dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruse nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ muutmise kooskõlastamine

Rahandusministeerium · 15. detsember 2021
Viit
1.1-11/8357-2
Registreeritud
15. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2021
Vastutaja
Kaupo Raag (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika, Riigivara osakond)

Failid

  • 📎1.1-118357-2 15.12.2021 Väljaminev kiri.asice442 KB

Sisu (failidest)

Teie 25.11.2021 nr 2-1/21-0378/7007, Majandus- ja /21-1432/-1K Kommunikatsiooniministeerium Meie 15.12.2021 nr 1.1-11/8357-2 [email protected] Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruse nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ muutmise kooskõlastamine Austatud minister Kooskõlastame majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruse nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ muutmise määruse eelnõu esimese kahe märkusega arvestamisel. 1. Eelnõuga vaadatakse üle kehtivad nõuded UPT juurdepääsupunktidele, et muuta postiteenus selle kasutajatele kättesaadavamaks ja mugavamaks. Senine postivõrku esikohale seadev regulatsioon asendatakse eelkõige teenuse kättesaadavust eesmärgistavate nõuetega, et postiteenus oleks võrdselt tagatud üle Eesti. Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks senised nõuded postkontorite ja kirjakastide paiknemisele ning asendatakse need UPT osutaja suhtes kehtiva nõudega tagada juurdepääs UPT-le erinevate juurdepääsupunktide, sh tellitava juurdepääsupunkti (nt postikuller) kaudu lähtudes postiteenuse kasutajate soovidest ja asukohast. Eelnõu eesmärk on arusaadav ja teatav paindlikkus on tervitatav. Samas tekib paindlikkuse tõstmisega küsimus, kuivõrd jääb postivõrgu, s.h postkontorite ja pakiautomaatide paiknemine üksnes postiteenuse osutaja otsustada ja kuivõrd on tal kohustus arvestada kohapealse teadmise või soovidega. Senised piirangud on välistanud postivõrgu korraldamise puhtalt äriloogika pinnalt, mis teatavasti on tarvilik meede eelkõige maapiirkonnas postiteenuse säilitamiseks. Piirangute eemaldamine ja paindlikkus toob kaasa vajaduse sätestada seaduses või vähemalt määruse tasemel kaitse- ja koostöömehhanismid kohaliku kogukonna kaasamiseks läbi KOV üksuse. Selliseid mehhanisme eelnõu (ega postiseadus) hetkel paraku ei sisalda, mistõttu kasvab üksnes UPT osutaja otsustuspädevus ja võimalus ka soovi korral otsust langetada postivõrgu ahendamise või ümberpaigutamise mõttes täiesti üle KOV pea. Oluline on tagada, et iga suurem otsustus postivõrgu korralduse osas on KOV-ga läbi arutatud ega piirduks vaid postiteenuse osutaja langetatud otsuse teavitamisega. Peame oluliseks, et teenuse kättesaadavus ei halveneks ning et elanikeni jõuaks muudatuste info mõistliku aja jooksul kirjalikult (vajalik arvestada sihtrühma infokanalite kasutamise harjumustega ja oskustega) enne lõppotsuste tegemist. Peame oluliseks, et määrus sätestaks postivõrgu ümberkorraldamise otsustes KOV kaasamise otsustusprotsessi Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 ühe tingimusena. See ei tähenda, et KOV peaks postiteenuse korraldamise osas omama vetoõigust, kuid kaasamine on kindlasti vajalik selgitamaks välja kogukonnale parima lahenduse postiteenuse osutamiseks antud piirkonnas. Kaasamise kohustus peaks tulenema postiteenuse osutajale õigusaktist, mitte jääma üksnes hea tahte avalduseks. Määratud peaks olema, milline (minimaalne) protseduur on piisav, et UPT osutamisel saaks lugeda kohalike kasutajate arvamuse selgitamise piisavaks. On see KOV kooskõlastuse küsimise kohustus, KOV arvamuse küsimise kohustus, senise kasutuse analüüs, elanike arvamuse küsitlus või midagi muud. Eelistatud võiks olla KOV kooskõlastuse või arvamuse küsimine UPT osutaja analüüsil (sh ka teiste piirkondade kasutajakogemus) põhinevale ettepanekule. Näiteks võiks eelnõus sisalduda säte, et UPT osutaja kooskõlastab postivõrguga seotud ümberkorraldamist või olulisel määral kättesaadavust mõjutavad otsused kohaliku omavalitsuse üksusega, keda otsustus puudutab. KOV seisukohtadega mittearvestamine peab olema põhjendatud. 2. Eelnõu kohaselt on kajastatud kehtiv miinimumnõue, mis vastab 6%-le nädala tundide arvust nagu kehtivas määruses, kuid on nõutud üksnes, et see lahtiolekuaeg tuleb tagada vähemalt kahel päeval nädalas, kuid kokku vähemalt kümme tundi nädalas. Selliselt on jäetud UPT osutajale suurem paindlikkus otsustamaks, millal postkontor või muu juurdepääsupunkt avatud peab olema, et UPT osutajal oleks võimalik näiteks koostöös kohalike omavalitsustega kokku leppida just kohalike kasutajate vajadustele kõige enam vastavad lahtiolekuajad. Taaskord on paindlik lähenemine siin tervitatav, kuid oluline on tagada, et sellesse protsessi KOV ka päriselt kaasatakse, mitte see ei jää UPT osutaja heaks tavaks. Asjaolu, et määrusega paindlikkus tõuseb, ei taga iseenesest, et lahtiolekuajad ka päriselt kogukonna vajadustega arvestavad hakkavad olema. KOV-i koostöö ja kaasamise ning elanike teavitamise tingimus peaks tulenema määrusest. Lisaks tuleb tagada, et tavapärastel argitundidel (8:00-17:00) tööl käival inimesel, kelle elukohast jääb juurdepääsupunkt kaugemale kui 5 km, oleks võimalus postiteenuseid kasutada (puudutab eelnõu punkti 8, millega lisatakse määrusesse § 52 lg 3). Mobiilse juurdepääsupunkti kättesaadavus peaks olema tagatud piisavalt paindlikult, see tähendab, et kliendile peab jääma paindlik võimalus mõistlikus ulatuses teenuse osutamise aeg ja koht teenuse osutajaga kokku leppida. Muud tähelepanekud ja märkused eelnõuga seoses: 1. Täiendavalt märgime, et teenuste kavandamisel on seos ka ruumilise planeerimise valdkonna, asustuse paiknemise ja suunamise ning tarbijate liikumisvõimalustega. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ elluviimisel maakonnaplaneeringute koostamise perioodil läbiviidud uuringuga analüüsiti mh nii teenuste ruumilise kättesaadavuse kriteeriumeid kui ka võimalusi ja vajadusi teenuste pakkumise ruumilise asukoha määratlemiseks maakonnaplaneeringutes, et suunata teenuste paiknemist ühtsetel alustel kogu riigis. Eesmärgiks seati ettevaatavalt kavandada teenuste võrgustikku selliselt, et teenuste kättesaadavus oleks valdavale osale Eesti elanikest piisavalt hästi kätte saadav muutuvate majanduslike võimaluste ja otstarbekuse piires. Ühena teenustest oli fookuses ka postiteenus. Uuringu alusel kavandati Eestit hõlmav neljaastmeline hierarhiline keskuste võrgustik, mille moodustavad: a. Maakondlik keskus, mis on maakonna olulisim töökohtade ja regionaalsete teenuste koondumise koht ja ühtlasi maakondliku tähtsusega toimepiirkonna keskus (elanike arv üldjuhul alates 15 000 elanikust) 2 b. Piirkondlik keskus on piirkonnas oluline töökohtade ja kohalike kvaliteetteenuste koondumise koht, mis võib olla ka piirkondliku tugitoimepiirkonna keskus (elanike arv vähemalt 4500) c. Kohalik keskus, kus on soovitavalt kättesaadavad kohalikud põhiteenused, mille kasutamine rahuldab elanike igapäevaelu põhivajadused (elanike arv alates 1500) d. Lähikeskus kohalike lihtteenustega, mis aitab parandada vältimatute ja sagedamini kasutatavate teenuste kättesaadavust suurematest keskustest eemal paiknevates piirkondades (elanike arvestuslik arv 500) Olemas on seda selgitav kaart (vajadusel RaM saab edastada). Keskuste hierarhia lähtub põhimõttest, et madalama tasandi keskustest kõrgemale liikudes lisandub teenuseid, mida on antud tasandil oluline pakkuda. Iga kõrgema astme keskus pakub ühtlasi ka madalama astme keskusele omaseid teenuseid. Keskused on ka olulised liikuvuse sõlmpunktid ühenduste tagamiseks teenuste ja töökohtadega, mis paiknevad teistes keskustes. Postiteenusena on uuringus käsitletud kirjakasti, pakiautomaati ja postkontorit (postipunkti). Alates kohalikest keskustest on kohaliku põhiteenusena toodud postkontor. Uuringus on nimetatud suundumust asendada iseseisvate üksustena tegutsevad postkontorid universaalse postiteenuse osutaja majanduslikel kaalutlustel postipunktidega. Käsitletud on võimalust, et väiksemad nõuded kliendibaasile võimaldavad lihtteenuste vormis (nt postipunkt) osutada kvaliteedi arvelt sama funktsiooni täitvaid kohalikke põhiteenuseid. Postipunktis on tagatud universaalsed postiteenused, kuid lisateenuste hulk on väiksem. Postipunkt võimaldab universaalse postiteenuse osutajal täita seadusest tulenevat kohustust võimalikult tõhusalt sõltumata elanike arvust ja teenusvajaduse mahust. Palume ka kohalike omavalitsustega koostöös maakonnaplaneeringutega määratud keskuste võrgustiku infot teenuste kättesaadavuse analüüsimisel arvestada. Loomulikult on asjakohane kaaluda samas ka ajas lisandunud uusi tehnilisi ja vahel mugavaimadki võimalusi, seoseid igapäevaste liikuvuslahendustega jmt. Teenuste kättesaadavust ja vajadust elujõulisuse hoidmiseks rohkem teenuse tagamisele tähelepanu pöörata on käsitletud ka 2018. aastal koostatud Eesti väikeasulate uuringus, mille alusandmed uuendatakse ja avaldatakse 2022. aasta jaanuari lõpuks. Kättesaadav siit eelmises versioonis koos veebirakendusega: https://planeerimine.ee/juhendid-ja- uuringud/vaikeasulate-uuring/ Uuringus on muuhulgas nimetatud, et vanusstruktuuris toimuvad muutused seavad kindlad nõudmised ka avalikele teenustele: lastele ja noortele orienteeritud teenuste kõrval on oluline ka vanemaealiste teenussüsteem, mis peaks olema läbimõeldud ja arvestama sihtrühma vajadustega. Uuringust joonistuvad välja nii kahanevad kui ka kasvava iseloomuga väikeasulad. Loodetavasti on sellest infost abi kohalike omavalitsustega temaatiliste arutelude läbiviimisel. 2. Postkontorite hoidmine kohtades, kus eriti keegi ei käi, pole tõepoolest mõistlik ja seal on asendamine sama piirkonna tarbijate jaoks automatiseeritud vahendi ehk pakiautomaadiga asjakohane. Seletuskirja järgi on selliseid automaate praegu maal võrreldes postkontorite võrguga veel väga vähe. Kuna ühe peamise riskina on toodud esile kommunikatsioonirisk (mis enamasti küll tähendab lihtsalt halbu otsuseid, mida on raske või peaaegu võimatu kommunikatsiooniga kaitsta), siis on oluline, et uus võimalus tarbijale tekiks enne või vähemalt samaaegselt postkontori sulgemisega. Välistada tuleb võimalus, et alles postkontorite sulgemise järel vabaneb ressurss, millega hakata pakiautomaatide paigaldamisele kunagi mõtlema (puudutab määruse § 5 ja § 6 kehtetuks 3 tunnistamist). Lisaks peame oluliseks nentida, et igas maakonnas peaks üks postkontor olema avatud kõigil tööpäevadel, soovitavalt ka laupäeval. Juhul kui postkontoreid asendatakse pakiautomaadiga, peaks pakiautomaat võimaldama ka kirjade ja pakkide väljasaatmist, mitte üksnes vastu võtmist. 3. Kui postkontorite puhul on argument, et nende lahtiolek nõuab töötaja pidevat kohalolekut, siis kirjakastide võrgu senisel kujul hoidmise osas sama argument ei ole nii veenev. Asendada kirjakastid tellitava kulleri võimalusega ei tundu kaugeltki sama suur kokkuhoid ega kasutaja seisukohast automaatselt samaväärne lahendus, kuna võrreldes kirja viimisega kirjakasti tuleb inimesel sel juhul ületada täiendav suhtlusbarjäär ning tal peab selleks kõigepealt üldse olema telefoni ja/või interneti kasutamise võimalus, mida teatud osal inimestest ei pruugi olla. Samas võib see lahendus osale tarbijatest olla mugavam kui minna ise mõne kilomeetri kaugusele kirjakasti juurde. Siin peaks igal juhtumil enne muudatust konsulteerima kohaliku omavalitsuse üksusega. 4. Eelnõu punktis 1 tuleks jälgida, et mõistet ei defineeritaks läbi mõiste enese („juurdepääsupunktiks on … liikuv/tellitav juurdepääsupunkt“ jne). Postiseaduse § 7 lõike 4 kohaselt on juurdepääsupunkt nii tegevuskoht kui vahend, seega tuleks eelnõu punktiga 1 muudetavas määruse §2 lõikes 21 defineerida juurdepääsupunktina „liikuv vahend (edaspidi liikuv juurdepääsupunkt)“, „automatiseeritud vahend (edaspidi automatiseeritud juurdepääsupunkt)“ ja „tellitav vahend (edaspidi tellitav juurdepääsupunkt)“. 5. Eelnõu punktiga 4 täiendatakse määruse § 2 lõigetega 6-8. Jääb selgusetuks kas postiteenuse kasutaja elu- või asukohast rääkides peetakse silmas vastavalt füüsilisest (elukoht) ja juriidilisest isikust (asukoht) kasutajaid? Kui nii, siis tuleks see ka eelnõus selgelt kirja panna. Kuidas suhestub sellesse sättesse eraisiku töökoht ehk kuidas koheldakse füüsilist isikut, kes elab juurdepääsupunktist kaugemal kui 5 km, kuid töötab juurdepääsupunkti lähedal? Kas tellitavat juurdepääsupunkti on võimalik tellida ainult koju või ka töö juurde? Määrusest peaks olema võimalik selgelt aru saada, kuhu on võimalik liikuvat juurdepääsupunkti tellida ja teenuse osutajal kohustus see punkt avada: kas vaid registreeritud elukohas, suvalises kokku lepitud kohas (nt tellija töökohal) või on teenusepakkujal kohustus punkt avada tellijast mitte kaugemal kui 5 km (nt lähimas asulas, millest tellija elab lähemal kui 5 km). Peame oluliseks, et isiku aja ja asukoha sooviga arvestatakse niipalju kui võimalik ja mobiilne juurdepääsupunkt pakub ka koduukse teenust kasutaja elukohas. 6. Eelnõu punktiga 4 määruse §-ile 2 lisatavas lõikes 8 viidatakse lisas kehtestatavatele täpsustatud nõuetele, kuid ühtki täpsustatud nõuet selles lisas ei sisaldu. Lisa dubleerib määruses või postiseaduses sisalduvat sõna-sõnalt. Samas puudub eelnõu lisast 1 nt mõõdik selle kohta, kui kiiresti peab tellitava juurdepääsupunkti tellija oma elu- või asukohas teenuse kätte saama. Seega võiks ökonoomsema normitehnika nimel lisast üldse loobuda. Teenuse kättesaadavuse tagamises peaks arvestama mõistliku kättesaadavuse ja aja printsiipi ühtviisi nii postkontorite, postipunktide, pakiautomaatide kui ka mobiilse juurdepääsupunkti tellimise puhul. 7. Kui määruse lisa on tingimata vajalik, siis juhime tähelepanu, et lisas 1 on protsentmõõdikutega veerud üsna sisutud, sest: a. 100% tähendab, et kõiki loetletud teenuseid tuleb osutada viiel tööpäeval viiest ning seda on lihtsam väljendada ühe lausega. Veerg tuleks kustutada. b. 6% tähendab, et minimaalne kättesaadavuse aeg ei saa olla 10 tundi, vaid 10,8 tundi ning 10 tunni korral jääb 6% lävend saavutamata (saavutatakse 5,95%). 4 Veerg tuleks kustutada, sest loogilisem on lähtuda 10 tunni nõudest, mis on toodud sama tabeli teises veerus. c. Näitajad ei ole samal skaalal, sest 100% puhul mõõdetakse teenuse osutamise päevade suhet tööpäevadesse (5), mitte nädalapäevadesse (7), aga 6% puhul mõõdetakse teenuse osutamise tundide suhet nädala tundidesse (168), mitte tööpäevade tundidesse (120) või nädala töötundidesse (50). 8. Kui määruse lisa on tingimata vajalik, siis tuleks selles kogumise ja kättetoimetamise read ühendada, sest tarbijal pole vahet, kas soovitud tööpäeval pole 5 km raadiuses üldse juurdepääsupunkti või pole avatud juurdepääsupunkti. Lihtsam oleks kirjutada, et kui 5 km raadiuses pole soovitud päeval avatud juurdepääsupunkti, siis osutatakse teenust kasutaja elu- või asukohas. 9. Eelnõu punktiga 5 muudetakse määruse § 3 lõike 3 sõnastust, kuid ebaselgeks jääb, kas liikuv juurdepääsupunkt peab olema nädalas vähemalt 10 tundi avatud ühes peatuskohas või kõigis peatuskohtades kokku. Teenuse kättesaadavus peatuskohas võib sellest sõltuvalt oluliselt erineda. Seletuskirja lk 3 on viide, et „Liikuva juurdepääsupunkti puhul arvestatakse lahtioleku ajana aega, mil liikuv juurdepääsupunkt on avatud teenuse osutamiseks graafiku alusel konkreetses kohas“, kuid määruse tekst ei ole selles osas üheselt selge. 10. Eelnõu punktiga 5 kaotatakse määruse §-ist 3 lõige 4, mis hetkel sisaldab postkontori varaseimat ja hiliseimat avamise kellaaega. Rahandusministeerium palub veelkord kaaluda, kas oleks siiski jätkuvalt mõistlik määratleda, millised tunnid ööpäevas (nt vahemik 8:00/9:00 – 19:00/20:00) lähevad avatud oleku ajaarvestusse, sest ebamõistlikud tunnid ei peaks sellesse arvestusse minema. 11. Seletuskirja lk 1 on eksitav väide „viimase kümne aasta jooksul [on] kirjade saatmine langenud aastas ligikaudu 4 korda (5,6 miljonilt 1,4 miljonile).“ Sõna „aastas“ tuleks sellest lausest eemaldada. Kohe järgnevas lõigus on kirjas, et „2020. aastast alates kiirenes postipakkide kasv veelgi“ – ilmselt on silmas peetud postipakkide koguse kasvu. 12. Seletuskirja lk 3 sisaldub lause „Kehtiva määruse § 2 on täiendatud lõigetega 6 ja 7, mis sätestavad, millistel juhtudel peab UPT osutaja tagama teenuse osutamise tellitava juurdepääsupunkti kaudu ilma selle võimaluse eest lisatasu rakendamata.“ Tegelikult ei puuduta nimetatud lõiked lisatasu teemat. Lisatasu rakendamise keeld hakkab sisalduma hoopis määruse § 52 lõikes 2 ning see ei ole seotud § 2 lisatavate lõigetega 6 ja 7. Sama lõigu lõpus on mõiste „juurdepääsupunkt“ asemel kasutatud ekslikult mõistet „teeninduspunkt“. Ka seletuskirja lk 4 on kirjas, et kui „juurdepääsupunkt asub kaugemal kui 5 km, on tal [postiteenuse kasutajal] eelnõu § 2 lõike 6 kohaselt võimalik tellida ilma lisatasuta tellitav juurdepääsupunkt“. Tegelikult ei puuduta nimetatud lõige lisatasu teemat (seda reguleerib hoopis lisatav määruse § 52 lõige 2). 13. Seletuskirja lk 3 sisaldub eksitav viide, mille kohaselt „ajal, mil postkontor või liikuv juurdepääsupunkt on suletud, tuleb juurdepääs nende juurdepääsupunktide kaudu osutatavatele UPT hulka kuuluvatele postiteenustele tagada tellitava juurdepääsupunkti ja automatiseeritud vahendi kaudu.“ Sõna „ajal“ asemel on ilmselt mõeldud „tööpäeval“ – kooskõlas eelnõu punktiga 4 määruse §-ile 2 lisatava lõike 7 sõnastusega „Kui universaalset postiteenust osutav juurdepääsupunkt, mis asub postiteenuse kasutaja elu- või asukohast mitte kaugemal kui 5 kilomeetrit, ei ole avatud tööpäeval, mil postiteenuse kasutaja soovib universaalset postiteenust kasutada“. Vahe on oluline – kui nt postkontor on avatud teisipäeval kell 10-15, siis kas kasutaja peab saama kell 16 endale tellida tasuta tellitava juurdepääsupunkti või mitte. 5 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus Jaak Aab rahandusminister riigihalduse minister Kaupo Raag 6113538 [email protected] 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →