Teie 25.11.2021 nr 2-1/21-0378/7007,
Majandus- ja /21-1432/-1K
Kommunikatsiooniministeerium Meie 15.12.2021 nr 1.1-11/8357-2
[email protected]
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruse nr 67 „Nõuded
universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende
paiknemisele“ muutmise kooskõlastamine
Austatud minister
Kooskõlastame majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruse nr 67
„Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja
nende paiknemisele“ muutmise määruse eelnõu esimese kahe märkusega arvestamisel.
1. Eelnõuga vaadatakse üle kehtivad nõuded UPT juurdepääsupunktidele, et muuta
postiteenus selle kasutajatele kättesaadavamaks ja mugavamaks. Senine postivõrku
esikohale seadev regulatsioon asendatakse eelkõige teenuse kättesaadavust
eesmärgistavate nõuetega, et postiteenus oleks võrdselt tagatud üle Eesti. Eelnõu kohaselt
tunnistatakse kehtetuks senised nõuded postkontorite ja kirjakastide paiknemisele ning
asendatakse need UPT osutaja suhtes kehtiva nõudega tagada juurdepääs UPT-le
erinevate juurdepääsupunktide, sh tellitava juurdepääsupunkti (nt postikuller) kaudu
lähtudes postiteenuse kasutajate soovidest ja asukohast.
Eelnõu eesmärk on arusaadav ja teatav paindlikkus on tervitatav. Samas tekib
paindlikkuse tõstmisega küsimus, kuivõrd jääb postivõrgu, s.h postkontorite ja
pakiautomaatide paiknemine üksnes postiteenuse osutaja otsustada ja kuivõrd on tal
kohustus arvestada kohapealse teadmise või soovidega. Senised piirangud on välistanud
postivõrgu korraldamise puhtalt äriloogika pinnalt, mis teatavasti on tarvilik meede
eelkõige maapiirkonnas postiteenuse säilitamiseks. Piirangute eemaldamine ja
paindlikkus toob kaasa vajaduse sätestada seaduses või vähemalt määruse tasemel kaitse-
ja koostöömehhanismid kohaliku kogukonna kaasamiseks läbi KOV üksuse. Selliseid
mehhanisme eelnõu (ega postiseadus) hetkel paraku ei sisalda, mistõttu kasvab üksnes
UPT osutaja otsustuspädevus ja võimalus ka soovi korral otsust langetada postivõrgu
ahendamise või ümberpaigutamise mõttes täiesti üle KOV pea.
Oluline on tagada, et iga suurem otsustus postivõrgu korralduse osas on KOV-ga läbi
arutatud ega piirduks vaid postiteenuse osutaja langetatud otsuse teavitamisega. Peame
oluliseks, et teenuse kättesaadavus ei halveneks ning et elanikeni jõuaks muudatuste info
mõistliku aja jooksul kirjalikult (vajalik arvestada sihtrühma infokanalite kasutamise
harjumustega ja oskustega) enne lõppotsuste tegemist. Peame oluliseks, et määrus
sätestaks postivõrgu ümberkorraldamise otsustes KOV kaasamise otsustusprotsessi
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
ühe tingimusena. See ei tähenda, et KOV peaks postiteenuse korraldamise osas omama
vetoõigust, kuid kaasamine on kindlasti vajalik selgitamaks välja kogukonnale parima
lahenduse postiteenuse osutamiseks antud piirkonnas. Kaasamise kohustus peaks
tulenema postiteenuse osutajale õigusaktist, mitte jääma üksnes hea tahte avalduseks.
Määratud peaks olema, milline (minimaalne) protseduur on piisav, et UPT osutamisel
saaks lugeda kohalike kasutajate arvamuse selgitamise piisavaks. On see KOV
kooskõlastuse küsimise kohustus, KOV arvamuse küsimise kohustus, senise kasutuse
analüüs, elanike arvamuse küsitlus või midagi muud. Eelistatud võiks olla KOV
kooskõlastuse või arvamuse küsimine UPT osutaja analüüsil (sh ka teiste piirkondade
kasutajakogemus) põhinevale ettepanekule. Näiteks võiks eelnõus sisalduda säte, et UPT
osutaja kooskõlastab postivõrguga seotud ümberkorraldamist või olulisel määral
kättesaadavust mõjutavad otsused kohaliku omavalitsuse üksusega, keda otsustus
puudutab. KOV seisukohtadega mittearvestamine peab olema põhjendatud.
2. Eelnõu kohaselt on kajastatud kehtiv miinimumnõue, mis vastab 6%-le nädala tundide
arvust nagu kehtivas määruses, kuid on nõutud üksnes, et see lahtiolekuaeg tuleb tagada
vähemalt kahel päeval nädalas, kuid kokku vähemalt kümme tundi nädalas. Selliselt on
jäetud UPT osutajale suurem paindlikkus otsustamaks, millal postkontor või muu
juurdepääsupunkt avatud peab olema, et UPT osutajal oleks võimalik näiteks koostöös
kohalike omavalitsustega kokku leppida just kohalike kasutajate vajadustele kõige enam
vastavad lahtiolekuajad.
Taaskord on paindlik lähenemine siin tervitatav, kuid oluline on tagada, et sellesse
protsessi KOV ka päriselt kaasatakse, mitte see ei jää UPT osutaja heaks tavaks. Asjaolu,
et määrusega paindlikkus tõuseb, ei taga iseenesest, et lahtiolekuajad ka päriselt
kogukonna vajadustega arvestavad hakkavad olema. KOV-i koostöö ja kaasamise ning
elanike teavitamise tingimus peaks tulenema määrusest. Lisaks tuleb tagada, et
tavapärastel argitundidel (8:00-17:00) tööl käival inimesel, kelle elukohast jääb
juurdepääsupunkt kaugemale kui 5 km, oleks võimalus postiteenuseid kasutada
(puudutab eelnõu punkti 8, millega lisatakse määrusesse § 52 lg 3).
Mobiilse juurdepääsupunkti kättesaadavus peaks olema tagatud piisavalt paindlikult, see
tähendab, et kliendile peab jääma paindlik võimalus mõistlikus ulatuses teenuse
osutamise aeg ja koht teenuse osutajaga kokku leppida.
Muud tähelepanekud ja märkused eelnõuga seoses:
1. Täiendavalt märgime, et teenuste kavandamisel on seos ka ruumilise planeerimise
valdkonna, asustuse paiknemise ja suunamise ning tarbijate liikumisvõimalustega.
Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ elluviimisel maakonnaplaneeringute koostamise
perioodil läbiviidud uuringuga analüüsiti mh nii teenuste ruumilise kättesaadavuse
kriteeriumeid kui ka võimalusi ja vajadusi teenuste pakkumise ruumilise asukoha
määratlemiseks maakonnaplaneeringutes, et suunata teenuste paiknemist ühtsetel alustel
kogu riigis. Eesmärgiks seati ettevaatavalt kavandada teenuste võrgustikku selliselt, et
teenuste kättesaadavus oleks valdavale osale Eesti elanikest piisavalt hästi kätte saadav
muutuvate majanduslike võimaluste ja otstarbekuse piires. Ühena teenustest oli fookuses
ka postiteenus. Uuringu alusel kavandati Eestit hõlmav neljaastmeline hierarhiline
keskuste võrgustik, mille moodustavad:
a. Maakondlik keskus, mis on maakonna olulisim töökohtade ja regionaalsete
teenuste koondumise koht ja ühtlasi maakondliku tähtsusega toimepiirkonna
keskus (elanike arv üldjuhul alates 15 000 elanikust)
2
b. Piirkondlik keskus on piirkonnas oluline töökohtade ja kohalike
kvaliteetteenuste koondumise koht, mis võib olla ka piirkondliku
tugitoimepiirkonna keskus (elanike arv vähemalt 4500)
c. Kohalik keskus, kus on soovitavalt kättesaadavad kohalikud põhiteenused,
mille kasutamine rahuldab elanike igapäevaelu põhivajadused (elanike arv
alates 1500)
d. Lähikeskus kohalike lihtteenustega, mis aitab parandada vältimatute ja
sagedamini kasutatavate teenuste kättesaadavust suurematest keskustest eemal
paiknevates piirkondades (elanike arvestuslik arv 500)
Olemas on seda selgitav kaart (vajadusel RaM saab edastada). Keskuste hierarhia lähtub
põhimõttest, et madalama tasandi keskustest kõrgemale liikudes lisandub teenuseid, mida
on antud tasandil oluline pakkuda. Iga kõrgema astme keskus pakub ühtlasi ka madalama
astme keskusele omaseid teenuseid. Keskused on ka olulised liikuvuse sõlmpunktid
ühenduste tagamiseks teenuste ja töökohtadega, mis paiknevad teistes keskustes.
Postiteenusena on uuringus käsitletud kirjakasti, pakiautomaati ja postkontorit
(postipunkti). Alates kohalikest keskustest on kohaliku põhiteenusena toodud postkontor.
Uuringus on nimetatud suundumust asendada iseseisvate üksustena tegutsevad
postkontorid universaalse postiteenuse osutaja majanduslikel kaalutlustel
postipunktidega. Käsitletud on võimalust, et väiksemad nõuded kliendibaasile
võimaldavad lihtteenuste vormis (nt postipunkt) osutada kvaliteedi arvelt sama
funktsiooni täitvaid kohalikke põhiteenuseid. Postipunktis on tagatud universaalsed
postiteenused, kuid lisateenuste hulk on väiksem. Postipunkt võimaldab universaalse
postiteenuse osutajal täita seadusest tulenevat kohustust võimalikult tõhusalt sõltumata
elanike arvust ja teenusvajaduse mahust.
Palume ka kohalike omavalitsustega koostöös maakonnaplaneeringutega määratud
keskuste võrgustiku infot teenuste kättesaadavuse analüüsimisel arvestada. Loomulikult
on asjakohane kaaluda samas ka ajas lisandunud uusi tehnilisi ja vahel mugavaimadki
võimalusi, seoseid igapäevaste liikuvuslahendustega jmt.
Teenuste kättesaadavust ja vajadust elujõulisuse hoidmiseks rohkem teenuse tagamisele
tähelepanu pöörata on käsitletud ka 2018. aastal koostatud Eesti väikeasulate uuringus,
mille alusandmed uuendatakse ja avaldatakse 2022. aasta jaanuari lõpuks. Kättesaadav
siit eelmises versioonis koos veebirakendusega: https://planeerimine.ee/juhendid-ja-
uuringud/vaikeasulate-uuring/ Uuringus on muuhulgas nimetatud, et vanusstruktuuris
toimuvad muutused seavad kindlad nõudmised ka avalikele teenustele: lastele ja noortele
orienteeritud teenuste kõrval on oluline ka vanemaealiste teenussüsteem, mis peaks olema
läbimõeldud ja arvestama sihtrühma vajadustega. Uuringust joonistuvad välja nii
kahanevad kui ka kasvava iseloomuga väikeasulad. Loodetavasti on sellest infost abi
kohalike omavalitsustega temaatiliste arutelude läbiviimisel.
2. Postkontorite hoidmine kohtades, kus eriti keegi ei käi, pole tõepoolest mõistlik ja seal
on asendamine sama piirkonna tarbijate jaoks automatiseeritud vahendi ehk
pakiautomaadiga asjakohane. Seletuskirja järgi on selliseid automaate praegu maal
võrreldes postkontorite võrguga veel väga vähe. Kuna ühe peamise riskina on toodud
esile kommunikatsioonirisk (mis enamasti küll tähendab lihtsalt halbu otsuseid, mida on
raske või peaaegu võimatu kommunikatsiooniga kaitsta), siis on oluline, et uus võimalus
tarbijale tekiks enne või vähemalt samaaegselt postkontori sulgemisega. Välistada tuleb
võimalus, et alles postkontorite sulgemise järel vabaneb ressurss, millega hakata
pakiautomaatide paigaldamisele kunagi mõtlema (puudutab määruse § 5 ja § 6 kehtetuks
3
tunnistamist). Lisaks peame oluliseks nentida, et igas maakonnas peaks üks postkontor
olema avatud kõigil tööpäevadel, soovitavalt ka laupäeval.
Juhul kui postkontoreid asendatakse pakiautomaadiga, peaks pakiautomaat võimaldama
ka kirjade ja pakkide väljasaatmist, mitte üksnes vastu võtmist.
3. Kui postkontorite puhul on argument, et nende lahtiolek nõuab töötaja pidevat
kohalolekut, siis kirjakastide võrgu senisel kujul hoidmise osas sama argument ei ole nii
veenev. Asendada kirjakastid tellitava kulleri võimalusega ei tundu kaugeltki sama suur
kokkuhoid ega kasutaja seisukohast automaatselt samaväärne lahendus, kuna võrreldes
kirja viimisega kirjakasti tuleb inimesel sel juhul ületada täiendav suhtlusbarjäär ning tal
peab selleks kõigepealt üldse olema telefoni ja/või interneti kasutamise võimalus, mida
teatud osal inimestest ei pruugi olla. Samas võib see lahendus osale tarbijatest olla
mugavam kui minna ise mõne kilomeetri kaugusele kirjakasti juurde. Siin peaks igal
juhtumil enne muudatust konsulteerima kohaliku omavalitsuse üksusega.
4. Eelnõu punktis 1 tuleks jälgida, et mõistet ei defineeritaks läbi mõiste enese
(„juurdepääsupunktiks on … liikuv/tellitav juurdepääsupunkt“ jne). Postiseaduse § 7
lõike 4 kohaselt on juurdepääsupunkt nii tegevuskoht kui vahend, seega tuleks eelnõu
punktiga 1 muudetavas määruse §2 lõikes 21 defineerida juurdepääsupunktina „liikuv
vahend (edaspidi liikuv juurdepääsupunkt)“, „automatiseeritud vahend (edaspidi
automatiseeritud juurdepääsupunkt)“ ja „tellitav vahend (edaspidi tellitav
juurdepääsupunkt)“.
5. Eelnõu punktiga 4 täiendatakse määruse § 2 lõigetega 6-8. Jääb selgusetuks kas
postiteenuse kasutaja elu- või asukohast rääkides peetakse silmas vastavalt füüsilisest
(elukoht) ja juriidilisest isikust (asukoht) kasutajaid? Kui nii, siis tuleks see ka eelnõus
selgelt kirja panna. Kuidas suhestub sellesse sättesse eraisiku töökoht ehk kuidas
koheldakse füüsilist isikut, kes elab juurdepääsupunktist kaugemal kui 5 km, kuid töötab
juurdepääsupunkti lähedal? Kas tellitavat juurdepääsupunkti on võimalik tellida ainult
koju või ka töö juurde? Määrusest peaks olema võimalik selgelt aru saada, kuhu on
võimalik liikuvat juurdepääsupunkti tellida ja teenuse osutajal kohustus see punkt avada:
kas vaid registreeritud elukohas, suvalises kokku lepitud kohas (nt tellija töökohal) või
on teenusepakkujal kohustus punkt avada tellijast mitte kaugemal kui 5 km (nt lähimas
asulas, millest tellija elab lähemal kui 5 km). Peame oluliseks, et isiku aja ja asukoha
sooviga arvestatakse niipalju kui võimalik ja mobiilne juurdepääsupunkt pakub ka
koduukse teenust kasutaja elukohas.
6. Eelnõu punktiga 4 määruse §-ile 2 lisatavas lõikes 8 viidatakse lisas kehtestatavatele
täpsustatud nõuetele, kuid ühtki täpsustatud nõuet selles lisas ei sisaldu. Lisa dubleerib
määruses või postiseaduses sisalduvat sõna-sõnalt. Samas puudub eelnõu lisast 1 nt
mõõdik selle kohta, kui kiiresti peab tellitava juurdepääsupunkti tellija oma elu- või
asukohas teenuse kätte saama. Seega võiks ökonoomsema normitehnika nimel lisast üldse
loobuda. Teenuse kättesaadavuse tagamises peaks arvestama mõistliku kättesaadavuse ja
aja printsiipi ühtviisi nii postkontorite, postipunktide, pakiautomaatide kui ka mobiilse
juurdepääsupunkti tellimise puhul.
7. Kui määruse lisa on tingimata vajalik, siis juhime tähelepanu, et lisas 1 on
protsentmõõdikutega veerud üsna sisutud, sest:
a. 100% tähendab, et kõiki loetletud teenuseid tuleb osutada viiel tööpäeval viiest
ning seda on lihtsam väljendada ühe lausega. Veerg tuleks kustutada.
b. 6% tähendab, et minimaalne kättesaadavuse aeg ei saa olla 10 tundi, vaid 10,8
tundi ning 10 tunni korral jääb 6% lävend saavutamata (saavutatakse 5,95%).
4
Veerg tuleks kustutada, sest loogilisem on lähtuda 10 tunni nõudest, mis on
toodud sama tabeli teises veerus.
c. Näitajad ei ole samal skaalal, sest 100% puhul mõõdetakse teenuse osutamise
päevade suhet tööpäevadesse (5), mitte nädalapäevadesse (7), aga 6% puhul
mõõdetakse teenuse osutamise tundide suhet nädala tundidesse (168), mitte
tööpäevade tundidesse (120) või nädala töötundidesse (50).
8. Kui määruse lisa on tingimata vajalik, siis tuleks selles kogumise ja kättetoimetamise read
ühendada, sest tarbijal pole vahet, kas soovitud tööpäeval pole 5 km raadiuses üldse
juurdepääsupunkti või pole avatud juurdepääsupunkti. Lihtsam oleks kirjutada, et kui 5
km raadiuses pole soovitud päeval avatud juurdepääsupunkti, siis osutatakse teenust
kasutaja elu- või asukohas.
9. Eelnõu punktiga 5 muudetakse määruse § 3 lõike 3 sõnastust, kuid ebaselgeks jääb, kas
liikuv juurdepääsupunkt peab olema nädalas vähemalt 10 tundi avatud ühes peatuskohas
või kõigis peatuskohtades kokku. Teenuse kättesaadavus peatuskohas võib sellest
sõltuvalt oluliselt erineda. Seletuskirja lk 3 on viide, et „Liikuva juurdepääsupunkti puhul
arvestatakse lahtioleku ajana aega, mil liikuv juurdepääsupunkt on avatud teenuse
osutamiseks graafiku alusel konkreetses kohas“, kuid määruse tekst ei ole selles osas
üheselt selge.
10. Eelnõu punktiga 5 kaotatakse määruse §-ist 3 lõige 4, mis hetkel sisaldab postkontori
varaseimat ja hiliseimat avamise kellaaega. Rahandusministeerium palub veelkord
kaaluda, kas oleks siiski jätkuvalt mõistlik määratleda, millised tunnid ööpäevas (nt
vahemik 8:00/9:00 – 19:00/20:00) lähevad avatud oleku ajaarvestusse, sest ebamõistlikud
tunnid ei peaks sellesse arvestusse minema.
11. Seletuskirja lk 1 on eksitav väide „viimase kümne aasta jooksul [on] kirjade saatmine
langenud aastas ligikaudu 4 korda (5,6 miljonilt 1,4 miljonile).“ Sõna „aastas“ tuleks
sellest lausest eemaldada. Kohe järgnevas lõigus on kirjas, et „2020. aastast alates
kiirenes postipakkide kasv veelgi“ – ilmselt on silmas peetud postipakkide koguse kasvu.
12. Seletuskirja lk 3 sisaldub lause „Kehtiva määruse § 2 on täiendatud lõigetega 6 ja 7, mis
sätestavad, millistel juhtudel peab UPT osutaja tagama teenuse osutamise tellitava
juurdepääsupunkti kaudu ilma selle võimaluse eest lisatasu rakendamata.“ Tegelikult ei
puuduta nimetatud lõiked lisatasu teemat. Lisatasu rakendamise keeld hakkab sisalduma
hoopis määruse § 52 lõikes 2 ning see ei ole seotud § 2 lisatavate lõigetega 6 ja 7. Sama
lõigu lõpus on mõiste „juurdepääsupunkt“ asemel kasutatud ekslikult mõistet
„teeninduspunkt“. Ka seletuskirja lk 4 on kirjas, et kui „juurdepääsupunkt asub kaugemal
kui 5 km, on tal [postiteenuse kasutajal] eelnõu § 2 lõike 6 kohaselt võimalik tellida ilma
lisatasuta tellitav juurdepääsupunkt“. Tegelikult ei puuduta nimetatud lõige lisatasu
teemat (seda reguleerib hoopis lisatav määruse § 52 lõige 2).
13. Seletuskirja lk 3 sisaldub eksitav viide, mille kohaselt „ajal, mil postkontor või liikuv
juurdepääsupunkt on suletud, tuleb juurdepääs nende juurdepääsupunktide kaudu
osutatavatele UPT hulka kuuluvatele postiteenustele tagada tellitava juurdepääsupunkti
ja automatiseeritud vahendi kaudu.“ Sõna „ajal“ asemel on ilmselt mõeldud „tööpäeval“
– kooskõlas eelnõu punktiga 4 määruse §-ile 2 lisatava lõike 7 sõnastusega „Kui
universaalset postiteenust osutav juurdepääsupunkt, mis asub postiteenuse kasutaja elu-
või asukohast mitte kaugemal kui 5 kilomeetrit, ei ole avatud tööpäeval, mil postiteenuse
kasutaja soovib universaalset postiteenust kasutada“. Vahe on oluline – kui nt postkontor
on avatud teisipäeval kell 10-15, siis kas kasutaja peab saama kell 16 endale tellida tasuta
tellitava juurdepääsupunkti või mitte.
5
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus Jaak Aab
rahandusminister riigihalduse minister
Kaupo Raag 6113538
[email protected]
6