dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Detailplaneeringu kehtestamise teade

Rahandusministeerium · 17. detsember 2021
Viit
14-11/5882-3
Registreeritud
17. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Järva Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Rainer Eidemiller (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Järva talitus)

Failid

  • 📎7-1202144-1 17.12.2021 Väljaminev kiri.asice3610 KB

Sisu (failidest)

JÄRVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Detailplaneeringu kehtestamine Koeru 13.12.2021 nr 76 Otsus võetakse vastu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 33, planeerimisseaduse § 139, haldusmenetluse seaduse § 75 ja halduskohtumenetluse seadustiku § 40 ja § 46 ning Järva Vallavolikogu 25.01.2018 määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna ülesannete täitmine Järva vallas“ § 5 punkti 5 alusel. Järva Vallavolikogu 28.11.2019 otsusega nr 76 algatati Järva vallas Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering (edaspidi detailplaneering) ja anti lähteseisukohad. Detailplaneeringu algatamisel koostati keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang ja otsustati jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Detailplaneering võeti vastu Järva Vallavolikogu 22.04.2021 otsusega nr 25. Planeeringuala on ligikaudu 3,1 ha suurune ning hõlmab Järva vallas Albu külas asuvaid Lombi (katastritunnus 12901:001:0239) ja Jäägrivilla (katastritunnus 12901:003:0244) kinnistuid. Detailplaneeringu põhieesmärgiks on Ambla jõe ehituskeeluvööndi vähendamine ja Lombi kinnistul avaliku kasutusega puhke- ja rekreatsiooniala loomine. Lombi kinnistul soovitakse olemasoleva veekogu kaldaid korrastada ning rajada ümber tiigi jalgtee, mis ühendab Lombi kinnistut Ambla jõge ületavate jalgsildade abil Jäägrivilla kinnistuga. Jäägrivilla kinnistule soovitakse ehituskeeluvööndisse rajada grillmaja. Kuivõrd kinnistul asuva Jäägri Villa puhkekompleksi näol on tegu Järva valla Albu piirkonna seisukohalt olulise turismiasutusega, on põhjendatud lugeda arendussoov olulise positiivse ühiskondliku ja sotsiaalse mõjuga tegevuseks. Täpsem ülevaade ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku kohta on ära toodud detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.5. Lombi kinnistu on Albu valla üldplaneeringus määratud väärtuslikuks maastikuks LMA1, kuhu hoonete rajamine ei ole lubatud. Detailplaneering pakub välja Lombi kinnistu lääneosasse hoonestusala, kuhu oleks lubatud rajada kas üks suurem kämpingumaja või mitu väikest kämpinguhoonet ja kavandatud tegevuste elluviimiseks on vajalik muuta kehtivat Albu valla üldplaneeringut. Hoonete asukoha valikul on arvestatud maa-alalt avanevate vaadete ning väärtusliku maastiku väärtustega, samuti peetud ehitusõiguse määramisel silmas Albu valla üldplaneeringu juhiseid, mille kohaselt väärtusliku maastiku alale ehitamisel tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned hoolikalt maastikku sobitada. Kruntide ehitusõigus on esitatud detailplaneeringu põhijoonisel (joonis 4) paiknevas tabelis „Kruntide andmete ja ehitusõiguse tabel“. Hoonestusalade piiritlemisel on üldiseks piiravaks teguriks Ambla jõe ja olemasoleva tiigi veekaitselised kaalutlused, mida on kirjeldatud seletuskirja punktis 4.4. Kõik planeeringujärgselt rajatavad ehitised peavad arhitektuurselt sobituma olemasolevasse looduslikku ja puhke-väärtuslikku keskkonda. Planeeringuga antakse alale siiski vaid üldised arhitektuursed suunised. Vallavalitsuse kaalutlusotsusega on lubatud arhitektuuritingimuste hilisem täpsustamine. Liikluskorralduse põhimõtted on detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.7. Mootorsõidukite ligipääsud planeeringualale on lahendatud olemasolevate teede kaudu ning täiendavaid ristumisi riigimaanteega 15141 Kaalepi-Lehtmetsa tee ette ei nähta. Planeeringuala Lombi kinnistu osale on juurdepääs tagatud erateede Kivisilla teelõik ja Lubjaahju tee kaudu. Planeeringu alal nähakse ette Kivisilla teelõigule määrata juurdepääsuservituut ja Lubjaahju tee määrata avalikku kasutusse kas juurdepääsuservituudi või sundvaldusega. Jäägrivilla kinnistut jääb teenindama olemasolev parkla, Lombi kinnistu põhjaossa on puhkeala äärde kavandatud 8-kohaline parkla ja kämpingute teenindamiseks 5-kohaline parkla. Detailplaneeringu eesmärgid ja lahendus on täpsemalt toodud detailplaneeringu seletuskirjas, joonistel ja lisades, mis on käesoleva otsuse lahutamatud osad. Vastuvõetud detailplaneeringu avalik väljapanek korraldati 10.05-09.06.2021. Teade detailplaneeringu vastu võtmisest ja avalikust väljapanekust ilmus 24.04.2021 ajalehes Järva Teataja ja valla veebilehel. Detailplaneeringu materjalid olid kättesaadavad Aravete teeninduskeskuses ja valla veebilehel. Avaliku väljapaneku kestel kirjalikke ettepanekuid ega arvamusi ei esitatud. Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldati 21.06.2021 Jäägri Villas, kuid arutelule osalejaid kohale ei ilmunud ega arvamusi ei lisandunud. Detailplaneering on saanud kooskõlastuse: 29.10.2020 Elektrilevi OÜlt, 28.10.2020 Telia Eesti ASilt, 26.11.2020 Terviseametilt, 30.11.2020 Maanteeametilt, 08.01.2021 Muinsuskaitseametilt, 15.01.2021 Kaitseministeeriumilt, 21.01.2021 Päästeametilt ja 03.02.2021 Keskkonnaametilt. Kooskõlastuste tabel on leitav detailplaneeringu seletuskirja punktist 5. Keskkonnaamet andis 26.07.2021 kirjaga nr 7-1/2021/31-3 nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks Järva maakonnas Järva vallas Jäägrivilla kinnistul „Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering“ (Kobras AS, töö nr 2020-132) põhijoonisel (kuupäev 10.03.2021) märgitud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku ulatuses. Riigihalduse ministri heakskiit detailplaneeringule on antud 20.09.2021 kirjaga nr 7-1/2021/33-2. 2019. aastal koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu alusel ei ole kavandatav tegevus vastuolus kehtivate ega koostatavate strateegiliste dokumentidega ning rakendades eelhinnangus välja toodud leevendavaid meetmeid on võimalik ära hoida võimalikku negatiivset keskkonnamõju. Detailplaneering ei ole vastuolus Järvamaa maakonnaplaneeringuga 2030+. Lähtudes eeltoodust vastab detailplaneering õigusaktidele ja valla ruumilise arengu eesmärkidele. Detailplaneeringu on koostanud Kobras AS. 1. Kehtestada Järva valla Albu küla Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering. 2. Järva Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu kehtestamisest ajalehtedes Järva Teataja ja Järva Valla Leht, infosüsteemis Ametlikud Teadaanded ning Järva valla veebilehel. 3. Järva Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu kehtestamisest valdkonna eest vastutavat ministrit, maakatastrit ja planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. 4. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide Järva Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 5. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Rait Pihelgas Vallavolikogu esimees 2 Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Maa-ameti WMS teenuse ortofotot. 2. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud planeeringu osad. Töö tellija JÄRVA VALLAVALITSUS TINGMÄRGID Töö nimetus Planeeringuala Kobras AS Riia 35 www.kobras.ee LOMBI JA JÄÄGRIVILLA KINNISTUTE DETAILPLANEERING tel. 7300 310 Tartu 50410 [email protected] Projektijuht Juhataja Joonise nimetus Teele Nigola Urmas Uri ASUKOHAJOONIS Planeerija Minea Kaplinski-Sauk Kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Formaat Tööversioon seisuga 09.10.2020 Kontrollija Reet Lehtla 09.10.2020 1 4 1:15 000 2020-132 A4 ALBU KAUPLUS PÕLLUMAJANDUS- JA TOOTMISETTEVÕTTED P ALBU MÕISA PARK P ALBU MÕISA PEAHOONE ALBU MÕISA KIVISILD ALBU MÕISA AIT P ALBU RAHVAMAJA Tööversioon seisuga 09.10.2020 Märkused: Planeeringuala piir Loodus- ja kultuuri- 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Maa-ameti WMS teenuse ortofotot. Riigimaantee mälestiste ala 2. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud planeeringu osad. Kohalik tee Kinnismälestise Töö tellija Eratee kaitsevöönd JÄRVA VALLAVALITSUS Mõisa teedevõrk Miljööväärtuslik Töö nimetus Kobras AS Riia 35 www.kobras.ee Juurdepääs hoonestusala LOMBI JA JÄÄGRIVILLA KINNISTUTE DETAILPLANEERING tel. 7300 310 Tartu 50410 [email protected] Projektijuht Joonise nimetus Tuletõrje veevõtukoht Väärtuslik maastik Teele Nigola FUNKTSIONAALSED SEOSED Oluline vaatesiht Puurkaev Planeerija Minea Kaplinski-Sauk Kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Formaat Kontrollija Reet Lehtla 09.10.2020 2 4 1:5000 2020-132 A4 77. .48 27 77 77. 92 .76 <-L 77 eht me 77 tsa 7 .5 8. 01 77. 77 2 A 77. 77. 57 88 77. 89 77. 79 77. 77. 69 49 77 77. . 59 45 77. 51 77. 57 77. .29 77. 35 77 26 04 77. . 77. 42 77 77. 77. 2 50 28 .2 24 77. 02 77 76. 28 .23 77. 33 77. 39 77. 76 76. 15 kr 99 84 A . 32 75. 75. 76 95 91 . 10 77. 22 77. 77. 76 23 11 77. 08 75 76. 86 77. .65 77.06 75. 62 78.29 77. 05 77. 26 77. 16 75 78.20 22 76. 76. 76. 68 75. 60 mullahunnik 77. 77. 77. 29 09 32 75. X= 6558600 74.66 74.50 76. 62 08 77. 27 76 77.33 77. 22 77. 39 76 594600 .47 76.45 99 A . 75. 84 76. 76. 25 76 77. 38 72 75. 74.65 77. 28 Kaal 74. 97 76. epi 75. 16 81 77. 00 bet -> 74.96 74.99 77. 77. 28 76. 08 15141 Kaalepi-Lehtmetsa tee 61 75. 36 75.05 74.47 Y= 74 84 .95 75. 39 76. 74. 74. 99 96 12901:003:0090 76. 74 74.95 . 65 18 83 75.04 79 75. 23 75. 16 75. 05 75.63 74. 74.56 77. 77 75. 77. 50 7 75.14 75. 72 75. 86 5 76. 76. 26 .2 12 76.89 75. 78 5 73 21 76.17 74. 74. õgi 75. 75.81 95 35 44 75. . 98 74. 13 a j 75 76.01 75. 22 pinnas 77. 74.83 75. bl 75. 91 74. 57 38 75. 24 58 76. 75. Am 40 pinnas 74. 75.79 71 <- 74. 30 75.97 78 73. 71 75.11 74. 74. 08 49 59 76. 28 74. 75. 88 12 74. 68 77.02 73. 73 75.66 74. 14 24 74. 56 74. 84 59 75. 75. 75. 75. 49 77. 04 02 22 74.11 77. 74. . 77. 74.73 75. 75 16 15 76.13 75.96 74.85 75. 58 74. 96 77. 13 77. 73.35 35 49 88 78.05 73. 74. pinnas 69 51 32 75.12 44 77. . 34 . 78. 74 73 60 . 8 .3 89 74.96 78 . 86 78 74 74.96 74. 76 77. 76.19 97 77. 74 79 76.12 73. . 57 .4 79 82 . 9 74 75. . 74. 39 73 52 . 15 27 75. 73 79 73. 66 74.64 75. 75. 75.18 79. 74. 76.31 74. 92 04 30 17 80 73. 05 27 . 79 73 75. 50 77. 76.23 78. 75.06 78 . 78.48 38 40 81 75. X= 6558550 71 74. 46 . 29 74 . . 09 75.06 78 594800 75.40 73 67 74.72 Albu kauplus 78. 00 02 78. 56 49 78. 75.07 78. 78. 75.06 12901:003:0119 . 78 85 11 . 74 . 75 76.67 24 Y= 74.68 4 . .0 41 76. 78 68 76.66 76 77. .95 45 75 . 75.26 73 78 74.43 34 kr . . 74 75 78 93 . 74 . 75.01 52 77 47 74.93 76.60 85 76. . 76.13 . 74 27 74 75.80 76.97 03 . . 73 94 78 . 5 77 .9 77.11 H 75 75.06 75.01 K 77 Lubjapõllu 76.91 .21 76.92 28 12901:001:0238 . 77 66 75 .33 . pinnas 74 74.93 77.39 65 46 . . 74 77 23 74.83 82 74 . 90 . 76 . 74 73 or . i or 77.56 75 en t. ien 56 75.60 76.92 t 77.56 . . 42 77 74. 14 77 88 62 76.26 68 . . 71 74.58 76.54 65 77 . . 77.47 . l 74 . 73 l 74 29 77.58 ki Järv 74 72 74.77 . H 03 . 75.23 73 96 74 . 77.64 76 . 74.90 75.21 K 77 99 ki 77 l . t. l 48 . or 08 76 t. ien en . t. H 77.54 76 t. en 77 i or .98 03 51 i 67 en or K 71 55 . 65 . 74. i 77 79 77 75 74.88 or . . . . Lombi 38 . t 73 75 77.13 74 ks 77.60 67 74 66 76.67 77.72 96 ks 77. 75. . 76 77 12901:001:0239 77 or te 77 . or .99 i 54 94 74.89 . en 19 gi 76.17 ien 94 t 25 kü raadiolingi mast . . 19 10 t t 77 . 41 . 77 jõ 77 77.38 aa 77 . . . 80 76. 77 32 75.28 77 . a . 74 98 10 71 m bl 77 75. 74.68 . . 74. 77 77 t. 83 74.92 77.94 Am 77.49 47 77.01 or ki . en 75.02 ien ll 58 t. . 75 t i <- 74 30 . 77.76 76. 00 or n 77 33 . e 23 ri 78. . 77 73 77 76. . 77 . o 40 37 78.00 81 . 07 l 39 75 76. l 76.20 76.54 26 ki . . 75 pinnas 82 75.44 . 05 77 77 . 77.99 67 87 . 75 t. l 75.97 78. 84 74 l . 74.77 ki 77.60 . en 74 07 42 75 76 i . 82 A 73. or .10 78.07 75 78 74. 20 wc 40 76.41 85 . 10 37 . . 35 76. 77 76 77 . 27 07 77 . 77.46 .21 77 76.81 77 . . 74.89 78 17 75. a 77.02 aj t 6 75.04 . ks 08 0 74.85 78 73 ks . 32 un t . 34 78 . 30 33 91 77 77.55 H 75 em sa . 66 44 . . . 76 64 34 77 76 . 75.55 77 . 78 77.85 27 . hk 80 77 74 . 78.03 75 50 76. 75. 76 . 74 . mullahunnik 78 38 Pu 30 74 . 29 23 34 77 . . 77 . l . 73 l ss ki 77 04 40 77.13 77.70 . rra s 71 78 73. 77.16 as 74. 78 29 te rr 74. 75. 77. 77. 42 49 76.48 19 04 te 74.85 30 77 . . . 14 . 77 77 76. 11 30 78 . 76 75. 67 75.08 75 71 .77 78.43 68 78 . 62 77.10 75 77 . 15 . 04 90 29 33 74.83 . 76 77 . . . t 76. 75.55 . 74 ks 75. 76 75 77 . 77 73 77 75 . . 57 77 59 50 ki 41 l . 75.03 75.98 7 l 48 77.21 77 77 7. 76. 12 73 33 7 77 . 56 2 33 . 77. 74 77 77 . . 64 75.18 78.04 79 77 73. 75 77 75 85 . . . 77 66 77 . . 18 61 29 78.74 .4 77 74 74. . 74 . 21 48 8 . 35 73. .6 20 . 75 pinnas 9 39 78 77.14 77.17 76 .6 76. 77. . 78 6 .92 42 13 74.93 33 73 03 76.00 51 .27 73. A . 78.07 32 77.49 61 29 76.32 74. 78 69 . 71 . . 77 77 78.08 77 Jäägrivilla 77 75 . 74 . 52 74 . 74 . 80 76. . . 09 77 17 75 73 5 75. 21 12901:003:0244 . . 43 .9 25 32 75 74.74 74 78 77 73. 1 .46 . .9 76 . 17 95 77.87 68 78 . 77.51 33 78. 47 48 594550 . 78. 77.50 43 00 74 77.39 74. 74.68 75.01 73. . 77 84 74.83 77.62 75 89 31 78. 36 77. .0 74. 62 76 07 23 25 . 79 77. 73. 78. 1 44 77 77 76. . . 60 54 77 66 . 75 80 87 r . . 19 77 k 76 74 76. 74. .59 77.85 Y= 77 62 2 21 .4 . k 18 r 74. 73. 79 pinnas 77 30 76.11 .47 . 35 75.81 77 . 76 74.96 79 .7 75 77 X= 6558450 3 76 .01 .48 84 77 74. 76 .4 73. Lubjaahju t . .8 4 . 42 ks 35 74 1 13 76 . 27 23 69 74.81 77 12901:003:0590 .46 77 . 74.43 . 77.40 32 77 . 75 74 43 73. .8 76 1 .41 77 29 73 74. . 77 . 76 31 74. 75.06 .35 77 72 .0 76.21 00 54 8 74. 63 76 . 94 75. 55 77 . 31 76 40 74. 74.88 A 74. 73. .34 73 77 .31 .14 76 76 77 . 76.12 .40 . 33 77.27 29 21 76.41 75 75.92 59 74 . .29 TINGMÄRGID 77 . 76.15 77 74. 96 76.10 76.33 .11 76 Albu mõis .81 õgi 75 61 75 76.05 Planeeringuala piir 52 .77 . 74. 36 15 95 75. . 75 a j 76 74.72 12901:003:0243 . 83 .10 Katastriüksuse piir 76 91 . 76.07 < - Am bl 74 . 76 94 76 .10 . 75 74 75.82 Veehaarde sanitaarkaitseala (50 m) .17 49 69 98 60 . 75 Kalda piiranguvöönd (100 m) . 74. 75. 74 76.04 76.13 kr 75 06 74.91 59 .87 Ehituskeeluvöönd (50 m) 75. 76 74. .05 76.19 Lubja 76 Veekaitsevöönd (10 m) .02 75.91 .78 76.26 12901:003:0460 74 75.93 Kallasarada (4 m) 55 75. 22 63 . 87 . 49 . 4 76 74 75 75 7 76.17 . . Maantee kaitsevöönd (30 m) 74 80 76 74 28 . 76 46 74 . . 03 74 . 74 . 76.22 77 99 .7 83 74 . 76.31 . 3 74 Kinnismälestise kaitsevöönd 48 74 76 75.72 . 74. 50 66 75. .03 54 . . . 74 74 91 75 65 12 .6 83 75 . 3 74 75 7 74 4 . . 76.22 75.86 06 75.79 74. .8 69 74. 76.21 . 5 Olemasolev elektri madalpinge õhuliin 74. 70 kr 59 1 .5 64 76 75 74 98 74 .09 .8 .71 76 6 74 .99 87 74. 76.24 Olemasolev elektri madalpinge kaabel 41 .11 74 75.69 . 74. 75 41 76 75 . . 75 51 75 67 98 . . . .95 04 74 .94 76 96 orient. 75.94 75 . Olemasolev veetoru (orienteeruv asukoht) 72 74 75.95 76 .72 76.11 .14 75. 61 74 .78 Olemasolev kanalisatsioonitoru 76 75.84 .6 75 75 . 6 .84 orient. 30 75 .3 Olemasolev maaküttetorustik (orienteeruv asukoht) 8 74 75.91 . 64 79 75 75.83 75 . 75. 74 .40 89 75.91 . 74 76 74 76.17 .0 .63 8 75 76 35 .5 76.15 8 . .1 76.09 40 76 3 A 74.46-74.41 74 . m 75.78 75 76 b .8 l .6 76.09 a 2 9 jõ 74 g i- Varsakabja .76 > 75 76 .4 75 12901:001:0241 .2 5 .7 4 3 76 76.19 76 74 .0 .23 . 4 90 .67 75 76 .8 72 74 6 . . 76 57 74 . 75 67 75 .26 .9 5 5 74 .2 .67 76 76.37 75 t 76.24 .38 6 e .0 b 76 77 08 .4 . 3 74 77 76 . t 72 .4 e 75.78 b 3 r 76.27 k 76 Vürmeri 76.22 .32 k r 8 .5 12901:003:0440 76 2 76 76.35 .6 .3 76 8 40 4 . .2 76 76 76 76. 35 . 6 46 .3 0 5 10 25 50 m 76 76.29 Tööversioon seisuga 09.10.2020 Töö tellija 3 JÄRVA VALLAVALITSUS .1 76 Uus-Albu 594750 Märkused: Töö nimetus 09 12901:003:0250 76. 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Kobras AS poolt koostatud geodeetilist alusplaani mõõtkavas Kobras AS Riia 35 www.kobras.ee LOMBI JA JÄÄGRIVILLA KINNISTUTE DETAILPLANEERING 4 tel. 7300 310 Tartu 50410 [email protected] .0 76 1:500 (töö nr 2019-215), mõõdistatud oktoobris 2019. Y= Projektijuht Joonise nimetus 2. Planeeringuala piir on loetavuse huvides nihutatud 3 m väljapoole selle tegelikust asukohast. Teele Nigola OLEMASOLEV OLUKORD Planeerija X= 6558350 3. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud planeeringu osad. Minea Kaplinski-Sauk Kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Formaat Kontrollija Reet Lehtla 09.10.2020 3 4 1:500 2020-132 A1 77. .48 27 77 77. 92 .76 <-L 77 eht me 77 tsa 7 .5 8. 01 77. 77 2 A 77. 77. 57 88 77. 89 77. 79 77. 77. 69 49 77 77. . 59 45 77. 51 77. 57 77. .29 77. 35 77 26 04 77. . 77. 42 77 77. 77. 2 50 28 .2 24 77. 9 02 77 7. 76. 28 .23 77. 33 77. 39 77. 76 76. 15 kr 99 84 A . 32 75. 75. 76 95 91 8 . 10 77. 22 77. 77. 76 8 22. 23 11 77. 08 75 76. 86 17. 77. .65 77.06 75. 62 78.29 77. 05 77. 26 77. 16 75 78.20 22 76. 76. 76. 68 75. 60 mullahunnik 77. 77. 77. 29 09 32 75. X= 6558600 74.66 5 74.50 76. 62 7. 08 77. 27 76 77.33 77. 22 77. 39 76 594600 .47 76.45 99 A . 75. 84 76. 76. 25 76 77. 38 72 75. 74.65 77. 28 Kaal 74. 97 76. epi 75. 16 81 77. 00 bet -> 74.96 74.99 77. 77. 28 76. 08 15141 Kaalepi-Lehtmetsa tee 61 75. 36 75.05 74.47 Y= 74 84 .95 75. 39 76. 74. 74. 99 96 12901:003:0090 76. 74 74.95 . 65 18 83 75.04 79 75. 23 75. 16 75. 05 75.63 74. 74.56 77. 77 75. 77. 50 7 75.14 75. 72 75. 86 5 76. 76. 26 .2 12 76.89 75. 78 5 P8 73 21 76.17 74. 74. õgi 75. 75.81 95 35 44 75. . 98 74. 13 a j 75 76.01 75. 22 pinnas 77. 74.83 75. bl 75. 91 74. 57 38 75. 24 58 76. 75. Am 40 pinnas 74. 75.79 71 <- 74. 30 4 75.11 78 74. 74. 08 2 73. 71 75.97 49 59 . 0 76. 28 74. 75. 88 12 74. 68 77.02 73. 73 75.66 74. 14 24 74. 56 74. 84 59 75. 75. 75. 75. 49 77. 04 02 22 74.11 77. 74. . 77. 74.73 75. 75 16 15 76.13 75.96 74.85 75. 58 74. 96 77. 13 77. 73.35 35 49 88 78.05 73. 74. pinnas 69 51 32 44 75.12 77. . 34 . 78. 74 73 60 . 8 .3 89 74.96 78 . 86 78 74 74.96 74. 76 77. 76.19 97 77. 74 79 76.12 73. . 57 .4 79 82 . 9 74 75. . 74. 39 73 52 . 15 27 75. 73 79 73. 66 74.64 75. 75. 75.18 79. 74. 76.31 74. 92 04 30 17 80 73. 05 27 . 79 73 75. 50 77. 76.23 78. 75.06 78 . 78.48 38 40 81 75. X= 6558550 71 74. 46 . 29 74 . . 09 75.06 78 594800 75.40 73 67 74.72 Albu kauplus 78. 00 02 78. 56 49 78. 75.07 78. 78. 75.06 12901:003:0119 . 78 85 11 . 74 . 75 76.67 24 Y= 74.68 4 . .0 41 76. 78 68 76.66 76 77. .95 45 75 . 75.26 73 78 74.43 34 kr . . 74 75 78 93 . 74 . 75.01 52 77 TINGMÄRGID 47 74.93 76.60 85 76. . 76.13 . 74 27 74 75.80 76.97 03 . . 73 94 78 Planeeringuala piir . 5 77 .9 77.11 17 H 75 75.06 75.01 Katastriüksuse piir Lubjapõllu . 0 76.91 77 .21 K 76.92 Veehaarde sanitaarkaitseala (50 m) 28 2. 12901:001:0238 . 77 66 75 .33 Kalda piiranguvöönd (100 m) . pinnas 0 77.39 74 74.93 65 46 9 . . Ehituskeeluvöönd (50 m) 74 . 77 23 74.83 82 74 . 14 90 . 76 . 74 73 or Veekaitsevöönd (10 m) . i or 77.56 75 en t i PR, PT, VT, ÄM . en 56 75.60 76.92 t 77.56 . . Kallasrada (4 m) 42 77 74. 14 77 7m 88 62 76.26 68 . 4 . 71 74.58 76.54 65 77 . 2 . 77.47 200 m . 8 l 74 . 73 l 74 Maantee kaitsevöönd (30 m) 29 77.58 ki Järv 74 72 74.77 2 k POS 2 . H 03 . 75.23 73 96 74 . 77.64 76 . 74.90 75.21 K Maantee külgnähtavus (12 m) 77 99 2 ki 77 20 964 m 13 l . t. l 48 . or 08 Kinnismälestiste kaitsevöönd 76 t. ien en . t. H 77.54 76 t. en 77 i or .98 03 51 i 67 en or K 71 55 . 65 . 74. i 77 79 77 75 74.88 or . . . . Lombi 38 . t 73 75 77.13 74 ks 77.60 67 74 66 76.67 77.72 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek 96 ks 77. 75. . 76 77 12901:001:0239 77 or te 77 . or .99 i 54 94 74.89 . en 19 gi 76.17 ien 94 t 25 kü raadiolingi mast . . 19 10 t t 77 . 41 . 77 jõ 77 77.38 aa 77 . . . 80 76. 77 32 75.28 77 Olemasolev hoone . a . 74 98 10 71 m bl 77 75. 74.68 . . 74. 77 77 t. 83 74.92 77.94 Am 77.49 47 77.01 or ki Olemasolev veekogu . en 75.02 ien ll 58 t. . 75 t i <- 74 30 . 77.76 76. 00 or n 77 33 . e 23 ri 78. Olemasoleva karjasilla ligikaudne asukoht . 77 73 77 76. . 77 . o 40 37 78.00 81 . 07 l 39 Planeeritud tiigi kallaste korrastamise ala 75 76. l 76.20 76.54 26 ki . . 75 pinnas 82 75.44 . 05 77 77 . 77.99 67 87 . 75 t. l 75.97 78. 84 74 l . 74.77 ki 77.60 Planeeritud supelranna ala . en 74 07 42 75 76 i . 82 A 73. or .10 78.07 75 78 74. 20 wc Planeeritud kõrghaljastatud ala 40 76.41 85 . 10 37 . . 35 76. 77 76 77 . 27 07 77 . 77.46 .21 77 76.81 77 . . 74.89 Planeeritud kergliiklusteele reserveeritud ala 78 17 75. a 77.02 aj t 6 75.04 . ks 08 0 74.85 78 73 ks 32 . un t . 34 78 . 30 33 91 77 77.55 H 75 em sa . 66 44 . . . 76 64 34 77 76 . 75.55 77 . 78 77.85 27 . hk Planeeritud hoonestusala 80 77 74 . 78.03 75 50 76. 75. 76 . 74 . mullahunnik 78 38 Pu 30 74 . 29 23 34 77 . Planeeritud rajatiste ala . 77 . l . 73 l ss ki 77 04 40 77.70 77.13 5. . rra s 71 78 73. 77.16 Planeeritud hoone võimalik asukoht as 8 74. 78 29 te rr 74. 75. 77. 77. 42 49 76.48 19 04 te 74.85 Planeeritud jalgtee 30 77 . . . 14 . 77 77 76. 11 30 78 . 76 75. 67 75.08 75 71 .77 78.43 68 78 . 62 77.10 75 77 . 15 . 04 90 29 33 74.83 . 76 77 Planeeritud infotahvel-suunaviit . . . t 76. 75.55 . 74 ks 75. 76 75 77 . 77 73 77 75 . . 57 77 59 50 ki 41 l . 75.03 75.98 7 l 48 77.21 77 77 7. 76. 12 73 33 7 77 . 56 2 33 . 77. 74 77 77 . . 64 75.18 78.04 Planeeritud parkla 79 77 73. 75 77 75 85 . . . 77 66 77 . . 18 61 29 78.74 .4 77 74 74. . 74 . 21 48 8 . 35 73. .6 20 Planeeritud tolmuvaba kate . 75 pinnas 9 39 78 77.14 77.17 76 .6 76. 77. . P5 78 6 .92 3 42 13 74.93 33 73 03 76.00 51 .27 73. A . 78.07 32 77.49 61 29 76.32 74. 78 Planeeritud sild 69 . 71 . . 77 77 78.08 77 Jäägrivilla 77 75 . 74 . 52 74 . 74 . 80 76. . . 09 77 17 75 73 5 75. 21 12901:003:0244 . . 43 .9 25 32 75 74.74 74 78 77 73. 1 .46 . .9 76 . 17 95 77.87 68 78 . 77.51 33 78. 47 48 594550 . 78. 77.50 43 00 74 P12 77.39 74. 74.68 75.01 73. . 77 Planeeritud puurkaev koos 10 m hooldusalaga 84 74.83 77.62 75 89 31 78. 36 77. .0 74. 62 76 07 23 25 . 79 77. 73. 78. 1 44 77 77 76. . . 60 54 77 66 . 75 80 87 r . . 19 77 k 76 74 76. 74. .59 77.85 Y= 77 62 2 21 .4 . k 18 r Planeeritud kogumismahuti või omapuhasti koos 5 m kujaga 74. 73. 79 pinnas 77 30 76.11 .47 . 35 75.81 77 . 76 74.96 79 .7 75 77 X= 6558450 3 76 .01 .48 84 77 74. 76 .4 73. Lubjaahju t . 4 . 42 ks .8 Planeeritud prügikast 35 74 1 13 76 . 27 23 69 74.81 77 12901:003:0590 .46 77 . 74.43 . 77.40 32 77 . 75 74 43 73. .8 76 1 .41 77 29 73 Likvideeritav objekt 74. . 77 . 76 31 74. 75.06 .35 77 72 .0 76.21 00 54 8 74. 63 76 . 94 75. 55 77 . 31 76 40 74. 74.88 A 74. 73. .34 73 77 . .14 76 31 76.12 76 . 77 Planeeritud madalpinge elektrikaabel .33 40 77.27 .29 21 76.41 75 75.92 59 74 . .29 Planeeritud kanalisatsioonitoru 77 . 76.15 77 74. 96 76.10 76.33 .11 76 .81 Albu mõis Planeeritud veetoru õgi 75 61 75 76.05 ÄM 52 .77 . 74. 36 15 95 75. . 75 a j 76 74.72 12901:003:0243 . 9m 83 .10 76 91 . 2 76.07 800 m 5 < - Am bl 74 . 76 94 76 .10 74 . POS 1 75.82 2 k Planeeritud juurdepääsuservituudi ettepanek 75 .17 49 Planeeritud tehnovõrgu servituudi ettepanek 69 98 60 . 75 . 74. 2 10 126 m 12 75. 74 76.04 76.13 kr 75 Planeeritud avalikku kasutusse määratav tee 06 74.91 59 .87 75. 76 74. .05 76.19 Lubja 76 .02 75.91 .78 76.26 Nähtavuskolmnurk ristmikul 12901:003:0460 74 75.93 55 75. 22 63 . 87 . 49 . 74 (projektkiirus 50 km/h, 10x140 m) 76 74 75 75 76.17 . . 74 80 76 74 28 . 76 46 74 . . 03 74 . 74 . 76.22 77 99 .7 83 74 . 76.31 . 3 74 48 74 76 75.72 . 74. 50 66 75. .03 54 . . . 74 74 Päästeautode juurdepääs 91 75 65 12 .6 83 75 . 3 74 75 7 74 4 . . 76.22 75.86 planeeritud hoonestusaladele 06 75.79 74. .8 69 74. 76.21 . 5 74. 70 kr 59 1 .5 64 76 75 74 98 74 .09 .8 .7 6 74 87 1 76 .99 74. 76.24 41 .11 74 75.69 . 74. 75 KRUNDIINFO TABEL 41 76 75 . . 75 51 75 67 98 . . . .95 04 74 .94 76 96 75.94 75 .72 74 75.95 Planeeringujärgne krundi sihtotstarve 76 .72 76.11 .14 75. 61 Hoonete suurim lub. 75.84 74 75 .78 suhteline kõrgus Suurim lub. hoonete- Suurim lub. hoonete 76 .6 . 75 . 6 84 Hoonete suurim maa- alune pind krundil arv krundil 30 75 Planeeritud .3 pealne korruselisus 8 74 75.91 . krunt 64 79 75 75.83 75 Planeeritud parkimis- . 75. 74 .40 Krundi suurus 89 75.91 kohtade arv . 74 76 74 76.17 .0 .63 8 75 76 35 .5 76.15 8 . .1 76.09 40 76 3 A 74.46-74.41 74 . m 75.78 75 76 b .8 l .6 76.09 a 2 1 Olemasolev muinsuskaitsealune kivisild (Albu mõisa sild) 9 jõ 74 g i- Varsakabja .76 > 75 2 Vana karjasilla asukoht 76 .4 75 12901:001:0241 .2 5 .7 4 3 Planeeritud kämpinguhoone 3 76 76.19 76 74 .0 .23 . 4 90 67 4 Planeeritud grillimaja . 75 76 .8 72 74 6 . . 76 57 74 Tööversioon seisuga 10.03.2021 . 75 67 75 .26 .9 5 5 74 .2 .67 76 76.37 75 0 5 10 25 50 m t 76.24 .38 6 e .0 b 76 77 08 .4 . 3 74 77 76 . Töö tellija t 72 .4 Märkused: e 75.78 b 3 JÄRVA VALLAVALITSUS 1 r 76.27 k 76 Vürmeri 76.22 .32 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Kobras AS poolt koostatud geodeetilist k Töö nimetus r 8 alusplaani mõõtkavas 1:500 (töö nr 2019-215), mõõdistatud oktoobris 2019. .5 12901:003:0440 76 2 76 76.35 Kobras AS Riia 35 www.kobras.ee LOMBI JA JÄÄGRIVILLA KINNISTUTE DETAILPLANEERING .6 .3 76 8 40 2. Planeeringuala piir on loetavuse huvides nihutatud 3 m väljapoole tel. 7300 310 Tartu 50410 [email protected] 4 . .2 76 Projektijuht Joonise nimetus 76 76 76. 35 selle tegelikust asukohast. Teele Nigola . 6 46 .3 PÕHIJOONIS 76 3. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult Planeerija Minea Kaplinski-Sauk Kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Formaat 76.29 seotud planeeringu osad. Kontrollija Reet Lehtla 10.03.2021 4 4 1:500 2020-132 A1 3 .1 76 Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310 [email protected] TÖÖ NR 2020-132 Asukoht (L-Est’97) X 6558516 Y 594650 LOMBI JA JÄÄGRIVILLA KINNISTUTE DETAILPLANEERING SELETUSKIRI JA JOONISED Objekti aadress: JÄRVA MAAKOND, JÄRVA VALD, ALBU KÜLA LOMBI (12901:001:0239) JÄÄGRIVILLA (12901:003:0244) Tellija: JÄRVA VALLAVALITSUS Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/vastutav spetsialist: TEELE NIGOLA Planeerija: MINEA KAPLINSKI- SAUK Tehniline kontrollija:: REET LEHTLA Märts 2021 TARTU Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering Kobras AS töö nr 2020-132 2 Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Järva maakond, Järva vald, Albu küla Lombi (12901:001:0239) Jäägrivilla (12901:003:0244) TÖÖ EESMÄRK: Detailplaneeringu põhieesmärk on Ambla jõe ehituskeeluvööndi vähendamine kuni Ambla jõe veekaitsevööndini. Lombi kinnistul soovitakse laiendada veekogu Ambla jõe ehituskeeluvööndisse. TÖÖ LIIK: Detailplaneering TÖÖ TELLIJA: Järva Vallavalitsus Kontaktisik: Teele Kukk TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, + 372 5187 602 [email protected] Planeerija: Minea Kaplinski-Sauk - maastikuarhitekt-planeerija Planeeringu koostajad: Minea Kaplinski-Sauk - maastikuarhitekt-planeerija Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046), planeeringu keskkonnatingimuste küsimustega tegelev spetsialist Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2020-132 3 Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents: KMH0046 Urmas Uri 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri, Teele Nigola 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated: • Ehitusuuringud EG10171636-0001; • Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002; • Omanikujärelevalve EO10171636-0001; • Projekteerimine EP10171636-0001. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud: • Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; • Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; • Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18. 9. Kutsetunnistused: • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri; • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R. Piirsalu; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R. Piirsalu; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert Kartau; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo; • Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring; • Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik; • Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik. Kobras AS töö nr 2020-132 4 Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering Sisukord 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ...........................................................................................6 1.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD KEHTESTATUD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID ........................................................... 6 1.2. OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA ........................................................................................ 6 1.3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAJAD ...................................................................................................................... 6 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ........................................................................................................7 2.1. ÜLDINFO ......................................................................................................................................................... 7 2.2. PLANEERINGUALA ISELOOMUSTUS ...................................................................................................................... 8 2.3. FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS ............................................................................................................... 9 2.4. PLANEERINGUALAL KEHTIVAD KITSENDUSED ...................................................................................................... 10 3. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE PÕHJENDUS .........................................................................................................11 4. PLANEERIMISETTEPANEK ..........................................................................................................................................14 4.1. PLANEERINGU KONTSEPTSIOON ....................................................................................................................... 14 4.2. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDE MOODUSTAMINE .................................................................................................. 15 4.3. KRUNTIDE EHITUSÕIGUS ................................................................................................................................. 15 4.4. KRUNTIDE HOONESTUSALA PIIRITLEMINE ........................................................................................................... 15 4.5. EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISE ETTEPANEK ............................................................................................... 16 4.6. ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE .................................................................................................................. 16 4.7. TEED, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS ............................................................................................................ 17 4.8. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED .......................................................................................................... 19 4.9. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE ASUKOHAD ....................................................................................................... 19 4.9.1. VEEVARUSTUS, SH TULETÕRJE VEEVARUSTUS ............................................................................................ 19 4.9.2. REOVEEKANALISATSIOON ......................................................................................................................... 20 4.9.3. VERTIKAALPLANEERIMINE, SADEMEVESI JA DRENAAŽ ................................................................................... 20 4.9.4. ELEKTRIVARUSTUS, SH VÄLISVALGUSTUS ................................................................................................... 21 4.9.5. GAASIVARUSTUS ..................................................................................................................................... 21 4.9.6. TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS .......................................................................................................... 21 4.9.7. SOOJAVARUSTUS .................................................................................................................................... 21 4.9.8. SERVITUUTIDE SEADMISE ETTEPANEKUD .................................................................................................... 21 4.10. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS ............................................................... 22 4.11. MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED .................................................................................................................... 23 4.12. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ............................................................................ 23 4.13. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ..................................................... 23 4.14. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ...................................................................................................... 24 5. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE ..................................................................................................25 6. JOONISED ..........................................................................................................................................................................26 JOONIS 1. ASUKOHAJOONIS ................................................................................................................................... 27 JOONIS 2. FUNKTSIONAALSED SEOSED .................................................................................................................... 28 JOONIS 3. OLEMASOLEV OLUKORD ......................................................................................................................... 29 JOONIS 4. PÕHIJOONIS .......................................................................................................................................... 30 PLANEERINGULAHENDUSE ILLUSTRATSIOONID .......................................................................................................... 31 Kobras AS töö nr 2020-132 5 Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering 1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk Detailplaneeringu koostamise aluseks on Järva Vallavolikogu 28. novembri 2019. aasta otsus nr 76 „Detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ Käesoleva detailplaneeringu põhieesmärgiks on Ambla jõe ehituskeeluvööndi vähendamine kuni Ambla jõe veekaitsevööndini. Lombi kinnistul soovitakse olemasolev veekogu laiendada Ambla jõe ehituskeeluvööndisse, samuti soovitakse Lombi ja Jäägrivilla kinnistud ühendada omavahel kahe sillaga ning ehitada Jäägrivilla kinnistul ehituskeeluvööndisse grillimaja. Lisaks on planeeringuga ette nähtud määrata asukoht parkimis- ja rannaalale ning kämpingualale. Planeeringuala on ligikaudu 3,1 ha suurune ning hõlmab Lombi (12901:001:0239) ja Jäägrivilla (12901:003:0244) kinnistuid. 1.1. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja dokumendid • Planeerimisseadus; • Looduskaitseseadus; • Albu Vallavolikogu 16.11.2015 otsusega nr 48 kehtestatud „Albu valla üldplaneering“; • Järva maavanema 12.12.2017 korraldusega nr 1-1/17/329 kehtestatud „Järvamaa maakonnaplaneering 2030+“. 1.2. Olemasolevad alusplaanid ja muu info ala kohta Detailplaneeringu alusplaaniks on Kobras AS poolt oktoobris 2019 mõõdistatud geodeetiline alusplaan mõõtavas 1:500, töö nr 2019-215. Täiendav info planeeringuala ja selle kontaktvööndi osas tugineb Maa-ameti kaardirakenduse andmetele. 1.3. Detailplaneeringu koostajad Käesoleva detailplaneeringu koostamises osalesid Kobras AS-i poolt planeerijad Teele Nigola ja Minea Kaplinski-Sauk ning kontrollisid planeerija Reet Lehtla ja keskkonnaekspert Ene Kõnd. Kobras AS töö nr 2020-132 6 Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering 2. Olemasoleva olukorra iseloomustus 2.1. Üldinfo Planeeringuala asub Järva maakonnas Järva vallas Albu küla tuumikus. Planeeringuala suuruseks on ca 3,1 ha ning see jääb Ambla jõe kallastel asuvatele Lombi (12901:001:0239) ja Jäägrivilla (12901:003:0244) kinnistutele. Kehtiva Albu valla üldplaneeringuga on Lombi kinnistu (12901:001:0239) määratud väärtusliku maastiku alaks tunnusega LMA1 „Ambla jõe äär teest kivisillani“. Lombi kinnistu kasutamise sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, Jäägrivilla kinnistu kasutamise sihtotstarve on 100% ärimaa. Planeeringuala asukoht on ära näidatud seletuskirja asukohaskeemil (skeem 1) ning planeeringu joonisel 1. Skeem 1. Planeeringuala asukohaskeem. Planeeritav maa-ala on tähistatud roosa värviga. Aluskaart: Delfi kaardirakendus Planeeringuala piirneb alljärgnevate katastriüksustega: Idas: • Albu mõis (12901:003:0243), katastriüksuse sihtotstarve 100% ühiskondlike ehitiste maa Lõunas: • Vürmeri (12901:003:0440), katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaa • Varsakabja (12901:001:0241), katastriüksuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa • Lubja (12901:003:0460), katastriüksuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa Läänes: • Lubjapõllu (12901:001:0238), katastriüksuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa • Lubjaahju (12901:003:0590), katastriüksuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa Põhjas: • 15141 Kaalepi-Lehtmetsa tee (12901:003:0090), katastriüksuse sihtotstarve 100% transpordimaa • Albu kauplus (12901:003:0119), katastriüksuse sihtotstarve 100% ärimaa Kobras AS töö nr 2020-132 7 Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering Juurdepääs planeeringualale toimub 15141 Kaalepi-Lehtmetsa teelt. Jäägrivilla kinnistule pääseb ligi planeeringualast idas asuvalt väikeselt kohalikult kõrvalteelt tunnusega Mikumärdi tee (tee number 1290193), mis jääb Albu mõisa katastriüksusele. Lombi kinnistule on juurdepääs tagatud planeeringualast läände jäävalt erateelt tunnusega Lubjaahju tee (tee number 1290195), mis jääb Lubjapõllu katastriüksusele. Täiendavalt on Lombi ja Jäägrivilla kinnistud ühendatud Kivisilla teelõiguga (tee number 1290194), mis kulgeb planeeringualast lõunas, jäädes osaliselt Vürmeri ja osaliselt Jäägrivilla katastriüksuse piiridesse. Kuna planeeringuala keskelt jookseb läbi Ambla jõgi, siis otseühendus kahe kinnistu vahel puudub. Planeeringualast itta jääb kultuuriväärtuslik Albu mõis, kus käesoleval hetkel tegutseb Albu Põhikool. Mõis on võetud kultuurimälestisena kaitse alla, samuti on nii loodus- kui muinsuskaitse all mõisa ümbritsev väärtuslik park. Planeeringualast lõunas asub Vürmeri kinnistu, kus paiknevad eluhoone ning mitmed väiksemad abihooned. Vürmeri kinnistu piirneb lääne suunas väikese Varsakabja kinnistuga, mis funktsionaalselt ja mõtteliselt toimib Vürmeri kinnistu jätkuna. Vürmeri kinnistu servas jookseb väike kraav, mille laiendusse on rajatud tiik. Täiendavalt jääb planeeringualast lõunasse Lubja kinnistu, mis on suuremas osas kaetud niiske võsaga, ent on osaliselt ka ülesharitav. Planeeringualast läände jäävad Lubjapõllu ja Lubjaahju kinnistud, mis on kogu ulatuses kasutusel põllumaana. Planeeringualast põhjas asub 15141 Kaalepi-Lehtmetsa tee. Tegu on V klassi riigimaanteega, mille aastane keskmine liiklussagedus on 2019. aasta loenduse andmetel 491 ning kiiruspiirang planeeringualaga piirnevas lõigus 50 km/h. Lisaks piirneb planeeringuala Jäägrivilla kinnistu osa põhjast hoonestatud Albu kaupluse kinnistuga. 2.2. Planeeringuala iseloomustus Planeeringuala jääb Albu küla tuumikusse, piirnedes idast Albu mõisa pargiga. Planeeringuala moodustub idaosas asuvast Jäägrivilla (12901:003:0244) ja lääneosasse jäävast Lombi kinnistust (12901:001:0239). Maa-ala on laugelt tõusva ja laskuva reljeefiga, maapinna absoluutkõrguste vahemik on ligikaudu 78.00 – 74.50 m. Kõrgemad alad jäävad planeeringuala ida- ja lääneosasse, madalamad alad on maa-ala keskosas Ambla jõe ning selle äärsete luhaalade ümbruses. Maa-ameti mullakaardi andmetel levivad planeeringuala idaosas Jäägrivilla kinnistul valdavalt leetjad mullad (KI), kinnistu lõunaosas leidub kitsa triibuna ka gleistunud leetjat mulda (KIg). Ambla jõe äärsetel luhaaladel, mis jäävad planeeringuala piires valdavalt Lombi kinnistule, levivad sügavad madalsoomullad (M’’’), mis selgelt viitavad, et tegu on üleujutatava alaga. Lombi kinnistu lääneosas, kus jõeäärne madal ala taas tõusma hakkab, levivad ka leetjad mullad (KI) ning koreserikkad rähkmullad (Kr). Planeeringuala idaosas asub Jäägrivilla kinnistu, kuhu on rajatud turismikompleks. Puhkekompleksi põhikeskus asub endises Albu mõisa valitsejamajas, mis 1970. aastatel rekonstrueeriti modernistlikus Kobras AS töö nr 2020-132 8 Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering stiilis kolhoosikontoriks. Tänasel päeval Jäägri Villa nimelise majutus- ja puhkeasutusena töötav hoone on täielikult renoveeritud, ent kuna säilitatud on nõukogudeaegne välisilme, ei seostu hoone visuaalselt mõisakompleksi teiste ehitistega. Hoone ümbrus on heakorrastatud ning õuealale on rajatud saun ning väliköök-varjualune. Täiendavalt jääb Jäägrivilla kinnistule rajatis Albu-Aravete raadiolink. Planeeringuala läänepoolne osa, mille moodustab Lombi kinnistu, on valdavalt jõeäärne lammiala, kuhu kinnistu omanik on lasknud rajada tiigi. Tiik on rajatisena kantud ehitisregistrisse kasutusotstarbega 21533 veehoidla, bassein. Tiigi ehitusalune pind on ehitisregistri andmetel 5166 m2. Seoses kaevetöödega on maa-ala looduslik ilme muutunud, kuigi vahetult jõeäärsel alal on säilinud niiske lammikooslus. Tiigi ümbrusesse ladustatud pinnasevallid mõjutavad oluliselt maa-ala visuaalset ilmet. Tiigi rajamisel on järgitud Ambla jõe ehituskeeluvööndit, ent tulenevalt mõõdistuslikest ebatäpsustest, mis lähtuvad tegeliku ja põhikaardile kantud veepiiri erinevusest ja/või ehituskeeluvööndi ulatuse potentsiaalsest korrigeerimisest Eesti põhikaardil, riivab tiigi idapoolne kallas osaliselt tänast ehituskeeluvööndi ala. Lombi kinnistule jääb ka vana mõisa karjasilla asukoht, mis tuli ilmsiks seoses tiigi kaevamisega. Tegu on erinevate andmete alusel keskaega dateeritud puidust konstruktsiooniga, mis oli ilmselt rajatud selleks, et ületada mõisast põhja suunda jäävat niisket jõeäärset loduala. 2.3. Funktsionaalsete seoste analüüs Planeeritav maa-ala paikneb Järva maakonnas Albu külas. Jäägrivilla kinnistu, mis on kasutusel aktiivse puhkekompleksina, jääb üldplaneeringuga määratud tiheasustusalale ning on ka visuaalselt seotud hoonestatud külatuumikuga. Lombi kinnistu, mis paikneb põhilisest külahoonestusest teisel pool Ambla jõge, asub hajaasustatud alal. Planeeringuala piirneb ida suunas Albu mõisa pargiga, mis olulise kultuuri- ja loodusväärtusliku objektina soodustab Jäägrivilla kinnistu puhketurismiga seotud ärifunktsioone. Samuti jääb kogu planeeringuala endise Albu valla üldplaneeringu alusel Albu mõisa tootmishoonete pärandkultuuri objektide alale ehk on seeläbi seotud mõisaansambli hoonetekompleksiga. Planeeritav ala on seotud ka erinevate üldplaneeringuga määratud väärtuslike maastike aladega. Esiteks jääb Lombi kinnistule väärtusliku maastiku ala LMA1 (Ambla jõe äär teest kivisillani) ja teiseks piirneb planeeringuala läänest väärtusliku maastiku alaga LMA6 (Albu, lubjaahju). Kuna mõlema väärtusliku maastiku oluliste väärtustena on rõhutatud käänulisele Ambla jõele avanevad vaated, on kogu planeeringualal oluline seotus ümbritseva maastikuga. Oluline vaatefookus on ka planeeringualast lõunasse jääv muinsuskaitsealune Albu mõisa kivisild. Täiendavalt jääb planeeringualast põhja suunas, teisele poole 15141 Kaalepi-Lehtmetsa teed üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslik hoonestusala EMA8 (Albu ridaküla), mis samuti rõhutab ümbritseva maastiku väärtuslikkust ja ajaloolisust ning on vaateliselt seotud Albu maaliliste põllumajandusmaastikega. Planeeringualast kirdes, teisel pool 15141 Kaalepi-Lehtmetsa teed asuvad mitmed tootmisettevõtted. Visuaalselt on tegu üsna massiivsete hoonekompleksidega, mis samas on osa piirkonna Kobras AS töö nr 2020-132 9 Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering ettevõtluskeskkonnast ning seonduvad oma funktsioonilt ka Albu piirkonnale omase põllumajandusliku maakasutusega. Planeeringualalt tootmispiirkond aga ei paista, mistõttu planeeritava ala miljööd antud piirkond märkimisväärselt ei mõjuta. Planeeringuala funktsionaalsed seosed on ära toodud joonisel 2. 2.4. Planeeringualal kehtivad kitsendused Planeeringuala keskelt voolab läbi Ambla jõgi (VEE1084200), mille piiranguvööndi laius on 100 m, ehituskeeluvööndi laius 50 m ja veekaitsevööndi laius 10 m tavalisest veepiirist. Ambla jõgi on vastavalt Keskkonnaregistri andmetele avalikult kasutatav ning selle kallastele jääb 4 m laiune kallasrada. Planeeringualal puuduvad kaitsealuste taime- või loomaliikide elupaigad, ent Keskkonnaregistri koosluste seire alusel elutsevad Ambla jõe planeeritava ala piirkonnas saarmad ja koprad. Planeeringualast vahetult itta jääb looduskaitsealune Albu mõisa park, kus Keskkonnaregistri alusel esinevad III kaitsekategooria liigid harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) ja sulgjas õhik (Neckera pennata). Planeeringualal ega selle läheduses ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealasid ega kaitstavaid loodusobjekte. Planeeringualale jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik (tunnus LTA1000001) ala, mis katab täielikult Jäägrivilla ning osaliselt Lombi kinnistut. Samuti on Albu piirkond tihedalt kaetud karstialadega ning kuulub seega nõrgalt kaitstud põhjaveega alade hulka. Planeeringualale ei jää muinsuskaitsealuseid objekte, kuid Jäägrivilla kinnistu piires kuulub planeeringuala kinnismälestiste (Albu mõisa park, Albu mõisa peahoone, Albu mõisa ait ja Albu mõisa sild) kaitsevööndisse. Planeeringuala piirneb põhjast osaliselt 15141 Kaalepi-Lehtmetsa riigimaanteega, mille kaitsevöönd on 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Planeeringualal kehtivad mõningad kitsendused seoses erinevate rajatistega. Planeeringuala Jäägrivilla kinnistut läbib elektri madalpinge õhuliin alla 1 kV tunnusega Mikumärdi. Vastavalt ehitusseadustiku määrusele „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ on kuni 1kV pingega õhuliini kaitsevöönd 2 m mõlemal pool liini telge. Planeeritaval alal paiknevad ka Telia Eesti AS sideehitised, mis maa-ala idaosas kulgevad risti üle Jäägrivilla kinnistu ning läbivad planeeringuala lõunaosas Lombi kinnistut. Sideehitiste kaitsevöönd on ehitusseadustiku määruse „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ alusel 1 m mõlemal pool sideehitist. Lisaks jäävad planeeringuala Jäägrivilla kinnistu osale kanalisatsiooni- ja veetorustikud, mille kaitsevööndid on 2 m mõlemal pool torustike telgjoonest. Planeeringuala lõunaosa riivab Vürmeri kinnistule jääva puurkaevu sanitaarkaitseala, mis on vastavalt veeseadusele 50 m puurkaevust. Olemasolev olukord on kajastatud joonisel 3. Kobras AS töö nr 2020-132 10 Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering 3. Üldplaneeringu muutmise põhjendus Skeem 2. Planeeringuala kujutav väljavõte endise Albu valla üldplaneeringust. Punaste täppidega alad tähistavad väärtusliku maastiku alasid. Roosa alaga on tähistatud ärimaa. Rohelise mustriga on märgitud looduskaitsealune Albu mõisa park. Punase katkendjoonega on tähistatud detailplaneeringu kohustusega ala (tiheasustatud piirkond), tumerohelise katkendjoonega reovee kogumise ala ning pruuni peenikese katkendjoonega ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ala. Tumepruuni pidevjoonega on tähistatud riigimaantee, musta ühe läbikriipsutusega joonega riigimaantee sanitaarkaitsevöönd ning halli ristjoonega riigimaantee teekaitsevöönd. Punase pidevjoonega on tähistatud eratee ja kahe läbikriipsutusega joonega kohaliku tee kaitsevöönd. Lilla punktjoonega on tähistatud perspektiivne jalg- ja jalgrattatee ning rohelise punktjoonega matkarada. Sinise plussjoonega on tähistatud Ambla jõe piiranguvöönd, musta plussjoonega Ambla jõe ehituskeeluvöönd. Musta pidevjoonega on ära toodud planeeringuala paiknemine. Kehtivas üldplaneeringus ei ole planeeritavale maa-alale juhtotstarbeid määratud. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Lombi kinnistu virgestus- ja supelranna maa-alaks ning Jäägrivilla kinnistu äri- ja teenindusettevõtte maa-alaks. Detailplaneeringuga kavandatakse Jäägrivilla kinnistule uue grillimaja ehitamist ning Lombi kinnistu heakorrastamist ja arendamist: tiigi kallaste korrastamist, avalikult kasutatava ranna-ala ning parkla, samuti jalgtee rajamist ning kämpingute püstitamist (vt joonis 4 „Põhijoonis“). Kuivõrd suur osa planeeringualast jääb Ambla jõe ehituskeeluvööndisse, samuti on Lombi kinnistu määratud väärtuslikuks maastikuks LMA1, kuhu hoonete rajamine ei ole lubatud, on detailplaneeringus kavandatud tegevuste elluviimiseks vajalik muuta kehtivat Albu valla üldplaneeringut. Lombi kinnistule määratud väärtusliku maastiku LMA1 (Ambla jõe äär teest kivisillani) väärtustena on määratletud jõekäärud, jõeääred ja kivisild ning vajalike tegevustena jõeäärte puhastamine ja niitmine. Lombi kinnistu on valdavalt olnud võsastunud lammiala, lähiaastatel on lisandunud tiigi rajamise käigus tekkinud pinnasekuhjad ehk kokkuvõtvalt ei ole üldplaneeringus määratletud väärtuste vaadeldavus käesoleval juhul tagatud. Nii nähakse detailplaneeringuga ette maa-ala korrastamine ning osaline avamine avalikuks kasutuseks, rajades tiigi äärde avalikult kasutatav ranna-ala, parkla ning jalgtee, mis võimaldab külastajatel paremini vaadelda nii Ambla jõe väärtuslikuks määratud jõekääre kui suunata vaateid muinsuskaitsealusele kivisillale. Kobras AS töö nr 2020-132 11 Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering Kehtiva üldplaneeringu väärtuslike maastike peatüki alusel ei ole LMA1 alale lubatud hoonete ehitamine. Seda ei saa aga Lombi kinnistu piires lugeda täielikult põhjendatud kitsenduseks, kuivõrd tegu on eraomandisse kuuluva kinnistuga, millel on tulenevalt oma asukohast ja seotusest Jäägri Villa kompleksiga oluline turismi- ja puhkepotentsiaal. Selleks, et leida tasakaalu maastikuväärtuste ning eraomaniku huvide vahel, pakub käesolev detailplaneering välja Lombi kinnistu lääneosasse hoonestusala, kuhu oleks lubatud rajada kas üks suurem kämpingumaja või mitu väikest kämpinguhoonet. Hoonete asukoha valikul on arvestatud maa-alalt avanevate vaadete ning väärtusliku maastiku väärtustega, samuti peetud ehitusõiguse määramisel silmas Albu valla üldplaneeringu juhiseid selle osas, et väärtusliku maastiku alale ehitamisel tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned hoolikalt maastikku sobitada. Lisaks väärtusliku maastiku alale kehtib planeeringualal olulise kitsendusena Ambla jõe ehituskeeluvöönd, mis hõlmab olulise osa Lombi ning enamiku Jäägrivilla kinnistust. Selleks, et võimaldada parima, maa-ala ruumilisi, keskkonnakaitselisi ja funktsionaalseid aspekte arvestava ruumilahenduse elluviimist, teeb käesolev detailplaneering ettepaneku üldplaneeringu muutmiseks, vähendades Jäägrivilla kinnistul Ambla jõe ehituskeeluvööndit selliselt, et oleks võimalik uue grillimaja rajamine. Tegu on kaalutletud ettepanekuga, mis võtab arvesse planeeringu koostamisele eelnenud keskkonnamõju eelhinnangut, ümbritseva keskkonna seisundit ning Jäägri Villa olemasolevat ning kavandatava puhkeala potentsiaalset sotsiaalmajanduslikku mõju. Täpsem analüüs ehituskeeluvööndi vähendamise osas on ära toodud seletuskirja peatükis 4.5 „Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek“. Ülevaate üldplaneeringu muutusest annavad skeemid 2 ja 3. Käesolev detailplaneering ei ole vastuolus Järvamaa maakonnaplaneeringuga 2030+. Kobras AS töö nr 2020-132 12 Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering Skeem 3. Üldplaneeringu muutmise ettepanek. Musta pidevjoonega on märgitud planeeringuala piir ning sinise katkendjoonega olemasolev ehituskeeluvöönd. Erkroosa ala tähistab ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut. Kobras AS töö nr 2020-132 13 Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering 4. Planeerimisettepanek 4.1. Planeeringu kontseptsioon Käesoleva planeeringu eesmärgiks on näha ette Albu külas asuva puhkeväärtusliku potentsiaaliga ala edasiarendamine ning täiendavate kasutusfunktsioonide pakkumine. Planeeringualal asuv Jäägri Villa on kohaliku ettevõtluskeskkonna ja turismisektori arengu mõttes oluline puhkeasutus, mis toob piirkonda tegevusi ja külastajaid. Maa-ala puhkeväärtuslikkust toetavad nii läheduses asuvad kultuurimälestised, ümberkaudne maaliline põllumajandus- ja loodusmaastik kui käänuline Ambla jõgi, mis planeeringuala keskelt läbi voolab. Hetkel on planeeringuala Jäägrivilla kinnistu ulatuses aktiivselt kasutuses, ent arengupotentsiaali piiravad Ambla jõe veekaitselistest piirangutest tekkivad kitsendused, mis ei võimalda õuealale rajada uusi ehitisi või rajatisi. Lombi kinnistu ulatuses on planeeringuala alakasutatud – tegu on olnud võsastunud maa-alaga, mis nüüd on seoses tiigi rajamisega kaetud pinnasekuhilatega. Kuigi Lombi kinnistu on üldplaneeringus määratletud väärtuslikuks maastikuks, ei avaldu ala külastajatele hetkel potentsiaalsed jõekäärude ja jõekallaste ning kivisillale avanevate vaadetega seotud väärtused. Planeeringu lähtekohaks on soov soodustada ümbruskonna ettevõtlust, edendada turismipotentsiaali ning avada jõeäärset ala rohkem kohalikele elanikele, pidades sealjuures silmas Ambla jõe loodusväärtust. Jäägrivilla kinnistule on võimaldatud puhkekompleksi arendamiseks täiendav hoonestusala grillimaja rajamiseks. Hoonestusala paiknemisel on silmas peetud maastikule avanevaid vaateid. Suurem osa planeeringu tegevustest on koondunud Lombi kinnistule, kuhu on ette nähtud rajada avalikult kasutatav rekreatsiooniala koos ranna ja väikese jalgteega. Samuti kavandatakse planeeringuga uue kämpinguhoone rajamist. Kämpinguhoone on paigutatud väärtuslikuks maastikuks määratud maa-ala servale, et maksimaalselt säilitada jõe ja muinsuskaitsealuse kivisillaga seotud vaatekoridore. Kämpingu asukoht tagab ühelt poolt nende kasutajatele privaatsuse, ent teisalt ei vähenda maa-ala avalikku kasutust. Olemasoleva tiigi kaldaid on ette nähtud korrastada, et anda sellele loodusmaastikusse paremini sobituv ruumikuju. Tiigi rajamisest tekkinud pinnasevallid tuleb ära kasutada avalikult kasutatava parkla-ala tasandamiseks, kämpinguhoone aluse ettevalmistamiseks ning tiigi ja jõe vahelisele maa-alale planeeritud avalikult kasutatava jalgtee muldkeha rajamiseks. Jalgtee asukohavalikul on ühelt poolt arvestatud maa-ala ruumilist ja funktsionaalset loogikat, ent teisalt peetud silmas, et jalgtee põhitrajektoor jääks Ambla jõest võimalikult kaugele, tagamaks jõe kallastele võimalikult suur üleujutatav puhverala. Tiigi äärde on planeeritud avalik ranna-ala, mis on paigutatud tiigi põhja- ja loodekaldale, et tagada ranna avatus suvisele päikesele. Ümber tiigi on planeeritud väike jalgtee, mis ühendab Lombi kinnistu väikeste Ambla jõge ületavate jalgsildade abil Jäägrivilla kinnistuga. Jalgtee serva jääb mõisa vana Kobras AS töö nr 2020-132 14 Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering karjasilla asukoht, mis on soovitav maastikus visuaalselt markeerida ning varustada infotahvlitega, mis tutvustaksid külastajatele mõisa ajalugu ning leitud objekti avastamislugu ja tausta. Avaliku rekreatsiooniala teenindamiseks on planeeringuga kavandatud väikese, kuni 8-kohalise parkla rajamine planeeringuala loodeosasse. Juurdepääs parklale toimub Lubjaahju kinnistule jäävalt Lubjaahju teelt. Juurdepääs kämpingutele on tagatud Lubjaahju ja Kivisilla teede kaudu. Kämpinguid teenindab nii Jäägrivilla kinnistul asuv olemasolev parkla, kui ka täiendav planeeritud väike parkimisala vahetult kämpingute kõrval. 4.2. Planeeritava ala kruntide moodustamine Käesoleva planeeringuga planeeringuala olemasolevat krundistruktuuri ei muudeta. 4.3. Kruntide ehitusõigus Kruntide ehitusõigus on esitatud põhijoonisel (joonis 4) paiknevas tabelis „Kruntide andmete ja ehitusõiguse tabel“. Väljaspool hoonestusala on lubatud rajada ehitusloa kohustuseta hooneid ja rajatisi vastavalt ehitusseadustikule, samuti paigaldada valdaja ja omaniku loal ajutisi müügikioskeid. 4.4. Kruntide hoonestusala piiritlemine Käesoleva planeeringuga on kavandatud kaks hoonestusala – üks Lombi kinnistu lääneosas, teine Jäägrivilla kinnistul Jäägrivilla kinnistu hoonestusala on paigutatud krundi põhjaosasse, et võimaldada uue grillimaja ehitamist. Kuivõrd suurem osa Jäägrivilla kinnistust jääb Ambla jõe ehituskeeluvööndisse ning seetõttu on võimalused puhkekompleksi arendamiseks väga piiratud, teeb käesolev planeering ettepaneku vähendada Jäägrivilla kinnistu õuealale planeeritud hoonestusala osas Ambla jõe ehituskeeluvööndit. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on ära toodud peatükis 4.5 ning planeeringulahenduse põhijoonisel (joonis 4). Uue hoonestusala piiritlemisel on arvestatud Ambla jõe veekaitseliste piirangute, grillimaja planeeritud asukoha ning kinnistu piiridega. Lombi kinnistu hoonestusala on moodustatud kämpingute rajamiseks. Hoonestusala jääb väljapoole Ambla jõe ehituskeeluvööndit. Kuivõrd Lombi kinnistule rajatud tiigi veepeegli pindala jääb ka pärast planeeringuga kavandatud kallaste korrastamist alla 1 hektari, ei klassifitseeru see veeseaduse mõistes veekoguks, mistõttu sellele ei kohaldu seaduses ette nähtud veekaitselised piiranguvööndid. Siiski on hoonestusala piiritlemisel arvestatud tiigi kaldavööndiga ning liigutatud hoonestusala välispiir tiigi uuest planeeritud piirist 4 m kaugusele. Vahetult tiigi kaldale on kämpingute piirkonnas tähistatud täiendav rajatiste ehitamise piirkond, et markeerida ala, kuhu koondada erinevaid paadisildu või veekogu äärde ulatuvaid terrasse. Kämpingute hoonestusala teised piirid on seotud Lombi kinnistu piiri ning Kivisilla tee paiknemisega. Kobras AS töö nr 2020-132 15 Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering Hoonetevahelised kujad on lahendatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.03.2017 määrusele nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“, mille § 22 lg 2 kohaselt peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. 4.5. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Jäägrivilla kinnistu ja Jäägri Villa omanik soovib jätkata puhkekompleksi arendamist ja näeb vajaliku tegevusena ette uue grillimaja rajamise õuealale. Praeguses olukorras ei ole täiendav ehitustegevus krundi piires aga realistlikult võimalik, sest praktiliselt 75% maaüksuse pindalast jääb Ambla jõe ehituskeeluvööndisse. Kuivõrd Jäägri Villa puhkekompleksi näol on tegu Järva valla Albu piirkonna seisukohalt olulise turismiasutusega, on põhjendatud lugeda nende arendussoov olulise positiivse ühiskondliku ja sotsiaalse mõjuga tegevuseks. Lisaks, kuna Jäägrivilla kinnistu on ka käesoleval hetkel aktiivses kasutuses ning heakorrastatud, ei ole tegu looduslike elupaikade mõttes märkimisväärse alaga. Vastavalt detailplaneeringu algatamisel koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule1 ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ning puhke- ja virgestusala sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Seega, arvestades keskkonnamõju eelhinnangu seisukohti ning Jäägrivilla kinnistu arendamisega kaasnevat positiivset mõju piirkonna ettevõtlus- ja puhkekeskkonnale, teeb planeering ettepaneku vähendada Jäägrivilla kinnistu õuealal uue planeeritava grillimaja asukohas ehituskeeluvööndit 50 meetrilt 17 meetrini. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on ära toodud seletuskirja skeemil 3 ning planeeringulahenduse põhijoonisel (joonis 4). 4.6. Arhitektuurinõuded ehitistele Kõik planeeringu järgselt rajatavad ehitised peavad arhitektuurselt sobituma olemasolevasse looduslikku ja puhkeväärtuslikku keskkonda. Kämpingute kavandamisel arvestada majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.05.2012 määrus nr 43 „Nõuded majutusettevõttele“ toodud nõuetega. Käesoleva planeeringuga antakse alale vaid üldised arhitektuursed suunised. Vallavalitsuse kaalutlusotsusega on lubatud arhitektuuritingimuste hilisem täpsustamine. Planeeringuga määratud arhitektuurinõuded on ära toodud tabelis 1. Tabel 1. Arhitektuurinõuded Hoonete katusekalle 0o – 45o 1 Triin Tõnisson. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. 2019 Kobras AS töö nr 2020-132 16 Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering Hoonete katusekate looduslikud ja ökoloogilised materjalid, plekk, puit, katusekivi Hoonete välisviimistluse looduslikud ja ökoloogilised materjalid, kivi, puit, klaas, krohv materjal Hoonete kohustuslik ei määrata ehitusjoon Piirded piirdeaedade rajamine pole maa-ala terviklikkust silmas pidades üldiselt lubatud, erandiks on madalad, ruumi tsoneerivad piirded, mis ei takista vaateid väärtuslikule maastikule 4.7. Teed, liiklus- ja parkimiskorraldus Mootosõidukite ligipääsud planeeringualale on lahendatud olemasolevate teede kaudu ning täiendavaid ristumisi riigimaanteega 15141 Kaalepi-Lehtmetsa tee ette ei nähta. Planeeringu põhijoonisel (joonis 4) on ära näidatud maantee külgnähtavusala (piirkiirusel 50 km/h laiusega 12 m, mis vastab maanteede projekteerimisnormi järgi hinnangule „hea“) ning Lubjaahju tee ja 15141 Kaalepi- Lehtmetsa riigimaantee ristmiku nähtavuskolmnurgad (piirkiirusel 50 km/h suurusega 10x140 m, mis vastavad hinnangule „hea“). Sõiduteega külgnev vaba ruum (liiklussagedusel alla 750 ja projektkiirusel alla 60 km/h vastavalt tasemele „hea“ 3,1 m) on tagatud, kuivõrd planeeringualal ei ole maanteele lähemale kui 12 m (ehk külgnähtavusalasse) planeeritud ühtegi ehitist ega rajatist. Planeeringuala Jäägrivilla kinnistu osale on juurdepääs tagatud Mikumärdi tunnusega kohalikult teelt. Planeeringuala Lombi kinnistu osale on juurdepääs tagatud erateede Kivisilla teelõik ja Lubjaahju tee kaudu. Osaliselt kuulub Kivisilla teelõigu tee Lombi kinnistu koosseisu, ent osa teest, mis tagaks ühenduse avalikus kasutuses Mikumärdi teega, jääb Vürmeri kinnistule. Selleks, et kokku leppida erateede kasutamise tingimused planeeritud puhkeala kasutajatele, tuleb Kivilla teelõigule määrata juurdepääsuservituut. Lisaks nähakse planeeringuga ette Lubjaahju tee määramine avalikku kasutusse kas juurdepääsuservituudi või sundvaldusega. Planeeringulahendusega Lombi kinnistule kavandatud puhkefunktsioonide (rannaala, kämpingud, jalgtee) rajamisel on ette näha mootorsõidukite arvu mõningast kasvu ennekõike Lubjaahju teel, mis tagab otsejuurdepääsu uuele puhkealale. Lubjaahju tee seisukord on hetkel rahuldav ning tee kandevõime piisav ka suuremate sõidukite teenindamiseks. Siiski tuleb planeeringulahenduse elluviimisega paralleelselt hinnata tee seisukorda ning vajadusel leppida tee omanikuga kokku tingimused tee parandamiseks ja hooldamiseks. Tagamaks, et Lubjaahju teel ei hakkaks Lombi kinnistu puhkeala külastajad parkima, tuleb juurdepääsutee otsa ning Lombi kinnistu parklate vahetusse lähedusse paigaldada parkimiskeeldu sätestavad liikluskorraldusmärgid. Täiendavalt tuleb planeeringulahenduse elluviimise käigus rajada riigitee 15141 km 8,996 Lubjaahju tee ristmikule tolmuvaba kate. Planeeringuala parkimine on lahendatud vastavalt kavandatud funktsioonidele nii Jäägrivilla kui Lombi kinnistul. Jäägrivilla kinnistut jääb teenindama olemasoleva majutushoone kõrvale rajatud 12-kohaline parkla. Kuna planeeringulahenduses on arvestatud, et Lombi kinnistule jäävat rannaala ning kämpinguid teenindavad antud maaüksusele rajatavad uued parklad, on Jäägrivilla kinnistu olemasoleva parkla Kobras AS töö nr 2020-132 17 Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering suurus hinnanguliselt piisav ka Jäägri Villa puhkekompleksi edasiarendamisel planeeringulahenduses kavandatud mahus. Lombi kinnistule planeeritud puhkeala teenindamiseks on maa-ala põhjaosasse kavandatud väike, 8- kohaline parkla. Parkla paigutamisel on arvestatud olemasoleva maastiku struktuuri ja reljeefi ning ümbruskonnast avanevaid vaateid üldplaneeringuga määratud väärtuslikule maastikule ja muinsuskaitsealusele Albu mõisa kivisillale, mistõttu ei osutunud võimalikuks parkla paigutamine väljapoole riigimaantee 15141 kaitsevööndit (30 m). Küll aga on parkla viidud väljapoole riigimaantee külgnähtavusvööndit (piirkiirusel 50 km/h laiusega 12 m, mis vastab maanteede projekteerimisnormi järgi hinnangule „hea“) ning nähtud parklale ette ca 18 m pikkune eraldi juurdepääsutee, tagamaks, et parklas manööverdavad sõidukid ei mõjutaks Lubjaahju tee ja riigimaantee ristmiku ohutust. Parkla katendina on lubatud kasutada erinevaid vett läbilaskvaid puistematerjale. Kämpingute teenindamiseks on vahetult kämpinguhoone kõrvale ette nähtud 5-kohaline parkla. Parkla paigutamisel on arvestatud, et see jääks puhkeala serva, olulistest vaate- ja liikumiskohtadest teisele poole planeeritud hoonestust. Parkla katendina on lubatud kasutada erinevaid vett läbilaskvaid puistematerjale. Kergliiklejate juurdepääsu tagamiseks on planeeringualale ette nähtud uue avalikult kasutatava jalgtee rajamine. Uus tee ühendab loogiliseks tervikuks Jäägrivilla ja Lombi kinnistud, loob Lombi kinnistule planeeritud rekreatsioonialale lisafunktsioone ning võimaldab külastajatel kahe Ambla jõele planeeritud jalgsilla abil mugavalt liigelda uue puhkeala ning Albu mõisapargi vahel. Uue jalgraja laiuseks on planeeritud 2 m, selle katendina on lubatud kasutada erinevaid vett läbilaskvaid puistematerjale. Jalgteele tuleb rajada piisava kõrguse ja normidekohaste kalletega muldkeha, mis lisaks teekonstruktsiooni stabiliseerimisele hoiaks ära üleujutusohtu Lombi kinnistule jääva tiigi ning Ambla jõe vahel. Kuigi Jäägrivilla ja Lombi kinnistutele planeeritud jalgtee ja -sillad jäävad valdavalt Ambla jõe ehituskeeluvööndisse, sätestab looduskaitseseaduse § 38 lõige 5, et ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele ega sillale. Täiendavalt on planeeringus reserveeritud maa 15141 Kaalepi-Lehtmetsa riigimaantee äärse perspektiivse, kehtiva üldplaneeringuga määratud jalg-jalgrattatee rajamiseks. Reserveeritud maa-ala laius on ca 7,5 m, mis tagab normidekohase võimaluse vähemalt 2,0 m jalg-jalgrattatee rajamiseks sõiduteest vähemalt 5 m kaugusel (lombi kinnistu piir asub sõiduteest 4,5 m kaugusel). Perspektiivse jalg-jalgrattatee rajamisel tuleb arvestada, et kuivõrd olemasoleva Ambla jõge ületava maanteesilla laius ei võimalda rajada jalg-jalgrattateed sõidutee osana, tuleb kergliiklejatele ette näha uue silla rajamine. Samuti on projekteerimisfaasis oluline veenduda, et ei rikutaks Lombi kinnistule kavandatud puhkefunktsioonide seisukorda ega kahjustataks Lombi kinnistul paiknevat ajaloolist karjasilda. Juurdepääs Ambla jõe kallasrajale on tagatud uute planeeritud avalikult kasutatavate jalgteede abil nii Lombi kui Jäägrivilla kinnistutelt. Kobras AS töö nr 2020-132 18 Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering 4.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Arvestades, et planeeritud maa-ala jääb Ambla jõe kallastele, on väga oluline leida tasakaal heakorrastatud ja regulaarselt hooldatud puhkepiirkondade ning looduslikemate alade vahel. Kuivõrd aktiivses kasutuses Jäägrivilla kinnistu on juba täies mahus heakorrastatud, pakutakse planeeringuga välja, et Lombi kinnistu piires võiks sellele vastukaaluks säilitada-taastada ka looduslikumaid kooslusi. Planeeringu alusel on jõe- ja tiigiäärset ala ette nähtud hooldada niidukooslusena. Samuti on planeeringus tähistatud alad, kuhu tuleks rajada kõrghaljastus. Sealjuures on oluline, et kõrghaljastatud aladele tagataks ka alustaimestu ja põõsarinde olemasolu, et säilitada maastikus osaliselt suletud ruumid ning teisalt pakkuda loomadele ja lindudele täiendavaid elupaiku. Lisaks tuleb silmas pidada, et veekaitsevööndisse jääva puu ja põõsarinde raie on veeseaduse § 118 lg 2 p des 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta keelatud. Ala heakorra tagamiseks on supelranda, kämpingu parklasse ja sildade juure planeeritud prügikastid, mida tuleb regulaarselt tühjendada, vältimaks prügi sattumist jõelammile või veekogusse. 4.9. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad 4.9.1. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus Jäägrivilla kinnistul säilib planeeringuga veevarustuse osas olemasolev olukord. Lombi kinnistule on uute kämpingute teenindamiseks ette nähtud puurkaevu ja veetoru rajamine. Planeeritud puurkaevu arvestuslik ööpäevane veetarve on alla kümne kuupmeetri, mistõttu rakendatakse selle ümber vastavalt veeseaduse § 154 10-meetri suurune hooldusala. Kaevu projekteerimisel arvestada keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ nõuetega. Lähimad tuletõrje veevõtukohad asuvad Jäägrivilla kinnistu vahetus läheduses Mikumärdi tee ääres ning 15141 Kaalepi – Lehtmetsa maanteel Ambla jõge ületava silla juures. Jäägrivilla kinnistust, mis asub Albu küla tiheasustusega alal, jääb lähim tuletõrje veevõtukoht (Mikumärdi tee ääres Albu mõisa katastriüksusel) ligikaudu 50 m kaugusele (vaata joonis 2 „Funktsionaalsed seosed“). Jäägrivilla kinnistul asuv hoone liigitub tuleohutuse järgi II kasutusviisi alla (majutushooned) ning selle suurima tuletõkkesektsiooni pindala jääb alla 800 m2. Sellest tulenevalt on välise kustutusvee nõuetekohane kogus V=3,6 x 10 x 3 = 108 m3. Lombi kinnistule planeeritud kämpinguhoonetest, mis asuvad kehtiva üldplaneeringu alusel hajaasustusega alal, jääb lähim tuletõrje veevõtukoht (15141 riigimaanteel Ambla jõe äärne looduslik tuletõrje veevõtukoht) ligikaudu 250 m kaugusele (vaata joonis 2 „Funktsionaalsed seosed“). Kobras AS töö nr 2020-132 19 Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering Planeeritud kämpinguhooned liigituvad tuleohutuse järgi II kasutusviisi alla (majutushooned) ning nende suurima tuletõkkesektsiooni pindala jääb alla 800 m2. Sellest tulenevalt on välise kustutusvee nõuetekohane kogus V=3,6 x 10 x 3 = 108 m3. Päästeautode ligipääs Jäägrivilla kinnistule on tagatud avalikus kasutuses Mikumärdi tee kaudu, mille laius on üle 5,5 m ning katendiks asfalt. Päästeautode ümberpööramise kohana on ette nähtud kasutada Albu mõisa katastriüksusel (12901:003:0243) asuvat platsi, mis jääb Jäägrivilla majutushoonetest ca 50 m kaugusele. Päästeautode ligipääs Lombi kinnistule planeeritud kämpingutele on tagatud Lubjaahju teelõigu tunnusega kruusakattega eratee kaudu. Tee laius on ligikaudu 4,0 m ning selle seisukord tagab ka raskemate masinate juurdepääsu. Planeeringus on siiski täpsustatud, et maa-ala arendamise käigus tuleb Lubjaahju tee seisukorda täiendavalt hinnata ning tee olukorra halvenemisel leppida tee omanikuga kokku meetmed tee hooldamiseks ja parandamiseks. Päästeautode ümberpööramine planeeritud kämpingute juures on tagatud Lubjaahju ja Kivisilla teelõigu ristmikul asuva platsi abil. Uue planeeritud puurkaevu ja veetoru põhimõttelised asukohad on ära toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 4). Täpsem lahendus pannakse paika edasise projekteerimise käigus. Tuletõrje veevõtukohtade asukohad on ära toodud planeeringu funktsionaalsete seoste joonisel (joonis 2). 4.9.2. Reoveekanalisatsioon Planeeringuala Jäägrivilla kinnistu piires säilitatakse olemasolevad reoveekanalisatsiooni torustikud. Lombi kinnistule planeeritud kämpingute teenindamiseks on planeeringuga ette nähtud reovee kogumismahuti või omapuhasti rajamine. Lubatud on üksnes sellised omapuhasti süsteemid, mida võib rajada nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Täiendavalt tuleb tagada, et reovee kogumismahuti või omapuhasti jääks väljapoole Ambla jõe üleujutusala. Uue reoveemahuti ja kanalisatsioonitoru võimalik asukoht on ära toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 4). Täpsem lahendus pannakse paika edasise projekteerimise käigus. 4.9.3. Vertikaalplaneerimine, sademevesi ja drenaaž Ühtset sademeveekanalisatsiooni planeeringualale ette ei nähta. Sademevesi immutatakse lokaalselt vertikaalplaneerimise teel. Selleks, et vältida kõrgvee ajal tiigi ja jõe vahelist ülevoolu, tuleb uuele planeeritud jalgteele rajada piisava kõrguse ja kalletega muldkeha. Täiendavalt on ette nähtud olemasoleva tiigi kallaste korrastamine selliselt, et oleks tagatud nende stabiilsus ja heakord. Maapinna tõstmise ala on ära toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 4). Kobras AS töö nr 2020-132 20 Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering 4.9.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus Uusi elektriliitumisi planeeringuga ette ei nähta. Lombi kinnistule planeeritud kämpingute varustamiseks elektriga pikendatakse Jäägrivilla kinnistu olemasolevat elektriliini Lombi kinnistule. Elektrikaabli ühendus üle Ambla jõe luuakse uue planeeritud jalgsilla kaudu. Uue elektrikaabli põhimõtteline asukoht on ära toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 4). Täpsem lahendus pannakse paika edasise projekteerimise käigus. Eraldi uue välisvalgustuse rajamist planeeringuga ette ei nähta, hooneid ümbritseva välisruumi valgustus lahendada hoonete projekteerimise käigus. Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. 4.9.5. Gaasivarustus Gaasitorustiku rajamist käesoleva planeeringuga ette ei nähta. 4.9.6. Telekommunikatsioonivarustus Planeeringualal säilitatakse olemasolevad sidekaablid. Täiendavate telekommunikatsioonivõrkude rajamist käesoleva planeeringulahenduse käigus ette ei nähta. 4.9.7. Soojavarustus Soojustorustiku rajamist käesoleva planeeringuga ette ei nähta. Uute planeeritud kämpingute soojavarustus lahendatakse lokaalkütte baasil. Lubatud on kasutada taastuvenergia allikaid ja meetodeid. Keelatud on kasutada rohkelt tahmavaid küttematerjale nagu kivisüsi. 4.9.8. Servituutide seadmise ettepanekud Planeeringuga on ette nähtud juurdepääsuservituudid Lombi kinnistule juurdepääsu tagamiseks ning tehnovõrgu servituudid Lombi ja Jäägrivilla kinnistutel. Lubjapõllu kinnistule jääva Lubjaahju tee osas võib servituudi asemel rakendada ka sundvalduse seadmist. Servituutide põhimõttelised ettepanekud on ära toodud seletuskirja tabelis 2 ning planeeringu põhijoonisel (joonis 4). Tabel 2. Servituudi ettepanekud Teeniv kinnisasi Servituudi valitseja Servituut/kasutusõigus Lubjapõllu Lombi kinnistu igakordne Tee servituut (juurdepääsutee) kinnistu omanik Lombi kinnistu igakordne Vürmeri kinnistu Tee servituut (juurdepääsutee) omanik Jäägrivilla Tehnovõrgu valdaja Tehnovõrgu talumise servituut (olemasolev kinnistu elektri maldapingeliin “Mikumärdi”, olemasolev sideehitis) Lombi kinnistu Tehnovõrgu valdaja Tehnovõrgu talumise servituut (olemasolev sideehitis) Kobras AS töö nr 2020-132 21 Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering 4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks Käesoleva planeeringuga ei kavandata keskkonnaohtlikke objekte. Jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale, nõuetekohaselt taaskasutada või kõrvaldada. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Prügikonteinerite asukohad on orienteeruva asukohaga näidatud põhijoonisel (joonis 4). Olulist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et ükski planeeritav tegevus ei tekitaks reostusohtu Ambla jõele. Selleks tuleb muuhulgas veenduda, et Lombi kinnistule rajatav reovee kogumismahuti paigaldatakse nõuetele vastava projekti alusel ning tagatakse selle ohutuskuja 5 m. Ambla jõge ületavate jalgsildade rajamisel tuleb arvestada, et veeseaduse (edaspidi VeeS) § 196 lg 2 p 4 alusel tuleb tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul registreerida veekeskkonnariskiga tegevusena. Jalgtee ja silla ehitamisel tuleb arvestada ka, et VeeS § 119 p-i 6 alusel on veekaitsevööndis keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu kalda erosiooni või hajusheidet. Planeeritud alal ei tohi liiklusmüra tasemed ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud liiklusmüra normtasemeid. Seoses planeeringualale uute funktsioonide (rannaala, kämpingud) lisamisega on oodata mõningast mootorsõidukite liikluskoormuse lisandumist. Kuna aga nii kämpingute kui ranna mahutavus on planeeringus kavandatud pigem tagasihoidlik, ei tohiks lisanduv liikluskoormus tuua kaasa olulisi lisahäiringuid ümbruskaudsetele elanikele. Kui liikluskoormusest tulenevate häiringute oluline kasv peaks siiski toimuma, lasub planeeringualale kavandatud puhkeala valdajal kohustus rakendada asjakohaseid leevendusmeetmeid. Planeeritud puhkeala kasutust
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel