Sandor Elias
Advokaadibüroo Triniti OÜ Meie 15.12.2021 nr 12.2-1/8943-1
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamata
jätmine
Austatud vandeadvokaat
Edastasite 06.12.2021 Rahandusministeeriumile järelevalveteate (edaspidi: järelevalveteade),
milles taotlete AS-ile Lääne-Tallinna Keskhaigla (registrikood: 10822269) (edaspidi: hankija)
ettekirjutuse tegemist raamlepingu sõlmimiseks läbiviidud sotsiaal- ja eriteenuste
erimenetlusega riigihanke „Toitlustusteenuse ostmine Lääne-Tallinna Keskhaiglale“,
viitenumber 239598 (edaspidi: riigihange) kehtetuks tunnistamiseks.
Järelevalveteate kohaselt oli riigihanke alusdokumentides (edaspidi: RHAD) läbivalt
määratud teenuse osutamise tähtaja alguseks 06.12.2021 ning kuupäevade osas ei olnud
RHAD-s mingit paindlikkust sisse arvestatud. Märgite järelevalveteates, et hankija oleks
saanud riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VaKo) otsuse järgse ooteaja tõttu sõlmida
raamlepingu kõige varasemalt 11.12.2021. Pärast 06.12.2021 aga lepingu sõlmimine on
kohtupraktika kohaselt õigusvastane, kuna eeldaks tagantjärele RHAD-s sätestatud teenuse
osutamise perioodi muutmist. Seega leiate, et kui enam ei ole võimalik raamlepingu
sõlmimine RHAD-s näidatud tähtajaks, on kohustuslik riigihanke menetlus kehtetuks
tunnistada RHS § 73 lg 3 p 6 alusel.
Järelevalveteates esitatud väidete ning riigihangete registris (edaspidi: eRHR) kättesaadava teabe
kontrollimiseks pöördus Rahandusministeerium telefoni ja e-maili teel hankija poole selgituste
saamiseks. Pöördumise tulemusel soovis hankija kaaluda võimalust tunnistada riigihange
kehtetuks. Hankija edastas 10.12.2021 Rahandusministeeriumile ning tegi riigihangete registris
nähtavaks ja kättesaadavaks kõikidele asjaomastele pakkujatele AS Lääne-Tallinna Keskhaigla
10.12.2021 korralduse nr 302 (edaspidi: korraldus), mille punkti 1 kohaselt tunnistati riigihange
kehtetuks RHS § 73 lg 3 p 6 alusel omal algatusel. Korralduse punktis 1 esitatud põhjendustest
selgub, et hankija on tunnistanud riigihanke kehtetuks seoses sellega, et hankelepingu sõlmimine
ei ole RHAD-s sätestatud tingimustel võimalik.
Eesti kohtud ja VaKo on oma praktikas juhindunud Euroopa Liidu kohtute lahendites väljendatud
arusaamadest, tunnustades hankija väga laia diskretsiooniruumi hankemenetluse kehtetuks
tunnistamise otsustamisel.1 Hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane kaalutlus,
1 TlnHKo 3-12-972, p-d 9-10; TlnHKm 10.06.2015, 3-15-1088, p 15; TlnRKo 3-18-452, p 13.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
mis on reaalne ja kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega.2 Riigihanke menetluse
lõpetamine menetluse kehtetuks tunnistamisega hankija enda otsusega on õiguspärane, kui
hankija vajadus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja hankija vastavas otsuses esitatud
sisulised põhjendused on reaalsed, võimaldavad mõista otsuse sisu ja järeldada, et menetluse
jätkamine ei ole võimalik. Arvestades, et RHS § 73 lg 3 p 6 teise alternatiivi alusel tehtud otsus
on kaalutlusotsus, saab VaKo ja kohtute kontroll selle õiguspärasuse üle piirduda vaid
menetlusnormide järgimise, asjaolude sisulise paikapidavuse ja selle kontrollimisega, et ei oleks
tehtud ilmselget kaalutlusviga.3 Eesti kohtu- ja vaidlustuspraktikas lähtutakse ka arusaamast, et
hankemenetluse kehtetuks tunnistamine hankija algatusel on võimalik igas hankemenetluse etapis
enne lepingu sõlmimist, seega ka pärast pakkumuse edukaks tunnistamist või edukaks tunnistatud
pakkuja kohta kvalifitseerimise otsuse tegemist.4 Rahandusministeeriumil ei ole alust asuda
seisukohale, et korraldusega riigihanke kehtetuks tunnistamine eeltoodud nõuetele ei vasta.
RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et järelevalvemenetlus viiakse läbi Rahandusministeeriumi algatusel
üksnes avaliku huvi kaitseks ning Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada
põhjendatud kahtluse korral käesoleva seaduse §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või
mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja
puuduvad § 206 lõikes 1 nimetatud asjaolud. RHS § 206 lg 1 p 4 esimese alternatiivi järgi
järelevalvemenetlust ei alustata, kui riigihange on lõppenud. RHS § 73 lg 3 p 6 teise alternatiivi
kohaselt lõppeb hankemenetlus selle kehtetuks tunnistamisega hankija enda otsusega põhjendatud
vajadusel omal algatusel. Riigihange lõppes AS Lääne-Tallinna Keskhaigla korralduse alusel,
millega hankija tunnistas riigihanke kehtetuks.
Lähtudes eeltoodud asjaoludest ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1 ja § 206 lg 1 p-st 4,
teatame, et Rahandusministeerium ei alusta riigihanke üle järelevalvemenetlust, sest
riigihange on lõppenud.
Rahandusministeerium tänab järelevalveteate eest. Jätkame turuosalistelt laekunud teabe
analüüsimist ja arvestame sellega riskianalüüside ning plaanilise järelkontrolli tööplaanide
koostamisel.
Täiendavate küsimustega palume pöörduda riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Anna
Poots’i poole (tel: 611 3123, e-post:
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Anna Poots 611 3123
[email protected]
2 TlnRKo 3-18-452, p 13; VaKo 13.07.2018, 129-18/195365, p 10; TlnHKo 3-13-420, p 6; 3-13-1510, p 12.
3 VaKo 08.12.2020, nr 251-20/215841, p 7.
4
VaKo 20.02.2018, 7-18/191465, p 19.
2
3
Lisaadressaadid:
AS Lääne-Tallinna Keskhaigla
4