Tori Vallavalitsus Teie 30.09.2021 nr 6-2.1/2979
[email protected] Meie 16.12.2021 nr 15-4/6809-2
Ettepanekud Tori valla
tuuleenergeetika eriplaneeringu
lähteseisukohtadele ja KSH
väljatöötamise kavatsusele.
Tori Vallavalitsus teavitas PlanS § 100 lõike 4 kohaselt 30.09.2021 Rahandusministeeriumi
Tori valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsuse avalikust
väljapanekust 18.10-16.12.2021 ning võimalusest esitada ettepanekuid. Materjalid on
avalikustatud Tori Vallavalitsuses, Are ja Tori teenuskeskustes ning valla veebilehel alates
18.10.2021.
Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse on koostanud AB Artes Terrae OÜ
(eriplaneeringu konsultant) ja Lemma OÜ (KSH koostaja).
Tori Vallavolikogu 21.01.2021 otsusega nr 303 algatas Tori vallas tuuleparkide ja nende
toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering ning
planeeringu KSH koos vajalike uuringute läbiviimisega. Eriplaneeringu eesmärgiks on välja
selgitada sobivad asukohad kaasaegsete tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu
rajamiseks. Planeeringuala paikneb Tori valla põhjaosas ja on ligikaudu 202 km2 suurune.
Tutvunud esitatud materjaliga peame oluliseks välja tuua järgmist.
1. Peatükis 1.2 „Eriplaneeringu koostamise korraldus“ joonisel 2 on toodud omavalitsuse
eriplaneeringu koostamise skeem. See on küll planeerimisseaduse alusel lihtsustatud kui
samas korrektset infot mitte andev. Nt eriplaneeringu 1. etapis on jäetud ära pärast avalikku
arutelu seisukohtade küsimine koostöötegijatelt ja kaasatavatelt (PlanS § 103 lõige 1).
Eriplaneeringu 2. etapis on toodud vaid kooskõlastamised ja kooskõlastuste alusel planeeringu
täiendamine, mainimata on aga arvamuste küsimine.
Selgituseks, et koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused on kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusega nr 133. Planeerimisseaduses sätestatud põhimõtte
kohaselt annavad koostöötegijad eriplaneeringule kooskõlastuse, mis kohalikule
omavalitsusele on planeeringu koostamisel siduv. Kaasatavad isikud avaldavad
planeeringulahenduse kohta arvamust. Seega planeerimisseaduse mõistes ei ole
kooskõlastamine sama mis arvamuste andmine aga ka mitte vähem tähtsam. Peatükis 5 toodud
tabelis 7 „Eriplaneeringu eelvaliku otsuse ja KSH asukohavaliku etapi ajakava“ on toodud
korrektsed menetlusetapid. Palume õigusselguse huvides joonis 2 üle vaadata ja viia
vastavusse planeerimisseadusega.
2. Peatükis 2.2 „Metoodika“ on selgitatud, et mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse
eelkõige õigusaktide normidega kehtestatud loogikast. Vastavalt KeHJS-le on
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,
kultuuripärandi või vara. Peatükis 1.2 „Eriplaneeringu koostamise korraldus“ on aga toodud,
et tuuleparkide KSH protsessis käsitletakse keskkonda traditsiooniliselt mitte ainult
looduskeskkonnana, vaid laiemalt – KSH protsessi käigus hinnatakse lisaks asjakohaseid
sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, sh ka mõju inimese tervisele vastavalt KSH väljatöötamise
kavatsuses määratavale hindamisulatusele. KSH puhul kavandatakse ühildatud KeHJS § 40
lõike 4 kohaste ning PlanS § 4 lõike 2 kohaste mõjude hindamine.
Eelpooltoodust tulenevalt palume eriplaneeringu koostamisel ebasoodsa mõju hindamisel
lähtuda ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduses sätestatust. Nimetatud seaduse § 3 lõike 1
kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju
keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale
või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei
ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Planeerimisseaduse
asjakohaste sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude hindamiseks ei ole
õigusaktidega sätestatud menetlus- ega sisunõudeid1. Seega on seadusandja jätnud igakordselt
otsustada, mida, millal ja kuidas hinnatakse. Palume metoodika osa täiendada nii, et oleks
arusaadav, kuidas toimub nende mõjude hindamine, millel puuduvad õigusaktidest tulenevad
normid.
3. Peatükis 2.5.9 „Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale“ on toodud, et majanduslike
mõjude hindamine ja rahaliste kompensatsioonimehhanismide määramine ei ole otseselt KSH
ülesanne. KSH asukohavaliku etapi aruandes käsitletakse siiski ülevaatlikult ka mõjude
võimalikke kompensatsioonimehhanisme ehk kohaliku kasu võimalusi kohalikule
kogukonnale. Kohaliku kasu käsitluse puhul arvestatakse, et Rahandusministeeriumi poolt on
väljatöötamisel vastavad juhendmaterjalid, mida hindamisel võimalusel (st nende valmimisel)
arvestatakse.
Palume parandada tsiteeritud lõiku, kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on
väljatöötamisel kohaliku kasu õiguslik regulatsioon (ja mitte juhendmaterjal).
4. Peatükis 3 tabelis 5 on välja toodud KSH ekspertrühm, sh on mainitud, et KSH läbiviimise
käigus kaasatakse KSH protsessi vastavalt vajadusele täiendavaid eksperte. Juhime
tähelepanu, et tuulikute visuaalsete mõjude hindamisesse on meie hinnangul vajalik kaasata
maastikuarhitekt2. Rahandusministeeriumi Eesti mereala planeeringu koostamise kogemuse,
sh seal tuuleenergeetika arendusalade kavandamise kogemuse kohaselt on vajalik
1 Rahandusministeerium. 2018. Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks ptk 6. Selles juhendmaterjalis toodud
asjakohaste mõjude hindamise õiguslik raamistik ja hindamise põhimõtted kehtivad ka KOV eriplaneeringu
asjakohaste mõjude hindamise kohta.
2
AB ArtesTerrae OÜ. 2020. Meretuuleparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste
soovituste juhendmaterjal. Selles juhendmaterjalis toodud maastiku ja visuaalsete mõjude hindamise põhimõtted
on kasutatavad ka KOV eriplaneeringus. Näiteks juhendi ptk 4.2 „On soovitatav juba algse tuulikute paigutuse
väljatöötamisel kaasata maastikuarhitekt, mis aitaks kaasa visuaalsete leevendusmeetmete rakendamisele
algusjärgus. Visuaalsete mõjude vähendamine peaks olema taotletud juba ennetusmeetmena tuulikupargi
optimeerimisel. Visuaalsel hindamisel kindlaks tehtud tundlikest vaatekohtadest lähtuvalt tuleks vajadusel
korrigeerida tuulikute paigutust. Halva paigutusega tuulikupark on arendaja risk ja otsustaja vastutus.
Maastikuarhitekt kui mõju hindaja vastutab et maastiku ja visuaalne hindamine on adekvaatne ja esitab vajaliku
informatsiooni otsustajale ja suunab selgelt otsustaja tähelepanu tuulikupargi tekitatud mõjule.“, ptk 4.9
„Maastikuarhitekti osa avalikul väljapanekul on tuulikupargi kujunduse tutvustamine ja kuidas esitatava
paigutuse lahenduseni jõuti, st tal peab olema arusaamine ala kitsendustest ja potentsiaalist. Kui paigutus ei ole
veel paigas, tuleb vaadata paigutuse võimalusi alapõhiselt.“.
2
tuuleparkidega seotud mõjude hindamisesse kaasata ka vähemalt tuuleenergeetika valdkonna
ekspert ja sotsiaalsete mõjude hindamise ekspert.
5. Kuna eriplaneeringu näol on tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimisega, siis
palume planeeringute koostamisel järgida Rahandusministeeriumi soovitustega veebilehel
https://planeerimine.ee/aktid-ja-kohtulahendid/orme-planeerimine/.
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust kursis
eriplaneeringute ja KSH aruande menetlusega ning teavitada kõikidest avalikest aruteludest.
Eriplaneeringute asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne esitada
arvamuse avaldamiseks ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
3