Saatja: Eurotoetused </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=a8dcc921dc844a408730670dc548d9b0-Birgit Hermann>
Saaja: '
[email protected]', Eurotoetused
Teema: RE: 2021-2027 perioodi rakenduskava ja partnerluseppe avalik konsultatsioon
Tere
Aitäh sisukate mõtete eest! Edastasime teie ettepanekud valdkondade eest vastutavatele ministeeriumidele ja koondasime nende vastused teie kirjas toodud punktide kaupa:
1. Nutika valdkonna (eeltingimuste loomine lk 6) tegeliku olukorra analüüsiks on Eestis vaja
luua korralik statistika ( statistiameti poolt), kes, kuipalju teadusarendusse investeerivad ,kõrgkoolidega koostööd teevad, palju teadlasi on erasektorisse tööle võetud, palju on lisandväärtust suurendavaid rahvusvahelisi ( kõrgkoolid ettevõtted)ühisprojekte loodud. Oluline on selleks ettevõtetele tekitada motivatsioon ( kulude mahaarvamine, maksusoodustus) teadusarenduskulude, tööle võetud teadlaste deklareerimiseks, muidu me teada ei saa, mis eraettevõtluses tegelikult toimub. Oleme Ülemiste Citys (elu sunnil, et globaalses konkurentsis püsida) sellise nö statistika tekitanud, et hinnata City keskkonna arendusvõimekust tervikuna, kuid võrrelda ei ole meil neid aktuaalseid( 2020) andmeid kellegagi.
Kahjuks väljub ettepanek Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ulatusest.
Nutika valdkonna arendamiseks erasektoris tuleks
P 2.3, ( lk 34) luua ettevõtete tarvis, kel pole palgal teadlaste ja projektikirjutajate eesmärgiga saada teadusrahastusele ja vastavatele teadlastele ligipääs Rakendusuuringute keskus, kellega ettevõtted saavad suhestuda projektide tegemisel seni kuni kõrgkoolidel tekib rohkem võimekust interdistsiplinaarsete praktilise suunitlusega projektide eraettevõtlusega koostegemiseks.
Ettevõtete ja teadusasutuste koostöö soodustamine on rakenduskava tegevustega juba hõlmatud.
P 2.4. ( lk 34)tuleb soodustada muude innovatsiooni soostavate koostöövormide kõrval interdistsiplinaarseid teadlaste( sh rahvusvaheliste) kooslusi ,kelle tegevus on suunatud kõrgema lisandväärtusega toote teenuse loomisele.
Ilma interdistsiplinaarsust soodustamata jätkub elu silotornides-kuid ei digitaliseerimine horisontaalselt, terviseedendus ja keskkonna jätkusuutlikkuse valdkonnad ei saa teadusarenduse vaatest areneda ilma interdistsiplinaarsuseta-ehk eri valdkondade vahelise koostööta.
Antud ettepanek ei puuduta niivõrd rakenduskava meetmeid, vaid see on üldine kõrghariduse- ja teaduspoliitika teema.
P 1. (lk 33) lisaks välistalentide siia meelitamise teemale välja töötada ja rakendada ka R & D võimekusega rahvusvaheliste ettevõtete arenduskeskuste, headquarterite siia meelitamise põhimõtted ja tegevused.
Eestile oleks neid lisaks olemasolevate ettevõtete edendamisele ka jätkusuutliku teadusinnovatsiooni taristu ülesehitamiseks erasektori vaatest väga vaja.
Seni pakuvad olulist võrgustikku suurettevõtete Eestis paiknevad osad. Kui Eestis oleks pädev statistika, siis oleks näha, millised ettevõtted(ka suuruselt) kõrgkoolidega koostööle tegelikkuses panustavad.
VKE-de konkurentsivõime parandamiseks kõrgema lisandväärtuse aspektist on oluline pöörata tähelepanu lisaks lk 42 loetelule ka test(elus)keskkonna toetamise võimalusele, kus on olemas erinevates faasides prototüüpide testimise võimekus.
Rakenduskava tegevuste kirjeldus ei välista nimetatud tegevuste toetamist. Toetatavad tegevused täpsustatakse toetuse andmise tingimuste väljatöötamisel.
2.Rohelisema Eesti arendamiseks
P 2.1.2.1Erieesmärk: (i) energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine alla on vaja lisada ka toetus ettevõtetele suurema mahuliste hoonete üleminekul ettevõtetele taastuvenergia põhisesse kaugküttesüsteemi Tartus ja Tallinnas.
Ainult eraettevõtete panusele loota väga ambitsioonikate kliimaeesmärkide puhul ei saa.
Kaugküttesüsteemidesse tehtav investeering on soojusettevõtja teha, siia ei pea tarbija otseselt panustama. Kaugkütteettevõtja saab taotleda selleks vajalikke toetuseid riigilt (SF ja RRF meetmed).
P 2.1.2.2 Erieesmärk: (ii) taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega
all toetatakse küll biometaani tarbimist, kuid puudu on toetus elektrisõidukite laadimistaristu arendamiseks kinnisvaraarendajate poolt.
Elektromobiilsuse edendamiseks ja vesinikuturu käivitamiseks on välja töötatud ja veel välja töötamisel teised meetmed.
P 2.1.2.3 Erieesmärk: (iv) kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise all pakutakse valdavalt toetustsadamate ja märgalade seisukorra parandamiseks. Napisõnaliselt on öeldud, et Tallinna linn (Haabersti, Põhja-Tallinn, kesklinn ja Pirita) saab toetust kombineeritud sadeveelahenduste toetuseks, et lahendada sadeveeprobleeme tiheasustusaladel. Väga oluline oleks laiendada piirkonda Lasnamäele. Teadlikkuse tõstmisele suunatud kampaaniad peavad olema planeeritud, ettevalmistatud ja läbiviidud vastavate sihtrühmade esindajatega ja struktuurselt.
Nimetatud erieesmärgi kohanemismeetmete alt on plaanis toetada ka KOVide kliima kohanemise ja leevendamise meetmeid. Toetatavad tegevused täpsustuvad toetuste andmise tingimuste väljatöötamisel.
P 2.1.2.4 Erieesmärk: (vi) ring-ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine
all otseselt midagi puudu pole. Toetus, mis on eelkõige mõeldud ringmajanduse lahendustele saab loodetavasti kasutada ka korduvkasutuslahenduste innovatsiooni edendamiseks ja tulemite kasutamise tõhustamiseks erinevates nt ka asumites. Meetme raames saab tekitada läbi KOVi ka loodetavasti mõne avaliku jäätme kogumispunkti konteinerite näol.
Väljapakutud lahendus on juba toetusmeetmes ette nähtud.
3. Ühendatuma Eesti arendamiseks
P 2.1.3.1.1. (lk 71 ) on vaja Rail Balticu teema alla ( pärast Pärnu jaama kirjeldust) lisada ka ülioluline osa Tallinna Rail Balticu jaama ehitusega seonduvatest arengutest :
Rail Balticu raudtee ehitamisega Tallinna linnas kaasnevad suured linnaruumi muutused – Rail Balticu ühisterminali ehitamine muudab oluliselt kogu linna liikuvusmustrit. Olemasolevale raudteele täiendavate rööbasteede lisamisega kaasneb kõrgete tugimüüride rajamine ja tänavaruumi visuaalne kitsendamine, ruumilise barjääri võimendumine. Oluline on seega inimsõbraliku, tiheda tänavavõrguga linnaruumi ( sh kergliiklusteed nö rohevööndi rajamiseks kesklinnast Rae vallani) rajamine Rail Baltiku ühiterminali ümbruses. Ühine eesmärk on vähendada autode nö kuhjumist sealsetel tänavatel ja maksimeerida kiirraudtee aja- ja keskkonnavõitu. Oluline on nii rahalisest, keskkonnahoiu kui ohutuse aspektist Tallinna linna poolt valmistatavad 2022.a. Rail Balticu ristumiste eelprojektide elluviimine raudteealuste kandekonstruktsioonid rajamise abil koos Rail Balticu ehitusega. Eesmärgiga Rail Balticu ühisterminalist ja sellest mööda Euroopa väljakut jalutuskäigu kaugusel asuvast Tallinna Lennujaamast kujundada atraktiivne liiklussõlm ja linnaline kooslus Eesti väravana, kuhu tulevikus saab lisanduda ka kiire merealune ühendus Helsingiga.
Rail Balticu Ülemiste reisiterminali raames ehitatakse välja ühendus nn Euroopa väljakult Ülemiste terminali aluse tunneli kaudu lennujaama suunas. Tunneli teine suue asub Suur-Sõjamäe tänavast lõunas. Lisaks sellele ehitatakse Ülemiste tee kergliiklustunnel Ülemiste keskuse ja T1 kaubamaja vahele jääval raudteemaal. Oleme teadlikud linna ja AS Mainor seisukohast täiendavate tunnelite osas, mis jäävad Ülemiste terminalist läände. Samas ei ole teada, millisena oleks kõige otstarbekam kavandada osaliselt vabanev kaubajaama territoorium Ülemistel pärast EVR sorteerimisjaama kolimist Ülemistelt Tapale. Kuna tegemist on ka riigi seisukohast väga olulise tulevase arenduspiirkonnaga (eelkõige pidades silmas Tallinn-Helsingi tunneli raudteeharu rajamise võimalust) ei ole võimalik otsuseid selle piirkonna kohta teha kiirustades. Sorteerimisjaama territooriumil puudub täna igasugune tänavatevõrk, mis tähendab, et täiendavate läbipääsude rajamisel ei ole praegusel hetkel perspektiivi ning seetõttu ei ole praegu võimalik ette näha täiendavaid ühendusi. MKM toetab igati AS Mainor ettepanekut mõlemal pool raudteed asuvate alade paremaks ühendamiseks ning eespool nimetatud põhjustel on meie hinnangul kõige otstarbekam tunnelid rajada koos Ülemiste kaubajaama ala edasise arendamisega, kui on kokku lepitud ala tulevane mõistlik kasutus, näiteks detailplaneeringu vms menetlemise raames.
4.Sotsiaalsem Eesti
Tervislik ja hästikohandatud töökeskkond, kus ohjatakse terviseriske arendamiseks
P 2.1.6.2. ( lk 79) tuleb üksikisiku , ettevõtte ja terve ühiskonna heaolu edendamiseks rõhku panna oma tervise juhtimisele : edendades ettevõtete ja töötajate vastavaid teadmisi, tervisejuhtimise mudeleid, tervisejuhtide koolitamist ettevõtetes sh vaimse tervise coachidele.
Selleks on vaja piloteerida ka Eestis terviseedendamise koostööks( isik, ettevõte, linn+ vaimne, füüsiline ja sotsiaalne tervis ) juba loodud mudeleid-süsteeme.
Sotsiaalministeerium arvestab ettepanekuid detailsemate tegevuste planeerimisel.
P. 2.1.4.3.1 (lk 82) Õppekavade loomise ja arendamise meetme puhul tuleks rohkem tähelepanu pöörata ka valdkondade vahelisele integratsioonile ehk siis luua tingimused integreeritud õppekavade loomiseks ja rakendamiseks.
Õppekavade uuendamine on Haridus- ja Teadusministeeriumil plaanis. Ettepanekut võetakse teadmiseks meetme kujundamisel.
P.2.1.4.3.1. (lk 83) Kõrgkoolide õpetamissuutlikkuse ja -paindlikkuse parandamine ning õppevalikute suunamine kutsehariduses ja kõrghariduses.
Nimetatud on eesmärgina kõrghariduse õpetamise suutlikkuse suurendamine, kuid fookuses võiks olla ka õppejõudude erialaste ja pedagoogiliste pädevuste toetamine (sh digipedagoogika ja haridustehnoloogiliste pädevuste toetamine)
Loetelus „Toetatakse kutseühingute või tööandjate katusorganisatsioonide ja haridusasutuste koostööd, õppekavade ajakohastamist ja õpingute, sealhulgas doktoriõppe kvaliteedi parandamist...“ võiks olla nimetatud ka tööandjad otse, mitte vaid läbi katusorganisatsioonide.
Õppejõudude pädevuste toetamine on Haridus- ja Teadusministeeriumil plaanis. Ettepanekut võetakse teadmiseks meetme kujundamisel.
P.2.1.4.3.1. (lk 83-84) Kutse-ja kõrghariduse kohandamine tööturu vajadustega (PRÕM+). Lahtikirjutuses tuleb sisse tuua ka rahvusvaheline koostöö sh praktika ja TKPÕ parima kogemuse kogumine ning jagamine ja rakendamine. Seda nii rakendusüksuse, kooli kui ekspertide-hindajate pädevuse tõstmise eesmärgil.
Haridus- ja Teadusministeerium võtab ettepaneku teadmiseks PRÕM+ meetme kujundamisel.
P.2.1.4.3.1. (lk 84) Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed. Varasemalt on ministeeriumite tasandil öeldud, et omandivormi järgi haridusasutusi meetmesse kaasamisel ei eristata. See põhimõte tuleks ka siinkohal välja tuua.
Viidatud tekst toob välja mittediskrimineerimise, see on läbiv põhimõte.
P. 2.1.4.3.2 Näitajad Tabel 88. Väljundnäitajate all on õppe kvaliteedi arendamise projektides osalenud kõrgharidusasutuste arv nii 2024 kui 2029 aastal sama – 13. Kõrgkoole on 18. Kas nii väikse sihtgrupi puhul ei peaks eesmärgiks olema kõigi kaasamine?
Muudetud sihttase on 15 ja kõik suuremad kõrgkoolid on kaasatud.
Elukestev õpe
P. 2.1.6.5 (lk 89). Kuigi probleemistikus on toodud täiskasvanud õppijate vähene teadlikkus võimalustest, siis kirjeldatud eesmärkides/sekkumistes tuleks pidada vajalikuks eneseanalüüsi oskusi (on küll karjääriõppe osa, kuid eraldi olulise aluspädevusena ei ole nimetatud) ehk siis laiemalt – täiskasvanud õppija peaks suutma analüüsida ja mõtestada oma õppimisvajadusi ja -võimalusi arvestades enda eesmärke võimeid jne.
Ühe alategevusena võiks näha ka nt tööandjate algatusel loodud täiend- ja ümberõppesüsteemide loomise, arendamise ja rakendamise toetamist, mis loob omakorda võimaluse võimekamate (ja tihti suuremate tööandjatega) koostöös tõsta üldist töötaja pädevust valdkonnas ning selle kogemuse/meetodi jagamine oleks oluline ka väiksematele tööandjatele (..et töötaja arendamine töökohal on kasulik, mitte kahjulik).
Ettepanekut arvestatakse täpsemal meetme kujundamisel.
P. 2.1.6.6. (lk 92) Ebasoodsas olukorras olevate rühmade konkurentsivõime tõstmise osas võiks kaaluda suuremat koostööd haridusasutustega (kõikidel haridustasemetel), et kaasata nt uussisserändajate sh nende laste integreerumist lisaks keeleõppele ning koostööd tööandjatega, et toetada tööandjapoolseid algatusi (kohanemisprogrammid jmt) sihtgrupi integreerimiseks.
Rändetaustaga ja muu emakeelega inimeste lõimumist toetatakse lisaks keeleõppele ka muude tegevustega, nt õpetajate koolitamine multikultuursuse ja lõimumise teemadel.
Lugupidamisega
Birgit Hermann
Riigieelarve osakond
Rahandusministeerium
tel 611 3184
[email protected] <mailto:
[email protected]>
www.rahandusministeerium.ee <http://www.rahandusministeerium.ee/>
From: Kadi Pärnits <
[email protected]>
Sent: Monday, November 1, 2021 1:37 PM
To: Eurotoetused <
[email protected]>
Subject: 2021-2027 perioodi rakenduskava ja partnerluseppe avalik konsultatsioon
Tere
Saadame ettepanekud lisas.
Tänades,
Kadi Pärnits,
AS Mainori juhatuse esimees
From: Eurotoetused <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Sent: Wednesday, October 6, 2021 12:48 PM
To: SFpartnerid <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Cc: Eurotoetused <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: 2021-2027 perioodi rakenduskava ja partnerluseppe avalik konsultatsioon
Hea eurotoetuste sõber!
Algas avalik konsultatsioon 2021–2027 perioodi Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja partnerlusleppe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks. Kui senimaani olete saanud oma mõtetega panustada strateegia „Eesti 2035“ koosloome protsessis, samuti kindla valdkonna ja poliitikaeesmärgi tasandil märtsikuistel struktuurivahendite kaasamisseminaridel, siis nüüd ootame teie väärt mõtteid ja ettepanekuid kogu rakenduskava ja partnerlusleppe vaates. Avalik konsultatsioon kestab kuni 1. novembrini ning ettepanekuid ja arvamusi ootame aadressile
[email protected] <mailto:
[email protected]> .
Rakenduskava ja partnerlusleppe eelnõudega on võimalik tutvuda siin: https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/2021-2027-planeerimine. Dokumendid on kättesaadavad ka eelnõude infosüsteemis (EIS) ja osalusveebis.
Pärast avalikult konsultatsioonilt laekunud ettepanekute analüüsimist, asjakohaste ettepanekute sisseviimist rakenduskavasse ja partnerlusleppesse ning tagasiside andmist edastab Rahandusministeerium dokumentide eelnõud Vabariigi Valitsusele. Kõigi eelduste kohaselt esitatakse partnerluslepe ja rakenduskava Euroopa Komisjonile kinnitamiseks hiljemalt märtsis, pärast mida on komisjonil aega neid menetleda kuni kuus kuud. Seega palume silmas pidada, et tegemist on strateegiadokumentide eelnõudega, milles vajadusel tehakse muudatused vastavalt avaliku konsultatsiooni käigus laekunud ettepanekutele, kui ka Euroopa Komisjoniga peetavate läbirääkimiste raames. Juhime ka tähelepanu, et rakenduskava ja partnerluslepe on koostatud kindla ülesehituse alusel, järgides mh Euroopa Liidu poolt seatud sisu ja vormi nõudeid.
Vaata ka Rahandusministeeriumi pressiteadet: https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/algas-eurotoetuste-investeerimisstrateegia-avalik-konsultatsioon
Ootame aktiivset osalemist!
Kadri Tali
Välisvahendite talituse juhataja
Riigieelarve osakond
Rahandusministeerium
www.rahandusministeerium.ee <http://www.rahandusministeerium.ee/>
twitter.com/rahandus <http://twitter.com/rahandus> | blogi.fin.ee <http://blogi.fin.ee/>
P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
________________________________
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.