Riigikantselei Meie 15.12.2021 nr 1.1-11/8980-1
[email protected]
Seisukohad Solventsus II paketi
kohta
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Solventsus II paketi kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1) protokollilise otsuse eelnõu: Eesti seisukohad Solventsus II paketi kohta, mis
käsitlevad kindlustustegevust ja -järelevalvet ning kindlustusandjate kriisilahendust.
2) seletuskiri protokollilise otsuse eelnõu juurde
3) seletuskirja lisa 1.
Kristiina Kubja 6113658
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja detsember 2021 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni Solventsus II paketi kohta, mis käsitlevad kindlustustegevust ja
-järelevalvet ning kindlustusandjate kriisilahendust.
1. Kiita heaks järgmised rahandusministri seisukohad järgmiste EL õigusaktide ja teatise kohta:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek (COM(2021) 581 final), millega
muudetakse direktiivi 2009/138/EÜ seoses proportsionaalsuse, järelevalvekvaliteedi,
pikaajaliste garantiimeetmete, makrousaldatavusvahendite, jätkusuutlikkuse riski ning grupi
ja piiriülese järelevalvega (edaspidi Solventsus II direktiivi muutmine);
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek COM(2021) 582 final), millega luuakse
kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik ja millega
muudetakse direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2009/138/EÜ, (EL) 2017/1132 ning määrusi
(EL) 1094/2010 ja (EL) 648/2012 (edaspidi kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja
kriisilahenduse raamistik);
3) komisjoni teatis (COM/(2021)580 final) Euroopa Parlamendile ja nõukogule ELi kindlustus-
ja edasikindlustusandjate usaldatavusraamistiku läbivaatamise kohta seoses ELi majanduse
pandeemiajärgse taastamisega (edaspidi komisjoni teatis).
Solventsus II direktiivi muutmine
1.1. Toetame üldiselt kindlustusregulatsiooni muudatuste eesmärke, eelkõige järelevalvekvaliteedi
parandamist, väikeste kindlustusandjate halduskoormuse vähendamist ja majanduse pikaajalise
rahastamise tõhustamist. Seejuures peame jätkuvalt kõige olulisemaks kindlustuse klientide kaitse
tagamist, mistõttu on tähtis, et nii Eesti kindlustusandja kui ka siin piiriüleselt tegutseva
kindlustusandja tegevus on jätkusuutlik.
1.2. Toetame, et sõltuvalt kindlustusandja suurusest ning tema tegevuse mahust ja spetsiifikast
rakendatakse asjakohastel juhtudel leevendusmeetmeid, kuid selliste meetmete kasutusele võtmisega
kindlustusandjale kaasnev täiendav koormus ei tohiks ületada sellisest meetmest saadavat kasu.
Seejuures toetame ettepanekus ette nähtud lihtsustusi mitteoluliste riskide kapitalinõuete arvutamisel.
1.3. Toetame kindlustusandja määratlemist automaatselt madala riskiprofiiliga kindlustusandjaks
juhul, kui järelevalve asutus saab tulenevalt kindlustusandja riskihinnangust, riigi kindlustusturu
eripäradest ja klientide kaitse seisukohast piirata sellel kindlustusandjal leevendusmeetmete
kasutamist.
1.4. Toetame kindlustuse klientidele mõeldud avaliku aruande lihtsustamist. Eelistame solventsuse ja
finantsseisundi aruande osaks oleva bilansi auditeerimiskohustuse jätmist liikmesriigi valikukohaks.
1
1.5. Üldiselt toetame järelevalveliste meetmete laiendamist (näiteks elukindlustuslepingu
ülesütlemise peatamist, dividendide maksmise piiramist või boonustele õiguste vähendamist)
erakorraliste turuüleste šokkide olukorras, kuid eelistame selliste erakorraliste olukordade
täpsustamist direktiivi tasandil, et oleks piisavalt õigusselge, millal järelevalve neid meetmeid võib
rakendada.
1.6. Toetame liikmesriikide järelevalveasutuste vahelise koostöö ja teabevahetusega seotud õigusi ja
kohustuste täpsustamist, seda eelkõige olukorras, kui kindlustusandja osutab teises lepinguriigis
olulises mahus piiriülest kindlustusteenust.
1.7. Leiame, et makrousaldatavusinstrumentide sissetoomisel kindlustusregulatsiooni on oluline
arvestada kindlustusturu spetsiifikat. Sõltuvalt kindlustusandja riskiprofiilist ja osutatavatest
kindlustusteenustest ei ole likviidsusplaani koostamise nõuet asjakohane ja proportsionaalne
kohaldada kõikidele kindlustusandjatele.
Kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik
1.8. Toetame kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku põhieesmärki
– kindlustuse klientide kaitset –, kuid leiame, et uus raamistik ei võta piisavalt arvesse väikeste
kindlustusturgude eripära. Eelistame kriisilahenduse kohaldamist kindlustusgruppide tasandil.
1.9. Leiame, et kriisilahendusasutuse loomise kohustus peaks olema vajaduspõhine.
1.10. Kriisilahendus peaks käivituma viimase meetmena, kui muud seadusest tulenevad
järelevalvelised vahendid ei ole kindlustatud isikute kaitse tagamiseks piisavad. Samas on oluline
õigeaegne sekkumine.
1.11. Toetame meetmeid, mis võimaldavad liikmesriikide järelevalve- ja kriisilahendusasutuste vahel
vahetada asjakohast teavet ja teha koostööd kriisiennetuse ja -lahendusega seotud ülesannete
täitmisel. Toetame kriisilahenduse kolleegiumite loomist piiriüleste kindlustusgruppide korral.
1.12. Toetame tõhusaid karistusi, kuid võimalikult suures ulatuses liikmesriikidele pädevuse jätmist
karistuste liigi ja määra osas. Karistused peavad olema proportsionaalsed rikkumise ulatuse, aga ka
rikkuja isikuga.
1.13. Oleme arvamusel, et uue kriisilahendusraamistiku rakendamiseks tuleks liikmesriikidele näha
ette minimaalselt 24 kuud.
Komisjoni teatis
1.14. Toetame komisjoni teatises esitatud järeldusi seoses kindlustuse tagatisskeemide, pandeemia ja
kliimariskidega.
2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel.
2
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud algatused ja teatise ning Eesti seisukohad Riigikogu
juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist
nimetatud Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
3
Detsember 2021
SELETUSKIRI
EESTI SEISUKOHAD EUROOPA KOMISJONI 2021. AASTA SEPTEMBRI ALGATUSE -
SOLVENTSUS II PAKETI KOHTA - SELETUSKIRI
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ...............................................................................................................................2
2 SOLVENTSUS II ETTEPANEKU SISU .........................................................................................9
3 KINDLUSTUSANDJATE FINANTSSEISUNDI TAASTAMISE JA KRIISILAHENDUSE
RAAMISTIKU SISU ..............................................................................................................................15
4 VASTAVUS SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE ..............27
5 MÕJUDE KOKKUVÕTE ...............................................................................................................28
6 SEISUKOHTADE SELGITUSED ..................................................................................................35
7 ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE .................................................................42
1 SISSEJUHATUS
1.1. Solventsus II pakett
Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avaldas 2021. aasta 22. septembril Solventsus II paketi, mis
koosneb järgmistest algatustest:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek (COM(2021) 581 final)1, millega
muudetakse direktiivi 2009/138/EÜ seoses proportsionaalsuse, järelevalvekvaliteedi,
pikaajaliste garantiimeetmete, makrousaldatavusvahendite, jätkussuutlikkuse riski ning grupi ja
piiriülese järelevalvega (edaspidi Solventsus II direktiivi muutmine);
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek COM(2021) 582 final)2, millega luuakse
kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik ja millega muudetakse
direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2009/138/EÜ, (EL) 2017/1132 ning määrusi (EL)
1094/2010 ja (EL) 648/2012 (edaspidi kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja
kriisilahenduse raamistik);
3) komisjoni teatis (COM/(2021)580 final) 3 Euroopa Parlamendile ja nõukogule ELi kindlustus- ja
edasikindlustusandjate usaldatavusraamistiku läbivaatamise kohta seoses ELi majanduse
pandeemiajärgse taastamisega (edaspidi komisjoni teatis).
1.2. Solventsus II direktiivi muudatuste eesmärk ja Eestis avalduv peamine mõju
Solventsus II-ga, mida hakati kohaldama 2016. aastal, kehtestati ELi kindlustusandjatele ühtlustatud,
usaldusväärne ja tugev usaldatavusraamistik. See põhineb iga kindlustusandja riskiprofiilil, kuid tagab
siiski võrreldavuse, läbipaistvuse ja konkurentsivõime. Solventsus II raamistik koosneb kolmest
sambast:
kvantitatiivsed nõuded, sealhulgas eeskirjad, mis käsitlevad varade ja kohustiste (eelkõige tehnilised
eraldised - kohustused kindlustusvõtjate ees) hindamist, kapitalinõuete arvutamist ning nende nõuete
täitmiseks nõuetekohaste omavahendite tuvastamist (esimene sammas);
nõuded, mis käsitlevad riskijuhtimist, head juhtimistava ning pädevate asutuste teostatava
järelevalve üksikasju (teine sammas);
nõuded, mis käsitlevad läbipaistvust, aruannete esitamist järelevalveasutustele ja avalikustamist
(kolmas sammas).
Kindlustusvõtjate kaitse eeldab, et kindlustusandjate suhtes kehtivad nende tegelikel riskidel põhinevad
tõhusad usaldatavusnõuded. Selline raamistik loob kindlustusandjatele stiimuli oma riskide
asjakohaseks mõõtmiseks ja juhtimiseks. Raamistik on määratud kindlaks selliselt, et kindlustusandja
maksejõuetuse risk on väga ebatõenäoline (kuigi mitte olematu), sest raamistiku nõuetele vastav
kindlustusandja peaks suutma toime tulla äärmiselt ebasoodsa sündmusega, mille esinemistõenäosus on
ainult kord 200 aasta jooksul. Samal ajal on oluline tagada, et kindlustusandjaid ei takistataks pakkumast
Euroopa majandusele pikaajalist rahastust.
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021PC0581
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021PC0582
3
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021DC0580
2
Solventsus II direktiivi läbivaatamine
Solventsus II direktiivis oli komisjonile antud mitu volitust usaldatavusnõuete põhielementide toimimise
läbivaatamiseks. Lisaks õiguslike volituste kasutamisele andis direktiivi läbivaatamine võimaluse
vaadata üle ka muud viieaastase rakendamise järel tõusetunud ja ajakohastamist vajavad askeptid.
Näiteks hinnati seda, kas sektor võiks aidata kaasa ELi poliitiliste prioriteetide – eelkõige kapitaliturgude
liidu4 eesmärkidele ning Euroopa rohelise kokkuleppe5 kohaste kliima- ja keskkonnaeesmärkide –
saavutamisele. Seda seetõttu, et kindlustus- ja edasikindlustusandjate hallatavad investeeringute mahud
on märkimisväärsed. Läbivaatamine andis võimaluse tagada, et õigusraamistik soodustab
kindlustussektori pikaajalisi investeeringuid.
Läbivaatamise raames olid sidusrühmad üksmeelel selles, et parandada saaks Solventsus II-s sätestatud
proportsionaalsuse põhimõtet, sh eeskirjade kohaldamist viisil, mis on proportsionaalne kindlustusandja
tegevusega seotud riskide laadi, ulatuse ja keerukusega. Kuigi Solventsus II peetakse üldiselt
õnnestunuks, kuna selles sisalduvad usaldatavusnõuded on paremini kooskõlas tänapäevaste
riskijuhtimistavadega, võib see mõne ärimudeli puhul osutuda keerukaks.
Lisaks ei ole Solventsus IIs erinevalt krediidiasutuste usaldatavusraamistikust praegu konkreetseid
makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendeid süsteemsete riskide tekkimise otseseks käsitlemiseks.
Solventsus II läbivaatamise käigus tuvastati 5 põhiprobleemi:
Probleem 1: Kindlustusandjatel on piiratud stiimulid, aitamaks kaasa pikaajalisele rahastamisele ja
Euroopa majanduse rohelisemaks muutmisele.
Probleem 2: ebapiisav riskitundlikkus ja raamistiku piiratud võime leevendada kindlustusandjate
solventsuspositsiooni volatiilsust.
Probleem 3: praeguste usaldatavusnõuete ebapiisav proportsionaalsus, mis tekitab tarbetuid haldus-
ja vastavuskulusid
Probleem 4: Puudused (piiriüleste) kindlustusandjate ja kindlustusgruppide järelevalves ning
kindlustusvõtjate ebapiisav kaitse kindlustusandjate ebaõnnestumiste korral.
Probleem 5: Piiratud spetsiifilised järelevalvevahendid, et käsitleda võimalikku süsteemse riski
kuhjumist kindlustussektoris.
Komisjoni viis 2020. aastal läbi ka avaliku konsultatsiooni, mille kokkuvõte ja erinevate osapoolte
sisendid on kättesaadavad nende veebilehelt6. Avaliku konsultatsiooni Eesti seisukohti arutati ka
30.09.2020. a EL koordinatsioonikogus. Komisjon on koostanud ettepaneku kohta ka mõjuhinnangu7.
17.12.2020. a esitas Euroopa Kindlustus ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse (edaspidi EIOPA)
komisjonile oma arvamuse8 Solventsus II läbivaatamise kohta koos soovitustega kindlustusregulatsiooni
muutmiseks. Komisjon on oma ettepanekus palju EIOPA arvamusega ka arvestanud.
pakkuda kindlustusandjatele stiimuleid, et aidata kaasa majanduse pikaajalisele jätkusuutlikule
rahastamisele;
parandada riskitundlikkust;
4
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020DC0590
5
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52019DC0640
6
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12461-Review-of-measures-on-taking-up-and-
pursuit-of-the-insurance-and-reinsurance-business-Solvency-II-/public-consultation_et
7
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021SC0260
8
https://www.eiopa.europa.eu/document-library/opinion/opinion-2020-review-of-solvency-ii_en
3
leevendada kindlustusandjate solventsuspositsioonide ülemäärast lühiajalist volatiilsust;
parandada kindlustusjärelevalve kvaliteeti;
tegeleda paremini süsteemse riski võimaliku tekkimisega kindlustussektoris.
Komisjoni teatise punktis 4 on ülevaade kavandatavatest muudatustest Solventsus II delegeeritud
määruses, mis aitavad kaasa Solventsus II muudatuste eesmärkide saavutamisele. Solventsus II
läbivaatamise raames majanduse pikaajalise rahastamise parandamist on nimetatud kapitaliturgude liidu
tegevuskavas, kuid täpsemalt kavatseb komisjon teha muudatusi Solventsus II eeskirjades ka määruste
tasandil, eelkõige seoses pikaajaliste aktsiainvesteeringute kriteeriumidega, riskimarginaali
arvutamisega ja kindlustusandjate kohustiste hindamisega, et vältida põhjendamatut protsüklilist
tegevust ja peegeldada paremini kindlustustegevuse pikaajalist iseloomu. Lisaks muudetakse
ekstrapoleerimise meetodit. Kuna kindlustusandjad tuginevad oma kohustiste täitmisel peamiselt
võlakirjadele, laenudele või muudele sarnastele fikseeritud tulumääraga investeeringutele, on mõistlik
määrata ekstrapoleerimise lähtepunkt võlakirjaturgude sügavuse alusel. Pikemaajalisi intressimäärasid
käsitlevat teavet võib siiski saada muudest finantsinstrumentidest kui võlakirjad. Kindlustusvõtjatele
asjakohase kaitsetaseme tagamiseks nähakse ette muudatused riskivabade intressimäärade
ekstrapoleerimise põhimõtetes.
Intressiriski kapitalinõude arvutamine analüüsid on näidanud, et Solventsus II eeskirjad ei peegelda
asjakohaselt intressimäärade muutumisega seotud riske, kui intressimäärad on madalad või koguni
negatiivsed, mistõttu kavandatakse muuda ka intressiriski kapitalinõude arvutamist.
Peamine mõju Eestile. Solventsus II ettepaneku mõju Eestile on kirjeldatud käesoleva seletuskirja
punktis 5.1. kuid peamine mõju avaldub selles, et Eesti kindlustuse kliendid on paremini kaitstud nii
Eesti kindlustusandjate kui ka piiriüleselt Eestis kindlustust pakkuvate kindlustusandjate vaates, kuid
teatud nõuete rakendamine tähendab ka halduskoormuse tõusu kindlustusandjatele (mõju
kindlustusmaksetel). Oluliselt paraneb finantsjärelevalveasutuste vaheline koostöö ja teabevahetus ning
eelduslikult jõutakse kiiremini sekkuda, kui mõne kindlustusandja finantsseisund võib olla ohus.
1.3. Kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku eesmärk ja Eestis
avalduv peamine mõju
Finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse ettepaneku eesmärk on tagada, et kindlustusandjad ja
pädevad asutused on paremini valmis lahendama sektoris märkimisväärseid finantsprobleeme ja
leevendama nende tagajärgi. Samuti annab see pädevatele asutustele vajalikud vahendid, et aidata
nõuetekohase kriisilahendusprotsessi kohaldamise kaudu maksejõuetute kindlustusandjate suhtes
säilitada kindlustusvõtjate kindlustuskate ning kaitsta reaalmajandust, finantsstabiilsust ja
maksumaksjaid.
Vaatamata Solventsus II-ga loodud tugevale usaldatavusraamistikule ei saa finantsprobleeme täielikult
välistada. Kindlustusandjate kontrollimatu maksejõuetus võib oluliselt mõjutada kindlustusvõtjaid,
soodustatud isikuid, kahju kannatanud pooli või mõjutatud ettevõtteid, seda eriti juhul, kui kriitilise
tähtsusega kindlustusteenuseid ei ole võimalik mõistliku aja jooksul ja mõistlike kuludega asendada.
Ebastabiilsust võib põhjustada või võimendada ka teatavate kindlustusandjate, eelkõige suurte piiriüleste
kindlustusgruppide maksejõuetus või maksejõuetuse lähedane olukord või ka mitme kindlustusandja
samaaegne maksejõuetus.
4
Direktiivi eelnõus sätestatud meetmed võib jagada kaheks osaks:
ettevalmistavad meetmed/kohustused: kindlustusandjate kohustus koostada nn finantsseisundi
taastamise kava (recovery plans), kriisilahendusasutuste kohustus koostada kriisilahenduskava
(resolution plan) ning lisaks hinnata kindlustusandjate kriisilahenduskõlblikkust;
kriisilahendusmeetmed ja kriisilahendusasutuste õigused: nähakse ette meetmed, millega pädevad
asutused saaksid lahendada kriisi võimalikult operatiivselt ja sujuvalt. Meetmetega nähakse
ametiasutustele ette suhteliselt suured õigused finantskriisi lahendamismeetmete rakendamisel.
Eelnõu näeb ette liikmesriikide vastavate ametiasutuste koostöö läbi kriisilahenduse kolleegiumite
loomise kohustuse. Kolleegiumites osalevad mh EIOPA esindajad ja riigi pädev ministeerium.
Komisjon korraldas aastatel 2015–2021 ekspertide ja peamiste sidusrühmadega mitmeid töörühmi,
konsultatsioone ja arutelusid seoses kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriiside
lahendamisega. Komisjon on koostanud ettepaneku kohta ka mõjuhinnangu9.
Peamine mõju Eestile avaldub selles, et sarnaselt pangandusele tuleb luua Eestisse kindlustuse
kriisilahendusasutus, kellele antakse uue raamistikuga vahendid ja õigused seoses kindlustusandjate
kriisilahendusmenetlusega. Kriisilahendusasutus koostab kindlustusandjate kohta kriisilahenduskavad
ja hindab kindlustusandjate kriisikõlblikkust.
Suurem mõju avaldub juhul, kui mõne Eesti kindlustusandja suhtes on vajalik algatada kriisilahendus
ning kriisilahendusasutus rakendab kindlustusandja suhtes ühte või mitut kriisilahendusmeedet.
Kriisilahendusmeetmete rakendamine võib mõjutada nii kindlustusvõtjaid, kindlustusandja omanikke,
võlausaldajaid ja kindlustusandja juhte. Direktiivis ette nähtud meetmeid ei pea kriisilahendusasutus
kasutama, kui ükski Eesti kindlustusandja ei anna põhjust kriisilahenduse käivitamiseks.
Kriisilahendusasutuse koormust mõjutab ka kriisilahenduse kolleegiumites osalemine, kui Eesti
kindlustusandja kuulub kindlustusgruppi.
Kindlustusandjate halduskoormus tõuseb seoses finantsseisundi taastamise kavade koostamisega.
Tegemist on ühekordse suurema kohustusega, edaspidi peab kavasid ajakohastama.
Kuigi Eesti kindlustusandjad on olnud hästi kapitaliseeritud ja reeglina Eesti kindlustuse kliendid
usaldavad Eesti kindlustusandjaid, võib avalduda uue raamistiku mõju Eesti kodanikele ka siis, kui
lepinguriigi kindlustusandja satub raskustesse, aga ta osutab teenust ka Eestis. Sellisel juhul piiriülene
koostöö kriisilahendusasutuste vahel ja raskustes oleva kindlustusandja suhtes kriisilahendusmeetmete
kasutamine aitab paremini kaitsta ka selle kindlustusandja Eesti kliente.
Kogu kriisilahendusraamistiku üleval pidamine võib avaldada otsest mõju kindlustusvõtjatele, kuna
kindlustusmaksete hinnad kõigi eelduste kohaselt tõusevad.
9
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021SC0260
5
1.4. Komisjoni teatis
Lisaks käesoleva seletuskirja punktides 1.2 ja 1.3 kirjeldatule hindas komisjon Solventsus II
läbivaatamise raames kindlustuse tagatisskeeme käsitlevate eeskirjade võimaliku ühtlustamise vajadust
EL-is ning jälgis kindlustuse rolli pandeemia ajal katkenud äritegevuse kontekstis.
Kindlustuse tagatisskeemid. Kindlustuse tagatisskeemide eesmärk on pakkuda kindlustusvõtjatele,
soodustatud isikutele ja kahju kannatanud pooltele viimase abinõuna kaitset, kui nende kindlustusandja
ei suuda maksejõuetuse korral täita oma lepingulisi kohustusi. Hetkel puudub ELis nende skeemide
jaoks ühtlustatud raamistik. Oma arvamuses Solventsus II läbivaatamise kohta soovitas EIOPA viia
riiklikud tagatisskeemid ELi tasandil kooskõlla, lähtudes teatavatest miinimumpõhimõtetest.
Siiski leidis komisjon, et võttes arvesse COVID-19 pandeemiast tingitud majanduslikku ebakindlust ja
vajadust keskenduda majanduse taastamisele, ei ole hetkel õige aeg võtta meetmeid kindlustuse
tagatisskeeme käsitlevate eeskirjade ühtlustamiseks. Kuna aga selline tegevus parandaks oluliselt
kindlustusvõtjate kaitset kõikjal ELis, on komisjon võtnud kohustuse ühtlustamise asjakohasust ja
ajastust edaspidi uuesti hinnata.
Pandeemia ja kliimamuutused. COVID-19 pandeemia on toonud esile mõned küsimused seoses rolliga,
mida kindlustus- ja edasikindlustusandjad saavad täita, et pakkuda kaitset majandust mõjutavate
süsteemsete sündmuste tagajärgede eest, eriti olukorras, kus valitsused otsustavad avaliku ja erasektori
tegevuse lõpetada. See kogemus on õpetanud, kuidas ühiskonda tulevasteks vapustusteks paremini ette
valmistada.
Pandeemia on toonud esile vajaduse selgema ja lihtsama teabe järele kindlustuskaitse tingimuste ja
tarbijale pakutavate tagatiste kohta, eelkõige seoses äritegevuse katkemise ja reisikindlustusega, ning
vajaduse pidevalt kontrollida, kas kindlustustooted vastavad jätkuvalt tarbija vajadustele. Seetõttu
kavatseb komisjon teha tihedat koostööd EIOPA-ga, et tõhustada kindlustustoodete järelevalvet ning
analüüsida tarbijate vajadusi ja ootusi pandeemiajärgses keskkonnas.
Pikemas perspektiivis kaalub komisjon võimalike viise, kuidas suurendada valmisolekut pandeemiateks
ja muudeks sarnasteks sündmusteks. Komisjon peab sidusrühmadega arutelusid, et uurida mehhanisme
ja stiimuleid, millega suurendada teadlikkust pandeemiaga seotud riskidest kindlustuslepingutes,
sealhulgas „varalise kahjuta äritegevuse katkemise“ riskidest, ja kaitset selliste riskide eest, ning
suurendada majanduse vastupanuvõimet mitmesugustele vapustustele.
Lisaks tuleb hinnata rahaliste vahendite kättesaadavust pandeemiajärgses keskkonnas ja taastamisetapi
üldises kontekstis, et parandada vastupanuvõimet tulevastele ebakindlatele sündmustele. Selleks tuleb
hinnata ka kindlustussektori suutlikkust pakkuda tõhusamat kindlustuskaitset pandeemiaga seotud
riskide vastu ning kujundada – ka prognoosimisvõimele tuginedes – hea arusaam (eri suurusega)
ettevõtete vajadustest kindlustustoodete järele pandeemiajärgses keskkonnas.
Lisaks COVID-19 pandeemia ajal saadud kogemustele näitasid 2021. aasta suvekuudel Euroopas
toimunud üleujutused ja tulekahjud taas kliimakriisi süvenevat mõju ning seda, kui oluline on
suurendada teadlikkust kliimariskide kindlustuskatte kasulikkusest. Kuigi kindlustusandjad maksid
6
märkimisväärseid kahjuhüvitisi, oli kogukahju kinnisvaraomanikele palju suurem, kuna paljud
kinnisvaraobjektid ei olnud tekkinud kahju vastu kindlustatud.
Kliimariskide kindlustuskate on liikmesriigiti erinev ja keskmine kindlustushüvitis kliimariskidest
tulenevate kahjude eest on mõnes Euroopa osas olnud kõigest 5 % või väiksem. Kliimamuutused võivad
probleemi süvendada täiendavate ohtude, näiteks suure hooajalise veepuuduse tõttu. Et neid probleeme
analüüsida ning suurendada jõupingutusi, et kõrvaldada puudusi kliimariskide vastu kindlustamises,
algatab komisjon 2022. aastaks kliimakindluse dialoogi, mis toob kokku kindlustusandjad,
edasikindlustusandjad, riigiasutused ja muud asjaomased sidusrühmad.
1.5. Algatuste õiguslik alus, vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus nõukogus, subsidiaarsustähtaeg
ning menetlemise kord ja ajakava
Solventsus II direktiivi muutmise õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 53 lõige 1 ja
artikkel 62 ning kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku õiguslik alus
on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114.
Õigusaktide vastusvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust.
Subsidiaarsustähtaeg on 13.01.2022.a.
Sloveenia EL nõukogu eesistumisel on toimunud esimesed nõukogu töögruppide läbirääkimised. 14. ja
15. oktoobril tutvustas eesistuja mõlemat ettepanekut, 27. oktoobril, 15. novembril ja 30. novembril
toimusid esimesed sisulised läbirääkimised Solventsus II ettepaneku teemal ning 16. novembril ja 29.
novembril kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku teemal. Kuna
tegemist on mahuka ettepanekute paketiga, on arutelud alles algusjärgus.
5. oktoobri 2021. a ECOFINil toimus ka Solventsus II paketi esimene poliitikaarutelu rahandusministrite
tasandil. Üldiselt on liikmesriigid komisjoni sihistatud muudatuste paketi osas positiivselt meelestatud,
aga arusaam on, et ka väikesed muudatused on suure mõjuga, seega on vaja leida õige tasakaal.
1.6. Seotus kehtiva õiguse, strateegiate, muu menetluses oleva riigisisese eelnõuga või valitsuse
tegevusprogrammiga.
Solventsus II direktiiv, mida käesoleva paketi raames muudetakse, on riigisisesesse õigusesse üle võetud
kindlustustegevuse seaduse, finantsinspektsiooni seaduse ja võlaõigusseadusega. Solventsus II
ettepaneku ülevõtmiseks tuleb muuta nii kindlustustegevuse seadust kui ka finantsinspektsiooni seadust.
Kindlustusandja finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku implementeerimiseks tuleks
kaaluda järgmisi variante:
kindlustustegevuse seaduse ja finantsinspektsiooni seaduse muutmine;
töötada kriisilahenduse raamistiku rakendamiseks välja uus seadus nagu on panganduses
(finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus);
integreerida uus regulatsioon finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadusesse.
7
EL algatused ei ole seotud teiste menetluses olevate riigisiseste eelnõude ega valitsuse
tegevusprogrammiga.
1.7. Seiskohtade ja seletuskirja koostajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist
Kristiina Kubja (6113658,
[email protected]), osakonna juhataja Siiri Tõniste (
[email protected])
ja nõunik Kertu Fedotov (
[email protected], 611 3048). Selle on kooskõlastanud finantspoliitika ja
välissuhete asekantsler Märten Ross (
[email protected]).
8
2 SOLVENTSUS II ETTEPANEKU SISU
Ettepaneku põhiteemad jagunevad järgmistesse kategooriatesse:
I. Proportsionaalsus (leevendusmeetmed);
II. Järelevalvekvaliteet;
III. Aruandlus (nii järelevalveline kui ka avalik);
IV. Pikaajalised garantiimeetmed;
V. Makrousaldatavusinstrumendid;
VI. Euroopa roheleppega seotud muudatused;
VII. Kindlustusgrupi järelevalve;
VIII. „vanad“ üleminekumeetmed.
I. Proportsionaalsus
Solventsus II kohaldamisulatusest välja jäävad kindlustusandjad (artikkel 4). Solventsus II on põhjalik,
kuid sageli keeruline usaldatavusraamistik. Selle asjakohane kohaldamine on kulukas ülesanne.
Solventsus II ei kohaldata hetkel väga väikeste kindlustusandjate suhtes (sealjuures kohaldamisalast
väljajätmine takistab asjaomastel kindlustusandjatel tegutseda piiriüleselt).
Solventsus II kohaldamisalast väljajätmise kvantitatiivsete piirmäärade tõstmine käesoleva ettepaneku
raames suurendab nende kindlustusandjate arvu, kes ei kuulu Euroopa raamistiku kohaldamisalasse.
Seda suurendamist õigustatakse eesmärgiga vähendada väikeste kindlustusandjate põhjendamatut
regulatiivset koormust ning see võib vähendada kindlustusmakseid, mida peavad maksma nende
(potentsiaalselt) suuremate püsikuludega väikeettevõtjate kindlustusvõtjad. Samas ei ole tagatud, et
Solventsus II kohaldamisalast välja jäetavate ettevõtjate kindlustusvõtjatele riigi tasandil kehtestatud
kaitsetase on samaväärne Solventsus II eeskirjadest tuleneva kaitsetasemega.
Uued piirmäärad on – bruto kindlustusmaksed: 5 mln asemel 15 mln (EIOPA pakkus välja 25 mln).
Tehnilised eraldised: 25 mln asemel 40 mln (kooskõlas EIOPA nõuga). Seoses edasikindlustustegevuse
ja gruppidega kriteeriume ei muudeta.
Proportsionaalsuse meetmed madala riskiprofiiliga kindlustusandjatele (artiklid 29a–29e). Artiklis 29a
on ette nähtud kriteeriumid, mille alusel määratletakse, millised kindlustusandjad on madala
riskiprofiiliga ja kellele hakkavad kohalduma teatud sätete kohaldamisel leebemad nõuded. Näiteks on
need kriteeriumid seotud piiriülese tegevuse, investeerimise, tehniliste eraldiste suuruse,
kindlustusmaksete, edasikindlustustegevusega jne. Samas ei kuuluks madala riskiprofiiliga
kindlustusandjate klassi kindlustusandjad, kes kasutavad kapitalinõuete arvutamisel sisemudelit või kes
on emaettevõtjad. Kindlustusandja peab ise teavitama järelevalveasutust, et ta vastab madala
riskiprofiiliga kindlustusandja kriteeriumitele. Järelevalveasutus annab ühe kuu jooksul
kindlustusandjale teada (otsusega), kui tema hinnangul kindlustusandja siiski ei vasta esitatud
kriteeriumitele.
Artiklis 29c on viide leevendustele, mida madala riskiprofiiliga kindlustusandja saab rakendada,
sealjuures saab järelevalveasutus erandkorras siiski piirata leevenduste kasutamist:
- art 35(5a) – regulaarse järelevalvelise aruande peavad esitama iga kolme aasta järel;
- art 41 – üks võtmeisik võib olla vastutav mitme funktsiooni eest ja olla kindlustusandja juht;
sise-eeskirjasid tuleb ajakohastada iga kolme aasta järel;
9
- art 45 (1b) – ei pea läbi viima analüüse kindlustusandja tegevuse kohta, mis mõjutavad
makromajandust ja finantsturgude arengut ning mis võivad olla aluseks süsteemse riski tekkele;
- art 45 (5) – oma riski ja maksevõime hindamine tuleb läbi viia ühe aasta asemel kahe aasta tagant;
- art 45a – ei ole kohustatud määratlema kliimamuutuste stsenaariume ega hindama nende mõju
ettevõtja äritegevusele;
- art 51 (6) – avaliku aruande osa, mis on suunatud teistele turuosalistele – võivad esitada ainult
kvantitatiivset teavet, tingimusel, et kogu aruanne esitatakse iga kolme aasta järel;
- art 51a (1) – ei pea läbi viima solventsus ja finantsseisundi osaks olema bilansiaruande auditit;
- art 77 (7) – lubab kasutada deterministlikku hindamismeetodit;
- art 144a (4) – ei pea koostama likviidsusriski juhtimise plaani.
Artikli 29d kohaselt saavad osaliselt samu leevendusi järelevalveasutuse loal rakendada ka
kindlustusandjad, kes ei ole madala riskiprofiiliga kindlustusandjate klassis. Selleks peavad nad
järelevalveasutusele esitama taotluse ning nende sobivust leevenduste kasutamiseks hinnatakse
kindlustusandjapõhiselt. Lisaks peavad nad regulaarselt järelevalvet teavitama proportsionaalsete
meetmete kasutamisest. Samas, kes juba praegu kasutavad proportsionaalsuse meetmeid kehtiva
regulatsiooni kohaselt, ei pea sellest järelevalveasutust uuesti teavitama.
Uue artikli 213a kohaselt hakatakse klassifitseerima ka madala riskiprofiiliga kindlustusgruppe, kellele
leevendusi kohaldada.
Lihtsustused. Artikli 109 kohaselt saavad kõik kindlustusandjad kasutada lihtsustusi selliste riskimudelite
SCR arvutamiseks, mis ei ole olulised, vastavalt ette nähtud kriteeriumidele. Komisjon täpsustab
alamaktis selliste lihtsustuste kasutamist.
II. Järelevalve kvaliteet
Artikli 25 täienduse kohaselt peab järelevalveaustus igast tegevusloa keeldumisest teavitama mh
EIOPA-t, kes salvestab selle teabe andmebaasi.
Artikli 26 muudatused võimaldavad tegevusloa otsustusprotsessi kaasata teisi järelevalveasutusi nende
endi algatusel (kui taotleja on seotud teises liikmesriigis asuva ettevõtjaga).
Artiklid 30, 36 ja 42. Tõhustatakse järelevalve pädevust seoses kindlustusandja juhtide ja võtmeisikute
sobivusjärelevalvega. Kindlustusandja peab kohe teavitama järelevalvet kui juht või võtmeisik ei vasta
enam sobivusnõuetele või kui ta on välja vahetatud. Samuti on järelevalveasutusel õigus nõuda juhtida
ja võtmeisikute väljavahetamist.
Võtmefunktsioonide täitmise eest peavad vastutama erinevad inimesed (v.a kui kindlustusandja on
LRPU) ning sise-eeskirjad peavad olema kehtestatud vähemalt tasustamise, riskijuhtimise, sisekontrolli,
siseauditi ja asjakohasel juhul tegevuse edasiandmise kohta.
III. Aruandlus
Järelevalveline aruandlus (artikkel 35 ja 35b). Artikli 35 uue lõikega 5a nähakse ette, et regulaarne
järelevalveline aruanne, mis sisaldab teavet kindlustusandja äritegevuse, juhtimissüsteemi, riskiprofiili,
10
solventsuse eesmärgil hindamise ja kapitalijuhtimise kohta, tuleb esitada madala riskiprofiiliga
kindlustusandjatel iga kolme aasta tagant ja teistel kindlustusandjatel vähemalt kolme aasta jooksul. See
on liikmesriigi otsustada, kui sagedasti viimasel juhul kindlustusandja selle aruande peab esitama (ehk
kas esitada tuleb ühe, kahe või kolme aasta tagant). Liikmesriik võib selle otsuse tegemise delegeerida
ka järelevalveasutusele. Uude artiklisse 35a on tõstetud artikli 35 senised lõiked 6–8, kuid kui kehtiva
regulatsiooni kohaselt tuleb järelevalvel erandite tegemisel eelistada väikeseid kindlustusandjaid, siis
nüüd madala riskiprofiiliga kindlustusandjaid (kes suuresti ongi väikesed kindlustusandjad).
Artikkel 35b. Aruannete esitamise tähtajad nähakse ette direktiivi tasandil. Siiski jääb komisjonile
volitus rakendusmäärusega muuta aruannete esitamise tähtaegasid eriolukordade puhul.
Solventsus ja finantsseisundi aruanne (artiklid 51 ja 256). Muudetakse avaliku solventsus ja
finantsseisundi aruande struktuuri selles osas, et edaspidi on kaks eraldiseisvat aruannet, millest üks on
suunatud kindlustusvõtjatele ja soodusatud isikutele ning teine analüütikutele ja turuosalistele.
Kindlustusvõtjatele suunatud aruande osa on lihtne ning sisaldab teavet eelkõige kindlustusandja
tegevuse, kapitalijuhtimise ja riskiprofiili kohta. Turuosalistele suunatud aruanne on rohkem tehnilisem.
Auditeerimine (artiklid 51a ja 256c). Uute artiklite kohaselt on kindlustusandjatel ja kindlustusgrupil
kohustus solventsus ja finantsseisundi aruande osaks olev bilansiaruanne auditeerida. Seda ei pea tegema
madala riskiprofiiliga kindlustusandjad.
EIOPA teavitamine (artikkel 52). Järelevalveasutus peab teavitama EIOPA-t mh sellest, millised
kindlustusandjad ja kindlustusgrupid kasutavad lihtsustusi või kelle suhtes kohalduvad leevendused.
SCR arvutusest teavitamine (artikkel 112). Kui kehtiva sõnastuse kohaselt peavad sisemudelit kasutavad
kindlustusandjad esitama ainult järelevalveasutuse nõudmisel SCR arvutused ka standardvalemi alusel,
kuid muudatuste kohaselt nad peavad seda tegema vaikimisi igal juhul.
IV. Pikaajalised garantiimeetmed
Ekstrapoleerimine (artikkel 77a). Kindlustusandjatel on kohustised, mis võivad tuua kaasa nõuded või
hüvitiste maksmise väga kauges tulevikus. Kindlustustegevuse selle aspekti tõttu on vaja
intressimäärasid ekstrapoleerida, sest neid saab finantsturgudel jälgida ainult teatavate tähtaegadeni.
Ettepanekuga nähakse ette uus ekstrapoleerimise meetod, mis võetakse kasutusele lineaarselt kuni 2032.
aastani. Selle aja jooksul peavad kindlustusandjad avalikustama uue meetodi mõju ilma ülemineku
kohaldamiseta.
Volatiilsuse kohandamine (VA, artikkel 77d). Kui seni oli liikmesriigi otsustada, kas näha ette
järelevalveasutuse heakskiit VA rakendamiseks, siis ettepaneku kohaselt on VA heakskiit igal juhul
vajalik. Direktiiviga suurendatakse volatiilsusega korrigeerimise aluseks oleva riskiga korrigeeritud
krediidiriski hinnavahe protsenti. Et vähendada riski, et VA kompenseerib rohkem kui krediidiriski
hinnavahe suurenemisest tulenevat investeeringute kahjumit, võetakse kasutusele ettevõtjaspetsiifiline
„krediidiriski hinnavahe tundlikkuse suhe”. Lisaks on VA riigikomponent asendatud makro VA-ga, kui
valuuta on euro, selleks, et maandada riigi tasandil hinnavahe kriiside mõju, vältimaks hinnašokke.
Artiklisse 122 on lisatud kaitsemeetmed, mille kohaselt sisemudel võtab arvesse krediidiriski hinnavahe
liikumiste mõju VA-le (dünaamiline VA).
11
Sümmeetriline kohandamine (artikkel 106). Muudatuse kohasel ei või sümmeetrilise kohandamise
tulemusel saadud aktsiariski kapitalinõudemäär kohandamata aktsiariski kapitalinõude määrast erineda
rohkem kui 17 protsendipunkti võrra.
Erakordselt ebasoodne olukord (artikkel 138). EIOPA konsulteerib enne erakordselt ebasoodsa olukorra
väljakuulutamist ESRB-ga. Seega, kui järelevalveasutus saab pikendada kolme kuu võrra perioodi, mille
jooksul peab kindlustusandja võtma vajalikud meetmed, et taastada SCR, siis eriolukorras võib EIOPA
pikendada seda perioodi seitsme aasta võrra.
Kestusel põhinev aktsiariskimudel (artikkel 304). Selle kasutamiseks ei anta enam heakskiitu.
Tehniliste eraldistega seotud üleminekumeetmed (artikkel 308c ja 308d). Üleminekumeetmete
kasutamise uued heakskiidud on piiratud (suletud loetelu tingimustest). Lisaks peavad neid meetmeid
kasutavad ettevõtted avalikustama kasutamise põhjused, samuti hinnangu ja meetmed, et vähendada
sõltuvust nendest meetmetest.
V. Makrousaldatavusnõuded
Oma riskide ja maksevõime hindamine (ORSA) (artikkel 45). Makromajanduslikud aspektid ja
analüüsid integreeritakse ORSA-sse. Kindlustusandjad peavad hindama usutavate makromajanduslike
ja finantsturgude arengute, sealhulgas ebasoodsate majandusstsenaariumide mõju nende riskiprofiilile,
äriotsustele ja maksevõime vajadustele. Kindlustusandjad peaksid oma riskide ja maksevõime
hindamisel arvestama mh järelevalveasutuste poolt esitatud asjakohaste makrotasandi
usaldatavusandmetega. Lisaks peaks toimima koostöö erinevate asutuste vahel, kui
makrousaldatavusnõuete järelevalve pädevus on antud teisel asutusel.
Investeerimise põhimõtted (artikkel 132). Kindlustusandjad peaksid võtma oma investeerimisstrateegia
otsustamisel arvesse võimalikke makromajandus- ja finantsturgude arenguid ning järelevalveasutuse
taotlusel ka makrotasandi usaldatavusjärelevalvega seotud probleeme. Samuti hindavad, millisel määral
võivad nende investeerimisstrateegiad mõjutada makromajanduslikke ja finantsturgude arengut ning
võivad muutuda süsteemsete riskide allikateks, ning võtavad sellised kaalutlused oma
investeerimisotsuste osana arvesse.
Likviidsuse juhtimine ja planeerimine (artikkel 144a). Ettepanek tutvustab nõudeid likviidsuse
juhtimisele ja planeerimisele. Kindlustusandjad peavad likviidsusriski jälgimiseks välja töötama
likviidsusriski näitajad.
Artiklid 144b ja 144c. Artikkel 144b võimaldab järelevalveasutustel sekkuda, kui kindlustusandja ei
tegele nõuetekohaselt likviidsuse nõrkustega.
Lisaks on järelevalveasutustel võimalus erakorralises turuüleses šokiolukorras ja viimase abinõuna
ajutiselt peatada elukindlustuslepingute tagasiostmine, kui kindlustusandja seisab silmitsi oluliste
likviidsusriskidega, mis võivad ohustada kindlustusvõtjate kaitset või finantsstabiilsust (seda meedet
võib rakendada kolm kuud). Lisaks peaks järelevalveasutustel olema õigus vähendada
elukindlustusandja klientide õigusi (nt vähendada õigust boonustele, mida kindlustusvõtjatel oli algselt
12
õigus saada), piirata/keelata dividendide või muude maksete maksmine aktsionäridele või piirata või
peatada aktsiate tagasiostmist ning omavahendite tagasimaksmist või tagasivõtmist.
VI. Euroopa rohekokkulepe
Kliimamuutuste stsenaarium (artikkel 45a). Kindlustusandjad peavad kindlaks määrama kõik olulised
kliimamuutustega seotud riskid ja vajaduse korral hindama pikaajaliste kliimamuutuste stsenaariumide
mõju oma ettevõttele. Kindlustusandjad, kes on liigitatud madala riskiga ettevõtjateks, on
stsenaariumianalüüsist vabastatud. Muudatused aitavad saavutada Euroopa rohekokkuleppe eesmärki,
et kliimariske juhitakse ja need integreeritakse finantssüsteemi ning tulevikusuundade strateeglist
analüüsi käsitlevas 2021. aasta aruandes sätestatud strateegilistesse tegevusvaldkondadesse.
EIOPA mandaat (artikkel 304a). EIOPA on volitatud uurima 2023. aastaks spetsiaalset
usaldatavusnõuete käsitlemist varade või tegevustega, mis on oluliselt seotud keskkonna- ja/või
sotsiaalsete eesmärkidega. Lisaks peaks EIOPA vaatama korrapäraselt läbi looduskatastroofiriski
käsitleva standardvalemi ulatuse ja kalibreerimise.
VII. Kindlustusgrupi järelevalve
Kindlustusgrupi määratlus (artiklid 212, 213 ja 214). Täpsustatakse konsolideerimisgrupi ja
kindlustusvaldusettevõtja definitsioone. Lisaks defineeritakse kolmandate riikide kindlustusandjate
valdusettevõtja. Artiklit on täiendatud lõigetega, mille kohaselt järelevalveasutus kaalub, kas kaks või
rohkem kindlustusandjat võiks moodustada grupi, kui need kindlustusandjad tegutsevad ühtsetel alustel
(aga nad pole Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2013/34/EL10 skoobis). Sellisel juhul määratakse üks
kindlustusandja emaettevõtjaks ning teised on tütarettevõtjad (vastavalt sellele määratlusele hakkab
direktiiv ka neile kohalduma).
Artiklit 213 muudetakse, et tuua kindlustusvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad ELi
usaldatavusnõuete raamistikku. Uus lõige 3a nõuab, et valdusettevõtjatel oleks nõuetekohased sisemised
korrad ja ülesannete jaotused, et võimaldada tõhusat grupi järelevalvet. Lisaks antakse grupijärelevalvele
volitused sekkuda, kui ta pole rahul valdusettevõtja sisemiste kordade ja ülesannete jaotusega. Viimase
abinõuna on tal õigus näiteks nõuda grupilt ümberkorraldusi.
Artiklis 214 on täpsustatud, millal saab ettevõtja grupi järelevalve alt välja arvata, millal saab grupi
järelevalvest loobuda või kas seda saab teostada vaheettevõtja tasemel.
Kindlustusgrupi maksevõime arvutamine (artikleid 220, 222, 228, 229a, 230, 233, 233a, 234 ja 308b
(17)). Antakse järgmised selgitused grupi maksevõime arvutamise eeskirjade kohta:
ettevõtjate liigid, keda kaasata meetodi 2 rakendamise puhul;
kuidas tuleks grupi SCR arvutada meetodite kombinatsiooni korral;
kuidas kaasata teiste finantssektorite ettevõtjaid, nt krediidiasutusi, grupi maksevõime
arvutamisesse;
10
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL, 26. juuni 2013 , teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta
finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ
EMPs kohaldatav tekst
13
kuidas lubada kasutada lihtsustatud lähenemist ebaoluliste sidusettevõtjate osaluste suhtes
esimese meetodi puhul (ettepanekus on ka täpsustatud, millal sidusettevõtjat võiks pidada
ebaoluliseks);
kuidas hinnata grupi omavahendeid, eelkõige kuidas mõista „koormatistest vabanemist”,
tehniliste eraldiste ja riskivaba määra üleminekumeetmete käsitlemist ning nende omavahendite
kirjete käsitlemist, mida ei ole võimalik tõhusalt kättesaadavaks teha SCR katmiseks;
Esimese meetodi või meetodite kombinatsiooni kasutamise korral, kuidas arvutada
konsolideeritud SCR alammäära.
Kindlustusgrupi juhtimine (artiklid 246 ja 257). Muudatustega tagatakse individuaalsel tasandil
ettevõtjate suhtes kohaldatavate juhtimisreeglite kohaldamine grupi tasandil. Need muudatused
hõlmavad mh emaettevõtja juhtide rolli täpsustamist (kes vastutab viimase lülina, et grupi tegevus vastab
õigusaktidest tulenevalte nõuetele). Lisaks nõutakse, et grupp tagaks, et grupi sise-eeskirjad ja gruppi
kuuluvate ettevõtjate sise-eeskirjad oleksid omavahel kooskõlas.
Makrousaldatavusnõuded (artiklid 246a ja 246b). Uued artiklid sätestavad, kuidas kohaldatakse uusi
makrotasandi usaldatavusjärelevalve eeskirju kindlustusgruppide tasandil.
Järelevalve õigused (artikkel 258). Nähakse ette uued järelevalvelised õigused (sh karistusmeetmed),
mida saab kindlustusvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate suhtes rakendada.
Kolmanda riigi emaettevõtja EL tütar (artikkel 262). Liikmesriigid lubavad oma järelevalveasutustel
kohaldada „muid meetodeid“, mis tagavad asjakohase järelevalve kindlustusgruppi (mille emaettevõtja
asub kolmandas riigis) kuuluvate kindlustus- või edasikindlustusandjate üle. Ettepanekuga täpsustatakse
neid muid meetodeid.
VIII. Piiriülese kindlustustegevuse järelevalve
Tegevusloa taotlemisega seotud kohustused (artiklid 18 ja 23). Kui ettevõtja soovib taotleda
kindlustustegevuse tegevusluba, siis artikli 18 kohaselt peab ta taotluses mh esitama infot selle kohta,
kas ta on saanud mõnest teisest liikmesriigist keelduva otsuse tegevusloa andmise kohta seoses
kindlustustegevuse või muu reguleeritud tegevuse alustamisega või kindlustuse turustamisega.
Lisaks tagatakse artikliga 23, et järelevalveasutused on samuti informeeritud sellest, et kindlustusandja
kavandab piiriüleselt tegutseda (ehk tegevuskavas tuleb ära märkida plaanid seoses piiriülese
tegevusega).
Teabevahetus (artiklid 33a, 153 ja 159a). Artiklis 33a nähakse ette miinimumnõuded selle kohta, millist
teavet peaksid koduriigi ja sihtriigi järelevalveasutused omavahel vahetama, kui kindlustusandja
tegutseb piiriüleselt. Eelkõige vahetatakse teavet, kui kindlustusandja piiriülene tegevus teises
lepinguriigi on oluline. Olulisuse määratlemisel võetakse aluseks kindlustusandja tegevusmaht (kui
bruto kindlustusmaksed ületavad 5%).
Artikkel 153 reguleerib lisaks teabevahetuse keelenõudele nüüd ka teabe esitamise ajaraami. Sihtriigi
järelevalveasutus võib nii kindlustusandjalt otse kui ka koduriig järelevalveasutuselt nõuda teavet selle
14
kindlustusandja tegevuse kohta selles riigis. Teave tuleb esitada järelevalveasutusele mõistliku aja
jooksul.
Artikli 159a kohaselt võib sihtriigi järelevalveasutus koduriigi järelevalveasutuselt nõuda teavet
kindlustusandja (kelle tegevus selles riigis on oluline) solventsuspositsiooni kohta. Kui kindlustusandja
ei täida või ilmselt ei täida miinimumkapitalinõuet kolme järgmise kuu jooksul või esineb oluline
solventsuskapitalinõudele mittevastavus ning koduriigi järelevalveasutus ei ole võtnud asjakohaseid
meetmeid, siis sihtriigi järelevalveasutus võib paluda koduriigi järelevalveasutuselt, et viidaks läbi ühine
kohapealne kontroll.
Muutustest teavitamine (artikkel 149). Artikli 149 täienduse kohaselt peab piiriüleselt tegutsev
kindlustusandja koheselt teavitama oma järelevalveasutust, kui tema tegevus muutub nii, et see mõjutab
oluliselt tema riskiprofiili või mõjutab oluliselt kindlustustegevust ühes või mitmes liikmesriigis.
Järelevalveasutus teavitab sellest koheselt ka asjakohaseid lepinguriigi järelevalveasutusi.
EIOPA roll (artikkel 152b). Muudatusega tõhustatakse EIOPA rolli seoses keeruliste piiriüleste
järelevalveliste otsuste vastuvõtmisega ehk kui koostööplatvormil ei suuda järelevalveasutused
omavahel kokkuleppele jõuda (näiteks kindlustusandja suhtes võetavate meetmete osas).
IX. Direktiivi ülevõtmine ja rakendamine
Direktiiv tuleb riigisisesesse õigusesse üle võtta ja rakendada 18 kuu jooksul selle jõustumisest.
3 KINDLUSTUSANDJATE FINANTSSEISUNDI TAASTAMISE JA KRIISILAHENDUSE
RAAMISTIKU SISU
Uue kriisijuhtimise raamistikuga püütakse vähendada süsteemset mõju ja võimalikke kulusid avalikule
sektorile ja maksumaksjatele. Kriisijuhtimise raamistiku eelnõu katab kindlustusandjate kriisijuhtimist
nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt. Komisjoni poolt esitatud direktiivi eelnõu koosneb 89 artiklist ja on
jaotatud üheteistkümneks erinevaks jaotiseks.
I. Kohaldamisulatus (artikkel 1)
Uue kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohaldamisulatusse
kuuluvad:
- EL-is asutatud kindlustusandjad;
- sh EL-is asutatud emaettevõtjast kindlustusandjad;
- EL-is asutatud kindlustusvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad;
- sh liikmesriigis asutatud emaettevõtjast kindlustusvaldusettevõtjad ja
segafinantsvaldusettevõtjad;
- sh EL emaettevõtjast kindlustusvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad;
- kolmandate riikide kindlustusandjate filiaalid (kes vastavad teatud tingimustele).
Direktiiv reguleerib kriisijuhtimist nii solo kindlustusandja kui ka kindlustusgrupi tasandil.
15
Tegemist on miinimum direktiiviga ehk liikmesriikidel on võimalus kehtestada ka rangemaid
riigisiseseid reegleid, kui käesolevas direktiivis on ette nähtud, kuid need ei tohi vastuollu minna
käesoleva direktiivi eesmärkidega.
Joonis 1. Direktiivi kohaldamisulatus
II. Kriisilahendusasutuse loomine (artikkel 3)
Ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid looma kriisilahendusasutuse (või erandjuhtudel mitu asutust),
kellele on ette nähtud pädevus ja õigused, et rakendada asjakohastel juhtudel kriisilahendusmeetmeid.
Kuigi see asutus võib olla nii keskpank, pädev ministeerium (rahandusministeerium), avalik asutus või
muu asutus, kellel on vastavad haldusvolitused, siis on oluline, et asutuse struktuur oleks korraldatud
nii, et ei esineks huvide konflikti või see oleks piisavalt maandatud, eelkõige näiteks finantsjärelevalve
ja kriisilahenduse vahel.
Iga liikmesriik peab määrama ka pädeva ministeeriumi, kes on vastutav direktiivis sellele
ministeeriumile ette nähtud funktsioonide täitmise eest. Kui kriisilahendusasutus ja pädev ministeerium
ei ole samad, siis peab kriisilahendus teavitama ministeeriumi kõikidest võetavatest otsustest, mis
võetakse tulenevalt sellest direktiivist.
III. Lihtsustatud lähenemine teatud kindlustusandjatele (artikkel 4)
Kuigi ettepaneku kohaselt peab finantsseisundi taastamise kava koostama 80% turust (kahju- ja
elukindlustus eraldi vaadatuna) ja kriisilahenduskava koostatakse 70%-le turust, siis artikliga 4 antakse
järelevalveasutusele ja kriisilahendusasutusele õigus määratleda, kas teatud kindlustusandjate suhtes
(vastavalt proportsionaalsuse kriteeriumitele) võiks kohaldada direktiivi kohaldamisel lihtsustatud
16
lähenemist (näiteks finantsseisundi taastamise kava ja kriisilahenduskava ei ole nii detailne või kavade
esitamisel on teine tähtaeg või uuendamisel muu sagedus jne).
Asjakohane pädev asutus peab kord aastas esitama EIOPA-le ja liikmesriikidele teavet selle kohta, kui
paljude kindlustusandjate ja kindlustusgruppide suhtes kohaldub finantsseisundi taastamise kava ja
kriisilahenduskava koostamise kohustus ning kui paljude suhtes kohaldatakse lihtsustatud lähenemist.
IV. Finantsseisundi taastamise kava (artiklid 5–8)
Kava peavad koostama ja järelevalveasutusele esitama kindlustusgrupid ja kindlustusandjad, kes ei
kuulu kindlustusgruppidesse ja kellele kava koostamise nõuded kohalduvad. Kavas tuleb ette näha
meetmed, mida asutus oma finantsseisundi taastamiseks võtab, kui see on oluliselt halvenenud. Grupi
kavas tuleb ette näha meetmed, mida rakendatakse nii emaettevõtja kui ka tütarettevõtja tasandil.
Järelevalveasutused määravad mitmete kriteeriumide põhjal kindlaks kindlustusandjad, kes on
kohustatud neid kavasid koostama. Näiteks peaks kava koostama 80% kindlustusturust, sealjuures
madala riskiprofiiliga kindlustusandjad peaks olema kava koostamisest välistatud individuaalsel
tasandil. Sellesse 80%-i võib sisse arvestada ka sellised tütarettevõtjast kindlustusandjad, kes kuuluvad
kindlustusgruppi, kelle suhtes kohalduvad kava koostamise nõuded grupi tasandil. Need plaanid
parandavad kindlustusandja arusaamist oma haavatavustest ja kindlustusandja realistlikud võimalused
stressistsenaariumide korral peaksid olema tema juhtimissüsteemi lahutamatu osa.
Järelevalveasutused hindavad individuaalseid kavasid (kuue kuu jooksul), et kontrollida, kas plaanid on
kõikehõlmavad ja kas nende rakendamine suudaks õigeaegselt taastada kindlustusandja finantsseisundi.
Järelevalveasutused edastavad need kavad kriisilahendusasutusele, kes võivad neid samuti hinnata ja
anda järelevalveasutustele soovitusi seoses oma tähelepanekutega. Samuti tuleks edastada see kava
lepinguriigi järelevalveasutustele tema soovil, kui kindlustusandja osutab selles liikmesriigis oluliselt
piiriüleselt kindlustustegevust. Ka lepinguriigi järelevalveasutus võib anda soovitusi.
Kindlustusgrupi kavad edastatakse EIOPA-le, asjakohastele pädevatele järelevalveasutustele
kindlustusgrupi kolleegiumis, grupi kriisilahendusasutusele ja tütarkindlustusandjate
kriisilahendusasutustele.
V. Kriisilahenduse planeerimine (artiklid 9–16)
Kriisilahenduskava koostavad kriisilahendusasutused pärast konsulteerimist järelevalveasutustega.
Kriisilahenduse kavas nähakse ette kriisilahenduse meetmed, mida kriisilahendusasutus võib võtta, kui
kindlustusandja või grupp vastab kriisilahenduse käivitamise tingimustele. Individuaalsel tasandil
koostab kindlustusandja kohta kriisilahenduskava liikmesriigi kriisilahendusasutus ning see tuleks
koostada 70%-le kindlustusturust (elu- ja kahjukindlustus eraldi). Kindlustusandjad, kelle kohta kava
koostatakse, tuleb välja valida nende suuruse, ärimudeli, riskiprofiili, seotuse, asendatavuse ja
kindlustusvõtjale avaldatava maksejõuetuse tõenäolise mõju põhjal. Samuti võtab asutus arvesse
kindlustusandja piiriülest tegevust ja kriitiliste funktsioonide olemasolu. Selle 70% arvestuses võetakse
arvesse ka need kindlustusandjad, kes kuuluvad kindlustusgruppi ja kes on kaetud grupi
kriisilahenduskavaga. Madala riskiprofiiliga kindlustusandjate kohta kava ei pea koostama, aga kuna
tegemist on miinimum direktiiv, siis võib ka nende kohta kava koostada. Kavasid tuleks üle vaadata ja
17
ajakohastada kord aastas ja iga kord pärast muutusi kindlustusandja struktuuris, ärimudelis või
finantsseisundis, kui need muudatused võivad mõjutada kava rakendamise tõhusust.
Kindlustusgrupi kriisilahenduskava koostab grupi kriisilahendusasutus, kelleks on kriisilahendusasutus
sellest liikmesriigist, kus asub ka kindlustusgrupi järelevalveasutus. Kriisilahenduskava edastatakse mh
järelevalveasutustele ja liikmesriigi, kus kindlustusandja piiriüleselt oluliselt tegutseb,
järelevalveasutusele või kriisilahendusasutusele nende soovil.
Kindlustusandjad peavad nii individuaalsel kui ka grupi tasandil (emaettevõtjast kindlustusandja)
tegema kriisilahendusasutustega igakülgselt koostööd ja edastama neile teavet, mis on vajalik
kriisilahenduskavade või grupi kriisilahenduskavade koostamiseks. Grupi tasandil edastab grupi
kriisilahendusasutus selle teabe ka EIOPA-le, kriisilahenduskolleegiumile ja järelevalveasutustele, kes
on kindlustusgrupi kolleegiumi liikmed.
VI. Kriisilahenduskõlblikkus (artiklid 13–15)
Kriisilahendusasutus peab hindama (pärast konsulteerimist järelevalveasutusega) kindlustusandja üldist
kriisilahenduskõlblikkust (ilma, et eeldataks erakorralise avaliku sektori finantstoetuse saamist).
Kindlustusandjat peetakse kriisilahenduskõlblikuks sel juhul, kui kriisilahendusasutuse jaoks on
teostatav ja usutav kindlustusandja lõpetamine ja likvideerimine tavalises maksejõuetusmenetluses või
tema suhtes kriisilahenduse meetmete ja õiguste kasutamine. Kriisilahenduskõlblikkust hinnatakse
samal ajal kui koostatakse kriisilahenduskava.
Kui kriisilahendusasutus on läbiviidud kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel pärast järelevalveasutusega
konsulteerimist kindlaks teinud, et kindlustusandja kriisilahendusmenetlust võivad pärssida teatud
olulised asjaolud, esitab kriisilahendusasutus sellekohase teate otsuse kohta kirjalikult asjaomasele
kindlustusandjale ja järelevalveasutusele. Nelja kuu jooksul pärast teate kättesaamist esitab
kindlustusandja kriisilahendusasutusele ettepaneku võimalike meetmete kohta teates märgitud oluliste
takistustega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks. Kui pakutud meetmed ei ole sobivad, võib
kriisilahendusasutus nõuda alternatiivsete meetmete rakendamist (mis on ettepanekus ette nähtud).
Muuhulgas võidakse näiteks nõuda muudatusi kindlustusandja juriidilises ja operatsioonilises
ülesehituses, nõuda edasikindlustusstrateegi või spetsiifiliste tegevuse muutmist jne.
VII. Ühisotsus kindlustusgrupi tasandil (artikkel 17)
Kindlustusgrupi järelevalveasutus, liikmesriikide järelevalveasutused, kindlustusgrupi
kriisilahendusasutused ja vajaduse korral kriisilahendusasutused peaksid püüdma jõuda ühistele
otsustele artiklis 17 sätestatud korras.
Ühisotsusele jõudmine (nelja kuu jooksul) on vajalik järgmistel juhtudel:
- Art 6 (4 ja 5) – emaettevõtjalt nõutavate meetmete rakendamine;
- Art 8 (2) – kindlustusgrupi finantsseisundi taastamise kava ülevaatamine ja hindamine ning
otsustamine, kas individuaalse kava koostamine on vajalik, kui kindlustusandja kuulub
kindlustusgruppi;
- Art 11 (4) – kriisilahenduskava vastuvõtmine;
- Art 16 (4) – meetmete hindamine, mille emaettevõtja esitab grupi kriisilahendusasutusele oluliste
takistustega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks (mis pärsivad kriisilahendusmenetlust).
18
Artiklis on reguleeritud ka olukorrad, kui ühiotsusele ei jõuta.
VIII. Kriisilahenduse eesmärk ja käivitamise tingimused (artiklid 18-22)
Artiklites 18–22 sätestatakse kriisilahenduse eesmärk, tingimused kriisilahenduse käivitamiseks ning
üldised nõuded ja tingimused kriisi lahendamisele. Kriisilahendusmeetmeid tuleks rakendada õigel ajal.
Kriisilahendusmeetmeid tuleks rakendada siis, kui kindlustusandja on raskustes (failing) või satub
nendesse tõenäoliselt, ning ei ole teist lahendust, mis päästaks selle ettevõtja piisava aja jooksul. Samuti
tuleks kriisilahendusmeetmeid rakendada juhul, kui see on vajalik avaliku huvi seisukohast.
Näiteks peetakse kindlustusandjat raskustes olevaks või tõenäoliselt sellesse sattumas, kui:
- kindlustusandja ei täida või tõenäoliselt ei täida miinimumkapitalinõuet ning sellele ei paista
head lahendust olevat;
- kindlustusandja ei täida tegevusloa saamise tingimusi või rikub tõsiselt õigusaktidest tulenevaid
kohustusi või tõenäoliselt rikub tulevikus nõudeid, mis on aluseks tegevusloa tühistamisele;
- kindlustusandja ei ole suuteline tasuma oma võlgu või täitma muid kohustusi;
- kindlustusandja vajab erakorralist avaliku sektori finantstoetust.
Kriisilahendusmeetmete rakendamine peab olema põhjendatud üldiste huvidega ja arvestama
finantsstabiilsuse tagamise vajadust. Sealjuures tuleb kriisilahendusasutusel valida sellised meetmed ja
õigused, mis aitavad kõige paremini saavutada asjakohaseid eesmärke. Eesmärkidena peetakse silmas
kindlustusvõtjate, kindlustatute ja soodustatud isikute kaitset, kriitiliste funktsioonide täitmise jätkamist,
ebasoodsa mõju vältimist finantsstabiilsusele ja avaliku sektori vahendite kaitsmist.
Kui kindlustusandjad vastab kriisilahenduse eeltingimustele, kuid mitte sellele, et kriisilahendusmeede
on vajalik avaliku huvi seisukohast (sealjuures kindlustusandja vastab miinimumkapitalinõudele), siis
kindlustusandja likvideeritakse tavakorras vastavalt tavalisele maksejõuetusmenetlusele, mis tagab
korrakohase turult väljumise.
Kinni tuleb pidada kriisilahendamise üldpõhimõtetest, mille kohaselt aktsionärid kannavad esmase kahju
(seejärel võlausaldajad, sealjuures koheldakse ühe ja sama klassi võlausaldajaid võrdselt) ning vajadusel
vahetatakse juhtkond välja – samas ükski võlausaldaja ei tohiks kanda suuremat kahju, kui ta oleks
saanud tavalise maksejõuetusmenetluse käigus.
IX. Kriisilahendusmeetmed ja -õigused (artiklid 26–52)
Kriisilahendusmeetmed ja -õigused on sätestatud täpsemalt artiklites 26–52. Kui kriisilahenduse
käivitumise tingimused on täidetud, on kriisilahendusasutustel õigus kohaldada järgmisi
kriisilahendusmeetmed:
kindlustusportfelli likvideerimine maksejõulisena (solvent run-off);
kindlustusandja müük (sale of business);
nn sildkindlustusandja loomine (bridge undertaking);
varade ja kohustiste eraldamine (asset and liability separation);
allahindamise ja konverteerimine (write-down and conversion).
19
Kriisilahendusmeetmeid võib kohaldada eraldiseisvalt või koos teiste meetmetega. Varade ja kohustiste
eraldamise meedet kohaldatakse koostoimes muude meetmetega.
Eelnimetatud meetmete rakendamiseks on kriisilahendusasutusel õigus otsustavalt sekkuda
kindlustusandja privaatautonoomiasse, sh võtta üle kontroll selle ettevõtja üle (ehk sisuliselt võtta üle
aktsionäride ja juhtide roll), teha tehinguid ja sõlmida lepingud. Vajaduse korral peavad
kriisilahendusmeetmed olema kooskõlas liidu riigiabi raamistikuga.
Ettepanekuga nähakse ette nn peamised kriisilahendusmeetmed, mis liikmesriikide õiguses peaksid
olema igal juhul sätestatud. Siiski saavad riiklikud ametiasutused säilitada riiklikud erivahendid ja -
õigused makseraskustes kindlustusandjate päästmiseks, kui need vastavad EL
kriisilahendusraamistikule ning ELi toimimise lepingu põhimõtetele ja eesmärkidele ning need ei takista
grupiga seotud kriisi tulemuslikku lahendamist.
Kindlustusportfelli likvideerimise meede. Kriisilahendusmenetluses olev kindlustusandja ei või uusi
kindlustuslepinguid sõlmida ning tema tegevus on piiratud olemasoleva kindlustusportfelli haldamisega,
maksimeerides seeläbi kindlustusnõuete katmist olemasoleva varaga.
Vara ja kohustiste eraldamise meede. Kriisilahendusasutusel on õigus kanda kriisilahendusmenetluses
oleva kindlustusandja langenud väärtusega või probleemsed varad, õigused ja kohustised eraldi varade
ja kohustiste juhtimise kogumisse (asset and liability management vehicle). Tegemist on osaliselt või
täielikult ühes või mitme riigiasutuse (mille hulka kuulub ka kriisilahendusasutus) omanduses oleva
juriidilise isikuga, mis on kriisilahendusasutuse poolt kontrollitav. Kogum haldab üleantud portfelle
eesmärgiga portfell lõpuks maksimaalse hinna eest võõrandada või nõuetekohaselt realiseerida.
Konkurentsimoonutuste ja moraalse ohu minimeerimiseks tuleks seda meedet kasutada ainult koos mõne
muu kriisilahendusmeetmega. Kriisilahendusasutused võivad rakendada seda meedet vaid juhul, kui turu
seis on selline, et vara, õiguste ja kohustiste realiseerimine tavalises maksejõuetusmenetluses võib ühte
või mitut finantsturgu ebasoodsalt mõjutada; selline üleandmine on vajalik, et tagada
kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandja või sildettevõtja nõuetekohane toimimine või kui selline
üleandmise on vajalik likvideerimisest saadava tulu maksimeerimiseks.
Kindlustusandja võõrandamise meede. Kogu ettevõtja äri või selle osa saab müüa ärilistel tingimustel,
järgimata menetlusnõudeid, mis muidu kehtiksid. Seega on kriisilahendusasutusel õigus anda üle
omandajale, kes ei ole sildkindlustusandja, kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandja emiteeritud
aktsiad või muud omandiõiguse instrumendid ja kogu vara, õigused ja kohustised või mistahes osa neist.
Kui sellise tehingu tulemusel omandatakse kindlustusandja oluline osalus või suurendatakse seda, viib
järelevalveasutuse läbi vastava hindamise nii, et see ei põhjustaks viivitusi ettevõtte võõrandamise
vahendi rakendamisel ega takistaks kriisilahendusmeetme abil kriisilahenduseesmärkide saavutamist.
Ettepanekus on sätestatud ka, mis juhtub, kui osutatud hindamist ei viida lõpule aktsiate või muude
omandiõiguse instrumentide üleandmise kuupäevaks.
Sildettevõtja/sildkindlustusandja loomise meede. Selle meetme kasutamisel kantakse
kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandja emiteeritud aktsiad ja muud instrumendid, vara, õigused
ja kohustised üle nn sildkindlustusandjale, kes vastab kindlustusandja tegevusloa saamise tingimustele,
selleks et seal saaks ajutiselt jätkuda tavateenuse pakkumist, eesmärgiga müüa äritegevus eravaldusse,
kui turutingimused on selleks sobivad. Sildkindlustusandja peab olema osaliselt või täielikult
riigiomandis olev juriidiline isik. See asutatakse eesmärgiga võtta vastu ja saada oma valdusse
20
kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandja kõik emiteeritud aktsiad või muud omandiõiguse
instrumendid või osa nendest ja võtta vastu ja saada oma valdusse ühe või mitme
kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandja kogu vara ja kõik õigused ja kohustused või osa nendest,
et säilitada juurdepääs kriitilistele funktsioonidele, ja võõrandada kindlustusandja. Piiranguna on
sätestatud, et sildkindlustusandjale kantud kohustiste väärtus ei tohi ületada kriisilahendamiseks jäänud
ettevõtja varade ja õiguste väärtust. Sildkindlustusandja ei sõlmi uusi kindlustuslepinguid. Artiklis 33
on täpsustatud nõudeid sildkindlustusandja tegevusele – samuti, mis tingimustel ei ole tegemist enam
sildkindlustusandjaga.
Allahindamise ja konverteerimise meede. Kapitalinstrumente, võlainstrumente ja muid nõuetekohaseid
kohustisi hinnatakse alla või konverteeritakse selleks, et hõlbustada teiste asjakohaste
kriisilahendusmeetmete (nt kindlustusportfelli likvideerimine või ülekandmise meetmed
(sildkindlustusandjale kapitali juurde loomine)) rakendamist. Meetme rakendamisel kindlustusnõuete
suhtes, kriisilahendusasutused võivad ümber korraldada ka asjakohaste kindlustuslepingute tingimusi,
et saavutada paremini kriisilahenduseesmärk. Ettepanekus on ka nimekiri kohustistest, mille suhtes
meedet ei rakendata. Artiklis 37 on sätestatud allahindamise ja konverteerimise järjestus (hierarhia). Ehk
siis allahindamist hakatakse tegema kõige kvaliteetsemast omakapitalist ehk esimese taseme
põhiomavahenditest.
Kui allahindamise ja konverteerimise meedet rakendatakse, siis aktsionäride või muude instrumentide
omanike suhtes kohaldatakse ühte või mitut järgmist toimingut: aktsiad või muud omandiõiguse
instrumendid tühistatakse või kantakse võlausaldajatele, kelle nõudeid on konverteeritud; tingimusel, et
hindamine näitab, et kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandja varade ja kohustiste netoväärtus on
positiivne, lahjendatakse aktsionäride või muude instrumentide omanike olemasolevad nõuded,
konverteerides aktsiateks või muudeks instrumentideks asjaomased kapitaliinstrumendid või
võlanõuded, mille kindlustusandja on välja andnud või nõuetekohased kohustised.
Võimaluse korral võiksid kindlustuse tagatisskeemid aidata kaasa kriisilahendusmenetluse
rahastamisele, hüvitades kahjud netokadude ulatuses, mida need skeemid oleksid pidanud kandma pärast
kindlustusvõtjate kaitsmist tavalistes maksejõuetusmenetlustes. Sellistel juhtudel allahindamise või
konverteerimise meetme rakendamine peaks tagama, et nõuetekohased kindlustusvõtjad oleksid kaitstud
vähemalt kindlustuskaitse tasemel, mis on peamine põhjus, miks sellised kindlustuse tagatisskeemid on
riigisisese õiguse kohaselt loodud.
Artiklitega 40–52 kohustatakse liikmesriike kehtestama piisavad õigused kriisilahendusmeetmete
kasutamiseks. Kriisilahendusasutustele tuleb tagada vastavad õigused. Ettepanekus on välja toodud
järgmised õigused, mida võib rakendada koos või eraldi:
- õigus nõuda isikult mis tahes teabe esitamist kriisilahendusasutusele, mida ta vajab
kriisilahendusmeetme üle otsustamiseks ja kasutamiseks, sealhulgas kriisilahenduskavades
esitatud teabe uuendused ja täiendused ning teave, mis tuleb esitada kohapealse kontrolli käigus;
- õigus omada kontrolli kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandja üle ning kasutada kõiki
õigusi ja pädevusi, mis on antud selle kindlustusandja aktsionäridele, teistele omanikele ja
juhtidele;
- õigus tühistada kindlustusandja luba sõlmida uusi kindlustuslepinguid ja rakendada
kindlustusandja suhtes solvent run-off meedet ja lõpetada tema tegevus;
- õigus üle anda kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandja emiteeritud aktsiaid ning muid
omandiõiguse instrumente;
21
- õigus üle anda muule ettevõtjale selle ettevõtja nõusolekul kindlustusandja õigusi, vara ja
kohustisi;
- õigus restruktureerida kindlustusnõudeid või vähendada, sealhulgas nullini, kindlustusandja
võlainstrumentide ja kohustiste põhisumma või jääk;
- va nõuded, õigus konverteerida kindlustusandja võlainstrumente ja nõuetekohaseid kohustisi
selle kindlustusandja, valdusettevõtja, asjaomase emaettevõtjana tegutseva kindlustusandja või
sildkindlustusandja lihtaktsiateks või muudeks omandiõiguse instrumentideks;
- õigus tühistada kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandja võlainstrumente, välja arvatud
tagatud kohustusi;
- õigus vähendada, sh nullini, kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandja aktsiate või muude
omandiõiguste instrumentide nimiväärtust ja tühistada selliseid aktsiaid või muid omandiõiguse
instrumente;
- nõuda kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandjalt või asjaomaselt emaettevõtjana
tegutsevalt kindlustusandjalt uute aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide või muude
kapitaliinstrumentide emiteerimist;
- õigus muuta kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandja emiteeritud võlainstrumentide ja
muude nõuetekohaste kohustiste tagasimakse tähtpäeva või neilt mastava intressi summat või
kuupäeva, millest alates tuleb hakata intresse maksma, sh õigus makse ajutiselt peatada, välja
arvatud tagatud kohustiste puhu;
- õigus lõpule viia või lõpetada finantslepingud või tuletislepingud;
- õigus kutsuda tagasi või vahetada välja juhte;
- õigus nõuda järelevalveasutuselt olulise osaluse omandamise hindamist.
Lisaks sätestatakse, et riigisisene regulatsioon ei tohi eeldada, et aktsionäride või võlausaldajate
nõusolek on alati vajalik, kui kriisilahendusasutus soovib mõnda kriisilahendamise meedet kasutada.
Samuti ei kohaldata enne õiguse kasutamist selliseid kohaldatavaid menetlusnõudeid, mille kohaselt
tuleb teavitada mis tahes isikut, sealhulgas igasugune nõue avaldada teade või prospekt või esitada mõni
dokument konkreetsele ametiasutusele või registreerida see selles ametiasutuses. Kuna
kriisilahendamise meetme kasutusele võtmine on väga ajakriitiline, siis igasugune nõusoleku saamine
või teavitusnõue pikendaks meetme kohaldamise protsessi.
Artiklis 41 on sätestatud täiendavad (nö kaasnevad) õigused kriisilahendusõiguste rakendamiseks.
Artikkel 42 näeb ette, et kriisilahendusasutus võib määrata erijuhi (special manager), kes asendab
kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandja juhtorganit. Erijuhil on kõik aktsionäride õigused ja
juhtorgani õigused, kuid ta saab neid rakendada vaid kriisilahendusasutuse järelevalve all. Artikli 43
kohaselt on kriisilahendusasutusel õigus nõida kriisilahendusmenetluses olevalt kindlustusandjalt või
temaga samasse gruppi kuuluvalt ettevõtjalt selliste teenuste osutamist ja vahendite andmist, mis on
saajale vajalikud temale üle antud ettevõtte tulemuslikuks tegevuseks. Isegi kui ettevõtte on
maksejõuetusmenetluses. Artiklis 45 on sätestatud õigused seoses kolmandates riikides asuva vara,
õiguste, kohustuste, aktsiate ja muude omandiõiguse instrumentidega. Artikkel 47 näeb ette õiguse
peatada teatavaid kohustusi, artikli 48 kohaselt on õigus piirata tagatistest tulenevaid õigusi ning artikli
49 kohaselt on õigus peata lepingu ülesütlemise õigust. Lisaks on kriisilahendusasutusel õigus ajutiselt
kindlustusvõtjate tagastusostu õiguseid piirata või need peatada (elukindlustus).
Seega on kriisilahendusasutustel võimalik teostada kontrolli kriisilahendusmenetluses oleva
kindlustusandja üle, eesmärgiga juhtida ettevõtja tegevust ja teenuse osutamist (võttes üle aktsionäride
ja juhtide õigused) ja hallata tema vara.
22
X. Täiendavad sätted seoses kriisilahenduse, väärtuste hindamise, kaitsemeetmete,
menetluslike nõuete ja vaidlustamise õigusega ning muude toimingute välistamisega
Artiklis 23 sätestatakse kohustus teostada enne kriisilahendusmeetme kohaldamist kindlustusandja
varade ja kohustiste, õiguste ja kohutuste hindamine õiglaselt, usaldusväärselt ja realistlikult isiku poolt,
kes on sõltumatu mis tahes avalik-õiguslikust asutusest. Hindamist võib läbi viia kriisilahendusasutus,
kui eelpool nimetatud isik seda teha ei saa. Väärtuse hindamist peetakse lõplikuks, kui selle viib läbi
sõltumatu isik ja ettepanekus sätestatud tingimused on täidetud. Kui vastavad tingimused pole täidetud
ja esialgse hinnangu viib läbi kriisilahendusasutus, siis esialgne hindamine peab sisaldama täiendava
kahjumi puhvrit koos asjakohaste põhjendustega. Hindamist peetakse esialgseks seni, kuni sõltumatu
isik viib läbi väärtuse hindamise, mis vastab täielikult kõigile osutatud nõuetele. Lõplik järelhindamine
viiakse läbi niipea, kui see on mõistlikult võimalik.
Artiklitega 53–60 kehtestatakse kaitsemeetmed ehk aktsionäride ja võlausaldajate kohtlemine osalise
üleandmise ning allahindamise ja konverteerimise meetme rakendamisel. Ettepanekus sätestatakse, et
peale kriisilahendusmeetme kohaldamist on võimalik aktsionäridel ja võlausaldajatel saada tagasi see
osa, mis ei olnud meetmega hõlmatud. Tagastamisele kuulub summa, mida oleks saadud juhul, kui
asutus oleks likvideeritud tavalise maksejõuetusmenetluse käigus. Hindamise, kas aktsionäre ja
võlausaldajaid oleks koheldud paremini, kui kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandja suhtes
oleks algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus, sealhulgas järelejäänud varade hindamise, viib läbi
sõltumatu isik. Kui hindamise käigus selgub, et aktsionär ja võlausaldaja või kindlustuse tagatisskeem
on kandnud suuremat kahjumi, kui ta oleks kandnud kindlustusandja lõpetamisel ja likvideerimisel
tavalises maksejõuetusmenetluses, on tal õigus saada kriisilahendusasutuselt vahe ulatuses hüvitist.
Artiklis 56 on sätestatud vastaspoole kaitsemeetmed osalise üleandmise korral. Tagada tuleb kaitse
sellistele kokkulepetele nagu näiteks tagatiskokkulepped, mille alusel isikul on tagatise kaudu tegelik
või tingimuslik õigus üleantava vara või üleantavate õiguste suhtes; omandiõiguse üleminekul
põhinevad finantstagatiskokkulepped; tasaarvestuskokkulepped, (set-off), mille puhul kaks või enam
nõuet või kohustust kindlustusandja ja vastaspoole vahel võib teineteisega tasaarvestada;
tasaarvestuskokkulepped (netting); unit-linked poliisid või muud ring fenced portfellid;
edasikindlustuskokkulepped; struktureeritud finantskokkulepped. Viidatud kokkulepete kaitseid
täpsustatakse artiklites 57–59.
Artiklites 61–64 on sätestatud menetluslikud toimingud – teabe andmine/edastamine ja
konfidentsiaalsuse nõuded. Kindlustusandja juhtorganid on kohustatud teavitama järelevalveasutust,
Eestis Finantsinspektsiooni, kui nad on sattunud makseraskustesse või on tõenäoliselt makseraskustesse
sattumas. Järelevalve peab omakorda sellest teavitama kriisilahendusasutust. Teavitada tuleb ka
meetmetest, mida järelevalveaustus nõuab, et kindlustusandja rakendaks tulenevalt Solventsus II
direktiivist või kui finantsseisundi taastamise perioodi on erandkorras pikendatud. Samuti edastab
järelevalveasutus kriisilahendusasutusele koopia finantsseisunditaastamise kavast ja
finantseerimisskeemist, mis kindlustusandja on koostanud lähtuvalt Solventsus II direktiivist.
Kui järelevalveasutus või kriisilahendusasutus tuvastab, et kriisilahendamise tingimused on täidetud, siis
tuleb lisaks teavitada vastavalt kriisilahendusaustust või järelevalveasutust ning liikmesriigi
kriisilahendusasutust ja järelevalveasutust (kus kindlustusandja tegutseb oluliselt piiriüleselt),
23
kindlustuse tagatisskeeme (millega kindlustussektor on seotud), grupi järelevalveasutust ja
kriisilahendusasutust, pädevat ministeeriumi, ESRB-d ja makrousaldatavusjärelevalve asutust.
Kriisilahendusasutus peab avalikustama oma veebilehel meetme rakendamise korralduse, sh meetme
kirjelduse ning mõju eelkõige kindlustusvõtjatele. Koopia tuleb avaldada järelevalve, EIOPA kui ka
ettevõtte veebilehel, kelle suhtes meedet kohaldatakse. Kriisilahendusasutus peab saatma kõik materjalid
meetme kohta kõikidele teadaolevatele aktsionäridele ja võlausaldajatele.
Artiklid 65 ja 66. Alustuseks võivad liikmesriigid nõuda, et kriisiennetusmeetme või kriisiohjemeetme
võtmise otsuseks on vajalik kohtu eelnev luba, tingimusel, et kriisiohjemeetme võtmise otsuse jaoks loa
taotlemise ja kohtuliku arutamise menetlus toimub vastavalt riigisisesele õigusele kiirendatud korras.
Ettepanekus on sätestatud kriisihaldusasutuse tehtud kriisilahendusmeetme võtmise otsuse või sellise
otsuse, millega otsustatakse kasutada mis tahes muid õigusi, vaidlustamine. Antakse õigus taotleda
eeltoodud otsuste suhtes kohtulikku läbivaatamist. Kohtuliku läbivaatamisega ei kaasne vaidlustatud
otsuse jõustamise peatamist. Otsuse tühistamine ei mõjuta asjaomase asutuse mistahes hilisemaid
haldustoiminguid või tehinguid, mis põhinesid tühistatud otsusel, kui seda on vaja selliste kolmandate
isikute huvide kaitseks, kes tegutsesid heas usus ja ostsid kriisilahenduse objektiks oleva kindlustusandja
varasid, õigusi ja kohustusi. Väära otsuse või meetme puhul kohaldatavad õiguskaitsemeetmed
piirduvad sellise kahju hüvitamisega, mis taotleja selle otsuse või meetme tagajärjel kandis.
XI. Piiriülene kriisilahendus (artiklid 67–71)
Artiklis 67 on sätestatud üldised otsuste vastuvõtmise põhimõtted, kui kriisilahendusega on seotud mitu
liikmesriiki. Selleks, et võtta arvesse kindlustusgrupi piiriülest olemust ning luua terviklik ja
integreeritud raamistik finantsseisundi taastamis- ja kriisilahendusmeetmete jaoks EL-is, luuakse
kriisilahenduskolleegiumid grupi kriisilahendusasutuse juhtimisel ja EIOPA osalusel. EIOPA roll peaks
olema hõlbustada ametiasutuste koostööd (nt olles vahendaja erimeelsuste korral). Kolleegiumide
eesmärk on koordineerida riiklike ametiasutuste ettevalmistus- ja kriisilahendusmeetmeid, et tagada
optimaalsed lahendused EL tasandil.
XII. Seos kolmandate riikidega (artiklid 72–77)
Kuivõrd EL kindlustusandjad tegutsevad kolmandates riikides ja vastupidi, peaks tõhus
kriisilahendusraamistik ette nägema koostöö kolmandate riikide ametiasutustega. Komisjon võib esitada
nõukogule ettepanekuid läbirääkimiste pidamiseks ühe või mitme kolmanda riigiga, et sõlmida lepingud,
mis käsitlevad kriisilahendusasutuste ja asjaomase kolmanda riigi ametiasutuste vahelist koostööd.
Ettepanek annab ka EL ametiasutustele vajalikud volitused, et toetada ebaõnnestunud välismaise
kindlustusandja suhtes välismaiste kriisilahendusmeetmete võtmist. EIOPA võib vastavalt määruse nr
1094/2010 artiklile 33 sõlmida kolmandate riikide ametiasutustega raamhalduskokkuleppeid ja riiklikud
ametiasutused võiksid sõlmida kahepoolseid kokkuleppeid kooskõlas EIOPA raamkokkulepetega.
EL kriisilahendusasutustel peaks olema ka õigus kohaldada kriisilahendusvahendeid kolmandate riikide
ettevõtjate siseriiklike filiaalide suhtes, kui avalike huvide või kohalike kindlustusvõtjate kaitse huvides
on vaja eraldi kriisilahendust.
24
XIII. Karistused (artiklid 78–82)
Tagamaks, et kindlustusandjad täidavad ettepanekust tulenevaid kohustusi, peaksid liikmesriigid
nägema ette halduskaristused ja muud meetmed, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Ettepanekus on nimekiri meetmetest, mida igal juhul tuleks rakendada, kui kindlustusandja ei täida
ettenähtud nõudeid. Näiteks tuleks rakendada meetmeid, kui kindlustusandja ei koosta ennetavat
finantsseisundi taastamise kava, ei saada kriisilahendusasutusele teavet, mida viimane vajab
kriisilahenduskava koostamiseks või kui kindlustusandja juhid ei teavita järelevalveasutust, kui
kindlustusandja on raskustes või tõenäoliselt raskustesse sattumas (ning see oleks alus kriisilahenduse
käivitamiseks).
Lisaks nähakse ette, et EIOPA peaks pidama kõigi karistuste keskandmebaasi.
XIV. Muudatused teistes Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivides ning määrustes
(artiklid 83–88)
Solventsus II direktiivi muudatused
Täiendatakse Solventsus II direktiivi artiklis 141 sätestatud järelevalvepädevust kindlustusandja
finantsseisundi halvenemise korral. Juba kehtivas regulatsioonis on, et kui kindlustusandja teeb kindlaks,
et ta finantsseisund on halvenenud, teavitab ta sellest järelevalveasutust. Samuti kasutab
järelevalveasutus asjakohaseid järelevalvevahendeid, mis võimaldab tal endal tuvastada kindlustusandja
finantsseisundi halvenemise ning kontrollib, kuidas seda parandatakse. Muudatustega täpsustatakse, et
kui järelevalveasutus on vastava teavituse kindlustusandjalt saanud või ise vastavale järeldusele
jõudnud, et kindlustusandja võetavad otsused, sh finantsotsused võivad viia selleni, et järgmise kolme
kuu jooksul või juba ka kohe kindlustusandja ei vasta näiteks juhtimissüsteemi, tehniliste eraldiste
kapitalinõuete investeerimiseeskirjade või omavahendite nõuetekohasuse kohta sätestatud nõuetele.
Ettepanekuga täpsustatakse finantsjärelevalveasutuse pädevast sellistel juhtudel. Näiteks võib ta nõuda
ennetava finantsseisundi taastamise kava ajakohastamist või selles sätestatud meetmete võtmist või kui
sellist kava ei ole, siis võib nõuda nõuetele mittevastavuse või tõenäoliselt mittevastavuse põhjuse
tuvastamis ning meetmete ja ajakava tuvastamist, et nõuetele vastata. Samuti võib ta nõuda tasude
maksmise peatamist või piiramist.
Kindlustusandja tervendamise ja lõpetamise jaotise artiklis 267 täpsustatakse, et kui rakendatakse
kriisilahendusmeetmeid, siis kohaldatakse seda ka edasikindlustusandjate ja ettevõtjate suhtes, kes on
selle kriisilahendusrežiimiga hõlmatud.
Artikleid 270–272 ei kohaldata, kui kohaldub kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja
kriisilahenduse direktiivi artikkel 63 (kriisilahendusasutuse menetluslikud kohustused) ning artiklit 295
ei kohaldata, kui kohaldub kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi
artikkel 64 (konfidentsiaalsus).
Finantstagatiskokkulepete direktiivi11 muudatused
11
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02002L0047-20140702
25
Artikli 1 (direktiivi sisu ja kohaldamisala) lõikesse 6 lisatakse viide kindlustusandjate finantsseisundi
taastamise ja kriisilahenduse direktiivile. Lõige 6 ütleb, et direktiivi artikleid 4–7 ei kohaldata piirangute
suhtes, mis puudutavad finantstagatiskokkulepete täitmisele pööramist, ega piirangute suhtes, mis
puudutavad pandiõigusel põhineva finantstagatiskokkuleppe või lõpetamisel toimuvat tasaarveldust või
tasaarvestust käsitleva sätte jõustamist, mida kohaldatakse kooskõlas siis ka kindlustusandjate
finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiviga. Lisaks täpsustatakse artiklis 9a, et
finantstagatiskokkulepete direktiiv ei piira kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja
kriisilahenduse direktiivi kohaldamist.
Ülevõtmispakkumiste direktiivi12 muudatused
Artikli 4 lõikes 5 täpsustatakse, et artikli 5 lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui kohaldatakse kindlustusandjate
finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi kolmandas jaotises sätestatud
kriisilahendusmeetmeid, õigusi ja korda13.
Noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise direktiivi14 muudatused
Direktiivi ei kohaldada, kui kohaldatakse kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse
direktiivi kolmandas jaotises sätestatud kriisilahendusmeetmeid, õigusi ja korda.
Äriühinguõiguse direktiivi15 muudatused
Artiklis 84 täpsustatakse, et direktiivi artiklit 49, artikli 58 lõiget 1, artikli 68 lõiget 1, 2 ja 3, artikli 70
lõike 2 esimest alalõiku ning artikleid 72–75, 79, 80 ja 81 ei kohaldada, kui kohaldatakse
kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi kolmandas jaotises sätestatud
kriisilahendusmeetmeid, õigusi ja korda.
Lisaks peavad liikmesriigid tagama (artikkel 86a), et piiriülese ümberkujundamise peatükki ei kohaldata,
kui äriühingu suhtes kohaldatakse kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse
direktiivi kolmandas jaotises sätestatud kriisilahendusmeetmeid, õigusi ja korda. Liikmesriigid võivad
otsustada, et nad ei kohalda seda peatükki äriühingutele, mille suhtes kohalduvad kindlustusandjate
finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 2 lõike 2 punktis 75 defineeritud
kriisiennetusmeetmed. Aktsiaseltside ühinemise peatükki ei kohaldata äriühingu või äriühingute suhtes,
kelle suhtes kohaldatakse kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi
kriisilahendusmeetmeid, õigusi ja korda. Samuti ei kohaldata piiratud vastutusega äriühingute piiriülese
ühinemise ja jagunemise peatükke, kui kohaldatakse kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja
kriisilahenduse direktiivi kriisilahendusmeetmeid, õigusi ja korda. Liikmesriigid võivad otsustada, et
nad ei kohalda neid peatükke äriühingutele, mille suhtes kohalduvad kindlustusandjate finantsseisundi
taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 2 lõike 2 punktis 75 defineeritud kriisiennetusmeetmed.
12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02004L0025-20140702
13 Kui füüsiline või juriidiline isik üksi või koos temaga kooskõlas tegutsevate isikutega on omandanud artikli 1 lõikes 1 nimetatud ettevõtte
väärtpabereid, mis koos tema ja temaga kooskõlas tegutsevate isikute varasema osalusega annavad talle kõnealuses ettevõttes otseselt või
kaudselt kindlaksmääratud hääleõiguste protsendi, mis tagab talle kontrolli kõnealuse ettevõtte üle, tagavad liikmesriigid, et sellisel isikul
on kohustus teha pakkumine, mis on kõnealuse ettevõtte vähemusaktsionäre kaitsvaks meetmeks. Pakkumine tuleb võimalikult kiiresti
saata kõigile asjaomaste väärtpaberite omanikele ja selles tuleb pakkuda nende kõigi väärtpaberite ostmist lõikes 4 nimetatud õiglase
hinnaga.)
14 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02007L0036-20170609
15
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02017L1132-20200101
26
EIOPA asutamismääruse16 muutmine
Tagamaks, et kriisilahendusasutused on esindatud Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemis ja et EIOPA
omaks vajalikke eriteadmisi, muudetaks määrust (EL) nr 1094/2010, et hõlmata kriisilahendusasutused
pädevate asutuste mõiste alla.
Lisaks täpsustatakse määruse artikli 40 lõikes 6, et järelevalvenõukogu kohtumisel võib osaleda
asjakohasel juhul iga liikmesriigi kriisilahendusasutus (hääleõiguseta).
Börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate määruse17
muutmine
Artikli 81 lõike 3 uue punkti r kohaselt teeb kauplemisteabehoidla vajaliku teabe kättesaadavaks mh
kindlustuse kriisilahendusasutusele, eesmärgiga võimaldada tal täita oma vastavaid ülesandeid ja
volitusi.
XV. Lõppsätted
EIOPA kriisilahenduskomitee (artikkel 90). EIOPA loob püsiva sisekomitee, kuhu kuuluvad riikide
kriisilahendusasutused. Tagatud peab olema komitee ja muude EIOPA funktsioonide lahusus.
Liikmesriikide koostöö EIOPA-ga (artikkel 91). Liikmesriikide järelevalve- ja kriisilahendusasutused
teevad EIOPA-ga koostööd vastavalt EIOPA määruses sätestatule, sealhulgas esitatakse EIOPA-le
vajalik teave, mida EIOPA vajab oma määrusest tulenevate ülesannete täitmisega.
XVI. Direktiivi ülevõtmine ja jõustumine
Direktiiv tuleb riigisisesesse õigusesse üle võtta 18 kuu jooksul pärast direktiivi jõustumist ning see
rakendub järgmisel päeval.
4 VASTAVUS SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE
4.1. Solventsus II ettepanek
Subsidiaarsus. Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võib liit meetmeid võtta ainult juhul, kui liikmesriigid
ei suuda kavandatud eesmärke üksi saavutada. Kindlustuse reguleerimine Euroopa tasandil on juba
ammu välja kujunenud, sest ainult liidu meetmetega saab kehtestada ühise reguleeriva raamistiku
kindlustusandjatele, kes kasutavad asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust. Sellega seoses on
Solventsus II ettepanek, nagu ka õigusaktid, mida sellega soovitakse muuta, täielikult kooskõlas
subsidiaarsuse põhimõttega.
Proportsionaalsus. Ettepaneku eesmärk on muuta Solventsus II direktiivi teatavaid sätteid, eelkõige neid,
mis käsitlevad kapitalinõudeid, kindlustusvõtjate ees olevate kindlustuskohustuste hindamist ja piiriülest
järelevalvet. Samuti tehakse sellega vajalikud täpsustused ja muudatused sätetesse, millega rakendatakse
proportsionaalsuse põhimõtet. Need muudatused on vajalikud ja proportsionaalsed, et parandada
kindlustusandjate õigusraamistiku toimimist ja saavutada Solventsus II direktiivi eesmärgid.
16 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02010R1094-20200101
17
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02012R0648-20210628
27
4.2. Kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik
Subsidiaarsus. Hetkel on kindlustuse finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse süsteemid riiklikud
ning need on kehtestatud ainult üksikutes liikmesriikides. Seetõttu ei anna paljud riiklikud
õigussüsteemid ametiasutustele õigusi, mida on maksejõuetute kindlustusandjatega sobival viisil
tegelemiseks vaja. Samuti ei piisa nendest erinevatest riiklikest õigusaktidest piiriülese maksejõuetuse,
eriti piiriüleste kindlustusgruppide puhul, kui koordineerimata meetmed võivad endaga tuua kiiresti
kaasa mitteoptimaalsed tulemused. Liidu tasandil sobiva kriisilahenduskorra loomine nõuab riiklike
tavade ja menetluste märkimisväärset ühtlustamist, mis õigustab seda, et liit teeb ettepaneku vajaliku
õigusakti kohta.
Proportsionaalsus. Liikmesriigid ei ole võimelised selle ettepaneku eesmärki, nimelt kindlustusandjate
kriisilahenduse ja finantsseisundi taastamisega seotud protsesside ja eeskirjade ühtlustamist, ise piisavas
ulatuses saavutama. Selle asemel on mis tahes kindlustus- või edasikindlustusandja liidus tekkiva
maksejõuetuse mõju tõttu seda parem saavutada liidu tasandil. Seega võib liit võtta meetmeid kooskõlas
Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.
5 MÕJUDE KOKKUVÕTE
5.1. Solventsus II ettepaneku mõju
Üldine mõju ülevaade
Komisjon on koostanud ettepaneku kohta mh põhjaliku mõjuanalüüsi18. Solventsus II direktiivi
ülevaatamisel jõuti järeldusele, et kuigi üldiselt toimib Solventsus II raamistik tõhusalt, tuleb teatud
elemente täiustada. Solventsus II sisaldab endiselt takistavaid tegureid seoses pikaajaliste
aktsiainvesteeringutega ega hõlma pikemaajalisi jätkusuutlikkusega seotud riske. Solventsus II ei võta
asjakohaselt arvesse madalate intressimäärade keskkonda ja võib põhjustada solventsuse suhtarvude
liigset volatiilsust. Samuti võib Solventsus II osutuda väikeste ja vähem riskantsete kindlustusandjate
jaoks liiga keeruliseks. Piiriüleselt tegutsevate kindlustusandjate hiljutised ebaõnnestumised tõid esile
puudused järelevalves ja kinnitasid, et kindlustusvõtjad ei ole kogu ELis järjekindlalt kaitstud, kui nende
kindlustusandja ebaõnnestub. Lisaks leiti, et järelevalve vahendid süsteemsete riskide ennetamiseks
võivad osutuda ebapiisavaks.
Komisjon leidis, et eelpool nimetatud probleemide lahendamiseks tuleks suurendada kindlustusandjate
panust majanduse pikaajalisesse ja jätkusuutlikku rahastamisse, säilitada EL kindlustusandjate
rahvusvahelist konkurentsivõimet, tõhustada kindlustusvõtjate kaitset ning aidata kaasa
finantsstabiilsusele. Selleks muudetakse kehtivaid ELi õigusakte ja lisatakse uusi elemente, eelkõige
seoses keskkonnariskide ja makrousaldatavusjärelevalve vahenditega.
Algatuse tulemusel suureneks vabade vahendite maht sõltuvalt turutingimustest kuni 30 miljardi euro
võrra. Kuna muudatused rakenduksid vaid järk-järgult mitme aasta jooksul, vabaneks algatusega kuni
90 miljardit eurot kapitali, mida kindlustusandjad saaksid kasutada majanduse elavdamiseks.
18
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021SC0260
28
Komisjon on hinnanud, et muudatused tooksid kaasa mõõduka halduskoormuse. Samas mõjutaks
proportsionaalsuse rakendamine 186 EL kindlustusandjat, kes jääksid Solventsus II ulatusest välja ning
seeläbi väheneks nende administratiivne koormus hinnanguliselt kokku 500 miljonit eurot.
Hinnanguliselt 249–435 kindlustusandjat saaksid kasu leevenduste ja lihtsustuste kasutamisest ja seeläbi
väheneks nende administratiivsed kulud hinnanguliselt 50 miljonit eurot. Kaudne mõju avaldub selles,
et uutel kindlustusandjatel on lihtsam kindlustusturule siseneda, kui administratiivsed kulud on
väiksemad. Vähendades väikeste ja vähem riskantsete kindlustusandjate kulusid, aitab see kaasa ka
nende kasumlikkuse suurendamisele ELis.
Soodustades pikaajaliste aktsiate varaklassi kasutamist (selgema ja lihtsamad kriteeriumid, mida tuleb
täita pikaajaliste aktsiate varaklassi kasutamiseks), mille suhtes kohaldatakse kapitalisoodustust, on
kindlustusandjatel „odavam“ teha pikaajalisi investeeringuid teatud aktsiatesse. EIOPA mõjuhinnangu
kohaselt oleks vähemalt 22 miljardi euro väärtuses täiendavaid aktsiaid, mis vastaksid soodustuse
saamise kriteeriumitele. Soodustades pikaajaliste aktsiate varaklassi kasutamist, vähendaks meede
kapitalinõudeid vähemalt 3 miljardi euro võrra (kõik muu on võrdne). Seda raha saab majandusse edasi
investeerida, suurendades oma panust majanduse taastamisel, soodustades tegema roheinvesteeringuid
(kapitali finantseerimine on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel tõhusam kui laenude
finantseerimine) ning panustama Euroopa ettevõtete (sh VKE-de) ja taristute pikaajalisse
rahastamisesse. Vastavad muudatused on ette nähtud level 2 tekstis.
Kliimamuutuste ja jätkusuutlikkuse riski muudatused tõstavad kindlustusandjate arusaama kliima- ja
keskkonnariskidest ning kindlustusandjate otsused peavad neid riske kajastama. Kliimamuutuste ja
jätkusuutlikkuse riskidega seotud rangemad riskijuhtimise nõuded pakuvad kaudseid stiimuleid
jätkusuutlikeks investeeringuteks ja keskkonnakahjulikest varadest loobumiseks. See võib kaasa tuua
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise.
Volatiilsuse kohanduse muudatustega tagatakse, et solventsuse suhtarvud on stabiilsemad. Raamistik
kajastaks paremini pikaajalisi madalate ja isegi negatiivsete intressimäärade keskkonda standardvalemi
kapitalinõuetes ja kindlustusandjate kohustuste hindamisel. Solventsuse suhtarvus nähakse väikest
langust (umbes 2 protsendipunktiline) madala tulususega keskkonna parema kajastamise tõttu.
Järelevalvekvaliteedi tõstmise kaudu parandatakse järelevalveasutuste suutlikkust kaitsta kindlustatud
isikuid nii kindlustusgruppide kui ka piiriüleses kindlustustegevuse korral. EIOPA rolli tugevdamine
tagab, et kui järelevalveasutuste vahel esinevad erimeelsused piiriüleses järelevalves, siis aitab EIOPA
neid erimeelsusi lahendada. Õiged ja õigeaegsed otsused piiriüleses järelevalves aitavad ära hoida
kindlustusandjate raskustesse sattumise, millel oleks negatiivne mõju kindlustusvõtjatele ja soodustatud
isikutele.
Nõue integreerida oma riskide hindamisse ja investeerimistegevustesse makrotasandi aspektid võib
vähendada stiimuleid liigseks riskikäitumiseks. Lisaks parandatakse järelevalveasutuse sekkumise
võimalusi kindlustusandja likviidsushaavatavuste korral.
Mõju Eesti turuosalistele
Sihtrühma suurus. Eestis on asutatud kaheksa kahjukindlustusandjat ja kuus välismaise
kahjukindlustusandja Eesi filiaali ning kaks elukindlustusandjat ja kolm välismaise elukindlustusandja
29
Eesti filiaali. Eesti kindlustusandjatest on filiaal välisriigis viiel kindlustusandjal. Ettepanek mõjutab
eelkõige Eestis asutatud kindlustusandjaid, kuid seoses piirülese järelevalve tõhustamisega puudutab
eelnõu ka piiriüleselt tegutsevaid kindlustusandjaid.
Joonis 2. Eesti kahjukindlustusturg (allikas: Finantsinspektsiooni publikatsioon: „Eesti finantsteenuste
turg 30. juuni 2021 seisuga“
Joonis 3. Eesti elukindlustusturg (allikas: Finantsinspektsiooni publikatsioon: „Eesti finantsteenuste turg
30. juuni 2021 seisuga“
Mõju. Eesti kohaldab Solventsus II reegleid kõikidele kindlustusandjatele, olenemata nende suurusest,
mistõttu uute piirmäärade kehtestamine artiklis 4 ei mõjuta Eesti kindlustusandjaid. Eesti peab oluliseks
tagada kõikidele Eesti kindlustusvõtjatele võrdne kaitsetase (kohaldades kõikidele kindlustusandjatele
Solventsus II reegleid). Samuti peab Eesti oluliseks kohelda kindlustusandjaid kindlustusregulatsiooni
30
kohaldamisel võrdselt. Lisaks tagab Solventsus II kindlustusandjale EL passi (kindlustusandja saab
teenust osutada ka piiriüleselt).
Leevendusmeetmete rakendamine mõjutab hetkel kahte Eesti kindlustusandjat, kes klassifitseeruks
automaatselt madala riskiprofiiliga kindlustusandjaks ning saaks kasutada ettepanekuga ettenähtud
leevendusmeetmed. Leevenduste kasutamine on vabatahtlik. Kuna juba tegutsevatel kindlustusandjatel
on tegutsemiseks vajalikud süsteemid ja protsessid paigas, ei pruugi leevenduste kasutamine suurt efekti
anda, mistõttu järelevalve teavitamine ja leevenduste kasutamise kohta aruandluse esitamine ei pruugi
olla proportsioonis saadava kasuga. Suurem kasu leevendustest oleks uutel kindlustusturule sisenejatel.
Ka kehtivas regulatsioonis on ette nähtud leevendused näiteks järelevalvelise aruandluse esitamisel, kuid
Finantsinspektsioon ei ole vastavate leevenduste kasutamist seni ette näinud.
Kõigi rohkem mõjutavad Eesti kindlustusandjaid järgmised muudatused: kindlustusandjate
juhtimissüsteem (huvide lahusus ja lisaressurss võtmefunktsioonide lahususe tagamiseks,
kliimamuutuste riski hindamine - stsenaariumanalüüs), likviidsusplaanide koostamise nõue, avaliku
aruande avalikustamine kahes osas ning Solventsus II auditeerimiskohustuse lisandumine.
Kindlustusandjate hinnangul tähendavad muudatused tööjõukulude kasvu (huvide lahususe tagamine) ja
suutlikkuse suurendamist, et teatud uusi kohustusi täita. EIOPA on hinnanud, et likviidsusriski juhtimise
süsteemi arendamise korral oleks täistööaja ekvivalent 0,46 (0,06% kogu töötajatest) ning hiljem aastane
ekvivalent 0,41 (0,05% kogu töötajatest).
Tehniliste eraldiste sisendeid puudutavad muudatusettepanekud (volatiilsuse kohandamine, kattuvuse
kohandamine) Eesti kindlustusandjate tegevust hetkel ei mõjuta. Ekstrapoleerimisel on kindlasti oluline
mõju pikaajaliste kohustustega kindlustusandjatele. Meetodi kirjeldus direktiivi tekstis on hetkel väga
üldine ja täpset arvutust stressina ei ole läbi tehtud, kuid mõju kapitalinõude kaetusele võib osutuda
arvestatavaks. Sümmeetrilise kohanduse muudatus mõjutab peamiselt elukindlustusandjaid läbi
investeerimisriskiga elukindlustuse finantskohustuse käitumise stressitingimustes. Kõrgete turgude
tingimustes suurendab see aktsiariski kapitalinõude suurust. Seetõttu on positiivne, et pikaajaliste
investeeringutega seotud muudatused loovad võimaluse teha pikaajalisi aktsiainvetseeringuid teatud
varaklassidesse nii, et kapitali hoidmise vajaduse ei ole enam nii kõrge. Otseinvesteeringute maht on
Eestis olnud seni üsna väike. Muudatused võimaldavad kindlustusandjatel rohkem selliseid
investeeringuid kaasata (eeldusel, et need sobivad muude kindlustusandjate põhimõtetega).
Kindlustusandjatel võib see tähendada ka mõningaid kulusid hindamaks pikaajaliste
aktsiainvesteeringute sobivuskriteeriumite täitmist.
Mõju kindlustuse klientidele
Sihtrühma suurus. Ettepanek mõjutab Eestis asutatud kindlustusandjate kliente ja siin piiriüleselt
tegutsevate kindlustusandjate kliente.
Mõju. Ettepaneku mõju võib üldiselt pidada positiivseks. Siiski kapitalinõuetes teatud soodustuste
andmine kindlustusandjatele võib tähendab järeleandmist kindlustuse klientide kaitses. Lisaks võib
kindlustusandjate halduskoormuse (eelkõige seoeses uuete makrousaldatavusmeetmetega) tõus
tähendada kindlustusmaksete tõusu.
31
Samas piiriülese järelevalvekvaliteedi parandamine tagab, et kui lepinguriigi kindlustusandja tegevuses
on ohumärgid, siis jõuavad järelevalveasutused kiiremini sekkuda ja kaitsta paremini kindlustatud
isikute huve. Avaliku aruande lihtsamaks muutmine tagab, et ka kindlustuse kliendid saavad sellest
paremini aru, kuna teatud juhtudel võib kindlustuse klient kindlustusotsuse tegemisel lähtuda lisaks
kindlustustingimustele ka kindlustusandja tegevusnäitajatest.
Mõju Finantsinspektsiooni tegevusele
Sihtrühma suurus. Finantsinspektsioonis on 110 töötajat, kuid muudatused mõjutavad
järelevalvetegevust tervikuna.
Finantsinspektsiooni halduskoormis tõuseb vähemalt seoses järgmiste tegevustega:
- hindamine, kas kindlustusandja kvalifitseerub madala riskiprofiiliga kindlustusandjaks;
- kindlustusandja taotluse hindamine, kui ta soovib teatud leevendusmeetmeid kasutada;
- leevendusmeetmete kasutamise järjepidev jälgimine;
- järelevalve selle üle, et kindlustusandjad järgiksid pikaajaliste aktsiainvesteeringute uusi
kriteeriume;
- koostöö ja teabevahetuse mahu suurenemine seoses piiriülese järelevalvega (eriti, kuna vaid
kolm kindlustusandjat on orienteeritud vaid kohalikul kindlustusturul teenuse osutamisele);
- täiendavate sobivushindamiste läbiviimine;
- järelevalve seoses muude uute nõuetega.
Mõnevõrra võib Finantsinspektsiooni koormus väheneda seoses sellega, et madala riskiprofiiliga
kindlustusandjad peavad esitama järelevalvele harvemini teavet (nt regulaarne aruanne, ORSA) või ei
pea seda tegema üldse.
Teatud uute nõuete üle järelevalve teostamiseks peab Finantsinspektsioon ka oma kompetentsi
suurendama, mis tähendab samuti kulusid.
Mõju audiitorettevõtjatele ja vandeaudiitoritele
Sihtrühma suurus: kõik Eestis vandeaudiitori kutset omavad vandeaudiitorid (344 spetsialisti) ja kõik
tegevusluba omavad audiitorettevõtjad (137 juriidilist isikut), kuid otsene mõju avaldub nendele, kes
peavad hakkama kindlustusandja Solventsus II bilansi aruannet auditeerima.
Mõju. Ettepaneku kohaselt tuleb solventsus ja finantsseisundi aruande osaks olev bilansiaruanne
auditeerida ehk audiitoritel peab olema kompetents Solventsus II andmete auditeerimiseks. Tegemist ei
ole raamatupidamisbilansiga.
Mõju riigisektorile
Ettepanekul puudub otsene mõju riigi eelarvele.
5.2. Kindlustusandjate finantsseisundi taastamise kava ja kriisilahenduse raamitiku mõju
Üldine mõju ülevaade
32
Ettepanekuga ette nähtud meetmed aitavad tagada, et järelevalvel on selgemad volitused varajaseks
sekkumiseks ja kindlustusturg on piisavalt ette valmistunud, et kindlustusandja hätta sattumise korral
taastuks ta finantsseisund võimalikult kiiresti ja tagatud oleks kindlustusvõtjate ees võetud kohustuste
täitmine (nö ennetavad meetmed). Seega aitavad uued meetmed kaasa kindlustusvõtjate paremale
kaitsele. Kui kindlustusandja ei suuda täita kindlusvõtjate ees võetud kohustusi, võib see seada neid
märkimisväärsetesse sotsiaalsetesse ja rahalistesse raskustesse, mis on tingitud nende
kindlustuslepingute kehtivuse lõpetamisest tulenevalt kindlustuskaitse puudumisest.
Kaudse mõjuna aitaksid ELi meetmed tagada nende kindlustusandjate funktsioonide järjepidevuse, kelle
häire võib kahjustada finantsstabiilsust ja/või reaalmajandust, ning kaitsta riiklikke vahendeid (piirates
riski, et raskustes kindlustusandjaid tuleb päästa).
ELi meetmed tagaksid, et kõigi mõjutatud liikmesriikide huvid, sealhulgas need, kus asub emaettevõte
ja need, kus asuvad raskustes oleva grupi tütarettevõtted ja filiaalid, võetaks nõuetekohaselt arvesse ning
et need huvid on nii planeerimisetapis kui ka kriisilahenduse etapis asjakohaselt tasakaalus.
Mõju Eesti turuosalistele
Sihtrühma suurus. Sama, mis Solventsus II ettepaneku mõju puhul (vt punkt 5.1), kuid finantsseisundi
taastamise kava koostamise kohustus kohaldub 80%-le kindlustusturust ja kriisilahenduse kava tuleb
koostada 70%-le turust (vt ka allpool täpsemat sihtrühma määratlus).
Tasub meeles pidada, et ettepanekuga nähakse ette miinimum raamistik ehk liikmesriik või
järelevalveasutus võib otsustada, et raamistikku kohaldatakse kõikidele kindlustusandjatele. Sellisel
juhul mõjutab ettepanek kõiki Eesti kindlustusandjaid.
Mõju. Ennetavate finantsseisundi taastamise kavade koostamine tekitaks kindlustusandjatele kulusid
alates kriisilahenduse kavandamise jaoks teabe avalikustamisest kuni kriisilahenduskõlblikkust
takistavate elementidega tegelemise jaoks võimalike muudatuste tegemiseni. Elukindlustusandjatest
peab finantsseisundi taastamise kava koostama üks kindlustusandja kahest. Filiaalid kava koostama ei
pea, kuigi nende turuosa Eesti elukindlustusturul moodustab 36%. Seitsmest kahjukindlustusandjatest ei
pea kava koostama 1–2 kindlustusandjat, kuna nad on madala riskiprofiiliga kindlustusandjad ning 2
kindlustusandjat, kuna nad kuuluvad kindlustusgruppi (kava koostatakse grupi tasandil). Seega peavad
kava koostama vähemalt 3–4 kindlustusandjat. Kindlustusandja jaoks võib see kaasa tuua mõningaid
personali-, IT- ja konsultandikulusid. Suurem sünergia olemasolevate protsessidega, nagu ORSA, võib
aidata kulusid optimeerida. Juhtimissüsteemi osana tuleb finantsseisudi taastamise kava perioodiliselt
ajakohastada.
Kuigi kriisilahenduskava koostavad kriisilahendusasutused, tõuseb kindlustusandja halduskoormus
seoses kriisilahendusasutusele nõuetekohase teabe esitamisega, mis on vajalik kriisilahenduskava
koostamiseks.
Suurem mõju avaldub juhul, kui mõne Eesti kindlustusandja suhtes on vajalik algatada kriisilahendus
ning kriisilahendusasutus rakendab kindlustusandja suhtes ühte või mitut kriisilahendusmeedet.
Kriisilahendusmeetmete rakendamine võib mõjutada nii kindlustusvõtjaid, omanikke, võlausaldajaid ja
kindlustusandja juhte. Direktiivis ette nähtud meetmeid ei pea kriisilahendusasutus kasutama, kui ükski
Eesti kindlustusandja ei anna põhjust kriisilahenduse käivitamiseks. Näiteks 2021. a teise kvartali lõpu
seisuga täitsid kõik Eesti kahjukindlustusandjad kapitalinõudeid. Sektori kapitaliseeritus kasvas tänu
33
kasumlikkusele 203,5%ni. Elukindlustussektori kapitaliseerituse tase teises kvartalis veidi langes,
solventsuskapitalinõude kaetus vähenes 157%-lt 155%-le.
Mõju kindlustuse klientidele
Sihtrühma suurus. Ettepanek mõjutab Eestis asutatud kindlustusandjate kliente ning siin piiriüleselt
tegutsevate kindlustusandjate kliente.
Mõju avaldub kindlustusmaksete suurenemises, kuivõrd kriisilahendusasutuse loomise ja tegevusega
seotud kulud kaetakse ilmselt kindlustusandjate järelevalvetasudest, kui kriisilahendusasutus luuakse
näiteks Finantsinspektsiooni juurde (integreeritakse kriisilahenduse üksusega). Järelevalvetasude tõusu
katavad kindlustusandjad üldiselt kindlustusmaksete tõstmisega.
Samuti avaldub mõju kindlustuse klientidele, kelle kindlustusandja on sattunud raskustesse, mistõttu on
kindlustusandja suhtes algatatud kriisilahendus. Ettepanekuga tagatakse kindlustuse klientide parem
kaitse ja kindlustuskaitse jätkamine sellistes olukordades.
Ühe kriisilahendusmeetme rakendamisel kindlustuslepingutest tulenevatele nõuetele võivad
kriisilahendusasutused näiteks ka restruktureerida nendega seotud kindlustuslepingute tingimusi ehk see
meede annab võimaluse osasid kahjusid ka kindlustusvõtjatele kanda.
Mõju Finantsinspektsioonile ja kriisilahendusasutusele
Finantsinspektsioonile tähendab finantsseisundi taastamise kava hindamine ja asjakohasel juhul teiste
liikmesriikide järelevalveasutustega kavade jagamine halduskoormuse tõusu. EIOPA on hinnanud, et
sõltuvalt liikmesriikidest võib kavade esmahindamisel täistööaja ekvivalent olla 0,05–5 ja edaspidi 0,06–
3.
Seoses kriisilahendusraamistiku rakendamisega tuleb luua kriisilahendusasutus. Eesti puhul võib see ühe
valikuvariandina tähendada vastava funktsiooni integreerimist näiteks Finantsinspektsiooni juures asuva
panganduse kriisilahenduse üksusega. Finantsinspektsiooni hinnangul tulekse sellisel juhul täiendavat
tööjõudu kaasata viie täistööaja ekvivalendi ulatuses (finantsanalüütikud, jurist, IT-ekspert jne).
Funktsiooni täitmise aastane kulu võib hinnanguliselt olla 500 000 eurot. EIOPA on hinnanud, et
aastakulu võiks sõltuvalt riigist jääda 21000–450000 euro vahele.
Tõenäosus, et Eestisse loodav kriisilahendusasutus peab mõne Eesti kindlustusandja suhtes
kriisilahendusmeetmeid ka rakendama, on pigem väike, aga mitte olematu.
Kriisilahendusasutuse koormus suureneb ka seoses kriisilahenduskolleegiumites osalemisega.
Mõju riigisektorile
Ettepanekuga nähakse ette roll vastutavale ministeeriumile ehk rahandusministeeriumile, kui ta ise ei
ole kriisilahendusasutus. Näiteks teavitab kriisilahendusasutus pädevat ministeeriumit direktiivi
kohaselt tehtud otsustest ja juhul kui riigisiseses õiguses ei ole teisiti sätestatud, palub enne otsese
eelarvemõjuga või süsteemse mõjuga otsuste rakendamist ministeeriumi heakskiitu. Samuti tuleb
ministeeriumi teavitada, kui selgub, et kindlustusandja suhtes tuleb algatada kriisilahendus, kuna
kriisilahenduse käivitamise tingimused on täidetud. Pädev ministeerium tuleb kaasata asjakohasel juhul
ka kriisilahenduse kolleegiumisse.
34
Finantskriisi lahendamine toimub Eestis näiteks Rahandusministeeriumi, Eesti Panga ja
Finantsinspektsiooni koostöös. Eelnimetatud asutused on omavahel sõlminud selle tarbeks mitu
koostöölepet. Vajadusel võivad osapooled kaasata finantskriisi lahendamisesse kolmandaid osapooli.
6 SEISUKOHTADE SELGITUSED
6.1. Seisukohtade selgitused Solventsus II ettepaneku kohta
1) Toetame üldiselt kindlustusregulatsiooni muudatuste eesmärke, eelkõige järelevalvekvaliteedi
parandamist, väikeste kindlustusandjate halduskoormuse vähendamist ja majanduse pikaajalise
rahastamise tõhustamist. Seejuures peame jätkuvalt kõige olulisemaks kindlustuse klientide kaitse
tagamist, mistõttu on tähtis, et nii Eesti kindlustusandja kui ka siin piiriüleselt tegutseva
kindlustusandja tegevus on jätkusuutlik.
Selgitus. Oleme nõus, et kuigi üldiselt toimib Solventsus II raamistik tõhusalt, tuleb selle teatud elemente
täiustada, mistõttu toetame kindlustusregulatsiooni muudatuste eesmärke. Peame oluliseks
järelevalvekvaliteedi parandamist ja koostöö tõhustamist liikmesriikide järelevalveasutuste vahel.
Väikese kindlustusturu puhul on asjakohane ka teatud proportsionaalsuse põhimõtete kasutamine,
vähendades väikeste ja vähem riskantsete kindlustusandjate halduskoormust. Kõikide nimetatud
eesmärkide saavutamine ei tohiks seada ohtu kindlustusandjate usaldatavust ja kindlustusvõtjate kaitset
ning Solventsus II raamistik peaks jääma ka edaspidi riskipõhiseks.
2) Toetame, et sõltuvalt kindlustusandja suurusest ning tema tegevuse mahust ja spetsiifikast
rakendatakse asjakohastel juhtudel leevendusmeetmeid, kuid selliste meetmete kasutusele
võtmisega kindlustusandjale kaasnev täiendav koormus ei tohiks ületada sellisest meetmest
saadavat kasu. Seejuures toetame ettepanekus ette nähtud lihtsustusi mitteoluliste riskide
kapitalinõuete arvutamisel.
Selgitus. Ettepaneku kohaselt saavad madala riskiprofiiliga kindlustusandjad kasutada
proportsionaalsuse põhimõtetele tuginedes teatud leevendusi, kuid ettepanekus esitatud kriteeriumide
(mis on seotud piiriülese tegevuse, investeerimise, tehniliste eraldiste suuruse, kindlustusmaksete,
edasikindlustustegevusega jne) põhjal oleks Eestis hetkel vaid 2 kindlustusandjat, kes oleks madala
riskiprofiiliga ning leevenduste rakendamisest ka kasu võiksid saada (üks peamisi tõkendeid on Eesti
kindlustusandjate piiriülese tegevuse maht üle 5%). Seetõttu toetame ettepanekus esitatud lahendust, et
ka teised kindlustusandjad saavad soovi korral järelevalveaustuselt taotleda teatud leevenduste
kasutamist. Esimesel juhul teavitab kindlustusandja järelevalve asutust, et ta on madala riskiprofiiliga
ja soovib teatud leevendusi kasutada, misjärel saab järelevalveasutus sellest keelduda vaid juhul, kui
kindlustusandja ei vasta mõnele madala riskiprofilliga kindlustusandja määratlemise kriteeriumile (ehk
tegemist on nö automaatse mehhanismiga). Teisel juhul peab kindlustusandja esitama järelevalvele
taotluse leevenduste kasutamiseks ning sellisel juhul hindab järelevalve juba kindlustusandjapõhiselt,
kas rahuldada taotlus või mitte.
Leevendusmeetmete rakendamine tähendab aga, et kindlustusandja peab kord aastas järelevalvet
teavitama leevenduste kasutamisest, kuid ettepaneku tekstist ei selgu, mis detailsusastmes see teavitus
peab olema ehk millise lisakoormuse see kindlustusandjale kaasa toob. Kuigi leevenduste kasutamine
on vabatahtlik, peaks proportsionaalsuse põhimõtete raamistik olema selline, et leevenduste
rakendamine ei tähendaks kindlustusandjale lisakoormust, mis kaaluks üles sellest meetmest saadava
kasu/leevenduse.
35
Nõustume, et kõik kindlustusandjad saavad kasutada solventsuskapitalinõude arvutamisel lihtsustusi
vastavalt ette nähtud kriteeriumidele.
3) Toetame kindlustusandja määratlemist automaatselt madala riskiprofiiliga kindlustusandjaks
juhul, kui järelevalve asutus saab tulenevalt kindlustusandja riskihinnangust, riigi kindlustusturu
eripäradest ja klientide kaitse seisukohast piirata sellel kindlustusandjal leevendusmeetmete
kasutamist.
Selgitus. Ettepaneku kohaselt kuulub kindlustusandja, kes vastab etteantud kvantitatiivsetele
kriteeriumitele, automaatselt madala riskiprofiiliga kindlustusandja klassi (järelevalveasutus küll
hindab ka seda, aga ei saa klassi kuulumise kohta keelduvat otsust teha, kui kõik tingimused on täidetud)
ning järelevalveasutuse ainuke sekkumismeede on, et erakorralisel juhul võib ta piirata sellisel
kindlustusandjal talle mõeldud leevenduste kasutamist. Sellise automaatse mehhanismiga soovitakse
tagada, et kindlustusandjaid koheldaks erinevates liikmesriikides võrdselt. Kriteeriumid on
kvantitatiivsed, et kindlustusandja saaks ise hinnata, kas ta vastab kriteeriumietele ning teavitab siis
sellest järelevalveasutust. Leevenduste kasutamine on vabatahtlik. Me nõustume, et kindlustusandja
määratlemine madala riskiprofiiliga kindlustusandjaks võib olla automaatne, kuid peame oluliseks
järelevalveaustusele selgema sõnaõiguse andmist, kui tulenevalt kindlustusandja riskihinnangust,
kindlustusturu eripärast või kindlustuse klientide seisukohast on teatud juhtudel põhjendatud
leevenduste kasutamise piiramine või keelamine. Samuti peame oluliseks, et järelevalveasustusel oleks
juba esimese hindamise ajal ülevaade kasutatavatest leevendustest.
4) Toetame kindlustuse klientidele mõeldud avaliku aruande lihtsustamist. Eelistame solventsuse
ja finantsseisundi aruande osaks oleva bilansi auditeerimiskohustuse jätmist liikmesriigi
valikukohaks.
Selgitus. Kuivõrd kindlustusandjate solventsuse ja finantsseisundi aruannet ehk avalikku aruannet on
peetud väga tehniliseks ja mahukaks ning tavakodanikule raskesti loetavaks, on ettepanekus pakutud
lahendus, et avalik aruanne koosneb kahest osast. Üks osa on suunatud kindlustuse klientidele ja teine
huvirühmadele. Oleme nõus, et klientidele suunatud aruande osa peaks olema lihtne ja kergesti loetav.
Kuigi kahe erineva aruandeosa koostamine tähendab kindlustusandjale lisakoormust, ei tohiks see
koormus olla märkimisväärne.
Leiame, et solventsuse ja finantsseisundi aruande osaks oleva bilansi auditeerimiskohustuse
rakendamine peaks jääma liikmesriigi otsustada, kuna liikmesriikide praktikad Solventsus II andmete
auditeerimiskohustuste kehtestamisel on väga erinevad. Lisaks peaks tekst olema selgem selles osas,
mida Solventsus II bilansi auditeerimine täpselt tähendab ehk millised sammaud peab audiitor kindlasti
läbima, tagamaks ka, et auditi kvaliteet on kõikides riikides sama.
5) Üldiselt toetame järelevalveliste meetmete laiendamist (näiteks elukindlustuslepingu
ülesütlemise peatamist, dividendide maksmise piiramist või boonustele õiguste vähendamist)
erakorraliste turuüleste šokkide olukorras, kuid eelistame selliste erakorraliste olukordade
täpsustamist direktiivi tasandil, et oleks piisavalt õigusselge, millal järelevalve neid meetmeid võib
rakendada.
Selgitus. Järelevalveasutustele antakse võimalus erakorralises turuüleses šokiolukorras ja viimase
abinõuna ajutiselt peatada näiteks elukindlustuslepingute ülesütlemine, kui kindlustusandja seisab
silmitsi oluliste likviidsusriskidega, mis võivad ohustada kindlustusvõtjate kaitset või finantssüsteemi
stabiilsust (sellist vahendit võib rakendada kolm kuud). Lisaks peaks järelevalveasutustel olema õigus
36
vähendada elukindlustusandja klientide õigusi (nt vähendada õigust boonustele, mida kindlustusvõtjatel
oli algselt õigus saada), piirata/keelata dividendide maksmine või muude väljamaksete tegemine
aktsionäridele või piirata või peatada aktsiate tagasiostmist ning omavahendite tagasimaksmist või
tagasivõtmist.
Üldiselt nõustume, et järelevalveasutusel sellised õigused on, kuid meie hinnangul peaks direktiivi tekst
olema selgem osas, millal järelevalveasutus neid õigusi rakendada võib (viimase abinõuna).
Ettepanekuga antakse küll EIOPA-le mandaat täpsustada tehnilistes standardites, mida on mõeldud
erakorralise turuülese šoki all, kuid selguse huvides tuleks ka direktiivi tekstis täpsustada, millised
olukorrad võivad ühtviisi negatiivselt mõjutada kogu kindlustusturgu ja tekitada turuülest šokki, mis
omakorda annaks järelevalveasutusele õiguse rakendada viimase abinõuna eelpoolkirjeldatud
meetmeid. Mõistame, et selliste sündmuste kinnise loetelu esitamine on problemaatiline, kuid suurema
selguse andmiseks ei olekski see tingimata vajalik.
6) Toetame liikmesriikide järelevalveasutuste vahelise koostöö ja teabevahetusega seotud õigusi ja
kohustuste täpsustamist, seda eelkõige olukorras, kui kindlustusandja osutab teises lepinguriigis
olulises mahus piiriülest kindlustusteenust.
Koduriigi ja sihtriigi (home-host) järelevalves nähakse ette miinimumnõuded selle kohta, millist teavet
peaksid koduriigi ja sihtriigi järelevalveasutused omavahel vahetama, kui kindlustusandja tegutseb
piiriüleselt. Eelkõige vahetatakse teavet, kui kindlustusandja piiriülene tegevus teises liikmesriigis on
oluline. Olulisuse määratlemisel võetakse aluseks kindlustusandja tegevusmaht koduriigis (kui bruto
kindlustusmaksed ületavad 5%). Kuigi teabevahetuse ja koostöö kvaliteedi parandamine võib tõsta
järelevalveasutuste koormust, aitab see tagada, et jõutakse õigeaegselt sekkuda, kui kindlustusandja
puhul võib esineda oht, et ta satub raksustesse, mistõttu on haavatavad ka tema piiriülesed kliendid.
7) Leiame, et makrousaldatavusinstrumentide sissetoomisel kindlustusregulatsiooni on oluline
arvestada kindlustusturu spetsiifikat. Sõltuvalt kindlustusandja riskiprofiilist ja osutatavatest
kindlustusteenustest ei ole likviidsusplaani koostamise nõuet asjakohane ja proportsionaalne
kohaldada kõikidele kindlustusandjatele.
Selgitus. Ettepanek tutvustab nõudeid likviidsuse juhtimisele ja planeerimisele. Kindlustusandjad
peavad likviidsusriski jälgimiseks välja töötama likviidsusriski näitajad. Leiame, et likviidsusriski
juhtimisega seotud kohustuste kehtestamisel on eelkõige oluline võtta arvesse järgmisi asjaolusid: (i)
kui suur roll on kindlustuses likviidsusriskil; (ii) millises detailsuses ja millise sagedusega tuleks
koostada likviidsusriski juhtimise plaan ning (iii) millist lisaväärtust selle plaani esitamine
järelevalveasutusele annab.
Lisaks integreeritakse ORSA-sse makromajanduslikud aspektid. Kindlustusandjad peavad hakkama
hindama usutavate makromajanduslike ja finantsturgude arengute, sealhulgas ebasoodsate
majandusstsenaariumide mõju nende riskiprofiilile, äriotsustele ja maksevõime vajadustele. Samuti
peaksid nad oma investeerimisstrateegia otsustamisel arvesse võtma võimalikke makromajandus- ja
finantsturgude arenguid ning järelevalveasutuse taotlusel ka makrotasandi usaldatavusjärelevalvega
seotud probleeme. Samuti hindavad, mil määral võivad nende investeerimisstrateegiad mõjutada
makromajanduslikke ja finantsturgude arengut ning võivad muutuda süsteemsete riskide allikateks, ning
võtavad sellised kaalutlused oma investeerimisotsuste osana arvesse.
37
6.2. Seisukohad ja seisukohtade selgitused kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja
kriisilahenduse raamistiku kohta
8) Toetame kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku
põhieesmärki – kindlustuse klientide kaitset –, kuid leiame, et uus raamistik ei võta piisavalt
arvesse väikeste kindlustusturgude eripära. Eelistame kriisilahenduse kohaldamist
kindlustusgruppide tasandil.
Selgitus. Ettepaneku põhieesmärk on pakkuda täiendavat kaitset kindlustatud isikutele. Vaatamata
Solventsus II-ga loodud tugevale usaldatavusraamistikule ei saa kindlustusandja raskustesse sattumist
täielikult välistada. Kindlustusandjate raskustesse sattumine võib oluliselt mõjutada kindlustusvõtjaid,
soodustatud isikuid ja kahju kannatanud pooli. Oluline on tagada kriitiliste funktsioonide jätkumine,
vältida ebasoodsat mõju finantsstabiilsusele ja kaitsta avaliku sektori vahendeid.
Oleme nõus, et uus raamistik ei peaks kohalduma kõigile kindlustusandjatele, kuid meie hinnangul tuleks
ettepanekus ette nähtud kohaldamisulatust veelgi kitsendada. Ennetavate finantsseisundi taastamise
kavade koostamise kohustus peaks olema automaatselt vaid süsteemselt olulistel kindlustusandjatel,
kuid järelevalveasutus peaks riskipõhiselt hindama, milliste kindlustusandjate suhtes on asjakohane
seda nõuet lisaks kohaldada. Nii võiks üldine põhimõte olla, et kindlustusandja, kes ei mõjuta
finantsstabiilsust ega reaalmajandust oluliselt, ei pea koostama neid kavasid.
Samas nõustume, et kui kindlustusandja kuulub uue raamistiku skoopi, oleks ka tema suhtes võimalik
kohaldada vähemkoormavate kavade koostamise nõuet. Leevenduste andmine on põhjendatud
kindlustusandjatele, kes ei mõjuta oluliselt finantssektorit ja reaalmajandust laiemalt, eriti veel neile,
kes tegelevad peamiselt lühiajaliste kindlustuslepingute pakkumisega, mille asendamine on lihtne (nt
ettevõtted, kes pakuvad kuni aastaseid kindlustuslepinguid).
Meie hinnangul peaks uus kriisilahenduse raamistiku kohalduma kindlustusgruppide tasandil ning
liikmesriigil endal oleks võimalus laiendada raamistiku kohaldamist ka teistele kindlustusandjatele.
Üldiselt oleme nõus, et EL finantsturu seisukohast on oluline, et liikmesriikidele oleksid tagatud võrdsed
võimalused kriiside ennetamiseks ja sujuvaks lahendamiseks ning välistatud peaks olema regulatiivne
arbitraaž kriisihaldusmeetmete rakendamisel, kuid uue raamistiku laiemaks eesmärgiks peaks olema
ühtse turu põhimõtete kindlustamine ja võimaluste loomine eelkõige piiriüleste kindlustusgruppide
kriisijuhtimiseks.
Selleks, et kindlustusandjate kriisilahenduse direktiiv Eesti kindlustusturu jaoks oleks võimalikult vähe
koormav, peaks direktiivis võimalikult paljud otsustuskohad jääma liikmesriigi otsustada.
Meie hinnangul ei ole tekst piisavalt selge ka selles osas, kuidas määratakse 80% ja 70%
kindlustusturust, kellele regulatsioon kohaldub. Kas viidatud protsentide arvestuses võetakse arvesse ka
filiaalide turuosad, kuigi neile regulatsioon ei kohaldu? Eesti näitel moodustavad elukindlustuse
filiaalid turuosa 36% ja kahjukindlustuse filiaalid 39% ehk filiaalid mängivad olulist rolli turu suuruse
määratlemisel. Samuti pole selge, kas kriisilahendust saab algatada ka nende kindlustusandjate suhtes
(kui vastavd tingimused on täidetud), kelle kohta ei ole kava koostatud või toimub kindlustusandja
lõpetamine tavalise maksejõuetusmenetluse raames.
9) Leiame, et kriisilahendusasutuse loomise kohustus peaks olema vajaduspõhine.
38
Selgitus. Kuivõrd meie hinnangul ei ole asjakohane kohaldada uut kriisilahenduse raamistikku kõikide
kindlustusandjate suhtes (vt positsiooni nr 8), peaks ka kriisilahendusasutuse loomise kohustus olema
vajaduspõhine. Samas nõustume, et kui selline kohustus tuleb, siis see peaks olema iga liikmesriigi enda
otsustada, milline konkreetne riigisisene ametiasutus (või asutused) on vastutav direktiivi ettepanekus
sätestatud meetmete rakendamise eest ehk täidab kriisilahendamise funktsiooni.
Ettepaneku kohaselt peaks kriisilahenduse planeerimisega (kava koostamine) hõlmatud olema 70% riigi
kindlustusturust (kahjukindlustuse turuosa põhineb kindlustusmaksete brutosummal ja elukindlustuse
turuosa põhineb kindlustustehniliste eraldiste brutosummal). Kindlustusandjad, kelle kohta kava
koostatakse, tuleb välja valida nende suuruse, ärimudeli, riskiprofiili, seotuse, asendatavuse ja
kindlustusvõtjale avaldatava maksejõuetuse tõenäolise mõju põhjal. Samuti võtab asutus arvesse
kindlustusandja piiriülest tegevust ja kriitiliste funktsioonide olemasolu. Sealjuures välistatakse madala
riskiprofiiliga kindlustusandjad ja kindlustusandjad, kes kuuluvad kindlustusgruppi, millisel juhul
koostatakse vastavad kavad juba grupi tasandil. Selle 70% arvutuse sisse võib arvestada ka viimati
nimetatud kindlustusandjad ehk kelle suhtes koostatakse kava grupi tasandil. Eestis on 2
elukindlustusandjat, kes mõlemad kuuluvad gruppi, neist üks kindlustusgruppi ja teine
pangandusgruppi. Seega peaks kriisilahendusasutus kriisilahenduskava koostama vaid ühe
elukindlustusandja kohta. Kahjukindlustusandjatest tuleks kava koostada ilmselt 3-4 kindlustusandja
kohta.
Juhul, kui viia kindlustusandjate kriisilahenduse funktsioon Finantsinspektsiooni juures asuva
kriisilahendusüksuse juurde, peaks FI hinnanguliselt kaasama täiendavat tööjõuressurssi 5 FTE
(täistööaja ekvivalent) ulatuses ning üksuse loomisega seotud aastane kulu võib FI hinnangul olla kuni
500 000 eurot. See tõstatab küsimuse, kas uus regulatsioon on proportsioonis Eesti kindlustusturu
suurusega.
10) Kriisilahendus peaks käivituma viimase meetmena, kui muud seadusest tulenevad
järelevalvelised vahendid ei ole kindlustatud isikute kaitse tagamiseks piisavad. Samas on oluline
õigeaegne sekkumine.
Selgitus. Ettepaneku kohaselt käivitub kriisilahendus, kui kindlustusandja on raskustes (failing) või
satub sellesse tõenäoliselt, ning ei ole teist lahendust, mis päästaks selle kindlustusandja piisava aja
jooksul. Samuti tuleks kriisilahendusmeetmeid rakendada juhul, kui see on vajalik avaliku huvi
seisukohast. Näiteks peetakse kindlustusandjat raskustes olevaks või tõenäoliselt sellesse sattumas, kui:
- kindlustusandja ei täida või tõenäoliselt ei täida miinimumkapitalinõuet ning sellele ei paista
head lahendust olevat;
- kindlustusandja ei täida tegevusloa saamise tingimusi või rikub tõsiselt õigusaktidest tulenevaid
kohustusi või tõenäoliselt rikub tulevikus nõudeid, mis on aluseks tegevusloa tühistamisele;
- kindlustusandja ei ole suuteline tasuma oma võlgu või täitma muid kohustusi;
- kindlustusandja vajab erakorralist avaliku sektori finantstoetust.
Nõustume, et kriisilahendus peaks käivituma alles siis, kui muud seadusest tulenevad järelevalvelised
meetmed või eraõiguslikud tegevused ei ole piisavad. Kriisilahendusmeetmete rakendamine peab olema
põhjendatud üldiste huvidega ja arvestama finantsstabiilsuse tagamise vajadust.
Meie hinnangul peaks run off meetme osas olema täiendav arutelu ja selgem (alus)informatsioon,
otsustamaks, kas kriisilahendusasutus või siiski järelevalveasutus peaks otsustama õiguse üle keelata
uute lepingute sõlmimine ning seejärel ka likvideerimismenetluse läbiviimise. Seetõttu ei ole me
veendunud, et eraldi kriisilahendusasutuse kasutamine on parim vorm kriisilahendusmeetmete
39
rakendamiseks. Samas varade ja kohustiste eraldamise meede võib osutuda vajalikuks sarnaselt
pangandussektori kriisilahenduse raamistikule. Sildkindlustusandja meede ilmselt ei leia Eesti
kindlustusturu kontekstis kasutamist. Samuti oleme arvamusel, et kriisilahenduses peaksid igal juhul
olema kindlustusandja omanikud need, kes kannavad esimesena kahjusid.
11) Toetame meetmeid, mis võimaldavad liikmesriikide järelevalve- ja kriisilahandusasutuste
vahel vahetada asjakohast teavet ja teha koostööd kriisiennetuse ja -lahendusega seotud
ülesannete täitmisel. Toetame kriisilahenduse kolleegiumite loomist piiriüleste
kindlustusgruppide korral.
Selgitus. Meie hinnangul on piiriülese kriisilahenduse korral esmatähtis hea koostöö pädevate asutuste
vahel.
Kui kindlustusandja piiriülese tegevuse maht on oluline (üle 5%), võib koduriigi järelevalveasutus
ettepaneku kohaselt esitada sihtriigi järelevalveasutuse palvel (request) talle kindlustusandja
finantsseisundi taastamise kava. Sihtriigi järelevalveasutus võib seda kava hinnata oma liikmesriigile
avalduva mõju vaates ning anda koduriigi järelevalveasutusele soovitusi seoses vastava kavaga. Sama
on kriisilahenduskavaga. Koduriigi kriisilahendusasutus esitab kriisilahenduskava sihtriigi asutusele
hindamiseks viimase palvel.
Lisaks on ettepanekus ette nähtud üldised otsuste vastuvõtmise põhimõtted, kui kriisilahendusega on
seotud mitu liikmesriiki, kuid selleks, et võtta arvesse kindlustusgrupi piiriülest olemust ning luua
terviklik ja integreeritud raamistik finantsseisundi taastamis- ja kriisilahendusmeetmete jaoks EL-is,
luuakse kriisilahenduskolleegiumid grupi kriisilahendusasutuse juhtimisel ja EIOPA osalusel.
Kolleegiumide eesmärk on koordineerida liikmesriikide pädevate asutuste ettevalmistus- ja
kriisilahendusmeetmeid, et tagada optimaalsed lahendused EL tasandil.
12) Toetame tõhusaid karistusi, kuid võimalikult suures ulatuses liikmesriikidele pädevuse jätmist
karistuste liigi ja määra osas. Karistused peavad olema proportsionaalsed rikkumise ulatuse, aga
ka rikkuja isikuga.
Selgitus: Eesti on seisukohal, et sanktsioonisüsteemide osas on liikmesriikidel ulatuslik kaalutlusõigus
ning väljaspool ELTL artiklis 83 sätestatud alust ei tohiks õigusaktid teha ettekirjutusi sanktsiooni tüübi
ega liigi, samuti sanktsiooni, kohta ning peaks jätma liikmesriikidele piisava paindlikkuse, et leida enda
sanktsioonisüsteemi sobituv lahendus. Samuti peaks liikmesriikidele jääma paindlikkus sanktsioneerida
vaid teatud raskemaid rikkumisi (ultima ratio põhimõte), st iga rikkumine ei pea olema kohustuslikus
korras karistatav.
13) Oleme arvamusel, et uue kriisilahendusraamistiku rakendamiseks tuleks liikmesriikidele näha
ette minimaalselt 24 kuud.
Selgitus. Ettepaneku kohaselt oleks direktiivi ülevõtmise tähtaeg 18 kuud ning rakendada tuleks seda
alates järgmisest päevast. Arvestades uue kriisilahendusraamistiku keerukust ning ka asjaolu, et
ettepaneku kohalt tuleb luua kriisilahendusasutus, siis meie hinnangul ei ole 18 kuud piisav uute nõuete
rakendamiseks.
40
6.3. Seisukohad komisjoni teatise kohta
14) Toetame komisjoni teatises esitatud järeldusi seoses kindlustuse tagatisskeemide, pandeemia
ja kliimariskidega.
Selgitus. Nõustume komisjoni teatises esitatud komisjoni järeldusega, et käesoleval hetkel ei ole õige
aeg võtta meetmeid kindlustuse tagatisskeeme käsitlevate eeskirjade ühtlustamiseks. Samuti peame
oluliseks, et komisjon kaalub võimalikke viise, kuidas suurendada valmisolekut pandeemiateks ja
muudeks sarnasteks sündmusteks tulevikus ning toetame komisjoni mõtet algatada kliimariskide
kindlustuse dialoog.
6.4. Varasemad seisukohad
Eesti positsioonide koostamisel lähtusime muu hulgas järgmistest varasematest Eesti positsioonidest:
Vabariigi Valitsuse 04. juuni 2020. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 19. juuni
2020. a istungil kinnitatud Eesti seisukohtadest Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa roheline
kokkulepe“ ja Kliimaseaduse kohta. Finantsasutuste kapitalinõuete muutmine rohevarade
arvestamiseks peab tuginema põhjalikule mõjuanalüüsile ja riskipõhisele lähenemisele. Kliima- ja
keskkonnariskide integreerimine majanduse rahastamisse peab olema järkjärguline ning suunised
üheselt mõistetavad ja praktikas kasutatavad. Investeeringutega seotud majandustegevuste
klassifitseerimisel ja aruandluses toetame võimalikult suures ulatuses (nõuete) ühtlustamist ja
digivõimaluste kasutamist, et vältida ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust mikro- ja
väikeettevõtetele.
Vabariigi Valitsuse 09. aprilli 2020. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 22.
aprilli 2020. a istungil kinnitatud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu COVID-19 pandeemiast
põhjustatud kriisist väljumise tegevuskava ja majanduse taaskäivitamise kava kohta Euroopa Liidu
riigipeade ja valitsusjuhtide videokonverentsil
Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2019. a istungil kinnitatud Eesti Euroopa Liidu poliitika
prioriteetidest 2020-2021, mille kohaselt tuleb Euroopa Liidus võtta julgeoleku tagamisel suund
laiapindsele lähenemisele. Selleks on vaja parandada Euroopa Liidu institutsioonide ja
poliitikavaldkondade vahelist koordinatsiooni ning arendada Euroopa Liidu ühist
olukorrateadlikkust ja eelhoiatussüsteemi. Ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks tuleb
Euroopa Liidu tasandil soodustada rahastamisallikate mitmekesistamist ning eriti just väike- ja
keskmise suurusega ettevõtete ligipääsu rahastamisele ka tõmbekeskustest eemal asuvates
piirkondades. Ettevõtluse rahastamisel peame oluliseks kliima- ja keskkonnahoidlike tegevuste
senisest suuremat rahastamist. Eesti huvides on, et ettevõtete rahastamisel oleks üleminek rohelistele
investeeringutele ja võlakirjadele järkjärguline, et tagada panganduse ja finantsturgude tõrgeteta
toimimine ja ettevõtete ligipääs rahastamisallikatele.
Vabariigi Valitsuse 13. juuni 2019. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 17. juuni
2019. a istungil kinnitatud Eesti seisukohtadest Euroopa Ülemkogu 20. ja 21. juuni 2019. a
kohtumisel, kus leidsime, et Euroopa Ülemkogu strateegilise tegevuskava 2019–2024 raames tuleb
Euroopa Liidus võtta sihiks julgeoleku laiapindne tagamine, et kindlustada kerksus hübriidohtude
vastu. Eriti tuleb keskenduda muuhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riskide
vähendamisele. Neist seisukohtadest lähtus Eesti ka 10. detsembril 2019. a Euroopa Liidu Nõukogu
järelduste kinnitamisel. Järeldustes kutsus nõukogu üles võtma tõhustatud ühismeetmeid kerksuse
tugevdamiseks ja hübriidohtude vastu võitlemiseks. Nõukogu rõhutas ka, et selles töös tuleb muu
41
hulgas arvesse võtta finantsteenuste vahelist tugevat vastastikust sõltuvust ning erasektori
võtmerolli.
Vabariigi Valitsuse 27. septembri 2018. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 22.
oktoobri 2018. a istungil kinnitatud Eesti seisukohtadest Euroopa Komisjoni algatatud eelnõude
kohta, mis käsitlevad keskkonna jätkusuutlikkust toetavat rahastamist ning väike- ja keskmise
suurusega ettevõtjate kasvuturgu.
Vabariigi Valitsuse 17. mai 2018. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 11. juuni
2018. a istungil kinnitatud Eesti seisukohtadest kapitaliturgude liidu paketi algatuste, sealhulgas
finantstehnoloogia tegevuskava kohta, mille kohaselt Eesti toetab finantstehnoloogia tegevuskavas
esitatud eesmärke soodustada innovaatiliste ärimudelite kasutamist üle Euroopa Liidu, julgustada
uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist finantssektoris ning suurendada küberturvalisust ja selle
integreerimist finantssüsteemi.
Vabariigi Valitsuse 20. septembri 2007. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 8.
oktoobri 2007. a istungil kinnitatud Eesti seisukohtadest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta eelnõu suhtes.
Eesti seisukohad Solventsus II raamistiku väljatöötamisel 2007. aastal:
toetada Solventsus II eelnõus esitatud uue riskipõhise kapitalijärelevalve põhimõtteid, mis aitavad
suurendada kindlustusturu stabiilsust ja läbipaistvust;
toetada uue regulatsiooni võimalikult sujuvat rakendamist, vältides seejuures õigustatud ootustega
vastuolus olevate kohustuste tekkimist kindlustusandjate jaoks;
toetada lähenemist, et sõltuvalt kindlustusandja suurusest ning tema tegevuse mahust ja spetsiifikast
on kapitalinõuete arvestamisel lubatud kasutada lihtsustatud metoodikat, lähtudes
ebaproportsionaalse administratiivse koormuse vältimise vajadusest;
pöörata tähelepanu kapitalinõuete suurust reguleerivatele sätetele, mille mõjul võib Eesti
kindlustusandjate kapitalivajadus tulenevalt kindlustusportfellide väiksusest või ebapiisavate
kohalike statistiliste aegridade olemasolust kujuneda ebaproportsionaalselt suureks;
pooldada põhimõtet, et kindlustusandjaid ja teisi finantsturu subjekte (nt krediidiasutusi) koheldakse
samade riskide võtmisel võrdselt;
lähtuda seisukohast, et tulenevalt vajadusest tagada liikmesriikide kindlustusturu jätkusuutlikkus ja
kohalike kindlustusvõtjate huvide adekvaatne kaitse, peavad kohalike finantsjärelevalveasutuste
õigused konsolideerimisgruppi kuuluvate kindlustusandjate kapitalijärelevalve osas olema
tasakaalus nende kohustuste ja vastutusega;
pooldada regulatsiooni, mis soodustab Euroopa Liidu ühisturu toimimist kindlustussektoris, toomata
kindlustusandjatele või tarbijatele kaasa ebamõistlikke takistusi või piiranguid kindlustusteenuse
osutamisel või selle tarbimisel ning tõrkeid järelevalvealases tegevuses.
7 ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE
Komisjoni algatused esitati arvamuse saamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale, Eesti Kindlustusseltside
Liidule ja Eesti Kindlustusmaaklerite Liidule, sh Finantsinspektsioonile ja Eesti Kindlustusseltside
Liidule esitati seisukohtade saamiseks konsultatsiooniküsimused.
Arvamuse andsid Finantsinspektsioon ja Eesti Kindlustusseltside Liit. Käesoleva seletuskirja lisas 1 on
esitatud huvirühmade kaasamine tabel. Lisaks toimus kolmepoolne videokohtumine
42
Rahandusministeeriumi, Finantsinspektsiooni ja Eesti Kindlustusseltside Liidu vahel, kus Eesti
positsioonid läbi arutati. Eesti Seisukohti arutati 29.11.2021. a EL asjade koordinatsioonikogus.
43
Lisa 1. Huvirühmade kaasamise tabel
Arvestatu/
Mitte
arvestatud/
Nr. Ettepaneku sisu Rahandusministeeriumi seisukoht
Selgitatud/
Teadmisek
s võetud
Eesti Kindlustusmaaklerite Liit Kommentaare polnud.
Eesti Pank Tagasisidet ei esitatud.
Justiitsministeerium
Soovime rõhutada, et karistuste haldusõigusliku iseloomu Arvestatud
rõhutamine ei ole põhjendatud. EL õiguses ei ole kunagi
halduskaristuste mõistet sisustatud. EL õiguses on vaid
kriminaalõiguslikud ja mitte-kriminaalõiguslikud
karistused. Kusjuures viimaste korral, kui õigusakt ei viita
sanktsiooni liigile, on liikmesriigil diskretsioon need
mistahes menetluses kohaldada (where European Union
legislation does not specifically provide any penalty for an
infringement or refers for that purpose to national
legislation, the choice of penalty remains within the
discretion of the Member States - European Court of
Justice 7.10.2010, case 382/09 (Stils Met SIA v Valsts
ieņēmumu dienests), [2010] ECR I-09315, margin no 44.).
Arusaamatuks jääb seegi, mida tähendab “without
prejudice to criminal law” – kas võib siis ka sanktsioonid
ette näha kriminaalõiguses? Enamik finantsvaldkonna
õigusakte ütlevad konkreetselt selle välja, et võib ka
karistusõiguses sanktsioonid ette näha. Kui kaotada aga
“administrative” ära, oleks mure maas.
Sellest tulenevalt pakume välja POE-sse lisatava
seisukoha:
Toetame tõhusaid karistusi, kuid võimalikult suures
ulatuses liikmesriikidele pädevuse jätmist karistuste
liigi ja määra osas. Karistused peavad olema
proportsionaalsed rikkumise ulatuse, aga ka rikkuja
isikuga.
Selgitus: Eesti on seisukohal, et sanktsioonisüsteemide
osas on liikmesriikidel ulatuslik kaalutlusõigus ning
väljaspool ELTL artiklis 83 sätestatud alust ei tohiks
õigusaktid teha ettekirjutusi sanktsiooni tüübi ega liigi,
samuti sanktsiooni, kohta ning peaks jätma liikmesriikidele
piisava paindlikkuse, et leida enda sanktsioonisüsteemi
sobituv lahendus. Samuti peaks liikmesriikidele jääma
paindlikkus sanktsioneerida vaid teatud raskemaid
rikkumisi (ultima ratio põhimõte), st iga rikkumine ei pea
olema kohustuslikus korras karistatav.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooni poolt võime üldiselt Selgitatud, et kindlustusandjad võtavad
seisukohtadega nõustuda. juba kehtivate regulatsioonide kohaselt
katastroofriski parameetreid arvesse
Leiame, et kindlustuskriisi lahendamisel on keskne roll oma kapitalinõuete arvutamisel, kuid
Rahandusministeeriumil. Samas kannatavad kriisi korral Solventsus II ettepanekuga antakse
ettevõtjad, mille heaolu omakorda võib mõjutada ka EL Euroopa Kindlustus- ja Pensionide
siseturu toimimist. Näiteks energeetika valdkonnas Järelevalve Asutusele volitus
tehtavatele investeeringutele on täna kindlasti takistuseks looduskatastroofiriski komponendi
ulatus ja selle standardparameetrite
nii ebastabiilne ja ebaselge regulatiivne keskkond kui ka
kalibreerimine korrapäraselt läbi
veel teadmata kliimamuutuste mõju tulevikus tehtud vaadata tagamaks, et
investeeringutele. Olukorra paranemine, st stabiilsuse looduskatastroofiriski
loomine, selgema regulatiivse raami andmine koos standardparameetrite ning
järelevalvega nii ettevõtjale kui ka kindlustajale on meie kindlustusandjate tegeliku
hinnangul teretulnud. On selge, et nimetatud muudatused riskipositsiooni vahel ei ole püsivaid
üldjuhul toovad kaasa kindlustustoote kallinemise, kuid lahknevusi.
samas ettevõtjal on siiski valida kas kindlam (kallim)
riskimaandus või või jäetakse investeering tegemata.
Kriiside peale mõeldes, võib finantsvaldkonna ja/või
kindlustuse kriis saada järgmisena alguse põhjustatuna
võimalikest tuleviku suuremahulistest loodusõnnetustest
või pahatahtlikku sekkumisega IT vallast või mingite
olukordade koosmõjul. Nähtavasti tasuta lõunaid ei paku
kindlustaja ka tulevikus ja parem kindlustustoode ongi
kallim toode. Me ei leidnud diagonaalis lugedes ka Force
Majori käsitlust – oleks hea kui selle mõiste osas võiks tuua
täpsema määratluse.
Finantsinspektsioonilt ja kindlustusturult seisukohtade saamiseks koostas RaM konsultatsiooniküsimused.
Käesolevas tabelis on esitatud küsimused koos vastustega.
FINANTSINSPEKSTIOON
Solventsus II ettepanek
1. Milline on teie üldhinnang Solventsus II direktiivi
muudatuste kohta?
Vastus: Rohemajanduse teemade poliitilise aspekti sisse Teadmiseks
toomine eemaldab senise direktiivi riskipõhisest võetud
lähenemisest. Poliitiliste eesmärkide täitmiseks tahetakse
soodustada kindlustusseltside vastavaid investeeringuid,
kuigi samal ajal räägitakse liigsest kontsentreerumisest
finantssektorisse.
Oluliselt suureneb EIOPA roll, eelkõige home-host suhete
puhul. Finantsinspektsioonilt oodatakse suuremat
sekkumist ootamatute turusündmuste korral.
2. Mis ulatuses mõjutavad direktiivi muudatused FI
tegevust?
Vastus: Finantsinspektsioon (FI) peab tagama õigusliku Teadmiseks Teadmiseks võetud mõju hindamisel.
aluse ootamatute turusündmuste korral sekkumiseks läbi võetud
erinevate meetodite, sh dividendide
piiramine/edasilükkamine. Seoses madala riskiga
kindlustusandja defineerimisega võivad tulla täiendavad
2
menetlused ehk FI peab vastavalt reageerima või
kohanema ja piirduma järelevalvega antud meetmete
ulatuses.
3. Kas te nõustute direktiivi artiklis 4 esitatud
piirmäärade muutmisega, mis laiemat pilti vaadates
tähendaks, et Euroopas on rohkem väikeseid
kindlustusandjaid, kellele Solventsus II reeglid ei
pruugi kohalduda?
Vastus: Eestis on juba otsustatud neid erandeid mitte Arvestatud
kehtestada. Kui liikmesriigiti on selline lähenemine
eelistatum, siis FI ei näe põhjust vastu vaielda, kuniks see
kohustust ei too. Nt on Saksamaal palju suhteliselt
väikeseid kindlustusandjaid, Belgias palju paari
kindlustusandjaga kindlustusgruppe ja selline on nende
riikide tava. Iga liikmesriik vastutab oma kindlustusturu
jätkusuutlikkuse eest tema enda poolt väljastatud
tegevuslubade piires.
4. Kas teie hinnangul tuleks Solventsus II reegleid Eestis
ka edaspidi kõikidele kindlustusandjatele kohaldada?
Kui mitte, siis millistele tingimustele vastav režiim
võiks Eestis mikrokindlustusandjatele kohalduda?
Vastus: Oleks mõistlik, kui Solventsus II rakendub kõigile Arvestatud
ühetaoliselt, kuna võimalik on ka
proportsionaalsusmeetmete kasutamine.
5. Kas nõustute artiklites 29a–29e kirjeldatud
lähenemisega? Kas kirjeldatud protseduurid
proportsionaalsuse rakendamiseks on asjakohased ja
selged? Kas kirjeldatud kriteeriumid on asjakohased
ja selged?
Vastus: Suures osas nõustume. Täiendavad selgitused Arvestatud
tulevad delegeeritud õigusaktidest, millega pole tutvuda
saanud.
6. Kui palju on Eesti kindlustusandjaid, kes oleks
viidatud kriteeriumide põhjal madala riskiprofiiliga?
Vastus: Sõltuvalt majandustulemustest mitte üle 1-2, Teadmiseks võetud mõju hindamisel.
peamine tõkend on Eesti kindlustusandjate piiriülese
tegevuse maht üle 5%.
Vajadusel on artiklis 29d regulatsioon, kuidas ka need
kindlustusandjad, kes automaatselt ei kvalifitseeru madala
riskiprofiiliga kindlustusandjaks, saavad osa
proportsionaalsusmeetmete rakendamisest.
7. Kas teil on tähelepanekuid viidatud artikli kohta? Kas
teie hinnangul tuleks grupid jagada madala
riskiprofiiliga gruppideks?
Vastus: Eesti turu seisukohalt ei ole see päevakohane. Teadmiseks
võetud
8. Kas nõustuste esitatud juhtimissüsteemi
leevendustega?
Vastus: Võrdse kohtlemise huvides oleks Teadmiseks
võtmefunktsioonide korraldamise leevendus mõistlik. võetud
Neil, kel see juba on rakendunud, ei ole vaja meetme
rakendamiseks mingeid täiendavaid menetlusi läbida.
ORSA puhul tuleb nii või teisiti, kui riskiprofiil muutub
oluliselt, teha erakorraline hindamine.
3
9. Artikli 109 kohaselt võivad kindlustusandjad Arvestatud
standardvalemi puhul kasutada lihtsustatud arvutusi. Kas
te toetate artikli 109 muudatusi?
Vastus: Kui sisuliselt on tegemist
proportsionaalsusmeetmega, siis võiks sellega nõustuda.
10. Kas nõustuste artikli 25 täiendusega, et igast
tegevusloa andmise keeldumisest tuleb ka EIOPA-t
teavitada ning artikli 26 täiendusega, et tegevusloa
andmisel saab ka ühishinnanguid otsuse tegemisel
anda?
Vastus: Aruandluse mehhanism ei ole küll väga täpne, aga Teadmiseks
kuna meil on tegevuslubade menetlemine üsna harv, siis võetud
probleemi ei tekiks.
11. Kas teil on tähelepanekuid aruandluse artikli 35 uue
lõike 5a kohta?
Vastus: Ei ole. Teadmiseks
võetud
12. Uus artikkel 35a peegeldab varem artikli 35 lõigetes 6-9
sätestatut, kuid kui järelevalveasutus hindab edaspidi, kas
anda aruannete esitamisel leevendusi, siis prioriteetsemad
on madala riskiprofiiliga kindlustusandjad (hetkesõnastus,
et prioriteetsemad on väikesed ettevõtted). Lisaks on ette
nähtud leevendused kaptiividele. Kui palju on FI seni
rakendanud võimalust anda aruandluse esitamisel
leevendusi vastavalt KindlTS §-le 124?
FI ei ole aruannete esitamise leevendusi rakendanud. Teadmiseks Teadmiseks võetud mõju hindamisel.
võetud
13. Kas teil on tähelepanekuid uue artikli 35a kohta?
Vastus: Ei ole Teadmiseks
võetud
14. Kas teil on kommentaare artiklis 35b sätestatud
tähtaegade osas?
Vastus: Antud küsimus sõltub küsimusest 15 selles osas, Teadmiseks
mis puudutab SFCR-i ja RSR-i esitamise tähtaja võetud
pikendamist, kuna tähtaja pikendamine on vajalik ja
põhjendatud SFCR osaks oleva bilansi auditeerimiseks
vajaliku ajaga. Kuna toetame eespool mainitud bilansi
auditeerimist, siis arvame, et SFCR ja RSR esitamise
tähtaja pikendamine on põhjendatud. Kui oleks
valikuvõimalus, siis toetaksime SFCR-i ja RSR-i
esitamise tähtaja pikendamist ainult kahe nädala võrra,
kuid valiku puudumisel saame hakkama ka olukorras, kus
aruanded esitatakse võrreldes praegusega 4 nädalat hiljem.
15. Kas te pooldate solventsus ja finantsseisundi aruande
osana oleva bilansiaruande auditeerimist nii nagu on
ette nähtud uutes artiklites 51a ja 256c?
Vastus: Pooldame solventsuse ja finantsseisundi aruande Selgitatud Oleme Eesti positsioonina märkinud, et
osana oleva bilansi auditeerimist. Audiitori arvamus peaks eelistame, et see jääks liikmesriigi
meie hinnangul olema avalikustatud koos SFCR-ga. valikukohaks.
16. Kas teie arvates on õige, et madala riskiprofiiliga
kindlustusandjatel seda kohustust pole?
Vastus: Jah
17. Mida arvate artikli 112 muudatusest, et kui
kindlustusandja kasutab SCR arvutamisel sisemudelit,
siis ta peab esitama hinnangu SCR kohta ka
4
standardvalemi põhjal? Kehtiv sõnastus, et järelevalve
võib nõuda selle esitamist. Mis on Eestis hetkeseis
sisemudeli kasutamise või loa taotlemise osas?
Vastus: Finantsinspektsioonile sobib ka kehtiv sõnastus. Teadmiseks Kuna Eestit hetkel ei puuduta (Eesti
Hetkel ei ole Eestis ühtegi sisemudeli kasutajat ega ole võetud kindlustusandjad ei kasuta
teada ka kellegi vastavast kavatsusest, siis Eesti turg selles sisemudeleid), siis eraldi positsioonina
ülekoormust ei kannaks. Kui riikidel, kus on palju lube, on ei ole välja toodud, kuid TG tasandil
uueks sõnastuseks tugev soov, võime muudatust toetada. märgime ära.
18. Artikli 77a ekstrapoleerimise sätted asendatakse uute
sätetega. Kas on tähelepanekuid uue meetodi osas?
Vastus: Meetodi kirjeldus ja sellega kaasnevad Teadmiseks
kohustused on kirjeldatud väga üldiselt. EIOPA nõuandes võetud
oli mitmeid lisanõudeid, sh sensitiivsuse testimine, mille
rakendamise korral võib see mõnele seltsile tähendada
lisaks kõrgematele kohustuste suurusele ka täiendavate
arvutuste läbiviimist. Meetodit hakatakse ilmselt
reguleerima level 2 tasemel, siis tulevad ka täpsemad
juhised.
19. Kas teil on kommentaare seoses artiklis 77d tehtavate
muudatustega (volatiilsuse kohandamine)?
Vastus: Ei ole. Teadmiseks
võetud
20. Mis ulatuses võivad artiklite 77a ja 77d muudatused
mõjutada Eesti kindlustusandjaid?
Vastus: Ekstrapoleerimisel on kindlasti oluline mõju Teadmiseks
pikaajaliste kohustustega kindlustusandjatele. Meetodi võetud
kirjeldus on väga üldine ja täpset arvutust stressina ei ole
läbi tehtud, kuid mõju on arvestatav ning kapitalinõude
kaetusele on see kindlasti negatiivne.
21. Mida arvate artikli 106 lõike 3 muudatusest, et senise
10% asemel võib sümmeetrilise kohandamise
tulemusel saadud aktsiariski kapitalinõude määr
erineda kohandamata määrast 17%?
Vastus: Muudatus mõjutab peamiselt Teadmiseks
elukindlustusandjaid läbi investeerimisriskiga võetud
elukindlustuse finantskohustuse käitumise
stressitingimustes. Kõrgete turgude tingimustes suurendab
see oluliselt aktsiariski kapitalinõude suurust. Samas seab
ta teatud ajal üsna kõrge kapitalinõude vastavatele
otseinvesteeringutele, mille maht hetkel Eestis on üsna
väike, seega teiste puhul on mõju väiksem. Teatud aktsiate
puhul on turu kasvu tingimustes šoki suuruseks 66%, mis
hajutatud portfelli puhul, eeldusel, et kindlustusandjate
investeeringud on keskmisest kvaliteetsemad, on ikkagi
väga kõrge stress. Iseenesest keegi selle pärast
ebasolventne ei ole, aga siiski see tundub natuke palju,
arvestades, et enamasti on need investeeringud pikaajalise
vaatega, isegi kui need vastava investeeringuna ei
kvalifitseeru.
22. Mida arvate artikli 45 täiendustest seoses ORSA
hindamise põhimõtetega ja artikli 132 täiendamisest
seoses kindlustusandja investeerimisstrateegiatega
(makromajanduslike aspektide sisse toomine)?
Vastus: FI seisukohast tähendab see oluliselt suuremat Arvestatud
panustamist üldiste makronäitajate jälgimisse, mis on
sektori seisukohalt olulised. Samuti peab FI pöörama
senisest suuremat tähelepanu seltside investeerimise
5
strateegiate jälgimisele. ORSA numbrilised arvutused on
vajalikud vaid riski olulisuse korral, mis on sobiv.
23. Direktiivi on lisatud uued artiklid 144a–144c seoses
likviidsusriski juhtimise ja järelevalveliste meetmetega.
Mida arvate likviidsusplaani koostamise kohustusest?
Kas nõustuste, et madala riskiprofiiliga
kindlustusandja seda koostama ei peaks?
Vastus: Kui likviidsusplaani koostamine on kohustuslik, Selgitatud Eesti positsiooni kujundamisel võeti
siis peaks see olema kohustuslik kõigile. Meie nn madala lähenemine, et
riskiga seltsid vajavad sellist plaani isegi rohkem kui muud makrousaldatavusinstrumentide
seltsid. Kuna likviidsus ei ole seni olnud S2 kapitalinõude sissetoomisel kindlustusregulatsiooni
numbriline osa, siis selle juhtimise hindamine on on oluline arvestada kindlustusturu
toimunud ühingujuhtimise tasemel. spetsiifikat ning leida õige tasakaal uute
nõuete ja proportsionaalsuse vahel.
24. Kas teil on tähelepanekuid seoses järelevalveasutuse
võimalusega sekkuda, kui kindlustusandja ei tegele
nõuetekohaselt likviidsuse nõrkustega? Kas te
nõustute välja pakutud järelevalve õigustega?
Vastus: Ei ole midagi vastu, kuid tegemist on oluliselt
laiema teemaga, kui ainult aktuaaride oma ning nõuab
tõenäoliselt FI-le täiendavate õiguste loomist.
25. Mida arvate järelevalvemeetmetest artiklis 144c
erakorralise turuülese šoki tingimuste kohta?
Vastus: Ei ole midagi vastu, kuid tegemist on oluliselt Arvestatud
laiema teemaga, kui ainult aktuaaride oma ning nõuab
tõenäoliselt FI-le täiendavate õiguste loomist.
26. Direktiivis on uus artikkel 45, mille kohaselt peavad
kindlustusandjad kindlaks määrama kõik olulised
kliimamuutustega seotud riskid ja vajaduse korral
hindama pikaajaliste kliimamuutuste stsenaariumide mõju
endale. Madala riskiprofiiliga kindlustusandjad on
stsenaariumianalüüsist vabastatud.
Mida arvate uuest artiklist ja madala riskiprofiiliga
kindlustusandjate välistamisest sellest kohustusest?
Vastus: Kuna üldjuhul seltsid ei pea seda tegema, kui risk
pole oluline (materiaalne), siis ei näe vajadust erandi
jaoks. Kui kliimamuutuste mõju sisse jääb, siis võiks
vähemalt madala riskiprofiiliga kindlustusandjad olla
välistatud.
27. Ettepanek sisaldab ka mitmeid kindlustusgrupi järelevalve
muudatusi, sealhulgas kindlustusgrupi kapitalinõuete
arvutusmeetodis.
Kas kindlustusgrupi järelevalve teemades on
muudatusi, mida tahaksite eriti välja tuua?
Vastus: Ei ole Teadmiseks
võetud
28. Artiklis 33a on kasutusel termin „oluline piiriülene
tegevus“ ehk kui kindlustusandja piiriülesed
kindlustusmaksed (sh filiaali kaudu) moodustavad rohkem
kui 5% kogumaksetes.
Kui suur protsent Eesti kindlustusandjaid tegeleb
olulise piiriülese tegevusega ettenähtud määratluse
järgi?
Vastus: Suurem osa omab piiriüleseid filiaale üle 5% Teadmiseks võetud mõju hindamisel.
kogumaksetes, ainult kohalikule turule on orienteeritud 3
seltsi.
6
29. Mida arvate artiklis 159a sätestatud täiendavatest
teabevahetamise nõuetest järelevalveasutuste vahel ja
kohapealsest ühis-kontrollist, kui kindlustusandja
solventsuspositsioon tekitab host järelevalveasutusele
muret?
Vastus: Kuniks on selgitus, et „empower the authority of Arvestatud
the host Member State…to request carrying out a joint
onsite inspection“ sõnastus ja vastavas artiklis 159a, et
„the home Member State shall accept or refuse the
request“, on hästi. Kui see sooviavaldus muutuks
nõutavaks, oleks vastuolu tegevusluba väljastava
järelevalveasutuse volituste ja vastutusega.
30. Mida arvate EIOPA rollist (kaasamine kohapealsesse
kontrolli ja erimeelsuste lahendamine) käesoleva
artikli puhul?
Vastus: Kui küsimus on 159a kontekstis, siis tõenäoliselt Teadmiseks
ei ole tegemist väga olulise küsimusega, kuid 152b annab võetud
EIOPA-le läbi kliendi kaitse eesmärgi oluliselt laiemad
õigused, sh ka kohapealsete kontrollide algatamine ja
juhtimine oma initsiatiivil. Kui 159 piiritleb teemad üsna
kitsalt, siis 152 b jätab teema valiku osas EIOPA-le üsna
laiad käed, ei ole seotud ainult finantsseisundiga,
aktuaaride arvates võib see luua üsna palju täiendavaid
riske.
31. Kas teil on täiendavaid tähelepanekuid seoses
muudatustega, mis on tehtud Solventsus II direktiivi,
kuid pole eespool välja toodud?
Vastus: Artikkel 77 lisapunktid 6 ja 7 justkui loovad Teadmiseks
nõude, et optsioonide ja garantiide korral tuleb igal juhul võetud
kasutada stohhastilist lähenemist. Kui see nii on, siis FI
seda ei toeta. Lugema peaks optsioonide ja garantiide
võimalik mõju ja majanduses valitsev olukord, tihti sobib
ka prudentsiaalne deterministlik lähenemine väga hästi,
võibolla isegi paremini kui stohhastiline.
Kriisilahendusraamistik
1. Kas nõustute üldiselt, et uus kriisilahenduse direktiiv
on vajalik? Palun hinnata seda vajadust nii Eesti
kontekstis kui ka laiemalt, EL kindlustusandjate
vaates (mh kellel võivad potentsiaalselt olla Eesti
kliendid).
Vastus: Leiame, et pigem ei ole uus kindlustusandjate Selgitatud Kuigi Eesti toetab uue raamistiku
kriisilahenduse direktiiv vajalik ning jääb selgusetuks, põhieesmärki, mis on kindlustuse
millist lisandväärtust see peaks meie turule andma. Meie klientide kaitse, siis meie hinnangul ei
turul on enamus lepinguid lühiajalised (kuni aastased) ja ole uus kriisilahenduse raamistik
nende asendamine on lihtsasti teostatav. Selleks, et proportsioonis Eesti kindlustusturu
kindlustusandjate kriisilahenduse direktiiv meie turu jaoks suurusega. Seetõttu oleme ka oma
oleks võimalikult vähe koormav, peaks direktiivis positsioonis võtnud lähenemise, et uus
võimalikult paljud otsustuskohad jääma liikmesriigi raamistik peaks kohalduma eelkõige
otsustada. süsteemselt olulistele üksustele.
Eesti turul pakutavad kindlustuse liigid/alamliigid ei oleks
eeldatavalt identifitseeritavad kriitiliste funktsioonidena
ega põhjustaks finantsstabiilsuse ega reaalmajanduse
kahjustamist olulises ulatuses. Kindlustuse puhul peaks
peamine eesmärk siiski olema kahju hüvitamine
kindlustuse tagatisskeemi kaudu, mitte kriisilahenduse
raamistikus. Kindlustuse tagatisskeemi kaudu oleks
7
võimalik tagada ka kindlustuspoliisi jätkuvus, andes
portfell teisele kindlustusandjale üle.
Seega Eesti turu jaoks oleks mõeldavam harmoniseeritud
IGS direktiiv.
2. Kõigi eelduste kohaselt tuleks kindlustuse
kriisilahendusasutus analoogselt pangandusele FI
juurde.
Kas te oskate praeguses etapis hinnata, mida see võiks
tähendab FI-le seoses tööjõuressursi ja kõikvõimalike
kuludega? Hinnanguliselt mitu protsenti võiks tõusta
kindlustusandjate järelevalvetasud?
Vastus: Hinnanguliselt peaks FI kaasama täiendavat Teadmiseks võetud mõju hindamisel.
tööjõudu 5 FTE ulatuses (finantsanalüütikud, jurist, IT-
ekspert, juhtimisfunktsioon jm tugiteenused ning IT
arenduskulud, mida praeguses etapis pole võimalik üheselt
hinnata), mille aastane kulu FI-le võib hinnanguliselt olla
üle 500 000 eurot.
3. Kas nõustute, et teatud kindlustusandjatele on ette
nähtud leevendused (lõike 1 punktid a-d)?
Vastus: Jah, leevenduste andmine on põhjendatud Teadmiseks
kindlustusandjatele, kes ei mõjuta oluliselt finantssektorit võetud
ja majandust laiemalt, eriti veel neile, kes tegelevad
peamiselt lühiajaliste toodete pakkumistega, mille
asendamine on lihtne (nt ettevõtted, kes pakuvad aastaseid
kindlustuslepinguid).
4. Kas teil on ettepanekuid määratluse osas, kelle suhtes
leevendused kohalduvad? Kas need kriteeriumid
peaksid direktiivi tasandil selgemad olema?
Vastus: Eeldusel, et antud direktiiv jõustub vastavalt Teadmiseks
ettepanekule, peaksid kriteeriumid olema direktiivi võetud
tasandil selgemad või alternatiivselt esitatud määrusena,
kuid me ei nõustu Eesti kontekstis üldiselt, et uus
kriisilahenduse direktiiv oleks vajalik.
5. Ettepaneku artikli 5 kohaselt ei pea kriisiennetuskava
koostama madala riskiprofiiliga kindlustusandjad ja need,
kes kuuluvad gruppi, mille puhul tehakse grupiülene kava.
Ülejäänud kindlustusandjate osas on pädeval asutusel
otsustusõigus, kes kava koostavad, kuid lõpptulemus on,
et 80% turust peaks seda siiski koostama.
Mida arvate sellest, et 80% turust peab kava koostama
või see võiks jääda täielikult järelevalve otsustada, kes
peaks kava koostama ja kes mitte, sõltumata
protsendist? Kas nõustute, et kava ei pea igal juhul
koostama madala riskiprofiiliga kindlustusandjad ja
need, kes kuuluvad gruppi?
Vastus: See võiks jääda terviklikult järelevalve otsustada, Arvestatud
samas tuleks turul järgida võrdse kohtlemise printsiipi.
Üldine printsiip võiks olla see, et kindlustusandja, kes ei
mõjuta finantsstabiilsust ja reaalmajandust oluliselt ning
kes pakuvad lühiajalisi lepinguid, ei pea koostama
kriisiennetuskava.
6. Kas teil on ettepanekuid ennetuskava sisu osas?
Vastus: Ennetuskava peaks sisaldama kindlustusandja Teadmiseks
endapoolseid samme ja meetmeid, millega võetud
kindlustusandja suudaks tagada oma tegevuse jätkuvuse ja
8
enda poolt võetud kohustuste täitmise ka keerulisematel
aegadel.
7. Mida arvate sellest, et asjakohastel juhtudel (oluline
piiriülene tegevus) edastab järelevalveasutus need
kavad ka host järelevalveasutusele?
Vastus: Antud kavadest peaksid olema informeeritud Arvestatud
lisaks home järelevalveasutustele ka host
järelevalveasutused. Lisaks peaks host
järelevalveasutustel olema võimalik avaldada arvamust
vastava kindlustusandja kriisiennetuskavade osas, mida
home järelevalveasutus peaks arvestama antud kava
hindamise protsessis.
8. Mida arvate järelevalveasutuse kohustusest kava
hinnata ja õigusest võtta kasutusele vajalikud
meetmed, kui kava ei ole nõuetekohaselt koostatud
(artikkel 6)? Kas kriisilahendusasutusel peaks kava
nõuetekohasuse hindamise osas suurem sõnaõigus
olema?
Vastus: Järelevalveasutustel peaks olema võimalused Teadmiseks
kriisiennetuskava hindamiseks ja vajadusel omama ka võetud
pädevaid hoobasid suunamaks kindlustusandjaid
regulatsiooni nõudeid täitma.
Kriisilahendusasutusel peaks olema võimalus anda
hinnanguid kriisiennetuskavas tuvastatud kriitiliste
funktsioonide osas eriti veel nende osas, mis on vastava
kindlustusandja suhtes kriisilahendusasutuste poolt
hinnatud kriitiliseks funktsiooniks.
9. Artikli 9 kohaselt peavad kriisilahendusasutused iga
kindlustusandja kohta koostama kriisilahenduskava. Siiski
on ette nähtud leevendus, et kava tuleks koostada 70% turu
kohta, sealjuures ei pea seda tegema madala riskiprofiiliga
kindlustusandja ja gruppi kuuluva kindlustusandja kohta.
Mida arvate kriisilahenduskava koostamise
kohustusest ja välistustest, kelle kohta seda koostama
ei pea?
Vastus: See võiks jääda terviklikult kriisilahendusasutuse Arvestatud
otsustada, samas tuleks turul järgida võrdse kohtlemise
printsiipi. Üldine printsiip võiks olla see, et
kindlustusandja, kes ei mõjuta finantsstabiilsust ja
reaalmajandust oluliselt ning kes pakuvad lühiajalisi
lepinguid, neile ei pea koostama kriisilahenduskava.
10. Kas teil on ettepanekuid kriisilahenduskava sisu osas?
Vastus: Kriisilahenduskava peaks sisaldama meetmeid, Teadmiseks
millega tagatakse kindlustusandja poolt pakutavate võetud
kriitiliste funktsioonide säilimine kriisiolukorras, kui
järelevalvelised meetmed seda ei suuda tagada.
Kriisilahenduskavaga peaks olema säilitatud need turule
kriitilised teenused, mis on pikemas perspektiivis olulised
ja mis on sõlmitud pikemaks ajaks kui üks aasta.
11. Mida arvate artiklites 13-16 sätestatud
kriisilahenduskõlbulikkuse hindamisest?
Vastus: Ehkki artikli 13 lõikes 1 ja artikli 14 lõikes 1 on Teadmiseks
viidatud võimalusel kindlustuse tagamise skeemi võetud
kasutamisele kriisilahenduse läbiviimise toetamiseks, siis
juhime tähelepanu, et kindlustuse tagamise skeemi
9
peamine eesmärk ja funktsioon peaks olema hüvitamine
(mitte kriisilahenduse läbiviimise toetamine).
Käesolevalt jääb arusaamatuks, miks peaks artikli 15 lõike
2 kohaselt peatuma kriisilahenduskava
koostamine/kinnitamine ja sellega seoses vajadusel
ühisotsusele jõudmine juhul, kui tuvastatakse sisuline
takistus (substantive impediment). Selle asemel võiks
sellega tegelda nö paralleelselt ning lisaks regulaarsele
suhtlusele vastavalt direktiivis esitatud tähtaegadele võtta
võimalikku progressi takistuse kõrvaldamisel arvesse
järgmises kriisilahenduse tsüklis.
EIOPA peab töötama välja nö ühtsustatud ootused
kindlustusettevõtjatest kriisilahenduse subjektidele
kriisilahenduse planeerimiseks ja kriisilahendusmenetluse
läbiviimiseks, võttes arvesse võimalikke
kriisilahendusmeetmeid, mille vastu on
kriisilahendusasutustel võrreldavatel alustel võimalik
hinnata iga konkreetse kriisilahenduse subjekti
kriisilahenduskõlblikkust.
12. Kas nõustuste, et kriisilahendus peaks käivituma
ainult artiklites 19 ja 20 sätestatud tingimustel?
Vastus: Jah Arvestatud
13. Artiklites 23 ja 24 on ette nähtud kriisilahenduse
eesmärgil väärtuse hindamise sätted ning nõuded hindajale
ja hindamisele.
Kas on tähelepanekuid seoses viidatud artiklitega?
Vastus: EIOPA peab hindamise läbiviimise eesmärgil (nii Teadmiseks
artiklid 23 ja 24 kui ka artikkel 54) töötama välja ka nõutud võetud
andmeväljade loetelu ja soovitusliku taksonoomia
kriisilahenduse subjekti poolt asjakohase informatsiooni
täpseks, kõikehõlmavaks ja õigeaegseks esitamiseks.
Lisaks peab EIOPA töötama välja enesehindamise juhised
kriisilahenduse subjektidele, mille alusel saavad viimased
ise hinnata oma valmisolekut esitada vajadusel hindamise
läbiviijale täpne, kõikehõlmav ja õigeaegne
informatsioon.
Artiklites 23 ja 24 viidatud sõltumatu hindaja leidmiseks
kriisiolukorras peab olema jäetud piisavat aega ja ka aega
vastava hinnangu läbiviimiseks, et tagada adekvaatne
tulemus.
14. Direktiivi artiklites 26–39 on sätestatud
kriisilahendusmeetmed ja nõuded seoses nende
meetmetega.
Mida arvate solvent run off vahendist?
Vastus: Täiendav arutelu ja selgem (alus)informatsioon Teadmiseks
on vajalik, et otsustada, kas kriisilahendusasutus või siiski võetud
järelevalveasutus peaks otsustama õiguse üle keelata uute
lepingute sõlmimine ning seejärel ka
likvideerimismenetluse läbiviimise. Seetõttu ei ole
veendunud, et tegemist on käesolevas vormis rakendatava
kriisilahendusmeetmega.
15. Mida arvate asset and liability separation vahendist?
10
Vastus: Raamistikku koostoimes hinnates võib osutuda Teadmiseks
vajalikuks sarnaselt pangandussektori kriisilahenduse võetud
raamistikule.
16. Mida arvate sale of business vahendist?
Vastus: Antud vahendi puhul võiks kaaluda erandite
tegemist/lubamist tavalisest omanike hindamise
protsessist, et tagada kriisiolukorras kiire omanike
vahetuse protsess ja et omanike vahetusega ei saaks
kannatada kindlustussektori usaldusväärsus.
17. Mida arvate the bridge undertaking vahendist?
Vastus: Ei näe, et see meede leiaks Eesti turu kontekstis Teadmiseks
kasutust. võetud
18. Mida arvate the write-down or conversion vahendist?
Vastus: Jääb arusaamatuks, millega tagatakse eeldatavate Teadmiseks
instrumentide olemasolu, kui uus kriisilahenduse direktiiv võetud
ei näe kriisilahendusasutusele ette võimalust kehtestada
kriisilahenduse subjektile omavahendite ja kõlblike
kohustuste miinimumnõuete täitmise kohustust.
Antud meede tõenäoliselt sunniks kindlustusandjaid
muutma oma senist finantsilist/rahastusstruktuuri ja ei ole
ka välistatud, et kindlustusandjad oleksid sunnitud
kaasama vahendeid, mis oleksid teisendatavad
omakapitaliks. Segadust tekitab artikkel 34 lõige 1 punkt
a, et on vajalik rekapitaliseerida kindlustusandjat, kelle
suhtes plaanitakse rakendada solvent run-off meedet.
Vastavalt artiklile 37 kantakse esimesena maha Tier1
instrumendid. Võrreldes pankade kriisilahendusega, kus
kantakse esimesena maha CET1 instrumendid, tekib
küsimus, kas kindlustustel ei ole CET1 instrumente? Ehk
teisisõnu pankade kriisilahenduse puhul kannavad
esimesena kahjusid omanikud, mitte investorid.
Kindlustusandjate kriisilahenduses võiks järgida sama
põhimõtet. Jääb arusaamatuks, miks on Tier1
instrumentide väljastamiseks vajalik kriisilahendusasutuse
eelnev nõusolek, et seda kriisiolukorras saaks teisendada.
Artikkel 37 kõike 3 punktide a ja b jäävad arusaamatuks.
19. Kas teil on ettepanekuid seoses artiklites 40–51
sätestatud kriisilahendusasutuse õigustega?
Vastus: Artikkel 41 lõige 4 vajab täiendavat analüüsi, sest Teadmiseks
käesolevalt võib selles esineda teatud vastuolu võetud
kriisilahenduskõlblikkuse saavutamise põhimõtetega.
Täpsemalt kriisilahendusmenetluse läbiviimiseks
kriitiliste ja oluliste lepinguliste kokkulepete muutmine
kriisilahenduse suhtes kindlateks lepinguteks (st need on
vastaspoole poolt mitte katkestatavad
kriisilahendusmenetlusele eelnevalt, selle ajal ja tõttu).
Kohati tundub ka, et kriisilahendusasutusele on antud ka
järelevalve asutuse õigused ja volitused. Tulenevalt
erinevate asutuste eesmärkidest tuleks järelevalveasutuse
ja kriisilahendusasutuse funktsioonid hoida
eraldiseisvana. Erihalduri määramine võiks olla juba
varajase sekkumise meetme osa. Artiklis 51 kasutatavat
peatamise õigust tuleks kasutada ainult äärmisel juhul, et
see ei mõjutaks laiemalt kindlustusandjate turgu.
11
20. Kas teie hinnangul on artiklites 53–60 sätestatud
kaitsemeetmed piisavad või vastupidiselt vajalikud?
Vastus: Kriisilahenduses peaksid igal juhul omanikud Teadmiseks
olema need, kes kannavad esimesena kahjusid, mitte ei võetud
tuleks nende õiguseid ja varasid kaitsta nagu on seda
kajastatud artiklis 53. Samuti ei ole artiklis 55 kajastatud
aktsionäride kaitse õigustatud, kuna aktsionärid on need,
kes peaksid esimesena sisse võtma kahjud.
Kõige olulisem on tagada, et ka kriisilahenduses oleks
tavainimeste turvatunnetus tagatud ja nende elukindlustus
või muude pikaaegsete kindlustuslepingute täitmine
tagatud, mida ei tohiks ohtu seada muuhulgas ka
kindlustusandjate ringkaitse.
21. Kas nõustute, et piiriülese kriislahenduse
koordineerimiseks moodustatakse vastavad
kolleegiumid?
Vastus: Kui direktiiv jõustub pakutud kujul, siis jah Arvestatud
22. Kas teil on muid tähelepanekuid seoses piiriülese
kriisilahendusega?
Vastus: Nii siseriiklik kui ka piiriülene kriisilahenduse Arvestatud
rakendamise mõttekus kindlustusandjate puhul vajab meie
hinnangul täiendavat analüüsi ja konkreetseid näiteid
kriisilahendamise üldiste eesmärkide saavutamisest.
23. Ettepanekus on palju eeskuju võetud panganduse
kriisilahenduse mudelist. Kas teie hinnangul on
ettepanekus sätteid, mille puhul ei ole asjakohane võtta
eeskuju pangandusest?
Vastus: Peamine probleem seondub MREL nõude Teadmiseks
puudumisega, mis tagaks, et kindlustusandjatel oleks võetud
piisavalt vahendeid kriisilahendusmeetme rakendamiseks.
Lisaks rõhutame jätkuvalt, et Eesti kontekstis saaks
kindlustusvõtjatele piisava kaitse võimaldada läbi
kindlustuse tagatisskeemi loomise ning mitte rakendada
kriisilahendust. Kriisilahendus on alati ka sektorile
kulukam ja koormavam.
EESTI KINDLUSTUSSELTSIDE LIIT
Solventsus II ettepanek
1. Milline on teie üldhinnang Solventsus II direktiivi
muudatuste kohta?
Vastus: Üldiselt positiivne aga bürokraatia ning kulude Teadmiseks võetud mõju hindamisel
kasv selle ettepaneku rakendamisel sellisel kujul ei pruugi
olla täiel määral õigustatud. Näiteks on direktiivi
ettepanekuga pakutud leevendused sellised, mis Eesti
kindlustusandjaid ei puuduta. Samuti lisanduvad
arusaamatud nõuded, mis justkui viitavad sellele, et nende
koostajatel ei ole täit arusaama, kuidas kindlustus ja selle
valdkonna riskijuhtimine toimib ja lisaväärtust loob.
Sellisteks näideteks on:
1) SFCR auditeerimise nõue;
2) Likviidsusplaanide koostamise nõue;
3) ORSA kohustuslike stsenaariumide nõue.
12
Väga positiivsena näeme sätteid, mis reguleerivad home-
host järelevalve koostööd. Nende põhimõtete
rakendamine on kindlasti Eesti- suguse väikeriigi huvides.
Aga Eesti jaoks on positiivset veelgi (n. keele nõuded).
Mõnes kohas jääb ka mulje, et tekst vajab veel
kohendamist selles osas, mis kuulub otsekohalduva
määruse valdkonda ning mis tuleb reguleerida
direktiiviga.
2. Mis ulatuses mõjutavad direktiivi muudatused
kindlustusandjate tegevust? Millise valdkonna
muudatused mõjutavad Eesti kindlustusandjaid kõige
rohkem?
Vastus: Muudatused juhtimises (huvide lahusus ja Teadmiseks võetud mõju hindamisel.
lisaressurss võtmefunktsioonide lahususe tagamiseks),
aruandluses (proportsionaalsuse raporteerimine, SFCR
kohalikes keeltes ja kahes osas, samuti ), S II audit.
Kapitalinõuete arvutamise sisendeid puudutavad
muudatusettepanekud (volatiilsuse kohandamine,
kattuvuse kohandamine) Eesti kindlustusandjate tegevust
ei mõjuta.
3. Kas direktiivi ettepanekus esitatud muudatused Teadmiseks võetud mõju hindamisel.
võivad tähendada kindlustusandjatele tööjõukulude
kasvu või vastupidiselt, tänu leevendustele saavad
väikesemad kindlustusandjad optimaalsemalt
personalipoliitikat kujundada?
Vastus: Jah, muudatused tähendavad tööjõukulude kasvu. Teadmiseks võetud mõju hindamisel.
4. Kas te nõustute direktiivi artiklis 4 esitatud
piirmäärade muutmisega, mis laiemat pilti vaadates
tähendaks, et Euroopas on rohkem väikeseid
kindlustusandjaid, kellele Solventsus II ei pruugi
kohalduda?
Vastus: See Eesti kindlustusandjaid ei puuduta, sest ka Teadmiseks
uute piirmäärade rakendamine muude S II regulatsiooni võetud
sätete samaks jäädes ei anna ühelegi Eesti
kindlustusandjale võimalust leevendusteks.
5. Kas teie hinnangul tuleks Solventsus II reegleid Eestis
ka edaspidi kõikidele kindlustusandjatele kohaldada?
Kui mitte, siis millistele tingimustele vastav režiim
võiks Eestis mikrokindlustusandjatele kohalduda?
Vastus: Vt. eelmist vastust- see Eesti kindlustusandjaid ei Teadmiseks
puuduta. Lisaks on meile teadaolevalt turul olnud ootus ja võetud
hoiak, et erisusi ei tehta.
6. Artiklites 29a–29c on määratletud madala
riskiprofiiliga kindlustusandja ja asjaolud, kuidas
nende suhtes proportsionaalsuse nõuded kohalduvad.
Artikli 29d kohaselt saavad proportsionaalsust
rakendada järelevalveasutuse nõusolekul ka
kindlustusandjad, kes ei ole madala profiiliga. Artiklis
29e on ette nähtud teavitamiskohustused.
Vastus: Ehkki see ei ole Eesti kindlustusandjatele oluline Arvestatud
(napilt üks- kaks kindlustusandjat võib sellisesse
staatusesse sattuda), ei pruugi alternatiiv tuua kaasa
reaalset leevendust. Kindlustusaandjatel on arendused
13
tehtud ja protsessid toimivad. Mingite aruannete väiksema
sagedusega või suurema üldistusastmega esitamine ei
kaalu üles täiendavat bürokraatiat, mille kohaselt peab ta
taotlema ja raporteerima proportsionaalsuse rakendamise
üksikasju.
Samuti ei näe me lisaväärtust proportsionaalsuse
üksikasjade raporteerimisel.
7 Kas nõustuste artiklites 29a–29e kirjeldatud
lähenemisega? Kas kirjeldatud protseduurid
proportsionaalsuse rakendamiseks on asjakohased ja
selged? Kas kirjeldatud kriteeriumid on asjakohased
ja selged?
Vastus: Ei ole asjakohased ja selged. Ei saa aru, miks on Selgitatud Kindlustuse huvirühmad on juhtinud
vaja reguleerida põhimõtte rakendamist üksikasjalikult. komisjoni tähelepanu asjaolule, et
kehtivas regulatsioonis olevate
proportsionaalsuse põhimõtete
rakendamise ei ole piisavalt selge ja
neid rakendatakse riigiti erinevalt
(eelis ühe riigi kindlustusandjal teise
riigi kindlustusandja ees), mistõttu
tuldi välja lahendusega, et need
põhimõtted peaks olema rohkem
selgemad ja rakendatavamad.
8. Uus artikkel 213a näeb ette proportsionaalsuse nõuete
rakendamise kindlustusgrupi tasandil (madala
riskiprofiiliga grupi määratlemine).
Kas teil on tähelepanekuid viidatud artikli kohta? Kas
teie hinnangul tuleks üldse grupid jagada madala
riskiprofiiliga gruppideks?
Vastus: Ei. Teadmiseks
võetud
9. Artikli 41 muudatusega lubatakse madala
riskiprofiiliga kindlustusandja võtmeisikul täita mitut
võtmefunktsiooni. Samuti võivad nad artikli 45
kohaselt ORSA esitada aastase intervalli asemel iga
kahe aasta tagant (sama kehtib kaptiividele).
Kas nõustuste esitatud juhtimissüsteemi
leevendustega?
Vastus: Ei näe väga suurt sisulist erinevust ega efekti siin. Teadmiseks
võetud
10. Artikli 109 kohaselt võivad kindlustusandjad
standardvalemi puhul kasutada lihtsustatud arvutusi.
Kas te toetate artikli 109 muudatusi?
Vastus: Toetame. Arvestatud
11. Kas teil on tähelepanekuid artikli 35 uue lõike 5a ja
uue artikli 35a kohta?
Vastus: Mõne kindlustusandja jaoks võib veidi Teadmiseks võetud mõju hindamisel.
leevendust olla aga muutus ei ole märkimisväärne ja
oluline.
12. Kas teil on kommentaare artiklis 35b sätestatud
tähtaegade osas?
14
Vastus: Tähtaegu ei peaks võimalusel lühendama. Selgitatud Ettepaneku kohaselt tähtaegasid
pikendatakse.
13. Kas te pooldate solventsus ja finantsseisundi aruande
osana oleva bilansiaruande auditeerimist nii nagu on
ette nähtud uutes artiklites 51a ja 256c?
Vastus: Kindlasti mitte. Esiteks on siin küsimus, miks Osaliselt Teeme ettepaneku, et see võiks jääda
sellist auditeerimist vaja on. arvestatud liikmesriigi valikukohaks, kas
Samuti jääb arusaamatuks, mis on siis järelevalve roll auditeerimiskohustust rakendada või
selliste aruannete menetlemisel. SFCR on kindlustusäri mitte.
spetsiifiline aruanne ning eeldada finantsaudiitorilt
kindlustuse spetsiifilist pädevust SFCR hindamisel on
liiga palju soovitud täna.
See tähendaks ulatuslikku muutust ja täiendkoolitust
audiitoritele, kellel täna vastav pädevus puudub.
Aga põhiküsimus on, miks ja kellele seda lisakohustuse
sisse viimist vaja on?
14. Kas teie arvates on õige, et madala riskiprofiiliga
kindlustusandjatel seda kohustust pole?
Vastus: Vt. ka eelmist vastust. Praktikas suure Arvestatud
tõenäosusega ei puuduta madala riskiprofiiliga
kindlustusandja staatuse sisseviimine olulist osa Eesti
kindlustusandjatest. Maksimaalselt 1-2 kindlustusandjat
võib sellesse gruppi kuuluda. Seega, turuüleselt ei ole see
primaarne küsimus aga kui see on konkreetsete
kindlustusandjate jaoks leevenduseks, siis võib seda
muidugi pakkuda.
15. Mida arvate artikli 112 muudatusest, et kui
kindlustusandja kasutab SCR arvutamisel
sisemudelit, siis ta peab esitama hinnangu SCR kohta
ka standardvalemi põhjal? Kehtiv sõnastus, et
järelevalve võib nõuda selle esitamist. Kas lähiaastatel
on mõnel kindlustusandja plaanis kasutada SCR
arvutamiseks sisemudelit?
Vastus: See on arusaamatu nõue ja toetame selle nõude Teadmiseks Eesti kindlustusandjaid hetkel see
välja võtmist. Kui sisemudel on kinnitatud ja töötab võetud muudatus ei mõjuta.
praktikas, siis ei saa aru, miks on vaja veel kapitalinõuet
hinnata standardmudeli alusel.
Samas see ei puuduta otseselt Eesti kindlustusandjaid.
Mõju on vaid kaudne, sest võib mõjutada kaudselt
tegevuskulusid (näiteks edasikindlustuse kaudu- paljudel
juhtivatel edasikindlustajatel on sisemudel kasutusel).
Meile teadaolevalt ei ole Eesti kindlustusandjatel
lähiaastatel kavas sisemudelit kasutusele võtta.
16. Artikli 77a ekstrapoleerimise sätted asendatakse uute
sätetega. Kas on tähelepanekuid uue meetodi osas?
Vastus: Selliseid elemente kapitalinõude arvutamisel Teadmiseks
Eesti turul ei kasutata. Kui see muutus pakub leevendust võetud
teisel turgudel, oleme muudatusettepanekuga nõud aga
Eesti kindlustusandjate jaoks ei ole see oluline.
17. Kas teil on kommentaare seoses artiklis 77d tehtavate
muudatustega (volatiilsuse kohandamine)?
Vastus: Vt. eelmine vastus. Teadmiseks
võetud
15
18. Mida arvate artikli 106 lõike 3 muudatusest, et senise
10% asemel võib sümmeetrilise kohandamise
tulemusel saadud aktsiariski kapitalinõude määr
erineda kohandamata määrast 17%?
Vastus: Vt. eelmine vastus. Teadmiseks
võetud
19. Mida arvate artikli 45 täiendustest seoses ORSA
hindamise põhimõtetega ja artikli 132 täiendamisest
seoses kindlustusandja investeerimisstrateegiatega
(makromajanduslike aspektide sisse toomine)?
Vastus: Ei toeta. ORSA sisu on kindlustusandja iseenda Osaliselt
maksevõime hindamine regulatiivses raamistikus, kus on arvestatud
juba kõrval standardne detailselt ette kirjutatud metoodika
standardmudeli jmt näol olemas. Kui hakatakse
üksikasjalikult ette kirjutama, mida peab ORSA
sisaldama, kuidas seda teha tuleb jne tekib küsimus ORSA
eesmärgist.
20. Direktiivi on lisatud uued artiklid 144a–144c seoses
likviidsusriski juhtimise ja järelevalveliste
meetmetega.
Vastus: See on asjakohatu kindlustuse kontekstis. Osaliselt
Pangandus ja kindlustus on erinevad. Erinevalt pankadest arvestatud
ei ole kindlustusandjate jaoks likviidsusrisk midagi sellist,
mille suhtes tuleb üksikasjaline regulatsioon kehtestada.
Tekib küsimus, kas selle ettepaneku koostajad on
kindlustuse spetsiifikaga kursis? Kindlustusvaldkonna
peamiste riskide hulka üldjuhul likviidsus ei kuulu.
Kui on mõne spetsiifilise riskiprofiiliga kindlustusandjad,
keda võib rohkem ohustada n.ö. „kindlustusjooks“ (vb
IRE-s), siis võib kaaluda selliste spetsiifiliste
kindlustusandjate käsitlemist eraldi ka likviidsusriski
kontekstis aga absoluutsele enamusele
kindlustusandjatest ega ka nende järelevalvele ei loo selle
raporteerimise rutiini lisamine mitte mingit lisaväärtust.
21. Mida arvate likviidsusplaani koostamise kohustusest?
Kas nõustuste, et madala riskiprofiiliga
kindlustusandja seda koostama ei peaks?
Vastus: Vt. eelmist vastus. Selle ettepaneku on ilmselt Osaliselt
teinud panganduse taustaga kindlustuse teadmise või arvestatud
kogemuseta spetsialistid. Ei pea asjakohaseks kindlustuse
võtmes.
22. Kas teil on tähelepanekuid seoses järelevalveasutuse
võimalusega sekkuda, kui kindlustusandja ei tegele
nõuetekohaselt likviidsuse nõrkustega? Kas te
nõustute välja pakutud järelevalve õigustega?
Vastus: Vt. eelmist vastust. Osaliselt
arvestatud
23. Mida arvate järelevalvemeetmetest artiklis 144c
erakorralise turuülese šoki tingimuste kohta?
Vastus: See ei ole üldse asjakohane, sest (jättes kõrvale Osaliselt Leiame, et direktiiv peaks olema
nn force majeure olukorrad nagu sõda, rahvarahutused arvestatud selgem, millise mõjuga need
vmt, kus nagunii antud regulatsioon praktikas ei toimiks) erakorralised olukorrad peaks olema,
kindlustuses ei ole olemas erakorralist kogu et järelevalvel oleks õigus uusi
kindlustustturgu ühtviisi negatiivselt mõjutavat turuülest meetmeid rakendada.
16
šokki. Vb erinevalt pankadest on turud ja
kindlustusandjad väga erinevad (sh avatud erinevatel
riskidele erineval määral) ning puudub selline süsteemne
risk, mis neid kõiki koos oluliselt negatiivselt mõjutaks.
Ideaalolukorras peab järelevalvel olema muidugi
võimalus ja piisav volitus peatada dividendimaksed või
muud kindlustusandja kapitalinõuet vähendavad
tegevused aga praktika on kinnitanud kasvõi Covid- 19
näitel, et nii kindlustusandjad ise kui ka kindlustusturud
on äärmiselt erinevad ja ühtset universaalset lähenemist,
kuidas määratleda ekstreemsed olud, kindlustuses ei ole.
Näiteks Covid- 19 tõi kaasa kõigi aegade rekordkasumid
kahjukindlustuses Eestis ja teistes sellistes riikides,
turgudel ja ettevõtetes, mis ei olnud seotud Covid- 19
avatud tervisekindlustuse või äri katkemise riskile.
Investeeringutest tekkis muidugi lühiajaline kahjum aga
see tasandus aasta lõpuks ja kindlustusandjate
põhitegevus ei ole teatavasti investeerimistegevus, ehkki
mõned teenused on sellega kombineeritud.
Nimetatud juhtudel ei saanud olla kuidagi asjakohane
piirata kindlustusandjal dividendimaksed vmt. Erinevalt
vb pankadest ei ole võimalik kindlustussektori üleselt
määratleda ekstreemseid keskkonnatingimusi, mille
korral tuleb kõikidel kindlustusandjatel seada piiranguid
dividendimaksetele vmt.
Näiteks varakindlustuse kindlustusandjate maksejõuetuse
vastu kaitseb looduskatastroofi korral edasikindlustus aga
krediidikindlustuse või õigusabi kindlustuse
kindlustusandaja tulemus ei saa sellise stsenaariumi puhul
mitte kuidagi mõjutatud.
Ka eeltoodud investeerimistegevusest tulenevad riskid
realiseeruvad erinevalt sõltuvalt kindlustusandja profiilist
ja riskiisust, mida samuti Covid- 19 kriis veenvalt
kinnitas. Eestis oli kindlustusandjaid, kes said
investeeringutest lühiajaliselt märkimisväärse kahjumi
aga oli ka neid, keda see juhtum praktiliselt ei puudutanud
üldse.
24. Direktiivis on uus artikkel 45, mille kohaselt peavad
kindlustusandjad kindlaks määrama kõik olulised
kliimamuutustega seotud riskid ja vajaduse korral
hindama pikaajaliste kliimamuutuste stsenaariumide
mõju endale. Madala riskiprofiiliga kindlustusandjad
on stsenaariumianalüüsist vabastatud
Vastus: Siin on ka küsimus, mis on selle muudatuse Mitte Eesti on 4.06.2020 heaks kiitnud
eesmärk? arvestatud Euroopa rohelise kokkuleppe
põhimõtted. Seetõttu toetame ka
Kindlustusandjalt ju oodatakse oma riski ja maksevõime kliimamuutustega seotud riski
hindamist ORSA raames. Miks tuleb ette kirjutada, spetsiifilisemat käsitlemist.
milliseid stsenaariume peab kindlustusandja tingimata
enda riski hindamisel arvesse võtma?
Nagu eelpool kirjeldatud, on iga kindlustusandja erinev,
nende tegevusega seotud riskid on erinevad ja ka erinevate
stsenaariumide mõjud on seetõttu erinevad.
Näiteks ei mõjuta pikaajaline kliima soojenemine mitte
kuidagi õiguskaitse kindlustust, krediidikindlustust vmt.
17
Pealegi- ORSA tehakse tavapäraselt ajahorisondiga 3-5
aastat tulevikku. Siin tekib ka kohe praktiline probleem-
kuidas sellises ajahorisondis vaates on õigustatud
keskendumine väga pikaajalistele mõjudele tulevikus?
Kui peab seda arvesse võtma, siis miks ei pea võtma
arvesse muid pikaajalisi protsesse ja mõjusid nagu
elanikkonna vananemine.
Elukindlustuses on see äri osa aga kahjukindlustuses
keskendumine väga pikaajalistele trendidele ei pruugi olla
alati põhjendatud, sest võttes arvesse teisi, konkreetse
äriga seotud riske, on ilmastiku muutusega seotud riski
osakaal kahjukindlustuse jaoks kasin.
25. Ettepanek sisaldab ka mitmeid kindlustusgrupi
järelevalve muudatusi, sealhulgas kindlustusgrupi
kapitalinõuete arvutusmeetodis. Kas kindlustusgrupi
järelevalve teemades on midagi, mida tahaksite välja
tuua?
Vastus: Ei. Teadmiseks
võetud
26. Mida arvate artiklis 159a sätestatud täiendavatest
teabevahetamise nõuetest järelevalveasutuste vahel ja
kohapealsest ühis-kontrollist, kui kindlustusandja
solventsuspositsioon tekitab host järelevalveasutusele
muret?
Vastus: Toetame. Home- host koostöö on täna pigem halb Arvestatud
ja host turud on nõrgemas positsioonis. Seda olukorda
tuleb muuta, sest meie kogemus Euroopa
liikluskindlustuse süsteemis näitab, et piiriüleste
teenusepakkujatega seotud probleemid on
ebaproportsionaalselt suured ja sagedased.
27. Mida arvate EIOPA rollist (kaasamine kohapealsesse
kontrolli ja erimeelsuste lahendamine) viidatud artikli
puhul?
Vastus: Toetame. Vt. eelmist vastust. Arvestatud
28. Kas teil on täiendavaid tähelepanekuid, mis on tehtud
Solventsus II direktiivi, kuid pole eespool välja
toodud?
Vastus: Ei. Teadmiseks
võetud
Kriisilahendusraamistik
1. Kas nõustute üldiselt, et uus kriisilahenduse direktiiv
on vajalik? Palun hinnata seda vajadust nii Eesti
kontekstis kui ka laiemalt, EL kindlustusandjate
vaates (mh kellel võivad potentsiaalselt olla Eesti
kliendid).
Vastus: Ei saa aru vajadusest. Jääb mulje, et ettepaneku Selgitatud Kuigi Eesti toetab uue raamistiku
taga on panganduse taustaga inimesed. Kindlustus ei ole põhieesmärki, mis on kindlustuse
pangandus. Kindlustuse riskid on pikaajalised ja ei klientide kaitse, siis meie hinnangul ei
realiseeru üleöö, mistõttu puudub praktiline vajadus ole uus kriisilahenduse raamistik
detailselt sätestada regulatsiooni, mille vajadus pannakse proportsioonis Eesti kindlustusturu
proovile pika aja jooksul üksikutel juhtudel. suurusega. Seetõttu oleme ka oma
Pigem tuleks keskenduda juba olemasoleva ja positsioonis võtnud lähenemise, et
planeeritavate muudatustega S II regulatsiooni praktikas uus raamistik peaks eelkõige
rakendamisele nii, et see tõepoolest oleks harmoniseeritult
rakendatud üle kogu EL-i.
18
Meie praktika EL liikluskindlustuse süsteemis kinnitab, et kohalduma süsteemselt oluliste
täna see nii ei ole. kindlustusgruppide tasandil.
Kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja
kriisilahenduse direktiivi ettepanek praktikas ellu
rakendatuna toob praktikas vähe kasu aga tõstab
ebaefektiivsust ja suurendab kulusid kindlustuse kliendi
jaoks.
2. Artikli 4 kohaselt võib järelevalveasutus või
kriisilahendusasutus määrata kindlustusandjad, kes
saavad teatud leevendusi seoses direktiivi
kohaldamisega (nt kavade detailsusega). Kas teil on
ettepanekuid määratluse osas, kelle suhtes need
leevendused kohalduvad või need kriteeriumid
peaksid direktiivi tasandil olema selgemad?
Vastus: Eesti kontekstis jääks välja vaid üks Selgitatud Käesoleva sätte puhul ei ole
kindlustusandja (madala riskiprofiiliga). Turu kui terviku leevenduse rakendamise aluseks, kas
jaoks ei ole see oluline. kindlustusandja on madala
riskiprofiiliga. Pädev asutus hindab
seda kindlustusandjapõhiselt.
3. Ettepaneku artikli 5 kohaselt ei pea kriisiennetuskava
koostama madala riskiprofiiliga kindlustusandjad ja
need, kes kuuluvad gruppi, mille puhul tehakse
grupiülene kava. Ülejäänud kindlustusandjate osas on
pädeval asutusel otsustusõigus, kes kava koostavad,
kuid lõpptulemus on, et 80% turust peaks seda siiski
koostama.
Mida arvate sellest, et 80% turust peab kava koostama
või see võiks jääda täielikult järelevalve otsustada, kes
peaks kava koostama ja kes mitte, sõltumata
protsendist? Kas nõustute, et kava ei pea igal juhul
koostama madala riskiprofiiliga kindlustusandjad ja
need, kes kuuluvad gruppi?
Vastus: Kui on kava nõue, siis see võiks rakenduda ühte Mitte Leiame, et see on kooskõlas Eesti
moodi kõigile kohaliku tegevusloaga ettevõtetele arvestatud positsiooniga, et uus raamistik peaks
kohapeal. Kohalik tarbija nagu ka järelevalve on siis olema proportsionaalne.
nõrgemas positsioonis, kui kriisi reguleerimise vajadus
kauges peakontoris praktikas tekib. Samuti on ebaõiglases
olukorras kohalikud, ainult Eestis teenust pakkuvad
kindlustusandjad, kellele see nõue kohapeal rakendub. Vt.
ka eelmine vastus.
5. Kas teil on ettepanekuid ennetuskava sisu osas?
Vastus: Kui seda tõepoolest nõutakse ja regulatsioon Teadmiseks
tema tänasel kujul käivitub, peaks sisu olema võimalikult võetud
praktiline, st reaalselt ja regulaarselt praktikas läbi
testitud.
6. Mida arvate sellest, et asjakohastel juhtudel (oluline
piiriülene tegevus) edastab järelevalveasutus need
kavad ka host järelevalveasutusele näha
Vastus: Kindlasti tuleb host järelevalve kaasata. Arvestatud
7. Mida arvate artiklites 13-16 sätestatud
kriisilahenduskõlbulikkuse hindamisest?
Vastus: Liigne bürokraatia ilma praktilise kasuta. Teadmiseks
võetud
8. Kas nõustuste, et kriisilahendus peaks käivituma
ainult artiklites 19 ja 20 sätestatud tingimustel?
19
Vastus: Selle regulatsiooni ettepaneku järele puudub Teadmiseks Seotud üldise positsiooniga.
üldse praktiline vajadus kindlustusekontekstis, sest võetud
tegemist ei ole pangandusega. Kui tekib kindlustusandja
maksejõuetus, on tavaline praktika kindlustusportfelli ost-
müük. Kindlustusportfell hõlmab endas tihti
aastakümnete pikkusi pikaajalisi kohustusi, mille suhtes ei
ole primaarne rakendada „pangajooksu“ stsenaariumi
laadseid juhtimise operatiivse ülevõtmise meetmeid.
Protsessid kindlustuses on pikaajalised.
9. Artiklites 23 ja 24 on ette nähtud kriisilahenduse
eesmärgil väärtuse hindamise sätted ning nõuded
hindajale ja hindamisele.
Vastus: Kui tekib praktiline kindlustusandja Teadmiseks Seotud üldise positsiooniga.
finantsraskuste või lausa maksejõuetuse olukord, on selle võetud
olukorra lahendamiseks vajalik praktilise
kindlustusettevõttes töötamise kogemusega spetsialiste,
kes aitavad hinnata maksejõuetu kindlustusandja
kohustuste ja vara suurust, samuti hoida töös nõuete
käsitlemist, tagada infosüsteemide toimimist jne jne.
Eriti Eesti oludes ei ole see mõeldav, et leiduks mõni
asutus, kus sellised spetsialistid istuksid ja ootaksid kuni
mõni maksejõuetuse juhtum tekib.
Nagu eelpool mainitud, on praktikas selliste juhtumide
korral nii Eestis kui mujal enam levinud stsenaariumiks
kas kindlustusandja üles ostmine tervikuna või siis tema
kindlustusportfelli üles ostmine. Üles ostjaks võib ka olla
garantiifond, kui teisi soovijaid ei ole ja turg on nii kokku
leppinud või seadusega nii kehtestanud.
10. Kas on tähelepanekuid seoses viidatud artiklitega?
Vastus: Ei. Teadmiseks
võetud
11. Direktiivi artiklites 26–39 on sätestatud
kriisilahendusmeetmed ja nõuded seoses nende
meetmetega.
Vastus: Ettepanekus kirjeldatud erinevad võimalikud Teadmiseks Seotud üldise positsiooniga uue
lahendused on kõik võimalikud aga vaid piisava ressursi võetud raamistiku kohta.
ja kompetentsi eeldusel. Võtmeküsimuseks on ikkagi see,
et kust võtab avalik sektor inimesed ja vahendid, millega
pidada üleval struktuuri, mis on reaalselt võimeline
mistahes antud ettepanekus loetletud stsenaariumi
praktikas ellu viima. Lihtsalt näitlik loetelu
kompetentsidest, mis peab seal olemas olema: 1)
klienditugi/ nõustamine; 2) kahjunõuete käsitlemine (iga
nõue on erinev ja nõudega seotud kahjusumma on vaja
välja selgitada, vähe sellest, pikaajaliste isikukahjude
nõuete suurus ja väljamaksed ajas pidevalt muutuvad ehk
keegi, kellel on vastav kompetents, peab nende nõuetega
igapäevaselt tegelema); 3) kindlustusriski hindamine/
kindlustusriski aktsepteerimine (juhul kui lepinguid
pikendatakse või klient soovib olemasolevas lepingus
teha muudatusi); 4) kindlustuse nõuetega seotud
kohustuste hindamine (aktuaar, eriti pikaajaliste
kohustuste korral peab olema tagatud kompetents, mis
võimaldab ajas muutuvaid tegureid (kannatanu tervislik
seisund, oodatav eluiga, täiendavad vajadused,
inflatsioon, diskonteerimisega seotud muutused jne) iga
üksiku kahjunõudega seonduvalt ära hinnata ja sellest
20
tulenevalt kindlustusportfelli eraldise perioodil ära
hinnata; 5) Edasikindlustuslepingute haldus (tuleb
korraldada regulaarne teabevahetus ja nõuete esitamine
edasikindlustusandjatele); 6) Finantsarvestus; 7)
Finantsvarade juhtimine (erinevalt muudest
tegevusvaldkondadest lisandub kindlustusandja
finantsvarade juhtimisse üks täiendav keerukus-
kindlustusandja lähtub enda finantsvarade juhtimises
kohustuste profiilist ja dünaamikast, mistõttu ei pruugi
olla lihtne siin kaasata välispartnerit, kes ei ole
kindlustuse spetsiifikaga kursis).
12. Mida arvate solvent run off vahendist?
Vastus: Vt eelmine vastus Teadmiseks
võetud
13. Mida arvate asset and liability separation vahendist?
Vastus: Vt. eelmist vastust. See nagu ka allpool viidatud Teadmiseks
meetmed on praktikas rakendatavad piisava kompetentsi võetud
ja ressursi eeldusel.
14. Mida arvate sale of business vahendist?
Vastus: Vt. eelmist vastust. See nagu ka allpool viidatud Teadmiseks
meetmed on praktikas rakendatavad piisava kompetentsi võetud
ja ressursi eeldusel.
15. Mida arvate the bridge undertaking vahendist?
Vastus: Vt. eelmist vastust. See nagu ka allpool viidatud Teadmiseks
meetmed on praktikas rakendatavad piisava kompetentsi võetud
ja ressursi eeldusel.
16. Mida arvate the write-down or conversion vahendist?
Vastus: Vt. eelmist vastust. Teadmiseks
võetud
17. Kas teie hinnangul on artiklites 53–60 sätestatud
kaitsemeetmed piisavad või vastupidiselt vajalikud?
Vastus: Nagu alguses mainitud, jääb selle regulatsiooni Teadmiseks Seotud üldise positsiooniga uue
kehtestamise mõte arusaamatuks. Kindlustus ei ole võetud raamistiku kohta.
pangandus.
18 Kas teie hinnangul on ettepanekust midagi olulist
puudu? Kas teil on muid tähelepanekuid, mida
eelmiste küsimustega pole käsitletud?
Vastus: Selmet kehtestada uusi regulatsioone, võiks Teadmiseks Seotud üldise positsiooniga uue
olemasolev olla üle kogu EL-i ühtviisi rakendatud. võetud raamistiku kohta.
21