dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Maardu linna üldplaneeringu esitamine heakskiitmiseks

Rahandusministeerium · 13. detsember 2021
Viit
14-11/8855-1
Registreeritud
13. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maardu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Helen Madison (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)
Lahendamise tähtaeg
11. veebruar 2022

Failid

  • 📎Maardu linna üldplaneeringu esitamine heakskiitmiseks.asice148 KB
  • 📎Planeering ja KSH.zip21099 KB

Sisu (failidest)

MAARDU LINNAVALITSUS Jaak Aab Riigihalduse minister Rahandusministeerium kuupäev digiallkirjas nr 7-1.2/6044 Suur-Ameerika 1 10129 TALLINN Maardu linna üldplaneeringu esitamine heakskiitmiseks Austatud härra Jaak Aab Tuginedes planeerimisseaduse § 90 lg-le 1 esitame Teile heakskiitmiseks Maardu linna üldplaneeringu. Maardu linna üldplaneeringu menetluse käik Maardu Linnavolikogu algatas 18.04.2017 otsusega nr 264 Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on linna territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumiste määratlemine. Üldplaneeringu algatamisest teavitati Ametlikes Teadaannetes, Harju Elus, Maardu linna kohalikus ajalehes ning Maardu linna kodulehel. Lisaks teavitati sellest naaberomavalitsusi ja asjakohaseid ametiasutusi. Oma seisukohad või ettepanekud Maardu linna üldplaneeringu koostamiseks esitasid Maa-amet ja Maanteeamet. Seisukohad on nähtavad kaustas: 1 Algatamine\2 ÜP algatamine - avalikustamine\Ametiasutused – sisse. Maardu Linnavalitsus edastas üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse 22.12.2017 kirjaga nr 7-1.2/5962 ettepanekute küsimiseks koostöö tegijatele ja kaasatavatele vastavalt PlanS § 81 lg 1. Esitatud ettepanekute ja vastusseisukohtade koondtabel on lisatud dokumentide kausta (1 Algatamine\3 Lähteseisukohad). Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 01.04.2019 kuni 30.04.2019. Avalikust väljapanekust teavitati avalikes kanalites (Harju Elu, Maardu Panoraam, Maardu linna koduleht), koostöö tegijaid ja kohalikke ettevõtteid (nimekirja alusel). Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu jooksul esitati kokku üle 60 ettepaneku või seisukoha. Esitatud seisukohad ja Maardu Linnavalitsuse vastused on toodud järgnevas kaustas: 3 Eelnõu avalik väljapanek kevad 2019\2019_04_01-30 avalik väljapanek. Esitatud seisukohtade tutvustamiseks ja edasiseks aruteluks toimus 23.05.2019 üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu. Avalikul arutelul osalenute nimekiri ning arutelu protokoll on lisatud kausta „3 Eelnõu avalik väljapanek kevad 2019\2019_05_23 eelnõu avalik arutelu“. 24.09.2021 esitas Maardu Linnavalitsus üldplaneeringu kooskõlastamiseks koostöö tegijatele ning arvamuse avaldamiseks kaasatud isikutele. Kohalikest elanikest kaasati eelkõige neid, kellele kuuluva kinnistu vahetus naabruses muutus üldplaneeringu maa kasutamise juhtotstarve, võrreldes üldplaneeringu eelnõu avalikul väljapanekul olnud versiooniga. Kirjavahetus koos koondtabeliga on toodud kaustas „4 Kooskõlastamine sügis 2019\Arvamused, seisukohad\Muutunud maakasutuse _____________________________________________________________________________________________ Kallasmaa 1 tel +372 6060 702 IBAN EE141010002031289008 74111 Maardu fax +372 6060 701 SEB pank Eesti e-post: [email protected] Registrikood 75011470 2 naabrite kirjavahetus“. Muud arvamused on leitavad kaustas „4 Kooskõlastamine sügis 2019\Arvamused, seisukohad\Muud arvamuskirjad“. Maardu linna üldplaneeringule andsid oma kooskõlastuse Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Lennuamet, Muinsuskaitseamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet. Maa-amet, Päästeamet, Veeteede Amet, Põllumajandusamet ja Viimsi Vallavalitsus jätsid kooskõlastamiskirjale vastamata, mistõttu võis vastavalt PlanS § 85 lg 2 lugeda üldplaneeringu kooskõlastatuks. Kirjavahetus koostöö tegijatega on leitav kaustas: 4 Kooskõlastamine sügis 2019\Kooskõlastused. Maanteeamet jättis üldplaneeringu kooskõlastamata 14.05.2020 kirjaga nr 15-2/20/19023-2. Maardu Linnavalitsus edastas Maanteeametile 01.09.2020 kirjaga nr 7-1.2/4944-30 oma seisukoha, mille kohaselt on PlanS § 3 lõike 1 ning PlanS § 75 lg 1 punktis 1 toodud ülesanded üldplaneeringus lahendatud ning antud juhul on tegemist seisukohtade erinevusega planeeringulahenduse osas. Sellest tulenevalt puudus Maardu Linnavalitsuse hinnangul alus üldplaneeringu kooskõlastamata jätmiseks. Maardu Linnavalitsus jõudis Maanteeameti poolt esitatud märkuste osas üldplaneeringu ja KSH aruande avaliku väljapaneku etapis kokkuleppele ning Maanteeamet kinnitas muudetud trammitee lahenduse sobivust oma 10.12.2020 kirjaga nr 15-2/20/19023-9 (leitav kaustas: 5Vastuvõtmine ja avalik väljapanek 2020\5 Avalik väljapanek\Ametiasutused\Maanteeamet\ Sisse\2020 12 10). Jõelähtme Vallavalitsus jättis Maardu linna üldplaneeringu ja KSH aruande kooskõlastamata 15.05.2020 kirjaga nr 7-2/3583-3. Maardu Linnavalitsus jäi 01.09.2020 kirjaga nr 7-1.2/4944-31 seisukohale, et Jõelähtme Vallavalitsuse esitatud ühisveevärki ja –kanalisatsiooni puudutavate ettepanekutega on arvestatud tollel ajahetkel koostatavas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavas. Lisaks polnud kooskõlastamata jätmisel viidatud vastuolulule õigusaktidega. Toetudes PlanS § 85 lg 3-le leidis Maardu Linnavalitsus, et Jõelähtme Vallavalitsusel puudus alus üldplaneeringu ja KSH aruande kooskõlastamata jätmiseks. Maardu linna üldplaneering ja KSH aruanne võeti vastu Maardu Linnavolikogu 22.09.2020 otsusega nr 100. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 12.10.2020 kuni 15.11.2020. Avalik arutelu toimus 17.12.2020. Kokku esitati avaliku väljapaneku jooksul ligi 100 erinevat ettepanekut või vastuväidet. Kõik esitatud seisukohad koos Maardu Linnavalitsuse vastustega on toodud koondtabelis (5 Vastuvõtmine ja avalik väljapanek 2020\5 Avalik väljapanek\Koondtabel). Avaliku arutelu osalejate nimekiri ning protokoll on toodud samuti üldplaneeringu dokumentatsioonis (5 Vastuvõtmine ja avalik väljapanek 2020\6 Avalik arutelu\Protokoll). Avaliku arutelu kutse saadeti kõigile varasemalt kaasatud osapooltele ning ka nendele, kes esitasid oma seisukoha üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul. Koos kutsega saadeti ka viide tabelile, mis sisaldas Maardu Linnavalitsuse seisukohti esitatud ettepanekutele. Sellega loeti Maardu Linnavalitsuse vastus esitatud ettepanekutele edastatuks. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu jooksul esitatud ettepanekute kokkuvõte ilmus Maardu Panoraamis, Harju Elus ja Maardu linna kodulehel (5 Vastuvõtmine ja avalik väljapanek 2020\6 Avalik arutelu\Avalikustamine_pärast). Avaliku väljapaneku jooksul esitati üldplaneeringu osas mitu seisukohta, millega pole üldplaneeringu edasisel koostamisel ja menetlemisel arvestatud. Sellised ettepanekud või seisukohad on kollase värviga välja toodud avaliku väljapaneku arvamuste koondtabelis: 5 Vastuvõtmine ja avalik väljapanek 2020\5 Avalik väljapanek\Koondtabel. Mudamaimu tn 5 kinnistu (endise nimega Järveäär 2) maa kasutamise juhtotstarve Käesolevalt on eraldi käsitletud Mudamaimu tn 5 kinnistu (endise nimega Järveäär 2) maa kasutamise juhtotstarbe määramist Maardu linna üldplaneeringus. 3 Kehtivas Maardu linna üldplaneeringus on antud kinnistu maa kasutamise juhtotstarbeks haljasala ja parkmetsa maa (HP). Kinnistu kuulus alates maist 2008 aiandusühistule Järveäär ning 2014. aastast omandas selle väike hulk peamiselt ümberkaudse piirkonna elanikke. Koostatava üldplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku etapis oli Mudamaimu tn 5 kinnistule juhtotstarbena ette nähtud samuti haljasala ja parkmetsa maa (HP). Sellise maakasutuse juhtotstarbega polnud päri Mudamaimu tn 5 kinnistu omanikud, kes Jelena Abolina eestvedamisel esitasid eelnõu avalikul väljapanekul ettepaneku muuta maa kasutamise juhtotstarve väikeelamu maaks (EV). Maardu Linnavalitsus viis vastavalt ettepanekule sisse muudatuse üldplaneeringu eelnõusse. Üldplaneeringu kooskõlastamise etapis esitas Maardu Linnavalitsus üldplaneeringu eelnõu arvamuse avaldamiseks kõigile Mudamaimu tn 5 maaüksusega piirnevate kinnistute omanikele, kuna pärast eelnõu avalikku väljapanekut tehti muudatus antud kinnistu juhtotstarbe osas. Teavitatud isikute tabel koos nende esitatud seisukohtadega on leitav menetluskaustas: 4 Kooskõlastamine sügis 2019\Arvamused, seisukohad\Muutunud maakasutuse naabrite kirjavahetus. Mitmed piirinaabrid polnud rahul sellega, et varasemalt pikka aega antud asukohas eksisteerinud haljasala kaob ning asendub elamumaaga. Muuhulgas koostas 7 piirinaabrit sellekohase ühiskirja, millega avaldasid toetust haljasala säilitamiseks. Eelnevast tulenevalt töötas Maardu Linnavalitsus kompromisslahendusena välja uue maakasutuse juhtotstarbe antud kinnistu jaoks, milleks on väikeelamu ning haljasala ja parkmetsa maa-ala juhtotstarve (EV/HP). Esialgse kompromisslahenduse kohaselt nägi konkreetne juhtotstarve ette, et 40% ulatuses peab kinnistul säilima terviklik haljasala ning ülejäänud kinnistu on võimalik välja arendada EV juhtotstarbe kohaselt. Selline planeeringulahendus läks ka 22.09.2020 vastuvõtmisele Maardu Linnavolikogusse. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul esitasid Mudamaimu tn 5 kinnistu omanikud korduvalt oma seisukohti, milles soovisid, et üldplaneering määraks kinnistule 100% ulatuses väikeelamu maa (EV) juhtotstarbe. Maardu Linnavalitsus otsustas vähendada kinnistule ette nähtud eraldiseisva tervikliku haljasala osakaalu 30%ni kinnistu pindalast, kuid ei loobunud antud juhtotstarbest. Esitatud seisukohad ja Maardu Linnavalitsuse põhjendused on toodud seisukohtade koondtabelis: 5 Vastuvõtmine ja avalik väljapanek 2020\5 Avalik väljapanek\Koondtabel. Üldplaneeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku järgselt tehtud muudatused Maardu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku järgselt on üldplaneeringu lahendusse sisse viidud mitu muudatust. Maardu Linnavalitsuse hinnangul ei ole teostatud muudatuste puhul tegemist PlanS § 89 lg 3 kohaste üldplaneeringu põhilahenduse muudatustega või muudatustega, mis tooksid kaasa vajaduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande oluliseks muutmiseks. Alljärgnevalt on välja toodud muudatuste lühikirjeldus. Täiendavate haljasalade määramine Maardu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal ning ka sellele järgnevalt esitati Maardu Linnavalitsusele huvitatud osapoolte ning kohalike elanike poolt mitu ettepanekut täiendavate haljasalade määramiseks Maardu linna üldplaneeringus Paevälja tn 2, Riigimaa 15, Sarapiku tee 1 ja Sarapiku tee 15 kinnistutele või maaüksustele. Antud kinnistute omanikuks on Eesti Vabariik ning riigi kui maaomaniku huve üldplaneeringu menetluses esindab Keskkonnaministeerium. Vastavalt kohalike elanike ettepanekutele ning nende poolt kogutud andmetele loodusväärtuste kohta, esitas Maardu Linnavalitsus 31.08.2021 kirjaga nr 7-1.2/4217 vastava ettepaneku Keskkonnaministeeriumile nende kinnistute või maaüksuste osas juhtotstarbe täielikuks või osaliseks muutmiseks. Keskkonnaministeerium esitas 12.10.2021 kirjaga nr 7-15/21/4257-3 põhimõttelise nõusoleku Maardu Linnavalitsuse ettepanekutele koos mõne muudatusettepanekuga. Nende ettepanekutega on arvestatud ning planeeringulahendust on vastavalt korrigeeritud. Antud maaüksusi puudutav kirjavahetus koos lisadega on leitav: 6 Muudatuste sisseviimine 2021\Haljasalade päring. 4 C-kategooria gaasitrassi põhimõttelise trassikoridori määramine AS Liwathon E.O.S esitas Maardu Linnavalitsusele 25.05.2021 kirjaga nr 1.1/47 ettepaneku lisada üldplaneeringusse kavandatava C-kategooria gaasitrassi asukoht. Trassi koridor järgib suures osas olemasolevat tehnovõrkude koridori, kus asub olemasolev kaugküttetrass ning kütusetorustik(ud). Sellest tulenevalt ei oma kavandatav trass Maardu Linnavalitsuse hinnangul olulist linnaruumilist ega keskkonnaalast mõju. Kavandatava trassi põhimõtteline koridor on kantud üldplaneeringu maakasutusplaanile. Vana-Narva maantee tööstuspiirkonnas on Madikse ja Paemurru tänavate vahelisel lõigul ette nähtud alternatiiviks koridor 1B, mis kulgeb Vana-Narva maantee olemasolevas transpordikoridoris. Ettepanek koos skeemiga on toodud kaustas „6 Muudatuste sisseviimine 2021\2021 05 25 ettepanek gaasitrass“. Rail Baltic raudteed ja Tallinn-Helsingi raudteetunnelit ühendav raudtee koridor üldplaneeringus Vastavalt Maanteeameti 10.12.2020 kirjas nr 5-2/20/19023-9 toodud ettepanekule ning nimetatud koridori sisse jäävate maaomanike soovile pöördus Maardu Linnavalitsus 12.08.2021 kirjaga nr 7- 1.2/3635 Rahandusministeeriumi kui eriplaneeringute koostamise eest vastutava ametiasutuse poole, et välja selgitada, kas ja milliseid kitsendusi peab Harju maakonnaplaneeringuga määratud raudtee koridori osas kajastama kohaliku omavalitsuse üldplaneering. Rahandusministeerium väljendas 08.09.2021 vastuskirjas nr 15-1/5787-2 seisukohta, et kohalikul omavalitsusel on õigus raudtee koridori osas kitsendusi seada, kuid ei toonud täpselt välja, millised need kitsendused peavad olema. Kuna antud raudtee planeerimiseks ei ole algatatud riigi eriplaneeringut, siis peab senikaua lähtuma kehtivast maakonnaplaneeringust. Tulenevalt sellest, et Tallinna-Helsingi raudteetunneli eriplaneeringu algatamise ja koostamise ajakava on ebaselge, otsustas Maardu Linnavalitsus korrigeerida üldplaneeringut selliselt, et raudteekoridori sisse ehitiste kavandamisel tuleb kas detailplaneering, projekteerimistingimuste eelnõu või ehitusprojekt eelnevalt kooskõlastada eriplaneeringu koostamise eest vastutava ametiasutusega. See tagab, et raudtee koridori sisse ehitamisel on kaasatud kõik huvitatud osapooled ning võimalik on välja töötada olukorrale ja asukohale vastav lahendus, mis rahuldaks kõiki osapooli. Maardu linna üldplaneeringus on Rail Baltic raudteed ja Tallinn-Helsingi raudteetunnelit ühendava raudtee koridori kitsendatud, võrreldes Harju maakonnaplaneeringuga. Trassikoridori laiuse ja täpsema asukoha määramisel on lähtutud 2003. aastal kehtestatud Jõelähtme valla üldplaneeringust. Joonehitist on mõistlik naaberomavalitsuste lõikes sama moodi kajastada ning Jõelähtme vald lähtub ka hetkel menetluses oleva üldplaneeringu puhul sama asukoha ja laiusega koridorist. Ehitusõiguse muudatused Üldplaneeringu seletuskirja on korterelamute juhtotstarbe juurde lisatud õigus ridaelamute puhul rajada kinnistu piirile läbipaistev piirdeaed kõrgusega kuni 1,5 m. Muudatus tuleneb asjaolust, et erinevalt korterelamutest on ridaelamute puhul õueala reeglina käsitletav kas privaatse või poolprivaatse alana, mistõttu on põhjendatud selle eraldamine üldisest linnaruumist. Kuna pole näha soovi rajada ridaelamuid olemasolevate kortermajade vahele, siis ei lõhuks ridaelamute ümber paigutatavad piirdeaiad ka üleüldist linnastruktuuri ega takistaks vaba liikumist. Ridaelamute ehitamiseks on täiendavalt seatud maksimaalne hoonetealuse pinna osakaal krundi pindalast, lisatud on ka nõue, et ridaelamu krundile sissepääsuks on ette nähtud ainult üks sissesõit. Selle eesmärgiks on takistada lahendusi, kus igale ridaelamuboksile on ette nähtud eraldi sissesõit otse tänavalt, mis killustab linnatänavat, vähendab liiklusohutust, pidades silmas eriti jalakäijaid ja jalgrattureid, ning soodustab linnatänaval parkimist. Miljööväärtusliku ala puhul on loobutud Orumetsa ja Keemikute tänava nurgale kõrghoone rajamise võimalusest. Piirkonda on järjest enam hakatud väärtustama nii linnavalitsuse kui ka kohalike elanike poolt. Lisaks on viimasel ajal piirkonda uute hoonete rajamisel tekitanud küsimusi olemasoleva hoonestusega võrreldes suuremate ehitusmahtude lubamine. Seega leiab Maardu Linnavalitsus, et kõrghoone rajamine miljööväärtuslikku piirkonda pole enam piisavalt põhjendatud. 5 Maardu järve idakaldal on vähendatud krundi miinimumsuurusi, võttes arvesse juba varasemalt kehtestatud detailplaneeringuid. Maardu Linnavalitsuse hinnangul pole põhjendatud nõuda suuremaid kinnistuid, kui on juba kehtestatud detailplaneeringute puhul. Lisaks on järve idakaldale jäetud võimalus rajada väikeelamu maale (EV) ridaelamuid detailplaneeringuga. Tegemist on alles väljakujunemata piirkonnaga, mistõttu puudub mõjuv põhjus ridaelamute ehitamisest keeldumiseks, lisaks on piirkonnas juba üks kehtiv detailplaneering, millega on ridaelamuid lubatud rajada. Endiselt on aga idakaldale kavandatud hõredam asustustihedus kui näiteks Muuga elamupiirkonda või järve läänekaldale. Ülejäänud muudatused ja täiendused Uuendatud on riigiteede kaitsevööndite osa, kuna Transpordiamet on vahepealsel ajal teede numbreid uuendanud. Lisatud on ka riigitee kaitsevööndi laius Kombinaadi tänavale. Lisatud on uus planeeritav tee Vana-Narva maantee tööstuspiirkonna põhjaossa, Sarapiku tee ja Altmetsa tee vahele. Planeeritava tee eesmärgiks on edasisel detailplaneerimisel tagada tervikliku teedevõrgu toimimine, vältides samaaegselt täiendava raskeliikluse suunamist elamupiirkonna kõrval asuvale Altmetsa teele. Maakasutusplaanil on muudetud Keemikute tn 22a kinnistu kasutamise juhtotstarvet korterelamu maast (EK) ühiskondlike ehitiste maaks (AA). Kinnistu omandas käesoleval aastal Maardu linn ning linnavalitsusel on soov piirkonnas välja arendada terviklik hariduslinnak, mistõttu väljendab muudetud juhtotstarve paremini linna kui maaomaniku ning eeldatavasti ka laiema avalikkuse huve. Üldplaneeringu menetlusdokumendid Käesoleva kaaskirja lisaks on üldplaneeringu menetlust puudutav dokumentatsioon. Dokumentide suure mahu tõttu pole neid võimalik vahetult lisada käesolevale kirjale. Kuna menetlust puudutavad dokumendid sisaldavad avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 12 kohast teavet, ei ole neid võimalik üles laadida avalikult kättesaadavasse kohta. Veebilingi dokumentidega tutvumiseks saab Maardu Linnavalitsuse kontaktisikult: Taavi Rebane, [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Vladimir Arhipov linnapea Lisad: 1. Maardu linna üldplaneering; 2. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Taavi Rebane 6060729 [email protected] Versioon 12.2020/// TÖÖ NR 2911/17 Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Töö nr 2911/17 Tartu 2020 Pille Metspalu KSH juhtekspert Riin Kutsar KSH juhtekspert Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 3 1. KSH KORRALDUS JA METOODILISED ALUSED .......................................... 4 2. ÜLDPLANEERINGU VASTAVUS KESKKONNAKAITSE NING JÄTKUSUUTLIKU ARENGU EESMÄRKIDELE ......................................................... 6 3. ALTERNATIIVSED LAHENDUSVARIANDID JA TÕENÄOLINE ARENG JUHUL, KUI ÜLDPLANEERINGUT ELLU EI VIIDA ................................................................ 9 3.1. Linnakeskuse alternatiivid üldplaneeringus .................................................. 9 3.2. Tõenäoline areng juhul, kui strateegilist arengudokumenti ellu ei viida ....... 16 4. PLANEERINGULAHENDUSE ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD KESKKONNAMÕJU ............................................................................................... 17 4.1. Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja heaolule ............................................... 17 4.1.1. Puhkealade kättesaadavus ............................................................. 17 4.1.2. Teenuste kättesaadavus ................................................................. 19 4.2. Mõju kultuuripärandile ............................................................................... 20 4.3. Mõju looduskeskkonnale ........................................................................... 20 4.3.1. Roheline võrgustik .......................................................................... 20 4.3.2. Põhja- ja pinnavesi ......................................................................... 25 4.3.2.1. Põhjavesi .................................................................................... 25 4.3.2.2. Pinnavesi .................................................................................... 27 4.3.3. Kaitstavad loodusobjektid ............................................................... 29 4.3.4. Maavarad ....................................................................................... 31 4.4. Keskkonnatervis ....................................................................................... 34 4.4.1. Müra .............................................................................................. 34 4.4.2. Vibratsioon ..................................................................................... 39 4.4.3. Välisõhu kvaliteet ........................................................................... 40 4.4.4. Radoon .......................................................................................... 49 4.5. Kliimamuutusega kaasnevad mõjud ........................................................... 50 4.6. Jäätmeteke ja -hooldus ............................................................................. 51 4.7. Ettevõtluskeskkond ................................................................................... 52 4.8. Mõjude omavahelised seosed ja kumulatiivsed mõjud ................................ 52 5. LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIRE VAJADUS ........................................ 54 6. KOKKUVÕTE ............................................................................................... 55 LISAD .................................................................................................................... 56 Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 3 SISSEJUHATUS Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) teostatakse Maardu linna üldplaneeringule lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS). KSH käigus hinnatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonna mõju ja määratakse vajadusel keskkonnameetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom – mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. Vastavalt KeHJS § 31 1 on KSH eesmärgiks arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnaka itse ja edendada säästvat arengut. Maardu linna üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Maardu linnavolikogu 18.04.2017 otsusega nr 264. Üldplaneeringu eesmärk on linna ruumilise arengu põhimõtete ja ehitustingimuste määramine ning eelduste loomine hea elukeskkonna kujunemiseks. KSH aruanne on üles ehitatud võttes arvesse KeHJS seaduse §40 esitatud nõudeid. KSH aruande lisaks on planeeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse dokument (edaspidi VTK, lisa 1). VTK sisaldab muuhul gas mõjutatava keskkonna ülevaadet ja seoseid asjakohaste arengudokumentidega. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne sisaldab olulisemate sisuliste osadena järgnevat: ülevaadet KSH korraldusest ja metoodilistest alustest; ülevaadet vastavustest keskkonnaeesmärkidele ja kõrgematele arengudokumentidele; planeeringuga eeldatavalt kaasnevate keskkonnamõjude hindamist. KSH protsessi käigus on hinnatud planeeringu eelnõu eeldatavaid keskkonnamõjusid veebruaris-märtsis 2019. Hinnanguid on täpsustatud ja täiendatud juunis 2019, peale planeeringu eelnõu avalikustamise järgset edasiarendamist ning jaanuaris 2020 kooskõlastamise etapis. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 4 1. KSH KORRALDUS JA METOODILISED ALUSED Maardu linna üldplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise protsessid on omavahel tihedalt seotud. KSH töögrupp on olnud kaasatud planeeringulahenduse väljatöötamisse, misläbi arvestati kaasnevate mõjudega juba planeeringu koostamise käigus. Ühendatud protsessi eesmärgiks oli saavutada t asakaalustatud planeeringulahendus ja välistada nö tagantjärele hindamine. KSH aruande koostamisel lähtuti KSH väljatöötamise kavatsusest (VTK), mille osas (koos planeeringu lähteseisukohtadega) küsiti ettepanekuid asjaomastelt asutustelt, vastavalt planeerimisseaduse §81 lõikele 1, ning millele järgnevalt avalikustati lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus linna veebilehel. Laekunud põhjendatud ettepanekuid on KSH aruande ja planeeringu koostamise käigus arvesse võetud. Käesoleva KSH aruande koostamisel on lähtutud üldplaneeringu eelnõust seisu dega veebruar-märts 2019, juuni 2019 ja jaanuar 2020. Märtsis 2019 valminud üldplaneeringu esialgsele eelnõule andis KSH töögrupp omapoolse sisendi, muuhulgas olid välja toodud linnaruumilised mõjud eraldi tekstikastidena. Planeeringulahenduse edasiarendus on toimunud nii linnavalitsuse töögrupi, ametkondade tagasiside kui eelnõu avalikustamise ja kooskõlastamise tulemuse alusel. Olulisemad muudatused planeeringulahenduses võrreldes märtsi ja juuni 2019 ning jaanuar 2020 seisu on järgmised: 1. Arvestati KSH esialgsete ettepanekutega, nt vähendati segahoonestusala kompostimisväljaku vahetus läheduses; kavandatavaid arenguid vähendati ohutsoonides, kajastatakse pärandkultuuri objekte ja koostati eraldiseisev kultuuriväärtuste peatükk ning täpsustati sademevee lahendusi . 2. Maardu järve äärde linna kaguossa määratud väikeelamu maa-ala määramine ja selle ulatuse korrigeerimine. Maardu järve äärde kavandatava elamuala realiseerumisega kaasnevaid mõjusid on hinnatud teemapeatükkides ja kokkuvõtlikult ptk –s 5. Mõjude hindamise läbiviimisel lähtuti nii üldplaneeringu lahendusega kaasnevatest keskkonnamõjudest kui ka keskkonnast enesest tulenevatest mõjuteguritest. Põhjalikumalt on käsitletud Maardu kontekstis olulisemaid te emasid (nt välisõhu kvaliteet), kus on aruandes peetud vajalikuks ka detailsema olukorrakirjelduse väljatoomist. Mõjude hindamise täpsusaste tuleneb üldplaneeringu täpsusastmest: keskenduti teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. Hindamisel kasu tati kvalitatiivseid meetodeid – dokumendianalüüsi, ekspertarvamusi ja vastavusanalüüsi. Analüüsiti planeeringulahenduse mõju teadaolevatele keskkonnaprobleemidele ja toodi välja parendusettepanekud. Laiapõhjalisi alternatiivseid arengustsenaariumeid Maard u linna ruumilise tuleviku osas ei kujunenud. Alternatiivsete lahendusvariantidena analüüsiti linna keskusala paiknemist (alternatiivide kirjeldused, põhjused, kuidas alternatiivid saadi ja milliseks osutus alternatiivi valik vt ptk 3). KSH aruandes on arvestatud keskkonnale avaldatava otsese ja kaudse, negatiivse ja positiivse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 5 Hindamisel arvestatakse ka väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega. Piiriülese mõju avaldumist Maardu linna üldplaneeringu elluviimisega ei eeldata. KSH viis läbi OÜ Hendrikson & Ko ekspertrühm koosseisus: KSH juhtekspert (loodusmõjud) Riin Kutsar KSH juhtekspert (sotsiaal-majanduslikud mõjud) Pille Metspalu KSH ekspert (loodusmõjud) Jaak Järvekülg Sotsiaalmajanduslike mõjude spetsialist Ann Ideon Keskkonnakorralduse spetsialist, õhusaaste Marek Bamberg, Juhan Ruut Keskkonnakorralduse spetsialist, müra Veiko Kärbla Keskkonnakorralduse spetsialist, põhja- ja pinnavesi Ethel Simmul Looduskeskkonna spetsialist, geoloogia Epp Zirk Keskkonnakorralduse spetsialist, Natura, loomastik, roheline võrgustik Kaile Echbaum Kartograaf- geoinformaatik Jaanus Padrik Kartograaf Kairit Kase Vastavalt KeHJS § 40. (4) 12) peab KSH aruanne sisaldama ülevaadet raskustest, mis ilmnesid keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel. KSH läbi viijate hinnangul ei ilmnenud käesoleva aruande koostamisel olulisi raskusi, mis oleks takistanud täitmast KSH eesmärke. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 6 2. ÜLDPLANEERINGU VASTAVUS KESKKONNAKAITSE NING JÄTKUSUUTLIKU ARENGU EESMÄRKIDELE Üldplaneeringu koostamise kontekstis on olulisimaks valdkondlikuks dokumendiks „Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030“ , mis annab suuniseid omavalitsuse tasandil keskkonnakaitse ning jätkusuutliku arengu tagamiseks. Antud dokument määratleb Eesti pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, kuid lähtub samas ka keskkonna valdkonna seostest majandus - ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Kuna „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ põhineb Eesti säästva arengu riiklikul strateegial „Säästev Eesti 21“, mis on koostatud kooskõlas vastavate ülemaailmsete ja Euroopa Liidu suunisdokumentidega, on ka Eesti keskkonnastrateegias juba arvestatud laiema konteksti ja eesmärkidega. „Säästev Eesti 21“ toodud laiemateks eesmärkideks on Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasaka al. Viimase eesmärgi – ökoloogilise tasakaalu – saavutamine toimub järgmise kolme arengusuuna kaudu: loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu; saastumise vähendamine; loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilit amine. Antud punktide põhjal seab „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ täpsemad keskkonnakaitse eesmärgid, millega arvestamisest Maardu linna üldplaneeringu lahenduses annab vastavusanalüüsi kujul ülevaate tabel 1. Tabel 1. Üldplaneeringu vastavus Eesti keskkonnastrateegia eesmärkidele Eesmärk Arvestamine üldplaneeringus Jäätmete ladestamise vähendamise eesmärgiga arvestatakse. Üldplaneeringuga kavandatakse kompostimisväljak 1. Aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine Metsapargi edelaserva. Täiendavad jäätmekäitluskohad vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate linna territooriumile kavandatakse detailplaneeringuga linna jäätmete ohtlikkust. jäätmekava ning üldplaneeringuga asukohavalikuks määratud tingimusi arvestades. Jäätmete ohtlikkuse hindamine ja meetmete määramine ei ole üldplaneeringu eesmärgipärane ülesanne. Eesmärgiga arvestatakse, pinna- ja põhjavee kaitseks 2. Saavutada pinnavee ja põhjavee hea seisund ning arendatakse ühiskanalisatsioonisüsteeme (vastavalt ÜVKs hoida veekogusid, mille seisund juba on hea või väga hea. toodud suundadele) ja seatakse veekaitse tingimused (sh nt Kroodi oja tervendusprojekti elluviimine). 3. Maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning maapõueressursi Ei rakendu. Linna territooriumil kaevandamist ei kavandata. efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 7 Eesmärk Arvestamine üldplaneeringus Eesmärgiga arvestatakse osaliselt. Linnalises keskkonnas on rohealad (haljasalad ja parkmetsamaad) olulised 4. Metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste kvaliteetse elukeskkonna tagajad, aitavad hoida, kaitsta ja ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine soodustada linna looduslikku mitmekesisust ning väga pikas perspektiivis. leevendada kliimamuutustest tulenevaid mõjusid. Linnametsade kasutus majanduslikust aspektist on väheoluline. 5. Tagada kalapopulatsioonide hea seisund ning Eesmärgiga arvestatakse kaudselt, seades tingimused kalaliikide mitmekesisus ja vältida kalapüügiga kaasnevat veekvaliteedi säilitamiseks/parandamiseks, mis omakorda kaudset negatiivset mõju ökosüsteemile. toetab kalapopulatsioonide head seisundit. Ei rakendu otseselt linnakeskkonnas. Rohevõrgustik toetab 6. Tagada jahiulukite ja muude ulukite liikide mitmekesisus väikeulukite elupaikade mitmekesisust. ning asurkondade elujõulisus. Eesmärgiga arvestatakse. Maardu linna loodusalad on seotud eelkõige Maardu järvega, kus arvestatakse 7. Keskkonnasõbralik mulla kasutamine. Loodus- ja säästliku kasutuse vajadusega. Kultuurmaastikud linnas kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine. puuduvad, samuti vajadus suunata mullakasutust ÜP tasemel. 8. Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik Loodusmaastikega arvestatakse. kasutamine. Mitmeotstarbeliste ja sidusate maastike säilitamine. Eesmärgiga arvestatakse vastavalt linnalise keskkonna 9. Elustiku liikide elujõuliste populatsioonide säilimiseks tingimustele. Populatsioonide, elupaikade ja koosluste vajalike elupaikade ja koosluste olemasolu tagamine. olemasolu tagavad rohe- ja veealad. 10. Toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti Eesmärgiga arvestatakse, planeering seab tingimused tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel taastuvtoorme kasutuselevõtmiseks. Tulenevalt energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega ressursimahust on tootmine pigem kohaliku tarbimise jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota rahuldamiseks. elektrit ka ekspordiks. 11. Energiatarbimise kasvu aeglustamine ja Arvestatakse kaudselt: linna mitmekülgse arengu, stabiliseerimine, tagades samas inimeste vajaduste sundliikumiste vähendamise ja kergliikluse soodustamise rahuldamise, ehk tarbimise kasvu olukorras kaudu. primaarenergia mahu säilimise tagamine. 12. Kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka Teema ei ole otseselt lahendatav üldplaneeringu kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. täpsusastmes. 13. Arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus (muuta auto Eesmärgiga arvestatakse, planeeringuga kavandatakse alternatiivid mugavamaks) ning sundpendelliiklust ja kergliiklusteid ja trammiliin. Linna asustuse kavandamisel maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur arvestatakse sundliikumiste vähendamise vajadust. (vähendada transpordivajadust). Eesmärgiga arvestatakse: kavandatud on täiendavad võimalused välisõhus liikumiseks (kergliiklusteed) ja 14. Tervist säästev ja toetav väliskeskkond. puhkealad. Planeering seab arenduspõhimõtted müra jt häiringute vältimiseks ja vähendamiseks elamise, puhkamise ja sotsiaalse funktsiooniga aladel. 15. Inimese tervisele ohutu ja tervise säilimist soodustav Teema ei ole otseselt lahendatav üldplaneeringu siseruum. täpsusastmes. 16. Keskkonnast tulenevate saasteainete sisaldus Teema ei ole otseselt lahendatav üldplaneeringu toiduahelas on inimese tervisele ohutu. kontekstis. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 8 Eesmärk Arvestamine üldplaneeringus Eesmärgiga arvestatakse, joogi- ja suplusvee kvaliteet sõltub eelkõige põhja- ja pinnaveekaitsest (ÜVK 17. Joogi- ja suplusvesi on inimese tervisele ohutu. elluviimine, põllumajandusliku hajareostuse vähendamine veekogudele). 18. Aastaks 2030 on likvideeritud kõik täna teadaolevad Ettepanekuga arvestatakse üldplaneeringu täpsusastmes. jääkreostuskolded. 19. Tagada elanike turvalisus ning kaitse nende Eesmärgiga arvestatakse, planeering käsitleb vajadust julgeolekut ohustavate riskide eest. arvestada hädaolukordadega. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 9 3. ALTERNATIIVSED LAHENDUSVARIANDID JA TÕENÄOLINE ARENG JUHUL, KUI ÜLDPLANEERINGUT ELLU EI VIIDA Maardu on väljakujunenud linnaline keskkond, mis koosneb eri -ilmelistest asumitest. Kuna linna areng on juhindunud üldplaneeringust (kehtestatud 2007), ei kujunenud edasisel ruumilise arengu suunamisel põhimõttelisi alternatiivseid arengustsenaariume. Alternatiivsete lahendusvariantidena analüüsiti linna keskusala võimalikke asukohti. Järgnev alapeatükk 3.1 kirjeldab keskusala alternatiivseid asukohti, kaasnevaid mõjusid ning põhjuseid lahendusvariantide valikul. 3.1. LINNAKESKUSE ALTERNATIIVID ÜLDPLANEERINGUS Olemasolev olukord ning alternatiivide kujunemine Maardu linna keskusena toimib Kallavere piirkond. Kallaveres on selgelt välja kujunenud põhja-lõunasuunaline peatänav – Keemikute tänav, mille äärde koonduvad paljud avalikud ja erafunktsioonid ning mis ühendab terve Kallavere piirkonna. Kallaveres üheselt mõistetavat keskust/keskplatsi välja kujunenud ei ole. Keemikute tänava põhjaosas asuvat Kellamäe parki kasutatakse erinevate sündmuste-ürituste läbiviimiseks ning ala tunnetavad keskusena kohalikud elanikud. Maardu linna kehtiva üldplaneeringuga (2007) on keskusala määratud Keemikute ja Orumetsa tee ristmikule, kuid senini ei ole ka antud alal toimunud arenguid, mis keskusala funktsionaalselt toetaksid. Kuigi elanikud tunnetavad Kallavere keskusena Kellamäe parki, kerkis üldplaneeringu koostamise raames küsimus, milliseid funktsioone peaks linna keskusala täitma ning kas keskusala võiks asuda ka mujal. Seet õttu otsustati planeeringu- ja KSH protsessis käsitleda alternatiivsete lahendusvariantidega linna keskusala alternatiivseid asukohti. KSH raames käsitletavad alternatiivsete keskuse asukohtadena käsitletakse seega järgmisi alasid: ◼ Kellamäe park – elanike poolt tajutav keskusala; ◼ Keemikute ja Orumetsa tee ristmik – kehtiva ÜP lahenduse järgi ette nähtud keskusala; ◼ linnavalitsuse esine väljaarendatav ala – uue võimaliku linnakeskuse tekkeala, mis on ka linnavõimu sümboolseks kohaloleku kohaks. Kõik keskusala alternatiivsed asukohad paiknevad keset linnalist keskkonda ja suhteliselt lähestikku. Seetõttu ei kaasne alternatiivi valiku ga üldplaneeringu täpsusastmes olulisi mõjusid looduskeskkonnale, liikuvusele ja inimese tervisele. Tulenevalt alternatiivide sisust on kaalutlused seotud linnaehituslike ja sotsiaalsete aspektidega ning alternatiive võrreldakse sotsiaalsete ja linnaruumiliste komponentide lõikes. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 10 Alternatiivide võrdlus Järgnevast tabelis on välja toodud alternatiivide täpsem kirjeldus ja v õrdlus. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 12 Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Asukoht Foto Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 13 Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Keskusala Kallavere põhjaosas asuv Kallavere keskpunktis, Orumetsa ja Kallavere lõunaosas asuv põhitänavatega kirjeldus Kellamäe park on kujundatud Keemikute tn ristumisel asuv väiksem ümbritsetud roheala, vahetus naabruses maamärgina toimiva õigeusu roheala, mis on ümbritsetud ulatuslik garaažide ala, linnavalitsus, kiriku ümber. Kiriku ümbruses on paarikorruselise, valdavalt stalinistlikust korterelamud ja Maxima kauplus. juba aastakümneid toimunud perioodist pärineva hoonestusega. laadad ja muud kogukonna üritused. Park asub liikumissihtide keskel, suure elanike arvuga Põhjakvartali vahetus naabruses. Ala ulatus ja hoonestus Ala hoonestus Olemasolev on inimmõõtmeline (kuni Olemasolev on inimmõõtmeline (2-4 Olemasolev hoonestus puudub, 4-korruselise hoone kõrgune). korruseline), võimalik on tornelamu kavandatavad visioonid on kõrgtiheda Kavandatavat hoonestust ei ole ette rajamine (maamärgiline hoone). kvartali rajamiseks (selgub täpsemal näha. kavandamisel). Ala ulatus Ulatuslik roheala, mis suurte Ala on inimmõõtmeline, hoonestusega Ala on ulatuslik, kuid võimalik on mõõtmete tõttu pigem hajutab kui piiritletus loob kompaktsema ja täpsemal kavandamisel keskuse avaliku koondab funktsioone, lähiala hoomatavama ruumi. ruumi kujundamine (platsid, tänavad), teenused pigem mõjuvad kaugetena mis mõjub inimmõõtmelisena. (poed, parklad jt tihedalt kasutatavad teenused). Keskusalade võrdlus Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Keskusala hoonestamise Puudub – väljakujunenud Olemas. Alal kehtiv DP, mis Olemas. Alale esitatud mitmeid võimalikkus roheala, mis tõstab hästi esile võimaldab äripinnaga tornelamu visioone kõrgtiheda pühakoda. rajamist. multifunktsionaalse hoonestusse rajamiseks. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 14 Teadaolevad arengud lähialas Keskusalast läänes on ette Lähedusse kavandamisel (turu Alast loodes valmiv uushoonestus, nähtud parklate asemel asemel) uus kaubanduskeskus potentsiaal täiendavate ärifunktsiooni tugevnemist. koos mõne väliletiga. korterelamute rajamiseks alast lõunas. Olemasolev funktsioon ja Väljakujunenud rohe- ja Olemasolev roheala Olemasolev roheala, kasutus puhkeala, mida kasutatakse linnakeskmes, kust keskse funktsionaalselt kasutatav lähiala regulaarselt linnaüritusteks. asukoha tõttu liigutakse läbi. elanikele. Otseteed linnavalitsuseni Olemasolevad kergliiklusteed, Hetkel pigem läbiliikumise kui (samas otseselt linnavalitsuse istepingid ja veekogu. ajaveetmise ruum. hoonega külastamise vajadus on elanikel pigem episoodiline, mitte igapäevane või -nädalane). Seotus Puudub. Puudub. Tugev. linnavalitsusega/potentsiaalne toimimine raeplatsina Maamärgid Kirik, reljeef toetab kiriku Puuduvad, olemasolev reljeef Puuduvad. Reljeef on tasane, silmapaistvust (sh sümboolset toetaks maamärgi rajamist. maamärki on võimalik kavandada. tähtsust). Vaated Avarad vaated alale ja alalt. Hea vaadeldavus Keemikute ja Roheala vaadeldav linna sisenedes Orumetsa teedelt. Keemikute ja Kallasmaa tänavalt, ala tasane, reljeef vaadeldavust ei toeta. Huvitavate vaadete loomine, mis toetaks keskuse sümboolset tähtsust, jääb uushoonestuse kavandamise etappi. Paiknemine põhiteede osas Paikneb peatänaval: Keemikute Paikneb peatänaval ja olulises Paikneb peatänaval, sh on tänava põhjaosas, tihedalt ristumiskohal: Keemikute ja potentsiaal „Kallavere väravana“ asustatud Põhjakvartali ääres. Orumetsa tänava ristmikul. toimimiseks. Kultuuriväärtused Kirik. Miljööväärtuslik stalinistlik Puuduvad. hoonestus. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 15 Hinnang Alternatiiv 1. Alternatiiv 2. Alternatiiv 3. Kellamäe park kiriku ümbruses on Kallavere keskel oluliste teede ristumiskohal Uus võimalik keskuseala, mida on edasisel väljakujunenud linnaürituste korraldamise paiknev keskusala, mida toetavad lähiala kavandamisel võimalik kujundada koht ning juba olemasoleva sümboolse funktsioonid (turg, teenused). mitmekülgseks keskusalaks. Võimalik tähendusega (mis teatud määral ka piirab maamärgi rajamine. edasist arengut). Alal võimalik maamärgilise hoone rajamine, lähialas võib eeldada teenuste edasist Elanikkond ei taju keskusena. Kuna lähialas Linnaüritused on pigem aga harvad ning koondumist ning paiknemist aktiivselt asub linnavalitsus, võidaks ala seostada valdav osa ajast on ala puhkealaks ning ei kasutatavatel liikumisteedel. linnavõimuga. täida mitmekülgse keskuse funktsioone. Elanikkond ei taju otseselt keskusena. Antud funktsioone alale otseselt ka ei Ala tähendust on võimalik määrata/ümber Ala tähendust on võimalik määrata läbi kavandata (s.o mitmekülgsust ei lisandu). kujundada läbi edasise planeerimise. edasise planeerimise. Keskuse funktsionaalsust toetavad teatud määral uued äripinnad, mis on kavandatavad Keemikute tänava äärde, kuid sisuliselt tugevdavad need pigem Keemikute tänava kui peatänava funktsionaalsust. Kokkuvõte Mõjuhindamise tulemusena ei selekteeru selgelt välja ühest keskusala, mis täidaks kõik i keskusalalt oodatavaid funktsioone. Alad on erineva kasutuse ja linnalise iseloomuga. Konkreetse ala eelisarendamine tervikliku keskusena ei too kaasa olulisi mõjusid. KSH teeb seetõttu ettepaneku arendada Kallavere elupiirkonda edasi mitmekeskuselisena, tuues planeeringulahenduses välja alade erinevad iseloomud ja edasised perspektiivid. Samuti on vajalik Keemikute tänava edasine areng linna keskusi ühendava olulise arterina. Tulevikusuunaks võiks näiteks olla Kesktänav, mille äärde jäävad Kellamäe park linna laadaplatsi ja samaaegselt pühakohana; keskne linna haljasala koos uue maamärgilise hoonega ja uus ärikeskus koos väiksemõõdulise linnaväljaku/taskupargiga linnavalitsuse esisel alal . 3.2. TÕENÄOLINE ARENG JUHUL, KUI STRATEEGILIST ARENGUDOKUMENTI ELLU EI VIIDA Maardu linna tõenäoline ruumiline areng võib olukorras, kus üldplaneeringut edasise arengu aluseks ei võeta, olla juhuslikum ja läbimõtlematum. Ruumilise arengu kokkulepete puudumisel võib arendustegevusel olla negatiivsed keskkonnamõjud nii loodus- kui inimkeskkonnale. Läbimõtlemata ruumilise arengu põhimõtted ja tingimused võivad ohtu seada loodusväärtuste säilimise samuti ei pruugi tähelepanu mitmekülgse ja valikuvõimalusi pakkuva elukeskkonna loomisele olla piisav. Juhul, kui üldplaneeringut ellu ei viida, toimub edasine areng nö ühe krundi põhiselt, saavutamata jäävad kompaktse ja läbimõeldud arenguga seotud sünergilised positiivsed mõjud. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 17 4. PLANEERINGULAHENDUSE ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD KESKKONNAMÕJU 4.1. MÕJU SOTSIAALSETELE VAJADUSTELE JA HEAOLULE 4.1.1. PUHKEALADE KÄTTESAADAVUS Maardu linna rohealad kannavad olulist rolli eeskätt linna kvaliteetse elukeskkonna loomisel ja hoidmisel. Vabaõhu puhkealade kättesaadavuse hindamiseks koostati rohealade analüüsikaart (vt alljärgnev skeem 6.3.1) lähtudes metoodilises materjalis “Rohevõrgustiku planeerimisjuhend” (Hendrikson&Ko 2018) väljatoodud suunistest. Analüüsis tugineti järgmistele kriteeriumitele: ▪ lähipuhkeala (virgestusala) suurus peab olema vähemalt 5000 m² ▪ soovituslik elukoha kaugus lähipuhkealast on kuni 300 meetrit (ligikaudu 5 minuti tee jalgsi) ▪ lähipuhkeala soovituslik pindala on minimaalselt 40 m2 inimese kohta ▪ ülelinnalise puhkeala (virgestusala) suurus peab olema vähemalt 10 ha Ülelinnaliseks puhkealadeks määrati Loodepark, Metsapark ja Maardu järveäärsed rohealad. Ülelinnalised puhkealad on hästi kättesaadavad Kallavere ja Maardu Järveäärse piirkonna elanikele, kuid jäävad liiga kaugeks Muuga elanikele. Kallaveres ja Järveäärses piirkonnas täidavad ülelinnalised puhkealad hästi ka lähipuhkeala rolli, paiknedes elamualade vahetus läheduses. Muuga on iseloomult küll aedlinn, kuid lisaks krundisisesele haljastusele tuleb oluliseks pidada ka roheliste puhkealade olemasolu, mis võimaldavad sotsiaalset suhtlust. Seetõttu on eelkõige Muugal vajalik olemasolevate haljasalade säilitamine. Üldplaneeringu lahendus arvestab selle põhimõttega, valdav enamus hoonestamata alasid Muuga aedlinnas on säilitatud rohealadena, kas haljasala ja parkmetsa maana või puhke- ja virgestusmaana. Kokku on Maardu linna territooriumist on haljas- ja parkmetsamaa ning puhke- ja virgestusmaa pindala 16%. Hetkel on Maardu linna rohealad hinnatud puhkeotstarbeliselt toimivateks ning koostatav üldplaneering üldjoontes toetab rohealade kestlikku funktsioneerimist läbi seatud kasutustingimuste (peamiselt piirangud ehitustegevusele). Skeem 6.3.1. Maardu linna rohealade ja linna lähiala rohelise võrgustiku p aiknemine ning kättesaadavus puhealana seisuga märts 2019 . Positiivse mõjuga on äri- ja tootmisaladele seatud tingimused, mis väärtustavad haljastust ja võimaldavad kaudselt tekkida ka nö taskuparkidel või “rohelistel nurkadel”, mis on kasutatavad lühiajaliseks puhkuseks piirkonna töötajatele. KSH ettepaneku l on seletuskirjas välja toodud ka äri- ja tootmismaadel haljastuse potentsiaalne puhkeväärtus. Planeeringu eelnõu edasiarendamise raames on kavandatud ulatuslik väikeelamumaa Maardu järve idakaldale, linna kaguossa. Rohealade analüüsikaardi järgi on sealses piirkonnas roheala, mis toimib ka elamupiirkonna lähipuhkealana. Kuigi piirkond on aedlinnalise iseloomuga, on avalik järveäärne puhkeala linnale tervikuna vajalik. Ala kattub ühtlasi maakonnaplaneeringu järgse rohevõrgustikuga. KSH teeb ettepaneku täiendavalt kaaluda elamuala kavandamise otstarbekust Maardu järve kaguservas. Kui kaalutlusotsuses leitakse, et elamuala kavandamine on siiski otstarbekas, tuleb ala ulatust vähendada, jättes looduslikuks Maardu järve ehituskeelu- ja piiranguvööndid, et tagada vähemalt minimaalne avaliku järveäärse roheala olemasolu. Kokkuvõte Üldjoontes on üldplaneeringu elluviimisel puhkealade kättesaadavusele positiivne mõju. KSH teeb ettepaneku loobuda Maardu järve kaguserva rohealale planeeritavast elamualast, et säilitada järve kallas avalikuna, toimiva rohevõrgustiku osana. 4.1.2. TEENUSTE KÄTTESAADAVUS Maardu linna avalikud teenused on mitmekülgsed ja elanikkonna vajadustele üldiselt vastavad. Ruumiliselt on teenused-taristud hetkel jõuliselt koondunud Kallavere piirkonda, mistõttu oluline on tähelepanu pöörata teenuste kättesaadavusele ja ligipääsetavusele teistest linnaosadest. Üldplaneeringu lahendus annab täiendavate teenuste tekkeks võimaluse läbi ühiskondlike hoone maa-alade, keskuse maa-alade ja segafunktsiooniga alade (elamu - , äri- ja ühiskondliku hoone maad) kavandamise. Nimetatud fun ktsiooniga maa-alasid on kavandatud nii Kallaverre kui Muugale. Teenuseid võimaldavad arendada ka äri - ja teenindusettevõtte maa-alad, mida on määratud lisaks ühe alana ka Maardu Järveäärsesse piirkonda. Samas piirkonnas on ka puhke - ja virgestusmaa (rand), kuhu on võimalik ehitada ka nt välikohvikuid. Lisaks on teenuste arendamine võimalik läbi elamualade kõrvalsihtotstarbena. Teenuste kättesaadavust parandavad üldplaneeringus kavandatavad arendused kergliiklusteede ja teedevõrgu, sh perspektiivse trammit ee osas. Kokkuvõte Üldplaneeringu elluviimisel on positiivne mõju teenuste kättesaadavusele Maardu linnas. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 20 4.2. MÕJU KULTUURIPÄRANDILE Maardu linna üldplaneering pöörab tähelepanu kultuuripärandi säilimisele. Üldplaneeringu täpsusastmele kohaselt on kajastatud nii riikliku kaitse all olevaid kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ja ka miljööväärtuslikke alasid. Linnalisele keskkonnale kohaselt on täpsemad tingimused seatud viimastele. Miljööväärtusliku ala määramine aitab säilitada linnale omase stalinistlikku hoonetegruppi, mis koosneb valdavalt kahekorruselistest hoonetest. Miljööväärtuslikule alale seatud tingimused on piisavad selleks, et ala hoonestuse miljööväärtus (hoonete detailid) säiliks. Miljööväärtuslikul alal on lubatud märgilise hoone rajamine, nt kõrghoone kujul, mis otseselt ei toeta miljööväärtusliku ala terviklikkuse säilimist, vaid pigem toetab samale alale määratud keskuse maa-ala toimimist. Positiivne on märgilisele hoonele arhitektuursete nõuete ja tingimuse seadmine, et rajatav kõrghoone harmoniseeruks ümbritsevate miljööväärtuslike hoonetega. Kokkuvõte Üldplaneeringu elluviimisel on positiivne mõju kultuuripäran di säilimisele . 4.3. MÕJU LOODUSKESKKONNALE 4.3.1. ROHELINE VÕRGUSTIK Maardu linna üldplaneeringus ei määratleta rohelist võrgustikku sarnaselt maalise piirkonna omaga, st ei tooda välja rohelise võrgustiku struktuure ja kasutustingimusi. Kuna tegemist on linnakeskkonnaga, siis käsitletakse üldplaneeringus rohelise võrgustiku asemel rohealasid, mille hulka on antud juhul haaratud puhke - ja virgestusmaa ning haljasala ja parkmetsa juhtotstarbega maad. Rohealadeks loetakse loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkat tega alasid 1. Rohealade eesmärgina toob üldplaneering välja kvaliteetse elukeskkonna, sh heade puhketingimuste tagamise elukoha lähedal. Roehalade paiknemist Maardu linnas illustreerib järgnev joonis 4.3.1.- 1. 1 “Rohevõrgustiku planeerimisjuhend”. Koostajad R. Kutsar, P. Metspalu, K. Eschbaum, S. Vahtrus, K. Sepp, Tallinn-Tartu 2018. Juhend annab reaalsete näidete varal sisulisi ja tehnilisi soovitusi rohevõrgustiku planeerimiseks eelkõige kohalike omavalitsuste ül dplaneeringute koostamisel selliselt, et oleks tagatud ruumilised eeldused elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste kvaliteetse pakkumise võime parandamiseks või säilimiseks. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 21 Joonis 4.3.1.-1. Roheline võrgustik vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+2 ja Maardu linna üldplaneeringuga määratud rohealad seisuga märts 2019. Mõjude hindamine Linnapargid ja avalikud rohealad omavad strateegilist tähtsust meie linnastunud ühiskonnas elukvaliteedi tagamisel. Üha su urenev empiiriline tõestus näitab, et looduslike väärtuste (nt linnapargid, metsad) ning nende komponentide (puud, veekogud jne) olemasolu linnapildis mõjutab positiivselt elukvaliteeti (Chiesura, 2004). Rohealad pakuvad linnakeskkonnas olulisi ökosüsteemi hüvesid, aidates linnades esinevate probleemidega võidelda ning säilitada vähemalt osaliselt ökoloogilist terviklikkust (Wolch et al., 2014). Näiteks puhastavad linnaruumis kasvavad taimed õhku, absorbeerides teatud saasteaineid atmosfäärist. Lisaks võima ldavad rohealad eemaldada pinnase saastet, vähendada linnamüra, alandada õhutemperatuuri ja pakkuda varju, soodustada sademevete pinnasesse imbumist, täiendada põhjaveevarusid ning pakkuda ka inimestele toitu. Peale eeltoodud positiivsete funktsioonide tagavad taimed linnas ka erosiooni kontrolli (Kaufman & Lohr, 2004). 3 Erinevad autorid ja uurimused kinnitavad, et looduslike rohealade olemasolu linnaruumis omab positiivset mõju laste arengule. Laste mängimine väljaspool koolitunde on palju mitmekesisem ja pikaajalisem looduslikes keskkondades, võrreldes ehitatud mänguplatsidega ja kinnitatud mänguvarustusega (Jansson & Persson, 2010). Looduse vahetult ja vabalt kogemine pakub lastele võimalusi avastamiseks, isiksuse väljakujunemiseks ja arenemiseks (Keller t, 2005). Otsene juurdepääs looduslikule keskkonnale võib tugevalt mõjutada lapsepõlve arengut. Looduse planeerimata ning vahetu kogemine aitab lastel paremini arendada kohanemisvõimet, kriitilist mõtlemist, 2 KSH VTK koostamise ajal on Harju maakonnaplaneering 2030+ järelevalve etapis. 3 „Linna rohealade mõju elanikele”. H. Loode, Tartu 2015. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 22 probleemide lahendamist, mis on tähtsad täiskasv anuks saamisel. Ligipääsetavad taimealad peaksid olema mitmemõõtmelised, sisaldades eri liiki puid, põõsaid ja püsikuid (Laaksoharju, Rappe & Kaivola, 2012). Rohelise võrgustiku ja selle erinevate eesmärkide (sh ökoloogilise võrgustiku rolli) täitmise seisukohalt asub Maardu linn pigem keerukas piirkonnas. Linna ü mbrisevad mitmed rohelise võrgustiku struktuuride ja eesmärkidega konfliktsed maakasutused ja struktuurid. Maardu linnast lääne/loode pool paiknevad Tallinna ja Viimsi poolsaare tihedalt asustatud piirkonnad; põhjapool, Muuga lahe ääres on ulatuslik sadama piirkond. Lõunapoolsetest aladest on linna looduslikud ühendused ära lõigatud Tallinn - Narva maanteega. Maardu linna enda territooriumil on ulatuslikud tööstus - ja majanduspiirkonnad. Seetõttu oleks ökoloogiliselt toimiva sidusa rohevõrgustiku rajamine linna ja suuremate looduslike alade vahel suhteliselt keerukas. Samas on üldplaneeringu rohealad linna ümbritsevate maakonna tasandi rohelise võrgustiku struktuuridega võimaluste piires ühendatud. O lemas on rohealade ühendused Maardu järve piirkonnas (Kroodi oja rohevööndiga (sinivõrgustik) ja Metsapargi juurest Jõelähtme valla rohevõrgu aladele (Joonis 4.3.1.-1). Lisaks rohealadele seab üldplaneering tingimuse ka krundi haljastatud osade säilitamise või loomise osas. Tingimuse läbi loodavad väiksemad rohealad toetavad rohevõrgustikku ja aitavad säilitada ökoloogilist tasakaalu. Planeeringulahenduse edasiarendamise raames on kavandatud elamuala Maardu Järveäärse piirkonna kaguserva, Harju maakonnaplaneeringuga kavandatud rohelise võrgustiku tuumalale (Joonis 4.3.1.-2). Maakonnaplaneeringu sätestab, et rohelise võrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks looduslikkuse suunas. See toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne). Maakonnaplaneering toob välja, et rohelise võrgustiku seisukohalt on Harju maakond Eesti kontekstis üks konfliktsemaid piirkondi. Harju maakonna looduskeskkonda kujundab suhteliselt tihe ja laienev asustus ning arvukad taristuobjektid. Seetõttu on siin suuri looduslikke omavahel sidusaid alasid vähe, seda eelkõige Tallinna lähiümbruses, kus paljud säilinud looduslikud alad on inimasustuse surve all ja seetõttu killustatud. Sellest tulenevalt domineerivad ka rohevõrgu struktuurides pigem väiksema läbimõõduga tuumalad. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 23 Joonis 4.3.1.-2. Väljavõte planeeringu eelnõu maakasutusplaanist august 2019. Planeeringulahenduse edasiarendamisel kavandatava paiknemine on tähistatud punase noolega. Harju maakonnaplaneering 2030+ sätestab ühe tingimusena, et rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda alla 90%. Maakonnaplaneeringu järgi on rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine lubatud erandjuhul lubatud, kui säilib rohelise võrgustik u terviklikkus ja toimimine. Seni hoonestamata maa-alale on uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 500 m, kui üldplaneeringuga ei ole seda täpsustatud. Tiheasustusalade kujundamine on rohelise võrgustiku alal keelatud. Üldplaneeringuga kavandatav elamumaa haarab rohevõrgustiku tuumalast hinnanguliselt 15,5% (vt joonis 4.3.1.-3), mistõttu on häiritud võrgustiku funktsioneerimine. Samas ei ole maakonnaplaneering us eristatud tugialade ja koridoride ruumikujusid, mistõttu on tegemist hinnanguga käesoleva üldplaneeringu täpsusastmes. Kavandatav elamuala on aga selgelt tiheasustusele omase iseloomuga, mis on selges vastuolus maakonnaplaneeringuga sätestatud tingimust ega. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 24 Joonis 4.3.1.-3. Maardu järve kaguservas paikneva uue elamuala paiknemine rohevõrgustikus. Tuumala on piiritletud käesolevas KSH-s ja tähistatud rohelise joonega. Kollane, ilma krundipiirideta ala tähistab üldplaneeringuga kavandatavat elamuala. Oluliseks tuleb pidada Vana-Narva mnt tööstuspiirkonna ja Muuga aedlinna vahelist nö rohelist puhvrit. Tööstuspiirkonda ja aedlinna eraldav rohevöönd oli kavandatud juba eelmise linna üldplaneeringuga ja toimib laiapõhjalise leevendava meetmena potentsiaalselt konfliktsete funktsioonide eraldamiseks. Rohevöönd tagab eelkõige mentaalse eraldatuse ja visuaalse puhvri, kuid aitab leevendada ka muid häiringuid. Muudatused planeeringu eelnõus jaanuar 2020 seisuga Üldplaneeringu kooskõlastamise etapis korrigeeriti elamumaa ulatust ja paiknemist Maardu järve kaguosas. Korrigeeritud lahendusele vastavalt planeeritakse elamumaad väiksemas mahus väljaspool järve ehituskeelu- ja piiranguvööndit. Korrigeerimise tulemusena väheneb maakonnaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku tuumala ulatus hinnanguliselt 4%. Seega säilib tuumalast hinnanguliselt 96%, mis on võrgustiku funktsioneerimiseks piisav ning kooskõlas maakonnaplaneeringuga määratud üldiste kasutustingimustega. Tegemist ei ole uue tiheasustusala loomisega , vaid olemasoleva mõningase laiendamisega ning tuumala ulatuse vähendamist aitab kompenseerida linna rohealade määratlemine ja nende rohelise võrgustiku koosseisu sidumine . Sellega tugevneb võrgustiku sidusus ja funktsioneerimine. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 25 Joonis 4.3.1.-4. Maardu järve kaguosas paikneva uue elamuala paiknemine rohevõrgustikus. Maakonnaplaneeringuga määratud tuumala on piiritletud käesolevas KSH-s ja tähistatud rohelise joonega. Kollane, ilma krundipiirideta ala tähistab üldplaneeringuga planeeritud elamuala seisuga jaanuar 2020. Seisuga jaanuar 2020 on maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku piiri vastavalt elamualale täpsustatud. Kokkuvõte Maardu linna rohealad kannavad olulist rolli eeskätt linna kvaliteetse elukeskkonna loomisel ja hoidmisel. Üldplaneeringuga kavandatud rohealad loovad üldises plaanis koos maakonnaplaneeringujärgse rohevõrgustikuga ühtse ja toimiva süsteemi. 4.3.2. PÕHJA- JA PINNAVESI 4.3.2.1. PÕHJAVESI Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2027 (ÜVK) kohaselt on Maardu linna peamiseseks joogiveeks kasutatav põhjavesi kambrium-vendi (C-V) veekompleksi põhjavesi. C-V veekompleksi vesi on maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitstud tänu paksu Lontova lademe savikihile, kuid tegemist on taastumatu veevaruga. Maardu linna põhjaveevarudeks on keskkonnaministri 06. 04. 2006. a. käskkirjaga nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ kinnitatud O-C veekihist 200 m 3 /d (prognoosvaru) ning C-V veekihist 7500 m 3 /d (tagatud varu). Lisaks on alates 2011. aasta septembrist Maardu linna ühisveevarustuse süsteemi juhitud Ülemiste veepuhastusjaamast pinnaveest toodetud joogivett. Käesoleval ajal varustatakse siiski Maardu linna suuremaid elamupiirkondi Tallinna Ülemiste veetöötlusjaamast pärit joogiveega ning selleks kasutatakse rekonstrueeritud Pirita-Maardu veetoru. Täielikult on pinnavee baasil varustatud Kallavere elamupiirkond. Reservveevarustus on tagatud lokaalsete puurkaevude baasil. Maardu Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 26 linna arengukava 4 kohaselt jätkatakse Kallaveres vee- ja kanalisatsioonitorustike renoveerimist ning uutes elupiirkondades nende väljaehitamist. Tööstuspiirkondades on ette nähtud detailplaneeringud, mis sisaldavad ka veevärgi arengut. Joonis 4.1.2.1.1 Põhjavee kaitstus Maardu linna alal ning erinevates Maardu linna asumites. Punase viirutusega on joonisel märgitud mattunud orud (Aluskaart: Maa-amet 2018). Mõjude hindamine Maardu linn on olemasolev tiheasustusala, kus üldplaneering ei näe ette olulisi suuremahulisi maakasutusmuutusi. Linna eriilmelistes asumites jätkatakse seni väljakujunenud ruumilist arengut. Maardu linna üldplaneeringu kohaselt on Maardu j ärveäärne piirkond planeeritud elupiirkonnaks, aga hetkel puudub seal tsentraalne veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiliseks veevarustuse arengut suunavaks dokumendiks Maardu linnas on Maardu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK), mille kohaselt on arvestatud perspektiivsete veevõrkude laiendustega selliselt, et ühisveevärgiga oleks liitunud ~100 % elanikkonnast. Sellega arvestab ka üldplaneeringu lahendus. Ühisveevärkide rajamine ja rekonstrueerimine on keskkonnale positiivse mõjuga tegevus, mis võimaldab tagada veetarbijatele kvaliteetse vee kättesaadavuse ning vähendada keskkonda sattuvate kahjulike ainete koguseid. Tallinna Ülemiste veetöötlusjaamast veetarbijate hulga suurenemisega väheneb negatiivne mõju piirkonna põhjaveele eeskätte põhjavee tarbimise surve vähenemisega. 4 Maardu linna arengukava 2014-2025. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 27 Hetkel suunatakse Maardu linna reovesi (Kallavere ja Muuga) rekonstrueeritud Pi rita- Maardu magistraaltorustiku kaudu Tallinna puhastusseadmetesse. Ka endise Eesti Fosforiidi piirkonna ja Vana-Narva mnt ümbruse reoveed on kavas peale torustike ja reoveepumplate rekonstrueerimist juhtida Tallinna puhastusseadmetesse. Muuga endises suvilapiirkonnas on reoveekanalisatsioon välja ehitatud, varem elamutele paigaldatud kogumismahuteid on ette nähtud likvideerida. Antud tegevusel on keskkonnale positiivne mõju, kuna kogumismahutite likvideerimisega vähendatakse riski amortiseerinud mahutitest reovee sattumist pinna sesse ning põhjavette. Lähtudes Maardu linna haldusalal olevatest looduslikest tingimustest, paiknevad olemasolevad tööstuspiirkonnad võrdlemisi ebasoodsates asukohtades. Valdavalt paiknevad tööstuspiirkonnad põhjavee kaitstusest lähtuvalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, kus pinnasele sattunud saasteained infiltreeruvad kiiresti ning põhjustavad pindmise põhjaveekihi reostumist. Üldplaneering näeb ette tootmis- ja ärimaade arengu soodustamist Vana-Narva mnt tööstuspiirkonda, Muuga sadama n ing Kroodi majanduspiirkonda. Seega on äärmiselt oluline tagada olemasolevate ning kavandatavate tööstusettevõtete puhul veekaitsenõuete tagamine (st. meetmed veereostuse tekke vältimiseks, meetmed tekkinud reostuse leviku tõkestamiseks ning lokaliseerimiseks, meetmed tekkinud reostuse likvideerimiseks). Kokkuvõte Üldplaneeringu lahendus ei näe ette senisest oluliselt erinevat maakasutusviisi, mistõttu ei kaasne planeeringu elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju. Üldplaneeringu elluviimisel tuleb jälgida, et valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkondades asuvad tööstusettevõtted täidavad veekaitsenõudeid. Maardu linna edasistes arenguetappides ning planeeringutes on põhjavee kaitse seisukohalt oluline jälgida, et olemasolevatele r eoveekogumisaladele ei rajataks uusi omapuhasti süsteeme. Samuti ühiskanalisatsiooniga aladel (olemasoleva ning planeeritavava ühiskanalisatsiooniga aladel) amortiseerinud ning enam mitte kasutusel olevad omapuhasti süsteemid (kogumiskaevud, puhastid jne) tuleks likvideerida, et vältida reovee infiltreerumist pinnasesse ning põhjavette. C-V veekompleksi tarbivates rajoonides (elamupiirkonnad, aga ka tööstus, era - ja avalik sektor), rakendada vett säästvaid tehnoloogiaid, kuna C -V veekompleks on taastumatu loodusressurss. Samuti on mõistlik olukordades, kus kasutatava põhjavee kvaliteet ei pea vastama joogivee kvaliteedile, võimalusel kasutada põhjavee asemel alternatiivseid lahendusi (näiteks pinnavett või teisi põhjavee kihte). Eelnimetatud põhimõtted on olulised eelkõige üldplaneeringu jätkutegevustes, kuid võiksid siiski olla välja toodud planeeringu seletuskirjas. KSH ettepanekul on üldplaneeringu seletuskirja täiendatud. 4.3.2.2. PINNAVESI Peamisteks Maardu linna piiresse jäävateks veekogudeks on Maardu järv ning Kroodi oja. Lisaks nimetatutele asub Maardu linna haldusalal veel mitmed maaparanduskraave ning linn piirneb Muuga lahega. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 28 Maardu järve puhul on tegemist endise merest eraldunud la guuniga. Sissevool järve toimub erinevaid kuivenduskraave pidi, samuti leidub põhjaallikaid. Veevarude suurendamiseks on järve pumbatud vett Jõelähtme jõest ning samuti on pumbatud fosforiidikarjääridest eraldatavat vett. Väljavool toimub ülevoolu kaudu Kroodi ojja. Järve vett kasutati suures mahus AS Eesti Fosforiit poolt tehnoloogilise veena. Eelnevast tulenevalt on Maardu järv olnud pidevalt tööstuse saastava surve all, kuid tänu tööstusliku tootmise vähenemisele (sh karjäärivee järve pumpamise lõpetamis ega) on järve seisund paranenud. Kroodi oja saab alguse Maardu järvest ning suubub edasi Muuga lahte. Oja on aja jooksul olnud samuti olulise tööstussaastatuse surve all. Vee kvaliteedi ja kvantiteedi kujundamisel on peamine tähtsus olnud AS-i Eesti Fosforiit väljalaskudel, oluliseks heitveeallikaks on olnud ka Maardu tööstusrajoon. Keskkonnaministeerium on tellinud projekti, mille raames teostatakse Eesti ühe reostunuima veekogu, Kroodi oja, puhastamine. Põhiline osa Kroodi oru reostusest on ajaloolise iseloomuga (jääkreostus), st enamus reostust on seotud oja ja tiikide põhjasetetega. Kroodi oja puhastamise tööde lõpp on ette nähtud 2021. aastaks. Oja parema seisundi saavutamiseks on vaja tegeleda ka Kroodi oja läheduses paiknevate tööstuspiirkondade ja nende sademe- ja reoveesüsteemidega. Muuga lahe seisundit mõjutavad nii sadama alal toimuv tegevus kui ka Kroodi oja. Keskkonnaagentuuri andmete alusel 5 on Keskkonnaministeerium Maardu järve piirkonnas määranud üleujutusohuga riskipiirkonna. Määramise aluseks olnud uuringus selgus, et Maardu järve piirkonnas on üleujutusoht põhjustatud pikaajalistest rohketest sademetest ja/või lumesulast. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ KSH ja Jõelähtme valla ÜP KSH raames on Maardu järve üleujutuse tõenäosust käsitletud. Keskkonnaagentuuri andmetel puudub vaatlusandmetel põhinev info järvevee regulaatorite tegelikust mõjust järve veetasemele, kuid võib eeldada, et regulaatorite abil on üleujutusoht leevendatud. Keskkonnaministeerium 6 on jätkuvalt tegelemas üleujutusohtude riskijuhtimisega, koostamisel on riskide maandamiskavad. Aladel, mis jäävad üleujutusohuga seotud olulisteks riskipiirkondadeks (sh Maardu linn), tuleb organiseerida operatiivne hüdroloogiline seire ja eelnev riskide kaardistus . Maardu järv on avalikult kasutatavat veekogu, millel on kallasrada ja millele peab kohaliku omavalitsuse üksus planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu. Üldplaneeringuga on kaldaalad planeeritud haljasaladeks ning avalik juurdepääs kallasrajale tagatud planeeritud puhkealade ja teede kaudu. Kallasraja sulgemist üldplaneeringuga ei planeerita. Mõjude hindamine Maardu järve seisundi parandamine on Maardu linna üldplaneeringu poolt vähe mõjutatav, kuna lisaks tööstuse ja elamute reoveele satub olulises osas täiendavai d toitaineid Maardu järve ka järve valgalal asuvatelt põllumajandusmaadelt, mis jäävad Maardu linnast välja. Veekogude seisundi parandamise seisukohalt on kindlasti positiivse mõjuga tekkiva reovee suunamine Tallinna puhastusjaama. Planeeringulahenduse edasiarendamisel järve kaguserva kavandatud elamuala ei oma 5 Arvutuslikud tippveetasemed üleujutusohuga riskipiirkondadele. Lõpparuanne. 2014. 6 Üleujutused, Keskkonnaministeerium. http://www.envir.ee/et/uleujutused Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 29 järve seisundile olulist negatiivset mõju, kui kanalisatsiooni - ja sademevee kanalisatsioonilahendused on nõuetekohased. Elamuala jääb väljapoole üleujutusohuga riskipiirkonda, mis on määratud järve läänekaldale. Maardu linna veemajandust suunavate dokumentide alusel suunatakse Kallavere põhjaosa reoveed Tallinna puhastusjaama ning sademeveed mööda olemasolevaid kraave Muuga lahte. Kallavere lõunaosa vihma- ning pinnaseveed juhitakse sademevee kollektori kaudu Kroodi ojja. Seoses reovee suunamisega Tallinna puhastusjaama kaasneb nii Kroodi ojale kui ka Muuga lahele mõningane positiivne mõju, kuna vähendatakse keskkonda saastavate ainete voogusid. Suublatesse suunatava sademevee puhul on ebasoodsa kes kkonnamõju vältimiseks oluline jälgida, et tööstusettevõtete territooriumil tekkiva sademevee puhul ei satuks suublatesse reoaineid. Selleks tuleb tööstusettevõtete territooriumil tekkiva sademevee puhul rakendada nii tehnoloogilisi kui administratiivseid meetmeid sademevee reostatuse vältimiseks (näiteks alade kuivpuhastus, reostustõkendite olemasolu, samuti ka plaanid ning juhised reostusjuhtumite korral tegutsemiseks). Lisaks eelpool nimetatule tuleb seda jälgida ka suurematelt tänavatelt kogutava sademe vee puhul. Sademevee puhastamiseks saab kasutada nii konventsionaalseid meetmeid (näiteks liiva-õlipüüdurid), kui ka alternatiivseid lahendusi (näiteks puhastusmärgalad) või nende omavahelisi kombinatsioone. Elamu- ja keskuste aladele rajatavate sademevee kanalisatsioonisüsteemide puhul tuleks soovitatavalt rakendada vee lokaalselt käitlust (näiteks tinglikult puhta vee immutamine rohealadel, sobivate tingimuste puhul murukatuste rajamine). Sademeveekanalisatsiooni abil kogutud vee käitlemisel oleks vastava te võimaluste olemasolul samuti soovitav kasutada ekstensiivseid lahendusi (näiteks puhastusmärgalad, filtersüsteemid, imbsüsteemid jmt). Tihedalt asustatud elamupiirkondades on oluline välja arendada ühisveevärgi - ja kanalisatsioonisüsteemid. Eelnevast lähtuvalt tuleb kanalisatsiooniga varustatud aladel likvideerida amortiseerinud ja mitte kasutused olevad reovee kogumismahutid. Samuti tuleb ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ning veekogude seisundi parandamiseks tööstusaladel ja suurematel tänavatelt kogutav vesi puhastada reoainetest. Kokkuvõte Üldplaneeringu lahendusel on pinnavee kvaliteedile kaudne positiivne mõju, kui arendustegevusel järgitakse keskkonnanõudeid. Maardu järve kaldaalade haljasaladeks määramine ning avaliku juurdepääsu tagamine kallasrajale on positiivse mõjuga nii sotsiaal-majanduslikule- kui looduskeskkonnale. 4.3.3. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele (LKS) kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad lood use üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasan dil kaitstavad loodusobjektid. Maardu linna territooriumil leidub kaitstavaid loodusobjekte suhteliselt vähe – vaid mõned kaitstavate liikide leiukohad ning üksikobjektid. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 30 Kaitstavad looduse üksikobjektid Maardu linna territooriumil on Miku raudkivi (KLO4001244), Iru aiandi kivi (KLO4000053) ja Indikaatorkivi (KLO4001243). Miku raudkivi ja Iru aiandi kivi on rabakivi rahnud, millel on vastavalt 50 ja 10 m laiune piiranguvöönd. Üldplaneeringu järgi asuvad mõl emad äri ja tootmise maa-alal. Indikaatorkivi on rändrahn, millel on 50 m laiune piir anguvöönd. Üldplaneeringu järgi asub see haljasala ja parkmetsa maa-alal. Kaitstavate liikide leiukohad II kaitsekategooria nahkhiireliigi põhja-nahkhiire leiukoht (KLO9116311) asub Muuga elamupiirkonnas. Seal on 2009. a registreeritud 1 isend. II kaitsekategooria linnuliigi, rohunepi (KLO9120837) esinemine (3 isendit) on a 2013. registreeritud Maardu järveäärsel alal, kuhu on pla neeritud osaliselt puhke- ja virgestusehitiste ja osaliselt väikeelamu maa -ala. Sarnane oli üldplaneeringu maakasutuse lahendus ka eelmises üldplaneeringus. 7 II kaitsekategooria taimeliigi, aasnelgi kasvukoht (KLO9303672) asub osaliselt puhke- ja virgestusehitiste ja osaliselt haljasala/parkmetsa maa-alal. Kui 2000. aastal leiti kasvukohast üksikud liigi isendid, siis 2018. aastal liiki ei tuvastatud. Samas on säilinud osaliselt liigile sobivat elupaika. II ja III kaitsekategooria käpaliste, ainulehise soovalgu (KLO9305413) ja vööthuul- sõrmkäpa (KLO9305412) kasvukohad asuvad Muuga aedlinna ja Vana-Narva mnt tööstuspiirkonna vahelise puhvrina toimival haljasalal. 2004. aastal on kasvukohas tuvastatud 9 soovalgu isendit ja sadu vööthuul -sõrmkäpa isendeid. Mõjude hindamine Üldised kitsendused kaitstavatele loodusobjektidele sätestab looduskaitseseadus, mille kohaselt ei või näiteks kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma loodusobjekti valitseja nõusolekuta muuhulgas kehtestada üldplaneeringut. Seega on vajalik Kekskonnaameti kui kaitseala valitseja kooskõlastust, mis antakse vaid juhul kui tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Looduskaitseseadus toob ka välja, et II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% ja III kategooria liikide vähemalt 10 % teadaolevate ja Keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Maardu li nna territooriumil leiduvate liikide kasvu/leiukohtade kaitsek s ei ole kaitsealasid moodustatud ja seega kehtib neil ala del isendikaitse. Maardu üldplaneeringu lahendus ei too enamike seal registreeritud liikide jaoks muutusi kaasa. Välja võiks tuua vaid kaks liiki – rohunepi ja aasnelgi. Üldplaneeringu lahendus säilitab osaliselt rohunepi (LK II) Maardu järveäärse leiukoha, kuid osaliselt on see planeeritud ja oli ka juba eelmise üldplaneeringu kehtimise aegselt planeeritud elamualaks. Koostatav üldplaneering ei muuda piirkonnas eelnevalt kehtinud maakasutust. Elamuala ei ole hetkel veel lõpuni välja arendatud. Arvestades, 7 Maardu linna üldplaneering aastani 2015. http://maardu.kovtp.ee/uldplaneering Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 31 et ala kohta on olemas ainult 1 vaatlus ja alal ei ole kaitseala moodustatud, ei ole ilmselt tegemist rohunepi regulaarse ning väärtus liku mängu- ja pesitsusalaga. Planeeringuga nähakse ette kergliiklustee rajamine läbi aasnelgi (LK II) kasvukoha (KLO9303672). Taristu rajamine kahjustab kasvukohta ning vajalik on eelnevalt täpsustada liigi kasvukoha väärtust ja liigi esinemist sellel alal ning leida kergliiklustee lahendus, mis säilitaks vajadusel väärtusliku kasvukoha osa. Kokkuvõte Kaitstavale loodusele ei ole Maardu linna üldplaneeringu lahenduse elluviimine olulise ebasoodsa mõjuga. Mitmed kaitstavate liikide leiukohad on registreeritud linna rohealade piires, mida võib pidada üldiselt kaitseväärtusi toetavaks maakasutuseks. Planeeringu edasisel elluviimisel ja ehitustegevuste kavandamisel tuleb silmas pidada, et kaitstavate loodusobjektidega seonduvad tegevused objekte ei kahjustaks ning vajadusel tuleb tegevused kooskõlastada Keskkonnaametiga. Näiteks on vajalik täpsustada II kaitsekategooria liigi kasvukoh ta (aasnelk, KLO9303672) läbivalt kavandatud kergliiklustee rajamise mõjusid. Selgitada välja liigi kasvukoha väärtus ja liigi esinemine sellel alal ning leida kergliiklustee lahendus, mis säilitaks vajadusel väärtusliku kasvukoha osa. Seega üldplaneeringu lahenduse elluviimisel määratud tingimuste täpsustamine ning nendega arvestamine olulist ebasoodsat mõju kaasa ei too. Vastav leevendusmeede on üldplaneeringu seletuskirjas välja toodud. 4.3.4. MAAVARAD Maardu territooriumil täna ühtegi kaevandusluba väljastatud ei ole ning üldplaneering kaevandustegevust ei planeeri. Mõjude hindamine Maapõueseaduse (MaaPS) § 14. lg 1 kohaselt tuleb haldusorganil tagada arvele võetud maavaravaru säilimine kaevandusväärsena ja tagatud peab olema juurdepääs maavaravarule. See omakorda seab erinevad maakasutuspiirangud maardlate maa - alade arendamisel. Maardu linna territooriumile ulatuva Maardu graniidimaardla piirkonnas planeerib üldplaneering Kallavere elamupiirkonnas ju ba hoonestatud elamualade tihendamist ja laiendamist. Planeeritav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimist ega maavarale juurdepääsu, kuna valdav osa linna territooriumist, mis kattub graniidimaardlaga, on juba hoonestatud elamute ja ühiskondlike hoonetega, rajatud on teid ja tehnovõrke. Planeeringuala kattub osaliselt Maardu fosforiidikaevanduse vanade kaevandusšahtidega, kus olev põhjavesi tungib pinnale ja tekitab nn tehno geenseid allikaid. Probleeme on ilmnenud Kroodi majanduspiirkonnas – kui trasside ehitamisel ühes kohas vee vaba liikumine takistada, hakkab mujal uputama. Veetaseme muutmine võib samuti mõjutada diktüoneemakildast välja leostuvaid raskmetalle (Ni, Pb, Zn, Cu), mille tulemusel võib šahtidest maapinnale jõudva vee raskme tallide sisaldus suureneda, mis omakorda mõjutab näiteks Kroodi oja. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 32 Kaevandustegevusega kaasnevaid mõjusid põhja - ja pinnaveele ning taimestikule on käsitletud aruandes “Maardu fosforiidilevila tehnogeense põhjavee kvaliteedi uuring”. 8 Uuring oli jätkuks 2012-2013. aastal läbi viidud eelmisele Maardu fosforiidilevila tehnogeense põhjavee kvaliteedi uuringule (Mäeinstituut, 2013). Maardu fosforiidilevila koos sellel paiknevate fosforiidikarjääride ja kaevandusega on näide piirkonnast, kus lakanud kaevandamistegevuse mõju ümbritsevale keskkonnale võib kesta aastakümneid pärast selle lõppu. Maardu fosforiidikarjäärides lõppes kaevandamistegevus 1991. aastal. Karjääride peaaegu 30 aastat kestnud tegevusega kaasnesid mitmed ümbritsevat looduskeskkonda ni ng pinna- ja põhjavee kvaliteeti mõjutanud protsessid. Pärast kaevanduse sulgemist täitusid kaevanduskäigud veega ja sellest voolavad tänapäeval välja tehnogeensed allikad. Jüriado jt (2012) viitavad asjaolule, et Maardu fosforiidilevila ala on endiselt ük s kõige enam reostunud piirkondi Eestis. Kaevandamisel muudeti tundmatuseni ümbritsev maastik ning pärast kaevandamistegevuse lõppu korrastati see ainult osaliselt. Maardu fosforiidilevila alal pärast karjääride hülgamist teostatud uuringud kinnitavad, et pinna- ja põhjavett saastavad protsessid, mis olid aktuaalsed kaevandamistegevuse ajal, kestavad tänaseni ja karjääri ning kaevanduse territooriumil olev pinna - ja põhjavesi erineb märkimisväärselt teiste Põhja-Eesti seisuveekogude ja ümbritsevate põhjavee kihtide veest (nt. Puura, 1998; Mäeinstituut, 2013). Viimati koostatud uuring toob välja, et Maardu karjääri ja kaevanduse aladelt lähtuval jääkreostusel võib olla oluline mõju Maardu fosforiidilevila alast lääne - ja loodesuunas paiknevale Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksi osale, mille staatiline veetase on madalam Maardu karjäärijärvede ja nende väljavoolu aasta keskmisest veetasemest. Karjääridest ja kaevandusest lähtuv jääkreostus mõjutab aga endiselt Kroodi oja vee kvaliteeti. Loodusliku hüdraulilise gradiendi mõjul voolab sinna nii Maardu põhjakarjäärist kui Maardu kaevanduse käikudest pärinev vesi, millest osa pärineb suure tõenäosusega Maardu lõunakarjäärist. Pärast kaevandusvee pumpamise lõppu on Maardu lõunakarjääri mõju Maardu järvele aga o luliselt vähenenud ja tänapäeval olulist vee liikumist lõunakarjäärist Maardu järve ei toimu. Uuring toob välja soovitused, mida tuleb arvesse võtta kaevandustegevusest lähtuva kahju vähendamiseks (vee)keskkonnale Maardu fosforiidikarjääride ja kaevanduse näitel ning tulevastes uuringutes ja seiretel Maardu tehnogeensel alal . Nt: 1. karjääride ja kaevanduse ala sulgemine lõpule viia, võttes arvesse nii varem koostatud sulgemise projekti (Mäeinstituut, 1991), karjääri aladel tänaseks juba läbi viidud uuringute tulemusi kui ka tulevasi uuringuid; 2. karjääride ja kaevanduse korrastamise projektiga seotud keskkonnamõjude hindamisel tuleks kindlasti arvestada Maardu karjääride ja kaevanduse alal tänaseks toimunud looduslikke muutusi; 3. suletavates karjäärides reguleerida kaevikutesse tekkivate pinnaveekogude režiimi selliselt, et neis kogunev jääkreostus ei jõuaks ümbritsevatesse saastumata pinnaveekogudesse ja põhjaveekihtidesse ning korrastada olemasolevaid väljavoole selliselt, et vältida üleujutusi karjääriga piirnev atel aladel (Rammul jt., 2017). KSH teeb ettepaneku täiendada planeeringu seletuskirja ja tuua maavarade peatükis välja vajadus riigi ja omavalitsuste koostöös tegeleda Maardu fosforiidilevila jääkreostuse ja sellega kaasnevate mõjude probleemistikuga. 8 Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut. Tallinn, 2017 Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 33 Joonis 4.3.4.-1. Maardu tehnogeense ala kaart, kus on näidatud Maardu karjääride, Maardu kaevanduse ja Ülgase kaevanduse asukohad ning Maardu fosforiidilevila piirid (Mäeinstituut, 2013; Maa-amet, 2017). Linna idaosa kattub väga väikeses ulatuses perspektiivse alaga lubjakivi geoloogiliseks uuringuks (nimetus Maardu 2). 9 Nii maardla kui perspektiivala jäävad Jõelähtme valla territooriumile. Joonis 4.3.4.-2. Maardu maardla plaan mäeeraldiste uuringuruumi taotluste ja keskkonna- tingimustega, Eesti Geoloogiateenist us, 2018. 9 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2018. https://www.egt.ee/et/eesmargid-tegevused/maapoueressursside-otsingud-ja-uuringud/projektid/harju-ehitusmaavarad Kokkuvõte Üldplaneeringuga ei kavandata Maardu linna territooriumile mäetööstusmaa juhtotstarbega maa-alasid ja kaevandusalasid. Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel on arvestatud MaaPS -s sätestatuga ning Maardu graniidimaardla osas ei planeerita tegevusi, mis mõjutaks maavaravaru kaevandamisväärsena säilimist või halvendaks olemasolevat olukorda maavaravarule juurdepääsu osas. 4.4. KESKKONNATERVIS 4.4.1. MÜRA Müra normväärtused Alates 1. veebruarist 2017 reguleerib välisõhu müra normväärtusi keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. Siseriiklike normatiividega võrdlemiseks hinnatakse mürataset 2 m kõrgusel maapinnast. Otseseks normtasemetega võrdluseks kasutatakse müra hinnatud taset ehk etteantud ajavahemikus määratud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Eesti seadusandluses kasutatakse müra kriteeriumitena peamiselt kaht näitajat: päevane (7.00–23.00) ja öine (23.00–7.00) müra hinnatud tase: ◼ müra hinnatud tase päeval – L d (7.00-23.00), sh lisatakse õhtusel ajavahemikul (19.00-23.00) tekitatud mürale parandus +5 dB, ◼ müra hinnatud tase öösel – L n (23.00-7.00). Eraldi normatiivid on kehtestatud liiklus - ja tööstusmürale. Tööstusmüra normid on üldjuhul rangemad kui vastavad liiklusmüra normväärtused, kuna tehnoseadmete müra spektraalseid omadusi (näiteks võimalik tonaalne ja/või ebaühtlase tekkega müra) peetakse mõnevõrra häirivamaks kui tavapärast sõiduvahendite müraspektrit. Tööstusmüra eespool nimetatud määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad. Liiklusmüra on müra, mida põhjustavad regulaarne auto -, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus. Regulaarsest liiklusest põhjustatud müra normtasemete kehtestamisel on arvestatud keskmise liiklussagedusega aastaringselt või regulaarse liiklusega perioodi vältel. Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt: ◼ I kategooria – puhke- ja virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad; ◼ II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad, rohealad (välja arvatud rohealad, mis planeeritakse Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 35 kaitsehaljastusena toimimaks puhvrina müra, visuaalse ja mentaalse mõju puhul); ◼ III kategooria – keskuse maa-alad jt segafunktsiooniga alad (nt elamu- ja ärimaa segafunktisoon); ◼ IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad (müra suhtes vähem tundlikud hooned ehk bürood, teenindus- ja ametiasutused jne); ◼ V kategooria – äri- ja tootmise maa-alad, sadama maa-alad, jäätmekäitluskohad (rakenduvad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded; ei rakendu keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 nõuded, kuna neid ei loeta müratundlikeks aladeks) ; ◼ VI kategooria – liikluse maa-alad ja teed (ei rakendu keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 nõuded, kuna neid ei loeta müratundlikeks aladeks). Asulate keskustes on reeglina asjakohane müra normväärtuste rakendamisel lähtuda III kategooria (keskuse ala, kus paiknevad nii elamud ja ühiskasutusega hooned, kui ka kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted) nõuetest. Puhtakujulistes elamupiirkondades, kus ei paikne muu kõrvalfunktsiooniga (äri, teenindus, tootmine) alasid, ning tervishoiu ja puhkealadel on asjakohane II kategooria alade nõuete rakendamine. Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi: ◼ müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid, ◼ müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Planeeringust huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata. Olemasolevas olukorras müra normatiivsuse hindamisel, samuti uute üksikhoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel, tuleb üldjuh ul lähtuda piirväärtuse nõuetest, kuna eksisteerivate teede- ja tänavate äärde uute hoonete rajamisel ei ole hoonete teepoolsel küljel tihti reaalne välisõhus leviva müra sihtväärtuse nõude täitmine (samas on asulates mõistlik siiski ka teede lähedusse uus i hooneid rajada). Hoonete teepoolsel fassaadil tuleb rakendada eelkõige ehituslikke meetmeid (akende helipidavuse parandamine, fassaadikonstruktsioonide helipidavuse tõstmine), mis tagavad head tingimused hoonete siseruumides. Müra sihtväärtuse nõude täitmine tuleb eesmärgiks seada eelkõige hoonete hoovipoolsetel õuealadel ja laste mänguväljakutel ning puhkeotstarbega piirkondades. Samuti tuleb müra sihtväärtuse tagamine võtta eesmärgiks uute laiaulatuslikke elamu - või puhkealade planeerimisel. Järgnevates tabelites on toodud liiklus- ja tööstusmüra normväärtused erinevate kategooriate lõikes päeval ja öösel. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 36 Tabel 4.4.1. Liiklusmüra normtasemed hoonestatud või hoonestamata aladel (päeval/öösel, dBA) I II III Ala kategooria virgestusrajatiste haridusasutuste, keskuse maa-alad üldplaneeringu maa-alad ehk tervishoiu- ja IV alusel vaiksed alad sotsiaalhoolekand ühiskondlike e-asutuste ning hoonete maa-alad elamu maa-alad, rohealad Müra 60/50 50/40 55/50 sihtväärtus 65 1 /55 1 Müra 60/55 65/55 55/50 piirväärtus 65 1 /60 1 70 1 /60 1 1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel Tabel 4.4.2. Tööstusmüra normtasemed hoonestatud või hoonestamata aladel (päeval/öösel, dBA) I II III Ala kategooria virgestusrajatiste haridusasutuste, keskuse maa-alad üldplaneeringu maa-alad ehk tervishoiu- ja IV alusel vaiksed alad sotsiaalhoolekand ühiskondlike e-asutuste ning hoonete maa-alad elamu maa-alad, rohealad Müra 45/35 50/40 55/45 sihtväärtus Müra 55/40 60/45 65/50 piirväärtus Mõju hindamine Üldplaneeringu täpsusastmes käsitletakse potentsiaalselt müra tekitavaid tegevusi ning müra tekitavaid objekte müraallikate tüübi põhiselt, müraallikad on üldjoontes jaotatavad kahte kategooriasse (sarnaselt normväärtuste klassifitseerimisele): ◼ Liiklusmüra sh maanteed ja tänavad, raudteed ning teatud määral ka Tallinna lennujaam; ◼ Tööstusmüra sh tootmisalad ning sadamad. Liiklusmüra puhul võib olulisema mõjuga teedest välja tuua: ◼ Tallinn-Narva mnt – Maanteeameti 2017. a liiklusloenduse andmetel keskmine liikluskoormus ca 19 000…28 500 sõidukit ööpäevas. Teele lähimate müratundlike alade (Teemeistri tn eluhooned Maardu jäve lähistel) kaitseks on juba rajatud müratõkkeseinad; ◼ Muuga sadama tee – Maanteeameti 2017. a liiklusloenduse andmetel keskmine liikluskoormus 5671 sõidukit ööpäevas. Tee vahetus läheduses (lähima 100 m raadiuses) müratundlike eluhooneid ei asu; Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 37 ◼ Vana-Narva mnt – Maanteeameti 2017. a liiklusloenduse andmetel keskmine liikluskoormus ca 3400 sõidukit ööpäevas. Tee vahetus läheduses müratundlike alasid ei asu; ◼ Maardu tee – Maanteeameti 2017. a liiklusloenduse andmetel keskmine liikluskoormus 2210 sõidukit ööpäevas. Raudteeliikluse puhul on viimaste aastate liikluskoormus selgelt vähenenud võrreldes 10-15 aasta taguse ajaga. Elamurajooniga piirneva l Maardu-Muuga raudteel ning aedlinna läbival Maardu-Miiduranna raudteelõigul toimuv rongiliiklus (eelkõige öine liiklus) võib siiski mõjuda häirivalt piirkonna elanikele ning selle aspektiga tuleb arvestada maakasutuse planeerimisel. Valdavalt on raudtee naabruses tegemist väljakujunenud elamualaga, Altmetsa tee ja Pirnipuu pst piirkonda planeeritavale elamumaa ja raudtee vahele on kavandatud roheline puhvertsoon. Tööstusmüra (sh sadamad) on teatud piirkondades olulisim lokaalne müraallikas. Muuga sadama osas on viimastel aastatel läbi viidud mitmeid mürauuringuid 1011, mille raames on hinnatud sadama tegevusest tingitud müra levikut ning müra vähendamise meetmete vajadust. Uuringute kohaselt üldjuhul sadama lähiümbruses müra normväärtusi ei ületata, kuid üksikute lähimate eluhoonete juures ei saa lühiajaliselt välistada öise müra normväärtuse ületamist aktiivse tegevuse (nt aktiivne rongikoosseisude koostamine, vedurite-rongikoosseisude manööverdamine) korral. Autoliikluse osas võib lähitulevikus tõenäoliselt jätkuvalt ette näha mõningast liikluskoormuste suurenemist, mis suurendab liiklusmüra häiringut ja mingil määral ka müraga kokku puutuvate inimeste hulka. Üldiselt prognoositakse põhimaanteede osas lähima paarikümne aasta jooksul liikluskoormuste suurenemist ca 1,5 korda, mis toob kaasa 1,5…2 dB suuruse mürataseme (müra hinnatud tase päeval ja öösel) tõusu teede ääres. Olenevalt teest või teelõigust võib kasv olla ka suurem (samuti võib teatud teedel ka liikluskoormus langeda), nt liikluskoormuste kahekordne tõus toob kaasa mürataseme suurenemise ca 3 dB võrra. Planeerimisel on lähtutud häiringu vähendamise ja vältimise põhimõtetest. Uute taristuobjektide projekteerimisel tuleb arvestada liiklusest tulenevate mõjudega ning tagada vastavus müra normväärtustele. Elamuarendust vahetult suure liikluskoormusega teede äärde ei planeerita, maanteede ja elamupiirkonna vahelised alad on võimalusel kavandatud haljasaladena, mis toimivad puhvrina. Müra suhtes tundlikuma funktsiooniga hoonete ja pindad e rajamisel tuleb järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest ning tagada head tingimused hoonete siseruumides. Välisõhus levivad müratasemed peavad vastama õigusaktides toodud normtasemetele. Raudteemüra osas ei saa tulevikuprognoose kuigi täpselt anda, kuna raudteevõrgu kasutamise aktiivsust mõjutavad lisaks siseriiklikele arengutele (ning ettevõtete huvidele) ka suhted naaberriikidega ning majanduskeskkond. Liikluskoormuste ja 10 Muuga sadama piirkonna mürauuring. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ), 2016 . 11 Muuga Sadam, Viimsi vald ja Jõelähtme vald, Harjumaa. Müraemissioonide mõõtmised, Akukon Oy Eesti Filiaal, 2016. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 38 mürataseme suurenemise vahel kehtib raudtee puhul sama seos – liikluskoormuste kahekordne tõus toob kaasa mürataseme suurenemise ca 3 dB võrra. Perspektiivse Rail Baltic raudtee rajamisel suureneb küll piirkonna üldine mürafoon, kuid müra piirväärtuse ületamist uutes piirkondades ei teki, kuna u ue raudtee rajamisel tuleb järgida rangemaid müraalaseid nõudeid ning tagada paremad elutingimused kui olemasoleva raudtee ümbruses. Rail Baltic raudtee rajamisel tuleb Rail Baltic maakonnaplaneeringu kohaselt kogu Muuga elamupiirkonnaga külgnevas raudteel õigus ette näha müra vähendavavad meetmed (nt müratõkkesein). Perspektiivse Rail Baltic raudtee rajamisega kaasnevat müra on hinnatud Keskkonnaministeeriumi poolt heakskiidetud Rail Baltic maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes 12. Tööstusmüra puhul tuleb lähtuda eelkõige sellest, et uute tööstusettevõtete rajamisel või tööstustegevuse laiendamisel ei põhjustataks ülenormatiivset mürataset naaberaladel. Samuti tuleb vältida uute müratundlike alade rajamist kõrge müratasemega tööstusalade lähedusse (või rakendada asjakohaseid mürakaitsemeetmeid), eriti tähelepanelik tuleb olla ööpäevaringselt töötavate ettevõtete puhul. Tööstust on soovitatav arendada eelkõige olemasolevates tootmispiirkondades ja suuremate teede ääres, mis võimaldab transpordivood suunata otse maanteele müra - ja saastetundlike alasid läbimata. Elamupiirkondade lähistel tootmistegevuse arendamisel tuleb eelistada tootmisharusid, mille mõju ei ulatu tootmishoonest väljapoole. Juhul, kui mõju ulatub tootmishoonest vä ljapoole, on oluline välja töötada leevendusmeetmed. Rasketööstusettevõtete ja olulise ruumilise mõjuga objektide asukoha valikul tuleb järgida ohutuid kaugusi elamu- ja puhkealade suhtes ning rakendada negatiivseid mõjusid leevendavaid meetmeid (nt puhvertsoonid). Planeeringu eelnõu edasiarendamisel on arvestatud Terviseameti poolse kommentaariga ja nihutatu d Sarapiku tee ja Pähklimäe tn piirkonnas paiknevad haljasala ja parkmetsa maad nii, et see piirneb vahetult elamualaga. Kokkuvõte Üldplaneering on suunatud eelkõige uute müra konfliktalade tekke vältimisele ning transpordimõjude piiramisele. Tootmistegevus suunatakse tundlikest aladest eemale ning tööstust arendatakse eelkõige transiitmagistraali ja suuremate teede ääres, mis võimaldab transpordivood suunata otse maanteele müra- ja saastetundlike alasid läbimata. Välditakse elamualade laiendamist maanteede ääres, samuti tööstusalade ning Muuga kaubasadama (ning kaubaraudtee) vahetus läheduses. Üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne müra kontekstis olulist negatiivset keskkonnamõju, pigem on kaasnevad mõjud kaudsed ja positiivse iseloomuga. 12 Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. Heakskiidetud aruanne. 10.08.2017 http://railbaltic.info/et/materjalid/keskkonnamoju -strateegiline-hindamine-ksh/category/1356- heakskiidetud-ksh-aruanne-9-08-2017 Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 39 4.4.2. VIBRATSIOON Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni hindamisel lähtutakse Sotsiaalministri 17.05.2002.a. määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” kehtestatud nõuetest, mis peavad silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset. Uutele projekteeritavatele hoonetele (elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu -, rühma- ja magamistoad) kehtestatud vibrokiirenduse piirväärtused on 79 dB päeval ja 76 dB öösel. Kui vibratsiooni (maapinna võnkeid) tekitav tööstusobjekt või masin/seade ei asu just vahetult eluhoone kõrval, ei ole reaalne, et tööstushoonetest väljapoole ulatuv vibratsioon võiks levida lähimate tundlike elamualadeni. Tavapärase tööstushoonete ekspluateerimise korral ei kujune väljaspool hoonestust maapinna kaudu levivat vibratsiooni taset, mis mõjutaks elanike heaolu või naaberhoonete seisundit. Arvestades tootmisobjektide paiknemist ei ole normaalrežiimil töötavatest tootmisettevõtetest lähtuv vibratsioo n norme ületav. Teoreetiliselt on vibratsioon, mis tööstusalade territooriumilt välja võib ulatuda, seotud peamiselt raskeveokite liiklusega. Intensiivse liiklusega raudteeliinide läheduses võib maapinna kaudu leviv vibratsioon olla tajutav, kuid juhul, kui tegemist ei ole vahetult raudtee ääres (kaitsevööndis) asuvate hoonetega, on üldjuhul tegemist vähem olulise probleemiga kui seda on sama objekti mürahäiring. Raudteeliikluse puhul tekitab rongi rataste veeremine rööpal vibratsioonienergiat, mis antakse rööpa aluse kaudu edasi pinnasesse. Energiakogus, mis antakse pinnasesse edasi, on otseselt sõltuv rongi ratta ning rööpa siledusest ja rongi vedrustussüsteemi ning rööpa tugistruktuuri vahel tekkida võivatest resonantssagedustest. Juhul kui rööpa pind o n ebatasane, rattad ebaühtlased, vedrustus on liialt jäik või geoloogilised tingimused soodustavad levikut, võivad tekkivad vibratsioonitasemed olla tajutavad ka raudtee lähiümbrusest kaugemal, kuid võimalikud piirväärtust ületavad piirkonnad jäävad siiski raudtee lähiümbrusesse. Autoliiklusega kaasnev vibratsioon on reeglina samuti vähem aktuaalne teema kui samast teest lähtuv müra. Heas seisukorras teede korral ei ole põhjust eeldada liiklusest tingitud vibratsiooni tasemeid, mis küündiks eluhoonete piir väärtuste lähedale või võiks põhjustada kahjustusi olemasolevatele hoonetele. Halvas seisus (auklik või vajunud teepind) teede läheduses võib raskeveokite möödasõidu korral maapinna kaudu leviv vibratsioon olla tajutav ka juhul, kui vibratsiooni väärtused on madalamad kui vastav piirväärtus. Seega on antud kontekstis vibratsioonimõjude vältimiseks oluline eelkõige teede korrashoid ning raskeveokitele kiiruspiirangute, kindlate liikumiskoridoride ning liiklemiskellaaegade määramine, mida üldjoontes rakendat akse juba käesoleval ajal. Kokkuvõte Kokkuvõttes on üldplaneering suunatud eelkõige uute konfliktalade tekke vältimisele ning transpordimõjude piiramisele. Tootmistegevus suunatakse tundlikest aladest eemale ning tööstust arendatakse eelkõige transiitmagi straali ja suuremate teede ääres, mis võimaldab transpordivood suunata otse maanteele müra - ja saastetundlike alasid läbimata. Välditakse elamualade laiendamist maanteede ääres, samuti tööstusalade ning Muuga kaubasadama (ning kaubaraudtee) vahetus lähedus es. Üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne seega olulist negatiivset mõju. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 40 4.4.3. VÄLISÕHU KVALITEET Maardu linnas mõjutavad välisõhu kvaliteeti lisaks linna sisestele välisõhu heiteallikatele ka selle lähipiirkonnas paiknevad heiteallikad. Üldiselt võib heiteall ikad jagada viide põhigruppi: ▪ naftaproduktide ja muude kemikaalide käitlemine (saasteainetena esinevad erinevad lenduvad orgaanilised ühendid, ebameeldiva ja ärritava lõhnaga ühendid); ▪ puistekaupade (turvas, kivisüsi, killustik, väetised) laadimine, mille käigus eraldub tahkeid osakesi; ▪ muu tööstustegevus (va naftaproduktide, kemikaalide ja puistekaupade käitlemine), mis on seotud näiteks keevitustöödega, metalli töötlemisega, mööbli tootmisega jms. Eralduvateks saasteaineteks võivad olla mitmesugused lenduvad orgaanilised ühendid, tahked osakesed j ne; kütteseadmete kasutamine (katlamajad, väikeelamud), millega kaasneb olenevalt kasutatavast kütuse liigist lämmastikoksiidide, vääveldioksiidi, süsinikmonooksii di ja raskmetallide eraldumine; ▪ transpordi kasutamisel kütuse põletamisel tekkivad saasteained (lämmastikoksiidid, süsinikmonooksiid, lenduvad orgaanilised ühendid, tahked osakesed jms), maismaatranspordi korral lisaks ka tahked osakesed teede kulumisest (eriti talvisel ajal). Olmelise iseloomuga paiksed heiteallikad on koondunud elamualadele, kus puudub kaugküte – peamiselt Muuga aedlinnas (kokku 448 ha). Sellised madalad ja väikese võimsusega heiteallikad võivad kütteperioodil põhjustada koosmõjus märkimi sväärseid saasteainete saastetasemeid maapinnalähedases õhukihis (eriti inversiooni tingimustes), st need võivad halvendada välisõhu kvaliteeti piirkonnas lokaalselt. Nimetatud heiteallikatest viiakse välisõhku peamiselt järgmiseid saasteaineid: lämmastikdioksiid, süsinikmonooksiid, süsinikdioksiid, mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid, vääveldioksiid, raskmetallid ja tahked osakesed (sh peenosakesed ja eriti peened osakesed). Vajadusel võib kohalik omavalitsus ebasoodsate ilmastikutingimuste korral anda soovitusi kütmise aja kohta, et vältida ohtlikku õhusaastet. Teede õhusaaste on peamiselt seotud liikluskoormusega, liikluse iseloomu ning mootorsõidukite tehnilise seisukorraga. Maismaatranspordist tulenev õhureostus võib kahjustada pinnase omadusi, taimi, loomi ja inimeste tervist, seda küll peamiselt ainult teede vahetus läheduses (paar- kuni kolmkümmend meetrit teest). Arvestada tuleb ka liiklusest tingitud õhusaaste leviku iseärasusi – tee on joonallikas, millelt lähtuva saaste maksimaalsed kontsentratsioonid tekivad tee pinna kohal ja hajuvad teest kaugemale liikudes kiiresti, mistõttu üldjuhul ei teki väljaspool teeala saastetaseme piirväärtusi ületavaid saasteainete kontsentratsioone. Maardu puhul võib eeldada, et linnasisesed tänavad ei ole oluliselt saastatud, kuid saasteainete saastetasemete seisukohalt on olulised suuremad teed (nt Tallinn-Narva mnt ja Põhjaranna tee). Keskkonnalubade infosüsteemi ja Keskkonnaregistri avalike teenuste andmetel oli seisuga 23.11.2018 Maardu linnas registreeritud õhusaasteloa ja kompleksloa kohustusega käitiseid kokku 35. Neist vedelkütuste terminale 8, tööstusettevõtteid, kelle tegevuse käigus eraldub lenduvaid orgaanilisi ühendeid (edaspidi nimetatud ka LOÜ) samuti 8, kütteseadmeid omavad käitiseid oli kokku 22. Tööstuslikud paiksed Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 41 heiteallikad asuvad Maardus põhiliselt kolmes piirkonnas: Muuga sadama keskosas, Kroodi ja Vana-Narva tööstuspiirkonnas. Muuga sadamas tervikuna on Maardu linna välisõhu kvaliteeti oluliselt mõjutada võivaid paikseid heiteallikaid kokku 12 käitises, millest 9 tegeleb vedelike käitlemisega (naftaproduktid ja mitmesugused muud kemikaalid, eralduvateks saasteaineteks on LOÜ-d, vesiniksulfiid jt). Administratiivselt hõlmab Muuga sadama piirkond lisaks Maardu linnale ka Viimsi ja Jõelähtme valla territooriumi (näiteks Muuga sadamas asuvad vedellasti terminalid paiknevad valdavalt Viimsi valla territooriumil). Sadama territooriumi piirist Muuga aedlinna põhjapiirini jääb 400 -500 m, vahepealsel alal (Viimsi vald) asuvad veel suvilad. Kuid lisaks Maardu linna ja Muuga sadamaalal paiknevatele heiteallikatele mõjutavad linna välisõhu kvaliteeti ka lõuna ja ida suunda jäävate käitiste tegevus. Väljastatud õhusaastelubade ja keskkonnakomplekslubade alusel (Maardu linn ja selle lähipiirkond kokku) võiks järeldada, et saasteainetele kehtestatud õhukvaliteedi piir - ja sihtväärtuseid väljaspool käitiste tootmisterritooriumite piire (osade käitiste korral on selleks Muuga sadama territooriumi piir) ei ületata. Samas on mitmetele olulistele käitistele väljastatud keskkonnaload perioodil enne 2017. aastat (01.01.2017 jõustus atmosfääriõhu kaitse seadus ja kehtestati uued nõuded saasteainete heitkoguste ja tekkivate saastetasemete hindamiseks, sh erinevate käitiste koosmõjus). Uute nõuete kohaselt tuginetakse keskkonnalubade väljastamisel õhukvaliteedi hindamise osas kas õhukvaliteedi taseme pidevseire või indikaatormõõtmiste tulemustele või piirkonna välisõhku sama saasteainet väljutatavate heiteallikate koosmõju hindamise hajumisarvutuste tulemusele (Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74, § 17 lg 5). Välisõhu kvaliteedi seire teostamiseks on Maardu linna püstitatud kaks (nimedega Maardu-1 ja Maardu-2, mõlemad Vana-Narva tööstuspiirkonnas) ja Muuga sadama piirkonda kolm seirejaama (Muuga-1, Muuga-2 ja Muuga-3, kõik Viimsi vallas), milles registreeritakse lisaks tuule suunale, kiirusele, temperatuurile ka mittemetaanseid süsivesinikke (edaspidi tähistatud ka NMHC) ja vesiniksulfiidi (H 2 S). Muuga-3 seirejaamas registreeritakse lisaks ka benseeni (C 6 H 6 ), tolueeni (C 7 H 8 ), ksüleeni (C 8 H 10 ) ja peeneid osakesi (PM 10 ). Kõik pidevmõõtmiste andmed on avalikud kättesaadavad interneti aadressil vahendusel www.õhuseire.ee. Kõik seireandmed on aruannetena seireveebis: seire.keskkonnainfo.ee. Seirejaamasid haldab Eesti Keskkonnauuringute Keskus (edaspidi nimetatud ka EKUK). EKUK koostatud seirearuannetestl 13 , 14 , 15 , 16 järeldub, et NMHC saastetasemed on piirkonnas tervikuna langustrendis. Ülevaade süsivesinike kontsentratsioonidest Muuga-1 ja Muuga-2 seirejaamade andmetel aastate lõikes on toodud joonisel 4.4.3.- 1. 2009. ja 2010. aastal oli märgata keskmiste kontsentratsioonide mõningast kasvu, mis võis olla seotud naftatransiidi mahu suurenemisega Eestis. Alates 2011. aastast on Muuga sadama terminalide käive ja mittemetaansete süsivesinike aastakeskmine kontsentratsioon taas vähenenud. Viimastel aastatel on NMHC kontsentratsioon jäänud vahemikku ca 0,02-0,03 mgC/m 3 (tinglik piirväärtus 2 mgC/m 3 - keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuste hulgas ei ole enam 13 Õhukvaliteedi mõõtmised muuga sadamas 2014. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2015. 14 Õhukvaliteedi mõõtmised muuga sadamas 2015. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2016. 15Õhukvaliteedi mõõtmised muuga sadamas 2016. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2017. 16Õhukvaliteedi mõõtmised muuga sadamas 2017. Eest i Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2018. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 42 alifaatseid süsivesinikke, lähtutud on ligroiini ehk toorbensiini 24 tunni keskmisest piirväärtusest). Joonis 4.4.3.-1 Süsivesinike aastakeskmine kontsentratsioon aastate lõikes Muuga linnas paiknevates seirejaamades. Ka 1 tunni keskmised kontsentratsioonid on aastate lõikes langenud. Kui eelmisel kümnendil esines alifaatsete süsivesinike osas 1 -tunni keskmise piirväärtuse 5 mgC/m 3 üksikuid ületamisi, siis praegu on maksimaalsed kontsentratsioon id oluliselt väiksemad: 2016. ja 2017. aastal registreeriti Muuga-1 seirejaamas maksimaalseks kontsentratsiooniks vastavalt 3,21 mgC/m 3 ja 1,10 mgC/m 3 , Muuga-2 2,23 mgC/m 3 ja 0,52 mgC/m 3 ning Muuga-3 0,66 mgC/m 3 ja 0,80 mgC/m 3 . Maardu-1 ja Maardu-2 seirejaamade andmetel on 2015.-2016. aastal NMHC aastakeskmised kontsentratsioonid vahemikus 0,003 -0,04 mgC/m 3 , maksimaalsed ühe tunni keskmised kontsentratsioonid olid vahemikus 0,145 -0,697 mgC/m 3 . Nimetatud seirejaamade andmetel on ka vesiniksulfiidi (H 2 S) kontsentratsioonid alates 2007. aastast järk-järgult vähenenud. Kui veel 2007. aastal mõõdeti Muuga -1 seirejaamas kuus ja Muuga-2 seirejaamas kolmteist ühe tunnikeskmise piirväärtuse 8 μg/m 3 ületamist, siis 2012. aastal mõõdeti Muuga-1 seirejaamas ainult üks ja 2015. aastal kaks tunnikeskmist piirväärtust ületav kontsentratsiooni. Alates 2012. aastast on nii Muuga-1 kui ka Muuga-2 seirejaamades aasta keskmised vesiniksulfiidi kontsentratsioonid vähenenud. Muuga-3 seirejaamas mõõdeti 2017. aastal keskmise ks vesiniksulfiidi kontsentratsiooniks 0,23 μg/m 3 . Maardu-1 ja Maardu-2 seirejaamade 2014.-2017. aasta andmetest selgub ,et H 2 S keskmised kontsentratsioonid jäid vahemikku 0,28 -0,92 μg/m 3 , maksimaalsed ühe tunni keskmised kontsentratsioonid seejuures vahem ikku 1,9-11,3 μg/m 3 . Ühe tunni piirväärtuse 8 μg/m 3 ületamist esines 2014 aastal kokku 7 korral, 2015 aastal 10 korral. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 43 Piirväärtuse ületamist 2016 ja 2017 aastal ei registreeritud, kuid sellele lähedane väärtus (~7μg/m 3 ) mõõdeti ühel korral Maardu-2 seirejaamas 2016 aastal. Joonis 4.4.3.-2. Vesiniksulfiidi keskmine kontsentratsioon aastate lõikes Muuga linnas paiknevates seirejaamades. Joonistelt 1 ja 2 ning EKUK poolt teostatud mõõtmistulemuste analüüsist võib järeldada, et NMVOC ja H 2 S saastetasemed on pikema perioodi lõikes langenud, kuid samas on viimasel kolmel aastal H 2 S tasemed taas tõusnud. Kütteseadmetest ja transpordist emiteeritavate saasteainete heitega seotud välisõhu kvaliteedi hindamise viimane uuring Maardu linnas tehti 2012. aastal 17 (EKUK seirebuss võttis proove 7 päeva vältel aadressil Ringi tn 64, mis asub Kallavere elupiirkonnas). Uuringu käigus tuvastati, et lämmastikdioksiidi (NO 2 ) tunni- ja ööpäeva keskmine kontsentratsioon oli vastavalt 29,3 μg/m 3 ja 11,5 μg/m 3 (NO 2 ühe tunni piirväärtus 200 μg/m 3 , 1 aasta piirväärtus 40 μg/m 3 , 24 h piirväärtust kehtestatud ei ole). Vääveldioksiidi (SO 2 ) korral maksimaalne tunni keskmine 1,04 μg/m 3 ja ööpäeva keskmine 0,42 μg/m 3 (1 h piirväärtus 350 μg/m 3 , 24 h 125 μg/m 3 ). Süsinikmonooksiidi (CO) maksimaalne 8 tunni keskmine 0,2 μg/m 3 (8 tunni piirväärtus 10000 μg/m 3 ). Eriti peenete osakeste (PM 2,5 ) tunni keskmine 24,1 μg/m 3 ja ööpäeva keskmine 15 μg/m 3 (1 h ja ööpäeva piirväärtust kehtestatud ei ole, aasta keskmine 25 μg/m 3 ). Vesiniksulfiidi (H 2 S) maksimaalne tunnikeskmine 0,4 μg/m 3 ja ööpäeva keskmine 0,24 μg/m 3 (1 h ja ööpäeva piirväärtus 8 μg/m 3 ). Benseeni määramiseks kasutati passiivproovi võtmist (ajavahemikul 11.09.2012 kuni 18.09.2012), mis andis mõõteperioodi sisalduseks 0,28 μg/m 3 (aasta keskmine piirväärtus on 5 μg/m 3 ). Raskmetallidest saadi ööpäeva keskmised tulemused: arseen (As) 0,587 ng/m 3 (1 aasta sihtväärtus 6 ng/m 3 ), kaadmium (Cd) 0,185 ng/m 3 (1 aasta sihtväärtus 5 ng/m 3 ), nikkel (Ni) 10,96 ng/m 3 (1 17 Linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüs. Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Tallinn 2013. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 44 aasta sihtväärtus 20 ng/m 3 ) ja plii (Pb) 0,005712 μg/m 3 (1 aasta piirväärtus 0,5 μg/m 3 ). Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) korral registreeriti ööpäeva keskmine kontsentratsioon välisõhus 0,101 ng/m 3 (1 aasta sihtväärtus 1 ng/m 3 ). Lähim riiklik välisõhu saastetaseme pidevs eirejaam, mis iseloomustaks sarnaselt Maardu linna tööstusheitega seonduvaid saasteainete kontsentratsioone kütteseadmetest ja transpordist, paikneb Maardu linnast ca 12 km kaugusel lääne suunal Põhja-Tallinna linnaosas aadressiga Kopli tänav 76. Seirejaam as teostatakse vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, osooni, süsinikoksiidi ja peente osakeste (PM 10 ) seiret. Nimetatud seirejaama viimati analüüsitud seireandmete tulemused on esitatud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 2014. aastal koostatud töös "Välisõhu kvaliteedi seire 2014. Riiklik keskkonnaseire alamprogramm. Tallinn 2015". Nimetatud töös esitatud lämmastikdioksiidi ja vääveldioksiidi andmeid võib tinglikult kasutada Maardu linnas nii kütteseadmete kui ka liikluse poolt põhjustatud saastetaseme ligikau dseks hindamiseks (ka niinimetatud fooniandmetena). Uuringu andmetel tuvastati, et lämmastikdioksiidi korral on selgelt näha seos liiklusega (öisel ajal on saastetasemed oluliselt madalamad). EKUK'i poolt koostatud aruandes viidatakse korduvalt, et saasteainete kontsentratsioonid on tingituna inimtegevusest sageli tugevalt sesoonse iseloomuga ning lämmastikdioksiidi puhul on selgelt näha, et oluline osa nende ühendite saastest pärineb tõenäoliselt transpordist. Seega võib Maardu linna NO 2 taset hinnanguliselt iseloomustada seireandmetele tugineva nädalase käigu maksimumi tasemega ~20 µg/m 3 (vastab väärtusele ca 10 % ÕPV 1 ) ja vääveldioksiidi korral ~7 µg/m 3 (vastab väärtusele ca 2 % ÕPV 1 ). Esitatud andmeid toetavad ka eespool nimetatud 2012. aasta mõõtmiste andmed. Maardu linnas tervikuna ei ole tehtud piirkonda iseloomustavat uuringut erinevate saasteallikate heite koosmõjust, mis annaks ülevaate võimalikust NO 2 , CO ja summaarsete tahkete osakeste (PM-sum) maksimaalsetest saastetasemetest. Lõhnaainete levik Potentsiaalse lõhnaaine emissioonidega seonduvaid käitiseid on Maardu linnas ja selle lähipiirkonnas kokku ca 27, neist 13 Maardu linnas, väljaspool Maardut 14 ja neist omakorda 8 paiknevad Muuga sadamaalal. Muuga, Maardu ja Randvere piirkonnas on registreeritud arvukalt lõhnakaebusi (vt joonis 4.4.3-3). Samas ei tähenda ebameeldiva lõhna esinemine saasteainele kehtestatud piirväärtuse ületamist, kuna teatud ained on tajutavad väga madalatel kontsentratsioonidel. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 45 Joonis 4.4.3-3. Kaebuste arv aastate lõikes Muuga, Maardu ja Randvere piirkonnas kokku. Keskkonnainspektsiooni andmetel registreeriti Muuga, Maardu ja Randvere piirkonnas 2006 aastal 378 lõhnakaebust, 2007 aastal 231, 2008 aastal 204, 2009 aastal 187. Aastatel 2010 vaid 49 kaebust, 2011 aastal 61. Taas hakkas kaebuste arv kasvama 2012 aastal (kokku 106), 2013 aastal 122, 2014 aastal 212, 2015 aastal 206, 2016 aastal kokku 72 kaebust. Kokku oli välisõhu kvaliteeti puudutavaid kaebusi 2017. aastal Keskkonnainspektsioonile esitatud 156, mis on enam kui poole rohkem võrreldes 2016. aastaga (38 esitati Muugal ja 59 Maardu linnast). Sagedasemad on kaebused varahommikul ja õhtusel ajal, samuti nädalavahetustel. Olenemata tuule suunast esitati suur osa kaebusi ajal, mil tuule kiirus oli 1– 4 m/s. Peamiseks kaebuste põhjuseks oli piirkonnas leviv kütuse lõhn. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 2013. aastal tehtud Muuga piirkonna lõhnauuringus 18 jõuti modelleerimisega järeldusele, et Muuga sadama territooriumiga piirnevates elamupiirkondades ja olulisel osal Maardu linnast on 15% aasta lõhnatundide kriteerium ületatud (vt alljärgnev joonis) 19. 18 Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Kesklabor. Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ja saasteainete heitkoguste hindamine Muuga sadamas, Tallinn 2014. 19 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed". Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 46 Joonis 4.4.3-4. Lõhnatundide esinemissagedus (allikas Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2013). Saasteallikate suundanalüüsist võib järeldada, et valdavalt on registreeritud saastetasemete kõrgemad episoodid seotud piirkonnas tervikuna asuvate terminalide tegevusega. Siiski ei saa kõrgemate lõhnaainete tasemete episoodide puhul endiselt täielikult välistada ka kauglevi, nt Muuga ja Maardu seirejaamadeni võib ulatuda Milstrandi terminali (asukoht Randvere tee 5, Haabneeme alevik, Viimsi vald) tekitatud saastetasemed. Välistatud ei ole ka Loo alevikus tegutsevad ettevõtted (va terminalid), ent enamikel juhtudel võib olla tegu piirkonnas tervikuna tegutsevate terminalide tekitatud saastepilve „rändega“ vastavalt muutuvatele tuulte suundadele 20,21. 2015. aastast paigaldati Muuga sadama ja Maardu piirkonda kokku 20 sensoriga lõhnaseiresüsteem (e-ninad). Sensorite registreeritud andmed on veebipõhiselt on-line süsteemis projektis osalejatele püsivalt jälgitavad. Moodustatud on piirkonna lõhnaprobleemi töögrupp, mille eesmärk on kokku leppida sobivates meetmetes vähendamaks piirkonna lõhnahäiringut 22. Lõhnatase on üldiselt pärast seda näidanud vähenemist 23 . Piirkonnas (Muuga sadamas) oli seisuga 01.01.2020 tegutsevatest 20 Muuga sadamas naftasaadusi käitlevates terminalides enim lõhnahäiringuid põhjustavad tegevused. Eksperthinnang. Hendrikson & Ko OÜ töö nr 2154/14, Tallinn 10.11.2014 21 Muuga sadama piirkonnas lõhnahäiringuid põhjustada võivad tegevused (lisaks sadamaga seotud naftaterminalidele). Seirejaamade suundanalüüsil põhinev eksperthinnang. Hendrikson & Ko OÜ töö nr 2154/14-3, Tallinn 23.03.2015. 22 http://www.portoftallinn.com/static/files/112.3_Keskkonnaamet_Muuga%20keskkonnap%C3%A4ev_22.1 1.2016,%20l%C3%B5hn.pdf 23 http://maardu.kovtp.ee/en/uudised-ja-teated/- /asset_publisher/GOSUWtP4XUy9/content/id/13996954?redirect=http%3A%2F%2Fmaardu.kovtp.ee Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 47 ettevõttetest kolm koostanud lõhna aine esinemise vähendamise tegevuskava, mis on ka Keskkonnaameti poolt heaks kiidetud 24. Mõju hindamine Maardu linnas tuleb arvestada võimaliku kumulatiivse mõjuga välisõhu kvaliteedile. Piirkonnas tervikuna (st lisaks Maardu linnale) välja kujunenud olukord on tähelepanuväärne tänu välisõhu heiteallikate suurele hulgale ja nende kontsentreerumisele teatud aladel. Linna välisõhule avaldavad mõju ka väljaspool linna asuvad välisõhu heiteallikad. Tööstuspiirkondade (Vana-Narva ja Kroodi) edasisel arendamisel, sh detailplaneeringute koostamisel ja keskkonnalubade taotlemisel, tuleb planeeritavate uute käitiste rajamisel või olemasolevate käitiste tegevuste muutumisel teostada igakordselt piirkondlikud õhusaasteainete ja lõhnaainete leviku modelleerimised kõikide olemasolevate ja perspektiivsete allikate koosmõjus. Teisisõnu, tuleb hinnata, kas planeeritav tegevus/rajatav käitis võib põhjustada välisõhu kvaliteedi olulist halvenemist, seejuures arvestades võimalike meetmete rakendamist atmosfääriõhu kaitse seaduse ja tööstusheite seaduse mõistes. Atmosfääriõhu kaitse seadus sätestab lõhnaallika valdaja kohustused lõh na leviku piiramiseks, sh lõhna vähendamise tegevuskava koostamise 25 , kui Keskkonnainspektsioon tuvastab atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud lõhnaaine esinemise häiringutaseme ületamise. Keskkonnainspektsioon teavitab häiringutaseme ületamisest Keskkonnaametit ja määrab lõhnaaine esinemise häiringutaseme ületamise põhjustanud heiteallika käitajale tähtaja lõhnaaine esinemise vähendamise kava koostamiseks. Kavaga rakendatavad meetmed peavad olema efektiivsed ja piisavad tagamaks, et lõhnaaine väl jutamisel ei ületata lõhnaaine esinemise häiringutasemeid või käitise tegevus vastab tööstusheite seaduse § -s 8 toodud parima võimaliku tehnika kriteeriumitele. Lõhna vähendamise tegevuskavades rakendatavad meetmed üldiselt vähendavad ka vastavast allikast õhku sattuvate saasteainete kontsentratsioone. Atmosfääriõhu kaitse seadus ei sätesta otseseid piiranguid planeerimistegevusele 15 % lõhnatundide piirkonnas. Samas kui lähtuda keskkonnaseadustiku üldosa seaduses toodud vältimispõhimõttest 26 , siis ei tohi sellesse piirkonda ehitada lõhnatundlikke objekte. Keskkonnaseadustiku üldosa seadusest lähtuvalt rakendub planeeringualaga seotud piirkondades (kus lubatud 15%-list häiringutaset ületatakse) sisuliselt ajaline piirang planeeringulahenduse elluviimisele (s t planeerida võib, kuid ehitama ei tohi hakata enne kui lõhnaolukord on lahenenud). KSH teeb ettepaneku lisada seletuskirja järgmine soovitus, et uute lõhnatundlike objektide rajamine aladele, kus lubatud lõhnatundide arv aastas ületas seniste uuringutulem uste põhjal lubatud 15%-list häiringutaset, ei ole soovitav enne, kui on tagatud lõhnaaine väljutamisel lõhna esinemise häiringutasemete vastavus õigusaktidega kehtestatud tasemetele või käitise tegevus vastab tööstusheite seaduse §-s 8 toodud parima võimaliku tehnika kriteeriumitele. Tingimused uue heiteallika (arvestades nii saasteaineid kui lõhnaaineid) planeerimiseks sõltuvad selle iseloomust, samalaadsete saasteallikate esinemisest ümbruses ning võimalikust foonisaastatuse taseme väärtusest. Kindl asti tuleb hinnata ka uue käitise korral potentsiaalset ohtlikkust elamuala välisõhu kvaliteedile , kui elamuala jääb planeeritava käitise mõjualasse (vähemalt 500 m raadiuses käitise igast 24 https://www.keskkonnaamet.ee/et/lohn. 25 Atmosfääriõhu kaitse seadus 4. jagu Ebameeldiva või ärritava lõhnaga aine. 26 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10. Vastu võetud 16.02.2011. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 48 heiteallikast). Otsuse tegemisel tuleb arvestada ettevaatuspõhimõtt ega, st mitte lubada tegevusi, kuni nende võimalik kahjulik keskkonnamõju pole selge. Kallavere edelaossa kavandatud tööstusmaade osas tuleb jälgida, et sinna ei kavandataks tegevusi, mille oluline mõju ulatub üle tootmisterritooriumi piiri lähedal asuvate elamualadeni. Transport Maardu linna liikluskoormus üldplaneeringuga kavandatu elluviimisel eeldatavalt küll mõnevõrra kasvab, kuid see ei tähenda otseselt samaväärset õhusaaste taseme tõusu, sest eeldatavalt paraneb tulevikus ka transpordivahendite tehni line seisund tervikuna. Välistatud ei ole, et liiklusest tingitult võib saasteainete tase lokaalselt tõusta piirväärtusteni, juhul kui jätkub samasugune liiklusolukord (modaalne jaotus ja koormus). Liikluskoormuste suurenemisega vastavuses suureneb otsesel t tahkete osakeste saastetase, kuna selle saasteainega on otseselt seotud eelkõige teepinnaga kontaktis olevate autode arv. Tahkete osakeste kasvu aitab pidurdada talvisel perioodil naastrehvide kasutamise asemel lamellrehvide kasutamine. Võib öelda, et transpordist lähtuv õhureostus võib suuremate teede ja tänavate vahetus läheduses olla küll märkimisväärne, kuid väljaspool teeala ei ole nii hetkeolukorras ega ka lähitulevikus tegemist olulise probleemiga. Transpordimüra vähendamiseks rakendatavad korralduslikud meetmed mõjutavad reeglina ka õhusaaste taset. Kokkuvõte KSH on teinud ettepaneku lisada üldplaneeringu seletuskirja allpool toodud välisõhu kvaliteedi seisukohalt võimalikud leevendavad meetmed: ▪ hinnata iga uue käitise korral potentsiaalset ohtlikkust elamuala välisõhu kvaliteedile, kui elamuala jääb planeeritava käitise mõjualasse (vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast). ▪ tööstuspiirkondade (Vana-Narva ja Kroodi) edasisel arendamisel, sh detailplaneeringute koostamisel ja keskkonnalubade taotlemisel, tuleb planeeritavate uute käitiste rajamisel või olemasolevate käitiste tegevuste muutumisel teostada igakordselt piirkondlikud õhusaasteainete ja lõhnaainete leviku modelleerimised kõikide olemasolevate ja perspektiivsete allikate koosmõjus. ▪ Kallavere edelaossa kavandatud tööstusmaade osas tuleb jälgida, et sinna ei kavandataks tegevusi, mille oluline mõju ulatub üle tootmisterritooriumi piiri lähedal asuvate elamualadeni . ▪ uute lõhnatundlike objektide rajamine aladele, kus lubatud lõhnatundide arv aastas ületas seniste uuringutulemuste põhjal lubatud 15%-list häiringutaset, ei ole soovitav enne, kui on tagatud lõhnaaine väljutamisel lõhna esinemise häiringutasemete vastavus õigusaktidega kehtestatud tasemetele või käitise tegevus vastab tööstusheite seaduse §- s 8 toodud parima võimaliku tehnika kriteeriumitele. Väljatoodud leevendavad meetmed on sisse viidud üldplaneeringu selet uskirja. Meetmete järgimisel ei too üldplaneeringu elluviimine kaasa olulist negatiivset mõju Üldplaneeringuga seatud tingimused parandavad seega keskkonnaseisundit ja tagavad uue ettevõtluse puhul keskkonnahoidlikuse. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 49 4.4.4. RADOON Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Mõnikord võib kõrge radoonisisaldusega olla ka põhjavesi ja looduslikud ehitusmaterj alid. Kõrget looduslikku radoonisisaldust võib leiduda peaaegu kõikjal Eestis, kuid peamiselt on radooniohtlik Põhja-Eesti. Radoon radioaktiivse ainena põhjustab tervisehäireid ja soodustab haiguste teket (nt kopsuvähk, valgeveresus, luukoe hõrenemine). Mõjude hindamine Kõige ajakohasemad andmed radooniriskiga alade leviku kohta on koondatud Eesti Geoloogiakeskuse 2017. aastal valminud Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlasesse [1] . Lähtuvalt standardist [2] jaotatakse pinnaseõhu Rn-sisalduse alusel Eesti pinnas Rn-riski tasemelt madalaks (< 10 kBq/m³), normaalseks (10‒50 kBq/m³), kõrge ks (50–250 kBq/m³) ja eriti kõrgeks (> 250 kBq/m³). Atlase väljavõtte järgi (vt joonis 4.4.4.-1.) jääb Maardu linn osaliselt ka eriti kõrge riski piirkonda. Joonis 4.4.4.-1. Maksimaalne radoonisisaldus pinnaseõhus. Väljavõte Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlasest. Eesti Geoloogiakeskus 2017. Atlas toob välja, et aladel, kus Rn-sisaldus pinnaseõhus ületab 30 kBq/m³, on otstarbekas elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete projekteerimisel teha eelnevalt detailsemad uuringud. Maja asukoha pinnase kõrge Rn-sisalduse korral tuleb rakendada ehitamisel radoonikaitse nõudeid, et vähendada Rn -sisaldust majade siseõhus miinimumini. Aladel, kus radoonisisaldus pinnaseõhus ületab 200 –250 kBq/m³ tuleks atlase järgi vältida lasteasutus te, elamute, olme- ja teiste sarnase suunitlusega hoonete ehitamiseks. Eelkõige jäävad eriti kõrge riski piirkonda Maardu Järveäärse Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 50 piirkonna idaosa, Vana-Narva mnt tööstuspiirkond ja ka Kallavere elupiirkond. Nendes piirkondades on vajalik radooniriski d etailsem uurimine ja konkreetsete täiendavate leevendavate meetmete seadmine. Oluline radooniriski vältimise meetod on teavitamine. Kui hoone on ehitatud kõrge radooniriskiga või kõrge looduskiirgusega alale, tuleks sellest teavitada tulevasi kasutajaid ja anda kasutajatele infot ka selle kohta, kas Rn -sisaldus on korterite olme- ja tööruumide õhus kontrollitud ning milline on Rn -sisalduse tase. Kokkuvõte Arvestades eriti kõrge riskiga alade esinemist Maardu linnas tegi KSH ettepaneku tuua üldplaneeringus jätkutegevuste korral välja detailsema radooniuuringu vajadus. Ettepanek on üldplaneeringu seletuskirja sisse viidud . Leevendusmeetmeid rakendades ei too üldplaneeringu elluviimine kaasa olulist negatiivset mõju. 4.5. KLIIMAMUUTUSEGA KAASNEVAD MÕJUD Kliimamuutuste all peetakse populaarteaduslikus kirjanduses ja avalikes diskussioonides silmas pikaajaliselt ilmnevaid muutusi ilmastikuoludes, mis on tingitud kasvuhooneefektist põhjustatud globaalsest soojenemisest 27 . Eelkõige käsitletakse olulisemate muutustena temperatuuride tõusu ja sellega kaasnevaid mõjusid – liustike sulamine, lumevabad talved; maailmamere keskmise taseme tõus; sademete jaotuse muutused. Kliimamuutuste tulemusel sagenevad ja intensiivistuvad äärmuslik ud ilmastikunähtused nagu üleujutused ja põuad. Temperatuuride tõus mõjutab ökosüsteeme, osa liike ja elupaike hävib, toimub liikide levik põhja suunas. Sealjuures on täheldatud, et kliimamuutuse mõju tööstusele ja energiasektorile võib olla ka positiivne, kuna kütteenergia vajadus väheneb. Inimese heaolu ja tervist võivad mõjutada negatiivselt uute liikide, samuti bakterite ja viiruste pealetung. Kliimamuutustega võib kaasneda ka suurenev oht inimese varale (üleujutused, tormikahjustused). Kliimamuutuste mõjud on piirkonniti erinevad. Eesti kontekstis on olulisemateks kliimamuutustega seonduvateks nähtusteks peetud järgmisi asjaolusid: lume- ja jäävabad, oluliselt soojemad talved (talv ine keskmine temperatuur ca 0°), samas säilib ekstreemsete külmalainete võimalus; sadamete hulga kasv (Eestis hinnanguliselt aasta keskmisena ca 20% rohkem); muutused looduslikes kooslustes (külmalembeliste liikide kadu, külmapelglike liikide levik); merevee taseme tõus ja rannikuerosiooni oht; tormide sagenemine; üleujutuste sagenemine; pikenevad ja sagenevad kuumalained, mille tulemusel moodustuvad linnades nn „kuumasaared“. 27 Teaduskirjanduses võib kliimamuutus tähistada igasugust pika aja jooksul ilmnevat muutust ilmastikuolude statistilistes näitajates. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 51 Mitmed ülal nimetatud nähtustest toovad kaasa otseselt ruumilise planeerimisega seotud mõjusid. Maardu linnas võib olulisimaks pidada sademete hulga kasvu ja temperatuurimuutusi, mis ruumiliselt tähendab tähelepanu pööramist : sademeveesüsteemide toimimisele, kõvakattega pinnase osatähtsuse reguleerimisele, haljastuse tagamisele, hädaolukordadele reageerimisele: tormide sagenemisest tulenevad nõuded ehitiste vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimissuutlikkusele. Üldplaneering seab tingimused kõvakattega pinnase osakaalule läbi looduslikuna säilitatava või planeeritava ala osatähtsuse seadmis e, kavandatakse ka rohealasid. Samuti on seatud põhimõtted sadamevee käitlemisele. Muuga aedlinnas võib probleemiks osutuda väljakujunenud tänavavõrk, kus tänavate laiused sageli piiravad operatiivtranspordi kiiret juurdepääsu. Üldplaneeringu raames väljatöötatud liiklusskeem, mis toob välja laiemad jaotustänavad, on väljakujunenud linnakeskkonna puhul ainuke reaalne meede olukorra parandamiseks. Kokkuvõte Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevad kliimamuutuste kohanemise kontekstis pigem positiivsed mõjud, oluliste negat iivsete mõjude ilmnemist ei ole ette näha . 4.6. JÄÄTMETEKE JA -HOOLDUS Maardu linnas on korraldatud nõuetekohane jäätmevedu ja toimub j äätmete liigiti kogumine. Jäätmevaldkonnas jääb linna arengut suunava teks dokumentideks jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri. Üldplaneeringuga määratakse tingimused, millega tuleb jäätmekäitluskohtade täiendaval planeerimisel ja/või olemasolevate asukoha muutmisel arvestada. Jäätmekava annab valdkonnale piisavad suunised ja näeb ette tegevused, mis on detailsemal tasemel kui üldplaneeringu täpsusaste. Uushoonestusalade realiseerumisel võib eeldada mõningast jäätmetekke kasvu. Samas on uushoonestusalad kavandatud väljakujunenu d linnalises keskkonnas ja seotult olemasoleva taristuga, mistõttu ei kaasne jäätmehooldusele olulisi negatiivseid mõjusid. Kavandatud on kompostimisväljak Metsapargi edelaserva. Esialgses eskiislahenduses vahetult kompostimisväljakuga piirneva kavandatud korterelamu- äri- ja ühiskondlike hoonete maa-ala ulatust on lahenduse korrigeerimisel protsessi jooksul vähendatud. Sellest lähtuvalt ei kaasne ka konflikti mitte kokkusobivate maakasutuste kontekstis. Kokkuvõte Üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne jäätmetekke ja -hoolduse valdkonnas olulisi mõjusid. Konkreetseid asukohti ei määrata, kuna Vana -Narva mnt tööstuspiirkond, Kroodi majanduspiirkond ja Muuga sadam linna majandus - ja tööstuspiirkonnana Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 52 hõlmavad suure osa linna territooriumist ja on perspektiivis täiendavate jäätmekäitluskohtade asukohaks sobilikud. Konkreetsete tingimuste määramisega, millega tuleb jäätmekäitluskohtade täiendaval planeerimisel arvestada, välditakse elanikele võimalike häiringute teket. Üldplaneeringu ja jäätmekava suuniste kaudu tagatakse jäätmete ladestamise vähendamine ja vastavus keskkonnastrateegias toodud eesmärgile. 4.7. ETTEVÕTLUSKESKKOND Maardu linn on aktiivne ettevõtluspiirkond, linnastruktuuris on välja kujunenud tööstusettevõtete koondumisalad. Hästi eristuvad linna t erritooriumil piirkonnad, kus paiknevad potentsiaalset keskkonnamõju omavad ettevõtted, sh ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted – Vana-Narva mnt tööstuspiirkond, Kroodi majanduspiirkond ning Muuga sadama ala (Maardu linna haldusterritooriumile jääb sadamast ca 135 ha, kuid Muuga sadamas paiknevad ohtlikute ettevõtete ohuala võib ulatuda ka Maardu linna territooriumile). Üldplaneering näeb ette Vana-Narva mnt piirkonna arenemise tööstuspargina, Kroodi majanduspiirkonna mitmekesise ettevõtlustegevusega majanduspiirkonnana. Toodud on põhimõtted ja tingimused piirkondade arenguks, antud on suunis , et ettevõtlus peab linnakeskkonda sobima ja olulisi keskkonnamõjusid ei tohi kaasneda. Oluliseks on peetud Muuga aedlinna ja Vana-Narva mnt tööstuspiirkonna vahelise rohelise puhvri säilimist, samuti on Kroodi majanduspiirkond eristatud Kallavere laiendavast hoonestusalast haljasala ja parkmetsa maa-alaga. Seatud põhimõtted ja tingimused annavad ettevõtjale kindluse arenguvõimaluste osas ja parandavad seeläbi ettevõtluskeskkonda. Liikuvuse parandamiseks on planeeritud täiendavad kergliiklusteed ühendamaks ka ettevõtlusalasid. Kergliiklusteede rajamine tõstab tööstuspiirkondade kvaliteeti ja võimaldab töötajatel valida keskkonnasõbralik liiku misviis. Äri- ja teenindusettevõtted koonduvad planeeringulahenduse järgi Kallaverre, ette on nähtud maa-alad ka Muugal ja Järveäärses piirkonnas. Nii on tagatud eeldused teenuste arendamiseks. Uued ärimaa-alad on ühendatud ka kergliiklusteedega. Kokkuvõte Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevad pos itiivsed mõjud ettevõtluskeskkonnale. 4.8. MÕJUDE OMAVAHELISED SEOSED JA KUMULATIIVSED MÕJUD Üldplaneeringu näol on tegemist pikaajalise arengudokumendiga, mistõttu avalduvad ka planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad mõjud üldjuhul kaudselt ja pikaajaliselt. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 53 Kumulatiivne mõju on üksikute tegevuste ja mõjuliikide koostoimes avalduv/tekkiv mõju (mis ei pruugi olla erinevate mõjude „aritmeetiline summa”) ja omav aheline vastastikune mõju. Üldplaneeringu realiseerimisel on positiivne kumulatiivne mõju linna üldisele arengule eelkõige mitmekülgse ja valikuvõimalusi pakkuva elu - ja töökeskkonna loomise läbi. Negatiivsete kumulatiivsete mõjude ilmnemist ei ole üldplaneeringu kontekstis ette näha. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 54 5. LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIRE VAJADUS Mõjude leevendamise eesmärk on vältida või vähendada üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivat võimalikku negatiivset mõju ning võimendada kaasnevaid positiivseid mõjusid. Maardu linna üldplaneeringu koostamise ajal on leevendusmeetmete väljatöötamine toimunud kogu protsessi vältel, mistõttu on üldjoontes välja töötatud laiapõhjaline ja kõiki keskkonnakomponente arvestav pla neeringulahendus. KSH raames on erinevate teemade lõikes tehtud täiendavaid ettepanekuid lahenduse parandamiseks ning kavandatud tegevustega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks. Täpsustatud on planeeringuga antavaid suuniseid, põhimõtte id ja tingimusi. Vajalikud leevendavad meetmed sisalduvad üldplaneeringu seletuskirjas seatavates tingimustes. Korrigeeritud planeeringulahenduse osas toob KSH seisuga august 2019 välja vajaduse täiendavalt kaaluda elamuala kavandamist Maardu Järveäärse piirkonna kaguserva, sest elamuala rajamine antud piirkonda: ▪ on vastuolus Eesti keskkonnastrateegias sätestatud jätkusuutliku arengu eesmärkidega loodusmaastike säilivuse osas. Elamuala on kavandatud looduslikule, seni inimmõjuta alale; ▪ avaldab negatiivset mõju rohelise võrgustiku toimivusele ja on vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga. Elamuala on kavandatud maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tugialale, hõlmates sellest hinnanguliselt 15,5%. Elamuala kavandamine eirab maakonnaplaneeringu tingimust, mille järgi on tiheasustusalade kujundamine rohelises võrgustikus keelatud; ▪ vähendab elamupiirkonnale hästi kättesaadavat avaliku puh kefunktsiooniga looduslikku ala; ▪ ei oma olulist negatiivset mõju Maardu järvele seisundile, kui rakendatakse nõuetekohaseid kanalisatsioonilahendusi. Elamuala jääb väljapoole üleujutusohuga riskipiirkonda, mis on määratud järve läänekaldale; ▪ laiendab uute eluasemete valikut Maardu linnas. Kaasnevate mõjude tõttu teeb KSH ettepaneku täiendavalt kaaluda elamuala kavandamist Maardu järve kaguserva. Juhul, kui hoolimata vastuolust maakonnaplaneeringuga otsustatakse elamuala siiski planeeringulahendusse jätta, tuleks leevendava meetmena mitte kavandada elamumaad järve piiranguvööndisse. Üldplaneeringu kooskõlastamise etapis seisuga jaanuar 2020 korrigeeriti elamumaa ulatust ja paiknemist Maardu järve kaguosas. Korrigeerimise järgselt hõlmab kavandatud elamumaa tuumalast hinnanguliselt 4%, olles seega kooskõlas maakonnaplaneeringuga (tuumala säilib ena m kui 90% ulatuses). Üldplaneeringu lahendus tagab rohevõrgustiku sidususe ja funktsioneerimise ning on kooskõlas maakonnaplaneeringuga määratud üldiste kasutustingimustega. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes ei seata täiendavaid seiremeetmeid. Oluline on järgida üldplaneeringu lahendust detailplaneerimisel ja projekteerimistingimuste seadmisel. Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid hinnatakse planeeringu regulaarse ülevaatamise käigus. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 55 6. KOKKUVÕTE Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on koostatud Maardu linna üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamiseks . Üldplaneeringu eesmärk on Maardu linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ja selle alusel maa - ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine. Mõjude hindamine on toimunud planeeringulahenduse väljatöötamisega paralleelselt. Hinnanguid andnud ekspertide sisendiga on arves tatud maakasutuse arengusuundade määramisel ja tingimuste seadmisel. Keskkonnakaalutlustega on jooksvalt arvestatud ja olulisi vastuolusid säästva arengu põhimõtetega üldplaneeringu lahendusel ei ole. Planeeringu elluviimisel on Maardu linna jätkusuutliku le arengule oluline positiivne mõju. Üldplaneeringut järgides toimub edasine areng l äbimõeldult ja tasakaalustatult. Tulenevalt Maardu linna eripärast on linna elamualad eraldatud tööstusliku vööndiga, mis kulgeb sadamas Kroodi majanduspiirkonda ja Vana -Narva mnt piirkonda. Tööstuslinnana on Maardu eesmärgiks arendada edasi nii tootmist kui ka pakkuda erinevates piirkondade uusi elamisvõimalusi. Kuna Maardus asuvad mitmed ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, on keskkonnatervise aspektide kõrval oluli ne arvestada riskifaktoritega nii ettevõtete rajamise kui ka uute elamualade kavandamise juures. Mõjuhindamise raames on läbivalt tehtud ettepanekuid riskide maandamiseks. Vajalikud on planeeringu jätkutegevused eelkõige tööstuspiirkondades keskkonnahäiringute leevendamiseks ja haldamiseks (välisõhu kvaliteet, radoon, müra), vastavad tingimused on teemapeatükkides välja toodud. Kaasnevad mõjud on välja toodud teemapeatükkides ja kokkuvõtlikult ptk -s 5. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 56 LISAD Lisa 1. KSH väljatöötamise kavatsus KSH väljatöötamise kavatsus on toodud eraldi dokumendina. Lisa 2. Üldplaneeringu ja KSH eelnõu avalikustamise ajal laekunud ettepanekud ja arvamused. Maardu linnavalitsuse vastusseisukohad Kirjavahetus on toodud eraldiseisvalt. Versioon 31-01-2018 /// TÖÖ NR 2911/17 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Eelnõu Töö nr 2911/17 Tartu-Maardu 2018 Riin Kutsar KSH juhtekspert Pille Metspalu KSH juhtekspert Marika Pärn Üldplaneeringu projektijuht Ann Ideon KSH projektijuht Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 3 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus SISUKORD SISSEJUHATUS .............................................................................................. 5 MAARDU LINNA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ................. 5 2.1. Maardu linna üldplaneeringu koostamise eesmärk ....................................... 5 2.2. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded .................................................. 5 2.3. Maardu linna üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise alused .................... 10 2.3.1. Maardu linna keskkonnaväärtused ja tähelepanu vajavad kitsaskohad .. 10 2.3.2. Linna arenguvisioon ja lähtematerjalid ............................................... 16 2.4. Üldine lähenemine ja koostatava üldplaneeringu täpsusaste ........................ 17 2.5. Üldplaneeringu käigus koostatavad uuringud ............................................. 18 2.6. Ametkondade esialgsed seisukohad ja ettepanekud üldplaneeringu koostamiseks ....................................................................................................... 18 ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ..................................................................... 20 3.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus .......................... 20 3.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ................................................................. 20 3.2.1. Planeeringuala asukoht, asend ja põhistruktuur ................................... 20 3.2.2. Sotsiaalne keskkond ........................................................................... 22 3.2.2.1. Rahvastik ja asustus ..................................................................... 22 3.2.2.2. Sotsiaalne taristu ja ühistegevus ................................................... 24 3.2.3. Ettevõtluskeskkond ............................................................................ 26 3.2.3.1. Ettevõtete arvu dünaamika ........................................................... 26 3.2.3.2. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted .................................... 27 3.2.3.3. Tööhõive ..................................................................................... 30 3.2.4. Tehniline taristu ja teed ...................................................................... 30 3.2.4.1. Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk .................................................... 30 3.2.4.2. Soojusvarustus ............................................................................. 33 3.2.4.3. Teedevõrk .................................................................................... 34 3.2.4.4. Raudtee ....................................................................................... 35 3.2.5. Ajalooline ja kultuuriline keskkond .................................................... 36 3.2.5.1. Maardu ajalooline kujunemine ja linnaruum ................................. 36 3.2.5.2. Kultuuriväärtuslikud objektid ja alad ............................................ 40 3.2.6. Looduskeskkond................................................................................. 40 3.2.6.1. Geoloogia ja maavarad ................................................................. 40 Versioon: 31/01/2018 4 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 3.2.6.2. Põhjavesi ..................................................................................... 41 3.2.6.3. Pinnaveekogud ............................................................................. 43 3.2.6.4. Linna rohealad ............................................................................. 45 3.2.6.5. Roheline võrgustik ....................................................................... 45 3.2.6.6. Kaitstavad loodusobjektid ............................................................ 46 3.2.6.7. Natura 2000 alad .......................................................................... 47 3.2.6.8. Heited õhku, välisõhu kvaliteet .................................................... 48 3.2.6.9. Müra ja vibratsioon ...................................................................... 50 3.3. Seosed asjakohaste planeeringute ja arengudokumentidega ........................ 51 3.3.1. Kõrgemalseisvad arengudokumentid ................................................... 51 3.3.2. Maardu linna arengudokumendid ........................................................ 52 3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju .................................................................................................. 54 ÜLDPLANEERINGU JA KSH PROTSESS .................................................. 56 4.1. Koostöö ja kaasamine ............................................................................... 56 4.2. Üldplaneeringu ja KSH eeldatav ajakava ................................................... 58 4.3. Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja andmed ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostanud eksperdid ........................................................................... 60 ÜLDPLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTELT JA ASUTUSTELT ETTEPANEKUTE KÜSIMINE ........................................................................... 62 ÜLDPLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTELT JA ASUTUSTELT LAEKUNUD ETTEPANEKUD............................................................................ 68 MAARDU LINNA SEISUKOHAD LAEKUNUD ETTEPANEKUTELE. LÄHTESEISUKOHTADE JA KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE AVALIKUSTAMISEST TEATAMINE ............................................................... 79 LISA ..................................................................................................................... 87 Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 5 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus SISSEJUHATUS Käesolevas dokumendis on välja toodud Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad (ptk 2), üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsus (ptk 3) ning paralleelselt kulgeva üldplaneeringu ja KSH protsess i ülevaade (ptk 4). Planeeringu lähteseisukohad ja üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsus on esitatud ühtse dokumendina, kuna mõlemas protsessis on mitmeid ühiseid teemasid. MAARDU LINNA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 2.1. MAARDU LINNA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Maardu linna üldplaneeringu koostamine ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine algatati Maardu linnavolikogu 18.04.2017 otsusega nr 264. Üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning selle alusel planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe, määramine. Üldplaneeringuga hõlmatav ala on Maardu linna territoorium. Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (vt ptk 3). 2.2. ÜLDPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD ÜLESANDED Koostatava Maardu linna üldplaneeringu ülesanded tulenevad planeerimisseaduse §75. Üldplaneeringuga lahendatakse eeltoodud paragrahvis nimetatud ülesanded, mis on olulised linna ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt (planeerimisseaduse §75 lõige 2). Üldplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded: Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) 1. Transpordivõrgustiku ja Analüüsida liikuvusvajadust lähtuvalt muu infrastruktuuri, liikumise sihtpunktidest (funktsioonide sealhulgas kohalike paigutusest), kasutajagruppide eripäradest teede, raudteede, ja arvestades säästva liikuvuse sadamate ning põhimõtetega. Määratletakse erinevate väikesadamate üldise sihtpunktide vaheliste ühendusteede Versioon: 31/01/2018 6 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) asukoha ja nendest vajadus ja asukohad ning tänavavõrgu tekkivate kitsenduste üldine iseloom (sh haljastuse vajadus, määramine. jalakäijate ja jalgratturite liikumissuunad ja tänavaruumi arendamise põhimõtted). Käsitleda tuleb Keemikute tn linna peatänavaks väljaarendamise põhimõtteid, arvestada trammitee arendamise pikaajaliste võimalustega. 2. Kohaliku tähtsusega Liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks on jäätmekäitluskohtade valminud Muuga jäätmejaam. Täiendava asukoha ja nendest asukoha määramise vajadus eeldatavasti tekkivate kitsenduste puudub. määramine. 3. Tehnovõrkude ja - Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste üldise asukoha ja arendamisel lähtutakse sektorarengukavast nendest tekkivate „Maardu linna ühisveevärgi ja – kitsenduste määramine. kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027”. 4. Olulise ruumilise mõjuga Lähteseisukohtade faasis olulise ruumilise ehitise asukoha valimine. mõjuga ehitise asukoha määramise vajadust teada ei ole, asukoha valikut kaalutakse vajaduse ilmnemisel üldplaneeringu protsessi jooksul. 5. Avalikus veekogus Lähteseisukohtade faasis vajadust kaldaga püsivalt veekogusse rajatavate ehitiste ühendatud või kaldaga kavandamiseks ei ole, kuid teemat tuleb funktsionaalselt seotud täpsustada üldplaneeringu koostamisel. ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine. 6. Asustuse arengut Täpsustatakse üldplaneeringu koostamisel. suunavate tingimuste täpsustamine. 7. Supelranna ala Määratakse üldplaneeringu koostamisel. määramine. 8. Tänava kaitsevööndi Senistele arengutele tuginedes laiendamine. laiendamiseks vajadus puudub. 9. Korduva üleujutusega ala Üleujutusohuga ala täpsustatakse Maardu piiri määramine järve piirkonnas üldplaneeringu mererannal ja koostamisel koos KSH töögrupiga. kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul. Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 7 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) 10. Rohevõrgustiku Täpsustatakse üldplaneeringu koostamisel. toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine. 11. Kallasrajale avaliku Määratakse vajadusel üldplaneeringu juurdepääsu tingimuste koostamisel. määramine. 12. Ranna ja kalda Senistele arengutele tuginedes vajadus ehituskeelu vööndi puudub, kuid vajadus vaadatakse üle suurendamine ja üldplaneeringu koostamisel. vähendamine. 13. Kohaliku omavalitsuse Vajadus eeldatavalt puudub. üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. 14. Väärtuslike Väärtuslikud rohealad määratakse põllumajandusmaade, üldplaneeringu koostamisel, sisend mh rohealade, maastike, KSH töögrupilt. Looduskoosluste maastiku üksikelementide määramise vajadus selgub üldplaneeringu ja looduskoosluste koostamisel, kuid eeldatavasti vajadus määramine ning nende pigem puudub. kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. 15. Maardlatest ja Teemat käsitletakse üldplaneeringu kaevandamisest koostamisel. mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. 16. Miljööväärtuslike alade ja Määratakse üldplaneeringu koostamisel. väärtuslike Vajalik on varem kehtestatud üksikobjektide üldplaneeringuga määratud määramine ning nende miljööväärtusliku hoonestusala piiride ja kaitse- ja kasutustingimuste ülevaatamine ja kasutustingimuste täpsustamine. seadmine. 17. Kohaliku tähtsusega Analüüsitakse kultuuripärandi objektide (nt kultuuripärandi fosforiiditehase rajatised) säilitamise säilitamise meetmete, meetmete määramise vajadust. sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine. Versioon: 31/01/2018 8 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) 18. Planeeringuala üldiste Määratakse üldplaneeringu koostamisel. kasutus- ja Tingimused mõeldakse läbi nii linna ehitustingimuste, erinevate piirkondade kui ka juhtotstarvete sealhulgas lõikes. projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. 19. Riigikaitselise otstarbega Eeldatavalt vajadus riigikaitselise maa-ala määramine ning otstarbega maa-ala määramiseks puudub, maakonnaplaneeringus teemat täpsustatakse koostöös määratud riigikaitselise Kaitseministeeriumiga. otstarbega maa-alade piiride täpsustamine. 20. Puhke- ja virgestusalade Määratakse üldplaneeringu koostamisel. asukoha ja nendest Tuuakse välja vabaõhu puhkealade tekkivate kitsenduste arendamise prioriteedid. Määratakse alade määramine. kasutuspõhimõtted arvestades linna elanike vajadusi. 21. Asula või ehitiste kaitseks Vajadus puudub, kuna linna läheduses õhusaaste, müra, tugeva puuduvad suuremad majandatavad metsa- tuule või lumetuisu eest alad. või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine 22. Müra normtasemete Määratakse üldplaneeringu koostamisel kategooriate määramine. tulenevalt õigusaktidest. 23. Liikluskorralduse üldiste Määratakse üldplaneeringu koostamisel, põhimõtete määramine. arvestades erinevate liiklejagruppide vajadustega. Määratakse parkimise põhimõtted nii autodele kui jalgratastele, arvestades erinevate piirkondade eripära. 24. Krundi minimaalsuuruse Määratakse üldplaneeringu koostamisel määramine. lähtuvalt erinevate piirkonna eripärast. Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 9 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) 25. Alade ja juhtude Vajadus täpsustub üldplaneeringu määramine, mille koostamisel. esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist. 26. Detailplaneeringu Maardu linn on detailplaneeringu koostamise kohustusega koostamise kohustusega ala, vastavad juhud alade või juhtude tulenevad PlanS. määramine. 27. Maareformiseaduse ja Vajadus puudub. looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine 28. Maaparandussüsteemide Vajadus puudub, kuid vajalik on käsitleda asukoha ja nendest sadevee ärajuhtimise lahendusi linna tekkivate kitsenduste erinevates piirkondades, eriti Muuga määramine. aedlinnas. 29. Käesolevas lõikes Vajadus puudub. nimetatud ülesannete elluviimiseks sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine. 30. Sanitaarkaitsealaga Teema täpsustub üldplaneeringu veehaarete asukoha ja koostamisel. nendest tekkivate kitsenduste määramine. 31. Muud käesolevas lõikes Üldplaneeringu koostamise protsessi käigus nimetatud ülesannetega analüüsida koos piirinaabritega seonduvad ülesanded. otstarbekama haldus-territoriaalse jaotuse teemat, vajadusel tehakse üldplaneeringuga ettepanek halduspiiride muutmiseks. Kaaluda tuleb kriteeriumite sätestamist detailplaneeringute kehtestamiseks tunnistamise kohta. Analüüsida võimalust üldplaneeringuga sätestada detailplaneeringute elluviimise põhimõtted (sh taristu väljaehitamisega seotud kohustused, servituutide vajadused). Versioon: 31/01/2018 10 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Planeeringuga lahendavate ülesannete loetelu ja käsitlus lähtub käesolevas, lähteseisukohtade etapis, teadaolevast informatsioonist ja linna ruumilise arengu vajadustest. Üldplaneeringu eelnõu väljatöötamise etapis võib ülesannete loetelu ja käsitlus täpsustuda. 2.3. MAARDU LINNA ÜLDPLANEERINGU LAHENDUSE VÄLJATÖÖTAMISE ALUSED Maardu linna üldplaneeringu koostamisel võetakse aluseks planeerimisseaduse § 75 sätestatud üldplaneeringu ülesanded, mille lahendamine on oluline valla ruumilistest vajadustest lähtuvalt. Lähteseisukohtade etapis sõnastatud ülesannete loetelu võib planeeringu hilisemates etappides täpsustuda. Linna ruumilise arengu põhimõtete ja asustuse arengut suunavate tingimuste väljatöötamisel võetakse arvesse piirkonnale iseloomulikke väärtusi, ehk nn väärtustepõhine lähenemine. See tähendab, et planeeringulahenduse väljatöötamisel võimaldatakse arendustegevust keskkonnaväärtusi kahjustamata. Väärtustepõhise lähenemise tulemusel valmiv planeering tugineb eelkõige piirkonnale ainuomastele looduslikele, kultuurilistele, majanduslikele või sotsiaalsetele nähtustele või aladele, mida kohalik kogukond ise väärtusena määratleb. Selline lähenemine väärtustab kohalikku elukeskkonda ning identiteeti, kusjuures kehtestatud, laiapõhjalise avaliku protsessi tulemusel valminud üldplaneering: annab läbitöötatud aluse igasuguseks edaspidiseks maa-alade kasutamisega seotud tegevuseks, "korrastab ruumi" on kokkulepe erinevate osapoolte ja huvigruppide vahel ning hõlbustab seega edaspidiseid otsustamisprotsesse on avaliku protsessi käigus vormunud ruumilise arengu kokkuleppe näol oluliseks tugimaterjaliks erinevate projektide finantseerimise taotlemisel on kasulikuks infobaasiks potentsiaalsele investorile ja elanikule on kohaliku omavalitsuse spetsialisti, kohaliku elaniku ja huvilise koolitajaks ruumilise planeerimise valdkonnas, hõlbustades nii hilisemat tööd planeeringutega. 2.3.1. MAARDU LINNA KESKKONNAVÄÄRTUSED JA TÄHELEPANU VAJAVAD KITSASKOHAD Piirkonnale iseloomulikud väärtused on edaspidi aluseks linna ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel. Keskkonnaväärtused on looduslikud, kultuurilised, majanduslikud või sotsiaalsed nähtused või alad, mida kohalik kogukond ise väärtuslikuks peab ja väärtusena määratleb. Keskkonnaväärtused planeeringulahenduse lähtekohana tagavad linna edasise arengu jätkusuutlikkuse. Nende määratlemine ja esiletoomine ei tähenda arengu ja uuenduste peatamist, vaid piirkonna omapäraga arvestamist arengu suunamisel ning arendus - ja ehitustegevuse kavandamisel. Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 11 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Maardu linna keskkonnaväärtused määratleti rühmatööde käigus 5.12.2017 toimunud töökoosolekul. Töökoosolekul osalesid Maardu linna ametnikud ja spetsialistid, volikogu liikmed ning ettevõtjad. Lisaks keskkonnaväärtustele analüüsiti ja toodi välja kitsaskohad, millele tuleb planeeringu koostamise protsessis (kui teema on planeeringuga lahendatav) tähelepanu pöörata. Samuti pakuti välja suunised edaspidiseks tegevuseks. Üldised väärtused 1. Piirkondade eriilmelisus. 2. Hästitoimiv ettevõtlus. 3. Perspektiivne Rail Baltic raudtee. 4. Laat - kõik käivad. 5. Aukodanik Anne Veski. 6. Maardu elukohana odavam kui Tallinn – siia tullakse nii Ida-Virumaalt kui Tallinnast. 7. Mitte-eestlasi toetav keelekeskkond ja teenused. Ülelinnalised probleemid/kitsaskohad 1. Linnapiir kõikide naaberomavalitsustega ebaloogiline. 2. Lõhna/müraprobleemid: Talleggist kagutuultega ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusest ning kütuseterminalidest ja sadamast levib ebameeldiv lõhn Kallavereni. 3. Maapealsed trassid. 4. Kaldase ja Vana-Narva mnt, Saha-Loo tee ja Vana-Narva mnt ning Pärnamäe ja Muuga tee ristmike ebapiisav läbilaskvus (sellest tulenevalt liiklusohtlikud olukorrad). 5. Rail Baltic raudtee (raudtee ühelt poolt väärtus, teisalt kaasnevad selle rajamisega võimalikud negatiivsed mõjud nagu müra, rasketransport toob kaasa oluliselt suurem liikluskoormus Põhjaranna teel). 6. Ühistransport – ühendus Tallinna linnaga hea, kuid linnaelaniku arvates võiks veel parem olla. Versioon: 31/01/2018 12 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Väärtused ja kitsaskohad piirkondade kaupa Joonis 2.3.1-1. Maardu linna erinevad piirkonnad 1. Vana-Narva mnt tööstuspiirkond Väärtused - Toimivad ettevõtted. - Töökohad elukoha lähedal. - Looduslik astang. - Eriilmelisus piirkonna sees – väiksed elamualad - hea tööl käia (aga samas ikkagi tööstusala sees). - Kaldase teel avanev vaade merele ja sadamale. Kitsaskohad - Kasutuskõlbmatud raudteeharud – nende kaitsevööndid ja kasutusest väljas rajatised piiravad maa otstarbekamat kasutust ja ettevõtete laienemist. - Lõhnaprobleemid (nt levib ebameeldiv lõhn kütuseterminalidest, kui toimub ümberpumpamine). - Ühistransport – töökohad on, aga inimesed tööle ei saa. - Piirkonnas tegutseb nii suuremate kui väiksemate häiringutega tööstusettevõtteid. Kuid tööstusega ei tohiks kaasneda olulisi häiringuid. - Suurõnnetusohuga ettevõtte laienemine (Paemurru tn 5). Edasised suunised - Arendada Vana-Narva mnt tööstuspiirkond logistika-ja tööstuspargiks, kus arendustegevus toimub tervikliku kontseptsiooni alusel. - Soodustada majandustegevusi, millega kaasneb vähem häiringuid. Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 13 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus - Säilitada Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas looduslik astang. - Likvideerida kasutuskõlbmatud raudteeharud, mille tulemusena vabaneb nende all olev maa ja tänane raudtee kaitsevöönd tootmistegevuse laiendamiseks. - Anda suunised ühistranspordi korraldamiseks (töökohad on, aga inimesed ühistranspordiga Vana-Narva mnt tööstuspiirkonda tööle ja sealt tagasi ei saa). - Määrata minimaalne haljastuse osatähtsus krundi pindalast, et tagada ökosüsteemitingimuste kättesaadavus, arvestada kliimamuutustest tulenevate mõjude leevendamise vajadusega ning tagada meeldiv töökeskkond. - Määrata hoonestustiheduse. - Suurõnnetusohuga ettevõtete laiendamist mitte enam lubada (täpsustada selleks võimalusi ja tingimusi Päästeametiga). 2. Kroodi majanduspiirkond Väärtused - Toimivad ettevõtted. - Töökohad elukoha lähedal. - Vabad tootmisterritooriumid – osaliselt varustatud elektri, gaasi, vee- ja kanalisatsioonitrassidega. - Üle-Eestiline krossirada. - Lipuväljak. - Fosforiiditehase kõige vanema ajajärgu hoonestus. Kitsaskohad - Juurdepääsuteede halb seisukord. - Kroodi oja reostus. - Amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonitrassid. - Osaliselt tee- ja liiniservituutide puudumine. - Kasutuskõlbmatud raudteeharud – nende kaitsevööndid ja kasutusest väljas rajatised piiravad maa otstarbekamat kasutust ja ettevõtete laienemist. - Tööstustegevus on hea, loob töökohad elukoha lähedal. Piirkonnas tegutseb nii suuremate kui väiksemate häiringutega tööstusettevõtteid. Kuid tööstusega ei tohiks kaasneda olulisi häiringuid. Edasised suunised - Soodustada piirkonna intensiivsemat arengut ja vabade maa-alade kasutuselevõtmist potentsiaalsete ettevõtjate poolt. - Soodustada tegevusi, millega kaasneb vähem häiringuid. - Luua hea ühendus Põhjaranna teega – rekonstrueerida Piiri tee. - Eksponeerida/leida sobiv rakendus fosforiiditehase kõige vanema ajajärgu hoonestusele, sh nt vaatetorni rajamine. - Likvideerida Kroodi oja jääkreostus. - Likvideerida kasutuskõlbmatud raudteeharud (endise fosforiiditehase territooriumil), mille tulemusena vabaneb nende all olev maa ja tänane raudtee kaitsevöönd tootmistegevuse laiendamiseks - Määrata minimaalne haljastuse osatähtsus krundi pindalast, et tagada ökosüsteemitingimuste kättesaadavus, arvestada kliimamuutustest tulenevate mõjude leevendamise vajadusega ning tagada meeldiv töökeskkond. - Määrata hoonestustihedus. Versioon: 31/01/2018 14 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 3. Maardu järve äärne elamupiirkond Väärtused - Maardu järv – puhkus, kalastus nii suvel kui talvel. - Järve äärne puhkeala. Kitsaskohad - Maardu järve veetaseme langus, sellest tulenevalt muutuvad kaldaalad soisemaks. - Omavolilised puurkaevud. - Keskkonnaagentuuri andmete alusel 1 on Keskkonnaministeerium Maardu järve piirkonnas määranud üleujutusohuga riskipiirkonna. Edasised suunised - Laiendada põhjakalda puhkeala ka lääne- ja idakaldale. - Määratleda ranna-alal lubatud tegevused. - Rajada paadisild/-sillad, luues enam võimalusi puhkealade kasutamiseks (nt paadilaenutus vms). - Hoonestustiheduse ja haljasalade osatähtsuse määramine. - Omavoliliste puurkaevude tamponeerimise kohustus tsentraase vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamise korral. 4. Kallavere elamupiirkond Väärtused - Pargid – Metsapark, Loodepark, Kellamäe park. - Haridus-, spordi-, kultuuri- ühiskondlikud hooned ja rajatised – koolid, spordihoone, rahvamaja, staadion, Vaba Aja Keskus. - Kirik. - Laadaplats (kiriku juures), sh kontserdi korraldamise koht. - Kalmistu. - Vaated - Orumetsa/Keemikute nurgalt vaade Tallinna suunas, kiriku juurest avanevad lääne-loode suunalised vaated. - Vaadeldav ala Orumetsa tee pikendusel. - Miljööväärtuslik hoonestusala - Orumetsa-Noorte-Karjääri-Kütte tn piirkond. Kitsaskohad - Kõrgepingeliinid. - Parkimiskohtade vähesus korterelamute piirkonnas. - Miljööväärtusliku hoonestusala miljöö osaliselt rikutud. - Puudub selgelt hoomatav keskusala. Edasised suunised - Kujundada piirkonda jätkuvalt elukeskkonnana, mis toetab inimeste heaolu, suurendades seeläbi paikkonna atraktiivsust ja elanike elukvaliteeti. 1 Arvutuslikud tippveetasemed üleujutusohuga riskipiirkondadele. Lõpparuanne. 2014. Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 15 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus - Leida praegustele vajadustele ja võimalustele vastav asukoht linna keskusele ja määrata keskuse ruumilise arengu põhijooned (Eesti Vabariik 100 raames toimub koostöö Eesti Arhitektide Liiduga linna keskse promenaadi kujundamiseks). - Soovitavalt viia kõrgepingeliinid maa alla. - Täpsustada miljööväärtusliku hoonestusala piirid, seada rangemad kasutus- ja kaitsetingimused. - Korrastada pargid, varustades need sihtotstarbeliste ehitistega. - Maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel arvestada vaadete ja alade vaadeldavusega. - Määrata hoonestustihedus ja haljastuse osatähtsus. 5. Muuga elamupiirkonda Väärtused - Viljapuu puiestee – koos kergliiklusteede ja laste mänguväljakutega - puhkeala. - Suuremad ja väiksemad pargi- ja haljasalad. - Vabad, üldkasutuseks sobivad (nt staadioni, kooli vms rajamiseks), maa-alad. - Rajatav lasteaed. - Aktiivselt kasutatav ala Tallinnast Muugale sisse sõites (poed, mõned teenused). Kitsaskohad - Paljud sadeveekraavid on likvideeritud (tulemuseks liigvesi). - Elamupiirkonna ja Vana-Narva mnt vaheline haljasala on liiga kitsas - ei täida puhverala funktsiooni. Samas kõrgepinge liinikoridor takistab kõrghaljastuse rajamist. - Elanikud ei ole registreerunud Maardu linna elanikeks. - Soov rajada suhteliselt väikestele kruntidele kaksik- ja ridaelamuid (viimase aja trend). - Osade suvilakruntide halb seisukord (korrastama, tunduvad mahajäetud). Edasised suunised - Kujundada piirkonda jätkuvalt elukeskkonnana, mis toetab inimeste heaolu, suurendades seeläbi paikkonna atraktiivsust ja elanike elukvaliteeti. - Väärtuslikud ja vabad maa-alad kavandada ühiskondlike ehitiste ja rajatiste rajamiseks – kool. - Pallimänguväljakute väljaehitamine Rõikheina ja Altmetsa tee vahelisel ala vastavalt kehtestatud detailplaneeringule. - Puhastada sadeveekraavid, vajadusel rajada juurde uusi (nt keskne kraav ja kraav piki raudteed). - Aidata võimalusel kaasa Vana-Narva mnt ja elamupiirkonna vahelise haljasala puhke- ja puhveralana toimimisele. - Määrata hoonestustihedus ja haljastuse osatähtsus. - Määrata tingimused kaksik- ja ridaelamute püstitamiseks. 6. Sadama piirkond Väärtus - Toimiv sadam. Kitsaskohad - Sadama paiknemine kolme omavalitsuse territooriumil, sellest tulenevalt jääb ka perspektiivne Rail Baltic kaubaterminali kolme omavalitsuse territooriumile. Versioon: 31/01/2018 16 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Edasised suunised - Esitada üldplaneeringuga ettepanek linna piiri muuta nii et sadama territoorium paikneks Maardu linna piirides. Väärtused Maardu linna lähialal: - Maardu järvest idas paiknev Maardu mõis. - Rebala muinsuskaitseala. - Muuga kabelikivi – üks suurimaid rändrahne. - Rootsi-Kallavere küla. - Võimalusel kavandada tee mereni, kulgeb Kallavere- Kallavere küla-meri. Probleemid lähialadega: - Kallavere ja sadama vaheline ala (Uusküla): kuulub Jõelähtme vallale. Esineb probleeme teede lahtiajamisega. Vald ei ole huvitatud ka alast loobumisest elanike maksutulu tõttu. 2.3.2. LINNA ARENGUVISIOON JA LÄHTEMATERJALID Maardu linna pika- ja lühiajalise arengu eesmärgid ning nende elluviimiseks kavandatud tegevused, mis tasakaalustatult arvestab majandusl iku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi, on sõnastatud strateegilises dokumendis „Maardu linna arengukava 2014 – 2025“. Vastavalt arengukavale, on Maardu linna visioon aastaks 2025 : Maardu on mitmepalgeline, ligikaudu 18 000 elanikuga linn, mille territooriumil paiknevad rahvusvahelise tähtsusega sadam, kaasaegsed tööstusalad/tehnopargid ning eriilmelised elupiirkonnad. Suur osa Maardu linna tööealisest elanikkonnast leiab tööd lisaks siin paiknevatele tööstusettevõtetele ka Maardu linna teenindusettevõtetes, mis on rajatud teenindamaks transiitkaubandust ja kohalikke elanikke. Samas on Maardu Tallinna lähitagamaa, kust käivad inimesed tööl ka pealinnas. Siiski leiab suurem osa Maardu elanikest soovikohast tööd kohapeal. Maardu on soodsate arengutingimustega, sotsiaalselt turvaline ja kvaliteetse elukeskkonnaga dünaamiline linn. Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 17 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Visiooni elluviimiseks on vajalik: Lahenduse koostamisel võetakse aluseks asjakohased planeeringud ja valla arengudokumendid ning kehtivad asjakohased õigusaktid. Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses. 2.4. ÜLDINE LÄHENEMINE JA KOOSTATAVA ÜLDPLANEERINGU TÄPSUSASTE Maardu linn koosneb eriilmelistest piirkondadest, mida võib Harju maakonnaplaneeringust 2030+ lähtuvalt nimetada tiheasumiteks – Kallavere, Muuga, Maardu järveäärne piirkond ja Vana-Narva mnt tööstuspiirkond (vt joonis ptk 2.3.1). Maakonnaplaneering annab suunise kaaluda üldplaneeringu koostamisel tiheasumite ruumimudelite väljatöötamist. Ruumimudel annab täpsemad juhised piirkonna linnaehituslikule struktuurile – tänavavõrgule, hoonestusmustrile ja – mahtudele ning olulistele linnakujunduslikele elementidele. Maardu linna üldplaneeringu koostamisel töötatakse välja ruumimudelid Muuga ja Kallavere piirkondadele (käsitletav ala piirid täpsustada üldplaneeringu eelnõu väljatöötamise käigus). Ruumimudel hõlbustab edasist planeerimis- ja projekteerimisprotsessi, sätestades täpsed tingimused ja võimalused ning võimaldades vajadusel loobuda detailplaneeringu koostamisest. Kallaveres ja Maardu keskosas on otstarbekas järgida senist planeerimislikku lähenemist, mis jätab paindlikud võimalused alade kasutamiseks. Lähteseisukohtade etapis ollakse seisukohal, et juhtotstarbeks on otstarbekas määrata keskuse maa -ala, samaaegselt määrates selged põhimõtted ja tingimused inimsõbraliku linnaruumi arendamiseks. Versioon: 31/01/2018 18 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Maardu linna üldplaneeringu koostamisel on sobiv täpsema ja üldisema planeerimisliku lähenemise kombineerimine vastavalt erinevate piirkondade eripäradele ja vajadusele edasist ruumilist arengut detailsemalt või paindlikumalt reguleerida. 2.5. ÜLDPLANEERINGU KÄIGUS KOOSTATAVAD UURINGUD Üldplaneeringu koostamise raames koostatakse järgmised analüüsid või eksperthinnangud, mis on samaaegselt sisendiks nii üldplaneeringule kui ka KSH -le: a) Rahvastikuprognoos Tuginedes Statistikaameti andmetele, käsitletakse rahvastiku dünaamikat kahe rahvaloenduse vahelisel perioodil ja võrdluses aastaga 2016. Tuuakse välja peamiste vanuseliste gruppide dünaamika, et hinnata linna elanikkonna elujõulisust (pensioniealiste vs noorte osatähtsus). Analüüsitakse trende peamiste rahvastikugruppide lõikes. Uuringu tulemused vormistatakse olemasoleva olukorra analüüsi ja KSH väljatöötamise kavatsuse ühe osana, et võimaldada otsustajale maksimaalselt kokkuvõtlikku argumentide kogumit. b) Ettevõtluskeskkonna analüüs, sh suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete arenguperspektiiv. Tuginedes Statistikaameti andmetele ja olemasolevatele majanduskeskkonna uuringutele Maardu linna ettevõtlusprofiili väljatöötamine. Ettevõtjate ümarlaua läbiviimine, et analüüsida ettevõtjate ruumilisi arenguvajadusi. Rail Balticu rajamise perspektiivist tulenevate võimaluste analüüs. Ettevõtluskeskkonna arendamise põhimõtete ja maakasutustingimuste väljatöötamine. c) Liikuvusuuring (tulemuseks on erinevate liikumisviiside arendamise põhimõtted, mis lülitatakse üldplaneeringusse). Käsitletakse nii tänaseid liikumisi kui ka maakasutusmuudatustest tulenevat potentsiaali. Tänapäevaste vajaduste ja funktsioonide tulevikupotentsiaalide teadmine võimaldab täpsemalt prognoosida ja ka juhtida liikumiskäitumise muutusi, võttes arvesse nii päevaseid kui ka sesoonseid variatsioone ja võimaldades pakkuda paremaid tänavaruumi ja liikuvuse korralduse lahendusi. d) Haljastusalane eksperthinnang (tuleb seostada keskkonnamõju strateegilise hindamisega; väljundiks on mh tootmismaadele seatavad haljastusalased tingimused). Linna olulisemate haljasalade ökoloogilise seisundi ja puhkepotentsiaali ülevaate koostamine (2 välitööpäeva, kaasates botaaniku ja ökoloogi). Üldine hinnang haljasaladele, ettepanekud haljasalade kasutamise ja arendamise põhimõtete osas. Eritähelepanu tootmismaa-alade haljastusnõuete seadmise otstarbekusele, põhimõtete ja tingimuste väljapakkumine. 2.6. AMETKONDADE ESIALGSED SEISUKOHAD JA ETTEPANEKUD ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS Üldplaneeringu ja KSH algatamise teavitamise järgselt esitasid seisukohad üldplaneeringu koostamiseks Maa-amet ja Maanteeamet (vt lisa). Maardu linna territooriumil asub Maardu aluskorra ehituskivi maardla, millest tulenevalt palub Maa-amet arvestada maapõueseaduse §14 sätetega. Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 19 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Maanteeamet esitab seisukohad Maardu linna üldplaneeringu teedevõrgu kujundamiseks ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramiseks. Lähteseisukohtade etapis, mis on planeeringu koostamise algfaas, ei ole Maanteeameti seisukohtade ja ettepanekute osas vastusseisukohti võimalik veel kujundada. Üldplaneeringut koostades, arengut suunates ja maakasutust kavandades kaalutakse esitatud ettepanekute rakendamise otstarbekust ja põhjendatust vastavalt linna ruumilistele vajadustele ning -suundumustele. Põhjendatud ettepanekuid arvestatakse planeeringulahenduse välja töötamisel. Nõustume, et planeeringuga tuleb anda suunised arendusaladele juurdepääsulahenduste/ -võimaluste, parkimise korraldamise, tehnovõrkude planeerimise jne osas, kuid täpsemad lahendused selguvad planeeringu koostamisel koostöös erinevate huvigruppidega. Versioon: 31/01/2018 20 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 3.1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) teostatakse Maardu linna üldplaneeringule. Üldplaneeringu ja KSH algatati Maardu Linnavolikogu 18.04.2017.a otsusega nr 264. Maardu linna üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning selle alusel maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe, määramine. Üldplaneeringuga hõlmatav ala on kogu Maardu linna territoorium. KSH eesmärk on hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, selgitada välja alternatiivsete lahenduste võimalused, määrata vajadusel keskkkonnameetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH näitab, milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimub üldplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine. Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom – mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. Piiriülest keskkonnamõju üldplaneeringu elluviimisega ette ei ole näha. Käesolev KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) on aluseks KSH aruande koostamisele. Keskkonnamõju strateegiline hindamine annab lisaks planeerimisseaduse § 80 lg 2 nõutule peatükis 2 ülevaate mõjutatavast keskkonnast peamiste teemavaldkondade kaupa. Alapeatükkide lõpus tuuakse välja üldplaneeringu kontekstis olulisemad eesmärgid ja väljakutsed. 3.2. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE 3.2.1. PLANEERINGUALA ASUKOHT, ASEND JA PÕHISTRUKTUUR Maardu linn paikneb Harjumaa põhjaosas Tallinnast idasuunas, asudes osaliselt Muuga lahe ääres. Maardu linn piirneb Jõelähtme ja Viimsi vallaga. Linna territooriumi suurus on 22,7 km 2 . Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 21 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 3.2.1-1. Linna funktsionaalsed piirkonnad Maardu linn jaguneb funktsionaalselt erinevateks piirkondadeks: linna elupiirkonnad on teineteisest eraldatud, linna läbib läänepiirilt põhjasuunas sadamani kulgev majandus-tööstusvöönd, mille moodustavad piki Tallinn-Narva põhimaanteed (nr 1) kulgev Vana-Narva mnt tööstuspiirkond, Kroodi majanduspiirkond ning mere ääres Muuga sadam (sadama territoorium jaguneb 3 omavalitsuse vahel). Funktsionaalsest eripärast tulenevalt on piirkonnad ka linnaehituslikult eri -ilmelised. Majandus- tootmisvöönd on kohti hoonestamata ja seda läbivad erinevad taristutrassid, mis pigem vähendavad linna ruumilist sidusust. Maardu elupiirkondadeks on linna läänepiiril asuv Muuga aedlinn, Maardu järve äärne elamupiirkond ja Kallavere elupiirkond, mis on funktsionaalselt ka linna keskuseks. Kallavere kaugus Tallinna kesklinnast on ca 18 km, Maardu linna teised osad paiknevad Tallinnale lähemal ning on ligipääsetavad nii Tallinn-Narva mnt, Vana- Narva mnt kui Muuga tee kaudu. Maardu linna majandusharud on seotud tootmis-, tööstus- ja transpordi/logistikasektoriga, mistõttu linnal on nii Tallinna regioonis kui Eestis laiemalt oluline roll. Versioon: 31/01/2018 22 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 3.2.2. SOTSIAALNE KESKKOND 3.2.2.1. RAHVASTIK JA ASUSTUS Maardu linna rahvaarv oli 1.01.2017 seisuga 15 077 inimest 2. Rahvastiku vanusjaotuses on võrreldes Eesti keskmisega (joonis 3.2.2.1-1) märgatavalt arvukamad 50-69-aastaste vanusrühmad. Antud rühmade arvukus on tõenäoliselt seotud Maardu kiirema arenguga 1970 -80. aastatel (nt ka sadama arendamine), mis tõi kaasa rahvastiku kasvu ning noore tööealise elanikkonna sisserände. Antud elanikkond on saanud/saab lähiaastatel pensioniealiseks, mistõttu linnas on oluline pöörata tähelepanu eakatele ja vastavatele sotsiaalteenustele. Rahvastiku juurdekasv on olnud võrdlemisi ühtlane: laste ja noorte osatähtsuses ei ole 2 viimasel dekaadil oluliselt kõikunud, kuid juurdekasv on olnud Eesti keskmisest mõnevõrra madalam. Joonis 3.2.2.1-1. Maardu rahvastiku koosseis seisuga 1.01.2017 (Allikas: Statistikaamet) Linna rahvastiku trend on olnud kahanev: rahvastik nii väheneb kui vananeb, tõuseb keskmine eluiga ja ülalpeetavate määr (eakate arvelt). Statistikaameti andmetele tuginedes on elanikkond perioodil 2013-2017 kahanenud 2680 inimese võrra (15,1%, aastas keskmiselt 536 in), seda nii madala iibe kui väljarände tõttu (vt joonis 3.2.2.1- 2). 2 Allikas: Statistikaamet Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 23 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 20 000 17 757 17 315 18 000 17 141 16 000 15 128 15 077 14 000 12 000 10 000 8 000 6 000 4 000 2 000 0 2013 2014 2015 2016 2017 Joonis 3.2.2.1-2. Maardu rahvaarvu muutus (Allikas: Statistikaamet) Eesti laiemas kontekstis on rahvaarvu kahanemine ruumiliselt ebaühtlane: rahvaarv kasvab teatud tõmbekeskuste ümber, sh Tallinnas ja Harjumaa nn „kuldse ringi“ omavalitsustes. Ruumiliselt kuulub ka Maardu nimetatud ringi, samas on oma olemuselt tegemist tööstuslinnaga, mis võib mõjutada tulevase elaniku elukohaeelistusi. Maardu rahvaarvu muutuste hindamiseks koostatakse üldplaneeri ngu käigus täpsem rahvastikuprognoos (vt ptk 2.5). Maardu linna rahvastiku rahvuslik koosseis on mitmekülgne: 2014.a andmetel 3 on linnas registreeritud 56 erinevat rahvust. Valdav osa elanikest on venelased (59%), seejärel eestlased (16%), ukrainlased ja valgevenelased (vastavalt 6% ja 5%) ning muud rahvused (tatarlased, leedulased, soomlased jt). Rahvuslikus koosseisus on alates 2000. aastast eestlaste ja venelaste osatähtsus pisut vähenenud ning kasvanud muude rahvuste osatähtsus. Linna rahvastikutihedus on 1.01.2017 seisuga 662 in/km 2 (võrdluseks Tallinnas 2676 in/km 2 . Rahvastikutihedus on toodud joonisel 3.2.2.1-3. 3 Rahvastikuregister Versioon: 31/01/2018 24 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 3.2.2.1-3. Maardu linna rahvastikutihedus (REL 2011 andmed, Statistikaamet) Maardu linna elanikkond jaguneb kolme põhilise elupiirkonna vahel (vt joonis 3.2.1- 1), millele on iseloomulik erinev rahvastikutihedus ja ka hoonestuslaad: Kallavere elupiirkond: linna administratiivne keskus, kus paiknevad valdavalt kortermajad (kuni 14 korrust). Kallavere piirkonda koondub oluline osa linna teenustest. Muuga elupiirkond: funktsionaalselt pigem Tallinnaga seotud madaltihe 1 - 2 korruselistest eramutest koosnev piirkond. Hooned on valdavalt kohandatud aastaringseks kasutamiseks. Maardu järve äärne elupiirkond: madaltihe pereelamute pii rkond. Lähiaastatel jätkub tõenäoliselt linna rahvastiku kahanemine ning elanikkonna vananemine, täpsema hinnangu annab ÜP käigus koostatav rahvastikuprognoos. Rahvaarvu säilitamise nimel on eelkõige oluline üldplaneeringu ja KSH käigus tähelepanu pöörata atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamisele. Kuna linnas kasvab eakate osatähtsus vajavad tähelepanu eakatele suunatud avalikud teenused ja kasutajasõbralik linnaruum. 3.2.2.2. SOTSIAALNE TARISTU JA ÜHISTEGEVUS Maardu linna erinevad sotsiaalse taristu hooned ja rajatised – nt haridus- ja kultuuriasutused, spordihooned, tervishoiuasutused, kuid ka kaubandus-teenindus on valdavalt koondunud Kallavere elupiirkonda. Vähesel määral on teenindusasutusi ka Muugal, kuid Maardu järve ääres elupiirkonnas teenused puuduvad. Maardus asub kolm lasteaeda (1 eesti- ja 2 venekeelset) Kallavere linnaosas, Muugal on väljaehitamisel täiendav lasteaed. Üldharidust pakuvad Kallavere Keskkool (eesti õppekeelega), Maardu Gümnaasium (eesti ja vene õppekeelega) ja Maardu Põhikool Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 25 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (vene õppekeelega). Huviharidust pakub Maardu Kunstide Kool (sh kunsti - ja muusikaõpetus). Maardu kultuurielu korraldab Maardu Kultuuri- ja Infokeskus (MKIK), mille haldusalasse kuuluvad Maardu Rahvamaja, Maardu Vaba Aja Keskus ja Maardu Infokeskus. MKIK eesmärgiks on nii kultuuri- ja huvitegevuse korraldamine kui linna ürituste läbiviimine, sh toetatakse erinevate rahvusrühmade kollektiivide loomingulist tegevust ja üritusi (nt tatari, ukraina ja valgevene seltsid, tatarlaste rahvuspidu sabantui). Maardu noorte jaoks tegutseb noortekeskus ning töötab ka Maardu Linna Raamatukogu. Linnas tegutseb 13 lastele ja noortele suunatud spordiklubi, põhilisteks spordiehitiseks on Maardu linnastaadion, Kallavere Keskkooli spordisaal, tennise- ja spordiväljak, Maardu Gümnaasiumi võimla ja spordiväljak ning Maardu Põhikooli spordisaal. Sportimisvõimalusi pakub ka Maardu Spordikeskus (sh ujula, spordisaalid). Talvel on võimalik kasutada Maardu pargis 5 km suusarada ja staadionil liuvälja. Sportimise eesmärgil saab kasutada ka kergliiklusteid ja terviseradu ning väiksemaid spordiplatse. Linna ujumiskoht asub Maardu järve ääres, kus on ka ranna puhkeala. Maardus asub Kallavere haigla ja polikliinik. Riskirühmade abistamiseks pakutakse abi Maardu sotsiaalmajades, suurperede jt toetamiseks toimib ka Maardu Toidupank. Avalikku korda aitab tagada Maardu Konstaablijaoskond, linnas asub ka Muuga päästekomando. Erateenustest paikneb lõviosa samuti Kallaveres, välja on kujunenud piirkondlikud ostukeskused koos ankur-supermarketitega (Maxima, Rimi, Selver). Ülejäänud kaubandus- teenindus koondub valdavalt peatänava – Keemikute tn – äärde, kuid pisteliselt on teenuseid ka mujal (nt korrusmajade vahel ning I korrustel). Teenuste valik on linnale omane: söögi- ja joogikohad, juuksurid, turg, pesumaja jms erateenused. Muuga linnaosa teenuste spekter on tagasihoidlikum: toidupoed, sh Maxima (ka apteek jt teenused) ning vähesel määral erateenuseid (saun, baar, ilusalong). Linna jäätmehooldusasutustest asub Muugal jäätmejaam ning Kallaveres rehvide ja ohtlike jäätmete punkt. Maardu linna sotsiaalne taristu on mitmekülgne ja elanikkonna vajadustele üldiselt vastav. Ruumiliselt on aga teenused-taristud jõuliselt koondunud Kallavere piirkonda, mistõttu oluline on tähelepanu pöörata teenuste kättesaadavusele ja ligipääsetavusele teistest linnaosadest. Pisteliselt võib ilmneda vajadus teatud otstarbel maa-alade täiendavaks kavandamiseks. Versioon: 31/01/2018 26 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 3.2.3. ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.2.3.1. ETTEVÕTETE ARVU DÜNAAMIKA Maardu on tuntud kui tööstuslinn ja arenev logistikakeskus. Statistikaameti andmetel on iga- aastaselt majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv Maardu linnas suurenenud ja ettevõtlus on muutunud mitmetahulisemaks. Tabel 3.2.3.1-1. Statistilisse profiili 4 kuuluvad ettevõtted Maardu linnas. Allikas: Statistikaamet seisuga oktoober 2017. Kutse-, teadus- ja tehnika- Kinnisvaraalane tegevus Hulgi- ja jaekaubandus; mootorrataste remont Veondus ja laondus Tegevusalad kokku Muud tegevusvald- mootorsõidukite ja Muud teenindavad Töötlev tööstus alane tegevus tegevused konnad* Haridus Ehitus Aasta 2006 636 64 69 215 123 31 42 4 5 83 2007 679 76 99 201 132 33 47 6 7 78 2008 721 80 100 207 132 37 63 6 9 87 2009 733 72 90 197 140 42 63 8 17 104 2010 881 80 91 223 145 49 68 18 51 156 2011 951 92 100 243 153 55 78 22 60 148 2012 972 97 97 246 157 50 82 19 58 166 2013 982 98 105 249 146 52 83 16 58 175 2014 1011 94 109 256 146 53 81 20 77 175 2015 1062 101 121 251 152 69 92 20 77 179 2016 1076 99 123 256 159 66 85 24 86 178 * põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; mäetööstus; elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon; jäätme - ja saastekäitlus; majutus ja toitlustus; info ja side; finants- ja kindlustustegevus; haldus- ja abitegevused; avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; kunst, meelelahutus ja vaba aeg; kodumajapidamised tööandjana, kodumajapidamiste oma tarbeks kaupade tootmine; eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus Tabelandmetest selgub, et kümne aastaga on statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arv kasvanud 69 %, 636-lt 1076-le. Enam lisandunud on ettevõtteid ehituses (78%), kinnisvaraalases tegevuses (113%), kutse-, teadus- ja tehnikaalas (102%), hariduses- (500%) ja muus teenindusvaldkonnas (114%). Lisandunud on ettevõtteid ka töötleva tööstuse, hulgi- ja 4 Majanduslikult aktiivsete üksuste (äriühingute, füüsilisest isikust ettevõtjate, asutuste, mittetulundusühingute) kogum, mida Statistikaamet kasutab majandusstatistika üldkogumina 1994. aastast. Hõlmab ainult tegutsevate üksuste andmeid. Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 27 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus jaekaubanduse ning remonditegevuse, veonduse- ja laonduse valdkonnas, kuid vähemal määral. Mittetulundusühinguid 2016. aasta seisuga oli 194, sihtasutusi registreeritud ei ole. Kui vaadelda perioodil 2006-2016 toimunud muutusi Harju maakonnas tervikuna, on Statistikaameti andmetel ka maakonnas tervikuna majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv kasvanud 73 %, 37 802-lt 65 625-le. Neist valdav osa asub Tallinnas. Harju maakond tervikuna hõlmavad nii maalist piirkonda kui linnu (sh Tallinna), mistõttu on mõningane erinevus tegevusvaldkondade lõikes mõistetav. Kuid nii nagu Maardu linnas, on ka maakonnas tervikuna ettevõtluses suurim osatähtsus hulgi- ja jaekaubandusel, kutse-, teadus- ja tehnikaalasel tegevusel, ehitusel, veondusel-laondusel, sidel, töötleval tööstusel. Erisused ilmnevad eelkõige põllumajandus-, majutus- ja toitlustus, meelelahutus- ja vaba aja ettevõtete osakaalus. Näiteks 2016. a oli Maardu linnas registreeritud põllumajandusettevõtteid 9, majutus- ja toitlustusettevõtteid 20, meelelahutus- ja vaba aja ettevõtteid 19. Statistikaameti andmetel on 2016. aasta seisuga Maardu linnas registreeritud ettevõtetest valdav osa mikroettevõtted (959), kus töötab vähem kui 10 inimest (sarnaselt Harju maakonnale ja kogu Eestile5). Ainult ühes ettevõttes oli töötajate arv 250 ja enam. Tabelandmetest selgub, et ettevõtete juurdekasv on toimunud valdavalt mikroettevõtete arvelt. Tabel 3.2.3.1-2. Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted Maardu linnas töötajate arvu järgi. Allikas: Statistikaamet seisuga oktoober 2017. Aasta Kokku Vähem kui 10-49 50-249 250 ja enam 10 2006 636 506 94 34 2 2007 679 544 102 31 2 2008 721 597 95 26 3 2009 733 621 85 26 1 2010 881 778 81 21 1 2011 951 840 88 20 3 2012 972 866 83 21 2 2013 982 879 84 18 1 2014 1 011 906 82 22 1 2015 1 062 952 87 22 1 2016 1 076 959 93 23 1 3.2.3.2. SUURÕNNETUSE OHUGA JA OHTLIKUD ETTEVÕTTED Maardu linna territooriumil on välja kujunenud piirkonnad, kus paiknevad potentsiaalset keskkonnamõju omavad ettevõtted, sh ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted – Vana-Narva mnt tööstuspiirkond, Kroodi majanduspiirkond ning Muuga sadama ala (Maardu linna haldusterritooriumile jääb sadamast ca 135 ha, kuid Muuga 5 Statistikaameti andmetel oli 2016. aastal nii Harju maakonnas kui kogu Eestis 93% ettevõtetest mikroettevõtted. Versioon: 31/01/2018 28 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus sadamas paiknevad ohtlikute ettevõtete ohuala võib ulatuda ka Maardu linna territooriumile). Ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu piirkondad e kaupa on esitatud tabelis 3.2.3.2-1. Joonisel 3.2.3.2-1 on toodud ka nende ettevõtete asukohad ja ohualad. Teadaolevalt uusi ohtlike või suurõnnetusega ohuga ettevõtteid rajamisel ei ole, Vopak E.O.S: Termoil terminali mahutiparki on kavas perspektiivis laiendada, mille kohta on käimas detailplaneering. Tabel 3.2.3.2-1. Ohtlikud ja suurõnnetusega ohuga ettevõtted Maardu linnas ja lähialal. Allikas: Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakendus (seisuga 01.11.2017). Ohtlikkuse Ohuala Ettevõte Aadress Käideldavad kemikaalid kategooria raadius Muuga sadam Vilja 7, Maardu A-kategooria Gaasikondensaat, Vopak E.O:S. AS küla suurõnnetuse 163 m diislikütus, lennukipetrool Stivterminal Viimsi / Maardu ohuga jms Koorma 13, A-kategooria Haabneeme DBT AS suurõnnetuse 2 843 m ammooniumnitraat alevik ohuga Viimsi vald Vana-Narva mnt tööstuspiirkond Vana-Narva A-kategooria Vopak E.O:S. AS Rasked kütteõlid, sh mnt 27a, suurõnnetuse 162 m Termoil terminal põlevkiviõli Maardu linn ohuga Vopak E.O:S. AS Peterburi tee A-kategooria Rasked kütteõlid, sh Trendgate 105, Maardu suurõnnetuse 161 m põlevkiviõli terminal linn ohuga Vana-Narva B-kategooria Soolhape, väävelhape, Vasar OÜ mnt 1, Maardu suurõnnetuse 300 m erinevad mürgised linn ohuga kemikaalid Soolhape jt kemikaalid, Enefit Taastuv- Peterburi tee B-kategooria maagaas, energia OÜ, Iru 105, Maardu suurõnnetuse 70 m transformaatoriõli, EJ linn ohuga turbiinõli Vana-Narva Ammoniaagilahus, Keemiakaubandus mnt 22, Maardu ohtlik 164 m sipelghape, atsetoon jt AS linn kemikaalid Vana-Narva Atsetüleen, propaan jt Eesti AGA AS mnt 28a, ohtlik 116 m veeldatud gaasid, vesinik, Maardu täitejaam Maardu linn atsetoon Circle K Eesti AS Ärma tee 79, Iru Bensiin, diiselkütus, Iru küla, Jõelähtme ohtlik 386 m propaan-butaan automaattankla v. Kroodi majanduspiirkond A-kategooria Lao 21, Maardu kroomtrioksiid, Hromium OÜ suurõnnetuse 800 m linn kaaliumdikromaat, ohuga Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 29 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ohtlikkuse Ohuala Ettevõte Aadress Käideldavad kemikaalid kategooria raadius naatriumdikromaat (oksüdeerijad) B-kategooria Maardu Terminal Lao 29, Maardu Bensiin, kerged ja rasked suurõnnetuse 498 m AS linn kütteõlid ohuga B-kategooria Lao 14, Maardu Bensiin, diislikütus, NCC ja PO AS suurõnnetuse 408 m linn naftaõlide segud ohuga B-kategooria Kroodi Terminal Üleoru tn 1, Bensiin, diislikütus, suurõnnetuse 408 m AS Maardu linn lennukipetrool ohuga B-kategooria Petkam OÜ Kroodi 4, Bensiin, diislikütus jt suurõnnetuse 370 m naftabaas Maardu linn kerged kütteõlid ohuga Alfapath OÜ Kroodi Kroodi 2, Tehnopargi ohtlik 50 m Diislikütus Maardu linn Nafta-saaduste Terminal Soolhape, väävelhape; Fosforiidi 20, ksüleen, erinevad Eskaro AS ohtlik 70 m Maardu linn tööstusbensiinid jt orgaanilised lahustid Joonis 3.2.3.2-1 Ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete ja nende ohualade paiknemine Maardu linna piirkonnas. A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted on märgitud punasega; kollasega B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted kollasega, sinisega ohtlikud ettevõtted. Näidatud on ohtliku ala (R o ) välispiirid (Maa-ameti Kaardiserver, M 1:44 000). Versioon: 31/01/2018 30 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ohtlike ja suurõnnetuste ohuga ettevõtete puhul on oluline säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning elamurajoonide, avalikus kasutuses olevate hoonete ja alade, puhkealade ning võimaluse korral peamiste tra nspordiliinide vahel (KemS 6 § 32 lg 1 p 3); lisaks on ruumilisel planeerimisel, projekteerimistingimuste ja ehituslubade väljastamisel oluline hinnata ja arvestada doominoefektide 7 esinemise võimalust (KemS § 32 lg 1 p1). Doominoefekt on käitise või käitiste rühmade puhul võimalik suurem suurõnnetuse risk või selle raskemad tagajärjed käitiste geograafilise asukoha ja vastastikuse kauguse ning nendes paiknevate ohtlike ainete varu tõttu (KemS § 21 lg 10). Päästeameti pädevuses on selgitada ohtlikelt e ttevõtetelt ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetelt saadava teabe põhjal välja doominoefekti põhjustada võivad käitised või käitiste rühmad (KemS § 34 p 2). Ettevõtete vahelise doominoefekti võimalikkuse ja erinevate tegurite mõjuraadiuse hindamisel on oluline arvesse võtta nii maastiku reljeefi, taimestikku, ümbruses paikenvaid hooneid ja rajatisi kui ka ilmastikku, mille koosmõju tulemusena on mõjukaugused suundadest sõltuvalt erinevad. Esialgsel hinnangul võivad doominoefekti potentsiaaliga olla vahetult üks teise kõrval paiknevad ettevõtted (eelkõige Kroodi 2 ja Kroodi 4 naftasaaduste terminalid). Üldplaneeringu koostamisel on oluline hinnata ja arvestada ohtlike ja suurõnnetuste ohuga ettevõtete paiknemist ning oluline säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning elamurajoonide alade jt vahel. Vajalik on koostada eraldi projektina täpsem riskianalüüs, soovitatavalt paralleelselt üldplaneeringu koostamisega. 3.2.3.3. TÖÖHÕIVE Registreeritud töötuid Töötukassa andmetel oli 2017. aastal keskmiselt 448. Peatükki täiendatakse ettevõtjate ümarlaua toimumise (jaan 2018) järel vastavalt laekunud informatsioonile. 3.2.4. TEHNILINE TARISTU JA TEED 3.2.4.1. ÜHISVEE- JA KANALISATSIOONIVÕRK Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemipärane väljaarendamine Maardu linnas toimub vastavalt sektorarengukavale „Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2027“. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemipärane väljaarendamine lähtub järgnevatest peamistest eesmärkidest: 6 Kemikaaliseadus (RT I, 10.11.2015, 2), https://www.riigiteataja.ee/akt/110112015 002 7 Päästeameti tellimusel valmis 2017. a augustis metoodika doominoefektide hindamiseks ( hetkel ei ole veel avalikult kättesaadav, järgnev teave pärineb Päästeameti 17.10.2017 teabepäeva esitlusest; seisuga 23.11.2017) Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 31 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus võimalikult paljudele elanikele; tõsta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kvaliteeti (sh joogivee kvaliteedi parandamine raua, mangaani, kloriidide ja radionukliidide osas); tagada kogu linnas nõuetekohane tuletõrjeveevarustus; tõsta veevarustussüsteemide varustuskindlust; kaitsta kasutatavaid veeallikaid ja looduskeskkonda inimtegevusest tuleneva reostusohu eest. Ühisveevõrgu teenustega on Maardu linna asumitest varustatud Kallavere elamupiirkond, Muuga aedlinn ja Kroodi tööstuspiirkond. Aastatel 2010-2013 viidi ellu veemajandusprojekt Kallaveres ja Muuga aedlinnas, mille tõttu on nendes asumites veevõrguteenuse osutamine hea. Täielikult amortiseerunud torustikud on Kroodi piirkonnas. Vana-Narva maantee tööstuspiirkonnas on veevarustussüsteem välja ehitatud kaootiliselt. Maardu Järveäärses elamupiirkonnas ühisveevõrgud puuduvad. 2017. a seisuga on nii Kroodi, Vana-Narva maantee kui ka Järveäärse piirkonna ühisveevõrgu projekteerimistöödega alustatud ning võrkude välja ehitamist on planeeritud alustada 2018. aastal. Muuga sadama piirkond ei kuulu ühisveevarustuse piirkonda. Ühiskanalisatsioon on välja ehitatud kogu Kallavere elamupiirkonnas, suures osas Muuga aedlinnas ja osaliselt ka Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas alates Iru Elektrijaamast. Kallavere elamupiirkonnas ja suures osas Muuga aedlinnas vastab ühiskanalisatsioon nõuetele. Vana-Narva tööstuspiirkonnas on kanalisatsioonitorustikud osaliselt, Kroodi tööstuspiirkonnas täies mahus amortiseerunud. Maardu Järveäärse piirkonnas (kus asub üle 100 kinnistu ja mis kuulub Tallinna reoveekogumisalasse) ühiskanalisatsioon puudub, kuid võrkude välja ehitamisega on planeeritud alustada 2018. a. Enamus kanalisatsioonisüsteemist tööstuspiirkondades on lahkvoolne. Sadeveed suunatakse valdavalt Kroodi ojja ja Võerdla peakraavi. Kogu Kallavere, Muuga ja osaliselt Vana-Narva maantee tööstuspiirkonna reovesi suunatakse AS Tallinna Vesi Paljassaare reoveepuhastisse, Muuga sadama reoveed suunatakse Muuga sadama reoveepuhastisse. Reovee purgimiskoht Maardus puudub. Kogumiskaevudest kokku kogutav reovesi tuleb purgida Tallinna Paljassaare reoveepeapumplas või Viimsi Vesi AS-le kuuluvas Muuga reoveepuhastis. Kui korrektselt toimub kogumiskaevude tühjendamine, puudub kontroll. Ühisvee ja -kanalisatsioonivõrguga ühendatud tarbijad Järgnevas tabelis toodud andmetest lähtub, et Maardu linnas oli 2014. a lõpu seisuga ligikaudu 2 % püsielanikest, kes ei omanud ühisveevarustuse teenust või selle võimalust. Versioon: 31/01/2018 32 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tabel 3.2.4.1-1. Maardu linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga ühendatud tarbijate arv ja osakaalud 2014. a. Allikas: Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2027 (ÜVK). Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste võimalusega tarbijate arv Indikaator Ühik 2014 Osakaal kogu püsielanike arvust kokku % Veesüsteemiga ühendatud in 15 631 98 inimeste arv sh Kallavere in 13 903 99 sh Muuga in 1728 90 sh Maardu järveäärne in 0 0 elupiirkond Kanalisatsioonisüsteemiga in 15 631 98 ühendatud inimeste arv sh Kallavere in 13 903 99 sh Muuga in 1728 90 sh Maardu järveäärne in 0 0 elupiirkond Reoveekogumisalad Vastavalt keskkonnaministri 02.07.2009. a käskkirjale nr 1079 „Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 ie“ kuulub Maardu linn Tallinna ja ümbruse reoveekogumisalasse. Joonis 3.2.4.1-1. Tallinna ja ümbruse reoveekogumisala. Allikas: Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2027. Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 33 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel lähtutakse sektorarengukavast „Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027. Üldplaneeringus käsitletakse ÜVK süsteemide parendamist vastavalt sektorarengukavale. 3.2.4.2. SOOJUSVARUSTUS Maardus on 80-90% majadest varustatud tsentraalse küttega. Tarbitakse AS Tallinna Küte soojusenergiat, mida toodetakse Iru ja Tallinna soojuselektrijaamades. Kallavere elupiirkonda teenindava torustiku pikkus on 9,2 km. Lisaks on AS -il VOPAK arvestatav katlamaja ja Muuga sadama katlamaja ning teistelgi ettevõtetel katlamajad oma tarbeks. Linnavolikogus on kinnitatud energeetika arengukava, milles on määratud kaugkütte alad ja võimalikud piirkonnad lokaal-katlamajade arenguks. Samuti on oluliseks põhimõtteks elektriküttel olevate objektide üleviimine kaugküttele. Soojusvarustuse põhimõttelise lahenduse osas jaguneb Maardu linn kolmeks selgelt eristuvaks alaks: A. Kallavere – kaugküttepiirkond. Tarbimistihedus Kallaveres on piisav kaugküttesüsteemi ökonoomse töö tagamiseks. Kallavere jaotusvõrgud on täielikult renoveeritud ning kaod jaotusvõrkudes viidud miinimumini. Kallaveret varustab soojusega Iru EJ. B. Muuga aedlinn – lokaalküttepiirkond. Soojakoormuse tihedus jääb kaugküttevõrkude väljaehitamise seisukohalt madalaks. C. Ülejäänud osad Maardu linnast – vaba valikuga piirkond. Kaugküttevõrkude väljaehitamine hõredalt hoonestatud peamiselt tööstus- ja logistikarajatistega piirkondadesse pole üldjuhul majanduslikult otstarbekas. Seal on otstarbekas keskkonnasäästlikul kütusel - maagaasil töötavate katlamajade ehitamine. Piirkondades, kuhu ei ole majanduslikult otstarbekas planeerida kaugkütet, eelistatakse hoonete soojusenergiaga varustamisel keskkonnasäästlikke kütuseid. Vaba valikuga piirkondades eelistatakse hoonete soojusenergiaga varustamisel keskkonnasäästlikke ja taastuvaid kütuseid – maagaasi, puitu jmt. Kuid nendes piirkondades ei ole ka välistatud kaugkütte kasutamine olemasolevate soojatrasside läheduses või ka kohalike lokaalsete soojusvõrkude väljaehitamine. Piirkond Tsoon Kallavere Kaugküttepiirkond Muuga Maagaasil põhineva lokaalkütte piirkond Vaba valikuga, eelistus maagaasil põhineval lokaalküttel Kroodi või/ja kaugküttel Vaba valikuga, eelistus maagaasil põhineval lokaalküttel Vana Narva mnt või/ja kaugküttel Maardu järve piirkond Vaba valikuga, eelistus maagaasil põhineval lokaalküttel Transiidikoridor Vaba valikuga, eelistus maagaasil põhineval lokaalküttel Versioon: 31/01/2018 34 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 3.2.4.2-1. Maardu linna piirkondade tsoneerimine soojamajanduse mõttes . Allikas: linna veebileht http://maardu.kovtp.ee/et/soojusvarustus?inheritRedirect=true . Soojavarustuse lahendamisel ja kaugkütte arendamisel lähtutakse energeetika arengukavast. Üldplaneering ei kavanda muudatusi tehnilise taristu valdkonnas. 3.2.4.3. TEEDEVÕRK Maardu linna tähtsaim magistraal on I klassi maanteeks rekonstrueeritud E20 Tallinn - Narva maantee (nr 1), mis tagab hea ühenduse Tallinna ja riigi idaosaga . Muuga sadamat ja Tallinn-Narva maanteed ühendab Muuga sadama tee (nr 94), mis osaliselt rajati uuele trassile, osaliselt aga ühtib rekonstrueeritud Põhjaranna teega. Maardu linnas on teid ja tänavaid kokku 122 km, kõnniteid 14 km ja kergliiklusteid 22 km. Kokku on riigiteede kogupikkus Maardu linnas enam kui 15 km, hõlmates põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaanteed ning rambid või ühendusteed. Tabel 3.2.4.3-1. Riigiteed Maardu linnas. Tee number Nimetus Algus (km) Lõpp (km) Pikkus 1 Tallinn - Narva 13,666 15,996 2,33 Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 35 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tee number Nimetus Algus (km) Lõpp (km) Pikkus 94 Muuga sadama tee 0 3,342 3,342 1159 Põhjaranna tee 0 0,95 0,95 1160 Kroodi I 0 1,732 1,732 1162 Maardu I 0 0,286 0,286 1165 Maardu II 0 1,14 1,14 1166 Kroodi II 0 0,596 0,596 1167 Loo II 0 0,233 0,233 1167 Loo II 0,48 0,676 0,196 1169 Kärmu ring 0 0,08 0,08 1170 Kroodi III 0 0,391 0,391 1191 Saha-Loo tee 0 0,127 0,127 11601 Loo - Loovälja 2,631 4,865 2,234 11603 Maardu tee 1,385 1,603 0,218 11603 Maardu tee 1,936 2,005 0,069 11605 Loo tee 0,189 0,606 0,417 11606 Vana-Narva maantee 0 1,55 1,55 Kokku 15,891 Allikas: teeregister, https://teeregister.riik.ee/mnt/index/report/road/show.do?resultID=1d2b622f14a2622 f2af6a8820b0f11&reportID=0d2b8efe14a28efe2af6a8820b0f11 Probleemiks on eraomandis olevad tänavad, parkimiskohtade vähesus korterelamute piirkonnas ning jalg- ja jalgrattateede vähesus. Vajalik on kohalike teede/tänavate seisukorra parandamine. Planeerida jalg- ja jalgrattateid, et tagada elu- ja töö- jt sihtkohtade vaheline mugav ja turvaline liikumine. Anda suunised parkimise korraldamiseks ning erateede avalikuks kasutuseks määramiseks asukohtades, kus see juurdepääsu takistab. 3.2.4.4. RAUDTEE Maardu linna läbivad Maardu raudteejaama Muuga sadamaga ja AS Milstrandi Miiduranna sadamaga ühendavad raudteed. Raudteed kasutatakse vaid kaubaveoks, sh toimub raudteel vedelkütuse transiit. Maardu linna haldusterritooriumil paiknevate raudteede omanikud on AS Eesti Raudtee, AS Maardu Raudtee ja ettevõtted, kelle territooriumil raudteeharud asuvad (Vopak E.O.S.AS, Agrotarve AS jt). Raudteevõrk on hästi välja arenenud, kuid probleemiks linna transpordile on samatasandilised raudteeülesõidukohad, kus pikkade kaubarongikoosseisude aeglane liikumine sulgeb tee liiklejatele, olles ohu allikaks ning takistuseks busside püsimisel sõidugraafikus. Probleem leiab lahendamist Rail Baltic uue avaliku raudtee rajamisega, mille käigus ehitatakse samatasandilised ristumised ümber eritasandilisteks. Rail Baltic raudtee trassi koridor on kavan datud Harju maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Versioon: 31/01/2018 36 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Raudtee kulgeb linna territooriumil olemasolevate taristuobjektidega (1520 mm raudtee ja keskosas ka Põhjaranna teega) samas koridoris. Joonis 3.2.4.4-1. Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoht Maardu linna territooriumil. Allikas Harju maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi asukoha määramine“. Üldplaneeringu koostamisel analüüsitakse Rail Balticu ruumilist mõju Maardu linnaruumile, sellest lähtuvalt kavandatakse otstarbekas maakasutusmuster. 3.2.5. AJALOOLINE JA KULTUURILINE KESKKOND 3.2.5.1. MAARDU AJALOOLINE KUJUNEMINE JA LINNARUUM Maardu linna on kujunenud Maardu mõisa territooriumile, kus olulise tõuke praeguse linnaruumi tekkeks andis fosforiidi kaevandamimine ja töötlemine: algul Maardu lähistel Ülgase külas (1920-ndatel), hiljem fosforiiditehase rajamine Kroodi külas 1939.a, mil alustati ka töölisasula ehitamist. Peale II maailmasõda mäe - ja keemiatööstus laienes, Maardu fosforiiditehase piirkonnas tegeleti allmaakaevandamisega 1965. aastani. 1960. aastatel alustati ka Kärmu piirkonnas laomajandite ehitamist (praegune Vana-Narva tööstuspiirkond). Maardu asula sai linna tiitli 1980.a, värskele linnale andis täiendava tõuke Muuga sadama ehitus, mis eelkõige elavdas Maardus elamuehitust. Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 37 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Iseseisvuse taastamise järel on linna majandussektor mõnevõrra muutunud – fosforiidikaevandamine lõpetati piirkonnas 1993.a suure keskkonnamõju tõttu; linnaruumis on endised tööstushooned ja -alad langenud (osaliselt) kasutusest välja. Suvilapiirkonnana juba 1950. aastatel arenema hakanud Muuga on suuresti ümber kujunenud aastaringseks elamupiirkonnaks. Hilisajaloolised kihistused on siiani hästi tajutavad linna eri -ilmelistes osades. Vana Narva mnt tööstuspiirkond on hajusa hoonestusega ala, kus domineerib lai maanteekoridor, puudub kõrghaljastus, hoonestusjoon on ebaühtlane ja tänavaruumis valdavalt taandatud tagaplaanile. Hoonestusmuster on tööstuspiirkonnale iseloomulikult korrapäratu ka Kroodi majanduspiirkonnas, mida ilmestavad siiani säilinud fosforiiditehase rajatised. Muuga sadama piirkonna hoonestuse iseloom on samuti funktsioonist tulenev, jäädes valdavas osas Maardu linna piiridest välja. Maardu linna elupiirkonnad on omakorda selgelt eristuvad. Maardu järve idakaldal asub suhteliselt homogeenne, valdavalt selle sajandi alguses välja ehitatud üksikelamute piirkond. Aianduskooperatiivide ja suvilaühistutena rajatud Muuga on välja kujunemas väikeelamupiirkonnaks, mille ruumilist iseloomu kujundavad kitsad tänavad, rikkalik haljastus ja mitmepalgeline hoonestus. Viimastel aastatel on välja arendatud kergliiklusteid, rajamisel on lasteaed, toimivad üksikud väikekauplused. Üldplaneeringu koostamise käigus tuleb kaaluda Muugal avaliku ruumi väljaarendamise (tänavad, rohealad) ning piirkonna funktsionaalse mitmekesistamise (teenuste arendamine, kohapealsete töökohtade loomine) võimalusi. Ühtsete ehitustingimuste määramine vajab eraldi kaalutlemist, kuna väljakujunenud hoonestuspildis on raske leida ühtseid jooni, mis õigustaksid täpsete reeglite seadmist. Maardu linna kirdeserva jääv Kallavere elupiirkond on samuti üldilmelt mitmekesine. Linnalise iseloomuga hoonestuse rajamine algas Kallaveres 1950ndatel aastatel, põhjaosa korterelamute kvartalid ehitati välja valdavalt 1980ndatel aastatel (vt joonis 3.2.5.1-1). Korterelamute õuealad Kallavere põhjaosas on suures osas veel haljasaladena kasutusel (vt joonis 3.2.5.1-2), kuid tuntav on surve parkimisvõimaluste laiendamiseks (vt joonis 3.2.5.1-3). Versioon: 31/01/2018 38 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 3.2.5.1-1. Kallavere põhjaosa. Foto: M. Bilovitskiy Joonis 3.2.5.1-2. Rohealadena kasutatavad õuealad Kallavere põhjaosas. Foto: Hendrikson&Ko Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 39 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 3.2.5.1-3. Parkimisprobleemidest tulenev piiratud ligipääs Kallavere põhjaosas. Foto: Hendrikson&Ko Kallavere keskosa, Keemikute ja Orumets tänava ristumise piirkond on hoonestatud paarikorruseliste stalinistlike korterelamutega. Piirkonda ilmestab lainjas reljeef ja meeldiv haljastatud tänavaruum. Kehtiv üldplaneering määrab Keemikute ja Orumetsa tänava piirkonna miljööväärtusliku hoonestusalana. Maamärgina toimib Kalla veres Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Peaingel Miikaeli kirik (ehitatud 1998). Kallavere linnaosas vajab üldplaneeringu käigus täpsustamist keskusala paiknemine ja olemus ning avaliku tänavaruumi kujunduspõhimõtted, üldised tingimused tuleb seada korterelamute õuealade kasutusele. Maardu arengukava 2014-2025 seab muuhulgas eesmärgiks linnaruumi heakorrastatust, kõrgekvaliteedilise haljastuse olemasolu ning tööstusalade visuaalse pildi parandamist. Samuti on välja toodud eesmärk autode parkimisvõimaluse leidmiseks haljastust kahjustamata. Eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevustena nähakse teiste seas avaliku linnaruumi jätkuvat haljastamist ja heakorrastamist ning ühtse linnaatribuutika (linnamööbel, majade numbrid, valgustus jne) väljatöötamist. Üldplaneeringu käigus on otstarbekas välja töötada haljasalade liigitus ja funktsioonist (kas avalik puhkeala või pigem elurikkust toetav looduslik roheala) hoolduspõhimõtted. Avaliku linnaruumi arendamise tingimused on samuti üldplaneeringus üheks käsitletavaks teemaks. Versioon: 31/01/2018 40 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 3.2.5.2. KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID JA ALAD Muinsuskaitseobjektidest asub Maardu linnas 2 kultusekivi (arheoloogiamälestist) 8. Lisaks asub vallasmälestisi Maardu Peaingel Miikaeli kirikus, mistõttu kirikut võib lugeda kultuuriliselt oluliste hoonete hulka. Linna territooriumil XX sajandi kultuuriväärtuslikke objekte ei asu. Pärandkultuuri objektidest 9 asuvad Vana-Narva maantee tööstusalal kaks Peeter Suure merekindlusega seotud objekti (Kaldase stolli suue ja Iru käigustiku surf 3), samuti Nehatu vallamaja (hoone asukoht). Kultuuriväärtuslike alana toob kehtiv Maardu linna üldplaneering välja Kallavere miljööväärtusliku hoonestusala, mis paikneb Kallavere keskosas, Keemikute ja Orumetsa tänavate ristumiskohas. Ala peamiseks väärtuseks on 195 0-ndatel aastatel rajatud stalinistlikud kahekorruselised elamud, nendevaheline haljastus ja avalik ruum. Harju maakonnaplaneering 2030+ Maardu linna alal väärtuslikke maastikke välja ei too. KSH raames pööratakse tähelepanu olemasolevatele kultuuriväärtu ste säilimisele ja võimalikule eksponeerimisele ning miljööväärtuslikule alale. 3.2.6. LOODUSKESKKOND 3.2.6.1. GEOLOOGIA JA MAAVARAD Maardu linn asub peamiselt Soome lahe rannikumadalikul, linna lõunapoolne osa Harju lavamaal. Maastikku iseloomustavadki erinevate Balti mere arengustaadiumite tasandikud ja linna lõunaosas jälgitav Põhja-Eesti klint. Geoloogilises läbilõike alumise osa moodustavad erinevad aluskorra kristalliinsed kivimid ning läbilõike ülemise osa moodustavad pealiskorra settekivimid. Klindieelsel alal on Kambriumi kivimite avamusala (liivakivid, savid), klindipealsel alal avanevad pinnakatte all Ordoviitsiumi lubjakivid 10. Pinnakatte paksus ja tüüp varieerub linna piires (joonis 3.2.6.1-1). Maardu linna klindipealsel alal Vana-Narva mnt ümbruses on levinud väga õhukese pinnakattega alad, kus pinnakatte paksus on isegi vähem kui 1 m. Maardu järve ümbruses esineb soosetteid (turvas) ning pinnakatte paksused on kohati üle 10 m. Muuga elamupiirkonnas katab aluspõhja savimoreen, millel lasub omakorda merelise geneesiga tolmliiv. Maa-ameti Geoportaali geoloogia kaardirakenduse andmetel on pinnakatte paksus valdavalt vahemikus 20-30 m, setete paksus suureneb mere suunas. Kallavere elupiirkonnas levivad pinnakattes liivakividel lasuvad saviliivad ja liivsavid. Pinnakatte paksus on valdavalt vahemikus 5 -10 m, kuid kohati alla 2 m. 8 Allikas: register.muinas.ee 9 Allikas: Maa-ameti kaardirakendus 10 Allikas: Suuroja, K., All, T., Kõiv, M., Mardim, T., Morgen, E., Ploom, K., Vahtra, T., 2002. Eesti geoloogiline baaskaart (mõõtkavas 1:50 000). 6343 Maardu. Seletuskiri, 99. Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 41 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Kroodi majanduspiirkonnas on pinnakattes liivad ja saviliivad, mille paksus kõigub vahemikus 10-30 m. Joonis 3.2.6.1-1. Maardu piirkonna pinnakate (Allikas: Maa-amet). Aktiivseid maardlaid Maardus täna ei ole. Maardu linna territooriumile ulatub üleriigilise tähtsusega Maardu kristalliinse ehituskivi ehk graniidimaardla, milles arvel olev kivim sobib omadustelt ehituskiviks, viimistluskiviks ja ehituskillustikuks. Maardla on jagatud kolmeks plokiks, millest Maardu territooriumile ulatuv 1. plokk on arvel aktiivse tarbevaruna (1 245 062 tuh m 3 ), 2. plokk aktiivse reservvaruna (1 723 932 tuh m 3 ) ning Maardu piirest välja jääv 3. plokk prognoosvaruna. Ehituskivi kaevandamiseks esitatud loataotluste menetlused on tänaseks sisuliselt seiskunud. Maardu fosforiidi leviala jääb küll suuremas osas Maardu lin nast kagu suunda, kuid fosforiidi kaevandamist on eelmisel sajandil toimunud ka Maardu linna territooriumil. Tänase Kroodi töösturpiirkonna idaosas asub endise Maardu fosforiidimaardla ala, kus kaevandustegevus toimus aastatel 1940-1965 11. Fosforiidilevilas olev maavaravaru ei ole täna kaevandamisväärne ning eeldab tulevikus täiendavaid uuringuid. Üldplaneeringu koostamisel analüüsitakse, kas kavandatavad maakasutuse muutused võivad halvendada maavara kaevandamisväärsena säilimist või maavarale juurdepääsu. 3.2.6.2. PÕHJAVESI Maardu linnas levivad kolm aluspõhjalist veekompleksi: 11 Allikas: Kolats, M. (2015) Maardu kaevandamise ala vee dünaamika ja kvaliteet. Tallinn. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut. Versioon: 31/01/2018 42 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus  Siluri-Ordoviitsiumi (S-O);  Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-C);  Kambrium-Vendi (C-V). Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks on maapinnalt esimeseks veekompleksiks linna lõunaosas, Iru pangast lõunas ja Maardu järve ümbruses. Veekompleksi vett kasutatakse üksikmajapidamiste veevarustuses ja kastmisveena ning Maardu linna ühisveevarustuse seisukohast ei oma see olulist tähtsust. Samas on antud veekompleks Harjumaal üksiktarbijatel oluliseks veeallikaks, probleemiks on põhjavee kaitsmatus või nõrk kaitstus. Põhjavee keemiline koostis on väga muutlik. Vesi on reostuse tunnustega, kõrgendatud on sulfaat-, ammoonium- ja nitraatiooni sisaldus ning üldraua sisaldus ja üldkaredus. Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi vettkandvateks kivimiteks on Kallavere, Tsitre, Ülgase ning Tiskre kihistu liivakivid ja nõrgalt tsementeerunud aleuroliidid ning kompleksi paksus on 15–30 m. Veekihi kasutamist piirab eelkõige kihi tagasihoidlik veeandvus. Veeandvus väheneb sügavuse suurenemisega ning alumine 5 m läbilõiget (savikas aleuroliit) on sageli veetu. Veekompleksi ülemiseks veepidemeks on Alam- Ordoviitsiumi lademe Türisalu kihistu diktüoneemakilt ja alumiseks veepidemeks on Alam-Kambriumi Lontova lademe savi. Veekompleksi veeandvus on suhteliselt madal, puurkaevude tootlikkus on keskmiselt 1,5-3,2 m³/h veepinna alandamisel 5- 9 m. Vesi võib kohati omada mõningaid tehnogeense reostuse tunnuseid – näiteks kõrgeid ammoonium- ja fluoriooni sisaldusi. Veekompleksi põhjavesi on keskmise kareduse ja vähesel määral suurema rauasisaldusega. Enamasti vajab põhjavesi ühisveevarustuses joogiveeallikana kasutamisel veetöötlust raua, mõnel juhul ka ammooniumi ja gaaside eraldamiseks. Radionukliidid ei põhjusta Ordoviitsium- Kambriumi veekompleksi vee joogiveena kasutamisest ülemäärast efektiivdoosi. Radionukliidide määrangu ja efektiivdoosi arvutuste järgi pole Harjumaal üheski Ordoviitsium- Kambriumi puurkaevus piirsisalduse ületamist. Kambrium-Vendi veekompleksis eristuvad veeandvuses ja ka vee keemilises koostises ülemised Voronka pisi- kuni peeneterised liivakivid ja aleuroliidid Gdovi kuni keskteristest liivakividest. Voronka veekihi puurkaevude eritootlikkused ei ületa tavaliselt 1 l/s×m. Erinevused veetasemeis alumise Gdovi veekihiga ei ületa 10 cm. Veekihi põhjavesi on valdavalt HCO3-Cl-Ca-Mg-tüüpi (või HCO3-Na-Ca-Mg-tüüpi mattunud orgude piirkonnas) ja mineraalsus ulatub 0,4–0,9 g/l (mattunud orgudes 0,3–0,4 g/l). Võimaliku soolaka vee sissetung Voronka veekihti on modelleerimisega välja pakutud Tammneeme– Leppneeme rajoonis. Kuna võimalik kloriidide sissetung arvutati veevõtu kahekordistumisel veekompleksist, kuid praegu toimub pidev veetarbimise vähenemine ja survepinna tõus, ei ole soolaka vee sissetung piirkonda intensiivne. Gdovi veekihi puurkaevude eritootlikkused on vahemikus keskmiselt 1– 2,5 l/s×m. Veekihi põhjavesi on suurema mineraalsusega kui Voronka veekihis, kuid veetüüp on sama. Vees on joogiveele lubatust rohkem kloriide, mangaani, ammooniumi, radionukliide. Veekompleksi vee kvaliteet on stabiilne, samas iseloomustab seda radionukliidide ja üksikutel juhtudel mikrokomponentide kõrgem sisaldus. Põhjavees põhjustavad enim probleeme looduslikult esinevad raadiumi isotoobid 226Ra ja 228Ra, kuna just need põhjustavad üle 90 % tarbijale antava joogiveega saadavast ülemäärasest efektiivdoosist. Tõenäoliselt rikastus veekihi vesi uraanirea radioaktiivsete komponentidega moodustumise ajal, kuid pole välistatud ka tänapäeval põhjavee pidev täienemine kristalse aluskorra survelise põhjavee sissevoolu arvelt. Põhjavees on ka gaase, eelkõige lämmastikku. Veekompleks on pealt kaetud paksu Lontova lademe savikihiga, mistõttu vesi on maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitstud. Vesi on surveline, kaevud on suure tootlikkusega. Veekompleksi põhjavett kasutatakse intensiivselt ühisveevarustuse ja tootmisvee allikana. Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 43 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tulenevalt geoloogiliste tingimuste varieeruvusest leidub linnas erineva põhjavee kaitstusega alasid. Valdavalt on maapinnale lähim põhjaveekiht klindi alusel kaitstud, kuid klindi pealsel on põhjavesi kaitsmata või nõrgalt kaitstud (vt allpool joonis). Joonis 3.2.6.2-1. Maardu linna põhjavee kaitstuse kaart (Allikas:Maa-amet). Põhjavee kasutamine reservpuurkaevudest toimub peamiselt kambriumi veehorisondist, vähesel määral ka ordoviitsium-kambriumi veehorisondist. Põhjavee varu olmevee tarbeks on piisav. 3.2.6.3. PINNAVEEKOGUD Maardu linnaga piirnevad 3 olulisemat veekogu: Maardu järv, Kroodi oja ja Muuga laht. Maardu järv (Keskkonnaregistri kood VEE2005910) asub Maardu linna lõunaosas. Algselt loodusliku tekkega järv paikneb 15-20 m sügavuselt aluspõhja kivimitesse lõikunud ja osaliselt pinnakatte setetega täitunud orus, tema veepeegli pindala on 160 ha ning valgala pindala on 13,4 km2. Suurim sügavus on 3,7 m, keskmine sügavus 1,5 m. Järve aasta keskmine äravool on 3,2 miljonit m³. Maardu järv kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja Harju alamvesikonda ning tegemist on avalikult kasutatava veekoguga. Järve veetaseme reguleerimiseks kaevati 1893. aastal järvest mereni Kroodi kanal (oja) ja ehitati pais, kuid 1894. aastal pais purunes ning järv voolas tühjaks. Järv taastati 1939. aastal, misjärel kasutati seda AS Eesti Fosforiit rikastusvabriku veereservuaarina, hiljem on tema veetaset tõstetud. Peterburi maantee rekonstrueerimise käigus ehitati Maardu järvele uus liigveelask, eelnevalt esines amortiseerunud regulaatoriga probleeme. Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimise käigus 2011.a suleti Maardu järve vana regulaator püsivalt ning paigaldati kaks plasttoru läbimõõduga 1 m ja põhjakõrgusega 33.2 m, mis peaks tagama kindla veetaseme Versioon: 31/01/2018 44 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus järves12. Viimasel ajal on siiski täheldatud Maardu järve veetaseme langust, täpsemad põhjused on välja selgitamata. 2015. a väikejärvede hüdrokeemilises seires võeti veeproove Maardu järvest . Lämmastiku ja fosfori sisalduse alusel on järve seisund kesine13. Viimaste aastatega on täheldatud, et järve veetase on märgatavalt langenud. Maardu linna arenguvisiooni kohaselt on Maardu järveäärne ala sobiv nii täiendavate puhkealade rajamiseks kui elamuehituseks. Keskkonnaagentuuri andmete alusel 14 on Keskkonnaministeerium Maardu järve piirkonnas määranud üleujutusohuga riskipiirkonna. Määramise aluseks o lnud uuring täpsustab, et Maardu järve piirkonnas on üleujutusoht põhjustatud pikaajaliste rohkete sademete või lumesula tõttu üleajavatest väiksematest jõgedest, ojadest ja järvedest. Harju maakonnaplaneeringu KSH ja Jõelähtme valla ÜP KSH raames on teemat täpsustatud, mh tõdes Keskkonnaagentuuri telefonivestluse käigus, et puudub vaatlusandmetel põhinev info järvevee regulaatorite tegelikust mõjust, kuid võib eeldada, et üleujutusoht on leevendatud ning vastav andmestik (sh Maa -ameti X-GISi kaardikihid) vajab uuendamist. Kroodi oja (kanal) Oja saab alguse Maardu järvel asuvast paisust ning suubub Muuga lahte. Pikkus 10,8 km, valgala 23,81 km² ja keskmine arvestuslik vooluhulk alla 0,5 m³/s, reovee hulk aastas on ligikaudu 10 mln m³. Kroodi kanal (oja) kaevati Maardu järve ja Muuga lahe vahele 1893. aastal ning tema kaldaid on pikaajaliselt asustanud suured tööstusalad – vasakkaldal asub Maardu tööstusrajoon ning paremal endise AS Eesti Fosforiit territoorium. Kroodi oja kvaliteeti on aastaid mõjutanud piirkonnas toimunud fosforiidi kaevandamine ning rikastamine. Kroodi oja läheduses asub mitmeid ettevõtteid, mis on arvel ohtlike ettevõtetena. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas (kinnitatud aastal 201615) on Kroodi oja seisundit hinnatud halvaks (halb ökoloogiline ja keemiline seisund ning väga halb ökoloogiline seisundiklass suurselgrootute järgi). Halva ökoloogilise seisundi põhjuseks olid lämmastiku, fosfori, ammooniumi sisaldused, EPT, ASPT, DSFI näitajad ning Ba, naftasaaduste ja tsingi esinemine vees. Halva keemilise seisundi põhjuseks olid reostunud setted, sh nikli ja selle ühendite kõrge kontsentratsioon. Põhilisteks surveteguriteks Kroodi ojas on jääkreostus ja heitvesi. Ojale on kehtestatud samaaegne olemasoleva tegevuse mõju piiramine ja uue tegevuse vältimine, millest tuleneb koormuse suurenemine (näiteks uued heitveelaskmed). Probleemiks ei ole samas ainult minevikust pärit reostus – ka praegused Kroodi majanduspiirkonna ettevõtted reostavad oja oma väljalaskudega. Viimased läbiviidud uuringu tulemused näitasid, et reostus esines Kroodi oja ülemjooksul asuvates tiikide mudastes põhjasetetes (naftasaadused, Zn, Cu, Ni, Pb) ning kesk- ja 12 Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014 -2015. Kroodi oja jääkreostuse ohutustamisega kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamise aruanne. Eesti Keskkonnauuringute K eskus OÜ; Tartu 2015 13 Ibid 14 Arvutuslikud tippveetasemed üleujutusohuga riskipiirkondadele. Lõpparuanne. 2014. 15 http://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 45 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus alamjooksul pinnasereostusena (As, Zn, Cu, Pb, Cd). Veereostust esines kogu oja ulatuses fenoolide ja raskmetallide osas. Naftasaadustega reostunud vett esines ka tiikide alal 16. Kroodi oja jääkreostuse ohutustamisega kavandatud tegevuste mõjude hindamise kaardistamise tulemusena ja KIKi rahastusel on Kroodi oja kavandatud puhastada 2021. aasta lõpuks. Riik koos Maardu linnaga on Kroodi ojaga paralleelselt ellu viimas mitut projekti, et likvideerida nii varasem reostus kui tänased ohuallikad. Muuga laht Muuga laht jääb Maardu linna haldusterritooriumil tervenisti Muuga Sadama alasse. Muuga sadam on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam. Muuga sadama akvatooriumi sügavus ulatub 18 meetrini, mis võimaldab teenindada kõiki Taani väinu läbivaid laevu. Pikaajaline inimtegevus Maardu piirkonnas on mõjutanud ka Muuga lahe keskkonnaseisundit.17 Üldplaneeringuga kavandatavate tegevuste puhul tuleb tähelepanu pöörata pinnase reostuse ja veekaitse teemadele seoses potentsiaalse tööstuse- ja ettevõtlusarenguga. Elamu-, tootmis- ja tööstusalade kavandamisel tuleb hinnata, millisel moel saab toimuma veega varustatus ning heitvee ärajuhtimine. Üldplaneeringu käigus hinnata Maardu järveäärse arendustegevusega kaasnevaid mõjusid ning käsitleda ehituskeeluvööndi vähendamise võimalusi ja nendega kaasnevat võimalikku mõju Maardu järvele. 3.2.6.4. LINNA ROHEALAD Maardus suuremateks rohealadeks on Kallaverest lõunas asuv Metsapark, väljaarendamist vajav Loode park ja samuti Maardu järve äärsed rohealad. Ülejäänud rohealad on valdavalt ribajad, kulgedes piki taristukoridore või Kroodi oja ning on oma iseloomult pigem puhverhaljastuse iseloomuga. Kallaveres, Muugal ja Maardu järve elupiirkonnas leidub ka väiksemaid parke ja rohealasid. Haljastus on säilinud ka tootmismaadel ning tekkinud kasutusest välja langenud jäätmaadel. 3.2.6.5. ROHELINE VÕRGUSTIK Kõige värskem dokument, mis käsitleb rohelist võrgustikku Maardu linna piirkonnas on Harju maakonnaplaneering 2030+. Selle dokumendi järgi on Maardu linn pea kogu ulatuses määratud linnalise asustuse alaks ning sidusat rohevõrku linna territooriumil ei paikne. Roheline võrgustik on küll määratud ümbritsevates asustusüksustes ning seda illustreerib joonis 3.2.6.5-1. Nagu näha ulatub rohevõrgu ala linna territooriumile üksikute laikudena, Maardu järvest lõunas ja Kallavere elupiirkonna idaosas. 16 Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014 -2015. Kroodi oja jääkreostuse ohutustamisega kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamise aruanne. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ; Tartu 2015. 17 Ibid Versioon: 31/01/2018 46 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Linnalise asustusega aladele ulatuvad rohelise võrgustiku osad on maakonnaplaneeringu järgi eelkõige puhkeotstarbelised, kuid samas on oluline säilitada ja parandada rohelise võrgustiku sidusust nii linnalise asustusega ala siseselt kui ka ühendusi teiste rohevõrgu struktuuridega. Joonis 3.2.6.5-1. Roheline võrgustik vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+ 18 Rohelise võrgustiku piire ja kasutustingimusi Maardu linnas tuleks üldplaneeringu koostamisel täpsustada. Rohelise võrgustiku osas on KSH raames vajalik keskenduda peamiselt linnalise asustuse piirkonnale iseloomulikule rohelise võrgustiku lähenemisele, mis tähendab, et üldplaneeringu eesmärgiks on antud juhul kavandada rohelist võrgustikku, mis oleks eeskätt puhkeotstarbeline ning lähtuks inimeste vajadustest. 3.2.6.6. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele (LKS) kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Maardu linna territooriumil leiduvad mõned kaitstavate liikide leiukohad ning kaitstavad üksikobjektid. Nimekiri objektidest on leitav tabelis 3.2.6.6-1. Tabel 3.2.6.6-1. Kaitstavate loodusobjektide loetelu Maardu linnas Nr Liik/objekt Kaitsekategooria 1 Miku Raudkivi üksikobjekt 18 KSH VTK koostamise ajal on Harju maakonnaplaneering 2030+ järelevalve etapis. Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 47 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Nr Liik/objekt Kaitsekategooria 2 Iru Aiandi kivi üksikobjekt 3 Indikaatorkivi üksikobjekt 4 Põhja-nahkhiir LK II loomaliik 5 Rohunepp LK II linnuliik 6 Aasnelk LK II taimeliik 7 Ainulehine soovalk LK II taimeliik 8 Vööthuul-sõrmkäpp LK III taimeliik Kaitstavate loodusobjektide paiknemist illustreerib joonis 3.2.6.6-1. Joonis 3.2.6.6-1. Kaitstavate loodusobjektide paiknemine Maardu linna territooriumil Üldplaneeringus kavandatava maakasutuse ja seatavate tingimuste osas on vajalik arvestada kaitstavate loodusobjektidega. Läbiviidava KSH protsessi raames hinnatakse üldplaneeringuga kavandatava võimalikku mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Mõju hindamises käsitletavad konkreetsed objektid selguvad üldplaneeringu tööprotsessi käigus. 3.2.6.7. NATURA 2000 ALAD Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele on välja toodud informatsioon rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku, Natura 2000 kohta, et välja selgit ada Natura hindamise läbiviimise vajadus. Versioon: 31/01/2018 48 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Maardu linna territooriumil ei asu Natura 2000 alasid. Lähimaks Natura alaks on Tallinna linna ja Jõelähtme valla aladel asuv Pirita loodusala. Loodusala jääb oma lähimas asukohas Maardu linna piirist ca 300 m kaugusele (joonis 3.2.6.7-1). Üldplaneeringu koostamisega määratletakse linna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused linna territooriumil, mis väljapool planeeritavat ala ei too kaasa muutusi. Tulenevalt sellest võib öelda, et Pirita loodusala ei asu üldplaneeringu mõjualas ning mõju hindamine Natura alale ei ole vajalik. Joonis 3.2.6.7-1. Natura 2000 võrgustik (Allikas: Maa-amet ja EELIS) Maardu linna üldplaneeringu KSH raames Natura hindamise protsessi läbi ei viida, kuna linna territooriumil või piiriga kokkupuutuvalt Natura 2000 võrgustiku alad puuduvad. 3.2.6.8. HEITED ÕHKU, VÄLISÕHU KVALITEET Peamisteks välisõhu seisundit mõjutavateks teguriteks on transpordist ja tööstusest tulenev õhusaaste. Keskkonnalubade infosüsteemi andmetel on Maardu linnas üle 30 ettevõtte, kellele on väljastatud välisõhu saasteluba/õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba, millega kaasneb välisõhu saastamine. Eramupiirkondades võib esineda ka majade kütmisel kasutatavate kütuste põletamisest tekkivat saastust – eelkõige Muuga elamupiirkond (kokku 448 ha). Maardu linna välisõhu kvaliteeti mõjutab Muuga sadamas ja linna territooriumil asuvate naftaterminalide tegevus, mis võib põhjustada lõhnahäiringuid. Sadama piirile on paigutatud seirejaamad, millest Maardu linna olukorda iseloomustab Muuga -2 seirejaam. Lisaks on välisõhu seirejaamad paigaldatud Vopak E.O.S: Trendgate Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 49 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus terminali ja Termoil terminali juurde (vastavalt Maardu-1 ja Maardu-2). Samas ei saa välistada mõju teistelt piirkonnas paikenvatelt objektidelt. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) tehtud Muuga piirkonna lõhnauuringus 19 jõuti modelleerimisega järeldusele, et Muuga sadama territooriumiga piirnevates elamupiirkondades on 15% aasta lõhnatundide kriteerium ületatud. Uuringu käigus tehti olemasolevat Muuga sadama seiresüsteemi täiendavaid välisõhu kvaliteedi mõõtmisi eesmärgiga hinnata Muuga sadamas tekkivaid saasteainete heitkoguseid, sadama piirkonna saastetasemeid ja sadamat ümbritsevate elamupiirkondade lõhnahäiringu esinemissagedust. Saasteallikate suundanalüüsist võib järeldada, et valdavalt on registreeritud saaste - episoodid seotud Muuga sadama ja teiste piirkonnas asuvate terminalide tegevusega. Siiski ei saa kõrgemate lõhnaainete tasemete episoodide puhul endiselt täielikult välistada ka kauglevi, nt Muuga ja Maardu seirejaamadeni võib ulatuda Milstrandi terminali tekitatud saaste. Ei saa välistada ka Loo alevikus tegutsevaid ettevõtteid, ent enamikel juhtudel võib olla tegu terminalide tekitatud saastepilve „rändega“ vastavalt muutuvatele tuulte suundadele 20,21. 2015. a EKUKi Muuga sadama mõõtmiste 22 tulemustena ja õhuseiresüsteemi tulemuste kokkuvõte alusel ei ületatud Maardus saastetasemete piirväärtusi (alifaatsetel süsivesinikel oli maksimaalne tunnikeskmine kontsentratsioon 710 gC/m 3 ehk 0,142 SPV 1 , väävelvesinikul 4,09 g/m 3 ehk ~0,5 SPV 1) . Samas registreeriti endiselt lõhnakaebusi, millest küll enamik ei ole seotud Maardu linnaga (vt joonis 3.2.6.8-1). 19 Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Kesklabor. Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ja saasteainete heitkoguste hindamine Muuga sadamas. Tallinn 2014 20 Muuga sadamas naftasaadusi käitlevates terminalides enim lõhnahäiringuid põhjustavad tegevused. Eksperthinnang. Hendrikson & Ko OÜ töö nr 2154/14, Tallinn 10.11.2014 21 Muuga sadama piirkonnas lõhnahäiringuid põhjustada võivad tegevused (lisaks sadamaga seotud naftaterminalidele). Seirejaamade suundanalüüsil põhinev eksperthinnang. Hendrikson & Ko OÜ töö nr 2154/14-3, Tallinn 23.03.2015. 22 Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas 2015. Tallinn 2016 Versioon: 31/01/2018 50 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 3.2.6.8-1. Lõhnakaebused 2015. a kuude lõikes Muuga sadama - Maardu piirkonnas (Allikas: EKUK 2015 aruande joonis 21 23). 2015. aastast paigaldati Muuga sadama ja Maardu naftaterminalide piirkonda lõhnaseiresüsteem (e-ninad). Moodustati Muuga lõhnaprobleemi töögrupp, mille eesmärk on kokku leppida sobivates meetmetes vähendamaks piirkonna lõhnahäiringut 24. Lõhnatase on pärast meetmete rakendamist vähenenud 25. 3.2.6.9. MÜRA JA VIBRATSIOON Peamisteks Maardu linna välisõhu müraolukorda (vibratsiooni mõju on valdavalt lokaalne) mõjutavateks teguriteks on transport (nii raudtee- kui ka autoliiklus) ja tööstus (peamiselt sadama piirkond). Muuga sadama müraolukorda uuriti mürauuringu raames 2016. aastal 26. Rail Baltic uue avaliku raudtee rajamine loob võimaluse parandada ka olemasoleva Muuga sadamasse viiva raudteekoridori äärde jäävate elamupiirkondade müraolukorda, kuna uus raudtee kulgeb olemasolevate taristuobjektidega (1520 mm raudtee) samas koridoris ning müra vähendav meede on mõistlik ette näha mõlema raudtee jaoks ühiselt (Rail Baltic raudtee trassi koridor on kavandatud Harju maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ 27). Autoliikluse osas võib lähitulevikus ilmselt ette näha mõningast liikluskoormuste suurenemist, mis suurendab liiklusmüra poolt tekitatavat häiringut ja müraga kokku puutuvate inimeste hulka. Tööstustegevuse puhul tuleb üldplaneeringus lähtuda eelkõige sellest, et uute tööstusettevõtete rajamisel või olemasoleva tööstustegevuse laiendamisel ei põhjustataks ülenormatiivset mürataset naaberaladel. Tööstust on soovitatav arendada eelkõige olemasolevates tootmispiirkondades ja suuremate teede (ja/või raudtee) ääres, mis võimaldab transpordivood suunata otse maanteele müra- ja saastetundlike alasid läbimata. Elamupiirkondade lähistel tootmistegevuse arendamisel tuleb eelistada tootmisharusid, mille mõju ei ulatu tootmishoonest väljapoole. Juhul, kui mõju ulatub tootmishoonest väljapoole, on oluline välja töötada leevendusmeetmed. 23 Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas 2015. Tallinn 2016 24 http://www.portoftallinn.com/static/files/112.3_Keskkonnaamet_Muuga%20keskkonnap%C3%A4e v_22.11.2016,%20l%C3%B5hn.pdf 25 http://maardu.kovtp.ee/en/uudised-ja-teated/- /asset_publisher/GOSUWtP4XUy9/content/id/13996954?redirect=http%3A%2F%2Fmaardu.kovtp.ee 26 http://www.portoftallinn.com/static/files/114.5_Akukon_Muuga%20keskkonnap%C3%A4ev_22.11 .2016,%20m%C3%BCra.pdf 27 KSH VTK koostamise hetkel on antud planeering järelevalve etapis. Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 51 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Rasketööstusettevõtete ja olulise ruumilise mõjuga objektide asukoha valikul tuleb järgida ohutuid kaugusi elamu- ja puhkealad suhtes ning rakendada negatiivseid mõjusid leevendavaid meetmeid (nt puhvertsoonid). Maakasutuse kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata, et oleks tagatud välisõhu kvaliteedi seisund ning hinnata kavandatavate muutustega kaasnevaid keskkonnamõjusid, vajadusel välja tuua sobivad keskkonnameetmed. 3.3. SEOSED ASJAKOHASTE PLANEERINGUTE JA ARENGUDOKUMENTIDEGA 3.3.1. KÕRGEMALSEISVAD ARENGUDOKUMENTID Kõrgemalseisvatest arengudokumentidest on olulisimaks maakonnatasandi planeeringud Harju maakonnaplaneering 2030+, Rail Baltica ja kergliik lusteede teemaplaneering. Harju maakonnaplaneering 2030+ annab suunised kolmes põhilises teemavaldkonnas: asustuse suunamine, erinevad ruumilised väärtused ja tehnilised võrgustikud. Maardu linna kontekstis on eelkõige olulisteks asustuse ja tehnilise taristu teemavaldkonnad. Asustuse suunamisel toob maakonnaplaneering välja kompaktselt ja hajusalt asustatud alad ning annab nendele arendamise põhimõtted ja tingimused. Peaaegu kogu Maardu linna territoorium on määratud linnalise asustuse alaks, moodustades osa Tallinna linnastu linnalise asustuse alast. Linnalise asustuse ala ei jälgi linna administratiivpiire, vaid väljakujunenud hoonestust ja selle tihedust ning tulevikuperspektiivi kujuneda mitmekülgseks linnakeskkonnaks . Üldplaneeringu raames on linnalise asustuse ala vajalik täpsustada. Maakonnaplaneering suunab asustust ka keskuste võrgustiku määramisega, kus igale keskuse tasandile vastavad soovituslikud teenused, mida keskus võiks elanike heaolu arvestades pakkuma. Maardu linn on määratud piirkondlikuks keskuseks, kuhu koondub olulisel hulgal nii teenuseid kui töökohti. Maakonnaplaneeringus toodud teenuste nimekiri on soovituslik, omavalitsus võib vastavalt võime kusele pakkuda rohkem teenuseid ning kasutada erinevaid koostöövorme 28 . Maakonnaplaneeringu alusuuringu põhjal puudub Maardus hooldekodu 29. Tehnilise taristu osas toob maakonnaplaneering lisaks perspektiivsele trammiteele välja teemaplaneeringute trassid: Rail Baltica trassi, mida täpsemalt käsitab Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Rail Baltic maakonnaplaneering määrab raudtee trassi koridori (150 m) asukoha Maardu 28 Nt teenust ei pea tingimata kohapeal looma, teenust võib perioodiliselt tuua inimeseni või viia inimene teenuseni. 29 Tartu Ülikooli RAKE, Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes, Siseministeerium 2015. Versioon: 31/01/2018 52 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus linna territooriumil ning planeerib perspektiivse kaubaterminali põhimõttelise asukoha koos kaubaveo veeremi hooldedepooga Muuga sadama piirkonda. Kaubaterminali asukoht (täpsustub uuringu alusel) võib ulatuda Maardu linna territooriumile ning seda võimalust tuleb üldplaneeringu koostamisel arvesse võtta. Kergliiklusteed Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harjumaa kergliiklusteed“ põhjal. Kergliiklusteede teemaplaneering kehtestati aprill 2012. Teemaplaneeringu koostamise eesmärk oli maakonna kergliiklusteede võrgustiku planeerimine läbi teekoridoride määratlemise ning selle võrgustiku sidumine teiste infrastruktuuridega. Maakonnaplaneeringus käsitletud ruumilised väärtused – nt roheline võrgustik, väärtuslikud põllumajandusmaad, maardlad – asuvad linna territooriumil väikeses ulatuses ja paiguti, osad väärtused puuduvad (nt väärtuslikud maastikud). 3.3.2. MAARDU LINNA ARENGUDOKUMENDID Maardu linna arengukava 2014-2025 Maardu linna arengukava 2014-2025 on kaasajastatud versioon linna 2014-2020 arengukavast, mis toob välja nii visiooni aastani 2025 kui ka pikemaajalise arenguperspektiivi aastani 2035. Arenguperspektiiv 2035 kirjeldab linna olulisemaid strateegilisi suundi üldiselt : linnakeskuse ja Muuga teenuskeskuse loomine, linna sidustamine tervikuna tajutava linnaruumi loomiseks, endisest reostunud tööstuslinnast ökoloogiliselt tasakaalustatud ja mitmekülgse elukeskkonnaga logistika-, tööstus- ja sadamalinnaks arenemine. Arenguperspektiiv 2035 toob välja ka arenguvajadused erinevates linnapiirkondades ning teemavaldkonniti. Maardu linna lähem arenguvisioon aastaks 2025 on sõnastatud järgmiselt: Maardu on mitmepalgeline, ligikaudu 18 000 elanikuga linn, mille territooriumil paiknevad rahvusvahelise tähtsusega sadam, kaasaegsed tööstusalad/tehnopargid ning eriilmelised elupiirkonnad. Suur osa Maardu linna tööealisest elanikkonnast leiab tööd lisaks siin paiknevatele tööstusettevõtetele ka Maardu linna teenindusettevõtetes, mis on rajatud teenindamaks transiitkaubandust ja kohalikke elanikke. Samas on Maardu Tallinna lähitagamaa, kust käivad inimesed tööl ka pealinnas. Siiski leiab suurem osa Maardu elanikest soovikohast tööd kohapeal. Maardu on soodsate arengutingimustega, sotsiaalselt turvaline ja kvaliteetse elukeskkonnaga dünaamiline linn. Lähima visiooni elluviimiseks toob arengukava välja järgmised vajalikud tegevused, millel on üldplaneeringu kontekstis ruumiline mõõde: Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 53 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Keskkond: parandada keskkonnaseisundit ja tagada uue ettevõtluse puhul keskkonnahoidlikkus, vähendada paikkondlikke sajuveeprobleeme, likvideerida kasutusest väljalangenud hooned. Kroodi oja tervendamisprojekti elluviimine. Heakord ja puhkealad: koostada haljastuse teemaplaneering; haljasalade juurde parkimisvõimaluste/majade loomine, avaliku ruumi väheväärtusliku haljastuse uuendamine, amortiseerunud konstruktsioonide-torude jt kasutute rajatiste eemaldamine linnapildist. Puhkealade täiendav arendamine: Maardu järve äärne puhke- ja suplusala, Maardu järve idakalda puhkeala ja Loodepargi puhkeala rajamine/kujundamine. Maakasutus: täiendav maade munitsipaliseerimine, elamumaa reservi kavandamine elamuehituseks sobivates piirkondades – Kallavere elupiirkonnas, Muugal, Maardu järveäärsel alal; läbirääkimised KOV piiri muutmiseks, et viia kogu Muuga sadam Maardu linna territooriumile. Kalmistu ala laiendamine. Endistele tööstusaladele ja kasutusest väljalangenud kinnisvarale uute funktsioonide andmine. Sotsiaalne taristu: olemasoleva taristu säilitamine, fosforiidimuuseumi asutamine, Maardu motokompleksi rajamine, munitsipaal spordikooli loomine ning täiendavate sportimisvõimaluste loomine (moodulhall, spordiväljakud ja liikumisrajad Muugal). Turvalisus: Viimsi, Jõelähtme ja Maardu ühtse riskianalüüsi koostam ine. Taristud: elektriliinide viimine maakaablisse (sh võimalusel Kallavere kõrgepingeliini), lokaalkatlamaja rajamine Kallaveres, elektrivarustuse arengukava väljatöötamine koostöös Eesti Energiaga. Vajadusel Kallavere - Muuga gasifitseerimise väljatöötamine. ÜVK süsteemide väljaehitamine seni katmata aladel, sh sadeveesüsteemid. Teed: täiendavate parklate/parkimismajade loomine; ühenduse parandamine Tallinnaga; ühendusteede ja ristmike täiendav väljaehitamine (sh raudteega/-teede ristumised), RB ja trammitee trassiga arvestamine, täiendavate kergliiklusteede rajamine (Kallavere, Muuga, järve äär), busside lõppterminali rajamine. Linna kehtivad sektorarengukavad Maardu linn on koostanud Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastatel 2016-2027, mille kokkuvõte on toodud ptk 3.2.4.1. Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk. Üldplaneeringu ja KSH koostamisel mõjutavad Maardu linnaruumi eelkõige maakonnaplaneeringutes välja toodud taristud ja nende ruumivajadus, kuid arvestada tuleb ka asustuse ja väärtuste suunamisega vastavates linnaosades või teemavaldkondades. Arvestada tuleb arengukavas välja toodud tegevuste ruumivajadusega või suunamise võimalusega üldplaneeringus. Pikema arenguperspektiivi 2035 saavutamist silmas pidades arvestada üldplaneeringus/KSH-s ka võimalike täiendavate aspektidega, mis on vajalikud arenguperspektiiv 2035 realiseerumiseks. Versioon: 31/01/2018 54 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 3.4. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on Euroopa direktiivist (KSH direktiiv) tulenev ja KeHJS-ga ette nähtud keskkonnahoiu instrument. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel vaadeldakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale, s.h inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ning kultuuripärandile, et tagada laiemate keskkonnaaspektide arvestamine üldplaneeringu lahenduses ning saavutada tasakaalustatud ruumiline areng. Kuna KSH-s on keskkond defineeritud laialt, siis on paratamatu, et selle piiresse jääb teisi keskkonnaalaseid hindamisliike nagu sotsiaalsete mõjude hindamine, tervisemõjude hindamine ja majanduslike mõjude hindamine. Väljakujunenud tavapraktika, mida toetab direktiiv ja Eesti õigusaktid, on pigem looduskeskkonna- keskne lähenemine. Planeeringute elluviimisel on aga olulised ka sotsiaal - kultuurilisele ja majanduslikule keskkonnale avalduvad mõjud. Keskkonnamõjude laiapõhjalise hindamise kaasabil on eesmärgiks jõuda strateegilise arengudokumendini, mis arvestab Eestis aset leidvate ühiskondlike protsessidega, samuti Maardu valla, Harju maakonna ja Eesti Vabariigi strateegiliste arengudokumentidega ning üldplaneeringu raames läbiviidud analüüsidega (vt ptk 2.5). Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb eeldatavasti positiivne mõju sotsiaalsele, majanduslikule ja looduskeskkonnale, mis on iseloomult pikaajaline ja kaudne. Üldplaneeringu ja KSH integreeritud protsessi käigus kujundatakse alternatiivsed planeeringulahendused ning nende seast valitakse sobivaim lahendus. Alternatiivide täpne sisu selgub protsessi käigus. Planeeringulahenduse väljatöötamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad protsessid. Hindamise käigus täpsustatakse planeeringulahenduse võimaliku mõju iseloomu ja ulatust olulisemate üldplaneeringu eesmärkidega seonduvate keskkonnakomponentide lõikes. KSH käigus vaadeldakse üldplaneeringu lahenduse elluviimisega kaasnevaid mõjutusi: looduskeskkonnale, sh põhja- ja pinnavesi, väärtuslikud põllumajandusmaad, roheline võrgustik, loodusväärtuslikud alad ja objektid; tehiskeskkonnale, sh tehniline taristu, liikluskorraldus, jäätmemajandus, riigikaitselised vajadused; sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh linnaruum, ettevõtluskeskkonnale, teenuste ja töökohtade kättesaadavusele ja inimese tervisele (müra, välisõhu kvaliteedi, võimaliku radooni ja mitteioniseeriva kiirguse ohu jm) raames; ajaloolis-kultuurilisele keskkonnale, sh erinevatele kultuuriväärtuslikele objektide ja aladele. KSH aruandes kirjeldatakse keskkonnale avaldatava otsese ja kaudse, negatiivse ja positiivse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud ebasoodsa mõju vältimiseks ja/või keskkonnameetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel. Hindamisel Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 55 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus arvestatakse väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega. Töö käigus täpsustatakse ka piiriülese mõju esinemise võimalikkus, hetkeseisu ga piiriülese mõju avaldumist ette näha ei ole. Üldplaneeringuga selgitatakse välja ruumilised muutused ettevõtluse ja taristu valdkonnas (vt ptk 2.5 toodud analüüsid) ning hinnatakse, kas võib toimuda tervisele avalduvate ohutegurite aktiviseerumine. Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom – mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida ning mis on konkreetse planeeringulahenduse puhul olulised. Hindamisel kasutatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise ül dtunnustatud metoodikat, valides ning täpsustades töö käigus sobivaimad hindamismeetodeid vastavalt vajadusele. Eeldatavalt kasutatakse valdavalt kvalitatiivseid hindamismeetodeid (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms), vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid, võtmetegurite kaalumist jne. Objektipõhist hindamist Maardu linna üldplaneeringu KSH käigus, tulenevalt üldplaneeringu kui strateegilise arengudokumendi iseloomust, ei teostata. Samadel põhjustel ei kavandata KSH käigus ulatuslikke välitöid. KSH ja üldplaneeringu koostamise käigus toimub planeeringualaga tutvumine, viiakse läbi tööseminare ning kasutatakse olemasolevaid planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike sektorarengukavade ja muude allikate materjale. Töö teostamisel tehakse koostööd linnavalitsuse ametnike, kohalike elanike, planeerimisdokumendi koostajate ja keskkonnaekspertide vahel. Töö koostamisel võetakse arvesse avalikkuse ettepanekud ning tuuakse välja nendega arvestamise või mittearvestamise põhjendused. Versioon: 31/01/2018 56 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus ÜLDPLANEERINGU JA KSH PROTSESS 4.1. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE Üldplaneeringu ja KSH koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada või kes on avaldanud soovi olla koostamisse kaasatud. Samuti kaasatakse asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu. Huvitatud osapoolte seas on lisaks valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Kaasamiseks kasutatakse erinevaid vorme (sh teavitamine, töökoosolekud, ümarlaud, avalikud arutelud jne). Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu on esitatud (lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse koostamise hetkel) esitatud alljärgnevas tabelis. Isik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitatakse kirjaga (Vastavalt PlanS § 81 lg1; § 76 lg 1 ja 2) Harju Maavalitsus, alates Maakonna tasakaalustatud Teavitatakse e-kirjaga 1.01.2018 arengu suunaja Rahandusministeeriumi planeeringute osakond (RPLO) Muinsuskaitseamet Kultuuripärandi kaitse ja Teavitatakse e-kirjaga tasakaalustatud avaliku huvi kaitsja Terviseamet Rahva tervis ja Teavitatakse e-kirjaga tervisekaitse valdkondade järelevalve piirkonnas. ÜP-s käsitletakse müra ja vibratsiooni küsimusi Keskkonnaamet KSH kooskõlastaja. Teavitatakse e-kirjaga Tagada keskkonnakaitse ning protsessi vastavus seaduses nõutule Maa-amet Riigi omandis oleva maa Teavitatakse e-kirjaga valitseja Põllumajandusamet Põllumajandusamet Teavitatakse e-kirjaga teostab vajadusel riiklikku järelevalvet linna territooriumil taimetervise, taimekaitsevahendite kasutamise, seemnete ja aia- ning põllusaaduste Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 57 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Isik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitatakse kirjaga (Vastavalt PlanS § 81 lg1; § 76 lg 1 ja 2) turustamise valdkonnas Päästeamet Päästeamet Turvalise ning ohutu Teavitatakse e-kirjaga keskkonna loomine Maanteeamet Esindab riigi huvi Teavitatakse e-kirjaga maanteede hooldamisel ja rajamisel Politsei- ja Piirivalveamet Turvalise keskkonna Teavitatakse e-kirjaga loomine Maanteeamet Lennuamet Ohutu lennundus Teavitatakse e-kirjaga Tehnilise Järelevalve Ohutusalane järelevalve. Teavitatakse e-kirjaga Amet Üldplaneeringu alale jääb raudtee kaitsevöönd ja planeeringualal asub raudteerajatisi Planeeringuala ettevõtted Majandusliku potentsiaali Kirjaga ei teavitata. suurendamine Teavitatakse ajalehtedes ja Ametlikes Teadaannetes Planeeringuala elanikud Kõrge kvaliteediga Kirjaga ei teavitata. keskkond Teavitatakse ajalehtedes ja Ametlikes Teadaannetes Maardu kodulehel www.maardu.ee Muuga Selts MTÜ Kõrge kvaliteediga Teavitatakse e-kirjaga keskkond kui suuremat arvu elanikke koondavat ja aktiivses tegevuses olevat MTÜ-d Naaberomavalitsused Naaberomavalitsuste Teavitatakse e-kirjaga arengu edendamine ja avaliku huvi kaitsmine Tehnovõrkude valdajad, Teenuste pakkumine ning Teavitatakse e-kirjaga sh raudteede omanikud teenusega seotud taristu rajamine Eesti Keskkonnakaitse tagamine Teavitatakse e-kirjaga Keskkonnaühenduste avalikes huvides Koda Versioon: 31/01/2018 58 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus KSH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda. 4.2. ÜLDPLANEERINGU JA KSH EELDATAV AJAKAVA Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamine toimub kohaliku omavalitsuse spetsialistide, avalikkuse ja erinevate huvigruppide koostöös. Üldplaneeringu koostamise raames viiakse protsessi erinevates etappides läbi töökoosolekuid ning avalike arutelusid (üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu, üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu). Töökoosolekute ja arutelude tulemused on aluseks lahenduse väljatöötamisel ja täpsustamisel. Üldplaneeringu ja KSH protsess järgib järgmist orienteeruvat ajagraafikut: ÜP ja KSH etapid Toimumise aeg/täitmine ÜP ja KSH algatamine 18.04.2017 otsus nr 264 Lepingu sõlmimine Töö teostamiseks 2.10.2017 Töö teostamise ajagraafiku koostamine oktoober 2017 Avakoosolek. Töö teostamise ajagraafiku, edasise 18. oktoober 2017 tööprotsessi ja –korralduse läbiarutamine linnavalitsuses. Planeeringualaga tutvumine. ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise oktoober - november kavatsuse (VTK) koostamine 2017 Lähteseisukohtade ja KSH VTK esitamine Tellijale 24. november 2017 I töökoosolek töögrupiga – lähteseisukohtade ja KSH 5. detsember 2017 kell VTK tutvustamine; linna keskkonnaväärtuste ja 14.00-17.00 ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamine ja kaardistamine Rahvastikuanalüüsi ja ettevõtluskeskkonna analüüsi oktoober - jaanuar 2018 läbiviimine ÜP lähteseisukohtade ja KSH VTK kohta ettepanekute detsember - jaanuar küsimine planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 2018 nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva) Ettevõtjatele suunatud ümarlaud. Ümarlaua jaanuar 2018 läbiviimine annab laiapõhjalisemad teadmised olemasoleva olukorra ning ruumilise arengu vajaduse (maakasutuse) kohta Planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud veebruar - märts 2018 isikutelt ja asutustelt laekunud ettepanekute läbiarutamine. Ametkondadelt ja ettevõtjatelt laekunud arvestamisele kuuluvate ettepanekute sisseviimine ÜP lähteseisukohtade ja KSH VTK (koos esitatud märts 2018 ettepanekutega) avalikustamine linna veebilehel Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 59 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus ÜP ja KSH etapid Toimumise aeg/täitmine Liikuvusanalüüsi ja haljastusalase eksperthinnangu märts - august 2018 läbiviimine ÜP ja KSH aruande eelnõu koostamine (ÜP ja KSH märts - oktoober 2018 aruande eelnõude koostamine. Maakasutusplaani/teemakaartide/selgitavate skeemkaartide koostamine ja vormistamine (toimub jooksvalt materjalide välja töötamine, täpsustamine ja täiendamine vastavalt toimunud tööseminaridele/koostööle ettevõtjate ja koolilastega) ÜP ja KSH aruande eelnõu avalikustamine (kestab oktoober - november vähemalt 30 päeva; sellele eelneb avalikust 2018 väljapanekust teatamine planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust) ÜP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku detsember (I pool) 2018 tulemuste avalik arutelu (avalikust arutelust teavitatakse eelnevalt planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust) ÜP ja KSH aruande eelnõu täiendamine vastavalt jaanuar - veebruar 2019 avaliku väljapaneku tulemustele ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja märts - juuni 2019 arvamuse andmine (esitatakse kooskõlastamiseks planeerimisseaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta arvamust) ÜP ja KSH aruande eelnõu täiendamine juuni 2019 kooskõlastamise ja arvamuste andmise tulemustele vastavalt ÜP vastuvõtmine linnavolikogu poolt juuni 2019 ÜP avalik väljapanek (kestab vähemalt 30 päeva; august - september 2019 avalikust väljapanekust teavitatakse planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust) ÜP avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu oktoober 2019 (avalikust arutelust teavitatakse käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust). Kui ettepanekuid ei esitata, on võimalik arutelust loobuda ÜP täiendamine avaliku väljapaneku tulemustele november 2019 vastavalt ÜP esitamine heakskiitmiseks november - detsember 2019 Versioon: 31/01/2018 60 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus ÜP ja KSH etapid Toimumise aeg/täitmine ÜP heakskiitmine (järelevalvaja kiidab november - detsember üldplaneeringu heaks või keeldub üldplaneeringu 2019 heakskiitmisest 60 päeva jooksul selle maavanemale esitamisest arvates. Põhjendatud juhul võib järelevalvaja tähtaega pikendada 90 päevani) ÜP kehtestamine linnavolikogu poolt jaanuar 2020 4.3. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED JA KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE KOOSTANUD EKSPERDID Üldplaneeringu koostamise korraldaja on: Maardu Vallavalitsus Kallasmaa 1 74111 Maardu e-post: [email protected] Üldplaneeringu konsultant ja KSH koostaja on: Hendrikson&Ko OÜ Raekoja plats 8 51004 Tartu Maakri 29 10145 Tallinn e-post: [email protected] Planeeringu/ KSH töörühm Üldplaneeringu projektijuht Marika Pärn KSH juhtekspert, üldplaneeringu osakonna juhataja Pille Metspalu KSH juhtekspert Riin Kutsar KSH töögrupi juht, sotsiaalmajanduslikud mõjud Ann Ideon Looduskeskkonna ekspert, välisõhk Juhan Ruut Looduskeskkonna spetsialist, loomastik Kaile Peet Looduskeskkonna spetsialist, müra Veiko Kärbla Looduskeskkonna spetsialist, põhja- ja pinnavesi Krista Kruus Looduskeskkonna spetsialist, geoloogia Epp Zirk Kartograaf Jaanus Padrik Töörühma koosseisu võidakse töö käigus vajadusel täiendada. Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 61 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus KSH juhtekspert Pille Metspalu omab keskkonnamõju strateegilise hindamise õigust (vastavalt KeHJSe § 34 lg 4), sest: on omandanud kõrghariduse inimgeograafias (sh ruumiline planeerimine ja keskkonnakorraldus) Tartu Ülikoolis. Omab teadusmagistri kraadi inimgeograafias; omab planeerimis- ja arendusalast kogemust alates aastast 1999, planeeringute keskkonnamõju strateegilise hindamisega tegelenud alates aastast 2005; õpingud Tartu Ülikoolis sisaldasid keskkonnamõju hindamisalast koolitust 60 tunni ulatuses ja läbinud KSH juhteksperdi koolituse 60 tunni mahus, tunnistus nr KSH006 (korraldaja KeMÜ); on läbinud juhtimisalase koolituse vähemalt 60 tunni mahus ja omab vähemalt rohkem kahe projekti juhtimise kogemust; ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte. Juhtekspert Pille Metspalu kinnitab, et tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne. KSH juhtekspert Riin Kutsar omab keskkonnamõju strateegilise hindamise õigust (vastavalt KeHJS § 34 lg 4), sest: on omandanud kõrghariduse keskkonnatehnoloogia erialal Tartu Ülikoolis (BSc, võrdsustatud magistrikraadiga), lisaks omab Tartu Ülikooli majandusteaduse rakendusõppe tunnistust; omab keskkonnamõju hindamise kogemust alates aastast 2005 . Osalenud keskkonnamõju hindamisest sisulise eksperdina ning erineva suurusega KMH ja KSH projektides juhteksperdina; õpingud Tartu Ülikoolis sisaldasid keskkonnamõju hindamisalast koolitust rohkem kui 60 tunni ulatuses ja läbinud KSH juhteksperdi koolituse 60 tunni mahus, tunnistus nr KSH003 (korraldaja KeMÜ); on osalenud viimase viie aasta jooksul rohkem kui neljal korral sisulise eksperdina KSH eksperdirühma töös; on läbinud juhtimisalase koolituse vähemalt 60 tunni mahus ja omab vähemalt rohkem kahe projekti juhtimise kogemust; ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte. Juhtekspert Riin Kutsar kinnitab, et tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne. Versioon: 31/01/2018 62 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus ÜLDPLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTELT JA ASUTUSTELT ETTEPANEKUTE KÜSIMINE Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 63 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Versioon: 31/01/2018 64 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 65 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Versioon: 31/01/2018 66 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 67 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Versioon: 31/01/2018 68 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus ÜLDPLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTELT JA ASUTUSTELT LAEKUNUD ETTEPANEKUD Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 69 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Versioon: 31/01/2018 70 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 71 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Versioon: 31/01/2018 72 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 73 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Versioon: 31/01/2018 74 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 75 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Versioon: 31/01/2018 76 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 77 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Versioon: 31/01/2018 78 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 79 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus MAARDU LINNA SEISUKOHAD LAEKUNUD ETTEPANEKUTELE. LÄHTESEISUKOHTADE JA KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE AVALIKUSTAMISEST TEATAMINE Versioon: 31/01/2018 80 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 81 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Versioon: 31/01/2018 82 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 83 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Versioon: 31/01/2018 84 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 85 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Versioon: 31/01/2018 86 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 87 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus LISA Versioon: 31/01/2018 88 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 89 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Versioon: 31/01/2018 90 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Versioon: 31/01/2018 Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad 91 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Versioon: 31/01/2018 2 Maardu linna üldplaneering. November 2021 Maardu Linnavalitsus MAARDU LINNA ÜLDPLANEERING Maardu 2021 Maardu linna üldplaneering. November 2021 3 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................... 5 1. Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise alused ......................................... 7 1.1. Rahvastiku suundumused ................................................................................ 7 1.2. Maardu linna asumite ruumiline paiknemine .................................................. 7 1.3. Maardu linna väärtused ................................................................................... 8 1.4. Maardu linna arenguvisioon ja ruumilise arengu vajadused ......................... 11 2. Maardu linna ruumilise arengu põhimõtted ............................................... 12 2.1. Inimmõõtmeline linnaruum ........................................................................... 14 3. Maakasutuse määramine............................................................................... 19 4. Linna territooriumi kasutus- ja ehitustingimused juhtotstarvete lõikes .. 20 4.1. Väikeelamu maa-ala ..................................................................................... 20 4.2. Väikeelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-ala ......................................... 21 4.3. Väikeelamu ning haljasala ja parkmetsa maa-ala ........................................ 21 4.4. Korterelamu maa-ala .................................................................................... 22 4.5. Korterelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-ala ........................................ 23 4.6. Keskuse maa-ala ........................................................................................... 24 4.7. Ühiskondliku hoone maa-ala ........................................................................ 26 4.8. Äri- ja teenindusettevõtte maa-ala ............................................................... 27 4.9. Äri- ja tootmise maa-ala ............................................................................... 27 4.10. Puhke- ja virgestusehitiste maa-ala ............................................................ 29 4.11. Haljasala ja parkmetsa maa-ala .................................................................. 29 4.12. Sadama maa-ala ......................................................................................... 30 4.13. Liikluse maa-ala ......................................................................................... 30 4.14. Parkimisehitise maa-ala ............................................................................. 31 4.15. Riigikaitse maa-ala ..................................................................................... 31 4.16. Tehnoehitise maa-ala ................................................................................. 31 4.17. Kalmistu maa-ala ....................................................................................... 31 4.18. Veekogud ................................................................................................... 32 5. Asumite kasutus- ja ehitustingimused juhtotstarvete lõikes ...................... 33 5.1. Kallavere elamupiirkond .......................................................................... 33 5.2. Muuga elamupiirkond .............................................................................. 40 5.3. Maardu järv ja järveäärne elamupiirkond ................................................ 42 4 Maardu linna üldplaneering. November 2021 5.4. Vana-narva mnt tööstuspiirkond .............................................................. 46 5.5. Kroodi majanduspiirkond ......................................................................... 47 5.6. Muuga sadam ........................................................................................... 49 6. Linna territooriumi kasutus- ja ehitustingimused teemavaldkondade lõikes ............................................................................................................... 51 6.1. Kultuuriväärtused .......................................................................................... 51 6.1.1. Miljööväärtuslik ala .......................................................................... 51 6.1.2. Pärandkultuuriobjektid ..................................................................... 53 6.1.3. Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised .................................... 54 6.2. Kaitstavad loodusobjektid ............................................................................. 54 6.3. Linna rohealad ja roheline võrgustik............................................................. 55 6.4. Maavarad ....................................................................................................... 55 6.5. Infrastruktuur................................................................................................. 56 6.5.1. Veevarustus ja kanalisatsioon. Sademevee ärajuhtimine ................. 56 6.5.2. Taastuvenergia .................................................................................. 59 6.5.3. Transpordivõrgustik.......................................................................... 62 6.5.3.1. Teed ja liikluskorralduse üldised põhimõtted ...................... 62 6.5.3.2. Kergliiklusteed ..................................................................... 64 6.5.3.3. Parkimine ............................................................................. 65 6.5.3.4. Tänavahaljastus .................................................................... 67 6.5.3.5. Raudtee ................................................................................. 67 6.5.3.6. Ühistransport ........................................................................ 69 6.5.4. Jäätmekäitlus ..................................................................................... 70 6.5.5. Gaasivarustus …………………………………………………… 71 7. Müra normtasemete kategooriad ................................................................. 72 8. Radoon............................................................................................................. 73 9. Üleujutusohuga ala......................................................................................... 74 10. Mõjuhindamise kokkuvõte ............................................................................ 75 11. Üldplaneeringu elluviimine ........................................................................... 76 11.1. Sundvõõrandamise ja sundvalduse seadmine ............................................. 76 11.2. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ täpsustamine ...................................... 76 Maardu linna üldplaneering. November 2021 5 SISSEJUHATUS Maardu linnavolikogu algatas linna üldplaneeringu koostamise ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise 18.04.2017 otsusega nr 264. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on linna ruumilise arengu põhimõtete kokkuleppimine. Üldplaneeringuga lahendatakse lähtuvalt linna ruumilistest vajadustest planeerimisseaduse § 75 toodud ülesanded – planeeringuala kasutus- ja ehitustingimused, transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri üldised asukohad jt linna arenguks olulised teemad. Üldplaneeringuga hõlmatav ala on kogu Maardu linna territoorium. Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH selgitab, kirjeldab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH tulemused ja mõjude hindamise ettepanekud kajastuvad üldplaneeringu lahenduses. Erinevad huvid ja linna ruumilised vajadused selgitati välja koostöös erinevate huvigruppidega. Lahenduse väljatöötamisel kaasati kõiki, keda planeering ühel või teisel moel mõjutada võib (riigiasutused, kohalikud elanikud, maaomanikud, ettevõtjad jne). Üldplaneeringu koostamisel lähtuti Harju maakonnaplaneeringust 2030+, Maardu linna kehtivast arengukavast, ruumilist arengut puudutavatest dokumentidest ning asjakohastest õigusaktidest. Üldplaneeringu koostamise esimeses etapis, enne lahenduse väljatöötamist, viidi läbi asjakohased alusuuringud.1 Alusuuringute ja küsitluse tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses. Üldplaneering koosneb: tekstist joonistest, milleks on: joonis 1. Maakasutusplaan. M 1:15 000; joonis 2. Liiklusskeem. M 1: 15 000; Üldplaneeringu juurde kuuluvad lisad: KSH aruanne; alusuuringud; menetlusdokumentatsioon. Taustainfona joonistel toodud kitsendused on ajas muutuvad. Sellest tulenevalt tuleb detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel ja maakorraldustoimingute läbiviimisel lähtuda asja- ja ajakohastest õigusaktidest ja nendest tulenevatest kitsendustest (nt piirangutest veekogude kaldal looduskaitseseaduse 1 Alusuuringute koosseisu kuuluvad Maardu linna rahvastikuanalüüs ja liikuvuse uuring. OÜ Hendrikson&Ko, 2018. Rohealade piisavust ja paiknemist analüüsiti KSH raames (tehti n-ö piisavusanalüüs). Ettevõtluskeskkonna arengu suunamiseks viidi läbi küsitlus ettevõtjate seas ning korraldati ettevõtjate ümarlaud. 6 Maardu linna üldplaneering. November 2021 alusel, tee kaitsevöönditest ehitusseadustiku alusel jne). Kitsendused kuvatakse Maa- ameti kaardil. Vastava seadusandluse muutumisel lähtutakse kitsenduste määramisel õigusaktist. Üldplaneeringu koostamist konsulteeris ja keskkonnamõju strateegilist hindamist viis läbi Hendrikson&Ko OÜ. Maardu linna üldplaneering. November 2021 7 1. ÜLDPLANEERINGU LAHENDUSE VÄLJATÖÖTAMISE ALUSED 1.1. RAHVASTIKU SUUNDUMUSED2 Maardu linna rahvastik on aasta-aastalt kahanenud. Iga järgnev põlvkond on eelnevast väiksearvulisem, eelkõige on seda märgata mitte-eestlastest elanike seas. Statistikaameti poolt koostati aastal 2014 Eesti suuremate linnade rahvastikuprognoos aastani 2040, mis tuginedes 2012. aasta andmetele hindas Maardu rahvaarvu kasvavaks. Prognoosi kohaselt peaks Maardu rahvastik 2014–2040 perioodil kasvama 17 794 elanikult 18 446 elanikuni ehk 652 inimese võrra (~3,7%). Kasvuaastateks prognoositi perioodi 2014–2029, mille järel rahvaarv stabiliseerub ning varieerub aastate lõikes vähe. Nii Statistikaameti kui Rahvastikuregistri andmetel on elanikkond perioodil 2013–2017 aga kahanenud. Arvestades rahvastiku vanuselist jaotust (arvukad on 50–69-aastaste vanusrühmad) suremus lähiajal tõenäoliselt tõuseb, kuid sündimus mitte. Seega on rahvastiku kahanemise pidurdamiseks eelkõige oluline rahvastiku sisserände kasv ning väljarändamise kahanemine. Sisserände suurendamiseks on oluline luua hea elukeskkond, võimaldades linnas erinevaid elustiile. Kasvanud on elanikkond Muugal ja Maardu järve ääres, mis näitab eramupiirkondade populaarsust ja potentsiaali sisserännuks. Samuti on tähtis jätkata hea kvaliteediga teenuste ja inimsõbraliku linnaruumi arendamist. Sisserännet toetavaks teguriks on ka töökohtade ja heade transpordiühenduste olemasolu. Maardus on rahvastikuprotsessides võimalikud nii jätkuv kahanemine kui ka rahvastiku stabiliseerumine3. Maardu linna üldplaneeringu koostamisel on eesmärgiks võetud rahvastiku stabiliseerimise stsenaarium. Kahanemise kui möödapääsmatu paratamatuse asemel arvestatakse ka käitumuslike muutuste võimalusega (rände- eelistuste ja -voogude muutus, registreerimiseelistuste muutus). 1.2. MAARDU LINNA ASUMITE RUUMILINE PAIKNEMINE Maardu linn on tuntud kui tööstuslinn ja arenev logistikakeskus, seda nii maakonna kui vabariigi tasandil. Eelkõige tööstus, kuid ka sadama ehitus, on oluliselt mõjutanud Maardu linnaruumi kujunemist ja arengut. Linn jaguneb funktsionaalselt erinevateks asumiteks (piirkondadeks). Linna elamupiirkonnad – Muuga, Kallavere ja Maardu järve äärne – eristuvad ajaloolise arengu ja ruumikasutuse poolest ning on üksteisest eraldatud majandus-tööstusvööndiga. 2 Maardu linna rahvastikuanalüüs. OÜ Hendrikson&Ko, 2018. 3 Rahvastiku kahanemine toimub, kui jätkuvad senised protsessid rändes ja suremuses-sündimuses. Rahvastiku stabiliseerumine on võimalik kui panustatakse oluliselt linna mitte-registreerunud elanikele hüvede paketi pakkumisele, mis suudab konkureerida Tallinnaga. 8 Maardu linna üldplaneering. November 2021 Majandus-tööstusvööndi, mis läbib linna läänepiirilt põhjasuunas kuni sadamani, moodustavad Vana-Narva mnt tööstuspiirkond, Kroodi majanduspiirkond ning mere ääres Muuga sadam. Funktsionaalsest eripärast tulenevalt on asumid ka linnaehituslikult eri-ilmelised. Skeem 1.2.1. Maardu linna jagunemine funktsionaalselt erinevateks asumiteks. 1.3. MAARDU LINNA VÄÄRTUSED Maardu linnale iseloomulikud väärtused on looduslikud, kultuurilised, majanduslikud ning sotsiaalsed nähtused ja alad, mida kohalik elanikkond ja ettevõtjad ise on eripäraseks pidanud ning väärtusena määratlenud. Väärtused kaardistati rühmatööde käigus.4 Määratletud väärtused tagavad linna omapäraga arvestamise ruumilise arengu suunamisel ja ehitustegevuse kavandamisel. Ülevaate väärtustest annavad alljärgnevad skeemkaardid. 4 Töökoosolek toimus 5.12.2017. Töökoosolekul osalesid Maardu linna ametnikud ja spetsialistid, volikogu liikmed ning ettevõtjad. Maardu linna üldplaneering. November 2021 9 Skeem 1.3.1. Rühmatööde käigus kaardistatud väärtused Kallavere elamupiirkonnas. 10 Maardu linna üldplaneering. November 2021 Skeem 1.3.2. Rühmatööde käigus kaardistatud väärtused Muuga sadamas ja Kroodi majanduspiirkonnas ning Maardu järve äärses elamupiirkonnas. Maardu linna üldplaneering. November 2021 11 Skeem 1.3.2. Rühmatööde käigus kaardistatud ja üldplaneeringu menetluse käigus kogukonna poolt täpsustatud väärtused Muuga elamupiirkonnas ja Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas. 1.4. MAARDU LINNA ARENGUVISIOON JA RUUMILISE ARENGU VAJADUSED Vastavalt Maardu linna arengukavale on Maardu linna visioon: Maardu linn on tänapäevane inimsõbraliku elukeskkonnaga integratsiooni ning rahvusvahelise transiidi ja tööstuse edulugu. Maardu linna ruumilise arengu vajadused lähtuvad väljakujunenud üldstruktuuri – üksteisest funktsionaalselt eristuvate ja eriilmeliste asumite – säilitamise ning asumite jätkusuutliku edasiarendamise põhimõttest. Linnaruumi jätkusuutlikuks edasiarendamiseks on olulisemateks ruumilisteks vajadusteks: kavandada paindlikku arengut võimaldavaid segafunktsiooniga maa-alasid; seada täpsemad tingimused tootmisaladele ja neid elamualadest eristuvale ökoloogilisele puhveralale; kavandada sobiv asukoht linna keskusele. 12 Maardu linna üldplaneering. November 2021 2. MAARDU LINNA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED Ruumilise arengu põhimõtted annavad suunised edaspidiseks maakasutuseks ja ehitamiseks linna territooriumil. Need on üldplaneeringu lahenduse oluliseks osaks ning annavad aluse linna territooriumi kasutus- ja ehitustingimuste määramiseks. Ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel on arvestatud nii linna ruumiliste vajadustega kui ka ruumilise arengu põhimõtete ja suundumustega Harju maakonnas.5 Skeem 2.1. Maardu linna ruumilise arengu põhimõtted asumite lõikes. Maardu linn areneb linnale omaste põhimõtete alusel, hõlmates nii elamualasid, tootmisalasid, äripiirkondi kui ka tihedale asustusele omaseid puhkealasid. Eeslinnalise piirkondliku keskusena6 jäävad Maardu elanike töökohad ning teenuste tarbimine ka edaspidi tihedalt seotuks Tallinna linnaga. Arengu suunamisel pööratakse tähelepanu 5 Harju maakonnaplaneering 2030+. Maardu linna kontekstis olulisemad suunised on linnalise ruumi kompaktsuse suurendamine; ruumiliselt tasakaalustatud arengu tagamine, millega võimaldatakse esmaste teenuste tarbimist koha peal; uute arendusalade kavandamisel juurdepääsuvõimaluste ning kommunikatsioonide paiknemise ja lahendusega arvestamine; riiklikult tähtsate taristuobjektide planeerimise vajadusega arvestamine; puhke- ja rekreatsioonivõimaluste tagamine, mis on kvaliteetse elukeskkonna oluline osa; muinsus- ja loodusväärtustega arvestamine. 6 Vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+ on Maardu linn eeslinnaline piirkondlik keskus. See on keskus, mis teenindab väiksemat hulka maakonna elanikkonnast ning pakub vähem teenuseid ja töökohti, kui maakondlik keskus Tallinn. Maardu linna üldplaneering. November 2021 13 linna kui piirkondliku keskuste tugevdamisele – tagatakse kohapealsed töökohad, kvaliteetsete teenuste kättesaadavus linna erinevates piirkondades, töö- ja kooliaegadega arvestavad ühendused Tallinna linna ja teiste lähiümbruse keskustega. Arendatakse välja keskusalad. Linna keskseks tuiksooneks on Keemikute tänav, mida toetavad kolm erineva otstarbega keskusala – Kellamäe park, Keemikute ja Orumetsa tänavate ristmik ning Maardu Linnavalitsuse hoone vastas olev ala. Säilib linnale omane struktuur ja jagunemine funktsionaalselt eriilmelisteks asumiteks. Elamupiirkondi arendatakse, lähtudes elamupiirkonna kohapõhistest väärtustest ning kvaliteetse elukeskkonna loomise põhimõttest – nt arvestatakse piirkonna arhitektuurset üldilmet, tagatakse mitmekülgne maakasutus, ohutud ja mitmekesised liikumisvõimalused, sh töötatakse välja jalakäijasõbralikud lahendused, arvestatakse kergesti ligipääsetava ja mitmekesise avaliku ruumi olemasolu vajadusega jne. Elamupiirkondade mitmekesistamine ja teenuste täiendav arendamine loob elukoha lähedale juurde töökohti, aitab vähendada sundliikumisi elu- ja töökoha ning teenuste vahel, vähendades kaudselt liiklusest tulenevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Maardu linn on ja jääb tööstuslinnaks, võimaldades mitmekesise äri- ja ettevõtluskeskkonna arengut. Ettevõtluspiirkondades on suunaks linnakeskkonda sobiv ja olulisi keskkonnamõjusid mitteomav äri- ja tootmistegevus. Mitmekesised puhkevõimalused on Metsa- ja Loodepargis ning Maardu järve äärsel puhkealal. Kirikut ümbritsev Kellamäe park jääb eelkõige väliürituste toimumise ja vaba aja veetmise kohaks. Erinevate asumite vahelise ja sisese sidususe ja liikuvuse parandamiseks ning ühenduste ja juurdepääsude loomiseks ja parandamiseks ehitatakse välja teed ja kergliiklusteed ning parendatakse linna tänavate seisukord. Jagatud tänavaruumi korrastamisel ja kujundamisel lähtutakse eelkõige jalakäija ja jalgratturi vajadustest ja turvalisusest. Ruumilise arengu põhimõtteid linna asumite lõikes on kirjeldatud ka ptk 5. 14 Maardu linna üldplaneering. November 2021 Skeem 2.2. Kallavere asumi ruumilise arengu põhimõtted. 2.1. INIMMÕÕTMELINE LINNARUUM Inimmõõtmeline ruum muudab meeldivaks jalgsi ja rattaga liikumise ning ruumis olemise ja väärtustab selleks inimese poolt positiivselt tajutavat hoonestuse, hoovide- platside ja teede iseloomu. Inimmõõtmelise linnaruumi tekkeks tuleb järgida alljärgnevaid põhimõtteid linna erinevate asumite arendamisel. Inimmõõtmelise linnaruumi tekkeks tuleb tähelepanu pöörata: funktsionaalselt mitmekülgse väliruumi loomisele - tagada hubased vaba aja veetmise võimalused; - arvestada elamualade õuealade kujundamisel erinevate sihtrühmadega: lapsed, noored, täiskasvanud, eakad (rajada mänguväljakud, paigutada istepingid, luua mugavad liikumisvõimalused jms); - tagada puhkenurgad äri-, tootmis- ja keskusaladel, segafunktsiooniga aladel; Maardu linna üldplaneering. November 2021 15 - arvestada kvaliteetse ruumi loome aluspõhimõtetega7; - arvestada ligipääsetavuse ja kõiki kaasava elukeskkonna kavandamise ja loomise põhimõtetega8. liikuvusele - otseteed oluliste funktsionaalsete alade vahel kavandada jalakäija-ratturi vajadustest, mitte autoliiklusest lähtuvalt; - luua jalakäijate, ratturite, ühistranspordi, invasõiduki ja vaegnägijate vajadusi arvestavad lahendused; - kasutada värvilisi ja erinevate sillutiste ning kattematerjalidega lahendusi. haljastusele - rajada mitmekülgne ning rikkalik haljastus elamu-, äri-, tootmis- ja keskusaladel; - eraldada jalgteed põhitänavast haljaspuhvriga; - rajada tööstusaladel kõrghaljastus tänavapoolsele küljele hea üldmulje saavutamiseks ja/või vaadete pehmendamiseks; - kasutada haljastuselemente tööstushoonete välisilme pehmendamiseks. parkimisele - väliparklates korraldada parkimine väiksemate taskutena ja/või liigendada haljastuse ja väikevormidega; - korterelamute ja ärihoonete rajamisel ning keskusalal eelistada lahendusi hoone koosseisus maa-aluse parklana. 7 Vt Ruumiloome ekspertrühm. Lõpparuanne ja aruande lisa 4 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/lisa_4_kvaliteetse_ruumi_ miinimumkriteeriumid.pdf 8 https://www.astangu.ee/sites/default/files/media/koiki_kaasava_elukeskkonna_kavandamine_loomine.pdf 16 Maardu linna üldplaneering. November 2021 Maardu linna üldplaneering. November 2021 17 18 Maardu linna üldplaneering. November 2021 Fotod Hendrikson&Ko. Maardu linna üldplaneering. November 2021 19 3. MAAKASUTUSE MÄÄRAMINE Ruumilise planeerimise eesmärk on luua eeldused tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse ning kvaliteetse elu- ja ehitatud keskkonna kujundamiseks. Üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbed ning kasutus- ja ehitustingimused ehitustegevuseks. Üldplaneeringuga määratakse maakasutuse juhtotstarve üldisel tasandil linna ruumilise arengu põhimõtetest lähtuvalt, st arvestades, milline on maakasutuse potentsiaal. Juhtotstarve on üldplaneeringuga määratud ala kasutamise valdav otstarve (vähemalt 51% peab vastama juhtotstarbele), mis annab perspektiivse maakasutuse põhisuunad. Näiteks kavandatakse üldplaneeringuga väikeelamu maa-ala juhtotstarbega alad tulenevalt piirkonna iseloomust ning arenguperspektiivist. See tähendab, et väikeelamu maa-alale võib üldplaneeringu järgi planeerida väikeelamuid, kuid ka ala teenindamiseks vajalikke kaubandus- ja teenindushooneid, ühiskondlikke hooneid, haljasalasid või parkmetsa, mänguväljakuid ning muud sobivat maakasutust, mis toetab piirkonna arengut ja aitab kujundada kvaliteetset elukeskkonda. Juhtotstarvete selgitused on toodud ptk 4, asumite ehitus- ja kasutustingimused juhtotstarvete lõikes on täpsemalt lahti kirjutatud ptk 5. Juhtotstarbe määramisel on tegemist perspektiivse maakasutusega, millega ei kaasne kohest katastriüksuse sihtotstarbe9 muutust. Üldplaneeringus määratud tingimusi tuleb järgida detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel. Kuni kavandatu elluviimiseni saab maa-ala edasi kasutada senisel otstarbel. Detailplaneeringu koostamise kohustus Detailplaneeringu koostamise eesmärk on läbi avaliku planeerimisprotsessi tagada arendatava keskkonna kvaliteet. Oluline on avaliku protsessi läbiviimine piirkondades ja juhtudel, kui võib eeldada laia, kattuvate ning potentsiaalselt konfliktsete huvide ringi. Detailplaneeringu koostamise kohustuse juhud linna territooriumil tulenevad planeerimisseadusest. Kuna detailplaneeringu koostamine on iseenesest pikk ja ressursimahukas menetlus, on otstarbekas juhtudel, kui ehitussoov sobitub olemasolevasse ja juba väljakujunenud elu- või ettevõtluskeskkonda ning planeerimisseadusest tulenevad erijuhud seda võimaldavad, lubada püstitada või laiendada hooneid ja seda teenindavaid rajatisi detailplaneeringut koostamata. Detailplaneeringu koostamine võib osutuda vajalikuks, kui ehitus- ja/või arendussoov võib kaasa tuua olulisi mõjutusi, nt väljakujunenud keskkonna oluline visuaalne muutumine, arenduse realiseerimiseks vajaliku infrastruktuuri nagu teed ja tehnovõrgud puudumine, jäätmekäitluskohtade kavandamine vms. 9 Vastavalt maakatastriseadusele õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve või otstarbed. 20 Maardu linna üldplaneering. November 2021 4. LINNA TERRITOORIUMI KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED JUHTOTSTARVETE LÕIKES Üldplaneeringuga määratud linna territooriumi kasutus- ja ehitustingimused on lahti kirjutatud juhtotstrvete, asumite ning teemavaldkondade lõikes. Juhtotstarvete ptk-s 4 kajastuvad eelkõige need tingimused, millega tuleb arvestada maa-ala asukohast sõltumata. Näiteks äri- ja tootmise maa-ala juhtotstarbe alapeatükis kirjeldatud tingimusi tuleb arvestada nii Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas, Kroodi majanduspiirkonnas kui elamupiirkondades. Asumite lõikes ptk 5 on kasutus- ja ehitustingimused lahti kirjutatud ka juhtotstarvete lõikes juba täpsemalt, konkreetse asumi iseloomu ning naaberalasid arvestades. Näiteks on äri- ja tootmise maa-alal hoonete suurim lubatud ehitisealune pinna suhe krundi pindalasse asumite lõikes erinev. Lisaks tuleb vaadata ja arvestada tingimusi, mis on määratud ning lahti kirjutatud teemavaldkondade lõikes. 4.1. VÄIKEELAMU MAA-ALA (EV) Väikeelamu maa-ala on üksikelamu (ühe põhisissepääsuga elamu), kaksikelamu (kahe põhisissepääsuga elamu) ja arhitektuurselt ning ehituslikult elamute vahelisse linnaruumi sobituv muu maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Väikeelamu maa-alale võib ehitada: üksikelamuid; kaksikelamuid; ridaelamuid detailplaneeringu alusel Maardu järve idakaldale. Muuga elamupiirkonnas võid ridaelamuid ehitada kehtestatud detailplaneeringuga10 selleks määratud maa-alale. Lisaks võib väikeelamu maa-alale ehitada keskkonda sobituvaid: kaubandus- ja teenindushooneid; büroo-, ühiskondlikke, kultuuri- ja spordihooneid; ärihooneid, millega ei kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja ühiskondlikele naaberaladele; elamuid ja elanikke teenindavaid ning keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi (parklad, tänavad, jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms), sh tehnoehitisi; rajada haljas- ning pargialasid. 10 Soosaare I (maatükk I) kinnistu detailplaneering. Kehtestatud 31. mai 2005. aasta otsusega nr 178. Maardu linna üldplaneering. November 2021 21 4.2. VÄIKEELAMU, ÄRI- JA ÜHISKONDLIKU HOONE MAA- ALA (EV/Ä/AA) Väikeelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-ala on üksikelamu (ühe põhisissepääsuga elamu); kaksikelamu (kahe põhisissepääsuga elamu); äri- ja teenindusettevõtte; ühiskondliku hoone ja arhitektuurselt ning ehituslikult linnaruumi sobituv muu maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Segafunktsioon võimaldab maa-ala paindlikumat kasutust, lähtudes tulevikus täpsustuvatest arengusoovidest ja -vajadustest. Maa-alale võib ehitada kas ainult elamuid või ühiskondlikke hooneid või äri- ja teenindushooneid või kõiki nimetatuid koos. Väikeelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-alale võib ehitada: üksikelamuid; kaksikelamuid (kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi); kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja majutushooneid; tervishoiu- ja hoolekandehooneid. Lisaks võib väikeelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-alale ehitada keskkonda sobituvaid: ärihooneid, millega ei kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja ühiskondlikele naaberaladele; muid elamuid ja piirkonna elanikke teenindavaid ning keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi (parklad, tänavad, jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms), sh tehnoehitisi; rajada haljas- ning pargialasid. Väikeelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-ala on n-ö segafunktsiooniga ala, kus ala täpsem kasutusotstarve(-otstarbed) selgub detailplaneerimisel. Arendustegevust on soovitav planeerida kogu ala hõlmava detailplaneeringuga, mis võimaldab välja töötada lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks ning kujundada toimiv ja inimsõbralik linnaruum. Kuna äri- ja ühiskondlike hoonete rajamisega liiklus intensiivistub, on soovitav need paigutada tänava äärde, mitte kvartali keskele. 4.3. VÄIKEELAMU NING HALJASALA JA PARKMETSA MAA- ALA (EV/HP) Väikeelamu ning haljasala ja parkmetsa maa-ala on üksikelamu (ühe põhisissepääsuga elamu), kaksikelamu (kahe põhisissepääsuga elamu), haljasala ja parkmetsa ja arhitektuurselt ning ehituslikult linnaruumi sobituv muu maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. 22 Maardu linna üldplaneering. November 2021 Väikeelamu maa-alale võib ehitada: üksikelamuid; kaksikelamuid. Lisaks võib väikeelamu maa-alale ehitada keskkonda sobituvaid: kaubandus- ja teenindushooneid; büroo-, ühiskondlikke, kultuuri- ja spordihooneid; ärihooneid, millega ei kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja ühiskondlikele naaberaladele; elamuid ja elanikke teenindavaid ning keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi (parklad, tänavad, jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms), sh tehnoehitisi; rajada haljas- ning pargialasid. 4.4. KORTERELAMU MAA-ALA (EK) Korterelamu maa-ala on kolme ja enama korteriga, ühise sissepääsu ning trepikojaga korterelamu ja/või kolme ja enama korteriga ning eraldi põhisissepääsudega ridaelamu ehitamiseks ja arhitektuurselt ning ehituslikult elamute vahelisse linnaruumi sobituv muu maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Korterelamu maa-alale võib ehitada: korterelamuid; ridaelamuid. Lisaks võib korterelamu maa-alale ehitada: kaubandus- ja teenindushooneid; büroo- ja ühiskondlikke hooneid; ärihooneid, millega ei kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja ühiskondlikele naaberaladele; elamuid ja elanikke teenindavaid ja keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi (parklad, tänavad, jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms), sh tehnoehitisi; rajada haljas- ning pargialasid. Korterelamute esimese korruse pinnad võivad olla kasutuses äri- ja büroopindadena. Minimaalselt 25% korterelamu krundi pindalast haljastatakse/säilitatakse looduslikuna, millest osa kõrghaljastatakse11. Olemasolev väärtuslik kõrghaljastus tuleb säilitada. Piirdeaedu korterelamute ümber ei rajata. Lubatud on haljaspiirded (hekid) kõrgusega kuni 1,2 m. Ridaelamute ümber on lubatud rajada läbipaistvaid piirdeaedu kõrgusega kuni 1,5 m. Ridaelamubokside vahele piirdeaedu ei rajata, lubatud on haljaspiirded (hekid) kõrgusega kuni 1,2 m. 11 http://www.eki.ee/dict/ametnik/index.cgi?F=M&Q=k%C3%B5rghaljastus. Maardu linna üldplaneering. November 2021 23 4.5. KORTERELAMU, ÄRI- JA ÜHISKONDLIKU HOONE MAA- ALA (EK/Ä/AA) Korterelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-ala on kolme ja enama korteriga ning ühise sissepääsu ja trepikojaga korterelamu; kolme ja enama korteriga ning eraldi põhisissepääsudega ridaelamu; äri- ja teenindusettevõtte ja ühiskondliku hoone maa- ala ja arhitektuurselt ning ehituslikult linnaruumi sobituv muu maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Segafunktsioon võimaldab maa-ala paindlikumat kasutust, lähtudes tulevikus täpsustuvatest arengusoovidest ja -vajadustest. Maa-alal võib toimuda kas elamuehitus või ehitada ühiskondlikke hooneid või äri- ja teenindushooneid või kõiki nimetatud funktsioone koos. Kvaliteetse elukeskkonna ja atraktiivse linnaruumi saavutamise eesmärgil on soovitav maa-alade arendamisel lähtuda linnaruumi kasutamise mitmekesistamise ja ajaveetmisvõimaluste loomise/parandamise põhimõttest, st vältida tuleks ühekülgset maakasutus. Teenuste paigutamine kodude lähedusse vähendab ka autotranspordi vajadust. Korterelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-alale võib ehitada: korterelamuid; ridaelamuid; kaubandus- ja teenindushooneid; büroo- ja ühiskondlikke hooneid; valitsus-, haridus-, tervishoiu- ja hoolekande-, kultuuri- ja spordihooneid; kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuse büroo- ja administratiivhooneid. Lisaks võib korterelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-alale ehitada: ärihooneid, millega ei kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja ühiskondlikele naaberaladele; elamuid ja elanikke teenindavaid ja keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi (parklad, tänavad, jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms), sh tehnoehitisi; rajada haljas- ning pargialasid. Korterelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-ala on n-ö segafunktsiooniga ala, kus ala täpsem kasutusotstarve selgub detailplaneerimisel. Detailplaneerimisel tuleb välja töötada lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks ning kujundada toimiv ja inimsõbralik linnaruum. Kuna äri- ja ühiskondlike hoonete rajamisega liiklus intensiivistub, on soovitav need paigutada suuremate liiklussoonte (nt Keemikute tn) äärte ning eluhooned paigutada rohealade või väiksema liikusintensiivsusega teede/tänavate lähedusse. Korterelamute alumiste korruste pinnad võivad olla kasutuses äri- ja büroopindadena. Minimaalselt 25% korterelamu krundi pindalast haljastatakse/säilitatakse looduslikuna, millest osa kõrghaljastatakse. Olemasolev väärtuslik kõrghaljastus tuleb säilitada. Piirdeaedu korterelamute ümber ei rajata. Lubatud on haljaspiirded (hekid) kõrgusega kuni 1,2 m. 24 Maardu linna üldplaneering. November 2021 Ridaelamute ümber on lubatud rajada läbipaistvaid piirdeaedu kõrgusega kuni 1,5 m. Ridaelamubokside vahele piirdeaedu ei rajata, lubatud on haljaspiirded (hekid) kõrgusega kuni 1,2 m. 4.6. KESKUSE MAA-ALA (C) Keskuse maa-ala iseloomustab maakasutusfunktsioonide mitmekesisus ja kvaliteetse avaliku ruumi olemasolu. Keskuse maa-ala on linna või linnaosa keskuse ala, kus võivad kontsentreeritult asuda elamu-, ameti- ja valitsushoonete, kaubandus- ja teenindushoonete, büroo-, kultuuri- ja spordihoonete, ühtselt toimiva kaubandus-, teenindus- ja meelelahutuskeskuse, vaba aja veetmise ning muude keskusesse sobivate maakasutuse juhtotstarbega maa-alad, sh haljasalad ja parkmetsad. Linna keskseks tuiksooneks Kallaveres on Keemikute tänav, mida toetavad kolm erineva otstarbega keskusala – Kellamäe park, Keemikute ja Orumetsa tänavate ristmik ning Maardu Linnavalitsuse hoone vastas olev ala. Kõik keskusalad Kallavere elamupiirkonnas on vajalikud, kuna täidavad erinevaid ülesandeid ning Maardu linnas ei eristu üheselt üht ja ainust ala, millest kujundada linnakeskus. Kellamäe park toimib ja jääb toimima linna laadaplatsi ning samaaegselt usuliselt olulise kohana, samuti olulise väljakujunenud puhkealana. Keemikute ja Orumetsa tänavate ristmik on linna keskpunkt/teede koondumiskoht. Seda võib rõhutada keskse atraktiivse taskupargi rajamisega, mis võtab arvesse ala reljeefi ja kaugele ulatuvaid vaateid. Loodav ruum peab anda elanikele võimaluse heas avalikus ruumis viibida. Linnavalitsuse esise ala väljaarendamine peab ette nägema ka väikesemõõdulise linnaväljaku/taskupargi – park on eelkõige tulevastele elanikele piirkondlikuks koondumiskohaks. Üldplaneeringuga on määratletud keskusalad ning keskuse maa-alad Kallavere ja Muuga asumites. Keskuse maa-ala põhimõtetele vastavalt arendatakse Kallavere asumis Keemikute ja Orumetsa tänavate ristmiku ning Muuga asumis Ploomipuu ja Pirnipuu pst ristmiku piirkonda. Keskusalade väljaarendamisel tuleb pöörata suurt tähelepanu n-ö linnaliste teenusfunktsioonide tekkele ja kvaliteetse avaliku ruumi, sh haljastatud väliruumi loomisele. Maardu linna üldplaneering. November 2021 25 Skeem 4.6.1. Kallavere elamupiirkonna keskusalad ja neid ühendav Keemikute tänav. Keskuse maa-alade määratlemisel on lähtutud kahest peamisest asjaolust: kesksest asukohast, mis võimaldab võrdset ligipääsu kõigile linna elanikele, olles samas kergesti leitav ka külalistele ning Kallavere elamupiirkonnas ka olemasoleva linnaruumi atraktiivsusest (huvitav reljeef, hoonestus, rohelus). Keskuse maa-alale Kallavere elamupiirkonnas võib ehitada: kolme ja enama korteriga korterelamuid; kaubandus-, toitlustus-, majutus- ja teenindushooneid; büroo- ja kultuurihooneid, ühiskondlikke hooneid; valitsus- ja ametihooneid; turuhooneid ja -rajatisi; haridus-, teadus- ja koolieelse lasteasutuse hooneid; tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandehooneid; muid maa-ala teenindavaid ja keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi (parklad, tänavad, jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms), sh tehnoehitisi; rajada haljas- ning pargialasid. 26 Maardu linna üldplaneering. November 2021 Keskuse maa-alale Muuga elamupiirkonnas võib ehitada: kaubandus-, toitlustus-, majutus- ja teenindushooneid; büroo- ja kultuurihooneid, ühiskondlikke hooneid; tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandehooneid; muid maa-ala teenindavaid ja keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi (parklad, tänavad, jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms), sh tehnoehitisi; rajada haljas- ning pargialasid. 4.7. ÜHISKONDLIKU HOONE MAA-ALA (AA) Ühiskondliku hoone maa-ala on valitsus-, haridus-, tervishoiu-, hoolekande-, kultuuri- ja spordihoone ning neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Ühiskondliku hoone maa-alale võib ehitada: kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuse hooneid; büroo- ja administratiivhooneid; haridus-, teadus- ja koolieelse lasteasutuse hooneid; tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandehooneid; teatri-, klubi/rahvamaja-, kino-, muuseumi-, galerii- ja raamatukoguhooneid; noortekeskusi; päevakeskusi; sakraal- ja tavandihooneid; spordihalli, võimlat; eritingimusi nõudvate tervishoiu- ja hoolekandeasutuste hooneid; muid piirkonda teenindavaid ning keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi (parklad, tänavad, jalgratta- ja jalgteed, väljakud vms), sh tehnoehitisi. Ühiskondliku hoone maa-alal tuleb arendus- ja ehitustegevusel tähelepanu pöörata funktsiooni väärtustavale ruumi- ja maastikukujundusele. Uute hoonete ehitamisel peab arvestama hoonestuse paigutusel ja olemasolevate laiendamisel või ümberehitamisel kasutusotstarbest tuleneva eksponeeritusvajadusega, lisaks kavandada sobiv haljastus, väikevormid. Oluline on arvestada erivajaduste ja puudega inimeste vajadustega ning ette näha kuritegevust ennetavad ja maandavad meetmed vastavalt: - kuritegevuse ennetamise standardile; - ruumilise planeerimise, ehitatud keskkonna kujundamise ning süütegude ennetamise metoodite arendamise ja tutvustamise elukeskkonna turvalisuse parandamise (CPTED)12 põhimõtetele. 12 Keskkonna kujundamise läbi teostatav kuritegevuse ennetamine. Käsiraamatus (http://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/turvaline-elukeskkond/) toodud definitsiooni järgi on CPTED lähenemine, mille eesmärk on ennetada nii kuritegevust kui ka ebaviisakusi või antisotsiaalset käitumist ja kuriteohirmu või ebaturvalisuse tunnet (ja/või minimeerida tehtavat materiaalset ja mittemateriaalset kahju), mida teostatakse läbi mitmefaktorilise protsessi, mille käigus planeeritakse, kujundatakse ja hooldatakse teatud füüsilist keskkonda või piirkonda (olgu selleks linn, küla, linnaosa või hoonetekompleks), sealhulgas sotsiaalset keskkonda koos kõigi kaasatud inimestega, kes sellesse keskkonda või piirkonda kuuluvad. Maardu linna üldplaneering. November 2021 27 4.8. ÄRI- JA TEENINDUSETTEVÕTTE MAA-ALA (Ä) Äri- ja teenindusettevõtete maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone ning neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Äri-, teenindus- ja kaubanduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga. Äri- ja teenindusettevõtte maa-alale võib ehitada: kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja majutushooneid; büroo- ja pangahooneid; tanklat; turuhooneid ja -rajatisi; piirkonda sobivaid äriettevõtteid, millega ei kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja ühiskondlikele naaberaladele; tehnoehitisi; muud piirkonda teenindavad ning keskkonda sobituvad äriotstarbel rajatavad või äritegevust toetavaid hooned ja/või rajatised. 4.9. ÄRI- JA TOOTMISE MAA-ALA (ÄT) Äri- ja tootmise maa-ala on erinevate äri-, teenindus- ja kaubandushoonete ning tootmishoonete ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Segafunktsioon võimaldab maa-ala paindlikumat kasutust, lähtudes tulevikus täpsustuvatest arengusoovidest ja -vajadustest. Maa-alal võib toimuda äritegevus või tootmistegevus või nimetatud funktsioonid kombineerituna. Äri- ja tootmise maa-alale võib ehitada: kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja majutushooneid; büroo- ja pangahooneid; tanklat; turuhooneid ja -rajatisi; piirkonda sobivaid äri- ja tootmisettevõtteid; piirkonda sobivaid hulgikaubandushooneid (ühtselt väljakujundataval territooriumil asuv ja sagedase materjalide ja kaupade käitlemise, ladustamise ja liikluskoormusega seotud ettevõte); tehnoehitisi; jäätmejaama; muid piirkonda teenindavad ning keskkonda sobituvad äriotstarbel rajatavad või äritegevust toetavaid hooned ja/või rajatised. Maardu linna on koondunud palju kõrge riskitasemega ettevõtteid (nt naftatoodete mahutipargid). Seetõttu tuleb riskiohuga ettevõtetes rakendada ohutusnõudeid vastavalt kehtestatud õigusaktidele. Äri- ja tootmismaadel on suunaks linnakeskkonda sobiv ning olulist keskkonnamõju mitteomav äri- ja tootmistegevus. 28 Maardu linna üldplaneering. November 2021 Arvestada tuleb võimaliku kumulatiivse mõjuga välisõhu kvaliteedile Vana-Narva mnt tööstus- ja Kroodi majanduspiirkonnas. Planeeritavate uute käitiste13 rajamisel või olemasolevate käitiste tegevuste muutumisel teostada igakordselt piirkondlikud õhusaasteainete ja lõhnaainete leviku modelleerimised kõikide olemasolevate ja perspektiivsete allikate koosmõjus. Teisisõnu, tuleb hinnata, kas planeeritav tegevus/rajatav käitis võib põhjustada välisõhu kvaliteedi olulist halvenemist, seejuures arvestades võimalike meetmete rakendamist atmosfääriõhu kaitse seaduse ja tööstusheite seaduse mõistes. Uute lõhnatundlike objektide rajamine aladele, kus lubatud lõhnatundide arv aastas ületas seniste uuringutulemuste põhjal lubatud 15%-list häiringutaset, ei ole soovitav enne, kui on tagatud lõhnaaine väljutamisel lõhna esinemise häiringutasemete vastavus õigusaktidega kehtestatud tasemetele või käitise tegevus vastab õigusaktides toodud parima võimaliku tehnika kriteeriumitele. Ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete rajamisel tuleb nende asukoha täpsustamisel arvestada kavandatava tegevuse iseloomu (sh ettevõttest lähtuvaid riske ja ohtu) ning naaberalade paiknemist. Soovitav (tulenevalt ettevõtte ohtlikkusest) on vältida ettevõtte ohualade14 tundlike aladega kattumist. Linna suuremad tööstuspiirkonnad paiknevad valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, kus pinnasele sattunud saasteained infiltreeruvad kiiresti ning põhjustavad pindmise põhjaveekihi reostumist. Seega on äärmiselt oluline tagada olemasolevate ning kavandatavate tööstusettevõtete puhul veekaitsenõuete tagamine (st. meetmed veereostuse tekke vältimiseks, meetmed tekkinud reostuse leviku tõkestamiseks ning lokaliseerimiseks, meetmed tekkinud reostuse likvideerimiseks). Tootmistegevuse piirnemisel müra- ja saastetundlike alaga (elamud, ühiskondlikud hooned ja -alad) on arendaja kohustus kaitsehaljastuse rajamine tootmismaale, müra- ja saastetundliku ala ning tootmisala vahele. Kõrghaljastusel on maa- ja ruumikasutuse kujundamisel oluline roll puhvertsoonide loojana, leevendamaks külgnevate maakasutusviiside võimalikku ebakõla. Roheala laius peab puhvertsoonina toimimiseks olema vähemalt 50 m. Roheala võib olla kitsam, kui selle rajamisel on rakendatud teisi piisavaid meetmeid häiringute leviku tõkestamiseks. Haljastuse kavandamine võimaldab parandada näiteks tootmisterritooriumite sobitumist hoonestatud keskkonda, leevendades visuaalseid häiringuid, roheala piisava laiuse puhul (ca 50 m) ka ülenormatiivset müra. Soovitav on segapuistu kasutamine, mis koosneb igihaljastest ja lehtpuudest, kuna see omab paremat efekti. Kõrghaljastuse toimimiseks müra leevendajana tuleb lisaks puudele istutada ka tihe põõsastik. Kaitsehaljastus võib olla ühtlasi krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa (vt tingimused ptk 5). Konkreetsed müra leevendavad meetmed määratakse kas detailplaneeringu või projektiga. Äri- ja tootmismaade arendamisel ja planeerimisel on oluline: - meeldiva töökeskkonna ja üldmulje loomine; 14 Tootmisüksus või tootmiskompleks atmosfääriõhu kaitse seaduse mõistes. 14 Ohualade informatiivsed suurused on võetud Maa-ameti vastava kaardirakenduse kihilt. Üldplaneering ei kehtesta ohualasid, vaid kujutab taustainfona riiglikus ruumiandmete registris kättesaadavaid ohualasid. Ohualade kehtestamine toimub riskianalüüsi koostamise teel ning sellega koos määratakse ka ohualade täpsemad piirid. Maardu linna üldplaneering. November 2021 29 - kliimamuutustest tulenevate mõjude leevendamise vajadusega arvestamine; - ökosüsteemiteenuste15 kättesaadavuse tagamine. Eeltoodud eesmärke on arvestatud hoonete suurima lubatud ehitisealune pinna ja haljastatava/loodusliku ala osatähtsuse määramisel (vt tingimused ptk 5). Krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa võimaldab lisaks toimimisele ökoloogilise puhvri ja kliimamuutustega kohanemise meetmena välja arendada ka lühiajalise vabaõhupuhkuse veetmise kohti piirkonna töötajatele. 4.10. PUHKE- JA VIRGESTUSEHITISTE MAA-ALA (PV) Puhke- ja virgestusehitiste maa-ala on puhke- ja virgestusala, mille piires on võimalik püstitada rajatisi nagu seikluspark, mängu- ja palliväljak, laululava, teemapark, vabaõhumuuseum, tervise- ja liikumisrajad, staadion ning muu puhkuseks, sportimiseks või kultuuritegevuseks sobilik rajatis. Üldjuhul on lubatud väikeses mahus maa-alast ka vastava otstarbega hoonete rajamine. Puhke- ja virgestusehitiste maa-alale võib ehitada: puhke-, spordi- ja kultuurirajatisi; sihtotstarbelisi hooneid (välja arvatud Kellamäe parki) nagu välikohvik vms; parklat; rajada haljas- ja pargialasid; muid maa-ala teenindavaid ja keskkonda sobituvaid rajatisi, sh tehnoehitisi. 4.11. HALJASALA JA PARKMETSA MAA-ALA (HP) Haljasala ja parkmetsa maa-ala on kas sihipäraselt kujundatud reljeefi, veestiku ning taimestikuga või loodusliku metsa- ja/või haljasala baasil kujundatud üldkasutatav roheala. Linnalises keskkonnas on rohealad olulised kvaliteetse elukeskkonna tagajad, aitavad hoida, kaitsta ja soodustada linna looduslikku mitmekesisust ning leevendada kliimamuutustest tulenevaid mõjusid. Rohealade määramise üks eesmärk on kaitsta hoonestatud või potentsiaalseid hoonestusalasid raudteeliikluse ja/või ettevõtlusega kaasneda võivate häiringute eest (õhusaaste, müra vms). Sellest tulenevalt on oluline rohealade looduslikuna säilimine. Nii puhketingimuste kui rohealade puhveralana toimimise tagamiseks tuleb aladel väärtuslik kõrghaljastus säilitada ning madal- ja kõrghaljastust täiendavalt istutada. Kõrghaljastuse säilitamine ja rajamine on oluline looduslikuma ilmega haljastatavate alade saavutamiseks (nt elamute ja tööstusalade või elamute ja transpordikoridoride 15 Väga mitmesugused keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida ökosüsteemid inimkonnale pakuvad. Näiteks tagab roheline võrgustik looduslike ökosüsteemide väärtuste ja funktsioonide säilitamise ning pakub inimese heaolu ja elukvaliteedi aluseks olevaid nn ökosüsteemi teenuseid – poollooduslikud, looduslikud ja muud alad leiavad rekreatiivset kasutust. 30 Maardu linna üldplaneering. November 2021 vahelised haljaspuhvrid). Haljaspuhvrite rajamiseks on soovitav kasutada kodumaiseid puu- ja põõsaliike ning kujunduslikult luua võimalikult looduslähedane ja ökoloogiliselt mitmekesine keskkond. Puhketingimuste parandamiseks ja kvaliteetse elu- ja töökeskkonna loomiseks võib rohealadele ehitada väiksemaid ala kasutajaid ja/või puhkajaid teenindavaid rajatisi nagu laste mänguväljakud, jalgratta- ja jalgteed, istepingid (tulenevalt ala asukohapõhisest vajadusest), samuti piirkonda teenindavaid tehnoehitisi vms. 4.12. SADAMA MAA-ALA (LS) Sadama maa-ala on eelkõige sadamateenuste osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse tagamiseks kavandatud maa-ala ja akvatoorium. Sadama maa-alale võib ehitada ja rajada: sadamaehitisi; veeliiklusrajatisi; sadama toimimiseks vajalikke ehitisi; tootmiseks (sh energia tootmiseks) ja ladustamiseks mõeldud ehitisi; ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid järgides õigusaktidest tulenevaid piiranguid ja norme. Lisaks võib sadama maa-alal arendada äri- ja tootmistegevust. 4.13. LIIKLUSE MAA-ALA (L) Liikluse maa-ala on maantee, puiestee, tänav, raudtee, trammitee või muu liikluseks kavandatud rajatis koos seda moodustavate sõidu- ja kergliiklusteede, teepeenarde ja haljas- või muude eraldusribadega. Kergliiklus on jalgsi, jalgrattaga, rulluiskude, ratastooli, tõukeratta ja tasakaaluliikuriga liiklemise üldnimetus. Liikluse maa-alana käsitletakse olemasolevaid teid, tänavaid, raudteid ja kergliiklusteid ning planeeritavat taristut: ühendus- ja juurdepääsuteid Muuga ja Kallavere elamupiirkonnas ning Kroodi majanduspiirkonnas; Kroodi eritasandilise ristmiku II etappi; uut avalikku Rail Baltic raudteed ning raudtee ehitamisest tingitud juurdepääsu- ja ühendusteid; trammiteed; kergliiklusteid. Üldplaneeringuga määratakse ühendus- ja juurdepääsuteede, avaliku Rail Baltic raudtee trassikoridori, trammitee trassikoridori, kergliiklusteede vajadus ja põhimõttelised asukohad, arvestades olemasolevaid ja planeeritavaid lahendusi ning maakasutust. Täpsed lahendused ja rajatiste asukohad määratakse detailplaneeringu või projektiga. Maardu linna üldplaneering. November 2021 31 Uute taristuobjektide projekteerimisel tuleb arvestada liiklusest tulenevate mõjudega ning tagada vastavus müra-, õhusaaste ja vibratsiooni normidele. 4.14. PARKIMISEHITISE MAA-ALA (LP) Parkimisehitise maa-ala on parkimismaja või parkimisrambi või iseseisvale krundile kavandatud otseselt teed või tänavat teenindav sõidukite parkla. Parkimismaja rajamiseks on maa-ala planeeritud Kallavere elamupiirkonna põhjaossa, korterelamute piirkonda. Parkimise korraldamise põhimõtted on antud ptk 6.5.3.3. 4.15. RIIGIKAITSE MAA-ALA (R) Riigikaitse maa-ala on riigikaitseliste ehitiste16 (hoonete ja rajatiste), piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa-ala. Riigikaitse juhtotstarbega maa-alana on määratletud Ida-Harju konstaablijaoskond Karjääri tänaval ning Muuga päästekomando asukoht Muuga sadama territooriumil. Täiendavalt riigikaitse juhtotstarbega maa-alasid ei määrata. 4.16. TEHNOEHITISE MAA-ALA (OT) Tehnoehitise maa-ala on inimese elu- ja tootmistegevust toetava tehnilise infrastruktuuri hoonete ning rajatiste juurde kuuluv maa. Siia kuuluvad sideteenust pakkuvad, energiat tootvad ja jaotavad, puhast vett tootvad ja jaotavad ning reoveepuhastusega tegelevad ettevõtted. Üldplaneeringuga ei määrata olemasolevatele täiendavalt tehnoehitise juhtotstarbega maa-alasid. 4.17. KALMISTU MAA-ALA (K) Kalmistu maa-ala on kalmistu ja matmisega seotud hoone (nt kabel) maa-ala. Üldplaneeringuga laiendatakse olemasolevat kalmistut selle loodeosas. Kalmistu kultuuri- ja keskkonnaobjektina mõjutab külgnevate alade kasutus- ja ehitustingimusi. Kalmisturahu säilitamiseks tuleb kalmistuga piirnevad rohealad säilitada looduslikuna. 16 Kaitseministeeriumi valitsemisala või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses olev ehitis, sh riigikaitseline tee. 32 Maardu linna üldplaneering. November 2021 4.18. VEEKOGUD Maardu linnas on (või linnaga piirnevad) 3 olulisemat veekogu: Maardu järv, Kroodi oja ja Muuga laht. Avalikult kasutatav siseveekogu on Maardu järv. Kallasrajale on avalik juurdepääs tagatud planeeritud puhkealade, üldkasutatavate haljasalade ja teede (planeeritud teed ja kergliiklusteed on avalikuks kasutuseks) kaudu piisaval määral. Kallasraja sulgemist üldplaneeringuga ei planeerita. Üldplaneering ei tee ettepanekut täiendavate avalikult kasutatavate veekogude määramiseks. Oluline on tagada veekogude ja nende kaldaalade puhkeotstarbeline kasutus. Ehitamisel järve ja jõe piiranguvööndi ulatuses tuleb arvestada kaldal paikneva metsamaa ehituskeeluvööndi erisust vastavalt looduskaitseseadusele, mille kohaselt laieneb nendel aladel ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini. Ehitamisel Maardu järve, Kroodi oja ning Muuga lahe ümbrusesse, tuleb arvestada ka veekaitsevööndi eesmärgiga. Maardu linna üldplaneering. November 2021 33 5. ASUMITE KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED JUHTOTSTARVETE LÕIKES Maardu linn jaguneb funktsionaalselt erinevateks asumiteks (vt skeem 1.2.1.): Kallavere elamupiirkond; Muuga elamupiirkond; Maardu järv ja järveäärne elamupiirkond; Vana-Narva mnt tööstuspiirkond; Kroodi majanduspiirkond; Muuga sadam. Funktsionaalsest eripärast tulenevalt on asumid linnaehituslikult eri-ilmelised, mis on aluseks maa-alade kasutus- ja ehitustingimuste määramisel. Üldplaneeringuga määratud linna territooriumi kasutus- ja ehitustingimused on lahti kirjutatud juhtotstarvete, asumite ning teemavaldkondade lõikes. Juhtotstarvete ptk-s 4 kajastuvad eelkõige need tingimused, millega tuleb arvestada maa-ala asukohast sõltumata. Näiteks äri- ja tootmise maa-ala juhtotstarbe alapeatükis kirjeldatud tingimusi tuleb arvestada nii Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas, Kroodi majanduspiirkonnas kui elamupiirkondades. Asumite lõikes ptk 5 on kasutus- ja ehitustingimused lahti kirjutatud ka juhtotstarvete lõikes juba täpsemalt, asumi iseloomu ja naaberalasid arvestades. Näiteks on äri- ja tootmise maa-alal hoonete suurim lubatud ehitisealune pinna suhe krundi pindalasse asumite lõikes erinev. Lisaks tuleb vaadata ja arvestada tingimusi, mis on määratud ning lahti kirjutatud teemavaldkondade lõikes. 5.1. KALLAVERE ELAMUPIIRKOND Kallavere elamupiirkond on linna keskus ja kõige enam erinevaid funktsioone hõlmav asum. Kallavere elamupiirkonnas elab 85% linna elanikest. Siia koonduvad linna erinevad avalikus kasutuses olevad sotsiaalobjektid nagu haridus- ja kultuuriasutused, spordihooned ja -rajatised (sh staadion, ujula), tervishoiuasutused, samuti valdav osa kaubandus- ja teenindusettevõtetest. Väikeelamu maa-ala (EV) Ehitustingimused väikeelamu maa-alal Krundi minimaalne suurus Üksikelamu 1200 m2. Kaksikelamu 1800 m2. Üksikelamu krundi suuruse määramisel on lähtutud keskmisest krundi suurusest piirkonnas. Hoonete suurim lubatud arv Üksikelamu ehitamisel 1 põhihoone + 2 abi- ja paigutus krundil hoonet. 34 Maardu linna üldplaneering. November 2021 Kaksikelamu ehitamisel põhihoonele lisaks 2 abihoonet (1+1). Põhihoone krundi tänavapoolsel küljel. Kaugus krundi tänavapoolsest piirist vähemalt 5 m. Hoone ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m on vajalik naaberkinnistu omaniku nõusolek. Väljakujunenud ühtse ehitusjoone puhul tuleb sellest hoonestuse paigutamisel kinni pidada. Põhihoone tuleb paigutada ehitusjoonele. Hoonete lubatud Põhihoonel kuni 2 korrust, kuid mitte kõrgem maksimaalne kõrgus kui 9 m maapinnast. Abihoonel 1 korrus, kõrgus kuni 5 m maapinnast. Hoonete suurim lubatud 20%. ehitisealune pind krundi pindalast Krundi minimaalne 30%. haljastatav/looduslikuna säiliv osa Arhitektuurilised, ehituslikud Palkkonstruktsioonis hooned on lubatud ainult ja kujunduslikud tingimused kaetuna täiendava vooderdisega. Välisviimistluses mitte kasutada imiteerivaid materjale. Fassaadidel kasutada krohvi, puitu, betooni, klaasi, kivi. Parkimine Omal krundil. Muud tingimused Tänavapoolse piirdeaia maksimaalne kõrgus 1,5 m läbipaistvusega vähemalt 25%. Elamukruntide vaheline aed peab olema läbinähtav, kõrguse ja materjalide valik tuleb teha naabrite kokkuleppel. Aeda rajades ei tohi rikkuda naabrusõigusi. Maardu linna üldplaneering. November 2021 35 Väikeelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-ala (EV/Ä/AA) Ehitustingimused väikeelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-alal Krundi minimaalne suurus Üksikelamu ehitamisel 1200 m2. Kaksikelamu ehitamisel 1800 m2. Äri- ja ühiskondliku hoone ehitamisel määratakse detailplaneeringuga. Hoonete suurim lubatud arv Üksikelamu ehitamisel 1 põhihoone + 2 abi- ja paigutus krundil hoonet. Kaksikelamu ehitamisel põhihoonele lisaks 2 abihoonet (1+1). Põhihoone krundi tänavapoolsel küljel. Kaugus krundi tänavapoolsest piirist vähemalt 5 m. Hoonete arv äri- ja ühiskondliku hoone ehitamisel määratakse detailplaneeringuga. Hoonete lubatud Üksik- ja kaksikelamul põhihoone kuni maksimaalne kõrgus 2 korrust, kuid mitte kõrgem kui 9 m maapinnast. Abihoone 1 korrus, kõrgus kuni 5 m maapinnast. Äri- ja ühiskondliku hoonel kuni 3 korrust. Hooned paigutada Ringi tänava poolsele küljele. Hoonete suurim lubatud Üksik- ja kaksikelamu krundil 20%. ehitisealune pind krundi Ärikrundil 55%. pindalast Ühiskondliku hoone krundil 55%. Krundi minimaalne Üksik- ja kaksikelamu krundil 30%. haljastatav/looduslikuna Ärikrundil 20%, millest osa kõrghaljastatakse. säiliv osa Ühiskondliku hoone krundil 30%, millest osa kõrghaljastatakse. Arhitektuurilised, ehituslikud Palkkonstruktsioonis hooned on lubatud ainult ja kujunduslikud tingimused kaetuna täiendava vooderdisega. Välisviimistluses mitte kasutada imiteerivaid materjale. Fassaadidel kasutada krohvi, puitu, betooni, klaasi, kivi. Parkimine Omal krundil. Muud tingimused Maa-ala planeerida kogu ala hõlmava detailplaneeringuga. 36 Maardu linna üldplaneering. November 2021 Korterelamu maa-ala (EK) Ehitustingimused korterelamu maa-alal Krundi minimaalne suurus Korterelamu ehitamisel vähemalt 2000 m2. Ridaelamu ehitamisel bokside arv x 600 m2. Hoonete lubatud Korterelamul kuni 6 korrust. maksimaalne kõrgus Ridaelamul kuni 2 korrust. Hoonete suurim lubatud Korterelamul 40%. ehitisealune pind krundi Ridaelamul 20%. pindalast Krundi minimaalne 30%, millest osa kõrghaljastatakse. haljastatav/looduslikuna säiliv osa Arhitektuurilised, ehituslikud Välisviimistluses mitte kasutada imiteerivaid ja kujunduslikud tingimused materjale. Fassaadidel kasutada krohvi, puitu, betooni, klaasi, kivi. Rõdude ja lodžade klaasimisel kasutada vaheraamideta meetodit ja soovitavalt ühtse projekti alusel kogu majale. Raamidega meetodi kasutamine on lubatud üksnes juhul, kui lahendus antakse projektiga ühtne kogu majale. Parkimine Omal krundil või parkimisehitise maa-alal. Muud tingimused Ridaelamute planeerimisel võib kinnistule ette näha maksimaalselt ühe sissesõidu laiusega kuni 4,5 m. Korterelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-ala (EK/Ä/AA) Ehitustingimused korterelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-alal Krundi minimaalne suurus Korterelamu ehitamisel vähemalt 2000 m2. Ridaelamu ehitamisel bokside arv x 600 m2. Äri- ja ühiskondliku hoone maa-alal määratakse detailplaneeringuga. Hoonete lubatud Ridaelamul kuni 2 korrust. maksimaalne kõrgus Korterelamul: - Keemikute tn ja Metsapargi vahelisel alal kuni 3 korrust; - mujal 6 korrust. Maardu linna üldplaneering. November 2021 37 Äri- ja ühiskondliku hoone ehitamisel määratakse detailplaneeringuga. Hoonete suurim lubatud 55%, ridaelamul 20%. ehitisealune pind krundi pindalast Krundi minimaalne Korter- ja ridaelamu krundil 30%, millest osa haljastatav/looduslikuna kõrghaljastatakse. säiliv osa Ärikrundil 20%, millest osa kõrghaljastatakse. Ühiskondliku hoone krundil 30%, millest osa kõrghaljastatakse. Arhitektuurilised, ehituslikud Välisviimistluses mitte kasutada imiteerivaid ja kujunduslikud tingimused materjale. Fassaadidel kasutada krohvi, puitu, betooni, klaasi, kivi. Rõdude ja lodžade klaasimisel kasutada vaheraamideta meetodit ja soovitavalt ühtse projekti alusel kogu majale. Raamidega meetodi kasutamine on lubatud üksnes juhul, kui lahendus antakse projektiga ühtne kogu majale. Muud tingimused Linnavalitsuse esise ala väljaarendamine peab ette nägema ka väikesemõõdulise linnaväljaku/taskupargi – park on eelkõige tulevastele elanikele piirkondlikuks koondumiskohaks. Ridaelamute planeerimisel võib kinnistule ette näha maksimaalselt ühe sissesõidu laiusega kuni 4,5 m. Parkimine Omal krundil. Keskuse maa-ala (C) Linna keskseks tuiksooneks on Keemikute tänav, mida toetavad kolm erineva otstarbega keskusala – Kellamäe park, Keemikute ja Orumetsa tänavate ristmik ning Maardu Linnavalitsuse hoone vastas olev ala. Kõik keskusalad on vajalikud, kuna Maardu linnas ei eristu üheselt üht ja ainust ala, millest kujundada linnakeskus. Kellamäe park toimib ja jääb toimima linna laadaplatsi ning samaaegselt usuliselt olulise kohana, samuti olulise väljakujunenud vabaõhu puhkealana. Keemikute ja Orumetsa ristmik on linna keskpunkt/teede koondumiskoht, mida võib rõhutada keskse atraktiivse taskupargi rajamisega, mis võtab arvesse ala reljeefi ja kaugele ulatuvaid vaateid. Loodav ruum peab anda elanikele võimaluse heas avalikus ruumis viibida. Maardu Linnavalitsuse hoone vastas oleva ala väljaarendamine peab ette nägema ka väikesemõõdulise linnaväljaku/taskupargi – park on eelkõige tulevastele elanikele piirkondlikuks koondumiskohaks. 38 Maardu linna üldplaneering. November 2021 Oluline on keskusalade ohutu ja loogiline sidumine jalakäiguteede abil teiste avalikus kasutuses olevate alade ja sihtpunktidega. Keskuse maa-ala funktsiooni rõhutamiseks on linnavalitsuse esisel alal lubatud kõrgem hoonetus. Hoonestamisel järgida inimmõõtmelise linnaruumi arendamise põhimõtteid (liigendatud hoonestusmahud, mitmekesine haljastus, aktiivne tänavaruum jalakäija tasandil, pikemalt vt ptk 2.1) ning arvestada miljööala väärtusega (vt ptk 6.1). Krundi kasutamise sihtotstarve, vähim suurus ja suurim lubatud hoonete ehitisealune pind määratakse detailplaneeringuga. Parima arhitektuurse ja funktsionaalse lahenduse kujundamise eesmärgil võib linnavalitsus nõuda arhitektuurikonkursi läbiviimist detailplaneeringu koostamise raames. Ühiskondliku hoone maa-ala (AA) Olemasolevaid ühiskondlikke hooneid (lasteaiad, koolid, haigla, spordihoone, Vaba Aja Keskus, Maardu Linnavalitsuse hoone) võib vajadusel laiendada ja/või ümberehitada. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil on 50%. Krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa 30%, millest osa kõrghaljastatakse. Parkimine lahendada omal krundil. Ühiskondlike hoonete ehitamise võimalus on ka segafunktsiooniga – väikeelamu, äri ja ühiskondliku hoone ning korterelamu, äri ja ühiskondliku hoone – maa-alal ning keskuse maa-alal. Äri- ja teenindusettevõtte maa-ala (Ä) Täiendavad äri- ja teenindusettevõtte maa-alad võimaldavad ettevõtluse ja teenindussfääri jätkuvat arengut, millega paraneb ka erinevate tugiteenuste kättesaadavus. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil on 55%. Krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa 20%, millest osa kõrghaljastatakse. Parkimine lahendada omal krundil. Äri- ja tootmise maa-ala (ÄT) Perspektiivsed tootmisalad jäävad Kallavere elamupiirkonna edelaossa, linnavalitsuse hoonest lääne poole. Tootmisega kaasnevad võimalikud kahjulikud mõjud ei tohi ulatuda väljapoole kinnistu piire. Haljasala ja parkmetsa maa-ala tootmisala idaküljel tuleb säilitada looduslikuna, seda täiendavalt kõrghaljastades. Krundi kasutamise sihtotstarve, vähim suurus ning hoonete ja rajatiste kõrgus määratakse detailplaneeringuga. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil on 55%. Krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa on 20%, millest osa kõrghaljastatakse. Parkimine lahendada omal krundil. Tehnoehitise maa-ala (OT) Tehnoehitiste maa sihtotstarbega jäävad olemasolevad alajaamad ning gaasijaamad, puhastid. Puhke- ja virgestusehitiste maa-ala (PV), haljasala ja parkmetsa maa-ala (HP) Aktiivse puhkuse võimalused (jooksu- ja suusarajad, piknikuplatsid vms) rajatakse Metsa- ja Loodeparki, kuhu on lubatud ka väiksemas mahus sihtotstarbeliste hoonete rajamine, nt välikohvik vms, et mitmekesistada ja elavdada alade kasutust puhkealadena. Maardu linna üldplaneering. November 2021 39 Kirikut ümbritsev Kellamäe park jääb vabas õhus ürituste toimumise ja vaba aja veetmise kohaks ka tulevikus. Kiriku läheduses asuvad garaažid pikas perspektiivis likvideeritakse ning alale leitakse funktsioon, mis toetab pargi kasutust vaba aja veetmise kohana (määratud segafunktsioon EK/Ä/AA). Väiksemad rohealad (haljasala ja parkmetsa maa-alad) asumi erinevates piirkondades säilitatakse looduslikuna. Kallavere elamupiirkonna põhjaosas korterelamute piirkonnas võib maksimaalselt 10% rohealast kasutada täiendavate parkimiskohtade rajamiseks. Riigikaitse otstarbega maa-ala (R) Olemasolev riigikaitselise ehitisega hõlmatud maa-ala säilib senisel otstarbel. Parkimisehitise maa-ala (LP) Võimalik parkimismaja asukoht on määratud elamupiirkonna põhjaossa, korterelamute piirkonda. Parkimise korraldamise põhimõtted on antud ptk 6.5.3.3. Liikluse maa-ala (L) Põhitänavad17 on: Keemikute tänav Orumetsa tänav Jaotustänavad18 on: Kallasmaa tänav Ringi tänav Kütte tänav Juurdepääsud tagavad vahetu ühenduse valdustele ja ühendavad neid põhi- ja jaotustänavatega. Liiklusmaad planeeritakse (maakasutusplaanil planeeritav tee) Kroodi majanduspiirkonna ühendamiseks Orumetsa tänavaga, Kallaku tänava pikendusena ühendamiseks Muuga Sadama teega ning Ringi tänava pikendusena. Planeeritavad teed tagavad parema ja mugavama juurdepääsu arendusaladele ning asumite vahelise ühenduse. Liiklusmaad planeeritakse kergliiklusteede ja trammitee rajamiseks. Kalmistu maa-ala (K) Kalmistu maa-alana käsitletakse olemasolevat Maardu kalmistut koos selle laiendusega. 17 Magistraaltänav liikluseks linna eri osade vahel. 18 Linnaosa sisest liiklust võimaldav tänav, mis ühendab juurdepääse (mittekeskne, ainult teatud piirkonda magistraalidega ühendav tänav) magistraalidega. 40 Maardu linna üldplaneering. November 2021 Kõrgepingeliinid Kallavere elamupiirkonda läbivad kõrgepinge õhuliinid, millega kaasnevad piirangud maakasutusele ja negatiivne visuaalne mõju. Planeering teeb ettepaneku õhuliinid perspektiivis asendada maakaabliga. 5.2. MUUGA ELAMUPIIRKOND Muuga elamupiirkond on tiheda asustusega, kuni kahekorruseliste väikeelamute piirkond, mille iseloom ja struktuur on omane aedlinnale. Elamupiirkonna ruumilist iseloomu kujundavad kitsad tänavad, rikkalik haljastus ja mitmepalgeline hoonestus. Muuga elamupiirkonnas elab 13% Maardu linna elanikest.19 Siia jääb väike osa Maardu linna kaubandusest ja avalikest teenustest. Tegutseb lasteaed, toimib kergliiklusteede võrgustik. Elamupiirkond jääb Muuga sadamas asuva suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse, mistõttu peaksid elanikud arvestama kõrgendatud ohuallika lähedusega. Lisaks olemasolevatele raudteeharudele kulgeb perspektiivis Muuga sadamasse ka Rail Baltic raudtee kaubaharu, mis oluliselt suurendab kaubavedusid raudteel ning võib kaasa tuua häiringuid. Väikeelamu maa-ala (EV) Elamutest on lubatud rajada üksik- ja kaksikelamuid. Ridaelamuid võib ehitada kehtestatud detailplaneeringuga selleks määratud maa-alale. Ehitustingimused väikeelamu maa-alal Krundi minimaalne suurus Üksikelamu 900 m2. Kaksikelamu 1400 m2. Krundi suuruse määramisel on lähtutud keskmisest krundi suurusest piirkonnas. Hoonete suurim lubatud arv Üksikelamu ehitamisel 1 põhihoone + 2 abi- ja paigutus krundil hoonet. Kaksikelamu ehitamisel põhihoonele lisaks 2 abihoonet (1+1). Põhihoone krundi tänavapoolsel küljel. Kaugus krundi tänavapoolsest piirist vähemalt 5 m. Hoone ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m on vajalik naaberkinnistu omaniku nõusolek. 19 Tõenäoliselt on Muuga elanike arv suurem, kuna kõik elanikud ei ole ennast Maardusse sisse kirjutanud, kuid reaalselt elavad Maardu linna territooriumil. Maardu linna üldplaneering. November 2021 41 Väljakujunenud ühtse ehitusjoone puhul tuleb põhihoone paigutamisel sellest kinni pidada. Hoonete lubatud Põhihoonel kuni 2 korrust, kuid mitte kõrgem maksimaalne kõrgus kui 9 m maapinnast. Abihoonel 1 korrus, kõrgus kuni 5 m maapinnast. Hoonete suurim lubatud 25%, kuid mitte rohkem kui 250 m2. ehitisealune pind krundi pindalast Krundi minimaalne 30%. haljastatav/looduslikuna säiliv osa Arhitektuurilised, ehituslikud Palkkonstruktsioonis hooned on lubatud ainult ja kujunduslikud tingimused kaetuna täiendava laudvoodriga. Välisviimistluses mitte kasutada imiteerivaid materjale. Fassaadidel kasutada krohvi, puitu, betooni, klaasi, kivi. Parkimine Omal krundil. Muud tingimused Tänavapoolse piirdeaia maksimaalne kõrgus 1,5 m, läbipaistvusega vähemalt 25%. Elamukruntide vaheline aed peab olema läbinähtav, kõrguse ja materjalide valik tuleb teha naabrite kokkuleppel. Aeda rajades ei tohi rikkuda naabrusõigusi. Keskuse maa-ala (C) Krundi kasutamise sihtotstarve, vähim suurus ja suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete ning rajatiste kõrgus, parkimise põhimõtted määratakse detailplaneeringuga. Keskusala on planeeritud Ploomipuu ja Pirnipuu pst ristumiskohas, mis tagab avalikult kasutatava ruumi olemasolu ja parandab erinevate teenuste kättesaadavust elukoha lähedal. Kergliiklejate ohutuse ja liikumismugavuse tagamiseks tuleb täiendavalt rajada kergliiklusteid, sidudes need olemasolevate kergliiklusteede ja olulisemate sihtpunktidega. Ühiskondliku hoone maa-ala (AA) Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil on 50%. Krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa on 30%, millest osa kõrghaljastatakse. Parkimine lahendada omal krundil. Ühiskondlike hoonete ehitamise võimalus on antud ka keskusalale. 42 Maardu linna üldplaneering. November 2021 Äri- ja teenindusettevõtte maa-ala (Ä) Äri- ja teenindusettevõtete maa-alana on määratletud olemasolevate äri- ja teenindusettevõtete alad. Täiendavalt on võimalus äri- ja teenindusettevõtete rajamine keskusaladel. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind olemasolevate hoonete laiendamisel või ümberehitamisel on 55%, keskuse maa-alal määratakse detailplaneeringuga. Krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa on 20%, millest osa kõrghaljastatakse. Parkimine lahendada omal krundil. Tehnoehitise maa-ala (OT) Tehnoehitiste maa sihtotstarbega jäävad olemasolevad alajaamad, puhastid. Haljasala ja parkmetsa maa-ala (HP) Rohealad, mis täidavad puhke- ja/või puhveralade funktsiooni, säilitatakse looduslikuna. Liikluse maa-ala (L) Põhitänavad: Maardu tee Kallavere tee Altmetsa tee (perspektiivis) Jaotustänavad on: Muuga tee Õunapuu puiestee Viljapuu puiestee Ploomipuu puiestee (Altmetsa teest Maardu teeni) Juurdepääsud tagavad vahetu ühenduse valdustele ja ühendavad neid jaotustänavatega. Liiklusmaad planeeritakse (maakasutusplaanil planeeritav tee) elamukruntidele juurdepääsutingimuste parandamiseks ning kergliiklusteede rajamiseks. Muuga elamupiirkonda läbib Miiduranna sadamasse viiv raudtee, elamupiirkonnast idas kulgeb Muuga raudtee ning perspektiivis Rail Baltic raudtee. Raudteel toimub kaubavedu, sh vedelkütuste transiit. Raudteeliiklusega ja tööstustegevusega kaasnevate mõjude leevendamiseks on oluline raudteede äärsed rohealad säilitada ning rajada müratõkkerajatised. 5.3. MAARDU JÄRV JA JÄRVEÄÄRNE ELAMUPIIRKOND Maardu järve läänekaldal asub suhteliselt homogeenne üksikelamute piirkond. Uusarenduse tulemusena on osaliselt elamuehitusega hõlmatud ka järve kagukallas. Järveäärses elamupiirkonnas elab 1,5% linna elanikest. Piirkond on populaarne ka puhkepiirkonnana. Maardu linna üldplaneering. November 2021 43 Elamupiirkonna lääneosa on määratud üleujutusohuga oluliseks riskipiirkonnaks (vt ptk 9). Asukohast tulenevalt omab piirkond potentsiaali areneda atraktiivseks elu- ja puhkepiirkonnaks. Üldplaneeringuga määratakse väikeelamu ning puhke- ja virgestusehitiste juhtotstarve valdavale osale elamupiirkonna maa-alast. Väikeelamu maa-ala (EV) Elamutest on lubatud rajada üksik- ja kaksikelamuid. Järve idakaldale võib lisaks ehitada ridaelamuid detailplaneeringu alusel. Ehitustingimused väikeelamu maa-alal Krundi minimaalne suurus Üksikelamu idakaldal 1200 m2, läänekaldal 900 m2. Kaksikelamu idakaldal 1800 m2, läänekaldal 1400 m2 Ridaelamu ehitamisel bokside arv x 800 m2. Krundi suuruse määramisel on lähtutud keskmisest ja juba kehtestatud detailplaneeringuga ette nähtud krundi suurustest piirkonnas. Hoonete suurim lubatud arv Üksikelamu ehitamisel 1 põhihoone + 2 abi- ja paigutus krundil hoonet. Kaksikelamu ehitamisel lisaks põhihoonele 2 abihoonet (1+1). Ridaelamu ehitamisel vastavalt detailplaneeringule. Põhihoone krundi tänavapoolsel küljel. Kaugus krundi tänavapoolsest piirist vähemalt 5 m. Hoone ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m on vajalik naaberkinnistu omaniku nõusolek. Hoonete lubatud Põhihoonel kuni 2 korrust, kuid mitte kõrgem maksimaalne kõrgus kui 9 m maapinnast. Abihoonel 1 korrus, kõrgus kuni 5 m maapinnast. Hoonete suurim lubatud Maardu järve läänekaldal 25%, kuid mitte ehitisealune pind krundi rohkem kui 250 m2. pindalast Idakaldal 20%, lähtudes piirkonna tihedusest. 44 Maardu linna üldplaneering. November 2021 Ridaelamu puhul vastavalt detailplaneeringule, aga mitte rohkem kui 15%. Krundi minimaalne 30%. haljastatav/looduslikuna säiliv osa Arhitektuurilised, ehituslikud Palkkonstruktsioonis hooned on lubatud ainult ja kujunduslikud tingimused kaetuna täiendava laudvoodriga. Välisviimistluses mitte kasutada imiteerivaid materjale. Fassaadidel kasutada krohvi, puitu, betooni, klaasi, kivi. Parkimine Omal krundil. Muud tingimused Tänavapoolse piirdeaia maksimaalne kõrgus 1,5 m, läbipaistvusega vähemalt 25%. Elamukruntide vaheline aed peab olema läbinähtav, kõrguse ja materjalide valik tuleb teha naabrite kokkuleppel. Aeda rajades ei tohi rikkuda naabrusõigusi. Ridaelamute planeerimisel võib kinnistule ette näha maksimaalselt ühe sissesõidu laiusega kuni 4,5 m. Väikeelamu ning haljasala ja parkmetsa maa-ala (EV/HP) Elamutest on lubatud rajada üksik- ja kaksikelamuid. Vastava juhtotstarbega maa-ala pindalast 30% tuleb säilitada kompaktse tervikliku haljasalana. Ehitustingimused väikeelamu ning haljasala ja parkmetsa maa-alal Krundi minimaalne suurus Üksikelamu 900 m2, kaksikelamu 1400 m2. Krundi suuruse määramisel on lähtutud keskmisest krundi suurusest piirkonnas. Hoonete suurim lubatud arv Üksikelamu ehitamisel 1 põhihoone + 2 abi- ja paigutus krundil hoonet. Kaksikelamu ehitamisel lisaks põhihoonele 2 abihoonet (1+1). Põhihoone krundi tänavapoolsel küljel. Kaugus krundi tänavapoolsest piirist vähemalt 5 m. Hoone ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m on vajalik naaberkinnistu omaniku nõusolek. Maardu linna üldplaneering. November 2021 45 Hoonete lubatud Põhihoonel kuni 2 korrust, kuid mitte kõrgem maksimaalne kõrgus kui 9 m maapinnast. Abihoonel 1 korrus, kõrgus kuni 5 m maapinnast. Hoonete suurim lubatud Maardu järve läänekaldal 25%, aga mitte ehitisealune pind krundi rohkem kui 250 m2, lähtudes piirkonna pindalast tihedusest. Krundi minimaalne 30%. haljastatav/looduslikuna säiliv osa Arhitektuurilised, ehituslikud Palkkonstruktsioonis hooned on lubatud ainult ja kujunduslikud tingimused kaetuna täiendava laudvoodriga. Välisviimistluses mitte kasutada imiteerivaid materjale. Fassaadidel kasutada krohvi, puitu, betooni, klaasi, kivi. Parkimine Omal krundil. Muud tingimused Tänavapoolse piirdeaia maksimaalne kõrgus 1,5 m, läbipaistvusega vähemalt 25%. Elamukruntide vaheline aed peab olema läbinähtav, kõrguse ja materjalide valik tuleb teha naabrite kokkuleppel. Aeda rajades ei tohi rikkuda naabrusõigusi. Äri- ja teenindusettevõtte maa-ala (Ä) Äri- ja teenindusettevõtete maa-alana on määratletud Loovälja ja Õnge tee ristumiskoht. Täiendavalt on võimalus äri- ja teenindusettevõtete rajamine äri- ja tootmise maa-alale. Ettevõtluse ja teenindussfääri arendamine paraneb erinevate teenuste kättesaadavust. Uute maa-alade kasutusele võtmisel, olemasolevate hoonete laiendamisel või ümberehitamisel on hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil 55%. Krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa on 20%, millest osa kõrghaljastatakse. Parkimine lahendada omal krundil. Äri- ja tootmise maa-ala (ÄT) Tootmisega kaasnevad võimalikud kahjulikud mõjud ei tohi ulatuda väljapoole kinnistu piire. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil on 55%. Krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa on 20%, millest osa kõrghaljastatakse. Parkimine lahendada omal krundil. 46 Maardu linna üldplaneering. November 2021 Puhke- ja virgestusehitiste maa-ala (PV), haljasala ja parkmetsa maa-ala (HP) Puhkealana on välja arendatud osa järve põhjakaldast, perspektiivis arendatakse ka järve idakallas. Idakallas on sobilik aktiivseks puhkuseks, pikniku pidamiseks, supluskohaks ning paadisilla rajamiseks. Oluline on puhketingimuste parendamine ning teenusmajanduse jätkuv arendamine piirkonnas. Idakaldale väiksemas mahus sihtotstarbeliste hoonete rajamine, nt välikohvik vms, mitmekesistab ja elavdab ala kasutust puhkealadena. Järve ümbritsevad rohealad säilitatakse looduslikuna. Liikluse maa-ala (L) I klassi maantee: Tallinn-Narva mnt (nr 1) Liiklusmaad planeeritakse kergliiklusteede rajamiseks. 5.4. VANA-NARVA MNT TÖÖSTUSPIIRKOND Piki Tallinna-Narva põhimaanteed kulgev Vana-Narva mnt tööstuspiirkond on hajusa hoonestusega ala, kus domineerib lai maanteekoridor, puudub kõrghaljastus, hoonete ehitusjoon on ebaühtlane ja tänavaruumis valdavalt tagaplaanile taandatud. Piirkonnas tegutsevate ettevõtete peamised tegevusalad on seotud laomajanduse ja logistikaga, kuid siin asuvad ka mitmed potentsiaalset keskkonnamõju omavad ohtlikud ning suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Vana-Narva maanteest põhja pool jääb tööstuspiirkonna sisse kaks väiksemat elamugruppi, vahetult tööstuspiirkonnast põhjas asub Muuga elamupiirkond. Ala läbib loode-kagusuunaliselt kulgev looduslik astang, nn klindi piirkond. Asukohast, infrastruktuurist ning toimivast ettevõtluskeskkonnast tulenevalt omab piirkond potentsiaali areneda logistika- ja tööstuspargiks. Üldplaneeringuga määratakse äri- ja tootmismaa juhtotstarve valdavale osale tööstuspiirkonna maa-alast. Äri- ja tootmise maa-ala (ÄT) Piirkonda arendada tööstus- ja logistikapargina, kus on lubatud keskkonnaalaseid normatiive järgides tegeleda nii tööstusliku, ärilise, kui teenindusliku ettevõtlusega. Detailplaneeringuid koostada suurematele maa-aladele, hõlmates mitut katastriüksust. Piirkonna väljaarendamisel tuleb pöörata erilist tähelepanu elamuid ümbritseva keskkonna kujundamisele, nt haljastuse osatähtsuse täitmisel eelistada/rajada kõrghaljastust elamutega piirnevale alale. Olemasolevate territooriumite või tegevuse laiendamisel ei tohi kaasneda olulist negatiivset mõju. Ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete rajamisel tuleb nende asukoha täpsustamisel arvestada kavandatava tegevuse iseloomu (sh ettevõttest lähtuvaid riske ja ohtu) ja Maardu linna üldplaneering. November 2021 47 naaberalade paiknemist. Soovitav (tulenevalt ettevõtte ohtlikkusest) on vältida ettevõtte ohuala tundlike aladega kattumist. Muuga elamupiirkonna ja Vana-Narva mnt tööstuspiirkonna vaheline roheala ning tööstusalale jääv klindi piirkond tuleb säilitada looduslikuna. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil on kuni 60%. Krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa on 20%, millest osa kõrghaljastatakse. Hoonete kõrgus põhimahul kuni 15 m, erandid on lubatud tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt. Olemasolevate hoonete laiendamisel on lubatud suurendada kõrgust 18 meetrini, eeldusel, et projekteerimistingimuste me,netlus korraldatakse avatud menetlusena. Põhimahult kõrgemate hoonete kavandamisel tuleb koostada detailplaneering. Detailplaneeringuga kõrgema hoone planeerimine ei ole üldplaneeringuga vastuolus. Hea üldmulje saavutamiseks ja/või vaadete pehmendamiseks rajada kõrghaljastus tänavapoolsele küljele. Parkimine lahendada omal krundil. Väkelamu maa-ala (EV), korterelamu maa-ala (EK) Elamute ehitamine Nõlva tänava ääres toimub vastavalt kehtestatud detailplaneeringule. Üldplaneeringuga ei määrata täiendavalt väikeelamu ja korterelamu juhtotstarbega maa- alasid Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas. Haljasala ja parkmetsa maa-ala (HP) Roheala toimib antud piirkonnas puhvrina Vana-Narva mnt tööstuspiirkonna ja Muuga elamupiirkonna vahel. Rohealaks on määratud ka nn klindi piirkond. Rohealad säilitatakse looduslikuna. Liikluse maa-ala (L) Põhitänavad on: Vana-Narva mnt Saha-Loo tee Jaotustänav on: Kaldase tee Juurdepääsud tagavad vahetu ühenduse valdustele ja ühendavad neid põhitänavatega. Liiklusmaad planeeritakse trammitee ja kergliiklusteede rajamiseks. 5.5. KROODI MAJANDUSPIIRKOND Kroodi majanduspiirkond hõlmab maa-alasid mõlemal pool Kroodi oja ning Muuga sadama teed, sh endiseid flotoliivade ladustamisalasid. Piirkonda ilmestavad säilinud fosforiiditehase rajatised. Sarnaselt Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnale on hoonestus siin korrapäratu, ulatuslikud maa-alad on hoonestamata ja kasutusest väljas. Piirkonnas tegutsevate ettevõtete peamised tegevusalad on seotud äri ja tootmisega, kuid siin asuvad ka mitmed potentsiaalset keskkonnamõju omavad ohtlikud ning suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Piirkonda läbib põhja-lõunasuunaline Muuga Sadamat ja Tallinn-Narva 48 Maardu linna üldplaneering. November 2021 maanteed ühendav transiidikoridor, kuhu Muuga raudtee kõrvale rajatakse perspektiivis ka avalik Rail Baltic raudtee kaubaharu. Asukohast ja infrastruktuurist tulenevalt omab piirkond potentsiaali areneda mitmekesist ettevõtlustegevust hõlmavaks majanduspiirkonnaks. Üldplaneeringuga määratakse valdavale osale Kroodi majanduspiirkonnast äri- ja tootmismaa juhtotstarve. Äri- ja tootmise maa-ala (ÄT) Äri- ja tootmise maa-aladel võimaldatakse keskkonnaalaseid normatiive järgides tegeleda nii tööstusliku, ärilise kui teenindusliku ettevõtlusega. Oluline on endise fosforiiditehase kõige vanema ajajärgu hoonestuse säilitamine/eksponeerimine. Kaaluda tuleb hoonete osalist rekonstrueerimist koos perspektiivse vaatetorni (märgitud maakasutuskaardile) ning fosforiiditööstust kajastava muuseumi rajamisega. Suurim reserveeritav tootmisala kogu Maardu linnas on endine flotoliivade maa- ala, mille väljaarendamine toimub vastavalt kehtestatud detailplaneeringule. Olemasolevate territooriumite või tegevuse laiendamisel ei tohi kaasneda olulist negatiivset mõju. Ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete rajamisel tuleb nende asukoha täpsustamisel arvestada kavandatava tegevuse iseloomu (sh ettevõttest lähtuvaid riske ja ohtu) ning naaberalade paiknemist. Soovitav (tulenevalt ettevõtte ohtlikkusest) on vältida ettevõtte ohualade tundlike aladega kattumist. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil on kuni 60%. Krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa on 20%, millest osa kõrghaljastatakse. Hoonete kõrgus põhimahul kuni 15 m, erandid on lubatud tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt. Olemasolevate hoonete laiendamisel on lubatud suurendada kõrgust 18 meetrini, eeldusel, et projekteerimistingimuste menetlus korraldatakse avatud menetlusena. Põhimahult kõrgemate hoonete kavandamisel tuleb koostada detailplaneering. Detailplaneeringuga kõrgema hoone planeerimine ei ole üldplaneeringuga vastuolus. Hea üldmulje saavutamiseks ja/või vaadete pehmendamiseks rajada kõrghaljastus tänava poolsele küljele. Parkimine lahendada omal krundil. Puhke- ja virgestusehitiste (PV), haljasala ja parkmetsa maa-ala (HP) Aktiivse puhkuse võimalused (krossirada vms) antakse Üleoru tn, raudtee ja Kroodi ojaga piiritletud maa-alal. Kroodi oja20 ning elamupiirkondi tööstuspiirkondadest eraldavad rohealad säilitatakse looduslike puhveraladena, et minimeerida ettevõtete tegevusest tuleneda võivaid mõjusid ja/või häiringuid. Liikluse maa-ala (L) Põhitänavad on: Vana-Narva maantee 20 Planeeringus on arvestatud projektiga “Kroodi oja jääkreostuse ohutustamise”. Projekteerija AS Kobras, 2018. Maardu linna üldplaneering. November 2021 49 Muuga sadama tee Kombinaadi tänav Fosforiidi tänav Kroodi tänav Jaotustänavad on: Põhjaranna tee Piiri tee (Keemikute tänava ja Põhjaranna tee ühendusteena) Juurdepääsud tagavad vahetu ühenduse valdustele ja ühendavad neid põhi- ja jaotustänavatega. Liiklusmaad planeeritakse (maakasutusplaanil planeeritav tee, Rail Baltic raudtee trassi koridor ja Rail Baltic raudtee ehitamisest tingitud kavandatav/ümberehitatav tee) Rail Baltic raudtee kaubaharu ehitamiseks, Kroodi majanduspiirkonna ühendamiseks Orumetsa tänavaga, Altmetsa tee pikendus ühendatult Piiri tee ja Muuga sadama teega ning Keemikute tänava pikendus Kroodi liiklussõlmeni (Kroodi eritasandilise ristmiku II etapp). Liiklusmaad planeeritakse kergliiklusteede ja trammitee rajamiseks. Paralleelselt Muuga sadama raudteega kulgeb perspektiivis Rail Baltic raudtee kaubaharu, mis suundub Muuga sadama piirkonda rajatavasse kaubaterminali. Muuga sadamasse suunduva raudteeharu asukoht täpsustub projekteerimisel. Ristumised Muuga sadama raudteega linna lõunaosas ning Vana-Narva maantee, Altmetsa tee ja Maardu teega lahendatakse eritasandilisena. 5.6. MUUGA SADAM Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam asub Maardu linna põhjaosas, ulatudes lisaks Maardu linnale ka Jõelähtme ja Viimsi valla territooriumile. Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ning naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu. Lähiaastate mahukaimad arendusprojektid Muuga sadamas on seotud transiitkaupade teenindamise, kaubavoogude mitmekesistamise ja kaupade vääristamisega. Muuga sadama hoonestuse iseloom on funktsioonidest tulenev. Üldplaneering võimaldab sadama igakülgset arendamist. Üldplaneeringuga määratakse Muuga sadama piirkonnale sadama maa-ala juhtotstarve. Sadama maa-ala (LS) Harju maakonnaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” planeerib perspektiivis kaubaterminali põhimõttelise asukoha koos kaubaveo veeremi hooldedepooga Muuga sadama piirkonda. Kaubaterminali asukoht täpsustub hilisemas etapis, kuid see võib ulatuda Maardu linna territooriumile. Üldplaneering annab võimaluse kaubaterminali ja hooldedepoo planeerimiseks ning rajamiseks linna territooriumil sadama piirkonnas. 50 Maardu linna üldplaneering. November 2021 Liikluse maa-ala (L) Liiklusmaad planeeritakse (maakasutusplaanil Rail Baltic raudtee trassi koridor, Rail Baltic raudtee ehitamisest tingitud kavandatav/ümberehitatav tee) Rail Baltic raudtee kaubaharu ehitamiseks, sellega seotult eritasandilise riste rajamiseks raudtee ristumisel Maardu teega ning Maardu tee ühendamiseks Lasti teega. Samaaegselt Maardu tee ümberehitamisega rajatakse ümberehitatavas lõigus kergliiklustee. Maardu tee viiakse raudteeharudest üle eritasandilise maanteeviaduktiga. Maardu linna üldplaneering. November 2021 51 6. LINNA TERRITOORIUMI KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED TEEMAVALDKONDADE LÕIKES 6.1. KULTUURIVÄÄRTUSED 6.1.1. MILJÖÖVÄÄRTUSLIK ALA Säilitamaks ja väärtustamaks Kallavere nn stalinistlikust ajastust pärit piirkonda, määrab üldplaneering miljööväärtusliku ala, kus arendustegevusel tuleb arvestada väljakujunenud linnakeskkonna säilitamise vajadusega. Ümbritsevast eristuv miljööala muudab linnaruumi huvitavaks ja toob välja ajastutruu, kuid ühtlasi tänapäevastele inimsõbralikkuse põhimõtetele hästi vastava ruumimustri. Miljööväärtuslik ala paikneb Kallavere keskosas, Keemikute ja Orumetsa tänavate ristumiskohas (vt skeem 6.1.1). Peamiseks miljööväärtuse kandjaks on 1950-ndatel aastatel rajatud kahekorruselised elamud. Mitmed neist on osaliselt ümberehitatud. Miljööväärtuse oluliseks osaks on hoonetevaheline reeglina hästi heakorrastatud avalik ruum, kus puuduvad krundipiirded. Skeem 6.1.1. Miljööväärtusliku ala paiknemine Kallavere elamupiirkonnas. 52 Maardu linna üldplaneering. November 2021 Miljööväärtuse loovad: ❑ piirkonna hoonestuse arhitektuurne eripära ja homogeensus; ❑ hoonete ühtlased ehituslikud mahud ja korrapärane perimetraalne paiknemine krundil; ❑ hoonete välisviimistlus (sh värvilahendus); ❑ hoonetevahelise ruumi avatus, inimsõbralikkus; ❑ haljastuse iseloom (reeglipärasus, sümmeetria ja kontrast, kooskõla arhitektuurse ansambliga), reljeef. Väljavõte 1959.a topograafilisest kaardist Näiteid miljööväärtuslikul alal paiknevatest hoonetest. Foto Hendrikson&Ko Miljööväärtusliku ala kaitse- ja kasutustingimused: 1. edasisel planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata väärtuste säilitamisele: a. linnaehituslikult väljakujunenud perimetraalne hoonestusviis – hoonete korrapärane paiknemine tänavate ääres; Maardu linna üldplaneering. November 2021 53 b. hoonestuse mastaap – uued ehitised peavad olema kõrguselt ja ehitisaluselt pinnalt sarnased olemasoleva hoonestusega; c. katusetüüp ja -kalle – viilkatus kaldega minimaalselt 20 kraadi, maksimaalselt 45 kraadi; d. haljastus – alleed, sümmeetria ja kontrast, murualade ääristamine hekkidega.21 2. ehitustegevusel tuleb säilitada hoonele iseloomulikud detailid ja välisviimistlus – väljaulatuvad ning nikerdatud sarikaotsad, rõdukonsoolid, rõdupiirded, varikatuse konsoolid, karniisid, krohvitud dekoorelemendid, vintskapid, pastelne värvilahendus, katuseuugid jne; 3. hoone fassaadi uuendamiseks tuleb koostada välisviimistluspass, millega antakse ajastule iseloomulik detailne värvilahendus; 4. akende uuendamisel eelistada originaalse klaasijaotusega puitaknaid, sarnase lahendusega kogu hoone lõikes; 5. lubatud on pööningute väljaehitamine hoone olemasolevas arhitektuurses mahus, st katusekuju ja -kallet muutmata. Lubatud on katuseaknad; 6. hoonete soojustamine väljastpoolt ei ole lubatud. Vaade võimaliku taskupargi asukohast Orumetsa tn suunale. Foto Hendrikson&Ko 6.1.2. PÄRANDKULTUURIOBJEKTID Kaardistatud pärandkultuuriobjekte asub linna territooriumil 3: sõjalistest objektidest Peeter Suure Merekindluse Kaldase Stolli suue ja Peeter Suure Merekindluse Iru käigustiku surf 3 ning Nehatu vallamaja. Pärandkultuuriobjektid ei ole seadusega kaitstud, nende säilimine saab tugineda üldise teadlikkuse kasvule ning maaomanike heale tahtele. Objektide kaitseks ja säilimiseks 21 Pallase, P (2014) Haljastus miljööväärtuslikel hoonestusaladel Põhja-Tallinna näitel. 54 Maardu linna üldplaneering. November 2021 tuleb neid väärtustada, nende paiknemisega arvestada planeerimis- ja ehitustegevuse korral. 6.1.3. RIIKLIKU KAITSE ALL OLEVAD KULTUURIMÄLESTISED Kultuurimälestised22 näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust, seetõttu tuleb planeerimisel lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada avaliku huviga. Maardu linna territooriumi asub kaks kultusekivi (registri nr 18585 ja 18586). Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestisel ja selle 50 m ulatusega kaitsevööndis kehtivad muinsuskaitseseadusest tulenevad kitsendused. Maardu linna territoorium oli muinasajal tihedasti asustatud piirkond. Kuigi valdav osa muististest on praeguseks hävinud, ei ole välistatud, et ehitus- ja kaevandamistegevusest vähem kannatanud aladel võib esineda senini arheoloogilisi muistiseid. Muististega tuleb arvestada ja tähelepanu pöörata ehitus- ja kaevandamistöödest seni puutumata aladel Vana-Narva mnt 3 kinnistu (mille asukohas paiknes Iru varase metalliaja asulakoht koos muistsete põllujäänustega), Nurmevälja tänava ja Nurmevälja tn 8 kinnistutel (võib esineda jälgi muinasaegsetest kivikalmetest või nende säilmetega seonduvat kultuurkihti), kui kavandatakse detailplaneeringu alade ümber planeerimist. 6.2. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID Maardu linna territooriumil leidub kaitstavatest loodusobjektidest vaid mõned kaitstavate liikide leiukohad ning üksikobjektid. Ülevaade kaitstavate loodusobjektide kohta on antud KSH aruandes ning info on leitav Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS). Üldplaneeringu koostamisel on maakasutuse planeerimisel kaitstavate loodusobjektidega arvestatud. Üldplaneeringuga on määratud kergliikusteede sidusus ja vajadus ning põhimõttelised asukohad, sh kulgeb põhimõtteline asukoht läbi aasnelgi (LK II) kasvukoha (KLO9303672). Täpsemal planeerimisel ja projekteerimisel tuleb täpsustada liigi kasvukohta läbiva kergliiklustee rajamise mõjud. Selgitada välja liigi kasvukoha väärtus, liigi esinemine sellel alal ja leida kergliiklustee asukoha ning lahenduse osas tulemus, mis säilitaks väärtusliku kasvukoha osa. 22 Info (loetelu koos asukoha ja kirjeldusega) on leitav kultuurimälestiste riiklikus registrist, http://www.muinas.ee/register. Maardu linna üldplaneering. November 2021 55 Maardu linna territooriumil ei asu Natura 2000 alasid. Ülevaade lähima Natura ala kohta on antud üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse dokumendis. 6.3. LINNA ROHEALAD JA ROHELINE VÕRGUSTIK Rohealadeks peetakse loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega alasid tiheasulates, mille hulka kuuluvad pargid ja haljasalad, elamualade haljastud, avalike asutuste haljastud, looduslikud või poollooduslikud alad (metsad, niidud, märgalad, veealad, rannad), haritavad maad, kalmistud, rohekoridorid, postindustriaalsed jäätmaad ja rikutud alad ning puhvertsoonid, mis ümbritsevad liiklus-, tööstus-, põllumajandus- ja kaitsealasid (Tuul, 2009). Suuremad ja olulisemad rohealad Maardu linnas on määratud puhke- ja virgestusehitiste ning haljasala ja parkmetsa maa-alaks. Lisaks täiendavad rohealade funktsiooni ka väiksemad haljasribad, alleed, eramute ja ettevõtlusalade õuealade haljasalad, avalike asutuste haljasalad. Linna rohealade eesmärk on inimesele suunatud nn ökosüsteemiteenuste tagamine (nt rekreatiivses kasutuses pargialad ja Maardu järve äärne puhkeala, rohealad korterelamute piirkonnas), kliimamuutustega kohanemine, toimimine puhvrina müra, visuaalsete ja mentaalsete mõjude puhul (konfliktide leevendamine elamupiirkondade ning Vana-Narva mnt tööstuspiirkonna ja Kroodi majanduspiirkonna vahel). Enamasti täidavad rohealad mitmeid kattuvaid funktsioone. Samuti toimivad kõik rohealad lisaks kirjeldatud ülesannetele ka nn roheliste kopsudena, kus taimed seovad süsihappegaasi ja eraldavad hapniku. Rohealade esmane eesmärk linnakeskkonnas on tagada kvaliteetne elukeskkond, sh head puhketingimused elukoha lähedal. Selleks, et tagada rohealade eesmärgipärane toimimine, on üldjuhul oluline nende looduslikuna säilimine, sihipärane kasutus, hooldus ja kujundus. Rohealade edasisel hooldamisel ja kujundamisel tuleb arvestada nende paiknemise, seatud eesmärgi ning erinevate sihtrühmade vajadustega. Näiteks suuremate pargialade puhkealana arendamisel kujundada osa pargialast lapsesõbralik ja laste arengut soodustava looduskeskkonnana (mitmekülgne, erinevate territooriumitega alaks). Linna rohealad koos Kroodi oja rohevööndiga (sinivõrgustik) seotakse Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud rohelise võrgustiku koosseisu. Üldplaneeringu koostamisel on täpsustatud maakonnaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku ruumilist paiknemist. 6.4. MAAVARAD Maardu linna territooriumil asub Maardu aluskorra ehituskivi ehk graniidimaardla. Aktiivseid mäeeraldisi täna Maardus ei ole ning üldplaneering kaevandustegevust graniidimaardlas ei planeeri. Üldplaneering planeerib Kallavere elamupiirkonnas juba hoonestatud elamualade tihendamist ja laiendamist maardlaga kattuval alal. Planeeritav tegevus ei halvenda 56 Maardu linna üldplaneering. November 2021 maavara kaevandamisväärsena säilimist ega maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuna valdav osa linna territooriumist, mis kattub graniidimaardlaga, on juba hoonestatud elamute ja ühiskondlike hoonetega, rajatud on teid ja tehnovõrke. Maardu maardla uuringuruum Linna idaosa kattub väga väikeses ulatuses perspektiivse alaga lubjakivi geoloogiliseks uuringuks (nimetus Maardu 2).23 Nii maardla kui perspektiivala jäävad Jõelähtme valla territooriumile. Maardu fosforiidikaevanduse kaevandusšahtid Linna idaosa kattub osaliselt Maardu fosforiidikaevanduse vanade kaevandusšahtidega, kus põhjavesi tungib pinnale ja tekitab nn tehnogeenseid allikaid. Kaevandustegevusega kaasnevaid mõjusid põhja- ja pinnaveele ning taimestikule on käsitletud aruandes “Maardu fosforiidilevila tehnogeense põhjavee kvaliteedi uuring”24 ning põhjalikum ülevaade on antud KSH aruandes. Kuigi kaevandustegevus on lõppenud, kestavad pinna- ja põhjavett saastavad protsessid, mis olid aktuaalsed kaevandamistegevuse ajal, tänaseni. Sellest tulenevalt on riigi ja omavalitsuste koostöös vajalik tegeleda Maardu fosforiidilevila jääkreostuse ning sellega kaasnevate mõjude probleemistikuga. 6.5. INFRASTRUKTUUR 6.5.1. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemipärane väljaarendamine Maardu linnas toimub vastavalt arengukavale „Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2020-2033“ (ÜVK arengukava). Vastavalt keskkonnaministri käskkirjale25 kuulub Maardu linn „Tallinna ja ümbruse reoveekogumisalasse“. Reoveekogumisala hõlmab linna kogu administratiivpiirides, moodustades Tallinna ja teiste lähiümbruse omavalitsustega ühtse kogumisala. Reoveed juhitakse Tallinna linna Paljassaares asuvasse reoveepuhastisse, Muuga sadama reoveepuhastisse ja Hüüru ning Vatsla asulate vahele planeeritavasse uude reoveepuhastisse. Purgimise kohad Maardu linnas puuduvad. Maardu linnas kogumismahutitest kokku kogutav reovesi purgitakse Tallinna Paljassaare reoveepuhasti peapumplas või AS-ile Viimsi Vesi kuuluvas Muuga reoveepuhastis. 23 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2018. https://www.egt.ee/et/eesmargid-tegevused/maapoueressursside-otsingud-ja-uuringud/projektid/harju- ehitusmaavarad 24 Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut. Tallinn, 2017. 25 02.07.2009. a käskkirjale nr 1079 „Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 ie“. Maardu linna üldplaneering. November 2021 57 AS Tallinna Vesi varustab Ülemiste veepuhastusjaama läbinud pinnaveega ning pakub ühiskanalisatsiooniteenust kogu Kallavere elamupiirkonnas, suures osas Muuga aedlinnas ja osaliselt ka Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas. Kroodi majanduspiirkonnas ja Järveäärse elamupiirkonnas on vee-ettevõtjaks määratud Kroodi Vesi OÜ, mis on Maardu Vesi AS-i tütarettevõte, mis omakorda kuulub 100% Maardu linnale. Täna on nendel aladel mitmed kinnistud liidetud erinevate MTÜ-de poolt opereeritavate veetrassidega. Maardu linnas on käimas protsess, mille käigus räägitakse läbi selliste veeteenuse pakkujatega olemasoleva taristu ülevõtmiseks ning selle tulemusena suureneb omavalitsuse poolt määratud vee-ettevõtjate veetaristuga liitujate hulk. Selle tulemusena tagatakse liitujatele joogiveele kehtestatud nõuetele vastava kvaliteediga vesi ning nõuetekohane reovee ärajuhtimine. Tulenevalt geoloogiliste tingimuste varieeruvusest leidub linnas erineva põhjavee kaitstusega alasid. Muuga sadam, enamik Muuga elamupiirkonnast, osaliselt Kroodi majanduspiirkond jäävad kaitstud põhjaveega alale, kuid valdavas osas linna territooriumist on põhjavesi kas nõrgalt kaitstud või kaitsmata. Tulenevalt põhjavee kaitstusastmest ning suurest keskkonnakoormusest tööstuspiirkondades, on arendustegevuse suunamisel ja lahenduste väljatöötamisel oluline keskkonnakaitse, sh põhjavee kaitstuse, tagamine. Keskkonnakaitse ning kvaliteetse veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamise eesmärgil tuleb: 1. viia veevarustuse kvaliteet nõuetega vastavusse (vanad seadmed ja torustikud rekonstrueerida, veevarustussüsteem ühtlustada ja veevarustuse teenusepakkujate hulka vähendada); 2. jälgida, et olemasolevatele reoveekogumisaladele ei rajataks uusi omapuhasti süsteeme; 3. rajada joogivee, reovee ja sademevee süsteemid piirkondadesse, kus need veel puuduvad (süsteemide olemasolu on kaootiline eriti tööstuspiirkondades); st uute hoonete ehitusel ning olemasolevate rekonstrueerimisel ja laiendamisel on kohustuslik liituda ühistrassidega selle olemasolul; 4. ühiskanalisatsiooniga aladel (olemasoleva ning planeeritavava ühiskanalisatsiooniga aladel) likvideerida amortiseerinud ja enam mitte kasutusel olevad omapuhasti süsteemid (kogumiskaevud, puhastid jne), et vältida reovee infiltreerumist pinnasesse ning põhjavette; 5. rekonstrueerida tööstuspiirkondade joogivee, reovee ja sademevee süsteemid; 6. viia ellu Kroodi oja tervendamise projekt26; 7. viia lõpuni Kroodi majanduspiirkonna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine ning Maardu järve äärse elamupiirkonna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine; 8. ühissüsteemide väljaehitamiseni tuleb lokaalsete lahenduste kasutamisel (kogumismahutid) reoveed transportida purgimissõlme; 26 Kroodi oja tervendamise projekti raames kaevatakse välja saastunud tiikide ja Kroodi oja muda ning puhastatakse oja vett tööstuslikutest jäätmetest. Saasteained ei sattu enam põhjavette ja merre, mis võimaldab Maardu järvel taastuda ja merre hakkab tööstusettevõtetest jooksma puhastatud vesi. 58 Maardu linna üldplaneering. November 2021 9. rajada lahkvooluline kanalisatsioon, st eraldi sademevee ja reovee kanalisatsioon; 10. kambrium-vendi veekompleksi tarbivates rajoonides (elamupiirkonnad, aga ka tööstus, era- ja avalik sektor), rakendada vett säästvaid tehnoloogiaid, kuna C-V veekompleks on taastumatu loodusressurss. Samuti on mõistlik olukordades, kus kasutatava põhjavee kvaliteet ei pea vastama joogivee kvaliteedile, võimalusel kasutada põhjavee asemel alternatiivseid lahendusi (näiteks pinnavett või teisi põhjavee kihte). Tuletõrje veevarustus27 Linna territooriumil peavad olema välja ehitatud üldistes huvides kasutatavad ja tulekustutusvee võtmiseks ette nähtud kohad, kus on tagatud tuletõrje veevõtukohale esitatud nõuete täitmine. Tuletõrje veevõtt lahendatakse hüdrantide baasil. Sadama piirkonnas on tuletõrje vee allikaks ka meri. Piirkondades, kus torustike läbimõõdud on ebapiisavad, tuleb veesüsteemide rekonstrueerimisel tagada tuletõrjeveevarustuseks vajalik vooluhulk ja paigaldada hüdrandid. Sademevee ärajuhtimine Maardu linnas on kõvakattega aladelt kogutud ja kanaliseeritud sademevee ärajuhtimine lahendatud suuresti Muuga lahte suubuvate vooluveekogude baasil. Sademeveelaskude suublaks on Kroodi oja ja Võerdla peakraav (Kallavere oja), Muuga elamupiirkonnas Käära oja. Kuigi enamus kanalisatsioonisüsteemidest on lahkvoolsed, on kanalisatsioonisüsteemid piirkonniti osaliselt amortiseerunud, mistõttu infiltreerub süsteemi hulgaliselt sademe- ja põhjavett, mis omakorda koormab olemasolevaid puhasteid ja seadmete töö on seetõttu häiritud ning reoveepuhastus ebaefektiivne. Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2020-2033 raames on koostatud Maardu linna tiheasustusalade kohta põhjalikud reovee- ja sademeveekanalisatsioonivõrgu skeemid, millele on märgitud olemasolevad sademeveetorustikud ja rekonstrueerimist vajavad torustikud. Lisaks lühi-ja pikemaajalises perspektiivis välja ehitamist vajavad sademeveetorustikud ja sademeveepuhastitid ning kavandatud sademeveekraavid (viimarid). Põhjalikud skeemid on koostatud Kallavere, Kroodi-Järveäärse, Vana-Narva mnt ja Muuga piirkondade kohta. Kallavere elamupiirkonna sademevee eelvooluks on Kroodi oja ja Võerdla peakraav. Kraavi olukord on aga väga halb: kraav on taimestiku tõttu kinni kasvanud ja olemasolevad truubid ei suuda tippvooluhulkasid läbi lasta. Täiendava sademevee vooluhulga suunamisel Võerdla peakraavi on vaja ette näha Võerdla peakraavi korrastamine ja truupide läbilaskevõime suurendamine, kuid pigem tuleks täiendavate sademevee mahtude suunamist Võerdla peakraavi vältida. Võerdla peakraavi ülemjooks asub Maardu linna ja Jõelähtme valla piiril ning ülejäänud Jõelähtme valla territooriumil (kesk- ja alamjooksul kuni Muuga lahte suubumiseni). Alamjooksul kulgeb Võerdla peakraav umbes 2 km ulatuses läbi Muuga sadama territooriumi ning asub osaliselt 27 Tehniliste vahendite ja rajatiste kogum, mis tagab kustutusvee saamise ja andmise tulekahju puhkemisel. Maardu linna üldplaneering. November 2021 59 kollektoris. Seetõttu tuleb teha koostööd Jõelähtme valla ja Muuga sadamaga sademeveesüsteemide hooldamiseks ja arendamiseks. Kroodi oja korrastustööd on käimas ja nende lõppedes on tegemist oluliselt puhtama ojaga. Kroodi oja läbilaskevõime suureneb ja see jääb ka edaspidi oluliseks Maardu linna sademevee suublaks. Kroodi ojja suunatakse Kallavere, Kroodi majanduspiirkonna, Vana-Narva tööstuspiirkonna sademeveed. Lisaks suunatakse Kroodi ojja Jõelähtme vallas asuva Uusküla elamupiirkonna sademevesi. Piirkonna sademeveesüsteemide seisukord on väga erinev ning info kohati puudulik. Tööstuspiirkondade kõvakattega aladelt kogutava sademevee kvaliteedile tuleb pöörata suuremat tähelepanu. Olemasolevate sademeveesüsteemide rekonstrueerimisel ja uute lahenduste rajamisel tuleb rakendada kaasaegseid tehnilisi lahendusi (õli-muda-liivapüüdurid ning annusmahutid) tagamaks suublasse jõudva sademevee piisav puhastusaste. Muuga elamupiirkonnas (Muuga aedlinn) on sademevee kogumine suuresti lahendatud tänavaäärsete kraavidega ja ÜVK arengukava kohaselt on kavas süsteemne kraavidel põhinev sademevee ärajuhtimine. Suuremate tänavate äärde planeeritud magistraalviimarite eesvooluks on Käära oja. Muuga elamupiirkonna alal on põhjavesi kaitstud ja Käära oja sademeveekoormatuse vähendamiseks tuleks uute kraavide rajamisel soodustada sademevee pinnasesse imbumist. Pinnakatte ülemistes kihtides levivad peeneteralised liivad moodustavad loodusliku pinnasfiltri. Maardu järveäärse elamupiirkonna elamute ja suvilate omanikele on liigvesi tekitanud perioodiliselt suuri probleeme. Kestvad intensiivsed sajud ja kevadine kiire lume sulamine põhjustab väikese langu tõttu kraavide ning ojade üle kallaste tõusmist ja Maardu järve veetaseme tõusu. Üleujutusohu riskipiirkonda jäävas Maardu järveäärses piirkonnas on reovee- ja sademeveekanalisatsiooni süsteemid välja ehitamisel ja ehitustööd on lõppfaasis. Alale rajatakse lahkvooluline süsteem ja piirkonna sademeveed suunatakse Maardu järve. Maardu järve veetaseme tõusust tingitud üleujutuste probleemi lahendamiseks on Loo-Maardu maanteelõigu ehitamise käigus rajatud ülevool, mis võimaldab kontrollida Maardu järve veetaset pikaajaliste rohkete sademete ja/või lumesula korral. Järve veetaseme reguleerimisel on oluline arvestada Kroodi oja veehulgaga, et vältida võimalikke üleujutusi oja kallastel. Maanteesõlmede ja ristmike rekonstrueerimisel ning ehitamisel tuleb süsteemselt lahendada sademevee ärajuhtimine selliselt, et sademevesi jõuaks suublasse. Suuremate ristmike alal, kus ruumi on rohkem, tuleb eelistatult (eeldusel, et geoloogilised tingimused seda võimaldavad) sademevee suublate koormuse vähendamiseks rakendada sademevee pinnasesse imbumist soodustavaid lahendusi. 6.5.2. TAASTUVENERGIA Energiatarbimise keskkonnasäästlikumaks muutmise eesmärgil soositakse Maardu linnas taastuvenergialahendusi. 60 Maardu linna üldplaneering. November 2021 Maasoojussüsteemide rajamine linna territooriumil lähtub järgmistest tingimustest: 1. rajamist käsitlevas dokumendis (detailplaneering, hoone projekt) näidata maasoojussüsteemi rajamise eesmärk (kütmiseks ja/või jahutamiseks), võimsus, tüüp (kinnise kontuuriga horisontaalne, vertikaalsete loogete või spiraalina). Näidata tuleb maasoojussüsteemi kontuuride paiknemine, selle ühendus hoones kavandatava süsteemiga; 2. soojuskandevedeliku külmumise vähendamiseks kasutatakse keskkonnaohutuid aineid; 3. soojuspuurauk peab olema rajatud kinnise süsteemina; 4. kinnise kontuuriga hoonevälise soojuspuuraugu projektis tuleb ette näha võimalus soojuspuuraugu hoolduseks, remondiks või likvideerimiseks, seda võib käsitleda ka soojuspuuraugu kaitsealana (soovituslikult vähemalt raadiusega 3 m, kuna peab võimaldama tehnika juurdepääsu). Hoonealustel nn vaia tüüpi soojuspuuraukudel (kohtvai) puudub hooldusala väljaspool hoonekontuuri; 5. reostunud pinnase või veekihiga alale maasoojussüsteemide rajamine enne ala viimist vastavusse keskkonnanõuetega on keelatud. Pinnase reostuskahtluse korral tuleb lasta võtta kontrollproovid, kunagise reostusallika olemasolul teha reostusuuring; 6. horisontaalse maasoojuskontuuriga alal peab olema välditud uute ehitiste rajamine ja ehitamisega kaasnevad kaevetööd. Haljastuses tuleb horisontaalse maasoojuskontuuriga alal piirduda madala juurestikuga taimedega, et need ei kahjustaks maasoojussüsteemi; 7. maasoojussüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada kõrghaljastusele piisav ala krundil vastavalt üldplaneeringus sätestatud haljastuse rajamise nõuetele; 8. maasoojussüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada minimaalsed kaugused: a. soojuspuuraugu kaugus kinnistu piirist 5 m ja hoone lähimast välispiirdest 3 m. Kinnistu piires oleva soojuspuuraukude grupi puuraukude vahekaugused määratakse vastava arvutuse teel; b. soojuspuuraugu sügavus kuni 50 m, projekteeritav puurauk ei tohi ulatuda Kambrium-Vendi põhjaveekogumini; c. horisontaalse soojuskontuuri kaugus hoonest ja kinnistu piirist 2 m, (v.a juhul kui kontuuri sügavus ei ületa 1 meetrit, siis hoonest vähemalt 1 m). d. maa-alustest torustikest ja kaabelliinidest vastavalt nende kaitsevööndile; e. 5 m salvkaevuni, kui kaev on samal kinnistul ja kuulub soojussüsteemi omanikule; f. 3 m soojuspuuraugu hooldusala, mida võib käsitleda ka maasoojussüsteemi kaitsealana, kus peab võimaldama tehnikavahendite juurdepääsu. 9. maasoojussüsteemide rajamine on keelatud veehaarete sanitaarkaitsealadel; 10. soojuspuuraukude ja horisontaalsete maasoojussüsteemide rajamine on keelatud kaitsmata põhjaveega aladel (vt joonis 3.2.6.2-1 KSH aruande lisa 1 Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus, ptk 3.2.6.2 ). Kogu linna territooriumil on soositud päikeseenergia kasutuselevõtt, järgides järgmisi tingimusi: 1. suuremate päikeseparkide asukohana on eelistatud juba aktiivses inimkasutuses olevad alad – nt autoparklad, tööstushoonete katused ja avatud tööstusmaastikud; Maardu linna üldplaneering. November 2021 61 2. päikesepaneelide paigaldamine elamualadel hoonete katustele või maapinnale ja kasutamine hoonete või rajatiste varikatustena eeldab põhjapoolse naaberkinnistu omaniku kooskõlastust juhul, kui peegeldus võib häirida elanike igapäevaelu. Kooskõlastus on vajalik maapinnast üle 3 m kõrguste paneelide paigaldamisel, kui need asuvad naaberkrundi piirile lähemal kui 5 m; 3. päikesepark peab vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja asjakohastele standarditele. Näide päikesepaneelidega kaetud parkimisalast Inglismaal. Allikas: https://www.britishparking.co.uk/News/new-solar-car-park-guide Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas ja Kroodi majanduspiirkonnas on lubatud väiketuulikute (kogukõrgusega kuni 30 m) püstitamine. Ülejäänud linna territooriumil eeldab väiketuuliku püsitamine naabrite ja laiema avalikkuse nõusolekut läbi projekteerimistingimuste avaliku menetluse või detailplaneeringu. Tuulikute püstitamisel tuleb järgida järgmisi tingimusi: 1. tuuliku kogukõrgus kuni laba tipuni on kuni 30 m; 2. tuulik paigutatakse eemale läheduses olevatest kõrgematest objektidest, et vältida õhukeeriseid ja minimeerida kaasnevaid häiringuid; 3. juhul, kui naabrusesse jääb elamu-, puhke- või ühiskondlike hoonete maa-alasid, tuleb anda hinnang tuuliku püstitamisega kaasnevale visuaalsele mõjule (sh varjutust) ja mürale; 4. alustada koostööd Kaitseministeeriumiga juba tuulikute paigaldamist kavandades (olenemata tuulikute kõrgusest) veendumaks, et tagatud on riigikaitseliste ehitiste töövõime. 62 Maardu linna üldplaneering. November 2021 6.5.3. TRANSPORDIVÕRGUSTIK 6.5.3.1. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED Linna tänavavõrk koosneb tänavatest ja väljakutest. Sõltuvalt liikluse iseloomust jagunevad tänavad magistraalideks28 ja juurdepääsudeks29. Olulisemad ja suurima liiklussagedusega teed on linna läbiv Tallinn-Narva põhimaantee (nr 1) ja sadama piirkonda põhimaanteega ühendav Muuga sadama tee (nr 94)30. Tallinn-Narva põhimaantee näol on tegemist riigi ühe põhimaanteega, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid omavahel ja tähtsate sadamate, raudteesõlmede ning piiripunktiga. Lähtuvalt põhimaantee funktsioonist on põhimaanteel prioriteetseks läbiv liiklus ning kiire ühenduse tagamine regioonide vahel. Liiklusohutuse ja sõidusujuvuse tagamise eesmärgil põhimaanteele samatasandilisi ristmikke ja mahasõite ei planeerita. Põhimaantee, kui Euroopa teedevõrgu maantee, tee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 50 m. Riigiteel on kaitsevöönd laius määratud õigusaktiga. Üldplaneeringu joonist tuleb alati vaadelda koos asja- ja ajakohaste seadusest tulenvate kitsendustega, mis tulenevad seadusest ning kuvatakse Maa-ameti kaardil. Planeeringus kajastatud riigitee kaitsevööndid tähistavad kaitsevööndi ulatust tee olemasolevas asukohas. Tee asukoha muutumisel kehtivad kaitsevööndid tee uue asukoha järgi. Vastava seadusandluse muutumisel lähtutakse kaitsevööndi laiuse määramisel õigusaktist. Üldplaneering määrab riigiteede kaitsevööndi järgmiselt: 1. riigitee 94 (Muuga sadama tee) kaitsevööndiks 30 m, kuna nimetatud riigitee täidab tugimaantee funktsiooni, tagab transiitliikluse ühenduse Muuga sadamasse, vastab maantee liikluskeskkonnale ning tee külgedel puudub väljakujunenud ehitusjoon; 2. riigiteede 1170 (2. Kroodi ühendustee), 3566 (3. Maardu ühendustee), 3567 (4. Maardu ühendustee), 1160 (Kroodi ühendustee), 3560 (1. Maardu ühendustee), 3561 (2. Maardu ühendustee) kaitsevööndiks 30 m, kuna tegemist on ühendusteedega, mis vastavad maantee liikluskeskkonnale; 3. riigitee 11608 (Vana-Narva maantee) lõigus Kombinaadi tänav – riigitee 94 Muuga sadama tee (ehk Põhjaranna tee) kaitsevööndiks 20 m. Edasise arendustegevuse käigus kujuneb seal välja pigem asulasisene liikluskeskkond, kuid nimetatud tee kaudu toimub ka Vana-Narva maantee ühendus Muuga sadamaga; 28 Põhi- ja jaotustänavad, sh iseseisva alaliigina kiirteed. 29 Muud teed ja tänavad ning jalgteed. 30 Riigiteede nimekiri on esitatud dokumendis “Maardu linna üldplaneeringu lähteseisukohad. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus” ptk 3.2.4.3. Maardu linna üldplaneering. November 2021 63 4. riigitee 1166 (Põhjaranna ühendustee) kaitsevööndiks 20 m analoogselt Põhjaranna teega, kuna liikluskeskkond läheb üle linnaliseks keskkonnaks ja piirneb hoonestatava alaga; 5. riigitee 11601 Loo-Loovälja tee kaitsevöönd 20 m, kuna liiklussagedus teel on võrdlemisi väike, kiirusrežiim madalam kui tavalisel asulavälisel maanteel; 6. riigitee 11607 Saha-Loo tee kaitsevööndiks 20 m, arvestades väljakujunenud ehitatud keskkonda, ehitusjoont; 7. riigitee 11608 (Vana-Narva maantee) lõigus Saha-Loo tee – Kombinaadi tänav kaitsevööndiks 10 m, arvestades väljakujunenud ehitatud keskkonda; 8. riigitee 3898 (4. Kombinaadi ühendustee) kaitsevööndiks 10 m, arvestades asula liikluskeskkonda ja väljakujunenud ehitusjoont. Üldplaneeringuga määratakse linna teede ja tänavate kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 5 m. Sidususe ja liikuvuse parandamiseks linna eri osade vahel, ühenduste ja juurdepääsude loomiseks ning parandamiseks on oluline: välja ehitada üldplaneeringuga planeeritud avalikult kasutatavad teed, sh Keemikute tänava pikendus Kroodi liiklussõlmeni ning Kombinaadi tänava ühendamine Kiltri teega (Kroodi eritasandilise ristmiku II etapp); välja ehitada üldplaneeringuga planeeritud avalikult kasutatavad kergliiklusteed; parandada linna tänavate seisukorda; sadamat külastavate veokite arvu suurenedes (seoses Rail Baltic projekti ning ro- ro veduda suunamisega Muuga sadamasse) arvestada T94 läbilaskevõime ning ohutuse tõstmisega tulevikus, sealhulgas Maardu tee ja T94 ristmiku rekonstrueerimisega. Eelkõige Muuga ja Maardu järveäärse elamupiirkonnas on iseloomulik jagatud tänavaruum, kus jalakäija ei ole teistest liikumisviisidest eraldatud ning nii jalakäija, jalgrattur kui mootorsõiduk liiklevad ühel tasapinnal. Samuti on palju kitsaid tänavaid, mistõttu kergliiklusteede (kõnniteede) rajamine kõigi tänavate äärde ei olegi ruumikitsikuse tõttu võimalik või ka otstarbekas. Jagatud tänavaruumi korrastamisel (seisukorra parandamisel) või kujundamisel tuleb lähtuda eelkõige jalakäija ja jalgratturi vajadustest ning turvalisusest, nt: kasutada mootorsõiduki rahustamise võtteid; tagada tänava ületamise võimalused mõistliku vahemaa tagant, arvestades kergliiklejate harjumuspäraseid sihtpunktide vahelisi liikumissuundi ning ühistranspordipeatuste asukohti; tagada piisav valgustatus jne. Peatänavaks Maardu linnas on Keemikute tänav. Peatänava kandev idee on jagatud linnaruumi kontseptsioon, mis tähendab linnaruumi kasutamise mitmekesistamist, puhke- ja ajaveetmisvõimaluste parandamist, kergliiklusteede sidususe ja liikumisvõimaluste parandamist ja turvalisemaks muutmist ning autoliikluse rahustamist. Peatänav kujundada linnaruumiliselt mugav, atraktiivne ja kergliiklejaid 64 Maardu linna üldplaneering. November 2021 eelistav, varustatud kasutajasõbraliku ja ilmastikukindla tänavamööbliga (pingid, valgustus, bussipeatused jms). Liikluskorralduse üldised põhimõtted 1. riigitee kaitsevööndisse üldjuhul hooneid mitte kavandada; 2. avaliku kasutusega kavandatav teedevõrk peab tagama mootorsõidukite, jalakäijate ja jalgratturite ohutuse ja kasutamise mugavuse ning juurdepääsu eriotstarbelistele sõidukitele; 3. teedevõrgu arendamisel ja korrastamisel tagada päästevõimekus, tupiktänavate planeerimist ja projekteerimist tuleb võimalusel vältida; 4. õuealadele sisse- ja väljasõiduteed võivad liikluskorralduslikult kuuluda õueala või katastriüksuse koosseisu, mida tee läbib. Üldplaneeringuga planeeritud uued teed, sh kergliiklusteed, on avalikult kasutatavad teed. 6.5.3.2. KERGLIIKLUSTEED Kergliiklus on keskkonnasäästlik, kõikidele vanusegruppidele sobiv liikumisviis. Kergliiklusteed võimaldavad inimestel jõuda sihtpunktidesse kiiremini, mugavamalt ja ohutumalt. Maardu linn oma väiksuselt soosib liikumist jalgrattaga. Kui elukoha lähedal on tagatud erinevate teenuste hea kättesaadavus, on asumisiseselt jalgsi liikumine heaks alternatiiviks jalgrattaga liikumisele. Seetõttu on teede planeerimisel ja projekteerimisel oluline tagada inimsõbralik ning kergliiklejat eelistav kergliiklusteede võrgustik, mis võimaldab liikuda lähtekohast võimalikult paljudesse sihtpunktidesse. Üldplaneeringu joonisele kantud kergliiklusteed tähistavad teid ja tänavaid, mis on kergliiklejatele olulisteks liikumissuundadeks ning kus erinevaid lahendusi rakendades tuleb luua kergliiklejatele mugavam ja ohutum sihtpunktidevaheline liikumisvõimalus. Kitsaste tänavate tõttu ei ole kõikjal eraldiseisva 2-3 m laiuse kergliiklustee rajamine (nt Muuga elupiirkonnas on tänavaruum kohati piiratud) alati võimalik. See tähendab, et kergliikluslahenduste loomisel tuleb tagada mugav ja ohutu liikumisvõimalus, kuid arvestada ka ümbritseva keskkonna võimalusi. Lahendused, kergliiklusteede täpne paiknemine ja ruumivajadus tuleb määrata liigilt täpsema planeeringu või projektiga. Üldplaneering ei täpsusta, kas tegemist on jalgrattateega, jalgteega või kõnniteega. Suurema liikluskoormusega tänavatel (põhi-, jaotustänav) tuleb kergliiklus autoliiklusest eraldada, võimalusel jalgratturile ette näha eraldi tee või teeosa, mis on tähistatud asjakohaste liiklusmärkidega. Olenevalt asukohast ja kasutusotstarbest, ei pea kergliiklustee olema alati kõvakattega tee. Kergliiklusteed rohe- ja puhkealadel, mida kasutatakse looduses liikumiseks ja/või jooksuradadena, võivad olla kasutajasõbraliku puistukattega või peenkillustiku kattega (nt Muuga elamupiirkonnas Viljapuu puiesteel ja raudtee äärses piirkonnas). Arvestada tuleb, et kergliiklusteed moodustavad linnakeskkonnas tähtsa avaliku väliruumi osa. Kergliiklejal peab olema võimalus käia mugavalt piki tänavat ja seda ületada. Tänava ületamine peab olema lihtne ja ohutu (tähistatud, äärekivideta, erinevaid Maardu linna üldplaneering. November 2021 65 katendeid kasutades jne) ning arvestama igas vanuses ja füüsiliste võimetega inimestega. Kergliiklusteede äärde paigutatud märgid, pingid, rattaparklad vms ei tohi segada jalakäijate voolu. Kergliiklusteedega ligipääsude kavandamine peab arvestama erinevate kasutajagruppide vajadustega (nt piisavalt lauged kaldteed ratastooli või ka lapsekäruga liikujatele). Jalgrattaparklad tuleb rajada turvalised – lukustamist võimaldavad, kõrge kasutuskoormusega kohtades ka ilmastiku eest kaitstud. Planeeringuga nähakse ette kergliiklustee põhimõtteline asukoht läbi aasnelgi (LK II) kasvukoha (KLO9303672). Planeeringu edasisel elluviimisel ja ehitustegevuse kavandamisel tuleb täpsustada liigi kasvukohta läbivalt kavandatud kergliiklustee rajamise mõjud. Selgitada välja liigi kasvukoha väärtus ja liigi esinemine sellel alal ning leida kergliiklustee asukoht ja lahendus, mis säilitaks vajadusel väärtusliku kasvukoha osa. 6.5.3.3. PARKIMINE Parkimise korraldamisel arvestada: 1. parkimine elamu-, ühiskondliku hoone, äri- ja tootmise maa-alal lahendatakse omal krundil, arvestades nii mootorsõidukite kui jalgrataste parkimise vajadusega. Parkimiskohtade arv ja ruumivajadus määrata kõige ajakohasema linnatänavate standardi alusel; 2. korterelamute ja ärihoonete rajamisel ning keskusalal eelistada lahendusi hoone koosseisus maa-aluse parklana; 3. Kallavere põhjaosas korterelamute piirkonnas võib parkimisprobleemi lahendamiseks rajada parkimiskohti haljasala ja parkmetsa maa-ala arvelt, maksimaalselt 10% rohealast; 4. äri- ja teenindusettevõtete parklad ja avalikud parklad keskuse maa-alal võivad olla kasutuses ristkasutuse põhimõttel – päevasel ajal teenuste tarbijate poolt, õhtul ning öösel elanike poolt. Eelkõige on see oluline Kallavere põhjaosas korterelamute piirkonnas parkimisprobleemi lahendamiseks; 5. avalikud parklad valgustada; 6. suuremate parkimisalade puhul järgida järgmisi põhimõtteid31: a. suuremad parklad liigendada haljastusega (kasutades sobivaid soolatamisele vastupidavaid liike ja sorte); b. parklates ja ristmikel ei tohi nähtavuse huvides põõsaste kõrgus ületada 0,5 m. Põõsad tuleb sõidutee servast istutada vähemalt 0,7 m kaugusele, et talvised lumevallid neid ei kahjustaks, autoparklates vähemalt 1 m kaugusele; c. avalikke ning olulisi teenuseid pakkuvate hoonete puhul paigutada suurem osa parkimiskohtadest võimalusel hoone külgedele või taha, mis loob kergliiklejasõbraliku keskkonna, kus jalakäija/jalgrattur pääseb vahetult ligi olulistele hoonetele, läbimata selleks parkimisalasid; 31 „Linnahaljastus“. K. Tuul, Tallinn 2006. 66 Maardu linna üldplaneering. November 2021 d. arvestada jalgratta kasutajate hulga suurenemisega ning rajada jalgrattaparklad üldkasutatavate alade ja objektide juurde (poed, bussijaam, raamatukogu, koolid, valitsusasutused, rahvamaja jne). Jalgrattaparklad rajatakse põhimõttel, et need on kasutajale lihtsasti ligipääsetavad ja mugav kasutada; e. kavandada keskkonnasäästlikud sademeveelahendused (sademevee puhastamine või puhverriba 32 ja/või vett läbi laskvate materjalide kasutamine33). Haljastusega liigendatud parkimisala Kartaankoskis, Soomes. Foto Hendrikson&Ko. 32 Loodusliku taimkattega kaldpind kõvakattega pinna kõrval, kuhu vertikaalplaneerimise tulemusena suunatakse sadevesi. 33 Killustik, tugevdatud muru, poorne asfalt, vett läbi laskvad tänavakivid. Maardu linna üldplaneering. November 2021 67 Lukustamist võimaldav ja ilmastiku eest kaitstud jalgrattaparkla Saku vallas. Foto Hendrikson&Ko. 6.5.3.4. TÄNAVAHALJASTUS Linnakeskkonna kujundajana omab tänavahaljastus olulist tähtsust, kuna haljastus toimib piirkonda kaunistava tegurina, millel on maastikuarhitektuurne ja esteetiline efekt ning rahustav mõju (füüsiline ja psühholoogiline barjäär liikluse ja kõnnitee vahel). Samuti toimib haljastus kuigivõrd mürasummutusefektina ja vähendab õhusaastet (mida suurem on puu võra, seda rohkem tolmu ning kahjulikke osakesi ta õhust kõrvaldab34). Tänavahaljastuse üldised põhimõtted: Maardu linnale omased puudealleed ja hekid tuleb säilitada kui linnakeskkonna ilmestajad; liiklusest tulenevate häiringute leevendamiseks ja meeldivama üldmulje loomiseks tuleb säilitada tänavate äärsed rohealad, kasvav elujõuline ja väärtuslik puittaimestik; meeldivama üldmulje loomiseks istutada Vana-Narva mnt äärde puid ja põõsaid. 6.5.3.5. RAUDTEE Maardu linna läbivad Maardu raudteejaama Muuga sadamaga ja AS Milstrandi Miiduranna sadamaga ühendavad raudteed. Raudteed kasutatakse vaid kaubaveoks, sh toimub raudteel vedelkütuse transiit. 34 Linnahaljastus, K. Tuul, Tallinn 2006. 68 Maardu linna üldplaneering. November 2021 Eesti Raudtee plaanib Maardu jaamast Muuga jaamani paralleelselt olemasoleva raudteega (ida suunas) teise tee rajamist. Lisatee rajamisega ei muutu raudteemaa ulatus. Ebaseaduslike raudteeületuskohtade tekke vältimiseks ning ohutuse tagamiseks näeb üldplaneering ette taastada/rajada Muuga elamupiirkonnas kergliiklejatele samatasandilised ülepääsud Miiduranna sadamasse suunduvast raudteest järgmistes asukohtades: - Pirnipuu pst ja Päevakivi tn ühendusel; - Õunapuu pst ja Kivileete tänava ühendusel; - Rõikheina tee pikendusel ja Peterselli tee ühendusel. Kasutusest väljas raudtee võib perspektiivis likvideerida ning võimaldada maa otstarbekamat kasutust piirkonda sobival ja vajalikul viisil (arendustegevuseks, juurdepääsuks vms). Olulisemaks raudteeliiklusega kaasneda võivaks negatiivseks keskkonnamõjuks on müra ja vibratsioon. Võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks näeb üldplaneering ette raudteeäärsete rohealade looduslikuna säilitamise ja müratõkkeseinte rajamise Muuga elamupiirkonnaga külgneval alal. Kaitsehaljastuse kavandamise või säilitamise korral tuleb lähtuda muuhulgas nähtavuse tagamise tingimustest, ning kaitsehaljastus kavandada väljapoole raudteemaad. Lisaks müratõkkeseinte rajamisele on leevendusmeetmena soovitav tugevdada hoonete helipidavust müra isoleerivate akende paigaldamisega. Turvalisuse tagamiseks tuleb: 1. raudtee ääres asuvate lasteasutuste, välispordirajatiste (staadion) ja elamute kruntide raudteepoolne külg piirata aia või läbimatu taimestikuga laste (elamupiirkonnas ka loomade) ootamatu raudteemaale sattumise vältimiseks; 2. raudteeni ulatavate tupiktänavate planeerimist ja projekteerimist vältida, kuivõrd see loob soodsa võimaluse ebaseaduslike raudteeületuskohtade35 tekkeks; 3. rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ning mille kogukõrgus on 30 m ja enam (nt tuulikud, mobiilimastid), kavandada selliselt, et nende kaugus raudtee kaitsevööndi piirist oleks võrdne või suurem rajatise kogukõrgusest. Rail Baltic avalik raudtee Vastavalt maakonnaplaneeringule36 planeeritakse Rail Baltic uue avaliku raudtee rajamist. Rail Baltic raudtee kulgeb Muuga sadama piirkonda Muuga raudtee kõrval. Rail Baltic raudtee ristumised Muuga raudteega linna lõunaosas ning Vana-Narva mnt, Altmetsa tee ja Maardu teega lahendatakse eritasandilisena. Maanteeviaduktide kaudu tagatakse ohutu ülepääs raudteest ka kergliiklejatele. 35 Ebaseadusliku (illegaalse) ületuskoha all mõistetakse nn isetekkelist raudteeületuskohta, millel puudub hooldaja ja mis ei ole ette nähtud raudtee ületamiseks. Isetekkelised raudteeületuskohad kujutavad endast ohtu selle ületajale ega vasta ületuskoha nõuetele. 36 Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine. Kehtestatud 2018. Maardu linna üldplaneering. November 2021 69 Rail Baltic raudteed ja Tallinn-Helsingi raudteetunnelit ühendav raudtee koridor Vastavalt maakonnaplaneeringule37 planeeritakse põhimõtteline asukoht raudtee koridorile (kulgeb Vana-Narva mnt tööstuspiirkonna lääneservas), mis perspektiivis ühendab Rail Baltic raudtee Tallinna-Helsingi perspektiivse raudteetunneliga (võib minimaalses ulatuses puudutada Muuga elamupiirkonna edelanurka). Ühenduse loomise eesmärk on Tallinn-Helsingi kui kaksiklinna arengu ja täiendavate kaubavoogude võimaldamine ning transpordi läbilaskevõime suurendamine nii kauba- kui ka reisijateveol. Püsiühendus aitab tõsta kogu piirkonna konkurentsivõimet ja loob paremad eeldused võimalike investeeringute toomiseks Eestisse. Maardu linn kaalus eelnimetatud raudtee koridorile kitsenduste seadmist ja asus seisukohale, et koridori ulatuses üldplaneeringuga kitsenduste seadmine ei ole põhjendatud. Kuna tegemist on avaliku raudteega, mille asukoha valiku või toimise vastu on suur rahvusvaheline huvi, on raudtee koridori osas võimalike kitsenduste seadmine riigi eriplaneeringu ülesanne. Üldplaneeringus kajastatakse üksnes raudtee koridori põhimõtteline võimalik asukoht. Eriplaneeringu kehtestamiseni on raudtee koridori sisse ehitiste kavandamisel vajalik detailplaneering, projekteerimistingimuste eelnõu või ehitusprojekt tuleb kooskõlastada eriplaneeringu koostamise eest vastutava ametiasutusega. 6.5.3.6. ÜHISTRANSPORT Ühistranspordi (sh Maardu trammi) peamine eesmärk on luua alternatiiv autokasutusele. Maardu linna jaoks on väga oluline hea ühistranspordiühendus Tallinna linnaga, kuna asudes Tallinna tagamaal, toimub Maardu ja Tallinna vahel igapäevaselt märkimisväärne tööalane pendelränne. Ühistransport aitab vähendada ka asumitevahelist autoliiklust, mis on suuresti tingitud elu- ja töökohtade ning erinevate teenuste paiknemisest – suur osa teenustest ja pea kõik haridusasutused paiknevad Kallavere elamupiirkonnas, Maardu sisesed töökohad lisaks Kallaverele ka Vana-Narva mnt tööstus- ja Kroodi majanduspiirkonnas. Seetõttu on väga oluline tagada erinevate sihtgruppide vajadusi arvestav kvaliteetne ühistranspordiühendus naaberaladega ja linna siseselt asumite vahel. Bussiühendus Teenuse kättesaadavuse ja kasutatavuse seisukohalt on oluline liinivõrgu, sh peatuste ning sõidugraafikute, vastavus erinevate sihtgruppide (elanikud, töötajad) vajadustele ja ootustele. Ühistranspordi kasutatavuse suurendamiseks on oluline: 1. tagada elanike mugav ja ohutu juurdepääs bussipeatustele kergliiklusteede kaudu; 2. viia liinivõrk vastavusse elanike vajaduste ja ootustega (oluline eelkõige Muuga elamupiirkonnas, kuna Muuga elamupiirkonna kaguosa elanikud jäävad peatustest kaugemale kui 400 meetrit, mis oleks linnalises keskkonnas hea kaugus) 38; 37 Harju maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud 2018. 38 Liikuvuse uuring. OÜ Hendrikson&Ko, 2018. 70 Maardu linna üldplaneering. November 2021 3. tagada bussipeatuste (-paviljonide) hea seisukord ja heakord peatuses. Bussipeatuste juures on oluline arvestada, et peatused toimivad linnaruumis kokkusaamiskohana, seal kajastatakse infot ümbruskonnas (linnas) toimuva kohta ning need pakuks varju tuule, sademete või päikese eest; 4. arvestada liikumispuudega inimeste vajadustega (sh osutada puudega inimestele taksoteenust eesmärgiga tagada juurdepääs isiklikuks asjaajamiseks vajalikele sihtkohtadele). Rööbastransport Rööbastranspordi eesmärk on suurendada keskkonnasäästliku ja ökonoomse elektritranspordi osatähtsust ning vähendada autoliiklust Maardu linna tänavatel, muutes ühistranspordi kasutamise Maardu ja Tallinna vahel senisest atraktiivsemaks ja kiiremaks. Rööbastranspordi olemasolu suurendab linna atraktiivsust elu-, töö- ja puhkekeskkonnana, loob mugavama, kiirema ning turvalisema ühenduse erinevate sihtkohtade vahel. Rööbastranspordi arenguperspektiivi ja -võimaluste väljaselgitamiseks tuleb koostada kergrööbastransporti käsitlev teemaplaneering. Teemaplaneeringu käigus tuleb kaaluda trammi- ja rongitee arendamise vajadust ja võimalusi, määrata rööbastranspordi trassikoridori asukoht erinevaid asukohaalternatiive kaaludes ning anda üldine lahendus, sh maavajadus ja lahendus ristete või ristumiskohtade liikluskorralduse osas. Üldplaneeringu joonisel kajastub trammitee põhimõtteline koridor Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusuuringu tulemusi (2019) arvestades. Koridori laius kitsamates oludes on 20 m ning hoonestamata piirkondades 40 m, et võimaldada võimalikke nihkeid ühele või teisele poole teed ning tagada normidest tulenev ruumivajadus. Trammitee põhimõtteline koridor on teemaplaneeringu koostamisel üheks rööbastranspordi koridori alternatiivseks asukohaks. Kuni teemaplaneeringu koostamiseni tuleb trammitee põhimõttelise koridoriga arvestada detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste andmisel. 6.5.4. JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmekäitluse korraldamisel lähtutakse linna jäätmekavast. Jäätmejaam asub Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas Kaldase tee ääres, lisaks on linna territooriumil jäätmete kogumispunktid. Liigiti kogutud jäätmeid on võimalik transportida ka Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse. Üldplaneeringuga kavandatakse kompostimisväljak Metsapargi edelaserva. Täiendavad jäätmekäitluskohad linna territooriumile kavandatakse detailplaneeringuga linna jäätmekava arvestades. Konkreetseid asukohti ei määrata, kuna Vana-Narva mnt tööstuspiirkond, Kroodi majanduspiirkond ja Muuga sadam linna majandus- ja tööstuspiirkonnana hõlmavad suure osa linna territooriumis ning on perspektiivis täiendavate jäätmekäitluskohtade asukohaks sobilikud. Maardu linna üldplaneering. November 2021 71 Jäätmekäitluskohtade täiendaval39 planeerimisel ja/või olemasolevate asukoha muutmisel tuleb arvestada järgmiste tingimustega: 1. jäätmekäitlusega tohib tegeleda ainult äri- ja tootmismaal (ÄT); 2. jäätmekäitlusega ei tohi tegeleda elamualade või elamuarenduseks ette nähtud piirkondade (EV, EK, EV/HP, EK/Ä/AA, EV/Ä/AA) vahetus läheduses, samuti ühiskondlike hoonete või selleks ettenähtud maa-alade (AA) vahetus läheduses; 3. jäätmekäitlusega ei tohi tegeleda Maardu järve ja Kroodi oja piiranguvööndis; 4. jäätmekäitlusega ei tohi tegeleda aladel, kuhu on ladestatud Kroodi oja jääkreostuse ohutustamise projektiga seonduvalt saastunud pinnast; 5. juhul kui jäätmekäitlusega kaasneb saastunud nõrgvee teke (nt olme- ja toidujäätmete käitlemisel), peab olema tagatud ühendus ühiskanalisatsiooniga; 6. kergesti lenduvate jäätmete (nt kile, polüstüreen) ladustamine ja käitlemine peab toimuma sisetingimustes, et välistada jäätmete kandumine väljapoole ladustamis- ja käitlusalasid; 7. täiendava jäätmekäitlusettevõtte või olemasoleva jäätmekäitlusettevõtte tegevuse laiendamiseks piirkonnas, kus on mitmeid teisi jäätmekäitlusettevõtteid, tuleb analüüsida ja hinnata võimalike jäätmekäitlusettevõtete koosmõju ning ette näha leevendusmeetmed. 6.5.5. GAASIVARUSTUS Üldplaneeringuga kavandatakse C-kategooria gaasitrassi põhimõtteline koridor. Gaasitrassi rajamise eesmärk on ühendada IRU elektrijaama vesinikutootmise üksus (Peterburi tee 105) Muuga sadama LNG terminali alaga (Raudteeharu R3). Trass kavandatakse valdavalt maa-alusena. Trassi kavandatakse paralleelselt olemasoleva soojatrassiga ja/või maagaasi jaotustorustikega, välja arvatud trassi alternatiiv 1b osas, kus gaasitrass kulgeb uues asukohas. Gaasitrassi täpne asukoht täpsustatakse projektiga. 39 Välja arvatud kompostimisväljakud, neid täiendavalt ei kavandata. 72 Maardu linna üldplaneering. November 2021 7. MÜRA NORMTASEMETE KATEGOORIAD Üldplaneeringuga määratakse müra normtasemete kategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvetele järgmiselt: - puhke- ja virgestusehitiste maa-ala – I kategooria; - elamu maa-ala, ühiskondlike hoonete (müratundlikud ühiskondlikud hooned, nt haridus-, tervishoiu- ja hoolekandeasutused) maa-ala, rohealad (välja arvatud rohealad, mis on planeeritud kaitsehaljastusena, toimimaks puhvrina müra, visuaalsete ja mentaalsete mõjude puhul) – II kategooria; - keskuse maa-ala, segafunkstiooniga maa-ala (elamu- ja ärimaa segafunktsioon) – III kategooria; - ühiskondlike hoonete maa-alad (müra suhtes vähem tundlikud hooned ehk bürood, teenindus- ja ametiasutused jne) – IV kategooria; - äri- ja tootmise maa-alad, sadama maa-alad, jäätmekäitluskohad (rakenduvad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded; ei rakendu keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 nõuded, kuna neid ei loeta müratundlikeks aladeks) – V kategooria; - liikluse maa-alad ja teed (ei rakendu keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 nõuded, kuna neid ei loeta müratundlikeks aladeks) – VI kategooria. Liiklusmüra normtasemed erineva kategooria müratundlikel aladel (päeval/öösel, dBA): Ala kategooria üldplaneeringu I II III alusel Müra 50/40 55/50 60/50 sihtväärtus Müra 60/55 65/55 55/50 piirväärtus 651/601 701/601 1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB. Tööstusmüra normtasemed erineva kategooria müratundlikel aladel (päeval/öösel, dBA): Ala kategooria üldplaneeringu I II III alusel Müra 45/35 50/40 55/45 sihtväärtus Müra 55/40 60/45 65/50 piirväärtus Maardu linna üldplaneering. November 2021 73 8. RADOON Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriski kaardi põhjal on kõrge radooniriskiga ala40 Kallavere elamupiirkond, Maardu järve ümbrus, Kroodi majanduspiirkond ning osaliselt Vana-Narva mnt tööstuspiirkond41. Kuna ka madala radooniriskiga piirkonnas võib esineda kõrge radoonitasemega alasid ja vastupidi (radoonisisaldus võib varieeruda võrdlemisi väikeste vahemaade tagant – u 100 m), tuleb uue arendusega täpsustada radooniriski suurus hoonestataval alal ning vajadusel määratakse radoonivastased meetmed. Radooniohu vältimiseks tuleb ehitustegevuse kavandamisel rakendada ehituslikke meetmeid järgmiselt: 1. korrastada ventilatsioonisüsteem, vaadata üle põranda konstruktsioon (sulgeda maja alt tulevate torude ja juhtmete ümbrus vms); 2. kui radoonisisalduse tase on kõrge või ülikõrge (kaks või rohkem korda kõrgem soovitatavast piirväärtusest), tuleb kasutusele võtta radoonikindlad lahendused – paigaldada hoone alla radooni kogumise torud või võimaldada välisõhu juurdepääs hoone alla; paigaldada ventilatsioonisüsteem; 3. radooniohutu keskkonna tagamiseks siseruumides tuleb jälgida EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“; 4. eriti kõrge riski piirkondades nagu Maardu järveäärse piirkonna idaosa, Vana- Narva mnt tööstuspiirkond ja ka Kallavere elamupiirkond, on jätkutegevuste korral vajalik radooniriski detailsem uurimine ning konkreetsete täiendavate leevendavate meetmete seadmine. 40 Piirkonnas, mis on hinnatud kõrge radooniriskiga alaks, on radoonisisaldus majade siseõhus sageli kõrge. 41 Allikas https://www.envir.ee/sites/default/files/radoonikaart.pdf. 74 Maardu linna üldplaneering. November 2021 9. ÜLEUJUTUSOHUGA ALA Üleujutusohuga ala määramisel on aluseks Maa-ameti info üleujutuse esinemise tõenäosuse kohta 1 kord 50 aasta jooksul. Maa-ameti info kohaselt on sellise üleujutuse kõrguseks ABS h (m)=34,11. Arvestades kliimamuutuste mõjuga ning tõenäosusega, et perspektiivis üleujutuse tõenäosus suureneb, tuleb üleujutusohuga alal, kus selle esinemise tõenäosus on 1 kord 50 aasta jooksul, arvestada järgnevate tingimustega: 1. alal asuvate või sinna ehitatavate eluhoonete esimese korruse nulli abs kõrgus peab olema suurem kui 34,11 m abs; 2. alal asuvate hoonete elektrisüsteemi osad peavad paiknema kõrgemal kui 34,11 m abs või peab olema tagatud nende veekindlus üleujutuse korral; 3. allpool 34,11 m abs piiri asuvad tehnovõrgud peavad olema ehitatud üleujutuskindlalt või peab olema tagatud nende töö kiire taastamine pärast üleujutuse lõppu; 4. uute tänavate ehitamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel peab tänava tasapind jääma kõrgemale kui 34,11 m abs. Üleujutusohuga ala. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest seisuga jaanuar 2020. Maardu linna üldplaneering. November 2021 75 10. MÕJUHINDAMISE KOKKUVÕTE Planeeringulahendusel on üldiselt positiivne mõju linna arengule, võimaldades kõikide väljakujunenud asumite edasist arengut ning tuginedes valdavalt väljakujunenud maakasutusmustritele ja piirkondlikele eelistele. Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise sisendiga on jooksvalt arvestatud planeeringulahenduse kujunemisel. Täpsustatud on planeeringuga kavandatavat maakasutust ja seatavaid tingimusi. Kokkuvõttes avalduvad Maardu linna üldplaneeringu elluviimisega kaasnevad sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud ülelinnalises vaates valdavalt kahes teemas: liikuvuses ning planeeringuliselt suurte ja riskiohtlike ettevõtetega tööstusasumite ja elamualade lähestikku kavandamises (mõjude võimalikus kandumises kõrvalasumisse). Liikuvuse kontekstis on planeeringulahendusel positiivne mõju nii linnasiseselt asumite vahelise ühenduse parandamises kui ka ühenduse parandamises Tallinnaga. Tulenevalt Maardu linna eripärast on linna elamualad eraldatud tööstusliku vööndiga, mis kulgeb sadamas Kroodi majanduspiirkonda ja Vana-Narva mnt piirkonda. Tööstuslinnana on Maardu eesmärgiks arendada edasi nii tootmist kui ka pakkuda erinevates piirkondade uusi elamisvõimalusi. Kuna Maardus asuvad mitmed ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, on keskkonnatervise aspkektide kõrval oluline arvestada riskifaktoritega nii ettevõtete rajamise kui ka uute elamualade kavandamise juures. Mõjuhindamise raames on läbivalt tehtud ettepanekuid riskide maandamiseks. 76 Maardu linna üldplaneering. November 2021 11. ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE Arendustegevuse kavandamine ja elluviimine (ehitamine, jagamine ehitamise eesmärgil vms) vastavuses üldplaneeringu tingimustega on võimalik juhul, kui arvestatud on aja- ja asjakohaste õigusaktidega sätestatud piiranguid ja nõudeid (looduskaitselised piirangud, tuleohutuskujad, nõuded kommunikatsioonide paigutamisel ja kujadele vms). Võimalike vastuolude puhul lähtutakse: üldplaneeringu ja õigusakti vastuolu puhul õigusaktist; enne üldplaneeringu kehtestamist kehtestatud detailplaneeringu puhul kehtivast detailplaneeringust, väljastatud projekteerimistingimustest ja/või teatise- ja loamenetlustest. Koostatakse kergrööbastransporti käsitlev teemaplaneering rööbastranspordi arenguperspektiivi ja -võimaluste väljaselgitamiseks. Teemaplaneeringu käigus tuleb kaaluda trammi- ja rongitee arendamise vajadust ja võimalusi, määrata rööbastranspordi trassikoridori asukoht erinevaid asukohaalternatiive kaaludes ning anda üldine lahendus, sh maavajadus ja lahendus ristete või ristumiskohtade liikluskorralduse osas. 11.1. SUNDVÕÕRANDAMISE JA SUNDVALDUSE SEADMINE Planeerimisseaduses nimetatud ülesannete täitmiseks avalikes huvides omandamine, sealhulgas sundvõõrandamine, või sundvalduse seadmine toimub kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras. Avalikest huvidest tulenevalt võib ilmneda vajadus sundvalduse seadmiseks erateedele ning tehnovõrkudele ja -rajatistele. Kuna üldplaneeringuga ei ole võimalik ette näha kõiki võimalikke vajadusi ja üksikjuhtumeid, täpsustatakse vajadus juhtumipõhiselt konkreetsest olukorrast lähtuvalt. 11.2. HARJU MAAKONNAPLANEERINGU 2030+ TÄPSUSTAMINE Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus. Ühtlasi on üldplaneeringu ülesanne täpsustada maakonna planeeringu lahendust lähtuvalt omavalitsuse ruumilise arengu vajadustest. Üldplaneeringu ülesannete lahendamisel on maakonnaplaneeringuga määratud suuniseid ja tingimusi täpsustatud. Üldplaneeringuga täpsustati rohelise võrgustiku tugiala ulatus Maardu järve kaguosas. Maardu järve äärset elamumaad laiendati, mille tulemusena vähenes rohelise võrgustiku tugiala hinnanguliselt 4%. Tugiala säilib 96% ulatuses, mis on võrgustiku funktsioneerimiseks piisav ja kooskõlas maakonnaplaneeringuga määratud üldiste kasutustingimustega. Täpsemalt KSH aruande ptk 4.3.1. Üldplaneeringuga täpsustati raudtee trassi koridori, mis ühendab Rail Baltic raudteed Tallinna-Helsingi perspektiivse raudteetunneliga. Koridori laiuse täpsustamisel on lähtutud n-ö järjepidevuse printsiibist. Kuna tunneli asukohta täpsustab juba kehtiv Maardu linna üldplaneering. November 2021 77 Jõelähtme valla üldplaneering (2003), on mõistlik joonehitist naaberomavalitsuste lõikes sarnaselt kajastada (käsitleda).
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel