Hr Andrei Novikov Teie 29.10.2021 nr 1-12/1775-1
Tallinna Linnavalitsus Meie 13.12.2021 nr 14-11/7582-3
[email protected]
A. Adamsoni tn 10 kinnistu
detailplaneering
Tallinna Linnavalitsus esitas 29.10.2021 kirjaga nr 1-12/1775-1 Adamsoni tn 10 kinnistu
detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) Rahandusministeeriumile vastavalt
ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) § 1 lõike 1 ja
kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS v.r) § 23 alusel järelevalve
teostamise jätkamiseks ja heakskiidu saamiseks.
Planeeritud maa-ala (suurusega ca 0,10 ha) asub Kesklinnas, Paldiski maantee, Kevade, A.
Adamsoni ja Koidu tänava vahelises kvartalis A. Adamsoni tänava ääres. A. Adamsoni tn 10
kinnistul asunud hoone on lammutatud. Detailplaneeringu koostamine algatati ja
detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegiline hindamine jäeti algatamata Tallinna
Linnavalitsuse 10.06.2015 korraldusega nr 975-k.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada planeeritavale maa-alale üks
elamumaa ja üks transpordimaa sihtotstarbega krunt. Elamumaa sihtotstarbega krundile
määratakse ehitusõigus kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega 9 korteriga elamu
rajamiseks, mille suurim lubatud ehitusalune pindala on 335m2. Transpordimaa sihtotstarbega
krunt moodustatakse A. Adamsoni tänava äärse kõnnitee laiendamiseks.
Planeeritud maa-ala Tallinna üldplaneeringu kohane juhtotstarve on korruselamute ala, mis
on mõeldud põhiliselt kahe- ja enamakorruselistele korterelamutele, kus võivad paikneda kõik
elurajooni teenindavad asutused, kaubandus-teenindusettevõtted, garaažikooperatiivid jm.
Detailplaneering vastab kohaliku omavalitsuse hinnangul Tallinna üldplaneeringule.
Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 78 kehtestatud teemaplaneeringu
„Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja
kasutamistingimuste määramine” (edaspidi teemaplaneering) kohaselt jääb planeeritud maa-
ala Kassisaba miljööväärtusliku hoonestusala ehituspiirkonda nr 3. Piirkonnas on suurimaks
hoonestustiheduseks lubatud 1,0 ja hoonete korruselisus võib olla 3–4 korrust. Suurim
hoonestatuse protsent on 40% ja hoonete arv krundil on kuni 2 hoonet, v.a abihooned.
Haljastuse osakaal peab olema 30% krundi pinnast ja kõrghaljastus 20% krundi pinnast.
Teemaplaneeringus määratud tingimuse kohaselt võib A. Adamsoni tn 10 väga väärtuslikuks
hinnatud hoone lammutada (demonteerida) vaid juhul, kui tekib vajadus Jakob Westholmi
Gümnaasiumi laiendamiseks. Detailplaneering on kohaliku omavalitsuse hinnangul
kooskõlas teemaplaneeringu numbriliste näitajatega. Kuivõrd Tallinna Haridusamet on
asunud seisukohale, et kooli tegevuseks vajalik juurdeehitis on võimalik ehitada tervikuna
olemasolevale kooli kinnistule, tehakse käesoleva detailplaneeringuga teemaplaneeringu
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
muudatusettepanek, nähes planeeritavale alale kooli laienduse asemel mitme korteriga elamu
rajamise.
Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 71.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 21.06 - 22.07.2021. Sellekohane
teade ilmus ajalehes Eesti Päevaleht, ajalehes Pealinn, ajalehes Kesklinna Sõnumid ja Tallinna
linna veebilehel. Tallinna Kesklinna Valitsus teavitas 02.06.2021 kirjaga nr 4-15/2977-2
detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumisest A. Adamsoni tn 3 kinnistu omanikke, A.
Adamsoni tn 12 kinnistu omanikku (Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste
Liit), Tallinna Haridusametit ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi ning Kassisaba Seltsi.
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitas A. Adamsoni tn 3 korteriühistu esindaja
L. Salström vastuväite detailplaneeringu lahenduse kohta 30.06.2021 kirjaga. Tallinna
Linnaplaneerimise Amet vastas korteriühistu vastuväitele 19.08.2021 kirjaga nr 3-2/2508-2
ning korraldas 02.09.2021 avaliku arutelu. Arutelu tulemusena esitatud vastuväite osas
kokkuleppele ei jõutud.
PlanS v.r § 23 lõike 3 punkti 5 kohaselt on järelevalve teostaja pädevuses avalikul
väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava
kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine vastuväidete kohta, kui neid
vastuväiteid planeeringu koostamisel ei arvestatud. PlanS v.r § 20 lõike 1 kohaselt on
vastuväide planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud mittenõustuv seisukoht või väide, et
planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid. Lisaks kuulub järelevalve teostaja
pädevusse vastavalt PlanS v.r § 23 lõike 3 punktile 1 planeeringu õigusaktidele vastavuse
kontrollimine.
Vastavalt PlanS v.r § 23 lõike 3 punktile 5 kutsus Rahandusministeeriumi vaidlevad
osapooled 29.11.2021 toimuvale nõupidamisele seisukohtade ärakuulamiseks. Vastuväiteid
esitanud isik ei pidanud vajalikuks enda täiendavat ärakuulamist ning jäi oma esitatud
seisukoha juurde. Kuna vastuväiteid esitanud isik ja kohalik omavalitsus kokkuleppele ei
jõudnud, käsitleb järelevalve teostaja detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikult
esitatud vastuväidet lahenduseta jäänud vastuväidetena ning annab tulenevalt PlanS v.r § 23
lõikest 4 nende osas oma kirjaliku seisukoha.
Detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväite ja kohaliku omavalitsuse
vastuskirja kokkuvõte ning järelevalve teostaja seisukoht
A. Adamsoni tn 3 korteriühistu esindaja L. Salström märkis 30.06.2021 esitatud kirjas, et A.
Adamsoni tn 3 Korteriühistu vaidlustab A. Adamsoni 10 kinnistu detailplaneeringu osas, mis
puudutab planeeritava hoone kõrgust (maapinnast 13,3 meetrit). Vastuväite esitaja lisas, et A.
Adamsoni 3 hoone valmides eksisteeris A. Adamsoni 10 kinnistul kahekordne hoone
kõrgusega umbes 10,5 meetrit. A. Adamsoni tn 3 korteriühistu leidis, et kavandatava hoone
kõrgus ei või ületada lammutatud hoone endist kõrgust, kuna see blokeerib ülemiste korruste
vaate ja vähendab päevavalgust ning seeläbi väheneb ka korteriomandite väärtus.
Korteriomandeid soetades oli Adamsoni tn 3 korteri omanikel õigustatud ootus, et kuna
lammutatud hoone oli riikliku kaitse all, siis see renoveeritakse endisel kujul.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi ka TLPA) selgitas, et A. Adamsoni tn 10 kinnistul
asunud elamu puhul ei olnud tegemist riikliku kaitse alla võetud hoonega st
kultuurimälestisega.
2
A. Adamsoni tn 10 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks on OÜ T-Linnaprojekt koostanud
muinsuskaitse eritingimused ja muinsuskaitse eritingimuste muudatuse, kuna A. Adamsoni tn
10 naaberkinnistul aadressiga Kevade tn 8, paikneb Jakob Westholmi Gümnaasiumi hoone,
mis on kultuuriministri 13. mai 1997 määrusega nr 21 „Kultuurimälestiseks tunnistamine”
tunnistatud punktiga nr 29 arhitektuurimälestiseks. Mälestise kaitsevöönd on krunt ning
mälestise kaitsevöönd planeeritavale alale ei ulatu.
Muinsuskaitse eritingimuste kohaselt on uushoonestuse püstitamiseks lubatud endise hoone
vundament ja kelder lammutada. Hoone arhitektuurne lahendus ei pea matkima hävinenud
hoone välisilmet, kuid peab sobima oma avade rütmi ja suurusega vastasolevate puitelamute
keskkonda. Uushoonestuse ehitusmaht peab olema A. Adamsoni tänava vastaspoolel oleva
hoonestuse suhtes mastaabilt sobiv. Maksimaalne lubatud korruselisus antud piirkonnas on 3-
4 korrust. Seega on antud krundile lubatud kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega mitme
korteriga elamu ehitamine. Uushoonestuse planeerimisel tuleb tagada mälestiseks tunnistatud
Kevade tn 8 Jakob Westholmi Gümnaasiumi koolihoone vaadeldavus ja dominantsus. Hoone
katusekuju kavandada viilkatusena ja paralleelselt tänavaga. Detailplaneeringu lahendus
arvestab muinsuskaitse eritingimuste ja muinsuskaitse eritingimuste muudatusega.
Muinsuskaitseamet kooskõlastas detailplaneeringu märkusteta.
Hoone suuruse määramisel on lähtutud eesmärgist kavandada piirkonda sobiv,
naaberkinnistutel asuvate hoonetega sobituv ja tänavaruumis mitte domineeriv hoone. Hoone
suurim lubatud kõrgus maapinnast on määratud lähtudes samas piirkonnas olevatest
hoonetest, miljööalade teemaplaneeringu tingimustest ja muinsuskaitse eritingimustest.
Planeeringulahenduse realiseerumisel krunt heakorrastatakse ja A. Adamsoni tänava ääres
kujuneb ühtlane tänavasein. Uus hoone on planeeritud oluliselt madalam naaberkinnistul
Kevade tn 8 asuvast koolihoonest ja samuti madalam samal tänavaküljel asuvast Koidu tn 11
elamust. Uue hoone suurim lubatud katuseharja kõrgus on sarnane A. Adamsoni tn 3 hoone
katuseharja kõrgusega. A. Adamsoni tn 10 hoone katuseräästa kõrguse kavandamisel on
lähtutud A. Adamsoni tn 3 hoone vintskappide räästakõrgusest.
Maksimaalne lubatud korruselisus on miljööalade teemaplaneeringu kohaselt 3-4 korrust.
Seega on A. Adamsoni tn 10 krundile määratud ehitusõigus 3 maapealse ja 1 maa-aluse
korrusega mitme korteriga elamu ehitamiseks kooskõlas nii muinsuskaitse eritingimuste,
miljööalade teemaplaneeringus lubatud suurima korruselisuse näitajaga kui piirkonnas
väljakujunenud hoonestuslaadiga.
Planeeritud maa-ala jääb ka Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määruse nr 155 „Tallinna
vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus” § 3 ja 4 kohasesse Tallinna vanalinna
muinsuskaitseala kaitsevööndisse ja kaitsevööndiga liituvatesse vaatesektoritesse.
Muinsuskaitseala kaitsevööndi hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.
Uus planeeritud hoone ei varja vaateid vanalinnasuunaliselt A. Adamsoni tänavalt.
Planeeritud hoone kõrgus ei ületa Kevade tn 8 kinnistul asuva koolihoone kõrgust ja seega ei
vähene vaadeldavus vanalinnale. Planeeritud korterelamu asub Jacob Westholmi
Gümnaasiumi koolihoonega samal ehitusjoonel ja ei varja vaadet koolihoonele
TLPA juhtis tähelepanu, et A. Adamsoni tn 10 kinnistu osas kehtib Tallinna Linnavolikogu
05.03.2009 otsusega nr 39 kehtestatud Paldiski mnt, Kevade ja A. Adamsoni tänava vahelise
kvartaliosa detailplaneering. Kehtivas detailplaneeringus on ette nähtud moodustada Jakob
Westholmi Gümnaasiumi hoonete ja rajatiste teenindamiseks A. Adamsoni tn 10 kinnistust
ning Kevade tn 8 ja A. Adamsoni tn 12 jätkuvalt riigi omandis olevast maast sotsiaalmaa
sihtotstarbega krunt positsioon 2, aadressiettepanekuga Kevade tn 8. Krundile on lisaks
olemasolevale koolihoonele kavandatud üks uus kuni neljakorruseline õppe- ja spordihoone
3
ja üks kahekorruseline õppehoone. Kavandatav õppe- ja spordihoone on kavandatud
plokistada olemasoleva koolihoonega. A. Adamsoni tn 10 krundil asuv hoone on lubatud
lammutada ja selle asemele on ette nähtud püstitada õppe- ja spordihoone osa, mille suurim
lubatud kõrgus on kehtiva detailplaneeringu kohaselt 16 m maapinnast. A. Adamsoni tn 10
kinnistu detailplaneeringus planeeritud hoone kõrgus maapinnast on 13,3 m. Seega on A.
Adamsoni tn 10 kinnistu detailplaneeringus planeeritud hoone kavandatud oluliselt madalam,
kui samale asukohale varem planeeritud hoonestus.
TLPA lisas, et ehitisregistri andmetel on A. Adamsoni tn 3 kinnistule püstitatud elamule
väljastatud kasutusluba 16.08.2011 so enam kui kaks aastat pärast Paldiski mnt, Kevade ja A.
Adamsoni tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringu kehtestamist. Eelnevast tulenevalt ei
saa olla õigustatud ootust, et A. Adamsoni tn 10 kinnistul asunud hoone taastatakse endises
suuruses või kavandatakse krundile lammutatud hoonega sarnase suurusega uus hoone.
Vastuväite osas, mis käsitles A. Adamsoni tn 3 hoone ülemiste korruste vaate blokeerimist ja
päevavalguse vähendamist, mistõttu väheneb korteriomandite väärtus, märkis TLPA, et hetkel
hinnatakse Eestis valgustustingimusi ja insolatsiooni piisavust Eesti Standardi EVS
894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ järgi. Arvestades
planeeritava hoone kaugust ja paiknemist A. Adamsoni tn 3 hoone suhtes (planeeritav hoone
jääb A. Adamsoni tn 3 hoonest põhjapoole), siis ei ole ette näha insolatsioonitingimuste
muutusi A. Adamsoni tn 3 hoones asuvates eluruumides. Detailplaneering on ehitamist
reguleerivate normide ja nõuetega kooskõlas.
Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitusega ning lisab, et Eesti
Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud.
PS-i järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused
sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Kuigi
planeeringulahendusega võivad kaasneda negatiivsed mõjud subjektiivselt tajutavatele
omandiõigustele (nt privaatsus), on naaberkinnistute omanike omandiõiguste
teostamisvabadus samuti piiratud kehtestamisele mineva detailplaneeringuala kinnisasja
omaniku omandiõigustega ja planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse
seisukohtadega. Kinnisasja omanikel ja teistel planeeringu lahendusest huvitatud isikutel on
õigus nõuda, et planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus arvestaks nende
huvidega, kuid nad ei või eeldada, et nende erahuvi kaalub igal juhul üles kolmandate isikute
erahuvid või planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohad. 1
Märgin, et naaberkinnisasjade omanike vahel tekib kindlasti huvide konflikt, kui mõlemad
hakkavad teostama täielikku õiguslikku võimu oma kinnisasja üle. On paratamatu, et ühe
kinnisasja kasutamine võib piirata naabri võimalusi oma kinnisasja kasutamisel, kuid
kinnisasja omanik ei saa eeldada, et tema kinnisasja väärtuse võimalik vähenemine kaalub
igal juhul üles naaberkinnistu omaniku sarnase huvi või planeerimisdiskretsiooni omava
kohaliku omavalitsuse seisukohad. Naaberkinnistu omanikul on samasugused
omandiõigused, seega võib ehitusõiguse piiramine riivata naabri omandiõigusi. Sellest
tingituna ei kaitse naabrusõigused kummagi kinnisasja omaniku huve ühepoolselt vaid
naabrusõiguste näol on tegemist seadusliku kompromissiga omandiõiguse rakendamisel.
Seejuures on oluline silmas pidada, et omandiõiguse teostamisel ei tohi kahjustada piiramatult
teiste isikute huve ja avalikke huve.
Konkreetsele kinnisasjale ehitusõiguse määramise ja selle arhitektuurilise lahenduse otsustab
kohalik omavalitsus kaalutlusõiguse alusel, kes peab lisaks naabrusõigustele arvestama ka
omaniku õigustatud huvidega, seadustest tulenevate planeerimisnormidega, aga ka
1
RKHKo 3-3-1-15-01
4
üldplaneeringu, vaadeldava piirkonna tervikmiljöö ja planeeringuala kontaktvööndisse
jäävate hoonete ehitusmahtudega ning jõudma erinevaid huvisid ja väärtusi tasakaalustava
lahenduseni. Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus antud juhul oma
seisukohti piisavalt põhjendanud. PlanS v.r § 23 lõike 3 punktide 1 ja 2 kohaselt on järelevalve
teostaja pädevuses planeeringu õigusaktidele ja planeeringu liigilt üldisema kehtestatud
planeeringule vastavuse kontrollimine. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse ja
miljöösse sobivuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus,
kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste,
kaasa arvatud territoriaalplaneerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine.
Antud juhul on kohalik omavalitsus esitanud põhjendused planeeringulahenduse kohta,
lähtunud planeeritava krundi kasutamise tingimuste ja ehitusõiguse ulatuse, sh ka
hoonestustiheduse ja korruselisuse, määramisel linnaehituslikust analüüsist ning jõudnud
järeldusele, et arvestades kontaktvööndi alal paiknevate kruntide kasutusintensiivsust ja
hoonestusstruktuuri on selline lahendus antud piirkonda sobiv.
Kokkuvõte
Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu
avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid
planeeringulahenduse kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud.
Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud PlanS-is.
Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et detailplaneeringu menetluse etappidest ei oleks
vastavas ajalehes avalikkust seadusega ette nähtud korras teavitatud.
Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks esitatud materjalidest nähtuvalt on kohalik
omavalitsus teavitanud vastavas ajalehes detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise
ajast ja kohast ning planeeritava hoonestuse iseloomust. Vastuväiteid esitanud isik on olnud
teadlik planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu
koostamise käigus. Seda tõendab ka vastuväite esitamine planeeringu avalikul väljapanekul.
Vastuväite esitanud isiku vastuväite arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud
oma seisukoha. Seega on vastuväite esitanud isik saanud kasutada oma protsessiõigusi
detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi
PlanS-ist tulenevalt planeerimise eesmärk. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu
avaliku väljapaneku ja sellele järgneva avaliku arutelu tulemusel teha planeeringus vajalikud
parandused ja täiendused. Sellest tulenevalt kujuneb planeeringu lõplik ehitusõiguse- ja
maakasutuse lahendus välja alles vahetult enne planeeringu kehtestamist. Seejuures on
kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada põhjendatud planeerimisotsustuse korral
planeeringualale ka teistsugune ehitusõigus, kui praegu on määratud, kuid see on kohaliku
omavalitsuse otsustada. PlanS v.r § 3 lõike 1 kohaselt on planeeringu koostamine avalik ning
antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest teavitatud PlanS-
is ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid.
Teatud harjumuslike vaadete muutumine või sulgemine uute hoonetega on linnades ja mujal
tiheasustusaladel paratamatus. Kui isik valib elukohaks linnakeskuse või muu kõrge ja tiheda
hoonestusega piirkonna, siis peab ta põhimõtteliselt leppima ka sellisele elukeskkonnale
vastavate tingimustega. Ka Riigikohus on oma senises praktikas asunud seisukohale, et
„tiheasustusalale ehitamisel on tavaline, et omavahel põrkuvad naaberkinnistute omanike
õigused ja huvid. On paratamatu, et ühe kinnisasja intensiivne kasutamine võib piirata naabri
võimalusi oma maatüki kasutamisel. Ehitamisega kaasnevatest mõjutustest tingitud huvide ja
õiguste konfliktid tuleb lisaks asjaõigusele lahendada ka ehitamist reguleerivate üldnormide
ning konkreetsete kinnisasjadega seoses planeeringute ja ehituslubadega. Naaber peab taluma
5
ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu
õiguspärane2.
Rõhutan siinkohal veelkord, et detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on
kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) järgi kohaliku elu küsimuste, k.a
territoriaalplaneerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui
planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate kinnisasja
omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja
maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Rahandusministeeriumi järelevalve pädevusse kuulub planeeringu lahenduse seadustele ja
normidele vastavuse kontrollimine. Planeeringulahenduse otstarbekuse (sh piirkonna
miljöösse sobivuse) üle järelevalve käigus õigusliku hinnangu andmine ei ole
Rahandusministeeriumi pädevuses. Kohaliku omavalitsuse planeerimisotsused alluvad
kohtulikule kontrollile piiratud ulatuses. Kohus ei saa otsustada planeerimisotsustuste
otstarbekuse üle. Seda enam ei saa planeerimisotsustuse otstarbekuse üle otsustada
riigihalduse minister.
Järelevalve teostamise tulemusena saan asuda seisukohale, et käesoleva detailplaneeringu
koostamisel ei ole rikutud neid vastuväiteid esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis
kuuluksid järelevalve teostaja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud
PlanS-is sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS v.r §-s 9
detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on planeeringumaterjalidest
nähtuvalt teiste asutuste hulgas kooskõlastatud ka Muinsuskaitseameti, Terviseameti ja
Päästeametiga. Nimetatud asutuste poolt esitatud märkustega on planeeringu koostamisel
arvestatud.
Käesoleva detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega
otsustab antud juhul kohalik omavalitsus, kas A.Adamsoni tn 10 kinnistu detailplaneeringu
lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka vastuväiteid
esitanud isiku huvide) arvestamise. Vastuväiteid esitanud isiku seisukoht on planeeringu
dokumentatsiooni lisatud ning igal planeeringuga tutvujal on olnud võimalik saada ülevaadet
vastuväidete sisust. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan
kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse
üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab,
et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava
planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante.
Antud juhul on kohalik omavalitsus asunud seisukohale, et planeeritavale alale on sellise
ehitusõiguse andmine linnaehituslikult sobiv ja põhjendatud ning ei piira ega kahjusta
vastuväite esitaja õigusi. Järelevalve teostaja hinnangul puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks
järelevalvemenetlust lõpule viia ning keelduda detailplaneeringule heakskiidu
Võttes aluseks EhSRS § 111 lõike 3 ja PlanS v.r § 23 lõike 6 annan heakskiidu
A.Adamsoni tn 10 kinnistu detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule
omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et riigihalduse ministri heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada
eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 16 lõike 1 kohase siduva
iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu
2
RKHKo 3-3-1-42-03, 13.06.2003, p 16 ja p 18
6
muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos
lõpliku haldusaktiga.3
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on kirjalikke arvamusi esitanud isikutel
võimalik, kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt
kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisaadressaadid:
Tallinna Linnaplaneerimise Amet
Adam Holding OÜ
K-Projekt AS
L. Salström
Helen Madison 611 3135
[email protected]
3
RKHKo 3-3-1-12-07
7