Cerly Marko Järvela
Rapla Vallavalitsus Teie 24.11.2021 nr 6-2/31-3
[email protected] Meie 17.12.2021 nr 14-11/8326-2
Detailplaneeringu esitamine
arvamuse andmiseks
Rapla Vallavalitsuse esitas PlanS § 133 lg 1 alusel Rahandusministeeriumile arvamuse
andmiseks Atla külas Kõrtsu maaüksuse detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering).
Detailplaneering on algatatud Rapla Vallavolikogu 21. juuni 2021 otsusega nr 35.
Planeeringuala hõlmab Kõrtsu maaüksust (katastritunnus 24005:003:0282) pindalaga 4706
m2. Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta Kõrtsu maaüksuse sihtotstarve 95% elamumaaks
ja 5% tootmismaaks. Detailplaneeringuga planeeritakse anda ehitustingimused ühe elamu ja
kahe kõrvalhoone ehitamiseks.
Endise Juuru valla üldplaneeringu kohaselt peab elamukrundi suurus hajaasustuses olema
vähemalt 5000 m². Kõrtsu maaüksuse suurus on 4706 m², mis jääb ca 6 protsendi võrra
üldplaneeringuga määratud elamukrundi miinimumsuurusest allapoole. Planeerimisseaduse §
142 lõike 1 punkti 2 kohaselt loetakse krundi minimaalsuuruse vähendamist üldplaneeringu
põhilahenduse muutmiseks. Rapla Vallavalitsus on seisukohal, et 6% ulatuses krundi suuruse
vähendamist nad ei loe üldplaneeringuga vastuoluliseks.
Endise Juuru valla üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik
hajaasustuses kui lähima elamuni on alla 200 meetri. Tingimust on võimalik järgida, kui mitte
arvestada asjaolu, et Kõrtsu maaüksuse vahetus naabruses paikneb Tamme elamumaa
maaüksus, mille omanik võiks elamu kavandamise võimalikkust samuti eeldada. Elamu
olemasolu korral Tamme maaüksusel ei ole 200 meetri vahemaad hoida võimalik.
Tutvunud esitatud planeeringumaterjalidega, märgin järgmist.
1. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkt 2 sätestab, et üldplaneeringuga kehtestatud
krundi minimaalsuuruse vähendamine on üldplaneeringu põhilahenduse muutmine.
2. Juuru valla kehtiv üldplaneering on seadnud hajaasustuses ehitustingimuse, et uue
elamu ehitamisel peab kaugus olemasolevatest elamutest olema vähemalt 200 meetrit.
Käesoleva detailplaneeringuga on võimalik täita 200 m nõue naaberhoonetest, kuid
arvestades asjaolu, et naaberkinnistu sihtotstarve on elamumaa, on vajalik
kooskõlastada Kõrtsu detailplaneering naaberkinnistu Tamme maaomanikuga ja
teavitada teda üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kohustusest juhul, kui ta
soovib oma elamumaa krundil alustada ehitustegevust.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Siinkohal oleks otstarbekas suhelda naabriga ja pakkuda võimalust koostada ühine
detailplaneering, mis oleks majanduslikult otstarbekas ja võimaldaks mõelda ka ühiste
tehniliste lahenduste peale.
3. Juuru üldplaneeringu kohaselt on elamutel lubatud 20% ulatuses kaubandus-,
teenindus- ja büroohoonemaa ja/või üldkasutatava hoone maa kõrvalfunktsioon.
Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse 5% tootmismaa sihtotstarvet, mis on
vastuolus Juuru ülplaneeringuga.
4. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtades on märgitud kooskõlastajateks ja
kaasatavateks Päästeamet, Rahandusministeerium, Transpordiamet, puudutatud
võrguvaldajad ning naaberkinnisasjade omanikud. Detailplaneeringuga kavandatakse
ühele abihoonele tööstus- ja laohoone kasutusotstarvet (võimaliku kahjuliku
välismõjuta (häiringuteta) tootmishoone), nt väiksem puidutööstushoonet. Suure
tõenäosusega kaasneb iga väikseimagi puidutööstusega müra. Vastavalt PlanS § 4
lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusele „Planeeringute koostamisel
koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punkti 12
kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tegema koostööd ja kooskõlastama
detailplaneeringu Terviseametiga, kui planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete
rakendamist, sealhulgas müra ja vibratsiooni küsimusi.
5. Algatamise otsuses on välja toodud hoonete mahud, kuid detailplaneeringu jooniselt
ega seletuskirjast ei selgu elamu ega ettevõtlushoone maht. Lisaks Palume seletuskirja
ehitusõiguse punktis tuua välja hoonete kõrgused eraldi elamule ja kõrvalhoonetele.
6. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 5.5.3 „Veevarustus ja kanalisatsioon“ on
toodud võimalus, et kui rajatakse imbsüsteem, siis on vajalik läbi viia täiendavad
uuringud. Juuru üldplaneeringust lähtuvalt võib planeeritaval alal imbsüsteemide
rajamist kavandada vaid eritingimustel. Juhul kui otsustatakse eritingimuste
kasutamist, siis palume kooskõlastada detailplaneering Keskkonnaametiga.
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Rapla talitust kursis
detailplaneeringu menetlusega ja teavitada avalikest aruteludest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Aire Müürsepp 715 5872
[email protected]
2