dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 20. detsember 2021
Viit
14-8/7201-2
Registreeritud
20. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna Tehnikaülikool
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-8 Siseriiklike regionaalarengu programmide ja meetmete dokumendid
Toimik
14-8/2021
Vastutaja
Ivan Sergejev (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalarengu osakond, Regionaalpoliitika talitus)

Failid

  • 📎RE TalTech ettepanekud ÕÜF meetmelehtedele.msg95 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Ivan Sergejev </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=6f96b10160174f6eabd041bfb34fb5ee-Ivan Sergejev> Saaja: '[email protected]', Kaie Nurmik, Katrin Pihor, Margus Haidak, Kaie Nurmik, Toomas Murulo, Annika Sepp, Kaire Luht Teema: RE: TalTech ettepanekud ÕÜF meetmelehtedele Lp proua Sooväli-Sepping, Tänan Teid detailsete ettepanekute eest õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) vahenditest planeeritud meetmete kohta! Olen koondanud siia kirja meie ning teiste ministeeriumite tagasisidet teie ettepanekute kohta – palun vaadake all. Juhin tähelepanu, et kuna kõik ÕÜF meetmed on veel aktiivses arenduses, ei saa kõigile teie ettepanekutele hetkel ammendavalt vastata. 1. Üldine ÕÜF-i meetmete tulemuslikkus on seotud nende rakendamise efektiivsusega, mis omakorda sõltub võimalike abisaajate valmisolekust ja võimekusest, sh nende finantsvõimekusest. Tasemeõppe arendamisel ning teadus- ja arendustegevusel (TA) ning innovatsioonil on oluline roll ülemineku õnnestumises ning kõrge omafinantseeringu määr seab ülikoolidele ja teadusasutustele täiendavad barjäärid sellesse protsessi panustamiseks. Seetõttu on oluline, et ülikoolide ja teadusasutuste omafinantseering ÕÜF-st rahastatud projektides on 5%. Vastus: Omafinantseeringu määrad on VV tasemel veel läbi rääkimisel. 2. Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus (vastutavad ministeeriumid: Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)) a) Hetkel on meetme eest vastutavad nii HTM kui MKM ning meetme planeeritud eelarve on 50 mln EUR, millele lisandub riiklik kaasfinantseering. Toetame meetme eelarve jagunemist 50% : 50% põhimõttel ministeeriumite vahel. See oleks proportsionaalne ja vajadustest lähtuv jaotus. Ettevõtetele on ÕÜF-ist suunatud mitmeid teisi toetusmeetmeid (sh investeeringutoetusi), kuid otseselt piirkonna TA mahukuse kasvatamisele, mis toetab kogu regiooni ettevõtete arengut, on suunatud ainult üks meede. Lisaks on MKM kavandanud vähemalt osa enda alameetmest rakendusuuringute programmi (RUP) sarnaseks skeemiks, mis toetab üksikettevõtete TA-tegevust ning millele on teistest struktuurivahenditest samuti mitmeid vahendeid juba eraldatud ning toimub uute RUP voorude planeerimine. Seetõttu on tekib dubleeriv meede. Kõik HTM-i poolt kavandatud meetme tegevused toetavad kõigile ettevõtjatele kättesaadava TA inimressursi arendamist ning HTM-i poolt plaanitavate rakendusuuringute tulemused oleks kättesaadavad kõigile Ida-Virumaa ettevõtetele. Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus: Leiame, et MKM’i nägemus Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetusest ei dubleeri RUP’i. RUP’i meetmes toetatakse üksnes ettevõtete rakendusuuringuid ja nendega seotud eksperimentaalarenduse projekte. Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus on aga kompleksmeede, kus toetatakse ettevõtete eeluuringuid, rakendusuuringuid ning tootearendust, kuid ka TA mahukate piloottaristute rajamist. Ettevõtted saavad vastavalt oma vajadustele erinevaid tegevusi kombineerida, mis selgelt loob lisandväärtust, võrreldes RUP’iga. Oleme arvamusel, et Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamiseks ja piirkonna majanduse struktuurse nihke saavutamiseks on põhjendatud nii TA asutuste, kui ka ettevõttete toetamine: esimesed pööravad tähelepanu ennekõike ettevõtete ja piirkonna huvigruppide ühishuvidest lähtuvale teadus- ja arendustegevusele, teistel on aga potentsiaal konverteerida uut teadmust Ida-Virumaal vajalikke töökohtade loomisesse. Selle pärast koosnebki ÕÜF teadmusmahukuse meede kahest osast, millest üks on suunatud TA asutustele ning teine – ettevõtetele. Vastavalt HTM ja MKM vahelisele kokkuleppele, meetme eelarve jaguneb HTM ja MKM tegevuste vahele võrdselt. b) MKM soovib toetada piloottehaste/piloottaristu rajamist ettevõtja juurde. Peame asjakohaseks rõhutada, et vajalik on toetada piloottehase/-taristu rajamist Ida-Virumaal asuvate kolledžite juurde. Sel moel on piloottehas avalik vara ning seda saavad kasutada nii avalik-õiguslikud kolledžid ja piirkonna ettevõtjad. Avalik taristu toetab ettevõtete ja TA asutuste arendustegevuse koostöö kasvu - täna on just selles valdkonnas Ida-Virumaal palju arenguruumi. Rahandusministeeriumi vastus: Toetame lähenemist, mille puhul võimalikult palju uut teadmust ning loodavatest TA ressurssidest on avalikult kättesaadavad. Samas, juhime tähelepanu, et piloottaristu rajamine meetme HTM osast ei ole välistatud; samuti pole meetmest välistatud ka piloottaristu rajamine kahasse ettevõtja ja TA asutuse koostöös. Peame siiski mõistlikuks jätta nii TA asutustele, kui ettevõtjatele nende tegevustes teatud vabadust, kuna mõne tehnoloogia puhul võib olla tegu nt ärisaladusega. c) Oleme seisukohal, et avatud piloottaristu võimaldab tagada paindlikumalt paremaid sünergiaid teiste ÕÜF toetusmeetmetega. Kõige suurem sünergia oleks haridusmeetmetega, sest piloottaristut saab kasutada nii põhiõppe programmides kui täiend- ja ümberõppes. Kompetentsikeskus oleks õppe- ja praktikabaasiks ning osaleks täiendus/ümberõppe protsessis, mida tõenäoliselt ei juhtuks, kui piloottaristu oleks ühele ettevõtjale suunatud investeering. Vastus: Vt vastus punktile 1b. d) Piloottaristu rajamisel regionaalsete kolledžite juurde võimaldab see paremaid võimalusi teadlastele sellega töötamiseks. Vastasel juhul on oht, et teadlased jäävad pigem „pealtvaatajateks“ ning nendel ei ole võimalik taristut oma teadus-arendustegevuses kasutada. Vastus: Vt vastus punktile 1b. e) Hetkel nähakse HTM-i meetmelehes ette teadusvõimekuse pakkumise arendamist Ida-Virumaa keskse kompetentsikeskuse kaudu, mille vedajana nähakse Ida-Virumaa Ettevõtluskeskust (IVEK). Kuna kompetentsid asuksid antud juhul TalTech-i Virumaa Kolledži ja Tartu Ülikooli Narva Kolledži juures, kuid administratiivne eestvedamine oleks IVEK-i juures, siis võib tekkida arusaamatus selles osas, et IVEK ongi uus kompetentsikeskus. Teeme ettepaneku täiendavalt arutada uue loodava konsortsiumi nime ja selle kommunikeerimist avalikkusele, et tekiks selgem arusaam sellest, et olemasolevad ja pärast toetusperioodi lõppu tekkinud kompetentsid ning pädevused paiknevad regionaalsetes kolledžites. Haridus- ja Teadusministeeriumi vastus: HTM on oma kommunikatsioonis meetme nimena hakanud kasutama täpsustavalt „Ida-Virumaa Teadus- ja arendustegevuse võrgustik“, mille moodustavad IVEK, piirkonna TA-asutused ja teised partnerid. Meetme täpne sisu selgub edasise meetmearenduse käigus. f) MKM-i meetmelehe punkt 2.9 käsitleb toetuse valikukriteeriume, sh tegevusi, millele rakendatakse hindamisel boonuskriteeriumeid. Üks tegevus, mille eest saab boonuspunkte on „Ida-Viru ettevõtete koostöö kohalike TA asutustega, sh loodavad või edasiarendatavad kompetentsikeskused“. Teeme ettepaneku, et kohalike TA asutustena käsitletakse üle-eestilisi asutusi, kellel on struktuure, mille reaalne tegevuskoht/tegevusaadress asub Ida-Virumaal (seisuga 2021. a algus) ning boonuspunkt antakse siis, kui nendega koostöö tulemusena tekib kasu Ida-Virumaa ettevõtjatele ja piirkonnale laiemalt. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus: Boonuskriteeriumi eesmärk on soodustada Ida-Virumaa jaoks olulise teadmise tekkimist just Ida-Virumaale. See tähendab, et boonuse saamiseks tuleb arendustöö läbi viia Ida-Virumaal. Kuidas antud punkti tehniliselt rakendatakse, töötatakse välja meetme disaini käigus. 3. Kemikaalide riskide hindamise partnerluse (PARC) tegevused ja „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (PARC partnerlusega seotud projekt)“ (vastutav ministeerium: Sotsiaalministeerium (SoM)) Meetmelehe punkt 2.3 käsitleb tegevuse sihtrühmasid ning nimeliselt on välja toodud Maaeluministeerium, Terviseamet ja Tartu Ülikool. Tegemist on kemikaalide riskide hindamise partnerlusega, millesse saavad olemasoleva kompetentsiga panustada ka TalTech-i teadlased. Miks ei ole antud meetmelehes käsitletud TalTech-i kui ühte partnerit ning ülikoolidest on nimetatud ainult Tartu Ülikool? TalTech soovib samuti partnerluse tegevustes osaleda. Sotsiaalministeeriumi vastus: PARC partnerluse puhul on tegu täiesti uue rahastusmudeliga, kus kõik panused on in-kind ning parterid liituvad juba konkreetsetesse tööpakettidesse, avatud taotlusvoore ei ole. Enne partnerluse taotluse esitamist ei leidnud Tallinna Tehnikaülikooli esindajad kindlaid tööpakette, kus oleks soovinud osaleda. Küll aga on võimalik partnerlusse liituda ka hiljem. Me väga tervitame huvi partnerluse tegevuste vastu ning püüame leida neid teemasid, mis sobiksid Tallinna Tehnikaülikooli teadusplaanidega. Meetmelehel nimetatud partnerid on kas panustanud partnerluse ettevalmistamisesse (Maaeluministeerium, Terviseamet) või osalevad mõnes tööpaketis (Tartu Ülikool). 4. Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses (vastutav ministeerium: HTM) a) Toetame meetme proportsiooni 80% kutse- ja kõrghariduse kavade toetamiseks ja 20% täiendusõppe avatud voor, kuna ka SoM meetmest eraldatakse 2,14 mln EUR (1,5+0,64 mln EUR) täiendusõppe läbiviimiseks põlevkivisektorist vabanevatele töötajatele. Haridus- ja täiendkoolituste meede peab olema suunatud ennekõike tasemehariduse mitmekesisuse suurendamisele ja kvaliteedi parandamisele. Haridus- ja Teadusministeeriumi vastus: Me ei pea põhjendatuks antud etapis rahalise proportsiooni fikseerimist täiend ja tasemeõppe vahel. Tegevuste kavandamisel peame arvestama ka pikaajalisi demograafilisi trende Ida-Virumaal ning peame arvesse võtma ka seda, missugused on piirkonna tööealise elanikkonna hariduslik taust ning vanuseline profiil. Samuti seda, kas ja missugused sihtrühmad tõenäoliselt saavad liikuda tasemeõppesse ning kui suurele hulgale inimestest on vajalik suunata täiend ja ümberõppe programme. Ida-Virumaal paistab silma kesk- ja vanemaealiste suur osakaal. 2018. aastas seisuga on Ida-Virumaal 20–64-aastaseid inimesi 78 227, mis on 57% Ida-Virumaa kogurahvastikust. Eelkõige paistab silma noorte, 20–34-aastaste väiksem osatähtsus (25%), 35–54-aastaseid on 45% ja 55–64-aastaseid 30% (tabel 25). 35–54-aastaste hulgas on hõivatuid 75% ning töötuid 10%. Täiendkoolituses osalemine ETU 2019. aasta andmete põhjal oli Ida-Viru maakonna 25–64-aastastest elanikest küsitlusele eelnenud nelja nädala jooksul mõnel koolitusel osalenud 12,2% (Eesti keskmine 20%). Tööalasel koolitusel, kursusel, konverentsil või seminaril oli osalenud 8,7% Ida-Viru maakonna vastajatest. Elukestvas õppes (nii tasemeõpe kui koolitused kokku) on osalenud 16,1% Ida-Viru maakonna vastajatest. Tegevuste kavandamisel ja fookuse seadmisel meetmete kavandamisel on ühe võtmeprobleemina välja toodud, et täiend- ja ümberõpet vajab põlevkivisektori vähenemisel umbes pool (2800 inimest) tänasest tööjõust kuivõrd nende ametikohad on tihedalt seotud põlevkivi spetsiifikaga. Teine pool tööjõust omab oskusi, mis on lihtsamalt ülekantavad teistesse valdkondadesse. Ümberõppe vajadus on kõige suurem kõrgematel ametikohtadel – juhtidele ja tippspetsialistidele ning tehnikutele ja keskastme spetsialistidele (kokku 15% kogu täiend- ja ümberõppe vajadusest). Sealjuures võib sektori soodsate arengute korral asendada selle täiendõppega, et spetsialiseeruda ümber põlevkivilt uutele valdkondadele. Teistes ametirühmades on eelkõige vajalik täiendõpe, et toetada üleminekut teiste tööstusvaldkondade (sh kasvuvaldkondade) spetsiifikale. Suure potentsiaaliga on siinjuures töökohapõhine õpe. Ida-Virumaa koolituspakkumine on küllalt mitmekesine kuid põlevkivisektori kahanemise valguses on vaja 1) üle vaadata olemasolevate õppekavade sisu, et see vastaks areneva tööstuse vajadustele (sh IKT oskused tööstuses, rohetehnoloogia ja taastuvenergia); 2) hinnata kasvuvaldkondade jaoks vajalikku õppemahtude (ajutist) suurendamise vajadust. Arvestades, et suur hulk täiend ja ümberõpet vajavatest töötajates on mehed, sh keskealised või vanemad mehed, siis nimetatud sihtrühma õpetamiseks nähakse ka Praxise uuringutes peamise võimalusena täiend ja ümberõpet (vt Praxise uuring ptk 2.6). Seega on ebaselge, mis on ettepaneku jagada meetme vahendeid proportsioonis 20% täiendkoolitusteks ning 80% ümberõppeks alus ja andmestik. Me ei pea põhjendatuks antud etapis rahalise proportsiooni fikseerimist täiend ja tasemeõppe vahel. Esmajärjekorras tuleb kokku leppida, missugune täiendav koolitusvõimekus vajab Ida-Virumaal välja arendamist, millel saaks põhineda nii taseme, täiendus- kui ka ümberõpe. b) Hariduse meetmes peaks omafinantseeringu määr olema minimaalne või peaks omafinantseering puuduma. Haridus- ja Teadusministeeriumi vastus: Omafinantseeringu määrad on VV tasemel veel läbi rääkimisel. c) Mõistlik on jagada tasemeõppe õppekavade arenduse vahendid täpselt sihitud ja eesmärgistatud programmiga, mida täiendab konkursipõhine täiendkoolituste meede. Toetame eraldi taotlemist programmiliste tegevuste toetamiseks (kutseõppe ja kõrghariduskavad) ja avatud vooru täienduskoolituste korraldamise taotlemiseks. Teeme ettepaneku luua TART taotluste hindamiseks akadeemiline valikukomisjon, kus on esindatud ka Ida-Virumaa ettevõtjate esindajad. Haridus- ja Teadusministeeriumi vastus: Rakendusskeemidena tuleb kaaluda skeeme, mis on kõige vähem administratiivselt koormavad. Tingimata ei ole vajalik korraldada ka avatud vooru vaid tegevusi on võimalik ellu viia ka nt konkreetse suunitlusega koolitusi hankides. d) Täiendkoolituste pakkumiste hindamisel ei tohiks ainukene hindamiskriteerium olla koolituse hind, vaid ka õppeprogrammi vastavus oodatavatele tulemustele. Haridus- ja Teadusministeeriumi vastus: Jah täiendkoolituste puhul ei ole kriteeriumiks ainult hind. Punkt 2.5 Toetatavad tegevused: e) Eesti keele õpetamise puhul tuleks arvesse võtta erialase eesti keele õpetamist koos valdkondlike täiendkoolitustega. TalTech ei toeta tavapärase keeleõppe toetamise sellest meetmest, sest selle tulemus konkurentsivõime parandamiseks on madal, kui puuduvad erialased oskused. Õiglane üleminek piirkonnas tagatakse kompetentside, teadmiste ja oskuste edasiandmises koos keeleõppega. Nii on tagatud kiirem üleminek nii keeleliselt kui valdkondlikult. Haridus- ja Teadusministeeriumi vastus: Jah oleme nõus, et kompetentse ja oskusi võiks arendada kombineerituna keeleõppega. f) „Koolitajate koolitamise“ asemel teeme ettepaneku pöörata tähelepanu kutse- ja erialaõpetajate koolitamisele piirkonnas. Haridus- ja Teadusministeeriumi vastus: Jah vajab läbi rääkimist, mis osas piirkonna kutse ja erialaõpetajate kompetentsid vajavad arendamist. g) Punkt 2.8. Maksimaalne ja minimaalne toetussumma: minimaalne toetussumma võiks olla 5000 EUR täienduskoolituste puhul ja maksimaalne kuni 1,5 mln EUR õppekavade puhul. Haridus- ja Teadusministeeriumi vastus: Me ei ole sätestanud selliselt õppekavade piirmäärasid. Esmalt on vajalik välja selgitada arendamisele tulevate õppekavade valik ning analüüsida läbi, missugused kulud ja tegevused on käivitamiseks vajalikud. See töö hetkel käib. h) Punkt 3.5. Varasem rakendamine: toetame meetme varasemat rakendamist 2022. a algusest, sest uute õppekavade ettevalmistamine, heakskiidu saamine HTM-ist ja vastuvõtu korraldamine võtavad riiklikult sätestatud protseduurina aega 1,5- 2 aastat nii kutse- kui ka kõrghariduses. Haridus- ja Teadusministeeriumi vastus: Euroopa Liidu struktuurfondide rakenduskava dokumendid esitatakse Euroopa Komisjonile kinnitamiseks 2022 kevadel, millest alates on Euroopa Komisjonil aega raamistikku heaks kiita kokku 6 kuud. Seega peame realistilikuks, et tegevustega on võimalik alustada 2022. sügisel. 5. Tööle asumise toetus ning ümber- ja täiendõppe toetamine põlevkivisektori töötajatele Leiame, et ümberõppesse suundunud inimestel peab olema selge perspektiiv, kus nad õppe lõppemise järel tööd saavad. Selleks on vajalik, et kõik ümberõppe programmid sisaldavad otsest koostööd olemasolevate või tulevaste tööandjatega, on suure praktika mahuga, toetavad õpipoisiõppel tuginevaid õppekavasid ja ümberõpet töökohal. Täiendõpet tuleb pakkuda paketina, kus õppuril on selgelt arusaadav, missugused piirkonna ettevõtted on tema tulevased tööandjad. Vältida tuleb lühiajalisi, ilma konkreetse perspektiivita kursuseid. Koolitajad võiksid olla Töötukassa koolituskaardi partnerid. Sotsiaalministeeriumi vastus: Kavatsus on kindlasti toetada täiend- ja ümberõpet valdkondades, mille järele piirkonnas on vajadus. Tänan Teid uuesti kirja eest ning loodan jätkuvale produktiivsele koostööle. Palun vabandust, et mu vastus on viibinud. Lugupidamisega -- Ivan Sergejev Rahandusministeerium Regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talitus Õiglase ülemineku kava koostamise koordinaator E-mail: [email protected] Tel: +372 5695 2026 From: [email protected] <[email protected]> Sent: Friday, October 15, 2021 11:52 AM To: RAM Info <[email protected]>; Kaie Nurmik <[email protected]>; Ivan Sergejev <[email protected]>; Katrin Pihor <[email protected]>; Margus Haidak <[email protected]> Subject: TalTech ettepanekud ÕÜF meetmelehtedele Tere! Teile on saadetud Tallinna Tehnikaülikooli dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument TalTech ettepanekud ÕÜF meetmelehtedele. Registreerimise kuupäev:14.10.2021 Registreerimise number:11-2/1647-1 Kui soovite antud kirjale vastata, palun ärge kasutage selleks Reply/Vasta edastust. Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) 620 2002 [email protected] <mailto:[email protected]>
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel