Jaak Aab
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika tn 1
10122 Tallinn
[email protected]
08.12.2021 KA-JUH-13/308
Eesti Energia AS-i ja Utilitas OÜ Liivi lahe meretuuleparkide elektriühenduste ühisest
riigi eriplaneeringust
Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 311 p-ga 3.1 on algatatud hoonestusloa menetlus
Eesti Energia AS-i („EE“) taotluse alusel kavandatava meretuulepargi rajamiseks Liivi lahte.
25.06.2021 esitas EE taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks Liivi lahte kavandatava
meretuulepargi ühenduse rajamiseks Elering AS-i („Elering“) põhivõrguga maismaal („EE
REP-i taotlus“). Riigi eriplaneering hõlmaks EE REP-i taotluse kohaselt nii mere- kui maismaa
kaabli ja maismaa elektriliini asukoha valikut kui ka tehnilise lahenduse koostamist. EE REP
taotluse joonisel 1 on näidatud planeeringuala maismaal Pärnu maakonnas ja merealal Pärnu
lahes.
Utilitas OÜ („Utilitas“) on 28.04.2020 esitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile
hoonestusloa taotlused avaliku veekogu koormamiseks muu hulgas Saare-Liivi 1, Saare-Liivi
2, Saare-Liivi 3 ja Saare-Liivi 4 meretuuleparkidega. Utilitas on 18.02.2021 esitanud
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile hoonestusloa taotluse avaliku veekogu
koormamiseks Saare-Liivi 5 meretuulepargiga. Utilitas esitas 14.09.2021 taotluse riigi
eriplaneeringu algatamiseks Liivi lahte kavandatavate Saare-Liivi 1-5 meretuuleparkide
võimaliku elektriühenduse rajamiseks põhivõrguettevõtja Eleringi põhivõrguga („Utilitase
REP-i taotlus“) ning ka taotluse enese kaasamiseks EE taotletud riigi eriplaneeringu
menetlusse. Utilitase REP-i taotluse lisas 1 on näidatud planeeringuala, mis ulatus Saare-Liivi
1-5 meretuuleparkidest maismaal Lihula, Sindi ja Kilingi-Nõmme alajaamadeni.
EE REP-i taotluse ega Utilitase REP-i taotluse alusel ei ole veel riigi eriplaneeringut algatatud.
EE ja Utilitas avaldavad käesolevaga ühiselt soovi, et EE REP-i taotlust ja Utilitase REP-
i taotlust käsitletaks ühise taotlusena ning et Rahandusministeerium esitaks Vabariigi
Valitsusele ettepaneku ühe ühise mõlemat arendust hõlmava riigi eriplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks (PlanS § 28 lg 1) vastavalt
käesolevas kirjas näidatud, mõlemaid osapooli rahuldavale planeeringualale. Käesolev
kiri ei ole uus riigi eriplaneeringu algatamise taotlus.
EE ja Utilitas põhjendavad esmalt riigi eriplaneeringu ühisena menetlemise vajadust (I)
ning seejärel selgitavad ühise riigi eriplaneeringu planeeringuala ja eesmärke (II). EE
REP-i taotluses ja Utilitase REP-i taotluses kirjeldatud riigi eriplaneeringuga
kavandatava(te) ehitis(t)e otstarve ja seonduva tegevuse kirjeldus ei muutu.
EE ja Utilitas kinnitavad ühtlasi, et on planeeringu koostamisest huvitatud isikutena valmis
PlanS § 4 lg-le 21 vastavalt kandma planeeringu koostamise tellimise ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise kulud.
I Vajadus ühise riigi eriplaneeringu järele.
Utilitase REP-i taotluses oli juba muu hulgas märgitud, et menetlusökonoomiliselt oleks
tegelikult mõistlik ühe riigi eriplaneeringu menetluse raames lahendada nii EE kavandatava
Liivi lahe meretuulepargi kui ka Utilitase kavandatavate Saare-Liivi 5 meretuuleparkide
ühendus põhivõrguga.
Ühise riigi eriplaneeringu algatamist ja menetlust põhjendavad muu hulgas järgmised asjaolud.
Esiteks, Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 311 p 3.8 kohaselt: „Keskkonnamõju
hindamisel, uuringute tegemisel ning ülekandeliini trassi valikul teha koostööd teiste samas
piirkonnas planeeritavate tuuleparkide arendajatega.“
Teiseks, Utilitase kavandatavad Saare-Liivi 1-5 meretuulepargid asuvad EE planeeritava Liivi
lahe meretuulepargi kõrval ning nii EE kui ka Utilitase huvides on meretuuleparkide ühenduse
rajamine põhivõrguga. Utilitase hoonestusloa taotlustes viidati erinevatele võimalikele
kaablitrassi asukohtadele, sh läbiks osad võimalikest trassidest osaliselt EE taotluses näidatud
planeeringuala. Teoreetiliselt võivad ka rajatavate meretuuleparkide ühendusliinide trassid
osaliselt kattuda. Järelikult on kavandatavate ehitiste vahel oluline geograafiline ja
eesmärgiline seos.
Kolmandaks, PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirjas (lk 79) on samuti viidatud ühe riigi
eriplaneeringu menetluse eesmärgina tagada efektiivsem ja ressursse säästvam
planeerimine. Taastuvenergeetika, sh meretuuleparkide rajamise (mille loogiliseks osaks on
ka ühendus põhivõrguga) rajamiseks on omakorda suur riiklik ja avalik huvi, arvestades muu
hulgas riigi seatud taastuvenergia tootmise eesmärke (RKHKo nr 3-17-2013, p 20). Järelikult
on kohane kasutada kõiki õiguslikke võimalusi protsessi ökonoomsemaks läbiviimiseks.
Kokkuvõttes on ühine riigi eriplaneeringu menetlus kõigi osapoolte jaoks kõige
mõistlikum ja arusaadavam menetlusviis. Teadaolevalt on ka Rahandusministeerium
olnud seisukohal, et algatada tuleks üks (ühine) riigi eraiplaneering.
II Ühise riigi eriplaneeringu planeeringuala ja eesmärgid.
a) Ühise riigi eriplaneeringu planeeringuala
PlanS § 28 lg 5 p 1 kohaselt märgitakse algatamisel teadaoleva planeeringuala asukoht,
suurus ja piirid riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise
otsuses.
EE REP-i taotluses ja Utilitase REP-i taotluses näidatud planeeringualad on osaliselt kattuvad
ning osaliselt erinevad. Käesolevaga avaldavad EE ja Utilitas soovi ühist planeeringuala
mõnevõrra muuta, täpsemalt vähendada (võrreldes kahe planeeringuala summeerimisega).
(ühise planeeringuala joonised lisas 1)
Täpsemalt jääb osa Utilitase REP-i taotluses näidatud planeeringualast ühise riigi
eriplaneeringu planeeringualast välja (maismaal Lihula alajaama võimaliku ühenduse osa ning
mereala, mis jääb menetluses oleva Eesti mereala teemaplaneeringu alasse).
EE ja Utilitas põhjendavad planeeringuala vähendamist järgnevalt.
Esiteks, Lihula alajaam jääb kavandatavatest EE ja Utilitase meretuuleparkidest sedavõrd
kaugele maismaale, et kõiki kaalutlusi (sh looduskaitselisi piiranguid) arvestades ei tundu
ühendus põhivõrguga Lihula alajaama kaudu praeguses faasis realistlik. EE-le ja Utilitasele
teadaolevalt ei ole ka Eleringil vastuväiteid Lihula alajaama väljajätmise kohta.
Teiseks, EE kavandatav Liivi lahe meretuulepark ja Utilitase kavandatav Saare-Liivi 5
meretuulepark paiknevad kehtiva Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu
põhijoonisel märgitud tuuleenergeetika võimalikus arenduspiirkonnas. Utilitase kavandatavad
Saare-Liivi 1, 2, 3 ja 4 meretuulepargid paiknevad aga menetluses oleva Eesti mereala
teemaplaneeringus välja toodud tuuleenergeetika aladel.
Seejuures Eesti mereala teemaplaneeringu praeguse versiooni seletuskirja ptk 5.6.6 ja kaardi
kohaselt on planeeringualal määratletud põhimõttelised kaablikoridoride asukohad
kavandatavate tuuleparkide ühendamiseks maismaa ülekandevõrguga. Tuuleparkide
arendamisel hoonestusloa staadiumis võib leida kaablikoridorile alternatiivse asukoha juhul,
kui sellega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju elusloodusele ja ebasoodsat mõju Natura 2000
aladele. Kaablikoridori rajamine alternatiivses asukohas, kuid järgides planeeringuga seatud
tingimusi, ei nõua sama seletuskirja ptk kohaselt tingimata uue planeeringu läbiviimist. Lisaks
on märgitud, et kaablikoridore võib rajada ka tuuleenergeetika arendusalade sees suuniseid
ja tingimusi järgides.
Johtuvalt on algatatavas riigi eriplaneeringus mõistlik planeeringuala mereosa piiritleda kehtiva
Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu alaga. Omakorda menetluses
oleva Eesti mereala teemaplaneeringu alal olevate Saare-Liivi 1-4 meretuuleparkide ühendus
põhivõrguga on lahendatav Eesti mereala teemaplaneeringu kehtestamise järel ja selleks ei
ole enam riigi eriplaneeringu koostamine kohustuslik (PlanS § 27 lg 4). Ühe variandina on
mõeldav Saare-Liivi 1-4 meretuuleparkide ühendamine Saare-Liivi 5 meretuulepargi kaudu
tuuleenergeetika arendusaladest väljumata.
Seega on mõistlik ühise riigi eriplaneeringu algatamisel EE ja Utilitase taotlustes
näidatud planeeringualad ühendada, neid eelkirjeldatud ulatuses vähendada ning
algatada REP vastavalt Lisas 1 joonsel ja Lisas 2 antud piirikoordinaatidega näidatud
alale. Ala suuruseks on ligikaudu 4600 km2. Arvestades, et planeeringuala ei suurene
võrreldes Eesti Energia ja Utilitase taotlustes käsitletud alade kogumahuga, ei ole
vajadust ka täiendavate ametkondlike kooskõlastuste järele.
b) Ühise riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk ja väljund.
EE REP-i taotluses ja Utilitase REP-i taotluses väljendatud riigi eriplaneeringu koostamise
eesmärk (vastavalt EE ja Utilitase meretuuleparkide ühenduse rajamine Eleringu põhivõrguga)
ei ole muutunud. Eeltoodu kohaselt on ühine riigi eriplaneeringu menetlus mõistlik muu hulgas,
kuna ei ole välistatud trassialade (osaline) kattumine. Samas ei ole ühe ühise trassikoridori
määratlemine eesmärk omaette ning selle vajalikkus ja/või mõistlikkus võibki selguda riigi
eriplaneeringu menetluse käigus.
Nimelt, PlanS § 27 lg 9 sätestab, et riigi eriplaneeringu menetlus koosneb ehitise asukoha
eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, ja detailse
lahenduse koostamise menetlusest. PlanS § 30 lg 2 kohaselt tuleb riigi eriplaneeringu asukoha
eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. Asukoha eelvaliku otsuse
vastuvõtmisega kinnitab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja muu hulgas, et valitud
asukoht on kõige sobivam riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise püstitamiseks (PlanS §
41 lg 2 ls 1). Pärast asukoha eelvaliku otsuse kehtestamist koostatakse riigi eriplaneeringu
detailne lahendus (PlanS § 43 lg 1 ls 1). PlanS eelnõu 571 SE seletuskirja kohaselt on võimalik,
et asukoha eelvaliku käigus leitakse ehitis(t)ele mitu sobivaimat asukohta.
Johtuvalt on PlanS-iga täiesti kooskõlas ka võimalus, et algatatava riigi
eriplaneeringuga valitakse EE ja Utilitase meretuuleparkide ühendustele vastavalt mitu
sobivat asukohta ning seejärel koostatakse detailne lahendus mitmele ühendusliinile .
Kokkuvõttes paluvad EE ja Utilitas ühise riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise menetluse võimalikult kiiret algatamist. Oleme valmis
Rahandusministeeriumi ja Vabariigi Valitsusega kõigiti koostööd tegema ning vastame
küsimustele meeleldi.
Lugupidamisega,
Margus Vals, Eesti Energia AS juhatuse liige (allkirjastatud digitaalselt)
Priit Koit, Utilitas OÜ juhatuse liige (allkirjastatud digitaalselt)
Lisad
Lisa 1 – Ühise riigi eriplaneeringu planeeringuala asukoh kaart
Lisa 2 - Planeeringuala nurgapunktid
Lisa 1. Ühise riigi eriplaneeringu planeeringuala asukoh kaart
Joonis 1. Eesti Energia AS ja Utilitas AS ühise riigi eriplaneeringu ala
Lisa 2. Planeeringuala nurgapunktid
NR X Y
1 6417589,4 476386,9
2 6417590,1 476386,9
3 6417962,2 476379,9
4 6431030,0 476147,3
5 6438317,4 476016,9
6 6441480,4 475965,4
7 6441654,5 475962,9
8 6441898,3 475959,0
9 6443421,6 475932,1
10 6443589,7 475929,1
11 6444359,8 475915,5
12 6444536,4 475912,4
13 6445023,0 475903,8
14 6445030,4 475903,6
15 6445794,6 475890,1
16 6446250,5 475882,0
17 6446376,1 475879,8
18 6449332,0 475827,6
19 6453016,8 475762,7
20 6453868,6 475748,4
21 6480259,7 513787,1
22 6479943,6 558708,2
23 6436647,3 565175,3
24 6436642,3 564447,4
25 6436639,5 563561,8
26 6434064,6 562021,0
27 6433689,4 561797,7
28 6431710,0 560620,3
29 6431179,2 560307,0
30 6430837,9 559653,1
31 6430392,2 558801,4
32 6430174,4 556092,6
33 6426918,0 551219,0
34 6426323,3 550123,2
35 6426381,7 549978,9
36 6426323,3 549767,1
37 6426293,2 549662,5
38 6425914,7 549255,6
39 6427966,8 547808,5
40 6427550,0 546170,0
41 6427361,9 545400,2
42 6426977,2 543906,2
NR X Y
43 6425067,0 544010,0
44 6424782,1 543363,7
45 6424786,8 542330,0
46 6422978,3 540986,4
47 6423686,5 540348,9
48 6424048,3 540145,3
49 6424395,4 539950,2
50 6424367,9 538145,5
51 6423822,7 537977,7
52 6423659,2 538235,9
53 6422434,6 537219,5
54 6422614,7 536521,8
55 6422926,3 536281,5
56 6423460,3 536115,6
57 6423851,2 535632,8
58 6424659,3 534634,7
59 6423792,4 533931,6
60 6423272,6 532489,1
61 6422719,1 532165,4
62 6422948,5 531447,2
63 6422556,6 530837,5
64 6421805,9 530704,1
65 6421604,8 530203,7
66 6421131,3 530396,1
67 6421004,5 529817,7
68 6420795,1 528861,9
69 6420725,0 528522,5
70 6420568,1 527829,2
71 6420490,1 527479,1
72 6420470,8 527392,2
73 6418830,3 526540,9
74 6418580,2 526411,1
75 6418414,2 527244,8
76 6417626,7 526827,7
77 6416161,0 527145,5
78 6415772,6 527228,9
79 6415770,9 527222,8
80 6415477,0 527284,7
81 6414692,2 526002,3
82 6414369,6 525483,5
83 6413743,4 524460,3
84 6413722,8 524415,1
85 6414517,9 524292,0
86 6414644,9 523562,6
NR X Y
87 6414642,5 523554,2
88 6414812,2 522639,6
89 6414820,8 522604,0
90 6414902,7 522173,7
91 6414981,0 521739,4
92 6414983,3 521696,4
93 6414816,5 521426,1
94 6414815,8 521170,8
95 6414978,8 520974,3
96 6414978,8 520974,3
97 6415033,5 520912,6
98 6415257,3 520661,0
99 6415410,6 520488,7
100 6415496,5 520392,2
101 6417637,8 517985,3
102 6419542,3 515480,1
103 6419545,4 515476,1
104 6417538,7 512420,7
105 6417571,1 476938,8
106 6417569,7 476387,3
107 6417589,4 476386,9
Saatja: Rene Tammist <
[email protected]>
Saadetud: 13.12.2021 12:55
Adressaat: Jaak Aab <
[email protected]>
Koopia: Siim Orav <
[email protected]>; Renee Joost
<
[email protected]>; Priit Koit <
[email protected]>; RAM Info
<
[email protected]>
Teema: Eesti Energia AS-i ja Utilitas OÜ Liivi lahe meretuuleparkide
elektriühenduste ühisest REP-st
Lugupeetud Riigihalduse minister
Hea Jaak
25.06.2021 esitas Eesti Energia AS taotluse riigi eriplaneeringu
algatamiseks Liivi lahte kavandatava meretuulepargi ühenduse rajamiseks
Elering AS-i põhivõrguga maismaal, kusjuures Riigi eriplaneering hõlmaks
EE REP-i taotluse kohaselt nii mere- kui maismaa kaabli ja maismaa
elektriliini asukoha valikut kui ka tehnilise lahenduse koostamist. OÜ
Utilitas esitas 14.09.2021 taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks
Liivi lahte kavandatavate Saare-Liivi 1-5 meretuuleparkide võimaliku
elektriühenduse rajamiseks põhivõrguettevõtja Eleringi põhivõrguga ning
ka taotluse enese kaasamiseks EE taotletud riigi eriplaneeringu
menetlusse.
Eesti Energia AS ja Utilitas OÜ avaldavad käesolevaga ühiselt soovi, et
Eesti Energia REP-i taotlust ja Utilitase REP-i taotlust käsitletaks
ühise taotlusena ning et Rahandusministeerium esitaks Vabariigi
Valitsusele ettepaneku ühe ühise mõlemat arendust hõlmava riigi
eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks
(PlanS § 28 lg 1) vastavalt käesolevas kirjas näidatud, mõlemaid osapooli
rahuldavale planeeringualale. Käesolev kiri ei ole uus riigi
eriplaneeringu algatamise taotlus.
Eesti Energia AS ja Utilitas OÜ paluvad ühise riigi eriplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse võimalikult kiiret
algatamist. Oleme valmis Rahandusministeeriumi ja Vabariigi Valitsusega
kõigiti koostööd tegema ning vastame küsimustele meeleldi.
Lugupidamisega,