dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Toetusfondi määruse muutmine

Rahandusministeerium · 17. detsember 2021
Viit
1.1-10.1/8642-2
Registreeritud
17. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2021
Vastutaja
Andrus Jõgi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.18642-2 17.12.2021 Väljaminev kiri.asice862 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei [email protected] Meie 17.12.2021 nr 1.1-10.1/8642-2 Eelnõu esitamine otsustamiseks Austatud riigisekretär Esitame otsustamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” muutmine” eelnõu. Palume eelnõu arvata 2021. a 23. detsembri istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisad: eelnõu ja seletuskiri Andrus Jõgi 6113434 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU 15.12.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruses nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord ” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 1 lõikes 2 asendatakse arv „1648“ arvuga „1769“; 2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses: „(14) Õpilaste kultuuriasutustesse korraldatavate õppekäikude toetuseks jaotatakse summa 923 065 eurot proportsionaalselt munitsipaalkoolide statsionaarses õppevormis põhiharidust omandavate õpilaste arvuga. Seejuures korrutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse õpilaste arv määruse lisa 1 tabelis 1 toodud kohaliku omavalitsuse üksuse põhise koefitsiendiga. Toetust võib kasutada nendeks õppekäikudeks (muuseumi-, teatri-, kontserdi-, kino- ja näitusekülastus), mis on seotud kooli õppekavas kehtestatud ainekavaga.“; 3) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses: „(12) Kohalike teede hoiu toetuse jaotamisel võetakse 2022. aastal arvesse kas 2021. aasta alguse või 2022. aasta alguse seisuga avalikuks kasutuseks määratud erateede pikkus, olenevalt kumb on suurem. (13) Kohalike teede hoiu toetuse jaotamisel võetakse alates 2023. aastast arvesse üksnes need avalikuks kasutuseks määratud erateed, mis on avalikuks kasutamiseks määratud seadusega ette nähtud korras ning mille kohta on teeregistrisse esitatud vastava alusdokumendi number ja kuupäev.“. § 2. Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2022. a. Kaja Kallas Peaminister Jaak Aab Riigihalduse minister Taimar Peterkop Riigisekretär Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” muutmine” eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus 1. Sisukokkuvõte Eelnõuga suurendatakse õpetaja tööjõukulude toetuse õpilaspõhist määra. Lisaks lisandus üldharidustoetusesse nn kultuuriranitsa toetus. Kohalike teede hoiu toetuse jaotamisel muutub erateede arvestus. 2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu koostas Rahandusministeeriumi kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi (telefon 6 113 434). Juriidilise ekspertiisi tegi eelnõule Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist õigusosakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (telefon 6 113 549, e-mail [email protected]). 3. Märkused Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste valdkonda reguleerivate õigusaktidega. Eelnõu ettevalmistamisel ei ole aluseks võetud teiste riikide õigusakte. II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1) Õpetajate tööjõukulud toetuse suurenemine 2022. aastal on riigieelarves planeeritud üldhariduskooli õpetaja arvestusliku brutokuupalga kasv 1540lt eurolt 1653 euroni sh õpetaja töötasu alammäära kasv 1315 eurolt 1412 euroni (+7,3%). Üldhariduskoolide pidamiseks antava riigieelarvelise sihtotstarbelise toetusega eraldatakse linnadele ja valdadele iga arvestusliku ametikoha kohta õpetajate tööjõukuludeks toetus, mis on 2020. aastast 17,1% kõrgem Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud õpetaja töötasu alammäärast. Toetust arvestatakse õpilase kohta ning see suureneb 1648 eurolt 1769 euroni (+7,3%). Toetus munitsipaalkoolide õpetajate tööjõukuludeks kasvab 288,2 mln eurolt 309,0 mln eurole (+7,2%). Toetussumma kasv on pearaha määra kasvust väiksem, kuna õpilaste arv on kahanenud. Üldhariduskoolide pidamiseks antav riigieelarveline toetus suureneb 357,8 mln eurolt 380,7 mln eurole (+6,4%). Vastav muudatus on kavandatud teha 2022. aasta riigieelarve eelnõus III lugemise käigus. 2) Kultuuriranits 2022. aastal on üldharidustoetusesse lisandunud 923 065 eurot munitsipaalkoolide põhikooli õpilaste kultuuriasutuste õppekäikude toetuseks õppekavas ette nähtud kultuuri- ja väärtuspädevuse kujundamiseks. 1 Põhiharidus on tasuta ja seadusest tulenevalt ei tohi kool küsida kooli õppekava alusel toimuva õppe eest õpilastelt ega vanematelt kaasrahastamist, sh õppekäikude eest kultuuriasutustesse. Lisatoetus võimaldab koolil katta osaliselt õppekäikudega tekkinud kulusid. Õppekavavälise tegevuse puhul võib küll õpilase kaasrahastamisega kulusid katta, kuid see on õpilasele vabatahtlik. Kultuuriranitsa toetust võib kasutada nendeks muuseumitundideks ja õppekäikudeks (teatri-, kontserdi-, kino- ja näitusekülastus), mis on seotud kooli õppekavas kehtestatud ainekavaga. St seda ei tohi kasutada üldharivateks klassiekskursioonideks ja õppekava väliseks huvitegevuseks. Muus osas on valik (külastatavate etenduste, näituste, muuseumitundide jm arv, aeg, korraldus) kooli enda teha. Rahalist jaotust kultuuri alavaldkondade vahel koolile ette ei ole kirjutatud. Kool ja õpetaja on kõige pädevamad ise otsustama, millised õppekäigud konkreetsel aastal vastava klassi ainekavadega kõige paremini kohanduvad. Koolil oleks soovitatav koostada kolme aasta õppekäikude kava, et tegevus oleks läbimõeldud ja süsteemne, pakuks võrdseid võimalusi sama klassi õpilastele eri aastatel, hõlmaks tervikuna vähemalt ühte kooliastet (kolm aastat) ning selle perioodi jooksul oleks kõik kultuuri alavaldkonnad kaetud. Toetuse jaotamisel arvestatakse kultuuriasutuste erineva regionaalse kättesaadavusega ja sealt tuleneva kõrgema transpordikuluga, toetades kõrgemalt väljaspool keskusi asuvaid piirkondi. Toetust antakse ühe põhikooli statsionaarses õppes õppiva õpilase kohta keskmiselt 7,61 eurot (keskustes 6,64 eurot, hõreda asustusega piirkondades kuni 13,56 eurot). Toetus ei pea ära katma kogu kohalike omavalitsuste tekkivat kulu, sh transpordikulu. Kohalikud omavalitsused on juba varem finantseerinud või pidanud finantseerima selliseid õppekäike ning riigi toetuse lisandumine ei peaks asendama nende senist panust. 3) Kohalike teede hoiu toetus ja erateed Eelnõu punktiga 3 sätestatakse üleminekureeglid, kuidas arvestatakse avalikus kasutuses erateedega kohalike teede hoiu toetuse jaotamisel. Teede inventeerimise tulemusel vaadati üle avalikus kasutuses erateede õiguslikud alused. Kehtivas õiguses peab eratee avalikuks kasutamiseks määramise aluseks olema kas lihtkirjalik leping, servituut või sundvaldus. Paljudel juhtudel on eratee määratud avalikuks kasutamiseks üksnes volikogu otsusega, mis ei ole korrektne alus. Sellised teed võivad olla avalikkuse poolt mitte kasutatavad erateed (sh metsateed), millele teehoiu toetuse eraldamine riigieelarvest ei ole põhjendatud. Muudatus on vajalik, et teehoiu toetust makstaks üksnes õiguslikult korrektselt avalikuks kasutamiseks määratud erateedele. Kohalike teede hoiu toetuse jaotamisel võetakse 2022. aastal arvesse kas 2021. aasta alguse või 2022. aasta alguse seisuga avalikus kasutuses olevate erateede pikkus olenevalt kumb on suurem. See võimaldab omavalitsusel nt korrektse õigusliku aluseta teedest teeregister puhastada 2022. aasta toetusraha kaotamata ja seejärel hakata määrama sundvaldusi erateedele, mida on vajalik kasutada avalikes huvides. 2023. aastast võetakse arvesse üksnes need avalikus kasutuses olevad erateed, mis on avalikuks kasutamiseks määratud seadusega ette nähtud korras ning mille kohta on teeregistrisse esitatud vastava alusdokumendi (lihtkirjalik või servituudi leping või 2 sundvalduse seadmise otsus) number ja kuupäev. Aastaga on võimalik sundvalduste määramine läbi viia. III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega. IV. Määruse mõjud Haridustoetuse määrade suurendamine võimaldab tõsta iga arvestusliku õpetaja ametikoha kohta antavat toetust 1553 eurole kuus. Kultuuriranits toetab munitsipaalkoolide põhikooli õpilaste õppekavas ette nähtud kultuuri- ja väärtuspädevuse kujundamist. Kohalike teede hoiu toetuse erateede arvestuse muutmine toetab liikumist selle poole, et kõik eraõiguslikud teed saavad olla avalikus kasutamiseks üksnes kehtiva lepingu alusel. V. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määrusega kinnitatakse eelarvega toetusfondi määratud toetuste jaotuspõhimõtted ning see riigieelarvele täiendavaid kulusid kaasa ei too. Tabel. Toetusfondi vahendid 2022. aasta riigieelarve eelnõus Toetusfondi vahendid Summa - üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus 380 718 065 - kohalike teede hoidu toetus 29 313 000 VI. Rakendamine Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2022. a. VII. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile. Kooskõlastusringilt märkusi ei laekunud. 15.12.2021 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel