ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud:
Juurdepääsupiirang kehtib kuni:
Alus:
Lp Timo Jaanson Teie: 04.01.2022 nr
KARTIM OÜ
Meie: 25.01.2022 nr 2.1.-5/22/25
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Küsite, milliste nõuetega peate arvestama, kui paigaldate kliendi soovil tema aia vastas olevat
bussipeatust jälgiva kaamera. Klienti häirib tema aiataguse reostamine. Soov on ka videod
internetis avaldada, et tõmmata ebasobilikule käitumisele tähelepanu.
Selgitan kõigepealt, et valvekaamera kasutamisel ei ole piiranguid, kui jälgitakse üksnes endale
kuuluvat territooriumi. Sel juhul oleks tegemist isikliku otstarbega, millele isikuandmete kaitse
reeglid ei kohaldu.
Niipea, kui jälgitakse üldkasutatavat avalikku ala, kus liiguvad inimesed, tuleb tagada
isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) nõuete täitmine. Kaamerate vajalikkust ei saa põhjendate
ainult enda huvidega, arvestada tuleb ka teiste, kaamera vaatevälja jäävate, inimeste õiguste ja
huvidega. Euroopa Kohtu hinnangul kätkeb statsionaarne kaamera endas inimeste profileerimise
riski (kaameraga võidakse pikemaajaliselt jälgida korduvalt kaamera vaatevälja jääva konkreetse
inimese tegevust).1 Seetõttu peab kaamera paigaldaja tõsiselt kaaluma, kas tal on filmimiseks
täidetud õigustatud huvi tingimused ning kasutama kaamerast teavitavaid silte.
Kaamera kasutamisest teavitamine on ainult üks osa vajalikest tegevustest. Bussipeatus ei ole
ilmselgelt inimese kinnistul ning seal toimuvat saab jälgida üksnes seadusliku aluse olemasolul.
Isikuandmete töötlemise seaduslikud alused on loetletud IKÜM artiklis 6. Eelkõige saaks nendest
kõne alla tulla inimese nõusolek või andmetöötleja õigustatud huvi. Nõusoleku võtmine
bussipeatuses liikujailt on siiski ebatõenäoline. Õigustatud huvile toetudes tuleb aga
andmetöötlejal teha õigustatud huvi analüüs ning hinnata, kas kaamerad on ikka proportsionaalne
meede eesmärgi saavutamiseks. Ei ole väga tõenäoline, et inimese huvi oma aiataguse vastu
kaaluks üles tänaval/bussipeatuses liikujate õiguse privaatsusele ja isikuandmete kaitsele. Mis on
õigustatud huvi ning kuidas seda hinnata, on selgitatud õigustatud huvi juhendis.
Arusaamatuks jääb ka see, mis oleks video internetis avaldamise aluseks. Videole ei jää ju ainult
sobimatult käituvad inimesed ning ka nende häbimärgistamine läbi avalikustamise ei ole seaduslik.
Pöördumisest ei ole aru saada, kas internetis video avaldamist soovib klient või on see teie kui
teenusepakkuja mõte. Olenemata sellest peab andmete avaldamiseks siiski õiguslik alus olema.
Kui bussipeatuse heakord jätab soovida, tuleb selgitusi ja abi olukorra parandamiseks nõuda
territooriumi valdajalt (eeldatavasti kohalikult omavalitsuselt).
1
Euroopa Kohtu 11. detsembri 2014. a. eelotsustustaotlus kohtuasjas František Ryneš vs Úřad pro ochranu osobních
údajů, taotluse nr C-212/13.
Kaamera kasutaja peab valmis olema ka teabe (sh salvestise) andmiseks videole jäänud inimestele.
Nimelt annab IKÜM inimesele õiguse küsida teavet oma isikuandmete töötlemise kohta ja
andmetöötleja peab selle andma või põhjendatult keelduma ühe kuu jooksul.2
Kui paigaldate kaameraid kliendi tellimusel, olete isikuandmete töötlemise suhtes eeldatavasti
volitatud töötlejaks. Klient, kes määrab kindlaks töötlemise eesmärgid ja vahendid, on vastutavaks
töötlejaks. Vastutav ja volitatud töötleja peavad sõlmima lepingu, milles tuleb muuhulgas sätestada
isikuandmete töötlemise sisu, kestus, töötlemise laad ja eesmärk ning mõlema poole õigused ja
kohustused.3 Isikuandmete kaitse nõuetest kinnipidamine on seejuures nii vastutava kui ka
volitatud töötleja kohustuseks.
Selgitusi, mis tingimustel ja kuidas tohib kaameraid kasutada, leiate veel meie kodulehelt juhendist
kaamerate kasutamise kohta.
Lugupidamisega
Sirje Biin
jurist
peadirektori volitusel
2
IKÜM art 15 ja art 12 lg 3
3
IKÜM art 28