole
langenud ning kohalike depressioonilehtrite mõju regionaalsele põhjaveevoolule puudub.
Ülemise põhjaveekihi liikumine järgib samuti maapinda.
Puurkaev tuleb projekteerida ja rajada pädeva ettevõtte poolt vastavalt kehtivatele nõuetele.
Korrektse projekteerimise ja ehitustegevuse korral ei ole oodata puurkaevu rajamisega
kaasnevat olulist keskkonnamõju.
Veeseaduse § 187 punkti 2 kohaselt on veeloa kohustus, kui võetakse põhjavett rohkem kui
150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas. Eeltoodust tulenevalt juhul, kui selgub, et
puurkaevust võetava põhjaveekogus on 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas, siis on
vajalik tegevuseks taotleda veeluba. Arvestades arendustegevsue mahtu ei pruugi veevõtt
ületada veeloa künnist, kuid täpne veevajadus peab selguma detailplaneeringu koostamisel.
Siiski arvestades arendustegevuse mahtu, siis ei ole oodata olulist mõju põhjaveeressursile.
Detailplaneeringuala asub hajaasustusalas ja samuti väljaspool reoveekogumisalasid (RKA).
Väljaspool reoveekogumisala asuvates ühiskanalisatsioonita piirkondades võib lisaks
kogumismahutitele kasutada reovee kohtkäitluseks omapuhasteid (kohtpuhasteid, mille
projekteeritud reostuskoormus on alla 50 ie), kui keskkonnaalasel kaalutlusel on see lubatav,
juhtides neist bioloogiliselt või süvapuhastatud reovett suublasse. Nõrgalt kaitstud
põhjaveega alal tuleb reovesi puhastada bioloogiliselt ja puhastist väljuvat heitvett võib
juhtida suublasse või immutada pinnasesse kuni 10 m3 ööpäevas.
Omapuhastites tuleb reovesi enne suublasse juhtimist puhastada vastavalt
asjassepuutuvatele õigusaktidele, so suublasse juhitav heitvesi peab vastama õigus- või
haldusaktidega määratud heitvee saasteainesisalduse piirväärtustele ja saasteainete
heitkogustele.
Kinnistule saab rajada reoveepuhasti (biopuhasti) majapidamises tekkiva reovee
puhastamiseks. Puhasti hüdraulilise koormuse arvutamisel arvestatakse, et drenaaži- ja
sademevett ei juhita reoveekanalisatsioonitorustikku. Turul on mitmeid ettevõtteid, kes
pakuvad kompakt-biopuhasteid. Tegemist on lahendustega, kus vett puhastavatele
bakteritele tagatakse sobilik elukeskkond sõltumata välistingimustest. Kaasaegsetes reovee
väikepuhastites toimub mehaaniline ja bioloogiline puhastus. Puhasti asub pinnasesse
16
Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang. Versioon 25.11.2021
paigaldatava(te)s mahuti(te)s ning sette äraviimiseks peab puhasti paiknema sarnaselt
kogumismahutile paakautoga juurdepääsetavas kohas. Kindlasti peab olema võimalik võtta
esinduslikke proove reoveepuhastisse sisenevast reoveest ja puhastist väljuvast heitveest.
Biopuhasti kuja hoonetest on 10 m (maa-aluse omapuhasti korral 5 m), arvestades
keskkonnaministri 31.07.2019 määrusega nr 31 “Kanalisatsiooniehitise planeerimise,
ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus”
kehtestatut. Määruse nr 31 § 5 järgi peab omapuhasti rajamisel arvestama, et see paikneks
joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. Pinnasevee
liikumine toimub raskusjõu mõjul reljeefi kõrgematest kohtadest madalamatele.
Planeeringu kohaselt soovitakse rajada tiik, mis oleks ühendatud Kelu I
maaparandussüsteemi eesvooluga. Ca 1800 m2 pindalaga tiigi rajamiseks ei ole vajalik
taotleda keskkonnaluba, kuid on vajalik Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus vastavalt
Maaparandusseadusele. Maaparandussüsteemi maa-alale ehitise kavandamisel, tuleb nii
projekteerimisel, ehitamisel kui ka ehitiste ja rajatiste hilisemal kasutamisel tuleb arvestada
maaparandusseadusest tulenevate nõuetega, kuna ehitustöödega ei tohi kahjustada
maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist ehitustöödega hõlmatud kinnistule lisaks ka
naaberkinnisasjadel.
Maaparandusseaduse § 53 reguleerib ka maaparandussüsteemi või selle koosseisu
kuuluvasse vooluveekogusse lisavee juhtimist, kui soovitakse juhtida väljaspool
maaparandussüsteemi koondatud vesi (lisavesi sademetest või biopuhastist) eesvoolu või
kuivenduskraavi.
Maaparandusseaduse § 54 lõike 4 alusel ning lähtudes maaomaniku taotlusest saab
Põllumajandus- ja Toiduamet lugeda maaparandussüsteemi kasutusotstarve lõppenuks, kui
maaüksusel on kuivendussüsteem iganenud või lagunenud või muul põhjusel kaotanud olulise
osa oma toimimisvõimest. Samas eesvoolu kasutusotstarvet ei loeta lõppenuks, kui eesvoolu
toimimisest sõltub teisel kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu
toimimine. Naaberkinnistute kuivendussüsteemi jätkuvaks toimimiseks ja liigvee
ärajuhtimiseks saab kuivendusüsteemi osaliselt ümber ehitada.
Tiigi mõju ala hüdroloogilistele tingimustele on väike (piirdub paarikümne meetriga). Kui tiik
rajatakse kraaviga ligikaudu samale tasemele (mitte ei paisutata oluliselt kõrgemaks) siis
muutub tiigi vahetu naabrus mõnevõrra kuivemaks. Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt
olulist mõju kaitsealale.
Tiigi projekteerimisel, ehitamisel ning kasutamisel tuleb veenduda, et see ei halvendaks kraavi
vee kvaliteeti. Kraav suubub Lääne-Eesti vesikonda (Matsalu alamvesikonda)kuuluvasse
Kasari jõkke.
Kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne mõju veekeskkonnale, mis eeldaks
planeeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist.
17
Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang. Versioon 25.11.2021
Joonis 4. Maaparandussüsteemi paiknemine kinnistul. Allikas: Põllumajandus- ja Toiduamet.
18
Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang. Versioon 25.11.2021
5.4 Jääkreostus
DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud
tootmist keskkonnaohtlikku tegevust. Kuigi tegemist on tootmismaa osalise muutmisega
elamumaaks, ei ole eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud
detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele.
5.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus
Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid
need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra
ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse
mahtu ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.
Piirkonna välisõhu kvaliteet on hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne DP
realiseerimisega olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet.
Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse detailplaneeringu koostamisel.
Individuaalsetel küttelahendustel oluline negatiivne keskkonnamõju puudub.
Lokaalküttelahendusena või ahiküttele täienduseks on populaarne maasoojuse
(geotermaalenergia) kasutamine. Omavalitsusel on õigus keelduda soojuspuuraugule
ehitusloa andmisest kui puudub veendumus selle negatiivsete keskkonnamõjude puudumise
osas. Lokaalsete taastuvenergialahenduste kasutuselevõtt vajab üldjuhul projektipõhist
lähenemist, kuid erinevate taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu üldiselt soositakse, kus
võimalik.
Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga
on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline.
Olulist soojuse emissiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust ei ole oodata.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste,
mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist.
5.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju ei ole ette näha.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju tervisele või varale.
5.7 Visuaalne mõju
Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti. Oluline, et uus hoonestus
sobituks ümbritsevasse keskkonda, eriti arvestades, et kavandatav hoonestus on mõnevõrra
suurema mahuline kui olemasolevad elamud.
Planeeringuala asukohta võib pidada visuaalselt sobivaks elamute rajamiseks. Planeeringus
tuleb määrata arhitektuursed tingimused, mis tagavad hoonete sobivuse traditsioonilisse
külamiljöösse.
19
Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang. Versioon 25.11.2021
5.8 Mõju kultuuriväärtustele
Matsalu rahvuspargi pärandmaastik hõlmab endas Matsalu rahvuspargi maastike üldilme, mis
sisaldab nii hooneid, taristut kui looduslikke kooslusi. Iseloomulikud kultuurmaastikud luha-,
ranna-, loo-ja puisniitude taustal moodustavad Lääne-Eestile iseloomuliku maastiku.
Rahvuspargi pärandmaastiku asustusmuster ehk -struktuur hõlmab endas vanu asulakohti,
külasüdameid, õuesid, põlde ja väljasid, teid, kraave, sildu, kiviaedu, põllukivihunnikuid,
maamärke, veskeid, sadamaid ja lautrikohti. Asustusstruktuur maastikul annab ilmekaima
pildi kunagisest külaelust –ajaloost, hoonete paiknemisest maastikul, asustusest,
maakasutusest, elukorraldusest, elukeskkonnast ‒ ja moodustab väärtusliku pärandi ka siis
kui need objektid enam praktilist kasutust ei leia.
Rahvuspargi asustusmuster on üldiselt veel maastikus jälgitav, objektid säilinud,
väärtuslikumad mälestistena arvele võetud ning moodustub piirkonnale iseloomulik
maastikupilt.
Kultuurimälestiste riikliku registri4 andmetel on piirkonnas ajaloolisi asulakohti ja
pärandkultuuri objekte.
Piiranguvööndis, kus ehitustegevus võimalik, tuleb uute hoonete ehitamisel pidada silmas, et
need järgiksid olemasolevat asustusstruktuuri ja -mustrit ning seeläbi säiliks rahvuspargi
hoonestusstruktuur ja seda kujundav protsess. Asustusstruktuuri kujundavaks protsessiks on
peetakse viisi ja põhimõtet, mille alusel rahvuspargis hoonestus on kujunenud – ühe
ajalooliselt hoonestatud maaüksuse piires on loodud teine elamumaa (talud on nt
laste/pereliikmete vahel jagatud).
Rahvusparki uute hoonete ehitamisel tuleb järgida kindlaksmääratud ja kokkuleptud
põhimõtteid. 2013. a on Artes Terrae OÜ koostanud vastava Matsalu rahvuspargi
ehituspärandi ja asustusstruktuuri analüüsi5.
Otsene mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.
5.9 Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.
Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise
keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.
5.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine
Planeeringuala kontaktvööndis teadaolevad teised sarnased arendused puuduvad, millega
seoses võiksid avalduda koosmõjud või mõjude kumuleerumine..
4
https://register.muinas.ee
5
https://www.dropbox.com/s/hmhy7jck3e1t29m/44MT12%20Matsalu%20seletuskiri.pdf?dl=0
20
Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang. Versioon 25.11.2021
5.11 Muud aspektid
Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega
kaasnevana ei ole oodata.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise
planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel
teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu võrdlemisi väiksemahulist eluhoonestust
kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse
valdkondadesse puudub.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi,
sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa
Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu võrdlemisi
väiksemahulist eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu
keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise
menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud
säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.
Kui DP-ga planeeritakse võimalikku keskkonnamõju kaasa toovat tegevust, siis tuleb kaaluda
KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on
kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab
ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.
21
Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang. Versioon 25.11.2021
6 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise,
vähendamise ja leevendamise võimalused
Planeeringu edasisel koostamisel ning kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada
järgmisi keskkonnatingimusi:
- Hooned tuleb projekteerida ristkülikukujulise põhiplaaniga, lihtsa arhitektuurilise
lahendusega, ühemahulisena, põhimahult ühekorruselisena. Vältida tuleb hoone
põhimahu liigendamist, lubatud on väiksemad tagaseina juurdeehitised ja esiseina
tagasiasted räästaaluste varjualustena. Vältida tuleb tüüpprojekte ja kataloogimaju.
- Elumaja tuleb planeerida mahult suurem kui abihooned, soovitame osad
majandusruumid elamuga kokku (ühte mahtu) ehitada. Katused projekteerida viil-,
poolkelp või kelpkatusena, kaldega 35-50 kraadi, vältides domineerivaid ja suuri
katuseuuke, need peaksid olema madalamad kui põhikatus ja mitte enam kui 1/3
katuse küljepindalast.
- Hoonete välisel viimistlemisel kasutada naturaalseid materjale - seinte materjal on
tahumata ja värvimata ümarpalk, tahutud või saetud palk, roog või laudis ning osaliselt
kas maakivi või paekivi; kaasaegsest kivist vm materjalist seinte puhul soovitame
krohvimist. Vältida ebatraditsioonilisi ning ajalooliste hoonetega sobimatuid või
imiteerivaid ja plastmaterjale, tööstuslikku ümarpalki, katusekattena s‐kivi.
- Vältida tuleb suuri klaaspindasid. Selleks, et linnud klaasi märkaksid ja end ei vigastaks,
tuleb kasutada vastavaid meetmeid - paremini on märgatavad valged kujutised,
märgised või kardinad. Asjakohased soovitused
https://www.eoy.ee/ET/12/33/linnud-ja-klaaspinnad/.
- Puurkaev tuleb rajada lähtudes keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43
„Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja
konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu
või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise,
lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha
kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise,
puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja
salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -
augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“. Puurkaevu asukoht tuleb valida
võimalike reostusallikate suhtes põhjaveevoolu suunas (järgib üldjoontes maapinna
kallakut) ülesvoolu ja krundi piires võimalikult kaugel (mitte vähem kui 50 m). Tagada
tuleb nõuetekohane sanitaarkaitseala. Puurkaevu rajamisel tuleb sellest veevarustuse
tagamisel arvestada joogiveele kehtivate kvaliteedinormidega (sotsiaalministri
24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid“).
- Ehitamisel kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat
pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida
töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut igapäevaselt.
- Veeseaduse § 187 punkti 2 kohaselt on veeloa kohustus, kui võetakse põhjavett
rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas. Eeltoodust tulenevalt juhul,
kui selgub, et puurkaevust võetava põhjaveekogus on 150 m3 kuus või rohkem kui 10
m3 ööpäevas, siis on vajalik tegevuseks taotleda veeluba.
22
Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang. Versioon 25.11.2021
7 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta
Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud olulise
keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb KeHJS
alusel VV 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb
anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15, mille
kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang “ punktis 8 toodud
tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik,
kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000
võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.
DP ala asub Matsalu rahvuspargi Matsalu piiranguvööndis. Piiranguvööndid on kõige
leebema kaitsekorraga alad, mis määratletakse juhul kui loodusväärtuste säilitamiseks
rangemaid piiranguid pole vaja. Põhinõudeks on siin maastikupildi säilitamine ja jätkusuutlik
majandamine. Piiranguvööndid toimivad ka ühendusalana rangemalt kaitstavate vööndite
sidumiseks ühtseks kaitsealaks.
Lisaks looduse kaitsele on Natura alade koosseisu jääva Matsalu rahvuspargi pikaajaliseks
kaitse-eesmärk 30 aastaks seatud, et rahvuspargis on säilinud asustusstruktuur ja seda
kujundanud protsess.
Siinkohal on oluline eelkõige ohjata sobimatut ehitust. Antud piirkonnas puudub
ehitussurve ja pole kartust, et ulatuslikud uusehitused domineerivad ajaloolise maastiku
üle ning ei sobitu traditsioonilise külailmega.
DP-ga kavandatavad uued hooned järgivad olemasolevat asustusstruktuuri ja stiili.
Matsalu rahvuspargi kultuuripärandi kaitse-eesmärki järgides ja kehtiva kaitsekorralduskava
järgi (kaitsekorralduskava on kaitstava loodusobjekti alapõhise kaitse korraldamise aluseks)
tuleb ehitamisel jälgida hoonete välisilme sobivust traditsioonilisse külamaastikku. Matsalu
rahvuspargi maastike kultuuripärandi kaitse-eesmärk on säilitada külades asustusstruktuur ja
ajalooline maakasutus, mis tähendab ehitamise lubamist eelkõige varem hoonestatud
talukohtades, säilitades piirkonnas levinud krundisisest hoonete paigutust ja arvu
(asustustihedust).
Algatatava DP elluviimine ei kahjusta kaitsealade kaitse-eesmärkideks nimetatud
loodusväärtusi ja ei ole vastuolus looduskaitseseadusega ega Matsalu rahvuspargi kaitse-
eeskirjaga.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel
koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei
saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist
keskkonnamõju.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega hetkel teadaoleva info alusel
koostatud käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega
kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju
hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile – planeering ei näe ette
ehituskeeluvööndi vähendamist;
23
Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang. Versioon 25.11.2021
2) planeeringuala paikneb Natura 2000 võrgustiku alal, kuid tegevus kaittavaid alasid
oluliselt ei mõjuta. Mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja
terviklikkusele puudub. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata kaitstavate alade kaitse-
eesmärgiks olevate koosluste või liikide seisundi halvenemist.
3) kaitsealustele linnuliikide elupaikade olulist vähenemist kavandatava tegevusega
kaasnevana ei ole oodata.
4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist,
heaolu ega vara. Planeeringu elluviimisega kaasnevana on oodata pigem positiivset
mõju inimese heaolule.
5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega
jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks
piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;
6) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse
ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;
7) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja
maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas
muud olulist negatiivset keskkonnamõju.
Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik
planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12 ning
täiemahulise KSH läbiviimise vajadust eelhinnangu koostaja ei näe.
KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja
kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks
eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii
detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4
lg 2 mõistes.
Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise
otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6.
24
Lääneranna vallas Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang. Versioon 25.11.2021
Kasutatud materjalid
Seadused, määrused:
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)
Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258)
Planeerimisseadus (RT I, 04.05.2017, 4)
Veeseadus (RT I, 21.09.2021, 6)
Maaparandusseadus (RT I, 01.07.2020, 8)
Andmebaasid:
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee
Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
25
KOOPIA No:_______
Number: _______
TAMMAS-MARDI KINNISTU PLANEERINGU
LÄHTEÜLESANNE
KELU KÜLA, LÄÄNERANNA VALD, PÄRNU MAAKOND
(41102:001:0219)
OMANIK/VALDAJA: HUVITATUD ISIK: PROJEKTI KOOSTAJA:
Peeter Ojasaar Peeter Ojasaar OÜ NXXN
allkiri allkiri allkiri
TÖÖ No: 443POJA KOOSTAMISE AEG: STAADIUM:
20.06.2021
PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE
GSM:+(372) 5048588, E-MAIL:
[email protected] , www.laansoo.ee
NXXN OÜ TÖÖ NR 443POJA LÄHTEÜLESANNE, TAMMAS-MARDI, KELU KÜLA, LÄÄNERANNA VALD, PÄRNU MAAKOND –
STAADIUM: DETAILPLANEERING. [Kuupäev]
PROJEKTI KOOSTAJAD:
OÜ NXXN REG. KOOD: 10687593
PEAPROJEKTEERIJA:
SAMBLAMÄE, RANNAKÜLA, LÄÄNE-NIGULA VALD, LÄÄNEMAA, 91104
MAJANDUSTEGEVUSE REGISTREERINGUD:
valdkond EHITUS:
Ehitusjuhtimine EEJ000113
Ehitusprojektide ekspertiiside tegemine EPE000031
Projekteerimine EEP000137
VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO – EP00405FIE-0001
VOLITATUD ARHITEKT V, KUTSETUNNISTUS NR.059112
EESTI ARHITEKTIDE LIIDU LIIGE
TEL:+372 5048588
E-MAIL:
[email protected]
PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE
GSM:+(372) 5048588, E-MAIL:
[email protected] , www.laansoo.ee 2
NXXN OÜ TÖÖ NR 443POJA LÄHTEÜLESANNE, TAMMAS-MARDI, KELU KÜLA, LÄÄNERANNA VALD, PÄRNU MAAKOND –
STAADIUM: DETAILPLANEERING. [Kuupäev]
SELETUSKIRI
1. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS
Planeeringu eesmärk on:
• Maa sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast elamumaaks
• Krundile uue ehitusõiguse ja -tingimuste määramine, hoone olulisemate arhitektuurinõuete
määramine, tehnovõrkude ja-rajatiste asukoha määramine ning servituutide vajaduse määramine.
• Tekkivatele kinnistutele insenerkommunikatsioonidega varustamine, tehisveekogu rajamine.
Käesoleva lähteülesande eesmärgiks on määratleda vajalikud tegevused püstitatud eesmärkide
saavutamiseks. Toimub see läbi koostatava detailplaneeringu või mingil muul viisil seda otsustab
Lääneranna vallavalitsus.
Planeeritav ala piirdub Tammas-Mardi kinnistuga, mille pindala on 2,0 ha ja asub Kelu külas, Lääneranna
vallas, Pärnu maakonnas. Katastritunnus 41102:001:0219, maa ol. olev sihtotstarve 100%
maatulundusmaa.
Kinnistusraamatust väljavõte:
PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE
GSM:+(372) 5048588, E-MAIL:
[email protected] , www.laansoo.ee 3
NXXN OÜ TÖÖ NR 443POJA LÄHTEÜLESANNE, TAMMAS-MARDI, KELU KÜLA, LÄÄNERANNA VALD, PÄRNU MAAKOND –
STAADIUM: DETAILPLANEERING. [Kuupäev]
Maaüksus on tekkinud Tabraku kinnistu poolitamisest. Tekkinud Tammas-Mardi kinnistule jäid põhiliselt
Tabraku talu põllumaad ja abihoone, millest on hetkel säilinud ainult hoone vundament ning kõrghaljastus
vahetult endise abihoone ümbruses.
2. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS
Kinnistu planeerimisel on omanike soovunelmad järgmised:
• Luua võimalus etapiliselt välja ehitada omale maakodu, kus on peahooneks elamu ja maaelu
tarbeks vajalikud abihooned ja tehnosüsteemid, sealhulgas:
o Saunahoone ööbimisvõimalusega
o Töökoda veesõlm, elektrikilp, garaaž traktorile, murutraktorile, paadi, kanuu hoidla,
majandusruum mee töötlemiseks jne.
o Laut – lambad, kanad
o Mesilastarud
o Maakelder – maakivist
o Auto katusealune 2le autole koos panipaigaga. Teisel korrusel ööbimise võimalus
o Päikesepaneelid, tuulik, maaküte, septik, puurkaev koos võimalusega käsitsi vett välja
pumbata.
o Lubatud on kodumajutusteenuse pakkumine, kui selleks soovi on
• Sissesõidutee - allee (pärn, hobukastan?)
• Tiik – piisava suurusega, tagab kogu vajaliku majandusvee nii aia, põllumajanduse kui ka
koduloomade ja lindudele. Teenindab ka sauna vajadusi.
• Elamu iluaed lõuna, lääne küljes. Lõuna poole, tee äärde võiks istutada puid vabas vormis, mitte
müürina.
• Tarbeaed - kasvuhoone, marjapõõsaste, puu - ja juurvilja ala, kompostikast jne, aiaga ümbritsetud.
Viljapuid 20 (+/-), marjapõõsaid 30 (+/-)
Kokkuvõte esialgsest planeeringuskeemist vaata joonis: „Planeeringuskeem“
Ootused hoonete arhitektuursele lahendusele:
• Unistus on, et maja oleks viilkatusega, puitlaudisega, iluliistutega akendel ja ustel. Aknad
suured ja “ruutudega”, loodan, et on arusaadav, mida ma selle all mõtlen :). Maja võiks olla
kompaktne, valgusküllane, kohalikku arhitektuuri järgiv. Värvieelistused on rootsi punane,
heledad hallikad toonid, naturaalvalge või heledad hallikasrohelised toonid. Võib kasutada
maakivi, aga ei pea ;)
• Maja lõuna- ja lääneküljes ilma katuseta terass
• Eeskoda, peasissekäik - kinnine, akendega katusealune. Võiks olla kas köögi või elutoa pool,
et emba-kumba akendest oleks võimalik näha, kes külla tuleb ;)
• Esik - mitte just jalgpalliväljaku suurune, aga selline, et saaks seal ringi ka pöörata
• Köök - aknad lõuna poole, kraanikauss akna all. Lisaks tavalisele pliidile ka soojamüüriga
puupliit ja sahver. Võiks olla võimalus eraldada kööki teistest ruumidest klaasidega ustega.
• Elutuba - suurte akendega ( nagu talveaed või akendega veranda), saab otse terassile minna,
valgetest pottidest ahi
• Söögituba - köögi ja elutoa vahel, vajadusel mahutaks ka suurema laua.
• Kontorituba( võib olla ka teisel korrusel)
• Wc - I korrusel
• Majapidamisruum - pesumasin, pesu kuivatus, kraanikauss ja jalgade, jalanõude pesu. Uks
õue.
• Majaisanda ja - emanda magamistuba - II korrusel, aknad lääne poole, omaette vannitoaga,
vann akna all :). Kaks garderoobi.
• Peretütarde magamistuba - II korrusel, garderoob
• Perepoja magamistuba -II korrusel, garderoob
• Trepihall - kamin soojamüüriga majaisanda ja - emanda magamistuppa (?), rõdu
• Dušširuum, wc - II korrusel.
• Ol, olevat eluhoonet peab saama vajadusel laiendada (suurendada eluruumide osa, lisada
magamistube, saun jms ), et tekiks suurem kasutusmugavus hoonele.
.
2.1. KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED
• Planeeringualal puuduvad:
o Looduskaitsealad ja looduse kaitstavad üksikobjektid
o Muinsuskaitseobjektid
PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE
GSM:+(372) 5048588, E-MAIL:
[email protected] , www.laansoo.ee 4
NXXN OÜ TÖÖ NR 443POJA LÄHTEÜLESANNE, TAMMAS-MARDI, KELU KÜLA, LÄÄNERANNA VALD, PÄRNU MAAKOND –
STAADIUM: DETAILPLANEERING. [Kuupäev]
o Muud kaitsealad ja kaitsealused objektid
• Planeeringualal puudub vajadus teha ettepanekuid kaitseeeskirjade, põhimääruste ja muude
kasutamistingimuste täpsustamiseks ja muutmiseks.
• Planeeringu alal pole vaja teha ettepanekuid maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks või
kaitsereziimi lõpetamiseks.
• Servituutide seadmise vajadus
o Planeeringualal puuduvad
o KÜNKA kinnistu (53101:001:0285) kasuks õigus kasutada maad juurdepääsuks oma
o Kinnistu 2 ja 3 kasuks õigus juurdepääsule oma kinnistule üle Samblamäe kinnistu
• Muud seadustest tulenevad kinnisomandi kitsendused
o Planeeringualal puuduvad
2.1.1. JÄÄTMETE LIIGITI TÖÖTLEMINE
Olmeprügi äraviimine krundilt lahendatakse spetsiaalsete prügiveofirmade abil, kellega sõlmitakse leping.
Lääneranna vallas kehtiva jäätmehoolduseeskirja nõuete kohaselt. Jäätmete sorteeritult kogumiseks
projekteerida kinnistule vastavad hoidlad.
PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE
GSM:+(372) 5048588, E-MAIL:
[email protected] , www.laansoo.ee 5
NXXN OÜ TÖÖ NR 443POJA LÄHTEÜLESANNE, TAMMAS-MARDI, KELU KÜLA, LÄÄNERANNA VALD, PÄRNU MAAKOND –
STAADIUM: DETAILPLANEERING. [Kuupäev]
2.1.2. KOOSTÖÖ PLANEERINGUALASSE MÄÄRATUD KINNISTUTE OMANIKEGA
• Vastavalt planeerimisseadusele
• Naabreid: Oti DP alal olevate kinnistute, Madise ja Tiigi kinnistute omaikke on informeeritud
2.1.3. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEKUD JA PÕHJENDUSED
• Puuduvad
2.1.4. KOOSTATAVA DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEGA OSALISELT VÕI TÄIELIKULT
KEHTETUKS MUUTUVAD SAMALE MAA-ALALE VAREM KEHTESTATUD
DETAILPLANEERINGUD:
Planeeritava ala kohta ei kehti hetkel ühtegi varem kehtestatud detailplaneeringut.
PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE
GSM:+(372) 5048588, E-MAIL:
[email protected] , www.laansoo.ee 6
NXXN OÜ TÖÖ NR 443POJA LÄHTEÜLESANNE, TAMMAS-MARDI, KELU KÜLA, LÄÄNERANNA VALD, PÄRNU MAAKOND –
STAADIUM: DETAILPLANEERING. [Kuupäev]
3. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ESITATUD NÕUDEID
Krundi ehitusõigus on määratletud esialgu tingimustega, mida on õigus hilisema töö käigus täpsustada:
Maa sihtotstarbeks jääb: E – elamumaa, krundi kasutamise sihtotstarve pereelamumaa
EP 100%,
Lubatud ehitiste arv krundil: 6 tk (1 eramu + 5 abihoonet),
Lubatud hoonestustihedus: - ei määratleta
Ehitiste lubatud suurim ehitusalune pind - vastavalt uuele ÜP-le
krundi maksimaalne täisehitusprotsent:- vastavalt uuele ÜP-le
Ehitiste lubatud suurim kõrgus (viilkatuse harja absoluutkõrgusena) maapinnast:
Elamu - katusehari 8,5 m, (vastavalt uuele ÜP-le?)
Abihoone - katusehari 5,0 m, (vastavalt uuele ÜP-le?)
Maksimaalne korruselisus: 2/ -1 eramul, 1+katusekorrus / -1 abihoonetel, ( sõnastust
täpsustada töö käigus, tulenevalt arhitektuursest disainist!)
Suletud brutopind: ei määratleta(vastavalt uuele ÜP-le?)
Metsaindeks ei määratleta(vastavalt uuele ÜP-le?)
Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele: täpsustuvad vallavalitsuse poolt väljaantavate detailplaneeringu
lähteülesandes.
KOOSTAS:
ENN LAANSOO
ARHITEKT
PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE
GSM:+(372) 5048588, E-MAIL:
[email protected] , www.laansoo.ee 7
NXXN OÜ TÖÖ NR 443POJA LÄHTEÜLESANNE, TAMMAS-MARDI, KELU KÜLA, LÄÄNERANNA VALD, PÄRNU MAAKOND –
STAADIUM: DETAILPLANEERING. [Kuupäev]
Lisa 1
Keskkonnaameti kiri 12.11.2019 nr.7-9/19/18169-2 „Ehitamise võimalusest Tammas-Mardi maaüksusel
(kü: 41102:001:0219)
PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE
GSM:+(372) 5048588, E-MAIL:
[email protected] , www.laansoo.ee 8
NXXN OÜ TÖÖ NR 443POJA LÄHTEÜLESANNE, TAMMAS-MARDI, KELU KÜLA, LÄÄNERANNA VALD, PÄRNU MAAKOND –
STAADIUM: DETAILPLANEERING. [Kuupäev]
PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE
GSM:+(372) 5048588, E-MAIL:
[email protected] , www.laansoo.ee 9
Lisa 1
DPL- ...... -........
Lääneranna Vallavalitsusele, Jaama tn 1, Lihula linn, 90302 Pärnu maakond
TAOTLUS DETAILPLANEERINGU ALGATAMISEKS
Taotleja:
Nimi Peeter Ojasaar
Registrikood / isikukood 36903040263
Aadress Kopli 1, Kose, 75101, Kose vald, Harjumaa
Kontakttelefon +3725014982
E-post
[email protected]
Palun algatada detailplaneering ja väljastada detailplaneeringu lähteseisukohad maa-alal
järgmise aadressiga: Lääne maakond, Lääneranna vald,
Kelu küla
katastriüksus tunnusega 41102:001:0219
kinnistu registriosa nr Tammas-Mardi, pindala 2ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%
Detailplaneeringu koostamise eesmärk:
Planeeringu eesmärk on:
• Maa sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast elamumaaks
• Krundile uue ehitusõiguse ja -tingimuste määramine, hoone olulisemate arhitektuurinõuete
määramine, tehnovõrkude ja-rajatiste asukoha määramine ning servituutide vajaduse määramine.
• Tekkivatele kinnistutele insenerkommunikatsioonidega varustamine, tehisveekogu rajamine.
Käesoleva lähteülesande eesmärgiks on määratleda vajalikud tegevused püstitatud eesmärkide
saavutamiseks. Toimub see läbi koostatava detailplaneeringu või mingil muul viisil seda otsustab
Lääneranna vallavalitsus.
1
Täpsemalt loe DP taotluse lisa: seletuskiri DP lähteülesanne ja joonised:
Uute kruntide arv: uusi krunte ei eraldata
Lammutatavad ehitised: puuduvad
Säilitatavad ehitised:
• Kaaluda ol. oleva vundamendi kasutamist
Uute ehitiste arv, tüüp, kasutusotstarve:
• loe maaomaniku DP lähteülesanne
Taotletavad kommunikatsioonid:
Elekter:
• Taodelda liitumistingimused planeeritava kinnistu tarbeks.
Vesi:
o Planeeritavast uuest puurkaevust.
2
Kanaliseerimine:
o Kohalik. Vastavalt Keskkonnaameti nõuetele. Biopuhasti või kogumismahuti. Keelatud on
bioloogiliselt puhastamata reovee juhtimine pinnasesse.
Servituutide vajadus: Puudub
Olemasoleva olukorra kirjeldus planeeritaval maaüksusel:
Maaüksuse üldiseloomustus:
Tammas-Mardi kinnistu 2ha on hoonestamata. Säilinud varasema hoone vundament ja kõrghaljastus
vundamendi ümber. Vt joonis: Ol. olev olukord
Olemasolevad ehitised: puuduvad
3
Olemasolevad kommunikatsioonid:
• Loe eespool
Olemasolevad teed ja juurdepääsud:
• Juurdepääsu tee olemas olev Pagasiluha teelt.
Palun anda detailplaneeringu koostamise korraldamise ja/või rahastamise õigused järgmisele
isikule:
Nimi Peeter Ojasaar
Registrikood / isikukood 36903040263
Aadress Kopli 1, Kose, 75101, Kose vald, Harjumaa
Kontakttelefon +3725014982
E-post
[email protected]
Kohustun enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmima Lääneranna Vallavalitsusega lepingu
planeeringuala teede ja tehnotrasside väljaehitamise kohustuse võtmise kohta.
Taotleja Peeter Ojasaar
(nimi ja allkiri)
2021 a
4
PÕHIJOONIS M1:1000
Tabraku plan. hoonestusalast 40meetrit piir LEPPEMÄRGID
PLANEERITAVA ALA PIIR
OL. KINNISTU PIIR
41102:001:0048
MAAPEALSE MAA-ALUSE MAHU PLAN.
HOONESTUSALA
PLAN. HOONE VÕIMALIK
N 8.67 8.62
8.75
8.69 8.41
56,2 m2
E1A
E1B
PAIKNEMINE KINNISTUL (ORIENT
EHITUSALUNE PIND)
PLAN. UUSELAMU (VAR1)
PLAN. UUSELAMU (VAR2) või ABIHOONE?
8.62 E2
7.61 8.55 PLAN. SAUN
8.93 7.63 E3 PLAN. MAAKELDER
7.118.467.82
T1 PLAN. TALL-TÖÖKODA-AIATEHNIKA
13 8.46 8.54
T 107,9 m2 L1 Loomaaedikud 641,9 m28.60 8.62
L1
8.57 PLAN. LAUT
8.50
8.59
M1 PLAN. MESILASTARUD
8.62 8.66
8.50 56,4 m2
PLAN. TEHISVEEKOGU LÄBIVOOLAVA
M1 VEEGA (ORIENT EHITUSALUNE PIND)
A
8.95 8.41 8.72
8.85
8.97 8.48 8.43 M1 PLAN. KRUNDISISENE AUTOTEE
7.27 107,9 m2 T1 8.55
8.72
ekk
PLAN. KRUNDISISENE JALGTEE
8.54 M1 8.85
8.56 vare
9 .0 8.63 8.46
PLAN. TEED-PLATSID PROJ.
0 8.71 (VETT LÄBILASKVAD KATENDID )
seh
1 738,6 m2 M1 8.92
SÕIDUVAHEND - PARKIMISKOHT PROJ
8.61
kuu
Loomaaedikud P2 PLAN. PARKIMISKOHTI HOOVIS MIN 2 TK
M1 9.01
8.47 8.52 PLAN. PRÜGIKASTIDE ASUKOHT
8.55 PK
8.57 63,7 m2 8.50 M1 8.81
8.55
kask PLAN PIIRDEAED ( VAISI KÜLALE
343,7 m2 8.40E2 0
9 .0.2 5
Pagasiluha tee
ISELOOMULIK ). LUBATUD
M1 8.71 9.88 KOMBINEERIDA LÕIGUTI ERINEVAID
492750
9 0
9.09 50
8 .6511500 9 .59 .7 5
AIA TÜÜPE sh.
1. TÜÜP KIVIAED H=60-75CM - MAA-
41102:001:0071 8.41 8.50 JA PAEKIVIST
1 0 .0 010.25
8.61 8.76
8.46 8.48 8.46 9.5 10.28 2.TÜÜP - PUIDUST PÜSTLIPPAED
8.50 8.76 9.41 9.89 10.19 10.28 Hmax 1,2m hõredus 50%
8.59õ 11.53
10.03 10.22
nulg 3. TÜÜP - VABAKUJULINE
10.68
11.45 PÕÕSASPIIRE ( soovitav sirel jms. )
õ 9.51
9.23 10.00 10.13
10.30 10.29 10.21
8 .5 0 8.88
9.01
10.57
10.36 9.82
10.77
9.97
TRANSPORDI SISSEPÄÄS KRUNDILE
E3 9.74 9.96 10.22 0 9.92
10.35 .09.95
.5 0
8.58 8.54 49,2 m2 10.529.87 mängumaja
10.25 1 09.90
10.20
8.40 8.60 9.80 JALAKÄIJA SISSEPÄÄS KRUNDILE
10
9.84
1 0 . 1 0 .2 5
8.54 A 10.16
8.55 8.6 9.34 9.99 9.90 9.77 9.45 SOOVITUSLIK SISSEPÄÄS ELURUUMIDESSE
8.75 8.51 8.83
kirs id
8.83 10.04 9.93 TEE KAITSEVÖÖND 0M
00
9.20 10.2710.06 9.35
9.
10 .5 0
9.13 9.8410.70 10.52 9.78 9.33
25
0 maastik )
Kiviktaimla-iluaed .(0kaldega 10.30
10.15 10.28
9.729.70 9.70 9.75
9
kirs id
9.59 auk
9.54
9.80 vund 9.53 9.34
10.48 188,5
9.58 m2 10.16
5
8.82 9 .2 0 10.50 10.51
E1B
10.67 9.95
9 .5 9 .5 9.71 10.09
9.28
10.36 10.11sirelid
5 kuusk9 .5 0 9.58 9.56
9.51 9.48
0 277,7 m25
9 .7 10.03 10.16 1 0 .2 9.86 9.68 9.51 9.32
9.05 9.81 9.32
E1A
9.329.80
91.07..2050
9 .7 9.76 9.46
5
5 9.18
9.83 tomingas
10.45
5 9 .7 10.98
10
9.05 9.99 10.07 9.59 9.42 tomingas
9.77 9.29
7.86 10.13 9.82 9.34
10.19 9.379.36
9.69 9
.7 5 10 .0 0 sirelid
10. 9.82 sirelid 9.65 9.44 9.10
00 9.69
9.81 9.73 9.50 9.36kirsid
9.34 9.60 9.55
9.53 9.64 9.36 9.34
9.64 9.35 9.45
10
9 .5 0
9 .2 5
.2 5
10.13
9.50
5
8.06 9.69
9 .2
Eesaed-iluaed ( kujundatud maastik )
9.38
9 .2 5 9.53
9.44 9.70
9.41
9.25 9 .5 0
492850
9.53
A8.07
10.00 9.33 9.69 6511400
9.34 9.52
9.99
9.97 0
1 0 .010.02 9.39 9.49
1 0 .2 5 10.13
10.13
9.43 9.55
9.48 9.50
10.10
9.59 9.84
10.19
10.17 A 9.47
9.65 9.59
10.18
Joonise nimetus:
0. Planeeringuskeem
Töö nimetus
TAMMAS-MARDI KINNISTU DETAILPLANEERING
TAMMAS-MARDI KELU KÜLA, LÄÄNERANNA VALD PÄRNU MAAKOND NXXN OÜ reg. nr. 10687593 Samblamäe, Rannaküla, Nõva vald,
Läänemaa.91104 tel:5048588 e-mail:
[email protected] www.laansoo.ee
Tellija: Töö staadium Töö nr. Arhitekt: Viimati salvestatud Joonise mastaap Joonise ID
PEETER OJASAAR PLANEERINGU 443POJA ENN LAANSOO 29.06.2021 1:1000 .1
LÄHTEÜLESANNE
LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS
Teie 10.08.2021 nr 6-5/21/15997-3
Keskkonnaamet
info@keskkonnaamet Meie 09.12.2021 nr 2021/8-1/752-7
Rahandusministeerium
[email protected]
Arvamuste ja ettepanekute küsimine
Tammas-Mardi kinnistule detailplaneeringu algatamiseks
Planeerimisseaduse § 124 lõike 6 ja § 127 lõike 1 alusel esitame Kelu külas, Tammas-
Mardi kinnistu (41102:001:0219) detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade
kinnitamise ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnangu arvamuste ja ettepanekute esitamiseks.
Täna kehtiva Lihula valla üldplaneeringu kohaselt asub Tammas-Mardi kinnistu
hajaasustuspiirkonnas, Matsalu rahvuspargis ja Natura 2000 alal, kus täna kehtiva
üldplaneeringuga on määratud detailplaneeringu koostamise kohustus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ene Täht
vallavanem
1. Tammas-Mardi kinnistu (41102:001:0219) detailplaneeringu algatamine ja
lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine (eelnõu)
2. Tammas-Mardi kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad (eelnõu)
3. Tammas-Mardi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
4. Tammas-Mardi kinnistu detailplaneeringu algatamise taotlus koos kavandatava
eskiislahendusega
Kaire Koitne
56918606
[email protected]
Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298
Jaama 1, 90302 Lihula
[email protected] IBAN EE341010602005099006
Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank
2
EELNÕU
LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS
1. Planeeritava ala asukoht ja ulatus
Planeeritava ala suurus on ca 2,0 ha ja see asub Kelu külas, hõlmates Tammas-Mardi kinnistut
(41102:001:0219) ja lähiala.
Tammas-Mardi kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ja pindala 2,0 ha, millest 1,48 ha on
haritav maa 0,43 ha looduslik rohumaa ja 0,09 ha muu maa.
Tammas-Mardi kinnistu, kus on alles vanast talukohast vundamendi varemed, asub Matsalu
rahvuspargi piiranguvööndis ja jääb tervikuna Natura 2000 kaitsealade võrgustikku kuuluvale
Väinamere linnu- ja loodusalale. Matsalu rahvuspargi alal kehtib kaitse-eeskiri, mille kohaselt on
rahvuspargi valitseja Keskkonnaamet. Kaitseala piires ei tohi kaitseala valitseja nõusolekuta muuta
katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala, kinnitada maakorralduskava, väljastada metsaomanikule
metsamajandamisekava ega kehtestada detail- ja üldplaneeringut ning anda projekteerimistingimusi.
Maa-ameti kaardi andmetel on tegemist kunagi hoonestatud talukohaga ning kitsenduste kaardi
andmetel on nimetatud kinnistul kitsenduseks Matsalu rahvuspargi kaitseala kaitse-eeskiri,
maaparandussüsteemide hoiuala ning kinnistu läänepiiri ääres on 2-4 m laiune vooluveega kraav
koos kaitsevöönditega.
Tammas-Mardi kinnistule on võimalik rajada juurdepääs külgnevatelt Pagasiluha ja/või Võeka-Seli
teelt.
Ehitisregistri andmetel ei asu Tammas-Mardi kinnistul hooneid, kuid selle kinnistu idapoolsel
piirinaabril Tabraku kinnistul asuvad elamu, rehetuba-rehealune ja ait, mis jäävad Tammas-Mardi
kinnistu piirist ca 35 m kaugusele. Tammas-Mardi kinnistust lõuna pool üle Võeka-Seli tee asuv
Pärtli-Jaani kinnistu on samuti hoonestatud, seal paikneb elamu+laut, mis on kasutuses 1932 aastast.
Ülejäänud lähiümbruse maa-alad on hoonestamata suured maatulundusmaa kinnistud, mis on Maa-
ameti kaartidel tähistatud valdavalt haritava maana.
Täna kehtib antud alal Lihula valla üldplaneering, mis on kehtestatud Lihula Vallavolikogu
25.09.2003 määrusega nr 22, muudetud Lihula Vallavolikogu 10.06.2004 otsusega nr 30, Lihula
Vallavolikogu 28.04.2011 määrusega nr 13 ja 31.01.2013 määrusega nr 2, Lääne Maavanema
25.07.2016 korraldusega nr 1-1/16/114, Lääneranna Vallavolikogu 14.12.2017 otsusega nr 31 ja
18.04.2019 otsusega nr 140.
Nimetatud üldplaneeringu kohaselt asub Tammas-Mardi kinnistu hajaasustuspiirkonnas,
looduskaitsealal – Matsalu rahvuspargis, mis on üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu
koostamise kohustusega alaks.
2. Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeerida Tammas-Mardi kinnistule looduskeskkonna ja
ehitatud keskkonna tasakaalustatud ruumiline terviklahendus nii, et kavandatavad inimtegevused ei
avaldaks negatiivset mõju Natura 2000 kaitsealale. Kuid samuti on oluline detailplaneerimise kaudu
luua võimalus inimeste vajadusi ja huve arvestava sobivalt tasakaalustatud elukeskkonna
kujunemiseks.
Detailplaneeringu koostamise taotluses on planeeringu koostamise eesmärgiks etappide kaupa välja
arendada maakodu, kus peahooneks on elamu ja kõrvalhooneteks maaelu tarbeks vajalikud
abihooned: saunahoone koos ööbimisvõimalusega, töökoda ja veesõlm, elektrikilp, garaaž traktorile
ja murutraktorile ning paadi ja kanuu hoidla, majandusruum mee töötlemiseks, laut (lambad, kanad),
mesitarud, maakivist kelder, auto katusealune 2le autole koos panipaigaga, kus teisel korrusel on
külalistele ööbimise võimalus, tehnorajatised- päikesepaneelid, tuulik, maaküte, septik, puurkaev
koos võimalusega käsitsi vett välja pumbata ja tiik, mis on piisava suurusega, et tagab kogu vajaliku
majandusvee nii aia, põllumajanduse kui ka koduloomade ja lindudele ning teenindab ka sauna ja
tulekustutusvee vajadusi.
3. Detailplaneeringu koostamise ülesanne
Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on Planeerimisseaduse § 126 alusel:
1 hoonestusala ja tingimuste määramine;
2 ehitusõiguse ulatuse määramine, mis sisaldab krundi kasutamise sihtotstarbeid, hoonete ja rajatuste
arvu ning nende maksimaalset ehitusalust pinda ja hoonete ja rajatiste maksimaalset kõrgust ja
sügavust;
3 hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude võimaliku asukoha
määramine;
4 hoonete arhitektuur – ehituslike ja kujunduslike tingimuste määramine arvestades piirkonna
miljööd ja traditsioone. Matsalu rahvuspargis on hooned tavapäraselt lihtsa ristkülikukujulise
põhiplaaniga ja viilkatusega, mille kalle on ca 450. Välisviimistluses on tavaliselt kasutatud
looduslikke materjale ja rahulikke värvitoone;
5 keskkonnakaitse tingimuste, haljastuse ning heakorrastuse põhimõtete määramine;
6 tuleohutustingimuste määramine;
7 kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;
8. maaparandussüsteemide muutmine ja veerežiimi lahendamine;
9. maapinna vertikaalplaneerimine ja kaevetöödest tekkiva pinnase ümberpaigutamise lahendamine.
4. Vastavus üldplaneeringule
Detailplaneeringu eesmärk vastab täna kehtivale Lihula valla üldplaneeringule, mille kohaselt asub
Tammas-Mardi kinnistu üldplaneeringuga määratud hajaasustuse alal – Matsalu rahvuspargis.
Üldplaneeringu peatüki ,,Ehitamise printsiibid kaitsealadel“ Matsalu looduskaitsealal on kirjas
järgmised põhimõtted:
Matsalu looduskaitseala sihtkaitsevööndid on ehituskeeluvööndid, lubatud on kaitserežiimi
täitmisega ja alade eksponeerimisega seonduv ehitus.
Matsalu looduskaitseala piiranguvööndis moodustatakse uusi krunte, sealhulgas elamuehituse
tarbeks, erandkorras. Krundi moodustamiseks on vajalik vallavalitsuse ja Matsalu looduskaitseala
administratsiooni kooskõlastus.
Maastike, asustuse ja hoonestuse omapära ja üldise miljöö säilitamiseks on kaitsealal
detailplaneeringu kohustus.
Ehitada lubatakse esmajärjekorras asustatud või hoonestatud aladele; kunagi hoonestatud paikadesse,
varemetele ja vundamentidele ning taluasemetele; teede äärde ja metsaservadesse.
Ehitada ei ole lubatud avamaastikele.
Uusi hooneid on lubatud püstitada hajusalt, eesmärgiga vältida uute tihedalt hoonestatud asumite või
hoonegruppide teket. Lubatud on kuni 2 korruselised hooned.
5. Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamine:
Tuleb arvestada alljärgnevate asutuste seisukohtadega, kellel on eeldatavalt kavandatava tegevuse
osas põhjendatud huvi ja kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering puudutab:
5.1. Põllumajandus- ja Toiduameti 02.08.2021 kirjas nr 6.2-2/6936-1 esitatud seisukohaga, et neil
puuduvad vastuväited planeeringu algatamisele. Kuid tulenevalt asjaolust, et kinnistu paikneb
maaparandussüsteemi maa-alal, esitab PTA oma seisukohad ja tingimused, millega tuleb planeeringu
koostamisel arvestada:
5.1.1. Maaparandussüsteemi maa-alale ehitise kavandamisel, tuleb nii projekteerimisel, ehitamisel
kui ka ehitiste ja rajatiste hilisemal kasutamisel arvestada maaparandusseadusest tulenevate nõuetega,
kuna ehitustöödega ei tohi kahjustada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist ehitustöödega
hõlmatud kinnistule lisaks ka naaberkinnisasjadel (maaparandusseadus (edaspidi MaaParS) § 44 lg 2
ja 3). Selleks tuleb kõik tegevused, millega võidakse maaparandussüsteemi toimimist mingil viisil
mõjutada eelnevalt PTA-ga kooskõlastada (MaaParS § 50 lg 1).
5.1.2. Lisada DP-sse kõik maaparandusseadusest tulenevad kitsendused ning kanda
drenaažkuivenduse rajatiste paiknemine joonistele vastavalt edastatud maaparandussüsteemi
teostusjoonisele (MaaParS § 47 lg 6.). Vajadusel saab projekteerija küsida PTA Lääne regiooni
Haapsalu esindusest ka TIF-formaadis joonist.
5.1.3. Lähtudes edastatud DP lähteülesande tekstist ja planeeringuskeemist (443POJA) võib
järeldada, et kavandatav projektlahendus ei võimalda Tammas-Mardi katastriüksusel
maaparandussüsteemi toimimise jätkumist. Soovitame Tammas-Mardi katastriüksuse omanikul
taotleda kinnistu välja arvamist maaparandussüsteemide registrist (MaaParS § 51 lg 5 p 1). Lisaks
juhime tähelepanu, et olenevalt kavandatava tehisveekogu lahendusest ning selleks, et kinnistust
väljapoole jääv maaparandussüsteemi ala jääks iseseisvalt toimivaks, võib osutuda vajalikuks
maaparandussüsteemi rekonstrueerimine, mistõttu PTA ei soovita läbivoolavat tehisveekogu
planeerida. Juhul, kui kinnistu omanik siiski soovib näidatud mahus tehisveekogu rajada, palume
selleks tegevuseks võtta PTA-lt maaparandussüsteemi projekteerimistingimused (MaaParS § 50 lg 5).
5.1.4. Sõltumata sellest, kas maaomaniku maa-alale jääv katastriüksus arvatakse välja
maaparandussüsteemide registrist, jääb maaomanikule kehtima tema katastriüksust läbiva
maaparandussüsteemi eesvoolu hoiu- ja hooldustööde kohustus (MaaParS § 49 lg 1)
Maaparandussüsteemi (ühis)eesvoolule Kelu I (MPS kood: 5110700010030 / ehitis 001) kehtib
eesvoolu kaitsevöönd (12 meetrit mõlemal pool eesvoolu telge). Kaitsevööndis peab hoiduma
tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast
toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat
piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatistele (MaaParS § 48 lg-d 1 ja 2 ning
maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise
kord“ § 2 lg 2).
5.2. Päästeameti 20.07.2021 kirjas nr7.2-3.4/6225-2 esitatud Päästeameti Lääne päästekeskuse
seisukohad ja ettepanekud on:
5.2.1. Välise kustutusvee tagamise lahendus tuleb planeerida vastavuses Siseministri 18.02.2021
määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja
teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.
5.2.2. Ülejäänud planeeringu tuleohutus lahendada vastavuses kehtivatele tuleohutusnõuetele.
5.3. Muinsuskaitseameti 29.07.2021 kirjas nr 5.1-17,5/2210-1 on esitatud järgmine seisukoht
detailplaneeringu algatamise taotluse kohta:
5.3.1. Kelu külas Tammas-Mardi kinnistul (41102:001:0219) puuduvad muinsuskaitse all olevad
objektid, sellest tulenevalt ei ole vaja Muinsuskaitseametit antud menetlusse kaasata.
5.3.2. Kuid juhime tähelepanu, et kui mistahes paigas töid tehes avastatakse rajatis, tarind, hooneosa,
viimistluskiht, arheoloogiline kultuurkiht või muu leid või asjaolu, mida seni tehtud uuringute või
teiste tegevuste käigus ei ole dokumenteeritud, on tööde teostaja kohustatud säilitama leitu muutmata
kujul ning teavitama sellest viivitamata Muinsuskaitseametit.
5.4. Keskkonnaameti 10.08.2021 kirjas nr 6-5/21/15997-3 on esitatud järgmised seisukohad:
Lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist ei saa Keskkonnaamet
käesoleva DP puhul anda KSH algatamise või algatamata jätmise osas seisukohta, kuna
ebasoodne mõju Natura2000 loodusaladele ei ole teada. Palume arvesse võtta allpool toodud
asjaolusid ning koostada KSH eelhinnang koos KSH algatamise või algatamata jätmise
otsusega ning esitada täiendatud dokumentatsioon uuesti seisukoha andmiseks.
Keskkonnaamet on varem avaldanud taotlejale antud kinnistu kohta 12.11.2019 kirjaga omapoolse
eelneva seisukoha ehitamise võimalikkusest Tammas-Mardi kinnistul, tuues välja tingimused, mida
tuleb hoonestusega seotud ehitustööde teostamisel arvestada Matsalu RP alal. Keskkonnaameti
10.08.2021 kirjas nr 6-5/21/15997-3 on täpsustatud mainitud kirjas antud tingimusi ja toob
järgnevalt välja asjaolud, millega palub arvestada:
5.4.1. Katastriüksusel ei leidu kaitstavaid elupaigatüüpe ega Keskkonnaregistri andmetelkaitsealuste
liikide elupaiku. Planeeringuga hõlmatud kinnistul võib tööde tulemusena kaitse-eesmärgiks olevate
rändlindude toitumisala väheneda. Ümberkaudsed rannaniidud ja põllud pakuvad toitumisvõimalusi,
kuid arvestada tuleb asjaolu, et planeeritud töödega muudetakse kogu kinnistu maatulundusmaast
elamumaaks ning projektist lähtuvalt toimuvad ehitustööd suurel alal. Vajadusel kaasata eelhinnangu
koostamisse ornitoloog või kui omavalitsuse piires on Matsalu rahvuspargis talukohtade taastamiseks
detailplaneeringute algatamised sagenenud, siis tellida ulatuslikum eksperthinnang, kus hinnatakse
mõjusid lindude elupaikade vähenemisele ka kumulatiivselt.
5.4.2. Planeeringu kohaselt soovitakse rajada tiik, mis oleks ühendatud maaparandussüsteemi Kelu I
eesvooluga. Lähtuvalt tiigi mahust (ligikaudu 1800 m2) ei ole selle rajamiseks vajalik taotleda
keskkonnaluba, kuid on vajalik Põllumajandus-ja Toiduametilt kooskõlastuse küsimine.
5.4.3. Keskkonnaamet ei saa anda seisukohta rajatava reoveepuhasti ega puurkaevuasukoha osas,
kuna neid ei ole joonisele kantud. DP joonisele peaksid reoveepuhasti ja puurkaevu asukohad
märgitud olema. Taotluse kohaselt soovitakse reovee kohtkäitlussüsteemina rajada septik.
Keskkonnaamet on viidanud juba varasemalt 12.11.2019 kirjas, et kuna tegemist on nõrgalt kaitstud
põhjaveega alaga, siis septiku kasutamine ei ole lubatud. Reovett on lubatud puhastada biopuhastis
või koguda kogumismahutisse. Biopuhastist väljuvat heitvett võib juhtida suublasse või immutada
pinnasesse kuni 10 m3 ööpäevas.
5.4.4. Ehitustööde käigus üle jääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine on
lubatud ainult Keskkonnaameti loal. Mainitud juhul tuleb ennekavandatavat tegevust
Keskkonnaametile esitada kohane taotlus..
5.4.5.Keskkonnaamet toob järgnevalt välja hoonestust puudutavad tingimused:
5.4.5.1.Tammas-Mardi katastriüksus on moodustatud Tabraku kinnistu jagamisel, kuid on olnud
ajalooliselt omaette talukoht, mille varemed on ka praegu maastikul märgatavad. Tegemist on
ajaloolise talukoha taastamisega ja sinna on võimalik kavandada hoonestust, järgides RP
kultuuripärandi kaitse-eesmärki ja Matsalu kaitsekorralduskava. DP üheks ülesandeks on ehitiste
arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine. DP-s arhitektuuriliste ja kujunduslike
tingimuste määramisel tuleb arvestada järgnevaga:
5.4.5.2. Kelu külas on eluhoone lubatud ehitisealune pind on kuni 300 m2. Elumaja planeerida
üldjuhul mahult suurem kui abihooned;
6. Nõuded detailplaneeringu koostamiseks
6.1. Detailplaneering koostada mõõtkavas 1:500 mitte enam kui ühe aasta vanusele topo-
geodeetilisele alusplaanile, mõõdistada vähemalt 20 m laiune ala väljaspool planeeritava ala piiri.
Mõõdistuse peab olema koostanud kutsetunnistust omav maamõõtja-geodeet (minimaalne tase 5)
vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale korrale.
6.2. Planeerimisel arvestada valla üldplaneeringu nõudeid ja võtta arvesse Matsalu rahvuspargi kaitse
- eeskirja ja kaitseala valitseja nõudeid ning asutuste põhjendatud seisukohti ja tingimusi.
6.3 Detailplaneeringu määrata tingimused, et kavandatavad hooned moodustaksid hea
ehituskvaliteediga arhitektuurse ansambli, mis sobib olemasolevasse keskkonda.
6.4. Arhitektuurse lahenduse koostamisel arvestada piirkonnas enam kasutatud ehitusmaterjale ja
traditsioonilist hoonestuslaadi.
6.5. Lahendada juurdepääs(ud) olemasolevalt teelt. Parkimine lahendada krundisiseselt, lähtudes
elanike ja külaliste vajadusest.
6.6. Detailplaneeringuga määrata kruntide haljastuse põhimõtteline lahendus, väärtuslik kõrghaljastus
kuulub säilitamisele. Lahendada heakorra põhimõtted, jäätmete sorteeritud kogumiseks konteinerid,
taaskasutamine jmv.
6.7. Detailplaneeringuga määrata tingimused krundi piirdeaia asukohale ja materjalile jne. Sobivad
on ca 1m kõrgused looduslikust kivist aiad või hekk sh vabakujuline hekk. Soovitav on kasutada
piirkonna looduses levinud taimi näiteks kadakas, kibuvits jne. Hekkide kõrgus ei ole piiratud.
6.8. Vajadusel tuleb radooniohu täpsustamiseks enne hoone projekteerimist määrata pinnase
radoonisisaldus ja vastavalt mõõtmistulemustele rakendada meetmeid radooni hoonesse imbumise
tõkestamiseks.
6.9. Lahendada verikaalplaneerimisega sademevee ärajuhtimine hoonetest ja teedelt eemale.
6.10. Vee ja reoveekanalisatsiooni lahendus planeerida vastavalt keskkonnanõuetele. Piirkonna
põhjavee kaitstusest tulenevalt näha ette meetmed põhjavee kaitseks (näidata reovee kogumismahuti
vms, kaevu asukoht).
6.11. Detailplaneeringu graafilise osa koosseisus esitada asukohaskeem kontaktvööndi ulatuses
(vabas mõõtkavas), tugiplaan, põhijoonis (M1:500), illustreeritavad 3D joonised, tehnovõrkude
joonis ja liikluslahendus, haljastuse ning heakorrastuse lahendus võib olla põhijoonisel.
6.12. Detailplaneering esitada vastuvõtmiseks kahes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt (jooniste
vormistus nõutav formaadis *.dwg või *.dgn ja avalikustamiseks *.pdf) ning kehtestamiseks
minimaalselt kahes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt. Digitaalsed failid peavad olema L-EST
koordinaatsüsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis ja vastama antud asukoha koordinaatidele.
6.13. Detailplaneering peab vastama riigihalduse ministri 22.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu
vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ https://planeerimine.ee/2020/04/valminud-on-
planeeringu-jooniste-kihtide-vormistamise-juhend/.
7. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel ning detailplaneeringu
kooskõlastamine, kehtestamine.
Planeeringu koostamise korraldaja kaasab planeeringu koostamisse asutused (Keskkonnaamet,
Päästeamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaameti jt) kelle valitsemisalas olevaid küsimusi
detailplaneering käsitleb ja planeeringuala naabruses asuvate kinnisasjade omanikud ja teised
huvitatud isikud sh naabruse paiknevad hoonestatud kinnistute omanikud), kelle õigusi või huve võib
detailplaneering puudutada.
8. Detailplaneeringu koostamise ajakava*
7.1 Detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade koostamine, lepingu sõlmimine detsember -
jaanuar 2021-2022;
7.2 Detailplaneeringu eelnõu koostamine – jaanuar - märts 2022;
7.3 Detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek – aprill 2022;
7.4 Detailplaneeringu eelnõu avalik arutelu – mai 2022;
7.5 Vajadusel avalikuväljapaneku ja arutelu tulemuste alusel detailplaneeringu korrigeerimine –juuni
2022;.
7.6 Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks – juuli-september 2022;
7.7 Detailplaneeringu vastuvõtmine – oktoober 2022;
7.8 Kooskõlastatud detailplaneeringu materjali avalik väljapanek – 2022; november
7.9 Detailplaneeringu avalik arutelu. Avaliku arutelu korraldamine ei ole vajalik juhul kui DP kohta
ei esitatud avaliku väljapaneku ajal kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on
arvesse võetud (PlanS § 88 lg 2). – detsember 2022;
7.10 Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel detailplaneeringu korrigeerimine, vajadusel uus
avalik väljapanek – detsember – veebruar 2022-2023;
7.11 Detailplaneeringu kehtestamine – märts 2023.
*ajakava on ligikaudne ning koostatud eeldusel, et detailplaneeringu koostamisel ei ilmne
planeeringu koostamist takistavaid või pidurdavaid asjaolusid ning ei teki olulisi
planeeringuvaidlusi.
Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates väljaandmisest.
KORRALDUSE EELNÕU
KORRALDUS
Lihula 2021 nr
Kelu külas, Tammas-Mardi kinnistu detailplaneeringu
algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Detailplaneeringust huvitatud isik Peeter Ojasaar esitas 30.06.2021 detailplaneeringu
algatamise taotluse koos lähtematerjalidega sooviga algatada detailplaneering Lääneranna
vallas, Kelu külas, Tammas-Mardi kinnistule (katastritunnus 41102:001:0219; pindala 2,0 ha;
sihtotstarve 100% maatulundusmaa) maatulundusmaa sihtotstarbe muutmiseks, ehitusõiguse
ulatuse ja tingimuste määramiseks ning tehnovarustuse ja tehisveekogu rajamiseks.
Tuginedes planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 124 lõikele 6 ning keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi KeHJS) §33 lõikele 4 küsis
Lääneranna vallavalitsus nende materjalide alusel 19.07.2021 kirjaga nr 2021/8-1/752-2
puudutatud asutustelt arvamust enne detailplaneeringu algatamist keskkonnamõju strateegilise
hindamise (edaspidi KSH) koostamise vajaduse kohta Tammas-Mardi kinnistule.
Põllumajandus- ja Toiduamet andis oma tingimused 02.08.2021 kirjaga nr 6.2-2/6936-1, mis
kõik on lisatud lähteseisukohtadele.
Päästeamet andis oma ettepanekud 20.07.2021 kirjaga nr 7.2-3.4/6225-2, mis kõik on lisatud
lähteseisukohtadele.
Muinsuskaitseamet andis oma seisukoha 29.07.2021 kirjaga nr 5.1-17.5/2210-1, mis on
lisatud lähteseisukohtadele.
Rahandusministeeriumi 03.08.2021 vastuskirjas nr 14-1/5368-2 ei antud seisukohta
küsimusele, kas teadaoleva informatsiooni alusel tuleks lähtuda PlanS § 124 lõikest 6 ja
koostada detailplaneeringu algatamiseks KSH eelhinnang või võtta aluseks KeHJS § 33
lõikest 4 ja algatada koos detailplaneeringu koostamisega KSH, kuna kavandatakse
ehitustegevust Natura 2000 alal.
Antud juhul sai tugineda Keskkonnaameti 10.08.2021 vastuskirjale nr 6-5/21/15997-3, kus
märgitakse, et kavandatava detailplaneeringu puhul on KSH algatamise või algatamata
jätmise otsustamiseks vaja koostada KSH eelhinnang, mis selgitab välja kavandatava tegevuse
võimaliku mõju olulisuse ja ulatuse Matsalu rahvuspargis ja Natura 2000 loodusalal.
Edastasime nimetatud materjalid taotluse esitajale, kes täiendas detailplaneeringu
algatamiseks vajalikke materjale ja saatis 26.11.2021 Kelu külas Tammas-Mardi kinnistu
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnanguga (koostatud LEMMA
OÜ KSH ekspert Mihkel Vaariku poolt 25.11.2021).
Vastavalt PlanS § 128 lõikele 4 algatatakse detailplaneering 30 päeva jooksul, algatamise
taotluse st viimaste materjalide saamisest arvates.
Täna kehtib antud piirkonnas Lihula valla üldplaneering, mis on kehtestatud Lihula
Vallavolikogu 25.09.2003 määrusega nr 22, muudetud Lihula Vallavolikogu 10.06.2004
otsusega nr 30, Lihula Vallavolikogu 28.04.2011 määrusega nr 13 ja 31.01.2013 määrusega nr
2, Lääne Maavanema 25.07.2016 korraldusega nr 1-1/16/114, Lääneranna Vallavolikogu
14.12.2017 otsusega nr 31 ja 18.04.2019 otsusega nr 140. Nimetatud üldplaneeringu kohaselt
asub Tammas-Mardi kinnistu hajaasustuspiirkonnas, looduskaitsealal – Matsalu rahvuspargis,
mis on üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks.
Tammas-Mardi kinnistu on Matsalu rahvuspargi kaitseala piiranguvööndis ja jääb tervikuna
Natura 2000 kaitsealade võrgustikku kuuluvale Väinamere linnu- ja loodusalale.
Matsalu rahvuspargi alal kehtib kaitse-eeskiri, mille kohaselt on rahvuspargi valitseja
Keskkonnaamet. Kaitseala piires ei tohi kaitseala valitseja nõusolekuta muuta katastriüksuse
kõlvikute piire ja pindala, kinnitada maakorralduskava, väljastada metsaomanikule
metsamajandamisekava ega kehtestada detail- ja üldplaneeringut ning anda
projekteerimistingimusi.
Maa-ameti kaardi andmetel on antud alal tegemist kunagi hoonestatud talukohaga, millest on
säilinud hoone vundamendi varemed. Kitsenduste kaardi andmetel on nimetatud kinnistul
kitsenduseks Matsalu rahvuspargi kaitseala kaitseeeskiri, maaparandussüstemide hoiuala ning
kinnistu läänepiiri ääres on 2-4 m laiune vooluveega kraav koos kaitsevöönditega.
Tammas-Mardi kinnistule on võimalik rajada juurdepääs lääne- ja lõunapoolt külgnevatelt
Pagasiluha ja/või Võeka-Seli teelt.
Detailplaneeringu taotlusele lisatud lähtematerjalide kohaselt soovitakse kinnistule luua
võimalus maakodu rajamiseks, mis koosneks elamust koos abihoonetega sh
ööbimisvõimalustega saunahoone ning suur tiik ja tehnosüsteemid-rajatised.
Detailplaneeringu koostamise ülesanne on määrata optimaalne hoonestusala ja krundi
ehitusõiguse ulatus ning arhitektuur-ehituslikud ja keskkonnakaitse tingimused, rajatiste ja
tehnovõrkude asukohad ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted.
Detailplaneeringuga tuleb lahendada peamiselt PlanS § 126 lõike 1 punktides 1–9, 11, 12, 14,
17 ja 21 nimetatud ülesanded, mille loetelu võib detailplaneeringu koostamisel uute asjaolude
ilmnemisel täieneda.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeerida Tammas-Mardi kinnistule
looduskeskkonna ja ehitatud keskkonna tasakaalustatud ruumiline terviklahendus nii, et
kavandatavad tegevused ei avaldaks negatiivset mõju ka Natura 2000 kaitsealade võrtgustikku
kuuluvale Väinamere linnu- ja loodusalale.
Detailplaneeringu eesmärk vastab täna kehtivale üldplaneeringule. Kui detailplaneering on
üldplaneeringu kohane, otsustab detailplaneeringu algatamise Lääneranna Vallavalitsus
vastavalt Lääneranna Vallavolikogu 07.09.2019 määrusele nr 7 ,,Otsustusõiguse ja ülesannete
täitmise delegeerimine“.
PlanS § 127 kohaselt kaasatakse planeeringu koostamisse asutused, kelle valitsemisalas
olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb ja isikud, kelle huve võib planeering puudutada
(hoonestatud naaberkinnistute Tabraku ja Pärtli-Jaani kinnistute omanikud).
Lähtudes Rahandusministeeriumi 03.08.2021 kirjast nr 14-1/5368-2 ja Keskkonnaameti
10.08.2021 kirjast nr 6-5/21/15997-3 tuleb käesolev detailplaneeringu algatamise ja
lähteseisukohtade eelnõu ning KSH eelhinnang saata tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks
Keskkonnaametile ja Rahandusministeeriumile.
Keskkonnaameti .....2022 kirjaga nr .................... anti seisukoht, et detailplaneeringuga
Rahandusministeeriumi .....2022 kirjaga nr .................... anti seisukoht, et detailplaneeringuga
Enne Tammas-Mardi kinnistu detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade
kinnitamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse
vastuvõtmist sõlmiti ....202 huvitatud isikuga leping detailplaneeringu koostamise,
rahastamise ja planeeringukohase taristu väljaehitamise õiguse üleandmiseks
(registreeritud valla dokumendiregistris ....2022 numbriga 2022/8-2/....).
Eeltoodu alusel ja juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1, § 30
lõike 1 punktist 2, PlanS § 124 lõikest 1 ja lõikest 6, § 125 lõikest 2, § 126 lõike 1 punktides
2–9, 11-15 ja 21-22, § 128 lõikest 1, KeHJS § 33 lõike 4, 5 ja 6 ning lähtudes täna
kehtivast Lihula valla üldplaneeringust ning detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikute
taotlusest (registreeritud 31.07.2021 Lääneranna valla dokumendiregistris nr 2021/8-1/1752-
1) ja KSH eelhinnangust (registreeritud 31.07.2021 Lääneranna valla dokumendiregistris nr
2021/8-1/1752-1) annab Lääneranna vallavalitsus korralduse:
1. Algatada detailplaneering Kelu külas, Tammas-Mardi kinnistule (katastritunnus
41102:001:0219 ) ehitusõiguse ulatuse, tehnovõrkudega varustamise põhimõtete ning
keskkonnakaitse, haljastuse ja heakorra tingimuste määramiseks.
2. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt korralduse lisale 2.
3. Jätta algatamata Tammas-Mardi kinnistule keskkonnamõju strateegiline hindamine
tuginedes KSH eelhinnangule, mis on koostatud LEMMA OÜ poolt 25.11.2021 ja
Keskkonnaameti ... kirjas toodud seisukohtadele. Kuna uus hoonestus planeeritakse
püstitada ühe kinnistu hoovialale, mis jääb osaliselt ka vanale taluasemele, seetõttu on
tegemist Matsalu rahvuspargis lokaalsete muudatustega. Planeeringu lahenduse
koostamisel tuleb arvestada KSH eelhinnanguga, Natura 2000 tingimustega, Matsalu
rahvuspargi kaitse-eeskirjaga, Keskkonnaameti seisukohaga ning teiste puudutatud
asutuste arvamustega, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud kavandatava
tegevusega.
Kui hoonete projekteerimisel ja püstitamisel järgitakse KSH eelhinnanguga ja
detailplaneeringuga määratud ning nimetatud asutuste poolt kooskõlastatud üldiseid
keskkonnanõudeid, siis eeldatavalt selle tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju
Natura 2000 ala looduskeskkonnale, kultuuripärandile ega inimeste tervisele, heaolule
ja varale.
Keskkonnamõju strteegilisel hindamisel on ebasoodsate mõjude ennetav ja teadvustav,
mõjude kumuleerumist arvestav ja keskkonnale ebasoodsate lahenduste väljaselgitav
roll, mille koostamine antud tingimustes ei oleks põhjendatud, sest kavandatav tegevus
- üksikute lokaalsete majapidamiste rajamine sh ka külalistele majutusvõimaluste
loomine, on antud piirkonnale küllaltki iseloomulik. Matsalu rahvuspargis toimib
mitmeid sarnaseid majapidamisi, mis sobivad looduskaitse tingimustega.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemide seaduse1 § 6 ja § 61 ning
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud § 13 lõikes 8
tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kohaselt ühe elukoha väljaehitamine ei kuulu
tegevuste hulka, mis võib kaasa tuua olulise negatiivse keskkonnamõju kui selle
tegevuse juures arvestatakse kaitseeeskirja tingimustega.
4. Kooskõlastatud detailplaneering, mis vastab riigihalduse ministri 22.10.2019
määrusele nr 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“,
tuleb esitada vallavalitsusele menetlemiseks hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu
algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise kuupäevast arvates. Vallavalitsus võib
põhjendatud taotluse alusel pikendada detailplaneeringu esitamise tähtaega. Taotlus
detailplaneeringu esitamise tähtaja pikendamiseks tuleb esitada hiljemalt kaks kuud
enne detailplaneeringu esitamise tähtaja lõppemist. Kui detailplaneering ei ole
tähtaegselt esitatud, kaotab detailplaneeringu algatamise korraldus kehtivuse.
5. Lääneranna Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu koostamise algatamisest
Ametlikes Teadaannetes, ajalehes Pärnu Postimees ja Lääneranna Teataja ning
Lääneranna valla kodulehel.
6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Ene Täht Cariina Pähk
vallavanem