Sille Rõõmus Teie 21.10.2021 nr 7-1/78
Kohila Vallavalitsus Meie 15.12.2021 nr 14-11/7409-3
[email protected]
Kohila valla üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõule arvamuse andmine
ning täiendavate koostöötegijate ja
kaasatavate määramine
Austatud vallaarhitekt
Kohila Vallavalitsus esitas 21.10.2021 kirjaga nr 7-1/78 Kohila valla üldplaneeringu (edaspidi
ka ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) aruande eelnõu
planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks.
Kohila valla üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati Kohila Vallavolikogu 27. märtsi
2018. a otsusega nr 11. Üldplaneeringu põhieesmärk on kogu valla territooriumi ruumilise
arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning eelduste loomine hea elukeskkonna
kujunemiseks. Üldplaneeringuga luuakse eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise
elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja
säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Kohila valla
üldplaneeringu ja KSH eelnõude avalik väljapanek toimus ajavahemikul 13. aprill - 12. mai
2021.
Tutvunud esitatud materjalidega, anname arvamuse üldplaneeringu ja KSH aruande
eelnõudele.
I Üldplaneeringu seletuskiri ja joonised
1. Üldine mõisteid sisaldav peatükk.
Palume lisada Kohila valla üldplaneeringu seletuskirja sõnalühendeid ja mõisteid
selgitav peatükk.
2. Maakonnaplaneering on ÜP koostamise alus (vt PlanS § 55 lg 2). Vajalik on tuua välja
maakonnaplaneeringu ja ÜP omavahelised seosed, sh seosed keskuste võrgustikuga,
millest omakorda tulenevad teenuste tagamise põhimõtted ja teenuste kättesaadavus.
Rapla maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi ka MP) peatükk 7 on sätestatud: Rapla
maakonnaplaneeringu elluviimine kohalikul tasandil toimub valdavalt läbi kohalike
omavalitsuste üld- ja teemaplaneeringute. Maakonnaplaneeringu kui ÜP otsese aluse
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
nimetamine on oluline detailplaneeringute koostajatele ja projekteerijatele, kes
edaspidi samuti tuginevad oma töös üldplaneeringule
2.1 Üldplaneeringu seletuskirja korrigeerimise käigus on soovitav vaadata üle MP ja
ÜP seosed. Juhime tähelepanu, et MP mõistete peatükis (peatükk 8) on
defineeritud maakasutuse või arendamise tingimus – maakasutuse juhis, mida
maakonnaplaneering käsitleb kohustuslikuna; maakasutuse või arendamise
põhimõte - maakasutuse juhis või suunis, mille järgimist maakonnaplaneering
eeldab, kuid mille rakendamisel võib lähtuda kohalikust olukorrast ning selle
põhjal tehtud kaalutlustest; maakasutuse või arendamise soovitus – maakasutuse
juhis või suunis, mille järgimine on vabatahtlik. Lisaks annab MP suunised
detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramiseks
üldplaneeringutes.
2.2 Üldplaneeringu maakonnaplaneeringule vastavuse hindamiseks on vajalik, et
üldplaneeringu seletuskirjast selgub üheselt mõistetavalt: 1) kuidas ÜP on
lahendanud MP-ga seatud kohustuslikud tingimused, 2) kas ja millise tulemusega
on ÜP lahenduse väljatöötamisel kohapõhiselt kaalutletud MP-ga seatud
arendamise põhimõtteid?
Vt MP seatud tingimused: lk 22, 24, 28, 38, 41, 42, 43, 46, 51, 53, 56, 59, 60, 63,
66, 68; Vt MP seatud põhimõtted: lk 15, 17, 22, 23, 36, 44, 48, 58.
2.3 Üldplaneeringuga tehtav MP täpsustamine ja ettepanek MP muutmiseks tulevad
planeeringus kõige paremini välja kui need on koos põhjendustega antud eraldi
peatükis. Hinnangu, kas tegu on MP täpsustamise või muutmisega annab RaM
REHO Rapla talitus igakordselt olukorda kaaludes. Seetõttu soovitame vastava
vajaduse ilmnedes aegsasti teha koostööd Rapla talitusega.
3. Ptk 1 „Visioon ja ruumilise arengu eesmärgid“. „Kohila valla visioon ja ruumilise
arengu eesmärgid põhinevad maakonnaplaneeringutel, maakonna arengustrateegial,
valla arengukaval ning üldplaneeringu koostamise käigus selgunud ruumilistel
vajadustel“. Siinkohal tuleks nimetada, et asustuse suunamise alused ja suunised valla
joaks tulevad maakonnaplaneeringust. Vt Rapla maakonnaplaneering 2030+ (ptk 3.1,
sh joonised 1 ja 2. Samuti ptk 3.1.2.)
Ptk 1.2.2. „Aespa aleviku arengusuund“ ja „Vilivere küla arengusuund“ (lk 10)
„Aespa alevik on suhteliselt keerulise struktuuriga tihedalt hoonestatud endiste
suvilakooperatiivide kogum, mis on järk-järgult muutumas aastaringse elamise
paigaks.“ Arvestades asustustihedust ja püsielanike arvu, mis on suveperioodidel ligi
kahekordne (ca 4500 inimest), puudub Aespa alevikus piisav maa-ala kvaliteetse
üldkasutatava ruumi ja teenuskeskkonna arendamiseks. Teeme ettepaneku kaaluda
segahoonestusala kavandamist Kiisa-Kohila teest (11245) lääne pool eraomandis
olevale Raasimetsa kinnistule.
4. Ptk 2. „Maakasutus ja ehitustingimused“
Ptk 2.5.1 „Elamumaa maa-ala“ on kõrvalotstarbena toodud hoolekandeasutuse-,
ühiselamu--, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-,
2
haridus-, tervishoiu-, avalikud-, muuseumi-, raamatukogu-, haridus-, teadus-, haigla,
ravi-, spordi-, kultus-, tavandihooned ning garaažid kui need sobituvad
linnaehituslikult (arhitektuurselt ja ruumiliselt) ning funktsionaalselt piirkonda.
Soovitame veelkord kaaluda ja mitte kavandada ulatuslike ja suuremahuliste
mitmefunktsionaalsete asutuste ja ettevõtete rajamist elamumaa maa-alale, sest see
toob kaasa liiklus- ja parkimisprobleemid, müra ja saaste. Meie hinnangul on
sobimatud tavandi ja kultushooned, samuti suurte spordi-, tervishoiu-, (haigla), teadus-
jmt hoonete kavandamine – need sobivad pigem ühiskondlike hoonete maa-alale.
Väikesemahuliseks äritegevuseks mõeldud hoonete (näit. väikekauplus,
kingsepatöökoda jmt) samuti väikelasteaedade, üldkasutatavate rohealade ja
mänguplatside loomine on elukeskkonda kõigiti rikastav.
Samasisuline loetelu kõrvalotstarvetest on ka ptk. 2.5.2. „Korterelamute maa-alal“ –
oleme jätkuvalt seisukohal, et kõik loetletud kõrvalotstarbed ei sobi elamupiirkonda.
„Korterelamute kavandamisel peab hoone juurde kuuluvale katastriüksusele
mahtuma hoonet teenindav jäätmemajandus, parkimine, mänguväljak, haljasala jms
vajalikud objektid ja rajatised“. Soovitame kaaluda haljasalale ettenähtud 10%
piisavust ala planeeritava korterelamu krundi suurusest.
Ptk 2.5.4 „Segafunktsiooniga maa-ala“ on arendamistingimustes toodud, et
segafunktsiooniga maa-ala kavandamisel tuleb tagada kvaliteetne avalik ruum.
Palume täpsustada mida tähendab ja millest koosneb kvaliteetne avalik ruum.
Siinkohal soovitame integreerida üldplaneeringusse kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete
hea tava, mille üheks osaks on ligipääsetavus laiemas ruumilises mõttes ja kõiki
kaasava elukeskkonna kavandamine. Nimetatud aluspõhimõtetesse on integreeritud ka
planeerimisseaduse 2. peatükis toodud planeerimise põhimõtted. Tegu on olulise
teemaga, mis vajab terviklikke lahendusi ja eeldab poliitikakujundajate,
esindusorganisatsioonide, erasektori esindajate jt osaliste teadlikkust.
Ptk 2.5.12 „Kalmistu maa-ala“ on märgitud, et kalmistu ümber tuleb säilitada või
kavandada haljastusega puhvervöönd. Soovitame siinkohal tuua (vastavalt
kalmistuseadusele) puhvertsooni ulatuse – minimaalselt 50 m.
5. Ptk 3 „Väärtuslikud alad ja piirangud“
Ptk 3.2.4 „KAH alad“ ja joonisel 2. „Väärtused ja piirangud“ kajastuvad KAH alad
tuleks samas peatükis nimeliselt loetleda.
Teeme ettepaneku käsitleda avalikult kasutatavaid juurdepääsu võimalusi
väärtuslikele aladele.
Palume lisada seletuskirja selgitus, mida tähendavad joonisel „Väärtused ja piirangud“
näidatud ja tabelina kajastatud rohelise võrgustiku haljasalad.
Ptk 3.2.8. „Rand ja kallas“. Juhime tähelepanu, et Kohila vallas puuduvad rannaga
veekogud.
6. Joonised
3
Kõikidel joonistel („Maakasutus“, „Väärtused ja piirangud“ ning “Tehniline taristu“)
palume Rail Baltic raudtee esitada koos reserveeritud trassikoridoriga (350 m lai).
Rapla maakonnaplaneeringut 2030 + viiakse ellu läbi üldplaneeringu. Siin on oluline,
et MP-ga kavandatu ÜP-s kohapõhiselt kajastatakse.
Joonisel „Maakasutus“:
Sutlema tiheasustuspiirkonnas kattuvad rohekoridor ja elamumaa. Tiheasustatud
elamumaa arendamistingimused on erinevad rohelises võrgustikus kehtivatest
ehitamis- ja arendamistingimustest. Edaspidise ebaselguse vältimiseks palume
korrigeerida kaardil olevat elamuala või roheala piirjoont (vastavalt meie eelnevale
märkusele olete korrigeerinud alad vaid joonisel „Väärtused ja piirangud“.
Soovitame lisada joonistele nimetused Pahkla külas paiknevatele spordi- ja
puhkeehitiste maa-alale ja riigikaitselisele maa-alale.
Teeme ettepaneku näidata joonisel Kohila valla poolt kohaliku kaitse alla määratavad
Kapa männiku Kohila alevis ja Masti külas istutatud „Eesti Vabariik 100 tammiku“.
II Üldplaneeringule täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine
PlanS § 81 lõike 3 alusel on Rahandusministeeriumil õigus määrata lisaks lähteseisukohtades
nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha
üldplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata.
Rahandusministeerium on määranud täiendavad kooskõlastajad 21.01.2019 kirjaga nr 14-
11/9814-2.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Aire Müürsepp 715 5872
[email protected]
4