Jõhvi Vallavalitsus
[email protected] Teie 16.11.2021 nr 7-1.3/2172-50
Kooli tn 2
41595, Jõhvi, Ida-Viru maakond Meie 16.12.2021 nr 7.1-2/21/3576-9
Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala
detailplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande
kooskõlastamata jätmine
Olete esitanud meile täiendavaks kooskõlastamiseks Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja
logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (edaspidi planeering) ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande.
Planeeringu koostamise eesmärgiks on Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi väljaehitamine,
arvestades olemasolevat Jõhvi äri- ja logistikapargi I etapi detailplaneeringut ning
teemaplaneeringut „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu
trassikoridori määramine“ (OÜ Hendrikson ja Ko töö nr 1257/09, edaspidi teemaplaneering).
Maanteeamet Transpordiameti õiguseellasena on väljastanud seisukohad planeeringu
koostamiseks 15.06.2017 kirjaga nr 15-2/17-00012/313, kinnitanud nende asjakohasust
09.11.2018 kirjaga nr 15-2/18/47936-2 ning edastanud oma arvamuse planeeringu lahenduse kohta
22.12.2020 kirjaga nr 15-2/20/51535-2.
04.06.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/3576-3 ja 10.09.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/3576-6 edastasime
seisukohad planeeringu lahenduse kohta, jätsime planeeringu kooskõlastamata viidates
planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 4 ja 7, palusime esitada planeering peale korrigeerimist meile
uuesti kooskõlastamiseks ning andsime teada oma valmisolekust teha koostööd planeeringu
koostajaga.
Teavitasite meid 21.09.2021 kirjaga nr 7.1-3/2172-44 planeeringu avalikust väljapanekust ning
edastasite meile 15.09.2021 korralduse nr 3346 (edaspidi korraldus), millega võeti planeering
vastu ning suunati avalikule väljapanekule. Korralduses on välja toodud vastused ja põhjendused
meie 10.09.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/3576-6 edastatud seisukohtadele, mille alusel jätsime
planeeringu kooskõlastamata.
2021. aasta jooksul on meie algatusel toimunud kaks koosolekut, kus osalesid kõik huvitatud
osapooled: 13.01 ning 16.11. Paraku ei ole koosolekud toonud osapoolte vahele suuremat
teineteise mõistmist. 16.11 toimunud koosolekul esitati meie planeeringu kooskõlastamata jätmise
kohta vastuväiteid. Kuna meil ei olnud koosolekul piisavalt võimalusi selgituste andmiseks, siis
anname selgitused vastuväidete järel eraldi lõikudena.
1. Kergliiklejate eritasandilise teeületuskoha (edaspidi teeületuskoht) rajamine riigiteele nr 1 antud
asukohas peaks olema Transpordiameti ülesanne, sest tööstusalade kavandamine planeeringuala
asukohas on ette nähtud Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Maakonnaplaneeringus on teisele poole riigiteed ette nähtud „linnalise asustuse ala“. Et
arengueesmärke ja ruumilist lahendust täpsustatakse detailplaneeringu tasandil ning teeületuskoht
on vajalik kohalike sihtpunktide ühendamiseks ja elukeskkonna kvaliteedi tagamiseks, on sobilik
planeeringu elluviimisel kohaldada PlanS § 131 lõiget 1.
2. Meie nõue teeületuskoha kavandamiseks planeeringuga on ebaproportsionaalne, sest see oleks
kasulik / vajalik vähem kui kümnele perele.
Jõhvi äri- ja logistikapargi I ja II etapi maa-alade keskmest arvestatuna jäävad 1,5 km raadiusesse
Jõhvi linnas era- ja paarismajad terves ulatuses Mureli, Pirni, Ploomi, Kirde, Kirsi, Uus-Võsa,
Salme, Sulevi, Jaani, Soo, Raja, Aasa ja Aasa põik, Vilja, Allika, Kungla, Kraavi, Oru ja Oru põik,
Lepa, Koidu, Vaarika, Tiigi, Linda, Kruusa, Soo 2. põik ja Eha tänavatel ning osaliselt Raudtee,
Veski, Muru ja Rohu tänavatel ning teisel pool raudteed asuvad suvilad (Malmi, Malmi põik,
Juubeli, Kuldreneti, Tähe, Linna, Metalli, Sõpruse, Vase ja Raua tn). Kavandatavast äri- ja
logistikapargist 1,5 km raadiusesse jäävad ka Narva mnt, Raudtee tn ja Veski tn ning osaliselt selle
tänava korterelamud. Põllu tänavast lääne poole jäävas osas võidakse eelistada teeületust
kavandatava viadukti kaudu, kuid ka seal saab eeldada huvi kergliiklejate teeületuskoha
kasutamiseks, et pääseda arendusala idaossa. Kõne alla on tuhandete Jõhvi elanike elukeskkonna
kvaliteet.
Joonis 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest
3. Teeületuskoht jääb planeeringualast välja, seega ei saa seda planeeringuga kavandada.
Rahandusministeerium on meile andnud seisukoha 30.12.2019 kirjaga nr 15-4/7469-2, mille järgi
on planeeringuala piiri määramine kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus. Piiri määramisega ei
kitsendata võimalust määrata maakasutus- ja ehitustingimusi väljapoole planeeringuala, sest PlanS
annab võimaluse tagada planeeringu elluviimine ka läbi selleks vajalike tegevuste ja nende
järjekorra määramise planeeringu kehtestamise otsuses. Oleksime olnud rõõmsad, kui hr Tiit Toos
oleks ministeeriumi esindajana seda koosolekul huvitatud isikule ja vallavalitsusele selgitanud.
4. Teeületuskoha planeerimine detailplaneeringuga on vastuolus teemaplaneeringuga.
Esiteks ei ole teemaplaneeringus seatud olulisi ja põhimõttelisi piiranguid kergliiklejate
eritasandiliste teeületuskohtade kavandamisele. Teiseks oleme asunud teemaplaneeringut juba
eelprojekti tasemel ellu viima, mistõttu on meie ettepanek tehtud projekteerimise tasandilt ja
teadmisega, et teeületuskoha rajamine ei avalda eeldatavalt negatiivset mõju teemaplaneeringu ega
eelprojekti elluviimisele.
Vastuolude tõttu planeerimisseaduse § 126 lg 1 punktide 4 ja 7, üleriigilise planeeringu Eesti
2 (4)
2030+ jaotise 3.1 punkti 2, jaotise 3.2.3, jaotise 4 ning selle alajaotisega 4.2.2 jätame planeeringu
kooskõlastamata. Selgitame järgnevalt vastuolusid ja palume planeeringut vastavalt korrigeerida.
1. Planeeringu seletuskirja p 3.7. „Liikluskorraldus ja parkimise põhimõtted“ viimases lõigus
on käsitletud riigitee nr 1 ületamiseks vajaliku teeületuskoha rajamist, kus muuhulgas on
välja toodud indikaatorid, mille täitmine on seatud teeületuskoha rajamise eeltingimuseks.
Meie hinnangul on nimetatud indikaatorid ebaproportsionaalsed arvestades Jõhvi linna
elanike arvu (Statistikaameti andmetel on 2021. aastal Jõhvi linna rahvaarv 10130) ning
planeeringuga moodustatavaid ning eelneva Jõhvi äri- ja logistikapargi I etapi
detailplaneeringuga kavandatud äri- ja tootmismaa sihtotstarbega katastriüksuste arvu
(vastavalt ca 23 katastriüksust I etapis ning 13 katastriüksust II etapis). Lisaks on
indikaatorid ka peale mõningast täpsustamist raskesti seiratavad ning nende kõigi
realiseerumine viib detailplaneeringuga seatava tingimuse täitmise nii kaugele tulevikku,
et seda ei saa enam käsitleda lähiaastate ehitustegevusena ega planeeringu elluviimisest
huvitatud isiku kohustusena. Soovisime indikaatoreid ning teeületuskoha rajamise käsitlust
planeeringu elluviimisel täpsustada 16.11 koosolekul, kuid planeeringust huvitatud isik
kinnitas koosolekul, et tema ei kavatse mitte mingil juhul kergliiklejate teeületuskohta
rajada. Sellest tulenevalt on kogu teeületuse käsitlus sisutühi ja formaalne: planeeringusse
on kirjutatud ebaproportsionaalsed indikaatorid, mille teoreetilisel täitumisel ei ole keegi
kohustatud eritasandilist teeületuskohta ellu viima. Tulenevalt eeltoodust on sobilik ja
vajalik loobuda indikaatoritest, mille adekvaatsest määramisest ega seiramisest pole
seniste koosolekute põhjal motiveeritud ei Jõhvi Vallavalitsus ega planeeringust huvitatud
isik, ning määrata elluviimise eest vastutaja vastavalt PlanS § 131 lõikele 1. Oleme nõus
läbi rääkima selle üle, millise planeeringu elluviimise etapiga eritasandilise teeületuskoha
ehitamine siduda: kuna praegu on planeeringu elluviimise osa seletuskirjas napp, siis ei ole
meil piisavalt infot, et etapiviisiliseks lahendamiseks konkreetne ettepanek ise teha.
2. Oleme seisukohal, et kui äriparki kavandatakse tuhandeid töökohti, siis on tulenevalt
üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ põhimõtetest vaja igal juhul tagada otse ja ohutu
juurdepääs Jõhvi linnast äri- ja logistikapargi keskmesse. Keskmest 1,5 km raadiuses ehk
kergliiklejatele sobivas kauguses paikneb ligikaudu pool Jõhvi linna elamualadest (vt
joonist 1 ja tänavate nimekirja ülalpool). Me ei nõustu hr Tiit Toosi väitega 16.11
koosolekul, mille kohaselt elab joonisel 1 näidatud raadiuses peamiselt paremal elujärjel
olev osa Jõhvi elanikkonnast, kes ei hakka kas üldse äri- ja logistikapargis tööl käima või
teeb seda isikliku sõiduautoga. Meile teadaolevalt on Kirde-Eestis jalgsi tööl käimine
võrreldes teiste piirkondadega kõige suurema osakaaluga (30%, vt joonist 2) ning seda on
sobilik ja vajalik nii suure uute töökohtade arvu planeerimisel arvesse võtta ja soodustada
lähtuvalt üleriigilistest arengueesmärkidest.
Joonis 2. Peamine kodu-töö liikumisviis Kirde-Eestis 2000-2019, väljavõte Statistikaameti
uuringust.
3 (4)
3. Asumi suhtes perspektiivselt olulise barjääriefektiga ehitise (2+2 ristlõikega põhimaantee)
taha arendustegevuste planeerimisel on vajalik kõrvaldada sisuline vastuolu üleriigilise
planeeringu Eesti 2030+ (kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012. aasta korraldusega
nr 368) liikuvuse planeerimise põhimõtetega, millest toome esile asjakohasemad.
a. Töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine
toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu (jaotise 3.1 punkt 2).
b. Linnade ja teiste suuremate asulate planeerimisel tuleb säilitada nende
kompaktsus, tihendada sisestruktuuri, võtta taaskasutusele seni kõrvale jäänud
maid. Teenuste, töökohtade, haridusasutuste jne kättesaadavuses on tähtis osa ka
kergliiklusteede võrgustikul, mis ühendab suuremad asulad oma lähialadega ja
tagab parema ligipääsetavuse (jaotis 3.2.3).
c. Inimeste ja kaupade liikuvuse parandamine on oluline nii riigisiseselt kui ka Eesti
sidumisel välismaailmaga. Transport on asustuse püsimist ja ruumi kasutamist
võimaldav tugisüsteem. Transpordisüsteemid peavad olema üles ehitatud viisil, mis
tagab igal pool Eestis elamisvõimalused ja aegruumiliste vahemaade vähendamise
võimalikult keskkonnahoidlikul moel. Peamine ülesanne on tagada sagedaste,
mugavate ja kestlike liikumisvõimaluste loomise abil vajalikus suunas ja vajalikul
ajal töökohtade ja teenuste kättesaadavus ka hõreda asustuse tingimustes.
Lahendused peavad lähtuma igapäevasest liikumisvajadusest ja ühendama
erinevaid liikumisviise (jaotis 4).
d. Linnade sisestruktuuri ja lähialade sidustamise seisukohalt on oluline kergliikluse
(jalgsi-liiklus, jalgrattaliiklus jms) olukorra parandamine. Otstarbekas on
ühendada jalg- ja jalgrattateed piirkonniti võrgustikuks. Kergliiklusteed peavad
siduma suuremad elamupiirkonnad töökohtade, matkaradade, spordirajatiste,
haridusasutuste ja muude teenuste osutamise ja vaba aja veetmise kohtadega
(kaubanduskeskused, linnasüda jm) ning tähtsamate transpordisõlmedega (rongi-
ja bussipeatused jm). Aktiivsema kasutusega kergliiklusteid peab saama kasutada
aastaringselt (jaotis 4.2.2).
Rahandusministeeriumile teadmiseks: palume võimaluse korral jätta järelevalvemenetlusest
kõrvale hr Tiit Toos. 16.11 toimunud koosolekul esines hr Toos seisukohtadega, mis juba eos
välistasid teineteise mõistmiseni jõudmise kohaliku omavalitsuse, planeeringust huvitatud isiku ja
Transpordiameti vahel. Kuna hr Toos väljendas koosolekul selget toetust planeeringust huvitatud
isikule ning jättis täitmata lepitaja ja konstruktiivse õhkkonna hoidja rolli, mida temalt koosolekul
ootasime, siis ta on kaotanud meie usalduse antud planeeringuga seotud küsimustes.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus
Tuuli Tsahkna
58073001,
[email protected]
4 (4)