dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse korralduse "Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist" eelnõu esitamine

Rahandusministeerium · 19. detsember 2021
Viit
1.1-10.1/9078-1
Registreeritud
19. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2021
Vastutaja
Keit Pillak (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎1.1-10.19078-1 19.12.2021 Väljaminev kiri.asice961 KB

Sisu (failidest)

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 19.12.2021 nr 1.1-10.1/9078-1 [email protected] Vabariigi Valitsuse korralduse "Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist" eelnõu esitamine Austatud härra riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks “Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ eelnõu, millega eraldatakse Rahandusministeeriumile raha riigile loovutatud vara ülalpidamiskuludeks, näidisprojekti „Kahaneva rahvastikuga piirkondades probleemsete korterelamute elanike ümberasustamine ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamine“ läbiviimiseks ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise, kompenseerimise korraldamise kulude katteks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa(d): 1.eelnõu ühel leheküljel; 2.seletuskiri neljal leheküljel Annike Riibe 6113694, e-post: [email protected] Dmitri Moskovtsev 6113175, e-post: [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS 2021 Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunktidega 1, 14 ja 16 eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena Rahandusministeeriumile tõhusa riigi tulemusvaldkonna halduspoliitika programmi 52 450 eurot (koos käibemaksuga) näidisprojekti „Kahaneva rahvastikuga piirkondades probleemsete korterelamute elanike ümberasustamine ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamine“ täiendavaks rahastamiseks, 140 000 eurot (ilma käibemaksuta) riigile loovutatud vara ülalpidamisekuludeks ja 102 090 eurot (koos käibemaksuga) õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamisega seotud kulude katteks. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Vabariigi Valitsuse korralduse „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ eelnõu seletuskiri Käesoleva korraldusega eraldatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi vahenditest Rahandusministeeriumile tagastamatu toetusena 102 090 eurot õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamisega seotud kulude katteks, 52 450 eurot näidisprojekti „Kahaneva rahvastikuga piirkondades probleemsete korterelamute elanike ümberasustamine ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamine“ (edaspidi näidisprojekt) täiendavaks rahastamiseks ning 140 000 eurot riigile loovutatud vara (sh korterite) ülalpidamisekuludeks. Valitsuse 27. augusti 1996. a määruse nr 221 „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise kord“ punkti 3 alapunktide 1, 14 ja 16 alusel eraldatakse reservfondi vahendeid õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamisega seotud kulude katteks, omandireformi tulemusena tekkinud tööhõive probleemide lahendamise ning ettevõtluse arendamise ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomisega seotud kulude katteks. 09. detsembril 2021 toimunud valitsuskabineti nõupidamisel päevakorrapunkti nr 6 arutelul muuhulgas otsustati: Riigihalduse ministril esitada Vabariigi Valitsuse istungile korralduse eelnõu omandireformi reservfondist vahendite eraldamiseks summas 3 852 340 eurot: 1) loovutatud vara ülalpidamiskulude katmiseks aastatel 2021‒2026, näidisprojekti „Kahaneva rahvastikuga piirkondades probleemsete korterelamute elanike ümberasustamine ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamine“ tegevuste rahastamiseks; 2) elamumajanduse ümberkorraldamise üleriigilise toetusmeetme käivitamiseks aastatel 2022-2024. Käesoleva korraldusega eraldatakse vahendid näidisprojekti tegevuste rahastamiseks (seletuskirja p 1) ja loovutatud vara ülalpidamiskulude katmiseks aastatel 2021-2022 (seletuskirja p 2), mis on kiireloomulised kulud kokku summas 192 450 eurot. Loovutatud vara ülalpidamiskulude katmiseks aastatel 2023-2026 ja elamumajanduse ümberkorraldamise üleriigilise toetusmeetme käivitamiseks aastatel 2022-2024 vahendite eraldamiseks esitatakse eraldi korralduse eelnõu summas 3 660 000 eurot, mis on ettevalmistamisel. 1. Ülevaade näidisprojekti arengutest ja rahastamise täiendavast vajadusest Vabariigi Valitsus eraldas 30. mai 2019 korraldusega nr 138 ja 11. veebruari 2021 korraldusega nr 55 Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist (edaspidi ORF) Rahandusministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile tagastamatu toetusena kokku 1 001 936 eurot näidisprojekti ja sellega seotud tegevuste rahastamiseks, millest 756 000 eurot on planeeritud toetusena kolmele kohalikule omavalitsusele (edaspidi KOV) projekti tegevuste elluviimiseks nende territooriumil. Rahandusministeerium sõlmis Valga Vallavalitsuse, Lüganuse Vallavalitsuse ja Kohtla-Järve Linnavalitsusega toetuse kasutamise lepingud näidisprojekti tegevuste elluviimiseks. Näidisprojekti esimeses etapis tegeleti korterelamute tühjenemise probleemi uurimisega. Kolmes KOV-is on kaardistatud asustamata korterid, et saada täpne ülevaade, kui palju ja kus asuvad tühjenevad korterelamud nende territooriumil. Koostatud on Lüganuse valla1 ja Kohtla-Järve linna2 ruumilise kahanemise analüüs, mis sisaldab ka erinevaid tulevikustsenaariume, kuidas KOV võiks kohandada elukeskkonda, arvestades elanikkonna kahanemisega. Valga vallas sai valmis korterelamute uuring ja 1 Lüganuse valla ruumilise kahanemise analüüsi kokkuvõte. 2020 aasta, Tallinna Tehnikaülikool. 2 Kohtla-Järve linna ruumilise kahanemise analüüsi kokkuvõte. 2020 aasta, Tallinna Tehnikaülikool. 1 nende jätkusuutlikkuse analüüs3. Valminud on juhendmaterjal4 KOV-idele sarnase analüüsi teostamiseks, milles on muuhulgas ka ruumiliste stsenaariumite võimaliku näited. Igas projektis osalevas omavalitsuses on välja valitud 2‒3 tühjenevat korterelamut. Eesmärgiks on enne hoonete lammutamist aidata viimaseid elanikke ümberkolimisel ja saada korterelamud täielikult KOV- ide omandisse. Tänaseks on ümberkolitud kolm korterelamut Lüganuse vallas, ümberkolimisel on üks korterelamu Kohtla-Järvel ja üks Valgas. Teostatud on avalikes huvides kinnisasja omandamise seaduse (edaspidi „KAHOS“) rakendamise õigusanalüüs5. Kolmes KOV-is piloteeritakse KAHOS-e rakendamist väljavalitud korterelamute suhtes, et hooned täielikult omandada KOV-i poolt. Seejärel täiendatakse õigusanalüüsi ja menetlusjuhendit. Piloteerimise tulemused on aluseks seadusmuudatuste ettepanekute koostamisel. Lüganuse vallas ja Valga vallas on tänaseks läbiviidud KAHOS-e menetlused esimeste (44 ja 8 korteriga) korterelamute suhtes. Käesoleva korralduse eelnõu esitamise hetkel on mõlema hoone puhul KOV-i poolt omandamata viimane eraomandis olev korter. Ühe korteri puhul on omanik surnud menetluse ajal ja KOV suhtleb pärijatega, teise puhul on omanik nõustunud KOV-i omandamise pakkumusega, kuid tervislikel põhjustel ei saanud veel osaleda notaritehingus. Kahe korterelamu lammutusprojektid on valminud ja läbiviimisel on lammutustööde riigihanked. Planeeritud on kahe hoone lammutamisega alustada 2022. a alguses, kui on omandatud viimased eraomandis olevad korterid. Kõik KOV-id tegelevad paralleelselt teiste näidisprojekti väljavalitud korterelamute osas probleemide lahendamisega ning nende täielik omandamine ja lammutamine on planeeritud 2022. a teisel poolel. Näidisprojekti saadud kogemuste ja tulemuste baasil on koostatud seadusmuudatuste ja toetusmeetmete ettepanekud, mis olid arutatud valitsuskabineti 09. detsembri 2021 nõupidamisel. Käesoleva korralduse eelnõu esitamise ajaks on näidisprojekti läbiviimiseks eraldatud rahast kasutatud 281 091 eurot. Sellest on 1. detsembri seisuga 157 538 eurot Rahandusministeeriumi tegevuste otsene kulu. Kohalikud omavalitsused on kasutanud 2020. aasta 1. juuli seisuga toetust 123 553 euro ulatuses, 2021. aasta II poolaasta toetuse kasutamise aruanded esitatakse 2022. aasta jaanuari alguses. Kohalike omavalitsuste peamised rahalised kulutused toimuvad 2021. teisel poolel ja 2022. aastal, milleks on asenduspindade soetamine ja remont, omandiküsimuste lahendamine ja tühjaks jäänud korterelamute lammutus. Tabel 2. Näidisprojekti täpsustatud eelarve (võib muutuda näidisprojekti läbiviimise käigus) Selgitus Summa (Valga valla ja Ida-Viru KOV-ide Rida (eurodes) toetuse eelarvejaotus veidi erineb vastavalt olukorrale) Tööjõukulu 3,5 aastat (juuni 2019- 160 107 Projektijuhi kulud RAM kulu detsember 2022) 36 679 € on planeeritud Omandiküsimuste lahendamisega seotud töövõtulepingute kulud (sh sisaldab ministeeriumi kulud. Õigusliku analüüsi, 49 937 RAM kulu õigusliku nõustamise 125 tundi). 13 300 õigusliku nõustamise ja muud nõustamise € on õiguslik nõustamine (95 €/tund) jm kulud, sh juhendmaterjalide koostamine. vajalikud kulud. Elanikkonna kaasamise meetodite väljatöötamine, ruumilise kahanemise Vastavalt tegelikele kuludele ja sõlmitud 40 715 RAM kulu analüüsi koostamine ning selleks andmete töövõtulepingutele. hankimine, juhendmaterjalide koostamine. 3 Valga valla korterelamute uuring ja nende jätkusuutlikkuse analüüs. 2020 aasta, Tartu Regiooni Energiaagentuur. 4 Suunised ruumilise kahanemise analüüsimiseks ja kohandamise strateegia koostamiseks. 2020 aasta, Tallinna Tehnikaülikool. 5 KAHOS-e rakendamise õigusanalüüs tühjenevate korterelamute suhtes ja menetluse läbiviimise juhend. 2020 aasta, Advokaadibüroo LEXTAL. 2 Sh korralduslikud kulud, kommunikatsiooni ja tulemuste 11 628 Projekti elluviimise muud kulud RAM kulu levitamise kulud (sh infoüritused KOV- idele), ettenägemata kulud jm Lüganuse vallal 4000 €, Valga vallal Toetus 20 000 €, Kohtla-Järve linnal 10 000 €. 34 000 Korterelamute tehnilised ja muud ekspertiisid KOV-dele 2-4 korterelamu ekspertiiside kulu (sh hüvitusväärtuse hindamine). Toetus 3000 € igale omavalitsusele, 9 000 Elanike ümberkolimise kulud KOV-dele kolimiskulud, notarikulud jt. Lüganuse vallal 100 000 €, Valga vallal Asenduskorteri rekonstrueerimise/ostmise Toetus 210 000 50 000 €, Kohtla-Järve linnal 60 000 €. kulud KOV-dele Maksimaalselt 10 000 €/korter. 80 000-90 000 € igale omavalitsusele, mis on 2-3 korterelamu lammutuskulu. Toetus 250 000 Korterelamute lammutuskulu Arvestatud on 25 000-45 000 € KOV-dele korterelamu kohta lammutuskulu vastavalt hoone suurusele. Kaardistamise, KOV ruumilise analüüsi Valga vallal 10 000 €, Lüganuse vallal Toetus 14 000 koostamise ja elanikkonna kaasamisega ja Kohtla-Järve linnal 2000 € KOV-dele seotud kulud omavalitsuse kohta. Muud projekti tegevustega seotud ja tulemuse Toetus 11 000 € igale omavalitsusele, 33 000 saavutamiseks vajalikud kulud KOV-dele korralduslikud ja ettenägematud kulud. Lüganuse vallal 42 000 €, Valga vallal 78 000 €, Kohtla-Järve linnal 86 000 €. Omandiküsimusute lahendamisega seotud Toetus 206 000 Lammutatavate korterelamute kohaliku omavalitsuse üksuse kulud KOV-dele korteriomandite omandamise, sh sundvõõrandamise kulu. Lammutusjäätmete ringlusse võtu 36 000 MKMi kulu Uuringu teostamise kulud. rakendusuuring Sellest 756 000 € toetus kolmele kohaliku omavalitsusele ja 262 387 KOKKU € Rahandusministeeriumi projekti elluviimise otsesed kulud ja 36 000 (ilma käibemaksuta) 1 054 387 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi otsesed kulud. Näidisprojekti tähtajaks oli planeeritud esialgu 2021. a lõpp. Projekt on pikendatud 2022. aasta lõpuni, kuna tühjenevate korterelamute viimaste elanike ümberkolimise ja omandiküsimuste lahendamise tegevused võtsid tegelikkuses rohkem aega kui algselt eeldati. Tegu on ühe näidisprojekti eesmärgiga, et kaardistada tegevuste tegelikke kestvust ja kulusid. Projektis osalevate KOV-idega on sõlmitud toetuse kasutamise lepingute muutmise kokkulepped, et pikendada projekti tegevusi 2022. aastasse ja täpsustada eelarvet vastavalt ümberkorraldavate korterelamute olukorrale. Seoses näidisprojekti pikendamisega taotletakse näidisprojekti rahastamiseks täiendavalt 52 450 eurot, milleks on projektijuhi 2022. aasta palgakulu. Projektijuhi töötasu brutopalgaga 2800 eurot kuus, aastas kokku on 44 956,8 eurot (12 x 2800 x 1,338), millele lisandub reservina arvestatud 7 492,80 eurot võimalikeks tulemustasudeks. 2. Riigile loovutatud vara (korterite) ülalpidamiskulude katmine Tühjenevate korterelamute probleemiga on seotud ka korterite loovutamine riigile. Asjaõigusseaduse § 126 alusel võib kinnisasja omanik kinnisasjast loobuda ja sellisel juhul läheb kinnisomand üle riigile vastava kande tegemisest kinnistusraamatusse. Riigi taasiseseisvumise järel omandireformi käigus erastati valdav osa munitsipaaleluruumidest. Ent majanduslike muutuste ja tööjõurände tagajärjel jäi mõnes Eesti piirkonnas, eriti Ida-Virumaal arvukalt eluruume tühjaks või tekkisid elanikel pärast erastamist raskused korterite majandamisel. Tühjenevate korterelamute probleem halvendab oluliselt nende piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonda. 3 Kui algselt oligi kinnisomandist loobumine harvaesinev võimalus (vähem kui 15 kinnistut aastas), kasvas 2016. aasta lõpus ja 2017. aastal tunduvalt korterite loovutamine riigile. Praeguseks on loobumine muutunud tavapärasemaks, 2018–2020. aastatel on loovutatud kinnistute arv olnud 70‒95 kinnistut aastas. Kokku on alates 2011. aastast 2021. I poolaasta seisuga loobutud riigile 482 kinnistut, millest suurem osa moodustavad korteriomandid (371 korterit ehk 77% loobutud varadest). Korteriomanditele järgnevad transpordimaa otstarbega kinnistud (61 kinnistut ehk 13% loobutud varadest), millest ligi pooled on üle antud asukoha KOV-idele. Korteriomandite loovutajateks on nii kohalikud omavalitsused, eraisikud, ettevõtjad kui ka korteriühistud. Riigi omandis on hetkel üle 330 loobutud korteri, valdav enamus korteritest asuvad Ida-Virumaal – ca 250 korterit Kohtla-Järve linnas ja ca 40 korterit Lüganuse vallas. Neist 20 aga asusid hoonetes, mis on tänaseks KOV-ide poolt juba lammutatud. Omandist loobumine riigi kasuks pakub ajutist leevendust tühjade korterite kulude katmisel, kuid pikemas perspektiivis ei lahenda see probleemi. Seni on edasi võõrandatud vaid väike osa riigile loovutatud korteritest (ca 11%). Reeglina on tegemist korteritega, mis on väga halvas seisus ja mille järele pole nõudlust. Sageli asuvad need korterid tühjenevates korterelamutes, kus on vajadus aidata viimaseid elanikke uue elamispinna leidmisel perspektiivsetes korterelamutes ja tühjaks jäänud hoone lammutada. Perspektiivsetes majades asuvad korterid on võimalik kasutada asenduspindadena tühjenevatest korterelamutest elanike ümberkolimisel. Mõlemad tegevused on kohaliku omavalitsuse pädevuses ja need piloteeritakse eelkirjeldatud näidisprojektis. Oluliseks küsimuseks on AÕS § 126 alusel loobutud vara jooksvate kulude katmine. Jooksvad kulud on enamjaolt seotud just korterite ülalpidamise ja omanikukohustuste täitmisega, kuna paljud korterid asuvad keskküttega korterelamutes. Kui 2017. aastal tuli riigil tasuda loovutatud korterite ülalpidamiskuludeks 50 043 eurot, siis 2020. aastal juba 194 807 eurot. Vabariigi Valitsus eraldas 18. aprilli 2019 korraldusega nr 108 ja 11.02.2021 korraldusega nr 55 omandireformi reservfondist kokku 255 000 eurot Rahandusministeeriumile loovutatud vara (sh korterite) ülalpidamiskuludeks 2019-2021 aastatel. Eraldatud summa kasutatakse ära käesoleva aasta lõpuks. 2021. aastaks oli planeeritud loovutatud vara kulude katteks 232 525 eurot, millest 172 333 eurot on riigieelarve vahendid ning 60 192 eurot on eraldatud omandireformi reservfondist. 2021 a. prognoositud vahendite puudujääk on ca 40 000 eurot (lõplikud kulud selguvad jaanuari teisel poolel kui saabuvad detsembri kuu kommunaalarved). 2022. aastal on planeeritud riigieelarves loovutatud varade kulude katteks 193 249 eurot. Arvestades vara loovutamise ja kommunaalkulude suurenemise dünaamikat, on prognoositud teadaoleva info põhjal 2022. aasta puudujäägiks ca 100 000 eurot. Kokku on 2021. ja 2022. aastate prognoositud rahaliste vahendite puudujääk ca 140 000 eurot. Prognoosis pole veel arvestatud võimaliku stsenaariumiga, et energia hinnatõusu tõttu võib järgmisel aastal järsult suureneda korterite loovutamine. Omandireformi reservfondist taotletavate vahendite eesmärgiks on just kulude kiire suurenemise katmine, mis kaasneb uute varade loovutamisega ja riigi kui vara omaniku kohustuste täitmisega. Kokku taotletakse loovutatud vara kulude katteks 2021. ja 2022. aastal 140 000 eurot, võimalusega vahendid kasutada ka 2023. aastal. Summa sisaldab teenuse pakkujatele makstavaid korrashoiukulusid (sh haldus- ja kommunaalkulud), korteri valduse ülevõtmisega kaasnevaid kulusid (nt ukseluku vahetus või gaasi sulgemine, prügi koristus) ja muud omanikukohustustega seotud kulud (nt ohtliku vara lammutuse/likvideerimise kulu). Riigiasutusele eraldatakse eelarve ainult põhikulude tegemiseks. Käibemaksu saab riigiasutus lisada oma arvestusliku käibemaksu kontolt juurde. 4 3. Omandireformi valdkonna tööjõu kulude katmine Rahandusministeeriumile eraldatakse 102 090 eurot omandireformi valdkonna tööjõu kuludeks. Tegemist on omandireformialaste tööülesannetega, mida on ka varasemalt Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist rahastatud. Palgakulu on arvestatud kolme täiskoormusega ametniku töötasuks brutopalgaga 1700 eurot, 1850 eurot ja 1900 eurot kuus 2022. aastaks. Aasta peale moodustab palgakulu kokku kõigi tööandja maksudega 87 505,20 eurot (12 x (1700+1850+1900) x 1,338), millele lisandub reservina arvestatud 14 584,20 eurot võimalikeks tulemustasudeks. Kahe ametniku töö on maavalitsustelt üle tulnud omandireformi alane järelevalve ja üks Rahandusministeeriumi omandireformi valdkonna spetsialist. Peamisteks tööülesanneteks on: 1) kohalikes omavalitsustes vastu võetud vara tagastamise ja kompenseerimise otsuste läbivaatamine ja vajadusel järelevalvemenetluse algatamine; 2) toimingute tähtaegade määramist vajavate juhtude selgitamine ja ministri käskkirja eelnõu ettevalmistamine; 3) Ida-Petserimaal asuva vara kompenseerimise menetluste jätkamine. Vajadusel ÕVVTK keskkomisjoni istungite korraldamine; 4) VV omandireformi reservfondist raha eraldamise eelnõude ettevalmistamine, vara tagastamise ja kompenseerimise otsuste kohta andmete registreerimine, kompensatsioonimaksete nimekirja ja raha eraldamise käskkirjade koostamine, omandireformialane nõustamine, õigusloome. 2022. aasta alguseks oli kohalikes omavalitsusüksustes pooleli 54 õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise/kompenseerimise menetlust, mis tuleb lõpuni viia. Valdavalt on tegemist keerukate, kohtu- või pärimisasjadega seotud üksikjuhtudega, mille lahendamiseks on Rahandusministeeriumi nõustamis- ja järelevalvetegevus jätkuvalt vajalik. 4. Lõpposa Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis (p 7.12) on aluspõhimõttena toetada regionaalsete laenu- ja käendusinstrumentide ning regionaalprogrammide kaudu maapiirkondade ja kohaliku ettevõtluse arengut. Seejuures töötada välja elukeskkonna kohandamise ja elamumajanduse ümberkorraldamise toetusmeetmete ja seadusmuudatuste ettepanekud kahaneva rahvastikuga piirkondades kvaliteetsete elukeskkonna, teenuste ja taristu tagamiseks (sh tühjenevate korterelamute probleemistik, asustusstruktuuri kohandamine muutuvate rahvastikuprotsessidega). Näidisprojekti tegevuste elluviimiseks ja loovutatud vara prognoosimatute kulude katteks näeb Vabariigi Valitsus erastamisest laekuvat raha. Kooskõlas erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 11 punktiga 1 võidakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi laekunud raha kasutada omandireformi käigus või selle tulemusena tekkivate tööhõivega seotud probleemide ennetamise ja lahendamisega seotud kulude katteks ning kooskõlas sama lõike punktiga 2 ka ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks. Mõlema seaduses sätestatud sihtotstarbega on kavandataval projektil ilmne seos. Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi jääk enne käesoleva korralduse vastuvõtmist on 33,25 miljonit eurot. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhtivspetsialist Annike Riibe (tel 611 3694, e-post [email protected]), sama osakonna projektijuht Dmitri Moskovtsev (tel 611 3175, e-post [email protected]) ja sama osakonna nõunik Uku Hänni (tel 611 3439, e-post [email protected]). 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel