dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamine

Rahandusministeerium · 15. detsember 2021
Viit
1.1-11/8118-2
Registreeritud
15. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2021
Vastutaja
Agnes Peterson (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.1-118118-2 15.12.2021 Väljaminev kiri.asice412 KB

Sisu (failidest)

Teie 18.11.2021 nr 2-2/18-0258/6808 Majandus- ja Meie 15.12.2021 nr 1.1-11/8118-2 Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Avaliku teabe seaduse, keskkonnaseire seaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seadus Austatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rahandusministeerium esitab avaliku teabe seaduse, keskkonnaseire seaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta järgmised märkused. 1) Lähtudes eelnõu seletuskirjas antud selgitustest peaks eelnõu § 1 punktiga 2 muudetavas § 43² lõikes 1 sõnad „andmekogude pidamist kindlustavad“ asendama sõnadega „riigi infosüsteemi toetavad“. 2) Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse § 43² lõikes 2 sisalduvat volitusnormi võimalusega kehtestada ka arendusprojektide algatamise, läbiviimise ja aruandluse kord. Märgime, et eelnõu seletuskirja vastav lisa 3 on sisustamata, aga sellisel kujul suurt lisakoormust tekitav võrreldes tänase juba niigi keerulise ja koormava IKT eelarvestrateegia (RES) lisataotluste protsessiga, tuues sisse ka aruandluse suuna, mida täna RE rahastatavatel projektidel ei ole. Nimetatud lisa § 2 lõige 1 sätestab kohustuse koostada ja esitada iga kalendriaasta esimesel kuul MKM-ile asutuse IKT strateegia, milles sisaldub teave vastava kalendriaasta ning sellele järgneva kolme aasta jooksul planeeritavate ja töös olevate arendusprojektide kohta. Tegelikkuses on teada, et ajakavad muutuvad seoses riigieelarve seaduse muudatusega ja RES esitamise alustega. Seega tuleks sõnastust kavandis vastavalt muuta või siduda see kuupäev RES-ga üldiselt. Lisaks pole selge, milliste projektide aruandlust lisa kavandi kohaselt ikkagi nõutakse (RES või SF)? Palume paragrahvi 3 sisu täpsustada ja vajadusel võtta teema arutusele ka IT juhtide ringis. 3) Toetame küll kavandatavat nõusolekuteenust kui sellist, kuid eelnõu järgi pole piisavalt selge, kuidas nt Maksu- ja Tolliamet (MTA) vastutava töötlejana saab õigesti hinnata, kas esitatud teenuse kirjeldus ja selleks vajalik andmekoosseis on omavahel kooskõlas, sh kas andmesaaja esitatud teabe kohaselt järgitakse IKÜM-st tulenevat minimaalse andmetöötluse ning eesmärgipärasuse põhimõtet. Nt ei ole selgitatud, kas isik saab valida andmeliikide kaupa nõusoleku andmise jms. Lisaks tekib praktikas MTA-l lähteandmekogu omanikuna probleem ka eelnõu seletuskirja lisas 1 toodud Vabariigi Valitsuse määruse „Nõusolekupõhise andmeedastuse süsteem ja nõusolekupõhise andmeedastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ § 5 lg 1 punkti 3 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 rakendamisel, mille järgi andmesaaja peab rakendama turvalisusega seotud riskide haldamiseks andmete terviklust, konfidentsiaalsust ja käideldavust tagavaid meetmeid vähemalt tasemel, mida näeb ette lähteandmekogu turvaklass. Reeglina MTA ja teiste valitsusasutuste turvatasemed ei haaku, kuna MTA turvaklass on tuntavalt kõrgem ning seega oleks võimatu seatud nõudeid täita. Kaalukas probleem on samuti MTA suurenev halduskoormus ehk ressursiküsimus seonduvalt lisanduvate haldusmenetlustega. Seletuskirja punkti 7 teises lõigus on pelgalt märgitud, et vajalikud kulud kaetakse süsteemi kasutusele võtvate asutuste eelarvest. MTA eelarve on jooksvate kuludega (nt andmekogude ülalpidamine) juba väga koormatud ning mingeid lisakulutusi ilma täiendavate eelarve eraldisteta ametil teha võimalik ei ole. Seega, kuigi nõusolekuteenuse kasutusele võtmine ei ole RIS andmekogu omanikele kohustuslik, leiame, et eelnõu koostajad, Riigi Infosüsteemi Amet ja MTA peaksid omavahel maksuandmete ja MTA andmekogude erisused läbi rääkima. Praegu seda tehtud ei ole ning eelnõus pakutavaid lahendusi ei ole mõistlikult võimalik MTA andmekogude osas kohaldada. Teine võimalus on eelnõus MTA andmekogud välistada. 4) Palume seletuskirjas täpsustada, kas andmesaajaks võib olla ka näiteks teise EL liikmesriigi krediidiandja või krediidiasutuse Eesti filiaal seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud avalike ülesannete täitmisega. 5) Eelnõu sätestab nõuded andmesaajale, millele vastavust kontrollitakse enne andmeedastuse süsteemiga liidestamist. Palume täpsustada, mille alusel kontrollitakse § 43¹¹ punktides 3 ja 4 sätestatud nõuetele vastavust, mis on oma olemuselt andmesaaja usaldusväärsuse hindamise isikulised tingimused mitte tehnilised tingimused. Lisaks palume selgitada, kas nõuetele peab vastama taotluse esitamise ajal või kontrollitakse seda ka hiljem, teenuse osutamise ajal (mis saab, kui andmesaaja vastavad näitajad teenuse osutamise ajal muutuvad)? 6) Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kas ja kuidas on kavas katta Riigi Infosüsteemi Ametile tekkivad halduskulud ja seletuskirja tuleks selles osas täiendada. 7) Lisaks võiks seletuskirjas kajastada teavet selle kohta, et asutustel on võimalik eelnõu rakendamise kulude katmiseks esitada taotlus ka struktuuritoetuste vahenditest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Kristi Müürsepp 611 3084 [email protected] Anneli Valgma 611 3289 [email protected] 2 Agnes Peterson 611 3161 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel