Saatja: Ville Tamm <
[email protected]>
Saadetud: 10.12.2021 16:26
Adressaat: <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>
Teema: Jõgeva valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruande eelnõu
tagastamine
10.12.2021 nr 1.1-7/2507-10
Tere
Angela Saksing, Jõgeva Vallavalitsus
Sama:
Kadri Vaher, Skepast&Puhkim OÜ
Sama:
Rahandusministeeriumi planeeringute osakond
Jõgeva valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruande eelnõu tagastamine
Jõgeva Vallavalitsus saatis 09.11.2021 (kiri nr 4-2/2-39 saabus
Muinsuskaitseametisse DVK kaudu ) Jõgeva valla üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõude
kooskõlastamiseks.
Muinsuskaitseamet tutvus (30.11.2021 Muinsuskaitseameti menetluskomisjoni
koosolek nr 464) Jõgeva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõuga (koostaja: Skepast&Puhkim OÜ, tellija:
Jõgeva Vallavalitsus) ja Jõgeva valla üldplaneeringu eelnõuga (koostaja:
Skepast&Puhkim OÜ, tellija: Jõgeva Vallavalitsus).
KSH paistab silma põhjaliku kultuuripärandi analüüsiga. Esiletõstmist
väärib põhjalik kalmistute käsitlus.
Siiski oleme seisukohal, et KSH-s sisalduv kultuuripärandi analüüs vajab
veel täiendamist, kuna, see ei sisalda analüüsi kõikide mälestiste osas,
mille lähiümbrusesse on kavandatud uut maakasutust. Nt nähtub Maa-ameti
geoprtaali kultuurimälestiste kaardikihilt, et mälestiste kaitsevööndisse
on kavandatud uusi arendusalasid ning jalg- ja jalgrattateid. Samuti on
KSH aruande kokkuvõttes lk 7 kirjutatud, et täiendavaid elamualasid
nähakse ette Kuremaa alevikku Kuremaa järve äärde. Üldplaneeringu
joonisel on äri- ja elamumaad kavandatud Kuremaa mõisa pargi ja allee
vahele. Muinsuskaitseseaduse § 95 kohaselt on mälestiseks tunnistatud
asja kaitsevöönd 50 meetrine laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või
piirist arvates, kui õigusaktis ei ole määratud teisiti. Seega jäävad
kavandatud äri- ja elamualad Kuremaa mõisa pargi (reg-nr 23903)
kaitsevööndisse. Samamoodi läbivad kavandatavad jalgrattateed erinevaid
arheoloogiamälestiste kaitsevööndeid.
Kohaliku omavalitsuse ülesanne planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lg 2 p 5
kohaselt on planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste
majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduva
mõju hindamine. St, et hinnata tuleb muuhulgas ka mõju kultuuripärandile
ning selle mõju hindamine ning sellega arvestamine peab olema
üldplaneeringust välja loetav. Sellise analüüsi abil on võimalik hinnata
planeeringuga kavandatavate maakasutuse sihtotstarvete võimalikku mõju
pärandile ning näha ette meetmed negatiivse mõju ärahoidmiseks. Soovitav
on mõjude hindamisel tuua välja konfliktalad, kus uutele arendusaladele
jääb kas mälestise või selle kaitsevööndi ala, sest neis kohtades tuleb
üldplaneeringu elluviimisel mälestiste säilimisele suuremat tähelepanu
pöörata.
Oleme seisukohal, et hindamata on jäänud üldplaneeringu lahenduse mõju
riiklikule kultuuripärandile ning seetõttu ei vasta see PlanS § 4 lg 2 p
5 tulenevatele nõuetele. Palume lisada kultuuripärandit puudutavate
asjakohaste mõjude hindamise üldplaneeringusse või KSH-sse.
Tuginedes muinsuskaitseseaduse § 3, planeerimisseaduse § 8-12,
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lg 5
tagastame Jõgeva valla üldplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise
hindamise aruande eelnõu täienduste tegemiseks. Edastame alljärgnevad
kommentaarid:
a) täiendada üldplaneeringu lahenduse mõju analüüsi
kultuuripärandile ja hinnata kavandatud elamumaa mõju Kuremaa mõisa
kompleksile. Samuti käsitleda ka planeeritavate jalgteede mõju
arheoloogiamälestistele;
b) palume kasutada ptk 7.15.9 termini „rekonstrueerimine asemel
„restaureerimine. Ehitusseadustikus ja muinsuskaitse valdkonnas
omistatakse terminile „rekonstrueerimine erinevat tähendust.
Muinsuskaitse seisukohast defineeritakse rekonstrueerimist sellena, et
hoone on juba hävinud ja see tuleb ehitada üles ajaloolise hoone
koopiana. Restaureerimine aga tähendab ehitise autentse seisundi
taastamist, eemaldades vajaduse korral vähem väärtuslikke ja ilmet
rikkuvaid elemente ja kihistusi. Kuna kultuuripärandi objektide puhul on
tegemist oluliste paiga identiteeti kujundavate ehitiste/rajatistega, on
oluline, et nende taastamine toetaks nende autentsuse säilimist, mistõttu
palume kasutada nende taastamisel terminit „restaureerimine;
c) palume lisada seletuskirja: Muinsuskaitseamet on prognoosiva
meetodina analüüsinud võimalikke arheoloogiatundlikke alasid ning need
kaardile kandnud. Selle abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi
hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades.
Tuginedes muinsuskaitseseaduse § 3 ja planeerimisseaduse § 8-12 tagastame
Jõgeva valla üldplaneeringu eelnõu täienduste tegemiseks ning palume
Jõgeva valla üldplaneeringu edasisel menetlemisel arvestada alljärgnevate
ettepanekute ja märkustega:
1. palume endiselt kaaluda väärtuste joonisel kultuurimälestiste
väljatoomist, mis annab ülevaate vallas säilinud kultuuriväärtuslikest
objektidest. Seletuskirjas ptk 4 on toodud välja, et mh tuleb ka
mälestisi väärtustada kohaliku kultuuripärandina, mis toetab samuti
joonisel mälestiste välja toomist;
2. soovitame täiendada seletuskirja ptk 4 ja tuua analüüsis välja
Jõgeva valla kultuuriväärtused (vt lisa 2 ptk 16);
3. palume tuua seletuskirjas ptk 4 kultuuripärandi tingimuste
juures mälestiste juurdepääsetavust puudutav erisus: vastavalt
muinsuskaitseseaduse § 41 on kinnismälestise juurde viivad väljakujunenud
teed ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks
ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal
isikute juurdepääsu mälestisele. Ka Jõgeva maakonnaplaneering 2030+
viitab, et ajaloolistele väärtustele ja kultuurimälestistele peab olema
tagatud avalik juurdepääs;
4. palume tuua seletuskirjas välja olulised ehitised, millele on
ptk 4.7 viidatud kui objektidele, millele on määratud vaated. Jõgeva
maakonnaplaneering 2030+ näeb ette üldplaneeringus kultuurilooliselt
olulistele objektidele ja väärtuslikele maastikele vaatekoridoride
määramise, et tagada objekti vaadeldavus ja vaated;
5. suuname tähelepanu, et seletuskirjas on jäänud käsitlemata
ilusad teelõigud, millele on ptk 5.1.5 viidatud kui objektidele, millega
tuleb jalg- ja jalgrattateede võrgustiku rajamisel, teede ja puhkekohtade
rajamisel arvestada,
6. soovitame käsitleda seletuskirjas ptk 3.5.11.
kultuuriväärtuslikke objekte ning lisada tingimus: vältida
kaevandamistegevuse kavandamist kultuurimälestistel ja nende
lähiümbruses;
7. soovitame lisada seletuskirja ptk 5.1.5: kultuurimälestiste
lähedusse kavandatavate teede puhul teha projekteerimisel koostööd
Muinsuskaitseametiga;
8. tuua joonisel välja väärtuslikud vaated, hetkel puudub
visuaalmaterjal, millest selguks, milliseid vaateid mõeldud on;
9. palume täiendada Joonisel nr 1 kultuurimälestiste kaitsevööndit
käsitlevat märkust ja lisada, et kaitsevööndi piir kulgeb üldjuhul 50
meetri laiuse maa-alana mälestise väliskontuurist või piirist;
10. palume lisada prognoositud arheoloogiatundlikud alad
üldplaneeringu kaardile ning seletuskirja osa üldplaneeringu seletuskirja
või planeeringu lisadesse. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis
edaspidi kajastatakse arheoloogiatundlike alade asjakohast infot
Muinsuskaitseameti loodavas veebirakenduses.
Varasemalt on Muinsuskaitseamet saatnud 10.12.2018 kirja nr 1.1-7/2507-1
„Jõgeva valla üldplaneeringu ja selle KSH koostamine, 17.07.2019 kirja
nr 1.1-7/2507-3 „Ettepanekud Jõgeva valla üldplaneeringu
lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise
kavatsusele ja 03.02.2021 e-kirja nr 1.1-7/2507-5 „Jõgeva valla
üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruande eelnõu.
Kui KSH ja üldplaneeringu eelnõude läbivaatamisel tekib veel
tähelepanekuid, siis esitame need.
Nõupidamise soovi ja küsimuste korral palume pöörduda Muinsuskaitseameti
Jõgevamaa nõuniku, valdkonna juhtide ja nõunike poole.
Lugupidamisega
Ville Tamm
Jõgevamaa nõunik
Muinsuskaitseamet+372 5912 5880