Kuido Kartau Teie 09.11.2021
Saare Wind Energy Meie 20.12.2021 nr 15-1/8031-2
[email protected]
Eesti mereala planeeringu
avalikustamisel esitatud
ettepanekute vastuskiri
Austatud härra Kartau
Täname Teid täiendava tagasiside eest. Oleme samuti seisukohal, et Eestis on vajalik
suuremahuliste taastuvenergeetika võimsuste arendamiseks vajalikud eeldused luua
võimalikult kiiresti. Loodame, et peatselt kehtestamiseni jõudev Eesti mereala planeering
pakub selleks tuge. Esitame allpool omapoolsed täiendavad selgitused Teie tõstatatud
küsimustele.
1. Viitate, et näiteks aastal 2026 meretuuleparki ehitama asudes võib osutuda reaalseks, et
isegi maailma parimaid lahendusi kasutades ei ole võimalik ehitada, transportida ja
paigaldada gravitatsioonilisi vundamente sellel ajal kasutatavatele parimatele
elektrituulikutele. Samuti ei ole ilmselt optimaalne ega realistlik paigaldada merekaableid
pikki kilomeetreid suhteliselt madalas meres (nii nagu see on illustratiivselt esitatud
skeemil 5.6.6.1).
Selgitame, et mereala planeeringut koostades on läbivalt peetud silmas lahenduse
paindlikkust, säilitades siiski samaaegselt sellise konkreetsuse, mis võimaldab läbi viia
nõuetekohane keskkonnamõju strateegilise hindamise. Seetõttu on tuulikute
vundamentide käsitluses lisatud gravitatsioonivundamendi tingimusele laiend „või
mõjudelt sarnane“. Seega ei eelda mereala planeering, et gravitatsioonivundamendid on
edaspidi tuulikute puhul ainus tehniline lahendus, vaid see, hetkel teadolevalt Läänemere
tingimustesse paigaldatav enamlevinud vundamenditüüp, on olnud aluseks
keskkonnamõju strateegilisel hindamisel. Kasutada võib ka teisi vundamenditüüpe, kuid
loamenetluse staadiumis tuleb keskkonnamõju hindamise protsessis tõendada, et mõjud
on gravitatsioonivundamendiga samaväärsed või väiksemad.
Sarnaselt on mereala planeeringus talitatud merekaablitega. Eesti mereala planeeringus on
toodud tuuleenergeetika arendusalade kaablikoridoride põhimõttelised asukohad.
Planeering võimaldab ka alternatiivseid asukohti. Nimelt planeeringu seletuskirja ptk
5.6.6 sätestab, et tuuleparkide arendamisel hoonestusloa staadiumis võib leida
kaablikoridorile alternatiivse asukoha juhul, kui sellega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju
elusloodusele ja ebasoodsat mõju Natura 2000 aladele. Seega planeering võimaldab
kaablitele põhjendatud vajadusel kaaluda alternatiivseid asukohti.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
2. Toote välja, et peatükis 5.6.5 on antud suunis eelistada väiksema „jalajäljega“
vundamendistruktuure. Olete seisukohal, et suunis on täiesti arusaadav ja õige, kuid on
mõningases vastuolus paljudes kohtades planeeringu tekstis eelistatuna/soosituna
käsitletud gravitatsioonilise vundamendi kasutamisega. Selgitate, et gravitatsioonilise
vundamendi “jalajälg” on oluliselt suurem kui nn vaivundamendil (näiteks sarnase
elektrituuliku paigaldamisel samas asukohas võib vundamendi diameeter olla vastavalt 60
meetrit ja 10 meetrit). Soovitate võimalusel veelgi selgemat sõnastust rõhutamaks
erinevate vundamenditüüpide kasutuse võimaldamist arvestades konkreetseid asukoha
olusid (nt erinevad jääolud ja geoloogia). Oluline on vundamendi summaarne
keskkonnamõju ja reaalne rajatavus konkreetsetes oludes, mitte üksik parameeter.
Täname Teid suunise mitmeti mõistetavusele tähelepanu juhtimise eest. Toome esmalt
välja, et tegemist on suunisega, st soovitusliku juhtnööriga. Samas nõustume, et sellises
sõnastuses võib suunis jätta eksliku mulje nagu oleks mõeldud ainult ehitise poolt
konkreetselt mõjutatavat merepõhja pinda. Korrigeerime suunise sõnastust alljärgnevalt,
et esile tuleks vajadus jälgida ka tuuliku ökoloogilist „jalajälge“.
Tehnoloogia arenedes tuleks tuuleparkide rajamisel eelistada väiksema „jalajäljega“
vundamendistruktuure nii merepõhja pindala kui ka ökoloogilise „jalajälje“
kontekstis.
Joonealuseks märkuseks: Mida väiksem on vundamendi alla jääv merepõhja pindala
(ja selleks ettevalmistatav osa) seda väiksem on loodusliku merepõhja kadu
konkreetses asukohas. Arvestama peab, et tuulikute füüsilise rajamisega ehitusetapis
või demonteerimise etapis ei kaasneks olulist mõju avaldavat ja ulatuslikku müra ning
ei põhjustataks olulist setete liikumist.
3. Juhite tähelepanu, et peatükis 5.6.5 tingimuses nr 6 on kasutatud terminit „keskmisest
merevee kõrgtasemest“. Toote välja, et kuna iga ebaökonoomne meeter tuuliku torni
kõrgust mõjutab märkimisväärselt ehitusmaksumust (ja seeläbi meretuulepargi
realiseeritavust), siis on vajalik kasutatud termin täpsemalt lahti seletada või viidata
õigusaktile, kus see on defineeritud. Selliselt välditakse võimalikke edaspidiseid asjatuid
diskussioone antud teemal.
Selgitame, et keskmise merevee kõrgtaseme all on mõeldud keskmist mereveetaset,
millele on liidetud vastava mereala keskmine laine kõrgus. Keskmine laine kõrgus ei ole
õigusaktidega reguleeritud, kuna see on muutuv suurus kogu mereala ulatuses. Meile
teadaolevalt on nii keskmine kui maksimaalne laine kõrgus ja lainekoormus
meretuuleparkide puhul vundamentide projekteerimisel kasutatavad näitajad, mis tuleb
hoonestusloa menetluses uuringute käigus vältimatult välja uurida. Nõustume, et teema
vajab täpsemat selgitust, lisame selle ptk 5.6.5 joonealuse märkusena ja samuti mõistete
selgituse peatükki.
4. Toote välja, et ptk 5.6.5 on esitatud tingimuses nr 8b “samaaegselt kavandatavad
tuulepargid” ja “planeeritavad” tuulepargid. Palute selgitada, milles seisneb terminite sisu
ja erinevus ja kuidas otsustada, mis on samaaegne kavandamine.
Selguse huvides korrigeerime tingimuse sõnastust alljärgnevalt.
Mitme tuulepargi samaaegsel kavandamisel hinnatakse tuuleparkide visuaalset
koosmõju. Võimalusel hinnatakse koosmõju ka teiste samas piirkonnas kavandatavate
tuuleparkidega.
2
Joonealuse märkusena ja mõistete seletusse lisatakse ka selgitus, mida on mõeldud
samaaegselt kavandatavate tuuleparkide puhul. Tugineme käsitluses Euroopa
Komisjoni teatisele nr 2021/C 437/01 „Natura 2000 aladega seotud kavade ja
projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli
6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“, mille järgi koosmõju käsitlevas sättes peetakse silmas
teisi kavasid või projekte, mis on lõpule viidud, mis on heakskiidetud, kuid lõpule
viimata, või mille kohta on tehtud ettepanek (st on esitatud heakskiitmis- või
nõusolekutaotlus).
5. Puudutate peatükis 5.6.5 esitatud tingimust nr 12.a, milles on sätestatud müraga seonduv
modelleerimise ja hindamise kohustus. Olete seisukohal, et mitmeti mõistetavuse ja
asjatute diskussioonide vältimiseks on mõistlik täpsustada, kas tegemist on atmosfääris
leviva müraga ja selle mõjuga inimestele (vastavad müranormid on nö inimesekesksed)
või veealuse müraga (ja selle mõjuga mereelustikule)?
Selgitame, et eelkõige on vaja keskenduda veealusele mürale. Samas tuleb tagada
veendumus, et ka atmosfääriõhus ei kaasne rannikupiirkondade elanikele ülenormatiivset
müra. Selguse huvides täpsustame tingimust nr 12 a alljärgnevalt.
a. hinnata müraga seonduvaid mõjusid (nii ehitus-, toimimis- kui demonteerimise
aegseid, keskendudes eelkõige veealusele mürale kuid käsitledes ka
atmosfääriõhus levivat müra). Viia läbi müra modelleerimised ja arvestada
modelleerimisel ka teiste piirkonnas asuvate ja võimalusel kavandatud
tuuleparkidega.
6. Toote välja, et peatükis 5.6.5 esitatud tingimuses nr 12.i on kasutatud terminit monoliitse
ehitusega vundament“. Palute võimalusel täpsemalt sõnastada, mida on antud juhul silmas
peetud monoliitsuse all. Märgite, et tehnoloogiliselt on täna nii vaivundament (ehk
sisuliselt toruvundament, nn monopile) kui gravitatsiooniline vundament vähemalt 1000+
tonni kaaluv ühes tükis (st monoliitne) paigaldatav „detail“.
Täname tähelepanu juhtimise eest. Märgime, et peame otstarbekaks tingimus muuta
suuniseks, st soovituslikuks juhtnööriks, kuna ka algsest sõnastusest ilmneb, et tegemist
on soovitusega. Suunise eesmärk on kaitsta tundlikke elupaiku, täpsemalt minimeerida
tundlikemale elupaikadele ehitustegevusega avalduvat võimalikku mõju. Monoliitse
ehitusega vundamendi korral on mõju ühekordne (ühe monoliitse vundamendibloki
paigaldamisel merepõhja).
7. Märgite, et peatükis 5.6.5 esitatud tingimuses nr 12.j on tingimus kavandada koostöös
Eleringiga merevõrgu alajaam. Küsite, kas Saare Wind Energy peab tingimata või vaid
vajadusel, mis täpsustub koostöös ja kokkuleppel Eleringiga, kavandama 4 hektari suuruse
merevõrgu alajaama? Annate hinnangu, et mõistlik on sõnastada tingimus vähem
kategoorilisena.
Selgitame, et koostöö tegemine AS Eleringiga merevõrgu alajaama vajaduse kaalumiseks
on mereplaneeringu lahenduse elluviidavuse tagamiseks kohustuslik. Eesmärk on alade
lõikes tervikuna koostöös AS Eleringiga leida kõige optimaalsemad lahendused. Selguse
huvides lisame vastavasse punkti joonealuse märkuse, et kui koostöö käigus selgub, et
merevõrgu alajaama ei ole konkreetse loamenetluse protsessi raames vaja kavandada, siis
puudub vajadus teema käsitlemiseks.
3
8. Toote välja, et peatükk 5.6.6 skeemil 5.6.6.1. märgitud tekst “Virtsu alajaam” asub
iseenesest õiges kohas (Virtsu alajaamast paremal), kuid kuna skeemil on ka alajaamadele
osutavad nooled, siis võib Lõpe alajaamale osutav nool (mille juures ei ole teksti “Lõpe
alajaam”) osutuda eksitavaks. Teete ettepaneku skeemi korrigeerida. Samuti toote välja,
et maismaale rajatakse tõenäoliselt osa elektri ülekandesüsteemi õhuliinina, mitte
maakaablina. Seetõttu on maismaal kasutatud termin ”kaablikoridor” eksitav ja soovitate
kasutada üldisemat terminit, näiteks “elektriülekandesüsteem”.
Täname tähelepanu juhtimise eest, korrigeerime skeemi.
9. Märgite, et peatükis 5.6.6 esitatud suunises nr 1 on mainitud alalisvoolulinki. Soovitate
planeeringu tasandil jätta määratlemata, kas kasutatakse alalisvoolu või vahelduvvoolu
lahendust. Selgitate, et tegemist on tehnilise optimaalsuse ja teostatavuse ülesandega, mis
sõltub konkreetse projektlahenduse paljudest erinevatest asjaoludest. Olete seisukohal, et
Eesti elektrisüsteemi ja meretuuleparkide asukohti (st potentsiaalseid vahemaid)
arvestades on mõlemal voolusüsteemil perspektiiv, mida ei ole vajalik planeeringu etapis
asjatult vähendada.
Selgitame, et mereala planeering ei sea tingimusena alalisvoolu eelistamist. Küll aga on
planeeringu mõjude hindamise aruandes välja toodud, et alalisvooluga kaasnevad mõjud
on väiksemad, mistõttu annab planeering suunise (mis on soovituslik juhtnöör), et
alalisvoolulingi kasutamine on otstarbekaim. Seega võib loamenetluses otsustada
lähtuvalt kaasnevatest mõjudest, milline on optimaalseim tehniline lahendus ning
lahenduse sobivuse korral on võimalik kasutada ka vahelduvvoolu kaablit.
10. Toote välja, et peatükis 5.6.6 esitatud suunises nr 4 on öeldud, et kõva merepõhja
substraadi puhul ei ole kaabli katmine otstarbekas. Palute sõnastada kaabli katmine kõval
substraadil mõlema võimalusena (kaetud ja katmata kaabli võimalus). Selgitate, et ka
kõval substraadil võib olla mõistlik kaabli pinnasesse süvistamine (vältimaks erinevaid
kaabli kahjustamise riske).
Selgitame, et mereala planeering ei sea tingimusena kaablite katmise täpseid lahendusi.
Tegemist on suunisega (ehk soovitusliku juhtnööriga). Seega võib loamenetluses
otsustada lähtuvalt kaasnevatest mõjudest, milline on otstarbekaim lahendus. Suunise
sõnastust täpsustatakse alljärgnevalt, kuna mõjude hindamise aruandes on välja toodud ka
avamere sügavamates osades kaabli katmata jätmise võimalus.
Kõrgema riskiga piirkondades (nt tihe laevaliiklus – ristumine laevateedega,
kattumine traalimisaladega, tuulepargi sisene ala, kus liiguvad hoolduslaevad, jää
liikumine madalaveelises piirkonnas) tuleb vajadusel kaabel kaitsta võimalike
ohuallikate eest, kas katta nt betoonplaatidega või süvistada merepõhja. Kaablitest
tuleneva mõju leevendamiseks on otstarbekas kaaluda võimalust näiteks liivamadala
puhul kaabli matmiseks. Kõva substraadi puhul (näiteks kui on tegemist „karide“
elupaigatüübiga) ei ole otstarbekas kaabli matmine ega katmine avamere sügavamates
osades. Võimalusel peaks kaabli välispind olema neutraalse reaktsiooniga ja
võimaldama organismide kinnitumist.
11. Juhite tähelepanu, et peatükis 5.6.6 esitatud tingimuses nr 2 selgitatakse, et kaablitele võib
leida alternatiivse asukoha. Olete seisukohal, et paljud skeemil 5.6.6.1 visandatud kaablite
asukohad on tehniliselt ilmselt ebamõistlikus asukohas. Palute lisada planeeringusse, et
muu kaabli asukoht, mis asub ka Natura 2000 alal, kuid ei tekita olulist ebasoodsat mõju,
4
on vähemalt samaväärne praegu planeeringus kajastatuga. St kaabli paiknemine Natura
2000 alal ei tohi tekitada “automaatselt” ebasoodsamat hinnangut.
Selgitame, et mereala planeering võimaldab kaablite rajamisel kaaluda
planeeringulahendusest erinevaid asukohti (vt lisaks kirja punkti 1). Eeldusel, et
loamenetluses välistatakse hindamise tulemusena ebasoodne mõju Natura alade kaitse-
eesmärkidele ja oluline ebasoodne mõju kaitstavatele loodusobjektidele.
Täname Teid Eesti mereala planeeringu protsessis aktiivselt osalemise ja asjakohaste
ettepanekute esitamise eest. Ühtlasi teavitame, et Eesti mereala planeeringu koostamine on
jõudnud lõppfaasi. Jaanuaris 2022 esitame planeeringu Vabariigi Valitsusele kehtestamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Uusjärv
regionaalhalduspoliitika osakonna juhataja
regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes
Triin Lepland 4520521
[email protected]
5