dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Rahandusministeerium · 15. detsember 2021
Viit
12.2-1/8203-4
Registreeritud
15. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigihangete Vaidlustuskomisjon, Võru Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2021
Vastutaja
Kertu Kuiv (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-18203-4 15.12.2021 Väljaminev kiri.asice421 KB

Sisu (failidest)

Pr Angelika Timusk Teie 22.11.2021 nr 12.2-10/199 Riigihangete Vaidlustuskomisjon Meie 15.12.2021 nr 12.2-1/8203-4 [email protected] Järelevalvemenetluse alustamata jätmine Austatud vaidlustuskomisjoni liige Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi: VaKo) esitas 22.11.2021 Rahandus- ministeeriumile taotluse riikliku järelevalve teostamiseks (edaspidi: taotlus), teavitades Rahandusministeeriumit RHS § 195 lg 10 alusel asjaolust, mis võib tuua kaasa ettekirjutuse tegemise Võru Linnavalitsuse (edaspidi: hankija) poolt korraldatava kontsessioonilepingu sõlmimise erimenetlusega riigihanke „Korraldatud jäätmevedu Võru linnas“ (viitenumber 238892) kehtetuks tunnistamiseks RHS § 208 lõike 1 alusel. Selleks palus VaKo Rahandusministeeriumil riikliku järelevalve korras kontrollida hankija tegevuse õigus- pärasust. VaKo taotluse kohaselt seisneb RHS rikkumine selles, et hankija on selgituste kaudu muutnud riigihanke alusdokumente, sealjuures ilma, et ta oleks pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega. RHS § 46 lg 3 viimane lause keelab hankijal selgitustega riigihanke alusdokumente muuta. RHS § 82 lg 1 sätestab, et hankija peab riigihanke alusdokumentide muutmisel pikendama pakkumuste esitamise tähtaega selliselt, et muudetud riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemisest või edastamisest arvates oleks pakkumuste esitamise tähtaeg võrdne vähemalt poolega vastavast RHS §-s 93 või 94 sätestatud minimaalsest tähtajast (kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses on pakkumuste esitamise minimaalsed tähtajad sätestatud RHS § 143 lg-des 2 ja 3). Hankija riigihanke alusdokumentide osaks oleva hankelepingu projekti ja tehnilise kirjelduse dokumentides esines vastuolu jäätmeveo teenustasu arvutamise valemi rakendamisel, mille kohta on hankija andnud selgitusi vaid üks päev enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Erinevus valemis seisnes jäätmemahutitele kuuluva koefitsiendi kohaldamises või kohaldamata jätmises. VaKo leiab, et jäätmeveo teenustasu valem on pakkumuse koostamisel olulise tähtsusega ja mõjutab pakkumuse sisu. VaKo taotluse punkti 3 kohaselt on hankija selgituste eesmärk muuhulgas sõlmida hankeleping teistsugustel tingimustel, kui oli ettenähtud riigihanke alusdokumentides, mis on tulenevalt RHS § 141 lg-st 7 vastuolus RHS § 120 lg-ga 1. Rahandusministeerium, olles tutvunud taotluse, riigihanke alusdokumentide ning andmetega riigihangete registris, pöördus seoses eelnevalt nimetatud asjaoludega hankija poole. Rahandusministeeriumi hinnangul esines VaKo taotluses esitatud selgituste alusel põhjendatud kahtlus selle kohta, et hankija on rikkunud riigihanke alusdokumentide muutmisel RHS § 46 lg 3 sätestatud selgitustega riigihanke alusdokumentide muutmise keeldu Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 ja RHS § 82 lg-st 1 tulenevat pakkumuse esitamise tähtaja pikendamise kohustust ning hankemenetluse jätkamisel hankelepingu sõlmimine õiguspärasel viisil ei pruugi olla enam võimalik. Lisaks juhtis Rahandusministeerium hankija tähelepanu asjaolule, et riigihanke alusdokumentides esinevad puudused, mis ei võimaldanud hankijal RHS § 95 lg 4 nn vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid kontrollida, mis tulenevalt RHS § 141 lg-st 4 on kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses kohustuslik. Hankija poolt riigihanke alusdokumendina kehtestatud hankepassis ning ka teistes riigihanke alusdokumentides ei ole hankija näinud ette RHS § 95 lg-s 4 sätestatud nn vabatahtlike kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks vajalike kinnituste esitamist pakkujate poolt. RHS § 104 lg 2 p 1 kohaselt peab hankepass sisaldama pakkuja või taotleja kinnitust, et ta ei vasta ühelegi RHS § 95 lõikes 1 või 4 sätestatud tingimusele. RHS § 104 lg 6 kohaselt teeb hankija otsuse hankepassis esitatud teabe alusel pakkuja või taotleja kõrvaldamise kohta. Järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks palus Rahandusministeerium hankijalt RHS § 205 lg 2 alusel selgitusi ning hiljemalt 03.12.2021 teatada, kas hankija soovib jätkata riigihanke menetlust kavatsusega sõlmida hankeleping või peab vajalikuks riigihanke menetluse ise kehtetuks tunnistada. Hankija esitas 03.12.2021 kirjaga nr 61180 omapoolsed selgitused. 13.12.2021 edastas hankija Rahandusministeeriumile ning tegi vastavalt RHS § 47 lg 1 p-le 12 riigihangete registris kättesaadavaks kõikidele asjaomastele pakkujatele Võru Linnavalitsuse 13.12.2021 korralduse nr 762, mille punkti 1 kohaselt tunnistati riigihange kehtetuks. Nimetatud korralduses märgitakse muu hulgas, et „Hankija jaoks on Võru linnas uue jäätmeveo teostaja leidmine ajakriitiline, mistõttu on kohane ja põhjendatud senise hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ja uue menetluse alustamine.“ Rahandusministeerium märgib, et riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine on hankija kaalutlusotsus ja põhjendatud vajadust menetluse kehtetuks tunnistamiseks saab üksnes hankija ise sisustada. Hankija avarat diskretsiooniruumi riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsustamisel on tunnustanud nii Euroopa Kohus kui Eesti kohtud.1 Kohtupraktikast tulenevalt saab põhjendatud vajadus olla nii hankijast sõltumatu kui hankijast tulenev. Põhjendatud vajaduseks saavad olla erinevad hanke käigus ilmnevad probleemid, mis ei võimalda hankega edasi minna, sealhulgas võib põhjendatud vajadus seisneda näiteks hankedokumentide puudustes (Tallinna Halduskohtu otsus kohtuasjas 3-13-1761 p 26). Riigihanke alusdokumentides esinevate vigade kõrvaldamiseks on õiguspärasteks võimalusteks riigihanke alusdokumentide muutmine või kogu hankemenetluse kehtetuks tunnistamine.2 Seejuures tuleb aga arvestada, et olukorras, kus riigihanke alusdokumentides sisalduvad puudused või eksimused avastatakse pärast pakkumuste esitamist, ei ole hankijal menetluslikult muud võimalust, kui tunnistada riigihanke menetlus kehtetuks ning seda tuleb pidada õiguspäraseks.3 Ühtlasi on RHS § 120 lg-st 1 tulenevalt keelatud sõlmida hankeleping riigihanke alus- dokumentides sätestatust erinevatel tingimustel. RHS § 214 alusel on selline käitumine väärteokorras karistatav. Riigihanke kehtetuks tunnistamisele puudus seega õiguspärane alternatiiv ning järelikult tingisid riigihankes esinevad asjaolud põhjendatud vajaduse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks. 1 EKo C-27/98, p-d 21, 23, 24, 25, 33, 34; EKm T-383/06 ja EKo T-71/07, p 59; EKo C-440/13, p-d 35-37; TlnHKo 3-12-972, p-d 9-10; TlnHKm 10.06.2015, 3-15-1088, p 15, TlnRKo 3-18-452, p 13. 2 RKHKo 3-3-1-65-11, p 16. 3 TlnHKo 3-13-1510, p-d 23; TlnHKo 3-13-1761, p 28. 2 Lähtudes eeltoodust ning arvestades, et riigihanke menetlus on RHS § 73 lg 3 p 6 teise alternatiivi alusel lõppenud, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta RHS § 205 lg 1 p 1 ja § 206 lg 1 p 4 alusel järelevalvemenetlust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler Kertu Kuiv 611 3931 [email protected] Lisaadressaadid: Võru Linnavalitsus 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →