Marii Jürna
AS Infragate Eesti Meie 13.12.2021 nr 12.2-1/8838-1
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamata
jätmine
Austatud proua Jürna
Olete esitanud AS Infragate Eesti, registrikood 10845129, nimel teate selle kohta, et Teil
esineb kahtlus Kiili Varahalduse SA, registrikood 90008614, (edaspidi: hankija) poolt läbi
viidud avatud hankemenetlusega riigihanke "Kiili Lasetaia Vaela filiaali projekteerimine
ning autorijärelevalve", viitenumber 243026 (edaspidi: riigihange) hankemenetluse
õiguspärasuse osas (edaspidi: järelevalveteade).
Järelevalveteates toote välja, et pakkujatele esitatud tingimused on hankija poolt kallutatud ning
kitsendavad liigselt konkurentsi. Selgitate, et hankija on korraldanud teenuse soetamiseks kaks
sisult sarnast hanget. Esimeses riigihankes („Kiili Lasteaia Vaela filiaali projekteerimine ning
autorijärelevalve“, viitenumber 239716) lükkas hankija 29.10.2021 kõik pakkumused tagasi
põhjusel, et kõigi pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust.
Seega lõpetas hankija esimese riigihanke lepinguta. Riigihangete registri (edaspidi: eRHR)
teabevahetusest tuleneb, et 16.11.2021 vastuses ühele pakkujatest täpsustas hankija, et esimese
hanke eeldatav maksumus oli alla rahvusvahelise hankemenetluse piirmäära, kuid pakkumused
tehti üle rahvusvahelise piirmäära. Samuti tõite välja, et riigihanke tingimused, mille kohaselt
pakkujal ning projektijuhil ja arhitektil peab olema kogemus 1000 m2 suuruse suletud
netopindalaga hanke objektiga sarnasel objektil (uus haridus- ja teadushoone, kood 12630
kasutusotstarbele vastav), on liialt spetsiifilised ning kitsendavad pakkujate ringi ebamõistlikult
väikseks.
Olles tutvunud järelevalveteatega ning eRHR-is avaldatud andmetega, ei pea
Rahandusministeerium järelevalvemenetluse alustamist antud juhul põhjendatuks. Selgitame
järelevalvemenetluse alustamata jätmist alljärgnevalt.
Rahandusministeeriumi volitused riigihangete korraldamise üle järelevalve teostamisel on
sätestatud riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) 9. peatükis. RHS § 205 lg 1 p 1 alusel viiakse
järelevalvemenetlus läbi Rahandusministeeriumi algatusel üksnes avaliku huvi kaitseks ning
Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral RHS §-s
207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis
viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad § 206 lg-s 1 nimetatud asjaolud. Tulenevalt
RHS § 206 lg 2 p-st 1 võib Rahandusministeerium jätta järelevalvemenetluse alustamata muu
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
hulgas juhul, kui järelevalveteate esitaja ei ole kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustus
riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi: VaKo).
Järelevalveteatest tuleneb, et teate esitaja soovis vaidlustada riigihanke alusdokumentides
sätestatud vastavustingimusi „Pakkuja spetsialistid hankelepingu täitmisel – projektijuht“ ja
„Pakkuja spetsialistid hankelepingu täitmisel – arhitekt“. Rahandusministeerium ei pea avalike
ressursside kasutamise seisukohast mõistlikuks ega otstarbekaks algatada
järelevalvemenetlust olukorras, kus riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja ei ole
kasutanud seaduses sätestatud korras riigihanke alusdokumentide vaidlustamise võimalust.
eRHR-is kuvatud andmete kohaselt ei ole riigihankes vaidlustusi esitatud, pakkumuste
esitamise tähtpäev oli 07.12.2021. Ka järelevalveteatest ei tulene, et teate esitaja oleks
esitanud vaidlustuse VaKo-le. Vaidlustuse esitamise tähtajad on ammendavalt välja toodud
RHS §-s 189 ning selgituste küsimine hankijalt ei tähenda, et need tähtajad võib mööda lasta.
Kui teate esitaja ei olnud rahul ja nägi enda õiguste võimalikku rikkumist riigihanke
alusdokumentides, siis tulnuks teate esitaja kui riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjal
pöörduda oma õiguste ja huvide kaitseks kohases menetluses ja seaduses sätestatud tähtaja
jooksul VaKo poole. Rahandusministeerium leiab, et antud asjas esineb RHS § 206 lg 2 p-s
1 sätestatud alus järelevalvemenetluse alustamata jätmiseks.
Riigihangete järelevalve on suunatud riigihangete objektiivse seaduslikkuse tagamisele,
vastanduses selgelt pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja
subjektiivsete õiguste kaitsele. Riigihangete objektiivse õiguspärasuse kontrollimisele
orienteeritud järelevalvemenetlus ei dubleeri ega asenda kaebeõigusel põhinevat
vaidlustusmenetlust hankeasjades. Riigikohtu arvates on huvitatud isikute subjektiivsete
õiguste ning huvide kaitse eelkõige vaidlustusmenetluse ja hankeasjade kohtuliku kontrolli
esemeks.1 Lisame, et jättes riigihanke alusdokumendi või hankija otsuse tähtaegselt VaKo-s
vaidlustamata ning initsieerides Rahandusministeeriumi järelevalve tulemusel hankijale
ettekirjutuse tegemise, saavutaks riigihankes osalenud või osalemisest huvitatud ettevõtja
võimaluse minna mööda RHS-is ettenähtud vaidlustuse esitamise tähtajast, mis oleks
õiguskindluse ja õigusrahu suhtes lubamatu.2
Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes RHS § 180 p-st 6, § 203 lg-st 1, § 205 lg 1 p-st 1,
§ 206 lg 2 p-st 1 ja lg-st 3, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta AS Infragate Eesti
esitatud järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust.
Täname Teid esitatud pöördumise eest. Analüüsime turuosalistelt laekunud teavet ning
arvestame sellega riskianalüüside ja plaanilise järelkontrolli tööplaanide koostamisel.
Täiendavate küsimustega palume pöörduda riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Anna
Poots’i poole (tel: 611 3123, e-post:
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
1 RKHKo 16.11.2011, nr 3-3-1-65-11, p 16
2 Vt M.Antonov. RHS § 206 komm. 9 – M.A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019
2
Anna Poots 611 3123
[email protected]
3