dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

A. Adamsoni tn 10 kinnistu detailplaneering

Rahandusministeerium · 13. detsember 2021
Viit
14-11/7582-3
Registreeritud
13. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Adam Holding OÜ, K-Projekt AS, L. S.
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Helen Madison (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)

Failid

  • 📎14-117582-3 13.12.2021 Väljaminev kiri.asice583 KB

Sisu (failidest)

Hr Andrei Novikov Teie 29.10.2021 nr 1-12/1775-1 Tallinna Linnavalitsus Meie 13.12.2021 nr 14-11/7582-3 [email protected] A. Adamsoni tn 10 kinnistu detailplaneering Tallinna Linnavalitsus esitas 29.10.2021 kirjaga nr 1-12/1775-1 Adamsoni tn 10 kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) Rahandusministeeriumile vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) § 1 lõike 1 ja kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS v.r) § 23 alusel järelevalve teostamise jätkamiseks ja heakskiidu saamiseks. Planeeritud maa-ala (suurusega ca 0,10 ha) asub Kesklinnas, Paldiski maantee, Kevade, A. Adamsoni ja Koidu tänava vahelises kvartalis A. Adamsoni tänava ääres. A. Adamsoni tn 10 kinnistul asunud hoone on lammutatud. Detailplaneeringu koostamine algatati ja detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegiline hindamine jäeti algatamata Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2015 korraldusega nr 975-k. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada planeeritavale maa-alale üks elamumaa ja üks transpordimaa sihtotstarbega krunt. Elamumaa sihtotstarbega krundile määratakse ehitusõigus kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega 9 korteriga elamu rajamiseks, mille suurim lubatud ehitusalune pindala on 335m2. Transpordimaa sihtotstarbega krunt moodustatakse A. Adamsoni tänava äärse kõnnitee laiendamiseks. Planeeritud maa-ala Tallinna üldplaneeringu kohane juhtotstarve on korruselamute ala, mis on mõeldud põhiliselt kahe- ja enamakorruselistele korterelamutele, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandus-teenindusettevõtted, garaažikooperatiivid jm. Detailplaneering vastab kohaliku omavalitsuse hinnangul Tallinna üldplaneeringule. Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 78 kehtestatud teemaplaneeringu „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine” (edaspidi teemaplaneering) kohaselt jääb planeeritud maa- ala Kassisaba miljööväärtusliku hoonestusala ehituspiirkonda nr 3. Piirkonnas on suurimaks hoonestustiheduseks lubatud 1,0 ja hoonete korruselisus võib olla 3–4 korrust. Suurim hoonestatuse protsent on 40% ja hoonete arv krundil on kuni 2 hoonet, v.a abihooned. Haljastuse osakaal peab olema 30% krundi pinnast ja kõrghaljastus 20% krundi pinnast. Teemaplaneeringus määratud tingimuse kohaselt võib A. Adamsoni tn 10 väga väärtuslikuks hinnatud hoone lammutada (demonteerida) vaid juhul, kui tekib vajadus Jakob Westholmi Gümnaasiumi laiendamiseks. Detailplaneering on kohaliku omavalitsuse hinnangul kooskõlas teemaplaneeringu numbriliste näitajatega. Kuivõrd Tallinna Haridusamet on asunud seisukohale, et kooli tegevuseks vajalik juurdeehitis on võimalik ehitada tervikuna olemasolevale kooli kinnistule, tehakse käesoleva detailplaneeringuga teemaplaneeringu Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 muudatusettepanek, nähes planeeritavale alale kooli laienduse asemel mitme korteriga elamu rajamise. Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 71. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 21.06 - 22.07.2021. Sellekohane teade ilmus ajalehes Eesti Päevaleht, ajalehes Pealinn, ajalehes Kesklinna Sõnumid ja Tallinna linna veebilehel. Tallinna Kesklinna Valitsus teavitas 02.06.2021 kirjaga nr 4-15/2977-2 detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumisest A. Adamsoni tn 3 kinnistu omanikke, A. Adamsoni tn 12 kinnistu omanikku (Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit), Tallinna Haridusametit ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi ning Kassisaba Seltsi. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitas A. Adamsoni tn 3 korteriühistu esindaja L. Salström vastuväite detailplaneeringu lahenduse kohta 30.06.2021 kirjaga. Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas korteriühistu vastuväitele 19.08.2021 kirjaga nr 3-2/2508-2 ning korraldas 02.09.2021 avaliku arutelu. Arutelu tulemusena esitatud vastuväite osas kokkuleppele ei jõutud. PlanS v.r § 23 lõike 3 punkti 5 kohaselt on järelevalve teostaja pädevuses avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine vastuväidete kohta, kui neid vastuväiteid planeeringu koostamisel ei arvestatud. PlanS v.r § 20 lõike 1 kohaselt on vastuväide planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud mittenõustuv seisukoht või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid. Lisaks kuulub järelevalve teostaja pädevusse vastavalt PlanS v.r § 23 lõike 3 punktile 1 planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Vastavalt PlanS v.r § 23 lõike 3 punktile 5 kutsus Rahandusministeeriumi vaidlevad osapooled 29.11.2021 toimuvale nõupidamisele seisukohtade ärakuulamiseks. Vastuväiteid esitanud isik ei pidanud vajalikuks enda täiendavat ärakuulamist ning jäi oma esitatud seisukoha juurde. Kuna vastuväiteid esitanud isik ja kohalik omavalitsus kokkuleppele ei jõudnud, käsitleb järelevalve teostaja detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud vastuväidet lahenduseta jäänud vastuväidetena ning annab tulenevalt PlanS v.r § 23 lõikest 4 nende osas oma kirjaliku seisukoha. Detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväite ja kohaliku omavalitsuse vastuskirja kokkuvõte ning järelevalve teostaja seisukoht A. Adamsoni tn 3 korteriühistu esindaja L. Salström märkis 30.06.2021 esitatud kirjas, et A. Adamsoni tn 3 Korteriühistu vaidlustab A. Adamsoni 10 kinnistu detailplaneeringu osas, mis puudutab planeeritava hoone kõrgust (maapinnast 13,3 meetrit). Vastuväite esitaja lisas, et A. Adamsoni 3 hoone valmides eksisteeris A. Adamsoni 10 kinnistul kahekordne hoone kõrgusega umbes 10,5 meetrit. A. Adamsoni tn 3 korteriühistu leidis, et kavandatava hoone kõrgus ei või ületada lammutatud hoone endist kõrgust, kuna see blokeerib ülemiste korruste vaate ja vähendab päevavalgust ning seeläbi väheneb ka korteriomandite väärtus. Korteriomandeid soetades oli Adamsoni tn 3 korteri omanikel õigustatud ootus, et kuna lammutatud hoone oli riikliku kaitse all, siis see renoveeritakse endisel kujul. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi ka TLPA) selgitas, et A. Adamsoni tn 10 kinnistul asunud elamu puhul ei olnud tegemist riikliku kaitse alla võetud hoonega st kultuurimälestisega. 2 A. Adamsoni tn 10 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks on OÜ T-Linnaprojekt koostanud muinsuskaitse eritingimused ja muinsuskaitse eritingimuste muudatuse, kuna A. Adamsoni tn 10 naaberkinnistul aadressiga Kevade tn 8, paikneb Jakob Westholmi Gümnaasiumi hoone, mis on kultuuriministri 13. mai 1997 määrusega nr 21 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud punktiga nr 29 arhitektuurimälestiseks. Mälestise kaitsevöönd on krunt ning mälestise kaitsevöönd planeeritavale alale ei ulatu. Muinsuskaitse eritingimuste kohaselt on uushoonestuse püstitamiseks lubatud endise hoone vundament ja kelder lammutada. Hoone arhitektuurne lahendus ei pea matkima hävinenud hoone välisilmet, kuid peab sobima oma avade rütmi ja suurusega vastasolevate puitelamute keskkonda. Uushoonestuse ehitusmaht peab olema A. Adamsoni tänava vastaspoolel oleva hoonestuse suhtes mastaabilt sobiv. Maksimaalne lubatud korruselisus antud piirkonnas on 3- 4 korrust. Seega on antud krundile lubatud kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega mitme korteriga elamu ehitamine. Uushoonestuse planeerimisel tuleb tagada mälestiseks tunnistatud Kevade tn 8 Jakob Westholmi Gümnaasiumi koolihoone vaadeldavus ja dominantsus. Hoone katusekuju kavandada viilkatusena ja paralleelselt tänavaga. Detailplaneeringu lahendus arvestab muinsuskaitse eritingimuste ja muinsuskaitse eritingimuste muudatusega. Muinsuskaitseamet kooskõlastas detailplaneeringu märkusteta. Hoone suuruse määramisel on lähtutud eesmärgist kavandada piirkonda sobiv, naaberkinnistutel asuvate hoonetega sobituv ja tänavaruumis mitte domineeriv hoone. Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast on määratud lähtudes samas piirkonnas olevatest hoonetest, miljööalade teemaplaneeringu tingimustest ja muinsuskaitse eritingimustest. Planeeringulahenduse realiseerumisel krunt heakorrastatakse ja A. Adamsoni tänava ääres kujuneb ühtlane tänavasein. Uus hoone on planeeritud oluliselt madalam naaberkinnistul Kevade tn 8 asuvast koolihoonest ja samuti madalam samal tänavaküljel asuvast Koidu tn 11 elamust. Uue hoone suurim lubatud katuseharja kõrgus on sarnane A. Adamsoni tn 3 hoone katuseharja kõrgusega. A. Adamsoni tn 10 hoone katuseräästa kõrguse kavandamisel on lähtutud A. Adamsoni tn 3 hoone vintskappide räästakõrgusest. Maksimaalne lubatud korruselisus on miljööalade teemaplaneeringu kohaselt 3-4 korrust. Seega on A. Adamsoni tn 10 krundile määratud ehitusõigus 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega mitme korteriga elamu ehitamiseks kooskõlas nii muinsuskaitse eritingimuste, miljööalade teemaplaneeringus lubatud suurima korruselisuse näitajaga kui piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadiga. Planeeritud maa-ala jääb ka Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määruse nr 155 „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus” § 3 ja 4 kohasesse Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse ja kaitsevööndiga liituvatesse vaatesektoritesse. Muinsuskaitseala kaitsevööndi hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. Uus planeeritud hoone ei varja vaateid vanalinnasuunaliselt A. Adamsoni tänavalt. Planeeritud hoone kõrgus ei ületa Kevade tn 8 kinnistul asuva koolihoone kõrgust ja seega ei vähene vaadeldavus vanalinnale. Planeeritud korterelamu asub Jacob Westholmi Gümnaasiumi koolihoonega samal ehitusjoonel ja ei varja vaadet koolihoonele TLPA juhtis tähelepanu, et A. Adamsoni tn 10 kinnistu osas kehtib Tallinna Linnavolikogu 05.03.2009 otsusega nr 39 kehtestatud Paldiski mnt, Kevade ja A. Adamsoni tänava vahelise kvartaliosa detailplaneering. Kehtivas detailplaneeringus on ette nähtud moodustada Jakob Westholmi Gümnaasiumi hoonete ja rajatiste teenindamiseks A. Adamsoni tn 10 kinnistust ning Kevade tn 8 ja A. Adamsoni tn 12 jätkuvalt riigi omandis olevast maast sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt positsioon 2, aadressiettepanekuga Kevade tn 8. Krundile on lisaks olemasolevale koolihoonele kavandatud üks uus kuni neljakorruseline õppe- ja spordihoone 3 ja üks kahekorruseline õppehoone. Kavandatav õppe- ja spordihoone on kavandatud plokistada olemasoleva koolihoonega. A. Adamsoni tn 10 krundil asuv hoone on lubatud lammutada ja selle asemele on ette nähtud püstitada õppe- ja spordihoone osa, mille suurim lubatud kõrgus on kehtiva detailplaneeringu kohaselt 16 m maapinnast. A. Adamsoni tn 10 kinnistu detailplaneeringus planeeritud hoone kõrgus maapinnast on 13,3 m. Seega on A. Adamsoni tn 10 kinnistu detailplaneeringus planeeritud hoone kavandatud oluliselt madalam, kui samale asukohale varem planeeritud hoonestus. TLPA lisas, et ehitisregistri andmetel on A. Adamsoni tn 3 kinnistule püstitatud elamule väljastatud kasutusluba 16.08.2011 so enam kui kaks aastat pärast Paldiski mnt, Kevade ja A. Adamsoni tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringu kehtestamist. Eelnevast tulenevalt ei saa olla õigustatud ootust, et A. Adamsoni tn 10 kinnistul asunud hoone taastatakse endises suuruses või kavandatakse krundile lammutatud hoonega sarnase suurusega uus hoone. Vastuväite osas, mis käsitles A. Adamsoni tn 3 hoone ülemiste korruste vaate blokeerimist ja päevavalguse vähendamist, mistõttu väheneb korteriomandite väärtus, märkis TLPA, et hetkel hinnatakse Eestis valgustustingimusi ja insolatsiooni piisavust Eesti Standardi EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ järgi. Arvestades planeeritava hoone kaugust ja paiknemist A. Adamsoni tn 3 hoone suhtes (planeeritav hoone jääb A. Adamsoni tn 3 hoonest põhjapoole), siis ei ole ette näha insolatsioonitingimuste muutusi A. Adamsoni tn 3 hoones asuvates eluruumides. Detailplaneering on ehitamist reguleerivate normide ja nõuetega kooskõlas. Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitusega ning lisab, et Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. PS-i järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Kuigi planeeringulahendusega võivad kaasneda negatiivsed mõjud subjektiivselt tajutavatele omandiõigustele (nt privaatsus), on naaberkinnistute omanike omandiõiguste teostamisvabadus samuti piiratud kehtestamisele mineva detailplaneeringuala kinnisasja omaniku omandiõigustega ja planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohtadega. Kinnisasja omanikel ja teistel planeeringu lahendusest huvitatud isikutel on õigus nõuda, et planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus arvestaks nende huvidega, kuid nad ei või eeldada, et nende erahuvi kaalub igal juhul üles kolmandate isikute erahuvid või planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohad. 1 Märgin, et naaberkinnisasjade omanike vahel tekib kindlasti huvide konflikt, kui mõlemad hakkavad teostama täielikku õiguslikku võimu oma kinnisasja üle. On paratamatu, et ühe kinnisasja kasutamine võib piirata naabri võimalusi oma kinnisasja kasutamisel, kuid kinnisasja omanik ei saa eeldada, et tema kinnisasja väärtuse võimalik vähenemine kaalub igal juhul üles naaberkinnistu omaniku sarnase huvi või planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohad. Naaberkinnistu omanikul on samasugused omandiõigused, seega võib ehitusõiguse piiramine riivata naabri omandiõigusi. Sellest tingituna ei kaitse naabrusõigused kummagi kinnisasja omaniku huve ühepoolselt vaid naabrusõiguste näol on tegemist seadusliku kompromissiga omandiõiguse rakendamisel. Seejuures on oluline silmas pidada, et omandiõiguse teostamisel ei tohi kahjustada piiramatult teiste isikute huve ja avalikke huve. Konkreetsele kinnisasjale ehitusõiguse määramise ja selle arhitektuurilise lahenduse otsustab kohalik omavalitsus kaalutlusõiguse alusel, kes peab lisaks naabrusõigustele arvestama ka omaniku õigustatud huvidega, seadustest tulenevate planeerimisnormidega, aga ka 1 RKHKo 3-3-1-15-01 4 üldplaneeringu, vaadeldava piirkonna tervikmiljöö ja planeeringuala kontaktvööndisse jäävate hoonete ehitusmahtudega ning jõudma erinevaid huvisid ja väärtusi tasakaalustava lahenduseni. Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus antud juhul oma seisukohti piisavalt põhjendanud. PlanS v.r § 23 lõike 3 punktide 1 ja 2 kohaselt on järelevalve teostaja pädevuses planeeringu õigusaktidele ja planeeringu liigilt üldisema kehtestatud planeeringule vastavuse kontrollimine. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse ja miljöösse sobivuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud territoriaalplaneerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Antud juhul on kohalik omavalitsus esitanud põhjendused planeeringulahenduse kohta, lähtunud planeeritava krundi kasutamise tingimuste ja ehitusõiguse ulatuse, sh ka hoonestustiheduse ja korruselisuse, määramisel linnaehituslikust analüüsist ning jõudnud järeldusele, et arvestades kontaktvööndi alal paiknevate kruntide kasutusintensiivsust ja hoonestusstruktuuri on selline lahendus antud piirkonda sobiv. Kokkuvõte Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud PlanS-is. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et detailplaneeringu menetluse etappidest ei oleks vastavas ajalehes avalikkust seadusega ette nähtud korras teavitatud. Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks esitatud materjalidest nähtuvalt on kohalik omavalitsus teavitanud vastavas ajalehes detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava hoonestuse iseloomust. Vastuväiteid esitanud isik on olnud teadlik planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka vastuväite esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Vastuväite esitanud isiku vastuväite arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega on vastuväite esitanud isik saanud kasutada oma protsessiõigusi detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi PlanS-ist tulenevalt planeerimise eesmärk. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja sellele järgneva avaliku arutelu tulemusel teha planeeringus vajalikud parandused ja täiendused. Sellest tulenevalt kujuneb planeeringu lõplik ehitusõiguse- ja maakasutuse lahendus välja alles vahetult enne planeeringu kehtestamist. Seejuures on kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada põhjendatud planeerimisotsustuse korral planeeringualale ka teistsugune ehitusõigus, kui praegu on määratud, kuid see on kohaliku omavalitsuse otsustada. PlanS v.r § 3 lõike 1 kohaselt on planeeringu koostamine avalik ning antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest teavitatud PlanS- is ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Teatud harjumuslike vaadete muutumine või sulgemine uute hoonetega on linnades ja mujal tiheasustusaladel paratamatus. Kui isik valib elukohaks linnakeskuse või muu kõrge ja tiheda hoonestusega piirkonna, siis peab ta põhimõtteliselt leppima ka sellisele elukeskkonnale vastavate tingimustega. Ka Riigikohus on oma senises praktikas asunud seisukohale, et „tiheasustusalale ehitamisel on tavaline, et omavahel põrkuvad naaberkinnistute omanike õigused ja huvid. On paratamatu, et ühe kinnisasja intensiivne kasutamine võib piirata naabri võimalusi oma maatüki kasutamisel. Ehitamisega kaasnevatest mõjutustest tingitud huvide ja õiguste konfliktid tuleb lisaks asjaõigusele lahendada ka ehitamist reguleerivate üldnormide ning konkreetsete kinnisasjadega seoses planeeringute ja ehituslubadega. Naaber peab taluma 5 ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane2. Rõhutan siinkohal veelkord, et detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) järgi kohaliku elu küsimuste, k.a territoriaalplaneerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi järelevalve pädevusse kuulub planeeringu lahenduse seadustele ja normidele vastavuse kontrollimine. Planeeringulahenduse otstarbekuse (sh piirkonna miljöösse sobivuse) üle järelevalve käigus õigusliku hinnangu andmine ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses. Kohaliku omavalitsuse planeerimisotsused alluvad kohtulikule kontrollile piiratud ulatuses. Kohus ei saa otsustada planeerimisotsustuste otstarbekuse üle. Seda enam ei saa planeerimisotsustuse otstarbekuse üle otsustada riigihalduse minister. Järelevalve teostamise tulemusena saan asuda seisukohale, et käesoleva detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud neid vastuväiteid esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid järelevalve teostaja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud PlanS-is sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS v.r §-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on planeeringumaterjalidest nähtuvalt teiste asutuste hulgas kooskõlastatud ka Muinsuskaitseameti, Terviseameti ja Päästeametiga. Nimetatud asutuste poolt esitatud märkustega on planeeringu koostamisel arvestatud. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab antud juhul kohalik omavalitsus, kas A.Adamsoni tn 10 kinnistu detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka vastuväiteid esitanud isiku huvide) arvestamise. Vastuväiteid esitanud isiku seisukoht on planeeringu dokumentatsiooni lisatud ning igal planeeringuga tutvujal on olnud võimalik saada ülevaadet vastuväidete sisust. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante. Antud juhul on kohalik omavalitsus asunud seisukohale, et planeeritavale alale on sellise ehitusõiguse andmine linnaehituslikult sobiv ja põhjendatud ning ei piira ega kahjusta vastuväite esitaja õigusi. Järelevalve teostaja hinnangul puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks järelevalvemenetlust lõpule viia ning keelduda detailplaneeringule heakskiidu Võttes aluseks EhSRS § 111 lõike 3 ja PlanS v.r § 23 lõike 6 annan heakskiidu A.Adamsoni tn 10 kinnistu detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Juhin tähelepanu, et riigihalduse ministri heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu 2 RKHKo 3-3-1-42-03, 13.06.2003, p 16 ja p 18 6 muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.3 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on kirjalikke arvamusi esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisaadressaadid: Tallinna Linnaplaneerimise Amet Adam Holding OÜ K-Projekt AS L. Salström Helen Madison 611 3135 [email protected] 3 RKHKo 3-3-1-12-07 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel