dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 15. detsember 2021
Viit
14-11/7409-3
Registreeritud
15. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kohila Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Aire Müürsepp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Saare talitus)

Failid

  • 📎14-117409-3 15.12.2021 Väljaminev kiri.asice432 KB

Sisu (failidest)

Sille Rõõmus Teie 21.10.2021 nr 7-1/78 Kohila Vallavalitsus Meie 15.12.2021 nr 14-11/7409-3 [email protected] Kohila valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule arvamuse andmine ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine Austatud vallaarhitekt Kohila Vallavalitsus esitas 21.10.2021 kirjaga nr 7-1/78 Kohila valla üldplaneeringu (edaspidi ka ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) aruande eelnõu planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks. Kohila valla üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati Kohila Vallavolikogu 27. märtsi 2018. a otsusega nr 11. Üldplaneeringu põhieesmärk on kogu valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning eelduste loomine hea elukeskkonna kujunemiseks. Üldplaneeringuga luuakse eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Kohila valla üldplaneeringu ja KSH eelnõude avalik väljapanek toimus ajavahemikul 13. aprill - 12. mai 2021. Tutvunud esitatud materjalidega, anname arvamuse üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõudele. I Üldplaneeringu seletuskiri ja joonised 1. Üldine mõisteid sisaldav peatükk. Palume lisada Kohila valla üldplaneeringu seletuskirja sõnalühendeid ja mõisteid selgitav peatükk. 2. Maakonnaplaneering on ÜP koostamise alus (vt PlanS § 55 lg 2). Vajalik on tuua välja maakonnaplaneeringu ja ÜP omavahelised seosed, sh seosed keskuste võrgustikuga, millest omakorda tulenevad teenuste tagamise põhimõtted ja teenuste kättesaadavus. Rapla maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi ka MP) peatükk 7 on sätestatud: Rapla maakonnaplaneeringu elluviimine kohalikul tasandil toimub valdavalt läbi kohalike omavalitsuste üld- ja teemaplaneeringute. Maakonnaplaneeringu kui ÜP otsese aluse Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 nimetamine on oluline detailplaneeringute koostajatele ja projekteerijatele, kes edaspidi samuti tuginevad oma töös üldplaneeringule 2.1 Üldplaneeringu seletuskirja korrigeerimise käigus on soovitav vaadata üle MP ja ÜP seosed. Juhime tähelepanu, et MP mõistete peatükis (peatükk 8) on defineeritud maakasutuse või arendamise tingimus – maakasutuse juhis, mida maakonnaplaneering käsitleb kohustuslikuna; maakasutuse või arendamise põhimõte - maakasutuse juhis või suunis, mille järgimist maakonnaplaneering eeldab, kuid mille rakendamisel võib lähtuda kohalikust olukorrast ning selle põhjal tehtud kaalutlustest; maakasutuse või arendamise soovitus – maakasutuse juhis või suunis, mille järgimine on vabatahtlik. Lisaks annab MP suunised detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramiseks üldplaneeringutes. 2.2 Üldplaneeringu maakonnaplaneeringule vastavuse hindamiseks on vajalik, et üldplaneeringu seletuskirjast selgub üheselt mõistetavalt: 1) kuidas ÜP on lahendanud MP-ga seatud kohustuslikud tingimused, 2) kas ja millise tulemusega on ÜP lahenduse väljatöötamisel kohapõhiselt kaalutletud MP-ga seatud arendamise põhimõtteid? Vt MP seatud tingimused: lk 22, 24, 28, 38, 41, 42, 43, 46, 51, 53, 56, 59, 60, 63, 66, 68; Vt MP seatud põhimõtted: lk 15, 17, 22, 23, 36, 44, 48, 58. 2.3 Üldplaneeringuga tehtav MP täpsustamine ja ettepanek MP muutmiseks tulevad planeeringus kõige paremini välja kui need on koos põhjendustega antud eraldi peatükis. Hinnangu, kas tegu on MP täpsustamise või muutmisega annab RaM REHO Rapla talitus igakordselt olukorda kaaludes. Seetõttu soovitame vastava vajaduse ilmnedes aegsasti teha koostööd Rapla talitusega. 3. Ptk 1 „Visioon ja ruumilise arengu eesmärgid“. „Kohila valla visioon ja ruumilise arengu eesmärgid põhinevad maakonnaplaneeringutel, maakonna arengustrateegial, valla arengukaval ning üldplaneeringu koostamise käigus selgunud ruumilistel vajadustel“. Siinkohal tuleks nimetada, et asustuse suunamise alused ja suunised valla joaks tulevad maakonnaplaneeringust. Vt Rapla maakonnaplaneering 2030+ (ptk 3.1, sh joonised 1 ja 2. Samuti ptk 3.1.2.) Ptk 1.2.2. „Aespa aleviku arengusuund“ ja „Vilivere küla arengusuund“ (lk 10) „Aespa alevik on suhteliselt keerulise struktuuriga tihedalt hoonestatud endiste suvilakooperatiivide kogum, mis on järk-järgult muutumas aastaringse elamise paigaks.“ Arvestades asustustihedust ja püsielanike arvu, mis on suveperioodidel ligi kahekordne (ca 4500 inimest), puudub Aespa alevikus piisav maa-ala kvaliteetse üldkasutatava ruumi ja teenuskeskkonna arendamiseks. Teeme ettepaneku kaaluda segahoonestusala kavandamist Kiisa-Kohila teest (11245) lääne pool eraomandis olevale Raasimetsa kinnistule. 4. Ptk 2. „Maakasutus ja ehitustingimused“ Ptk 2.5.1 „Elamumaa maa-ala“ on kõrvalotstarbena toodud hoolekandeasutuse-, ühiselamu--, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, 2 haridus-, tervishoiu-, avalikud-, muuseumi-, raamatukogu-, haridus-, teadus-, haigla, ravi-, spordi-, kultus-, tavandihooned ning garaažid kui need sobituvad linnaehituslikult (arhitektuurselt ja ruumiliselt) ning funktsionaalselt piirkonda. Soovitame veelkord kaaluda ja mitte kavandada ulatuslike ja suuremahuliste mitmefunktsionaalsete asutuste ja ettevõtete rajamist elamumaa maa-alale, sest see toob kaasa liiklus- ja parkimisprobleemid, müra ja saaste. Meie hinnangul on sobimatud tavandi ja kultushooned, samuti suurte spordi-, tervishoiu-, (haigla), teadus- jmt hoonete kavandamine – need sobivad pigem ühiskondlike hoonete maa-alale. Väikesemahuliseks äritegevuseks mõeldud hoonete (näit. väikekauplus, kingsepatöökoda jmt) samuti väikelasteaedade, üldkasutatavate rohealade ja mänguplatside loomine on elukeskkonda kõigiti rikastav. Samasisuline loetelu kõrvalotstarvetest on ka ptk. 2.5.2. „Korterelamute maa-alal“ – oleme jätkuvalt seisukohal, et kõik loetletud kõrvalotstarbed ei sobi elamupiirkonda. „Korterelamute kavandamisel peab hoone juurde kuuluvale katastriüksusele mahtuma hoonet teenindav jäätmemajandus, parkimine, mänguväljak, haljasala jms vajalikud objektid ja rajatised“. Soovitame kaaluda haljasalale ettenähtud 10% piisavust ala planeeritava korterelamu krundi suurusest. Ptk 2.5.4 „Segafunktsiooniga maa-ala“ on arendamistingimustes toodud, et segafunktsiooniga maa-ala kavandamisel tuleb tagada kvaliteetne avalik ruum. Palume täpsustada mida tähendab ja millest koosneb kvaliteetne avalik ruum. Siinkohal soovitame integreerida üldplaneeringusse kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete hea tava, mille üheks osaks on ligipääsetavus laiemas ruumilises mõttes ja kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine. Nimetatud aluspõhimõtetesse on integreeritud ka planeerimisseaduse 2. peatükis toodud planeerimise põhimõtted. Tegu on olulise teemaga, mis vajab terviklikke lahendusi ja eeldab poliitikakujundajate, esindusorganisatsioonide, erasektori esindajate jt osaliste teadlikkust. Ptk 2.5.12 „Kalmistu maa-ala“ on märgitud, et kalmistu ümber tuleb säilitada või kavandada haljastusega puhvervöönd. Soovitame siinkohal tuua (vastavalt kalmistuseadusele) puhvertsooni ulatuse – minimaalselt 50 m. 5. Ptk 3 „Väärtuslikud alad ja piirangud“ Ptk 3.2.4 „KAH alad“ ja joonisel 2. „Väärtused ja piirangud“ kajastuvad KAH alad tuleks samas peatükis nimeliselt loetleda. Teeme ettepaneku käsitleda avalikult kasutatavaid juurdepääsu võimalusi väärtuslikele aladele. Palume lisada seletuskirja selgitus, mida tähendavad joonisel „Väärtused ja piirangud“ näidatud ja tabelina kajastatud rohelise võrgustiku haljasalad. Ptk 3.2.8. „Rand ja kallas“. Juhime tähelepanu, et Kohila vallas puuduvad rannaga veekogud. 6. Joonised 3 Kõikidel joonistel („Maakasutus“, „Väärtused ja piirangud“ ning “Tehniline taristu“) palume Rail Baltic raudtee esitada koos reserveeritud trassikoridoriga (350 m lai). Rapla maakonnaplaneeringut 2030 + viiakse ellu läbi üldplaneeringu. Siin on oluline, et MP-ga kavandatu ÜP-s kohapõhiselt kajastatakse. Joonisel „Maakasutus“: Sutlema tiheasustuspiirkonnas kattuvad rohekoridor ja elamumaa. Tiheasustatud elamumaa arendamistingimused on erinevad rohelises võrgustikus kehtivatest ehitamis- ja arendamistingimustest. Edaspidise ebaselguse vältimiseks palume korrigeerida kaardil olevat elamuala või roheala piirjoont (vastavalt meie eelnevale märkusele olete korrigeerinud alad vaid joonisel „Väärtused ja piirangud“. Soovitame lisada joonistele nimetused Pahkla külas paiknevatele spordi- ja puhkeehitiste maa-alale ja riigikaitselisele maa-alale. Teeme ettepaneku näidata joonisel Kohila valla poolt kohaliku kaitse alla määratavad Kapa männiku Kohila alevis ja Masti külas istutatud „Eesti Vabariik 100 tammiku“. II Üldplaneeringule täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine PlanS § 81 lõike 3 alusel on Rahandusministeeriumil õigus määrata lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata. Rahandusministeerium on määranud täiendavad kooskõlastajad 21.01.2019 kirjaga nr 14- 11/9814-2. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Aire Müürsepp 715 5872 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel