dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Luige alevikus Ilba III kinnistu osa detailplaneeringu kehtestamine

Rahandusministeerium · 20. detsember 2021
Viit
14-11/9105-1
Registreeritud
20. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kiili Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-10 Planeeringute algatamiste ja kehtestamiste teavituskirjad
Toimik
14-10/2021
Vastutaja
Loona Kangur (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)

Failid

  • 📎Ilba_III_dp_kehtestamine_1_.asice1860 KB

Sisu (failidest)

KIILI VALLAVOLIKOGU OTSUS Kiili 16.12.2021 nr 44 Luige alevikus Ilba III kinnistu osa detailplaneeringu kehtestamine Otsus võetakse vastu planeerimisseaduse § 139 alusel, arvestades Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsust nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, lähtudes Kiili Vallavalitsuse 09.12.2008 korraldusest nr 465 „Ilba III kinnistu osa detailplaneeringu koostamise algatamine” ning arvestades 12.05.2021 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/60-21. Detailplaneeringu on koostanud Optimal Projekt OÜ, töö nr 384 (DP0214). Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Luige alevikus ja Vaela külas. Planeeringuala suurus on 133436 m². Planeeritaval maa-alal kehtib: • Kiili valla üldplaneering; • Luige alevikus Ilba III detailplaneering. Kehtestatud 08.05.2008 Kiili vallavolikogu otsusega nr 40 (DP0060). Detailplaneeringu eesmärgiks on Vaela külas olevale Ilba III katastriüksuse (30401:001:0334) osale tootmis- ja ärimaa (90% ja 10%) juhtotstarbe määramine. Detailplaneeringus on kokku kavandatud üheksa krunti. Pos 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 on planeeritud äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundid. Äri- ja tootmismaa kruntidele nähakse ette kuni 2 korrusega (kõrgusega 12-15 m) kahe hoone ehitamise võimalus. Ehitisealused pinnad olenevalt krundi suurusest 1800-3000 m 2. Krundid pos 7, 8 ja 9 on planeeritud transpordimaa sihtotstarbega. Detailplaneeringuga lahendatakse ka heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsu teede, parkimise ja tehnovõrkude varustamise lahendamine. Käesolev detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Detailplaneeringu vastuvõtmise põhjendatus on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 1. 1. Kehtestada Luige alevikus Ilba III kinnistu osa detailplaneering, mis on Kiili valla üldplaneeringut muutev ja mille on koostanud Optimal Projekt OÜ, töö nr 384. Detailplaneeringu põhijoonis on esitatud lisas nr 2. 2. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu kehtestamisest vastavalt planeerimisseaduse § 139 lg 3. 3. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu kehtestamisest planeerimisseaduse § 139 lg 4 ja 6 nimetatud isikuid ja asutusi. 4. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates. 5. Otsus jõustub teatavaks tegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Merje Einmann Vallavolikogu esimees Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavolikogu 16.12.2021 otsuse nr 44 juurde 2. Põhijoonis EHITUSÕIGUSE TABEL krundi planeeritud hoone kõrgus (m) max. korruselisus (detailplaneeringu hoone / abihoone suletud brutopind maapinnast (m) / ja osakaalu % maa sihtotstarve maa sihtotstarve suurus m² parkimiskohtade min. tulepüsivus arv: normatiivne (vajadusel min.) suurim hoonete (katastriüksuse liikide kaupa) suurim ehitise- krundi aadress katastriüksuse ja osakaalu % ja kavandatud alune pind m² hoonestusala liikide kaupa) liikide kaupa hoonete arv absoluutne kõrgus (m) suurus m² ettepanek aadressi kõrgus - pos. nr. krundil klass arhitektuurinõuded või kitsendused servituudi vajadus · Tee kaitsevöönd teekatte servast 10 m; · Elektripaigaldise liitumiskilbile, 1m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; · Hoonestusviis: lahtine; 1 Paneeli tee 2 4520 1800 3485 2 ;12 m / - 12 m / 55,51 m 2 Ä 10%/ The 90% Ä 10%/ T 90% 3600 TP 2 45 ; 45 · Katusekalle: 0-30°; TP 2 · Tee kaitsevöönd teekatte servast 10 m; · Elektripaigaldise liitumiskilbile, 1m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; · Väline viimistlus: Betoon, klaas, tellis, krohv, puit ja ilmastikukindel plaat; 2 Paneeli tee 4 8540 3400 7735 2 ;15 m / - 15 m / 58,58 m 2 Ä 10%/ The 90% Ä 10%/ T 90% 6800 85 ; 85 · Katusematerjal: Rullmaterjal või plekk; · Tee kaitsevöönd teekatte servast 10 m; · Elektripaigaldise liitumiskilbile, 1m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; Paneeli tee 6 Ä 10%/ The 90% Ä 10%/ T 90% TP 2 95 ; 95 · Keelatud on kasutada imiteerivaid materjale; 3 9520 3800 7850 2 ;15 m / - 15 m / 58,31 m 2 7600 · Tee kaitsevöönd teekatte servast 10 m; · Vaela turbamaardla; Piire: Võib rajada kuni 1,8 m kõrgusega traatvõrkpaneele. Piirded ei tohi avandeda tänava poole. Piirded ei · Elektripaigaldise liitumiskilbile, 1m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; 4 Paneeli tee 1 4640 1850 2895 2 ;12 m / - 12 m / 54,80 m 2 Ä 10%/ The 90% Ä 10%/ T 90% 3700 TP 2 45 ; 45 · Maaparandusüsteemi eesvoolu kaitsevöönd (VeeS), kaldast 1 meeter; · Maaparandusüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndi ole kohustuslikud. Torustike kaitsevööndisse, maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndisse (kraavi tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit. · Tee kaitsevöönd teekatte servast 10 m; · Vaela turbamaardla; kaldast 12 meetrit) ja kraavi teenindusalasse (2 meetrit kraavi kaldast) on piirdeaedade rajamine keelatud; TP 2 75 ; 75 · Maaparandusüsteemi eesvoolu kaitsevöönd (VeeS), kaldast 1 meeter; · Elektripaigaldise liitumiskilbile, 1m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; 20,0 5 Paneeli tee 3 7395 2960 5820 2 ;15 m / - 15 m / 57,71 m 2 Ä 10%/ The 90% Ä 10%/ T 90% 5920 · Maaparandusüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit. · Hoone ± 0,00 on planeeritud maapinnast 0,3-0,5 m kõrgemale; · Tee kaitsevöönd teekatte servast 10 m; · Vaela turbamaardla; · Elektripaigaldise liitumiskilbile, 1m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; · naaberkinnistutel asuvad hooned on võimalik krundi piiril kokku ehitada, kuid sel juhul on vaja hooned · Maaparandusüsteemi eesvoolu kaitsevöönd (VeeS), kaldast 1 meeter; 6 Paneeli tee 5 7720 3000 5935 2 ;15 m / - 15 m / 57,87 m 2 Ä 10%/ The 90% Ä 10%/ T 90% 6000 TP 2 75 ; 75 · Maaparandusüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit. · Keskpinge maakaablile, äärmise kaabli teljest 1m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks; · Planeeritud alajaamale, 2m laiuselt alajaama väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; omavahel eraldada tulemüüriga; · Tee kaitsevöönd teekatte servast 10 m; · Arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid E (630m kaugusel) TILLUVÄLJA TE · Maaparandusüsteemi eesvoolu kaitsevöönd (VeeS), kaldast 1 meeter; 7 Telliskivi tee 5270 - - - - - L 100% L 100% - - - · Maaparandusüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit. lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav; · Elektripaigaldise liitumiskilbile, 1m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; 8 Paneeli tee T1 2440 - - - - - L 100% L 100% - - - · Planeeritud alajaamale, 2m laiuselt alajaama väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; · Hoonete arhitektuurne lahendus täpsustada eraldi eskiisprojektina eesmärgiga rajada planeeringualale · Maakaablile, äärmise kaabli teljest 1m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks; · Planeeritud alajaamale, 2m laiuselt alajaama väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone; 9 Paneeli tee T2 155 - - - - - L 100% L 100% - - - · Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Kiili valla ehitusameti arhitektiga esikiisi staadiumis. · Valli (30401:001:1048) ja Ilba (30401:001:0334) katastriüksustele on seatud tähtajatu ja tasuta reaalservituut juurdepääsuks Ilba ja Söödi katastriüksustele. PARKIMISKOHTADE KONTROLLARVUTUS Ehitiste otstarve Asutuse asukoht Normatiivne parkimis- Planeeritud parkimis- kohtade arv krundil kohtade arv krundil Väikeelamute ala Pos.1 Äri- ja tootmis- hoone Asutused 1 / 40 Tööstusettevõte ja ladu 1 / 90 360 / 40 = 9 3240 / 90 = 36 45 7 L 100% Pos.2 Äri- ja tootmis- Asutused 1 / 40 680 / 40 = 17 - - - 85 - - hoone Tööstusettevõte ja ladu 1 / 90 6120 / 90 = 68 Asutused 1 / 40 760 / 40 = 19 Pos.3 Äri- ja tootmis- 95 O KR AAV hoone NG R Tööstusettevõte ja ladu 1 / 90 6840 / 90 = 76 LU IGE-KA 5,0 2 Asutused 1 / 40 360 / 40 = 9 12,0 Pos.4 Äri- ja tootmis- SAUSTI PEAKR 2,0 6, hoone 45 4 ,0 Tööstusettevõte ja ladu 1 / 90 3240 / 90 = 36 23,0 Asutused 1 / 40 600 / 40 = 15 0 Pos.5 Äri- ja tootmis- 4,0 75 Ä 10%, T 90% hoone Tööstusettevõte ja ladu 1 / 90 5400 / 90 = 60 12m / - 1850 2 2 2895 12,0 6,0 (2/-) AA Pos.6 Äri- ja tootmis- Asutused 1 / 40 600 / 40 = 15 75 hoone V Tööstusettevõte ja ladu 1 / 90 5400 / 90 = 60 10,0 Planeeritaval maa-alal kokku 420 420 100 m 6,0 4,5 ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISE KOHTA PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD: 1 Liidedavate ja lahutavate katastriüksuse liikides 6,5 (katastriüksuse liikide Planeeritava ala suurus 5,02 ha osade suurused m2 Maa sihtotstarve ja Krundi planeeritud Kavandatud kruntide arv 9 Ä 10%, T 90% 10,0 Krundi pos nr. Krunditava ala maa bilanss: Koha aadress Osade senine 12m / - 1800 2 sihtotstarve osakaalu % äri- ja tootmismaa 42 335 m² 84 % 2 3485 10,0 suurus m2 (2/-) kaupa) Moodustatakse kinnistust transpordimaa 7865 m² 16 % 5 1 Paneeli tee 2 Ä 10% / T 90% 4520 Ilba (30401:001:0334) -4520 M 100% Ä 10%, T 90% 15m / - 2960 2 2 Paneeli tee 4 Ä 10% / T 90% 8540 Ilba (30401:001:0334) -8540 M 100% 2 5820 (2/-) 3 Paneeli tee 6 Ä 10% / T 90% 9520 Ilba (30401:001:0334) -9520 M 100% 4 Paneeli tee 1 Ä 10% / T 90% 4640 Ilba (30401:001:0334) -4640 M 100% 15,0 5 Paneeli tee 3 Ä 10% / T 90% 7395 Ilba (30401:001:0334) M 100% -7395 2,01,5 6 Paneeli tee 5 Ä 10% / T 90% 7720 Ilba (30401:001:0334) -7720 M 100% 2 3,5 Ä 10%, T 90% 7 8 Telliskivi tee Paneeli tee T1 L 100% L 100% 5270 2440 Ilba (30401:001:0334) Ilba (30401:001:0334) -5270 M 100% 15m / - 2 3400 7735 2 6,0 2,0 6 -2440 M 100% (2/-) Ä 10%, T 90% 9 Ilba (30401:001:0334) 12,0 Paneeli tee T2 L 100% 155 -155 M 100% 15m / - 3000 2 2 5935 (2/-) TINGMÄRGID OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD ILBA III DETAILPLANEERINGUGA ANTUD PLANEERITAVA ALA PIIR KÕRGEPINGE KAABELLIIN ELAMUMAADE LAHENDUS REOVEE KANALISATSIOONITORUSTIK kehtestatud 08.05.2008 Kiili Vallavolikogu otsusega nr 40 KATASTRIÜKSUSE PIIR VEETORUSTIK MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR DRENAAŽITORUSTIK GAASITORUSTIK ÄRI- JA TOOTMISHOONETE HOONESTUSALA PLANEERITAVA HOONE VÕIMALIK ASUKOHT 20,0 REOVEEPUMPLA KUJAGA 20m TULEMÜÜRI VAJADUS OLEMASOLEV SÕIDUTEE PLANEERITAVAD TEHNORAJATISED PLANEERITAV SÕIDUTEE PLANEERITAV KERGLIIKLUSTEE NAABERALAL PLANEERITUD SÕIDUTEE NAABERALAL PLANEERITUD KERGLIIKLUSTEE JUURDEPÄÄS KRUNDILE PIIRDEAIA VÕIMALIK ASUKOHT 3 R=7,5m KRAAV Ä 10%, T 90% 15m / - 3800 2 MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOLU KAITSEVÖÖNDI ULATUS, kaldast 12 meetrit 2 7850 MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOLU KAITSEVÖÖND (VeeS), kaldast 1 meeter KRAAVI TEENINDUSALA, 2m KRAAVIST (2/-) 8 PLANEERITAV HALJASTUS L 100% - - - PLANEERITAVA KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT - - PLANEERITAV TRUUP ROHEKORIDOR (KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE) 9 TEE KAITSEVÖÖND L 100% ELEKTRIVÕRGU SERVITUUT - - - NÄHTAVUSKOLMNURK - - REAALSERVITUUT JUURDEPÄÄSUKS ILBA JA SÖÖDI KATASTRIÜKSUSELE DUSALA 2m VAELA TURBAMAARDLA (REGISTRIKAART NR 544) 1 KRUNDI POSITSIOONI NUMBER KRAAVI TEENIN Sihtotstarve % detailplaneeringu liikides Kõrgus meetrites maapinnast Ehitisealune Hoonete arv krundil (elamu/abihoone) pindala (m²) Korruste arv Hoonestusala +/- suurus (m²) MÄRKUSED: 1. TOPO-GEODEETILISE ALUSPLAANI KOOSTAS A GEO OÜ 02.12.2017. a. , TÖÖ NR 17195 P K V KIILI VALD, LUIGE ALEVIK T DP P O P O ILBA III KINNISTU OSA DETAILPLANEERING A IP P AA PÕHIJOONIS AS T KK Lisa 1 Seletuskiri Kiili Vallavolikogu 16.12.2021 otsuse nr 44 juurde Detailplaneeringu nimi Luige alevikus Ilba III kinnistu osa detailplaneering. Detailplaneeringu koostaja Detailplaneeringu on koostanud Optimal Projekt OÜ, töö nr 384 (DP0214). 1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud Planeeritaval maa-alal kehtib: • Kiili valla üldplaneering; • Luige alevikus Ilba III detailplaneering. Kehtestatud 08.05.2008 Kiili vallavolikogu otsusega nr 40 (DP0060). Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Luige alevikus ja Vaela külas. Planeeringuala suurus on 133436 m². Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused): MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve 1 Ilba 30401:001:0334 133436 m² 100% maatulundusmaa Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus Detailplaneeringu ala piirneb: MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve 1 Söödi 30401:001:0238 137176 m² Maatulundusmaa 100% 2 Valli 30401:001:1048 40,59 ha Maatulundusmaa 100% 3 Suurvälja tee 21 30401:001:2673 9661 m² Ärimaa 20%, tootmismaa 80% 4 Suurvälja tee 19 30401:001:2672 7284 m² Ärimaa 20%, tootmismaa 80% 5 Suurvälja tee 17 30401:001:2670 8428 m² Ärimaa 20%, tootmismaa 80% 6 Väikeluige 30401:001:0336 114994 m² Maatulundusmaa 100% Olemasolev keskkond Planeeringuala on suures osas looduslik rohumaa. Planeeringuala läbib maaparandussüsteemi kraav, mis eraldab läänepoolse kõrghaljastusega ala rohumaast. Kavandatava ala ida-, lääne- ja põhjaosas paiknevad maaparanduskraavid – Sausti peakraav (katastriüksuse idaküljel) ja Luige-Kangro kraav (põhjaosas). Kraavide vahelisel alal kasvab segapuistu. Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. 1/14 Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised Planeeritaval alal hoonestus puudub. Olemasolev tehnovarustus Planeeritav ala paikneb tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas. Kogu planeeringuala läbivad drenaažitorustikud või maaparandussüsteemi kraavid. Planeeringuala idanaabri äri- ja tootmismaa kinnistuid läbib: • kõrgepingekaabel; • veetoru; • kanalisatsioonitoru; • gaasitoru. Ilba katastriüksuse keskosas kulgeb maagaasi ülekandetorustik. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Tilluvälja tee asub planeeringualast 670 meetri kaugusel. Käesoleval hetkel puudub sõidutee kuni Ilba katastriüksuseni. Et pääseda Ilba katastriüksusele tuleb läbida u. 45 meetri pikkune lõik läbi Valli katastriüksuse, mis on eraomandis. Valli katastriüksusele on seatud reaalservituut juurdepääsuks Ilba katastriüksusele. Tilluvälja tee on ühenduses tugimaanteega 11 Tallinna ringtee. Kehtivad piirangud: Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus – Vastavalt maaeluministri 10.12.2018 määrusele nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ valgala pindala alla kümne ruutkilomeetri, ulatub eesvoolu kaitsevöönd mõlemal kaldal 12 meetri kaugusele. Maaparandusseaduse § 48 kohaselt peab hoiduma eesvoolu kaitsevööndis tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele. Hoonete rajamine on lubatud ainult hoonestusalasse, mis jääb välja maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndist. Veekogu kalda kaitsevöönd (Veeseadus) – Vastavalt Veeseaduse § 118 on kaitsevöönd peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri üks meeter. Käesoleva detailplaneeringuga ei ole ehitustegevust ette nähtud maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis. Hoonete rajamine on lubatud ainult hoonestusalasse, mis jääb välja veekogu kalda kaitsevööndist. Maaparandussüsteemi ala – Kui kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, kavandatakse muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, kooskõlastab ehitusprojekti või ehitusteatise alusel ehitise kavandamise või maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise kavatsuse ehitus- või muu loa andja või ehitusteatise menetleja Põllumajandusametiga (Maaparandusseadus § 50 lg 1). Vaela turbamaardla (registrikaart nr 544) – Maavara varu on passiivne juhul, kui selle kaevandamine ja kasutamine on õigusaktide kohaselt keelatud või ei ole selle kaevandamine ja kasutamine keskkonnakaitse vajadust arvestades võimalik. Muul juhul on maavaravaru aktiivne. Turbamaardla alal tuleb arendustegevuses lähtuda Maapõueseaduse nõuetest. Maapõueseaduse § 15 kohaselt on vajalik maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse luba. Soovitavalt tuleks teostada geoloogilised uuringud. Vastavalt keskkonnaregistri andmetele asub Ilba katastriüksuse idapoolsel alal Vaela turbamaardla (registrikaart 544). Reaalservituut juurdepääsuks Söödi kinnistule igakordse omaniku kasuks. 2/14 ÜVK kohustus Lähtuvalt Kiili valla ÜVK arengukavast, jääb planeeringu ala välja ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooniga hõlmatud piirkonnast. Tulenevalt detailplaneeringust on kohustus liituda. Soojavarustuse kohustus Ei ole kohustust liituda. 2. Eesmärk Detailplaneeringu eesmärgiks on Vaela külas olevale Ilba III katastriüksuse (30401:001:0334) osale tootmis- ja ärimaa (90% ja 10%) juhtotstarbe määramine. Detailplaneeringus on kokku kavandatud üheksa krunti. Pos 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 on planeeritud äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundid. Äri- ja tootmismaa kruntidele nähakse ette kuni 2 korrusega (kõrgusega 12-15 m) kahe hoone ehitamise võimalus. Ehitisealused pinnad olenevalt krundi suurusest 1800-3000 m 2. Krundid pos 7, 8 ja 9 on planeeritud transpordimaa sihtotstarbega. Detailplaneeringuga lahendatakse ka heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsu teede, parkimise ja tehnovõrkude varustamise lahendamine. Käesolev detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 3. Kehtestatud Ilba III detailplaneering Kiili vallavolikogu 08.05.2008 otsusega nr 40 kehtestati Kiili Valla Luige alevikus Ilba III detailplaneering, Osaühing Casa Projekt töö nr 25/04, millega on kavandatud 13,34 ha maa-ala jagamine 42 krundiks, sihtotstarbe muutmine ning ehitusõiguse seadmine jagamisel tekkinud elamumaa sihtotstarbega kruntidele kuni kahekorruseliste üksikelamute ehitamiseks. Projekteeriti 35 ühepereelamumaa krunti, 4 tootmismaa krunti, üks üldkasutatava maa krunt ja 3 transpordimaa krunti. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva detailplaneeringu Ilba III osaliseks muutmiseks. 2008. aastal kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud elamumaade asemele on käesoleva detailplaneeringuga planeeritud äri- ja tootmishooned. Ilba kinnistust idas kehtestatud Suurvälja ja Eesvälja kinnistute detailplaneering, kuhu on kavandatud äri- ja tootmishooned. Kehtiva Kiili valla üldplaneeringu (kehtestatud Kiili Vallavolikogu poolt 16.05.2013 otsusega nr 26) kohaselt on Ilba maaüksuse idapoolne osa ette nähtud tootmis- ja/või ärihoonete maa. Seega on Ilba maaüksuse idapoolsesse osa mõistlik rajada äri- ja tootmishoonete krundid. Planeeritud äri- ja tootmismaa krunte ja Ilba III detailplaneeringu läänepoolseid elamumaa krunte eraldab ca 90 meetri laiune rohekoridor. 3/14 4. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Ilba katastriüksuse maakasutuse juhtfunktsiooniks osaliselt tootmis- ja kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (T/B) ning väikeelamumaa (EV). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga. Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. toodud tingimused: Tootmismaa (T) • Maakasutuse juhtotstarve on tootmishoonete maa (T). Lubatud on maakastuse kõrvalotstarve – ärimaa (Ä) – juhul, kui krundil on lahendatud sellega seotud parkimisvajadused. 4/14 • Tootmistehnoloogia korraldada selliselt, et tootmismaa piiril jääks saastetaseme piirväärtus allapoole lubatud määra. Perspektiivis muuta kõigi vallas paiknevate tootmisettevõtete tehnoloogia keskkonda mittehäirivaks. • Tootmisettevõtte territooriumist tuleb 20% haljastada. Haljastusest 60% arvestada kõrghaljastusena. Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B) • Maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B). • Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides või ühisparklatena. • Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks. • Kuna valla arengu huvides pole otstarbekas haljastusega alasid kinni ehitada ärihoonetega, määrata sellistele aladele täpsustatud juhtotstarve haljastatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (BH). • Haljastatud ja elanikele avalikus kasutuses vajalikel puhkeväärtuslikel aladel on võimalik vastavalt detailsemale krundi plaanile lubada puhkemajandust teenindavaid ehitisi (sh väike- ja ajutisi ehitisi), mis kuuluvad antud üldplaneeringu põhimõtete järgi büroo-, teenindus ja ärihoonete maa alla • Juba haljastatud aladel ehitamiseks kehtestatakse eritingimused: nt 20% krundist on ehitusala, 80% hoonete juurde kuuluv haljastatud ala hoonet ümbritseva haljasalana. Antud detailplaneeringus on arvestatud eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega. 5. Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanek Kiili valla üldplaneeringu kohaselt on Ilba katastriüksus määratud rajatavate tootmis- ja ärihoonete maaks ning elamualaks, mis on osaliselt vastuolus käesoleva detailplaneeringuga. Detailplaneeringuga on planeeritud äri- ja tootmishooned kuni rohekoridorini ehk osaliselt elamualale. Käesolev planeering teeb ettepaneku suurendada äri- ja tootmismaade osakaalu kuni rohekoridorini, sest ei ole mõistlik rajada elamumaid tootmismaade kõrvale. Hea elukeskkonna nimel on vajalik suurendada äri- ja tootmismaad kuni rohekoridorini, mis on puhvertsooniks juba kehtestatud Ilba detailplaneeringus ettenähtud elamurajoonile. 6. Detailplaneeringuga kavandatu 6.1. Planeeritava ala kruntimine Planeeringus on kavandatud jagad Ilba kinnistu idapoolne osa kuueks äri- ja tootmismaa sihtotstarbega ja kolmeks transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning määrata moodustatud kruntidele ehitusõigus. Detailplaneeringus on kokku kavandatud üheksa uut krunti. Pos 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 on planeeritud äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundid. Äri- ja tootmismaa kruntidele nähakse ette kuni 2 maapealse korrusega kuni kahe äri- ja tootmishoonete ehitamise võimalus. Planeeritud krundid on kajastatud joonisel AS-04 Põhijoonis. 6.2. Hoonestuskava Hoonestusalad on kruntidel pos 1, 2 ja 3 ning 4, 5 ja 6 on üksteise suhtes krundipiiril ühendatud ning võimalusel on hooneid tuleohutusnõudeid järgides kokku ehitada. Tänavapoolsest küljest on hoonestusalad määratud lähtuvalt tänavakaitsevööndist, kus hoonestusalad on krundi piiridest 4,5 – 6,5 m kaugusel. Samuti on hoonestusala määramisel arvestatud eesvoolu kaitsevööndiga, mis on kraavi kaldast 1 meeter. Valli kinnistu detailplaneeringuga planeeritud elamute ning käesoleva detailplaneeringuga kavandatud äri- ja tootmishoonete vaheline ala on vähemalt 50 meetrit ning lisaks on äri- ja tootmishoonete põhjapoolsele küljele ette nähtud kõrghaljastus. Valli maaüksuse lõunapoolsel 5/14 küljel, vastu Ilba katastriüksust kraavi ääres, kasvavad kõrged kuused, mis samuti eraldab elamute ja tootmisala. Krundid pos 7, 8 ja 9 on planeeritud transpordimaa sihtotstarbega. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a väikeehitis). Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kruntide ehitusõigus on määratud ehitamist kitsendavate objektide kaitsevööndite, naabrusõiguste ja teekaitsevöönditest tulenevalt. Ehitusõiguse ala on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis lilla ruudustikuga. Ehitusõiguse ala pindala on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis ehitusõiguse tabelis ja iga positsiooni kohta ehitusõiguse aknas. Moodustatavate kruntide ehitusõigus on kajastatud joonisel AS-04 Põhijoonis. 6.3. Arhitektuurinõuded Arhitektuurinõuete määramisel on lähtutud Kiili valla kehtestatud üldplaneeringu tingimustest ning planeeritava ala kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringute lahendusest ning olemasolevast hoonestusest. • Hoonestusviis: lahtine; • katusekalle: 0–30°; • väline viimistlus: betoon, klaas, tellis, krohv, puit ja ilmastikukindel plaat; • katusematerjal: rullmaterjal või plekk; • keelatud on kasutada imiteerivaid materjale; • hoone ± 0,00 on planeeritud maapinnast 0,3–0,5 m kõrgemale; • naaberkinnistutel asuvad hooned on võimalik krundi piiril kokku ehitada, kuid sel juhul on vaja hooned omavahel eraldada tulemüüriga; • äri- ja tootmishoonete piirete rajamisel kasutada traatvõrkpaneele, maksimaalse kõrgusega 1,8 m. Piirete vajadus selgub ehitusprojekti koostamise staadiumis; • arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav; • välisvalgustuse, tänavamööbli ja avaliku ruumi väikevormide lahendus esitada ehitusprojekti staadiumis. Hoonete arhitektuurne lahendus täpsustada eraldi eskiisprojektina, eesmärgiga rajada planeeringu- alale maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Kiili valla ehitusameti arhitektiga eskiisi staadiumis. 6.4. Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale Planeeringu menetlemise käigus ei ole teada, millised tootmistegevused alal toimuma hakkavad, kuid detailplaneeringu alal ei ole lubatud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 nimetatud tegevused. Alal toimuma hakkavale tootmistegevusele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 sätestatud eelhinnangu andmiseks esitab arendaja vallavalitsusele (otsustajale) koos tegevusloa (ehitusloa) taotlusega või § 6 lõikes 24 nimetatud juhul järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom, mahud, energiakasutus, füüsilised näitajad, tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; tekkivad jäätmed ja nende käitlemine; 6/14 2) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest, sealhulgas heite suurusest; 3) tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas kliima- muutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel ning asja-kohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 4) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 5) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 6) teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 7) muu asjakohane teave, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seaduse § 61 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 8) teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Mõju sotsiaalsele keskkonnale Koostatava detailplaneeringuga kavandatav peab silmas kõiki olulisi aspekte meeldiva ja turvalise keskkonna loomiseks. Detailplaneeringu mõju sotsiaalsele keskkonnale on pigem positiivne, sest luuakse töökohti ning korrastatakse avalikku ruumi läbimõeldud planeeringu abil. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele. Põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute töökohtade lisandumise näol. Lisaks suureneb kohalike teenuseid kasutatavate isikute arv (näiteks töötajad lõunasel ajal kohalikke söögikohti külastades). Rajatavad hooned, sõidutee koos kõnniteega tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et äri- ja tootmishoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Mõju looduskeskkonnale Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringu lahendus näeb alale ette äri- ja tootmishooneid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud 7/14 nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. 7. Servituudi vajadused Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-04, AS- 05 ja kirjeldatud joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda. Pos 1: Servituudivajadusega ala planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks. Pos 2: Servituudivajadusega ala planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks. Pos 3: Servituudivajadusega ala planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks. Pos 4: Servituudivajadusega ala planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks. Pos 5: Servituudivajadusega ala planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks. Pos 6: Servituudivajadusega ala planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; servituudivajadusega ala planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; keskpinge maakaablitrassile, äärmise kaablitrassi teljest 1 m mõlemale poole telge, võrguvaldaja kasuks. Pos 8: Maakaablile, äärmise kaablitrassi teljest 1 m mõlemale poole telge, võrguvaldaja kasuks; servituudivajadusega ala planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; servituudivajadusega ala planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks. Pos 9: Servituudivajadusega ala planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks. Katastriüksus Väikeluige (katastritunnus 30401:001:0336): Sidekaablitrassile, äärmise kaablitrassi teljest 1 m mõlemale poole telge, võrguvaldaja kasuks. Lepiku (30401:001:0401): Sidekaablitrassile, äärmise kaablitrassi teljest 1 m mõlemale poole telge, võrguvaldaja kasuks. Suurvälja tee 21 (30401:001:2673): Planeeritud elektri maakaablitrassile, äärmise kaablitrassi teljest 1 m mõlemale poole telge, võrguvaldaja kasuks. Tilluvälja tee T4 (30401:001:2005): Planeeritud elektri maakaablitrassile, äärmise kaablitrassi teljest 1 m mõlemale poole telge, võrguvaldaja kasuks. Valli (30401:001:1048): Planeeritud elektri maakaablitrassile, äärmise kaablitrassi teljest 1 m mõlemale poole telge, võrguvaldaja kasuks. 8. Detailplaneeringu elluviimisekava Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ja avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamine (krunt pos 7 ja 8) 1. Arendaja ehitab omal kulul detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised, madal- ja kõrghaljastuse, välisvalgustuse, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised või tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt. 8/14 2. Kiili Vallavalitsus osaleb teede ja nendega seonduvad rajatiste projekteerimises ja ehituses vaid Arendajaga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles Arendaja kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee(de) uue ristumiskoha(de) ja sellega seotud tehnovõrkude ja - rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. 3. Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatava transpordimaa tasulist võõrandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise eest. 4. Detailplaneeringu järgse avalikult kasutatava tee valmimisel määratakse tee kas erateena avalikuks kasutuseks või nähakse ette transpordimaa tasuta võõrandamine Vallale. Vastavalt ehitusseadustiku § 94 alusel määrab eratee asukoha kohalik omavalitsus. Eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks peab kohalikul omavalitsusel olema õigus teealuse maa kasutamiseks tulenevalt piiratud asjaõigusest. Kui maaomanik ei ole nõus leppima kokku piiratud asjaõiguse seadmiseks, on kohalikul omavalitsusel asjaõiguse omandamiseks õigus taotleda sundvalduse seadmist. Eratee avalikuks kasutamiseks määramisega lähevad kohalikule omavalitsusele üle kõik teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus. Halduslepingus võib tee omanikuga kokku leppida, et teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus jäävad eratee omanikule. Halduslepingu andmed kantakse maakatastrisse. 5. Detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised, madal- ja kõrghaljastus, välisvalgustus, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised peavad vastama seaduses esitatud kvaliteedinõuetele. 6. Põhjendatud juhul on Kiili Vallavalitsusel, huvitatud isiku taotluse alusel, õigus lubada detailplaneeringu maa-ala arendamine etapiliselt. 7. Kui Arendaja esitab Vallale hoonete püstitamiseks ehitusloa taotluse enne kui Detailplaneeringujärgseid krunte teenindavad avalikult kasutatavad teed ja teedega seonduvad rajatised, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised (juurdepääsutee, elektri-, side-, veevarustuse-, vihmaveekanalisatsiooni-, reoveekanalisatsiooni torustik jne) on Arendaja poolt valmis ehitatud, siis tekib Vallal õigus nõuda hüpoteegi seadmist Valla kasuks. 8. Uute hoonete ehitamiseks ei hakata taotlema ehitusluba ning Kiili Vallavalitsus ei väljasta ehitusluba enne kui Arendaja poolt on valmis ehitatud Detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud teed ja teedega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised. Detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavatelt teedelt peab olema tagatud juurdepääs avalikule teele. 9. Kõik teekaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega toode projektid tuleb esitada Kiili Vallavalitsusele nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda ehitusseadustiku § 99 lg 3 alusel Kiili Vallavalitsuselt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 10. Kiili Vallavalitsus osaleb vajadusel tee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid) 1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega. 2. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (kaugküte, vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, elekter, side jne) projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine. 3. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamiseks. 9/14 4. Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste üleandmine võrguettevõtjatele. 5. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. 6. Valmisehitatud avalikult kasutatavate teede ja avalikult kasutatavate alade üleandmine omavalitsusele. 7. Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ja avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste kasutuslubade olemasolu. 9. Detailplaneeringu menetlus 27.10.2008 – Algatamise taotlus. 05.12.2008 – Haldusleping, 8-1/914. 09.12.2008 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 465. „Ilba III kinnistu osa detailplaneeringu koostamise algatamine” 12.02.2009 – Detailplaneeringu algatamise teade päevalehes Eesti Päevaleht. 08.04.2021 – Maa-ameti kiri nr 6-3/21/5288-2. Detailplaneeringu kooskõlastus. 12.04.2021 – Põllumajandus- ja Toiduameti kiri nr 6.2-2/17161. Detailplaneeringu kooskõlastus. 19.04.2021 – Päästeamet Põhja päästekeskuse kiri nr 7.2-3.1/2595-2. Detailplaneeringu kooskõlastus. 10.05.2021 – Põllumajandus- ja Toiduameti kiri nr 6.2-1/4269-1. KSH eelhinnangu kooskõlastus. 14.05.2021 – Keskkonnaameti kiri nr 6-2/21/9367-2 . KSH eelhinnangu kooskõlastus. 15.05.2021 – Terviseameti kiri nr 9.3-1/21/4127-2. Detailplaneeringu kooskõlastus. 18.05.2021 – Haldusleping, 8-15/60-21. 26.05.2021 – Terviseameti kiri nr 9.3-1/21/5714-2 . KSH eelhinnangu kooskõlastus. 08.06.2021 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 234. „Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine Ilba III kinnistu osa detailplaneering” 18.06.2021 – Detailplaneeringu KSH eelhinnangu teade Ametlikes Teadeannetes. 19.08.2021 – Kiili Vallavolikogu otsus nr 25 Luige alevikus Ilba III kinnistu osa detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamise korraldamine 24.08.2021 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade Kiili valla kodulehel. 26.08.2021 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade vallalehes Kiili Leht. 27.08.2021 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade maakonnalehes Harju Elu. Detailplaneeringu avalik väljapanek Kiili vallamajas ajavahemikul 30.08.2021 kuni 04.10.2021. 10.11.2021 – Rahandusministeeriumi kiri nr 14-11/7359-2 Võttes aluseks EhSRS § 111 lõike 3 ja PlanS v.r § 23 lõike 6, annan heakskiidu Kiili valla Luige alevikus Ilba III kinnistu osa detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele kehtestamise üle otsustamiseks. 10. Detailplaneeringu koostöötegijad ja kooskõlastajad Detailplaneeringu on kooskõlastanud järgnevad asutused ja isikud: Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse nr Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse Projekteerija nr organisatsioon ja kuupäev originaali asukoht märkused 1. Elektrilevi OÜ Nr 6446755988, Kooskõlastatud tingimustel: digiallkirja kinnitusleht Tingimusega on 11.07.2020  Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. (1 lehel) arvestatud ja lisatud Maie Erik seletuskirja lk 17, p 10/14 /allkirjastatud digitaalselt/ 4.13.3. Elektrivarustus. 2. Telia Eesti AS Nr 34020758, Kooskõlastatud tingimusel: digiallkirja kinnitusleht 21.07.2020  Info tööloa saamiseks telefoninumbril: (1 lehel) Kooskõlastus kehtib kuni 21.07.2021 Telia Eesti AS volitatud esindaja Arvo Sepp /digiallkiri/ 3. Osaühing KIILI 11.08.2020 Kiili KVH OÜ kooskõlastuse tingimused: digiallkirja kinnitusleht Tingimustega on KVH 1. projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada (1 lehel), arvestatud ja lisatud sellega, et nii torustike kui ka andmesidevõrgu e-kirjavahetus (1 seletuskirja lk 15 – teostusjoonised võivad olla ebatäpsed ja seetõttu lehel) 16, p 4.13.1. tuleb lähtuda sellest, et nende asukohad võivad Veevarustus ja olla orienteeruvad ja ehitustööde käigus tuleb kanalisatsioon. rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid Kiili KVH OÜ-le kuuluvate tehnovõrkude kaitseks; 2. Kiili KVH OÜ-le kuuluva andmeside võrgu haldaja on Motoral OÜ (tel nr 5655220, [email protected] <mailto:[email protected]>). Enne ehitus- ja kaevetööde alustamist sidetrasside kaitsevööndis (sh ristumistel) palume kohale kutsuda Motoral OÜ esindaja, kellega kooskõlastada tööde teostamise aeg ja koht. Töid võib teostada ainult andmesidevõrgu omaniku või haldaja esindaja kirjaliku tööloa alusel; 3. tööde teostamisel tuleb lähtuda tehnorajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast; https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045 4. kaablid tuleb paigaldada Kiili KVH OÜ tehnovõrkudega ristumisel avatud meetodil, väljaarvatud Motoral OÜ-ga kirjalikult kooskõlastatud juhtudel; 5. ehitustööde käigus tekkinud Kiili KVH OÜ tehnorajatiste vigastustest tuleb teatada koheselt Kiili KVH OÜ-d. Andmesidekaablite vigastustest tuleb teavitada nii Kiili KVH OÜ- d kui ka Motoral OÜ-d; 6. tehnovõrkude kahjustused tuleb taastada samaväärselt kahjustusele eelnevale olukorrale tööde teostaja poolt vastavalt Kiili valla kaevetööde eeskirja § 13 lõikele 2 „Projekti ja teostusjoonise alusel paigaldatud tehnorajatise vigastamisest teatab kaevaja kohe tehnorajatise omanikule. Vigastus parandatakse kaevaja kulul.” <https://www.riigiteataja.ee/akt/40712201204 5> . 7. kõik hilisemad projektimuudatused peab täiendavalt kirjalikult kooskõlastama tehnovõrkude omanikuga ja/või haldajaga. Kooskõlastus kehtib kaks aastat. Esitatud lahendus ei vähenda projekteerija vastutust lahenduse vastavuse osas tehnilistele ja normdokumentide nõuetele. Lugupidamisega Silver Parri Kiili KVH OÜ /allkirjastatud digitaalselt/ 4. Gaasitrasside 18.08.2020 Tere! e-kirjavahetus ühel A4 valdaja Kuna Elering AS-le kuuluv gaasitorustik lehel planeeritava ala piires on väljaspool, seega ei ole vajalik antud projekti kooskõlastamine Elering AS-i poolt. Lugupidamisega, 11/14 Irina Ivanova Käiduanalüütik 5. Maa-amet 08.04.2021 nr 6- Detailplaneeringu ala asub maatulundusmaa digiallkirja kinnitusleht 3/21/5288-2 sihtotstarbega katastriüksusel, mis on (1 lehel) hoonestamata. Külgneb hoonestamata maatulundusmaadega, tootmismaade (80%) ja ärimaadega (20%). Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritud ala määratud rajatavate tootmis- ja ärihoonete maaks ning väikeelamumaaks. Tulenevalt eeltoodust ei halvenda Luige alevikus Ilba III kinnistu osa detailplaneeringuga kavandatavad tegevused olemasolevat olukorda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise ja maavaravarule juurdepääsu osas. Maa-amet nõustub Luige alevikus Ilba III kinnistu osa detailplaneeringu lahendusega. Palume teavitada Maa-ametit detailplaneeringu kehtestamisest ning edastada kehtestatud planeeringu dokumendid vastavalt 16.01.2017 kirjaga nr 6- 3/17/973 kohalikele omavalitsustele edastatud juhendile. Juhime tähelepanu, et koos maakatastripidajale esitatavate kehtestatud planeeringu dokumentidega tuleb kõigi pärast 01.11.2020 kehtestatud detailplaneeringute puhul esitada planeeringuga kehtestatud andmed ka kihtide kaupa. Kihid peavad vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ kehtestatud nõuetele. Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide koostamise ja vormistamise juhendiga on võimalik tutvuda aadressil https://planeerimine.ee/kihtide-vormistamise- juhend/.“ 6. Põllumajandusame 12.04.2021 nr 6.2- Olete esitanud Põllumajandus- ja Toiduametile digiallkirja kinnitusleht t 2/17161 kooskõlastamiseks Luige aleviku Ilba III kinnistu (1 lehel) osa detailplaneeringu (koostanud Optimal Projekt OÜ, töö nr 384). Eespool nimetatud detailplaneeringuga haaratud alal paikneb SAIRE maaparandusehitise (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109450020100/003) maa-alal ja piirneb osaliselt maaparandusehitiste (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109450020100/004) eesvooluga. Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab planeerimisseaduse § 17 lõige 2 punkt 3 alusel Luige aleviku Ilba III kinnistu osa detailplaneeringu järgmisel tingimusel: 1. Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg 1 esitada maaparandusehitise ja projekteeritava ala ühisosa ehitusprojektid Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamiseks. Juhime tähelepanu asjaolule, et Ilba katastriüksus on osaliselt kuivendatud 1982 aastal ehitatud drenaažiga (ka kollektor) põllumajanduse otstarbeks. (allkirjastatud digitaalselt) SULEV TAUL Juhtivspetsialist Tõnis Lepp Põhja regioon Põllumajandus- ja Toiduamet Roosikrantsi 12/1, Tallinn 10119 telefon: 5341 4542 e-post: [email protected] 7. Päästeamet 19.04.2021 nr 7.2- Esitasite 24.03.2021 kirjaga nr 8-1/914-15 digiallkirja kinnitusleht 3.1/2595-2 Päästeameti Põhja päästekeskusele (1 lehel) kooskõlatamiseks Kiili vallas Luige alevikus Ilba III kinnistu osalise detailplaneeringu materjalid. 12/14 Käesolevaga kooskõlastab Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Kert Keller Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel Optimal Projekt OÜ poolt koostatud Ilba III kinnistu osalise detailplaneeringu tuleohutusosa. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kert Keller Ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Põhja päästekeskus 8. Terviseamet 05 .05.2021 nr 9.3 Amet on tut digiallkirja kinnitusleht 1/21/4127 2 vunud detailplaneeringu materjalidega aadressil (1 lehel) https://1drv.ms/u/s! AhLycFiFr9eB4lriBWDEKjwVEBxk?e=34Hzbd , kooskõlastab selle ja märgib järgmist:  Detailplaneeringu seletuskirja alapeatükis 3.2 Kiili valla üldplaneeringu muutmisettepanek on kirjutatud: „Käesolev planeering teeb ettepaneku suurendada äri ja tootmismaade osakaalu kuni rohekoridorini, sest ei ole mõistlik rajada elamumaid tootmismaade kõrvale. Hea elukeskkonna nimel on vajalik suurendada äri ja tootmismaad kuni rohekoridorini, mis on puhv ertsooniks juba kehtestatud Ilba detailplaneeringus ettenähtud elamurajoonile.“ Amet nõustub , et tootmismaade rajamine elamumaade kõrvale ei ole mõistlik. Amet märgib, et müraallika ja müratundliku ala vahele võimalikult suure puhvertsooni jätmine on üheks efektiivsei maks müra leevendavaks meetmeks. Kuna aga praeguses detailplaneeringu menetlemise olukorras ei ole teada, millised tootmistegevused planeeringualal toimuma hakkavad, siis ei ole võimalik eelmainitud puhvert sooni efektiivsust prognoosida. Amet j uhib tähelepanu , et eeltoodust tulenevalt tuleb detailplaneeringu elluviimisel hinnata kujunenud olukorda ning kaaluda vajadusel täiendavaid müra leevendavaid meetmeid. Äri ja tootmistegevusest tulenevad müratasemed peavad lähedalasuvatel elamualadel vast ama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 kehtestatud normtasemetele.  Detailplaneeringu seletuskirja alapeatükis 6.2. Hoones tuskava on kirjutatud: „Valli kinnistu detailplaneeringuga planeeritud elamute ning käesoleva detailplaneeringuga kavandatud äri ja tootmishoonete vaheline ala on vähemalt 50 meetrit ning lisaks on äri ja tootmishoonete põhjapoolsele küljele ette nähtud kõrghaljastus. Valli maaüksuse lõunapoolsel küljel, vastu Ilba katastriüksust kraavi ääres, kasvavad kõrged kuused, mis samuti eraldab elamute ja tootmisala.“ Amet on seisukohal, et kõrghaljastuse mõju müra leevendamisel on suhteliselt väike ning toimib al les siis, kui tsoon on väga tihe. Kuna kõrghaljastuse mürahäiringuid leevendavat toimet ei ole võimalik täpselt määrata ning see võib olla sõltuv aastaajast, siis soovitab amet esmajoones paigutada tootmistegevused ning muud müraallikad (laadimisalad jne) el amualadest võimalikult kaugele. Lisaks arvestada KeM määruse nr 71 nõuetega.  Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kell 13/14 07.00 19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtaset. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Casandra Kerson inspektor Põhja regionaalosakond 794 3718 casandra.kerson terviseamet .ee Jrk Isik või asutus Arvamuse Arvamuse täielik ärakiri Arvamuse originaali Projekteerija nr kellega on esitamise kuupäev asukoht märkused koostööd tehtud 1. Ilba kinnistu 09.10.2020 Kooskõlastatud. digiallkirja kinnitusleht omanik (1 lehel) Arvo Nõges /digiallkiri/ 2. Valli kinnistu Kooskõlastatud. digiallkirja kinnitusleht omanik (1 lehel) /digiallkiri/ Koostaja: Eduard Ventman, Vallaarhitekt 14/14
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →