dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti mereala planeeringu avalikustamisel esitatud ettepanekute vastuskiri

Rahandusministeerium · 20. detsember 2021
Viit
15-1/8031-2
Registreeritud
20. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Saare Wind Energy
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-1 Üleriigilise planeeringu dokumendid (sh kohtudokumendid) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
15-1
Vastutaja
Triin Lepland (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Planeeringute osakond)

Failid

  • 📎15-18031-2 20.12.2021 Väljaminev kiri.asice420 KB

Sisu (failidest)

Kuido Kartau Teie 09.11.2021 Saare Wind Energy Meie 20.12.2021 nr 15-1/8031-2 [email protected] Eesti mereala planeeringu avalikustamisel esitatud ettepanekute vastuskiri Austatud härra Kartau Täname Teid täiendava tagasiside eest. Oleme samuti seisukohal, et Eestis on vajalik suuremahuliste taastuvenergeetika võimsuste arendamiseks vajalikud eeldused luua võimalikult kiiresti. Loodame, et peatselt kehtestamiseni jõudev Eesti mereala planeering pakub selleks tuge. Esitame allpool omapoolsed täiendavad selgitused Teie tõstatatud küsimustele. 1. Viitate, et näiteks aastal 2026 meretuuleparki ehitama asudes võib osutuda reaalseks, et isegi maailma parimaid lahendusi kasutades ei ole võimalik ehitada, transportida ja paigaldada gravitatsioonilisi vundamente sellel ajal kasutatavatele parimatele elektrituulikutele. Samuti ei ole ilmselt optimaalne ega realistlik paigaldada merekaableid pikki kilomeetreid suhteliselt madalas meres (nii nagu see on illustratiivselt esitatud skeemil 5.6.6.1). Selgitame, et mereala planeeringut koostades on läbivalt peetud silmas lahenduse paindlikkust, säilitades siiski samaaegselt sellise konkreetsuse, mis võimaldab läbi viia nõuetekohane keskkonnamõju strateegilise hindamise. Seetõttu on tuulikute vundamentide käsitluses lisatud gravitatsioonivundamendi tingimusele laiend „või mõjudelt sarnane“. Seega ei eelda mereala planeering, et gravitatsioonivundamendid on edaspidi tuulikute puhul ainus tehniline lahendus, vaid see, hetkel teadolevalt Läänemere tingimustesse paigaldatav enamlevinud vundamenditüüp, on olnud aluseks keskkonnamõju strateegilisel hindamisel. Kasutada võib ka teisi vundamenditüüpe, kuid loamenetluse staadiumis tuleb keskkonnamõju hindamise protsessis tõendada, et mõjud on gravitatsioonivundamendiga samaväärsed või väiksemad. Sarnaselt on mereala planeeringus talitatud merekaablitega. Eesti mereala planeeringus on toodud tuuleenergeetika arendusalade kaablikoridoride põhimõttelised asukohad. Planeering võimaldab ka alternatiivseid asukohti. Nimelt planeeringu seletuskirja ptk 5.6.6 sätestab, et tuuleparkide arendamisel hoonestusloa staadiumis võib leida kaablikoridorile alternatiivse asukoha juhul, kui sellega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju elusloodusele ja ebasoodsat mõju Natura 2000 aladele. Seega planeering võimaldab kaablitele põhjendatud vajadusel kaaluda alternatiivseid asukohti. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 2. Toote välja, et peatükis 5.6.5 on antud suunis eelistada väiksema „jalajäljega“ vundamendistruktuure. Olete seisukohal, et suunis on täiesti arusaadav ja õige, kuid on mõningases vastuolus paljudes kohtades planeeringu tekstis eelistatuna/soosituna käsitletud gravitatsioonilise vundamendi kasutamisega. Selgitate, et gravitatsioonilise vundamendi “jalajälg” on oluliselt suurem kui nn vaivundamendil (näiteks sarnase elektrituuliku paigaldamisel samas asukohas võib vundamendi diameeter olla vastavalt 60 meetrit ja 10 meetrit). Soovitate võimalusel veelgi selgemat sõnastust rõhutamaks erinevate vundamenditüüpide kasutuse võimaldamist arvestades konkreetseid asukoha olusid (nt erinevad jääolud ja geoloogia). Oluline on vundamendi summaarne keskkonnamõju ja reaalne rajatavus konkreetsetes oludes, mitte üksik parameeter. Täname Teid suunise mitmeti mõistetavusele tähelepanu juhtimise eest. Toome esmalt välja, et tegemist on suunisega, st soovitusliku juhtnööriga. Samas nõustume, et sellises sõnastuses võib suunis jätta eksliku mulje nagu oleks mõeldud ainult ehitise poolt konkreetselt mõjutatavat merepõhja pinda. Korrigeerime suunise sõnastust alljärgnevalt, et esile tuleks vajadus jälgida ka tuuliku ökoloogilist „jalajälge“. Tehnoloogia arenedes tuleks tuuleparkide rajamisel eelistada väiksema „jalajäljega“ vundamendistruktuure nii merepõhja pindala kui ka ökoloogilise „jalajälje“ kontekstis. Joonealuseks märkuseks: Mida väiksem on vundamendi alla jääv merepõhja pindala (ja selleks ettevalmistatav osa) seda väiksem on loodusliku merepõhja kadu konkreetses asukohas. Arvestama peab, et tuulikute füüsilise rajamisega ehitusetapis või demonteerimise etapis ei kaasneks olulist mõju avaldavat ja ulatuslikku müra ning ei põhjustataks olulist setete liikumist. 3. Juhite tähelepanu, et peatükis 5.6.5 tingimuses nr 6 on kasutatud terminit „keskmisest merevee kõrgtasemest“. Toote välja, et kuna iga ebaökonoomne meeter tuuliku torni kõrgust mõjutab märkimisväärselt ehitusmaksumust (ja seeläbi meretuulepargi realiseeritavust), siis on vajalik kasutatud termin täpsemalt lahti seletada või viidata õigusaktile, kus see on defineeritud. Selliselt välditakse võimalikke edaspidiseid asjatuid diskussioone antud teemal. Selgitame, et keskmise merevee kõrgtaseme all on mõeldud keskmist mereveetaset, millele on liidetud vastava mereala keskmine laine kõrgus. Keskmine laine kõrgus ei ole õigusaktidega reguleeritud, kuna see on muutuv suurus kogu mereala ulatuses. Meile teadaolevalt on nii keskmine kui maksimaalne laine kõrgus ja lainekoormus meretuuleparkide puhul vundamentide projekteerimisel kasutatavad näitajad, mis tuleb hoonestusloa menetluses uuringute käigus vältimatult välja uurida. Nõustume, et teema vajab täpsemat selgitust, lisame selle ptk 5.6.5 joonealuse märkusena ja samuti mõistete selgituse peatükki. 4. Toote välja, et ptk 5.6.5 on esitatud tingimuses nr 8b “samaaegselt kavandatavad tuulepargid” ja “planeeritavad” tuulepargid. Palute selgitada, milles seisneb terminite sisu ja erinevus ja kuidas otsustada, mis on samaaegne kavandamine. Selguse huvides korrigeerime tingimuse sõnastust alljärgnevalt. Mitme tuulepargi samaaegsel kavandamisel hinnatakse tuuleparkide visuaalset koosmõju. Võimalusel hinnatakse koosmõju ka teiste samas piirkonnas kavandatavate tuuleparkidega. 2 Joonealuse märkusena ja mõistete seletusse lisatakse ka selgitus, mida on mõeldud samaaegselt kavandatavate tuuleparkide puhul. Tugineme käsitluses Euroopa Komisjoni teatisele nr 2021/C 437/01 „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“, mille järgi koosmõju käsitlevas sättes peetakse silmas teisi kavasid või projekte, mis on lõpule viidud, mis on heakskiidetud, kuid lõpule viimata, või mille kohta on tehtud ettepanek (st on esitatud heakskiitmis- või nõusolekutaotlus). 5. Puudutate peatükis 5.6.5 esitatud tingimust nr 12.a, milles on sätestatud müraga seonduv modelleerimise ja hindamise kohustus. Olete seisukohal, et mitmeti mõistetavuse ja asjatute diskussioonide vältimiseks on mõistlik täpsustada, kas tegemist on atmosfääris leviva müraga ja selle mõjuga inimestele (vastavad müranormid on nö inimesekesksed) või veealuse müraga (ja selle mõjuga mereelustikule)? Selgitame, et eelkõige on vaja keskenduda veealusele mürale. Samas tuleb tagada veendumus, et ka atmosfääriõhus ei kaasne rannikupiirkondade elanikele ülenormatiivset müra. Selguse huvides täpsustame tingimust nr 12 a alljärgnevalt. a. hinnata müraga seonduvaid mõjusid (nii ehitus-, toimimis- kui demonteerimise aegseid, keskendudes eelkõige veealusele mürale kuid käsitledes ka atmosfääriõhus levivat müra). Viia läbi müra modelleerimised ja arvestada modelleerimisel ka teiste piirkonnas asuvate ja võimalusel kavandatud tuuleparkidega. 6. Toote välja, et peatükis 5.6.5 esitatud tingimuses nr 12.i on kasutatud terminit monoliitse ehitusega vundament“. Palute võimalusel täpsemalt sõnastada, mida on antud juhul silmas peetud monoliitsuse all. Märgite, et tehnoloogiliselt on täna nii vaivundament (ehk sisuliselt toruvundament, nn monopile) kui gravitatsiooniline vundament vähemalt 1000+ tonni kaaluv ühes tükis (st monoliitne) paigaldatav „detail“. Täname tähelepanu juhtimise eest. Märgime, et peame otstarbekaks tingimus muuta suuniseks, st soovituslikuks juhtnööriks, kuna ka algsest sõnastusest ilmneb, et tegemist on soovitusega. Suunise eesmärk on kaitsta tundlikke elupaiku, täpsemalt minimeerida tundlikemale elupaikadele ehitustegevusega avalduvat võimalikku mõju. Monoliitse ehitusega vundamendi korral on mõju ühekordne (ühe monoliitse vundamendibloki paigaldamisel merepõhja). 7. Märgite, et peatükis 5.6.5 esitatud tingimuses nr 12.j on tingimus kavandada koostöös Eleringiga merevõrgu alajaam. Küsite, kas Saare Wind Energy peab tingimata või vaid vajadusel, mis täpsustub koostöös ja kokkuleppel Eleringiga, kavandama 4 hektari suuruse merevõrgu alajaama? Annate hinnangu, et mõistlik on sõnastada tingimus vähem kategoorilisena. Selgitame, et koostöö tegemine AS Eleringiga merevõrgu alajaama vajaduse kaalumiseks on mereplaneeringu lahenduse elluviidavuse tagamiseks kohustuslik. Eesmärk on alade lõikes tervikuna koostöös AS Eleringiga leida kõige optimaalsemad lahendused. Selguse huvides lisame vastavasse punkti joonealuse märkuse, et kui koostöö käigus selgub, et merevõrgu alajaama ei ole konkreetse loamenetluse protsessi raames vaja kavandada, siis puudub vajadus teema käsitlemiseks. 3 8. Toote välja, et peatükk 5.6.6 skeemil 5.6.6.1. märgitud tekst “Virtsu alajaam” asub iseenesest õiges kohas (Virtsu alajaamast paremal), kuid kuna skeemil on ka alajaamadele osutavad nooled, siis võib Lõpe alajaamale osutav nool (mille juures ei ole teksti “Lõpe alajaam”) osutuda eksitavaks. Teete ettepaneku skeemi korrigeerida. Samuti toote välja, et maismaale rajatakse tõenäoliselt osa elektri ülekandesüsteemi õhuliinina, mitte maakaablina. Seetõttu on maismaal kasutatud termin ”kaablikoridor” eksitav ja soovitate kasutada üldisemat terminit, näiteks “elektriülekandesüsteem”. Täname tähelepanu juhtimise eest, korrigeerime skeemi. 9. Märgite, et peatükis 5.6.6 esitatud suunises nr 1 on mainitud alalisvoolulinki. Soovitate planeeringu tasandil jätta määratlemata, kas kasutatakse alalisvoolu või vahelduvvoolu lahendust. Selgitate, et tegemist on tehnilise optimaalsuse ja teostatavuse ülesandega, mis sõltub konkreetse projektlahenduse paljudest erinevatest asjaoludest. Olete seisukohal, et Eesti elektrisüsteemi ja meretuuleparkide asukohti (st potentsiaalseid vahemaid) arvestades on mõlemal voolusüsteemil perspektiiv, mida ei ole vajalik planeeringu etapis asjatult vähendada. Selgitame, et mereala planeering ei sea tingimusena alalisvoolu eelistamist. Küll aga on planeeringu mõjude hindamise aruandes välja toodud, et alalisvooluga kaasnevad mõjud on väiksemad, mistõttu annab planeering suunise (mis on soovituslik juhtnöör), et alalisvoolulingi kasutamine on otstarbekaim. Seega võib loamenetluses otsustada lähtuvalt kaasnevatest mõjudest, milline on optimaalseim tehniline lahendus ning lahenduse sobivuse korral on võimalik kasutada ka vahelduvvoolu kaablit. 10. Toote välja, et peatükis 5.6.6 esitatud suunises nr 4 on öeldud, et kõva merepõhja substraadi puhul ei ole kaabli katmine otstarbekas. Palute sõnastada kaabli katmine kõval substraadil mõlema võimalusena (kaetud ja katmata kaabli võimalus). Selgitate, et ka kõval substraadil võib olla mõistlik kaabli pinnasesse süvistamine (vältimaks erinevaid kaabli kahjustamise riske). Selgitame, et mereala planeering ei sea tingimusena kaablite katmise täpseid lahendusi. Tegemist on suunisega (ehk soovitusliku juhtnööriga). Seega võib loamenetluses otsustada lähtuvalt kaasnevatest mõjudest, milline on otstarbekaim lahendus. Suunise sõnastust täpsustatakse alljärgnevalt, kuna mõjude hindamise aruandes on välja toodud ka avamere sügavamates osades kaabli katmata jätmise võimalus. Kõrgema riskiga piirkondades (nt tihe laevaliiklus – ristumine laevateedega, kattumine traalimisaladega, tuulepargi sisene ala, kus liiguvad hoolduslaevad, jää liikumine madalaveelises piirkonnas) tuleb vajadusel kaabel kaitsta võimalike ohuallikate eest, kas katta nt betoonplaatidega või süvistada merepõhja. Kaablitest tuleneva mõju leevendamiseks on otstarbekas kaaluda võimalust näiteks liivamadala puhul kaabli matmiseks. Kõva substraadi puhul (näiteks kui on tegemist „karide“ elupaigatüübiga) ei ole otstarbekas kaabli matmine ega katmine avamere sügavamates osades. Võimalusel peaks kaabli välispind olema neutraalse reaktsiooniga ja võimaldama organismide kinnitumist. 11. Juhite tähelepanu, et peatükis 5.6.6 esitatud tingimuses nr 2 selgitatakse, et kaablitele võib leida alternatiivse asukoha. Olete seisukohal, et paljud skeemil 5.6.6.1 visandatud kaablite asukohad on tehniliselt ilmselt ebamõistlikus asukohas. Palute lisada planeeringusse, et muu kaabli asukoht, mis asub ka Natura 2000 alal, kuid ei tekita olulist ebasoodsat mõju, 4 on vähemalt samaväärne praegu planeeringus kajastatuga. St kaabli paiknemine Natura 2000 alal ei tohi tekitada “automaatselt” ebasoodsamat hinnangut. Selgitame, et mereala planeering võimaldab kaablite rajamisel kaaluda planeeringulahendusest erinevaid asukohti (vt lisaks kirja punkti 1). Eeldusel, et loamenetluses välistatakse hindamise tulemusena ebasoodne mõju Natura alade kaitse- eesmärkidele ja oluline ebasoodne mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Täname Teid Eesti mereala planeeringu protsessis aktiivselt osalemise ja asjakohaste ettepanekute esitamise eest. Ühtlasi teavitame, et Eesti mereala planeeringu koostamine on jõudnud lõppfaasi. Jaanuaris 2022 esitame planeeringu Vabariigi Valitsusele kehtestamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv regionaalhalduspoliitika osakonna juhataja regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes Triin Lepland 4520521 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel