KIILI VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Kiili 16.12.2021 nr 44
Luige alevikus Ilba III kinnistu osa detailplaneeringu kehtestamine
Otsus võetakse vastu planeerimisseaduse § 139 alusel, arvestades Kiili Vallavolikogu 16.05.2013
otsust nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, lähtudes Kiili Vallavalitsuse 09.12.2008
korraldusest nr 465 „Ilba III kinnistu osa detailplaneeringu koostamise algatamine” ning
arvestades 12.05.2021 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/60-21.
Detailplaneeringu on koostanud Optimal Projekt OÜ, töö nr 384 (DP0214).
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Luige alevikus ja Vaela külas.
Planeeringuala suurus on 133436 m².
Planeeritaval maa-alal kehtib:
• Kiili valla üldplaneering;
• Luige alevikus Ilba III detailplaneering. Kehtestatud 08.05.2008 Kiili vallavolikogu
otsusega nr 40 (DP0060).
Detailplaneeringu eesmärgiks on Vaela külas olevale Ilba III katastriüksuse (30401:001:0334)
osale tootmis- ja ärimaa (90% ja 10%) juhtotstarbe määramine. Detailplaneeringus on kokku
kavandatud üheksa krunti. Pos 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 on planeeritud äri- ja tootmismaa sihtotstarbega
krundid. Äri- ja tootmismaa kruntidele nähakse ette kuni 2 korrusega (kõrgusega 12-15 m) kahe
hoone ehitamise võimalus. Ehitisealused pinnad olenevalt krundi suurusest 1800-3000 m 2.
Krundid pos 7, 8 ja 9 on planeeritud transpordimaa sihtotstarbega. Detailplaneeringuga
lahendatakse ka heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsu teede, parkimise ja tehnovõrkude
varustamise lahendamine.
Käesolev detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Detailplaneeringu vastuvõtmise põhjendatus on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 1.
1. Kehtestada Luige alevikus Ilba III kinnistu osa detailplaneering, mis on Kiili valla
üldplaneeringut muutev ja mille on koostanud Optimal Projekt OÜ, töö nr 384.
Detailplaneeringu põhijoonis on esitatud lisas nr 2.
2. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu kehtestamisest vastavalt
planeerimisseaduse § 139 lg 3.
3. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu kehtestamisest planeerimisseaduse § 139 lg 4
ja 6 nimetatud isikuid ja asutusi.
4. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.
5. Otsus jõustub teatavaks tegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Merje Einmann
Vallavolikogu esimees
Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavolikogu 16.12.2021 otsuse nr 44 juurde
2. Põhijoonis
EHITUSÕIGUSE TABEL
krundi planeeritud
hoone kõrgus (m)
max. korruselisus
(detailplaneeringu
hoone / abihoone
suletud brutopind
maapinnast (m) /
ja osakaalu %
maa sihtotstarve
maa sihtotstarve
suurus m²
parkimiskohtade
min. tulepüsivus
arv: normatiivne
(vajadusel min.)
suurim hoonete
(katastriüksuse
liikide kaupa)
suurim ehitise-
krundi aadress
katastriüksuse
ja osakaalu %
ja kavandatud
alune pind m²
hoonestusala
liikide kaupa)
liikide kaupa
hoonete arv
absoluutne
kõrgus (m)
suurus m²
ettepanek
aadressi
kõrgus -
pos. nr.
krundil
klass
arhitektuurinõuded
või
kitsendused servituudi vajadus
· Tee kaitsevöönd teekatte servast 10 m; · Elektripaigaldise liitumiskilbile, 1m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; · Hoonestusviis: lahtine;
1 Paneeli tee 2 4520 1800 3485 2 ;12 m / - 12 m / 55,51 m 2 Ä 10%/ The 90% Ä 10%/ T 90% 3600 TP 2 45 ; 45
· Katusekalle: 0-30°;
TP 2
· Tee kaitsevöönd teekatte servast 10 m; · Elektripaigaldise liitumiskilbile, 1m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; · Väline viimistlus: Betoon, klaas, tellis, krohv, puit ja ilmastikukindel plaat;
2 Paneeli tee 4 8540 3400 7735 2 ;15 m / - 15 m / 58,58 m 2 Ä 10%/ The 90% Ä 10%/ T 90% 6800 85 ; 85
· Katusematerjal: Rullmaterjal või plekk;
· Tee kaitsevöönd teekatte servast 10 m; · Elektripaigaldise liitumiskilbile, 1m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks;
Paneeli tee 6 Ä 10%/ The 90% Ä 10%/ T 90% TP 2 95 ; 95 · Keelatud on kasutada imiteerivaid materjale;
3 9520 3800 7850 2 ;15 m / - 15 m / 58,31 m 2 7600
· Tee kaitsevöönd teekatte servast 10 m; · Vaela turbamaardla;
Piire: Võib rajada kuni 1,8 m kõrgusega traatvõrkpaneele. Piirded ei tohi avandeda tänava poole. Piirded ei
· Elektripaigaldise liitumiskilbile, 1m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks;
4 Paneeli tee 1 4640 1850 2895 2 ;12 m / - 12 m / 54,80 m 2 Ä 10%/ The 90% Ä 10%/ T 90% 3700 TP 2 45 ; 45 · Maaparandusüsteemi eesvoolu kaitsevöönd (VeeS), kaldast 1 meeter;
· Maaparandusüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndi
ole kohustuslikud. Torustike kaitsevööndisse, maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndisse (kraavi
tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit.
· Tee kaitsevöönd teekatte servast 10 m; · Vaela turbamaardla; kaldast 12 meetrit) ja kraavi teenindusalasse (2 meetrit kraavi kaldast) on piirdeaedade rajamine keelatud;
TP 2 75 ; 75 · Maaparandusüsteemi eesvoolu kaitsevöönd (VeeS), kaldast 1 meeter; · Elektripaigaldise liitumiskilbile, 1m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; 20,0
5 Paneeli tee 3 7395 2960 5820 2 ;15 m / - 15 m / 57,71 m 2 Ä 10%/ The 90% Ä 10%/ T 90% 5920 · Maaparandusüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndi
tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit.
· Hoone ± 0,00 on planeeritud maapinnast 0,3-0,5 m kõrgemale;
· Tee kaitsevöönd teekatte servast 10 m; · Vaela turbamaardla; · Elektripaigaldise liitumiskilbile, 1m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; · naaberkinnistutel asuvad hooned on võimalik krundi piiril kokku ehitada, kuid sel juhul on vaja hooned
· Maaparandusüsteemi eesvoolu kaitsevöönd (VeeS), kaldast 1 meeter;
6 Paneeli tee 5 7720 3000 5935 2 ;15 m / - 15 m / 57,87 m 2 Ä 10%/ The 90% Ä 10%/ T 90% 6000 TP 2 75 ; 75 · Maaparandusüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndi
tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit.
· Keskpinge maakaablile, äärmise kaabli teljest 1m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks;
· Planeeritud alajaamale, 2m laiuselt alajaama väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; omavahel eraldada tulemüüriga;
· Tee kaitsevöönd teekatte servast 10 m;
· Arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid E (630m kaugusel)
TILLUVÄLJA TE
· Maaparandusüsteemi eesvoolu kaitsevöönd (VeeS), kaldast 1 meeter;
7 Telliskivi tee 5270 - - - - - L 100% L 100% - - - · Maaparandusüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndi
tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit. lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav;
· Elektripaigaldise liitumiskilbile, 1m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks;
8 Paneeli tee T1 2440 - - - - - L 100% L 100% - - - · Planeeritud alajaamale, 2m laiuselt alajaama väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; · Hoonete arhitektuurne lahendus täpsustada eraldi eskiisprojektina eesmärgiga rajada planeeringualale
· Maakaablile, äärmise kaabli teljest 1m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks;
· Planeeritud alajaamale, 2m laiuselt alajaama väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks;
maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone;
9 Paneeli tee T2 155 - - - - - L 100% L 100% - - - · Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Kiili valla ehitusameti arhitektiga esikiisi staadiumis.
· Valli (30401:001:1048) ja Ilba (30401:001:0334) katastriüksustele on seatud tähtajatu ja tasuta reaalservituut juurdepääsuks Ilba ja Söödi katastriüksustele.
PARKIMISKOHTADE KONTROLLARVUTUS
Ehitiste otstarve Asutuse asukoht Normatiivne parkimis- Planeeritud parkimis-
kohtade arv krundil kohtade arv krundil
Väikeelamute ala
Pos.1 Äri- ja tootmis-
hoone
Asutused 1 / 40
Tööstusettevõte ja ladu 1 / 90
360 / 40 = 9
3240 / 90 = 36
45 7
L 100%
Pos.2 Äri- ja tootmis- Asutused 1 / 40 680 / 40 = 17 - - -
85 - -
hoone
Tööstusettevõte ja ladu 1 / 90 6120 / 90 = 68
Asutused 1 / 40 760 / 40 = 19
Pos.3 Äri- ja tootmis-
95 O KR AAV
hoone NG R
Tööstusettevõte ja ladu 1 / 90 6840 / 90 = 76
LU IGE-KA
5,0 2
Asutused 1 / 40 360 / 40 = 9
12,0
Pos.4 Äri- ja tootmis-
SAUSTI PEAKR
2,0 6,
hoone 45
4
,0
Tööstusettevõte ja ladu 1 / 90 3240 / 90 = 36
23,0
Asutused 1 / 40 600 / 40 = 15
0
Pos.5 Äri- ja tootmis-
4,0
75 Ä 10%, T 90%
hoone Tööstusettevõte ja ladu 1 / 90 5400 / 90 = 60 12m / - 1850 2
2 2895
12,0
6,0
(2/-)
AA
Pos.6 Äri- ja tootmis- Asutused 1 / 40 600 / 40 = 15
75
hoone
V
Tööstusettevõte ja ladu 1 / 90 5400 / 90 = 60
10,0
Planeeritaval maa-alal kokku 420 420
100 m
6,0
4,5
ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISE KOHTA PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD:
1
Liidedavate ja lahutavate
katastriüksuse liikides
6,5
(katastriüksuse liikide
Planeeritava ala suurus 5,02 ha
osade suurused m2
Maa sihtotstarve ja
Krundi planeeritud
Kavandatud kruntide arv 9 Ä 10%, T 90% 10,0
Krundi pos nr.
Krunditava ala maa bilanss:
Koha aadress
Osade senine
12m / - 1800 2
sihtotstarve
osakaalu %
äri- ja tootmismaa 42 335 m² 84 % 2 3485 10,0
suurus m2
(2/-)
kaupa)
Moodustatakse kinnistust
transpordimaa 7865 m² 16 %
5
1 Paneeli tee 2 Ä 10% / T 90% 4520 Ilba (30401:001:0334) -4520 M 100% Ä 10%, T 90%
15m / - 2960 2
2 Paneeli tee 4 Ä 10% / T 90% 8540 Ilba (30401:001:0334) -8540 M 100% 2 5820
(2/-)
3 Paneeli tee 6 Ä 10% / T 90% 9520 Ilba (30401:001:0334) -9520 M 100%
4 Paneeli tee 1 Ä 10% / T 90% 4640 Ilba (30401:001:0334) -4640 M 100% 15,0
5 Paneeli tee 3 Ä 10% / T 90% 7395 Ilba (30401:001:0334) M 100%
-7395 2,01,5
6 Paneeli tee 5 Ä 10% / T 90% 7720 Ilba (30401:001:0334) -7720 M 100%
2 3,5
Ä 10%, T 90%
7
8
Telliskivi tee
Paneeli tee T1
L 100%
L 100%
5270
2440
Ilba (30401:001:0334)
Ilba (30401:001:0334)
-5270 M 100%
15m / -
2
3400
7735
2
6,0 2,0
6
-2440 M 100% (2/-)
Ä 10%, T 90%
9 Ilba (30401:001:0334)
12,0
Paneeli tee T2 L 100% 155 -155 M 100% 15m / - 3000 2
2 5935
(2/-)
TINGMÄRGID OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD ILBA III DETAILPLANEERINGUGA ANTUD
PLANEERITAVA ALA PIIR KÕRGEPINGE KAABELLIIN
ELAMUMAADE LAHENDUS
REOVEE KANALISATSIOONITORUSTIK kehtestatud 08.05.2008 Kiili Vallavolikogu otsusega nr 40
KATASTRIÜKSUSE PIIR
VEETORUSTIK
MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR DRENAAŽITORUSTIK
GAASITORUSTIK
ÄRI- JA TOOTMISHOONETE HOONESTUSALA
PLANEERITAVA HOONE VÕIMALIK ASUKOHT 20,0 REOVEEPUMPLA KUJAGA 20m
TULEMÜÜRI VAJADUS
OLEMASOLEV SÕIDUTEE PLANEERITAVAD TEHNORAJATISED
PLANEERITAV SÕIDUTEE
PLANEERITAV KERGLIIKLUSTEE
NAABERALAL PLANEERITUD SÕIDUTEE
NAABERALAL PLANEERITUD KERGLIIKLUSTEE
JUURDEPÄÄS KRUNDILE
PIIRDEAIA VÕIMALIK ASUKOHT
3 R=7,5m
KRAAV Ä 10%, T 90%
15m / - 3800 2
MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOLU KAITSEVÖÖNDI ULATUS, kaldast 12 meetrit
2 7850
MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOLU KAITSEVÖÖND (VeeS), kaldast 1 meeter
KRAAVI TEENINDUSALA, 2m KRAAVIST
(2/-)
8
PLANEERITAV HALJASTUS L 100%
- - -
PLANEERITAVA KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT
- -
PLANEERITAV TRUUP
ROHEKORIDOR (KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE) 9
TEE KAITSEVÖÖND
L 100%
ELEKTRIVÕRGU SERVITUUT - - -
NÄHTAVUSKOLMNURK
- -
REAALSERVITUUT JUURDEPÄÄSUKS ILBA JA SÖÖDI KATASTRIÜKSUSELE
DUSALA 2m
VAELA TURBAMAARDLA (REGISTRIKAART NR 544)
1 KRUNDI POSITSIOONI NUMBER
KRAAVI TEENIN
Sihtotstarve % detailplaneeringu liikides
Kõrgus meetrites maapinnast Ehitisealune Hoonete arv krundil
(elamu/abihoone) pindala (m²)
Korruste arv Hoonestusala
+/- suurus (m²)
MÄRKUSED:
1. TOPO-GEODEETILISE ALUSPLAANI KOOSTAS A GEO OÜ 02.12.2017. a. , TÖÖ NR 17195
P K V KIILI VALD, LUIGE ALEVIK T
DP
P O P O ILBA III KINNISTU OSA DETAILPLANEERING
A IP
P AA PÕHIJOONIS AS
T KK
Lisa 1
Seletuskiri Kiili Vallavolikogu
16.12.2021 otsuse nr 44 juurde
Detailplaneeringu nimi
Luige alevikus Ilba III kinnistu osa detailplaneering.
Detailplaneeringu koostaja
Detailplaneeringu on koostanud Optimal Projekt OÜ, töö nr 384 (DP0214).
1. Olemasolev olukord
Kehtivad planeeringud
Planeeritaval maa-alal kehtib:
• Kiili valla üldplaneering;
• Luige alevikus Ilba III detailplaneering. Kehtestatud 08.05.2008 Kiili vallavolikogu
otsusega nr 40 (DP0060).
Planeeringuala asukoht
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Luige alevikus ja Vaela külas.
Planeeringuala suurus on 133436 m².
Planeeringuala maakasutus
Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):
MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve
1 Ilba 30401:001:0334 133436 m² 100% maatulundusmaa
Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus
Detailplaneeringu ala piirneb:
MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve
1 Söödi 30401:001:0238 137176 m² Maatulundusmaa 100%
2 Valli 30401:001:1048 40,59 ha Maatulundusmaa 100%
3 Suurvälja tee 21 30401:001:2673 9661 m² Ärimaa 20%, tootmismaa 80%
4 Suurvälja tee 19 30401:001:2672 7284 m² Ärimaa 20%, tootmismaa 80%
5 Suurvälja tee 17 30401:001:2670 8428 m² Ärimaa 20%, tootmismaa 80%
6 Väikeluige 30401:001:0336 114994 m² Maatulundusmaa 100%
Olemasolev keskkond
Planeeringuala on suures osas looduslik rohumaa. Planeeringuala läbib maaparandussüsteemi kraav,
mis eraldab läänepoolse kõrghaljastusega ala rohumaast. Kavandatava ala ida-, lääne- ja põhjaosas
paiknevad maaparanduskraavid – Sausti peakraav (katastriüksuse idaküljel) ja Luige-Kangro kraav
(põhjaosas). Kraavide vahelisel alal kasvab segapuistu.
Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid
kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole
Natura 2000 alasid.
1/14
Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised
Planeeritaval alal hoonestus puudub.
Olemasolev tehnovarustus
Planeeritav ala paikneb tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas.
Kogu planeeringuala läbivad drenaažitorustikud või maaparandussüsteemi kraavid.
Planeeringuala idanaabri äri- ja tootmismaa kinnistuid läbib:
• kõrgepingekaabel;
• veetoru;
• kanalisatsioonitoru;
• gaasitoru.
Ilba katastriüksuse keskosas kulgeb maagaasi ülekandetorustik.
Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Tilluvälja tee asub planeeringualast 670 meetri kaugusel. Käesoleval hetkel puudub sõidutee kuni
Ilba katastriüksuseni. Et pääseda Ilba katastriüksusele tuleb läbida u. 45 meetri pikkune lõik läbi
Valli katastriüksuse, mis on eraomandis. Valli katastriüksusele on seatud reaalservituut
juurdepääsuks Ilba katastriüksusele. Tilluvälja tee on ühenduses tugimaanteega 11 Tallinna ringtee.
Kehtivad piirangud:
Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus – Vastavalt maaeluministri 10.12.2018
määrusele nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ valgala pindala
alla kümne ruutkilomeetri, ulatub eesvoolu kaitsevöönd mõlemal kaldal 12 meetri kaugusele.
Maaparandusseaduse § 48 kohaselt peab hoiduma eesvoolu kaitsevööndis tegevusest, mis võib
kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või
maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning
tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele. Hoonete rajamine on lubatud ainult
hoonestusalasse, mis jääb välja maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndist.
Veekogu kalda kaitsevöönd (Veeseadus) – Vastavalt Veeseaduse § 118 on kaitsevöönd
peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri
üks meeter. Käesoleva detailplaneeringuga ei ole ehitustegevust ette nähtud maaparandussüsteemi
eesvoolu kaitsevööndis. Hoonete rajamine on lubatud ainult hoonestusalasse, mis jääb välja
veekogu kalda kaitsevööndist.
Maaparandussüsteemi ala – Kui kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, kavandatakse
muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, kooskõlastab ehitusprojekti või
ehitusteatise alusel ehitise kavandamise või maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu
veetaseme reguleerimise kavatsuse ehitus- või muu loa andja või ehitusteatise menetleja
Põllumajandusametiga (Maaparandusseadus § 50 lg 1).
Vaela turbamaardla (registrikaart nr 544) – Maavara varu on passiivne juhul, kui selle
kaevandamine ja kasutamine on õigusaktide kohaselt keelatud või ei ole selle kaevandamine ja
kasutamine keskkonnakaitse vajadust arvestades võimalik. Muul juhul on maavaravaru aktiivne.
Turbamaardla alal tuleb arendustegevuses lähtuda Maapõueseaduse nõuetest. Maapõueseaduse § 15
kohaselt on vajalik maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks
Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse luba. Soovitavalt
tuleks teostada geoloogilised uuringud. Vastavalt keskkonnaregistri andmetele asub Ilba
katastriüksuse idapoolsel alal Vaela turbamaardla (registrikaart 544).
Reaalservituut juurdepääsuks Söödi kinnistule igakordse omaniku kasuks.
2/14
ÜVK kohustus
Lähtuvalt Kiili valla ÜVK arengukavast, jääb planeeringu ala välja ühisveevarustuse ja -
kanalisatsiooniga hõlmatud piirkonnast. Tulenevalt detailplaneeringust on kohustus liituda.
Soojavarustuse kohustus
Ei ole kohustust liituda.
2. Eesmärk
Detailplaneeringu eesmärgiks on Vaela külas olevale Ilba III katastriüksuse (30401:001:0334) osale
tootmis- ja ärimaa (90% ja 10%) juhtotstarbe määramine. Detailplaneeringus on kokku kavandatud
üheksa krunti. Pos 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 on planeeritud äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundid. Äri- ja
tootmismaa kruntidele nähakse ette kuni 2 korrusega (kõrgusega 12-15 m) kahe hoone ehitamise
võimalus. Ehitisealused pinnad olenevalt krundi suurusest 1800-3000 m 2. Krundid pos 7, 8 ja 9 on
planeeritud transpordimaa sihtotstarbega. Detailplaneeringuga lahendatakse ka heakorrastuse,
haljastuse, juurdepääsu teede, parkimise ja tehnovõrkude varustamise lahendamine.
Käesolev detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
3. Kehtestatud Ilba III detailplaneering
Kiili vallavolikogu 08.05.2008 otsusega nr 40 kehtestati Kiili Valla Luige alevikus Ilba III
detailplaneering, Osaühing Casa Projekt töö nr 25/04, millega on kavandatud 13,34 ha maa-ala
jagamine 42 krundiks, sihtotstarbe muutmine ning ehitusõiguse seadmine jagamisel tekkinud
elamumaa sihtotstarbega kruntidele kuni kahekorruseliste üksikelamute ehitamiseks. Projekteeriti
35 ühepereelamumaa krunti, 4 tootmismaa krunti, üks üldkasutatava maa krunt ja 3 transpordimaa
krunti.
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva detailplaneeringu Ilba III osaliseks
muutmiseks.
2008. aastal kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud elamumaade asemele on käesoleva
detailplaneeringuga planeeritud äri- ja tootmishooned. Ilba kinnistust idas kehtestatud Suurvälja ja
Eesvälja kinnistute detailplaneering, kuhu on kavandatud äri- ja tootmishooned. Kehtiva Kiili valla
üldplaneeringu (kehtestatud Kiili Vallavolikogu poolt 16.05.2013 otsusega nr 26) kohaselt on Ilba
maaüksuse idapoolne osa ette nähtud tootmis- ja/või ärihoonete maa. Seega on Ilba maaüksuse
idapoolsesse osa mõistlik rajada äri- ja tootmishoonete krundid.
Planeeritud äri- ja tootmismaa krunte ja Ilba III detailplaneeringu läänepoolseid elamumaa krunte
eraldab ca 90 meetri laiune rohekoridor.
3/14
4. Kiili valla üldplaneering
Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt
paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.
Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Ilba katastriüksuse maakasutuse juhtfunktsiooniks osaliselt
tootmis- ja kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (T/B) ning väikeelamumaa (EV).
Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga.
Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. toodud tingimused:
Tootmismaa (T)
• Maakasutuse juhtotstarve on tootmishoonete maa (T). Lubatud on maakastuse
kõrvalotstarve – ärimaa (Ä) – juhul, kui krundil on lahendatud sellega seotud
parkimisvajadused.
4/14
• Tootmistehnoloogia korraldada selliselt, et tootmismaa piiril jääks saastetaseme piirväärtus
allapoole lubatud määra. Perspektiivis muuta kõigi vallas paiknevate tootmisettevõtete
tehnoloogia keskkonda mittehäirivaks.
• Tootmisettevõtte territooriumist tuleb 20% haljastada. Haljastusest 60% arvestada
kõrghaljastusena.
Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B)
• Maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B).
• Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides või ühisparklatena.
• Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks.
• Kuna valla arengu huvides pole otstarbekas haljastusega alasid kinni ehitada ärihoonetega,
määrata sellistele aladele täpsustatud juhtotstarve haljastatud kaubandus-, teenindus- ja
büroohoonete maa (BH).
• Haljastatud ja elanikele avalikus kasutuses vajalikel puhkeväärtuslikel aladel on võimalik
vastavalt detailsemale krundi plaanile lubada puhkemajandust teenindavaid ehitisi (sh väike-
ja ajutisi ehitisi), mis kuuluvad antud üldplaneeringu põhimõtete järgi büroo-, teenindus ja
ärihoonete maa alla
• Juba haljastatud aladel ehitamiseks kehtestatakse eritingimused: nt 20% krundist on
ehitusala, 80% hoonete juurde kuuluv haljastatud ala hoonet ümbritseva haljasalana.
Antud detailplaneeringus on arvestatud eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.
5. Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanek
Kiili valla üldplaneeringu kohaselt on Ilba katastriüksus määratud rajatavate tootmis- ja ärihoonete
maaks ning elamualaks, mis on osaliselt vastuolus käesoleva detailplaneeringuga.
Detailplaneeringuga on planeeritud äri- ja tootmishooned kuni rohekoridorini ehk osaliselt
elamualale. Käesolev planeering teeb ettepaneku suurendada äri- ja tootmismaade osakaalu kuni
rohekoridorini, sest ei ole mõistlik rajada elamumaid tootmismaade kõrvale. Hea elukeskkonna
nimel on vajalik suurendada äri- ja tootmismaad kuni rohekoridorini, mis on puhvertsooniks juba
kehtestatud Ilba detailplaneeringus ettenähtud elamurajoonile.
6. Detailplaneeringuga kavandatu
6.1. Planeeritava ala kruntimine
Planeeringus on kavandatud jagad Ilba kinnistu idapoolne osa kuueks äri- ja tootmismaa
sihtotstarbega ja kolmeks transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning määrata moodustatud
kruntidele ehitusõigus. Detailplaneeringus on kokku kavandatud üheksa uut krunti. Pos 1, 2, 3, 4, 5
ja 6 on planeeritud äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundid. Äri- ja tootmismaa kruntidele nähakse
ette kuni 2 maapealse korrusega kuni kahe äri- ja tootmishoonete ehitamise võimalus.
Planeeritud krundid on kajastatud joonisel AS-04 Põhijoonis.
6.2. Hoonestuskava
Hoonestusalad on kruntidel pos 1, 2 ja 3 ning 4, 5 ja 6 on üksteise suhtes krundipiiril ühendatud
ning võimalusel on hooneid tuleohutusnõudeid järgides kokku ehitada. Tänavapoolsest küljest on
hoonestusalad määratud lähtuvalt tänavakaitsevööndist, kus hoonestusalad on krundi piiridest 4,5 –
6,5 m kaugusel. Samuti on hoonestusala määramisel arvestatud eesvoolu kaitsevööndiga, mis on
kraavi kaldast 1 meeter.
Valli kinnistu detailplaneeringuga planeeritud elamute ning käesoleva detailplaneeringuga
kavandatud äri- ja tootmishoonete vaheline ala on vähemalt 50 meetrit ning lisaks on äri- ja
tootmishoonete põhjapoolsele küljele ette nähtud kõrghaljastus. Valli maaüksuse lõunapoolsel
5/14
küljel, vastu Ilba katastriüksust kraavi ääres, kasvavad kõrged kuused, mis samuti eraldab elamute
ja tootmisala.
Krundid pos 7, 8 ja 9 on planeeritud transpordimaa sihtotstarbega.
Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a väikeehitis). Ehitisealuse
pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust
mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.
Kruntide ehitusõigus on määratud ehitamist kitsendavate objektide kaitsevööndite, naabrusõiguste
ja teekaitsevöönditest tulenevalt. Ehitusõiguse ala on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis lilla
ruudustikuga. Ehitusõiguse ala pindala on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis ehitusõiguse tabelis ja
iga positsiooni kohta ehitusõiguse aknas.
Moodustatavate kruntide ehitusõigus on kajastatud joonisel AS-04 Põhijoonis.
6.3. Arhitektuurinõuded
Arhitektuurinõuete määramisel on lähtutud Kiili valla kehtestatud üldplaneeringu tingimustest ning
planeeritava ala kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringute lahendusest ning olemasolevast
hoonestusest.
• Hoonestusviis: lahtine;
• katusekalle: 0–30°;
• väline viimistlus: betoon, klaas, tellis, krohv, puit ja ilmastikukindel plaat;
• katusematerjal: rullmaterjal või plekk;
• keelatud on kasutada imiteerivaid materjale;
• hoone ± 0,00 on planeeritud maapinnast 0,3–0,5 m kõrgemale;
• naaberkinnistutel asuvad hooned on võimalik krundi piiril kokku ehitada, kuid sel juhul on
vaja hooned omavahel eraldada tulemüüriga;
• äri- ja tootmishoonete piirete rajamisel kasutada traatvõrkpaneele, maksimaalse kõrgusega
1,8 m. Piirete vajadus selgub ehitusprojekti koostamise staadiumis;
• arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid
arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda
väärtustav;
• välisvalgustuse, tänavamööbli ja avaliku ruumi väikevormide lahendus esitada
ehitusprojekti staadiumis.
Hoonete arhitektuurne lahendus täpsustada eraldi eskiisprojektina, eesmärgiga rajada planeeringu-
alale maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav
hoone. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Kiili valla ehitusameti arhitektiga eskiisi staadiumis.
6.4. Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju
looduskeskkonnale
Planeeringu menetlemise käigus ei ole teada, millised tootmistegevused alal toimuma hakkavad,
kuid detailplaneeringu alal ei ole lubatud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 6 lg 1 nimetatud tegevused.
Alal toimuma hakkavale tootmistegevusele keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 sätestatud eelhinnangu andmiseks esitab
arendaja vallavalitsusele (otsustajale) koos tegevusloa (ehitusloa) taotlusega või § 6 lõikes 24
nimetatud juhul järgmise teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom, mahud, energiakasutus, füüsilised näitajad, tegevusega
kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus,
soojus, kiirgus ja lõhn; tekkivad jäätmed ja nende käitlemine;
6/14
2) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest, sealhulgas heite
suurusest;
3) tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas kliima-
muutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel ning
asja-kohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus;
4) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
5) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
6) teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt
tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade,
eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
7) muu asjakohane teave, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi
seaduse § 61 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest;
8) teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega
kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
Mõju sotsiaalsele keskkonnale
Koostatava detailplaneeringuga kavandatav peab silmas kõiki olulisi aspekte meeldiva ja turvalise
keskkonna loomiseks. Detailplaneeringu mõju sotsiaalsele keskkonnale on pigem positiivne, sest
luuakse töökohti ning korrastatakse avalikku ruumi läbimõeldud planeeringu abil.
Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse
elanikele. Põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes
eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.
Majanduslikud mõjud
Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute töökohtade
lisandumise näol. Lisaks suureneb kohalike teenuseid kasutatavate isikute arv (näiteks töötajad
lõunasel ajal kohalikke söögikohti külastades). Rajatavad hooned, sõidutee koos kõnniteega
tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju
majanduslikule keskkonnale puudub.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende
kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et äri- ja tootmishoonete rajamisel oleks otsene
negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud
arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne
mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.
Mõju looduskeskkonnale
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba
kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringu lahendus näeb alale
ette äri- ja tootmishooneid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi
nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.
Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei
sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna
kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega
ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht
inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse
puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist
ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste
vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud
7/14
nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid
tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema
spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida,
kui töötajad ei ole kompetentsed.
7. Servituudi vajadused
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks.
Kavandatud servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-04, AS-
05 ja kirjeldatud joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide
ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda.
Pos 1: Servituudivajadusega ala planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi
väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks.
Pos 2: Servituudivajadusega ala planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi
väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks.
Pos 3: Servituudivajadusega ala planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi
väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks.
Pos 4: Servituudivajadusega ala planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi
väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks.
Pos 5: Servituudivajadusega ala planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi
väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks.
Pos 6: Servituudivajadusega ala planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi
väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; servituudivajadusega ala planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt
alajaama väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; keskpinge maakaablitrassile, äärmise kaablitrassi
teljest 1 m mõlemale poole telge, võrguvaldaja kasuks.
Pos 8: Maakaablile, äärmise kaablitrassi teljest 1 m mõlemale poole telge, võrguvaldaja kasuks;
servituudivajadusega ala planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist, võrguvaldaja
kasuks; servituudivajadusega ala planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi
väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks.
Pos 9: Servituudivajadusega ala planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist,
võrguvaldaja kasuks.
Katastriüksus Väikeluige (katastritunnus 30401:001:0336): Sidekaablitrassile, äärmise kaablitrassi
teljest 1 m mõlemale poole telge, võrguvaldaja kasuks.
Lepiku (30401:001:0401): Sidekaablitrassile, äärmise kaablitrassi teljest 1 m mõlemale poole telge,
võrguvaldaja kasuks.
Suurvälja tee 21 (30401:001:2673): Planeeritud elektri maakaablitrassile, äärmise kaablitrassi
teljest 1 m mõlemale poole telge, võrguvaldaja kasuks.
Tilluvälja tee T4 (30401:001:2005): Planeeritud elektri maakaablitrassile, äärmise kaablitrassi
teljest 1 m mõlemale poole telge, võrguvaldaja kasuks.
Valli (30401:001:1048): Planeeritud elektri maakaablitrassile, äärmise kaablitrassi teljest 1 m
mõlemale poole telge, võrguvaldaja kasuks.
8. Detailplaneeringu elluviimisekava
Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ja avalikes
huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamine (krunt pos 7 ja 8)
1. Arendaja ehitab omal kulul detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega
seonduvad rajatised, madal- ja kõrghaljastuse, välisvalgustuse, avalikes huvides olevad
tehnovõrgud ja -rajatised või tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt.
8/14
2. Kiili Vallavalitsus osaleb teede ja nendega seonduvad rajatiste projekteerimises ja ehituses vaid
Arendajaga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles Arendaja kohustub korraldama ja finantseerima
planeeringuala juurdepääsutee(de) uue ristumiskoha(de) ja sellega seotud tehnovõrkude ja -
rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud.
3. Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatava transpordimaa tasulist
võõrandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu avalikult kasutatavate
teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste
väljaehitamise eest.
4. Detailplaneeringu järgse avalikult kasutatava tee valmimisel määratakse tee kas erateena
avalikuks kasutuseks või nähakse ette transpordimaa tasuta võõrandamine Vallale. Vastavalt
ehitusseadustiku § 94 alusel määrab eratee asukoha kohalik omavalitsus. Eratee avalikuks
kasutamiseks määramiseks peab kohalikul omavalitsusel olema õigus teealuse maa kasutamiseks
tulenevalt piiratud asjaõigusest. Kui maaomanik ei ole nõus leppima kokku piiratud asjaõiguse
seadmiseks, on kohalikul omavalitsusel asjaõiguse omandamiseks õigus taotleda sundvalduse
seadmist. Eratee avalikuks kasutamiseks määramisega lähevad kohalikule omavalitsusele üle
kõik teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus. Halduslepingus võib tee omanikuga kokku
leppida, et teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus jäävad eratee omanikule. Halduslepingu
andmed kantakse maakatastrisse.
5. Detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised, madal- ja
kõrghaljastus, välisvalgustus, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised peavad vastama
seaduses esitatud kvaliteedinõuetele.
6. Põhjendatud juhul on Kiili Vallavalitsusel, huvitatud isiku taotluse alusel, õigus lubada
detailplaneeringu maa-ala arendamine etapiliselt.
7. Kui Arendaja esitab Vallale hoonete püstitamiseks ehitusloa taotluse enne kui
Detailplaneeringujärgseid krunte teenindavad avalikult kasutatavad teed ja teedega seonduvad
rajatised, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised (juurdepääsutee,
elektri-, side-, veevarustuse-, vihmaveekanalisatsiooni-, reoveekanalisatsiooni torustik jne) on
Arendaja poolt valmis ehitatud, siis tekib Vallal õigus nõuda hüpoteegi seadmist Valla kasuks.
8. Uute hoonete ehitamiseks ei hakata taotlema ehitusluba ning Kiili Vallavalitsus ei väljasta
ehitusluba enne kui Arendaja poolt on valmis ehitatud Detailplaneeringukohased avalikuks
kasutamiseks ette nähtud teed ja teedega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning
avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised. Detailplaneeringuga määratud avalikult
kasutatavatelt teedelt peab olema tagatud juurdepääs avalikule teele.
9. Kõik teekaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega toode projektid tuleb esitada Kiili
Vallavalitsusele nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda ehitusseadustiku § 99 lg
3 alusel Kiili Vallavalitsuselt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
10. Kiili Vallavalitsus osaleb vajadusel tee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud
isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima
planeeringuala juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja -rajatiste
projekteerimise ja ehitusega seotud kulud.
Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse
etapid)
1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega.
2. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate
tehnovõrkude, -rajatiste (kaugküte, vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, elekter, side
jne) projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine.
3. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate teede ja teedega
seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamiseks.
9/14
4. Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamise lõpetamine ja
vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste
üleandmine võrguettevõtjatele.
5. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine.
6. Valmisehitatud avalikult kasutatavate teede ja avalikult kasutatavate alade üleandmine
omavalitsusele.
7. Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate
tehnovõrkude, -rajatiste ja avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste
kasutuslubade olemasolu.
9. Detailplaneeringu menetlus
27.10.2008 – Algatamise taotlus.
05.12.2008 – Haldusleping, 8-1/914.
09.12.2008 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 465.
„Ilba III kinnistu osa detailplaneeringu koostamise algatamine”
12.02.2009 – Detailplaneeringu algatamise teade päevalehes Eesti Päevaleht.
08.04.2021 – Maa-ameti kiri nr 6-3/21/5288-2.
Detailplaneeringu kooskõlastus.
12.04.2021 – Põllumajandus- ja Toiduameti kiri nr 6.2-2/17161.
Detailplaneeringu kooskõlastus.
19.04.2021 – Päästeamet Põhja päästekeskuse kiri nr 7.2-3.1/2595-2.
Detailplaneeringu kooskõlastus.
10.05.2021 – Põllumajandus- ja Toiduameti kiri nr 6.2-1/4269-1.
KSH eelhinnangu kooskõlastus.
14.05.2021 – Keskkonnaameti kiri nr 6-2/21/9367-2 .
KSH eelhinnangu kooskõlastus.
15.05.2021 – Terviseameti kiri nr 9.3-1/21/4127-2.
Detailplaneeringu kooskõlastus.
18.05.2021 – Haldusleping, 8-15/60-21.
26.05.2021 – Terviseameti kiri nr 9.3-1/21/5714-2 .
KSH eelhinnangu kooskõlastus.
08.06.2021 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 234.
„Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine Ilba III kinnistu osa detailplaneering”
18.06.2021 – Detailplaneeringu KSH eelhinnangu teade Ametlikes Teadeannetes.
19.08.2021 – Kiili Vallavolikogu otsus nr 25
Luige alevikus Ilba III kinnistu osa detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamise korraldamine
24.08.2021 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade Kiili valla kodulehel.
26.08.2021 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade vallalehes Kiili Leht.
27.08.2021 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade maakonnalehes Harju Elu.
Detailplaneeringu avalik väljapanek Kiili vallamajas ajavahemikul 30.08.2021
kuni 04.10.2021.
10.11.2021 – Rahandusministeeriumi kiri nr 14-11/7359-2
Võttes aluseks EhSRS § 111 lõike 3 ja PlanS v.r § 23 lõike 6, annan heakskiidu Kiili valla Luige alevikus Ilba
III kinnistu osa detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele kehtestamise üle
otsustamiseks.
10. Detailplaneeringu koostöötegijad ja kooskõlastajad
Detailplaneeringu on kooskõlastanud järgnevad asutused ja isikud:
Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse nr Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse Projekteerija
nr organisatsioon ja kuupäev originaali asukoht märkused
1. Elektrilevi OÜ Nr 6446755988, Kooskõlastatud tingimustel: digiallkirja kinnitusleht Tingimusega on
11.07.2020 Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. (1 lehel) arvestatud ja lisatud
Maie Erik seletuskirja lk 17, p
10/14
/allkirjastatud digitaalselt/ 4.13.3.
Elektrivarustus.
2. Telia Eesti AS Nr 34020758, Kooskõlastatud tingimusel: digiallkirja kinnitusleht
21.07.2020 Info tööloa saamiseks telefoninumbril: (1 lehel)
Kooskõlastus kehtib kuni 21.07.2021
Telia Eesti AS volitatud esindaja
Arvo Sepp
/digiallkiri/
3. Osaühing KIILI 11.08.2020 Kiili KVH OÜ kooskõlastuse tingimused: digiallkirja kinnitusleht Tingimustega on
KVH 1. projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada (1 lehel), arvestatud ja lisatud
sellega, et nii torustike kui ka andmesidevõrgu e-kirjavahetus (1 seletuskirja lk 15 –
teostusjoonised võivad olla ebatäpsed ja seetõttu lehel) 16, p 4.13.1.
tuleb lähtuda sellest, et nende asukohad võivad Veevarustus ja
olla orienteeruvad ja ehitustööde käigus tuleb kanalisatsioon.
rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid Kiili
KVH OÜ-le kuuluvate tehnovõrkude kaitseks;
2. Kiili KVH OÜ-le kuuluva andmeside võrgu
haldaja on Motoral OÜ (tel nr 5655220,
[email protected]
<mailto:
[email protected]>). Enne ehitus-
ja kaevetööde alustamist sidetrasside
kaitsevööndis (sh ristumistel) palume kohale
kutsuda Motoral OÜ esindaja, kellega
kooskõlastada tööde teostamise aeg ja koht.
Töid võib teostada ainult andmesidevõrgu
omaniku või haldaja esindaja kirjaliku tööloa
alusel;
3. tööde teostamisel tuleb lähtuda tehnorajatiste
kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast;
https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045
4. kaablid tuleb paigaldada Kiili KVH OÜ
tehnovõrkudega ristumisel avatud meetodil,
väljaarvatud Motoral OÜ-ga kirjalikult
kooskõlastatud juhtudel;
5. ehitustööde käigus tekkinud Kiili KVH OÜ
tehnorajatiste vigastustest tuleb teatada
koheselt Kiili KVH OÜ-d. Andmesidekaablite
vigastustest tuleb teavitada nii Kiili KVH OÜ-
d kui ka Motoral OÜ-d;
6. tehnovõrkude kahjustused tuleb taastada
samaväärselt kahjustusele eelnevale
olukorrale tööde teostaja poolt vastavalt Kiili
valla kaevetööde eeskirja § 13 lõikele 2
„Projekti ja teostusjoonise alusel paigaldatud
tehnorajatise vigastamisest teatab kaevaja
kohe tehnorajatise omanikule. Vigastus
parandatakse kaevaja kulul.”
<https://www.riigiteataja.ee/akt/40712201204
5> .
7. kõik hilisemad projektimuudatused peab
täiendavalt kirjalikult kooskõlastama
tehnovõrkude omanikuga ja/või haldajaga.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat. Esitatud lahendus
ei vähenda projekteerija vastutust lahenduse
vastavuse osas tehnilistele ja normdokumentide
nõuetele.
Lugupidamisega
Silver Parri
Kiili KVH OÜ
/allkirjastatud digitaalselt/
4. Gaasitrasside 18.08.2020 Tere! e-kirjavahetus ühel A4
valdaja Kuna Elering AS-le kuuluv gaasitorustik lehel
planeeritava ala piires on väljaspool, seega ei ole
vajalik antud projekti kooskõlastamine Elering
AS-i poolt.
Lugupidamisega,
11/14
Irina Ivanova
Käiduanalüütik
5. Maa-amet 08.04.2021 nr 6- Detailplaneeringu ala asub maatulundusmaa digiallkirja kinnitusleht
3/21/5288-2 sihtotstarbega katastriüksusel, mis on (1 lehel)
hoonestamata.
Külgneb hoonestamata maatulundusmaadega,
tootmismaade (80%) ja ärimaadega (20%). Kiili
Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26
kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt on
planeeritud ala määratud rajatavate tootmis- ja
ärihoonete maaks ning väikeelamumaaks.
Tulenevalt eeltoodust ei halvenda Luige alevikus
Ilba III kinnistu osa detailplaneeringuga
kavandatavad tegevused olemasolevat olukorda
maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise ja
maavaravarule juurdepääsu osas.
Maa-amet nõustub Luige alevikus Ilba III kinnistu
osa detailplaneeringu lahendusega. Palume
teavitada Maa-ametit detailplaneeringu
kehtestamisest ning edastada kehtestatud
planeeringu
dokumendid vastavalt 16.01.2017 kirjaga nr 6-
3/17/973 kohalikele omavalitsustele edastatud
juhendile. Juhime tähelepanu, et koos
maakatastripidajale esitatavate kehtestatud
planeeringu
dokumentidega tuleb kõigi pärast 01.11.2020
kehtestatud detailplaneeringute puhul esitada
planeeringuga kehtestatud andmed ka kihtide
kaupa. Kihid peavad vastama riigihalduse ministri
17.10.2019 määrusega nr 50 „Planeeringu
vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“
kehtestatud nõuetele. Planeeringu jooniste
digitaalsete kihtide koostamise ja vormistamise
juhendiga on võimalik tutvuda aadressil
https://planeerimine.ee/kihtide-vormistamise-
juhend/.“
6. Põllumajandusame 12.04.2021 nr 6.2- Olete esitanud Põllumajandus- ja Toiduametile digiallkirja kinnitusleht
t 2/17161 kooskõlastamiseks Luige aleviku Ilba III kinnistu (1 lehel)
osa detailplaneeringu (koostanud Optimal Projekt
OÜ, töö nr 384).
Eespool nimetatud detailplaneeringuga haaratud
alal paikneb SAIRE maaparandusehitise
(maaparandussüsteemi/ehitise kood
4109450020100/003) maa-alal ja piirneb osaliselt
maaparandusehitiste (maaparandussüsteemi/ehitise
kood 4109450020100/004) eesvooluga.
Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab
planeerimisseaduse § 17 lõige 2 punkt 3 alusel
Luige
aleviku Ilba III kinnistu osa detailplaneeringu
järgmisel tingimusel:
1. Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg 1
esitada maaparandusehitise ja projekteeritava ala
ühisosa ehitusprojektid Põllumajandus- ja
Toiduametile kooskõlastamiseks.
Juhime tähelepanu asjaolule, et Ilba katastriüksus
on osaliselt kuivendatud 1982 aastal ehitatud
drenaažiga (ka kollektor) põllumajanduse
otstarbeks.
(allkirjastatud digitaalselt)
SULEV TAUL
Juhtivspetsialist
Tõnis Lepp
Põhja regioon
Põllumajandus- ja Toiduamet
Roosikrantsi 12/1, Tallinn 10119
telefon: 5341 4542
e-post:
[email protected]
7. Päästeamet 19.04.2021 nr 7.2- Esitasite 24.03.2021 kirjaga nr 8-1/914-15 digiallkirja kinnitusleht
3.1/2595-2 Päästeameti Põhja päästekeskusele (1 lehel)
kooskõlatamiseks Kiili vallas Luige alevikus Ilba
III kinnistu osalise detailplaneeringu materjalid.
12/14
Käesolevaga kooskõlastab Päästeameti Põhja
päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo
juhtivinspektor Kert Keller Päästeseaduse § 5 lg 1
p 7 alusel Optimal Projekt OÜ poolt koostatud Ilba
III kinnistu osalise detailplaneeringu
tuleohutusosa.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kert Keller
Ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor
Põhja päästekeskus
8. Terviseamet 05 .05.2021 nr 9.3 Amet on tut digiallkirja kinnitusleht
1/21/4127 2 vunud detailplaneeringu materjalidega aadressil (1 lehel)
https://1drv.ms/u/s!
AhLycFiFr9eB4lriBWDEKjwVEBxk?e=34Hzbd ,
kooskõlastab selle ja märgib
järgmist:
Detailplaneeringu seletuskirja alapeatükis 3.2
Kiili valla üldplaneeringu muutmisettepanek
on kirjutatud: „Käesolev planeering teeb
ettepaneku suurendada äri ja tootmismaade
osakaalu kuni rohekoridorini, sest ei ole mõistlik
rajada elamumaid tootmismaade kõrvale.
Hea elukeskkonna nimel on vajalik suurendada äri
ja tootmismaad kuni rohekoridorini, mis
on puhv ertsooniks juba kehtestatud Ilba
detailplaneeringus ettenähtud
elamurajoonile.“ Amet nõustub , et tootmismaade
rajamine elamumaade kõrvale ei ole
mõistlik. Amet märgib, et müraallika ja
müratundliku ala vahele võimalikult suure
puhvertsooni jätmine on üheks efektiivsei maks
müra leevendavaks meetmeks. Kuna aga
praeguses detailplaneeringu menetlemise olukorras
ei ole teada, millised tootmistegevused
planeeringualal toimuma hakkavad, siis ei ole
võimalik eelmainitud puhvert sooni efektiivsust
prognoosida. Amet j uhib tähelepanu , et
eeltoodust tulenevalt tuleb detailplaneeringu
elluviimisel hinnata kujunenud olukorda ning
kaaluda vajadusel täiendavaid müra
leevendavaid meetmeid. Äri ja tootmistegevusest
tulenevad müratasemed peavad
lähedalasuvatel elamualadel vast ama
keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1
kehtestatud normtasemetele.
Detailplaneeringu seletuskirja alapeatükis 6.2.
Hoones tuskava on kirjutatud: „Valli kinnistu
detailplaneeringuga planeeritud elamute ning
käesoleva detailplaneeringuga kavandatud
äri ja tootmishoonete vaheline ala on vähemalt 50
meetrit ning lisaks on äri ja
tootmishoonete põhjapoolsele küljele ette nähtud
kõrghaljastus. Valli maaüksuse lõunapoolsel
küljel, vastu Ilba katastriüksust kraavi ääres,
kasvavad kõrged kuused, mis samuti eraldab
elamute ja tootmisala.“ Amet on seisukohal, et
kõrghaljastuse mõju müra leevendamisel on
suhteliselt väike ning toimib al les siis, kui tsoon
on väga tihe. Kuna kõrghaljastuse
mürahäiringuid leevendavat toimet ei ole võimalik
täpselt määrata ning see võib olla sõltuv
aastaajast, siis soovitab amet esmajoones
paigutada tootmistegevused ning muud
müraallikad
(laadimisalad jne) el amualadest võimalikult
kaugele. Lisaks arvestada KeM määruse nr 71
nõuetega.
Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks
lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel
kell
13/14
07.00 19.00. Impulssmüra piirväärtusena
rakendatakse KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud
tööstusmüra normtaset.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Casandra Kerson
inspektor
Põhja regionaalosakond
794 3718
casandra.kerson
terviseamet .ee
Jrk Isik või asutus Arvamuse Arvamuse täielik ärakiri Arvamuse originaali Projekteerija
nr kellega on esitamise kuupäev asukoht märkused
koostööd tehtud
1. Ilba kinnistu 09.10.2020 Kooskõlastatud. digiallkirja kinnitusleht
omanik (1 lehel)
Arvo Nõges
/digiallkiri/
2. Valli kinnistu Kooskõlastatud. digiallkirja kinnitusleht
omanik (1 lehel)
/digiallkiri/
Koostaja: Eduard Ventman, Vallaarhitekt
14/14