Lisa 1
KOV maatükke
Loksa linn 1
Reformimata maaüksuste arv kohalike omavalitsuste lõikes 20.09.2021 seisuga
Ruhnu vald 10
Kihnu vald 12
Muhu vald 20
.
Kiili vald 28
Keila linn 28
Kadrina vald 33
19 785 reformimata Nõo vald 35
Rakvere linn 45
maaüksust
Luunja vald 48
Raasiku vald 54
1
Loksa linn
Paide linn 56
121 Haljala vald Vormsi vald 59
Viimsi 242 Kose vald 62
vald 117 486 77 537 Kohila vald 66
Viru-Nigula
Maardu linn 76 Kuusalu vald 95 Kohtla-Järve Sillamäe linn Kehtna vald 71
Harku
Tallinn Jõelähtme 33 Rakvere
vald
linn 303 Toila 238
Narva linn
Jõelähtme vald 76
vald 986
217 934 Rae
vald
Kadrina vald
vald Lüganuse vald vald Narva-Jõesuu 415 Haljala vald 77
Rakvere linn linn Saku vald 80
28
vald
Raasiku vald 128 45 239 Jõhvi vald 725
Keila linn
80 Kiili Võru linn 83
vald 134 54 Anija vald Vinni vald 95
Saku Tapa vald Lääne-Virumaa Ida-Virumaa
28 292
Rakvere vald 95
501 vald Harjumaa 95 Haapsalu linn 106
Saue vald Alutaguse
521 Viljandi linn 115
Lääne-Harju Kohila vald Vinni vald
vald 62 vald Maardu linn 117
266 66 Viimsi vald 121
Kose vald
Anija vald 128
Rapla vald
Tartu linn 133
346 Paide linn 159 Rae vald 134
59 173 Väike-Maarja Mustvee vald
Hiiumaa vald Vormsi vald Lääne-Nigula 56 vald
Türi vald 139
vald 181 Antsla vald 140
251 Märjamaa vald Raplamaa 466 Kambja vald 143
Haapsalu linn Järvamaa Järva vald Saarde vald 154
Hiiumaa 106 Läänemaa Jõgeva vald Väike-Maarja vald 159
71 Türi vald
193 420
Rapla vald 173
Kehtna vald Häädemeeste vald 176
139 Tori vald 179
Jõgevamaa Järva vald 181
224 Rõuge vald 192
388 Põltsamaa Peipsiääre
Märjamaa vald 193
vald Tõrva vald 200
Muhu vald 375 Põhja-Pärnumaa vald
Kanepi vald 205
vald
20 Lääneranna Põhja-Sakala 350 Harku vald 217
vald 345
Pärnumaa vald Põltsamaa vald 224
Saaremaa vald 179 Tartu vald Tartumaa Sillamäe linn 238
Tori vald
309 Lüganuse vald 239
411 Viljandimaa 133
413 Luunja vald
Viru-Nigula vald 242
Tartu linn Hiiumaa vald 251
48
Saaremaa
Pärnu linn Viljandi linn 394 Saue vald 266
Elva vald 35 Otepää vald 290
115 Kastre vald
567 Nõo
Tapa vald 292
vald
143 Räpina vald 298
Viljandi vald 528 Kambja vald Põlva vald
Jõhvi vald 303
154 Põhja-Sakala vald 309
374 367 Tartu vald 345
12
Saarde vald 298
205 Lääne-Nigula vald 346
Mulgi vald
Kihnu vald 290 Põlvamaa Peipsiääre vald 350
Põlva vald 367
176 Kanepi vald
Setomaa vald 373
200 Otepää vald Räpina vald Mulgi vald 374
Häädemeeste
reformimata vald
Tõrva vald Lääneranna vald 375
maaüksuste arv Setomaa Põhja-Pärnumaa vald 388
Valgamaa Võru vald Kastre vald 394
vald
0 - 100 Antsla vald
Võru linn
598 373
Pärnu linn 411
101 - 300 140 83 Saaremaa vald 413
10 574 Narva linn 415
301 - 500
Ruhnu vald Valga vald Võrumaa Jõgeva vald 420
Mustvee vald 466
501 - 700 192 Kuusalu vald 486
Rõuge vald Lääne-Harju vald 501
701 - 1100 Alutaguse vald 521
Elva vald 528
Toila vald 537
Viljandi vald 567
M 1:1 100 000 Valga vald 574
Võru vald 598
25 12,5 0 25 50 75 100 Narva-Jõesuu linn 725
Tallinn 934
Kilomeetrit Maa-amet 2021 Kohtla-Järve linn 986
Rahandusministeerium 20.10.2021 nr 1-4/21/4684-2
Taotlus raha eraldamiseks Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist
Keskkonnaministeerium taotleb Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi (edaspidi reservfond)
vahenditest tagastamatu toetusena Maa-ametile 2 732 119 euro eraldamist. Vabariigi Valitsuse
27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud “Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha
eraldamise ja kasutamise korra” (edaspidi Kord) punkt 4 sätestab, et reservfondist raha eraldamise taotluse
võib esitada riigivaraseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud riigivara valitseja.
Korra punkti 3 alapunktide 5 ja 7 alusel võib omandireformi reservfondist vahendeid eraldada maa
munitsipaliseerimise, tagastamise ja erastamise ning muude maareformi läbiviimisega seotud kulude
katteks. Sama punkti alapunkti 3 kohaselt riigivara võõrandamise korraldamisega seotud kulude katteks.
Keskkonnaministeerium taotleb Maa-ametile reservfondist raha eraldamist maareformi läbiviimiseks ja
riigivara võõrandamise korraldamisega seotud maareformi järelmõjude kõrvaldamise kulude katmiseks.
Maareformi toimingute rahastamine on vajalik, et Maa-ametil oleks võimalik läbi viia pooleliolevad
eraisikutega seotud menetlused, viia lõpule riigi- ning munitsipaalmaade reformitoimingud ja süsteemselt
korraldada iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade reformimine. Maareformi järelmõjudega seotud
toimingute rahastamine on vajalik, et Maa-ametil oleks võimalik likvideerida maareformi tulemusel
riigimaale jäänud ebaseaduslikud, ohtlikud ja keskkonda kahjustavad lagunenud ehitised ja muud objektid
ning korraldada maareformi käigus hoonestusõiguse või kasutusvaldusega koormatud riigimaa
võõrandamine maa kasutajatele. Taotlus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2021. a
valitsuskabineti nõupidamise otsusega.
Arvestades eeltoodut palun esitada Vabariigi Valitsusele korralduse eelnõu Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist Keskkonnaministeeriumi valitsemisalale keskkonna tulemusvaldkonna
keskkonnakaitse- ja kasutuse programmi rahastamiseks Maa-ametile tagastamatu toetusena
2 732 119 (kaks miljonit seitsesada kolmkümmend kaks tuhat ükssada üheksateist) euro eraldamiseks
maareformi läbiviimisega ja riigivara võõrandamise korraldamisega seotud kulude katteks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
Minister
Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu;
2. Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule.
Ingrid Koemets, 626 2819
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist“
1. Sissejuhatus
Käesoleva korraldusega eraldatakse Keskkonnaministeeriumi taotlusel Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondi vahenditest Maa-ametile tagastamatu toetusena 2 732 119 eurot
maareformi läbiviimisega ja riigivara võõrandamise korraldamisega seotud kulude katteks.
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 1 kohaselt kasutatakse
Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi laekuvat raha vara tagastamise,
kompenseerimise ja erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimisega
seotud kulude katteks. Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud
(edaspidi kord) “Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja
kasutamise korra” punkti 3 alapunkti 7 alusel võib omandireformi reservfondist vahendeid
eraldada maa tagastamise ja erastamise ning muude maareformi läbiviimisega seotud kulude
katteks. Korra punkti 3 alapunkti 3 alusel võib omandireformi reservfondist vahendeid
eraldada ka riigivara võõrandamise korraldamisega seotud kulude katteks.
Vabariigi Valitsus võttis 29. aprillil 2021 valitsuskabineti nõupidamisel teadmiseks
keskkonnaministri esitatud maareformi ülevaate ja hetkeseisu ning ülevaate maareformi
järelmõjudest ja nendega seotud kuludest. Valitsus otsustas, et Keskkonnaministeeriumil tuleb
taotleda Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi (edaspidi ka ORF) vahendeid
maareformi lõpule viimiseks ja maareformist tulenevate probleemide ehk järelmõjude
lahendamiseks.
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi
riigivara osakonna ……. , Maa-ameti maareformi osakonna juhataja Maire Salu (tel 665 0877;
e-post
[email protected]), Maa-ameti riigimaa haldamise osakonna juhataja Tiina Vooro
(tel 665 0762; e-post
[email protected]) .
2. Maareformi seis
Maa-amet kogus 2018. aastani koostöös maavalitsustega valla- või linnavalitsustelt (edaspidi
ka omavalitsus või KOV) ülevaateid pooleliolevatest maareformi menetlustest. Tabelitesse
kogutud andmete võrdlusemisel sai selgeks, et kogutud andmed ei ole piisava
usaldusväärsusega ja tihti puudus KOVidel ülevaade veel tegemata reformitoimingutest.
KOVide esitatud andmete alusel oli veel 2019. aastal teadmine, et reformimata on ca
15 000 - 16 000 maaüksust, mille asukohad kaardil ei olnud teada ja ka menetlusliikide osas
olid andmed puudulikud. Töö korraldamiseks tekkis Maa-ametil vajadus saada ülevaade
reformimata maade paiknemisest ja menetlusliikidest. Maa-ameti ja KOVide koostöös alustati
2019. aastal Maa-ameti reformimata maade kaardirakendusse maareformi läbiviimiseks
vajalike andmete kogumist. Maaüksused piiritleti ja iga maaüksuse kohta märgiti olemasolevate
andmete põhjal maareformi liik. Reformimata maadest moodustati masskannetega
kaardimaterjali alusel katastriüksused. Nendel maaüksustel on kõige rohkem märgitud
1
maareformi liigiks riba erastamine, maa munitsipaalomandisse andmine või riigi omandisse
jätmine maareservina. Kaardirakendusse kogutud andmete alusel moodustati reformimata
maast 2020. aasta jooksul kokku ca 27 000 katastriüksust, mis on kaks korda rohkem kui varem
KOVide esitatud andmete kohaselt tulnuks moodustada. Seega tuleb maareformi toiminguid
teha senisest teadmisest oluliselt suuremas ulatuses ja 2021. aasta 1. septembri seisuga on
vajalik reformida veel vähemalt 20 138 maaüksust ligikaudu 17 200 hektari ulatuses.
Joonis 1. Reformimata maaüksuste arv ja pindala maareformi liikide lõikes reformimata maade
kaardirakenduse andmetel 01.09.2021
Menetluste arv ja liigid võivad muutuda seoses iga üksiku menetluse käigus ilmnevate
asjaoludega, erinevate isikute õiguste selgumise ning maaüksuste lõplike piiride määramisega.
Nii näiteks on juba praegu teada, et paljud riigi omandisse jäetavaks märgitud maaüksused tuleb
tegelikult anda munitsipaalomandisse ja vastupidi. Lisaks on reservmaana riigi omandisse
jäetavaks maaks märgitud riigimaadega piirnevaid iseseisva kasutusvõimaluseta maatükke, mis
liidetakse riigile kuuluva kinnisasjaga teistel alustel. Reformimata maatükkide koguarvud
omavalitsuste lõikes on toodud joonisel Lisas 1.
3. Maa-ameti toimingud maareformi läbiviimisel
3.1. Maade munitsipaalomandisse andmine ja riigi omandisse jätmine
Reformimata maade maakatastrisse kandmise järel on Maa-amet seadnud esikohale
munitsipaalmaade ja riigimaade vormistamise, mille mahud nii pindalaliselt kui ka maaüksuste
arvu poolest on suured.
Reformimata maade kaardirakenduse kaudu kogutud andmete alusel on Maa-amet koostanud
valla- ja linnavalitsustele nimekirjad nende riigi omandisse jäetavate ja munitsipaalomandisse
antavate maade kohta, kus menetlus ei sõltu eraisikute tegevusest. Nende nimekirjade alusel
tuleb valla- või linnavalitsusel teha omapoolsed maareformi toimingud ja võtta vastu otsused.
Vajadusel vaadatakse nimekirjad Maa-ameti ja omavalitsuse ametnike koostöös üle ja püütakse
leida otstarbekaim ning kõigile osapooltele sobivaim viis maareformi läbiviimiseks. Maade
reformimise seis KOVide lõikes on erinev. Enamasti tuleb üle vaadata sadu maaüksusi.
2
Maareformi edukus on otseselt sõltuv iga KOVi võimekusest maareformi eeltoimingute
tegemisel. Eelpool viidatud nimekirjade ja täiendavalt kogutud andmete alusel otsustab Maa-
amet maade munitsipaalomandisse andmise ja riigi omandisse jätmise. Valla- või linnavalitsus
ei pea eraldi taotlust esitama, kuid omavalitsusel tuleb Maa-ametile esitada vajalikud õiendid
ja otsused.
2020. ja 2021. aaasta jooksul on munitsipaalomandisse antud 4872 maaüksust. Praeguste
andmete kohaselt on vajalik munitsipaalomandisse anda veel hinnanguliselt 2900 maaüksust.
Seega viib Maa-amet enamiku munitsipaalmaade menetlusi läbi juba käesoleva aasta lõpuks.
Otsuseid ei ole 2021. aastal jooksul võimalik teha nende omavalitsuste omandisse antavate
maade osas, kus valla- või linnavalitsus ei tee mõistliku aja jooksul omapoolseid maareformi
toiminguid või ei nõustu Maa-ameti kavandatava maareformi liigiga. Näiteks soovib
omavalitsus saada munitsipaalomandisse elamu- või tootmismaad, mis on välja selgitatud riigi
omandisse jäetava maana. Osade maade munitsipaalomandisse andmise vajadus selgub hiljem
või sõltub vastava maaüksusega puutumuses olevatest eraisikutega seotud menetlustest või maa
riigi omandisse jätmise menetluse läbiviimisest. Siiski vähenevad alates 2022. aastast maa
munitsipaalomandisse andmise mahud oluliselt ja iga-aastaselt viiakse läbi vaid umbes
paarsada menetlust.
2022. aasta lõpuks kavandab Maa-amet läbi viia nende reservmaade riigi omandisse jätmise,
kus menetlus ei sõltu eraisikutega seotud menetlustest. Probleemsed menetlused viiakse lõpule
eeldatavalt paari järgneva aasta jooksul. Lisaks selgub riigi omandisse jäetavaid maid ka hiljem,
näiteks kui maa ostueesõigusega erastamise menetlus lõpetatakse ehitise nõuetele mittevastava
seisukorra tõttu või muudel põhjustel.
3.2. Iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade reformimine
Maareformi käigus on reformitud kinnisasjade vahele tekkinud suurel hulgal iseseisva
kasutusvõimaluseta maatükke ja ribasid. Pärast reformimata maade katastrisse kandmist oli
selliseid maatükke ligikaudu 7000. Keskmiselt on läbi viidud 400-500 riba erastamise
menetlust aastas. Katastriandmete pideva täpsustamise ja veekogude kaldajoonte korrastamise
tulemusena muutub ka reformimata maaribade teadaolev arv. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb
ribade reformimiseks moodustada eraldiseisvad katastriüksused, kanda need
kinnistusraamatusse eraldi registriossa ning sama kinnistusavalduse alusel ühendada ajutiselt
moodustatud kinnisasi piirneva kinnisasjaga ja ajutise katastriüksuse jaoks avatud registriosa
kohe ka sulgeda. Seejärel tuleb lõppeesmärgi saavutamiseks teha veel maakorraldustoimingud
katastriüksuste liitmiseks ja uus kanne kinnistusraamatusse, et registriossa kanda
katastriüksuste ühendamisel tekkinud katastriüksus. Selline protsess on keeruline ja
ressursimahukas. Ribade näol on tegemist maareformi läbiviimisel moodustatud kinnisasjade
vahele jäänud enamasti väheväärtuslike maatükkidega. Maareformi praeguses etapis ja
Maa-ameti arendatavate tehniliste võimalustega saab ribade reformimist lihtsustada, viies
menetluse läbi maakorraldusseaduse kohaselt kinnisasjale juurdelõike tegemisega. Sellisel
juhul ei ole vaja reformimata maatükki enam kanda maakatastrisse ja kinnistusraamatusse
eraldi katastriüksusena, vaid muudetakse olemasoleva kinnisasja piire.
Riigikogu menetluses on maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
(418 SE), mille üheks eesmärgiks on alates 2022. aasta jaanuarist lihtsustada iseseisva
kasutusvõimaluseta maaüksuste ehk ribade reformimist. Kuigi menetlus muutub maa omandaja
jaoks lihtsamaks ja selgemaks, lisandub Maa-ametile täiendavaid toiminguid, sh riigi või
kohaliku omavalitsuse omandis oleva maaga piirnevate ribade osas. Otstarbekas on, et
maakorralduse läbiviija riigi- või munitsipaalmaaga piirneva reformimata maa puhul on
3
Maa-amet, mitte eraldi iga riigivara valitseja või volitatud asutus ning valla- või linnavalitsus.
Eraomandis oleva maaga piirnevate ribade puhul on maakorralduse läbiviijaks linna- või
vallavalitsus, kuid Maa-ametil tuleb ka nende menetluste puhul võtta vastu maakorralduse
otsus, teatada maakorralduse osalisele ehk kinnisasja omanikule omandatava maa eest
tasumisele kuuluva hüvitise suurus, vajadusel sõlmida järelmaksuleping ja teha hüpoteegi
seadmise toimingud. Sõltumata sellest, kas kinnisasja omanik on eraisik, riik või KOV, tuleb
kõikide juurdelõigete tegemiseks vajalikud katastritoimingud teha Maa-ametil, samuti edastada
maakorralduses osalenud kinnisasjade andmete muudatused kinnistusametile.
Pärast seadusemuudatuste jõustumist kavatseb Maa-amet esmajärjekorras analüüsida
riigimaaga ja munitsipaalmaaga piirnevaid ribasid, selgitada välja riigi ja valla- või
linnavalitsuse huvi maa omandamiseks juhtudel, kus maareformi läbiviimiseks on ka teisi
võimalusi. Riigi- või munitsipaalmaaga piirnevate ribade osas viiakse vajalikud menetlused läbi
peamiselt Maa-ameti algatusel. Eraomandis olevate kinnisasjadega piirnevate ribade puhul
tuleb maakorraldustoimingud algatada valla- või linnavalitsustel. Seadusemuudatustest ja uuest
menetluskorrast tulenevalt vajavad valla- või linnavalitsused Maa-ameti poolset nõustamist.
Osa pooleliolevaid menetlusi viiakse lõpule seni kehtinud alustel, st maa erastamisena.
Kuivõrd iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade hulk on väga suur ning huvi selliste maade
omandamiseks on piirkonniti erinev, on läbi viidavate menetluste hulka ja mahtusid keeruline
prognoosida. Aastatel 2019 ja 2020 on läbi viidud vastavalt 405 ja 511 riba erastamise
menetlust. Arvestades uute regulatsioonide jõustumisega kaasnevat nn õpiperioodi ja e-katastri
arenduste tempot prognoosib Maa-amet riigi- ja munitsipaalmaadega piirnevate ribade osas
enamiku vajalikke menetlusi läbi viimist 3-4 aasta jooksul. Maa-ameti edukus maareformi
läbiviimisel sõltub ka selle maareformi liigi puhul KOV-ide võimekusest ja soovist koostööks.
Eriti oluline on see eraomandis olevate kinnisasjadega piirnevate maade puhul, kus suure osa
menetlusest peab läbi viima valla- või linnavalitsus ning piirneva kinnisasja omanik ei pruugi
olla riba omandamisest huvitatud või ei ole temaga võimalik kontakti saada. Keerukamaks
kujunevad ka need menetlused, kus sama maad soovib omandada mitu isikut.
3.3. Eraisikutega seotud menetluste läbiviimine
Alates 2018. aastast on Maa-amet erinevates eraisikutega seotud maareformi menetlustes
võtnud vastu üle 4000 otsuse ja sõlminud üle 3600 lepingu maa eraomandisse andmiseks või
hoonestusõiguse või kasutusvalduse alusel kasutusse andmiseks. Üle poole lepingutest on
sõlmitud iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade erastamiseks. Kinnisasjaga piirnevat maad
omandada soovivate isikute surve tõttu teevad KOV-id sisuliste maareformi menetluste
läbiviimiseks vajalikke eeltoiminguid oluliselt vähem kui peaks. See on tekitanud olukorra, kus
maareformi vigade parandamisega ehk ribade reformimisega tegeletakse rohkem kui sisulise
maareformi läbiviimisega.
Ribade reformimist reguleerivate seadusemuudatustega jagatakse eraisikutega seotud
menetlused kaheks osaks: sisulised maareformi seaduse alusel läbiviidavad menetlused ja
maareformi vigade parandamine, mis toimub eelkõige maakorraldusseaduse reeglite kohaselt.
Sellise jaotusega on võimalik Maa-ametis menetluste läbiviijatel spetsialiseeruda senisest
kitsamale valdkonnale ja seeläbi efektiivsemalt tegutseda. Üha enam on vajalik korraldada
KOV-ide nõustamist maa erastamise ja hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmise
menetluses KOV-i eeltoimingute läbiviimisel. Seetõttu kulub iga menetluse läbiviimisele üha
enam Maa-ameti tööaega jm ressursse.
4
Maa-amet kavatseb edaspidi iga-aastaselt läbi viia 600-1000 eraisikutega seotud sisulist
maareformi menetlust: maa ostueesõigusega erastamine, hoonestusõiguse seadmine, vaba
põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmine, vaba põllu- või metsamaa erastamine.
Läbiviidavate menetluste hulk sõltub lisaks Maa-ameti võimalustele iga menetluse keerukusest,
valla- või linnavalitsuse võimekusest ja puudutatud isikute huvist.
4. Maareformi läbiviimise rahastamine ORF-ist
ORF-ist on Maa-ametile alates 2015. aastast eraldatud kolmel korral tagastamatut toetust
maareformi toimingute ja reformimata maaga seotud toimingute läbiviimiseks vajalike
tööjõukulude katmiseks. Andmed eraldatud raha kohta on koondatud tabelisse 1.
Tabel 1. Maareformi tööjõukuludeks ORF-ist eraldatud raha aastatel 2015-2020
Maareformi Alates
tööjõu- 01.01.20 Raha kasutamise 2021. a
Vabariigi Valitsuse kuludeks muudetud eesmärk ja Jääk eeldatav Eeldatav jääk Kavandatav kasutus
korraldus eraldatud kasutus tähtaeg 31.12.20. kasutus 31.12.21. 2022.a
17.04.2015 korraldus 651 600 363 068 Maa riigi 223 458,01 137 058,01 86 400 6 peaspetsialisti ja 1
nr 165. Muudetud omandisse nõuniku tööjõukulud 5
28.09.2017 jätmine, kuu jooksul
korraldusega nr 265 - kaardimaterjalil
pikendati kasutamise KÜ
tähtaega, eraldati moodustamine.
lisaraha tähtajaga Tegevuste
31.12.2019. lõpule viimiseni
Muudetud 27.02.2020 299 100
korraldusega nr 68
tähtaega
02.03.2017 korraldus 318 000 x Maareformialan 56 056,8 25 689,96 30 366,84 1 töötaja 1 aasta
nr 65 e nõustamine. tööjõukulud
Tähtaeg puudub
27.02.2020 korraldus 592 467 x Riigivara 343 431,11 322 090,01 21 341,1 Tööjõukuludeks 29
nr 67 munitsipaliseeri teenistujale 1 kuu
mise ja jooksul (põhipalgad
maareformi osaliselt eelarvest ja
elluviimisega osaliselt ORF-ist)
seotud kulude
katteks. Tähtaeg
puudub
131 928,99
Et lahendada eraisikute pooleliolevad taotlused, viia lõpule riigi- ning munitsipaalmaade
reformitoimingud ja süsteemselt korraldada iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade
reformimine, on vajalik jätkata maareformi toimingute rahastamist Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist.
4.1. KOV-ide nõustamise töörühma kulud
Vabariigi Valitsuse 02.03.2017 korraldusega nr 65 eraldati Maa-ametile 318 000 eurot
tagastamatut toetust maareformialase nõustamise töörühma tööjõukuludeks. Kuivõrd
pikaajalise maareformialase töökogemusega ja vajalike teadmistega töötajate värbamine on
olnud kavandatust vähem edukas, on taotletud tööjõukuludest olnud võimalik väiksemale
arvule töötajatele maksta töötasu kavandatust pikema aja jooksul. Käesolevaks ajaks on
töörühm vähenenud ühe töötajani. Töökoht on viidud maareformi osakonna eramaade
büroosse, kuna täiendav nõustamine on eelkõige vajalik just eraisikutega seotud menetlustes.
5
2017. aastal eraldatud raha eeldatav jääk seisuga 31.12.2021 on 30 366 eurot. Sellest piisab
brutopalgaga 1900 eurot 1 töötaja tööjõukuludeks kuni 31.12.2021. Valla- ja linnavalitsuste
nõustamine maareformi toimingute läbiviimisel on väga vajalik ka edaspidi ning Maa-amet
vajab selle tegevuse jätkamiseks täiendavat rahastust 2023. ja 2024. aastal ühe töötaja kogu
põhipalga ulatuses (vt täpsemalt Tabel 2).
4.2. Riigi maareservi moodustamise tööjõukulud
ORF-ist on riigi maareservi moodustamiseks vajalikeks tööjõukuludeks 2015. ja 2017. aastal
eraldatud kokku 950 700 eurot. Vabariigi Valitsuse 27.02.2020 korraldusega nr 68 muudeti
selle raha kasutamise tähtaega. Koos Maa-ameti eelarve vahenditega on see võimaldanud
ajavahemikul 01.01.2015 – 31.08.2021 jätta riigi maareservi 17 339 katastriüksust.
Reformimata maade kohta kogutud andmete kohaselt on alates 1. jaanuarist 2022 vaja lõpule
viia veel vähemalt 3800 maaüksuse reservmaana riigi omandisse jätmine. Teiste seas viib
Maa-amet läbi ka nende maade riigi omandisse jätmise menetlused, mille puhul riigivara
volitatud asutuseks saab tulevikus Riigimetsa Majandamise Keskus. Alates 2020. aasta
novembrist on Maa-ameti esitatud käskkirja eelnõude alusel keskkonnaminister otsustanud 117
sellise katastriüksuse riigi omandisse jätmise (kokku 1846,61 ha). Töökorralduslikult on
otstarbekas, et maareformi praeguses seisus teeb Keskkonnaministeeriumi valitsemisele
minevate maade osas vajalikke reformitoiminguid üks asutus.
ORF-ist maa riigi omandisse jätmiseks eraldatud raha eeldatav jääk seisuga 31.12.2021 on
86 400 eurot. Selle rahaga on võimalik jätkata 2022. aastal töötasu maksmist riigimaade büroo
7 teenistujale 5 kuu jooksul, arvestades keskmise brutopalgaga 1800 eurot 6 peaspetsialistil ja
2100 eurot 1 nõunikul. Maa riigi omandisse jätmise toiminguid on vaja jätkata praeguse
teenistujate arvuga kuni 2022. aasta lõpuni. Peaaegu kõikide reservmaade riigi omandisse
jätmise menetlused on algatatud ja Maa-ameti poolsed eeltoimingud saavad 2021. aasta lõpuks
tehtud. Eelduslikult tehakse valla- või linnavalitsuste vajalikud toimingud 2022. aasta jooksul.
Sellest tulenevalt on võimalik maa riigi omandisse jätmise menetlustega tegelevaid töötajaid
Maa-ametis vähendada 1 nõuniku ja 3 peaspetsialistini. Ülejäänud peaspetsialistidel on
võimalik jätkata tööd teiste maareformi liikidega. Eelkõige on vaja läbi viia suurel hulgal
iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade reformitoiminguid, sh riigimaadega piirnevate
maaribade riigi kinnisasjadega liitmiseks.
Kuivõrd maade riigi omandisse jätmiseks vajalik tööjõukulu on alates 2015. aastast kaetud
ORF-ist ja Maa-ameti eelarve vahenditest selleks ei piisa, on vaja eelnimetatud 7 teenistuja
põhipalkade maksmiseks perioodil 01.06.2022 – 31.12.2024 vajalik raha eraldada Maa-ametile
ORF-ist. Tööde mahud, teenistujate arv ja tööjõukuludeks vajalikud summad on toodud
tabelis 2.
4.3. Teiste maareformi toimingute täiendav rahastamine
Seadusemuudatused (418 SE), mille jõustumine on kavandatud 2022. aasta jaanuariks, annavad
Maa-ametile võimaluse omal algatusel läbi viia nn ribade reformimiseks vajalikke toiminguid.
Seadusemuudatustega lisandub küll Maa-ametile täiendavaid ülesandeid, kuid maareformi
lõpuleviimise eesmärki silmas pidades on otstarbekas, et need toimingud on koondunud ühte
riigi ametiasutusse selle asemel, et nendega tegeleksid paljud riigivara valitsejad või volitatud
asutused. Senisest rohkemate toimingute Maa-ametisse koondamisega hoitakse tervikuna
kokku nii riigiasutuste, kohalike omavalitsuste kui ka maareformis osalevate eraisikute aega ja
raha.
6
Maa munitsipaalomandisse andmise ja riigi omandisse jätmise mahtude vähenemise tõttu on
Maa-ametil võimalik suunata vabanev tööjõud koos eelarves ette nähtud või ORF-ist eraldatud
tööjõukuludega tegema teisi maareformi toiminguid. Maa-amet kavatseb munitsipaalmaade
menetlusi läbi viivatele teenistujatele alates 2022. aasta algusest järk-järgult teha ettepanekuid
jätkata teenistust maareformi teistes valdkondades, st kas eraisikutega seotud menetluste
läbiviimisel või nn ribade reformimisel. Alates 2023. aasta algusest on võimalik ka osa
riigimaade menetlustega tegelevatest teenistujatest suunata maareformi teiste liikide
läbiviimisele. See eeldab inimeste nõusolekut ja valmidust teistsuguste tööülesannete
õppimiseks. Püsiva ja efektiivse töötempo säilitamiseks on kõige otstarbekam motiveerida
maareformi toiminguid praegu tegevaid, maareformi alaste teadmiste ja töökogemusega
teenistujaid jätkama tööd Maa-ametis kõikide maareformi toimingute lõpule viimiseni.
Maareformi osakonna teenistujate palkade maksmiseks on Maa-ameti 2021. aasta eelarves
kavandatud koos tööjõumaksudega igakuiselt 51 446,1 eurot ja aastas kokku 617 353,2 eurot.
Seega oleks igakuiselt võimalik Maa-ameti eelarvest maksta igale teenistujale (sh osakonna
juht, büroode juhid, nõunikud, peaspetsialistid, kokku 37 ametnikku või töötajat) brutopalka
keskmiselt 1068 eurot. Kui arvestada, et eelnimetatud 8 täielikult ORF-ist tasustatud töökoha
osas jätkub ka edaspidi ORF-ist rahastamine, on eelarve vahenditest võimalik 29 teenistujale
maksta 1325 euro suurust brutopalka.
Maa-ameti maareformi osakonna tööjõukuludest moodustab erinevate korraldustega ORF-ist
eraldatud raha väga olulise osa. ORF-ist kaetavate tööjõukulude osatähtsus on iga-aastaselt
kasvanud, arvestades maareformiga seotud tegevuste muudatusi ja lisanduvaid ülesandeid.
ORF-ist saadud lisarahastus on alates 2015. aastast andnud võimaluse maksta teenistujatele
konkurentsivõimelist palka ning säilitada Maa-ametis maareformi lõpule viimiseks vajalikke
töökohti. Koos lisarahastusega ORF-ist on maareformi osakonna teenistujate keskmine
brutopalk 2021. aastal 1677 eurot.
Maa-ameti teenistujate keskmine brutopalk ilma 3 tippjuhi palka arvestamata on 1723 eurot
ning poliitika rakendamise tööperes, kuhu kuuluvad ka maareformi osakonna teenistujad, on
keskmine põhipalk 1784 eurot.
Lisaks riigimaade vormistamiseks ja maareformialaseks nõustamiseks eraldatud raha
kasutamisele on Maa-amet 2020. ja 2021. aastal kasutanud maareformi osakonna teenistujatele
palkade maksmiseks Vabariigi Valitsuse 27.02.2020 korraldusega nr 67 maareformi
elluviimisega seotud tööjõukulude katteks eraldatud raha. Raha taotleti maareformi läbiviijatele
ja reformimata maaga seotud toiminguid tegevatele teenistujatele palga maksmiseks ning seda
on kasutatud sihtotstarbeliselt kahe aasta jooksul. Selle korraldusega eraldatud raha eeldatav
jääk 31.12.2021 seisuga on 21 341,1 eurot. Jääk on tekkinud eelkõige teenistujate liikumise,
osalise töökoormuse ja lapsehoolduspuhkuste tõttu. Maa-amet kavandab korraldusega nr 67
eraldatud raha kasutada veel ka 2022. aasta jaanuaris samal otstarbel ehk maareformi läbiviijate
tööjõukulude katmiseks.
Alates 01.02.2022 vajab Maa-amet kasutamiseks täiendavat lisaraha, et jätkata maareformiga
tegelevatele teenistujatele konkurentsivõimelise töötasu maksmist. Maareformi läbiviimise
eesmärgi täitmiseks peavad Keskkonnaministeerium ja Maa-amet oluliseks hoida spetsiifilistel
põhitegevuse ametikohtadel töötavaid inimesi. Maareformi spetsiifika tõttu on vajalik, et
valdkonna spetsialistid paikneksid võimalikult paljudes maakonnakeskustes. Kõikidesse
teenistujatesse tuleb suhtuda võrdselt ja sarnase töö tegemisel ei saa teha vahet teenistujate
regionaalsel paiknemisel.
7
Maareformi toimingute mahud ja keerukus toovad paratamatult kaasa tööjõukulude
suurenemise ja vajaduse maksta teenistujatele konkurentsivõimelist töötasu. Maareformi
osakonna teenistujatest 9 on juba praegu pensioniealised ja lähiaastatel on pensioniikka
jõudmas veel vähemalt 6 inimest. Paratamatult kaaluvad mitmed inimesed pensionile
siirdumist. Seepärast on otstarbekas ja vajalik neid kogemustega inimesi motiveerida tööd
jätkama kasvõi osalise koormusega selle asemel, et paariks aastaks uusi inimesi koolitada.
Samuti on vajalik motiveerida nooremaealisi töötajaid jätkama maareformi valdkonnas ja
vältida nende Maa-ametist lahkumist enne maareformi toimingute lõppu. Lisaks motiveerib
Maa-amet oma ametnikke ja töötajaid peresõbraliku tööandjana. Tänavu pälvis Maa-amet ka
kaugtöö tegija märgise, mis tunnustab ettevõtteid, kes pakuvad töötajatele kaugtöö võimalusi.
Maareformi osakonnas hindavad kodukontoris töötamise võimalust kõrgelt just vanemaealised
ja väikeste lastega teenistujad. Maa-ametis läbi viidud rahulolu-uuringu tulemused näitavad, et
ka teiste valdkondade inimesed peavad seda oluliseks.
Maa-amet soovib aastatel 2022–2024 maareformi toiminguid tegevatele peaspetsialistidele
maksta keskmiselt 1800 euro suurust, nõunikele 1800–2300 euro suurust ja maareformi
läbiviimise eest vastutavatele juhtidele 21003200 euro suurust brutotöötasu. Kavandatava
palgataseme saavutamiseks vajab Maa-amet igakuiselt 550 eurot lisarahastust iga vahetult
maareformi toiminguid läbi viiva teenistuja kohta (välja arvatud need teenistujad, kelle kogu
palk rahastatakse ORF-ist). Maareformi osakonna keskmiseks brutopalgaks kujuneb sel juhul
1875 eurot, mis peaks olema piisav, et säilitada niivõrd keerulise ning väikese perspektiiviga
töö jätkamiseks vajalik personal kolme aasta jooksul. Andmed kavandatavate maareformi
menetluste hulga ja menetluste läbiviimiseks vajaliku teenistujate koosseisu kohta ning
tööjõukuludeks vajalikud summad on koondatud Tabelisse 2.
Tabel 2. Menetluste mahud, teenistujate arv ja vajalik rahastus tööjõukuludeks
Menetluste
arv Kavandatavad menetlused
01.01.2021
Menetluse liik andmetel 2021.a 2022.a 2023.a 2024.a
Riigi- või Maa munitsipaalomandisse andmine 5262 3500 1500 300 100
munitsipaal- Maa riigi omandisse jätmine
maad reservmaana või muudel alustel, sh
Transpordiameti jt huviga maad 7044 1000 2000 2000 200
Maa erastamine, sh ostueesõigusega,
Eraisikutega hoonestusõiguse menetluses erastamine,
seotud vabade maade erastamine 1592 400 600 700 500
menetlused Hoonestusõiguse seadmine 1999 50 100 200 300
Kasutusvalduse seadmine 21 15 5 0 0
Ribade reformimine 7000 500 600 900 1200
Maareformi liik ja tegelikud menetluste arvud
Korteriomandi seadmine, tagastamine, maareformi liik selguvad järk-järgult. Maa tagastamisel ja
teadmata või mitu liiki koos korteriomandi seadmisel ei tee Maa-amet
1055 toiminguid
Menetlused KOKKU 24301 5465 4805 4100 2300
Teenistuskohtade arv Maa-ameti maareformi osakonnas x 37 37 37 37
Tööjõukuludeks ORF-ist vajalik raha aastate lõikes x x 372 833,70 493 722 493 722
sh riigimaad/alates 2023.a osaliselt ribade reformimine x x 138 081,60 207 122,40 207 122,40
sh KOV-ide nõustamine x x 0,00 30 506,40 30 506,40
sh maareformi toimingute lisarahastus x x 234 752,10 256 093,20 256 093,20
Maareformi toimingute rahavajadus ORF-ist KOKKU 1 360 277,7
8
Maareformi toiminguid tegevate teenistujate tööjõukuludeks aastatel 2022 - 2024 vajab
Maa-amet kokku 1 360 278 eurot. Juhul kui mõned teenistujad lahkuvad töölt ja neid ei ole
võimalik asendada, viiakse menetlusi läbi vastavalt pikema aja jooksul ning pikeneb ka vajadus
taotletud raha kasutamiseks. Seetõttu ei ole otstarbekas määrata raha kasutamise lõpp-tähtaega.
5. Maareformi järelmõjudega seotud toimingud
5.1. Riigimaale jäävate objektide likvideerimisega seotud toimingud
Maareformi lõpus jäetakse riigi omandisse järjest rohkem maaüksusi, millel paikneb teadmata
seisundis ja ebaselge õigusliku taustaga ehitisi (nii hooneid kui rajatisi). Tegemist on maaga,
mida ei soovi endale KOV-d ega ka teised riigimaa haldajad. Seetõttu on maa reservmaana riigi
omandisse jätmine ainus viis nende maade suhtes maareformi lõpule viimiseks. Valdavalt
paiknevad sellised maaüksused tiheasustusaladel ja lisanduvad Maa-ameti hallatavasse
maaportfelli. Sellised lagunenud ja kasutusest väljas objektid (ehitised, kasvuhoonete ja vanade
kaevude jäänused jne) on sageli ohtlikud, näiteks ümbruskonnas mängivatele lastele. Samuti
võivad sellised ümbrust ja maastikupilti kahjustavad objektid olla takistuseks piirkonna
arengule, kuna selliste objektide vahetusse lähedusse ei taheta uusi arendusi rajada. Seetõttu on
vajalik riigimaad kahjustavad objektid likvideerida, et riigimaad oleks võimalik käibesse
suunata.
Näide 1: Võru linnas kortermajade ja eramute vahel lagunenud ehitis
9
Näide 2. Narva-Jõesuu kuurortpiirkonnas paiknevad varemed
Maareformi tulemusel tulevad need ehitised ja muud objektid riigi kui maaomaniku vastutusele.
Vältimaks seda, et sellised objektid võiksid osutuda ohtlikuks ümbruskonna elanikele või
kahjustaksid muul viisil ümbruskonda, tuleb need kiiremas korras likvideerida.
Riigimaale jäävad ehitised on enamasti rajatud ebaseaduslikult. Maa-amet maaomaniku
esindajana on kohustatud tagama, et riigimaa vabastataks võimalikult kiiresti ehitistest ja
ebaseaduslikust kasutusest. Valduse vabastamise menetlus on aja- ja ressursimahukas, kuna iga
maaüksus tuleb kohapeal üle vaadata, ehitised-objektid rajanud isikud välja selgitada ja neile
võimaluse korral likvideerimise nõuded esitada. Sageli tuleb nõudeid esitada ja nende täitmist
kontrollida mitmel korral, enne kui riigimaa korrastatud saab. Maa-ameti riigimaa haldamise
osakond on oma põhitööülesannete täitmisel (müügi-, rendi- ja hoolduse ettevalmistus)
2020. ja 2021. aastal (16.09.21 seisuga) valduse vabastamise menetlust läbi viinud kokku
482 kinnisasjal, sh 223 põllumajandusmaal. Neist kolmandik on vabastatud esimesel
nõudmisel, ülejäänud kinnisasjade vabastamiseks on tulnud nõudeid korrata, mitmel korral
paikvaatlusi teha ning hüvitist määrata ja seda sisse nõuda. Kolme kinnisasja valduse
vabastamist on tulnud lahendada kohtus.
Maa-amet analüüsis 2020. aasta juunikuu seisuga juba riigi omandis olevaid ja maareformi
käigus veel maareservi lisanduvaid maaüksusi, millel kaardimaterjali alusel tehtud analüüsi
käigus tuvastati ehitiste olemasolu. Kokku võib maareformi lõpuks olla maareservis
hinnanguliselt 3650 maaüksust, millel paikneb kokku ligikaudu 6000 erinevat ehitist.
Ehitistega maaüksuste analüüs näitas, et 45%-l kinnisasjadest ei ole ehitised ohtlikud ega
kahjusta keskkonnapilti ja nende likvideerimine ei ole tõenäoliselt hädavajalik. Analüüsi
tulemuste alusel saab prognoosida, et hinnanguliselt 1200 ehitistega kinnisasjal tuleb läbi viia
valduse vabastamise, piiride korrastamise või muu menetlus. Lisaks tuleb valduse vabastamise
menetlus läbi viia hinnanguliselt 500-600 kinnisasjal, mida kasutatakse ebaseaduslikult muul
viisil, näiteks põllumajandus, aiamaad, sõidukite või muude esemete hoidmine, materjali ja
jäätmete ladustamine.
10
Analüüsi põhjal saab prognoosida, et hinnanguliselt 900 kinnisasjal paiknevate ehitiste jm
objektide omanikud on teadmata või ei ole võimelised ise neid riigimaalt likvideerima. Samuti
võivad objektid olla rajanud füüsilised isikud, kes on surnud, või juriidilised isikud, mida enam
ei eksisteeri. Sel juhul tuleb Maa-ametil korraldada ehitiste jm objektide likvideerimine ning
kanda sellega seotud kulud. Selleks tuleb Maa-ametil objektid kohapeal üle vaadata, hinnata
vajalike tööde ulatust, koostada hankedokumendid, eduka hanke korral kontrollida kohapeal
tööde teostamist, sh mitmel korral, kui esialgseks tähtajaks esineb töödes puudusi.
5.2. Maareformi käigus koormatud maa võõrandamine kasutusvaldajatele või
hoonestajatele
Maareformi käigus anti erastamise ja tagastamise nõueteta põllumajandusmaa
kasutusvaldusesse. Maareformi seaduse § 341 lõikega 2 sätestati kasutusvaldajale õigus
riigimaa teatud tingimustel välja osta või taotleda kasutusvalduse pikendamist veel 15 aastaks.
Aastatel 20222024 lõpeb 2008 kasutusvalduse lepingut. Kasutusvaldajal on enne lepingu
lõppemist õigus otsustada, kas ta soovib maa riigilt välja osta või kasutusvalduse lepingut
pikendada. Lisaks on kasutusvaldajatel õigus taotleda ka nende maaüksuste väljaostmist,
millele seatud kasutusvalduse tähtaeg ei ole veel möödumas, kuid lepingu sõlmimisest on
möödunud vähemalt kaks aastat. Aastatel 2020 ja 2021 (16.09.21 seisuga) on Maa-amet
kasutusvaldajatele võõrandanud kokku 548 kinnisasja ja pikendanud 262 kinnisasja
kasutusvalduse lepingud. Aastatel 2022 2024 tuleb Maa-ametil läbi viia hinnanguliselt
2400 kasutusvaldusesse antud kinnisasja võõrandamise või kasutusvalduse pikendamise
menetlus.
Maa, millel paiknevate ehitiste omanikel ei olnud soovinud või õigust maad omandada, jäeti
maareformi lõpule viimise eesmärgil riigi omandisse ja sellele seati ehitise omaniku kasuks
hoonestusõigus. Käesoleva aasta augustikuu seisuga oli riigi kinnisvararegistri andmetel 1814
maareformi käigus hoonestusõigusega koormatud riigi omandis olevat kinnisasja. Lähiaastatel
võib maareformi lõpule viimise tulemusel lisanduda veel kuni 1700 hoonestusõigusega
koormatud kinnisasja. Praegu on hoonestusõigusega maa võõrandamine ehitise omanikule
kulukas ja ajamahukas protsess, mistõttu ei ole hoonestajad olnud siiani huvitatud ehitiste aluse
maa välja ostmisest. Vabariigi Valitsuse algatatud maareformi seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu (418 SE) seadusena jõustumise korral on alates 2022. aastast
hoonestajatel õigus taotleda ehitisealuse maa väljaostmist soodustingimustel, ehk maa müüakse
otse hoonestajale (ilma enampakkumiseta) ja maa hinnaks on elamumaa puhul 2001. aasta maa
maksustamishind ja teise sihtotstarbega maadel maa harilik väärtus. Samas tuleb arvestada, et
maa maksustamishinna tõusmisel tõusevad hoonestusõiguse tasud, mistõttu võib eeldada, et
valdav osa ehitiste omanikest soovib maa omandada enne hoonestusõiguse tasu tõusmist või
vahetult pärast seda. Seega võib lähiaastatel Maa-ameti riigivara haldamise osakonna
praegustele ülesannetele lisanduda hinnanguliselt 1500 2000 kinnisasja hoonestajatele
võõrandamise menetlust.
6. Maareformi järelmõjude tõttu Maa-ametile tekkinud kulude katmine ORF-ist
6.1. Ehitiste ja muude objektide likvideerimise kulud
Maa-ameti haldamisel oleva maareservi hoidmise ja hooldamisega seotud kulud kaetakse
riigieelarvest. Eraldatud summast kulub iga-aastaselt suur osa (60-70%) tavapäraseks
korrashoiuks (niitmine, lume ja libeduse, jäätmete ja ohtlike puude likvideerimine), maareservi
mahu kasvamisel veelgi enam. Riigieelarve strateegias aastateks 2022-2024 on riigimaade
11
halduskuludeks (sh maamaksuks) Maa-ametile ette nähtud iga-aastaselt 1 816 000 eurot, millest
maamaksuks kulub hinnanguliselt 1 316 000 eurot. Riigimaa hooldustöid on sellel perioodil
võimalik kavandada kokku 500 000 euro ulatuses aastas. Tavapärasteks korrashoiu töödeks
kulub hinnanguliselt 250 000 eurot aastas. Seega on maareservi jäävaid ohtlike ehitistega
maaüksusi järgneval kolmel aastal võimalik korrastada hinnanguliselt 250 000 euro ulatuses
aastas.
Analüüsi tulemusi ja seni läbi viidud menetlusi arvestades saab prognoosida, et Maa-ametil
tuleb tellida ehitiste lammutustöid hinnanguliselt 800 kinnisasjal, millele võib lisanduda
ligikaudu 100 kinnisasja, millel valduse vabastamise menetlus ei anna vajalikku tulemust.
Arvestades aastatel 2019 2021 ohtlike või maastikupilti risustavate ehitiste likvideerimiseks
korraldatud hangete tulemusi, kulub ühelt maaüksuselt ehitiste likvideerimiseks keskmiselt
3300 eurot. Seega võib riigimaalt ehitiste likvideerimiseks kuluda kokku ligikaudu kolm
miljonit eurot. Kui arvestada, et eelarvega ettenähtud hoolduskuludest on Maa-ametil
2021. aastal võimalik korraldada ohtlike ehitiste likvideerimine 30 maaüksuselt kokku summas
100 000 eurot ja aastatel 2022 2024 kokku maksimaalselt 750 000 euro ulatuses, siis saab sel
perioodil korrastatud eeldatavalt 260 maaüksust. Ülejäänud 640 ohtlike või ümbruskonda
kahjustavate ehitistega maaüksuse korrastamiseks on vaja veel ligikaudu kaks miljonit eurot.
Kui riigieelarvest nähakse ka järgnevatel aastatel ette riigimaade hooldamise kulu samas mahus,
kuluks riigimaadelt ohtlike ehitiste likvideerimiseks hinnanguliselt kokku 8-9 aastat. Vältimaks
riigimaale jäävate ehitiste põhjustatud õnnetusi ja negatiivset mõju ümbruskonnale, tuleb
Maa-ametil panustada riigimaade korrastamisse palju suuremas mahus, kui seda võimaldavad
riigieelarve vahendid.
Maa-amet vajab aastatel 2022 2024 ehitiste likvideerimise tööde tellimiseks 500 000 eurot.
Sel juhul on Maa-ametil perioodil 2022 2024 lisaks eelarvevahenditest korrastatavale
260 maaüksusele võimalik likvideerida ohtlikud või ümbruskonda kahjustavad objektid veel
ligikaudu 150 maaüksuselt. Sel juhul võib jääda veel 490 korrastamist vajavat maaüksust,
millega Maa-ametil tuleb tegeleda järgnevatel aastatel. Maa-ametil on kavas esmajärjekorras
likvideerida sellised ehitised ja objektid, mis võivad põhjustada õnnetusi. Seejärel tegeletakse
vähemohtlike, aga siiski ümbruskonda kahjustavate ehitiste likvideerimisega. Maaüksuste
nimekiri, millel paiknevad ehitised on kavas perioodil 20222024 likvideerida, on toodud
tabelis Lisas 2.
6.2. Tööjõukulud maareformi järelmõjude likvideerimiseks
Maa-ametis teevad riigimaade korrastamisega seotud tegevusi riigimaa haldamise osakonna
neli peaspetsialisti ja üks nõunik, kes neid tegevusi koordineerib. Nende peaspetsialistide
põhitöö on riigimaadel üldhoolduse, jäätmete likvideerimise ja maaparandussüsteemide
korrastamisega seotud tegevused. Ehitiste ja muude riigimaal paiknevate objektide
likvideerimise ning riigimaa ebaseaduslikust valdusest vabastamise menetlused on ajamahukad
ning nende tööde maht kasvab lähiaastatel oluliselt. Seetõttu on Maa-ametil vaja tähtajaliselt
kolmeks aastaks juurde palgata riigimaadelt ehitiste ja muude objektide likvideerimiseks neli
peaspetsialisti kuupalgaga 1800 eurot (tööjõukulu nelja töökoha peale kolmel aastal kokku
346 809,60 eurot).
Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa võõrandamise või kasutusvalduse
pikendamise menetlustega tegeleb riigimaa haldamise osakonnas 5 teenistujat. Kokku on
aastatel 20202021 maa kasutajale müüdud või pikendatud kasutusvalduse lepingut keskmiselt
12
405 kinnisasja suhtes aastas. Prognoosi järgi tuleb aastatel 20222024 vastavad menetlused läbi
viia vähemalt 2400 kinnisasja suhtes, ehk 800 kinnisasja suhtes aastas. Seega tõuseb menetluste
arv kaks korda.
Maareformi käigus hoonestusõigusega koormatud kinnisasjade võõrandamisi on Maa-amet
viimastel aastatel läbi viinud vaid üksikute kinnisasjade suhtes. Kuigi hetkel ei ole võimalik
täpselt prognoosida, kui paljud hoonestajad lähiaastatel maa väljaostmist taotlevad, võib
prognoosi järgi hoonestusõigusega koormatud kinnisasjade võõrandamise menetluste arv
aastatel 20222024 ulatuda kuni 2000 kinnisasja menetluseni (~650 kinnisasja aastas).
Asutusesisese töökorralduse muutmisega on võimalik olemasolevast tööjõuressursist kaasata
nende menetlustega tegelemiseks riigimaa haldamise osakonnas kaks teenistujat, kes osaliselt
jäävad täitma ka osakonna teisi tööülesandeid. Arvestades prognoositavaid menetlusmahtusid,
on Maa-ametil vaja kolmeks aastaks juurde palgata maareformi käigus hoonestusõiguse ja
kasutusvaldusega koormatud maade võõrandamiseks või kasutusvalduse pikendamiseks kaks
peaspetsialisti kuupalgaga 1800 eurot (tööjõukulu kahe töökoha peale kolme aasta jooksul
kokku 173 404,80 eurot).
Kirjeldatud menetlusmahtude hüppelise tõusu tõttu tuleb nendesse menetlustesse kaasata ka
Maa-ameti riigimaa haldamise osakonna teisi teenistujaid, kes põhitööna tegelevad riigimaade
hooldamise, enampakkumisel müügi ja rendimenetlustega. Alates 2022. aastast tulevad Riigi
Tugiteenuste Keskusest Maa-ameti riigimaa haldamise osakonda üle ka teenistujad, kes
täidavad maareformi käigus sõlmitud järelmaksulepingute haldamise ja hüpoteegipidaja
ülesandeid ning kelle töökohad paiknevad Eesti erinevates piirkondades. Kuna nii riigimaa
korrastamisega kui ka hoonestusõiguse ja kasutusvaldusega koormatud kinnisasjadega seotud
menetlustes on oluline, et teenistujad saaksid võimalikult väikese ajakuluga teha paikvaatlusi,
notariaalseid toiminguid ja täita muid tööülesandeid Eesti erinevates piirkondades, tuleb
nendesse menetlustesse kaasata ka Riigi Tugiteenuste Keskusest tulevaid teenistujaid.
Maa-ameti olemasolevatest eelarvevahenditest on võimalik maksta riigimaa haldamise
osakonna teenistujatele (sh osakonna spetsialistid, nõunikud ja juhataja) keskmiselt
1566,67 euro suurust brutopalka. Maa-ameti poliitika rakendamise tööpere keskmine palk on
1784 eurot. Kuna toimingute mahu suurenemisel tuleb osakonna teenistujatel täita
lisaülesandeid, on vaja tõsta osakonna teenistujate töötasu sedavõrd, et see oleks asutuse
keskmise palgaga võrreldav ja pigem sellest veidi suurem, et motiveerida lisatöö tegemist
põhitööle lisaks. Taotletavat raha kavandatakse kasutada lisaraha maksmiseks teenistujatele
lisatööülesannete eest, mis on seotud maareformi järelmõjudega. Seega vajab Maa-amet
maareformi järelmõjudega seotud lisanduvate toimingute jaoks lisaraha keskmiselt 300 eurot
brutopalgana ühe teenistuskoha kohta, ehk lisatööjõukulu kolme aasta kohta kokku on
351 626,4 eurot.
Riigi omandisse jäetud maaüksustel paiknevate lagunenud ja ohtlike ehitiste likvideerimise
vajadus on tekkinud maareformi järelmõjuna. Maareformi kiirema läbiviimise eesmärgil
jäetakse sellised maaüksused riigi omandisse arvestusega, et riigi poolt ehitiste likvideerimine
ja valduse vabastamise nõudmine on arusaadavam ning juriidiliselt selgem, kui maa on sel
hetkel riigi omandis. Kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormatud kinnisasjade
võõrandamiste mahu hüppeline kasv lähiaastatel on tingitud otseselt maareformist. Seega on
põhjendatud maareformi tulemusel riigimaale jäänud ehitiste likvideerimise ja maareformi
käigus koormatud maa võõrandamise korraldamisega seotud kulude rahastamine
Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist.
13
Maareformi järelmõjudega seotud tegevuste tööjõukuludeks aastatel 2022 – 2024 vajab
Maa-amet kokku 871 840,8 eurot. Andmed taotletava raha kasutamise ja kavandatavate
menetluste mahtude kohta kolme aasta lõikes on esitatud järgnevas tabelis.
Tabel 3. Taotletava raha kasutamine ja menetluste mahud
Menetluste Maareformi ja selle järelmõjude vajalik lisatööjõukulu
maht aastastoiminguid tegevad teenistujad
täis-
Tegevused lisa- tööjõukulu
2020 2022 töökohale tööjõukulu
teenistujate arv bruto- perioodil
taandatuna aastas
kokku töötasu 2022-2024
2021 2024 teenistujate (maksudega)
kuus (maksudega)
arv
olemasolevad
5 1 1800 28 900,80 86 702,40
teenistujad
ehitiste likvideerimine 30 300
loodavad
4 4 7200 115 603,20 346 809,60
lisatöökohad
maareformi järelmõjuna olemasolevad
482 ~600 12 1,7 3050 48 970,80 146 912,40
maa valduse vabastamine teenistujad
Hoonestusõigusega või olemasolevad
7 1,3 2450 39 337,20 118 011,60
kasutusvalduses maa teenistujad
võõrandamine, 408 1450
loodavad
kasutusvalduse 2 2 3600 57 801,60 173 404,80
lisatöökohad
pikendamine
KOKKU 30 10 18 100 290 613,60 871 840,80
Maa-amet vajab maareformi järelmõjudega seotud tegevusteks kokku 1 371 841 eurot.
7. Kokkuvõte
Maareformi läbiviimiseks ja riigivara võõrandamise korraldamisega seotud maareformi
järelmõjude kõrvaldamise tööjõu- ning majanduskulude katmiseks taotleb
Keskkonnaministeerium Maa-ametile täiendavalt 2 732 119 eurot kasutamiseks kuni
rahastatavate tegevuste lõpule viimiseni.
Rahandusministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku eraldada Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist Maa-ametile tagastamatu toetusena 2 732 119 eurot maareformi
läbiviimisega ja riigivara võõrandamise korraldamisega seotud kulude katteks kuni
rahastatavate tegevuste lõpule viimiseni.
Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi jääk enne käesoleva korralduse vastuvõtmist on
…. miljonit eurot.
14
KORRALDUS
2021 nr
Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 2 alusel ja kooskõlas
Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3
alapunktidega 3 ja 7 eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist tagastamatu
toetusena Keskkonnaministeeriumi valitsemisalale keskkonna tulemusvaldkonna
keskkonnakaitse- ja kasutuse programmi rahastamiseks Maa-ametile 2 732 119 eurot (ilma
käibemaksuta) maareformi läbiviimisega ja riigivara võõrandamise korraldamisega seotud
kulude katteks.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 15.12.2021 nr 1.1-10.1/8974-1
[email protected]
Vabariigi Valitsuse korralduse „Raha eraldamine
Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“
eelnõu esitamine
Austatud härra riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks Vabariigi Valitsuse korralduse
„Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ eelnõu, millega
eraldatakse Keskkonnaministeeriumi taotlusel Maa-ametile raha maareformi läbiviimiseks ja
ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
/*Lisa(d):
1. Korralduse eelnõu ühel leheküljel;
2. Seletuskiri viieteistkümnel leheküljel;
3. Seletuskirja lisad 1 ja 2 kahes dokumendis;
4. Keskkonnaministeeriumi taotlus ühes dokumendis.
Annike Riibe 6113694
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Eelnõu
KORRALDUS 2021 nr
Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi
Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi
reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunktidega 7 ja 16 eraldada
Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena
Keskkonnaministeeriumi valitsemisalale keskkonna tulemusvaldkonna keskkonnakaitse- ja
kasutuse programmi rahastamiseks Maa-ametile 2 732 119 eurot (ilma käibemaksuta)
maareformi läbiviimiseks ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna ja tingimuste
loomiseks.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse korralduse „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Käesoleva korraldusega eraldatakse Keskkonnaministeeriumi taotlusel Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondi vahenditest Maa-ametile tagastamatu toetusena 2 732 119 eurot
maareformi läbiviimiseks ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna ja tingimuste
loomiseks.
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 1 kohaselt kasutatakse Vabariigi
Valitsuse omandireformi reservfondi laekuvat raha vara tagastamise, kompenseerimise ja
erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude
katteks ning § 7 lõike 11 punkti 2 alusel ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna
ja tingimuste loomiseks. Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud
“Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra”
(edaspidi kord) punkti 3 alapunkti 7 alusel võib omandireformi reservfondist vahendeid
eraldada maa tagastamise ja erastamise ning muude maareformi läbiviimisega seotud kulude
katteks ning alapunkti 16 alusel ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna ja
tingimuste loomiseks.
Järk-järgult on maareformi ülesanded ja pädevus koondatud ja üle antud Maa-ametile. Vabariigi
Valitsus võttis 29. aprillil 2021. a valitsuskabineti nõupidamisel teadmiseks keskkonnaministri
esitatud maareformi ülevaate ja hetkeseisu ning ülevaate maareformi järelmõjudest ja nendega
seotud kuludest. Valitsus otsustas, et Keskkonnaministeeriumil tuleb taotleda Vabariigi
Valitsuse omandireformi reservfondi (edaspidi ka ORF) vahendeid maareformi lõpule
viimiseks ja maareformist tulenevate probleemide ehk järelmõjude lahendamiseks.
2. Maareformi seis
Maa-amet on kuni 2018. aastani koostöös maavalitsustega kogunud valla- või linnavalitsustelt
(edaspidi ka omavalitsus või KOV) ülevaateid pooleliolevatest maareformi menetlustest. Exceli
tabelitesse kogutud andmete võrdlusel sai selgeks, et kogutud andmed ei ole piisava
usaldusväärsusega ja tihti puudus KOVidel ülevaade veel tegemata reformitoimingutest.
KOVide esitatud andmete alusel oli veel 2019. aastal teadmine, et reformimata on ca 15 000 - 16
000 maaüksust, mille asukohad kaardil ei olnud teada ja ka menetlusliikide osas olid andmed
puudulikud. Töö korraldamiseks tekkis Maa-ametil vajadus saada ülevaade reformimata maade
paiknemisest ja menetlusliikidest. Maa-ameti ja KOVide koostöös alustati 2019. aastal Maa-
ameti reformimata maade kaardirakendusse maareformi läbiviimiseks vajalike andmete
kogumist. Maaüksused piiritleti ja iga maaüksuse kohta märgiti olemasolevate andmete põhjal
maareformi liik. Reformimata maadest moodustati masskannetega kaardimaterjali alusel
katastriüksused. Nendel maaüksustel on kõige rohkem märgitud maareformi liigiks riba
erastamine, maa munitsipaalomandisse andmine või riigi omandisse jätmine maareservina.
Kaardirakendusse kogutud andmete alusel moodustati reformimata maast 2020. aasta jooksul
kokku ca 27 000 katastriüksust, mis on kaks korda rohkem kui varem KOVide esitatud andmete
1
kohaselt tulnuks moodustada. Seega tuleb maareformi toiminguid teha senisest teadmisest
oluliselt suuremas ulatuses ja 2021. aasta 1. septembri seisuga on vajalik reformida veel
vähemalt 20 138 maaüksust ligikaudu 17 200 hektari ulatuses.
Joonis 1. Reformimata maaüksuste arv ja pindala maareformi liikide lõikes reformimata maade
kaardirakenduse andmetel 01.09.2021
Menetluste arv ja liigid võivad muutuda seoses iga üksiku menetluse käigus ilmnevate
asjaoludega, erinevate isikute õiguste selgumise ning maaüksuste lõplike piiride määramisega.
Nii näiteks on juba praegu teada, et paljud riigi omandisse jäetavaks märgitud maaüksused tuleb
tegelikult anda munitsipaalomandisse ja vastupidi. Lisaks on reservmaana riigi omandisse
jäetavaks maaks märgitud riigimaadega piirnevaid iseseisva kasutusvõimaluseta maatükke, mis
liidetakse riigile kuuluva kinnisasjaga teistel alustel. Reformimata maatükkide koguarvud
omavalitsuste lõikes on toodud joonisel Lisas 1.
3. Maa-ameti toimingud maareformi läbiviimisel
3.1. Maade munitsipaalomandisse andmine ja riigi omandisse jätmine
Reformimata maade maakatastrisse kandmise järel on Maa-amet seadnud esikohale
munitsipaalmaade ja riigimaade vormistamise, mille mahud nii pindalaliselt kui ka maaüksuste
arvu poolest on suured.
Reformimata maade kaardirakenduse kaudu kogutud andmete alusel on Maa-amet koostanud
valla- ja linnavalitsustele nimekirjad nende riigi omandisse jäetavate ja munitsipaalomandisse
antavate maade kohta, kus menetlus ei sõltu eraisikute tegevusest. Nende nimekirjade alusel
tuleb valla- või linnavalitsusel teha omapoolsed maareformi toimingud ja võtta vastu otsused.
Vajadusel vaadatakse nimekirjad Maa-ameti ja omavalitsuse ametnike koostöös üle ja püütakse
leida otstarbekaim ning kõigile osapooltele sobivaim viis maareformi läbiviimiseks. Maade
reformimise seis KOVide lõikes on erinev. Enamasti tuleb üle vaadata sadu maaüksusi, mis on
väga ajamahukas. Maareformi edukus on otseselt sõltuv iga KOVi võimekusest maareformi
eeltoimingute tegemisel. Eelpool viidatud nimekirjade ja täiendavalt kogutud andmete alusel
otsustab Maa-amet maade munitsipaalomandisse andmise ja riigi omandisse jätmise, valla- või
2
linnavalitsus ei pea eraldi taotlust esitama kuid omavalitsusel tuleb Maa-ametile esitada
vajalikud õiendid ja otsused.
2020 ja 2021.a jooksul on munitsipaalomandisse antud 4872 maaüksust. Praeguste andmete
kohaselt on vajalik munitsipaalomandisse anda veel hinnanguliselt 2900 maaüksust. Seega
enamiku munitsipaalmaade menetlusi viib Maa-amet läbi juba käesoleva aasta lõpuks. Otsuseid
ei ole 2021. a jooksul võimalik teha nende omavalitsuste omandisse antavate maade osas, kus
valla- või linnavalitsus ei tee mõistliku aja jooksul omapoolseid maareformi toiminguid või ei
nõustu Maa-ameti kavandatava maareformi liigiga. Näiteks soovib omavalitsus saada
munitsipaalomandisse elamu- või tootmismaad, mis on välja selgitatud riigi omandisse jäetava
maana. Osade maade munitsipaalomandisse andmise vajadus selgub hiljem või sõltub vastava
maaüksusega puutumuses olevatest eraisikutega seotud menetlustest või maa riigi omandisse
jätmise menetluse läbiviimisest. Siiski vähenevad alates 2022. aastast maa
munitsipaalomandisse andmise mahud oluliselt ja iga-aastaselt viiakse läbi ehk vaid paarsada
menetlust.
2022. aasta lõpuks kavandab Maa-amet läbi viia nende reservmaade riigi omandisse jätmise,
kus menetlus ei sõltu eraisikutega seotud menetlustest. Probleemsed menetlused viiakse lõpule
eeldatavalt paari järgneva aasta jooksul. Lisaks selgub riigi omandisse jäetavaid maid ka hiljem,
näiteks kui maa ostueesõigusega erastamise menetlus lõpetatakse ehitise nõuetele mittevastava
seisukorra tõttu või muudel põhjustel.
3.2. Iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade reformimine
Maareformi käigus on reformitud kinnisasjade vahele tekkinud suurel hulgal iseseisva
kasutusvõimaluseta maatükke ja ribasid. Pärast reformimata maade katastrisse kandmist oli
selliseid maatükke ligikaudu 7000. Keskmiselt on läbi viidud 400 kuni 500 riba erastamise
menetlust aastas. Pideva katastriandmete täpsustamise ja veekogude kaldajoonte korrastamise
tulemusena muutub ka reformimata maaribade arv, sõltuvalt piirkonnast kas vähenemise või
suurenemisega. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb sellise maa reformimiseks moodustada
eraldiseisvad katastriüksused, kanda need kinnistusraamatusse eraldi registriossa ning sama
kinnistusavalduse alusel ühendada ajutiselt moodustatud kinnisasi piirneva kinnisasjaga ja
ajutise katastriüksuse jaoks avatud registriosa kohe ka sulgeda. Seejärel tuleb lõppeesmärgi
saavutamiseks teha veel maakorraldustoimingud katastriüksuste liitmiseks ja uus kanne
kinnistusraamatusse, et registriossa kanda katastriüksuste ühendamisel tekkinud katastriüksus.
Selline protsess on keeruline ja ressursimahukas. Tegemist on maareformi läbiviimisel
moodustatud kinnisasjade vahele jäänud enamasti väheväärtuslike maatükkidega. Maareformi
praeguses etapis ja Maa-ameti arendatavate tehniliste võimalustega saab ribade reformimist
lihtsustada, viies menetluse läbi maakorraldusseaduse kohaselt kinnisasjale juurdelõike
tegemisega. Sellisel juhul ei ole vaja reformimata maatükki enam kanda maakatastrisse ja
kinnistusraamatusse eraldi katastriüksusena, vaid muudetakse olemasoleva kinnisasja piire.
Riigikogus 24.11.2021 vastu võetud maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
(eelnõu 418 SE), mis jõustub 01.01.2022 ja mille üheks eesmärgiks on alates 2022. aasta
jaanuarist muuta iseseisva kasutusvõimaluseta maaüksuste ehk ribade reformimist. Kuigi
menetlus muutub maa omandaja jaoks lihtsamaks ja selgemaks, lisandub Maa-ametile
täiendavaid toiminguid, sh riigi või kohaliku omavalitsusüksuse omandis oleva maaga
piirnevate ribade osas. Otstarbekas on, et maakorralduse läbiviija riigi- või munitsipaalmaaga
piirneva reformimata maa puhul on Maa-amet, mitte eraldi iga riigivara valitseja või volitatud
asutus ning valla- või linnavalitsus. Eraomandis oleva maaga piirnevate ribade puhul on
maakorralduse läbiviijaks linna- või vallavalitsus, kuid Maa-ametil tuleb ka nende menetluste
3
puhul vastu võtta maakorralduse otsus, teatada maakorralduse osalisele ehk kinnisasja
omanikule omandatava maa eest tasumisele kuuluva hüvitise suurus, vajadusel sõlmida
järelmaksuleping ja teha hüpoteegi seadmise toimingud. Sõltumata sellest, kas kinnisasja
omanik on eraisik, riik või KOV, tuleb kõikide juurdelõigete tegemiseks vajalikud
katastritoimingud teha Maa-ametil, samuti edastada maakorralduses osalenud kinnisasjade
andmete muudatused kinnistusametile.
Pärast seadusemuudatuste jõustumist kavandab Maa-amet esmajärjekorras analüüsida
riigimaaga ja munitsipaalmaaga piirnevaid ribasid, selgitada välja riigi ja valla- või
linnavalitsuse huvi maa omandamiseks juhtudel, kus maareformi läbiviimiseks on ka teisi
võimalusi. Riigi- või munitsipaalmaaga piirnevate ribade osas viiakse vajalikud menetlused läbi
peamiselt Maa-ameti algatusel. Eraomandis olevate kinnisasjadega piirnevate ribade puhul
tuleb maakorraldustoimingud algatada valla- või linnavalitsustel. Seadusemuudatustest ja uuest
menetluskorrast tulenevalt vajavad valla- või linnavalitsused Maa-ameti poolset nõustamist.
Osa pooleliolevaid menetlusi viiakse lõpule seni kehtinud alustel, st maa erastamisena.
Kuivõrd iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade hulk on väga suur ning huvi selliste maade
omandamiseks on piirkonniti erinev, siis on läbi viidavate menetluste hulka ja mahtusid
keeruline prognoosida. Aastatel 2019 ja 2020 on läbi viidud vastavalt 405 ja 511 riba erastamise
menetlust. Arvestades uute regulatsioonide jõustumisega kaasnevat nn õpiperioodi ja e-katastri
arenduste tempot, prognoosib Maa-amet riigi- ja munitsipaalmaadega piirnevate ribade osas
enamiku vajalikke menetlusi läbi viia 3-4 aasta jooksul. Maa-ameti edukus maareformi
läbiviimisel sõltub ka selle maareformi liigi puhul KOV-ide võimekusest ja soovist koostööks.
Eriti oluline on see eraomandis olevate kinnisasjadega piirnevate maade puhul, kus suure osa
menetlusest peab läbi viima valla- või linnavalitsus ning piirneva kinnisasja omanik ei pruugi
olla riba omandamisest huvitatud või ei ole temaga võimalik kontakti saada. Keerukamaks
kujunevad ka need menetlused, kus sama maad soovib omandada mitu isikut.
3.3. Eraisikutega seotud menetluste läbiviimine
Alates 2018. aastast on Maa-amet erinevates eraisikutega seotud maareformi menetlustes
võtnud vastu üle 4000 otsuse ja sõlminud üle 3600 lepingu maa eraomandisse andmiseks või
hoonestusõiguse või kasutusvalduse alusel kasutusse andmiseks. Üle poole lepingutest on
sõlmitud iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade erastamiseks. Kinnisasjaga piirnevat maad
omandada soovivate isikute surve tõttu teevad KOV-id sisuliste maareformi menetluste
läbiviimiseks vajalikke eeltoiminguid oluliselt vähem kui peaks. See on tekitanud olukorra, kus
maareformi vigade parandamisega ehk ribade reformimisega tegeletakse rohkem kui sisulise
maareformi läbiviimisega.
Ribade reformimist reguleerivate seadusemuudatustega jagatakse eraisikutega seotud
menetlused kaheks osaks: sisulised maareformi seaduse alusel läbiviidavad menetlused ja
maareformi vigade parandamine, mis toimub eelkõige maakorraldusseaduse reeglite kohaselt.
Sellise jaotusega on võimalik Maa-ametis menetluste läbiviijatel spetsialiseeruda senisest
kitsamale valdkonnale ja seeläbi efektiivsemalt tegutseda. Üha enam on vajalik korraldada
KOV-ide nõustamist maa erastamise ja hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmise
menetluses KOV poolsete eeltoimingute läbiviimisel. Seetõttu kulub iga üksiku menetluse
läbiviimisele üha enam Maa-ameti tööaega jm ressursse.
Maa-amet kavandab edaspidi iga-aastaselt läbi viia 600 kuni 1000 eraisikutega seotud sisulist
maareformi menetlust: maa ostueesõigusega erastamine, hoonestusõiguse seadmine, vaba
põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmine, vaba põllu- või metsamaa erastamine.
4
Läbiviidavate menetluste hulk sõltub lisaks Maa-ameti võimalustele iga menetluse keerukusest,
valla- või linnavalitsuse võimekusest ja puudutatud isikute huvist.
4. Maareformi läbiviimise rahastamine ORF-ist
ORF-ist on Maa-ametile alates 2015. aastast eraldatud kolmel korral tagastamatut toetust
maareformi toimingute ja reformimata maaga seotud toimingute läbiviimiseks vajalike
tööjõukulude katmiseks. Andmed eraldatud raha kohta on koondatud tabelisse 1.
Tabel 1. Maareformi tööjõukuludeks ORF-ist eraldatud raha aastatel 2015-2020
Maareformi
tööjõu- Alates 2021. a
kuludeks 01.01.20 eeldatav
eraldatud muudetud Raha kasutamise toetuse Eeldatav
Vabariigi Valitsuse toetuse toetuse eesmärk ja Jääk summa toetuse summa Kavandatav kasutus
korraldus summa kasutus tähtaeg 31.12.20. kasutus jääk 31.12.21. 2022.a
17.04.2015 korraldus 651 600 363 068 Maa riigi 223 458,01 148 417,01 75 041 6 peaspetsialisti ja 1
nr 165. Muudetud omandisse nõuniku tööjõukulud 4
28.09.2017 jätmine, kuu jooksul
korraldusega nr 265 - kaardimaterjalil
pikendati kasutamise KÜ
tähtaega, eraldati moodustamine.
lisaraha tähtajaga Tegevuste
31.12.2019. lõpule viimiseni
Muudetud 27.02.2020 299 100
korraldusega nr 68
tähtaega
02.03.2017 korraldus 318 000 x Maareformialan 56 056,8 25 689,96 30 366,84 1 töötaja 1 aasta
nr 65 e nõustamine. tööjõukulud
Tähtaeg puudub
27.02.2020 korraldus 592 467 x Riigivara 343 431,11 321 702,11 21 729 Tööjõukuludeks 29
nr 67 munitsipaliseeri teenistujale 1 kuu
mise ja jooksul (põhipalgad
maareformi osaliselt eelarvest ja
elluviimisega osaliselt ORF-ist)
seotud kulude
katteks. Tähtaeg
puudub
127 136,84
Selleks, et lahendada eraisikute pooleliolevad taotlused, viia lõpule riigi- ning
munitsipaalmaade reformitoimingud ja süsteemselt korraldada iseseisva kasutusvõimaluseta
maaribade reformimine, on vajalik jätkata maareformi toimingute rahastamist Vabariigi
Valitsuse omandireformi reservfondist.
4.1. KOV-ide nõustamise töörühma kulud
Vabariigi Valitsuse 02.03.2017 korraldusega nr 65 eraldati Maa-ametile 318 000 eurot
tagastamatut toetust maareformialase nõustamise töörühma tööjõukuludeks. Kuivõrd
pikaajalise maareformialase töökogemusega ja vajalike teadmistega töötajate värbamine on
olnud kavandatust vähem edukas, siis on taotletud tööjõukuludest olnud võimalik väiksemale
arvule töötajatele maksta töötasu kavandatust pikema aja jooksul. Käesolevaks ajaks on
töörühm vähenenud ühe töötajani. Töökoht on viidud maareformi osakonna eramaade
büroosse, kuna eelkõige on täiendav nõustamine vajalik just eraisikutega seotud menetlustes.
2017. aastal eraldatud raha eeldatav jääk seisuga 31.12.2021 on 30 366 eurot. Sellest piisab
brutopalgaga 1900 eurot 1 töötaja tööjõukuludeks kuni 31.12.2022. Valla- ja linnavalitsuste
5
nõustamine maareformi toimingute läbiviimisel on väga vajalik ka edaspidi ning Maa-amet
vajab selle tegevuse jätkamiseks täiendavat rahastust 2023. ja 2024. aastal ühe töötaja kogu
põhipalga ulatuses (vt täpsemalt Tabel 2).
4.2. Riigi maareservi moodustamise tööjõukulud
ORF-ist on riigi maareservi moodustamiseks vajalikeks tööjõukuludeks 2015. ja 2017. aastal
eraldatud kokku 950 700 eurot. Vabariigi Valitsuse 27.02.2020 korraldusega nr 68 muudeti
selle raha kasutamise tähtaega. Koos Maa-ameti eelarve vahenditega on see võimaldanud
ajavahemikul 01.01.2015 – 31.08.2021 jätta riigi maareservi 17 339 katastriüksust.
Reformimata maade kohta kogutud andmete kohaselt on alates 1. jaanuarist 2022 vaja lõpule
viia veel vähemalt 3800 maaüksuse reservmaana riigi omandisse jätmine. Teiste seas viib Maa-
amet läbi ka nende maade riigi omandisse jätmise menetlused, mille puhul riigivara volitatud
asutuseks saab tulevikus Riigimetsa Majandamise Keskus. Alates 2020. a novembrist on Maa-
ameti esitatud käskkirja eelnõude alusel keskkonnaminister otsustanud 117 sellise
katastriüksuse riigi omandisse jätmise (kokku 1846,61 ha). Töökorralduslikult on otstarbekas,
et maareformi praeguses seisus teeb Keskkonnaministeeriumi valitsemisele minevate maade
osas vajalikke reformitoiminguid üks asutus.
ORF-ist maa riigi omandisse jätmiseks eraldatud raha eeldatav jääk seisuga 31.12.2021 on
75 041 eurot. Selle rahaga on võimalik jätkata 2022. aastal töötasu maksmist 7 riigimaade
büroo teenistujale 4 kuu jooksul, arvestades keskmise brutopalgaga 1800 eurot 6 peaspetsialistil
ja 2100 eurot 1 nõunikul. Vajalik on jätkata maa riigi omandisse jätmise toiminguid praeguse
teenistujate arvuga kuni 2022. aasta lõpuni. Peaaegu kõikide reservmaade riigi omandisse
jätmise menetlused on algatatud ja Maa-ameti poolsed eeltoimingud saavad 2021. aasta lõpuks
tehtud. Eelduslikult tehakse valla- või linnavalitsuste vajalikud toimingud 2022. aasta jooksul.
Sellest tulenevalt on võimalik maa riigi omandisse jätmise menetlustega tegelevaid töötajaid
Maa-ametis vähendada 1 nõuniku ja 3 peaspetsialistini. Ülejäänud peaspetsialistidel on
võimalik jätkata tööd teiste maareformi liikidega. Eelkõige on vajalik läbi viia suurel hulgal
iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade reformitoiminguid, sh riigimaadega piirnevate
maaribade riigi kinnisasjadega liitmiseks.
Kuivõrd maade riigi omandisse jätmiseks vajalik tööjõukulu on alates 2015. aastast kaetud
ORF-ist ja Maa-ameti eelarve vahenditest selleks ei piisa, siis on vaja eelnimetatud 7 teenistuja
põhipalkade maksmiseks 01.05.2022 – 31.12.2024 vajalik raha eraldada Maa-ametile ORF-ist.
Tööde mahud, teenistujate arv ja tööjõukuludeks vajalikud summad on toodud tabelis 2.
4.3. Teiste maareformi toimingute täiendav rahastamine
Seadusemuudatused (418 SE), mille jõustumine on kavandatud alates 2022. a jaanuarist,
annavad Maa-ametile võimaluse omal algatusel läbi viia nn ribade reformimiseks vajalikke
toiminguid. Seadusemuudatustega lisandub küll Maa-ametile täiendavaid ülesandeid, kuid
maareformi lõpuleviimise eesmärki silmas pidades on otstarbekas, et need toimingud on
koondunud ühte riigi ametiasutusse selle asemel, et nendega tegeleksid paljud riigivara
valitsejad või volitatud asutused. Senisest rohkemate toimingute Maa-ametisse koondamisega
hoitakse tervikuna kokku nii riigiasutuste, kohalike omavalitsuste kui ka maareformis osalevate
eraisikute aega ja raha.
Maa munitsipaalomandisse andmise ja riigi omandisse jätmise mahtude vähenemise tõttu on
Maa-ametil võimalik suunata vabanev tööjõud koos eelarves ette nähtud või ORF-ist eraldatud
tööjõukuludega tegema teisi maareformi toiminguid. Maa-amet kavandab alates 2022. aasta
algusest munitsipaalmaade menetlusi läbi viivatele teenistujatele järk-järgult teha ettepaneku
6
jätkata teenistust maareformi teistes valdkondades, st kas eraisikutega seotud menetluste
läbiviimisel või nn ribade reformimisel. Alates 2023. aasta algusest on võimalik ka osa
riigimaade menetlustega tegelevaid teenistujaid suunata maareformi teiste liikide läbiviimisele.
See eeldab inimeste nõusolekut ja valmidust teistsuguste tööülesannete õppimiseks. Püsiva ja
efektiivse töötempo säilitamiseks on kõige otstarbekam motiveerida maareformi toiminguid
praegu tegevaid, maareformi alaste teadmiste ja töökogemusega teenistujaid jätkama tööd Maa-
ametis kõikide maareformi toimingute lõpule viimiseni.
Maareformi toiminguid tegevate maareformi osakonna teenistujate palkade maksmiseks on
Maa-ameti eelarves 2021. aastal kavandatud koos tööjõumaksudega igakuiselt 51 446,1 eurot
ja aastas kokku 617 353,2 eurot. Seega igakuiselt oleks võimalik Maa-ameti eelarvest maksta
igale teenistujale (sh osakonna juht, büroode juhid, nõunikud, peaspetsialistid, kokku 37
ametnikku või töötajat) brutopalka keskmiselt 1068 eurot. Kui arvestada, et eelnimetatud 8
täielikult ORF-ist tasustatud töökoha osas jätkub ka edaspidi ORF-ist rahastamine, siis on
eelarve vahenditest võimalik 29 teenistujale maksta 1325 euro suurust brutopalka.
Maa-ameti maareformi osakonna tööjõukuludest moodustab erinevate korraldustega ORF-ist
eraldatud raha väga olulise osa. ORF-ist kaetavate tööjõukulude osatähtsus on iga-aastaselt
kasvanud, arvestades maareformiga seotud tegevuste muudatusi ja lisanduvaid ülesandeid.
ORF-ist saadud lisarahastus on alates 2015. aastast andnud võimaluse maksta teenistujatele
konkurentsivõimelist palka ning säilitada Maa-ametis otstarbeka arvu maareformi lõpule
viimiseks vajalikke töökohti. Koos ORF-ist rahastamisega on maareformi osakonna teenistujate
keskmine brutopalk 2021. aastal 1677 eurot.
Maa-ameti teenistujate keskmine brutopalk ilma 3 tippjuhi palka arvestamata on 1723 eurot
ning poliitika rakendamise tööperes, kuhu kuuluvad ka maareformi osakonna teenistujad, on
keskmine põhipalk 1784 eurot.
Lisaks riigimaade vormistamiseks ja maareformialaseks nõustamiseks eraldatud raha
kasutamisele on Maa-amet 2020. ja 2021. aastal kasutanud maareformi osakonna teenistujatele
palkade maksmiseks Vabariigi Valitsuse 27.02.2020 korraldusega nr 67 maareformi
elluviimisega seotud tööjõukulude katteks eraldatud raha. Raha taotleti maareformi läbiviijatele
ja reformimata maaga seotud toiminguid tegevatele teenistujatele palga maksmiseks ning seda
on kasutatud sihtotstarbeliselt kahe aasta jooksul. Selle korraldusega eraldatud raha eeldatav
jääk 31.12.2021 seisuga on 21 729 eurot. Jääk on tekkinud eelkõige teenistujate liikumise,
osalise töökoormuse ja lapsehoolduspuhkuste tõttu. Maa-amet kavandab korraldusega nr 67
eraldatud raha kasutada veel ka 2022. aasta jaanuaris samal otstarbel ehk maareformi läbiviijate
tööjõukulude katmiseks.
Alates 01.02.2022 kasutamiseks vajab Maa-amet täiendavat lisaraha, et jätkata maareformiga
tegelevatele teenistujatele konkurentsivõimelise töötasu maksmist. Maareformi läbiviimise
eesmärgi täitmiseks peavad Keskkonnaministeerium ja Maa-amet oluliseks hoida spetsiifilistel
põhitegevuse ametikohtadel töötavaid inimesi. Maareformi spetsiifika on loonud vajaduse, et
valdkonna spetsialistid paikneksid võimalikult paljudes maakonnakeskustes. Kõikidesse
teenistujatesse tuleb suhtuda võrdselt ja sarnase töö tegemisel ei saa teha vahet teenistujate
regionaalsel paiknemisel.
Maareformi toimingute mahud ja keerukus toovad paratamatult kaasa tööjõukulude
suurenemise ja vajaduse maksta teenistujatele konkurentsivõimelist töötasu. Maareformi
osakonna teenistujatest 9 on juba praegu pensioniealised ja lähiaastatel on pensioniikka
7
jõudmas veel vähemalt 6 inimest. Paratamatult kaaluvad mitmed inimesed pensionile
siirdumist. Seepärast on otstarbekas ja vajalik neid kogemustega inimesi motiveerida tööd
jätkama kasvõi osalise koormusega selle asemel, et paariks aastaks uusi inimesi koolitada.
Samuti on vajalik motiveerida nooremaealisi töötajaid jätkama maareformi valdkonnas ja
vältida nende Maa-ametist lahkumist ning huvitavamale, perspektiivikamale või rohkem
väljakutseid pakkuvale tööle minemist enne maareformi toimingute lõppu. Lisaks motiveerib
Maa-amet oma ametnikke ja töötajaid peresõbraliku tööandjana. Tänavu pälvis Maa-amet ka
kaugtöö tegija märgise, mis tunnustab ettevõtteid kes pakuvad töötajatele kaugtöö võimalusi.
Maareformi osakonnas hindavad kodukontoris töötamise võimalust kõrgelt just vanemaealised
ja väikeste lastega teenistujad. Maa-ametis läbi viidud rahulolu-uuringu tulemused näitavad, et
ka teiste valdkondade inimesed peavad seda oluliseks.
Maa-amet soovib aastatel 2022 – 2024 maareformi toiminguid tegevatele peaspetsialistidele
maksta keskmiselt 1800 euro suurust, nõunikele 1800 – 2300 euro suurust ja maareformi
läbiviimise eest vastutavatele juhtidele 2100 3200 euro suurust brutotöötasu. Kavandatava
palgataseme saavutamiseks vajab Maa-amet igakuiselt 550 eurot lisarahastust iga vahetult
maareformi toiminguid läbi viiva teenistuja kohta (välja arvatud need teenistujad, kelle kogu
palgatase palk rahastatakse ORF-ist). Maareformi osakonna kolme aasta keskmiseks
brutopalgaks kujuneb sel juhul 1875 eurot. Palkade soovitud tasemele viimine toimub järk-
järgult, st 2022. aastal võib tegelik palgakulu olla mõnevõrra väiksem ja 2024. aastal suurem.
Erinevused tulenevad teenistujate tööülesannetest. Lisaks muutuvad kolme aasta jooksul mitme
teenistuja tööülesanded, muudetakse ametijuhendeid ja sellega koos vaadatakse üle ka palgad.
Kavandatav peaks olema piisav, et säilitada niivõrd keerulise ning väikese perspektiiviga töö
jätkamiseks vajalik personal kolme aasta jooksul. Andmed kavandatavate maareformi
menetluste hulga ja menetluste läbiviimiseks vajaliku teenistujate koosseisu kohta ning
tööjõukuludeks vajalikud summad on koondatud Tabelisse 2.
Tabel 2. Menetluste mahud, teenistujate arv ja vajalik rahastus tööjõukuludeks
Menetluste
arv Kavandatavad menetlused
01.01.2021
Menetluse liik andmetel 2021.a 2022.a 2023.a 2024.a
Riigi- või Maa munitsipaalomandisse andmine 5262 3500 1500 300 100
munitsipaal- Maa riigi omandisse jätmine
maad reservmaana või muudel alustel, sh
Transpordiameti jt huviga maad 7044 1000 2000 2000 200
Maa erastamine, sh ostueesõigusega,
Eraisikutega hoonestusõiguse menetluses erastamine,
seotud vabade maade erastamine 1592 400 600 700 500
menetlused Hoonestusõiguse seadmine 1999 50 100 200 300
Kasutusvalduse seadmine 21 15 5 0 0
Ribade reformimine 7000 500 600 900 1200
Maareformi liik ja tegelikud menetluste arvud
Korteriomandi seadmine, tagastamine, maareformi liik selguvad järk-järgult. Maa tagastamisel ja
teadmata või mitu liiki koos korteriomandi seadmisel ei tee Maa-amet
1055 toiminguid
Menetlused KOKKU 24301 5465 4805 4100 2300
Teenistuskohtade arv Maa-ameti maareformi osakonnas x 37 37 37 37
Tööjõukuludeks ORF-ist vajalik raha aastate lõikes x x 372 833,70 493 722 493 722
sh riigimaad/alates 2023.a osaliselt ribade reformimine x x 138 081,60 207 122,40 207 122,40
sh KOV-ide nõustamine x x 0,00 30 506,40 30 506,40
sh maareformi toimingute lisarahastus x x 234 752,10 256 093,20 256 093,20
Maareformi toimingute rahavajadus ORF-ist KOKKU 1 360 277,7
8
Maareformi toiminguid tegevate teenistujate tööjõukuludeks aastatel 2022 - 2024 vajab
Maa-amet kokku 1 360 278 eurot. Juhul kui mõned teenistujad lahkuvad töölt ja neid ei ole
võimalik asendada, viiakse menetlusi läbi vastavalt pikema aja jooksul ning pikeneb ka vajadus
taotletud raha kasutamiseks. Seetõttu ei ole otstarbekas määrata raha kasutamise lõpp-tähtaega.
5. Maareformi järelmõjudega seotud toimingud
5.1. Riigimaale jäävate objektide likvideerimise ja valduse vabastamisega seotud
toimingud
Maareformi lõpus jäetakse riigi omandisse järjest rohkem maaüksusi, millel paikneb teadmata
seisundis ja ebaselge õigusliku taustaga ehitisi (nii hooneid kui rajatisi). Valdavalt paiknevad
sellised maaüksused tiheasustusaladel ja lisanduvad Maa-ameti hallatavasse maaportfelli.
Tegemist on maaga, mida ei soovi endale KOV-d ega ka teised riigimaa haldajad.
Eesti Vabariik tegi juba 2000-ndate aastate alguses põhimõttelise otsuse, et maareformi
läbiviimisel ei laiendata isikute ringi, kes võiksid maareformi käigus soodsalt maad omandada,
kuna see loob ühiskonnas põhjendamatult ebavõrdsust. Maareformi kiirema ja õiglase lõpule
viimise nimel otsustati, et taotlusteta maaüksused tuleb jätta riigi omandisse ja suunata
riigivarana erakäibesse avaliku enampakkumise teel. Seega on lagunenud, ebaseaduslike või
omanikuta ehitistega maaüksuste osas reservmaana riigi omandisse jätmine ainus viis
maareformi lõpule viimiseks. Koos maaga tulevad ehitised ja muud objektid riigi vastutusele ja
riik on kohustatud tagama maareformi tulemusel riigimaale jäävate objektide ohutuse või
likvideerimise.
Ümbrust ja maastikupilti kahjustavad objektid on oluliseks takistuseks piirkonna arengule, kuna
selliste objektidega alale ja selle lähedusse ei taheta uusi arendusi algatada. Lagunenud ja
kasutusest väljas objektid (ehitised, kasvuhoonete ja vanade kaevude jäänused jne) on sageli
ohtlikud, näiteks juhul, kui ümbruskonna lapsed juhtuvad uudishimust lagunenud ja
ebastabiilse ehitise lähedusse. Vältimaks selliste objektide kahjulikku mõju keskkonnale ja
võimalike ohtude realiseerumist tuleb need kiiremas korras likvideerida. Alles seejärel on
võimalik maaüksused käibesse suunata ja seeläbi luua ettevõtluse arendamiseks vajalik
keskkond. Eelöeldust tulenevalt toimub raha eraldamine erastamisest laekuva raha kasutamise
seaduse § 7 lõike 11 punktis 2 sätestatud sihtotstarbel st ettevõtluse arendamiseks ja selleks
vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks.
9
Näide 1: Võru linnas kortermajade ja eramute vahel lagunenud ehitis
Näide 2. Narva-Jõesuu kuurortpiirkonnas paiknevad varemed
Lisaks ebaseaduslikele ehitistele esineb riigi omandisse jäetud maal sageli ka muud omavolilist
kasutamist. Maa erakäibesse suunamiseks tuleb eelnevalt maa omavolilisest kasutusest
vabastada, kuna maa müümisel peab riik maaomanikuna andma ostjale maa valduse üle.
10
Valduse vabastamise menetlus on aja- ja ressursimahukas, kuna iga maaüksus tuleb kohapeal
üle vaadata, ehitised-objektid rajanud isikud välja selgitada ja neile võimaluse korral
likvideerimise nõuded esitada. Sageli tuleb nõudeid esitada ja nende täitmist kontrollida mitmel
korral, enne kui riigimaa korrastatud saab. Maa-ameti riigimaa haldamise osakond on oma
põhitööülesannete täitmisel (müügi-, rendi- ja hoolduse ettevalmistus) 2020. ja 2021. aastal
(16.09.21 seisuga) kokku valduse vabastamise menetlust läbi viinud 482 kinnisasjal, sh 223
põllumajandusmaal. Neist kolmandik on vabastatud esimesel nõudmisel, ülejäänud
kinnisasjade vabastamiseks on tulnud nõudeid korrata, mitmel korral paikvaatlusi teha ning
hüvitist määrata ja seda sisse nõuda. Kolme kinnisasja valduse vabastamist on tulnud
lahendada kohtus.
Maal asuvad varemed jm objektid vähendavad oluliselt riigivara väärtust ja sellise maa
müümisel ei saa tagada riigivaraseaduse §-s 4 sätestatud põhimõtet, et riigivaraga mis tahes
toiminguid või tehinguid tehes peab riigivara valitseja juhinduma põhimõttest suurendada kasu
ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada.
Maa-amet analüüsis 2020. aasta juunikuu seisuga juba riigi omandis olevaid ja maareformi
käigus veel maareservi lisanduvaid maaüksusi, millel kaardimaterjali alusel tehtud analüüsi
käigus tuvastati ehitiste olemasolu. Kokku võib maareformi lõpuks olla maareservis
hinnanguliselt 3650 maaüksust, millel paikneb kokku ligikaudu 6000 erinevat ehitist.
Analüüsi tulemuste alusel saab prognoosida, et hinnanguliselt 1200 ehitistega kinnisasjal tuleb
läbi viia valduse vabastamise, piiride korrastamise või muu menetlus. Lisaks tuleb valduse
vabastamise menetlus läbi viia hinnanguliselt 500-600 kinnisasjal, mida kasutatakse
ebaseaduslikult muul viisil, näiteks põllumajandus, aiamaad, sõidukite või muude esemete
hoidmine, materjali ja jäätmete ladustamine. Hinnanguliselt 900 kinnisasjal paiknevate ehitiste
jm objektide omanikud on teadmata või ei ole võimelised ise neid riigimaalt likvideerima.
Samuti võivad objektid olla rajanud füüsilised isikud, kes on surnud või juriidilised isikud,
mida enam ei eksisteeri. Sel juhul tuleb Maa-ametil korraldada ehitiste jm objektide
likvideerimine ning kanda sellega seotud kulud. Selleks tuleb Maa-ametil objektid kohapeal üle
vaadata, hinnata vajalike tööde ulatust, koostada hankedokumendid, eduka hanke korral
kontrollida kohapeal tööde teostamist, sh mitmel korral, kui esialgseks tähtajaks esineb töödes
puudusi.
5.2. Maareformi käigus koormatud maa võõrandamine kasutusvaldajatele või
hoonestajatele
Maareformi läbiviimisel otsustati anda erastamise ja tagastamise nõueteta põllumajandusmaa
pikaajaliselt kasutusvaldusesse, et soodustada põllumajanduslikku tootmist ja ettevõtlust.
Samas jäi põllumehele tootmiseks vajaliku maa riigilt välja ostmise või kasutusvalduse lepingu
pikendamise võimalus. Maa müümise või lepingu pikendamisega luuakse
põllumajandustootjale tingimused põllumajandusliku ettevõtluse jätkamiseks ja arendamiseks.
Aastatel 2022 2024 lõpeb 2008 kasutusvalduse lepingut. Kasutusvaldajal on enne lepingu
lõppemist õigus otsustada, kas ta soovib maa riigilt välja osta või kasutusvalduse lepingut
pikendada. Lisaks on kasutusvaldajatel õigus taotleda ka nende maaüksuste väljaostmist,
millele seatud kasutusvalduse tähtaeg ei ole veel möödumas, kuid lepingu sõlmimisest on
möödunud vähemalt kaks aastat. Aastatel 2020 ja 2021 (16.09.21 seisuga) on Maa-amet
kasutusvaldajatele võõrandanud kokku 548 kinnisasja ja pikendanud 262 kinnisasja
kasutusvalduse lepingud. Aastatel 2022 2024 tuleb Maa-ametil läbi viia hinnanguliselt 2400
kasutusvaldusesse antud kinnisasja võõrandamise või kasutusvalduse pikendamise menetlust.
11
Maa, millel paiknevate ehitiste omanikel ei olnud soovi või õigust maad omandada, jäeti
maareformi lõpule viimise eesmärgil riigi omandisse ja sellele seati ehitise omaniku kasuks
hoonestusõigus. Käesoleva aasta augustikuu seisuga oli riigi kinnisvararegistri andmetel 1814
kehtivat maareformi käigus hoonestusõigusega koormatud kinnisasja. Lähiaastatel võib
maareformi lõpule viimise tulemusel lisanduda veel kuni 1700 hoonestusõigusega koormatud
kinnisasja. Hoonestusõigusega maa võõrandamine ehitise omanikule on kulukas ja ajamahukas
protsess, mistõttu ei ole hoone omanikud olnud siiani huvitatud ehitiste aluse maa välja
ostmisest.
Maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (eelnõu 418 SE) jõustumisel on alates
2022. aastast hoone omanikel õigus taotleda ehitisealuse maa väljaostmist soodustingimustel,
ehk maa müüakse otse neile (ilma enampakkumiseta) ja maa hinnaks on hetkel kehtiv maa
maksustamishind. Hoonestusõigusega maa müümine ehitise omanikule soodustab maa
tsiviilkäivet ja avaldab positiivset mõju ettevõtluskeskkonna arengule.
Maa maksustamishinna tõusu tulemusel tõusevad hoonestusõiguse tasud, mistõttu võib eeldada,
et valdav osa ehitiste omanikest soovib maad omandada enne hoonestusõiguse tasu tõstmist või
vahetult pärast seda. Seega võib lähiaastatel lisanduda hinnanguliselt 1500 2000 kinnisasja
hoonestajatele võõrandamise menetlust.
6. Maareformi järelmõjude tõttu Maa-ametile tekkinud kulude katmine ORF-ist
6.1. Ehitiste ja muude objektide likvideerimise kulud
Maa-ameti haldamisel oleva maareservi hoidmise ja hooldamisega seotud kulud kaetakse
riigieelarvest. Iga-aastasest eelarvesummast kulub suur osa (60-70%) tavapäraseks
korrashoiuks (niitmine, lume ja libeduse, jäätmete ja ohtlike puude likvideerimine), maareservi
mahu kasvamisel veelgi enam. Riigieelarve strateegias aastateks 2022-2024 on Maa-ametile
riigimaade halduskuludeks (sh maamaksuks) ette nähtud iga-aastaselt 1 816 000 eurot, millest
maamaksuks kulub hinnanguliselt 1 316 000 eurot. Riigimaa hooldustöid on sellel perioodil
võimalik kavandada kokku 500 000 euro ulatuses aastas. Tavapärasteks korrashoiu töödeks
kulub hinnanguliselt 250 000 eurot aastas. Seega on võimalik korrastada maareservi jäävaid
ohtlike ehitistega maaüksusi järgneval kolmel aastal hinnanguliselt 250 000 euro ulatuses
aastas.
Analüüsi tulemusi ja seni läbi viidud menetlusi arvestades saab prognoosida, et Maa-ametil
tuleb tellida ehitiste lammutustöid hinnanguliselt 800 kinnisasjal, millele võib lisanduda
ligikaudu 100 kinnisasja, millel valduse vabastamise menetlus ei anna vajalikku tulemust.
Arvestades aastatel 2019 2021 ohtlike või maastikupilti risustavate ehitiste likvideerimiseks
korraldatud hangete tulemusi, kulub ühelt maaüksuselt ehitiste likvideerimiseks keskmiselt
3300 eurot. Seega võib riigimaalt ehitiste likvideerimiseks kuluda kokku ligikaudu kolm
miljonit eurot. Kui arvestada, et eelarvega ettenähtud hoolduskuludest on Maa-ametil 2021.
aastal võimalik korraldada ohtlike ehitiste likvideerimine 30 maaüksuselt kokku summas
100 000 eurot ja aastatel 2022 2024 kokku maksimaalselt 750 000 euro ulatuses, siis saab sel
perioodil korrastatud eeldatavalt 260 maaüksust. Ülejäänud 640 ohtlike või ümbruskonda
kahjustavate ehitistega maaüksuse korrastamiseks on vaja veel ligikaudu kaks miljonit eurot.
Kui riigieelarvest nähakse ka järgnevatel aastatel ette riigimaade hooldamise kulu samas mahus,
siis kuluks riigimaadelt ohtlike ehitiste likvideerimiseks hinnanguliselt kokku 8-9 aastat.
12
Vältimaks riigimaale jäävate ehitiste põhjustatud õnnetusi ja negatiivset mõju ümbruskonnale,
tuleb Maa-ametil panustada riigimaade korrastamisse palju suuremas mahus, kui seda
võimaldavad riigieelarve vahendid.
Maa-amet vajab aastatel 2022 2024 ehitiste likvideerimise tööde tellimiseks 500 000 eurot.
Sel juhul on Maa-ametil perioodil 2022 2024 lisaks eelarvevahenditest korrastatavale 260
maaüksusele võimalik likvideerida ohtlikud või ümbruskonda kahjustavad objektid veel
ligikaudu 150 maaüksuselt. Sel juhul võib jääda veel 490 korrastamist vajavat maaüksust,
millega Maa-ametil tuleb tegeleda järgnevatel aastatel. Maa-ametil on kavas esmajärjekorras
likvideerida sellised ehitised ja objektid, mis võivad põhjustada õnnetusi. Seejärel tegeletakse
vähem ohtlike aga siiski ümbruskonda kahjustavate ehitiste likvideerimisega. Maaüksuste
nimekiri, millel paiknevad ehitised on kavas perioodil 2022 2024 likvideerida, on toodud
tabelis Lisas 2.
6.2. Tööjõukulud maareformi järelmõjude likvideerimiseks
Maa-ametis teevad riigimaade korrastamisega seotud tegevusi riigimaa haldamise osakonna
neli peaspetsialisti ja üks nõunik, kes neid tegevusi koordineerib. Nende peaspetsialistide
põhitöö on riigimaadel üldhoolduse, jäätmete likvideerimise ja maaparandussüsteemide
korrastamisega seotud tegevused. Ehitiste ja muude riigimaal paiknevate objektide
likvideerimise ning riigimaa ebaseaduslikust valdusest vabastamise menetlused on ajamahukad
ning nende tööde maht kasvab lähiaastatel oluliselt. Seetõttu on Maa-ametil vaja tähtajaliselt
kolmeks aastaks juurde palgata riigimaadelt ehitiste ja muude objektide likvideerimiseks neli
peaspetsialisti kuupalgaga 1800 eurot (tööjõukulu nelja töökoha peale kolmel aastal kokku
346 809,60 eurot).
Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa võõrandamise või kasutusvalduse
pikendamise menetlustega tegeleb riigimaa haldamise osakonnas 5 teenistujat. Kokku on
aastatel 2020 2021 maa kasutajale müüdud või pikendatud kasutusvalduse lepingut
keskmiselt 405 kinnisasja osas aastas. Prognoosi järgi tuleb aastatel 2022 2024 vastavad
menetlused läbi viia vähemalt 2400 kinnisasja osas, ehk 800 kinnisasja osas aastas. Seega
tõuseb menetluste arv kaks korda.
Maareformi käigus hoonestusõigusega koormatud kinnisasjade võõrandamisi on Maa-amet
viimastel aastatel läbi viinud vaid üksikute kinnisasjade osas. Kuigi hetkel ei ole võimalik
täpselt prognoosida, kui paljud hoonestajad lähiaastatel maa välja ostmist taotlevad, võib
prognoosi järgi hoonestusõigusega koormatud kinnisasjade võõrandamise menetluste arv
aastatel 2022 2024 ulatuda kuni 2000 kinnisasjani (~650 kinnisasja aastas). Sisese
töökorralduse muutmisega on võimalik olemasolevast tööjõuressursist kaasata nende
menetlustega tegelemiseks riigimaa haldamise osakonnas kaks teenistujat, kes osaliselt jäävad
täitma ka teisi osakonna tööülesandeid. Arvestades prognoositavaid menetlusmahtusid on
Maa-ametil vaja kolmeks aastaks juurde palgata maareformi käigus hoonestusõiguse ja
kasutusvaldusega maade võõrandamiseks või kasutusvalduse pikendamiseks kaks
peaspetsialisti kuupalgaga 1800 eurot (tööjõukulu kahe töökoha peale kolme aasta jooksul
kokku 173 404,80 eurot).
Kirjeldatud menetlusmahtude hüppelise tõusu tõttu tuleb nendesse menetlustesse kaasata ka
teisi Maa-ameti riigimaa haldamise osakonna teenistujaid, kes põhitööna tegelevad riigimaade
hooldamise, enampakkumisel müügi ja rendimenetlustega. Alates 2022. aastast tulevad Riigi
Tugiteenuste Keskusest (edaspidi RTK) Maa-ameti riigimaa haldamise osakonda üle ka viis
13
teenistujat, kes põhiülesandena täidavad maareformi käigus sõlmitud järelmaksulepingute
haldamise ja hüpoteegipidaja ülesandeid ning kelle töökohad paiknevad Eesti erinevates
piirkondades. Kuna nii riigimaa korrastamise kui ka hoonestusõiguse ja kasutusvaldusega
koormatud kinnisasjadega seotud menetlustes on oluline, et teenistujad saaksid võimalikult
väikese ajakuluga teha paikvaatlusi, notariaalseid toiminguid ja täita muid tööülesandeid Eesti
erinevates piirkondades, siis tuleb nendesse menetlustesse kaasata ka RTK-st tulevaid
teenistujaid.
Olemasolevatest Maa-ameti eelarvevahenditest on võimalik maksta riigimaa haldamise
osakonna teenistujatele (sh osakonna spetsialistid, nõunikud ja juhataja) keskmiselt 1566,67
euro suurust brutopalka. Maa-ameti poliitika rakendamise tööpere keskmine palk on 1784
eurot. Kuna toimingute mahu suurenemisel tuleb osakonna teenistujatel täita lisaülesandeid, on
vaja tõsta osakonna teenistujate töötasu sedavõrd, et see oleks asutuse keskmise palgaga
võrreldav ja pigem sellest veidi suurem, et motiveerida lisatöö tegemist põhitööle lisaks.
Seetõttu on vajalik riigimaa haldamise osakonna palkasid tõsta selliselt, et kolme aasta
keskmiseks brutopalgaks kujuneb 1800 eurot ja osakonna valdkondade eest vastutavate juhtide
kolme aasta keskmiseks brutopalgaks 2440 eurot. Palkade soovitud tasemele viimine toimub
järk-järgult ehk 2022. aastal on palgatõus väiksem ja 2024. aastal sellevõrra suurem. Taotletavat
raha kavandatakse kasutada lisaraha maksmiseks teenistujatele lisatööülesannete eest, mis on
seotud maareformi järelmõjudega. Seega vajab Maa-amet maareformi järelmõjudega seotud
lisanduvate toimingute jaoks lisaraha keskmiselt 304 eurot brutopalgana ühe teenistuskoha
kohta, ehk lisatööjõukulu kolme aasta kohta kokku on 351 626,4 eurot.
Riigi omandisse jäetud maaüksustel paiknevate lagunenud ja ohtlike ehitiste likvideerimise
vajadus on tekkinud maareformi järelmõjuna. Maareformi kiirema läbiviimise eesmärgil
jäetakse sellised maaüksused riigi omandisse arvestusega, et riigi poolt ehitiste likvideerimine
ja valduse vabastamise nõudmine on arusaadavam ning juriidiliselt selgem, kui maa on sel
hetkel riigi omand. Kuna maa kasutusvaldajale või hoonestajale võõrandamise kohustus
tuleneb MaaRS § 341 lõikest 3 ja § 351 lõikest 3, siis on kasutusvalduse või hoonestusõigusega
koormatud kinnisasjade võõrandamiste mahu hüppeline kasv lähiaastatel tingitud otseselt
maareformist. Seega tuleb maareformi tulemusel riigimaale jäänud ehitiste likvideerimise ja
maareformi käigus koormatud maa võõrandamise korraldamisega seotud kulud rahastada
Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist.
Maareformi järelmõjudega seotud tegevuste tööjõukuludeks aastatel 2022 – 2024 vajab
Maa-amet kokku 871 840,8 eurot. Andmed taotletava raha kasutamise ja kavandatavate
menetluste mahtude kohta kolme aasta lõikes on esitatud järgnevas tabelis.
Tabel 3. Taotletava raha kasutamine ja menetluste mahud
Menetluste Maareformi ja selle järelmõjude vajalik lisatööjõukulu
maht aastastoiminguid tegevad teenistujad
täis-
Tegevused lisa- tööjõukulu
2020 2022 töökohale tööjõukulu
teenistujate arv bruto- perioodil
taandatuna aastas
kokku töötasu 2022-2024
2021 2024 teenistujate (maksudega)
kuus (maksudega)
arv
olemasolevad
5 1 1800 28 900,80 86 702,40
teenistujad
ehitiste likvideerimine 30 300
loodavad
4 4 7200 115 603,20 346 809,60
lisatöökohad
maareformi järelmõjuna olemasolevad
482 ~600 12 1,7 3050 48 970,80 146 912,40
maa valduse vabastamine teenistujad
14
Hoonestusõigusega või olemasolevad
7 1,3 2450 39 337,20 118 011,60
kasutusvalduses maa teenistujad
võõrandamine, 408 1450
loodavad
kasutusvalduse 2 2 3600 57 801,60 173 404,80
lisatöökohad
pikendamine
KOKKU 30 10 18 100 290 613,60 871 840,80
Maa-amet vajab maareformi järelmõjudega seotud tegevusteks kokku 1 371 841 eurot.
7. Kokkuvõte
Rahandusministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku eraldada Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist Maa-ametile tagastamatu toetusena 2 732 119 eurot maareformi
läbiviimise ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomisega seotud
kulude katteks kuni rahastatavate tegevuste lõpule viimiseni.
Riigiasutusele eraldatakse eelarve ainult põhikulude tegemiseks. Käibemaksu saab riigiasutus
lisada oma arvestusliku käibemaksu kontolt juurde.
Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi jääk enne käesoleva korralduse vastuvõtmist on
36,98 miljonit eurot.
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi
riigivara osakonna juhtivspetsialist Annike Riibe (tel 611 3694, e-post
[email protected]),
Maa-ameti maareformi osakonna juhataja Maire Salu (tel 665 0877; e-post
[email protected]), Maa-ameti riigimaa haldamise osakonna juhataja Tiina Vooro (tel
665 0762; e-post
[email protected]) .
Lisa 1 Reformimata maatükkide koguarvud omavalitsuste lõikes;
Lisa 2 Maaüksuste nimekiri, millel paiknevad ehitised on kavas likvideerida
perioodil 2022 2024.
15
Jrk nr Omavalitsus Asustusüksus Aadress Katastritunnus
1 Järva vald Käravete alevik Jõeääre 25501:001:0701
2 Valga vald Karula küla Adramaa 85501:001:0320
3 Antsla vald Antsla linn Metsa põik 6 14201:001:0322
4 Antsla vald Rimmi küla Hanimäe 14201:001:0205
5 Antsla vald Vaabina küla Lambahänna 14201:001:0678
6 Põhja-Pärnumaa vald Vändra alev J. V. Jannseni tn 7c 63801:001:0062
7 Pärnu linn Kihlepa küla Tiidu-Aadu 15905:002:0244
8 Pärnu linn Soomra küla Kasekese ühistu 3 62401:001:0031
9 Saarde vald Kilingi-Nõmme linn Raba tn 9a 71001:001:0158
10 Rõuge vald Matsi küla Ojaveere 69801:001:0650
11 Võru linn Kraavi tn 25a 91901:001:0613
12 Võru vald Juraski küla Männimetsa 87401:001:0346
13 Võru vald Kõo küla Kõonuka 91701:001:1420
14 Võru vald Liiva küla Võsuvahe 91701:001:1050
15 Kohtla-Järve linn Ahtme linnaosa Ahtme haljasala P6 32101:001:0251
16 Kohtla-Järve linn Järve linnaosa Ehitajate tn 130 32101:001:0114
17 Kohtla-Järve linn Järve linnaosa Käva haljasala P3 32101:001:0214
18 Kohtla-Järve linn Järve linnaosa Olevi tn 2 32214:003:0027
19 Kohtla-Järve linn Kukruse linnaosa Põhja haljasala P4 32101:001:0232
20 Mulgi vald Halliste alevik Jaama tn 13 48001:001:0392
21 Narva linn M. Gorbatši tn 12 51101:001:0635
22 Narva-Jõesuu linn Arumäe küla Kõrva 51401:001:0385
23 Narva-Jõesuu linn Narva-Jõesuu linn Aia tn 50 51401:001:0368
24 Narva-Jõesuu linn Tõrvajõe küla Männikalmu 51401:001:0400
25 Harku vald Harku alevik Aia tn 14 19801:001:3772
26 Harku vald Harku alevik Pikk tn 17 19801:001:4051
27 Harku vald Meriküla Laheääre tee 2 19801:001:4387
28 Harku vald Meriküla Tilgu tee 28a 19801:001:4385
29 Haapsalu linn Nõmme küla Tara tee 5a 18401:001:0210
30 Haapsalu linn Rohuküla Krahvi tee 12 18401:001:0139
31 Haapsalu linn Rohuküla Lubika 18401:001:0160
32 Haapsalu linn Rohuküla Randastri 18401:001:0216
33 Haapsalu linn Rohuküla Väriheina 18401:001:0380
34 Kehtna vald Hiie küla Uuemaa 29301:001:0339
35 Kehtna vald Järvakandi alev Mäe tn 3 29301:001:0299
36 Otepää vald Tõutsi küla Liiva 55701:001:0672
37 Tõrva vald Jõgeveste küla Vana-Turba 82401:001:0394
38 Kanepi vald Veski küla Tihase 28401:001:0321
39 Põlva vald Mammaste küla Tehnika tee 10 62201:001:1018
40 Viljandi vald Mustla alevik Kuressaare tn 40 89901:001:1165
41 Viljandi vald Mustla alevik Nurga 89901:001:1278
42 Tallinn Lasnamäe linnaosa Pallasti tn 6a 78401:101:2768
43 Tallinn Nõmme linnaosa Tammede pst 6a 78401:101:3304
44 Lüganuse vald Kiviõli linn Jaani tee 15 44201:001:0473
45 Lääne-Nigula vald Allikmaa küla Arusepa 44101:001:0288
46 Elva vald Koruste küla Retsnikutare 17101:001:0822
47 Elva vald Tilga küla Tammekivi 69403:001:0087
48 Tartu linn Tartu linn Vaksali tn 29a/2 79301:001:0632
49 Tartu linn Tartu linn Vaksali tn 29a/3 79301:001:0633
50 Tartu linn Tartu linn Vaksali tn 29a/4 79301:001:0634
51 Tartu vald Metsanuka küla Valeria 79401:002:0256
52 Anija vald Paasiku küla Ristiku 14001:001:0647
53 Anija vald Parila küla Kaasiku 14001:001:0707
54 Jõelähtme vald Saha küla Eedu 24504:003:0171
55 Kose vald Nõrava küla Kütke 33801:001:1305
56 Kose vald Oru küla Männisalu 33801:001:0862
57 Kose vald Viskla küla Kangro 33702:001:0195
58 Kuusalu vald Kiiu alevik Suure-Aia 35201:003:0464
59 Loksa linn Kalurite tn 6b 42401:001:0125
60 Lääne-Harju vald Karjaküla alevik Karjaküla põik 4 43101:001:0807
61 Lääne-Harju vald Klooga alevik Hahkkaruslase 29501:001:0661
62 Lääne-Harju vald Lemmaru küla Jõeääre 43101:001:0776
63 Lääne-Harju vald Paldiski linn Mereääre põik 1 58001:001:0228
64 Lääne-Harju vald Ämari alevik Kloostrimetsa 43101:001:0781
65 Saku vald Kiisa alevik Toominga tn 5 71801:001:1498
66 Viimsi vald Randvere küla Leete 89001:001:0347
67 Luunja vald Muri küla Raja 43201:001:2057
68 Nõo vald Illi küla Liivi vkt 3 52801:001:0926
69 Nõo vald Illi küla Liivi üldmaa 52801:001:0940
70 Alutaguse vald Kiikla küla Pargitaguse 13001:001:0053
71 Toila vald Kohtla-Nõmme alev Koma 80301:001:0128
72 Toila vald Kohtla-Nõmme alev Lubja tn 7 80301:001:0121
73 Saarde vald Ristiküla Pilve 75601:001:0838
74 Mulgi vald Mõisaküla linn Mäe tn 4 49001:001:0115
75 Elva vald Vahessaare küla Lindi 33101:001:0384
76 Väike-Maarja vald Pandivere küla Keskküla 92702:001:0274
77 Viljandi vald Leie küla Pihlaka tn 10/2 32802:003:0960
78 Narva linn Jalaka tn 22 51107:007:0062
79 Kohtla-Järve linn Ahtme linnaosa Ritsika vkt 7 32208:001:0012
80 Kohtla-Järve linn Järve linnaosa Niidu tn 15 32213:001:0013
81 Lüganuse vald Sonda alevik Sepa tn 28 75101:006:0135
82 Räpina vald Pääsna küla Jõeveere 70702:003:0110
83 Kohtla-Järve linn Järve linnaosa Niidu tn 19 32213:001:0044
84 Viljandi vald Lalsi küla Paali 32801:001:0322
85 Saarde vald Jäärja küla Männiku 71201:001:0054
86 Viimsi vald Tagaküla / Bakbyn Kivimäe 89001:001:0117
87 Järva vald Ahula küla Seiko 12901:001:0320
88 Järva vald Ammuta küla Lubjaahju 28801:001:0161
89 Järva vald Ervita küla Räägu 31401:001:0437
90 Järva vald Jalametsa küla Koidu 23401:001:0375
91 Järva vald Koeru alevik Lootuse 31401:001:0452
92 Järva vald Koigi küla Paekünka 25501:001:0418
93 Järva vald Koigi küla Teeserva 32501:001:0302
94 Järva vald Koigi küla Teeserva 32501:001:0309
95 Järva vald Koigi küla Varemiku 25501:001:0257
96 Järva vald Kuksema küla Kiviloo 25501:001:0193
97 Järva vald Laimetsa küla Trumbi 23401:001:0249
98 Järva vald Päinurme küla Madise 25501:001:0372
99 Järva vald Ramma küla Koolimaa 25701:001:0406
100 Järva vald Rava küla Kulli 25501:001:0279
101 Järva vald Rutikvere küla Toosinurga 25501:001:0005
102 Järva vald Sõrandu küla Metsatuka 25501:001:0259
103 Järva vald Tamsi küla Saareotsa 25501:001:0012
104 Järva vald Vao küla Reinuka 25501:001:0371
105 Järva vald Väike-Kareda küla Sokupõllu 25501:001:0370
106 Valga vald Hargla küla Köstri 77901:001:0160
107 Valga vald Hargla küla Teeääre 85501:001:0121
108 Valga vald Kalliküla Tarsi 85501:001:0169
109 Valga vald Kiviküla Väike-Antsi 94301:001:0090
110 Valga vald Koikküla Lauda 85501:001:0107
111 Valga vald Koikküla Sauniku 85501:001:0089
112 Valga vald Koikküla Tõlla 77901:001:0159
113 Valga vald Tsirgumäe küla Metsanurga 85501:001:0118
114 Valga vald Uniküla Pirita 94301:001:0093
115 Valga vald Vilaski küla Püsniku 82001:001:0176
116 Antsla vald Kõlbi küla Väike-Andre 14201:001:0290
117 Antsla vald Luhametsa küla Mõtuse 14301:001:0610
118 Antsla vald Taberlaane küla Ruusametsa 14201:001:0001
119 Antsla vald Urvaste küla Tiigi-Horma 14201:001:0182
120 Antsla vald Visela küla Laanetibu 14201:001:0129
121 Põhja-Pärnumaa vald Allikõnnu küla Liiva 92901:001:0318
122 Põhja-Pärnumaa vald Kaisma küla Tööstushoone 27601:003:0177
123 Põhja-Pärnumaa vald Kirikumõisa küla Raaga 63801:001:0131
124 Pärnu linn Ahaste küla Ahaste tee 22 62401:001:0019
125 Pärnu linn Ahaste küla Patarei 62401:001:0018
126 Pärnu linn Audru alevik Tulbi tn 9 62401:001:0094
127 Pärnu linn Kõima küla Kõrre 62401:001:0023
128 Pärnu linn Lavassaare alev Aiandi tn 5 39501:001:0141
129 Pärnu linn Lavassaare alev Soo 62401:001:0558
130 Pärnu linn Lavassaare alev Sooääre 62401:001:0574
131 Pärnu linn Lemmetsa küla Sanganurga 62401:001:0233
132 Pärnu linn Malda küla Käru 62401:001:0425
133 Pärnu linn Pärnu linn Looga tn 2 62501:001:0497
134 Pärnu linn Pärnu linn Lubja tn 68 62401:001:0517
135 Pärnu linn Soomra küla Jaanimäe 62401:001:0604
136 Pärnu linn Soomra küla Murrulaane 16001:001:0422
137 Pärnu linn Soomra küla Signaali ühistu 6 62401:001:0128
138 Saarde vald Allikukivi küla Alevi tee 1 71001:001:0146
139 Saarde vald Jaamaküla Jaamamäe 75601:001:0768
140 Saarde vald Kamali küla Angervaksa 71001:001:0171
141 Saarde vald Kilingi-Nõmme linn Aru tn 2 71201:001:0178
142 Saarde vald Leipste küla Lauavabriku 71001:001:0166
143 Saarde vald Saarde küla Männiku tee 4 71201:001:0095
144 Saarde vald Saarde küla Tankla tee 4a 71201:001:0110
145 Saarde vald Surju küla Säde 75601:001:0788
146 Saarde vald Tali küla Leesika 71201:001:0051
147 Saarde vald Veelikse küla Vaarika 71201:001:0059
148 Tori vald Tohera küla Heina 80801:001:0880
149 Rõuge vald Hansi küla Oru 69801:001:0282
150 Rõuge vald Hintsiko küla Taara 69801:001:0156
151 Rõuge vald Hüti küla Linnu 49301:001:0229
152 Rõuge vald Kangsti küla Kõrge-Kangsti 69801:001:0054
153 Rõuge vald Kuutsi küla Hämma 69801:001:0432
154 Rõuge vald Kõrgepalu küla Ede-Luteri 86501:001:0274
155 Rõuge vald Kõrgepalu küla Uue-Rahe 69801:001:0186
156 Rõuge vald Lüütsepa küla Mustapalu 69801:001:0417
157 Rõuge vald Misso alevik Teemeistri tn 4 69801:001:0103
158 Rõuge vald Misso alevik Tsiistre tee 8 69801:001:0175
159 Rõuge vald Mutemetsa küla Lõopõllu 86501:001:0218
160 Rõuge vald Sadramõtsa küla Piirikolga 69801:001:0154
161 Rõuge vald Saki küla Koorejaama 69701:001:0159
162 Rõuge vald Savimäe küla Hingemaa 69801:001:0269
163 Rõuge vald Savimäe küla Linnu 46801:004:0128
164 Rõuge vald Taudsa küla Ojaperve 69801:001:0251
165 Rõuge vald Tiitsa küla Valdase 49301:001:0222
166 Rõuge vald Varstu alevik Jaama 69801:001:0360
167 Rõuge vald Viru küla Metskonna 86501:001:0269
168 Setomaa vald Ermakova küla Kure 73201:001:0683
169 Setomaa vald Ermakova küla Lähkova 73201:001:0680
170 Setomaa vald Kremessova küla Hõbe 93401:001:0321
171 Setomaa vald Merekülä küla Timskisuu 46002:002:0316
172 Setomaa vald Podmotsa küla Ees-Oja 93401:001:0752
173 Setomaa vald Rokina küla Nurga 73201:001:0109
174 Setomaa vald Saabolda küla Sannasoo 93401:001:0708
175 Setomaa vald Samarina küla Lehe 93401:001:0234
176 Setomaa vald Seretsüvä küla Suurepõllu 73201:001:0243
177 Setomaa vald Tiklasõ küla Kõivosaare 73201:001:0643
178 Setomaa vald Tobrova küla Tamme 73201:001:0342
179 Setomaa vald Triginä küla Liivamäe 73201:001:0330
180 Setomaa vald Triginä küla Tamme 73201:001:0397
181 Setomaa vald Usinitsa küla Siku 46501:001:0282
182 Setomaa vald Usinitsa küla Ülesoo 73201:001:0692
183 Setomaa vald Vaaksaarõ küla Kõivu 73201:001:0671
184 Setomaa vald Vaartsi küla Väike-Luiga 93401:001:0713
185 Setomaa vald Varesmäe küla Sõmera 73201:001:0647
186 Setomaa vald Velna küla Saaremäe 73201:001:0509
187 Võru linn Luha tn 31 91901:001:0262
188 Võru linn Pikk tn 19e 91901:001:0269
189 Võru vald Haava-Tsäpsi küla Kuurmaa 91701:001:0420
190 Võru vald Jantra küla Tiigi 91701:001:0422
191 Võru vald Kahkva küla Kääro 91701:001:0418
192 Võru vald Keema küla Mäenõlva 76701:001:0311
193 Võru vald Lompka küla Ojaveere 91801:001:0278
194 Võru vald Meeliku küla Ületee 91701:001:0318
195 Võru vald Paidra küla Milli 38901:001:0470
196 Võru vald Saarde küla Kasvandu 91701:001:0658
197 Võru vald Suuremetsa küla Vareme 91701:001:0414
198 Kohtla-Järve linn Ahtme linnaosa Ahtme mnt 86c 32101:001:0152
199 Kohtla-Järve linn Ahtme linnaosa Tabori tn 11 32201:001:0697
200 Kohtla-Järve linn Ahtme linnaosa Tabori tn 12 32201:001:0698
201 Kohtla-Järve linn Ahtme linnaosa Tabori tn 13 32201:001:0699
202 Kohtla-Järve linn Ahtme linnaosa Tabori tn 5 32201:001:0701
203 Kohtla-Järve linn Järve linnaosa Kohtla-Järve tööstuspark32217:001:0062
3
204 Lääneranna vald Rabavere küla Pärttõnise 43001:001:0180
205 Lääneranna vald Virtsu alevik Laheääre tn 1a 43001:001:0011
206 Mulgi vald Kamara küla Kamarataga 48001:001:0281
207 Mulgi vald Laatre küla Kiviniidu 10501:001:0304
208 Narva linn Aku tn 41 51101:001:1078
209 Narva linn Aniliini tn 27 51101:001:0816
210 Narva linn Aniliini tn 8 51101:001:0822
211 Narva linn Hane tn 10 51101:001:1161
212 Narva linn Leevikese tn 23 51101:001:1162
213 Narva-Jõesuu linn Auvere küla Vanakivi 51401:001:0114
214 Narva-Jõesuu linn Mustanina küla Aiandi 85101:011:0077
215 Narva-Jõesuu linn Mustanina küla Laanelille 51401:001:0183
216 Narva-Jõesuu linn Narva-Jõesuu linn Vabaduse tn 37 51301:006:0138
217 Narva-Jõesuu linn Perjatsi küla Raba 51401:001:0169
218 Narva-Jõesuu linn Sõtke küla Sirgala mnt 25 51401:001:0108
219 Jõgeva vald Ehavere küla Sepa 57801:001:0527
220 Jõgeva vald Jõgeva linn Estakaadi tn 18a 24901:007:0033
221 Jõgeva vald Kivijärve küla Kivijärve park 24701:001:0101
222 Jõgeva vald Kudina küla Kaari 24701:001:0374
223 Põltsamaa vald Vägari küla Rassi tee 5a 57301:001:0476
224 Harku vald Laabi küla Tammi tee 8 19814:001:0246
225 Harku vald Suurupi küla Merekindluse mets 6 19801:001:1589
226 Harku vald Tutermaa küla Tutermaa tee 18 19801:001:3607
227 Harku vald Türisalu küla Koeti 19801:001:2842
228 Harku vald Türisalu küla Talvoja tee 11 19801:001:2836
229 Harku vald Türisalu küla Toomapõllu 19801:001:2837
230 Harku vald Vääna-Jõesuu küla Uuesauna 19801:001:0608
231 Paide linn Sargvere küla Puiestiku 56504:002:0321
232 Türi vald Kolu küla Põllumäe 83501:001:0162
233 Türi vald Lauri küla Kaalumaja 37501:003:0069
234 Türi vald Põikva küla Kärbi 83604:002:0356
235 Türi vald Türi linn Kaare tn 37a 83401:001:0235
236 Haapsalu linn Laheva küla Hundimetsa 67401:001:0784
237 Haapsalu linn Nõmme küla Kivinurga 18401:001:0026
238 Haapsalu linn Nõmme küla Vahi 18401:001:0147
239 Haapsalu linn Rohuküla Käopäka 18401:001:0162
240 Vormsi vald Kersleti küla Tomas-Siffersi 90701:001:0782
241 Kehtna vald Ahekõnnu küla Väike-Männi 29301:001:0090
242 Kehtna vald Eidapere alevik Naadi 29203:003:0158
243 Kehtna vald Lelle alevik Rohu tn 5 29301:001:0103
244 Kehtna vald Nadalama küla Laanemetsa 29201:001:0344
245 Kohila vald Kohila alev Haigru tn 6 31701:001:0679
246 Kohila vald Rabivere küla Iti 31701:006:0209
247 Märjamaa vald Araste küla Vana 50301:001:0061
248 Märjamaa vald Aravere küla Tärda 50301:001:0220
249 Märjamaa vald Kausi küla Saarepuu 88401:004:0236
250 Märjamaa vald Märjamaa alev Liiva tn 17 50401:001:1294
251 Märjamaa vald Naravere küla Vareme 50301:001:0041
252 Märjamaa vald Riidaku küla Lepikulauda 50301:001:0072
253 Märjamaa vald Riidaku küla Voimula 50301:001:0071
254 Märjamaa vald Ringuta küla Palu 50301:001:0240
255 Märjamaa vald Urevere küla Jõekäänu 42703:001:0121
256 Märjamaa vald Vana-Vigala küla Võsavahe 50301:001:0040
257 Rapla vald Iira küla Piiri 66801:001:0029
258 Rapla vald Järlepa küla Pärna põik 66801:001:0466
259 Rapla vald Järlepa küla Pärna põik 5 66801:001:0239
260 Rapla vald Lõpemetsa küla Vanavare 65401:002:0233
261 Rapla vald Pirgu küla Liivaõue 24001:001:0241
262 Rapla vald Vahastu küla Rätsepa 66801:001:0123
263 Rapla vald Valli küla Kaasiku 65401:001:0326
264 Otepää vald Vaardi küla Jumivare 60801:001:0405
265 Otepää vald Vaardi küla Vikihoidla 55701:001:0193
266 Tõrva vald Jõgeveste küla Ruusaserva 82401:001:0098
267 Tõrva vald Karjatnurme küla Jaagu 20301:001:0163
268 Tõrva vald Pilpa küla Põhjasõnni 20301:001:0264
269 Tõrva vald Riidaja küla Saekaatri 82401:001:0095
270 Tõrva vald Riidaja küla Tiigi 61301:001:0233
271 Tõrva vald Voorbahi küla Arra 82401:001:0122
272 Kanepi vald Kooraste küla Metsaääre 28401:001:0139
273 Põlva vald Akste küla Heina 11701:001:0156
274 Põlva vald Kanassaare küla Trohve 47302:002:0106
275 Põlva vald Kosova küla Korgi 62201:001:0694
276 Põlva vald Mustajõe küla Pärilaane 62201:001:0467
277 Räpina vald Leevi küla Posti tee 10 70801:001:0228
278 Räpina vald Võõpsu alevik Aia tn 13 70801:001:0233
279 Räpina vald Väike-Veerksu küla Valdikoja 87901:001:0278
280 Põhja-Sakala vald Paaksima küla Jakobi 61501:001:0079
281 Põhja-Sakala vald Paaksima küla Pammi 35701:001:0068
282 Viljandi vald Järtsaare küla Tuuleveski 32801:001:0376
283 Viljandi vald Kassi küla Viruse 57001:002:0126
284 Viljandi vald Marna küla Kärsaleo 62903:001:0156
285 Viljandi vald Odiste küla Maikellukese 32801:001:0428
286 Viljandi vald Oiu küla Pihlakobara 32802:001:0277
287 Viljandi vald Ramsi alevik Sauna tee 8 62903:003:0035
288 Viljandi vald Riuma küla Roobi 89901:001:0446
289 Viljandi vald Suislepa küla Kobrulehe 79701:001:0546
290 Tallinn Lasnamäe linnaosa Kantsi tn 8 78401:101:3203
291 Tallinn Lasnamäe linnaosa Tõivu tn 11 78401:101:2802
292 Tallinn Lasnamäe linnaosa Väike-Sõjamäe tn 28 78401:101:3205
293 Tallinn Nõmme linnaosa Trummi tn 28k 78401:101:3061
294 Tallinn Nõmme linnaosa Vääna tn 3a 78401:101:2771
295 Tallinn Pirita linnaosa Pärnamäe tee 30 78401:101:2493
296 Tallinn Põhja-Tallinna linnaosa Paljassaare tee 50 78401:101:3538
297 Tallinn Põhja-Tallinna linnaosa Paljassaare tee 69 78401:101:3124
298 Tallinn Põhja-Tallinna linnaosa Paljassaare tee 71 78401:101:2983
299 Tallinn Põhja-Tallinna linnaosa Pardiloigu tn 25 78401:101:2908
300 Lüganuse vald Kiviõli linn Heina tn 5a 30901:001:0181
301 Lüganuse vald Kiviõli linn Heina tn 9a 30901:001:0182
302 Lüganuse vald Maidla küla Mastialuse 44201:001:0428
303 Lüganuse vald Matka küla Sillaoru 43801:001:0306
304 Lüganuse vald Purtse küla Annemäe 43801:001:0374
305 Lüganuse vald Rebu küla Toodri 44201:001:0159
306 Lääne-Nigula vald Koluvere küla Mäe 44101:001:0192
307 Lääne-Nigula vald Palivere alevik Soo tn 6 43901:001:0009
308 Lääne-Nigula vald Päri küla Toome 44101:001:0240
309 Lääne-Nigula vald Suur-Nõmmküla / KlottorpKoovitaja 52001:001:1381
310 Lääne-Nigula vald Suur-Nõmmküla / KlottorpTikutaja 52001:001:1382
311 Lääne-Nigula vald Suur-Nõmmküla / KlottorpVihitaja 52001:001:1383
312 Lääne-Nigula vald Vanaküla Pollinurga 45201:001:0538
313 Saaremaa vald Kingli küla Karikakra 38601:001:0190
314 Saaremaa vald Kõljala küla Küüni 59201:001:0851
315 Saaremaa vald Sakla küla Meierei 71401:001:0503
316 Saaremaa vald Ulje küla Harjuste 43301:001:1174
317 Elva vald Noorma küla Kotre 66601:001:0052
318 Tartu vald Kaitsemõisa küla Võpsiku 77301:001:0389
319 Tartu vald Sortsi küla Tuuslari 77301:001:0393
320 Tartu vald Viidike küla Tagametsa 79601:001:0399
321 Anija vald Kehra linn Tselluloosi tn 7 14001:001:1111
322 Anija vald Rasivere küla Tondimündi 14002:003:0327
323 Anija vald Salumetsa küla Värava 14001:001:0702
324 Anija vald Vetla küla Liini 14101:001:0134
325 Jõelähtme vald Jägala küla Jõekääru 24505:002:0275
326 Jõelähtme vald Maardu küla Ritsu 24504:003:0146
327 Jõelähtme vald Võerdla küla Paju 24501:001:0303
328 Jõelähtme vald Ülgase küla Ääre 24501:001:0295
329 Keila linn Paldiski mnt 29a 29601:001:0326
330 Kiili vald Vaela küla Kangru tee 10 30401:001:2520
331 Kose vald Habaja alevik Sipametsa 33801:001:1017
332 Kose vald Kose alevik Ristipõllu 33801:001:0673
333 Kose vald Ravila alevik Loopealse 33801:001:0675
334 Kose vald Viskla küla Seitsme 33702:001:0184
335 Lääne-Harju vald Maeru küla Tamme 43101:001:0232
336 Lääne-Harju vald Nahkjala küla Naaskelnoka 29501:010:0775
337 Lääne-Harju vald Ohtu küla Punametsa 29501:011:0244
338 Lääne-Harju vald Paldiski linn Pangataguse 43101:001:0291
339 Lääne-Harju vald Valkse küla Evaldi tee 6 29501:007:1308
340 Maardu linn Kroodi tn 9 44601:001:0533
341 Maardu linn Paevälja tn 15 44601:001:0263
342 Maardu linn Salu tn 7 44604:001:0166
343 Maardu linn Vana-Narva mnt 25a 44601:001:0419
344 Rae vald Patika küla Piksepeni 65301:001:4515
345 Rae vald Vaida alevik Tuuliku tee 5a 65301:001:4496
346 Rae vald Vaidasoo küla Ojapõllu 65301:001:4765
347 Saku vald Kiisa alevik Viljandi mnt 29 71901:001:0025
348 Saku vald Männiku küla Liivaku tee 3 71801:001:2161
349 Saku vald Tänassilma küla Valdmäe tn 7 71801:001:2159
350 Saue vald Aila küla Kautjala 72701:001:2099
351 Saue vald Ellamaa küla Kustiserva 51801:001:0713
352 Saue vald Ellamaa küla Segametsa 72601:001:0909
353 Saue vald Hüüru küla Rombi 72601:001:0880
354 Saue vald Jaanika küla Männiriisika 51802:004:0075
355 Saue vald Maidla küla Taganurga 72701:001:2104
356 Saue vald Munalaskme küla Varsa 72601:001:0120
357 Saue vald Riisipere alevik Nissi tee 74 51801:001:0704
358 Rakvere vald Andja küla Aru-Põhja paekarjäär 77002:001:0270
359 Rakvere vald Andja küla Viinajõe 77001:001:0697
360 Rakvere vald Aresi küla Põlevkiviõli 77001:001:0753
361 Rakvere vald Aresi küla Vanamõisa 77001:001:0733
362 Rakvere vald Lasila küla Johannese 66201:001:0803
363 Rakvere vald Toomla küla Selli 77001:001:0779
364 Rakvere vald Ubja küla Jaaniku tee 21 66101:001:0114
365 Alutaguse vald Agusalu küla Kopra 22901:001:0613
366 Alutaguse vald Jaama küla Nugise 22901:001:0609
367 Alutaguse vald Jaama küla Orava 22901:001:0612
368 Alutaguse vald Jõuga küla Tootmise 22401:001:0232
369 Alutaguse vald Mäetaguse küla Kalda 49801:001:0734
370 Alutaguse vald Peressaare küla Kulli 81501:001:0214
371 Alutaguse vald Rajaküla Seli 49801:001:0673
372 Alutaguse vald Varesmetsa küla Rohuniidu 22401:003:0396
373 Sillamäe linn L. Tolstoi tn 20 73501:008:0031
374 Toila vald Kukruse küla Kalmumetsa 32001:001:0310
375 Toila vald Kukruse küla Torimi 32001:001:0339
376 Toila vald Kukruse küla Torimäe 32001:001:0338
377 Toila vald Peeri küla Meelinnu 32001:001:0324
378 Toila vald Päite küla Vinkli 80201:002:0464
379 Toila vald Roodu küla Tuhamäe AÜ 60 80301:001:0062
380 Toila vald Vaivina küla Vareme 80201:001:0672
381 Toila vald Voka küla Jaama 80201:001:0723
382 Kadrina vald Kiku küla Teeääre 27202:001:0208
383 Kadrina vald Ridaküla Jaguri 27202:001:0270
384 Kadrina vald Tirbiku küla Sillaotsa 27202:001:0210
385 Tapa vald Assamalla küla Munakivi tn 16b 78601:001:0419
386 Tapa vald Järsi küla Pimesiku 78601:001:0461
387 Tapa vald Kuie küla Putke 78601:001:0464
388 Tapa vald Kullenga küla Piigi 78601:001:0154
389 Tapa vald Põdrangu küla Pajustiku 78601:001:0463
390 Tapa vald Räsna küla Künka 79001:001:0609
391 Tapa vald Savalduma küla Kibuvitsa 78601:001:0414
392 Tapa vald Tamsalu linn Rahu põik 6 78601:001:0384
393 Tapa vald Tapa linn Karja tn 6 79201:001:0222
394 Tapa vald Vajangu küla Kaevumäe 78601:001:0428
395 Vinni vald Kaasiksaare küla Kukerpuu 38101:001:0673
396 Vinni vald Kulina küla Kuivatise 90001:001:0930
397 Vinni vald Küti küla Aravuse tee 12 90101:001:0015
398 Vinni vald Nõmmise küla Sirmiku 70201:001:0557
399 Vinni vald Paasvere küla Kastepiisa 90101:001:0195
400 Vinni vald Paasvere küla Tormi 38101:001:0666
401 Vinni vald Rahkla küla Vaarika 90101:001:0196
402 Vinni vald Rajaküla Kolgi 38101:001:0672
403 Vinni vald Rasivere küla Kalmuõue 90101:001:0014
404 Vinni vald Vana-Vinni küla Kuldnoka 90001:001:0934
405 Vinni vald Vassivere küla Puki 38101:001:0576
406 Viru-Nigula vald Kaliküla Lodjapuu 90201:001:0306
407 Viru-Nigula vald Linnuse küla Aiandi 90201:001:0485
408 Väike-Maarja vald Lammasküla Laasti 66001:001:0538
409 Väike-Maarja vald Piibe küla Kivirahnu 66001:001:0457
410 Väike-Maarja vald Pudivere küla Heki 92801:001:0166