dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse korralduse „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ eelnõu esitamine

Rahandusministeerium · 15. detsember 2021
Viit
1.1-10.1/8974-1
Registreeritud
15. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2021
Vastutaja
Keit Pillak (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎1.1-10.18974-1 15.12.2021 Väljaminev kiri.asice8440 KB

Sisu (failidest)

Lisa 1 KOV maatükke Loksa linn 1 Reformimata maaüksuste arv kohalike omavalitsuste lõikes 20.09.2021 seisuga Ruhnu vald 10 Kihnu vald 12 Muhu vald 20 . Kiili vald 28 Keila linn 28 Kadrina vald 33 19 785 reformimata Nõo vald 35 Rakvere linn 45 maaüksust Luunja vald 48 Raasiku vald 54 1 Loksa linn Paide linn 56 121 Haljala vald Vormsi vald 59 Viimsi 242 Kose vald 62 vald 117 486 77 537 Kohila vald 66 Viru-Nigula Maardu linn 76 Kuusalu vald 95 Kohtla-Järve Sillamäe linn Kehtna vald 71 Harku Tallinn Jõelähtme 33 Rakvere vald linn 303 Toila 238 Narva linn Jõelähtme vald 76 vald 986 217 934 Rae vald Kadrina vald vald Lüganuse vald vald Narva-Jõesuu 415 Haljala vald 77 Rakvere linn linn Saku vald 80 28 vald Raasiku vald 128 45 239 Jõhvi vald 725 Keila linn 80 Kiili Võru linn 83 vald 134 54 Anija vald Vinni vald 95 Saku Tapa vald Lääne-Virumaa Ida-Virumaa 28 292 Rakvere vald 95 501 vald Harjumaa 95 Haapsalu linn 106 Saue vald Alutaguse 521 Viljandi linn 115 Lääne-Harju Kohila vald Vinni vald vald 62 vald Maardu linn 117 266 66 Viimsi vald 121 Kose vald Anija vald 128 Rapla vald Tartu linn 133 346 Paide linn 159 Rae vald 134 59 173 Väike-Maarja Mustvee vald Hiiumaa vald Vormsi vald Lääne-Nigula 56 vald Türi vald 139 vald 181 Antsla vald 140 251 Märjamaa vald Raplamaa 466 Kambja vald 143 Haapsalu linn Järvamaa Järva vald Saarde vald 154 Hiiumaa 106 Läänemaa Jõgeva vald Väike-Maarja vald 159 71 Türi vald 193 420 Rapla vald 173 Kehtna vald Häädemeeste vald 176 139 Tori vald 179 Jõgevamaa Järva vald 181 224 Rõuge vald 192 388 Põltsamaa Peipsiääre Märjamaa vald 193 vald Tõrva vald 200 Muhu vald 375 Põhja-Pärnumaa vald Kanepi vald 205 vald 20 Lääneranna Põhja-Sakala 350 Harku vald 217 vald 345 Pärnumaa vald Põltsamaa vald 224 Saaremaa vald 179 Tartu vald Tartumaa Sillamäe linn 238 Tori vald 309 Lüganuse vald 239 411 Viljandimaa 133 413 Luunja vald Viru-Nigula vald 242 Tartu linn Hiiumaa vald 251 48 Saaremaa Pärnu linn Viljandi linn 394 Saue vald 266 Elva vald 35 Otepää vald 290 115 Kastre vald 567 Nõo Tapa vald 292 vald 143 Räpina vald 298 Viljandi vald 528 Kambja vald Põlva vald Jõhvi vald 303 154 Põhja-Sakala vald 309 374 367 Tartu vald 345 12 Saarde vald 298 205 Lääne-Nigula vald 346 Mulgi vald Kihnu vald 290 Põlvamaa Peipsiääre vald 350 Põlva vald 367 176 Kanepi vald Setomaa vald 373 200 Otepää vald Räpina vald Mulgi vald 374 Häädemeeste reformimata vald Tõrva vald Lääneranna vald 375 maaüksuste arv Setomaa Põhja-Pärnumaa vald 388 Valgamaa Võru vald Kastre vald 394 vald 0 - 100 Antsla vald Võru linn 598 373 Pärnu linn 411 101 - 300 140 83 Saaremaa vald 413 10 574 Narva linn 415 301 - 500 Ruhnu vald Valga vald Võrumaa Jõgeva vald 420 Mustvee vald 466 501 - 700 192 Kuusalu vald 486 Rõuge vald Lääne-Harju vald 501 701 - 1100 Alutaguse vald 521 Elva vald 528 Toila vald 537 Viljandi vald 567 M 1:1 100 000 Valga vald 574 Võru vald 598 25 12,5 0 25 50 75 100 Narva-Jõesuu linn 725 Tallinn 934 Kilomeetrit Maa-amet 2021 Kohtla-Järve linn 986 Rahandusministeerium 20.10.2021 nr 1-4/21/4684-2 Taotlus raha eraldamiseks Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Keskkonnaministeerium taotleb Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi (edaspidi reservfond) vahenditest tagastamatu toetusena Maa-ametile 2 732 119 euro eraldamist. Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud “Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra” (edaspidi Kord) punkt 4 sätestab, et reservfondist raha eraldamise taotluse võib esitada riigivaraseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud riigivara valitseja. Korra punkti 3 alapunktide 5 ja 7 alusel võib omandireformi reservfondist vahendeid eraldada maa munitsipaliseerimise, tagastamise ja erastamise ning muude maareformi läbiviimisega seotud kulude katteks. Sama punkti alapunkti 3 kohaselt riigivara võõrandamise korraldamisega seotud kulude katteks. Keskkonnaministeerium taotleb Maa-ametile reservfondist raha eraldamist maareformi läbiviimiseks ja riigivara võõrandamise korraldamisega seotud maareformi järelmõjude kõrvaldamise kulude katmiseks. Maareformi toimingute rahastamine on vajalik, et Maa-ametil oleks võimalik läbi viia pooleliolevad eraisikutega seotud menetlused, viia lõpule riigi- ning munitsipaalmaade reformitoimingud ja süsteemselt korraldada iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade reformimine. Maareformi järelmõjudega seotud toimingute rahastamine on vajalik, et Maa-ametil oleks võimalik likvideerida maareformi tulemusel riigimaale jäänud ebaseaduslikud, ohtlikud ja keskkonda kahjustavad lagunenud ehitised ja muud objektid ning korraldada maareformi käigus hoonestusõiguse või kasutusvaldusega koormatud riigimaa võõrandamine maa kasutajatele. Taotlus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2021. a valitsuskabineti nõupidamise otsusega. Arvestades eeltoodut palun esitada Vabariigi Valitsusele korralduse eelnõu Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Keskkonnaministeeriumi valitsemisalale keskkonna tulemusvaldkonna keskkonnakaitse- ja kasutuse programmi rahastamiseks Maa-ametile tagastamatu toetusena 2 732 119 (kaks miljonit seitsesada kolmkümmend kaks tuhat ükssada üheksateist) euro eraldamiseks maareformi läbiviimisega ja riigivara võõrandamise korraldamisega seotud kulude katteks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu; 2. Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule. Ingrid Koemets, 626 2819 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ 1. Sissejuhatus Käesoleva korraldusega eraldatakse Keskkonnaministeeriumi taotlusel Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi vahenditest Maa-ametile tagastamatu toetusena 2 732 119 eurot maareformi läbiviimisega ja riigivara võõrandamise korraldamisega seotud kulude katteks. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 1 kohaselt kasutatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi laekuvat raha vara tagastamise, kompenseerimise ja erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude katteks. Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud (edaspidi kord) “Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra” punkti 3 alapunkti 7 alusel võib omandireformi reservfondist vahendeid eraldada maa tagastamise ja erastamise ning muude maareformi läbiviimisega seotud kulude katteks. Korra punkti 3 alapunkti 3 alusel võib omandireformi reservfondist vahendeid eraldada ka riigivara võõrandamise korraldamisega seotud kulude katteks. Vabariigi Valitsus võttis 29. aprillil 2021 valitsuskabineti nõupidamisel teadmiseks keskkonnaministri esitatud maareformi ülevaate ja hetkeseisu ning ülevaate maareformi järelmõjudest ja nendega seotud kuludest. Valitsus otsustas, et Keskkonnaministeeriumil tuleb taotleda Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi (edaspidi ka ORF) vahendeid maareformi lõpule viimiseks ja maareformist tulenevate probleemide ehk järelmõjude lahendamiseks. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigivara osakonna ……. , Maa-ameti maareformi osakonna juhataja Maire Salu (tel 665 0877; e-post [email protected]), Maa-ameti riigimaa haldamise osakonna juhataja Tiina Vooro (tel 665 0762; e-post [email protected]) . 2. Maareformi seis Maa-amet kogus 2018. aastani koostöös maavalitsustega valla- või linnavalitsustelt (edaspidi ka omavalitsus või KOV) ülevaateid pooleliolevatest maareformi menetlustest. Tabelitesse kogutud andmete võrdlusemisel sai selgeks, et kogutud andmed ei ole piisava usaldusväärsusega ja tihti puudus KOVidel ülevaade veel tegemata reformitoimingutest. KOVide esitatud andmete alusel oli veel 2019. aastal teadmine, et reformimata on ca 15 000 - 16 000 maaüksust, mille asukohad kaardil ei olnud teada ja ka menetlusliikide osas olid andmed puudulikud. Töö korraldamiseks tekkis Maa-ametil vajadus saada ülevaade reformimata maade paiknemisest ja menetlusliikidest. Maa-ameti ja KOVide koostöös alustati 2019. aastal Maa-ameti reformimata maade kaardirakendusse maareformi läbiviimiseks vajalike andmete kogumist. Maaüksused piiritleti ja iga maaüksuse kohta märgiti olemasolevate andmete põhjal maareformi liik. Reformimata maadest moodustati masskannetega kaardimaterjali alusel katastriüksused. Nendel maaüksustel on kõige rohkem märgitud 1 maareformi liigiks riba erastamine, maa munitsipaalomandisse andmine või riigi omandisse jätmine maareservina. Kaardirakendusse kogutud andmete alusel moodustati reformimata maast 2020. aasta jooksul kokku ca 27 000 katastriüksust, mis on kaks korda rohkem kui varem KOVide esitatud andmete kohaselt tulnuks moodustada. Seega tuleb maareformi toiminguid teha senisest teadmisest oluliselt suuremas ulatuses ja 2021. aasta 1. septembri seisuga on vajalik reformida veel vähemalt 20 138 maaüksust ligikaudu 17 200 hektari ulatuses. Joonis 1. Reformimata maaüksuste arv ja pindala maareformi liikide lõikes reformimata maade kaardirakenduse andmetel 01.09.2021 Menetluste arv ja liigid võivad muutuda seoses iga üksiku menetluse käigus ilmnevate asjaoludega, erinevate isikute õiguste selgumise ning maaüksuste lõplike piiride määramisega. Nii näiteks on juba praegu teada, et paljud riigi omandisse jäetavaks märgitud maaüksused tuleb tegelikult anda munitsipaalomandisse ja vastupidi. Lisaks on reservmaana riigi omandisse jäetavaks maaks märgitud riigimaadega piirnevaid iseseisva kasutusvõimaluseta maatükke, mis liidetakse riigile kuuluva kinnisasjaga teistel alustel. Reformimata maatükkide koguarvud omavalitsuste lõikes on toodud joonisel Lisas 1. 3. Maa-ameti toimingud maareformi läbiviimisel 3.1. Maade munitsipaalomandisse andmine ja riigi omandisse jätmine Reformimata maade maakatastrisse kandmise järel on Maa-amet seadnud esikohale munitsipaalmaade ja riigimaade vormistamise, mille mahud nii pindalaliselt kui ka maaüksuste arvu poolest on suured. Reformimata maade kaardirakenduse kaudu kogutud andmete alusel on Maa-amet koostanud valla- ja linnavalitsustele nimekirjad nende riigi omandisse jäetavate ja munitsipaalomandisse antavate maade kohta, kus menetlus ei sõltu eraisikute tegevusest. Nende nimekirjade alusel tuleb valla- või linnavalitsusel teha omapoolsed maareformi toimingud ja võtta vastu otsused. Vajadusel vaadatakse nimekirjad Maa-ameti ja omavalitsuse ametnike koostöös üle ja püütakse leida otstarbekaim ning kõigile osapooltele sobivaim viis maareformi läbiviimiseks. Maade reformimise seis KOVide lõikes on erinev. Enamasti tuleb üle vaadata sadu maaüksusi. 2 Maareformi edukus on otseselt sõltuv iga KOVi võimekusest maareformi eeltoimingute tegemisel. Eelpool viidatud nimekirjade ja täiendavalt kogutud andmete alusel otsustab Maa- amet maade munitsipaalomandisse andmise ja riigi omandisse jätmise. Valla- või linnavalitsus ei pea eraldi taotlust esitama, kuid omavalitsusel tuleb Maa-ametile esitada vajalikud õiendid ja otsused. 2020. ja 2021. aaasta jooksul on munitsipaalomandisse antud 4872 maaüksust. Praeguste andmete kohaselt on vajalik munitsipaalomandisse anda veel hinnanguliselt 2900 maaüksust. Seega viib Maa-amet enamiku munitsipaalmaade menetlusi läbi juba käesoleva aasta lõpuks. Otsuseid ei ole 2021. aastal jooksul võimalik teha nende omavalitsuste omandisse antavate maade osas, kus valla- või linnavalitsus ei tee mõistliku aja jooksul omapoolseid maareformi toiminguid või ei nõustu Maa-ameti kavandatava maareformi liigiga. Näiteks soovib omavalitsus saada munitsipaalomandisse elamu- või tootmismaad, mis on välja selgitatud riigi omandisse jäetava maana. Osade maade munitsipaalomandisse andmise vajadus selgub hiljem või sõltub vastava maaüksusega puutumuses olevatest eraisikutega seotud menetlustest või maa riigi omandisse jätmise menetluse läbiviimisest. Siiski vähenevad alates 2022. aastast maa munitsipaalomandisse andmise mahud oluliselt ja iga-aastaselt viiakse läbi vaid umbes paarsada menetlust. 2022. aasta lõpuks kavandab Maa-amet läbi viia nende reservmaade riigi omandisse jätmise, kus menetlus ei sõltu eraisikutega seotud menetlustest. Probleemsed menetlused viiakse lõpule eeldatavalt paari järgneva aasta jooksul. Lisaks selgub riigi omandisse jäetavaid maid ka hiljem, näiteks kui maa ostueesõigusega erastamise menetlus lõpetatakse ehitise nõuetele mittevastava seisukorra tõttu või muudel põhjustel. 3.2. Iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade reformimine Maareformi käigus on reformitud kinnisasjade vahele tekkinud suurel hulgal iseseisva kasutusvõimaluseta maatükke ja ribasid. Pärast reformimata maade katastrisse kandmist oli selliseid maatükke ligikaudu 7000. Keskmiselt on läbi viidud 400-500 riba erastamise menetlust aastas. Katastriandmete pideva täpsustamise ja veekogude kaldajoonte korrastamise tulemusena muutub ka reformimata maaribade teadaolev arv. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb ribade reformimiseks moodustada eraldiseisvad katastriüksused, kanda need kinnistusraamatusse eraldi registriossa ning sama kinnistusavalduse alusel ühendada ajutiselt moodustatud kinnisasi piirneva kinnisasjaga ja ajutise katastriüksuse jaoks avatud registriosa kohe ka sulgeda. Seejärel tuleb lõppeesmärgi saavutamiseks teha veel maakorraldustoimingud katastriüksuste liitmiseks ja uus kanne kinnistusraamatusse, et registriossa kanda katastriüksuste ühendamisel tekkinud katastriüksus. Selline protsess on keeruline ja ressursimahukas. Ribade näol on tegemist maareformi läbiviimisel moodustatud kinnisasjade vahele jäänud enamasti väheväärtuslike maatükkidega. Maareformi praeguses etapis ja Maa-ameti arendatavate tehniliste võimalustega saab ribade reformimist lihtsustada, viies menetluse läbi maakorraldusseaduse kohaselt kinnisasjale juurdelõike tegemisega. Sellisel juhul ei ole vaja reformimata maatükki enam kanda maakatastrisse ja kinnistusraamatusse eraldi katastriüksusena, vaid muudetakse olemasoleva kinnisasja piire. Riigikogu menetluses on maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (418 SE), mille üheks eesmärgiks on alates 2022. aasta jaanuarist lihtsustada iseseisva kasutusvõimaluseta maaüksuste ehk ribade reformimist. Kuigi menetlus muutub maa omandaja jaoks lihtsamaks ja selgemaks, lisandub Maa-ametile täiendavaid toiminguid, sh riigi või kohaliku omavalitsuse omandis oleva maaga piirnevate ribade osas. Otstarbekas on, et maakorralduse läbiviija riigi- või munitsipaalmaaga piirneva reformimata maa puhul on 3 Maa-amet, mitte eraldi iga riigivara valitseja või volitatud asutus ning valla- või linnavalitsus. Eraomandis oleva maaga piirnevate ribade puhul on maakorralduse läbiviijaks linna- või vallavalitsus, kuid Maa-ametil tuleb ka nende menetluste puhul võtta vastu maakorralduse otsus, teatada maakorralduse osalisele ehk kinnisasja omanikule omandatava maa eest tasumisele kuuluva hüvitise suurus, vajadusel sõlmida järelmaksuleping ja teha hüpoteegi seadmise toimingud. Sõltumata sellest, kas kinnisasja omanik on eraisik, riik või KOV, tuleb kõikide juurdelõigete tegemiseks vajalikud katastritoimingud teha Maa-ametil, samuti edastada maakorralduses osalenud kinnisasjade andmete muudatused kinnistusametile. Pärast seadusemuudatuste jõustumist kavatseb Maa-amet esmajärjekorras analüüsida riigimaaga ja munitsipaalmaaga piirnevaid ribasid, selgitada välja riigi ja valla- või linnavalitsuse huvi maa omandamiseks juhtudel, kus maareformi läbiviimiseks on ka teisi võimalusi. Riigi- või munitsipaalmaaga piirnevate ribade osas viiakse vajalikud menetlused läbi peamiselt Maa-ameti algatusel. Eraomandis olevate kinnisasjadega piirnevate ribade puhul tuleb maakorraldustoimingud algatada valla- või linnavalitsustel. Seadusemuudatustest ja uuest menetluskorrast tulenevalt vajavad valla- või linnavalitsused Maa-ameti poolset nõustamist. Osa pooleliolevaid menetlusi viiakse lõpule seni kehtinud alustel, st maa erastamisena. Kuivõrd iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade hulk on väga suur ning huvi selliste maade omandamiseks on piirkonniti erinev, on läbi viidavate menetluste hulka ja mahtusid keeruline prognoosida. Aastatel 2019 ja 2020 on läbi viidud vastavalt 405 ja 511 riba erastamise menetlust. Arvestades uute regulatsioonide jõustumisega kaasnevat nn õpiperioodi ja e-katastri arenduste tempot prognoosib Maa-amet riigi- ja munitsipaalmaadega piirnevate ribade osas enamiku vajalikke menetlusi läbi viimist 3-4 aasta jooksul. Maa-ameti edukus maareformi läbiviimisel sõltub ka selle maareformi liigi puhul KOV-ide võimekusest ja soovist koostööks. Eriti oluline on see eraomandis olevate kinnisasjadega piirnevate maade puhul, kus suure osa menetlusest peab läbi viima valla- või linnavalitsus ning piirneva kinnisasja omanik ei pruugi olla riba omandamisest huvitatud või ei ole temaga võimalik kontakti saada. Keerukamaks kujunevad ka need menetlused, kus sama maad soovib omandada mitu isikut. 3.3. Eraisikutega seotud menetluste läbiviimine Alates 2018. aastast on Maa-amet erinevates eraisikutega seotud maareformi menetlustes võtnud vastu üle 4000 otsuse ja sõlminud üle 3600 lepingu maa eraomandisse andmiseks või hoonestusõiguse või kasutusvalduse alusel kasutusse andmiseks. Üle poole lepingutest on sõlmitud iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade erastamiseks. Kinnisasjaga piirnevat maad omandada soovivate isikute surve tõttu teevad KOV-id sisuliste maareformi menetluste läbiviimiseks vajalikke eeltoiminguid oluliselt vähem kui peaks. See on tekitanud olukorra, kus maareformi vigade parandamisega ehk ribade reformimisega tegeletakse rohkem kui sisulise maareformi läbiviimisega. Ribade reformimist reguleerivate seadusemuudatustega jagatakse eraisikutega seotud menetlused kaheks osaks: sisulised maareformi seaduse alusel läbiviidavad menetlused ja maareformi vigade parandamine, mis toimub eelkõige maakorraldusseaduse reeglite kohaselt. Sellise jaotusega on võimalik Maa-ametis menetluste läbiviijatel spetsialiseeruda senisest kitsamale valdkonnale ja seeläbi efektiivsemalt tegutseda. Üha enam on vajalik korraldada KOV-ide nõustamist maa erastamise ja hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmise menetluses KOV-i eeltoimingute läbiviimisel. Seetõttu kulub iga menetluse läbiviimisele üha enam Maa-ameti tööaega jm ressursse. 4 Maa-amet kavatseb edaspidi iga-aastaselt läbi viia 600-1000 eraisikutega seotud sisulist maareformi menetlust: maa ostueesõigusega erastamine, hoonestusõiguse seadmine, vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmine, vaba põllu- või metsamaa erastamine. Läbiviidavate menetluste hulk sõltub lisaks Maa-ameti võimalustele iga menetluse keerukusest, valla- või linnavalitsuse võimekusest ja puudutatud isikute huvist. 4. Maareformi läbiviimise rahastamine ORF-ist ORF-ist on Maa-ametile alates 2015. aastast eraldatud kolmel korral tagastamatut toetust maareformi toimingute ja reformimata maaga seotud toimingute läbiviimiseks vajalike tööjõukulude katmiseks. Andmed eraldatud raha kohta on koondatud tabelisse 1. Tabel 1. Maareformi tööjõukuludeks ORF-ist eraldatud raha aastatel 2015-2020 Maareformi Alates tööjõu- 01.01.20 Raha kasutamise 2021. a Vabariigi Valitsuse kuludeks muudetud eesmärk ja Jääk eeldatav Eeldatav jääk Kavandatav kasutus korraldus eraldatud kasutus tähtaeg 31.12.20. kasutus 31.12.21. 2022.a 17.04.2015 korraldus 651 600 363 068 Maa riigi 223 458,01 137 058,01 86 400 6 peaspetsialisti ja 1 nr 165. Muudetud omandisse nõuniku tööjõukulud 5 28.09.2017 jätmine, kuu jooksul korraldusega nr 265 - kaardimaterjalil pikendati kasutamise KÜ tähtaega, eraldati moodustamine. lisaraha tähtajaga Tegevuste 31.12.2019. lõpule viimiseni Muudetud 27.02.2020 299 100 korraldusega nr 68 tähtaega 02.03.2017 korraldus 318 000 x Maareformialan 56 056,8 25 689,96 30 366,84 1 töötaja 1 aasta nr 65 e nõustamine. tööjõukulud Tähtaeg puudub 27.02.2020 korraldus 592 467 x Riigivara 343 431,11 322 090,01 21 341,1 Tööjõukuludeks 29 nr 67 munitsipaliseeri teenistujale 1 kuu mise ja jooksul (põhipalgad maareformi osaliselt eelarvest ja elluviimisega osaliselt ORF-ist) seotud kulude katteks. Tähtaeg puudub 131 928,99 Et lahendada eraisikute pooleliolevad taotlused, viia lõpule riigi- ning munitsipaalmaade reformitoimingud ja süsteemselt korraldada iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade reformimine, on vajalik jätkata maareformi toimingute rahastamist Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist. 4.1. KOV-ide nõustamise töörühma kulud Vabariigi Valitsuse 02.03.2017 korraldusega nr 65 eraldati Maa-ametile 318 000 eurot tagastamatut toetust maareformialase nõustamise töörühma tööjõukuludeks. Kuivõrd pikaajalise maareformialase töökogemusega ja vajalike teadmistega töötajate värbamine on olnud kavandatust vähem edukas, on taotletud tööjõukuludest olnud võimalik väiksemale arvule töötajatele maksta töötasu kavandatust pikema aja jooksul. Käesolevaks ajaks on töörühm vähenenud ühe töötajani. Töökoht on viidud maareformi osakonna eramaade büroosse, kuna täiendav nõustamine on eelkõige vajalik just eraisikutega seotud menetlustes. 5 2017. aastal eraldatud raha eeldatav jääk seisuga 31.12.2021 on 30 366 eurot. Sellest piisab brutopalgaga 1900 eurot 1 töötaja tööjõukuludeks kuni 31.12.2021. Valla- ja linnavalitsuste nõustamine maareformi toimingute läbiviimisel on väga vajalik ka edaspidi ning Maa-amet vajab selle tegevuse jätkamiseks täiendavat rahastust 2023. ja 2024. aastal ühe töötaja kogu põhipalga ulatuses (vt täpsemalt Tabel 2). 4.2. Riigi maareservi moodustamise tööjõukulud ORF-ist on riigi maareservi moodustamiseks vajalikeks tööjõukuludeks 2015. ja 2017. aastal eraldatud kokku 950 700 eurot. Vabariigi Valitsuse 27.02.2020 korraldusega nr 68 muudeti selle raha kasutamise tähtaega. Koos Maa-ameti eelarve vahenditega on see võimaldanud ajavahemikul 01.01.2015 – 31.08.2021 jätta riigi maareservi 17 339 katastriüksust. Reformimata maade kohta kogutud andmete kohaselt on alates 1. jaanuarist 2022 vaja lõpule viia veel vähemalt 3800 maaüksuse reservmaana riigi omandisse jätmine. Teiste seas viib Maa-amet läbi ka nende maade riigi omandisse jätmise menetlused, mille puhul riigivara volitatud asutuseks saab tulevikus Riigimetsa Majandamise Keskus. Alates 2020. aasta novembrist on Maa-ameti esitatud käskkirja eelnõude alusel keskkonnaminister otsustanud 117 sellise katastriüksuse riigi omandisse jätmise (kokku 1846,61 ha). Töökorralduslikult on otstarbekas, et maareformi praeguses seisus teeb Keskkonnaministeeriumi valitsemisele minevate maade osas vajalikke reformitoiminguid üks asutus. ORF-ist maa riigi omandisse jätmiseks eraldatud raha eeldatav jääk seisuga 31.12.2021 on 86 400 eurot. Selle rahaga on võimalik jätkata 2022. aastal töötasu maksmist riigimaade büroo 7 teenistujale 5 kuu jooksul, arvestades keskmise brutopalgaga 1800 eurot 6 peaspetsialistil ja 2100 eurot 1 nõunikul. Maa riigi omandisse jätmise toiminguid on vaja jätkata praeguse teenistujate arvuga kuni 2022. aasta lõpuni. Peaaegu kõikide reservmaade riigi omandisse jätmise menetlused on algatatud ja Maa-ameti poolsed eeltoimingud saavad 2021. aasta lõpuks tehtud. Eelduslikult tehakse valla- või linnavalitsuste vajalikud toimingud 2022. aasta jooksul. Sellest tulenevalt on võimalik maa riigi omandisse jätmise menetlustega tegelevaid töötajaid Maa-ametis vähendada 1 nõuniku ja 3 peaspetsialistini. Ülejäänud peaspetsialistidel on võimalik jätkata tööd teiste maareformi liikidega. Eelkõige on vaja läbi viia suurel hulgal iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade reformitoiminguid, sh riigimaadega piirnevate maaribade riigi kinnisasjadega liitmiseks. Kuivõrd maade riigi omandisse jätmiseks vajalik tööjõukulu on alates 2015. aastast kaetud ORF-ist ja Maa-ameti eelarve vahenditest selleks ei piisa, on vaja eelnimetatud 7 teenistuja põhipalkade maksmiseks perioodil 01.06.2022 – 31.12.2024 vajalik raha eraldada Maa-ametile ORF-ist. Tööde mahud, teenistujate arv ja tööjõukuludeks vajalikud summad on toodud tabelis 2. 4.3. Teiste maareformi toimingute täiendav rahastamine Seadusemuudatused (418 SE), mille jõustumine on kavandatud 2022. aasta jaanuariks, annavad Maa-ametile võimaluse omal algatusel läbi viia nn ribade reformimiseks vajalikke toiminguid. Seadusemuudatustega lisandub küll Maa-ametile täiendavaid ülesandeid, kuid maareformi lõpuleviimise eesmärki silmas pidades on otstarbekas, et need toimingud on koondunud ühte riigi ametiasutusse selle asemel, et nendega tegeleksid paljud riigivara valitsejad või volitatud asutused. Senisest rohkemate toimingute Maa-ametisse koondamisega hoitakse tervikuna kokku nii riigiasutuste, kohalike omavalitsuste kui ka maareformis osalevate eraisikute aega ja raha. 6 Maa munitsipaalomandisse andmise ja riigi omandisse jätmise mahtude vähenemise tõttu on Maa-ametil võimalik suunata vabanev tööjõud koos eelarves ette nähtud või ORF-ist eraldatud tööjõukuludega tegema teisi maareformi toiminguid. Maa-amet kavatseb munitsipaalmaade menetlusi läbi viivatele teenistujatele alates 2022. aasta algusest järk-järgult teha ettepanekuid jätkata teenistust maareformi teistes valdkondades, st kas eraisikutega seotud menetluste läbiviimisel või nn ribade reformimisel. Alates 2023. aasta algusest on võimalik ka osa riigimaade menetlustega tegelevatest teenistujatest suunata maareformi teiste liikide läbiviimisele. See eeldab inimeste nõusolekut ja valmidust teistsuguste tööülesannete õppimiseks. Püsiva ja efektiivse töötempo säilitamiseks on kõige otstarbekam motiveerida maareformi toiminguid praegu tegevaid, maareformi alaste teadmiste ja töökogemusega teenistujaid jätkama tööd Maa-ametis kõikide maareformi toimingute lõpule viimiseni. Maareformi osakonna teenistujate palkade maksmiseks on Maa-ameti 2021. aasta eelarves kavandatud koos tööjõumaksudega igakuiselt 51 446,1 eurot ja aastas kokku 617 353,2 eurot. Seega oleks igakuiselt võimalik Maa-ameti eelarvest maksta igale teenistujale (sh osakonna juht, büroode juhid, nõunikud, peaspetsialistid, kokku 37 ametnikku või töötajat) brutopalka keskmiselt 1068 eurot. Kui arvestada, et eelnimetatud 8 täielikult ORF-ist tasustatud töökoha osas jätkub ka edaspidi ORF-ist rahastamine, on eelarve vahenditest võimalik 29 teenistujale maksta 1325 euro suurust brutopalka. Maa-ameti maareformi osakonna tööjõukuludest moodustab erinevate korraldustega ORF-ist eraldatud raha väga olulise osa. ORF-ist kaetavate tööjõukulude osatähtsus on iga-aastaselt kasvanud, arvestades maareformiga seotud tegevuste muudatusi ja lisanduvaid ülesandeid. ORF-ist saadud lisarahastus on alates 2015. aastast andnud võimaluse maksta teenistujatele konkurentsivõimelist palka ning säilitada Maa-ametis maareformi lõpule viimiseks vajalikke töökohti. Koos lisarahastusega ORF-ist on maareformi osakonna teenistujate keskmine brutopalk 2021. aastal 1677 eurot. Maa-ameti teenistujate keskmine brutopalk ilma 3 tippjuhi palka arvestamata on 1723 eurot ning poliitika rakendamise tööperes, kuhu kuuluvad ka maareformi osakonna teenistujad, on keskmine põhipalk 1784 eurot. Lisaks riigimaade vormistamiseks ja maareformialaseks nõustamiseks eraldatud raha kasutamisele on Maa-amet 2020. ja 2021. aastal kasutanud maareformi osakonna teenistujatele palkade maksmiseks Vabariigi Valitsuse 27.02.2020 korraldusega nr 67 maareformi elluviimisega seotud tööjõukulude katteks eraldatud raha. Raha taotleti maareformi läbiviijatele ja reformimata maaga seotud toiminguid tegevatele teenistujatele palga maksmiseks ning seda on kasutatud sihtotstarbeliselt kahe aasta jooksul. Selle korraldusega eraldatud raha eeldatav jääk 31.12.2021 seisuga on 21 341,1 eurot. Jääk on tekkinud eelkõige teenistujate liikumise, osalise töökoormuse ja lapsehoolduspuhkuste tõttu. Maa-amet kavandab korraldusega nr 67 eraldatud raha kasutada veel ka 2022. aasta jaanuaris samal otstarbel ehk maareformi läbiviijate tööjõukulude katmiseks. Alates 01.02.2022 vajab Maa-amet kasutamiseks täiendavat lisaraha, et jätkata maareformiga tegelevatele teenistujatele konkurentsivõimelise töötasu maksmist. Maareformi läbiviimise eesmärgi täitmiseks peavad Keskkonnaministeerium ja Maa-amet oluliseks hoida spetsiifilistel põhitegevuse ametikohtadel töötavaid inimesi. Maareformi spetsiifika tõttu on vajalik, et valdkonna spetsialistid paikneksid võimalikult paljudes maakonnakeskustes. Kõikidesse teenistujatesse tuleb suhtuda võrdselt ja sarnase töö tegemisel ei saa teha vahet teenistujate regionaalsel paiknemisel. 7 Maareformi toimingute mahud ja keerukus toovad paratamatult kaasa tööjõukulude suurenemise ja vajaduse maksta teenistujatele konkurentsivõimelist töötasu. Maareformi osakonna teenistujatest 9 on juba praegu pensioniealised ja lähiaastatel on pensioniikka jõudmas veel vähemalt 6 inimest. Paratamatult kaaluvad mitmed inimesed pensionile siirdumist. Seepärast on otstarbekas ja vajalik neid kogemustega inimesi motiveerida tööd jätkama kasvõi osalise koormusega selle asemel, et paariks aastaks uusi inimesi koolitada. Samuti on vajalik motiveerida nooremaealisi töötajaid jätkama maareformi valdkonnas ja vältida nende Maa-ametist lahkumist enne maareformi toimingute lõppu. Lisaks motiveerib Maa-amet oma ametnikke ja töötajaid peresõbraliku tööandjana. Tänavu pälvis Maa-amet ka kaugtöö tegija märgise, mis tunnustab ettevõtteid, kes pakuvad töötajatele kaugtöö võimalusi. Maareformi osakonnas hindavad kodukontoris töötamise võimalust kõrgelt just vanemaealised ja väikeste lastega teenistujad. Maa-ametis läbi viidud rahulolu-uuringu tulemused näitavad, et ka teiste valdkondade inimesed peavad seda oluliseks. Maa-amet soovib aastatel 2022–2024 maareformi toiminguid tegevatele peaspetsialistidele maksta keskmiselt 1800 euro suurust, nõunikele 1800–2300 euro suurust ja maareformi läbiviimise eest vastutavatele juhtidele 21003200 euro suurust brutotöötasu. Kavandatava palgataseme saavutamiseks vajab Maa-amet igakuiselt 550 eurot lisarahastust iga vahetult maareformi toiminguid läbi viiva teenistuja kohta (välja arvatud need teenistujad, kelle kogu palk rahastatakse ORF-ist). Maareformi osakonna keskmiseks brutopalgaks kujuneb sel juhul 1875 eurot, mis peaks olema piisav, et säilitada niivõrd keerulise ning väikese perspektiiviga töö jätkamiseks vajalik personal kolme aasta jooksul. Andmed kavandatavate maareformi menetluste hulga ja menetluste läbiviimiseks vajaliku teenistujate koosseisu kohta ning tööjõukuludeks vajalikud summad on koondatud Tabelisse 2. Tabel 2. Menetluste mahud, teenistujate arv ja vajalik rahastus tööjõukuludeks Menetluste arv Kavandatavad menetlused 01.01.2021 Menetluse liik andmetel 2021.a 2022.a 2023.a 2024.a Riigi- või Maa munitsipaalomandisse andmine 5262 3500 1500 300 100 munitsipaal- Maa riigi omandisse jätmine maad reservmaana või muudel alustel, sh Transpordiameti jt huviga maad 7044 1000 2000 2000 200 Maa erastamine, sh ostueesõigusega, Eraisikutega hoonestusõiguse menetluses erastamine, seotud vabade maade erastamine 1592 400 600 700 500 menetlused Hoonestusõiguse seadmine 1999 50 100 200 300 Kasutusvalduse seadmine 21 15 5 0 0 Ribade reformimine 7000 500 600 900 1200 Maareformi liik ja tegelikud menetluste arvud Korteriomandi seadmine, tagastamine, maareformi liik selguvad järk-järgult. Maa tagastamisel ja teadmata või mitu liiki koos korteriomandi seadmisel ei tee Maa-amet 1055 toiminguid Menetlused KOKKU 24301 5465 4805 4100 2300 Teenistuskohtade arv Maa-ameti maareformi osakonnas x 37 37 37 37 Tööjõukuludeks ORF-ist vajalik raha aastate lõikes x x 372 833,70 493 722 493 722 sh riigimaad/alates 2023.a osaliselt ribade reformimine x x 138 081,60 207 122,40 207 122,40 sh KOV-ide nõustamine x x 0,00 30 506,40 30 506,40 sh maareformi toimingute lisarahastus x x 234 752,10 256 093,20 256 093,20 Maareformi toimingute rahavajadus ORF-ist KOKKU 1 360 277,7 8 Maareformi toiminguid tegevate teenistujate tööjõukuludeks aastatel 2022 - 2024 vajab Maa-amet kokku 1 360 278 eurot. Juhul kui mõned teenistujad lahkuvad töölt ja neid ei ole võimalik asendada, viiakse menetlusi läbi vastavalt pikema aja jooksul ning pikeneb ka vajadus taotletud raha kasutamiseks. Seetõttu ei ole otstarbekas määrata raha kasutamise lõpp-tähtaega. 5. Maareformi järelmõjudega seotud toimingud 5.1. Riigimaale jäävate objektide likvideerimisega seotud toimingud Maareformi lõpus jäetakse riigi omandisse järjest rohkem maaüksusi, millel paikneb teadmata seisundis ja ebaselge õigusliku taustaga ehitisi (nii hooneid kui rajatisi). Tegemist on maaga, mida ei soovi endale KOV-d ega ka teised riigimaa haldajad. Seetõttu on maa reservmaana riigi omandisse jätmine ainus viis nende maade suhtes maareformi lõpule viimiseks. Valdavalt paiknevad sellised maaüksused tiheasustusaladel ja lisanduvad Maa-ameti hallatavasse maaportfelli. Sellised lagunenud ja kasutusest väljas objektid (ehitised, kasvuhoonete ja vanade kaevude jäänused jne) on sageli ohtlikud, näiteks ümbruskonnas mängivatele lastele. Samuti võivad sellised ümbrust ja maastikupilti kahjustavad objektid olla takistuseks piirkonna arengule, kuna selliste objektide vahetusse lähedusse ei taheta uusi arendusi rajada. Seetõttu on vajalik riigimaad kahjustavad objektid likvideerida, et riigimaad oleks võimalik käibesse suunata. Näide 1: Võru linnas kortermajade ja eramute vahel lagunenud ehitis 9 Näide 2. Narva-Jõesuu kuurortpiirkonnas paiknevad varemed Maareformi tulemusel tulevad need ehitised ja muud objektid riigi kui maaomaniku vastutusele. Vältimaks seda, et sellised objektid võiksid osutuda ohtlikuks ümbruskonna elanikele või kahjustaksid muul viisil ümbruskonda, tuleb need kiiremas korras likvideerida. Riigimaale jäävad ehitised on enamasti rajatud ebaseaduslikult. Maa-amet maaomaniku esindajana on kohustatud tagama, et riigimaa vabastataks võimalikult kiiresti ehitistest ja ebaseaduslikust kasutusest. Valduse vabastamise menetlus on aja- ja ressursimahukas, kuna iga maaüksus tuleb kohapeal üle vaadata, ehitised-objektid rajanud isikud välja selgitada ja neile võimaluse korral likvideerimise nõuded esitada. Sageli tuleb nõudeid esitada ja nende täitmist kontrollida mitmel korral, enne kui riigimaa korrastatud saab. Maa-ameti riigimaa haldamise osakond on oma põhitööülesannete täitmisel (müügi-, rendi- ja hoolduse ettevalmistus) 2020. ja 2021. aastal (16.09.21 seisuga) valduse vabastamise menetlust läbi viinud kokku 482 kinnisasjal, sh 223 põllumajandusmaal. Neist kolmandik on vabastatud esimesel nõudmisel, ülejäänud kinnisasjade vabastamiseks on tulnud nõudeid korrata, mitmel korral paikvaatlusi teha ning hüvitist määrata ja seda sisse nõuda. Kolme kinnisasja valduse vabastamist on tulnud lahendada kohtus. Maa-amet analüüsis 2020. aasta juunikuu seisuga juba riigi omandis olevaid ja maareformi käigus veel maareservi lisanduvaid maaüksusi, millel kaardimaterjali alusel tehtud analüüsi käigus tuvastati ehitiste olemasolu. Kokku võib maareformi lõpuks olla maareservis hinnanguliselt 3650 maaüksust, millel paikneb kokku ligikaudu 6000 erinevat ehitist. Ehitistega maaüksuste analüüs näitas, et 45%-l kinnisasjadest ei ole ehitised ohtlikud ega kahjusta keskkonnapilti ja nende likvideerimine ei ole tõenäoliselt hädavajalik. Analüüsi tulemuste alusel saab prognoosida, et hinnanguliselt 1200 ehitistega kinnisasjal tuleb läbi viia valduse vabastamise, piiride korrastamise või muu menetlus. Lisaks tuleb valduse vabastamise menetlus läbi viia hinnanguliselt 500-600 kinnisasjal, mida kasutatakse ebaseaduslikult muul viisil, näiteks põllumajandus, aiamaad, sõidukite või muude esemete hoidmine, materjali ja jäätmete ladustamine. 10 Analüüsi põhjal saab prognoosida, et hinnanguliselt 900 kinnisasjal paiknevate ehitiste jm objektide omanikud on teadmata või ei ole võimelised ise neid riigimaalt likvideerima. Samuti võivad objektid olla rajanud füüsilised isikud, kes on surnud, või juriidilised isikud, mida enam ei eksisteeri. Sel juhul tuleb Maa-ametil korraldada ehitiste jm objektide likvideerimine ning kanda sellega seotud kulud. Selleks tuleb Maa-ametil objektid kohapeal üle vaadata, hinnata vajalike tööde ulatust, koostada hankedokumendid, eduka hanke korral kontrollida kohapeal tööde teostamist, sh mitmel korral, kui esialgseks tähtajaks esineb töödes puudusi. 5.2. Maareformi käigus koormatud maa võõrandamine kasutusvaldajatele või hoonestajatele Maareformi käigus anti erastamise ja tagastamise nõueteta põllumajandusmaa kasutusvaldusesse. Maareformi seaduse § 341 lõikega 2 sätestati kasutusvaldajale õigus riigimaa teatud tingimustel välja osta või taotleda kasutusvalduse pikendamist veel 15 aastaks. Aastatel 20222024 lõpeb 2008 kasutusvalduse lepingut. Kasutusvaldajal on enne lepingu lõppemist õigus otsustada, kas ta soovib maa riigilt välja osta või kasutusvalduse lepingut pikendada. Lisaks on kasutusvaldajatel õigus taotleda ka nende maaüksuste väljaostmist, millele seatud kasutusvalduse tähtaeg ei ole veel möödumas, kuid lepingu sõlmimisest on möödunud vähemalt kaks aastat. Aastatel 2020 ja 2021 (16.09.21 seisuga) on Maa-amet kasutusvaldajatele võõrandanud kokku 548 kinnisasja ja pikendanud 262 kinnisasja kasutusvalduse lepingud. Aastatel 2022  2024 tuleb Maa-ametil läbi viia hinnanguliselt 2400 kasutusvaldusesse antud kinnisasja võõrandamise või kasutusvalduse pikendamise menetlus. Maa, millel paiknevate ehitiste omanikel ei olnud soovinud või õigust maad omandada, jäeti maareformi lõpule viimise eesmärgil riigi omandisse ja sellele seati ehitise omaniku kasuks hoonestusõigus. Käesoleva aasta augustikuu seisuga oli riigi kinnisvararegistri andmetel 1814 maareformi käigus hoonestusõigusega koormatud riigi omandis olevat kinnisasja. Lähiaastatel võib maareformi lõpule viimise tulemusel lisanduda veel kuni 1700 hoonestusõigusega koormatud kinnisasja. Praegu on hoonestusõigusega maa võõrandamine ehitise omanikule kulukas ja ajamahukas protsess, mistõttu ei ole hoonestajad olnud siiani huvitatud ehitiste aluse maa välja ostmisest. Vabariigi Valitsuse algatatud maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (418 SE) seadusena jõustumise korral on alates 2022. aastast hoonestajatel õigus taotleda ehitisealuse maa väljaostmist soodustingimustel, ehk maa müüakse otse hoonestajale (ilma enampakkumiseta) ja maa hinnaks on elamumaa puhul 2001. aasta maa maksustamishind ja teise sihtotstarbega maadel maa harilik väärtus. Samas tuleb arvestada, et maa maksustamishinna tõusmisel tõusevad hoonestusõiguse tasud, mistõttu võib eeldada, et valdav osa ehitiste omanikest soovib maa omandada enne hoonestusõiguse tasu tõusmist või vahetult pärast seda. Seega võib lähiaastatel Maa-ameti riigivara haldamise osakonna praegustele ülesannetele lisanduda hinnanguliselt 1500  2000 kinnisasja hoonestajatele võõrandamise menetlust. 6. Maareformi järelmõjude tõttu Maa-ametile tekkinud kulude katmine ORF-ist 6.1. Ehitiste ja muude objektide likvideerimise kulud Maa-ameti haldamisel oleva maareservi hoidmise ja hooldamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Eraldatud summast kulub iga-aastaselt suur osa (60-70%) tavapäraseks korrashoiuks (niitmine, lume ja libeduse, jäätmete ja ohtlike puude likvideerimine), maareservi mahu kasvamisel veelgi enam. Riigieelarve strateegias aastateks 2022-2024 on riigimaade 11 halduskuludeks (sh maamaksuks) Maa-ametile ette nähtud iga-aastaselt 1 816 000 eurot, millest maamaksuks kulub hinnanguliselt 1 316 000 eurot. Riigimaa hooldustöid on sellel perioodil võimalik kavandada kokku 500 000 euro ulatuses aastas. Tavapärasteks korrashoiu töödeks kulub hinnanguliselt 250 000 eurot aastas. Seega on maareservi jäävaid ohtlike ehitistega maaüksusi järgneval kolmel aastal võimalik korrastada hinnanguliselt 250 000 euro ulatuses aastas. Analüüsi tulemusi ja seni läbi viidud menetlusi arvestades saab prognoosida, et Maa-ametil tuleb tellida ehitiste lammutustöid hinnanguliselt 800 kinnisasjal, millele võib lisanduda ligikaudu 100 kinnisasja, millel valduse vabastamise menetlus ei anna vajalikku tulemust. Arvestades aastatel 2019  2021 ohtlike või maastikupilti risustavate ehitiste likvideerimiseks korraldatud hangete tulemusi, kulub ühelt maaüksuselt ehitiste likvideerimiseks keskmiselt 3300 eurot. Seega võib riigimaalt ehitiste likvideerimiseks kuluda kokku ligikaudu kolm miljonit eurot. Kui arvestada, et eelarvega ettenähtud hoolduskuludest on Maa-ametil 2021. aastal võimalik korraldada ohtlike ehitiste likvideerimine 30 maaüksuselt kokku summas 100 000 eurot ja aastatel 2022  2024 kokku maksimaalselt 750 000 euro ulatuses, siis saab sel perioodil korrastatud eeldatavalt 260 maaüksust. Ülejäänud 640 ohtlike või ümbruskonda kahjustavate ehitistega maaüksuse korrastamiseks on vaja veel ligikaudu kaks miljonit eurot. Kui riigieelarvest nähakse ka järgnevatel aastatel ette riigimaade hooldamise kulu samas mahus, kuluks riigimaadelt ohtlike ehitiste likvideerimiseks hinnanguliselt kokku 8-9 aastat. Vältimaks riigimaale jäävate ehitiste põhjustatud õnnetusi ja negatiivset mõju ümbruskonnale, tuleb Maa-ametil panustada riigimaade korrastamisse palju suuremas mahus, kui seda võimaldavad riigieelarve vahendid. Maa-amet vajab aastatel 2022  2024 ehitiste likvideerimise tööde tellimiseks 500 000 eurot. Sel juhul on Maa-ametil perioodil 2022  2024 lisaks eelarvevahenditest korrastatavale 260 maaüksusele võimalik likvideerida ohtlikud või ümbruskonda kahjustavad objektid veel ligikaudu 150 maaüksuselt. Sel juhul võib jääda veel 490 korrastamist vajavat maaüksust, millega Maa-ametil tuleb tegeleda järgnevatel aastatel. Maa-ametil on kavas esmajärjekorras likvideerida sellised ehitised ja objektid, mis võivad põhjustada õnnetusi. Seejärel tegeletakse vähemohtlike, aga siiski ümbruskonda kahjustavate ehitiste likvideerimisega. Maaüksuste nimekiri, millel paiknevad ehitised on kavas perioodil 20222024 likvideerida, on toodud tabelis Lisas 2. 6.2. Tööjõukulud maareformi järelmõjude likvideerimiseks Maa-ametis teevad riigimaade korrastamisega seotud tegevusi riigimaa haldamise osakonna neli peaspetsialisti ja üks nõunik, kes neid tegevusi koordineerib. Nende peaspetsialistide põhitöö on riigimaadel üldhoolduse, jäätmete likvideerimise ja maaparandussüsteemide korrastamisega seotud tegevused. Ehitiste ja muude riigimaal paiknevate objektide likvideerimise ning riigimaa ebaseaduslikust valdusest vabastamise menetlused on ajamahukad ning nende tööde maht kasvab lähiaastatel oluliselt. Seetõttu on Maa-ametil vaja tähtajaliselt kolmeks aastaks juurde palgata riigimaadelt ehitiste ja muude objektide likvideerimiseks neli peaspetsialisti kuupalgaga 1800 eurot (tööjõukulu nelja töökoha peale kolmel aastal kokku 346 809,60 eurot). Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa võõrandamise või kasutusvalduse pikendamise menetlustega tegeleb riigimaa haldamise osakonnas 5 teenistujat. Kokku on aastatel 20202021 maa kasutajale müüdud või pikendatud kasutusvalduse lepingut keskmiselt 12 405 kinnisasja suhtes aastas. Prognoosi järgi tuleb aastatel 20222024 vastavad menetlused läbi viia vähemalt 2400 kinnisasja suhtes, ehk 800 kinnisasja suhtes aastas. Seega tõuseb menetluste arv kaks korda. Maareformi käigus hoonestusõigusega koormatud kinnisasjade võõrandamisi on Maa-amet viimastel aastatel läbi viinud vaid üksikute kinnisasjade suhtes. Kuigi hetkel ei ole võimalik täpselt prognoosida, kui paljud hoonestajad lähiaastatel maa väljaostmist taotlevad, võib prognoosi järgi hoonestusõigusega koormatud kinnisasjade võõrandamise menetluste arv aastatel 20222024 ulatuda kuni 2000 kinnisasja menetluseni (~650 kinnisasja aastas). Asutusesisese töökorralduse muutmisega on võimalik olemasolevast tööjõuressursist kaasata nende menetlustega tegelemiseks riigimaa haldamise osakonnas kaks teenistujat, kes osaliselt jäävad täitma ka osakonna teisi tööülesandeid. Arvestades prognoositavaid menetlusmahtusid, on Maa-ametil vaja kolmeks aastaks juurde palgata maareformi käigus hoonestusõiguse ja kasutusvaldusega koormatud maade võõrandamiseks või kasutusvalduse pikendamiseks kaks peaspetsialisti kuupalgaga 1800 eurot (tööjõukulu kahe töökoha peale kolme aasta jooksul kokku 173 404,80 eurot). Kirjeldatud menetlusmahtude hüppelise tõusu tõttu tuleb nendesse menetlustesse kaasata ka Maa-ameti riigimaa haldamise osakonna teisi teenistujaid, kes põhitööna tegelevad riigimaade hooldamise, enampakkumisel müügi ja rendimenetlustega. Alates 2022. aastast tulevad Riigi Tugiteenuste Keskusest Maa-ameti riigimaa haldamise osakonda üle ka teenistujad, kes täidavad maareformi käigus sõlmitud järelmaksulepingute haldamise ja hüpoteegipidaja ülesandeid ning kelle töökohad paiknevad Eesti erinevates piirkondades. Kuna nii riigimaa korrastamisega kui ka hoonestusõiguse ja kasutusvaldusega koormatud kinnisasjadega seotud menetlustes on oluline, et teenistujad saaksid võimalikult väikese ajakuluga teha paikvaatlusi, notariaalseid toiminguid ja täita muid tööülesandeid Eesti erinevates piirkondades, tuleb nendesse menetlustesse kaasata ka Riigi Tugiteenuste Keskusest tulevaid teenistujaid. Maa-ameti olemasolevatest eelarvevahenditest on võimalik maksta riigimaa haldamise osakonna teenistujatele (sh osakonna spetsialistid, nõunikud ja juhataja) keskmiselt 1566,67 euro suurust brutopalka. Maa-ameti poliitika rakendamise tööpere keskmine palk on 1784 eurot. Kuna toimingute mahu suurenemisel tuleb osakonna teenistujatel täita lisaülesandeid, on vaja tõsta osakonna teenistujate töötasu sedavõrd, et see oleks asutuse keskmise palgaga võrreldav ja pigem sellest veidi suurem, et motiveerida lisatöö tegemist põhitööle lisaks. Taotletavat raha kavandatakse kasutada lisaraha maksmiseks teenistujatele lisatööülesannete eest, mis on seotud maareformi järelmõjudega. Seega vajab Maa-amet maareformi järelmõjudega seotud lisanduvate toimingute jaoks lisaraha keskmiselt 300 eurot brutopalgana ühe teenistuskoha kohta, ehk lisatööjõukulu kolme aasta kohta kokku on 351 626,4 eurot. Riigi omandisse jäetud maaüksustel paiknevate lagunenud ja ohtlike ehitiste likvideerimise vajadus on tekkinud maareformi järelmõjuna. Maareformi kiirema läbiviimise eesmärgil jäetakse sellised maaüksused riigi omandisse arvestusega, et riigi poolt ehitiste likvideerimine ja valduse vabastamise nõudmine on arusaadavam ning juriidiliselt selgem, kui maa on sel hetkel riigi omandis. Kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormatud kinnisasjade võõrandamiste mahu hüppeline kasv lähiaastatel on tingitud otseselt maareformist. Seega on põhjendatud maareformi tulemusel riigimaale jäänud ehitiste likvideerimise ja maareformi käigus koormatud maa võõrandamise korraldamisega seotud kulude rahastamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist. 13 Maareformi järelmõjudega seotud tegevuste tööjõukuludeks aastatel 2022 – 2024 vajab Maa-amet kokku 871 840,8 eurot. Andmed taotletava raha kasutamise ja kavandatavate menetluste mahtude kohta kolme aasta lõikes on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 3. Taotletava raha kasutamine ja menetluste mahud Menetluste Maareformi ja selle järelmõjude vajalik lisatööjõukulu maht aastastoiminguid tegevad teenistujad täis- Tegevused lisa- tööjõukulu 2020 2022 töökohale tööjõukulu teenistujate arv bruto- perioodil   taandatuna aastas kokku töötasu 2022-2024 2021 2024 teenistujate (maksudega) kuus (maksudega) arv olemasolevad 5 1 1800 28 900,80 86 702,40 teenistujad ehitiste likvideerimine 30 300 loodavad 4 4 7200 115 603,20 346 809,60 lisatöökohad maareformi järelmõjuna olemasolevad 482 ~600 12 1,7 3050 48 970,80 146 912,40 maa valduse vabastamine teenistujad Hoonestusõigusega või olemasolevad 7 1,3 2450 39 337,20 118 011,60 kasutusvalduses maa teenistujad võõrandamine, 408 1450 loodavad kasutusvalduse 2 2 3600 57 801,60 173 404,80 lisatöökohad pikendamine KOKKU 30 10 18 100 290 613,60 871 840,80 Maa-amet vajab maareformi järelmõjudega seotud tegevusteks kokku 1 371 841 eurot. 7. Kokkuvõte Maareformi läbiviimiseks ja riigivara võõrandamise korraldamisega seotud maareformi järelmõjude kõrvaldamise tööjõu- ning majanduskulude katmiseks taotleb Keskkonnaministeerium Maa-ametile täiendavalt 2 732 119 eurot kasutamiseks kuni rahastatavate tegevuste lõpule viimiseni. Rahandusministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Maa-ametile tagastamatu toetusena 2 732 119 eurot maareformi läbiviimisega ja riigivara võõrandamise korraldamisega seotud kulude katteks kuni rahastatavate tegevuste lõpule viimiseni. Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi jääk enne käesoleva korralduse vastuvõtmist on …. miljonit eurot. 14 KORRALDUS 2021 nr Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunktidega 3 ja 7 eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena Keskkonnaministeeriumi valitsemisalale keskkonna tulemusvaldkonna keskkonnakaitse- ja kasutuse programmi rahastamiseks Maa-ametile 2 732 119 eurot (ilma käibemaksuta) maareformi läbiviimisega ja riigivara võõrandamise korraldamisega seotud kulude katteks. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 15.12.2021 nr 1.1-10.1/8974-1 [email protected] Vabariigi Valitsuse korralduse „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ eelnõu esitamine Austatud härra riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ eelnõu, millega eraldatakse Keskkonnaministeeriumi taotlusel Maa-ametile raha maareformi läbiviimiseks ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister /*Lisa(d): 1. Korralduse eelnõu ühel leheküljel; 2. Seletuskiri viieteistkümnel leheküljel; 3. Seletuskirja lisad 1 ja 2 kahes dokumendis; 4. Keskkonnaministeeriumi taotlus ühes dokumendis. Annike Riibe 6113694 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Eelnõu KORRALDUS 2021 nr Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunktidega 7 ja 16 eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena Keskkonnaministeeriumi valitsemisalale keskkonna tulemusvaldkonna keskkonnakaitse- ja kasutuse programmi rahastamiseks Maa-ametile 2 732 119 eurot (ilma käibemaksuta) maareformi läbiviimiseks ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Vabariigi Valitsuse korralduse „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käesoleva korraldusega eraldatakse Keskkonnaministeeriumi taotlusel Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi vahenditest Maa-ametile tagastamatu toetusena 2 732 119 eurot maareformi läbiviimiseks ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 1 kohaselt kasutatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi laekuvat raha vara tagastamise, kompenseerimise ja erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude katteks ning § 7 lõike 11 punkti 2 alusel ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks. Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud “Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra” (edaspidi kord) punkti 3 alapunkti 7 alusel võib omandireformi reservfondist vahendeid eraldada maa tagastamise ja erastamise ning muude maareformi läbiviimisega seotud kulude katteks ning alapunkti 16 alusel ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks. Järk-järgult on maareformi ülesanded ja pädevus koondatud ja üle antud Maa-ametile. Vabariigi Valitsus võttis 29. aprillil 2021. a valitsuskabineti nõupidamisel teadmiseks keskkonnaministri esitatud maareformi ülevaate ja hetkeseisu ning ülevaate maareformi järelmõjudest ja nendega seotud kuludest. Valitsus otsustas, et Keskkonnaministeeriumil tuleb taotleda Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi (edaspidi ka ORF) vahendeid maareformi lõpule viimiseks ja maareformist tulenevate probleemide ehk järelmõjude lahendamiseks. 2. Maareformi seis Maa-amet on kuni 2018. aastani koostöös maavalitsustega kogunud valla- või linnavalitsustelt (edaspidi ka omavalitsus või KOV) ülevaateid pooleliolevatest maareformi menetlustest. Exceli tabelitesse kogutud andmete võrdlusel sai selgeks, et kogutud andmed ei ole piisava usaldusväärsusega ja tihti puudus KOVidel ülevaade veel tegemata reformitoimingutest. KOVide esitatud andmete alusel oli veel 2019. aastal teadmine, et reformimata on ca 15 000 - 16 000 maaüksust, mille asukohad kaardil ei olnud teada ja ka menetlusliikide osas olid andmed puudulikud. Töö korraldamiseks tekkis Maa-ametil vajadus saada ülevaade reformimata maade paiknemisest ja menetlusliikidest. Maa-ameti ja KOVide koostöös alustati 2019. aastal Maa- ameti reformimata maade kaardirakendusse maareformi läbiviimiseks vajalike andmete kogumist. Maaüksused piiritleti ja iga maaüksuse kohta märgiti olemasolevate andmete põhjal maareformi liik. Reformimata maadest moodustati masskannetega kaardimaterjali alusel katastriüksused. Nendel maaüksustel on kõige rohkem märgitud maareformi liigiks riba erastamine, maa munitsipaalomandisse andmine või riigi omandisse jätmine maareservina. Kaardirakendusse kogutud andmete alusel moodustati reformimata maast 2020. aasta jooksul kokku ca 27 000 katastriüksust, mis on kaks korda rohkem kui varem KOVide esitatud andmete 1 kohaselt tulnuks moodustada. Seega tuleb maareformi toiminguid teha senisest teadmisest oluliselt suuremas ulatuses ja 2021. aasta 1. septembri seisuga on vajalik reformida veel vähemalt 20 138 maaüksust ligikaudu 17 200 hektari ulatuses. Joonis 1. Reformimata maaüksuste arv ja pindala maareformi liikide lõikes reformimata maade kaardirakenduse andmetel 01.09.2021 Menetluste arv ja liigid võivad muutuda seoses iga üksiku menetluse käigus ilmnevate asjaoludega, erinevate isikute õiguste selgumise ning maaüksuste lõplike piiride määramisega. Nii näiteks on juba praegu teada, et paljud riigi omandisse jäetavaks märgitud maaüksused tuleb tegelikult anda munitsipaalomandisse ja vastupidi. Lisaks on reservmaana riigi omandisse jäetavaks maaks märgitud riigimaadega piirnevaid iseseisva kasutusvõimaluseta maatükke, mis liidetakse riigile kuuluva kinnisasjaga teistel alustel. Reformimata maatükkide koguarvud omavalitsuste lõikes on toodud joonisel Lisas 1. 3. Maa-ameti toimingud maareformi läbiviimisel 3.1. Maade munitsipaalomandisse andmine ja riigi omandisse jätmine Reformimata maade maakatastrisse kandmise järel on Maa-amet seadnud esikohale munitsipaalmaade ja riigimaade vormistamise, mille mahud nii pindalaliselt kui ka maaüksuste arvu poolest on suured. Reformimata maade kaardirakenduse kaudu kogutud andmete alusel on Maa-amet koostanud valla- ja linnavalitsustele nimekirjad nende riigi omandisse jäetavate ja munitsipaalomandisse antavate maade kohta, kus menetlus ei sõltu eraisikute tegevusest. Nende nimekirjade alusel tuleb valla- või linnavalitsusel teha omapoolsed maareformi toimingud ja võtta vastu otsused. Vajadusel vaadatakse nimekirjad Maa-ameti ja omavalitsuse ametnike koostöös üle ja püütakse leida otstarbekaim ning kõigile osapooltele sobivaim viis maareformi läbiviimiseks. Maade reformimise seis KOVide lõikes on erinev. Enamasti tuleb üle vaadata sadu maaüksusi, mis on väga ajamahukas. Maareformi edukus on otseselt sõltuv iga KOVi võimekusest maareformi eeltoimingute tegemisel. Eelpool viidatud nimekirjade ja täiendavalt kogutud andmete alusel otsustab Maa-amet maade munitsipaalomandisse andmise ja riigi omandisse jätmise, valla- või 2 linnavalitsus ei pea eraldi taotlust esitama kuid omavalitsusel tuleb Maa-ametile esitada vajalikud õiendid ja otsused. 2020 ja 2021.a jooksul on munitsipaalomandisse antud 4872 maaüksust. Praeguste andmete kohaselt on vajalik munitsipaalomandisse anda veel hinnanguliselt 2900 maaüksust. Seega enamiku munitsipaalmaade menetlusi viib Maa-amet läbi juba käesoleva aasta lõpuks. Otsuseid ei ole 2021. a jooksul võimalik teha nende omavalitsuste omandisse antavate maade osas, kus valla- või linnavalitsus ei tee mõistliku aja jooksul omapoolseid maareformi toiminguid või ei nõustu Maa-ameti kavandatava maareformi liigiga. Näiteks soovib omavalitsus saada munitsipaalomandisse elamu- või tootmismaad, mis on välja selgitatud riigi omandisse jäetava maana. Osade maade munitsipaalomandisse andmise vajadus selgub hiljem või sõltub vastava maaüksusega puutumuses olevatest eraisikutega seotud menetlustest või maa riigi omandisse jätmise menetluse läbiviimisest. Siiski vähenevad alates 2022. aastast maa munitsipaalomandisse andmise mahud oluliselt ja iga-aastaselt viiakse läbi ehk vaid paarsada menetlust. 2022. aasta lõpuks kavandab Maa-amet läbi viia nende reservmaade riigi omandisse jätmise, kus menetlus ei sõltu eraisikutega seotud menetlustest. Probleemsed menetlused viiakse lõpule eeldatavalt paari järgneva aasta jooksul. Lisaks selgub riigi omandisse jäetavaid maid ka hiljem, näiteks kui maa ostueesõigusega erastamise menetlus lõpetatakse ehitise nõuetele mittevastava seisukorra tõttu või muudel põhjustel. 3.2. Iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade reformimine Maareformi käigus on reformitud kinnisasjade vahele tekkinud suurel hulgal iseseisva kasutusvõimaluseta maatükke ja ribasid. Pärast reformimata maade katastrisse kandmist oli selliseid maatükke ligikaudu 7000. Keskmiselt on läbi viidud 400 kuni 500 riba erastamise menetlust aastas. Pideva katastriandmete täpsustamise ja veekogude kaldajoonte korrastamise tulemusena muutub ka reformimata maaribade arv, sõltuvalt piirkonnast kas vähenemise või suurenemisega. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb sellise maa reformimiseks moodustada eraldiseisvad katastriüksused, kanda need kinnistusraamatusse eraldi registriossa ning sama kinnistusavalduse alusel ühendada ajutiselt moodustatud kinnisasi piirneva kinnisasjaga ja ajutise katastriüksuse jaoks avatud registriosa kohe ka sulgeda. Seejärel tuleb lõppeesmärgi saavutamiseks teha veel maakorraldustoimingud katastriüksuste liitmiseks ja uus kanne kinnistusraamatusse, et registriossa kanda katastriüksuste ühendamisel tekkinud katastriüksus. Selline protsess on keeruline ja ressursimahukas. Tegemist on maareformi läbiviimisel moodustatud kinnisasjade vahele jäänud enamasti väheväärtuslike maatükkidega. Maareformi praeguses etapis ja Maa-ameti arendatavate tehniliste võimalustega saab ribade reformimist lihtsustada, viies menetluse läbi maakorraldusseaduse kohaselt kinnisasjale juurdelõike tegemisega. Sellisel juhul ei ole vaja reformimata maatükki enam kanda maakatastrisse ja kinnistusraamatusse eraldi katastriüksusena, vaid muudetakse olemasoleva kinnisasja piire. Riigikogus 24.11.2021 vastu võetud maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (eelnõu 418 SE), mis jõustub 01.01.2022 ja mille üheks eesmärgiks on alates 2022. aasta jaanuarist muuta iseseisva kasutusvõimaluseta maaüksuste ehk ribade reformimist. Kuigi menetlus muutub maa omandaja jaoks lihtsamaks ja selgemaks, lisandub Maa-ametile täiendavaid toiminguid, sh riigi või kohaliku omavalitsusüksuse omandis oleva maaga piirnevate ribade osas. Otstarbekas on, et maakorralduse läbiviija riigi- või munitsipaalmaaga piirneva reformimata maa puhul on Maa-amet, mitte eraldi iga riigivara valitseja või volitatud asutus ning valla- või linnavalitsus. Eraomandis oleva maaga piirnevate ribade puhul on maakorralduse läbiviijaks linna- või vallavalitsus, kuid Maa-ametil tuleb ka nende menetluste 3 puhul vastu võtta maakorralduse otsus, teatada maakorralduse osalisele ehk kinnisasja omanikule omandatava maa eest tasumisele kuuluva hüvitise suurus, vajadusel sõlmida järelmaksuleping ja teha hüpoteegi seadmise toimingud. Sõltumata sellest, kas kinnisasja omanik on eraisik, riik või KOV, tuleb kõikide juurdelõigete tegemiseks vajalikud katastritoimingud teha Maa-ametil, samuti edastada maakorralduses osalenud kinnisasjade andmete muudatused kinnistusametile. Pärast seadusemuudatuste jõustumist kavandab Maa-amet esmajärjekorras analüüsida riigimaaga ja munitsipaalmaaga piirnevaid ribasid, selgitada välja riigi ja valla- või linnavalitsuse huvi maa omandamiseks juhtudel, kus maareformi läbiviimiseks on ka teisi võimalusi. Riigi- või munitsipaalmaaga piirnevate ribade osas viiakse vajalikud menetlused läbi peamiselt Maa-ameti algatusel. Eraomandis olevate kinnisasjadega piirnevate ribade puhul tuleb maakorraldustoimingud algatada valla- või linnavalitsustel. Seadusemuudatustest ja uuest menetluskorrast tulenevalt vajavad valla- või linnavalitsused Maa-ameti poolset nõustamist. Osa pooleliolevaid menetlusi viiakse lõpule seni kehtinud alustel, st maa erastamisena. Kuivõrd iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade hulk on väga suur ning huvi selliste maade omandamiseks on piirkonniti erinev, siis on läbi viidavate menetluste hulka ja mahtusid keeruline prognoosida. Aastatel 2019 ja 2020 on läbi viidud vastavalt 405 ja 511 riba erastamise menetlust. Arvestades uute regulatsioonide jõustumisega kaasnevat nn õpiperioodi ja e-katastri arenduste tempot, prognoosib Maa-amet riigi- ja munitsipaalmaadega piirnevate ribade osas enamiku vajalikke menetlusi läbi viia 3-4 aasta jooksul. Maa-ameti edukus maareformi läbiviimisel sõltub ka selle maareformi liigi puhul KOV-ide võimekusest ja soovist koostööks. Eriti oluline on see eraomandis olevate kinnisasjadega piirnevate maade puhul, kus suure osa menetlusest peab läbi viima valla- või linnavalitsus ning piirneva kinnisasja omanik ei pruugi olla riba omandamisest huvitatud või ei ole temaga võimalik kontakti saada. Keerukamaks kujunevad ka need menetlused, kus sama maad soovib omandada mitu isikut. 3.3. Eraisikutega seotud menetluste läbiviimine Alates 2018. aastast on Maa-amet erinevates eraisikutega seotud maareformi menetlustes võtnud vastu üle 4000 otsuse ja sõlminud üle 3600 lepingu maa eraomandisse andmiseks või hoonestusõiguse või kasutusvalduse alusel kasutusse andmiseks. Üle poole lepingutest on sõlmitud iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade erastamiseks. Kinnisasjaga piirnevat maad omandada soovivate isikute surve tõttu teevad KOV-id sisuliste maareformi menetluste läbiviimiseks vajalikke eeltoiminguid oluliselt vähem kui peaks. See on tekitanud olukorra, kus maareformi vigade parandamisega ehk ribade reformimisega tegeletakse rohkem kui sisulise maareformi läbiviimisega. Ribade reformimist reguleerivate seadusemuudatustega jagatakse eraisikutega seotud menetlused kaheks osaks: sisulised maareformi seaduse alusel läbiviidavad menetlused ja maareformi vigade parandamine, mis toimub eelkõige maakorraldusseaduse reeglite kohaselt. Sellise jaotusega on võimalik Maa-ametis menetluste läbiviijatel spetsialiseeruda senisest kitsamale valdkonnale ja seeläbi efektiivsemalt tegutseda. Üha enam on vajalik korraldada KOV-ide nõustamist maa erastamise ja hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmise menetluses KOV poolsete eeltoimingute läbiviimisel. Seetõttu kulub iga üksiku menetluse läbiviimisele üha enam Maa-ameti tööaega jm ressursse. Maa-amet kavandab edaspidi iga-aastaselt läbi viia 600 kuni 1000 eraisikutega seotud sisulist maareformi menetlust: maa ostueesõigusega erastamine, hoonestusõiguse seadmine, vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmine, vaba põllu- või metsamaa erastamine. 4 Läbiviidavate menetluste hulk sõltub lisaks Maa-ameti võimalustele iga menetluse keerukusest, valla- või linnavalitsuse võimekusest ja puudutatud isikute huvist. 4. Maareformi läbiviimise rahastamine ORF-ist ORF-ist on Maa-ametile alates 2015. aastast eraldatud kolmel korral tagastamatut toetust maareformi toimingute ja reformimata maaga seotud toimingute läbiviimiseks vajalike tööjõukulude katmiseks. Andmed eraldatud raha kohta on koondatud tabelisse 1. Tabel 1. Maareformi tööjõukuludeks ORF-ist eraldatud raha aastatel 2015-2020 Maareformi tööjõu- Alates 2021. a kuludeks 01.01.20 eeldatav eraldatud muudetud Raha kasutamise toetuse Eeldatav Vabariigi Valitsuse toetuse toetuse eesmärk ja Jääk summa toetuse summa Kavandatav kasutus korraldus summa kasutus tähtaeg 31.12.20. kasutus jääk 31.12.21. 2022.a 17.04.2015 korraldus 651 600 363 068 Maa riigi 223 458,01 148 417,01 75 041 6 peaspetsialisti ja 1 nr 165. Muudetud omandisse nõuniku tööjõukulud 4 28.09.2017 jätmine, kuu jooksul korraldusega nr 265 - kaardimaterjalil pikendati kasutamise KÜ tähtaega, eraldati moodustamine. lisaraha tähtajaga Tegevuste 31.12.2019. lõpule viimiseni Muudetud 27.02.2020 299 100 korraldusega nr 68 tähtaega 02.03.2017 korraldus 318 000 x Maareformialan 56 056,8 25 689,96 30 366,84 1 töötaja 1 aasta nr 65 e nõustamine. tööjõukulud Tähtaeg puudub 27.02.2020 korraldus 592 467 x Riigivara 343 431,11 321 702,11 21 729 Tööjõukuludeks 29 nr 67 munitsipaliseeri teenistujale 1 kuu mise ja jooksul (põhipalgad maareformi osaliselt eelarvest ja elluviimisega osaliselt ORF-ist) seotud kulude katteks. Tähtaeg puudub 127 136,84 Selleks, et lahendada eraisikute pooleliolevad taotlused, viia lõpule riigi- ning munitsipaalmaade reformitoimingud ja süsteemselt korraldada iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade reformimine, on vajalik jätkata maareformi toimingute rahastamist Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist. 4.1. KOV-ide nõustamise töörühma kulud Vabariigi Valitsuse 02.03.2017 korraldusega nr 65 eraldati Maa-ametile 318 000 eurot tagastamatut toetust maareformialase nõustamise töörühma tööjõukuludeks. Kuivõrd pikaajalise maareformialase töökogemusega ja vajalike teadmistega töötajate värbamine on olnud kavandatust vähem edukas, siis on taotletud tööjõukuludest olnud võimalik väiksemale arvule töötajatele maksta töötasu kavandatust pikema aja jooksul. Käesolevaks ajaks on töörühm vähenenud ühe töötajani. Töökoht on viidud maareformi osakonna eramaade büroosse, kuna eelkõige on täiendav nõustamine vajalik just eraisikutega seotud menetlustes. 2017. aastal eraldatud raha eeldatav jääk seisuga 31.12.2021 on 30 366 eurot. Sellest piisab brutopalgaga 1900 eurot 1 töötaja tööjõukuludeks kuni 31.12.2022. Valla- ja linnavalitsuste 5 nõustamine maareformi toimingute läbiviimisel on väga vajalik ka edaspidi ning Maa-amet vajab selle tegevuse jätkamiseks täiendavat rahastust 2023. ja 2024. aastal ühe töötaja kogu põhipalga ulatuses (vt täpsemalt Tabel 2). 4.2. Riigi maareservi moodustamise tööjõukulud ORF-ist on riigi maareservi moodustamiseks vajalikeks tööjõukuludeks 2015. ja 2017. aastal eraldatud kokku 950 700 eurot. Vabariigi Valitsuse 27.02.2020 korraldusega nr 68 muudeti selle raha kasutamise tähtaega. Koos Maa-ameti eelarve vahenditega on see võimaldanud ajavahemikul 01.01.2015 – 31.08.2021 jätta riigi maareservi 17 339 katastriüksust. Reformimata maade kohta kogutud andmete kohaselt on alates 1. jaanuarist 2022 vaja lõpule viia veel vähemalt 3800 maaüksuse reservmaana riigi omandisse jätmine. Teiste seas viib Maa- amet läbi ka nende maade riigi omandisse jätmise menetlused, mille puhul riigivara volitatud asutuseks saab tulevikus Riigimetsa Majandamise Keskus. Alates 2020. a novembrist on Maa- ameti esitatud käskkirja eelnõude alusel keskkonnaminister otsustanud 117 sellise katastriüksuse riigi omandisse jätmise (kokku 1846,61 ha). Töökorralduslikult on otstarbekas, et maareformi praeguses seisus teeb Keskkonnaministeeriumi valitsemisele minevate maade osas vajalikke reformitoiminguid üks asutus. ORF-ist maa riigi omandisse jätmiseks eraldatud raha eeldatav jääk seisuga 31.12.2021 on 75 041 eurot. Selle rahaga on võimalik jätkata 2022. aastal töötasu maksmist 7 riigimaade büroo teenistujale 4 kuu jooksul, arvestades keskmise brutopalgaga 1800 eurot 6 peaspetsialistil ja 2100 eurot 1 nõunikul. Vajalik on jätkata maa riigi omandisse jätmise toiminguid praeguse teenistujate arvuga kuni 2022. aasta lõpuni. Peaaegu kõikide reservmaade riigi omandisse jätmise menetlused on algatatud ja Maa-ameti poolsed eeltoimingud saavad 2021. aasta lõpuks tehtud. Eelduslikult tehakse valla- või linnavalitsuste vajalikud toimingud 2022. aasta jooksul. Sellest tulenevalt on võimalik maa riigi omandisse jätmise menetlustega tegelevaid töötajaid Maa-ametis vähendada 1 nõuniku ja 3 peaspetsialistini. Ülejäänud peaspetsialistidel on võimalik jätkata tööd teiste maareformi liikidega. Eelkõige on vajalik läbi viia suurel hulgal iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade reformitoiminguid, sh riigimaadega piirnevate maaribade riigi kinnisasjadega liitmiseks. Kuivõrd maade riigi omandisse jätmiseks vajalik tööjõukulu on alates 2015. aastast kaetud ORF-ist ja Maa-ameti eelarve vahenditest selleks ei piisa, siis on vaja eelnimetatud 7 teenistuja põhipalkade maksmiseks 01.05.2022 – 31.12.2024 vajalik raha eraldada Maa-ametile ORF-ist. Tööde mahud, teenistujate arv ja tööjõukuludeks vajalikud summad on toodud tabelis 2. 4.3. Teiste maareformi toimingute täiendav rahastamine Seadusemuudatused (418 SE), mille jõustumine on kavandatud alates 2022. a jaanuarist, annavad Maa-ametile võimaluse omal algatusel läbi viia nn ribade reformimiseks vajalikke toiminguid. Seadusemuudatustega lisandub küll Maa-ametile täiendavaid ülesandeid, kuid maareformi lõpuleviimise eesmärki silmas pidades on otstarbekas, et need toimingud on koondunud ühte riigi ametiasutusse selle asemel, et nendega tegeleksid paljud riigivara valitsejad või volitatud asutused. Senisest rohkemate toimingute Maa-ametisse koondamisega hoitakse tervikuna kokku nii riigiasutuste, kohalike omavalitsuste kui ka maareformis osalevate eraisikute aega ja raha. Maa munitsipaalomandisse andmise ja riigi omandisse jätmise mahtude vähenemise tõttu on Maa-ametil võimalik suunata vabanev tööjõud koos eelarves ette nähtud või ORF-ist eraldatud tööjõukuludega tegema teisi maareformi toiminguid. Maa-amet kavandab alates 2022. aasta algusest munitsipaalmaade menetlusi läbi viivatele teenistujatele järk-järgult teha ettepaneku 6 jätkata teenistust maareformi teistes valdkondades, st kas eraisikutega seotud menetluste läbiviimisel või nn ribade reformimisel. Alates 2023. aasta algusest on võimalik ka osa riigimaade menetlustega tegelevaid teenistujaid suunata maareformi teiste liikide läbiviimisele. See eeldab inimeste nõusolekut ja valmidust teistsuguste tööülesannete õppimiseks. Püsiva ja efektiivse töötempo säilitamiseks on kõige otstarbekam motiveerida maareformi toiminguid praegu tegevaid, maareformi alaste teadmiste ja töökogemusega teenistujaid jätkama tööd Maa- ametis kõikide maareformi toimingute lõpule viimiseni. Maareformi toiminguid tegevate maareformi osakonna teenistujate palkade maksmiseks on Maa-ameti eelarves 2021. aastal kavandatud koos tööjõumaksudega igakuiselt 51 446,1 eurot ja aastas kokku 617 353,2 eurot. Seega igakuiselt oleks võimalik Maa-ameti eelarvest maksta igale teenistujale (sh osakonna juht, büroode juhid, nõunikud, peaspetsialistid, kokku 37 ametnikku või töötajat) brutopalka keskmiselt 1068 eurot. Kui arvestada, et eelnimetatud 8 täielikult ORF-ist tasustatud töökoha osas jätkub ka edaspidi ORF-ist rahastamine, siis on eelarve vahenditest võimalik 29 teenistujale maksta 1325 euro suurust brutopalka. Maa-ameti maareformi osakonna tööjõukuludest moodustab erinevate korraldustega ORF-ist eraldatud raha väga olulise osa. ORF-ist kaetavate tööjõukulude osatähtsus on iga-aastaselt kasvanud, arvestades maareformiga seotud tegevuste muudatusi ja lisanduvaid ülesandeid. ORF-ist saadud lisarahastus on alates 2015. aastast andnud võimaluse maksta teenistujatele konkurentsivõimelist palka ning säilitada Maa-ametis otstarbeka arvu maareformi lõpule viimiseks vajalikke töökohti. Koos ORF-ist rahastamisega on maareformi osakonna teenistujate keskmine brutopalk 2021. aastal 1677 eurot. Maa-ameti teenistujate keskmine brutopalk ilma 3 tippjuhi palka arvestamata on 1723 eurot ning poliitika rakendamise tööperes, kuhu kuuluvad ka maareformi osakonna teenistujad, on keskmine põhipalk 1784 eurot. Lisaks riigimaade vormistamiseks ja maareformialaseks nõustamiseks eraldatud raha kasutamisele on Maa-amet 2020. ja 2021. aastal kasutanud maareformi osakonna teenistujatele palkade maksmiseks Vabariigi Valitsuse 27.02.2020 korraldusega nr 67 maareformi elluviimisega seotud tööjõukulude katteks eraldatud raha. Raha taotleti maareformi läbiviijatele ja reformimata maaga seotud toiminguid tegevatele teenistujatele palga maksmiseks ning seda on kasutatud sihtotstarbeliselt kahe aasta jooksul. Selle korraldusega eraldatud raha eeldatav jääk 31.12.2021 seisuga on 21 729 eurot. Jääk on tekkinud eelkõige teenistujate liikumise, osalise töökoormuse ja lapsehoolduspuhkuste tõttu. Maa-amet kavandab korraldusega nr 67 eraldatud raha kasutada veel ka 2022. aasta jaanuaris samal otstarbel ehk maareformi läbiviijate tööjõukulude katmiseks. Alates 01.02.2022 kasutamiseks vajab Maa-amet täiendavat lisaraha, et jätkata maareformiga tegelevatele teenistujatele konkurentsivõimelise töötasu maksmist. Maareformi läbiviimise eesmärgi täitmiseks peavad Keskkonnaministeerium ja Maa-amet oluliseks hoida spetsiifilistel põhitegevuse ametikohtadel töötavaid inimesi. Maareformi spetsiifika on loonud vajaduse, et valdkonna spetsialistid paikneksid võimalikult paljudes maakonnakeskustes. Kõikidesse teenistujatesse tuleb suhtuda võrdselt ja sarnase töö tegemisel ei saa teha vahet teenistujate regionaalsel paiknemisel. Maareformi toimingute mahud ja keerukus toovad paratamatult kaasa tööjõukulude suurenemise ja vajaduse maksta teenistujatele konkurentsivõimelist töötasu. Maareformi osakonna teenistujatest 9 on juba praegu pensioniealised ja lähiaastatel on pensioniikka 7 jõudmas veel vähemalt 6 inimest. Paratamatult kaaluvad mitmed inimesed pensionile siirdumist. Seepärast on otstarbekas ja vajalik neid kogemustega inimesi motiveerida tööd jätkama kasvõi osalise koormusega selle asemel, et paariks aastaks uusi inimesi koolitada. Samuti on vajalik motiveerida nooremaealisi töötajaid jätkama maareformi valdkonnas ja vältida nende Maa-ametist lahkumist ning huvitavamale, perspektiivikamale või rohkem väljakutseid pakkuvale tööle minemist enne maareformi toimingute lõppu. Lisaks motiveerib Maa-amet oma ametnikke ja töötajaid peresõbraliku tööandjana. Tänavu pälvis Maa-amet ka kaugtöö tegija märgise, mis tunnustab ettevõtteid kes pakuvad töötajatele kaugtöö võimalusi. Maareformi osakonnas hindavad kodukontoris töötamise võimalust kõrgelt just vanemaealised ja väikeste lastega teenistujad. Maa-ametis läbi viidud rahulolu-uuringu tulemused näitavad, et ka teiste valdkondade inimesed peavad seda oluliseks. Maa-amet soovib aastatel 2022 – 2024 maareformi toiminguid tegevatele peaspetsialistidele maksta keskmiselt 1800 euro suurust, nõunikele 1800 – 2300 euro suurust ja maareformi läbiviimise eest vastutavatele juhtidele 2100  3200 euro suurust brutotöötasu. Kavandatava palgataseme saavutamiseks vajab Maa-amet igakuiselt 550 eurot lisarahastust iga vahetult maareformi toiminguid läbi viiva teenistuja kohta (välja arvatud need teenistujad, kelle kogu palgatase palk rahastatakse ORF-ist). Maareformi osakonna kolme aasta keskmiseks brutopalgaks kujuneb sel juhul 1875 eurot. Palkade soovitud tasemele viimine toimub järk- järgult, st 2022. aastal võib tegelik palgakulu olla mõnevõrra väiksem ja 2024. aastal suurem. Erinevused tulenevad teenistujate tööülesannetest. Lisaks muutuvad kolme aasta jooksul mitme teenistuja tööülesanded, muudetakse ametijuhendeid ja sellega koos vaadatakse üle ka palgad. Kavandatav peaks olema piisav, et säilitada niivõrd keerulise ning väikese perspektiiviga töö jätkamiseks vajalik personal kolme aasta jooksul. Andmed kavandatavate maareformi menetluste hulga ja menetluste läbiviimiseks vajaliku teenistujate koosseisu kohta ning tööjõukuludeks vajalikud summad on koondatud Tabelisse 2. Tabel 2. Menetluste mahud, teenistujate arv ja vajalik rahastus tööjõukuludeks Menetluste arv Kavandatavad menetlused 01.01.2021 Menetluse liik andmetel 2021.a 2022.a 2023.a 2024.a Riigi- või Maa munitsipaalomandisse andmine 5262 3500 1500 300 100 munitsipaal- Maa riigi omandisse jätmine maad reservmaana või muudel alustel, sh Transpordiameti jt huviga maad 7044 1000 2000 2000 200 Maa erastamine, sh ostueesõigusega, Eraisikutega hoonestusõiguse menetluses erastamine, seotud vabade maade erastamine 1592 400 600 700 500 menetlused Hoonestusõiguse seadmine 1999 50 100 200 300 Kasutusvalduse seadmine 21 15 5 0 0 Ribade reformimine 7000 500 600 900 1200 Maareformi liik ja tegelikud menetluste arvud Korteriomandi seadmine, tagastamine, maareformi liik selguvad järk-järgult. Maa tagastamisel ja teadmata või mitu liiki koos korteriomandi seadmisel ei tee Maa-amet 1055 toiminguid Menetlused KOKKU 24301 5465 4805 4100 2300 Teenistuskohtade arv Maa-ameti maareformi osakonnas x 37 37 37 37 Tööjõukuludeks ORF-ist vajalik raha aastate lõikes x x 372 833,70 493 722 493 722 sh riigimaad/alates 2023.a osaliselt ribade reformimine x x 138 081,60 207 122,40 207 122,40 sh KOV-ide nõustamine x x 0,00 30 506,40 30 506,40 sh maareformi toimingute lisarahastus x x 234 752,10 256 093,20 256 093,20 Maareformi toimingute rahavajadus ORF-ist KOKKU 1 360 277,7 8 Maareformi toiminguid tegevate teenistujate tööjõukuludeks aastatel 2022 - 2024 vajab Maa-amet kokku 1 360 278 eurot. Juhul kui mõned teenistujad lahkuvad töölt ja neid ei ole võimalik asendada, viiakse menetlusi läbi vastavalt pikema aja jooksul ning pikeneb ka vajadus taotletud raha kasutamiseks. Seetõttu ei ole otstarbekas määrata raha kasutamise lõpp-tähtaega. 5. Maareformi järelmõjudega seotud toimingud 5.1. Riigimaale jäävate objektide likvideerimise ja valduse vabastamisega seotud toimingud Maareformi lõpus jäetakse riigi omandisse järjest rohkem maaüksusi, millel paikneb teadmata seisundis ja ebaselge õigusliku taustaga ehitisi (nii hooneid kui rajatisi). Valdavalt paiknevad sellised maaüksused tiheasustusaladel ja lisanduvad Maa-ameti hallatavasse maaportfelli. Tegemist on maaga, mida ei soovi endale KOV-d ega ka teised riigimaa haldajad. Eesti Vabariik tegi juba 2000-ndate aastate alguses põhimõttelise otsuse, et maareformi läbiviimisel ei laiendata isikute ringi, kes võiksid maareformi käigus soodsalt maad omandada, kuna see loob ühiskonnas põhjendamatult ebavõrdsust. Maareformi kiirema ja õiglase lõpule viimise nimel otsustati, et taotlusteta maaüksused tuleb jätta riigi omandisse ja suunata riigivarana erakäibesse avaliku enampakkumise teel. Seega on lagunenud, ebaseaduslike või omanikuta ehitistega maaüksuste osas reservmaana riigi omandisse jätmine ainus viis maareformi lõpule viimiseks. Koos maaga tulevad ehitised ja muud objektid riigi vastutusele ja riik on kohustatud tagama maareformi tulemusel riigimaale jäävate objektide ohutuse või likvideerimise. Ümbrust ja maastikupilti kahjustavad objektid on oluliseks takistuseks piirkonna arengule, kuna selliste objektidega alale ja selle lähedusse ei taheta uusi arendusi algatada. Lagunenud ja kasutusest väljas objektid (ehitised, kasvuhoonete ja vanade kaevude jäänused jne) on sageli ohtlikud, näiteks juhul, kui ümbruskonna lapsed juhtuvad uudishimust lagunenud ja ebastabiilse ehitise lähedusse. Vältimaks selliste objektide kahjulikku mõju keskkonnale ja võimalike ohtude realiseerumist tuleb need kiiremas korras likvideerida. Alles seejärel on võimalik maaüksused käibesse suunata ja seeläbi luua ettevõtluse arendamiseks vajalik keskkond. Eelöeldust tulenevalt toimub raha eraldamine erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 11 punktis 2 sätestatud sihtotstarbel st ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks. 9 Näide 1: Võru linnas kortermajade ja eramute vahel lagunenud ehitis Näide 2. Narva-Jõesuu kuurortpiirkonnas paiknevad varemed Lisaks ebaseaduslikele ehitistele esineb riigi omandisse jäetud maal sageli ka muud omavolilist kasutamist. Maa erakäibesse suunamiseks tuleb eelnevalt maa omavolilisest kasutusest vabastada, kuna maa müümisel peab riik maaomanikuna andma ostjale maa valduse üle. 10 Valduse vabastamise menetlus on aja- ja ressursimahukas, kuna iga maaüksus tuleb kohapeal üle vaadata, ehitised-objektid rajanud isikud välja selgitada ja neile võimaluse korral likvideerimise nõuded esitada. Sageli tuleb nõudeid esitada ja nende täitmist kontrollida mitmel korral, enne kui riigimaa korrastatud saab. Maa-ameti riigimaa haldamise osakond on oma põhitööülesannete täitmisel (müügi-, rendi- ja hoolduse ettevalmistus) 2020. ja 2021. aastal (16.09.21 seisuga) kokku valduse vabastamise menetlust läbi viinud 482 kinnisasjal, sh 223 põllumajandusmaal. Neist kolmandik on vabastatud esimesel nõudmisel, ülejäänud kinnisasjade vabastamiseks on tulnud nõudeid korrata, mitmel korral paikvaatlusi teha ning hüvitist määrata ja seda sisse nõuda. Kolme kinnisasja valduse vabastamist on tulnud lahendada kohtus. Maal asuvad varemed jm objektid vähendavad oluliselt riigivara väärtust ja sellise maa müümisel ei saa tagada riigivaraseaduse §-s 4 sätestatud põhimõtet, et riigivaraga mis tahes toiminguid või tehinguid tehes peab riigivara valitseja juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada. Maa-amet analüüsis 2020. aasta juunikuu seisuga juba riigi omandis olevaid ja maareformi käigus veel maareservi lisanduvaid maaüksusi, millel kaardimaterjali alusel tehtud analüüsi käigus tuvastati ehitiste olemasolu. Kokku võib maareformi lõpuks olla maareservis hinnanguliselt 3650 maaüksust, millel paikneb kokku ligikaudu 6000 erinevat ehitist. Analüüsi tulemuste alusel saab prognoosida, et hinnanguliselt 1200 ehitistega kinnisasjal tuleb läbi viia valduse vabastamise, piiride korrastamise või muu menetlus. Lisaks tuleb valduse vabastamise menetlus läbi viia hinnanguliselt 500-600 kinnisasjal, mida kasutatakse ebaseaduslikult muul viisil, näiteks põllumajandus, aiamaad, sõidukite või muude esemete hoidmine, materjali ja jäätmete ladustamine. Hinnanguliselt 900 kinnisasjal paiknevate ehitiste jm objektide omanikud on teadmata või ei ole võimelised ise neid riigimaalt likvideerima. Samuti võivad objektid olla rajanud füüsilised isikud, kes on surnud või juriidilised isikud, mida enam ei eksisteeri. Sel juhul tuleb Maa-ametil korraldada ehitiste jm objektide likvideerimine ning kanda sellega seotud kulud. Selleks tuleb Maa-ametil objektid kohapeal üle vaadata, hinnata vajalike tööde ulatust, koostada hankedokumendid, eduka hanke korral kontrollida kohapeal tööde teostamist, sh mitmel korral, kui esialgseks tähtajaks esineb töödes puudusi. 5.2. Maareformi käigus koormatud maa võõrandamine kasutusvaldajatele või hoonestajatele Maareformi läbiviimisel otsustati anda erastamise ja tagastamise nõueteta põllumajandusmaa pikaajaliselt kasutusvaldusesse, et soodustada põllumajanduslikku tootmist ja ettevõtlust. Samas jäi põllumehele tootmiseks vajaliku maa riigilt välja ostmise või kasutusvalduse lepingu pikendamise võimalus. Maa müümise või lepingu pikendamisega luuakse põllumajandustootjale tingimused põllumajandusliku ettevõtluse jätkamiseks ja arendamiseks. Aastatel 2022  2024 lõpeb 2008 kasutusvalduse lepingut. Kasutusvaldajal on enne lepingu lõppemist õigus otsustada, kas ta soovib maa riigilt välja osta või kasutusvalduse lepingut pikendada. Lisaks on kasutusvaldajatel õigus taotleda ka nende maaüksuste väljaostmist, millele seatud kasutusvalduse tähtaeg ei ole veel möödumas, kuid lepingu sõlmimisest on möödunud vähemalt kaks aastat. Aastatel 2020 ja 2021 (16.09.21 seisuga) on Maa-amet kasutusvaldajatele võõrandanud kokku 548 kinnisasja ja pikendanud 262 kinnisasja kasutusvalduse lepingud. Aastatel 2022  2024 tuleb Maa-ametil läbi viia hinnanguliselt 2400 kasutusvaldusesse antud kinnisasja võõrandamise või kasutusvalduse pikendamise menetlust. 11 Maa, millel paiknevate ehitiste omanikel ei olnud soovi või õigust maad omandada, jäeti maareformi lõpule viimise eesmärgil riigi omandisse ja sellele seati ehitise omaniku kasuks hoonestusõigus. Käesoleva aasta augustikuu seisuga oli riigi kinnisvararegistri andmetel 1814 kehtivat maareformi käigus hoonestusõigusega koormatud kinnisasja. Lähiaastatel võib maareformi lõpule viimise tulemusel lisanduda veel kuni 1700 hoonestusõigusega koormatud kinnisasja. Hoonestusõigusega maa võõrandamine ehitise omanikule on kulukas ja ajamahukas protsess, mistõttu ei ole hoone omanikud olnud siiani huvitatud ehitiste aluse maa välja ostmisest. Maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (eelnõu 418 SE) jõustumisel on alates 2022. aastast hoone omanikel õigus taotleda ehitisealuse maa väljaostmist soodustingimustel, ehk maa müüakse otse neile (ilma enampakkumiseta) ja maa hinnaks on hetkel kehtiv maa maksustamishind. Hoonestusõigusega maa müümine ehitise omanikule soodustab maa tsiviilkäivet ja avaldab positiivset mõju ettevõtluskeskkonna arengule. Maa maksustamishinna tõusu tulemusel tõusevad hoonestusõiguse tasud, mistõttu võib eeldada, et valdav osa ehitiste omanikest soovib maad omandada enne hoonestusõiguse tasu tõstmist või vahetult pärast seda. Seega võib lähiaastatel lisanduda hinnanguliselt 1500  2000 kinnisasja hoonestajatele võõrandamise menetlust. 6. Maareformi järelmõjude tõttu Maa-ametile tekkinud kulude katmine ORF-ist 6.1. Ehitiste ja muude objektide likvideerimise kulud Maa-ameti haldamisel oleva maareservi hoidmise ja hooldamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Iga-aastasest eelarvesummast kulub suur osa (60-70%) tavapäraseks korrashoiuks (niitmine, lume ja libeduse, jäätmete ja ohtlike puude likvideerimine), maareservi mahu kasvamisel veelgi enam. Riigieelarve strateegias aastateks 2022-2024 on Maa-ametile riigimaade halduskuludeks (sh maamaksuks) ette nähtud iga-aastaselt 1 816 000 eurot, millest maamaksuks kulub hinnanguliselt 1 316 000 eurot. Riigimaa hooldustöid on sellel perioodil võimalik kavandada kokku 500 000 euro ulatuses aastas. Tavapärasteks korrashoiu töödeks kulub hinnanguliselt 250 000 eurot aastas. Seega on võimalik korrastada maareservi jäävaid ohtlike ehitistega maaüksusi järgneval kolmel aastal hinnanguliselt 250 000 euro ulatuses aastas. Analüüsi tulemusi ja seni läbi viidud menetlusi arvestades saab prognoosida, et Maa-ametil tuleb tellida ehitiste lammutustöid hinnanguliselt 800 kinnisasjal, millele võib lisanduda ligikaudu 100 kinnisasja, millel valduse vabastamise menetlus ei anna vajalikku tulemust. Arvestades aastatel 2019  2021 ohtlike või maastikupilti risustavate ehitiste likvideerimiseks korraldatud hangete tulemusi, kulub ühelt maaüksuselt ehitiste likvideerimiseks keskmiselt 3300 eurot. Seega võib riigimaalt ehitiste likvideerimiseks kuluda kokku ligikaudu kolm miljonit eurot. Kui arvestada, et eelarvega ettenähtud hoolduskuludest on Maa-ametil 2021. aastal võimalik korraldada ohtlike ehitiste likvideerimine 30 maaüksuselt kokku summas 100 000 eurot ja aastatel 2022  2024 kokku maksimaalselt 750 000 euro ulatuses, siis saab sel perioodil korrastatud eeldatavalt 260 maaüksust. Ülejäänud 640 ohtlike või ümbruskonda kahjustavate ehitistega maaüksuse korrastamiseks on vaja veel ligikaudu kaks miljonit eurot. Kui riigieelarvest nähakse ka järgnevatel aastatel ette riigimaade hooldamise kulu samas mahus, siis kuluks riigimaadelt ohtlike ehitiste likvideerimiseks hinnanguliselt kokku 8-9 aastat. 12 Vältimaks riigimaale jäävate ehitiste põhjustatud õnnetusi ja negatiivset mõju ümbruskonnale, tuleb Maa-ametil panustada riigimaade korrastamisse palju suuremas mahus, kui seda võimaldavad riigieelarve vahendid. Maa-amet vajab aastatel 2022  2024 ehitiste likvideerimise tööde tellimiseks 500 000 eurot. Sel juhul on Maa-ametil perioodil 2022  2024 lisaks eelarvevahenditest korrastatavale 260 maaüksusele võimalik likvideerida ohtlikud või ümbruskonda kahjustavad objektid veel ligikaudu 150 maaüksuselt. Sel juhul võib jääda veel 490 korrastamist vajavat maaüksust, millega Maa-ametil tuleb tegeleda järgnevatel aastatel. Maa-ametil on kavas esmajärjekorras likvideerida sellised ehitised ja objektid, mis võivad põhjustada õnnetusi. Seejärel tegeletakse vähem ohtlike aga siiski ümbruskonda kahjustavate ehitiste likvideerimisega. Maaüksuste nimekiri, millel paiknevad ehitised on kavas perioodil 2022  2024 likvideerida, on toodud tabelis Lisas 2. 6.2. Tööjõukulud maareformi järelmõjude likvideerimiseks Maa-ametis teevad riigimaade korrastamisega seotud tegevusi riigimaa haldamise osakonna neli peaspetsialisti ja üks nõunik, kes neid tegevusi koordineerib. Nende peaspetsialistide põhitöö on riigimaadel üldhoolduse, jäätmete likvideerimise ja maaparandussüsteemide korrastamisega seotud tegevused. Ehitiste ja muude riigimaal paiknevate objektide likvideerimise ning riigimaa ebaseaduslikust valdusest vabastamise menetlused on ajamahukad ning nende tööde maht kasvab lähiaastatel oluliselt. Seetõttu on Maa-ametil vaja tähtajaliselt kolmeks aastaks juurde palgata riigimaadelt ehitiste ja muude objektide likvideerimiseks neli peaspetsialisti kuupalgaga 1800 eurot (tööjõukulu nelja töökoha peale kolmel aastal kokku 346 809,60 eurot). Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa võõrandamise või kasutusvalduse pikendamise menetlustega tegeleb riigimaa haldamise osakonnas 5 teenistujat. Kokku on aastatel 2020  2021 maa kasutajale müüdud või pikendatud kasutusvalduse lepingut keskmiselt 405 kinnisasja osas aastas. Prognoosi järgi tuleb aastatel 2022  2024 vastavad menetlused läbi viia vähemalt 2400 kinnisasja osas, ehk 800 kinnisasja osas aastas. Seega tõuseb menetluste arv kaks korda. Maareformi käigus hoonestusõigusega koormatud kinnisasjade võõrandamisi on Maa-amet viimastel aastatel läbi viinud vaid üksikute kinnisasjade osas. Kuigi hetkel ei ole võimalik täpselt prognoosida, kui paljud hoonestajad lähiaastatel maa välja ostmist taotlevad, võib prognoosi järgi hoonestusõigusega koormatud kinnisasjade võõrandamise menetluste arv aastatel 2022  2024 ulatuda kuni 2000 kinnisasjani (~650 kinnisasja aastas). Sisese töökorralduse muutmisega on võimalik olemasolevast tööjõuressursist kaasata nende menetlustega tegelemiseks riigimaa haldamise osakonnas kaks teenistujat, kes osaliselt jäävad täitma ka teisi osakonna tööülesandeid. Arvestades prognoositavaid menetlusmahtusid on Maa-ametil vaja kolmeks aastaks juurde palgata maareformi käigus hoonestusõiguse ja kasutusvaldusega maade võõrandamiseks või kasutusvalduse pikendamiseks kaks peaspetsialisti kuupalgaga 1800 eurot (tööjõukulu kahe töökoha peale kolme aasta jooksul kokku 173 404,80 eurot). Kirjeldatud menetlusmahtude hüppelise tõusu tõttu tuleb nendesse menetlustesse kaasata ka teisi Maa-ameti riigimaa haldamise osakonna teenistujaid, kes põhitööna tegelevad riigimaade hooldamise, enampakkumisel müügi ja rendimenetlustega. Alates 2022. aastast tulevad Riigi Tugiteenuste Keskusest (edaspidi RTK) Maa-ameti riigimaa haldamise osakonda üle ka viis 13 teenistujat, kes põhiülesandena täidavad maareformi käigus sõlmitud järelmaksulepingute haldamise ja hüpoteegipidaja ülesandeid ning kelle töökohad paiknevad Eesti erinevates piirkondades. Kuna nii riigimaa korrastamise kui ka hoonestusõiguse ja kasutusvaldusega koormatud kinnisasjadega seotud menetlustes on oluline, et teenistujad saaksid võimalikult väikese ajakuluga teha paikvaatlusi, notariaalseid toiminguid ja täita muid tööülesandeid Eesti erinevates piirkondades, siis tuleb nendesse menetlustesse kaasata ka RTK-st tulevaid teenistujaid. Olemasolevatest Maa-ameti eelarvevahenditest on võimalik maksta riigimaa haldamise osakonna teenistujatele (sh osakonna spetsialistid, nõunikud ja juhataja) keskmiselt 1566,67 euro suurust brutopalka. Maa-ameti poliitika rakendamise tööpere keskmine palk on 1784 eurot. Kuna toimingute mahu suurenemisel tuleb osakonna teenistujatel täita lisaülesandeid, on vaja tõsta osakonna teenistujate töötasu sedavõrd, et see oleks asutuse keskmise palgaga võrreldav ja pigem sellest veidi suurem, et motiveerida lisatöö tegemist põhitööle lisaks. Seetõttu on vajalik riigimaa haldamise osakonna palkasid tõsta selliselt, et kolme aasta keskmiseks brutopalgaks kujuneb 1800 eurot ja osakonna valdkondade eest vastutavate juhtide kolme aasta keskmiseks brutopalgaks 2440 eurot. Palkade soovitud tasemele viimine toimub järk-järgult ehk 2022. aastal on palgatõus väiksem ja 2024. aastal sellevõrra suurem. Taotletavat raha kavandatakse kasutada lisaraha maksmiseks teenistujatele lisatööülesannete eest, mis on seotud maareformi järelmõjudega. Seega vajab Maa-amet maareformi järelmõjudega seotud lisanduvate toimingute jaoks lisaraha keskmiselt 304 eurot brutopalgana ühe teenistuskoha kohta, ehk lisatööjõukulu kolme aasta kohta kokku on 351 626,4 eurot. Riigi omandisse jäetud maaüksustel paiknevate lagunenud ja ohtlike ehitiste likvideerimise vajadus on tekkinud maareformi järelmõjuna. Maareformi kiirema läbiviimise eesmärgil jäetakse sellised maaüksused riigi omandisse arvestusega, et riigi poolt ehitiste likvideerimine ja valduse vabastamise nõudmine on arusaadavam ning juriidiliselt selgem, kui maa on sel hetkel riigi omand. Kuna maa kasutusvaldajale või hoonestajale võõrandamise kohustus tuleneb MaaRS § 341 lõikest 3 ja § 351 lõikest 3, siis on kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormatud kinnisasjade võõrandamiste mahu hüppeline kasv lähiaastatel tingitud otseselt maareformist. Seega tuleb maareformi tulemusel riigimaale jäänud ehitiste likvideerimise ja maareformi käigus koormatud maa võõrandamise korraldamisega seotud kulud rahastada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist. Maareformi järelmõjudega seotud tegevuste tööjõukuludeks aastatel 2022 – 2024 vajab Maa-amet kokku 871 840,8 eurot. Andmed taotletava raha kasutamise ja kavandatavate menetluste mahtude kohta kolme aasta lõikes on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 3. Taotletava raha kasutamine ja menetluste mahud Menetluste Maareformi ja selle järelmõjude vajalik lisatööjõukulu maht aastastoiminguid tegevad teenistujad täis- Tegevused lisa- tööjõukulu 2020 2022 töökohale tööjõukulu teenistujate arv bruto- perioodil   taandatuna aastas kokku töötasu 2022-2024 2021 2024 teenistujate (maksudega) kuus (maksudega) arv olemasolevad 5 1 1800 28 900,80 86 702,40 teenistujad ehitiste likvideerimine 30 300 loodavad 4 4 7200 115 603,20 346 809,60 lisatöökohad maareformi järelmõjuna olemasolevad 482 ~600 12 1,7 3050 48 970,80 146 912,40 maa valduse vabastamine teenistujad 14 Hoonestusõigusega või olemasolevad 7 1,3 2450 39 337,20 118 011,60 kasutusvalduses maa teenistujad võõrandamine, 408 1450 loodavad kasutusvalduse 2 2 3600 57 801,60 173 404,80 lisatöökohad pikendamine KOKKU 30 10 18 100 290 613,60 871 840,80 Maa-amet vajab maareformi järelmõjudega seotud tegevusteks kokku 1 371 841 eurot. 7. Kokkuvõte Rahandusministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Maa-ametile tagastamatu toetusena 2 732 119 eurot maareformi läbiviimise ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomisega seotud kulude katteks kuni rahastatavate tegevuste lõpule viimiseni. Riigiasutusele eraldatakse eelarve ainult põhikulude tegemiseks. Käibemaksu saab riigiasutus lisada oma arvestusliku käibemaksu kontolt juurde. Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi jääk enne käesoleva korralduse vastuvõtmist on 36,98 miljonit eurot. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhtivspetsialist Annike Riibe (tel 611 3694, e-post [email protected]), Maa-ameti maareformi osakonna juhataja Maire Salu (tel 665 0877; e-post [email protected]), Maa-ameti riigimaa haldamise osakonna juhataja Tiina Vooro (tel 665 0762; e-post [email protected]) . Lisa 1 Reformimata maatükkide koguarvud omavalitsuste lõikes; Lisa 2 Maaüksuste nimekiri, millel paiknevad ehitised on kavas likvideerida perioodil 2022  2024. 15 Jrk nr Omavalitsus Asustusüksus Aadress Katastritunnus 1 Järva vald Käravete alevik Jõeääre 25501:001:0701 2 Valga vald Karula küla Adramaa 85501:001:0320 3 Antsla vald Antsla linn Metsa põik 6 14201:001:0322 4 Antsla vald Rimmi küla Hanimäe 14201:001:0205 5 Antsla vald Vaabina küla Lambahänna 14201:001:0678 6 Põhja-Pärnumaa vald Vändra alev J. V. Jannseni tn 7c 63801:001:0062 7 Pärnu linn Kihlepa küla Tiidu-Aadu 15905:002:0244 8 Pärnu linn Soomra küla Kasekese ühistu 3 62401:001:0031 9 Saarde vald Kilingi-Nõmme linn Raba tn 9a 71001:001:0158 10 Rõuge vald Matsi küla Ojaveere 69801:001:0650 11 Võru linn Kraavi tn 25a 91901:001:0613 12 Võru vald Juraski küla Männimetsa 87401:001:0346 13 Võru vald Kõo küla Kõonuka 91701:001:1420 14 Võru vald Liiva küla Võsuvahe 91701:001:1050 15 Kohtla-Järve linn Ahtme linnaosa Ahtme haljasala P6 32101:001:0251 16 Kohtla-Järve linn Järve linnaosa Ehitajate tn 130 32101:001:0114 17 Kohtla-Järve linn Järve linnaosa Käva haljasala P3 32101:001:0214 18 Kohtla-Järve linn Järve linnaosa Olevi tn 2 32214:003:0027 19 Kohtla-Järve linn Kukruse linnaosa Põhja haljasala P4 32101:001:0232 20 Mulgi vald Halliste alevik Jaama tn 13 48001:001:0392 21 Narva linn M. Gorbatši tn 12 51101:001:0635 22 Narva-Jõesuu linn Arumäe küla Kõrva 51401:001:0385 23 Narva-Jõesuu linn Narva-Jõesuu linn Aia tn 50 51401:001:0368 24 Narva-Jõesuu linn Tõrvajõe küla Männikalmu 51401:001:0400 25 Harku vald Harku alevik Aia tn 14 19801:001:3772 26 Harku vald Harku alevik Pikk tn 17 19801:001:4051 27 Harku vald Meriküla Laheääre tee 2 19801:001:4387 28 Harku vald Meriküla Tilgu tee 28a 19801:001:4385 29 Haapsalu linn Nõmme küla Tara tee 5a 18401:001:0210 30 Haapsalu linn Rohuküla Krahvi tee 12 18401:001:0139 31 Haapsalu linn Rohuküla Lubika 18401:001:0160 32 Haapsalu linn Rohuküla Randastri 18401:001:0216 33 Haapsalu linn Rohuküla Väriheina 18401:001:0380 34 Kehtna vald Hiie küla Uuemaa 29301:001:0339 35 Kehtna vald Järvakandi alev Mäe tn 3 29301:001:0299 36 Otepää vald Tõutsi küla Liiva 55701:001:0672 37 Tõrva vald Jõgeveste küla Vana-Turba 82401:001:0394 38 Kanepi vald Veski küla Tihase 28401:001:0321 39 Põlva vald Mammaste küla Tehnika tee 10 62201:001:1018 40 Viljandi vald Mustla alevik Kuressaare tn 40 89901:001:1165 41 Viljandi vald Mustla alevik Nurga 89901:001:1278 42 Tallinn Lasnamäe linnaosa Pallasti tn 6a 78401:101:2768 43 Tallinn Nõmme linnaosa Tammede pst 6a 78401:101:3304 44 Lüganuse vald Kiviõli linn Jaani tee 15 44201:001:0473 45 Lääne-Nigula vald Allikmaa küla Arusepa 44101:001:0288 46 Elva vald Koruste küla Retsnikutare 17101:001:0822 47 Elva vald Tilga küla Tammekivi 69403:001:0087 48 Tartu linn Tartu linn Vaksali tn 29a/2 79301:001:0632 49 Tartu linn Tartu linn Vaksali tn 29a/3 79301:001:0633 50 Tartu linn Tartu linn Vaksali tn 29a/4 79301:001:0634 51 Tartu vald Metsanuka küla Valeria 79401:002:0256 52 Anija vald Paasiku küla Ristiku 14001:001:0647 53 Anija vald Parila küla Kaasiku 14001:001:0707 54 Jõelähtme vald Saha küla Eedu 24504:003:0171 55 Kose vald Nõrava küla Kütke 33801:001:1305 56 Kose vald Oru küla Männisalu 33801:001:0862 57 Kose vald Viskla küla Kangro 33702:001:0195 58 Kuusalu vald Kiiu alevik Suure-Aia 35201:003:0464 59 Loksa linn Kalurite tn 6b 42401:001:0125 60 Lääne-Harju vald Karjaküla alevik Karjaküla põik 4 43101:001:0807 61 Lääne-Harju vald Klooga alevik Hahkkaruslase 29501:001:0661 62 Lääne-Harju vald Lemmaru küla Jõeääre 43101:001:0776 63 Lääne-Harju vald Paldiski linn Mereääre põik 1 58001:001:0228 64 Lääne-Harju vald Ämari alevik Kloostrimetsa 43101:001:0781 65 Saku vald Kiisa alevik Toominga tn 5 71801:001:1498 66 Viimsi vald Randvere küla Leete 89001:001:0347 67 Luunja vald Muri küla Raja 43201:001:2057 68 Nõo vald Illi küla Liivi vkt 3 52801:001:0926 69 Nõo vald Illi küla Liivi üldmaa 52801:001:0940 70 Alutaguse vald Kiikla küla Pargitaguse 13001:001:0053 71 Toila vald Kohtla-Nõmme alev Koma 80301:001:0128 72 Toila vald Kohtla-Nõmme alev Lubja tn 7 80301:001:0121 73 Saarde vald Ristiküla Pilve 75601:001:0838 74 Mulgi vald Mõisaküla linn Mäe tn 4 49001:001:0115 75 Elva vald Vahessaare küla Lindi 33101:001:0384 76 Väike-Maarja vald Pandivere küla Keskküla 92702:001:0274 77 Viljandi vald Leie küla Pihlaka tn 10/2 32802:003:0960 78 Narva linn Jalaka tn 22 51107:007:0062 79 Kohtla-Järve linn Ahtme linnaosa Ritsika vkt 7 32208:001:0012 80 Kohtla-Järve linn Järve linnaosa Niidu tn 15 32213:001:0013 81 Lüganuse vald Sonda alevik Sepa tn 28 75101:006:0135 82 Räpina vald Pääsna küla Jõeveere 70702:003:0110 83 Kohtla-Järve linn Järve linnaosa Niidu tn 19 32213:001:0044 84 Viljandi vald Lalsi küla Paali 32801:001:0322 85 Saarde vald Jäärja küla Männiku 71201:001:0054 86 Viimsi vald Tagaküla / Bakbyn Kivimäe 89001:001:0117 87 Järva vald Ahula küla Seiko 12901:001:0320 88 Järva vald Ammuta küla Lubjaahju 28801:001:0161 89 Järva vald Ervita küla Räägu 31401:001:0437 90 Järva vald Jalametsa küla Koidu 23401:001:0375 91 Järva vald Koeru alevik Lootuse 31401:001:0452 92 Järva vald Koigi küla Paekünka 25501:001:0418 93 Järva vald Koigi küla Teeserva 32501:001:0302 94 Järva vald Koigi küla Teeserva 32501:001:0309 95 Järva vald Koigi küla Varemiku 25501:001:0257 96 Järva vald Kuksema küla Kiviloo 25501:001:0193 97 Järva vald Laimetsa küla Trumbi 23401:001:0249 98 Järva vald Päinurme küla Madise 25501:001:0372 99 Järva vald Ramma küla Koolimaa 25701:001:0406 100 Järva vald Rava küla Kulli 25501:001:0279 101 Järva vald Rutikvere küla Toosinurga 25501:001:0005 102 Järva vald Sõrandu küla Metsatuka 25501:001:0259 103 Järva vald Tamsi küla Saareotsa 25501:001:0012 104 Järva vald Vao küla Reinuka 25501:001:0371 105 Järva vald Väike-Kareda küla Sokupõllu 25501:001:0370 106 Valga vald Hargla küla Köstri 77901:001:0160 107 Valga vald Hargla küla Teeääre 85501:001:0121 108 Valga vald Kalliküla Tarsi 85501:001:0169 109 Valga vald Kiviküla Väike-Antsi 94301:001:0090 110 Valga vald Koikküla Lauda 85501:001:0107 111 Valga vald Koikküla Sauniku 85501:001:0089 112 Valga vald Koikküla Tõlla 77901:001:0159 113 Valga vald Tsirgumäe küla Metsanurga 85501:001:0118 114 Valga vald Uniküla Pirita 94301:001:0093 115 Valga vald Vilaski küla Püsniku 82001:001:0176 116 Antsla vald Kõlbi küla Väike-Andre 14201:001:0290 117 Antsla vald Luhametsa küla Mõtuse 14301:001:0610 118 Antsla vald Taberlaane küla Ruusametsa 14201:001:0001 119 Antsla vald Urvaste küla Tiigi-Horma 14201:001:0182 120 Antsla vald Visela küla Laanetibu 14201:001:0129 121 Põhja-Pärnumaa vald Allikõnnu küla Liiva 92901:001:0318 122 Põhja-Pärnumaa vald Kaisma küla Tööstushoone 27601:003:0177 123 Põhja-Pärnumaa vald Kirikumõisa küla Raaga 63801:001:0131 124 Pärnu linn Ahaste küla Ahaste tee 22 62401:001:0019 125 Pärnu linn Ahaste küla Patarei 62401:001:0018 126 Pärnu linn Audru alevik Tulbi tn 9 62401:001:0094 127 Pärnu linn Kõima küla Kõrre 62401:001:0023 128 Pärnu linn Lavassaare alev Aiandi tn 5 39501:001:0141 129 Pärnu linn Lavassaare alev Soo 62401:001:0558 130 Pärnu linn Lavassaare alev Sooääre 62401:001:0574 131 Pärnu linn Lemmetsa küla Sanganurga 62401:001:0233 132 Pärnu linn Malda küla Käru 62401:001:0425 133 Pärnu linn Pärnu linn Looga tn 2 62501:001:0497 134 Pärnu linn Pärnu linn Lubja tn 68 62401:001:0517 135 Pärnu linn Soomra küla Jaanimäe 62401:001:0604 136 Pärnu linn Soomra küla Murrulaane 16001:001:0422 137 Pärnu linn Soomra küla Signaali ühistu 6 62401:001:0128 138 Saarde vald Allikukivi küla Alevi tee 1 71001:001:0146 139 Saarde vald Jaamaküla Jaamamäe 75601:001:0768 140 Saarde vald Kamali küla Angervaksa 71001:001:0171 141 Saarde vald Kilingi-Nõmme linn Aru tn 2 71201:001:0178 142 Saarde vald Leipste küla Lauavabriku 71001:001:0166 143 Saarde vald Saarde küla Männiku tee 4 71201:001:0095 144 Saarde vald Saarde küla Tankla tee 4a 71201:001:0110 145 Saarde vald Surju küla Säde 75601:001:0788 146 Saarde vald Tali küla Leesika 71201:001:0051 147 Saarde vald Veelikse küla Vaarika 71201:001:0059 148 Tori vald Tohera küla Heina 80801:001:0880 149 Rõuge vald Hansi küla Oru 69801:001:0282 150 Rõuge vald Hintsiko küla Taara 69801:001:0156 151 Rõuge vald Hüti küla Linnu 49301:001:0229 152 Rõuge vald Kangsti küla Kõrge-Kangsti 69801:001:0054 153 Rõuge vald Kuutsi küla Hämma 69801:001:0432 154 Rõuge vald Kõrgepalu küla Ede-Luteri 86501:001:0274 155 Rõuge vald Kõrgepalu küla Uue-Rahe 69801:001:0186 156 Rõuge vald Lüütsepa küla Mustapalu 69801:001:0417 157 Rõuge vald Misso alevik Teemeistri tn 4 69801:001:0103 158 Rõuge vald Misso alevik Tsiistre tee 8 69801:001:0175 159 Rõuge vald Mutemetsa küla Lõopõllu 86501:001:0218 160 Rõuge vald Sadramõtsa küla Piirikolga 69801:001:0154 161 Rõuge vald Saki küla Koorejaama 69701:001:0159 162 Rõuge vald Savimäe küla Hingemaa 69801:001:0269 163 Rõuge vald Savimäe küla Linnu 46801:004:0128 164 Rõuge vald Taudsa küla Ojaperve 69801:001:0251 165 Rõuge vald Tiitsa küla Valdase 49301:001:0222 166 Rõuge vald Varstu alevik Jaama 69801:001:0360 167 Rõuge vald Viru küla Metskonna 86501:001:0269 168 Setomaa vald Ermakova küla Kure 73201:001:0683 169 Setomaa vald Ermakova küla Lähkova 73201:001:0680 170 Setomaa vald Kremessova küla Hõbe 93401:001:0321 171 Setomaa vald Merekülä küla Timskisuu 46002:002:0316 172 Setomaa vald Podmotsa küla Ees-Oja 93401:001:0752 173 Setomaa vald Rokina küla Nurga 73201:001:0109 174 Setomaa vald Saabolda küla Sannasoo 93401:001:0708 175 Setomaa vald Samarina küla Lehe 93401:001:0234 176 Setomaa vald Seretsüvä küla Suurepõllu 73201:001:0243 177 Setomaa vald Tiklasõ küla Kõivosaare 73201:001:0643 178 Setomaa vald Tobrova küla Tamme 73201:001:0342 179 Setomaa vald Triginä küla Liivamäe 73201:001:0330 180 Setomaa vald Triginä küla Tamme 73201:001:0397 181 Setomaa vald Usinitsa küla Siku 46501:001:0282 182 Setomaa vald Usinitsa küla Ülesoo 73201:001:0692 183 Setomaa vald Vaaksaarõ küla Kõivu 73201:001:0671 184 Setomaa vald Vaartsi küla Väike-Luiga 93401:001:0713 185 Setomaa vald Varesmäe küla Sõmera 73201:001:0647 186 Setomaa vald Velna küla Saaremäe 73201:001:0509 187 Võru linn Luha tn 31 91901:001:0262 188 Võru linn Pikk tn 19e 91901:001:0269 189 Võru vald Haava-Tsäpsi küla Kuurmaa 91701:001:0420 190 Võru vald Jantra küla Tiigi 91701:001:0422 191 Võru vald Kahkva küla Kääro 91701:001:0418 192 Võru vald Keema küla Mäenõlva 76701:001:0311 193 Võru vald Lompka küla Ojaveere 91801:001:0278 194 Võru vald Meeliku küla Ületee 91701:001:0318 195 Võru vald Paidra küla Milli 38901:001:0470 196 Võru vald Saarde küla Kasvandu 91701:001:0658 197 Võru vald Suuremetsa küla Vareme 91701:001:0414 198 Kohtla-Järve linn Ahtme linnaosa Ahtme mnt 86c 32101:001:0152 199 Kohtla-Järve linn Ahtme linnaosa Tabori tn 11 32201:001:0697 200 Kohtla-Järve linn Ahtme linnaosa Tabori tn 12 32201:001:0698 201 Kohtla-Järve linn Ahtme linnaosa Tabori tn 13 32201:001:0699 202 Kohtla-Järve linn Ahtme linnaosa Tabori tn 5 32201:001:0701 203 Kohtla-Järve linn Järve linnaosa Kohtla-Järve tööstuspark32217:001:0062 3 204 Lääneranna vald Rabavere küla Pärttõnise 43001:001:0180 205 Lääneranna vald Virtsu alevik Laheääre tn 1a 43001:001:0011 206 Mulgi vald Kamara küla Kamarataga 48001:001:0281 207 Mulgi vald Laatre küla Kiviniidu 10501:001:0304 208 Narva linn Aku tn 41 51101:001:1078 209 Narva linn Aniliini tn 27 51101:001:0816 210 Narva linn Aniliini tn 8 51101:001:0822 211 Narva linn Hane tn 10 51101:001:1161 212 Narva linn Leevikese tn 23 51101:001:1162 213 Narva-Jõesuu linn Auvere küla Vanakivi 51401:001:0114 214 Narva-Jõesuu linn Mustanina küla Aiandi 85101:011:0077 215 Narva-Jõesuu linn Mustanina küla Laanelille 51401:001:0183 216 Narva-Jõesuu linn Narva-Jõesuu linn Vabaduse tn 37 51301:006:0138 217 Narva-Jõesuu linn Perjatsi küla Raba 51401:001:0169 218 Narva-Jõesuu linn Sõtke küla Sirgala mnt 25 51401:001:0108 219 Jõgeva vald Ehavere küla Sepa 57801:001:0527 220 Jõgeva vald Jõgeva linn Estakaadi tn 18a 24901:007:0033 221 Jõgeva vald Kivijärve küla Kivijärve park 24701:001:0101 222 Jõgeva vald Kudina küla Kaari 24701:001:0374 223 Põltsamaa vald Vägari küla Rassi tee 5a 57301:001:0476 224 Harku vald Laabi küla Tammi tee 8 19814:001:0246 225 Harku vald Suurupi küla Merekindluse mets 6 19801:001:1589 226 Harku vald Tutermaa küla Tutermaa tee 18 19801:001:3607 227 Harku vald Türisalu küla Koeti 19801:001:2842 228 Harku vald Türisalu küla Talvoja tee 11 19801:001:2836 229 Harku vald Türisalu küla Toomapõllu 19801:001:2837 230 Harku vald Vääna-Jõesuu küla Uuesauna 19801:001:0608 231 Paide linn Sargvere küla Puiestiku 56504:002:0321 232 Türi vald Kolu küla Põllumäe 83501:001:0162 233 Türi vald Lauri küla Kaalumaja 37501:003:0069 234 Türi vald Põikva küla Kärbi 83604:002:0356 235 Türi vald Türi linn Kaare tn 37a 83401:001:0235 236 Haapsalu linn Laheva küla Hundimetsa 67401:001:0784 237 Haapsalu linn Nõmme küla Kivinurga 18401:001:0026 238 Haapsalu linn Nõmme küla Vahi 18401:001:0147 239 Haapsalu linn Rohuküla Käopäka 18401:001:0162 240 Vormsi vald Kersleti küla Tomas-Siffersi 90701:001:0782 241 Kehtna vald Ahekõnnu küla Väike-Männi 29301:001:0090 242 Kehtna vald Eidapere alevik Naadi 29203:003:0158 243 Kehtna vald Lelle alevik Rohu tn 5 29301:001:0103 244 Kehtna vald Nadalama küla Laanemetsa 29201:001:0344 245 Kohila vald Kohila alev Haigru tn 6 31701:001:0679 246 Kohila vald Rabivere küla Iti 31701:006:0209 247 Märjamaa vald Araste küla Vana 50301:001:0061 248 Märjamaa vald Aravere küla Tärda 50301:001:0220 249 Märjamaa vald Kausi küla Saarepuu 88401:004:0236 250 Märjamaa vald Märjamaa alev Liiva tn 17 50401:001:1294 251 Märjamaa vald Naravere küla Vareme 50301:001:0041 252 Märjamaa vald Riidaku küla Lepikulauda 50301:001:0072 253 Märjamaa vald Riidaku küla Voimula 50301:001:0071 254 Märjamaa vald Ringuta küla Palu 50301:001:0240 255 Märjamaa vald Urevere küla Jõekäänu 42703:001:0121 256 Märjamaa vald Vana-Vigala küla Võsavahe 50301:001:0040 257 Rapla vald Iira küla Piiri 66801:001:0029 258 Rapla vald Järlepa küla Pärna põik 66801:001:0466 259 Rapla vald Järlepa küla Pärna põik 5 66801:001:0239 260 Rapla vald Lõpemetsa küla Vanavare 65401:002:0233 261 Rapla vald Pirgu küla Liivaõue 24001:001:0241 262 Rapla vald Vahastu küla Rätsepa 66801:001:0123 263 Rapla vald Valli küla Kaasiku 65401:001:0326 264 Otepää vald Vaardi küla Jumivare 60801:001:0405 265 Otepää vald Vaardi küla Vikihoidla 55701:001:0193 266 Tõrva vald Jõgeveste küla Ruusaserva 82401:001:0098 267 Tõrva vald Karjatnurme küla Jaagu 20301:001:0163 268 Tõrva vald Pilpa küla Põhjasõnni 20301:001:0264 269 Tõrva vald Riidaja küla Saekaatri 82401:001:0095 270 Tõrva vald Riidaja küla Tiigi 61301:001:0233 271 Tõrva vald Voorbahi küla Arra 82401:001:0122 272 Kanepi vald Kooraste küla Metsaääre 28401:001:0139 273 Põlva vald Akste küla Heina 11701:001:0156 274 Põlva vald Kanassaare küla Trohve 47302:002:0106 275 Põlva vald Kosova küla Korgi 62201:001:0694 276 Põlva vald Mustajõe küla Pärilaane 62201:001:0467 277 Räpina vald Leevi küla Posti tee 10 70801:001:0228 278 Räpina vald Võõpsu alevik Aia tn 13 70801:001:0233 279 Räpina vald Väike-Veerksu küla Valdikoja 87901:001:0278 280 Põhja-Sakala vald Paaksima küla Jakobi 61501:001:0079 281 Põhja-Sakala vald Paaksima küla Pammi 35701:001:0068 282 Viljandi vald Järtsaare küla Tuuleveski 32801:001:0376 283 Viljandi vald Kassi küla Viruse 57001:002:0126 284 Viljandi vald Marna küla Kärsaleo 62903:001:0156 285 Viljandi vald Odiste küla Maikellukese 32801:001:0428 286 Viljandi vald Oiu küla Pihlakobara 32802:001:0277 287 Viljandi vald Ramsi alevik Sauna tee 8 62903:003:0035 288 Viljandi vald Riuma küla Roobi 89901:001:0446 289 Viljandi vald Suislepa küla Kobrulehe 79701:001:0546 290 Tallinn Lasnamäe linnaosa Kantsi tn 8 78401:101:3203 291 Tallinn Lasnamäe linnaosa Tõivu tn 11 78401:101:2802 292 Tallinn Lasnamäe linnaosa Väike-Sõjamäe tn 28 78401:101:3205 293 Tallinn Nõmme linnaosa Trummi tn 28k 78401:101:3061 294 Tallinn Nõmme linnaosa Vääna tn 3a 78401:101:2771 295 Tallinn Pirita linnaosa Pärnamäe tee 30 78401:101:2493 296 Tallinn Põhja-Tallinna linnaosa Paljassaare tee 50 78401:101:3538 297 Tallinn Põhja-Tallinna linnaosa Paljassaare tee 69 78401:101:3124 298 Tallinn Põhja-Tallinna linnaosa Paljassaare tee 71 78401:101:2983 299 Tallinn Põhja-Tallinna linnaosa Pardiloigu tn 25 78401:101:2908 300 Lüganuse vald Kiviõli linn Heina tn 5a 30901:001:0181 301 Lüganuse vald Kiviõli linn Heina tn 9a 30901:001:0182 302 Lüganuse vald Maidla küla Mastialuse 44201:001:0428 303 Lüganuse vald Matka küla Sillaoru 43801:001:0306 304 Lüganuse vald Purtse küla Annemäe 43801:001:0374 305 Lüganuse vald Rebu küla Toodri 44201:001:0159 306 Lääne-Nigula vald Koluvere küla Mäe 44101:001:0192 307 Lääne-Nigula vald Palivere alevik Soo tn 6 43901:001:0009 308 Lääne-Nigula vald Päri küla Toome 44101:001:0240 309 Lääne-Nigula vald Suur-Nõmmküla / KlottorpKoovitaja 52001:001:1381 310 Lääne-Nigula vald Suur-Nõmmküla / KlottorpTikutaja 52001:001:1382 311 Lääne-Nigula vald Suur-Nõmmküla / KlottorpVihitaja 52001:001:1383 312 Lääne-Nigula vald Vanaküla Pollinurga 45201:001:0538 313 Saaremaa vald Kingli küla Karikakra 38601:001:0190 314 Saaremaa vald Kõljala küla Küüni 59201:001:0851 315 Saaremaa vald Sakla küla Meierei 71401:001:0503 316 Saaremaa vald Ulje küla Harjuste 43301:001:1174 317 Elva vald Noorma küla Kotre 66601:001:0052 318 Tartu vald Kaitsemõisa küla Võpsiku 77301:001:0389 319 Tartu vald Sortsi küla Tuuslari 77301:001:0393 320 Tartu vald Viidike küla Tagametsa 79601:001:0399 321 Anija vald Kehra linn Tselluloosi tn 7 14001:001:1111 322 Anija vald Rasivere küla Tondimündi 14002:003:0327 323 Anija vald Salumetsa küla Värava 14001:001:0702 324 Anija vald Vetla küla Liini 14101:001:0134 325 Jõelähtme vald Jägala küla Jõekääru 24505:002:0275 326 Jõelähtme vald Maardu küla Ritsu 24504:003:0146 327 Jõelähtme vald Võerdla küla Paju 24501:001:0303 328 Jõelähtme vald Ülgase küla Ääre 24501:001:0295 329 Keila linn Paldiski mnt 29a 29601:001:0326 330 Kiili vald Vaela küla Kangru tee 10 30401:001:2520 331 Kose vald Habaja alevik Sipametsa 33801:001:1017 332 Kose vald Kose alevik Ristipõllu 33801:001:0673 333 Kose vald Ravila alevik Loopealse 33801:001:0675 334 Kose vald Viskla küla Seitsme 33702:001:0184 335 Lääne-Harju vald Maeru küla Tamme 43101:001:0232 336 Lääne-Harju vald Nahkjala küla Naaskelnoka 29501:010:0775 337 Lääne-Harju vald Ohtu küla Punametsa 29501:011:0244 338 Lääne-Harju vald Paldiski linn Pangataguse 43101:001:0291 339 Lääne-Harju vald Valkse küla Evaldi tee 6 29501:007:1308 340 Maardu linn Kroodi tn 9 44601:001:0533 341 Maardu linn Paevälja tn 15 44601:001:0263 342 Maardu linn Salu tn 7 44604:001:0166 343 Maardu linn Vana-Narva mnt 25a 44601:001:0419 344 Rae vald Patika küla Piksepeni 65301:001:4515 345 Rae vald Vaida alevik Tuuliku tee 5a 65301:001:4496 346 Rae vald Vaidasoo küla Ojapõllu 65301:001:4765 347 Saku vald Kiisa alevik Viljandi mnt 29 71901:001:0025 348 Saku vald Männiku küla Liivaku tee 3 71801:001:2161 349 Saku vald Tänassilma küla Valdmäe tn 7 71801:001:2159 350 Saue vald Aila küla Kautjala 72701:001:2099 351 Saue vald Ellamaa küla Kustiserva 51801:001:0713 352 Saue vald Ellamaa küla Segametsa 72601:001:0909 353 Saue vald Hüüru küla Rombi 72601:001:0880 354 Saue vald Jaanika küla Männiriisika 51802:004:0075 355 Saue vald Maidla küla Taganurga 72701:001:2104 356 Saue vald Munalaskme küla Varsa 72601:001:0120 357 Saue vald Riisipere alevik Nissi tee 74 51801:001:0704 358 Rakvere vald Andja küla Aru-Põhja paekarjäär 77002:001:0270 359 Rakvere vald Andja küla Viinajõe 77001:001:0697 360 Rakvere vald Aresi küla Põlevkiviõli 77001:001:0753 361 Rakvere vald Aresi küla Vanamõisa 77001:001:0733 362 Rakvere vald Lasila küla Johannese 66201:001:0803 363 Rakvere vald Toomla küla Selli 77001:001:0779 364 Rakvere vald Ubja küla Jaaniku tee 21 66101:001:0114 365 Alutaguse vald Agusalu küla Kopra 22901:001:0613 366 Alutaguse vald Jaama küla Nugise 22901:001:0609 367 Alutaguse vald Jaama küla Orava 22901:001:0612 368 Alutaguse vald Jõuga küla Tootmise 22401:001:0232 369 Alutaguse vald Mäetaguse küla Kalda 49801:001:0734 370 Alutaguse vald Peressaare küla Kulli 81501:001:0214 371 Alutaguse vald Rajaküla Seli 49801:001:0673 372 Alutaguse vald Varesmetsa küla Rohuniidu 22401:003:0396 373 Sillamäe linn L. Tolstoi tn 20 73501:008:0031 374 Toila vald Kukruse küla Kalmumetsa 32001:001:0310 375 Toila vald Kukruse küla Torimi 32001:001:0339 376 Toila vald Kukruse küla Torimäe 32001:001:0338 377 Toila vald Peeri küla Meelinnu 32001:001:0324 378 Toila vald Päite küla Vinkli 80201:002:0464 379 Toila vald Roodu küla Tuhamäe AÜ 60 80301:001:0062 380 Toila vald Vaivina küla Vareme 80201:001:0672 381 Toila vald Voka küla Jaama 80201:001:0723 382 Kadrina vald Kiku küla Teeääre 27202:001:0208 383 Kadrina vald Ridaküla Jaguri 27202:001:0270 384 Kadrina vald Tirbiku küla Sillaotsa 27202:001:0210 385 Tapa vald Assamalla küla Munakivi tn 16b 78601:001:0419 386 Tapa vald Järsi küla Pimesiku 78601:001:0461 387 Tapa vald Kuie küla Putke 78601:001:0464 388 Tapa vald Kullenga küla Piigi 78601:001:0154 389 Tapa vald Põdrangu küla Pajustiku 78601:001:0463 390 Tapa vald Räsna küla Künka 79001:001:0609 391 Tapa vald Savalduma küla Kibuvitsa 78601:001:0414 392 Tapa vald Tamsalu linn Rahu põik 6 78601:001:0384 393 Tapa vald Tapa linn Karja tn 6 79201:001:0222 394 Tapa vald Vajangu küla Kaevumäe 78601:001:0428 395 Vinni vald Kaasiksaare küla Kukerpuu 38101:001:0673 396 Vinni vald Kulina küla Kuivatise 90001:001:0930 397 Vinni vald Küti küla Aravuse tee 12 90101:001:0015 398 Vinni vald Nõmmise küla Sirmiku 70201:001:0557 399 Vinni vald Paasvere küla Kastepiisa 90101:001:0195 400 Vinni vald Paasvere küla Tormi 38101:001:0666 401 Vinni vald Rahkla küla Vaarika 90101:001:0196 402 Vinni vald Rajaküla Kolgi 38101:001:0672 403 Vinni vald Rasivere küla Kalmuõue 90101:001:0014 404 Vinni vald Vana-Vinni küla Kuldnoka 90001:001:0934 405 Vinni vald Vassivere küla Puki 38101:001:0576 406 Viru-Nigula vald Kaliküla Lodjapuu 90201:001:0306 407 Viru-Nigula vald Linnuse küla Aiandi 90201:001:0485 408 Väike-Maarja vald Lammasküla Laasti 66001:001:0538 409 Väike-Maarja vald Piibe küla Kivirahnu 66001:001:0457 410 Väike-Maarja vald Pudivere küla Heki 92801:001:0166
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel