MAARDU LINNAVALITSUS
Jaak Aab
Riigihalduse minister
Rahandusministeerium kuupäev digiallkirjas nr 7-1.2/6044
Suur-Ameerika 1
10129 TALLINN
Maardu linna üldplaneeringu
esitamine heakskiitmiseks
Austatud härra Jaak Aab
Tuginedes planeerimisseaduse § 90 lg-le 1 esitame Teile heakskiitmiseks Maardu linna üldplaneeringu.
Maardu linna üldplaneeringu menetluse käik
Maardu Linnavolikogu algatas 18.04.2017 otsusega nr 264 Maardu linna üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on linna territooriumi
ruumilise arengu põhimõtete ja suundumiste määratlemine. Üldplaneeringu algatamisest teavitati
Ametlikes Teadaannetes, Harju Elus, Maardu linna kohalikus ajalehes ning Maardu linna kodulehel.
Lisaks teavitati sellest naaberomavalitsusi ja asjakohaseid ametiasutusi. Oma seisukohad või
ettepanekud Maardu linna üldplaneeringu koostamiseks esitasid Maa-amet ja Maanteeamet. Seisukohad
on nähtavad kaustas: 1 Algatamine\2 ÜP algatamine - avalikustamine\Ametiasutused – sisse.
Maardu Linnavalitsus edastas üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsuse 22.12.2017 kirjaga nr 7-1.2/5962 ettepanekute küsimiseks koostöö tegijatele ja
kaasatavatele vastavalt PlanS § 81 lg 1. Esitatud ettepanekute ja vastusseisukohtade koondtabel on
lisatud dokumentide kausta (1 Algatamine\3 Lähteseisukohad).
Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik
väljapanek toimus 01.04.2019 kuni 30.04.2019. Avalikust väljapanekust teavitati avalikes kanalites
(Harju Elu, Maardu Panoraam, Maardu linna koduleht), koostöö tegijaid ja kohalikke ettevõtteid
(nimekirja alusel). Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu jooksul esitati kokku üle 60 ettepaneku või
seisukoha. Esitatud seisukohad ja Maardu Linnavalitsuse vastused on toodud järgnevas kaustas: 3
Eelnõu avalik väljapanek kevad 2019\2019_04_01-30 avalik väljapanek.
Esitatud seisukohtade tutvustamiseks ja edasiseks aruteluks toimus 23.05.2019 üldplaneeringu ja KSH
aruande eelnõu avalik arutelu. Avalikul arutelul osalenute nimekiri ning arutelu protokoll on lisatud
kausta „3 Eelnõu avalik väljapanek kevad 2019\2019_05_23 eelnõu avalik arutelu“.
24.09.2021 esitas Maardu Linnavalitsus üldplaneeringu kooskõlastamiseks koostöö tegijatele ning
arvamuse avaldamiseks kaasatud isikutele. Kohalikest elanikest kaasati eelkõige neid, kellele kuuluva
kinnistu vahetus naabruses muutus üldplaneeringu maa kasutamise juhtotstarve, võrreldes
üldplaneeringu eelnõu avalikul väljapanekul olnud versiooniga. Kirjavahetus koos koondtabeliga on
toodud kaustas „4 Kooskõlastamine sügis 2019\Arvamused, seisukohad\Muutunud maakasutuse
_____________________________________________________________________________________________
Kallasmaa 1 tel +372 6060 702 IBAN EE141010002031289008
74111 Maardu fax +372 6060 701 SEB pank
Eesti e-post:
[email protected] Registrikood 75011470
2
naabrite kirjavahetus“. Muud arvamused on leitavad kaustas „4 Kooskõlastamine sügis
2019\Arvamused, seisukohad\Muud arvamuskirjad“.
Maardu linna üldplaneeringule andsid oma kooskõlastuse Kaitseministeerium, Keskkonnaamet,
Lennuamet, Muinsuskaitseamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,
Terviseamet.
Maa-amet, Päästeamet, Veeteede Amet, Põllumajandusamet ja Viimsi Vallavalitsus jätsid
kooskõlastamiskirjale vastamata, mistõttu võis vastavalt PlanS § 85 lg 2 lugeda üldplaneeringu
kooskõlastatuks. Kirjavahetus koostöö tegijatega on leitav kaustas: 4 Kooskõlastamine sügis
2019\Kooskõlastused.
Maanteeamet jättis üldplaneeringu kooskõlastamata 14.05.2020 kirjaga nr 15-2/20/19023-2. Maardu
Linnavalitsus edastas Maanteeametile 01.09.2020 kirjaga nr 7-1.2/4944-30 oma seisukoha, mille
kohaselt on PlanS § 3 lõike 1 ning PlanS § 75 lg 1 punktis 1 toodud ülesanded üldplaneeringus
lahendatud ning antud juhul on tegemist seisukohtade erinevusega planeeringulahenduse osas. Sellest
tulenevalt puudus Maardu Linnavalitsuse hinnangul alus üldplaneeringu kooskõlastamata jätmiseks.
Maardu Linnavalitsus jõudis Maanteeameti poolt esitatud märkuste osas üldplaneeringu ja KSH aruande
avaliku väljapaneku etapis kokkuleppele ning Maanteeamet kinnitas muudetud trammitee lahenduse
sobivust oma 10.12.2020 kirjaga nr 15-2/20/19023-9 (leitav kaustas:
5Vastuvõtmine ja avalik väljapanek 2020\5 Avalik väljapanek\Ametiasutused\Maanteeamet\ Sisse\2020
12 10).
Jõelähtme Vallavalitsus jättis Maardu linna üldplaneeringu ja KSH aruande kooskõlastamata 15.05.2020
kirjaga nr 7-2/3583-3. Maardu Linnavalitsus jäi 01.09.2020 kirjaga nr 7-1.2/4944-31 seisukohale, et
Jõelähtme Vallavalitsuse esitatud ühisveevärki ja –kanalisatsiooni puudutavate ettepanekutega on
arvestatud tollel ajahetkel koostatavas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavas. Lisaks polnud
kooskõlastamata jätmisel viidatud vastuolulule õigusaktidega. Toetudes PlanS § 85 lg 3-le leidis Maardu
Linnavalitsus, et Jõelähtme Vallavalitsusel puudus alus üldplaneeringu ja KSH aruande kooskõlastamata
jätmiseks.
Maardu linna üldplaneering ja KSH aruanne võeti vastu Maardu Linnavolikogu 22.09.2020 otsusega nr
100. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 12.10.2020 kuni 15.11.2020. Avalik arutelu toimus
17.12.2020. Kokku esitati avaliku väljapaneku jooksul ligi 100 erinevat ettepanekut või vastuväidet.
Kõik esitatud seisukohad koos Maardu Linnavalitsuse vastustega on toodud koondtabelis (5
Vastuvõtmine ja avalik väljapanek 2020\5 Avalik väljapanek\Koondtabel). Avaliku arutelu osalejate
nimekiri ning protokoll on toodud samuti üldplaneeringu dokumentatsioonis (5 Vastuvõtmine ja avalik
väljapanek 2020\6 Avalik arutelu\Protokoll).
Avaliku arutelu kutse saadeti kõigile varasemalt kaasatud osapooltele ning ka nendele, kes esitasid oma
seisukoha üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul. Koos kutsega saadeti ka viide tabelile, mis
sisaldas Maardu Linnavalitsuse seisukohti esitatud ettepanekutele. Sellega loeti Maardu Linnavalitsuse
vastus esitatud ettepanekutele edastatuks.
Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu jooksul esitatud ettepanekute kokkuvõte ilmus Maardu
Panoraamis, Harju Elus ja Maardu linna kodulehel (5 Vastuvõtmine ja avalik väljapanek 2020\6 Avalik
arutelu\Avalikustamine_pärast).
Avaliku väljapaneku jooksul esitati üldplaneeringu osas mitu seisukohta, millega pole üldplaneeringu
edasisel koostamisel ja menetlemisel arvestatud. Sellised ettepanekud või seisukohad on kollase värviga
välja toodud avaliku väljapaneku arvamuste koondtabelis: 5 Vastuvõtmine ja avalik väljapanek 2020\5
Avalik väljapanek\Koondtabel.
Mudamaimu tn 5 kinnistu (endise nimega Järveäär 2) maa kasutamise juhtotstarve
Käesolevalt on eraldi käsitletud Mudamaimu tn 5 kinnistu (endise nimega Järveäär 2) maa kasutamise
juhtotstarbe määramist Maardu linna üldplaneeringus.
3
Kehtivas Maardu linna üldplaneeringus on antud kinnistu maa kasutamise juhtotstarbeks haljasala ja
parkmetsa maa (HP). Kinnistu kuulus alates maist 2008 aiandusühistule Järveäär ning 2014. aastast
omandas selle väike hulk peamiselt ümberkaudse piirkonna elanikke. Koostatava üldplaneeringu eelnõu
avaliku väljapaneku etapis oli Mudamaimu tn 5 kinnistule juhtotstarbena ette nähtud samuti haljasala ja
parkmetsa maa (HP). Sellise maakasutuse juhtotstarbega polnud päri Mudamaimu tn 5 kinnistu
omanikud, kes Jelena Abolina eestvedamisel esitasid eelnõu avalikul väljapanekul ettepaneku muuta
maa kasutamise juhtotstarve väikeelamu maaks (EV). Maardu Linnavalitsus viis vastavalt ettepanekule
sisse muudatuse üldplaneeringu eelnõusse.
Üldplaneeringu kooskõlastamise etapis esitas Maardu Linnavalitsus üldplaneeringu eelnõu arvamuse
avaldamiseks kõigile Mudamaimu tn 5 maaüksusega piirnevate kinnistute omanikele, kuna pärast eelnõu
avalikku väljapanekut tehti muudatus antud kinnistu juhtotstarbe osas. Teavitatud isikute tabel koos
nende esitatud seisukohtadega on leitav menetluskaustas: 4 Kooskõlastamine sügis 2019\Arvamused,
seisukohad\Muutunud maakasutuse naabrite kirjavahetus. Mitmed piirinaabrid polnud rahul sellega, et
varasemalt pikka aega antud asukohas eksisteerinud haljasala kaob ning asendub elamumaaga.
Muuhulgas koostas 7 piirinaabrit sellekohase ühiskirja, millega avaldasid toetust haljasala säilitamiseks.
Eelnevast tulenevalt töötas Maardu Linnavalitsus kompromisslahendusena välja uue maakasutuse
juhtotstarbe antud kinnistu jaoks, milleks on väikeelamu ning haljasala ja parkmetsa maa-ala juhtotstarve
(EV/HP). Esialgse kompromisslahenduse kohaselt nägi konkreetne juhtotstarve ette, et 40% ulatuses
peab kinnistul säilima terviklik haljasala ning ülejäänud kinnistu on võimalik välja arendada EV
juhtotstarbe kohaselt. Selline planeeringulahendus läks ka 22.09.2020 vastuvõtmisele Maardu
Linnavolikogusse.
Üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul esitasid Mudamaimu tn 5 kinnistu omanikud korduvalt oma
seisukohti, milles soovisid, et üldplaneering määraks kinnistule 100% ulatuses väikeelamu maa (EV)
juhtotstarbe. Maardu Linnavalitsus otsustas vähendada kinnistule ette nähtud eraldiseisva tervikliku
haljasala osakaalu 30%ni kinnistu pindalast, kuid ei loobunud antud juhtotstarbest. Esitatud seisukohad
ja Maardu Linnavalitsuse põhjendused on toodud seisukohtade koondtabelis: 5 Vastuvõtmine ja avalik
väljapanek 2020\5 Avalik väljapanek\Koondtabel.
Üldplaneeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku järgselt tehtud muudatused
Maardu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku järgselt on üldplaneeringu lahendusse sisse viidud
mitu muudatust. Maardu Linnavalitsuse hinnangul ei ole teostatud muudatuste puhul tegemist PlanS §
89 lg 3 kohaste üldplaneeringu põhilahenduse muudatustega või muudatustega, mis tooksid kaasa
vajaduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande oluliseks muutmiseks. Alljärgnevalt on välja
toodud muudatuste lühikirjeldus.
Täiendavate haljasalade määramine
Maardu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal ning ka sellele järgnevalt esitati Maardu
Linnavalitsusele huvitatud osapoolte ning kohalike elanike poolt mitu ettepanekut täiendavate
haljasalade määramiseks Maardu linna üldplaneeringus Paevälja tn 2, Riigimaa 15, Sarapiku tee 1 ja
Sarapiku tee 15 kinnistutele või maaüksustele. Antud kinnistute omanikuks on Eesti Vabariik ning riigi
kui maaomaniku huve üldplaneeringu menetluses esindab Keskkonnaministeerium.
Vastavalt kohalike elanike ettepanekutele ning nende poolt kogutud andmetele loodusväärtuste kohta,
esitas Maardu Linnavalitsus 31.08.2021 kirjaga nr 7-1.2/4217 vastava ettepaneku
Keskkonnaministeeriumile nende kinnistute või maaüksuste osas juhtotstarbe täielikuks või osaliseks
muutmiseks.
Keskkonnaministeerium esitas 12.10.2021 kirjaga nr 7-15/21/4257-3 põhimõttelise nõusoleku Maardu
Linnavalitsuse ettepanekutele koos mõne muudatusettepanekuga. Nende ettepanekutega on arvestatud
ning planeeringulahendust on vastavalt korrigeeritud. Antud maaüksusi puudutav kirjavahetus koos
lisadega on leitav: 6 Muudatuste sisseviimine 2021\Haljasalade päring.
4
C-kategooria gaasitrassi põhimõttelise trassikoridori määramine
AS Liwathon E.O.S esitas Maardu Linnavalitsusele 25.05.2021 kirjaga nr 1.1/47 ettepaneku lisada
üldplaneeringusse kavandatava C-kategooria gaasitrassi asukoht. Trassi koridor järgib suures osas
olemasolevat tehnovõrkude koridori, kus asub olemasolev kaugküttetrass ning kütusetorustik(ud).
Sellest tulenevalt ei oma kavandatav trass Maardu Linnavalitsuse hinnangul olulist linnaruumilist ega
keskkonnaalast mõju. Kavandatava trassi põhimõtteline koridor on kantud üldplaneeringu
maakasutusplaanile. Vana-Narva maantee tööstuspiirkonnas on Madikse ja Paemurru tänavate vahelisel
lõigul ette nähtud alternatiiviks koridor 1B, mis kulgeb Vana-Narva maantee olemasolevas
transpordikoridoris. Ettepanek koos skeemiga on toodud kaustas „6 Muudatuste sisseviimine 2021\2021
05 25 ettepanek gaasitrass“.
Rail Baltic raudteed ja Tallinn-Helsingi raudteetunnelit ühendav raudtee koridor üldplaneeringus
Vastavalt Maanteeameti 10.12.2020 kirjas nr 5-2/20/19023-9 toodud ettepanekule ning nimetatud
koridori sisse jäävate maaomanike soovile pöördus Maardu Linnavalitsus 12.08.2021 kirjaga nr 7-
1.2/3635 Rahandusministeeriumi kui eriplaneeringute koostamise eest vastutava ametiasutuse poole, et
välja selgitada, kas ja milliseid kitsendusi peab Harju maakonnaplaneeringuga määratud raudtee koridori
osas kajastama kohaliku omavalitsuse üldplaneering.
Rahandusministeerium väljendas 08.09.2021 vastuskirjas nr 15-1/5787-2 seisukohta, et kohalikul
omavalitsusel on õigus raudtee koridori osas kitsendusi seada, kuid ei toonud täpselt välja, millised need
kitsendused peavad olema. Kuna antud raudtee planeerimiseks ei ole algatatud riigi eriplaneeringut, siis
peab senikaua lähtuma kehtivast maakonnaplaneeringust.
Tulenevalt sellest, et Tallinna-Helsingi raudteetunneli eriplaneeringu algatamise ja koostamise ajakava
on ebaselge, otsustas Maardu Linnavalitsus korrigeerida üldplaneeringut selliselt, et raudteekoridori
sisse ehitiste kavandamisel tuleb kas detailplaneering, projekteerimistingimuste eelnõu või ehitusprojekt
eelnevalt kooskõlastada eriplaneeringu koostamise eest vastutava ametiasutusega. See tagab, et raudtee
koridori sisse ehitamisel on kaasatud kõik huvitatud osapooled ning võimalik on välja töötada olukorrale
ja asukohale vastav lahendus, mis rahuldaks kõiki osapooli.
Maardu linna üldplaneeringus on Rail Baltic raudteed ja Tallinn-Helsingi raudteetunnelit ühendava
raudtee koridori kitsendatud, võrreldes Harju maakonnaplaneeringuga. Trassikoridori laiuse ja täpsema
asukoha määramisel on lähtutud 2003. aastal kehtestatud Jõelähtme valla üldplaneeringust. Joonehitist
on mõistlik naaberomavalitsuste lõikes sama moodi kajastada ning Jõelähtme vald lähtub ka hetkel
menetluses oleva üldplaneeringu puhul sama asukoha ja laiusega koridorist.
Ehitusõiguse muudatused
Üldplaneeringu seletuskirja on korterelamute juhtotstarbe juurde lisatud õigus ridaelamute puhul rajada
kinnistu piirile läbipaistev piirdeaed kõrgusega kuni 1,5 m. Muudatus tuleneb asjaolust, et erinevalt
korterelamutest on ridaelamute puhul õueala reeglina käsitletav kas privaatse või poolprivaatse alana,
mistõttu on põhjendatud selle eraldamine üldisest linnaruumist. Kuna pole näha soovi rajada ridaelamuid
olemasolevate kortermajade vahele, siis ei lõhuks ridaelamute ümber paigutatavad piirdeaiad ka üleüldist
linnastruktuuri ega takistaks vaba liikumist.
Ridaelamute ehitamiseks on täiendavalt seatud maksimaalne hoonetealuse pinna osakaal krundi
pindalast, lisatud on ka nõue, et ridaelamu krundile sissepääsuks on ette nähtud ainult üks sissesõit. Selle
eesmärgiks on takistada lahendusi, kus igale ridaelamuboksile on ette nähtud eraldi sissesõit otse
tänavalt, mis killustab linnatänavat, vähendab liiklusohutust, pidades silmas eriti jalakäijaid ja
jalgrattureid, ning soodustab linnatänaval parkimist.
Miljööväärtusliku ala puhul on loobutud Orumetsa ja Keemikute tänava nurgale kõrghoone rajamise
võimalusest. Piirkonda on järjest enam hakatud väärtustama nii linnavalitsuse kui ka kohalike elanike
poolt. Lisaks on viimasel ajal piirkonda uute hoonete rajamisel tekitanud küsimusi olemasoleva
hoonestusega võrreldes suuremate ehitusmahtude lubamine. Seega leiab Maardu Linnavalitsus, et
kõrghoone rajamine miljööväärtuslikku piirkonda pole enam piisavalt põhjendatud.
5
Maardu järve idakaldal on vähendatud krundi miinimumsuurusi, võttes arvesse juba varasemalt
kehtestatud detailplaneeringuid. Maardu Linnavalitsuse hinnangul pole põhjendatud nõuda suuremaid
kinnistuid, kui on juba kehtestatud detailplaneeringute puhul. Lisaks on järve idakaldale jäetud võimalus
rajada väikeelamu maale (EV) ridaelamuid detailplaneeringuga. Tegemist on alles väljakujunemata
piirkonnaga, mistõttu puudub mõjuv põhjus ridaelamute ehitamisest keeldumiseks, lisaks on piirkonnas
juba üks kehtiv detailplaneering, millega on ridaelamuid lubatud rajada. Endiselt on aga idakaldale
kavandatud hõredam asustustihedus kui näiteks Muuga elamupiirkonda või järve läänekaldale.
Ülejäänud muudatused ja täiendused
Uuendatud on riigiteede kaitsevööndite osa, kuna Transpordiamet on vahepealsel ajal teede numbreid
uuendanud. Lisatud on ka riigitee kaitsevööndi laius Kombinaadi tänavale.
Lisatud on uus planeeritav tee Vana-Narva maantee tööstuspiirkonna põhjaossa, Sarapiku tee ja Altmetsa
tee vahele. Planeeritava tee eesmärgiks on edasisel detailplaneerimisel tagada tervikliku teedevõrgu
toimimine, vältides samaaegselt täiendava raskeliikluse suunamist elamupiirkonna kõrval asuvale
Altmetsa teele.
Maakasutusplaanil on muudetud Keemikute tn 22a kinnistu kasutamise juhtotstarvet korterelamu maast
(EK) ühiskondlike ehitiste maaks (AA). Kinnistu omandas käesoleval aastal Maardu linn ning
linnavalitsusel on soov piirkonnas välja arendada terviklik hariduslinnak, mistõttu väljendab muudetud
juhtotstarve paremini linna kui maaomaniku ning eeldatavasti ka laiema avalikkuse huve.
Üldplaneeringu menetlusdokumendid
Käesoleva kaaskirja lisaks on üldplaneeringu menetlust puudutav dokumentatsioon. Dokumentide suure
mahu tõttu pole neid võimalik vahetult lisada käesolevale kirjale. Kuna menetlust puudutavad
dokumendid sisaldavad avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 12 kohast teavet, ei ole neid võimalik üles
laadida avalikult kättesaadavasse kohta. Veebilingi dokumentidega tutvumiseks saab Maardu
Linnavalitsuse kontaktisikult: Taavi Rebane,
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Vladimir Arhipov
linnapea
Lisad:
1. Maardu linna üldplaneering;
2. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.
Taavi Rebane 6060729
[email protected]
Versioon 12.2020/// TÖÖ NR 2911/17
Maardu linna üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline
hindamine
Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu
Töö nr 2911/17 Tartu 2020
Pille Metspalu
KSH juhtekspert
Riin Kutsar
KSH juhtekspert
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 2
SISUKORD
SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 3
1. KSH KORRALDUS JA METOODILISED ALUSED .......................................... 4
2. ÜLDPLANEERINGU VASTAVUS KESKKONNAKAITSE NING
JÄTKUSUUTLIKU ARENGU EESMÄRKIDELE ......................................................... 6
3. ALTERNATIIVSED LAHENDUSVARIANDID JA TÕENÄOLINE ARENG JUHUL,
KUI ÜLDPLANEERINGUT ELLU EI VIIDA ................................................................ 9
3.1. Linnakeskuse alternatiivid üldplaneeringus .................................................. 9
3.2. Tõenäoline areng juhul, kui strateegilist arengudokumenti ellu ei viida ....... 16
4. PLANEERINGULAHENDUSE ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD
KESKKONNAMÕJU ............................................................................................... 17
4.1. Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja heaolule ............................................... 17
4.1.1. Puhkealade kättesaadavus ............................................................. 17
4.1.2. Teenuste kättesaadavus ................................................................. 19
4.2. Mõju kultuuripärandile ............................................................................... 20
4.3. Mõju looduskeskkonnale ........................................................................... 20
4.3.1. Roheline võrgustik .......................................................................... 20
4.3.2. Põhja- ja pinnavesi ......................................................................... 25
4.3.2.1. Põhjavesi .................................................................................... 25
4.3.2.2. Pinnavesi .................................................................................... 27
4.3.3. Kaitstavad loodusobjektid ............................................................... 29
4.3.4. Maavarad ....................................................................................... 31
4.4. Keskkonnatervis ....................................................................................... 34
4.4.1. Müra .............................................................................................. 34
4.4.2. Vibratsioon ..................................................................................... 39
4.4.3. Välisõhu kvaliteet ........................................................................... 40
4.4.4. Radoon .......................................................................................... 49
4.5. Kliimamuutusega kaasnevad mõjud ........................................................... 50
4.6. Jäätmeteke ja -hooldus ............................................................................. 51
4.7. Ettevõtluskeskkond ................................................................................... 52
4.8. Mõjude omavahelised seosed ja kumulatiivsed mõjud ................................ 52
5. LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIRE VAJADUS ........................................ 54
6. KOKKUVÕTE ............................................................................................... 55
LISAD .................................................................................................................... 56
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 3
SISSEJUHATUS
Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) teostatakse Maardu linna
üldplaneeringule lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadusest (edaspidi KeHJS).
KSH käigus hinnatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonna mõju
ja määratakse vajadusel keskkonnameetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja
käsitletavat territooriumi. Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui
strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom – mõjude hindamisel püsitakse
üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab
üldplaneeringuga reguleerida. Vastavalt KeHJS § 31 1 on KSH eesmärgiks arvestada
keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning
kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnaka itse ja edendada säästvat arengut.
Maardu linna üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Maardu linnavolikogu
18.04.2017 otsusega nr 264. Üldplaneeringu eesmärk on linna ruumilise arengu
põhimõtete ja ehitustingimuste määramine ning eelduste loomine hea elukeskkonna
kujunemiseks.
KSH aruanne on üles ehitatud võttes arvesse KeHJS seaduse §40 esitatud nõudeid.
KSH aruande lisaks on planeeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise
väljatöötamise kavatsuse dokument (edaspidi VTK, lisa 1). VTK sisaldab muuhul gas
mõjutatava keskkonna ülevaadet ja seoseid asjakohaste arengudokumentidega.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne sisaldab olulisemate sisuliste osadena
järgnevat:
ülevaadet KSH korraldusest ja metoodilistest alustest;
ülevaadet vastavustest keskkonnaeesmärkidele ja kõrgematele
arengudokumentidele;
planeeringuga eeldatavalt kaasnevate keskkonnamõjude hindamist.
KSH protsessi käigus on hinnatud planeeringu eelnõu eeldatavaid keskkonnamõjusid
veebruaris-märtsis 2019. Hinnanguid on täpsustatud ja täiendatud juunis 2019, peale
planeeringu eelnõu avalikustamise järgset edasiarendamist ning jaanuaris 2020
kooskõlastamise etapis.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 4
1. KSH KORRALDUS JA METOODILISED
ALUSED
Maardu linna üldplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise protsessid on omavahel
tihedalt seotud. KSH töögrupp on olnud kaasatud planeeringulahenduse
väljatöötamisse, misläbi arvestati kaasnevate mõjudega juba planeeringu koostamise
käigus. Ühendatud protsessi eesmärgiks oli saavutada t asakaalustatud
planeeringulahendus ja välistada nö tagantjärele hindamine.
KSH aruande koostamisel lähtuti KSH väljatöötamise kavatsusest (VTK), mille osas
(koos planeeringu lähteseisukohtadega) küsiti ettepanekuid asjaomastelt asutustelt,
vastavalt planeerimisseaduse §81 lõikele 1, ning millele järgnevalt avalikustati
lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus linna veebilehel. Laekunud
põhjendatud ettepanekuid on KSH aruande ja planeeringu koostamise käigus arvesse
võetud.
Käesoleva KSH aruande koostamisel on lähtutud üldplaneeringu eelnõust seisu dega
veebruar-märts 2019, juuni 2019 ja jaanuar 2020. Märtsis 2019 valminud üldplaneeringu
esialgsele eelnõule andis KSH töögrupp omapoolse sisendi, muuhulgas olid välja
toodud linnaruumilised mõjud eraldi tekstikastidena. Planeeringulahenduse
edasiarendus on toimunud nii linnavalitsuse töögrupi, ametkondade tagasiside kui
eelnõu avalikustamise ja kooskõlastamise tulemuse alusel. Olulisemad muudatused
planeeringulahenduses võrreldes märtsi ja juuni 2019 ning jaanuar 2020 seisu on
järgmised:
1. Arvestati KSH esialgsete ettepanekutega, nt vähendati segahoonestusala
kompostimisväljaku vahetus läheduses; kavandatavaid arenguid vähendati
ohutsoonides, kajastatakse pärandkultuuri objekte ja koostati eraldiseisev
kultuuriväärtuste peatükk ning täpsustati sademevee lahendusi .
2. Maardu järve äärde linna kaguossa määratud väikeelamu maa-ala määramine
ja selle ulatuse korrigeerimine.
Maardu järve äärde kavandatava elamuala realiseerumisega kaasnevaid mõjusid on
hinnatud teemapeatükkides ja kokkuvõtlikult ptk –s 5.
Mõjude hindamise läbiviimisel lähtuti nii üldplaneeringu lahendusega kaasnevatest
keskkonnamõjudest kui ka keskkonnast enesest tulenevatest mõjuteguritest.
Põhjalikumalt on käsitletud Maardu kontekstis olulisemaid te emasid (nt välisõhu
kvaliteet), kus on aruandes peetud vajalikuks ka detailsema olukorrakirjelduse
väljatoomist. Mõjude hindamise täpsusaste tuleneb üldplaneeringu täpsusastmest:
keskenduti teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. Hindamisel kasu tati
kvalitatiivseid meetodeid – dokumendianalüüsi, ekspertarvamusi ja vastavusanalüüsi.
Analüüsiti planeeringulahenduse mõju teadaolevatele keskkonnaprobleemidele ja toodi
välja parendusettepanekud. Laiapõhjalisi alternatiivseid arengustsenaariumeid Maard u
linna ruumilise tuleviku osas ei kujunenud. Alternatiivsete lahendusvariantidena
analüüsiti linna keskusala paiknemist (alternatiivide kirjeldused, põhjused, kuidas
alternatiivid saadi ja milliseks osutus alternatiivi valik vt ptk 3).
KSH aruandes on arvestatud keskkonnale avaldatava otsese ja kaudse, negatiivse ja
positiivse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 5
Hindamisel arvestatakse ka väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega
ning mõjude kumuleerimisega.
Piiriülese mõju avaldumist Maardu linna üldplaneeringu elluviimisega ei eeldata.
KSH viis läbi OÜ Hendrikson & Ko ekspertrühm koosseisus:
KSH juhtekspert (loodusmõjud) Riin Kutsar
KSH juhtekspert (sotsiaal-majanduslikud mõjud) Pille Metspalu
KSH ekspert (loodusmõjud) Jaak
Järvekülg
Sotsiaalmajanduslike mõjude spetsialist Ann Ideon
Keskkonnakorralduse spetsialist, õhusaaste Marek
Bamberg,
Juhan Ruut
Keskkonnakorralduse spetsialist, müra Veiko Kärbla
Keskkonnakorralduse spetsialist, põhja- ja pinnavesi Ethel Simmul
Looduskeskkonna spetsialist, geoloogia Epp Zirk
Keskkonnakorralduse spetsialist, Natura,
loomastik, roheline võrgustik Kaile
Echbaum
Kartograaf- geoinformaatik Jaanus Padrik
Kartograaf Kairit Kase
Vastavalt KeHJS § 40. (4) 12) peab KSH aruanne sisaldama ülevaadet raskustest, mis
ilmnesid keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel. KSH läbi viijate
hinnangul ei ilmnenud käesoleva aruande koostamisel olulisi raskusi, mis oleks
takistanud täitmast KSH eesmärke.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 6
2. ÜLDPLANEERINGU VASTAVUS
KESKKONNAKAITSE NING
JÄTKUSUUTLIKU ARENGU EESMÄRKIDELE
Üldplaneeringu koostamise kontekstis on olulisimaks valdkondlikuks dokumendiks
„Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030“ , mis annab suuniseid omavalitsuse tasandil
keskkonnakaitse ning jätkusuutliku arengu tagamiseks. Antud dokument määratleb
Eesti pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, kuid lähtub
samas ka keskkonna valdkonna seostest majandus - ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende
mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Kuna „Eesti
keskkonnastrateegia aastani 2030“ põhineb Eesti säästva arengu riiklikul strateegial
„Säästev Eesti 21“, mis on koostatud kooskõlas vastavate ülemaailmsete ja Euroopa
Liidu suunisdokumentidega, on ka Eesti keskkonnastrateegias juba arvestatud laiema
konteksti ja eesmärkidega.
„Säästev Eesti 21“ toodud laiemateks eesmärkideks on Eesti kultuuriruumi elujõulisus,
inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasaka al. Viimase
eesmärgi – ökoloogilise tasakaalu – saavutamine toimub järgmise kolme arengusuuna
kaudu:
loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise
tasakaalu;
saastumise vähendamine;
loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilit amine.
Antud punktide põhjal seab „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ täpsemad
keskkonnakaitse eesmärgid, millega arvestamisest Maardu linna üldplaneeringu
lahenduses annab vastavusanalüüsi kujul ülevaate tabel 1.
Tabel 1. Üldplaneeringu vastavus Eesti keskkonnastrateegia eesmärkidele
Eesmärk Arvestamine üldplaneeringus
Jäätmete ladestamise vähendamise eesmärgiga
arvestatakse.
Üldplaneeringuga kavandatakse kompostimisväljak
1. Aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine Metsapargi edelaserva. Täiendavad jäätmekäitluskohad
vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate linna territooriumile kavandatakse detailplaneeringuga linna
jäätmete ohtlikkust. jäätmekava ning üldplaneeringuga asukohavalikuks
määratud tingimusi arvestades.
Jäätmete ohtlikkuse hindamine ja meetmete määramine ei
ole üldplaneeringu eesmärgipärane ülesanne.
Eesmärgiga arvestatakse, pinna- ja põhjavee kaitseks
2. Saavutada pinnavee ja põhjavee hea seisund ning arendatakse ühiskanalisatsioonisüsteeme (vastavalt ÜVKs
hoida veekogusid, mille seisund juba on hea või väga hea. toodud suundadele) ja seatakse veekaitse tingimused (sh
nt Kroodi oja tervendusprojekti elluviimine).
3. Maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mis
säästab vett, maastikke ja õhku, ning maapõueressursi
Ei rakendu. Linna territooriumil kaevandamist ei kavandata.
efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja
minimaalsete jäätmetega.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 7
Eesmärk Arvestamine üldplaneeringus
Eesmärgiga arvestatakse osaliselt. Linnalises keskkonnas
on rohealad (haljasalad ja parkmetsamaad) olulised
4. Metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste kvaliteetse elukeskkonna tagajad, aitavad hoida, kaitsta ja
ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine soodustada linna looduslikku mitmekesisust ning
väga pikas perspektiivis. leevendada kliimamuutustest tulenevaid mõjusid.
Linnametsade kasutus majanduslikust aspektist on
väheoluline.
5. Tagada kalapopulatsioonide hea seisund ning Eesmärgiga arvestatakse kaudselt, seades tingimused
kalaliikide mitmekesisus ja vältida kalapüügiga kaasnevat veekvaliteedi säilitamiseks/parandamiseks, mis omakorda
kaudset negatiivset mõju ökosüsteemile. toetab kalapopulatsioonide head seisundit.
Ei rakendu otseselt linnakeskkonnas. Rohevõrgustik toetab
6. Tagada jahiulukite ja muude ulukite liikide mitmekesisus
väikeulukite elupaikade mitmekesisust.
ning asurkondade elujõulisus.
Eesmärgiga arvestatakse. Maardu linna loodusalad on
seotud eelkõige Maardu järvega, kus arvestatakse
7. Keskkonnasõbralik mulla kasutamine. Loodus- ja
säästliku kasutuse vajadusega. Kultuurmaastikud linnas
kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine.
puuduvad, samuti vajadus suunata mullakasutust ÜP
tasemel.
8. Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik Loodusmaastikega arvestatakse.
kasutamine. Mitmeotstarbeliste ja sidusate maastike
säilitamine.
Eesmärgiga arvestatakse vastavalt linnalise keskkonna
9. Elustiku liikide elujõuliste populatsioonide säilimiseks
tingimustele. Populatsioonide, elupaikade ja koosluste
vajalike elupaikade ja koosluste olemasolu tagamine.
olemasolu tagavad rohe- ja veealad.
10. Toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti
Eesmärgiga arvestatakse, planeering seab tingimused
tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel
taastuvtoorme kasutuselevõtmiseks. Tulenevalt
energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega
ressursimahust on tootmine pigem kohaliku tarbimise
jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota
rahuldamiseks.
elektrit ka ekspordiks.
11. Energiatarbimise kasvu aeglustamine ja
Arvestatakse kaudselt: linna mitmekülgse arengu,
stabiliseerimine, tagades samas inimeste vajaduste
sundliikumiste vähendamise ja kergliikluse soodustamise
rahuldamise, ehk tarbimise kasvu olukorras
kaudu.
primaarenergia mahu säilimise tagamine.
12. Kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka Teema ei ole otseselt lahendatav üldplaneeringu
kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. täpsusastmes.
13. Arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav
ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus (muuta auto Eesmärgiga arvestatakse, planeeringuga kavandatakse
alternatiivid mugavamaks) ning sundpendelliiklust ja kergliiklusteid ja trammiliin. Linna asustuse kavandamisel
maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur arvestatakse sundliikumiste vähendamise vajadust.
(vähendada transpordivajadust).
Eesmärgiga arvestatakse: kavandatud on täiendavad
võimalused välisõhus liikumiseks (kergliiklusteed) ja
14. Tervist säästev ja toetav väliskeskkond. puhkealad. Planeering seab arenduspõhimõtted müra jt
häiringute vältimiseks ja vähendamiseks elamise,
puhkamise ja sotsiaalse funktsiooniga aladel.
15. Inimese tervisele ohutu ja tervise säilimist soodustav Teema ei ole otseselt lahendatav üldplaneeringu
siseruum. täpsusastmes.
16. Keskkonnast tulenevate saasteainete sisaldus Teema ei ole otseselt lahendatav üldplaneeringu
toiduahelas on inimese tervisele ohutu. kontekstis.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 8
Eesmärk Arvestamine üldplaneeringus
Eesmärgiga arvestatakse, joogi- ja suplusvee kvaliteet
sõltub eelkõige põhja- ja pinnaveekaitsest (ÜVK
17. Joogi- ja suplusvesi on inimese tervisele ohutu.
elluviimine, põllumajandusliku hajareostuse vähendamine
veekogudele).
18. Aastaks 2030 on likvideeritud kõik täna teadaolevad
Ettepanekuga arvestatakse üldplaneeringu täpsusastmes.
jääkreostuskolded.
19. Tagada elanike turvalisus ning kaitse nende Eesmärgiga arvestatakse, planeering käsitleb vajadust
julgeolekut ohustavate riskide eest. arvestada hädaolukordadega.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 9
3. ALTERNATIIVSED LAHENDUSVARIANDID
JA TÕENÄOLINE ARENG JUHUL, KUI
ÜLDPLANEERINGUT ELLU EI VIIDA
Maardu on väljakujunenud linnaline keskkond, mis koosneb eri -ilmelistest asumitest.
Kuna linna areng on juhindunud üldplaneeringust (kehtestatud 2007), ei kujunenud
edasisel ruumilise arengu suunamisel põhimõttelisi alternatiivseid arengustsenaariume.
Alternatiivsete lahendusvariantidena analüüsiti linna keskusala võimalikke asukohti.
Järgnev alapeatükk 3.1 kirjeldab keskusala alternatiivseid asukohti, kaasnevaid mõjusid
ning põhjuseid lahendusvariantide valikul.
3.1. LINNAKESKUSE ALTERNATIIVID ÜLDPLANEERINGUS
Olemasolev olukord ning alternatiivide kujunemine
Maardu linna keskusena toimib Kallavere piirkond.
Kallaveres on selgelt välja kujunenud põhja-lõunasuunaline peatänav – Keemikute
tänav, mille äärde koonduvad paljud avalikud ja erafunktsioonid ning mis ühendab terve
Kallavere piirkonna. Kallaveres üheselt mõistetavat keskust/keskplatsi välja kujunenud
ei ole. Keemikute tänava põhjaosas asuvat Kellamäe parki kasutatakse erinevate
sündmuste-ürituste läbiviimiseks ning ala tunnetavad keskusena kohalikud elanikud.
Maardu linna kehtiva üldplaneeringuga (2007) on keskusala määratud Keemikute ja
Orumetsa tee ristmikule, kuid senini ei ole ka antud alal toimunud arenguid, mis
keskusala funktsionaalselt toetaksid.
Kuigi elanikud tunnetavad Kallavere keskusena Kellamäe parki, kerkis üldplaneeringu
koostamise raames küsimus, milliseid funktsioone peaks linna keskusala täitma ning
kas keskusala võiks asuda ka mujal. Seet õttu otsustati planeeringu- ja KSH protsessis
käsitleda alternatiivsete lahendusvariantidega linna keskusala alternatiivseid asukohti.
KSH raames käsitletavad alternatiivsete keskuse asukohtadena käsitletakse seega
järgmisi alasid:
◼ Kellamäe park – elanike poolt tajutav keskusala;
◼ Keemikute ja Orumetsa tee ristmik – kehtiva ÜP lahenduse järgi ette nähtud
keskusala;
◼ linnavalitsuse esine väljaarendatav ala – uue võimaliku linnakeskuse tekkeala,
mis on ka linnavõimu sümboolseks kohaloleku kohaks.
Kõik keskusala alternatiivsed asukohad paiknevad keset linnalist keskkonda ja
suhteliselt lähestikku. Seetõttu ei kaasne alternatiivi valiku ga üldplaneeringu
täpsusastmes olulisi mõjusid looduskeskkonnale, liikuvusele ja inimese tervisele.
Tulenevalt alternatiivide sisust on kaalutlused seotud linnaehituslike ja sotsiaalsete
aspektidega ning alternatiive võrreldakse sotsiaalsete ja linnaruumiliste komponentide
lõikes.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 10
Alternatiivide võrdlus
Järgnevast tabelis on välja toodud alternatiivide täpsem kirjeldus ja v õrdlus.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 12
Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3
Asukoht
Foto
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 13
Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3
Keskusala Kallavere põhjaosas asuv Kallavere keskpunktis, Orumetsa ja Kallavere lõunaosas asuv põhitänavatega
kirjeldus Kellamäe park on kujundatud Keemikute tn ristumisel asuv väiksem ümbritsetud roheala, vahetus naabruses
maamärgina toimiva õigeusu roheala, mis on ümbritsetud ulatuslik garaažide ala, linnavalitsus,
kiriku ümber. Kiriku ümbruses on paarikorruselise, valdavalt stalinistlikust korterelamud ja Maxima kauplus.
juba aastakümneid toimunud perioodist pärineva hoonestusega.
laadad ja muud kogukonna
üritused. Park asub
liikumissihtide keskel, suure
elanike arvuga Põhjakvartali
vahetus naabruses.
Ala ulatus ja hoonestus
Ala hoonestus Olemasolev on inimmõõtmeline (kuni Olemasolev on inimmõõtmeline (2-4 Olemasolev hoonestus puudub,
4-korruselise hoone kõrgune). korruseline), võimalik on tornelamu kavandatavad visioonid on kõrgtiheda
Kavandatavat hoonestust ei ole ette rajamine (maamärgiline hoone). kvartali rajamiseks (selgub täpsemal
näha. kavandamisel).
Ala ulatus Ulatuslik roheala, mis suurte Ala on inimmõõtmeline, hoonestusega Ala on ulatuslik, kuid võimalik on
mõõtmete tõttu pigem hajutab kui piiritletus loob kompaktsema ja täpsemal kavandamisel keskuse avaliku
koondab funktsioone, lähiala hoomatavama ruumi. ruumi kujundamine (platsid, tänavad),
teenused pigem mõjuvad kaugetena mis mõjub inimmõõtmelisena.
(poed, parklad jt tihedalt
kasutatavad teenused).
Keskusalade võrdlus
Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3
Keskusala hoonestamise Puudub – väljakujunenud Olemas. Alal kehtiv DP, mis Olemas. Alale esitatud mitmeid
võimalikkus roheala, mis tõstab hästi esile võimaldab äripinnaga tornelamu visioone kõrgtiheda
pühakoda. rajamist. multifunktsionaalse hoonestusse
rajamiseks.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 14
Teadaolevad arengud lähialas Keskusalast läänes on ette Lähedusse kavandamisel (turu Alast loodes valmiv uushoonestus,
nähtud parklate asemel asemel) uus kaubanduskeskus potentsiaal täiendavate
ärifunktsiooni tugevnemist. koos mõne väliletiga. korterelamute rajamiseks alast
lõunas.
Olemasolev funktsioon ja Väljakujunenud rohe- ja Olemasolev roheala Olemasolev roheala,
kasutus puhkeala, mida kasutatakse linnakeskmes, kust keskse funktsionaalselt kasutatav lähiala
regulaarselt linnaüritusteks. asukoha tõttu liigutakse läbi. elanikele. Otseteed linnavalitsuseni
Olemasolevad kergliiklusteed, Hetkel pigem läbiliikumise kui (samas otseselt linnavalitsuse
istepingid ja veekogu. ajaveetmise ruum. hoonega külastamise vajadus on
elanikel pigem episoodiline, mitte
igapäevane või -nädalane).
Seotus Puudub. Puudub. Tugev.
linnavalitsusega/potentsiaalne
toimimine raeplatsina
Maamärgid Kirik, reljeef toetab kiriku Puuduvad, olemasolev reljeef Puuduvad. Reljeef on tasane,
silmapaistvust (sh sümboolset toetaks maamärgi rajamist. maamärki on võimalik kavandada.
tähtsust).
Vaated Avarad vaated alale ja alalt. Hea vaadeldavus Keemikute ja Roheala vaadeldav linna sisenedes
Orumetsa teedelt. Keemikute ja Kallasmaa tänavalt,
ala tasane, reljeef vaadeldavust ei
toeta. Huvitavate vaadete loomine,
mis toetaks keskuse sümboolset
tähtsust, jääb uushoonestuse
kavandamise etappi.
Paiknemine põhiteede osas Paikneb peatänaval: Keemikute Paikneb peatänaval ja olulises Paikneb peatänaval, sh on
tänava põhjaosas, tihedalt ristumiskohal: Keemikute ja potentsiaal „Kallavere väravana“
asustatud Põhjakvartali ääres. Orumetsa tänava ristmikul. toimimiseks.
Kultuuriväärtused Kirik. Miljööväärtuslik stalinistlik Puuduvad.
hoonestus.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 15
Hinnang
Alternatiiv 1. Alternatiiv 2. Alternatiiv 3.
Kellamäe park kiriku ümbruses on Kallavere keskel oluliste teede ristumiskohal Uus võimalik keskuseala, mida on edasisel
väljakujunenud linnaürituste korraldamise paiknev keskusala, mida toetavad lähiala kavandamisel võimalik kujundada
koht ning juba olemasoleva sümboolse funktsioonid (turg, teenused). mitmekülgseks keskusalaks. Võimalik
tähendusega (mis teatud määral ka piirab maamärgi rajamine.
edasist arengut). Alal võimalik maamärgilise hoone rajamine,
lähialas võib eeldada teenuste edasist Elanikkond ei taju keskusena. Kuna lähialas
Linnaüritused on pigem aga harvad ning koondumist ning paiknemist aktiivselt asub linnavalitsus, võidaks ala seostada
valdav osa ajast on ala puhkealaks ning ei kasutatavatel liikumisteedel. linnavõimuga.
täida mitmekülgse keskuse funktsioone. Elanikkond ei taju otseselt keskusena.
Antud funktsioone alale otseselt ka ei Ala tähendust on võimalik määrata/ümber Ala tähendust on võimalik määrata läbi
kavandata (s.o mitmekülgsust ei lisandu). kujundada läbi edasise planeerimise. edasise planeerimise.
Keskuse funktsionaalsust toetavad teatud
määral uued äripinnad, mis on kavandatavad
Keemikute tänava äärde, kuid sisuliselt
tugevdavad need pigem Keemikute tänava
kui peatänava funktsionaalsust.
Kokkuvõte
Mõjuhindamise tulemusena ei selekteeru selgelt välja ühest keskusala, mis täidaks kõik i
keskusalalt oodatavaid funktsioone. Alad on erineva kasutuse ja linnalise iseloomuga.
Konkreetse ala eelisarendamine tervikliku keskusena ei too kaasa olulisi mõjusid. KSH
teeb seetõttu ettepaneku arendada Kallavere elupiirkonda edasi mitmekeskuselisena,
tuues planeeringulahenduses välja alade erinevad iseloomud ja edasised perspektiivid.
Samuti on vajalik Keemikute tänava edasine areng linna keskusi ühendava olulise
arterina. Tulevikusuunaks võiks näiteks olla Kesktänav, mille äärde jäävad Kellamäe
park linna laadaplatsi ja samaaegselt pühakohana; keskne linna haljasala koos uue
maamärgilise hoonega ja uus ärikeskus koos väiksemõõdulise
linnaväljaku/taskupargiga linnavalitsuse esisel alal .
3.2. TÕENÄOLINE ARENG JUHUL, KUI STRATEEGILIST
ARENGUDOKUMENTI ELLU EI VIIDA
Maardu linna tõenäoline ruumiline areng võib olukorras, kus üldplaneeringut edasise
arengu aluseks ei võeta, olla juhuslikum ja läbimõtlematum. Ruumilise arengu
kokkulepete puudumisel võib arendustegevusel olla negatiivsed keskkonnamõjud nii
loodus- kui inimkeskkonnale. Läbimõtlemata ruumilise arengu põhimõtted ja tingimused
võivad ohtu seada loodusväärtuste säilimise samuti ei pruugi tähelepanu mitmekülgse
ja valikuvõimalusi pakkuva elukeskkonna loomisele olla piisav. Juhul, kui
üldplaneeringut ellu ei viida, toimub edasine areng nö ühe krundi põhiselt, saavutamata
jäävad kompaktse ja läbimõeldud arenguga seotud sünergilised positiivsed mõjud.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 17
4. PLANEERINGULAHENDUSE
ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD
KESKKONNAMÕJU
4.1. MÕJU SOTSIAALSETELE VAJADUSTELE JA
HEAOLULE
4.1.1. PUHKEALADE KÄTTESAADAVUS
Maardu linna rohealad kannavad olulist rolli eeskätt linna kvaliteetse elukeskkonna
loomisel ja hoidmisel. Vabaõhu puhkealade kättesaadavuse hindamiseks koostati
rohealade analüüsikaart (vt alljärgnev skeem 6.3.1) lähtudes metoodilises materjalis
“Rohevõrgustiku planeerimisjuhend” (Hendrikson&Ko 2018) väljatoodud suunistest.
Analüüsis tugineti järgmistele kriteeriumitele:
▪ lähipuhkeala (virgestusala) suurus peab olema vähemalt 5000 m²
▪ soovituslik elukoha kaugus lähipuhkealast on kuni 300 meetrit (ligikaudu 5 minuti
tee jalgsi)
▪ lähipuhkeala soovituslik pindala on minimaalselt 40 m2 inimese kohta
▪ ülelinnalise puhkeala (virgestusala) suurus peab olema vähemalt 10 ha
Ülelinnaliseks puhkealadeks määrati Loodepark, Metsapark ja Maardu järveäärsed
rohealad. Ülelinnalised puhkealad on hästi kättesaadavad Kallavere ja Maardu
Järveäärse piirkonna elanikele, kuid jäävad liiga kaugeks Muuga elanikele. Kallaveres
ja Järveäärses piirkonnas täidavad ülelinnalised puhkealad hästi ka lähipuhkeala rolli,
paiknedes elamualade vahetus läheduses. Muuga on iseloomult küll aedlinn, kuid lisaks
krundisisesele haljastusele tuleb oluliseks pidada ka roheliste puhkealade olemasolu,
mis võimaldavad sotsiaalset suhtlust. Seetõttu on eelkõige Muugal vajalik
olemasolevate haljasalade säilitamine. Üldplaneeringu lahendus arvestab selle
põhimõttega, valdav enamus hoonestamata alasid Muuga aedlinnas on säilitatud
rohealadena, kas haljasala ja parkmetsa maana või puhke- ja virgestusmaana. Kokku
on Maardu linna territooriumist on haljas- ja parkmetsamaa ning puhke- ja virgestusmaa
pindala 16%.
Hetkel on Maardu linna rohealad hinnatud puhkeotstarbeliselt toimivateks ning
koostatav üldplaneering üldjoontes toetab rohealade kestlikku funktsioneerimist läbi
seatud kasutustingimuste (peamiselt piirangud ehitustegevusele).
Skeem 6.3.1. Maardu linna rohealade ja linna lähiala rohelise võrgustiku p aiknemine ning kättesaadavus puhealana seisuga märts 2019 .
Positiivse mõjuga on äri- ja tootmisaladele seatud tingimused, mis väärtustavad
haljastust ja võimaldavad kaudselt tekkida ka nö taskuparkidel või “rohelistel nurkadel”,
mis on kasutatavad lühiajaliseks puhkuseks piirkonna töötajatele. KSH ettepaneku l on
seletuskirjas välja toodud ka äri- ja tootmismaadel haljastuse potentsiaalne
puhkeväärtus.
Planeeringu eelnõu edasiarendamise raames on kavandatud ulatuslik väikeelamumaa
Maardu järve idakaldale, linna kaguossa. Rohealade analüüsikaardi järgi on sealses
piirkonnas roheala, mis toimib ka elamupiirkonna lähipuhkealana. Kuigi piirkond on
aedlinnalise iseloomuga, on avalik järveäärne puhkeala linnale tervikuna vajalik. Ala
kattub ühtlasi maakonnaplaneeringu järgse rohevõrgustikuga. KSH teeb ettepaneku
täiendavalt kaaluda elamuala kavandamise otstarbekust Maardu järve kaguservas. Kui
kaalutlusotsuses leitakse, et elamuala kavandamine on siiski otstarbekas, tuleb ala
ulatust vähendada, jättes looduslikuks Maardu järve ehituskeelu- ja piiranguvööndid, et
tagada vähemalt minimaalne avaliku järveäärse roheala olemasolu.
Kokkuvõte
Üldjoontes on üldplaneeringu elluviimisel puhkealade kättesaadavusele positiivne mõju.
KSH teeb ettepaneku loobuda Maardu järve kaguserva rohealale planeeritavast
elamualast, et säilitada järve kallas avalikuna, toimiva rohevõrgustiku osana.
4.1.2. TEENUSTE KÄTTESAADAVUS
Maardu linna avalikud teenused on mitmekülgsed ja elanikkonna vajadustele üldiselt
vastavad. Ruumiliselt on teenused-taristud hetkel jõuliselt koondunud Kallavere
piirkonda, mistõttu oluline on tähelepanu pöörata teenuste kättesaadavusele ja
ligipääsetavusele teistest linnaosadest.
Üldplaneeringu lahendus annab täiendavate teenuste tekkeks võimaluse läbi
ühiskondlike hoone maa-alade, keskuse maa-alade ja segafunktsiooniga alade (elamu -
, äri- ja ühiskondliku hoone maad) kavandamise. Nimetatud fun ktsiooniga maa-alasid
on kavandatud nii Kallaverre kui Muugale. Teenuseid võimaldavad arendada ka äri - ja
teenindusettevõtte maa-alad, mida on määratud lisaks ühe alana ka Maardu
Järveäärsesse piirkonda. Samas piirkonnas on ka puhke - ja virgestusmaa (rand), kuhu
on võimalik ehitada ka nt välikohvikuid. Lisaks on teenuste arendamine võimalik läbi
elamualade kõrvalsihtotstarbena.
Teenuste kättesaadavust parandavad üldplaneeringus kavandatavad arendused
kergliiklusteede ja teedevõrgu, sh perspektiivse trammit ee osas.
Kokkuvõte
Üldplaneeringu elluviimisel on positiivne mõju teenuste kättesaadavusele Maardu
linnas.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 20
4.2. MÕJU KULTUURIPÄRANDILE
Maardu linna üldplaneering pöörab tähelepanu kultuuripärandi säilimisele.
Üldplaneeringu täpsusastmele kohaselt on kajastatud nii riikliku kaitse all olevaid
kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ja ka miljööväärtuslikke alasid. Linnalisele
keskkonnale kohaselt on täpsemad tingimused seatud viimastele.
Miljööväärtusliku ala määramine aitab säilitada linnale omase stalinistlikku
hoonetegruppi, mis koosneb valdavalt kahekorruselistest hoonetest. Miljööväärtuslikule
alale seatud tingimused on piisavad selleks, et ala hoonestuse miljööväärtus (hoonete
detailid) säiliks.
Miljööväärtuslikul alal on lubatud märgilise hoone rajamine, nt kõrghoone kujul, mis
otseselt ei toeta miljööväärtusliku ala terviklikkuse säilimist, vaid pigem toetab samale
alale määratud keskuse maa-ala toimimist. Positiivne on märgilisele hoonele
arhitektuursete nõuete ja tingimuse seadmine, et rajatav kõrghoone harmoniseeruks
ümbritsevate miljööväärtuslike hoonetega.
Kokkuvõte
Üldplaneeringu elluviimisel on positiivne mõju kultuuripäran di säilimisele .
4.3. MÕJU LOODUSKESKKONNALE
4.3.1. ROHELINE VÕRGUSTIK
Maardu linna üldplaneeringus ei määratleta rohelist võrgustikku sarnaselt maalise
piirkonna omaga, st ei tooda välja rohelise võrgustiku struktuure ja kasutustingimusi.
Kuna tegemist on linnakeskkonnaga, siis käsitletakse üldplaneeringus rohelise
võrgustiku asemel rohealasid, mille hulka on antud juhul haaratud puhke - ja
virgestusmaa ning haljasala ja parkmetsa juhtotstarbega maad. Rohealadeks loetakse
loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkat tega alasid 1. Rohealade eesmärgina toob
üldplaneering välja kvaliteetse elukeskkonna, sh heade puhketingimuste tagamise
elukoha lähedal. Roehalade paiknemist Maardu linnas illustreerib järgnev joonis 4.3.1.-
1.
1 “Rohevõrgustiku planeerimisjuhend”. Koostajad R. Kutsar, P. Metspalu, K. Eschbaum, S. Vahtrus, K. Sepp,
Tallinn-Tartu 2018. Juhend annab reaalsete näidete varal sisulisi ja tehnilisi soovitusi rohevõrgustiku
planeerimiseks eelkõige kohalike omavalitsuste ül dplaneeringute koostamisel selliselt, et oleks tagatud
ruumilised eeldused elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste kvaliteetse pakkumise võime parandamiseks või
säilimiseks.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 21
Joonis 4.3.1.-1. Roheline võrgustik vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+2 ja Maardu
linna üldplaneeringuga määratud rohealad seisuga märts 2019.
Mõjude hindamine
Linnapargid ja avalikud rohealad omavad strateegilist tähtsust meie linnastunud
ühiskonnas elukvaliteedi tagamisel. Üha su urenev empiiriline tõestus näitab, et
looduslike väärtuste (nt linnapargid, metsad) ning nende komponentide (puud,
veekogud jne) olemasolu linnapildis mõjutab positiivselt elukvaliteeti (Chiesura, 2004).
Rohealad pakuvad linnakeskkonnas olulisi ökosüsteemi hüvesid, aidates linnades
esinevate probleemidega võidelda ning säilitada vähemalt osaliselt ökoloogilist
terviklikkust (Wolch et al., 2014). Näiteks puhastavad linnaruumis kasvavad taimed
õhku, absorbeerides teatud saasteaineid atmosfäärist. Lisaks võima ldavad rohealad
eemaldada pinnase saastet, vähendada linnamüra, alandada õhutemperatuuri ja
pakkuda varju, soodustada sademevete pinnasesse imbumist, täiendada
põhjaveevarusid ning pakkuda ka inimestele toitu. Peale eeltoodud positiivsete
funktsioonide tagavad taimed linnas ka erosiooni kontrolli (Kaufman & Lohr, 2004). 3
Erinevad autorid ja uurimused kinnitavad, et looduslike rohealade olemasolu
linnaruumis omab positiivset mõju laste arengule. Laste mängimine väljaspool
koolitunde on palju mitmekesisem ja pikaajalisem looduslikes keskkondades, võrreldes
ehitatud mänguplatsidega ja kinnitatud mänguvarustusega (Jansson & Persson, 2010).
Looduse vahetult ja vabalt kogemine pakub lastele võimalusi avastamiseks, isiksuse
väljakujunemiseks ja arenemiseks (Keller t, 2005). Otsene juurdepääs looduslikule
keskkonnale võib tugevalt mõjutada lapsepõlve arengut. Looduse planeerimata ning
vahetu kogemine aitab lastel paremini arendada kohanemisvõimet, kriitilist mõtlemist,
2
KSH VTK koostamise ajal on Harju maakonnaplaneering 2030+ järelevalve etapis.
3
„Linna rohealade mõju elanikele”. H. Loode, Tartu 2015.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 22
probleemide lahendamist, mis on tähtsad täiskasv anuks saamisel. Ligipääsetavad
taimealad peaksid olema mitmemõõtmelised, sisaldades eri liiki puid, põõsaid ja
püsikuid (Laaksoharju, Rappe & Kaivola, 2012).
Rohelise võrgustiku ja selle erinevate eesmärkide (sh ökoloogilise võrgustiku rolli)
täitmise seisukohalt asub Maardu linn pigem keerukas piirkonnas. Linna ü mbrisevad
mitmed rohelise võrgustiku struktuuride ja eesmärkidega konfliktsed maakasutused ja
struktuurid. Maardu linnast lääne/loode pool paiknevad Tallinna ja Viimsi poolsaare
tihedalt asustatud piirkonnad; põhjapool, Muuga lahe ääres on ulatuslik sadama
piirkond. Lõunapoolsetest aladest on linna looduslikud ühendused ära lõigatud Tallinn -
Narva maanteega. Maardu linna enda territooriumil on ulatuslikud tööstus - ja
majanduspiirkonnad. Seetõttu oleks ökoloogiliselt toimiva sidusa rohevõrgustiku
rajamine linna ja suuremate looduslike alade vahel suhteliselt keerukas. Samas on
üldplaneeringu rohealad linna ümbritsevate maakonna tasandi rohelise võrgustiku
struktuuridega võimaluste piires ühendatud. O lemas on rohealade ühendused Maardu
järve piirkonnas (Kroodi oja rohevööndiga (sinivõrgustik) ja Metsapargi juurest
Jõelähtme valla rohevõrgu aladele (Joonis 4.3.1.-1).
Lisaks rohealadele seab üldplaneering tingimuse ka krundi haljastatud osade
säilitamise või loomise osas. Tingimuse läbi loodavad väiksemad rohealad toetavad
rohevõrgustikku ja aitavad säilitada ökoloogilist tasakaalu.
Planeeringulahenduse edasiarendamise raames on kavandatud elamuala Maardu
Järveäärse piirkonna kaguserva, Harju maakonnaplaneeringuga kavandatud rohelise
võrgustiku tuumalale (Joonis 4.3.1.-2). Maakonnaplaneeringu sätestab, et rohelise
võrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused
koosluste arenguks looduslikkuse suunas. See toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse
keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse
(põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne).
Maakonnaplaneering toob välja, et rohelise võrgustiku seisukohalt on Harju maakond Eesti
kontekstis üks konfliktsemaid piirkondi. Harju maakonna looduskeskkonda kujundab suhteliselt
tihe ja laienev asustus ning arvukad taristuobjektid. Seetõttu on siin suuri looduslikke omavahel
sidusaid alasid vähe, seda eelkõige Tallinna lähiümbruses, kus paljud säilinud looduslikud alad
on inimasustuse surve all ja seetõttu killustatud. Sellest tulenevalt domineerivad ka rohevõrgu
struktuurides pigem väiksema läbimõõduga tuumalad.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 23
Joonis 4.3.1.-2. Väljavõte planeeringu eelnõu maakasutusplaanist august 2019.
Planeeringulahenduse edasiarendamisel kavandatava paiknemine on tähistatud
punase noolega.
Harju maakonnaplaneering 2030+ sätestab ühe tingimusena, et rohelise võrgustiku
funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda alla 90%.
Maakonnaplaneeringu järgi on rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste
kavandamine lubatud erandjuhul lubatud, kui säilib rohelise võrgustik u terviklikkus ja
toimimine. Seni hoonestamata maa-alale on uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui
majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 500 m, kui üldplaneeringuga ei ole
seda täpsustatud. Tiheasustusalade kujundamine on rohelise võrgustiku alal keelatud.
Üldplaneeringuga kavandatav elamumaa haarab rohevõrgustiku tuumalast
hinnanguliselt 15,5% (vt joonis 4.3.1.-3), mistõttu on häiritud võrgustiku
funktsioneerimine. Samas ei ole maakonnaplaneering us eristatud tugialade ja
koridoride ruumikujusid, mistõttu on tegemist hinnanguga käesoleva üldplaneeringu
täpsusastmes. Kavandatav elamuala on aga selgelt tiheasustusele omase iseloomuga,
mis on selges vastuolus maakonnaplaneeringuga sätestatud tingimust ega.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 24
Joonis 4.3.1.-3.
Maardu järve
kaguservas paikneva
uue elamuala
paiknemine
rohevõrgustikus.
Tuumala on piiritletud
käesolevas KSH-s ja
tähistatud rohelise
joonega. Kollane, ilma
krundipiirideta ala
tähistab
üldplaneeringuga
kavandatavat
elamuala.
Oluliseks tuleb pidada Vana-Narva mnt tööstuspiirkonna ja Muuga aedlinna vahelist nö
rohelist puhvrit. Tööstuspiirkonda ja aedlinna eraldav rohevöönd oli kavandatud juba
eelmise linna üldplaneeringuga ja toimib laiapõhjalise leevendava meetmena
potentsiaalselt konfliktsete funktsioonide eraldamiseks. Rohevöönd tagab eelkõige
mentaalse eraldatuse ja visuaalse puhvri, kuid aitab leevendada ka muid häiringuid.
Muudatused planeeringu eelnõus jaanuar 2020 seisuga
Üldplaneeringu kooskõlastamise etapis korrigeeriti elamumaa ulatust ja paiknemist
Maardu järve kaguosas. Korrigeeritud lahendusele vastavalt planeeritakse elamumaad
väiksemas mahus väljaspool järve ehituskeelu- ja piiranguvööndit. Korrigeerimise
tulemusena väheneb maakonnaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku tuumala
ulatus hinnanguliselt 4%. Seega säilib tuumalast hinnanguliselt 96%, mis on võrgustiku
funktsioneerimiseks piisav ning kooskõlas maakonnaplaneeringuga määratud üldiste
kasutustingimustega. Tegemist ei ole uue tiheasustusala loomisega , vaid olemasoleva
mõningase laiendamisega ning tuumala ulatuse vähendamist aitab kompenseerida linna
rohealade määratlemine ja nende rohelise võrgustiku koosseisu sidumine . Sellega
tugevneb võrgustiku sidusus ja funktsioneerimine.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 25
Joonis 4.3.1.-4. Maardu järve
kaguosas paikneva uue
elamuala paiknemine
rohevõrgustikus.
Maakonnaplaneeringuga
määratud tuumala on piiritletud
käesolevas KSH-s ja tähistatud
rohelise joonega. Kollane, ilma
krundipiirideta ala tähistab
üldplaneeringuga planeeritud
elamuala seisuga jaanuar
2020. Seisuga jaanuar 2020 on
maakonnaplaneeringu
rohevõrgustiku piiri vastavalt
elamualale täpsustatud.
Kokkuvõte
Maardu linna rohealad kannavad olulist rolli eeskätt linna kvaliteetse elukeskkonna
loomisel ja hoidmisel. Üldplaneeringuga kavandatud rohealad loovad üldises plaanis
koos maakonnaplaneeringujärgse rohevõrgustikuga ühtse ja toimiva süsteemi.
4.3.2. PÕHJA- JA PINNAVESI
4.3.2.1. PÕHJAVESI
Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2027 (ÜVK)
kohaselt on Maardu linna peamiseseks joogiveeks kasutatav põhjavesi kambrium-vendi
(C-V) veekompleksi põhjavesi. C-V veekompleksi vesi on maapinnalt lähtuva reostuse
eest kaitstud tänu paksu Lontova lademe savikihile, kuid tegemist on taastumatu
veevaruga.
Maardu linna põhjaveevarudeks on keskkonnaministri 06. 04. 2006. a. käskkirjaga nr
396 „Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ kinnitatud O-C veekihist 200 m 3 /d
(prognoosvaru) ning C-V veekihist 7500 m 3 /d (tagatud varu). Lisaks on alates 2011.
aasta septembrist Maardu linna ühisveevarustuse süsteemi juhitud Ülemiste
veepuhastusjaamast pinnaveest toodetud joogivett.
Käesoleval ajal varustatakse siiski Maardu linna suuremaid elamupiirkondi Tallinna
Ülemiste veetöötlusjaamast pärit joogiveega ning selleks kasutatakse rekonstrueeritud
Pirita-Maardu veetoru. Täielikult on pinnavee baasil varustatud Kallavere
elamupiirkond. Reservveevarustus on tagatud lokaalsete puurkaevude baasil. Maardu
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 26
linna arengukava 4 kohaselt jätkatakse Kallaveres vee- ja kanalisatsioonitorustike
renoveerimist ning uutes elupiirkondades nende väljaehitamist. Tööstuspiirkondades on
ette nähtud detailplaneeringud, mis sisaldavad ka veevärgi arengut.
Joonis 4.1.2.1.1 Põhjavee kaitstus Maardu linna alal ning erinevates Maardu linna asumites.
Punase viirutusega on joonisel märgitud mattunud orud (Aluskaart: Maa-amet 2018).
Mõjude hindamine
Maardu linn on olemasolev tiheasustusala, kus üldplaneering ei näe ette olulisi
suuremahulisi maakasutusmuutusi. Linna eriilmelistes asumites jätkatakse seni
väljakujunenud ruumilist arengut.
Maardu linna üldplaneeringu kohaselt on Maardu j ärveäärne piirkond planeeritud
elupiirkonnaks, aga hetkel puudub seal tsentraalne veevarustus ja kanalisatsioon.
Põhiliseks veevarustuse arengut suunavaks dokumendiks Maardu linnas on Maardu
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK), mille kohaselt on arvestatud
perspektiivsete veevõrkude laiendustega selliselt, et ühisveevärgiga oleks liitunud ~100
% elanikkonnast. Sellega arvestab ka üldplaneeringu lahendus. Ühisveevärkide
rajamine ja rekonstrueerimine on keskkonnale positiivse mõjuga tegevus, mis
võimaldab tagada veetarbijatele kvaliteetse vee kättesaadavuse ning vähendada
keskkonda sattuvate kahjulike ainete koguseid. Tallinna Ülemiste veetöötlusjaamast
veetarbijate hulga suurenemisega väheneb negatiivne mõju piirkonna põhjaveele
eeskätte põhjavee tarbimise surve vähenemisega.
4
Maardu linna arengukava 2014-2025.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 27
Hetkel suunatakse Maardu linna reovesi (Kallavere ja Muuga) rekonstrueeritud Pi rita-
Maardu magistraaltorustiku kaudu Tallinna puhastusseadmetesse. Ka endise Eesti
Fosforiidi piirkonna ja Vana-Narva mnt ümbruse reoveed on kavas peale torustike ja
reoveepumplate rekonstrueerimist juhtida Tallinna puhastusseadmetesse. Muuga
endises suvilapiirkonnas on reoveekanalisatsioon välja ehitatud, varem elamutele
paigaldatud kogumismahuteid on ette nähtud likvideerida. Antud tegevusel on
keskkonnale positiivne mõju, kuna kogumismahutite likvideerimisega vähendatakse
riski amortiseerinud mahutitest reovee sattumist pinna sesse ning põhjavette.
Lähtudes Maardu linna haldusalal olevatest looduslikest tingimustest, paiknevad
olemasolevad tööstuspiirkonnad võrdlemisi ebasoodsates asukohtades. Valdavalt
paiknevad tööstuspiirkonnad põhjavee kaitstusest lähtuvalt kaitsmata või nõrgalt
kaitstud põhjaveega aladel, kus pinnasele sattunud saasteained infiltreeruvad kiiresti
ning põhjustavad pindmise põhjaveekihi reostumist. Üldplaneering näeb ette tootmis- ja
ärimaade arengu soodustamist Vana-Narva mnt tööstuspiirkonda, Muuga sadama n ing
Kroodi majanduspiirkonda. Seega on äärmiselt oluline tagada olemasolevate ning
kavandatavate tööstusettevõtete puhul veekaitsenõuete tagamine (st. meetmed
veereostuse tekke vältimiseks, meetmed tekkinud reostuse leviku tõkestamiseks ning
lokaliseerimiseks, meetmed tekkinud reostuse likvideerimiseks).
Kokkuvõte
Üldplaneeringu lahendus ei näe ette senisest oluliselt erinevat maakasutusviisi, mistõttu
ei kaasne planeeringu elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju. Üldplaneeringu
elluviimisel tuleb jälgida, et valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega
piirkondades asuvad tööstusettevõtted täidavad veekaitsenõudeid.
Maardu linna edasistes arenguetappides ning planeeringutes on põhjavee kaitse
seisukohalt oluline jälgida, et olemasolevatele r eoveekogumisaladele ei rajataks uusi
omapuhasti süsteeme. Samuti ühiskanalisatsiooniga aladel (olemasoleva ning
planeeritavava ühiskanalisatsiooniga aladel) amortiseerinud ning enam mitte kasutusel
olevad omapuhasti süsteemid (kogumiskaevud, puhastid jne) tuleks likvideerida, et
vältida reovee infiltreerumist pinnasesse ning põhjavette.
C-V veekompleksi tarbivates rajoonides (elamupiirkonnad, aga ka tööstus, era - ja avalik
sektor), rakendada vett säästvaid tehnoloogiaid, kuna C -V veekompleks on taastumatu
loodusressurss. Samuti on mõistlik olukordades, kus kasutatava põhjavee kvaliteet ei
pea vastama joogivee kvaliteedile, võimalusel kasutada põhjavee asemel alternatiivseid
lahendusi (näiteks pinnavett või teisi põhjavee kihte).
Eelnimetatud põhimõtted on olulised eelkõige üldplaneeringu jätkutegevustes, kuid
võiksid siiski olla välja toodud planeeringu seletuskirjas. KSH ettepanekul on
üldplaneeringu seletuskirja täiendatud.
4.3.2.2. PINNAVESI
Peamisteks Maardu linna piiresse jäävateks veekogudeks on Maardu järv ning Kroodi
oja. Lisaks nimetatutele asub Maardu linna haldusalal veel mitmed maaparanduskraave
ning linn piirneb Muuga lahega.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 28
Maardu järve puhul on tegemist endise merest eraldunud la guuniga. Sissevool järve
toimub erinevaid kuivenduskraave pidi, samuti leidub põhjaallikaid. Veevarude
suurendamiseks on järve pumbatud vett Jõelähtme jõest ning samuti on pumbatud
fosforiidikarjääridest eraldatavat vett. Väljavool toimub ülevoolu kaudu Kroodi ojja.
Järve vett kasutati suures mahus AS Eesti Fosforiit poolt tehnoloogilise veena.
Eelnevast tulenevalt on Maardu järv olnud pidevalt tööstuse saastava surve all, kuid
tänu tööstusliku tootmise vähenemisele (sh karjäärivee järve pumpamise lõpetamis ega)
on järve seisund paranenud.
Kroodi oja saab alguse Maardu järvest ning suubub edasi Muuga lahte. Oja on aja
jooksul olnud samuti olulise tööstussaastatuse surve all. Vee kvaliteedi ja kvantiteedi
kujundamisel on peamine tähtsus olnud AS-i Eesti Fosforiit väljalaskudel, oluliseks
heitveeallikaks on olnud ka Maardu tööstusrajoon.
Keskkonnaministeerium on tellinud projekti, mille raames teostatakse Eesti ühe
reostunuima veekogu, Kroodi oja, puhastamine. Põhiline osa Kroodi oru reostusest on
ajaloolise iseloomuga (jääkreostus), st enamus reostust on seotud oja ja tiikide
põhjasetetega. Kroodi oja puhastamise tööde lõpp on ette nähtud 2021. aastaks. Oja
parema seisundi saavutamiseks on vaja tegeleda ka Kroodi oja läheduses paiknevate
tööstuspiirkondade ja nende sademe- ja reoveesüsteemidega.
Muuga lahe seisundit mõjutavad nii sadama alal toimuv tegevus kui ka Kroodi oja.
Keskkonnaagentuuri andmete alusel 5 on Keskkonnaministeerium Maardu järve piirkonnas
määranud üleujutusohuga riskipiirkonna. Määramise aluseks olnud uuringus selgus, et Maardu
järve piirkonnas on üleujutusoht põhjustatud pikaajalistest rohketest sademetest ja/või
lumesulast. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ KSH ja Jõelähtme valla ÜP KSH raames on
Maardu järve üleujutuse tõenäosust käsitletud. Keskkonnaagentuuri andmetel puudub
vaatlusandmetel põhinev info järvevee regulaatorite tegelikust mõjust järve veetasemele, kuid
võib eeldada, et regulaatorite abil on üleujutusoht leevendatud.
Keskkonnaministeerium 6 on jätkuvalt tegelemas üleujutusohtude riskijuhtimisega,
koostamisel on riskide maandamiskavad. Aladel, mis jäävad üleujutusohuga seotud
olulisteks riskipiirkondadeks (sh Maardu linn), tuleb organiseerida operatiivne
hüdroloogiline seire ja eelnev riskide kaardistus .
Maardu järv on avalikult kasutatavat veekogu, millel on kallasrada ja millele peab kohaliku
omavalitsuse üksus planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu. Üldplaneeringuga on
kaldaalad planeeritud haljasaladeks ning avalik juurdepääs kallasrajale tagatud planeeritud
puhkealade ja teede kaudu. Kallasraja sulgemist üldplaneeringuga ei planeerita.
Mõjude hindamine
Maardu järve seisundi parandamine on Maardu linna üldplaneeringu poolt vähe
mõjutatav, kuna lisaks tööstuse ja elamute reoveele satub olulises osas täiendavai d
toitaineid Maardu järve ka järve valgalal asuvatelt põllumajandusmaadelt, mis jäävad
Maardu linnast välja. Veekogude seisundi parandamise seisukohalt on kindlasti
positiivse mõjuga tekkiva reovee suunamine Tallinna puhastusjaama.
Planeeringulahenduse edasiarendamisel järve kaguserva kavandatud elamuala ei oma
5
Arvutuslikud tippveetasemed üleujutusohuga riskipiirkondadele. Lõpparuanne. 2014.
6
Üleujutused, Keskkonnaministeerium. http://www.envir.ee/et/uleujutused
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 29
järve seisundile olulist negatiivset mõju, kui kanalisatsiooni - ja sademevee
kanalisatsioonilahendused on nõuetekohased. Elamuala jääb väljapoole
üleujutusohuga riskipiirkonda, mis on määratud järve läänekaldale.
Maardu linna veemajandust suunavate dokumentide alusel suunatakse Kallavere
põhjaosa reoveed Tallinna puhastusjaama ning sademeveed mööda olemasolevaid
kraave Muuga lahte. Kallavere lõunaosa vihma- ning pinnaseveed juhitakse sademevee
kollektori kaudu Kroodi ojja. Seoses reovee suunamisega Tallinna puhastusjaama
kaasneb nii Kroodi ojale kui ka Muuga lahele mõningane positiivne mõju, kuna
vähendatakse keskkonda saastavate ainete voogusid.
Suublatesse suunatava sademevee puhul on ebasoodsa kes kkonnamõju vältimiseks
oluline jälgida, et tööstusettevõtete territooriumil tekkiva sademevee puhul ei satuks
suublatesse reoaineid. Selleks tuleb tööstusettevõtete territooriumil tekkiva sademevee
puhul rakendada nii tehnoloogilisi kui administratiivseid meetmeid sademevee
reostatuse vältimiseks (näiteks alade kuivpuhastus, reostustõkendite olemasolu, samuti
ka plaanid ning juhised reostusjuhtumite korral tegutsemiseks). Lisaks eelpool
nimetatule tuleb seda jälgida ka suurematelt tänavatelt kogutava sademe vee puhul.
Sademevee puhastamiseks saab kasutada nii konventsionaalseid meetmeid (näiteks
liiva-õlipüüdurid), kui ka alternatiivseid lahendusi (näiteks puhastusmärgalad) või nende
omavahelisi kombinatsioone.
Elamu- ja keskuste aladele rajatavate sademevee kanalisatsioonisüsteemide puhul
tuleks soovitatavalt rakendada vee lokaalselt käitlust (näiteks tinglikult puhta vee
immutamine rohealadel, sobivate tingimuste puhul murukatuste rajamine).
Sademeveekanalisatsiooni abil kogutud vee käitlemisel oleks vastava te võimaluste
olemasolul samuti soovitav kasutada ekstensiivseid lahendusi (näiteks
puhastusmärgalad, filtersüsteemid, imbsüsteemid jmt).
Tihedalt asustatud elamupiirkondades on oluline välja arendada ühisveevärgi - ja
kanalisatsioonisüsteemid. Eelnevast lähtuvalt tuleb kanalisatsiooniga varustatud aladel
likvideerida amortiseerinud ja mitte kasutused olevad reovee kogumismahutid. Samuti
tuleb ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ning veekogude seisundi parandamiseks
tööstusaladel ja suurematel tänavatelt kogutav vesi puhastada reoainetest.
Kokkuvõte
Üldplaneeringu lahendusel on pinnavee kvaliteedile kaudne positiivne mõju, kui
arendustegevusel järgitakse keskkonnanõudeid. Maardu järve kaldaalade
haljasaladeks määramine ning avaliku juurdepääsu tagamine kallasrajale on positiivse
mõjuga nii sotsiaal-majanduslikule- kui looduskeskkonnale.
4.3.3. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID
Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele (LKS) kaitsealad,
hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad lood use
üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasan dil kaitstavad loodusobjektid. Maardu
linna territooriumil leidub kaitstavaid loodusobjekte suhteliselt vähe – vaid mõned
kaitstavate liikide leiukohad ning üksikobjektid.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 30
Kaitstavad looduse üksikobjektid Maardu linna territooriumil on Miku raudkivi
(KLO4001244), Iru aiandi kivi (KLO4000053) ja Indikaatorkivi (KLO4001243). Miku
raudkivi ja Iru aiandi kivi on rabakivi rahnud, millel on vastavalt 50 ja 10 m laiune
piiranguvöönd. Üldplaneeringu järgi asuvad mõl emad äri ja tootmise maa-alal.
Indikaatorkivi on rändrahn, millel on 50 m laiune piir anguvöönd. Üldplaneeringu järgi
asub see haljasala ja parkmetsa maa-alal.
Kaitstavate liikide leiukohad
II kaitsekategooria nahkhiireliigi põhja-nahkhiire leiukoht (KLO9116311) asub Muuga
elamupiirkonnas. Seal on 2009. a registreeritud 1 isend.
II kaitsekategooria linnuliigi, rohunepi (KLO9120837) esinemine (3 isendit) on a 2013.
registreeritud Maardu järveäärsel alal, kuhu on pla neeritud osaliselt puhke- ja
virgestusehitiste ja osaliselt väikeelamu maa -ala. Sarnane oli üldplaneeringu
maakasutuse lahendus ka eelmises üldplaneeringus. 7
II kaitsekategooria taimeliigi, aasnelgi kasvukoht (KLO9303672) asub osaliselt puhke-
ja virgestusehitiste ja osaliselt haljasala/parkmetsa maa-alal. Kui 2000. aastal leiti
kasvukohast üksikud liigi isendid, siis 2018. aastal liiki ei tuvastatud. Samas on säilinud
osaliselt liigile sobivat elupaika.
II ja III kaitsekategooria käpaliste, ainulehise soovalgu (KLO9305413) ja vööthuul-
sõrmkäpa (KLO9305412) kasvukohad asuvad Muuga aedlinna ja Vana-Narva mnt
tööstuspiirkonna vahelise puhvrina toimival haljasalal. 2004. aastal on kasvukohas
tuvastatud 9 soovalgu isendit ja sadu vööthuul -sõrmkäpa isendeid.
Mõjude hindamine
Üldised kitsendused kaitstavatele loodusobjektidele sätestab looduskaitseseadus, mille
kohaselt ei või näiteks kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma loodusobjekti
valitseja nõusolekuta muuhulgas kehtestada üldplaneeringut. Seega on vajalik
Kekskonnaameti kui kaitseala valitseja kooskõlastust, mis antakse vaid juhul kui
tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava
loodusobjekti seisundit.
Looduskaitseseadus toob ka välja, et II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% ja III
kategooria liikide vähemalt 10 % teadaolevate ja Keskkonnaregistris registreeritud
elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise
või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Maardu li nna
territooriumil leiduvate liikide kasvu/leiukohtade kaitsek s ei ole kaitsealasid
moodustatud ja seega kehtib neil ala del isendikaitse.
Maardu üldplaneeringu lahendus ei too enamike seal registreeritud liikide jaoks muutusi
kaasa. Välja võiks tuua vaid kaks liiki – rohunepi ja aasnelgi.
Üldplaneeringu lahendus säilitab osaliselt rohunepi (LK II) Maardu järveäärse leiukoha,
kuid osaliselt on see planeeritud ja oli ka juba eelmise üldplaneeringu kehtimise aegselt
planeeritud elamualaks. Koostatav üldplaneering ei muuda piirkonnas eelnevalt
kehtinud maakasutust. Elamuala ei ole hetkel veel lõpuni välja arendatud. Arvestades,
7 Maardu linna üldplaneering aastani 2015. http://maardu.kovtp.ee/uldplaneering
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 31
et ala kohta on olemas ainult 1 vaatlus ja alal ei ole kaitseala moodustatud, ei ole ilmselt
tegemist rohunepi regulaarse ning väärtus liku mängu- ja pesitsusalaga.
Planeeringuga nähakse ette kergliiklustee rajamine läbi aasnelgi (LK II) kasvukoha
(KLO9303672). Taristu rajamine kahjustab kasvukohta ning vajalik on eelnevalt
täpsustada liigi kasvukoha väärtust ja liigi esinemist sellel alal ning leida kergliiklustee
lahendus, mis säilitaks vajadusel väärtusliku kasvukoha osa.
Kokkuvõte
Kaitstavale loodusele ei ole Maardu linna üldplaneeringu lahenduse elluviimine olulise
ebasoodsa mõjuga. Mitmed kaitstavate liikide leiukohad on registreeritud linna
rohealade piires, mida võib pidada üldiselt kaitseväärtusi toetavaks maakasutuseks.
Planeeringu edasisel elluviimisel ja ehitustegevuste kavandamisel tuleb silmas pidada,
et kaitstavate loodusobjektidega seonduvad tegevused objekte ei kahjustaks ning
vajadusel tuleb tegevused kooskõlastada Keskkonnaametiga. Näiteks on vajalik
täpsustada II kaitsekategooria liigi kasvukoh ta (aasnelk, KLO9303672) läbivalt
kavandatud kergliiklustee rajamise mõjusid. Selgitada välja liigi kasvukoha väärtus ja
liigi esinemine sellel alal ning leida kergliiklustee lahendus, mis säilitaks vajadusel
väärtusliku kasvukoha osa. Seega üldplaneeringu lahenduse elluviimisel määratud
tingimuste täpsustamine ning nendega arvestamine olulist ebasoodsat mõju kaasa ei
too.
Vastav leevendusmeede on üldplaneeringu seletuskirjas välja toodud.
4.3.4. MAAVARAD
Maardu territooriumil täna ühtegi kaevandusluba väljastatud ei ole ning üldplaneering
kaevandustegevust ei planeeri.
Mõjude hindamine
Maapõueseaduse (MaaPS) § 14. lg 1 kohaselt tuleb haldusorganil tagada arvele võetud
maavaravaru säilimine kaevandusväärsena ja tagatud peab olema juurdepääs
maavaravarule. See omakorda seab erinevad maakasutuspiirangud maardlate maa -
alade arendamisel. Maardu linna territooriumile ulatuva Maardu graniidimaardla
piirkonnas planeerib üldplaneering Kallavere elamupiirkonnas ju ba hoonestatud
elamualade tihendamist ja laiendamist. Planeeritav tegevus ei halvenda maavara
kaevandamisväärsena säilimist ega maavarale juurdepääsu, kuna valdav osa linna
territooriumist, mis kattub graniidimaardlaga, on juba hoonestatud elamute ja
ühiskondlike hoonetega, rajatud on teid ja tehnovõrke.
Planeeringuala kattub osaliselt Maardu fosforiidikaevanduse vanade
kaevandusšahtidega, kus olev põhjavesi tungib pinnale ja tekitab nn tehno geenseid
allikaid. Probleeme on ilmnenud Kroodi majanduspiirkonnas – kui trasside ehitamisel
ühes kohas vee vaba liikumine takistada, hakkab mujal uputama. Veetaseme muutmine
võib samuti mõjutada diktüoneemakildast välja leostuvaid raskmetalle (Ni, Pb, Zn, Cu),
mille tulemusel võib šahtidest maapinnale jõudva vee raskme tallide sisaldus suureneda,
mis omakorda mõjutab näiteks Kroodi oja.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 32
Kaevandustegevusega kaasnevaid mõjusid põhja - ja pinnaveele ning taimestikule on
käsitletud aruandes “Maardu fosforiidilevila tehnogeense põhjavee kvaliteedi uuring”. 8
Uuring oli jätkuks 2012-2013. aastal läbi viidud eelmisele Maardu fosforiidilevila
tehnogeense põhjavee kvaliteedi uuringule (Mäeinstituut, 2013). Maardu fosforiidilevila
koos sellel paiknevate fosforiidikarjääride ja kaevandusega on näide piirkonnast, kus
lakanud kaevandamistegevuse mõju ümbritsevale keskkonnale võib kesta
aastakümneid pärast selle lõppu. Maardu fosforiidikarjäärides lõppes
kaevandamistegevus 1991. aastal. Karjääride peaaegu 30 aastat kestnud tegevusega
kaasnesid mitmed ümbritsevat looduskeskkonda ni ng pinna- ja põhjavee kvaliteeti
mõjutanud protsessid. Pärast kaevanduse sulgemist täitusid kaevanduskäigud veega ja
sellest voolavad tänapäeval välja tehnogeensed allikad. Jüriado jt (2012) viitavad
asjaolule, et Maardu fosforiidilevila ala on endiselt ük s kõige enam reostunud piirkondi
Eestis. Kaevandamisel muudeti tundmatuseni ümbritsev maastik ning pärast
kaevandamistegevuse lõppu korrastati see ainult osaliselt. Maardu fosforiidilevila alal
pärast karjääride hülgamist teostatud uuringud kinnitavad, et pinna- ja põhjavett
saastavad protsessid, mis olid aktuaalsed kaevandamistegevuse ajal, kestavad
tänaseni ja karjääri ning kaevanduse territooriumil olev pinna - ja põhjavesi erineb
märkimisväärselt teiste Põhja-Eesti seisuveekogude ja ümbritsevate põhjavee kihtide
veest (nt. Puura, 1998; Mäeinstituut, 2013).
Viimati koostatud uuring toob välja, et Maardu karjääri ja kaevanduse aladelt lähtuval
jääkreostusel võib olla oluline mõju Maardu fosforiidilevila alast lääne - ja loodesuunas
paiknevale Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksi osale, mille staatiline veetase
on madalam Maardu karjäärijärvede ja nende väljavoolu aasta keskmisest veetasemest.
Karjääridest ja kaevandusest lähtuv jääkreostus mõjutab aga endiselt Kroodi oja vee
kvaliteeti. Loodusliku hüdraulilise gradiendi mõjul voolab sinna nii Maardu
põhjakarjäärist kui Maardu kaevanduse käikudest pärinev vesi, millest osa pärineb
suure tõenäosusega Maardu lõunakarjäärist. Pärast kaevandusvee pumpamise lõppu
on Maardu lõunakarjääri mõju Maardu järvele aga o luliselt vähenenud ja tänapäeval
olulist vee liikumist lõunakarjäärist Maardu järve ei toimu.
Uuring toob välja soovitused, mida tuleb arvesse võtta kaevandustegevusest lähtuva
kahju vähendamiseks (vee)keskkonnale Maardu fosforiidikarjääride ja kaevanduse
näitel ning tulevastes uuringutes ja seiretel Maardu tehnogeensel alal . Nt:
1. karjääride ja kaevanduse ala sulgemine lõpule viia, võttes arvesse nii varem
koostatud sulgemise projekti (Mäeinstituut, 1991), karjääri aladel tänaseks juba
läbi viidud uuringute tulemusi kui ka tulevasi uuringuid;
2. karjääride ja kaevanduse korrastamise projektiga seotud keskkonnamõjude
hindamisel tuleks kindlasti arvestada Maardu karjääride ja kaevanduse alal
tänaseks toimunud looduslikke muutusi;
3. suletavates karjäärides reguleerida kaevikutesse tekkivate pinnaveekogude
režiimi selliselt, et neis kogunev jääkreostus ei jõuaks ümbritsevatesse
saastumata pinnaveekogudesse ja põhjaveekihtidesse ning korrastada
olemasolevaid väljavoole selliselt, et vältida üleujutusi karjääriga piirnev atel
aladel (Rammul jt., 2017).
KSH teeb ettepaneku täiendada planeeringu seletuskirja ja tuua maavarade peatükis
välja vajadus riigi ja omavalitsuste koostöös tegeleda Maardu fosforiidilevila
jääkreostuse ja sellega kaasnevate mõjude probleemistikuga.
8
Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut. Tallinn, 2017
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 33
Joonis 4.3.4.-1. Maardu tehnogeense ala kaart, kus on näidatud Maardu karjääride,
Maardu kaevanduse ja Ülgase kaevanduse asukohad ning Maardu fosforiidilevila piirid
(Mäeinstituut, 2013; Maa-amet, 2017).
Linna idaosa kattub väga väikeses ulatuses perspektiivse alaga lubjakivi geoloogiliseks
uuringuks (nimetus Maardu 2). 9 Nii maardla kui perspektiivala jäävad Jõelähtme valla
territooriumile.
Joonis 4.3.4.-2.
Maardu maardla
plaan
mäeeraldiste
uuringuruumi
taotluste ja
keskkonna-
tingimustega,
Eesti
Geoloogiateenist
us, 2018.
9
Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2018.
https://www.egt.ee/et/eesmargid-tegevused/maapoueressursside-otsingud-ja-uuringud/projektid/harju-ehitusmaavarad
Kokkuvõte
Üldplaneeringuga ei kavandata Maardu linna territooriumile mäetööstusmaa
juhtotstarbega maa-alasid ja kaevandusalasid.
Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel on arvestatud MaaPS -s sätestatuga ning
Maardu graniidimaardla osas ei planeerita tegevusi, mis mõjutaks maavaravaru
kaevandamisväärsena säilimist või halvendaks olemasolevat olukorda maavaravarule
juurdepääsu osas.
4.4. KESKKONNATERVIS
4.4.1. MÜRA
Müra normväärtused
Alates 1. veebruarist 2017 reguleerib välisõhu müra normväärtusi keskkonnaministri 16.
detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja
asulate planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu
avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus
kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.
Siseriiklike normatiividega võrdlemiseks hinnatakse mürataset 2 m kõrgusel
maapinnast. Otseseks normtasemetega võrdluseks kasutatakse müra hinnatud taset
ehk etteantud ajavahemikus määratud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud
parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid.
Eesti seadusandluses kasutatakse müra kriteeriumitena peamiselt kaht näitajat:
päevane (7.00–23.00) ja öine (23.00–7.00) müra hinnatud tase:
◼ müra hinnatud tase päeval – L d (7.00-23.00), sh lisatakse õhtusel ajavahemikul
(19.00-23.00) tekitatud mürale parandus +5 dB,
◼ müra hinnatud tase öösel – L n (23.00-7.00).
Eraldi normatiivid on kehtestatud liiklus - ja tööstusmürale. Tööstusmüra normid on
üldjuhul rangemad kui vastavad liiklusmüra normväärtused, kuna tehnoseadmete müra
spektraalseid omadusi (näiteks võimalik tonaalne ja/või ebaühtlase tekkega müra)
peetakse mõnevõrra häirivamaks kui tavapärast sõiduvahendite müraspektrit.
Tööstusmüra eespool nimetatud määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad
paiksed müraallikad. Liiklusmüra on müra, mida põhjustavad regulaarne auto -, raudtee-
ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus. Regulaarsest liiklusest põhjustatud müra
normtasemete kehtestamisel on arvestatud keskmise liiklussagedusega aastaringselt
või regulaarse liiklusega perioodi vältel.
Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse
juhtotstarbele järgmiselt:
◼ I kategooria – puhke- ja virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad;
◼ II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning
elamu maa-alad, rohealad (välja arvatud rohealad, mis planeeritakse
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 35
kaitsehaljastusena toimimaks puhvrina müra, visuaalse ja mentaalse mõju
puhul);
◼ III kategooria – keskuse maa-alad jt segafunktsiooniga alad (nt elamu- ja ärimaa
segafunktisoon);
◼ IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad (müra suhtes vähem tundlikud
hooned ehk bürood, teenindus- ja ametiasutused jne);
◼ V kategooria – äri- ja tootmise maa-alad, sadama maa-alad, jäätmekäitluskohad
(rakenduvad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded; ei rakendu keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 nõuded, kuna neid ei loeta müratundlikeks aladeks) ;
◼ VI kategooria – liikluse maa-alad ja teed (ei rakendu keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 nõuded, kuna neid ei loeta müratundlikeks aladeks).
Asulate keskustes on reeglina asjakohane müra normväärtuste rakendamisel lähtuda
III kategooria (keskuse ala, kus paiknevad nii elamud ja ühiskasutusega hooned, kui ka
kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted) nõuetest.
Puhtakujulistes elamupiirkondades, kus ei paikne muu kõrvalfunktsiooniga (äri,
teenindus, tootmine) alasid, ning tervishoiu ja puhkealadel on asjakohane II kategooria
alade nõuete rakendamine.
Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi:
◼ müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist
keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise
abinõusid,
◼ müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel.
Planeeringust huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata.
Olemasolevas olukorras müra normatiivsuse hindamisel, samuti uute üksikhoonete
projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel, tuleb üldjuh ul lähtuda piirväärtuse
nõuetest, kuna eksisteerivate teede- ja tänavate äärde uute hoonete rajamisel ei ole
hoonete teepoolsel küljel tihti reaalne välisõhus leviva müra sihtväärtuse nõude täitmine
(samas on asulates mõistlik siiski ka teede lähedusse uus i hooneid rajada). Hoonete
teepoolsel fassaadil tuleb rakendada eelkõige ehituslikke meetmeid (akende
helipidavuse parandamine, fassaadikonstruktsioonide helipidavuse tõstmine), mis
tagavad head tingimused hoonete siseruumides.
Müra sihtväärtuse nõude täitmine tuleb eesmärgiks seada eelkõige hoonete
hoovipoolsetel õuealadel ja laste mänguväljakutel ning puhkeotstarbega piirkondades.
Samuti tuleb müra sihtväärtuse tagamine võtta eesmärgiks uute laiaulatuslikke elamu -
või puhkealade planeerimisel.
Järgnevates tabelites on toodud liiklus- ja tööstusmüra normväärtused erinevate
kategooriate lõikes päeval ja öösel.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 36
Tabel 4.4.1. Liiklusmüra normtasemed hoonestatud või hoonestamata aladel
(päeval/öösel, dBA)
I II III
Ala kategooria virgestusrajatiste haridusasutuste, keskuse maa-alad
üldplaneeringu maa-alad ehk tervishoiu- ja IV
alusel vaiksed alad sotsiaalhoolekand ühiskondlike
e-asutuste ning hoonete maa-alad
elamu maa-alad,
rohealad
Müra 60/50
50/40 55/50
sihtväärtus 65 1 /55 1
Müra 60/55 65/55
55/50
piirväärtus 65 1 /60 1 70 1 /60 1
1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel
Tabel 4.4.2. Tööstusmüra normtasemed hoonestatud või hoonestamata aladel
(päeval/öösel, dBA)
I II III
Ala kategooria virgestusrajatiste haridusasutuste, keskuse maa-alad
üldplaneeringu maa-alad ehk tervishoiu- ja IV
alusel vaiksed alad sotsiaalhoolekand ühiskondlike
e-asutuste ning hoonete maa-alad
elamu maa-alad,
rohealad
Müra
45/35 50/40 55/45
sihtväärtus
Müra
55/40 60/45 65/50
piirväärtus
Mõju hindamine
Üldplaneeringu täpsusastmes käsitletakse potentsiaalselt müra tekitavaid tegevusi ning
müra tekitavaid objekte müraallikate tüübi põhiselt, müraallikad on üldjoontes
jaotatavad kahte kategooriasse (sarnaselt normväärtuste klassifitseerimisele):
◼ Liiklusmüra sh maanteed ja tänavad, raudteed ning teatud määral ka Tallinna
lennujaam;
◼ Tööstusmüra sh tootmisalad ning sadamad.
Liiklusmüra puhul võib olulisema mõjuga teedest välja tuua:
◼ Tallinn-Narva mnt – Maanteeameti 2017. a liiklusloenduse andmetel keskmine
liikluskoormus ca 19 000…28 500 sõidukit ööpäevas. Teele lähimate
müratundlike alade (Teemeistri tn eluhooned Maardu jäve lähistel) kaitseks on
juba rajatud müratõkkeseinad;
◼ Muuga sadama tee – Maanteeameti 2017. a liiklusloenduse andmetel keskmine
liikluskoormus 5671 sõidukit ööpäevas. Tee vahetus läheduses (lähima 100 m
raadiuses) müratundlike eluhooneid ei asu;
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 37
◼ Vana-Narva mnt – Maanteeameti 2017. a liiklusloenduse andmetel keskmine
liikluskoormus ca 3400 sõidukit ööpäevas. Tee vahetus läheduses müratundlike
alasid ei asu;
◼ Maardu tee – Maanteeameti 2017. a liiklusloenduse andmetel keskmine
liikluskoormus 2210 sõidukit ööpäevas.
Raudteeliikluse puhul on viimaste aastate liikluskoormus selgelt vähenenud võrreldes
10-15 aasta taguse ajaga. Elamurajooniga piirneva l Maardu-Muuga raudteel ning
aedlinna läbival Maardu-Miiduranna raudteelõigul toimuv rongiliiklus (eelkõige öine
liiklus) võib siiski mõjuda häirivalt piirkonna elanikele ning selle aspektiga tuleb
arvestada maakasutuse planeerimisel. Valdavalt on raudtee naabruses tegemist
väljakujunenud elamualaga, Altmetsa tee ja Pirnipuu pst piirkonda planeeritavale
elamumaa ja raudtee vahele on kavandatud roheline puhvertsoon.
Tööstusmüra (sh sadamad) on teatud piirkondades olulisim lokaalne müraallikas.
Muuga sadama osas on viimastel aastatel läbi viidud mitmeid mürauuringuid 1011, mille
raames on hinnatud sadama tegevusest tingitud müra levikut ning müra vähendamise
meetmete vajadust. Uuringute kohaselt üldjuhul sadama lähiümbruses müra
normväärtusi ei ületata, kuid üksikute lähimate eluhoonete juures ei saa lühiajaliselt
välistada öise müra normväärtuse ületamist aktiivse tegevuse (nt aktiivne
rongikoosseisude koostamine, vedurite-rongikoosseisude manööverdamine) korral.
Autoliikluse osas võib lähitulevikus tõenäoliselt jätkuvalt ette näha mõningast
liikluskoormuste suurenemist, mis suurendab liiklusmüra häiringut ja mingil määral ka
müraga kokku puutuvate inimeste hulka.
Üldiselt prognoositakse põhimaanteede osas lähima paarikümne aasta jooksul
liikluskoormuste suurenemist ca 1,5 korda, mis toob kaasa 1,5…2 dB suuruse
mürataseme (müra hinnatud tase päeval ja öösel) tõusu teede ääres. Olenevalt teest
või teelõigust võib kasv olla ka suurem (samuti võib teatud teedel ka liikluskoormus
langeda), nt liikluskoormuste kahekordne tõus toob kaasa mürataseme suurenemise ca
3 dB võrra.
Planeerimisel on lähtutud häiringu vähendamise ja vältimise põhimõtetest. Uute
taristuobjektide projekteerimisel tuleb arvestada liiklusest tulenevate mõjudega ning
tagada vastavus müra normväärtustele. Elamuarendust vahetult suure
liikluskoormusega teede äärde ei planeerita, maanteede ja elamupiirkonna vahelised
alad on võimalusel kavandatud haljasaladena, mis toimivad puhvrina.
Müra suhtes tundlikuma funktsiooniga hoonete ja pindad e rajamisel tuleb järgida
standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest ning tagada
head tingimused hoonete siseruumides. Välisõhus levivad müratasemed peavad
vastama õigusaktides toodud normtasemetele.
Raudteemüra osas ei saa tulevikuprognoose kuigi täpselt anda, kuna raudteevõrgu
kasutamise aktiivsust mõjutavad lisaks siseriiklikele arengutele (ning ettevõtete
huvidele) ka suhted naaberriikidega ning majanduskeskkond. Liikluskoormuste ja
10
Muuga sadama piirkonna mürauuring. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ), 2016 .
11
Muuga Sadam, Viimsi vald ja Jõelähtme vald, Harjumaa. Müraemissioonide mõõtmised, Akukon Oy Eesti
Filiaal, 2016.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 38
mürataseme suurenemise vahel kehtib raudtee puhul sama seos – liikluskoormuste
kahekordne tõus toob kaasa mürataseme suurenemise ca 3 dB võrra.
Perspektiivse Rail Baltic raudtee rajamisel suureneb küll piirkonna üldine mürafoon,
kuid müra piirväärtuse ületamist uutes piirkondades ei teki, kuna u ue raudtee rajamisel
tuleb järgida rangemaid müraalaseid nõudeid ning tagada paremad elutingimused kui
olemasoleva raudtee ümbruses. Rail Baltic raudtee rajamisel tuleb Rail Baltic
maakonnaplaneeringu kohaselt kogu Muuga elamupiirkonnaga külgnevas raudteel õigus
ette näha müra vähendavavad meetmed (nt müratõkkesein). Perspektiivse Rail Baltic
raudtee rajamisega kaasnevat müra on hinnatud Keskkonnaministeeriumi poolt
heakskiidetud Rail Baltic maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruandes 12.
Tööstusmüra puhul tuleb lähtuda eelkõige sellest, et uute tööstusettevõtete rajamisel
või tööstustegevuse laiendamisel ei põhjustataks ülenormatiivset mürataset
naaberaladel. Samuti tuleb vältida uute müratundlike alade rajamist kõrge
müratasemega tööstusalade lähedusse (või rakendada asjakohaseid
mürakaitsemeetmeid), eriti tähelepanelik tuleb olla ööpäevaringselt töötavate ettevõtete
puhul.
Tööstust on soovitatav arendada eelkõige olemasolevates tootmispiirkondades ja
suuremate teede ääres, mis võimaldab transpordivood suunata otse maanteele müra -
ja saastetundlike alasid läbimata. Elamupiirkondade lähistel tootmistegevuse
arendamisel tuleb eelistada tootmisharusid, mille mõju ei ulatu tootmishoonest
väljapoole. Juhul, kui mõju ulatub tootmishoonest vä ljapoole, on oluline välja töötada
leevendusmeetmed.
Rasketööstusettevõtete ja olulise ruumilise mõjuga objektide asukoha valikul tuleb
järgida ohutuid kaugusi elamu- ja puhkealade suhtes ning rakendada negatiivseid
mõjusid leevendavaid meetmeid (nt puhvertsoonid). Planeeringu eelnõu
edasiarendamisel on arvestatud Terviseameti poolse kommentaariga ja nihutatu d
Sarapiku tee ja Pähklimäe tn piirkonnas paiknevad haljasala ja parkmetsa maad nii, et
see piirneb vahetult elamualaga.
Kokkuvõte
Üldplaneering on suunatud eelkõige uute müra konfliktalade tekke vältimisele ning
transpordimõjude piiramisele. Tootmistegevus suunatakse tundlikest aladest eemale
ning tööstust arendatakse eelkõige transiitmagistraali ja suuremate teede ääres, mis
võimaldab transpordivood suunata otse maanteele müra- ja saastetundlike alasid
läbimata. Välditakse elamualade laiendamist maanteede ääres, samuti tööstusalade
ning Muuga kaubasadama (ning kaubaraudtee) vahetus läheduses. Üldplaneeringu
elluviimisega ei kaasne müra kontekstis olulist negatiivset keskkonnamõju, pigem on
kaasnevad mõjud kaudsed ja positiivse iseloomuga.
12
Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. Heakskiidetud aruanne. 10.08.2017
http://railbaltic.info/et/materjalid/keskkonnamoju -strateegiline-hindamine-ksh/category/1356-
heakskiidetud-ksh-aruanne-9-08-2017
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 39
4.4.2. VIBRATSIOON
Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni hindamisel lähtutakse Sotsiaalministri
17.05.2002.a. määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” kehtestatud nõuetest, mis peavad
silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset. Uutele projekteeritavatele hoonetele
(elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu -, rühma-
ja magamistoad) kehtestatud vibrokiirenduse piirväärtused on 79 dB päeval ja 76 dB
öösel.
Kui vibratsiooni (maapinna võnkeid) tekitav tööstusobjekt või masin/seade ei asu just
vahetult eluhoone kõrval, ei ole reaalne, et tööstushoonetest väljapoole ulatuv
vibratsioon võiks levida lähimate tundlike elamualadeni. Tavapärase tööstushoonete
ekspluateerimise korral ei kujune väljaspool hoonestust maapinna kaudu levivat
vibratsiooni taset, mis mõjutaks elanike heaolu või naaberhoonete seisundit.
Arvestades tootmisobjektide paiknemist ei ole normaalrežiimil töötavatest
tootmisettevõtetest lähtuv vibratsioo n norme ületav. Teoreetiliselt on vibratsioon, mis
tööstusalade territooriumilt välja võib ulatuda, seotud peamiselt raskeveokite liiklusega.
Intensiivse liiklusega raudteeliinide läheduses võib maapinna kaudu leviv vibratsioon
olla tajutav, kuid juhul, kui tegemist ei ole vahetult raudtee ääres (kaitsevööndis)
asuvate hoonetega, on üldjuhul tegemist vähem olulise probleemiga kui seda on sama
objekti mürahäiring. Raudteeliikluse puhul tekitab rongi rataste veeremine rööpal
vibratsioonienergiat, mis antakse rööpa aluse kaudu edasi pinnasesse. Energiakogus,
mis antakse pinnasesse edasi, on otseselt sõltuv rongi ratta ning rööpa siledusest ja
rongi vedrustussüsteemi ning rööpa tugistruktuuri vahel tekkida võivatest
resonantssagedustest. Juhul kui rööpa pind o n ebatasane, rattad ebaühtlased,
vedrustus on liialt jäik või geoloogilised tingimused soodustavad levikut, võivad tekkivad
vibratsioonitasemed olla tajutavad ka raudtee lähiümbrusest kaugemal, kuid võimalikud
piirväärtust ületavad piirkonnad jäävad siiski raudtee lähiümbrusesse.
Autoliiklusega kaasnev vibratsioon on reeglina samuti vähem aktuaalne teema kui
samast teest lähtuv müra. Heas seisukorras teede korral ei ole põhjust eeldada
liiklusest tingitud vibratsiooni tasemeid, mis küündiks eluhoonete piir väärtuste lähedale
või võiks põhjustada kahjustusi olemasolevatele hoonetele. Halvas seisus (auklik või
vajunud teepind) teede läheduses võib raskeveokite möödasõidu korral maapinna
kaudu leviv vibratsioon olla tajutav ka juhul, kui vibratsiooni väärtused on madalamad
kui vastav piirväärtus.
Seega on antud kontekstis vibratsioonimõjude vältimiseks oluline eelkõige teede
korrashoid ning raskeveokitele kiiruspiirangute, kindlate liikumiskoridoride ning
liiklemiskellaaegade määramine, mida üldjoontes rakendat akse juba käesoleval ajal.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes on üldplaneering suunatud eelkõige uute konfliktalade tekke vältimisele
ning transpordimõjude piiramisele. Tootmistegevus suunatakse tundlikest aladest
eemale ning tööstust arendatakse eelkõige transiitmagi straali ja suuremate teede
ääres, mis võimaldab transpordivood suunata otse maanteele müra - ja saastetundlike
alasid läbimata. Välditakse elamualade laiendamist maanteede ääres, samuti
tööstusalade ning Muuga kaubasadama (ning kaubaraudtee) vahetus lähedus es.
Üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne seega olulist negatiivset mõju.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 40
4.4.3. VÄLISÕHU KVALITEET
Maardu linnas mõjutavad välisõhu kvaliteeti lisaks linna sisestele välisõhu
heiteallikatele ka selle lähipiirkonnas paiknevad heiteallikad. Üldiselt võib heiteall ikad
jagada viide põhigruppi:
▪ naftaproduktide ja muude kemikaalide käitlemine (saasteainetena esinevad
erinevad lenduvad orgaanilised ühendid, ebameeldiva ja ärritava lõhnaga
ühendid);
▪ puistekaupade (turvas, kivisüsi, killustik, väetised) laadimine, mille käigus eraldub
tahkeid osakesi;
▪ muu tööstustegevus (va naftaproduktide, kemikaalide ja puistekaupade
käitlemine), mis on seotud näiteks keevitustöödega, metalli töötlemisega, mööbli
tootmisega jms. Eralduvateks saasteaineteks võivad olla mitmesugused lenduvad
orgaanilised ühendid, tahked osakesed j ne; kütteseadmete kasutamine
(katlamajad, väikeelamud), millega kaasneb olenevalt kasutatavast kütuse liigist
lämmastikoksiidide, vääveldioksiidi, süsinikmonooksii di ja raskmetallide
eraldumine;
▪ transpordi kasutamisel kütuse põletamisel tekkivad saasteained
(lämmastikoksiidid, süsinikmonooksiid, lenduvad orgaanilised ühendid, tahked
osakesed jms), maismaatranspordi korral lisaks ka tahked osakesed teede
kulumisest (eriti talvisel ajal).
Olmelise iseloomuga paiksed heiteallikad on koondunud elamualadele, kus puudub
kaugküte – peamiselt Muuga aedlinnas (kokku 448 ha). Sellised madalad ja väikese
võimsusega heiteallikad võivad kütteperioodil põhjustada koosmõjus märkimi sväärseid
saasteainete saastetasemeid maapinnalähedases õhukihis (eriti inversiooni
tingimustes), st need võivad halvendada välisõhu kvaliteeti piirkonnas lokaalselt.
Nimetatud heiteallikatest viiakse välisõhku peamiselt järgmiseid saasteaineid:
lämmastikdioksiid, süsinikmonooksiid, süsinikdioksiid, mittemetaansed lenduvad
orgaanilised ühendid, vääveldioksiid, raskmetallid ja tahked osakesed (sh
peenosakesed ja eriti peened osakesed). Vajadusel võib kohalik omavalitsus
ebasoodsate ilmastikutingimuste korral anda soovitusi kütmise aja kohta, et vältida
ohtlikku õhusaastet.
Teede õhusaaste on peamiselt seotud liikluskoormusega, liikluse iseloomu ning
mootorsõidukite tehnilise seisukorraga. Maismaatranspordist tulenev õhureostus võib
kahjustada pinnase omadusi, taimi, loomi ja inimeste tervist, seda küll peamiselt ainult
teede vahetus läheduses (paar- kuni kolmkümmend meetrit teest). Arvestada tuleb ka
liiklusest tingitud õhusaaste leviku iseärasusi – tee on joonallikas, millelt lähtuva saaste
maksimaalsed kontsentratsioonid tekivad tee pinna kohal ja hajuvad teest kaugemale
liikudes kiiresti, mistõttu üldjuhul ei teki väljaspool teeala saastetaseme piirväärtusi
ületavaid saasteainete kontsentratsioone. Maardu puhul võib eeldada, et linnasisesed
tänavad ei ole oluliselt saastatud, kuid saasteainete saastetasemete seisukohalt on
olulised suuremad teed (nt Tallinn-Narva mnt ja Põhjaranna tee).
Keskkonnalubade infosüsteemi ja Keskkonnaregistri avalike teenuste andmetel oli
seisuga 23.11.2018 Maardu linnas registreeritud õhusaasteloa ja kompleksloa
kohustusega käitiseid kokku 35. Neist vedelkütuste terminale 8, tööstusettevõtteid, kelle
tegevuse käigus eraldub lenduvaid orgaanilisi ühendeid (edaspidi nimetatud ka LOÜ)
samuti 8, kütteseadmeid omavad käitiseid oli kokku 22. Tööstuslikud paiksed
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 41
heiteallikad asuvad Maardus põhiliselt kolmes piirkonnas: Muuga sadama keskosas,
Kroodi ja Vana-Narva tööstuspiirkonnas.
Muuga sadamas tervikuna on Maardu linna välisõhu kvaliteeti oluliselt mõjutada võivaid
paikseid heiteallikaid kokku 12 käitises, millest 9 tegeleb vedelike käitlemisega
(naftaproduktid ja mitmesugused muud kemikaalid, eralduvateks saasteaineteks on
LOÜ-d, vesiniksulfiid jt). Administratiivselt hõlmab Muuga sadama piirkond lisaks
Maardu linnale ka Viimsi ja Jõelähtme valla territooriumi (näiteks Muuga sadamas
asuvad vedellasti terminalid paiknevad valdavalt Viimsi valla territooriumil). Sadama
territooriumi piirist Muuga aedlinna põhjapiirini jääb 400 -500 m, vahepealsel alal (Viimsi
vald) asuvad veel suvilad. Kuid lisaks Maardu linna ja Muuga sadamaalal paiknevatele
heiteallikatele mõjutavad linna välisõhu kvaliteeti ka lõuna ja ida suunda jäävate käitiste
tegevus.
Väljastatud õhusaastelubade ja keskkonnakomplekslubade alusel (Maardu linn ja selle
lähipiirkond kokku) võiks järeldada, et saasteainetele kehtestatud õhukvaliteedi piir - ja
sihtväärtuseid väljaspool käitiste tootmisterritooriumite piire (osade käitiste korral on
selleks Muuga sadama territooriumi piir) ei ületata. Samas on mitmetele olulistele
käitistele väljastatud keskkonnaload perioodil enne 2017. aastat (01.01.2017 jõustus
atmosfääriõhu kaitse seadus ja kehtestati uued nõuded saasteainete heitkoguste ja
tekkivate saastetasemete hindamiseks, sh erinevate käitiste koosmõjus). Uute nõuete
kohaselt tuginetakse keskkonnalubade väljastamisel õhukvaliteedi hindamise osas kas
õhukvaliteedi taseme pidevseire või indikaatormõõtmiste tulemustele või piirkonna
välisõhku sama saasteainet väljutatavate heiteallikate koosmõju hindamise
hajumisarvutuste tulemusele (Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74, § 17 lg 5).
Välisõhu kvaliteedi seire teostamiseks on Maardu linna püstitatud kaks (nimedega
Maardu-1 ja Maardu-2, mõlemad Vana-Narva tööstuspiirkonnas) ja Muuga sadama
piirkonda kolm seirejaama (Muuga-1, Muuga-2 ja Muuga-3, kõik Viimsi vallas), milles
registreeritakse lisaks tuule suunale, kiirusele, temperatuurile ka mittemetaanseid
süsivesinikke (edaspidi tähistatud ka NMHC) ja vesiniksulfiidi (H 2 S). Muuga-3
seirejaamas registreeritakse lisaks ka benseeni (C 6 H 6 ), tolueeni (C 7 H 8 ), ksüleeni
(C 8 H 10 ) ja peeneid osakesi (PM 10 ). Kõik pidevmõõtmiste andmed on avalikud
kättesaadavad interneti aadressil vahendusel www.õhuseire.ee. Kõik seireandmed on
aruannetena seireveebis: seire.keskkonnainfo.ee. Seirejaamasid haldab Eesti
Keskkonnauuringute Keskus (edaspidi nimetatud ka EKUK).
EKUK koostatud seirearuannetestl 13 , 14 , 15 , 16 järeldub, et NMHC saastetasemed on
piirkonnas tervikuna langustrendis. Ülevaade süsivesinike kontsentratsioonidest
Muuga-1 ja Muuga-2 seirejaamade andmetel aastate lõikes on toodud joonisel 4.4.3.-
1. 2009. ja 2010. aastal oli märgata keskmiste kontsentratsioonide mõningast kasvu,
mis võis olla seotud naftatransiidi mahu suurenemisega Eestis. Alates 2011. aastast on
Muuga sadama terminalide käive ja mittemetaansete süsivesinike aastakeskmine
kontsentratsioon taas vähenenud. Viimastel aastatel on NMHC kontsentratsioon jäänud
vahemikku ca 0,02-0,03 mgC/m 3 (tinglik piirväärtus 2 mgC/m 3 - keskkonnaministri
27.12.2016 määrusega nr 75 kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuste hulgas ei ole enam
13
Õhukvaliteedi mõõtmised muuga sadamas 2014. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2015.
14
Õhukvaliteedi mõõtmised muuga sadamas 2015. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2016.
15Õhukvaliteedi mõõtmised muuga sadamas 2016. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2017.
16Õhukvaliteedi mõõtmised muuga sadamas 2017. Eest i Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2018.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 42
alifaatseid süsivesinikke, lähtutud on ligroiini ehk toorbensiini 24 tunni keskmisest
piirväärtusest).
Joonis 4.4.3.-1 Süsivesinike aastakeskmine kontsentratsioon aastate lõikes Muuga
linnas paiknevates seirejaamades.
Ka 1 tunni keskmised kontsentratsioonid on aastate lõikes langenud. Kui eelmisel
kümnendil esines alifaatsete süsivesinike osas 1 -tunni keskmise piirväärtuse 5 mgC/m 3
üksikuid ületamisi, siis praegu on maksimaalsed kontsentratsioon id oluliselt väiksemad:
2016. ja 2017. aastal registreeriti Muuga-1 seirejaamas maksimaalseks
kontsentratsiooniks vastavalt 3,21 mgC/m 3 ja 1,10 mgC/m 3 , Muuga-2 2,23 mgC/m 3 ja
0,52 mgC/m 3 ning Muuga-3 0,66 mgC/m 3 ja 0,80 mgC/m 3 .
Maardu-1 ja Maardu-2 seirejaamade andmetel on 2015.-2016. aastal NMHC
aastakeskmised kontsentratsioonid vahemikus 0,003 -0,04 mgC/m 3 , maksimaalsed ühe
tunni keskmised kontsentratsioonid olid vahemikus 0,145 -0,697 mgC/m 3 .
Nimetatud seirejaamade andmetel on ka vesiniksulfiidi (H 2 S) kontsentratsioonid alates
2007. aastast järk-järgult vähenenud. Kui veel 2007. aastal mõõdeti Muuga -1
seirejaamas kuus ja Muuga-2 seirejaamas kolmteist ühe tunnikeskmise piirväärtuse
8 μg/m 3 ületamist, siis 2012. aastal mõõdeti Muuga-1 seirejaamas ainult üks ja 2015.
aastal kaks tunnikeskmist piirväärtust ületav kontsentratsiooni. Alates 2012. aastast on
nii Muuga-1 kui ka Muuga-2 seirejaamades aasta keskmised vesiniksulfiidi
kontsentratsioonid vähenenud. Muuga-3 seirejaamas mõõdeti 2017. aastal keskmise ks
vesiniksulfiidi kontsentratsiooniks 0,23 μg/m 3 .
Maardu-1 ja Maardu-2 seirejaamade 2014.-2017. aasta andmetest selgub ,et H 2 S
keskmised kontsentratsioonid jäid vahemikku 0,28 -0,92 μg/m 3 , maksimaalsed ühe tunni
keskmised kontsentratsioonid seejuures vahem ikku 1,9-11,3 μg/m 3 . Ühe tunni
piirväärtuse 8 μg/m 3 ületamist esines 2014 aastal kokku 7 korral, 2015 aastal 10 korral.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 43
Piirväärtuse ületamist 2016 ja 2017 aastal ei registreeritud, kuid sellele lähedane
väärtus (~7μg/m 3 ) mõõdeti ühel korral Maardu-2 seirejaamas 2016 aastal.
Joonis 4.4.3.-2. Vesiniksulfiidi keskmine kontsentratsioon aastate lõikes Muuga linnas
paiknevates seirejaamades.
Joonistelt 1 ja 2 ning EKUK poolt teostatud mõõtmistulemuste analüüsist võib järeldada,
et NMVOC ja H 2 S saastetasemed on pikema perioodi lõikes langenud, kuid samas on
viimasel kolmel aastal H 2 S tasemed taas tõusnud.
Kütteseadmetest ja transpordist emiteeritavate saasteainete heitega seotud välisõhu
kvaliteedi hindamise viimane uuring Maardu linnas tehti 2012. aastal 17 (EKUK seirebuss
võttis proove 7 päeva vältel aadressil Ringi tn 64, mis asub Kallavere elupiirkonnas).
Uuringu käigus tuvastati, et lämmastikdioksiidi (NO 2 ) tunni- ja ööpäeva keskmine
kontsentratsioon oli vastavalt 29,3 μg/m 3 ja 11,5 μg/m 3 (NO 2 ühe tunni piirväärtus
200 μg/m 3 , 1 aasta piirväärtus 40 μg/m 3 , 24 h piirväärtust kehtestatud ei ole).
Vääveldioksiidi (SO 2 ) korral maksimaalne tunni keskmine 1,04 μg/m 3 ja ööpäeva
keskmine 0,42 μg/m 3 (1 h piirväärtus 350 μg/m 3 , 24 h 125 μg/m 3 ). Süsinikmonooksiidi
(CO) maksimaalne 8 tunni keskmine 0,2 μg/m 3 (8 tunni piirväärtus 10000 μg/m 3 ). Eriti
peenete osakeste (PM 2,5 ) tunni keskmine 24,1 μg/m 3 ja ööpäeva keskmine 15 μg/m 3 (1
h ja ööpäeva piirväärtust kehtestatud ei ole, aasta keskmine 25 μg/m 3 ). Vesiniksulfiidi
(H 2 S) maksimaalne tunnikeskmine 0,4 μg/m 3 ja ööpäeva keskmine 0,24 μg/m 3 (1 h ja
ööpäeva piirväärtus 8 μg/m 3 ). Benseeni määramiseks kasutati passiivproovi võtmist
(ajavahemikul 11.09.2012 kuni 18.09.2012), mis andis mõõteperioodi sisalduseks
0,28 μg/m 3 (aasta keskmine piirväärtus on 5 μg/m 3 ). Raskmetallidest saadi ööpäeva
keskmised tulemused: arseen (As) 0,587 ng/m 3 (1 aasta sihtväärtus 6 ng/m 3 ),
kaadmium (Cd) 0,185 ng/m 3 (1 aasta sihtväärtus 5 ng/m 3 ), nikkel (Ni) 10,96 ng/m 3 (1
17
Linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüs. Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Tallinn
2013.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 44
aasta sihtväärtus 20 ng/m 3 ) ja plii (Pb) 0,005712 μg/m 3 (1 aasta piirväärtus 0,5 μg/m 3 ).
Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) korral registreeriti ööpäeva keskmine
kontsentratsioon välisõhus 0,101 ng/m 3 (1 aasta sihtväärtus 1 ng/m 3 ).
Lähim riiklik välisõhu saastetaseme pidevs eirejaam, mis iseloomustaks sarnaselt
Maardu linna tööstusheitega seonduvaid saasteainete kontsentratsioone
kütteseadmetest ja transpordist, paikneb Maardu linnast ca 12 km kaugusel lääne
suunal Põhja-Tallinna linnaosas aadressiga Kopli tänav 76. Seirejaam as teostatakse
vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, osooni, süsinikoksiidi ja peente osakeste (PM 10 )
seiret. Nimetatud seirejaama viimati analüüsitud seireandmete tulemused on esitatud
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 2014. aastal koostatud töös "Välisõhu kvaliteedi
seire 2014. Riiklik keskkonnaseire alamprogramm. Tallinn 2015". Nimetatud töös
esitatud lämmastikdioksiidi ja vääveldioksiidi andmeid võib tinglikult kasutada Maardu
linnas nii kütteseadmete kui ka liikluse poolt põhjustatud saastetaseme ligikau dseks
hindamiseks (ka niinimetatud fooniandmetena). Uuringu andmetel tuvastati, et
lämmastikdioksiidi korral on selgelt näha seos liiklusega (öisel ajal on saastetasemed
oluliselt madalamad). EKUK'i poolt koostatud aruandes viidatakse korduvalt, et
saasteainete kontsentratsioonid on tingituna inimtegevusest sageli tugevalt sesoonse
iseloomuga ning lämmastikdioksiidi puhul on selgelt näha, et oluline osa nende ühendite
saastest pärineb tõenäoliselt transpordist. Seega võib Maardu linna NO 2 taset
hinnanguliselt iseloomustada seireandmetele tugineva nädalase käigu maksimumi
tasemega ~20 µg/m 3 (vastab väärtusele ca 10 % ÕPV 1 ) ja vääveldioksiidi korral ~7
µg/m 3 (vastab väärtusele ca 2 % ÕPV 1 ). Esitatud andmeid toetavad ka eespool
nimetatud 2012. aasta mõõtmiste andmed.
Maardu linnas tervikuna ei ole tehtud piirkonda iseloomustavat uuringut erinevate
saasteallikate heite koosmõjust, mis annaks ülevaate võimalikust NO 2 , CO ja
summaarsete tahkete osakeste (PM-sum) maksimaalsetest saastetasemetest.
Lõhnaainete levik
Potentsiaalse lõhnaaine emissioonidega seonduvaid käitiseid on Maardu linnas ja selle
lähipiirkonnas kokku ca 27, neist 13 Maardu linnas, väljaspool Maardut 14 ja neist
omakorda 8 paiknevad Muuga sadamaalal. Muuga, Maardu ja Randvere piirkonnas on
registreeritud arvukalt lõhnakaebusi (vt joonis 4.4.3-3). Samas ei tähenda ebameeldiva
lõhna esinemine saasteainele kehtestatud piirväärtuse ületamist, kuna teatud ained on
tajutavad väga madalatel kontsentratsioonidel.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 45
Joonis 4.4.3-3. Kaebuste arv aastate lõikes Muuga, Maardu ja Randvere piirkonnas
kokku.
Keskkonnainspektsiooni andmetel registreeriti Muuga, Maardu ja Randvere piirkonnas
2006 aastal 378 lõhnakaebust, 2007 aastal 231, 2008 aastal 204, 2009 aastal 187.
Aastatel 2010 vaid 49 kaebust, 2011 aastal 61. Taas hakkas kaebuste arv kasvama
2012 aastal (kokku 106), 2013 aastal 122, 2014 aastal 212, 2015 aastal 206, 2016
aastal kokku 72 kaebust. Kokku oli välisõhu kvaliteeti puudutavaid kaebusi 2017. aastal
Keskkonnainspektsioonile esitatud 156, mis on enam kui poole rohkem võrreldes 2016.
aastaga (38 esitati Muugal ja 59 Maardu linnast). Sagedasemad on kaebused
varahommikul ja õhtusel ajal, samuti nädalavahetustel. Olenemata tuule suunast esitati
suur osa kaebusi ajal, mil tuule kiirus oli 1– 4 m/s. Peamiseks kaebuste põhjuseks oli
piirkonnas leviv kütuse lõhn.
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 2013. aastal tehtud Muuga piirkonna
lõhnauuringus 18 jõuti modelleerimisega järeldusele, et Muuga sadama territooriumiga
piirnevates elamupiirkondades ja olulisel osal Maardu linnast on 15% aasta
lõhnatundide kriteerium ületatud (vt alljärgnev joonis) 19.
18
Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Kesklabor. Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ja saasteainete
heitkoguste hindamine Muuga sadamas, Tallinn 2014.
19
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele
esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed".
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 46
Joonis 4.4.3-4. Lõhnatundide esinemissagedus (allikas Eesti Keskkonnauuringute
Keskus, 2013).
Saasteallikate suundanalüüsist võib järeldada, et valdavalt on registreeritud
saastetasemete kõrgemad episoodid seotud piirkonnas tervikuna asuvate terminalide
tegevusega. Siiski ei saa kõrgemate lõhnaainete tasemete episoodide puhul endiselt
täielikult välistada ka kauglevi, nt Muuga ja Maardu seirejaamadeni võib ulatuda
Milstrandi terminali (asukoht Randvere tee 5, Haabneeme alevik, Viimsi vald) tekitatud
saastetasemed. Välistatud ei ole ka Loo alevikus tegutsevad ettevõtted (va terminalid),
ent enamikel juhtudel võib olla tegu piirkonnas tervikuna tegutsevate terminalide
tekitatud saastepilve „rändega“ vastavalt muutuvatele tuulte suundadele 20,21.
2015. aastast paigaldati Muuga sadama ja Maardu piirkonda kokku 20 sensoriga
lõhnaseiresüsteem (e-ninad). Sensorite registreeritud andmed on veebipõhiselt on-line
süsteemis projektis osalejatele püsivalt jälgitavad. Moodustatud on piirkonna
lõhnaprobleemi töögrupp, mille eesmärk on kokku leppida sobivates meetmetes
vähendamaks piirkonna lõhnahäiringut 22. Lõhnatase on üldiselt pärast seda näidanud
vähenemist 23 . Piirkonnas (Muuga sadamas) oli seisuga 01.01.2020 tegutsevatest
20
Muuga sadamas naftasaadusi käitlevates terminalides enim lõhnahäiringuid põhjustavad tegevused.
Eksperthinnang. Hendrikson & Ko OÜ töö nr 2154/14, Tallinn 10.11.2014
21
Muuga sadama piirkonnas lõhnahäiringuid põhjustada võivad tegevused (lisaks sadamaga seotud
naftaterminalidele). Seirejaamade suundanalüüsil põhinev eksperthinnang. Hendrikson & Ko OÜ töö nr
2154/14-3, Tallinn 23.03.2015.
22
http://www.portoftallinn.com/static/files/112.3_Keskkonnaamet_Muuga%20keskkonnap%C3%A4ev_22.1
1.2016,%20l%C3%B5hn.pdf
23
http://maardu.kovtp.ee/en/uudised-ja-teated/-
/asset_publisher/GOSUWtP4XUy9/content/id/13996954?redirect=http%3A%2F%2Fmaardu.kovtp.ee
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 47
ettevõttetest kolm koostanud lõhna aine esinemise vähendamise tegevuskava, mis on
ka Keskkonnaameti poolt heaks kiidetud 24.
Mõju hindamine
Maardu linnas tuleb arvestada võimaliku kumulatiivse mõjuga välisõhu kvaliteedile.
Piirkonnas tervikuna (st lisaks Maardu linnale) välja kujunenud olukord on
tähelepanuväärne tänu välisõhu heiteallikate suurele hulgale ja nende
kontsentreerumisele teatud aladel. Linna välisõhule avaldavad mõju ka väljaspool linna
asuvad välisõhu heiteallikad.
Tööstuspiirkondade (Vana-Narva ja Kroodi) edasisel arendamisel, sh
detailplaneeringute koostamisel ja keskkonnalubade taotlemisel, tuleb planeeritavate
uute käitiste rajamisel või olemasolevate käitiste tegevuste muutumisel teostada
igakordselt piirkondlikud õhusaasteainete ja lõhnaainete leviku modelleerimised kõikide
olemasolevate ja perspektiivsete allikate koosmõjus. Teisisõnu, tuleb hinnata, kas
planeeritav tegevus/rajatav käitis võib põhjustada välisõhu kvaliteedi olulist
halvenemist, seejuures arvestades võimalike meetmete rakendamist atmosfääriõhu
kaitse seaduse ja tööstusheite seaduse mõistes.
Atmosfääriõhu kaitse seadus sätestab lõhnaallika valdaja kohustused lõh na leviku
piiramiseks, sh lõhna vähendamise tegevuskava koostamise 25 , kui
Keskkonnainspektsioon tuvastab atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud
lõhnaaine esinemise häiringutaseme ületamise. Keskkonnainspektsioon teavitab
häiringutaseme ületamisest Keskkonnaametit ja määrab lõhnaaine esinemise
häiringutaseme ületamise põhjustanud heiteallika käitajale tähtaja lõhnaaine esinemise
vähendamise kava koostamiseks. Kavaga rakendatavad meetmed peavad olema
efektiivsed ja piisavad tagamaks, et lõhnaaine väl jutamisel ei ületata lõhnaaine
esinemise häiringutasemeid või käitise tegevus vastab tööstusheite seaduse § -s 8
toodud parima võimaliku tehnika kriteeriumitele. Lõhna vähendamise tegevuskavades
rakendatavad meetmed üldiselt vähendavad ka vastavast allikast õhku sattuvate
saasteainete kontsentratsioone.
Atmosfääriõhu kaitse seadus ei sätesta otseseid piiranguid planeerimistegevusele 15
% lõhnatundide piirkonnas. Samas kui lähtuda keskkonnaseadustiku üldosa seaduses
toodud vältimispõhimõttest 26 , siis ei tohi sellesse piirkonda ehitada lõhnatundlikke
objekte. Keskkonnaseadustiku üldosa seadusest lähtuvalt rakendub planeeringualaga
seotud piirkondades (kus lubatud 15%-list häiringutaset ületatakse) sisuliselt ajaline
piirang planeeringulahenduse elluviimisele (s t planeerida võib, kuid ehitama ei tohi
hakata enne kui lõhnaolukord on lahenenud). KSH teeb ettepaneku lisada seletuskirja
järgmine soovitus, et uute lõhnatundlike objektide rajamine aladele, kus lubatud
lõhnatundide arv aastas ületas seniste uuringutulem uste põhjal lubatud 15%-list
häiringutaset, ei ole soovitav enne, kui on tagatud lõhnaaine väljutamisel lõhna
esinemise häiringutasemete vastavus õigusaktidega kehtestatud tasemetele või käitise
tegevus vastab tööstusheite seaduse §-s 8 toodud parima võimaliku tehnika
kriteeriumitele. Tingimused uue heiteallika (arvestades nii saasteaineid kui lõhnaaineid)
planeerimiseks sõltuvad selle iseloomust, samalaadsete saasteallikate esinemisest
ümbruses ning võimalikust foonisaastatuse taseme väärtusest. Kindl asti tuleb hinnata
ka uue käitise korral potentsiaalset ohtlikkust elamuala välisõhu kvaliteedile , kui
elamuala jääb planeeritava käitise mõjualasse (vähemalt 500 m raadiuses käitise igast
24
https://www.keskkonnaamet.ee/et/lohn.
25
Atmosfääriõhu kaitse seadus 4. jagu Ebameeldiva või ärritava lõhnaga aine.
26
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10. Vastu võetud 16.02.2011.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 48
heiteallikast). Otsuse tegemisel tuleb arvestada ettevaatuspõhimõtt ega, st mitte lubada
tegevusi, kuni nende võimalik kahjulik keskkonnamõju pole selge. Kallavere edelaossa
kavandatud tööstusmaade osas tuleb jälgida, et sinna ei kavandataks tegevusi, mille
oluline mõju ulatub üle tootmisterritooriumi piiri lähedal asuvate elamualadeni.
Transport
Maardu linna liikluskoormus üldplaneeringuga kavandatu elluviimisel eeldatavalt küll
mõnevõrra kasvab, kuid see ei tähenda otseselt samaväärset õhusaaste taseme tõusu,
sest eeldatavalt paraneb tulevikus ka transpordivahendite tehni line seisund tervikuna.
Välistatud ei ole, et liiklusest tingitult võib saasteainete tase lokaalselt tõusta
piirväärtusteni, juhul kui jätkub samasugune liiklusolukord (modaalne jaotus ja
koormus). Liikluskoormuste suurenemisega vastavuses suureneb otsesel t tahkete
osakeste saastetase, kuna selle saasteainega on otseselt seotud eelkõige teepinnaga
kontaktis olevate autode arv. Tahkete osakeste kasvu aitab pidurdada talvisel perioodil
naastrehvide kasutamise asemel lamellrehvide kasutamine.
Võib öelda, et transpordist lähtuv õhureostus võib suuremate teede ja tänavate vahetus
läheduses olla küll märkimisväärne, kuid väljaspool teeala ei ole nii hetkeolukorras ega
ka lähitulevikus tegemist olulise probleemiga. Transpordimüra vähendamiseks
rakendatavad korralduslikud meetmed mõjutavad reeglina ka õhusaaste taset.
Kokkuvõte
KSH on teinud ettepaneku lisada üldplaneeringu seletuskirja allpool toodud välisõhu
kvaliteedi seisukohalt võimalikud leevendavad meetmed:
▪ hinnata iga uue käitise korral potentsiaalset ohtlikkust elamuala välisõhu kvaliteedile, kui
elamuala jääb planeeritava käitise mõjualasse (vähemalt 500 m raadiuses käitise igast
heiteallikast).
▪ tööstuspiirkondade (Vana-Narva ja Kroodi) edasisel arendamisel, sh detailplaneeringute
koostamisel ja keskkonnalubade taotlemisel, tuleb planeeritavate uute käitiste rajamisel
või olemasolevate käitiste tegevuste muutumisel teostada igakordselt piirkondlikud
õhusaasteainete ja lõhnaainete leviku modelleerimised kõikide olemasolevate ja
perspektiivsete allikate koosmõjus.
▪ Kallavere edelaossa kavandatud tööstusmaade osas tuleb jälgida, et sinna ei
kavandataks tegevusi, mille oluline mõju ulatub üle tootmisterritooriumi piiri lähedal
asuvate elamualadeni .
▪ uute lõhnatundlike objektide rajamine aladele, kus lubatud lõhnatundide arv aastas ületas
seniste uuringutulemuste põhjal lubatud 15%-list häiringutaset, ei ole soovitav enne, kui
on tagatud lõhnaaine väljutamisel lõhna esinemise häiringutasemete vastavus
õigusaktidega kehtestatud tasemetele või käitise tegevus vastab tööstusheite seaduse §-
s 8 toodud parima võimaliku tehnika kriteeriumitele.
Väljatoodud leevendavad meetmed on sisse viidud üldplaneeringu selet uskirja.
Meetmete järgimisel ei too üldplaneeringu elluviimine kaasa olulist negatiivset mõju
Üldplaneeringuga seatud tingimused parandavad seega keskkonnaseisundit ja tagavad
uue ettevõtluse puhul keskkonnahoidlikuse.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 49
4.4.4. RADOON
Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus
maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes
maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Mõnikord võib kõrge radoonisisaldusega olla
ka põhjavesi ja looduslikud ehitusmaterj alid. Kõrget looduslikku radoonisisaldust võib
leiduda peaaegu kõikjal Eestis, kuid peamiselt on radooniohtlik Põhja-Eesti. Radoon
radioaktiivse ainena põhjustab tervisehäireid ja soodustab haiguste teket (nt
kopsuvähk, valgeveresus, luukoe hõrenemine).
Mõjude hindamine
Kõige ajakohasemad andmed radooniriskiga alade leviku kohta on koondatud Eesti
Geoloogiakeskuse 2017. aastal valminud Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse
atlasesse [1] .
Lähtuvalt standardist [2] jaotatakse pinnaseõhu Rn-sisalduse alusel Eesti pinnas Rn-riski
tasemelt madalaks (< 10 kBq/m³), normaalseks (10‒50 kBq/m³), kõrge ks (50–250
kBq/m³) ja eriti kõrgeks (> 250 kBq/m³). Atlase väljavõtte järgi (vt joonis 4.4.4.-1.) jääb
Maardu linn osaliselt ka eriti kõrge riski piirkonda.
Joonis 4.4.4.-1. Maksimaalne
radoonisisaldus pinnaseõhus. Väljavõte
Eesti pinnase radooniriski ja
looduskiirguse atlasest.
Eesti Geoloogiakeskus 2017.
Atlas toob välja, et aladel, kus Rn-sisaldus pinnaseõhus ületab 30 kBq/m³, on
otstarbekas elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete projekteerimisel teha eelnevalt
detailsemad uuringud. Maja asukoha pinnase kõrge Rn-sisalduse korral tuleb
rakendada ehitamisel radoonikaitse nõudeid, et vähendada Rn -sisaldust majade
siseõhus miinimumini. Aladel, kus radoonisisaldus pinnaseõhus ületab 200 –250 kBq/m³
tuleks atlase järgi vältida lasteasutus te, elamute, olme- ja teiste sarnase suunitlusega
hoonete ehitamiseks. Eelkõige jäävad eriti kõrge riski piirkonda Maardu Järveäärse
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 50
piirkonna idaosa, Vana-Narva mnt tööstuspiirkond ja ka Kallavere elupiirkond. Nendes
piirkondades on vajalik radooniriski d etailsem uurimine ja konkreetsete täiendavate
leevendavate meetmete seadmine.
Oluline radooniriski vältimise meetod on teavitamine. Kui hoone on ehitatud kõrge
radooniriskiga või kõrge looduskiirgusega alale, tuleks sellest teavitada tulevasi
kasutajaid ja anda kasutajatele infot ka selle kohta, kas Rn -sisaldus on korterite olme-
ja tööruumide õhus kontrollitud ning milline on Rn -sisalduse tase.
Kokkuvõte
Arvestades eriti kõrge riskiga alade esinemist Maardu linnas tegi KSH ettepaneku tuua
üldplaneeringus jätkutegevuste korral välja detailsema radooniuuringu vajadus.
Ettepanek on üldplaneeringu seletuskirja sisse viidud . Leevendusmeetmeid rakendades
ei too üldplaneeringu elluviimine kaasa olulist negatiivset mõju.
4.5. KLIIMAMUUTUSEGA KAASNEVAD MÕJUD
Kliimamuutuste all peetakse populaarteaduslikus kirjanduses ja avalikes
diskussioonides silmas pikaajaliselt ilmnevaid muutusi ilmastikuoludes, mis on tingitud
kasvuhooneefektist põhjustatud globaalsest soojenemisest 27 . Eelkõige käsitletakse
olulisemate muutustena temperatuuride tõusu ja sellega kaasnevaid mõjusid – liustike
sulamine, lumevabad talved; maailmamere keskmise taseme tõus; sademete jaotuse
muutused. Kliimamuutuste tulemusel sagenevad ja intensiivistuvad äärmuslik ud
ilmastikunähtused nagu üleujutused ja põuad. Temperatuuride tõus mõjutab
ökosüsteeme, osa liike ja elupaike hävib, toimub liikide levik põhja suunas. Sealjuures
on täheldatud, et kliimamuutuse mõju tööstusele ja energiasektorile võib olla ka
positiivne, kuna kütteenergia vajadus väheneb. Inimese heaolu ja tervist võivad
mõjutada negatiivselt uute liikide, samuti bakterite ja viiruste pealetung.
Kliimamuutustega võib kaasneda ka suurenev oht inimese varale (üleujutused,
tormikahjustused).
Kliimamuutuste mõjud on piirkonniti erinevad. Eesti kontekstis on olulisemateks
kliimamuutustega seonduvateks nähtusteks peetud järgmisi asjaolusid:
lume- ja jäävabad, oluliselt soojemad talved (talv ine keskmine temperatuur
ca 0°), samas säilib ekstreemsete külmalainete võimalus;
sadamete hulga kasv (Eestis hinnanguliselt aasta keskmisena ca 20%
rohkem);
muutused looduslikes kooslustes (külmalembeliste liikide kadu,
külmapelglike liikide levik);
merevee taseme tõus ja rannikuerosiooni oht;
tormide sagenemine;
üleujutuste sagenemine;
pikenevad ja sagenevad kuumalained, mille tulemusel moodustuvad
linnades nn „kuumasaared“.
27
Teaduskirjanduses võib kliimamuutus tähistada igasugust pika aja jooksul ilmnevat muutust ilmastikuolude
statistilistes näitajates.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 51
Mitmed ülal nimetatud nähtustest toovad kaasa otseselt ruumilise planeerimisega
seotud mõjusid.
Maardu linnas võib olulisimaks pidada sademete hulga kasvu ja temperatuurimuutusi,
mis ruumiliselt tähendab tähelepanu pööramist :
sademeveesüsteemide toimimisele,
kõvakattega pinnase osatähtsuse reguleerimisele,
haljastuse tagamisele,
hädaolukordadele reageerimisele: tormide sagenemisest tulenevad nõuded
ehitiste vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimissuutlikkusele.
Üldplaneering seab tingimused kõvakattega pinnase osakaalule läbi looduslikuna
säilitatava või planeeritava ala osatähtsuse seadmis e, kavandatakse ka rohealasid.
Samuti on seatud põhimõtted sadamevee käitlemisele. Muuga aedlinnas võib
probleemiks osutuda väljakujunenud tänavavõrk, kus tänavate laiused sageli piiravad
operatiivtranspordi kiiret juurdepääsu. Üldplaneeringu raames väljatöötatud
liiklusskeem, mis toob välja laiemad jaotustänavad, on väljakujunenud linnakeskkonna
puhul ainuke reaalne meede olukorra parandamiseks.
Kokkuvõte
Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevad kliimamuutuste kohanemise kontekstis pigem
positiivsed mõjud, oluliste negat iivsete mõjude ilmnemist ei ole ette näha .
4.6. JÄÄTMETEKE JA -HOOLDUS
Maardu linnas on korraldatud nõuetekohane jäätmevedu ja toimub j äätmete liigiti
kogumine.
Jäätmevaldkonnas jääb linna arengut suunava teks dokumentideks jäätmekava ja
jäätmehoolduseeskiri. Üldplaneeringuga määratakse tingimused, millega tuleb
jäätmekäitluskohtade täiendaval planeerimisel ja/või olemasolevate asukoha muutmisel
arvestada. Jäätmekava annab valdkonnale piisavad suunised ja näeb ette tegevused,
mis on detailsemal tasemel kui üldplaneeringu täpsusaste.
Uushoonestusalade realiseerumisel võib eeldada mõningast jäätmetekke kasvu. Samas
on uushoonestusalad kavandatud väljakujunenu d linnalises keskkonnas ja seotult
olemasoleva taristuga, mistõttu ei kaasne jäätmehooldusele olulisi negatiivseid
mõjusid. Kavandatud on kompostimisväljak Metsapargi edelaserva. Esialgses
eskiislahenduses vahetult kompostimisväljakuga piirneva kavandatud korterelamu- äri-
ja ühiskondlike hoonete maa-ala ulatust on lahenduse korrigeerimisel protsessi jooksul
vähendatud. Sellest lähtuvalt ei kaasne ka konflikti mitte kokkusobivate maakasutuste
kontekstis.
Kokkuvõte
Üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne jäätmetekke ja -hoolduse valdkonnas olulisi
mõjusid. Konkreetseid asukohti ei määrata, kuna Vana -Narva mnt tööstuspiirkond,
Kroodi majanduspiirkond ja Muuga sadam linna majandus - ja tööstuspiirkonnana
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 52
hõlmavad suure osa linna territooriumist ja on perspektiivis täiendavate
jäätmekäitluskohtade asukohaks sobilikud. Konkreetsete tingimuste määramisega,
millega tuleb jäätmekäitluskohtade täiendaval planeerimisel arvestada, välditakse
elanikele võimalike häiringute teket. Üldplaneeringu ja jäätmekava suuniste kaudu
tagatakse jäätmete ladestamise vähendamine ja vastavus keskkonnastrateegias toodud
eesmärgile.
4.7. ETTEVÕTLUSKESKKOND
Maardu linn on aktiivne ettevõtluspiirkond, linnastruktuuris on välja kujunenud
tööstusettevõtete koondumisalad. Hästi eristuvad linna t erritooriumil piirkonnad, kus
paiknevad potentsiaalset keskkonnamõju omavad ettevõtted, sh ohtlikud ja
suurõnnetuse ohuga ettevõtted – Vana-Narva mnt tööstuspiirkond, Kroodi
majanduspiirkond ning Muuga sadama ala (Maardu linna haldusterritooriumile jääb
sadamast ca 135 ha, kuid Muuga sadamas paiknevad ohtlikute ettevõtete ohuala võib
ulatuda ka Maardu linna territooriumile).
Üldplaneering näeb ette Vana-Narva mnt piirkonna arenemise tööstuspargina, Kroodi
majanduspiirkonna mitmekesise ettevõtlustegevusega majanduspiirkonnana. Toodud
on põhimõtted ja tingimused piirkondade arenguks, antud on suunis , et ettevõtlus peab
linnakeskkonda sobima ja olulisi keskkonnamõjusid ei tohi kaasneda. Oluliseks on
peetud Muuga aedlinna ja Vana-Narva mnt tööstuspiirkonna vahelise rohelise puhvri
säilimist, samuti on Kroodi majanduspiirkond eristatud Kallavere laiendavast
hoonestusalast haljasala ja parkmetsa maa-alaga. Seatud põhimõtted ja tingimused
annavad ettevõtjale kindluse arenguvõimaluste osas ja parandavad seeläbi
ettevõtluskeskkonda.
Liikuvuse parandamiseks on planeeritud täiendavad kergliiklusteed ühendamaks ka
ettevõtlusalasid. Kergliiklusteede rajamine tõstab tööstuspiirkondade kvaliteeti ja
võimaldab töötajatel valida keskkonnasõbralik liiku misviis.
Äri- ja teenindusettevõtted koonduvad planeeringulahenduse järgi Kallaverre, ette on
nähtud maa-alad ka Muugal ja Järveäärses piirkonnas. Nii on tagatud eeldused
teenuste arendamiseks. Uued ärimaa-alad on ühendatud ka kergliiklusteedega.
Kokkuvõte
Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevad pos itiivsed mõjud ettevõtluskeskkonnale.
4.8. MÕJUDE OMAVAHELISED SEOSED JA
KUMULATIIVSED MÕJUD
Üldplaneeringu näol on tegemist pikaajalise arengudokumendiga, mistõttu avalduvad
ka planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad mõjud üldjuhul kaudselt ja
pikaajaliselt.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 53
Kumulatiivne mõju on üksikute tegevuste ja mõjuliikide koostoimes avalduv/tekkiv mõju
(mis ei pruugi olla erinevate mõjude „aritmeetiline summa”) ja omav aheline vastastikune
mõju.
Üldplaneeringu realiseerimisel on positiivne kumulatiivne mõju linna üldisele arengule
eelkõige mitmekülgse ja valikuvõimalusi pakkuva elu - ja töökeskkonna loomise läbi.
Negatiivsete kumulatiivsete mõjude ilmnemist ei ole üldplaneeringu kontekstis ette
näha.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 54
5. LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIRE
VAJADUS
Mõjude leevendamise eesmärk on vältida või vähendada üldplaneeringu elluviimisega
kaasneda võivat võimalikku negatiivset mõju ning võimendada kaasnevaid positiivseid
mõjusid.
Maardu linna üldplaneeringu koostamise ajal on leevendusmeetmete väljatöötamine
toimunud kogu protsessi vältel, mistõttu on üldjoontes välja töötatud laiapõhjaline ja
kõiki keskkonnakomponente arvestav pla neeringulahendus. KSH raames on erinevate
teemade lõikes tehtud täiendavaid ettepanekuid lahenduse parandamiseks ning
kavandatud tegevustega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks.
Täpsustatud on planeeringuga antavaid suuniseid, põhimõtte id ja tingimusi. Vajalikud
leevendavad meetmed sisalduvad üldplaneeringu seletuskirjas seatavates tingimustes.
Korrigeeritud planeeringulahenduse osas toob KSH seisuga august 2019 välja vajaduse
täiendavalt kaaluda elamuala kavandamist Maardu Järveäärse piirkonna kaguserva,
sest elamuala rajamine antud piirkonda:
▪ on vastuolus Eesti keskkonnastrateegias sätestatud jätkusuutliku arengu
eesmärkidega loodusmaastike säilivuse osas. Elamuala on kavandatud
looduslikule, seni inimmõjuta alale;
▪ avaldab negatiivset mõju rohelise võrgustiku toimivusele ja on vastuolus Harju
maakonnaplaneeringuga. Elamuala on kavandatud maakonnaplaneeringuga
määratud rohevõrgustiku tugialale, hõlmates sellest hinnanguliselt 15,5%.
Elamuala kavandamine eirab maakonnaplaneeringu tingimust, mille järgi on
tiheasustusalade kujundamine rohelises võrgustikus keelatud;
▪ vähendab elamupiirkonnale hästi kättesaadavat avaliku puh kefunktsiooniga
looduslikku ala;
▪ ei oma olulist negatiivset mõju Maardu järvele seisundile, kui rakendatakse
nõuetekohaseid kanalisatsioonilahendusi. Elamuala jääb väljapoole
üleujutusohuga riskipiirkonda, mis on määratud järve läänekaldale;
▪ laiendab uute eluasemete valikut Maardu linnas.
Kaasnevate mõjude tõttu teeb KSH ettepaneku täiendavalt kaaluda elamuala
kavandamist Maardu järve kaguserva. Juhul, kui hoolimata vastuolust
maakonnaplaneeringuga otsustatakse elamuala siiski planeeringulahendusse jätta,
tuleks leevendava meetmena mitte kavandada elamumaad järve piiranguvööndisse.
Üldplaneeringu kooskõlastamise etapis seisuga jaanuar 2020 korrigeeriti elamumaa
ulatust ja paiknemist Maardu järve kaguosas. Korrigeerimise järgselt hõlmab
kavandatud elamumaa tuumalast hinnanguliselt 4%, olles seega kooskõlas
maakonnaplaneeringuga (tuumala säilib ena m kui 90% ulatuses). Üldplaneeringu
lahendus tagab rohevõrgustiku sidususe ja funktsioneerimise ning on kooskõlas
maakonnaplaneeringuga määratud üldiste kasutustingimustega. Maardu linna
üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes ei seata täiendavaid
seiremeetmeid. Oluline on järgida üldplaneeringu lahendust detailplaneerimisel ja
projekteerimistingimuste seadmisel. Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid
hinnatakse planeeringu regulaarse ülevaatamise käigus.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 55
6. KOKKUVÕTE
Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on koostatud Maardu linna
üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamiseks . Üldplaneeringu eesmärk
on Maardu linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ja selle alusel maa - ja
veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine.
Mõjude hindamine on toimunud planeeringulahenduse väljatöötamisega paralleelselt.
Hinnanguid andnud ekspertide sisendiga on arves tatud maakasutuse arengusuundade
määramisel ja tingimuste seadmisel. Keskkonnakaalutlustega on jooksvalt arvestatud
ja olulisi vastuolusid säästva arengu põhimõtetega üldplaneeringu lahendusel ei ole.
Planeeringu elluviimisel on Maardu linna jätkusuutliku le arengule oluline positiivne
mõju. Üldplaneeringut järgides toimub edasine areng l äbimõeldult ja tasakaalustatult.
Tulenevalt Maardu linna eripärast on linna elamualad eraldatud tööstusliku vööndiga,
mis kulgeb sadamas Kroodi majanduspiirkonda ja Vana -Narva mnt piirkonda.
Tööstuslinnana on Maardu eesmärgiks arendada edasi nii tootmist kui ka pakkuda
erinevates piirkondade uusi elamisvõimalusi. Kuna Maardus asuvad mitmed ohtlikud ja
suurõnnetuse ohuga ettevõtted, on keskkonnatervise aspektide kõrval oluli ne arvestada
riskifaktoritega nii ettevõtete rajamise kui ka uute elamualade kavandamise juures.
Mõjuhindamise raames on läbivalt tehtud ettepanekuid riskide maandamiseks.
Vajalikud on planeeringu jätkutegevused eelkõige tööstuspiirkondades
keskkonnahäiringute leevendamiseks ja haldamiseks (välisõhu kvaliteet, radoon,
müra), vastavad tingimused on teemapeatükkides välja toodud.
Kaasnevad mõjud on välja toodud teemapeatükkides ja kokkuvõtlikult ptk -s 5.
Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 56
LISAD
Lisa 1. KSH väljatöötamise kavatsus
KSH väljatöötamise kavatsus on toodud eraldi dokumendina.
Lisa 2. Üldplaneeringu ja KSH eelnõu avalikustamise ajal laekunud ettepanekud ja
arvamused. Maardu linnavalitsuse vastusseisukohad
Kirjavahetus on toodud eraldiseisvalt.
Versioon 31-01-2018 /// TÖÖ NR 2911/17
Maardu linna üldplaneeringu
lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise väljatöötamise kavatsus
Eelnõu
Töö nr 2911/17 Tartu-Maardu 2018
Riin Kutsar
KSH juhtekspert
Pille Metspalu
KSH juhtekspert
Marika Pärn
Üldplaneeringu projektijuht
Ann Ideon
KSH projektijuht
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 3
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
SISUKORD
SISSEJUHATUS .............................................................................................. 5
MAARDU LINNA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ................. 5
2.1. Maardu linna üldplaneeringu koostamise eesmärk ....................................... 5
2.2. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded .................................................. 5
2.3. Maardu linna üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise alused .................... 10
2.3.1. Maardu linna keskkonnaväärtused ja tähelepanu vajavad kitsaskohad .. 10
2.3.2. Linna arenguvisioon ja lähtematerjalid ............................................... 16
2.4. Üldine lähenemine ja koostatava üldplaneeringu täpsusaste ........................ 17
2.5. Üldplaneeringu käigus koostatavad uuringud ............................................. 18
2.6. Ametkondade esialgsed seisukohad ja ettepanekud üldplaneeringu
koostamiseks ....................................................................................................... 18
ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE
VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ..................................................................... 20
3.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus .......................... 20
3.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ................................................................. 20
3.2.1. Planeeringuala asukoht, asend ja põhistruktuur ................................... 20
3.2.2. Sotsiaalne keskkond ........................................................................... 22
3.2.2.1. Rahvastik ja asustus ..................................................................... 22
3.2.2.2. Sotsiaalne taristu ja ühistegevus ................................................... 24
3.2.3. Ettevõtluskeskkond ............................................................................ 26
3.2.3.1. Ettevõtete arvu dünaamika ........................................................... 26
3.2.3.2. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted .................................... 27
3.2.3.3. Tööhõive ..................................................................................... 30
3.2.4. Tehniline taristu ja teed ...................................................................... 30
3.2.4.1. Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk .................................................... 30
3.2.4.2. Soojusvarustus ............................................................................. 33
3.2.4.3. Teedevõrk .................................................................................... 34
3.2.4.4. Raudtee ....................................................................................... 35
3.2.5. Ajalooline ja kultuuriline keskkond .................................................... 36
3.2.5.1. Maardu ajalooline kujunemine ja linnaruum ................................. 36
3.2.5.2. Kultuuriväärtuslikud objektid ja alad ............................................ 40
3.2.6. Looduskeskkond................................................................................. 40
3.2.6.1. Geoloogia ja maavarad ................................................................. 40
Versioon: 31/01/2018
4 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
3.2.6.2. Põhjavesi ..................................................................................... 41
3.2.6.3. Pinnaveekogud ............................................................................. 43
3.2.6.4. Linna rohealad ............................................................................. 45
3.2.6.5. Roheline võrgustik ....................................................................... 45
3.2.6.6. Kaitstavad loodusobjektid ............................................................ 46
3.2.6.7. Natura 2000 alad .......................................................................... 47
3.2.6.8. Heited õhku, välisõhu kvaliteet .................................................... 48
3.2.6.9. Müra ja vibratsioon ...................................................................... 50
3.3. Seosed asjakohaste planeeringute ja arengudokumentidega ........................ 51
3.3.1. Kõrgemalseisvad arengudokumentid ................................................... 51
3.3.2. Maardu linna arengudokumendid ........................................................ 52
3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev
keskkonnamõju .................................................................................................. 54
ÜLDPLANEERINGU JA KSH PROTSESS .................................................. 56
4.1. Koostöö ja kaasamine ............................................................................... 56
4.2. Üldplaneeringu ja KSH eeldatav ajakava ................................................... 58
4.3. Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja andmed ja KSH väljatöötamise
kavatsuse koostanud eksperdid ........................................................................... 60
ÜLDPLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTELT JA ASUTUSTELT
ETTEPANEKUTE KÜSIMINE ........................................................................... 62
ÜLDPLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTELT JA ASUTUSTELT
LAEKUNUD ETTEPANEKUD............................................................................ 68
MAARDU LINNA SEISUKOHAD LAEKUNUD ETTEPANEKUTELE.
LÄHTESEISUKOHTADE JA KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE
AVALIKUSTAMISEST TEATAMINE ............................................................... 79
LISA ..................................................................................................................... 87
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 5
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
SISSEJUHATUS
Käesolevas dokumendis on välja toodud Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
(ptk 2), üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise
kavatsus (ptk 3) ning paralleelselt kulgeva üldplaneeringu ja KSH protsess i ülevaade
(ptk 4).
Planeeringu lähteseisukohad ja üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsus on
esitatud ühtse dokumendina, kuna mõlemas protsessis on mitmeid ühiseid teemasid.
MAARDU LINNA ÜLDPLANEERINGU
LÄHTESEISUKOHAD
2.1. MAARDU LINNA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK
Maardu linna üldplaneeringu koostamine ja üldplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise läbiviimine algatati Maardu linnavolikogu 18.04.2017 otsusega
nr 264.
Üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on linna ruumilise arengu põhimõtete
kujundamine ning selle alusel planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste,
sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe, määramine.
Üldplaneeringuga hõlmatav ala on Maardu linna territoorium.
Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline
hindamine (vt ptk 3).
2.2. ÜLDPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD ÜLESANDED
Koostatava Maardu linna üldplaneeringu ülesanded tulenevad planeerimisseaduse §75.
Üldplaneeringuga lahendatakse eeltoodud paragrahvis nimetatud ülesanded, mis on
olulised linna ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt
(planeerimisseaduse §75 lõige 2).
Üldplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded:
Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste
(loetelu § 75 lõige 1 toodud
punktidele vastavalt)
1. Transpordivõrgustiku ja Analüüsida liikuvusvajadust lähtuvalt
muu infrastruktuuri, liikumise sihtpunktidest (funktsioonide
sealhulgas kohalike paigutusest), kasutajagruppide eripäradest
teede, raudteede, ja arvestades säästva liikuvuse
sadamate ning põhimõtetega. Määratletakse erinevate
väikesadamate üldise sihtpunktide vaheliste ühendusteede
Versioon: 31/01/2018
6 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste
(loetelu § 75 lõige 1 toodud
punktidele vastavalt)
asukoha ja nendest vajadus ja asukohad ning tänavavõrgu
tekkivate kitsenduste üldine iseloom (sh haljastuse vajadus,
määramine. jalakäijate ja jalgratturite liikumissuunad ja
tänavaruumi arendamise põhimõtted).
Käsitleda tuleb Keemikute tn linna
peatänavaks väljaarendamise põhimõtteid,
arvestada trammitee arendamise
pikaajaliste võimalustega.
2. Kohaliku tähtsusega Liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks on
jäätmekäitluskohtade valminud Muuga jäätmejaam. Täiendava
asukoha ja nendest asukoha määramise vajadus eeldatavasti
tekkivate kitsenduste puudub.
määramine.
3. Tehnovõrkude ja - Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
rajatiste üldise asukoha ja arendamisel lähtutakse sektorarengukavast
nendest tekkivate „Maardu linna ühisveevärgi ja –
kitsenduste määramine. kanalisatsiooni arendamise kava aastateks
2016-2027”.
4. Olulise ruumilise mõjuga Lähteseisukohtade faasis olulise ruumilise
ehitise asukoha valimine. mõjuga ehitise asukoha määramise vajadust
teada ei ole, asukoha valikut kaalutakse
vajaduse ilmnemisel üldplaneeringu
protsessi jooksul.
5. Avalikus veekogus Lähteseisukohtade faasis vajadust
kaldaga püsivalt veekogusse rajatavate ehitiste
ühendatud või kaldaga kavandamiseks ei ole, kuid teemat tuleb
funktsionaalselt seotud täpsustada üldplaneeringu koostamisel.
ehitise üldiste ehituslike
tingimuste ja asukoha
määramine.
6. Asustuse arengut Täpsustatakse üldplaneeringu koostamisel.
suunavate tingimuste
täpsustamine.
7. Supelranna ala Määratakse üldplaneeringu koostamisel.
määramine.
8. Tänava kaitsevööndi Senistele arengutele tuginedes
laiendamine. laiendamiseks vajadus puudub.
9. Korduva üleujutusega ala Üleujutusohuga ala täpsustatakse Maardu
piiri määramine järve piirkonnas üldplaneeringu
mererannal ja koostamisel koos KSH töögrupiga.
kõrgveepiiri märkimine
suurte üleujutusaladega
siseveekogul.
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 7
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste
(loetelu § 75 lõige 1 toodud
punktidele vastavalt)
10. Rohevõrgustiku Täpsustatakse üldplaneeringu koostamisel.
toimimist tagavate
tingimuste täpsustamine
ning sellest tekkivate
kitsenduste määramine.
11. Kallasrajale avaliku Määratakse vajadusel üldplaneeringu
juurdepääsu tingimuste koostamisel.
määramine.
12. Ranna ja kalda Senistele arengutele tuginedes vajadus
ehituskeelu vööndi puudub, kuid vajadus vaadatakse üle
suurendamine ja üldplaneeringu koostamisel.
vähendamine.
13. Kohaliku omavalitsuse Vajadus eeldatavalt puudub.
üksuse tasandil
kaitstavate
loodusobjektide ja nende
kaitse- ja
kasutustingimuste
seadmine.
14. Väärtuslike Väärtuslikud rohealad määratakse
põllumajandusmaade, üldplaneeringu koostamisel, sisend mh
rohealade, maastike, KSH töögrupilt. Looduskoosluste
maastiku üksikelementide määramise vajadus selgub üldplaneeringu
ja looduskoosluste koostamisel, kuid eeldatavasti vajadus
määramine ning nende pigem puudub.
kaitse- ja
kasutustingimuste
seadmine.
15. Maardlatest ja Teemat käsitletakse üldplaneeringu
kaevandamisest koostamisel.
mõjutatud aladest
tekkivate kitsenduste
määramine.
16. Miljööväärtuslike alade ja Määratakse üldplaneeringu koostamisel.
väärtuslike Vajalik on varem kehtestatud
üksikobjektide üldplaneeringuga määratud
määramine ning nende miljööväärtusliku hoonestusala piiride ja
kaitse- ja kasutustingimuste ülevaatamine ja
kasutustingimuste täpsustamine.
seadmine.
17. Kohaliku tähtsusega Analüüsitakse kultuuripärandi objektide (nt
kultuuripärandi fosforiiditehase rajatised) säilitamise
säilitamise meetmete, meetmete määramise vajadust.
sealhulgas selle üldiste
kasutustingimuste
määramine.
Versioon: 31/01/2018
8 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste
(loetelu § 75 lõige 1 toodud
punktidele vastavalt)
18. Planeeringuala üldiste Määratakse üldplaneeringu koostamisel.
kasutus- ja Tingimused mõeldakse läbi nii linna
ehitustingimuste, erinevate piirkondade kui ka juhtotstarvete
sealhulgas lõikes.
projekteerimistingimuste
andmise aluseks olevate
tingimuste, maakasutuse
juhtotstarbe, maksimaalse
ehitusmahu, hoonestuse
kõrguspiirangu ja
haljastusnõuete
määramine.
19. Riigikaitselise otstarbega Eeldatavalt vajadus riigikaitselise
maa-ala määramine ning otstarbega maa-ala määramiseks puudub,
maakonnaplaneeringus teemat täpsustatakse koostöös
määratud riigikaitselise Kaitseministeeriumiga.
otstarbega maa-alade
piiride täpsustamine.
20. Puhke- ja virgestusalade Määratakse üldplaneeringu koostamisel.
asukoha ja nendest Tuuakse välja vabaõhu puhkealade
tekkivate kitsenduste arendamise prioriteedid. Määratakse alade
määramine. kasutuspõhimõtted arvestades linna elanike
vajadusi.
21. Asula või ehitiste kaitseks Vajadus puudub, kuna linna läheduses
õhusaaste, müra, tugeva puuduvad suuremad majandatavad metsa-
tuule või lumetuisu eest alad.
või tuleohu
vähendamiseks või
metsatulekahju leviku
tõkestamiseks lageraie
tegemisel langi suurusele
ja raievanusele piirangute
seadmine
22. Müra normtasemete Määratakse üldplaneeringu koostamisel
kategooriate määramine. tulenevalt õigusaktidest.
23. Liikluskorralduse üldiste Määratakse üldplaneeringu koostamisel,
põhimõtete määramine. arvestades erinevate liiklejagruppide
vajadustega. Määratakse parkimise
põhimõtted nii autodele kui jalgratastele,
arvestades erinevate piirkondade eripära.
24. Krundi minimaalsuuruse Määratakse üldplaneeringu koostamisel
määramine. lähtuvalt erinevate piirkonna eripärast.
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 9
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste
(loetelu § 75 lõige 1 toodud
punktidele vastavalt)
25. Alade ja juhtude Vajadus täpsustub üldplaneeringu
määramine, mille koostamisel.
esinemise korral tuleb
detailplaneeringu
koostamisel kaaluda
arhitektuurivõistluse
korraldamist.
26. Detailplaneeringu Maardu linn on detailplaneeringu
koostamise kohustusega koostamise kohustusega ala, vastavad juhud
alade või juhtude tulenevad PlanS.
määramine.
27. Maareformiseaduse ja Vajadus puudub.
looduskaitseseaduse
tähenduses
tiheasustusega alade
määramine
28. Maaparandussüsteemide Vajadus puudub, kuid vajalik on käsitleda
asukoha ja nendest sadevee ärajuhtimise lahendusi linna
tekkivate kitsenduste erinevates piirkondades, eriti Muuga
määramine. aedlinnas.
29. Käesolevas lõikes Vajadus puudub.
nimetatud ülesannete
elluviimiseks
sundvõõrandamise või
sundvalduse seadmise
vajaduse märkimine.
30. Sanitaarkaitsealaga Teema täpsustub üldplaneeringu
veehaarete asukoha ja koostamisel.
nendest tekkivate
kitsenduste määramine.
31. Muud käesolevas lõikes Üldplaneeringu koostamise protsessi käigus
nimetatud ülesannetega analüüsida koos piirinaabritega
seonduvad ülesanded. otstarbekama haldus-territoriaalse jaotuse
teemat, vajadusel tehakse üldplaneeringuga
ettepanek halduspiiride muutmiseks.
Kaaluda tuleb kriteeriumite sätestamist
detailplaneeringute kehtestamiseks
tunnistamise kohta.
Analüüsida võimalust üldplaneeringuga
sätestada detailplaneeringute elluviimise
põhimõtted (sh taristu väljaehitamisega
seotud kohustused, servituutide vajadused).
Versioon: 31/01/2018
10 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Planeeringuga lahendavate ülesannete loetelu ja käsitlus lähtub käesolevas,
lähteseisukohtade etapis, teadaolevast informatsioonist ja linna ruumilise arengu
vajadustest. Üldplaneeringu eelnõu väljatöötamise etapis võib ülesannete loetelu ja
käsitlus täpsustuda.
2.3. MAARDU LINNA ÜLDPLANEERINGU LAHENDUSE VÄLJATÖÖTAMISE
ALUSED
Maardu linna üldplaneeringu koostamisel võetakse aluseks planeerimisseaduse § 75
sätestatud üldplaneeringu ülesanded, mille lahendamine on oluline valla ruumilistest
vajadustest lähtuvalt. Lähteseisukohtade etapis sõnastatud ülesannete loetelu võib
planeeringu hilisemates etappides täpsustuda.
Linna ruumilise arengu põhimõtete ja asustuse arengut suunavate tingimuste
väljatöötamisel võetakse arvesse piirkonnale iseloomulikke väärtusi, ehk nn
väärtustepõhine lähenemine. See tähendab, et planeeringulahenduse väljatöötamisel
võimaldatakse arendustegevust keskkonnaväärtusi kahjustamata. Väärtustepõhise
lähenemise tulemusel valmiv planeering tugineb eelkõige piirkonnale ainuomastele
looduslikele, kultuurilistele, majanduslikele või sotsiaalsetele nähtustele või aladele,
mida kohalik kogukond ise väärtusena määratleb.
Selline lähenemine väärtustab kohalikku elukeskkonda ning identiteeti, kusjuures
kehtestatud, laiapõhjalise avaliku protsessi tulemusel valminud üldplaneering:
annab läbitöötatud aluse igasuguseks edaspidiseks maa-alade kasutamisega seotud
tegevuseks, "korrastab ruumi"
on kokkulepe erinevate osapoolte ja huvigruppide vahel ning hõlbustab seega
edaspidiseid otsustamisprotsesse
on avaliku protsessi käigus vormunud ruumilise arengu kokkuleppe näol oluliseks
tugimaterjaliks erinevate projektide finantseerimise taotlemisel
on kasulikuks infobaasiks potentsiaalsele investorile ja elanikule
on kohaliku omavalitsuse spetsialisti, kohaliku elaniku ja huvilise koolitajaks
ruumilise planeerimise valdkonnas, hõlbustades nii hilisemat tööd planeeringutega.
2.3.1. MAARDU LINNA KESKKONNAVÄÄRTUSED JA TÄHELEPANU VAJAVAD
KITSASKOHAD
Piirkonnale iseloomulikud väärtused on edaspidi aluseks linna ruumilise arengu
põhimõtete väljatöötamisel. Keskkonnaväärtused on looduslikud, kultuurilised,
majanduslikud või sotsiaalsed nähtused või alad, mida kohalik kogukond ise
väärtuslikuks peab ja väärtusena määratleb.
Keskkonnaväärtused planeeringulahenduse lähtekohana tagavad linna edasise arengu
jätkusuutlikkuse. Nende määratlemine ja esiletoomine ei tähenda arengu ja uuenduste
peatamist, vaid piirkonna omapäraga arvestamist arengu suunamisel ning arendus - ja
ehitustegevuse kavandamisel.
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 11
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Maardu linna keskkonnaväärtused määratleti rühmatööde käigus 5.12.2017 toimunud
töökoosolekul. Töökoosolekul osalesid Maardu linna ametnikud ja spetsialistid,
volikogu liikmed ning ettevõtjad.
Lisaks keskkonnaväärtustele analüüsiti ja toodi välja kitsaskohad, millele tuleb
planeeringu koostamise protsessis (kui teema on planeeringuga lahendatav) tähelepanu
pöörata. Samuti pakuti välja suunised edaspidiseks tegevuseks.
Üldised väärtused
1. Piirkondade eriilmelisus.
2. Hästitoimiv ettevõtlus.
3. Perspektiivne Rail Baltic raudtee.
4. Laat - kõik käivad.
5. Aukodanik Anne Veski.
6. Maardu elukohana odavam kui Tallinn – siia tullakse nii Ida-Virumaalt kui Tallinnast.
7. Mitte-eestlasi toetav keelekeskkond ja teenused.
Ülelinnalised probleemid/kitsaskohad
1. Linnapiir kõikide naaberomavalitsustega ebaloogiline.
2. Lõhna/müraprobleemid: Talleggist kagutuultega ja Tallinna Jäätmete
Taaskasutuskeskusest ning kütuseterminalidest ja sadamast levib ebameeldiv lõhn
Kallavereni.
3. Maapealsed trassid.
4. Kaldase ja Vana-Narva mnt, Saha-Loo tee ja Vana-Narva mnt ning Pärnamäe ja Muuga
tee ristmike ebapiisav läbilaskvus (sellest tulenevalt liiklusohtlikud olukorrad).
5. Rail Baltic raudtee (raudtee ühelt poolt väärtus, teisalt kaasnevad selle rajamisega
võimalikud negatiivsed mõjud nagu müra, rasketransport toob kaasa oluliselt suurem
liikluskoormus Põhjaranna teel).
6. Ühistransport – ühendus Tallinna linnaga hea, kuid linnaelaniku arvates võiks veel
parem olla.
Versioon: 31/01/2018
12 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Väärtused ja kitsaskohad piirkondade kaupa
Joonis 2.3.1-1. Maardu linna erinevad piirkonnad
1. Vana-Narva mnt tööstuspiirkond
Väärtused
- Toimivad ettevõtted.
- Töökohad elukoha lähedal.
- Looduslik astang.
- Eriilmelisus piirkonna sees – väiksed elamualad - hea tööl käia (aga samas ikkagi
tööstusala sees).
- Kaldase teel avanev vaade merele ja sadamale.
Kitsaskohad
- Kasutuskõlbmatud raudteeharud – nende kaitsevööndid ja kasutusest väljas rajatised
piiravad maa otstarbekamat kasutust ja ettevõtete laienemist.
- Lõhnaprobleemid (nt levib ebameeldiv lõhn kütuseterminalidest, kui toimub
ümberpumpamine).
- Ühistransport – töökohad on, aga inimesed tööle ei saa.
- Piirkonnas tegutseb nii suuremate kui väiksemate häiringutega tööstusettevõtteid. Kuid
tööstusega ei tohiks kaasneda olulisi häiringuid.
- Suurõnnetusohuga ettevõtte laienemine (Paemurru tn 5).
Edasised suunised
- Arendada Vana-Narva mnt tööstuspiirkond logistika-ja tööstuspargiks, kus
arendustegevus toimub tervikliku kontseptsiooni alusel.
- Soodustada majandustegevusi, millega kaasneb vähem häiringuid.
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 13
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
- Säilitada Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas looduslik astang.
- Likvideerida kasutuskõlbmatud raudteeharud, mille tulemusena vabaneb nende all olev
maa ja tänane raudtee kaitsevöönd tootmistegevuse laiendamiseks.
- Anda suunised ühistranspordi korraldamiseks (töökohad on, aga inimesed
ühistranspordiga Vana-Narva mnt tööstuspiirkonda tööle ja sealt tagasi ei saa).
- Määrata minimaalne haljastuse osatähtsus krundi pindalast, et tagada
ökosüsteemitingimuste kättesaadavus, arvestada kliimamuutustest tulenevate mõjude
leevendamise vajadusega ning tagada meeldiv töökeskkond.
- Määrata hoonestustiheduse.
- Suurõnnetusohuga ettevõtete laiendamist mitte enam lubada (täpsustada selleks
võimalusi ja tingimusi Päästeametiga).
2. Kroodi majanduspiirkond
Väärtused
- Toimivad ettevõtted.
- Töökohad elukoha lähedal.
- Vabad tootmisterritooriumid – osaliselt varustatud elektri, gaasi, vee- ja
kanalisatsioonitrassidega.
- Üle-Eestiline krossirada.
- Lipuväljak.
- Fosforiiditehase kõige vanema ajajärgu hoonestus.
Kitsaskohad
- Juurdepääsuteede halb seisukord.
- Kroodi oja reostus.
- Amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonitrassid.
- Osaliselt tee- ja liiniservituutide puudumine.
- Kasutuskõlbmatud raudteeharud – nende kaitsevööndid ja kasutusest väljas rajatised
piiravad maa otstarbekamat kasutust ja ettevõtete laienemist.
- Tööstustegevus on hea, loob töökohad elukoha lähedal. Piirkonnas tegutseb nii
suuremate kui väiksemate häiringutega tööstusettevõtteid. Kuid tööstusega ei tohiks
kaasneda olulisi häiringuid.
Edasised suunised
- Soodustada piirkonna intensiivsemat arengut ja vabade maa-alade kasutuselevõtmist
potentsiaalsete ettevõtjate poolt.
- Soodustada tegevusi, millega kaasneb vähem häiringuid.
- Luua hea ühendus Põhjaranna teega – rekonstrueerida Piiri tee.
- Eksponeerida/leida sobiv rakendus fosforiiditehase kõige vanema ajajärgu
hoonestusele, sh nt vaatetorni rajamine.
- Likvideerida Kroodi oja jääkreostus.
- Likvideerida kasutuskõlbmatud raudteeharud (endise fosforiiditehase territooriumil),
mille tulemusena vabaneb nende all olev maa ja tänane raudtee kaitsevöönd
tootmistegevuse laiendamiseks
- Määrata minimaalne haljastuse osatähtsus krundi pindalast, et tagada
ökosüsteemitingimuste kättesaadavus, arvestada kliimamuutustest tulenevate mõjude
leevendamise vajadusega ning tagada meeldiv töökeskkond.
- Määrata hoonestustihedus.
Versioon: 31/01/2018
14 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
3. Maardu järve äärne elamupiirkond
Väärtused
- Maardu järv – puhkus, kalastus nii suvel kui talvel.
- Järve äärne puhkeala.
Kitsaskohad
- Maardu järve veetaseme langus, sellest tulenevalt muutuvad kaldaalad soisemaks.
- Omavolilised puurkaevud.
- Keskkonnaagentuuri andmete alusel 1 on Keskkonnaministeerium Maardu järve
piirkonnas määranud üleujutusohuga riskipiirkonna.
Edasised suunised
- Laiendada põhjakalda puhkeala ka lääne- ja idakaldale.
- Määratleda ranna-alal lubatud tegevused.
- Rajada paadisild/-sillad, luues enam võimalusi puhkealade kasutamiseks (nt
paadilaenutus vms).
- Hoonestustiheduse ja haljasalade osatähtsuse määramine.
- Omavoliliste puurkaevude tamponeerimise kohustus tsentraase vee- ja
kanalisatsioonisüsteemi rajamise korral.
4. Kallavere elamupiirkond
Väärtused
- Pargid – Metsapark, Loodepark, Kellamäe park.
- Haridus-, spordi-, kultuuri- ühiskondlikud hooned ja rajatised – koolid, spordihoone,
rahvamaja, staadion, Vaba Aja Keskus.
- Kirik.
- Laadaplats (kiriku juures), sh kontserdi korraldamise koht.
- Kalmistu.
- Vaated - Orumetsa/Keemikute nurgalt vaade Tallinna suunas, kiriku juurest avanevad
lääne-loode suunalised vaated.
- Vaadeldav ala Orumetsa tee pikendusel.
- Miljööväärtuslik hoonestusala - Orumetsa-Noorte-Karjääri-Kütte tn piirkond.
Kitsaskohad
- Kõrgepingeliinid.
- Parkimiskohtade vähesus korterelamute piirkonnas.
- Miljööväärtusliku hoonestusala miljöö osaliselt rikutud.
- Puudub selgelt hoomatav keskusala.
Edasised suunised
- Kujundada piirkonda jätkuvalt elukeskkonnana, mis toetab inimeste heaolu,
suurendades seeläbi paikkonna atraktiivsust ja elanike elukvaliteeti.
1 Arvutuslikud tippveetasemed üleujutusohuga riskipiirkondadele. Lõpparuanne. 2014.
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 15
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
- Leida praegustele vajadustele ja võimalustele vastav asukoht linna keskusele ja määrata
keskuse ruumilise arengu põhijooned (Eesti Vabariik 100 raames toimub koostöö Eesti
Arhitektide Liiduga linna keskse promenaadi kujundamiseks).
- Soovitavalt viia kõrgepingeliinid maa alla.
- Täpsustada miljööväärtusliku hoonestusala piirid, seada rangemad kasutus- ja
kaitsetingimused.
- Korrastada pargid, varustades need sihtotstarbeliste ehitistega.
- Maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel arvestada vaadete ja alade vaadeldavusega.
- Määrata hoonestustihedus ja haljastuse osatähtsus.
5. Muuga elamupiirkonda
Väärtused
- Viljapuu puiestee – koos kergliiklusteede ja laste mänguväljakutega - puhkeala.
- Suuremad ja väiksemad pargi- ja haljasalad.
- Vabad, üldkasutuseks sobivad (nt staadioni, kooli vms rajamiseks), maa-alad.
- Rajatav lasteaed.
- Aktiivselt kasutatav ala Tallinnast Muugale sisse sõites (poed, mõned teenused).
Kitsaskohad
- Paljud sadeveekraavid on likvideeritud (tulemuseks liigvesi).
- Elamupiirkonna ja Vana-Narva mnt vaheline haljasala on liiga kitsas - ei täida puhverala
funktsiooni. Samas kõrgepinge liinikoridor takistab kõrghaljastuse rajamist.
- Elanikud ei ole registreerunud Maardu linna elanikeks.
- Soov rajada suhteliselt väikestele kruntidele kaksik- ja ridaelamuid (viimase aja trend).
- Osade suvilakruntide halb seisukord (korrastama, tunduvad mahajäetud).
Edasised suunised
- Kujundada piirkonda jätkuvalt elukeskkonnana, mis toetab inimeste heaolu,
suurendades seeläbi paikkonna atraktiivsust ja elanike elukvaliteeti.
- Väärtuslikud ja vabad maa-alad kavandada ühiskondlike ehitiste ja rajatiste rajamiseks
– kool.
- Pallimänguväljakute väljaehitamine Rõikheina ja Altmetsa tee vahelisel ala vastavalt
kehtestatud detailplaneeringule.
- Puhastada sadeveekraavid, vajadusel rajada juurde uusi (nt keskne kraav ja kraav piki
raudteed).
- Aidata võimalusel kaasa Vana-Narva mnt ja elamupiirkonna vahelise haljasala puhke-
ja puhveralana toimimisele.
- Määrata hoonestustihedus ja haljastuse osatähtsus.
- Määrata tingimused kaksik- ja ridaelamute püstitamiseks.
6. Sadama piirkond
Väärtus
- Toimiv sadam.
Kitsaskohad
- Sadama paiknemine kolme omavalitsuse territooriumil, sellest tulenevalt jääb ka
perspektiivne Rail Baltic kaubaterminali kolme omavalitsuse territooriumile.
Versioon: 31/01/2018
16 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Edasised suunised
- Esitada üldplaneeringuga ettepanek linna piiri muuta nii et sadama territoorium
paikneks Maardu linna piirides.
Väärtused Maardu linna lähialal:
- Maardu järvest idas paiknev Maardu mõis.
- Rebala muinsuskaitseala.
- Muuga kabelikivi – üks suurimaid rändrahne.
- Rootsi-Kallavere küla.
- Võimalusel kavandada tee mereni, kulgeb Kallavere- Kallavere küla-meri.
Probleemid lähialadega:
- Kallavere ja sadama vaheline ala (Uusküla): kuulub Jõelähtme vallale. Esineb
probleeme teede lahtiajamisega. Vald ei ole huvitatud ka alast loobumisest elanike
maksutulu tõttu.
2.3.2. LINNA ARENGUVISIOON JA LÄHTEMATERJALID
Maardu linna pika- ja lühiajalise arengu eesmärgid ning nende elluviimiseks
kavandatud tegevused, mis tasakaalustatult arvestab majandusl iku, sotsiaalse ja
kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja
vajadusi, on sõnastatud strateegilises dokumendis „Maardu linna arengukava 2014 –
2025“.
Vastavalt arengukavale, on Maardu linna visioon aastaks 2025 :
Maardu on mitmepalgeline, ligikaudu 18 000 elanikuga linn, mille territooriumil
paiknevad rahvusvahelise tähtsusega sadam, kaasaegsed tööstusalad/tehnopargid ning
eriilmelised elupiirkonnad.
Suur osa Maardu linna tööealisest elanikkonnast leiab tööd lisaks siin paiknevatele
tööstusettevõtetele ka Maardu linna teenindusettevõtetes, mis on rajatud teenindamaks
transiitkaubandust ja kohalikke elanikke.
Samas on Maardu Tallinna lähitagamaa, kust käivad inimesed tööl ka pealinnas. Siiski
leiab suurem osa Maardu elanikest soovikohast tööd kohapeal.
Maardu on soodsate arengutingimustega, sotsiaalselt turvaline ja kvaliteetse
elukeskkonnaga dünaamiline linn.
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 17
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Visiooni elluviimiseks on vajalik:
Lahenduse koostamisel võetakse aluseks asjakohased planeeringud ja valla
arengudokumendid ning kehtivad asjakohased õigusaktid. Üldplaneeringu
koostamisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille
tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses.
2.4. ÜLDINE LÄHENEMINE JA KOOSTATAVA ÜLDPLANEERINGU
TÄPSUSASTE
Maardu linn koosneb eriilmelistest piirkondadest, mida võib Harju
maakonnaplaneeringust 2030+ lähtuvalt nimetada tiheasumiteks – Kallavere, Muuga,
Maardu järveäärne piirkond ja Vana-Narva mnt tööstuspiirkond (vt joonis ptk 2.3.1).
Maakonnaplaneering annab suunise kaaluda üldplaneeringu koostamisel tiheasumite
ruumimudelite väljatöötamist. Ruumimudel annab täpsemad juhised piirkonna
linnaehituslikule struktuurile – tänavavõrgule, hoonestusmustrile ja – mahtudele ning
olulistele linnakujunduslikele elementidele. Maardu linna üldplaneeringu koostamisel
töötatakse välja ruumimudelid Muuga ja Kallavere piirkondadele (käsitletav ala piirid
täpsustada üldplaneeringu eelnõu väljatöötamise käigus). Ruumimudel hõlbustab
edasist planeerimis- ja projekteerimisprotsessi, sätestades täpsed tingimused ja
võimalused ning võimaldades vajadusel loobuda detailplaneeringu koostamisest.
Kallaveres ja Maardu keskosas on otstarbekas järgida senist planeerimislikku
lähenemist, mis jätab paindlikud võimalused alade kasutamiseks. Lähteseisukohtade
etapis ollakse seisukohal, et juhtotstarbeks on otstarbekas määrata keskuse maa -ala,
samaaegselt määrates selged põhimõtted ja tingimused inimsõbraliku linnaruumi
arendamiseks.
Versioon: 31/01/2018
18 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Maardu linna üldplaneeringu koostamisel on sobiv täpsema ja üldisema
planeerimisliku lähenemise kombineerimine vastavalt erinevate piirkondade
eripäradele ja vajadusele edasist ruumilist arengut detailsemalt või paindlikumalt
reguleerida.
2.5. ÜLDPLANEERINGU KÄIGUS KOOSTATAVAD UURINGUD
Üldplaneeringu koostamise raames koostatakse järgmised analüüsid või
eksperthinnangud, mis on samaaegselt sisendiks nii üldplaneeringule kui ka KSH -le:
a) Rahvastikuprognoos
Tuginedes Statistikaameti andmetele, käsitletakse rahvastiku dünaamikat kahe
rahvaloenduse vahelisel perioodil ja võrdluses aastaga 2016. Tuuakse välja peamiste
vanuseliste gruppide dünaamika, et hinnata linna elanikkonna elujõulisust
(pensioniealiste vs noorte osatähtsus). Analüüsitakse trende peamiste
rahvastikugruppide lõikes. Uuringu tulemused vormistatakse olemasoleva olukorra
analüüsi ja KSH väljatöötamise kavatsuse ühe osana, et võimaldada otsustajale
maksimaalselt kokkuvõtlikku argumentide kogumit.
b) Ettevõtluskeskkonna analüüs, sh suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete
arenguperspektiiv. Tuginedes Statistikaameti andmetele ja olemasolevatele
majanduskeskkonna uuringutele Maardu linna ettevõtlusprofiili väljatöötamine.
Ettevõtjate ümarlaua läbiviimine, et analüüsida ettevõtjate ruumilisi arenguvajadusi.
Rail Balticu rajamise perspektiivist tulenevate võimaluste analüüs.
Ettevõtluskeskkonna arendamise põhimõtete ja maakasutustingimuste
väljatöötamine.
c) Liikuvusuuring (tulemuseks on erinevate liikumisviiside arendamise põhimõtted,
mis lülitatakse üldplaneeringusse).
Käsitletakse nii tänaseid liikumisi kui ka maakasutusmuudatustest tulenevat
potentsiaali. Tänapäevaste vajaduste ja funktsioonide tulevikupotentsiaalide
teadmine võimaldab täpsemalt prognoosida ja ka juhtida liikumiskäitumise muutusi,
võttes arvesse nii päevaseid kui ka sesoonseid variatsioone ja võimaldades pakkuda
paremaid tänavaruumi ja liikuvuse korralduse lahendusi.
d) Haljastusalane eksperthinnang (tuleb seostada keskkonnamõju strateegilise
hindamisega; väljundiks on mh tootmismaadele seatavad haljastusalased
tingimused).
Linna olulisemate haljasalade ökoloogilise seisundi ja puhkepotentsiaali ülevaate
koostamine (2 välitööpäeva, kaasates botaaniku ja ökoloogi). Üldine hinnang
haljasaladele, ettepanekud haljasalade kasutamise ja arendamise põhimõtete osas.
Eritähelepanu tootmismaa-alade haljastusnõuete seadmise otstarbekusele,
põhimõtete ja tingimuste väljapakkumine.
2.6. AMETKONDADE ESIALGSED SEISUKOHAD JA ETTEPANEKUD
ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS
Üldplaneeringu ja KSH algatamise teavitamise järgselt esitasid seisukohad
üldplaneeringu koostamiseks Maa-amet ja Maanteeamet (vt lisa).
Maardu linna territooriumil asub Maardu aluskorra ehituskivi maardla, millest
tulenevalt palub Maa-amet arvestada maapõueseaduse §14 sätetega.
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 19
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Maanteeamet esitab seisukohad Maardu linna üldplaneeringu teedevõrgu
kujundamiseks ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramiseks.
Lähteseisukohtade etapis, mis on planeeringu koostamise algfaas, ei ole
Maanteeameti seisukohtade ja ettepanekute osas vastusseisukohti võimalik veel
kujundada. Üldplaneeringut koostades, arengut suunates ja maakasutust kavandades
kaalutakse esitatud ettepanekute rakendamise otstarbekust ja põhjendatust vastavalt
linna ruumilistele vajadustele ning -suundumustele. Põhjendatud ettepanekuid
arvestatakse planeeringulahenduse välja töötamisel. Nõustume, et planeeringuga
tuleb anda suunised arendusaladele juurdepääsulahenduste/ -võimaluste, parkimise
korraldamise, tehnovõrkude planeerimise jne osas, kuid täpsemad lahendused
selguvad planeeringu koostamisel koostöös erinevate huvigruppidega.
Versioon: 31/01/2018
20 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU
STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE
KAVATSUS
3.1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS
Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) teostatakse Maardu linna
üldplaneeringule. Üldplaneeringu ja KSH algatati Maardu Linnavolikogu 18.04.2017.a
otsusega nr 264.
Maardu linna üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on linna ruumilise arengu
põhimõtete kujundamine ning selle alusel maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja
ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe, määramine. Üldplaneeringuga
hõlmatav ala on kogu Maardu linna territoorium.
KSH eesmärk on hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist
keskkonnamõju, selgitada välja alternatiivsete lahenduste võimalused, määrata
vajadusel keskkkonnameetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat
territooriumi. KSH näitab, milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimub
üldplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine.
Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise
arengudokumendi iseloom – mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu
täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida.
Piiriülest keskkonnamõju üldplaneeringu elluviimisega ette ei ole näha.
Käesolev KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) on aluseks KSH aruande koostamisele.
Keskkonnamõju strateegiline hindamine annab lisaks planeerimisseaduse § 80 lg 2
nõutule peatükis 2 ülevaate mõjutatavast keskkonnast peamiste teemavaldkondade
kaupa. Alapeatükkide lõpus tuuakse välja üldplaneeringu kontekstis olulisemad
eesmärgid ja väljakutsed.
3.2. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE
3.2.1. PLANEERINGUALA ASUKOHT, ASEND JA PÕHISTRUKTUUR
Maardu linn paikneb Harjumaa põhjaosas Tallinnast idasuunas, asudes osaliselt Muuga
lahe ääres. Maardu linn piirneb Jõelähtme ja Viimsi vallaga. Linna territooriumi suurus
on 22,7 km 2 .
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 21
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Joonis 3.2.1-1. Linna funktsionaalsed piirkonnad
Maardu linn jaguneb funktsionaalselt erinevateks piirkondadeks: linna elupiirkonnad
on teineteisest eraldatud, linna läbib läänepiirilt põhjasuunas sadamani kulgev
majandus-tööstusvöönd, mille moodustavad piki Tallinn-Narva põhimaanteed (nr 1)
kulgev Vana-Narva mnt tööstuspiirkond, Kroodi majanduspiirkond ning mere ääres
Muuga sadam (sadama territoorium jaguneb 3 omavalitsuse vahel). Funktsionaalsest
eripärast tulenevalt on piirkonnad ka linnaehituslikult eri -ilmelised. Majandus-
tootmisvöönd on kohti hoonestamata ja seda läbivad erinevad taristutrassid, mis pigem
vähendavad linna ruumilist sidusust.
Maardu elupiirkondadeks on linna läänepiiril asuv Muuga aedlinn, Maardu järve äärne
elamupiirkond ja Kallavere elupiirkond, mis on funktsionaalselt ka linna keskuseks.
Kallavere kaugus Tallinna kesklinnast on ca 18 km, Maardu linna teised osad
paiknevad Tallinnale lähemal ning on ligipääsetavad nii Tallinn-Narva mnt, Vana-
Narva mnt kui Muuga tee kaudu.
Maardu linna majandusharud on seotud tootmis-, tööstus- ja
transpordi/logistikasektoriga, mistõttu linnal on nii Tallinna regioonis kui Eestis
laiemalt oluline roll.
Versioon: 31/01/2018
22 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
3.2.2. SOTSIAALNE KESKKOND
3.2.2.1. RAHVASTIK JA ASUSTUS
Maardu linna rahvaarv oli 1.01.2017 seisuga 15 077 inimest 2.
Rahvastiku vanusjaotuses on võrreldes Eesti keskmisega (joonis 3.2.2.1-1)
märgatavalt arvukamad 50-69-aastaste vanusrühmad. Antud rühmade arvukus on
tõenäoliselt seotud Maardu kiirema arenguga 1970 -80. aastatel (nt ka sadama
arendamine), mis tõi kaasa rahvastiku kasvu ning noore tööealise elanikkonna
sisserände. Antud elanikkond on saanud/saab lähiaastatel pensioniealiseks, mistõttu
linnas on oluline pöörata tähelepanu eakatele ja vastavatele sotsiaalteenustele.
Rahvastiku juurdekasv on olnud võrdlemisi ühtlane: laste ja noorte osatähtsuses ei ole
2 viimasel dekaadil oluliselt kõikunud, kuid juurdekasv on olnud Eesti keskmisest
mõnevõrra madalam.
Joonis 3.2.2.1-1. Maardu rahvastiku koosseis seisuga 1.01.2017 (Allikas:
Statistikaamet)
Linna rahvastiku trend on olnud kahanev: rahvastik nii väheneb kui vananeb, tõuseb
keskmine eluiga ja ülalpeetavate määr (eakate arvelt). Statistikaameti andmetele
tuginedes on elanikkond perioodil 2013-2017 kahanenud 2680 inimese võrra (15,1%,
aastas keskmiselt 536 in), seda nii madala iibe kui väljarände tõttu (vt joonis 3.2.2.1-
2).
2
Allikas: Statistikaamet
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 23
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
20 000
17 757 17 315
18 000 17 141
16 000 15 128 15 077
14 000
12 000
10 000
8 000
6 000
4 000
2 000
0
2013 2014 2015 2016 2017
Joonis 3.2.2.1-2. Maardu rahvaarvu muutus (Allikas: Statistikaamet)
Eesti laiemas kontekstis on rahvaarvu kahanemine ruumiliselt ebaühtlane: rahvaarv
kasvab teatud tõmbekeskuste ümber, sh Tallinnas ja Harjumaa nn „kuldse ringi“
omavalitsustes. Ruumiliselt kuulub ka Maardu nimetatud ringi, samas on oma
olemuselt tegemist tööstuslinnaga, mis võib mõjutada tulevase elaniku
elukohaeelistusi.
Maardu rahvaarvu muutuste hindamiseks koostatakse üldplaneeri ngu käigus täpsem
rahvastikuprognoos (vt ptk 2.5).
Maardu linna rahvastiku rahvuslik koosseis on mitmekülgne: 2014.a andmetel 3 on
linnas registreeritud 56 erinevat rahvust. Valdav osa elanikest on venelased (59%),
seejärel eestlased (16%), ukrainlased ja valgevenelased (vastavalt 6% ja 5%) ning
muud rahvused (tatarlased, leedulased, soomlased jt). Rahvuslikus koosseisus on
alates 2000. aastast eestlaste ja venelaste osatähtsus pisut vähenenud ning kasvanud
muude rahvuste osatähtsus.
Linna rahvastikutihedus on 1.01.2017 seisuga 662 in/km 2 (võrdluseks Tallinnas 2676
in/km 2 . Rahvastikutihedus on toodud joonisel 3.2.2.1-3.
3
Rahvastikuregister
Versioon: 31/01/2018
24 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Joonis 3.2.2.1-3. Maardu linna rahvastikutihedus (REL 2011 andmed, Statistikaamet)
Maardu linna elanikkond jaguneb kolme põhilise elupiirkonna vahel (vt joonis 3.2.1-
1), millele on iseloomulik erinev rahvastikutihedus ja ka hoonestuslaad:
Kallavere elupiirkond: linna administratiivne keskus, kus paiknevad
valdavalt kortermajad (kuni 14 korrust). Kallavere piirkonda koondub
oluline osa linna teenustest.
Muuga elupiirkond: funktsionaalselt pigem Tallinnaga seotud madaltihe 1 -
2 korruselistest eramutest koosnev piirkond. Hooned on valdavalt
kohandatud aastaringseks kasutamiseks.
Maardu järve äärne elupiirkond: madaltihe pereelamute pii rkond.
Lähiaastatel jätkub tõenäoliselt linna rahvastiku kahanemine ning elanikkonna
vananemine, täpsema hinnangu annab ÜP käigus koostatav rahvastikuprognoos.
Rahvaarvu säilitamise nimel on eelkõige oluline üldplaneeringu ja KSH käigus
tähelepanu pöörata atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamisele. Kuna
linnas kasvab eakate osatähtsus vajavad tähelepanu eakatele suunatud avalikud
teenused ja kasutajasõbralik linnaruum.
3.2.2.2. SOTSIAALNE TARISTU JA ÜHISTEGEVUS
Maardu linna erinevad sotsiaalse taristu hooned ja rajatised – nt haridus- ja
kultuuriasutused, spordihooned, tervishoiuasutused, kuid ka kaubandus-teenindus on
valdavalt koondunud Kallavere elupiirkonda. Vähesel määral on teenindusasutusi ka
Muugal, kuid Maardu järve ääres elupiirkonnas teenused puuduvad.
Maardus asub kolm lasteaeda (1 eesti- ja 2 venekeelset) Kallavere linnaosas, Muugal
on väljaehitamisel täiendav lasteaed. Üldharidust pakuvad Kallavere Keskkool (eesti
õppekeelega), Maardu Gümnaasium (eesti ja vene õppekeelega) ja Maardu Põhikool
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 25
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
(vene õppekeelega). Huviharidust pakub Maardu Kunstide Kool (sh kunsti - ja
muusikaõpetus).
Maardu kultuurielu korraldab Maardu Kultuuri- ja Infokeskus (MKIK), mille haldusalasse
kuuluvad Maardu Rahvamaja, Maardu Vaba Aja Keskus ja Maardu Infokeskus. MKIK
eesmärgiks on nii kultuuri- ja huvitegevuse korraldamine kui linna ürituste läbiviimine, sh
toetatakse erinevate rahvusrühmade kollektiivide loomingulist tegevust ja üritusi (nt tatari,
ukraina ja valgevene seltsid, tatarlaste rahvuspidu sabantui). Maardu noorte jaoks tegutseb
noortekeskus ning töötab ka Maardu Linna Raamatukogu.
Linnas tegutseb 13 lastele ja noortele suunatud spordiklubi, põhilisteks spordiehitiseks on
Maardu linnastaadion, Kallavere Keskkooli spordisaal, tennise- ja spordiväljak, Maardu
Gümnaasiumi võimla ja spordiväljak ning Maardu Põhikooli spordisaal.
Sportimisvõimalusi pakub ka Maardu Spordikeskus (sh ujula, spordisaalid). Talvel on võimalik
kasutada Maardu pargis 5 km suusarada ja staadionil liuvälja. Sportimise eesmärgil saab
kasutada ka kergliiklusteid ja terviseradu ning väiksemaid spordiplatse. Linna ujumiskoht asub
Maardu järve ääres, kus on ka ranna puhkeala.
Maardus asub Kallavere haigla ja polikliinik. Riskirühmade abistamiseks pakutakse abi Maardu
sotsiaalmajades, suurperede jt toetamiseks toimib ka Maardu Toidupank.
Avalikku korda aitab tagada Maardu Konstaablijaoskond, linnas asub ka Muuga
päästekomando.
Erateenustest paikneb lõviosa samuti Kallaveres, välja on kujunenud piirkondlikud
ostukeskused koos ankur-supermarketitega (Maxima, Rimi, Selver). Ülejäänud kaubandus-
teenindus koondub valdavalt peatänava – Keemikute tn – äärde, kuid pisteliselt on teenuseid ka
mujal (nt korrusmajade vahel ning I korrustel). Teenuste valik on linnale omane: söögi- ja
joogikohad, juuksurid, turg, pesumaja jms erateenused.
Muuga linnaosa teenuste spekter on tagasihoidlikum: toidupoed, sh Maxima (ka apteek jt
teenused) ning vähesel määral erateenuseid (saun, baar, ilusalong).
Linna jäätmehooldusasutustest asub Muugal jäätmejaam ning Kallaveres rehvide ja ohtlike
jäätmete punkt.
Maardu linna sotsiaalne taristu on mitmekülgne ja elanikkonna vajadustele
üldiselt vastav. Ruumiliselt on aga teenused-taristud jõuliselt koondunud
Kallavere piirkonda, mistõttu oluline on tähelepanu pöörata teenuste
kättesaadavusele ja ligipääsetavusele teistest linnaosadest. Pisteliselt võib
ilmneda vajadus teatud otstarbel maa-alade täiendavaks kavandamiseks.
Versioon: 31/01/2018
26 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
3.2.3. ETTEVÕTLUSKESKKOND
3.2.3.1. ETTEVÕTETE ARVU DÜNAAMIKA
Maardu on tuntud kui tööstuslinn ja arenev logistikakeskus. Statistikaameti andmetel on iga-
aastaselt majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv Maardu linnas suurenenud ja ettevõtlus on
muutunud mitmetahulisemaks.
Tabel 3.2.3.1-1. Statistilisse profiili 4 kuuluvad ettevõtted Maardu linnas. Allikas:
Statistikaamet seisuga oktoober 2017.
Kutse-, teadus- ja tehnika-
Kinnisvaraalane tegevus
Hulgi- ja jaekaubandus;
mootorrataste remont
Veondus ja laondus
Tegevusalad kokku
Muud tegevusvald-
mootorsõidukite ja
Muud teenindavad
Töötlev tööstus
alane tegevus
tegevused
konnad*
Haridus
Ehitus
Aasta
2006 636 64 69 215 123 31 42 4 5 83
2007 679 76 99 201 132 33 47 6 7 78
2008 721 80 100 207 132 37 63 6 9 87
2009 733 72 90 197 140 42 63 8 17 104
2010 881 80 91 223 145 49 68 18 51 156
2011 951 92 100 243 153 55 78 22 60 148
2012 972 97 97 246 157 50 82 19 58 166
2013 982 98 105 249 146 52 83 16 58 175
2014 1011 94 109 256 146 53 81 20 77 175
2015 1062 101 121 251 152 69 92 20 77 179
2016 1076 99 123 256 159 66 85 24 86 178
* põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; mäetööstus; elektrienergia, gaasi,
auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon; jäätme -
ja saastekäitlus; majutus ja toitlustus; info ja side; finants- ja kindlustustegevus;
haldus- ja abitegevused; avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus;
tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; kunst, meelelahutus ja vaba aeg;
kodumajapidamised tööandjana, kodumajapidamiste oma tarbeks kaupade tootmine;
eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus
Tabelandmetest selgub, et kümne aastaga on statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arv
kasvanud 69 %, 636-lt 1076-le. Enam lisandunud on ettevõtteid ehituses (78%),
kinnisvaraalases tegevuses (113%), kutse-, teadus- ja tehnikaalas (102%), hariduses- (500%)
ja muus teenindusvaldkonnas (114%). Lisandunud on ettevõtteid ka töötleva tööstuse, hulgi- ja
4
Majanduslikult aktiivsete üksuste (äriühingute, füüsilisest isikust ettevõtjate, asutuste,
mittetulundusühingute) kogum, mida Statistikaamet kasutab majandusstatistika üldkogumina 1994.
aastast. Hõlmab ainult tegutsevate üksuste andmeid.
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 27
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
jaekaubanduse ning remonditegevuse, veonduse- ja laonduse valdkonnas, kuid vähemal
määral.
Mittetulundusühinguid 2016. aasta seisuga oli 194, sihtasutusi registreeritud ei ole.
Kui vaadelda perioodil 2006-2016 toimunud muutusi Harju maakonnas tervikuna, on
Statistikaameti andmetel ka maakonnas tervikuna majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv
kasvanud 73 %, 37 802-lt 65 625-le. Neist valdav osa asub Tallinnas. Harju maakond tervikuna
hõlmavad nii maalist piirkonda kui linnu (sh Tallinna), mistõttu on mõningane erinevus
tegevusvaldkondade lõikes mõistetav. Kuid nii nagu Maardu linnas, on ka maakonnas
tervikuna ettevõtluses suurim osatähtsus hulgi- ja jaekaubandusel, kutse-, teadus- ja
tehnikaalasel tegevusel, ehitusel, veondusel-laondusel, sidel, töötleval tööstusel. Erisused
ilmnevad eelkõige põllumajandus-, majutus- ja toitlustus, meelelahutus- ja vaba aja ettevõtete
osakaalus. Näiteks 2016. a oli Maardu linnas registreeritud põllumajandusettevõtteid 9,
majutus- ja toitlustusettevõtteid 20, meelelahutus- ja vaba aja ettevõtteid 19.
Statistikaameti andmetel on 2016. aasta seisuga Maardu linnas registreeritud ettevõtetest
valdav osa mikroettevõtted (959), kus töötab vähem kui 10 inimest (sarnaselt Harju maakonnale
ja kogu Eestile5). Ainult ühes ettevõttes oli töötajate arv 250 ja enam. Tabelandmetest selgub,
et ettevõtete juurdekasv on toimunud valdavalt mikroettevõtete arvelt.
Tabel 3.2.3.1-2. Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted Maardu linnas töötajate arvu järgi.
Allikas: Statistikaamet seisuga oktoober 2017.
Aasta Kokku Vähem kui 10-49 50-249 250 ja enam
10
2006 636 506 94 34 2
2007 679 544 102 31 2
2008 721 597 95 26 3
2009 733 621 85 26 1
2010 881 778 81 21 1
2011 951 840 88 20 3
2012 972 866 83 21 2
2013 982 879 84 18 1
2014 1 011 906 82 22 1
2015 1 062 952 87 22 1
2016 1 076 959 93 23 1
3.2.3.2. SUURÕNNETUSE OHUGA JA OHTLIKUD ETTEVÕTTED
Maardu linna territooriumil on välja kujunenud piirkonnad, kus paiknevad
potentsiaalset keskkonnamõju omavad ettevõtted, sh ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga
ettevõtted – Vana-Narva mnt tööstuspiirkond, Kroodi majanduspiirkond ning Muuga
sadama ala (Maardu linna haldusterritooriumile jääb sadamast ca 135 ha, kuid Muuga
5
Statistikaameti andmetel oli 2016. aastal nii Harju maakonnas kui kogu Eestis 93% ettevõtetest
mikroettevõtted.
Versioon: 31/01/2018
28 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
sadamas paiknevad ohtlikute ettevõtete ohuala võib ulatuda ka Maardu linna
territooriumile). Ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu piirkondad e kaupa
on esitatud tabelis 3.2.3.2-1. Joonisel 3.2.3.2-1 on toodud ka nende ettevõtete
asukohad ja ohualad.
Teadaolevalt uusi ohtlike või suurõnnetusega ohuga ettevõtteid rajamisel ei ole, Vopak
E.O.S: Termoil terminali mahutiparki on kavas perspektiivis laiendada, mille kohta on
käimas detailplaneering.
Tabel 3.2.3.2-1. Ohtlikud ja suurõnnetusega ohuga ettevõtted Maardu linnas ja
lähialal. Allikas: Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakendus (seisuga 01.11.2017).
Ohtlikkuse Ohuala
Ettevõte Aadress Käideldavad kemikaalid
kategooria raadius
Muuga sadam
Vilja 7, Maardu A-kategooria Gaasikondensaat,
Vopak E.O:S. AS
küla suurõnnetuse 163 m diislikütus, lennukipetrool
Stivterminal
Viimsi / Maardu ohuga jms
Koorma 13,
A-kategooria
Haabneeme
DBT AS suurõnnetuse 2 843 m ammooniumnitraat
alevik
ohuga
Viimsi vald
Vana-Narva mnt tööstuspiirkond
Vana-Narva A-kategooria
Vopak E.O:S. AS Rasked kütteõlid, sh
mnt 27a, suurõnnetuse 162 m
Termoil terminal põlevkiviõli
Maardu linn ohuga
Vopak E.O:S. AS Peterburi tee A-kategooria
Rasked kütteõlid, sh
Trendgate 105, Maardu suurõnnetuse 161 m
põlevkiviõli
terminal linn ohuga
Vana-Narva B-kategooria Soolhape, väävelhape,
Vasar OÜ mnt 1, Maardu suurõnnetuse 300 m erinevad mürgised
linn ohuga kemikaalid
Soolhape jt kemikaalid,
Enefit Taastuv- Peterburi tee B-kategooria
maagaas,
energia OÜ, Iru 105, Maardu suurõnnetuse 70 m
transformaatoriõli,
EJ linn ohuga
turbiinõli
Vana-Narva Ammoniaagilahus,
Keemiakaubandus
mnt 22, Maardu ohtlik 164 m sipelghape, atsetoon jt
AS
linn kemikaalid
Vana-Narva Atsetüleen, propaan jt
Eesti AGA AS
mnt 28a, ohtlik 116 m veeldatud gaasid, vesinik,
Maardu täitejaam
Maardu linn atsetoon
Circle K Eesti AS Ärma tee 79, Iru
Bensiin, diiselkütus,
Iru küla, Jõelähtme ohtlik 386 m
propaan-butaan
automaattankla v.
Kroodi majanduspiirkond
A-kategooria
Lao 21, Maardu kroomtrioksiid,
Hromium OÜ suurõnnetuse 800 m
linn kaaliumdikromaat,
ohuga
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 29
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Ohtlikkuse Ohuala
Ettevõte Aadress Käideldavad kemikaalid
kategooria raadius
naatriumdikromaat
(oksüdeerijad)
B-kategooria
Maardu Terminal Lao 29, Maardu Bensiin, kerged ja rasked
suurõnnetuse 498 m
AS linn kütteõlid
ohuga
B-kategooria
Lao 14, Maardu Bensiin, diislikütus,
NCC ja PO AS suurõnnetuse 408 m
linn naftaõlide segud
ohuga
B-kategooria
Kroodi Terminal Üleoru tn 1, Bensiin, diislikütus,
suurõnnetuse 408 m
AS Maardu linn lennukipetrool
ohuga
B-kategooria
Petkam OÜ Kroodi 4, Bensiin, diislikütus jt
suurõnnetuse 370 m
naftabaas Maardu linn kerged kütteõlid
ohuga
Alfapath OÜ
Kroodi
Kroodi 2,
Tehnopargi ohtlik 50 m Diislikütus
Maardu linn
Nafta-saaduste
Terminal
Soolhape, väävelhape;
Fosforiidi 20, ksüleen, erinevad
Eskaro AS ohtlik 70 m
Maardu linn tööstusbensiinid jt
orgaanilised lahustid
Joonis 3.2.3.2-1 Ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete ja nende ohualade
paiknemine Maardu linna piirkonnas. A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted on
märgitud punasega; kollasega B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted kollasega,
sinisega ohtlikud ettevõtted. Näidatud on ohtliku ala (R o ) välispiirid (Maa-ameti
Kaardiserver, M 1:44 000).
Versioon: 31/01/2018
30 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Ohtlike ja suurõnnetuste ohuga ettevõtete puhul on oluline säilitada ohutuse
tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning elamurajoonide, avalikus kasutuses olevate
hoonete ja alade, puhkealade ning võimaluse korral peamiste tra nspordiliinide vahel
(KemS 6 § 32 lg 1 p 3); lisaks on ruumilisel planeerimisel, projekteerimistingimuste ja
ehituslubade väljastamisel oluline hinnata ja arvestada doominoefektide 7 esinemise
võimalust (KemS § 32 lg 1 p1). Doominoefekt on käitise või käitiste rühmade puhul
võimalik suurem suurõnnetuse risk või selle raskemad tagajärjed käitiste geograafilise
asukoha ja vastastikuse kauguse ning nendes paiknevate ohtlike ainete varu tõttu
(KemS § 21 lg 10). Päästeameti pädevuses on selgitada ohtlikelt e ttevõtetelt ja
suurõnnetuse ohuga ettevõtetelt saadava teabe põhjal välja doominoefekti põhjustada
võivad käitised või käitiste rühmad (KemS § 34 p 2). Ettevõtete vahelise
doominoefekti võimalikkuse ja erinevate tegurite mõjuraadiuse hindamisel on oluline
arvesse võtta nii maastiku reljeefi, taimestikku, ümbruses paikenvaid hooneid ja
rajatisi kui ka ilmastikku, mille koosmõju tulemusena on mõjukaugused suundadest
sõltuvalt erinevad.
Esialgsel hinnangul võivad doominoefekti potentsiaaliga olla vahetult üks teise kõrval
paiknevad ettevõtted (eelkõige Kroodi 2 ja Kroodi 4 naftasaaduste terminalid).
Üldplaneeringu koostamisel on oluline hinnata ja arvestada ohtlike ja
suurõnnetuste ohuga ettevõtete paiknemist ning oluline säilitada ohutuse
tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning elamurajoonide alade jt vahel. Vajalik
on koostada eraldi projektina täpsem riskianalüüs, soovitatavalt paralleelselt
üldplaneeringu koostamisega.
3.2.3.3. TÖÖHÕIVE
Registreeritud töötuid Töötukassa andmetel oli 2017. aastal keskmiselt 448.
Peatükki täiendatakse ettevõtjate ümarlaua toimumise (jaan 2018) järel vastavalt laekunud
informatsioonile.
3.2.4. TEHNILINE TARISTU JA TEED
3.2.4.1. ÜHISVEE- JA KANALISATSIOONIVÕRK
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemipärane väljaarendamine Maardu linnas
toimub vastavalt sektorarengukavale „Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamise kava 2016-2027“.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemipärane väljaarendamine lähtub järgnevatest
peamistest eesmärkidest:
6
Kemikaaliseadus (RT I, 10.11.2015, 2), https://www.riigiteataja.ee/akt/110112015 002
7
Päästeameti tellimusel valmis 2017. a augustis metoodika doominoefektide hindamiseks ( hetkel ei
ole veel avalikult kättesaadav, järgnev teave pärineb Päästeameti 17.10.2017 teabepäeva esitlusest;
seisuga 23.11.2017)
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 31
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus võimalikult paljudele
elanikele;
tõsta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kvaliteeti (sh joogivee
kvaliteedi parandamine raua, mangaani, kloriidide ja radionukliidide osas);
tagada kogu linnas nõuetekohane tuletõrjeveevarustus;
tõsta veevarustussüsteemide varustuskindlust;
kaitsta kasutatavaid veeallikaid ja looduskeskkonda inimtegevusest tuleneva
reostusohu eest.
Ühisveevõrgu teenustega on Maardu linna asumitest varustatud Kallavere elamupiirkond,
Muuga aedlinn ja Kroodi tööstuspiirkond. Aastatel 2010-2013 viidi ellu veemajandusprojekt
Kallaveres ja Muuga aedlinnas, mille tõttu on nendes asumites veevõrguteenuse osutamine hea.
Täielikult amortiseerunud torustikud on Kroodi piirkonnas.
Vana-Narva maantee tööstuspiirkonnas on veevarustussüsteem välja ehitatud kaootiliselt.
Maardu Järveäärses elamupiirkonnas ühisveevõrgud puuduvad. 2017. a seisuga on nii Kroodi,
Vana-Narva maantee kui ka Järveäärse piirkonna ühisveevõrgu projekteerimistöödega
alustatud ning võrkude välja ehitamist on planeeritud alustada 2018. aastal.
Muuga sadama piirkond ei kuulu ühisveevarustuse piirkonda.
Ühiskanalisatsioon on välja ehitatud kogu Kallavere elamupiirkonnas, suures osas Muuga
aedlinnas ja osaliselt ka Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas alates Iru Elektrijaamast. Kallavere
elamupiirkonnas ja suures osas Muuga aedlinnas vastab ühiskanalisatsioon nõuetele.
Vana-Narva tööstuspiirkonnas on kanalisatsioonitorustikud osaliselt, Kroodi tööstuspiirkonnas
täies mahus amortiseerunud. Maardu Järveäärse piirkonnas (kus asub üle 100 kinnistu ja mis
kuulub Tallinna reoveekogumisalasse) ühiskanalisatsioon puudub, kuid võrkude välja
ehitamisega on planeeritud alustada 2018. a.
Enamus kanalisatsioonisüsteemist tööstuspiirkondades on lahkvoolne. Sadeveed suunatakse
valdavalt Kroodi ojja ja Võerdla peakraavi.
Kogu Kallavere, Muuga ja osaliselt Vana-Narva maantee tööstuspiirkonna reovesi suunatakse
AS Tallinna Vesi Paljassaare reoveepuhastisse, Muuga sadama reoveed suunatakse Muuga
sadama reoveepuhastisse.
Reovee purgimiskoht Maardus puudub. Kogumiskaevudest kokku kogutav reovesi tuleb
purgida Tallinna Paljassaare reoveepeapumplas või Viimsi Vesi AS-le kuuluvas Muuga
reoveepuhastis. Kui korrektselt toimub kogumiskaevude tühjendamine, puudub kontroll.
Ühisvee ja -kanalisatsioonivõrguga ühendatud tarbijad
Järgnevas tabelis toodud andmetest lähtub, et Maardu linnas oli 2014. a lõpu seisuga ligikaudu
2 % püsielanikest, kes ei omanud ühisveevarustuse teenust või selle võimalust.
Versioon: 31/01/2018
32 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Tabel 3.2.4.1-1. Maardu linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga ühendatud tarbijate arv ja
osakaalud 2014. a. Allikas: Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava
2016-2027 (ÜVK).
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste võimalusega tarbijate arv
Indikaator Ühik 2014 Osakaal kogu
püsielanike
arvust kokku %
Veesüsteemiga ühendatud in 15 631 98
inimeste arv
sh Kallavere in 13 903 99
sh Muuga in 1728 90
sh Maardu järveäärne in 0 0
elupiirkond
Kanalisatsioonisüsteemiga in 15 631 98
ühendatud inimeste arv
sh Kallavere in 13 903 99
sh Muuga in 1728 90
sh Maardu järveäärne in 0 0
elupiirkond
Reoveekogumisalad
Vastavalt keskkonnaministri 02.07.2009. a käskkirjale nr 1079 „Reoveekogumisalad
reostuskoormusega üle 2000 ie“ kuulub Maardu linn Tallinna ja ümbruse reoveekogumisalasse.
Joonis 3.2.4.1-1. Tallinna ja ümbruse reoveekogumisala. Allikas: Maardu linna ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2027.
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 33
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel lähtutakse sektorarengukavast „Maardu
linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027.
Üldplaneeringus käsitletakse ÜVK süsteemide parendamist vastavalt
sektorarengukavale.
3.2.4.2. SOOJUSVARUSTUS
Maardus on 80-90% majadest varustatud tsentraalse küttega. Tarbitakse AS Tallinna
Küte soojusenergiat, mida toodetakse Iru ja Tallinna soojuselektrijaamades. Kallavere
elupiirkonda teenindava torustiku pikkus on 9,2 km. Lisaks on AS -il VOPAK
arvestatav katlamaja ja Muuga sadama katlamaja ning teistelgi ettevõtetel katlamajad
oma tarbeks. Linnavolikogus on kinnitatud energeetika arengukava, milles on
määratud kaugkütte alad ja võimalikud piirkonnad lokaal-katlamajade arenguks.
Samuti on oluliseks põhimõtteks elektriküttel olevate objektide üleviimine
kaugküttele.
Soojusvarustuse põhimõttelise lahenduse osas jaguneb Maardu linn kolmeks selgelt
eristuvaks alaks:
A. Kallavere – kaugküttepiirkond. Tarbimistihedus Kallaveres on piisav
kaugküttesüsteemi ökonoomse töö tagamiseks. Kallavere jaotusvõrgud on täielikult
renoveeritud ning kaod jaotusvõrkudes viidud miinimumini. Kallaveret varustab
soojusega Iru EJ.
B. Muuga aedlinn – lokaalküttepiirkond. Soojakoormuse tihedus jääb kaugküttevõrkude
väljaehitamise seisukohalt madalaks.
C. Ülejäänud osad Maardu linnast – vaba valikuga piirkond. Kaugküttevõrkude
väljaehitamine hõredalt hoonestatud peamiselt tööstus- ja logistikarajatistega
piirkondadesse pole üldjuhul majanduslikult otstarbekas. Seal on otstarbekas
keskkonnasäästlikul kütusel - maagaasil töötavate katlamajade ehitamine.
Piirkondades, kuhu ei ole majanduslikult otstarbekas planeerida kaugkütet,
eelistatakse hoonete soojusenergiaga varustamisel keskkonnasäästlikke kütuseid.
Vaba valikuga piirkondades eelistatakse hoonete soojusenergiaga varustamisel
keskkonnasäästlikke ja taastuvaid kütuseid – maagaasi, puitu jmt. Kuid nendes
piirkondades ei ole ka välistatud kaugkütte kasutamine olemasolevate soojatrasside
läheduses või ka kohalike lokaalsete soojusvõrkude väljaehitamine.
Piirkond Tsoon
Kallavere Kaugküttepiirkond
Muuga Maagaasil põhineva lokaalkütte piirkond
Vaba valikuga, eelistus maagaasil põhineval lokaalküttel
Kroodi
või/ja kaugküttel
Vaba valikuga, eelistus maagaasil põhineval lokaalküttel
Vana Narva mnt
või/ja kaugküttel
Maardu järve piirkond Vaba valikuga, eelistus maagaasil põhineval lokaalküttel
Transiidikoridor Vaba valikuga, eelistus maagaasil põhineval lokaalküttel
Versioon: 31/01/2018
34 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Joonis 3.2.4.2-1. Maardu linna piirkondade tsoneerimine soojamajanduse mõttes .
Allikas: linna veebileht
http://maardu.kovtp.ee/et/soojusvarustus?inheritRedirect=true .
Soojavarustuse lahendamisel ja kaugkütte arendamisel lähtutakse energeetika
arengukavast. Üldplaneering ei kavanda muudatusi tehnilise taristu valdkonnas.
3.2.4.3. TEEDEVÕRK
Maardu linna tähtsaim magistraal on I klassi maanteeks rekonstrueeritud E20 Tallinn -
Narva maantee (nr 1), mis tagab hea ühenduse Tallinna ja riigi idaosaga . Muuga
sadamat ja Tallinn-Narva maanteed ühendab Muuga sadama tee (nr 94), mis osaliselt
rajati uuele trassile, osaliselt aga ühtib rekonstrueeritud Põhjaranna teega.
Maardu linnas on teid ja tänavaid kokku 122 km, kõnniteid 14 km ja kergliiklusteid 22 km.
Kokku on riigiteede kogupikkus Maardu linnas enam kui 15 km, hõlmates
põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaanteed ning rambid või ühendusteed.
Tabel 3.2.4.3-1. Riigiteed Maardu linnas.
Tee number Nimetus Algus (km) Lõpp (km) Pikkus
1 Tallinn - Narva 13,666 15,996 2,33
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 35
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Tee number Nimetus Algus (km) Lõpp (km) Pikkus
94 Muuga sadama tee 0 3,342 3,342
1159 Põhjaranna tee 0 0,95 0,95
1160 Kroodi I 0 1,732 1,732
1162 Maardu I 0 0,286 0,286
1165 Maardu II 0 1,14 1,14
1166 Kroodi II 0 0,596 0,596
1167 Loo II 0 0,233 0,233
1167 Loo II 0,48 0,676 0,196
1169 Kärmu ring 0 0,08 0,08
1170 Kroodi III 0 0,391 0,391
1191 Saha-Loo tee 0 0,127 0,127
11601 Loo - Loovälja 2,631 4,865 2,234
11603 Maardu tee 1,385 1,603 0,218
11603 Maardu tee 1,936 2,005 0,069
11605 Loo tee 0,189 0,606 0,417
11606 Vana-Narva maantee 0 1,55 1,55
Kokku 15,891
Allikas: teeregister,
https://teeregister.riik.ee/mnt/index/report/road/show.do?resultID=1d2b622f14a2622
f2af6a8820b0f11&reportID=0d2b8efe14a28efe2af6a8820b0f11
Probleemiks on eraomandis olevad tänavad, parkimiskohtade vähesus korterelamute
piirkonnas ning jalg- ja jalgrattateede vähesus.
Vajalik on kohalike teede/tänavate seisukorra parandamine. Planeerida jalg- ja
jalgrattateid, et tagada elu- ja töö- jt sihtkohtade vaheline mugav ja turvaline liikumine.
Anda suunised parkimise korraldamiseks ning erateede avalikuks kasutuseks
määramiseks asukohtades, kus see juurdepääsu takistab.
3.2.4.4. RAUDTEE
Maardu linna läbivad Maardu raudteejaama Muuga sadamaga ja AS Milstrandi
Miiduranna sadamaga ühendavad raudteed. Raudteed kasutatakse vaid kaubaveoks, sh
toimub raudteel vedelkütuse transiit. Maardu linna haldusterritooriumil paiknevate
raudteede omanikud on AS Eesti Raudtee, AS Maardu Raudtee ja ettevõtted, kelle
territooriumil raudteeharud asuvad (Vopak E.O.S.AS, Agrotarve AS jt).
Raudteevõrk on hästi välja arenenud, kuid probleemiks linna transpordile on
samatasandilised raudteeülesõidukohad, kus pikkade kaubarongikoosseisude aeglane
liikumine sulgeb tee liiklejatele, olles ohu allikaks ning takistuseks busside püsimisel
sõidugraafikus. Probleem leiab lahendamist Rail Baltic uue avaliku raudtee
rajamisega, mille käigus ehitatakse samatasandilised ristumised ümber
eritasandilisteks. Rail Baltic raudtee trassi koridor on kavan datud Harju
maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“.
Versioon: 31/01/2018
36 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Raudtee kulgeb linna territooriumil olemasolevate taristuobjektidega (1520 mm
raudtee ja keskosas ka Põhjaranna teega) samas koridoris.
Joonis 3.2.4.4-1. Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoht Maardu linna
territooriumil. Allikas Harju maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi
asukoha määramine“.
Üldplaneeringu koostamisel analüüsitakse Rail Balticu ruumilist mõju Maardu
linnaruumile, sellest lähtuvalt kavandatakse otstarbekas maakasutusmuster.
3.2.5. AJALOOLINE JA KULTUURILINE KESKKOND
3.2.5.1. MAARDU AJALOOLINE KUJUNEMINE JA LINNARUUM
Maardu linna on kujunenud Maardu mõisa territooriumile, kus olulise tõuke praeguse
linnaruumi tekkeks andis fosforiidi kaevandamimine ja töötlemine: algul Maardu
lähistel Ülgase külas (1920-ndatel), hiljem fosforiiditehase rajamine Kroodi külas
1939.a, mil alustati ka töölisasula ehitamist. Peale II maailmasõda mäe - ja
keemiatööstus laienes, Maardu fosforiiditehase piirkonnas tegeleti
allmaakaevandamisega 1965. aastani. 1960. aastatel alustati ka Kärmu piirkonnas
laomajandite ehitamist (praegune Vana-Narva tööstuspiirkond). Maardu asula sai linna
tiitli 1980.a, värskele linnale andis täiendava tõuke Muuga sadama ehitus, mis eelkõige
elavdas Maardus elamuehitust.
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 37
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Iseseisvuse taastamise järel on linna majandussektor mõnevõrra muutunud –
fosforiidikaevandamine lõpetati piirkonnas 1993.a suure keskkonnamõju tõttu;
linnaruumis on endised tööstushooned ja -alad langenud (osaliselt) kasutusest välja.
Suvilapiirkonnana juba 1950. aastatel arenema hakanud Muuga on suuresti ümber
kujunenud aastaringseks elamupiirkonnaks.
Hilisajaloolised kihistused on siiani hästi tajutavad linna eri -ilmelistes osades. Vana
Narva mnt tööstuspiirkond on hajusa hoonestusega ala, kus domineerib lai
maanteekoridor, puudub kõrghaljastus, hoonestusjoon on ebaühtlane ja tänavaruumis
valdavalt taandatud tagaplaanile. Hoonestusmuster on tööstuspiirkonnale
iseloomulikult korrapäratu ka Kroodi majanduspiirkonnas, mida ilmestavad siiani
säilinud fosforiiditehase rajatised. Muuga sadama piirkonna hoonestuse iseloom on
samuti funktsioonist tulenev, jäädes valdavas osas Maardu linna piiridest välja.
Maardu linna elupiirkonnad on omakorda selgelt eristuvad.
Maardu järve idakaldal asub suhteliselt homogeenne, valdavalt selle sajandi alguses
välja ehitatud üksikelamute piirkond. Aianduskooperatiivide ja suvilaühistutena
rajatud Muuga on välja kujunemas väikeelamupiirkonnaks, mille ruumilist iseloomu
kujundavad kitsad tänavad, rikkalik haljastus ja mitmepalgeline hoonestus. Viimastel
aastatel on välja arendatud kergliiklusteid, rajamisel on lasteaed, toimivad üksikud
väikekauplused. Üldplaneeringu koostamise käigus tuleb kaaluda Muugal avaliku
ruumi väljaarendamise (tänavad, rohealad) ning piirkonna funktsionaalse
mitmekesistamise (teenuste arendamine, kohapealsete töökohtade loomine)
võimalusi. Ühtsete ehitustingimuste määramine vajab eraldi kaalutlemist, kuna
väljakujunenud hoonestuspildis on raske leida ühtseid jooni, mis õigustaksid
täpsete reeglite seadmist.
Maardu linna kirdeserva jääv Kallavere elupiirkond on samuti üldilmelt mitmekesine.
Linnalise iseloomuga hoonestuse rajamine algas Kallaveres 1950ndatel aastatel,
põhjaosa korterelamute kvartalid ehitati välja valdavalt 1980ndatel aastatel (vt joonis
3.2.5.1-1). Korterelamute õuealad Kallavere põhjaosas on suures osas veel
haljasaladena kasutusel (vt joonis 3.2.5.1-2), kuid tuntav on surve parkimisvõimaluste
laiendamiseks (vt joonis 3.2.5.1-3).
Versioon: 31/01/2018
38 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Joonis 3.2.5.1-1. Kallavere põhjaosa. Foto: M. Bilovitskiy
Joonis 3.2.5.1-2. Rohealadena kasutatavad õuealad Kallavere põhjaosas. Foto:
Hendrikson&Ko
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 39
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Joonis 3.2.5.1-3. Parkimisprobleemidest tulenev piiratud ligipääs Kallavere
põhjaosas. Foto: Hendrikson&Ko
Kallavere keskosa, Keemikute ja Orumets tänava ristumise piirkond on hoonestatud
paarikorruseliste stalinistlike korterelamutega. Piirkonda ilmestab lainjas reljeef ja
meeldiv haljastatud tänavaruum. Kehtiv üldplaneering määrab Keemikute ja Orumetsa
tänava piirkonna miljööväärtusliku hoonestusalana. Maamärgina toimib Kalla veres
Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Peaingel Miikaeli kirik (ehitatud 1998). Kallavere
linnaosas vajab üldplaneeringu käigus täpsustamist keskusala paiknemine ja
olemus ning avaliku tänavaruumi kujunduspõhimõtted, üldised tingimused tuleb
seada korterelamute õuealade kasutusele.
Maardu arengukava 2014-2025 seab muuhulgas eesmärgiks linnaruumi
heakorrastatust, kõrgekvaliteedilise haljastuse olemasolu ning tööstusalade visuaalse
pildi parandamist. Samuti on välja toodud eesmärk autode parkimisvõimaluse
leidmiseks haljastust kahjustamata. Eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevustena
nähakse teiste seas avaliku linnaruumi jätkuvat haljastamist ja heakorrastamist ning
ühtse linnaatribuutika (linnamööbel, majade numbrid, valgustus jne) väljatöötamist.
Üldplaneeringu käigus on otstarbekas välja töötada haljasalade liigitus ja
funktsioonist (kas avalik puhkeala või pigem elurikkust toetav looduslik roheala)
hoolduspõhimõtted. Avaliku linnaruumi arendamise tingimused on samuti
üldplaneeringus üheks käsitletavaks teemaks.
Versioon: 31/01/2018
40 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
3.2.5.2. KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID JA ALAD
Muinsuskaitseobjektidest asub Maardu linnas 2 kultusekivi (arheoloogiamälestist) 8.
Lisaks asub vallasmälestisi Maardu Peaingel Miikaeli kirikus, mistõttu kirikut võib
lugeda kultuuriliselt oluliste hoonete hulka.
Linna territooriumil XX sajandi kultuuriväärtuslikke objekte ei asu.
Pärandkultuuri objektidest 9 asuvad Vana-Narva maantee tööstusalal kaks Peeter Suure
merekindlusega seotud objekti (Kaldase stolli suue ja Iru käigustiku surf 3), samuti
Nehatu vallamaja (hoone asukoht).
Kultuuriväärtuslike alana toob kehtiv Maardu linna üldplaneering välja Kallavere
miljööväärtusliku hoonestusala, mis paikneb Kallavere keskosas, Keemikute ja
Orumetsa tänavate ristumiskohas. Ala peamiseks väärtuseks on 195 0-ndatel aastatel
rajatud stalinistlikud kahekorruselised elamud, nendevaheline haljastus ja avalik ruum.
Harju maakonnaplaneering 2030+ Maardu linna alal väärtuslikke maastikke välja ei
too.
KSH raames pööratakse tähelepanu olemasolevatele kultuuriväärtu ste säilimisele
ja võimalikule eksponeerimisele ning miljööväärtuslikule alale.
3.2.6. LOODUSKESKKOND
3.2.6.1. GEOLOOGIA JA MAAVARAD
Maardu linn asub peamiselt Soome lahe rannikumadalikul, linna lõunapoolne osa
Harju lavamaal. Maastikku iseloomustavadki erinevate Balti mere arengustaadiumite
tasandikud ja linna lõunaosas jälgitav Põhja-Eesti klint. Geoloogilises läbilõike
alumise osa moodustavad erinevad aluskorra kristalliinsed kivimid ning läbilõike
ülemise osa moodustavad pealiskorra settekivimid. Klindieelsel alal on Kambriumi
kivimite avamusala (liivakivid, savid), klindipealsel alal avanevad pinnakatte all
Ordoviitsiumi lubjakivid 10.
Pinnakatte paksus ja tüüp varieerub linna piires (joonis 3.2.6.1-1). Maardu linna
klindipealsel alal Vana-Narva mnt ümbruses on levinud väga õhukese pinnakattega
alad, kus pinnakatte paksus on isegi vähem kui 1 m. Maardu järve ümbruses esineb
soosetteid (turvas) ning pinnakatte paksused on kohati üle 10 m.
Muuga elamupiirkonnas katab aluspõhja savimoreen, millel lasub omakorda merelise
geneesiga tolmliiv. Maa-ameti Geoportaali geoloogia kaardirakenduse andmetel on
pinnakatte paksus valdavalt vahemikus 20-30 m, setete paksus suureneb mere suunas.
Kallavere elupiirkonnas levivad pinnakattes liivakividel lasuvad saviliivad ja
liivsavid. Pinnakatte paksus on valdavalt vahemikus 5 -10 m, kuid kohati alla 2 m.
8
Allikas: register.muinas.ee
9
Allikas: Maa-ameti kaardirakendus
10
Allikas: Suuroja, K., All, T., Kõiv, M., Mardim, T., Morgen, E., Ploom, K., Vahtra, T., 2002.
Eesti geoloogiline baaskaart (mõõtkavas 1:50 000). 6343 Maardu. Seletuskiri, 99.
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 41
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Kroodi majanduspiirkonnas on pinnakattes liivad ja saviliivad, mille paksus kõigub
vahemikus 10-30 m.
Joonis 3.2.6.1-1. Maardu piirkonna pinnakate (Allikas: Maa-amet).
Aktiivseid maardlaid Maardus täna ei ole. Maardu linna territooriumile ulatub
üleriigilise tähtsusega Maardu kristalliinse ehituskivi ehk graniidimaardla, milles arvel
olev kivim sobib omadustelt ehituskiviks, viimistluskiviks ja ehituskillustikuks.
Maardla on jagatud kolmeks plokiks, millest Maardu territooriumile ulatuv 1. plokk
on arvel aktiivse tarbevaruna (1 245 062 tuh m 3 ), 2. plokk aktiivse reservvaruna (1 723
932 tuh m 3 ) ning Maardu piirest välja jääv 3. plokk prognoosvaruna. Ehituskivi
kaevandamiseks esitatud loataotluste menetlused on tänaseks sisuliselt seiskunud.
Maardu fosforiidi leviala jääb küll suuremas osas Maardu lin nast kagu suunda, kuid
fosforiidi kaevandamist on eelmisel sajandil toimunud ka Maardu linna territooriumil.
Tänase Kroodi töösturpiirkonna idaosas asub endise Maardu fosforiidimaardla ala, kus
kaevandustegevus toimus aastatel 1940-1965 11. Fosforiidilevilas olev maavaravaru ei
ole täna kaevandamisväärne ning eeldab tulevikus täiendavaid uuringuid.
Üldplaneeringu koostamisel analüüsitakse, kas kavandatavad maakasutuse
muutused võivad halvendada maavara kaevandamisväärsena säilimist või
maavarale juurdepääsu.
3.2.6.2. PÕHJAVESI
Maardu linnas levivad kolm aluspõhjalist veekompleksi:
11
Allikas: Kolats, M. (2015) Maardu kaevandamise ala vee dünaamika ja kvaliteet. Tallinn. Tallinna
Tehnikaülikooli Mäeinstituut.
Versioon: 31/01/2018
42 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Siluri-Ordoviitsiumi (S-O);
Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-C);
Kambrium-Vendi (C-V).
Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks on maapinnalt esimeseks veekompleksiks linna lõunaosas,
Iru pangast lõunas ja Maardu järve ümbruses. Veekompleksi vett kasutatakse
üksikmajapidamiste veevarustuses ja kastmisveena ning Maardu linna ühisveevarustuse
seisukohast ei oma see olulist tähtsust. Samas on antud veekompleks Harjumaal üksiktarbijatel
oluliseks veeallikaks, probleemiks on põhjavee kaitsmatus või nõrk kaitstus. Põhjavee
keemiline koostis on väga muutlik. Vesi on reostuse tunnustega, kõrgendatud on sulfaat-,
ammoonium- ja nitraatiooni sisaldus ning üldraua sisaldus ja üldkaredus.
Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi vettkandvateks kivimiteks on Kallavere, Tsitre,
Ülgase ning Tiskre kihistu liivakivid ja nõrgalt tsementeerunud aleuroliidid ning kompleksi
paksus on 15–30 m. Veekihi kasutamist piirab eelkõige kihi tagasihoidlik veeandvus.
Veeandvus väheneb sügavuse suurenemisega ning alumine 5 m läbilõiget (savikas aleuroliit)
on sageli veetu. Veekompleksi ülemiseks veepidemeks on Alam- Ordoviitsiumi lademe
Türisalu kihistu diktüoneemakilt ja alumiseks veepidemeks on Alam-Kambriumi Lontova
lademe savi. Veekompleksi veeandvus on suhteliselt madal, puurkaevude tootlikkus on
keskmiselt 1,5-3,2 m³/h veepinna alandamisel 5- 9 m. Vesi võib kohati omada mõningaid
tehnogeense reostuse tunnuseid – näiteks kõrgeid ammoonium- ja fluoriooni sisaldusi.
Veekompleksi põhjavesi on keskmise kareduse ja vähesel määral suurema rauasisaldusega.
Enamasti vajab põhjavesi ühisveevarustuses joogiveeallikana kasutamisel veetöötlust raua,
mõnel juhul ka ammooniumi ja gaaside eraldamiseks. Radionukliidid ei põhjusta Ordoviitsium-
Kambriumi veekompleksi vee joogiveena kasutamisest ülemäärast efektiivdoosi.
Radionukliidide määrangu ja efektiivdoosi arvutuste järgi pole Harjumaal üheski Ordoviitsium-
Kambriumi puurkaevus piirsisalduse ületamist.
Kambrium-Vendi veekompleksis eristuvad veeandvuses ja ka vee keemilises koostises
ülemised Voronka pisi- kuni peeneterised liivakivid ja aleuroliidid Gdovi kuni keskteristest
liivakividest. Voronka veekihi puurkaevude eritootlikkused ei ületa tavaliselt 1 l/s×m.
Erinevused veetasemeis alumise Gdovi veekihiga ei ületa 10 cm. Veekihi põhjavesi on
valdavalt HCO3-Cl-Ca-Mg-tüüpi (või HCO3-Na-Ca-Mg-tüüpi mattunud orgude piirkonnas) ja
mineraalsus ulatub 0,4–0,9 g/l (mattunud orgudes 0,3–0,4 g/l). Võimaliku soolaka vee sissetung
Voronka veekihti on modelleerimisega välja pakutud Tammneeme– Leppneeme rajoonis. Kuna
võimalik kloriidide sissetung arvutati veevõtu kahekordistumisel veekompleksist, kuid praegu
toimub pidev veetarbimise vähenemine ja survepinna tõus, ei ole soolaka vee sissetung
piirkonda intensiivne. Gdovi veekihi puurkaevude eritootlikkused on vahemikus keskmiselt 1–
2,5 l/s×m. Veekihi põhjavesi on suurema mineraalsusega kui Voronka veekihis, kuid veetüüp
on sama. Vees on joogiveele lubatust rohkem kloriide, mangaani, ammooniumi, radionukliide.
Veekompleksi vee kvaliteet on stabiilne, samas iseloomustab seda radionukliidide ja üksikutel
juhtudel mikrokomponentide kõrgem sisaldus. Põhjavees põhjustavad enim probleeme
looduslikult esinevad raadiumi isotoobid 226Ra ja 228Ra, kuna just need põhjustavad üle 90 %
tarbijale antava joogiveega saadavast ülemäärasest efektiivdoosist. Tõenäoliselt rikastus
veekihi vesi uraanirea radioaktiivsete komponentidega moodustumise ajal, kuid pole välistatud
ka tänapäeval põhjavee pidev täienemine kristalse aluskorra survelise põhjavee sissevoolu
arvelt. Põhjavees on ka gaase, eelkõige lämmastikku. Veekompleks on pealt kaetud paksu
Lontova lademe savikihiga, mistõttu vesi on maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitstud. Vesi on
surveline, kaevud on suure tootlikkusega. Veekompleksi põhjavett kasutatakse intensiivselt
ühisveevarustuse ja tootmisvee allikana.
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 43
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Tulenevalt geoloogiliste tingimuste varieeruvusest leidub linnas erineva põhjavee kaitstusega
alasid. Valdavalt on maapinnale lähim põhjaveekiht klindi alusel kaitstud, kuid klindi pealsel
on põhjavesi kaitsmata või nõrgalt kaitstud (vt allpool joonis).
Joonis 3.2.6.2-1. Maardu linna põhjavee kaitstuse kaart (Allikas:Maa-amet).
Põhjavee kasutamine reservpuurkaevudest toimub peamiselt kambriumi veehorisondist,
vähesel määral ka ordoviitsium-kambriumi veehorisondist. Põhjavee varu olmevee tarbeks on
piisav.
3.2.6.3. PINNAVEEKOGUD
Maardu linnaga piirnevad 3 olulisemat veekogu: Maardu järv, Kroodi oja ja Muuga laht.
Maardu järv (Keskkonnaregistri kood VEE2005910) asub Maardu linna lõunaosas. Algselt
loodusliku tekkega järv paikneb 15-20 m sügavuselt aluspõhja kivimitesse lõikunud ja
osaliselt pinnakatte setetega täitunud orus, tema veepeegli pindala on 160 ha ning valgala
pindala on 13,4 km2. Suurim sügavus on 3,7 m, keskmine sügavus 1,5 m. Järve aasta keskmine
äravool on 3,2 miljonit m³. Maardu järv kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja Harju
alamvesikonda ning tegemist on avalikult kasutatava veekoguga.
Järve veetaseme reguleerimiseks kaevati 1893. aastal järvest mereni Kroodi kanal (oja) ja
ehitati pais, kuid 1894. aastal pais purunes ning järv voolas tühjaks. Järv taastati 1939. aastal,
misjärel kasutati seda AS Eesti Fosforiit rikastusvabriku veereservuaarina, hiljem on tema
veetaset tõstetud. Peterburi maantee rekonstrueerimise käigus ehitati Maardu järvele uus
liigveelask, eelnevalt esines amortiseerunud regulaatoriga probleeme. Tallinn-Narva maantee
rekonstrueerimise käigus 2011.a suleti Maardu järve vana regulaator püsivalt ning paigaldati
kaks plasttoru läbimõõduga 1 m ja põhjakõrgusega 33.2 m, mis peaks tagama kindla veetaseme
Versioon: 31/01/2018
44 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
järves12. Viimasel ajal on siiski täheldatud Maardu järve veetaseme langust, täpsemad põhjused
on välja selgitamata.
2015. a väikejärvede hüdrokeemilises seires võeti veeproove Maardu järvest . Lämmastiku ja
fosfori sisalduse alusel on järve seisund kesine13. Viimaste aastatega on täheldatud, et järve
veetase on märgatavalt langenud.
Maardu linna arenguvisiooni kohaselt on Maardu järveäärne ala sobiv nii täiendavate
puhkealade rajamiseks kui elamuehituseks.
Keskkonnaagentuuri andmete alusel 14 on Keskkonnaministeerium Maardu järve
piirkonnas määranud üleujutusohuga riskipiirkonna. Määramise aluseks o lnud uuring
täpsustab, et Maardu järve piirkonnas on üleujutusoht põhjustatud pikaajaliste rohkete
sademete või lumesula tõttu üleajavatest väiksematest jõgedest, ojadest ja järvedest.
Harju maakonnaplaneeringu KSH ja Jõelähtme valla ÜP KSH raames on teemat
täpsustatud, mh tõdes Keskkonnaagentuuri telefonivestluse käigus, et puudub
vaatlusandmetel põhinev info järvevee regulaatorite tegelikust mõjust, kuid võib
eeldada, et üleujutusoht on leevendatud ning vastav andmestik (sh Maa -ameti X-GISi
kaardikihid) vajab uuendamist.
Kroodi oja (kanal)
Oja saab alguse Maardu järvel asuvast paisust ning suubub Muuga lahte. Pikkus 10,8 km,
valgala 23,81 km² ja keskmine arvestuslik vooluhulk alla 0,5 m³/s, reovee hulk aastas on
ligikaudu 10 mln m³. Kroodi kanal (oja) kaevati Maardu järve ja Muuga lahe vahele 1893. aastal
ning tema kaldaid on pikaajaliselt asustanud suured tööstusalad – vasakkaldal asub Maardu
tööstusrajoon ning paremal endise AS Eesti Fosforiit territoorium. Kroodi oja kvaliteeti on
aastaid mõjutanud piirkonnas toimunud fosforiidi kaevandamine ning rikastamine. Kroodi oja
läheduses asub mitmeid ettevõtteid, mis on arvel ohtlike ettevõtetena.
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas (kinnitatud aastal 201615) on Kroodi oja seisundit
hinnatud halvaks (halb ökoloogiline ja keemiline seisund ning väga halb ökoloogiline
seisundiklass suurselgrootute järgi). Halva ökoloogilise seisundi põhjuseks olid lämmastiku,
fosfori, ammooniumi sisaldused, EPT, ASPT, DSFI näitajad ning Ba, naftasaaduste ja tsingi
esinemine vees. Halva keemilise seisundi põhjuseks olid reostunud setted, sh nikli ja selle
ühendite kõrge kontsentratsioon. Põhilisteks surveteguriteks Kroodi ojas on jääkreostus ja
heitvesi. Ojale on kehtestatud samaaegne olemasoleva tegevuse mõju piiramine ja uue tegevuse
vältimine, millest tuleneb koormuse suurenemine (näiteks uued heitveelaskmed). Probleemiks
ei ole samas ainult minevikust pärit reostus – ka praegused Kroodi majanduspiirkonna
ettevõtted reostavad oja oma väljalaskudega.
Viimased läbiviidud uuringu tulemused näitasid, et reostus esines Kroodi oja ülemjooksul
asuvates tiikide mudastes põhjasetetes (naftasaadused, Zn, Cu, Ni, Pb) ning kesk- ja
12
Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014 -2015. Kroodi oja jääkreostuse ohutustamisega
kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamise aruanne. Eesti Keskkonnauuringute K eskus OÜ;
Tartu 2015
13
Ibid
14 Arvutuslikud tippveetasemed üleujutusohuga riskipiirkondadele. Lõpparuanne. 2014.
15
http://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 45
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
alamjooksul pinnasereostusena (As, Zn, Cu, Pb, Cd). Veereostust esines kogu oja ulatuses
fenoolide ja raskmetallide osas. Naftasaadustega reostunud vett esines ka tiikide alal 16.
Kroodi oja jääkreostuse ohutustamisega kavandatud tegevuste mõjude hindamise kaardistamise
tulemusena ja KIKi rahastusel on Kroodi oja kavandatud puhastada 2021. aasta lõpuks. Riik
koos Maardu linnaga on Kroodi ojaga paralleelselt ellu viimas mitut projekti, et likvideerida nii
varasem reostus kui tänased ohuallikad.
Muuga laht
Muuga laht jääb Maardu linna haldusterritooriumil tervenisti Muuga Sadama alasse. Muuga
sadam on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam. Muuga sadama akvatooriumi sügavus ulatub
18 meetrini, mis võimaldab teenindada kõiki Taani väinu läbivaid laevu.
Pikaajaline inimtegevus Maardu piirkonnas on mõjutanud ka Muuga lahe
keskkonnaseisundit.17
Üldplaneeringuga kavandatavate tegevuste puhul tuleb tähelepanu pöörata pinnase
reostuse ja veekaitse teemadele seoses potentsiaalse tööstuse- ja ettevõtlusarenguga.
Elamu-, tootmis- ja tööstusalade kavandamisel tuleb hinnata, millisel moel saab toimuma
veega varustatus ning heitvee ärajuhtimine.
Üldplaneeringu käigus hinnata Maardu järveäärse arendustegevusega kaasnevaid
mõjusid ning käsitleda ehituskeeluvööndi vähendamise võimalusi ja nendega
kaasnevat võimalikku mõju Maardu järvele.
3.2.6.4. LINNA ROHEALAD
Maardus suuremateks rohealadeks on Kallaverest lõunas asuv Metsapark, väljaarendamist
vajav Loode park ja samuti Maardu järve äärsed rohealad. Ülejäänud rohealad on valdavalt
ribajad, kulgedes piki taristukoridore või Kroodi oja ning on oma iseloomult pigem
puhverhaljastuse iseloomuga. Kallaveres, Muugal ja Maardu järve elupiirkonnas leidub ka
väiksemaid parke ja rohealasid. Haljastus on säilinud ka tootmismaadel ning tekkinud
kasutusest välja langenud jäätmaadel.
3.2.6.5. ROHELINE VÕRGUSTIK
Kõige värskem dokument, mis käsitleb rohelist võrgustikku Maardu linna piirkonnas
on Harju maakonnaplaneering 2030+. Selle dokumendi järgi on Maardu linn pea kogu
ulatuses määratud linnalise asustuse alaks ning sidusat rohevõrku linna territooriumil
ei paikne. Roheline võrgustik on küll määratud ümbritsevates asustusüksustes ning
seda illustreerib joonis 3.2.6.5-1. Nagu näha ulatub rohevõrgu ala linna territooriumile
üksikute laikudena, Maardu järvest lõunas ja Kallavere elupiirkonna idaosas.
16
Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014 -2015. Kroodi oja jääkreostuse ohutustamisega
kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamise aruanne. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ;
Tartu 2015.
17
Ibid
Versioon: 31/01/2018
46 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Linnalise asustusega aladele ulatuvad rohelise võrgustiku osad on
maakonnaplaneeringu järgi eelkõige puhkeotstarbelised, kuid samas on oluline
säilitada ja parandada rohelise võrgustiku sidusust nii linnalise asustusega ala siseselt
kui ka ühendusi teiste rohevõrgu struktuuridega.
Joonis 3.2.6.5-1. Roheline võrgustik vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+ 18
Rohelise võrgustiku piire ja kasutustingimusi Maardu linnas tuleks üldplaneeringu
koostamisel täpsustada. Rohelise võrgustiku osas on KSH raames vajalik
keskenduda peamiselt linnalise asustuse piirkonnale iseloomulikule rohelise
võrgustiku lähenemisele, mis tähendab, et üldplaneeringu eesmärgiks on antud
juhul kavandada rohelist võrgustikku, mis oleks eeskätt puhkeotstarbeline ning
lähtuks inimeste vajadustest.
3.2.6.6. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID
Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele (LKS) kaitsealad,
hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse
üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Maardu
linna territooriumil leiduvad mõned kaitstavate liikide leiukohad ning kaitstavad
üksikobjektid. Nimekiri objektidest on leitav tabelis 3.2.6.6-1.
Tabel 3.2.6.6-1. Kaitstavate loodusobjektide loetelu Maardu linnas
Nr Liik/objekt Kaitsekategooria
1 Miku Raudkivi üksikobjekt
18
KSH VTK koostamise ajal on Harju maakonnaplaneering 2030+ järelevalve etapis.
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 47
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Nr Liik/objekt Kaitsekategooria
2 Iru Aiandi kivi üksikobjekt
3 Indikaatorkivi üksikobjekt
4 Põhja-nahkhiir LK II loomaliik
5 Rohunepp LK II linnuliik
6 Aasnelk LK II taimeliik
7 Ainulehine soovalk LK II taimeliik
8 Vööthuul-sõrmkäpp LK III taimeliik
Kaitstavate loodusobjektide paiknemist illustreerib joonis 3.2.6.6-1.
Joonis 3.2.6.6-1. Kaitstavate loodusobjektide paiknemine Maardu linna territooriumil
Üldplaneeringus kavandatava maakasutuse ja seatavate tingimuste osas on
vajalik arvestada kaitstavate loodusobjektidega. Läbiviidava KSH protsessi
raames hinnatakse üldplaneeringuga kavandatava võimalikku mõju kaitstavatele
loodusobjektidele. Mõju hindamises käsitletavad konkreetsed objektid selguvad
üldplaneeringu tööprotsessi käigus.
3.2.6.7. NATURA 2000 ALAD
Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele on välja toodud informatsioon
rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku, Natura 2000 kohta, et välja selgit ada Natura
hindamise läbiviimise vajadus.
Versioon: 31/01/2018
48 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Maardu linna territooriumil ei asu Natura 2000 alasid. Lähimaks Natura alaks on
Tallinna linna ja Jõelähtme valla aladel asuv Pirita loodusala. Loodusala jääb oma
lähimas asukohas Maardu linna piirist ca 300 m kaugusele (joonis 3.2.6.7-1).
Üldplaneeringu koostamisega määratletakse linna ruumilise arengu põhimõtted ja
suundumused linna territooriumil, mis väljapool planeeritavat ala ei too kaasa muutusi.
Tulenevalt sellest võib öelda, et Pirita loodusala ei asu üldplaneeringu mõjualas ning
mõju hindamine Natura alale ei ole vajalik.
Joonis 3.2.6.7-1. Natura 2000 võrgustik (Allikas: Maa-amet ja EELIS)
Maardu linna üldplaneeringu KSH raames Natura hindamise protsessi läbi ei
viida, kuna linna territooriumil või piiriga kokkupuutuvalt Natura 2000
võrgustiku alad puuduvad.
3.2.6.8. HEITED ÕHKU, VÄLISÕHU KVALITEET
Peamisteks välisõhu seisundit mõjutavateks teguriteks on transpordist ja tööstusest
tulenev õhusaaste. Keskkonnalubade infosüsteemi andmetel on Maardu linnas üle 30
ettevõtte, kellele on väljastatud välisõhu saasteluba/õhusaasteluba või
keskkonnakompleksluba, millega kaasneb välisõhu saastamine. Eramupiirkondades
võib esineda ka majade kütmisel kasutatavate kütuste põletamisest tekkivat saastust –
eelkõige Muuga elamupiirkond (kokku 448 ha).
Maardu linna välisõhu kvaliteeti mõjutab Muuga sadamas ja linna territooriumil
asuvate naftaterminalide tegevus, mis võib põhjustada lõhnahäiringuid. Sadama piirile
on paigutatud seirejaamad, millest Maardu linna olukorda iseloomustab Muuga -2
seirejaam. Lisaks on välisõhu seirejaamad paigaldatud Vopak E.O.S: Trendgate
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 49
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
terminali ja Termoil terminali juurde (vastavalt Maardu-1 ja Maardu-2). Samas ei saa
välistada mõju teistelt piirkonnas paikenvatelt objektidelt.
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) tehtud Muuga piirkonna lõhnauuringus 19
jõuti modelleerimisega järeldusele, et Muuga sadama territooriumiga piirnevates
elamupiirkondades on 15% aasta lõhnatundide kriteerium ületatud. Uuringu käigus
tehti olemasolevat Muuga sadama seiresüsteemi täiendavaid välisõhu kvaliteedi
mõõtmisi eesmärgiga hinnata Muuga sadamas tekkivaid saasteainete heitkoguseid,
sadama piirkonna saastetasemeid ja sadamat ümbritsevate elamupiirkondade
lõhnahäiringu esinemissagedust.
Saasteallikate suundanalüüsist võib järeldada, et valdavalt on registreeritud saaste -
episoodid seotud Muuga sadama ja teiste piirkonnas asuvate terminalide tegevusega.
Siiski ei saa kõrgemate lõhnaainete tasemete episoodide puhul endiselt täielikult
välistada ka kauglevi, nt Muuga ja Maardu seirejaamadeni võib ulatuda Milstrandi
terminali tekitatud saaste. Ei saa välistada ka Loo alevikus tegutsevaid ettevõtteid, ent
enamikel juhtudel võib olla tegu terminalide tekitatud saastepilve „rändega“ vastavalt
muutuvatele tuulte suundadele 20,21.
2015. a EKUKi Muuga sadama mõõtmiste 22 tulemustena ja õhuseiresüsteemi tulemuste
kokkuvõte alusel ei ületatud Maardus saastetasemete piirväärtusi (alifaatsetel
süsivesinikel oli maksimaalne tunnikeskmine kontsentratsioon 710 gC/m 3 ehk 0,142
SPV 1 , väävelvesinikul 4,09 g/m 3 ehk ~0,5 SPV 1) . Samas registreeriti endiselt
lõhnakaebusi, millest küll enamik ei ole seotud Maardu linnaga (vt joonis 3.2.6.8-1).
19
Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Kesklabor. Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ja saasteainete
heitkoguste hindamine Muuga sadamas. Tallinn 2014
20
Muuga sadamas naftasaadusi käitlevates terminalides enim lõhnahäiringuid põhjustavad tegevused.
Eksperthinnang. Hendrikson & Ko OÜ töö nr 2154/14, Tallinn 10.11.2014
21
Muuga sadama piirkonnas lõhnahäiringuid põhjustada võivad tegevused (lisaks sadamaga seotud
naftaterminalidele). Seirejaamade suundanalüüsil põhinev eksperthinnang. Hendrikson & Ko OÜ töö
nr 2154/14-3, Tallinn 23.03.2015.
22
Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas 2015. Tallinn 2016
Versioon: 31/01/2018
50 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Joonis 3.2.6.8-1. Lõhnakaebused 2015. a kuude lõikes Muuga sadama - Maardu
piirkonnas (Allikas: EKUK 2015 aruande joonis 21 23).
2015. aastast paigaldati Muuga sadama ja Maardu naftaterminalide piirkonda
lõhnaseiresüsteem (e-ninad). Moodustati Muuga lõhnaprobleemi töögrupp, mille
eesmärk on kokku leppida sobivates meetmetes vähendamaks piirkonna
lõhnahäiringut 24.
Lõhnatase on pärast meetmete rakendamist vähenenud 25.
3.2.6.9. MÜRA JA VIBRATSIOON
Peamisteks Maardu linna välisõhu müraolukorda (vibratsiooni mõju on valdavalt
lokaalne) mõjutavateks teguriteks on transport (nii raudtee- kui ka autoliiklus) ja
tööstus (peamiselt sadama piirkond).
Muuga sadama müraolukorda uuriti mürauuringu raames 2016. aastal 26.
Rail Baltic uue avaliku raudtee rajamine loob võimaluse parandada ka olemasoleva
Muuga sadamasse viiva raudteekoridori äärde jäävate elamupiirkondade
müraolukorda, kuna uus raudtee kulgeb olemasolevate taristuobjektidega (1520 mm
raudtee) samas koridoris ning müra vähendav meede on mõistlik ette näha mõlema
raudtee jaoks ühiselt (Rail Baltic raudtee trassi koridor on kavandatud Harju
maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ 27).
Autoliikluse osas võib lähitulevikus ilmselt ette näha mõningast liikluskoormuste
suurenemist, mis suurendab liiklusmüra poolt tekitatavat häiringut ja müraga kokku
puutuvate inimeste hulka.
Tööstustegevuse puhul tuleb üldplaneeringus lähtuda eelkõige sellest, et uute
tööstusettevõtete rajamisel või olemasoleva tööstustegevuse laiendamisel ei
põhjustataks ülenormatiivset mürataset naaberaladel. Tööstust on soovitatav arendada
eelkõige olemasolevates tootmispiirkondades ja suuremate teede (ja/või raudtee) ääres,
mis võimaldab transpordivood suunata otse maanteele müra- ja saastetundlike alasid
läbimata.
Elamupiirkondade lähistel tootmistegevuse arendamisel tuleb eelistada
tootmisharusid, mille mõju ei ulatu tootmishoonest väljapoole. Juhul, kui mõju ulatub
tootmishoonest väljapoole, on oluline välja töötada leevendusmeetmed.
23
Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas 2015. Tallinn 2016
24
http://www.portoftallinn.com/static/files/112.3_Keskkonnaamet_Muuga%20keskkonnap%C3%A4e
v_22.11.2016,%20l%C3%B5hn.pdf
25
http://maardu.kovtp.ee/en/uudised-ja-teated/-
/asset_publisher/GOSUWtP4XUy9/content/id/13996954?redirect=http%3A%2F%2Fmaardu.kovtp.ee
26
http://www.portoftallinn.com/static/files/114.5_Akukon_Muuga%20keskkonnap%C3%A4ev_22.11
.2016,%20m%C3%BCra.pdf
27
KSH VTK koostamise hetkel on antud planeering järelevalve etapis.
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 51
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Rasketööstusettevõtete ja olulise ruumilise mõjuga objektide asukoha valikul tuleb
järgida ohutuid kaugusi elamu- ja puhkealad suhtes ning rakendada negatiivseid
mõjusid leevendavaid meetmeid (nt puhvertsoonid).
Maakasutuse kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata, et oleks tagatud välisõhu
kvaliteedi seisund ning hinnata kavandatavate muutustega kaasnevaid
keskkonnamõjusid, vajadusel välja tuua sobivad keskkonnameetmed.
3.3. SEOSED ASJAKOHASTE PLANEERINGUTE JA
ARENGUDOKUMENTIDEGA
3.3.1. KÕRGEMALSEISVAD ARENGUDOKUMENTID
Kõrgemalseisvatest arengudokumentidest on olulisimaks maakonnatasandi
planeeringud Harju maakonnaplaneering 2030+, Rail Baltica ja kergliik lusteede
teemaplaneering.
Harju maakonnaplaneering 2030+ annab suunised kolmes põhilises
teemavaldkonnas: asustuse suunamine, erinevad ruumilised väärtused ja tehnilised
võrgustikud. Maardu linna kontekstis on eelkõige olulisteks asustuse ja tehnilise
taristu teemavaldkonnad.
Asustuse suunamisel toob maakonnaplaneering välja kompaktselt ja hajusalt
asustatud alad ning annab nendele arendamise põhimõtted ja tingimused. Peaaegu kogu
Maardu linna territoorium on määratud linnalise asustuse alaks, moodustades osa
Tallinna linnastu linnalise asustuse alast. Linnalise asustuse ala ei jälgi linna
administratiivpiire, vaid väljakujunenud hoonestust ja selle tihedust ning
tulevikuperspektiivi kujuneda mitmekülgseks linnakeskkonnaks . Üldplaneeringu
raames on linnalise asustuse ala vajalik täpsustada.
Maakonnaplaneering suunab asustust ka keskuste võrgustiku määramisega, kus igale
keskuse tasandile vastavad soovituslikud teenused, mida keskus võiks elanike heaolu
arvestades pakkuma. Maardu linn on määratud piirkondlikuks keskuseks, kuhu
koondub olulisel hulgal nii teenuseid kui töökohti. Maakonnaplaneeringus toodud
teenuste nimekiri on soovituslik, omavalitsus võib vastavalt võime kusele pakkuda
rohkem teenuseid ning kasutada erinevaid koostöövorme 28 . Maakonnaplaneeringu
alusuuringu põhjal puudub Maardus hooldekodu 29.
Tehnilise taristu osas toob maakonnaplaneering lisaks perspektiivsele trammiteele
välja teemaplaneeringute trassid:
Rail Baltica trassi, mida täpsemalt käsitab Harju maakonnaplaneering
„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Rail Baltic
maakonnaplaneering määrab raudtee trassi koridori (150 m) asukoha Maardu
28
Nt teenust ei pea tingimata kohapeal looma, teenust võib perioodiliselt tuua inimeseni või viia
inimene teenuseni.
29
Tartu Ülikooli RAKE, Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse
tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes, Siseministeerium 2015.
Versioon: 31/01/2018
52 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
linna territooriumil ning planeerib perspektiivse kaubaterminali
põhimõttelise asukoha koos kaubaveo veeremi hooldedepooga Muuga
sadama piirkonda. Kaubaterminali asukoht (täpsustub uuringu alusel) võib
ulatuda Maardu linna territooriumile ning seda võimalust tuleb
üldplaneeringu koostamisel arvesse võtta.
Kergliiklusteed Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering
„Harjumaa kergliiklusteed“ põhjal. Kergliiklusteede teemaplaneering
kehtestati aprill 2012. Teemaplaneeringu koostamise eesmärk oli maakonna
kergliiklusteede võrgustiku planeerimine läbi teekoridoride määratlemise
ning selle võrgustiku sidumine teiste infrastruktuuridega.
Maakonnaplaneeringus käsitletud ruumilised väärtused – nt roheline võrgustik,
väärtuslikud põllumajandusmaad, maardlad – asuvad linna territooriumil väikeses
ulatuses ja paiguti, osad väärtused puuduvad (nt väärtuslikud maastikud).
3.3.2. MAARDU LINNA ARENGUDOKUMENDID
Maardu linna arengukava 2014-2025
Maardu linna arengukava 2014-2025 on kaasajastatud versioon linna 2014-2020
arengukavast, mis toob välja nii visiooni aastani 2025 kui ka pikemaajalise
arenguperspektiivi aastani 2035.
Arenguperspektiiv 2035 kirjeldab linna olulisemaid strateegilisi suundi üldiselt :
linnakeskuse ja Muuga teenuskeskuse loomine, linna sidustamine tervikuna tajutava
linnaruumi loomiseks, endisest reostunud tööstuslinnast ökoloogiliselt tasakaalustatud
ja mitmekülgse elukeskkonnaga logistika-, tööstus- ja sadamalinnaks arenemine.
Arenguperspektiiv 2035 toob välja ka arenguvajadused erinevates linnapiirkondades
ning teemavaldkonniti.
Maardu linna lähem arenguvisioon aastaks 2025 on sõnastatud järgmiselt:
Maardu on mitmepalgeline, ligikaudu 18 000 elanikuga linn, mille territooriumil paiknevad
rahvusvahelise tähtsusega sadam, kaasaegsed tööstusalad/tehnopargid ning eriilmelised
elupiirkonnad.
Suur osa Maardu linna tööealisest elanikkonnast leiab tööd lisaks siin paiknevatele
tööstusettevõtetele ka Maardu linna teenindusettevõtetes, mis on rajatud teenindamaks
transiitkaubandust ja kohalikke elanikke. Samas on Maardu Tallinna lähitagamaa, kust käivad
inimesed tööl ka pealinnas. Siiski leiab suurem osa Maardu elanikest soovikohast tööd
kohapeal.
Maardu on soodsate arengutingimustega, sotsiaalselt turvaline ja kvaliteetse elukeskkonnaga
dünaamiline linn.
Lähima visiooni elluviimiseks toob arengukava välja järgmised vajalikud tegevused, millel on
üldplaneeringu kontekstis ruumiline mõõde:
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 53
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Keskkond: parandada keskkonnaseisundit ja tagada uue ettevõtluse puhul
keskkonnahoidlikkus, vähendada paikkondlikke sajuveeprobleeme,
likvideerida kasutusest väljalangenud hooned. Kroodi oja
tervendamisprojekti elluviimine.
Heakord ja puhkealad: koostada haljastuse teemaplaneering; haljasalade
juurde parkimisvõimaluste/majade loomine, avaliku ruumi väheväärtusliku
haljastuse uuendamine, amortiseerunud konstruktsioonide-torude jt kasutute
rajatiste eemaldamine linnapildist. Puhkealade täiendav arendamine:
Maardu järve äärne puhke- ja suplusala, Maardu järve idakalda puhkeala ja
Loodepargi puhkeala rajamine/kujundamine.
Maakasutus: täiendav maade munitsipaliseerimine, elamumaa reservi
kavandamine elamuehituseks sobivates piirkondades – Kallavere
elupiirkonnas, Muugal, Maardu järveäärsel alal; läbirääkimised KOV piiri
muutmiseks, et viia kogu Muuga sadam Maardu linna territooriumile.
Kalmistu ala laiendamine. Endistele tööstusaladele ja kasutusest
väljalangenud kinnisvarale uute funktsioonide andmine.
Sotsiaalne taristu: olemasoleva taristu säilitamine, fosforiidimuuseumi
asutamine, Maardu motokompleksi rajamine, munitsipaal spordikooli
loomine ning täiendavate sportimisvõimaluste loomine (moodulhall,
spordiväljakud ja liikumisrajad Muugal).
Turvalisus: Viimsi, Jõelähtme ja Maardu ühtse riskianalüüsi koostam ine.
Taristud: elektriliinide viimine maakaablisse (sh võimalusel Kallavere
kõrgepingeliini), lokaalkatlamaja rajamine Kallaveres, elektrivarustuse
arengukava väljatöötamine koostöös Eesti Energiaga. Vajadusel Kallavere -
Muuga gasifitseerimise väljatöötamine. ÜVK süsteemide väljaehitamine
seni katmata aladel, sh sadeveesüsteemid.
Teed: täiendavate parklate/parkimismajade loomine; ühenduse parandamine
Tallinnaga; ühendusteede ja ristmike täiendav väljaehitamine (sh
raudteega/-teede ristumised), RB ja trammitee trassiga arvestamine,
täiendavate kergliiklusteede rajamine (Kallavere, Muuga, järve äär), busside
lõppterminali rajamine.
Linna kehtivad sektorarengukavad
Maardu linn on koostanud Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise
kava aastatel 2016-2027, mille kokkuvõte on toodud ptk 3.2.4.1. Ühisvee- ja
kanalisatsioonivõrk.
Üldplaneeringu ja KSH koostamisel mõjutavad Maardu linnaruumi eelkõige
maakonnaplaneeringutes välja toodud taristud ja nende ruumivajadus, kuid
arvestada tuleb ka asustuse ja väärtuste suunamisega vastavates linnaosades või
teemavaldkondades.
Arvestada tuleb arengukavas välja toodud tegevuste ruumivajadusega või
suunamise võimalusega üldplaneeringus. Pikema arenguperspektiivi 2035
saavutamist silmas pidades arvestada üldplaneeringus/KSH-s ka võimalike
täiendavate aspektidega, mis on vajalikud arenguperspektiiv 2035
realiseerumiseks.
Versioon: 31/01/2018
54 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
3.4. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA
EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU
Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on Euroopa direktiivist (KSH
direktiiv) tulenev ja KeHJS-ga ette nähtud keskkonnahoiu instrument.
Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel vaadeldakse üldplaneeringu elluviimisega
kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale, s.h inimese tervisele ning sotsiaalsetele
vajadustele ja varale ning kultuuripärandile, et tagada laiemate keskkonnaaspektide
arvestamine üldplaneeringu lahenduses ning saavutada tasakaalustatud ruumiline
areng. Kuna KSH-s on keskkond defineeritud laialt, siis on paratamatu, et selle piiresse
jääb teisi keskkonnaalaseid hindamisliike nagu sotsiaalsete mõjude hindamine,
tervisemõjude hindamine ja majanduslike mõjude hindamine. Väljakujunenud
tavapraktika, mida toetab direktiiv ja Eesti õigusaktid, on pigem looduskeskkonna-
keskne lähenemine. Planeeringute elluviimisel on aga olulised ka sotsiaal -
kultuurilisele ja majanduslikule keskkonnale avalduvad mõjud.
Keskkonnamõjude laiapõhjalise hindamise kaasabil on eesmärgiks jõuda strateegilise
arengudokumendini, mis arvestab Eestis aset leidvate ühiskondlike protsessidega,
samuti Maardu valla, Harju maakonna ja Eesti Vabariigi strateegiliste
arengudokumentidega ning üldplaneeringu raames läbiviidud analüüsidega (vt ptk
2.5).
Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb eeldatavasti positiivne mõju sotsiaalsele,
majanduslikule ja looduskeskkonnale, mis on iseloomult pikaajaline ja kaudne.
Üldplaneeringu ja KSH integreeritud protsessi käigus kujundatakse alternatiivsed
planeeringulahendused ning nende seast valitakse sobivaim lahendus. Alternatiivide
täpne sisu selgub protsessi käigus. Planeeringulahenduse väljatöötamine ja
keskkonnamõju strateegiline hindamine on omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt
kulgevad protsessid.
Hindamise käigus täpsustatakse planeeringulahenduse võimaliku mõju iseloomu ja
ulatust olulisemate üldplaneeringu eesmärkidega seonduvate keskkonnakomponentide
lõikes. KSH käigus vaadeldakse üldplaneeringu lahenduse elluviimisega kaasnevaid
mõjutusi:
looduskeskkonnale, sh põhja- ja pinnavesi, väärtuslikud
põllumajandusmaad, roheline võrgustik, loodusväärtuslikud alad ja
objektid;
tehiskeskkonnale, sh tehniline taristu, liikluskorraldus, jäätmemajandus,
riigikaitselised vajadused;
sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh linnaruum, ettevõtluskeskkonnale,
teenuste ja töökohtade kättesaadavusele ja inimese tervisele (müra, välisõhu
kvaliteedi, võimaliku radooni ja mitteioniseeriva kiirguse ohu jm) raames;
ajaloolis-kultuurilisele keskkonnale, sh erinevatele kultuuriväärtuslikele
objektide ja aladele.
KSH aruandes kirjeldatakse keskkonnale avaldatava otsese ja kaudse, negatiivse ja
positiivse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust.
Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud ebasoodsa mõju vältimiseks ja/või
keskkonnameetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel. Hindamisel
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 55
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
arvestatakse väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude
kumuleerimisega.
Töö käigus täpsustatakse ka piiriülese mõju esinemise võimalikkus, hetkeseisu ga
piiriülese mõju avaldumist ette näha ei ole.
Üldplaneeringuga selgitatakse välja ruumilised muutused ettevõtluse ja taristu
valdkonnas (vt ptk 2.5 toodud analüüsid) ning hinnatakse, kas võib toimuda tervisele
avalduvate ohutegurite aktiviseerumine.
Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest
(üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid
mõjusid. Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise
arengudokumendi iseloom – mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu
täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida
ning mis on konkreetse planeeringulahenduse puhul olulised.
Hindamisel kasutatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise ül dtunnustatud
metoodikat, valides ning täpsustades töö käigus sobivaimad hindamismeetodeid
vastavalt vajadusele. Eeldatavalt kasutatakse valdavalt kvalitatiivseid
hindamismeetodeid (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms), vajadusel kasutatakse
ka hindamismaatrikseid, võtmetegurite kaalumist jne. Objektipõhist hindamist Maardu
linna üldplaneeringu KSH käigus, tulenevalt üldplaneeringu kui strateegilise
arengudokumendi iseloomust, ei teostata. Samadel põhjustel ei kavandata KSH käigus
ulatuslikke välitöid.
KSH ja üldplaneeringu koostamise käigus toimub planeeringualaga tutvumine, viiakse
läbi tööseminare ning kasutatakse olemasolevaid planeeringute, uuringute, riiklike ja
maakondlike sektorarengukavade ja muude allikate materjale. Töö teostamisel tehakse
koostööd linnavalitsuse ametnike, kohalike elanike, planeerimisdokumendi koostajate
ja keskkonnaekspertide vahel. Töö koostamisel võetakse arvesse avalikkuse
ettepanekud ning tuuakse välja nendega arvestamise või mittearvestamise
põhjendused.
Versioon: 31/01/2018
56 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
ÜLDPLANEERINGU JA KSH PROTSESS
4.1. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE
Üldplaneeringu ja KSH koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi planeering võib
puudutada või kes on avaldanud soovi olla koostamisse kaasatud. Samuti kaasatakse
asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju
või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu. Huvitatud osapoolte seas on
lisaks valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni
kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja
sihtasutused. Kaasamiseks kasutatakse erinevaid vorme (sh teavitamine,
töökoosolekud, ümarlaud, avalikud arutelud jne).
Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus
võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise
planeerimisdokumendi vastu on esitatud (lähteseisukohtade ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse koostamise hetkel) esitatud
alljärgnevas tabelis.
Isik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitatakse kirjaga
(Vastavalt PlanS § 81
lg1; § 76 lg 1 ja 2)
Harju Maavalitsus, alates Maakonna tasakaalustatud Teavitatakse e-kirjaga
1.01.2018 arengu suunaja
Rahandusministeeriumi
planeeringute osakond
(RPLO)
Muinsuskaitseamet Kultuuripärandi kaitse ja Teavitatakse e-kirjaga
tasakaalustatud avaliku
huvi kaitsja
Terviseamet Rahva tervis ja Teavitatakse e-kirjaga
tervisekaitse valdkondade
järelevalve piirkonnas.
ÜP-s käsitletakse müra ja
vibratsiooni küsimusi
Keskkonnaamet KSH kooskõlastaja. Teavitatakse e-kirjaga
Tagada keskkonnakaitse
ning protsessi vastavus
seaduses nõutule
Maa-amet Riigi omandis oleva maa Teavitatakse e-kirjaga
valitseja
Põllumajandusamet Põllumajandusamet Teavitatakse e-kirjaga
teostab vajadusel riiklikku
järelevalvet linna
territooriumil
taimetervise,
taimekaitsevahendite
kasutamise, seemnete ja
aia- ning põllusaaduste
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 57
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Isik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitatakse kirjaga
(Vastavalt PlanS § 81
lg1; § 76 lg 1 ja 2)
turustamise valdkonnas
Päästeamet
Päästeamet Turvalise ning ohutu Teavitatakse e-kirjaga
keskkonna loomine
Maanteeamet Esindab riigi huvi Teavitatakse e-kirjaga
maanteede hooldamisel ja
rajamisel
Politsei- ja Piirivalveamet Turvalise keskkonna Teavitatakse e-kirjaga
loomine Maanteeamet
Lennuamet Ohutu lennundus Teavitatakse e-kirjaga
Tehnilise Järelevalve Ohutusalane järelevalve. Teavitatakse e-kirjaga
Amet Üldplaneeringu alale jääb
raudtee kaitsevöönd ja
planeeringualal asub
raudteerajatisi
Planeeringuala ettevõtted Majandusliku potentsiaali Kirjaga ei teavitata.
suurendamine Teavitatakse
ajalehtedes ja
Ametlikes
Teadaannetes
Planeeringuala elanikud Kõrge kvaliteediga Kirjaga ei teavitata.
keskkond Teavitatakse
ajalehtedes ja
Ametlikes
Teadaannetes
Maardu kodulehel
www.maardu.ee
Muuga Selts MTÜ Kõrge kvaliteediga Teavitatakse e-kirjaga
keskkond kui suuremat arvu
elanikke koondavat ja
aktiivses tegevuses
olevat MTÜ-d
Naaberomavalitsused Naaberomavalitsuste Teavitatakse e-kirjaga
arengu edendamine ja
avaliku huvi kaitsmine
Tehnovõrkude valdajad, Teenuste pakkumine ning Teavitatakse e-kirjaga
sh raudteede omanikud teenusega seotud taristu
rajamine
Eesti Keskkonnakaitse tagamine Teavitatakse e-kirjaga
Keskkonnaühenduste avalikes huvides
Koda
Versioon: 31/01/2018
58 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
KSH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste
nimekiri täieneda.
4.2. ÜLDPLANEERINGU JA KSH EELDATAV AJAKAVA
Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamine toimub kohaliku omavalitsuse spetsialistide,
avalikkuse ja erinevate huvigruppide koostöös. Üldplaneeringu koostamise raames
viiakse protsessi erinevates etappides läbi töökoosolekuid ning avalike arutelusid
(üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu,
üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu). Töökoosolekute ja
arutelude tulemused on aluseks lahenduse väljatöötamisel ja täpsustamisel.
Üldplaneeringu ja KSH protsess järgib järgmist orienteeruvat ajagraafikut:
ÜP ja KSH etapid Toimumise
aeg/täitmine
ÜP ja KSH algatamine 18.04.2017 otsus nr 264
Lepingu sõlmimine Töö teostamiseks 2.10.2017
Töö teostamise ajagraafiku koostamine oktoober 2017
Avakoosolek. Töö teostamise ajagraafiku, edasise 18. oktoober 2017
tööprotsessi ja –korralduse läbiarutamine
linnavalitsuses. Planeeringualaga tutvumine.
ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise oktoober - november
kavatsuse (VTK) koostamine 2017
Lähteseisukohtade ja KSH VTK esitamine Tellijale 24. november 2017
I töökoosolek töögrupiga – lähteseisukohtade ja KSH 5. detsember 2017 kell
VTK tutvustamine; linna keskkonnaväärtuste ja 14.00-17.00
ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamine ja
kaardistamine
Rahvastikuanalüüsi ja ettevõtluskeskkonna analüüsi oktoober - jaanuar 2018
läbiviimine
ÜP lähteseisukohtade ja KSH VTK kohta ettepanekute detsember - jaanuar
küsimine planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 2018
nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha
esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva)
Ettevõtjatele suunatud ümarlaud. Ümarlaua jaanuar 2018
läbiviimine annab laiapõhjalisemad teadmised
olemasoleva olukorra ning ruumilise arengu vajaduse
(maakasutuse) kohta
Planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud veebruar - märts 2018
isikutelt ja asutustelt laekunud ettepanekute
läbiarutamine. Ametkondadelt ja ettevõtjatelt
laekunud arvestamisele kuuluvate ettepanekute
sisseviimine
ÜP lähteseisukohtade ja KSH VTK (koos esitatud märts 2018
ettepanekutega) avalikustamine linna veebilehel
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 59
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
ÜP ja KSH etapid Toimumise
aeg/täitmine
Liikuvusanalüüsi ja haljastusalase eksperthinnangu märts - august 2018
läbiviimine
ÜP ja KSH aruande eelnõu koostamine (ÜP ja KSH märts - oktoober 2018
aruande eelnõude koostamine.
Maakasutusplaani/teemakaartide/selgitavate
skeemkaartide koostamine ja vormistamine (toimub
jooksvalt materjalide välja töötamine, täpsustamine ja
täiendamine vastavalt toimunud
tööseminaridele/koostööle ettevõtjate ja koolilastega)
ÜP ja KSH aruande eelnõu avalikustamine (kestab oktoober - november
vähemalt 30 päeva; sellele eelneb avalikust 2018
väljapanekust teatamine planeerimisseaduse § 76
lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele
hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust)
ÜP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku detsember (I pool) 2018
tulemuste avalik arutelu (avalikust arutelust
teavitatakse eelnevalt planeerimisseaduse § 76
lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt
14 päeva enne avaliku arutelu algust)
ÜP ja KSH aruande eelnõu täiendamine vastavalt jaanuar - veebruar 2019
avaliku väljapaneku tulemustele
ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja märts - juuni 2019
arvamuse andmine (esitatakse kooskõlastamiseks
planeerimisseaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele
ning teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja
asutusi võimalusest esitada üldplaneeringu ja KSH
aruande eelnõu kohta arvamust)
ÜP ja KSH aruande eelnõu täiendamine juuni 2019
kooskõlastamise ja arvamuste andmise tulemustele
vastavalt
ÜP vastuvõtmine linnavolikogu poolt juuni 2019
ÜP avalik väljapanek (kestab vähemalt 30 päeva; august - september 2019
avalikust väljapanekust teavitatakse
planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud
isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku
väljapaneku algust)
ÜP avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu oktoober 2019
(avalikust arutelust teavitatakse käesoleva seaduse §
76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt
14 päeva enne avaliku arutelu algust). Kui
ettepanekuid ei esitata, on võimalik arutelust loobuda
ÜP täiendamine avaliku väljapaneku tulemustele november 2019
vastavalt
ÜP esitamine heakskiitmiseks november - detsember
2019
Versioon: 31/01/2018
60 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
ÜP ja KSH etapid Toimumise
aeg/täitmine
ÜP heakskiitmine (järelevalvaja kiidab november - detsember
üldplaneeringu heaks või keeldub üldplaneeringu 2019
heakskiitmisest 60 päeva jooksul selle maavanemale
esitamisest arvates. Põhjendatud juhul võib
järelevalvaja tähtaega pikendada 90 päevani)
ÜP kehtestamine linnavolikogu poolt jaanuar 2020
4.3. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED JA
KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE KOOSTANUD EKSPERDID
Üldplaneeringu koostamise korraldaja on:
Maardu Vallavalitsus
Kallasmaa 1
74111 Maardu
e-post:
[email protected]
Üldplaneeringu konsultant ja KSH koostaja on:
Hendrikson&Ko OÜ
Raekoja plats 8
51004 Tartu
Maakri 29
10145 Tallinn
e-post:
[email protected]
Planeeringu/ KSH töörühm
Üldplaneeringu projektijuht Marika Pärn
KSH juhtekspert, üldplaneeringu osakonna juhataja Pille Metspalu
KSH juhtekspert Riin Kutsar
KSH töögrupi juht, sotsiaalmajanduslikud mõjud Ann Ideon
Looduskeskkonna ekspert, välisõhk Juhan Ruut
Looduskeskkonna spetsialist, loomastik Kaile Peet
Looduskeskkonna spetsialist, müra Veiko Kärbla
Looduskeskkonna spetsialist, põhja- ja pinnavesi Krista Kruus
Looduskeskkonna spetsialist, geoloogia Epp Zirk
Kartograaf Jaanus Padrik
Töörühma koosseisu võidakse töö käigus vajadusel täiendada.
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 61
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
KSH juhtekspert Pille Metspalu omab keskkonnamõju strateegilise hindamise õigust (vastavalt
KeHJSe § 34 lg 4), sest:
on omandanud kõrghariduse inimgeograafias (sh ruumiline planeerimine ja
keskkonnakorraldus) Tartu Ülikoolis. Omab teadusmagistri kraadi
inimgeograafias;
omab planeerimis- ja arendusalast kogemust alates aastast 1999,
planeeringute keskkonnamõju strateegilise hindamisega tegelenud alates
aastast 2005;
õpingud Tartu Ülikoolis sisaldasid keskkonnamõju hindamisalast koolitust
60 tunni ulatuses ja läbinud KSH juhteksperdi koolituse 60 tunni mahus,
tunnistus nr KSH006 (korraldaja KeMÜ);
on läbinud juhtimisalase koolituse vähemalt 60 tunni mahus ja omab
vähemalt rohkem kahe projekti juhtimise kogemust;
ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid,
protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte.
Juhtekspert Pille Metspalu kinnitab, et tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise
põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning on keskkonnamõju
strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne.
KSH juhtekspert Riin Kutsar omab keskkonnamõju strateegilise hindamise õigust (vastavalt
KeHJS § 34 lg 4), sest:
on omandanud kõrghariduse keskkonnatehnoloogia erialal Tartu Ülikoolis
(BSc, võrdsustatud magistrikraadiga), lisaks omab Tartu Ülikooli
majandusteaduse rakendusõppe tunnistust;
omab keskkonnamõju hindamise kogemust alates aastast 2005 . Osalenud
keskkonnamõju hindamisest sisulise eksperdina ning erineva suurusega
KMH ja KSH projektides juhteksperdina;
õpingud Tartu Ülikoolis sisaldasid keskkonnamõju hindamisalast koolitust
rohkem kui 60 tunni ulatuses ja läbinud KSH juhteksperdi koolituse 60 tunni
mahus, tunnistus nr KSH003 (korraldaja KeMÜ);
on osalenud viimase viie aasta jooksul rohkem kui neljal korral sisulise
eksperdina KSH eksperdirühma töös;
on läbinud juhtimisalase koolituse vähemalt 60 tunni mahus ja omab
vähemalt rohkem kahe projekti juhtimise kogemust;
ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid,
protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte.
Juhtekspert Riin Kutsar kinnitab, et tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise
põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning on keskkonnamõju
strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne.
Versioon: 31/01/2018
62 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
ÜLDPLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTELT JA
ASUTUSTELT ETTEPANEKUTE KÜSIMINE
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 63
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Versioon: 31/01/2018
64 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 65
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Versioon: 31/01/2018
66 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 67
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Versioon: 31/01/2018
68 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
ÜLDPLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTELT JA
ASUTUSTELT LAEKUNUD ETTEPANEKUD
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 69
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Versioon: 31/01/2018
70 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 71
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Versioon: 31/01/2018
72 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 73
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Versioon: 31/01/2018
74 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 75
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Versioon: 31/01/2018
76 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 77
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Versioon: 31/01/2018
78 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 79
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
MAARDU LINNA SEISUKOHAD LAEKUNUD
ETTEPANEKUTELE. LÄHTESEISUKOHTADE JA KSH
VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE AVALIKUSTAMISEST
TEATAMINE
Versioon: 31/01/2018
80 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 81
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Versioon: 31/01/2018
82 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 83
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Versioon: 31/01/2018
84 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 85
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Versioon: 31/01/2018
86 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 87
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
LISA
Versioon: 31/01/2018
88 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 89
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Versioon: 31/01/2018
90 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Versioon: 31/01/2018
Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 91
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Versioon: 31/01/2018
2 Maardu linna üldplaneering. November 2021
Maardu Linnavalitsus
MAARDU LINNA ÜLDPLANEERING
Maardu 2021
Maardu linna üldplaneering. November 2021 3
Sisukord
Sissejuhatus .................................................................................................................... 5
1. Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise alused ......................................... 7
1.1. Rahvastiku suundumused ................................................................................ 7
1.2. Maardu linna asumite ruumiline paiknemine .................................................. 7
1.3. Maardu linna väärtused ................................................................................... 8
1.4. Maardu linna arenguvisioon ja ruumilise arengu vajadused ......................... 11
2. Maardu linna ruumilise arengu põhimõtted ............................................... 12
2.1. Inimmõõtmeline linnaruum ........................................................................... 14
3. Maakasutuse määramine............................................................................... 19
4. Linna territooriumi kasutus- ja ehitustingimused juhtotstarvete lõikes .. 20
4.1. Väikeelamu maa-ala ..................................................................................... 20
4.2. Väikeelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-ala ......................................... 21
4.3. Väikeelamu ning haljasala ja parkmetsa maa-ala ........................................ 21
4.4. Korterelamu maa-ala .................................................................................... 22
4.5. Korterelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-ala ........................................ 23
4.6. Keskuse maa-ala ........................................................................................... 24
4.7. Ühiskondliku hoone maa-ala ........................................................................ 26
4.8. Äri- ja teenindusettevõtte maa-ala ............................................................... 27
4.9. Äri- ja tootmise maa-ala ............................................................................... 27
4.10. Puhke- ja virgestusehitiste maa-ala ............................................................ 29
4.11. Haljasala ja parkmetsa maa-ala .................................................................. 29
4.12. Sadama maa-ala ......................................................................................... 30
4.13. Liikluse maa-ala ......................................................................................... 30
4.14. Parkimisehitise maa-ala ............................................................................. 31
4.15. Riigikaitse maa-ala ..................................................................................... 31
4.16. Tehnoehitise maa-ala ................................................................................. 31
4.17. Kalmistu maa-ala ....................................................................................... 31
4.18. Veekogud ................................................................................................... 32
5. Asumite kasutus- ja ehitustingimused juhtotstarvete lõikes ...................... 33
5.1. Kallavere elamupiirkond .......................................................................... 33
5.2. Muuga elamupiirkond .............................................................................. 40
5.3. Maardu järv ja järveäärne elamupiirkond ................................................ 42
4 Maardu linna üldplaneering. November 2021
5.4. Vana-narva mnt tööstuspiirkond .............................................................. 46
5.5. Kroodi majanduspiirkond ......................................................................... 47
5.6. Muuga sadam ........................................................................................... 49
6. Linna territooriumi kasutus- ja ehitustingimused teemavaldkondade
lõikes ............................................................................................................... 51
6.1. Kultuuriväärtused .......................................................................................... 51
6.1.1. Miljööväärtuslik ala .......................................................................... 51
6.1.2. Pärandkultuuriobjektid ..................................................................... 53
6.1.3. Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised .................................... 54
6.2. Kaitstavad loodusobjektid ............................................................................. 54
6.3. Linna rohealad ja roheline võrgustik............................................................. 55
6.4. Maavarad ....................................................................................................... 55
6.5. Infrastruktuur................................................................................................. 56
6.5.1. Veevarustus ja kanalisatsioon. Sademevee ärajuhtimine ................. 56
6.5.2. Taastuvenergia .................................................................................. 59
6.5.3. Transpordivõrgustik.......................................................................... 62
6.5.3.1. Teed ja liikluskorralduse üldised põhimõtted ...................... 62
6.5.3.2. Kergliiklusteed ..................................................................... 64
6.5.3.3. Parkimine ............................................................................. 65
6.5.3.4. Tänavahaljastus .................................................................... 67
6.5.3.5. Raudtee ................................................................................. 67
6.5.3.6. Ühistransport ........................................................................ 69
6.5.4. Jäätmekäitlus ..................................................................................... 70
6.5.5. Gaasivarustus …………………………………………………… 71
7. Müra normtasemete kategooriad ................................................................. 72
8. Radoon............................................................................................................. 73
9. Üleujutusohuga ala......................................................................................... 74
10. Mõjuhindamise kokkuvõte ............................................................................ 75
11. Üldplaneeringu elluviimine ........................................................................... 76
11.1. Sundvõõrandamise ja sundvalduse seadmine ............................................. 76
11.2. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ täpsustamine ...................................... 76
Maardu linna üldplaneering. November 2021 5
SISSEJUHATUS
Maardu linnavolikogu algatas linna üldplaneeringu koostamise ja üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise 18.04.2017 otsusega nr 264.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on linna ruumilise arengu põhimõtete
kokkuleppimine. Üldplaneeringuga lahendatakse lähtuvalt linna ruumilistest
vajadustest planeerimisseaduse § 75 toodud ülesanded – planeeringuala kasutus-
ja ehitustingimused, transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri üldised
asukohad jt linna arenguks olulised teemad.
Üldplaneeringuga hõlmatav ala on kogu Maardu linna territoorium.
Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline
hindamine (KSH). KSH selgitab, kirjeldab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega
kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed,
arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH tulemused ja
mõjude hindamise ettepanekud kajastuvad üldplaneeringu lahenduses.
Erinevad huvid ja linna ruumilised vajadused selgitati välja koostöös erinevate
huvigruppidega. Lahenduse väljatöötamisel kaasati kõiki, keda planeering ühel või teisel
moel mõjutada võib (riigiasutused, kohalikud elanikud, maaomanikud, ettevõtjad jne).
Üldplaneeringu koostamisel lähtuti Harju maakonnaplaneeringust 2030+, Maardu linna
kehtivast arengukavast, ruumilist arengut puudutavatest dokumentidest ning
asjakohastest õigusaktidest. Üldplaneeringu koostamise esimeses etapis, enne lahenduse
väljatöötamist, viidi läbi asjakohased alusuuringud.1 Alusuuringute ja küsitluse
tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses.
Üldplaneering koosneb:
tekstist
joonistest, milleks on:
joonis 1. Maakasutusplaan. M 1:15 000;
joonis 2. Liiklusskeem. M 1: 15 000;
Üldplaneeringu juurde kuuluvad lisad:
KSH aruanne;
alusuuringud;
menetlusdokumentatsioon.
Taustainfona joonistel toodud kitsendused on ajas muutuvad. Sellest tulenevalt tuleb
detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel ja
maakorraldustoimingute läbiviimisel lähtuda asja- ja ajakohastest õigusaktidest ja
nendest tulenevatest kitsendustest (nt piirangutest veekogude kaldal looduskaitseseaduse
1
Alusuuringute koosseisu kuuluvad Maardu linna rahvastikuanalüüs ja liikuvuse uuring. OÜ
Hendrikson&Ko, 2018.
Rohealade piisavust ja paiknemist analüüsiti KSH raames (tehti n-ö piisavusanalüüs).
Ettevõtluskeskkonna arengu suunamiseks viidi läbi küsitlus ettevõtjate seas ning korraldati ettevõtjate
ümarlaud.
6 Maardu linna üldplaneering. November 2021
alusel, tee kaitsevöönditest ehitusseadustiku alusel jne). Kitsendused kuvatakse Maa-
ameti kaardil. Vastava seadusandluse muutumisel lähtutakse kitsenduste määramisel
õigusaktist.
Üldplaneeringu koostamist konsulteeris ja keskkonnamõju strateegilist hindamist viis
läbi Hendrikson&Ko OÜ.
Maardu linna üldplaneering. November 2021 7
1. ÜLDPLANEERINGU LAHENDUSE
VÄLJATÖÖTAMISE ALUSED
1.1. RAHVASTIKU SUUNDUMUSED2
Maardu linna rahvastik on aasta-aastalt kahanenud. Iga järgnev põlvkond on eelnevast
väiksearvulisem, eelkõige on seda märgata mitte-eestlastest elanike seas.
Statistikaameti poolt koostati aastal 2014 Eesti suuremate linnade rahvastikuprognoos
aastani 2040, mis tuginedes 2012. aasta andmetele hindas Maardu rahvaarvu kasvavaks.
Prognoosi kohaselt peaks Maardu rahvastik 2014–2040 perioodil kasvama 17 794
elanikult 18 446 elanikuni ehk 652 inimese võrra (~3,7%). Kasvuaastateks prognoositi
perioodi 2014–2029, mille järel rahvaarv stabiliseerub ning varieerub aastate lõikes
vähe.
Nii Statistikaameti kui Rahvastikuregistri andmetel on elanikkond perioodil 2013–2017
aga kahanenud. Arvestades rahvastiku vanuselist jaotust (arvukad on 50–69-aastaste
vanusrühmad) suremus lähiajal tõenäoliselt tõuseb, kuid sündimus mitte. Seega on
rahvastiku kahanemise pidurdamiseks eelkõige oluline rahvastiku sisserände kasv ning
väljarändamise kahanemine. Sisserände suurendamiseks on oluline luua hea
elukeskkond, võimaldades linnas erinevaid elustiile. Kasvanud on elanikkond Muugal
ja Maardu järve ääres, mis näitab eramupiirkondade populaarsust ja potentsiaali
sisserännuks. Samuti on tähtis jätkata hea kvaliteediga teenuste ja inimsõbraliku
linnaruumi arendamist. Sisserännet toetavaks teguriks on ka töökohtade ja heade
transpordiühenduste olemasolu.
Maardus on rahvastikuprotsessides võimalikud nii jätkuv kahanemine kui ka rahvastiku
stabiliseerumine3. Maardu linna üldplaneeringu koostamisel on eesmärgiks võetud
rahvastiku stabiliseerimise stsenaarium. Kahanemise kui möödapääsmatu
paratamatuse asemel arvestatakse ka käitumuslike muutuste võimalusega (rände-
eelistuste ja -voogude muutus, registreerimiseelistuste muutus).
1.2. MAARDU LINNA ASUMITE RUUMILINE PAIKNEMINE
Maardu linn on tuntud kui tööstuslinn ja arenev logistikakeskus, seda nii maakonna kui
vabariigi tasandil. Eelkõige tööstus, kuid ka sadama ehitus, on oluliselt mõjutanud
Maardu linnaruumi kujunemist ja arengut.
Linn jaguneb funktsionaalselt erinevateks asumiteks (piirkondadeks). Linna
elamupiirkonnad – Muuga, Kallavere ja Maardu järve äärne – eristuvad ajaloolise arengu
ja ruumikasutuse poolest ning on üksteisest eraldatud majandus-tööstusvööndiga.
2
Maardu linna rahvastikuanalüüs. OÜ Hendrikson&Ko, 2018.
3
Rahvastiku kahanemine toimub, kui jätkuvad senised protsessid rändes ja suremuses-sündimuses.
Rahvastiku stabiliseerumine on võimalik kui panustatakse oluliselt linna mitte-registreerunud elanikele
hüvede paketi pakkumisele, mis suudab konkureerida Tallinnaga.
8 Maardu linna üldplaneering. November 2021
Majandus-tööstusvööndi, mis läbib linna läänepiirilt põhjasuunas kuni sadamani,
moodustavad Vana-Narva mnt tööstuspiirkond, Kroodi majanduspiirkond ning mere
ääres Muuga sadam. Funktsionaalsest eripärast tulenevalt on asumid ka linnaehituslikult
eri-ilmelised.
Skeem 1.2.1. Maardu linna jagunemine funktsionaalselt erinevateks asumiteks.
1.3. MAARDU LINNA VÄÄRTUSED
Maardu linnale iseloomulikud väärtused on looduslikud, kultuurilised,
majanduslikud ning sotsiaalsed nähtused ja alad, mida kohalik elanikkond ja
ettevõtjad ise on eripäraseks pidanud ning väärtusena määratlenud.
Väärtused kaardistati rühmatööde käigus.4 Määratletud väärtused tagavad linna
omapäraga arvestamise ruumilise arengu suunamisel ja ehitustegevuse
kavandamisel. Ülevaate väärtustest annavad alljärgnevad skeemkaardid.
4
Töökoosolek toimus 5.12.2017. Töökoosolekul osalesid Maardu linna ametnikud ja spetsialistid, volikogu
liikmed ning ettevõtjad.
Maardu linna üldplaneering. November 2021 9
Skeem 1.3.1. Rühmatööde käigus kaardistatud väärtused Kallavere elamupiirkonnas.
10 Maardu linna üldplaneering. November 2021
Skeem 1.3.2. Rühmatööde käigus kaardistatud väärtused Muuga sadamas ja Kroodi majanduspiirkonnas
ning Maardu järve äärses elamupiirkonnas.
Maardu linna üldplaneering. November 2021 11
Skeem 1.3.2. Rühmatööde käigus kaardistatud ja üldplaneeringu menetluse käigus kogukonna poolt
täpsustatud väärtused Muuga elamupiirkonnas ja Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas.
1.4. MAARDU LINNA ARENGUVISIOON JA RUUMILISE
ARENGU VAJADUSED
Vastavalt Maardu linna arengukavale on Maardu linna visioon:
Maardu linn on tänapäevane inimsõbraliku elukeskkonnaga integratsiooni ning
rahvusvahelise transiidi ja tööstuse edulugu.
Maardu linna ruumilise arengu vajadused lähtuvad väljakujunenud üldstruktuuri –
üksteisest funktsionaalselt eristuvate ja eriilmeliste asumite – säilitamise ning asumite
jätkusuutliku edasiarendamise põhimõttest.
Linnaruumi jätkusuutlikuks edasiarendamiseks on olulisemateks ruumilisteks
vajadusteks:
kavandada paindlikku arengut võimaldavaid segafunktsiooniga maa-alasid;
seada täpsemad tingimused tootmisaladele ja neid elamualadest eristuvale
ökoloogilisele puhveralale;
kavandada sobiv asukoht linna keskusele.
12 Maardu linna üldplaneering. November 2021
2. MAARDU LINNA RUUMILISE ARENGU
PÕHIMÕTTED
Ruumilise arengu põhimõtted annavad suunised edaspidiseks maakasutuseks ja
ehitamiseks linna territooriumil. Need on üldplaneeringu lahenduse oluliseks osaks ning
annavad aluse linna territooriumi kasutus- ja ehitustingimuste määramiseks. Ruumilise
arengu põhimõtete väljatöötamisel on arvestatud nii linna ruumiliste vajadustega kui ka
ruumilise arengu põhimõtete ja suundumustega Harju maakonnas.5
Skeem 2.1. Maardu linna ruumilise arengu põhimõtted asumite lõikes.
Maardu linn areneb linnale omaste põhimõtete alusel, hõlmates nii elamualasid,
tootmisalasid, äripiirkondi kui ka tihedale asustusele omaseid puhkealasid. Eeslinnalise
piirkondliku keskusena6 jäävad Maardu elanike töökohad ning teenuste tarbimine ka
edaspidi tihedalt seotuks Tallinna linnaga. Arengu suunamisel pööratakse tähelepanu
5
Harju maakonnaplaneering 2030+. Maardu linna kontekstis olulisemad suunised on linnalise ruumi
kompaktsuse suurendamine; ruumiliselt tasakaalustatud arengu tagamine, millega võimaldatakse esmaste
teenuste tarbimist koha peal; uute arendusalade kavandamisel juurdepääsuvõimaluste ning
kommunikatsioonide paiknemise ja lahendusega arvestamine; riiklikult tähtsate taristuobjektide
planeerimise vajadusega arvestamine; puhke- ja rekreatsioonivõimaluste tagamine, mis on kvaliteetse
elukeskkonna oluline osa; muinsus- ja loodusväärtustega arvestamine.
6
Vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+ on Maardu linn eeslinnaline piirkondlik keskus. See on
keskus, mis teenindab väiksemat hulka maakonna elanikkonnast ning pakub vähem teenuseid ja töökohti,
kui maakondlik keskus Tallinn.
Maardu linna üldplaneering. November 2021 13
linna kui piirkondliku keskuste tugevdamisele – tagatakse kohapealsed töökohad,
kvaliteetsete teenuste kättesaadavus linna erinevates piirkondades, töö- ja kooliaegadega
arvestavad ühendused Tallinna linna ja teiste lähiümbruse keskustega.
Arendatakse välja keskusalad. Linna keskseks tuiksooneks on Keemikute tänav, mida
toetavad kolm erineva otstarbega keskusala – Kellamäe park, Keemikute ja Orumetsa
tänavate ristmik ning Maardu Linnavalitsuse hoone vastas olev ala.
Säilib linnale omane struktuur ja jagunemine funktsionaalselt eriilmelisteks
asumiteks. Elamupiirkondi arendatakse, lähtudes elamupiirkonna kohapõhistest
väärtustest ning kvaliteetse elukeskkonna loomise põhimõttest – nt arvestatakse
piirkonna arhitektuurset üldilmet, tagatakse mitmekülgne maakasutus, ohutud ja
mitmekesised liikumisvõimalused, sh töötatakse välja jalakäijasõbralikud lahendused,
arvestatakse kergesti ligipääsetava ja mitmekesise avaliku ruumi olemasolu vajadusega
jne. Elamupiirkondade mitmekesistamine ja teenuste täiendav arendamine loob elukoha
lähedale juurde töökohti, aitab vähendada sundliikumisi elu- ja töökoha ning teenuste
vahel, vähendades kaudselt liiklusest tulenevaid negatiivseid keskkonnamõjusid.
Maardu linn on ja jääb tööstuslinnaks, võimaldades mitmekesise äri- ja
ettevõtluskeskkonna arengut. Ettevõtluspiirkondades on suunaks linnakeskkonda sobiv
ja olulisi keskkonnamõjusid mitteomav äri- ja tootmistegevus.
Mitmekesised puhkevõimalused on Metsa- ja Loodepargis ning Maardu järve äärsel
puhkealal. Kirikut ümbritsev Kellamäe park jääb eelkõige väliürituste toimumise ja vaba
aja veetmise kohaks.
Erinevate asumite vahelise ja sisese sidususe ja liikuvuse parandamiseks ning
ühenduste ja juurdepääsude loomiseks ja parandamiseks ehitatakse välja teed ja
kergliiklusteed ning parendatakse linna tänavate seisukord. Jagatud tänavaruumi
korrastamisel ja kujundamisel lähtutakse eelkõige jalakäija ja jalgratturi vajadustest
ja turvalisusest.
Ruumilise arengu põhimõtteid linna asumite lõikes on kirjeldatud ka ptk 5.
14 Maardu linna üldplaneering. November 2021
Skeem 2.2. Kallavere asumi ruumilise arengu põhimõtted.
2.1. INIMMÕÕTMELINE LINNARUUM
Inimmõõtmeline ruum muudab meeldivaks jalgsi ja rattaga liikumise ning ruumis
olemise ja väärtustab selleks inimese poolt positiivselt tajutavat hoonestuse, hoovide-
platside ja teede iseloomu.
Inimmõõtmelise linnaruumi tekkeks tuleb järgida alljärgnevaid põhimõtteid linna
erinevate asumite arendamisel.
Inimmõõtmelise linnaruumi tekkeks tuleb tähelepanu pöörata:
funktsionaalselt mitmekülgse väliruumi loomisele
- tagada hubased vaba aja veetmise võimalused;
- arvestada elamualade õuealade kujundamisel erinevate sihtrühmadega:
lapsed, noored, täiskasvanud, eakad (rajada mänguväljakud, paigutada
istepingid, luua mugavad liikumisvõimalused jms);
- tagada puhkenurgad äri-, tootmis- ja keskusaladel, segafunktsiooniga aladel;
Maardu linna üldplaneering. November 2021 15
- arvestada kvaliteetse ruumi loome aluspõhimõtetega7;
- arvestada ligipääsetavuse ja kõiki kaasava elukeskkonna kavandamise ja
loomise põhimõtetega8.
liikuvusele
- otseteed oluliste funktsionaalsete alade vahel kavandada jalakäija-ratturi
vajadustest, mitte autoliiklusest lähtuvalt;
- luua jalakäijate, ratturite, ühistranspordi, invasõiduki ja vaegnägijate
vajadusi arvestavad lahendused;
- kasutada värvilisi ja erinevate sillutiste ning kattematerjalidega lahendusi.
haljastusele
- rajada mitmekülgne ning rikkalik haljastus elamu-, äri-, tootmis- ja
keskusaladel;
- eraldada jalgteed põhitänavast haljaspuhvriga;
- rajada tööstusaladel kõrghaljastus tänavapoolsele küljele hea üldmulje
saavutamiseks ja/või vaadete pehmendamiseks;
- kasutada haljastuselemente tööstushoonete välisilme pehmendamiseks.
parkimisele
- väliparklates korraldada parkimine väiksemate taskutena ja/või liigendada
haljastuse ja väikevormidega;
- korterelamute ja ärihoonete rajamisel ning keskusalal eelistada lahendusi
hoone koosseisus maa-aluse parklana.
7
Vt Ruumiloome ekspertrühm. Lõpparuanne ja aruande lisa 4
https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/lisa_4_kvaliteetse_ruumi_
miinimumkriteeriumid.pdf
8
https://www.astangu.ee/sites/default/files/media/koiki_kaasava_elukeskkonna_kavandamine_loomine.pdf
16 Maardu linna üldplaneering. November 2021
Maardu linna üldplaneering. November 2021 17
18 Maardu linna üldplaneering. November 2021
Fotod Hendrikson&Ko.
Maardu linna üldplaneering. November 2021 19
3. MAAKASUTUSE MÄÄRAMINE
Ruumilise planeerimise eesmärk on luua eeldused tasakaalustatud ruumilise arengu,
maakasutuse ning kvaliteetse elu- ja ehitatud keskkonna kujundamiseks.
Üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbed ning kasutus- ja ehitustingimused
ehitustegevuseks. Üldplaneeringuga määratakse maakasutuse juhtotstarve üldisel
tasandil linna ruumilise arengu põhimõtetest lähtuvalt, st arvestades, milline on
maakasutuse potentsiaal.
Juhtotstarve on üldplaneeringuga määratud ala kasutamise valdav otstarve (vähemalt
51% peab vastama juhtotstarbele), mis annab perspektiivse maakasutuse
põhisuunad. Näiteks kavandatakse üldplaneeringuga väikeelamu maa-ala
juhtotstarbega alad tulenevalt piirkonna iseloomust ning arenguperspektiivist. See
tähendab, et väikeelamu maa-alale võib üldplaneeringu järgi planeerida väikeelamuid,
kuid ka ala teenindamiseks vajalikke kaubandus- ja teenindushooneid, ühiskondlikke
hooneid, haljasalasid või parkmetsa, mänguväljakuid ning muud sobivat maakasutust,
mis toetab piirkonna arengut ja aitab kujundada kvaliteetset elukeskkonda.
Juhtotstarvete selgitused on toodud ptk 4, asumite ehitus- ja kasutustingimused
juhtotstarvete lõikes on täpsemalt lahti kirjutatud ptk 5.
Juhtotstarbe määramisel on tegemist perspektiivse maakasutusega, millega ei kaasne
kohest katastriüksuse sihtotstarbe9 muutust. Üldplaneeringus määratud tingimusi tuleb
järgida detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel. Kuni kavandatu
elluviimiseni saab maa-ala edasi kasutada senisel otstarbel.
Detailplaneeringu koostamise kohustus
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on läbi avaliku planeerimisprotsessi tagada
arendatava keskkonna kvaliteet. Oluline on avaliku protsessi läbiviimine piirkondades
ja juhtudel, kui võib eeldada laia, kattuvate ning potentsiaalselt konfliktsete huvide
ringi.
Detailplaneeringu koostamise kohustuse juhud linna territooriumil tulenevad
planeerimisseadusest. Kuna detailplaneeringu koostamine on iseenesest pikk ja
ressursimahukas menetlus, on otstarbekas juhtudel, kui ehitussoov sobitub
olemasolevasse ja juba väljakujunenud elu- või ettevõtluskeskkonda ning
planeerimisseadusest tulenevad erijuhud seda võimaldavad, lubada püstitada või
laiendada hooneid ja seda teenindavaid rajatisi detailplaneeringut koostamata.
Detailplaneeringu koostamine võib osutuda vajalikuks, kui ehitus- ja/või arendussoov
võib kaasa tuua olulisi mõjutusi, nt väljakujunenud keskkonna oluline visuaalne
muutumine, arenduse realiseerimiseks vajaliku infrastruktuuri nagu teed ja tehnovõrgud
puudumine, jäätmekäitluskohtade kavandamine vms.
9
Vastavalt maakatastriseadusele õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse
kasutamise otstarve või otstarbed.
20 Maardu linna üldplaneering. November 2021
4. LINNA TERRITOORIUMI KASUTUS- JA
EHITUSTINGIMUSED JUHTOTSTARVETE LÕIKES
Üldplaneeringuga määratud linna territooriumi kasutus- ja ehitustingimused on lahti
kirjutatud juhtotstrvete, asumite ning teemavaldkondade lõikes. Juhtotstarvete ptk-s 4
kajastuvad eelkõige need tingimused, millega tuleb arvestada maa-ala asukohast
sõltumata. Näiteks äri- ja tootmise maa-ala juhtotstarbe alapeatükis kirjeldatud tingimusi
tuleb arvestada nii Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas, Kroodi majanduspiirkonnas kui
elamupiirkondades. Asumite lõikes ptk 5 on kasutus- ja ehitustingimused lahti kirjutatud
ka juhtotstarvete lõikes juba täpsemalt, konkreetse asumi iseloomu ning naaberalasid
arvestades. Näiteks on äri- ja tootmise maa-alal hoonete suurim lubatud ehitisealune
pinna suhe krundi pindalasse asumite lõikes erinev.
Lisaks tuleb vaadata ja arvestada tingimusi, mis on määratud ning lahti kirjutatud
teemavaldkondade lõikes.
4.1. VÄIKEELAMU MAA-ALA (EV)
Väikeelamu maa-ala on üksikelamu (ühe põhisissepääsuga elamu), kaksikelamu (kahe
põhisissepääsuga elamu) ja arhitektuurselt ning ehituslikult elamute vahelisse
linnaruumi sobituv muu maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.
Väikeelamu maa-alale võib ehitada:
üksikelamuid;
kaksikelamuid;
ridaelamuid detailplaneeringu alusel Maardu järve idakaldale.
Muuga elamupiirkonnas võid ridaelamuid ehitada kehtestatud detailplaneeringuga10
selleks määratud maa-alale.
Lisaks võib väikeelamu maa-alale ehitada keskkonda sobituvaid:
kaubandus- ja teenindushooneid;
büroo-, ühiskondlikke, kultuuri- ja spordihooneid;
ärihooneid, millega ei kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja ühiskondlikele
naaberaladele;
elamuid ja elanikke teenindavaid ning keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi
(parklad, tänavad, jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms), sh tehnoehitisi;
rajada haljas- ning pargialasid.
10
Soosaare I (maatükk I) kinnistu detailplaneering. Kehtestatud 31. mai 2005. aasta otsusega nr 178.
Maardu linna üldplaneering. November 2021 21
4.2. VÄIKEELAMU, ÄRI- JA ÜHISKONDLIKU HOONE MAA-
ALA (EV/Ä/AA)
Väikeelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-ala on üksikelamu (ühe põhisissepääsuga
elamu); kaksikelamu (kahe põhisissepääsuga elamu); äri- ja teenindusettevõtte;
ühiskondliku hoone ja arhitektuurselt ning ehituslikult linnaruumi sobituv muu
maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.
Segafunktsioon võimaldab maa-ala paindlikumat kasutust, lähtudes tulevikus
täpsustuvatest arengusoovidest ja -vajadustest. Maa-alale võib ehitada kas ainult
elamuid või ühiskondlikke hooneid või äri- ja teenindushooneid või kõiki nimetatuid
koos.
Väikeelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-alale võib ehitada:
üksikelamuid;
kaksikelamuid (kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna
väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi);
kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja majutushooneid;
tervishoiu- ja hoolekandehooneid.
Lisaks võib väikeelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-alale ehitada keskkonda
sobituvaid:
ärihooneid, millega ei kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja ühiskondlikele
naaberaladele;
muid elamuid ja piirkonna elanikke teenindavaid ning keskkonda sobituvaid
hooneid ja rajatisi (parklad, tänavad, jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms),
sh tehnoehitisi;
rajada haljas- ning pargialasid.
Väikeelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-ala on n-ö segafunktsiooniga ala, kus ala
täpsem kasutusotstarve(-otstarbed) selgub detailplaneerimisel. Arendustegevust on
soovitav planeerida kogu ala hõlmava detailplaneeringuga, mis võimaldab välja töötada
lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks ning kujundada toimiv
ja inimsõbralik linnaruum. Kuna äri- ja ühiskondlike hoonete rajamisega liiklus
intensiivistub, on soovitav need paigutada tänava äärde, mitte kvartali keskele.
4.3. VÄIKEELAMU NING HALJASALA JA PARKMETSA MAA-
ALA (EV/HP)
Väikeelamu ning haljasala ja parkmetsa maa-ala on üksikelamu (ühe põhisissepääsuga
elamu), kaksikelamu (kahe põhisissepääsuga elamu), haljasala ja parkmetsa ja
arhitektuurselt ning ehituslikult linnaruumi sobituv muu maakasutuse juhtotstarbega
maa-ala.
22 Maardu linna üldplaneering. November 2021
Väikeelamu maa-alale võib ehitada:
üksikelamuid;
kaksikelamuid.
Lisaks võib väikeelamu maa-alale ehitada keskkonda sobituvaid:
kaubandus- ja teenindushooneid;
büroo-, ühiskondlikke, kultuuri- ja spordihooneid;
ärihooneid, millega ei kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja ühiskondlikele
naaberaladele;
elamuid ja elanikke teenindavaid ning keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi
(parklad, tänavad, jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms), sh tehnoehitisi;
rajada haljas- ning pargialasid.
4.4. KORTERELAMU MAA-ALA (EK)
Korterelamu maa-ala on kolme ja enama korteriga, ühise sissepääsu ning trepikojaga
korterelamu ja/või kolme ja enama korteriga ning eraldi põhisissepääsudega ridaelamu
ehitamiseks ja arhitektuurselt ning ehituslikult elamute vahelisse linnaruumi sobituv
muu maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.
Korterelamu maa-alale võib ehitada:
korterelamuid;
ridaelamuid.
Lisaks võib korterelamu maa-alale ehitada:
kaubandus- ja teenindushooneid;
büroo- ja ühiskondlikke hooneid;
ärihooneid, millega ei kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja ühiskondlikele
naaberaladele;
elamuid ja elanikke teenindavaid ja keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi
(parklad, tänavad, jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms), sh tehnoehitisi;
rajada haljas- ning pargialasid.
Korterelamute esimese korruse pinnad võivad olla kasutuses äri- ja büroopindadena.
Minimaalselt 25% korterelamu krundi pindalast haljastatakse/säilitatakse looduslikuna,
millest osa kõrghaljastatakse11. Olemasolev väärtuslik kõrghaljastus tuleb säilitada.
Piirdeaedu korterelamute ümber ei rajata. Lubatud on haljaspiirded (hekid) kõrgusega
kuni 1,2 m.
Ridaelamute ümber on lubatud rajada läbipaistvaid piirdeaedu kõrgusega kuni
1,5 m. Ridaelamubokside vahele piirdeaedu ei rajata, lubatud on haljaspiirded (hekid)
kõrgusega kuni 1,2 m.
11
http://www.eki.ee/dict/ametnik/index.cgi?F=M&Q=k%C3%B5rghaljastus.
Maardu linna üldplaneering. November 2021 23
4.5. KORTERELAMU, ÄRI- JA ÜHISKONDLIKU HOONE MAA-
ALA (EK/Ä/AA)
Korterelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-ala on kolme ja enama korteriga ning
ühise sissepääsu ja trepikojaga korterelamu; kolme ja enama korteriga ning eraldi
põhisissepääsudega ridaelamu; äri- ja teenindusettevõtte ja ühiskondliku hoone maa-
ala ja arhitektuurselt ning ehituslikult linnaruumi sobituv muu maakasutuse
juhtotstarbega maa-ala.
Segafunktsioon võimaldab maa-ala paindlikumat kasutust, lähtudes tulevikus
täpsustuvatest arengusoovidest ja -vajadustest. Maa-alal võib toimuda kas elamuehitus
või ehitada ühiskondlikke hooneid või äri- ja teenindushooneid või kõiki nimetatud
funktsioone koos. Kvaliteetse elukeskkonna ja atraktiivse linnaruumi saavutamise
eesmärgil on soovitav maa-alade arendamisel lähtuda linnaruumi kasutamise
mitmekesistamise ja ajaveetmisvõimaluste loomise/parandamise põhimõttest, st vältida
tuleks ühekülgset maakasutus. Teenuste paigutamine kodude lähedusse vähendab ka
autotranspordi vajadust.
Korterelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-alale võib ehitada:
korterelamuid;
ridaelamuid;
kaubandus- ja teenindushooneid;
büroo- ja ühiskondlikke hooneid;
valitsus-, haridus-, tervishoiu- ja hoolekande-, kultuuri- ja spordihooneid;
kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuse büroo- ja administratiivhooneid.
Lisaks võib korterelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-alale ehitada:
ärihooneid, millega ei kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja ühiskondlikele
naaberaladele;
elamuid ja elanikke teenindavaid ja keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi
(parklad, tänavad, jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms), sh tehnoehitisi;
rajada haljas- ning pargialasid.
Korterelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-ala on n-ö segafunktsiooniga ala, kus ala
täpsem kasutusotstarve selgub detailplaneerimisel. Detailplaneerimisel tuleb välja
töötada lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks ning
kujundada toimiv ja inimsõbralik linnaruum. Kuna äri- ja ühiskondlike hoonete
rajamisega liiklus intensiivistub, on soovitav need paigutada suuremate liiklussoonte (nt
Keemikute tn) äärte ning eluhooned paigutada rohealade või väiksema
liikusintensiivsusega teede/tänavate lähedusse.
Korterelamute alumiste korruste pinnad võivad olla kasutuses äri- ja büroopindadena.
Minimaalselt 25% korterelamu krundi pindalast haljastatakse/säilitatakse looduslikuna,
millest osa kõrghaljastatakse. Olemasolev väärtuslik kõrghaljastus tuleb säilitada.
Piirdeaedu korterelamute ümber ei rajata. Lubatud on haljaspiirded (hekid) kõrgusega
kuni 1,2 m.
24 Maardu linna üldplaneering. November 2021
Ridaelamute ümber on lubatud rajada läbipaistvaid piirdeaedu kõrgusega kuni
1,5 m. Ridaelamubokside vahele piirdeaedu ei rajata, lubatud on haljaspiirded (hekid)
kõrgusega kuni 1,2 m.
4.6. KESKUSE MAA-ALA (C)
Keskuse maa-ala iseloomustab maakasutusfunktsioonide mitmekesisus ja kvaliteetse
avaliku ruumi olemasolu.
Keskuse maa-ala on linna või linnaosa keskuse ala, kus võivad kontsentreeritult asuda
elamu-, ameti- ja valitsushoonete, kaubandus- ja teenindushoonete, büroo-, kultuuri- ja
spordihoonete, ühtselt toimiva kaubandus-, teenindus- ja meelelahutuskeskuse, vaba aja
veetmise ning muude keskusesse sobivate maakasutuse juhtotstarbega maa-alad, sh
haljasalad ja parkmetsad.
Linna keskseks tuiksooneks Kallaveres on Keemikute tänav, mida toetavad kolm erineva
otstarbega keskusala – Kellamäe park, Keemikute ja Orumetsa tänavate ristmik ning
Maardu Linnavalitsuse hoone vastas olev ala. Kõik keskusalad Kallavere
elamupiirkonnas on vajalikud, kuna täidavad erinevaid ülesandeid ning Maardu linnas
ei eristu üheselt üht ja ainust ala, millest kujundada linnakeskus.
Kellamäe park toimib ja jääb toimima linna laadaplatsi ning samaaegselt usuliselt
olulise kohana, samuti olulise väljakujunenud puhkealana.
Keemikute ja Orumetsa tänavate ristmik on linna keskpunkt/teede koondumiskoht.
Seda võib rõhutada keskse atraktiivse taskupargi rajamisega, mis võtab arvesse ala
reljeefi ja kaugele ulatuvaid vaateid. Loodav ruum peab anda elanikele võimaluse heas
avalikus ruumis viibida.
Linnavalitsuse esise ala väljaarendamine peab ette nägema ka väikesemõõdulise
linnaväljaku/taskupargi – park on eelkõige tulevastele elanikele piirkondlikuks
koondumiskohaks.
Üldplaneeringuga on määratletud keskusalad ning keskuse maa-alad Kallavere ja Muuga
asumites. Keskuse maa-ala põhimõtetele vastavalt arendatakse Kallavere asumis
Keemikute ja Orumetsa tänavate ristmiku ning Muuga asumis Ploomipuu ja Pirnipuu pst
ristmiku piirkonda.
Keskusalade väljaarendamisel tuleb pöörata suurt tähelepanu n-ö linnaliste
teenusfunktsioonide tekkele ja kvaliteetse avaliku ruumi, sh haljastatud väliruumi
loomisele.
Maardu linna üldplaneering. November 2021 25
Skeem 4.6.1. Kallavere elamupiirkonna keskusalad ja neid ühendav Keemikute tänav.
Keskuse maa-alade määratlemisel on lähtutud kahest peamisest asjaolust:
kesksest asukohast, mis võimaldab võrdset ligipääsu kõigile linna elanikele, olles
samas kergesti leitav ka külalistele ning
Kallavere elamupiirkonnas ka olemasoleva linnaruumi atraktiivsusest (huvitav
reljeef, hoonestus, rohelus).
Keskuse maa-alale Kallavere elamupiirkonnas võib ehitada:
kolme ja enama korteriga korterelamuid;
kaubandus-, toitlustus-, majutus- ja teenindushooneid;
büroo- ja kultuurihooneid, ühiskondlikke hooneid;
valitsus- ja ametihooneid;
turuhooneid ja -rajatisi;
haridus-, teadus- ja koolieelse lasteasutuse hooneid;
tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandehooneid;
muid maa-ala teenindavaid ja keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi (parklad,
tänavad, jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms), sh tehnoehitisi;
rajada haljas- ning pargialasid.
26 Maardu linna üldplaneering. November 2021
Keskuse maa-alale Muuga elamupiirkonnas võib ehitada:
kaubandus-, toitlustus-, majutus- ja teenindushooneid;
büroo- ja kultuurihooneid, ühiskondlikke hooneid;
tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandehooneid;
muid maa-ala teenindavaid ja keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi (parklad,
tänavad, jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms), sh tehnoehitisi;
rajada haljas- ning pargialasid.
4.7. ÜHISKONDLIKU HOONE MAA-ALA (AA)
Ühiskondliku hoone maa-ala on valitsus-, haridus-, tervishoiu-, hoolekande-, kultuuri-
ja spordihoone ning neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala.
Ühiskondliku hoone maa-alale võib ehitada:
kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuse hooneid;
büroo- ja administratiivhooneid;
haridus-, teadus- ja koolieelse lasteasutuse hooneid;
tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandehooneid;
teatri-, klubi/rahvamaja-, kino-, muuseumi-, galerii- ja raamatukoguhooneid;
noortekeskusi;
päevakeskusi;
sakraal- ja tavandihooneid;
spordihalli, võimlat;
eritingimusi nõudvate tervishoiu- ja hoolekandeasutuste hooneid;
muid piirkonda teenindavaid ning keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi
(parklad, tänavad, jalgratta- ja jalgteed, väljakud vms), sh tehnoehitisi.
Ühiskondliku hoone maa-alal tuleb arendus- ja ehitustegevusel tähelepanu pöörata
funktsiooni väärtustavale ruumi- ja maastikukujundusele. Uute hoonete ehitamisel peab
arvestama hoonestuse paigutusel ja olemasolevate laiendamisel või ümberehitamisel
kasutusotstarbest tuleneva eksponeeritusvajadusega, lisaks kavandada sobiv haljastus,
väikevormid.
Oluline on arvestada erivajaduste ja puudega inimeste vajadustega ning ette näha
kuritegevust ennetavad ja maandavad meetmed vastavalt:
- kuritegevuse ennetamise standardile;
- ruumilise planeerimise, ehitatud keskkonna kujundamise ning süütegude
ennetamise metoodite arendamise ja tutvustamise elukeskkonna turvalisuse
parandamise (CPTED)12 põhimõtetele.
12
Keskkonna kujundamise läbi teostatav kuritegevuse ennetamine. Käsiraamatus
(http://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/turvaline-elukeskkond/) toodud definitsiooni järgi on
CPTED lähenemine, mille eesmärk on ennetada nii kuritegevust kui ka ebaviisakusi või antisotsiaalset
käitumist ja kuriteohirmu või ebaturvalisuse tunnet (ja/või minimeerida tehtavat materiaalset ja
mittemateriaalset kahju), mida teostatakse läbi mitmefaktorilise protsessi, mille käigus planeeritakse,
kujundatakse ja hooldatakse teatud füüsilist keskkonda või piirkonda (olgu selleks linn, küla, linnaosa või
hoonetekompleks), sealhulgas sotsiaalset keskkonda koos kõigi kaasatud inimestega, kes sellesse
keskkonda või piirkonda kuuluvad.
Maardu linna üldplaneering. November 2021 27
4.8. ÄRI- JA TEENINDUSETTEVÕTTE MAA-ALA (Ä)
Äri- ja teenindusettevõtete maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-,
büroo- ja pangahoone ning neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Äri-,
teenindus- ja kaubanduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku
juurdepääsuga.
Äri- ja teenindusettevõtte maa-alale võib ehitada:
kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja majutushooneid;
büroo- ja pangahooneid;
tanklat;
turuhooneid ja -rajatisi;
piirkonda sobivaid äriettevõtteid, millega ei kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja
ühiskondlikele naaberaladele;
tehnoehitisi;
muud piirkonda teenindavad ning keskkonda sobituvad äriotstarbel rajatavad või
äritegevust toetavaid hooned ja/või rajatised.
4.9. ÄRI- JA TOOTMISE MAA-ALA (ÄT)
Äri- ja tootmise maa-ala on erinevate äri-, teenindus- ja kaubandushoonete ning
tootmishoonete ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala.
Segafunktsioon võimaldab maa-ala paindlikumat kasutust, lähtudes tulevikus
täpsustuvatest arengusoovidest ja -vajadustest. Maa-alal võib toimuda äritegevus või
tootmistegevus või nimetatud funktsioonid kombineerituna.
Äri- ja tootmise maa-alale võib ehitada:
kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja majutushooneid;
büroo- ja pangahooneid;
tanklat;
turuhooneid ja -rajatisi;
piirkonda sobivaid äri- ja tootmisettevõtteid;
piirkonda sobivaid hulgikaubandushooneid (ühtselt väljakujundataval
territooriumil asuv ja sagedase materjalide ja kaupade käitlemise, ladustamise ja
liikluskoormusega seotud ettevõte);
tehnoehitisi;
jäätmejaama;
muid piirkonda teenindavad ning keskkonda sobituvad äriotstarbel rajatavad või
äritegevust toetavaid hooned ja/või rajatised.
Maardu linna on koondunud palju kõrge riskitasemega ettevõtteid (nt naftatoodete
mahutipargid). Seetõttu tuleb riskiohuga ettevõtetes rakendada ohutusnõudeid vastavalt
kehtestatud õigusaktidele.
Äri- ja tootmismaadel on suunaks linnakeskkonda sobiv ning olulist keskkonnamõju
mitteomav äri- ja tootmistegevus.
28 Maardu linna üldplaneering. November 2021
Arvestada tuleb võimaliku kumulatiivse mõjuga välisõhu kvaliteedile Vana-Narva mnt
tööstus- ja Kroodi majanduspiirkonnas. Planeeritavate uute käitiste13 rajamisel või
olemasolevate käitiste tegevuste muutumisel teostada igakordselt piirkondlikud
õhusaasteainete ja lõhnaainete leviku modelleerimised kõikide olemasolevate ja
perspektiivsete allikate koosmõjus. Teisisõnu, tuleb hinnata, kas planeeritav
tegevus/rajatav käitis võib põhjustada välisõhu kvaliteedi olulist halvenemist, seejuures
arvestades võimalike meetmete rakendamist atmosfääriõhu kaitse seaduse ja
tööstusheite seaduse mõistes. Uute lõhnatundlike objektide rajamine aladele, kus lubatud
lõhnatundide arv aastas ületas seniste uuringutulemuste põhjal lubatud 15%-list
häiringutaset, ei ole soovitav enne, kui on tagatud lõhnaaine väljutamisel lõhna
esinemise häiringutasemete vastavus õigusaktidega kehtestatud tasemetele või käitise
tegevus vastab õigusaktides toodud parima võimaliku tehnika kriteeriumitele.
Ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete rajamisel tuleb nende asukoha täpsustamisel
arvestada kavandatava tegevuse iseloomu (sh ettevõttest lähtuvaid riske ja ohtu) ning
naaberalade paiknemist. Soovitav (tulenevalt ettevõtte ohtlikkusest) on vältida ettevõtte
ohualade14 tundlike aladega kattumist.
Linna suuremad tööstuspiirkonnad paiknevad valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud
põhjaveega aladel, kus pinnasele sattunud saasteained infiltreeruvad kiiresti ning
põhjustavad pindmise põhjaveekihi reostumist. Seega on äärmiselt oluline tagada
olemasolevate ning kavandatavate tööstusettevõtete puhul veekaitsenõuete tagamine (st.
meetmed veereostuse tekke vältimiseks, meetmed tekkinud reostuse leviku
tõkestamiseks ning lokaliseerimiseks, meetmed tekkinud reostuse likvideerimiseks).
Tootmistegevuse piirnemisel müra- ja saastetundlike alaga (elamud, ühiskondlikud
hooned ja -alad) on arendaja kohustus kaitsehaljastuse rajamine tootmismaale, müra- ja
saastetundliku ala ning tootmisala vahele. Kõrghaljastusel on maa- ja ruumikasutuse
kujundamisel oluline roll puhvertsoonide loojana, leevendamaks külgnevate
maakasutusviiside võimalikku ebakõla. Roheala laius peab puhvertsoonina toimimiseks
olema vähemalt 50 m. Roheala võib olla kitsam, kui selle rajamisel on rakendatud teisi
piisavaid meetmeid häiringute leviku tõkestamiseks. Haljastuse kavandamine võimaldab
parandada näiteks tootmisterritooriumite sobitumist hoonestatud keskkonda,
leevendades visuaalseid häiringuid, roheala piisava laiuse puhul (ca 50 m) ka
ülenormatiivset müra. Soovitav on segapuistu kasutamine, mis koosneb igihaljastest ja
lehtpuudest, kuna see omab paremat efekti. Kõrghaljastuse toimimiseks müra
leevendajana tuleb lisaks puudele istutada ka tihe põõsastik. Kaitsehaljastus võib olla
ühtlasi krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa (vt tingimused ptk 5). Konkreetsed
müra leevendavad meetmed määratakse kas detailplaneeringu või projektiga.
Äri- ja tootmismaade arendamisel ja planeerimisel on oluline:
- meeldiva töökeskkonna ja üldmulje loomine;
14
Tootmisüksus või tootmiskompleks atmosfääriõhu kaitse seaduse mõistes.
14
Ohualade informatiivsed suurused on võetud Maa-ameti vastava kaardirakenduse kihilt. Üldplaneering ei
kehtesta ohualasid, vaid kujutab taustainfona riiglikus ruumiandmete registris kättesaadavaid ohualasid.
Ohualade kehtestamine toimub riskianalüüsi koostamise teel ning sellega koos määratakse ka ohualade
täpsemad piirid.
Maardu linna üldplaneering. November 2021 29
- kliimamuutustest tulenevate mõjude leevendamise vajadusega arvestamine;
- ökosüsteemiteenuste15 kättesaadavuse tagamine.
Eeltoodud eesmärke on arvestatud hoonete suurima lubatud ehitisealune pinna ja
haljastatava/loodusliku ala osatähtsuse määramisel (vt tingimused ptk 5). Krundi
haljastatav/looduslikuna säiliv osa võimaldab lisaks toimimisele ökoloogilise puhvri ja
kliimamuutustega kohanemise meetmena välja arendada ka lühiajalise vabaõhupuhkuse
veetmise kohti piirkonna töötajatele.
4.10. PUHKE- JA VIRGESTUSEHITISTE MAA-ALA (PV)
Puhke- ja virgestusehitiste maa-ala on puhke- ja virgestusala, mille piires on võimalik
püstitada rajatisi nagu seikluspark, mängu- ja palliväljak, laululava, teemapark,
vabaõhumuuseum, tervise- ja liikumisrajad, staadion ning muu puhkuseks, sportimiseks
või kultuuritegevuseks sobilik rajatis. Üldjuhul on lubatud väikeses mahus maa-alast ka
vastava otstarbega hoonete rajamine.
Puhke- ja virgestusehitiste maa-alale võib ehitada:
puhke-, spordi- ja kultuurirajatisi;
sihtotstarbelisi hooneid (välja arvatud Kellamäe parki) nagu välikohvik vms;
parklat;
rajada haljas- ja pargialasid;
muid maa-ala teenindavaid ja keskkonda sobituvaid rajatisi, sh tehnoehitisi.
4.11. HALJASALA JA PARKMETSA MAA-ALA (HP)
Haljasala ja parkmetsa maa-ala on kas sihipäraselt kujundatud reljeefi, veestiku ning
taimestikuga või loodusliku metsa- ja/või haljasala baasil kujundatud üldkasutatav
roheala.
Linnalises keskkonnas on rohealad olulised kvaliteetse elukeskkonna tagajad, aitavad
hoida, kaitsta ja soodustada linna looduslikku mitmekesisust ning leevendada
kliimamuutustest tulenevaid mõjusid. Rohealade määramise üks eesmärk on kaitsta
hoonestatud või potentsiaalseid hoonestusalasid raudteeliikluse ja/või ettevõtlusega
kaasneda võivate häiringute eest (õhusaaste, müra vms). Sellest tulenevalt on oluline
rohealade looduslikuna säilimine. Nii puhketingimuste kui rohealade puhveralana
toimimise tagamiseks tuleb aladel väärtuslik kõrghaljastus säilitada ning madal- ja
kõrghaljastust täiendavalt istutada.
Kõrghaljastuse säilitamine ja rajamine on oluline looduslikuma ilmega haljastatavate
alade saavutamiseks (nt elamute ja tööstusalade või elamute ja transpordikoridoride
15
Väga mitmesugused keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida ökosüsteemid
inimkonnale pakuvad. Näiteks tagab roheline võrgustik looduslike ökosüsteemide väärtuste ja
funktsioonide säilitamise ning pakub inimese heaolu ja elukvaliteedi aluseks olevaid nn ökosüsteemi
teenuseid – poollooduslikud, looduslikud ja muud alad leiavad rekreatiivset kasutust.
30 Maardu linna üldplaneering. November 2021
vahelised haljaspuhvrid). Haljaspuhvrite rajamiseks on soovitav kasutada kodumaiseid
puu- ja põõsaliike ning kujunduslikult luua võimalikult looduslähedane ja ökoloogiliselt
mitmekesine keskkond.
Puhketingimuste parandamiseks ja kvaliteetse elu- ja töökeskkonna loomiseks võib
rohealadele ehitada väiksemaid ala kasutajaid ja/või puhkajaid teenindavaid rajatisi nagu
laste mänguväljakud, jalgratta- ja jalgteed, istepingid (tulenevalt ala asukohapõhisest
vajadusest), samuti piirkonda teenindavaid tehnoehitisi vms.
4.12. SADAMA MAA-ALA (LS)
Sadama maa-ala on eelkõige sadamateenuste osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse
tagamiseks kavandatud maa-ala ja akvatoorium.
Sadama maa-alale võib ehitada ja rajada:
sadamaehitisi;
veeliiklusrajatisi;
sadama toimimiseks vajalikke ehitisi;
tootmiseks (sh energia tootmiseks) ja ladustamiseks mõeldud ehitisi;
ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid järgides õigusaktidest tulenevaid
piiranguid ja norme.
Lisaks võib sadama maa-alal arendada äri- ja tootmistegevust.
4.13. LIIKLUSE MAA-ALA (L)
Liikluse maa-ala on maantee, puiestee, tänav, raudtee, trammitee või muu liikluseks
kavandatud rajatis koos seda moodustavate sõidu- ja kergliiklusteede, teepeenarde ja
haljas- või muude eraldusribadega.
Kergliiklus on jalgsi, jalgrattaga, rulluiskude, ratastooli, tõukeratta ja
tasakaaluliikuriga liiklemise üldnimetus.
Liikluse maa-alana käsitletakse olemasolevaid teid, tänavaid, raudteid ja kergliiklusteid
ning planeeritavat taristut:
ühendus- ja juurdepääsuteid Muuga ja Kallavere elamupiirkonnas ning Kroodi
majanduspiirkonnas;
Kroodi eritasandilise ristmiku II etappi;
uut avalikku Rail Baltic raudteed ning raudtee ehitamisest tingitud juurdepääsu- ja
ühendusteid;
trammiteed;
kergliiklusteid.
Üldplaneeringuga määratakse ühendus- ja juurdepääsuteede, avaliku Rail Baltic raudtee
trassikoridori, trammitee trassikoridori, kergliiklusteede vajadus ja põhimõttelised
asukohad, arvestades olemasolevaid ja planeeritavaid lahendusi ning maakasutust.
Täpsed lahendused ja rajatiste asukohad määratakse detailplaneeringu või projektiga.
Maardu linna üldplaneering. November 2021 31
Uute taristuobjektide projekteerimisel tuleb arvestada liiklusest tulenevate mõjudega
ning tagada vastavus müra-, õhusaaste ja vibratsiooni normidele.
4.14. PARKIMISEHITISE MAA-ALA (LP)
Parkimisehitise maa-ala on parkimismaja või parkimisrambi või iseseisvale krundile
kavandatud otseselt teed või tänavat teenindav sõidukite parkla.
Parkimismaja rajamiseks on maa-ala planeeritud Kallavere elamupiirkonna põhjaossa,
korterelamute piirkonda. Parkimise korraldamise põhimõtted on antud ptk 6.5.3.3.
4.15. RIIGIKAITSE MAA-ALA (R)
Riigikaitse maa-ala on riigikaitseliste ehitiste16 (hoonete ja rajatiste), piirivalve ja
päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa-ala.
Riigikaitse juhtotstarbega maa-alana on määratletud Ida-Harju konstaablijaoskond
Karjääri tänaval ning Muuga päästekomando asukoht Muuga sadama territooriumil.
Täiendavalt riigikaitse juhtotstarbega maa-alasid ei määrata.
4.16. TEHNOEHITISE MAA-ALA (OT)
Tehnoehitise maa-ala on inimese elu- ja tootmistegevust toetava tehnilise infrastruktuuri
hoonete ning rajatiste juurde kuuluv maa. Siia kuuluvad sideteenust pakkuvad, energiat
tootvad ja jaotavad, puhast vett tootvad ja jaotavad ning reoveepuhastusega tegelevad
ettevõtted.
Üldplaneeringuga ei määrata olemasolevatele täiendavalt tehnoehitise juhtotstarbega
maa-alasid.
4.17. KALMISTU MAA-ALA (K)
Kalmistu maa-ala on kalmistu ja matmisega seotud hoone (nt kabel) maa-ala.
Üldplaneeringuga laiendatakse olemasolevat kalmistut selle loodeosas.
Kalmistu kultuuri- ja keskkonnaobjektina mõjutab külgnevate alade kasutus- ja
ehitustingimusi. Kalmisturahu säilitamiseks tuleb kalmistuga piirnevad rohealad
säilitada looduslikuna.
16
Kaitseministeeriumi valitsemisala või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses olev ehitis, sh
riigikaitseline tee.
32 Maardu linna üldplaneering. November 2021
4.18. VEEKOGUD
Maardu linnas on (või linnaga piirnevad) 3 olulisemat veekogu: Maardu järv, Kroodi oja
ja Muuga laht.
Avalikult kasutatav siseveekogu on Maardu järv. Kallasrajale on avalik juurdepääs
tagatud planeeritud puhkealade, üldkasutatavate haljasalade ja teede (planeeritud teed ja
kergliiklusteed on avalikuks kasutuseks) kaudu piisaval määral. Kallasraja sulgemist
üldplaneeringuga ei planeerita.
Üldplaneering ei tee ettepanekut täiendavate avalikult kasutatavate veekogude
määramiseks.
Oluline on tagada veekogude ja nende kaldaalade puhkeotstarbeline kasutus.
Ehitamisel järve ja jõe piiranguvööndi ulatuses tuleb arvestada kaldal paikneva
metsamaa ehituskeeluvööndi erisust vastavalt looduskaitseseadusele, mille kohaselt
laieneb nendel aladel ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini. Ehitamisel Maardu järve,
Kroodi oja ning Muuga lahe ümbrusesse, tuleb arvestada ka veekaitsevööndi
eesmärgiga.
Maardu linna üldplaneering. November 2021 33
5. ASUMITE KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED
JUHTOTSTARVETE LÕIKES
Maardu linn jaguneb funktsionaalselt erinevateks asumiteks (vt skeem 1.2.1.):
Kallavere elamupiirkond;
Muuga elamupiirkond;
Maardu järv ja järveäärne elamupiirkond;
Vana-Narva mnt tööstuspiirkond;
Kroodi majanduspiirkond;
Muuga sadam.
Funktsionaalsest eripärast tulenevalt on asumid linnaehituslikult eri-ilmelised, mis on
aluseks maa-alade kasutus- ja ehitustingimuste määramisel.
Üldplaneeringuga määratud linna territooriumi kasutus- ja ehitustingimused on lahti
kirjutatud juhtotstarvete, asumite ning teemavaldkondade lõikes. Juhtotstarvete ptk-s 4
kajastuvad eelkõige need tingimused, millega tuleb arvestada maa-ala asukohast
sõltumata. Näiteks äri- ja tootmise maa-ala juhtotstarbe alapeatükis kirjeldatud tingimusi
tuleb arvestada nii Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas, Kroodi majanduspiirkonnas kui
elamupiirkondades. Asumite lõikes ptk 5 on kasutus- ja ehitustingimused lahti kirjutatud
ka juhtotstarvete lõikes juba täpsemalt, asumi iseloomu ja naaberalasid arvestades.
Näiteks on äri- ja tootmise maa-alal hoonete suurim lubatud ehitisealune pinna suhe
krundi pindalasse asumite lõikes erinev. Lisaks tuleb vaadata ja arvestada tingimusi, mis
on määratud ning lahti kirjutatud teemavaldkondade lõikes.
5.1. KALLAVERE ELAMUPIIRKOND
Kallavere elamupiirkond on linna keskus ja kõige enam erinevaid funktsioone hõlmav
asum. Kallavere elamupiirkonnas elab 85% linna elanikest. Siia koonduvad linna
erinevad avalikus kasutuses olevad sotsiaalobjektid nagu haridus- ja kultuuriasutused,
spordihooned ja -rajatised (sh staadion, ujula), tervishoiuasutused, samuti valdav osa
kaubandus- ja teenindusettevõtetest.
Väikeelamu maa-ala (EV)
Ehitustingimused väikeelamu maa-alal
Krundi minimaalne suurus Üksikelamu 1200 m2.
Kaksikelamu 1800 m2.
Üksikelamu krundi suuruse määramisel on
lähtutud keskmisest krundi suurusest
piirkonnas.
Hoonete suurim lubatud arv Üksikelamu ehitamisel 1 põhihoone + 2 abi-
ja paigutus krundil hoonet.
34 Maardu linna üldplaneering. November 2021
Kaksikelamu ehitamisel põhihoonele lisaks
2 abihoonet (1+1).
Põhihoone krundi tänavapoolsel küljel.
Kaugus krundi tänavapoolsest piirist vähemalt
5 m.
Hoone ehitamisel naaberkinnistu piirile
lähemale kui 4 m on vajalik naaberkinnistu
omaniku nõusolek.
Väljakujunenud ühtse ehitusjoone puhul tuleb
sellest hoonestuse paigutamisel kinni pidada.
Põhihoone tuleb paigutada ehitusjoonele.
Hoonete lubatud Põhihoonel kuni 2 korrust, kuid mitte kõrgem
maksimaalne kõrgus kui 9 m maapinnast.
Abihoonel 1 korrus, kõrgus kuni 5 m
maapinnast.
Hoonete suurim lubatud 20%.
ehitisealune pind krundi
pindalast
Krundi minimaalne 30%.
haljastatav/looduslikuna
säiliv osa
Arhitektuurilised, ehituslikud Palkkonstruktsioonis hooned on lubatud ainult
ja kujunduslikud tingimused kaetuna täiendava vooderdisega.
Välisviimistluses mitte kasutada imiteerivaid
materjale. Fassaadidel kasutada krohvi, puitu,
betooni, klaasi, kivi.
Parkimine Omal krundil.
Muud tingimused Tänavapoolse piirdeaia maksimaalne kõrgus
1,5 m läbipaistvusega vähemalt 25%.
Elamukruntide vaheline aed peab olema
läbinähtav, kõrguse ja materjalide valik tuleb
teha naabrite kokkuleppel. Aeda rajades ei tohi
rikkuda naabrusõigusi.
Maardu linna üldplaneering. November 2021 35
Väikeelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-ala (EV/Ä/AA)
Ehitustingimused väikeelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-alal
Krundi minimaalne suurus Üksikelamu ehitamisel 1200 m2.
Kaksikelamu ehitamisel 1800 m2.
Äri- ja ühiskondliku hoone ehitamisel
määratakse detailplaneeringuga.
Hoonete suurim lubatud arv Üksikelamu ehitamisel 1 põhihoone + 2 abi-
ja paigutus krundil hoonet.
Kaksikelamu ehitamisel põhihoonele lisaks
2 abihoonet (1+1).
Põhihoone krundi tänavapoolsel küljel. Kaugus
krundi tänavapoolsest piirist vähemalt 5 m.
Hoonete arv äri- ja ühiskondliku hoone
ehitamisel määratakse detailplaneeringuga.
Hoonete lubatud Üksik- ja kaksikelamul põhihoone kuni
maksimaalne kõrgus 2 korrust, kuid mitte kõrgem kui 9 m
maapinnast. Abihoone 1 korrus, kõrgus kuni
5 m maapinnast.
Äri- ja ühiskondliku hoonel kuni 3 korrust.
Hooned paigutada Ringi tänava poolsele
küljele.
Hoonete suurim lubatud Üksik- ja kaksikelamu krundil 20%.
ehitisealune pind krundi Ärikrundil 55%.
pindalast
Ühiskondliku hoone krundil 55%.
Krundi minimaalne Üksik- ja kaksikelamu krundil 30%.
haljastatav/looduslikuna Ärikrundil 20%, millest osa kõrghaljastatakse.
säiliv osa
Ühiskondliku hoone krundil 30%, millest osa
kõrghaljastatakse.
Arhitektuurilised, ehituslikud Palkkonstruktsioonis hooned on lubatud ainult
ja kujunduslikud tingimused kaetuna täiendava vooderdisega.
Välisviimistluses mitte kasutada imiteerivaid
materjale. Fassaadidel kasutada krohvi, puitu,
betooni, klaasi, kivi.
Parkimine Omal krundil.
Muud tingimused Maa-ala planeerida kogu ala hõlmava
detailplaneeringuga.
36 Maardu linna üldplaneering. November 2021
Korterelamu maa-ala (EK)
Ehitustingimused korterelamu maa-alal
Krundi minimaalne suurus Korterelamu ehitamisel vähemalt 2000 m2.
Ridaelamu ehitamisel bokside arv x 600 m2.
Hoonete lubatud Korterelamul kuni 6 korrust.
maksimaalne kõrgus Ridaelamul kuni 2 korrust.
Hoonete suurim lubatud Korterelamul 40%.
ehitisealune pind krundi Ridaelamul 20%.
pindalast
Krundi minimaalne 30%, millest osa kõrghaljastatakse.
haljastatav/looduslikuna
säiliv osa
Arhitektuurilised, ehituslikud Välisviimistluses mitte kasutada imiteerivaid
ja kujunduslikud tingimused materjale. Fassaadidel kasutada krohvi, puitu,
betooni, klaasi, kivi.
Rõdude ja lodžade klaasimisel kasutada
vaheraamideta meetodit ja soovitavalt ühtse
projekti alusel kogu majale. Raamidega meetodi
kasutamine on lubatud üksnes juhul, kui
lahendus antakse projektiga ühtne kogu majale.
Parkimine Omal krundil või parkimisehitise maa-alal.
Muud tingimused Ridaelamute planeerimisel võib kinnistule ette
näha maksimaalselt ühe sissesõidu laiusega kuni
4,5 m.
Korterelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-ala (EK/Ä/AA)
Ehitustingimused korterelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-alal
Krundi minimaalne suurus Korterelamu ehitamisel vähemalt 2000 m2.
Ridaelamu ehitamisel bokside arv x 600 m2.
Äri- ja ühiskondliku hoone maa-alal määratakse
detailplaneeringuga.
Hoonete lubatud Ridaelamul kuni 2 korrust.
maksimaalne kõrgus Korterelamul:
- Keemikute tn ja Metsapargi vahelisel
alal kuni 3 korrust;
- mujal 6 korrust.
Maardu linna üldplaneering. November 2021 37
Äri- ja ühiskondliku hoone ehitamisel
määratakse detailplaneeringuga.
Hoonete suurim lubatud 55%, ridaelamul 20%.
ehitisealune pind krundi
pindalast
Krundi minimaalne Korter- ja ridaelamu krundil 30%, millest osa
haljastatav/looduslikuna kõrghaljastatakse.
säiliv osa Ärikrundil 20%, millest osa kõrghaljastatakse.
Ühiskondliku hoone krundil 30%, millest osa
kõrghaljastatakse.
Arhitektuurilised, ehituslikud Välisviimistluses mitte kasutada imiteerivaid
ja kujunduslikud tingimused materjale. Fassaadidel kasutada krohvi, puitu,
betooni, klaasi, kivi.
Rõdude ja lodžade klaasimisel kasutada
vaheraamideta meetodit ja soovitavalt ühtse
projekti alusel kogu majale. Raamidega meetodi
kasutamine on lubatud üksnes juhul, kui
lahendus antakse projektiga ühtne kogu majale.
Muud tingimused Linnavalitsuse esise ala väljaarendamine peab
ette nägema ka väikesemõõdulise
linnaväljaku/taskupargi – park on eelkõige
tulevastele elanikele piirkondlikuks
koondumiskohaks.
Ridaelamute planeerimisel võib kinnistule ette
näha maksimaalselt ühe sissesõidu laiusega
kuni 4,5 m.
Parkimine Omal krundil.
Keskuse maa-ala (C)
Linna keskseks tuiksooneks on Keemikute tänav, mida toetavad kolm erineva otstarbega
keskusala – Kellamäe park, Keemikute ja Orumetsa tänavate ristmik ning Maardu
Linnavalitsuse hoone vastas olev ala. Kõik keskusalad on vajalikud, kuna Maardu linnas
ei eristu üheselt üht ja ainust ala, millest kujundada linnakeskus.
Kellamäe park toimib ja jääb toimima linna laadaplatsi ning samaaegselt usuliselt
olulise kohana, samuti olulise väljakujunenud vabaõhu puhkealana.
Keemikute ja Orumetsa ristmik on linna keskpunkt/teede koondumiskoht, mida võib
rõhutada keskse atraktiivse taskupargi rajamisega, mis võtab arvesse ala reljeefi ja
kaugele ulatuvaid vaateid. Loodav ruum peab anda elanikele võimaluse heas avalikus
ruumis viibida.
Maardu Linnavalitsuse hoone vastas oleva ala väljaarendamine peab ette nägema ka
väikesemõõdulise linnaväljaku/taskupargi – park on eelkõige tulevastele elanikele
piirkondlikuks koondumiskohaks.
38 Maardu linna üldplaneering. November 2021
Oluline on keskusalade ohutu ja loogiline sidumine jalakäiguteede abil teiste avalikus
kasutuses olevate alade ja sihtpunktidega.
Keskuse maa-ala funktsiooni rõhutamiseks on linnavalitsuse esisel alal lubatud kõrgem
hoonetus. Hoonestamisel järgida inimmõõtmelise linnaruumi arendamise põhimõtteid
(liigendatud hoonestusmahud, mitmekesine haljastus, aktiivne tänavaruum jalakäija
tasandil, pikemalt vt ptk 2.1) ning arvestada miljööala väärtusega (vt ptk 6.1). Krundi
kasutamise sihtotstarve, vähim suurus ja suurim lubatud hoonete ehitisealune pind
määratakse detailplaneeringuga. Parima arhitektuurse ja funktsionaalse lahenduse
kujundamise eesmärgil võib linnavalitsus nõuda arhitektuurikonkursi läbiviimist
detailplaneeringu koostamise raames.
Ühiskondliku hoone maa-ala (AA)
Olemasolevaid ühiskondlikke hooneid (lasteaiad, koolid, haigla, spordihoone, Vaba Aja
Keskus, Maardu Linnavalitsuse hoone) võib vajadusel laiendada ja/või ümberehitada.
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil on 50%. Krundi
haljastatav/looduslikuna säiliv osa 30%, millest osa kõrghaljastatakse. Parkimine
lahendada omal krundil. Ühiskondlike hoonete ehitamise võimalus on ka
segafunktsiooniga – väikeelamu, äri ja ühiskondliku hoone ning korterelamu, äri ja
ühiskondliku hoone – maa-alal ning keskuse maa-alal.
Äri- ja teenindusettevõtte maa-ala (Ä)
Täiendavad äri- ja teenindusettevõtte maa-alad võimaldavad ettevõtluse ja
teenindussfääri jätkuvat arengut, millega paraneb ka erinevate tugiteenuste
kättesaadavus.
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil on 55%. Krundi
haljastatav/looduslikuna säiliv osa 20%, millest osa kõrghaljastatakse. Parkimine
lahendada omal krundil.
Äri- ja tootmise maa-ala (ÄT)
Perspektiivsed tootmisalad jäävad Kallavere elamupiirkonna edelaossa, linnavalitsuse
hoonest lääne poole. Tootmisega kaasnevad võimalikud kahjulikud mõjud ei tohi
ulatuda väljapoole kinnistu piire. Haljasala ja parkmetsa maa-ala tootmisala idaküljel
tuleb säilitada looduslikuna, seda täiendavalt kõrghaljastades.
Krundi kasutamise sihtotstarve, vähim suurus ning hoonete ja rajatiste kõrgus
määratakse detailplaneeringuga. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil on
55%. Krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa on 20%, millest osa kõrghaljastatakse.
Parkimine lahendada omal krundil.
Tehnoehitise maa-ala (OT)
Tehnoehitiste maa sihtotstarbega jäävad olemasolevad alajaamad ning gaasijaamad,
puhastid.
Puhke- ja virgestusehitiste maa-ala (PV), haljasala ja parkmetsa maa-ala (HP)
Aktiivse puhkuse võimalused (jooksu- ja suusarajad, piknikuplatsid vms) rajatakse
Metsa- ja Loodeparki, kuhu on lubatud ka väiksemas mahus sihtotstarbeliste hoonete
rajamine, nt välikohvik vms, et mitmekesistada ja elavdada alade kasutust puhkealadena.
Maardu linna üldplaneering. November 2021 39
Kirikut ümbritsev Kellamäe park jääb vabas õhus ürituste toimumise ja vaba aja
veetmise kohaks ka tulevikus. Kiriku läheduses asuvad garaažid pikas perspektiivis
likvideeritakse ning alale leitakse funktsioon, mis toetab pargi kasutust vaba aja veetmise
kohana (määratud segafunktsioon EK/Ä/AA).
Väiksemad rohealad (haljasala ja parkmetsa maa-alad) asumi erinevates piirkondades
säilitatakse looduslikuna. Kallavere elamupiirkonna põhjaosas korterelamute piirkonnas
võib maksimaalselt 10% rohealast kasutada täiendavate parkimiskohtade rajamiseks.
Riigikaitse otstarbega maa-ala (R)
Olemasolev riigikaitselise ehitisega hõlmatud maa-ala säilib senisel otstarbel.
Parkimisehitise maa-ala (LP)
Võimalik parkimismaja asukoht on määratud elamupiirkonna põhjaossa, korterelamute
piirkonda. Parkimise korraldamise põhimõtted on antud ptk 6.5.3.3.
Liikluse maa-ala (L)
Põhitänavad17 on:
Keemikute tänav
Orumetsa tänav
Jaotustänavad18 on:
Kallasmaa tänav
Ringi tänav
Kütte tänav
Juurdepääsud tagavad vahetu ühenduse valdustele ja ühendavad neid põhi- ja
jaotustänavatega.
Liiklusmaad planeeritakse (maakasutusplaanil planeeritav tee) Kroodi
majanduspiirkonna ühendamiseks Orumetsa tänavaga, Kallaku tänava pikendusena
ühendamiseks Muuga Sadama teega ning Ringi tänava pikendusena. Planeeritavad teed
tagavad parema ja mugavama juurdepääsu arendusaladele ning asumite vahelise
ühenduse.
Liiklusmaad planeeritakse kergliiklusteede ja trammitee rajamiseks.
Kalmistu maa-ala (K)
Kalmistu maa-alana käsitletakse olemasolevat Maardu kalmistut koos selle laiendusega.
17
Magistraaltänav liikluseks linna eri osade vahel.
18
Linnaosa sisest liiklust võimaldav tänav, mis ühendab juurdepääse (mittekeskne, ainult teatud piirkonda
magistraalidega ühendav tänav) magistraalidega.
40 Maardu linna üldplaneering. November 2021
Kõrgepingeliinid
Kallavere elamupiirkonda läbivad kõrgepinge õhuliinid, millega kaasnevad piirangud
maakasutusele ja negatiivne visuaalne mõju. Planeering teeb ettepaneku õhuliinid
perspektiivis asendada maakaabliga.
5.2. MUUGA ELAMUPIIRKOND
Muuga elamupiirkond on tiheda asustusega, kuni kahekorruseliste väikeelamute
piirkond, mille iseloom ja struktuur on omane aedlinnale. Elamupiirkonna ruumilist
iseloomu kujundavad kitsad tänavad, rikkalik haljastus ja mitmepalgeline hoonestus.
Muuga elamupiirkonnas elab 13% Maardu linna elanikest.19 Siia jääb väike osa Maardu
linna kaubandusest ja avalikest teenustest. Tegutseb lasteaed, toimib kergliiklusteede
võrgustik.
Elamupiirkond jääb Muuga sadamas asuva suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse,
mistõttu peaksid elanikud arvestama kõrgendatud ohuallika lähedusega. Lisaks
olemasolevatele raudteeharudele kulgeb perspektiivis Muuga sadamasse ka Rail Baltic
raudtee kaubaharu, mis oluliselt suurendab kaubavedusid raudteel ning võib kaasa tuua
häiringuid.
Väikeelamu maa-ala (EV)
Elamutest on lubatud rajada üksik- ja kaksikelamuid. Ridaelamuid võib ehitada
kehtestatud detailplaneeringuga selleks määratud maa-alale.
Ehitustingimused väikeelamu maa-alal
Krundi minimaalne suurus Üksikelamu 900 m2.
Kaksikelamu 1400 m2.
Krundi suuruse määramisel on lähtutud
keskmisest krundi suurusest piirkonnas.
Hoonete suurim lubatud arv Üksikelamu ehitamisel 1 põhihoone + 2 abi-
ja paigutus krundil hoonet.
Kaksikelamu ehitamisel põhihoonele lisaks
2 abihoonet (1+1).
Põhihoone krundi tänavapoolsel küljel.
Kaugus krundi tänavapoolsest piirist vähemalt
5 m.
Hoone ehitamisel naaberkinnistu piirile
lähemale kui 4 m on vajalik naaberkinnistu
omaniku nõusolek.
19
Tõenäoliselt on Muuga elanike arv suurem, kuna kõik elanikud ei ole ennast Maardusse sisse kirjutanud,
kuid reaalselt elavad Maardu linna territooriumil.
Maardu linna üldplaneering. November 2021 41
Väljakujunenud ühtse ehitusjoone puhul tuleb
põhihoone paigutamisel sellest kinni pidada.
Hoonete lubatud Põhihoonel kuni 2 korrust, kuid mitte kõrgem
maksimaalne kõrgus kui 9 m maapinnast.
Abihoonel 1 korrus, kõrgus kuni 5 m
maapinnast.
Hoonete suurim lubatud 25%, kuid mitte rohkem kui 250 m2.
ehitisealune pind krundi
pindalast
Krundi minimaalne 30%.
haljastatav/looduslikuna
säiliv osa
Arhitektuurilised, ehituslikud Palkkonstruktsioonis hooned on lubatud ainult
ja kujunduslikud tingimused kaetuna täiendava laudvoodriga.
Välisviimistluses mitte kasutada imiteerivaid
materjale. Fassaadidel kasutada krohvi, puitu,
betooni, klaasi, kivi.
Parkimine Omal krundil.
Muud tingimused Tänavapoolse piirdeaia maksimaalne kõrgus
1,5 m, läbipaistvusega vähemalt 25%.
Elamukruntide vaheline aed peab olema
läbinähtav, kõrguse ja materjalide valik tuleb
teha naabrite kokkuleppel. Aeda rajades ei tohi
rikkuda naabrusõigusi.
Keskuse maa-ala (C)
Krundi kasutamise sihtotstarve, vähim suurus ja suurim lubatud ehitisealune pind,
hoonete ning rajatiste kõrgus, parkimise põhimõtted määratakse detailplaneeringuga.
Keskusala on planeeritud Ploomipuu ja Pirnipuu pst ristumiskohas, mis tagab avalikult
kasutatava ruumi olemasolu ja parandab erinevate teenuste kättesaadavust elukoha
lähedal.
Kergliiklejate ohutuse ja liikumismugavuse tagamiseks tuleb täiendavalt rajada
kergliiklusteid, sidudes need olemasolevate kergliiklusteede ja olulisemate
sihtpunktidega.
Ühiskondliku hoone maa-ala (AA)
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil on 50%. Krundi
haljastatav/looduslikuna säiliv osa on 30%, millest osa kõrghaljastatakse. Parkimine
lahendada omal krundil. Ühiskondlike hoonete ehitamise võimalus on antud ka
keskusalale.
42 Maardu linna üldplaneering. November 2021
Äri- ja teenindusettevõtte maa-ala (Ä)
Äri- ja teenindusettevõtete maa-alana on määratletud olemasolevate äri- ja
teenindusettevõtete alad. Täiendavalt on võimalus äri- ja teenindusettevõtete rajamine
keskusaladel. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind olemasolevate hoonete
laiendamisel või ümberehitamisel on 55%, keskuse maa-alal määratakse
detailplaneeringuga. Krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa on 20%, millest osa
kõrghaljastatakse. Parkimine lahendada omal krundil.
Tehnoehitise maa-ala (OT)
Tehnoehitiste maa sihtotstarbega jäävad olemasolevad alajaamad, puhastid.
Haljasala ja parkmetsa maa-ala (HP)
Rohealad, mis täidavad puhke- ja/või puhveralade funktsiooni, säilitatakse looduslikuna.
Liikluse maa-ala (L)
Põhitänavad:
Maardu tee
Kallavere tee
Altmetsa tee (perspektiivis)
Jaotustänavad on:
Muuga tee
Õunapuu puiestee
Viljapuu puiestee
Ploomipuu puiestee (Altmetsa teest Maardu teeni)
Juurdepääsud tagavad vahetu ühenduse valdustele ja ühendavad neid jaotustänavatega.
Liiklusmaad planeeritakse (maakasutusplaanil planeeritav tee) elamukruntidele
juurdepääsutingimuste parandamiseks ning kergliiklusteede rajamiseks.
Muuga elamupiirkonda läbib Miiduranna sadamasse viiv raudtee, elamupiirkonnast idas
kulgeb Muuga raudtee ning perspektiivis Rail Baltic raudtee. Raudteel toimub
kaubavedu, sh vedelkütuste transiit. Raudteeliiklusega ja tööstustegevusega kaasnevate
mõjude leevendamiseks on oluline raudteede äärsed rohealad säilitada ning rajada
müratõkkerajatised.
5.3. MAARDU JÄRV JA JÄRVEÄÄRNE ELAMUPIIRKOND
Maardu järve läänekaldal asub suhteliselt homogeenne üksikelamute piirkond.
Uusarenduse tulemusena on osaliselt elamuehitusega hõlmatud ka järve kagukallas.
Järveäärses elamupiirkonnas elab 1,5% linna elanikest. Piirkond on populaarne ka
puhkepiirkonnana.
Maardu linna üldplaneering. November 2021 43
Elamupiirkonna lääneosa on määratud üleujutusohuga oluliseks riskipiirkonnaks (vt
ptk 9).
Asukohast tulenevalt omab piirkond potentsiaali areneda atraktiivseks elu- ja
puhkepiirkonnaks. Üldplaneeringuga määratakse väikeelamu ning puhke- ja
virgestusehitiste juhtotstarve valdavale osale elamupiirkonna maa-alast.
Väikeelamu maa-ala (EV)
Elamutest on lubatud rajada üksik- ja kaksikelamuid. Järve idakaldale võib lisaks ehitada
ridaelamuid detailplaneeringu alusel.
Ehitustingimused väikeelamu maa-alal
Krundi minimaalne suurus Üksikelamu idakaldal 1200 m2, läänekaldal
900 m2.
Kaksikelamu idakaldal 1800 m2, läänekaldal
1400 m2
Ridaelamu ehitamisel bokside arv x 800 m2.
Krundi suuruse määramisel on lähtutud
keskmisest ja juba kehtestatud
detailplaneeringuga ette nähtud krundi
suurustest piirkonnas.
Hoonete suurim lubatud arv Üksikelamu ehitamisel 1 põhihoone + 2 abi-
ja paigutus krundil hoonet.
Kaksikelamu ehitamisel lisaks põhihoonele
2 abihoonet (1+1).
Ridaelamu ehitamisel vastavalt
detailplaneeringule.
Põhihoone krundi tänavapoolsel küljel.
Kaugus krundi tänavapoolsest piirist vähemalt
5 m.
Hoone ehitamisel naaberkinnistu piirile
lähemale kui 4 m on vajalik naaberkinnistu
omaniku nõusolek.
Hoonete lubatud Põhihoonel kuni 2 korrust, kuid mitte kõrgem
maksimaalne kõrgus kui 9 m maapinnast.
Abihoonel 1 korrus, kõrgus kuni 5 m
maapinnast.
Hoonete suurim lubatud Maardu järve läänekaldal 25%, kuid mitte
ehitisealune pind krundi rohkem kui 250 m2.
pindalast Idakaldal 20%, lähtudes piirkonna tihedusest.
44 Maardu linna üldplaneering. November 2021
Ridaelamu puhul vastavalt detailplaneeringule,
aga mitte rohkem kui 15%.
Krundi minimaalne 30%.
haljastatav/looduslikuna
säiliv osa
Arhitektuurilised, ehituslikud Palkkonstruktsioonis hooned on lubatud ainult
ja kujunduslikud tingimused kaetuna täiendava laudvoodriga.
Välisviimistluses mitte kasutada imiteerivaid
materjale. Fassaadidel kasutada krohvi, puitu,
betooni, klaasi, kivi.
Parkimine Omal krundil.
Muud tingimused Tänavapoolse piirdeaia maksimaalne kõrgus
1,5 m, läbipaistvusega vähemalt 25%.
Elamukruntide vaheline aed peab olema
läbinähtav, kõrguse ja materjalide valik tuleb
teha naabrite kokkuleppel. Aeda rajades ei tohi
rikkuda naabrusõigusi.
Ridaelamute planeerimisel võib kinnistule ette
näha maksimaalselt ühe sissesõidu laiusega kuni
4,5 m.
Väikeelamu ning haljasala ja parkmetsa maa-ala (EV/HP)
Elamutest on lubatud rajada üksik- ja kaksikelamuid. Vastava juhtotstarbega maa-ala
pindalast 30% tuleb säilitada kompaktse tervikliku haljasalana.
Ehitustingimused väikeelamu ning haljasala ja parkmetsa maa-alal
Krundi minimaalne suurus Üksikelamu 900 m2, kaksikelamu 1400 m2.
Krundi suuruse määramisel on lähtutud
keskmisest krundi suurusest piirkonnas.
Hoonete suurim lubatud arv Üksikelamu ehitamisel 1 põhihoone + 2 abi-
ja paigutus krundil hoonet.
Kaksikelamu ehitamisel lisaks põhihoonele
2 abihoonet (1+1).
Põhihoone krundi tänavapoolsel küljel.
Kaugus krundi tänavapoolsest piirist vähemalt
5 m.
Hoone ehitamisel naaberkinnistu piirile
lähemale kui 4 m on vajalik naaberkinnistu
omaniku nõusolek.
Maardu linna üldplaneering. November 2021 45
Hoonete lubatud Põhihoonel kuni 2 korrust, kuid mitte kõrgem
maksimaalne kõrgus kui 9 m maapinnast.
Abihoonel 1 korrus, kõrgus kuni 5 m
maapinnast.
Hoonete suurim lubatud Maardu järve läänekaldal 25%, aga mitte
ehitisealune pind krundi rohkem kui 250 m2, lähtudes piirkonna
pindalast tihedusest.
Krundi minimaalne 30%.
haljastatav/looduslikuna
säiliv osa
Arhitektuurilised, ehituslikud Palkkonstruktsioonis hooned on lubatud ainult
ja kujunduslikud tingimused kaetuna täiendava laudvoodriga.
Välisviimistluses mitte kasutada imiteerivaid
materjale. Fassaadidel kasutada krohvi, puitu,
betooni, klaasi, kivi.
Parkimine Omal krundil.
Muud tingimused Tänavapoolse piirdeaia maksimaalne kõrgus
1,5 m, läbipaistvusega vähemalt 25%.
Elamukruntide vaheline aed peab olema
läbinähtav, kõrguse ja materjalide valik tuleb
teha naabrite kokkuleppel. Aeda rajades ei tohi
rikkuda naabrusõigusi.
Äri- ja teenindusettevõtte maa-ala (Ä)
Äri- ja teenindusettevõtete maa-alana on määratletud Loovälja ja Õnge tee ristumiskoht.
Täiendavalt on võimalus äri- ja teenindusettevõtete rajamine äri- ja tootmise maa-alale.
Ettevõtluse ja teenindussfääri arendamine paraneb erinevate teenuste kättesaadavust.
Uute maa-alade kasutusele võtmisel, olemasolevate hoonete laiendamisel või
ümberehitamisel on hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil 55%. Krundi
haljastatav/looduslikuna säiliv osa on 20%, millest osa kõrghaljastatakse. Parkimine
lahendada omal krundil.
Äri- ja tootmise maa-ala (ÄT)
Tootmisega kaasnevad võimalikud kahjulikud mõjud ei tohi ulatuda väljapoole kinnistu
piire.
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil on 55%. Krundi
haljastatav/looduslikuna säiliv osa on 20%, millest osa kõrghaljastatakse.
Parkimine lahendada omal krundil.
46 Maardu linna üldplaneering. November 2021
Puhke- ja virgestusehitiste maa-ala (PV), haljasala ja parkmetsa maa-ala (HP)
Puhkealana on välja arendatud osa järve põhjakaldast, perspektiivis arendatakse ka järve
idakallas. Idakallas on sobilik aktiivseks puhkuseks, pikniku pidamiseks, supluskohaks
ning paadisilla rajamiseks. Oluline on puhketingimuste parendamine ning
teenusmajanduse jätkuv arendamine piirkonnas. Idakaldale väiksemas mahus
sihtotstarbeliste hoonete rajamine, nt välikohvik vms, mitmekesistab ja elavdab ala
kasutust puhkealadena.
Järve ümbritsevad rohealad säilitatakse looduslikuna.
Liikluse maa-ala (L)
I klassi maantee:
Tallinn-Narva mnt (nr 1)
Liiklusmaad planeeritakse kergliiklusteede rajamiseks.
5.4. VANA-NARVA MNT TÖÖSTUSPIIRKOND
Piki Tallinna-Narva põhimaanteed kulgev Vana-Narva mnt tööstuspiirkond on hajusa
hoonestusega ala, kus domineerib lai maanteekoridor, puudub kõrghaljastus, hoonete
ehitusjoon on ebaühtlane ja tänavaruumis valdavalt tagaplaanile taandatud. Piirkonnas
tegutsevate ettevõtete peamised tegevusalad on seotud laomajanduse ja logistikaga, kuid
siin asuvad ka mitmed potentsiaalset keskkonnamõju omavad ohtlikud ning
suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Vana-Narva maanteest põhja pool jääb tööstuspiirkonna
sisse kaks väiksemat elamugruppi, vahetult tööstuspiirkonnast põhjas asub Muuga
elamupiirkond. Ala läbib loode-kagusuunaliselt kulgev looduslik astang, nn klindi
piirkond.
Asukohast, infrastruktuurist ning toimivast ettevõtluskeskkonnast tulenevalt omab
piirkond potentsiaali areneda logistika- ja tööstuspargiks. Üldplaneeringuga määratakse
äri- ja tootmismaa juhtotstarve valdavale osale tööstuspiirkonna maa-alast.
Äri- ja tootmise maa-ala (ÄT)
Piirkonda arendada tööstus- ja logistikapargina, kus on lubatud keskkonnaalaseid
normatiive järgides tegeleda nii tööstusliku, ärilise, kui teenindusliku ettevõtlusega.
Detailplaneeringuid koostada suurematele maa-aladele, hõlmates mitut katastriüksust.
Piirkonna väljaarendamisel tuleb pöörata erilist tähelepanu elamuid ümbritseva
keskkonna kujundamisele, nt haljastuse osatähtsuse täitmisel eelistada/rajada
kõrghaljastust elamutega piirnevale alale.
Olemasolevate territooriumite või tegevuse laiendamisel ei tohi kaasneda olulist
negatiivset mõju.
Ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete rajamisel tuleb nende asukoha täpsustamisel
arvestada kavandatava tegevuse iseloomu (sh ettevõttest lähtuvaid riske ja ohtu) ja
Maardu linna üldplaneering. November 2021 47
naaberalade paiknemist. Soovitav (tulenevalt ettevõtte ohtlikkusest) on vältida ettevõtte
ohuala tundlike aladega kattumist.
Muuga elamupiirkonna ja Vana-Narva mnt tööstuspiirkonna vaheline roheala ning
tööstusalale jääv klindi piirkond tuleb säilitada looduslikuna.
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil on kuni 60%. Krundi
haljastatav/looduslikuna säiliv osa on 20%, millest osa kõrghaljastatakse. Hoonete
kõrgus põhimahul kuni 15 m, erandid on lubatud tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt.
Olemasolevate hoonete laiendamisel on lubatud suurendada kõrgust 18 meetrini,
eeldusel, et projekteerimistingimuste me,netlus korraldatakse avatud menetlusena.
Põhimahult kõrgemate hoonete kavandamisel tuleb koostada detailplaneering.
Detailplaneeringuga kõrgema hoone planeerimine ei ole üldplaneeringuga vastuolus.
Hea üldmulje saavutamiseks ja/või vaadete pehmendamiseks rajada kõrghaljastus
tänavapoolsele küljele. Parkimine lahendada omal krundil.
Väkelamu maa-ala (EV), korterelamu maa-ala (EK)
Elamute ehitamine Nõlva tänava ääres toimub vastavalt kehtestatud detailplaneeringule.
Üldplaneeringuga ei määrata täiendavalt väikeelamu ja korterelamu juhtotstarbega maa-
alasid Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas.
Haljasala ja parkmetsa maa-ala (HP)
Roheala toimib antud piirkonnas puhvrina Vana-Narva mnt tööstuspiirkonna ja Muuga
elamupiirkonna vahel. Rohealaks on määratud ka nn klindi piirkond. Rohealad
säilitatakse looduslikuna.
Liikluse maa-ala (L)
Põhitänavad on:
Vana-Narva mnt
Saha-Loo tee
Jaotustänav on:
Kaldase tee
Juurdepääsud tagavad vahetu ühenduse valdustele ja ühendavad neid põhitänavatega.
Liiklusmaad planeeritakse trammitee ja kergliiklusteede rajamiseks.
5.5. KROODI MAJANDUSPIIRKOND
Kroodi majanduspiirkond hõlmab maa-alasid mõlemal pool Kroodi oja ning Muuga
sadama teed, sh endiseid flotoliivade ladustamisalasid. Piirkonda ilmestavad säilinud
fosforiiditehase rajatised. Sarnaselt Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnale on hoonestus
siin korrapäratu, ulatuslikud maa-alad on hoonestamata ja kasutusest väljas. Piirkonnas
tegutsevate ettevõtete peamised tegevusalad on seotud äri ja tootmisega, kuid siin asuvad
ka mitmed potentsiaalset keskkonnamõju omavad ohtlikud ning suurõnnetuse ohuga
ettevõtted. Piirkonda läbib põhja-lõunasuunaline Muuga Sadamat ja Tallinn-Narva
48 Maardu linna üldplaneering. November 2021
maanteed ühendav transiidikoridor, kuhu Muuga raudtee kõrvale rajatakse perspektiivis
ka avalik Rail Baltic raudtee kaubaharu.
Asukohast ja infrastruktuurist tulenevalt omab piirkond potentsiaali areneda mitmekesist
ettevõtlustegevust hõlmavaks majanduspiirkonnaks. Üldplaneeringuga määratakse
valdavale osale Kroodi majanduspiirkonnast äri- ja tootmismaa juhtotstarve.
Äri- ja tootmise maa-ala (ÄT)
Äri- ja tootmise maa-aladel võimaldatakse keskkonnaalaseid normatiive järgides
tegeleda nii tööstusliku, ärilise kui teenindusliku ettevõtlusega.
Oluline on endise fosforiiditehase kõige vanema ajajärgu hoonestuse
säilitamine/eksponeerimine. Kaaluda tuleb hoonete osalist rekonstrueerimist koos
perspektiivse vaatetorni (märgitud maakasutuskaardile) ning fosforiiditööstust kajastava
muuseumi rajamisega.
Suurim reserveeritav tootmisala kogu Maardu linnas on endine flotoliivade maa- ala,
mille väljaarendamine toimub vastavalt kehtestatud detailplaneeringule.
Olemasolevate territooriumite või tegevuse laiendamisel ei tohi kaasneda olulist
negatiivset mõju.
Ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete rajamisel tuleb nende asukoha täpsustamisel
arvestada kavandatava tegevuse iseloomu (sh ettevõttest lähtuvaid riske ja ohtu) ning
naaberalade paiknemist. Soovitav (tulenevalt ettevõtte ohtlikkusest) on vältida ettevõtte
ohualade tundlike aladega kattumist.
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil on kuni 60%. Krundi
haljastatav/looduslikuna säiliv osa on 20%, millest osa kõrghaljastatakse. Hoonete
kõrgus põhimahul kuni 15 m, erandid on lubatud tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt.
Olemasolevate hoonete laiendamisel on lubatud suurendada kõrgust 18 meetrini,
eeldusel, et projekteerimistingimuste menetlus korraldatakse avatud menetlusena.
Põhimahult kõrgemate hoonete kavandamisel tuleb koostada detailplaneering.
Detailplaneeringuga kõrgema hoone planeerimine ei ole üldplaneeringuga vastuolus.
Hea üldmulje saavutamiseks ja/või vaadete pehmendamiseks rajada kõrghaljastus
tänava poolsele küljele.
Parkimine lahendada omal krundil.
Puhke- ja virgestusehitiste (PV), haljasala ja parkmetsa maa-ala (HP)
Aktiivse puhkuse võimalused (krossirada vms) antakse Üleoru tn, raudtee ja Kroodi
ojaga piiritletud maa-alal. Kroodi oja20 ning elamupiirkondi tööstuspiirkondadest
eraldavad rohealad säilitatakse looduslike puhveraladena, et minimeerida ettevõtete
tegevusest tuleneda võivaid mõjusid ja/või häiringuid.
Liikluse maa-ala (L)
Põhitänavad on:
Vana-Narva maantee
20
Planeeringus on arvestatud projektiga “Kroodi oja jääkreostuse ohutustamise”. Projekteerija AS Kobras,
2018.
Maardu linna üldplaneering. November 2021 49
Muuga sadama tee
Kombinaadi tänav
Fosforiidi tänav
Kroodi tänav
Jaotustänavad on:
Põhjaranna tee
Piiri tee (Keemikute tänava ja Põhjaranna tee ühendusteena)
Juurdepääsud tagavad vahetu ühenduse valdustele ja ühendavad neid põhi- ja
jaotustänavatega.
Liiklusmaad planeeritakse (maakasutusplaanil planeeritav tee, Rail Baltic raudtee trassi
koridor ja Rail Baltic raudtee ehitamisest tingitud kavandatav/ümberehitatav tee) Rail
Baltic raudtee kaubaharu ehitamiseks, Kroodi majanduspiirkonna ühendamiseks
Orumetsa tänavaga, Altmetsa tee pikendus ühendatult Piiri tee ja Muuga sadama teega
ning Keemikute tänava pikendus Kroodi liiklussõlmeni (Kroodi eritasandilise ristmiku
II etapp).
Liiklusmaad planeeritakse kergliiklusteede ja trammitee rajamiseks.
Paralleelselt Muuga sadama raudteega kulgeb perspektiivis Rail Baltic raudtee
kaubaharu, mis suundub Muuga sadama piirkonda rajatavasse kaubaterminali. Muuga
sadamasse suunduva raudteeharu asukoht täpsustub projekteerimisel. Ristumised
Muuga sadama raudteega linna lõunaosas ning Vana-Narva maantee, Altmetsa tee ja
Maardu teega lahendatakse eritasandilisena.
5.6. MUUGA SADAM
Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam asub Maardu linna põhjaosas, ulatudes lisaks
Maardu linnale ka Jõelähtme ja Viimsi valla territooriumile.
Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ning naftasaadusi,
sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi
laevu. Lähiaastate mahukaimad arendusprojektid Muuga sadamas on seotud
transiitkaupade teenindamise, kaubavoogude mitmekesistamise ja kaupade
vääristamisega. Muuga sadama hoonestuse iseloom on funktsioonidest tulenev.
Üldplaneering võimaldab sadama igakülgset arendamist. Üldplaneeringuga määratakse
Muuga sadama piirkonnale sadama maa-ala juhtotstarve.
Sadama maa-ala (LS)
Harju maakonnaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”
planeerib perspektiivis kaubaterminali põhimõttelise asukoha koos kaubaveo veeremi
hooldedepooga Muuga sadama piirkonda. Kaubaterminali asukoht täpsustub hilisemas
etapis, kuid see võib ulatuda Maardu linna territooriumile. Üldplaneering annab
võimaluse kaubaterminali ja hooldedepoo planeerimiseks ning rajamiseks linna
territooriumil sadama piirkonnas.
50 Maardu linna üldplaneering. November 2021
Liikluse maa-ala (L)
Liiklusmaad planeeritakse (maakasutusplaanil Rail Baltic raudtee trassi koridor, Rail
Baltic raudtee ehitamisest tingitud kavandatav/ümberehitatav tee) Rail Baltic raudtee
kaubaharu ehitamiseks, sellega seotult eritasandilise riste rajamiseks raudtee ristumisel
Maardu teega ning Maardu tee ühendamiseks Lasti teega. Samaaegselt Maardu tee
ümberehitamisega rajatakse ümberehitatavas lõigus kergliiklustee. Maardu tee viiakse
raudteeharudest üle eritasandilise maanteeviaduktiga.
Maardu linna üldplaneering. November 2021 51
6. LINNA TERRITOORIUMI KASUTUS- JA
EHITUSTINGIMUSED TEEMAVALDKONDADE
LÕIKES
6.1. KULTUURIVÄÄRTUSED
6.1.1. MILJÖÖVÄÄRTUSLIK ALA
Säilitamaks ja väärtustamaks Kallavere nn stalinistlikust ajastust pärit piirkonda, määrab
üldplaneering miljööväärtusliku ala, kus arendustegevusel tuleb arvestada
väljakujunenud linnakeskkonna säilitamise vajadusega. Ümbritsevast eristuv miljööala
muudab linnaruumi huvitavaks ja toob välja ajastutruu, kuid ühtlasi tänapäevastele
inimsõbralikkuse põhimõtetele hästi vastava ruumimustri.
Miljööväärtuslik ala paikneb Kallavere keskosas, Keemikute ja Orumetsa tänavate
ristumiskohas (vt skeem 6.1.1). Peamiseks miljööväärtuse kandjaks on 1950-ndatel
aastatel rajatud kahekorruselised elamud. Mitmed neist on osaliselt ümberehitatud.
Miljööväärtuse oluliseks osaks on hoonetevaheline reeglina hästi heakorrastatud avalik
ruum, kus puuduvad krundipiirded.
Skeem 6.1.1. Miljööväärtusliku ala paiknemine Kallavere elamupiirkonnas.
52 Maardu linna üldplaneering. November 2021
Miljööväärtuse loovad:
❑ piirkonna hoonestuse
arhitektuurne eripära ja
homogeensus;
❑ hoonete ühtlased
ehituslikud mahud ja
korrapärane perimetraalne
paiknemine krundil;
❑ hoonete välisviimistlus
(sh värvilahendus);
❑ hoonetevahelise ruumi
avatus, inimsõbralikkus;
❑ haljastuse iseloom
(reeglipärasus,
sümmeetria ja kontrast,
kooskõla arhitektuurse
ansambliga), reljeef.
Väljavõte 1959.a topograafilisest kaardist
Näiteid miljööväärtuslikul alal paiknevatest hoonetest. Foto Hendrikson&Ko
Miljööväärtusliku ala kaitse- ja kasutustingimused:
1. edasisel planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata väärtuste
säilitamisele:
a. linnaehituslikult väljakujunenud perimetraalne hoonestusviis – hoonete
korrapärane paiknemine tänavate ääres;
Maardu linna üldplaneering. November 2021 53
b. hoonestuse mastaap – uued ehitised peavad olema kõrguselt ja ehitisaluselt
pinnalt sarnased olemasoleva hoonestusega;
c. katusetüüp ja -kalle – viilkatus kaldega minimaalselt 20 kraadi,
maksimaalselt 45 kraadi;
d. haljastus – alleed, sümmeetria ja kontrast, murualade ääristamine
hekkidega.21
2. ehitustegevusel tuleb säilitada hoonele iseloomulikud detailid ja välisviimistlus –
väljaulatuvad ning nikerdatud sarikaotsad, rõdukonsoolid, rõdupiirded, varikatuse
konsoolid, karniisid, krohvitud dekoorelemendid, vintskapid, pastelne
värvilahendus, katuseuugid jne;
3. hoone fassaadi uuendamiseks tuleb koostada välisviimistluspass, millega antakse
ajastule iseloomulik detailne värvilahendus;
4. akende uuendamisel eelistada originaalse klaasijaotusega puitaknaid, sarnase
lahendusega kogu hoone lõikes;
5. lubatud on pööningute väljaehitamine hoone olemasolevas arhitektuurses mahus,
st katusekuju ja -kallet muutmata. Lubatud on katuseaknad;
6. hoonete soojustamine väljastpoolt ei ole lubatud.
Vaade võimaliku taskupargi asukohast Orumetsa tn suunale. Foto Hendrikson&Ko
6.1.2. PÄRANDKULTUURIOBJEKTID
Kaardistatud pärandkultuuriobjekte asub linna territooriumil 3: sõjalistest objektidest
Peeter Suure Merekindluse Kaldase Stolli suue ja Peeter Suure Merekindluse Iru
käigustiku surf 3 ning Nehatu vallamaja.
Pärandkultuuriobjektid ei ole seadusega kaitstud, nende säilimine saab tugineda üldise
teadlikkuse kasvule ning maaomanike heale tahtele. Objektide kaitseks ja säilimiseks
21
Pallase, P (2014) Haljastus miljööväärtuslikel hoonestusaladel Põhja-Tallinna näitel.
54 Maardu linna üldplaneering. November 2021
tuleb neid väärtustada, nende paiknemisega arvestada planeerimis- ja ehitustegevuse
korral.
6.1.3. RIIKLIKU KAITSE ALL OLEVAD KULTUURIMÄLESTISED
Kultuurimälestised22 näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust,
seetõttu tuleb planeerimisel lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada
avaliku huviga.
Maardu linna territooriumi asub kaks kultusekivi (registri nr 18585 ja 18586).
Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.
Mälestisel ja selle 50 m ulatusega kaitsevööndis kehtivad muinsuskaitseseadusest
tulenevad kitsendused.
Maardu linna territoorium oli muinasajal tihedasti asustatud piirkond. Kuigi valdav osa
muististest on praeguseks hävinud, ei ole välistatud, et ehitus- ja kaevandamistegevusest
vähem kannatanud aladel võib esineda senini arheoloogilisi muistiseid.
Muististega tuleb arvestada ja tähelepanu pöörata ehitus- ja kaevandamistöödest seni
puutumata aladel Vana-Narva mnt 3 kinnistu (mille asukohas paiknes Iru varase
metalliaja asulakoht koos muistsete põllujäänustega), Nurmevälja tänava ja Nurmevälja
tn 8 kinnistutel (võib esineda jälgi muinasaegsetest kivikalmetest või nende säilmetega
seonduvat kultuurkihti), kui kavandatakse detailplaneeringu alade ümber planeerimist.
6.2. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID
Maardu linna territooriumil leidub kaitstavatest loodusobjektidest vaid mõned
kaitstavate liikide leiukohad ning üksikobjektid.
Ülevaade kaitstavate loodusobjektide kohta on antud KSH aruandes ning info on leitav
Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS).
Üldplaneeringu koostamisel on maakasutuse planeerimisel kaitstavate
loodusobjektidega arvestatud. Üldplaneeringuga on määratud kergliikusteede sidusus ja
vajadus ning põhimõttelised asukohad, sh kulgeb põhimõtteline asukoht läbi aasnelgi
(LK II) kasvukoha (KLO9303672). Täpsemal planeerimisel ja projekteerimisel tuleb
täpsustada liigi kasvukohta läbiva kergliiklustee rajamise mõjud. Selgitada välja liigi
kasvukoha väärtus, liigi esinemine sellel alal ja leida kergliiklustee asukoha ning
lahenduse osas tulemus, mis säilitaks väärtusliku kasvukoha osa.
22
Info (loetelu koos asukoha ja kirjeldusega) on leitav kultuurimälestiste riiklikus registrist,
http://www.muinas.ee/register.
Maardu linna üldplaneering. November 2021 55
Maardu linna territooriumil ei asu Natura 2000 alasid. Ülevaade lähima Natura ala kohta
on antud üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse
dokumendis.
6.3. LINNA ROHEALAD JA ROHELINE VÕRGUSTIK
Rohealadeks peetakse loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega alasid
tiheasulates, mille hulka kuuluvad pargid ja haljasalad, elamualade haljastud, avalike
asutuste haljastud, looduslikud või poollooduslikud alad (metsad, niidud, märgalad,
veealad, rannad), haritavad maad, kalmistud, rohekoridorid, postindustriaalsed jäätmaad
ja rikutud alad ning puhvertsoonid, mis ümbritsevad liiklus-, tööstus-, põllumajandus- ja
kaitsealasid (Tuul, 2009).
Suuremad ja olulisemad rohealad Maardu linnas on määratud puhke- ja virgestusehitiste
ning haljasala ja parkmetsa maa-alaks. Lisaks täiendavad rohealade funktsiooni ka
väiksemad haljasribad, alleed, eramute ja ettevõtlusalade õuealade haljasalad, avalike
asutuste haljasalad. Linna rohealade eesmärk on inimesele suunatud nn
ökosüsteemiteenuste tagamine (nt rekreatiivses kasutuses pargialad ja Maardu järve
äärne puhkeala, rohealad korterelamute piirkonnas), kliimamuutustega kohanemine,
toimimine puhvrina müra, visuaalsete ja mentaalsete mõjude puhul (konfliktide
leevendamine elamupiirkondade ning Vana-Narva mnt tööstuspiirkonna ja Kroodi
majanduspiirkonna vahel). Enamasti täidavad rohealad mitmeid kattuvaid funktsioone.
Samuti toimivad kõik rohealad lisaks kirjeldatud ülesannetele ka nn roheliste kopsudena,
kus taimed seovad süsihappegaasi ja eraldavad hapniku.
Rohealade esmane eesmärk linnakeskkonnas on tagada kvaliteetne elukeskkond, sh head
puhketingimused elukoha lähedal. Selleks, et tagada rohealade eesmärgipärane
toimimine, on üldjuhul oluline nende looduslikuna säilimine, sihipärane kasutus,
hooldus ja kujundus. Rohealade edasisel hooldamisel ja kujundamisel tuleb arvestada
nende paiknemise, seatud eesmärgi ning erinevate sihtrühmade vajadustega. Näiteks
suuremate pargialade puhkealana arendamisel kujundada osa pargialast lapsesõbralik ja
laste arengut soodustava looduskeskkonnana (mitmekülgne, erinevate territooriumitega
alaks).
Linna rohealad koos Kroodi oja rohevööndiga (sinivõrgustik) seotakse Harju
maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud rohelise võrgustiku koosseisu. Üldplaneeringu
koostamisel on täpsustatud maakonnaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku
ruumilist paiknemist.
6.4. MAAVARAD
Maardu linna territooriumil asub Maardu aluskorra ehituskivi ehk graniidimaardla.
Aktiivseid mäeeraldisi täna Maardus ei ole ning üldplaneering kaevandustegevust
graniidimaardlas ei planeeri.
Üldplaneering planeerib Kallavere elamupiirkonnas juba hoonestatud elamualade
tihendamist ja laiendamist maardlaga kattuval alal. Planeeritav tegevus ei halvenda
56 Maardu linna üldplaneering. November 2021
maavara kaevandamisväärsena säilimist ega maavarale juurdepääsu olemasolevat
olukorda, kuna valdav osa linna territooriumist, mis kattub graniidimaardlaga, on juba
hoonestatud elamute ja ühiskondlike hoonetega, rajatud on teid ja tehnovõrke.
Maardu maardla uuringuruum
Linna idaosa kattub väga väikeses ulatuses perspektiivse alaga lubjakivi geoloogiliseks
uuringuks (nimetus Maardu 2).23 Nii maardla kui perspektiivala jäävad Jõelähtme valla
territooriumile.
Maardu fosforiidikaevanduse kaevandusšahtid
Linna idaosa kattub osaliselt Maardu fosforiidikaevanduse vanade kaevandusšahtidega,
kus põhjavesi tungib pinnale ja tekitab nn tehnogeenseid allikaid. Kaevandustegevusega
kaasnevaid mõjusid põhja- ja pinnaveele ning taimestikule on käsitletud aruandes
“Maardu fosforiidilevila tehnogeense põhjavee kvaliteedi uuring”24 ning põhjalikum
ülevaade on antud KSH aruandes.
Kuigi kaevandustegevus on lõppenud, kestavad pinna- ja põhjavett saastavad protsessid,
mis olid aktuaalsed kaevandamistegevuse ajal, tänaseni. Sellest tulenevalt on riigi ja
omavalitsuste koostöös vajalik tegeleda Maardu fosforiidilevila jääkreostuse ning
sellega kaasnevate mõjude probleemistikuga.
6.5. INFRASTRUKTUUR
6.5.1. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. SADEMEVEE
ÄRAJUHTIMINE
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemipärane väljaarendamine Maardu linnas toimub
vastavalt arengukavale „Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava
2020-2033“ (ÜVK arengukava).
Vastavalt keskkonnaministri käskkirjale25 kuulub Maardu linn „Tallinna ja ümbruse
reoveekogumisalasse“. Reoveekogumisala hõlmab linna kogu administratiivpiirides,
moodustades Tallinna ja teiste lähiümbruse omavalitsustega ühtse kogumisala. Reoveed
juhitakse Tallinna linna Paljassaares asuvasse reoveepuhastisse, Muuga sadama
reoveepuhastisse ja Hüüru ning Vatsla asulate vahele planeeritavasse uude
reoveepuhastisse. Purgimise kohad Maardu linnas puuduvad. Maardu linnas
kogumismahutitest kokku kogutav reovesi purgitakse Tallinna Paljassaare reoveepuhasti
peapumplas või AS-ile Viimsi Vesi kuuluvas Muuga reoveepuhastis.
23
Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2018.
https://www.egt.ee/et/eesmargid-tegevused/maapoueressursside-otsingud-ja-uuringud/projektid/harju-
ehitusmaavarad
24
Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut. Tallinn, 2017.
25
02.07.2009. a käskkirjale nr 1079 „Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 ie“.
Maardu linna üldplaneering. November 2021 57
AS Tallinna Vesi varustab Ülemiste veepuhastusjaama läbinud pinnaveega ning pakub
ühiskanalisatsiooniteenust kogu Kallavere elamupiirkonnas, suures osas Muuga
aedlinnas ja osaliselt ka Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas.
Kroodi majanduspiirkonnas ja Järveäärse elamupiirkonnas on vee-ettevõtjaks määratud
Kroodi Vesi OÜ, mis on Maardu Vesi AS-i tütarettevõte, mis omakorda kuulub 100%
Maardu linnale.
Täna on nendel aladel mitmed kinnistud liidetud erinevate MTÜ-de poolt opereeritavate
veetrassidega. Maardu linnas on käimas protsess, mille käigus räägitakse läbi selliste
veeteenuse pakkujatega olemasoleva taristu ülevõtmiseks ning selle tulemusena
suureneb omavalitsuse poolt määratud vee-ettevõtjate veetaristuga liitujate hulk. Selle
tulemusena tagatakse liitujatele joogiveele kehtestatud nõuetele vastava kvaliteediga
vesi ning nõuetekohane reovee ärajuhtimine.
Tulenevalt geoloogiliste tingimuste varieeruvusest leidub linnas erineva põhjavee
kaitstusega alasid. Muuga sadam, enamik Muuga elamupiirkonnast, osaliselt Kroodi
majanduspiirkond jäävad kaitstud põhjaveega alale, kuid valdavas osas linna
territooriumist on põhjavesi kas nõrgalt kaitstud või kaitsmata. Tulenevalt põhjavee
kaitstusastmest ning suurest keskkonnakoormusest tööstuspiirkondades, on
arendustegevuse suunamisel ja lahenduste väljatöötamisel oluline keskkonnakaitse, sh
põhjavee kaitstuse, tagamine.
Keskkonnakaitse ning kvaliteetse veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamise
eesmärgil tuleb:
1. viia veevarustuse kvaliteet nõuetega vastavusse (vanad seadmed ja torustikud
rekonstrueerida, veevarustussüsteem ühtlustada ja veevarustuse teenusepakkujate
hulka vähendada);
2. jälgida, et olemasolevatele reoveekogumisaladele ei rajataks uusi omapuhasti
süsteeme;
3. rajada joogivee, reovee ja sademevee süsteemid piirkondadesse, kus need veel
puuduvad (süsteemide olemasolu on kaootiline eriti tööstuspiirkondades); st uute
hoonete ehitusel ning olemasolevate rekonstrueerimisel ja laiendamisel on
kohustuslik liituda ühistrassidega selle olemasolul;
4. ühiskanalisatsiooniga aladel (olemasoleva ning planeeritavava
ühiskanalisatsiooniga aladel) likvideerida amortiseerinud ja enam mitte kasutusel
olevad omapuhasti süsteemid (kogumiskaevud, puhastid jne), et vältida reovee
infiltreerumist pinnasesse ning põhjavette;
5. rekonstrueerida tööstuspiirkondade joogivee, reovee ja sademevee süsteemid;
6. viia ellu Kroodi oja tervendamise projekt26;
7. viia lõpuni Kroodi majanduspiirkonna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide
rekonstrueerimine ja laiendamine ning Maardu järve äärse elamupiirkonna vee- ja
kanalisatsioonisüsteemide rajamine;
8. ühissüsteemide väljaehitamiseni tuleb lokaalsete lahenduste kasutamisel
(kogumismahutid) reoveed transportida purgimissõlme;
26
Kroodi oja tervendamise projekti raames kaevatakse välja saastunud tiikide ja Kroodi oja muda ning
puhastatakse oja vett tööstuslikutest jäätmetest. Saasteained ei sattu enam põhjavette ja merre, mis
võimaldab Maardu järvel taastuda ja merre hakkab tööstusettevõtetest jooksma puhastatud vesi.
58 Maardu linna üldplaneering. November 2021
9. rajada lahkvooluline kanalisatsioon, st eraldi sademevee ja reovee kanalisatsioon;
10. kambrium-vendi veekompleksi tarbivates rajoonides (elamupiirkonnad, aga ka
tööstus, era- ja avalik sektor), rakendada vett säästvaid tehnoloogiaid, kuna C-V
veekompleks on taastumatu loodusressurss. Samuti on mõistlik olukordades, kus
kasutatava põhjavee kvaliteet ei pea vastama joogivee kvaliteedile, võimalusel
kasutada põhjavee asemel alternatiivseid lahendusi (näiteks pinnavett või teisi
põhjavee kihte).
Tuletõrje veevarustus27
Linna territooriumil peavad olema välja ehitatud üldistes huvides kasutatavad ja
tulekustutusvee võtmiseks ette nähtud kohad, kus on tagatud tuletõrje veevõtukohale
esitatud nõuete täitmine.
Tuletõrje veevõtt lahendatakse hüdrantide baasil. Sadama piirkonnas on tuletõrje vee
allikaks ka meri. Piirkondades, kus torustike läbimõõdud on ebapiisavad, tuleb
veesüsteemide rekonstrueerimisel tagada tuletõrjeveevarustuseks vajalik vooluhulk ja
paigaldada hüdrandid.
Sademevee ärajuhtimine
Maardu linnas on kõvakattega aladelt kogutud ja kanaliseeritud sademevee ärajuhtimine
lahendatud suuresti Muuga lahte suubuvate vooluveekogude baasil. Sademeveelaskude
suublaks on Kroodi oja ja Võerdla peakraav (Kallavere oja), Muuga elamupiirkonnas
Käära oja. Kuigi enamus kanalisatsioonisüsteemidest on lahkvoolsed, on
kanalisatsioonisüsteemid piirkonniti osaliselt amortiseerunud, mistõttu infiltreerub
süsteemi hulgaliselt sademe- ja põhjavett, mis omakorda koormab olemasolevaid
puhasteid ja seadmete töö on seetõttu häiritud ning reoveepuhastus ebaefektiivne.
Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2020-2033 raames on
koostatud Maardu linna tiheasustusalade kohta põhjalikud reovee- ja
sademeveekanalisatsioonivõrgu skeemid, millele on märgitud olemasolevad
sademeveetorustikud ja rekonstrueerimist vajavad torustikud. Lisaks lühi-ja
pikemaajalises perspektiivis välja ehitamist vajavad sademeveetorustikud ja
sademeveepuhastitid ning kavandatud sademeveekraavid (viimarid). Põhjalikud
skeemid on koostatud Kallavere, Kroodi-Järveäärse, Vana-Narva mnt ja Muuga
piirkondade kohta.
Kallavere elamupiirkonna sademevee eelvooluks on Kroodi oja ja Võerdla peakraav.
Kraavi olukord on aga väga halb: kraav on taimestiku tõttu kinni kasvanud ja
olemasolevad truubid ei suuda tippvooluhulkasid läbi lasta. Täiendava sademevee
vooluhulga suunamisel Võerdla peakraavi on vaja ette näha Võerdla peakraavi
korrastamine ja truupide läbilaskevõime suurendamine, kuid pigem tuleks täiendavate
sademevee mahtude suunamist Võerdla peakraavi vältida. Võerdla peakraavi ülemjooks
asub Maardu linna ja Jõelähtme valla piiril ning ülejäänud Jõelähtme valla territooriumil
(kesk- ja alamjooksul kuni Muuga lahte suubumiseni). Alamjooksul kulgeb Võerdla
peakraav umbes 2 km ulatuses läbi Muuga sadama territooriumi ning asub osaliselt
27
Tehniliste vahendite ja rajatiste kogum, mis tagab kustutusvee saamise ja andmise tulekahju puhkemisel.
Maardu linna üldplaneering. November 2021 59
kollektoris. Seetõttu tuleb teha koostööd Jõelähtme valla ja Muuga sadamaga
sademeveesüsteemide hooldamiseks ja arendamiseks.
Kroodi oja korrastustööd on käimas ja nende lõppedes on tegemist oluliselt puhtama
ojaga. Kroodi oja läbilaskevõime suureneb ja see jääb ka edaspidi oluliseks Maardu linna
sademevee suublaks. Kroodi ojja suunatakse Kallavere, Kroodi majanduspiirkonna,
Vana-Narva tööstuspiirkonna sademeveed. Lisaks suunatakse Kroodi ojja Jõelähtme
vallas asuva Uusküla elamupiirkonna sademevesi. Piirkonna sademeveesüsteemide
seisukord on väga erinev ning info kohati puudulik. Tööstuspiirkondade kõvakattega
aladelt kogutava sademevee kvaliteedile tuleb pöörata suuremat tähelepanu.
Olemasolevate sademeveesüsteemide rekonstrueerimisel ja uute lahenduste rajamisel
tuleb rakendada kaasaegseid tehnilisi lahendusi (õli-muda-liivapüüdurid ning
annusmahutid) tagamaks suublasse jõudva sademevee piisav puhastusaste.
Muuga elamupiirkonnas (Muuga aedlinn) on sademevee kogumine suuresti lahendatud
tänavaäärsete kraavidega ja ÜVK arengukava kohaselt on kavas süsteemne kraavidel
põhinev sademevee ärajuhtimine. Suuremate tänavate äärde planeeritud
magistraalviimarite eesvooluks on Käära oja. Muuga elamupiirkonna alal on põhjavesi
kaitstud ja Käära oja sademeveekoormatuse vähendamiseks tuleks uute kraavide
rajamisel soodustada sademevee pinnasesse imbumist. Pinnakatte ülemistes kihtides
levivad peeneteralised liivad moodustavad loodusliku pinnasfiltri.
Maardu järveäärse elamupiirkonna elamute ja suvilate omanikele on liigvesi tekitanud
perioodiliselt suuri probleeme. Kestvad intensiivsed sajud ja kevadine kiire lume
sulamine põhjustab väikese langu tõttu kraavide ning ojade üle kallaste tõusmist ja
Maardu järve veetaseme tõusu. Üleujutusohu riskipiirkonda jäävas Maardu järveäärses
piirkonnas on reovee- ja sademeveekanalisatsiooni süsteemid välja ehitamisel ja
ehitustööd on lõppfaasis. Alale rajatakse lahkvooluline süsteem ja piirkonna
sademeveed suunatakse Maardu järve. Maardu järve veetaseme tõusust tingitud
üleujutuste probleemi lahendamiseks on Loo-Maardu maanteelõigu ehitamise käigus
rajatud ülevool, mis võimaldab kontrollida Maardu järve veetaset pikaajaliste rohkete
sademete ja/või lumesula korral. Järve veetaseme reguleerimisel on oluline arvestada
Kroodi oja veehulgaga, et vältida võimalikke üleujutusi oja kallastel.
Maanteesõlmede ja ristmike rekonstrueerimisel ning ehitamisel tuleb süsteemselt
lahendada sademevee ärajuhtimine selliselt, et sademevesi jõuaks suublasse. Suuremate
ristmike alal, kus ruumi on rohkem, tuleb eelistatult (eeldusel, et geoloogilised
tingimused seda võimaldavad) sademevee suublate koormuse vähendamiseks rakendada
sademevee pinnasesse imbumist soodustavaid lahendusi.
6.5.2. TAASTUVENERGIA
Energiatarbimise keskkonnasäästlikumaks muutmise eesmärgil soositakse Maardu
linnas taastuvenergialahendusi.
60 Maardu linna üldplaneering. November 2021
Maasoojussüsteemide rajamine linna territooriumil lähtub järgmistest tingimustest:
1. rajamist käsitlevas dokumendis (detailplaneering, hoone projekt) näidata
maasoojussüsteemi rajamise eesmärk (kütmiseks ja/või jahutamiseks), võimsus,
tüüp (kinnise kontuuriga horisontaalne, vertikaalsete loogete või spiraalina).
Näidata tuleb maasoojussüsteemi kontuuride paiknemine, selle ühendus hoones
kavandatava süsteemiga;
2. soojuskandevedeliku külmumise vähendamiseks kasutatakse keskkonnaohutuid
aineid;
3. soojuspuurauk peab olema rajatud kinnise süsteemina;
4. kinnise kontuuriga hoonevälise soojuspuuraugu projektis tuleb ette näha
võimalus soojuspuuraugu hoolduseks, remondiks või likvideerimiseks, seda võib
käsitleda ka soojuspuuraugu kaitsealana (soovituslikult vähemalt raadiusega 3
m, kuna peab võimaldama tehnika juurdepääsu). Hoonealustel nn vaia tüüpi
soojuspuuraukudel (kohtvai) puudub hooldusala väljaspool hoonekontuuri;
5. reostunud pinnase või veekihiga alale maasoojussüsteemide rajamine enne ala
viimist vastavusse keskkonnanõuetega on keelatud. Pinnase reostuskahtluse
korral tuleb lasta võtta kontrollproovid, kunagise reostusallika olemasolul teha
reostusuuring;
6. horisontaalse maasoojuskontuuriga alal peab olema välditud uute ehitiste
rajamine ja ehitamisega kaasnevad kaevetööd. Haljastuses tuleb horisontaalse
maasoojuskontuuriga alal piirduda madala juurestikuga taimedega, et need ei
kahjustaks maasoojussüsteemi;
7. maasoojussüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada
kõrghaljastusele piisav ala krundil vastavalt üldplaneeringus sätestatud
haljastuse rajamise nõuetele;
8. maasoojussüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada minimaalsed
kaugused:
a. soojuspuuraugu kaugus kinnistu piirist 5 m ja hoone lähimast
välispiirdest 3 m. Kinnistu piires oleva soojuspuuraukude grupi
puuraukude vahekaugused määratakse vastava arvutuse teel;
b. soojuspuuraugu sügavus kuni 50 m, projekteeritav puurauk ei tohi
ulatuda Kambrium-Vendi põhjaveekogumini;
c. horisontaalse soojuskontuuri kaugus hoonest ja kinnistu piirist 2 m, (v.a
juhul kui kontuuri sügavus ei ületa 1 meetrit, siis hoonest vähemalt 1 m).
d. maa-alustest torustikest ja kaabelliinidest vastavalt nende kaitsevööndile;
e. 5 m salvkaevuni, kui kaev on samal kinnistul ja kuulub soojussüsteemi
omanikule;
f. 3 m soojuspuuraugu hooldusala, mida võib käsitleda ka
maasoojussüsteemi kaitsealana, kus peab võimaldama tehnikavahendite
juurdepääsu.
9. maasoojussüsteemide rajamine on keelatud veehaarete sanitaarkaitsealadel;
10. soojuspuuraukude ja horisontaalsete maasoojussüsteemide rajamine on keelatud
kaitsmata põhjaveega aladel (vt joonis 3.2.6.2-1 KSH aruande lisa 1
Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus, ptk 3.2.6.2 ).
Kogu linna territooriumil on soositud päikeseenergia kasutuselevõtt, järgides järgmisi
tingimusi:
1. suuremate päikeseparkide asukohana on eelistatud juba aktiivses inimkasutuses
olevad alad – nt autoparklad, tööstushoonete katused ja avatud tööstusmaastikud;
Maardu linna üldplaneering. November 2021 61
2. päikesepaneelide paigaldamine elamualadel hoonete katustele või maapinnale ja
kasutamine hoonete või rajatiste varikatustena eeldab põhjapoolse
naaberkinnistu omaniku kooskõlastust juhul, kui peegeldus võib häirida elanike
igapäevaelu. Kooskõlastus on vajalik maapinnast üle 3 m kõrguste paneelide
paigaldamisel, kui need asuvad naaberkrundi piirile lähemal kui 5 m;
3. päikesepark peab vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja asjakohastele
standarditele.
Näide päikesepaneelidega kaetud parkimisalast Inglismaal. Allikas:
https://www.britishparking.co.uk/News/new-solar-car-park-guide
Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas ja Kroodi majanduspiirkonnas on lubatud
väiketuulikute (kogukõrgusega kuni 30 m) püstitamine. Ülejäänud linna territooriumil
eeldab väiketuuliku püsitamine naabrite ja laiema avalikkuse nõusolekut läbi
projekteerimistingimuste avaliku menetluse või detailplaneeringu. Tuulikute
püstitamisel tuleb järgida järgmisi tingimusi:
1. tuuliku kogukõrgus kuni laba tipuni on kuni 30 m;
2. tuulik paigutatakse eemale läheduses olevatest kõrgematest objektidest, et vältida
õhukeeriseid ja minimeerida kaasnevaid häiringuid;
3. juhul, kui naabrusesse jääb elamu-, puhke- või ühiskondlike hoonete maa-alasid,
tuleb anda hinnang tuuliku püstitamisega kaasnevale visuaalsele mõjule (sh
varjutust) ja mürale;
4. alustada koostööd Kaitseministeeriumiga juba tuulikute paigaldamist kavandades
(olenemata tuulikute kõrgusest) veendumaks, et tagatud on riigikaitseliste ehitiste
töövõime.
62 Maardu linna üldplaneering. November 2021
6.5.3. TRANSPORDIVÕRGUSTIK
6.5.3.1. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE ÜLDISED
PÕHIMÕTTED
Linna tänavavõrk koosneb tänavatest ja väljakutest. Sõltuvalt liikluse iseloomust
jagunevad tänavad magistraalideks28 ja juurdepääsudeks29.
Olulisemad ja suurima liiklussagedusega teed on linna läbiv Tallinn-Narva põhimaantee
(nr 1) ja sadama piirkonda põhimaanteega ühendav Muuga sadama tee (nr 94)30.
Tallinn-Narva põhimaantee näol on tegemist riigi ühe põhimaanteega, mis ühendab
pealinna teiste suurte linnadega, neid omavahel ja tähtsate sadamate, raudteesõlmede
ning piiripunktiga. Lähtuvalt põhimaantee funktsioonist on põhimaanteel prioriteetseks
läbiv liiklus ning kiire ühenduse tagamine regioonide vahel. Liiklusohutuse ja
sõidusujuvuse tagamise eesmärgil põhimaanteele samatasandilisi ristmikke ja mahasõite
ei planeerita. Põhimaantee, kui Euroopa teedevõrgu maantee, tee kaitsevööndi laius
mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 50 m.
Riigiteel on kaitsevöönd laius määratud õigusaktiga. Üldplaneeringu joonist tuleb alati
vaadelda koos asja- ja ajakohaste seadusest tulenvate kitsendustega, mis tulenevad
seadusest ning kuvatakse Maa-ameti kaardil.
Planeeringus kajastatud riigitee kaitsevööndid tähistavad kaitsevööndi ulatust tee
olemasolevas asukohas. Tee asukoha muutumisel kehtivad kaitsevööndid tee uue
asukoha järgi. Vastava seadusandluse muutumisel lähtutakse kaitsevööndi laiuse
määramisel õigusaktist.
Üldplaneering määrab riigiteede kaitsevööndi järgmiselt:
1. riigitee 94 (Muuga sadama tee) kaitsevööndiks 30 m, kuna nimetatud riigitee
täidab tugimaantee funktsiooni, tagab transiitliikluse ühenduse Muuga sadamasse,
vastab maantee liikluskeskkonnale ning tee külgedel puudub väljakujunenud
ehitusjoon;
2. riigiteede 1170 (2. Kroodi ühendustee), 3566 (3. Maardu ühendustee), 3567 (4.
Maardu ühendustee), 1160 (Kroodi ühendustee), 3560 (1. Maardu ühendustee),
3561 (2. Maardu ühendustee) kaitsevööndiks 30 m, kuna tegemist on
ühendusteedega, mis vastavad maantee liikluskeskkonnale;
3. riigitee 11608 (Vana-Narva maantee) lõigus Kombinaadi tänav – riigitee 94
Muuga sadama tee (ehk Põhjaranna tee) kaitsevööndiks 20 m. Edasise
arendustegevuse käigus kujuneb seal välja pigem asulasisene liikluskeskkond,
kuid nimetatud tee kaudu toimub ka Vana-Narva maantee ühendus Muuga
sadamaga;
28
Põhi- ja jaotustänavad, sh iseseisva alaliigina kiirteed.
29
Muud teed ja tänavad ning jalgteed.
30
Riigiteede nimekiri on esitatud dokumendis “Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad.
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus” ptk 3.2.4.3.
Maardu linna üldplaneering. November 2021 63
4. riigitee 1166 (Põhjaranna ühendustee) kaitsevööndiks 20 m analoogselt
Põhjaranna teega, kuna liikluskeskkond läheb üle linnaliseks keskkonnaks ja
piirneb hoonestatava alaga;
5. riigitee 11601 Loo-Loovälja tee kaitsevöönd 20 m, kuna liiklussagedus teel on
võrdlemisi väike, kiirusrežiim madalam kui tavalisel asulavälisel maanteel;
6. riigitee 11607 Saha-Loo tee kaitsevööndiks 20 m, arvestades väljakujunenud
ehitatud keskkonda, ehitusjoont;
7. riigitee 11608 (Vana-Narva maantee) lõigus Saha-Loo tee – Kombinaadi tänav
kaitsevööndiks 10 m, arvestades väljakujunenud ehitatud keskkonda;
8. riigitee 3898 (4. Kombinaadi ühendustee) kaitsevööndiks 10 m, arvestades asula
liikluskeskkonda ja väljakujunenud ehitusjoont.
Üldplaneeringuga määratakse linna teede ja tänavate kaitsevööndi laius mõlemal pool
äärmise sõiduraja välimisest servast 5 m.
Sidususe ja liikuvuse parandamiseks linna eri osade vahel, ühenduste ja juurdepääsude
loomiseks ning parandamiseks on oluline:
välja ehitada üldplaneeringuga planeeritud avalikult kasutatavad teed, sh
Keemikute tänava pikendus Kroodi liiklussõlmeni ning Kombinaadi tänava
ühendamine Kiltri teega (Kroodi eritasandilise ristmiku II etapp);
välja ehitada üldplaneeringuga planeeritud avalikult kasutatavad kergliiklusteed;
parandada linna tänavate seisukorda;
sadamat külastavate veokite arvu suurenedes (seoses Rail Baltic projekti ning ro-
ro veduda suunamisega Muuga sadamasse) arvestada T94 läbilaskevõime ning
ohutuse tõstmisega tulevikus, sealhulgas Maardu tee ja T94 ristmiku
rekonstrueerimisega.
Eelkõige Muuga ja Maardu järveäärse elamupiirkonnas on iseloomulik jagatud
tänavaruum, kus jalakäija ei ole teistest liikumisviisidest eraldatud ning nii jalakäija,
jalgrattur kui mootorsõiduk liiklevad ühel tasapinnal. Samuti on palju kitsaid tänavaid,
mistõttu kergliiklusteede (kõnniteede) rajamine kõigi tänavate äärde ei olegi
ruumikitsikuse tõttu võimalik või ka otstarbekas.
Jagatud tänavaruumi korrastamisel (seisukorra parandamisel) või kujundamisel tuleb
lähtuda eelkõige jalakäija ja jalgratturi vajadustest ning turvalisusest, nt:
kasutada mootorsõiduki rahustamise võtteid;
tagada tänava ületamise võimalused mõistliku vahemaa tagant, arvestades
kergliiklejate harjumuspäraseid sihtpunktide vahelisi liikumissuundi ning
ühistranspordipeatuste asukohti;
tagada piisav valgustatus jne.
Peatänavaks Maardu linnas on Keemikute tänav. Peatänava kandev idee on jagatud
linnaruumi kontseptsioon, mis tähendab linnaruumi kasutamise mitmekesistamist,
puhke- ja ajaveetmisvõimaluste parandamist, kergliiklusteede sidususe ja
liikumisvõimaluste parandamist ja turvalisemaks muutmist ning autoliikluse
rahustamist. Peatänav kujundada linnaruumiliselt mugav, atraktiivne ja kergliiklejaid
64 Maardu linna üldplaneering. November 2021
eelistav, varustatud kasutajasõbraliku ja ilmastikukindla tänavamööbliga (pingid,
valgustus, bussipeatused jms).
Liikluskorralduse üldised põhimõtted
1. riigitee kaitsevööndisse üldjuhul hooneid mitte kavandada;
2. avaliku kasutusega kavandatav teedevõrk peab tagama mootorsõidukite,
jalakäijate ja jalgratturite ohutuse ja kasutamise mugavuse ning juurdepääsu
eriotstarbelistele sõidukitele;
3. teedevõrgu arendamisel ja korrastamisel tagada päästevõimekus, tupiktänavate
planeerimist ja projekteerimist tuleb võimalusel vältida;
4. õuealadele sisse- ja väljasõiduteed võivad liikluskorralduslikult kuuluda õueala
või katastriüksuse koosseisu, mida tee läbib.
Üldplaneeringuga planeeritud uued teed, sh kergliiklusteed, on avalikult kasutatavad
teed.
6.5.3.2. KERGLIIKLUSTEED
Kergliiklus on keskkonnasäästlik, kõikidele vanusegruppidele sobiv liikumisviis.
Kergliiklusteed võimaldavad inimestel jõuda sihtpunktidesse kiiremini, mugavamalt ja
ohutumalt. Maardu linn oma väiksuselt soosib liikumist jalgrattaga. Kui elukoha lähedal
on tagatud erinevate teenuste hea kättesaadavus, on asumisiseselt jalgsi liikumine heaks
alternatiiviks jalgrattaga liikumisele. Seetõttu on teede planeerimisel ja projekteerimisel
oluline tagada inimsõbralik ning kergliiklejat eelistav kergliiklusteede võrgustik, mis
võimaldab liikuda lähtekohast võimalikult paljudesse sihtpunktidesse.
Üldplaneeringu joonisele kantud kergliiklusteed tähistavad teid ja tänavaid, mis on
kergliiklejatele olulisteks liikumissuundadeks ning kus erinevaid lahendusi rakendades
tuleb luua kergliiklejatele mugavam ja ohutum sihtpunktidevaheline liikumisvõimalus.
Kitsaste tänavate tõttu ei ole kõikjal eraldiseisva 2-3 m laiuse kergliiklustee rajamine (nt
Muuga elupiirkonnas on tänavaruum kohati piiratud) alati võimalik. See tähendab, et
kergliikluslahenduste loomisel tuleb tagada mugav ja ohutu liikumisvõimalus, kuid
arvestada ka ümbritseva keskkonna võimalusi. Lahendused, kergliiklusteede täpne
paiknemine ja ruumivajadus tuleb määrata liigilt täpsema planeeringu või projektiga.
Üldplaneering ei täpsusta, kas tegemist on jalgrattateega, jalgteega või kõnniteega.
Suurema liikluskoormusega tänavatel (põhi-, jaotustänav) tuleb kergliiklus
autoliiklusest eraldada, võimalusel jalgratturile ette näha eraldi tee või teeosa, mis on
tähistatud asjakohaste liiklusmärkidega.
Olenevalt asukohast ja kasutusotstarbest, ei pea kergliiklustee olema alati kõvakattega
tee. Kergliiklusteed rohe- ja puhkealadel, mida kasutatakse looduses liikumiseks ja/või
jooksuradadena, võivad olla kasutajasõbraliku puistukattega või peenkillustiku kattega
(nt Muuga elamupiirkonnas Viljapuu puiesteel ja raudtee äärses piirkonnas).
Arvestada tuleb, et kergliiklusteed moodustavad linnakeskkonnas tähtsa avaliku
väliruumi osa. Kergliiklejal peab olema võimalus käia mugavalt piki tänavat ja seda
ületada. Tänava ületamine peab olema lihtne ja ohutu (tähistatud, äärekivideta, erinevaid
Maardu linna üldplaneering. November 2021 65
katendeid kasutades jne) ning arvestama igas vanuses ja füüsiliste võimetega inimestega.
Kergliiklusteede äärde paigutatud märgid, pingid, rattaparklad vms ei tohi segada
jalakäijate voolu.
Kergliiklusteedega ligipääsude kavandamine peab arvestama erinevate kasutajagruppide
vajadustega (nt piisavalt lauged kaldteed ratastooli või ka lapsekäruga liikujatele).
Jalgrattaparklad tuleb rajada turvalised – lukustamist võimaldavad, kõrge
kasutuskoormusega kohtades ka ilmastiku eest kaitstud.
Planeeringuga nähakse ette kergliiklustee põhimõtteline asukoht läbi aasnelgi (LK II)
kasvukoha (KLO9303672). Planeeringu edasisel elluviimisel ja ehitustegevuse
kavandamisel tuleb täpsustada liigi kasvukohta läbivalt kavandatud kergliiklustee
rajamise mõjud. Selgitada välja liigi kasvukoha väärtus ja liigi esinemine sellel alal ning
leida kergliiklustee asukoht ja lahendus, mis säilitaks vajadusel väärtusliku kasvukoha
osa.
6.5.3.3. PARKIMINE
Parkimise korraldamisel arvestada:
1. parkimine elamu-, ühiskondliku hoone, äri- ja tootmise maa-alal lahendatakse
omal krundil, arvestades nii mootorsõidukite kui jalgrataste parkimise vajadusega.
Parkimiskohtade arv ja ruumivajadus määrata kõige ajakohasema linnatänavate
standardi alusel;
2. korterelamute ja ärihoonete rajamisel ning keskusalal eelistada lahendusi hoone
koosseisus maa-aluse parklana;
3. Kallavere põhjaosas korterelamute piirkonnas võib parkimisprobleemi
lahendamiseks rajada parkimiskohti haljasala ja parkmetsa maa-ala arvelt,
maksimaalselt 10% rohealast;
4. äri- ja teenindusettevõtete parklad ja avalikud parklad keskuse maa-alal võivad
olla kasutuses ristkasutuse põhimõttel – päevasel ajal teenuste tarbijate poolt, õhtul
ning öösel elanike poolt. Eelkõige on see oluline Kallavere põhjaosas
korterelamute piirkonnas parkimisprobleemi lahendamiseks;
5. avalikud parklad valgustada;
6. suuremate parkimisalade puhul järgida järgmisi põhimõtteid31:
a. suuremad parklad liigendada haljastusega (kasutades sobivaid soolatamisele
vastupidavaid liike ja sorte);
b. parklates ja ristmikel ei tohi nähtavuse huvides põõsaste kõrgus ületada
0,5 m. Põõsad tuleb sõidutee servast istutada vähemalt 0,7 m kaugusele, et
talvised lumevallid neid ei kahjustaks, autoparklates vähemalt 1 m
kaugusele;
c. avalikke ning olulisi teenuseid pakkuvate hoonete puhul paigutada suurem
osa parkimiskohtadest võimalusel hoone külgedele või taha, mis loob
kergliiklejasõbraliku keskkonna, kus jalakäija/jalgrattur pääseb vahetult ligi
olulistele hoonetele, läbimata selleks parkimisalasid;
31
„Linnahaljastus“. K. Tuul, Tallinn 2006.
66 Maardu linna üldplaneering. November 2021
d. arvestada jalgratta kasutajate hulga suurenemisega ning rajada
jalgrattaparklad üldkasutatavate alade ja objektide juurde (poed, bussijaam,
raamatukogu, koolid, valitsusasutused, rahvamaja jne). Jalgrattaparklad
rajatakse põhimõttel, et need on kasutajale lihtsasti ligipääsetavad ja mugav
kasutada;
e. kavandada keskkonnasäästlikud sademeveelahendused (sademevee
puhastamine või puhverriba 32 ja/või vett läbi laskvate materjalide
kasutamine33).
Haljastusega liigendatud parkimisala Kartaankoskis, Soomes. Foto Hendrikson&Ko.
32
Loodusliku taimkattega kaldpind kõvakattega pinna kõrval, kuhu vertikaalplaneerimise tulemusena
suunatakse sadevesi.
33
Killustik, tugevdatud muru, poorne asfalt, vett läbi laskvad tänavakivid.
Maardu linna üldplaneering. November 2021 67
Lukustamist võimaldav ja ilmastiku eest kaitstud jalgrattaparkla Saku vallas. Foto Hendrikson&Ko.
6.5.3.4. TÄNAVAHALJASTUS
Linnakeskkonna kujundajana omab tänavahaljastus olulist tähtsust, kuna haljastus
toimib piirkonda kaunistava tegurina, millel on maastikuarhitektuurne ja esteetiline efekt
ning rahustav mõju (füüsiline ja psühholoogiline barjäär liikluse ja kõnnitee vahel).
Samuti toimib haljastus kuigivõrd mürasummutusefektina ja vähendab õhusaastet (mida
suurem on puu võra, seda rohkem tolmu ning kahjulikke osakesi ta õhust kõrvaldab34).
Tänavahaljastuse üldised põhimõtted:
Maardu linnale omased puudealleed ja hekid tuleb säilitada kui linnakeskkonna
ilmestajad;
liiklusest tulenevate häiringute leevendamiseks ja meeldivama üldmulje loomiseks
tuleb säilitada tänavate äärsed rohealad, kasvav elujõuline ja väärtuslik
puittaimestik;
meeldivama üldmulje loomiseks istutada Vana-Narva mnt äärde puid ja põõsaid.
6.5.3.5. RAUDTEE
Maardu linna läbivad Maardu raudteejaama Muuga sadamaga ja AS Milstrandi
Miiduranna sadamaga ühendavad raudteed. Raudteed kasutatakse vaid kaubaveoks, sh
toimub raudteel vedelkütuse transiit.
34
Linnahaljastus, K. Tuul, Tallinn 2006.
68 Maardu linna üldplaneering. November 2021
Eesti Raudtee plaanib Maardu jaamast Muuga jaamani paralleelselt olemasoleva
raudteega (ida suunas) teise tee rajamist. Lisatee rajamisega ei muutu raudteemaa ulatus.
Ebaseaduslike raudteeületuskohtade tekke vältimiseks ning ohutuse tagamiseks näeb
üldplaneering ette taastada/rajada Muuga elamupiirkonnas kergliiklejatele
samatasandilised ülepääsud Miiduranna sadamasse suunduvast raudteest järgmistes
asukohtades:
- Pirnipuu pst ja Päevakivi tn ühendusel;
- Õunapuu pst ja Kivileete tänava ühendusel;
- Rõikheina tee pikendusel ja Peterselli tee ühendusel.
Kasutusest väljas raudtee võib perspektiivis likvideerida ning võimaldada maa
otstarbekamat kasutust piirkonda sobival ja vajalikul viisil (arendustegevuseks,
juurdepääsuks vms).
Olulisemaks raudteeliiklusega kaasneda võivaks negatiivseks keskkonnamõjuks on
müra ja vibratsioon. Võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks näeb üldplaneering
ette raudteeäärsete rohealade looduslikuna säilitamise ja müratõkkeseinte rajamise
Muuga elamupiirkonnaga külgneval alal. Kaitsehaljastuse kavandamise või säilitamise
korral tuleb lähtuda muuhulgas nähtavuse tagamise tingimustest, ning kaitsehaljastus
kavandada väljapoole raudteemaad. Lisaks müratõkkeseinte rajamisele on
leevendusmeetmena soovitav tugevdada hoonete helipidavust müra isoleerivate akende
paigaldamisega.
Turvalisuse tagamiseks tuleb:
1. raudtee ääres asuvate lasteasutuste, välispordirajatiste (staadion) ja elamute
kruntide raudteepoolne külg piirata aia või läbimatu taimestikuga laste
(elamupiirkonnas ka loomade) ootamatu raudteemaale sattumise vältimiseks;
2. raudteeni ulatavate tupiktänavate planeerimist ja projekteerimist vältida, kuivõrd
see loob soodsa võimaluse ebaseaduslike raudteeületuskohtade35 tekkeks;
3. rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ning mille
kogukõrgus on 30 m ja enam (nt tuulikud, mobiilimastid), kavandada selliselt, et
nende kaugus raudtee kaitsevööndi piirist oleks võrdne või suurem rajatise
kogukõrgusest.
Rail Baltic avalik raudtee
Vastavalt maakonnaplaneeringule36 planeeritakse Rail Baltic uue avaliku raudtee
rajamist. Rail Baltic raudtee kulgeb Muuga sadama piirkonda Muuga raudtee kõrval.
Rail Baltic raudtee ristumised Muuga raudteega linna lõunaosas ning Vana-Narva mnt,
Altmetsa tee ja Maardu teega lahendatakse eritasandilisena. Maanteeviaduktide kaudu
tagatakse ohutu ülepääs raudteest ka kergliiklejatele.
35
Ebaseadusliku (illegaalse) ületuskoha all mõistetakse nn isetekkelist raudteeületuskohta, millel puudub
hooldaja ja mis ei ole ette nähtud raudtee ületamiseks. Isetekkelised raudteeületuskohad kujutavad endast
ohtu selle ületajale ega vasta ületuskoha nõuetele.
36
Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine. Kehtestatud 2018.
Maardu linna üldplaneering. November 2021 69
Rail Baltic raudteed ja Tallinn-Helsingi raudteetunnelit ühendav raudtee koridor
Vastavalt maakonnaplaneeringule37 planeeritakse põhimõtteline asukoht raudtee
koridorile (kulgeb Vana-Narva mnt tööstuspiirkonna lääneservas), mis perspektiivis
ühendab Rail Baltic raudtee Tallinna-Helsingi perspektiivse raudteetunneliga (võib
minimaalses ulatuses puudutada Muuga elamupiirkonna edelanurka). Ühenduse loomise
eesmärk on Tallinn-Helsingi kui kaksiklinna arengu ja täiendavate kaubavoogude
võimaldamine ning transpordi läbilaskevõime suurendamine nii kauba- kui ka
reisijateveol. Püsiühendus aitab tõsta kogu piirkonna konkurentsivõimet ja loob paremad
eeldused võimalike investeeringute toomiseks Eestisse.
Maardu linn kaalus eelnimetatud raudtee koridorile kitsenduste seadmist ja asus
seisukohale, et koridori ulatuses üldplaneeringuga kitsenduste seadmine ei ole
põhjendatud. Kuna tegemist on avaliku raudteega, mille asukoha valiku või toimise
vastu on suur rahvusvaheline huvi, on raudtee koridori osas võimalike kitsenduste
seadmine riigi eriplaneeringu ülesanne. Üldplaneeringus kajastatakse üksnes raudtee
koridori põhimõtteline võimalik asukoht. Eriplaneeringu kehtestamiseni on raudtee
koridori sisse ehitiste kavandamisel vajalik detailplaneering, projekteerimistingimuste
eelnõu või ehitusprojekt tuleb kooskõlastada eriplaneeringu koostamise eest vastutava
ametiasutusega.
6.5.3.6. ÜHISTRANSPORT
Ühistranspordi (sh Maardu trammi) peamine eesmärk on luua alternatiiv autokasutusele.
Maardu linna jaoks on väga oluline hea ühistranspordiühendus Tallinna linnaga, kuna
asudes Tallinna tagamaal, toimub Maardu ja Tallinna vahel igapäevaselt
märkimisväärne tööalane pendelränne. Ühistransport aitab vähendada ka
asumitevahelist autoliiklust, mis on suuresti tingitud elu- ja töökohtade ning erinevate
teenuste paiknemisest – suur osa teenustest ja pea kõik haridusasutused paiknevad
Kallavere elamupiirkonnas, Maardu sisesed töökohad lisaks Kallaverele ka Vana-Narva
mnt tööstus- ja Kroodi majanduspiirkonnas. Seetõttu on väga oluline tagada erinevate
sihtgruppide vajadusi arvestav kvaliteetne ühistranspordiühendus naaberaladega ja linna
siseselt asumite vahel.
Bussiühendus
Teenuse kättesaadavuse ja kasutatavuse seisukohalt on oluline liinivõrgu, sh peatuste
ning sõidugraafikute, vastavus erinevate sihtgruppide (elanikud, töötajad) vajadustele ja
ootustele.
Ühistranspordi kasutatavuse suurendamiseks on oluline:
1. tagada elanike mugav ja ohutu juurdepääs bussipeatustele kergliiklusteede kaudu;
2. viia liinivõrk vastavusse elanike vajaduste ja ootustega (oluline eelkõige Muuga
elamupiirkonnas, kuna Muuga elamupiirkonna kaguosa elanikud jäävad peatustest
kaugemale kui 400 meetrit, mis oleks linnalises keskkonnas hea kaugus) 38;
37
Harju maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud 2018.
38
Liikuvuse uuring. OÜ Hendrikson&Ko, 2018.
70 Maardu linna üldplaneering. November 2021
3. tagada bussipeatuste (-paviljonide) hea seisukord ja heakord peatuses.
Bussipeatuste juures on oluline arvestada, et peatused toimivad linnaruumis
kokkusaamiskohana, seal kajastatakse infot ümbruskonnas (linnas) toimuva kohta
ning need pakuks varju tuule, sademete või päikese eest;
4. arvestada liikumispuudega inimeste vajadustega (sh osutada puudega inimestele
taksoteenust eesmärgiga tagada juurdepääs isiklikuks asjaajamiseks vajalikele
sihtkohtadele).
Rööbastransport
Rööbastranspordi eesmärk on suurendada keskkonnasäästliku ja ökonoomse
elektritranspordi osatähtsust ning vähendada autoliiklust Maardu linna tänavatel, muutes
ühistranspordi kasutamise Maardu ja Tallinna vahel senisest atraktiivsemaks ja
kiiremaks. Rööbastranspordi olemasolu suurendab linna atraktiivsust elu-, töö- ja
puhkekeskkonnana, loob mugavama, kiirema ning turvalisema ühenduse erinevate
sihtkohtade vahel.
Rööbastranspordi arenguperspektiivi ja -võimaluste väljaselgitamiseks tuleb koostada
kergrööbastransporti käsitlev teemaplaneering. Teemaplaneeringu käigus tuleb kaaluda
trammi- ja rongitee arendamise vajadust ja võimalusi, määrata rööbastranspordi
trassikoridori asukoht erinevaid asukohaalternatiive kaaludes ning anda üldine lahendus,
sh maavajadus ja lahendus ristete või ristumiskohtade liikluskorralduse osas.
Üldplaneeringu joonisel kajastub trammitee põhimõtteline koridor Tallinna ja Harjumaa
kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusuuringu tulemusi (2019) arvestades.
Koridori laius kitsamates oludes on 20 m ning hoonestamata piirkondades 40 m, et
võimaldada võimalikke nihkeid ühele või teisele poole teed ning tagada normidest
tulenev ruumivajadus. Trammitee põhimõtteline koridor on teemaplaneeringu
koostamisel üheks rööbastranspordi koridori alternatiivseks asukohaks. Kuni
teemaplaneeringu koostamiseni tuleb trammitee põhimõttelise koridoriga arvestada
detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste andmisel.
6.5.4. JÄÄTMEKÄITLUS
Jäätmekäitluse korraldamisel lähtutakse linna jäätmekavast.
Jäätmejaam asub Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas Kaldase tee ääres, lisaks on linna
territooriumil jäätmete kogumispunktid. Liigiti kogutud jäätmeid on võimalik
transportida ka Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse.
Üldplaneeringuga kavandatakse kompostimisväljak Metsapargi edelaserva. Täiendavad
jäätmekäitluskohad linna territooriumile kavandatakse detailplaneeringuga linna
jäätmekava arvestades. Konkreetseid asukohti ei määrata, kuna Vana-Narva mnt
tööstuspiirkond, Kroodi majanduspiirkond ja Muuga sadam linna majandus- ja
tööstuspiirkonnana hõlmavad suure osa linna territooriumis ning on perspektiivis
täiendavate jäätmekäitluskohtade asukohaks sobilikud.
Maardu linna üldplaneering. November 2021 71
Jäätmekäitluskohtade täiendaval39 planeerimisel ja/või olemasolevate asukoha
muutmisel tuleb arvestada järgmiste tingimustega:
1. jäätmekäitlusega tohib tegeleda ainult äri- ja tootmismaal (ÄT);
2. jäätmekäitlusega ei tohi tegeleda elamualade või elamuarenduseks ette nähtud
piirkondade (EV, EK, EV/HP, EK/Ä/AA, EV/Ä/AA) vahetus läheduses, samuti
ühiskondlike hoonete või selleks ettenähtud maa-alade (AA) vahetus läheduses;
3. jäätmekäitlusega ei tohi tegeleda Maardu järve ja Kroodi oja piiranguvööndis;
4. jäätmekäitlusega ei tohi tegeleda aladel, kuhu on ladestatud Kroodi oja
jääkreostuse ohutustamise projektiga seonduvalt saastunud pinnast;
5. juhul kui jäätmekäitlusega kaasneb saastunud nõrgvee teke (nt olme- ja
toidujäätmete käitlemisel), peab olema tagatud ühendus ühiskanalisatsiooniga;
6. kergesti lenduvate jäätmete (nt kile, polüstüreen) ladustamine ja käitlemine peab
toimuma sisetingimustes, et välistada jäätmete kandumine väljapoole ladustamis-
ja käitlusalasid;
7. täiendava jäätmekäitlusettevõtte või olemasoleva jäätmekäitlusettevõtte tegevuse
laiendamiseks piirkonnas, kus on mitmeid teisi jäätmekäitlusettevõtteid, tuleb
analüüsida ja hinnata võimalike jäätmekäitlusettevõtete koosmõju ning ette näha
leevendusmeetmed.
6.5.5. GAASIVARUSTUS
Üldplaneeringuga kavandatakse C-kategooria gaasitrassi põhimõtteline koridor.
Gaasitrassi rajamise eesmärk on ühendada IRU elektrijaama vesinikutootmise üksus
(Peterburi tee 105) Muuga sadama LNG terminali alaga (Raudteeharu R3). Trass
kavandatakse valdavalt maa-alusena.
Trassi kavandatakse paralleelselt olemasoleva soojatrassiga ja/või maagaasi
jaotustorustikega, välja arvatud trassi alternatiiv 1b osas, kus gaasitrass kulgeb uues
asukohas. Gaasitrassi täpne asukoht täpsustatakse projektiga.
39
Välja arvatud kompostimisväljakud, neid täiendavalt ei kavandata.
72 Maardu linna üldplaneering. November 2021
7. MÜRA NORMTASEMETE KATEGOORIAD
Üldplaneeringuga määratakse müra normtasemete kategooriad vastavalt üldplaneeringu
maakasutuse juhtotstarvetele järgmiselt:
- puhke- ja virgestusehitiste maa-ala – I kategooria;
- elamu maa-ala, ühiskondlike hoonete (müratundlikud ühiskondlikud hooned, nt
haridus-, tervishoiu- ja hoolekandeasutused) maa-ala, rohealad (välja arvatud
rohealad, mis on planeeritud kaitsehaljastusena, toimimaks puhvrina müra,
visuaalsete ja mentaalsete mõjude puhul) – II kategooria;
- keskuse maa-ala, segafunkstiooniga maa-ala (elamu- ja ärimaa segafunktsioon) –
III kategooria;
- ühiskondlike hoonete maa-alad (müra suhtes vähem tundlikud hooned ehk bürood,
teenindus- ja ametiasutused jne) – IV kategooria;
- äri- ja tootmise maa-alad, sadama maa-alad, jäätmekäitluskohad (rakenduvad
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded; ei rakendu keskkonnaministri 16.12.2016
määruse nr 71 nõuded, kuna neid ei loeta müratundlikeks aladeks) – V kategooria;
- liikluse maa-alad ja teed (ei rakendu keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71
nõuded, kuna neid ei loeta müratundlikeks aladeks) – VI kategooria.
Liiklusmüra normtasemed erineva kategooria müratundlikel aladel (päeval/öösel,
dBA):
Ala kategooria
üldplaneeringu I II III
alusel
Müra
50/40 55/50 60/50
sihtväärtus
Müra 60/55 65/55
55/50
piirväärtus 651/601 701/601
1
lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel
Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada
päeval 85 dB ja öösel 75 dB.
Tööstusmüra normtasemed erineva kategooria müratundlikel aladel (päeval/öösel,
dBA):
Ala kategooria
üldplaneeringu I II III
alusel
Müra
45/35 50/40 55/45
sihtväärtus
Müra
55/40 60/45 65/50
piirväärtus
Maardu linna üldplaneering. November 2021 73
8. RADOON
Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriski kaardi põhjal on kõrge
radooniriskiga ala40 Kallavere elamupiirkond, Maardu järve ümbrus, Kroodi
majanduspiirkond ning osaliselt Vana-Narva mnt tööstuspiirkond41. Kuna ka madala
radooniriskiga piirkonnas võib esineda kõrge radoonitasemega alasid ja vastupidi
(radoonisisaldus võib varieeruda võrdlemisi väikeste vahemaade tagant – u 100 m), tuleb
uue arendusega täpsustada radooniriski suurus hoonestataval alal ning vajadusel
määratakse radoonivastased meetmed.
Radooniohu vältimiseks tuleb ehitustegevuse kavandamisel rakendada ehituslikke
meetmeid järgmiselt:
1. korrastada ventilatsioonisüsteem, vaadata üle põranda konstruktsioon (sulgeda
maja alt tulevate torude ja juhtmete ümbrus vms);
2. kui radoonisisalduse tase on kõrge või ülikõrge (kaks või rohkem korda kõrgem
soovitatavast piirväärtusest), tuleb kasutusele võtta radoonikindlad lahendused –
paigaldada hoone alla radooni kogumise torud või võimaldada välisõhu juurdepääs
hoone alla; paigaldada ventilatsioonisüsteem;
3. radooniohutu keskkonna tagamiseks siseruumides tuleb jälgida EVS 840:2017
„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“;
4. eriti kõrge riski piirkondades nagu Maardu järveäärse piirkonna idaosa, Vana-
Narva mnt tööstuspiirkond ja ka Kallavere elamupiirkond, on jätkutegevuste
korral vajalik radooniriski detailsem uurimine ning konkreetsete täiendavate
leevendavate meetmete seadmine.
40
Piirkonnas, mis on hinnatud kõrge radooniriskiga alaks, on radoonisisaldus majade siseõhus sageli kõrge.
41
Allikas https://www.envir.ee/sites/default/files/radoonikaart.pdf.
74 Maardu linna üldplaneering. November 2021
9. ÜLEUJUTUSOHUGA ALA
Üleujutusohuga ala määramisel on aluseks Maa-ameti info üleujutuse esinemise
tõenäosuse kohta 1 kord 50 aasta jooksul. Maa-ameti info kohaselt on sellise üleujutuse
kõrguseks ABS h (m)=34,11.
Arvestades kliimamuutuste mõjuga ning tõenäosusega, et perspektiivis üleujutuse
tõenäosus suureneb, tuleb üleujutusohuga alal, kus selle esinemise tõenäosus on 1 kord
50 aasta jooksul, arvestada järgnevate tingimustega:
1. alal asuvate või sinna ehitatavate eluhoonete esimese korruse nulli abs kõrgus peab
olema suurem kui 34,11 m abs;
2. alal asuvate hoonete elektrisüsteemi osad peavad paiknema kõrgemal kui 34,11 m
abs või peab olema tagatud nende veekindlus üleujutuse korral;
3. allpool 34,11 m abs piiri asuvad tehnovõrgud peavad olema ehitatud
üleujutuskindlalt või peab olema tagatud nende töö kiire taastamine pärast
üleujutuse lõppu;
4. uute tänavate ehitamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel peab tänava
tasapind jääma kõrgemale kui 34,11 m abs.
Üleujutusohuga ala. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest seisuga jaanuar 2020.
Maardu linna üldplaneering. November 2021 75
10. MÕJUHINDAMISE KOKKUVÕTE
Planeeringulahendusel on üldiselt positiivne mõju linna arengule, võimaldades kõikide
väljakujunenud asumite edasist arengut ning tuginedes valdavalt väljakujunenud
maakasutusmustritele ja piirkondlikele eelistele.
Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise sisendiga on jooksvalt
arvestatud planeeringulahenduse kujunemisel. Täpsustatud on planeeringuga
kavandatavat maakasutust ja seatavaid tingimusi.
Kokkuvõttes avalduvad Maardu linna üldplaneeringu elluviimisega kaasnevad
sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud ülelinnalises vaates valdavalt kahes teemas:
liikuvuses ning planeeringuliselt suurte ja riskiohtlike ettevõtetega tööstusasumite ja
elamualade lähestikku kavandamises (mõjude võimalikus kandumises kõrvalasumisse).
Liikuvuse kontekstis on planeeringulahendusel positiivne mõju nii linnasiseselt asumite
vahelise ühenduse parandamises kui ka ühenduse parandamises Tallinnaga.
Tulenevalt Maardu linna eripärast on linna elamualad eraldatud tööstusliku vööndiga,
mis kulgeb sadamas Kroodi majanduspiirkonda ja Vana-Narva mnt piirkonda.
Tööstuslinnana on Maardu eesmärgiks arendada edasi nii tootmist kui ka pakkuda
erinevates piirkondade uusi elamisvõimalusi. Kuna Maardus asuvad mitmed ohtlikud ja
suurõnnetuse ohuga ettevõtted, on keskkonnatervise aspkektide kõrval oluline arvestada
riskifaktoritega nii ettevõtete rajamise kui ka uute elamualade kavandamise juures.
Mõjuhindamise raames on läbivalt tehtud ettepanekuid riskide maandamiseks.
76 Maardu linna üldplaneering. November 2021
11. ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE
Arendustegevuse kavandamine ja elluviimine (ehitamine, jagamine ehitamise eesmärgil
vms) vastavuses üldplaneeringu tingimustega on võimalik juhul, kui arvestatud on aja-
ja asjakohaste õigusaktidega sätestatud piiranguid ja nõudeid (looduskaitselised
piirangud, tuleohutuskujad, nõuded kommunikatsioonide paigutamisel ja kujadele vms).
Võimalike vastuolude puhul lähtutakse: üldplaneeringu ja õigusakti vastuolu puhul
õigusaktist; enne üldplaneeringu kehtestamist kehtestatud detailplaneeringu puhul
kehtivast detailplaneeringust, väljastatud projekteerimistingimustest ja/või teatise- ja
loamenetlustest.
Koostatakse kergrööbastransporti käsitlev teemaplaneering rööbastranspordi
arenguperspektiivi ja -võimaluste väljaselgitamiseks. Teemaplaneeringu käigus tuleb
kaaluda trammi- ja rongitee arendamise vajadust ja võimalusi, määrata rööbastranspordi
trassikoridori asukoht erinevaid asukohaalternatiive kaaludes ning anda üldine lahendus,
sh maavajadus ja lahendus ristete või ristumiskohtade liikluskorralduse osas.
11.1. SUNDVÕÕRANDAMISE JA SUNDVALDUSE SEADMINE
Planeerimisseaduses nimetatud ülesannete täitmiseks avalikes huvides omandamine,
sealhulgas sundvõõrandamine, või sundvalduse seadmine toimub kinnisasja avalikes
huvides omandamise seaduses sätestatud korras.
Avalikest huvidest tulenevalt võib ilmneda vajadus sundvalduse seadmiseks erateedele
ning tehnovõrkudele ja -rajatistele. Kuna üldplaneeringuga ei ole võimalik ette näha
kõiki võimalikke vajadusi ja üksikjuhtumeid, täpsustatakse vajadus juhtumipõhiselt
konkreetsest olukorrast lähtuvalt.
11.2. HARJU MAAKONNAPLANEERINGU 2030+ TÄPSUSTAMINE
Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus. Ühtlasi on üldplaneeringu
ülesanne täpsustada maakonna planeeringu lahendust lähtuvalt omavalitsuse ruumilise
arengu vajadustest. Üldplaneeringu ülesannete lahendamisel on maakonnaplaneeringuga
määratud suuniseid ja tingimusi täpsustatud.
Üldplaneeringuga täpsustati rohelise võrgustiku tugiala ulatus Maardu järve
kaguosas.
Maardu järve äärset elamumaad laiendati, mille tulemusena vähenes rohelise võrgustiku
tugiala hinnanguliselt 4%. Tugiala säilib 96% ulatuses, mis on võrgustiku
funktsioneerimiseks piisav ja kooskõlas maakonnaplaneeringuga määratud üldiste
kasutustingimustega. Täpsemalt KSH aruande ptk 4.3.1.
Üldplaneeringuga täpsustati raudtee trassi koridori, mis ühendab Rail Baltic raudteed
Tallinna-Helsingi perspektiivse raudteetunneliga. Koridori laiuse täpsustamisel on
lähtutud n-ö järjepidevuse printsiibist. Kuna tunneli asukohta täpsustab juba kehtiv
Maardu linna üldplaneering. November 2021 77
Jõelähtme valla üldplaneering (2003), on mõistlik joonehitist naaberomavalitsuste lõikes
sarnaselt kajastada (käsitleda).