EELNÕU
Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020 korralduse nr 187
„Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ muutmine
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 2 alusel ja kooskõlas
Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3
alapunktidega 7 ja 16 asendada Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020 korralduses nr 187 „Raha
eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ tekstiosa „2020. ja 2021. aastal“
tekstiosaga „2020., 2021. ja 2022. aastal“.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 07.12.2021
Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 11.11.2026
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2
Teabevaldaja: Keskkonnaministeerium
Rahandusministeerium
07.12.2021 nr 1-4/21/5591-3
Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha
eraldamise taotluse ja Vabariigi Valitsuse korralduse
eelnõu edastamine
Keskkonnaministeerium taotleb Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020 korraldusega nr 187 “Raha
eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ (edaspidi korraldus nr 187)
Maa-ametile ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele (KEMIT) eraldatud raha
kasutamise tähtaja muutmist.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud “Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra” punkti 3 alapunktidele 7 ja 14 võib
Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist vahendeid eraldada maa tagastamise ja erastamise
ning muude maareformi läbiviimisega seotud kulude katteks ning ettevõtluse arendamiseks ja selleks
vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks.
Korraldusega nr 187 eraldati Keskkonnaministeeriumi valitsemisalale keskkonna tulemusvaldkonna
keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi rahastamiseks Maa-ametile 326 363 eurot ja KEMIT-ile
312 660 eurot maa korralist hindamist ettevalmistavateks tegevusteks 2020. ja 2021. aastal. Tulenevalt
maa korralise hindamise projektis planeeritud tegevuste osalisest edasilükkumisest on vajalik
pikendada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatud raha kasutamist kuni
2022. aastani.
Arvestades eeltoodut, palun esitada Vabariigi Valitsusele korralduse eelnõu Vabariigi Valitsuse
28. mai 2020 korralduse nr 187 “Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“
muutmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Savisaar
Minister
Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu;
2. Vabariigi Valitsuse korralduse seletuskiri lisadega.
Ingrid Koemets, 626 2819
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule
„Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020 korralduse nr 187
„Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ muutmine
Keskkonnaministeeriumi taotlusel muudetakse Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020 korraldusega
nr 187 “Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ Maa-ametile ja
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele eraldatud raha kasutamise tähtaega,
pikendades seda kuni 2022. aastani.
Vabariigi Valituse 28. mai 2020 korraldusega nr 187 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist“ (edaspidi korraldus nr 187) eraldati Keskkonnaministeeriumi
valitsemisalale keskkonna tulemusvaldkonna keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi
rahastamiseks Maa-ametile 326 363 eurot ja Keskkonnaministeeriumi
Infotehnoloogiakeskusele (KEMIT) 312 660 eurot maa korralist hindamist ettevalmistavateks
tegevusteks 2020. ja 2021. aastal.
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 1 ja lõike 1 punkti 2 kohaselt
kasutatakse omandireformi reservfondi laekunud raha vara tagastamise, kompenseerimise ja
erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude
katteks ning ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud
“Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra”
punkti 3 alapunktidele 7 ja 14 võib Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist vahendeid
eraldada maa tagastamise ja erastamise ning muude maareformi läbiviimisega seotud kulude
katteks ning ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2019–2023 (VVTP) on kohaliku elu ja
regionaalpoliitika valdkonnas seatud eesmärk suurendada omavalitsuste eelarvelist iseseisvust,
tõstes nende otsustusvabadust riiklike sihtotstarbeliste vahendite kasutamisel. VVTP
punktide 5.8. ja 12.31 kohaselt tuleb selleks Vabariigi Valitsusele esitada ettepanekud maa
korralise hindamise ja sellest tulenevate maamaksuseaduse muudatuste läbiviimiseks. Sellest
tulenevalt esitas riigihalduse minister Vabariigi Valitsuse 06.03.2020 kabinetiistungile
memorandumi maa korralise hindamise läbiviimise ja sellest tingitud maamaksu ja maa
kasutuslepingute muudatuste kohta. Vabariigi Valitsus otsustas 16.04.2020 kabinetiistungil, et
järgmine maade korraline hindamine viiakse läbi aastal 2022 ja selle ettevalmistusega
alustatakse 2020. aastal.
Korraldusega nr 187 eraldati rahastus korralise hindamise ettevalmistamises osaleva personali
palkamiseks, infosüsteemi loomiseks, vajalike detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste
digitaliseerimiseks, majandamiskulude katmiseks, eelkõige konsultatsiooni tellimiseks 2020. ja
2021. aastal.
1
05.11.2021 seisuga on korraldusega nr 187 Maa-ametile eraldatud 326 363 eurost kasutamata
140 590 eurot ja KEMIT-ile eraldatud 312 660 eurost kasutamata 247 963 eurot. 2021. aasta
lõpuga on prognoositav jääk Maa-ametil 129 870 eurot ja KEMITil 228 200 eurot.
Jääk on tekkinud eelkõige seetõttu, et algselt oli ettevalmistööde lõpptähtajaks 31.12.2021, kuid
hiljem on seda pikendatud kuni 30.06.2022. Seetõttu ei ole kõiki korralduse nr 187 andmise
aluseks olevaid maa hindamise projekti tegevusi teostatud planeeritud mahus. Peamised
edasilükkunud tegevused on detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste digitaliseerimine
(Maa-amet) ja infosüsteemi arendus (KEMIT). Mõlemaks tegevuseks on sõlmitud
raamlepingud ning tööde eest tasumine toimub vastavalt tööde üleandmisele 2021. aasta lõpus
ja 2022. aasta esimeses pooles. Lõplikud lepingu ja kulu mahud sõltuvad alles tööde
üleandmisel. Tööjõukuludeks planeeritud toetuse summad on Maa-ametil kasutatud vastavalt
planeeritule ja summasid üle kanda ei ole vaja, KEMITil on väike jääk tulenevalt projektijuhi
planeeritust hilisemast tööle asumisest. Majandamiskuludega seotud tegevused (hangete
läbiviimine, lepingute sõlmimine) on sujunud üldjoontes plaanipäraselt, kuid hindamise
alguskuupäeva nihkumine on võimaldanud pikendada ka teenuse pakkumise perioodi
2022. aastasse.
Tabel 1. Korraldusega nr 187 eraldatud toetuse kasutamise aruanne tegevuste kaupa, eurodes
Toetuse Kulu liik Eraldatud Kasutat Kasutatud Jääk Prognoositav
saaja toetus ud toetus 2021 seisuga ülekantav
toetus seisuga 05.11.2021 jääk
2020* 05.11.2021** 31.12.2021
Maa- Detail- 150 000 0 32 562 117 438 117 438
amet planeeringute
digitaliseerimine
Tööjõukulu 109 583 80 903 27 694 986 0
Majandamiskulud 66 780 25 860 18 753 22 167 12 432
, sh väline
konsultatsioon
KOKKU 326 363 106 763 79 010 140 590 129 870
KEMIT Tööjõukulu 74 660 22 426 31 171 21 063 13 300
Majandamiskulud 238 000 5445 5655 226 900 214 900
, sh infosüsteemi
arendus
KOKKU 312 660 27 871 36 826 247 963 228 200
* Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatud raha kasutamise aruanded 2020. aasta
kohta on esitatud Rahandusministeeriumile jaanuaris 2020, summad on hiljem täpsustunud.
** Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatud raha kasutamise aruanne 2021. aasta
kohta seisuga 05.11.2021 eraldi Maa-ameti ja KEMITi kohta on lisatud seletuskirjale.
Korraldusega nr 187 eraldatud raha jääki soovivad Maa-amet ja KEMIT kasutada maa korralise
hindamise ettevalmistamiseks lõpule viimiseks 2022. aastal. Tulenevalt vajadusest suurendada
paindlikkust analüüsivajaduste hindamisel ja tööjõu kaasamiseks näeme vajadust määratleda
toetuse kasutamine üldisemalt, mitte jagada seda nii täpselt erinevate tegevuste ja kuluridade
vahel.
2
Tabel 2. Korraldusega nr 187 eraldatud toetuse jäägi kasutamine 2022. aastal, eurodes
Toetuse Kulu liik Selgitus Kulu
saaja eurodes
Maa- Andmete Detailplaneeringute digitaliseerimise raamleping on 129 870
amet tootmine, sõlmitud tähtajaga 28.06.2022 eeldatava maksumuse
täpsustamine ja mahus 150 000 eurot. Kokkulepped
analüüs (detail- digitaliseerimiseks on praeguseks tehtud summas
planeeringute 59 764 eurot (892 planeeringut Tallinnas ja Tartus,
digitaliseerimine fikseeritud ühikuhinnaga 67 €/tk), sellest teostatud on
ehitusõiguse üle poole tööst ja välja on makstud 32 562 eurot.
andmete analüüs Hetkel on käimas digiteeritud andmete analüüs ja
ja täpsustamine, nende alusel metoodika testimine koostöös
kinnisvaratehingu tegevhindajatega. Selle käigus on juba otsustatud, et
te andmete ehitusõiguse kaudu hinnatavat ala Tallinnas veidi
analüüs jm) laiendatakse, selleks on vajalik veel 44
detailplaneeringu digitaliseerimine, mis suurendab
tööde mahtu 2948 euro võrra. Selle lepingu raames
rohkem töid tõenäoliselt ei tellita, st vaba ehk
kokkulepetega katmata maht on 87 288 eurot.
Majandamiskulude prognoositav jääk 12 432 eurot on
ligikaudne, kuna arvestus toimub tunnipõhiselt.
Sellest ligikaudu pool on lepingutega katmata.
Testhindamine lõppeb 31.12.2021, selle järel saab
täpsemalt otsustada, milliseid tegevusi on veel vajalik
teha hindamistulemuste kvaliteedi parandamiseks.
Tõenäoliselt ei otsustata suurendada ehitusõiguse
kaudu hinnatavat ala ja digiteeritavate planeeringute
arvu, kuid vajadus on panustada andmete kvaliteedi
kontrolli tegevustesse, et ennetada vaidlusi aluseks
võetud andmete õiguse üle hindamistulemuste
avalikustamisel. Vajalik oleks, et kohalikud
omavalitsused (Tallinn ja Tartu) analüüsiksid ja
kontrolliksid detailplaneeringute, projekteerimis-
tingimuste ja ehitisregistri andmete kehtivust ja
korrastaksid andmed, vajadusel algataksid aegunud ja
ebarealistlike planeeringute kehtetuks tunnistamise.
Töö sisu ja korraldamise võimalused tuleb läbi rääkida
ja kokku leppida Tallinna ja Tartu linnavalitsustega.
Eeldatav maht võiks olla Tallinnas 2 inimest ja Tartus
1 inimese täiskohaga töö ca 6 kuuks (03.-09.2022).
Kokkulepe võiks olla sõlmitud ametiabina või
halduskokkuleppena.
Testhindamise käigus võib ilmneda vajadus
täiendavaks tehinguandmete detailanalüüsiks Tallinna
ja Tartu kesklinnades, samuti paikvaatlusteks ning
sellega seotud lähetuskulude katmiseks.
KEMIT Infosüsteemi Infosüsteemi arendustöödega jätkamine sõlmitud 228 200
arendamise kulu raamlepingu raames ja oma tööjõuga.
Korraldusega nr 187 eraldatud toetuse kasutamise tähtaja muutmine võimaldab Maa-ametil ja
KEMIT-il lõpetada maa korralise hindamisega seotud ettevalmistavad tegevused planeeritud
mahus. Korralduse muutmisega täiendavat toetust ei eraldata.
3
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi
riigivaraosakonna juhtivspetsialist Annike Riibe (611 3694,
[email protected]), Maa-ameti
juhtkonna nõunik Veronika Ilsjan (56 833 535,
[email protected]), õigusosakonna
juhataja Mari-Liis Mikli (56818794,
[email protected]) ja üldosakonna juhataja
Aigi Sarjas (665 0606,
[email protected]).
4
Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 15.12.2021 nr 1.1-10.1/8940-1
[email protected]
Vabariigi Valitsuse korralduse
eelnõu esitamine
Austatud härra riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks „Vabariigi Valitsuse 28. mai
2020 korralduse nr 187 “Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“
muutmine“ eelnõu, millega pikendatakse Maa-ametile ja Keskkonnaministeeriumi
Infotehnoloogiakeskusele eraldatud raha kasutamise tähtaega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisa(d):
1. korralduse eelnõu ühel leheküljel;
2. seletuskiri neljal leheküljel;
3. Keskkonnaministeeriumi taotlus.
Annike Riibe 6113694
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020 korralduse nr 187
„Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“
muutmine
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi
Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi
reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunktidega 7 ja 16 asendada
Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020. a korralduses nr 187 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist“ tekstiosa „2020. ja 2021. aastal“ tekstiosaga „2020., 2021. ja
2022. aastal“.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule
„Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020 korralduse nr 187
„Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ muutmine
Keskkonnaministeeriumi taotlusel muudetakse Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020 korraldust
nr 187 “Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ pikendades Maa-
ametile ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele eraldatud raha kasutamise
tähtaega ühe aasta võrra 2022. aasta lõpuni.
Vabariigi Valituse 28. mai 2020 korraldusega nr 187 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist“ (edaspidi korraldus nr 187) eraldati Keskkonnaministeeriumi
valitsemisalale keskkonna tulemusvaldkonna keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi
rahastamiseks Maa-ametile 326 363 eurot ja Keskkonnaministeeriumi
Infotehnoloogiakeskusele (KEMIT) 312 660 eurot maa korralist hindamist ettevalmistavateks
tegevusteks 2020. ja 2021. aastal.
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 1 ja lõike 11 punkti 2 kohaselt
kasutatakse omandireformi reservfondi laekunud raha vara tagastamise, kompenseerimise ja
erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude
katteks ning ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud “Vabariigi
Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra” punkti 3
alapunktidele 7 ja 14 võib Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist vahendeid eraldada
maa tagastamise ja erastamise ning muude maareformi läbiviimisega seotud kulude katteks
ning ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2019–2023 (VVTP) on kohaliku elu ja
regionaalpoliitika valdkonnas seatud eesmärk suurendada omavalitsuste eelarvelist iseseisvust,
tõstes nende otsustusvabadust riiklike sihtotstarbeliste vahendite kasutamisel. VVTP punktide
5.8. ja 12.31 kohaselt tuleb selleks Vabariigi Valitsusele esitada ettepanekud maa korralise
hindamise ja sellest tulenevate maamaksuseaduse muudatuste läbiviimiseks. Sellest tulenevalt
esitas riigihalduse minister Vabariigi Valitsuse 06.03.2020 kabinetiistungile memorandumi
maa korralise hindamise läbiviimise ja sellest tingitud maamaksu ja maa kasutuslepingute
muudatuste kohta. Vabariigi Valitsus otsustas 16.04.2020 kabinetiistungil, et järgmine maade
korraline hindamine viiakse läbi aastal 2022 ja selle ettevalmistusega alustatakse 2020. aastal.
Korraldusega nr 187 eraldati rahastus korralise hindamise ettevalmistamises osaleva personali
palkamiseks, infosüsteemi loomiseks, vajalike detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste
digitaliseerimiseks, majandamiskulude katmiseks, eelkõige konsultatsiooni tellimiseks 2020. ja
2021. aastal.
1
05.11.2021 seisuga on korraldusega nr 187 Maa-ametile eraldatud 326 363 eurost kasutamata
140 590 eurot ja KEMIT-ile eraldatud 312 660 eurost kasutamata 247 963 eurot. 2021. aasta
lõpuga on prognoositav jääk Maa-ametil 129 870 eurot ja KEMITil 228 200 eurot.
Jääk on tekkinud eelkõige seetõttu, et algselt oli ettevalmistööde lõpptähtajaks 31.12.2021, kuid
hiljem on seda pikendatud kuni 30.06.2022. Seetõttu ei ole kõiki korralduse nr 187 andmise
aluseks olevaid maa hindamise projekti tegevusi teostatud planeeritud mahus. Peamised
edasilükkunud tegevused on detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste digitaliseerimine
(Maa-amet) ja infosüsteemi arendus (KEMIT). Mõlemaks tegevuseks on sõlmitud
raamlepingud ning tööde eest tasumine toimub vastavalt tööde üleandmisele 2021. aasta lõpus
ja 2022. aasta esimeses pooles. Lõplikud lepingu ja kulu mahud sõltuvad alles tööde
üleandmisel. Tööjõukuludeks planeeritud toetuse summad on Maa-ametil kasutatud vastavalt
planeeritule ja summasid üle kanda ei ole vaja, KEMITil on väike jääk tulenevalt projektijuhi
planeeritust hilisemast tööle asumisest. Majandamiskuludega seotud tegevused (hangete
läbiviimine, lepingute sõlmimine) on sujunud üldjoontes plaanipäraselt, kuid hindamise
alguskuupäeva nihkumine on võimaldanud pikendada ka teenuse pakkumise perioodi 2022.
aastasse.
Tabel 1. Korraldusega nr 187 eraldatud toetuse kasutamise aruanne tegevuste kaupa, eurodes
Toetuse Kulu liik Eraldatud Kasutat Kasutatud Jääk Prognoositav
saaja toetus ud toetus 2021 seisuga ülekantav
toetus seisuga 05.11.2021 jääk
2020* 05.11.2021** 31.12.2021
Maa- Detail- 150 000 0 32 562 117 438 117 438
amet planeeringute
digitaliseerimine
Tööjõukulu 109 583 80 903 27 694 986 0
Majandamiskulud 66 780 25 860 18 753 22 167 12 432
, sh väline
konsultatsioon
KOKKU 326 363 106 763 79 010 140 590 129 870
KEMIT Tööjõukulu 74 660 22 426 31 171 21 063 13 300
Majandamiskulud 238 000 5445 5655 226 900 214 900
, sh infosüsteemi
arendus
KOKKU 312 660 27 871 36 826 247 963 228 200
* Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatud raha kasutamise aruanded 2020. aasta
kohta on esitatud Rahandusministeeriumile jaanuaris 2020, summad on hiljem täpsustunud.
** Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatud raha kasutamise aruanne 2021. aasta
kohta seisuga 05.11.2021 eraldi Maa-ameti ja KEMITi kohta on lisatud seletuskirjale.
Korraldusega nr 187 eraldatud raha jääki soovivad Maa-amet ja KEMIT kasutada maa korralise
hindamise ettevalmistamiseks lõpule viimiseks 2022. aastal. Tulenevalt vajadusest suurendada
paindlikkust analüüsivajaduste hindamisel ja tööjõu kaasamiseks näeme vajadust määratleda
toetuse kasutamine üldisemalt, mitte jagada seda nii täpselt erinevate tegevuste ja kuluridade
vahel.
2
Tabel 2. Korraldusega nr 187 eraldatud toetuse jäägi kasutamine 2022. aastal, eurodes
Toetuse Kulu liik Selgitus Kulu
saaja eurodes
Maa- Andmete Detailplaneeringute digitaliseerimise raamleping on 129 870
amet tootmine, sõlmitud tähtajaga 28.06.2022 eeldatava maksumuse
täpsustamine ja mahus 150 000 eurot. Kokkulepped
analüüs (detail- digitaliseerimiseks on praeguseks tehtud summas
planeeringute 59 764 eurot (892 planeeringut Tallinnas ja Tartus,
digitaliseerimine fikseeritud ühikuhinnaga 67 €/tk), sellest teostatud on
ehitusõiguse üle poole tööst ja välja on makstud 32 562 eurot.
andmete analüüs Hetkel on käimas digitaliseeritud andmete analüüs ja
ja täpsustamine, nende alusel metoodika testimine koostöös
kinnisvaratehingu tegevhindajatega. Selle käigus on juba otsustatud, et
te andmete ehitusõiguse kaudu hinnatavat ala Tallinnas veidi
analüüs jm) laiendatakse, selleks on vajalik veel 44
detailplaneeringu digitaliseerimine, mis suurendab
tööde mahtu 2948 euro võrra. Selle lepingu raames
rohkem töid tõenäoliselt ei tellita, st vaba ehk
kokkulepetega katmata maht on 87 288 eurot.
Majandamiskulude prognoositav jääk 12 432 eurot on
ligikaudne, kuna arvestus toimub tunnipõhiselt.
Sellest ligikaudu pool on lepingutega katmata.
Testhindamine lõppeb 31.12.2021, selle järel saab
täpsemalt otsustada, milliseid tegevusi on veel vajalik
teha hindamistulemuste kvaliteedi parandamiseks.
Tõenäoliselt ei otsustata suurendada ehitusõiguse
kaudu hinnatavat ala ja digitaliseeritavate
planeeringute arvu, kuid vajadus on panustada
andmete kvaliteedi kontrolli tegevustesse, et ennetada
vaidlusi aluseks võetud andmete õiguse üle
hindamistulemuste avalikustamisel. Vajalik oleks, et
kohalikud omavalitsused (Tallinn ja Tartu)
analüüsiksid ja kontrolliksid detailplaneeringute,
projekteerimis-tingimuste ja ehitisregistri andmete
kehtivust ja korrastaksid andmed, vajadusel algataksid
aegunud ja ebarealistlike planeeringute kehtetuks
tunnistamise. Töö sisu ja korraldamise võimalused
tuleb läbi rääkida ja kokku leppida Tallinna ja Tartu
linnavalitsustega. Eeldatav maht võiks olla Tallinnas
2 inimest ja Tartus 1 inimese täiskohaga töö ca 6 kuuks
(03.-09.2022). Kokkulepe võiks olla sõlmitud
ametiabina või halduskokkuleppena.
Testhindamise käigus võib ilmneda vajadus
täiendavaks tehinguandmete detailanalüüsiks Tallinna
ja Tartu kesklinnades, samuti paikvaatlusteks ning
sellega seotud lähetuskulude katmiseks.
KEMIT Infosüsteemi Infosüsteemi arendustöödega jätkamine sõlmitud 228 200
arendamise kulu raamlepingu raames ja oma tööjõuga.
Korraldusega nr 187 eraldatud toetuse kasutamise tähtaja muutmine võimaldab Maa-ametil ja
KEMIT-il lõpetada maa korralise hindamisega seotud ettevalmistavad tegevused planeeritud
mahus, korralduse muutmisega täiendavat toetust ei eraldata. Eelöeldust tulenevalt teeb
Rahandusministeerium ettepaneku korralduse nr 187 muutmiseks.
3
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi
riigivaraosakonna juhtivspetsialist Annike Riibe (611 3694,
[email protected]), Maa-ameti
juhtkonna nõunik Veronika Ilsjan (56 833 535,
[email protected]), õigusosakonna
juhataja Mari-Liis Mikli (56818794,
[email protected]) ja üldosakonna juhataja Aigi
Sarjas (665 0606,
[email protected]).
4