dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekud

Rahandusministeerium · 21. detsember 2021
Viit
1.1-13/9185-1
Registreeritud
21. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eestimaa Looduse Fond
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-13 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes
Toimik
1.1-13/2022
Vastutaja
Ivan Sergejev (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalarengu osakond, Regionaalpoliitika talitus)
Lahendamise tähtaeg
10. jaanuar 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎Kliimakogu ettepanekud.asice812 KB

Sisu (failidest)

Kuidas tagada, et üleminek kliimasõbralikule tulevikule oleks noorte jaoks õiglane? Ida-Viru noorte kliimakogu ettepanekud Eestimaa Looduse Fond Rohetiiger 2021 Ida-Viru noorte kliimakogu on osa 20 Euroopa vabaühenduse koostöös elluviidavast projektist “Climate action by European citizens delivers for development”, mida rahastab Euroopa Liit. Sisu eest vastutavad Eestimaa Looduse Fond ja Rohetiiger ning materjal ei kajasta tingimata Euroopa Liidu seisukohti. I  Milline oli lähteülesanne kliimakogus osalevatele noortele? Eesti esimene kliimateemaline rahvakogu ehk kliimakogu toimus 20. ja 21. novembril ning 5. detsembril 2021. Ida-Viru maakonna 16-29aastaste elanike seast valiti juhuvalimi alusel 40 noort. Nendest 33 osalesid aruteludel ja hindasid maakonna õiglase ülemineku plaane, et mõjutada ühte viimaste aastakümnete suurimat ühiskondlikku muutust Eestis. Hindamisel ja ettepanekute tegemisel oli põhirõhk sellel, kuidas jõuda kliimasõbraliku Ida-Virumaani ning mida selleks on vaja teha. Kliimakogu ettepanekud võtab vastu rahandusministeerium eesot- sas regionaalhaldusministriga ning Ida-Viru Omavalitsuste Liit. Seega on kliimakogu ettepanekud koostatud kolmel päeval toimunud intensiivse protsessi tulemusel. Rahvakogu on ainulaadne formaat, kuna tagab osalejatele teadmiste omandamise ja võimaldab huvirühmadel omi seisukohti väljendada. Alles seejärel vaagivad osalejad erine- vaid lahendusi struktureeritud aruteludes. Ida-Viru noorte kliimakogu Kuidas tagada, et üleminek kliimasõbralikule tulevikule oleks noorte jaoks õiglane? TEADMISTE OMANDAMINE • kliimamuutused ja kliimasõbralikkus ARUTELUD JA ETTEPANEKUTE ETTE- PANEKUTE •• õiglane üleminek Ida-Viru tulevikupotentsiaal TEGEMINE SEIRE ETTEPANEKUTE HUVIRÜHMADE ÜLEANDMINE • KUULAMINE 7 huvirühma esindajat, •• rahandusministeeriumile Ida-Viru omavalitsuste liidule kes õiglase ülemineku kavva panustanud • ettepanekute avalikustamine SKEEM 1: Ida-Viru noorte kliimakogu etapid IDA-VIRU NOORTE KLIIMAKOGU ETTEPANEKUD 3 II Milline oli kliimakogu tulemus? Ida-Viru noorte kliimakogu tagasiside õiglase ülemineku kavale Üldine tagasiside õiglase ülemineku kavale on pigem positiivne: • arvesse on võetud palju olulisi aspekte ülemineku korraldamisel; • kava toetab noortele olulisi teemasid, nagu näiteks uute töökohtade loomine, investeeringute kaasamine maakonda, väikeettevõtluse toetamine ja arendamine, haridus, teadmusmahu- kuse suurendamine; • kava aitab kaasa loodussõbralikuma Ida-Virumaa kujundamisele ning pakub lahendusi, kui- das muutuste tõttu kannatavaid inimesi toetada. Noorte meelest on plaanitust rohkem vaja: • suurendada teadlikkust ja kohalike inimeste kursis hoidmist muutustest: rääkida ülemine- kust ettevõtetes, kasvatada inimeste teadlikkust tarbimise vähendamisest ja taaskasutusest, käsitleda keskkonna- ja kliimaga seotud teemasid üldhariduse õppekavades; • pöörata tähelepanu sellele, et muutusteks on valmistatud ette mugav tugistruktuur ja turva- padi inimestele; • pöörata tähelepanu haridusele ja karjäärinõustamisele; • täpsustada, kuidas plaanitud tegevuste abil hoitakse kohalikku loodust, eriti veeressurssi. Millele veel õiglase ülemineku korraldamisel tähelepanu pöörata: • muutused tuleb viia lõpuni: näiteks saastavate tehaste tööd ei tohiks parandada või asen- dada uute tehaste tekitamisega; • õiglase ülemineku protsess peab olema läbipaistvam. Kas avalikkus näeb, milliste kritee- riumite alusel jagatakse projektideks toetusi? Kava võiks välja tuua, milliste sihtrühmade, huvirühmade ja spetsialistidega on seda arutatud; • Vahe tegelikkuse ja soovide vahel. Muret teeb kohaliku väikeettevõtluse agoonia, linnade kadumise suundumus, personali ümberõppe tegelikkus ja ümberõppes osalenud inimeste võimalused leida tööd. Üleminekuks rahalise pehmenduse (turvapadja) puudumine, voo- gude tegelik jaotus; • Piisav paindlikkus. Kas oleks võimalik tagada inimestele, kes ei soovi/saa ümber õppida (just vanemaealised), varasem pensioniiga? Kas on olemas tagavaraplaan, kui kava elluviimine ei toimi plaanitult? Mis tekitas erinevaid arvamusi: Kas mõjusam on toetada ettevõtteid, et nad saaksid pakkuda tööd, või otse inimesi, et tagatud oleks nende heaolu ja valikuvõimalused? 4 KUIDAS TAGADA, ET ÜLEMINEK KLIIMASÕBRALIKULE TULEVIKULE OLEKS NOORTE JAOKS ÕIGLANE? Ida-Viru noorte kliimakogu ettepanekud Ida-Viru noorte ettepanekud õiglase ülemineku kava täiendamiseks on kõige enam seotud maakonna haridusvõimaluste, üleminekust mõjutatud inimestele sotsiaalse turvalisuse taga- mise ning uute võimaluste loomise, kohaliku ettevõtluse arengu ja rohelisema ettevõtluse soodustamisega. Ettepanekud viitavad vajadusele parandada inimeste teadlikkust kliima- muutustega seotud teemadest, mis omakorda viib keskkonnasõbralikumate valikuteni, mh tarbimises. Potentsiaali nähakse loodusturismi arendamises ja linnade rohealade planeerimises. Mitmed ettepanekud on seotud Ida-Virumaale sellise haridussüsteemi loomisega, mis pakub võimaluse saada praktilist haridust kõigil haridustasemetel ja mis vastab töömaastiku tegelikele vajadustele, sh kliimamuutustest ja rohepöördest tulenevatele. Näiteks saab Ida-Virumaa kol- ledžites avada Tartus ja Tallinnas õpetatavate ainete õpperühmad. Kliimakogu jõudis konsensuslikult 26 ettepanekuni. Allpool on ettepanekud välja toodud. Selge keele huvides keeletoimetasid korraldajad ettepanekuid. Ettepanek 1 Selgitada välja, milliseid regioonispetsiifilisi erialasid/õppekavasid on vaja luua Ida-Viru kõrg- ja kutsehariduses ning täienduskoolitustena, et tekiks kohalikke spetsialiste. Küsida seejuures ka noorte arvamust. Ettepanek 2 Uurida välja, milliste oskuste õppimise võimalust on vaja pakkuda inimestele, kelle haridus jäi poolikuks. Ettepanek 3 Tutvustada maakonnas töötavatele spetsialistidele, kuidas oma haridust ja kogemusi [parimal moel] ära kasutada ning millised on nende karjäärivõimalused. Ettepanek 4 Töötukassa peab andma rohkem ressurssi ja [pöörama rohkem] tähelepanu töötuse ennetamisele, analüüs ja väljaõpe peab toimuma enne kui inimesed töötuks jäävad. Ettepanek 5 Rajaleidja ja muud organisatsioonid [peavad aitama] koostada personaalseid lähenemisi, mis suunavad inimesi, ka neid, kelle õpingud on pooleli jäänud, neile sobivale ja ülemine- kut toetavale õppekavale. Ettepanek 6 Ümberõpe peab olema korraldatud sujuvalt ja toimuma juba ettevõttes töötades või hüvi- tist saades. IDA-VIRU NOORTE KLIIMAKOGU ETTEPANEKUD 5 Ettepanek 7 Ida-Virumaal asuvad haridusasutused võiksid sessioonõppe formaadis pak- kuda rohepöörde erialasid ja täiendkoolitusi. Ettepanek 8 Lisada põhi- ja keskhariduse õppekavadesse rohepööret selgitav õppeaine. Ettepanek 9 Tagada [tänasest paremad] lastehoiu võimalused, et ka lapsevanematel oleks võimalik rohepöörde teemaline täiend- ja ümberõpe. Ettepanek 10 Tuua maakonna kolledžitesse sisse välismaalt kvalifitseeritud õppejõudusid selmet tudengeid välja saata. Lisaks luua motivatsioonipaketid õpetajatele/ õppejõududele. Ettepanek 11 Pakkuda stipendiume kliimaga seotud erialadele, tingimusega, et pärast peab tulema tööle Ida-Virumaale. Ettepanek 12 Selgitada välja, millised ettevõtted on juba edukalt roheliseks muutunud ja millised ettevõtted saavad avada filiaale Ida-Virumaal tänu oma tegevusvald- konnale. Infrastruktuuri abil toetada ettevõtete filiaalide avamist Ida-Virumaal. Ettepanek 13 Luua rohelistele ettevõtetele Ida-Virumaal soodsam keskkond, selleks kasu- tada maksusoodustusi ja langetada neile äripindade rendi- ja ostuhindu. Ettepanek 14 Luua riiklik ühtne programmikava, mille kaudu saavad ettevõtted enda toot- mist rohelisemaks muuta, toetades seeläbi rahaliselt juba ennast arendavaid ettevõtteid. Ettepanek 15 Omavalitsused peavad toetama spetsialistidel eluaseme leidmist ja soetamist. Ettepanek 16 Jagada soovitusi ja eraldada kohalikule omavalitsusele ja koolidele raha, et koolides (või isegi lasteaedades) saaks korraldada interaktiivseid õppeprog- ramme keskkonna- ja kliimateemadel. 6 KUIDAS TAGADA, ET ÜLEMINEK KLIIMASÕBRALIKULE TULEVIKULE OLEKS NOORTE JAOKS ÕIGLANE? Ettepanek 17 Võimaldada Ida-Virumaa ettevõtetel maksta konkurentsivõimelist palka (üleminekufond). Ettepanek 18 Vähendada väikese ökoloogilise jalajäljega ettevõtete maksusid ning suurendada kesk- konnatasusid saastavatele ettevõtetele. Ettepanek 19 Luua tööstuspargi tüüpi lahendus rohelistele ettevõtetele. Ettepanek 20 Toetada Ida-Viru ettevõtete laenu küsimist läbi Kredexi. Ettepanek 21 Omavalitsustel toetada kohalikke loodusturismiettevõtteid, et kohalikud elanikud saaksid soodsamalt nende teenuseid tarbida. Ettepanek 22 Tegeleda teavitustööga, et Ida-Viru elanikel oleks parem arusaam looduse hoidmisest. Ettepanek 23 Üldplaneeringuga planeerida elukeskkonda läbimõeldult, sh kergliiklusteed peavad olema ühendatud rohealade ja parkidega. Ettepanek 24 Turismi elavdamiseks tagada looduskaunite kohtade hea korrashoid ja ühistranspordiga ligipääsetavus ning rikastada looduses turismikohti nt lõkkekohtadega. Ettepanek 25 Omavalitsustel korraldada arhitektuurikonkursse, et planeerida kliimasõbralikke ja loo- mingulisi linnapiirkondi. Ettepanek 26 Soodustada jäätmete sorteerimist kodudes, haridusasutustes ja suuri jäätmehulki tekitavates ettevõtetes sorteerimisjaamade, juhiste ja prügi äraveo maksumuse vähenda- misega, kui majas sorteeritakse aktiivselt prügi. IDA-VIRU NOORTE KLIIMAKOGU ETTEPANEKUD 7 III Kuidas kliimakogu ettepanekud kujunesid? VISIOON Ida-Viru noorte kliimakogu IDA-VIRUMAAST Kuidas tagada, et üleminek kliimasõbralikule AASTAL 2030 tulevikule oleks noorte jaoks õiglane? VAJALIKUD LAHENDUSED ETTEPANEKUD kontrollküsimused MUUTUSED kuidas mõjusate mõjus mõjus lahendusteni jõuda 1. lahendus lahendus 2. 1. 3. mõjus 2. lahendus 4. mõjus 3. lahendus 5. 4. 6. mõjus 5. mõjus 7. lahendus lahendus 6. 8. mõjus ... lahendus SKEEM 2: Ettepanekute kujunemise loogika kliimakogus Ettepanekud kujunesid järgneva kaheksa sammu kaupa: 1. Osalejad leppisid kokku kriteeriumites, mille abil õiglase ülemineku territoriaalset kava ja ka kliimakogu ettepanekute sobilikkust hinnata. 2. Rühmades hinnati õiglase ülemineku kava ja korraldajad koondasid arutelude kokkuvõtted. 3. Osalejad koostasid rühmades kiirete märksõnadena visiooni kliimasõbralikust Ida-Virumaast 2030. aastaks. 4. Visiooni silmas pidades räägiti läbi muutused, mida on vaja kliimasõbralikuma Ida-Virumaa kujundamiseks. 5. Vajalike muutuste nimekirjast prioriseeriti kollektiivselt olulisimad muutused, milleni jõudmi- seks otsiti rühmades lahendusi vormis „Kuidas teha nii, et [soovitud muutus] realiseeruks?“. 6. Viies rühmas pakuti lahendusteni jõudmiseks välja 42 ettepanekut, millele kliimakogu eks- perdid andsid tagasisidet. Seejärel rühmad täpsustasid ettepanekuid ja liitsid korduvad. Lõpuks jäi alles 27 ettepanekut. 7. Iga kliimakogus osaleja hindas individuaalselt 27 lõplikku ettepanekut, põhjendades oma kõhklusi või siis vastuseisu ettepanekule. Hinnanguid sai põgusalt rühmades peegeldada. Kommentaaride tulemusel liideti kaks ettepanekut üheks. 8. Lõplik hääletus toimus 26 ettepaneku üle komplektina. Kõigi ettepanekute poolt oli 90% hääletanutest. Hääletas 21 osalejat. 8 KUIDAS TAGADA, ET ÜLEMINEK KLIIMASÕBRALIKULE TULEVIKULE OLEKS NOORTE JAOKS ÕIGLANE? Allpool on veel välja toodud hindamiskriteeriumid kontrollküsimustena ning kliimasõbraliku Ida-Virumaa saavutamiseks vajalikud kaheksa muutust. Kriteeriumid kliimasõbralikkuse ja õigluse hindamiseks Kliimakogus osalejad rääkisid läbi ja leppisid kokku, millised kriteeriumid peavad olema täide- tud, et nii õiglase ülemineku kava kui ka kliimakogu ettepanekute kohta saaks öelda, et need toetavad kliimasõbralikule tulevikule üleminekut ja on õiglased. Hiljem kasutati kaheksat kritee- riumit kontrollküsimustena ettepanekute vormistamisel. 1. Kas inimeste majanduslik toimetulek säilib? 2. Kas kõikide piirkonnas elavate rühmade huvidega on arvestatud? 3. Kas loodusressursid on hoitud? 4. Kas lahendusest tekib rohkem kasu kui kahju? 5. Kas neile, keda muutus kõige rohkem mõjutab, on loodud turvapadi? 6. Kas haridussüsteem tuleb uuendustega kaasa? 7. Kas inimeste heaolu ja õnnelikkus tõuseb? 8. Kas lahendused soosivad kohalikkust? IDA-VIRU NOORTE KLIIMAKOGU ETTEPANEKUD 9 Kliimasõbralikuks Ida-Virumaaks vajalikud muutused Kliimakogu ettepanekute sõnastamist alustati sellest, et osalejad leppisid kokku kliimasõbrali- kuks Ida-Virumaaks ja õiglaseks tulevikuks vajalikes muutustes. Pikemast muutuste nimekirjast prioriseeriti järgmisi muutuseid: IDA-VIRUMAAL ELAVAD KLIIMATEADLIKUD INIMESED, ETTEVÕTTED ON HÄSTI ARENDATUD KESKKONNASÕBRALIKUD JA TÖÖSTUS KULTUURIELU REGULEERITUD; PIIRKOND ON ARENEV, IDA-VIRUMAAL. ERINEVAD SEKTORID TEEVAD OMAVAHEL KOOSTÖÖD JA ELUKESKKOND ON ATRAKTIIVNE. KOHALIKE SPETSIA- HÄSTI TOIMIVAD INIMESTELE, KELLE LISTIDE TEKKEKS ON ROHEETTEVÕTTED HARIDUSTEE ON LOODUD REGIOONI­ AVAVAD IDA- JÄÄNUD POOLIKUKS, SPETSIIFILISED VIRUMAAL UUSI ON LOODUD TOETAV ERIALAD NII FILIAALE JA LOOVAD SÜSTEEM, ET SEE IDA-VIRU KÕRG- TÖÖKOHTI. LÕPUNI KÄIA. JA KUTSEKOOLIDES KUI TÄIENDUSKOOLI- TUSTENA (NÄITEKS GEOLOOGIA, ROHE­ ENERGEETIKA JA KÕRGHARIDUS TURISMINDUS). ON ATRAKTIIVNE PRAKTIKAVÕIMALUSTE JA STIPENDIUMITE IDA-VIRUMAA PAKKUMISE LINNADE JUURES ON TULEMUSENA. HOITUD LOODUSLIKUD KOOLIDES ALAD JA PARGID, ET TUTVUSTATAKSE INIMESED SAAKSID KLIIMAMUUTUSTEGA LOODUSES AEGA SEOTUD TEEMASID LOODUD ON VEETA JA ARENEKS KA EKSPERTIDE ÕPPEKAVAD NEILE, LOODUSTURISM. POOLT, KES TULEVAD KES ÜLEMINEKU AJAL VÄLJASTPOOLT TÖÖKOHA KAOTAVAD, KOOLI (MÄNGULISELT, TÄISKASVANUTELE ARUSAADAVAS ON TAGATUD KEELES). TÄIENDUSHARIDUS. 10 KUIDAS TAGADA, ET ÜLEMINEK KLIIMASÕBRALIKULE TULEVIKULE OLEKS NOORTE JAOKS ÕIGLANE? Ettepanekute täpsustamine ja kokkuleppeni jõudmine Viies rühmas otsiti nende kaheksa muutuseni jõudmiseks lahendusi ja sõnastati 42 ettepanekut lahenduste elluviimiseks. Kliimakogu teadlased ja õiglase ülemineku koordinaator rahandusminis- teeriumist andsid esialgsetele ettepanekutele tagasisidet, kommenteerides nende mõjusust, viidates olemasolevatele teenustele või võimalustele ja tagasisidestades, kuidas ettepanek sobitub õiglase ülemineku raamidesse. Rühmades ettepanekute täpsustamise ja kokkupanemise tulemusel jäi alles 27 ettepanekut, mis anti kõigile kliimakogus osalejatele individuaalseks tagasisidestamiseks. Kliimakogus osalejate individuaalsete hinnangute alusel ei tekkinud vajadust ühtegi ettepanekut paketist välja võtta - koondhinne toetas ettepanekuid. Siiski oli osalejate seas neid, kes olid üksikute ettepanekute vastu või kõhklesid nende sobivuses. Põhjenduseks oli enamasti viide, et lahendus on juba olemas või leiti, et soodustada ei tohiks pelgalt rohearenguid, vaid piirkonna arengut tervikuna. Ajaline piirang ei andnud osalejatele võimalust ettepanekute detailsemaks täpsustamiseks. Ettepanekute vastuvõtjatele soovitame kohalike noortega kõneleda nende vajadustest või ootustest ka juba olemasolevate teenuste või kokkulepitud meetme osas, et leida üles paran- damist vajav. Kliimakogu ettepanekute elluviimist saab jälgida veebilehel kliimamuutused.ee/kliimakogu. IDA-VIRU NOORTE KLIIMAKOGU ETTEPANEKUD 11 Saatja: Eestimaa Looduse Fond <[email protected]> Saadetud: 21.12.2021 11:10 Adressaat: RAM Info <[email protected]>; KeM Keskkonnaministeerium <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: Maris Jõgeva <[email protected]> Teema: Kliimakogu ettepanekud Head koostööpartneridSaadame teile Ida-Viru noorte kliimakogu ettepanekud, mida palume arvestada Ida-Virumaa õiglase ülemineku kava, keskkonnavaldkonna arengukavade ning strateegia Eesti 2035 ülevaatamisel. Lugupidamisega Kärt Mell Eestimaa Looduse Fond sekretär
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →