Liis Truubon; Kaido Leola Teie 04.03.2019 nr
MTÜ Jägala Külaselts
[email protected] Meie 01.04.2019 nr 14-3/190482/1901635
Geoloogiliste uuringute loa taotlemise korrast
Lugupeetud MTÜ Jägala Külaselts esindajad
Teie hinnangul on Jõelähtme valla territooriumi osas esitatud ebaproportsionaalselt palju
geoloogiliste uuringute läbi viimise taotlusi (edaspidi: uuringuluba), mille on tinginud liiga lihtne
taotlusprotsess.
Teie mure esitatud taotluste pärast on arusaadav. Hiljutiste uuringulubade taotlustega on hõlmatud
märkimisväärne ala Jõelähtme vallast. Uuringuloa saamise protsess ei ole siiski nii lihtne kui
avalduses kirjeldasite. Tegemist on aegavõtva ja eri etappidest koosneva menetlusega, mille käigus
tuleb esitada põhjalik dokumentatsioon, läbida kooskõlastusringid ning teatud juhul korralda ka
avalik arutelu. Uuringute läbiviimisega kaasnev mõju ümbruskaudsetele kinnistuomanikele on
samas pigem vähene. Sellest tulenevalt pole põhjust pidada uuringulubade taotlemise õiguslikku
regulatsiooni liiga lihtsaks ja seeläbi omandiõigust ebamõistlikult riivavaks.
Uuringu läbiviimiseks tuleb esitada uuringuloa taotlus Keskkonnaametile (maapõueseaduse -
edaspidi MaaPS - § 27 lg 1). Taotlus koosneb täidetud vormist, seletuskirjast ja graafilisest lisast
(MaaPS § 28 lg 1). Nii seletuskirja kui ka graafilise lisa kohta on esitatud üksikasjalikud nõuded
Keskkonnaministri määruses.
Pärast nõuetekohase taotluse esitamist saadetakse see kooskõlastusringile, enda arvamuse peavad
andma nii keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja, maavarade komisjon kui ka
kohalik omavalitsus, teatud juhtudel ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja
Muinsuskaitseamet.
Elanike huvide kaitsmisel on oluline roll just kohalikul omavalitsusel, kellel on õigus keelduda
uuringuloa kooskõlastamisest. Selline keeldumine on sealjuures Keskkonnaametile siduv (RKHKm
3-3-1-38-10 p 18). Nõusoleku andmise otsustamisel teostab kohalik omavalitsus oma
põhiseaduslikku enesekorraldusõigust ning lähtub seejuures omavalitsusüksuse ja kohaliku
kogukonna huvidest, kaaludes muuhulgas keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid argumente (RKHKo 3-3-
1-37-15 p 11). Mingil juhul ei tähenda uuringuloaks nõusoleku andmine seda, et kohalik
omavalitsus ei võiks hiljem kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda. Sealjuures on pärast
uuringute läbi viimist rohkem informatsiooni selle kohta, kas ja mis ulatuses kaevandamistegevus
võiks toimuda ning millised võiks olla sellega kaasnevad riskid.
2
Uuringuloa andmise menetlusest teavitatakse ka avalikkust ning uuringuloa projektile võivad kõik
esitada arvamusi ja tähelepanekuid. Selles menetluse etapis ongi uuringualadega piirnevate
kinnistute omanikel võimalik enda seisukohti esitada. Mida suurem on võimalik mõju teistele
kinnistutele, seda ulatuslikum on ka riigi teavitamiskohustus loamenetluses. Näiteks
kaevandamislubade puhul on oluline, et Keskkonnaamet teavitaks eraldi kõiki isikuid, kelle õigusi
riivatakse, samas kui uuringuloa menetluses on initsiatiiv pigem isikutel endal.
Avalike ja erahuvide tasakaalustamine maavarade uurimisel ja kaevandamisel on kahtlemata
keeruline. MaaPS on ühelt poolt üksikasjalik, kirjeldades uuringu- ja kaevandamislubade taotlemise
protsessi ja eeldusi ning teisalt soodustab poolte omavahelist koostööd, mille tulemusel on
igakordselt võimalik hinnata, kas uuringu- või kaevandamisloa väljastamine on mõistlik või mitte.
Loodan, et selgitustest oli teile abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Lopman
ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Sandra Sillaots 693 8410
[email protected]