Teie 11.11.2021 nr 2-2/21-0396/6657
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Meie 15.12.2021 nr 1.1-11/7974-2
[email protected]
Tarbijakaitseseaduse, täitemenetluse seadustiku ja riigilõivu
seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine
Austatud härra minister
Rahandusministeerium kooskõlastab tarbijakaitseseaduse, täitemenetluse seadustiku ja
riigilõivu seaduse muutmise seaduse eelnõu alljärgnevate märkustega.
1. Tarbijakaitseseaduse (edaspidi TKS) uue § 40 kohaselt on tarbijavaidluste komisjon
(edaspidi komisjon) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures asuv organ
riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punkti 1 tähenduses. Eelnõukohase TKS § 41 lõike 1
kohaselt on komisjonil alalised liikmed (edaspidi komisjoni esimees) ja komisjoni täiendav
liige (edaspidi kaasistuja). TKS § 41¹ lõike 1 kohaselt korraldab tarbijavaidlusasja
menetlemise komisjoni juhtiv esimees, kes määrab tarbijavaidlusasja lahendava komisjoni
esimehe. Seega on eelnõu kohaselt kasutatud sõnu „komisjon“ ja „esimees“ kahes tähenduses
(komisjoni kui organi juht on küll „juhtiv esimees“), mis teeb eelnõust arusaamise keeruliseks.
Kuigi kontekstist selgub, mida mõnes paragrahvis on silmas peetud, siis õigusselguse
seisukohast peaks seadus olema lihtsasti jälgitav. Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda
terminoloogia muutmist selliselt, et selgelt eristuksid organid, vaidlusi lahendavad üksused ja
nende juhid. Lisaks märgime, et viidatud riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punktis 1 ei ole
defineeritud organit, vaid on viidatud seadusega vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks
loodud organile ehk juhul, kui TKS-s reguleeritakse organ, kes lahendab vaidlusi
kohtuväliselt, siis tegelikult sellega viidataksegi mh tema tekitatud kahjule. See tähendab, et
need seadused viitavad vastastikku üksteisele.
2. TKS § 36 lõike 1 kohaselt ei või vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluse tulemuseks
olla tarbijale õiguslikult siduv otsus (eelnõuga seda sätet ei muudeta). Samas
tarbijavaidluskomisjoni puhul nähakse küll ette, et on kompromiss ja jõustunud otsus. Miks
vaidluste kohtuvälise üksuse puhul on see jäetud muutmata?
3. Teeme ettepaneku täpsustada TKS § 41¹ sõnastust. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt
korraldab tarbijavaidlusasja lahendamise menetlemise komisjoni juhtiv esimees, kes määrab
tarbijavaidlusasja lahendava komisjoni esimehe. Lõike 2 kohaselt korraldab komisjoni
esimees talle määratud tarbijavaidlusasja menetluse läbiviimise. Mida on täpsemalt mõeldud
lõike 1 esimeses lauses, st mida konkreetselt peab komisjoni juhtiv esimees vaidlusasja
lahendamise menetluse raames tegema, mis kohustused talle langevad? Kas ainult, et juhtiv
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
esimees määrab komisjoni esimehe? Või teeb ta ka muid menetluslikke samme? Abi ei ole
selguse saamisel ka seletuskirjast.
4. TKS § 49¹ on reguleeritud menetlustasu. Palume paragrahvi lisada säte, mille kohaselt
menetlustasu laekub riigieelarvesse. Tulenevalt riigieelarve seadusest kajastatakse
riigieelarves vahendid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja
kasutada, sealjuures on tulud kõik vahendid, mida riik oma ülesandeid täites kogub või saab
toetusena (riigieelarve seaduse § 26 lõige 1 ja lõike 4 punkt 1).
5. Kui TKS § 51 lõike 4 punkti 7 sõnastuse aluseks on direktiivi 2013/11/EL artikkel 10 lõige
2, mille kohaselt „liikmesriigid tagavad, et vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluste
puhul, mille eesmärk on vaidluse lahendamine määratud lahenduse abil, võib kõnealune
lahendus olla poolte suhtes siduv ainult siis, kui pooli teavitatakse eelnevalt selle lahenduse
siduvast iseloomust ning nad on sellega selgesõnaliselt nõus“, siis võiks kaaluda TKS § 51
lõike 4 punkti 7 sõnastuse täpsustamist. Eelnõu sõnastusest ei pruugi inimene, kes ei ole
menetluslike terminitega tuttav, aru saada, et otsus on poolte jaoks siduv ja täitmiseks
kohustuslik.
6. TKS § 513 lõike 2 kohaselt: „Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine ja selle põhjendus
tehakse avaldajale viivitamata kirjalikult teatavaks.“ Kuidas see on kooskõlas tarbijavaidluste
direktiivi art 5 lõike 4 eelviimase alalõikega „Kui vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusel
ei ole kooskõlas tema menetluseeskirjadega võimalik talle esitatud kaebust menetleda, esitab
asjaomane üksus kolme nädala jooksul alates kaebuse toimiku laekumisest mõlemale poolele
põhjenduse selle kohta, miks ta vaidlust ei menetle.“ Ehk kas direktiivi kohaselt ei tuleks ka
menetlusse võtmisest keeldumise otsus teha teatavaks kauplejale?
7. Kas avaldusest loobumine (TKS § 51⁵) on sama, mis TKS § 556 lõike 1 punkt 2 nõudest
loobumine? Kas siin võib tekkida segadus TKS § 51⁴ avalduse muutmisega, nt kui tarbija
avalduse muutmise jooksul mõnest nõudest loobub. Arvatavasti ei tohiks selline olukord
kaasa tulla menetluse lõpetamist.
8. Eelnõu § 543 lõike 2 esimese lause kohaselt võib komisjon kutsuda tunnistaja istungile ja
teise lause kohaselt tagab tunnistaja istungile ilmumise pool, kelle taotlusel tunnistaja
istungile kutsutakse. Ehk esimese lause kohaselt kutsub tunnistaja istungile komisjon, aga
teise lause kohaselt justkui üks pooltest. Kes siis kutsub või mida siin täpsemalt mõeldud?
9. TKS § 58 lõikes 1 on kohtusse pöördumine määratletud kalendripäevades, muudes sätetes
on kalendripäevadele viidatud lihtsalt „päev“ nt TKS § 59 lõikes 2: „Kohustatud isik peab
menetlustasu maksma 30 päeva jooksul komisjoni otsuse jõustumisest arvates.“ Ka TsMS ei
kasuta kalendripäeva mõistet. Palume terminid ühtlustada.
10. TKS § 58² lõike 2 kohaselt tühistatakse jõustumata otsus määrusega juhul kui esineb TKS
§ 51⁵ lõikes 1 või § 55⁵ lõikes 1 sätestatud alus. TKS § 51⁵ lõige 1 sätestab vaid avaldaja
õiguse loobuda avaldusest igal ajal. Samuti sätestab TKS § 55⁵ lõige 1 poolte ja esimehe
õiguse teha omapoolne ettepanek lahendada vaidlus kompromissiga. Nimetatud sätted
annavad vaid õigused, kuid need ei ole tegelikult menetluslikud sammud, st avaldusest ei ole
veel loobutud, samuti ei ole kompromissi sõlmitud. Näiteks võib pool teha kompromissi
ettepaneku, mis on heade kommetega vastuolus või teine pool ei ole kompromissiga
nõustunud. Sellise kompromissi ettepaneku alusel ei tohiks veel komisjoni otsust tühistada.
Seega võiks kaaluda, kas siinkohal oleks asjakohasem säte TKS § 55⁵ lg 3 – siduda otsuse
tühistamine kompromissi määrusega kinnitamisega ning menetluse lõpetamisega. Avaldusest
2
loobumise olukorras võiks kaaluda jõustumata otsuse tühistamise sidumist TKS § 51⁵ lõikega
5.
11. TKS § 59 lõike 2 kohaselt makstakse menetlustasu otsuses näidatud
Rahandusministeeriumi pangakontole. Leiame, et sellist informatsiooni konto kuuluvuse
kohta ei ole otstarbekas seaduse tasandil esitada. Antud juhul ei ole seaduse alusel võimalik
ikkagi teada saada, millisele konkreetsele pangakontole tuleks menetlustasu tasuda ning teisalt
teeks see Riigikassa tööd jäigemaks, sest kui süsteem muutub, on vaja muuta seadust.
12. Kahtleme, kas normitehniliselt on võimalik ühe muutmiskäsuga ära muuta terve TKS 6.
peatükk, sh lisada ülaindeksitega sätteid.
13. Eelnõuga tutvudes tekkisid järgmised küsimused, millele palume selgitust seletuskirjas:
1) Kas avaldus võetakse menetlusse, kui pooled on sõlminud vaidluste lahendamiseks
vahekohtu kokkuleppe?
2) Kas kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele tugineda TsÜS nimetatu alustel
(ehk kas on samad tingimused kompromissi osas kui TsMS § 430 lõiked 8 ja 9)?
3) Kuidas on lahendatud olukord, kui avaldus on määrusega menetlusse võetud,
dokumendid kauplejale edastatud, kuid kaupleja ei vasta komisjonile (kirjalikus
menetluses) või ei tule istungile? Kas tehakse tagaseljaotsus?
14. TKS § 58¹ lõike 1 selgituses seletuskirjas on märgitud, et „Analüüsides TsMS §-s 428
sätestatud hagi läbivaatamata jätmise aluseid, on TVK otsuse jõustumine õiguslikult korrektne
vaid juhul, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata põhjusel, et õigustatud isiku nimel hagi
esitanud isik ei ole tõendanud esindusõiguse olemasolu.“ Nimetatud põhimõte on sätestatud
TsMS § 423 lõike 1 punktis 9.
15. Eelnõu seletuskirja kohaselt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitanud
taotluse riigi eelarvestrateegia 2021–2024 protsessis lisavajaduse 100 tuhande euro suuruses
summas tarbijavaidluste komisjoni menetluskorra muutmisega seonduvateks kuludeks.
Täpsustame – kas tegemist ei olnud riigi eelarvestrateegia 2022–2025 protsessiga?
Seletuskirja tuleks täiendada, kuidas on plaanis eelnõuga tekkivad kulud katta. Taotluse
esitamine riigi eelarvestrateegia protsessis ei tähenda automaatselt, et täiendavaid vahendeid
saadakse, mistõttu on vajalik täpsemalt välja tuua, kuidas on kavas lisanduvad kulud katta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Marge Kaskpeit 611 3611
[email protected]
Marit Maidla 6113056
[email protected]
Kristiina Kubja 611 3658
[email protected]
Rando Kängsepp 611 3628 Rando.Kä
[email protected]
3