dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Rahandusministeerium · 20. detsember 2021
Viit
14-13/9099-1
Registreeritud
20. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Transpordiamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-13 Kirjavahetus riigiasutustega (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-13/2021
Vastutaja
Tiit Toos (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Ida-Viru talitus)

Failid

  • 📎7.1-2213576-9 16.12.2021 Väljaminev kiri.asice825 KB

Sisu (failidest)

Jõhvi Vallavalitsus [email protected] Teie 16.11.2021 nr 7-1.3/2172-50 Kooli tn 2 41595, Jõhvi, Ida-Viru maakond Meie 16.12.2021 nr 7.1-2/21/3576-9 Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamata jätmine Olete esitanud meile täiendavaks kooskõlastamiseks Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (edaspidi planeering) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande. Planeeringu koostamise eesmärgiks on Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi väljaehitamine, arvestades olemasolevat Jõhvi äri- ja logistikapargi I etapi detailplaneeringut ning teemaplaneeringut „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ (OÜ Hendrikson ja Ko töö nr 1257/09, edaspidi teemaplaneering). Maanteeamet Transpordiameti õiguseellasena on väljastanud seisukohad planeeringu koostamiseks 15.06.2017 kirjaga nr 15-2/17-00012/313, kinnitanud nende asjakohasust 09.11.2018 kirjaga nr 15-2/18/47936-2 ning edastanud oma arvamuse planeeringu lahenduse kohta 22.12.2020 kirjaga nr 15-2/20/51535-2. 04.06.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/3576-3 ja 10.09.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/3576-6 edastasime seisukohad planeeringu lahenduse kohta, jätsime planeeringu kooskõlastamata viidates planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 4 ja 7, palusime esitada planeering peale korrigeerimist meile uuesti kooskõlastamiseks ning andsime teada oma valmisolekust teha koostööd planeeringu koostajaga. Teavitasite meid 21.09.2021 kirjaga nr 7.1-3/2172-44 planeeringu avalikust väljapanekust ning edastasite meile 15.09.2021 korralduse nr 3346 (edaspidi korraldus), millega võeti planeering vastu ning suunati avalikule väljapanekule. Korralduses on välja toodud vastused ja põhjendused meie 10.09.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/3576-6 edastatud seisukohtadele, mille alusel jätsime planeeringu kooskõlastamata. 2021. aasta jooksul on meie algatusel toimunud kaks koosolekut, kus osalesid kõik huvitatud osapooled: 13.01 ning 16.11. Paraku ei ole koosolekud toonud osapoolte vahele suuremat teineteise mõistmist. 16.11 toimunud koosolekul esitati meie planeeringu kooskõlastamata jätmise kohta vastuväiteid. Kuna meil ei olnud koosolekul piisavalt võimalusi selgituste andmiseks, siis anname selgitused vastuväidete järel eraldi lõikudena. 1. Kergliiklejate eritasandilise teeületuskoha (edaspidi teeületuskoht) rajamine riigiteele nr 1 antud asukohas peaks olema Transpordiameti ülesanne, sest tööstusalade kavandamine planeeringuala asukohas on ette nähtud Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Maakonnaplaneeringus on teisele poole riigiteed ette nähtud „linnalise asustuse ala“. Et arengueesmärke ja ruumilist lahendust täpsustatakse detailplaneeringu tasandil ning teeületuskoht on vajalik kohalike sihtpunktide ühendamiseks ja elukeskkonna kvaliteedi tagamiseks, on sobilik planeeringu elluviimisel kohaldada PlanS § 131 lõiget 1. 2. Meie nõue teeületuskoha kavandamiseks planeeringuga on ebaproportsionaalne, sest see oleks kasulik / vajalik vähem kui kümnele perele. Jõhvi äri- ja logistikapargi I ja II etapi maa-alade keskmest arvestatuna jäävad 1,5 km raadiusesse Jõhvi linnas era- ja paarismajad terves ulatuses Mureli, Pirni, Ploomi, Kirde, Kirsi, Uus-Võsa, Salme, Sulevi, Jaani, Soo, Raja, Aasa ja Aasa põik, Vilja, Allika, Kungla, Kraavi, Oru ja Oru põik, Lepa, Koidu, Vaarika, Tiigi, Linda, Kruusa, Soo 2. põik ja Eha tänavatel ning osaliselt Raudtee, Veski, Muru ja Rohu tänavatel ning teisel pool raudteed asuvad suvilad (Malmi, Malmi põik, Juubeli, Kuldreneti, Tähe, Linna, Metalli, Sõpruse, Vase ja Raua tn). Kavandatavast äri- ja logistikapargist 1,5 km raadiusesse jäävad ka Narva mnt, Raudtee tn ja Veski tn ning osaliselt selle tänava korterelamud. Põllu tänavast lääne poole jäävas osas võidakse eelistada teeületust kavandatava viadukti kaudu, kuid ka seal saab eeldada huvi kergliiklejate teeületuskoha kasutamiseks, et pääseda arendusala idaossa. Kõne alla on tuhandete Jõhvi elanike elukeskkonna kvaliteet. Joonis 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest 3. Teeületuskoht jääb planeeringualast välja, seega ei saa seda planeeringuga kavandada. Rahandusministeerium on meile andnud seisukoha 30.12.2019 kirjaga nr 15-4/7469-2, mille järgi on planeeringuala piiri määramine kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus. Piiri määramisega ei kitsendata võimalust määrata maakasutus- ja ehitustingimusi väljapoole planeeringuala, sest PlanS annab võimaluse tagada planeeringu elluviimine ka läbi selleks vajalike tegevuste ja nende järjekorra määramise planeeringu kehtestamise otsuses. Oleksime olnud rõõmsad, kui hr Tiit Toos oleks ministeeriumi esindajana seda koosolekul huvitatud isikule ja vallavalitsusele selgitanud. 4. Teeületuskoha planeerimine detailplaneeringuga on vastuolus teemaplaneeringuga. Esiteks ei ole teemaplaneeringus seatud olulisi ja põhimõttelisi piiranguid kergliiklejate eritasandiliste teeületuskohtade kavandamisele. Teiseks oleme asunud teemaplaneeringut juba eelprojekti tasemel ellu viima, mistõttu on meie ettepanek tehtud projekteerimise tasandilt ja teadmisega, et teeületuskoha rajamine ei avalda eeldatavalt negatiivset mõju teemaplaneeringu ega eelprojekti elluviimisele. Vastuolude tõttu planeerimisseaduse § 126 lg 1 punktide 4 ja 7, üleriigilise planeeringu Eesti 2 (4) 2030+ jaotise 3.1 punkti 2, jaotise 3.2.3, jaotise 4 ning selle alajaotisega 4.2.2 jätame planeeringu kooskõlastamata. Selgitame järgnevalt vastuolusid ja palume planeeringut vastavalt korrigeerida. 1. Planeeringu seletuskirja p 3.7. „Liikluskorraldus ja parkimise põhimõtted“ viimases lõigus on käsitletud riigitee nr 1 ületamiseks vajaliku teeületuskoha rajamist, kus muuhulgas on välja toodud indikaatorid, mille täitmine on seatud teeületuskoha rajamise eeltingimuseks. Meie hinnangul on nimetatud indikaatorid ebaproportsionaalsed arvestades Jõhvi linna elanike arvu (Statistikaameti andmetel on 2021. aastal Jõhvi linna rahvaarv 10130) ning planeeringuga moodustatavaid ning eelneva Jõhvi äri- ja logistikapargi I etapi detailplaneeringuga kavandatud äri- ja tootmismaa sihtotstarbega katastriüksuste arvu (vastavalt ca 23 katastriüksust I etapis ning 13 katastriüksust II etapis). Lisaks on indikaatorid ka peale mõningast täpsustamist raskesti seiratavad ning nende kõigi realiseerumine viib detailplaneeringuga seatava tingimuse täitmise nii kaugele tulevikku, et seda ei saa enam käsitleda lähiaastate ehitustegevusena ega planeeringu elluviimisest huvitatud isiku kohustusena. Soovisime indikaatoreid ning teeületuskoha rajamise käsitlust planeeringu elluviimisel täpsustada 16.11 koosolekul, kuid planeeringust huvitatud isik kinnitas koosolekul, et tema ei kavatse mitte mingil juhul kergliiklejate teeületuskohta rajada. Sellest tulenevalt on kogu teeületuse käsitlus sisutühi ja formaalne: planeeringusse on kirjutatud ebaproportsionaalsed indikaatorid, mille teoreetilisel täitumisel ei ole keegi kohustatud eritasandilist teeületuskohta ellu viima. Tulenevalt eeltoodust on sobilik ja vajalik loobuda indikaatoritest, mille adekvaatsest määramisest ega seiramisest pole seniste koosolekute põhjal motiveeritud ei Jõhvi Vallavalitsus ega planeeringust huvitatud isik, ning määrata elluviimise eest vastutaja vastavalt PlanS § 131 lõikele 1. Oleme nõus läbi rääkima selle üle, millise planeeringu elluviimise etapiga eritasandilise teeületuskoha ehitamine siduda: kuna praegu on planeeringu elluviimise osa seletuskirjas napp, siis ei ole meil piisavalt infot, et etapiviisiliseks lahendamiseks konkreetne ettepanek ise teha. 2. Oleme seisukohal, et kui äriparki kavandatakse tuhandeid töökohti, siis on tulenevalt üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ põhimõtetest vaja igal juhul tagada otse ja ohutu juurdepääs Jõhvi linnast äri- ja logistikapargi keskmesse. Keskmest 1,5 km raadiuses ehk kergliiklejatele sobivas kauguses paikneb ligikaudu pool Jõhvi linna elamualadest (vt joonist 1 ja tänavate nimekirja ülalpool). Me ei nõustu hr Tiit Toosi väitega 16.11 koosolekul, mille kohaselt elab joonisel 1 näidatud raadiuses peamiselt paremal elujärjel olev osa Jõhvi elanikkonnast, kes ei hakka kas üldse äri- ja logistikapargis tööl käima või teeb seda isikliku sõiduautoga. Meile teadaolevalt on Kirde-Eestis jalgsi tööl käimine võrreldes teiste piirkondadega kõige suurema osakaaluga (30%, vt joonist 2) ning seda on sobilik ja vajalik nii suure uute töökohtade arvu planeerimisel arvesse võtta ja soodustada lähtuvalt üleriigilistest arengueesmärkidest. Joonis 2. Peamine kodu-töö liikumisviis Kirde-Eestis 2000-2019, väljavõte Statistikaameti uuringust. 3 (4) 3. Asumi suhtes perspektiivselt olulise barjääriefektiga ehitise (2+2 ristlõikega põhimaantee) taha arendustegevuste planeerimisel on vajalik kõrvaldada sisuline vastuolu üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ (kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012. aasta korraldusega nr 368) liikuvuse planeerimise põhimõtetega, millest toome esile asjakohasemad. a. Töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu (jaotise 3.1 punkt 2). b. Linnade ja teiste suuremate asulate planeerimisel tuleb säilitada nende kompaktsus, tihendada sisestruktuuri, võtta taaskasutusele seni kõrvale jäänud maid. Teenuste, töökohtade, haridusasutuste jne kättesaadavuses on tähtis osa ka kergliiklusteede võrgustikul, mis ühendab suuremad asulad oma lähialadega ja tagab parema ligipääsetavuse (jaotis 3.2.3). c. Inimeste ja kaupade liikuvuse parandamine on oluline nii riigisiseselt kui ka Eesti sidumisel välismaailmaga. Transport on asustuse püsimist ja ruumi kasutamist võimaldav tugisüsteem. Transpordisüsteemid peavad olema üles ehitatud viisil, mis tagab igal pool Eestis elamisvõimalused ja aegruumiliste vahemaade vähendamise võimalikult keskkonnahoidlikul moel. Peamine ülesanne on tagada sagedaste, mugavate ja kestlike liikumisvõimaluste loomise abil vajalikus suunas ja vajalikul ajal töökohtade ja teenuste kättesaadavus ka hõreda asustuse tingimustes. Lahendused peavad lähtuma igapäevasest liikumisvajadusest ja ühendama erinevaid liikumisviise (jaotis 4). d. Linnade sisestruktuuri ja lähialade sidustamise seisukohalt on oluline kergliikluse (jalgsi-liiklus, jalgrattaliiklus jms) olukorra parandamine. Otstarbekas on ühendada jalg- ja jalgrattateed piirkonniti võrgustikuks. Kergliiklusteed peavad siduma suuremad elamupiirkonnad töökohtade, matkaradade, spordirajatiste, haridusasutuste ja muude teenuste osutamise ja vaba aja veetmise kohtadega (kaubanduskeskused, linnasüda jm) ning tähtsamate transpordisõlmedega (rongi- ja bussipeatused jm). Aktiivsema kasutusega kergliiklusteid peab saama kasutada aastaringselt (jaotis 4.2.2). Rahandusministeeriumile teadmiseks: palume võimaluse korral jätta järelevalvemenetlusest kõrvale hr Tiit Toos. 16.11 toimunud koosolekul esines hr Toos seisukohtadega, mis juba eos välistasid teineteise mõistmiseni jõudmise kohaliku omavalitsuse, planeeringust huvitatud isiku ja Transpordiameti vahel. Kuna hr Toos väljendas koosolekul selget toetust planeeringust huvitatud isikule ning jättis täitmata lepitaja ja konstruktiivse õhkkonna hoidja rolli, mida temalt koosolekul ootasime, siis ta on kaotanud meie usalduse antud planeeringuga seotud küsimustes. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus Tuuli Tsahkna 58073001, [email protected] 4 (4)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel