dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eesti Energia AS-i ja Utilitas OÜ Liivi lahe meretuuleparkide elektriühenduste ühisest riigi eriplaneeringust

Rahandusministeerium · 13. detsember 2021
Viit
15-1/8878-1
Registreeritud
13. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Utilitas OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-1 Üleriigilise planeeringu dokumendid (sh kohtudokumendid) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
15-1
Vastutaja
Eleri Kautlenbach (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Planeeringute osakond)
Lahendamise tähtaeg
2. jaanuar 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf71 KB
  • 📎EE ja Utilitase ühiskiri RaM-ile ühine meretuuleparkide ühenduse REP_Final.asice245 KB
  • 📎image002.png

Sisu (failidest)

Jaak Aab Rahandusministeerium Suur-Ameerika tn 1 10122 Tallinn [email protected] 08.12.2021 KA-JUH-13/308 Eesti Energia AS-i ja Utilitas OÜ Liivi lahe meretuuleparkide elektriühenduste ühisest riigi eriplaneeringust Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 311 p-ga 3.1 on algatatud hoonestusloa menetlus Eesti Energia AS-i („EE“) taotluse alusel kavandatava meretuulepargi rajamiseks Liivi lahte. 25.06.2021 esitas EE taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks Liivi lahte kavandatava meretuulepargi ühenduse rajamiseks Elering AS-i („Elering“) põhivõrguga maismaal („EE REP-i taotlus“). Riigi eriplaneering hõlmaks EE REP-i taotluse kohaselt nii mere- kui maismaa kaabli ja maismaa elektriliini asukoha valikut kui ka tehnilise lahenduse koostamist. EE REP taotluse joonisel 1 on näidatud planeeringuala maismaal Pärnu maakonnas ja merealal Pärnu lahes. Utilitas OÜ („Utilitas“) on 28.04.2020 esitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile hoonestusloa taotlused avaliku veekogu koormamiseks muu hulgas Saare-Liivi 1, Saare-Liivi 2, Saare-Liivi 3 ja Saare-Liivi 4 meretuuleparkidega. Utilitas on 18.02.2021 esitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks Saare-Liivi 5 meretuulepargiga. Utilitas esitas 14.09.2021 taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks Liivi lahte kavandatavate Saare-Liivi 1-5 meretuuleparkide võimaliku elektriühenduse rajamiseks põhivõrguettevõtja Eleringi põhivõrguga („Utilitase REP-i taotlus“) ning ka taotluse enese kaasamiseks EE taotletud riigi eriplaneeringu menetlusse. Utilitase REP-i taotluse lisas 1 on näidatud planeeringuala, mis ulatus Saare-Liivi 1-5 meretuuleparkidest maismaal Lihula, Sindi ja Kilingi-Nõmme alajaamadeni. EE REP-i taotluse ega Utilitase REP-i taotluse alusel ei ole veel riigi eriplaneeringut algatatud. EE ja Utilitas avaldavad käesolevaga ühiselt soovi, et EE REP-i taotlust ja Utilitase REP- i taotlust käsitletaks ühise taotlusena ning et Rahandusministeerium esitaks Vabariigi Valitsusele ettepaneku ühe ühise mõlemat arendust hõlmava riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks (PlanS § 28 lg 1) vastavalt käesolevas kirjas näidatud, mõlemaid osapooli rahuldavale planeeringualale. Käesolev kiri ei ole uus riigi eriplaneeringu algatamise taotlus. EE ja Utilitas põhjendavad esmalt riigi eriplaneeringu ühisena menetlemise vajadust (I) ning seejärel selgitavad ühise riigi eriplaneeringu planeeringuala ja eesmärke (II). EE REP-i taotluses ja Utilitase REP-i taotluses kirjeldatud riigi eriplaneeringuga kavandatava(te) ehitis(t)e otstarve ja seonduva tegevuse kirjeldus ei muutu. EE ja Utilitas kinnitavad ühtlasi, et on planeeringu koostamisest huvitatud isikutena valmis PlanS § 4 lg-le 21 vastavalt kandma planeeringu koostamise tellimise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kulud. I Vajadus ühise riigi eriplaneeringu järele. Utilitase REP-i taotluses oli juba muu hulgas märgitud, et menetlusökonoomiliselt oleks tegelikult mõistlik ühe riigi eriplaneeringu menetluse raames lahendada nii EE kavandatava Liivi lahe meretuulepargi kui ka Utilitase kavandatavate Saare-Liivi 5 meretuuleparkide ühendus põhivõrguga. Ühise riigi eriplaneeringu algatamist ja menetlust põhjendavad muu hulgas järgmised asjaolud. Esiteks, Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 311 p 3.8 kohaselt: „Keskkonnamõju hindamisel, uuringute tegemisel ning ülekandeliini trassi valikul teha koostööd teiste samas piirkonnas planeeritavate tuuleparkide arendajatega.“ Teiseks, Utilitase kavandatavad Saare-Liivi 1-5 meretuulepargid asuvad EE planeeritava Liivi lahe meretuulepargi kõrval ning nii EE kui ka Utilitase huvides on meretuuleparkide ühenduse rajamine põhivõrguga. Utilitase hoonestusloa taotlustes viidati erinevatele võimalikele kaablitrassi asukohtadele, sh läbiks osad võimalikest trassidest osaliselt EE taotluses näidatud planeeringuala. Teoreetiliselt võivad ka rajatavate meretuuleparkide ühendusliinide trassid osaliselt kattuda. Järelikult on kavandatavate ehitiste vahel oluline geograafiline ja eesmärgiline seos. Kolmandaks, PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirjas (lk 79) on samuti viidatud ühe riigi eriplaneeringu menetluse eesmärgina tagada efektiivsem ja ressursse säästvam planeerimine. Taastuvenergeetika, sh meretuuleparkide rajamise (mille loogiliseks osaks on ka ühendus põhivõrguga) rajamiseks on omakorda suur riiklik ja avalik huvi, arvestades muu hulgas riigi seatud taastuvenergia tootmise eesmärke (RKHKo nr 3-17-2013, p 20). Järelikult on kohane kasutada kõiki õiguslikke võimalusi protsessi ökonoomsemaks läbiviimiseks. Kokkuvõttes on ühine riigi eriplaneeringu menetlus kõigi osapoolte jaoks kõige mõistlikum ja arusaadavam menetlusviis. Teadaolevalt on ka Rahandusministeerium olnud seisukohal, et algatada tuleks üks (ühine) riigi eraiplaneering. II Ühise riigi eriplaneeringu planeeringuala ja eesmärgid. a) Ühise riigi eriplaneeringu planeeringuala PlanS § 28 lg 5 p 1 kohaselt märgitakse algatamisel teadaoleva planeeringuala asukoht, suurus ja piirid riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuses. EE REP-i taotluses ja Utilitase REP-i taotluses näidatud planeeringualad on osaliselt kattuvad ning osaliselt erinevad. Käesolevaga avaldavad EE ja Utilitas soovi ühist planeeringuala mõnevõrra muuta, täpsemalt vähendada (võrreldes kahe planeeringuala summeerimisega). (ühise planeeringuala joonised lisas 1) Täpsemalt jääb osa Utilitase REP-i taotluses näidatud planeeringualast ühise riigi eriplaneeringu planeeringualast välja (maismaal Lihula alajaama võimaliku ühenduse osa ning mereala, mis jääb menetluses oleva Eesti mereala teemaplaneeringu alasse). EE ja Utilitas põhjendavad planeeringuala vähendamist järgnevalt. Esiteks, Lihula alajaam jääb kavandatavatest EE ja Utilitase meretuuleparkidest sedavõrd kaugele maismaale, et kõiki kaalutlusi (sh looduskaitselisi piiranguid) arvestades ei tundu ühendus põhivõrguga Lihula alajaama kaudu praeguses faasis realistlik. EE-le ja Utilitasele teadaolevalt ei ole ka Eleringil vastuväiteid Lihula alajaama väljajätmise kohta. Teiseks, EE kavandatav Liivi lahe meretuulepark ja Utilitase kavandatav Saare-Liivi 5 meretuulepark paiknevad kehtiva Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu põhijoonisel märgitud tuuleenergeetika võimalikus arenduspiirkonnas. Utilitase kavandatavad Saare-Liivi 1, 2, 3 ja 4 meretuulepargid paiknevad aga menetluses oleva Eesti mereala teemaplaneeringus välja toodud tuuleenergeetika aladel. Seejuures Eesti mereala teemaplaneeringu praeguse versiooni seletuskirja ptk 5.6.6 ja kaardi kohaselt on planeeringualal määratletud põhimõttelised kaablikoridoride asukohad kavandatavate tuuleparkide ühendamiseks maismaa ülekandevõrguga. Tuuleparkide arendamisel hoonestusloa staadiumis võib leida kaablikoridorile alternatiivse asukoha juhul, kui sellega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju elusloodusele ja ebasoodsat mõju Natura 2000 aladele. Kaablikoridori rajamine alternatiivses asukohas, kuid järgides planeeringuga seatud tingimusi, ei nõua sama seletuskirja ptk kohaselt tingimata uue planeeringu läbiviimist. Lisaks on märgitud, et kaablikoridore võib rajada ka tuuleenergeetika arendusalade sees suuniseid ja tingimusi järgides. Johtuvalt on algatatavas riigi eriplaneeringus mõistlik planeeringuala mereosa piiritleda kehtiva Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu alaga. Omakorda menetluses oleva Eesti mereala teemaplaneeringu alal olevate Saare-Liivi 1-4 meretuuleparkide ühendus põhivõrguga on lahendatav Eesti mereala teemaplaneeringu kehtestamise järel ja selleks ei ole enam riigi eriplaneeringu koostamine kohustuslik (PlanS § 27 lg 4). Ühe variandina on mõeldav Saare-Liivi 1-4 meretuuleparkide ühendamine Saare-Liivi 5 meretuulepargi kaudu tuuleenergeetika arendusaladest väljumata. Seega on mõistlik ühise riigi eriplaneeringu algatamisel EE ja Utilitase taotlustes näidatud planeeringualad ühendada, neid eelkirjeldatud ulatuses vähendada ning algatada REP vastavalt Lisas 1 joonsel ja Lisas 2 antud piirikoordinaatidega näidatud alale. Ala suuruseks on ligikaudu 4600 km2. Arvestades, et planeeringuala ei suurene võrreldes Eesti Energia ja Utilitase taotlustes käsitletud alade kogumahuga, ei ole vajadust ka täiendavate ametkondlike kooskõlastuste järele. b) Ühise riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk ja väljund. EE REP-i taotluses ja Utilitase REP-i taotluses väljendatud riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk (vastavalt EE ja Utilitase meretuuleparkide ühenduse rajamine Eleringu põhivõrguga) ei ole muutunud. Eeltoodu kohaselt on ühine riigi eriplaneeringu menetlus mõistlik muu hulgas, kuna ei ole välistatud trassialade (osaline) kattumine. Samas ei ole ühe ühise trassikoridori määratlemine eesmärk omaette ning selle vajalikkus ja/või mõistlikkus võibki selguda riigi eriplaneeringu menetluse käigus. Nimelt, PlanS § 27 lg 9 sätestab, et riigi eriplaneeringu menetlus koosneb ehitise asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, ja detailse lahenduse koostamise menetlusest. PlanS § 30 lg 2 kohaselt tuleb riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisega kinnitab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja muu hulgas, et valitud asukoht on kõige sobivam riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise püstitamiseks (PlanS § 41 lg 2 ls 1). Pärast asukoha eelvaliku otsuse kehtestamist koostatakse riigi eriplaneeringu detailne lahendus (PlanS § 43 lg 1 ls 1). PlanS eelnõu 571 SE seletuskirja kohaselt on võimalik, et asukoha eelvaliku käigus leitakse ehitis(t)ele mitu sobivaimat asukohta. Johtuvalt on PlanS-iga täiesti kooskõlas ka võimalus, et algatatava riigi eriplaneeringuga valitakse EE ja Utilitase meretuuleparkide ühendustele vastavalt mitu sobivat asukohta ning seejärel koostatakse detailne lahendus mitmele ühendusliinile . Kokkuvõttes paluvad EE ja Utilitas ühise riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse võimalikult kiiret algatamist. Oleme valmis Rahandusministeeriumi ja Vabariigi Valitsusega kõigiti koostööd tegema ning vastame küsimustele meeleldi. Lugupidamisega, Margus Vals, Eesti Energia AS juhatuse liige (allkirjastatud digitaalselt) Priit Koit, Utilitas OÜ juhatuse liige (allkirjastatud digitaalselt) Lisad Lisa 1 – Ühise riigi eriplaneeringu planeeringuala asukoh kaart Lisa 2 - Planeeringuala nurgapunktid Lisa 1. Ühise riigi eriplaneeringu planeeringuala asukoh kaart Joonis 1. Eesti Energia AS ja Utilitas AS ühise riigi eriplaneeringu ala Lisa 2. Planeeringuala nurgapunktid NR X Y 1 6417589,4 476386,9 2 6417590,1 476386,9 3 6417962,2 476379,9 4 6431030,0 476147,3 5 6438317,4 476016,9 6 6441480,4 475965,4 7 6441654,5 475962,9 8 6441898,3 475959,0 9 6443421,6 475932,1 10 6443589,7 475929,1 11 6444359,8 475915,5 12 6444536,4 475912,4 13 6445023,0 475903,8 14 6445030,4 475903,6 15 6445794,6 475890,1 16 6446250,5 475882,0 17 6446376,1 475879,8 18 6449332,0 475827,6 19 6453016,8 475762,7 20 6453868,6 475748,4 21 6480259,7 513787,1 22 6479943,6 558708,2 23 6436647,3 565175,3 24 6436642,3 564447,4 25 6436639,5 563561,8 26 6434064,6 562021,0 27 6433689,4 561797,7 28 6431710,0 560620,3 29 6431179,2 560307,0 30 6430837,9 559653,1 31 6430392,2 558801,4 32 6430174,4 556092,6 33 6426918,0 551219,0 34 6426323,3 550123,2 35 6426381,7 549978,9 36 6426323,3 549767,1 37 6426293,2 549662,5 38 6425914,7 549255,6 39 6427966,8 547808,5 40 6427550,0 546170,0 41 6427361,9 545400,2 42 6426977,2 543906,2 NR X Y 43 6425067,0 544010,0 44 6424782,1 543363,7 45 6424786,8 542330,0 46 6422978,3 540986,4 47 6423686,5 540348,9 48 6424048,3 540145,3 49 6424395,4 539950,2 50 6424367,9 538145,5 51 6423822,7 537977,7 52 6423659,2 538235,9 53 6422434,6 537219,5 54 6422614,7 536521,8 55 6422926,3 536281,5 56 6423460,3 536115,6 57 6423851,2 535632,8 58 6424659,3 534634,7 59 6423792,4 533931,6 60 6423272,6 532489,1 61 6422719,1 532165,4 62 6422948,5 531447,2 63 6422556,6 530837,5 64 6421805,9 530704,1 65 6421604,8 530203,7 66 6421131,3 530396,1 67 6421004,5 529817,7 68 6420795,1 528861,9 69 6420725,0 528522,5 70 6420568,1 527829,2 71 6420490,1 527479,1 72 6420470,8 527392,2 73 6418830,3 526540,9 74 6418580,2 526411,1 75 6418414,2 527244,8 76 6417626,7 526827,7 77 6416161,0 527145,5 78 6415772,6 527228,9 79 6415770,9 527222,8 80 6415477,0 527284,7 81 6414692,2 526002,3 82 6414369,6 525483,5 83 6413743,4 524460,3 84 6413722,8 524415,1 85 6414517,9 524292,0 86 6414644,9 523562,6 NR X Y 87 6414642,5 523554,2 88 6414812,2 522639,6 89 6414820,8 522604,0 90 6414902,7 522173,7 91 6414981,0 521739,4 92 6414983,3 521696,4 93 6414816,5 521426,1 94 6414815,8 521170,8 95 6414978,8 520974,3 96 6414978,8 520974,3 97 6415033,5 520912,6 98 6415257,3 520661,0 99 6415410,6 520488,7 100 6415496,5 520392,2 101 6417637,8 517985,3 102 6419542,3 515480,1 103 6419545,4 515476,1 104 6417538,7 512420,7 105 6417571,1 476938,8 106 6417569,7 476387,3 107 6417589,4 476386,9 Saatja: Rene Tammist <[email protected]> Saadetud: 13.12.2021 12:55 Adressaat: Jaak Aab <[email protected]> Koopia: Siim Orav <[email protected]>; Renee Joost <[email protected]>; Priit Koit <[email protected]>; RAM Info <[email protected]> Teema: Eesti Energia AS-i ja Utilitas OÜ Liivi lahe meretuuleparkide elektriühenduste ühisest REP-st Lugupeetud Riigihalduse minister Hea Jaak 25.06.2021 esitas Eesti Energia AS taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks Liivi lahte kavandatava meretuulepargi ühenduse rajamiseks Elering AS-i põhivõrguga maismaal, kusjuures Riigi eriplaneering hõlmaks EE REP-i taotluse kohaselt nii mere- kui maismaa kaabli ja maismaa elektriliini asukoha valikut kui ka tehnilise lahenduse koostamist. OÜ Utilitas esitas 14.09.2021 taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks Liivi lahte kavandatavate Saare-Liivi 1-5 meretuuleparkide võimaliku elektriühenduse rajamiseks põhivõrguettevõtja Eleringi põhivõrguga ning ka taotluse enese kaasamiseks EE taotletud riigi eriplaneeringu menetlusse. Eesti Energia AS ja Utilitas OÜ avaldavad käesolevaga ühiselt soovi, et Eesti Energia REP-i taotlust ja Utilitase REP-i taotlust käsitletaks ühise taotlusena ning et Rahandusministeerium esitaks Vabariigi Valitsusele ettepaneku ühe ühise mõlemat arendust hõlmava riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks (PlanS § 28 lg 1) vastavalt käesolevas kirjas näidatud, mõlemaid osapooli rahuldavale planeeringualale. Käesolev kiri ei ole uus riigi eriplaneeringu algatamise taotlus. Eesti Energia AS ja Utilitas OÜ paluvad ühise riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse võimalikult kiiret algatamist. Oleme valmis Rahandusministeeriumi ja Vabariigi Valitsusega kõigiti koostööd tegema ning vastame küsimustele meeleldi. Lugupidamisega,
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel