dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seisukohad kindlustusregulatsiooni (Solventsus II) muudatuste ja uue kindlustusandjate kriisilahenduse raamistiku kohta

Rahandusministeerium · 15. detsember 2021
Viit
1.1-11/8980-1
Registreeritud
15. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2021
Vastutaja
Kristiina Kubja (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finantspoliitika ja välissuhted, Kindlustuspoliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-118980-1 15.12.2021 Väljaminev kiri.asice2664 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Meie 15.12.2021 nr 1.1-11/8980-1 [email protected] Seisukohad Solventsus II paketi kohta Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Solventsus II paketi kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1) protokollilise otsuse eelnõu: Eesti seisukohad Solventsus II paketi kohta, mis käsitlevad kindlustustegevust ja -järelevalvet ning kindlustusandjate kriisilahendust. 2) seletuskiri protokollilise otsuse eelnõu juurde 3) seletuskirja lisa 1. Kristiina Kubja 6113658 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja detsember 2021 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni Solventsus II paketi kohta, mis käsitlevad kindlustustegevust ja -järelevalvet ning kindlustusandjate kriisilahendust. 1. Kiita heaks järgmised rahandusministri seisukohad järgmiste EL õigusaktide ja teatise kohta: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek (COM(2021) 581 final), millega muudetakse direktiivi 2009/138/EÜ seoses proportsionaalsuse, järelevalvekvaliteedi, pikaajaliste garantiimeetmete, makrousaldatavusvahendite, jätkusuutlikkuse riski ning grupi ja piiriülese järelevalvega (edaspidi Solventsus II direktiivi muutmine); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek COM(2021) 582 final), millega luuakse kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik ja millega muudetakse direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2009/138/EÜ, (EL) 2017/1132 ning määrusi (EL) 1094/2010 ja (EL) 648/2012 (edaspidi kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik); 3) komisjoni teatis (COM/(2021)580 final) Euroopa Parlamendile ja nõukogule ELi kindlustus- ja edasikindlustusandjate usaldatavusraamistiku läbivaatamise kohta seoses ELi majanduse pandeemiajärgse taastamisega (edaspidi komisjoni teatis). Solventsus II direktiivi muutmine 1.1. Toetame üldiselt kindlustusregulatsiooni muudatuste eesmärke, eelkõige järelevalvekvaliteedi parandamist, väikeste kindlustusandjate halduskoormuse vähendamist ja majanduse pikaajalise rahastamise tõhustamist. Seejuures peame jätkuvalt kõige olulisemaks kindlustuse klientide kaitse tagamist, mistõttu on tähtis, et nii Eesti kindlustusandja kui ka siin piiriüleselt tegutseva kindlustusandja tegevus on jätkusuutlik. 1.2. Toetame, et sõltuvalt kindlustusandja suurusest ning tema tegevuse mahust ja spetsiifikast rakendatakse asjakohastel juhtudel leevendusmeetmeid, kuid selliste meetmete kasutusele võtmisega kindlustusandjale kaasnev täiendav koormus ei tohiks ületada sellisest meetmest saadavat kasu. Seejuures toetame ettepanekus ette nähtud lihtsustusi mitteoluliste riskide kapitalinõuete arvutamisel. 1.3. Toetame kindlustusandja määratlemist automaatselt madala riskiprofiiliga kindlustusandjaks juhul, kui järelevalve asutus saab tulenevalt kindlustusandja riskihinnangust, riigi kindlustusturu eripäradest ja klientide kaitse seisukohast piirata sellel kindlustusandjal leevendusmeetmete kasutamist. 1.4. Toetame kindlustuse klientidele mõeldud avaliku aruande lihtsustamist. Eelistame solventsuse ja finantsseisundi aruande osaks oleva bilansi auditeerimiskohustuse jätmist liikmesriigi valikukohaks. 1 1.5. Üldiselt toetame järelevalveliste meetmete laiendamist (näiteks elukindlustuslepingu ülesütlemise peatamist, dividendide maksmise piiramist või boonustele õiguste vähendamist) erakorraliste turuüleste šokkide olukorras, kuid eelistame selliste erakorraliste olukordade täpsustamist direktiivi tasandil, et oleks piisavalt õigusselge, millal järelevalve neid meetmeid võib rakendada. 1.6. Toetame liikmesriikide järelevalveasutuste vahelise koostöö ja teabevahetusega seotud õigusi ja kohustuste täpsustamist, seda eelkõige olukorras, kui kindlustusandja osutab teises lepinguriigis olulises mahus piiriülest kindlustusteenust. 1.7. Leiame, et makrousaldatavusinstrumentide sissetoomisel kindlustusregulatsiooni on oluline arvestada kindlustusturu spetsiifikat. Sõltuvalt kindlustusandja riskiprofiilist ja osutatavatest kindlustusteenustest ei ole likviidsusplaani koostamise nõuet asjakohane ja proportsionaalne kohaldada kõikidele kindlustusandjatele. Kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik 1.8. Toetame kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku põhieesmärki – kindlustuse klientide kaitset –, kuid leiame, et uus raamistik ei võta piisavalt arvesse väikeste kindlustusturgude eripära. Eelistame kriisilahenduse kohaldamist kindlustusgruppide tasandil. 1.9. Leiame, et kriisilahendusasutuse loomise kohustus peaks olema vajaduspõhine. 1.10. Kriisilahendus peaks käivituma viimase meetmena, kui muud seadusest tulenevad järelevalvelised vahendid ei ole kindlustatud isikute kaitse tagamiseks piisavad. Samas on oluline õigeaegne sekkumine. 1.11. Toetame meetmeid, mis võimaldavad liikmesriikide järelevalve- ja kriisilahendusasutuste vahel vahetada asjakohast teavet ja teha koostööd kriisiennetuse ja -lahendusega seotud ülesannete täitmisel. Toetame kriisilahenduse kolleegiumite loomist piiriüleste kindlustusgruppide korral. 1.12. Toetame tõhusaid karistusi, kuid võimalikult suures ulatuses liikmesriikidele pädevuse jätmist karistuste liigi ja määra osas. Karistused peavad olema proportsionaalsed rikkumise ulatuse, aga ka rikkuja isikuga. 1.13. Oleme arvamusel, et uue kriisilahendusraamistiku rakendamiseks tuleks liikmesriikidele näha ette minimaalselt 24 kuud. Komisjoni teatis 1.14. Toetame komisjoni teatises esitatud järeldusi seoses kindlustuse tagatisskeemide, pandeemia ja kliimariskidega. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel. 2 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud algatused ja teatise ning Eesti seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 3 Detsember 2021 SELETUSKIRI EESTI SEISUKOHAD EUROOPA KOMISJONI 2021. AASTA SEPTEMBRI ALGATUSE - SOLVENTSUS II PAKETI KOHTA - SELETUSKIRI SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ...............................................................................................................................2 2 SOLVENTSUS II ETTEPANEKU SISU .........................................................................................9 3 KINDLUSTUSANDJATE FINANTSSEISUNDI TAASTAMISE JA KRIISILAHENDUSE RAAMISTIKU SISU ..............................................................................................................................15 4 VASTAVUS SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE ..............27 5 MÕJUDE KOKKUVÕTE ...............................................................................................................28 6 SEISUKOHTADE SELGITUSED ..................................................................................................35 7 ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE .................................................................42 1 SISSEJUHATUS 1.1. Solventsus II pakett Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avaldas 2021. aasta 22. septembril Solventsus II paketi, mis koosneb järgmistest algatustest: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek (COM(2021) 581 final)1, millega muudetakse direktiivi 2009/138/EÜ seoses proportsionaalsuse, järelevalvekvaliteedi, pikaajaliste garantiimeetmete, makrousaldatavusvahendite, jätkussuutlikkuse riski ning grupi ja piiriülese järelevalvega (edaspidi Solventsus II direktiivi muutmine); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek COM(2021) 582 final)2, millega luuakse kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik ja millega muudetakse direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2009/138/EÜ, (EL) 2017/1132 ning määrusi (EL) 1094/2010 ja (EL) 648/2012 (edaspidi kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik); 3) komisjoni teatis (COM/(2021)580 final) 3 Euroopa Parlamendile ja nõukogule ELi kindlustus- ja edasikindlustusandjate usaldatavusraamistiku läbivaatamise kohta seoses ELi majanduse pandeemiajärgse taastamisega (edaspidi komisjoni teatis). 1.2. Solventsus II direktiivi muudatuste eesmärk ja Eestis avalduv peamine mõju Solventsus II-ga, mida hakati kohaldama 2016. aastal, kehtestati ELi kindlustusandjatele ühtlustatud, usaldusväärne ja tugev usaldatavusraamistik. See põhineb iga kindlustusandja riskiprofiilil, kuid tagab siiski võrreldavuse, läbipaistvuse ja konkurentsivõime. Solventsus II raamistik koosneb kolmest sambast:  kvantitatiivsed nõuded, sealhulgas eeskirjad, mis käsitlevad varade ja kohustiste (eelkõige tehnilised eraldised - kohustused kindlustusvõtjate ees) hindamist, kapitalinõuete arvutamist ning nende nõuete täitmiseks nõuetekohaste omavahendite tuvastamist (esimene sammas);  nõuded, mis käsitlevad riskijuhtimist, head juhtimistava ning pädevate asutuste teostatava järelevalve üksikasju (teine sammas);  nõuded, mis käsitlevad läbipaistvust, aruannete esitamist järelevalveasutustele ja avalikustamist (kolmas sammas). Kindlustusvõtjate kaitse eeldab, et kindlustusandjate suhtes kehtivad nende tegelikel riskidel põhinevad tõhusad usaldatavusnõuded. Selline raamistik loob kindlustusandjatele stiimuli oma riskide asjakohaseks mõõtmiseks ja juhtimiseks. Raamistik on määratud kindlaks selliselt, et kindlustusandja maksejõuetuse risk on väga ebatõenäoline (kuigi mitte olematu), sest raamistiku nõuetele vastav kindlustusandja peaks suutma toime tulla äärmiselt ebasoodsa sündmusega, mille esinemistõenäosus on ainult kord 200 aasta jooksul. Samal ajal on oluline tagada, et kindlustusandjaid ei takistataks pakkumast Euroopa majandusele pikaajalist rahastust. 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021PC0581 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021PC0582 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021DC0580 2 Solventsus II direktiivi läbivaatamine Solventsus II direktiivis oli komisjonile antud mitu volitust usaldatavusnõuete põhielementide toimimise läbivaatamiseks. Lisaks õiguslike volituste kasutamisele andis direktiivi läbivaatamine võimaluse vaadata üle ka muud viieaastase rakendamise järel tõusetunud ja ajakohastamist vajavad askeptid. Näiteks hinnati seda, kas sektor võiks aidata kaasa ELi poliitiliste prioriteetide – eelkõige kapitaliturgude liidu4 eesmärkidele ning Euroopa rohelise kokkuleppe5 kohaste kliima- ja keskkonnaeesmärkide – saavutamisele. Seda seetõttu, et kindlustus- ja edasikindlustusandjate hallatavad investeeringute mahud on märkimisväärsed. Läbivaatamine andis võimaluse tagada, et õigusraamistik soodustab kindlustussektori pikaajalisi investeeringuid. Läbivaatamise raames olid sidusrühmad üksmeelel selles, et parandada saaks Solventsus II-s sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet, sh eeskirjade kohaldamist viisil, mis on proportsionaalne kindlustusandja tegevusega seotud riskide laadi, ulatuse ja keerukusega. Kuigi Solventsus II peetakse üldiselt õnnestunuks, kuna selles sisalduvad usaldatavusnõuded on paremini kooskõlas tänapäevaste riskijuhtimistavadega, võib see mõne ärimudeli puhul osutuda keerukaks. Lisaks ei ole Solventsus IIs erinevalt krediidiasutuste usaldatavusraamistikust praegu konkreetseid makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendeid süsteemsete riskide tekkimise otseseks käsitlemiseks. Solventsus II läbivaatamise käigus tuvastati 5 põhiprobleemi:  Probleem 1: Kindlustusandjatel on piiratud stiimulid, aitamaks kaasa pikaajalisele rahastamisele ja Euroopa majanduse rohelisemaks muutmisele.  Probleem 2: ebapiisav riskitundlikkus ja raamistiku piiratud võime leevendada kindlustusandjate solventsuspositsiooni volatiilsust.  Probleem 3: praeguste usaldatavusnõuete ebapiisav proportsionaalsus, mis tekitab tarbetuid haldus- ja vastavuskulusid  Probleem 4: Puudused (piiriüleste) kindlustusandjate ja kindlustusgruppide järelevalves ning kindlustusvõtjate ebapiisav kaitse kindlustusandjate ebaõnnestumiste korral.  Probleem 5: Piiratud spetsiifilised järelevalvevahendid, et käsitleda võimalikku süsteemse riski kuhjumist kindlustussektoris. Komisjoni viis 2020. aastal läbi ka avaliku konsultatsiooni, mille kokkuvõte ja erinevate osapoolte sisendid on kättesaadavad nende veebilehelt6. Avaliku konsultatsiooni Eesti seisukohti arutati ka 30.09.2020. a EL koordinatsioonikogus. Komisjon on koostanud ettepaneku kohta ka mõjuhinnangu7. 17.12.2020. a esitas Euroopa Kindlustus ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse (edaspidi EIOPA) komisjonile oma arvamuse8 Solventsus II läbivaatamise kohta koos soovitustega kindlustusregulatsiooni muutmiseks. Komisjon on oma ettepanekus palju EIOPA arvamusega ka arvestanud.  pakkuda kindlustusandjatele stiimuleid, et aidata kaasa majanduse pikaajalisele jätkusuutlikule rahastamisele;  parandada riskitundlikkust; 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020DC0590 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52019DC0640 6 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12461-Review-of-measures-on-taking-up-and- pursuit-of-the-insurance-and-reinsurance-business-Solvency-II-/public-consultation_et 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021SC0260 8 https://www.eiopa.europa.eu/document-library/opinion/opinion-2020-review-of-solvency-ii_en 3  leevendada kindlustusandjate solventsuspositsioonide ülemäärast lühiajalist volatiilsust;  parandada kindlustusjärelevalve kvaliteeti;  tegeleda paremini süsteemse riski võimaliku tekkimisega kindlustussektoris. Komisjoni teatise punktis 4 on ülevaade kavandatavatest muudatustest Solventsus II delegeeritud määruses, mis aitavad kaasa Solventsus II muudatuste eesmärkide saavutamisele. Solventsus II läbivaatamise raames majanduse pikaajalise rahastamise parandamist on nimetatud kapitaliturgude liidu tegevuskavas, kuid täpsemalt kavatseb komisjon teha muudatusi Solventsus II eeskirjades ka määruste tasandil, eelkõige seoses pikaajaliste aktsiainvesteeringute kriteeriumidega, riskimarginaali arvutamisega ja kindlustusandjate kohustiste hindamisega, et vältida põhjendamatut protsüklilist tegevust ja peegeldada paremini kindlustustegevuse pikaajalist iseloomu. Lisaks muudetakse ekstrapoleerimise meetodit. Kuna kindlustusandjad tuginevad oma kohustiste täitmisel peamiselt võlakirjadele, laenudele või muudele sarnastele fikseeritud tulumääraga investeeringutele, on mõistlik määrata ekstrapoleerimise lähtepunkt võlakirjaturgude sügavuse alusel. Pikemaajalisi intressimäärasid käsitlevat teavet võib siiski saada muudest finantsinstrumentidest kui võlakirjad. Kindlustusvõtjatele asjakohase kaitsetaseme tagamiseks nähakse ette muudatused riskivabade intressimäärade ekstrapoleerimise põhimõtetes. Intressiriski kapitalinõude arvutamine analüüsid on näidanud, et Solventsus II eeskirjad ei peegelda asjakohaselt intressimäärade muutumisega seotud riske, kui intressimäärad on madalad või koguni negatiivsed, mistõttu kavandatakse muuda ka intressiriski kapitalinõude arvutamist. Peamine mõju Eestile. Solventsus II ettepaneku mõju Eestile on kirjeldatud käesoleva seletuskirja punktis 5.1. kuid peamine mõju avaldub selles, et Eesti kindlustuse kliendid on paremini kaitstud nii Eesti kindlustusandjate kui ka piiriüleselt Eestis kindlustust pakkuvate kindlustusandjate vaates, kuid teatud nõuete rakendamine tähendab ka halduskoormuse tõusu kindlustusandjatele (mõju kindlustusmaksetel). Oluliselt paraneb finantsjärelevalveasutuste vaheline koostöö ja teabevahetus ning eelduslikult jõutakse kiiremini sekkuda, kui mõne kindlustusandja finantsseisund võib olla ohus. 1.3. Kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku eesmärk ja Eestis avalduv peamine mõju Finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse ettepaneku eesmärk on tagada, et kindlustusandjad ja pädevad asutused on paremini valmis lahendama sektoris märkimisväärseid finantsprobleeme ja leevendama nende tagajärgi. Samuti annab see pädevatele asutustele vajalikud vahendid, et aidata nõuetekohase kriisilahendusprotsessi kohaldamise kaudu maksejõuetute kindlustusandjate suhtes säilitada kindlustusvõtjate kindlustuskate ning kaitsta reaalmajandust, finantsstabiilsust ja maksumaksjaid. Vaatamata Solventsus II-ga loodud tugevale usaldatavusraamistikule ei saa finantsprobleeme täielikult välistada. Kindlustusandjate kontrollimatu maksejõuetus võib oluliselt mõjutada kindlustusvõtjaid, soodustatud isikuid, kahju kannatanud pooli või mõjutatud ettevõtteid, seda eriti juhul, kui kriitilise tähtsusega kindlustusteenuseid ei ole võimalik mõistliku aja jooksul ja mõistlike kuludega asendada. Ebastabiilsust võib põhjustada või võimendada ka teatavate kindlustusandjate, eelkõige suurte piiriüleste kindlustusgruppide maksejõuetus või maksejõuetuse lähedane olukord või ka mitme kindlustusandja samaaegne maksejõuetus. 4 Direktiivi eelnõus sätestatud meetmed võib jagada kaheks osaks:  ettevalmistavad meetmed/kohustused: kindlustusandjate kohustus koostada nn finantsseisundi taastamise kava (recovery plans), kriisilahendusasutuste kohustus koostada kriisilahenduskava (resolution plan) ning lisaks hinnata kindlustusandjate kriisilahenduskõlblikkust;  kriisilahendusmeetmed ja kriisilahendusasutuste õigused: nähakse ette meetmed, millega pädevad asutused saaksid lahendada kriisi võimalikult operatiivselt ja sujuvalt. Meetmetega nähakse ametiasutustele ette suhteliselt suured õigused finantskriisi lahendamismeetmete rakendamisel. Eelnõu näeb ette liikmesriikide vastavate ametiasutuste koostöö läbi kriisilahenduse kolleegiumite loomise kohustuse. Kolleegiumites osalevad mh EIOPA esindajad ja riigi pädev ministeerium. Komisjon korraldas aastatel 2015–2021 ekspertide ja peamiste sidusrühmadega mitmeid töörühmi, konsultatsioone ja arutelusid seoses kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriiside lahendamisega. Komisjon on koostanud ettepaneku kohta ka mõjuhinnangu9. Peamine mõju Eestile avaldub selles, et sarnaselt pangandusele tuleb luua Eestisse kindlustuse kriisilahendusasutus, kellele antakse uue raamistikuga vahendid ja õigused seoses kindlustusandjate kriisilahendusmenetlusega. Kriisilahendusasutus koostab kindlustusandjate kohta kriisilahenduskavad ja hindab kindlustusandjate kriisikõlblikkust. Suurem mõju avaldub juhul, kui mõne Eesti kindlustusandja suhtes on vajalik algatada kriisilahendus ning kriisilahendusasutus rakendab kindlustusandja suhtes ühte või mitut kriisilahendusmeedet. Kriisilahendusmeetmete rakendamine võib mõjutada nii kindlustusvõtjaid, kindlustusandja omanikke, võlausaldajaid ja kindlustusandja juhte. Direktiivis ette nähtud meetmeid ei pea kriisilahendusasutus kasutama, kui ükski Eesti kindlustusandja ei anna põhjust kriisilahenduse käivitamiseks. Kriisilahendusasutuse koormust mõjutab ka kriisilahenduse kolleegiumites osalemine, kui Eesti kindlustusandja kuulub kindlustusgruppi. Kindlustusandjate halduskoormus tõuseb seoses finantsseisundi taastamise kavade koostamisega. Tegemist on ühekordse suurema kohustusega, edaspidi peab kavasid ajakohastama. Kuigi Eesti kindlustusandjad on olnud hästi kapitaliseeritud ja reeglina Eesti kindlustuse kliendid usaldavad Eesti kindlustusandjaid, võib avalduda uue raamistiku mõju Eesti kodanikele ka siis, kui lepinguriigi kindlustusandja satub raskustesse, aga ta osutab teenust ka Eestis. Sellisel juhul piiriülene koostöö kriisilahendusasutuste vahel ja raskustes oleva kindlustusandja suhtes kriisilahendusmeetmete kasutamine aitab paremini kaitsta ka selle kindlustusandja Eesti kliente. Kogu kriisilahendusraamistiku üleval pidamine võib avaldada otsest mõju kindlustusvõtjatele, kuna kindlustusmaksete hinnad kõigi eelduste kohaselt tõusevad. 9 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021SC0260 5 1.4. Komisjoni teatis Lisaks käesoleva seletuskirja punktides 1.2 ja 1.3 kirjeldatule hindas komisjon Solventsus II läbivaatamise raames kindlustuse tagatisskeeme käsitlevate eeskirjade võimaliku ühtlustamise vajadust EL-is ning jälgis kindlustuse rolli pandeemia ajal katkenud äritegevuse kontekstis. Kindlustuse tagatisskeemid. Kindlustuse tagatisskeemide eesmärk on pakkuda kindlustusvõtjatele, soodustatud isikutele ja kahju kannatanud pooltele viimase abinõuna kaitset, kui nende kindlustusandja ei suuda maksejõuetuse korral täita oma lepingulisi kohustusi. Hetkel puudub ELis nende skeemide jaoks ühtlustatud raamistik. Oma arvamuses Solventsus II läbivaatamise kohta soovitas EIOPA viia riiklikud tagatisskeemid ELi tasandil kooskõlla, lähtudes teatavatest miinimumpõhimõtetest. Siiski leidis komisjon, et võttes arvesse COVID-19 pandeemiast tingitud majanduslikku ebakindlust ja vajadust keskenduda majanduse taastamisele, ei ole hetkel õige aeg võtta meetmeid kindlustuse tagatisskeeme käsitlevate eeskirjade ühtlustamiseks. Kuna aga selline tegevus parandaks oluliselt kindlustusvõtjate kaitset kõikjal ELis, on komisjon võtnud kohustuse ühtlustamise asjakohasust ja ajastust edaspidi uuesti hinnata. Pandeemia ja kliimamuutused. COVID-19 pandeemia on toonud esile mõned küsimused seoses rolliga, mida kindlustus- ja edasikindlustusandjad saavad täita, et pakkuda kaitset majandust mõjutavate süsteemsete sündmuste tagajärgede eest, eriti olukorras, kus valitsused otsustavad avaliku ja erasektori tegevuse lõpetada. See kogemus on õpetanud, kuidas ühiskonda tulevasteks vapustusteks paremini ette valmistada. Pandeemia on toonud esile vajaduse selgema ja lihtsama teabe järele kindlustuskaitse tingimuste ja tarbijale pakutavate tagatiste kohta, eelkõige seoses äritegevuse katkemise ja reisikindlustusega, ning vajaduse pidevalt kontrollida, kas kindlustustooted vastavad jätkuvalt tarbija vajadustele. Seetõttu kavatseb komisjon teha tihedat koostööd EIOPA-ga, et tõhustada kindlustustoodete järelevalvet ning analüüsida tarbijate vajadusi ja ootusi pandeemiajärgses keskkonnas. Pikemas perspektiivis kaalub komisjon võimalike viise, kuidas suurendada valmisolekut pandeemiateks ja muudeks sarnasteks sündmusteks. Komisjon peab sidusrühmadega arutelusid, et uurida mehhanisme ja stiimuleid, millega suurendada teadlikkust pandeemiaga seotud riskidest kindlustuslepingutes, sealhulgas „varalise kahjuta äritegevuse katkemise“ riskidest, ja kaitset selliste riskide eest, ning suurendada majanduse vastupanuvõimet mitmesugustele vapustustele. Lisaks tuleb hinnata rahaliste vahendite kättesaadavust pandeemiajärgses keskkonnas ja taastamisetapi üldises kontekstis, et parandada vastupanuvõimet tulevastele ebakindlatele sündmustele. Selleks tuleb hinnata ka kindlustussektori suutlikkust pakkuda tõhusamat kindlustuskaitset pandeemiaga seotud riskide vastu ning kujundada – ka prognoosimisvõimele tuginedes – hea arusaam (eri suurusega) ettevõtete vajadustest kindlustustoodete järele pandeemiajärgses keskkonnas. Lisaks COVID-19 pandeemia ajal saadud kogemustele näitasid 2021. aasta suvekuudel Euroopas toimunud üleujutused ja tulekahjud taas kliimakriisi süvenevat mõju ning seda, kui oluline on suurendada teadlikkust kliimariskide kindlustuskatte kasulikkusest. Kuigi kindlustusandjad maksid 6 märkimisväärseid kahjuhüvitisi, oli kogukahju kinnisvaraomanikele palju suurem, kuna paljud kinnisvaraobjektid ei olnud tekkinud kahju vastu kindlustatud. Kliimariskide kindlustuskate on liikmesriigiti erinev ja keskmine kindlustushüvitis kliimariskidest tulenevate kahjude eest on mõnes Euroopa osas olnud kõigest 5 % või väiksem. Kliimamuutused võivad probleemi süvendada täiendavate ohtude, näiteks suure hooajalise veepuuduse tõttu. Et neid probleeme analüüsida ning suurendada jõupingutusi, et kõrvaldada puudusi kliimariskide vastu kindlustamises, algatab komisjon 2022. aastaks kliimakindluse dialoogi, mis toob kokku kindlustusandjad, edasikindlustusandjad, riigiasutused ja muud asjaomased sidusrühmad. 1.5. Algatuste õiguslik alus, vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus nõukogus, subsidiaarsustähtaeg ning menetlemise kord ja ajakava Solventsus II direktiivi muutmise õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 53 lõige 1 ja artikkel 62 ning kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114. Õigusaktide vastusvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Subsidiaarsustähtaeg on 13.01.2022.a. Sloveenia EL nõukogu eesistumisel on toimunud esimesed nõukogu töögruppide läbirääkimised. 14. ja 15. oktoobril tutvustas eesistuja mõlemat ettepanekut, 27. oktoobril, 15. novembril ja 30. novembril toimusid esimesed sisulised läbirääkimised Solventsus II ettepaneku teemal ning 16. novembril ja 29. novembril kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku teemal. Kuna tegemist on mahuka ettepanekute paketiga, on arutelud alles algusjärgus. 5. oktoobri 2021. a ECOFINil toimus ka Solventsus II paketi esimene poliitikaarutelu rahandusministrite tasandil. Üldiselt on liikmesriigid komisjoni sihistatud muudatuste paketi osas positiivselt meelestatud, aga arusaam on, et ka väikesed muudatused on suure mõjuga, seega on vaja leida õige tasakaal. 1.6. Seotus kehtiva õiguse, strateegiate, muu menetluses oleva riigisisese eelnõuga või valitsuse tegevusprogrammiga. Solventsus II direktiiv, mida käesoleva paketi raames muudetakse, on riigisisesesse õigusesse üle võetud kindlustustegevuse seaduse, finantsinspektsiooni seaduse ja võlaõigusseadusega. Solventsus II ettepaneku ülevõtmiseks tuleb muuta nii kindlustustegevuse seadust kui ka finantsinspektsiooni seadust. Kindlustusandja finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku implementeerimiseks tuleks kaaluda järgmisi variante: ­ kindlustustegevuse seaduse ja finantsinspektsiooni seaduse muutmine; ­ töötada kriisilahenduse raamistiku rakendamiseks välja uus seadus nagu on panganduses (finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus); ­ integreerida uus regulatsioon finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadusesse. 7 EL algatused ei ole seotud teiste menetluses olevate riigisiseste eelnõude ega valitsuse tegevusprogrammiga. 1.7. Seiskohtade ja seletuskirja koostajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Kristiina Kubja (6113658, [email protected]), osakonna juhataja Siiri Tõniste ([email protected]) ja nõunik Kertu Fedotov ([email protected], 611 3048). Selle on kooskõlastanud finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross ([email protected]). 8 2 SOLVENTSUS II ETTEPANEKU SISU Ettepaneku põhiteemad jagunevad järgmistesse kategooriatesse: I. Proportsionaalsus (leevendusmeetmed); II. Järelevalvekvaliteet; III. Aruandlus (nii järelevalveline kui ka avalik); IV. Pikaajalised garantiimeetmed; V. Makrousaldatavusinstrumendid; VI. Euroopa roheleppega seotud muudatused; VII. Kindlustusgrupi järelevalve; VIII. „vanad“ üleminekumeetmed. I. Proportsionaalsus Solventsus II kohaldamisulatusest välja jäävad kindlustusandjad (artikkel 4). Solventsus II on põhjalik, kuid sageli keeruline usaldatavusraamistik. Selle asjakohane kohaldamine on kulukas ülesanne. Solventsus II ei kohaldata hetkel väga väikeste kindlustusandjate suhtes (sealjuures kohaldamisalast väljajätmine takistab asjaomastel kindlustusandjatel tegutseda piiriüleselt). Solventsus II kohaldamisalast väljajätmise kvantitatiivsete piirmäärade tõstmine käesoleva ettepaneku raames suurendab nende kindlustusandjate arvu, kes ei kuulu Euroopa raamistiku kohaldamisalasse. Seda suurendamist õigustatakse eesmärgiga vähendada väikeste kindlustusandjate põhjendamatut regulatiivset koormust ning see võib vähendada kindlustusmakseid, mida peavad maksma nende (potentsiaalselt) suuremate püsikuludega väikeettevõtjate kindlustusvõtjad. Samas ei ole tagatud, et Solventsus II kohaldamisalast välja jäetavate ettevõtjate kindlustusvõtjatele riigi tasandil kehtestatud kaitsetase on samaväärne Solventsus II eeskirjadest tuleneva kaitsetasemega. Uued piirmäärad on – bruto kindlustusmaksed: 5 mln asemel 15 mln (EIOPA pakkus välja 25 mln). Tehnilised eraldised: 25 mln asemel 40 mln (kooskõlas EIOPA nõuga). Seoses edasikindlustustegevuse ja gruppidega kriteeriume ei muudeta. Proportsionaalsuse meetmed madala riskiprofiiliga kindlustusandjatele (artiklid 29a–29e). Artiklis 29a on ette nähtud kriteeriumid, mille alusel määratletakse, millised kindlustusandjad on madala riskiprofiiliga ja kellele hakkavad kohalduma teatud sätete kohaldamisel leebemad nõuded. Näiteks on need kriteeriumid seotud piiriülese tegevuse, investeerimise, tehniliste eraldiste suuruse, kindlustusmaksete, edasikindlustustegevusega jne. Samas ei kuuluks madala riskiprofiiliga kindlustusandjate klassi kindlustusandjad, kes kasutavad kapitalinõuete arvutamisel sisemudelit või kes on emaettevõtjad. Kindlustusandja peab ise teavitama järelevalveasutust, et ta vastab madala riskiprofiiliga kindlustusandja kriteeriumitele. Järelevalveasutus annab ühe kuu jooksul kindlustusandjale teada (otsusega), kui tema hinnangul kindlustusandja siiski ei vasta esitatud kriteeriumitele. Artiklis 29c on viide leevendustele, mida madala riskiprofiiliga kindlustusandja saab rakendada, sealjuures saab järelevalveasutus erandkorras siiski piirata leevenduste kasutamist: - art 35(5a) – regulaarse järelevalvelise aruande peavad esitama iga kolme aasta järel; - art 41 – üks võtmeisik võib olla vastutav mitme funktsiooni eest ja olla kindlustusandja juht; sise-eeskirjasid tuleb ajakohastada iga kolme aasta järel; 9 - art 45 (1b) – ei pea läbi viima analüüse kindlustusandja tegevuse kohta, mis mõjutavad makromajandust ja finantsturgude arengut ning mis võivad olla aluseks süsteemse riski tekkele; - art 45 (5) – oma riski ja maksevõime hindamine tuleb läbi viia ühe aasta asemel kahe aasta tagant; - art 45a – ei ole kohustatud määratlema kliimamuutuste stsenaariume ega hindama nende mõju ettevõtja äritegevusele; - art 51 (6) – avaliku aruande osa, mis on suunatud teistele turuosalistele – võivad esitada ainult kvantitatiivset teavet, tingimusel, et kogu aruanne esitatakse iga kolme aasta järel; - art 51a (1) – ei pea läbi viima solventsus ja finantsseisundi osaks olema bilansiaruande auditit; - art 77 (7) – lubab kasutada deterministlikku hindamismeetodit; - art 144a (4) – ei pea koostama likviidsusriski juhtimise plaani. Artikli 29d kohaselt saavad osaliselt samu leevendusi järelevalveasutuse loal rakendada ka kindlustusandjad, kes ei ole madala riskiprofiiliga kindlustusandjate klassis. Selleks peavad nad järelevalveasutusele esitama taotluse ning nende sobivust leevenduste kasutamiseks hinnatakse kindlustusandjapõhiselt. Lisaks peavad nad regulaarselt järelevalvet teavitama proportsionaalsete meetmete kasutamisest. Samas, kes juba praegu kasutavad proportsionaalsuse meetmeid kehtiva regulatsiooni kohaselt, ei pea sellest järelevalveasutust uuesti teavitama. Uue artikli 213a kohaselt hakatakse klassifitseerima ka madala riskiprofiiliga kindlustusgruppe, kellele leevendusi kohaldada. Lihtsustused. Artikli 109 kohaselt saavad kõik kindlustusandjad kasutada lihtsustusi selliste riskimudelite SCR arvutamiseks, mis ei ole olulised, vastavalt ette nähtud kriteeriumidele. Komisjon täpsustab alamaktis selliste lihtsustuste kasutamist. II. Järelevalve kvaliteet Artikli 25 täienduse kohaselt peab järelevalveaustus igast tegevusloa keeldumisest teavitama mh EIOPA-t, kes salvestab selle teabe andmebaasi. Artikli 26 muudatused võimaldavad tegevusloa otsustusprotsessi kaasata teisi järelevalveasutusi nende endi algatusel (kui taotleja on seotud teises liikmesriigis asuva ettevõtjaga). Artiklid 30, 36 ja 42. Tõhustatakse järelevalve pädevust seoses kindlustusandja juhtide ja võtmeisikute sobivusjärelevalvega. Kindlustusandja peab kohe teavitama järelevalvet kui juht või võtmeisik ei vasta enam sobivusnõuetele või kui ta on välja vahetatud. Samuti on järelevalveasutusel õigus nõuda juhtida ja võtmeisikute väljavahetamist. Võtmefunktsioonide täitmise eest peavad vastutama erinevad inimesed (v.a kui kindlustusandja on LRPU) ning sise-eeskirjad peavad olema kehtestatud vähemalt tasustamise, riskijuhtimise, sisekontrolli, siseauditi ja asjakohasel juhul tegevuse edasiandmise kohta. III. Aruandlus Järelevalveline aruandlus (artikkel 35 ja 35b). Artikli 35 uue lõikega 5a nähakse ette, et regulaarne järelevalveline aruanne, mis sisaldab teavet kindlustusandja äritegevuse, juhtimissüsteemi, riskiprofiili, 10 solventsuse eesmärgil hindamise ja kapitalijuhtimise kohta, tuleb esitada madala riskiprofiiliga kindlustusandjatel iga kolme aasta tagant ja teistel kindlustusandjatel vähemalt kolme aasta jooksul. See on liikmesriigi otsustada, kui sagedasti viimasel juhul kindlustusandja selle aruande peab esitama (ehk kas esitada tuleb ühe, kahe või kolme aasta tagant). Liikmesriik võib selle otsuse tegemise delegeerida ka järelevalveasutusele. Uude artiklisse 35a on tõstetud artikli 35 senised lõiked 6–8, kuid kui kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb järelevalvel erandite tegemisel eelistada väikeseid kindlustusandjaid, siis nüüd madala riskiprofiiliga kindlustusandjaid (kes suuresti ongi väikesed kindlustusandjad). Artikkel 35b. Aruannete esitamise tähtajad nähakse ette direktiivi tasandil. Siiski jääb komisjonile volitus rakendusmäärusega muuta aruannete esitamise tähtaegasid eriolukordade puhul. Solventsus ja finantsseisundi aruanne (artiklid 51 ja 256). Muudetakse avaliku solventsus ja finantsseisundi aruande struktuuri selles osas, et edaspidi on kaks eraldiseisvat aruannet, millest üks on suunatud kindlustusvõtjatele ja soodusatud isikutele ning teine analüütikutele ja turuosalistele. Kindlustusvõtjatele suunatud aruande osa on lihtne ning sisaldab teavet eelkõige kindlustusandja tegevuse, kapitalijuhtimise ja riskiprofiili kohta. Turuosalistele suunatud aruanne on rohkem tehnilisem. Auditeerimine (artiklid 51a ja 256c). Uute artiklite kohaselt on kindlustusandjatel ja kindlustusgrupil kohustus solventsus ja finantsseisundi aruande osaks olev bilansiaruanne auditeerida. Seda ei pea tegema madala riskiprofiiliga kindlustusandjad. EIOPA teavitamine (artikkel 52). Järelevalveasutus peab teavitama EIOPA-t mh sellest, millised kindlustusandjad ja kindlustusgrupid kasutavad lihtsustusi või kelle suhtes kohalduvad leevendused. SCR arvutusest teavitamine (artikkel 112). Kui kehtiva sõnastuse kohaselt peavad sisemudelit kasutavad kindlustusandjad esitama ainult järelevalveasutuse nõudmisel SCR arvutused ka standardvalemi alusel, kuid muudatuste kohaselt nad peavad seda tegema vaikimisi igal juhul. IV. Pikaajalised garantiimeetmed Ekstrapoleerimine (artikkel 77a). Kindlustusandjatel on kohustised, mis võivad tuua kaasa nõuded või hüvitiste maksmise väga kauges tulevikus. Kindlustustegevuse selle aspekti tõttu on vaja intressimäärasid ekstrapoleerida, sest neid saab finantsturgudel jälgida ainult teatavate tähtaegadeni. Ettepanekuga nähakse ette uus ekstrapoleerimise meetod, mis võetakse kasutusele lineaarselt kuni 2032. aastani. Selle aja jooksul peavad kindlustusandjad avalikustama uue meetodi mõju ilma ülemineku kohaldamiseta. Volatiilsuse kohandamine (VA, artikkel 77d). Kui seni oli liikmesriigi otsustada, kas näha ette järelevalveasutuse heakskiit VA rakendamiseks, siis ettepaneku kohaselt on VA heakskiit igal juhul vajalik. Direktiiviga suurendatakse volatiilsusega korrigeerimise aluseks oleva riskiga korrigeeritud krediidiriski hinnavahe protsenti. Et vähendada riski, et VA kompenseerib rohkem kui krediidiriski hinnavahe suurenemisest tulenevat investeeringute kahjumit, võetakse kasutusele ettevõtjaspetsiifiline „krediidiriski hinnavahe tundlikkuse suhe”. Lisaks on VA riigikomponent asendatud makro VA-ga, kui valuuta on euro, selleks, et maandada riigi tasandil hinnavahe kriiside mõju, vältimaks hinnašokke. Artiklisse 122 on lisatud kaitsemeetmed, mille kohaselt sisemudel võtab arvesse krediidiriski hinnavahe liikumiste mõju VA-le (dünaamiline VA). 11 Sümmeetriline kohandamine (artikkel 106). Muudatuse kohasel ei või sümmeetrilise kohandamise tulemusel saadud aktsiariski kapitalinõudemäär kohandamata aktsiariski kapitalinõude määrast erineda rohkem kui 17 protsendipunkti võrra. Erakordselt ebasoodne olukord (artikkel 138). EIOPA konsulteerib enne erakordselt ebasoodsa olukorra väljakuulutamist ESRB-ga. Seega, kui järelevalveasutus saab pikendada kolme kuu võrra perioodi, mille jooksul peab kindlustusandja võtma vajalikud meetmed, et taastada SCR, siis eriolukorras võib EIOPA pikendada seda perioodi seitsme aasta võrra. Kestusel põhinev aktsiariskimudel (artikkel 304). Selle kasutamiseks ei anta enam heakskiitu. Tehniliste eraldistega seotud üleminekumeetmed (artikkel 308c ja 308d). Üleminekumeetmete kasutamise uued heakskiidud on piiratud (suletud loetelu tingimustest). Lisaks peavad neid meetmeid kasutavad ettevõtted avalikustama kasutamise põhjused, samuti hinnangu ja meetmed, et vähendada sõltuvust nendest meetmetest. V. Makrousaldatavusnõuded Oma riskide ja maksevõime hindamine (ORSA) (artikkel 45). Makromajanduslikud aspektid ja analüüsid integreeritakse ORSA-sse. Kindlustusandjad peavad hindama usutavate makromajanduslike ja finantsturgude arengute, sealhulgas ebasoodsate majandusstsenaariumide mõju nende riskiprofiilile, äriotsustele ja maksevõime vajadustele. Kindlustusandjad peaksid oma riskide ja maksevõime hindamisel arvestama mh järelevalveasutuste poolt esitatud asjakohaste makrotasandi usaldatavusandmetega. Lisaks peaks toimima koostöö erinevate asutuste vahel, kui makrousaldatavusnõuete järelevalve pädevus on antud teisel asutusel. Investeerimise põhimõtted (artikkel 132). Kindlustusandjad peaksid võtma oma investeerimisstrateegia otsustamisel arvesse võimalikke makromajandus- ja finantsturgude arenguid ning järelevalveasutuse taotlusel ka makrotasandi usaldatavusjärelevalvega seotud probleeme. Samuti hindavad, millisel määral võivad nende investeerimisstrateegiad mõjutada makromajanduslikke ja finantsturgude arengut ning võivad muutuda süsteemsete riskide allikateks, ning võtavad sellised kaalutlused oma investeerimisotsuste osana arvesse. Likviidsuse juhtimine ja planeerimine (artikkel 144a). Ettepanek tutvustab nõudeid likviidsuse juhtimisele ja planeerimisele. Kindlustusandjad peavad likviidsusriski jälgimiseks välja töötama likviidsusriski näitajad. Artiklid 144b ja 144c. Artikkel 144b võimaldab järelevalveasutustel sekkuda, kui kindlustusandja ei tegele nõuetekohaselt likviidsuse nõrkustega. Lisaks on järelevalveasutustel võimalus erakorralises turuüleses šokiolukorras ja viimase abinõuna ajutiselt peatada elukindlustuslepingute tagasiostmine, kui kindlustusandja seisab silmitsi oluliste likviidsusriskidega, mis võivad ohustada kindlustusvõtjate kaitset või finantsstabiilsust (seda meedet võib rakendada kolm kuud). Lisaks peaks järelevalveasutustel olema õigus vähendada elukindlustusandja klientide õigusi (nt vähendada õigust boonustele, mida kindlustusvõtjatel oli algselt 12 õigus saada), piirata/keelata dividendide või muude maksete maksmine aktsionäridele või piirata või peatada aktsiate tagasiostmist ning omavahendite tagasimaksmist või tagasivõtmist. VI. Euroopa rohekokkulepe Kliimamuutuste stsenaarium (artikkel 45a). Kindlustusandjad peavad kindlaks määrama kõik olulised kliimamuutustega seotud riskid ja vajaduse korral hindama pikaajaliste kliimamuutuste stsenaariumide mõju oma ettevõttele. Kindlustusandjad, kes on liigitatud madala riskiga ettevõtjateks, on stsenaariumianalüüsist vabastatud. Muudatused aitavad saavutada Euroopa rohekokkuleppe eesmärki, et kliimariske juhitakse ja need integreeritakse finantssüsteemi ning tulevikusuundade strateeglist analüüsi käsitlevas 2021. aasta aruandes sätestatud strateegilistesse tegevusvaldkondadesse. EIOPA mandaat (artikkel 304a). EIOPA on volitatud uurima 2023. aastaks spetsiaalset usaldatavusnõuete käsitlemist varade või tegevustega, mis on oluliselt seotud keskkonna- ja/või sotsiaalsete eesmärkidega. Lisaks peaks EIOPA vaatama korrapäraselt läbi looduskatastroofiriski käsitleva standardvalemi ulatuse ja kalibreerimise. VII. Kindlustusgrupi järelevalve Kindlustusgrupi määratlus (artiklid 212, 213 ja 214). Täpsustatakse konsolideerimisgrupi ja kindlustusvaldusettevõtja definitsioone. Lisaks defineeritakse kolmandate riikide kindlustusandjate valdusettevõtja. Artiklit on täiendatud lõigetega, mille kohaselt järelevalveasutus kaalub, kas kaks või rohkem kindlustusandjat võiks moodustada grupi, kui need kindlustusandjad tegutsevad ühtsetel alustel (aga nad pole Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2013/34/EL10 skoobis). Sellisel juhul määratakse üks kindlustusandja emaettevõtjaks ning teised on tütarettevõtjad (vastavalt sellele määratlusele hakkab direktiiv ka neile kohalduma). Artiklit 213 muudetakse, et tuua kindlustusvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad ELi usaldatavusnõuete raamistikku. Uus lõige 3a nõuab, et valdusettevõtjatel oleks nõuetekohased sisemised korrad ja ülesannete jaotused, et võimaldada tõhusat grupi järelevalvet. Lisaks antakse grupijärelevalvele volitused sekkuda, kui ta pole rahul valdusettevõtja sisemiste kordade ja ülesannete jaotusega. Viimase abinõuna on tal õigus näiteks nõuda grupilt ümberkorraldusi. Artiklis 214 on täpsustatud, millal saab ettevõtja grupi järelevalve alt välja arvata, millal saab grupi järelevalvest loobuda või kas seda saab teostada vaheettevõtja tasemel. Kindlustusgrupi maksevõime arvutamine (artikleid 220, 222, 228, 229a, 230, 233, 233a, 234 ja 308b (17)). Antakse järgmised selgitused grupi maksevõime arvutamise eeskirjade kohta: ­ ettevõtjate liigid, keda kaasata meetodi 2 rakendamise puhul; ­ kuidas tuleks grupi SCR arvutada meetodite kombinatsiooni korral; ­ kuidas kaasata teiste finantssektorite ettevõtjaid, nt krediidiasutusi, grupi maksevõime arvutamisesse; 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL, 26. juuni 2013 , teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ EMPs kohaldatav tekst 13 ­ kuidas lubada kasutada lihtsustatud lähenemist ebaoluliste sidusettevõtjate osaluste suhtes esimese meetodi puhul (ettepanekus on ka täpsustatud, millal sidusettevõtjat võiks pidada ebaoluliseks); ­ kuidas hinnata grupi omavahendeid, eelkõige kuidas mõista „koormatistest vabanemist”, tehniliste eraldiste ja riskivaba määra üleminekumeetmete käsitlemist ning nende omavahendite kirjete käsitlemist, mida ei ole võimalik tõhusalt kättesaadavaks teha SCR katmiseks; ­ Esimese meetodi või meetodite kombinatsiooni kasutamise korral, kuidas arvutada konsolideeritud SCR alammäära. Kindlustusgrupi juhtimine (artiklid 246 ja 257). Muudatustega tagatakse individuaalsel tasandil ettevõtjate suhtes kohaldatavate juhtimisreeglite kohaldamine grupi tasandil. Need muudatused hõlmavad mh emaettevõtja juhtide rolli täpsustamist (kes vastutab viimase lülina, et grupi tegevus vastab õigusaktidest tulenevalte nõuetele). Lisaks nõutakse, et grupp tagaks, et grupi sise-eeskirjad ja gruppi kuuluvate ettevõtjate sise-eeskirjad oleksid omavahel kooskõlas. Makrousaldatavusnõuded (artiklid 246a ja 246b). Uued artiklid sätestavad, kuidas kohaldatakse uusi makrotasandi usaldatavusjärelevalve eeskirju kindlustusgruppide tasandil. Järelevalve õigused (artikkel 258). Nähakse ette uued järelevalvelised õigused (sh karistusmeetmed), mida saab kindlustusvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate suhtes rakendada. Kolmanda riigi emaettevõtja EL tütar (artikkel 262). Liikmesriigid lubavad oma järelevalveasutustel kohaldada „muid meetodeid“, mis tagavad asjakohase järelevalve kindlustusgruppi (mille emaettevõtja asub kolmandas riigis) kuuluvate kindlustus- või edasikindlustusandjate üle. Ettepanekuga täpsustatakse neid muid meetodeid. VIII. Piiriülese kindlustustegevuse järelevalve Tegevusloa taotlemisega seotud kohustused (artiklid 18 ja 23). Kui ettevõtja soovib taotleda kindlustustegevuse tegevusluba, siis artikli 18 kohaselt peab ta taotluses mh esitama infot selle kohta, kas ta on saanud mõnest teisest liikmesriigist keelduva otsuse tegevusloa andmise kohta seoses kindlustustegevuse või muu reguleeritud tegevuse alustamisega või kindlustuse turustamisega. Lisaks tagatakse artikliga 23, et järelevalveasutused on samuti informeeritud sellest, et kindlustusandja kavandab piiriüleselt tegutseda (ehk tegevuskavas tuleb ära märkida plaanid seoses piiriülese tegevusega). Teabevahetus (artiklid 33a, 153 ja 159a). Artiklis 33a nähakse ette miinimumnõuded selle kohta, millist teavet peaksid koduriigi ja sihtriigi järelevalveasutused omavahel vahetama, kui kindlustusandja tegutseb piiriüleselt. Eelkõige vahetatakse teavet, kui kindlustusandja piiriülene tegevus teises lepinguriigi on oluline. Olulisuse määratlemisel võetakse aluseks kindlustusandja tegevusmaht (kui bruto kindlustusmaksed ületavad 5%). Artikkel 153 reguleerib lisaks teabevahetuse keelenõudele nüüd ka teabe esitamise ajaraami. Sihtriigi järelevalveasutus võib nii kindlustusandjalt otse kui ka koduriig järelevalveasutuselt nõuda teavet selle 14 kindlustusandja tegevuse kohta selles riigis. Teave tuleb esitada järelevalveasutusele mõistliku aja jooksul. Artikli 159a kohaselt võib sihtriigi järelevalveasutus koduriigi järelevalveasutuselt nõuda teavet kindlustusandja (kelle tegevus selles riigis on oluline) solventsuspositsiooni kohta. Kui kindlustusandja ei täida või ilmselt ei täida miinimumkapitalinõuet kolme järgmise kuu jooksul või esineb oluline solventsuskapitalinõudele mittevastavus ning koduriigi järelevalveasutus ei ole võtnud asjakohaseid meetmeid, siis sihtriigi järelevalveasutus võib paluda koduriigi järelevalveasutuselt, et viidaks läbi ühine kohapealne kontroll. Muutustest teavitamine (artikkel 149). Artikli 149 täienduse kohaselt peab piiriüleselt tegutsev kindlustusandja koheselt teavitama oma järelevalveasutust, kui tema tegevus muutub nii, et see mõjutab oluliselt tema riskiprofiili või mõjutab oluliselt kindlustustegevust ühes või mitmes liikmesriigis. Järelevalveasutus teavitab sellest koheselt ka asjakohaseid lepinguriigi järelevalveasutusi. EIOPA roll (artikkel 152b). Muudatusega tõhustatakse EIOPA rolli seoses keeruliste piiriüleste järelevalveliste otsuste vastuvõtmisega ehk kui koostööplatvormil ei suuda järelevalveasutused omavahel kokkuleppele jõuda (näiteks kindlustusandja suhtes võetavate meetmete osas). IX. Direktiivi ülevõtmine ja rakendamine Direktiiv tuleb riigisisesesse õigusesse üle võtta ja rakendada 18 kuu jooksul selle jõustumisest. 3 KINDLUSTUSANDJATE FINANTSSEISUNDI TAASTAMISE JA KRIISILAHENDUSE RAAMISTIKU SISU Uue kriisijuhtimise raamistikuga püütakse vähendada süsteemset mõju ja võimalikke kulusid avalikule sektorile ja maksumaksjatele. Kriisijuhtimise raamistiku eelnõu katab kindlustusandjate kriisijuhtimist nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt. Komisjoni poolt esitatud direktiivi eelnõu koosneb 89 artiklist ja on jaotatud üheteistkümneks erinevaks jaotiseks. I. Kohaldamisulatus (artikkel 1) Uue kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohaldamisulatusse kuuluvad: - EL-is asutatud kindlustusandjad; - sh EL-is asutatud emaettevõtjast kindlustusandjad; - EL-is asutatud kindlustusvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad; - sh liikmesriigis asutatud emaettevõtjast kindlustusvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad; - sh EL emaettevõtjast kindlustusvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad; - kolmandate riikide kindlustusandjate filiaalid (kes vastavad teatud tingimustele). Direktiiv reguleerib kriisijuhtimist nii solo kindlustusandja kui ka kindlustusgrupi tasandil. 15 Tegemist on miinimum direktiiviga ehk liikmesriikidel on võimalus kehtestada ka rangemaid riigisiseseid reegleid, kui käesolevas direktiivis on ette nähtud, kuid need ei tohi vastuollu minna käesoleva direktiivi eesmärkidega. Joonis 1. Direktiivi kohaldamisulatus II. Kriisilahendusasutuse loomine (artikkel 3) Ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid looma kriisilahendusasutuse (või erandjuhtudel mitu asutust), kellele on ette nähtud pädevus ja õigused, et rakendada asjakohastel juhtudel kriisilahendusmeetmeid. Kuigi see asutus võib olla nii keskpank, pädev ministeerium (rahandusministeerium), avalik asutus või muu asutus, kellel on vastavad haldusvolitused, siis on oluline, et asutuse struktuur oleks korraldatud nii, et ei esineks huvide konflikti või see oleks piisavalt maandatud, eelkõige näiteks finantsjärelevalve ja kriisilahenduse vahel. Iga liikmesriik peab määrama ka pädeva ministeeriumi, kes on vastutav direktiivis sellele ministeeriumile ette nähtud funktsioonide täitmise eest. Kui kriisilahendusasutus ja pädev ministeerium ei ole samad, siis peab kriisilahendus teavitama ministeeriumi kõikidest võetavatest otsustest, mis võetakse tulenevalt sellest direktiivist. III. Lihtsustatud lähenemine teatud kindlustusandjatele (artikkel 4) Kuigi ettepaneku kohaselt peab finantsseisundi taastamise kava koostama 80% turust (kahju- ja elukindlustus eraldi vaadatuna) ja kriisilahenduskava koostatakse 70%-le turust, siis artikliga 4 antakse järelevalveasutusele ja kriisilahendusasutusele õigus määratleda, kas teatud kindlustusandjate suhtes (vastavalt proportsionaalsuse kriteeriumitele) võiks kohaldada direktiivi kohaldamisel lihtsustatud 16 lähenemist (näiteks finantsseisundi taastamise kava ja kriisilahenduskava ei ole nii detailne või kavade esitamisel on teine tähtaeg või uuendamisel muu sagedus jne). Asjakohane pädev asutus peab kord aastas esitama EIOPA-le ja liikmesriikidele teavet selle kohta, kui paljude kindlustusandjate ja kindlustusgruppide suhtes kohaldub finantsseisundi taastamise kava ja kriisilahenduskava koostamise kohustus ning kui paljude suhtes kohaldatakse lihtsustatud lähenemist. IV. Finantsseisundi taastamise kava (artiklid 5–8) Kava peavad koostama ja järelevalveasutusele esitama kindlustusgrupid ja kindlustusandjad, kes ei kuulu kindlustusgruppidesse ja kellele kava koostamise nõuded kohalduvad. Kavas tuleb ette näha meetmed, mida asutus oma finantsseisundi taastamiseks võtab, kui see on oluliselt halvenenud. Grupi kavas tuleb ette näha meetmed, mida rakendatakse nii emaettevõtja kui ka tütarettevõtja tasandil. Järelevalveasutused määravad mitmete kriteeriumide põhjal kindlaks kindlustusandjad, kes on kohustatud neid kavasid koostama. Näiteks peaks kava koostama 80% kindlustusturust, sealjuures madala riskiprofiiliga kindlustusandjad peaks olema kava koostamisest välistatud individuaalsel tasandil. Sellesse 80%-i võib sisse arvestada ka sellised tütarettevõtjast kindlustusandjad, kes kuuluvad kindlustusgruppi, kelle suhtes kohalduvad kava koostamise nõuded grupi tasandil. Need plaanid parandavad kindlustusandja arusaamist oma haavatavustest ja kindlustusandja realistlikud võimalused stressistsenaariumide korral peaksid olema tema juhtimissüsteemi lahutamatu osa. Järelevalveasutused hindavad individuaalseid kavasid (kuue kuu jooksul), et kontrollida, kas plaanid on kõikehõlmavad ja kas nende rakendamine suudaks õigeaegselt taastada kindlustusandja finantsseisundi. Järelevalveasutused edastavad need kavad kriisilahendusasutusele, kes võivad neid samuti hinnata ja anda järelevalveasutustele soovitusi seoses oma tähelepanekutega. Samuti tuleks edastada see kava lepinguriigi järelevalveasutustele tema soovil, kui kindlustusandja osutab selles liikmesriigis oluliselt piiriüleselt kindlustustegevust. Ka lepinguriigi järelevalveasutus võib anda soovitusi. Kindlustusgrupi kavad edastatakse EIOPA-le, asjakohastele pädevatele järelevalveasutustele kindlustusgrupi kolleegiumis, grupi kriisilahendusasutusele ja tütarkindlustusandjate kriisilahendusasutustele. V. Kriisilahenduse planeerimine (artiklid 9–16) Kriisilahenduskava koostavad kriisilahendusasutused pärast konsulteerimist järelevalveasutustega. Kriisilahenduse kavas nähakse ette kriisilahenduse meetmed, mida kriisilahendusasutus võib võtta, kui kindlustusandja või grupp vastab kriisilahenduse käivitamise tingimustele. Individuaalsel tasandil koostab kindlustusandja kohta kriisilahenduskava liikmesriigi kriisilahendusasutus ning see tuleks koostada 70%-le kindlustusturust (elu- ja kahjukindlustus eraldi). Kindlustusandjad, kelle kohta kava koostatakse, tuleb välja valida nende suuruse, ärimudeli, riskiprofiili, seotuse, asendatavuse ja kindlustusvõtjale avaldatava maksejõuetuse tõenäolise mõju põhjal. Samuti võtab asutus arvesse kindlustusandja piiriülest tegevust ja kriitiliste funktsioonide olemasolu. Selle 70% arvestuses võetakse arvesse ka need kindlustusandjad, kes kuuluvad kindlustusgruppi ja kes on kaetud grupi kriisilahenduskavaga. Madala riskiprofiiliga kindlustusandjate kohta kava ei pea koostama, aga kuna tegemist on miinimum direktiiv, siis võib ka nende kohta kava koostada. Kavasid tuleks üle vaadata ja 17 ajakohastada kord aastas ja iga kord pärast muutusi kindlustusandja struktuuris, ärimudelis või finantsseisundis, kui need muudatused võivad mõjutada kava rakendamise tõhusust. Kindlustusgrupi kriisilahenduskava koostab grupi kriisilahendusasutus, kelleks on kriisilahendusasutus sellest liikmesriigist, kus asub ka kindlustusgrupi järelevalveasutus. Kriisilahenduskava edastatakse mh järelevalveasutustele ja liikmesriigi, kus kindlustusandja piiriüleselt oluliselt tegutseb, järelevalveasutusele või kriisilahendusasutusele nende soovil. Kindlustusandjad peavad nii individuaalsel kui ka grupi tasandil (emaettevõtjast kindlustusandja) tegema kriisilahendusasutustega igakülgselt koostööd ja edastama neile teavet, mis on vajalik kriisilahenduskavade või grupi kriisilahenduskavade koostamiseks. Grupi tasandil edastab grupi kriisilahendusasutus selle teabe ka EIOPA-le, kriisilahenduskolleegiumile ja järelevalveasutustele, kes on kindlustusgrupi kolleegiumi liikmed. VI. Kriisilahenduskõlblikkus (artiklid 13–15) Kriisilahendusasutus peab hindama (pärast konsulteerimist järelevalveasutusega) kindlustusandja üldist kriisilahenduskõlblikkust (ilma, et eeldataks erakorralise avaliku sektori finantstoetuse saamist). Kindlustusandjat peetakse kriisilahenduskõlblikuks sel juhul, kui kriisilahendusasutuse jaoks on teostatav ja usutav kindlustusandja lõpetamine ja likvideerimine tavalises maksejõuetusmenetluses või tema suhtes kriisilahenduse meetmete ja õiguste kasutamine. Kriisilahenduskõlblikkust hinnatakse samal ajal kui koostatakse kriisilahenduskava. Kui kriisilahendusasutus on läbiviidud kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel pärast järelevalveasutusega konsulteerimist kindlaks teinud, et kindlustusandja kriisilahendusmenetlust võivad pärssida teatud olulised asjaolud, esitab kriisilahendusasutus sellekohase teate otsuse kohta kirjalikult asjaomasele kindlustusandjale ja järelevalveasutusele. Nelja kuu jooksul pärast teate kättesaamist esitab kindlustusandja kriisilahendusasutusele ettepaneku võimalike meetmete kohta teates märgitud oluliste takistustega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks. Kui pakutud meetmed ei ole sobivad, võib kriisilahendusasutus nõuda alternatiivsete meetmete rakendamist (mis on ettepanekus ette nähtud). Muuhulgas võidakse näiteks nõuda muudatusi kindlustusandja juriidilises ja operatsioonilises ülesehituses, nõuda edasikindlustusstrateegi või spetsiifiliste tegevuse muutmist jne. VII. Ühisotsus kindlustusgrupi tasandil (artikkel 17) Kindlustusgrupi järelevalveasutus, liikmesriikide järelevalveasutused, kindlustusgrupi kriisilahendusasutused ja vajaduse korral kriisilahendusasutused peaksid püüdma jõuda ühistele otsustele artiklis 17 sätestatud korras. Ühisotsusele jõudmine (nelja kuu jooksul) on vajalik järgmistel juhtudel: - Art 6 (4 ja 5) – emaettevõtjalt nõutavate meetmete rakendamine; - Art 8 (2) – kindlustusgrupi finantsseisundi taastamise kava ülevaatamine ja hindamine ning otsustamine, kas individuaalse kava koostamine on vajalik, kui kindlustusandja kuulub kindlustusgruppi; - Art 11 (4) – kriisilahenduskava vastuvõtmine; - Art 16 (4) – meetmete hindamine, mille emaettevõtja esitab grupi kriisilahendusasutusele oluliste takistustega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks (mis pärsivad kriisilahendusmenetlust). 18 Artiklis on reguleeritud ka olukorrad, kui ühiotsusele ei jõuta. VIII. Kriisilahenduse eesmärk ja käivitamise tingimused (artiklid 18-22) Artiklites 18–22 sätestatakse kriisilahenduse eesmärk, tingimused kriisilahenduse käivitamiseks ning üldised nõuded ja tingimused kriisi lahendamisele. Kriisilahendusmeetmeid tuleks rakendada õigel ajal. Kriisilahendusmeetmeid tuleks rakendada siis, kui kindlustusandja on raskustes (failing) või satub nendesse tõenäoliselt, ning ei ole teist lahendust, mis päästaks selle ettevõtja piisava aja jooksul. Samuti tuleks kriisilahendusmeetmeid rakendada juhul, kui see on vajalik avaliku huvi seisukohast. Näiteks peetakse kindlustusandjat raskustes olevaks või tõenäoliselt sellesse sattumas, kui: - kindlustusandja ei täida või tõenäoliselt ei täida miinimumkapitalinõuet ning sellele ei paista head lahendust olevat; - kindlustusandja ei täida tegevusloa saamise tingimusi või rikub tõsiselt õigusaktidest tulenevaid kohustusi või tõenäoliselt rikub tulevikus nõudeid, mis on aluseks tegevusloa tühistamisele; - kindlustusandja ei ole suuteline tasuma oma võlgu või täitma muid kohustusi; - kindlustusandja vajab erakorralist avaliku sektori finantstoetust. Kriisilahendusmeetmete rakendamine peab olema põhjendatud üldiste huvidega ja arvestama finantsstabiilsuse tagamise vajadust. Sealjuures tuleb kriisilahendusasutusel valida sellised meetmed ja õigused, mis aitavad kõige paremini saavutada asjakohaseid eesmärke. Eesmärkidena peetakse silmas kindlustusvõtjate, kindlustatute ja soodustatud isikute kaitset, kriitiliste funktsioonide täitmise jätkamist, ebasoodsa mõju vältimist finantsstabiilsusele ja avaliku sektori vahendite kaitsmist. Kui kindlustusandjad vastab kriisilahenduse eeltingimustele, kuid mitte sellele, et kriisilahendusmeede on vajalik avaliku huvi seisukohast (sealjuures kindlustusandja vastab miinimumkapitalinõudele), siis kindlustusandja likvideeritakse tavakorras vastavalt tavalisele maksejõuetusmenetlusele, mis tagab korrakohase turult väljumise. Kinni tuleb pidada kriisilahendamise üldpõhimõtetest, mille kohaselt aktsionärid kannavad esmase kahju (seejärel võlausaldajad, sealjuures koheldakse ühe ja sama klassi võlausaldajaid võrdselt) ning vajadusel vahetatakse juhtkond välja – samas ükski võlausaldaja ei tohiks kanda suuremat kahju, kui ta oleks saanud tavalise maksejõuetusmenetluse käigus. IX. Kriisilahendusmeetmed ja -õigused (artiklid 26–52) Kriisilahendusmeetmed ja -õigused on sätestatud täpsemalt artiklites 26–52. Kui kriisilahenduse käivitumise tingimused on täidetud, on kriisilahendusasutustel õigus kohaldada järgmisi kriisilahendusmeetmed:  kindlustusportfelli likvideerimine maksejõulisena (solvent run-off);  kindlustusandja müük (sale of business);  nn sildkindlustusandja loomine (bridge undertaking);  varade ja kohustiste eraldamine (asset and liability separation);  allahindamise ja konverteerimine (write-down and conversion). 19 Kriisilahendusmeetmeid võib kohaldada eraldiseisvalt või koos teiste meetmetega. Varade ja kohustiste eraldamise meedet kohaldatakse koostoimes muude meetmetega. Eelnimetatud meetmete rakendamiseks on kriisilahendusasutusel õigus otsustavalt sekkuda kindlustusandja privaatautonoomiasse, sh võtta üle kontroll selle ettevõtja üle (ehk sisuliselt võtta üle aktsionäride ja juhtide roll), teha tehinguid ja sõlmida lepingud. Vajaduse korral peavad kriisilahendusmeetmed olema kooskõlas liidu riigiabi raamistikuga. Ettepanekuga nähakse ette nn peamised kriisilahendusmeetmed, mis liikmesriikide õiguses peaksid olema igal juhul sätestatud. Siiski saavad riiklikud ametiasutused säilitada riiklikud erivahendid ja - õigused makseraskustes kindlustusandjate päästmiseks, kui need vastavad EL kriisilahendusraamistikule ning ELi toimimise lepingu põhimõtetele ja eesmärkidele ning need ei takista grupiga seotud kriisi tulemuslikku lahendamist. Kindlustusportfelli likvideerimise meede. Kriisilahendusmenetluses olev kindlustusandja ei või uusi kindlustuslepinguid sõlmida ning tema tegevus on piiratud olemasoleva kindlustusportfelli haldamisega, maksimeerides seeläbi kindlustusnõuete katmist olemasoleva varaga. Vara ja kohustiste eraldamise meede. Kriisilahendusasutusel on õigus kanda kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandja langenud väärtusega või probleemsed varad, õigused ja kohustised eraldi varade ja kohustiste juhtimise kogumisse (asset and liability management vehicle). Tegemist on osaliselt või täielikult ühes või mitme riigiasutuse (mille hulka kuulub ka kriisilahendusasutus) omanduses oleva juriidilise isikuga, mis on kriisilahendusasutuse poolt kontrollitav. Kogum haldab üleantud portfelle eesmärgiga portfell lõpuks maksimaalse hinna eest võõrandada või nõuetekohaselt realiseerida. Konkurentsimoonutuste ja moraalse ohu minimeerimiseks tuleks seda meedet kasutada ainult koos mõne muu kriisilahendusmeetmega. Kriisilahendusasutused võivad rakendada seda meedet vaid juhul, kui turu seis on selline, et vara, õiguste ja kohustiste realiseerimine tavalises maksejõuetusmenetluses võib ühte või mitut finantsturgu ebasoodsalt mõjutada; selline üleandmine on vajalik, et tagada kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandja või sildettevõtja nõuetekohane toimimine või kui selline üleandmise on vajalik likvideerimisest saadava tulu maksimeerimiseks. Kindlustusandja võõrandamise meede. Kogu ettevõtja äri või selle osa saab müüa ärilistel tingimustel, järgimata menetlusnõudeid, mis muidu kehtiksid. Seega on kriisilahendusasutusel õigus anda üle omandajale, kes ei ole sildkindlustusandja, kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandja emiteeritud aktsiad või muud omandiõiguse instrumendid ja kogu vara, õigused ja kohustised või mistahes osa neist. Kui sellise tehingu tulemusel omandatakse kindlustusandja oluline osalus või suurendatakse seda, viib järelevalveasutuse läbi vastava hindamise nii, et see ei põhjustaks viivitusi ettevõtte võõrandamise vahendi rakendamisel ega takistaks kriisilahendusmeetme abil kriisilahenduseesmärkide saavutamist. Ettepanekus on sätestatud ka, mis juhtub, kui osutatud hindamist ei viida lõpule aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide üleandmise kuupäevaks. Sildettevõtja/sildkindlustusandja loomise meede. Selle meetme kasutamisel kantakse kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandja emiteeritud aktsiad ja muud instrumendid, vara, õigused ja kohustised üle nn sildkindlustusandjale, kes vastab kindlustusandja tegevusloa saamise tingimustele, selleks et seal saaks ajutiselt jätkuda tavateenuse pakkumist, eesmärgiga müüa äritegevus eravaldusse, kui turutingimused on selleks sobivad. Sildkindlustusandja peab olema osaliselt või täielikult riigiomandis olev juriidiline isik. See asutatakse eesmärgiga võtta vastu ja saada oma valdusse 20 kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandja kõik emiteeritud aktsiad või muud omandiõiguse instrumendid või osa nendest ja võtta vastu ja saada oma valdusse ühe või mitme kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandja kogu vara ja kõik õigused ja kohustused või osa nendest, et säilitada juurdepääs kriitilistele funktsioonidele, ja võõrandada kindlustusandja. Piiranguna on sätestatud, et sildkindlustusandjale kantud kohustiste väärtus ei tohi ületada kriisilahendamiseks jäänud ettevõtja varade ja õiguste väärtust. Sildkindlustusandja ei sõlmi uusi kindlustuslepinguid. Artiklis 33 on täpsustatud nõudeid sildkindlustusandja tegevusele – samuti, mis tingimustel ei ole tegemist enam sildkindlustusandjaga. Allahindamise ja konverteerimise meede. Kapitalinstrumente, võlainstrumente ja muid nõuetekohaseid kohustisi hinnatakse alla või konverteeritakse selleks, et hõlbustada teiste asjakohaste kriisilahendusmeetmete (nt kindlustusportfelli likvideerimine või ülekandmise meetmed (sildkindlustusandjale kapitali juurde loomine)) rakendamist. Meetme rakendamisel kindlustusnõuete suhtes, kriisilahendusasutused võivad ümber korraldada ka asjakohaste kindlustuslepingute tingimusi, et saavutada paremini kriisilahenduseesmärk. Ettepanekus on ka nimekiri kohustistest, mille suhtes meedet ei rakendata. Artiklis 37 on sätestatud allahindamise ja konverteerimise järjestus (hierarhia). Ehk siis allahindamist hakatakse tegema kõige kvaliteetsemast omakapitalist ehk esimese taseme põhiomavahenditest. Kui allahindamise ja konverteerimise meedet rakendatakse, siis aktsionäride või muude instrumentide omanike suhtes kohaldatakse ühte või mitut järgmist toimingut: aktsiad või muud omandiõiguse instrumendid tühistatakse või kantakse võlausaldajatele, kelle nõudeid on konverteeritud; tingimusel, et hindamine näitab, et kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandja varade ja kohustiste netoväärtus on positiivne, lahjendatakse aktsionäride või muude instrumentide omanike olemasolevad nõuded, konverteerides aktsiateks või muudeks instrumentideks asjaomased kapitaliinstrumendid või võlanõuded, mille kindlustusandja on välja andnud või nõuetekohased kohustised. Võimaluse korral võiksid kindlustuse tagatisskeemid aidata kaasa kriisilahendusmenetluse rahastamisele, hüvitades kahjud netokadude ulatuses, mida need skeemid oleksid pidanud kandma pärast kindlustusvõtjate kaitsmist tavalistes maksejõuetusmenetlustes. Sellistel juhtudel allahindamise või konverteerimise meetme rakendamine peaks tagama, et nõuetekohased kindlustusvõtjad oleksid kaitstud vähemalt kindlustuskaitse tasemel, mis on peamine põhjus, miks sellised kindlustuse tagatisskeemid on riigisisese õiguse kohaselt loodud. Artiklitega 40–52 kohustatakse liikmesriike kehtestama piisavad õigused kriisilahendusmeetmete kasutamiseks. Kriisilahendusasutustele tuleb tagada vastavad õigused. Ettepanekus on välja toodud järgmised õigused, mida võib rakendada koos või eraldi: - õigus nõuda isikult mis tahes teabe esitamist kriisilahendusasutusele, mida ta vajab kriisilahendusmeetme üle otsustamiseks ja kasutamiseks, sealhulgas kriisilahenduskavades esitatud teabe uuendused ja täiendused ning teave, mis tuleb esitada kohapealse kontrolli käigus; - õigus omada kontrolli kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandja üle ning kasutada kõiki õigusi ja pädevusi, mis on antud selle kindlustusandja aktsionäridele, teistele omanikele ja juhtidele; - õigus tühistada kindlustusandja luba sõlmida uusi kindlustuslepinguid ja rakendada kindlustusandja suhtes solvent run-off meedet ja lõpetada tema tegevus; - õigus üle anda kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandja emiteeritud aktsiaid ning muid omandiõiguse instrumente; 21 - õigus üle anda muule ettevõtjale selle ettevõtja nõusolekul kindlustusandja õigusi, vara ja kohustisi; - õigus restruktureerida kindlustusnõudeid või vähendada, sealhulgas nullini, kindlustusandja võlainstrumentide ja kohustiste põhisumma või jääk; - va nõuded, õigus konverteerida kindlustusandja võlainstrumente ja nõuetekohaseid kohustisi selle kindlustusandja, valdusettevõtja, asjaomase emaettevõtjana tegutseva kindlustusandja või sildkindlustusandja lihtaktsiateks või muudeks omandiõiguse instrumentideks; - õigus tühistada kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandja võlainstrumente, välja arvatud tagatud kohustusi; - õigus vähendada, sh nullini, kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandja aktsiate või muude omandiõiguste instrumentide nimiväärtust ja tühistada selliseid aktsiaid või muid omandiõiguse instrumente; - nõuda kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandjalt või asjaomaselt emaettevõtjana tegutsevalt kindlustusandjalt uute aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide või muude kapitaliinstrumentide emiteerimist; - õigus muuta kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandja emiteeritud võlainstrumentide ja muude nõuetekohaste kohustiste tagasimakse tähtpäeva või neilt mastava intressi summat või kuupäeva, millest alates tuleb hakata intresse maksma, sh õigus makse ajutiselt peatada, välja arvatud tagatud kohustiste puhu; - õigus lõpule viia või lõpetada finantslepingud või tuletislepingud; - õigus kutsuda tagasi või vahetada välja juhte; - õigus nõuda järelevalveasutuselt olulise osaluse omandamise hindamist. Lisaks sätestatakse, et riigisisene regulatsioon ei tohi eeldada, et aktsionäride või võlausaldajate nõusolek on alati vajalik, kui kriisilahendusasutus soovib mõnda kriisilahendamise meedet kasutada. Samuti ei kohaldata enne õiguse kasutamist selliseid kohaldatavaid menetlusnõudeid, mille kohaselt tuleb teavitada mis tahes isikut, sealhulgas igasugune nõue avaldada teade või prospekt või esitada mõni dokument konkreetsele ametiasutusele või registreerida see selles ametiasutuses. Kuna kriisilahendamise meetme kasutusele võtmine on väga ajakriitiline, siis igasugune nõusoleku saamine või teavitusnõue pikendaks meetme kohaldamise protsessi. Artiklis 41 on sätestatud täiendavad (nö kaasnevad) õigused kriisilahendusõiguste rakendamiseks. Artikkel 42 näeb ette, et kriisilahendusasutus võib määrata erijuhi (special manager), kes asendab kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandja juhtorganit. Erijuhil on kõik aktsionäride õigused ja juhtorgani õigused, kuid ta saab neid rakendada vaid kriisilahendusasutuse järelevalve all. Artikli 43 kohaselt on kriisilahendusasutusel õigus nõida kriisilahendusmenetluses olevalt kindlustusandjalt või temaga samasse gruppi kuuluvalt ettevõtjalt selliste teenuste osutamist ja vahendite andmist, mis on saajale vajalikud temale üle antud ettevõtte tulemuslikuks tegevuseks. Isegi kui ettevõtte on maksejõuetusmenetluses. Artiklis 45 on sätestatud õigused seoses kolmandates riikides asuva vara, õiguste, kohustuste, aktsiate ja muude omandiõiguse instrumentidega. Artikkel 47 näeb ette õiguse peatada teatavaid kohustusi, artikli 48 kohaselt on õigus piirata tagatistest tulenevaid õigusi ning artikli 49 kohaselt on õigus peata lepingu ülesütlemise õigust. Lisaks on kriisilahendusasutusel õigus ajutiselt kindlustusvõtjate tagastusostu õiguseid piirata või need peatada (elukindlustus). Seega on kriisilahendusasutustel võimalik teostada kontrolli kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandja üle, eesmärgiga juhtida ettevõtja tegevust ja teenuse osutamist (võttes üle aktsionäride ja juhtide õigused) ja hallata tema vara. 22 X. Täiendavad sätted seoses kriisilahenduse, väärtuste hindamise, kaitsemeetmete, menetluslike nõuete ja vaidlustamise õigusega ning muude toimingute välistamisega Artiklis 23 sätestatakse kohustus teostada enne kriisilahendusmeetme kohaldamist kindlustusandja varade ja kohustiste, õiguste ja kohutuste hindamine õiglaselt, usaldusväärselt ja realistlikult isiku poolt, kes on sõltumatu mis tahes avalik-õiguslikust asutusest. Hindamist võib läbi viia kriisilahendusasutus, kui eelpool nimetatud isik seda teha ei saa. Väärtuse hindamist peetakse lõplikuks, kui selle viib läbi sõltumatu isik ja ettepanekus sätestatud tingimused on täidetud. Kui vastavad tingimused pole täidetud ja esialgse hinnangu viib läbi kriisilahendusasutus, siis esialgne hindamine peab sisaldama täiendava kahjumi puhvrit koos asjakohaste põhjendustega. Hindamist peetakse esialgseks seni, kuni sõltumatu isik viib läbi väärtuse hindamise, mis vastab täielikult kõigile osutatud nõuetele. Lõplik järelhindamine viiakse läbi niipea, kui see on mõistlikult võimalik. Artiklitega 53–60 kehtestatakse kaitsemeetmed ehk aktsionäride ja võlausaldajate kohtlemine osalise üleandmise ning allahindamise ja konverteerimise meetme rakendamisel. Ettepanekus sätestatakse, et peale kriisilahendusmeetme kohaldamist on võimalik aktsionäridel ja võlausaldajatel saada tagasi see osa, mis ei olnud meetmega hõlmatud. Tagastamisele kuulub summa, mida oleks saadud juhul, kui asutus oleks likvideeritud tavalise maksejõuetusmenetluse käigus. Hindamise, kas aktsionäre ja võlausaldajaid oleks koheldud paremini, kui kriisilahendusmenetluses oleva kindlustusandja suhtes oleks algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus, sealhulgas järelejäänud varade hindamise, viib läbi sõltumatu isik. Kui hindamise käigus selgub, et aktsionär ja võlausaldaja või kindlustuse tagatisskeem on kandnud suuremat kahjumi, kui ta oleks kandnud kindlustusandja lõpetamisel ja likvideerimisel tavalises maksejõuetusmenetluses, on tal õigus saada kriisilahendusasutuselt vahe ulatuses hüvitist. Artiklis 56 on sätestatud vastaspoole kaitsemeetmed osalise üleandmise korral. Tagada tuleb kaitse sellistele kokkulepetele nagu näiteks tagatiskokkulepped, mille alusel isikul on tagatise kaudu tegelik või tingimuslik õigus üleantava vara või üleantavate õiguste suhtes; omandiõiguse üleminekul põhinevad finantstagatiskokkulepped; tasaarvestuskokkulepped, (set-off), mille puhul kaks või enam nõuet või kohustust kindlustusandja ja vastaspoole vahel võib teineteisega tasaarvestada; tasaarvestuskokkulepped (netting); unit-linked poliisid või muud ring fenced portfellid; edasikindlustuskokkulepped; struktureeritud finantskokkulepped. Viidatud kokkulepete kaitseid täpsustatakse artiklites 57–59. Artiklites 61–64 on sätestatud menetluslikud toimingud – teabe andmine/edastamine ja konfidentsiaalsuse nõuded. Kindlustusandja juhtorganid on kohustatud teavitama järelevalveasutust, Eestis Finantsinspektsiooni, kui nad on sattunud makseraskustesse või on tõenäoliselt makseraskustesse sattumas. Järelevalve peab omakorda sellest teavitama kriisilahendusasutust. Teavitada tuleb ka meetmetest, mida järelevalveaustus nõuab, et kindlustusandja rakendaks tulenevalt Solventsus II direktiivist või kui finantsseisundi taastamise perioodi on erandkorras pikendatud. Samuti edastab järelevalveasutus kriisilahendusasutusele koopia finantsseisunditaastamise kavast ja finantseerimisskeemist, mis kindlustusandja on koostanud lähtuvalt Solventsus II direktiivist. Kui järelevalveasutus või kriisilahendusasutus tuvastab, et kriisilahendamise tingimused on täidetud, siis tuleb lisaks teavitada vastavalt kriisilahendusaustust või järelevalveasutust ning liikmesriigi kriisilahendusasutust ja järelevalveasutust (kus kindlustusandja tegutseb oluliselt piiriüleselt), 23 kindlustuse tagatisskeeme (millega kindlustussektor on seotud), grupi järelevalveasutust ja kriisilahendusasutust, pädevat ministeeriumi, ESRB-d ja makrousaldatavusjärelevalve asutust. Kriisilahendusasutus peab avalikustama oma veebilehel meetme rakendamise korralduse, sh meetme kirjelduse ning mõju eelkõige kindlustusvõtjatele. Koopia tuleb avaldada järelevalve, EIOPA kui ka ettevõtte veebilehel, kelle suhtes meedet kohaldatakse. Kriisilahendusasutus peab saatma kõik materjalid meetme kohta kõikidele teadaolevatele aktsionäridele ja võlausaldajatele. Artiklid 65 ja 66. Alustuseks võivad liikmesriigid nõuda, et kriisiennetusmeetme või kriisiohjemeetme võtmise otsuseks on vajalik kohtu eelnev luba, tingimusel, et kriisiohjemeetme võtmise otsuse jaoks loa taotlemise ja kohtuliku arutamise menetlus toimub vastavalt riigisisesele õigusele kiirendatud korras. Ettepanekus on sätestatud kriisihaldusasutuse tehtud kriisilahendusmeetme võtmise otsuse või sellise otsuse, millega otsustatakse kasutada mis tahes muid õigusi, vaidlustamine. Antakse õigus taotleda eeltoodud otsuste suhtes kohtulikku läbivaatamist. Kohtuliku läbivaatamisega ei kaasne vaidlustatud otsuse jõustamise peatamist. Otsuse tühistamine ei mõjuta asjaomase asutuse mistahes hilisemaid haldustoiminguid või tehinguid, mis põhinesid tühistatud otsusel, kui seda on vaja selliste kolmandate isikute huvide kaitseks, kes tegutsesid heas usus ja ostsid kriisilahenduse objektiks oleva kindlustusandja varasid, õigusi ja kohustusi. Väära otsuse või meetme puhul kohaldatavad õiguskaitsemeetmed piirduvad sellise kahju hüvitamisega, mis taotleja selle otsuse või meetme tagajärjel kandis. XI. Piiriülene kriisilahendus (artiklid 67–71) Artiklis 67 on sätestatud üldised otsuste vastuvõtmise põhimõtted, kui kriisilahendusega on seotud mitu liikmesriiki. Selleks, et võtta arvesse kindlustusgrupi piiriülest olemust ning luua terviklik ja integreeritud raamistik finantsseisundi taastamis- ja kriisilahendusmeetmete jaoks EL-is, luuakse kriisilahenduskolleegiumid grupi kriisilahendusasutuse juhtimisel ja EIOPA osalusel. EIOPA roll peaks olema hõlbustada ametiasutuste koostööd (nt olles vahendaja erimeelsuste korral). Kolleegiumide eesmärk on koordineerida riiklike ametiasutuste ettevalmistus- ja kriisilahendusmeetmeid, et tagada optimaalsed lahendused EL tasandil. XII. Seos kolmandate riikidega (artiklid 72–77) Kuivõrd EL kindlustusandjad tegutsevad kolmandates riikides ja vastupidi, peaks tõhus kriisilahendusraamistik ette nägema koostöö kolmandate riikide ametiasutustega. Komisjon võib esitada nõukogule ettepanekuid läbirääkimiste pidamiseks ühe või mitme kolmanda riigiga, et sõlmida lepingud, mis käsitlevad kriisilahendusasutuste ja asjaomase kolmanda riigi ametiasutuste vahelist koostööd. Ettepanek annab ka EL ametiasutustele vajalikud volitused, et toetada ebaõnnestunud välismaise kindlustusandja suhtes välismaiste kriisilahendusmeetmete võtmist. EIOPA võib vastavalt määruse nr 1094/2010 artiklile 33 sõlmida kolmandate riikide ametiasutustega raamhalduskokkuleppeid ja riiklikud ametiasutused võiksid sõlmida kahepoolseid kokkuleppeid kooskõlas EIOPA raamkokkulepetega. EL kriisilahendusasutustel peaks olema ka õigus kohaldada kriisilahendusvahendeid kolmandate riikide ettevõtjate siseriiklike filiaalide suhtes, kui avalike huvide või kohalike kindlustusvõtjate kaitse huvides on vaja eraldi kriisilahendust. 24 XIII. Karistused (artiklid 78–82) Tagamaks, et kindlustusandjad täidavad ettepanekust tulenevaid kohustusi, peaksid liikmesriigid nägema ette halduskaristused ja muud meetmed, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Ettepanekus on nimekiri meetmetest, mida igal juhul tuleks rakendada, kui kindlustusandja ei täida ettenähtud nõudeid. Näiteks tuleks rakendada meetmeid, kui kindlustusandja ei koosta ennetavat finantsseisundi taastamise kava, ei saada kriisilahendusasutusele teavet, mida viimane vajab kriisilahenduskava koostamiseks või kui kindlustusandja juhid ei teavita järelevalveasutust, kui kindlustusandja on raskustes või tõenäoliselt raskustesse sattumas (ning see oleks alus kriisilahenduse käivitamiseks). Lisaks nähakse ette, et EIOPA peaks pidama kõigi karistuste keskandmebaasi. XIV. Muudatused teistes Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivides ning määrustes (artiklid 83–88) Solventsus II direktiivi muudatused Täiendatakse Solventsus II direktiivi artiklis 141 sätestatud järelevalvepädevust kindlustusandja finantsseisundi halvenemise korral. Juba kehtivas regulatsioonis on, et kui kindlustusandja teeb kindlaks, et ta finantsseisund on halvenenud, teavitab ta sellest järelevalveasutust. Samuti kasutab järelevalveasutus asjakohaseid järelevalvevahendeid, mis võimaldab tal endal tuvastada kindlustusandja finantsseisundi halvenemise ning kontrollib, kuidas seda parandatakse. Muudatustega täpsustatakse, et kui järelevalveasutus on vastava teavituse kindlustusandjalt saanud või ise vastavale järeldusele jõudnud, et kindlustusandja võetavad otsused, sh finantsotsused võivad viia selleni, et järgmise kolme kuu jooksul või juba ka kohe kindlustusandja ei vasta näiteks juhtimissüsteemi, tehniliste eraldiste kapitalinõuete investeerimiseeskirjade või omavahendite nõuetekohasuse kohta sätestatud nõuetele. Ettepanekuga täpsustatakse finantsjärelevalveasutuse pädevast sellistel juhtudel. Näiteks võib ta nõuda ennetava finantsseisundi taastamise kava ajakohastamist või selles sätestatud meetmete võtmist või kui sellist kava ei ole, siis võib nõuda nõuetele mittevastavuse või tõenäoliselt mittevastavuse põhjuse tuvastamis ning meetmete ja ajakava tuvastamist, et nõuetele vastata. Samuti võib ta nõuda tasude maksmise peatamist või piiramist. Kindlustusandja tervendamise ja lõpetamise jaotise artiklis 267 täpsustatakse, et kui rakendatakse kriisilahendusmeetmeid, siis kohaldatakse seda ka edasikindlustusandjate ja ettevõtjate suhtes, kes on selle kriisilahendusrežiimiga hõlmatud. Artikleid 270–272 ei kohaldata, kui kohaldub kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikkel 63 (kriisilahendusasutuse menetluslikud kohustused) ning artiklit 295 ei kohaldata, kui kohaldub kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikkel 64 (konfidentsiaalsus). Finantstagatiskokkulepete direktiivi11 muudatused 11 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02002L0047-20140702 25 Artikli 1 (direktiivi sisu ja kohaldamisala) lõikesse 6 lisatakse viide kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivile. Lõige 6 ütleb, et direktiivi artikleid 4–7 ei kohaldata piirangute suhtes, mis puudutavad finantstagatiskokkulepete täitmisele pööramist, ega piirangute suhtes, mis puudutavad pandiõigusel põhineva finantstagatiskokkuleppe või lõpetamisel toimuvat tasaarveldust või tasaarvestust käsitleva sätte jõustamist, mida kohaldatakse kooskõlas siis ka kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiviga. Lisaks täpsustatakse artiklis 9a, et finantstagatiskokkulepete direktiiv ei piira kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi kohaldamist. Ülevõtmispakkumiste direktiivi12 muudatused Artikli 4 lõikes 5 täpsustatakse, et artikli 5 lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui kohaldatakse kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi kolmandas jaotises sätestatud kriisilahendusmeetmeid, õigusi ja korda13. Noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise direktiivi14 muudatused Direktiivi ei kohaldada, kui kohaldatakse kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi kolmandas jaotises sätestatud kriisilahendusmeetmeid, õigusi ja korda. Äriühinguõiguse direktiivi15 muudatused Artiklis 84 täpsustatakse, et direktiivi artiklit 49, artikli 58 lõiget 1, artikli 68 lõiget 1, 2 ja 3, artikli 70 lõike 2 esimest alalõiku ning artikleid 72–75, 79, 80 ja 81 ei kohaldada, kui kohaldatakse kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi kolmandas jaotises sätestatud kriisilahendusmeetmeid, õigusi ja korda. Lisaks peavad liikmesriigid tagama (artikkel 86a), et piiriülese ümberkujundamise peatükki ei kohaldata, kui äriühingu suhtes kohaldatakse kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi kolmandas jaotises sätestatud kriisilahendusmeetmeid, õigusi ja korda. Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda seda peatükki äriühingutele, mille suhtes kohalduvad kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 2 lõike 2 punktis 75 defineeritud kriisiennetusmeetmed. Aktsiaseltside ühinemise peatükki ei kohaldata äriühingu või äriühingute suhtes, kelle suhtes kohaldatakse kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi kriisilahendusmeetmeid, õigusi ja korda. Samuti ei kohaldata piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise ja jagunemise peatükke, kui kohaldatakse kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi kriisilahendusmeetmeid, õigusi ja korda. Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda neid peatükke äriühingutele, mille suhtes kohalduvad kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 2 lõike 2 punktis 75 defineeritud kriisiennetusmeetmed. 12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02004L0025-20140702 13 Kui füüsiline või juriidiline isik üksi või koos temaga kooskõlas tegutsevate isikutega on omandanud artikli 1 lõikes 1 nimetatud ettevõtte väärtpabereid, mis koos tema ja temaga kooskõlas tegutsevate isikute varasema osalusega annavad talle kõnealuses ettevõttes otseselt või kaudselt kindlaksmääratud hääleõiguste protsendi, mis tagab talle kontrolli kõnealuse ettevõtte üle, tagavad liikmesriigid, et sellisel isikul on kohustus teha pakkumine, mis on kõnealuse ettevõtte vähemusaktsionäre kaitsvaks meetmeks. Pakkumine tuleb võimalikult kiiresti saata kõigile asjaomaste väärtpaberite omanikele ja selles tuleb pakkuda nende kõigi väärtpaberite ostmist lõikes 4 nimetatud õiglase hinnaga.) 14 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02007L0036-20170609 15 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02017L1132-20200101 26 EIOPA asutamismääruse16 muutmine Tagamaks, et kriisilahendusasutused on esindatud Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemis ja et EIOPA omaks vajalikke eriteadmisi, muudetaks määrust (EL) nr 1094/2010, et hõlmata kriisilahendusasutused pädevate asutuste mõiste alla. Lisaks täpsustatakse määruse artikli 40 lõikes 6, et järelevalvenõukogu kohtumisel võib osaleda asjakohasel juhul iga liikmesriigi kriisilahendusasutus (hääleõiguseta). Börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate määruse17 muutmine Artikli 81 lõike 3 uue punkti r kohaselt teeb kauplemisteabehoidla vajaliku teabe kättesaadavaks mh kindlustuse kriisilahendusasutusele, eesmärgiga võimaldada tal täita oma vastavaid ülesandeid ja volitusi. XV. Lõppsätted EIOPA kriisilahenduskomitee (artikkel 90). EIOPA loob püsiva sisekomitee, kuhu kuuluvad riikide kriisilahendusasutused. Tagatud peab olema komitee ja muude EIOPA funktsioonide lahusus. Liikmesriikide koostöö EIOPA-ga (artikkel 91). Liikmesriikide järelevalve- ja kriisilahendusasutused teevad EIOPA-ga koostööd vastavalt EIOPA määruses sätestatule, sealhulgas esitatakse EIOPA-le vajalik teave, mida EIOPA vajab oma määrusest tulenevate ülesannete täitmisega. XVI. Direktiivi ülevõtmine ja jõustumine Direktiiv tuleb riigisisesesse õigusesse üle võtta 18 kuu jooksul pärast direktiivi jõustumist ning see rakendub järgmisel päeval. 4 VASTAVUS SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE 4.1. Solventsus II ettepanek Subsidiaarsus. Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võib liit meetmeid võtta ainult juhul, kui liikmesriigid ei suuda kavandatud eesmärke üksi saavutada. Kindlustuse reguleerimine Euroopa tasandil on juba ammu välja kujunenud, sest ainult liidu meetmetega saab kehtestada ühise reguleeriva raamistiku kindlustusandjatele, kes kasutavad asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust. Sellega seoses on Solventsus II ettepanek, nagu ka õigusaktid, mida sellega soovitakse muuta, täielikult kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Proportsionaalsus. Ettepaneku eesmärk on muuta Solventsus II direktiivi teatavaid sätteid, eelkõige neid, mis käsitlevad kapitalinõudeid, kindlustusvõtjate ees olevate kindlustuskohustuste hindamist ja piiriülest järelevalvet. Samuti tehakse sellega vajalikud täpsustused ja muudatused sätetesse, millega rakendatakse proportsionaalsuse põhimõtet. Need muudatused on vajalikud ja proportsionaalsed, et parandada kindlustusandjate õigusraamistiku toimimist ja saavutada Solventsus II direktiivi eesmärgid. 16 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02010R1094-20200101 17 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02012R0648-20210628 27 4.2. Kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik Subsidiaarsus. Hetkel on kindlustuse finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse süsteemid riiklikud ning need on kehtestatud ainult üksikutes liikmesriikides. Seetõttu ei anna paljud riiklikud õigussüsteemid ametiasutustele õigusi, mida on maksejõuetute kindlustusandjatega sobival viisil tegelemiseks vaja. Samuti ei piisa nendest erinevatest riiklikest õigusaktidest piiriülese maksejõuetuse, eriti piiriüleste kindlustusgruppide puhul, kui koordineerimata meetmed võivad endaga tuua kiiresti kaasa mitteoptimaalsed tulemused. Liidu tasandil sobiva kriisilahenduskorra loomine nõuab riiklike tavade ja menetluste märkimisväärset ühtlustamist, mis õigustab seda, et liit teeb ettepaneku vajaliku õigusakti kohta. Proportsionaalsus. Liikmesriigid ei ole võimelised selle ettepaneku eesmärki, nimelt kindlustusandjate kriisilahenduse ja finantsseisundi taastamisega seotud protsesside ja eeskirjade ühtlustamist, ise piisavas ulatuses saavutama. Selle asemel on mis tahes kindlustus- või edasikindlustusandja liidus tekkiva maksejõuetuse mõju tõttu seda parem saavutada liidu tasandil. Seega võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. 5 MÕJUDE KOKKUVÕTE 5.1. Solventsus II ettepaneku mõju Üldine mõju ülevaade Komisjon on koostanud ettepaneku kohta mh põhjaliku mõjuanalüüsi18. Solventsus II direktiivi ülevaatamisel jõuti järeldusele, et kuigi üldiselt toimib Solventsus II raamistik tõhusalt, tuleb teatud elemente täiustada. Solventsus II sisaldab endiselt takistavaid tegureid seoses pikaajaliste aktsiainvesteeringutega ega hõlma pikemaajalisi jätkusuutlikkusega seotud riske. Solventsus II ei võta asjakohaselt arvesse madalate intressimäärade keskkonda ja võib põhjustada solventsuse suhtarvude liigset volatiilsust. Samuti võib Solventsus II osutuda väikeste ja vähem riskantsete kindlustusandjate jaoks liiga keeruliseks. Piiriüleselt tegutsevate kindlustusandjate hiljutised ebaõnnestumised tõid esile puudused järelevalves ja kinnitasid, et kindlustusvõtjad ei ole kogu ELis järjekindlalt kaitstud, kui nende kindlustusandja ebaõnnestub. Lisaks leiti, et järelevalve vahendid süsteemsete riskide ennetamiseks võivad osutuda ebapiisavaks. Komisjon leidis, et eelpool nimetatud probleemide lahendamiseks tuleks suurendada kindlustusandjate panust majanduse pikaajalisesse ja jätkusuutlikku rahastamisse, säilitada EL kindlustusandjate rahvusvahelist konkurentsivõimet, tõhustada kindlustusvõtjate kaitset ning aidata kaasa finantsstabiilsusele. Selleks muudetakse kehtivaid ELi õigusakte ja lisatakse uusi elemente, eelkõige seoses keskkonnariskide ja makrousaldatavusjärelevalve vahenditega. Algatuse tulemusel suureneks vabade vahendite maht sõltuvalt turutingimustest kuni 30 miljardi euro võrra. Kuna muudatused rakenduksid vaid järk-järgult mitme aasta jooksul, vabaneks algatusega kuni 90 miljardit eurot kapitali, mida kindlustusandjad saaksid kasutada majanduse elavdamiseks. 18 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021SC0260 28 Komisjon on hinnanud, et muudatused tooksid kaasa mõõduka halduskoormuse. Samas mõjutaks proportsionaalsuse rakendamine 186 EL kindlustusandjat, kes jääksid Solventsus II ulatusest välja ning seeläbi väheneks nende administratiivne koormus hinnanguliselt kokku 500 miljonit eurot. Hinnanguliselt 249–435 kindlustusandjat saaksid kasu leevenduste ja lihtsustuste kasutamisest ja seeläbi väheneks nende administratiivsed kulud hinnanguliselt 50 miljonit eurot. Kaudne mõju avaldub selles, et uutel kindlustusandjatel on lihtsam kindlustusturule siseneda, kui administratiivsed kulud on väiksemad. Vähendades väikeste ja vähem riskantsete kindlustusandjate kulusid, aitab see kaasa ka nende kasumlikkuse suurendamisele ELis. Soodustades pikaajaliste aktsiate varaklassi kasutamist (selgema ja lihtsamad kriteeriumid, mida tuleb täita pikaajaliste aktsiate varaklassi kasutamiseks), mille suhtes kohaldatakse kapitalisoodustust, on kindlustusandjatel „odavam“ teha pikaajalisi investeeringuid teatud aktsiatesse. EIOPA mõjuhinnangu kohaselt oleks vähemalt 22 miljardi euro väärtuses täiendavaid aktsiaid, mis vastaksid soodustuse saamise kriteeriumitele. Soodustades pikaajaliste aktsiate varaklassi kasutamist, vähendaks meede kapitalinõudeid vähemalt 3 miljardi euro võrra (kõik muu on võrdne). Seda raha saab majandusse edasi investeerida, suurendades oma panust majanduse taastamisel, soodustades tegema roheinvesteeringuid (kapitali finantseerimine on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel tõhusam kui laenude finantseerimine) ning panustama Euroopa ettevõtete (sh VKE-de) ja taristute pikaajalisse rahastamisesse. Vastavad muudatused on ette nähtud level 2 tekstis. Kliimamuutuste ja jätkusuutlikkuse riski muudatused tõstavad kindlustusandjate arusaama kliima- ja keskkonnariskidest ning kindlustusandjate otsused peavad neid riske kajastama. Kliimamuutuste ja jätkusuutlikkuse riskidega seotud rangemad riskijuhtimise nõuded pakuvad kaudseid stiimuleid jätkusuutlikeks investeeringuteks ja keskkonnakahjulikest varadest loobumiseks. See võib kaasa tuua kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise. Volatiilsuse kohanduse muudatustega tagatakse, et solventsuse suhtarvud on stabiilsemad. Raamistik kajastaks paremini pikaajalisi madalate ja isegi negatiivsete intressimäärade keskkonda standardvalemi kapitalinõuetes ja kindlustusandjate kohustuste hindamisel. Solventsuse suhtarvus nähakse väikest langust (umbes 2 protsendipunktiline) madala tulususega keskkonna parema kajastamise tõttu. Järelevalvekvaliteedi tõstmise kaudu parandatakse järelevalveasutuste suutlikkust kaitsta kindlustatud isikuid nii kindlustusgruppide kui ka piiriüleses kindlustustegevuse korral. EIOPA rolli tugevdamine tagab, et kui järelevalveasutuste vahel esinevad erimeelsused piiriüleses järelevalves, siis aitab EIOPA neid erimeelsusi lahendada. Õiged ja õigeaegsed otsused piiriüleses järelevalves aitavad ära hoida kindlustusandjate raskustesse sattumise, millel oleks negatiivne mõju kindlustusvõtjatele ja soodustatud isikutele. Nõue integreerida oma riskide hindamisse ja investeerimistegevustesse makrotasandi aspektid võib vähendada stiimuleid liigseks riskikäitumiseks. Lisaks parandatakse järelevalveasutuse sekkumise võimalusi kindlustusandja likviidsushaavatavuste korral. Mõju Eesti turuosalistele Sihtrühma suurus. Eestis on asutatud kaheksa kahjukindlustusandjat ja kuus välismaise kahjukindlustusandja Eesi filiaali ning kaks elukindlustusandjat ja kolm välismaise elukindlustusandja 29 Eesti filiaali. Eesti kindlustusandjatest on filiaal välisriigis viiel kindlustusandjal. Ettepanek mõjutab eelkõige Eestis asutatud kindlustusandjaid, kuid seoses piirülese järelevalve tõhustamisega puudutab eelnõu ka piiriüleselt tegutsevaid kindlustusandjaid. Joonis 2. Eesti kahjukindlustusturg (allikas: Finantsinspektsiooni publikatsioon: „Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2021 seisuga“ Joonis 3. Eesti elukindlustusturg (allikas: Finantsinspektsiooni publikatsioon: „Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2021 seisuga“ Mõju. Eesti kohaldab Solventsus II reegleid kõikidele kindlustusandjatele, olenemata nende suurusest, mistõttu uute piirmäärade kehtestamine artiklis 4 ei mõjuta Eesti kindlustusandjaid. Eesti peab oluliseks tagada kõikidele Eesti kindlustusvõtjatele võrdne kaitsetase (kohaldades kõikidele kindlustusandjatele Solventsus II reegleid). Samuti peab Eesti oluliseks kohelda kindlustusandjaid kindlustusregulatsiooni 30 kohaldamisel võrdselt. Lisaks tagab Solventsus II kindlustusandjale EL passi (kindlustusandja saab teenust osutada ka piiriüleselt). Leevendusmeetmete rakendamine mõjutab hetkel kahte Eesti kindlustusandjat, kes klassifitseeruks automaatselt madala riskiprofiiliga kindlustusandjaks ning saaks kasutada ettepanekuga ettenähtud leevendusmeetmed. Leevenduste kasutamine on vabatahtlik. Kuna juba tegutsevatel kindlustusandjatel on tegutsemiseks vajalikud süsteemid ja protsessid paigas, ei pruugi leevenduste kasutamine suurt efekti anda, mistõttu järelevalve teavitamine ja leevenduste kasutamise kohta aruandluse esitamine ei pruugi olla proportsioonis saadava kasuga. Suurem kasu leevendustest oleks uutel kindlustusturule sisenejatel. Ka kehtivas regulatsioonis on ette nähtud leevendused näiteks järelevalvelise aruandluse esitamisel, kuid Finantsinspektsioon ei ole vastavate leevenduste kasutamist seni ette näinud. Kõigi rohkem mõjutavad Eesti kindlustusandjaid järgmised muudatused: kindlustusandjate juhtimissüsteem (huvide lahusus ja lisaressurss võtmefunktsioonide lahususe tagamiseks, kliimamuutuste riski hindamine - stsenaariumanalüüs), likviidsusplaanide koostamise nõue, avaliku aruande avalikustamine kahes osas ning Solventsus II auditeerimiskohustuse lisandumine. Kindlustusandjate hinnangul tähendavad muudatused tööjõukulude kasvu (huvide lahususe tagamine) ja suutlikkuse suurendamist, et teatud uusi kohustusi täita. EIOPA on hinnanud, et likviidsusriski juhtimise süsteemi arendamise korral oleks täistööaja ekvivalent 0,46 (0,06% kogu töötajatest) ning hiljem aastane ekvivalent 0,41 (0,05% kogu töötajatest). Tehniliste eraldiste sisendeid puudutavad muudatusettepanekud (volatiilsuse kohandamine, kattuvuse kohandamine) Eesti kindlustusandjate tegevust hetkel ei mõjuta. Ekstrapoleerimisel on kindlasti oluline mõju pikaajaliste kohustustega kindlustusandjatele. Meetodi kirjeldus direktiivi tekstis on hetkel väga üldine ja täpset arvutust stressina ei ole läbi tehtud, kuid mõju kapitalinõude kaetusele võib osutuda arvestatavaks. Sümmeetrilise kohanduse muudatus mõjutab peamiselt elukindlustusandjaid läbi investeerimisriskiga elukindlustuse finantskohustuse käitumise stressitingimustes. Kõrgete turgude tingimustes suurendab see aktsiariski kapitalinõude suurust. Seetõttu on positiivne, et pikaajaliste investeeringutega seotud muudatused loovad võimaluse teha pikaajalisi aktsiainvetseeringuid teatud varaklassidesse nii, et kapitali hoidmise vajaduse ei ole enam nii kõrge. Otseinvesteeringute maht on Eestis olnud seni üsna väike. Muudatused võimaldavad kindlustusandjatel rohkem selliseid investeeringuid kaasata (eeldusel, et need sobivad muude kindlustusandjate põhimõtetega). Kindlustusandjatel võib see tähendada ka mõningaid kulusid hindamaks pikaajaliste aktsiainvesteeringute sobivuskriteeriumite täitmist. Mõju kindlustuse klientidele Sihtrühma suurus. Ettepanek mõjutab Eestis asutatud kindlustusandjate kliente ja siin piiriüleselt tegutsevate kindlustusandjate kliente. Mõju. Ettepaneku mõju võib üldiselt pidada positiivseks. Siiski kapitalinõuetes teatud soodustuste andmine kindlustusandjatele võib tähendab järeleandmist kindlustuse klientide kaitses. Lisaks võib kindlustusandjate halduskoormuse (eelkõige seoeses uuete makrousaldatavusmeetmetega) tõus tähendada kindlustusmaksete tõusu. 31 Samas piiriülese järelevalvekvaliteedi parandamine tagab, et kui lepinguriigi kindlustusandja tegevuses on ohumärgid, siis jõuavad järelevalveasutused kiiremini sekkuda ja kaitsta paremini kindlustatud isikute huve. Avaliku aruande lihtsamaks muutmine tagab, et ka kindlustuse kliendid saavad sellest paremini aru, kuna teatud juhtudel võib kindlustuse klient kindlustusotsuse tegemisel lähtuda lisaks kindlustustingimustele ka kindlustusandja tegevusnäitajatest. Mõju Finantsinspektsiooni tegevusele Sihtrühma suurus. Finantsinspektsioonis on 110 töötajat, kuid muudatused mõjutavad järelevalvetegevust tervikuna. Finantsinspektsiooni halduskoormis tõuseb vähemalt seoses järgmiste tegevustega: - hindamine, kas kindlustusandja kvalifitseerub madala riskiprofiiliga kindlustusandjaks; - kindlustusandja taotluse hindamine, kui ta soovib teatud leevendusmeetmeid kasutada; - leevendusmeetmete kasutamise järjepidev jälgimine; - järelevalve selle üle, et kindlustusandjad järgiksid pikaajaliste aktsiainvesteeringute uusi kriteeriume; - koostöö ja teabevahetuse mahu suurenemine seoses piiriülese järelevalvega (eriti, kuna vaid kolm kindlustusandjat on orienteeritud vaid kohalikul kindlustusturul teenuse osutamisele); - täiendavate sobivushindamiste läbiviimine; - järelevalve seoses muude uute nõuetega. Mõnevõrra võib Finantsinspektsiooni koormus väheneda seoses sellega, et madala riskiprofiiliga kindlustusandjad peavad esitama järelevalvele harvemini teavet (nt regulaarne aruanne, ORSA) või ei pea seda tegema üldse. Teatud uute nõuete üle järelevalve teostamiseks peab Finantsinspektsioon ka oma kompetentsi suurendama, mis tähendab samuti kulusid. Mõju audiitorettevõtjatele ja vandeaudiitoritele Sihtrühma suurus: kõik Eestis vandeaudiitori kutset omavad vandeaudiitorid (344 spetsialisti) ja kõik tegevusluba omavad audiitorettevõtjad (137 juriidilist isikut), kuid otsene mõju avaldub nendele, kes peavad hakkama kindlustusandja Solventsus II bilansi aruannet auditeerima. Mõju. Ettepaneku kohaselt tuleb solventsus ja finantsseisundi aruande osaks olev bilansiaruanne auditeerida ehk audiitoritel peab olema kompetents Solventsus II andmete auditeerimiseks. Tegemist ei ole raamatupidamisbilansiga. Mõju riigisektorile Ettepanekul puudub otsene mõju riigi eelarvele. 5.2. Kindlustusandjate finantsseisundi taastamise kava ja kriisilahenduse raamitiku mõju Üldine mõju ülevaade 32 Ettepanekuga ette nähtud meetmed aitavad tagada, et järelevalvel on selgemad volitused varajaseks sekkumiseks ja kindlustusturg on piisavalt ette valmistunud, et kindlustusandja hätta sattumise korral taastuks ta finantsseisund võimalikult kiiresti ja tagatud oleks kindlustusvõtjate ees võetud kohustuste täitmine (nö ennetavad meetmed). Seega aitavad uued meetmed kaasa kindlustusvõtjate paremale kaitsele. Kui kindlustusandja ei suuda täita kindlusvõtjate ees võetud kohustusi, võib see seada neid märkimisväärsetesse sotsiaalsetesse ja rahalistesse raskustesse, mis on tingitud nende kindlustuslepingute kehtivuse lõpetamisest tulenevalt kindlustuskaitse puudumisest. Kaudse mõjuna aitaksid ELi meetmed tagada nende kindlustusandjate funktsioonide järjepidevuse, kelle häire võib kahjustada finantsstabiilsust ja/või reaalmajandust, ning kaitsta riiklikke vahendeid (piirates riski, et raskustes kindlustusandjaid tuleb päästa). ELi meetmed tagaksid, et kõigi mõjutatud liikmesriikide huvid, sealhulgas need, kus asub emaettevõte ja need, kus asuvad raskustes oleva grupi tütarettevõtted ja filiaalid, võetaks nõuetekohaselt arvesse ning et need huvid on nii planeerimisetapis kui ka kriisilahenduse etapis asjakohaselt tasakaalus. Mõju Eesti turuosalistele Sihtrühma suurus. Sama, mis Solventsus II ettepaneku mõju puhul (vt punkt 5.1), kuid finantsseisundi taastamise kava koostamise kohustus kohaldub 80%-le kindlustusturust ja kriisilahenduse kava tuleb koostada 70%-le turust (vt ka allpool täpsemat sihtrühma määratlus). Tasub meeles pidada, et ettepanekuga nähakse ette miinimum raamistik ehk liikmesriik või järelevalveasutus võib otsustada, et raamistikku kohaldatakse kõikidele kindlustusandjatele. Sellisel juhul mõjutab ettepanek kõiki Eesti kindlustusandjaid. Mõju. Ennetavate finantsseisundi taastamise kavade koostamine tekitaks kindlustusandjatele kulusid alates kriisilahenduse kavandamise jaoks teabe avalikustamisest kuni kriisilahenduskõlblikkust takistavate elementidega tegelemise jaoks võimalike muudatuste tegemiseni. Elukindlustusandjatest peab finantsseisundi taastamise kava koostama üks kindlustusandja kahest. Filiaalid kava koostama ei pea, kuigi nende turuosa Eesti elukindlustusturul moodustab 36%. Seitsmest kahjukindlustusandjatest ei pea kava koostama 1–2 kindlustusandjat, kuna nad on madala riskiprofiiliga kindlustusandjad ning 2 kindlustusandjat, kuna nad kuuluvad kindlustusgruppi (kava koostatakse grupi tasandil). Seega peavad kava koostama vähemalt 3–4 kindlustusandjat. Kindlustusandja jaoks võib see kaasa tuua mõningaid personali-, IT- ja konsultandikulusid. Suurem sünergia olemasolevate protsessidega, nagu ORSA, võib aidata kulusid optimeerida. Juhtimissüsteemi osana tuleb finantsseisudi taastamise kava perioodiliselt ajakohastada. Kuigi kriisilahenduskava koostavad kriisilahendusasutused, tõuseb kindlustusandja halduskoormus seoses kriisilahendusasutusele nõuetekohase teabe esitamisega, mis on vajalik kriisilahenduskava koostamiseks. Suurem mõju avaldub juhul, kui mõne Eesti kindlustusandja suhtes on vajalik algatada kriisilahendus ning kriisilahendusasutus rakendab kindlustusandja suhtes ühte või mitut kriisilahendusmeedet. Kriisilahendusmeetmete rakendamine võib mõjutada nii kindlustusvõtjaid, omanikke, võlausaldajaid ja kindlustusandja juhte. Direktiivis ette nähtud meetmeid ei pea kriisilahendusasutus kasutama, kui ükski Eesti kindlustusandja ei anna põhjust kriisilahenduse käivitamiseks. Näiteks 2021. a teise kvartali lõpu seisuga täitsid kõik Eesti kahjukindlustusandjad kapitalinõudeid. Sektori kapitaliseeritus kasvas tänu 33 kasumlikkusele 203,5%ni. Elukindlustussektori kapitaliseerituse tase teises kvartalis veidi langes, solventsuskapitalinõude kaetus vähenes 157%-lt 155%-le. Mõju kindlustuse klientidele Sihtrühma suurus. Ettepanek mõjutab Eestis asutatud kindlustusandjate kliente ning siin piiriüleselt tegutsevate kindlustusandjate kliente. Mõju avaldub kindlustusmaksete suurenemises, kuivõrd kriisilahendusasutuse loomise ja tegevusega seotud kulud kaetakse ilmselt kindlustusandjate järelevalvetasudest, kui kriisilahendusasutus luuakse näiteks Finantsinspektsiooni juurde (integreeritakse kriisilahenduse üksusega). Järelevalvetasude tõusu katavad kindlustusandjad üldiselt kindlustusmaksete tõstmisega. Samuti avaldub mõju kindlustuse klientidele, kelle kindlustusandja on sattunud raskustesse, mistõttu on kindlustusandja suhtes algatatud kriisilahendus. Ettepanekuga tagatakse kindlustuse klientide parem kaitse ja kindlustuskaitse jätkamine sellistes olukordades. Ühe kriisilahendusmeetme rakendamisel kindlustuslepingutest tulenevatele nõuetele võivad kriisilahendusasutused näiteks ka restruktureerida nendega seotud kindlustuslepingute tingimusi ehk see meede annab võimaluse osasid kahjusid ka kindlustusvõtjatele kanda. Mõju Finantsinspektsioonile ja kriisilahendusasutusele Finantsinspektsioonile tähendab finantsseisundi taastamise kava hindamine ja asjakohasel juhul teiste liikmesriikide järelevalveasutustega kavade jagamine halduskoormuse tõusu. EIOPA on hinnanud, et sõltuvalt liikmesriikidest võib kavade esmahindamisel täistööaja ekvivalent olla 0,05–5 ja edaspidi 0,06– 3. Seoses kriisilahendusraamistiku rakendamisega tuleb luua kriisilahendusasutus. Eesti puhul võib see ühe valikuvariandina tähendada vastava funktsiooni integreerimist näiteks Finantsinspektsiooni juures asuva panganduse kriisilahenduse üksusega. Finantsinspektsiooni hinnangul tulekse sellisel juhul täiendavat tööjõudu kaasata viie täistööaja ekvivalendi ulatuses (finantsanalüütikud, jurist, IT-ekspert jne). Funktsiooni täitmise aastane kulu võib hinnanguliselt olla 500 000 eurot. EIOPA on hinnanud, et aastakulu võiks sõltuvalt riigist jääda 21000–450000 euro vahele. Tõenäosus, et Eestisse loodav kriisilahendusasutus peab mõne Eesti kindlustusandja suhtes kriisilahendusmeetmeid ka rakendama, on pigem väike, aga mitte olematu. Kriisilahendusasutuse koormus suureneb ka seoses kriisilahenduskolleegiumites osalemisega. Mõju riigisektorile Ettepanekuga nähakse ette roll vastutavale ministeeriumile ehk rahandusministeeriumile, kui ta ise ei ole kriisilahendusasutus. Näiteks teavitab kriisilahendusasutus pädevat ministeeriumit direktiivi kohaselt tehtud otsustest ja juhul kui riigisiseses õiguses ei ole teisiti sätestatud, palub enne otsese eelarvemõjuga või süsteemse mõjuga otsuste rakendamist ministeeriumi heakskiitu. Samuti tuleb ministeeriumi teavitada, kui selgub, et kindlustusandja suhtes tuleb algatada kriisilahendus, kuna kriisilahenduse käivitamise tingimused on täidetud. Pädev ministeerium tuleb kaasata asjakohasel juhul ka kriisilahenduse kolleegiumisse. 34 Finantskriisi lahendamine toimub Eestis näiteks Rahandusministeeriumi, Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni koostöös. Eelnimetatud asutused on omavahel sõlminud selle tarbeks mitu koostöölepet. Vajadusel võivad osapooled kaasata finantskriisi lahendamisesse kolmandaid osapooli. 6 SEISUKOHTADE SELGITUSED 6.1. Seisukohtade selgitused Solventsus II ettepaneku kohta 1) Toetame üldiselt kindlustusregulatsiooni muudatuste eesmärke, eelkõige järelevalvekvaliteedi parandamist, väikeste kindlustusandjate halduskoormuse vähendamist ja majanduse pikaajalise rahastamise tõhustamist. Seejuures peame jätkuvalt kõige olulisemaks kindlustuse klientide kaitse tagamist, mistõttu on tähtis, et nii Eesti kindlustusandja kui ka siin piiriüleselt tegutseva kindlustusandja tegevus on jätkusuutlik. Selgitus. Oleme nõus, et kuigi üldiselt toimib Solventsus II raamistik tõhusalt, tuleb selle teatud elemente täiustada, mistõttu toetame kindlustusregulatsiooni muudatuste eesmärke. Peame oluliseks järelevalvekvaliteedi parandamist ja koostöö tõhustamist liikmesriikide järelevalveasutuste vahel. Väikese kindlustusturu puhul on asjakohane ka teatud proportsionaalsuse põhimõtete kasutamine, vähendades väikeste ja vähem riskantsete kindlustusandjate halduskoormust. Kõikide nimetatud eesmärkide saavutamine ei tohiks seada ohtu kindlustusandjate usaldatavust ja kindlustusvõtjate kaitset ning Solventsus II raamistik peaks jääma ka edaspidi riskipõhiseks. 2) Toetame, et sõltuvalt kindlustusandja suurusest ning tema tegevuse mahust ja spetsiifikast rakendatakse asjakohastel juhtudel leevendusmeetmeid, kuid selliste meetmete kasutusele võtmisega kindlustusandjale kaasnev täiendav koormus ei tohiks ületada sellisest meetmest saadavat kasu. Seejuures toetame ettepanekus ette nähtud lihtsustusi mitteoluliste riskide kapitalinõuete arvutamisel. Selgitus. Ettepaneku kohaselt saavad madala riskiprofiiliga kindlustusandjad kasutada proportsionaalsuse põhimõtetele tuginedes teatud leevendusi, kuid ettepanekus esitatud kriteeriumide (mis on seotud piiriülese tegevuse, investeerimise, tehniliste eraldiste suuruse, kindlustusmaksete, edasikindlustustegevusega jne) põhjal oleks Eestis hetkel vaid 2 kindlustusandjat, kes oleks madala riskiprofiiliga ning leevenduste rakendamisest ka kasu võiksid saada (üks peamisi tõkendeid on Eesti kindlustusandjate piiriülese tegevuse maht üle 5%). Seetõttu toetame ettepanekus esitatud lahendust, et ka teised kindlustusandjad saavad soovi korral järelevalveaustuselt taotleda teatud leevenduste kasutamist. Esimesel juhul teavitab kindlustusandja järelevalve asutust, et ta on madala riskiprofiiliga ja soovib teatud leevendusi kasutada, misjärel saab järelevalveasutus sellest keelduda vaid juhul, kui kindlustusandja ei vasta mõnele madala riskiprofilliga kindlustusandja määratlemise kriteeriumile (ehk tegemist on nö automaatse mehhanismiga). Teisel juhul peab kindlustusandja esitama järelevalvele taotluse leevenduste kasutamiseks ning sellisel juhul hindab järelevalve juba kindlustusandjapõhiselt, kas rahuldada taotlus või mitte. Leevendusmeetmete rakendamine tähendab aga, et kindlustusandja peab kord aastas järelevalvet teavitama leevenduste kasutamisest, kuid ettepaneku tekstist ei selgu, mis detailsusastmes see teavitus peab olema ehk millise lisakoormuse see kindlustusandjale kaasa toob. Kuigi leevenduste kasutamine on vabatahtlik, peaks proportsionaalsuse põhimõtete raamistik olema selline, et leevenduste rakendamine ei tähendaks kindlustusandjale lisakoormust, mis kaaluks üles sellest meetmest saadava kasu/leevenduse. 35 Nõustume, et kõik kindlustusandjad saavad kasutada solventsuskapitalinõude arvutamisel lihtsustusi vastavalt ette nähtud kriteeriumidele. 3) Toetame kindlustusandja määratlemist automaatselt madala riskiprofiiliga kindlustusandjaks juhul, kui järelevalve asutus saab tulenevalt kindlustusandja riskihinnangust, riigi kindlustusturu eripäradest ja klientide kaitse seisukohast piirata sellel kindlustusandjal leevendusmeetmete kasutamist. Selgitus. Ettepaneku kohaselt kuulub kindlustusandja, kes vastab etteantud kvantitatiivsetele kriteeriumitele, automaatselt madala riskiprofiiliga kindlustusandja klassi (järelevalveasutus küll hindab ka seda, aga ei saa klassi kuulumise kohta keelduvat otsust teha, kui kõik tingimused on täidetud) ning järelevalveasutuse ainuke sekkumismeede on, et erakorralisel juhul võib ta piirata sellisel kindlustusandjal talle mõeldud leevenduste kasutamist. Sellise automaatse mehhanismiga soovitakse tagada, et kindlustusandjaid koheldaks erinevates liikmesriikides võrdselt. Kriteeriumid on kvantitatiivsed, et kindlustusandja saaks ise hinnata, kas ta vastab kriteeriumietele ning teavitab siis sellest järelevalveasutust. Leevenduste kasutamine on vabatahtlik. Me nõustume, et kindlustusandja määratlemine madala riskiprofiiliga kindlustusandjaks võib olla automaatne, kuid peame oluliseks järelevalveaustusele selgema sõnaõiguse andmist, kui tulenevalt kindlustusandja riskihinnangust, kindlustusturu eripärast või kindlustuse klientide seisukohast on teatud juhtudel põhjendatud leevenduste kasutamise piiramine või keelamine. Samuti peame oluliseks, et järelevalveasustusel oleks juba esimese hindamise ajal ülevaade kasutatavatest leevendustest. 4) Toetame kindlustuse klientidele mõeldud avaliku aruande lihtsustamist. Eelistame solventsuse ja finantsseisundi aruande osaks oleva bilansi auditeerimiskohustuse jätmist liikmesriigi valikukohaks. Selgitus. Kuivõrd kindlustusandjate solventsuse ja finantsseisundi aruannet ehk avalikku aruannet on peetud väga tehniliseks ja mahukaks ning tavakodanikule raskesti loetavaks, on ettepanekus pakutud lahendus, et avalik aruanne koosneb kahest osast. Üks osa on suunatud kindlustuse klientidele ja teine huvirühmadele. Oleme nõus, et klientidele suunatud aruande osa peaks olema lihtne ja kergesti loetav. Kuigi kahe erineva aruandeosa koostamine tähendab kindlustusandjale lisakoormust, ei tohiks see koormus olla märkimisväärne. Leiame, et solventsuse ja finantsseisundi aruande osaks oleva bilansi auditeerimiskohustuse rakendamine peaks jääma liikmesriigi otsustada, kuna liikmesriikide praktikad Solventsus II andmete auditeerimiskohustuste kehtestamisel on väga erinevad. Lisaks peaks tekst olema selgem selles osas, mida Solventsus II bilansi auditeerimine täpselt tähendab ehk millised sammaud peab audiitor kindlasti läbima, tagamaks ka, et auditi kvaliteet on kõikides riikides sama. 5) Üldiselt toetame järelevalveliste meetmete laiendamist (näiteks elukindlustuslepingu ülesütlemise peatamist, dividendide maksmise piiramist või boonustele õiguste vähendamist) erakorraliste turuüleste šokkide olukorras, kuid eelistame selliste erakorraliste olukordade täpsustamist direktiivi tasandil, et oleks piisavalt õigusselge, millal järelevalve neid meetmeid võib rakendada. Selgitus. Järelevalveasutustele antakse võimalus erakorralises turuüleses šokiolukorras ja viimase abinõuna ajutiselt peatada näiteks elukindlustuslepingute ülesütlemine, kui kindlustusandja seisab silmitsi oluliste likviidsusriskidega, mis võivad ohustada kindlustusvõtjate kaitset või finantssüsteemi stabiilsust (sellist vahendit võib rakendada kolm kuud). Lisaks peaks järelevalveasutustel olema õigus 36 vähendada elukindlustusandja klientide õigusi (nt vähendada õigust boonustele, mida kindlustusvõtjatel oli algselt õigus saada), piirata/keelata dividendide maksmine või muude väljamaksete tegemine aktsionäridele või piirata või peatada aktsiate tagasiostmist ning omavahendite tagasimaksmist või tagasivõtmist. Üldiselt nõustume, et järelevalveasutusel sellised õigused on, kuid meie hinnangul peaks direktiivi tekst olema selgem osas, millal järelevalveasutus neid õigusi rakendada võib (viimase abinõuna). Ettepanekuga antakse küll EIOPA-le mandaat täpsustada tehnilistes standardites, mida on mõeldud erakorralise turuülese šoki all, kuid selguse huvides tuleks ka direktiivi tekstis täpsustada, millised olukorrad võivad ühtviisi negatiivselt mõjutada kogu kindlustusturgu ja tekitada turuülest šokki, mis omakorda annaks järelevalveasutusele õiguse rakendada viimase abinõuna eelpoolkirjeldatud meetmeid. Mõistame, et selliste sündmuste kinnise loetelu esitamine on problemaatiline, kuid suurema selguse andmiseks ei olekski see tingimata vajalik. 6) Toetame liikmesriikide järelevalveasutuste vahelise koostöö ja teabevahetusega seotud õigusi ja kohustuste täpsustamist, seda eelkõige olukorras, kui kindlustusandja osutab teises lepinguriigis olulises mahus piiriülest kindlustusteenust. Koduriigi ja sihtriigi (home-host) järelevalves nähakse ette miinimumnõuded selle kohta, millist teavet peaksid koduriigi ja sihtriigi järelevalveasutused omavahel vahetama, kui kindlustusandja tegutseb piiriüleselt. Eelkõige vahetatakse teavet, kui kindlustusandja piiriülene tegevus teises liikmesriigis on oluline. Olulisuse määratlemisel võetakse aluseks kindlustusandja tegevusmaht koduriigis (kui bruto kindlustusmaksed ületavad 5%). Kuigi teabevahetuse ja koostöö kvaliteedi parandamine võib tõsta järelevalveasutuste koormust, aitab see tagada, et jõutakse õigeaegselt sekkuda, kui kindlustusandja puhul võib esineda oht, et ta satub raksustesse, mistõttu on haavatavad ka tema piiriülesed kliendid. 7) Leiame, et makrousaldatavusinstrumentide sissetoomisel kindlustusregulatsiooni on oluline arvestada kindlustusturu spetsiifikat. Sõltuvalt kindlustusandja riskiprofiilist ja osutatavatest kindlustusteenustest ei ole likviidsusplaani koostamise nõuet asjakohane ja proportsionaalne kohaldada kõikidele kindlustusandjatele. Selgitus. Ettepanek tutvustab nõudeid likviidsuse juhtimisele ja planeerimisele. Kindlustusandjad peavad likviidsusriski jälgimiseks välja töötama likviidsusriski näitajad. Leiame, et likviidsusriski juhtimisega seotud kohustuste kehtestamisel on eelkõige oluline võtta arvesse järgmisi asjaolusid: (i) kui suur roll on kindlustuses likviidsusriskil; (ii) millises detailsuses ja millise sagedusega tuleks koostada likviidsusriski juhtimise plaan ning (iii) millist lisaväärtust selle plaani esitamine järelevalveasutusele annab. Lisaks integreeritakse ORSA-sse makromajanduslikud aspektid. Kindlustusandjad peavad hakkama hindama usutavate makromajanduslike ja finantsturgude arengute, sealhulgas ebasoodsate majandusstsenaariumide mõju nende riskiprofiilile, äriotsustele ja maksevõime vajadustele. Samuti peaksid nad oma investeerimisstrateegia otsustamisel arvesse võtma võimalikke makromajandus- ja finantsturgude arenguid ning järelevalveasutuse taotlusel ka makrotasandi usaldatavusjärelevalvega seotud probleeme. Samuti hindavad, mil määral võivad nende investeerimisstrateegiad mõjutada makromajanduslikke ja finantsturgude arengut ning võivad muutuda süsteemsete riskide allikateks, ning võtavad sellised kaalutlused oma investeerimisotsuste osana arvesse. 37 6.2. Seisukohad ja seisukohtade selgitused kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta 8) Toetame kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku põhieesmärki – kindlustuse klientide kaitset –, kuid leiame, et uus raamistik ei võta piisavalt arvesse väikeste kindlustusturgude eripära. Eelistame kriisilahenduse kohaldamist kindlustusgruppide tasandil. Selgitus. Ettepaneku põhieesmärk on pakkuda täiendavat kaitset kindlustatud isikutele. Vaatamata Solventsus II-ga loodud tugevale usaldatavusraamistikule ei saa kindlustusandja raskustesse sattumist täielikult välistada. Kindlustusandjate raskustesse sattumine võib oluliselt mõjutada kindlustusvõtjaid, soodustatud isikuid ja kahju kannatanud pooli. Oluline on tagada kriitiliste funktsioonide jätkumine, vältida ebasoodsat mõju finantsstabiilsusele ja kaitsta avaliku sektori vahendeid. Oleme nõus, et uus raamistik ei peaks kohalduma kõigile kindlustusandjatele, kuid meie hinnangul tuleks ettepanekus ette nähtud kohaldamisulatust veelgi kitsendada. Ennetavate finantsseisundi taastamise kavade koostamise kohustus peaks olema automaatselt vaid süsteemselt olulistel kindlustusandjatel, kuid järelevalveasutus peaks riskipõhiselt hindama, milliste kindlustusandjate suhtes on asjakohane seda nõuet lisaks kohaldada. Nii võiks üldine põhimõte olla, et kindlustusandja, kes ei mõjuta finantsstabiilsust ega reaalmajandust oluliselt, ei pea koostama neid kavasid. Samas nõustume, et kui kindlustusandja kuulub uue raamistiku skoopi, oleks ka tema suhtes võimalik kohaldada vähemkoormavate kavade koostamise nõuet. Leevenduste andmine on põhjendatud kindlustusandjatele, kes ei mõjuta oluliselt finantssektorit ja reaalmajandust laiemalt, eriti veel neile, kes tegelevad peamiselt lühiajaliste kindlustuslepingute pakkumisega, mille asendamine on lihtne (nt ettevõtted, kes pakuvad kuni aastaseid kindlustuslepinguid). Meie hinnangul peaks uus kriisilahenduse raamistiku kohalduma kindlustusgruppide tasandil ning liikmesriigil endal oleks võimalus laiendada raamistiku kohaldamist ka teistele kindlustusandjatele. Üldiselt oleme nõus, et EL finantsturu seisukohast on oluline, et liikmesriikidele oleksid tagatud võrdsed võimalused kriiside ennetamiseks ja sujuvaks lahendamiseks ning välistatud peaks olema regulatiivne arbitraaž kriisihaldusmeetmete rakendamisel, kuid uue raamistiku laiemaks eesmärgiks peaks olema ühtse turu põhimõtete kindlustamine ja võimaluste loomine eelkõige piiriüleste kindlustusgruppide kriisijuhtimiseks. Selleks, et kindlustusandjate kriisilahenduse direktiiv Eesti kindlustusturu jaoks oleks võimalikult vähe koormav, peaks direktiivis võimalikult paljud otsustuskohad jääma liikmesriigi otsustada. Meie hinnangul ei ole tekst piisavalt selge ka selles osas, kuidas määratakse 80% ja 70% kindlustusturust, kellele regulatsioon kohaldub. Kas viidatud protsentide arvestuses võetakse arvesse ka filiaalide turuosad, kuigi neile regulatsioon ei kohaldu? Eesti näitel moodustavad elukindlustuse filiaalid turuosa 36% ja kahjukindlustuse filiaalid 39% ehk filiaalid mängivad olulist rolli turu suuruse määratlemisel. Samuti pole selge, kas kriisilahendust saab algatada ka nende kindlustusandjate suhtes (kui vastavd tingimused on täidetud), kelle kohta ei ole kava koostatud või toimub kindlustusandja lõpetamine tavalise maksejõuetusmenetluse raames. 9) Leiame, et kriisilahendusasutuse loomise kohustus peaks olema vajaduspõhine. 38 Selgitus. Kuivõrd meie hinnangul ei ole asjakohane kohaldada uut kriisilahenduse raamistikku kõikide kindlustusandjate suhtes (vt positsiooni nr 8), peaks ka kriisilahendusasutuse loomise kohustus olema vajaduspõhine. Samas nõustume, et kui selline kohustus tuleb, siis see peaks olema iga liikmesriigi enda otsustada, milline konkreetne riigisisene ametiasutus (või asutused) on vastutav direktiivi ettepanekus sätestatud meetmete rakendamise eest ehk täidab kriisilahendamise funktsiooni. Ettepaneku kohaselt peaks kriisilahenduse planeerimisega (kava koostamine) hõlmatud olema 70% riigi kindlustusturust (kahjukindlustuse turuosa põhineb kindlustusmaksete brutosummal ja elukindlustuse turuosa põhineb kindlustustehniliste eraldiste brutosummal). Kindlustusandjad, kelle kohta kava koostatakse, tuleb välja valida nende suuruse, ärimudeli, riskiprofiili, seotuse, asendatavuse ja kindlustusvõtjale avaldatava maksejõuetuse tõenäolise mõju põhjal. Samuti võtab asutus arvesse kindlustusandja piiriülest tegevust ja kriitiliste funktsioonide olemasolu. Sealjuures välistatakse madala riskiprofiiliga kindlustusandjad ja kindlustusandjad, kes kuuluvad kindlustusgruppi, millisel juhul koostatakse vastavad kavad juba grupi tasandil. Selle 70% arvutuse sisse võib arvestada ka viimati nimetatud kindlustusandjad ehk kelle suhtes koostatakse kava grupi tasandil. Eestis on 2 elukindlustusandjat, kes mõlemad kuuluvad gruppi, neist üks kindlustusgruppi ja teine pangandusgruppi. Seega peaks kriisilahendusasutus kriisilahenduskava koostama vaid ühe elukindlustusandja kohta. Kahjukindlustusandjatest tuleks kava koostada ilmselt 3-4 kindlustusandja kohta. Juhul, kui viia kindlustusandjate kriisilahenduse funktsioon Finantsinspektsiooni juures asuva kriisilahendusüksuse juurde, peaks FI hinnanguliselt kaasama täiendavat tööjõuressurssi 5 FTE (täistööaja ekvivalent) ulatuses ning üksuse loomisega seotud aastane kulu võib FI hinnangul olla kuni 500 000 eurot. See tõstatab küsimuse, kas uus regulatsioon on proportsioonis Eesti kindlustusturu suurusega. 10) Kriisilahendus peaks käivituma viimase meetmena, kui muud seadusest tulenevad järelevalvelised vahendid ei ole kindlustatud isikute kaitse tagamiseks piisavad. Samas on oluline õigeaegne sekkumine. Selgitus. Ettepaneku kohaselt käivitub kriisilahendus, kui kindlustusandja on raskustes (failing) või satub sellesse tõenäoliselt, ning ei ole teist lahendust, mis päästaks selle kindlustusandja piisava aja jooksul. Samuti tuleks kriisilahendusmeetmeid rakendada juhul, kui see on vajalik avaliku huvi seisukohast. Näiteks peetakse kindlustusandjat raskustes olevaks või tõenäoliselt sellesse sattumas, kui: - kindlustusandja ei täida või tõenäoliselt ei täida miinimumkapitalinõuet ning sellele ei paista head lahendust olevat; - kindlustusandja ei täida tegevusloa saamise tingimusi või rikub tõsiselt õigusaktidest tulenevaid kohustusi või tõenäoliselt rikub tulevikus nõudeid, mis on aluseks tegevusloa tühistamisele; - kindlustusandja ei ole suuteline tasuma oma võlgu või täitma muid kohustusi; - kindlustusandja vajab erakorralist avaliku sektori finantstoetust. Nõustume, et kriisilahendus peaks käivituma alles siis, kui muud seadusest tulenevad järelevalvelised meetmed või eraõiguslikud tegevused ei ole piisavad. Kriisilahendusmeetmete rakendamine peab olema põhjendatud üldiste huvidega ja arvestama finantsstabiilsuse tagamise vajadust. Meie hinnangul peaks run off meetme osas olema täiendav arutelu ja selgem (alus)informatsioon, otsustamaks, kas kriisilahendusasutus või siiski järelevalveasutus peaks otsustama õiguse üle keelata uute lepingute sõlmimine ning seejärel ka likvideerimismenetluse läbiviimise. Seetõttu ei ole me veendunud, et eraldi kriisilahendusasutuse kasutamine on parim vorm kriisilahendusmeetmete 39 rakendamiseks. Samas varade ja kohustiste eraldamise meede võib osutuda vajalikuks sarnaselt pangandussektori kriisilahenduse raamistikule. Sildkindlustusandja meede ilmselt ei leia Eesti kindlustusturu kontekstis kasutamist. Samuti oleme arvamusel, et kriisilahenduses peaksid igal juhul olema kindlustusandja omanikud need, kes kannavad esimesena kahjusid. 11) Toetame meetmeid, mis võimaldavad liikmesriikide järelevalve- ja kriisilahandusasutuste vahel vahetada asjakohast teavet ja teha koostööd kriisiennetuse ja -lahendusega seotud ülesannete täitmisel. Toetame kriisilahenduse kolleegiumite loomist piiriüleste kindlustusgruppide korral. Selgitus. Meie hinnangul on piiriülese kriisilahenduse korral esmatähtis hea koostöö pädevate asutuste vahel. Kui kindlustusandja piiriülese tegevuse maht on oluline (üle 5%), võib koduriigi järelevalveasutus ettepaneku kohaselt esitada sihtriigi järelevalveasutuse palvel (request) talle kindlustusandja finantsseisundi taastamise kava. Sihtriigi järelevalveasutus võib seda kava hinnata oma liikmesriigile avalduva mõju vaates ning anda koduriigi järelevalveasutusele soovitusi seoses vastava kavaga. Sama on kriisilahenduskavaga. Koduriigi kriisilahendusasutus esitab kriisilahenduskava sihtriigi asutusele hindamiseks viimase palvel. Lisaks on ettepanekus ette nähtud üldised otsuste vastuvõtmise põhimõtted, kui kriisilahendusega on seotud mitu liikmesriiki, kuid selleks, et võtta arvesse kindlustusgrupi piiriülest olemust ning luua terviklik ja integreeritud raamistik finantsseisundi taastamis- ja kriisilahendusmeetmete jaoks EL-is, luuakse kriisilahenduskolleegiumid grupi kriisilahendusasutuse juhtimisel ja EIOPA osalusel. Kolleegiumide eesmärk on koordineerida liikmesriikide pädevate asutuste ettevalmistus- ja kriisilahendusmeetmeid, et tagada optimaalsed lahendused EL tasandil. 12) Toetame tõhusaid karistusi, kuid võimalikult suures ulatuses liikmesriikidele pädevuse jätmist karistuste liigi ja määra osas. Karistused peavad olema proportsionaalsed rikkumise ulatuse, aga ka rikkuja isikuga. Selgitus: Eesti on seisukohal, et sanktsioonisüsteemide osas on liikmesriikidel ulatuslik kaalutlusõigus ning väljaspool ELTL artiklis 83 sätestatud alust ei tohiks õigusaktid teha ettekirjutusi sanktsiooni tüübi ega liigi, samuti sanktsiooni, kohta ning peaks jätma liikmesriikidele piisava paindlikkuse, et leida enda sanktsioonisüsteemi sobituv lahendus. Samuti peaks liikmesriikidele jääma paindlikkus sanktsioneerida vaid teatud raskemaid rikkumisi (ultima ratio põhimõte), st iga rikkumine ei pea olema kohustuslikus korras karistatav. 13) Oleme arvamusel, et uue kriisilahendusraamistiku rakendamiseks tuleks liikmesriikidele näha ette minimaalselt 24 kuud. Selgitus. Ettepaneku kohaselt oleks direktiivi ülevõtmise tähtaeg 18 kuud ning rakendada tuleks seda alates järgmisest päevast. Arvestades uue kriisilahendusraamistiku keerukust ning ka asjaolu, et ettepaneku kohalt tuleb luua kriisilahendusasutus, siis meie hinnangul ei ole 18 kuud piisav uute nõuete rakendamiseks. 40 6.3. Seisukohad komisjoni teatise kohta 14) Toetame komisjoni teatises esitatud järeldusi seoses kindlustuse tagatisskeemide, pandeemia ja kliimariskidega. Selgitus. Nõustume komisjoni teatises esitatud komisjoni järeldusega, et käesoleval hetkel ei ole õige aeg võtta meetmeid kindlustuse tagatisskeeme käsitlevate eeskirjade ühtlustamiseks. Samuti peame oluliseks, et komisjon kaalub võimalikke viise, kuidas suurendada valmisolekut pandeemiateks ja muudeks sarnasteks sündmusteks tulevikus ning toetame komisjoni mõtet algatada kliimariskide kindlustuse dialoog. 6.4. Varasemad seisukohad Eesti positsioonide koostamisel lähtusime muu hulgas järgmistest varasematest Eesti positsioonidest:  Vabariigi Valitsuse 04. juuni 2020. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 19. juuni 2020. a istungil kinnitatud Eesti seisukohtadest Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ ja Kliimaseaduse kohta. Finantsasutuste kapitalinõuete muutmine rohevarade arvestamiseks peab tuginema põhjalikule mõjuanalüüsile ja riskipõhisele lähenemisele. Kliima- ja keskkonnariskide integreerimine majanduse rahastamisse peab olema järkjärguline ning suunised üheselt mõistetavad ja praktikas kasutatavad. Investeeringutega seotud majandustegevuste klassifitseerimisel ja aruandluses toetame võimalikult suures ulatuses (nõuete) ühtlustamist ja digivõimaluste kasutamist, et vältida ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust mikro- ja väikeettevõtetele.  Vabariigi Valitsuse 09. aprilli 2020. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 22. aprilli 2020. a istungil kinnitatud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriisist väljumise tegevuskava ja majanduse taaskäivitamise kava kohta Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide videokonverentsil  Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2019. a istungil kinnitatud Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidest 2020-2021, mille kohaselt tuleb Euroopa Liidus võtta julgeoleku tagamisel suund laiapindsele lähenemisele. Selleks on vaja parandada Euroopa Liidu institutsioonide ja poliitikavaldkondade vahelist koordinatsiooni ning arendada Euroopa Liidu ühist olukorrateadlikkust ja eelhoiatussüsteemi. Ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks tuleb Euroopa Liidu tasandil soodustada rahastamisallikate mitmekesistamist ning eriti just väike- ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääsu rahastamisele ka tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades. Ettevõtluse rahastamisel peame oluliseks kliima- ja keskkonnahoidlike tegevuste senisest suuremat rahastamist. Eesti huvides on, et ettevõtete rahastamisel oleks üleminek rohelistele investeeringutele ja võlakirjadele järkjärguline, et tagada panganduse ja finantsturgude tõrgeteta toimimine ja ettevõtete ligipääs rahastamisallikatele.  Vabariigi Valitsuse 13. juuni 2019. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 17. juuni 2019. a istungil kinnitatud Eesti seisukohtadest Euroopa Ülemkogu 20. ja 21. juuni 2019. a kohtumisel, kus leidsime, et Euroopa Ülemkogu strateegilise tegevuskava 2019–2024 raames tuleb Euroopa Liidus võtta sihiks julgeoleku laiapindne tagamine, et kindlustada kerksus hübriidohtude vastu. Eriti tuleb keskenduda muuhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riskide vähendamisele. Neist seisukohtadest lähtus Eesti ka 10. detsembril 2019. a Euroopa Liidu Nõukogu järelduste kinnitamisel. Järeldustes kutsus nõukogu üles võtma tõhustatud ühismeetmeid kerksuse tugevdamiseks ja hübriidohtude vastu võitlemiseks. Nõukogu rõhutas ka, et selles töös tuleb muu 41 hulgas arvesse võtta finantsteenuste vahelist tugevat vastastikust sõltuvust ning erasektori võtmerolli.  Vabariigi Valitsuse 27. septembri 2018. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 22. oktoobri 2018. a istungil kinnitatud Eesti seisukohtadest Euroopa Komisjoni algatatud eelnõude kohta, mis käsitlevad keskkonna jätkusuutlikkust toetavat rahastamist ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate kasvuturgu.  Vabariigi Valitsuse 17. mai 2018. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 11. juuni 2018. a istungil kinnitatud Eesti seisukohtadest kapitaliturgude liidu paketi algatuste, sealhulgas finantstehnoloogia tegevuskava kohta, mille kohaselt Eesti toetab finantstehnoloogia tegevuskavas esitatud eesmärke soodustada innovaatiliste ärimudelite kasutamist üle Euroopa Liidu, julgustada uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist finantssektoris ning suurendada küberturvalisust ja selle integreerimist finantssüsteemi.  Vabariigi Valitsuse 20. septembri 2007. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 8. oktoobri 2007. a istungil kinnitatud Eesti seisukohtadest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta eelnõu suhtes. Eesti seisukohad Solventsus II raamistiku väljatöötamisel 2007. aastal:  toetada Solventsus II eelnõus esitatud uue riskipõhise kapitalijärelevalve põhimõtteid, mis aitavad suurendada kindlustusturu stabiilsust ja läbipaistvust;  toetada uue regulatsiooni võimalikult sujuvat rakendamist, vältides seejuures õigustatud ootustega vastuolus olevate kohustuste tekkimist kindlustusandjate jaoks;  toetada lähenemist, et sõltuvalt kindlustusandja suurusest ning tema tegevuse mahust ja spetsiifikast on kapitalinõuete arvestamisel lubatud kasutada lihtsustatud metoodikat, lähtudes ebaproportsionaalse administratiivse koormuse vältimise vajadusest;  pöörata tähelepanu kapitalinõuete suurust reguleerivatele sätetele, mille mõjul võib Eesti kindlustusandjate kapitalivajadus tulenevalt kindlustusportfellide väiksusest või ebapiisavate kohalike statistiliste aegridade olemasolust kujuneda ebaproportsionaalselt suureks;  pooldada põhimõtet, et kindlustusandjaid ja teisi finantsturu subjekte (nt krediidiasutusi) koheldakse samade riskide võtmisel võrdselt;  lähtuda seisukohast, et tulenevalt vajadusest tagada liikmesriikide kindlustusturu jätkusuutlikkus ja kohalike kindlustusvõtjate huvide adekvaatne kaitse, peavad kohalike finantsjärelevalveasutuste õigused konsolideerimisgruppi kuuluvate kindlustusandjate kapitalijärelevalve osas olema tasakaalus nende kohustuste ja vastutusega;  pooldada regulatsiooni, mis soodustab Euroopa Liidu ühisturu toimimist kindlustussektoris, toomata kindlustusandjatele või tarbijatele kaasa ebamõistlikke takistusi või piiranguid kindlustusteenuse osutamisel või selle tarbimisel ning tõrkeid järelevalvealases tegevuses. 7 ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE Komisjoni algatused esitati arvamuse saamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale, Eesti Kindlustusseltside Liidule ja Eesti Kindlustusmaaklerite Liidule, sh Finantsinspektsioonile ja Eesti Kindlustusseltside Liidule esitati seisukohtade saamiseks konsultatsiooniküsimused. Arvamuse andsid Finantsinspektsioon ja Eesti Kindlustusseltside Liit. Käesoleva seletuskirja lisas 1 on esitatud huvirühmade kaasamine tabel. Lisaks toimus kolmepoolne videokohtumine 42 Rahandusministeeriumi, Finantsinspektsiooni ja Eesti Kindlustusseltside Liidu vahel, kus Eesti positsioonid läbi arutati. Eesti Seisukohti arutati 29.11.2021. a EL asjade koordinatsioonikogus. 43 Lisa 1. Huvirühmade kaasamise tabel Arvestatu/ Mitte arvestatud/ Nr. Ettepaneku sisu Rahandusministeeriumi seisukoht Selgitatud/ Teadmisek s võetud Eesti Kindlustusmaaklerite Liit Kommentaare polnud. Eesti Pank Tagasisidet ei esitatud. Justiitsministeerium Soovime rõhutada, et karistuste haldusõigusliku iseloomu Arvestatud rõhutamine ei ole põhjendatud. EL õiguses ei ole kunagi halduskaristuste mõistet sisustatud. EL õiguses on vaid kriminaalõiguslikud ja mitte-kriminaalõiguslikud karistused. Kusjuures viimaste korral, kui õigusakt ei viita sanktsiooni liigile, on liikmesriigil diskretsioon need mistahes menetluses kohaldada (where European Union legislation does not specifically provide any penalty for an infringement or refers for that purpose to national legislation, the choice of penalty remains within the discretion of the Member States - European Court of Justice 7.10.2010, case 382/09 (Stils Met SIA v Valsts ieņēmumu dienests), [2010] ECR I-09315, margin no 44.). Arusaamatuks jääb seegi, mida tähendab “without prejudice to criminal law” – kas võib siis ka sanktsioonid ette näha kriminaalõiguses? Enamik finantsvaldkonna õigusakte ütlevad konkreetselt selle välja, et võib ka karistusõiguses sanktsioonid ette näha. Kui kaotada aga “administrative” ära, oleks mure maas. Sellest tulenevalt pakume välja POE-sse lisatava seisukoha: Toetame tõhusaid karistusi, kuid võimalikult suures ulatuses liikmesriikidele pädevuse jätmist karistuste liigi ja määra osas. Karistused peavad olema proportsionaalsed rikkumise ulatuse, aga ka rikkuja isikuga. Selgitus: Eesti on seisukohal, et sanktsioonisüsteemide osas on liikmesriikidel ulatuslik kaalutlusõigus ning väljaspool ELTL artiklis 83 sätestatud alust ei tohiks õigusaktid teha ettekirjutusi sanktsiooni tüübi ega liigi, samuti sanktsiooni, kohta ning peaks jätma liikmesriikidele piisava paindlikkuse, et leida enda sanktsioonisüsteemi sobituv lahendus. Samuti peaks liikmesriikidele jääma paindlikkus sanktsioneerida vaid teatud raskemaid rikkumisi (ultima ratio põhimõte), st iga rikkumine ei pea olema kohustuslikus korras karistatav. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooni poolt võime üldiselt Selgitatud, et kindlustusandjad võtavad seisukohtadega nõustuda. juba kehtivate regulatsioonide kohaselt katastroofriski parameetreid arvesse Leiame, et kindlustuskriisi lahendamisel on keskne roll oma kapitalinõuete arvutamisel, kuid Rahandusministeeriumil. Samas kannatavad kriisi korral Solventsus II ettepanekuga antakse ettevõtjad, mille heaolu omakorda võib mõjutada ka EL Euroopa Kindlustus- ja Pensionide siseturu toimimist. Näiteks energeetika valdkonnas Järelevalve Asutusele volitus tehtavatele investeeringutele on täna kindlasti takistuseks looduskatastroofiriski komponendi ulatus ja selle standardparameetrite nii ebastabiilne ja ebaselge regulatiivne keskkond kui ka kalibreerimine korrapäraselt läbi veel teadmata kliimamuutuste mõju tulevikus tehtud vaadata tagamaks, et investeeringutele. Olukorra paranemine, st stabiilsuse looduskatastroofiriski loomine, selgema regulatiivse raami andmine koos standardparameetrite ning järelevalvega nii ettevõtjale kui ka kindlustajale on meie kindlustusandjate tegeliku hinnangul teretulnud. On selge, et nimetatud muudatused riskipositsiooni vahel ei ole püsivaid üldjuhul toovad kaasa kindlustustoote kallinemise, kuid lahknevusi. samas ettevõtjal on siiski valida kas kindlam (kallim) riskimaandus või või jäetakse investeering tegemata. Kriiside peale mõeldes, võib finantsvaldkonna ja/või kindlustuse kriis saada järgmisena alguse põhjustatuna võimalikest tuleviku suuremahulistest loodusõnnetustest või pahatahtlikku sekkumisega IT vallast või mingite olukordade koosmõjul. Nähtavasti tasuta lõunaid ei paku kindlustaja ka tulevikus ja parem kindlustustoode ongi kallim toode. Me ei leidnud diagonaalis lugedes ka Force Majori käsitlust – oleks hea kui selle mõiste osas võiks tuua täpsema määratluse. Finantsinspektsioonilt ja kindlustusturult seisukohtade saamiseks koostas RaM konsultatsiooniküsimused. Käesolevas tabelis on esitatud küsimused koos vastustega. FINANTSINSPEKSTIOON Solventsus II ettepanek 1. Milline on teie üldhinnang Solventsus II direktiivi muudatuste kohta? Vastus: Rohemajanduse teemade poliitilise aspekti sisse Teadmiseks toomine eemaldab senise direktiivi riskipõhisest võetud lähenemisest. Poliitiliste eesmärkide täitmiseks tahetakse soodustada kindlustusseltside vastavaid investeeringuid, kuigi samal ajal räägitakse liigsest kontsentreerumisest finantssektorisse. Oluliselt suureneb EIOPA roll, eelkõige home-host suhete puhul. Finantsinspektsioonilt oodatakse suuremat sekkumist ootamatute turusündmuste korral. 2. Mis ulatuses mõjutavad direktiivi muudatused FI tegevust? Vastus: Finantsinspektsioon (FI) peab tagama õigusliku Teadmiseks Teadmiseks võetud mõju hindamisel. aluse ootamatute turusündmuste korral sekkumiseks läbi võetud erinevate meetodite, sh dividendide piiramine/edasilükkamine. Seoses madala riskiga kindlustusandja defineerimisega võivad tulla täiendavad 2 menetlused ehk FI peab vastavalt reageerima või kohanema ja piirduma järelevalvega antud meetmete ulatuses. 3. Kas te nõustute direktiivi artiklis 4 esitatud piirmäärade muutmisega, mis laiemat pilti vaadates tähendaks, et Euroopas on rohkem väikeseid kindlustusandjaid, kellele Solventsus II reeglid ei pruugi kohalduda? Vastus: Eestis on juba otsustatud neid erandeid mitte Arvestatud kehtestada. Kui liikmesriigiti on selline lähenemine eelistatum, siis FI ei näe põhjust vastu vaielda, kuniks see kohustust ei too. Nt on Saksamaal palju suhteliselt väikeseid kindlustusandjaid, Belgias palju paari kindlustusandjaga kindlustusgruppe ja selline on nende riikide tava. Iga liikmesriik vastutab oma kindlustusturu jätkusuutlikkuse eest tema enda poolt väljastatud tegevuslubade piires. 4. Kas teie hinnangul tuleks Solventsus II reegleid Eestis ka edaspidi kõikidele kindlustusandjatele kohaldada? Kui mitte, siis millistele tingimustele vastav režiim võiks Eestis mikrokindlustusandjatele kohalduda? Vastus: Oleks mõistlik, kui Solventsus II rakendub kõigile Arvestatud ühetaoliselt, kuna võimalik on ka proportsionaalsusmeetmete kasutamine. 5. Kas nõustute artiklites 29a–29e kirjeldatud lähenemisega? Kas kirjeldatud protseduurid proportsionaalsuse rakendamiseks on asjakohased ja selged? Kas kirjeldatud kriteeriumid on asjakohased ja selged? Vastus: Suures osas nõustume. Täiendavad selgitused Arvestatud tulevad delegeeritud õigusaktidest, millega pole tutvuda saanud. 6. Kui palju on Eesti kindlustusandjaid, kes oleks viidatud kriteeriumide põhjal madala riskiprofiiliga? Vastus: Sõltuvalt majandustulemustest mitte üle 1-2, Teadmiseks võetud mõju hindamisel. peamine tõkend on Eesti kindlustusandjate piiriülese tegevuse maht üle 5%. Vajadusel on artiklis 29d regulatsioon, kuidas ka need kindlustusandjad, kes automaatselt ei kvalifitseeru madala riskiprofiiliga kindlustusandjaks, saavad osa proportsionaalsusmeetmete rakendamisest. 7. Kas teil on tähelepanekuid viidatud artikli kohta? Kas teie hinnangul tuleks grupid jagada madala riskiprofiiliga gruppideks? Vastus: Eesti turu seisukohalt ei ole see päevakohane. Teadmiseks võetud 8. Kas nõustuste esitatud juhtimissüsteemi leevendustega? Vastus: Võrdse kohtlemise huvides oleks Teadmiseks võtmefunktsioonide korraldamise leevendus mõistlik. võetud Neil, kel see juba on rakendunud, ei ole vaja meetme rakendamiseks mingeid täiendavaid menetlusi läbida. ORSA puhul tuleb nii või teisiti, kui riskiprofiil muutub oluliselt, teha erakorraline hindamine. 3 9. Artikli 109 kohaselt võivad kindlustusandjad Arvestatud standardvalemi puhul kasutada lihtsustatud arvutusi. Kas te toetate artikli 109 muudatusi? Vastus: Kui sisuliselt on tegemist proportsionaalsusmeetmega, siis võiks sellega nõustuda. 10. Kas nõustuste artikli 25 täiendusega, et igast tegevusloa andmise keeldumisest tuleb ka EIOPA-t teavitada ning artikli 26 täiendusega, et tegevusloa andmisel saab ka ühishinnanguid otsuse tegemisel anda? Vastus: Aruandluse mehhanism ei ole küll väga täpne, aga Teadmiseks kuna meil on tegevuslubade menetlemine üsna harv, siis võetud probleemi ei tekiks. 11. Kas teil on tähelepanekuid aruandluse artikli 35 uue lõike 5a kohta? Vastus: Ei ole. Teadmiseks võetud 12. Uus artikkel 35a peegeldab varem artikli 35 lõigetes 6-9 sätestatut, kuid kui järelevalveasutus hindab edaspidi, kas anda aruannete esitamisel leevendusi, siis prioriteetsemad on madala riskiprofiiliga kindlustusandjad (hetkesõnastus, et prioriteetsemad on väikesed ettevõtted). Lisaks on ette nähtud leevendused kaptiividele. Kui palju on FI seni rakendanud võimalust anda aruandluse esitamisel leevendusi vastavalt KindlTS §-le 124? FI ei ole aruannete esitamise leevendusi rakendanud. Teadmiseks Teadmiseks võetud mõju hindamisel. võetud 13. Kas teil on tähelepanekuid uue artikli 35a kohta? Vastus: Ei ole Teadmiseks võetud 14. Kas teil on kommentaare artiklis 35b sätestatud tähtaegade osas? Vastus: Antud küsimus sõltub küsimusest 15 selles osas, Teadmiseks mis puudutab SFCR-i ja RSR-i esitamise tähtaja võetud pikendamist, kuna tähtaja pikendamine on vajalik ja põhjendatud SFCR osaks oleva bilansi auditeerimiseks vajaliku ajaga. Kuna toetame eespool mainitud bilansi auditeerimist, siis arvame, et SFCR ja RSR esitamise tähtaja pikendamine on põhjendatud. Kui oleks valikuvõimalus, siis toetaksime SFCR-i ja RSR-i esitamise tähtaja pikendamist ainult kahe nädala võrra, kuid valiku puudumisel saame hakkama ka olukorras, kus aruanded esitatakse võrreldes praegusega 4 nädalat hiljem. 15. Kas te pooldate solventsus ja finantsseisundi aruande osana oleva bilansiaruande auditeerimist nii nagu on ette nähtud uutes artiklites 51a ja 256c? Vastus: Pooldame solventsuse ja finantsseisundi aruande Selgitatud Oleme Eesti positsioonina märkinud, et osana oleva bilansi auditeerimist. Audiitori arvamus peaks eelistame, et see jääks liikmesriigi meie hinnangul olema avalikustatud koos SFCR-ga. valikukohaks. 16. Kas teie arvates on õige, et madala riskiprofiiliga kindlustusandjatel seda kohustust pole? Vastus: Jah 17. Mida arvate artikli 112 muudatusest, et kui kindlustusandja kasutab SCR arvutamisel sisemudelit, siis ta peab esitama hinnangu SCR kohta ka 4 standardvalemi põhjal? Kehtiv sõnastus, et järelevalve võib nõuda selle esitamist. Mis on Eestis hetkeseis sisemudeli kasutamise või loa taotlemise osas? Vastus: Finantsinspektsioonile sobib ka kehtiv sõnastus. Teadmiseks Kuna Eestit hetkel ei puuduta (Eesti Hetkel ei ole Eestis ühtegi sisemudeli kasutajat ega ole võetud kindlustusandjad ei kasuta teada ka kellegi vastavast kavatsusest, siis Eesti turg selles sisemudeleid), siis eraldi positsioonina ülekoormust ei kannaks. Kui riikidel, kus on palju lube, on ei ole välja toodud, kuid TG tasandil uueks sõnastuseks tugev soov, võime muudatust toetada. märgime ära. 18. Artikli 77a ekstrapoleerimise sätted asendatakse uute sätetega. Kas on tähelepanekuid uue meetodi osas? Vastus: Meetodi kirjeldus ja sellega kaasnevad Teadmiseks kohustused on kirjeldatud väga üldiselt. EIOPA nõuandes võetud oli mitmeid lisanõudeid, sh sensitiivsuse testimine, mille rakendamise korral võib see mõnele seltsile tähendada lisaks kõrgematele kohustuste suurusele ka täiendavate arvutuste läbiviimist. Meetodit hakatakse ilmselt reguleerima level 2 tasemel, siis tulevad ka täpsemad juhised. 19. Kas teil on kommentaare seoses artiklis 77d tehtavate muudatustega (volatiilsuse kohandamine)? Vastus: Ei ole. Teadmiseks võetud 20. Mis ulatuses võivad artiklite 77a ja 77d muudatused mõjutada Eesti kindlustusandjaid? Vastus: Ekstrapoleerimisel on kindlasti oluline mõju Teadmiseks pikaajaliste kohustustega kindlustusandjatele. Meetodi võetud kirjeldus on väga üldine ja täpset arvutust stressina ei ole läbi tehtud, kuid mõju on arvestatav ning kapitalinõude kaetusele on see kindlasti negatiivne. 21. Mida arvate artikli 106 lõike 3 muudatusest, et senise 10% asemel võib sümmeetrilise kohandamise tulemusel saadud aktsiariski kapitalinõude määr erineda kohandamata määrast 17%? Vastus: Muudatus mõjutab peamiselt Teadmiseks elukindlustusandjaid läbi investeerimisriskiga võetud elukindlustuse finantskohustuse käitumise stressitingimustes. Kõrgete turgude tingimustes suurendab see oluliselt aktsiariski kapitalinõude suurust. Samas seab ta teatud ajal üsna kõrge kapitalinõude vastavatele otseinvesteeringutele, mille maht hetkel Eestis on üsna väike, seega teiste puhul on mõju väiksem. Teatud aktsiate puhul on turu kasvu tingimustes šoki suuruseks 66%, mis hajutatud portfelli puhul, eeldusel, et kindlustusandjate investeeringud on keskmisest kvaliteetsemad, on ikkagi väga kõrge stress. Iseenesest keegi selle pärast ebasolventne ei ole, aga siiski see tundub natuke palju, arvestades, et enamasti on need investeeringud pikaajalise vaatega, isegi kui need vastava investeeringuna ei kvalifitseeru. 22. Mida arvate artikli 45 täiendustest seoses ORSA hindamise põhimõtetega ja artikli 132 täiendamisest seoses kindlustusandja investeerimisstrateegiatega (makromajanduslike aspektide sisse toomine)? Vastus: FI seisukohast tähendab see oluliselt suuremat Arvestatud panustamist üldiste makronäitajate jälgimisse, mis on sektori seisukohalt olulised. Samuti peab FI pöörama senisest suuremat tähelepanu seltside investeerimise 5 strateegiate jälgimisele. ORSA numbrilised arvutused on vajalikud vaid riski olulisuse korral, mis on sobiv. 23. Direktiivi on lisatud uued artiklid 144a–144c seoses likviidsusriski juhtimise ja järelevalveliste meetmetega. Mida arvate likviidsusplaani koostamise kohustusest? Kas nõustuste, et madala riskiprofiiliga kindlustusandja seda koostama ei peaks? Vastus: Kui likviidsusplaani koostamine on kohustuslik, Selgitatud Eesti positsiooni kujundamisel võeti siis peaks see olema kohustuslik kõigile. Meie nn madala lähenemine, et riskiga seltsid vajavad sellist plaani isegi rohkem kui muud makrousaldatavusinstrumentide seltsid. Kuna likviidsus ei ole seni olnud S2 kapitalinõude sissetoomisel kindlustusregulatsiooni numbriline osa, siis selle juhtimise hindamine on on oluline arvestada kindlustusturu toimunud ühingujuhtimise tasemel. spetsiifikat ning leida õige tasakaal uute nõuete ja proportsionaalsuse vahel. 24. Kas teil on tähelepanekuid seoses järelevalveasutuse võimalusega sekkuda, kui kindlustusandja ei tegele nõuetekohaselt likviidsuse nõrkustega? Kas te nõustute välja pakutud järelevalve õigustega? Vastus: Ei ole midagi vastu, kuid tegemist on oluliselt laiema teemaga, kui ainult aktuaaride oma ning nõuab tõenäoliselt FI-le täiendavate õiguste loomist. 25. Mida arvate järelevalvemeetmetest artiklis 144c erakorralise turuülese šoki tingimuste kohta? Vastus: Ei ole midagi vastu, kuid tegemist on oluliselt Arvestatud laiema teemaga, kui ainult aktuaaride oma ning nõuab tõenäoliselt FI-le täiendavate õiguste loomist. 26. Direktiivis on uus artikkel 45, mille kohaselt peavad kindlustusandjad kindlaks määrama kõik olulised kliimamuutustega seotud riskid ja vajaduse korral hindama pikaajaliste kliimamuutuste stsenaariumide mõju endale. Madala riskiprofiiliga kindlustusandjad on stsenaariumianalüüsist vabastatud. Mida arvate uuest artiklist ja madala riskiprofiiliga kindlustusandjate välistamisest sellest kohustusest? Vastus: Kuna üldjuhul seltsid ei pea seda tegema, kui risk pole oluline (materiaalne), siis ei näe vajadust erandi jaoks. Kui kliimamuutuste mõju sisse jääb, siis võiks vähemalt madala riskiprofiiliga kindlustusandjad olla välistatud. 27. Ettepanek sisaldab ka mitmeid kindlustusgrupi järelevalve muudatusi, sealhulgas kindlustusgrupi kapitalinõuete arvutusmeetodis. Kas kindlustusgrupi järelevalve teemades on muudatusi, mida tahaksite eriti välja tuua? Vastus: Ei ole Teadmiseks võetud 28. Artiklis 33a on kasutusel termin „oluline piiriülene tegevus“ ehk kui kindlustusandja piiriülesed kindlustusmaksed (sh filiaali kaudu) moodustavad rohkem kui 5% kogumaksetes. Kui suur protsent Eesti kindlustusandjaid tegeleb olulise piiriülese tegevusega ettenähtud määratluse järgi? Vastus: Suurem osa omab piiriüleseid filiaale üle 5% Teadmiseks võetud mõju hindamisel. kogumaksetes, ainult kohalikule turule on orienteeritud 3 seltsi. 6 29. Mida arvate artiklis 159a sätestatud täiendavatest teabevahetamise nõuetest järelevalveasutuste vahel ja kohapealsest ühis-kontrollist, kui kindlustusandja solventsuspositsioon tekitab host järelevalveasutusele muret? Vastus: Kuniks on selgitus, et „empower the authority of Arvestatud the host Member State…to request carrying out a joint onsite inspection“ sõnastus ja vastavas artiklis 159a, et „the home Member State shall accept or refuse the request“, on hästi. Kui see sooviavaldus muutuks nõutavaks, oleks vastuolu tegevusluba väljastava järelevalveasutuse volituste ja vastutusega. 30. Mida arvate EIOPA rollist (kaasamine kohapealsesse kontrolli ja erimeelsuste lahendamine) käesoleva artikli puhul? Vastus: Kui küsimus on 159a kontekstis, siis tõenäoliselt Teadmiseks ei ole tegemist väga olulise küsimusega, kuid 152b annab võetud EIOPA-le läbi kliendi kaitse eesmärgi oluliselt laiemad õigused, sh ka kohapealsete kontrollide algatamine ja juhtimine oma initsiatiivil. Kui 159 piiritleb teemad üsna kitsalt, siis 152 b jätab teema valiku osas EIOPA-le üsna laiad käed, ei ole seotud ainult finantsseisundiga, aktuaaride arvates võib see luua üsna palju täiendavaid riske. 31. Kas teil on täiendavaid tähelepanekuid seoses muudatustega, mis on tehtud Solventsus II direktiivi, kuid pole eespool välja toodud? Vastus: Artikkel 77 lisapunktid 6 ja 7 justkui loovad Teadmiseks nõude, et optsioonide ja garantiide korral tuleb igal juhul võetud kasutada stohhastilist lähenemist. Kui see nii on, siis FI seda ei toeta. Lugema peaks optsioonide ja garantiide võimalik mõju ja majanduses valitsev olukord, tihti sobib ka prudentsiaalne deterministlik lähenemine väga hästi, võibolla isegi paremini kui stohhastiline. Kriisilahendusraamistik 1. Kas nõustute üldiselt, et uus kriisilahenduse direktiiv on vajalik? Palun hinnata seda vajadust nii Eesti kontekstis kui ka laiemalt, EL kindlustusandjate vaates (mh kellel võivad potentsiaalselt olla Eesti kliendid). Vastus: Leiame, et pigem ei ole uus kindlustusandjate Selgitatud Kuigi Eesti toetab uue raamistiku kriisilahenduse direktiiv vajalik ning jääb selgusetuks, põhieesmärki, mis on kindlustuse millist lisandväärtust see peaks meie turule andma. Meie klientide kaitse, siis meie hinnangul ei turul on enamus lepinguid lühiajalised (kuni aastased) ja ole uus kriisilahenduse raamistik nende asendamine on lihtsasti teostatav. Selleks, et proportsioonis Eesti kindlustusturu kindlustusandjate kriisilahenduse direktiiv meie turu jaoks suurusega. Seetõttu oleme ka oma oleks võimalikult vähe koormav, peaks direktiivis positsioonis võtnud lähenemise, et uus võimalikult paljud otsustuskohad jääma liikmesriigi raamistik peaks kohalduma eelkõige otsustada. süsteemselt olulistele üksustele. Eesti turul pakutavad kindlustuse liigid/alamliigid ei oleks eeldatavalt identifitseeritavad kriitiliste funktsioonidena ega põhjustaks finantsstabiilsuse ega reaalmajanduse kahjustamist olulises ulatuses. Kindlustuse puhul peaks peamine eesmärk siiski olema kahju hüvitamine kindlustuse tagatisskeemi kaudu, mitte kriisilahenduse raamistikus. Kindlustuse tagatisskeemi kaudu oleks 7 võimalik tagada ka kindlustuspoliisi jätkuvus, andes portfell teisele kindlustusandjale üle. Seega Eesti turu jaoks oleks mõeldavam harmoniseeritud IGS direktiiv. 2. Kõigi eelduste kohaselt tuleks kindlustuse kriisilahendusasutus analoogselt pangandusele FI juurde. Kas te oskate praeguses etapis hinnata, mida see võiks tähendab FI-le seoses tööjõuressursi ja kõikvõimalike kuludega? Hinnanguliselt mitu protsenti võiks tõusta kindlustusandjate järelevalvetasud? Vastus: Hinnanguliselt peaks FI kaasama täiendavat Teadmiseks võetud mõju hindamisel. tööjõudu 5 FTE ulatuses (finantsanalüütikud, jurist, IT- ekspert, juhtimisfunktsioon jm tugiteenused ning IT arenduskulud, mida praeguses etapis pole võimalik üheselt hinnata), mille aastane kulu FI-le võib hinnanguliselt olla üle 500 000 eurot. 3. Kas nõustute, et teatud kindlustusandjatele on ette nähtud leevendused (lõike 1 punktid a-d)? Vastus: Jah, leevenduste andmine on põhjendatud Teadmiseks kindlustusandjatele, kes ei mõjuta oluliselt finantssektorit võetud ja majandust laiemalt, eriti veel neile, kes tegelevad peamiselt lühiajaliste toodete pakkumistega, mille asendamine on lihtne (nt ettevõtted, kes pakuvad aastaseid kindlustuslepinguid). 4. Kas teil on ettepanekuid määratluse osas, kelle suhtes leevendused kohalduvad? Kas need kriteeriumid peaksid direktiivi tasandil selgemad olema? Vastus: Eeldusel, et antud direktiiv jõustub vastavalt Teadmiseks ettepanekule, peaksid kriteeriumid olema direktiivi võetud tasandil selgemad või alternatiivselt esitatud määrusena, kuid me ei nõustu Eesti kontekstis üldiselt, et uus kriisilahenduse direktiiv oleks vajalik. 5. Ettepaneku artikli 5 kohaselt ei pea kriisiennetuskava koostama madala riskiprofiiliga kindlustusandjad ja need, kes kuuluvad gruppi, mille puhul tehakse grupiülene kava. Ülejäänud kindlustusandjate osas on pädeval asutusel otsustusõigus, kes kava koostavad, kuid lõpptulemus on, et 80% turust peaks seda siiski koostama. Mida arvate sellest, et 80% turust peab kava koostama või see võiks jääda täielikult järelevalve otsustada, kes peaks kava koostama ja kes mitte, sõltumata protsendist? Kas nõustute, et kava ei pea igal juhul koostama madala riskiprofiiliga kindlustusandjad ja need, kes kuuluvad gruppi? Vastus: See võiks jääda terviklikult järelevalve otsustada, Arvestatud samas tuleks turul järgida võrdse kohtlemise printsiipi. Üldine printsiip võiks olla see, et kindlustusandja, kes ei mõjuta finantsstabiilsust ja reaalmajandust oluliselt ning kes pakuvad lühiajalisi lepinguid, ei pea koostama kriisiennetuskava. 6. Kas teil on ettepanekuid ennetuskava sisu osas? Vastus: Ennetuskava peaks sisaldama kindlustusandja Teadmiseks endapoolseid samme ja meetmeid, millega võetud kindlustusandja suudaks tagada oma tegevuse jätkuvuse ja 8 enda poolt võetud kohustuste täitmise ka keerulisematel aegadel. 7. Mida arvate sellest, et asjakohastel juhtudel (oluline piiriülene tegevus) edastab järelevalveasutus need kavad ka host järelevalveasutusele? Vastus: Antud kavadest peaksid olema informeeritud Arvestatud lisaks home järelevalveasutustele ka host järelevalveasutused. Lisaks peaks host järelevalveasutustel olema võimalik avaldada arvamust vastava kindlustusandja kriisiennetuskavade osas, mida home järelevalveasutus peaks arvestama antud kava hindamise protsessis. 8. Mida arvate järelevalveasutuse kohustusest kava hinnata ja õigusest võtta kasutusele vajalikud meetmed, kui kava ei ole nõuetekohaselt koostatud (artikkel 6)? Kas kriisilahendusasutusel peaks kava nõuetekohasuse hindamise osas suurem sõnaõigus olema? Vastus: Järelevalveasutustel peaks olema võimalused Teadmiseks kriisiennetuskava hindamiseks ja vajadusel omama ka võetud pädevaid hoobasid suunamaks kindlustusandjaid regulatsiooni nõudeid täitma. Kriisilahendusasutusel peaks olema võimalus anda hinnanguid kriisiennetuskavas tuvastatud kriitiliste funktsioonide osas eriti veel nende osas, mis on vastava kindlustusandja suhtes kriisilahendusasutuste poolt hinnatud kriitiliseks funktsiooniks. 9. Artikli 9 kohaselt peavad kriisilahendusasutused iga kindlustusandja kohta koostama kriisilahenduskava. Siiski on ette nähtud leevendus, et kava tuleks koostada 70% turu kohta, sealjuures ei pea seda tegema madala riskiprofiiliga kindlustusandja ja gruppi kuuluva kindlustusandja kohta. Mida arvate kriisilahenduskava koostamise kohustusest ja välistustest, kelle kohta seda koostama ei pea? Vastus: See võiks jääda terviklikult kriisilahendusasutuse Arvestatud otsustada, samas tuleks turul järgida võrdse kohtlemise printsiipi. Üldine printsiip võiks olla see, et kindlustusandja, kes ei mõjuta finantsstabiilsust ja reaalmajandust oluliselt ning kes pakuvad lühiajalisi lepinguid, neile ei pea koostama kriisilahenduskava. 10. Kas teil on ettepanekuid kriisilahenduskava sisu osas? Vastus: Kriisilahenduskava peaks sisaldama meetmeid, Teadmiseks millega tagatakse kindlustusandja poolt pakutavate võetud kriitiliste funktsioonide säilimine kriisiolukorras, kui järelevalvelised meetmed seda ei suuda tagada. Kriisilahenduskavaga peaks olema säilitatud need turule kriitilised teenused, mis on pikemas perspektiivis olulised ja mis on sõlmitud pikemaks ajaks kui üks aasta. 11. Mida arvate artiklites 13-16 sätestatud kriisilahenduskõlbulikkuse hindamisest? Vastus: Ehkki artikli 13 lõikes 1 ja artikli 14 lõikes 1 on Teadmiseks viidatud võimalusel kindlustuse tagamise skeemi võetud kasutamisele kriisilahenduse läbiviimise toetamiseks, siis juhime tähelepanu, et kindlustuse tagamise skeemi 9 peamine eesmärk ja funktsioon peaks olema hüvitamine (mitte kriisilahenduse läbiviimise toetamine). Käesolevalt jääb arusaamatuks, miks peaks artikli 15 lõike 2 kohaselt peatuma kriisilahenduskava koostamine/kinnitamine ja sellega seoses vajadusel ühisotsusele jõudmine juhul, kui tuvastatakse sisuline takistus (substantive impediment). Selle asemel võiks sellega tegelda nö paralleelselt ning lisaks regulaarsele suhtlusele vastavalt direktiivis esitatud tähtaegadele võtta võimalikku progressi takistuse kõrvaldamisel arvesse järgmises kriisilahenduse tsüklis. EIOPA peab töötama välja nö ühtsustatud ootused kindlustusettevõtjatest kriisilahenduse subjektidele kriisilahenduse planeerimiseks ja kriisilahendusmenetluse läbiviimiseks, võttes arvesse võimalikke kriisilahendusmeetmeid, mille vastu on kriisilahendusasutustel võrreldavatel alustel võimalik hinnata iga konkreetse kriisilahenduse subjekti kriisilahenduskõlblikkust. 12. Kas nõustuste, et kriisilahendus peaks käivituma ainult artiklites 19 ja 20 sätestatud tingimustel? Vastus: Jah Arvestatud 13. Artiklites 23 ja 24 on ette nähtud kriisilahenduse eesmärgil väärtuse hindamise sätted ning nõuded hindajale ja hindamisele. Kas on tähelepanekuid seoses viidatud artiklitega? Vastus: EIOPA peab hindamise läbiviimise eesmärgil (nii Teadmiseks artiklid 23 ja 24 kui ka artikkel 54) töötama välja ka nõutud võetud andmeväljade loetelu ja soovitusliku taksonoomia kriisilahenduse subjekti poolt asjakohase informatsiooni täpseks, kõikehõlmavaks ja õigeaegseks esitamiseks. Lisaks peab EIOPA töötama välja enesehindamise juhised kriisilahenduse subjektidele, mille alusel saavad viimased ise hinnata oma valmisolekut esitada vajadusel hindamise läbiviijale täpne, kõikehõlmav ja õigeaegne informatsioon. Artiklites 23 ja 24 viidatud sõltumatu hindaja leidmiseks kriisiolukorras peab olema jäetud piisavat aega ja ka aega vastava hinnangu läbiviimiseks, et tagada adekvaatne tulemus. 14. Direktiivi artiklites 26–39 on sätestatud kriisilahendusmeetmed ja nõuded seoses nende meetmetega. Mida arvate solvent run off vahendist? Vastus: Täiendav arutelu ja selgem (alus)informatsioon Teadmiseks on vajalik, et otsustada, kas kriisilahendusasutus või siiski võetud järelevalveasutus peaks otsustama õiguse üle keelata uute lepingute sõlmimine ning seejärel ka likvideerimismenetluse läbiviimise. Seetõttu ei ole veendunud, et tegemist on käesolevas vormis rakendatava kriisilahendusmeetmega. 15. Mida arvate asset and liability separation vahendist? 10 Vastus: Raamistikku koostoimes hinnates võib osutuda Teadmiseks vajalikuks sarnaselt pangandussektori kriisilahenduse võetud raamistikule. 16. Mida arvate sale of business vahendist? Vastus: Antud vahendi puhul võiks kaaluda erandite tegemist/lubamist tavalisest omanike hindamise protsessist, et tagada kriisiolukorras kiire omanike vahetuse protsess ja et omanike vahetusega ei saaks kannatada kindlustussektori usaldusväärsus. 17. Mida arvate the bridge undertaking vahendist? Vastus: Ei näe, et see meede leiaks Eesti turu kontekstis Teadmiseks kasutust. võetud 18. Mida arvate the write-down or conversion vahendist? Vastus: Jääb arusaamatuks, millega tagatakse eeldatavate Teadmiseks instrumentide olemasolu, kui uus kriisilahenduse direktiiv võetud ei näe kriisilahendusasutusele ette võimalust kehtestada kriisilahenduse subjektile omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete täitmise kohustust. Antud meede tõenäoliselt sunniks kindlustusandjaid muutma oma senist finantsilist/rahastusstruktuuri ja ei ole ka välistatud, et kindlustusandjad oleksid sunnitud kaasama vahendeid, mis oleksid teisendatavad omakapitaliks. Segadust tekitab artikkel 34 lõige 1 punkt a, et on vajalik rekapitaliseerida kindlustusandjat, kelle suhtes plaanitakse rakendada solvent run-off meedet. Vastavalt artiklile 37 kantakse esimesena maha Tier1 instrumendid. Võrreldes pankade kriisilahendusega, kus kantakse esimesena maha CET1 instrumendid, tekib küsimus, kas kindlustustel ei ole CET1 instrumente? Ehk teisisõnu pankade kriisilahenduse puhul kannavad esimesena kahjusid omanikud, mitte investorid. Kindlustusandjate kriisilahenduses võiks järgida sama põhimõtet. Jääb arusaamatuks, miks on Tier1 instrumentide väljastamiseks vajalik kriisilahendusasutuse eelnev nõusolek, et seda kriisiolukorras saaks teisendada. Artikkel 37 kõike 3 punktide a ja b jäävad arusaamatuks. 19. Kas teil on ettepanekuid seoses artiklites 40–51 sätestatud kriisilahendusasutuse õigustega? Vastus: Artikkel 41 lõige 4 vajab täiendavat analüüsi, sest Teadmiseks käesolevalt võib selles esineda teatud vastuolu võetud kriisilahenduskõlblikkuse saavutamise põhimõtetega. Täpsemalt kriisilahendusmenetluse läbiviimiseks kriitiliste ja oluliste lepinguliste kokkulepete muutmine kriisilahenduse suhtes kindlateks lepinguteks (st need on vastaspoole poolt mitte katkestatavad kriisilahendusmenetlusele eelnevalt, selle ajal ja tõttu). Kohati tundub ka, et kriisilahendusasutusele on antud ka järelevalve asutuse õigused ja volitused. Tulenevalt erinevate asutuste eesmärkidest tuleks järelevalveasutuse ja kriisilahendusasutuse funktsioonid hoida eraldiseisvana. Erihalduri määramine võiks olla juba varajase sekkumise meetme osa. Artiklis 51 kasutatavat peatamise õigust tuleks kasutada ainult äärmisel juhul, et see ei mõjutaks laiemalt kindlustusandjate turgu. 11 20. Kas teie hinnangul on artiklites 53–60 sätestatud kaitsemeetmed piisavad või vastupidiselt vajalikud? Vastus: Kriisilahenduses peaksid igal juhul omanikud Teadmiseks olema need, kes kannavad esimesena kahjusid, mitte ei võetud tuleks nende õiguseid ja varasid kaitsta nagu on seda kajastatud artiklis 53. Samuti ei ole artiklis 55 kajastatud aktsionäride kaitse õigustatud, kuna aktsionärid on need, kes peaksid esimesena sisse võtma kahjud. Kõige olulisem on tagada, et ka kriisilahenduses oleks tavainimeste turvatunnetus tagatud ja nende elukindlustus või muude pikaaegsete kindlustuslepingute täitmine tagatud, mida ei tohiks ohtu seada muuhulgas ka kindlustusandjate ringkaitse. 21. Kas nõustute, et piiriülese kriislahenduse koordineerimiseks moodustatakse vastavad kolleegiumid? Vastus: Kui direktiiv jõustub pakutud kujul, siis jah Arvestatud 22. Kas teil on muid tähelepanekuid seoses piiriülese kriisilahendusega? Vastus: Nii siseriiklik kui ka piiriülene kriisilahenduse Arvestatud rakendamise mõttekus kindlustusandjate puhul vajab meie hinnangul täiendavat analüüsi ja konkreetseid näiteid kriisilahendamise üldiste eesmärkide saavutamisest. 23. Ettepanekus on palju eeskuju võetud panganduse kriisilahenduse mudelist. Kas teie hinnangul on ettepanekus sätteid, mille puhul ei ole asjakohane võtta eeskuju pangandusest? Vastus: Peamine probleem seondub MREL nõude Teadmiseks puudumisega, mis tagaks, et kindlustusandjatel oleks võetud piisavalt vahendeid kriisilahendusmeetme rakendamiseks. Lisaks rõhutame jätkuvalt, et Eesti kontekstis saaks kindlustusvõtjatele piisava kaitse võimaldada läbi kindlustuse tagatisskeemi loomise ning mitte rakendada kriisilahendust. Kriisilahendus on alati ka sektorile kulukam ja koormavam. EESTI KINDLUSTUSSELTSIDE LIIT Solventsus II ettepanek 1. Milline on teie üldhinnang Solventsus II direktiivi muudatuste kohta? Vastus: Üldiselt positiivne aga bürokraatia ning kulude Teadmiseks võetud mõju hindamisel kasv selle ettepaneku rakendamisel sellisel kujul ei pruugi olla täiel määral õigustatud. Näiteks on direktiivi ettepanekuga pakutud leevendused sellised, mis Eesti kindlustusandjaid ei puuduta. Samuti lisanduvad arusaamatud nõuded, mis justkui viitavad sellele, et nende koostajatel ei ole täit arusaama, kuidas kindlustus ja selle valdkonna riskijuhtimine toimib ja lisaväärtust loob. Sellisteks näideteks on: 1) SFCR auditeerimise nõue; 2) Likviidsusplaanide koostamise nõue; 3) ORSA kohustuslike stsenaariumide nõue. 12 Väga positiivsena näeme sätteid, mis reguleerivad home- host järelevalve koostööd. Nende põhimõtete rakendamine on kindlasti Eesti- suguse väikeriigi huvides. Aga Eesti jaoks on positiivset veelgi (n. keele nõuded). Mõnes kohas jääb ka mulje, et tekst vajab veel kohendamist selles osas, mis kuulub otsekohalduva määruse valdkonda ning mis tuleb reguleerida direktiiviga. 2. Mis ulatuses mõjutavad direktiivi muudatused kindlustusandjate tegevust? Millise valdkonna muudatused mõjutavad Eesti kindlustusandjaid kõige rohkem? Vastus: Muudatused juhtimises (huvide lahusus ja Teadmiseks võetud mõju hindamisel. lisaressurss võtmefunktsioonide lahususe tagamiseks), aruandluses (proportsionaalsuse raporteerimine, SFCR kohalikes keeltes ja kahes osas, samuti ), S II audit. Kapitalinõuete arvutamise sisendeid puudutavad muudatusettepanekud (volatiilsuse kohandamine, kattuvuse kohandamine) Eesti kindlustusandjate tegevust ei mõjuta. 3. Kas direktiivi ettepanekus esitatud muudatused Teadmiseks võetud mõju hindamisel. võivad tähendada kindlustusandjatele tööjõukulude kasvu või vastupidiselt, tänu leevendustele saavad väikesemad kindlustusandjad optimaalsemalt personalipoliitikat kujundada? Vastus: Jah, muudatused tähendavad tööjõukulude kasvu. Teadmiseks võetud mõju hindamisel. 4. Kas te nõustute direktiivi artiklis 4 esitatud piirmäärade muutmisega, mis laiemat pilti vaadates tähendaks, et Euroopas on rohkem väikeseid kindlustusandjaid, kellele Solventsus II ei pruugi kohalduda? Vastus: See Eesti kindlustusandjaid ei puuduta, sest ka Teadmiseks uute piirmäärade rakendamine muude S II regulatsiooni võetud sätete samaks jäädes ei anna ühelegi Eesti kindlustusandjale võimalust leevendusteks. 5. Kas teie hinnangul tuleks Solventsus II reegleid Eestis ka edaspidi kõikidele kindlustusandjatele kohaldada? Kui mitte, siis millistele tingimustele vastav režiim võiks Eestis mikrokindlustusandjatele kohalduda? Vastus: Vt. eelmist vastust- see Eesti kindlustusandjaid ei Teadmiseks puuduta. Lisaks on meile teadaolevalt turul olnud ootus ja võetud hoiak, et erisusi ei tehta. 6. Artiklites 29a–29c on määratletud madala riskiprofiiliga kindlustusandja ja asjaolud, kuidas nende suhtes proportsionaalsuse nõuded kohalduvad. Artikli 29d kohaselt saavad proportsionaalsust rakendada järelevalveasutuse nõusolekul ka kindlustusandjad, kes ei ole madala profiiliga. Artiklis 29e on ette nähtud teavitamiskohustused. Vastus: Ehkki see ei ole Eesti kindlustusandjatele oluline Arvestatud (napilt üks- kaks kindlustusandjat võib sellisesse staatusesse sattuda), ei pruugi alternatiiv tuua kaasa reaalset leevendust. Kindlustusaandjatel on arendused 13 tehtud ja protsessid toimivad. Mingite aruannete väiksema sagedusega või suurema üldistusastmega esitamine ei kaalu üles täiendavat bürokraatiat, mille kohaselt peab ta taotlema ja raporteerima proportsionaalsuse rakendamise üksikasju. Samuti ei näe me lisaväärtust proportsionaalsuse üksikasjade raporteerimisel. 7 Kas nõustuste artiklites 29a–29e kirjeldatud lähenemisega? Kas kirjeldatud protseduurid proportsionaalsuse rakendamiseks on asjakohased ja selged? Kas kirjeldatud kriteeriumid on asjakohased ja selged? Vastus: Ei ole asjakohased ja selged. Ei saa aru, miks on Selgitatud Kindlustuse huvirühmad on juhtinud vaja reguleerida põhimõtte rakendamist üksikasjalikult. komisjoni tähelepanu asjaolule, et kehtivas regulatsioonis olevate proportsionaalsuse põhimõtete rakendamise ei ole piisavalt selge ja neid rakendatakse riigiti erinevalt (eelis ühe riigi kindlustusandjal teise riigi kindlustusandja ees), mistõttu tuldi välja lahendusega, et need põhimõtted peaks olema rohkem selgemad ja rakendatavamad. 8. Uus artikkel 213a näeb ette proportsionaalsuse nõuete rakendamise kindlustusgrupi tasandil (madala riskiprofiiliga grupi määratlemine). Kas teil on tähelepanekuid viidatud artikli kohta? Kas teie hinnangul tuleks üldse grupid jagada madala riskiprofiiliga gruppideks? Vastus: Ei. Teadmiseks võetud 9. Artikli 41 muudatusega lubatakse madala riskiprofiiliga kindlustusandja võtmeisikul täita mitut võtmefunktsiooni. Samuti võivad nad artikli 45 kohaselt ORSA esitada aastase intervalli asemel iga kahe aasta tagant (sama kehtib kaptiividele). Kas nõustuste esitatud juhtimissüsteemi leevendustega? Vastus: Ei näe väga suurt sisulist erinevust ega efekti siin. Teadmiseks võetud 10. Artikli 109 kohaselt võivad kindlustusandjad standardvalemi puhul kasutada lihtsustatud arvutusi. Kas te toetate artikli 109 muudatusi? Vastus: Toetame. Arvestatud 11. Kas teil on tähelepanekuid artikli 35 uue lõike 5a ja uue artikli 35a kohta? Vastus: Mõne kindlustusandja jaoks võib veidi Teadmiseks võetud mõju hindamisel. leevendust olla aga muutus ei ole märkimisväärne ja oluline. 12. Kas teil on kommentaare artiklis 35b sätestatud tähtaegade osas? 14 Vastus: Tähtaegu ei peaks võimalusel lühendama. Selgitatud Ettepaneku kohaselt tähtaegasid pikendatakse. 13. Kas te pooldate solventsus ja finantsseisundi aruande osana oleva bilansiaruande auditeerimist nii nagu on ette nähtud uutes artiklites 51a ja 256c? Vastus: Kindlasti mitte. Esiteks on siin küsimus, miks Osaliselt Teeme ettepaneku, et see võiks jääda sellist auditeerimist vaja on. arvestatud liikmesriigi valikukohaks, kas Samuti jääb arusaamatuks, mis on siis järelevalve roll auditeerimiskohustust rakendada või selliste aruannete menetlemisel. SFCR on kindlustusäri mitte. spetsiifiline aruanne ning eeldada finantsaudiitorilt kindlustuse spetsiifilist pädevust SFCR hindamisel on liiga palju soovitud täna. See tähendaks ulatuslikku muutust ja täiendkoolitust audiitoritele, kellel täna vastav pädevus puudub. Aga põhiküsimus on, miks ja kellele seda lisakohustuse sisse viimist vaja on? 14. Kas teie arvates on õige, et madala riskiprofiiliga kindlustusandjatel seda kohustust pole? Vastus: Vt. ka eelmist vastust. Praktikas suure Arvestatud tõenäosusega ei puuduta madala riskiprofiiliga kindlustusandja staatuse sisseviimine olulist osa Eesti kindlustusandjatest. Maksimaalselt 1-2 kindlustusandjat võib sellesse gruppi kuuluda. Seega, turuüleselt ei ole see primaarne küsimus aga kui see on konkreetsete kindlustusandjate jaoks leevenduseks, siis võib seda muidugi pakkuda. 15. Mida arvate artikli 112 muudatusest, et kui kindlustusandja kasutab SCR arvutamisel sisemudelit, siis ta peab esitama hinnangu SCR kohta ka standardvalemi põhjal? Kehtiv sõnastus, et järelevalve võib nõuda selle esitamist. Kas lähiaastatel on mõnel kindlustusandja plaanis kasutada SCR arvutamiseks sisemudelit? Vastus: See on arusaamatu nõue ja toetame selle nõude Teadmiseks Eesti kindlustusandjaid hetkel see välja võtmist. Kui sisemudel on kinnitatud ja töötab võetud muudatus ei mõjuta. praktikas, siis ei saa aru, miks on vaja veel kapitalinõuet hinnata standardmudeli alusel. Samas see ei puuduta otseselt Eesti kindlustusandjaid. Mõju on vaid kaudne, sest võib mõjutada kaudselt tegevuskulusid (näiteks edasikindlustuse kaudu- paljudel juhtivatel edasikindlustajatel on sisemudel kasutusel). Meile teadaolevalt ei ole Eesti kindlustusandjatel lähiaastatel kavas sisemudelit kasutusele võtta. 16. Artikli 77a ekstrapoleerimise sätted asendatakse uute sätetega. Kas on tähelepanekuid uue meetodi osas? Vastus: Selliseid elemente kapitalinõude arvutamisel Teadmiseks Eesti turul ei kasutata. Kui see muutus pakub leevendust võetud teisel turgudel, oleme muudatusettepanekuga nõud aga Eesti kindlustusandjate jaoks ei ole see oluline. 17. Kas teil on kommentaare seoses artiklis 77d tehtavate muudatustega (volatiilsuse kohandamine)? Vastus: Vt. eelmine vastus. Teadmiseks võetud 15 18. Mida arvate artikli 106 lõike 3 muudatusest, et senise 10% asemel võib sümmeetrilise kohandamise tulemusel saadud aktsiariski kapitalinõude määr erineda kohandamata määrast 17%? Vastus: Vt. eelmine vastus. Teadmiseks võetud 19. Mida arvate artikli 45 täiendustest seoses ORSA hindamise põhimõtetega ja artikli 132 täiendamisest seoses kindlustusandja investeerimisstrateegiatega (makromajanduslike aspektide sisse toomine)? Vastus: Ei toeta. ORSA sisu on kindlustusandja iseenda Osaliselt maksevõime hindamine regulatiivses raamistikus, kus on arvestatud juba kõrval standardne detailselt ette kirjutatud metoodika standardmudeli jmt näol olemas. Kui hakatakse üksikasjalikult ette kirjutama, mida peab ORSA sisaldama, kuidas seda teha tuleb jne tekib küsimus ORSA eesmärgist. 20. Direktiivi on lisatud uued artiklid 144a–144c seoses likviidsusriski juhtimise ja järelevalveliste meetmetega. Vastus: See on asjakohatu kindlustuse kontekstis. Osaliselt Pangandus ja kindlustus on erinevad. Erinevalt pankadest arvestatud ei ole kindlustusandjate jaoks likviidsusrisk midagi sellist, mille suhtes tuleb üksikasjaline regulatsioon kehtestada. Tekib küsimus, kas selle ettepaneku koostajad on kindlustuse spetsiifikaga kursis? Kindlustusvaldkonna peamiste riskide hulka üldjuhul likviidsus ei kuulu. Kui on mõne spetsiifilise riskiprofiiliga kindlustusandjad, keda võib rohkem ohustada n.ö. „kindlustusjooks“ (vb IRE-s), siis võib kaaluda selliste spetsiifiliste kindlustusandjate käsitlemist eraldi ka likviidsusriski kontekstis aga absoluutsele enamusele kindlustusandjatest ega ka nende järelevalvele ei loo selle raporteerimise rutiini lisamine mitte mingit lisaväärtust. 21. Mida arvate likviidsusplaani koostamise kohustusest? Kas nõustuste, et madala riskiprofiiliga kindlustusandja seda koostama ei peaks? Vastus: Vt. eelmist vastus. Selle ettepaneku on ilmselt Osaliselt teinud panganduse taustaga kindlustuse teadmise või arvestatud kogemuseta spetsialistid. Ei pea asjakohaseks kindlustuse võtmes. 22. Kas teil on tähelepanekuid seoses järelevalveasutuse võimalusega sekkuda, kui kindlustusandja ei tegele nõuetekohaselt likviidsuse nõrkustega? Kas te nõustute välja pakutud järelevalve õigustega? Vastus: Vt. eelmist vastust. Osaliselt arvestatud 23. Mida arvate järelevalvemeetmetest artiklis 144c erakorralise turuülese šoki tingimuste kohta? Vastus: See ei ole üldse asjakohane, sest (jättes kõrvale Osaliselt Leiame, et direktiiv peaks olema nn force majeure olukorrad nagu sõda, rahvarahutused arvestatud selgem, millise mõjuga need vmt, kus nagunii antud regulatsioon praktikas ei toimiks) erakorralised olukorrad peaks olema, kindlustuses ei ole olemas erakorralist kogu et järelevalvel oleks õigus uusi kindlustustturgu ühtviisi negatiivselt mõjutavat turuülest meetmeid rakendada. 16 šokki. Vb erinevalt pankadest on turud ja kindlustusandjad väga erinevad (sh avatud erinevatel riskidele erineval määral) ning puudub selline süsteemne risk, mis neid kõiki koos oluliselt negatiivselt mõjutaks. Ideaalolukorras peab järelevalvel olema muidugi võimalus ja piisav volitus peatada dividendimaksed või muud kindlustusandja kapitalinõuet vähendavad tegevused aga praktika on kinnitanud kasvõi Covid- 19 näitel, et nii kindlustusandjad ise kui ka kindlustusturud on äärmiselt erinevad ja ühtset universaalset lähenemist, kuidas määratleda ekstreemsed olud, kindlustuses ei ole. Näiteks Covid- 19 tõi kaasa kõigi aegade rekordkasumid kahjukindlustuses Eestis ja teistes sellistes riikides, turgudel ja ettevõtetes, mis ei olnud seotud Covid- 19 avatud tervisekindlustuse või äri katkemise riskile. Investeeringutest tekkis muidugi lühiajaline kahjum aga see tasandus aasta lõpuks ja kindlustusandjate põhitegevus ei ole teatavasti investeerimistegevus, ehkki mõned teenused on sellega kombineeritud. Nimetatud juhtudel ei saanud olla kuidagi asjakohane piirata kindlustusandjal dividendimaksed vmt. Erinevalt vb pankadest ei ole võimalik kindlustussektori üleselt määratleda ekstreemseid keskkonnatingimusi, mille korral tuleb kõikidel kindlustusandjatel seada piiranguid dividendimaksetele vmt. Näiteks varakindlustuse kindlustusandjate maksejõuetuse vastu kaitseb looduskatastroofi korral edasikindlustus aga krediidikindlustuse või õigusabi kindlustuse kindlustusandaja tulemus ei saa sellise stsenaariumi puhul mitte kuidagi mõjutatud. Ka eeltoodud investeerimistegevusest tulenevad riskid realiseeruvad erinevalt sõltuvalt kindlustusandja profiilist ja riskiisust, mida samuti Covid- 19 kriis veenvalt kinnitas. Eestis oli kindlustusandjaid, kes said investeeringutest lühiajaliselt märkimisväärse kahjumi aga oli ka neid, keda see juhtum praktiliselt ei puudutanud üldse. 24. Direktiivis on uus artikkel 45, mille kohaselt peavad kindlustusandjad kindlaks määrama kõik olulised kliimamuutustega seotud riskid ja vajaduse korral hindama pikaajaliste kliimamuutuste stsenaariumide mõju endale. Madala riskiprofiiliga kindlustusandjad on stsenaariumianalüüsist vabastatud Vastus: Siin on ka küsimus, mis on selle muudatuse Mitte Eesti on 4.06.2020 heaks kiitnud eesmärk? arvestatud Euroopa rohelise kokkuleppe põhimõtted. Seetõttu toetame ka Kindlustusandjalt ju oodatakse oma riski ja maksevõime kliimamuutustega seotud riski hindamist ORSA raames. Miks tuleb ette kirjutada, spetsiifilisemat käsitlemist. milliseid stsenaariume peab kindlustusandja tingimata enda riski hindamisel arvesse võtma? Nagu eelpool kirjeldatud, on iga kindlustusandja erinev, nende tegevusega seotud riskid on erinevad ja ka erinevate stsenaariumide mõjud on seetõttu erinevad. Näiteks ei mõjuta pikaajaline kliima soojenemine mitte kuidagi õiguskaitse kindlustust, krediidikindlustust vmt. 17 Pealegi- ORSA tehakse tavapäraselt ajahorisondiga 3-5 aastat tulevikku. Siin tekib ka kohe praktiline probleem- kuidas sellises ajahorisondis vaates on õigustatud keskendumine väga pikaajalistele mõjudele tulevikus? Kui peab seda arvesse võtma, siis miks ei pea võtma arvesse muid pikaajalisi protsesse ja mõjusid nagu elanikkonna vananemine. Elukindlustuses on see äri osa aga kahjukindlustuses keskendumine väga pikaajalistele trendidele ei pruugi olla alati põhjendatud, sest võttes arvesse teisi, konkreetse äriga seotud riske, on ilmastiku muutusega seotud riski osakaal kahjukindlustuse jaoks kasin. 25. Ettepanek sisaldab ka mitmeid kindlustusgrupi järelevalve muudatusi, sealhulgas kindlustusgrupi kapitalinõuete arvutusmeetodis. Kas kindlustusgrupi järelevalve teemades on midagi, mida tahaksite välja tuua? Vastus: Ei. Teadmiseks võetud 26. Mida arvate artiklis 159a sätestatud täiendavatest teabevahetamise nõuetest järelevalveasutuste vahel ja kohapealsest ühis-kontrollist, kui kindlustusandja solventsuspositsioon tekitab host järelevalveasutusele muret? Vastus: Toetame. Home- host koostöö on täna pigem halb Arvestatud ja host turud on nõrgemas positsioonis. Seda olukorda tuleb muuta, sest meie kogemus Euroopa liikluskindlustuse süsteemis näitab, et piiriüleste teenusepakkujatega seotud probleemid on ebaproportsionaalselt suured ja sagedased. 27. Mida arvate EIOPA rollist (kaasamine kohapealsesse kontrolli ja erimeelsuste lahendamine) viidatud artikli puhul? Vastus: Toetame. Vt. eelmist vastust. Arvestatud 28. Kas teil on täiendavaid tähelepanekuid, mis on tehtud Solventsus II direktiivi, kuid pole eespool välja toodud? Vastus: Ei. Teadmiseks võetud Kriisilahendusraamistik 1. Kas nõustute üldiselt, et uus kriisilahenduse direktiiv on vajalik? Palun hinnata seda vajadust nii Eesti kontekstis kui ka laiemalt, EL kindlustusandjate vaates (mh kellel võivad potentsiaalselt olla Eesti kliendid). Vastus: Ei saa aru vajadusest. Jääb mulje, et ettepaneku Selgitatud Kuigi Eesti toetab uue raamistiku taga on panganduse taustaga inimesed. Kindlustus ei ole põhieesmärki, mis on kindlustuse pangandus. Kindlustuse riskid on pikaajalised ja ei klientide kaitse, siis meie hinnangul ei realiseeru üleöö, mistõttu puudub praktiline vajadus ole uus kriisilahenduse raamistik detailselt sätestada regulatsiooni, mille vajadus pannakse proportsioonis Eesti kindlustusturu proovile pika aja jooksul üksikutel juhtudel. suurusega. Seetõttu oleme ka oma Pigem tuleks keskenduda juba olemasoleva ja positsioonis võtnud lähenemise, et planeeritavate muudatustega S II regulatsiooni praktikas uus raamistik peaks eelkõige rakendamisele nii, et see tõepoolest oleks harmoniseeritult rakendatud üle kogu EL-i. 18 Meie praktika EL liikluskindlustuse süsteemis kinnitab, et kohalduma süsteemselt oluliste täna see nii ei ole. kindlustusgruppide tasandil. Kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ettepanek praktikas ellu rakendatuna toob praktikas vähe kasu aga tõstab ebaefektiivsust ja suurendab kulusid kindlustuse kliendi jaoks. 2. Artikli 4 kohaselt võib järelevalveasutus või kriisilahendusasutus määrata kindlustusandjad, kes saavad teatud leevendusi seoses direktiivi kohaldamisega (nt kavade detailsusega). Kas teil on ettepanekuid määratluse osas, kelle suhtes need leevendused kohalduvad või need kriteeriumid peaksid direktiivi tasandil olema selgemad? Vastus: Eesti kontekstis jääks välja vaid üks Selgitatud Käesoleva sätte puhul ei ole kindlustusandja (madala riskiprofiiliga). Turu kui terviku leevenduse rakendamise aluseks, kas jaoks ei ole see oluline. kindlustusandja on madala riskiprofiiliga. Pädev asutus hindab seda kindlustusandjapõhiselt. 3. Ettepaneku artikli 5 kohaselt ei pea kriisiennetuskava koostama madala riskiprofiiliga kindlustusandjad ja need, kes kuuluvad gruppi, mille puhul tehakse grupiülene kava. Ülejäänud kindlustusandjate osas on pädeval asutusel otsustusõigus, kes kava koostavad, kuid lõpptulemus on, et 80% turust peaks seda siiski koostama. Mida arvate sellest, et 80% turust peab kava koostama või see võiks jääda täielikult järelevalve otsustada, kes peaks kava koostama ja kes mitte, sõltumata protsendist? Kas nõustute, et kava ei pea igal juhul koostama madala riskiprofiiliga kindlustusandjad ja need, kes kuuluvad gruppi? Vastus: Kui on kava nõue, siis see võiks rakenduda ühte Mitte Leiame, et see on kooskõlas Eesti moodi kõigile kohaliku tegevusloaga ettevõtetele arvestatud positsiooniga, et uus raamistik peaks kohapeal. Kohalik tarbija nagu ka järelevalve on siis olema proportsionaalne. nõrgemas positsioonis, kui kriisi reguleerimise vajadus kauges peakontoris praktikas tekib. Samuti on ebaõiglases olukorras kohalikud, ainult Eestis teenust pakkuvad kindlustusandjad, kellele see nõue kohapeal rakendub. Vt. ka eelmine vastus. 5. Kas teil on ettepanekuid ennetuskava sisu osas? Vastus: Kui seda tõepoolest nõutakse ja regulatsioon Teadmiseks tema tänasel kujul käivitub, peaks sisu olema võimalikult võetud praktiline, st reaalselt ja regulaarselt praktikas läbi testitud. 6. Mida arvate sellest, et asjakohastel juhtudel (oluline piiriülene tegevus) edastab järelevalveasutus need kavad ka host järelevalveasutusele näha Vastus: Kindlasti tuleb host järelevalve kaasata. Arvestatud 7. Mida arvate artiklites 13-16 sätestatud kriisilahenduskõlbulikkuse hindamisest? Vastus: Liigne bürokraatia ilma praktilise kasuta. Teadmiseks võetud 8. Kas nõustuste, et kriisilahendus peaks käivituma ainult artiklites 19 ja 20 sätestatud tingimustel? 19 Vastus: Selle regulatsiooni ettepaneku järele puudub Teadmiseks Seotud üldise positsiooniga. üldse praktiline vajadus kindlustusekontekstis, sest võetud tegemist ei ole pangandusega. Kui tekib kindlustusandja maksejõuetus, on tavaline praktika kindlustusportfelli ost- müük. Kindlustusportfell hõlmab endas tihti aastakümnete pikkusi pikaajalisi kohustusi, mille suhtes ei ole primaarne rakendada „pangajooksu“ stsenaariumi laadseid juhtimise operatiivse ülevõtmise meetmeid. Protsessid kindlustuses on pikaajalised. 9. Artiklites 23 ja 24 on ette nähtud kriisilahenduse eesmärgil väärtuse hindamise sätted ning nõuded hindajale ja hindamisele. Vastus: Kui tekib praktiline kindlustusandja Teadmiseks Seotud üldise positsiooniga. finantsraskuste või lausa maksejõuetuse olukord, on selle võetud olukorra lahendamiseks vajalik praktilise kindlustusettevõttes töötamise kogemusega spetsialiste, kes aitavad hinnata maksejõuetu kindlustusandja kohustuste ja vara suurust, samuti hoida töös nõuete käsitlemist, tagada infosüsteemide toimimist jne jne. Eriti Eesti oludes ei ole see mõeldav, et leiduks mõni asutus, kus sellised spetsialistid istuksid ja ootaksid kuni mõni maksejõuetuse juhtum tekib. Nagu eelpool mainitud, on praktikas selliste juhtumide korral nii Eestis kui mujal enam levinud stsenaariumiks kas kindlustusandja üles ostmine tervikuna või siis tema kindlustusportfelli üles ostmine. Üles ostjaks võib ka olla garantiifond, kui teisi soovijaid ei ole ja turg on nii kokku leppinud või seadusega nii kehtestanud. 10. Kas on tähelepanekuid seoses viidatud artiklitega? Vastus: Ei. Teadmiseks võetud 11. Direktiivi artiklites 26–39 on sätestatud kriisilahendusmeetmed ja nõuded seoses nende meetmetega. Vastus: Ettepanekus kirjeldatud erinevad võimalikud Teadmiseks Seotud üldise positsiooniga uue lahendused on kõik võimalikud aga vaid piisava ressursi võetud raamistiku kohta. ja kompetentsi eeldusel. Võtmeküsimuseks on ikkagi see, et kust võtab avalik sektor inimesed ja vahendid, millega pidada üleval struktuuri, mis on reaalselt võimeline mistahes antud ettepanekus loetletud stsenaariumi praktikas ellu viima. Lihtsalt näitlik loetelu kompetentsidest, mis peab seal olemas olema: 1) klienditugi/ nõustamine; 2) kahjunõuete käsitlemine (iga nõue on erinev ja nõudega seotud kahjusumma on vaja välja selgitada, vähe sellest, pikaajaliste isikukahjude nõuete suurus ja väljamaksed ajas pidevalt muutuvad ehk keegi, kellel on vastav kompetents, peab nende nõuetega igapäevaselt tegelema); 3) kindlustusriski hindamine/ kindlustusriski aktsepteerimine (juhul kui lepinguid pikendatakse või klient soovib olemasolevas lepingus teha muudatusi); 4) kindlustuse nõuetega seotud kohustuste hindamine (aktuaar, eriti pikaajaliste kohustuste korral peab olema tagatud kompetents, mis võimaldab ajas muutuvaid tegureid (kannatanu tervislik seisund, oodatav eluiga, täiendavad vajadused, inflatsioon, diskonteerimisega seotud muutused jne) iga üksiku kahjunõudega seonduvalt ära hinnata ja sellest 20 tulenevalt kindlustusportfelli eraldise perioodil ära hinnata; 5) Edasikindlustuslepingute haldus (tuleb korraldada regulaarne teabevahetus ja nõuete esitamine edasikindlustusandjatele); 6) Finantsarvestus; 7) Finantsvarade juhtimine (erinevalt muudest tegevusvaldkondadest lisandub kindlustusandja finantsvarade juhtimisse üks täiendav keerukus- kindlustusandja lähtub enda finantsvarade juhtimises kohustuste profiilist ja dünaamikast, mistõttu ei pruugi olla lihtne siin kaasata välispartnerit, kes ei ole kindlustuse spetsiifikaga kursis). 12. Mida arvate solvent run off vahendist? Vastus: Vt eelmine vastus Teadmiseks võetud 13. Mida arvate asset and liability separation vahendist? Vastus: Vt. eelmist vastust. See nagu ka allpool viidatud Teadmiseks meetmed on praktikas rakendatavad piisava kompetentsi võetud ja ressursi eeldusel. 14. Mida arvate sale of business vahendist? Vastus: Vt. eelmist vastust. See nagu ka allpool viidatud Teadmiseks meetmed on praktikas rakendatavad piisava kompetentsi võetud ja ressursi eeldusel. 15. Mida arvate the bridge undertaking vahendist? Vastus: Vt. eelmist vastust. See nagu ka allpool viidatud Teadmiseks meetmed on praktikas rakendatavad piisava kompetentsi võetud ja ressursi eeldusel. 16. Mida arvate the write-down or conversion vahendist? Vastus: Vt. eelmist vastust. Teadmiseks võetud 17. Kas teie hinnangul on artiklites 53–60 sätestatud kaitsemeetmed piisavad või vastupidiselt vajalikud? Vastus: Nagu alguses mainitud, jääb selle regulatsiooni Teadmiseks Seotud üldise positsiooniga uue kehtestamise mõte arusaamatuks. Kindlustus ei ole võetud raamistiku kohta. pangandus. 18 Kas teie hinnangul on ettepanekust midagi olulist puudu? Kas teil on muid tähelepanekuid, mida eelmiste küsimustega pole käsitletud? Vastus: Selmet kehtestada uusi regulatsioone, võiks Teadmiseks Seotud üldise positsiooniga uue olemasolev olla üle kogu EL-i ühtviisi rakendatud. võetud raamistiku kohta. 21
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →